Ajakiri 60+ nr 1/2011

Mida teha maja või korteriga, kui jäid üksi?

Kas vanadekodus on võimalik hästi elada?

Toidulisandid. Kui palju neid võib süüa?

AJAKIRI ELUKOGENUD INIMESELE OKTOOBER 2011

NR 1

Sille Varblane: Kuidas kõhu kõrvalt kokku hoida?

Seened. Prillitoosid. Vähinädal.

teema

Oktoober 2011 2

Elu murrab sisse

O

len viimasel ajal tihti mõelnud sellele, kuidas küll see, millest koolipinki nühkides unistasime, mille nimel teadmisi kogusime ja tööd tegime, mille poole püüeldes end kehtestasime või hoopis oma tahtmisi tahaplaanile seades teistele teed sillutasime, pole meid kõigest hoolimata täitunud soovide maale viinud. Mõni asi on tulnud nii vara, et pole seda muu kõrval hinnatagi osanud või oleme olnud hilinenud hetkes, kus sellel, mida nii väga soovisime, pole enam mingit mõtet ega tähendust. Niipea kui plaanid on valmis, murrab elu sisse.

Ainult ühte päeva võib mahtuda elu suurim õnn või õnnetus. Oma elukogemuste ja õppetundidega peame ise hakkama saama. Õnneks on meie ümber inimesi, kelle teadmised ja nõuanded on kulda väärt ja mis meid palju aitavad.

Hoiate praegu käes viie maakonnalehe lugeja tarvis tehtud esimest ajakirja elukogenud inimesele. Sellest kujuneb „Pärnu Postimehe” „Sakala”, „Virumaa Teataja”, „Järva Teataja” ja „Valgamaalase” lugejatele omamoodi lisaväärtus, sest nende kohalike lehtede tellija saab selle ajakirja postkasti tasuta. Lisaks läheb uus ajakiri tasuta jagamiseks ka paljudele pensionäride ühendustele ja liitudele.

Kuigi oleme esiküljele trükkinud 60+, mõtleme ka meid ennast, praegusi tööga hõivatud ja elus toime tulevaid inimesi kümnekonna aasta pärast.

Kuuekümneaastane inimene peab hakkama oma senist elu ümber korraldama ja sellele on tark varem mõtlema hakata. Mida peale hakata hoole ja vaevaga ehitatud majaga, kust lapsed on oma teed läinud ja mis nüüd otstarbetult tühjaks on jäänud? Miks pean ära minema kodust, mille nimel ma nii paljust loobunud olen ja millest vanematekodu kapi taga oma lapsi magama pannes unistasin?

Tõsisemate teemade kõrval tahame anda tarbijalikke nõuandeid ja otsida vastuseid notariaalsetele, juriidilistele ning meditsiiniküsimustele. Püüame edasi anda möödunud aastakümnete hingust arhiivipiltidega, kust leiate roostetanud mootorratta, Moskvitši ja segumasina, nostalgiat tänase 60+ noorusajast.

Hea lugeja, anna meile teada, kas on midagi erilist, millest just Sina lugeda tahaksid. Toimetusele võib saata ka põnevaid ajastupilte, mida teiste lugejatega edaspidi jagada saame. Tihtipeale on vahva fotoga seotud ka lugu, mille üles tähendamist ei maksa paljuks pidada. Meie lähiaja kultuurilugu vajab igal sammul jäädvustamist.

Järgmise numbri ilmutame jaanuarikuus. Kindlalt oskame lubada, et väljaanne ilmub järgmisel aastal neli korda. Aga kui teile meie väljaanne meeldima hakkab, pole välistatud, et 60+ võib koguni kuukiri saada.

Kui ajakiri on sattunud postkasti, mille omanikul veel pole vajadust seda lugeda, siis ärge pidage paljuks seda mõne vanaema-vanaisa kätte sokutada või rõõmustada kena naabrit, kel pole olnud võimalik maakonnalehte tellida, küll aga loeks ja koguks teavet, mis temaealistele mõeldud.

Mööda sirget ja laia asfaltteed on lihtne, vahel ka igav sammuda. Juhatage meid sellelt teelt kõrvale, kõveratele radadele ja salakäikudele, mis võivad viia uute teadmisteni ja senikogematuni. Ärme lase kinnistuda moodsal arusaamal, et huvipakkuvad on üksnes silmatorkavad kontrastid ja nüansse me nagu enam ei märkakski.

Tunneme rõõmu ka pisikestest asjadest!

302 271 Eelmise aasta 1. jaanuari seisuga elab statistikaameti andmeil Eestis 302 271 pensioniealist ehk inimesi, kes on vanemad kui 60 eluaastat.

60−64aastaseid inimesi on Eestis 73 518, 65−69 aasta vanuseid inimesi on 62 555, pensionäre vanuses 70−74 aastat on 63 731, 75−79aastaseid on 47 810, 80−84aastaseid inimesi on 33 890 ja 85aastaseid ning vanemaid elab Eestis 20 767.

Kui 60−64aastaste pensionäride seas on mehi 30 875 ja naisi 42 643, siis 85aastaste ja vanemate inimeste hulgas on mehi 4 126 ja naisi 16 641.

395 749 Sotsiaalkindlustusameti andmetel oli Eestis seisuga 1. jaanuar 2011 pensionäride üldarv ehk pensioni saajate üldarv 395 749 isikut (aasta varem 386 330 isikut), mis tähendab, et nende arv on võrreldes seisuga 01.01.2010 ehk aastaga kasvanud 9419 inimese ehk 2,4% võrra.

Pensioniliigi järgi suurenes pensionäride arv kõige rohkem töövõimetuspensioni liigis – 5928 pensionäri ehk 7,7% võrra. Vanaduspensioni saajate arv on suurenenud võrdlusperioodil ehk ühe aastaga 3856 isiku ehk 1,3% võrra, sh ennetähtaegsete vanaduspen-

Aasta 2012 Aasta 2012 on kuulutatud aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse aastaks Euroopas.

Statistikaameti järgi moodustab eakate arv Eestis juba 22,79 protsenti elanikkonnast. (2010. aastal vanuses 60+ oli 302 271 ja 2011. aastal seisuga 1. jaanuar on see arv 305 430 inimest).

sionäride arv on suurenenud antud perioodil 2434 isiku ehk 14,4% võrra.

Vanaduspensioni saajate üldarv seisuga 01.01.2010 oli 292 343 inimest ja käesoleva aasta 01. jaanuari seisuga 296 199 inimest. Keskmine määratud pension seisuga 01.01.2010 oli 4275 krooni ehk 273.22 eurot. Aastaga vähenes keskmine määratud pension (peamiselt üsna suure arvu töövõimetuspensionäride lisandumise tõttu) ja nii oli seisuga 01.01.2011 keskmine määratud pension 4256 krooni ehk 272.01 eurot.

Huvi korral saab täpsemaid andmeid lugeda sotsiaalkindlustusameti võrguküljelt www.ensib.ee alajaotusest eelarve ja statistika.

TALVEKS SEINAD SOOJAKS!

Eve Rohtla peatoimetaja

Autoriõigused, AS Ühinenud Ajalehed, 2011

Peatoimetaja Eve Rohtla, e-post: eve.rohtla@sakalakirjastus.ee Toimetaja Signe Siim, e-post: 60pluss@ajaleht.ee Küljendus Ain Kivilaan, e-post: ain.kivilaan@ajaleht.ee Reklaamidirektor Merle Aasna, e-post: merle.aasna@ajaleht.ee Reklaam: reklaam@parnupostimees.ee, reklaam@sakalakirjastus.ee, reklaam@virumaateataja.ee, reklaam@jt.ee ja reklaam@valgamaalane.ee Levijuht Erkki Lumisalu, e-post: erkki.lumisalu@ajaleht.ee Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Tartu t 8, 71020 Viljandi Telefon 433 0040 Trükk AS Kroonpress, trükiarv 40 000

OÜ Therm 5660 6010 info@therm.ee www.therm.ee

Seeniorile parim!

Kas teadsid, et Tele2 võrgus on üle 60-aastastel õigus maksta vähem? Kui Sina pole veel Tele2 klient, siis tule meie soodsasse võrku juba täna!

Küsi lisainfot lähimast Tele2 esindusest!

Lisaks suurte klahvidega 0 MyPhone 1030

-70% 4€ Kampaaniahind: 24 Tavahind: 78 €

• Kõned lauatelefonidele lauatelefoni hinnaga • Puudub lauatelefoni kuumakse

Info: o: tele2.ee tele2.e ee

eluase

Kui kallis kodu käib üle jõu

FOTOD: ELMO RIIG/„SAKALA”

Oktoober 2011 4

Puusületäis on liiga raske. Trepist tõus võtab hinge seest. Küttekulud röövivad enamuse pensionist. Põhjusi, mis sunnivad eakat inimest armsast kodust loobumisele mõtlema, on palju rohkem kui loetletud kolm, kuid valus on selle otsuse langetamine alati.

NÄPUNÄITED Hans Väre hans.vare@sakalakirjastus.ee

E

ndla Urbel-Kasenurm võtab meid oma Mustla korteris vastu septembri eelviimasel nädalal. See on tal juba neljas elupaik viimase viie aasta jooksul.

Esimest korda kolis ta hooldekodusse 2006. aasta septembris. Tolle Raplamaal tegutseva asutuse tuba oli üsna väike ja seetõttu müüs vanaproua Viljandis Paala järve kaldal asunud korteri maha peaaegu kogu sisustusega, nugade-kahvliteni välja — kraami poleks lihtsalt kuskile panna olnud. „Tervis oli halb, kuid ma olin veel piisavalt liikuv, et sobiv koht ise välja otsida,” põhjendab Urbel-Kasenurm toonast sammu.

Ent hoolega valitud hooldekodu valmistas uuele kliendile kiiresti pettumuse.

Kinni ei peetud tervest reast lubadustest, alates sellest, et arst käis nädalas kahe korra asemel kõigest korra kaheksa kuu jooksul ja lõpetades hinnaga, mis omanike lubamist mööda pidi jääma 7700 krooni kanti (492 eurot), kuid juba aastavahetuseks oli kerkinud 8500 kroonini (543 eurot).

Hea hulk korteri eest saadud rahast oli läinud pansionaadi eest maksmiseks, lõivu olid nõudnud ka kolimisega seotud kulud, ent kaheksa kuu pärast eaka naise kannatus katkes ja ta tuli hooldekodust tulema.

Uue korteri soetas Urbel-Kasenurm Viljandisse Vilja tänavale. Kahjuks kiirustades ja taas õnnetult, sest rohelust ja õhku armastava proua elukoha läheduses polnud ühtki sobivat jalutamiskohta. Seepärast tegi ta umbes aasta tagasi veel ühe ponnistuse sobivat kodu leida ja ostis viimase raha eest korteri Mustlasse. Ühtegi tuttavat tal sealkandis polnud, kuid selle eest on maa-asulates kinnisvara tunduvalt odavam kui Viljandis.

Selle suve lõpuks on tema mõtted aga ringiga tagasi hooldekodu juures. Kopsa-

HOOLDEKODUSSE asudes tasub kõik lubatud teenused lepingus kirjalikult fikseerida. Siis on hiljem lihtsam vaidlusi lahendada.

KINNISVARA müües või kinkides tuleb kindlasti nõu küsida erapooletult inimeselt. Kui usaldusväärset lähedast pole, sobib selleks kohalik sotsiaaltöötaja.

KODU KINKIMISE puhul tuleb kindlasti lepingusse kirjutada eluaegne kasutusõigus, kui kinkija soovib seal edasi elada.

Muidu võib ka kõige toredama inimesega arusaamatusi tekkida.

Allikad: Endla Urbel-Kasenurm, Lea Kivipõld

”

Oma kodus on ju aastakümnetega kogunenud nii palju mälestusi.

Kuhu sa sealt jooksed?

PEEP SOOMAN, Pindi kinnisvara juhatuse liige

kad küttekulud, tilkuva vetsupoti ja eelmisest omanikust jäänud kirevavõitu tapeedi võiks ta ju välja kannatada, kuid järjest põduramaks jäävast tervisest tingitud mured ja piiratud liikumisvõimalus eriti valikuvõimalust ei jäta. „Trepist saan käidud, kuid välisukse ees olev aste on minu trepikojal millegipärast väga kõrge ja sellest üles saamiseks pean ootama, kuni mõni mööduja appi tuleb,” kurdab ta. „On olnud kuid, kui ma ei käigi seepärast väljas. Ei saa isegi turule marju ostma minna, ehkki neid väga armastan.”

Vilja tänava korteri on ta üürile andnud, kuid muret on sellega vaat et rohkem kui teenistust — üliõpilasest üürnik maksis ära üksnes osa rahast ja sedagi alles pärast pikka tagaotsimist. Seepärast tahab Urbel-Kasenurm kinnisvara maha müüa ning saadud raha eest hooldekodusse minna, kuid kardab, et võib taas valikuga mööda panna ja paraja portsu otsa sattuda.

Keskmisest pensionist hooldekodu ei maksa Rakvere linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Lea Kivipõld räägib, et kui eakale käib üle jõu puude tassimine või vee tuppa toomine, kuid muidu saab ta oma eluga hakkama, on kõige õigem lahendus koduhooldaja. See teenus on tunduvalt odavam kui hooldekodu pakutav ja võimaldab inimesel kodus edasi elada.

Kui aga inimene ei tule enam iseseisvalt toime ja tal alalist hooldajat samuti pole, on hooldekodu tõenäoliselt ainus valik. Sealse koha maksumus sõltub suuresti sellest, kui palju abi eakas vajab — variante on nii voodihaigetele kui neile, kes otsivad pigem pansioni. Keskmine tasu elamise eest jääb 450 euro kanti kuus, mis ületab keskmist pensioni umbes 150 euroga. Enamik abivajajatest seda ise maksta ei suuda ning tavapäraselt tuleb puudujääv raha leida järeltulijatel kui seadusjärgsetel ülalpidajatel. „Omal ajal hoolitsesid vanemad laste eest, nüüd on nende kord vanemate eest hoolitseda,” leiab Suure-Jaani vallas tegutseva Lõhavere ravi- ja hooldekeskuse juhataja Ene Maaten selle igati õiglase olevat.

Ent kõigil ei ole lapsi. Või pole lastel raha. Mida teha siis? Ühe võimalusena maksab hooldekodu hinna ja pensioni vahe kinni kohalik omavalitsus. Mõnelpool seatakse toetuse tingimuseks, et eakas kingib selle eest oma kodu vallale või linnale. See variant on omanikule soodne eelkõige väikestes kohtades, kus kinnisvara hinnad on madalad ja müügist saadav summa poleks niikuinii kuigi suur.

Vahel võib kasulik olla ka korter või maja hooldekodukulude katmiseks välja üürida. See eeldab aga, et tegemist on vajaliku summa hankimiseks piisavalt väärtusliku kinnisvaraga. „Pealegi on hooldekodus elaval vanainimesel väga raske kontrollida, kuidas tema varaga ringi käiakse, nõuda, et üür ära makstaks ja tagada kommunaalmaksete

eluase

5 Oktoober 2011

tasumine,” nentis kinnisvarabüroo Uus Maa Viljandi kontori juhataja Reet Raudsepp. „Seega võib loodetud üüritulu saamise asemel sattuda hoopis olukorda, kus tuleb maksta ka üürniku võlgu.”

Seepärast on kinnisvara müümine enamasti üürimisest kasulikum, eriti siis, kui lapsi või lapselapsi pärimas pole. „Kui raha otsa saab, maksab omavalitsus edasi — inimene on ju kõik endast oleneva teinud,” kinnitab Lea Kivipõld Rakvere sotsiaalosakonnast. Ja lisab: „Pigem juhtub siiski, et raha jääb üle, ning pärijad saavad selle omale.”

Mujal on, meil ei ole Pahatihti pole see hoopiski mitte põdur tervis, mis oma kodus toime tulemise üle jõu käivaks muudab, vaid kõhn kukkur.

Pensionisumma on meil just selline, nagu see on, ja kui veel üks abikaasadest teispoolsuse radadele suundub, kipub rahaga väljatulemine raskeks minema.

Ameerika Ühendriikides ja Lääne-Euroopas on sellistel puhkudel üsna levinud skeem, et mõni ettevõtja ostab eakalt maja või korteri ära ja maksab kuni omaniku elu lõpuni iga kuu kokkulepitud summa.

Too võib aga seal sees edasi elada. Ärimehed eeldavad muidugi, et vanainimese iga jääb lühemaks, kui kulub kinnisvara turuhinna väljamaksmiseks, müüja saab aga elu lõpuni kindla lisasissetuleku.

Eestis pole selliseid tehinguid kinnisvaraspetsialistide ja sotsiaaltöötajate teada siiski tehtud.

Pärnu notaribüroo notar Marje Jürioja tõdes, et eelkirjeldatule kõige sarnasemad on tema praktikas olnud paar juh-

VIIMASES KODUS: Veel paari nädala eest plaanis Endla Urbel-Kasenurm kahetoalisest Mustla korterist hooldekodusse kolida. Kinnisvara müügi ja pansionaadi otsimiseni ta aga ei jõudnudki.

tumit, kui inimene müüs korteri võõrale, ent jättis endale isikliku kasutusõiguse. „Ostuhind on sellisel puhul ilmselt tavalisest väiksem, sest ostja ei saa kohe korterit kasutama hakata, kuid kui nad sellise lepingu vabatahtlikult teevad, siis miks mitte,” arutles Jürioja.

Reet Raudsepp, kelle kinnisvarabüroo on samuti sarnaste tehingutega kokku puutunud, märkis, et kaks leibkonda võivad ühte majja ära mahtuda küll ja privaatsusprobleeme saab lahendada näiteks eraldi sissekäikude abil. „Võõrastega koos elamine ei pruugi muidugi alati sujuda, kuid sugulaste puhul võib asi laabuda hõlpsamalt,” rääkis ta. „Tean näiteid, kus noor pere, kes muidu endale maja lubada ei saanud, ostis selle vanaonult. Vastutasuks odavama

eluase

Oktoober 2011 6

VAJADUSED JA VÕIMALUSED: Koos inimestega vananevad pahatihti nende kodud. Eakad vajavad märksa rohkem mugavusi kui noored, ent nende pensionist remontimiseks ja ümberehitamiseks sageli ei piisa. lesknaist kolib kokku kolmetoalisesse korterisse. Kolme kolmetoalisega võrreldes saavad nad hakkama üksnes ühe kolmandikuga kuludest ja ka kolmest ühetoalisest on see variant palju odavam. „Sel moel ei hakata elama mitte ainult olude sunnil, vaid ka näiteks selleks, et iga kuu teatud summa kõrvale panna ja minna säästetud raha eest kevadel koos reisile,” teab Sooman. „Pealekauba, kes siis ikka üksi tahab elada.”

Ette tuleb sedagi, et suure pere ajast jäänud maja või mitmetoaline korter müüakse maha ja kolitakse lihtsalt väiksemale ning madalama ülalpidamiskuluga elamispinnale. Suurte linnade elanikud võivad korraliku rahapataka teenida ka sel moel, et lähevad elama mõnda väiksemasse kohta, kus kinnisvarahinnad madalamad. Viimati nimetatud varianti Soomani andmetel siiski kuigi tihti ei kasutata, sest nii lõikaksid inimesed läbi oma sidemed tuttavate inimeste ja paikadega. Emotsionaalne pool on kodu vahetamise juures niikuinii väga raske, isegi siis, kui jäädakse samasse kanti. „Vanad inimesed on elutargad ja ei kipu rapsima, kui põhjust pole,” ütleb Sooman. „Oma kodus on ju aastakümnetega kogunenud nii palju mälestusi. Kuhu sa sealt jooksed? Aga kui kommunaalkulud on 190 eurot ja pension 250, siis tuleb see valus otsus teha ja tehaksegi.”

Epiloog Endla Urbel-Kasenurm oma põldudele avanevate akendega Mustla kodust ära ei koligi. Samal päeval, kui lõppes suvi, lahkus ka tema.

Valusal teemal antud intervjuu järel ajakirjanikke ära saates polnud 85aastase proua sõnades kibestumist, muret ega kurtmist. Esikus seistes rääkis ta hoopis kolm anekdooti.

hinna eest sai too eluaegse tasuta kasutamisõiguse ja nii tekkis mõlemale poolele kasulik tugisüsteem.”

Elukogemus annab nupukuse Teine lahendus, mida meil suhteliselt vähe kohtab, kuid mida Lääne-Euroopas üsna agaralt kasutatakse, on majade eakate tarbeks kohendamine. Kui ahjude keskküttega asendamist ja kõrgete lävepakkude kõrvaldamist tuleb jõukamates peredes veel ette, siis näiteks eramusse korruste vahel liikumiseks lifti ehitamine ei torka Eestis vist kellelegi pähe. Küllap on meie elatustase lihtsalt sedavõrd teisest mastist.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman on tähele pannud, et kuigi Eesti eakatel raha napib, on neil nupukust kulude kokkuhoiuks seda enam.

Polevat üldse harv, et üksi jäänud inimesed ühendavad jõud ja näiteks kolm

NOTARITASU Kinnisvara müügi või kinkimise vormistamise eest notarile makstav tasu sõltub vara väärtusest. Näiteks 19 173 eurot (300 000 krooni) maksva korteri tehingu notaritasu on 85.80 eurot.

Allikad: notaritasu seadus, www.notar.ee

KOMMENTAARID ENE MAATEN, Lõhavere ravi- ja hooldekeskuse juhataja Hirm hooldekodusse sattumise ees on inimestel suur. Õnneks on vähemasti Viljandimaal viimasel ajal nii palju hooldekodusid ja voodikohti juurde tekkinud, et inimesel on võimalik meelepärasemat paika valida. Konkurents on teatavasti edasiviiv jõud ja see peaks parandama ka hooldusteenuse kvaliteeti.

Me peame lapsi armsateks ja hellitame neid, kuid ka inimest, kes on pika elu ära elanud, peaks kohtlema väärtuslikuna ja tema eest hästi hoolitsema. Vana inimene on samamoodi armas nagu lapski.

PEEP SOOMAN, Pindi kinnisvara juhatuse liige Vanade inimeste side koduga on Eestis väga tugev. Noorem põlvkond kolib juba suhteliselt kergesti ühest kohast teise, kuid endistel aegadel polnud eriti võimalik elukohta vahetada ja elati aastakümneid samas paigas.

Mõnikord tuleb maakler tagasi vanainimese juurest, kes on sunnitud rahapuuduse tõttu oma kodust odavamale elamispinnale kolima, poetab pisara ja ütleb, et ei jaksa enam. Kui see mõjub nii tugevalt elukutselisele maaklerile, kes osutab lihtsalt oma teenust, siis võite arvata, kui emotsionaalse teemaga on tegemist. Eakal inimesel on ju oma kodus iga kriips mälestus — nagu arvuti kõvakettale salvestatud.

Kauaks jätkub?

Kui hooldekodus elaval inimesel raha otsa saab, maksab tema eest edasi omavalitsus.Tihti võib see aga tähendada kolimist, sest vallad ja linnad ei taha tasuda keskmisest kallima teenuse eest ja eelistavad kasutada oma hooldekodusid, kui seal vabu kohti leidub. „60+” arvutas umbkaudu välja, mitKINNISVARA ASUKOHT

meks kuuks jätkuks erinevate linnade elanikel pensionist puudu jääva osa katmiseks kinnisvara müügist saadud rahast. Rehkenduse aluseks on võetud keskmine pension ja keskmine kinnisvara tehinguhind käesoleva aasta I kvartalis. Tegelik elu võib keskmisest mõistagi tunduvalt erineda.

KINNISVARA MAKSUMUS

KUID KESKMISES HOOLDEKODUS

KUID EKSKLUSIIVSES VILLA BENITAS Harjumaal (madalaim hind)

Pärnu

41 049

273

54

Viljandi

36 957

246

49

Rakvere

25 882

172

34

Paide

15 152

101

20

Valga

7463

49

10

Allikad: Maa-amet, Uus Maa, Villa Benita, „60+”

444 0 )0 21- ##

Tugisukkpßksid Liigeste tugikaitsmed, selja-, pþlvetoed jm Villasisaldusega soojad särgid Operatsioonijärgsed tugivÜÜd Tallatoed ja ortopeedilised jalatsid

eid Abivahenad ka saab ost ahendi biv isikliku ard kaa iga.

Kalevi 4, Tartu Avatud E–R 10–18, L 10–14, tel 734 0001, www.salutaris.ee

Calcigran Forte N60 ja Calcigran Forte Mint N60 närimistabletid

Aitavad hoida luud terved ja tugevadâ‚Ź

Toimeained: kaltsiumkarbonaat ja D3-vitamiin Käsimßßgiravimid.

Näidustus: kaltsiumi ja D-vitamiini vaeguse vältimiseks vanemaealistel inimestel.

Kaltsiumi ja D-vitamiini täiendavaks manustamiseks spetsiifilise osteoporoosi ravi juurde.

Tähelepanu₏Tegemist on ravimitega. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte.

Kaebuste pĂźsimise korral vĂľi ravimi kĂľrvaltoimete tekkimisel pidage nĂľu arsti vĂľi apteekriga.

Tavahind: â‚Ź 6.99

Soodushind:

-20%

â‚Ź 5.55 86.84 EEK

Pakkumine kehtib kuni 31.10.2011 vþi kuni soodushinnaga kaupa jätkub₏

Oktoober on osteoporoosikuu!

21- )#0)+',# )-+ ',##/'12" )7120#)2*2 -, * )+ &#'1+#" % )+

"# #

$! #" #$ # (( $ %& " $# $! " $# $! " -*$' #/'+2"#*'" -, 3 /201 12" +--1-/' ( )5'%2*'0# + ,2 *)5'%2) 01'% '0 )0 '%2*'0# + ,2 *)5'%2) 01'% '0 )0 3##* ) 2%(2&1'+'0#% )#0)*2)20120 * /+0# "# *20 / "'- .--* 21-+ 1,# - .--* 21-+ 1,# )*''+ 0# "# *'+ 1'! .'"2/'" (2&' ( ) 0/#'0'( 12/3 . "( " ##0 ( 1 % )01/ . "( " ##0 ( 1 % )01/ --,20#, *#' " 21-01 1 *3#. )#1' *'0 " 8 #0''01+# 0--(#,"20# )* 0'.#02/' "770'"# 0--(#,"20# ,',% .#02/' "770'"# 0--(#,"20# ,',% #0'* 1#/, 1# .#020# "+#

" $ #$ $ " " "# " %' " & "' $ # "$# $" % $! ! " $ #! "" &

Hooldekodu JĂľgevamaal t Ruumid lamajatele t SĂľbralik personal

t t

Rahulik miljÜÜ Ilus loodus

Kääpa kßla, Saare vald, Jþgevamaa Tel. 773 47 44 vþi 52 88 217 info@kaapahooldekeskus.ee

www.kaapahooldekeskus.ee

Ostame metsakinnistuid ja kasvavat metsa ning pĂľllumaad.

Info tel 434 2330, 505 7355.

E-post apmets@apmets.ee

toidulisandid

Oktoober 2011 8

Üksnes maist septembrini piisab sellest, mida sööme

Tuntud Viljandi südamearst Ester Keba meenutab tihti omaaegse legendaarse pediaatriaõppejõu Leida Kerese soovitust, et Eesti oludes peab kõigil kuudel, mille nimes on r-täht, midagi tavatoidule lisaks tarbima, sest toidus pole nii palju organismile vajalikke aineid, kui vaja.

VÕRDLE Tiina Sarv tiina.sarv@sakalakirjastus.ee

E

ster Keba ise hindab Q10 sisaldusega toidulisandeid, mis parandavad raku ainevahetust. Arst rõhutab samas, et Q10 koensüümi tuleb võtta hommikuti, sest see ergutab ja võib öise une ära rikkuda.

Südametohtri lemmikute hulka kuuluvad ka kalaõlikapslid, mis sisaldavad liigestele ja veresoontele hästi mõjuvaid omega-3 rasvhappeid.

Ikka on midagi puudu Samas on arste, kes ei soovita isegi C-vitamiini lisaks võtta. Nad lähtuvad põhimõttest, et kõik vajaliku peaks kätte saama toiduga.

Kuidas siis tegelikult lood on? Arstiharidusega toitumisterapeut Annely Soots juhib Tartus suures osas õigele toitumisele pühendatud tervisekooli, kus õpivad toitumisnõustajad ning käivad ennast täiendamas ja nõu saamas nii meedikud kui ka tervisehuvilised patsiendid.

Annely Soots nendib, et toidulisandite müümine on mõne arvates tõepoolest vaid äri, millega müüjad rikastuvad. „Kui analüüsime meie juurde tulnud inimeste menüüsid, selgub ikka, et puudu on ühest või teisest toitainest,” räägib toitumisterapeut, lisades, et eriti kehtib see inimeste puhul, kes söövad ohtralt liha- ja piimatooteid.

Tema sõnul viitavad vereanalüüsid samuti probleemidele. „Kui mõne aine de-

Selleks, et toidust kõik vajalikud toitained kätte saada, peab sööma väga tervislikult ning arvestama kõiki juhiseid. Need võid leida Eesti toitumisteraapia assotsiatsiooni kodulehelt internetis www.toitumisteraapia.ee. Võrdle sealseid soovitusi iseenda toitumisharjumustega ja tutvu, kui suured on erinevused.

fitsiit on suur, siis seda enam toiduga ei kompenseeri. Sel juhul vajamegi toidulisandeid.”

Kindlasti ei saa arvestada sellega, et poodides müüdavad toidud sisaldavad piisavas koguses toitaineid, eriti C-vitamiini, mis kaob kiiresti seismisel, õhuhapniku ja kuumutamise toimel. Näiteks leiti Inglismaal apelsine uurides, et ühe vilja C-vitamiini sisaldus kõikus vahemikus 0—116 mg, mis näitab, et mõnes apelsinis ei olnud seda üldse. Et aga kätte saada soovitatavat C-vitamiini päevast kogust, mis on tänapäeva teadlaste hinnangul üks gramm, tuleks ära süüa vähemalt 22 head apelsini.

Hapukapsas ja idandid

”

Kui toidulisandis sisalduvad toimeainete annused on liiga väikesed ning lisaaineteks on mitmesugused värvja magusaineid, ei ole see hea valik.

Korralikult valmistatud hapukapsas võib heades hoiutingimustes C-vitamiin säilida kevadeni. Veel paremad on idandid, mille C-vitamiini sisaldus on suurim kuni 72 tunni vanustes idandites.

Samas rõhutab Annely Soots, et ta ei soovita tarvitada ükskõik millist toidulisandit: „Valida on muidugi raske, aga tasuks vaadata toimeainete annuseid: kui need on liiga väikesed ning lisaaineteks on mitmesugused värv- ja magusaineid, siis see ei ole hea valik. Ka olen kuulnud, et taimeekstrakte uurides on leitud, et alati need õigeid taimi ei sisaldagi. Seega peaksid tarbitavad lisandid olema kõrge kvaliteediga. Näiteks peaksime olema kindlad, et linaõli ei ole rääsunud ega kalaõli pressitud suurtest palju keskkonnamürke sisaldavatest kaladest,” räägib ta.

Seda kuulates meenuvad poes riiulitel nähtud linaseemneõli pudelid. Kui selle kohta märkus teha, ajab müüja silmad suureks ja ütleb, et on kogu aeg õli seal hoidnud. Professor Selma Teesalu, üks linatoodete suurim austaja, on korduvalt

rääkinud, et seemneõlis on rasv, mis võib kergesti rääsuda. Võipakke ei hoia ju keegi nädalate kaupa soojas.

Rohkem aedvilju ja seemneid, vähem liha Ka kasutatakse Annely Sootsi sõnul lisandites sageli selliseid toimeainete vorme, mis organismis ei imendugi. Selle kohta ei

toidulisandid FOTO: ELMO RIIG/„SAKALA”

9 Oktoober 2011

he päikest. Viimastel aastakümnetel on aga avastatud, et D-vitamiinil on kehas palju olulisemad funktsioonid kui ainult kaltsiumil imendumise toetamine. D-vitamiin tegutseb koehormoonina. Kui seda ei ole piisavalt, siis võivad meid kimbutada väga paljud terviseprobleemid,” selgitab ta.

Kindlasti on meie talvine toit vitamiinide osas vaesem kui suvine. Üliolulist Cvitamiini meie keha talvel tarbimise jaoks suvel ei ladusta. Kõik, mis liiast, viiakse organismist välja.

Annely Soots tuletab meelde, et vitamiine ja vähivastaseid antioksüdante saame me eri värvi toitudest, seega peamiselt puu- ja aedviljadest. Need ja seemned — pähklid ning täisteravili — tuleb oma menüüsse lülitada. Vitamiini- ja antioksüdantidevaeste piima- ja lihatoodete söömist tuleks aga piirata, sest neid on meie inimeste menüüs liiga palju.

Enam ei seedi hästi Eakate probleem on sageli maohappe ja ensüümide puudus. Kuna valku ei seedita ilma piisava maohappeta, siis peaksid vanemad inimesed tarbima vähem valgurikkaid toite: liha, piimatooteid, muna ja kala. Kergem on omastada valku kaun- ja teraviljast. Kindlasti tuleb kasutada täisteratooteid, mitte saia ja teisi valgest jahust küpsetisi. „Loomset valku saab organism piisavalt ka tükikesest lihast päevas, kusjuures tuleks süüa ainult ühte valgulist toodet.

Parim oleks seedimise soodustamiseks

pruukida seda koos aedviljaga, mitte kartuli ega riisiga. Samuti pole hea süüa valgurikka toidu kõrvale leiba. Sel viisil söömine vähendab ka gaase ning muid seedevaevusi. Kartulit ja riisi ning ka leiba võib süüa koos aedviljaga. Puuvilja ja magustoitu on hea süüa eraldi ootena. Sellist söömist tuleks proovida, kui on probleeme. Seedevaevusi on see alati leevendanud.”

Kui toitu korralikult ei seedita, ei imendu ka toitained. Niisamuti ei imendu need toidulisandist. Toitumisspetsialistid soovitavad eakatele vedelikuna müüdavaid lisandeid, mida saab manustada tilkadena suu limaskestale, ning eelseeditud rasvhappeid.

Kuula oma keha Küllap on paljud kogenud, et teatud ajal on suur isu mingi toidu järele, näiteks võib inimene süüa mõnda aega lõputult suvikõrvitsat või siis jogurtit. Kas ei ole nii, et tuleb üksnes oma organismi kuulata ja keha ütleb, mida vaja on? „Oma organismi kuulamine on hea soovitus. Sageli näen, et inimene ütleb mulle enne testi tegemist, missuguseid toiduaineid ta ei talu, ja test kinnitab tema juttu. Sellistel juhtudel mõtlen alati, et polnud ju mõtet testile raha kulutada, aga inimene vajab tõestust. Samas olin ka ise enda arvates tervislikult söönud ja ka mõningaid lisandeid tarbinud ning arvasin, et minul küll mineraalide puudust olla ei saa. Paraku tuli vereproovist välja teatavate ainete nii suur puudus,

Ocuvite ® – terav nägemine kogu eluks!

oska enamasti ei apteeker ega perearst soovitusi jagada.

Tegelikult ei olegi inimest, kes kõiki müüdavaid lisandeid teaks ja tundma õppida suudaks.

Annely Soots ütleb, et temagi mäletab oma tudengipõlvest r-tähe soovitust. „See on hea ja loogiline nõuanne, sest näiteks D-vitamiini saame me peamiselt päikese abil ja nendel kuudel on meil vä-

KEERULINE VALIK: Kui tegemist on konkreetse tervisehädaga, soovitab vajaliku toidulisandi arst või apteeker. Põhinõuanne on aga selline, et tootes peab olema võimalikult vähe lisa- ja võimalikult palju toimeaineid.

Kollatähni kärbumine ehk rahvakeeli silmapõhja lupjumine on peamine üle 50-aastaste inimeste nägemise kaotuse põhjus. Et hea nägemine säiliks ka vanuse tõustes, on väga oluline oma keha pidevalt varustada oluliste mikrotoitainetega. Apteegis saadaolevad Ocuvite Lutein forte tabletid sisaldavad õiges koguses just maakulas leiduvaid karotenoide, vitamiine ja mineraalaineid. Kliinilised uuringud on tõestanud, et just selle tableti puhul paraneb silmade varustamine mikrotoitainetega ning seetõttu soovitavad seda toodet ka Eesti silmaarstid.

PEATA OMA SILMADE VANANEMINE! Saadaval apteekides

toidulisandid et vajasin suurtes annustes mineraalilisandeid,” jagab spetsialist oma kogemusi.

Neid inimesi, kes saavad minna toitumisnõustaja juurde proove tegema, on siiski vähe. Mida teha ülejäänutel?

Annely Soots soovitab juhul, kui me täpselt ei tea, millest meil puudus on, võtta kuuridena mingit multivitamiini ja -mineraali. „Aga tuleb jälgida, et koostisosad oleksid piisavalt suurtes annustes, B-vitamiin aga kõigi haiguste korral ei sobi.

Suhkruhaiged võivad siia juurde võtta kroomi, vererõhuhaiged magneesiumi. Cvitamiini võib alati juurde võtta, eriti külmetushaiguste perioodil. Kui magu ei kannata askorbiinhappe vormi, on olemas ka askorbaadi vormis C-vitamiini,” täpsustab ta.

FOTO: ERAKOGU

Oktoober 2011 10

VÕTA ARUKALT: Toitumisterapeut Annely Soots kinnitab, et nii sööma kui ka toidulisandeid võtma peab arukalt ja usaldada ei saa kõike, mida apteegis pakutakse.

Mis sobib ühele, ei sobi teisele Liigeseprobleemide puhul on hea võtta glükosamiini, luuhõrenemisel mitte kaltsiumi, vaid multimineraali ja -vitamiini korralikes annustes. Kaltsium ja D-vitamiin ilma teiste mineraalideta teevad rohkem pahandust kui aitavad.

Et kaltsium luudesse läheks ja sinna jääks, on vaja ka teisi mineraale: magneesiumi, tsinki, boori, mangaani, Kvitamiini ja nii edasi, samuti omega-3 rasvhappeid.

Annely Soots soovitab toidusedeli koostada toitumispüramiidi ja spetsialistide juhiste järgi, toidulisandite vajadusest annab kõige selgema pildi siiski vereproov. See analüüs on aga üpris kallis ja perearst ei saa ilma näidustuseta kõiki vajalikke näitajaid tasuta määrata. „Tõesti on nii, et lisand võib hea olla ja inimene võib seda vajada, aga tema keha tahab sellel hetkel midagi muud. Kuidas seda teada saada? Alati ei saagi. Nii nagu kõikide muude asjadega siin elus, nii on ka lisanditega. Ei ole lihtsaid soovitusi, iga inimene on individuaalne. Mis sobib ühele, ei sobi alati teisele.”

Toitumisterapeudi nõuanne AJAKIRI Juba sel sügisel peaks ilmuma hakkama toitumisteraapia ajakiri, kus järjepidevalt käsitletakse ka toidulisandite teemat, et inimesi valikute tegemisel aidata.

• Eakate probleem on sageli maohappe ja ensüümide puudus.

• Tarbi vähem valgulisi liha-, piimatooteid, muna ja kala. Kasuta rohkem teraja kaunviljatooteid ning köögivilja.

• Korraga söö ainult ühte valgulist toodet koos aedviljaga, mitte kartuli ega riisiga.

• Valgurikka toidu kõrvale ei ole hea

süüa leiba.

• Kartulit ja riisi ning ka leiba on samuti soovitatav süüa koos köögiviljaga.

• Puuvilja ja magustoitu söö eraldi ootena. See leevendab seedevaevusi, kuid ei sobi diabeetikutele. Veresuhkru tase püsib madalam, kui koos süüa süsivesikuid ja valke.

REKLAAMTEKST

Elurõõmu allikas

üle 50-aastastele inimestele

Tihti küsivad keskealised ja vanemad inimesed endalt, miks ma küll olen nii pahur ja tujutu? Kuhu kaob energia? Mida teha?

Ü

ha enam apteekreid ja arste soovitavad vanemasse keskikka jõudnud inimestele elujõu tõstmiseks ja meeleolu parandamiseks Jamsijuure kapsleid.

Eriline on jamsijuur seetõttu, et selles sisalduv aine diosgeniin on väga sarnane inimkehale omase hormooniga DHEA, mis vastutab väga paljude elutähtsate funktsioonide

eest. Teadlased on leidnud, et DHEA parandab meeleolu ja mälu ning vähendab stressi. Vanuse tõustes organismi enda DHEA tootmine väheneb ning siin ongi abiks jamsijuure kapslid.

Jamsijuur annab heaolutunde ja vastupanuvõime Jamsijuur suurendab füüsilist ja vaimset heaolutunnet, aitab

leevendada vanusega tekkivaid tervisemuresid, teritab mälu ning aitab toime tulla stressiga.

Jamsijuurt tarvitades suureneb toimekus, paraneb uni ning kiireneb haigustest taastumine.

Jamsijuure kapsleid soovitatakse kasutada vanemasse keskikka jõudnud inimestel vähemalt paar kuud järjest, iga päev üks kapsel.

Allikas: Annely Soots

Tähelepanu!

Apteekidesse on müügile jõudnud tugevama toimega Jamsijuur Forte, mis sisaldab senisest poole rohkem diosgeniini!

Jamsijuure kapslid on müügil apteekides.

Lisainfo tel. 7 338 080 või www.jamsijuur.net

tervis

Diagnoos, mis võtab põlved nõrgaks Vähidiagnoos, mis võtab põlved nõrgaks ka kõige mehisemal mehel, pole moodsal ajal enam nii lõpliku iseloomuga. Varajases staadiumis on tõbi edukalt ravitav, kui haigusele ainult õigel ajal jaole saaks.

FOTO: INTERNET

11 Oktoober 2011

SÜMPTOMID MIS VIITAB ARENEVALE VÄHILE? Vastab dr TIIU-LIIS TIGANE KOPSUVÄHK Köha ei lähe mööda. Kui köha ei möödu külmetusest tervenedes või muudab suitsuköha oma iseloomu: tugevneb, põhjustab valu, rögas on verd, tekib hingeldus, tuleb seda võtta väga tõsiselt ja koheselt arsti juurde minna.

Kõik need nähud võivad viidata kopsuvähile.

EESNÄÄRMEVÄHK Urineerimisraskused. Vananedes võib uriini väljutamine muutuda aeglasemaks ja põit tuleb tühjendada sagedamini. See on tingitud põie all asuva eesnäärme suurenemisest.

Enam kui pooled üle 50aastastest meestest kannatavad eesnäärme (peamiselt healoomulise) suurenemise põhjustatud urineerimishäirete all. Ühel mehel viiest-kuuest aga diagnoositakse eesnäärmevähk. Häirete tekkides tuleb kindlasti pöörduda kontrolliks arsti poole. Kui eluiga on juba üle 45 aasta, oleks igal juhul õige lasta perearstil määrata veres PSA. Kui selle analüüsi väärtus on kõrge, tuleb kindlasti uurida, milles asi, kas tegu on hea- või pahaloomulise muutusega.

NAHAVÄHK Nahale on tekkinud mingi muutus. Nahk on inimkeha kõige suurem organ ja selle muutusi on kerge jälgida. Kui nahale tekib mingi laik või moodustis, mida seal enne ei olnud, mis ära ei lähe, suureneb, võib sügeleda või veritseda, tuleb seda kindlasti nahaarstile näidata. Tegu võib olla mittemelanoomse nahavähiga.

Arved Breidaks ks 60pluss@ajaleht.ee

E

esti mees, teadagi, arsti juures aega raiskamas ei käi ja jõuab sinna kas juba viimases hädas või kanderaamil.

See suhtumine viib enneaegu hauda paljud mehed, kes vähi õigeaegse avastamise ja ravi korral võinuks veeta palju pikema ja kvaliteetsema keskea ning vanaduspõlve. „Vähi varajane avastamine on äärmiselt oluline, sellest sõltub tervis ja ravi,” ütles vähiliidu meditsiininõunik Tiiu-Liis Tigane.

Kui vähk avastatakse varakult, on seda võimalik edukalt ravida. „Kui aga avastamisega jäädakse hiljaks, kasvaja on juba levinud keha teistele organitele, ei saa seda enam välja ravida, üksnes haigusnähtusid leevendada.”

Noolib üha nooremaid Kõige sagedamini esineb meestel kopsu-, eesnäärme- ja nahavähki, sagedased on ka mao- ja käärsoolevähk. Tigase andmeil hakkab vähi esinemissagedus meestel tõusma alates 45. eluaastast ning kõige enam avastatakse kasvajaid 60—70aastastel meestel.

Vähiliidu andmeil on viimastel aastatel hakanud üle 60aastaste meeste seas suurenema nii eesnäärme-, soole- kui ka nahavähki haigestumine.

Tõenäosus vähki haigestuda on suurem lodevate elukommetega inimestel, kes suitsetavad, liialdavad alkoholiga, ei tegele tervisespordiga ega hooli oma tervisest.

Vähi varajast avastamist saab Tigase hinnangul suurendada üksnes terviseteadlikkuse tõusuga. „Sellest tuleb ikka ja jälle kirjutada, rääkida, selgitada ...” ütles ta.

Vähinädal ärgitab tegudele Sel eesmärgil korraldatakse ka rahvusvahelist vähinädalat. „Selle aasta vähinädal on suunatud meeste terviseprobleemidele ning nende kõige enam levinud vähipaikmete ennetamisele,” ütles vähiliidu tegevdirektor Maie Egipt. „Meie kogemused näitavad, et meestel aitavad tervislikult elada naised, sellepärast on vähinädala raames toimuva heategevuskontserdi teemaks valitud Veenus ja Marss — naise ja mehe sümbol.”

Naised peaksid kindlasti utsitama mehi arsti poole pöörduma, leiab ka Tigane. „Aga mehi on erinevaid, mõni kannatab, mõnel on töö tähtsam kui tervis, mõni mõtleb, et küll läheb mööda. Ja need mehed jõuavadki arstile liiga hilja.”

www.kasvaja.net on abiks, kui Sul või Sinu lähedasel diagnoositakse vähktõbi.

Eestis haigestub pahaloomulistesse kasvajatesse üle 6000 inimese aastas. Vähihaiguse diagnoos on enamasti ootamatu, põhjustades rohkelt küsimusi, millele soovitakse vastuseid leida.

Kasvaja.net on eelkõige infoallikaks vähihaigetele ja nende pereliikmetele.

kasvaja.net lehelt leiad infot: vähihaiguse olemuse kohta vähihaiguse raviviisidest ja -võimalustest toitumisest vähiravi ajal toetusravist ja hingeabist Sulle ja lähedastele

Sa ei ole üksi!

Info, mille leiad kasvaja.net koduleheküljelt, ei asenda teavet, mida kuuled oma arstilt või meditsiiniõelt.

Roche Eesti OÜ, Lõõtsa 2, 11445 Tallinn, tel: 617 7380, e-mail: tallinn.estonia@roche.com

köök

Oktoober 2011 12

Tervislik toit

kui vikerkaar Sille Varblane

60pluss@ajaleht.ee

M

e kõik oleme oma harjumuste orjad, sest harjumuspäraselt toimimine on mugav ja pakub meile turvalisust. Toitumise osas ei pruugi selle tõe järgimine meile alati kasulik olla. Mis seal salata, eestlane on harjunud, et õige toit on liha ja kartul ning köögiviljad kiputakse tahaplaanile jätma. Erinevate köögiviljade lülitamine toidusedelisse annab suurema võimaluse saada toidust kätte võimalikult palju kasulikke ja vajalikke toitaineid, sest erinevad viljad sisaldavad erinevaid vitamiine ja mineraalaineid erinevas koguses.

Lisaks eelnimetatule sisaldavad puu- ja köögiviljad veel fütotoitaineid, mis ei ole esmavajalikud toitained, kuid neil on tervisele positiivne toime. Mida erinevamad ja värvilisemad on söödavad aedviljad, seda enam võib olla kindel, et nende söömisel saab organism kätte võimalikult erinevaid kasulikke vitamiine ja mineraalaineid.

Tervise Arengu Instituudi asjatundjad soovitavad süüa päevas vähemalt 5 portsjonit ehk 5 peotäit (500 g) puu- ja köögivilju toorelt või kuumtöödeldult, neist 2 puuvilju ja 3 köögivilju.

1 portsjon = 100 g värskeid või rasvata kuumtöödeldud köögivilju või puuvilju, 1 dl köögiviljahoidised, 2 dl köögiviljamahla, 3 dl nektarit (nektar on 25—50% mahl), 1 dl täismahla (100%), 2 dl marju, 1 dl kompotti või puuvilju roa koostises.

Kuid süüa ei soovitata ükskõik millist köögivilja ja puuvilja, vaid tähelepanu tuleks pöörata viljade värvusele. Tervise Arengu Instituut on välja töötanud viie vilja vikerkaare mõtte. Värvid sellel puu- ja köögiviljavikerkaarel on punane, oranž, kollane, roheline-valge, sinine-lilla. Igaks päevaks tuleks valida vähemalt 3 erinevat värvi köögivilja ja ülejäänud värvidest kummastki üks puuvili.

Kartulit oma suure tärklisesisalduse ja mahlajooke rohke suhkrusisalduse tõttu ei peeta toidusoovituste kohaselt kahjuks puu- ja köögiviljagruppi kuuluvaks.

Oma toidulaua tervislikumaks muutmist võikski alustada viit värvi viljade menüüsse lülitamisega.

Koostasin mõned näidiskomplektid, kus on kasutatud kõiki värve. Näidis ehk annab ideid, kuidas ise kodus viit värvi vilju kombineerida.

I Punane — tomat Oranž — apelsin Kollane — banaan Roheline — kapsas (hiina kapsas või valge peakapsas) Lilla — punane peakapsas

Mitmete kokaraamatute autor ja rõõmuga köögis toimetav pereema Sille Varblane tutvustab lihtsaid ja nutikaid võimalusi toidulaua mitmekesistamiseks ja tervislikumaks muutmiseks. Kirjutatu aluseks on Tervise Arengu Instituudi toitumispõhimõtted.

Vaata retsepte ja loe lisaks: toidupildid. blogspot.com

Kuidas neid menüüs kasutada?

Tomat hommikul võileiva peale, apelsin ja banaan päeva jooksul vahepaladeks või banaan pudru või pannkookide sisse. Mõlemad kapsad riivida või hakkida peeneks, segada omavahel, lisada veidi hapukoort. Ärge kartke lillat kapsast proovida, maitselt ei tunne erinevust valgest peakapsast, kuid lilla värv peidab endas kasulikke fütotoitaineid, mida rohelises kapsas pole.

Kellele närimine valmistab raskusi, valigu peakapsa asemel tunduvalt pehmem hiina kapsas.

II Roheline — rohelised herned, valge peakapsas Oranž — porgand Punane — õun Kollane — sidrun, ananassikompott Lilla — lilla sibul Herned, kapsas, porgand, lilla sibul ühepajatoidus või supis. Õun vahepalaks, sidrun teega, magustoiduks ananassikompott.

III Punane — punane paprika Oranž — oranž paprika Kollane — õun Roheline — pirn Lilla — peet Paprikad leivakattena või toorsalatina.

Peet supis või salatina, pirn ja õun vahepaladeks.

IV Punane — punane paprika Oranž — kõrvits Kollane — apelsinimahl Roheline — brokoli Lilla — lillad viinamarjad Paprika võileiva peale või kõrvale salatiks või praelisandiks, paprika lihakastme sisse, brokoli keedetult praelisandiks.

Viinamarjad vahepalaks või magustoiduks.

V Valge — hapukapsas Punane — tomatimahl Oranž - porgand Kollane — banaan Lilla — mustikad või mustad sõstrad Hapukapsas ja porgand supiks või toorsalatiks, tomatimahl joogiks, marjad paljalt või kohupiimakreemiga või pudru peale.

VI Roheline — kiivi Punane — jõhvikad Kollane — kaalikas Oranž — porgand Lilla — baklažaan

SILLE VARBLANE: Lisaks harjumuspärasele kartulile ja lihale peaks oma menüüsse sobitama mitmesuguseid köögivilju.

Jõhvikad mahlaks või kisselliks, kiivi vahepalaks või kaalika-porgandi toorsalatisse. Kaalika, porgandi ja baklažaani võib keeta ka hautiseks või teha stoovitud porgandeid kaalika ja sibulaga ning praadida jahus paneeritult baklažaaniviile, mis maitsevad nagu seened.

Õige säilitamine on tähtis Kui köögiviljade puhastamine ja tükeldamine tundub tülikas olevat, võib julgelt osta ka poe sügavkülmalettides leiduvaid külmutatud köögiviljasegusid ja neid väheses vees kiirelt keeta. Hirm, et külmutatud köögiviljad pole kasulikud, ei vasta tegelikult tõele, sest köögiviljade pikaajaliseks säilitamiseks ilma suure

kÜÜk FOTO: ELMO RIIG/„SAKALA�

13 Oktoober 2011

SOOVITUS KUIDAS KĂ–Ă–GIVILJU SĂœĂœA? • VĂľileiva peale — kurk, tomat, paprika, redis, lehtsalat, keedetud peedi—hapukooresalat, keedetud porgand väikeste kuubikutena segatud majoneesi ja sibulaga jne. • Kotlettides, pannkookides, pirukatäidistes, pitsakatetena, vormiroogades, hautistes. • Omletisegusse vĂľib lisada riivitud toorest porgandit vĂľi kĂľrvitsat vĂľi kergelt läbi kuumutatud kÜÜgivilju. • Proovige tavapärasesse toitu lisada Ăźks kÜÜgivili, mida te pole varem selles toidus kasutanud. VĂľtke seda kui seiklust maitsetemaal. • KÜÜgiviljakotletid on hea vĂľimalus maitsval viisil tarvitada rohkelt kÜÜgivilju, pealegi on kÜÜgiviljakotletid kergesti sÜÜdavad ka kehvemate hammaste puhul. Kui nii palju kÜÜgivilju korraga ei taha, vĂľib alustuseks proovida kÜÜgivilju hakklihale lisada. Kotlettide puhul teeb osa hakkliha asendamine kapsa, porgandi, peedi vĂľi kartuliga kotleti hinna odavamaks, tulemuse aga maitsvamaks, pĂľnevamaks ja loomulikult ka tervislikumaks. • Erinevad salatid, nii toorsalatid kui keedetud viljadest, on kÜÜgiviljade kasutamiseks hea vĂľimalus. • Kartulipudru asemel vĂľib keeta kartuli—porgandiputru vĂľi putru kaalikavĂľi kĂľrvitsalisandiga.

Tervis

Eestis leiutatud ja teaduslikult tĂľestatud

1. nädal

2. nädal

3. nädal

50g juustu päevas

+25G

JUUSTU

vitamiinikaota on kßlmutamine just kþige sobivam meetod. Kiiresti kßlmutatud kÜÜgiviljad kaotavad väga väikese osa oma vitamiinide sisaldusest, mineraalainete ja kiudainete sisaldus kßlmutamisel ei muutu.

Kohe pärast saagikogumist hakkavad puu- ja kÜÜgiviljades vitamiinid kaduma valguse, þhu ja soojuse toimel, seepärast on oluline aedviljade þige säilitamine.

Halvenevad ka maitseomadused, sest aromaatsed ained haihtuvad kiiresti. Kþige kiiremini väheneb C-vitamiini-, siis Brßhma vitamiinide ja karotenoidide sisaldus. Valguse toimel vþib näiteks spinatis, lehtsalatis, lehtpeedis ja värskes kapsas

Alusta tervisliku PH-toitumisega juba täna!

"MVTFMJOF JPOJTFFSJUVE WFTJ

t&MVT WFTJ t7ĂŠJLTFNB TUSVLUVVSJHB OJOH QBSFNJOJ PNBOEBUBW t3PILFMU WBKBMJLLF BMVTFMJTJ NJOFSBBMF LBMUTJVN NBHOFFTJVN

t3PILFMU WBCB IBQOJLLV NJT UĂœTUBC WFF 1) UBTFU t1VIBT BOUJPLTĂ EBOU UĂŠOV UVHFWBMF NJJOVT MBFOHVMF WFFT

)BQQFMJOF JPOJTFFSJUVE WFTJ

t4VSOVE WFTJ t&SJUJ UVHFW BOUJCBLUFSJBBMOF UPJNF t7ĂŠMJTQJEJTFLT LBTVUBNJTFLT t+VVTUF IPPMEVTFLT LĂŠUF QFTFNJTFLT t/BIB NBSSBTUVTUF KB IBBWBEF QVIBTUBNJTFLT t4VV KB IBNNBTUF IPPMEVTFLT

JP 109

t 7FTJ WBJE Ă IF OVQVWBKVUVTFHB t 4VVS EJHJUBBMOF FLSBBO t -JTBLBMUTJVNJ WĂœJNBMVT t "MVTFMJOF KB IBQQFMJOF WFTJ

4PPEVTIJOE 899.-

JP 107

t 1VVUFUVOEMJL FLSBBO t "MVTFMJOF KB IBQQFMJOF WFTJ t -JIUOF QBJHBMEBEB KB LBTVUBEB

4PPEVTIJOE 549.-

-JTBJOGPU WFF JPOJTFFSJNJTF OJOH TFBENFUF LPIUB WBBUB NFJF LPEVMFIFMU XXX BJSWJUBNJO FF

Airvitamin OĂœ salong Tallinna Kesklinnas Kaupmehe 6 | Salong avatud E–R 9–18 Tel 642 0093, 5635 6112 | info@airvitamin.ee | www.airvitamin.ee

Tooted mßßgil:

Superstaar käib supermarketis. www.selver.eu

köök

Oktoober 2011 14

leiduv C-vitamiin hävida pea täiesti umbes kolme päevaga. Juur- ja viliköögiviljades säilivad vitamiinid pisut paremini. Cvitamiini saamiseks on kevadel soovitatav süüa kaalikat, kuna selles puudub C-vitamiini lagundav askorbinaas ning C-vitamiini sisaldus õigete hoiutingimuste korral ei vähene.

Säilitamise juures on tähtis temperatuur. Mida kõrgem on temperatuur, seda kiiremini toimuvad erinevad lagunemisprotsessid.

Puuviljadest ja marjadest võiks teha tutvust vähem tuttavatega. Õun ja pirn, mida ollakse sagedamini harjunud tarvitama, on tegelikult vitamiinide ja mineraalainete sisalduse poolest üsna kesised.

Mida erinevamad ja värvilisemad on söödavad aedviljad, seda enam võib olla kindel, et saad erinevaid vitamiine ja mineraalaineid.

Neile, kes kardavad köögiviljade lisamisega toidu ära rikkuda, kinnitan, et köögiviljad lisavad toidule head maitset, värvi ja tervislikkust. Kui esialgu võtab köögiviljade kasutamine ja maitsega harjumine aega, siis lohutage end teadmisega, et teete oma tervisele head. Vähese köögi- ja puuviljade söömise korral ei pruugi organism saada piisavalt vajalikke aineid, see aga omakorda soodustab haiguste teket.

Et oma tervist igati hoida ja enesetunnet parandada, mõelge välja, millised viit erinevat värvi puu- ja köögiviljad teile meeldivad või kõige hõlpsamini kättesaadavad on, ning harjutage end iga päev neid sööma. Ärge peljake mõne hea naabriga vahetuskaupa teha, kui tal on rõõm oma kapsapead teie suvikõrvitsate vastu vahetada või mõnel kaugemal sugulasel on hea porgandimaa, teie jälle saate teda heast sordist aedubadega rõõmustada. Kõik, mis ise kasvatatud, on väärtuslik seetõttu, et väetamine-mürgitamine on kontrolli all ja aiatöö paneb teid tahtmatult võimlema, mis on samuti vajalik. Tihtipeale on koduskasvatatu ka odavam (vähemasti näiliselt, sest te ju endale palka ei maksa) ning kaupluses võite n-ö kalli raha eest valida eksootilisemaid aedvilju. Üha rohkem on võimalik kvaliteetset aedvilja ka turult soetada, tuttav kaupleja on iga perenaise rõõm ja varandus.

Edaspidi hakkan selle ajakirja veergudel ka eelarvamusi ja küsimusi tekitavaid puu- ja köögivilju tutvustama ning jagama retsepte, kuis neist lihtsaid, maitsvaid, säästlikke ja tervislikke toite valmistada.

Teie küsimused ja ettepanekud on toimetusse väga oodatud.

TERVISLIK JA VÄRVILINE: Köögiviljad muudavad toidulaua värvilisemaks ja tublisti tervislikumaks.

”

Kõik, mis ise kasvatatud, on väärtuslik seetõttu, et väetamine-mürgitamine on kontrolli all.

RETSEPTID

Kartuli–kõrvitsapuder

• 4 dl jahu • 1 dl piima • 2 keskmist banaani • 4 dl riivitud kõrvitsat • 3 muna • 2 sl suhkrut • Noaotsaga soola Munad kloppida kahvliga lahti, lisada kahvliga katki surutud banaanid, riivitud kõrvits, jahu, sool, piim, segada. Küpsetada õlisel pannil väikesed koogid.

• 6 kartulit • 2 dl toore kõrvitsa kuubikuid • 1 tl soola • Pool väikest sibulat • 1 dl piima Kõrvitsakuubikud ja poolikud kartulid panna vähese soolaga maitsestatud vette keema, keeta pehmeks, kurnata, kuid jätta umbes 0,5 dl keeduvedelikku põhja.

Sibul tükeldada peeneks, praadida klaasjaks, lisada piim, kuumutada keemiseni.

Tambitud kartuli-kõrvitsamassile lisada sibula-piimasegu, mikserdada vahuliseks.

Kartuli–kaalikapuder

Porgandi–kartulipuder

• 3 dl tükeldatud toorest kaalikat • 7 kartulit • 1 tl soola • 1 dl piima • 0,5 sibulat Kaalikatükid panna keema, 10 minuti pärast lisada poolikud kartulid, keeta soolaga maitsestatud vees pehmeks.

Keeduvesi kurnata peaaegu ära, umbes 0,5 dl keeduvett jätta poti põhja, köögiviljad tampida pehmeks, lisada praetud sibulatükid ja kuumutatud piim, segada, mikserdada vahuliseks.

• 5 kartulit • 1 porgand • 0,5 tl soola • Pool väikest sibulat • 1 dl piima Jämedamateks viiludeks lõigatud porgand panna keema, 5 minuti pärast lisada poolikud kartulid, lisada soola.

Kui köögiviljad on pehmed, kurnata vedelik ära, kuid jätta umbes 0,5 dl keeduvett poti põhja alles. Köögiviljad tampida pudruks, lisada praetud sibulatükid ja kuum piim, vahustada puder õhuliseks.

Kõrvitsa–banaanipannkoogid

Kaks raamatut = 6€ Otsi Rahva Raamatu poodides oranži märgiga raamatuid, maksad 2 eest kokku vaid 6 €!

Kampaania kestab 1.-31. oktoobrini. Rahva Raamatu kauplused asuvad: Tallinnas Viru ja Rocca Al Mare keskuses ja Pärnu mnt 10; Tartu Tasku keskuses, Pärnu Keskuses Aida 7; Viljandis Mainori keskuse Tallinna mnt 19/21, Kuressaares Tallinna 8.

köök FOTO: INTERNET

15 Oktoober 2011

Kõrvitsa–singiomlett • 1 dl toorest riivitud kõrvitsat • 2 viilu sinki • Tükike sibulat • 2 muna • 2 sl vett • 1/3 tl soola • Pipart • Õli praadimiseks Riivitud kõrvits, sibul ja sink praadida kergelt läbi, valada üle maitsestatud muna-veeseguga, küpsetada mõlemalt poolt küpseks.

Peedi–kapsa–hakklihahautis • 1,5 l toorest keskmise jämedusega riivitud peeti • 1,5 l tükeldatud kapsast • 500 g hakkliha • 1,5 tl soola • Pipart • 1 küüslauguküüs • 1 sibul • 1,5 dl vett Hakkliha pruunistada, lisada tükeldatud sibul ja küüslauk, sool ja pipar. Kui sibulad on läbi küpsenud, lisada riivitud peet ja tükeldatud kapsas, kuumutada paar minutit koos hakklihaga, seejärel lisada vesi ja hautada madalal kuumusel pehmeks.

Allikas: Sille Varblane

Kümnendik Eesti inimestest sööb puuja köögivilju vastavalt soovitustele Tervise Arengu Instituudi tellitud uuring näitab, et pool Eesti elanikkonnast tarbib päevas üksnes 1−2 portsjonit puu- ja köögivilju ning 5 või enam portsjonit, mida oleks hea tervise jaoks vaja, tarbib 10% inimestest.

Tervise Arengu Instituudi toitumiseksperdi Tagli Pitsi sõnul on saadud puu- ja köögiviljade söömise andmed üheks tervisliku toitumise indikaatoriks, mis näitab, et vaid kümnendik Eesti elanikest sööb puu- ja köögivilju vastavalt toitumissoovitustele. „Iga päev vähemalt viie portsjoni puu- ja köögiviljade tarbimine aitaks ennetada erinevaid haigusi, eelkõige südameveresoonkonnahaigusi, mis on Eestis surmapõhjus number üks,” selgitas Pitsi rohke puu- ja köögivilja tarbimise vajalikkust.

Neid, kes söövad puu- ja köögivilju mõne portsjoni nädalas, kuid mitte iga päev, on sama uuringu järgi 19%. Küsimus teadmiste kohta näitas, et ligi pool ehk 45% inimestest arvas, et päevas tulebki süüa vähemalt 1–2 portsjonit puu- ja köögivilju. Neid, kes arvasid, et päevas tuleb süüa 3–4 portsjonit oli 28% ning viis ja enam portsjonit pakkus vaid 12% vastajatest. „Teadlikkuse tõstmiseks alustati septembris üle-eestilist teavitust „Lihtne 5 tervislikult toituda”, mis õpetab, kui palju oleks vaja päevas puu- ja köögivilju süüa ning kuidas need vajalikud portsjonid kõige lihtsamalt kätte saada,” lisas Pitsi. „Lihtne 5 tervislikult toituda” kampaania partnerid on kõik suuremad kaupluseketid: Rimi, Selver, Prisma, Maxima, Comarket ja ETK kauplused, toiduainetööstused Põltsamaa Felix AS, Premia Tallinna Külmhoone AS, A. Le Coq AS ning puu- ja köögiviljade hulgimüüja Rigual AS. Tervise Arengu Instituut on välja andnud retseptivihiku, mis sisaldab erinevatelt toidublogijatelt saadud retsepte ning ajakirja „Köögika”, kus on nii harivat kui meelelahutuslikku infot puu- ja köögiviljade teemadel.

Retseptivihikuid saab kõigist kampaanias osalevatest kauplustest, ajakirja jagatakse ETK keti kauplustes puu- ja köögiviljade ostjatele.

Kampaania kestab 16. oktoobrini.

Nii kampaaniamaterjale kui kasulikku lugemist leiab veebilehelt www.toitumine.ee.

Üritused maakondades 16. oktoobrini 2011 toimub Tervise Arengu Instituudi korraldatav puuja köögivilja kampaania, mille raames löövad kaasa ka mitmed maakonnad ja kohalikud omavalitsused.

Järvamaa 8. oktoobril algusega kell 11.00 toimub talgupäev Meosaare kabeli juures. Talgupäeval esitlevad KUME külaseltsi inimesed isevalmistatud köögiviljapirukaid, mille hulgast selgitatakse välja maitsvam ning kabeli juures tehakse sügistöid.

3. oktoobril 2011 kuulutati kohalike omavalitsuste kaudu välja retseptikonkurss „Lihtne külatoit”, kus saavad osaleda Järvamaa kohalikes omavalitsustes registreeritud külaseltsid koos liikmetega. Retsept peab sisaldama täieliku selgituse koos koguste näitamisega. Esitada võib ükskõik millist toiduretsepti. Esitamisel peab jälgima, et toit on tervislik ja lihtne.

11. oktoobril algusega kell 11.00 toimub puuviljajäätise meistrikool, kus Eesti Piimandusmuuseumi ruumides toimub avatud uste päev. Õpetatakse soovijatele puuviljajäätise meisterdamist ja saab degusteerida erinevaid jäätiseid.

Pärnumaa 8. oktoobril Pärnu Taluturul Tõnis Kuuskmanni loeng ja õpituba „Puuja köögiviljade raviomadused”.

Viljandimaa 9. oktoobril toimub mahetoidu väljamüük/laat Männimäel.

12. oktoobril kell 17.30 toimub Viljandis Lossi t 7 tervislike puu- ja köögiviljatoitude valmistamise õpituba kokkuhoiu kokaklubi juhendaja Sille Varblasega. Osaleda soovijatel palutakse eelregistreerida, täpsem teave linnavalitsuse sotsiaalosakonnas ja võrguküljel www.viljandimaa.ee/tervis

tervis

Inimene ja vanus

O

n mõned küsimused, millele on raske vasta. Näiteks: kui vanana sa ennast tunned?

Mina tunnen ennast ikka endana, mitte mingi abstraktse 30–50–70 aastasena. Ma olin mina kümme aastat tagasi ning loodetavasti olen seda ka kümne aasta pärast. Mis siis, et vahepeal on möödunud kakskümmend aastat. Või nelikümmend aastat.

Inimene on kas terve või haige, oskab arvutit kasutada või mitte, jõuab maad kaevata või mitte. See, mitu aastat ta on siin ilmas elanud, ei pruugi tema oskuste ja võimete kohta eriti tõepärast pilti anda.

Tõsi, on selliseid muutusi, mis paljudel koos vananemisega tekivad, kuid statistiline keskmine ei ütle suurt midagi iga üksiku inimese kohta. Mõnel tekivad liigesevalud, paljud vajavad lugemiseks prille, mõnel kõrgeneb vererõhk või tekib mõni muu häda. Need muutused võivad tekkida juba 30aastasel. Teine elab aga sada aastat ilma mingite kaebusteta ja koos särava vaimuga, lihtsalt ta ei jõua enam nii palju kui jõudis noorest peast. Aga samas võib eakas inimene olla tugevam kui mõni noor ning väga vana inimene jõuda enam kui keskealine.

Niisiis: vanus – see on eelarvamus. Ühis-

kondlikud tõekspidamised kipuvad meid suruma raamidesse, milline peaks üks noor, keskealine või vana inimene välja nägema, mida oskama või suutma. See on sotsiaalne vanussurve, mille peaksime kõrvale heitma. Iga inimene soovib ju elada hästi ja elust rõõmu tunda kõigi oma oskuste, võimete ning elatud aastatega. See, kui hea on meie tervis ja võimed ning kui kiiresti või aeglaselt need aastatega halvenevad, sõltub suuresti meist endist. Kõige olulisemad on tavalised igapäevased asjad: tasakaalustatud värske toit, piisav ja rõõmu pakkuv kehaline koormus, õige rüht, puhas õhk tööl ja kodus, oskus näha päikest ka pilve taga ja mitte muretseda asjade pärast, mida me muuta ei saa. Kõige suuremaks õnne allikaks peetakse aga võimet armastada.

Oscar Wilde on öelnud: „Hing sünnib vanana ja tasapisi nooreneb, see on elu koomiline külg. Keha sünnib noorena ja tasapisi vananeb, see on traagiline külg.”

Vananemine on paratamatus, kuid ainuke võimalus on elada kaua ning saada osa kõigest imepärasest, mis maailmas juhtub.

Tartu ülikooli sisekliiniku dotsent Kai Saks

rodeks! eu

r a a u n d a V VÄ

FOTO: ELMO RIIG/„SAKALA”

Oktoober 2011 16

RV OS IL TA IS M RO A E T V OS LUM AS ME TE II KE TA VA NI LL I BA UM TE IT RA ST

foto

Aeg, mis mahub kaante vahele Tean paljusid inimesi, kes sügise ja hingedeaja saabudes kössi vajuvad. Ei sobi neile see madal ja maadligi aeg, kui hommikud on rusuvpimedad ja õhtud saabuvad kiiresti.

Just sügisel on hea aeg ise jälgida oma elu, mõtteid ning elamisviise. See on parim aeg ahju küdemise ajal võtta ette vana perekonnaalbum ja sealt midagi hingele toekat leida.

Tahame selle leheküljega edasi anda möödunud aastakümnete hingust. Sellepärast otsisime albumist pilte, millel oleks mineviku sümboleid: punalipp, roostetanud mootorratas, Moskvitš, kirjutusmasin, piimapudel, konservikarp. Et leida klõp-

su, mis annab edasi seda tänaste kuuekümneste õnneaega, lapsepõlve, armumisi, kohtinguid, meelelahutust.

Virrvarris on tõetruid hetki, mis väärivad pikemat luubiga uurimist. Ehk tekitab see meie lugejas ohhoo-tunde. „Jaa, ma mäletan, mu onul oli selline külgkorviga mootorratas ...” Kui teil on midagi sellist, millega käib kaasas ka ajastutruu lugu või jutustus, siis olge kenad, saatke põnevaid pilte ka meile, et võiksime teie nostalgiat ja meenutusi teiste lugejatega jagada. Foto võib meile posti panna aadressil: 60+ toimetus, ajaleht Sakala, Tartu t 8, 71020 Viljandi. Need, kes internetiga sina peal, võivad fotod arvuti vahendusel meile läkitada e-posti aadressil: 60pluss@ ajaleht.ee

Eve Rohtla

Kaitse oma prille korralikus toosis

FOTOD: ELMO RIIG/„SAKALA”

prillid

Selleks, et prillid teeniksid sind tublisti pikka aega, ei ole mõistlik neid kaasa võttes pelgalt taskusse pista või käekotinurka sokutada. Klaasid ei kogu tülikaid kriime ja raamid ei paindu kõveraks, kui neid kaitseb tugev toos.

Tea Raidsalu tea.raidsalu@sakalakirjastus.ee

P

rillitooside valik kaupluseletil on suur. Selleks, et leida endale sobilik, tuleks otsustamisel pöörata lisaks sümpaatsele välimusele ja taskukohasusele ka tähelepanu praktilisusele. Müüjad panevad ostjatele südamele, et oma prillidele tuleks korralik toos muretseda optikapoest, mitte pudi-padi odavmüügist.

Pro Optika optometrist Kristiina Tõkke sõnul annavad paljud firmad kliendile sobiliku toosi kaasa koos tellitud prillidega. Toosivalijale on peamine meeles pidada, et see oleks tugevast materjalist, mis kaitseb prille kõige paremini. „Jälgida tuleks ka karbi hingesid ja kinniteid, kõige paremini peavad vastu need, mis on tehtud metallist,” õpetas ta. Äärmiselt tähtis on valida toos õige suurusega, nii ei pea prille toosi vägisi sisse toppima ja neid tahtmatult vigastama.

Oluline on meeles pidada, et plussklaasidega lugemisprillid on pealt kumerad, see muudab prillid kokkuvõttes suuremaks ning need vajavad ruumikamat panipaika. Võtta ei tasuks ka liialt suurt, kus nn

EELISTA TUGEVAT: Tallinna Optika Viljandi kaupluse juhataja Merike Esnar soovitab valida tugevast materjalist korralikult kinnituva prillitoosi.

”

Prillid tuleb ettevaatlikult ja korralikult kokku panduna asetada toosi klaasid allpool.

teised silmad edasi-tagasi liiguvad ning võivad hõlpsasti välja pudeneda.

Enamasti ollakse harjunud karbikujuliste kaanega prillitoosidega. Osal neist on ka väike äär, mille taga püsivad prillid paremini paigal. On olemas ka karpe, millesse on sisseehitatud prillide silmavahekoht. Sellisesse peaksid prillid väga täpselt mahutuma ja jälgida tuleks sedagi, et sulgedes ei jää sangad kaane vahele.

Tallinna Optika kaupluse juhataja Merike Esnari hinnangul pole vähetähtis ka see, kui hõlbus on prillitoosi avada. Kui see avaneb suure ropsuga, on oht, et prillid põrkavad toosist hooga välja ja võivad katki minna. Paljud toosid on sellised, mis sulguvad kerge vajutusega magneti või truki abil.

Hinna poolest on sõbralikud pehmest nahataolisest materjalist taskud, kuid need ei paku Kristiina Tõkke hinnangul prillidele piisavat kaitset. „Need on liiga pehmed ja nendest võivad prillid kergesti välja libiseda. Prillitaskus on prille hea hoida näiteks kodus laual, et need kriimustada ei saaks. Kes aga peab oma prille kaasas kandma, võiks valida tugevama toosi,” toonitas Tõkke.

Lisaks karpidele on mugav ja praktiline ka toos, mis on ühest otsast avatav. „Sellised meeldivad meestele. Toos mahub põuetaskusse ja prille saab sellest hõlpsalt sangaotsast kinni võttes välja tõmmata,” kirjeldas Merike Esnar.

Merike Esnar õpetas sedagi, et prillid tuleb ettevaatlikult ja korralikult kokku panduna asetada toosi klaasid allpool. Väga oluline on toosipõhja asetada ka spetsiaalne mikrofiiberkiust prillipuhastuslapp. Seda kahel põhjusel: lapp takistab prillidel toosis siia-sinna loksumist ning vajadusel on see kohe käepärast võtta, et kõrvaldada klaasilt näpujälg või tolmukübe.

prillid

19 Oktoober 2011

Hþbedane, otsast avatav toos – 10.16₏ (Eesti Optik)

Lillemustriga, nahast, magnetiga sulguv toos – 16.55₏ (Eesti Optik)

Nahast, otsast trukiga avatav toos – 14.90₏ (Eesti Optik)

Kuldne, prillide ninavahekohaga, magnetiga sulguv toos – 14.64₏ (Eesti Optik)

Must, otsast avatav toos – 14.70₏ (Eesti Optik) Plastkarp – 4.50₏ (Pro Optika)

Väiksemat tßßpi prillidele sobiv, ninavahekohaga, kþrgema äärega, magnettrukiga sulguv toos – 7₏ (Pro Optika)

Nahast þhukesed taskud – 2.90 kuni 3.90₏ (Pro Optika)

Otsast trukiga suletav þhemat tßßpi nahast tasku – 6₏ (Tallinna Optika)

Keerates värve vahetav, magnetiga sulguv tugev toos – 8 kuni 10.90₏ (Pro Optika, Tallinna Optika)

Hþbedane isesulguv karp – 6.40₏ (Tallinna Optika)

Kummist sangaotsad, mis takistavad prillidel maha kukkuda – 1.85₏ tßkk (Eesti Optik)

(s5 s 7DUWX PQW 7DOOLQQ 7HO

Kruvikeeraja (ristpea- ja tavaliste kruvide ning kahte mþþtu mutrikeste keeramiseks) – 3.77₏ (Eesti Optik)

Prillide puhastusvahend – sþltuvalt kogusest hind 3.20 kuni 6.40₏ milliliiter. Eraldi on saadaval vahend, mille klaasidele pihustamine aitab udu tekkimist vältida.

‡ Ortopeedilised tugisidemed

(ortoosid, korsetid)

Mikrofiiberkiust prillilapp – hinnad vahemikus 2 kuni 3.77â‚Ź, suuremad pildiga 5 kuni 5.50â‚Ź (Eesti Optik, Pro Optika). Ăœhekordsed niisutatud puhastuslapid 0.15â‚Ź (Pro Optika)

‡ 6RQJDYÒÒG EDQGDDèLG ‡ Ravisukatooted ‡ 9DOPLVODKDVHG VÑUPH NÀH MDOD

‡ Silikoonist ortopeedilised

abivahendid

‡ 2UWRSHHGLOLVHG MDODQĂ‘XG WDOODWRHG ‡ Taastusravivahendid ‡ Nahahooldusvahendid ‡ ,QYD MD OLLNXPLVDELYDKHQGLG ,VLNOLNX $ELYDKHQGL .DDUGLJD PĂ˜Ă˜N VRRGXVWDWXG WLQJLPXVWHO 7RRGHWH PĂ˜Ă˜N ND /LLVL MĂ€UHOPDNVXJD

Luup koos väikese koti ja kaelapaelaga – 6.10₏ (Pro Optika)

Prilliketid – tavaline eri värvi pael 3.20, pärlite jm kaunistustega 10 kuni 16₏ (Pro Optika)

(PSDWUD[ 2¸ ( SRRG www.invaabi.ee 1ÑXVWDPLQH WHOOLPLQH tel 5560 5125, faks 711 2883, e-post: info@invaabi.ee

hambad

Oktoober 2011 20

Millest on tehtud hambaproteesid?

„L

eidub inimesi, kes on hambaproteese küsinud apteegist. Ekslikult kiputakse arvama sedagi, et hambaproteese valmistab hambaarst pärast patsientide vastuvõttu. See on täiesti arusaadav, sest enamasti ei saa patsiendid üldse proteeside tegeliku valmistajaga kokku,” selgitas Kuuse.

Tegelikult valmistab hambaproteese hambatehnik, kes koostöös hambaarst-protesistiga valmistab hambalaboris suust eemaldatavaid (totaalproteesid, partsiaalproteesid, büügelproteesid, ortodontilised raviaparaadid jm) ning suhu fikseeritavaid, tsementeeritavaid (hambakroonid, sillad, implantaadi kroonid jm) hambaproteese.

Hambaproteeside valmistamiseks on eraldi hambatehniline laboratoorium koos vastava sisustusega ja proteeside valmistamiseks vajamineva aparatuuriga. Proteesimisel kasutatakse erinevaid materjale plastmassist kipsi ja metallideni. Lisaks hambaproteeside valmistamisele parandab hambatehnik ka juba olemasolevaid, kuid katki läinud hambaproteese.

On hambakliinikuid, kus hambatehniline labor on hambakliinikuga ühes majas. Nii on hambaarstile, patsiendile kui ka hambatehnikule kõige parem, sest siis sujub koostöö paremini ja kiiremini ning patsiendid on tavaliselt hambatehnikust kui spetsialistist rohkem teadlikud.

FOTO: ELMO RIIG/„SAKALA”

Kuna paljud ei tea, kust tulevad hambaproteesid ja on neid küsinud koguni apteegist, siis palus „Postimehe” ajakirjanik Sirje Niitra veebiväljaande Tarbija24 tarvis Tallinna Ülikooli kutseõpetaja magistrandil Heli Kuusel selgitada proteeside valmimise tagamaid.

UUED HAMBAD: Viljandi hambakliiniku arst Eve Haki valmimisjärgus proteesiga.

Tihtipeale on hambaravi või hambakliinik ühes linnaosas ja hambatehniline labor hoopis teises. Väga palju on ka selliseid variante, kus hambaarst tellib töö hoopis teisest riigist või linnast. Teisest linnast töö tellimise võimalusi leidub üsna palju, seega ei saagi patsient sageli aru, kes mida ja kus teeb ja kuidas uued hambad nendeni jõuavad.

Üldiselt tuleb hambatehnik hambaarst-protesistile appi sel juhul, kui patsiendi jäävhambad on suust mingil põhjusel ära tulnud või kui olemasolevaid hambaid ei ole enam võimalik plommidega parandada. Kuna iga inimese suu anatoomia on ainulaadne, valmistab hambatehnik sobiva hambaproteesi just selle patsiendi suu anatoomiast lähtuvalt.

Hambaproteese kanda on mugav, inimesed Teie ümber ei märkagi neid!

Protefix hambaspetsialistid soovitavad

t Rohke süljevooluse korral kasutage Protefix fikseerimiskreemi. t Suukuivuse korral kasutage Protefix fikseerimispulbrit. t Uute proteeside hõõrumisvalude ja lõualuu

ebakorrapärasuste korral on parimad Protefix fikseerimispolstrid

Protefix fikseerimiskreem

Tugev ja kauapüsiv toime. Kinnitub ka märjale proteesile.

Protefix fikseerimispulber

Ilma lõhna ja maitseta. Suu limaskestale hästi talutav.

Protefix fikseerimispolstrid

Leevendavad hõõrumisvalusid uute proteeside puhul.

Täidavad vanade proteeside alla tekkinud auke ja tühikuid.

Ei muuda oluliselt hambumiskõrgust.

Protefix puhastustabletid

Sügavpuhastav toime juba 15 minutiga.

Ei kahjusta proteesi algupärast poleeri ning läiget.

Saadaval apteekides.

ASTELPAJU – SINU LOODUSLIK VITAMIIN Astelpaju mahl on maitsev ja väga tervislik. Üks mari sisaldab sama palju C-vitamiini kui terve apelsin.

Astelpajul on organismile põletikuvastane, turgutav ja üldtugevdav toime.

Astelpaju toormahla jook on müügil ETK, Prisma, Selveri, Maxima, Rimi ja Säästumarketi kauplustes üle Eesti.

Astelpajutooted OÜ

www.astelpajutooted.ee

Tootja: Queisser Pharma GmbH, Saksamaa.

Hooldusvahendid hambaproteesidele

TERVITA SÜGIST spaa TERVISES Spaa Tervises saad nüüd

kosutada oma tervist või veeta lõõgastav nädalalõpp

Pärnus!

Kuurortravipakett alates

42,75 € (1 ööpäev 1-le 2-kohalises toas)

Nädalalõpu lõõgastus alates

84 € soodsamalt ) nurid

e. ment stel st (sh de Pakume ööpäevaringset üldhooldusteenu ga inime e ja erihooldust ajadust eenust psüühiliste eriv a sed v

Teretulemast

Hel len ur

e!

Kuldne sügis on käes ja kindlasti mõtlete juba sellele, kuhu minna patareisid laadima.

Tulge Värskasse, sest meil on ilmad ilusad ja hinnad soodsad!

Selle aasta parimad pakkumised

250 € (tavahind alates 285 €) 10-päevane ravipakett 400 € ja Swedbanki seeniorikaardiga veel –10% (tavahind 450 €) 7-päevane ravipakett

Eripakkumine kehtib 30. 09–30.12.2011 või kuni vabu kohti jätkub.

25 €

(tavahind alates 35 €) Päevane lõõgastuspakett alates Eripakkumine kehtib kuni 30. 12.2011 või kuni vabu kohti jätkub.

Naudi puhkust elu allikatel!

Lisainfo ja broneerimine veebilehel www.spavarska.ee või tel 799 3901

Sõida meiega turvaliselt.

Info telefonil 5650 9311 e-post tire@hot.ee

Kuhjavere, Suure-jaani vald Viljandimaa

NB! Kampaaniapakettidele ei laiene teised soodustused

m

1993. aastal alustas vanas ja auväärses Hellenurme mõisahoones tööd Lõuna-Eesti hooldekeskus. Tänapäeval on mõisahoone ja pargi kõrval kuuest majast koosnev kompleks, milles on ühtekokku 300 kohta ning kahe või kolme inimese toad.

Keskus asub rahulikus paigas, kärarikastest ettevõtetest eemal.

Omaste külastamise teeb aasta ringi mugavaks Otepää—Rõngu—Valga maantee, mis jääb vaid 3 km kaugusele.

Lisaks ööpäevaringsele üldhooldusteenusele (sh dementsed vanurid) pakume alates 2009. a septembrist ka erihooldusteenust psüühiliste erivajadustega inimestele.

Erihooldusteenusele võtame nii riikliku kui omavalitsuse osaluse alusel.

Lõuna-Eesti Hooldekeskus Hellenurme, Palupera vald Valgamaa 67514 Tel 767 9505 info@hooldekodu.ee www.hooldekodu.ee

(2 ööpäeva 1-le 2-kohalises toas)

Spaa Tervis Seedri 6, 80010 Pärnu sales@spatervis.ee

seened

Oktoober 2011 22

Seenemürgistuse vastu aitavad söetabletid Seenesõpradel tasuks kodust esmaabikappi täiendada söetablettidega, sest need on mürgistuse korral esimene abivahend, soovitab „Postimehe“ veebiväljaandes Tarbija24 Siiri Erala.

K

uigi iga mürgistuse puhul söetabletid ei aita ja vaja võib minna ka teisi ravimeid, on korralik aktiivsöevaru igati tarvilik. „See on ka teiste mürgistuste puhul esmaabiks vajalik ja tablette on kasulik kodus hoida juhuks, kui apteek on kinni või kui sinna on pikk maa. Samuti on need suhteliselt odavad ja korralikult säilitades ei aegu,” rääkis terviseameti juures tegutseva mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder.

Paslik aktiivsöevaru on tema õpetuse järgi täiskasvanule 50 grammi ehk siis 200 tabletti. Tavaliselt müüakse söetablette kümnekaupa ja seega võiks neid osta paarkümmend lehte.

Päris omapäi ravida ei maksa Seenemürgistustest rääkides rõhutas Oder samas, et päris omapäi ei maksa end ravima hakata. Esmast nõu tuleks küsida mürgistusteabekeskuse infonumbrile 16 662 helistades. Sel vastatakse ööpäev läbi tööpäeviti, nädalavahetustel aitab kiirabi.

Kuna seenehooaeg algas tänavu üsna hilja ja kestab kuni öökülmadeni, pole

seenemürgistuste asjus helistajaid väga palju olnud. Tavaliselt on mürgiste seentega seotud helistamislaineid aasta jooksul mitu: sügisese seenelkäigu ajal, jõulude paiku, kui purki tehtud seeni tarvitama hakatakse, ning kevadel, kui on kevadkogritsate aeg. Mullu lisandus sellesse loetellu veel lumesulamisaeg, mil osa inimesi taas oma keldritele ja seenepurkidele ligi sai.

Oderi sõnul on aga seenepurgi avamise hetk liiga hilja, et mürgistusteabekeskusele helistada. „Kui seened juba purgis, siis me ei saa aidata – telefoni teel on keeruline seeni, eelkõige marineeritud seeni identifitseerida ja seda ei hakka tegema ka seeneteadlased.” Õigem on kahtluste korral helistada enne toidu valmistamist ning inimesi, kes seda teevad, tuleks Oderi arvates lausa tunnustada. Helistajad, kes küsivad nõu enne söömist, ning need, kes on mürgised seened juba ära söönud ja seejärel abi vajavad, jagunevad keskuse juhi andmetel pooleks. Viimaste peamisteks kaebusteks on seedehäired, iiveldus ja oksendamine.

PUNANE KÜBAR: Kõik mürgised seened ei ole

Hambaproteeside tegemiseks saab hüvitist

P

ensionäridele, kes saavad pensioni soodustingimustel vanaduspensionide seaduse või väljateenitud aastate pensionide seaduse alusel, hüvitist ei maksta (õigus hüvitisele tekib siis 63-aastaseks saamisel).

Hambaproteeside teenuse hüvitamise taotlemiseks on kaks võimalust: Kindlustatu esitab hambaproteesi tegijale • taotluse hambaraviasutusele teenuse soodsamalt saamiseks; • taotluse hüvitise ülekandmiseks hambaraviteenuse osutaja arveldusarvele.

Sellisel juhul isik hambaproteesi tegijale esialgu maksma ei pea, proteesid maksab tegijale 255,65 euro (4000 krooni) ulatuses kinni haigekassa. Summa, mis ületab 255,65 eurot (4000 krooni), tuleb tasuda kindlustatul endal.

Kindlustatu esitab avalduse ja proteesimistööde eest tasumist tõendava dokumendi haigekassale, kuid seda ainult sel juhul, kui hüvitise taotleja pole esitanud hüvitise saamise avaldust hambaproteesi tegijale. Haigekassa kannab siis hüvitise kindlustatu pangaarvele 90 päeva jooksul pärast nõutavate dokumentide laekumist haigekassa piirkondlikku osakonda.

HÜVITISE SAAMISE TINGIMUSED Hüvitist taotleval inimesel peab hambaraviteenuse osutamise hetkel olema kehtiv ravikindlustus.

Hüvitis makstakse välja sõltumata kulutuse toimumise kohast. See tähendab, et

63-aastastele ja vanematele, ravikindlustatud töövõimetuspensionäridele ning vanaduspensionäridele hüvitab haigekassa kord kolme aasta jooksul 255,65 eurot (4000 krooni) hambaproteeside maksumusest.

2003.–2006. aasta hüvitise suurus oli 2000 krooni.

patsient võib minna hambaarsti juurde ükskõik millises Eestimaa piirkonnas või välisriigis. Kulutus peab aga kindlasti olema tõendatud korrektse hambaraviteenuse eest tasumist tõendava dokumendiga.

Kui kindlustatu ei ole varem haigekassale teatanud oma pangakonto numbrit või kui ta soovib hüvitise maksmist kolmanda isiku arveldusarvele, peab ta täitma vastava avalduse haigekassa piirkondlikus osakonnas. Elukoha andmeid saab muuta ka internetipanga e-teenuste või riigiportaali www.eesti.ee kaudu.

Hüvitis makstakse välja hüvitise saaja kontole või kolmanda isiku (nt abikaasa, ema, lapse) kontole. Selleks tuleb hambaravihüvitise avaldusel teha vastav märge (avalduse alumises osas teha linnuke „minu poolt määratud isiku ISIKUKOOD” ette) ning märkida avaldusele vastavasse kohta selle isiku isikukood, ees- ja perekonnanimi ning tema pangakonto number.

Hüvitise taotlemise avalduse blankett on saadaval haigekassa klienditeenindusbüroodes, Eesti Posti postkontorites ja haigekassa kodulehel. Haigekassa blankette väljastavad, edastavad ja abistavad nende täitmisel ka maavalitsused.

Hüvitise saamiseks vajalikud dokumendid saab haigekassale edastada järgnevalt: • tuues dokumendid klienditeenindusbüroosse; • posti teel, saates dokumendid klienditeenindusbüroosse; • e-posti teel, saates allkirjastatud ska-

TEADMISEKS • Haigekassa infotelefon on 16363, vastatakse tööpäeviti kl 8.30–16.30.

• Kui teil on vajadus haigekassaga suhelda kindlustatuse osas ja peate helistama välismaalt, saab seda teha telefonil +372 669 6630.

Allikas: Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee

neeritud dokumendid aadressil: tartu@ haigekassa.ee. NB! Skaneeritud dokumentide edastamisel juhime tähelepanu, et haigekassal on õigus andmete kontrollimise vajaduse korral nõuda Teilt makset tõendava dokumendi originaali esitamist.

Hüvitise maksmise eelduseks on, et isiku saadud proteesihüvitis viimase kolme aasta jooksul ei ületa 255,65 eurot (4000 krooni).

Juhul, kui kindlustatu saab proteesid odavamalt kui 255,65 eurot (4000 krooni), siis ülejäänud summa eest võib ta kolme aasta jooksul teha erinevaid proteesimisja parandustöid.

Kasutamata proteesihüvitis ei kandu edasi järgmisse kolme aasta pikkusesse perioodi.

Hüvitist saab taotleda ka tagantjärgi kuni 3 aastat pärast teenuse osutamist. Kui hüvitise taotlus esitatakse kuupäeval, mil teenuse osutamisest on möödas rohkem kui 3 aastat, siis haigekassa hüvitist ei maksa.

seened FOTO: INTERNET

23 Oktoober 2011

Küsimusi, mida telefonile vastanud nõustaja helistajalt küsib, on üsna palju.

Näiteks millal seeni söödi, millal sümptomid tekkisid, kui rängad iiveldus ja oksendamine on, millises metsas käidi jne. „Selline nõustamine võib võtta suhteliselt pika aja, et kogu vajalik info edasise ravitaktika planeerimiseks kätte saada. Kui me ei ole pärast vestlust päris kindlad, siis kergemate seisundite puhul saadame inimese perearstile jälgimisele, raskemate puhul otse erakorralise meditsiini osakonda,” kirjeldas Oder mürgistusteabekeskuse tööd.

Aeg reageerimiseks Ta märkis ka, et seenemürgistuste puhul on õnneks tegutsemiseks aega: „Ei ole päris nii nagu muude hullude mürkidega, et hingad sisse ja sured ära, seente puhul on antud mõistlikult aega reageerida.”

Seenemürgistused võib laias laastus jagada kahte: osa seeni ärritab seedetrakti, osa seeni sisaldab rakumürke. Pärast seedetrakti ärritavate seente söömist tekivad sümptomid kiiremini ja need ka leevenevad kiiremini. Rakumürke sisaldavate seente tarvitamise järel võib haigusnähtude ilmnemiseni kuluda lausa kuus tundi. Samuti on mürgistus kahefaasiline: haigel võib vahepeal enesetunne paraneda, kuid seejärel ilmnevad sümptomid uuesti ning siis on tegu juba maksa või neerude kahjustusega. Seesugust mürgistust tekitavad näiteks valge ja roheline kärbseseen, jahutanuk ning tore vöödik.

nii silmatorkavad.

Viimaste aastate raskeimad mürgistusjuhtumid ongi olnud seotud valge ja rohelise kärbseseenega. Mullu oli valge kärbseseene mürgistus Ida-Virumaal ning mõne aasta eest sõi Tartumaal üks perekond rohelist kärbseseent. „Neid rohelise kärbseseene söömisi ongi olnud rohkem. Seda on teistega kerge segi ajada, aga ka valge kärbseseen võib paljude teiste valgete seentega segi minna,” kommenteeris Oder.

Mürgised seened turul Interneti vahendusel liikuma läinud info, et Tallinna Keskturul müüdi seedimist ärritavaid püramiid-soomussirmikuid, Oderit eriti ei üllatanud. Tema sõnul on neile helistanud inimestelt saadud andmete põhjal näiteks rohelised kärbseseened turgudel pea igal aastal müügil olnud. Kindel ei või olla ka siis, kui seenemüüja on juba vana tuttav. „Helistajad räägivad, et on selle müüja käest kogu aeg ostnud ja nüüd avastasid kodus, et ostsid hoopis rohelise kärbseseene või panter-kärbseseene. Seega, isegi kui on tuttav seenemüüja, peaks seeni tähelepanelikult uurima,” märkis ta.

Oder lisas veel, et tema hinnangul pole turult seente hankimine tervise seisukohast kuigi tark tegu. Lisaks võimalusele saada turuletilt mõni vähem või rohkem mürgine seen ei saa ostja kindel olla ka selles, kas seened on korjatud tee äärest või metsast. „Seened on teatavasti head keskkonnamürkide svammid,” sõnas ta.

FUSION CLASSIC ford.ee

FO R D I T E H AS EGA RA N T I I

FUSION Classic 1,4 (80 hj) bensiinimootor

Elektriliselt reguleeritavad küljepeeglid

Hea nähtavuse tagav kõrge istumisasend Fordi immobilisaator PATS

Kaugjuhtimisega kesklukustus

Elektrilised esiaknatõstukid Manuaalne kliimaseade

IPS-turvasüsteem, 4 turvapatja Kõrgendatud läbivuse tagav kliirens

Info-Auto www.infoauto.ee

Ford 6000 CD audiosüsteem, 4 kõlarit

€ 10 990.(171 956 EEK)

Esiklaasisoojendus, esiistmesoojendus

TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0060 infoauto@infoauto.ee Kadaka Kassi 6 tel. 671 0063 kadaka@ford.ee TARTU Turu 27 tel. 737 1890 tartu@infoauto.ee PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 parnu@infoauto.ee Pildid on illustratiivsed. Keskmine kütusekulu 6,5 l/100 km, CO2 heide 156 g/km. Pakkumine kehtib kuni 31.oktoober 2011 või kuni autosid jätkub.

facebook.com/infoautoford

ERIHIND

Metallikvärv, Toonklaasid

Nüüd on Info-Autos saadaval piiratud koguses hästivarustatud ja ökonoomseid erihinnaga Ford FUSION Classic erimudeleid.

Vaata valikut www.ford.ee või külasta meie müügisalonge.

raamat

Oktoober 2011 24

Lihtne ja tõhus võimlemine Igavese nooruse otsingud on ajatud ja üldinimlikud. Aegu on soovitud leida parimaid vahendeid nooruse ja ilu säilitamiseks, olgu need siis sisse võtmiseks segatud nõiajoogid või peale määrimiseks segatud määrded.

Kel võimalik, kulutab hulganisti raha vananemisvastastele kreemidele ja iluduskuuridele, üha nooremalt otsitakse abi kosmeetilisest kirurgiast.

Reet Pool TREENI TERVISEKS KOOS MINUGA Seenioride koduvõimlemise käsiraamat Kirjastus Varrak 260 lk, kõva köide

Suur osa neist pingutustest on kahjuks mõttetud ja tagajärjetud. Me ei suuda vananemisprotsessi pidurdada, küll aga saame üsna lihtsa igapäevase mõistliku kehalise koormuse abil oma keha hoida heas toonuses, et sära oleks silmades ja jume õitsev. Keskeaga kaasnev tüsenemine on

Lugematul hulgal lugemist NIORITELE EE

S

%

Tallinnas Viru Keskus Viru väljak 4/6 (Kauplus Viru Keskuse III-IV korrusel) E - P 9.00 - 21.00 Tallinnas Pärnu mnt. 10 (Eesti Draamateatri vastas) E - R 9.00 - 19.00 L 10.00 - 17.00 P 10.00-16.00 Tallinnas Rocca Al Mare keskus Paldiski mnt. 102 E - P 10.00 - 21.00

Tartus Moe- ja vabaajakeskus TASKU, Turu 2 Moe- ja vabaajakeskus TASKU E - L 10.00 - 21.00 P 10.00 - 18.00 Pärnus Port Artur 2 keskus, Lai 11 E-R 10.00-20.00 L 10.00-18.00 P 10.00-16.00 Viljandis Tallinna mnt. 19/21 Mainori keskuse II korrusel Tallinna mnt. 19/21 E - R 9.00 - 18.00 L 9.00 - 15.00

S

Kuressaares Ferrumi Kaubamaja, Tallinna 8 E - R 9.00 - 19.00 L 9.00 - 16.00 P 10.00 - 15.00

www.rahvaraamat.ee

5

D SOO USTU

SUUR K O D U D O K TO R I K Ä S I R A A M AT • Tavameditsiin • Traditsiooniline Hiina meditsiin

• Loodusravi • Homöopaatia • Taimravi

1000 ravi 200 tervisemurele Ettetellimine soodushinnaga 15. oktoobrini 2011.

Ettetellimishind: 35.00 €. Tavahind 39.00 €.

Tellimine: www.tea.ee

Näidisharjutus raamatust: PÕLVETÕSTED

tingitud ainevahetuse aeglustumisest ja üha rohkem kaloreid tuleb põletada füüsiliste harjutustega, sest kalorite vähendamine toidu kaudu on veelgi raskem.

Kõik me soovime, et elu kuldsed aastad poleks täidetud valu ja haigustega, vaid oleksid rõõmsad ja nauditavad.

Staažikal võimlemistreeneril Reet Poolil on võimlemise alal väga põhjalikud teadmised ning kogemused, ta oli üks esimesi, kes hakkas treeningu ülesehituses arvestama vanuselisi nõudeid ja eripärasid.

Oktoobris jõuab müügile mahukas, rikkalikult illustreeritud käsiraamat kodus võimlejatele, neile, kel ei ole võimalust või soovi ühistreeningutel osaleda. Samuti on see raamat hea abimaterjal seeniorvõimlemise juhendajatele ja hooldekodude töötajatele, aga ka liikumispuudega inimestele, kelle jaoks on lisatud eraldi harjutused.

Autor on kirjutanud raamatu suure hoolivusega ja arvestanud, et see peab olema lihte kasutada kõigile. Harjutustele on lisatud asjatundlikud kommentaarid, mida üks või teine füüsiline tegevus meie organismis toetab.

Raamatu autor Reet Pool on Tartu Ülikooli haridusega psühholoog ja võimlemistreener. Ta on läbi viinud paljusid tervise edendamiseks tehtud projekte, välja andnud nii trüki-, heli- kui videomaterjale tervisest, teda kuuleb esinemas raadios ja televisioonis.

Raamatust leiate peatükid: • ISE TREENIMISE PÕHIMÕTTED JA REEGLID • KENA HOMMIK • LIIKUV JA NÕTKE KEHA • VÄSIMATUD KÄED EHK KOHVILAUA VÕIMLEMINE • RANDMED PAINDUVAKS • KÜÜNARLIIGES TOIMIMA • TUBLID ÕLAD • OSAVAD JALAD • PAINDUVAD HÜPPELIIGESED • TUGEVAD PÕLVED • VASTUPIDAVAD PUUSAD • GRAATSILINE KAEL • TERVE SELG • RAHULIK ÖÖ

I aste: paigal.

Lähteasend: seisan, vajadusel hoian toest. Sooritan põlvetõsteid erinevate raskusastmetega.

Varieerin: (Kirjeldused erinevatele variantidele on antud taktide kaupa, et neid oleks lihtsam sooritada, ise kaasa lugedes.)

1. variant: 2 takti: 1. põlve tõste veidi maast üles, hoian asendis; 2. jalg tagasi alla maha teise jala kõrvale.

2. variant: 3 takti: 1. põlve tõste; 2. jala sirutus otse ette; asendis hoie; 3. jalg tagasi alla teise jala kõrvale lähteasendisse.

3. variant: 4 takti: 1. põlve tõste; 2. jala sirutus ette, hoie; 3. põlv tagasi kõverdusse (on ikka maast üles tõstetud); 4. jalg alla maha lähteasendisse.

4. variant: 4 takti: 1. jala tõste sirutusega otse ette ning hoie; 2. põlve kõverdusse viimine toetusjala põlve juurde; 3. jala tagasi ette-üles sirutus, hoie; 4. jalg alla lähteasendisse.

Sooritamine vahelduvalt: a) ühe tõste kaupa: kord üks, seejärel kohe teine jalg; b) ühe jalaga mitu korda sama seeriat, seejärel teise jalaga.

Lõdvestan: raputan jalga, lasen toest lahti, teen mõne kõnnisammu.

Kordan: vastavalt enesetundele.

Aedniku oktoober Soovitused aednikule oktoobriks • Ööde külmenedes tuleks maast välja kaevata daaliad ja gladioolid. Puhasta ja kuivata nende mugulad ja mugulsibulad ning pane külmavabasse kuiva ruumi talvituma.

• Kui sa pole veel rooside ettevalmistust talveks alustanud, siis tee seda nüüd. Lõika peenraroosid umbes 30 sentimeetri kõrguselt tagasi, eemalda lehed ja kuhja nende vartele mulda. Paremini kui peenramuld sobib selleks kuiv turvas.

• Võta roniroos toe küljest lahti ja painuta ettevaatlikult poolviltu. Mõne päeva pärast lõika võrsed tagasi ja painuta roos vastu maad, fikseerides taime konksudega maa külge. Maa külmudes kata võra kuiva turbaga.

• Lõika tagasi ka külmaõrnad terrassitaimed, nagu fuksia, suurelehine hortensia, inglitrompet, abuutilon, viirpelargoon jt ning aseta jahedasse kohta talvituma.

• Vesiroosid aiatiigis nihuta sügavamale (vähemalt 60 sentimeetrit) või tõsta veest välja ja vii keldrisse suuremasse veenõusse talvituma.

• Lõika tagasi viinapuu ja painuta oksad maha. Maa külmudes kata lehtede, mulla või turbaga.

• Raputa köögiviljapeenardele komposti ja kaeva maa ümber.

• Korja kokku ja komposteeri kõik püsilillede ja köögiviljade maapealsed surnud osad – nõnda väldid haigustekitajate ja kahjurite levimist aias.

• Korja kokku ja hävita viljapuude alla kukkunud mädanenud viljad.

• Viljapuutüvede ümber pane liimvöö, nii püüad kerge vaevaga kinni puusse talvituma minevad kahjurid. Kanna tüvevalgendit viljapuude tüvele.

Noorte viljapuude puhul hoiab see ära ka pisinäriliste (erinevate hiirte) koore näkitsemise soovi.

• Kasuta langenud puulehti multšiks või valmista nendest komposti. Tammelehed vii rododendronite alla.

• Amplimaasikad kaeva koos ampliga maa sisse ja kata kuuseokstega.

• Varu taimede talvitamiseks vajalikke materjale: varjutusriiet, talvekangast, kuiva turvast, kuuseoksi jne.

• Varu hiirte ja rottide vastu mürki, sest käes on aeg, mil nad tungivad keldritesse, kuuridesse ja elamisse. Peibutavad söötmürgid pane taimedest kaugemale, kuid kindlasti jälgi, et lapsed ja koduloomad neid torkida ja vihm leotada ei saaks.

• Kontrolli kastmissüsteemide voolikuid, tühjenda süsteem veest, et külmumine neid ei lõhuks.

• Vii terrassimööbel katuse alla talvituma. Puitmööblit õlita enne hoiulepanemist.

• Niida muru viimast korda, niidetult on talvitumine lihtsam. Puhasta muruniiduk, vaheta õlid ja pane niiduk talvekorterisse.

Allikas: www.hansaplant.ee

FOTO: INTERNET

25 Oktoober 2011

seened

Missugune mehikene elutseb männikus?

Andre Hanimägi andre.hanimagi@valgamaalane.ee

T

oivo Tuberik Viitina loodushariduskeskusest ütles, et Eesti rahvas sööb kõige rohkem erinevaid riisikaid ja pilvikuid, aga häid söögiseeni on palju. „Seeni on mitmeid, mis väärivad suuremat tähelepanu,” ütles ta.

Tema sõnul ollakse meil väga konservatiivsed, mis on tegelikult õige, kuna nii välistatakse igasugused mürgistusjuhtumid. Seeni võib söögiks tarvitada siiski pisut julgemalt. Metsa tasuks kaasa võtta seeneraamat, mis aitab ohtlikke segadusi vältida.

Mõned seened ohtlikult sarnased

Eesti metsades on väike vähemus seeni söödavad, enamus mittesöödavad ja väike osa surmavalt mürgised või vähemürgised.

Osata seentel vahet teha on otseses mõttes elu ja surma küsimus.

Nii tänavu kui eelmistel aastatel on olnud juhtumeid, kus söögiseen aetakse segi mürgise seenega, mis halvemal juhul võib saada saatuslikuks eksituseks. Tuberik selgitas, et segi aetakse näiteks šampinjoni surmava valge kärbseseenega. „Esmapilgul on need väga sarnased ja metsas on

kärbseseen niisama lumivalge kui šampinjon,” selgitas ta. Šampinjon on küll turskem, kuid kui valge kärbseseen on noor, on neid suur võimalus segi ajada. „Tunnus on see, et valge kärbseseen jääb alati valgeks, aga šampinjon on alt heleroosa ja hiljem muutub tumedamaks,” rääkis Tuberik. Ka on kärbseseenel krae ja tupp, šampinjonil aga ainult krae.

Tuberiku arvates võib segi ajada omavahel ka surmavalt mürgise rohelise kärbseseene kasepilvikuga, mis mõlemad pealt rohelised. Eriti võib neid segi ajada noorest peast, kui seen munakujuliselt taluõue muru seest välja kasvab. „Kasepilvik on nagu kõik teisedki pilvikud tugeva, jässaka jalaga. Ei ole kraed, ei tuppe ja sel on sile valge jalg,” selgitas Tuberik erinevust rohelise kärbseseenega.

Segi võivad omavahel minna ka järgmised neli seent: kännumampel, suits-kollanutt, sälk-kollanutt ja surmav jahutanuk.

Viimased kaks tekitavad mürgistusi. Nende seente puhul tuleb meelde jätta värvide kombinatsioon, mis aga metsas võib lihtsalt ununeda. Üsna lihtne on püramiid-soomussirmik segi ajada safransirmikuga. Selline mürgistus on tänavu juba ka olnud. Ka müüdi püramiid-soomussirmikuid Tallinna keskturul. Püramiid-soomussirmik on küll sarnane suure sirmikuga, kuid kübar ja jalg on Tuberiku sõnul siiski teistsugused.

Söögiseened

Söögiseened

Harilik murumuna

Kollane pilvik

Suur sirmik

Harilik kivipuravik

”

Mitme hea söögiseene kupatamist kutsub Toivo Tuberik naljatamisi lausa mükoloogiliseks kuriteoks.

Tuhmuv pilvik

Kollariisikas ehk võiseen

Kes on teadja seenelkäija, see teab, kuidas näeb välja sapipuravik. „Alt väheke roosakas ja jalg pole kunagi valge, vaid natuke rohekas,” rääkis Tuberik. Mürgine sapipuravik ei ole, aga halva maitsega küll. Kibedat maitset tunneb ka siis, kui panna keel vastu seent. „Kindlasti rikub sapipuravik ära kogu seeneroa, kui sisse satub,” kinnitas ta.

Eestlane pigem ettevaatlik Eestlase ettevaatlikkus on ühelt poolt küll vajalik, kuid teisalt jäävad sel põhjusel head söögiseened metsa ning maitsed tundmata.

Tuberiku arvates vääriks hoopis suuremat tähelepanu näiteks kitsemampel, mida tegelikult paljud inimesed oskavad korjata ja julgevad ka süüa. „Paljud inimesed teavad, et kitsemampel on hea söögiseen, aga ei julge seda korjata. Kardetakse segi ajamist just selle krae pärast,” selgitas Tuberik. Tema sõnul on tähelepanu õigustatud, sest krae võib viidata tõsiasjale, et tegemist mingi vöödikuga. „Enamik vöödikutest on mittesöödavad või tekitavad mürgistust,” selgitas ta. Kui aga õppida kitsemamplit ära tundma, on see Tuberiku sõnul korjamiseks suurepärane seen, mida võib päris toorelt süüa toorsalatis, praadida või panna supi sisse.

Väga maitsev seen on ka harilik murumuna, mis noore ja valgena on tugeva viljakehaga ja mida annab väga hästi praadida. Tuberik selgitas, et seen tuleb õhukesteks viiludeks lõigata ja kuumas õlis soola ja pipraga krõbedaks krõbuskiks praadida. „Õlu peab muidugi külm olema,” muigas ta. Kuigi snäkist kõhtu täis ei saa, on nende nosimine hea ajaviide ja asendus igasugustele kartulikrõpsudele.

Mitme hea söögiseene kupatamist kutsub Tuberik naljatamisi lausa mükoloogiliseks kuriteoks. Ta toob näite, et enamik inimesi kupatab riisikaid, aga tegelikult võib neid ka leotada ainult külmas vees ööpäev või kaks. Kirbe piim leostub ise välja ja seen säilitab oma värvi ja struktuuri. „Magusad seened nagu kollane pilvik kupatatakse ära. Isegi puravikud kupatatakse ära,” ei mõista ta.

Tema sõnul on see absurd ja täielik mõttetus, mis kulutab aega, materjali ja

FOTOD: ARVO MEEKS/„VALGAMAALANE”

seened

raha, rääkimata sellest, et õiget seene maitset ei saa.

Muidugi on ka seeni, mida kindlasti kupatama peab. „Kevadel kindlasti kevadkogrits, mis on hea ja väga huvitav seen,” ütles Tuberik, lisades, et tegemist on täiesti erilise seenega meie seenemetsas. Värskena on kevadkogrits mürgine, kuid keedetult maitsev söögiseen.

3

SEENETUNDJA: Valga muuseumi seenenäituse juhendaja Toivo Tuberik selgitas näituse külastajatele, milliseid seeni tohib süüa ja milliseid isegi puutuda mitte.

Mürgiseened

Panter-kärbseseen

Roheline kärbseseen

Kollakaspruun kärbseseen

Roosa kärbseseen

Punane kärbseseen

Haisev harisirmik

Telli Maaleht, nüüd on selleks

VÄGA HEAD PÕHJUST! 1 Kõik Maalehe tellijad saavad aastaraamatu

eriti hea hinnaga

3,95 € (hind poes 6,55 €)

2

Igal nädalal läheb kõigi, vähemalt 6 kuuks või otsekorraldusega Maalehe tellinute vahel loosi

75 eksklusiivset „Lauluga maale“ DVD-plaati Maalehe ja ETV suvesaate 2011. aasta valitud lauludega.

3

Aga see pole veel kõik, sest jaanuaris 2012 selgub 6 õnneliku, kes sõidavad Maalehega

imelisele Korfu-Albaania reisile.

Pikemalt tellides võidad hinnas ning kogud loosimiseks rohkem hääli!

Maaleht

6–11 kuud

al 24,10 €

1 hääl

Maaleht

12 kuud

46,80 €

2 häält

Maaleht

otsekorraldus

4,20 € kuus

2 häält

Maaleht + Maakodu

6–11 kuud

al 35,70 €

2 häält

Maaleht + Maakodu

12 kuud

66 €

3 häält

Maaleht + Maakodu

otsekorraldus

5,80 € kuus

3 häält

Maalehe ja aastaraamatu tellimine ning kampaania täpsem info: 680 4444 või www.maaleht.ee/telli LISATEAVE: Aastaraamat jõuab tellijani detsembris. DVD võitjad avaldatakse iga nädal Maalehes ja kampaania kodulehel, plaadid saab kätte postiga. Reisi loosimises osalevad kõik, kellel on 9. jaanuari 2012 seisuga makstud vähemalt 6kuuline tellimus või kehtiv otsekorraldusleping. Aastase või otsekorraldusega Maaleht + Maakodu paketi tellijad osalevad ka Maakodu kampaanias.

toit

Millised on kergesti ja raskesti

seeditavad toidud?

Postimehe veebiväljaanne Tarbija24 avaldas vastuse tervise arengu instituudi toitumisportaalis toitumine.ee esitatud küsimusele, kas toite või toiduained võib jagada kergesti ja raskesti seeditavaks ning mis muudab toidu raskesti seeditavaks.

KÜSIMUS Kas raskesti seeditava toidu söömisel on ka piiranguid, näiteks seda ei tohi süüa väga sageli, palju vett kõrvale juua vms?

Vastas tervise arengu instituudi toitumisekspert ja Tallinna tehnikaülikooli toiduainete instituudi dotsent Tagli Pitsi: Tavaliselt mõistetakse raskesti seeditava toidu all tõsiasja, et organism peab selle lagundamiseks tegema rohkem tööd ja/või et selle toidu seedimiseks kuluv aeg on pikk. See sõltub toidu koostisosadest ning nende omavahelistest proportsioonidest. Mida kontsentreeritum on toit, seda raskemini seeditav see on.

Kui toidus on rohkelt kiudaineid, imavad need vett ja muudavad toiduosised seedeensüümidele kergemini kättesaadavaks. Kui kiudaine on valkudega seotud (näiteks herned), siis sellisel juhul ei saa seedeensüümid kiudainetega seotud valke kergesti lõhustada.

Raskesti seeditavad toidud on tihti suure rasva- ja/või valgusisaldusega. Raskesti seeditavateks toiduaineteks loetakse näiteks seeni, kaunvilju, aga ka liha. Samas on see üsna individuaalne, ka mõned kapsaliigid võivad osa inimeste jaoks olla raskesti seeditavad.

Toidusoovitustes lähtutakse eelkõige toidu toitainelisest koostisest ja vastavate toitude vajalikkusest/mittevajalikkusest organismile. Seened on üsna väheväärtuslikud, mistõttu neid ei peaks sööma väga sageli. Samas liha on oluline raua ja loomsete valkude allikas ning kaunviljadest saame taimseid valke. Liha (soovitatavalt

FOTOD: INTERNET

Oktoober 2011 28

keedetud, hautatud kujul) tuleks süüa paaril korral nädalas, kaunvilju võib süüa harvemini.

Toidu kõrvale vett juua ei soovitata üldse. Juues närime toitu vähem ning lahjendame seedenõresid. Seedeprotsessid aga saavad alguse juba suus ning seetõttu on väga oluline, et toit suus korralikult läbi mälutakse.

RASKESTI SEEDITAV: Seened, oad ja liha on raskesti seeditavad, seened sealhulgas ka üsna väheväärtuslikud.

toit

29 Oktoober 2011

Mida peaks õhtul sööma, et tuleks hea uni?

Tervise arengu instituudi toitumisportaalis toitumine.ee esitati küsimus, et kui õhtusöök peaks olema kergem kui hommiku- või lõunasöök, siis mida süüa õhtuks, milliseid toite soovitate ning millest tuleks loobuda, et hiljem tuleks hea uni ning ei hakkaks kogunema ülekaal?

Vastas tervise arengu instituudi toitumisekspert ja Tallinna tehnikaülikooli toiduainete instituudi dotsent Tagli Pitsi: Kahjuks kipub olema nii, et suuremale

osale inimestest kujuneb just õhtusöögist päeva kõige toekam toidukord. Soovitus on siiski, et õhtusöök võiks ajaliselt jääda umbes kella 18–19 kanti, pärast seda võib vajadusel süüa veel väga kerge eine, kuid kindlasti mitte hiljem kui 2–3 tundi enne magamaminekut. Õhtusöögiks ja -snäkiks ei soovitata suhkru- ja tärkliserikkaid toite.

Seega sobiksid õhtusöögiks kõige paremini köögiviljad näiteks kala, kana või kodujuustuga. Kartulid ja makaronid ning rasvased lihatoidud jäägu lõunasöögiks, vähene maiustamine ning pika valmimisajaga toidud (juust, suitsuvorst) aga päeva esimesse poolde.

– kõik silmale vajalik ühes tabletis Üks PRO-Visio tablett sisaldab inimorganismile üheks päevaks vajaliku koguse luteiini, zeaksantiini, mustikaekstarkti, E-vitamiini ja seleeni.

Luteiin on üks tähtsamaid silmade kaitset mõjutavaid aineid, mis aitab vältida silma võrkkesta kahjustust.

Luteiin ja zeaksantiin loovad silma võrkkestale loomuliku kaitse tugeva valguse ja päikesekiirte eest, ltreerides kahjulikku sinist valgust ja takistades selle jõudmist silma võrkkestani. Ühtlasi aitavad luteiin ja zeaksantiin ära hoida erinevate silmahaiguste, nagu näiteks silmakae, tekkimist ja soodustavad isegi silmakahjustuse pidurdumist. Mida suurem on luteiini sisaldus kollatähnis, seda väiksem on vanusest tingitud kollatähni taandareng.

Inimorganismi päevane luteiini vajadus on ligikaudu 6 mg. Kuna inimorganism ei ole ise võimeline luteiini tootma, siis peame me seda saama toiduga või toidulisandeid kasutades.

Mustikates sisalduvad antotsüaanid soodustavad rodopsiini (nägemispigment) teket ning aitavad seega kaasa pimedas nägemise parandamisele. Antotsüaanid tugevdavad väikeste veresoonte seinu ning parandavad silma vereringet, mõjutades positiivselt ka diabeedihaige veresooni. Mustikates antotsüaanid mõjuvad soodsalt ka sõidukite ja mehhanismide juhtidele ning pilootidele, et parandada nägemist ja silmade kohanemist pimedas. a nendel E-vitamiin ja seleen on antioksüdandid. E-vitamiin aitab parandada vereringet. Seleen on ülimalt tähtis koostisosa ensüümidel, mis takistavad rakumembraani kahjustumist.

KASUTUSSOOVITUSED: silmade ealiste muutuste ja kollatähni taandarengust tingitud vaeguste korral ennetamiseks ja aeglustamiseks pinges ja väsinud silmade puhul, (näiteks arvuti- ja TV-ekraani kiirgusest, eredast valgusest ja pika-ajalisest lugemisest või silmadega töötamisest väsinud silmadele) sõidukite ja mehhanismide juhtidele, et parandada nägemist ja silmade kohanemist pimedas

Üks tablett sisaldab Kogus Luteiin 6,0 mg Zeaksantiin 0,7 mg Mustikaekstarkt 20,0 mg E-vitamiin 30,0 mg Seleen 50,0 μg

T NE ER INT : TO FO

rists천na

Oktoober 2011 30

Statoili sooduspakkumised Swedbank Seeniorkaardi kasutajatele AS Eesti Statoil kuulub Norra päritolu rahvusvahelisse suurkontserni Statoil Fuel & Retail ning on Eestis mootorikütuste jaeturu liider, omades hinnanguliselt 26-protsendilist turuosa. Ettevõtte äriklientide hulka kuuluvad suur osa Eesti juhtivatest ettevõtetest ning mitmed ministeeriumid ja teised riigiasutused. Eraklientide seas väga populaarse Statoil extra lojaalsusprogrammiga on liitunud juba rohkem kui 300 000 klienti. Statoili teenindusjaamad on populaarsed ka eakamate klientide seas, kes eelistavad Statoili poolt pakutavat täisteenindust ennekõike selle turvalisuse ja kasutusmugavuse tõttu.

Jaanus Pauts, AS-i Eesti Statoil kommunikatsioonijuht

Statoil pakub üle 60-aastastele klientidele turvalist ja mugavat ostukeskkonda, kiiret ning sõbralikku teenindust ja ka märksa soodsamaid hindu. Swedbank Seeniorkaardiga makstes on kõik Statoili autopesuprogrammid 20% odavamad ning hea hinnaga saab tankida ka mootorikütuseid – Statoili teenindusjaamades on kütuseostul soodustus 2 eurosenti liitrilt ja Statoil 1-2-3 automaatjaamades 0,4 eurosenti liitrilt.

Soodsama hinnaga kütus, kohv ja autopesu

Kindel kütuse kvaliteet

Swedbank Seeniorkaardi kasutajale on mootorikütused alati soodsa hinnaga – Statoili teenindusjaamades kehtib kütuseostul soodustus 2 eurosenti liitrilt ja Statoil 1-2-3 automaatjaamades 0,4 eurosenti liitrilt.

Statoili jaoks on mootorikütuste kõrge ja stabiilne kvaliteet väga oluline, sest see on ka üks põhjustest, miks paljud kliendid just Statoili eelistavad. Statoili mootorikütused tagavad automootori tõrgeteta töö, vähendavad seeläbi masina hoolduskulusid ning pikendavad selle eluiga. Kõrge kvaliteedi tagamiseks on kõik Statoili teenindus- ja automaatjaamades müüdavad mootorikütused tarnitud vaid Statoil Fuel & Retail ASA kontserni poolt heakskiidetud tootjatelt. Nii võib klient kindel olla, et Statoilist saab ta alati kvaliteetset kütust.

Lisaks on Swedbank Seeniorkaardi omanikele erinevad kohvi- ja kakaojoogid lausa 20% soodsamad, sama suur soodustus kehtib ka autopesule Statoili kaasaegse tehnoloogiaga varustatud autopesulates.

Kiire ja abivalmis teenindus Juhul, kui kliendil peaks seoses tankimise või autopesula kasutamisega küsimusi tekkima, on igas Statoili teenindusjaamas alati olemas klienditeenindaja, kes vajadusel aitab. Põhjaliku koolituse läbinud müüjad-klienditeenindajad oskavad kliente abistada nii toidu- kui autokaupade valikul, et nad leiaksid kõik vajaliku nii endale kui oma autole.

Usaldusväärne ja turvaline Statoil pöörab suurt tähelepanu oma klientide ja töötajate turvalisusele. See hõlmab erinevaid õnnetusi ennetavaid tegevusi alates kaasaegsetest valveseadmetest ning tihedast koostööst politsei ja turvafirmaga G4S kuni selleni, et pimedal ajal on teenindusjaamade territooriumid alati küllaldaselt valgustatud, lumest puhastatud ning korralikult liivatatud.

Palju jaamu üle Eesti Ööpäevaringselt avatud 46 Statoili teenindusjaama asuvad suuremates linnades ja peamiste maanteede ääres üle Eesti. Lisaks on klientide käsutuses veel ka viis Statoil 1-2-3 automaatjaama, millest neli asuvad Tallinnas ning üks Tartus.

Kokkuvõttes võimaldab Statoili pakkumine Swedbank Seeniorkaardi kasutajatel ühendada meeldiv kasulikuga – mugavas ja turvalises teenindusjaamas oste sooritades võib kindel olla, et mootorikütused ning mitmed tooted ja teenused on alati kvaliteetsed ning kaardiomanikule ka soodsa hinnaga.

Täiendavat informatsiooni Statoili poolt pakutavate soodustuste kohta saab lähimast Statoili teenindusjaamast või helistades Statoili klienditeeninduse numbrile 1776.

Seeniorkaarte väljastab Swedbank AS. Tutvuge tingimustega www.swedbank.ee ja vajadusel konsulteerige pangatöötajaga.