Ajakiri 60+ nr 3/2012

AJAKIRI ELUKOGENUD INIMESELE NR 3/2012 (4) JUUNI

ISSN 2228-1592

Väärikas eas sõitja jalgratas.

Veeveere rahvas ja paat, mis pole tehtud linnuluust.

Kui palju maksab vanadekodu koht?

Eesti kallim ja odavam pansionaat.

Aastate kuludes teeb muutused läbi ka inimese suurim organ – nahk.

Testime plaastreid. Kevadine aedvili.

teema

Juuni 2012 2

Ma tahaksin kodus olla

„V

anadekodusse? Tead, sa oled suurem siga, kui ma arvasin!” käratas Are eestlaste armastatuima teleseriaali „Õnne 13” selle hooaja viimases osas Georgile, kui see teatas, et tema ema kolis ära pansionaati.

Kuigi seriaali advokaadi intelligentne ja iseteadlik ema võttis selle otsuse vastu ise, levib eestlaste seas visalt arvamus, et laps, kes oma vanemad vanadekodu seinte vahele viib, väärib hukkamõistu.

Tänapäevaste pansionaatide juhid kinnitavad, et see mõte on oma aja ära elanud. Seda, et vanadekodu on suremiseks mõeldud koht, võis küll poolsada aastat tagasi mõelda ja siis see nii ehk oli ka. Visa arvamus pärineb taluühiskonnast, kus kolm-neli põlvkonda üheskoos elasid ja kus põdur vanavanaema soemüüri kõrval lebas. Kõigil oli seal oma kindel töö: noorperenaine talitas loomi, noorperemees hoolitses põldude ja saagi eest, vanaperemees aitas jõu ning nõuga kaasa, vanaperenaine hoidis järeltulijaid ja aitas toidulauda katta.

Vanur oli pere ülalpidamisel, sest tol ajal niisugust asja, nagu riiklik pension, polnud olemaski. Seekides elasid üksnes vallavaesed. Ühiskond ning kultuur on muutunud. Neil lastel, kes näiteks nelikümmend aastat tagasi kodust lahkusid, et omaette elada, pole praegu kohta, kuhu oma vanad vanemad panna, tihti napib ka raha, et täiendavate kuludega hakkama saada, rääkimata vanematega koos elamise harjumusest.

Küsimusele, kas see on hea või halb, pole vastust, sest see on ühiskonnamuutustega kaasnenud paratamatus.

Eakad inimesed ja nende lähedased on hakanud mõistma, et hoolekandeasutusse elama minek ei ole mingi häbiasi. Ka sotsiaalteadlased ei nimeta inimese elu enam elukaareks, vaid see on elu kulg. Inimese elu pole algus, tõus, haripunkt ja langus; noorus ja vanadus pole haigus, vaid osa elu kulgemisest.

Seda, et vanadekodu on suremiseks mõeldud koht, võis tõesti poolsada aastat tagasi mõelda. Praegu saab üha enam inimesi aru, et hooldekodusse asumisega ei tohi pigem hiljaks jääda. Pansionaadid pakuvad igasugust ühistegevust, küll laulmist, tantsimist, heegeldamist, maalimist või muud loomingulist ja kehakultuurset ajaviidet. Kui seenior saab seda teha teiste omaealiste keskel, siis ei tunne ta üksindust ega hüljatust ka sel juhul, kui lapsed on kaugel või hoolimatud.

Tuleb õigesti hinnata oma eluga toimetulekut ja ise hooldekodusse teiste omaealiste seltskonda nautima asutada, mitte lasta end sinna viia siis, kui on juhtunud õnnetus või on ette tulnud kukkumisi. Otsused peaksid olema langetatud arusaamisega, et see on sel hetkel parim lahendus.

Kindlasti ei ole hooldekodu ainus või ainuõige valik. Ka praegusest Eestist leiame suurperesid, kus mitu põlve koos toimetab.

Kõige parem on see, kui inimene iseendaga elu lõpuni toime tuleb. Ühe hoolekandeasutuse külastamise käigus juhtusin koridoris kuulma üht vana naist laulmas rahvalikku laulu „Ma tahaksin kodus olla, kui õunapuud õitsevad ...” See Vargamäe Krõõta meenutav hele hääl oli igatsusest tulvil. Valus, aga omal moel ka helge. Ilusad mälestused aitavad meil elada.

Elujõudu soovides

Eve Rohtla peatoimetaja

Autoriõigused, AS Ühinenud Ajalehed, 2012. ISSN 2228-1592

Peatoimetaja Eve Rohtla, e-post: eve.rohtla@ajaleht.ee Toimetaja Signe Siim, e-post: 60pluss@ajaleht.ee Küljendus Ain Kivilaan, e-post: ain.kivilaan@ajaleht.ee Liina Valt, e-post: liina.valt@ajaleht.ee Reklaamidirektor Jaak Martinson, e-post: jaak.martinson@ajaleht.ee Levijuht Erkki Lumisalu, e-post: erkki.lumisalu@ajaleht.ee Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Tartu t 8, 71020 Viljandi, telefon 433 0045 Trükk AS Kroonpress, trükiarv 42 000 Järgmine tasuta ajakiri 60+ ilmub Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase tellinud inimeste postkasti 1. septembril.

Esikaanel Merle Karu joonistus.

Eestlased peavad vanaks üle 62 aasta vanuseid inimesi Euroopa Komisjoni eurobaromeetri uuringuga tähistati Euroopa aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse aasta algust.

Uuringust ilmneb, et 71 protsenti eurooplastest on teadlikud Euroopa rahvastiku vananemisest, kuid sellise arengu pärast tunneb muret ainult 42 protsenti.

Eestis on rahvastiku vananemise pärast mures 49 protsenti vastanutest.

Enamiku jaoks on üle 55aastastel inimestel oluline roll ühiskonna peamistes valdkondades. Rohkem kui 60 protsenti on seisukohal, et tuleks lubada töötamist pärast pensioniea saabumist ning üks kolmandik tahaks ka ise kauem töötada.

Eurobaromeetri uuring hõlmas viit valdkonda: üldine suhtumine vanusesse ja eakatesse inimestesse, eakad inimesed töökohal, pensionile minek ja pensionid, vabatahtlik töö ja vanemate inimeste toetamine ning eakatesõbralik keskkond.

Uuringust selgub, kuidas mõisted „noor” ja „vana” on riigiti väga erinevad.

Eestis arvati, et keskmiselt on inimene „vana” 62 eluaasta vanuses, mis on kahe

30% Tänavu aasta alguse seisuga ületas pensionäride arv esmakordselt 400 000 piiri, mis on 30 protsenti rahvastikust.

See on ligi 9000 pensionäri rohkem kui 2011. aasta 1. jaanuaril, selgitas statistikaameti juhtivstatistik Marve Randlepp.

2012. aasta jaanuaris oli Eestis 404 525 pensionäri ning nende osatähtsus rahvastikus statistikaameti arvestusliku rändeta rahvaarvu põhjal 30,2 protsenti.

Kõige rohkem oli vanaduspensionäre, järgnesid töövõimetuspensionärid (vastavalt 74 protsenti ja 22 protsenti pensionäride üldarvust). Toitjakaotuspensioni, rahvapensioni ja väljateenitud aastate pensioni saajate osatähtsus oli vastavalt 2 protsenti, 2 protsenti ja 1 protsent.

1970. aastal oli pensionäride osatähtsus rahvastikus 19,1 protsenti.

aasta võrra varem kui Euroopa liidus keskmiselt. Maltas, Portugalis ja Rootsis peetakse nooreks alla 37aastaseid, samas kui Kreekas ja Küprosel peetakse inimesi nooreks kuni 50. eluaastani.

Keskmiselt on eurooplased seisukohal, et vanaks hakatakse inimest pidama napilt enne 64. eluaastat ning nooreks ei peeta enam alates 41,8 eluaastast. Suhtumine sõltub ka vastaja vanusest ja soost. Naiste arvates algab vanadus mõnevõrra hiljem kui meeste arvates (vastavalt 65 ja 62,7 eluaastat).

Ainult iga kolmas eurooplane on nõus väitega, et ametlikku pensioniiga tuleks 2030. aastaks tõsta, kuigi see on praegu paljudes liikmesriikides selge poliitiline prioriteet. Eestlastest on lausa 76 protsenti selle väite vastu. Tugevalt toetatakse siiski ideed, et inimesel peaks lubama tööd jätkata pärast ametliku pensioniea saabumist, Eestis toetas seda mõtet lausa 81 protsenti küsitletutest, samal ajal kui 17 protsenti uskus, et pensioniikka jõudnud inimesed peaksid kohustuslikus korras töötamise lõpetama.

Pra Praeguseks on vanaduspensionäride arv kolm aastat järjest tõusrid n nud, keskmiselt 0,8 protsenti a aastas.

See tähendab, et pens sioniea tõus ei suuda enam kompenseerida rahvastiku k vananemist.

Kui kogu Eestis tõusis pensionäride osatähtsus rahvastikus üle 30 protsendi alles nüüd, siis näiteks Võru maakond ületas selle piiri juba 1994. k aastal ja Põlvamaa 1997. aastal. aa Suurima pensionäride osatähtsusega maakonnad ongi Põltä vamaa (37,9 protsenti) ja Idava Virumaa (36,6 protsenti). Samas Vi on Põlva maakond ka see, kus protsentuaalselt on enim puudega pro inimesi (2011. aastal 23 protsenti).

Pensionäride osatähtsus on väikseim Harjumaal (25,7 protsenti), Hiiumaal (27,5 protsenti) ja Raplamaal (27,6 protsenti).

Allikas: statistikaamet

3 mõõdet Euroopa aasta 2012 hõlmab aktiivsena vananemise kolme mõõdet.

Aktiivsena vananemine tööelus. Et innustada eakamaid inimesi edasi tööle jääma, tuleks töötingimusi oluliselt parandada ja kohandada neid vastavalt eakamate töötajate tervislikule seisundile.

Osalemine ühiskondlikus elus. Parandada eakate võimalusi ja tingimusi ühiskonnale vabatahtlikuna või perekonnale abiks olla ning ühiskondlikus elus osaleda, vältides sotsiaalset isolatsiooni ning paljusid sellega kaasnevaid probleeme ja ohtusid.

Iseseisev elu. Terviseedendus suurendab tervena elatud aastate arvu ja väldib teistest sõltuvust.

Euroopa vananeb Euroopa Liidu rahvastik on vananemas. Alates 2012. aastast hakkas Euroopa tööealine rahvastik kahanema, samal ajal kui üle 60 aasta vanuste inimeste osakaal kasvab, umbes kahe miljoni inimese võrra aastas.

Selline demograafiline nihe on sõjajärgse beebibuumi suure grupi pensioniikka jõudmise tagajärg.

Euroopa Liidu keskmine vanus on praegu 40 aastat, kuid aastaks 2060 on see tõusnud juba 47 aastale.

REKLAAM

MinuEMT seeniorile – kõik vajalik ühes paketis!

Pereliikmetega kontakti hoidmine on meie kõigi jaoks väga oluline.

Tahame ju ikka teada, kuidas läheb meie lastel ja lastelastel, kuidas õel-vennal või sõpradel. Kontakti hoidmisel tuleb tihtipeale takistuseks distants, kuid sellest takistusest ülesaamiseks ongi meile ju loodud telefonid. Loomulikult üritame leida endale kõige soodsamaid, mugavamaid ja kvaliteetsemaid lahendusi. Erinevaid võimalusi pakuvad erinevad teenustepakkujad, kuid milline neist valida, milline on see kõige õigem? Selleks tuleks kõigepealt välja selgitada need vajadused, mis on kõige olulisemad, ja lahendused, mida ootad teenusepakkujalt kõige rohkem.

Vaata üle oma vajadused Nagu me kõik teame, läheb üha enam noori Eestist välismaale, kas õppima või töötama. Ka teie endi lapsed või lapselapsed võivad nende hulka kuuluda ja sellega tekibki küsimus – kuidas nendega nüüd ühendust võtta, välismaale helistada on ju kallis? MinuEMT on leidnud selleks puhuks lahenduse - Soomes, Rootsis, Norras, Taanis, Lätis või Leedus olevate sugulastega ja sõpradega saate rääkida Eesti-sisese kõnehinnaga. Ei pea enam hoiduma helistamisest, kartes kõrgeid kõnehindu, ei pea enam muretsema selle pärast, et kas kõik on ikka korras. Kui tekib mure, saab kohe helistada ja kindlaks teha.

Olete arvamusel, et mobiiltelefonid on ühed keerulised riistapuud, mida on äärmiselt raske kasutada ning piirdute seega pigem vana hea lauatelefoniga?

Selleks puhuks on loodud mobiiltelefonid, mida on lihtsamast lihtsam kasutada ja just vanema põlvkonna inimestel. EMT pakub selliseid telefone paketiga liitudes väga soodsa hinnaga ja olenevalt paketist isegi tasuta.

Vanemad inimesed igatsevad telefoni, millel oleks suur ekraan, suured nupud ja lihtsad funktsioonid. Selline telefon - ZTE S202 - on nüüd EMT-l olemas ja lisaks on telefonil unikaalne SOS-nupp turvalisuse tagamiseks ja kiireks võimaluseks abi kutsuda.

SOS-klahvi alla saab sisestada kuni viis SOSnumbrit, näiteks laste, naabrite, turvateenuse või sotsiaaltöötaja omad, kellelt hädaolukorras kiiresti abi kutsuda.

SOS-klahvi vajutades saadab telefon kõigile sisestatud numbritele kõigepealt SMS-hädaabisõnumi, seejärel hakkab neile telefoninumbritele ükshaaval helistama. Kui esimese kontaktiga ei saa ühendust, valib telefon järgmise, kõiki numbreid proovitakse läbi helistada kaks korda.

Ja kui on soovi teistsuguse, veidi keerukama mobiiltelefoni järele, siis selle saab valida kogu EMT laiast mobiiltelefonide valikust.

Võimalikult väike kogemata tehtavate kõnede risk Kogemata tehtavate kõnede ärahoidmiseks ei ole SOS-nupp päris tavaline telefoniklahv. See asub telefoni tagaküljel ning pole seotud teiste telefoniklahvide klahviluku

vabastamisega. SOS-nuppu tuleb sõrmega allapoole tõmmata, mis võrreldes tavalise vajutusega samuti vähendab kogemata tehtavate kõnede tõenäosust.

SOS-nupu funktsiooni saab ka välja lülitada, kuid see vähendab turvalisust, mis on just selle telefoni suurim eelis.

Helistamine on lihtne Muidugi pole seeniortelefon sugugi ainult hädaabinupu-keskne. See on lihtne, mugav ja kõikidelt omadustelt spetsiaalselt seenioride jaoks tehtud telefon, millega eakal inimesel on mugav helistada ja kõnesid vastu võtta.

Telefonil on eraldi nupp klahvide lukustamiseks, nii et selleks ei pea kasutama mitme klahvivajutuse kombinatsiooni.

Paljude jaoks on oluline ka see, et telefoni saab kasutada tugeva valgusega taskulambina ning soovi korral saab sellega raadiotki kuulata.

Saab ka soodsamalt Mobiili kõneminutit hakatakse arvestama alles siis, kui teine pool kõne vastu võtab. Ei tasu muretseda kutsuva tooni pärast – see aeg ei lähe arvesse.

Niisamuti ei lähe arvesse see kõne, kui teisel pool on number kinni. Mobiiltelefoni kõneminuti hind on veidike kõrgem kui lauatelefonil, kuid olulised asjad saab ära öelda ka üsna lühikese kõne jooksul.

MinuEMT seenioridele mõeldud paketis on koos telefon ja kõned. Kui juttu jätkub kauemaks, saab kõnemahtu alati suurendada. MinuEMT-ga liituja saab kingituseks 15 minutit tasuta kõneaega! Soovite rääkida pereliikmetega ilma selle eest maksmata? Lisades MinuEMT seeniorpaketi Perepaketile, on perekõned tasuta. Veel on võimalik valida kuni kolm sõpra, kellega saab EMT võrgus piiramatult lobiseda ja seda vaid 1.60 € eest kuus.

Tänapäeva kiire ja veidi närvilise elukorralduse juures on muutumas inimestevahelised sidemed ning ka teineteisest hoolimise viisid. Hoolimist saab väljendada sajal erineval moel – miks mitte valida selleks turvaline telefon koos MinuEMT seeniorpaketiga, sest mobiiliga on abi alati kõne kaugusel.

Ja pikad jutud lähedasega, kes võib olla kaugel, saab alati soodsalt räägitud.

REKLAAMLUGU

kolumn

Juuni 2012 4

Oleme paradiisiaia aednikud S

eda teame me ju kõik, et igaühel, kellele antud see imepärane võimalus maamuna imelisest paradiisiaiast osa saada, peab selle koha kord ka maha jätma ja minema. Ei tea täpselt kuhu, ei tea täpselt, kuidas.

Kui sündimise aeg on enam-vähem teada, siis minemine mitte. Kuidas kellele antud.

Igatahes on elulõpikut pidava inimese mõtted ja tunded sootuks teistsugused kui noorel inimesel. Lõppakord. Finaal. Elupäevade kaapekakk.

Iga eluhetk tundub olevat aina väärtuslikum. Iga päikesetõus ja loojang muutub iga päevaga lausa valuliselt ilusamaks, tunded kirkamaks, armastus jõulisemaks. Pole nii, et aega küll.

Küll aga võtavad kõik asjad rohkem aega. Aga tegutsema peab. Käivad ju ettevalmistused elu kõige pidulikumaks ja pikemaks reisiks – rännuks igavikku.

O

leme paradiisiaia aednikud.

Igaüks on oma elu jooksul midagi ilusat ja väärtuslikku ilmailule lisanud ning kõige olulisem tegemine ongi see, et leida oma alustatule ja rajatule õiged, kes järge peavad ja edasi toimetavad. Nuputad, kuidas sinu maailm ja majapidamine võiks edasi kesta ja kasvada. See on nagu jalgratas, kuhu sadulasse pead sa kellegi leidma, algul sadulast toetama ja tasakaalu aitama hoida niikaua, kui ükskord märkad, et jätkaja ise sadulas püsib. Ja sa võid ta lahti lasta ning rõõmu tunda, et elu saab ilma sinutagi hakkama.

Kui sul on õnne olnud oma teatepulk ustavatesse kätesse anda, jääb sul veel veidi aega. Igal hommikul võid tervitada oma elamata eluosa järgmist päeva. Kui mõelda noorusaja rändudele, on liikumisering küll kodulähedaselt ahtaks tõmbunud, kontakt aga isegi iga kodurästas siutsuva varblasega sügavam ja soojem. Rõõm igast tärkavast taimest, igast puhkenud

ARMUAEG

Kääriku talu perenaist, tekstiilikunstnik Anu Rauda kutsutakse hellitavalt kunstitudengite maavanaemaks. Anu Raud on Viljandi kultuuriakadeemia rahvakunsti- ja käsitöö osakonna üks asutajatest, aga siis tulid kunstitudengid tema juurde maale, kus ta võõrustab praktikale tulnud üliõpilasi, kes saavad ninna maalõhna koos rahvakunsti ja loodusega.

FOTO: ELMO RIIG

õiest, igast uuest lõhnast. Tänupalve täidab elu.

L

iiga ilus. Peab rääkima ka vanaduse vaevadest. Kord üks vanamees ütles, et kõigepealt hommikul pean võltshambad suhu panema ja kuulmisaparaadi kõrva, et küsida, kus mu prillid on. Jah, nii see on. Aga ometi saab niigi näritud, nähtud ja üht-teist kuuldud. See pole veel kaugeltki kõik. Pead valmis olema muudekski valudeks ja vaevadeks.

Kes meist ei teaks. Silmakae katteloor varjutab ilma ilu. Puusad, põlved, seljavalu. Kepid, kargud, ratastoolid.

Vaevalised voodipäevad. Pahurus, üksildus ja veel sada häda.

Lugeja kirjutab Vananeme igavust tundmata Käes on väärikalt vananemise aasta kuues kuu. Mõistagi on selline nimetus 2012. aastale noore inimese hinnangul mõttekauge. Meie ise, eakad, aga püüame unustada oma vanusenumbri ja lihtsalt nautida elu.

Olles ise pensionäride liidu juhatuse liige, tutvustan meie tegemisi eelkõige neile eakaaslastele, kes pole seni veel meie hulka tulnud. Üldiselt kulgeb liidurahva elu huviklubide vormis. Koos käiakse üks, kaks või kuni neli korda kuus.

Teatrisõbrad külastavad kõiki paremaid etendusi nii kodu- kui ka vabariigi teistes teatrites. Osavõtt on alati rahvarohke.

Luule-ja proosahuvilisi koondab suure liikmeskonnaga kirjandussõprade klubi, kes oma „tunnis õpitut” kinnistab sagedaste ringreisidega.

Igal inimesel oma aeg. Igal inimesel oma liivakell.

Elukillud kukuvad kitsast kellakaelast minevikumustrisse.

Kõik rõõmsad ajad ning nukrad päevad kukuvad mälestuste kangaks.

Iga eluhetk on imeline and. Kui peaaegu kogu tulevik on minevikuks saanud, tulevad head eluliiva inglid ja poetavad veidi eluhelbeid lisaks.

Et sa veel korraks võiksid imestada ja rõõmustada, et sinililled juba õitsevad ja et pääsukesed juba kohal.

Kui aga anuma alumine pool kellakaela kurguni täis, keeravad inglid kella kummuli, vahetavad põhja põhjatuse – ja lae laotuse vastu ning puistavad elatud elu hetked taevalaotusse tähtedeks särama.

Õnneks on olemas eluhoiak, mis aitab neid sadasid hädasid enesest eemale peletada, nende ilmumist edasi lükata või hoopiski ära hoida.

Ja see on: reibas ja rõõmus eluhoiak.

Liigu ja kõnni nii palju, kui võimalik.

Söö nii vähe, kui võimalik ning ainult tervisele tarvilikku. Ja kui tahad maiustada, siis naudi mõnusat vestlust hea sõbraga, kirgastavaid luuleridu, kunsti, muusikat, loodust ja lillelõhna.

Kellele meeldib ajusid ragistada, võivad liituda ristsõna või mälumängu klubidega.

Line-tantsijad moodustavad väga stabiilse huvigrupi, kellel paraku on ka suur mure: tantsuruumi lihtsalt napib.

Kellel on aastaid 80+, kogunevad koosviibimistele üks kord kuus Viljandi päevakeskusesse (endise nimega Inkeri maja).

Ka kutsealaklubide (side-, transpordi-ja meditsiinitöötajad) uksed on uutele liikmetele avatud.

Maaklubisid on viis ja kõik on aktiivsed tegijad nii kohtadel kui ka liidukeskses tegevuses.

Lisaks ülaltoodule korraldame pidevalt näitusi ning kolmapäeviti mängime kaardi-ja lauamänge.

Kuigi mitmed klubid on paratamatult seotud reisimisega, korraldame lisaks veel sõite lähemale ja kaugemale, vastavalt soovidele. Tavaks on saanud iga-aastased suvepäevad looduskaunites kohtades oma maakonnas.

Anu Raua vaip Armuaeg.

Sügisel loodavasse huvitavate kohtumiste klubisse (asukoht Viljandis endises Tähe kinos) on oodatud kõik senised ja uued liikmed.

Kes soovib, leiab meid üles ja endale kindlasti meelepärast ajaviidet. Meie peakorter asub Viljandi Maksimarketi majas, telefon 433 3490.

Ella Ruus, Viljandi Pensionäride Liidu juhatuse liige

kaja

5 Juuni 2012

Lugeja arvab

Pensionärid hoiavad teatri ligi

Kõik ajakirjas toodud artiklid on aktuaalsed ja suure igapäevase tarbimisväärtusega. Tahaksin vaid juhtida tähelepanu artiklis „Jäägu minust üksnes rõõm” toodud näitele elust enesest, sest sealt võib pealiskaudsel lugemisel aru saada, nagu surnud abikaasa nimel olnud suvila jagataksegi kolmandike kaupa pärijate vahel ära. Rõhutama peaks, et algul kuulub lesele pool suvilast ja alles siis ülejäänud pool jagatakse võrdsetes osades pärijate vahel ehk siis lõpuks kuulub suvila 66,7 protsendi ulatuses lesele ja 16,65 protsenti kummalegi lapsele.

Ahto Tammsaar, Porkuni, Lääne-Virumaa Seekord meeldisid kõige rohkem kalmistuga seotud lood, sest need käigud tulevadki ette võtta. Näpunäited nii sobivatest taimedest kui ka hauaplaatide korrashoiust on väga kasulikud. Testid küünalde põlemisest aitavad ehk edaspidi sobivamaid küünlaid osta. Köögi-lugudest pakkus huvi porgandilugu, sest sageli ei tule ise selle pealegi, mida kasulikku ja tervislikku tavalisest porgandist teha saab. Porgandikisselli retsepti lugemine pani suu vett jooksma. Lapsepõlv tuli kohe meelde! Ise pole seda ammugi teinud, sest oma lastele ei maitsenud ja kardan, et lapselapsedki söövad seda pika hambaga.

Anne Pohlak, Salla, Lääne-Virumaa Olen ajakirjaga väga rahul. Seekordsest lehest sain palju juhiseid just selle kohta, mis mind väga huvitas. Kuna olen juba küllaltki eakas, siis kummitab ka mind, mis saab siis, kui mind enam pole. Tänu ajakirjas kajastatud testamendiloole said paljud asjad selgemaks ja tean, mida edasi teha. Veel kord suursuur aitäh ja soovin, et jätkaksite samas rahvasõbralikus vaimus veel kaua!

Hugo Tasane, Kunda, Lääne-Virumaa Tartus jagati ajakirja 60+ väärikate ülikooli loengul, mis toimus Vanemuise 46 ringauditooriumis. Teemad, mida käsitletakse, on eakatele vajalikud ja õpetlikud. Enim tõstaksin esile lugu kalmistukultuurist.

Sellekevadiste talgute „Teeme ära!” raames osutas klubi „Hõbehelk” kalmistutöötajatele kaasabi Raadi kalmistu kultuuritegelaste hauaplatside korrastamisel. Ka aasta tagasi riisusime nii kevadel kui ka sügisel hauaplatse.

Elle Tobreluts, Tartu Margus Haava artikkel „Jäägu minust üksnes rõõm” tuletas meelde, et inimsuhete väärtused ja esivanemate austus on kordi enam väärt kui 100 hektarit põllumaad. Asjalikud soovitused!

Evi Klamas, Audru, Pärnumaa

Lugesin kõik ausalt läbi, sobis küll!

Aleksander Kikas, Sangaste, Valgamaa Ajakirjas olid kõik vajalikud teemad. Optimistlikumad lood meeldivad rohkem: näiteks porgandijutud ning sportlikud vanataadid. Endal oli mul aasta tagasi puusaoperatsioon. Enne seda oli ikka väga vilets olla ning meeleolu oli igati nullis. Nüüd on asi palju parem! Soovitus kõigile, hoidke oma tervist!

Kalev Lasberg, Rakvere

Tahaksin olla veel paljudele kasulik

60+ on väga huvitav. Artiklid sisutihedad, ei lohise.

Lugesin algusest lõpuni läbi.

Maie Pere, Pärnu 60+ on väga hea ajakiri. Isiklikult ei meeldinud kalmude kaunistamise loos antud resoluutne hinnang: kunstlilled ei sobi surnuaeda. Artiklist võis välja lugeda leinaja hoolimatust, kui ta kord nädalas ei käi kalmuaias värskeid lõikelilli viimas. Nõus, kui leinaja elab surnuaiaga samas geograafilises punktis. Minu omaste hauaplats asub Valgas Toogipalu kalmul, ise elan Pärnumaal Toris ja kevadest sügiseni on mul võimalik kohal käia kolm korda, sest pole autoomanik.

Ja kuigi möönan elavate lillede vaieldamatut prioriteeti kunstlillede ees, hindan ometi kauneid ja maitsekaid kunstlilli omaste kalmul. Tundsin selle kirjutise toonist end ebameeldivalt puudutatud.

Elve Katai, Tori, Pärnumaa

VANAEMA NIPP Muffinivormid aitavad suvepeol lauda katta Tea Raidsalu

60pluss@ajaleht.ee

Ühel usinal perenaisel on koju kindlasti varutud rõõmsavärvilisi ja toredate mustritega pabervorme, milles muffineid küpsetada. Need tulevad appi ka suvist aiapidu korraldades.

Palaval päeval hakkab pulgajäätis kiiremini sulama, kui maiustaja jõuab seda limpsida. Ümbrispaberit pulga ümber mässida või taskurätiga pritsmeid püüda on üks igavene mäsu. Lihte abiline on muffinipaber, millele põhja sisse teha ristlõige ning see susata jäätisepulga otsa, nii et see jääks kau-

Panen siiralt imeks, et inimesed käivad nii harva teatris. Viljandis, kus on nii heal tasemel teater, ei tohiks sinna sattumine kuigi keeruline olla. Viljandi Pensionäride Liidu teatriklubi liikmed peavad oma auasjaks vaadata ära kõik Ugala etendused. Loomulikult käime ka teistes Eesti teatrites. Neli korda oleme käinud Leigo järvemuusikat kuulamas. 2. augustil naudime Pärnu kontserdimajas Neeme ja Paavo Järvi festivali lõppkontserti. Keskmiselt tuleb meil aastas 16 teatrikülastust, eelmisel hooajal käisime klubiga teatris suisa 29 korral.

Pärast teatriskäiku on meil koosviibimised, kus analüüsime etendusi ja neis tõstatatud problemaatikat. Viimase hooaja Ugala repertuaar on klubiliikmetelt pälvinud ainult väga häid hinnanguid. Meile on väga meeldinud lavastused „Amadeus“, „Kalmistuklubi“, „Meeste kodu“ ja ka muusikal „Inetu“ ning eriti kõik väikese saali etendused.

Väikeses saalis on alati hea jälgida detailiderohket näitlejamängu ja huvitavaid lavastusi, sest väike saal esitab lavastajatele ja näitlejatele tunduvalt kõrgemaid nõudmisi, publik on näitlejatele lähemal.

Teater on üks oluline osa inimese maailmapildi kujunemisest ja oluline osa kultuurist, mis püüab anda meile väärtuslikku teavet inimeseks olemisest ja ümbritseva keskkonna mõtestamisest.

Silvi Roosma, teatriklubi eestvedaja

sikesena maiuse alla. Sõrmed ei kleepu, rõivad jäävad plekituks ning muffinivormi põhja valgunud jäätise saab hiljem ära limpsata.

Magusate lõhnade peale kohale lennanud herilased sulpsatavad mahlaklaasi ning võivad rüüpajale suhu sattudes palju haiget teha. Selleks, et tüütud sumisejad ei saaks joogi sisse pugeda, pane „kaaneks” muffinivorm. Keskele lõika auk, sellest pista kõrs läbi. „Kaas” võib olla klaasi peal ükskõik kumba pidi, kuidas parasjagu joojale meeldib.

FOTOD: MERLE KARU

Olen 44aastane kahe poisi ema. Elan Kilingi-Nõmmel. Olen vähem kui aasta kaupluses vabatahtlikuna töötanud. Kuidas ma siis alustasin vabatahtliku tööga?

Olin alguses koos tuttavaga, hiljem lastega ja ka üksi Shalomi poes riideid uudistanud ja ostmas käinud. Ühel päeval pakkus kaupluse juhataja mulle võimalust nende poes vabatahtlikuna töötamist. Mul ei olnud tööd ja olin nõus. Minul kui arglikul suhtlejal oli alguses raske, sest kõik oli võõras. Nüüd suhtlen kõigiga täiesti vabalt ja saame hästi läbi. On tekkinud ka lemmikkliendid, kellega võib kõigest rääkida.

Miks ma läksin vabatahtlikuna tööle? Kodus oli üksi igav, hakkasin endale isegi haigusi külge mõtlema, kui kusagilt valutas. Nüüd olen ma inimeste keskel, saan suhelda, olen maailma asjadega kursis.

Tean, et on väga palju peansionieas inimesi, kes on üksi kodus ja neil pole kellelgagi suhelda. Lapsed on juba ammu oma elu peal. Ja nii nad istuvad kodus oma mõtetega ja küsimusega, mida teha.

Kõik algab mõtteviisist. Igale inimesele on antud võimalus. Soovitan end vabatahtlikuna proovile panna. Teie hoolealune tunneb sellest rõõmu, et keegi temast hoolib, ja õnnelikuks teeb tunne, et olete kellelegi vajalik.

Annan mõned nõuanded, ka vanematele meestele, kes võiksid vabatahtlikutööd teha. *Ärge olge skeptik ja ärge virisege. *Mõelge ja arutlege, mis teid huvitab ja mida te teha tahaksite. *Kui teil on pere, siis rääkige nendega, mida nemad teie vabatahtlikust tööst arvavad. *Kui olete mõelnud hakata vabatahtlikuks kas loomade varjupaigas, mõnes hooldekodus, kaupluses, puuetega laste juures või „Teeme ära” raames, siis tundke sellest rõõmu. *Väärtustage oma vaba aega sellega, kuidas kedagi aidata. *Teil peab olema hea pingetaluvus, peate oskama endast anda nii palju kui suudate. *Te ei tohi olla ükskõikne. Peate olema hooliv. *Vabatahtlikele mõeldud töökuulutusi võib leida ajalehest ja internetist. *On hea tunne, kui tead, et keegi vajab teie abi, keegi ootab teid. See loob nii teile kui ka hoolealusele hea enesetunde ja tekitab häid emotsioone.

Maire T., Pärnu

tehnika

Juuni 2012 6

Milline jalgratas on väärikas eas sõitjale parim?

Karl-Eduard Salumäe karl.salumae@ajaleht.ee

V

anemad inimesed käivad jalgratast ostmas küllaltki tihti – nii kinnitasid kõik rattaid müüvate poodide juhatajad, kes artikli tarbeks kogemusi ja teadmisi jagasid. Sealjuures on eakam rattaostja nende juttu mööda enamasti selline klient, kes tuleb poodi reaalse ettekujutusega, millist jalgratast tal vaja läheb. Millised rattad vanemate inimeste nõudmistele siis kõige paremini vastavad?

Jalgrattamüüjate juttu mööda peaks hästi varustatud linnaratas sobima enamikule eakamatele sõitjatele väga hästi.

Ratas peab olema hästi komplekteeritud Kui Viljandis asuva Joosepi Jalgrattapoe juhataja Simmo Joosepi, Rakvere Rademari juhataja Kaie Turbani ja osaühingu Pärnu Ratas juhi Lembit Luusepa jutud lühidalt kokku võtta, on enamikule väärikas eas rattasõitjaile sobivaim variant hästi komplekteeritud linnaratas, mille varustusse kuuluvad lisaks nõutud tuledele, helkuritele ja signaalkellale kindlasti ka porilauad, tugijalg, sportliku asemel pehme ja lai sadul, pakiraam ning soovitatavalt ka kaubakorv. Nagu selgub, siis suurel osal linnaratastest ongi kõik see juba poodi jõudes peal. Üksnes viimasena nimetatu võib nii mõnelgi mudelil algselt puudu olla ning sellistel juhtudel sageli ostetaksegi korv juurde.

Ehkki linnarattaid pakutakse nii meeste kui ka naiste raamiga, see tähendab ülemise raamipulgaga ja ilma, eelistavad Simmo Joosepi kinnitust mööda isegi paljud vanemad härrasmehed just ilma pulgata varianti, sest naiste raamiga rattale on mugavam sadulasse hüpata ja sealt maha tulla. „Kellel on puusad haiged, kellel on mõni muu tervisehäda,” teab Joosep rääkida.

Kaie Turbani juttu mööda on nende poes pööratud mudelivaliku puhul tähelepanu ka sellele, et pakutavad rattad Eesti oludesse sobiksid. „Jalgrattad peavad vastu pidama ka külmemates ja vihmasemas oludes. Konarlikel ja auklikel teedel peab jalgratas olema varustatud amortide ja hea haaku-

HIND

Käikudeta jalgratta hind algab 170 euro kandist ning küünib 300 euro ligi, käiguvahetaja olemasolu lisab hinnale keskeltläbi mõnikümmend eurot.

MEELESPEA Mis jalgrattal olemas peab olema?

Kehtiva liikluseeskirja 25. peatüki („Lisanõuded jalgratturile ja mopeedijuhile”) paragrahv 232 ütleb järgnevat: Jalgrattal peab olema: 1) töökorras pidur ja signaalkell; 2) vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollane helkur; 3) pimeda ajal või halva nähtavuse korral sõites ees valge ja taga punane tuli või viimast asendav punane helkur.

vusega rattarehvidega, ratta jooksud peavad olema vastupidavad,” kõneleb ta.

Lembit Luusepp soovitab enne ratta ostmist kindlasti veenduda, et sõiduasend ka pikema teekonna jaoks mugav oleks.

Tema selgituste kohaselt võib mõningatel ratastel lenkstang liiga madalale jääda ja see sunnib rohkem küürus asendisse.

Eakate inimeste jaoks kipub see väga ebamugav olema.

Hind oleneb käikude arvust Kõrgemas eas rattaostjad on müüjate tõdemuse kohaselt mõnevõrra hinnatundlikud.

Samas ütleb Simmo Joosep, et vanemad inimesed on poeuksest sisse astudes vajaminevate kulutuste tegemisega sageli isegi paremini leppinud kui nooremad.

Kaie Turban teab kinnitada, et kõhnavõitu rahakotist hoolimata oskavad väärikas eas ostjad kauba kvaliteeti hinnata. „Paljud on saanud ebameeldivaid kogemusi, ostes väga odava ratta või tellides halvasti ettevalmistatud jalgratta kataloogi teel,” ütleb ta.

tehnika

7 Juuni 2012

Kasutatud jalgrattad – defitsiitne kaup Joosepi Jalgrattapood Viljandis on üks neist poodidest, mis pakub uute jalgrataste kõrval ka pruugituid. Poe juhataja Simmo Joosepi sõnul uurivad inimesed nende kohta päris tihti, sest kasutatud maksavad tunduvalt vähem kui tuliuued kaherattalised. Näiteks Joosepi rattapoest saab värskelt hooldatud igati kõbusa jalgratta 50–90 euroga.

Pruugitud jalgrataste valik on paraku poodides küllaltki väike, sest suur osa kasutuskorras eksemplaridest müüakse käest kätte või antakse sugulasele/tuttavale niisama ära. „Meie käime kasutatud rattaid Põhjamaadest toomas, aga ega neid sealgi väga palju saada pole,” räägib ta.

Õnneks on vanematele inimestele hästi passivad jalgrattad sama kvaliteeditasemega maastiku- ja sportratastest omajagu odavamad. Kui palju täpselt kaherattalise eest välja tuleb käia, oleneb lisaks ratta margile sellest, kas valitakse käikudeta või kolmekäiguline linnaratas. Käikudeta eksemplaride hind algab 170 euro kandist ning küünivad 300 euro ligi, käiguvahetaja olemasolu lisab hinnale keskeltläbi mõnikümmend eurot.

Kui enamakäiguliste rataste puhul varitseb oht, et ülekannet valesti kasutades rikutakse see ära, siis rummusisesed käiguvahetajad on Simmo Joosepi ja Lembit Luusepa kinnitust mööda vägagi töökindlad. „Nendega üldiselt mingeid probleeme ei ole,” räägib Luusepp.

Müüjad nentisid nagu ühest suust, et just vanemad inimesed ostavad kiivri koos rattaga väga harva kaasa. Lembit Luusepp hindas koguni, et kümnest väärikas eas kliendist soetab selle endale võibolla üks.

Ehkki liikluseeskiri vanematelt rattasõitjatelt peakaitsme kandmist ei nõua, tasub seda siiski teha.

Kas kolmerattaline võiks sobida?

Aeg-ajalt võib rattapoodides kohata kolmerattalisi täiskasvanute jalgrattaid, kusjuures pakutakse nii selliseid kolmerattalisi, kus kaks ratast on sõiduvahendi esiosas, kui ka selliseid, kus telg asub ratta

tagaosas. Palju neid aga ei liigu, sest nõudlus kolmerattaliste jalgrataste järele müüjate kinnitusel eriti ei ole. Kuid kas need võiksid väärikas eas rattasõitjale sobida? „Need on peamiselt ikkagi invaliididele mõeldud,” vastab Lembit Luusepp ja lisab, et nii-öelda tavalise rattaga võrreldes on kolmerattalised tunduvalt kohmakamad. „Selle veereomadused on sootuks teistsugused kui kaherattalistel jalgratastel,” kinnitab Luusepp, kelle poes on mõni üksik selline müügil olnud.

Rakvere Rademari juhataja Kaie Turbani ütlemist mööda puudub nende poe personalil taoliste kolmerattaliste müügikogemus sootuks. Samas oskas ka Turban ühe nende nõrga koha välja tuua. „Kolmerattalisega on meie teeoludes liigelda mõneti keerulisem,” ütles ta. „Rattateel aga on selleks kahtlemata hea võimalus.”

Arvestada tuleb asjaoluga, et nii nagu on kolmerattalisel jalgrattal harilikuga võrreldes poolteist korda rohkem rattaid, nii on ka nende hind võrdväärse kvaliteediklassiga kaherattalistega võrreldes umbes poolteist korda kõrgem. Näiteks Hawaii Express pakub kolme käiguga täiskasvanute kolmerattalist Schwinn Town & Country, mille eest küsitakse 499 eurot.

Lühike vastus on, et tavapärase eakama rattasõitja jaoks, kelle tervislik seisund lubab tavalise jalgrattaga liigelda, kolmerattaline end ei õigusta.

tehnika

Juuni 2012 8

Kas odav kiiver täidab oma eesmärki?

Linnas sõitmiseks sobivaid täiskasvanute rattakiivrite hindu vaadates jõuab kiiresti tõdemusele, et käärid on väga suured. Pealtnäha üsna ühesuguste peakaitsmete hinnad võivad erineda mitmekordselt ning laialdaselt müüakse nii 30euroseid kui 150euroseid kiivreid. Miks on hinnad sedavõrd erinevad ning mis määrab nende kalliduse?

Kui asjatundjate jutud naljaga pooleks kokku võtta, saab öelda, et mida vähem kiivrit, seda kõrgem hind. Teisisõnu: kergematest materjalidest ja rohkemate õhuavadega peakaitsmete eest küsitakse suuremaid summasid, sest kergus ja hea ventilatsioon on üldjuhul mugava kiivri märksõnad.

Eelnev ei tähenda siiski, et kõige kallimad kiivrid kõigi jaoks kõige mõnusamad oleksid. See oleneb ikkagi konkreetsest inimesest ning võib vabalt juhtuda, et poole odavam kiiver sobib ostja peakujuga hoopis paremini kui kallim versioon.

Küsimusele, kas odav kiiver täidab oma funktsiooni ehk kaitseb kukkumisel pead, vastavad asjatundjad üldiselt jaatavalt ning lisavad, et kindlasti on ka vana munakoorekujulist (mootorratta)kiivrit kandes tagajärjed kukkudes märksa leebemad kui palja peaga sõites.

Arst: rattasõit on hea treening Järgnevalt annab eakate inimeste rattaga sõitmise kohta omapoolse kommentaari ja soovitusi taastusraviarst Ly Edenberg (pildil), kes asub sügisest Viljandi haiglas täiskohaga tööle: Jalgrattasõit on eakatele sobilik treeningvorm, kuna annab hea koormuse, parandab vastupidavust ning tasakaalu, kiirendab ainevahetust ja on liigeseid säästev. Jalgrattaga sõitmine on väga hea aeroobne treening ja sobib hästi südame ja veresoonkonna haiguste korral.

Jalgrattasõit ei koorma liigselt liigeseid, mistõttu sobib ka luu- ja lihaskonna probleemidega ja ülekaalulistele patsientidele. Patsient tugevdab lihaseid, paraneb liigeste liikuvus.

Peamiseks piiravaks teguriks jalgrattasõidu puhul on tasakaaluprobleemid ja nägemishäi-

red, mis suurendavad oluliselt kukkumisriski.

Väga tugevate liiges- ja seljavalude korral peaks samuti valima mõne teise treeningvahendi.

Liikluskeerises peaks iga jalgrattur olema ettevaatlik, kasutama treeninguteks selleks ettenähtud rattateid ja kandma kindlasti kiivrit.

Soovitan alustada treeningut alati madalal koormusel ja vastavalt enesetundele järk-järgult rattaretki pikemaks ja intensiivsemaks muutma. Enne treeningute alustamist on oluline saada kontrolli alla veresuhkur ja -rõhk. Kui tekib tugev õhupuudus, valud rindkeres või muud probleemid, peaks kiiresti arstiga konsulteerima, kes jagab vastavalt patsiendi individuaalsetele vajadustele edaspidiseid soovitusi.

Sebra ületamine ratta seljas – kas ikka tohib?

MSM-pulber Methyl Sulfonyl Methane

Möödunud aasta juunis jõustus uus liiklusseadus, millest ilmselt kõige olulisem jalgrattureid puudutav muudatus on seotud ülekäiguraja ületamisega. Nimelt lubab uus seadus ületada ratturitel reguleeritud sõidutee ületuskohti ka sadulas olles, kuid siin tuleb meeles pidada kahte olulist asja.

Esiteks: autojuhil ei ole kohustust ratta seljas teeületusvõimalust ootavale liiklejale ülekäigurajal teed anda. Ning teiseks: rattur ei tohi jalakäijatest kiiremini üle sebra vuhiseda.

Liigeste ja luustiku heaoluks!

MSM on vesilahustuv, orgaaniline väävliühend, mida leidub looduses vihma- ja järvevees.

MSM annab paindlikkust ja tugevust liigestele, lihastele, luudele, nahale, juustele ja küüntele.

MSM aitab hoida liigeste ja lihaste liikuvust.

MSM aitab taastada naha elastsust ja jumet.

Vaata lisaks: www.tervisetoode.ee MSM pulbrit saab soetada järgmistest kauplustest: Tallinnas kauplus Loodusilu (Mustika Keskuses), kauplus Allikas, kauplus Ökoviis; Tabasalus kauplus Rohujuur; Pärnus kauplus Riiamarii; Rakveres kauplus Biore; Viljandis kauplus Loodusilu; Kuressaares kauplus Saarte Sahver.

– kõik silmale vajalik ühes tabletis Üks PRO-Visio tablett sisaldab inimorganismile üheks päevaks vajaliku koguse luteiini, zeaksantiini, mustikaekstarkti, E-vitamiini ja seleeni.

Luteiin on üks tähtsamaid silmade kaitset mõjutavaid aineid, mis aitab vältida silma võrkkesta kahjustust.

Luteiin ja zeaksantiin loovad silma võrkkestale loomuliku kaitse tugeva valguse ja päikesekiirte eest, ltreerides kahjulikku sinist valgust ja takistades selle jõudmist silma võrkkestani. Ühtlasi aitavad luteiin ja zeaksantiin ära hoida erinevate silmahaiguste, nagu näiteks silmakae, tekkimist ja soodustavad isegi silmakahjustuse pidurdumist. Mida suurem on luteiini sisaldus kollatähnis, seda väiksem on vanusest tingitud kollatähni taandareng.

Inimorganismi päevane luteiini vajadus on ligikaudu 6 mg. Kuna inimorganism ei ole ise võimeline luteiini tootma, siis peame me seda saama toiduga või toidulisandeid kasutades.

Mustikates sisalduvad antotsüaanid soodustavad rodopsiini (nägemispigment) teket ning aitavad seega kaasa pimedas nägemise parandamisele. Antotsüaanid tugevdavad väikeste veresoonte seinu ning parandavad silma vereringet, mõjutades positiivselt ka diabeedihaige veresooni. Mustikates antotsüaanid mõjuvad soodsalt ka sõidukite ja mehhanismide juhtidele ning pilootidele, et parandada nägemist ja silmade kohanemist pimedas.

E-vitamiin ja seleen on antioksüdandid. E-vitamiin aitab parandada vereringet. Seleen on ülimalt tähtis koostisosaa nendel ensüümidel, mis takistavad rakumembraani kahjustumist.

KASUTUSSOOVITUSED: silmade ealiste muutuste ja kollatähni taandarengust tingitud vaeguste korral ennetamiseks ja aeglustamiseks pinges ja väsinud silmade puhul, (näiteks arvuti- ja TV-ekraani kiirgusest, eredast valgusest ja pika-ajalisest lugemisest või silmadega töötamisest väsinud silmadele) sõidukite ja mehhanismide juhtidele, et parandada nägemist ja silmade kohanemist pimedas

Üks tablett sisaldab Kogus Luteiin 6,0 mg Zeaksantiin 0,7 mg Mustikaekstarkt 20,0 mg E-vitamiin 30,0 mg Seleen 50,0 μg

9 Juuni 2012

Veeveere rahvana on paadisõit olnud meie rahva meeles ja keelel ning sellele on lisaks kui liikumisviisile ikka teatud romantilisemat laadi hetki lisatud.

FOTO: KAAREL ZILMER

Vesi, paat, aerud ja romantika

Kui seda kirjatükki tegema asusin, saatsid mind kahesugused tunded. Ehkki mul on üsna head praktilised kogemused sellest ülimalt mõnusast tegevusest, nagu paadiga sõudmine, siis kas ma ikka tunnen piisavalt seda ala? Kuigi meil on taoliseks paeluvaks harrastuseks jõgesid, järvi ja merd küll, miks me oleme sõudmisest nii vähe rääkinud ja kirjutanud?

Kaarel Zilmer liikumisõpetaja

K

ui mõni arvab, et nüüd ma tahan hakata rääkima klassikalisest spordialast, mis meilegi läbi aegade kulda ja karda kokku on toonud – akadeemilisest sõudmisest – või võtan vaatluse alla sõudmise hoogsalt areneva „kaksikvenna” – aerutamise –, siis sedapuhku tuleb jutt hoopis kõige tavalisema paadiga sõudmisest. Teate küll, sellest, millest on meie kõigi ühisesse mällu jäänud üks rahvalik laul „Viljandi paadimees”.

Ei usu, et sel Mulgimaa müstilisel paadimehel see pidev aerusikutamine vastumeelt oli. Küllap sel imelisel järvel olemine talle ikka meeldis ka. Ja paatki oli tal kindlasti korralikest laudadest koolutatud, mitte mingi „linnuluust tehtu”, nagu räägib üks teine ja pisut hilisema aja laul.

Veeveere rahvana on paadisõit olnud meie rahva meeles ja keelel ning sellele on lisaks kui liikumisviisile ikka teatud romantilisemat laadi hetki lisatud.

Kus aga vettpidi liikuma pidi, ja muud-

moodi ehk alles jää tulles minna sai, seal seisis ikka oma pere paat ninapidi kaldas ja vajadusel oli see kohe võtta. Olen taolisi igat masti paate ning nendega kokku käivaid paadisildu meie kaunist Võhandut pidi sõites näinud.

Veel seitsmekümnendatel oli paate igasuguseid, palju ka omatehtuid, lausa lamedapõhjalisi lootsikuid, aga aja edenedes hakkas üha enam alumiiniumist ja plastikust sõiduriistu nägema.

Pole viimastel aegadel paraku Võhandule sattunud ega tea, kas samapalju paate enam kallastel on ja kas need enam samamoodi, sümboolse ketijupiga, sillaposti küljes seisavad. Siis oli teada, et see paat kuulub sellele ja sellele perele ning see sõiduvahend oli jõe- ja järveäärsete perede elamise ja tegemiste üks lahutamatu osa. Tehti siis sellega mingi pikem ja hädavajalikum sõit või lükati paat veele päris hämaras hommikus, et siis tulla koju lausa pimedas, sest kala pidi ju hämaras eriti hästi võtma.

Ja võttiski, kuskil keskhommikuni. Siis sai keset järve vette hüpatud, pisut paadipõhjas päikeselõõsas lesitud, kaasavõetud võileivad söödud ning uut õngekohta otsitud …

Suvi keset imelist Aheru järve, mida võis hing veel tahta!

Eks ühele osale lugejatest on oma paadisõidu paik endiselt olemas, kus end ikka >> lk 10

Recugel®

viskoosne lahus, mis sisaldab 50 mg dekspantenooli.

Hea silmade välispidiseks niisutamiseks ja nende kaitseks.

Lihtne kasutada – tarvitatakse nagu silmatilku!

”

Hea paat on muidugi üsna kallis asi ja kui see endale hangitakse, siis on tegemist nii suure väljaminekuga, et tasub vaeva näha ja paati korras hoida.

Kasutatakse: Ȉ Silmade pingutuse korral – töö arvutiga, teleri vaatamine, öine autojuhtimine, tugev tuul Ȉ Kui silmas esineb võõrkeha.

Dekspantenool tagab sarvkesta kiire taastumise! Ȉ Kontaktläätsedest tekkinud ärrituste korral. Läätsed võib silma tagasi panna 30min peale Recugeli manustamist Ȉ Väiksemate kaebuste korral – silmade põletus- või väsimustunne. Ȉ Sarvkesta taastumine pärast operatsiooni (LASIK, PRK)

Tootja: Bausch&Lomb GmbH, Brunsbütteler Damm 165-173, D-13581 Berliin Turustaja Eestis: Sirowa Tallinn AS, Salve 2c, Tallinn, tel. 6830700

Saadaval apteekides.

kehakultuur

Juuni 2012 10

ja jälle mõnusalt tunda. Et vaiksed jõekäärud ning järvesopid on meil kogu aeg liikumiseks avatud olnud, siis on seal praegu ehk ainsaks takistuseks, et jalga kaldale pannes võid olla eraomaniku maale astunud. Kui inimlikult asju aetakse, saab ikka „maale tulla” ning eks palju ilusaid jõgesid vonkleb läbi riigimetsade, kust reeglina ka korrastatud peatuspaiku leiab.

Hoopis uus ja tunduvalt vähem avastatud maailm on aga meie rannikumeri, mis pikki aastaid piiritsoonina lukus oli.

Selle aja kohta rääkis naabrimees Eedi, et sinelites vene soldatid tulid ja saagisid isegi paadid pooleks. Eks kuhugi sinna hääbus ka meie rannakultuur ja kadus paadiga merel käimise oskus ja tunne.

Merel aga, kus peab pidevalt tuult ja lainet arvestama, leidub see-eest ka imelisi lahesoppe, karisid ja liivaseljandikke. Just seal võib ka tavalise paadiga liuglemine suve suurimaks elamuseks kujuneda. Ehkki nii, vaikselt veel olles, liigud kogu aeg kellegi territooriumil, ei lase põhilised rannikumere asukad, linnud, end sellest tasasemast tegutsemisest eriti häirida. Kuni äkki avastad, et oled päris nende koduõue sisenenud ja siis pole muud, kui tuleb tasa ja targu lahkuda.

Ei saa öelda, et Eestis sõudmistuhin eriti suur oleks, nagu kinnitab seda ka aastaid Pühajärve rve rannas paate laenutanud Vello Meema. Temagi arvates püsivad sivad paadid rohkem ikka sillas kui seilavad saarte vahel. Tundub, ndub, et rahva sõudmissoov hkki see on üks vahetumaid, oleks nagu millegi taga kinni, ehkki asemaid liigutamisvõimemotsionaalsemaid ja omapärasemaid aas kord sõudeolude alusi. Ehk ärgatakse nüüd, kui taas tippaeg on kätte jõudnud.

Paat tuleb korras hoida

Päikene paistab ja loodus lokkab, kätte jõudnud SUVI!

Suurepärane puhkus Spaa Hotellis Viiking!

TAASTUSRAVIPAKETT (ALATES 5 PÄEVAST) T) Hind alates 42 € /koht 2kohalises toas AB-majas Kehtib 10.-27.06 Pakett sisaldab: z majutust kahekohalises toas z täispansioni (3 söögikorda päevas) z arsti vastuvõttu z 3 raviprotseduuri päevas (E-R), laupäeviti ja pühapäeviti 2 protseduuri:

SSüdantsoojendavalt suvine superlõõgastus!

SUVINE SÄRTS (3 päeva, 2 ööd)

Pakett kehtib 1.-30.06 Hind aalates 80 €/inimene AB-majas Pakett kehtib vabade kohtade olemasolul.

Need ja muud parimad pakkumised leiad meie kodulehelt www.viiking.ee 20 minutit käsimassaaži, veealune duššmassaaž, ürdi-pärlivann 20 min, vannihooldus meresoolaga (virgutav, lõõgastav, looduslik, muda-soolakontsentraadiga), parafiin-osokeriitravi 15 min, turbaravi 20 min, rapsiravi kätele 20 min, paikne külmaravi 10-15 min, massaažitool 15 min, darsonvalisatsioon 10-20 min, ultraheliuuring, inhalatsioon 10 min, elektriravi, magnetravi, veeniravi geeliga (jalad), lõõgastusravi 30 min, valgusravi 20 min, ravivõimlemine rühmas 30 min, individuaalne ravivõimlemine 30 min, vesivõimlemine rühmas 30 min (E-R)

saunakeskuse ja basseini kasutamise võimalust lahtiolekuaegadel jõusaaliseadmete kasutamise võimalust lahtiolekuaegadel Boonusena 1 uuring tasuta : verekompleksuuring või EKG Selle paketiga lisaprotseduurid -15% Tuleku- ja lahkumispäeval ravisid ei toimu! Check in 14 Check out 12

z z

Sinu südame SPAA

Lisainfo info@viiking.ee või tel +372 449 0505 (müük) või 449 0500 (vastuvõtt) Spaa Hotell Viiking Sadama 15, 80012 Pärnu

Hea paat on muidugi üsna kallis is asi ja kui see endale hangitakse,, siis on tegemist nii suure väljaminekuga, uga, et tasub vaeva näha ja paati korras as hoida. ust, mida Õnneks on enamik paate plastikust, aoludele on kerge hooldada ja mis ka ilmaoludele u need hästi vastu peavad. Samas ei talu mehaanilisi vigastusi ja vastu kivii sõites võib paadi põhja üsna kergesti pragu tekkida.

Aerud saab tavaliselt paadiga koos ja sel juhul sobituvad need tullidesse. desse.

Tõsi, tulli ehitus on selline, et aere tuleb alguses pisut õmmatult need lukustupöörata ning õigesse asendisse tõmmatult vad ja välja ei lenda.

Ohutusvesti osas on meil päriss kummalisi lähenemisi.

Kui räägitakse siseveekogudest, siis iis pole otsest vesti kandmise nõuet. Aga vesi on vesi ja pigem igem tasuks end ikka võimalikuks ohuks valmis seada.

Meie põhjanaabrite veel liikumise tavakäitumist eeskujuks võttes tooksin hea näite, kus üks palju ringisõitev tuttav ametimees kinnitas, et tal on suvi läbi oma vest auto pakiruumis kaasas, sest siin-seal tuleb ikka vee peale minekut ette ja siis ei pea millelegi lootma või laenuvesti selga panema. Minu arust on aga eriti vastutustundetu selline olukord, kus väikeste lastega pere ohutusvestideta paadisõidule läheb.

Aga selles pole ka mingit ilmaimet, sest näeme ju ikka ja jälle kiivrita jalgrattal sõitjat või rulluisutajat ning autos turvavööta reisijat. Ikka arutu eneseõigustusega, et ega minuga midagi ei juhtu. Vee peale minnes võiks ikka vest üll olla, nii on kindlam.

Mitu meest paadis, koerast rääkimata Tähtis on ka paadi kandevõime ja sellega arvestamine. Eks koos ole lustilisem sõita, aga tavapaati ei saa üle nelja inimese minna. Kui ise sõudma asud, siis üks kaaslane võiks paadininasse istuda ja kaks ahtripingile.

Sõidu ajal püsigu igaüks oma kohal. Tahetakse aga kohti vahetada, tuleks liikuda teise kohta üksnes paadiservast kinni hoides ja kägarasendis, nii et paat kogu aeg tasakaalus püsiks.

Igasugust püstitõusmist tuleks vältida, sest vähegi kõikuvama paadi puhul hakkab püsti tõusnud sõitja tasakaalu hoidmiseks abistavaid liigutusi tegema ja iga ägedam vehkimine võib hoopis paadi ümber keerata.

Normaalselt toimetades püsivad aga kaasaegsed paadid piisavalt hästi tasakaalus, seda isegi paraja lainetuse korral.

Nii tavatsetakse ikka öelda tegevuse kohta, mis kõrvalt vaadates ülimalt lihtne tundub. Just – tundub. Nagu rattasõitki, muudkui vajuta ainult pedaalidele, ehkki mäletame hästi, kui

kehakultuur

11 Juuni 2012

kaua läks enne aega, kui tasakaalu kätte saime. Ega sõudminegi iseenesest mingi raketiteadus pole, aga siiski.

Sõudmisel tuleb üsna mitme asjaga arvestada. Ennekõike tuleb paat vajaliku kiiruse ja suunaga liikuma saada. Manööverdada ja suunda hoida, vajadusel seda ka tagurpidi liikudes teha. Vahel lausa paigal paat ringi pöörata. See kõik käib tavalise ning vajaliku sõudeoskuse juurde ja tahab esmalt mõtlemist, mida ma teen, ja siis ka kohest proovimist, kuidas see käib.

..sest elu koosneb pisiasjadest!

Asend ja hoiak Pisut ka sõudeasendist ja aeruhoidest. Sõudes tuleks võimalikult keskel istuda ja kui jalad ulatuvad, siis kannad paadipõhjas olevate nukkide taha toetada. Lühema sõitja või laste puhul võib jalgade toetuseks lisaklotsi panna. Jalgade toetus on ülimalt tähtis, et saaks aerudega korralikult ja jõuliselt tõmmata.

Targad arutelud, mis on akadeemilise sõudmise kohta kirjutatud, märgivad, et sõudmise saab lahti seletada Newtoni III seadusega. Et iga mõjuga kaasneb alati niisama suur, kuid vastassuunaline vastumõju. Seega, mida sujuvamalt saad aerulabad v vette ning tõmbe tehtuks, seda ühtlasemalt liigub ka paat.

Ei tasu liiga sügavalt ega kiiresti tõmbeid sooritada, niimoodi tuleb õige pea väsimus. Iga tõmbe tad järe järel peaks ära kasutama paadi libisemise ja siis tabad juba ise, kuidas parajat sõidurütmi seada. Aeru taba tuleks h hoida korraliku pealthoidega, nii et pöial ja kõik sõrmed a aeruotsa ümbert kinni haaraks.

Kui paa paadi juhtimiseks tüüri pole, siis tuleb just sõudmisuu sega ka suunda hoida. Eks teatud osas juhib paati ka põhjapea ka ise mõlema, kuidas aeruga ühesuguse tugekiil, aga pead ulat vuse ja ulatusega tõmbeid teha. Kui aga tõmbad ühelt poolt tugevamini või kiiremini, hakkab paadi nina koheselt pöörama. Suuremaks pöördeks võib ainult ühe aeruga tõmmata ja teise kas siis õhus hoida või vees lohisema lasta.

Vahel on vaja veel olles ka tagurpidi käik sisse pan panna ja paati ahtriots ees manööverdada. Ega sealgi mingit suurt kunsti ole. Viige aga aerulabad endast ettepoole ja siis aerud aerudele pressides liigub paat ka tagasi.

Läbi mit mitmekülgse lihastöö eelkõige ülimalt hea ja kontrollitava koorm koormuse. Seda lausa varvastest pealaeni. Eriti intensiivne on se see muidugi akadeemilisel tippsõudmisel, kus veel istepink liig liigub ja niimoodi tõmbe pikkust ja jalalihaste kaasamisega m meeletut jõudu tekitatakse.

Peamise vati saavad kere ja käelihased, aga mängus on mingil määr määral kogu keha. Võib öelda, et paadisõit on parim harjutus kõh kõhu ja selja „paika saamiseks”. Selja osas peaks aga vaatama, et see katmata ei ole ning selg õige ja piisavalt pika riidega soojana püsiks.

Iga sõõm puhas rõõm!

Koormus sõltub niisiis sellest, kui intensiivselt ja tugevalt aerutõmbeid sooritada. Siin on sõudjal vaba voli end koormata ja see teebki paadisõidu ülimalt mitmekesiseks. Proovige ise – paarkümmend kiiremat tõmmet ja siis vahelduseks samapalju pikki ja sujuvaid sikutusi. Eks ole mõnus!

Kui lisada juurde, et see kõik toimub ühes puhtamas keskkonnas (vee peal), siis ei saa seda kuidagi võrrelda näiteks pidevat ohtu pakkuva rattasõiduga tolmusevõitu avalikul maanteel. Nagu öelda võiks, on paadiga sõites iga sõõm puhas rõõm. Sest sõudeliigutusega paned rindkere hästi liikuma, et siis pahmakas niisket ja värskeimat õhku sisse ahmida.

See on täiuslikem moodus oma sunniviisiliselt äraistutud keha ventileerimiseks ja koormamiseks. Lugedes tuntud lastearsti ja innuka sõudja Benjamin Spocki vaimustavat arutlust sõudmisest, saad aru, miks Oxford–Cambridge’i duelli mitte jalgpallis, vaid sõudmises peetakse.

Pärast sõudetrenni vee peal olevat mõtlemine tunduvalt klaarim, rääkimata akadeemilise paadi tiimitöö plussidest.

Eesti sõudeliidu teenekas peasekretär Jaan Tults võib rääkida tundide kaupa sõudmise fenomenist kogu maailmas ja ehkki ta teeb seda nii öelda akadeemilise paadi taustal, ei jäta ta mainimata rahvasõudmise hoogustamise vajadust. Just sedasama tavapaadi sikutamist.

Nii et, aerud vette ja juba lähiajal! Ise aga tean, et vanaisana ootan üht kaunist päeva, kui soojal suvehommikul pojapojaga õnged paati paneme ja siis vaikselt Kilunuki juurde roostiku serva tema esimesele kalaretkele sõuame.

Microlife rütmihäirekindlad vererõhuaparaadid on saadaval apteekides!

Vererõhu mõõtmisel: • vahetult enne mõõtmist väldi söömist, joomist, suitsetamist ja füüsilist aktiivsust, kuna need tegevused tõstavad vererõhku • peale manseti paigaldust ja enne mõõtmist puhka 5 minutit • mõõda vererõhku võimalikult loomulikus keskkonnas, soovitavalt kodus

BHS A/A – BHS Protocol

BP 3AG1

• vererõhu mõõtmise ajal ära räägi, liiguta ega köhi • kahe järjestikuse mõõtmise vahel puhka vähemalt 1 minut

• ära muuda ravimannuseid arstiga konsulteerimata

• võrreldavad on samades tingimustes mõõdetud tulemused (keskkond ja kellaaeg)

• kuna tegu on meditsiiniseadmega, siis loe hoolikalt kasutusjuhendit ja vajadusel konsulteeri arstiga!

Maaletooja:

BHS A/A – BHS Protocol

– Pulsirütmi häire kindlakstegemine – Kliiniliselt kontrollitud

kallis kodu

Juuni 2012 12

Kes peab maksma memme ja taadi eluvaeva?

Anne käed vajusid jõuetult rippu, kui ta postiga saabunud kirja avas ja luges, et peab maksma mitusada eurot vanadekodusse viidud ema kohamaksuks. Heaoluks emale, kes imikust Anne isa ja vanaema hooleks jättis ja kellest ta tänase päevani mitte midagi kuulnud polnud.

Eve Rohtla eve.rohtla@ajaleht.ee

M

eie hoolekande- ja ka perekonnaseadus panevad hoolduskohustuse lastele ja lastelastele.

Soomes näiteks sellist nõuet pole. Seal kannavad eaka inimese eest hoolt riik ja omavalitsused. Meie põhjanaabrid lähtuvad sellest, et kui inimene on tööga riigile ja omavalitsusele oma panuse andnud, siis on neil institutsioonidel aeg ja kohustus oma riigi ja valla inimesele normaalne vanaduspõlv tagada.

Helmen Kütt, kes on aastaid Viljandis sotsiaaltööd teinud, toob kurva näite. „Eaka inimese poeg oli surnud, pojatütar kasvatas väikest last. Eakal oli küll maja, mille oleks võinud ju vanadekodu koha

PALK

Eestis saab hooldaja palka keskmiselt 500–550 eurot kuus, Soomes saab sama töö tegija keskmiselt 2000 eurot kuus.

eest loovutada, aga maja oli juba mitmendat põlve suguseltsi käsutuses ja vanadekodu kohta vajav vanainimene oli teinud testamendi pojatütre pisikesele pojale. Ja see eakas ei saanud hoolekandeasutusse, sest tal endal polnud selleks raha ega vallal võimalust aidata,” kirjeldab Kütt.

Riik karistab järeltulijatega eakaid Kahjuks ei ole hoolekandeasutuste hinnad paljudele peredele ega omastega eakatele taskukohased. Keskmise pensioniga on võimalik kompenseerida ümardatuna üksnes pool hooldekodukoha maksust. „Paraku riik karistab neid eakaid, kellel on lapsed,” kurvastab Lõuna-Eesti Hooldekeskuse juhataja Vambola Sipelgas. „Aga kui tegemist on lasteta asotsiaalse eluviisi valinud inimesega, kes võibolla terve oma elu jooksul pole ühiskonnale midagi andnud, vaid teiste arvel elanud ja sulitempe teinud, siis nüüd saab ta külmast võetud jalgadega või amputeeritud jäsemetega täishoolitsuse, mille eest maksab omavalitsus,” kirjeldab Vambola Sipelgas.

Aktiivsena vananemise aasta puhul toimunud konverentsil avaldas pensionäride ühenduste liidu juht Andres Ergma mõtte, et ka keskmist vanadustasu saaval Eesti pensionäril peaks olema hoolekandeasutusse elama minemisel tagatud oma pensioni eest miinimumpakett. Et ei tekiks olukord, kui praegu aktiivselt tööd otsivad töötud või oma lapsi toimetulekupiiril suure raha eest koolitavad lapsed ja ka lapselapsed, kes oma pisikeste lastega

kodus on, peavad leidma raha, et vanaema või vanaisa hooldekodu maks ära maksta.

Nad on sundseisus ja olukorras, kus omavalitsused ei suuda ja seadus ka ei käsi vallal vanainimese pensionist hooldekodu koha maksuks puudujäävat osa tasuda. Järeltulija peab siis kas tööst kõrvale jääma või tööotsimise pooleli jätma, et oma eakat vanemat ise hooldada. Samas ei julge mammad-papad pansionaadi mineku palvet esitadagi, sest nad teavad, kui palju raskusi see nende pereliikmetele kaasa toob.

Ka Riigikogu opositsiooniliige Helmen Kütt möönab, justkui riik karistaks neid inimesi, kellel on järeltulijad. „Tunduvalt turvalisemalt tunnevad end asotsiaalsete kalduvustega inimesed ja need, kes pole oma lastest hoolinud, kas on nad lastekodudesse või lapsendamiseks ära andnud,” räägib ta.

Muidugi on ka inimesi, kes pole meditsiinilistel põhjustel lapsi saanud või neid soovinud ning vanureid, kes on oma lapsed matnud ja kellel lapselapsi pole.

Nende eest on riik läbi omavalitsuste kohustatud hoolt kandma.

Samas on ka valdu, kellel polegi hoolekandeasutusi ja kes vastavad oma hingekirjas olevale lasteta vanainimesele, et talle vajalik teenus tuleb tal endal osta, sest vallal selleks raha pole.

Panus ühiskonnale Helmen Kütt peab ideaalseks Soome hoolekandeteenust. „Seal ei vaadata pansionaati elama asuva inimese vara, lisaraha eest võib ta täiendavaid teenuseid ja

kallis kodu

13 Juuni 2012

luksust juurde osta. Miinimumi aga tagab Soome riik, kuhu muidugi lisandub ka osa teenust vajava inimese pensionist.”

Kui me sooviksime Eestis samasugust olukorda, oleks vaja muuta kahte seadust, hoolekande- ja perekonnaseadust, kus hoolduskohustus oleks riigil, kuid see eeldaks poliitilist kokkulepet.

Lõuna-Eesti Hooldekeskuse juhataja Vambola Sipelgas arvab, et vanadekodu kohamaks peaks olema seotud panusega ühiskonda.

See on ettepanek neile, kes seadusi teevad ja muudavad. „Ma ei arva, et elu hammasrataste vahele jäänud inimesi peaks surma mõistma, aga nende tarvis võiks olla kitsamate ja tagasihoidlikumate oludega hoolekandeasutus. Aga inimestel, kes on oma lapsed mingil põhjusel kaotanud, aga terve nõukogude aja töötanud ja takkaotsa suure osa ka taasiseseisvunud Eestile panustanud, peaks olema võimalus paremaid vanaduspäevi veeta,” on ta veendunud.

Asjatundjatega rääkides selgus, et sugugi mitte igas hooldekodus ei pruugi praegu kohti jaguda. Paljud vanadekodud on oma kohad täitnud. Kohe ja kiiresti ei ole võimalik kohta ehk leida kodu läheduses, aga Eesti vanadekodude kõik voodid pole kaugeltki hõivatud. Ehk on need kohad vabad seetõttu, et inimestel pole võimalust selle eest maksta?

Kui palju vanadekodu koht maksab?

Mis on esimene küsimus, mis vanadekodusse mineku mõttega tekib? Muidugi, kui palju selle eest maksta tuleb. Praegused pensionärid on väga hinnatundlikud ja seejärel tekib kohe teine küsimus, kas keegi aitab pensionist puudu jääva summa ära maksta, kas omavalitsus ja riik aitavad? Alles seejärel küsitakse, milliseid teenuseid pakutakse ja kas majas on ka meditsiiniabi.

Vambola Sipelgas (pildil) kinnitab, et rahaküsimus on ülioluline. „Inimesed polegi ehk nii vaesed, aga omavalitsused küll. Lõuna-Eesti Hooldekeskuses on pooled omaste abiga oma pensionist ja pooled omavalitsuste finantseeritud hooldatavad. Kui tekib väike hinnatõusu vajadus, näiteks kümme-kakskümmend eurot, siis ise enda eest maksnud inimesele on see võimalik, omavalitsused tõstavad reeglina käed püsti ja väidavad, et nende valla eelarve seda ei võimalda.”

Vanadekodu kohamaksu suurus on tingitud kuludest. Neil hoonetel ja rajatistel, mille hoolekandeasutus on minevikust pärandiks saanud, pole pangalaene, mida oleks vaja maksta.

Seaduse järgi ei pea praegu hooldekodus meditsiiniõde olema. Hooldekodu peab teenindama perearst. Väga paljud hooldekodud aga ei saa meditsiiniõeta hakkama ja on meditsiiniõe ise oma sissetulekute arvelt palganud.

Kuigi meditsiiniteenust osutava inimese palk peaks tulema haigekassast, siis hooldekodu puhul seda haigekassa ei maksa. Samas on hädavajalik, et hooldekodus töötaks professionaalne inimene, sest tihti on vaja inimesi sondiga

toita või ravimeid anda, mida ei tohikski ilma vastava ettevalmistuseta inimene teha, aga seaduse järgi haigekassa hooldekodule meditsiiniteenust ei kompenseeri.

Hooldekodud on aga ise aru saanud, et neil on palju kergem oma tööd teha ja hooldust pakkuda, kui nad professionaalse meditsiiniõe palkavad.

Helmen Küti (pildil) arvates võibki just seetõttu mõne vanadekodu kohamaks kõrgem olla. Paljudes pansionaatides meditsiinitöötajat ei ole ja kui tekivad probleemid, siis kutsutakse perearst.

Kui hoolealune kahjuks paljudel juhtudel kiirabiga liiga hilja haiglasse satub, siis seal mõistetakse, et probleeme oleks võinud palju varem palju lihtsamal viisil ära hoida. „Praegu töötab riik koos hooldekandeasutuste juhtide nõukoguga välja norme, kui suure arvu vanurite kohta peaks olema hooldustöötajaid, öövalvet pidavaid inimesi ja teisigi. Praegu neid norme pole. Tihti aga kogeme, et öövalves on mitme korruse peale vaid üks inimene,” selgitab Kütt.

Kallis koht, väike palk Vanadekodude hinnaerinevus võib tulla ka töötajate palkadest. Siis, kui oma lähedasele eakale on vaja hoolekandeasutuses kohta, tuleb selle eest küllaltki palju maksta, samal ajal ei ole seal töötavate inimeste palk just kiita.

Eestis saab hooldaja palka keskmiselt 500–550 eurot kuus, hooldeteenuse eest tuleb välja käia keskmiselt 530–550 eurot kuus. Soomes saab sama töö tegija keskmiselt 2000 eurot kuus, teenus maksab seal aga umbes 4000 eurot kuus.

Helmen Küti sõnul on selle vastuolu kaotamiseks riigil vähe võimalusi, sest enamik hoolekandeasutusi pole riiklikud. Riiklikud hoolekandeasutused on enamasti psühhiaatrilised või erivajadustega inimeste tarbeks mõeldud. Suur osa vanadekodusid on aga omavalitsuste või mitme omavalitsuse asutused.

Vambola Sipelgas muretseb, et kui oma töö lõpetab see põlvkond hooldustöötajaid, kes praegu on valdavalt pensionieelikud, siis nii kohusetundlikku ja suhteliselt väikese sissetulekuga nõus olevat noort põlvkonda seda valdkonda teenindama tulemas ei paista. „Aga see laheneks, kui hooldajad saaksid suuremat palka. Siis selle ameti populaarsus tõuseks,” arvab ta.

Küll on aga ühel meelel kõik sotsiaalvaldkonna inimesed, kellega juttu sai tehtud. Otsus, mil mõelda hooldekodusse mineku peale, tuleks eakal teha siis, kui enesega toimetulek on veidi raske, aga olukord pole veel nii vilets, et peab voodis lebama. Hooldekodud, küll erineval määral, pakuvad seltsielu, millest saab täiel määral rõõmu tunda ja millest üksik vanur kodus olles ilma jääb.

Kõik nad soovitavad võtta aega ja hooldekodud lähedastega läbi sõita ning oma silmaga kaeda. Pansionaadid ja nende pakutavad teenused, elutingimused, töötajaskond, elukeskkond, isegi arhitektuurses mõttes, on väga erinev.

NÕO HOOLDEKODU

kallis kodu

Juuni 2012 16

HOOLEKANDEASUTUSED

1. SA EELK Tallinna Diakooniahaigla Pansionaat.

2. 8,70–25,60 €/ööpäev.

3. Hinna sees. 4. Jah.

1. Hooldekodu nimi.

2. Maksumus.

3. Hooldusvahendid.

4. Dementsete eakate hooldus.

1. Harku Hooldekodu. 2. 472,95– 526,86 €/kuu. 3.

Hinna sees. 4. Jah.

Kohamaksumus on märgitud eelmise aasta lõpu seisuga asutuste informatsiooni alusel.

Hinnad võivad olla muutunud.

1. Munalaskme Hooldekodu. 2. 447–479 €/ kuu. 3. Hinna sees. 4.

Oma valla elanikele.

1. Oru hooldekodu. 2.

415–460 €/kuu. 3.

Hinna sees. 4. Jah, kergematele klientidele.

1. Samaaria Eesti Misjon. 2. 355 €/ kuu. 3. Hinna sees. 4. Jah.

1. Risti hooldekodu. 2.

479,36–517,68 €/kuu. 3.

Hinna sees. 4. Jah, kui ei ole ohtu, et klient ära jookseb.

1. Pärsama Hooldekodu. 2. 440 €/ kuu. 3. Lisanduvad hinnale. 4. Jah. 1. Valjala Päevakeskuse Hooldekodu. 2.

287,60 €/kuu. 3. Lisanduvad hinnale. 4. Ei.

1. Kuressaare Haigla Hooldekodu. 2. 16,94– 18,54 €/ööpäev. 3. Lisanduvad hinnale. 4. Jah.

1. Nõmme Sotsiaalmaja. 2. 17 €/ööpäev. 3. Hinna sees. 4. Jah. 1. Hageri Hooldekodu, OÜ Soolen. 2.

577–770 €/ kuu. 3. Lisanduvad hinnale. 4. Jah.

1. Varbla Hooldekodu. 2. 447,38 €/kuu. 3. Hinna sees. 4. Jah.

1. Juuru Ho 2. 480,94 €/k sees. 4. Jah, oma valla el

1. Rapla Hooldekeskus. 2. 455 €/kuu.

3. Hinna sees. 4. Jah. 1. Kuuda Hooldekodu OÜ. 2. 447,40 €/kuu.

3. Hinna sees. 4. Jah.

1. Vigala Hooldekodu. 2.

473 €/kuu.

3. Hinna sees. 4. Jah.

1. Muhu Valla Eakate Hooldekodu.

2. 435–468 €/kuu. 3.

Hinna sees. 4. Jah.

1. Pähkla Hooldekodu. 2.

524 (oma valla elanikele) – 557,95 €/kuu. 3. Lisanduvad hinnale. 4. Jah.

1. AS Villa Benita.

2. 35–68 €/ ööpäev. 3. Hinna sees. 4. Jah.

1. SA Lõuna-Läänemaa Tervishoiuja Sotsiaalhoolekande Keskus. 2.

396,89–467,83 (oma valla elanikele); 469,75–540,69 €/kuu; 3,20 €/ööpäev hooldushaiglas. 3. Hinna sees. 4. Jah.

1. Tohvri Hooldekodu. 2. 410–525 €/kuu. 3. Hinna sees. 4. Jah.

1. AS Hoolekandeteenused Kogula Eakatekodu.

2. 499 €/kuu. 3. Hinna sees, lisanduvad retseptiravimid ja mähkmed. 4. Jah.

1. ko öö se

1. OÜ Karjaküla Sotsiaalkeskus.

2. 700 €/kuu. 3.

Hinna sees. 4. Jah.

Allikas: sotsiaalministeerium www.sm.ee/sinule/ eakale/hoolekandeasutused.html

1. Kihelkonna Hooldekodu. 2. 435 €/kuu. 3. Lisanduvad hinnale. 4. Jah.

1. Kursa Pansion ööpäev. (kuni 31

1. SA Rannapere Sotsiaalkeskus.

2. 700–900 €/kuu.

3. Hinna sees. 4. Jah.

1. Järvakandi Hooldekodu.

2. 470 €/kuu.

3. Hinna sees.

4. Jah.

1. MTÜ Halinga Turvakodu. 2. 434,62–511,31 €/kuu. 3. Hinna sees (ka ravimid). 4. Jah.

1. Jõõpre Vanurite Kodu.

2. 428,21 (oma valla elanikele) – 492,12 €/kuu. 3.

Osaliselt hinna sees. 4. Jah, kergematele klientidele.

1. MTÜ Elupuu.

2. Kuni 550 €/kuu. 3.

Hinna sees.

4. Jah.

1. Kõpu Hoolde kodu. 2. 415,43 €/kuu. 3. Hinna sees. 4. Jah.

1. Surju Hooldekodu.

2. 450 €/kuu. 3. Hinna sees (ka ravimid). 4. Jah, kergematele klientidele.

1. Häädemeeste Hooldekodu. 2. 480 €/kuu. 3.

Hinna sees, lisanduvad retseptiravimid. 4. Ei.

1. Käru ravi Ke 511,29 Hinna s

1. Vändra Alevi Hoolekandekeskus. 2. 500– 639,14 €/kuu. 3. Hinna sees (ka ravimid). 4. Jah

1. Tammiste Hooldekodu. 2. 511,29– 575,20 €/kuu. 3. Hinna sees (v.a ravimid, lisatarvikud). 4. Jah.

1. Tõstamaa Hooldekodu. 2. 460,16 €/kuu.

3. Hinna sees. 4. Jah, kergematele klientidele.

1. K dek 466 €/ku 3. H 4. Ja mat dele

1. Mulgi Häärb OÜ. 2. Al 415 € kuu. 3. Osalisel hinna sees. 4. J

1. Tihemetsa Hooldekodu. 2. 357,92 €/kuu. 3. Hinna sees (v.a ravimid). 4. Ei.

1. Mõisaküla Hoolekan dekeskus. 2. 415,42 €/ kuu. 3. Hinna sees. 4. Jah

Kuidas taotleda kohta hoolekandeasutusse Kui eakas inimene, tema pereliige, ülalpidamiskohuslane või hooldaja soovib taotleda kohta hooldekodusse, tuleb tal pöörduda kas otse hooldekodusse või kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole, kes selgitab taotlejale koha saamise asjaolusid, tingimusi ning korda. Kui soovitakse taotleda kohaliku omavalitsuse poolset toetust hooldekodukoha eest tasumisel, võtab kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja kliendilt või tema esindajalt soovikohase kirjaliku avalduse.

Kui sobiv hoolekandeasutus on leitud, sõlmib hoolealune (või tema seaduslik esindaja) asutuse juhiga lepingu, mis sätestab hooldekodus elamise tingimused ja teenuste eest tasu-

mise korra.

Juhul, kui kliendi teenuste eest tasumisel osaleb ka kliendi elukohajärgne kohalik omavalitsus, sõlmitakse kolmepoolne finantseerimiskokkulepe.

Hoolealuse siirdumisel hooldekodusse on nõutav pere- või eriarsti saatekiri ja muud kliendi tervislikku seisundit kajastavad materjalid.

Lisateabe saamiseks hooldekodudesse pääsemise, seal pakutavate teenuste ning nende eest tasumise kohta võib pöörduda kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja või hooldekodu poole.

Allikas: sotsiaalministeerium

1. Kärstna H 383,48 (oma v €/kuu. 3. 383 muse korral h 1. OÜ Taagepera Haigla.

2. 511,30 €/kuu. 3. Hinna sees. 4. Jah, kergematele klientidele.

1. SA Tõrva Haigla. 2.

14,7 (oma valla elanikele) – 15,98 €/ööpäev.

3. Hinna sees. 4. Jah.

1. Hummuli H kandekeskus 357,92–383,48 3. Hinna sees.

kallis kodu

17 Juuni 2012 1. OÜ Kadrina Hooldekodu. 2. 16,62 €/ ööpäev. 3. Hinna sees (ka ravimid). 4. Jah.

ana Eesti OÜ Merivälja naat. 2. 20,13–35,79 €/ . 3. Osaliselt hinna sees ,96 €). 4. Jah.

1. Rae Hooldekodu. 2.

Ainult oma valla elanikele. 3. Kuuluvad teenuse juurde. 4. Jah. 1. Oru Vanurite Kodu.

2. Ainult oma valla elanikele.

oldekodu. kuu. 3. Hinna eelkõige anikele.

Kaiu Hoolkodu. 2. ,56–498,51 uu.

Hinna sees. ah, kergetele klientie.

u Hoolduseskus AS. 2. €/kuu. 3. sees. 4. Jah.

1. MTÜ Paunküla Hoolekandekeskus. 2. 482,53– 581,58 €/kuu. 3.

Hinna sees. 4. Jah.

1. S. K. Rakvere Hooldekodu OÜ. 2.

15,72 €/ööpäev. 3.

Hinna sees. 4. Jah.

1. Tapa Hooldekodu. 2. 434,60 €/kuu. 3. Hinna sees. 4. Jah.

1. Aravete Hooldekeskus. 2. 440– 479,34 €/kuu. 3.

Hinna sees. 4. Jah. 1. Ahula Sotsiaalne Varjupaik. 2. 440 €/kuu.

3. Hinna sees. 4. Jah, kergematele klientidele.

e-

1. SA Viljandimaa Hoolekandekeskus. 2.

499 €/kuu. 3.

Hinna sees. 4. Ei.

1. Viiratsi Hoolekandekeskus. 2. 479,34– 524,08 €/kuu.

3. Hinna sees. 4. Jah.

ber €/ lt ah.

h.

1. Kolga-Jaani Hooldekodu. 2. 421,87–472,95, sotsiaalkorter 255,65 €/ kuu. 3. Hinna sees. 4. Jah.

1. Paistu Sotsiaalja Tervisekeskus.

2. 549,64 €/kuu. 3.

Hinna sees. 4. Jah.

1. SA Uderna Hooldekodu. 2.

511,29 €/kuu. 3.

Hinna sees. 4. Jah.

1. Lõuna-Eesti Hooldekeskus. 2.

550 €/kuu. 3.

Hinna sees. 4. Jah.

1. Otepää Päevakeskus-Hooldekodu. 2.

460,16 €/kuu. 3.

Hinna sees. 4. Ei.

1. Polli Hooldekodu. 2. 459,91 €/kuu. 3. Hinna sees. 4. Jah.

ooldekodu. 2. 351,53– valla elanikele), 447,40 ,48 ja 447,40 maksuhinna sees. 4. Jah.

Hooles. 2.

8 €/kuu.

4. Jah.

1. Jõgeva Haigla (hooldusosakond). 2. 16,62– 18,53 €/ööpäev. 3. Osaliselt hinna sees. 4. Jah.

1. MTÜ Paju Pansionaadid. 2. 299,62– 664,70 €/kuu. 3.

Hinna sees. 4. Jah. 1. MTÜ Valga Hoolekandekeskus.

2. 520 €/kuu. 3.

Hinna sees. 4. Jah.

1. Sangaste Pansionaat. 2. 501 €/ kuu. 3. Hinna sees. 4. Jah. 1. Karula Hooldemaja. 2. 415,43 €/ kuu. 3. Hinna sees. 4. Jah.

1. MTÜ Valgamaa Tugikeskus.

2. 447,40–575,23 €/kuu. 3.

Hinna sees. 4. Jah, teenus Altzheimeri diagnoosiga inimestele.

1. SA Taheva Sanatoorium. 2. 479,36 €/kuu. 3. Hinna sees. 4. Jah.

1. SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus. 2. 694,08 €/kuu.

3. Hinna sees. 4. Jah.

1. MTÜ Piigaste Pansionaat. 2. 480– 580 €/kuu. 3. Lisanduvad hinnale. 4. Jah.

1. Leevi Hooldekodu. 2. 440–470 €/kuu. 3. Hinna sees. 4. Jah.

1. MTÜ Antsla Tervisekeskus. 2.

482–499 €/ kuu. 3. Hinna sees. 4. Ei.

1. Hargla Hooldekodu. 2. 480 €/kuu. 3. Hinna sees. 4. Jah.

1. Kääpa Hooldekeskus. 2. 510 €/kuu. 3. Hinna sees. 4. Jah.

1. Hooldekodu Härmalõng. 2.

540,90 €/kuu. 3.

Hinna sees. 4. Jah.

1. Ahja Hooldekodu.

2. 453,79 €/kuu. 3.

Hinna sees (v.a spetsiifilised ravimid). 4. Jah.

1. Krootuse Hooldekodu. 2. 441 €/ kuu. 3. Hinna sees. 4. Jah.

1. Sõmerpalu Hooldekodu. 2. 402,66– 479,35 €/kuu. 3.

Hinna sees. 4. Jah.

1. OÜ Jõgeva Sotsiaalkeskus Elukaar. 2.

543,25–626,33 €/kuu.

3. Hinna sees. 4. Jah.

1. Peipsiveere Hooldusravikeskus SA. 2. 500 €/kuu. 3. Lisanduvad hinnale. 4. Ei.

1. SA Aarike Hooldekeskus.

2. 499 €/kuu. 3.

Hinna sees. 4. Jah.

1. Saverna Hooldekodu. 2.

440–479 €/ kuu. 3.

Hinna sees (ka ravimid). 4. Jah.

1. MTÜ Kodulävi. 2.

383,46–1415,41 €/kuu.

3. Hinna sees. 4. Jah, kergematele klientidele.

1. Tabivere Sotsiaalkeskus. 2. 287,61 (oma valla elanikele) – 383,48 €/kuu.

3. Hinna sees. 4. Jah.

1. Tartu Hooldekodu. 2. 19,88– 20,58 €/ööpäev. 3.

Hinna sees. 4. Jah.

1. SA Nõo Hooldekodu. 2. 524 €/ kuu. 3. Hinna sees (v.a ravimid). 4. Jah.

1. Kohtla-Järve Vanurite Hooldekodu. 2. 543,25– 575,20 €/kuu. 3. Hinna sees. 4.

Jah, kergematele klientidele.

1. Iisaku Hooldekodu. 2. 396,25 €/kuu. 3. Hinna sees. 4. Jah.

1. MTÜ Avinurme Sotsiaalja Turvakeskus. 2. 477,38 €/kuu. 3. Hinna sees. 4. Jah, kergematele klientidele.

1. MTÜ Lustivere Hooldekodu. 2. 504,90 €/kuu. 3.

Osaliselt hinna sees. 4. Jah, kergematele klientidele.

1. Pilistvere Hooldekodu. 2.

447,38 €/kuu. 3.

Hinna sees. 4. Jah.

1. SA Sillamäe Haigla.

2. 4200–4700 kr/kuu (2007. a). 3. Osaliselt hinna sees. 4. Jah.

1. SA Jõhvi Hooldekeskus. 2.

480 (oma valla elanikud) – 505 €/kuu (2007. a). 3. Hinna sees.

4. Jah, kergematele klientidele.

1. MTÜ Vahtra Hooldemaja. 2.

447–460 €/kuu. 3.

Hinna sees. 4. Jah.

1. SA Koeru Hooldekeskus. 2. 543,25–575,20 €/kuu. 3. Hinna sees.

4. Jah (eraldi osakond).

1. Pärsti Pansionaat. 2. 385–415 (oma valla elanikele), 480–525 €/kuu. 3. Hinna sees. 4. Ei.

n-

1. Tammiku Avahooldekeskus. 2. 400 €/kuu.

3. Hinna sees. 4. Jah, kergematele klientidele.

1. MTÜ Turvakodu Rudolf. 2. 460,18 €/kuu.

3. Hinna sees. 4. Jah, kergematele klientidele.

1. Narva-Jõesuu Hooldekodu. 2. 511,20–543,25 €/ kuu. 3. Hinna sees (üldkasutatavad vahendid). 4. Jah.

1. SA Kiviõli Tervisekeskus. 2.

447 €/kuu. 3.

Hinna sees. 4. Ei.

1. Hooldekodu Tammiku Kodu. 2.

352 €/kuu. 3. Hinna sees. 4. Jah, kergematele klientidele.

1. Väike-Maarja Hooldekodu. 2.

450 €/kuu. 3.

Hinna sees. 4. Jah.

1. Pansionaat Merekalda. 2. 16,50 €/ööpäev.

3. Hinna sees. 4. Jah, kergematele klientidele.

1. MTÜ Lille Turvakodu. 2. 460– 550 €/kuu. 3.

Hinna sees. 4. Jah.

1. Ulvi Hooldekodu. 2. 415,43 (oma valla elanikele) – 434,60 €/kuu. 3.

Hinna sees. 4. Jah.

1. Sääse Hooldekodu. 2. 389 €/ kuu. 3. Hinna sees (üldkasutatavad vahendid). 4. Jah.

.

1. Aa Hooldekodu. 2. 14,50 (oma valla elanikud) –15,50 €/ööpäev. 3. Hinna sees. 4.

Jah, kergematele klientidele.

1. Uhtna Hooldekodu. 2.

434,62 €/ kuu. 3.

Hinna sees.

4. Jah.

1. Eakate Pansionaat Kuldne Sügis. 2. 16,50 €/ööpäev. 3. Hinna sees. 4. Jah, kergematele klientidele.

1. Kuusalu Eakate Kodu. 2.

613,57 €/kuu. 3.

Hinna sees. 4. Jah.

. Iru Hooldeodu. 2. 19,50 €/ öpäev. 3. Hinna ees. 4. Jah.

1. Kunda Terviseja Hooldekeskus.

2. 447,38 €/kuu. 3.

Hinna sees. 4. Jah.

1. EELK Räpina Miikaeli koguduse Hooldekodu. 2. 466,56– 517,68 €/kuu. 3.

Hinna sees (v.a ravimid). 4. Ei.

1. Ristipalo Pansionaat. 2. 459–516 €/kuu.

3. Hinna sees, lisanduvad ravimid. 4. Jah. 1. Põlva Valla Hooldekodu. 2. 479,36–543,27 €/ kuu. 3. Hinna sees. 4. Jah.

1. Mikitamäe Valla Hooldekodu. 2. 495,33– 533,68 €/kuu. 3. Hinna sees (ka ravimid). 4. Ei.

1. Saatse Pansionaat.

2. Alates 441 €/kuu. 3.

Hinna sees. 4. —

1. AS Lõuna-Eesti Haigla Hooldusravikeskus. 2. 19,17– 24,29 €/ööpäev. 3. Hinna sees.

4. Jah, kergematele klientidele.

1. Rõuge Hooldekodu. 2. 14,70– 16,62 €/ööpäev. 3.

Hinna sees. 4. —

1. Põlgaste Pansionaat. 2. 415,43– 479,34 €/kuu. 3. Oleneb lepingust. 4. Ei.

1. OÜ Vastseliina Hooldekodu.

2. 15,98–17,58 €/ööpäev. 3.

Hinna sees (v.a retseptiravimid).

4. Jah, kergematele klientidele.

1. Kääpa Sotsiaalkeskus. 2.

434,61 €/kuu. 3.

Hinna sees. 4. Jah.

kallis kodu

Juuni 2012 14

Retk kassikaku ja rukkiräägu tiival, piiritajast rääkimata Eve Rohtla eve.rohtla@ajaleht.ee

V

illa Benita on nagu paljutiivaline lind. Maja keskelt suunduvad eri ilmakaartesse tiivad, mis on ristitud linnunimedega nagu kassikakk, piiritaja, rukkirääk ja kirjurähn.

Luksuslikus eakatekodus on kahe maja peale 5503 ruutmeetrit pinda, millest elamiseks on 1800 ruutmeetrit. Esimesel korrusel elavad eakad, kes saavad oma tegemistega enamalt jaolt ise hakkama. Teisel korrusel on hooldusravihaigla, rehabilitatsioonikeskus ja protseduuride tiib.

Villa Benital on küll raviteenuse osutamise litsents, aga puudub haigekassa rahastus.

Kogu maja on arhitektuuriliselt lahendatud nii, et ratastooliga pääseb igale poole ning kõik eluks ja hakkamasaamiseks vajalik, olgu korteris, vannitoas või saunas, on ka liikuval toolil istujale kergesti käsitsetav.

Turvalisuse huvides pole üheski toas ega korteris vanni. Majas on aga nii keskmise spaa tüüpi vannitoad kui saun, kuhu minnes võib soovi korral aitaja kaasa võtta.

Mere vahetus läheduses ja Niitvälja golfiväljaku kõrval Harjumaal sirutab oma majatiibu Eesti üks hinnatumaid pansionaate Villa Benita.

Kevadisel ajal on majutuskliendid võtnud oma osa ja nii on saadaval vaid mõned üksikud luksuskorterid ning üht-teist on pakkuda odavamatest tubadest.

Privaatsus ennekõike

Turvalisus ja murevabadus Villa Benita põhiväärtus ongi turvalisus ja olmemuredevaba elu inimestele, kes on terve elu töötanud ja võiksid nüüd oma vanaduspõlve nautida. Sinu eest tehakse süüa, koristatakse, pestakse pesu, isegi vaba aeg sisustatakse ära, kui on abi vaja, siis see on pidevalt olemas.

Paraku näitab hetkeseis küll, et eakatekoju minnakse siis, kui miski hakkab kärisema. Suures osas saabuvad Villa Benitasse elama tulla otsustanud inimesed koos oma lastega. Sellepärast ei söandanud me ka ühegi sealse püsielanikuga rääkida, sest ajakirjanikuga suhtlemise loa peavad lisaks tema nõusolekule andma ka tema kõik lapsed.

Villa Benita eakatekodu majutuse hinnad algavad 29 eurost ööpäevas.

Privaattoa hind on 39–49 eurot ööpäevas, olenevalt toa tüübist. Lisaks pakutakse luksuslikku võimalust elada oma korteris, kus on elutuba kööginurgaga, magamistuba ja vannituba. Selle ööpäeva hind algab 59 eurost inimese kohta.

Kõik lõplikud hinnad sõlmitakse kokkuleppe alusel ja olenevad lisaks ruumi tüübile oluliselt ka kliendi abivajaduse määrast ja eeldatavast Villa Benitas viibimise kestusest.

Hinnas on majutus, täispansion hom-

miku-, lõuna- ja õhtusöögiga ning õhtuse teeajaga, kõik vajalik igapäevaseks hügieeniks, koristus- ja pesupesemisteenused. Tööpäevadel on kolm korda päevas rühmatunnid.

Kõige kõrgem hind kehtib luksusliku korteri puhul ja ka sel juhul, kui püsielanikul on ööpäevaringne abivajadus.

”

Meil on kõigi jaoks aega ja me väärtustame igaühe soove.

Villa Benita kaheksas luksuslikus kahetoalises privaatterrassiga korteris elamise kuuhind kahele inimesele maksab üle kahe tuhande euro.

Paljudele võib see tunduda üüratu summana. Samas on see odavam, kui elada kuu aega mõne hotelli sviidis. Või võtame keskmise korteri üüri, lisame sinna igapäevase koduabilise, kes ostab vajalikud koristus- ja pesuvahendid, koristab toad, peseb pesu, ostab iga päev vajalikud toiduained, teeb kolm korda päevas tervisliku ja maitsva söögi, maksab kõik arved alates prügiveost kuni vee- ning

elektrini. Sellele lisandub üritustekorraldaja, kes tasuta kontserdi või etenduse koju kätte toob, haritud inimene, kes aitab sul vaba aega sisustada, meditsiiniõde, kes kiiresti vajaliku meditsiiniprotseduuriga appi tõttab ning vajadusel jõuab voodi ette ka tohtrihärra.

Oleneb, millega võrrelda. Ja kas on üldse võimalik võrrelda.

Esimesel korrusel asuvatesse korteritesse on ka väljast eraldi sissekäik. Kui nädalavahetusel tuleb külla armas lapselaps ja tahab ööseks vanaema juurde jääda, siis luksuslikus korteris ei pea selle eest juurde maksma, kui lisavoodit vaja pole.

Seda pole just tihti ette tulnud. Küll on aga lähedased inimesed palunud Villa Benitas end lühiajaliselt sisse seada, et kalli memme või taadiga tema elu lõpul koos olla. Kui nad ei taha pidevalt kõrval viibida, siis saavad nad majutuse maja teisel korrusel, et siis vajadusel kiiresti lähedase kõrvale jõuda.

Villa Benita külastamise hetkel polnud

HUBANE JA TURVALINE KODU VANADUSPÄEVADEKS LOODUSKAUNIS AVINURMES. MTÜ Avinurme Sotsiaal- ja Turvakeskus pakub ööpäevaringset hooldusteenust kõigile eakatele (sh dementsetele) ning puuetega inimestele üle Eesti.

HEIDI RENZER, Villa Benita juhatuse liige

Võidu t 28, Avinurme alevik, Ida-Virumaa.

Tel 339 7482 või 5341 1318 E-post avisotmty@hot.ee

Hoolekoda Fööniksi uksed on abivajajale avatud! z hooldusteenuse hind al 525 €/kuus, 23 €/päev z hooliv personal z riiklik toetus vähekindlustatuile z puhkamisvõimalus perele, kus on abivajav pereliige z Pärnus ranna rajoonis

Võta meiega ühendust Supeluse 22 Pärnu tel 442 6900

info@fooniks.ee www.fooniks.ee

kallis kodu

15 Juuni 2012 Villa Benita põhiväärtus on turvalisus ja olmemuredevaba elu inimestele, kes on terve elu töötanud ja võiksid nüüd oma vanaduspõlve nautida. Sinu eest tehakse süüa, koristatakse, pestakse pesu, isegi vaba aeg sisustatakse ära, kui on abi vaja, siis see on pidevalt olemas.

FOTOD: ELMO RIIG/„SAKALA”

seal ühtki autoomanikust püsielanikku, kuigi see pole sugugi välistatud. Kõik on lubatud, nagu oma koduski, kui tervislik seisund seda võimaldab.

Kõigil elanikel on kohustuslik kanda randmel hädaabinuppu. Kui midagi juhtub, tuleb nupule vajutada, signaal läheb arvutisse, mille kaudu jõuab abi kiiresti õigesse kohta.

Toas öökapil on ka taldrikukujuline abimees, millega rääkida küll ei saa, aga see positsioneerib abivajaja asukoha. Abisignaali kutsung enne ei kao, kui sellele on vastatud.

Paar nädalat tupsutamist Kes on need inimesed, kes sellist hinda ja selle eest saadavat luksust, hoolitsust ning turvalisust endale lubada saavad?

Arvatavasti väliseestlased, aga ei ole. „Neid võib praegusel hetkel küll vaid ühe käe sõrmedel üles lugeda. Suurema osa pansionaadi elanike puhul on otsustajad ja rahastajad lapsed või lapselapsed, kel on võimalik oma vanematele parimat pakkuda,” selgitab kliendisuhete juht Kersti Gottlob. Üksi elamine ei laabu teatavasti kergelt, eriti siis, kui otsust pole suurel määral ise langetatud. Kohanemise ajal on pansionaadi töötajad valmis esimesel või paaril esimesel nädalal pidevaks käehoidmiseks. Kersti Gottlob kutsub seda sisseelamisperioodi hellitavalt tupsutamiseks.

Soovid on erinevad Lisaks luksuskorteritele on omaette toad, kahe toa ja ühendatud koridoriga bokse ning ka toad, kus on kaks voodit.

Inimesed ja nende soovid on väga erinevad. Mõni vajab rahu ja vaikust. Mõnel eakal on aga hirm üksinduse ees, teine vajab vanaduspäevadelgi kõrvale teist inimesehinge. Nii on kahekesi kõrvuti näiteks lapsepõlvesõbrad või vennad. >> lk 18

”

„Hõbedaste aastate kokaraamat” sündis suures osas Villa Benitas pakutud ja siinsetele elanikele kõige rohkem maitsenud toitude retseptidest.

E,T,N,R 9.00 - 17.00 K 9.00 - 19.00, L 10.00 - 13.00 Tartu mnt 32 Tallinn 10115 Tel 600 0666 t Ortopeedilised tugisidemed

(ortoosid, korsetid) t Songavööd/bandaažid t Ravisukatooted t Valmislahased (sõrme, käe, jala) t Silikoonist ortopeedilised abivahendid t Ortopeedilised jalanõud, tallatoed t Välised rinnaproteesid t Taastusravivahendid t Nahahooldusvahendid t Inva- ja liikumisabivahendid Isikliku Abivahendi Kaardiga müük soodustatud tingimustel.

Toodete müük ka Liisi järelmaksuga

MARGUS TAMM, Villa Benita peakokk

E-pood: www.invaabi.ee Empatrax OÜ Nõustamine, tellimine: tel 5560 5125, faks 711 2883, e-post: info@invaabi.ee

kallis kodu Villa Benitas elab ka üks valge ja väga vaikne ning viisakas kass. Lähemalt meil temaga tuttavaks saada ei õnnestunud, sest perenaine oli arsti juures ja privaatsus on selles majas sedavõrd oluline, et ilma loata ei sisene elaniku tuppa isegi Villa Benita omanik, teistest rääkimata.

Koduloom on lubatud vaid sel tingimusel, kui tema eest kannab hoolt loomaomanik ise, mitte pansionaadi töötajad. Selle kassi perenaine oli nõus Villa Benitasse tulema vaid siis, kui lemmik temaga kaasa võis tulla.

Koertega on keerulisem, sest nende häälekas eluviis segab kaaselanikke.

Haigla poolel on aga arusaadavatel põhjustel koduloomad täiesti keelatud.

Päev algab ajalehtedega Päev algab hommikuste ajalehtede ettelugemisega, kord päevas on füsioteraapiatund, pärastlõunasel ajal saab pühenduda loomingulisele tegevusele. On võimalik koos midagi uut ja maitsvat küpsetada, juhendaja abiga saab maalida või meisterdada.

Nende kolme põhilise ajaveetmise võimaluse vahele pikitakse ka midagi individuaalsete soovide järgi, näiteks ratastooli lükkava saatjaga jalutuskäik, kui ise ei saa enam hakkama, siis koos abilisega pesemisprotseduur.

Laupäevad on teadlikult vabamaks jäetud, sest siis tulevad külla lähedased. „Kui me alguses pakkusime ajaviidet

Juuni 2012 18

Lõunasöögiks pakuti kanarisotot ja karamellkisselli. Valikus oli ka seljanka ja üleküpsetatud sealiha. Joogiks kas piim, keefir, jogurt, mahl või vesi.

ka nädalavahetuseks, siis tuli kommentaare, et meil on ju töönädal läbi, meie tahame ka puhata,” räägib Villa Benita kliendisuhete juht Kersti Gottlob.

Väga populaarsed on hommikused uudiste ettelugemised. Tegevusjuhendaja teeb igast rubriigist lühikokkuvõtted, mõnel teemal loetakse ka pikemaid artikleid ette ja kes hiljem mingi teema vastu suuremat huvi üles näitab, saab ajalehe oma tuppa võtta või kui silmad ei seleta, siis saab soovija endale isikliku ettelugeja. Ühel kenal hommikul, Villa Benita sünnipäeval, käis ajalehte lugemas Reet Linna.

On ka neid, kes armastavad raamatuid.

Neile loetakse mingil ajal nende valitud kirjandusteost. Majas on ka plaadilt kõrvaklappidega raamatu kuulamise võimalus. See meeldib paljudele.

Juba kooliajal oli joonistamine „kolm” Kindel hulk huvilisi armastavad maalimistunnis käia. Enamasti sellepärast, et nii möödub tunnike oma tervise ja valude peale mõtlemata. Kogemuste ja hea haridusega ning loomingulise hingega loovteraapia juhendajad on leidnud pansionaadi elanike seast ka tõelisi andeid, kes pole oma varasemas elus pintslit kättegi võtnud, kuigi annet selleks on. Samas püüavad nad mitte tekitada teistes, kel looduse poolt ehk nii palju pole antud, tunnet, nagu nemad poleks tegelustundidesse oodatud.

Seal võetakse vastu kõik, kes tegemisrõõmust huvitatud.

Nii mõnigi esmane tulija väidab tagasihoidlikult, et nad pole kunagi joonistada osanud ja juba koolis oli neil see ainus kolm tunnistusel, aga juhtlause „Ma ei oska, aga teen siiski” on neid julgustanud.

Maja taga aed, puude taga meri Kõikidest tubadest on väljapääsud imekauni vaatega terrassile. Samuti ruumid ja võimalused eakate spordiharrastusteks.

Igahommikune hommikuvõimlemine füsioterapeudi juhendamisel.

Maja taga on aed viljapuudega, võimalus kasvatada lilli ja maitsetaimi. Oma mööbli ja muu vajaliku võib kaasa võtta.

Kõik selleks, et liikumine vanast kodust uude oleks võimalikult mugav ja stressivaba.

Esimesel korrusel on raamatukogu, mis koosneb kingitud teostest. „Tunneme puudust venekeelsest kirjandusest, sest meil on ka selle emakeelega kliente,” räägib Villa Benita juhatuse liige Heidi Renzer.

Majas on tasuta wifi ja ka püsiühendusega interneti kasutamise võimalus. Üks avalik arvuti asub näiteks raamatukogus.

Eakatekodu elanike arvutioskusega probleeme pole, paljudel püsielanikel on oma toas lausa personaalsed sülearvutid.

Kõige lähem kaubanduskeskus asub viie kilomeetri kaugusel Keilas. Siiski on Villa Benitas kiosk, kust saab soetada ka

kallis kodu

19 Juuni 2012

igapäevaseid tarbekaupu. Seal on müügil ka puuetega laste meisterdatud suveniirid.

Mängutuba peenikesele perele Kui peenike pere tuleb oma vanavanemaid külastama, siis on majas neile mängunurk, kui suurte inimeste jutud tüütuks lähevad.

Esimese korruse keskel on kõigile elanikele kasutamiseks avar köök juhuks, kui uni on magus ja hommikusöök on otsa

saanud või kui söögivaheaegadel on tühja kõhu tunne. Täisvarustusega köögis saab askeldada ka koos oma lähedastega, kui nad külla tulevad. Kohv ja tee on maja poolt, aga enamasti armastatakse tass kuuma jooki kohvikust võtta. Esimesel korrusel on ka avar sünnipäevaruum.

Kuigi igas toas on televiisor, siis on lisaks mugav koht, kus koos teistega telesaadet vaadata või kodukino nautida. Seal toimuvad ka tegelustunnid, kus vaadatakse koos fotosid või mõnd väärtfilmi.

Pime Tolja on elanud Paju Pansionaatides kolmkümmend neli aastat. „Kõik on kodune. Siin on päris ilus elu,” surus ta Hille Volbergi kätt. „Rõõm on sind näha!”

Paju Pansionaatides elab inimesi üle Eesti Marge Väikenurm marge.vaikenurm@ajaleht.ee

Villa Benita on nagu paljutiivaline lind. Maja keskelt suunduvad eri ilmakaartesse tiivad, mis on ristitud linnunimedega nagu kassikakk, piiritaja, rukkirääk ja kirjurähn.

Soomlane Seppo Jyräs on Villa Benitat armastama hakanud.

Tema käib siin paari nädala kaupa puhkamas. „Eestis on meeldiv ja mõnus ning odavam, kui Soomes,” lausub ta.

Turvalisuse huvides pole üheski toas ega korteris vanni. Majas on aga nii keskmise spaa tüüpi vannitoad kui saun, kuhu minnes võib soovi korral aitaja kaasa võtta.

Hooldekodu Paju Pansionaadid asub Paju mõisas Tartu-Valga maantee lähedal, kuue kilomeetri kaugusel Valgast. Muinsus-

kaitse all olevas veidi kulunud mõisahoones on endale kodu leidnud psüühilise erivajadusega inimesed ja vanurid. „Meil on enamik psüühikahäirega inimesi,” sõnas hooldusjuht Hille Volberg, lisades, et need kliendid on riiklikul hooldusel.

Pakub hooldekodu, kus on praegu 87 asukat, nelja võimalikku elamisviisi. Üks neist on ööpäevaringne hooldus, kus ollakse inimesele ööpäeva vältel abiks.

Selle eest tuleb inimesel ise tasuda veidi üle 190 euro. „Kui ta ise ei suuda seda >> lk 20

kallis kodu

Juuni 2012 20

Muusikaterapeut Andres Põldsepp rääkis, et kõige rohkem meeldivad hooldekodu elanikele rahulikud muusikapalad.

FOTOD: ARVO MEEKS/„VALGAMAALANE”

Lõunaks pakuvad hooldekodu kokad kartuli-klimbisuppi, mannavahtu piimaga, kõrvale leiba-saia. Laualt on veel puudu klaas kosutavat piima.

maksta, teeb seda riik,” täpsustas Hille Volberg. Üleüldse võivad hinnad ulatuda 300 kuni 600 euroni, olenedes sellest, milline on inimese tervislik olukord. Hooldusvahendid ja ravimid kuuluvad summa sisse.

Teine on toetatud elamise teenus, mida kasutavad need, kes saavad lihtsamate igapäevatoimingutega hakkama, kuid vajavad juhendamist ja abi oma elu korraldamisel.

Töötamise toetamise teenus on mõeldud inimestele, kellel on töö olemas, kuid teevad nad seda vaid üks kuni neli tundi päevas.

Igapäevaelu toetamise teenust kasutavad hoolealused tegelevad näiteks tubade koristamise, pargis riisumise, puidutöökojas meisterdamise ja joonistamise, käelise tegevuse, voolimise ja muusikaga. „Sotsiaalsetel põhjustel tuleb siia vähe inimesi. Kuid on juhtumeid, kus on inimestelt näiteks pank kodu ära võtnud. Tullakse, sest tervise tõttu ei saa enam kodus hakkama,” rääkis Volberg.

Pajus on inimesi üle Eesti, kõige kaugem punkt on Tallinn. Praegu on järjekorras ka üks mees Saaremaalt. „Kõik maakonnad on meil esindatud.”

Igavust aitab elanikel peletada näiteks muusikateraapia. Selleks on keldrikorrusel väike hubane stuudio, kus on esmaklassiline tehnika ja muusikat igale maitsele. Seinale näitab muusikaterapeut Andres Põldsepp rahustavaid looduspilte, kui muusika samal ajal taustaks mängib.

Julgemad laulavad isegi karaoket. „Mõni inimene ei käi siin kuude kaupa, kuid siis järsku astub uksest sisse,” lausus Põldsepp, lisades, et on mitmeid muusikaliselt väga andekaid hooldekodu elanikke, kes võivad ka elukutselistele lauljatele silmad ette teha.

Peale stuudios muusika kuulamise või laulmise saab igaüks kasutada arvutit või vaadata telerit, teha käsitööd ja joonistada. Mehed taovad hasartselt ka kaarte ja mängivad koroonat. Kohvikus võib juua teed või kohvi. „Olen kuulnud müüti, et küll Paju on üks hirmus koht. Siin on täpselt samasugused hoolealused kui mujal,” sõnas Volberg. „Näiteks hooldekodus Villa Benita võib kapp olla kümme korda kallim, aga hooldus on meil sama. Kõik sõltub sellest, kuidas hooldaja inimesega käitub. Tähtis on maja sisemine õhkkond.”

Võluvalt värske suvi!

Sinu võit

31% + kingitused

Kingitus magusa apelsini küpsete viljade koortest!

Eesti Naine ja Kodukiri teevad Sulle sel suvel eriti ahvatleva pakkumise: telli mõlemad ajakirjad 6 kuuks ja maksad kahe ajakirja tellimuse eest kokku

vaid 24 € (poes 34.80) Lisaks anname Sulle rikkaliku kingikomplekti, kuhu kuulub 3 tujutõstvat ilutoodet

DERMOSHOPi Punase Apelsini sarjast: kehakreem (250 ml), dušigeel (250 ml) ja roll-on deodorant (75 ml).

Telli: www.ajakirjad24.ee, tellimine@kirjastus.ee või tel 666 2233.

Kampaania kestab 1.–30.06.2012. Tallinna ja Harjumaa tellijad saavad kingitused kätte Ajakirjade Kirjastusest (Maakri 23a, 6. korrus) tööpäeviti 1.07-31.08. Teistele saadame kingitused postiga.

tervis

21 Juuni 2012

Nahahoidmine elu normiks Kuniks igavese nooruse eliksiiri alles otsitakse, tuleb leppida tõsiasjaga, et aastate kuludes teeb muutused läbi ka inimese suurim organ – nahk. Nagu ikka tervise puhul, käib ka inimnaha kohta ütlus – mida noorena külvad, seda vanas eas lõikad.

Arved Breidaks 60pluss@ajaleht.ee

K

uigi ilutööstus teeb meie naha hoidmiseks ja vananemise pidurdamiseks pööraseid pingutusi, tuleb varem või hiljem peegli ees seistes endale tunnistada, et kahekümnendad eluaastad on tõesti möödas ja tee mis sa teed, prink vaatepilt on alles jäänud üksnes fotodele.

Seeniorieas on inimese nahk õhem, lõdvem, kortsuline, jume on teine. Peale selle hakkab enamikul inimestel 60ndate eluaastate piirimail nahale tekkima üha rohkem healoomulisi moodustusi, mille sekka võib juhtuda ka selliseid, mis nii hea loomuga ei ole. „Osa muutustest, mis inimese nahaga toimuvad, on meisse bioloogiliselt prog-

Kuigi seebireklaamid ärgitavad pesema võimalikult tihti, ähvardades inimesi „varitsevate” pisikutega, on liigsel pesemisel, eriti vedelseebiga, ka oma varjukülg.

rammeeritud,” ütleb Lõuna-Eesti haigla nahaarst Annika Volke. Aga osa muutusi on tingitud ka välistest teguritest, eelkõige päikesest tulenevast ultraviolett-kiirgusest (UV-kiirgus).

Miks tekivad inimese nahale eriilmelised moodustised ja miks mõnel on neid rohkem ning teisel vähem, pole kuigi täpselt teada. Aga need tekivad ja tihtipeale tuleb nendega ka tegeleda.

Hästi tüüpilised on Volke sõnul papilloomid: enamasti kuni sentimeetrised, nahast pisut kõrgemad moodustised, mida meedikud kutsuvad seborroiliseks keratoosiks. Pole ilmselt inimest, kellel neid poleks. Tegemist on sarvrakulise healoomulise vohandiga, mida tihtipeale peetakse sünnimärgiks, sest see võib olla nii nahavärvi kui ka nahast tumedam.

Kuidas ära tunda, et nahale ilmunud moodustis kuulub healoomulike seltskonda ja millal kahtlustada, et tegemist on halvaloomulise kasvajaga? „Seda artikliga

ära seletada ei jõua, millised on hea- ja millised pahaloomulised, mis on sarvrakulised ja millised mittesarvrakulised, pigmentrakulised,” rääkis Volke.

Küll on aga olemas rusikareegel, mille täitmine eeldab enda keha regulaarset takseerimist. „Üldjuhul on nii, et healoomulised muutused nahal küll arenevad, aga see areng toimub pigem aastate ja aastakümnetega,” selgitas Volke. „Kui nahal on muutusi, mis tekivad ruttu ja nende areng on näha kuudega, siis tuleks tulla nahaarstile või perearstile end näitama.

See ei pea alati tähendama halba, aga on mõistlik lasta arstil end üle vaadata.”

Päevitamine on saatanast Kui soovida, et vanemas eas püsiks nahk võimalikult kaua heas vormis ja risk pahaloomuliste moodustiste tekkeks oleks võimalikult madal, tuleks juba noorena teadvustada, et suvine päikeselõõsk teeb >> lk 22

Kuiva naha eest hoolitseb Linola® Shampoo

Kuivale ja õrnale peanahale.

Eemaldab tõhusalt ketenduse.

Sobib beebikõõma (gneiss) korral.

Linola - tootesari kuivale, põletikulisele ja allergilisele nahale.

Samuti psoriaasi korral.

Linola® Lotion Igapäevaseks nahahoolduseks.

Linola® F

Kuivale, sügelevale või põletikulisele nahale.

Sobib hästi ka külmakaitseks.

Linola® Shower and Bath Oil (Linola® Ölbad) Vanniõli kuivale nahale.

Põletiku- ja sügelusvastase toimega.

Muudab naha pehmemaks ja tervemaks.

Linola® Dusch und Wasch Normaalse ja tundliku naha õrnaks ja taastavaks puhastamiseks.

Kannabalsam CCS Heel Balm – tõhus abi lõhenenud ja karedatele kandadele Parandab lõhenenud kandu.

Vähendab naha karedust ning muudab naha pehmeks ja siledaks.

Nähtavad tulemused 7 päeva pärast (uuringutega tõestatud toime).

Kõrge uurea (25%) ning piimhappe sisaldusega.

Dermatoloogiliselt testitud.

tervis nahale ainult ja ainult kahju. On kõnekas, et 90 protsenti ealistest kosmeetilistest muutustest päikesele avatud kehaosadel on tingitud UV-kiirgusest. „Selge muutus vanematel inimestel on naha aktiiniline keratoos, mis on tingitud elu jooksul kogutud kumulatiivsest päikesekiirguse kahjustusest,” rääkis Volke.

Aktiiniline keratoos on nahavähi eelne moodustis ja selle tunneb ära selle järgi, et nahale, peaasjalikult kätele ja näole, mis kõige enam päikest saavad, ilmuvad roosad, karedad laigud. „Need on asjad, mida peab arst hindama ja võtma ka raviplaani,” lausus Volke. Halvemal juhul areneb aktiiniline keratoos edasi nahavähiks.

Aktiinilise keratoosi näol on tegemist üha enam teadvustuva probleemiga, sest inimesed mitte ei kaitse end piisavalt UVkiirguse eest, vaid lausa püüavad seda, olgu siis Eestimaa üürikese suve jooksul end rannas „küpsetades”, reisides palmide maale või lastes solaariumis oma nahka pruunistada.

Kui mitte enne, siis vanemas eas maksab varasem UV-kiirgusega liialdamine end aga kätte, sest mida rohkem inimese nahk seda kogeb, seda suurem on tõenäosus saada tulevikus nahavähk.

Volke sõnul tuleb mõista, et elu jooksul kogutud UV-kiirguse mõju ei ole võimalik kuidagi „maha laadida”, vaid see on vanemaks saades rakkudes oma töö teinud ja kui rakumuutusi on piisavalt palju, on tulemuseks raku kasvuhäire.

Kriitiline aeg on seejuures lapsepõlv, sest just lapsena saadud päikesepõletused kujutavad endast kõige suuremat riski hai-

Juuni 2012 22

Kui soovida, et vanemas eas püsiks nahk võimalikult kaua heas vormis, tuleks juba noorena teadvustada, et suvine päikeselõõsk teeb nahale ainult ja ainult kahju.

FOTO: ARHIIV

gestuda vanemana nahavähki. Seda tuleks (vana)vanematel suvel oma väikesi jõnglasi välja saates meeles pidada. „Päevitamine on saatanast,” põrutab Volke. Tema sõnul ei ole olemas piiri, milleni inimene võib päevitada ja millest alates on see talle kahjulik. „Päikest tuleks nahale lubada nii vähe kui võimalik.”

Suvel peaks keha olema kaetud riietega vähemalt üle õlavarre ja põlvede ning

Päikese käes viibitud päev saab ja peabki olema muretu ning tervisele ohutu!

Päikese toimel sünteesib inimese nahk D-vitamiini, mis on hea nii luustikule kui ka immuunsüsteemi toimimiseks.

Orto Solari päevitustooted on välja töötatud spetsiaalselt põhjamaise nahatüübi jaoks, võimaldades muretult nautida suvist päikesepaistet nii Eestis kui kalõunamaade kuurortides ja kõrgmäestikes. kes.

tooted

päevitus

.ee

www.orto

keskpäevase päikeselõõsa ajal oleks mõistlik varjus istuda. Õigesti kasutatuna pikendavad päikesekaitsekreemid küll aega, mis kulub nahapõletuse tekkimiseni, kuid kaitse nahavähi vastu pole nii ühene.

Päikesekaitsekreem tekitab ohutuse illusiooni ja seetõttu veedavad inimesed päikese all aega pikemalt, mis aga tähendab, et UV-kiirgus saab oma rakukahjustused ära tekitada. Seepärast pole päikese

tervis

23 Juuni 2012

Hea nahahooldus koduste vahenditega Oma naha eest hoolitsemiseks ei tule tingimata osta poest kõige peenemaid ja kallimaid välismaiseid kreeme ning maske, sest mõnusa ja kasuliku möksi saab ka kohaliku looduse andidest kokku segada.

60+ pöördus looduslike retseptide saamiseks Võrumaal Metsamoori pereparki pidava, Metsamooriks kutsutava Irje Karjuse poole, kes abist ei keeldunud.

Toitev kortslehe–hapukooremask 2 kortslehte 1 spl hapukoort Peenesta kortslehed ja uhmerdada uhmris niikaua, kuni mahl tuleb välja.

Lisa hapukoor, sega ühtlaseks massiks. Kanna puhastatud näole ja hoia 15 minutit. Võib kasutada ka kuivatatud taimi. Sel juhul hoia taimepuru enne näole kandmist 10 minutit hapukoore sees.

Kortsleht on igipõline naistetaim, saksa keeles kutsutakse teda lausa Frauenmantel, naistemantel. Teda võeti kaasa nurgavoodisse, et sünnitus kergem oleks, ta mõjutab naiste suguorganeid ja värskendab mälu. Kortsleht on igavese nooruse taim, sest see, kes viitsib hommikuti käia kortslehe pealt kastepiisakesi korjamas ja neid näole piserdab, see säilitab kauaks jumeka pale ja noorusliku väljanägemise.

Kasuta kortslehte, et tõsta lihastoonust ja noorendada oma keha.

Toitev kortsuvastane tatra–meemask 1 spl tatrajahu 0,5 tl põldosaja pulbrit (purusta kuivatatud või värske ürt köögikombainis või saumikseriga) 1 spl mett 1 munavalge Vahusta munavalge ning sega see tatrajahu, põldosjapulbri ning meega.

Mass määri näole ja hoia 15 minutit.

Seejärel loputa jaheda veega. Seda maski võib kasutada ka valutavatele kohtadele lihasvalu ja põletike puhul.

Sel juhul tuleks haigele kohale panna umbes 0,5cm kiht segu ja hoida 1 tund, seejärel eemaldada ja puhastada leige veega.

Mesi on jumalik nektar, mis sisaldab looduslikke antibiootikume. Mesi on ideaalne energeetiline produkt, mis

vastu paremat kaitset kui füüsiline barjäär. „Kui vaadata Johannes Pääsukese fotosid eelmise sajandi algusest, siis vanasti tegid inimesed suvel tööd riides: rätik peas, pika varrukaga riided, maani seelik, püksid. Talumees ei käinud poolpaljalt heinateol,” rääkis Volke. „Päikesekultus tuli möödunud sajandi keskpaigas.” Enne seda peeti ilusaks ja ka aristokraatlikuks ikka päevitumata nahka.

Valge jäägu valgeks Naha tundlikkus UV-kiirguse suhtes on inimestel erinev ning sõltuvalt naha fototüübist see päikese käes kas päevitub või „põleb”. Meil põhjamaal eristatakse pea-

aitab taastada jõudu pärast suuri füüsilisi ja vaimseid koormusi. Sel on antibakteriaalne toime, mis aitab parandada haavu ja põletusi, paistetust, hävitada kahjulikke baktereid. Mesi suudab kanda ravimtaimedes oleva tervendava väe kudedesse. Mesi kahekordistab sinna lisatud ainete toimet, olgu need siis ravimtaimed, marjad, puuviljad vm.

Põldosi on ränirikas taim. Ta on endas säilitanud ürgsed omadused ja jäänud püsima läbi aegade – kauem kui mammutid. Kui tahad kogeda selle ürgse taime väge ja enesesäilitusjõudu, siis suhtu temasse austusega ja lase tal end aidata. Ta annab su väsinud nahale uue jõu. Ämblikuvõrgumask 5 ämblikuvõrku 1 tl kuuseokkaid 1 tl metsajärvevett Keera ämblikuvõrk ettevaatlikult puupulga ümber. Purusta kuuseokkad kohviveskis. Lisa ämblikuvõrk kuuseokastele ja lisa ka järvevesi. Sega ettevaatlikult ained. Kanna mass näole ja hoia 15 minutit. Nüüd oled saanud täieliku metsakingituse koos tema salapära ja võluomadustega. Keegi peale sinu ei tea, et oled jõudnud looduse müsteeriumi tagamaadele. See salapära ja võlu jäädvustub su näole ja ära imesta, kui sinult siis küsitakse: „Vabandust, teis on midagi müstilist, kuid ma ei saa aru, mis see on?”

Lisaks sellele on ämblikuvõrgul haavuraviv toime, kuuseokkad on ühed suurepärasemad C-vitamiini allikad ja järvevesi sisaldab veetaimede kasulikke komponente.

Liigesetabletid Kui su elu on põrgu, sest valutavad liigesed ei lase liikuda?

Kui sa oled aastaid söönud glükosamiini tablette, kuid sinu liigesed on ikkagi valusad ja kanged?

Kas sa oled seni kulutanud tohutult raha ilma abi saamata?

Siis proovi uusi FLEXICUR liigesetablette, mille toimeaineks on kurkumiin, mis teaduslike uuringute ja kliiniliste katsete põhjal on abiks just sulle.

Kurkumiinil on kiire toime. Juba nädalase kasutamise järel tundsid kurkumiiniekstrakti tablette kasutanud patsiendid valu kadumist ja liigeste elastsuse paranemist. Pikamajalisel kasutamisel täheldasid 85% patsientidest oma elukvaliteedi märgatavat tõusu ja tundsid ennast füüsiliselt aktiivsete ja sportlikemana.

Tatrapudrumask 0,25 kg tatratangu (parim on kodumaine mahetatar) 0,5 klaasi piima Keeda tatar piimas pehmeks (umbes 15 min, lase kaane all haududa) ja kanna saadud mask näole. Hoia 15 minutit ja loputa sooja veega maha.

Tatratangu peetakse tangude kuningannaks. Ta on mõjukas taim. Tema kõrval ei suuda kasvada isegi umbrohi, sest ta hävitab selle ja domineerib oma suursugususes. Tatar mõjub ergutavalt, kiirendab haavade kinnikasvamist, takistab tursete ning verevalumite teket.

miselt nelja naha fototüüpi. Neist esimene on omane n-ö heledaverelistele, näiteks punapeadele, kelle nahk ei päevitu, vaid saab hoopis päikesepõletuse.

Teine ja kolmas fototüüp on Eesti inimestel kõige levinum. Teine tüüp päevitub raskelt ja pigem saab põletuse ning kolmanda fototüübiga nahk päevitub kiiresti ning saab põletusi harva.

Päevitus on Volke sõnul naha reaktsioon kaitseks kiirguse vastu, ent meie inimestele jääb sellest väheks, et nahk oleks UV-kiirguse eest piisavalt kaitstud. „Valge inimene peab olema valge,” lausus ta.

Vanemas eas kipub nahk ka kuivemaks muutuma. Naha kaitsmiseks soovitab Annika Volke regulaarselt kasutada >> lk 24

Flexicur tabletid sisaldavad standardiseeritud kurkumiini ekstrakti, mis on eraldatud looduslikust kurkumist.

1 tablett sisaldab 32,65 spetsiaalset CURCUMIN OR 100© ekstrakti.

Kuuri algul võetakse 3 tabletti päevas.

Pärast liigeste valulikkuse kadumist võib toimet säilitava annusena jätkata 1 tabletiga päevas.

Müügil apteekides ja www.tervis24.ee

tervis kreemi ning hoiduda ülemäärasest pesemisest. Kuigi seebireklaamid ärgitavad pesema võimalikult tihti, ähvardades inimesi „varitsevate” pisikutega, on liigsel pesemisel, eriti vedelseebiga, ka oma varjukülg. „Kindlasti on seebil omad head küljed, kui rääkida nakkushaiguste ennetamisest,” selgitas Volke. „Aga osa inimesi läheb sellega üle piiri.” Iga kätlemise peale ei ole vaja tormata käsi pesema ja kaks korda päevas dušši võtta on nahale liig. „Pigem pange kartulite koorimise ajaks kätte kummikindad, et ei peaks hiljem käsi pesema.”

Kuiv nahk on vastuvõtlikum Probleem on selles, et vesi lõhub naha struktuuri ja see omakorda kuivatab nahka. Kuiv nahk on välistele teguritele vastuvõtlikum ning võib viia ekseemi tekkeni. „Kui valida pesuvahendit, siis kuiva naha korral soovitaksin pigem tahket pesuvahendit, mis sisaldab võimalikult vähe lisaaineid, näiteks lasteseepi,” rääkis Volke. Vedelate seepide vastu räägib asjaolu, et need kõik sisaldavad säilitusainet, mis võivad nahka ärritada.

Kuiva naha vastu aitab kõige paremini regulaarne kreemitamine, mis takistab vee aurustumist nahast. Tuleb aga silmas pidada, et sissekreemitatud kätel jätkub kaitset täpselt järgmise kätepesuni.

Nahahaigustest kõige ohtlikum on melanoom, millesse haigestumine kasvab ning mis teatud staadiumist ei allu ravile.

Melanoom on agressiivne nahavähk, mis üldjuhul ei allu vähiravis kasutatavale keemiaravile. „Miks ta nii agressiivne on, seda veel uuritakse,” ütles Annika Volke. Õigel ajal avastatud melanoom on tema sõnul opereeritav, aga kui see on oma siirded edasi andnud, siis on sisuliselt tegemist ravimatu haigusega.

Sagedamini esineb eluohtlikku melanoomi I ja II naha fototüübiga inimestel, sest heledanahalistel on nahas vähem melaniini ehk kaitse UV-kiirguse vastu on väiksem.

Melanoom on nahal nähtav, olles kas pigmenteeritud või ka pigmendivaba, kuid kindlasti on üheks tunnuseks tema muutumine näiteks kujult, värvilt või suuruse poolest.

Mis on nahanäsad?

Nahanäsad on healoomulised, varrekese otsas paiknevad pehmed nahamoodustised, mida nimetatakse ka akrohordoniteks, papilloomideks, pehmeteks fibroomideks või pehmeteks tüügasteks. Neid esineb umbes 46 protsendil inimestest.

Lastel nahanäsasid ei ole, need tekivad hilisemas eas, nii meestel kui ka naistel. Tavaliselt on näsad nahavärvi või pisut tumedamad, võivad olla erineva suurusega, sagedamini mõni millimeetri, kuid ka kuni 5 sentimeetri läbimõõduga, paiknedes tüüpiliselt keha voltides – kaelal, kaenlaalustes ja kubemes, enamasti arvukalt.

Riiete või ehetega vigastamisel võivad näsad muutuda punetavaks, põletikuliseks ja valulikuks ning hiljem iseenesest kärbuda. Üldiselt nahanäsad mingeid vaevusi ei põhjusta ning on ainult kosmeetiline probleem.

Miks nahanäsad tekivad?

Täpset tekkepõhjust ei teata. Oma osa näsade tekkes võib olla: • naha ärritus hõõrumisest, eriti ülekaalulistel; • perekondlik eelsoodumus; • naha vananemine; • hormonaalsed muutused – naissuguhormoonide kõrge tase raseduse ajal, kasvufaktori kõrge tase organismis; • rasvumine – ülekaalulistel on näsasid sagedamini ja arvukamalt; • teise tüübi suhkruhaigus – 40 protsendil suhkruhaigetest esinevad näsad; • HPV – inimese papilloomiviirus – HPV tüüpe 9/11 on leitud kõrges kontsentratsioonis eemaldatud näsades.

Kuidas nahanäsasid eemaldatakse?

Näsasid ei ole vaja eemaldada, kui need ei sega. Kosmeetilisel eesmärgil eemaldamiseks kasutatakse: • krüoteraapiat ehk külmutamist; • diatermokoagulatsiooni – elektrilist nuga meenutava aparaadi abil kõrvetatakse moodustised jalalt; • kirurgilist eemaldamist (sageli kääridega).

Ravi tulemused on head, kuna näsad eemaldatakse pindmiselt. Arme väiksemate moodustiste puhul ei jää, suuremate näsade eemaldamise järgselt võivad mõnikord jääda väikesed laigukesed.

Patsiendi soovi korral teeb nahaarst protseduuri kohaliku tuimastusega.

Konnasilmi, soolatüükaid ning eaga kaasnevaid nahalaike eemaldatakse krüoteraapia meetodil, vedela lämmastikuga külmutades, mis mõjub efektiivselt ka viiruslikele soolatüügastele ja konnasilmadele.

Allikas: dermato-veneroloog Marge Tampere, www.derma.ee

tervis

25 Juuni 2012

Naha vananemist saab aeglustada Triinu EntsikGrünberg Tõnismäe tänava apteegi juhataja

N

aha vananemine on paratamatu ja loomulik protsess.

Vananemise tempo võib olla inimestel märkimisväärselt erinev, mistõttu osad meist säilitavad noorusliku välimuse kauem kui teised.

Naha vananemist ei saa meist keegi ära hoida, küll aga saame seda aeglustada.

Tegurid, mis kiirendavad naha vananemist on stress, saastunud õhk, haigused, ebatervislik toitumine (liiga magus, soolane või rasvane toit), suitsetamine, liigne alkoholi kui ka kohvi tarbimine, liigne päike ning ka naha hooldamatus.

Vananedes muutub nahk kuivemaks, võib kestendada ja sügeleda.

Naha kuivus on tingitud mitmest erinevast faktorist-seoses vanade rakkude aeglasema irdumisega naha pinnalt suureneb veekadu sarvkihi kaudu, tei-

seks väheneb vee hulk sügavamal pärisnahas, kolmandaks väheneb higi ja rasu tootmine, mis on oluline naha niisutamisel. Nii, et vananeva naha hooldamisel on väga oluline märksõna naha niisutamine.

Kuiva naha korral eelistage pesemisvahendeid, mis on ette nähtud just kuivale nahale. Keha hoolduseks soovitame 35protsendilise rasvasisaldusega emulsioone. Eriti kuiva ja sügeleva naha puhul sobivad 10protsendilise ja 20protsendilise uurea sisaldusega ihupiimad, neid tuleks kasutada alati pärast pesemist.

Päevase aja näokreem võiks sisaldada peale niisutava toime ka päikesekaitsefaktorit, öökreemid võiksid aga pigem olla toitvad, sest magades nahk lõtvub ja omandab toitaineid paremini kui päeval. Uut näokreemi valima minnes võiks mõelda, et kreem sisaldaks antioksüdante. Tõhusad antioksüdandid on C- ja E-vitamiin, mõningal määral ka seleen, rohelise tee ekstraktid, tsink, viinamarjaseemnete

ekstraktid. Antioksüdantide hulka kuuluvad veel merevetikate kompleksid, mustikaekstrakt, mustsõstraekstrakt, beetakaroteen.

Vanusest olenemata on nahahoolduses kõige olulisem päikesekaitse.

Naha kaitsmine päikese eest mitte ainult ei väldi enneaegset vananemist, vaid vähendab ka nahavähi tekke riski. Kasutama peaks laia spektriga (UVA+UVB), vähemalt 15 päikesekaitsefaktoriga kaitsevahendit, näol soovitavalt faktorit 30. Päevituskreemi tuleks määrida nahale vähemalt pool tundi enne päikese kätte minekut.

Kuigi kosmeetikumide tootjad lubavad tootele kaitsvat toimet ka pärast enda märjaks tegemist, oleks nutikas ennast siiski pärast suplust või pesu uuesti kreemitada.

Kui kõigest hoolimata olete end ära kõrvetanud, tuleb nahale anda esmaabi. Apteegis on küllaga saadaval põletikuvastaseid ja nahka rahustavaid tooteid, mida tasub õrna naha omanikel suvehooajaks endale koju varuda.

Näo eest hoolitsemise käigus ei

tohiks ära unustada kaela. Kaelanahk sarnaneb silmaümbrusnahale, sest on võrreldes näonahaga väga õhuke, kõigest 0,2 mm, ja samuti leidub kaelanahas vähem rasunäärmeid ning naha pinnal asuv kaitsev hüdrolipiidkiht on õhem. Sellest tingituna suudab kaelanahk niiskust hoida ja end keskkonna eest kaitsta oluliselt vähem kui näonahk. Tagajärjeks on selgesti nähtavad pindmised kortsud ja naha elastsuse vähenemine .

Vananevate käte hoolduseks soovitatakse koorimist ja maske. Hooldavad kreemid võiksid olla nii niisutavad kui elustavad, võiksid sisaldada puuviljahappeid, linoleenhapet ja E-vitamiini.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata jalgade hooldusele. Selleks sobivad spetsiaalsed niisutavad jalakreemid, mis sisaldavad pantenooli, uureat, vaseliinõli või glütseriini. Kui on tekkinud kannalõhed, siis soovitan kasutada spetsiaalset kannalõhede kreemi.

Väsinud jalgadele sobivad jalgade turset vähendavad hepariini sisaldavad kreemid-geelid.

Lisaks välispidistele hooldusvahenditele on oluline kasutada mitmeid toidulisandeid, näiteks kuningakepiõli, oomega-3- ja oomega-6 rasvhappeid, lisaks erinevaid vitamiine.

Juuni 2012 26

Tubli plaaster veele alla ei vannu Puhtad ja terved kõrvad lihtsal ja loomulikul viisil Kõrvavaigu ülesanne on olla veekindlaks ja kaitsvaks kihiks kõrva väliskuulmekäigus.

Normaalselt liigub kõrvavaik kuulmekäigu avasse, kuivab ja kaob. Vahel aga tekib kõrvavaiku normaalsest rohkem. Sel juhul võib vaik muutuda kõvaks massiks ja moodustada kuulmekäigus vaigukorgi.

Suve hakul tasuks oma esmaabikappi täiendada ning sinna igaks juhuks varuda ka haavaplaastreid, sest ikka kipuvad jalanõud kannale villi hõõruma, sõrm peenart rohides kriimustada saama ning pere pisemad mänguhoos põlve marrastama. Selleks, et apteegiriiulilt sobilik leida, võttis ajakiri 60+ ette plaastrite testimise.

Tea Raidsalu

100% looduslik Vaxol® kõrvasprei on tõhus ja seda on lihtne kasutada t Pehmendab, niisutab ja eemaldab kõrvavaiku loomulikul teel. t Ideaalne toode ka kuuldeaparaadi kasutajatele, et vältida liigse kõrvavaigu sattumist kuuldeaparaati ja saavutada parim kuulmine. t Põletikuvastane sprei kaisteb kõrvu bakterite ning seente eest. t Aitab vältida nii veest kui vaigust tekkivat kõrvalukustust. t Regulaarsel kasutamisel väheneb vajadus kõrvaloputuse järele. t Sobib täiskasvanutele ja lastele alates 1. eluaastast. t pihustus kummassegi kõrva 1 kord nädalas (enne dušši, vanni, ujumist või sukeldumist).

Saadaval apteegis!

60pluss@ajaleht.ee

T

esti valisime eri tootjatelt võimalikult erinevaid plaastreid ning panime need proovile igapäevatoimetusi tehes.

Plaasterdatud sõrmed pesid nõusid, rohisid peenart ja klõbistasid arvutiklaviatuuril ning haavakaitsega kaetud varbad ja kannad pugesid jalanõudesse.

Enne kasutamist tasub kindlasti hoolikalt uurida pakendit, sest sealt leiab vajalikku infot, kuidas oleks seda õige haavale asetada ning mõnel puhul koguni hoiatusi vastunäidustuste osas. Põhiline on jälgida, et enne plaastri kasutamist oleks nahk puhas ja kuiv, kõige enam takistab plaastri kleepimist õline või kreemitatud pind. See leidis testis korduvalt tõestust – kui kleepida plaaster halvasti puhastatud ja kuivatatud nahale, siis olgu ükskõik kui hea liimiga haavakaitsja, ei jää see püsima.

Plaastreid peaks säilitama niiskuse ja valguse eest kaitstuna toatemperatuuril +15 kuni +25 kraadi, kui ei ole pakendil täpsustatud sõltuvalt plaastri koostisest vm. Tähtis on haava korralikult puhastada ja plaastrit vahetada.

Tore oli tõdeda sedagi, et apteekides on plaastrid müügil ka ühekaupa, nii ei pea korraga ostma suurt karbitäit.

LASTEPLAASTER

www.vaxol.ee Tootja: FW Medical Ltd. , 31 Milndavie Road, Strathblane, Glasgow G63 9EW, Suurbritannia Turustaja Eestis: Sirowa Tallinn AS, Salve 2c, Tallinn, vaxol@sirowa.ee

Pole ilmselt mudilast, kes mürgeldamishoos poleks põlve marrastanud või kätt kriimustanud.

Kui katkise koha peidab enda alla plaaster, millel on peal multifilmist või raamatust tuttav tegelane, kaob kipituski tõenäoliselt kiiremini. Näiteks Urgo pakub PetShopi plaastreid – karbis on neid 14 tükki, nelja erineva pildiga (Viljandi Kesklinna ateegis oli nende hind 2.40€). Nexcare tootevalikus leidub aga Barbie piltidega plaastrid, mis passivad tundlikule nahale. Karbis on 20 tükki, iga suurus 26 x 57 mm (3.35 €, Viljandi Kesklinna apteek).

Compeed väike villiplaaster Kuus tükki karbis 5.36 € (Mulgi Apteek, hind sooduskampaania ajal 4.80 €) Meeldib see, et plaastrid on korralikult suletavas plastkarbis. Kaasas põhjalik ja asjalik kastutusjuhend, millest selgub, et seda võib kasutada nii esmaste hõõrumisnähtude korral, et ennetada villide teket, ning olemasolevatel villidel leevendab valu ja kiirendab paranemist.

Nagu reklaamlauses kirjas, siis tõepoolest see veniv ja kummine plaaster mõjub nagu teine nahk. Väga ettevaatlik peab olema plaastrit kleepima asudes, et selle kleepuvat osa ei puudutaks ega servad haakuks omavahel kokku, nii ei jää see korralikult püsima.

Kuigi esmapilgul tundub plaaster oma välimuse ja tekstuuri poolest võõras, toimib see imehästi. Kleepisin selle varbale villi peale ning tõepoolest jalatsid õrna kohta ei rutjunud. Plaaster ei tulnud maha ega selle all olev vill ei hakanud tuikama isegi pärast pikka kõndimist ja jalgade märjaks saamist.

Kuigi õpetuses oli kirjas, et plaastrit peab villil hoidma seni, kuni see maha tuleb, sikutasin ma selle maha pärast poolt päeva kasutamist, sest olin selle kehvasti kinnitanud ja serv oli lahti tulnud. Ülejäänud osa oli naha küljes kuulekalt kinni, nii et selle eemaldamine oli päris keeruline.

Urgo Multi Extensible plaaster 2 x 7,2 cm 0,09 € (müügil ühekaupa Viljandi Vanas Apteegis) Hästi õhuke, tundub nagu oleks paberist. Kleepus korralikult varba ümber ega olnud ebamugav, sest oli õhuke ja pehme. Tennise sees pidas hästi vastu hõõrumisele ja higistamisele, kuid duši all tuli otsast lahti ning isegi pärast kuivamist ei kinnitunud enam ja teinegi ots tuli lahti.

Haavaplaaster 2,5 x 7,5 cm 0,14 € (müügil ühekaupa Ülikooli Apteegis) Tõeline n-ö vana kooli plaaster, millel on haavapadi rohelist tooni, kuid pealmine pool ikka beežikat karva. Kaitsepaber on väga kõvasti kinni, nii et seda tuleb tugevalt tirida. Kinni kleepub kindlalt ja hästi. Võimaldab kinniplaasterdatud sõrmel siiski vajalikult painduda, ei takista. Pärast veeskäiku muutus see pehmemaks ja painduvamaks, nii et sõrmel oli veelgi etem liikuda. Plaaster kuivas kiiresti ja püsis kindlalt. Pärast mullas sonkimist tuli serv lahti ja kleepus otsapidi iseenda külge. Pärast teistkordset pesu tuli siiski lahti. Nahale jäid üsna tugevad liimijäljed, mis õnneks kraapides eemaldusid ning nahk ei jäänud kleepuma.

test

27 Juuni 2012

DermaPlasti universaalsed veekindlad plaastrid 40 tükki viies eri suuruses (neli ümmargust 2,2 cm; kuus tükki 0,9x3,8 cm; kaheksa tükki 1,6x5,7 cm; kaksteist tükki 1,9x7,2 cm; kümme tükki 2,5x7,2 cm) 1.12 € (Viljandi Vana Apteek) Hästi õhuke ja kilese pealispinnaga. Naha peal jääb natuke häirima, sest äärtest sikutab ja liigutamisel on tunda. Püsis kindlalt ja lahtitulemata kanna peal. Ei tulnud lahti isegi pärast päev otsa jalatsite sees olemist. Haavapadi pehme ja tugev, mis takistas hõõrumist. Isegi pärast pesemist ei löönud servadest lahti ega liikunud paigast. Plaaster oli nii kõvasti kinni, et seda andis lahti sakutada ja see venis välja nagu kummipael. Naha jättis väga liimiseks, mida pidi kõvasti hõõruma ja pesema, et jäljed eemaldada.

Gothaplasti sõrmeotsaplaastrid Kümme tükki, kaks suurust.

2.71 € (Ülikooli Apteek) Kikilipsukujulised plaastrid on igaüks eraldi paberisse pakitud. Karbis on haavakaitsjaid kahes suuruses. Suuremad ilmselt passivad ilmselt pöidla, miks mitte ka varbaotsa kaitsma. Kuigi esialgu tekkis umbusk, et kas tõesti on vaja viga saanud sõrmeotsale spetsiaalset plaastrit, kinnitas kasutamine, et see õigustab end. Plaastri paberümbris on hõlpsasti avatav, kaua pusima ei pea. Plaaster on ihuvärvi ja selle keskel on sidemetükike. Plaaster tuleb asetada sõrme või varba taha nii, et sidemeosa kataks sõrme- või varbaotsa, kleepida kõigepealt alumine pool kinni ja seejärel keerata teine pool peale. Plaaster on õhuke ja elastne, seda on kerge kinnitada ning see ei jää sõrme ümber kohmakas. Samuti laseb nahal „hingata”. Palju mugavam, kui oleks viga saanud näpuotsale ümber mässinud sideme või tavalise ristkülikukujulise plaastri. Vaatamata tuikavale haavakesele oli plaasterdatud sõrmega võimalik trükkida, kirjutada pliiatsiga, haarata pisikesi esemeid ja isegi heegeldada. Aiatöödel kinda sees kaitses sõrmeotsa kenasti ega tulnud lahti. Pärast nõudepesu, kui plaaster sai märjaks, lõi see servast lahti ja venis välja.

Katsetasin üht huvi pärast ka varba otsas. See püsis hästi peal jalanõude sees ja pidas pesulegi vastu, üksnes servad tulid pisut irvakile.

Urgo Discret plaastrid 20 plaastrit (kuus tükki 2x4 cm; kümme tükki 1,9x7,2 cm; neli tükki 3,4x7,2 cm).

2.25 € (Mulgi Apteek) Ümbrispaber avaneb hõlpsalt, plaaster pole selle külge kinni jäänud. Läbipaistev plaaster, millel on üsna suurte augukestega haavapadi. Laseb õhku läbi ega kleepu haavale. See plaaster sobib kasutamiseks näol ja kaelal. Mõnus pehme kilejas pind. Kaelale ei jäänud häirivalt sikutama, kohandus kenasti, aga õige pea lõi serv lahti ja tagasi enam ei kleepunud. Pesus lõid ka teised servad lahti ning see tuli välja vahetada.

Salvequick veekindlad plaastrid Karbis 22 tükki, erinevad suurused (kaks väikest ümmargust ning neli väikest, kümme keskmist ja kuus suuremat ristkülikut).

2.79 € (Ülikooli Apteek) Hea, et ühes karbis on nii palju erineva suurusega plaastreid. Karp on tugevamat tüüpi papist ja on taassuletav – mugav ja hügieeniline kasutada.

Pakendil on piltidena toodud selgitused, kuidas kasutada ja säilitada.

Plaastrid on pruunikad, pisut tumedamad kui nahk. Väikeste augukestega elastne materjal kinnitub tugevasti, isegi ääred ei jää esialgu irvakile. Lubadus, et tõrjuvad vett ja mustust ning kinnituvad tugevasti, leidis tõestust.

Kirjelduses öeldud, et sobivad ka liikuvatele kehaosadele ning tõepoolest, plaaster paindub kehaosadega kaasa.

Peab vastu isegi pesule ning lahti tuleb alles siis, kui tõmmata. Nahka ebameeldivalt kleepuvaks ei jäta.

Cure Aid Clear plaastrid 40 tükki viies eri suuruses (kümme ümmargust läbimõõduga 22,5 mm; kümme tükki 9x38 mm; 10 tükki 25x72 mm; viis tükki 19x72 mm; viis tükki 19x63 mm) 1.72 € (Ülikooli Apteek) Karbil pole eesti keeles midagi kirjutatud. See on hea, et ühes karbis on koos nii palju eri mõõtudes plaastreid. Valged läbipaistvad plaastrid, millel on väiksed põikitriibud peal. Üsna väike haavapadi, seevastu selle ümber on piisavalt kleepimismaad. Sõrme ümber peaaegu et ei tunnegi. Üsna vastupidav, alles pärast tükk aega vees solistamist lõi ääred lahti.

ENNETA VILLE Compeedi ville ennetav pulk (8 ml) 5.36 € (Mulgi Apteek, hind kampaania ajal 4.80 €) Tore pakend: nagu huulepulk ning seda on hea peale kanda, sest ei pea käsi sellega kokku mäkerdama.

Meeldis, et lõhn oli õrn ja mõnusalt kreemine. Nahale jäi õhukese kihina, mis ei kleepinud ega olnud ülearuselt rasvane. Olin üsna umbusklik, kuid katse kinnitas, et see toimib tõesti. Tennised, mis muidu kannast hakkasid hõõruma, jätsid sedakorda jalad terveks. Samuti toimis villipulk siis, kui enne kaevama ja riisuma minekut hõõruda seda peopesadesse, kuhu võivad rakud tekkida.

Ville ennetavat pulka ei tohi kasutada siis, kui nahk on juba hõõrdunud ja vill tekkinud.

Hansaplast MED veekindlad plaastrid 20 tükki (kaksteist tükki 25x72 mm; kaheksa tükki 39x39 mm) 3.03 € (Ülikooli Apteek) Plaaster on läbipaistev, kuid haavapadjake on säravalt valge ning pisut veider jääb, kui plaastrit ennast pole märgata, kuid säravvalge haavapadjake on paista. Mõnus õhuke plaaster. Püsib nahal imehästi, ainult vees lähevad otsakesed pisut irvakile, kuid pikem külg seisab paigal. Pärast plaastri eemaldamist ei jää nahk kleepuma. Kui kleepida plaaster õrnale nahale, siis hakkab see liialt sikutama ja nahk hakkab ärritusest punetama. Kuna plaaster püsib tugevalt ega anna paindumisele järele, hakkab see palju liikuvale kehaosale kleebituna häirima ja on pisut isegi valulik. See plaaster sobib hästi näiteks kannale.

DermaPlast Sensitive plaastrid 20 plaastrit (19x72mm) 0,75 € (Viljandi Vana Apteek) Karbis kõik ühes mõõdus plaastrid.

Plaaster on harjumatut värvi: hallikasbeežikas, kuid nahale jääb tagasihoidlik ega torka kohe silma. Õhuke ja pealtnäha habras, oleks nagu paberist. Kirjeldus lubab, et haavapadjake haava külge ei kleepu ja nii ongi – plaaster hoiab nahast eemale. Selles suhtes on hea, et paranemist ootav koht saab õhku, kuid muretsema paneb tõik, et nii võib ju mustus ligi pääseda. Mõne aja möödudes hakkab plaastri ümbrus häirivalt kihelema. Pesus maha ei tulnud.

toit

Juuni 2012 28

Siit nurgast ja sealt nurgast, keskpõrandale kokku

Redis säilib kauem, kui lehed eemaldada. Pesemata redis säilib avaustega kilekotis külmikus ühe nädala.

pigment klorofüll varjutab karotenoidide värvuse.

Vanadel aegadel kasutati lehtsalatit raviotstarbel rahusti ja nõrga valuvaigistina, aga ka kerge uinutajana. Lehtsalatil on positiivne toime maksale.

Tavaliselt serveeritakse lehtsalatit eelroana (võileivakatted, segusalatid) või lisandina põhiroa juurde. Lehtedele lisatav kaste võiks sisaldada õli, sest siis saab organism kätte A-vitamiini. Värske salat tuleks toiduks valmistada vahetult enne söömist.

Katsetage tervislikku võileiva katet, asetades leivale lehtsalati lehe, sinna peale sinki, vorsti, suitsukala, juustu vm. Selle võib omakorda katta redise-, kurgi- või tomativiiludega, peale raputada hakitud tilli, murulauku või rohelist sibulat. Tulemuseks on tervislik ja rikkalik eine.

Kui on soov lehtsalatit kasutada praelisandina või salatiks, sobiks paremini õrnalehelise potis müüdava lehtsalati asemel kapsapead meenutava jääsalati kasutamine. See on poes müügil salatipeana, mis on kilesse pakitud. Selle salati lehed on väga mahlased, krõmpsuvad, ei vaju segades kokku, vaid on õhulised ja tugevad ka salatina.

Lehtsalat

Murulauk

Lehtsalat sisaldab suuremas osas (kuni 95%) vett. Vähene kuivaine kogus jaotub enam-vähem võrdselt süsivesikute, valkude, kiud- ja mineraalainete vahel.

Lehtsalat on väga kalorivaene, andes vaid 15 kcal 100 g kohta. Salatilehtedes on rohkesti mineraalaineid – kaaliumi-, kaltsiumi-, magneesiumi-, fosfori- ja isegi rauaühendeid. Samuti leidub salatilehtedes märkimisväärselt B-rühma vitamiine, eriti foolhapet. Lehtsalatis on ka rasvlahustuvaid vitamiine ning karotiini, millest inimorganism valmistab ise A-vitamiini.

Karotiini seostatakse tavaliselt kollase või oranži värvusega, salatilehed on aga enamasti rohelised, kuna lehtede roheline

Tegemist on püsikust maitsetaimega, mis võib samal kasvukohal aastaid kasvada.

Murulauk on kõige parem kevadel. Kui murulauku tihedamini kasutada, aitab see saada ka suvel värsket saaki, sest sage murulaugu lõikamine ergutab noorte pealsete arengut ja kasvu ning need on tunduvalt mahlasemad.

Murulaugu pealsed sisaldavad 90% vett, seetõttu närbuvad nad kuivas ja soojas kiiresti. Ülejäänud põhitoitainetest on murulaugus kõige rohkem süsivesikuid, seejärel valke ja minimaalselt rasvu. 100 g murulauku annab ~50 kcal. Murulaugu pealsetes on rohkelt C-vitamiini ja taime kohta üsna palju rauda.

Kuigi suve algus ei paku meile veel suurt saaki ja rikkalikku valikut, on siiski mõned aedviljad, mis meie toidulauda sel ajal rikastavad.

Sille Varblane 60pluss@ajaleht.ee ILLUSTRATSIOONID: MERLE KARU

Redis Rediseid on erineva kuju ja koorevärviga, neile iseloomuliku terava maitse annab eeterlike õlide hulka kuuluv sinepiõli.

Maitse teravus oleneb sinepiõlide kontsentratsioonist. Avamaaredised on enamasti teravama maitsega kui kasvuhooneredised. Kuivas kasvanud taimede maaalune osa on väike ja puine ning kibeda maitsega.

Redise toiteväärtus ei ole suur. Kõige rohkem on redises vett: 90%, süsivesikuid on redistes keskmiselt 4%, valke tavaliselt 1,2%, kuid redises on kõrge mineraalainete ja C-vitamiini hulk. 100 g redise söömine annab keskmiselt 20 kilokalorit.

Redise söömine ergutab söögiisu, soodustab seedimist. Redises on väga soodne kaaliumi/naatriumi suhe, mistõttu redis mõjub diureetiliselt. Rahvameditsiinis on redisest pressitud mahla kasutatud hingamisteede põletike, neeru- ja sapihaiguste korral.

UTE G N I ÖM KS Ö E ES AD TIMIS H PÜ NAU

Kõigil meil on aeg-ajalt oht süüa liiga palju, liiga kiiresti ja liiga rasvast toitu.

Kui toidu rasvasisaldus on kõrge, võib sapieritus jääda ebapiisavaks ja toidurasvade lagunemine seiskub. Seejärel tabab meid sageli ebameeldiv täiskõhutunne, iiveldus, tekivad seedehäired. Rasvad koormavad südant, vere kolesteroolisisaldus tõuseb, kannatab figuur. Leevendust pakub BOTADYN. Need on looduslikud artišokidražeed, mis aitavad toime tulla liialt rasvarikka toiduga. Artišokk sisaldab mõruaineid, mis stimuleerivad sapi eritumist ja soodustavad rasvade lõhustumisprotsessi, muudavad raskesti seeditava toidu kergemini omastatavaks. Vähenevad küllusliku söömaaja järel tekkinud seedimishäired. Iga tugevama toidukorra juurde võetakse kaks kuni kolm dražeed.

BOTADYN’i soovitatakse kasutada kuurina.

BOTADYN´i kasutatakse: Enne tugevat toidukorda Puhitiste, kõhukinnisuse, iivelduse korral Kõrge kolesteroolitaseme alandamiseks SAADAVAL APTEEKIDES.

toit

29 Juuni 2012

Murulauk on teistest laukudest mahedam, kuna sisaldab vähemal määral väävlit sisaldavaid eeterlikke õlisid. Kuna murulaugus on nii lõhna kui ka maitset vähem, on seal vähem ka mikroobe hävitava toimega fütontsiide.

Murulauk sobib hästi hapukoorega segatult salatiks, kodujuustu, kohupiima ja munaroogadega, erinevate salatite maitsestamiseks. Murulauk säilib külmikus 3–4 päeva.

Hapuoblikas Kasvab metsikuna niitudel kui ka aedades ja seda saab osta ka toidukauplustest, kus müüakse vereva oblika nime all väikestes pottides kasvavana. Oma meeldiva hapu maitse ja askorbiinhappe sisalduse tõttu eelistatakse teda kasutada toorena, värskena. Samas võib teda konserveerida, soolata, kuivatada.

Hapuoblikas sisaldab ligi 90% vett.

Hapuoblikalehed sisaldavad enim C-vitamiini, aga ka B1-, B2-, K-, PP-vitamiine, karotiini, õun- ja sidrunhapet, rohkesti rauda, kaltsiumi ja oblikhapet. Vähemal määral leidub naatriumi, kaaliumi, fosforit, magneesiumi, vaske, eeterlikke õlisid.

Hapuoblikas parandab söögiisu ja ergutab seedimist, on verd puhastava toimega ja kergelt lahtistav.

Ei tohi tarvitada neeruhaiguste, kõhulahtisuse ja podagra korral. Ettevaatlik peab olema ka haavandite korral. Oblikhapperikkaid toiduaineid ei peaks sööma neerukividega haiged, podagra põdejad, mao- ja kaksteistsõrmiku haavanditega

RETSEPTID Murulaugu-hapuoblikakartuliomlett • 100 g hapuoblikaid • 6 muna • 6 sl vett • 4 keedetud kartulit • 0,5 tl soola • murulauku • peenpipart Hakkisin murulaugu ja hapuoblikad, tükeldasin kartulid, segasin need lahtiklopitud muna-veeseguga, maitsestasin, valasin pannile, lasin ühelt poolt valmis küpseda, siis tegin pannilabida abil panniroa pooleks ja keerasin teistpidi, praadisin pruuniks.

Hapuoblikad ei olnud pärast kuumtöötlemist enam sugugi hapud.

Hapuoblikasupp Keetsin umbes 2,5 liitrit suppi. Selle koguse jaoks võtsin paraja pundi hapuoblikaid, varsi supi sisse ei pannud.

Alustuseks panin suitsusingi kamara veega keema, lisasin sinna väikesed kartulikuubikud, siis hakkisin hapuoblikad väikesteks tükkideks ning lisasin supile. Selleks ajaks võiks juba läbikasvanud suitsusingi kuubikud koos sibulaga praadida pannil. Kui kuubikud on läbi praetud, lisada ka need supile.

Supp valmib väga kiiresti, ainult kartuli keemise aeg.

Serveerimisel lisada supile hapukoort ja hakitud keedetud muna.

inimesed, reuma- ja atriidihaiged ning luude hõrenemise vaevuse käes kannatajad. Kindlasti peaks jälgima, et ka lapsed ei sööks piiramatus koguses oblikalehti.

Hapuoblika mahla võib peavalu puhul nii sisse võtta kui ka määrida meelekohtadele.

Hapuoblikaga ei tohi oblikhappe sisalduse tõttu liialdada.

Oblikhape takistab organismis kaltsiumi,

raua, magneesiumi imendumist. Teiseks seob juba verre imendunud oblikhape sellest kaltsiumi, vähendades vere kaltsiumisisaldust. Hapuoblika ülemäärane kasutamine võib aga põhjustada oblikhappesoolade ilmumist uriini ja lahustumatute kaltsiumoksalaatide ladestumisel võib tekitada neeru- ja põiekive. Esiteks võib organismis tekkida kaltsiumi puudus või häired kaltsiumiainevahetuses ja teiseks tekitada ka neerukive. Looduses kasvava hapuoblikaga võrreldes on kultuursortide lehtedes oblikhappe sisaldus väiksem.

ristsõna

HEA LUGEJA! Ootame ristsõnavastuseid toimetuse e- aadressil: 60pluss@ajaleht.ee või posti teel aadressil: Ajakiri 60+, Tartu t 8, 71020 Viljandi.

Palun märkige lisaks ristsõnavastusele oma kontaktandmed, et saaksime loosiõnne korral teiega ühendust võtta. Samuti kirjutage, missugune lugu teile selles numbris kõige rohkem meeldis või mis teemal sooviksite järgmisel korral lugeda.

Vastuseid ootame hiljemalt 1. augustil 2012.

Juuni 2012 30

Vastanute vahel loosime välja ühe auhinna: • suure, mahuka (420 lk), kallihinnalise ja kõvas köites „ILUAIANDUSE KÄSIRAAMATU” kirjastuselt Varrak.

Raamatu koostaja on Mari Laane, autorid eesti iluaianduse hinnatud spetsialistid. Raamatus on kirjeldatud iluaedade erinevaid tüüpe ja stiile ning vastatakse küsimustele, mis iluaia rajamisel paratamatult tekivad. Põhjalikult on käsitletud taimede valikut, aia kujundamist ja hooldamist. Kordustrükki on põhjalikult täiendatud.

Eelmise ristsõna õigesti vastanute hulgast valis Õnne Lind välja kaks võitjat.

• Kirjastuselt Varrak dr Natalia Trofimova raamatu „Paastuga terveks. Kuidas elada tervena, puhastades keha ja hinge ravipaastuga ning toitudes tasakaalustatult” võitsid Lehte Laidemäe Türi-Alliku külast ja Sinaida Kruusoja Viljandist.

Toimetus võtab võitjatega ühendust!

Edukat nuputamist!

reklaam

31 Juuni 2012

Raamatud on saadaval kõigis raamatukauplustes üle Eesti. Tellimine: 680 4444 või klienditugi@lehed.ee Maalehe viinamarjaraamat

Maalehe väike laululinnuraamat

JAAN KIVISTIK 128 lk, pehme köide

MARKO MÄGI 88 lk, pehmed kaaned

Raamatust leiab Eestis kasvatamiseks sobivate viinamarjasortide ja -liikide kirjeldusi ning detailseid juhiseid kasvatamiseks, mis on selged ja kasulikud nii algajale kui juba kogenumale viinamarjakasvatajale.

”Maalehe väike laululinnuraamat” on hea abiline neile, kel pole mahti süveneda mahukatesse linnumäärajatesse. Raamat tutvustab sõna ja pildi abil 38 tuntumat laululindu, keda võib igapäevaselt oma ümbruskonnas kohata, kas siis silmade või kõrvade vahendusel.

Suur pitsiraamat.

Süstikpits EEVA TALTS 144 lk, kõvad kaaned

Raamatus õpetatakse sõlmima nii ühe kui mitme süstikuga pitsi, tutvustatakse töövõtteid ja eritehnikaid, õpetatakse sõlmima pärlitega pitsi ja kombineerima süstikpitsi teiste tehnikatega. Lisaks antakse juhised ka pitsi viimistlemiseks ja hooldamiseks.

Prantsuse süit IRÈNE NÉMIROVSKY Sari ”Areeni Bestseller” 432 lk, kõva köide

Juudi päritolu prantsuse kirjandusklassiku Irène Némirovsky „Prantsuse süit” on üks esimesi ilukirjanduslikke teoseid Teisest maailmasõjast. Esimest korda alles 2004. aastal trükis ilmunud romaan jutustab tõetruult Prantsusmaa lüüasaamisest ja eelkõige selle mõjust prantslaste eludele.

muistne muinasrokk Kauksi Ülle Ain Mäeots Siret Paju Olavi Ruitlane

ainult 8 ETENDUST VäRSKAs! 6.07 7.07 8.07 12.07 13.07 14.07 15.07 ansambel Zetod, Vanemuise draamanäitlejad ja külalised, taarka pärimusteatri noortestuudio ja Seto leelokoorid TEATER VANEMUINE | Hooaja peasponsor EMT

Aasta toetaja KINEMA | Aasta toetaja DUNKER | AMETLIK AUTOPARTNER amserv KOOSTöös värska vallaga | toetab värska sanatoorium | www.vanemuine.ee

VISIOMED TENSIOFLASH KD-595

Tee endale või oma lähedastele vajalik kingitus TÄISAUTOMAATNE VERERÕHUAPARAAT – maaletooja hinnaga Pane mansett ümber õlavarre ja vajuta nupule.

Aparaat teeb ülejäänud töö ja tulemus ilmub ekraanile mõne sekundiga.

Soodushind 39,90 EUR-i. Võimalus toode tellida koju, postikulu 2,90 EUR-i.

Tellimine telefonil 661 9855, 661 6536 või tasuta liinil 800 30 30, samuti infoEE@linusmedical.com Küsimuste korral saab helistada tööpäeviti meie tasuta infoliinil 800 30 30 Lisainformatsioon: www.termomeeter.ee GARANTII 2 AASTAT.