Ajakiri 60+ nr 2/2013

AJAKIRI ELUKOGENUD INIMESELE NR 2/2013 (8) VEEBRUAR

ISSN 2228-1592

Arvuti säästab eaka raha ja toob terve maailma koju kätte.

Infarkt ei tähenda kaugeltki alati seda, et elu on lõppenud. Ülekoormus tekitab kannale luise noka ehk kukekannuse.

Tugitoolisport. Psühholoogi nõuanne.

Rahvuslikud ampsud. Hinnalise rõiva puhastamine.

teema

Veebruar 2013 2

Mis on pandud reipuse retsepti sisse?

T

ean inimesi, kes on saanud kerge šoki sellest, kui mõni sünnipäevale kutsutud külaline on kingitusele lisanud õnnitluskaardi, kus on suurelt ja kuldselt kirjas 40. „Kas tõesti juba nii vana?” ei suuda oma east heitunu tõsiasjaga leppida.

Kui küsida kümne aasta võrra vanemaks saanud mehelt, kuidas ta end „kõrges” eas tunneb, siis kõlab juba rõõmsam vastus: „Hingelt ikka 19aastasena!”

Mille järgi siis ära tunda, kes on vana, kes mitte?

Minu tark vanamamma, kelle koolitee ajaloo, saatuse ja eluraskuste tõttu kuigi pikaks ei kujunenud, arvas, et vana on inimene siis, kui ta enam ei unista. Kui unistustest on saanud üksnes mälestused, pole enam pikka pidu, oli ta kindel.

Tänases ajakirjanumbris annab psühholoog Riina Luik hea vastuse küsimusele, millest võiks seenior unistada. Kui oleme tööga hõivatud, siis tihtipeale unistame – kui meil oleks veidigi vaba aega, küll siis läheks kalale või oh, ma hakkan alles siis kuduma, kui pensionile jään. Tehkegi siis kõiki neid asju, mille jaoks teil varem aega polnud! Nüüd saate lõpuks ometi aega priilt ja oma äranägemise järgi iseendale ja oma lähedastele pühendada, leiab psühholoog.

A

jakirjanik Tiit Reinberg toob lugejani vahva 65aastase Paide proua Liina Teinbergi loo, kuidas ta läks eakatele mõeldud tasuta arvutikursustele värisevate kätega, sest hirm targa ja kallihinnalise masina ees oli väga suur. Nüüd on vanaprouast kolme aastaga paras häkker ehk viisakamalt öeldes arvutiasjatundja saanud. Ta on paljudele tuttavatele nagu kohalik Hardi Tiidus või elus entsüklopeedia, kes arvuti otsingumootorisse vajamineva sõna toksib, pakilisele probleemile abi leiab ning sel moel paljudele eakaaslastele kasulik on. Ta suhtleb arvuti kaudu pangaga ja maksab nii kõik arved, saadab elektronkirju, millele pole vaja

postmarki kleepida, ja lobiseb internetitelefoniga kas või Austraaliani välja, taas tasuta.

Kui selline arvutihäkkerist vanaema puberteedieas pojapojalt tema sõprade juuresolekul küsib: „Mul tõmbas üks proge täpiks, kas saad mind aidata?” (tõlge: „Mul kadus arvutiprogramm ära, tule aita üles leida”), siis venitab see lapselapsele külla tulnud klassikaaslaste näod kindlasti pikaks. On ikka uhke küll, kui sul selline kaasaegne ja vinge vanaema on!

Nii psühholoogid kui tohtrid kinnitavad, et inimese hoiab vormis pidev tegutsemine. Kui jääd voodisse, on asjad õige pea ühelpool. See on reipuse retsept.

P

aljud seeniorid ei kipu tulevikku vaatama ja põhjendavad seda sellega, et mis nüüd mina, vanainimene, enam unistan. Siiski tasub unistada, näiteks paremast homsest ja kuhu tahetakse jõuda ning mida teha kolme või miks mitte kümne aasta pärast. Peaasi, et unistuste teostamiseks tervist jätkuks. Tõsi, et selg pole enam nii sirge, kui omal ajal külakultuurimajja tantsima minnes, ja silmad ei luba rohkem kui kümme raamatulehekülge korraga läbi lugeda.

Samas hoiab inimese tegusana just tema rahutu hing.

Pole mõtet olla iseenda vangivalvur – tuleb teha seda, mis meeldib, ja kogu südamest. Teha nii, et ongi just selline elu, mida ma elada tahan.

Unistada pole mõtet karta, ka mitte vanemas eas. See tuleb üksnes hästi läbi mõelda, siis unistus täitubki.

Ikka rahutut hinge soovides!

Eve Rohtla peatoimetaja

Karla külla taimejahile

KODUKIRI VEEBRUAR 2013

VEEBRUAR 2013

Magus mamm – VAARIKAS 2 0 A A S TAT H Ä I D I D E I D E E S T I KO D U D E S

Aasta Kodu

Vahva võitjad seemneriiul

Kalamaja unistus

Esimesed õied

Seemned mulda

Tellimine tel 617 7717 e-post: tellimine@60pluss.ee Veebruaris tellides 10 numbrit 10 eurot.

Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase tellijatele tasuta.

Järgmine ajakiri 60+ ilmub 9. märtsil.

Esikaanel Merle Karu joonistus.

Telli Kodukiri ja Aed ning kingime Sulle kauni raamatu – “Õnnerahva lood“ 6 kuud 15.- ¿ 12 kuud 28.- ¿ Otsekorraldusega 2.40 kuu

Peolaud koduse toiduga

Kodu mõisa kõrval SÜÜTEROOSID

Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Tartu t 8, 71020 Viljandi Telefon 433 0045 Trükk AS Kroonpress, trükiarv 40 000

(hind poes 15.91)

Umbrohutoidud y Milline kasvuhoone valida?

Külvikalender y Vähetuntud suvelilled

TEE ISE: LÕHNASTAJA t ROMANTILISED

Peatoimetaja Eve Rohtla, e-post: eve.rohtla@ajaleht.ee Toimetaja Signe Siim, e-post: 60pluss@ajaleht.ee Küljendus: Liina Valt, e-post: liina.valt@ajaleht.ee Ain Kivilaan, e-post: ain.kivilaan@ajaleht.ee Reklaamipindade müük: müügijuht Jane Barbo, telefon 526 3578 e-post: jane.barbo@ajaleht.ee; valdkonnajuht Viktoria Nahkur, e-post: viktoria.nahkur@ajaleht.ee Levijuht Erkki Lumisalu, e-post: erkki.lumisalu@ajaleht.ee

uue Kui tellid enne 15. veebruari, saad uses. mahuka ajakirja Aed juba märtsi alg

Nutikalt rajatud aed

Lopsakas aed Häädemeestel

Autoriõigused, AS Ühinenud Ajalehed, 2013 ISSN 2228-1592

Telli telefonil 666 2233 või veebist www.ajakirjad24.ee/kodukiri Kampaania kestab kuni 15. märtsini 2013. Aed ilmub 2 x aastas (märtsis ja juulis).

Raamatu saavad kõik uued tellijad, kes tellivad Kodukirja ja ajakirja Aed vähemalt pooleks aastaks või otsekorraldusega.

Tallinnas ja Harjumaal elavad tellijad saavad raamatu kätte Maakri 23a (6. korrus) tööpäeviti 9.30-17.00.

Mujal elavatele tellijatele saadame kingituse postiga pärast kampaania lõppu.

reklaam

3 Veebruar 2013

Suurepärane puhkus Spaa Hotellis Viiking!

REGE RAUTA SUVEL, TERVIST TURGUTA TALVEL! TALVENAUDING (3 päeva, 2 ÜÜd) 20.01.–31.03.2013. Hind alates 75 ₏/inimene

NĂ•O HOOLDEKODU

Paketti kuulub: t majutus kaheses toas (2 ÜÜd), 2 hommikusÜÜki, 2 þhtusÜÜki t hommikumantlid toas t hoolitsustest valikuliselt 3 protseduuri: kaneeli ja ingveri soojendav-rahustav jalgade mähis kerge kätemassaaŞiga (40 min) VÕI lþþgastav granaatþuna massaaŞ (40 min) VÕI mask kaelale ja näole – (saab valida 1 kord), virsiku soe parafiinihooldus kätele (ei sisalda manikßßri), teepuu soe parafiinihooldus jalgadele (ei sisalda pedikßßri), värskendav þuna vannihoolitsus vannisoolaga, ahvatlev aprikoosi vannihoolitsus vannisoolaga, massaaŞitool, massaaŞisaapad, soolakamber t saunakeskuse ja jþusaali kasutamine lahtiolekuaegadel Check in kl 14, Check out kl12

PÄEV PÄRNUS (2 päeva, 1 ÜÜ) Kehtib 20.01–31.03.2013. Hind alates 53 ₏/kahele Paketti kuulub: t majutus, hommikusÜÜk, saunakeskuse ja jþusaali kasutamine lahtiolekuaegadel, tasuta parkimine t 1 lþþgastav hoolitsus: kas geeliravi jalgadele vþi rapsihooldus kätele t 50% soodsam pääse ÜÜklubisse Mirage (T–L) vþi ÜÜlokaal Kassa (N–L) sissepääs kuni sßdaÜÜni tasuta (v. a erißritustel) Check in kl 14, Check out kl 12 Lisainfo Pakume ravipaketti, kuhu kuulub majutus, 3 sÜÜgikorda ja raviprotseduurid: info@viiking.ee vþi

KLASSIKALINE TAASTUSRAVIPAKETT (alates 5 ÜÜpäevast) 20.01.–28.02.2013 hinnaga alates 35 ₏/inimene/ÜÜpäev (normaalhind 41 ₏/inimene/ÜÜpäev) Pakett kehtib vabade kohtade olemasolul Need ja muud parimad pakkumised leiad meie kodulehelt www.viiking.ee Sinu sßdame SPAA

SĂ•BRAKUU

tel +372 449 0505 (mßßk) vþi 449 0500 (vastuvþtt) Spaa Hotell Viiking Sadama 15, 80012 Pärnu

1.–28. VEEBRUAR

KĂ•IK paari prille Tellides kaks s klaasidele lisasoodustu

0%

-2

raamid %

-30

Pakkumine kehtib klaaside ja raamide koosostul.

TARTUS: MaarjamĂľisa polikliinik, Puusepa 1-a, tel 731 9155 TĂœ Kesklinna apteek, Poe 8, tel 742 3593 VILJANDIS: Kaubanduskeskus UKU, Tallinna mnt 41, tel 449 4343 NARVAS: Kaubanduskeskus ASTRI, Tallinna mnt 41, tel 356 0197 JĂ•HVIS: Kaubanduskeskus TSENTRAAL, Keskväljak 4, tel 332 7575

8"4" 3"7*1",&55 Asjatundlik kooslus tervistavatest protseduuridest ja parima hinnaga majutusest! t .BKVUVT LBIFLPIBMJTFT UPBT t )PNNJLV MĂœVOB KB ĂœIUVTÚÚL QBLFUU BMHBC ĂœIUV KB MĂœQFC IPNNJLVTÚÚHJHB

t "STUJ LPOTVMUBUTJPPO KB SBWJLBWB LPPTUBNJOF t ,PMN SBWJQSPUTFEVVSJ QĂŠFWBT QSPUTFEVVSJEF WBMJLVU WBBUB LPEVMFIFMU

t 5BTVUB QBSLJNJOF KB JOUFSOFU

400%64)*/% ø

LĂ MBMJTF QĂŠFWB LPIUB LVOJ NĂŠSUTJOJ 5BBTUVTSBWJ )PUFMM 8BTB &IB 1ĂŠSOV &FTUJ 5FM F QPTU JOGP!XBTB FF XXX XBTB FF

TERVISE TURGUTUS ESTONIA SPAS PÄRNUS Kuurortravi paketiga maksab sþber -50% paketi hinnast, Hinnad sþbrale alates 21,50₏/ÜÜpäev Paketis sisaldub: majutus, 3 raviprotseduuri ja 3 sÜÜgikorda päevas, Estonia Termide kasutust kuni 17.00. *arstivastuvþtt (alates 4st ÜÜst) Pakkumine kehtib kuni 28.04.2013 ESTONIA Medical SPA Hotel Tammsaare 4a, Pärnu, Estonia Tel +372 447 6905 ‡ Fax +372 447 6901 estonia@spaestonia.ee

kolumn

Veebruar 2013 4

Aeg kaardistab elu

P

äris mþttetu on toetuda kulunud käibetþdedele, et meie ajal olid asjad teisiti ja noorus korralikum. Ei olnud. Noorus on alati omamoodi hukas olnud, sest noor inimene paneb proovile oma katsesarvi ja pßßab eluraame nihutada. Aga ta otsib ja leiab uusi teid, noorte hooleks on kþigi tulevik ja elu edasiviimine.

Samasse plaani kuulub ka endiste aegade ßle ilkumine vþi vana tagaigatsemine. MÜÜdunu oli meie aeg ja seda tuleb ka nii vþtta.

Aeg annab asju ja elu kätte sellisel moel, nagu on nende loogiline käik, nagu on meile tajumatu eluloogika,

FOTO: PEETER KĂœMMEL/„SAKALAâ€?

A

eg ja raha on need, millega mþþdame oma elu. Raha vþib þnne korral ka järele jääda, aega aga mitte iial. Aeg neelab me päevi. Kätte ei saa kunagi kþike, millest unistanud oleme. Ja kui saamegi, siis mingil teisel moel. Kui mþtted vahel kokku jooksevad, tasub lugeda häid raamatuid, nendes on elu paremini mþtestatud, kui ise suudame.

Näiteks laseb A. H. Tammsaare Indreku suu kaudu Üelda lohutuseks oma vanale isale Andresele: „Jah, nii see siinilmas ikka on, ßhel on tegemise rþþm, teisel saamise rþþm. Õnnetud on need, kes ei tee midagi ja kes ei saa midagi, päris þnnelikud on need, kes teevad midagi ja kes maitsevad oma tegude vilja. Meie oleme teinud ja sellest rþþmust aitab meile.�

Inimese loomus ßldiselt ei muutu, aja jooksul þpime ßksnes rohkem end ohjeldama ja muutume tolerantsemaks. See ei tähenda muidugi, et me taganeme oma tþekspidamistest, mis pþhinevad elukogemustele rajatud tarkusel. Tasakaal tuleneb katsumustest, mis omakorda on meis voolinud leppimist ja loobumisoskust.

mis käib meist ßle. Aega pole mþtet milleski sßßdistada. Aeg kaardistab meie elukäigu. Seda kßll.

On olemas kolm mĂľistet: minevik, olevik ja tulevik. Olevik nende hulgas on vaid pĂľgus hetk, kohe saab see minevikuks ja annab uusi tulevikulootusi.

Aeg voolab läbi meie, tiksub aegamisi meie sees. Aeg on meie elu mþþt, aeg on meie taga ja meie ees. Oleneb, kustpoolt oma elule vaadata. Sßndinud laps ei tea ajast midagi. Varsti þpetatakse teda kella tundma, see on esimene samm aja tajumises. Noor inimene tahab ehitada oma elu tulevikule, eakas inimene vaatab oma elule teisest otsast, vaatab minevikule ja teeb kokkuvþtteid.

Tasapisi saame aru, et kogu elu tehtud tÜÜ ja nähtud vaev on kokku meie elulugu. Selles ßhine elu oma perega, kus jagatakse aega, hoolt ja armastust.

Alli Lunter on Viljandis tÜÜtanud eesti keele þpetajana 40 aastat, avaldanud mitu erinevat gßmnaasiumi kirjandusþpikut ja eesti keele tÜÜvihikut.

Ta on koostanud Viljandi Maagßmnaasiumi toimetisi ja kßmmekond aastat olnud Sakala Kalendri keeletoimetaja. Sageli on ta ajakirjanduses kaasa rääkinud kooliteemalistes probleemides. Alli Lunteril on olnud paarkßmmend þpilast, kes on valinud eesti keele, kirjanduse ja ajakirjandusega seotud elukutse. Tema poeg Aare Pilv on kirjandus- ja teatriteadlane.

Suur aeg aga läheb oma teed ja jätab meid oma aega. Vahel ei saa me sellest päris hästi aru ja kulutame asjatult palju energiat, et unustada oma vanus ja ßritada moejoones vþi seltskondlikus olemises nooremana näida.

Millegi taganutmine ei anna midagi, aeg ei anna midagi tagasi. Iga rumaluse kahetsemisega kaotame ainult oma aega. Ka see on eluseadus, et nooruses ei oska me hinnata aega, mis on meile elu seadmiseks antud, sest maailm tundub lĂľpmatu. Nii see muidugi ei ole.

Eneseanalßßs jþuab kohale kuskil keskea piiril. Kahjuks pole ajaga mängimine vþimalik, sest aeg ise on muutumatu suurus. Pidev ajaga vþidujooksmine ei too ka loodetud väärtusi, sel juhul oleme muutunud kella tiksumise orjaks. Aastate kulgedes taandub tung kþike joostes teha.

Inimese edu saladuseks on vþime kohaneda, harjuda ja leppida muutumatuga. Suured muutused vajavad aega ja ei olene ßksikisikust. Inimene, kes ei suuda ebaþnnestumisega leppida ega sellest þppida, jääb elu hammasrataste vahele. Näiteks kþrge positsiooni kaotanud inimesed vþi suured armastajad.

A

eg on veider nähtus, me ei tea selle algust ega ka lþppu.

VĂľime mĂľtestada ainult omaenda aega siin maailmas. Laul Ăźtleb, et ajajĂľel on kallas kahel pool.

Ja selle teise kalda poole triivides tuleb veel päris tþsiseid proove läbi teha. On paratamatu, et kogutud tarkused ja teadmised viiakse kaasa, sest tuleb ruumi anda uuele pþlvkonnale oma avastuste ja leiutuste jaoks. Parajas mþþdus antakse teada ka uutest kommetest, mis tuleb elu videvikus lihtsalt vastu vþtta. Hooldekodud.

Ennevanasti elas vanainimene oma kodus oma laste hoole all. Nßßd on saanud hooldekodudest mingi rahakoti mþþt. Rikkad vþivad seda lubada ja lubavadki. Ja kui lapsed nii on otsustanud, tuleb see vastu vþtta. Need on peresisesed otsused. Säästame sellega oma lapsi. Kas ka nende hingeharidust, pole teada. Peame arvestama, et ka perekonnatraditsioonid on muutunud aja jooksul.

Et tuua helgemaid värve kogu loosse, siis teame väga hästi, et noorus ei tule iial tagasi, aga seal on olnud vþrratuid elamusi ja enneolematuid kohtumisi ning igatahes piisavalt eneseteostust. Meil kþigil.

VANEMUISE TEATRI RINGREISID

M. Myllyaho tragikomÜÜdia

A.Hellsteniuse näidend

ELLING

Y. Jamiaque`i koomiline draama

Merle Palmiste (Eesti Draamatester), Liina Tennosaar, Eva PĂźssa

Riho KĂźtsar, Margus Jaanovits, Ragne Pekarev, Markus Luik

JĂźri Lumiste, Ott Sepp, Liisa Pulk jt.

KAOS 20.02 6.03 23.03 3.04

Ugala Teatris Haapsalu Kultuurikeskuses ArukĂźla Rahvamajas Viimsi Huvikeskuses

26.02 9.04 2. ja 3.05 4.05

Keila Kultuurikeskuses JĂľhvi Kontserdimajas Kuressaare Linnateatris Lihula kultuurimajas

1JMFUJE NĂ Ă HJM LPIBQFBM t 1JMFUJNBBJMN DPN t 1JMFUJMFWJ FF WBOFNVJOF FF

HĂ„RRA AMILCAR 18.02 11.04

VĂľru Kultuurimajas Kannel Paide Kultuurikeskuses

kaja

5 Veebruar 2013

Lugeja arvab

60+ on igati huvitav, kuid alati loen kõige enne kolumni rubriigis oleva loo. Seekord David Vseviovi arvamuse, et ei ole vaja elada minevikus, kui oled juba 60+. Kahjuks olen mina väga tihti mõtteis lapsepõlvekodus Heimtalis, Kasekülas. Ootan kevadet, kargeid märtsihommikuid, esimest kuldnokka ja kraaviveerel kollaseid paiselehti.

Laine Soo

Olen Sakala ja Pärnu Postimehe tellija. Saan kaks 60+ numbrit. Teise saadan Läänemaale õekesele.

Olge tänatud!

Maia Raik, Surju, Pärnumaa Minu postkasti saabus see ajakiri esimest korda. Et olen ka ise 60+, siis oli nagu kohe „kohustus” see kaanest kaaneni läbi lugeda. Igast artiklist oli võimalik leida mingi tarkusetera, millisest suurem, millisest väiksem, aga olemas need olid. Kõige enam meeldis mulle lugu kõrgest vererõhust, sest see kõik tundus nii tuttav. Ka mina olen elanud oma suurema osa elust madala vererõhuga ja ei osanud arvatagi, et see aeg võib otsa saada. Aga umbes neli aastat tagasi tekkisid sageli peavalud. Aga inimesel ikka pea valutab.

Vahel tekkisid tasakaaluhäired. Vanus ka sealmaal.

Igaks juhuks hakkasin siiski vererõhku jälgima ja välja tuli, et rõhk kõrge ning mitte vähe. Nii ma siis võtangi juba paar aastat rohtu. Ei mingeid peavalusid enam ja maailm ei kõigu ka. Järjekordne tõestus, et on siiski vaja olla iseenda suhtes pisut tähelepanelikum. Ristsõna on üks ilmatu tore asi selleks, et hoida see 60+ aju töös.

Maie Põltsamaa tagant Ajakiri on mõeldud elukogenud inimesele. Ehkki mul on aastaid ja elukogemusi 80+ võrra, leidsin palju vajalikku. Näiteks, kuidas toime tulla selle piskuga, mis peale eluasemekulutuste, ravimite ja esmatarbekaupade tasumist järele jääb ning elukvaliteet päris madalale ei langeks. Aga ka tervisealast informatsiooni, selgitusi ravimikirevas rägastikus orienteerumiseks, ülevaade ravipakettidest Eestis, voodihaige hooldamisest. Igaüks leiab endale tähtsa loo ise üles.

Helgi Kreek, Rakvere

Jälle kord lugemist otsast lõpuni. Ja veel ülelugemist ka. Mõtlen nende üksikute linnapensionäride onäride peale, kes peavad ainult säästma, et mitte võlgu õlgu jääda. Ja iga kulutuse mitu korda läbi kaaluma. Aga selline on kord juba vanuri elu. Aga kevad tuleb iga päevaga lähemale, päike näitab end ka a sagedamini, küll need talvekülmad ka otsa saavad! Ja suvel on mõtted hoopis kirkamad! aa Tiiu Ivask, Sangaste, Valgamaa + ka nooreNagu ma aru saan, loevad ajakirja 60+ desse peremad inimesed, sest see läheb paljudesse asuta, ainult desse üle kogu Eesti. Ja peaaegu tasuta, ikud ja hariaitähi eest. Kõik lood on olnud vajalikud vad. Selles numbris huvitas mind kõige e rohkem Tiit Reinbergi lugu „Kuidas tulla toime väikese ikese pensioniga?”. Asjalik oli Annika Poldre lugu,, kus võrreldi meie ja naaberriikide pensione. Väga ga vajalik oli lega hakkama lugu kõrgest vererõhust ja kuidas sellega bli noor naine. saada. Sille Varblane on üks väga tubli Olen tema koolitustel käinud ja palju kasulikku õppinud. Novembrikuus asutasime Uue-Kariste Kariste rahvaealistega koos majas seltsingu 60+, et oleks tore omaealistega htsalt niisama käia ja midagi huvitavat teha või lihtsalt suhelda. te, Viljandimaa Leili Tšernõšova, Uue-Kariste,

Väga hea ajakiri vanemaealistele. Me pole ju enne vanad olnud ja seepärast puuduvad meil paljud oskused. Peale selle areneb elu meie ümber tohutu kiirusega.

L.T. Pärnu Olen pea 80a 80aastaseks saav pensionär ja elan pärast oma ab abikaasa surma tütre juures Viiratsis. Loodus on siin ilus ja inimesed sõbralikud. Et mu on väga toetav tütar, ei kurda ma milmul leg üle, käime teatris, kinos, muuseumis, legi kui rahakott on loa andnud. Ka varasema kodukandi Võhma tuttavatega suhtlen, loen, kodu jalutan, tteen näputööd. Meeldis väga David Vseviovi „Meile kuuluv meie aeg”. Püüan elada ikka aj Ei taha enam 9. märtsi pommitamist praeguses ajas. üle elada. On olnud ka raskemaid aegu kui praegune.

See on ikkag ikkagi oma riik.

A. Neeme, Viiratsi, Viljandimaa Olen 66aastane 66aasta raske puudega pensionär. Minu abistada on 75aastane 75aa vasakult poolt halvatud abikaasa, kes on praktiliselt prak voodihaige. Teie viimases numbris oli just minule head nõu voodihaige asendite kohta.

Leili Lendre, Karksi-Nuia Artiklis „Kiirelt ja lihtsalt” leidsin mõõdutabeli.

Parem p panen selle oma köögiriiulile.

S, Mitt, Kilingi-Nõmme, Pärnumaa

Eripakkumine seenioridele!

5 LÕÕGASTAVAT TALVEPÄEVA LAULASMAA SPA-S!

189 € (normaalhind 312 €) 17.-21. veebruar 2013 ja 24.-28. märts 2013 Soodushind kehtib, kui tellimus ja ettemaks 50 € on tehtud enne 11. veebruari (17.-21.02.) ja 18. märtsi (24.-28.03.2013).

PAKETTI KUULUB: s üks koht 2-inimese toas (4 ööd) s hommiku- ja õhtusöök s saunade ja veekeskuse kasutus 7.00 – 22.00 s vesivõimlemine grupis (3 x hommikuti) s hommikumantlite kasutus s kõnnikeppide laenutus kahel päeval s kepikõnni-matk koos juhendajaga s UUDIS! Lühikoolitus tervislikust hingamisest ja lõdvestumisest ”Oska end aidata ja ole terve!”

Koolitajad on psühholoog ja hingamisterapeut. s 8 hoolitsust perioodi kohta (valikus on 16 erinevat protseduuri)

Täpsem info telefonil 6870 888 või internetist www.laulasmaa.ee

tehnika

Veebruar 2013 6

Arvuti säästab raha ja toob terve maailma koju kätte Tiit Reinberg tiit.reinberg@jt.ee

65

aastane Liina Teinberg on viimased kolm aastat paljudele tuttavatele nagu Hardi Tiidus – ta teab vastust igale küsimusele. Ometi pole ta mälumängur.

Kui tal on vaja midagi huvitavat või pakilist välja selgitada, siis toksib ta märksõna lihtsalt arvutis Google’i otsingumootorisse ja hetkega on asja kohta nii palju teavet, et kõike ei jõua lugedagi.

Näiteks sellesama kukekannuse kohta, mis ühele tuttavale kangesti häda tegi, leidis ta Google’ist silmapilguga 30 000 vastust. Alati muidugi tuleb ka vaadata, kes teabe kirja pannud on – päris iga juttu sulatõe pähe võtta siiski ei saa.

Arvutisse ei kippunud Teinberg kolm aastat tagasi aga mitte suurest uudishimust, vaid sellepärast, et vihastas panga peale, kes küsib kontoris iga teenuse eest tasu, aga internetis samade toimingute eest raha ei võta. Teinberg otsustas panga nuumamise lõpetada, läks arvutipoodi ja ostis sülearvuti. Siis sai aga kohe selgeks, et moodsast masinast on üksi vähe ja taas tuleb koolitee jalge alla võtta.

Kodulinnas Paides algasid tasuta arvutikursused, kuhu Teinberg läks värisevate kätega, sest hirm targa masina ees oli ikka väga suur. „Hirm oli asjatu ja kadus kiiresti, sest tegelikult pole siin midagi keerulist, sellega saab igaüks hakkama, kes viitsib natuke jännata,” võtab ta nüüd kursuse lühidalt kokku.

Kolis elu internetti Arvutiõppega on aga täpselt samamoodi nagu võõraste keeltega. Koolis käimisest on üksi vähe. Vaja läheb ka praktikat. Teinberg nimetab ennast iseõppijaks. Kui arvuti algtõed selged ja hirm kadunud, hakkas ta seda maailma edasi juba omal käel avastama, nii et nüüd loeb ta arvutist ajalehti, maksab selle kaudu arveid, suhtleb tuttavatega e-kirja teel ja lobiseb internetitelefoni Skype’i kasutades.

Teil on valulik kukekannus ja tahate teada, mida nüüd ette võtta?

Kõige lihtsam ja kiirem on lahendust otsida internetist. See aga tähendab, et peate oskama arvutit kasutada.

PLUSS

Arvuti üheks suurimaks plussiks peab Liina Teinberg (65) seda, et seal on paljud asjad täiesti tasuta.

Arvuti üheks suurimaks plussiks peabki ta seda, et seal on paljud asjad täiesti tasuta. Kui saadad tuttavale postiga kirja, tuleb mark ümbrikule kleepida, arvutis vajutad aga saada-nupule ja kiri rändab kasvõi maailma teise otsa täiesti tasuta.

Küllap oleme kõik saanud õhku ahmima panevalt piraka telefoniarve ja siis kirunud, kes küll lihtsa lobisemise peale niipalju raha kulutab. Kuigi Teinbergi õde elab samas väikelinnas, lobisevad nad sageli Skype’i vahendusel pikalt, sest see ei maksa sentigi. Taas täiesti tasuta!

Teinberg naerab, et ei tasu midagi arvata, et just noored on arvutispetsialistid ja vanemad ei tea sellest midagi. Sest kui oma õega saab ta Skype’is rääkida, pole ta pojal näiteks sinna kontot tehtud! „Eks ta ole natuke loru, pole viitsinud seda teha,” muigab ta.

Teinberg teab isegi 80aastaseid prouasid, kes on loobunud sünnipäevaks üksteisele postkaartide saatmisest, vaid hällipäeval potsatab postkasti e-kaart.

Maailmakuulsasse suhtlusvõrgustikku Facebooki pole Teinberg julgenud veel kontot teha, kuigi ahvatlus ka sealsel elul silm peal hoida on igati olemas. „Ainult ma ei taha oma elu tervele ilmale vaatamiseks välja riputada.”

Ta on sageli lapsigi noominud, et need igasuguseid pilte endast üles ei riputaks,

sest need jäävad sinna terveks eluks ja kui 12aastaselt võib mõni pilt hirmus naljakas tunduda, siis paarikümne aasta pärast häbene või silmad peast.

Teinbergi on alati huvitanud fotograafia, vanasti oli seegi kulukas lõbu. Osta film, ilmuta ja jända. Nüüd on proual nutitelefon, mis teeb väga selgeid pilte ja need tõmbab ta arvutisse. Kui on soov mõni foto paberile saada, siis võtab ta selle mälupulgale ja viib fotostuudiosse.

Kiidusõnu lausub ta ka e-riigi kohta, kus pole vaja ametiasutuste uksi kulutada, vaid kõik saab kodus arvuti ja ID-kaardi abil tehtud. Rahvaloendusega sai ta ise hakkama ja nüüd peab plaani, et miks mitte jätta sügisel kohalike omavalitsuste valimistel valima minemata ja langetada oma valik kodus arvuti taga.

Kuigi Teinberg on arvutit kasutanud alles mõne aasta, ei kujuta ta elu ilma selleta enam ettegi. „See on tänapäeval nagu kirjaoskus. No kuidas sa ikka elad, kui ei oska lugeda ega kirjutada,” arutleb ta.

Neil, kes seda kunsti veel ei oska, soovitab ta kindlasti kursustele minna. „Pole see arvuti nii hull midagi. Kui teete midagi valesti, siis vajutate ühte klahvi ja lähete tagasi ja hakkate otsast peale.”

Väätsal elav 65aastane Endel Kerner läbis möödunud aastal 30tunnise algajate arvutikursuse ja plaanib lähiajal järgmise taseme kursustel uusi teadmisi omandada.

Ka Kerner ei häbene tunnistada, et

tehnika

7 Veebruar 2013

POTASSIUM-U

Kaaliumjodiidi sisaldavad silmatilgad POTASSIUM-U silmatilgad on niisutava toimega silmatilgad, mis sisaldavad lisaainena kaaliumjodiidi. Kaaliumjodiid toimib silmas hapniku vabade radikaalide püüdjana. Seetõttu kasutatakse kaaliumjodiidi silmas veritsuse ja liigse eritise tekke ennetamiseks.

POTASSIUM-U silmatilku kasutatakse niisutava abivahendina mõningate silma resorptsiooniprotsesside, eritiste, klaaskeha veritsuse ja muudest põhjustest tingitud kataraktide korral.

POTASSIUM-U silmatilku võib kasutada silmade niisutamiseks silma tilgutamise või silmalaugudele asetatud kompressi näol.

POTASSIUM-U silmatilgad on saadaval kõikides hästi varustatud apteekides.

Endel Kerneril kodus arvutit pole ja tema käib internetis surfamas Väätsa i-punktis. aasta tagasi kursustele minnes oli tal süda saapasääres. „Aga meil oli väga hea õpetaja. Ta oskas hirmu kohe ära peletada ja siis on juba lihtsam õppida.”

Kerneril kodus arvutit pole ja seetõttu käib ta internetiavarustega tutvumas kas kohalikus i-punktis või poja juures. Esimestel kuudel juhtus ikka, et ühel hetkel ei saanud Kerner enam aru, mida arvuti temast tahab ja vastupidi, siis tuli aga i-punkti töötaja ja hetkega oli üksteisemõistmine taastatud.

Kui nooremad inimesed soovivad aina kiiremat internetiühendust, siis Kernerile on meele järgi just aeglasem masin. „Vana inimene pole enam nii kiire ja siis on parem, kui arvuti ka väga ei torma,” sõnab ta.

Kui arvutit ei tunneks, sõidaks vana loguga Arvutikasutamise oskusest on Kernerile ka palju kasu olnud. Internetis seiklemine selgeks õpitud, said tema lemmiklehekülgedeks automüügiportaalid. Ühel päeval leidiski ta müügikuulutuse, kus oli just täpselt selline auto, nagu talle vaja. „See oli just eelmisel päeval müüki pandud, sain kohe jaole,” räägib ta.

Kerner on kindel, et kui ta poleks eelmisel kevadel viitsinud arvutikoolitusele minna, siis sõidaks ta praegu mõne vana panniga ringi, sest palju jõuab üks vana >> lk 8

FOTO : DMITRI KOTJUH/„JÄRVA TEATAJA”

Esindaja Eestis: UNIMED PHARMA spol. s.r.o. Eesti filiaal Õitse 42, Tallinn 10913.

Tel 512 4190.

”

Vana inimene pole enam nii kiire ja siis on parem, kui arvuti ka väga ei torma.

ENDEL KERNER (65)

www.unimedpharma.ee, info@unimedpharma.ee

tehnika

Veebruar 2013 8

inimene mööda automüügiplatse ringi kolistada.

Kõigile, kes veel kahtlevad, kas kõrges eas tasub hakata arvutiga sinasõprust soetama, on Kerneril kindel soovitus: minge esimesel võimalusel kursustele või paluge kodus lastel ja lastelastel end õpetada. „Ma olen käinud ka inglise keele kursustel, kuid keelt selgeks ei saanud, arvuti on lihtsam, selle oskuse sain käppa,” sõnab ta. Kel nipid selged, neil soovitab ta arvutiklahve klõbistada vähemalt kaks korda nädalas, paar tundi – no et oskus rooste ei läheks.

VANAEMA ARVUTI Paides ja Raplas arvutite müügi ja hooldusega tegeleva Taig IT müügi- ja hooldustöötaja Erkki Ehrlich ütles, et käibele on tulnud koguni uus termin „vanaema arvuti”.

See tähendab, et kui pere ostab endale uue arvuti, siis vana, kuid töötav arvuti läheb vanaemale. „Eakate kasutuses on tänapäeval palju arvuteid, kuid uut tehnikat ostavad nad vähe,” lisas ta.

Et suur osa vanematest inimestest kasutab arvutit peamiselt internetis käimiseks, polegi neil Ehrlichi meelest tarvis kallimaid mudeleid soetada, mõttekam oleks valida kasutatud arvuti, mille saab kätte vähem kui 200 euroga.

Kui nooremad peavad ennast tavaliselt arvutis asjatundjaks, siis Ehrlich kiitis eakad, kes ei häbene tulla esindusse nõu küsima, mis väldib edaspidi võimalikke probleeme.

Lisavarustusest ostavad eakad ID-kaardi lugejaid, kui kasutatakse Skype’i, siis mikrofoniga kõrvaklappe ja veebikaameraid.

Kodusele vanemale arvutile soovitab Ehrlich hankida kindlasti välise kõvaketta, millele arvutis olevat materjali kopeerida.

Arvutihiir on kujunenud eakatele alguses kõige suuremaks takistuseks arvutiga sinasõbraks saamisel.

Et hiirega ümberkäimise oskust omandada, on õnneks koostatud spetsiaalsed käe harjutamise programmid.

FOTOD: SXC.HU

Defitsiit nagu suitsuvorst nõukogude ajal Paide rahvaülikooli projektikoordinaator Merle Rüütel tunnistas, et eakatele mõeldud arvutikursused on defitsiit nagu suitsuvorst nõukogude ajal. Ta toob näite, et nende koolis algab järjekordne eakate arvutikursus veebruari keskpaigas, kuid juba kuu aega varem olid kõik kohad täis.

Et õpetajal jaguks kõigile õpilastele piisavalt aega, on kursusel 12 inimest. Enamasti koosneb kursus prouadest ja sekka võib sattuda üks või kaks härrat.

Kuna tegu on algajate kursusega, siis ei tormata kohe klahve klõbistama, vaid kõigepealt räägitakse, mis masin see arvuti ikka on ja mida kõike sellega teha saab. Järgmisena tehakse masinaga juba lähemalt tutvust, uuritakse klaviatuuri ja nuppe ning selgitatakse, mis imeloom see arvutihiir selline on.

Kusjuures, seesamune hiir ongi Rüütli selgitusel eakatele alguses kõige suuremaks takistuseks arvutiga sinasõbraks saamisel. „Nii mõnigi õpilane pingutab, ise näost punane, et hiirega hakkama saada,” sõnab ta. Et hiirega ümberkäimise oskust omandada, on õnneks koostatud spetsiaalsed käe harjutamise programmid.

Rüütel võrdleb hiire kasutamist jalgrattasõiduga. Kui oled lapsest saati seda pedaalinud, võid kõrges eas rattaga ringi sõita, kuid katsu sa 60- või 70aastaselt esimest korda sadulasse istuda. „Noored ei saa

sellest probleemist arugi, sest nad on puutetundlike ekraanide ja hiirtega üles kasvanud, kuid vanematele inimestele on see täiesti uus maailm.”

Kes pole trükimasinal kirjutanud, sellele on ka klaviatuur paras pähkel puruks hammustada. „No ikka juhtub, et keegi lihtsalt ei leia mõnda tähte klaviatuurilt üles,” märgib Rüütel.

Aga edasi läheb juba lihtsamaks! Kui esimesed 30 tundi on seljataha jäänud, saavad eakad hakkama e-kirjade lugemise ja saatmise, internetist ajalehtede lugemise ja internetist info otsimisega.

Rüütel soovitab kõikidel õpilastel pärast esimest 30tunnise kursuse läbimist ka järgmine tase ette võtta. „60 tunniga saab enamik asja ikka päris selgeks,” lausub ta.

Et õpitust ka midagi kasu oleks ja see kohe meelest ei läheks, peab Rüütli selgitusel olema eakal ka arvuti kasutamise võimalus. Kursusele tulnuist on kodus arvuti umbes pooltel. Enamasti on see saadud lastelt või lastelastelt kingituseks, kui noorem põlvkond endale uhkema ja kiirema masina ostab ja endise mudeli vanematele kingib.

Miks aga eakad õpilased arvutiasjandusest nii väga siiski huvituvad? Rüütlile on nad ikka selgitanud, et arvutit tulid nad õppima peamiselt selleks, et saaks Skype’i vahendusel välismaal elavate sugulastega suhelda, tasuta uudiseid lugeda ja pangaasju ajada.

Aga kuigi internetipangas toimetamist tahavad paljud eakad selgeks saada, siis seda ei saa Rüütel kursustel neile õpetada, sest pangaparoole ei tohi teiste inimestega jagada. Nii ta soovitabki eakatele, et kui internetis käimine juba selge, siis võiks internetipangaga tutvust teha mõne noorema inimesega, keda ta saab rahaasjades usaldada.

Vanaemad-vanaisad on siiski Rüütlile kurtnud, et lapsed-lapselapsed pole kuigi head arvutiõpetajad, sest nad teevad kõike väga kiiresti ja nii ei jäägi õppijal suurt midagi meelde. Küll tuleb neile ikka meelde tuletada, et ärgu rutaku – vaat kui hea on pärast memme-taadiga Skype’is lobiseda.

Vajad uut arvutit?

Sinu arvuti vajab hooldust või remonti?

MEIE AITAME! Uued ja kasutatud arvutid, lisaseadmed, hooldus ja remont

Avatud IGA PÄEV E–R 10–19 t L–P 10–16 tel 449 9537 t myyk@ithaldus.ee t Riia mnt 131, Pärnu, Maxima XXX

l

699€

9 Veebruar 2013

659

17.3” 7.3”

€

Intel Core ore i3-3110M 2.4GHz 4 GB mälu älu 5 5023C X X75VD

500 GB kõvaketas Windows 8

699€

l

579

€

Intel Core i5-3210M kuni 3.1G 3.1GHz

Arvutist võib leida ka elukaaslase

Arvutioskus aitab tööd leida

Töötukassa avalike suhete juht Erko Vanatalu ütles, et olgu tööotsija 20- või 70aastane, oskus arvutit kasutada tuleb kindlasti kasuks.

Internetis on palju tööportaale ja sealtkaudu on väga lihtne endale sobivat teenistust leida.

Töötukassa statistika näitab, et arvutikoolitused muutuvad just vanemate inimeste seas järjest populaarsemaks. Kui 2010. aastal käis üle 50aastaseid inimesi töötukassa arvutikoolitustel 706 ja 2011. aastal 1390, siis möödunud aastal juba 1779 inimest.

Osaühingu IThaldus.ee juhatuse liige Marko Kevade tunnistas, et eakate osakaal nende klientide hulgas järjest kasvab.

Kevade soovitab poodi tulles oma vajadustest klienditeenindajale rääkida ja üheskoos leitakse parim lahendus. Kindlasti tuleb lasta teha endale pakkumine vähemalt kahest poest ja kui jääb enesekindlusest puudu, võib ostu sooritamisel kaasa võtta mõne tuttava, kes on selle valdkonnaga paremini kursis.

Korraliku kasutatud, kuid garantiiga arvuti saab Kevade kinnitusel kätte juba 150 või 200 euroga.

Nagu nooremad inimesed, nii eelistavad ka eakad järjest rohkem lauaarvutitele sülearvuteid. „Eakad enamasti arvutiga kodust väljas ei käi, kuid sülearvuti eelis on seegi, et see võtab kodus laua peal vähem ruumi,” lisab ta.

Viimase aja moekaup, tahvelarvuti, pole Kevade selgitusel aga vanemate ostjate poolehoidu leidnud. „Neil pole seda lihtsalt vaja, sest tahvelarvuti on hea, kui reisid palju ja vajad internetiühendust kodus väljas,” selgitab ta, lisades, et puutetundliku ekraaniga seadmed võivad iseenesest olla pisut hirmutavad. Pealegi polevat ka ekraani suurus ja resolutsioon tavaliselt eakamale piisav.

Kuigi noored võivad arvutis uskumatu kiirusega klahve klõbistada ja teha seal korraga sadat asja, siis Kevade kiidab, et eakamad kliendid suhtuvad arvutisse suurema hoolitsusega ja neil on vaja vähem hooldusest abi küsida. „Võtame kasvõi selle, et suvel äikesega tõmbab eakas arvutikasutaja masina vooluvõrgust välja, noor kahjuks alati mitte.”

Ka OnOffi Mustika kaupluse müügikonsultant Veiko Kivirand tunnistab, et lauaarvutite vastu on huvi vähenemas ja sülearvutid on järjest nõutavamad. Seda enam, et hinnavahet neil pole. „Kui eakad tahavad lihtsalt internetis ajalehti lugeda, siis soovitame natuke odavamat arvutit, alates 400 eurost.”

Teistele tulevad lapselapsed külla, kes tahavad mänge mängida – siis peab ostma pisut võimsama arvuti, mille hind algab 600 eurost.

Kui klient eelistab suuremat ekraani, siis soovitab müüja enamasti 17tollise ekraaniga arvutit.

Enne kauplusse tulekut soovitas Kivirand kliendil selgeks teha, mis otstarbel tal arvutit vaja on ning mõelda muuhulgas ka sellele, kus ta arvutit kasutab: kas laua taga, diivanil süles, õues terrassil või mujal. Samuti on oluline, milliseid lisaseadmeid vaja läheb ehk et kas on vaja ka Skype’i jaoks kaamerat või kõlareid raadio kuulamiseks.

Kõige töökindlamad arvutid on tema kinnitusel äriklassi omad, aga nende kvaliteet ja hind on tihtilugu liiga kõrge. „Mõned tootjad pakuvad pikemat garantiid, näiteks kolmeks aastaks, sellele tasuks küll tähelepanu pöörata,” soovitab ta. Statistika järgi ilmneb kõige rohkem arvutirikkeid kohe esimese poole aasta jooksul või siis pärast kahte aastat.

Odavamatest arvutitest soovitab Kivirand 299 eurot maksvat ASUS X55A sülearvutit. Sama suure ekraaniga, aga kiirema ja töökindlama sülearvuti ostmiseks tuleks välja käia juba 579 eurot. Selle summa eest saate Samsung NP350V5C.

l k valgena! l ka d Saadaval S

500GB kõvaketas

5251C/5252C Dell 5520

Windows 7 3 aastane stane garantii

599€

449

l

Te soovite leida endale head sõpra või olete jäänud üksikuks ja igatsete uut elukaalast? Kui te ei käi tööl ja ka väga tihti väljas, siis on raske uusi ja huvitavaid inimesi kohata ja see soov võib jäädagi unistuseks. Siingi võib taas suureks abiks olla arvuti.

Internetis on hulgaliselt tutvumisportaale, kus huvitavaid inimesi ei otsi mitte üksnes noored, vaid ka küpsemas eas prouad ja härrad. Näiteks tutvumisportaalis DelfiDate.ee otsib endale sõpra või kaaslast ligemale 700 üle 60aastast. Jaanuari keskpaiga seisuga oli neist naisi 368 ja mehi 328. Üle 70aastaseid oli 62, üle 75aastaseid 14 ja üle 80aastaseid kümme.

Muidugi tasub peagi pärast i-tutvust inimesega tegelikult kokku saada, et olla kindel, kellega on tegu ja kas klapp igapäevaelus ikka sama hea kui ekraani taga.

Millist arvutit osta?

4GB mälu

13

.3”

€

AMD E450 1.65GHz

4 GB mälu 500 GB kõvaketas

Radeon 6320 Windows 7 Home Premium

399 Galaxy G l tab t b2 10.1” Android OS, v4.1 4606C

€

4807C E325

tehnika

Tiina Sarv tiina.sarv@ajaleht.ee

K

alju Vaaks (62) töötas aastaid Viljandi KEKis bussijuhina, seejärel oli ehitustööline. Praegu peab ta Viljandi haiglas kojameheametit.

Isegi pakaselisel pühapäeval oli mehel keeruline jutuajamiseks aega leida, sest tema päev on toimetamist täis: vara hommikul tuli töö juurest läbi minna ja vaadata, kas kõik on korras, seejärel tõtata Viljandi järve äärde, et elada kaasa pojale, kes võistles uisumaratonil.

Kalju Vaaks elas nii, nagu paljud Eesti mehed – rabas tööd teha, tõmbas suitsu ega öelnud ära ka napsist. Tervisel ei tundnud erilist häda olevat. „See oli 2008. aastal. Ehitasime Viljandis Leola tänaval Decora kontorit. Tulin koju ja tundsin, et rindu lõi tugev valu.

Poeg kutsus kiirabi,” meenutab mees saatuslikku päeva.

Kiirabi viis Kalju Viljandi haiglasse, kus valvearst diagnoosis tal infarkti ja saatis patsiendi edasi Tartusse. „Tartus selgus, et mul on neli südame veresoont kinni. Kolm laiendati kohe ära, neljanda pärast läksin hiljem uuesti, üle kolme nad korraga ei tee,” rääkis Kalju.

Alguses tuli tal Tartu vahet sõita õige tihti, nüüd juba harvem. Kokku on tal tehtud seitse südame veresoonte laiendust, mõnda soont on laiendatud korduvalt.

Mees ise ennast tõsisel haigusel jalust lüüa ei lase: „See on juba tuttav käik, ma ei karda, kunagi pole kartnud. Kui vaja, siis vaja. Mille saatus on määranud, sellele kätt ette panna ei saa.”

Pärast haigestumist oli ta tükk aega haiguslehel, seejärel mõnda aega töötu.

Kui haigla majahoidja poolteist aastat tagasi ära läks, sai Kalju selle koha endale.

Küsimusele, kas ta raskeid töid teha, näiteks lund lükata jõuab, vastab Kalju, et jõuab küll. „Pärast infarkti, kui olin kuus kuud haiguslehel, hakkasin kõvasti liikuma: käisin ujumas, kõndisin pikki maid ja sõitsin jalgrattaga,” rääkis ta oma mitte just esimeses nooruses ette võetud elustiilimuutusest. Kuna Kaljul on diagnoositud ka diabeet, valib ta tõsiselt seda, mida sööb.

Lisaks kannatab ta astma all ja on suitsetamise maha jätnud.

Kalju tunnistab, et ehitusel töötades oli ta päris kõva napsumees. „Sõitsid komandeeringusse, mis seal õhtul pärast tööd ikka teha oli. Nüüd olen 2000. aastast alates täiskarsklane.”

Kui Kaljult küsida, mis õpetussõnad Tartu tohtrid talle enne koju saatmist kaasa andsid, siis nimetab ta kõigepealt kahte asja: esiteks ei tohi oma haigusele liialt mõelda ega lasta sel enda üle võimust võtta ja teiseks tuleb nii palju liikuda kui võimalik.

Veebruar 2013 10

Hoidke oma südant, siis hoiab tema teid Südame isheemiatõbi on raske haigus, mis võib lõppeda infarktiga.

Aga ka infarkt ei tähenda kaugeltki alati seda, et elu on lõppenud.

HOIAK

Tänapäeval ei ole vanemaealised enam vaikselt maha kantud kodanikud.

Mõistlik toitumine ning suitsust ja alkoholist loobumine käivad muidugi samuti asja juurde.

Kalju Vaaksi kimbutavatele haigustele mõeldes tuleb tunnistada, et ühestainsastki jätkuks igapäevaeluga kimpus olemiseks. Küsin sellele mõeldes, kas tema elu on rõõmus või kurb. „Elus on kõike, aga rõõmu on ikka rohkem, iga päev pakub rõõmu,” vastab ta.

Ära jää tuppa norutama Kalju Vaaksi raviarst, Viljandi haigla kardioloog Ester Keba peab eakate südamepatsientide elus äärmiselt oluliseks just suhtlemist ja liikumist. „Puusad võivad ju valutada ja põlved kanged olla, aga väikese tiiru toe najal saab ikka teha. Peaasi, et ei jääda tuppa nukrutsema,” rõhutab arst.

Läbipõetud infarkt ei ole põhjus voodisse või tugitooli jääda, pigem vastupidi.

Muidugi peab iga asjaga mõistlik olema ja ka füüsilist koormust kavandades arstiga nõu pidama.

Liigesevalu võib muuta kõndimise küll

raskemaks, aga ka see pole põhjus voodisse jääda. „Liiges nõuab liikumist,” ütleb arst.

On suur õnn, kui inimese kõrval on lähedased, kes teda toetavad. Paraku ei ole elu kõigiga nii armuline ja on vanureid, kes on päris üksi jäänud. Ometi pole toredad inimesed maa pealt kadunud: tuge võib pakkuda sotsiaaltöötaja, kindlasti olete oodatud kohalikus kirikukoguduses, raamatukogu üritustel või külamajas.

Ester Keba ütleb, et pensionieas südant enam uueks ja nooreks ei muuda.

Siiski tasub meelde jätta kogenud arsti sõnad selle kohta, et elule ei tohi alla anda. „On rumal mõelda, et üle kuuekümneselt, üle seitsmekümneselt või miks mitte ka üle kaheksakümneselt ei pea endast enam hoolima. Ka selles eas peab elama võimalikult tervislikult ja täisväärtuslikult,” kinnitab ta.

Tänapäeval on nii ühiskonna kui ka meditsiini suhtumine vanemaealistesse muutunud. Nad ei ole vaikselt maha kantud kodanikud. Arst toob konkreetse näite.

Kõige tõhusam isheemiatõbe raviv ja infarkti ennetav meetod on pärgarterite laiendamine. Kui varem olid sellise protseduuri tegemiseks ealised piirangud, siis nüüd tehakse seda vanusele vaatamata, ka üle kaheksakümneaastastele patsientidele, ja tulemused on head.

Kui siiski on tekkinud infarkt, siis loeb palju kiirus: mida rutem haige invasiivkardioloogide lauale jõuab, seda kergemalt süda infarktist pääseb.

Küsin, kas kaugel metsatalus elaval inimesel on šansse kiiret abi saada. „Miks ei ole?” küsib arst vastu. „Ta kutsub kiirabi ja see sõidutab ta haiglasse, kust ta infarktidiagnoosi korral kohe vastavalt elukohale Tartusse või Tallinna edasi saadetakse. Sealsetes haiglates on vastavad arstibrigaadid ööpäevaringses valves.”

Siiski oleks hea korra aastas lasta perearstil oma tervist kontrollida: mõõta vererõhku, teha südamefilm ja vereproov, mõõtes muude näitajate kõrval ka kolesterooli ja veresuhkru taset. See võib anda tohtrile ohusignaali, et kõik pole korras ja midagi saab ette võtta juba enne, kui asi päris hulluks läheb.

FOTO: ELMO RIIG/„SAKALA”

tervis

11 Veebruar 2013

Viljandi haigla kardioloog Ester Keba.

FOTO: SXC.HU

KARDIOLOOG ESTER KEBA SOOVITAB: Hea oleks korra aastas lasta perearstil oma tervist kontrollida: mõõta vererõhku, teha südamefilm ja vereproov, mõõtes muude näitajate kõrval ka kolesterooli ja veresuhkru taset.

Kahek Kahe kordse jõuga Bi Bio o-G Glu luccosamine FO ORTE OR

kuni

-20% apte

Pakkumine kehtib veebruaris hästivarustatud apteekides.

ek id

es

Meenub üks aastaid tagasi tehtud intervjuu populaarse toitumisteadlase professor Selma Teesaluga, kes emotsionaalselt hüüatas: „Margariin on salamõrtsukas!”.

Lisaks muudele kahjulikele omadustele on see osaliselt tahkestatud rasvu sisaldav toode juba väikeses koguses märgatav halva kolesterooli tõstja ja seega otsene infarkti riskitegur. Raha, mille me poest või asemel margariini ostes kokku hoiame, tuleb hiljem arstirohtude eest mitmekordselt välja käia. Enamik pagarisaiakesi, küpsiseid, leht- ja muretaignaid sisaldab samuti osaliselt tahkestatud rasvu ja võib meid infarktile lähemale nihutada.

Doktor Keba ütleb, et varasema ajaga võrreldes on inimesed oma tervise hoidmisel palju targemad. Ja tervislik toitumine pole alati nii kallis. „Südamesõbralikust toidust rääkides ei saa me kalast üle ega ümber. Soomlased armastavad väga räime. Räim pole kallis ja sellest saab tõepoolest teha maitsvaid toite. Väga kasulik on heeringas ja soodusmüügist võib vahetevahel ka lõhe või forelli saada täitsa taskukohase hinnaga,” loetleb arst.

Talvel on ületamatu vitamiiniallikas meie oma hapukapsas, kevadeni peavad vastu porgandid, varasuvel valmivad kurgid, hiljem õunad. Kõiki südamesõbralikke kodumaiseid aiasaadusi ei jõua üles lugedagi.

Kui inimene on infarkti läbi põdenud, kuuluvad kolesteroolialandajad tema igapäevaste ravimite hulka. Kolesterooli väärtusi vereseerumis tuleb jälgida, et vältida veresoonte lupjumist. Üldiselt arvatakse, et kui üldkolesterool on alla 7, on võimalik seda dieedi ja liikumisega piisavalt langetada. „Dieet pole mingi lõputu nälgimine ega enesepiiramine, vaid kõik see, millest me enne rääkisime. Hoiduda tuleks rasvasest lihast ja juustust, margariinist, transrasvu sisaldavatest toodetest, viineritest ja vorstidest, rasvasest majoneesist ja teistest seda laadi väga rammusatest toodetest. Kanal võiks naha enne söömist

FOTO: SILLE ANNUK/„POSTIMEES”

Tervislik toitumine ei ole kallis

Toitumisteadlane Selma Teesalu. eemaldada. Õnneks on kanamunad kahjulike toiduainete nimekirjast eemaldatud ja üldse on järjest rohkem kõlamas seisukoht, et mida puhtam ja naturaalsem on toit, seda tervislikum see on. Nii et killuke praetud liha ei ole talveajal suur patt ja on igal juhul kasulikum kui vorst,” räägib Ester Keba.

Eluviisijutu lõpetuseks ütleb ta, et kindlasti tuleb loobuda suitsetamisest ja alkoholi pruukida üksnes mõõdukalt.

Mis määrab – geenid või elustiil?

Mõni aeg tagasi antud intervjuus ütles kardioloogiaprofessor Rein Teesalu, et südamehaiguste ennetuse häda on sageli see, et see kipub liiga kisaks jääma: kord on kõne all ainult kolesterool, kord suitsetamine jne. Tegelikult mõjustab tervist kogu elustiil. „Elustiilil on kolm olulist aspekti, mida me saame põhimõtteliselt kergesti mõjutada: suitsetamisest loobumine või sellega mitte alustamine, kehaline koormus tervisele vajalikul tasemel ja õige toitumine. Viimase puhul tuleb omakorda tähele panna kahte asja. Üks on liiga suur kaloraaž, mis põhjustab ülekaalu, ja teine >> lk 12

tervis

Veebruar 2013 12

toidu koostis, mis peab olema organismile soodsas vahekorras.”

Aedviljad on energiavaesed, võimaldades samas saavutada täiskõhutunde.

Need on ka suhteliselt kaaliumirikkad.

Evolutsiooni käigus on nõnda kujunenud, et toidus on kaaliumi ja naatriumi vahekord muutunud naatriumi kasuks (keedusool!). Toit on nii palju muutunud, et kaaliumi saamine on vähenenud. See soodustab aterosklerootilise geneesiga haiguste teket. Nende haiguste korral kahjustub primaarselt arter, tuiksoon. Edasine oleneb sellest, millises organis tuiksoon kahjustub. Kui kahjustuvad südame pärgarterid, siis tekib stenokardia, infarkt või koguni kardiaalne äkksurm; kui kahjustus tekib alajäsemes, hakkab inimene lonkama ja lõpuks kujuneb välja gangreen; kui ajus, viib see insuldini jne.

Protsess on olemuslikult üsna ühesugune.

Geenidel on oluline roll. Sõltuvalt inimese genoomist on tema reaktsioon keskkonnateguritele erinev. Ka tänapäeval ei ole kõik riskifaktorid teada ega seegi mitte, kuidas neid taltsutada.

Isegi inimesel, kes järgib punktuaalselt kõiki arsti korraldusi, võib olla mõni riskifaktor, mis toimib ja mille ärahoidmiseks ta ei ole osanud midagi ette võtta.

Selline olukord on siiski pigem erandlik. Teame ju kõik Soome näidet, kus kogu riigis kahanes südame-veresoonkonna haiguste hulk just tänu elulaadi muutmisele. „Soome muutus oli isegi maailmamastaabis suur. Nad olid kultuurse Euroopa punane latern. Lühikese ajaga parandasid nad oma positsiooni väga tugevalt,” tunnustas professor põhjanaabrite ettevõtmist.

Kui varem öeldi, et inimene on nii vana, kui vanad on tema veresooned, siis nüüd osatakse öelda täpsemalt: inimene on nii vana, kui vana on tema veresoonte, eelkõige arterite endoteel.

Endoteel on veresoonte ja südame sisepinda vooderdavate rakkude kiht, millel on organismis mitu tähtsat ülesannet. „Tervislik eluviis ja nii mõnedki ravimid aitavad edukalt pidurdada arteriseina struktuursete muutuste arengut, aga ei aita kuigi tõhusalt kaasa juba olemasolevate muutuste taandarenemisele,” nendib Rein Teesalu mullu Mihkel Zilmeriga kahasse kirjutatud raamatus „Ühiskond, inimene, elukeskkond”.

Ta toob näite jaapanlaste pikaajalisest suuremahulisest uuringust, kus tõestati elustiili määravat osa insuldi ja südame isheemiatõve vältimisel.

ÕNNELIKU SÜDAME VALEM

Mõõdukas liikumine teeb südamele head.

Pildil seenioride tantsurühm.

FOTO: TAIRO LUTTER/„VIRUMAA TEATAJA”

0 3 5 140/90 5 3 0

0 – ei suitseta 3 – kolm kilomeetrit kõndi või 30 minutit ükskõik õik millist mõõdukat liikumist päevas 5 – viis portsjonit puu- ja/või köögivilja päevas 140/90 – ülemine vererõhk alla 140 mmHg, alumine alla 90 mmHg 5 – üldkolesterool alla 5 mmol/L 3 – halb kolesterool alla 3 mmol/L 0 – ei ole ülekaalu, ei ole diabeetik Allikas: www.kliinikum.ee m.ee

L.EE.03.2012.0110 Müügiloa hoidja kohalik esindus: Bayer OÜ Lõõtsa 2 11415 Tallinn Tel: 655 8565

Päris südameaspiriin on maosõbralik!

Infarkti ja insuldi ennetamiseks.

Tavaline annus on 1 tablett ööpäevas enne sööki.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Käsimüügiravim.

Südameaspiriin Bayerilt!

Atsetüülsalitsüülhape 100 mg Tänane ennetus on homne kaitse.

tervis

13 Veebruar 2013

SÜDAMELIHASE INFARKT Südamelihase infarkt ehk müokardi infarkt tähendab pöördumatut südamelihase kahjustust. Teatud osa südamelihasest sureb, sest ei saa piisavalt verd. Verevoolu katkemise põhjustab pärgarterite ummistumine.

Pärgarterite ummistumiseni viib südame isheemiatõbi, mida põhjustavad nende seintesse ladestunud rasvad ja kaltsium, mille tagajärjel tekivad lubjanaastud. Kui naast pärgarteri seinas ahendab veresoont nii palju, et vastav südamelihase piirkond ei saa küllaldaselt hapnikuga rikastatud verd, nimetatakse seda isheemiaks ehk hapnikuvaeguseks.

Isheemiaga kaasneb enamasti tugev valu südame piirkonnas, mida nimetatakse stenokardiaks. Naast võib haavanduda ja siis ladestuvad tema pinnale vereliistakud. Nõnda tekib tromb, mis võib pärgarteri täielikult sulgeda. Kui tromb sulgeb arteri ja verevool täielikult või suures osas lakkab, tekib südamelihase infarkt.

MIDA TEHA? Stenokardiavalu annab tüüpilisel juhul tunda rindkeres keskel (rinnakutagune pigistus), kuid võib esineda ka laiemal alal vasakul pool rindkeres; Sellega võivad kaasneda iiveldus, higistamine, õhupuudus, nõrkus, pearinglus, südamepekslemine (ebaregulaarne südame töö, „loperdamine”), erutus, sageli hirmutunne.

Katkestage kohe tegevus ja heitke pikali.

Kui teil on käepärast nitroglütseriini tablett, pange see keele alla või pihustage ravimit pudelist keele alla Oodake viis minutit. Kui valu püsib, kasutage uuesti nitroglütseriini.

Kui stenokardia ikka ei taandu, kasutage ka kolmas kord nitroglütseriini. Kui kodus on aspiriini, võtke ka seda üks tablett.

Kui ka nüüd valud ei kao, kutsuge kohe kiirabi või paluge kellelgi end kiiresti lähimasse haiglasse sõidutada. Ärge mingil juhul ise rooli istuge.

Mida kiiremini te abi saate, seda tõhusam see on.

Allikas: Eesti kardioloogide selts

REKLAAM

Toidupüramiid I PÕHIKORRUSEL ON: 8–13 portsjonit teraviljasaadusi ja kartulit päevas: • 4–7 portsjonit leiba, sepikut (1 portsjon on 1 viil).

• 2–3 portsjonit kartulit (1 portsjon on 1 keskmine kartul).

• 2–3 portsjonit putru, makarone, helbeid, teisi teraviljatooteid (1 portsjon on 1 dl valmistoodet).

II PÕHIKORRUSEL ON: 2–4 portsjonit puuvilju ja marju päevas: • 1 portsjon on 1 puuvili, 2 dl marju, 2 dl puuviljamahla või 15 g kuivatatud puuvilju ja marju.

3–5 portsjonit köögivilju ja kaunvilju päevas: • 1 portsjon on 100 g köögivilju toorena või keedetult, 200 g köögiviljamahla, 80 g keedetud kaunvilju.

III PÕHIKORRUSEL ON: 2–4 portsjonit piima ja piimatooteid päevas: • 1 portsjon on 1 klaas väherasvast piima, jogurtit või keefiri, ½ klaasi täispiima, 50 g 10% kohvikoort, 100 g lahjat kohupiima, 50 g magusat kohupiimakreemi, 50 g piimajäätist või jäme viil juustu.

2–4 portsjonit liha, kala, muna päevas: • 1 portsjon on 1 väike lõik väherasvast liha, 2 viinerit, 3 viilu vorsti, 5 noaotsatäit maksapasteeti, 50 g kalafileed, 100 g räime, 25 g soolakala või kalakonservi või 1 muna.

LISAKORRUSEL ON: 2–4 portsjonit suhkrut, maiustusi päevas: • 1 portsjon on 2 tl suhkrut, mett või moosi, 2 küpsist, 10 g šokolaadi või 150 g limonaadi.

3–5 portsjonit lisatavaid toidurasvu päevas: • 1 portsjon on 1 tl (5 g) rasva, võid või õli, 2 tl (10 g) väherasvast margariini või 10 g pähkleid või seemneid. www.kliinikum.ee

tervis

Veebruar 2013 14

Professor: kunagi pole liiga hilja Doktor Sulling, olete piltlikult öeldes tuhandeid südameid oma peos hoidnud ja elusid päästnud.

Kui palju inimesed ise on süüdi, et nad on teie operatsioonilauale jõudnud?

Täpselt on seda raske määratleda, aga üsna sageli, isegi enamikul juhtudel on inimesed haigestumises ise süüdi. Kuigi arstid ei tea kõiki infarkti põhjusi, on eluviisidel veresoonte lupjumises kindlasti üsna määrav osa.

Esimene, millest tuleb loobuda, on suitsetamine.

Teiseks tuleb üle vaadata toitumine, loobuda eelkõige liiga rasvasest ja magusast toidust. Kindlasti tuleb kasuks liikumine ja kehakaalu normis hoidmine.

Silma tuleb peal hoida ka teistel haigustel. On väga halb, kui lüüakse käega kõrgele vererõhule ja

Professor Toomas Sulling julgustab kirurgilt abi otsima, kui rohud ei aita.

M3 ÜHEL KOLMEST TÄISKASVANUST* ON KÕRGE VERERÕHK

KAS KA SINUL? Vererõhuaparaadi olulised funktsioonid: Manseti korrektse paigaldamise kontroll

2 kasutaja mälu

Ebaregulaarse südamerütmi näit

Mõõtmistulemuse graafiline näit

Intelligentne mõõtmisfunktsioon tagab maksimaalse mugavuse

OMRONI TOOTED LEIAD APTEEGIST, PRISMA PEREMARKETIST VÕI VEEBIPOEST OLETERVE.EE *Maailma Terviseorganisatsioon, mai 2012, “World Health Statistics report 2012”, Genf Šveits, http://www.who.int/gho/publications/world_health_statistics

FOTO: LIIS TREIMANN/„POSTIMEES”

P

rofessor Toomas Sulling on Eesti väljapaistvamaid kardiokirurge, kes on teinud ligi neli tuhat südamelõikust. Tema kitsam eriala on koronaarkirurgia. See tähendab, et ta tegeleb peamiselt südant verega varustavate veresoonte haigustega, mis on infarkti peamised põhjused.

jäetakse see ravimata. Seda aga tehakse, eriti kui inimene ise mingeid vaevusi ei tunne.

Eriti hoolika jälgimise all peavad lapsest saati olema diabeetikud.

Ka vere kolesteroolisisaldusel peaks silma peal hoidma.

Mis puutub stressi, siis väike stress on teinekord isegi kasulik, muidu muutume liiga laisaks. Ülemäärane stress mõjub aga halvasti ja sellest tuleks hoiduda või püüdma seda maandada. Kindlasti mitte alkoholi abil.

Kui me räägime eakatest inimestest, siis on ju nende süda enamasti elumurede ja vale elustiili kahjustused juba kätte saanud. Kas ka sel juhul annab veel midagi ette võtta, et näiteks infarkti ära hoida või vähemalt edasi lükata?

Eespool räägitud jutt kehtib ka vanemate inimeste kohta. Kui suitsetamine maha jätta, on sel ikka tervisele hea mõju. Parem aeg on küll mööda lastud, aga aitab ikka.

Aastakümneid tagasi, kui ma koronaarkirurgiaga alustasin, oli opereeritava keskmine vanus 49 aastat, praegu on see üle 60 aasta. Kõige vanem patsient on olnud aga 91aastane.

Tahan eakamaid inimesi julgustada. Kui ravimid ei aita, siis võib operatsioon aidata ja elukvaliteeti tunduvalt parandada. Seda ei maksa karta. Me ei kasuta enamasti kunstlikku vereringet, nii et lõikust on palju kergem taluda.

Kui inimene pärast operatsiooni arsti nõuandeid järgib, võib ta keskeltläbi 15–20 aastat päris hästi elada, minu praktikas on rekord isegi 34 aastat.

Esineb ka juhtumeid, kus juba mõne aasta möödumisel tekivad uuesti kaebused. Sageli on need tingitud paljude nendesamade lihtsate reeglite eiramisest, millest ma juba rääkisin.

Südame verevarustuse parandamiseks on kaks võimalust: operatsioon või võrgu asetamine kahjustatud veresoonde ehk stentimine. Kumb variant on parem?

Sõltub olukorrast. Sondeerimine ja stendi panek on lihtsam, patsient pääseb kiiremini koju ja tööle, aga tagasilöögid tulevad kiiremini.

Mullu lõppesid kolm suurt rahvusvahelist võrdlevat uuringut, mis näitasid selgelt, et enamikul juhtudel on kirurgiline ravi edukam ja isegi odavam.

Seda, kumb variant valida, peavad kindlasti põhjalikult arutama kolm arsti – kardiokirurg, invasiivkardioloog ja raviarst – ning teavitama patsienti kummagi võimaluse headest ja halbadest külgedest, et haige saaks teha oma otsuse täieliku informatsiooni põhjal.

Valida tuleb see, mis on haigele parim.

tervis

15 Veebruar 2013

Ăœlekoormus tekitab kannale

luise noka Kukekannusega kimpus olnud kirjeldavad kannale toetumise hetke pĂľrguliku valuna, mis ei allu alati valuvaigistilegi. Kuigi haigus kimbutab ka nooremaid, suureneb risk koos lisanduvate eluaastatega.

RAVI Birgit Itse birgit.itse@jt.ee

P

aidelane Katre Kanal on kukekannusega kimpus olnud umbes neli aastat. Tþsi, viimase poolteise aasta jooksul on tal þnnestunud hädale ajutist leevendust saada. Seda peamiselt apteegist ostetud spetsiaalsete taldade järjepideva kandmisega, jalalaba venitamisega ning mþþduka kontsa kandmisega. „Jalanþudel peavad olema pehmed kannad ja jalga ei tohi pþrutada,� teab naine nßßd.

Haigus aga on haaranud terve tema perekonna – aeg-ajalt kurdab kannavalu ka Katre kþhna kehaehitusega abikaasa ning aktiivselt sporti harrastav teismeline poeg.

Diagnoosi teada saanuna, otsis naine esmalt abi just rahvaravist. „Sßstid on valusad ja need ei garanteeri seda, et kukekannus tagasi ei tule ning kirurgid tahtsid kohe lþikusele saata,� pþhjendab ta esivanemate teadmiste poole pÜÜrdumist.

Spordimeditsiini sihtasutus pakub kukekannuse raviks ka lÜÜklaine ravi.

Tavaliselt tehakse 2–4 protseduuri, 7–10 päevaste vahedega, ßhe protseduuri hind on 45 eurot. Protseduuriks on vajalik saatekirja olemasolu.

Vastunäidustusi: • kardiostimulaatori olemasolu • äge vigastus • liigesproteesid • kasvajad • hßßbivushäired • osteoporoos Allikas: Spordimeditsiini SA

VastuvĂľtu koht 0SUPQFFEJBLFTLVT t Tartu, FilosooďŹ 1

Valmistame individ dua uaalseid x x x x x x x

Käe-ja jalap proteese Tugiaparaate Tu ugikorsette e Mitmesugusseid ortoose TTalllatugesid Lasste abdukttisoonitooteid Orttopeedilisi jalatseid

Soodusttuse saamiseeks vĂľtta kaasa arsti saattekiri,, isiklik ku abivahendi kaart, pensionittunnistus,, in nvaliidsustunnistus.

päev

E,T,N,R K Medicum AS t Tallinn, Punane 61, kab 361 N K,N Merimetsa Tervisekeskus t Tallinn, Paldiski mnt 68a, kab 238 T Pärnu Perearstid t Pärnu, Suur-Sepa 14, kab 318 N Viljandi Tervisekeskus t Viljandi, Turu 10, kab 223 T Narva Haigla t Narva, Haigla 1, kab 1 T T JĂľhvi Hooldushaigla t +Ăľhvi, Jaama 34, kab 3 T Ida-Viru Keskhaigla t Kohtla-Järve, Ravi 10d, kab D4044 N Rakvere Polikliinik t Rakvere, Tuleviku 1, kab 11 N Tapa Haigla t Tapa, ValgejĂľe 14, kirurgi kabinet N JĂľgeva Haigla t JĂľgeva, Piiri 2, kab 7 N PĂľltsamaa Tervise AS t PĂľltsamaa, Lossi 49, närvikabinet R Valga Haigla t Valga, Peetri 2, kab D16 N VĂľru Haigla t Meegomäe kĂźla OĂœ Uus Koda t VĂľru, JĂźri 19a, kab 204 T T PĂľlva Haigla t PĂľlva, Uus 2, tervisetuba

ARSTI KONSULTATSIOON TASUTA!

Kukekannuse olulisemateks pþhjustajateks peab Eesti esimene ja seni väidetavalt ainus jalaravispetsialist Kalev Toots traumat, ßlekoormust ja ßlekaalulisust.

FOTOD: BIRGIT ITSE

Rahvaravi meetoditest proovis ta joodi, sÜÜgisoola ja meekompressi, kuid vaatamata nädalatepikkusele mähkimisele polnud sellest abi. Leevendust tþi kampriþli. „Pärast 10protsendise kampriþli kompressi tunnistas laps, et valu on väiksem,� jagas naine kogemusi.

Kirvesilmaga kukekannuse vastu?

Internetist leiab kukekannuse raviks soovitusi. Nende sekka nii vanaemadetarkusi kui ka moodsa aja kogemusi. Eesti Apteekrite Liidu esimees Kai Kimmel kukekannust kurtvatele patsientidele rahvaravist rääkima ei hakka, kuid soovitab Venemaal toodetud tiigrisilma kreemi, mis koosneb valdavalt samuti looduslikest komponentidest. „Euroopa Liidus tunnustatud ravimit kukekannuse raviks pole,� ßtles ta.

Kimmel rĂľhutas, et paljudele rahvaravi meetoditele pole teaduslikku tĂľestust.

Toimet välistada ta ka ei tahtnud, vaid kordas vana tþde, mis kehtib ka muus ravis.

kellaaeg 9 – 16 9 – 18 14 – 16 14 – 18 12 – 15 10 – 13 10 – 12 16 – 18 10 – 12 13 – 15 10 – 12 13 – 15 10 – 12 13 – 15 10 – 12 10 – 12 10 – 12 14 – 16

„Usk ravitoimesse on oluline ravi komponent.� Tema hinnangul ei tasu rahvaravist siiski paari korraga imesid oodata, vaid protseduure tuleb teha nädalaid, et need soovitud efekti annaksid.

Kompressidel on Kimmeli ßtlust mÜÜda ßldiselt soolade tasakaalu taastav toime. Kþval pinnal harjutuste tegemine, näiteks rullimine on aga massaaŞi eest ning vereringet elavdav.

Eesti esimene ja seni väidetavalt ainus jalaravispetsialist Kalev Toots rahvaravi meetodeid ära ei pĂľlga, aga konkreetselt Ăźhtki neist ta soovitada ka ei julge. Ta nendib, et teatud puhkudel vĂľib tĂľesti rahvaravi meetodeist abi olla. â€žĂœlekoormusest tingitud kukekannus lähebki ise ära, kui endaga tegeleda,â€? kinnitab Toots. Nii vĂľib proovida kirvesilmale toetumist, kompresse, salve ja jalatalla vĂľimlemisharjutusi. „KĂľik sĂľltub sellest, kui suur jala deformatsioon on,â€? selgitas ta.

Esmane kodune ravivahend olgu hoopis koormuse maha vþtmine. „Jalale tuleb >> lk 16

veebruar

märts

aprill

mai

juuni

august

september

oktoober

november

detsember

21

21

18

16

20

15

19

17

21

12

26 28 5/19 12/26 5/19 5/19 21 21 7 7 22

26 28 5/19 12/26 5/19 5/19 21 21 7 7 22

23 25 9/23 2/16/30 9/23 9/23 18 18 11 11 26

28 23 7/21 14/28 7/21 7/21 16 16 9 9 31

25 27 11/25 4/18 4/11 4/11 20 20 13 13 28

29 22 13/27 6 13/27 13/27 15 15 8 8 30

24 26 3/17 10/24 3/17 3/17 19 19 5 5 27

22 24 1/15/29 8/22 1/15 1/15 17 17 3 3 25

26 28 5/19 12/26 5/19 5/19 21 21 7 7 22

17 19 3/17 10 3 3 12 12 5 5 20

12 12

12 12

16 16

14 14

18 18

6 6

10 10

8 8

12 12

10 10

*OGP UFM t www.ortopeediakeskus.ee

* juulis puhkame

tervis

Veebruar 2013 16

Plantaarfastsiit ehk kukekannus Plantaarfastsiit on talla all asuva paksu fastsia ehk sidekirme põletik. See on kõige sagedasem kanna ja talla valu põhjus. Haiguse tagajärjel tekib sideme kinnituskohale kandluule väljaulatuv luunokk ehk kukekannus. Raviks kasutatakse valu vähendavaid ravimeid, jala koormuse vähendamist ja talla all kantavat kukekannust kaitsvat tuge.

Plantaarfastsiidi korral valu kanna keskosas süveneb seismisel, trepist üles minekul, kõndides ja joostes ning leevendub rahuolekus. Tavaliselt on valu tugev ka kõndimist alustades, eriti hommikuti. Väliselt ei ole kand ega tald tavaliselt muutunud.

Jaekaubanduses olevaid või lihtsamaid, nahkseid nn ortopeedilisi taldu jalaravispetsialist kukekannuse raviks ei soovita. Kukekannuse ravitallal on kannaalune kõrgend.

Neid taldu tuleb raviks kanda vähemalt kaks kuud, kuid mitte kauem kui kolm kuud. See aitab kanna deformatsiooni peatada.

rahu anda ning kodused jalanõud üle vaadata,” sõnas ta.

Kukekannuse olulisemateks põhjustajateks peab Toots traumat, ülekoormust ja ülekaalulisust. Spetsialisti selgituse kohaselt vajub ka vaid viie lisakilo korral inimese keharaskus tahapoole, mis tähendab, et koormus kandadele suureneb. Kukekannus tekib siis, kui jala pikivõlv deformeerub ehk kandluu vajub allapoole ja hakkab oma loomulikku kuju muutma. „Kohad, millele jalg astudes toetub, pole enam siis need, mis need peaksid olema,” täpsustas ta.

Korduvad väikesed traumad aga põhjustavad kannal sidekirme vigastust, seal võib tekkida põletik ehk fastsiit. Luunokk ehk kukekannus tekibki põletiku tagajärjel, sest põletik põhjustab luu vohamist, aga põletik ise valu ei pruugi teha. „Valutab küll, aga katsudes ei saa päris täpselt kätte, millisest kohast,” kirjeldab Toots esmaseid sümptomeid. Nii juhtubki, et põletikuvalu võib segamini minna tavalise ülekoormusest tingitud valuga. Üsna kindel võib kukekannuse tekkimises olla siis, kui kand hakkab valu tegema sisekülje äärelt, sealt, kus pikivõlv peale hakkab. Kukekannusele on iseloomulik ka see, et valu tugevneb tasapisi ja vahepeal võib sootuks kaduda.

Suuremat tähelepanu peaksid oma jalgade tervisele pöörama nende elukutsete esindajad, kes on päevast päeva jalgadel.

Näiteks juuksurid, õpetajad, mõned liinitöölised. Neil võib kukekannus olla pikaajalise ülekoormuse tagajärg.

Ravitald Apollo sisemusest Seda, et kukekannus on vanemaealistel üsna sage haigus, kinnitab ka Kalev Toots. Samas allub see üldjuhul hästi ravile, milleks on spetsiaalsed tallatoed ja kannapadjad. Eesti Ortoosikeskus valmistab neid kosmosematerjalist. „Samast materjalist oli tehtud Apollo sisemine vooderdus,” teab Toots rääkida.

Materjal on katsudes elastne, aga ei ole kumm ega plastik. Keskuse Tallinna tagatoas on laual kümneid tallatugesid, igaüks eri kujuga, värvikombinatsiooniga ning kõik kel-

legi jaoks konkreetselt valmistatud, lähtuvalt inimese jala probleemist.

Toots toob riiulist ühe helekollase tallajäljendi, millel kanna all tumesinine padjand. Tavalisest ortopeedilisest tallast eristab seda just kannaalune kõrgend. „Neid taldu tuleb raviks kanda vähemalt kaks kuud, kuid mitte kauem kui kolm kuud,” juhendab ta. Jalaravi spetsialisti hinnangul aitavad korralikud tallad kanna deformatsiooni peatada ja jalavõlvi normaalse asendi taastada. Kõrgema riskiteguriga on ka need, kelle jalavõlv on loomulikult kõrge. „See on aga pärilik,” toob Toots välja põhjuse, miks kukekannus esineb põlvkonniti.

Jaekaubanduses olevaid või lihtsamaid, nahkseid nn ortopeedilisi taldu ta kukekannuse raviks ei soovita. „Need pole iseenesest halvad, aga neid võiks hakata juba lapsepõlves kandma, sest need on pigem ennetavad ning nendega kukekannust ravida on väga raske,” märkis Toots.

Ka ei tohiks ravitaldu kandes kõrgetel kontsadel ringi kablutada, vaid sobiva jalanõu konts ei tohi naistel olla kõrgem kui neli sentimeetrit. „Kõrge kontsaga käies on ka spetsiaalsed kannapadjad täiesti mõttetud, sest jalg ei saa puhata. Raskuskese läheb küll mujale, valu ajutiselt taandub, kuid jalg pole ikkagi õiges asendis ning kannavalu võib asenduda pöiavaluga,” toonitab Toots õigete jalanõude olulisust.

Kannapadja puhul on Tootsi arvates kontsadest üldse targem loobuda, sest kannapadi lükkab nagunii keharaskuse ettepoole ja isegi normaalse kontsa puhul võib tulemus ravi asemel olla hoopis liigeseid kahjustav.

Kui jalataldadega ravi ei aita, siis järgmine ravimeetod on süstid, mis peaks luulise noka ära lahustama.

Operatsioon kukekannuse eemaldamiseks pole üldjuhul põhjendatud, kinnitab jalaravi spetsialist. See on näidustatud juhul, kui taldadest ja süstist pole abi olnud või mingil põhjusel süst ei sobi.

Mõningal juhul kasutatakse kukekannuse raviks ka lööklaineravi, kuid Kalev Toots hoiatab, et seegi võib olla valus ning ei pruugi kõigile sobida.

Kukekannuse röntgenülesvõte.

ALLIKAS: TÕSTAMAA TERVISEKESKUSE KODULEHT

KESKUS Eesti Ortroosikeskus • Tallinn, Türi tn 6 • Vastuvõtt Viljandi haigla Taastusravi osakonnas 22.02.; 22.03.; 26.04. kl 10–14.

• Pärnus Mai perearstikeskuses 15.02.; 15.03.; 19.04.

• Vastuvõtud toimuvad ka Narvas ja Kärdlas.

Vastuvõtt 13 eurot.

Kannatoed maksavad 16, ravitallad 52 eurot.

Pöördumiseks Eesti Ortoosikeskusse Tallinnas või maakondlikel vastuvõttudel Viljandis, Pärnus, Narvas ja ka Hiiumaal pole röntgenipilti vaja kaasa võtta, sest vajaliku diagnostika saab teha kohapeal. Isikliku abivahendi kaardi taotlemiseks on vajalik perearsti tõend.

Allikas: Kalev Toots

Riskitegurid Plantaarfastiiti esineb sagedamini meestel ja haigestumine sageneb seoses vananemisega.

Riskiteguriteks on lampjalgsus ja ka kõrge tallavõlv, jala vale asend käimisel, ülekaalulisus, jalgade ülekoormus (pikaajaline käimine ja seismine, jooksmine) ning halbade (liiga õhuke tald, liiga kõrge konts) taldadega jalatsite kasutamine.

Ravivõimalused • Võimalikult palju puhkust.

• Koormust haigele kohale vähendavad spetsiaalsed padjakestega tallad ja ortopeedilised jalatsid.

• Sidekirme lühendamise vältimiseks teha venitusharjutusi. Ravi võib kesta mitu kuud kuni aasta.

• Tavaliselt kaovad vaevused peale valuvastase ja koormust vähendava ravi kasutamist ning ka kirurgiline ravi on enamasti edukas. Operatsiooni käigus põletikuline fastsia eemaldatakse.

Ennetamine • Hea tallaga jalatsite kasutamine, eriti sportides ning pikaajalist seismist ja kõndimist vajava töö korral.

• Vältida kõva pinnaga põrandaid (vajadusel võib jalgade alla asetada paksema kummimati).

• Vältida ülekaalu. Teha jalalabale venitusharjutusi.

Allikas: inimene.ee

tervis

17 Veebruar 2013

Rahvaravi soovitused kukekannuse arstimiseks • Määri kand nuuskpiiritusega sisse, pane tugev klaaspudel maha (ise istu) ja rulli seda päevas mitu korda kanna all (nt telekavaatamise ajal). Valu kaob umbes nädalaga, nßßd juba ßle 10 aasta mÜÜdas ja kannad siiani korras.

Eesti Apteekrite Liidu esimees Kai Kimmel: Olen kuulnud ka, et nuuskpiiritust ja joodi tuleb vaheldumisi määrida. Patsiendid on tagasiside korras Üelnud, et hommikul tuleks määrida joodi ja þhtul nuuskpiiritusega. Teaduslikku pþhjendust sellele muidugi pole.

Klaaspudelil on masseeriv toime, mis omakorda elavdab vereringet ning kerge surve vþib aidata ka luulise moodustise taandumisele kaasa. • Nn 40 nelgi tee. Pane þhtul väikese klaasi sisse ßks nelgitera ja vala peale umbes 100 ml kuuma vett.

Vedelik joo hommikul ära. Järgmisel þhtul lisa vanale terale uus juurde ja taas vesi peale ja hommikul joo. Niimoodi 40 päeva ja lþpuks 40 nelgitera.

Kui tundub vastik, hoia igaks juhuks midagi head peale juua.

Kai Kimmel: Sellisest meetodist kuulen esimest korda. Nelgiþlil on kßll desinfitseeriv ja lþhna eviv toime, kuid ßldiselt kasutatakse nelki välispidiselt.

Samas on nelgil bakteritsiidne toime, mis vþib ravida ka pþletikku. • Vþta ßks munakollane ja ßks supilusikatäis mett.

Sega hästi ja aseta kßlmkappi. Õhtul leota jalgu sooja vee vannis, lisa vähehaaval kuumemat vett – nii tuliseks, kui kannatab. Pärast vanni kuivata jalad hoolikalt ja määri munakollase ja mee seguga. See-

järel vþib kergelt elastiksidemega kinni siduda, aga kindlasti pärast vanni jalga villased sokid. Pärast protseduuri oleks hea kohe magama minna. Nii tuleks teha neljal þhtul järjest.

Kai Kimmel: Igasugune soe vann elavdab vereringet ja toob rakkudesse rohkem hapnikku. Mesi aitab jällegi tasakaalustada soolade sisaldust organismis. Organismist eralduva vee ja higiga väljuvad ka need liigsed soolad, mis pþletikku tekitavad. • Seakamara kompress: seakamaral tuleb pekine osa ära lþigata, panna ßmber kanna ja rätikuga kinni siduda. Nii tuleb teha mitmel þhtul järjest.

Kai Kimmel: sama toime, mis meelgi – aitab väljutada organismis olevate liigsete soolade hulka. • Pþldosja kompress. Korja pþldosja ja kalla sellele keev vesi peale. Mitte palju, aga nii, et osjad ära katab. Lase tþmmata, kuni segu on parasjagu soe, et kannatab jalale mähist teha. Vþib ka ainult vedelikku panna. Kompress vþiks jalal olla terve ÜÜ ja mitu þhtut järjest.

Kai Kimmel: Siin annab ilmselt efekti soe mähis.

Pþldosja kasutatakse seespidiselt liigse vedeliku organismist välja viimiseks. See on diureetikum. • Kukekannusest saab lahti, kui astuda kannaga kirvesilma peale. Pista kirves sßgavkßlma ja kui see juba härmas on, hoia kannusel vþi astu selle kohaga kßlmanud kirvele. Hoia seal, kuni kirves jalaga sama soe. Ikka mitmeid kordi ja (päevi) tuleb teha. Pärast hþþru lahjendatud sÜÜgiäädika lapiga ßle. Nii „hävi-

tati� ikka kukekannuseid ja havi hambaid ka.

VĂľib ka kirve pĂľrandale panna ja jalga tasakesi sellel liigutada.

Kai Kimmel: Seda olen ma ka varem kuulnud (naerab) ja tean ka, et seda kþike tuleks alustada kahaneva kuu ajal. Aga ilmselt on ka sel kirvesilmal masseeriv toime, mis aitab seda kþrgemat luulist kohta ära lþhkuda. • Naabrinaise soovituse peale muretsesin endale pisikese palli, umbes pool tennispalli läbimþþdust.

Telekat vaadates ja muid istumistÜid tehes veeretasin seda kanna all. Tundsin, kuidas kanna keskkohas oli valus koht, mis palli all krþmpsus. Niiviisi mitu kuud. Tasapisi jäi valu nþrgemaks.

Kai Kimmel: MassaaŞ kindlasti aitab sßmptomeid leevendada ja kui olukord pole väga hull, siis vþib ka kukekannusest sel moel lahti saada. • Kukekannus on puha ainevahetuse häire ehk tegemist soolade/mineraalide ladestumisega. Kukekannus tuleb lihtsalt ära lahustada, muidu jääbki end meelde tuletama. Lahustamiseks sobib hästi rohke ja veel rohkem kurgi sÜÜmine. Kurki tuleb sßßa soolata ja muude lisanditeta. Eks kþlbavad ka teised vesised aed- ja puuviljad, nagu arbuus. Vþib juua ka hästi tihti paljast vett väikeste portsudena vþi värskekapsa mahla. Kui magu kannatab, ka sidruniga vett.

Kai Kimmel: Nii podagra kui ka kukekannus on pþletikud, kus organismis on soolasid liiga palju ladestunud. Podagra puhul kogunevad liigestesse kusihappe soolad. Joomine ja sel moel liigsete soolade väljutamine on kindlasti omal kohal. See puhastab organismi.

REKLAAM

Tugevad silmad – hea nägemine

Originaalne Rootsi tablett silmadele Armastan väga lugeda, kuid palju lugedes väsivad silmad kiiresti, tekib pisaratevool ja tähed hakkavad jooksma. Nßßd olen aga väga þnnelik, sest avastasin Rootsi Blue Berry tabletid, jutustab Kathy.

Avastas Blue Berry tabletid ÂŤOstsin apteegist Rootsi Blue Berry Â?Š‹•ŽĴȹŽǯȹ Š›Â&#x;Â’Â?Š—ȹ —Ž’Â?Čą “ž‹Šȹ Â?ÂŽÂ’ÂœÂ?Čą ”žžÂ?Čą “Šȹ Â˜Â•ÂŽÂ—Čą Â&#x;§Â?Šȹ ›Š‘ž•ǰȹ œŽœÂ?Čą Â’ÂœÂŽČŹ Â?Â’Čą ”ŠžŠȹ •žÂ?ÂŽÂ?ÂŽÂœČą ÂŽÂ’Čą Â&#x;Â§ÂœÂ’Čą –žȹ œ’•–ŠÂ?Čą Ž—Š–ȹ ÂŽÂ?Šȹ Â“Â˜Â˜Â”ÂœÂŽČą Â&#x;ŽĴȹȹ —’—Â?Čą Â?§‘ŽÂ?Čą Â™ĂťÂœÂ’Â&#x;ŠÂ?Čą ™Š’Â?Š•ǯȹ Blue BerryČą Â?Š‹•ŽÂ?Â’Â?Čą Â–Ă¤Â“ÂžÂœÂ’Â?Čą –ž••Žȹ Â&#x;§Â?Šȹ ‘§œÂ?’ǡȹ ˜˜Â&#x;Â’ČŹ tan Blue BerryČą Â?Š‹•ŽĴȹŽȹ ”ä’Â?’•Žǰȹ Â”ÂŽÂœČą •˜ŽÂ&#x;ŠÂ?ȹ™Š•“žǰȹ“ž‘’Â&#x;ŠÂ?ȹä‘Â?žÂ?Â’ČąÂ“ÂŠČąĂŁĂŁÂœÂ’Â?Â’Čą ŠžÂ?˜Â?Čą Â&#x;ä’ȹ Â&#x;ÂŽÂŽÂ?ŠÂ&#x;ŠÂ?Čą ”˜Â?žȹ ™§ŽÂ&#x;Šȹ Š›ȏ Â&#x;žÂ?Â’ÂŽÂ”Â›ÂŠÂŠÂ—Â’ČąÂŽÂŽÂœÇŻČŽ

Parem nägemine tähendab paremat elu! —ȹ”’—Â?Â•ÂŠÂ”ÂœČąÂ?Ž‘Â?žÂ?ǰȹŽÂ?ČąÂœÂ’Â•Â–ÂŠÂ?ÂŽČąÂ&#x;ä’ȏ –ŽȹÂ?˜˜”žœÂ?ŠÂ?ŠȹÂ?Ž›ŠÂ&#x;ŠÂ?ČąÂ“ÂŠČąÂœÂŽÂ•Â?ÂŽÂ?ȹ™’•Â?Â’ ‘Š•Â&#x;Ž—Ž‹ȹ •§§Â?ÂœÂŽČą “§’Â?ŠœÂ?ÂžÂ–Â’ÂœÂŽÇ°Čą –ä—’ȏ ”˜›Â?ČąÂœÂ’Â•Â–ÂŠÂ•Â’Â‘ÂŠÂœÂ?Žȹ—ä›Â?ÂŽÂ—ÂŽÂ–Â’ÂœÂŽČąÂ?äĴȹžȹ Â&#x;ä’ȹ ÂœÂ’Â•Â–ÂŠÂ•ÂŽČą Â&#x;Š“Š•’”Žȹ Â?˜’Â?Š’—ŽÂ?ÂŽČą ™žžȏ Â?ÂžÂ–Â’ÂœÂŽČą Â”Â˜Â›Â›ÂŠÂ•ÇŻČą Š•“žÂ?Čą Â?ž——ŽÂ&#x;ŠÂ?Čą œŽÂ?Šǰȹ ”ž’ȹ •˜ŽÂ&#x;ŠÂ?Čą ”Ž‘Â&#x;ÂŠÂœČą Â&#x;Š•Â?ÂžÂœÂŽÂœÇ°Čą “ž‘’Â&#x;ŠÂ?Čą ĂŁĂŁÂœÂŽÂ•Čą ŠžÂ?˜Â?Čą Â&#x;ä’ȹ ™Ý݊Â&#x;ŠÂ?Čą —’’Â?Â’ČąÂ—Ă¤ÂŽÂ•ÂŠÂœÂ’Â•Â–ÂŠÂœÂ?ȹ•§‹’ȹŠ“ŠÂ?Šǯ

ÂœÂŽÂœČą Â˜Â—Čą –žœÂ?’”Šǰȹ ‘Š›’•’”žȹ ÂœÂ’Â•Â–ÂŠÂ›Â˜Â‘ÂžČą “Šȹ Â&#x;’’—Š–Š›“ŠœŽŽ–—ŽÂ?ÂŽČą Ž”œÂ?›Š”Â?Â’ÇŻČą žœÂ?’”Šȹ ”Šœž•’””žœÂ?Čą —§Â?ÂŽÂ–Â’ÂœÂŽÂ•ÂŽČą Â?§‘Ž•Â?ŠÂ?Â’Čą “ž‹Šȹ Čą Â–ÂŠÂŠÂ’Â•Â–ÂŠÂœĂ¤Â“ÂŠČą Š“Š•ǰȹ ”ž’ȹ ›’Â?Â’Čą ™’•˜˜Â?Â’Â?Čą ˜œŠ•Žœ’Â?Čą ĂŁÂ’ÂœÂ?Ž•ȹ 䑞›Ý——Š”žÂ?Ž•ǯȹ —ȹ Â?Ă¤ÂŽÂœÂ?ŠÂ?žÂ?Ç°Čą ÂŽÂ?Čą –žœÂ?’”ŠÂ?Čą ÂœÂ’ÂœÂŠÂ•ČŹ Â?ŠÂ&#x;ŠÂ?Čą Š’—Ž’Â?Ç°Čą Â–Â’ÂœČą Â?˜ŽÂ?ŠÂ&#x;ŠÂ?Čą —§Â?ÂŽČŹ –’œÂ?ȹ™’–ŽÂ?ÂŠÂœČąÂ“ÂŠČąÂ‘Â§Â–ÂŠÂ›ÂŠÂœÇŻČą ’’—Š–Š›ȏ “ŠœŽŽ–—ŽÂ?ÂŽČą Ž”œÂ?›Š”Â?Â’ÂœČą œ’œŠ•Â?žÂ&#x;ŠÂ?Čą Â™Â˜Â•ĂťÂ?Ž—˜˜•’Â?Čą Â˜Â—Čą Š—Â?Â’Â˜Â”ÂœĂťÂ?ŠÂ?Â’Â’Â&#x;ÂœÂŽČą Â?˜’–ŽÂ?Šǯȹ ÂŠÂ‘ÂŽÂœČą Blue Berry tabletis Â˜Â—Čą Ĺ—Ĺ–Čą –Â?Čą ”˜••ŠœÂ?Čą ™’Â?–Ž—Â?Â’Čą •žÂ?Ž’’—’ǰȹ –’Â?Šȹ•Ž’Â?ÂžÂ‹ČąÂ”ÂŽÂœÂ”Â—Â§Â?ÂŽÂ–Â’ÂœÂŽČąÂŽÂŽÂœÂ?ČąÂ&#x;ÂŠÂœČŹ Â?žÂ?ŠÂ&#x;ÂŠÂœČąÂœÂ’Â•Â–ÂŠČąÂ”Â˜Â•Â•ÂŠÂ?Â§Â‘Â—Â’ÂœČąÂ–ÂŠÂŠÂ”ÂžÂ•ÂŠÂœÇŻ Blue BerryČą Â?Š‹•ŽĴȹŽȹ œ˜˜Â&#x;Â’Â?ŠÂ?ÂŠÂ”ÂœÂŽČą Â?Š›Â&#x;Â’Â?ŠÂ?Šȹ ”ä’Â?’•ǰȹ Â”ÂŽÂœČą •˜ŽÂ&#x;ŠÂ?Čą ™Š•“žǰȹ “ž‘’Â&#x;ŠÂ?ȹŠžÂ?˜Â?ČąÂ&#x;ä’ȹÂ?ĂŁĂŁÂ?ŠÂ&#x;ŠÂ?ȹŠ›Â&#x;žÂ?Â’Â?Šǯȹ Blue BerryČą Â?Š‹•ŽÂ?Â’Â?Čą œ˜‹’Â&#x;ŠÂ?Čą Â’Â?ÂŠÂœČą Â&#x;ÂŠÂ—ÂžÂœÂŽÂœČą ’—’–ŽœÂ?Ž•Žǰȹ Â”ÂŠÂŠÂœÂŠČą Š›Â&#x;ŠÂ?žÂ?Čą —Ž’•Žǰȹ Â”ÂŽÂœČą ”Š——ŠÂ&#x;ŠÂ?Čą ™›’••Žȹ Â&#x;ä’ȹ Â”Â˜Â—ČŹ Â?Š”Â?•§§Â?ÂœÂ’ÇŻ

—§Â?Ž–’—Žȹ ‘Š•Â&#x;Ž—Ž‹ǰȹ œ’•–ŠÂ?Čą Â&#x;§ȏ œ’Â&#x;ŠÂ?Čą Â&#x;ä’ȹ ‘Š””ŠÂ&#x;ŠÂ?Čą Â&#x;ŽĴȹȹ Â“Â˜Â˜Â”ÂœÂ–ÂŠÇŻČą œ’–ŽœŽÂ?Čą —ä›Â?Ž—ŽÂ&#x;Šȹ —§Â?ÂŽÂ–Â’ÂœÂŽČą Â?ž——žœŽÂ?Čą Â˜Â—Čą œ’•–ŠÂ?ÂŽČą ”’’›Žȹ Â&#x;Â§ÂœÂ’ČŹ –’—Žǰȹ ”’™’Â?ÂžÂœÇ°Čą ™’œŠ›ŠÂ?ÂŽÂ&#x;Â˜Â˜Â•ÇŻČą ’•“Ž–ȹ –§›”Š–Žȹ —ä›Â?Ž—ŽÂ&#x;Šȹ —§Â?ÂŽÂ–Â’ÂœÂŽČą Â?ž—ȏ —žœŽ’Â?Čą •žȏÂ?ÂŽÂ?ÂŽÂœÇ°Čą Ž›’Â?Â’Čą Â‘Â§Â–ÂŠÂ›ÂŠÂœÇ°Čą ”ž’ȹ Â?§‘ŽÂ?Čą “žœÂ?”ž’ȹ “˜˜”œŽÂ&#x;ŠÂ?ÇŻČą ÂŠÂœÂ”ÂŽÂ–Â’Â—Â’Čą —§Ž–Žȹ”ŠžÂ?ÂŽÂ•ČąÂ˜Â•ÂŽÂ&#x;Š’Â?ČąÂ˜Â‹Â“ÂŽÂ”Â?ÂŽÇ°ČąÂŠÂœÂ“ÂŠÂ?Čą Â&#x;ä’ȹ ˜‹“Ž”Â?Â’Â?Čą ™Š’œÂ?ŠÂ&#x;ŠÂ?Čą œžž›Ž–ŠÂ?Čą Â&#x;ä’ȹ Â&#x;§’”œŽ–ŠÂ?Čą ”ž’ȹ Â?ÂŽÂ?ÂŽÂ•Â’Â”Â”ÂžČŹÂœÂŽÂœÇŻČą Ă¤Â—Â’Â”Â˜Â›Â?Čą ”ž›Â?ŠÂ&#x;ŠÂ?Čą ’—’–ŽœŽÂ?Ç°Čą ÂŽÂ?Čą •žÂ?ÂŽÂ?ÂŽÂœČą Â?§‘ŽÂ?Čą ‘Ý™™ŠÂ&#x;ŠÂ?Ç°Čą ÂœÂ’Â•Â–ÂŽČą ÂŽÂŽÂœČą Â˜Â—Čą –žœÂ?Čą Â?§™™ȹ —’—Â?Čą —§Â?Ž–’—Žȹ Š’—Šȹ ‘Š•Â&#x;Ž—Ž‹ǯ

Kust saab osta Blue Berry tablette? ˜˜Â?ÂœÂ’ČąÂ?˜’Â?ž•’œŠ—Â?Â’Â?ČąBlue Berry ÂœÂŠÂŠÂ‹ČąÂ˜ÂœÂ?ŠȹŠ™Â?ÂŽÂŽÂ?Â’ÂœÂ?ČąÂ&#x;ä’ȹÂ?˜˜Â?“Šȹ ”˜Â?ž•Ž‘Ž•Â?Čąwww.newnordic.ee.

Kas teil on kĂźsimusi?

’œŠ’—Â?˜Â?ČąÂœÂŠÂŠÂ‹ČąÂ?Ž•ŽÂ?Â˜Â—Â’Â•ČąĹœĹžĹšČąĹ™ĹžĹ™ĹžČąÂ&#x;ä’ȹ —ȹ Â•Â˜Â˜Â–ÂžÂ•Â’Â”Ç°Čą ÂŽÂ?Čą Â”Â˜Â˜ÂœČą Â&#x;Š—žœŽÂ?Šȹ Â”ĂťÂ•ÂŠÂœÂ?ŠÂ?ÂŽÂœČąÂ?˜˜Â?Â“ÂŠČąÂ”Â˜Â?ž•Ž‘Â?ÂŽČąwww. Â?Ž”’Â&#x;ŠÂ?Čą –žžÂ?žœŽÂ?Čą ”Šȹ —§Â?ÂŽÂ–Â’ÂœÂŽÂœÇŻČą newnordic.ee.

Rootsi Blue BerryČą Â?Š‹•ŽĴȹ’Â?ÂŽČą ”˜˜œÂ?Â’ČŹ ÂŽÂŽÂ?äĴȹžȹ ÂŽÂ’Čą Â™ÂŽÂŠÂ”ÂœČą ˜˜Â?Š–Šǰȹ ”ž—’ȹ Â?ÂŽÂ’ÂŽČą

Originaalne Rootsi Blue Berry tablett

Nägemise muutused

Â?œ’Â?Žȹ‘ä‹ŽÂ?ÂŠÂœÂŽČąÂ™ÂžÂžČąÂ•Â˜Â?˜Â?Š ȹ™Š”Ž—Â?Â’Â?ÇŻČą ÂŽÂŽČąÂ?Š›Š—Â?ŽŽ›’‹ǰȹ ÂŽÂ?ȹ™›Ž™Š›ŠŠÂ?ČąÂ&#x;ŠœÂ?Š‹ȹ”ä›Â?ÂŽÂ’ČŹ –ŠÂ?Ž•Žȹ ÂŽÂ Čą ˜›Â?Â’ÂŒÂžČą ”Â&#x;Š•’Â?ÂŽÂŽÂ?Â’ČąÂ“ÂŠČąÂ˜Â‘ÂžÂ?ÂžÂœÂŽČą ÂœÂ?Š—Â?Š›Â?Â’Â?Ž•Žǯȹ ÂŽÂ Čą ˜›Â?Â’ÂŒČą Â‘Â˜Â˜Â•Â’Â‹ČąÂ’Â—Â’Â–ÂŽÂœÂ?ÂŽÂœÂ?ȹ“Šȹ •˜˜Â?žœŽœÂ?ÇŻ

Kas teie nägemine on hea?

Silmad kipitavad sageli, esineb pisaratevoolu Vþrreldes varasemaga näete hämaras vþi pimedas halvemini Kauem lugedes hakkavad tähed jooksma Silmad on ereda valguse suhtes tundlikumad Kaugemal olevaid asju vþi objekte ei näe selgelt

Kui vastasite jaatavalt vähemalt kolmele väitele, vþib teie nägemine olla nþrgenenud.

tervis

Veebruar 2013 18

Digiretsept – korduma kippuvad küsimused Digiretsept sai kolmeaastaseks. Paljud apteegikülastajad on sellega kindlasti juba tuttavad ning rohelist värvi paberretsept hakkab unustuse hõlma vajuma.

Kuid hoolimata kolmest aastast, mil digiretsept on kasutusel olnud, tekib sellega seoses endiselt küsimusi.

Anu Hoop

FOTO: LIIS TREIMANN/„POSTIMEES”

Annelinna Prisma Südameapteegi juhataja-proviisor

Miks apteeker küsib digiretseptiga ostjalt dokumenti?

Digiretseptiga ravimite väljaostmiseks peab patsient esitama kehtiva isikut tõendava dokumendi. Et retseptid sisaldavad delikaatseid isikuandmeid (andmeid inimese terviseseisundi kohta), ei piisa sellest, kui ostja ütleb isikukoodi. Ilma dokumendita puudub apteekril õigus ravimeid digiretsepti alusel väljastada. Rohumüüja kohustus on jälgida, et välja kirjutatud ravim jõuaks õige inimese kätte. Seega pole dokumendi küsimine mitte apteekrite kius, vaid väga põhjendatud ja lausa seadusega reguleeritud kohustuslik tegevus.

Vahel tekib aga vajadus osta retseptiravimeid teisele inimesele. Selleks peab ostja apteekrile esitama enda kehtiva isikut tõendava dokumendi ning ravimit vajava inimese isikukoodi. Kindlasti ei ole tarvis kaasas kanda kellegi teise dokumenti. Piisab, kui isikukood apteekrile lihtsalt öelda. Sama kehtib ka lastele kirjutatud digiretseptide puhul.

Miks ei anna apteek infot digiretseptide kohta telefoni teel?

On esinenud juhuseid, kui apteeki helistanud patsient soovib infot oma digiretseptide kohta. Telefoni teel pole apteekril õigust sellist infot väljastada, sest iga retsept sisaldab delikaatseid isikuandmeid.

Telefoni teel pole võimalik kontrollida, kas helistaja on seesama isik, kellele retseptid on välja kirjutatud.

Anu Hoop

Kuidas kontrollida oma digiretsepte?

Patsient saab vaadata oma digiretsepte portaali www.eesti.ee kaudu (E-teenused —> Kodanikule —> Tervis ja tervisekaitse —> Retseptid). Portaali saab siseneda IDkaardi, mobiil-ID või internetipanga paroolidega. Sealt saab näha kõiki välja kirjutatud retsepte ja nende kehtivusaega. Samuti on nähtavad retseptid, mille arst on tühistanud, ning ka need retseptid, mille alusel on ravim juba välja ostetud.

Hea ülevaate olemasolevatest retseptidest saab ka apteekri käest, kes patsiendi dokumendi alusel võib digiretseptikeskusest aruande retseptide kohta välja trükkida.

Mida veel peaks digiretseptist teadma? Ükski digiretsept ei pikene automaatselt.

Kui kõikide retseptidega on ravimid välja ostetud või kui retsepti kehtivusaeg on möödas, tuleb tohtrilt uus küsida.

Digiretsepti kehtivusaeg on sarnane paberretseptile – nii-öelda ühekordne retsept kehtib kuni 60 ja korduvretsept kuni 180 päeva. Kui digiretsepti kehtivusaeg möödub, muutub see apteekrile nähtamatuks. Samuti ei näe apteeker juba varem välja ostetud retsepte.

Digiretsept pole seotud konkreetse apteegiga. Sellest hetkest, mil arst on retsepti koostanud ja kinnitanud, on see nähtav kõikides apteekides üle Eesti.

Digiretsept on individuaalne. Lapsele mõeldud ravim on välja kirjutatud ikka lapsele, mitte lapsevanemale.

Võrreldes paberretseptiga on digiretsepti kasutamine tegelikult lihtne ja mugav. Seda eriti patsientidele, kes võtavad korraga mitut ravimit. Ainus asi, mida ei tohi apteeki tulles unustada, on isikut tõendav dokument.

Kui teil on rohkem küsimusi digiretsepti kohta, siis pöörduge julgesti lähimasse apteeki.

Lugeja teadlikkust aitab tõsta Esindaja Eestis: sanofi-aventis Estonia OÜ, Pärnu mnt. 139E/2, 11317 Tallinn, telefon 627 3488

MIS ON DIABEET? Diabeet ehk suhkurtõbi on haigus, mille korral on veresuhkur normist kõrgem. See on tingitud nii insuliini toime vähenemisest kudedes kui ka insuliini vähenenud eritumisest kõhunäärmest. Tegemist on ühe levinuma haigusega maailmas ning sellesse haigestumus üha kasvab.

1. tüüpi diabeet kuulub haiguste rühma, mida nimetatakse autoimmuunhaigusteks. See tähendab, et immuunsüsteem, mis tavaliselt aitab organismil võidelda bakterite ja viiruste vastu, ründab ka organismi ennast. Diabeetikud vajavad haiguse diagnoosimise hetkest alates insuliini, mille ülesandeks on viia verest suhkrut rakkudesse, et varustada organismi energiaga.

2. tüüpi diabeet tekib tavaliselt ülekaalulistel inimestel vanuses 45 ja rohkem. Täna puudub veel ravim, mis raviks diabeedist terveks, kuid on olemas tõhus ravi, millega saab hoida veresuhkrut kontrolli all. Esmane ravi on dieet, kehakaalu kontroll ja füüsilise koormuse suurendamine. Märgataval osal 2. tüüpi diabeetikutest ei ole võimalik teatud aja möödudes enam tablettraviga haigust kontrolli all hoida ning raviskeemi lisatakse insuliinravi. Diabeetikud saavad elada aktiivset ja tervislikku elu, vältides tüsistuste teket.

Hea diabeedi kontroll tähendab, et tuleb hoida oma veresuhkur võimalikult normilähedal.

Loe lisaks: www.diabeet.ee

Agnes Anton Diabeediõde Tartu Ülikooli Kliinikumi endokrinoloogia osakond

Miks inimesed peavad insuliini süstima?

Tervetel inimestel sõltub insuliini sekretsioon nende versuhkru tasemest. Iga kord, kui me sööme tõuseb meie veresuhkru tase ning kohe algab pankreases insuliini tootmine, et normaliseerida paari tunni jooksul kõrgenenud veresuhkru tase. Diabeetikutel, kelle kõhunääre ei tooda enam piisavalt insuliini, on vaja insuliini süstida. Insuliini süstitakse naha alla. Insuliini ei saa manustada suu kaudu, sest maohape hävitab insuliini enne, kui see hakkab toimima.Tänapäeval

kasutatakse insuliini süstimiseks valdavalt pensüstlit ehk pen’i. Erinevate insuliinide süstimiseks on saadaval erinevad pensüstlid: nii korduvkasutatavad kui ka ühekordsed eeltäidetud pensüstlid. Insuliini saab osta apteegist 100-protsendilise soodustusega ning alates selle aasta jaanuarist said ka pensüstli nõelad 90-protsendilise soodustuse.

Nõuanne: Kuidas süstida insuliini korrektselt?

Pensüstli korrektne kasutamine Eemaldage nõelalt steriilne paberkate ja kinnitage nõel kergelt surudes ning keerates koos katetega pensüstlile.

Seejärel eemaldage väliskate, kuid ärge seda ära visake.

Nõel tuleb pensüstlile kinnitada otse, mitte nurga all.

2VU[YVSSPNL RHZ U LS VU RVYYHSPR\S[ Ä RZLLYP[\K QH LLTHSKHNL ZLLQpYLS U LSH sisekate.

Enne süsti tuleb alati teostada ohutustest, et kontrollida, kas nõel on õigesti paigaldatud ja läbitav, samuti õhumullide eemaldamiseks.

Ohutustesti tegemiseks keerake annusevalijaga 2 Ü, seejärel tõstke süstevahend suunaga ülespoole, koputage sõrmega paar korda, et võimalikud õhumullid tõuseksid üles ja vajutage süstimisnuppu. Ohutustest tuleb teostada enne igat süstet.

Jälgige, et nõela otsast väljuks tilk ja näit annuse aknas liiguks nulli.

Insuliinitilga mitteilmumisel tuleb ohutustesti korrata, et olla kindel insuliini kättesaadavuses.

Kui tilka ei teki nõela otsa ka testi kordamisel, siis kinnitage süstlile uus nõel ja korrake tegevust algusest peale.

Pärast insuliini süstimist asetage nõelale nõela välimine kate ning eemaldage pensüstlilt kasutatud nõel. Ohutu nõela eemaldamine on vajalik soovimatu nõelatorke vältimiseks.

Järgmist süstekorda alustage uue nõela kinnitamisega, korrake nimetatud tegevusi ja nõudeid nõela kasutamisel. Kasutage igaks süsteks uut nõela.

Ü H E KO R D S E K S KASUTAMISE KS

Pensüstli nõelad Meditsiiniseade. Vajadusel küsi nõu arstilt või apteekrilt.

Sagedasemad probleemid pensüstliga Kõige sagedasemad probleemid, kui patsient pöördub mittetöötava pensüstliga apteeki või diabeediõe kabinetti, on valdavalt seotud nõela deformeerumise või ummistumisega.

Selle põhjuseks pole mitte viletsa kvaliteediga nõelad, vaid nõelte väärkasutamine. Sellisel juhul ei saa süstenuppu alla vajutada ning kui selleks rakendatakse lisaks jõudu, võib süstevahend muutuda kasutuskõlbmatuks või isegi murduda. Põhjuseks on tavaliselt ühe nõela korduvkasutamine.

Olukorda on peamiselt põhjendatud sellega, et apteegist antakse kaasa ühe karbi kohta viis nõela ning see tekitab valearusaama, et üks nõel on ette nähtud ühele süstlile. Tegelikult tuleb enne igat süsti panna pensüstlile uus nõel. Selleks tuleb apteegist nõelu juurde osta.

elu

Kuidas enesega hakkama saada, kui miski ei paku enam rõõmu?

Kui töökohustusi pole, lapsed läinud, abikaasa ajab oma asju taevastel teedel, üksindus- ja kõrvale jäetuse tunne võtab maad. Psühholoog Riina Luik annab nõu, mida peaks ette võtma, et oleks taas midagi, mille üle rõõmustada.

Eve Rohtla eve.rohtla@ajaleht.ee

XXI sajandit peetakse üksildaste sajandiks. Kui noorte inimeste puhul on see vaba valik ja üksindus pole nende jaoks probleem, siis pensionipõlve pidavale seeniorile võib üksindus olla väga raske taluda.

Millest on üksikute sajand alguse saanud?

Tõepoolest – nn üksikute sajand on muutunud juba ülemaailmseks terminiks, ning nii üllatav kui see ka pole, ei seostu see ainult seenioridega, vaid üha enam noore elujõulise ja parimas pereloomise eas oleva põlvkonnaga. Tänaste 30ndates aastates inimestega, kel küll on suur tutvus- ja sõpruskond, on sotsiaalselt väga aktiivsed, kel isegi ei puudu oma seksuaalpartner, kuid kes ikkagi eelistavad elada üksinda ning järjest süveneb trend, et teadlikult ei muretseta ka lapsi. See, aina rohkem enesekesksemaks muutuv elustiil ja ühe-inimese-leibkonna mudel, on silmatorkav trend eriti linnanoorte seas. Järjest suureneb üllataval kombel noorte üksinda elavate meeste arv ning see annab alust arvata, et samas eas naised on pigem sundseisus, kui et nad nii väga ise tahaksid üksinda elada.

Seda põlvkonda kimbutab üksildusetunne mitte ainult seenioripõlves, vaid eas, kus see tunne peaks olema täiesti võõras. Selle probleemi kõige ilmekam tunnus on enda „haakimine” sotsiaalsetesse suhtlusvõrgustikesse (Facebook, Twitter, blogid), et luua endale illusioon pidevast ümbritsetusest sõpradega, tunda end mitte üksijäetuna, pidevalt vajalikuna ja mitte unustatuna.

Karta on, et seda põlvkonda puudutab üksildus tänasest seenioride põlvkonnast märksa valusamalt, sest neil kas puudub täiesti tõelise läheduse ja püsiva partnerluse kogemus või on see nii napp, et sellest ei piisa tõeliste sõprussuhete ja lävimise kestma jäämiseks ka aastate pärast.

Samuti on probleem, et need n-ö maailma-

Veebruar 2013 20

Psühholoog: üksinduse peletam algab soovist seda teh Psühholoog Riina Luik soovitab üksinduse tõrjumisel alustada iseendale tunnistamisest, et tahan midagi muud, kui kodus istuda ja norutada. Väga oluline tema sõnul on selles füüsilisel koormusel.

Jalutuskäigud, saunaskäik, ujumine, võimlemine – see võib olla suur ettevõtmine, kuid pakub alati hea enesetunde ja rõõmsa meele.

avarustes laiali olevad sõbrad ei võimalda reaalseid kokkupuuteid, ehedat suhtlemist, millegi koos tegemist ehk siis seda, mida me inimsuhetes tegelikult hindame ja vajame.

Inimesel, kel on aga perekond, on püsivate, ja valdavalt ju ikka positiivsete emotsioonide allikas alati olemas ja tugi käepärast võtta. Samuti on petlik arvata, et töökollektiiv, kuhu me nagunii ei kuulu igavesti, suudaks võrdväärselt asendada emotsioone, mida saab anda üksnes lähedussuhe.

Kunstnik Ilon Wikland tõi hiljuti välja veel ühe üksildusest puudutatute sihtrühma – lapsed – ja kutsus kõiki üles nendega rohkem rääkima, neid kuulama ja koos olema. On ju tõsi, et meie lapsed on sukeldunud arvutimaailma, nende päevad on täis küll kõikvõimalikke huviringe ja trenne – ei saa öelda, et neil tegevust poleks – kuid kui palju nendega tegelikult koos ollakse, nende mõttemaailma, tegelikke huve, läbielatust ja mõtetest teatakse ja osa saadakse? Vähe on vanemaid, kes käe südamele pannes võiksid öelda, et nad seda piisavalt teevad. Põhjus, miks ma seda kõike antud kontekstis räägin on see, et rõhutada: üksindus ja üksildustunne ei ole seotud ainult seenioridega, kes aktiivsest elust veidi kõrvale on tõmbunud, vaid puudutab tänapäeval kõiki vanusegruppe.

Miks ja millest üksindustunne üldse tekib?

Peamine põhjus, miks just seenioridele üksindus (see on eelkõige füüsiline üksi-

olek) ja üksildus (üksinduse psühholoogiline tajumine ja sellega kaasuvad emotsioonid) nii raske on, tuleneb sellest, et paljude eakate jaoks ongi füsioloogiline vananemine eelkõige psühholoogiline, mitte bioloogiline probleem. Oma keha vananemise, eakusega kaasnevate haiguste ilmnemise, suutlikkuse vähenemise ja muuga me harjume tasapisi, need ei ilmne üleöö.

Kuid üksildus- ja tühjusetunne võivad just nii, üleöö meie ellu tulla: ühel päeval ei pea enam tööle minema, lapsed lahkuvad kodust ja loovad oma pere, lapselapsed on kaugel ära või pole nendega head kontakti, kaotame elukaaslase. Selle kõigega kaasneb paljude asjade muutumine meie elus ning meie argitoimetuste sisu ja mõte saab tõsise hoobi. See ei ole kerge, ja uue olukorraga harjumine võtabki aega.

Teravalt tajutakse üksindust ja üksildust seejärel, kui ollakse jäänud pensionile. Kaob see sotsiaalselt turvaline ring inimestest, kellega end tööl käies sidunud olime ja töö, mille läbi saadakse olla osake sellest, mis ühiskonnas toimub. Kolleegid peegeldavad meile, kes me oleme, kas me oleme hinnatud ja kas meid vajatakse.

Teine, märksa tugevama psühholoogilise ja emotsionaalse mõjuga moment on see, kui meie kõrvalt kaob meile lähedane ja kallis inimene, kellega ollakse kokku kasvanud, harjutud tegema kõike koos, jagama oma elu. Enamasti tajutakse seda kui „oma poole mina kaotamist”, mis mõistagi on väga raske üleelamine, kuid siiski ületatav.

elu

21 Veebruar 2013

mine ha

FOTO: ELMO RIIG/„SAKALA”

lahkunud, te ei tööta enam ja sõpradering järjest aheneb. Kaoks nagu võimalus peeglisse vaadata, et teada, kes sa oled, iga päevaga väheneb võimalus, et keegi sind tunnustab ja kiidab, et sa tajud oma vajalikkust ja olulisust.

Eakad inimesed ise ütlevad, et suureks probleemiks polegi alati mitte füüsiline üksindus, see võib isegi meeldida – elada omatahtsi, omas elurütmis ja harjumustega, vaid just emotsionaalsete suhete puudumine, mida see endaga sageli kaasa toob.

Samas tahan rõhutada, et füüsiline üksindus (abikaasa kaotus, sõprade järjestikune lahkumine, elukoha muutus, töökollektiivist lahkumine, huviringist loobumine jmt) ei too automaatselt kaasa üksildustunnet, vaid sõltub eelkõige inimese isiksuseomadustest ja eluhoiakust. See, kes on oma loomult kogu aeg olnud optimistlik, teotahteline, seltskondlik ja ühiskondlikult aktiivne, ei lase end sellest kõigest heidutada, vaid leiab alati oma päevadele täidet ja on suuteline looma uusi kontakte.

Paratamatult toovad aga eelnimetatud muutused enesega kaasa sotsiaalse deprivatsiooni ehk isolatsiooni, mis avaldub psüühilis-emotsionaalsete sidemete hõrenemises ja nende kvaliteedi muutumises. Üks olulisemaid aspekte, mida me läbi töö, aktiivse suhtlemise ja ühiskonnaelus kaasa löömise kogeme, on meie enesehinnang. Selle põhitelje moodustavad neli tugevat tala: mina kui lapsevanem, mina kui partner, mina kui kolleeg, mina kui sõber. Kujutage nüüd ette, et mingil hetkel need kaovad või hakkavad üksteise järel välja langema: teie lapsed on suured ja nende kasvatuses te enam midagi muuta ei saa ning võib-olla ei soovita teie osalust nende tänases elus, teie kaasa on

Kuidas üksildusest tulenevaid probleeme ära tunda? Üksindus ja üksildusega kaasnevad reaktsioonid on individuaalsed ja sõltuvad nii inimese närvisüsteemi tüübist, tema iseloomust, elukogemusest ja emotsionaalsest intelligentsusest. On kaht liiki muutusi, mida see esile kutsuda võib: psüühilised ja füsioloogilised.

Psühholoogilises plaanis on kergemateks ilminguteks meeleolu langus, nukrus, hüljatusetunne, langenud tahtetus. Tõsisematel juhtudel aga masendus, ärevus, sisemine pinge, rahutus või koguni enesetapumõtted. Kostma hakkavad mõtted: kellele mind, vanainimest üldse vaja on, elu on olnud mõttetu.

Füüsilisel tasandil saab mõjutatud vegetatiivne ja hormonaalne süsteem, mida omakorda tugevalt mõjutavad kas negatiivsed emotsioonid või piisavate positiivsete emotsioonide puudumine. Nii hakkabki n-ö jupsima tervis – kroonilised haigused ägenevad, nakatutakse kergemini ja põetakse haigusi raskemini. Võib juhtuda isegi, et soovitaksegi haige olla, või räägitakse sageli ära suremise juttu, et pälvida lähedastelt mingitki tähelepanu.

Kõik see peaks lapsed ja lähedased valvsaks tegema. Kui oma tuju tõstmisega ei tegeleta ehk siis ei võeta midagi ette, et leida ja kogeda uusi positiivseid emotsioone, võib olukord muutuda üsna keeruliseks. Kuigi tihti armastatakse öelda, et küll aeg kõik haavad parandab, on tõde selles, et eelkõige tuleb endal selle nimel pingutada ja aja jooksul, kui me seda teeme, need haavad tõesti paranevadki.

Millest see tuleneb, et pika elu elanud inimene, kel reeglina ju on, mida elus ette näidata, niisuguse madala enesehinnanguni jõuab?

Siin võib olla palju põhjusi, kuid üks neist on kogu oma eluperspektiivi nägemine, sellele tagasi vaatamine, mille puhul võib näida, et kõik oluline on juba kas tehtud, olnud või lootusetult käest libisenud.

Elukaar jaguneb üldjoones kolmeks: nooruses on meie mõtted ja püüdlused seotud tulevikuga, ja just see annab meile õnnetunde – teadmine, et kõik on veel ees, ja isegi kui eksime, on meil piisavalt aega, et teha vigade parandust. Unistada, teha tulevikuplaane, fantaseerida – mis võiks veel toredam olla. Keskeas asutakse oma unistusi realiseerima, saavutame edu, kogeme tunnustust, saame selge ettekujutuse sellest, kes me oleme, kellena meid hinnatakse ja mis me väärt oleme – laome müüri oma enesehinnangule.

Seenioripõlv on paratamatult tagasivaatamine ehk retrospektiivne, kus me võtame kokku selle, kuidas oleme elus oma lootused ja unistused teoks teinud, kuhu oleme välja jõudnud ning paratamatult anname hinnangu nii ise, kuid see peegeldub vastu ka meie lastelt ja lastelastelt, saavutustes töös või ühiskondlikus plaanis.

Kerkib paratamatult küsimus: „Mida ma veel suudaksin ja kui palju mulle üldse on aastaid antud?” Just siin peab toimuma seeniori mõtlemises murrang. Hoolimata >> lk 22

elu

Veebruar 2013 22

sellest, et keegi ei tea, kui palju talle päevi on antud, on sõltumata vanusest alati võimalik oma ellu tuua uued perspektiivid!

Olgu selleks millegi uue kogemine või õppimine, eneseületus või kaua unistatu teoks tegemine, ka lihtsalt oma inimliku soojuse ja elukogemusele rakenduse otsimine – võimalusi on oi kui palju!

Tihti kuuleme ennastki või teisi ütlevat: „Ema, mida sa heietad seal minevikus!” või „Taat, jumal küll, me oleme seda kõik juba tuhat korda kuulnud!” Aga mõistkem, et just möödanikust on pärit nende jaoks kõige põnevamad, helgemad ja olulisemad seigad ja juhtumised. Sestap ongi äärmiselt oluline, et seenioride päevad oleksid täidetud uute emotsioonide, elamuste ja kogemustega – see aga tähendab eelkõige aktiivset elamist igas mõttes.

Kuidas seda aga teha, kui hoolimata korduvast ergutamisest ei näi inimene ise seda tahtvat?

Nagu juba eelpool öeldud, on tahtelangus üks olulisi sümptomeid, mis üksildusega kaasas käib. See võib avalduda isegi nii lihtsates asjades, et loobutakse iseenda ja oma kodu eest hoolitsemast.

Siis tuleb alustada eelkõige selle ergutamisest: teha koos memme või taadiga kodus üks suurpuhastus, sättida ja sorteerida asju (kuid ettevaatust, ärge teie tema eest midagi prügikasti visake!), teha olemine mõnusaks, kiita teda puhaste kardinate, õunakoogi või uhke puuriida eest – väikesed asjad, kuid annavad tagasi tunde, et ma suudan ja seda on kellelegi vaja!

Sageli on tahtetuse taga ka otse kuristikku

sööstnud madal enesehinnang: „Ah, mis nüüd mina, ei mina saa hakkama ega tunne neid noorte inimeste asju.” Tunnetatakse, et tõesti ei suuda moodsa ajaga kaasas käia. Siis tuleb aidata ja ärgitada, et seenior läheks omasugustega koos neid „noorte asju” õppima. Nad on selles seltskonnas võrdsed.

Tahtetuse taga võib ka olla lihtsalt hirm hakkama saada, tänaval kukkuda (aga kui ma kukun, kes mu leiab, Muki jääb nälga ja keegi ei teagi), kuidas iganes see ka ei kõlaks, on selle kõige taga tegelikult sisemine ärevus ja ebakindlus. Tihti poetakse ka viletsa tervise taha, kuid me ju kõik teame, et ka väga raskete terviseja liikumisprobleemidega inimesed ajavad end kogu jõudu kokku võttes kodust välja, et kogeda häid emotsioone ja tunda end igas mõttes paremini. See, kel on emotsionaalses plaanis kõik korras, selle jaoks pole tervis kunagi probleem.

Kas kalduvus nukrameelsusele ja üksildusele on seotud ka pärilikkusega või inimese iseloomuga?

Oma vanemate ja vanavanemate käitumist jälgides tuleks meelde tuletada, milline iseloom on neil nooremas eas olnud ja kuidas ta on käitunud – ainult see saabki meile olla objektiivseks võrdlusmomendiks. Tuleb tähele panna, kas see, mida me praegu näeme, erineb oluliselt tema varasemast käitumisest, harjumustest ja suhtlemisest või on see uus ilming.

Kui inimene on terve elu olnud kinnine ja sõnaaher, siis pole põhjust arvata, et see vanemas eas muutub. Küll aga on

UUE PÕLVKONNA

GLÜKOMEETER

pl us

imad Odava d a testrib Eestis

OSTES 3 KARPI (á 50 tk) TESTRIBASID, SAATE GLÜKOMEETRI TASUTA KAASA. Pakkumine kehtib kuni 31.03. 2013.

ww

MADE IN USA

TASAKAALUSTAGE OMA VERESUHKUR JA OMA ELU!

FOTO: HERKKI-ERICH MERILA

w.

60

assa Haigek imisel! nseer kompe

s.e e

ON CALL PLUS

Psühholoog Riina Luik küsib: kui kõigil on telefonid ja mõnel kaks, siis milleks need on, kui me kõige lähedasematele ei helista.

Kui kolm põlvkonda hoiavad pidevalt omavahel sidet, siis pole keegi üksildusse määratud.

www.hooldekodu.ee Kliente teenindab professionaalne meditsiinipersonal, sealhulgas füsioterapeudid, perearst, hambaarst, eriarstid. Võimalik kasutad sauna, mullivanni,i, solaariumi, massaazitooli t li ja teha parafiinravi. p af af i.. Kliendi di soovil toome tuppa ppa internetiühenduse int et he h ndd on kasutada r k g st leiab ab huvitavat h t at lugemist. l st. Tegevusjuhi T evusjuh juhendamisel h da add kõik k k osaa võtta võõ a mitmesugustest tmes gustest tegevustest t gevustest jaa jaa raamatukogust saavad (matk d, ekskursioonid, ek kur oo d, kepikõnd, k pik d, korvpall, k r p l, koroona, k na lauatennis,s lauamängud, d, mälumäng).. Loodud L od d on võimalused Lo v d üritustest (matkad, käelis ks ja j muusikaliseks uusikaliseks tegevuseks teg useks (laulmine, tantsimine, kord k d kuus k sünnipäevapidu, ppää ap du, u, kontserdid, k t d d, akordion, k d n süntesaator). ü tesaator). käeliseks kkk epppee saame majutada juut d ühekohalistes hekohalistes tubades. tub des.

Kokkuleppel

OSTES STARDIKOMPLEKTI, SAATE 1 KARBI (á 50 tk) TESTRIBASID TASUTA KAASA. Stardikomplektis on glükomeeter, lansseerimisseade, 15 lansetti, 15 testriba, kott.

SAADAVAL MÜÜGIVÕRGUS:

Esindaja Eestis:

TALLINN: Kotka 26, tel 683 7664 TARTU: Lembitu 24, tel 683 7604 www.semetron.ee

v v v v v

Ööpäevaringne üldhooldus (sh dementsed vanurid) Erihooldus psüühiliste erivajadustega inimestele Vajadusel intervallhoiuteenus Rehabilitatsiooniplaanide koostamine Rehabilitatsiooniteenus

Lõuna-Eesti hooldekeskus · Hellenurme, Palupera vald, 67514 Valgamaa · Tel 767 9505 · info@hooldekodu.ee

elu

23 Veebruar 2013

introvertide puhul suurem oht depressiooni langeda, sest niisama kitsid, nagu nad on oma emotsioone väljendama, on nad ka viletsad neid endasse sisse laskma.

Aastatega võib see omadus pigem süveneda ning tulemuseks võib olla üsna raske iseloomuga vanainimene.

Paljud inimesed, kes pole oma nooruses või tööealisena sotsiaalselt väga aktiivsed olnud, võivad pensionile jäädes kogeda üsna jahmatavalt suurt üksindustunnet – võib juhtuda, et polegi ühtki inimest, kellega läbi käia. Ekstravertidel on muidugi palju lihtsam, nende suhtlemisaldis loomus hoiab nende ümber alati piisava arvu inimesi, nad on uudishimulikud ja informeeritud ning ei jää ootama, kuni neid lõbustatakse, vaid haaravad reeglina ise juhtohjad. Kalduvus nukrameelsusele ja üksildusele sõltubki otseselt temperamenditüübist, mis omakorda lähtub närvisüsteemi tüübist ja inimesele sünnipäraselt kaasa antust. Pärilikkuse aspekt omakorda ütleb, et võime pärida selle nii oma emalt kui isalt.

Vanaema ja vanaisa on ju meile väga vaja, miks nad seda ei mõista?

Nad mõistavad, kuid olgem ausad – kas me väljendame seda alati piisavalt ning kas meie sõnade taga on ka tegelikud teod?

Võib-olla on nii, et me ei väljenda seda üldse, või ei pea vajalikuks selle väljendamist ning arvame, et kaks korda aastas: sünnipäeval ja jõulude ajal selle ütlemisest on küll. See, mis meile vanuigi jääb, millega me üldse suudame oma lähedastele rõõmu valmistada ja läbi selle kuulda, et meid on vaja ja me oleme olulised, jääb paratamatult iga päevaga pisut vähemaks.

Tuleb aeg, kus suudetakse pakkuda väga vähe ja teemadering, milles ollakse suutelised kaasa rääkima, tõmbub ka koomale – järele jäävad vaid kõige argisemad ja väiksed asjad. Noored ei anna tihti endale aru sellest, et seeniori päeva ja mõtted valdavadki peaasjalikult tema igapäevased argised asjad. Kui memm küsib lapselapselt, kas supp maitses ja kas sokid olid parajad või mis filmi sa kinos vaatamas käisid, ongi see tema võimalus tunda end osalisena elus ja veidigi vajalikuna. Lapselapsele võib see tunduda mõttetu jutuna ja ta võib nähvata, miks vanaema kogu aeg ühest ja samast asjast räägib. Vajalik olemise puhul on ka see probleemiks, et paljud asjad, mida tänane memmede-taatide põlvkond hästi oskab (olgu see käsitöö või moosikeetmine), ei ole enam noore põlvkonna silmis popp või seda ei vajata. Sestap memmed-taadid, te peate uusi asju õppima, et teil oleks ka moodsatel teemadel võimalik sõna sekka öelda.

Seeniorid tunnetavad aga ka tugevat ühiskondlikku survet oma enesehinnangule ning nii kaua, kui ühiskond ei saa üle valdavast hoiakust pensionäridest ja seenioridest kui „muiduleivasööjatest”, on raske oma eneseväärikuse lippu alati kõrgel hoida.

Praegune põlvkond on vanemate mineviku paljuski kahtluse alla seadnud. Nad on teinud tööd, mida praegu ei hinnata.

Kas ka see mõjutab neid?

Kahjuks küll. Kuid seda tunnetavad juba ka 50aastased inimesed. Praegu on ühiskonna väärtushinnangute ümberhindamise aeg: see, mis oli eile veel väärtuslik ja auväärne, pole seda enam täna. See pole ainult meedia süü, kes n-ö ühepäevalibli-

”

Nii kaua, kui ühiskond ei saa üle valdavast hoiakust pensionäridest ja seenioridest kui „muiduleivasööjatest”, on raske oma eneseväärikuse lippu alati kõrgel hoida.

”

Eelkõige on õnnelikus seisus need, kellel on perekond: ühed sünnivad, teised kasvavad, kolmandad lõpetavad kooli, neljandad lähevad mehele – elu keeb teie ümber! Enamik sündmusi, mis perekonnaga seonduvad, on ju rõõmsad sündmused.

kaid (kes täna hakkavad lauljaks, homme sisekujundajaks, või juhtima seda või teist ettevõtet) ülistab, vaid ka ühiskond toetab samavõrd tühikargajate armee ridade täiendust. Tahaksin aga rõhutada seda, et eelkõige peab iga inimene ise end ja oma elatud elu väärtustama. Kui ta seda teeb, on ta enesekindel ja rahul ning teda ei ole niisama lihtne selles kahtlema panna.

Ning alati on väärtusi – pereväärtused, eetilised, esteetilised ja moraalsed väärtused, mida ei suuda kangutada üksi riigikord ega partei, sest nendel püsib elu.

Mis aitab endas ja minevikus tehtus mitte kahelda? Ärge elage minevikus ega nutke taga sõpru ja kaaslasi vanast täitevkomiteest, Ilmarise tehasest või sukavabriku nõukogudeaegsest kollektiivist, vaid leidke uusi tegevusi ja emotsioone ning uus tutvusringkond, kellega koos teete uusi asju ja kogete uusi rõõme. Teil on lõpuks ometi käes aeg, mis kuulub ainult teile, kasutage ja sisustage see just nii, nagu te õigemaks peate!

Millised on seenioride rõõmuallikad?

Eelkõige on õnnelikus seisus need, kellel on perekond: ühed sünnivad, teised kasvavad, kolmandad lõpetavad kooli, neljandad lähevad mehele – elu keeb teie ümber!

Enamik sündmusi, mis perekonnaga seonduvad, on ju rõõmsad sündmused. Teiseks on õnnelikud need, kes on ise sõbralikud ning avatud – nende ümber jagub häid teekaaslasi kogu eluks. Rõõmsa meele ja hingerahu annab kõik see, mis on seotud hobide ja harrastustega – omavanused mõistavad teid kõigist paremini ja teie elukogemused ja väärtushinnangud on sarnased. Nüüd, kus on teil on rohkem aega, tegelege iseendaga ja hoolitsege nii enda kui ka oma kodu või aia eest. Vaimu aitavad värsked hoida ajalehed, raamatud, teatris ja kontsertidel käimine. Lööge kaasa linnaosa, küla või alevi seltsielus.

Kui olla terane, leiab palju toredaid üritusi, kuhu pääseb priilt sisse, kasutage ära kõik võimalused. Väga oluline on füüsiline koormus: jalutuskäigud, saunaskäik, ujumine, seenioride võimlemine, kepikõnd, suusatamine – see võib olla suur ettevõtmine, kuid pakub alati hea enesetunde ja rõõmsa meele.

Aga kui ei taha?

Ei pruugigi alati tahta, kuid tuleb end utsitada, ja iga päev! Ega aastatega kergemaks ei lähegi, jõudu jääb vähemaks ja vaim nõrgeneb ning vahel nõuab väike ettevõtmine suurt eneseületamist. Aga kui saate sellega hakkama, siis olete ka enese silmis kõva tegija!

Võtke iga päev argitoimetuste sekka üks väga meeldiv askeldus: täna on turupäev, homme on võimlemise päev, ülehomme ujumise päev, siis sõbrannadegasõpradega kohtumise päev, siis lapsehoidmise päev, siis teatripäev jne. Kuu sisse mahub nii mõndagi. Ärge istuge oma päevi mõttetult teleka ees maha, planeerige oma aega ja tegevusi ning pidage neist kinni.

Nii tekitate oma päevadele tegusa sisu.

Positiivseid mõtteid toidab see, kui olete teinud midagi, millest jääb märk: puhtaks kraamitud tuba, loetud raamat, kootud müts või nähtud näitus.

Millest peaks alustama, et üksindust peletada?

Ega kandikul keegi uut elu ja päevade täi-

det teie ette ei kanna. Kui inimesel endal pole sisemist soovi midagi teha, või üldse tahet elada, tuleb lähedastel teda muidugi järje peale aidata. Kuid tavajuhul piisab vaid ergutamisest, tunnustamisest ja vanaema-vanaisa kampa võtmisest oma tegevustesse. Üksinduse peletamine algab tegelikult soovist seda teha: ma tunnistan endale, et tahan midagi muud, kui kodus istuda ja norutada.

Millega oma lastele ja lastelastele rõõmu valmistada?

Ainuüksi see, et te olemas olete, on tegelikult rõõmu allikas – omada järjepidevat perekondlikku järjepidevust, see on imeline! Vaadake kasvõi telesaateid või meenutage lugusid trükimeediast, kui suur võib olla õnnetunne, kui mõni lapselaps on leidnud elus lõpuks üles oma päris vanaema või vanaisa!

Kõige rohkem paneb laste ja lastelaste silmad särama aga see, kui vanaema-vanaisa suudavad ajaga kaasas käia, iseendaga hakkama saada ning nendega saab rääkida ja ilmaasju arutada. Enamuse sellest, mida olete suutnud anda, olete juba elus andnud – nüüd on teie aeg nautida seda, mis selle kõige tagajärjel on sündinud. Iga memm ja taat teavad hästi, mis nende lähedastele rõõmu võiks valmistada. Tuletage endale ikka ja jälle meelde, et suur rõõm algab südamega tehtud asjast, olgu asi suur või väike. Ei pea sugugi aasta otsa raha korjama, mõeldes, et vaid siis saab lastelastele rõõmu valmistada.

Millest võiks seenior unistada?

Ilusast homsest päevast! Kui oleme tööga hõivatud, siis tihtipeale unistame – kui meil oleks veidigi vaba aega, küll siis läheks kalale või oh, ma hakkan alles kuduma, kui pensionile jään. Tehkegi siis kõiki neid asju, mille jaoks teil varem aega ei olnud. Nüüd on teilt ära võetud suur töökoorem ja te saate lõpuks ometi oma aega priilt ja oma äranägemise järgi iseendale ja oma lähedastele pühendada.

Kuidas võiksid lapsed ja lapselapsed üksilduse leevendamisele kaasa aidata?

Jagage nendega eelkõige oma aega, oma mõtteid ja tundeid, laske nad osaliseks oma ellu, milles on nendega võrreldes kindlasti rohkem sündmusi ning näidake üles siirast huvi ja tähelepanu nende elu suhtes. Ärgitage ka oma lapsi tihedamalt vanavanematele helistama, neile külla minema. Kui kõigil on telefonid ja mõnel kaks, siis ma küsin, milleks need on, kui me kõige lähedasematele ei helista. Kui kolm põlvkonda hoiavad pidevalt omavahel sidet, siis pole keegi üksildusse määratud – ei vanavanemad ega ka lapsed, kelle varitsevast üksindusest juba eespool juttu oli.

Peame endale aru andma, et meie vanemad on meile kõige olulisemad, ainult nendega me saame olla veel lapsed, ainult nemad teavad meie lapsepõlve lugu, kes me olime ja millised me olime. Ükskõik, kas meil läheb elus hästi või halvasti, perekond on see koht, kuhu me alati oma rõõmude ja muredega tagasi jõuame. Peame suutma end mõttes asetada oma eaka ema või isa rolli juba praegu, sest kunagi jõuab kätte meie aeg ja vajame oma laste lähedust, soojust ja tähelepanu.

hüva nõu

Veebruar 2013 24

Kaval kangas nõuab tarka pesupesijat Kadri Haavajõe kadri.haavajoe@ajaleht.ee

S

eebiga pesemine või pesuloputusvahend võib erimaterjalist riideeset kahjustada. Nii võib kogemata rikkuda sadu eurosid maksvad talve- ja spordiriided või lapselapse kombinesooni.

Tootemärgis on A ja O Tallinna Tehnikakõrgkooli rõiva- ja tekstiiliteaduskonna lektori Diana Tuuliku sõnul on suur viga, kui toodetelt eemaldatakse ilma lugemata tootemärgiseid kandvad sildid. „Tänapäeval ei aita oskus materjale liigitada looduslikeks ja keemilisteks – järjest enam sõltub toote hooldamine materjali viimistlusest ja kanga struktuurist ning erinevate materjalide kasutamisest ühel tootel,” rääkis ta.

Viimistlus on enamasti silmale nähtamatu ja käega mitte tunnetatav. „Seega tuleb usaldada märgiseid, sest ka tootja on huvitatud, et tootega tarbija käes midagi ei juhtuks,” lisas ta.

Nii on lapselapse õueriideid pestes kindlasti vaja järgida juhiseid – talveriided valmistatakse kõrgtehnoloogilistest materjalidest, et need vihma ja sooja peaksid, samas peab kehaniiskus välja pääsema.

Tuulik selgitas, et kuigi tänapäevaste välisriiete materjal võib välja näha üsna tavaline ja meenutada seitsmekümnendatel-kaheksakümnendatel kasutusel olnud impregneeritud vihmamantli riiet, on tegemist mitmekihiliste, teibitud õmblustega ja keemiliste ainete suhtes tundlike membraankangastega. „Materjalide välimist kihti on töödeldud imeõhukese polümeerikihiga, mis kindlustab püsiva veekindluse,” selgitas ta.

Pesta tuleks selliseid riideid nii tihti kui vaja, sest mustus on hingavate kangaste suurim vaenlane. Tavaliselt on talviste riiete puhul lubatud masinpesu 40kraadise programmiga, loputus ja soe trummelkuivatus.

Masinkuivatamine (+40 °C) aitab paremini taastada ka veekindlust.

Kuigi tavaline seep võib tunduda ohutu vahend nende esemete puhastamiseks, võib kaitsev kiht kangal kahjustuda ja koos pesuveega eemalduda. Samal ajal võib seep ummistada membraani mikropoorid,

Mustus ei kinnitu riietele samamoodi nagu paarkümmend aastat tagasi – välja on töötatud kangad, mis ei lase tekkida higilõhnal ja hülgavad vett, kuid samal ajal siiski „hingavad”.

JALANÕUD Kui tekibki kiusatus oma porised spordijalanõud masinasse pista, siis seda Klaire Kolmann ei soovita. „Me ei tea, millist liimi neil on kasutatud. Näiteks riidest jalatsite kohta öeldakse, et neid võib pesta masinas, kuid see on igaühe enda otsustada – kel julgust, võib riskida,” ütles Kolmann. Kindlasti ei tohi jalatseid aga tsentrifuugida.

Spordijalatseid võib nühkida soodaga, valgeid jalatseid valge hambapastaga, proovida võib ka tavalist nõudepesuvahendit ning vana hambahari on jalatsite nühkimiseks hea abivahend. Kui on probleeme jalgade higistamisega, tasub osta spordijalatsid, millel käib sisetald välja – seda on kiire ja ohutu pesta ning vajadusel saab uue tallagi osta. Kui aga panna ööseks nutsaku sees soodat jalatsi ninasse, kaovad jalanõudest halvad lõhnad.

kust see ei kao ka loputamisel. „Selle tulemusena võib jope hingavus väheneda poole võrra,” tõi Tuulik näiteks. Taoliste materjalide puhul ei tohi kasutada ei valgendajat (ka mitte pesupulbrit, kus valgendaja sees) ega kangapehmendajat.

Tooteid, mille reklaam lubab, et need sportides ei hakka halvasti lõhnama, on Tuuliku sõnul antibakteriaalselt viimistletud või on keemiliste kiudude puhul kasutatud molekule, mis takistavad higimolekulide mikrobioloogilist lagunemist.

Tavaliselt ei talu need tooted üle 40kraadist pesu.

Tuuliku sõnul ei ole toodete märgistel tavaliselt tsentrifuugimise kohta informatsiooni, kuid tänapäeva pesumasinaid võib usaldada – valides sobiliku pesurežiimi, võib üsna kindel olla ka tsentrifuugimise intensiivsuse sobivuses. „On materjale ja tooteid, mis kannatavad hästi tsentrifuugimist, kuid üldiselt tekitab liiga intensiivne tsentrifuugimine tootele liigseid kortse ja volte ning ka kokkutõmbumise oht on suurem,” soovitas ta eelistada madalamat pöörete arvu.

Tema sõnul peaks tootel olema alati info trummelkuivatamise kohta, kuid paljudel masinatel seda funktsiooni polegi. „Kõige parem on pesu kuivatada õues, varjulises kohas. Sellega hoitakse ka tublisti elektrienergiat kokku, seega igati energiaja keskkonnasäästlik tegevus,” lisas ta.

Kas valida odav või kallis?

Materjaliasjatundja Diana Tuuliku sõnul on poodides müügil vett hülgavaid omadusi taastavaid või lisavaid hooldusvahendeid, mis pikendavad oluliselt riiete kasulikku iga, ja mida võiks aeg-ajalt kasutada.

Enamik nendest ainetest on veepõhised ja vahendeid kasutatakse märjal esemel.

Töötlemine toimub pesuprogrammiga, kuid vahendit ei tohi valada pesumasina loputussahtlisse. Samuti on saadaval kangale pihustatavad aerosoolid, mida võib kanda nii märjale kui ka kuivale pinnale.

Neid kasutatakse rõivaste, magamiskottide, aga ka jooksudresside ja rattakostüü-

mide töötlemiseks, kuid tooteid ei tohi aga mingil juhul kasutada mustal ja pesemata riideesemel.

Tuuliku sõnul ei pea koju varuma meetrite kaupa pesuvahendeid, vaid piisab kirju pesu pesemiseks mõeldud pesuvahendist, valge pesu pesemiseks mõeldud pesuvahendist ja pesuvahendist villaste toodete pesemiseks. „Nende kolmega olen mina aastaid hakkama saanud,” sõnas ta.

Küsimusele, kas hea pesupulber või pesuvahend peab tingimata kallis olema, vastas Tuulik, et nende täpsem koostis on teada ainult tootjatele, kuid tema toetub loogikale, et kõik tootjad, kes on üldjuhul väga suured korporatsioonid, panustavad maksimaalselt oma toote arendamisse, seega erinevate vahendite vahe ei saa suur olla. „Eks me kõik ole katsetanud erinevaid pesupulbreid ja igaühel on tekkinud lemmikud. Ka odavad pesupulbrid on minu pesumasinas väga hästi pesnud,” lausus ta.

Kel võimalus ja aega „jännata”, võiks tema sõnul pesu vihmaveega pesta. „Olen seda palju praktiseerinud pealtlaetava masina puhul. Pesu läheb kiiresti puhtaks väga väikese pesuvahendi kogusega,” kinnitas ta.

Et keemiat on meie koju puhastusvahendite näol siginenud suur hulk, panid Klaire Kolmann ja Katri-Evelin Kont kokku „Praktilise perenaise” käsiraamatu, milles muu hulgas annavad nõu, kuidas igapäevast pesu väiksema keemiakogusega pesta.

Puhastusvahendid võivad nende hinnangul olla ohtlikud, eriti kui kodus on väikesed lapsed. Kui suutäis soodat ei tee midagi hullu ja äädika lõhn peletab noored uurijad, siis erivahenditega peab olema ettevaatlik. „Enamik puhastusvahendeid on täis topitud keemilisi lõhnaaineid, seega on need „maitsva“ lõhnaga,” põhjendas Kolmann.

Kont ja Kolmann on arvamusel, et pesu pesemisel on unustatud esiemade tarkused.

Näiteks sapiseebiga saab lahti tõrksatest plekkidest, kuid värviliste esemete

hüva nõu

25 Veebruar 2013

FOTO: ELMO RIIG/„SAKALA”

Sage pesemine oli häbiasi

puhul võiks proovida alguses kohas, mis välja ei paista, sest seep on tugeva mõjuga ja võib ka värvi lahti võtta. Valge pesu korral võiks koguni pool pulbri kogusest asendada soodaga, soola lisamine pesupulbrile muudab värvid kirkamaks.

Uueks ja paljudele avastamata pesuvahendiks on pesupähklid, mida saab üldjuhul osta üksnes loodustoodete poest.

Pesupähklid ehk Jaapani seebipuu koored sobivad kenasti just laste ja allergikute pesuvahendiks, ei ole vaja lisada veepehmendajat või pesuloputusvahendit ning need sobivad ka villase pesu pesemiseks.

Loodussõbralikud tooted on paraku kallimad. „Kaval perenaine aga arvutab pesukorra hinna ja siis tihtipeale selgub, et loodussõbralikku vahendit tuleb vähem doseerida, seega ei ole hinnavahe märkimisväärne ja kaldub vahel isegi loodussõbraliku kasuks,” arutles Kont.

Pigem vähem kui rohkem Kui riie määrdub, soovitavad Klaire Kolmann ja Katri-Evelin Kont kohe reageerida, sest kuivanud plekke on raskem eemaldada: vedelik tuleb imada majapidamispaberi või puhta lapi sisse, paksem mustus eemaldada noa või lusikaga. Ese tuleb panna kohe likku sooja vette, kuhu on lisatud pisut soodat. Seda ei soovitata aga naturaalsest villast toodete puhul.

Kuumas vees leotamine seevastu kinnistab pleki.

Kui riiet leotada pole võimalik, on abi sellele soola puistamisest – see teeb pleki hilisema eemaldamise kergemaks. Suurepärased abimehed on ka kartulitärklis ja talk, mis imavad vedeliku ja rasva endasse.

Valgete esemete puhul, kui tegu pole just naturaalse siidiga, võib julgelt kasutada sidrunimahla. „Kui esimese pesukorraga riideeset puhtaks ei saa, ei tohi plekki triikida, siis on plekki pea võimatu eemaldada,” hoiatas Kolmann.

Kuigi keskkonnasõbralikum oleks kasutada madalamat temperatuuri, peab

Kui tänapäeval leiab mõni riideese juba pärast ühekordset kandmist tee pesumasinasse, siis 19. sajandil oli pesu pesemine Eesti taludes hooajaline töö, mida võeti ette paar korda aastas.

Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraator Anu Järs rääkis, et pesemine ei tohtinud segada teisi töid, seetõttu tehti seda enne kevadiste põllutööde algust ja pärast põllutööde lõppu. Kõige suurem pesemine toimus kevadel, kui lisaks mustale pesule tuli pesta ja pleegitada ka uued linased kangad ning vanutada kootud villane riie.

Talvistes oludes suuremat pesupesemist Järsi sõnul välditi, vaesemates peredes oli see aga paratamatu. „Mida suurem talu, seda suurem riidevaru ja pesuvahe.

Seda peeti isegi häbiasjaks, kui valge pesu liiga sageli õues kuivas. Kas peres on vähe pesu, et seda nii tihti pestakse?” selgitas Järs toonast mõtteviisi.

Pesu pesti talgu korras, järgides külaühiskonnas levinud kommet, et rasked ja ebameeldivad tööd tehakse koos.

Pesemiseks kasutati tavaliselt järve-, jõe- või allikavett, ka vihmavesi sobis hästi. Pesu puhtaks saamiseks oli mitmeid nippe ja uskumusi. „On teateid vanal kuul pesemisest, seebikeetmist peeti salajas, et võõras ei saaks tegu ära nõiduda. Valge pesu muutus lumivalgeks, kui seda loputati merevees.

Hapupiim sobis mitmete plekkide eemaldamiseks,” loetles Järs.

Tähtis osa pesemisest oli leotamine, seda tehti tõrres või toobris. Tavaliseks pesunõuks oli ühest puust õõnestatud küna, mis seisis eraldi jalgadega raamil. Pesuküna ühes või mõlemas otsas oli kõrgem pind, mille peal löödi kurika ehk tõlvaga mustus lahti.

Vahel kolgiti pesu ka pesupingil.

MIDA MÄRGID TÄHENDAVAD PESEMINE Tavaline masinpesu, enamasti on märgile sisse kirjutatud ka maksimaalne temperatuur.

Masinpesu, maksimaalne temperatuur +30 °C. Masinpesu, maksimaalne temperatuur +40 °C. Masinpesu, maksimaalne temperatuur +50 °C.

Masinpesu õrnpesuprogrammiga.

Masinpesu, eriti õrna pesu programm.

Lubatud ainult käsitsipesu.

Pesemine keelatud.

PLEEGITAMINE Valgendamine lubatud.

Valgendamine lubatud kloorivabade valgendajatega.

Valgendamine keelatud, ei soovitata kasutada ka pleegitajat sisaldavat pesupulbrit.

KUIVATAMINE Trummelkuivatus lubatud.

Trummelkuivatus keelatud.

Kuivatada nööril.

Kuivatada nõrutades.

Kuivatada laialilaotatult.

Kuivatada varjus.

Väänamine keelatud.

TRIIKIMINE Triikimine lubatud nii auruga kui ka ilma (kuni 110 °C).

Triikimine lubatud nii auruga kui ka ilma (kuni 150 °C).

Triikimine lubatud nii auruga kui ka ilma (kuni 200 °C).

Auruga triikimine keelatud.

Triikimine keelatud.

KEEMILINE PUHASTUS Keemiline puhastus.

Keemiline puhastus keelatud.

NB! Sageli aetakse segamini tsentrifuugimine ja trummelkuivatus. Tsentrifuugimine on liigse vee eemaldamine pesuprogrammi lõpus, mitte riide kuivatamine. Tsentrifuugimise kohta eraldi märki ei ole, kuid rõhtkriips pesemise tingmärgi all lubab ainult lühiajalist tsentrifuugimist. bakterite hävitamiseks pesu pesema vähemalt 60 kraadi juures, kui eseme tootemärgis seda muidugi lubab.

Kuid mis võiks kodus olemas olla, et plekkidega jänni ei jääks? Kont ja Kolmann soovitavad lihtsat pesupulbrit või veel parem pesugeeli, soovitatavalt allergikutele mõeldud loodussõbralik toode (MiniRisk, Neutral) või hoopis pesupähkleid ning plekkidele sapiseepi. „Kel on allergia, peaksid eelistama pesugeele, need ei lendu,” põhjendas Kolmann.

Pesuloputusvahendit nad kasutada ei soovita — äädikas ja sooda teevad sama töö ära (happeline äädikas valgulistele kiududele nagu villatooted, sooda taimsetele kiududele nagu puuvill, lina jne).

„Riietel on puhas lõhn, mitte keemiline lillelõhn. Sooda eemaldab ühtlasi ka seebijäägid,” selgitas ta.

Kulutusele mõeldes on väga oluline jälgida, kui palju pesupulbrit masinasse panna. „Hea indikaator on tumedad riided – kui neil on pesuvahendist heledamad triibud, on kindlasti kasutatud liiga palju vahendit,” tõi Kont näite.

Samuti tasub meeles pidada, et pesuvahendi kogust arvestatakse kasutatava vee-, mitte riidekoguse järgi. Seega peaks pesumasina kasutusjuhendist vaatama, kui palju vett mingi programm kasutab ja vastavalt sellele pesuvahendit doseerima. „Pigem kasutada vähem kui rohkem,” võttis ta kokku.

liikumine

Veebruar 2013 26

Kuidas tugitooliga spordilainetel sõuda?

Kaarel Zilmer liikumisõpetaja, Tallinna ülikool

Õ

nneks on meil mõistega kõik paigas, mõnusad tingimused loodud ja kui telekanalitel raha jätkub (kas riigi või sponsorite oma), võib mis tahes tugitooli maanduda ning maailma ääretutele spordilainetele sõuda.

Vaatemängu kõigile Vaatemängulistel tegevustel pole pealtvaatajatest puudust. Kuigi tahetakse selgelt teada saada, kes mida ja kuidas vaatab, ei jõuta sellele kunagi päris jälile. Inimesest, kes teleri taga istub, sõltub ju see, mida talle sportlike vaatemängude vaheajal pakkuda, kas mähkmeid, hambapastat või mingit enneolematut sooduskaupa. Kuidas ka ei monitoorita, ei leita üles näiteks eakat vanaprouat, kellele meeldib just tipptasemel hokit vaadata. Jäägitu asjatundlikkuse ja andumusega. Sest talle meeldib hoki rohkem kui Mehhiko seebiseriaal.

Kui kord ühe sellise spordiusku vanaprouaga sel teemal rääkisin, siis oli tal vastus olemas: „Mida sellest seebist vaadata, pidevalt üks ja seesama, ikka petmine ja üle aisa löömine. Aga hoki – vaat see on mäng!”

Kui nõukogudeaega meenutada, siis kaasnesid hokiga ka poliitilised hoiakud, mis mängu jälgimise eriti põnevaks ajasid.

Mäletate küll, kas tšehhid teevad ikka venelastele ära või mitte? Kui venelane alla jäi, sekkus kohe ideoloogiline raskekahurvägi, kesktelevisiooni kultusreporter Nikolai Ozerov, kes andis mängule ühese hinnangu – „Takoi hokkei nam ne nuužen!” („Sellist hokit pole meile vaja!”).

Seda tõeliste meeste möllamist ja jõuvõtteid tahtiski vanamemm oma mõnusast tugitoolist töntsiks jäänud silmanägemisega õhtust õhtusse jälgida. Ehkki minia oleks samal ajal hoopis mõnd melodraamat nautinud.

Valikut jätkub ja vaatemängude väljamõtlejad ning telekanalid teavad, et või-

Tugitoolisport on meil üldtuntud mõiste.

Võrreldes põhjanaabritega on see mugav ja isegi teatud laisklemise elemente sisaldav ajaviide. Soomlastel kannab sama tegevus nimetust penkkiurheilu (pingisport).

Mõelge vaid, kui tuleks jalgpalli maailmameistrivõistlusi või olümpiamänge mitte tugitoolis, vaid puust, ilma seljatoeta neljajalgsel taburetil sitsides nautida.

malikult paljude maitse peaks saama rahuldatud. Kuigi üsna rohkesti on ka spordialasid, mis kunagi ekraanile ei jõua, sest otsustajate arvates on vajaka just kõige olulisemast – vaatemängulisusest.

Seega pole ka laiemat avalikkuse huvi.

Teenimatult jäävad nii kõrvale paljud huvitavad spordialad ja heitlused. Näiteks sain möödunud suvel olümpiamänge jälgides omapärase elamusterea. Kui kettaheitjale Gerd Kanterile kaasaelamine oli meie peres planeeritud asi, siis Heiki Nabi ja maadluse vaatamine jõudis paljudeni, sealhulgas ka minuni meeldiva üllatusena. Paraku alles siis, kui heitlus paistis medalini jõudvat.

Aga iseendalegi imestuseks osutus kõige paeluvamaks ja omapärasemaks sulgpallur Raul Musta mängu vaatamine, ka purjetamine ja vibu, mida suurepäraselt vahendati ja kus oli näha mitte niivõrd selle või teise sportlase esinemine, vaid spordiala õhkkond.

Teleülekannete virvarrist võib avastada palju sellist, mis kultusaladelt nende oreooli kisub ja mõne nurgataguseks tembeldatud heitluse vaadatavamaks tõstab.

Eks sellega peavad spordialade esindajad ka ise arvestama, kui tahavad pildile saada ja seeläbi toetajate hulka kasvatada.

Eri inimeste spordiusku ei murra siiski miski ja ega seda peagi neilt võtma. Aga vahel tuleb ka ootamatuid käike, nagu kümnevõistlusega, kus meie mehed olümpialt eemale jäid ja nii ka paljude eestlaste harjumuspärast huvi selle ala vastu vähendasid.

Julgen soovitada lugemiseks minu meelest suurepärast raamatut – Johan Huizinga „Mängiv inimene”, milles arutletakse köitval moel, mida üldse mäng, ka sportimine, inimesele tähendab. Kui nüüd mõtleme, kuivõrd see mängiv või sportiv inimene vaatamist väärib, siis on selge, et mängu roll on nii mitmetahuline, et ükski mäng ega mängija ei saa kunagi ühes ja samas seisundis esineda. Seetõttu ongi sporditulemused ettearvamatud ja paelu-

vad. Ega pallimängu käigu kohta siis asjata öelda, et pall on ümmargune.

Spordist leiab ikka vaatamiseks palju niisugust, mis paneb ahhetama ja inimvõimete piiride üle mõtlema. Kui adud, et sel „imede sooritajal” on ju samuti kaks kätt ja jalga, nagu meil kõigil, tekib küsimus, kuidas tema siis neid niimoodi suudab kasutada?

Saku Suurhallis Euroopa iluuisutamist vaadates võis lausa füüsiliselt tunnetada, kuidas näiteks maailma ühe kuulsaima uisutipu Jevgeni Pljuštšenko keerukas hüpe pea segi ajab. Suurelt hoolt ja võimsalt äratõukelt alguse saanud pöörlemine, otse muusikasse minev plahvatuslik ponnistus!

See oli vahetu emotsioon, aga televisioon teeb spordisoorituse veel huvitavamaks. Kerib selle korra pildis tagasi, näitab aegluubis, siis siirdub suures plaanis korraks tõukava jala juurde, võtab ette pingutava sportlase näoilme ja nii edasi.

Kui see on hästi ning tabavalt pilti püütud, siis korratakse neid hetki veel ja veel.

See teeb lihast ja luust inimese sportliku pingutuse eriliseks ning uskumatuks.

Sunnib imestama, mõtlema ja miks mitte ka ise proovima, mida mina oskan või kas ma üldse suudan midagi sarnast teha. Pole siis imestada, et Torino olümpiamängude ajal eestlaste suusatamisinnustus kasvas.

Algtõuke andsid kindlasti just tippude esitlused. Kui meil talve jätkub, siis pole suusavaimustust kuigi raske hõõgvele puhuda.

Omad hobused tallis Telepildist imetletud ning vahel ka kaastunnet väärivatest spordiinimestest rääkides käivad emotsioonid seinast seina. Võrdlused, hinnangud ja jutuained on kerged tekkima. Kui sellele lisanduvad „tean küll, kuidas asjad käivad” inimeste kommentaarid, siis kipub peategelane ise päris ära lahustuma. On vaid teda ümbritsev möll. „Omade hobuste” tuntud määratluse all pean silmas meie oma sportlasi, aga ka muude tegevusalade inimesi, kelle puhul

Laskesuusatamise maailmakarikavõistluste etapil Rootsis Östersundis eelmise aasta novembris võtsid teiste seas mõõtu ka eestlased. Väike spordihuviline jälgib hoolega, nina vastu ekraani, Eesti segateatevõistkonda kuulunud Kadri Lehtla ponnistusi.

Vastse kuldmikrofoni laureaadi Lembitu Kuuse kaasakiskuv maneer on meid ikka hullutanud ja telerite ette naelutanud.

Fotol hetk spordikommentaatori kabiinist enne eetrisse minekut, kus Lembitu Kuuse on mikrofoni juurde kutsunud meie suusakuulsuse Kristina Šmigun-Vähi.

me teleri ees tunneme midagi enamat, kui keda tahes teist maailmatippu seirates. See on ju meie oma Vana-Vigala poiss või Hiiumaa praamil nähtud mehemürakas. Jah, hea on taolist lähedust tunda ja veelgi võimsamaks läheb see rinnus olev ärevus siis, kui kodukandi mees maailma paremikuga kõrvuti seistes on valmis nendega mõõtu võtma.

Paarkümmend aastat oleme saanud vabade spordivõimaluste maad käia.

Kurta ei saa, emotsioone on jätkunud.

Igat sorti ja igalt poolt. Nii vahetult kui ka koduse pildikasti kaudu.

Mida keegi vajab. On olnud kuulda kellegi arvamust, et tema sporti ei vaata, kindlasti pole kõrvust mööda lipsanud repliik kelleltki, kes raamatuid ei loe. See on olnud nende valik.

Arvan, et Eesti spordis on olnud nii vaatamisväärset kui ka pöidla pidamist ja kaastundmist vajavat. Ei usu, et oleksime õnnelikumad ja tasakaalukamad, kui vaadanuksime selle asemel rohkem poliitilist maadlust või vägivaldseid märulifilme. Poliitiline „matile pürgimine ja sealt häbiväärne põgenemine” on juba igas variandis ära nähtud. Ehtsas tagaajamises ja mitte just eriti rohkes tapmises on raske „Viimset reliikviat” ületada. Miks peab see just Ameerika päritolu olema?

Miski, mis nakatab Me ei märka, kui kergesti me meelelahutust ja vaatemängu pakkuva kammitsaisse jääme. Spordiülekannete jälgimine on üks süütumaid „ajaraiskamisi”, kui nii võib öelda. Omaaegse legendaarse spordireporteri Toomas Uba ülekannete reportaažid või vastse kuldmikrofoni laureaadi Lembitu Kuuse kaasakiskuv maneer on meid hullutanud ja telerite ette naelutanud. Siis pole spordisõber ei ajast, kohast ega asjaoludest hoolinud. Kõik ülejäänu võib pisut oodata.

Nagu meie naabrimemmest piimatädi kunagi ütles: „Mina ei tule teile kunagi „Aktuaalse Kaamera” ajal piima valama.

Punkt ja kõik!” Selle uudistesaate ajal ei tohtinud teda segada. Samamoodi on paljud kas korvpalli-, suusa-, aga viimasel ajal ka jalgpalliheitluste ajaks end lihtsalt „lukku pannud”. Muuks tegevuseks ega suhtluseks pole neid lihtsalt olemas.

Gerd Kanteri mõõduvõtmiste puhul on arusaadavalt kogu pere teleri ees ja vanaema nõuab kogu aeg selgitust, et mitmes ta nüüd on? Kristina Šmigun-Vähi,

Andrus Veerpalu ja Jaak Mae suusaheitluste aegu võeti nende tippaegadel samasuguseid ühisvaatlusi ette. Isegi valitsuses ja riigikogus.

Tore on mõelda aastale 2000, kui keegi tundmatu eestlasest suusamees Raul Olle tegi tuntud Vasaloppeti suusamaratoni ajaks telerite ette pooleks päevaks aheldatud rootslastele kena ninanipsu, võttes võidu selle maratoni ajaloo kümnenda mitterootslasena. Jumalale tänu, et tal veel nii lihtne nimi on. Kujutame ette, kui see nimi olnuks Tõelemb Jõeäär ja kogu kuningriik oleks pidanud seda maratonisõitu juhtinud ning võitnud suusataja nime ikka ja jälle kordama!

Veel üks äärmuslik näide. Juhtus see Tamsalu ühe legendaarse isiku, andunud spordimehe Ants Arukuuse juubelil, mille õnnitlusrivi korraks peatati, sest just sel ajal hakati teleris üle kandma Erika Salumäe olümpiafinaali Barcelonas. Me kõik kohalolnud võisime tõdeda, et Erika tegi sel päeval juubilar Antsule ühe meeldivaima kingituse. Emotsioonidest toonases Tamsalus pole mõtet rääkidagi, sest seda ei saa lihtsalt kirjeldada, midagi jääks nagunii puudu.

Kui enda ümber ringi vaatate, siis poole silma ja kõrvaga on teie spordiarmastuses ja ülekannete lummuses kinni ka teie lapselapsed. Neil pole suurtest spordiheitlustest veel sooja ega külma, sest see näidatav pole ju Lotte. Aga ometi jääb midagi neilegi külge, on see siis kiirus, suur hüpe või nakatab neid mingil määral vanavanemate kaasaelamisõhin.

Nii jääbki ta terasemalt vaatama, mis asi see ikkagi on, mida vanaisa nii kiindunult jälgib.

Just siis on õige aeg mõne selgituse või seletuse andmiseks. Kui see õnnestub, siis tuleks kohe midagi ka käega katsutavat ja jalaga mõõdetavat ette võtta. Miks mitte ülekande lõppedes õue minna ja midagi nähtust ka järele proovida? Näiteks jooksmist või hüppamist, väikemehele parajat ketast ju pole. Võiks jalgpalliväravagi kokku klopsida ja Kostja Vassiljevi moodi sinna pommlööke proovida.

Telergi saaks puhkama, tugitool tühjaks ning ise taas liikuma ja toimetama.

Muidugi üksnes järgmise korrani, kui spordisaated taaskord midagi kütkestavat pakuvad!

Selle looga tahaksin avaldada tänu ja tunnustust neile, keda oleme ihanud spordiradadel näha ja samuti ka kõigile neile, kes neid imelisi hetki on meile vahendanud.

FOTO: KAAREL ZILMER

FOTO: ELMO RIIG/„SAKALA”

27 Veebruar 2013

toidulisand

SE JÕUGA! U D O O L U K KAITSE KUR KASUTA JUBA ESIMESTE KÜLMETUSNÄHTUDE KORRAL! Mustsõstra maitsega imemistabletid kareda ja valuliku kurgu korral.

Laryguard imemistabletid annavad lisatuge meie enda organismi kaitsesüsteemi poolt toodetavale laktoferriini kogusele, sisaldades samal ajal ka tsinki ja C-vitamiini, mis aitavad kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele.

LARYGUARD e Rahustab ja pehmendab karedat ning kuiva kurku e Külmetusnähtude ilmnemisel kasuta 4-5 päeva e Sisaldab laktoferriini, tsinki ja C-vitamiini e Sobilik täiskasvanutele ja lastele alates 3. eluaastast e Suhkruvaba (magusainetega)

Tootja: Pamex Pharmaceuticals, Saksamaa Turustaja Eestis: Sirowa Tallinn AS, tel. 6 830 700

Saadaval apteekides.

köök

Veebruar 2013 28

Rohkem päi Liigesetabletid Kui su elu on põrgu, sest valutavad liigesed ei lase liikuda? Kui sa oled aastaid söönud glükosamiini tablette, kuid sinu liigesed on ikkagi valusad ja kanged? Kas sa oled seni kulutanud tohutult raha ilma abi saamata?

Siis proovi uusi FLEXICUR LIIGESETABLETTE, mille toimeaineks on kurkumiin, mis teaduslike uuringute ja kliiniliste katsete põhjal on abiks just sulle.

Kurkumiinil on kiire toime. Juba nädalase kasutamise järel tundsid kurkuumiiniekstrakti tablette kasutanud patsiendid valu kadumist ja liigeste elastsuse paranemist. Pikamajalisel kasutamisel täheldasid 85% patsientidest oma elukvaliteedi märgatavat tõusu ning tundsid ennast füüsiliselt aktiivsema ja sportlikumana.

Flexicur tabletid sisaldavad standardiseeritud kurkumiini ekstrakti, mis on eraldatud looduslikust kurkumist.

1 tablett sisaldab 32,65 spetsiaalset CURCUMIN OR 100© ekstrakti. Kuuri algul võetakse 3 tabletti päevas.

Pärast liigeste valulikkuse kadumist võib toimet säilitava annusena jätkata 1 tabletiga päevas.

MÜÜGIL APTEEKIDES, www.tervis24.ee ja TERVISEPOES Kadaka tee 1/3, Tallinn

Igapäevaelu kindel rütm ja tegevuste kordumine pakuvad turvalist rutiini, kuid igapäevamured ja kohustuslikud askeldused muudavad elu üksluiseks ja halliks.

Sille Varblane 60pluss@ajaleht.ee

M

e vajame oma ellu sädet, väikseid rõõmuläike, naeratusi, üllatusi, hetki, mil võtta aeg maha ja näha vaid kauneid värve igava ja halli vahel.

Eks igal inimesel on miski, mis just tema päevadesse päikest toob, kuid minu meelest on ka tähtpäevad selleks loodud, et panna meid argipäevade vahel väikest peatust tegema ja uut jõudu andvat energiat koguma. Muidugi ei pea selleks, et enda ümber luua midagi teistsugust, ootama tähtpäevi. Me võime leida selleks mistahes sobiva hetke, kuid inimestena me kord juba sellised oleme, et läheme kergema vastupanu teed ja teeme hädavajaliku ning unustame tihtipeale ennast ja teisi tähele panna.

Mõnikord on raske end sundida tegema midagi teistsugust, kasvõi pingutama, et pidulikumat õhtusööki teha, kuid neil hetkedel on tohutu väärtus.

Paarisuhetes võib selliseid väikseid samme nimetada romantikaks, mida meist enamik vajab. Üksik inimene võib tihti ennast alavääristada ja mõelda, et ma ei hakka enda pärast tegema, kuid ka enesearmastus ja rõõmustamine on väga olulised, sest kes meid siis ikka hindab, kui me isegi endast lugu ei pea.

Lihtne võimalus argipäeva meeldejäävamaks muuta on teha seda toidu abil. Olgu toit kui lihtne tahes, kaunilt serveeritud lisandid värsketest köögiviljadest muudavad selle isuäratavaks ja pilkupüüdvaks ning annavad ka ilmetule toidule sära ning kogu portsjonile nakatava energia. Ärge alahinnake pidulike söögikordade tähtsust! Ilus laudlina, küünlad ja kaunilt serveeritud toit muudavad söögikorra eriliseks, jätmata osavõtjaid ükskõikseks, sest heal ja kaunil on võime ka meid paremaks muuta, kasvõi ainult selleks õhtuks. Ka tagasihoidliku toidu puhul muudab huvitav ja kaunis serveerimine toidu näiliselt maitsvamaks, sest me sööme ka silmadega.

Et me eluteel märkaksime peatusi teha, vahepeal sellest kiirrongist välja tulla ja imetleda ilu enda ümber, selleks on meil kalendritähtpäevad. Pea igas kuus võib leida midagi, mida tähistada.

Alanud veebruarikuu pakub meile mitmeid võimalusi – vanu kombeid, uue

aja romantikat ja pidulikku rahvuslikkust.

Liikuva pühana alustab sellel aastal veebruari tähtpäevade rida 12. veebruaril vastlapäev. Vastlapäeva kombestik on meile kõigile väga tuttav. Miks mitte ka oma pere traditsioonina süüa igal aastal vastlapäeval herne- või oasuppi või seajalgu. I-le paneb täpi kindlasti vastlakukkel.

14. veebruar on sõbrapäev ehk valentinipäev. Olgu me mis vanuses tahes, igaühel on keegi, keda meeles pidada. Andmine võib saamisest rohkemgi rõõmu tuua. Üllata selle päeva puhul oma abikaasat romantilise õhtusöögiga. Selleks võib olla laudlina lauale panek, pidupäeva taldrikutelt söömine, toidu kaunilt taldrikule serveerimine, küünla põlema panek ...

Värvivalikust on sellel päeval roosa igati asjakohane – roosa laudlina, roosad salvrätid või roosa küünal. Väike kingitus, kaardike või ka lihtsalt ettepanek teha sel päeval abikaasaga koos midagi sellist, mis teda rõõmustaks, kuid mida te just igapäevaselt ei tee. Meestel oleks sel päeval väga kohane oma kaaslast lilleõiega rõõmustada.

Kui sa elad üksi, võta telefonikõne mõnele sõbrale või heale tuttavale, sõbrapäeva tähistamiseks ei pea sõber olema vastassoost. See on päev, et märgata inimesi, kes on su ümber, olgu selleks sinu mees või naine, laps, ema, isa, naabrinaine, naabrimees või ka lihtsalt töökaaslane. Kõik me vajame tähelepanu ja rõõmu oma päevadesse, üks neist ongi meeldetuletuseks sõbrapäevaks nimetatud.

Selle päeva tähistamiseks ei ole reegleid, see päev on selleks, et märgata ja üllatada armsaid inimesi enda ümber ja öelda neile, et nad on meile kallid. See on päev, et teha rõõmu.

Kui sa arvad, et sul ei ole sõpru ja oled siin maailmas täiesti üksi, siis ehk tead sa kedagi, kes on samuti üksi. Võibolla oleks sobilik võtta kook ja minna naabrile külla või kutsuda naaber endale külla. Mõnikord vajab muutuste ellu toomine suurt julgustükki, kuid see tasub end ära.

Ja ärge öelge, et sõbrapäeva tähistamine on võõra maa komme, ärgem kartkem võtta oma ellu uusi kombeid ja tähtpäevi, kui neil on midagi head meie päevadesse lisada.

24. veebruar – Eesti vabariigi sünnipäev. Kui president korraldab suure piduliku vastuvõtu, siis miks ei võiks ka meie oma kodus teleülekande ajaks katta piduliku rahvuslikus stiilis laua.

Selle päeva värvid võiksid olla pidulik tumesinine ja valge. Tumesinisel laud-

köök

29 Veebruar 2013

ksekiiri päevadesse linal valged salvrätid või valgel linal tumesinised salvrätid ja sinine või sini-mustvalge küünal jätavad piduliku ja soliidse mulje.

Pikuti üle valge laudlina võib panna laua keskelt üle minema ka laiema sinise kangariba, mis samuti mõjub hästi, ning lauale paigutada väikese rahvusvärvides lipu.

Presidendi vastuvõtu eel räägitakse ikka sellest, milliseid suupisteid president sellel aastal oma külalistele pakub. Neil suupistetel on ikka rahvuslik hõng olnud.

IDEID RAHVUSLIKULE PIDULAUALE • Munavõi, • kiluvõi, • kilu-muna võileivad.

• Analoogselt rosina- või kaneeli-keerusaiale võib teha pärmi- või lehttaignast muna-kilurulle (pildil). Selleks määrida lahtirullitud pärmitaignale pehmet võid, katta hakitud keedetud munade ja vürtsikilufilee tükikestega. Taigen keerata rulli, lõigata jupid ja küpsetada keerusaiad.

panna puhastatud vürtsikilu ja keedumunalõik diagonaalselt. Kaks taignanurka tõsta üksteise peale, nii et tekib moskva saiakese põhimõttel saiake, küpsetada.

• Rahvuslik einepirukas (pildil).

Ahjupannile asetatud lahtirullitud pärmitaigen katta 5 keedetud hakitud muna ja 1 karbi kodujuustuga, nende peale laotada 2 hakitud sibulat (võib ka punast sibulat kasutada), kilufileed ja marineeritud kurgid. Küpsetada.

• Kilu-munapirukad. Lahtirullitud pärmitaigen lõigata ruutudeks. Iga ruudu keskele

LEIB SINU SÜDAMELE!

• Kama, • mulgipuder.

• Leivakate 1: keedetud munad, kodujuust, vürtsikilud, hapukoor. Munad hakkida, kilud puhastada ja tükeldada, lisada kodujuust ja hapukoor, vajadusel sool.

Leivakate 2: tükeldatud soolaheeringafilee, hapukoor, sibul.

• Täidetud munad, • rosolje, kus kartuli asemel on keedetud kruubid. >> lk 30

Kaera beetaglükaan vähendab kolesterooli

Leiburi Kaerasüdame igas viilus on üks gramm kolesterooli vähendavat kaera beetaglükaani.

Leiburi Kaerasüda sisaldab kaera beetaglükaani, millel on tõestatud kolesteroolitaset alandav toime. Kõrge kolesteroolitase on südame- ja veresoonkonnahaiguste oluline riskitegur. Kolesterooli alandamiseks vajalikud 3 grammi kaera beetaglükaani saad igapäevaselt 3 viilu Leiburi Kaerasüdame tarbimisel.

Kindlasti ei tohiks unustada mitmekülgset tasakaalustatud toiduvalikut ja tervislikke eluviise.*

Teraviljatoorainest 100% kaera

Loe lähemalt: leibur.ee/kaerasyda

Kiudainerikas – kiudaineid tootes 10%

* südame- ja veresoonkonnahaigustel on mitmeid põhjusi ja ühe kõrvaldamine ei taga kindlalt haiguste ärahoidmist.

Eesti lemmikleibade küpsetaja.

Aastast 1762.

köök IDEID RAHVUSLIKULE PIDULAUALE Kiluvõi 50 g taluvõid 7 puhastatud kilu natuke hapukoort Purustatud kilud ja või purustadavahustada köögikombainis, vajadusel lisada hapukoort, et määre paraja paksusega jääks.

Kartuli-kilusalat Keedetud kartulid, tükeldatud puhastatud vürtsikilud, keedetud hakitud muna, mugulsibul, hapukoor.

Munavõi 7 keedetud muna 75 g taluvõid soola Et hästi ühtlane ja peen hästi vormitav mass saada, purustada keedetud munad köögikombainis, lisada pehme või ja sool, segada köögikombainis ühtlaseks. Kui soovitakse vormida väikeseid palle, millest teha tikusuupisteid, jätta pallid enne kasutamist paariks tunniks külmkappi tahenema.

s u s i n d n i e k s u e Kõh tab inim s u k t u l l o o p t s see Krooniline kõhukinnisus Roojatoppamuse ravi kõhukinnisusega patsientidel, kellel senine ravi ei ole andnud tulemusi Ravimis sisalduvad soolad aitavad säilitada organismi loomulikku vee ja soolade tasakaalu

Kama-vahukoorekohupiimavaht 400 g kohupiimapastat 4 dl vahukoort vahustatult 8 sl suhkrut 2 kuhjaga sl kamajahu moosi või marju

Mulgipallid

Vahukoor vahustada poole suhkruga, lisada kohupiimapasta, ülejäänud suhkur ja kamajahu, vahustada läbi.

Pool magustoidukaussi täita vahuga, siis panna kiht hapukat moosi või külmutatud marju (mustikaid, vaarikaid) ja siis veel vahukoore-kohupiimavahtu. Peale raputada kamajahu.

1 kulbitäis mulgiputru (tangu-kartulipuder) 4 sl jahu 2 sl praetud singikuubikuid praetud hakitud sibulaga 50 g juustu pipart soola paneerimiseks riivsaia

Tikusuupisted Keedetud kartuli tükil kilurull ja marineeritud kurk või munaviil.

Tikuvõileivad Väiksel leivatükil kilurull ja sellel munavõipall.

Käsimüügiravim Saadaval kõikides hästi varustatud apteekides

Paks tahenenud (eelmise päeva) mulgipuder segada singi, juustu, jahu ja maitseainetega. Muna ei ole vaja panna, püsib hästi koos. Vormida väiksed pallid, mis paneerida riivsaias ja praadida pannil mõlemalt poolt pruuniks.

Igal tähtpäeval on omad värvid, maitsed ja lõhnad. Veebruari tähtpäevadel me peatusime pikalt, märtsi naistepäevalaua katavad võimalusel mehed, märtsikuu lõpetab väga rõõmus kevadistes lehetoonides või päikesekollastes värvides lihavõttepüha, mille laualt ei puudu kindlasti kohupiima- ja munatoidud; suvine jaanipäev on grillilõhnaline jne. Selline tähtpäevade aastaring kokku annabki värvikireva ja elamusterohke aasta.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte.

Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Müügiloa hoidja esindaja: SIA Meda Pharma Narva mnt. 11d, 10151, Tallinn Tel: +372 6 261 025

www.meda.ee

ristsõna

31 Veebruar 2013

HEA LUGEJA! Ootame ristsõnavastuseid toimetuse e- aadressil: 60pluss@ajaleht.ee või posti teel aadressil: Ajakiri 60+, Tartu t 8, 71020 Viljandi.

Palun märkige lisaks ristsõnavastusele oma kontaktandmed, et saaksime loosiõnne korral teiega ühendust võtta. Samuti kirjutage, missugune lugu teile selles numbris kõige rohkem meeldis või mis teemal sooviksite järgmisel korral lugeda.

Vastuseid ootame hiljemalt 1. märtsil 2013.

Vastanute vahel loosime välja kaks Marju Kõivupuu kõvas köites raamatut „Igal hädal oma arst, igal tõvel ise tohter” kirjastuselt Varrak.

Autor käsitleb oma raamatus Eesti ainesele tuginedes rahvameditsiini: missugused on läbi aegade olnud inimeste arusaamised erinevate haiguste põhjustest ning milliseid ravivõtteid ja -viise on ühest või teisest tõvest jagusaamiseks pruugitud või pruugitakse tänini. Pilk heidetakse ka rahvaarstide värvikasse ja isikupärasesse maailma. Siinkohal meenuvad kindlasti paljudele lugeja-

tele Luule Viilmaa, Kaika Laine, Vigala Sass, Vormsi Enn ja mitmed teised Eestimaal tegutsenud või tegutsevad tuntud tervendajad-teadmamehed. See ei ole praktiline käsiraamat, vaid teejuht eesti rahvameditsiini mõtte maailma.

Jaanuarikuise ristsõna õigesti vastanute hulgast valis Õnne Lind välja Helmi Kuldsaare Pärnust ja Külli Lehtla Põltsamaalt. Nemad saavad kirjastuselt Varrak ilmunud käsitööraamatu „Kootud sallid kogu maailmast”. Toimetus võtab võitjatega ühendust!

Edukat nuputamist!

27.MÄRTSIL SEENIORIDE ERIKRUIIS! Kutsume Teid 27. märtsil taas Stockholmi kruiisile laeval Victoria I. Meelelahutusprogrammis seekord eksootilised kuumad rütmid ning üllatusesineja. Nagu tavaks saanud laulame ühiselt ning mängime seltskonnamänge, kus on välja pandud auhinnad. Stockholmis veedame meeldejääva päeva, tutvume kauni pealinnaga ja külastame kuninglikku relvakambrit.

Erikruiisil pakume linnaekskursiooni + kuningliku relvakambri külastust hinnaga 20 €/reisija.

Kohtade arv on piiratud. Üksikreisijale kruiis Stockholmi

al.

86 €

Grupi (4 inimest) liikmele kruiis Stockholmi

/in.

Hind sisaldab: • kohta aknata neljakohalises B kajutis • 1 õhtusööki Rootsi lauas vabalt valitud suunal

al.

57 €

/in.

Hind sisaldab: • kohta aknata neljakohalises B kajutis • 1 õhtusööki Rootsi lauas vabalt valitud suunal

Info ja broneerimine telefonil 669 6564 või e-posti aadressil grupid@tallink.ee www.tallink.ee

Grupi (10 inimest) liikmele kruiis Stockholmi

al.

51 €

/in.

Hind sisaldab: • kohta aknata neljakohalises B kajutis • 1 õhtusööki Rootsi lauas vabalt valitud suunal • Grupijuhile kruiis, õhtu- ja hommikusöögid TASUTA.