Ajakiri 60+ nr 1/2012

Mida peaks vanemaealine autot ostes tähele panema ning millal roolikeeramine sootuks jätta?

Miljoni euro küsimus: kuidas olulisest loobumata hea vanaduspõlv kindlustada.

Hakkame kõndimise asemel suusatama.

AJAKIRI ELUKOGENUD INIMESELE NR 1/2012 (2) JAANUAR

ISSN 2228-1592

Seenioride voodielu. Peavalu.

Kapsatoidud. Vanad fotod.

Maailmas tuntud eesti naivisti Paul Kondase õlimaal „Suusatajad” sündis 1963. aastal. 40 aastat nii Pikassillas, Suure-Jaanis, Raudnas kui Viljandis õpetajatööd teinud mees, kes mängis mitut pilli, juhatas orkestreid ja laulukoore ning töötas välja praktilise teatriteooria, hakkas maalima alles pensionile jäädes. „Suusatajad” on meeleolukas olustikupilt Viljandi lossimägedes talvemõnusid nautivatest suusatajatest. Sel ajal tegelesid inimesed tervisespordiga enam, see oli elu loomulik osa. Kuigi Paul Kondas tundis õrnema soo vastu huvi, jäi ta kogu eluks poissmeheks. Kondase Keskuses Viljandis on eksponeeritud enamik Paul Kondase 36 õlimaalist, mis kuuluvad Viljandi Muuseumi kogusse.

teema

Jaanuar 2012 2

Südame ja mõistusega

I

ga kord, kui ma suurpuhastuse ette võtan, vaatab mulle kapipõhjast vastu väsinud 30aastane vatitekk, vanunud ja mahajäetud. See on kadunud ema kingitus mu pulmapäevaks, tema enda tehtud.

Elukogenud inimene teab, et kaheksakümnendate algul ei olnud korralikku laia vatitekki kuskilt saada. Ema siis tegi selle ise, ladus vatiinitükke üksteise kõrvale ja peale, leidis ilusa mustriga sitsiriide nende ümber ja pistis nõelaga kahemeetrise palaka käsitsi risti-rästi läbi. Et sel ajal kummitas ka voodiriiete põud, õmbles ema vatiteki all- ja ülaäärele nööbid, nii ei pidanud suurele tekile tervet kotti ümber õmblema, vaid piisas lina teki külge nööpimisest. Raskel ajal tuli kokku hoida.

Terve mõistus ütleb, et ajal, kui üks tekstiilifirma trumpab teise üle odavama ning samal ajal õhulisema, kohevama ja tervislikuma tekisisuga, pole ju mõtet seda räbalat hoida. Emotsioonid aga räägivad teist keelt. Sel vatitekil on oma lugu ja tähendus.

S

ellepärast mõistan, kui raske on üksi jäänud inimesel oma kodu teise koha vastu vahetada. Jah, tervis pole enam see, lumelükkamine käib üle jõu, talvekütte muretsemisest ja ladumisest rääkimata, aga kaua sa pealinnas või hoopis mõnes teises riigis töötavaid lapsi muredega tülitad, neil on endagagi tegemist. Ja kui nad oma pudinatega külla tulevad, tahaks hoopis juttu

ajada. Muidu näed läbi akna vaid puudeladumist ja läinud nad ongi.

Selles kodus on tihtipeale kõik tehtud oma kätega, alates ehitusel vaja minevate puude langetamisest. Küüditatuid riik ei soosinud. Nii need individuaalrajoonid kerkisid. Hea, kui krunt anti. Said Siberis hakkama, pidid ka Eestisse naastes toime tulema. Kuidas sa selle kodu, mille igal kivil ja lauatükil on oma lugu jutustada, maha jätad, isegi kui lapsed ja omagi mõistus teist juttu räägivad.

Aga mida aeg edasi, seda kiiremini on vaja otsustada.

Tuleb nõu pidada psühholoogiga, panna plussid ja miinused kirja, rääkida oma lähedastega ja kuulata südame häält.

Selle kõrval pakume oma abi ka meie, 60+ toimetus ehk ajakiri elukogenud inimestele ja nende lähedastele. Teemad, mida sellest numbrist loete, on lugejate vihjatud ja oodatud. Oleme rahul, kui saame aidata. Andke oma teemasoovidest ka edaspidi teada.

Peame vastu, talve selgroog on juba murtud!

Eve Rohtla peatoimetaja

Autoriõigused, AS Ühinenud Ajalehed, 2012 ISSN 2228-1592

Peatoimetaja Eve Rohtla, e-post: eve.rohtla@ajaleht.ee Toimetaja Signe Siim, e-post: 60pluss@ajaleht.ee Küljendus Ain Kivilaan, e-post: ain.kivilaan@ajaleht.ee Reklaamidirektor Merle Aasna, e-post: merle.aasna@ajaleht.ee Reklaampindade müük valdkonnajuht Viktoria Nahkur, e-post: viktoria.nahkur@ajaleht.ee müügispetsialist Reti Joandi, e-post: reti.joandi@ajaleht Levijuht Erkki Lumisalu, e-post: erkki.lumisalu@ajaleht.ee Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Tartu t 8, 71020 Viljandi Telefon 433 0045 Trükk AS Kroonpress, trükiarv 40 000 Järgmine 60+ ilmub Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel 17. märtsil.

Seeniori mobiiltelefon teeb SOS-kõne lähedastele ja häirekeskusse Kogemata tehtavate kõnede risk on võimalikult vähendatud

Kogu Euroopas ja Eestiski toimub elanikkonna vananemine ning kasvab eakate inimeste elu hõlbustavate teenuste ja toodete valik. Eakate kõige olulisemaks vajaduseks on turvalisus: kiire kommunikatsioonivõimalus puhuks, kui tervis veab alt, puhkeb tulekahju või lihtsalt tekib soov suhelda inimesega, kelle häält pole ammu kuulnud.

Kogemata tehtavate kõnede ärahoidmiseks ei ole SOS-nupp päris tavaline telefoniklahv. Ta asub telefoni tagaküljel ning pole seotud teiste telefoniklahvide klahviluku vabastamisega. SOS-nuppu tuleb sõrmega allapoole tõmmata, mis võrreldes tavalise vajutusega samuti vähendab kogemata tehtavate kõnede tõenäosust.

Esimeste kogemuste baasil polegi asjatute hädaabikõnede tegemisel riskiks mitte eakate enda poolt kogemata tehtavad kõned, vaid nooremate lähedaste uudishimu uue seadme funktsioonide katsetamisel. Proovimised stiilis „Oo, kas see oranž nupp tõesti helistab häirekeskusse?“ tuleks aga siiski ära jätta – helistab küll, ja see asjatu kõne võib viivitada tõelise hädalise ühenduse saamist. SOS-nupu funktsiooni saab ka välja lülitada, kuid see vähendab turvalisust, mis on just selle telefoni eesmärk.

Kui noored elavad kaugel Soliidsesse ikka jõudnud inimesed võivad sageli olla üsna põikpäised; kui jutt käib nende tervisest ja hakkamasaamisest - ei soovi nad end abivajajaks tunnistada. Viimaste andmete järgi elab Eestis ligi 228 000 pensioniealist inimest ning arvestades siinseid peremudeleid, elavad noored ja vanad eri paigus. See tähendab, et tuhanded pered saavad oma lähedastega kokku vaid pühade ajal ning omavahel suheldakse telefoni või interneti teel. Kuidas tagada, et hätta sattumise korral jõuaks abi lähedaseni võimalikult kiiresti? Tänapäeva kiiret elutempot arvestades võib nendele küsimustele vastamine osutuda keeruliseks - isegi väga hoolivas ja ühtehoidvas peres.

Enimlevinumad lahendused, mida kasutatakse oma vanemate käekäigu jälgimiseks, on “naabrivalve” ehk usaldusväärsed tuttavad, kes on nõus neid aeg-ajalt aitama. Teine võimalus on sotsiaalabi või hooldajad, kes külastavad vanureid paar korda nädalas. Mõlemad variandid sobivad siis, kui lähedase tervis ei viska “vimkasid”. Kuid mida teha hädaolukorras? Arütmia, tasakaaluhäired, südamerikked, kukkumised, nõrkushood – need kõrge ea ebameeldivad kaaslased ründavad ette teatamata, jättes vanainimese täiesti abitusse olukorda.

Helistamine on lihtne Muidugi pole seeniortelefon sugugi ainult hädaabinupu-keskne. See on lihtne, mugav ja kõikidelt omadustelt spetsiaalselt seeniorite jaoks tehtud telefon, millega eakal inimesel on mugav helistada ja kõnesid vastu võtta. Telefonil on eraldi nupp klahvide lukustamiseks, nii et selleks ei pea kasutama mitme klahvivajutuse kombinatsiooni. Paljude jaoks on oluline seegi, et telefoni saab kasutada tugeva valgusega taskulambina ning soovi korral sellega raadiotki kuulata.

Mobiiliga on tegelikult palju lihtsam helistada kui vana kettaga lauatelefoniga (ja sellega said ometi kõik ju suurepäraselt hakkama). Numbri valimisega on palju aega, sest number sisestatakse telefoni klaviatuurilt ega saadeta võrku enne, kui helistaja on JAH-nupule vajutanud. Ja number on telefoni ekraanil näha, nii on võimalik tipitud numbrit kas või mitu korda üle kontrollida, et veenduda, et see ikka õigesti sai.

Abi nupuvajutuse kaugusel 2006. aastal käis Tallinn välja uudse eakate elukvaliteeti parandama pidanud paanikanupu idee, mis paraku ei leidnud väga laia kasutust. Terviserikke korral võimaldas paanikanupp küll kiiret ühendust valvetelefoniga, kuid selleks pidi abikutsuja viibima ettemääratud kohas, näiteks kodus. Võimalik, et selle teenuse kasutust piiras just ta kitsas toimimisala. Enamik paanikanuppusid on seotud inimese elukohaga, mis tähendab, et nendest on abi vaid siis, kui hädaolukord tabab inimest kodus.

Veel lihtsam - kasuta lühivalikut

Järgmine katsetus toimus Harjumaal, kui 2010. aasta alguses paigaldati kümnele eakale mobiilsidel tuginev vabatahtlike valvesüsteem, mille eesmärk oli vähendada õnnetusteatele reageerimise aega. Kuid selline süsteem suudab aidata vaid väikest hulka inimesi. Kasutades tavalist SOS-nupuga mobiiltelefoni ja hädaabiteenust, on võimalik suurendada palju enamate üksi elavate eakate inimeste turvatunnet.

Saab ka odavalt

Märksa laiem kasutusampluaa on G4S hädaabiteenusel, mis erinevalt oma eelkäijast ei sea kasutajale mingeid liikumispiiranguid ning toimib kõikjal üle Eesti. Vajutades spetsiaalselt seenioritele loodud telefoni tagaküljel olevat oranži nuppu, saadab hättasattunu signaali otse G4Si juhtimiskeskusesse. Edasine käib kindla sissetöötatud skeemi järgi abivajajaga võetakse viivitamatult ühendust, et selgitada, millist abi täpselt vajatakse. Kui olukord nõuab, tõttab viivitamatult appi turvafirma lähim patrullekipaaž või saadetakse kohale vastav operatiivteenistus.

Hädaabiteenuse eelis ongi liikumisvabadus – selle kasutaja saab nautida aktiivset elu: külastada sõpru, käia marjul ja seenel, reisida, olles seejuures kindel, et hädaolukorras ei jää ta abita. Koostöös EMTga valminud seenioritele mõeldud taskukohane lahendus annab võimaluse ka hättasattunu positsioneerimiseks. Kindlustunne, et vajadusel saab kallis inimene kiirelt abi ei tähenda pere jaoks sugugi suuri väljaminekuid, maksab vähem kui karp vitamiine.

Eelseadistatud SOS-numbrid hädaabikõneks lähedastele Vanemad inimesed igatsevad telefoni, millel oleks suur ekraan, suured nupud ja lihtsad funktsioonid. Selline telefon ZTE S202 - on nüüd EMT-l olemas ja lisaks on telefonil ka unikaalne SOS-nupp, millele vajutamisel saadab telefon SMShädaabisõnumi ja helistab kuni viiele kasutaja poolt seadistatud numbrile. See on tehtud turvalisuse tagamiseks ja kiireks võimaluseks abi kutsuda.

SOS-klahvi alla saab sisestada kuni viis niinimetatud SOS-numbrit, näiteks laste, naabrite, turvateenuse või sotsiaaltöötaja omad, kellelt hädaolukorras kiiresti abi kutsuda. SOS-klahvi vajutades saadab telefon kõigile sisestatud numbritele kõigepealt SMS-hädaabisõnumi ning hakkab seejärel neile telefoninumbritele ükshaaval helistama. Kui esimese kontaktiga ei saa ühendust, valib telefon järgmise ning kõiki numbreid proovitakse läbi helistada kaks korda. Kui kellegagi ühendust ei saada, helistab telefon hädaabinumbrile 112 või turvateenuse olemasolul G4Si.

Veel lihtsam on kasutada lühivaliku võimalust, nagu minu vanaemagi seda teeb. Sel juhul on kõige olulisemad üheksa telefoninumbrit salvestatud klahvide 1-9 alla ning neile helistamine toimub imelihtsalt: vajutad vajalikule klahvile, kinnitad oma valikut JAH-klahvile vajutades ning juba helistadki. Klahvide ja nende taha salvestatud inimeste numbrite kokkuviimiseks võib abiks olla paberil spikker.

Mobiili kõneminutit hakatakse arvestama alles siis, kui teine pool kõne vastu võtab. Ei tasu muretseda kutsuva tooni pärast – see aeg ei lähe arvesse. Niisamuti ei lähe arvesse kõne, kui teisel pool on number kinni. Kõneminuti hind on mobiiltelefonil tõesti kallim kui lauatelefonil, kuid kes soovib raha kokku hoida, saab olulised asjad ära öelda üsna lühikese kõne jooksul.

Kuumaks on mobiiltelefonil aga hoopis väiksem kui lauatelefonil. Kui kasutad kõnekaarti, pole aga kuumaksu üldse! EMT Seeniorpaketiga saab seeniortelefoni kätte tasuta ning vormistamiseks tuleks tulla lähimasse EMT esindusse.

Kõnekaart Kõnekaart ei erine tavalisest mobiilinumbrist millegi muu kui ainult maksmisviisi poolest. Kõnekaardi kasutaja maksab raha ette ja kulutab siis oma ettemaksu, mobiilioperaatoriga lepingu sõlmija maksab aga oma kõnede eest tagantjärele.

Kõnekaardi puhul ostab kasutaja ettemaksu lõppemisel uue kõneaja (selleks on kauplustes, kioskites ja bensiinijaamades müügil kõneajakaardid), kraabib välja õrna värvikihi alla peidetud numbri, helistab kõneaja laadimise telefoninumbrile ning tipib vastavalt juhendile peidetud numbrite jada oma mobiiltelefoni klahvidel sisse. Ongi uus kõneaeg lisatud!

Neile, kes elavad maal ja üksikumates kohtades, võib kõneajakaartide ostmine olla keerulisem. Nende jaoks on kõneaja lisamiseks teised võimalused: näiteks tehes lepingu pangaga, võib kõneaja ettemaksu summa kanda maha oma pangakontolt üheainsa kõnega.

Keerulise aparaadi saab selgeks Paljud kardavad, et ei saa hakkama mobiiltelefoni käsitsemisega. Asjatu mure! Keeruline tundub see siis, kui kõrvalt vaatad. Ise proovima hakates muutub asi selgeks ning mobiilitootjad on kasutajatele kõik võimalikult puust ette ja punaseks teinud. Iga mobiiltelefoni mudel on küll natuke isemoodi: mõnel käib kõne alustamine rohelise ja lõpetamine punase nupuga, mõnel tuleb kõne alustamiseks vajutada OK, mõnel YES ... See kõik saab oma telefoni peal kiiresti selgeks, ja kogu maailma muid telefone ju tundma õppima ei pea.

Noorem generatsioon aitab teha õiged valikud Eelseadistatud SOS-numbrid on kasulikud seeniorile, kellel võib tekkida probleeme, mille lahendamiseks piisab lähedaste abist. Tasakaalukaotus ja kukkumine nii, et omal jõul enam püsti ei saa, kergemad tervisehädad … Mäluhäiretega vanainimesel võib abi olla ka teadmisest, et „oranž nupp“ telefoni tagaküljel kellelegi tema lähedastest ikka helistab ja ta ei pea meeles pidama, kuidas erinevatele inimestele kõnet teha. Sellisel juhul peavad muidugi lähedased tagama, et keegi neist saab kindlasti telefoni vastu võtta, et kahekordse proovimisringi järel ei tekiks asjatut 112-kõnet.

Hädaabikõne otse häirekeskusse või turvafirmasse Kui telefonil ei ole SOS-numbreid sisestatud, valib telefon SOS-klahvi vajutamisel kohe hädaabinumbri 112 või turvateenuse olemasolul G4Si. See võib olla oluline väga tõsise terviseprobleemiga vanurile, kelle puhul võivad enne kiirabi lähedastele helistamiseks kulutatud minutid saatuslikuks saada.

Eestis on SOS-nupuga telefon oluline sellegi tõttu, et Päästeameti tellimusel läbi viidud uuringu „Elanikkonna tuleohutusteadlikkuse seire 2009“ kohaselt teadis ainult 59% üle 65 aasta vanustest inimestest, kuhu tulekahju korral helistada.

Teadmine, et „oranž nupp“ helistab õigesse kohta ka tulekahju korral, võib aidata ära hoida Päästeameti kirjeldatud kurbi olukordi, kus vanainimeste maja põles maha selle tõttu, et nad proovisid helistada üle kümne aasta tagasi kasutuselt kõrvale jäetud tuletõrjenumbrile.

Turvafirma ja mobiilsideoperaatori kogemused näitavad, et reeglina tuleb initsiatiiv hädaabiteenusega liitumiseks nooremalt generatsioonilt. Kui vanemale inimesele on oluline, et telefon oleks lihtne ja mugav ning nupud ja ekraan piisavalt suured, siis noored näevad selles lisavõimalust hoida oma eaka kalli inimese käekäik kontrolli all. G4S juhtimiskeskuse andmetel kasutatakse Hädaabi teenust enamasti just nendel puhkudel, kui noored on liiga kaugel, et tulla oma eakale vanemale ise appi. Nii on patrullekipaaži mehed korduvalt käinud aitamas-turgutamas õnnetult kukkunuid vanakesi ja nii mõnelgi juhul on oranži nuppu vajutajaks olnud hädasolija elukaaslane, kes nägi, et temale käiks abi osutamine üle jõu.

Tänapäeva kiire ja veidi närvilise elukorralduse juures on muutumas peremudel, inimestevahelised sidemed ning ka teineteisest hoolimise viisid. Hoolimist saab väljendada sajal erineval moel – miks mitte valida selleks turvaline telefon koos EMT seeniorpaketiga ja turvateenus, mille läbi kantakse kalli lähedase eest hoolt ka siis, kui ollakse temast väga kaugel.

REKLAAMLUGU

kolumn

Jaanuar 2012 4

KĂľik me oleme raamatud KĂľik me oleme raamatud, raamatud, kĂśited riiulil pole me tĂľelus.

Nagu raamatud määratud saama elus hellust me kord, kord þelust ‌

Mind pole ßles tähendatud suurte sþnameistrite sulega ega eksponeeritud soliidse raamatukapi klaasuksetaguses. Mu autorid on lihtsad eluaastad, keeletoimetaja isamaa ning välja on mind andnud aeg oma kulu ja kirjadega. Mu þnn on olla teos, mida pole unustatud riiulinurka tolmuma, kasutatud lehthaaval ahjusßßteks ega viidud makulatuuri kogumise punkti.

K

aua-kaua pole see luuletus mulle enam näppu sattunud, seepärast ei vþi ma väita, et jätsin need read þigesti meelde.

Ka autori nime suhtes ei ole mul täit kindlust. Siig? Rimmel? Saar? Aga hetkel polegi see tähtsam teadmisest, et keskkoolipþlves oli see mu lemmikluuletus, mille sßgav sþnum saadab mind tänini.

Kui aastate raamatus keeratakse ette uus lehekßlg, teeme sedasama ka endas. Igaßks meist on o m a pþlvkonna teos ning minu jaoks on just aastavahetus see aeg, mil mþtlen, mida on minust lehthaaval rebitud ja mida olen pakkunud neile, kes on viitsinud mind sirvida vþi lugenud mu kaanest kaaneni läbi.

Kohe kindlasti pole ma seiklusjutustus ja kaugeltki mitte bestseller.

Ma pole ka kÜitejagu ajaviitekirjandust ega kogumik ßksteisega pþimumatuid lßhinovelle. Olen romantiliste sugemetega tþsieluromaan, mille tegevus algab vaestest ja viletsatest viiekßmnendatest ning jþudnud nßßdseks uue sajandi teise kßmnendi algusesse, kus valitsevad ebavþrdsus, tÜÜpuudus, katkised inimsuhted ja maailmalþpumeeleolud.

Alapealkirjad suunavad lugeja eluetappidesse, milles leidub ilusat ja pisut vähem ilusat, kþike peale kodutuse, nälja ja sþdade. Olustikukirjeldused mu lehekßlgedel kattuvad sadade ja tuhandete samasugustega, sߪee ja tegelaskond on aga pelgalt minule omased.

I

Vabakutseline ajakirjanik ja luuletaja Urve Tinnuri

(VLPHQH DMDNLUL LJDOH HOXWDUJDOH QDLVHOH MD PHKHOH

kka on leidunud ja leidub neid, kes, vaatamata asjaolule, et ma ei lþhna enam värske trßkivärvi järele, hellitavad pilguga mu eessþna, sßvenevad ßhte vþi teise peatßkki ja silmitsevad illustratsioone, mis sßndinud argipäevade hallist sÜepliiatsist ja pßhapäevade värvilistest pastellkriitidest.

Tunnen ennast nagu raamatud ikka – kohati käestpanduna, seltsiks lootust loov järjehoidja, kohati seinalambi sßßtamist igatseva ÜÜkapilektßßrina, kohati räsitu ja kapsaksloetuna, ja pole midagi kaunimat videvikutunnist, mil kellegi pilk ßle mu tiitellehe libiseb.

Tean, et palju siin maailmas ei olene meist endist, kaante tugevus ja kÜite vastupidavus kaasa arvatud. Me keegi ei aima, kui palju peatßkke jääb tänase lehekßlje ja järelsþna vahele, ja kas neile leidub ka lugejaid. Kþige enam soovin, et need, kes mu avavad, ei jäta tähele panemata kuluma kippuvate tähtedega trßkitud pßhendust: „Neile, keda armastan.

Neile, kes armastavad mind.� Kuni on olemas need, kellest hoolida, ja saada tunda nende hoolimist, on k þ i k olemas.

‡‹Ž‡ǥ Š‡ƒ† ÂŽÂ—Â‰Â‡ÂŒÂƒÂ†ÇĄ ‘Â? Â?‡‹Ž ‡”‹–‹ •‘‘†Â?‡ ’ƒÂ?Â?—Â?‹Â?‡ǣ 9((%58$5, O}SXQL

Â˜Ă™Â‹Â–

(OXNLUMD WHOOLPXV ͖͔Ψ NXXNV 9$,' Ÿ

Č‚ ‡Ž— –‡‹Â?‡ ’‘‘Ž ‘Â? ‡ŽƒÂ?‹•– Â˜ÂĄÂĄÂ”Â– ƒÂ?Â–Â‹Â‰ÂƒÇĄ ‡– ‡•–‹ ”ƒŠ˜ƒ•–‹Â? ÂŒÂĄÂ”ÂŒÂ‡Â•Â– ˜ƒÂ?ƒÂ?‡„ǥ ŠƒÂ?Â?ƒÂ?‡ Ž‡’’‹Â?ƒǤ ƒÂ?ĥ ’‘Ž‡ ‘Ž‡Â?ĥ Â–Â‡ÂƒÂ†Â—Â•Â–ÇĄ Â?‹• Ă™Â’Â‡Â–ÂƒÂ?•ǥ Â?—‹†ƒ• Â˜ÂĄÂĄÂ”Â‹Â?ƒŽ– ˜ƒÂ?ƒÂ?Â‡Â†ÂƒÇĄ ‘ŽŽƒ Â?ƒ Â?‡•Â?‡ƒ• –‡‰—• Œƒ ‡Ž—”ÙÙÂ?—• Â?‹Â?‰ Â?‘ŠƒÂ?‡†ƒ Â?——–—• – ‡‰ƒǤ ‡‹Ž‡ Â?ò•‹Â?—•–‡Ž‡ ƒ‹–ƒ„ ˜ƒ•–—•‡‹† Ž‡‹†ƒ ƒŒƒÂ?‹”‹ Ž—Â?‹”‹ Č‚ ˜ƒÂ?‹Â? Ă˛ÂŽÂ†ÂŠÂ—Â˜Â‹ÂƒÂŒÂƒÂ?‹”‹ ‡•–‹•ǥ Â?‹• •——Â?ƒ–—† Â?ًÂ?‹†‡Ž‡ Â?ò’•‡• ‡ƒ• ‹Â?‹Â?‡•–‡Ž‡Ǥ ‡‹† ‘Â? Â?‹‹†‡–—† Œ—•– Â?Â—ÂŠÂ‡Â†ÂƒÇĄ –ƒ”‰ƒ Œƒ ”ƒŠ—Ž‹Â?— Ž—‰‡Â?‹•nj ‡ŽƒÂ?—•‡ Â’ÂĄÂ”ÂƒÂ•Â–ÇĄ Š—˜‹–—Â?†Â?‹•‡ ‡‡•– Â?‡Â?†‡ Â˜ÂƒÂ•Â–Â—ÇĄ Â?‡ŽŽ‡ ‡Ž— •‡Ž–•Â?‘Â?Â?ƒ ƒŒƒÂ?‹”ŒƒÂ?†—•‡ Š—˜‹‘”„‹‹†‹•– Â˜ÂĄÂŽÂŒÂƒ ÂŒÂĄÂĄÂ„Ç¤

Ž—Â?‹”Œƒ Â?‘Š– ƒŒƒÂ?‹”ŒƒÂ?†—•Â?ƒƒ•–‹Â?—Ž ‘Â? ‹‰ƒ–‹ Â˜ÂĄÂĄÂ”Â‹Â?ĥ Čƒ ‹ŽÂ?—Â?‡ Œ—„ƒ òŽ‡ Í•Í– ƒƒ•–ƒǤ —Ž‰—•–—•‡Â?• Œƒ ƒ„‹Â?• Â?ً‰‹Ž‡ǥ Â?‡Ž ‡Ž— –‡‹Â?‡ ’‘‘Ž Â?‘Š‡ ƒŽ‰ƒÂ?ĥ Â˜Ă™Â‹ Œ—„ƒ Â?¥––‡ ÂŒĂ™Â—Â†Â?—†Ǥ ‹•ƒÂ?• Â?‹–Â?‡Â?òŽ‰•‡–‡Ž‡ ’‡”•‘‘Â?‹nj Œƒ •—Š–‡Ž—‰—†‡Ž‡ Ž‡‹ƒ„ Ž—Â?‹”Œƒ•– ƒ”•–‹†‡ Â•Â‘Â‘Â˜Â‹Â–Â—Â•Â‹ÇĄ Â?Ă™Â—ÂƒÂ?†‡‹† –‡”˜‹•Ž‹Â?—Â?• –‘‹†—˜ƒŽ‹Â?—Â?•ǥ •ƒÂ?—–‹ Œ—Šƒ–—•‹ ƒÂ?–‹‹˜•‡Â?• ‡Ž—˜‹‹•‹Â?• Œƒ Â?‘Â?Â?‡Â?–ƒƒ”‡ ‡”‹Â?‡˜ƒ–‡Ž– •’‡–•‹ƒŽ‹•–‹†‡Ž–Ǥ ÂĄÂ‰Âƒ Ž‘‡–ƒ˜ƒ† ‘Â? Â?‡‹‡ ”‡‹•‹Â?‹”Œƒ† Œƒ ’‘’—Žƒƒ”•‡† Ž—Â?‹”Œƒ ÂŽÂ—Â‰Â‡ÂŒÂƒÂ”Â‡Â‹Â•Â‹Â†ÇĄ Â?‹†ƒ Â?‘””ƒŽ†ƒÂ?‡ Â?‹‹ Â?‘†—nj Â?—‹ Â˜ÂĄÂŽÂ‹Â•Â?ƒƒŽ‡Ǥ Ž—Â?‹”‹ ‹ŽÂ?—„ ‹‰ƒ Â?——ǥ Í•Í– Â?‘”†ƒ ƒƒ•–ƒ•Ǥ

OLVDNV VDDWH

.,1*,786(.6 UDDPDWX Ä7HOHVWDDULGH XVNXPDWXG MXKWXPLVHG´ KLQG Ÿ

‡ŽŽ‹†ƒ •ƒƒ„ –‡Ž‡ˆ‘Â?‹Ž ͚͖͔͛ ͕͙͛ Â˜Ă™Â‹ Í™Í?Í” ͚͔ ͚͚͘

Â?‘†—Ž‡Š‡Ž–ǣ ™™™Ǥ‡Ž—Â?‹”‹Ǥ‡‡ ‡nj’‘•–ǣ Â’Â‹Â‹ÂƒĚˇÂ‡ÂŽÂ—Â?‹”‹Ǥ‡‡ Č‹Â?¥”Â?•ÙÂ?ƒ Í— Â?Â—Â—Â†ČŒ 5DDPDWXG VDDGDPH SRVWLJD PlUWVLNXX MRRNVXO

ƒ ,1,0(6(' ƒ 68+7(' ƒ 1Ž8$1'(' ƒ 7(59,6 ƒ 5(,6,' ƒ 72,7 ƒ /,,.80,1( ƒ %5,'ä ƒ 5,676Ž1$ ƒ

tehnika

5 Jaanuar 2012

Eakas inimene ja auto Karl-Eduard Salumäe karl.salumae@sakalakirjastus.ee

M

ida kaugemale ajalukku jääb periood, mil autod ja nende juhtimisoskus Eestis levinuks said, seda enam tekib teist, kolmandat ja järgnevat põlve autoomanikke. Ent inimesed elavad ka üha pikemalt ja tervemalt. See tähendab, et aastakümneid tagasi juhi- ja – kui väga vedas – isikliku auto ostuloa saanud mehed ja naised keeravad veel praegugi meelsasti rooli. Kui ainult tervis ja majanduslikud võimalused vähegi lubavad.

Aeg on muidugi kõvasti edasi läinud.

Mida peaks vanemaealine autot valides meeles pidama ning millal roolikeeramisest sootuks loobuma?

Äsja 70aastaseks saanud viljandlane Lembit Paldra otsustas kolm aastat tagasi soetada täitsa uue linnaauto Suzuki.

FOTO: KARL-EDUARD SALUMÄE

Muutunud on nii autod, liiklus kui ka inimesed, kes suures ühises süsteemis üksteise kõrvale ära peavad mahtuma. Päevpäevalt teevad paratamatult inimese kallal oma tööd ka ajahambad ning kui neile on tulnud juba mitmed aastakümned vastu panna, siis on tervisele tekkinud jäljed

täiesti loomulikud. Kõik see võib tekitada auväärsesse ikka jõudnud autojuhtides rida küsimusi, näiteks „milline tänapäeva auto sobib mulle kõige paremini?” või „millal peaksin rooli taha istumisest loobuma?”

Aastakümneid tagasi autot juhtinud >>

Tänavalegaalne, tänaval sõitmiseks vajalik B-kategooria juhiluba. ATV-l on lülitatav taga-/nelikvedu, aeglusti, differentsiaali lukk. Standardvarustuses on vints, kergmetallveljed, gaasamordid, alumiiniumist ülemised õõtshoovad nii ees kui taga, haakekonks, seljatugi ning käekaitsmed. 1-kohaline.

Nüüd tutvumishinnaga 4290 € Goes on Euroopa Liidu firma, mis on spetsialiseerunud ATV-de disainile ja tootearendusele. Goesi ATV-sid müüakse 15 EL-i maal. Goesi tooted on saanud kiiresti väga populaarseks ja näiteks Prantsusmaal on need müügiartiklitest teisel kohal, Rootsis kolmandal.

Kontakt tel 520 5266, e-post rain@motodepoo.ee, www.motodepoo.ee

tehnika inimesed teavad meenutada, kuidas „sapakate”, Moskvitšide, Žigulide ja teiste Nõukogude Liidus toodetud autode käigushoidmine ja nendega kenasti toime tulemine omajagu aega, teadmisi ja vilumust nõudis. Eriti talvel, mil paljud autod üldse garaaži pukkide peale soojemat ilma ootama jäeti. Hakkama tuli saada üles ütlema kippuva tehnika ja suverehvidega.

Sealjuures tihtilugu veel sellistega, millel turvisemustrist üsna vähe alles.

Autod enne ja nüüd Veel varasemat aega autojuhi pilgu läbi näinud inimesed mäletavad kindlasti seda, kuidas toonased autod vahegaasi ja -siduri andmist vajasid ning mõnikord eluohtlikke trikke tegid. Näiteks GAZ-20 ehk Pobeda kippus sõidu ajal tagarattaid kaotama ning Moskvitš 401 võis trepjal teel kergesti kummuli lennata. Uuemate Vene autodega võrrelduna tuli neid ka veelgi tihemini hooldada. Näiteks seesama 401 vajas iga 300 kilomeetri tagant esisilla tavotiga üle määrimist.

Tänapäevase auto juhtimine ja ülal pidamine on kaugete eelkäijatega võrreldes üldiselt väga lihtne ega nõua omanikult palju. Seda kinnitab ka äsja 70aastaseks saanud viljandlane Lembit Paldra, kes on nüüdseks kolm aastat uuest peast soetatud Suzuki linnaautoga sõitnud. Enne seda ajas ta läbi vanaldase Iž Kombiga, mis oli Lembitu enda kinnitusel praeguse sõiduvahendiga võrreldes nagu öö ja päev. „Suzuki reageerib hoopis kiiremini nii pidurdades, keerates kui gaasipe-

FOTO: ARHIIV

Jaanuar 2012 6

MEELESPEA Mõned asjad, mida vanemas eas autoostja uut neljarattalist valides meeles võiks pidada: • Auto juhtseadmed peavad olema sellised, mille kasutamine kõrges eas roolikeerajale ka pikema ja intensiivsema sõidu jooksul kurnavaks ei muutu.

• Auto juhiistet peab olema võimalik sättida nii, et masinasse sisenedes ei tuleks nii-öelda alla istuda.

• Kui plaanis on kasutada tagaistmete allaklappimise võimalust, siis peab see vanemale inimesele hõlpsalt teostatav olema.

• Auto turvavarustus peab olema korralik. Elektroonilised juhiabid võivad täbaras olukorras päästjaks osutuda.

Legendaarne nõukogude automark GAZ-20 ehk Pobeda. daali vajutades,” räägib mees. Samuti olla sootuks teisest klassist juhtseadmete kasutamislihtsus, sõidumugavus ja müratase.

Soov auto omamine ja selle kasutamine võimalikult lihtsaks muuta paneb paljud eakad päris uue või vähekasutatud sõiduvahendi poole vaatama. Seda tõestab ka pilk linnapilti: mitte ilmaasjata ei saada soodsa hinnaga uuemaid mudeleid pensionäride sõiduvahendi kuulsus.

Kuid sugugi mitte kõik uued autod pole selles osas ühtviisi head ning mitmed vanemas eas pahatihti välja löövad tervisehädad muudavad osade masinatega rin-

gikäimise hoopis mugavamaks kui teistega. Enamgi: mõne auto puhul võib selle juhtimine lausa võimatuks osutuda.

Mida auto valimisel silmas pidada?

Asjaolusid, millele just seeniorieas inimesed uut autot valides suurt tähelepanu võiksid pöörata, on mitmeid ning mõned neist võivad kergesti kahe silma vahele jääda.

Kindlasti tuleks veenduda selles, et huvipakkuvat autot oleks võimalike tervislike iseärasustega tõepoolest mugav juhtida. Autode juhtseadmed liiguvad väga >>

KAS SA TEADSID, ET PARIMAD TALVEKINDAD SAAD TAMREXIST ?!

TALVEKINDAD

VEEKINDLAD töö- ja vabaaja-

art 44-385

Pehme kitsenahk, fliisvooder

Vastupidav lateksvahtkate, soe akrüülvooder

TALVEKINDAD

TALVEKINDAD

art 44-301

art 44-328

HIND 4.80 €

HIND 3.60 €

HIND 25.- €

kindad!

IGA TÖÖ JAOKS LEIDUVAD SOBIVAD KINDAD – MEIE AITAME SUL VALIDA -35%

art 44-406

2.40

art 44-334

-40%

Norm HIND 4.90

3.18

art 44-3001

3.90

art 44-408

4.40

art 44-302

5.90

art 44-409

6.40

art 44-383

Norm HIND 15.50

9.30

art 44-384

19.90

Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni 31.03.2012 või kuni kaupa jätkub.

TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35 TARTU Aardla 114, Ringtee 37a PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3 RAKVERE Pikk 2 VILJANDI Riia mnt 42a JÕHVI Tartu mnt 30 VÕRU Piiri 2 VALGA Vabaduse 39 NARVA Tallinna mnt 19c

Uus on kohal!

Esikohal

Kombineeritud kütusekulu: 6,4–8,4 l / 100 km, CO2: 171–195 g/km.

Honda CR-V on läbi aegade armastatuim mahtuniversaal Eestis. Nüüd uuenenuna veelgi parem ja ilusam.

Legendaarse töökindlusega ja uskumatult heade sõiduomadustega nii linnas kui ka väljaspool linna.

2012. aasta mudelil on uuenenud välimus ja sisemus ning täiustatud varustus.

Naudi sõitu. Naudi nelikvedu. www.honda.ee Catwees OÜ Tallinn, Pärnu mnt 139, tel 650 3300; Tartu, Narva mnt 3, tel 730 0385; Pärnu, Ehitajate tee 2, tel 447 6176 Veho Eesti AS Tallinn, Paldiski mnt 100, tel 617 7080; Agdeck-Auto AS Jõhvi, Pargi 39, tel 332 1430; Narva, Võidu 19, tel 356 3311 ML Autoservice OÜ Kuressaare, Auriga keskus, Tallinna tn 88, tel 452 2550; LX Motors OÜ Viljandi, Piiri 2, tel 435 5421

tehnika

Jaanuar 2012 8

AVASTA UUENDUSED JA SUUREPÄRASED PAKKUMISED NING TEE KÕIGE PAREM VALIK

NISSAN QASHQAI alates

16 640 €

s Kütusekulu alates 4,5 l/100 km s CO2 emissioon alates 119 g/km s Pöördemoment 320 Nm, 130 hj

erineva raskusega ning kui ühel masinal võib rooli paigalseisus kas või ühe sõrmega keerata, siis teise neljarattalisega ei õnnestu see mitte. Nende jaoks, kel kätes ja jalgades aastatega jaksu väheks jäänud, on vahed eriti suured.

Kui näiteks siduripedaali või käigukangi kasutamine nõuab kas või pisut liiga palju jõudu, võib intensiivne liiklus peagi õudusunenäoks muutuda. Seega: kui proovitud auto juhtimise juures jäi miski kripeldama, tasub igaks juhuks uurida lähemalt ka mõnd teist mudelit. Võibolla on sellega paigalt liikuma saamine, käigu vahetamine ja tänavanurkade võtmine tunduvalt meeldivam tegevus.

Ära karda automaatkasti

+ TALVEPAKETIGA KAUBA PEALE: NISSAN QASHQAI+2

NISSAN JUKE

alates

alates

18 560 €

s Talverehvid s 9aluveljed s Alarm s ARK registreerimine s Salongimatid s Liiklusohutuse pakett*

14 690 €

s Kütusekulu alates 4,7 l/100 km s CO2 emissioon alates 123 g/km s Pöördemoment 320 Nm, 130 hj

s 5 ust s Dünaamilise veojõu jaotusega nelikvedu s Nissan Connect navigatsiooni- ja multimeediasüsteem

WIRU AUTO OÜ

* Liiklusohutuse pakett sisaldab tulekustutit, ohukolmnurka, ohutusvesti ja esmaabikomplekti.

Pildid on illustreeriva tähendusega.

Juke keskmine kütusekulu 5.1 – 7.6 l/100 km; CO2 emissioon 134 – 175 g/km.

Qashqai keskmine kütusekulu 4.5 – 8.2 l/100 km; CO2 emissioon 119 – 194 g/km.

Qashqai+2 keskmine kütusekulu 4.7 – 8.4 l/100 km; CO2 emissioon 123 – 199 g/km.

Pakkumine kehtib kuni 29.02.2012.

Kreutzwaldi 5b, Rakvere tel 329 5560 www.wiruauto.ee

www.linnaauto.ee

Ka m p aa

n ia h in

d

11 650

EUR

Kes ei ole automaatkastiga autoga sõitnud, võiks seda vähemasti proovida. Tõsi see on, et käsikastiga autoga võrreldes tähendab see üldjuhul mõnevõrra suuremat kütusekulu, aga mõnikord kaalub auto juhtimise lihtsustumine lisakulu üles.

Haige seljaga saab kindlasti väga oluliseks ka autosse sisenemise ja väljumise lihtsus. Hõlbus on see sellise auto puhul, mille uks avaneb laialt, mille ukseava on piisavalt suur ning mille iste on sellisel kõrgusel, et masinasse ei peaks nii-öelda alla istuma.

Siinkohal on oluline meeles pidada, et tänapäevastes autodes saab enamasti istmepadja kõrgust ja kallet reguleerida ning kui isteasend pole järele proovides mugav, tasub kindlasti uurida, millised on istme seadistamisvõimalused. Pärast mõningast sättimist võib hea asendi leida.

Tänapäeval on täiesti iseenesest mõistetavaks muutunud tagaistmete allaklappimise võimalus ning ka pensionieas inimesed kasutavad seda tihti. Müügimehe juttu, et just sellel mudelil käib see eriti lihtsalt, ei tasu puhta kullana võtta ning kindlasti tuleb klappimine omal käel järgi proovida.

Millal tuleks roolikeeramisest loobuda?

Auto keskmine kombineeritud kütusekulu on 5,5 l/100km, CO2 heitmed 128 g/km

Kaaslane kogu eluks – Volkswagen Polo!

Hea välimuse ja kindla iseloomu koosesinemine on meie ajal pigem erand kui reegel. Õnneks on uus Volkswagen Polo just selline erand. Volkswagen Polo Trendline 1.2 51kW (5-käiguline manuaal) varustuses on 5 ust, metallikvärv, kerevärvi peeglid ja ukse käepidemed, kesklukustus, esimesed elektriaknad, elektriliselt reguleeritavad välipeeglid, “Climatic”, CD -raadio RCD 210, autoalarm, turvapadjad juhile ja kaasreisijale, külgmised turvapadjad ja turvakardinad.

3 aastat tasuta hooldust ja liisinguintress 2.5%+ Euribor

Linna Auto

Viljandi, Tallinna tn 45 tel 435 5347

Vanemad inimesed paistavad liikluses tihti küll väga rahuliku sõidustiiliga silma, kuid et reaktsioonikiirus pole enam see mis varem, võiks kindlasti uurida, millised elektroonilised juhiabid huvipakkuval eksemplaril on. Seadmed nagu veojõukontroll ja stabiilsuskontroll on kõik sellised, mis mõistlikult sõitvat juhti täbarasse olukorda sattudes tõhusalt aidata võivad. Uurida tasub muidugi ka muu turvavarustuse olemasolu.

Näiteks seda, mitu turvapatja autosse paigaldatud on. Väga olulisteks võib pidada näiteks külgmiste turvapatjade olemasolu.

Vanadusega kaasnevad eripärad mõjutavad paratamatult eakate autojuhtide liiklemist, olgu auto nii sobilik kui tahes.

Maanteeameti liiklusspetsialist ja endine liikluspolitsei ülemkomissar Villu Vane leiab, et LääneEuroopa riikidega võrreldes ei ole kõrges eas roolikeerajad Eesti liikluses üldiselt probleem.

Tõsi, antud probleem võib teravalt üles kerkida tulevikus, kui siinse rahva eluiga ja autode kättesaadavus praegustele heaoluühiskondadele järele jõuab.

Tuntud liiklusõpetaja Johannes Pirita, kes tähistab suvel 75. sünnipäeva, ütleb, et tajub ka enda puhul roolis olles vanaduse ilminguid. „Olen täheldanud, et kui ma autot juhtides liialt ühele detailile keskendun, siis see ei ole hea.

Ma pean liikluses väga tähelepanelik olema,” räägib ta ning lisab, et aja jooksul on ka gaasijalg mõnevõrra (kuid mitte ülemäära) ettevaatlikumaks muutunud.

Siiamaani saab Pirita enda hinnangul roolis kenasti hakkama. Millise vanaduse tundemärgi ilmnedes ta aga autovõtmetest loobuks, ei oska liiklusõpetaja öelda ning tõdeb, et tegu on väga keerulise küsimusega.

Ka Villu Vane nendib, et pahatihti on väga raske otsustada, millal on õige hetk neljarattalise juhtimisega lõpparve teha.

Seda enam, et Eestis on palju hajaasustusega piirkondi, kus oma transpordi olemasolu on eluliselt vajalik. Ühtlasi tundub Vanele, et eestlaste iseloom ei soosi enda suhtes taoliste otsuste tegemist. „Eriti Eesti mehed on sellised, kes ei taha oma tervisest rääkida, ega nad taha ka tunnistada, et võibolla oleks aeg autojuhtimisest loobuda,” arutleb Vane.

Kui nägemine halveneb, tuleb taanduda Liiklusspetsialisti hinnangul võiksid seetõttu sagedamini sekkuda auto juhtimiseks liiga põduraks muutunud eakate inimeste lähedased ja veenda vanemat või vanavanemat roolikeeramisest loobuma, vajadusel neid ise sõidutades. Kuid nagu Vane aastate taguse juhtumi põhjal teab öelda, võivad lähedased vahel sootuks vastupidi käituda. Nimelt pöördus tema poole kunagi hooldekodu juhataja, kes oli hädas hooldekodu elanikuga, kellele pereliikmed auto ostsid ja vanurile sellega sõitma minemise kihu peale ajasid. „Sellist asja pole küll kellelegi vaja,” paneb Villu Vane südamele.

Proovides siiski leida võimalikke tundemärke, mis võiksid viidata roolist taandumise vajadusele, pakuvad Vane ja Pirita välja erinevaid asju.

tehnika

9 Jaanuar 2012

Nägemine peab olema korras

Automüüjad: seeniori auto peab olema praktiline

TEST

USAs Salisburys uuriti 2500 autojuhi, kelle vanus jäi 65 ja 84 eluaasta vahele, silmanägemise muutusi kahe aasta jooksul. Hinnati viit erinevat nägemiskomponenti: üldine nägemine, nägemine öösel, perifeerne nägemine, kontrasttundlikkus ja reaktsioon pimestavale valgusele. Lisaks sellele andsid uuritavad ise oma nägemisele kirjaliku hinnangu. Selgus, et kõige enam oli avariiohuga seotud silma nägemisvälja ulatuse kitsenemine, mis suurendab oluliselt õnnetusse sattumise riski.

Tavaliselt tehakse mootorsõidukijuhile silmade nägemisteravuse test, mis ei arvesta kõiki igapäevaseid sõiduolusid: näiteks udu, vastutuleva sõiduki pimestavat valgust ja muud säärast.

San Francisco silmainstituudis viidi läbi uurimus 900 isikule vanuses 65 ja enam, sellest ilmnes, et eakate nägemisvõime kannatab tugevasti udus,

ereda valguse käes ning nägemise taastumise aeg pikeneb oluliselt.

Alabama ülikoolis selgitati liiklusohtlikkuse tõusu silmakae (katarakt) esinemise korral. Võrreldi 55aastaste ja vanemate nägemisteravust. Selgus, et kuuludes rühma, kus kokku 281 silmakaega isikut, oli oht sattuda liiklusõnnetusse 2,5 korda suurem kui 105 normaalse nägemisega isikute rühmas.

„Kui ikka liikluses tekib pidevalt raskusi arusaamisega, kes kellele teed peab andma ja nii edasi, siis võiks tõsiselt mõelda, kas tõesti on vaja ise autoga sõita,” leiab Vane. „Autojuht peab väga kiiresti võtma vastu kümneid kui mitte sadu otsuseid ja seetõttu ei ole selliste

asjade üle pikalt juurdlemiseks mahti.”

Pirita arvab seevastu, et aegsasti tuleks auto juhtimine lõpetada siis, kui nägemine hakkab käest minema ning liikluses ei õnnestu enam olulisi detaile eristada. Ta viitab Soomes teh-

Aseta tabel silmade kõrgusele ja vaata 9,6 millimeetri kõrgusi E-tähti täpselt kuue meetri kauguselt. Kui näed selgesti, on kõik korras. Kui ei, on aeg külastada silmaarsti.

Nägemisvõime vähenemist, mis on üldine nähtus vanemas eas, tuleb eriti arvestada mootorsõidukijuhil. Nii mõnigi kord toob see endaga kaasa senisest elukutsest loobumise ja vajaduse asendada senine töö silmi vähem koormava tegevusega.

Allikas: Pirita Liikluskool (www.piritaliikluskool.ee)

tud uurimusele, mille kohaselt on kuni 60 protsendil autojuhtidest nägemisega probleeme, kuid paljud sohvrid ei ole sellest teadlikud. Seega tasub eriti vanemast peast käia regulaarselt silmaarsti juures oma nägemist kontrollimas.

Uute autode müüjad räägivad omadest kogemustest, et eakamad inimesed tunnevad enamasti huvi soodsama hinnaklassiga uute autode vastu, mis poleks ülemäära suured, vaid ökonoomsed ja madala ülalpidamiskuluga. „Auto puhul vaadatakse kindlasti kulusid – hoolduskulu, kütusekulu,” ütleb Peugeot’sid ja Nissaneid müüva Metro Auto müügijuht Rene Rästas. „Ülemäära luksuslikku varustust ei soovita. Auto on pigem praktiline kaaslane,” lisab Škodasid pakkuva Auto 100 Tallinna müügijuht Risto Sikk.

Oma mudelivalikust soovitab Rästas linnasõiduks mudelit Peugeot 107, kuid kui ette tuleb võtta pikemaid otsi maanteel, siis mõnevõrra suuremat Peugeot 207. Jõukamale keskklassile võiks sobida sedaan 508.

Sikk leiab, et Škodadest võiksid ühtviisi hästi sobida nii Fabia, Roomster kui Octavia, mudel Superb jääb enamasti liiga suureks.

tehnika

Jaanuar 2012 10

mõistusele suurepäraselt hakkama saada. „Ta sõidab paremini kui mõned temast poole nooremad inimesed,” tõdeb Torontos eestikeelset kogudust teeniv Mart Salumäe.

Vähemasti korra iga paari aasta tagant Eestimaad külastav Toi ei loobunud veel hiljuti ka Maarjamaal ise autoga sõitmisest, alles ülemöödunud aastal võttis ta roolikeerajaks oma poja Antsu. Muide, juhiload tegi Roman Toi ära Eestis, kui ta oli 18 aastat vana. Seega on tal autojuhistaaž juba 77 aastat pikk.

FOTO: ARHIIV

Teise maailmasõja ajal Eestist lahkunud ning 1950. aastast Kanadas elav dirigent ja helilooja, 95aastane Roman Toi (pildil) on tänaseni aktiivne autokasutaja. Oma 1994. aasta Buicki rooli istub Viljandi ainus elusolev aukodanik vähemasti ülepäeviti.

Nimetatud automargi kasuks otsustas ta seetõttu, et Buicki piduripedaal on väga kerge ja seda jõuab ka vanaduses pisut nõrgaks jäänud jalaga piisavalt kõvasti vajutada.

Toronto tihedas linnaliikluses suudab Roman Toi tänu endiselt väga teravale

FOTO: EESTIKIRIK.EE

95aastane väliseestlane sõidab tänini

www.peugeot.ee peugeoteesti

PEUGEOT 508

NAUDING KVALITEEDIST!

177aastane vanapaar sportautoga

508 ACTIVE 1.6 THP 156 hj kliimaseade, CD/MP3 raadio, ESP, valuveljed, püsikiirushoidja

Tavahind al 22 400 € Kuumakse al 253 €

Erihind al

19 900 €

Hinnavõit al 2 500 € Universaalkerega versiooni hinnale lisandub 1400 €

5 AASTAT

GARANTII

*Peugeot sõiduautodel on garantii 5 aastat - tootjagarantii 2 aastat läbisõidupiiranguta + 3 aastat lisagarantiid läbisõidupiiranguga kuni 100 000 km.

Kombineeritud kütusekulu 4,5-7,1 l/100 km CO2 emissioon 115-165 g/km. Liisingu kuumakse on arvutatud tingimustel: 15% sissemaks, 5% intress, jääk 20%, periood 60 kuud. Kõik hinnad sisaldavad käibemaksu 20%. Autosid on piiratud kogus. Fotod on illustratiivsed. Pakkumine kehtib kuni 29.02.12

PEUGEOT 508

Tallinn

Tallinn

Haapsalu

Kuressaare

Pärnu

Rakvere

Amserv Sõpruse Sõpruse pst 151Tel: 620 0950

Metro Auto A. H. Tammsaare tee 53 Tel: 654 0300

Uuemõisa Autokeskus Tallinna mnt 78, Uuemõisa Tel: 472 4010

Kuressaare Autoteenindus Kalevi põik 2 Tel: 452 1041

Mariine Auto Roheline 66 Tel: 449 9072

Wiru Auto OÜ Kreutzwaldi 5B Tel: 329 5560

Tallinn

Tartu

Jõhvi

Viljandi

Valga

Narva,

Auto Forte Tartu mnt 87 D Tel: 699 7510

Amserv Turu Ringtee 32 Tel: 730 0666

Mariine Auto Jaama 42 B Tel: 332 1071

Rael Tallinna mnt 97 Tel: 433 0987

Salome Tartu Pihlaka tn 2 Tel: 733 7580

Mariine Auto, Tiimani 5, Tel: 354 5001

2008. aasta maikuus jõudis Suurbritannia meediasse lugu, mis näitab ilmekalt, et ka väga soliidses eas inimesed suudavad nooruslikest autodest mõnu tunda. Nimelt kirjutati toona 95aastasest Rosemary Blakistonist ja 82aastasest Hugh Martin-Leake’ist, kes ajasid oma igapäevaseid asju pisikese sportautoga Daihatsu Copen.

Allalastava kõvakatusega neljarattalisse armus inseneriharidusega ning elu jooksul mitmeid tõsiseid sportautosid omanud Martin-Leake siis, kui tema tütar endale sellise ostis ja üheskoos masinale järele mindi. Õige pea pärast seda leidis Martin-Leake interneti kaudu lähiümbruses hea hinnaga müügil oleva pruugitud Copeni ning ostis selle ära. Ehkki Blakistonile tuli kaaslase taoline ost esialgu mõningase üllatusena, ei läinud kaua enne kui tibatilluke sportauto ka talle meeldima hakkas ja nii sai neist kahepeale 177 eluaastaga paar, kelle südamed Copen võitis. Tõsi, roolimine jäi üksnes meespoole teha, sest Blakiston oli paar aastat enne Daihatsu ostu auto juhtimisest loobunud. „Eriti meeldib mulle 660kuubikulise mootori turbovilinat kuulata, kuid mulle on räägitud, et uuematel 1,3liitristel mudelitel on pisut rohkem särtsu,” kõneles Martin-Leake 2008. aastal.

kallis kodu

11 Jaanuar 2012

Miljoni euro küsimus Millest loobudes hea vanaduspõlv kindlustada?

soovib ostja rohelise haljastusega eramaja, mitte köögiviljapõldu. Talle on see katastroof, sest tema peab kartulivagusid muru külvamiseks siluma hakkama. Müüja satub sellest suurde ahastusse.

Peep Soomani hinnangul on kinnisvara müüjate ja ostja ootused ning lootused väga erinevad. „Niipea, kui panna müügihinnale 20 protsenti emotsioonihinda juurde, võib tehing pooleli jääda või müügiga hoopis kaua minna. Kui võtta kodu müüki kui äritehingut, läheb tehing libedamalt.”

Maja kui neljas pensionisammas

Eve Rohtla eve.rohtla@ajaleht.ee

O

ktoobrikuu esimeses 60+ numbris ilmunud artikkel „Kui kallis kodu käib üle jõu” sai meie lugejatelt väga suure vastukaja. Nagu oleks see teema üksiku vanainimese koduuksele juba aastaid koputanud, prõmminud ja ära väsinud ning ootas nüüd pikisilmi trepilt tuppa kutsumist.

Tagasisidet ja küsimusi saabus nii saatusekaaslastelt kui ka nende järeltulijailt, kes oma vanemate pärast muret tundes abi palusid. „Oma vara võib ju ka kirikule või isegi loomakaitseseltsile anda, mida inimesed ka tänapäeval teevad. Ei kinnisvaraspetsialist, ajakirjanik ega psühholoog saa öelda, mida inimene oma kätega ehitatud või teenitud raha eest ostetud koduga tegema peab,” kostab Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman. Ja tal on tuline õigus.

Aga nõu küsida tohib lugeja ikka. Meie kuulame, küsime targematelt ja püüame vastuseid leida. See, kel küsimus kuklas, leiab ehk sobiva vastuse.

See, kas me arvestame oma lastega või oleme otsustes isekad, on lastetoa küsimus. Ehk siis käitume vastavalt sellele, millises vaimus meid endid kasvatatud on. „Kui koos vananev paar on oma vanematelt kõvasti abi ja tuge saanud ning nende nimel on ohvreid toodud, siis on nad valmis ka oma lastega samamoodi käituma,” arvab Peep Sooman. „Kui nad on end ise nullist üles töötanud, siis võivad nad ka oma lastele öelda, et pingutagu nood ise rohkem ja ärgu lootku oma vanematele.”

Emotsioonid on mõistusest üle Kuidas teha oma kodu küljes kinni olevale inimesele selgeks, et väiksem korter on kasulikum, on poeg mures pärast ema surma üksi jäänud isa toimetuleku pärast.

Kedagi ei saa ju sundida elukohta vahetama. „Kui inimene tahabki leinata ja on loobunud uue hingamise otsimisest, siis mitte keegi ei saa teda aidata, isegi poeg, kinnisvaramaaklerist rääkimata,” teab Peep Sooman. „Samas on vanast taagast loobumine väga oluline. Eriti kui me rääkime üksikust inimesest neljatoalises korteris: kõlab nagu üksi lossis. See on perekonna muuseum,” selgitab kinnisvaraspetsialist.

MERLE KARU ILLUSTRATSIOON

Küsimusi on rohkem kui vastuseid

Kui pika või lühikese ajaga peab arvestama, kui olen otsustanud oma liiga suure korteri väiksema vastu vahetada, kõlas üks sagedasemaid küsimusi.

8

Kui kaua aega müük võtab?

Toimetuseni jõudis lugejatelt kaheksa tõsielulist juhtumit, millele palusime viiel kinnisvaraspetsialistil parima võimaliku lahenduse välja pakkuda.

VT LK 12 JA 13

„Müügiperioodid pole üldse pikad, seda juhul, kui müüakse reaalse ostuhinnaga.

See tähendab, et kinnisvara on võimalik müüa loetud kuude jooksul,” selgitab Pindi Kinnisvara juhatuse liige.

Inimesed, kes on 20 aastat või rohkem ühes kohas elanud, on kinnisvara müües emotsioonide kütkes. Nad hindavad nüansse, mis ostjale võivad olla hoopis negatiivse väärtusega.

Maakler toob näite. Pereisa on 30 aastat tagasi ise vannitoa ära plaatinud. Ostja tuleb, vaatab ja tal on selge: vana maha ja uus plaat peale! Pereisa vaidleb vastu: „Ei, see on täitsa korralik, ma ise tegin!”

Muidu võiks selle korteri ju 100 000 euro eest müüa, aga et ma ise tegin ja korralikult, siis küsin 125 000 eurot.

Teine näide. Ostja otsib suvilat, et seda majaks ehitama hakata. Perenaine, kes suvilat müüb, räägib, et vaadake, kui palju ma vaeva olen näinud ja aastate jooksul kaevanud, pool krundist on kartuli kasvatamiseks suurepärases korras. Tegelikult

Kui müüa korralik mõnes suuremas linnas asuv maja maha, tekib ju vaba raha. Aga mida sellega peale hakata? Ühelt poolt on kinnisvara väga hea investeering. Sellele võiksid mõelda juba 50+ majaomanikud, kelle lapsed on eri linnadesse või riikidesse oma elu alustama lennanud. „Kuhu siis veel mõistlikult investeerida kui mitte kinnisvarasse?” küsib Peep Sooman.

Tema hinnangul on väärtpaberiturud keerulised, väga suurte riskidega, pidevalt hüppavad ja langevad investeeringuvõimalused, kus ka elukutselised börsimaaklerid võivad tohutuid kahjusid kanda. Maakleri arvates ei tundu betooni väärtpaberite vastu vahetamine kuigi mõistlik olevat.

Teiseks, kullainvesteeringud, teemandid ja briljandid. Ka neid müüakse investeerimistootena. Kinnisvaraspetsialisti meelest on kalliskivide ja kulla ostu- ja müügihinna suhe nii paigast ära, et sellesse investeerida pole ilmselt mõistlik.

Seda enam, et hinnad on kõrgustesse tõusnud. Peep Sooman arvab, et kui osta 50 või 100 grammi kulda ja see pangaseifi peita, ei tee see kedagi õnnelikuks.

Kolmas investeerimisvõimalus on tooraine. Mida teab lihtinimene Rotterdami sadama nafta hindadest? „On ju mõistusevastane maja eest saadud rahaga naftat osta. Et seejärel igal hommikul Financial Times’ist otsida, mida on nafta maailmaturul teinud ja kas ma jäin ööpäevaga vaesemaks või rikastusin, rääkimata tooraineturgude üüratult suurtest investeerimismahtudest,” analüüsib Sooman.

Muidugi pakutakse ka riikide või institutsioonide võlakirju, mille omandamisega kaasnevad samuti tohutud riskid.

Milleks kõik need investeerimisvõimalused? Pindi Kinnisvara juhatuse liikme meelest annab see aimu, kui piiratud on tavalisel inimesel investeeringute turul osalemine. Oleme kuulnud ka ütlust: „Mina investeerin autosse.”

Soomani arvates pole autosse mõtet raha paigutada, see üksnes odavneb vananedes ja väärtus hakkab tõusma alles pärast 60 aasta vanuseks uunikumiks saamist.

Sooman soovitab suure kõrgete kuludega maja ehk lossi maha müüa ja selle asemele väiksema madalate kuludega maja osta. Kui vaja, siis saadud raha eest uuele majale efektiivsust lisada ehk püsikulud võimalikult madalaks muuta. Vaba raha eest, mis jäi suure maja müügist üle, samasse linna korter osta ja see üürile anda. Sealt hakkab tiksuma lisatulu, millega on võimalik oma maja kulud hoopis nulli saada. Ja see raha, mis oli varem suure maja all, on ikkagi kinnisvarasse investeeritud, kuid riske pole juurde tekkinud.

kallis kodu PEEP SOOMAN, Pindi Kinnisvara juhatuse liige

ELARI TAMM, Kinnisvarabüroo Uus Maa elamispindade tegevjuht

Mare (75) elab juba 15 aastat üksi linnas korrusmaja 5. korrusel 4toalises korteris. Korter vajaks remonti.

Püsikulud on suured. Pojad on palunud tal vahetada korter 2toalise vastu. Ema tahab olla surmani korteris, kus on möödunud tema elu.

Poegadel tundub olevat õigus, sest üksikul inimesel pole mõtet 4toalises korteris elada.

See on emotsioonide küsimus, mõni inimene on lihtsalt otsustanud, et ta jääb elu lõpuni sinna elama, sest see on olnud tema kodu. Ta ei tule selle pealegi, et sellest korterist loobumine võib ta elule uue tõuke anda: sa saad uue elukvaliteedi, remonditud pinnad ja madalamad kommunaalkulud, võimaluse uue kodu sisseseadmiseks. Üks inimene kasutab suurest korterist äärmisel juhul ära poolteist tuba. Muidugi, kui lapsed tulevad igal nädalalõpul külla, siis on kõik toad täidetud.

Esimesena tuleks vaadata, kas samas majas või vahetus läheduses on pakkuda väiksemat korterit madalamal korrusel. Teine võimalus on lähedastele või tuttavatele mõni tühi tuba välja üürida selleks, et kulusid jagada. Oluline on leida usaldusväärne üüriline.

Rein (70) ja Tiina (69) elavad talvel linnas 3toalises korteris. Suvel elavad nad 15 kilomeetri kaugusel hoolitsetud aiaga suvilas. Kahte kodu pidada on kulukas. Lapsed aia pidamise vastu huvi ei tunne. Mida aasta edasi, seda rohkem abielupaar tunneb, et nii enam ei jaksa.

Kui nad tahavad suvilas olla ja armastavad aias kõpitseda, siis kõige mõistlikum oleks korterist loobuda. Kahte kodu pidada on kulukas. Inimesed, kes on harjunud üle poole aastast elama aiaga majas, pole valmis sellest loobuma isegi siis, kui seal mingil ajal pole võimalik elada. On juhtumeid, kus vanemaealised müüvad korteri, et renoveerida suvila aastaringselt sobivaks elamiseks. Kui see aga rahaliselt tasuv pole, tuleks suvilast loobuda. On oluline, et suvila juurde oleks võimalik aastaringselt pääseda: et vajadusel saaks sinna sõita ka kiirabi. Mida vanem inimene on, seda olulisemaks see abi muutub.

Mida aeg edasi, seda raskem on otsustada.

Suvel on maal toredam ja talvel linnas lihtsam.

Pragmaatiliselt vaadates tuleks otsustada, kus elada tahetakse, ning see, mis on südamele lähemal, armsam jääb, teine müüakse ära.

Veiko (62), Rita (61) ja nende noorem tütar (23) elavad maakonnakeskuses pisikese aiaga ridaelamus. Neil on ka suur suvekodu Otepääl järve ääres ja väike korter Pärnus. Poeg (31) elab oma perega liiga väikeses korteris Tallinnas, kuid suuremaks pangalaenuks pole võimalust. Ka tütar sooviks asuda elama Tallinna. Kuidas oleks mõistlik edasi? Kas peaks tooma ohvri lastele?

Müts maha Veiko ja Rita ees. See on lahenduse esimene eeldus, et inimesed teadvustavad probleemi ette.

Kuidas peaks laste vahel raha jagama, pole küll mina õige inimene ütlema. Ilma, et nad peaksid millestki loobuma, on neil ressursse nii lapsi aidata kui ka iseendale väärikas vanaduspõlv kindlustada. See on aga küsimus vanematele endile, kas ja kuidas nad tahavad oma järeltulevat põlve toetada.

Elama peab küll tulevikku silmas pidades, aga ennekõike tänastest võimalustest lähtudes.

Kõige mõistlikum näib Pärnu korteri müük ning sellest saadava raha eest osta Tallinna eeslinna üks väiksem korter. Otepää suvekodu võiks jääda, tasub mõelda selle võimalikule väljaüürimisele, et perele lisaraha teenida.

Urmas (75) on 45 aastat elanud üksiktalus, mis on lähimast linnast 30 kilomeetri kaugusel. Naine suri 6 aastat tagasi, lapsed jäid linna kohe pärast keskkooli lõpetamist. Urmas küsib üha sagedamini, mis saab siis, kui enam ei jaksa?

Et tausta on vähe, siis on jutt hüpoteetiline. Ma eeldan kogu kirjeldusest, et see talu pole maasikas turul. Tegemist võib olla amortiseerunud majaga, sest 75aastane mees ei jõua oma maja läikiva ja probleemideta hoida. Püsikulud võivad olla madalamad kui korteris. Tõenäoliselt on seal pliit ja ahjud. Kui on võimalik see talu lähedal asuvas asulas korteri vastu vahetada, oleks see parim lahendus. Aga et ta on 45 aastat metsaveerel talus elanud, siis võiks seda lahendust pidada olukorraks, kus metsas elanud loom pannakse puuri. Praegu kasutatakse tihti hooldaja võtmise võimalust. Hooldaja käib kas korra või kaks nädalas, toob süüa, lõhub puud ja inimene tunneb, et tal on tugi olemas.

Linna kolimine on emotsionaalne otsus, mis tuleb ära teha siis, kui veel iseseisvalt hakkama saadakse. Iseenesest ei ole 30 kilomeetrit liiga pikk vahemaa, kui lapsed selles linnas elavad ning saavad kord või paar nädalas abiks käia.

Abi võib paluda ka valla sotsiaaltöötajalt.

Kalev (82) ja Silvi (79) elavad väikelinnas oma majas, lapsed paarisaja kilomeetri kaugusel. Talvel lükkab lund väikese tasu eest naaber. Aia eest hoolitsevad veel ise, kuigi aiamaa jääb iga aastaga väikemaks.

Soojuspumbale lisaks tuleb talvel ahju kütta. Nad on mõelnud vahetada maja korteri vastu, kuid siis mööduksid kõik päevad toas. Igav hakkab ja kui üldse ennast ei liiguta, kas tervis jääks viletsamaks?

Kui sa ei liiguta, siis tervis jääb viletsamaks, kõik teavad seda. Kui asi on selles, tuleb iga päev tund aega koos jalutada ja asi ongi korras. Asi on ilmselt keerulisem: kui inimesed oma majast korterisse kolivad, on küsimus emotsionaalselt hakkama saamises. Siin on üks suur pluss, nad on kahekesi. Ja ka raskustest on kahekesi parem üle saada. Siiski elavad nad linnakeskkonnas ja korterisse kolimine poleks nii drastiline muutus kui maalt linna kolimine.

Siin tuleks oma harjumused ja elustiil üle vaadata ja igavuse peletamiseks muid tegevusi leida, mida polegi nii vähe, aga millest majaomanikud suurt ei tea, sest nad on olnud majaga tegevuses. Kindlasti on väikelinnas igasuguseid pensionäride klubisid ja ühendusi, kus tantsitakse, tegeldakse loovate asjadega ja osaletakse igat masti töötubades.

Ehk ongi aeg näpud mullast võtta ja rohkem omavanuste inimestega aktiivsemalt suhtlema hakata.

Tervis ja liikumine käivad käsikäes. Kui juba tundub, et korteris olemine on piinav ning on võimalus väikese tasu eest abikäsi palgata, oleks see päris hea võimalus. Aiamaa suurus peaks sõltuma sealt tuleva saagi sööjatest. Seega kui osa maast jääb murulapiks, mida suvel nooremate abil hooldada, pole justkui põhjust suurt muret tunda. Vanaduspõlvest tuleb ikka rõõmu tunda.

Alla (80) elab üksi alevikeskuse korrusmajas 2toalises korteris. Viimasel ajal on tervis hüppeliselt halvenenud. Tütre pere juurde kolida ei taha. Hooldekodule on mõelnud, kuid otsustamine hirmutab.

Siin on mitu halba valikut. Ta kas neelab alla oma uhkuse ja laseb enda eest hoolitseda, aga see võib teatud inimsuhete puhul olla kurb, alandav ja rusuv. Tema otsus tütre pere juurde mitte kolida võib inimlikult arusaadav olla. Kui hooldekodule on mõeldud, aga otsustamine hirmutab, siis ma saan aru, et rahalisi piiranguid pole. Hooldekodu tasu on tihtipeale nii kõrge, et inimesed ei saa endale seda lubada. Aga ma arvan, et ka hooldekoduga on võimalik enne otsustamist tutvumas käia. Lõpuks, hooldekodu pole ju vangla, kust pääseb välja siis, kui keegi seda lubab.

Ehk on võimalik ka mõne hooldajaga kokku leppida. Paljudes linnades on inimesi, kes on hooldeteenusele või inimeste aitamisele spetsialiseerunud.

Hooldekodu on elukoht, kus abi käe-jala juures.

Kui tütre juurde minek on vastumeelt ning tervis ei võimalda üksi toime tulla, siis palju alternatiive edasiseks kahjuks ei ole. Võimalik on elada ikka ka oma kodus edasi ja paluda aleviku sotsiaaltöötajal end abistada.

Jaan (55) ja Mari (54) elavad üksi 200ruutmeetrises majas, kus nad varem olid 5liikmelise perekonnana.

Maja on juba täna liiga suur ja kulud kasvavad. Pensionile jäädes on seda võimatu üleval pidada. Kas otsuse peaks vastu võtma juba täna või on mõistlik uut kodu hakata otsima pensionile jäädes?

Väga tubli, kui juba selles vanuses oma pensionieale mõtlema hakatakse. Praegu nad elavad oma pisikeses lossis, kisub ebamõistlikuks. Ühelt poolt on kinnisvara väga hea investeering, kui see maja asub mõnes suuremas linnas. Siin tuleks äriliselt kaalutleda, mis on kasulik. Kui tervisega on korras, siis pole surve kinnisvaraga tegelda väga suur.

Kui lapsed elavad iseseisvat elu ja saavad hakkama, siis pole vaja laste vahel raha kohe ära jagada. Soovitan suure kõrgete kuludega maja maha müüa, osta selle asemele väiksema madalate kuludega kolmetoalise maja. Kui on vaja, siis saadud raha eest uuele majale efektiivsust lisada ehk püsikulud võimalikult madalaks muuta. Sellega ei kaota nad midagi peale selle, et tube on vähem: neil on maja, aed ja madalamad kulud. Lisaks sellele ka hulk vaba raha, mis jäi suure maja müügist üle. Kui seda pole väga palju, on see mõistlik mustadeks päevadeks jätta ja käia ära oma unistuste reisil. Kui raha on rohkem, ostku samasse linna korter ja andku see üürile. Seal hakkab vastavalt korteri seisukorrale ja asukohale tiksuma lisatulu.

Elada tuleb vastavalt võimalustele. Kui kodu on väga suureks jäänud, siis selle vahetamine väiksema elamise vastu pakub justkui uue nooruse. See annab ehk võimaluse teha just endale sobiv kodu ja õu, mis suuruse ja mugavusega täpselt nii hea, kui hing ihaldab.

Vilma (85) elab linnas uues ühetoalises laenuta korteris. Üksi enam hakkama ei saa. Ise otsust vastu võtta ei suuda. Poja perel vaba tuba oleks, kuid hooldada ei saa, sest kõik käivad tööl. Otsuse peab vastu võtma poeg. Kas ema hooldekodusse panemine on eetiline? Kui ema ise on vastu, kuid teist lahendust välja ei paku?

Kas ema hooldekodusse panek on eetiline? Küsiksin vastu, millised on alternatiivid? Palgata hooldaja? Küsimus on selles, kui kõbus inimene on ja kui palju ta hooldamist vajab.

Kui ta pere tööajal üksi hakkama ei saa, on tal vaja pidevat hooldust. Sel juhul läheb hooldaja töö ja aeg liiga mahukaks ning kulukaks ja sel pole mõtet. Kui poeg ja minia tööl käivad, on sel oma põhjused. Kas peaks üks neist oma tööst loobuma? Astuda konkurentsist ja ühiskonnast kõrvale ja jätta oma enda lapsed teatud võimalustest ilma? Valikute küsimus.

Kui inimene vajab pideva hoolduse kõrval ka asjatundlikku meditsiinilist abi, siis tuleb ilmselt hooldekodu kasuks otsustada. Neidki on ju eri tasemel. Nii jõhkralt, kui see ka ei kõla, tuleb otsustada, sest vahel pole päeva lõpuks eetilis-moraalsete küsimustega enam midagi peale hakata.

Inimene tundub olevat loodud nii, et kui lapsed saavad kasvades ja arenedes vanemate abile loota, siis tuleb kord aeg, mil lapsed peavad vanemaid aitama. Ei ole häbiasi lastelt abi paluda. Vanemate abistamine on nende kohus.

Tundub üsna mõistlik poja juurde kolida ning võimalusel abiline palgata, kes päeval abiks ja toeks käib. Eriti, kui emal on korter, millel laenukoormust pole. See võimaldab väljaüürimisel saada raha, mis aitab ülejäänud elupäevad hakkama saada.

kallis kodu

AIME OPERMANN, Kinnisvarabüroo Arco Vara Viljandi ja Viljandimaa piirkonna juht

ARVO KREEGIPUU, pensionär, 20aastase staažiga kinnisvaratöötaja

Liftita maja viiendal korrusel asuva 4toalise korteri ja madalamal korrusel asuva 2toalise korteri hinnavahe ei pruugi olla piisav, et osta kaasaegne madalamal korrusel või liftiga majas asuv 2toaline korter. Hea korteri puhul ei tasu vahetust ette võtta.

Soovitaksin 4toaline korter maha müüa ning osta 2toaline korter, sest ka pojad on avaldanud arvamust, et nad ei ole edaspidi 4toalisest korterist huvitatud.

Oleks suhteliselt mõttetu pidada üksi korterit, mille kulud on suured. Vanemaks jäädes ei jaksa enam nii palju treppidest käia. Inimesed ei soovi muudatusi teha aga pärast on väga rahul.

Loomulikult ei taha oma kodust keegi loobuda. Aga sel juhul peaks, eeldades, et tegemist on paneelmajas asuva keskküttega tüüpkorteriga, mille üldpind on üldjuhul 75–80 ruutmeetrit ja kuu küttekulud võivad külma korral olla samas suurusjärgus sel kuul makstava pensioniga. Heas korras 2toaline korter on sama väärtuslik kui remonti vajav 4toaline, pealegi oleks see pärandvarana tunduvalt paremini müüdav ja kaks-kolm korda väiksemate kommunaalkuludega. Aga müüa see ilmselt tuleb.

Paljud linnalähedased suvilad ehitatakse praegu ümber elamuteks ja mida paremas korras on suvila, seda lihtsam on seda müüa. Juhul, kui on soov oma aeda omada võib müüa korteri ja suvila ning osta linna majaosa, kuhu juurde kuulub ka aed. See vähendab ka püsikulusid.

Kui aiamaal käia enam ei jaksa, siis tuleb suvila maha müüa. Kõige parem aeg selleks on veebruar-märts, kui hakatakse suvilate ostu vastu huvi tundma. Teine hea aeg on septembris. Ka siis toimub aktiivne ostuaeg. Selliseid müüke on väga palju. Võib küsida, mida 3toalises korteris suvel peale hakata, kui enam suvilat pole, aga siiski leitakse ka muid tegevusi, milleks varem aega ei olnud.

Selge on, et kahe kodu pidamine tuleb lõpetada. Edaspidi võiks elukohaks jääda korter. Kahe pensioniga peab ka tsentraalküttega korteri ära. Suvila tuleks paraku maha müüa, kui lapsed tõesti huvi ei tunne. Aga erandina võiks kaaluda ka suvilavarianti linnaelust loobumisega. Kui muuta suvila köetavaks, saaks seal elada aastaringselt. Sõltumatu küte oleks linnaküttest kordades odavam ja tekiks vaba rahagi, puuviljad ja juurviljad ka omast käest võtta. See on muidugi teostatav kahel tingimusel: inimesed ise on veel piisavalt liikuvad ja ühendusteed head.

Tasuks kaaluda suvekodu kinnisvara müümist ja korteri ostmist Tallinna. Pealinna kinnisvarahinnad kasvavad kiiremas tempos, kui Pärnus ja Otepääl ning pealinna korterit on võimalik ka lihtsamalt müüa või üürile anda. Nii tekiks võimalus lahendada tütre korteri küsimus. Et poeg on ostnud korteri laenuga, siis ei ole laenukoormust mõistlik suurendada.

Abikaasad peaksid mõtlema, kumba nad vähem kasutavad, kas Pärnu korterit või Otepää suvilat ning mis neist rohkem kulusid toob. Otepää suvila vajab kindlasti rohkem hooldamist kui Pärnu korter, aga samas võivad korteril olla igakuised püsikulud, kui see asub keskküttega majas.

Kas tuua lastele ohver või mitte, on vanemate otsustada. Kui tõesti ei jaksa enam kaht kinnisvara hooldada, siis võiks ühe neist ära müüa ning osa rahast laste vahel jagada, osa endale jätta.

Millestki tuleks loobuda ja jätta üks elukoht, ilmselt ridaelamu. See on korteriga võrreldes tunduvalt privaatsem, ka tütar saaks seal esialgu edasi elada, kuni plaane teeb. Et muu vara müügist saadud raha läheks lühikese aja jooksul lastele kinnisvara ostmiseks, pole madal müügihind määrav. Hind on madal igal pool ja ka ostetav vara on hetkel suhteliselt odav. Ma ei nimetaks seda teguviisi ohvriks. Lapsi tulebki õigel ajal toetada, siis, kui nad abi vajavad.

40.–50. eluaastatel on nad oma probleemid juba lahendanud ja tegelevad võimaluse korral oma laste aitamisega.

Kui lapsed isa juurde elama asuda ei plaani, siis oleks mõistlik hooldatud kinnisvara müüa ja osta elamine, mis asub linnale või keskusele lähemal. Samas on maamajade hinnad võrreldes linnakorterite hindadega madalamad. Tõenäoliselt oleks võimalik elamine linnale lähemale soetada. Maamaja müügiga soovitan alustada kevadel.

Paljud ei suudagi oma kodukohast lahkuda ja elavad oma talus surmani. Saab hakkama, kui on võimalus abilisi kasutada ja ka lapsed tihti aitamas käivad.

Kui enam tõesti ei jaksa, kaalutakse erinevaid variante: vahetatakse maamaja väiksema linnamaja vastu, ostetakse korter lähimasse asulasse või võtavad lapsed enda juurde elama.

Aastakümneid privaatselt elanud inimest ei kujuta suletud ruumis (hooldekodus või toas mõne lapse juures) ette. Sellise eluviisiga inimesel oleks seal väga raske elada ja teatud toimetulekuraskused võivad kiiresti areneda täielikuks abituseks. Esialgu võiks abiks olla valla sotsiaaltöötaja, kui seda abi väheks jääb, oleks mõeldav täiendav palgaline hooldaja. Paljudel valdadel on oma pansionaadid või sotsiaalkorterid, sel juhul ei jääks kodutalu kaugele ja seda saaks vaatamas käia. Talu müügiga pole vaja kiirustada, kiirmüük ei ole kunagi müüjale kasulik. Kui talu juures on korralikku põllumaad, võib seda edasi harida mõni kohalik põllumees, kes võib lõpuks talu ka ära osta ja sinna elama asuda.

Oma majas elamine on korteris elamisest soodsam. Maja korteri vastu vahetamise järel kulud tõuseksid. Mõistlik oleks elada rahulikult oma majas, mille korrashoidmine ja hooldamine annab võimaluse ka ennast liigutada. Vajadusel võib hooajaliselt palgata lisatööjõudu, et aeda korras hoida. Kokkuvõttes on elukeskkond harjumuspärane ja arvestades ka võimalikke lisakulutusi, on maja korteris elamisest siiski soodsam.

See on variant, mida eelmisel aastal väga tihti ette tuli: müüakse ära maja, mis oli tihti ka enda ehitatud. Kui maja tõesti ei jaksa enam üleval pidada, siis tuleb seda teha. Olen tehingu järel olnud tunnistajaks, kui korteri kasuks otsustanud inimesed on siirast rahulolu tunnistanud. Tuleb valida korter, mille juurde kuulub ka väike aiamaa või lihtsalt väljas istumise võimalus.

Harjumine võtab pisut aega, samuti tuleb muuta elustiili. Kui varem läks väga palju aega maja ja aia korrashoiule, siis nüüd saab sellest vabaks ja tekivad uued vaba aja veetmise võimalused: tuttavate ja sugulaste külastamine või unistuste hobid, milleks varem aega ei jagunud.

Hakkabki igav ja ka tervis võib kehvemaks jääda, kui ennast ei liiguta. Soovitan oma majja jääda seniks, kui võimalik. Naaber juba aitab, kohalik sotsiaaltöötaja tuleks ka appi. Ja las jääb aiamaa väiksemaks, tuleb teha nii palju, kui jõudu on, üle pingutada pole vaja.

Korterisse asumisega pole vaja kiirustada, tuleb minna siis, kui maja pidamisega tõesti enam hakkama ei saa. Kindlasti korteripakkujaid on, samuti ka aiaga maja soovijaid, nii et majade omanikud ja korterite ostjad on tugevamal positsioonil ja võivad paljus tingimusi dikteerida. Võiks sobivad variandid meelde jätta ja ootele panna ning kellegagi ka mingi eelkokkuleppe sõlmida.

Alevikeskustes asuvate korterite hinnatase on suhteliselt madal ning sõltuvalt asukohast algavad korteri hinnad ühest tuhandest eurost. Hooldekodudes maksab tuba, mis vastab tärnidega hotelli tasemele, umbes nelisada kuni kuussada eurot kuus. Üürikorter tütre läheduses on kindlasti kordi odavam.

Võiks kasutada hooldaja abi, kes kodus käib. Kui hooldekodu hirmutab, siis tasuks esialgu hooldekoduga tutvumas käia ja mõtetega harjumiseks aega anda.

Varsti tuleb korterist loobuda. Esialgu aitaks ehk hooldustöötaja abi, aga mõttega tuleks end järk-järgult harjutada. Otsustamine on muidugi raske, aga seni kui tervis lubab, võiks näiteks tutvuda erinevate hooldekodudega, mõelda veel kord selle üle, kuidas oleks tütre juures, pidada nõu sugulaste ja sõpradega, kuni otsustamise hirm üle läheb. Korter läheb muidugi müüki. Kui kohe ostjat ei leia, siis üürile.

Kodu soovitan müüa siis, kui selle ülalpidamiskulud hakkavad võimalusi ületama. Kinnisvarahinnad tõusevad. Ülejääva raha väärtus aga ajas väheneb. Võimalusel tasuks kaaluda selliste kulutuste tegemist, mis kümne aasta perspektiivis vähendavad maja ülalpidamiskulusid (küttesüsteem, soojustus, avatäited) või tõstavad maja väärtust (regulaarne maja hooldamine).

Siin on raske ühest vastust anda, sest on erinevad võimalused. Kui maja ülalpidamine veel üle jõu ei käi, võiks müügiga viivitada. Ka oleneb, kas lapsed-lapselapsed käivad sageli külas ning vajavad ööbimiseks ruumi. Tihti müüvad vanemad inimesed oma maja ära, kui pensionipõlv on kätte jõudnud ja nii suure elamise eest enam hoolitseda ei jaksa. Sama võetakse ette ka siis, kui on tulnud üksi jääda.

Juhtum, kus väga kiirustada pole vaja. Jaan ja Mari on veel täies elujõus, kuuludes ühtlasi nende hulka, kes enam 63aastaselt pensionile ei saa. Tõenäoliselt on ka nende lapsed veel selles eas, kus elu pole lõplikult paika pandud, äkki asjaolud muutuvad ja läheb seda maja veel kellelegi vaja. Ka võib kümnekonna aasta jooksul majanduses aset leida mingeid muutusi, mis teevad täna tehtud õige otsuse tulevikus kahetsusväärseks veaks. Kindlasti annaks majapidamise kulusid optimeerida. Soovitus: oodake ära 60. juubel ja pärast seda hakake otsustama. Vahepeal võib mitmesuguseid variante mõttes läbi mängida ja informatsiooni koguda.

Tänapäevased hooldekodud ei erine millegi poolest heade hotellide või uute korterite tasemest.

Kui ema kodus enam hakkama ei saa ja pojal oleks oma elamises vaba tuba, siis võiks poeg ema enda juurde elama võtta ja hooldaja abi kasutada. Abiline käiks ema juures siis, kui teised tööl on. Hooldekodudest hakatakse meil küll üha enam rääkima ja sinna elama minemisest rääkima, aga väga paljudele inimestele on see teema veel väga tundlik.

Soovitan lahendusena hooldaja palkamist, kes võiks vanurit abistada kas Vilma korteris või poja juures olevas toas. Korteri müügiga pole mõtet kiirustada. Uus ühetoaline korter on väga likviidne, madalate kommunaalkuludega ja tulevikus tõusva väärtusega (kui keegi vaidleb vastu, et ei ole, siis ei tasu teda mitte mingil juhul uskuda!).

Kas ema hooldekodusse panemine vastu tema tahtmist on eetiline? Muidugi ei ole, ükski tegu, mis inimese vaba tahet piirab, ei ole. Aga ebaeetiline oleks ka vanuri jätmine abitusse olukorda tema omas korteris. Valik ei ole seega mitte hea ja halva, vaid halva ja halva vahel. Aga veel kord, alternatiiviks on mitmesugused kodushooldamise teenused. Oleks hooldekodust odavam ja inimene saaks oma kodus edasi elada.

INGMAR SAKSING, LVM Kinnisvara juhatuse liige

kallis kodu

Jaanuar 2012 14

Kodu pole neli Meelike Saarna pereterapeut, perekeskuse Sina ja Mina nõustaja ja koolitaja

Ü

kskõik mis vanuses inimene on, ikka on lähisuhted kõige tähtsamad. Inimene on nii loodud, et vajab enda kõrvale kedagi, kes hoolib, toetab ja mõistab, kedagi, kes on lihtsalt olemas ja kelle jaoks olemas olla.

Kui suhted on korras, on lihtsam lahendust leida ükskõik millisele eluprobleemile.

Nii on võrratult kergem nende vanemaealiste inimeste elu, kelle kõrval on keegi: abikaasa, lapsed, lapselapsed, sõbrad.

Koos usaldusväärsete ja hoolivate inimestega on lihtsam ja kindlam teha otsuseid, mis võivad tunduda või ongi pöördelise tähendusega.

Kunagi ei tohiks unustada, et segaduses või nõutu inimese jaoks on äärmiselt leevendav, kui ta saab põhjalikult rääkida kõigest sellest, mille pärast süda valutab.

Peaksime olema tähelepanelikud oma lähedaste vastu – märgates teise murelik-

kust, võiksime näidata oma valmidust võtta aega kuulamiseks. Rääkides muretseja mõte selgineb, ärevus ja pinge alanevad, nii on rohkem ressurssi lahendusteni jõuda. Kahjuks on hästi tavaline, et kuulamise asemel hakatakse kergesti nõu andma, lahendusi pakkuma, probleemi ja sellega kaasnevaid tugevaid tundeid vähendama. Mõistmatust on valus taluda, aga kui me kellelegi teda õieti kuulamata lahendusi pakkuma asume, siis mis see muu on, kui soovimatus aru saada ning märk sellest, et teise hädasolek pole süvenemist väärt.

M

uidugi on vanemal inimesel julgem elutähtsat otsust teha nooremate (lapsed, lapselapsed, nooremad lähisugulased) otsusekindlusele ja tegutsemisjulgusele toetudes, kuid esimene asi aitajate jaoks on saada aru, mis üldse tegelik probleem on – see ei pruugi ilma hädasolijat kuulamata ilmnedagi, sest tihti juhtub, et esimesena eksponeerib inimene seda muret, millest tundub lihtsam rääkida. On ju hoopis eri asjad, kas muret teeb halvenev tervis, korteri liigne suurus, maksujõuetus või peamisena hoopis see, et lapsed on kaugel ja neid näeb harva. Elamispinna võib ju küll pisema vastu vahetada, siis on vähemalt kulud väiksemad, aga kui lapsed ikka

kallis kodu

15 Jaanuar 2012

näole ei anna, siis ei ole ju antud lahendus ootuspärane.

Inimene on tundlik olend, kes annab kõigele tähendusi. See on ka üks põhjus, miks on inimene kinni oma kodudes ja asjades. Kodu pole ju ilmaski vaid neli seina ja kapid, kodu ja neis leiduvad asjad on ikka kõige selle tähtsa esindajad, mida on kord kogetud. Uude kohta kolimine koos suurema osa vanasse kodusse kuulunu mahajätmisega võib just selle tõttu tunduda lausa paljaksröövimisena, seda nii füüsilises kui ka vaimses mõttes. Uut elu (ja uusi tähendusi) vana inimene enamasti enam ju ei loo – see on noorte pärusmaa –, seega on vanuse suurenemisega kaasnev alalhoidlikkus igati mõistetav.

V

ahel on kolimine väiksemale/mugavamale pinnale, elukoha vahetamine lastele lähemale, äraminek traumeerivast keskkonnast vms lausa hädavajalik. Sel juhul peaks hästi hoolitsema selle eest, et kõige olulisemad n-ö vana elu esindajad saaksid ka uude kohta kaasa. Tütrele võib ju tunduda, et „ah, seda vana kapirisu ei võta” , aga tema emal võib „kapirisuga” olla seotud mitmeid olulisi mälestusi. Vähemalt sama tähtis kui too „kapirisu”, on aga see, et tütar helistaks, vaatama tuleks, kuulamiseks aega leiaks.

MERLE KARU ILLUSTRATSIOONID

seina ja kapid Rohkem hädasolekut, toimetulematust ja terviseprobleeme ilmneb ikka seal, kus suhted halvad-harvad või puuduvad hoopis. Mitmetel põhjustel on paljudel inimestel keerukas rääkida oma vajadusest toetuse, armastuse ja abi järele. Aga et ilma ei saa, siis „küsib” inimene toetust, armastust ja abi teisel viisil: jääb haigeks, satub probleemidesse või muidu hätta – see on n-ö legaalne viis toetust ja abi küsida.

S

eni kuni vanemaealine inimene (või paar) endaga ise toime tuleb, rahadega hakkama saab, ei ole elumuutuste tegemine tingimata vajalik.

Reeglina on tegutsemisaltimad ja eluga paremini hakkama saavad need vanemaealised, kelle lähisuhted on korras, sest head suhted on oluline energia ja rõõmu allikas. Ja ei tule ju kõne alla, et vanainimesel, kes ei jaksa enam puusületäit tuppa viia, lastakse üksinda külmas toas istuda, kui tema ümber on hoolivaid inimesi.

Vanemaealised on erinevad, kuid siiski on nähtav, et vananedes füüsiline ja vaimne jõud väheneb, elu ümberringi muutub kiiresti ja sellega ei pruugita enam kursis olla. Just seetõttu on neil vaja nooremate tuge tähtsate otsuste tegemisel ja kindlust selles, et neid edaspidigi mõista ja aidata püütakse, ükskõik, mis elu ka ei tooks.

Hooldekodu Jõgevamaal Ruumid lamajatele Sõbralik personal Rahulik miljöö Ilus loodus

Ostame metsakinnistuid ja kasvavat metsa.

Info tel 434 2330, 505 7355.

E-post apmets@apmets.ee

Kääpa küla, Saare vald, Jõgevamaa Tel. 773 47 44 või 52 88 217 info@saarehooldekeskus.ee

Saare Hooldekeskus

www.saarehooldekeskus.ee KASVUHOONED Laius 3 m, kõrgus 2 m, pikkus 4 m, 6 m, 8 m

ED TALVIS U T SED! SOODUS Müüme polükarbonaatplaati.

Pakume ka transporti ja paigaldust.

U K S E S A L O N G

SUPERPAKKUMINE välisuks B-35 MONACO

siseuks LANA

vana hind 225 €

vana hind 60 €

UUS hind 159 €

UUS hind 49 €

Pakume ka transporti ja paigaldust.

Mexin Baltic OÜ Mexin Baltic OÜ Pärnus: Lao 12-5, tel 443 1518, E-R 9-18, L 9-15 Lao 12-5, Pärnu, tel 443 1518 Tallinnas: Sõpruse pst 145, Sõpruse ärimaja, tel 650 6116 E-R 9-18 L 9-15 www.mexin.ee www.mexin.ee

eakad ja seks

Jaanuar 2012 16

FOT O: S XC.H U

Seenioride varjatud voodielu

Seenioride seksuaalelu on maha vaikitud, see on paljude noorte ning keskealiste jaoks piinlikkust tekitav teema. Hoidke nüüd alt, võltsmoralistid, sest peale on kasvamas pensionäride põlvkond, kelle noorusaeg möödus 1960ndate seksuaalse vabameelsuse tuultes ja kes ei mõtlegi pensionieas seksimisest loobuda.

”

Arved Breidaks 60pluss@ajaleht.ee

L

evinud arvamus, et seks ei ole vanainimeste teema, ei pea mitte kuidagi paika. Tartu ülikooli psühholoogiadoktor, seksuaalnõustamisega tegelenud Toivo Aavik ütleb ühele uuringule toetudes, et tegelikult on 65–97 aastastest

Noortega võrreldes olid nende vanavanemad oma nooruses hoopis riivatumad.

TOIVO AAVIK, psühholoogiadoktor

meestest 52 ja naistest 30 protsenti seksuaalselt aktiivsed.

Keskmiselt tegeletakse „vanainimeste asjaga” 2,5 korda kuus, sealjuures saavad pooled naised ja enamik mehi orgasmi.

Uuringu kohaselt sooviksid selles eas inimesed seksida poole rohkem kui see parasjagu võimalik.

Seega ei pea stereotüüp sokki kuduvast vanaemast ja puutööd tegevast vanaisast alati paika. Teisalt tõestab uuring, et seenioridel on seksi kättesaadavusega probleeme. Mis neid takistab? Aavik jagab põhjused kolmeks: „Esiteks inimese füüsiline vananemine, teiseks psühholoogiline vananemine ja kolmandaks ühiskonna

suhtumine.” Kahe esimese põhjuse puhul loobub inimene seksist põhjusel, et tema füüsis seda ei võimalda või kaob soov seksida. Ühiskonna suhtumine seenioride seksi on aga mõneti kahepalgeline. „Näiteks inimene, kes ise pidas ennast seksuaalselt vabameelseks, sai šoki, kui sai teada, et tema 70. aastates vanemad tegelevad seksiga,” rääkis Aavik.

Oluline takistus on eakatele partneri puudus. „Vanemal inimesel võib ju tahe olla, keha võib töötada, aga tal ei pruugi

Üleminekuaastate nautimiseks ja luude terviseks Menofemina® vitamiine ja mineraalaineid sisaldav toidulisand, mis on mõeldud üleminekuaastates naistele.

Vagisan® FeuchtCreme on esimene hormoone mittesisaldav toode “tupe kuivuse” probleemi lahendamiseks – kreemina.

Soja isoflavoonid on väärtuslikud taimsed ained, mis kuuluvad fütoöstrogeenide hulka ja mis on sarnased organismis toodetud 1 tablett päevas 100 mg naissuguhormoonidega.

*

Kahekordne efekt: niisutab ja lisab hooldavaid lipiide

*

ILMA hormoonideta

*

kasutamiseks tupesiseselt (aplikaatoriga) JA väliselt intiimpiirkonna nahal

isoflavoone

*

aitab säilitada hea enesetunde ja vitaalsuse

*

muudab tupe ja välise intiimpiirkonna kuiva ja tundliku naha meeldivalt pehmeks

*

suurendab luude tihedust

*

*

vähendab üleminekueas ja selle järgselt tekkivaid vaevusi

sisaldab piimhapet – tänu sellele toetab loomuliku pH-taseme püsimist 4,5 piires

Saadaval apteekides üle Eesti.

REKLAAMTEKST

olla parterit,” ütles Aavik. „Mehed veel leiavad partneri, aga üle 65 eluaasta naisel on uue partneri leidmine väga keeruline, kui olemasolev sureb.”

Kuigi seks on seenioridele sama normaalne tegevus kui juunioridele, kinnitavad juba viidatud uuringutulemused, et paljud on siiski seksiga teinud pensionieas lõpparve. Millal inimesed seksimise lõpetavad? „Kui huumoriga öelda, siis mõned lõpetavad surmaga,” märgib dr Aavik. Üldjuhul jätkatakse sellega partneri olemasolu korral ka vanemana kui 60, sest kui seksiga on 20. eluaastatest regulaarselt tegeletud, siis miks peaks järsku sellega lõpetama?

Seksi lõpetamise üheks määravaks teguriks on Aaviku sõnul suurenev ebakindlus. „Inimese keha muutub, talle ei meeldi enam oma keha ja ta arvab, et see ei meeldi ka teistele. Pensionile jäädes vähenevad sissetulekud, seetõttu muutub elustiil sedavõrd palju, et see tekitab stressi,” rääkis Aavik. „Seksiga tegelevad ikkagi need, kellel on hea olla.”

Seks – tuim lapsetegu või inimõigus Suhtumises seksi võib inimesed Aaviku sõnul jagada laias laastus kolmeks. Esiteks need, kelle jaoks on seks vajalik üksnes laste saamiseks. Nemad lõpetavad sellega kõige varem, näiteks koos naise menopausi saabumisega, kui on selge, et enam lapsi ei tule ja milleks siis kõik see.

Teine rühm inimesi peab seksi mõtteks samuti eeskätt laste saamist, millele lisandub ka veidi lõbu. Nemad tegelevad Aaviku sõnul seksiga mõnevõrra kauem, kui nii-öelda „mõtet on”. Kolmas rühm inimesi peab seksi aga inimõiguseks ja üheks meeldivamaks asjaks elus üldse. „Nemad lasevad kuni surmani. See pole nali, sest mõni mees on saanud selles eas orgasmihetkel südamerabanduse. Üldiselt öeldakse, et see pidavatki olema väga tore surm,” lausus Aavik.

Sõltuvalt ajastust on üks kolmest kirjeldatud inimtüübist mõnevõrra rohkem tähelepanu keskmes kui teised. Näiteks kuuekümnendate seksrevolutsiooni veteranid, toonased hipid ja lillelapsed kasvasid üles vabameelsuspuhangu ajal ning see mõjutab ka nende seksuaalset käitumist praegu, mil see põlvkond on jõudnud pensioniikka. Ehk teisisõnu: nad ei kavatsegi vanast peast seksist loobuda. „Selle üle on palju vaieldud, kas Eestis oli 1960. aastatel seksrevolutsioon või mitte. Mina arvan, et pigem oli ja selle kandjad olid tollased EÜE ja EÕMi malevarühmad, kus valitses seksuaalne vabameelsus,” rääkis Aavik. „Kui tollal omandati selles vallas vabameelne mõtlemine, siis üldiselt see ei muutu.”

Tänaste noortega võrreldes olid nende vanaemad-vanaisad oma nooruses hoopis riivatumad.

Aaviku sõnul on praegused noored oluliselt konservatiivsemad, tuues näiteks Hõbesõrmuse-liikumise, mis koondab noori, kes tõotavad jääda süütuks kuni abieluni.

Noorte suurema vooruse tagant kumab tegelikult hirm, mille on tekitanud HIV laialdane levik, mida 1960ndatel ei olnud.

Aaviku hinnangul võib ennustada, et sel põhjusel on ka praegused noored vanemaks saades seksielus tagasihoidlikumad.

FOTO: ERAKOGU

17 Jaanuar 2012

Maca

taim mis tagab vitaalsuse ja seksuaalenergia

V

Psühholoogiadoktor Toivo Aavik rõhutab, et soov peab olema peas.

Seenioride suguelu on muutnud lihtsamaks alates 1998. aastast turule tulnud potentsiravimid, mis on Eestis hästi vastu võetud. Sibul ja kala pole „meeste ravimina” oma aktuaalsust aga kaotanud.

Eesti apteekides on ravimitootjate liidu esimehe Riho Tapferi andmeil müügil kümme erektsioonihäirete vastu aitavat preparaati. Neist kuus on sildenafiilid ehk tuntud Viagra koos oma analoogidega, teistel preparaatidel analooge pole.

2010. aastal müüdi potentsiravimeid kokku 0,9 miljoni euro väärtuses. 2011. aasta novembrikuu seisuga oli nende ravimite rahaline käive neli protsenti suurem. „Pakendite arvus on mullu tunamullusega võrreldes kasv olnud aasta jooksul 19 protsenti,” lausus Tapfer. Vahe tuleb sellest, et turule on tulnud odavamad analoogravimid, mille najal on tarbimine tublisti kasvanud.

Ja kasvab veelgi. „Põhjuseks on meeste suurem teadlikkus meestearstide olemasolust,” selgitas Tapfer. „Perearstiga sageli ei taheta oma muret jagada.” Samuti on suureneva kasutamise üheks põhjuseks odavamate ravimite turuletulek ja seoses sellega hinnatundlikele patsientidele kättesaadavaks muutumine. Potentsiravimite puhul tuleb aga meeles pidada üht olulist punkti – need teevad seksi võimalikuks, kuid ei suurenda inimese soovi selle järele. „Seksuaalsus esineb kahel tasandil, inimese peas ja kehas,” rääkis psühholoogiadoktor Toivo Aavik. „Et ravim üldse töötaks, peab inimesel olema peas soov.

Kui seda pole, siis võib kamalukaupa tablette sisse anda, soovi see ei suurenda.”

Potentsiravimid alandavad inimesel vererõhku ja loovad eelduse erektsiooni tekkeks, kuid ei tekita ega suurenda mehel iha seksi järele. See peab endal olemas olema.

Hoiduda tuleks sõltuvuse tekkest Küll võib potentsiravim positiivse kõrvalmõjuna anda mehele tagasi kaduma läinud enesekindluse. Kahtlemata on ka ravimifirmade soov, et mehed ammutaks enesekindlust üksnes nende tablettidest. Seepärast on oluline hoiduda psühholoogilise sõltuvuse tekkimisest ehk siis arvamusest, et erektsioon on võimalik üksnes tänu ravimile. „Psühholoogina soovitan ainult neile, kellel soov on olemas, aga keha ei tule järgi,” ütles Aavik. Vanematel inimestel on >>

eel mõni aeg tagasi oli macanimelise taime (hääldatakse maka) jõuduandev toime Andide hästihoitud saladus, ent uuemad uurimused on toonud macale tähelepanu ka läänemaailmas. Maca mõjub üldtoniseerivalt, taastab energiat, tõstab libiidot ja leevendab muuhulgas ka menopausist tingitud vaevusi.

Vallalistele keelatud Legendid macast said alguse Hispaania vallutusretkedest LõunaAmeerikasse 16. sajandil. Macat kasutasid enda ergutamiseks, vitaalsuse ning vastupidavuse tõstmiseks nii inkad kui hispaania vallutajad. Tavapäraselt tarvitati macat enne lahingusse minekut.

Seevastu peale võitlust oli maca kasutamine meestel keelatud, kuna taim tõstis libiidot ja vallutatud linnade naised võisid olla ohus.

Tänu libiidot ja viljakust tõstvale toimele kehtib isegi tänapäeval mõnes piirkonnas reegel, mille kohaselt tohivad macat tarvitada vaid abielus olevad mehed ja naised.

Seksuaalenergia allikas Pole ju saladus, et suur osa mehi ja naisi kaebavad probleemide üle seksuaalelus. Mida vanemaks inimene saab, seda rohkem langeb seksuaaliha ehk libiido ja meestel võib väheneda sperma kvaliteet.

Kuna ligi pooltel juhtudest on viljatuse põhjustajaks mees, siis on hea teada, et maca ei leevenda mitte ainult erektsiooni- ja ejakulatsiooniprobleeme, vaid mõjub positiivselt ka seemnerakkude arvule ja liikuvusele.

Mitte ainult meestele Maca toimet naistele ei tohiks samuti alahinnata. Paljud Peruu naised on macat tarvitama hakanud juba 3. eluaastast. Nad püsivad seejuures kõrge vanuseni energilistena ja on ülimalt elujõulised.

Menopausist tingitud vaevused nagu kuumalained, ärrituvus, kõikuv meeleolu ja unehäired on neile tundmatud.

Paljud naised on täheldanud enesetunde paranemist juba nädal peale maca tarvitamist.

Andide kuninganna Maca on Peruu Andide ainus söödav taim, mis jääb ellu isegi 4000 meetri kõrgusel merepinnast. Maca maapealset osa kasvatatakse köögiviljana.

Maca juur on väga rikas mineraalainete poolest. Ta sisaldab tsinki, rauda, magneesiumi, kaltsiumi, suurt hulka vitamiine ja palju muid organismile tähtsaid aineid. Kõik need ühendid kokku teevad macast mitmekülgse ravimtaime. Pole ime, et ka tänapäeva indiaanlased kutsuvad taime Andide kuningannaks.

Maca kapslid on müügil apteekides.

Apteekides on müügil maca juure ekstrakti sisaldavad kapslid. Maca kapslid annavad energiat, aitavad parandada sportlikke saavutusi ja vastupidavust, tõstavad üleüldist vitaalsust ning mõjuvad positiivselt seksuaalelule.

Esindaja Eestis KBM Pharma, tel 7 338 080

eakad ja seks tema sõnul veresooned muutunud juba selliseks, et võime lõõgastuda on sisuliselt kadunud ja kui neil on soov tegeleda seksiga, siis on ravim omal kohal.

Kas sibul ja kala, mida iidamast-aadamast on meestele potentsimure korral soovitatud süüa, on jäänud moodsate medikamentide varju?

Kaugeltki mitte. Lisaks retseptiravimitele on apteekides käsimüügis hulk väidetavalt potentsi parandavaid loodustooteid, pluss naisteajakirjadest teada-tuntud toitumissoovitused, mis suuremal või vähemal määral mehi pidavat aitama. „Kui inimene usub sellesse, siis juba see omab teatud ravitoimet,” ütles dr Aavik. „Kui inimene usub sibulasse, siis seda süües ongi mõju olemas.” Hea psühholoog võib Aaviku hinnangul panna mehe uskuma, et ka näiteks rukkileib parandab tema seksuaalset sooritusvõimet.

Apteegis müüdavate loodustoodete puhul tuleb Aaviku soovitusel tähele panna, et mitte ükski toidulisand ei muuda midagi inimese peas. Ka sibula ja kala söömine iseenesest ei suurenda inimese soovi seksida. Himu peab selleta olemas olema, kuid sibula söömine võib anda mehele juurde enesekindlust, rääkimata kasulikest vitamiinidest. „Ainus, millel on mõju inimese seksisoovile, on teatud sorti antidepressandid.

Need võivad suurendada soovi seksi järele, aga neid ei kirjutata välja sellel otstarbel,” lausus Aavik. „Käsimüügis olevaid asju võib nimetada stimulantideks – need tõstavad inimese keha toonust, annavad jõudu ja energiat. Aga et need ka potentsi tõstavad ..., see on bluff.”

Tablett pole riskivaba Potentsiravimi kirjutab Eestis välja üksnes arst, vabamüügis neid saada pole. Sestap tuleb ka silmas pidada, et need tabletid pole riskivabad ning üledoos võib põhjustada olulisi tervisekahjustusi.

Näiteks sildenafiilil põhinevate ravimite võimalikud üldised kõrvalnähud on näiteks suutmatus eristada rohelist ja sinist värvi, kõrvus tekib kohin ja suu muutub kuivaks. Ettevaatlikumalt tuleb neisse suhtuda vanematel kui 65aastastel meestel. Eriti juhul, kui probleeme on olnud neerude ja maksaga. Hoolikad peavad olema samuti need mehed, kes tarvitavad südame- ja veresoonkonnaravimeid. Näiteks vererõhu alandajaid võtvad mehed peavad arvestama, et Viagra võimendab vererõhu langust veelgi.

Potentsiravimite üha parem (loe: taskukohasem) kättesaadavus on muutnud veel midagi. Aaviku andmeil on suurenenud suguhaiguste levik, mis tulenevad juhusuhetest. Kuna ravim suurendab meeste enesekindlust ja internet pakub suurepäraseid tutvumisvõimalusi, tutvutakse doktori sõnul varasemast rohkem naistega, kellega intiimsuhtes peaks kasutama preservatiivi.

Jaanuar 2012 18

suhete juht Evelin Koppel. „Koos suitsetamisest loobumist toetavate ravimite, unerohtude, kaalulangetavate ravimitega ja muu sellisega on need käsitletavad n-ö elustiiliravimitena. Lähitulevikus potentsiravimeid haigekassa vahenditest ilmselt rahastama ka ei hakata.”

Ravimitootjate liidu andmeil kulutatakse Eestis potentsiravimitele aastas 0,64 eurot elaniku kohta. Tšehhis on vastav näitaja 1,1 eurot ja Ungaris 1,14 eurot, seevastu Poolas 0,36 eurot.

FOTO: ARHIIV/MONTAAŽ

Eestlane eelistab ravimit loodustootele Meeste ja naiste seksuaalset sooritusvõimet parandada lubavaid toidulisandeid ostetakse Võru proviisori Marina Tõlgo hinnangul vähe. Mõnevõrra paremini läheb kasvava turuga retsepti alusel väljastavate potentsiravimite müük. „Jube vähe ostetakse,” sõnas Võru kesklinnas LõunaEesti Haigla Apteeki juhatav Tõlgo toidulisandite müügiedu kohta. Ostjad on kas 40.–50. aastates mehed või keskealised ja üle selle naised, kusjuures naised otsivad loodustoodetest rohkem abi kui mehed. „Järelikult häbenetakse,” ütles Tõlgo. Ka retseptiga välja kirjutatud potentsiravimeid on mõni mees tulnud ostma jutuga, et tegelikult on see mõeldud pisut häbelikule naabrimehele. Nüüd, digiretseptide ajastul seda valehäbi peitmiseks kasutatavat hädavalet enam kasutada muidugi ei saa. Aga seda, et naised käiksid oma meeste eest potentsiravimit välja ostmas, täheldatud pole.

Kuidas toidulisandid inimese seksuaalsust reaalselt mõjutavad, on Tõlgo sõnul väga raske hinnata, kuna tagasiside praktiliselt puudub. Apteeki tullakse kas kindla teadmisega, millist toidulisandit soovitakse osta või siis proovitakse huupi, sest proviisori nõuandeid selles vallas väga palju ei küsita. Millest on muidugi kahju.

Väheoluline pole väidetavalt seksuaalsust suurendavate loodustoodete müügi puhul seegi, et tegemist on suhteliselt kalli kaubaga. „Hind on väga oluline näitaja, eriti väiksemates kohtades nagu Võru,” nentis Tõlgo.

Näiteks meeste seksuaalse võimekuse tõstjana reklaamitav toidulisand Prelox maksab 50 euro ringis. Tõsi, tegemist on ka ilmselt kõige kallima sellise tootega.

Tootja infolehe kohaselt läheb toidulisandi mõju saavutamiseks aega umbes paar nädalat, mille jooksul tuleb võtta kokku neli tabletti ööpäevas. Seega kulub esimene 60tabletine pakk ära n-ö soojenduseks, ilma et selle mõju märgata oleks. Mõju hakkab ilmnema alles järgmiste ja järgmiste tabletikarpide tühjendamisel.

Meestele on saada aga ka odavamaid toidulisandeid, näiteks 6–10 eurot pakk maksev Men Power, keskmiselt paar eurot veel odavam „Võluvits meestele”, 30 euro ringis maksev Argimax.

Nii meestele kui naistele on apteegis saada toidulisand nimega Terrapoint Maca, mida reklaamitakse kui iidset elujõu ja seksuaalenergia allikat. Selle hind jääb apteekides 16–18 euro kanti.

Naistele pakutakse näiteks „Võluvits naistele”-nimelist ürdisiirupit, mille 150 ml pudel maksab 7–8 eurot või siis 16–18 eurot maksvat Terrapoint Rotklee Plus kapsleid.

Tupe kuivuse all kannatavatele naistele pakutakse aga vähemalt kolme erinevat looduslikku abivahendit.

Naiste üleminekueas hormonaalse tasakaalu säilitamiseks müüakse samuti erinevaid looduslikke kapsleid ja tablette, mis sisaldavad hulka hästituntud või eksootilisi taimeekstrakte. Üldiselt võib seksuaalse võimekuse suurendamist lubavad loodustoodete teabelehti lugedes märgata, et nende üks peamisi omadusi on inimest turgutada ja energiat anda, mis seksuoloogide kinnitusel nii või teisiti inimese seksuaalset sooritusvõimet parandab.

Kui aga loodustoodetesse usk puudub ja soov on n-ö kindla peale välja minna, tuleks konsulteerida arstiga, et saada potentsiravimi retsept. Aga ka siin tuleb meeles pidada, et tegemist on suhteliselt kallite ravimitega.

Näiteks kuulsa Viagra soovitatav annus on 50 mg ning ühe sellise hinnaks kujuneb keskeltläbi 8,29 eurot.

Ometi on Viagra hind tunduvalt langenud, sest turule on tulnud sama toimeainega analoogid nagu Vigrande, Vizarsin jt, mis maksavad kuulsast eelkäijast vähem. Näiteks Vizarsini tableti hinnaks, mis teadaolevalt on ka kõige odavam, kujuneb umbes 2,5 eurot.

Konkreetset teavet ravimite hindade kohta saab uurida võrguküljelt: www.ravimiinfo.ee.

VÕLUVITS MEESTELE

Potentsiravimile soodustusi ei tehta Haigekassa käsitleb potentsiravimeid elustiiliravimitena ning soodustusi nende tarbijatele ei ole ette nähtud. „Hetkel ei ole peetud põhjendatuks potentsiravimite hüvitamist maksumaksja vahenditest,” rääkis haigekassa avalike

Meestel on potentsimure korral ammusest ajast soovitatud süüa sibulat ja kala.

www.elulill.ee

Saadaval apteekides!

eakad ja seks

19 Jaanuar 2012

Potentsiravimite äri tumedam pool Potentsiravimid on Eestis kättesaadavad üksnes retseptiga, kuid internetis pakutakse neid ka ilma igasuguse „meditsiinilise jamata” – maksa ainult raha ja tabletid tulevad.

Kuid STOPP! Kas te ikka teate, mida te täpselt ostate ja hiljem sisse võtta kavatsete?

Internetis käiv potentsiravimite äri on üles ehitatud nende meeste häbelikkusele, kes ei tihka oma probleemiga arsti poole pöörduda, et kindlustatud viisil ravim hankida.

Ja neid mehi on palju.

Kuid kas need on ikka ravimid, mida retseptivabalt pakutakse? „Internetist saate te lihtsalt glükoositableti, halvemal juhul võite saada jumal teab millise mürgi,” ütleb dr Toivo Aavik.

Näiteks möödunud aasta septembris mõistis Harju maakohus tingimisi kolmeaastase vangistuse 27aastasele Eduardile, kes müütas interneti vahendusel võltsitud Viagrat. Postimees kirjutas, et meest süüdistati kokku 12 806 potentsiravimi üle riigipiiri toimetamises ja levitamises.

Eduard avas internetis e-poe ja reklaamis end kui Viagra ametlikku müüjat Eestis. Ravimite levitamiseks avas ta pealtnäha turvalisust sisendavad internetileheküljed, nagu balticpharmacy. com, viagraeestis.net, tervise-

pood.ee ja teised sellised. Interneti vahendusel sai osta rohkem kui 15 erinevat sorti potentsiravimeid, mis kohtueelsel uurimisel osutusid kõik võltsinguteks.

Vähe sellest, heausksed kliendid maksid võltsviagra eest ka tunduvalt enam hinnast apteegis.

Näiteks kümne võltstableti eest tuli kelmile maksta 128 eurot, samas kui apteegis maksnuks originaalravim 35 eurot.

Potentsiravimeid on võimalik seaduslikul teel osta retseptita näiteks Egiptust külastades, mis varasemalt on olnud ka eestlaste üks eelistatumaid reisisihtkohti.

Kui plaan on sellelt reisilt koju tuua ravimeid, tuleb hoolikalt silmas pidada ravimiseaduses ette nähtud korda ja koguseid.

Seadus lubab Eestisse saabuval reisijal kaasa võtta üksnes ravimeid, mida ta kasutab meditsiinilisel eesmärgil isiklikuks tarbeks. Ravimiameti loata võib isiklikuks vajaduseks kaasas olla kuni kümme erineva nimetusega ravimpreparaati, iga preparaati kuni viis jaemüügipakendit ja ravimid peavad olema tootja pakendis.

Ravimite postiga Eestisse saatmisel tuleb silmas pidada, et see on lubatud üksnes eraisikult eraisikule ja saadetises võib ravimiameti loata olla ravimeid kuni viis avamata jaemüügipakendit.

Ravimite postimüük ja interneti teel tellitud ravimite kättetoimetamine posti teel või kullerposti vahendusel on seadusega keelatud.

Liigesed ja selg on kanged, teevad haiget … …ei lase rahulikult töötada ega magada..

Trepist alla minekule reageerivad põlved d valulikult, sunnivad astujat ettevaatlikkusele usele ... e 200 000 inimesele Eestis.

Spetsialistide hinnangul on see tuttav üle Nüüdseks on juba väga paljud nendest tulemuslikult kasutanud nanotehnoloogilist materjali NANOHAP tõhusalt toimiva vahendina selgroos ja liigestes kõhrkoe kulumise tõttu tekkinud tõsiste eluliste probleemidega võitlemisel.

Tagasiside on kokkuvõtlikult järgmine: probleemsest seljast või liigesest lähtuv laialdane valulikkus on taandunud NANOHAPi tarvitamisega väga kiiresti ja pikaks ajaks z on suurenenud liigeste liikuvus, mis annab võimaluse lisada füüsilist koormust ja harjutustega taastada lihaste toonust ning ära hoida nende kärbumist z seeläbi on oluliselt tõhustunud inimeste toimetulekuvõime ning paranenud nende igapäevameeleolu. z

Kuigi esmane positiivne efekt saabub enamasti juba paari nädala jooksul, on püsivama tulemuse jaoks oluline hoida organismis NANOHAPi fooni vähemalt paar-kolm kuud järjest, edaspidi toetava kuurina vastavalt vajadusele.

NANOHAPi peetakse seni maailma kõige täpsemini järeletehtud inimkeha materjali analoogiks, kuna tema füüsikalised omadused vastavad meie luudes, liigestes, hammastes, juustes ja küüntes olevale. Sama aine erinevate parameetritega kristalle kasutatakse tänapäeval laialdaselt kehasse siirdatavate implantaatide valmistamisel tunnistus materjali ohutusest.

NANOHAP™ on bioloogiliselt sobivate nanomeetrilise hüdroksüapatiidi kristallide valik, mis on pakendatud sobivalt eksperimentaalseks manustamiseks suu kaudu.

Kuna materjali sissevõtmise tulemused ei ole vormistatud kliiniliste meditsiiniuuringutena, saab selle kasutamine olla vaid iga soovija vabatahtlik valik.

Rohkem infot ning tellimisvõimalus internetis www.nanohap.eu või telefonil 5567 0607

Medicate Est OÜ

POTASSIUM-U

Kaaliumjodiidi sisaldavad silmatilgad POTASSIUM-U silmatilgad on niisutava toimega silmatilgad, mis sisaldavad lisaainena kaaliumjodiidi. Kaaliumjodiid toimib silmas hapniku vabade radikaalide püüdjana. Seetõttu kasutatakse kaaliumjodiidi silmas veritsuse ja liigse eritise tekke ennetamiseks.

POTASSIUM-U silmatilku kasutatakse niisutava abivahendina mõningate silma resorptsiooniprotsesside, eritiste, klaaskeha veritsuse ja muudest põhjustest tingitud kataraktide korral.

POTASSIUM-U silmatilku võib kasutada silmade niisutamiseks silma tilgutamise või silmalaugudele asetatud kompressi näol.

POTASSIUM-U silmatilgad on saadaval kõikides hästi varustatud apteekides.

Esindaja Eestis: UNIMED PHARMA spol. s.r.o. Eesti filiaal Õitse 42, Tallinn 10913.

Tel 512 4190. www.unimedpharma.ee, info@unimedpharma.ee

peavalu

Arstide sþnul on vähe inimesi, kes ei tea, mida tähendab peavalu, sest see on ßks levinuim kaebus, millega tohtri poole pÜÜrdutakse. Kui valdavalt on tegemist mþne muu tervisehäda sßmptomiga, mida annab ravida, siis peavalu kui haigus ise on salakaval ja allub ravile halvasti.

Gerly Lehtmets 60pluss@ajaleht.ee

„M

ul oli ßks noor tudengineiu, umbes 22aastane, kes läks Tartusse þppima. Seal tabas teda selline hoog, et tekkis ßhe kehapoole halvatus, mis loomulikult noort inimest meeletult ehmatab,� räägib oma erakordsest juhtumist Mähe perearst dr Vanda Kristjan. „Ta kutsus kiirabi ja viidi haiglasse, kus tehti kþik kompuutri- ja muud uuringud ära ning kþik oli justkui korras. Haiglas olles tekkis

�

Inimestel, kes käivad regulaarselt trennis, on vähem erinevaid valusßndroome.

DR MARK BRASCHINSKY

FOTO: ARHIIV

Peavalu vþib märku anda erinevatest hädadest tal aga peavalu ja nii said arstid aru, et see on ikkagi migreen.�

See on Vanda Kristjani erakordsemaid peavalujuhtumeid, kuigi tohter on Mähel perearstipraksist pidanud juba 11 aastat ja peavalu kurtvad patsiendid on tema sþnul igapäevane nähtus. Tavaliselt osutub valu otsmikupiirkonnas, oimusagarate ßmbruses ja mujal mþne teise haiguse kþrvalnähuks vþi sßmptomiks, kuid umbes kord kuus satub perearsti juurde ka inimene, kelle jaoks peavalu ongi haigus ise. „Arsti jaoks on see suur ja lai teema ning alati kui inimene tuleb sellise kaebusega, vþib selle taga olla nii lihtne kui ka väga keeruline probleem. Me ei tea seda kunagi,� räägib dr Kristjan.

Kþik algab kßsitlusest Doktor Vanda Kristjani sþnul peab arst peavalu kurtva patsiendi puhul esimese asjana välja uurima, mis valuaistingule eelnes ja sellega kaasnes. Seetþttu kßsitleb arst patsienti pþhjalikult, sest Kristjani kinnitusel saab väga palju peavalu pþhjuseid diagnoosida ainußksi kßsitluse alusel. „Me uurime näiteks, kas on pþletikulisi haigusi vþi pingelisemaid perioode, sest peavalu vþivad muuhulgas anda ka viirusinfektsioonid, hambaprobleemid, erinevad traumad, fßßsiline ja emotsionaalne ßleväsimus, kroonilised ßldhaigu-

sed ning sßdame- ja veresoonkonnahaigused.�

Dr Kristjani kinnitusel tuleb kindlasti kasuks see, et perearst tunneb oma patsienti ja teab, mis kaasuvad probleemid sellel inimesel veel on, sest nii on valu pþhjuseid lihtsam välja selgitada. Tohtri sþnul oskavad ka patsiendid väga hästi hinnata, kas kaebustele eelnenud periood oli pingelisem kui tavaliselt ja see aitab diagnoosi panemisele kþvasti kaasa.

Lisaks usaldavad patsiendid niiÜelda oma arsti rohkem kui esimest korda kohatud eriarsti ega pelga kþigest rääkida.

Kßsitlusega ßritab tohter välja selgitada valu sagedust – kas peavalu on esimest korda ja milline see on, kas see on ßhekordne vþi korduv, kas valu vajab mþnd ravimit. Kui peavalu on juba korduv mure, siis vþiks inimesel dr Kristjani sþnul arsti juurde tulles kaasas olla niinimetatud peavalupäevik vþi -kalender, kus on kirjas, kui sageli ja milline on valu olnud. „Kui ma kßsin, millal on varem valutanud, hakkab inimene mþtlema ja siis ei tule meelde, kas oli kord kuus vþi kaks korda kuus. Korduva valu puhul oleks hea, kui oleks fikseeritud peavalu sagedus, kas see on vajanud valuvaigistit vþi on valu ise ßle läinud,� räägib tohter.

Valule eelnenu läbimþtlemine on Kristjani kinnitusel täpse diagnoosi panemiseks väga oluline, sest peavalu pole diagnoos, mida konkreetse uuringuga alati

5ÅIFMFQBOV 5FHFNJTU PO SBWJNJHB &OOF UBSWJUBNJTU MVHFHF UÅIFMFQBOFMJLVMU QBLFOEJT PMFWBU JOGPMFIUF ,BFCVTUF QÛTJNJTF LPSSBM W×J SBWJNJ L×SWBM UPJNFUF UFLLJNJTFM QJEBHF O×V BSTUJ W×J BQUFFLSJHB

peavalu

21 Jaanuar 2012

võimalik tuvastada oleks. Valu põhjuseid on mitmeid ja tohtri võivad õigele teele juhtida ka patsiendile esmapilgul tühisena tunduvad pisiasjad. Ainuüksi see, kas valu oli tugev nagu elektrilöök, kopsis kuskil või oli selline mõõdukas, et lasi elada ja tööl käia, aga samas segas kogu aeg, aitab kõvasti. Ka kõikvõimalikest kaasuvatest probleemidest peab rääkima. „See kõik on väga oluline just seetõttu, et see annab arstile informatsiooni, millises suunas edasi mõelda.”

Nii ei tohiks patsiendid väga imeks panna, kui nad pöörduvad tohtri poole peavalukaebusega, kuid saadetakse hoopis silma- või kõrva-nina-kurguarsti juurde, sest valu põhjused võivad peituda sõna otseses mõttes organismi teises otsas.

Valu kannatada ei tohi Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliiniku arst-õppejõu ja Eesti Peavalu Seltsi presidendi dr Mark Braschinsky sõnul eristatakse primaarseid ja sekundaarseid peavalusid. Viimaste korral on tegemist peavalu kui sümptomiga. Kõige sagedamini esineb tema patsientidel aga esmaseid peavalusid, mis pole tingitud teistest terviseprobleemidest, vaid on iseseisvad haigused ja seisundid. Kõige tuntumad ja sagedasemad on pingetüüpi peavalu, migreen ja kobarpeavalu, mis erinevad valupunktide, valuimpulsi kestuse, iseloomu ja kaasuvate sümptomite poolest. Lisaks on igaühel erinevad ravimeetodid. Dr Braschinsky sõnul algavad sellised peavalud põhiliselt noores täiskasvanueas ja võivad kesta elu lõpuni.

Nii dr Mark Braschinsky kui dr Vanda Kristjani kinnitusel on üks asi, mida pea-

valu puhul kindlasti teha ei tohi, selle mitte ravimine. „Üldine soovitus on, et peavalu ei tohiks kannatada,” sõnab dr Braschinsky kindlalt, kuid lisab samas, et igasugune ravi peab olema adekvaatne.

Tavaliste valuvaigistite tarvitamine pole tohtrite sõnul piiramatu, sest liigsed valuvaigistid tekitavad omaette kroonilist peavalu. Enamasti soovitab dr Braschinsky patsientidel mitte ületada tarvitamise piiri 15 päeva kuus.

Mõlemad arstid nõustuvad, et mõne valu puhul piisab tavalisest valuvaigistajast, kuid patsiendid peaksid tablettide järele sirutamisest enam üritama leevendada valu tegelikke tekitajaid. „Et valu ära hoida, peab teadma ja vältima seda, mis valu algatab, aga kui valu on, siis tuleb see ära võtta. Nädal aega hambad ristis kannatada ja ühtegi tabletti mitte võtta ma arstina päris õigeks ei pea. Valu kannatamine ei tee head. Kas ta halba teeb, ei tea, aga head ta kindlasti ei tee,” on dr Kristjan veendunud.

Kogenud tohtrite sõnul aitaks sagenevate lihaspingevalu kaebuste vastu elu- ja töörežiimi korrigeerimine ning mõningane taastusravi, mis tihtilugu jäetakse kergema vastupanu teed minnes kasutamata. Pingetüüpi peavalude puhul aitaks isegi see kui paar minutit päevas teha kaela- ja õlavöötme harjutuste programme, mis ei võta palju aega, kuid on peavalude sageduse vähendamiseks väga tõhusad.

Dr Braschinsky on tervislike eluviiside kasulikkusest peavalude ennetamisel veendunud. „On olemas rida füsioloogilisi mehhanisme, mis tagavad, et meie pea- ja seljaajus olev valuvastane süsteem töötaks maksimaalse tõhususega. Üks lihtsamaid näiteid on regulaarne füüsiline treening,

Elama peaks provokatsioonita

Vastuvõtu koht

”

Peavalu kurtev patsient võidakse saata hoopis silmavõi kõrva-ninakurguarsti juurde, sest valu põhjused võivad peituda sõna otseses mõttes organismi teises otsas.

Välja ravida on keeruline Dr Mark Braschinsky sõnul on krooniliste peavalude ravipõhimõtted oluliselt erinevad episoodiliselt esinevate peavalude omadest. „Kroonilise peavalu vastu suunatud ravimite põhiarsenal enamasti ei toetu üldse valuvaigistitel, isegi ütleks enamat – sageli tavalised valuvaigistid on krooniliste peavalude vastu äärmiselt mittesoovitatavad. Kõige efektiivsemad on siin teatud ravimid, mis kuuluvad antikonvulsantide, antidepressantide ja teiste spetsiifilisemate ravimgruppide hulka,” sõnab Braschinsky.

Dr Vanda Kristjani sõnul on korduvaid peavalusid nagu migreeni raske lõpuni välja ravida, kuigi spetsiifiline ravi on nende jaoks välja töötatud. Sageli ilmneb migreen esmakordselt puberteedieas ja võib olla seotud hormonaalse kõikumisega. Mitmetel naistel seostuvad peavalud menstruaaltsükliga ja nad saavad kasutusele võtta profülaktilised meetmed, mis aitavad veel saabuvat hoogu leevendada. Sellistel naistel migreenihood >>

DR MARK BRASCHINSKY, Eesti Peavalu Seltsi president

r r r r

Paljud migreeni all kannatajad on leid- • Harva mõningad toiduained (juust, tsitruselised, punane vein). nud, et on teatud kindlad tegurid või toimingud, mis kutsuvad neil esile migree- • Tugevad lõhnad või ere (helkiv) valnihoo. Need on igal inimesel erinevad ja gus. neid nimetatakse vallandavateks faktori- • Menstruatsioon. teks. Nende vältimisel õnnestub sageli Püüdke leida oma migreenihooge vältida ka peavalu. esile kutsuvad tegurid ja katsuge neid või• Stress, vaimne pinge, ka pingelangus maluse korral vältida. Nii õnnestub sageli vältida ka peavalu. Hea abimees selle toi(näiteks töönädala lõpul).

• Muutused söömisharjumustes (dieet) mingu juures on peavalukalender. ning söögikorra vahelejäämine.

Allikas: www.peavalu.ee

mille käigus toodab aju organismi enda „valuvaigisteid”. Inimestel, kes käivad regulaarselt trennis, on vähem erinevaid valusündroome, ka peavalusid,” räägib ta.

Sealjuures on tõestatud ka tõsiasi, et füüsiliselt passiivne eluviis soodustab peavalude tekkimist ja sagenemist. Üha olulisem on arstide sõnul leida tasakaal töö ja puhkuse vahel ning pöörata tähelepanu teistele võimalikele tervisehäiretele, mis võivad soodustada peavalude tekkimist.

1""456.*/& %*&&53"7* 5""45643"7* 7×JNBMVT UFIB UPJEVUBMVNBUVTF UFTUJ

Korduvatele klientidele ja pensionäridele paketid 10% soodsamad!

Dr. Trofimova Loodusravikeskus

5- ja 7-päevased paketid sisaldavad majutust ja kõiki vajalikke protseduure 11.02. – 17.02.

20.02. – 26.02.

29.02. – 04.03. (5päeva) 07.03. – 13.03. www.loodus.net, info@loodus.net 509 3581 Asume 5 km Tartust

kell

jaanuar

veebruar

märts

aprill

mai

juuni

august

september

oktoober

november

detsember

Pärnu,Ravi 2,Pärnu Polikliinik. Kab.133

12 - 15.

-

2

1

5

3

7

30

6

4

1

-

Pärnu, Suur-Sepa 14,Pärnu Perearstid, kab.318

12 - 15.

24

28

27

24

22

-

21

25

30

13

11

Valmistame individuaalseid

Viljandi, Turu 10, Viljandi Tervisekeskus, kab. 101

10.- 12.

x x x x x x x

Viljandi, Turu 10, Viljandi Tervisekeskus, kab. 101

10 - 13.

26

29

26

24

28

23

13

25

29

20

Rakvere,Tuleviku 1, Rakvere Polikliinik, Onkoloogia kabinet

10 - 12.

19

16

22

12

17

14

16

20

18

22

13

Tapa,Valgejõe 14, Tapa haigla, kirurgi kabinet

13 - 15.

19

16

22

12

17

14

16

20

18

22

13

Jõgeva, Piiri 2, Jõgeva haigla, koduõenduse tuba

10 - 12.

12

9

8

19

10

5

9

27

11

15

6

Põltsamaa,Lossi 49,Põltsamaa Tervis AS,närvikabinet

13 - 15.

12

9

8

19

10

5

9

27

11

15

6

10 - 12.

27

17

30

27

25

29

24

21

26

30

21

Käe-ja jalaproteese Tugiaparaate Tugikorsette Mitmesuguseid ortoose Tallatugesid Laste abduktisoonitooteid Ortopeedilisi jalatseid

Soodustuse saamiseks võtta kaasa Valga, Peetri 2,Valga haigla kab. D16 arsti saatekiri, isikliku abivahendi kaart, pensionitunnistus, individuaalsustunnistus.

ARSTI KONSULTATSIOON TASUTA!

23

dĂƌƚƵ͕ &ŝůŽƐŽŽĮ ƚ͘ϭ Ɣ ƚĞů ϳϰϮϬϭϲϵ Ɣ ǁǁǁ͘ŽƌƚŽƉĞĞĚŝĂŬĞƐŬƵƐ͘ĞĞ

* juulis puhkame

peavalu

Jaanuar 2012 22

pärast kliimaksi saabumist harilikult vähenevad. „See pole absoluutne tþde, et kþigil nii ongi. Migreen on inimese veresoonkonna eripära ehk siis veresooned pea piirkonnas teatud provokatsioonil ahenevad.

Seda me tavaliselt ei tunneta ja kuigi sel ajal vþib olla mþningaid häireid, tuleb valu alles siis, kui ahenemisperiood on läbi ja veresooned hakkavad laienema,� räägib dr Kristjan.

Kas tabletid vþi rahvatarkused Mitmete patsientide migreen saab leevendust käsimßßgiravimitest, kuid pidev tablettide tarvitamine vþib mþjuda maole ja teistele organitele. Neile, kellel peavalusid esineb sagedamini kui kord kuus, soovitab dr Kristjan migreeni ennetavaid profßlaktilisi kuure. Imerohtu, mis peavalud terveks edasiseks eluks ära vþtaks, tohter lubada ei julge, aga kuure soovitab ta patsientidele kßll.

Eripärasematest raviviisidest mainib dr Kristjan lisaks vþimlemisele ning rahulikule jalutuskäigule värskes þhus ka punkt- ja nþelravi, mis mþningaid patsiente nende endi sþnul aidanud on. Rahvameditsiinitarkusi, mis just peavalu vastu aitaksid, Kristjan aga ei tea, sest ßkski patsient pole tulnud jutuga, et on seda ja teist rahvatarkust juba proovinud, aga ei aidanud. „Vahel on seotud pea salliga tugevasti kinni, et valuimpulssi leevendada, aga nþidusi nagu kurguvalu, konnasilmade ja odraivade puhul peavalu raviks ei ole,� sþnab ta.

Mis valuga on tegemist?

reen. Auraga migreeni puhul eelnevad ßlalkirjeldatud valule muud kaebused – enamasti nägemishäired, tundlikkuse vþi kþnehäired, mis mÜÜduvad kuni 60 minuti Pingepeavalu jooksul. Aurata migreeni puhul neid ei esine, kuigi palEnamasti nþrk vþi mþþduka intensiivsusega, tavaliselt jud migreeniga inimesed tunnetavad oma tulevat migsuruva iseloomuga mþlemapoolne peavalu, mis vþib reenihoogu ette teiste ka pikemalt kestvate ja sageli ebakesta poolest tunnist kuni nädalani ning millele tavali- määraste tundmuste ning kaebuste järgi. selt ei kaasu muid kaebusi. Valu on tavaliselt otsmiku piirkonnas ja esineb sagedamini päeval. Väga harva Kobarpeavalu kaasneb sellega iiveldus ja/vþi oksendamine ning valgusja/vþi mßrakartus.

Samuti ßhepoolne, kuid valu keskendub enamasti silmaja oimupiirkonda, on väga tugev ja sellega kaasuvad sama poole silma punetus, pisaravool, ninakinnisus vþi ninast Migreen vedeliku eritus. Kobarpeavalu hood on vþrreldes eelkirValu on sagedamini ßhepoolne ja „tuksuv�. Tavaliselt on jeldatud peavaludega lßhemad – ßks hoog kestab kuni 3 see tugev vþi väga tugev ning sellega kaasuvad ka teised tundi, kuid need hoog käivad seeriate vþi „kobaratena�, kaebused nagu iiveldus, oksendamine, valguskartus, kust tuligi selle peavalu nimetus. Valu on puuriv, piinav mßrakartus ja lþhnakartus. Migreeni ajal eelistab ini- ja lþpeb järsku. Seda on sagedamini ÜÜsel. Kui ßks selmene tavaliselt olla pikali, sest juba tavapärane fßßsi- line kobar vþib kesta päevi ja nädalaid, siis kobaratevaline tegevus vþib valu sßvendada, kusjuures tavapärane helised perioodid on sageli pikemad ja neid saab mþþta migreenihoog vþib kesta 4 tunnist 3 päevani. Valutavad kuude, aastate ja mþnikord aastakßmnetega. oimukohad ja pea kßljed. Migreenil on ka erinevaid alavorme, millest sagedasemad on aurata vþi auraga migAllikas: www.peavalu.ee Keeruline on arsti tÜÜ patsiendi abistamisel ka siis, kui peavalud kombineeruvad – patsiendil vþib olla peal kßll täiesti toimiv migreeniravi, kuid pingepeavalu puhul see ei aita. Vahel juhtub sedagi, et probleem kestab aastaid ja kþik eriarstid on juba läbi käidud. Sellisel juhul vþib peavalu pþhjustajaks olla näiteks krooniline depressioon vþi haiguse somatisatsioon. Siinkohal soovitab dr Kristjan pÜÜrduda murega psßhhiaatri konsultatsioonile.

..sest elu koosneb pisiasjadest!

See ei tähenda arsti sþnul kindlasti seda, et ta arvab, et inimene mþtleb selle välja.

Patsiendil ongi valud, aga lahendus ei ole arsti kinnitusel mitte valuvaigisti, vaid vaimse seisundi tasakaalustamine ja korrigeerimine. Enamik valusid ja nende lahendusi algavad tohtrite sþnul just iseendast. „Valu on kaitsereaktsioon ja annab organismile märku, et praegu on midagi valesti ja tark on seda märgata ning ennast vastavalt korrigeerida,� sþnab dr Kristjan.

.}LJH YlUVNHPDG WHUYLVHXXGLVHG MD Q}XDQGHG

7HUYLVHOHKW ² +($ 2/(0,6( 1b'$/$/(+7 7HUYLVHOHKH 7(//,0,6+,11$' „ $DVWDNV H NXXG MXXOLV HL LOPX (85 622'86+,1' 6ZHGEDQNL 6HHQLRUNDDUGL MD (7. 6llVWXNDDUGLJD HKN (85 „ NXXNV (85 622'86+,1' 6ZHGEDQNL 6HHQLRUNDDUGL MD (7. 6llVWXNDDUGLJD HKN (85

+HOLVWD MD NÂ VL ND WHLVWH WHOOLPLVY}LPDOXVWH NRKWD Y}L YDDWD ZZZ WHUYLVHOHKW HH WHOOLPLQH

,OPXE DDVWDVW

Microlife rßtmihäirekindlad vererþhuaparaadid on saadaval apteekides!

Vererþhu mþþtmisel: • vahetult enne mþþtmist väldi sÜÜmist, joomist, suitsetamist ja fßßsilist aktiivsust, kuna need tegevused tþstavad vererþhku • peale manseti paigaldust ja enne mþþtmist puhka 5 minutit • mþþda vererþhku vþimalikult loomulikus keskkonnas, soovitavalt kodus

BHS A/A – BHS Protocol

BP 3AG1

• vererþhu mþþtmise ajal ära räägi, liiguta ega kÜhi • kahe järjestikuse mþþtmise vahel puhka vähemalt 1 minut

• ära muuda ravimannuseid arstiga konsulteerimata

• vþrreldavad on samades tingimustes mþþdetud tulemused (keskkond ja kellaaeg)

• kuna tegu on meditsiiniseadmega, siis loe hoolikalt kasutusjuhendit ja vajadusel konsulteeri arstiga!

Komplekti kuuluvad ßhevaatelised peegeldusvastase kattega Clear Lens prilliklaasid, nägemise kontroll ja prillide valmistamine.

KĂźsi lisa telefonil 447 0120.

Maaletooja:

BHS A/A – BHS Protocol

– Pulsirßtmi häire kindlakstegemine – Kliiniliselt kontrollitud

TALLINN: Rävala 6, Tþnismägi 16a, Merimetsa tervisekeskus, Paldiski mnt 68a. PÄRNU: Rßßtli 14, Pärnu Keskus, Aida 7.

TARTU: Tasku keskus, Turu 2. KURESSAARE: Kohtu 1, Auriga keskus, Tallinna 88. HAAPSALU: Karja 7. www.normanoptika.ee

talverõõmud

23 Jaanuar 2012

Hakkame kõndimise asemel

suusatama Kaarel Zilmer suusaõpetaja aastast 1968

E

ks ühe või teise liikumisharrastuse sobivuse kohta annavad eelkõige hinnangu päris lihtsad küsimused – milleks mulle seda vaja on? Kus ma seda kasutan? Kas ma seda oskan või saaks veel selgeks õppida? Arutleme seekord suusatamise teemal. Kas seda võiks ette võtta, kas see mulle sobib ja kas ka minu (pisut eakama inimese) võimed-oskused on ikka selleks piisavad.

Kõndimast suusatama!

Alustan suusaõpetuse juttu käimisest, sest eks see suusatamine ole ka üks tavalisele kõnnile sarnanev tegevus, kus suusad alla pannakse ja sammule pisut libistamisoskust lisatakse. Kuulutan suusaõpetajana sageli – proovige nüüd astumiselt pisut libisema saada ja siis hakkab lõpuks ka suusatamisliigutus tekkima! Nüüdseks on keppidega kõndimine ehk kepikõnd tuntust kogunud, sellestki tehnikast on hea üht-teist üle võtta. Kujutage nüüd ette, et te vähegi soodsamate lumeolude puhul, libedal teel käimise asemel oma koormuse hoopis suuskadel liikumise vastu vahetate.

Pealegi pääseb suuskadel väga palju just sellistes kohtades kolama, kus muidu käies vööni sisse vajuks. Suusatades on seal aga lausa lust viibida! Ja muidugi – kui veel oma kodurada olemas, kasvab suusasõidu mõnu veelgi.

Muidugi saab suusatamisega ka laskumislusti tunda. Veidi tekib ehk adrenaliinigi, kui kiirus pisut suuremaks kipub ja kukkumisoht kaugel pole.

Võin kinnitada, et kes kord suusad alla pannud, ei see neid niisama enam nurka jäta …

Millised suusad ja kuidas neid sõidukorda sättida Eks enamikul minuealistest (ka pisut üle kuuekümnesel) ole mingist ajast ikka suusapaar olemas. Paljudel ehk veel Visu suusad, aga küllap on viimase 20 aasta spordikaubaküllus võimaldanud nii mõnelgi ka sobivam ja kaasaegsem varustus hankida.

Kord juba muretsetud ja sobilik suusavarustus teenib omanikku mitmeid aastaid.

Läheb iga sõiduga isegi paremaks ja muga-

vamaks. Headel, masinaga tehtud radadel võib ka kaasaegsema (kitsama) suusaga liikuda. On aga jälg pisut kehvem või rada ise aetud, võiks suusk pisut laiem ja toekam olla. Klassikasuusk on ses suhtes universaalne – sellega saab ka halvemates rajaoludes liikuda, uisutehnikaks peab aga sile ja kinnitallatud rajapõhi leiduma. Muidugi on õige pikkuse (klassika oma endast 25 ja uisk üksnes 15 cm pikem; vt tabel) ja kaalule sobiva suusaga hõlpsam liikuda. Suusk olgu pigem lühem kui pikem, saab paremini „liigelda”.

Saabaste osas soovitan universaalseid n-ö kombisaapaid, millega saab nii uisukui klassikastiilis sõita.

Pisut ka suusahooldusest. Tavalisele harrastajale pole see tõesti mingi raketiteadus. Mida siis tähtsaks pidada?

Uisusuusale sobivad kõik libisemismäärded (parafiinid). Kui neid niisama suusapõhjale määrida, siis kanduvad need sinna ebaühtlaselt. Kõige parem on määre peale sulatada. Kui pole spetsiaalset sulatusrauda, saab seda teha ka vanema siledapõhjalise triikrauaga. Hoides parafiini vastu kuuma rauda, tuleb lasta sealt nõrguval parafiininirel joosta suusatallale, kahele poole suusasoont.

Kohe, kui parafiin suusale jõuab, nii see ka hangub. Suusad peavad olema määrimiseks seatud mõlemast otsast toetuma.

Kui pole vajalikku määrdepukki, võib need asetada kahele tooli seljatoele, aga abiline peaks neid otstest kinni hoidma.

Seejärel tuleb parafiin kuuma sulatusrauaga ühtlaselt laiali siluda, liigutades rauda ühtlaselt piki suusapõhja. Nii et raua järel jääks ilus ning sile parafiinitud libisemispind. Sulatusraua kuumus peab olema timmitud selliseks, et parafiin koheselt sulab, aga et raud suitsema ei hakka.

Suusad pannakse seejärel umbes veerandtunniks jahtuma. Nii imendub soe parafiin korralikult plastikusse.

Järgmisena vajame üht spetsiaalset vahendit – plastikust kaabitsat. Seda saab igast suusavarustust müüvast poest. Sellega tõmmatakse pikkade sujuvate liigutustega parafiinitud suusapõhjalt üleliigne parafiin maha. Ei tasu karta, et suusatald parafiinist üleliia puhtaks saab, sest seda on piisavalt suusatallasse imendunud.

Järgmine toiming tehakse tugeva nailonharjaga. Kui harja pole, pannakse vana nailonsokk ümber määrdekorgi ning lükatakse kiirete ja tugevate liigutustega üle pidamisala. Uisusuusal tehakse kogu see hooldus suusatalla pikkuses, klassikasuusal vaid otsmiste, libisemisalade ulatuses.

”

Eakamatel suusatajatel istub kuskil kuklas kinni kukkumishirm.

Klassikasuusk nõuab ka pidamist!

Klassikasuuskadele pannakse suusa keskossa, pidamisalale (saapa kannast umbes 40 cm ettepoole) sobiv pidamismääre. Tahkete purgimäärete (peamiselt miinuskraadide oma) kasutamisel kantakse määre lühikeste liigutustega suusatallale. Suuska hoitakse ühe käega sidemest kõrgemalt, suusa kand toetatakse millegi vastu, nii et suusk jääks pisut kaldu ja suusapõhjaga ülespoole.

Kui üks kiht on alla pandud, tasandatakse see määrdekorgiga. Korgiga tehakse lühikesi edasi-tagasi hõõrdeliigutusi ja tekkiva soojusega läheb määre hästi laiali.

Pikema suusasõidu jaoks peab pidamist panema mitu kihti.

Kui juba kogenumaks saate, siis näete, et 5–6 põhimäärdega saab kõigis meie keerukates suusasõidu oludes imehästi hakkama.

Suusatamine ja tasakaal Suusasõidust rääkides peatume esmalt ühel kõige vajalikumal teemal – tasakaal.

Ega selle viimasega pole vanemaealistel ju väga kiidelda ja ikka istub kuskil kuklas kinni ka kukkumishirm. Suusatehnika keerukus ja sõidutehnika puudujäägid tulevadki just ebapiisavast tasakaalust.

Vajalik on just tasakaal libiseval toel (suusal).

Kui võrrelda suusatamist näiteks käimise või jooksuga, kus raskuse ülekanne jalalt jalale nõuab samuti mingi tasakaalu omamist, siis seal liigutakse kindlal tugipinnal. Suusatamises lisandub väga eriline olukord – iga tõukega tahetakse võimalikult hästi libisema saada.

Kasutada suusatõukest saadud hoogu ja >>

Jaanuar 2012 24

Üle 40 aasta suusatamist õpetanud Kaarel Zilmeri sõnul on suusatamine tavalisele kõnnile sarnanev tegevus, kus suusad alla pannakse ja sammule pisut libistamisoskust lisatakse.

FOTO: URMAS LUIK / „PÄRNU POSTIMEES“

L, 18. veebr Rakvere Teatris ESIETENDUS K, 22. veebr, L, 3.; N, 8.; R, 23.; L, 31. märtsil Rakvere Teatris K, 29. veebr Jõgeva kultuurikeskuses R, 2. märtsil Sadala rahvamajas K, 14. märtsil Valga kultuurikeskuses R, 16. märtsil Rapla kultuurikeskuses K, 21. märtsil Saue Kontserdisaalis Etenduste algus kell 19 Tuntud muinasloo järgi näidendiks kirjutanud jutanud ja lavastanud Toomas Suuman Nimiosas Natali Lohk

SUUSAD Pikkus K* +25 V** +15 150

170/180

165

155

180

170

160

185

175

165

190

180

170

195

185

175

200

190

180

205

190/195

185

205/210

195

190

210

195

* Klassikastiil ** Vabastiil

E, 30. jaan ja K, 7. märtsil kl 12 Endla teatris E, 6. veebr kl 13 Haapsalu kultuurikeskuses E, 20. veebr kl 13 Võru kultuurimajas K, 14. märtsil kl 13 Valga kultuurikeskuses R, 16. märtsil kl 12 Rapla kultuurikeskuses N, 29. märtsil kl 12 Ugala teatris Neil Simoni komöödia

Kooselust naistega ja ilma

Lavastaja Toomas Suuman

R, 10. veebr kl 19 Rakvere Teatris R, 17. veebr kl 19 Mustvee kultuurikeskuses E, 5. märtsil kl 19 Paide kultuurikeskuses K, 7. märtsil kl 19 Endla teatris R, 16. märtsil kl 19 Rakvere Teatris

kanda raskust ette (või uisutehnikas ka ette–kõrvale) libisevale suusale. Selliselt libisedes tuleb ka tasakaalus püsida!

Esmalt harjuta laskumist Laskumisel on kindel ja tasakaalustatud asend selline, kus üks jalg on teisest poole pöia jagu ees ja ollakse täistallal.

Keha raskus hoitakse laskumisel tavaliselt taga, kandadel, aga seetõttu viiakse käed tasakaalustamiseks ette–kõrvale.

Muidugi võiks jälgida sedagi, et iga pikemgi laskumine toimuks n-ö suletud ehk aerodünaamilises asendis, kus on võimalik väiksem õhutakistus. Kui vaja, võib hetkeliseks puhkamiseks küünarnukid reitele toetada ja nii laskumisest ka mõnu tunda.

Teine oluline moment on keha asend, mis on kas madalam või püstisem. Suusataja peab laskumisel pidevalt asendit muutma, tasakaalustamaks neid olusid, mis tahavad teda tasakaalust välja viia. On lausa igat laskumist saatev põhimõte – mida ohtlikum laskumine, seda kõrgemas asendis tuleb see läbida. Oludes, kus on hea jälg ja ohutu liuglemine, püüdke võtta võimalikult madal asend ja väljalibisemine saab tunduvalt pikem. Siin on küll omamoodi oht, sest näiteks pikas laskujaterivis libisevad tagant tulijad paremini.

Kui laskudes kipud eespool sõitjale kandadele libisema, tõuse kõrgemale (püstisemaks) ja „aja end rohkem laiali”, et õhutakistus kiirust kahandaks. Tekib siis aga tasakaalu kaotamise tunne – vii koheselt käed enam kõrvale ja püüa niimoodi rajalt väljapaiskumist vältida.

Kurvid, need kisuvad välja Laskumisega seondub ka oskuslik kurvitehnika kasutamine. Kui suusajäljed laskumisel sujuvalt ühele või teisele poole looklevad, pole muud kui end jäljes hoida ja üritada kurvides end sissepoole kallutada. Samas on rajalõike, kus jälgi pole ja tuleb ka kiiresti liikumissuunda muuta ehk kurvitehnikat kasutada. See on juba keerukam, nõuab tasakaalu, keha raskuse ülekannet suusalt suusale, aga soovituslik tegutsemine on järgmine. Esmalt kõrgeneb laskumisasend enne kurvi, käed liiguvad tasakaalustamiseks pisut kõrvale ning siis tuleb otsustavaim osa – jalgade töö. Et ühele või teisele poole pöörata, peab pöördepoolse ehk pöördesisese suusa raskusest vabastama ja kandma raskuse teisele ehk pöördevälisele suusale. Nüüd kiiresti pöördesisene suusk vajalikku suunda, raskuse ülekanne sellele ja kohe teine suusk

selle kõrvale. Sellist pööret nimetatakse astepöördeks, kus laskumiskiirus on piisavalt suur ja uue liikumissuuna saamine käib vaid läbi sellise suusalt suusale „astumise”. Kurvitehnikas ja eriti suurel kiirusel ei saa väga järsku pöörata, tavaliselt pööratakse mitme väikese järjestikuse pöördega. Mitte kohe pauh! ja täisnurkpööre.

Kui aga kiirus kahaneb ning tahetakse seda hoida või suurendada, muudetakse see astepööre uisusammpöördeks. Sellisel pöördel tegutsetakse samuti nagu astepöördel, ainult et pöördevälisel suusal olles liigutakse põlvest pisut allapoole ja siis kohe üles liikudes tõugatakse ning keharaskus kantakse pöördesse viidud suusale. Uisusammpöörete juurde võib kiiruse tõstmiseks lisada ka keppidega paaristõuke. Kas siis nii, et esmalt paaristõuge ja siis paar uisusammu ja jälle paaristõuge või tehakse paaristõuge isegi iga suusatõuke ajal.

Sõiduviisid nii paaris- kui vahelduvtõugetega Suuremat osa suusasõidust läbitakse kas paaris- või vahelduvtõugetega. Et neid kasutatakse nii klassika- kui uisutehnikas, püüdke meelde jätta järgmised soovitused.

Paaristõuke põhitõed. Et libisevate suuskade edasitõukamine on paaristõukelisel sammuta sõiduviisil peamiselt kere ja käte rammust sõltuv, siis peab iga tõuge olema hästi sooritatud. Käsi ette viies tekitatakse hea inerts ja antakse samas ka hetkeks kätele võimalus lõdvestuda. Ette liikunud käed ei tohiks küll õlavööst kõrgemale tõusta. Samas peab suusataja raskuse ette viima ja tõusma päkkadele. Üks pöid võiks teisest veerandi või poole võrra ees olla, et nii paremini tasakaalus püsida.

Sellises asendis algab paaristõuke kõige olulisem osa – kere ja käte töö.

Esmalt toimub keppide löök lumme ja tavaliselt lüüakse kepid lumme suusasaapa kõrvale. Seejärel rakendatakse tõukesse kere ja seejärel käed. Mitte mingil juhul ei tohi käsi tõuke järel taha üles loopida.

Ja veel – kui tõuke alguses liikus keharaskus ette päkkadele, siis kepitõuke lõpus vajutakse taha, kandadele, et vähendada survet suusa esiosale. Vältida tuleks paaristõuke ajal n-ö allaistet, mis suurendab survet suusale. Nüüd libisetakse seni, kuni on hoogu, aga selle vähenemisel tuleb kiiresti taas kohe käed ette viia ja uus tõuge teha.

talverõõmud

25 Jaanuar 2012

Palju kasutatakse ka sellist paaristõuget, millele lisatakse ka üks suusatõuge.

Seda n-ö paaristõukelist ühesammulist suusatamisviisi kasutatakse juhul kui kiirus pole küllaldane selleks, et saaks üksnes paaristõugetega edasi minna. Selle suusaviisi juures on kõige tähtsam, et samaaegselt käte etteviimisega toimub ka suusatõuge. Kui aga käed on ette jõudnud, toimub edasine tegevus sarnaselt paaristõukelisele sammuta suusatamisviisile.

Vahelduvatõuke põhitõed. Suusaraja profiil, lume- ja rajaolud nõuavad päris palju ka vahelduvatõukeliste sõiduviiside kasutamist. Klassikatehnika arsenalis on kõige kasutatavam vahelduvatõukeline kahesammuline suusatamisviis. Üldiselt on nendes vahelduvates kepitõugetes põhimõtted samad mis paaristõugeteski. Hoopis keerukam on suusatõugete sooritamine, sest tõugatakse vaheldumisi mõlema suusaga ja tuleb saada sujuv raskuse ülekanne suusalt suusale. Ses osas soovitan kasutada lumele asudes keppideta suusatamist (seda alguses õige kergel allamäge rajalõigul ja siis ka tasasel). Sellise harjutusega õpite tõukama ja näetetunnete, kuidas üht või teist moodi tõugates edasi libisete. Vältima peaks ka kere üles-alla liikumist.

Kui tasasel maal on suusasamm pikk ja rõhuasetus jalgadel, siis tõusule minnes sammusagedus suureneb, samm ise lüheneb ja suusatõuge siirdub enam n-ö enda alla. Hoomatav on aga käte osatähtsuse tõus. Nagu tavatsetakse öelda – ta suusatab käte najal.

Uisutehnikas liigutakse tõuke- ja hooliigutustega ette–kõrvale, libiseva suusa suunas. Enimkasutatava sõidutehnika n-ö tõusuvariandi puhul minnakse paariskepitõukega uisklema ühel poole ja siis käte hooliigutusega teisele poole. Oskuslikumad suudavad sõita ka sellist varianti, kus paaristõuge sooritatakse igal sammul. Kui aga kiirus on nii suur, et paaristõuked seda enam ei suurenda, siis lihtsalt uiseldakse suuskadel. Samas on kõigi uisutehnika variantide puhul oluline, et toimuks sujuv raskuse ülekanne suusalt suusale ja säiliks hea uisutamise tunne. Veel üks soovitus – sellest uisklemise õppimisest alustagegi ja harjutamiskohaks valige lauge allamäge rada, et oleks piisavalt kiirust ja saaks raskuse ülekande toimima. Küllap saab siis oskuste tulles sama ka tasasel maal ja tõusul harjutada.

Suusatamine on muu liikumisega võrreldes üks päris huvitav ja mitmekülgne värk, mis väärib kindlasti järeleproovimist.

KEPID Pikkus K* –30 V** –20 150

120

130

155

125

135

160

130

140

165

135

145

170

140

150

175

145

155

180

150

160

185

155

165

190

160

170

195

165

175

* Klassikastiil ** Vabastiil

”

Uisutehnika õppimist võiks alustada laugest allamäge rajast, et oleks piisavalt kiirust.

Tal v

is e lt

aa Ho p S u karge im d pakkum a ja va ised kosutamaks keh

s! ingi k i i V tell

Rege rauta suvel, tervist turguta talvel!

Talverõõm (3 päeva, 2 ööd), hind alates 65 €/inimene. Kehtib 15.01-20.02.

Paketti kuulub: majutus z 2 hommikusööki z 2 õhtusööki z 3 raviprotseduuri järgmisest valikust: lavendli vannihooldus Lisainfo info@viiking.ee või vannihooldus meresoolaga telefonil +372 449 0505 (müük) geeliravi jalgadele või 449 0500 (vastuvõtt) soe parafiinihooldus kätele Spaa Hotell Viiking rapsiravi kätele Sadama 15, 80012 Pärnu soolaravi valgusravi z saunakeskuse, basseini ja jõusaali seadmete kasutamine lahtiolekuaegadel z

Check in 14.00 Check out 12.00 Spetsiaalselt Teile mõeldes langetasime ravipaketi hinda.

Klassikaline taastusravipakett (alates 5 päevast) hinnaga alates 36 €/inimene/ööpäev (norm hind 41 €/inimene/ööpäev).

Kehtib 15.01-26.02.

Pakett kehtib vabade kohtade olemasolul.

Need ja muud parimad pakkumised leiad meie kodulehelt www.viiking.ee

Sinu südame SPAA

köök

Jaanuar 2012 26

Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilm Sille Varblane 60pluss@ajaleht.ee

H

ea võimalus üheaegselt nii säästlikult kui ka tervislikult toituda on rohkelt kodumaiseid köögivilju kasutades. Kasu on kahepoolne – nii tervisele kui ka rahakotile, sest näiteks kapsas on odav ja samas kasulik köögivili.

Kapsa tähtsus toitumisfüsioloogias seisneb esmajoones tema seedimist reguleerivas toimes. Valge peakapsas sisaldab rikkalikult ballastaineid, mis soodustavad soolte peristaltikat. Kapsast saab inimorganism vajalikke mineraalaineid ja vitamiine. Kõrge C-vitamiini sisaldus (30–50 mg %) s.o umbes sama palju kui sidrun või apelsin (40 mg %), kuid kaks korda rohkem kui tomat, kuus korda enam kui porgand ja seitse korda rohkem kui õun, see teeb kapsa kartuli kõrval meie teiseks põhiliseks C-vitamiiniga varustajaks. Täiskasvanud inimese C-vitamiini vajaduse rahuldab sügisel 150–200 g toorkapsast päevas.

Punases peakapsas, lill- ja rooskapsas on C-vitamiini veelgi rohkem. Toitumise seisukohalt on tähtis, et ka kevadeks säilitab valge peakapsas peaaegu 30 mg % askorbiinhapet, enamiku köögiviljadega võrreldes on seda suhteliselt palju. Kapsa toiduks valmistamisel osa C-vitamiinist hävib kuumuse ja õhuhapniku toimel: hautamisel ja keetmisel 50–70%, aurutamisel 33%, on kirjutanud juba ammu doktor Harri Jänes.

Kapsastes on ka B-rühma vitamiine, Kja E-vitamiini. Eriti C-vitamiinirikkad on valge peakapsa säilitussordid, ka hapukapsas säilib C-vitamiin pikka aega. Madal süsivesikute, samal ajal aga kõrge mineraalainete ja vitamiinide sisaldus teeb kapsa väga kohaseks suhkruhaigete toidus.

Värske kapsa mahlas leiduva U-vitamiini tõttu, mis soodustab haavandite

www.pajumae.ee

Mitmete kokaraamatute autor ja rõõmuga köögis toimetav pereema Sille Varblane tutvustab lihtsaid ja nutikaid võimalusi toidulaua mitmekesistamiseks ja tervislikumaks muutmiseks. Kirjutatu aluseks on Tervise Arengu Instituudi toitumispõhimõtted.

Vaata retsepte ja loe lisaks: toidupildid. blogspot.com

paranemist, soovitavad meedikud seda regulaarselt juua mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandite puhul. Kapsa spetsiifiline kibe maitse on tingitud selles sisalduvaist sinepiõlidest.

Lisaks vanale heale tuttavale valgele peakapsale soovitan proovida ka teisi kapsaliike. Punast peakapsast võiks kasutada toorsalatis lisaks valgele peakapsale, saame kauni erksa lisandi. Kehvade hammaste puhul võib kasutada toorsalatite tegemiseks pehmelehelist hiina kapsast.

Seda võib kombineerida nii punase kapsa kui ka tomati, paprika, kurgiga või riivitud porgandiga vm.

Kui ei jõua või ei taha kapsa hakkimisega vaeva näha, leiab külmutatud köögiviljade letist pakendatult külmutatud lillkapsast ja brokolit, mida ei tasu peljata, sest külmutamisel säilivad kasulikud ained hästi. Külmutatud köögiviljad tuleks külmununa panna vähesesse vette ja keeta kiiresti pehmeks. Nii lillkapsas kui brokoli on väga maitsvad ja sobivad hästi praelisandiks.

Kes julgeb katsetada kauneid väikseid rooskapsaid, mis on väga atraktiivsed, peab arvestama veidi mõrkja maitsega,

mis on tingitud kapsas sisalduvatest ainetest.

Rooskapsast toiduks tarvitada on kasulik igas eas ja alati, kuid suuremat tähelepanu võiks sellele pöörata teatud haiguste korral. Rooskapsas on soovitatav gastriidi, mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandi, aeglase ainevahetuse, suhkurtõve, jämesoolepõletiku, kurguhaiguste, tuberkuloosi, pahaloomuliste kasvajate korral. Teadlased on avastanud rooskapsast indooliks nimetatud ainet, mis pidavat olema eriti oluline pahaloomuliste kasvajate ja ainevahetushaiguste ravis. Rooskapsa söömine on eriti soovitatav vanemas eas seedimise korrastajana (parandab seedetrakti motoorikat, seega sobib kõhukinnisuse korral), mürk- ja jääkainete ning üleliigse kolesterooliväljutajana verest. Rooskapsa head omadused ja suur kiudainete sisaldus teeb sellest ühe parema veresoonte lupjumisvastase vahendi.

Rooskapsast leiab mitmetest külmutatud köögiviljasegudest.

27 Jaanuar 2012

a nõela pistmata

FOTO : SXC.H U

Mitmekülgne kapsas • Kapsahautis • Hautatud kapsad • Supid • Vormitoidud • Ühepajatoidud • Kapsakotletid • Kapsašnitsel • Pirukatäidised • Toorsalatina

TOORSALATIKS Kapsas, õun, apelsin, rosinad Kapsas, kurk, Kapsas, porgand Kapsas, pirn Kapsas, peet, porgand Kapsas, porgand, õun Kapsas, porgand, apelsin Kapsas, konservananass Kapsas, mugulsibul Kapsas, mugulsibul, õun Kapsas, porru, õun Toorsalatitele lisada soovi järgi veidi õli või hapukoort.

Ka pikkpoisi tainasse tasub lisada julgelt köögivilju, proovida võib ka kapsa lisamist. Taigna saab valmistada kogusest isegi pool hakkliha ja teine pool hautatud kapsast kokku segades. Kuigi sel juhul võiks välimuse järgi arvata, et pikkpoiss sisaldab rohkelt sibulat, on sinna peidetud palju kapsast, mis ühest küljest aitab väiksemate rahaliste võimaluste korral paljundada toitu ja teisest küljest lisab sellele roale tervislikkust ja eluks nii vajalikke köögivilju. Kui aga sööja ei arva sibulast kuigi hästi ja suhtub umbusuga köögiviljade lisamisse, siis tasuks kapsas pärast hautamist purustada köögikombainis väikesteks tükkideks või enne hautamist hakkida imepeeneks, siis jääb kõik ühtlaseks hakklihaseguks ja pole võimalik vaatluse põhjal midagi kahtlustada ja ka maitsest ei oskaks arvata, et seal kapsas sees on.

KEETMINE Paljud kapsaliigid ja teisendid sisaldavad lisaks eeterlikele õlidele ka väävliühendeid, mis kaane all keetes eralduvad väävelvesinikuna. Need võivad anda toidule ebameeldiva maitse. Seepärast on õigem keeta kapsast esialgu kaaneta, hiljem väiksemas kuumuses kaane all.

KAPSATOIDUD Kapsašnitsel Kapsašnitslite tegemise algus on sarnane kapsarullide tegemisele, ainult kapsas ei pea olema terve, võib olla ka poolik või veel väiksem ning lehed võivad olla ka katki.

Keedetud kapsalehed sättida šnitsli kujuliseks, panna paar lehte üksteise peale või suurem leht välimiseks ja sisse väiksemaid lehetükke, vahele raputada veidi soola, võib ka pipart lisada, keerata kokku, otsi ei pea sisse keerama. Soovi korral võib mitte piisavalt pehmeks keenud lehti ka veidi lihahaamriga tampida ja rootsud võib samuti õhemaks lõigata.

Selline kapsašnitsel kasta soolaga maitsestatud lahtiklopitud munasse, millesse on lisatud veidi vett. Seejärel kasta riivsaiasse. Šnitslid panna õliga määritud kuumale pannile ahju või küpsetada pliidipannil.

Ahjus küpsetades saab hakkama tunduvalt vähesema õliga. Küpsetada mõlemalt poolt pruunikaks. Lisandiks sobivad hästi tomatid. Maitsev ja tervislik kerge eine!

Kapsapannkoogid Selle toidu sööjaid võib üllatada, et kuigi pannkookide põhikoostisaine on kapsas, jääb kapsa maitse peaaegu tuvastamata.

• 400 g kapsast • 1 muna • 2 tl riivsaia • 1 dl vett • 1 dl jahu • Soola Kapsas riivida ja hautada 1 dl veega hästi pehmeks, siis püreestada, lisada sool, muna, riivsai. Praadida kuumal õlisel pannil väiksed koogid.

Lisandiks sobib hapukoor.

Kapsakotletid • 0,5 kg kapsast • 2 muna • 3 sl jahu • 1,5 tl soola • Musta jahvatatud pipart Kapsas hakkida ribadeks, hautada vähese veega pehmeks. Munad vahustada kergelt läbi.

Hautatud kuumad kapsad segada ilma vedelikuta munavahu sekka, lisada jahu, pipar, segada läbi ja tõsta kuumale õlisele pannile lusikatäied. Küpsetada mõlemalt poolt kuldpruuniks.

Lisandiks sobib hapukoor.

FOTOD: TOIDUPILDID.BLOGSPOT .COM

KAPSAS

RA N N A ROOTS I U U S TOOT E SAR I E H E S I S A L DAB 100 % LI HA Kauaoodatud Rannarootsi tootesari EHE on kohal!

Esimest korda Eestis sisaldab Rannarootsi tootesari EHE 100% liha. Mõnus kõhutäis tervele perele!

vana foto

Jaanuar 2012 28

Ajal, mil su

said jõudu o Tõnis Möldre endine Otepää poiss

N

äha on pioneerilehe Säde Otepää keskkooli kirjasaatja fotoaparaadiga Smena võetud pildikesi tollasest suusaelust. Pildid tulid välja sahtli süvakihist. Säde andis nagu pärisleht kaastöölisele ka bumaaga (asjamehe tõend paberil), kui huumoriga võtta, nagu piltniku hulga hilisem koolivend Mart Juur võiks öelda. Mis seal nakkust imestada, Mardi ema, väga austatud Ilme Iisma, oli ka siinse piltniku Vastse-Otepää algkooli juht ja õpetaja. Aga bumaaga tegi ka väikese mehe tähtsaks, mis sest et Smenaga.

Esimene Vene aparaat oli muidugi FED, nii selle nime kirjutati, sest Felix Edmundovitš Džerzinski ise juhatas alaealiste kotipoiste kolooniat, kus seda Ameerika Leica pealt maha viksitud 35mm fotokaamerat tegema asuti. Aga seda hinda maksma kolhoosniku palk ei küündinud. Ühel aastal veel algkoolipoisina kandsin aastapalga kotisopsuna seljas koju.

Kui pilditegija end rahuldava tööga näidanud oli, premeeris hindamatu keskkoolidirektor tema tööd koolile ostetud tollal viimase sõnana valminud täiusliku Kiievi

(no mis teha, jälle täpne Contaxi mudel) kaamera poisinaaskli kätte usaldamisega.

Eks need pildid seisavad kooli ajaloo arhiivis, mida direktor, mullu manala teele läinud Heino Mägi, sipelga usinusega looma oli asunud.

Ega vanarahvas eksi − nii nagu ei ole kingsepal enesel kunagi õiget kinga, nii pole minul oma piltegi.

Tuleb läbi ajada sahtlipõhja jääkidega, mida vaene koolipoiss omal ajal ei täinud ära visata. Vabandan vaatajate ees kvaliteedi pärast, kahekordse (matemaatika- ja foto-) õpetaja August Unduski ees, kellega veetsime palju mulle õpetlikke öid kooli fotopimikus, mil tema kaasa, meie bioloogiaõpetaja Linda esimest last oodates Otepäält ära oli.

Aga eriti armutu hinnangu andis mõnele mu pildile jälle kadunud foto- ja filmimees Anton Mutt, kui need olid lohakalt viimistletud või ääristamata. Antoša hinnangu järel taipasin, et ainult visa tööga tuleb tunnustus ja meelerahu.

A

eg siiski lepitab, minust päevapiltnikku ei saanud, aga südant soojendavad vanad jääkpildid ikkagi.

Nendel vähestel säilinutel näeme mõlemat suusamäge ja tollal valminud Apteekrimäe suusahüppetorni (alumisel vasakpoolsel pildil), millel parasjagu sarikakuusk üleval, ja noori suusalendureid.

Isegi sai võimlemistunnis, küll sageli kukkudes, sealt alla vuhisetud. Mäletan, kuis sai oodatud tunnieelsel ööl, et läheks

TELLI NÜÜD AINUS EESTI KÄSITÖÖAJAKIRI ja võida endale iga käsitööhuvilise unistuste kaaslane.

Käsitöö tellijate vahel läheb loosi eksklusiivne must iludus -

Singeri juubelimasin

Juubelimudel SINGER 160™ 24 erinevat ja lihtsalt seadistatavat pistet – vali ühe nupulevajutusega.

Täisautomaatne 1-etapiline nööpaugu õmblus, lihtne ja arusaadav niidistus koos automaatse nõela niidistajaga, suur õmbluspind, 3 LED valgustit, pressjala sensor, tugev metallkorpus, vabavars, tolmukate.

Auhinna väärtus ~450€.

Käsitöö ilmub 4 korda aastas (KEVAD veebruaris, SUVI mais, SÜGIS augustis, TALV novembris).

KÄSITÖÖ aastatellimus

vaid 16 € (4 numbrit).

Võit kaanehinnast

17%!

Tellida saad: www.ajakirjad24.ee, telefonil 666 2233 või tellimine@kirjastus.ee. Lisainfot vaata: www.ajakirjad24.ee. Kampaania kestab 4. märtsini 2012.

vana v ana ffoto o

29 Jaanuar 2012

uusatajad

drakaraskist

K

Ăľige kuulsam otepäälane minu ajast alates on kindlasti Agnes Adamson (vasakpoolsel lehekĂźljel pruunil fotol), keda me kĂľik vaatasime suure austusega slaalomis ja kiirlaskumises Väiksel Munamäel. Ei mäleta kahjuks peast, mitmes Aki, nii teda hßßti, Eestis aastatel 1957−1959 vĂľis olla. Aga esimeseks kuulsaks emaks pean teda umbes Calgary talimängudest alates, kui tema armas poja Allar Levandi hakkas mehetegudeni jĂľudma.

Nii ilusaid mälestusi elustavad need sahtlipþhja pildid.

a Kßll oleks kena, kui need elustaksid ka uue ajakirja lugejate meeles kauneid mälestusi. Eriline palve oleks sellega seoses Postimehe mþnele sulemehele. Pidurdage oma indu teemal kas Veerpalu ikka valetas vþi mitte.

Endise otepäälasena ja tänuliku spordinautijana soovitan neil kßll tuulata natuke oma sahtlipþhjas, et leida leegitsevale þilsale hingele pidet. Mingi austus peab meil ikka oma sangarite vastu olema! Nii rahva arvamusi kajastavas „Õnne 13� Üeldakse.

K

angelaste ßle lihtsalt ei mþisteta kohut. Piinlikke juhtumeid ei pea alati häälekalt kuulutama, kasvatatud inimene elab need vaikides ßle.

Nii arvab ka rahvas. Spordiärimeeste dopinguasjade telgitaguseid on raske murda, aga sellega saaks just ajakirjandus sportlasi aidata. Vaimu- ja teadustÜÜ vþidab ßkskord ikkagi räpase rahavþimu, kuid see vþtab praegust finantskriisi jälgides veel palju aega ja veel mitmedki sportlased vþivad kßßnikutest ärimeeste läbi pþrmu langeda.

Need pildid on tehtud veel siis, kui eesti suusatajad kasvasid ßles odrakaraski ja kartulipudruga, muid aineid, nagu tee magusaks saamiseks sahariini, saadi aga juba siis seljakaupmeestelt ehk spekulantidelt, nagu tollal Üeldi. Meie päevil, eriti internetistumisega on isegi sport rahaks tehtud. Kriisi pþhjustajate jälile jþudmise kohta Üeldakse, et pßßa sa tuult väljal, aga kþike saadakse, kui tahetakse.

&&#Ĺ‹(ĂŠĂŠ Ĺ‹ -.#Ĺ‹ #(

Ä Ä‚ĆŤ*1) .%0ĆŤ2 % ƍĂąċĆĀƍĺ

Ĺ‹% / Ĺ‹* & Ĺ‹%#(!#' Ĺ‹ /&&

<<-. (( -.Ĺ&#x2039; ,ÂŽÂŽ'- Ĺ&#x2039; #- #(#! Ĺ&#x2039;' "/% Ĺ&#x2039;% ( %).#Ä&#x152; "# % ( &&# Ĺ&#x2039;- Ä&#x2020;Ĺ?333Ä&#x2039; & '%.& Ä&#x201A;Ä&#x2026;Ä&#x2039;!!Ä&#x2026;Ĺ&#x2039;

Ä&#x192;Ä&#x20AC;Ĺ&#x152;

FOTOD: TĂ&#x2022;NIS MĂ&#x2013;LDR E

ometi ilm sulale, mis suusataldu mätsiks, siis oleks saanud lennata loppadi-loppadi nagu Vþidu väljaku tuvi.

Suusatama Ăľhutas ka pildil oma jĂľulisel sammul klassijuhataja Rolain Laante (vasakpoolsel lehekĂźljel Ăźlemisel pildil), kes pidi Laskurkorpuses Raimond Valgre ansamblis sel ajal pilli mängima, kui oli aeg ja tahtmine Ăźlikoolis käia. Ta saabus elukogenud värske ĂźlikoolilĂľpetajana meile vene keelt Ăľpetama. Tema mulle suusatamist peale ei pressinud, aga 10. klassi sĂźgisel kolhoosis olles tuupis mulle selgeks Valgre â&#x20AC;&#x17E;Narva neiukesedâ&#x20AC;?.

Laante on Viljandi poiss ja kodulinnas pensionipþlve pidades tÜÜtas veel kuulsas Gagarini sovhoosis spordiorganisaatorina ja karjalaudas traktoriga koristustÜÜd tehes. Alles hiljuti nägin teda ratta sadulas jälle linnast välja uhamas. Vaat, mida annab sport!

).#Ĺ&#x2039;'ÂŽÂŽ / Ä&#x2020; ĂžÄ Ĺ&#x2021;ĂźÄ&#x201A;Ĺ&#x2021;ĂťÄ&#x201A;Ĺ&#x2039; '

-.#Ĺ&#x2039; #( Ĺ&#x2039;)(Ĺ&#x2039; -.#Ĺ&#x2039; 0 (#'Ĺ&#x2039;( #-. $ %#,#Ä&#x2026;Ĺ&#x2039;'#-Ĺ&#x2039; #&'/ Ĺ&#x2039;$/ Ĺ&#x2039; -. -.Ĺ&#x2039;ĂťÄ&#x192;ßÞÄ&#x201E;Ĺ&#x2039; -.#Ĺ&#x2039; #( Ĺ&#x2039;%<-#.& Ĺ&#x2039;%ÂŽ#% Ä&#x2026;Ĺ&#x2039; '#-Ĺ&#x2039;( #- Ĺ&#x2039; &/-Ĺ&#x2039;)&/&#( Ä&#x2020;Ĺ&#x2039; ,' -./-Ä&#x2026;Ĺ&#x2039;& *- Ä&#x2026;Ĺ&#x2039;* , %)( Ä&#x2026;Ĺ&#x2039; .  -/". Ä&#x2026;Ĺ&#x2039;. ,0#-Ĺ&#x2039;$*'Ä&#x201E;Ĺ&#x2039; -.#Ĺ&#x2039; #( Ĺ&#x2039;)(Ĺ&#x2039;( !/Ĺ&#x2039; /- & /-0<<,( Ĺ&#x2039;-ÂŽ , (( Ä&#x2026;Ĺ&#x2039; % -Ĺ&#x2039;)-% Ĺ&#x2039; ( Ĺ&#x2039;% -/&#%%/Ĺ&#x2039; (ÂŽ/Ĺ&#x2039;(#(!Ĺ&#x2039;% && ! Ĺ&#x2039; #Ĺ&#x2039;" %% Ĺ&#x2039; %/( !#Ĺ&#x2039;#! 0Ä&#x201E;

. & )(#&Ĺ&#x2039;Ä&#x2021;Ä&#x2021;Ä&#x2021;ĆŤÄ&#x201A;Ä&#x201A;Ä&#x192;Ä&#x192;Ĺ&#x2039;0ÂŽ# - Ĺ&#x2039; Ä&#x161;%#,#Ĺ&#x2039;0!((%)%*!ÄŽ'%.& /01/Ä&#x2039;!!

%%/'#( Ĺ&#x2039;% ".# Ĺ&#x2039;%/(#Ĺ&#x2039;ĂźÄ&#x192;Ä&#x201E;úßÄ&#x201E;ßúÝßÄ&#x201E; &&#(( -Ĺ&#x2039;$ Ĺ&#x2039; ,$/' &Ĺ&#x2039; & 0 Ĺ&#x2039;. &&#$ Ĺ&#x2039;- 0 Ĺ&#x2039;%#(!#./- Ĺ&#x2039;%<.. Ĺ&#x2039; & . -Ĺ&#x2039;ĂťÄ&#x201E;Ĺ&#x2039;0 ,/ ,#-. $ %#,$ Ĺ&#x2039; #,$ -./- -.Ĺ&#x2039; %,#Ĺ&#x2039;ßý Ĺ&#x2039;ĢÄ&#x20AC;Ä&#x201E;Ĺ&#x2039;%),,/-ÄŁĹ&#x2039;.  *< 0#.#Ĺ&#x2039;Ä&#x192;Ä&#x201E;ýúÄ&#x203A;ĂťÄ Ä&#x201E;úúÄ&#x201E;Ĺ&#x2039; /$ &Ĺ&#x2039; & 0 . & Ĺ&#x2039;. &&#$ . & Ĺ&#x2039;- ' Ĺ&#x2039;%#(!#./- Ĺ&#x2039;*)-.#! Ä&#x201E; - 6 ( & . * 4 5 7 ­ ­ 3 5

siit ja sealt

Jaanuar 2012 30

Muuseum kogub vana pulmakraami Viljandi muuseum kogub Viljandimaal peetud pulmade ja nende korraldamisega seotud esemeid ja mälestusi. Kokkukorjatu põhjal koostatakse kevadel näitus.

Näituse eesmärk on kajastada pulmi läbi aastate ja eksponeerida nendega seotud esemeid. Oodatud on pruudi ja peigmehe rõivad, ehted, pulmakutsed ja -lehed, fotod ja muud salvestised. Eriti pakuvad huvi pulmaülikonnad, -kingad ja -kingitused. Soovi korral tagastatakse esemed pärast näituse lõppu omanikele.

Pulmameenutusi oodatakse nii pruudi, peigmehe kui külalise vaatenurgast. Pole tähtis kirjeldada kogu pulma, valida võib ka mõne huvitava või humoo-

11 513 2012. aasta 1. jaanuari seisuga elab Lääne-Virumaal 64 613 inimest, Rakvere linnas on elanikke 16 801.

65aastaseid ja vanemaid on maakonnas 11 513.

6545 2012. aasta 1. jaanuari seisuga elab Valgamaal 33 299 inimest, Valga linnas on elanikke 13 852. 65aastaseid ja

rika seiga. Mälestused võiksid olla seotud kihluse, laulatuse, pulmakommete, -kingituste, -reisi või mõne muu sellise sündmusega. „Tegelikult pakub meile huvi kõik selle temaatikaga seonduv alates pulmalehtedest ja lõpetades kingitustega,” lisas Järvekülg. „Pulmad peegeldavad kindlasti ajastu märke ning meil on plaanis käsile võtta periood läbi saja aasta.”

Neil, kel on pakkuda pulmadega seotud esemeid, pildimaterjali või kirjutisi, palutakse muuseumiga ühendust võtta telefonidel 433 3316 või 433 3664 või kirjutada e-posti aadressil: liina.jarvekylg@ muuseum.viljandimaa.ee ja ebe.arros@ muuseum.viljandimaa.ee

vanemaid elanikke on maakonnas 6545, Valgas 2762.

8750 Pärnu linna elanike arv on 2012. aasta 1. jaanuari seisuga 42 435. 65aastaseid ja vanemaid elanikke on Pärnus 8750.

10 078 Viljandimaal elab 2012. aasta 1. jaanuari seisuga

52 100 inimest, neist maakonnakeskuses Viljandis 19 107. 65aastaseid ja vanemaid elanikke on Viljandimaal 10 078, Viljandis on see arv 3757.

6256 Järvamaal on 1. jaanuari seisuga 33 821 elanikku. Paides elab 8868 inimest. 65aastaseid ja vanemaid on maakonnas 6256.

Allikad: maa- ja linnavalitsused

Vana foto kui tänukingitus Tänapäeval pole enam kombeks ja on isegi keelatud oma arstile kingitusi teha, kuid veel mõni aeg tagasi oli see täiesti tavapärane viisakus. Näiteks kinkisid tänulikud patsiendid Erna ja Richard Teras oma abistajale endi pulmafoto, mis tehtud 1940. aastal korporatsioon Rotalia Tallinna konvendi vapisaalis.

Foto saatnud Viive Mäeots (70) kirjutab: „Nägin teie uut ajakirja, kus olid minevikupildid. Olen töötanud terve elu meditsiiniõena, peaaegu 50 aastat.

Kunagi kinkis üks vana patsiendipaar tänutäheks kirjaploki kaanele kinnitatud pulmapildi. Palun lisage ka see foto oma ajakirja albumisse. Oleks kahju, kui see jääks niisama kuhugi mälestuste alla.”

Foto valgustab üsna mitmel moel vanu ja osaliselt praegugi käibel olevaid korporatsioonide pulmatraditsioone. Näiteks oli akadeemiliselt organiseerunutel tollal kombeks pulmapidu tähistada just korporatsiooni ruumides. See oli tihtilugu odavaim ja mugavaim variant. Seetõttu tehti ka pruutpaari ametlik pulmafoto seal. Peigmees kandis oma organisatsiooni värve, kuid see polnud alati kohustuslik. Kui oli n-ö värvipulm, oli organiseerunud külalistest kena ka ise värve ehk linti ja teklit kanda. Kui pruuti peeti selle vääriliseks, kingiti talle abikaasa organisatsiooni lai värvilint, mis enamasti kinnitati tema kimbu külge. Need kaks tava on mitmetes akadeemilistes organisatsioonides käibel tänaseni. Korp! Rotalia liikmeskonnas kuulub liikme abiellumise juurde veel tänapäevalgi rapiiride ehk mõõkadega auvalve – tseremoonia lõppedes moodustatakse mõõkadega väravad, mille alt pruutpaar läbi läheb. Ajaloost on teada juhtumeid, kus organisatsioonides kasutati rapiire pulmapeol ka tordi lõikamiseks. Kõik traditsioonid olid mõeldud pruutpaarile õnne toomiseks ja näitamaks, et pruut on akadeemilisse perre vastu võetud.

Korporatsioon Rotalia vilistlane Richard Teras suri 2001. aastal.

ristsõna

31 Jaanuar 2012

HEA LUGEJA! Ootame sedakorda ka ristsõnavastuseid.

Vastanute vahel loosime välja kaks auhinda: • Kirjastuselt Varrak Reet Pooli raamat „Treeni terviseks koos minuga”; sellest eakatele mõeldud koduvõimlemise käsiraamatust oli juttu ajakirja 60+ esimeses numbris oktoobris 2011.

260 lk, kõva köide, loe lähemalt: www.varrak.ee • MTÜ Loodusajakiri pani välja vastajale 6 numbrit ühe kodumaise loodusajakirja tellimust. Valida võite ühe neljast ajakirjast: Eesti Loodus, Horisont, Loodusesõber või Eesti Mets.

Pensionärid saavad ajakirju ka soodsamalt tellida, loe lähemalt: www.loodusajakiri.ee Vastuseid ootame hiljemalt 20. veebruariks toimetuse e-aadressil: 60pluss@ajaleht.ee või posti teel aadressil: Ajakiri 60+, Tartu t 8, 71020 Viljandi. Palun märkige lisaks ristsõnavastusele oma kontaktandmed, et saaksime loosiõnne korral teiega ühendust võtta. Samuti kirjutage, missugune lugu teile selles numbris kõige rohkem meeldis või mis teemal sooviksite järgmisel korral lugeda. EDUKAT NUPUTAMIST!

lootus

Abiks võitluses raske haigusega avastatakse üha uusi usaldusväärseid vahendeid Originaalartikli autor Toma ALEKSĖJŪNAITĖ (Leedu)

Patsiendi lugu Ligi veerand sajandit on Šakiai (Leedu) elaniku Birutė Poderienė (66 a) kaaslaseks olnud pahaloomuline haigus. Kord see ägeneb, siis jälle taandub. Selle ajaga on naine õppinud vastu pidama. „Vähkkasvaja ei suutnud mind tappa tänu sellele, et ma alati uskusin, et jään ellu,” arvab Birutė.

Vähidiagnoos, mis varem kõlas patsiendile kohtuotsusena, on nüüd sageli uue tee alguseks. Oluline on alustada haiguse ravi nii kiiresti kui võimalik. Nii arvab 1987. aastal rinnavähki haigestunud Poderienė.

Kui uuringutel leiti naise rinnas mügarik, mis osutus teise staadiumi vähiks, rahustas tollal vaid 43aastane naine ennast: „Pole midagi, ma elan selle üle”, kuigi teadis, et ei vaja ainult operatsiooni, vaid ka spetsiaalset vähiravi.

Birutė pidas kõigele vastu, kuid kolme aasta pärast haigus ägenes. Poderienė luud hakkasid valutama, eriti valusad olid jalad ja selg. „Midagi on valesti,” käis teel Kaunase kliinikusse südamest läbi. Kõige rohkem tahtis naine teada, miks ravimid ei aita valude vastu.

Selgus valude põhjus – metastaasid luustikus. Keemiaravile järgnes kiiritusravi.

Naine ei andnud alla, proovis erinevaid võimalusi haiguse taaspuhkemise vältimiseks.

Uus toidulisand AngioCell Plus Sel ajal sai ta teada Leedus müügile ilmunud uuest toidulisandist – haikõhre vedelekstraktist AngioCell Plus.

Birutė hakkas seda kasutama ja on ekstrakti vaheaegadega tarbinud ligi üksteist aastat.

Poderienė arvates on sellest preparaadist olnud suur abi tema pikaajalises võitluses vähktõvega. Tekkinud on rohkem jõudu ja energiat ning naine on veendunud, et vähenesid liigesevaludki, mis võimaldas korduvalt edasi lükata puusaliigese asendamise operatsiooni. „Tänapäeva meditsiin, lootus ja usk – need on minu põhirelvad. Ma ei tea, kas ilma AngioCell Plusita oleksin tänaseni elanud,” arutleb naine.

Juba mõnda aega on Poderienė olnud rahulik. Kuigi hiljem ilmusid väikesed struktuurid teises rinnas, ei olnud need pahaloomulised. Onkoloogid soovitasid need eemaldada, nii et kaks aastat tagasi pidi Birutė minema operatsioonile.

Sel talvel haigus ägenes taas – peas hakkas moodustuma kaks haiguskollet, nii et tuli määrata kiiritusravi. „Aga ma ei oska haliseda. Mulle meeldib unistada tulevikust,” ütleb naine.

Birute on harjunud kõike positiivselt nägema. Ta ootab rõõmuga kevadet, et saaks juba oma aias toimetada ning vähem haigusele mõelda. Elurõõmsana hoiab teda teadmine, et teda vajavad ja toetavad lähedased tema ümber.

Spetsialisti arvamus Võitluses vähiga on tähtis koos tavapäraste ravimeetoditega (operatsioon, keemiaravi, kiiritusravi) rakendada alternatiivseid meetodeid.

Seega otsivad vähivastase võitlusega seotud teadlased üha enam looduses esinevaid mõjuaineid. Üks neist on haikõhre vedelekstrakt, mis blokeerib kasvaja kasvu ja metastaase soodustavaid protsesse. „Haikõhre ekstrakti võib patsientidel kasutada täiendava ravivahendina, eriti kui on kõrge retsidiivi risk,” räägib Leedu Terviseteaduste Ülikooli Onkoloogiahaigla palliatiivonkoloogia osakonna juhataja D. Skorupskienė.

Haikõhre vedelekstraktis on palju bioloogiliselt rikkaid aktiivseid aineid, mis takistavad angiogeneesi – kasvaja levimist kasvaja vormis, mille puhul tekivad uued väikesed veresooned, mis pakivad selle kui ämblikuvõrku. Nende kaudu saab kasvaja toitaineid, mis soodustab tema levimist. „Kui saame selle protsessi peatada, siis pahaloomuline kasvaja kaob ja inimene saab terveks,” selgitab doktor Skorupskienė.

Toidulisandil AngioCell Plus on angiogeneesi takistav toime.

Bostoni (USA) Ülikooli teadlane, rakubioloogia ja lastekirurgia professor Juuda Folkman avaldas 1971. aastal hüpoteesi, et angiogeneesi pärssimine võib tõhusalt peatada vähi leviku.

Teadlased ei tunne asjata huvi haikõhre vastu. See on veresoonteta materjal, mis sisaldab bioloogiliselt aktiivseid materjale, mis pärsivad veresoonte arengut.

Haikõhrest valmistatud tooteid kasutatakse laialdaselt mitte ainult vähi, vaid ka muude haiguste, nagu reumatoidartriidi, sclerosis multiplex’i või psoriaasi lisaravis.

Meedikud väidavad, et vähiravis on tähtsad nii tavalised kui ka alternatiivsed ravimeetodid.

Vähki

haigestumine Leedus üha kasvab. Pahaloomulised kasvajad on surma põhjuste seas teisel kohal. Igal aastal sureb riigis vähki kaheksa tuhat inimest.

Mehed kannatavad Leedus sageli eesnäärmevähi, kopsu-, naha-, põie-, neeru- ja maovähi all ning naised rinna-, naha-, emaka-, emakakaela- ja käärsoolevähi all.

Prognoositakse, et aastatel 2015–2020 saab onkoloogilistest haigustest kõige sagedasem surma põhjus.

Eestis

haigestub pahaloomulistesse kasvajatesse üle 6000 inimese aastas. haigestuvad Eestis praegu kõige sagedamini eesnäärme- ja kopsuvähki, naised rinna- ja nahavähki.

Mehed

D. Skorupskiené: “Mul on patsiente, kellel diagnoositi kümme aastat tagasi neljanda staadiumi vähk.

Nad on endiselt elus.”

On teada, et haikõhre vedelekstrakti aktiivsus on isegi üle kümne korra suurem kui haikõhrepulbril.

Ekstrakti kasutamisel suureneb organismi vastupanuvõime, eriti spetsiifiliste vähivastaste ravide määramisel nagu kemoteraapia ja kiiritusravi.

Võitlus vähiga on keeruline protsess, mis eeldab nii meditsiinilisi kui patsiendi pingutusi. Ainult üheskoos suudame pahaloomulisest kasvajast jagu saada ja tagada patsiendile elukvaliteedi. Vahel õnnestub see salakaval haigus peatada rohkem kui üheks aastaks. „Mul on patsiente, kellel diagnoositi kümme aastat tagasi neljanda staadiumi vähk. See tähendab, et vähk on levinud. Kuid nad elavad endiselt ja on võimelised töötama,” rõõmustab doktor Skorupskienė.

Loodus aitab: vähile suudavad vastu panna inimesed, kes jäävad optimistlikuks ega anna alla.

AngioCell Plus on saada Eestis apteekides.

Info tel 5551 3134, www.taulapharma.ee.

REKLAAMLUGU