60pluss nr 7/2013

AJAKIRI ELUKOGENUD INIMESELE NR 7/2013 (13) SEPTEMBER

ISSN 2228-1592

Suhtlemisaltid seeniorid tegutsevad seltsides, liitudes ja klubides. Kuhu minna?

Pension ja sambad. Mis ja kuidas?

Eluaegne kaaslane — veenilaiend.

D-vitamiin võidab pimeduse.

Huvitavad ideed on jagamiseks.

Tänuväärne suvine köögivili.

Treenida tuleb võimete piirides.

teema

September 2013 2

Hoiame suhteid

M

eie ajakirjal elukogenud inimesele tuleb oktoobris sünnipäev. Algselt Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase lisaväljaandena sündinud 60+ on kahe aastaga kasvanud üheks suurimaks üle-eestiliseks nõuandeajakirjaks. Ja seda lugejate endi palvel, kes juba meie esiknumbri tunnustavalt ning toetavalt vastu võtsid.

Lugejaid tuleb pidevalt juurde. Meie septembrinumber ilmub erakordselt suures tiraažis, 65 000. Esmakordselt jõuame kõigi Tartu Postimehe tellijateni. Kui ajakiri teile vajalik tundub, saate järgmised 10 numbrit tellida endale koju sõbrahinnaga, 10 euro eest.

60+ jõuab alates septembrist ka ilmumise lõpetanud ajalehe Videvik tellijateni. Videviku väljaandjal tellimisraha tagastamiseks ei ole. 60+ abil ei jää senised lugejad oma väljaandest lõplikult ilma. Loodame, et meie ajakiri hakkab teile meeldima ja te tellite 60+ ka järgmiseks aastaks.

Meie toimetus osaleb 1.–2. oktoobrini eakate festivalil Salme kultuurikeskuses. Ka seal on võimalik ajakirjaga tutvuda ning soovi korral see koju tellida.

Kuidas vananeda kõige paremal võimalikul viisil? Selle, vananemise kõige olulisema küsimuse esitab just ilmunud ajakirjas psühholoog Viive Einfeldt ja vastab ise: „Lähtudes uuringutest, loovad terve vanaduse optimism ja lootusrikkus, enesevalitsemise tunne, head suhted lähedaste ja sõpradega, regulaarne aktiivne, kuid mitte liiga intensiivne tegevus ning hea uni.” Suur abi selles osas on erinevatest kooskäimise ja koostegevuse viisidest.

Juba esimestest numbritest alates on lugejad palunud, et annaksime neile oma ajakirjas ülevaate, millised seenioride seltsid, klubid ja ühendused eri Eesti paikades koos käivad. „Olen pika tööelu pealinnas elanud, abikaasa läks hiljuti taevastele teedele ja mina jõudsin tagasi oma lapsepõlvekoju Valgamaale. Kitsamad võimalused panid Tallinna mitmetoalise korteri maha müüma ja seni laste ning lastelaste abiga korras hoitud suvekodu endale pidevaks elukohaks valima. Ega ma kurda, siin oli ja ongi kõige parem elada: meie vahmiili põlistalus on kultuuripärand ja minevikumälestused.

Aga sügisest kevadeni tunnen end veidi üksildasena,” kurtis üks meie lugejatest. „Ma pole kohaliku elu ja inimestega veel sina peal, seega oleks kena, kui annaksite teada, milliseid pensionäridele mõeldud kooskäimiskohti siinkandis on, et oskaksin oma huvidele vastava seltskonna valida ja teaksin nendega liituda,” lõpetab ta oma kirja.

Tänases numbris on kirjas kõikvõimalikud seenioride kooskäimiskohad koos kontaktidega, mis omavalitsustest ja teistest eri allikatest hankida õnnestus. Kindlasti ei ole need andmed täiuslikud ja kontaktid võivad olla muutunud, aga andsime endast parima.

Elus on alati valikuid. Kui inimene neist loobub, lubades oma mõtetel ja tunnetel end suhetest eakaaslastega eemale hoida, muudab see kindlasti tema igapäevase elu igavamaks ja nukramaks.

Kõik ei peagi seltskondlikud olema, kui ei taha. 60+ tuleb kord kuus külla ning kutsub kaasa mõtlema ja peab oma lugejaiks ka neid, kes on jäänud seltsielust kõrvale.

Eve Rohtla Häid suhteid soovides peatoimetaja

Eakate festival 2013 pöörab tähelepanu omastehooldusele Mittetulundusühing Inkotuba korraldab tänavu 1.-2. oktoobrini juba neljandat aastat Tallinnas Salme Kultuurikeskuses eakate festivali, mis on kujunenud populaarseks ürituseks nii tallinlaste kui ka mujalt Eestist kokku tulnud seenioride hulgas. Kui eelmisel aastal oli festivali teema põlvkondadevaheline sidusus, siis tänavu on märksõna omastehooldus. „Ühiskonna üks iseloomulik joon on rahvastiku vananemine. Tihti on eakad aga ise ka veel kellegi hooldajad. Teadaolevalt on hooldajate keskmine vanus 62 aastat ja kõige enam hooldatavaid on vanuses 70–84 aastat,” rääkis festivali korraldaja mittetulundusühing Inkotuba juht Eha Topolev. Omastehoolduse kategooria on tänavu eraldi välja toodud ka eakatele suunatud tegude konkursil „Aastad täis sära ja väärikust”.

Festivali eesmärk on väärtustada eakate osa ühiskonnas ning näidata aktiivse eluviisi võimalusi. Eakate festivaliga tähistatakse rahvusvahelist eakate päeva, pakutakse meeleolukat ning harivat koosviibimise võimalust ning tunnustatakse eakate elu huvitavamaks ja paremaks muutvaid ettevõtmisi.

Eelmisel aastal külastas festivali üle 3600 inimese. „Tagasiside näitab, et festivalist on kujunenud võimalus panna elga ja tulla kodust piduriided selga da oma eakaaslasvälja, kohtuda tega, kuulata a temaatilisi loenguid ja nautida tida eakate taidluskollektiiektiivide pakutavat avat meelelahuhutust,” rääkis kis 0+ Topolev. 60+

Kas vanus 50+ avab ukse kse tööjõuturu kuldliigasse? se?

20. septembril leiab Eesti rahvusraamatukogus aset seenioride mess-konverents „Kas vanus 50+ avab ukse tööjõuturu kuldliigasse?”. Teemad on suunatud keskja vanemaealiste tööjõuturule, seminar keskendub tervena elatud aastatele.

Korraldajate sõnul peab tööelu rahvastiku vananemisprotsessiga kaasas käima, arvestades kõigi vanusegruppide vajadusi. Pikem töökarjäär on võimalik ja väärtuslik vaid siis, kui inimene on terve ja töövõimeline.

Oluliselt rohkem peame väärtustama

tervist, olema kursis ealiste eripäradega, ipäradega toituma tervislikult ning tähtsustama liikumise ja kehalise koormuse vajadust,” on kirjas seminari mõte.

Päeva põhieesmärk on korraldajate sõnul juhtida ühiskonna tähelepanu tekkinud pingelisele olukorrale, mis on seotud vananeva ühiskonnaga. Kaasatud on sotsiaalteadlased, ettevõtjad, avaliku sektori esindajad, kes pakuvad uusi vaatenurki, võimalikke lahendusi ja kutsuvad arvamust avaldama. Seminaril osalemine maksab 5 eurot. 60+

Euroopa kutsub eakaid tööle Euroopa riskib terava tööjõupuuduse ja ränkraske pensionikoormaga. Lahenduseks on kiired sammud vanemaealiste kaasamiseks, vahendab Postimehe võrguväljaanne ajalehte Financial Times.

Eelmisel nädalal avaldatud uuring hoiatas, et kui reforme ei tule, kahaneb iga pensionäri toetavate töötajate arv poole võrra: neljalt inimeselt kahele.

Seega moodustub suurem koorem, mis langeb väiksema arvu nooremate inimeste õlgadele.

Olukord ei peegelda vaid eurooplaste üha pikenevat eluiga, vaid ka sündivuse kukkumist liiga madalale tasemele, et rahvastikku stabiilsena hoida. „Euroopa Liit vajaks palju rohkem immigrante, et oma pensionäre üleval pidada,” väitis raport ja lisas, et ainuüksi 2020. aastaks oleks vaja 11 miljonit immigranti lisaks. Olukord leevenduks, kui töölkäijate iga tõuseb ehk et kaasataks rohkem eakamaid inimesi.

Postimees Online

AJAKIRI ELUKOGENUD INIMESELE Märts

Autoriõigused, AS Ühinenud Ajalehed, 2013. ISSN 2228-1592

Peatoimetaja Eve Rohtla, e-post: eve.rohtla@ajaleht.ee Toimetaja Signe Siim, e-post: 60pluss@ajaleht.ee Küljendus: Liina Valt, e-post: liina.valt@ajaleht.ee Reklaamipindade müük: müügijuht Jane Barbo, telefon 526 3578, e-post: jane.barbo@ajaleht.ee; valdkonnajuht Viktoria Nahkur, e-post: viktoria.nahkur@ajaleht.ee; müügispetsialist Sirly Kurisoo, e-post: sirly.kurisoo@ajaleht.ee Levijuht Erkki Lumisalu, e-post: erkki.lumisalu@ajaleht.ee Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Tartu t 8, 71020 Viljandi, telefon 433 0045 Trükk AS Kroonpress, trükiarv 65 000 Tellimine tel 617 7717 e-post: tellimine@60pluss.ee Septembris tellides 10 numbrit 10 eurot. Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase tellijatele tasuta.

Järgmine ajakiri 60+ ilmub 12. oktoobril.

Esikaanel Merle Karu joonistus.

2012

6

st minu u g Jää es rõõm üksn ent

tam

Margu

s. margu

es Massiivs kondon Ruumi

Ajakirja saab koju tellida Aja

el imes Igal in b oma ne kogu jooksul eluaja sugust mingi olgu sel- , , ra assjad va , kinnis leks id, raha uk rid, rtpabe või atud . m aa kogu margi

z z

1 number 2 eurot sõbrahind sõ 10 numbrit 10 eurot

des püüav rõõmu oo heas

TASU notari tasu toi

tel 6177 717 z e-postil tellimine@60pluss.ee z www.60pluss.ee z

ed – see sugulas k gi lasalanejadning kui kee rda omako

Ajakirja ilmunud numbritega saab tutvuda internetis

www.60pluss.ee

kolumn

3 September 2013

Koolimälestused kui varalaegas FOTO: ERAKOGU

P

ole vist inimest, kes septembrikuus vähemalt korra kooli peale ei mþtleks – kes saadab sinna lapsed, kes lapselapsed, kes lapselapselapsed. Vþi siis mþtleme iseenda mÜÜdunud kooliaastatele ja OMA þpetaja on meil kþigil, mälestused oma koolist ka.

Kui koolid läbi, þpime elust enesest, sþpradelt ja lähedastelt. Mida pedagoogid meile ellu kaasa andsid, sþltub suuresti vedamisest. Meil vþis olla vedanud targa ja empaatilise þpetajaga, kelle tundi läksime jooksuga ja kellega jagasime elusaladusi.

Me vþisime kohtuda þpetajaga, kellel oli ßkskþik ja kelle tunnis oli ka meil kþigest ßkskþik – laps on ju antenn.

Halvimal juhul vĂľisid meie teed ristuda Ăľpetajaga, kes kiusas ja alandas.

Positiivset on koolimälestustes enamasti kordi rohkem. Õnneks.

Minu suguvþsas on þpetajaamet geenides. Alguse sai see minu vanaemast, kes oli emakeele ja kirjanduse þpetaja ning koolidirektor. Mul on kahju, et ma pole teda näinud koolis ja þpilaste hulgas, kus ta oli olnud ßsna range.

Mida ta mulle þpetas? Vanaema andis ellu kaasa midagi täiesti hindamatut: armastuse oma keele, kultuuri ja kirjanduse vastu. Vanaema juures,

Katrin Hommik

Katrin Hommiku elus on läinud nii, et ta on natuke pärnakas, veidi saarlane ja päris palju viljandlane. Tartu Ăœlikoolis Ăľppis ta ajakirjandust. „Aga valitud tee ei olnud ikka päris see ja pärast Ăźlikooli jĂľudsin oma suure armastuse, tantsu juurde tagasi. See otsus viis muidugi jälle Ăźlikooli,â€? kirjeldab ta. Ta tÜÜtab Viljandi Jakobsoni Kooli balletistuudios ja annab koolis ka inimeseĂľpetuse tunde. „Minu kool on Ăźks Ăźtlemata tore koht! Lisaks oma elutÜÜle leidsin Viljandist ka oma elu armastuse. Kasvatame koos väikest Kätriini ja juba päris suurt Alarit.â€?

väikeses Mþisakßla linnas, veetsin oma tädi- ja onulastega pikki suvesid.

Tema raamaturiiulid kþrgusid maast laeni. Ja neil oli kþike! Ma ei mäleta, et vanaema oleks meile otseselt Üelnud, et vaata seda vþi loe toda, aga ta suunas, tutvustas, soovitas ja oskas huvi tekitada.

M

e veetsime pikki raugeid tunde marjapþþsa vilus koos huvitava raamatuga, lugesime salaja ÜÜsel ja ei jþudnud þigel ajal lþunalauda. Saime hindamatu väärtusega hariduse.

Vahetevahel rääkis vanaema meile mþnest kirjanikust, avas mþne loo

tausta. Ja meie, teismelised, ahmisime kuuldut. Ăœhel suvel otsustasime vanaema aias „Säärase mulgiâ€? lavastada. Proovide tuhinas unustasime näidendiraamatu Ăľue ja vihma hakkas sadama. Ma pole vanaema enne ega hiljem näinud nii vihasena kui tookord, rikutud raamatu pärast. Kuigi sellest on mÜÜdunud Ăźle 30 aasta, on see nii selgesti meeles.

Vanaema þpilastelt olen kuulnud ja fotodelt näinud, et koolis oli ta alati väga ilus: korralik soeng ja kenad riided. Ta ise ßtles selle kohta, et þpetaja väljanägemine on ßks osa lapse kasvatamisest. Ma arvan, et tal oli þigus.

Sßgav huvi kirjanduse vastu on saatnud mind terve elu. Ka koolis nautisin ja armastasin kirjandustunde. Kuressaare Gßmnaasiumis, mis tol ajal kandis kßll nime Kuressaare 2. Keskkool, oli minu þpetaja Ester Kuusik paljudele tþeline legend. Ta teadis kohe kþike. Oli tohutu lugemusega, emotsionaalne, laia silmaringiga ning peene vßrtsika irooniaga. Tema eestvþttel olen veetnud unustamatuid hetki kirjanike seltsis, tänu talle pääsesin esimest korda näitelavale. Kummardus, þpetaja Ester! Mingu Sul ikka hästi!

Ise Ăľpetajana olen sageli mĂľelnud, kuidas kodu saaks last tema pikal kooliteel kĂľige paremini aidata.

Vastus on ikka ßks – koolist vþimalikult positiivselt kþneldes, þppimist ja þpetamist hea sþnaga toetades. Meie endi mälestused ja kogemused on aga varalaegas, millest laps saab ammutada kþike: vþrdlusvþimalust, jþudu raskustele vastu astuda, lohutust ja usku, et igast olukorrast leidub väljapääs. Selle tþestuseks oleme ju meie ise, täiskasvanud, elus, olemas, toeks ja abiks.

REKLAAM

Tugevad silmad – hea nägemine

Originaalne Rootsi tablett silmadele Armastan väga lugeda, kuid palju lugedes väsivad silmad kiiresti, tekib pisaratevool ja tähed hakkavad jooksma. Nßßd olen aga väga þnnelik, sest avastasin Rootsi Blue Berry tabletid, jutustab Kathy.

Avastas Blue Berry tabletid

“ž‹Šȹ Čą Â–ÂŠÂŠÂ’Â•Â–ÂŠÂœĂ¤Â“ÂŠČą Š“Š•ǰȹ ”ž’ȹ ›’Â?Â’Čą ™’ȏ •˜˜Â?Â’Â?ČąÂ˜ÂœÂŠÂ•ÂŽÂœÂ’Â?ČąĂŁÂ’ÂœÂ?Ž•ȹ䑞›Ý——Š”žÂ?Ž•ǯȹ —ȹ Â?Ă¤ÂŽÂœÂ?ŠÂ?žÂ?Ç°Čą ÂŽÂ?Čą –žœÂ?’”ŠÂ?Čą ÂœÂ’ÂœÂŠÂ•ČŹ Â?ŠÂ&#x;ŠÂ?Čą Š’—Ž’Â?Ç°Čą Â–Â’ÂœČą Â?˜ŽÂ?ŠÂ&#x;ŠÂ?Čą —§Â?ÂŽČŹ –’œÂ?Čą ™’–ŽÂ?ÂŠÂœČą “Šȹ Â‘Â§Â–ÂŠÂ›ÂŠÂœÇŻČą ’’—Š–Š›ȏ “ŠœŽŽ–—ŽÂ?ÂŽČąÂŽÂ”ÂœÂ?›Š”Â?Â’ÂœČąÂœÂ’ÂœÂŠÂ•Â?žÂ&#x;ŠÂ?ČąÂ™Â˜Â•ĂťČŹ Â?Ž—˜˜•’Â?ČąÂ˜Â—ČąÂŠÂ—Â?Â’Â˜Â”ÂœĂťÂ?ŠÂ?Â’Â’Â&#x;ÂœÂŽČąÂ?˜’–ŽÂ?Šǯȹ ÂŠÂ‘ÂŽÂœČą Blue BerryČą Â?Š‹•ŽÂ?Â’ÂœČą Â˜Â—Čą Ĺ—Ĺ–Čą –Â?Čą ”˜••ŠœÂ?Čą ™’Â?–Ž—Â?Â’Čą •žÂ?Ž’’—’ǰȹ –’Â?Šȹ •Ž’Â?ž‹ȹ ”Žœ”—§Â?ÂŽÂ–Â’ÂœÂŽČą ÂŽÂŽÂœÂ?Čą Â&#x;ŠœÂ?žÂ?ŠÂ&#x;ÂŠÂœČą ÂœÂ’Â•Â–ÂŠČą ”˜••ŠÂ?Â§Â‘Â—Â’ÂœČąÂ–ÂŠÂŠÂ”ÂžÂ•ÂŠÂœÇŻ Blue BerryČąÂ?ÂŠÂ‹Â•ÂŽÄ´ČąÂŽČąÂœÂ˜Â˜Â&#x;Â’Â?ŠÂ?ÂŠÂ”ÂœÂŽČąÂ?Š›ȏ Â&#x;Â’Â?ŠÂ?Šȹ”ä’Â?Â’Â•Ç°ČąÂ”ÂŽÂœČąÂ•Â˜ÂŽÂ&#x;ŠÂ?ȹ™Š•“žǰȹ“ž‘’Â&#x;ŠÂ?Čą Parem nägemine tähendab ŠžÂ?˜Â?Čą Â&#x;ä’ȹ Â?ĂŁĂŁÂ?ŠÂ&#x;ŠÂ?Čą Š›Â&#x;žÂ?Â’Â?Šǯȹ Blue paremat elu!

BerryČą Â?Š‹•ŽÂ?Â’Â?Čą œ˜‹’Â&#x;ŠÂ?Čą Â’Â?ÂŠÂœČą Â&#x;ÂŠÂ—ÂžÂœÂŽÂœČą —ȹ ”’—Â?Â•ÂŠÂ”ÂœČą Â?Ž‘Â?žÂ?Ç°Čą ÂŽÂ?Čą œ’•–ŠÂ?ÂŽČą Â&#x;ä’ȏ ’—’–ŽœÂ?Ž•Žǰȹ Â”ÂŠÂŠÂœÂŠČą Š›Â&#x;ŠÂ?žÂ?Čą —Ž’•Žǰȹ Â”ÂŽÂœČą –Žȹ Â?˜˜”žœÂ?ŠÂ?Šȹ Â?Ž›ŠÂ&#x;ŠÂ?Čą “Šȹ œŽ•Â?ÂŽÂ?Čą ™’•Â?Â’ ”Š——ŠÂ&#x;ŠÂ?ȹ™›’••ŽȹÂ&#x;Ă¤Â’ČąÂ”Â˜Â—Â?Š”Â?•§§Â?ÂœÂ’ÇŻ ‘Š•Â&#x;Ž—Ž‹ȹ •§§Â?ÂœÂŽČą “§’Â?ŠœÂ?ÂžÂ–Â’ÂœÂŽÇ°Čą –ä—’ȏ ”˜›Â?Čą œ’•–Š•’‘ŠœÂ?ÂŽČą —ä›Â?ÂŽÂ—ÂŽÂ–Â’ÂœÂŽČą Â?äĴȹžȹ Nägemise muutused Â&#x;ä’ȹ ÂœÂ’Â•Â–ÂŠÂ•ÂŽČą Â&#x;Š“Š•’”Žȹ Â?˜’Â?Š’—ŽÂ?ÂŽČą ™žžÂ?žȏ —ȹ Â•Â˜Â˜Â–ÂžÂ•Â’Â”Ç°Čą ÂŽÂ?Čą Â”Â˜Â˜ÂœČą Â&#x;Š—žœŽÂ?Šȹ Â–Â’ÂœÂŽČąÂ”Â˜Â›Â›ÂŠÂ•ÇŻČą Š•“žÂ?ČąÂ?ž——ŽÂ&#x;ŠÂ?ČąÂœÂŽÂ?Šǰȹ”ž’ȹ Â?Ž”’Â&#x;ŠÂ?Čą –žžÂ?žœŽÂ?Čą ”Šȹ —§Â?ÂŽÂ–Â’ÂœÂŽÂœÇŻČą •˜ŽÂ&#x;ŠÂ?ȹ”Ž‘Â&#x;ÂŠÂœČąÂ&#x;Š•Â?ÂžÂœÂŽÂœÇ°ČąÂ“ÂžÂ‘Â’Â&#x;ŠÂ?ČąĂŁĂŁÂœÂŽÂ•Čą ÂŽÂŽÂ?äĴȹžȹ ÂŽÂ’Čą Â™ÂŽÂŠÂ”ÂœČą ˜˜Â?Š–Šǰȹ ”ž—’ȹ Â?ÂŽÂ’ÂŽČą ŠžÂ?˜Â?Čą Â&#x;ä’ȹ ™Ý݊Â&#x;ŠÂ?Čą —’’Â?Â’Čą Â—Ă¤ÂŽÂ•ÂŠÂœÂ’Â•Â–ÂŠÂœÂ?Čą —§Â?Ž–’—Žȹ ‘Š•Â&#x;Ž—Ž‹ǰȹ œ’•–ŠÂ?Čą Â&#x;§œ’Â&#x;ŠÂ?Čą •§‹’ȹŠ“ŠÂ?Šǯ Â&#x;ä’ȹ‘Š””ŠÂ&#x;ŠÂ?ČąÂ&#x;ÂŽÄ´ČąČąÂ“Â˜Â˜Â”ÂœÂ–ÂŠÇŻČą œ’–ŽœŽÂ?Čą —ä›Â?Ž—ŽÂ&#x;Šȹ —§Â?ÂŽÂ–Â’ÂœÂŽČą Â?ž——žœŽÂ?Čą Â˜Â—Čą Originaalne Rootsi Blue Berry œ’•–ŠÂ?ÂŽČą ”’’›Žȹ Â&#x;Â§ÂœÂ’Â–Â’Â—ÂŽÇ°Čą ”’™’Â?ÂžÂœÇ°Čą Â™Â’ÂœÂŠČŹ tablett ›ŠÂ?ÂŽÂ&#x;Â˜Â˜Â•ÇŻČą ’•“Ž–ȹ –§›”Š–Žȹ —ä›Â?Ž—ŽÂ&#x;Šȹ Rootsi Blue BerryČą Â?Š‹•ŽĴȹ’Â?ÂŽČą ”˜˜œÂ?ČŹ —§Â?ÂŽÂ–Â’ÂœÂŽČąÂ?ž——žœŽ’Â?ȹ•žÂ?ÂŽÂ?ÂŽÂœÇ°ČąÂŽÂ›Â’Â?’ȹ‘§ȏ Â’ÂœÂŽÂœČąÂ˜Â—ČąÂ–ÂžÂœÂ?Â’Â”ÂŠÇ°ČąÂ‘ÂŠÂ›Â’Â•Â’Â”ÂžČąÂœÂ’Â•Â–ÂŠÂ›Â˜Â‘ÂžČąÂ“ÂŠČą Â&#x;’’—Š–Š›“ŠœŽŽ–—ŽÂ?ÂŽČą Ž”œÂ?›Š”Â?Â’ÇŻČą ÂžÂœČŹ Â–ÂŠÂ›ÂŠÂœÇ°Čą ”ž’ȹ Â?§‘ŽÂ?Čą “žœÂ?”ž’ȹ “˜˜”œŽÂ&#x;ŠÂ?ÇŻČą Â?’”Šȹ ”Šœž•’””žœÂ?Čą —§Â?ÂŽÂ–Â’ÂœÂŽÂ•ÂŽČą Â?§‘Ž•Â?ŠÂ?Â’Čą ÂŠÂœÂ”ÂŽÂ–Â’Â—Â’Čą —§Ž–Žȹ ”ŠžÂ?Ž•ȹ ˜•ŽÂ&#x;Š’Â?Čą ÂŤOstsin apteegist Rootsi Blue Berry Â?Š‹•ŽĴȹŽǯȹ Š›Â&#x;Â’Â?Š—ȹ —Ž’Â?Čą “ž‹Šȹ Â?ÂŽÂ’ÂœÂ?Čą ”žžÂ?Čą “Šȹ Â˜Â•ÂŽÂ—Čą Â&#x;§Â?Šȹ ›Š‘ž•ǰȹ œŽœÂ?Čą Â’ÂœČŹ ÂŽÂ?Â’Čą ”ŠžŠȹ •žÂ?ÂŽÂ?ÂŽÂœČą ÂŽÂ’Čą Â&#x;Â§ÂœÂ’Čą –žȹ œ’•–ŠÂ?Čą Ž—Š–ȹ ÂŽÂ?Šȹ Â“Â˜Â˜Â”ÂœÂŽČą Â&#x;ŽĴȹȹ —’—Â?Čą Â?§‘ŽÂ?Čą Â™ĂťÂœÂ’Â&#x;ŠÂ?Čą ™Š’Â?Š•ǯȹ Blue BerryČą Â?Š‹•ŽÂ?Â’Â?Čą Â–Ă¤Â“ÂžÂœÂ’Â?Čą –ž••Žȹ Â&#x;§Â?Šȹ ‘§œÂ?’ǡȹ ˜˜Â&#x;Â’ČŹ tan Blue BerryČą Â?Š‹•ŽĴȹŽȹ ”ä’Â?’•Žǰȹ Â”ÂŽÂœČą •˜ŽÂ&#x;ŠÂ?Čą ™Š•“žǰȹ “ž‘’Â&#x;ŠÂ?Čą ä‘Â?žÂ?Â’Čą “Šȹ ĂŁĂŁÂœÂ’Â?Â’Čą ŠžÂ?˜Â?ČąÂ&#x;ä’ȹÂ&#x;ÂŽÂŽÂ?ŠÂ&#x;ŠÂ?ČąÂ”Â˜Â?žȹ™§ŽÂ&#x;ŠȹŠ›Â&#x;žȏ Â?Â’ÂŽÂ”Â›ÂŠÂŠÂ—Â’ČąÂŽÂŽÂœÇŻČŽ

˜‹“Ž”Â?ÂŽÇ°Čą Šœ“ŠÂ?Čą Â&#x;ä’ȹ ˜‹“Ž”Â?Â’Â?Čą ™Š’œÂ?ŠÂ&#x;ŠÂ?Čą œžž›Ž–ŠÂ?Čą Â&#x;ä’ȹ Â&#x;§’”œŽ–ŠÂ?Čą ”ž’ȹ Â?ÂŽÂ?ÂŽČŹ Â•Â’Â”Â”ÂžÂœÂŽÂœÇŻČą Ă¤Â—Â’Â”Â˜Â›Â?Čą ”ž›Â?ŠÂ&#x;ŠÂ?Čą ’—’–Žȏ œŽÂ?ǰȹŽÂ?ȹ•žÂ?ÂŽÂ?ÂŽÂœČąÂ?§‘ŽÂ?ȹ‘Ý™™ŠÂ&#x;ŠÂ?Ç°ČąÂœÂ’Â•Â–ÂŽČą ÂŽÂŽÂœČąÂ˜Â—ČąÂ–ÂžÂœÂ?ČąÂ?§™™ȹ—’—Â?ȹ—§Â?Ž–’—ŽȹŠ’—Šȹ ‘Š•Â&#x;Ž—Ž‹ǯ

Kust saab osta Blue Berry tablette? ˜˜Â?ÂœÂ’ČąÂ?˜’Â?ž•’œŠ—Â?Â’Â?ČąBlue Berry saab ˜œÂ?ŠȹŠ™Â?ÂŽÂŽÂ?Â’ÂœÂ?ČąÂ&#x;ä’ȹÂ?˜˜Â?Â“ÂŠČąÂ”Â˜Â?ž•Ž‘Ž•Â?Čą www.newnordic.ee.

Kas teil on kĂźsimusi? ’œŠ’—Â?˜Â?ČąÂœÂŠÂŠÂ‹ČąÂ?Ž•ŽÂ?Â˜Â—Â’Â•ČąĹœĹžĹšČąĹ™ĹžĹ™ĹžČą Â&#x;Ă¤Â’ČąÂ”ĂťÂ•ÂŠÂœÂ?ŠÂ?ÂŽÂœČąÂ?˜˜Â?Â“ÂŠČąÂ”Â˜Â?ž•Ž‘Â?ÂŽČą www.newnordic.ee. Â?œ’Â?Žȹ‘ä‹ŽÂ?ÂŠÂœÂŽČą Â™ÂžÂžČąÂ•Â˜Â?˜Â?Š ȹ™Š”Ž—Â?Â’Â?ÇŻČą ÂŽÂŽČą Â?Š›Š—Â?ŽŽ›’‹ǰȹŽÂ?Čą ™›Ž™Š›ŠŠÂ?ČąÂ&#x;ŠœÂ?Š‹ȹ ”ä›Â?Ž’–ŠÂ?Ž•Žȹ ÂŽÂ Čą ˜›Â?Â’ÂŒÂžČąÂ”Â&#x;Š•’Â?ÂŽÂŽÂ?’ȹ“Šȹ ˜‘žÂ?ÂžÂœÂŽČąÂœÂ?Š—Â?Š›Â?Â’Â?Ž•Žǯȹ ÂŽÂ Čą ˜›Â?Â’ÂŒČąÂ‘Â˜Â˜Â•Â’Â‹ČąÂ’Â—Â’Â–ÂŽÂœÂ?ÂŽÂœÂ?ȹ“Šȹ •˜˜Â?žœŽœÂ?ÇŻ

UUS

!

Blue Ber r y Omeg a3 kapslid!

Blue Berr y Omega 3 kapslid sisaldavad oomega-3 -rasvhappeid, A-vit amiini, tsin ki, vaske, mustika, h ari ja peiulille liku silmarohu ek on saadud strakte, millest standardis eeritud luteiin.

Kas teie nägemine on hea?

Silmad kipitavad sageli, esineb pisaratevoolu Vþrreldes varasemaga näete hämaras vþi pimedas halvemini Kauem lugedes hakkavad tähed jooksma Silmad on ereda valguse suhtes tundlikumad Kaugemal olevaid asju vþi objekte ei näe selgelt

Kui vastasite jaatavalt vähemalt kolmele väitele, vþib teie nägemine olla nþrgenenud.

kaja/kolmas noorus

September 2013 4

Lugeja arvab Olen väga pikaajaline Virumaa Teataja tellija. 60+ loen alati otsast lõpuni läbi ja siis annan ajalehed ja ajakirjad sugulastele, neile ka meeldib ajakiri väga, soovitasid isegi oma sõpradele tellimiseks Tallinna.

Kristi Vanuselt olen sihtrühmast põlvkonna jagu noorem. Mulle meeldisid jutud hammaste proteesidest ning erinevate kohupiimade tutvustus, juurde lisatud retseptidest teen mõne kindlasti valmis. Viisin ennast kurssi Eestis eksisteeriva hambaravi võimaluste, hindade ja toetustega. Väga vajalik artikkel.

Teise jutu kohta – lõpuks ometi lihtsad retseptid, mida saab kiiresti teha. Järgmise ajakirjani.

Signe Annilo Tore, et käsitlesite nii põhjalikult hambaproteesidega seonduvat – millist neist valida, millised on hinnad ja kuidas teenuse hüvitist saada? Paratamatult tuleb vanas eas kohaneda proteesidega, mis peenestavad toidu ja on tähtis tervislikult, aga ka korrektset hambarida naeratusel näha on meeldiv.

Esta Kotka, Rakvere Ei mäletagi enam, kuidas ajakiri 60+ mulle näppu juhtus. Igal juhul tundus see väga huvitav ja saatsin teise eksemplari isegi Saaremaale oma õele. Kõige rohkem paelus artikkel kõrvade kohisemisest ehk tinnitusest. Olen pikki aastaid seda endale „heaks kaaslaseks” pidanud. Samuti õdegi. Igal juhul soovin endale seda ajakirja tellida.

Anne Plaser, Tallinn Parimaks looks oli „Kirev suvi koos vanavanematega”, sest leidsin pildilt oma keskkooliaegse pinginaabri.

Huvitav oli tema kohta lugeda.

Tiiu Lehiste, Pärnu

Ajakiri on huvitav, juunikuu numbris meeldisid eriti kirjutised vanavanematest ja lastelastest. Oleme ka ise mehega Mummi ja Taadu – meil on kolm tütretütart ja nad on meile kinkinud juba kolm imetoredat poisikest, novembris viieseks saavad kaksikpoisid ja detsembris kaheseks saava toreda semu. Tunneme neist suurt rõõmu ja suhtleme tihedalt.

Aate Saks, Tallinn Huvitav oli artikkel „Kui oma hammastest enam ei piisa”. Ka vanemas eas on tähtis väljanägemine. Väga põhjalikult on seletatud erinevaid võimalusi.

Malle Ringmäe, Hageri, Raplamaa Ajakiri on täis nõuandeid ning teatud mõttes väga vajalik ka nooremale põlvkonnale. Oskan soovitada. Lugu olemasolust lastelaste jaoks oli kaasa mõtlema panev. Eks ta olegi just nii, et ikka igatsed neid näha või teed kas või ise kiirvisiidi nende poole. Hambad on paljuski tervise alus. Paraku kipuvad nad aga lagunema ning siis tuleb otsustada proteeside kasuks. Kirjutis andis julgustust ja nõu, sest ega endalgi see aeg kaugel pole. Kõrvakohinast räägitakse just vanemate inimeste puhul, aga see on probleemiks nooremailgi.

Kohupiimast saab ikka väga palju tervisele vajalikku, nii et tore kirjutis igati. Ülle Hindreus, Kuremäe, Ida-Virumaa Kõik lood olid huviga loetavad ja vajalikud. Minu jaoks sisaldasid kõige enam kasulik kasulikku teavet need, mis puudutasid terv tervist (silmad, kõrvad ja hambad – kuis kui saaksime nendeta!), samuti toitumist toitum (erinevatest kohupiimaliikidest – kohupiim on mu lemmiktoiduain lemmiktoiduaineid).

Hel Mikk, Viljandi Helle Selles numbris m meeldisid meile kõige rohkem kohup kohupiimakirev maailm, kuldne võtmeki võtmekimp ja proteesilugu, mis oli väga p pikk ja põhjalik.

Miks just need? S Sest söömine ja tervis on meie elu prioriteedid. Ei oleks ju üldse elu ilma toiduta. Nii et laske samas vaimus edasi, need on o igihaljad teemad ikka ja igave igavesti.

Ma Maie Manner & Co, K Kabli, Pärnumaa Kõige rohkem meelKõig dis kõr kõrvakohina lugu, end kohiseb aegsest endal ajalt k kõrvades. Lugesin esimest korda, nüü ilmselt edasnüüd p pidigi.

Jaan Viska, Vigala, Raplamaa

Kolmas Noorus alustab õppeaastat

Kasulikku teavet sain kohupiimamaailmast. Artikkel „Hüva nõu on hindamatu väärtusega” andis tõeliselt kasulikku inspiratsiooni, mida ka koheselt kavatsen kasutada.

Elve Reedla, Türi, Järvamaa Meeldivat palju. „Pristav” eelistas eriti köögipoolset lugemist kohupiimast.

Robert Volk, Tartu 60+ on mulle omaseks saanud.

Selle teemad on alati elulised, eriti need, mis meenutavad vanu aegu.

Ka meenuvad seda kõike lugedes noorusajad. Tänapäevgi on igati kirjas. Viimases numbris oli elulise tähendusega Kalju Saaberi kolumn „Argiselt suvele vastu”.

Jah, pensionäri elu on kallis.

Samas pühivad paljud noored Eestimaa tolmu jalgadelt. Mis saab edasi? Kas Eesti kui vanadekodu?

Aga tahan loota, et kõik ei ole veel kadunud. Sellest räägib ka artikkel „Kirev suvi koos vanavanematega”.

Meenub noorus lugedes artiklit „Seast porilombis EKSEKO-ni”.

Lugemist on küllaga. Ootan järjekordset numbrit.

Lembit Mägi Seekord saab minupoolsed maksimumpunktid hambaproteeside temaatikat igakülgselt käsitlev rohke pildimaterjaliga Teele Üpruse kirjutis. Kindlasti vajalik teave väga paljudele.

Hudo Jõgi, Tartu Selles ajakirjas on kõik lood toredad, õpetlikud ja huvitavad, panevad päris tõsiselt mõtlema. Aga seekord meeldis mulle kõige rohkem Tõnis Möldre lugu „Seast porilombis EKSEKO-ni”. Tuli kuidagi väga tuttav ette ja pani lausa muhelema.

Väga toredasti kirjutatud!

Iivi Kullam, Pärnu Kuna armastan teha näputööd, siis on väga teretulnud igasugused nipid ja õpetused. Lehed tuleb ainult alles hoida, sest talvekuudel on selleks tegevuseks rohkem aega.

Erika Eigla, Paide, Järvamaa Meeldisid väga Annika Poldre lugu „Kirev suvi koos vanavanematega” ja Eve Rohtla „Hea inimene, kes on teisele käte, jalgade ja silmade eest”. Jõudu, jaksu ja südamlikku hoolivust tublile Anne Arrile!

Astrid Neeme, Viiratsi, Viljandimaa

VALDEK MIKKAL Tallinna Kolmanda Nooruse Rahvaülikooli juhataja, emeriitprofessor Juba 20 aastat on Tallinna Kolmanda Nooruse Rahvaülikool eakatele inimestele loenguid korraldanud. Ettekanded on populaarsed ja Tallinna Tehnikaülikooli aula sageli viimse kohani täidetud.

Loengute sisuline haare on väga lai, juttu on eakaile huvi pakkuvatest juriidilistest küsimustest, sobivast toitumisest, tervishoiust, liikumisest, aga ka demokraatiast, ajaloost ja filosoofiast. Suurt huvi pakuvad loengud uutest kunstivooludest, muusikast ja teatriloost. Nooruslik üliõpilaslik atmosfäär viib kuulajad uuesti noorusradadele ja seeniorid tunnevad end olevat nagu tudengid ikka oma murede ja rõõmudega.

Kolmanda Nooruse Rahvaülikooli eelkäijaks olid Aili Kogermani menukad loengud kodumajanduslikel ja kodukeemia teemadel. 1993. aastal algatasid Eesti Teaduste Akadeemia Keemia Instituudi teadurid Guido Rajalo ja Silvi Rang juba tugeva organisatsioonilise alusega eakatele mõeldud Kolmanda Nooruse Rahvaülikooli. Töötab ja kestab see kool juba 20 aastat.

Küllap on menu aluseks hästi valitud ja seenioridele sobiv loengute temaatika ning paljud head esinejad. Lektorina on esinenud tuntud inimesed: arstid, loodusteadlased, juristid, filosoofid. Algaval õppeaastal tulevad kuulajate soovil esinema Eesti Riigikogu esimees Ene Ergma, kindral Riho Terras, professor Mati Heidmets, doktorid Jüri Ennet, Tiit Meren ja Riina Raudsik, poliitik Mart Nutt, bioloog Georg Aher ning toitumisteadlane Tagli Pitsi. Ilmumas on traditsiooniline tutvustav trükis kogu loengukavaga, kokku 20 ettekannet septembrist juunini.

Peale aulaloengute töötavad ka mitmed keelte õpperingid ja käsitöö õppegrupp.

Suuresti liidavad kuulajaid ühised ekskursioonid Eestimaa huvitavatesse paikadesse ja ka Soome. Teatritega koostöös on sageli võimalusi odavamatele piletitele.

Kogu rahvaülikooli tegevust on uuritud mitmete ankeetide abil, kust selgub, et osavõtjad tunnevad end uuesti aktiivsetena, on tõusnud enesehinnang ja -teadvus.

Oleme vältinud erakondlikku propagandat ja esinemisi. Ligi 700 osavõtjaga seltskonda ei lõhusta poliitilised tõekspidamised ega esinejad, kõik on vabad ja iseotsustajad. Üle 60 protsendi kuulajaist on Tallinna Tehnikaülikooli või Tartu Ülikooli vilistlased, kuulajate ettepanekud uute teemade valikul on alati aluseks uue õppekava koostamisel.

Uue õppeaasta avaaktus on 19. septembril kell 14 Tallinna Tehnikaülikooli aulas.

Väikese juubeliaasta aktusel esineb traditsioonilise avakõnega sotsiaalminister Taavi Rõivas, järgneb ülikooli vilistlasnaiskoori kontsert.

REKLAAM

REKLAAM

Jalgade tervise teejuht. Üks inimene viiest vajab jalaravispetsialisti nõu Jalg on ... ainulaadne.

Igal jalal on iseloomulik suurus, jõud ja kuju. Eristatakse normaalse, kõrge või madala pöiavõlviga labajalgu, kuid kombinatsioone on lõpmatult. Kuidas saavad kõik inimesed kanda ühesuguseid masstoodanguna valminud jalanõusid? ... muutuv.

Jalg muutub kogu elu jooksul. 30aastaselt ei ole su jalg selline nagu 20selt. ... tundlik.

Sinu jalad kannavad sind iga päev ja nende kaudu tunned mitmeid aistinguid. Kas oled kunagi tundnud krambist või tendiniidist põhjustatud valu? ... elus.

Sinu jalg käitub ainulaadsel viisil, reageerides koormusele ja pingele. Jalg muutub pidevalt sisse- ja väljapoole pöördumise tõttu. Joostes võib labajalg mõnikord pikeneda kuni 1,5 cm võrra. Kas sul on olnud vesivill või ülekuumenenud jalad? ... keerulise ehitusega.

Labajalg on väga keerulise ehitusega. Ei teatagi päris täpselt, kuidas see töötab.

Labajalas on 28 luud, 16 liigest, 107 kõõlust ja 27 lihast. Kui lihasjõudlus kahaneb, lõtvuvad pöiavõlvid, moonduvad ja neelavad vähem löögijõudu. Kas su jalg on kunagi kurtnud millegi üle? Ei, aga sina ise oled (ai, olen jala välja väänanud)! ... sinu alustugi.

Jalg on keha alustugi. Kogu keharaskus toetub vaid mõnele ruutsentimeetrile. Jalg töötab kui stabilisaator, löögijõu neelaja ja võimendaja. Labajalad hoiavad tasakaalu. Kas oled kunagi mõelnud, et valu liigestes võib tulla labajalgadest?

Kuna iga jalg on ülesehituselt erinev, siis ka jala kokkupuude pinnasega on erinev.

Seega ei sobi masstootmise jalanõud igale jalale, kuna iga jalg on erinev!

Kes peaksid esmajoones küsima nõu jalaravispetsialistilt?

Nelja-aastased ja vanemad lapsed. Lapse normaalseks kasvuks ja arenguks tuleb mis tahes vaevus kõrvaldada võimalikult vara. Esmane läbivaatus on soovitatav nelja-aastaselt või varem, kui laps komistab ja kukub tihti.

Aktiivselt sportivad lapsed ja noorukid. Spetsialisti nõu aitab ennetada vigastusi ja kasvamisega seotud haigusi.

Beebiootel naised. Rasedusaegne kehakaalu tõus ja keha raskuskeskme nihkumine ettepoole võivad põhjustada valu, kui jalg puudutab maad. Soovitatakse hinnata kehahoiakut seistes ja koormuse jaotumist.

Sportlased. Sagedamini kui kord nädalas sportivad inimesed võivad kannatada vigastuste ja tasakaaluhäirete all. Näiteks joostes võivad korduvad liigutused ja löögid tekitada pisitraumasid, mis aja jooksul põhjustavad vaevusi kõõlustes (tendiniit), liigestes (artriit) ja lihastes (krambid ja rebendid).

Turvajalatsite kandjad. Jalatsite jäikus mõjub jalgadele halvasti. Aitab spetsialisti valmistatud sisetald.

Eakad. Neil on tasakaalu raskem hoida. Labajalgade läbivaatus ja sobiv lahendus, näiteks termovormitud tallatoed, aitab vältida kukkumisi ja hoida tasakaalu, sest jalgadesse jõuab õige informatsioon.

Püstijalu töötavad inimesed. Püstiasend võib põhjustada seljavalu ja veenilaiendeid. Podiaatriline läbivaatus aitab vaevusi ennetada.

Valu korral Põlvevalu, nimmevalu, suure varba kõverdumine, valu jalalaba esiosas või kannavalu.

Teiste vaevuste korral Diabeetikud. Labajalg on esimesi kehaosi, mis kannatab suhkurtõve tõttu, sest haigena hoolitseb keha jalgade eest kõige vähem. Suhkruhaigusega kaasneb ka jalgade tundlikkuse vähenemine ja aeglane haavade paranemine. Spetsialist annab nõu, kuidas vältida vigastusi ning valmistab tallatoed, mis parandavad tasakaaluhoidu.

Reumaatiliste vaevuste (reumaatiline polüartriit, spondüloartropaatia, psoriaas jne) all kannatavad inimesed. Nende jalaliigesed on jäigad ja moondunud. Tallatoed aitavad leevendada põletikku ja ennetada moondumist.

TESTI ENNAST: Ennetamine r Kas su labajalad või põlved valutavad, kui tegeled spordiga? r Kas sa kannad turvajalatseid? r Kas oled üle 70 aasta vana? Kas oled kõndides kunagi kaotanud tasakaalu? r Kas tegeled spordiga rohkem kui kaks tundi nädalas?

Päka- ja kannavalu r Kas su jalad valutavad hommikul, öösel või päeva lõpus? r Kas oled tundnud närvivalu või pakitsemist või labajalgade suremist? r Kas su päka all on konnasilmi või nahapaksendeid? r Kas su jalad valutavad mingeid kindlaid jalatseid kandes? r Kas sul esineb püsivat valu kannas, labajala sise- või tagaküljel?

Põlvevalu r Kas su põlved valutavad maha istudes? r Kas sulle teeb valu trepist alla liikumine, jooksmine või pikem jalutuskäik? r Kas su põlved valutavad, kui kannad kindlat tüüpi jalatseid?

Seljavalu r Kas töötad palju püstijalu ja kas sul valutab alaselg? r Kas oled tundnud närvivalu või ühe jala suremist? r Kas tundlikkus on kadunud ühest või mitmest varbast?

Kui vastasid jaatavalt rohkem kui kolmele küsimusele, soovitame pöörduda jalaravispetsialisti poole.

Jalalaba diagnostika võimaldab: r jalalabale lasuva surve mõõdistamist jalalaba neljas eriosas (kand, keskvõlv, pöid, varbad); r tulemust analüüsida 2D- ja 3D-versioonis; r salvestada kõnnimudel (ROP) ja analüüsida kõnnimudelit õige telje suhtes kraadides; r seade mõõdistab labajala pikkuse ja laiuse, mis on eriti oluline õigete jalatsite ja sisetaldade valikul; r saadud raportitulemusi arvestades saab tellida sisetallad igapäevaseks kasutamiseks ja eriotstarbeks, nagu jooks, kõnd, jalgpall jne; r mõõdistamine määrab jalalaba probleemsed piirkonnad ja aitab valida õiged tallatoed ning jalatsid; r andmed salvestatakse andmebaasi, mis võimaldab eri aegadel tehtud uuringute tulemusi võrrelda.

Jalalaba diagnostikat tehakse Türi 10c, Tallinn. Eelregistreerimine tel 650 1322 E–R 9–16.

AS Gadox Türi tn 10c, Tallinn. Tel 650 1322. E-post: info@gadox.ee. E–R 9–16.

seltsielu

September 2013 6

Hing ihkab teistega suhelda Eakad, kes on kogu elu olnud aktiivsed, ei taha töölt koju jäädes niisama kodus istuda. Kes liitub mõne kodukohas tegutseva seltsiga, kes loob endistest õpetajatest uue ühenduse.

Teet Roosaar teet.roosaar@parnupostimees.ee

„E

simene aasta oli jube hea. Ma ei tahtnud kuhugi minna ega midagi teha. Teisel aastal hakkasin liigutama ja leidsin Vana-Pärnu seltsi, kus palju endisi töökaaslasi juba ees oli,” kirjeldas endine Pärnu Postimehe ajakirjanik Silvi Kanošina.

Peagi sai hoopis teises linna servas elavast Kanošinast Vana-Pärnu kultuuriseltsi

esimees. Pärnus valmis uus raamatukogu ja linnavalitsus andis endise haruraamatukogu hoone seltsile tasuta rendile. Selts kasutab 1872. aastal valminud Pärnu linna poeglaste kolmanda algkooli ühekorruselisest hoonest kahte tuba, ülejäänud ruumides tegutseb tööpäeviti haruraamatukogu.

Tegelikult ei peaks ühe linnaosa selts enamasti eakaid koondama. „Kui mõni noor oleks eesotsas, käiksid siin noored,” tõdes Kanošina. Aga juba enne teda on Vana-Pärnu seltsi eesotsas olnud eakamad inimesed ja koos käivad peamiselt need, kes on töötamise juba lõpetanud. „Paljudel pole kaasat, lapsed on välja lennanud. Nad tahavad midagi teha,” ütles Kanošina. Tema sõnul peavad ühel seltsil olema nii aktiivsed inimesed kui ruumid, kus huvilised saaksid koos käia. >> lk 10

Ginkgo biloba

kõvakapslid N60, N20

Hõlmikpuu lehtede ekstrakt: laiendab veresooni, parandab verevoolu, vähendab trombotsüütide kokkukleepumist, reguleerib raku ainevahetust, kaitseb rakke ja kudesid hapnikupuudusest tingitud kahjustuste eest.*

SINU VAIM ON PARIMAS VORMIS! Bilobil intense (ginkgo biloba) 120 mg on näidustatud ajutegevuse funktsionaalsete häirete korral eakatel isikutel ning jäsemete arteriaalse verevarustuse häirete korral.

Käsimüügiravim. Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Müügiloa hoidja: Krka, d. d. Novo mesto, Šmarješka cesta 6, 8501 Novo mesto, Slovenia. Täiendavat informatsiooni saab müügiloa hoidja Eesti esindusest: *Ravimi omaduste kokkuvõte http://193.40.10.165/SPC/Hum/SPC_14472.pdf

FOTOD: ELMO RIIG/sAKALA

Üks kõvakapsel sisaldab 120 mg hõlmikpuu lehtede

Vanaisad üle kogu Eesti, kes on koondunud klubidesse, said sel kevadel maikuus kokku Viljandis, et üksteise tegevusest aimu saada ning muu seas lossivaremetes ja rippsillal ka ürgset Viljandi rütmi tunnetada.

7 September 2013

Üksin(l)dus on sisemine seisund VIIVE EINFELDT, psühholoog Üks tark nunn on 17. sajandil sõnastanud palve: „Issand, Sina tead seda paremini kui mina, et ma saan aina vanemaks ja ükspäev olen ma päris vana. Hoia mind saatusliku harjumuse eest arvata, et ma pean iga asja kohta kogu aeg sõna sekka ütlema.

Vabasta mind tahtmisest teiste inimeste elu korraldada.

Tee mind hoolivaks, mitte tujukaks, tee mind abivalmiks, aga mitte kõrgiks. Kogu minu tarkust on küll kahju kasutamata jätta, aga Issand, Sina tead, et ma tahan, et mulle lõpuks ka mõni sõber alles jääks.”

Vananemise üks olulisemaid küsimusi on, kuidas HÄSTI vananeda. Kuidas vananeda kõige paremal võimalikul viisil? Lähtudes uuringutest, loovad terve vanaduse optimism ja lootusrikkus, enesevalitsemise tunne, head suhted lähedaste ja sõpradega, regulaarne aktiivne, kuid mitte liiga intensiivne tegevus ja hea uni.

Hästi vananevate inimeste üks põhitunnuseid on avatus ja huvi elu erinevate tahkude vastu. Vananemine ja selle tagajärjed võivad olla ka positiivsed, tuua kaasa uusi võimalusi, valikuid ja elu tähenduslikkuse suurenemist. Hästi vananemiseks on suur abi erinevatest kooskäimise ja koostegevuse viisidest, klubidest ja seltsidest, hobikaaslastest ja väärikate ülikoolidest. Neist pole aga mingit kasu, kui inimene ise loobub oma võimalusi kasutamast. Sisemine ja väline vananemine käivad käsikäes. Kui inimene loobub valikutest, lubades oma mõtetel ja tunnetel end suhetest eakaaslastega eemale hoida, muudab see kindlasti tema igapäevase elu igavamaks ja nukramaks. Üksin(l)dus on pigem sisemine seisund kui tegelik olukord. Valikuid suhete hoidmiseks ja ka uute loomiseks on nii linnas kui maal, neid tuleb aga tahta kasutada. Peale eakatele korraldatud erinevate ürituste saab oma elu rikastada kedagi ise külastades, mitte külalisi oodates; endale mõnusat sööki valmistades ja seda ise nautides või ka kedagi lõunale kutsudes; tuttavatele või lähedastele ise helistades, mitte teiste helistamist oodates; ja ka oma hingehoiuga tegeldes, milleks sobib nii kirik kui ka teised inimesed, kellega oma tundeid jagada (mitte neisse uputada!).

Viimasel ajal räägitakse elustiilist ka vananemise perioodil. Dr R. Walsh on leidnud 8 elustiiliga seonduvat tegurit, mis soodustavad tervislikku vananemist. Nende hulka kuuluvad liikumine, teadlik toitumine, viibimine looduses, suhted teiste inimestega, piisav puhkus, oma stressi ja pingete juhtimine, teiste teenimine ning vaimne või religioosne seotus. Koos teiste samaealistega on oma elustiili kergem ja nauditavam teadlikult suunata – jalutada koos, vahetada toiduretsepte, vestelda ja jagada mõtteid, kogemusi, tundeid. See kõik aitab ka pingeid maandada ja üksindustunnet vähendada. Teiste teenimise all on mõeldud seda, mida inimene teeb kellegi teise heaks mõtte, sõna või teoga, mille eest ta ei oota tänulikkust, vaid teeb seda sisemisest vajadusest.

Mõnikord võib üks sõna olla tähtsam kui hulk tegusid. Igaüks saab leida endale jõukohaseid viise, kui ta seda tahab. Vaimsed või religioossed huvid ja praktikad aitavad kaasa tervislikule vananemisele, hoides vaos ka vanusega vahel kaasnevat isekuse suurenemist. „Ärgakem üles ja olgem tänulikud, sest kui me täna palju ei õppinud, siis õppisime vähemalt natuke, ja kui me natukegi ei õppinud, siis ei jäänud me vähemalt haigeks, ja kui jäime haigeks, siis me vähemalt ei surnud; niisiis, olgem kõik tänulikud.” /Buddha/

seltsielu

seltsielu

September 2013 8

Eestis tegutsevad eakate ühendused Nimekiri ei pruugi olla täielik. Kindlasti tegutseb Eestis veel eakate ühendusi, kelle kontakte ei õnnestunud toimetusel teada saada. Koos käiakse ka vabaajakeskustes, päevakeskustes, külamajade seltsingutes, ringides, on ka memmede tantsurühmi ja kindlasti teisigi kollektiive. Ühendused, keda nimekirjas pole, võiksid oma nime, esindaja nime, kontakttelefoni, e-posti aadressi ja kodulehekülje aadressi saata ajakirja 60+ e-posti aadressil 60pluss@ajaleht.ee

Andmed: erinevad maa- ja linnavalitsused

TALLINN • Eesti Pensionäride Ühenduste Liit, Andres Ergma, telefon 667 8410, kodulehekülg www.eakad.ee • Tallinna Pensionäride Ühendus, Annely Nilisk, telefon 652 5499, e-post tallinn.eakad@gmail.com.

• MTÜ Keskpäev, Aare Metsjärv, telefon 655 0080, e-post aare.metsjärv@gmail.com • MTÜ Looja, Eha Leinassaar, telefon 601 5780, e-post mtylooja@hot.ee, kodulehekülg http://mtylooja.wordpress.com • MTÜ Puruvanakesed, Aili Kogerman, telefonid 641 9628, 646 7512, e-post aili.kogerman@gmail.com, kodulehekülg http://www.hot.ee/puruvanakesed/ • MTÜ Raavis, Pilvi Paas, telefon 661 2699, e-post hkraavis@hot.ee • MTÜ Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühing, Lea Viires, telefon 601 3563, e-post veny@veny.ee, kodulehekülg http://www.venu.ee • Tallinna Vanavanemate Liit, Heldur Orno, telefon 5567 8824, e-post mati9007@gmail.com • Tallinna Õpetajate Klubi Härmalõng, Vanda Orav, telefon 677 5265.

• Tallinna Aianduse ja Mesinduse Selts, Karl Karol, telefonid 656 2877 ja 655 2183.

• Klubi Kristi, Maimu Vald, telefon 5592 8292.

HARJUMAA • Harjumaa Pensionäride Ühendus, Olvi Suurkütt, telefonid 672 0694 ja 5192 2211.

• Aegviidu Pensionäride Klubi, Koidu Turgan, telefonid 604 7301 ja 5366 4138.

• Loksa Kompass, Juri Badmajev, telefon 5561 4409.

• Loksa Rannamännid, Vaike Reinla, telefonid 603 1225 ja 5670 2757, e-post rannam2nnid@hot.ee • Vasalemma Pensionäride Liidu organisatsioon, Leino Käbi, telefon 671 7037.

HAAPSALU • Haapsalu sotsiaalmaja, telefonid 473 5061 ja 473 5062, e-post info@sotsmaja.ee • Käsitöö Selts, Aime Edasi, telefon 473 1029.

LÄÄNEMAA • Läänemaa Pensionäride Ühendus, Reet Kaar, telefon 5621 3720.

• Läänemaa Invaühing, Aino Hurt, telefon 473 5067, e-post laanemaa.invayhing@hot.ee

KÄRDLA • Eakate klubi Elurõõm, Elve Murro, telefon 469 1102.

• Kärdla Kultuurikeskus, Ille Savioja, telefon 463 2192, e-post kultuurikeskus@kardla.ee Kultuurikeskuses tegutsevad lauluansambel (juhendaja Urve Vaher), eakate aeroobikaring (juhendaja Lia Rosenberg) ja eakate tantsurühm Kohvitantad (juhendaja Ille Savioja).

• Kärdla Päevakeskus, Merike Liik, telefon 463 2161, e-post kardlapk@hot.ee Päevakeskuses tegutsevad Tervisering (juhendaja Anne Rajang), Aiasõbrad (juhendaja Laine Mägi), Elurõõm (juhendaja Elve Murro), Bridžiklubi (juhendaja Otto Mägi) ja Vestlusring (juhendaja Hüllo-Kristjan Simson), kellega saab ühendust päevakeskuse telefonil 463 2161 või meiliaadressil kardlapk@hot.ee

HIIUMAA • Hiiumaa Pensionäride Ühendus, Eha Karm, telefon 5564 4118, e-post ehakarm@gmail.com • Emmaste vald: seltsingud Agapäe agarad ja Emmaste kobedad, Liia Rull, telefon 462 2441, e-post liia@emmaste.hiiumaa.ee • Hellamaa: seltsing Pühalepa Lustilised, telefon 469 4630, e-post perekeskus@pyhalepa.hiiumaa.ee • Käina: MTÜ Hiiu Kaarel ja Leena, telefon 462 9087.

KURESSAARE • Kuressaare linna pensionäride ühendus, telefon 455 6408 e-post vanakesed@hot.ee • SA Kuressaare Hoolekanne, mis pakub erinevaid huvitegevusi. Telefon 453 3528, e-post hoolekanne@kuressaare.ee • Segarühm Pihlakas, Piret Räim, telefon 5816 2464, e-post praim@eakl.ee ja Helju Ansperi, telefon 510 7033, e-post riida.kask@mail.ee • Seltsing Mariella, Maret Noodla, e-post maretnoodla@hot.ee • Seltsingu Mariella vokaalansambel, Mare Mölder, telefon 455 6899.

• Väärikate Ülikool, telefonid 453 9839, 522 4499, e-post yks@tt.ee

SAAREMAA • Saare Maakonna Pensionäride Ühendus, Tiiu Kallas, telefonid 453 8070, 520 1389, e-post vanakesed@hot.ee

RAPLAMAA • Raplamaa Pensionäride Ühendus, Helle Nikonov, telefonid 484 1137 ja 521 3789, e-post helle.nikonov@mail.ee

PÄRNU • Pärnu Pensionäride Liit, Maire Miglai, telefonid 443 3140 ja 5567 3595, e-post parnupl@gmail.com • Pärnu Pensionäride Ühendus, Hanna Zautina, telefon 523 6260.

• Eakate ühing Elulust, Marika Raiend, telefon 442 5595, e-post marika.raiend@gmail.com • Pärnu Aianduse ja Mesinduse Selts, Aime Oitsalu, aiandusmesindus@gmail.com • Vana-Pärnu Kultuuriselts, Silvi Kanošina, telefon 5386 5943, e-post vparnuselts@gmail.com

PÄRNUMAA • Are: ajaviiteklubi Pääsusilmad, Anne Niibo, telefon 522 7387, e-post anneniibo@gmail.com • Aruvälja: Aruvälja memmede tantsurühm, Elma Killing, telefon 5622 5154.

• Audru: rahvakultuuri selts Hoiuspuu memmed, Evi Vaher, telefon 5662 8847 ja MTÜ Ajaratas, Helgi Roots, telefon 5559 9302.

• Eakate Jututuba, Heldi Grossmann, telefon 445 3122.

• Eakate klubi Härmalõng, Vaike Ring, telefonid 445 7672 ja 5196 2373 ning Viive Rahuoja, telefon 5382 4155.

• Eakate klubi Randlane, Lembit Henk, telefon 449 6433.

• Eakate klubi Tuluke, Malle Unt, telefon 5845 3968, e-post malleunt@gmail.com

• Häädemeeste: eakate klubi Elulõng, Elvi Põrk, telefon 5330 1776.

• Jõõpre: seltsing Jõõpre vanaemad, Heldi Ojandu, telefon 56615483 ja seltsing Laulumemmed, Laine Kuus, telefon 5347 2338.

• Kihnu: eakate klubi Kaunis kabõdad, telefon 446 9707, e-post tervisekeskus@kihnu.ee • Kilingi-Nõmme: Kilingi-Nõmme klubi Eakas, Hille Tuuling, telefon 449 2187, e-post hille.tuuling@gmail.com • Kirjandushuviliste selts Luule, Piia Salundi, telefon 443 1409, e-post sauga@pkr.ee • Lindi: eakate ühendus, Linda Mulk, telefon 5341 1188.

• Paikuse: eakate klubi Kuldne iga, Sirje Lember, telefon 445 5148.

• Pärnjõe: ansambel Sügislilled, Epp Kont, telefon 449 3151.

• Pärnu-Jaagupi: pensionäride ühendus, infot saab Halinga vallavalitsusest.

• Sauga: naisseltsing Helle, Aino Tammik, telefon 5649 5350.

• Seljametsa: muuseumi juures tegutseb koduuurijate selts, Laine Järvemäe, telefon 5647 5221.

• Sindi: Sindi Naisliit, Lia Oras, telefon 5360 5911, e-post liasindi@hot.ee • Suurejõe: Suurejõe rahvamajas tegutsevad eakate lauluansambel (Laine Kask), eakate näitering (Maie Kontus ja Laine Kask), seeniortantsurühm (Tiiu Ling) ja käsitööring (Olga Pank). Infot kõigi nende kohta annab Heldi Raude, telefon 512 0893, e-post heldiraude@hot.ee • Tootsi: pensionäride seltsing Kanarbik, Maie Narits, telefon 5387 4914.

• Tori: eakate klubi Kanarbik, Eevi Tasane, telefonid 447 4692 ja 5623 7940.

• Tõstamaa: eakate ühendus Vokiratas, Õnnela Lees, telefon 523 6350, e-post onnela@tostamaa.ee • Uulu: eakate ühendus Kuldne iga, Ilme Saks, telefonid 446 0735 ja 5660 8533.

• Varbla: eakate klubi Kulli Kadakas, Signe Tetsmann, telefon 5347 4122.

• Vihtra: külakeskuses on eakate koosviibimine igal kolmapäeval kell 10.

• Võiste: eakate ühendus Elurõõm, Saima Vaher, telefon 446 0137.

• Vändra Aiandusselts, Reet Eesmäe, telefon 449 5407.

• Vändra Naisselts, Juuli Paugus, telefonid 449 5642 ja 56071899 ning Eha Tamm, telefon 443 0336. Seltsi e-post naisselts@vandra.ee, kodulehekülg http://naisselts.vandra.ee • Vändra: Vändra Alevi Pensionäride Ühendus, Maimu Tui, telefonid 449 5460 ja 5390 0284, e-post maimutui@gmail.com

PAIDE • Eakate klubi Hämarik, Eha Vessmann, telefonid 385 2302, 533 1470 ja 5197 7535, e-post eha.vessmann@mail.ee • Paide Eakate Päevakeskus, Eva Orlova-Palusalu, telefon 5340 4750.

• Paide Linna Endiste Õpetajate Ühendus, Aili Rebas, telefon 5333 2063.

• Paide Slaavi Kultuuriselts, Jevgenia Rebane, e-post evgrebane@mail.ru

JÄRVAMAA • Järvamaa Pensionäride Koondis, Mare Veermaa, telefonid 385 0405 ja 5341 2582, e-post a115@hot.ee • Albu: eakate klubi, Marika Tuherm (telefonid 385 0405 ja 5341 2582, e-post marikatuherm@hot.ee) ja Õile Kalme (telefonid 520 5382, 383 7715, e-post oilmekalme5@gmail.com) • Ambla: eakate klubi Vokiratas, Helle-Leonide Anton, telefonid 5623 1206 ja 383 2560, e-post helle.anton@hotmail.com • Eakate seltsing Murumunad, Ulvi Part, telefon 506 8583, e-post upart@hot.ee • Ervita pensionäride seltsing Sõnajalg, Urve Naukas, telefon 5559 9906.

• Imavere: Imavere Päevakeskus, Eveli Lilleoja, telefon 389 7610, e-post eveli.lilleoja@imaverevv.ee ning Tantsumemmed, Milvi Nõmmik, telefonid 389 7521 ja 389 7595, e-post reima.nommik@inavervv.ee; eakate ühendus Kuldne Sügis, Liia Viks, telefon 5191 5015.

• Järva-Jaani: MTÜ Jaanilaia, Ines Kurvits, telefonid 386 3192 ja 5349 4346, e-post ineskurvits@gmail.com • Kabala: eakate klubi Sõprus, Leida Milberg, telefon 524 5028 ja Maie Viita, telefon 5661 7542, Maimo Pikksaar, telefon 5621 1735.

• Kareda: eakate klubi, Laine Laanjärv, telefon 5300 3837 või valla sotsiaaltöötaja Aive Volter, telefonid 384 9025 ja 505 2932, e-post aive@kareda.ee • Koeru: pensionäride seltsing Kanarbik, Rein Voolaid, telefonid 511 8347 ja 385 4300, e-post reinvoo@hotmail.com • Koigi: eakate selts Hõbehall, Asta Kivi, telefon 5340 4765.

• MTÜ Karmas, Evi Pulk, telefon 5397 0661, e-post evipulk@hotmail.com • Oisu: eakate klubi Elulõnga Õis, Velli Leesmaa, telefon 387 9340, e-post vellileesmaa@hot.ee • Paide vald: eakate klubi Meelespea, Agnes Jürmann (telefonid 3893440 ja 3893452) ja Evi Treiman (telefon 389 3347).

• Roosna-Alliku: eakate klubi Hämarik, Anneli Karma, telefon 389 5588, e-post anneli@rallikuvv.ee • Salutaguse pensionäride selts, Virve Kluust, telefon 385 4112, e-post virvekluust@hot.ee • Särevere: eakate klubi Härmalõng, Meeri Mõttus, telefon 387 4030, e-post meerimottus@hot.ee • Türi: eakate klubi Ehavalgus, Milvi Laan, telefon 387 9044.

• Vao pensionäride selts Videvik, Asta Sass, telefon 382 0312.

• Väätsa: eakate klubi Ristikhein, Leili Mäeots, telefon 389 2201, e-post leili.maeots@hot.ee

RAKVERE • Eakate klubi Hämarik Rakvere Kultuurikeskuses, Pilvi Kallavus, telefon 522 1726, e-post kultuurikeskus@rakvere.ee • Huvikeskus REPK MTÜ, Albiina Eiber, telefon 517 6161, e-post albiina@hot.ee, kodulehekülg http://repk.webbyt.com • MTÜ Elujoon, Malle Kaarmann, telefon 5647 4951, e-post malle.kaarmann@gmail.com • Rakvere Sotsiaalabikeskuse (Ed. Vilde 2a) juures tegutseb kümme huviringi. Info Mairi Etverk, telefon 322 2330, e-post rakvere.sotsiaalabik@mail.ee

LÄÄNE-VIRUMAA • Lääne-Viru Pensionäride Liit, Eve-Kaia Tamm, telefonid 324 2095, 5133 220, e-post maretnoodla@hot.ee • Lääne-Virumaa Pensionäride Ühing, Vaike Sein, telefonid 324 5013 ja 5822 7920, e-post vaikesein@hot.ee

JÕHVI • MTÜ Jõhvi Pensionäride Ühendus, Eugen Vaher, telefonid 5815 0905 ja 336 4774, e-post aimekuningas@hot.ee • Jõhvi seltsimajas tegutseva ühenduse all toimetavad rahvatantsurühm Värten, lauluansamblid Vanad Viisid, Elulõng ja Omad Poisid, käsitööring Nobenäpp ja draamaring Mask.

• Eakate klubi Hõbejuus, Mare Raja, telefon 5667 1380, tegutseb Jõhvi seltsimajas.

• Eakate päevakeskus, Aime Kuningas, telefonid 336 4774 ja 5391 0266, e-post aimekuningas@hot.ee, tegutseb Jõhvi seltsimajas.

• MTÜ Eri rahvuste klubi Landõš, Ester Repson, telefon 5199 1860, e-post virotar@phnet.fi, tegutseb Jõhvi seltsimajas.

• MTÜ Jõhvi Vaegkuuljate Ühing, Hilja Makara, telefon 5559 8558, tegutseb Jõhvi seltsimajas.

• MTÜ Laulu- ja folklooriselts Vene laul, Svetlana Dubinina, telefon 5598 0868, tegutseb Jõhvi seltsimajas.

• Pereklubi Seenior, Kersti Objartel, telefon 553 9338, tegutseb Jõhvi seltsimajas.

seltsielu

9 September 2013

KOHTLA-JÄRVE • Kohtla-Järve Pensionäride Liit, Ülla Trofimova, telefon 339 6445, e-post yllatrofimova@gmail.com • Ahtme klubi, kodulehekülg www.ahtmeklubi.com Klubis tegutsevad eakate klubi Veteran ja vene laulukoor Zorenka. Infot saab telefonil 332 2171 ja e-posti aadressil info@ahtmeklubi.com • Ahtme Pensionäride Päevakeskus, Valentina Kadaja, telefon 337 6206, e-post valenkada@mail.ru • Kohtla-Järve Kultuurikeskus, kodulehekülg www.kjkk.ee. Kultuurikeskuses tegutsevad eesti rahvatantsuansambli Virulane D-segarühm Virvet, memmede rahvatantsurühm Hõbedane ja seeniortantsurühm. Nende kolme rühma kohta jagab infot Maret Käiss, telefon 336 6164, e-post rahvakultuur@gmail.com Veel tegutsevad kultuurikeskuses vene rahvatantsurühm Unistus, rahvalauluansambel Ljubava, seenioride klubi Troika, vene pensionäride võimlemisring ja eesti pensionäride võimlemisring, mille kohta jagab infot Tatjana Ivanova, telefon 336 6163, e-post tatjana9@mail.ru • Kohtla-Järve Pensionäride Päevakeskus, Tatjana Kossjakova, telefon 337 3978.

• MTÜ Kohtla-Järve Veteranide ja Pensionäride Sõpruskond, Valeri Tumko, telefonid 332 4084 ja 551 7484.

• Oru klubi. Klubis tegutsevad pensionäride klubi Kuldne iga ja käsitööklubi, info telefonil 337 9043, e-post kjoruklubi@hot.ee; vaba aja veetmine, suhtlemine, ürituste ja tähtpäevade korraldamine.

NARVA • Narva Eakate Liit, Helga Mihelson, telefon 356 0307.

• Endiste Alaealiste Fašismivangide Eesti Liit, Pjotr Põhtin, telefonid 359 1110 ja 359 1510.

• Klubi Nadežda, Albina Pugatšenko, telefonid 357 0501 ja 5553 5899, e-post zombi9876@mail.ru • Narva Linna Veteranide Liit, Vassili Korzanov, telefonid 359 1110 ja 359 4566.

• Narva Linna Ühing Leningradi blokaadi elanikud, Rudolf Rot, telefonid 359 5786 ja 356 4177.

IDA-VIRUMAA • Ida-Virumaa Pensionäride Ühendus, Saima Kasemaa, telefon 516 6788, e-post ivpen@hot.ee

TARTU • Kalda päevakeskus, Annika Sõna, telefonid 746 1015 ja 52 82403.

• MTÜ Kodukotus, Malle Salk, telefonid 742 3497 ja 5331 4988, e-post kodukotus@hot.ee • MTÜ Tartu Eakate Nõukoda, Tiina Mürk, telefon 5568 2756, e-post tiina.myrk.001@mail.ee • Tartu Rahvatervise- ja Loodusravi Ühing, telefonid 748 2770 ja 515 5575.

• Tähtvere päevakeskus, Albert Saunanen, telefonid 746 1770 ja 510 4034.

• Dotsentide ja teadurite klubi, Leida Tuulmets, telefonid 748 3513 ja 5559 5233, e-post leidatuul@hot.ee • Tartu ülikooli pensionäride ühing Vitae, Endel Jürimäe, telefon 515 2646, e-post ejurimae@gmail.com

TARTUMAA • Tartumaa Pensionäride Ühendus, Ilme Rajalo, telefonid 749 9398 ja 521 4682.

• Haaslava: naistantsurühm Krüsanteem, Made-Heljo Ruul.

• Ilmatsalu: 60+ klubi, Mai Luiga, telefon 5330 0049, e-post mai@ilmatsalu.ee • Kallaste: pensionäride klubi Krasnogorskije Posidelki, Irma Kabatskaja, telefon 745 2756, Irina Korževitš, telefon 745 2568 ja Liidia Mozžuhhina, telefon 745 2567.

• Kurepalu: eakate teeklubi, Ene-Tiina Zoober, telefon 749 0176, e-post ene.zoober@haaslava.ee ja Haaslava Meesteklubi, Vahur Laur, telefon 520 2341, e-post ats@vosu.ee, kodulehekülg www.vosu.ee/mees • Laeva: Laeva Pensionäride Selts, Merike Veemaa, telefon 5568 5946.

• Mäksa: Pihlakobar, Koidula Vassil, telefon 74 1163, e-post koiduva@hot.ee • Rakke: Rakke külaseltsi (imbiyleper@hotmail.com) juures käib koos eakate „padjaklubi” eesotsas Raali Hindiga.

• Rannu: Barbara Külakeskus, Vaike Pullinen, telefonid 745 4295, 528 6785, pärimusrühm Liisu, Liis Jaamets, telefonid 745 4275, 516 5815.

• Roiu: vestlusringid eakatele, Ene-Tiina Zoober, telefon 749 0176, e-post ene.zoober@haaslava.ee • Rõngu: Rõngu Maanaiste Selts, Ene Kivisikk, Mari Jantsus, Mare Prans, telefon 5813 5921, e-post marijan@hot.ee, kodulehekülg http://rongumaanaised.onepagefree.com • Tõrvandi: Kodukultuuri Selts, Mare Rajamäe, telefon 515 9010, e-post mare-rajamae@hotmail.com • Välgi: Jututuba Kanarbik, Elena Temin, telefon 735 3161 ja Anne Koppel, telefon 5385 3596.

• Ülenurme: Ülenurme Käsitöö- ja Rahvakultuuri Selts Nurmenukk, Maire Henno, telefon 5562 8457, e-post maireh@yle.edu.ee

JÕGEVA • Jõgeva Pensionäride Ühendus, Heino Ilves, telefon 517 4953.

• 1938. aasta klubi, Terje Kaldma Jõgeva, telefonid 776 6520 ja 520 9120.

• Arukate akadeemia, Asta Paeveer, telefon 5561 5791.

• Jõgeva Kultuurikeskuses töötavad eakate ringid, Airi Rütter, telefonid 772 1987 ja 5304 1987.

• Jõgeva linna õpetajate-pensionäride klubi Meenutus, Asta Paeveer, telefon 5561 5791.

• Jõgeva Vabadusvõitlejate Ühendus, Arnold Kull, telefon 775 1167.

• MTÜ Jõgevahe Pere memmede tantsurühm, Airi Rütter, telefonid 772 1987 ja 5304 1987.

JÕGEVAMAA • Jõgevamaa Pensionäride Ühendus, Heino Ilves, telefon 517 4953.

• MTÜ Jõgevamaa represseeritud, Ants Aluoja, telefon 5854 2122, e-post jogevarepresseeritud@gmail.com

VILJANDI • Viljandi Pensionäride Liit, Matti Raie, telefonid 433 5222 ja 503 0336, e-post matti0407@hot.ee • E-klubi, Ella Ruus, telefon 5593 9145.

• Kirjandussõprade klubi, Milvi Hiidmaa, telefon 5347 3221.

• Lisaks neile käivad päevakeskuses koos sidetöötajate klubi Pööripäev (Matti Raie, telefon 503 0336), üle 80aastaste sõpruskond (Leida Leiur, telefon 433 4260) ja seltskondlike tantsude rühm (Meeta Raabe, telefon 434 4195).

• Meditsiinitöötajate klubi Meelespea, Ilse Eensalu, telefon 434 7404.

• Mälumänguklubi, Ella Ruus, telefon 5593 9145.

• Päevakeskuses tegutsevad käsitööring (Karin Allik, telefon 5569 0662), kangakudumise ring (Hilsa Mosoloainen, telefon 526 9564), lauluring (Ene Soolo), ansambel Kanarbik (Mare Kilk, telefon 5347 0159) ja viis võimlemisrühma (Mare Mihkelson ja Urve Tamm).

• Ristsõnade klubi, Heino Laagus, telefon 510 6235.

• Teatrisõprade klubi, Silvi Roosma, telefon 433 5260.

• Transporditöötajate klubi, Kaljo Lillevere, telefon 433 4412.

• Viljandi Maakonna Pensionäride Ühenduse ruumides Viljandis Eha 4 tegutsevad klubid ja ringid Elurõõm (Lehti Simson, telefon 5394 8158), Galvi-Linda (Linda Suurmets, telefon 525 3715), Kaja (Elvi Soop, telefon 5340 2035), KEK (Heino Mooste, telefon 551 9393), Linnagrupp (Aino Känd, telefon 5668 1655), MEK (Aino Jagor, telefon 433 3170), Metsaklubi (Koidu Atonen, telefon 534 4651), Mivar-Viva (Linda Roosipuu, telefon 435 9465), Mulgi Marid (Maie Roosimaa, telefon 5397 7244), Peetrimõisa (Elfi Siffer, telefon 434 3095), Vanad sõbrad (Helgi Naelaste, telefon 5564 2090), Vanaemade klubi (Velli Ilves, telefon 5336 3837), Vanaisade klubi (Ants Tõnisalu, telefon 433 8537), Teatri-est.st (Jaan Vuntus, telefon 5305 4218), Susanna klubi (Anne Kaarmäe, telefon 5815 7353), Võimlejad I (Mare Mihkelson, telefon 5645 4755), Võimlejad II (Aili Eerma, telefon 433 5426) ja tantsurühm Johanna (Virve Vuntus, telefon 5394 7577).

• Viljandi Päevakeskus, Marek Mumm, telefon 433 3940, e-post vpk@viljandi.ee • Viljandi Pensionäride Liit, Jaak Värnik, telefon 434 5071 ja 511 2583, e-post jaak42@hot.ee

VILJANDIMAA • Viljandi Maakonna Pensionäride Ühendus, Hillar Saar, telefonid 434 7813 ja 5689 6334.

• Abja-Paluoja: Meelespea klubi, Endla Tirgo, telefon 436 1188 ja Lõuna-Mulgimaa Puuetega Inimeste Ühing, Sirje Siitam, telefon 5698 4245.

• Halliste: Halliste Elu Arendamise Selts (HEA), Pille Kommer, telefon 524 6335, e-post pille.kommer@mail.ee • Jämejala: Jämejala klubi, Mari-Liis Raik, telefonid 433 5367, 5632 4227.

• Karksi küla: Karksi Kultuuriselts, Anne Kaljumäe, telefon 528 3115, e-post anneka@hot.ee • Karksi-Nuia: Karksi-Nuia Pensionäride Ühendus, Olga Palu, telefon 5341 2507, e-post olgapalu@hotmail.com ja Karksi Haridusselts, Hille Krusberg, telefon 5557 6593, e-post hille.krusberg@hot.ee • Koksvere: Koksvere Maanaiste Selts, Tiina Leis, telefon 437 6225.

• Kolga-Jaani: Pihlakobar, Malle ja Hillar Taska, telefon 432 8145.

• Kõo: eakate klubi Ajaratas, Katre Saar, e-post kultuur@koo.ee • Kõpu: eakate käsitööring Värten, Viive Lehtla.

• Leeli: Kitzbergi Sõprade Selts, Asta Jaaksoo, telefon 433 1116.

• Leie: Leie eakad, Tiiu Tinn, telefon 439 5187.

• Meleski: Meleski eakad, Anna Sass ja Astrid Dreving, telefon 439 5325.

• Mustla: Viljandi maakonna pensionäride ühenduse Tarvastu klubi, Kaie Järveküla, telefon 5813 2858.

• Mõisaküla: Sootuluke, Ene Hakkaja, tegutseb Mõisaküla kultuurimajas ja Kätetöö Koid, Juta Jalakas, telefon 5592 2615.

• Olustvere: klubi Metsalilled, Ellen Pallo, telefon 5342 0401.

• Olustvere: Olustvere pensionäride ühendus, Aita Roosalu, telefon 5332 6292.

• Paala: Paala pensionäride ühendus, Anne Arr, telefon 511 0456.

• Päri: Viljandi maakonna pensionäride ühenduse Päri grupp, Raja Aardevälja, telefon 439 2203.

• Ramsi: Viljandi maakonna pensionäride ühenduse Ramsi grupp, Maimu-Ester Erendi, telefon 5902 9171.

• Rimmu: Rimmu Rahvatuba, Anneli Pälsing, telefon 502 4315, e-post anneli@halliste.ee • Saarepeedi: eakate klubi Linda, Linda Paakspuu, telefon 5346 7909.

• Suure-Jaani: Meelespea, Elna Hansen, telefon 5663 1738 ja Erika Kundla, telefon 5360 4009.

• Sürgavere: Rukkilill, Leida Mihailova, telefon 437 5342.

• Tarvastu: Vaimse Tervise Ühing, Ants Mändmets, telefon 5613 4187.

• Tänassilma: klubi Rõõmsameelsed, Milvi Sihver, telefon 432 7198.

• Tääksi: Tääksi pensionäride ühendus, Aime Randmäe, telefon 525 0630.

• Uue-Kariste: Uue-Kariste Arengurühm (klubi 60+), Ivi ja Heiki Alp, telefon 435 9234, e-post ivi.alp@mail.ee • Uusna: klubi Elulõng, Silvi Jakobson, telefon 435 9484.

• Vana-Kariste: Vana-Kariste külaselts, Merle Hüva, telefon 436 2123, e-post merlehuva@hot.ee • Vana-Võidu: Vana-Võidu klubi, Tiiu Kõiv, telefon 432 5159.

• Vastemõisa: Pääsusilm, Eha Saetalu, telefon 5199 8480.

• Vihiküla: memmeklubi Krõõt, Luule Lippus, telefon 5663 7938.

• Viiratsi: eakate ansambel, Mare Kilk, telefon 439 4307, eakate käsitööring, Silvi Jakobson, telefon 435 9484 ning Viiratsi Üksikvanemate ja Puuetega Inimeste Ühing, Raiki Jago, Kai Oidermaa, telefon 528 6534.

• Võhma: eakate klubi Elulõng, Leevi Tika, Helgi Luutre, telefon 5645 8431, e-post riina.kultuur@mail.ee ja MTÜ Sinule, Elke Klara Würhrich, telefon 5196 3375, e-post sinule@vohma.net • Õisu: Õisu Rahvaselts, Virve Kivja, telefon 436 5124, e-post virvekiv@hot.ee

VALGA • Valga Linna Pensionäride Liit, Kuldar Paavel, telefon 5684 1652, e-post kuldarpaavel@hot.ee • Valga Linna Pensionäride Liidu tantsurühm Elujõud (kantri- ja line-tants), Mare Oherjus, telefon 553 1406, e-post valgakoda@hot.ee • Valga Linna Pensionäride Liidu vene algorganisatsioon, Galina Babitš, telefon 5569 6421.

• Ansambel Oduvantšiki (vene rahvuskultuuri tutvustus), Galina Babitš, telefon 5569 6421, Riita Mazaletskaja, telefon 529 8723.

• Rahvatantsuselts Karikakar, Eha-Helve Süld, telefon 766 1524.

• Valga Südamesõprade Selts (laulu- ja tantsuring), Valve Eliaser, telefon 5559 4513.

• Valgamaa Puuetega Inimeste Koda, telefonid 7661 541 ja 5569 6517, e-post valgakoda@hot.ee ja valgakoda@gmail.com, kodulehekülg www.valgakoda.ee • Valgamaa Spordiveteranide Selts, Leini Kirsimäe, telefon 5198 3403.

VALGAMAA • Valgamaa Pensionäride Ühendus, mida juhib Heimar Lenk, telefon 527 6782, Taivo Täht, telefon 510 5312, e-post taivotaht@mail.ee • Hummuli: Hummuli valla Pensionäride Ühendus Hõbejuus, Endla Miske, telefon 5804 5801, e-post endla@hummuli.edu.ee • Lüllemäe: Lüllemäe kultuurimajas (telefonid 769 7245 ja 5330 1511, e-post enekaas@gmail.com) tegutsevad Karula valla Pensionäride Ühendus (Silva Võsakova, telefon 5363 5353), Lüllemäe kultuurimaja memmede lauluring (Helle Karja) ja Lüllemäe kultuurimaja tantsurühm Meie Memmed (Heidi Kõvask).

• Nõuni: naisansambel Nõuni Lõbusad Lesed, Marika Viks, telefon 5346 5648, e-post viks.marika@gmail.com, Kalev Lõhmus, telefon 513 9071, e-post palubuss@gmail.com • Sangaste: Sangaste valla pensionäride ühing Härmalõng, Lea Korbun, telefon 5647 1933, e-post leakorbun@hot.ee • Tõrva: Tõrva kultuurimajas tegutsevad memmede tantsurühm Eideratas (Silvi Abolkaln, telefon 5556 1057, e-post silvi.ab@mail.ee), meesansambel (Tõnis-Rein Ainso, telefon 514 4405) ja eakate naisansambel Meenutus (juhendaja: Milvi Kalpus, telefon 763 3249).

PÕLVA • Põlva Päevakeskus, Anne Nook, telefon 799 4864, e-post nook@hot.ee Päevakeskuses tegutsevad MTÜ Põlva Kolmanda Nooruse Rahvakool (Anne Nook), klubi Kuukiir (Helgi Teder, telefon 799 2512), Põlva Reumaühing (Aime Rässa, telefon 799 7881) ja Põlva Vaegkuuljate Ühing (Milvi Ojavere, telefon 799 6331).

PÕLVAMAA • Põlvamaa Pensionäride Liit, Enn Esko, telefon 799 5779.

• Mooste: eakate selts Meelespea, Anu Protsin, telefonid 5194 9817 ja 792 5434.

• Räpina: Räpina Pensionäride Selts, Liivia Mälton, telefon 796 1473.

• Valgjärve: seltsing Sügiskuld, Linda Varul, telefonid 797 4447 ja 521 1804.

• Vastse-Kuuste: seltsing Kanarbik, Vello Künnapuu ja Vaike Joovik, telefonid 5649 5307 ja 792 0427.

VÕRU • Võru eakate klubi Hõbedane Juus, Ere Kungla, e-post ere@puigala.ee, kodulehekülg http://www.vorupensionar.ee • Võru Pensionäride Päevakeskus, Astrid Hurt, telefonid 766 8921 ja 5393 3109, e-post info@vorupensionar.ee, kodulehekülg http://www.vorupensionar.ee

VÕRUMAA • Võrumaa Pensionäride Ühendus, Avo Veske, telefon 5565 2760.

• Võrumaa eakate õpetajate selts Astra, Vaike Pajupuu, telefon 5349 9164, kodulehekülg www.vorupensionar.ee

seltsielu

September 2013 10

Püsinäitused: • Näituste peamajas „Põllumajanduse ja maaelu areng Eestis läbi sajandite” • „Lina meie igapäevaelus” uus!

• „Linnukasvatus Eestis” uus!

• „Põllumajandustehnika fondinäitus koos naismehhanisaatoritele pühendatud väljapanekuga” uus!

• „Mesindus Eestis” • „Talurahva veovahendid 19. sajandi teisest poolest 20. sajandi algusaastateni” • „Kuldne õlg ja põnev kasetoht meie kodus” • Näituseväljak põllumajandustehnikaga

FOTO: ERAKOGU

Eesti Põllumajandusmuuseum asub Tartumaal ajaloolises Ülenurme mõisakompleksis. Muuseumi põhiülesandeks on põllumajanduse ja maaelu arenguga seonduva kogumine ning tutvustamine avalikkusele.

E-klubi vedaja Ella Ruus

FOTO: URMAS LUIK/PÄRNU POSTIMEES

Ajutised näitused: • „Eesti raha margast euroni” ja „Eurosüsteem” (Eesti Panga Muuseum) • „Aardla polder. Ühe suurehituse lugu” • „Eesti Põllumajandusmuuseum Ülenurme mõisa kultuuripärandi säilitajana” • „Taimede maagia” Programmid: Tekstiili, puutöö, restaureerimise, sepatöö ja leiva kursused.

AVATUD Haridusprogrammid 1. aprillist 31. detsembrini: T–K, R–P 10–18 ja N 12–20 1. jaanuarist 31. märtsini T–P 10–17 Kohvik ja turismiinfokeskus avatud iga päev

Kontakt: Pargi 4, Ülenurme vald, 61714 Tartumaa epm@epm.ee, +372 738 3810; +372 537 37124 www.epm.ee

rehepeks käsitsi ja masinaga leibade degusteerimine töötoad rahvuslik simman

FOTO: DMITRI KOTJUH/JÄRVA TEATAJA

Lõikuspüha. Rahvustoitude päev 12. oktoobril algusega kell 12

• • • •

Vana-Pärnu kultuuriseltsi esimees Silvi Kanošina

Paide eakate õpetajate ühenduse juht Aili Rebas

Suurepärane puhkus Spaa Hotellis Viiking!

KULDNE SÜGIS (3 päeva, 2 ööd) Pakett kehtib 31.08–31.10. Hind alates 90 € / 1 inimene kaheses toas Paketti kuulub: t majutus kaheses toas (2 ööd) t 2 hommikusööki t 2 õhtusööki t hommikumantlid toas t hoolitsustest valikuliselt 3 protseduuri t saunakeskuse ja jõusaali kasutamine lahtiolekuaegadel

Check out 12.00

Sinu südame SPAA

Pärnu abilinnapea Jane Metsa sõnul lähtub linnavalitsus ühendusi toetades tegevuse sisust ja osalejate arvust. Eeskätt üritatakse tagada kooskäimisvõimalus ning jagada infot seadusemuudatuste, toimetuleku jms kohta.

Pärnus on Euroopa Liidu toel valminud eakate avahoolduskeskus, mis asub Metsa 10. Lisaks sellele tegutseb kuus aja jooksul välja kujunenud kultuurikeskust, kus eri vanuses inimesed koos käivad.

Seltsid saavad linnalt tegevus- ja ürituste toetust, raha on vähem kui soovitakse.

Kui keegi tahaks mõnda uut eakate ühendust moodustada, soovitaks Mets tal esmalt mõne olemasolevaga liituda, ent näiteks endiste õpetajate selts Pärnus puudub. „Kui osatakse eriline põhjus uue seltsi moodustamiseks lahti selgitada, siis alalise kodu andmise võimalust meil pole, aga ruumi teatud tundideks leiame.”

Kolm suuremat Pärnus eakate ühendust on Pensionäride Liit, Pensionäride Ühendus ja eakate ühing Elulust. Inimesi liidavad elukoht, huvid või elukutse, täpset piiri kultuuri- ja pensionäride seltsi vahel tõmmata on Metsa hinnangul keeruline.

REKLAAM

Quattro Titanium raseerija rija ja vahetusterad

(tavahind 53 € / inimene / ööpäev

Pakett kehtib vabade kohtade olemasolul.

Need ja muud parimad pakkumised leiad meie kodulehelt www.viiking.ee

Linn püüab leida kooskäimiskoha

TOOTESOOVITUS

KLASSIKALINE TAASTUSRAVIPAKETT (alates 5 ööpäevast) Pakett kehtib 1.–15.09. Hind alates 32.80 € / inimene / ööpäev Check in 14.00

Koidula majamuuseumi kõrval tegutsevasse seltsihoonesse leiab iga aastaga tee üha rohkem inimesi. Lauldakse, tantsitakse, tehakse käsitööd. Väga populaarne on liikumisrühm, mida varem haiglas ravivõimlemise instruktorina töötanud Aime Alttoa juhendab. Enne ja pärast võimlemist mõõdetakse osalejate vererõhku, millest eakad väga huvitatud on.

Seltsi ligi 4000 eurone aastaeelarve toetub neljale sambale: 290 eurot kuus linnalt majaga seotud kulude katteks, ringitoetustele, kaheeurosele seltsi aastamaksule ja saalirendile. Lisaks üksikute ürituste toetused linnavalitsuselt ja kokkulepped sponsoritega. Europrojekte kirjutada Kanošina ja seltsi juhatuse liige Leili Tamm ei oska, näiteks Raeküla seltsis on selleks kogemustega eestvedaja. „Kogu vile läheb majale,” lausus Kanošina. „Ringidele toetusest piisab, aga kütterahaga ei tule välja.”

Pärnu laevaremonditehas tegi majale jalgrattahoidja ja trepikäsipuud ning andis tõstuki maja värvimiseks. Vastutasuks saab ta korra aastas ettevõtte aktsionäride üldkoosolekuks saali kasutada. „Mõni asi võiks tulla kergemalt,” ütles Kanošina. „Kolm ratastooliinimest on siiatulekust huvitunud, aga meil pole kaldteed.”

Lisainfo info@viiking.ee või tel +372 449 0500 (hotelli vastuvõtt) või +372 449 0505 (müük); Spaa Hotell Viiking, Sadama 15, 80012 Pärnu

Wilkinson Sword pakub püsivalt soodsaid hindu Hea Hinna mär-gistusega Quattro Titanium raseerijale ja vahetusteradele.

Titaaniumkate säilitab tera vastupidavust ja teravust ning aaloega niisutusriba tagab sujuva libisemise ja maksimaalse mugavuse raseerimisel. Lisaks on Quattro Titanium raseerijal täpsustera, mille abil on lihtne saavutada täiuslik viimistlus.

Orienteeruv jaehind 6 €.

Saadaval kõigis suuremates kauplustes.

„Olemasolevad seltsid ei ole tutvuskonna klubid,” lausus Mets. „Pigem toimub nende sees praegu eestvedajate vahetus. Kes kaua on vedanud, enam ei jõua, uued tulevad asemele. Koos sellega tekib ka uusi liikmeid.”

Metsa hinnangul käivad pensionäride ühendustes koos peamiselt eakad, kes on töötamise lõpetanud. Neil on palju vaba aega ja nad tahavad suhelda. Töötavaid pensionäre huvitavad pigem kultuuri- ja spordiühendused. „Mingi valehäbi ja suhtumine on, nagu oleksid pensionäride ühendused ainult mittetöötavatele pensionäridele. Arvatakse, et mina olen ju veel noor,” iseloomustas Mets ja kutsus üles eelarvamustest loobuma.

FOTO: SILVI KANOŠINA

11 September 2013

Vana-Pärnu kultuuriseltsi liikmed osalevad võimlemisrühmas.

Kohtutakse huvitavate inimestega

Kõrvavaigu ülesanne on olla veekindlaks ja kaitsvaks kihiks kõrva väliskuulmekäigus.

Normaalselt liigub kõrvavaik kuulmekäigu avasse, kuivab ja kaob. Vahel aga tekib kõrvavaiku normaalsest rohkem. Sel juhul võib vaik muutuda kõvaks massiks ja moodustada kuulmekäigus vaigukorgi.

FOTO: ELLA RUUS

Viljandis asutas Pensionäride Liidu liige Ella Ruus, kes kümme aastat mälumänguklubi oli vedanud, eelmisel aastal e-klubi.

E tähendab elurõõmsate ja energiliste eakate kohvik-klubi, naljatades on seda nimetatud ka Ella klubiks. „Kui inimene pensionile jääb, siis otsib ta tegevust,” rääkis õpetaja ja haiglas hooldajana töötanud Ruus. „Enne töölt ärajäämist tegin mälumänguklubi, mis korra kuus koos käib. Sellest jäi väheseks ja sündis e-klubi, mis huvitavate inimestega kohtub ja erinevaid mänge mängib.”

Klubi käib korra kuus koos Tähe peosaalis, mida selle omanik Viktor Naanuri eakatele ürituseks tasuta annab. Osalustasu on neli eurot, millest 3.50 kulub laua katmiseks ning 50 senti jääb külalistele kingituste ja muu vajaliku ostmiseks.

Klubiüritustel on esinenud vabatahtlikuna Poolas töötanud Veronika Ariva, ajakirja 60+ peatoimetaja Eve Rohtla, Ugala teatri näitleja Leila Säälik, saatejuht Teet Margna jt. Esinejatele on Ruus jätnud pool tundi, ülejäänud aeg sisustatakse erinevate võistluste, laulu ja tantsuga.

Säravamate hetkedena nimetas Ruus õhtut flamenkotantsijatega, 20 luulevormis peetud oodi Ugalale, kutsealade tutvumisveerandit, kübarakaraoket ja sketšide konkurssi ning kultuuriakadeemia tudengite naljaviktoriini.

Esimesel koosviibimisel oli 64 inimest, hiljem on neid olnud 40 ringis. „Kui on poisse, saab tantsida, kui pole, tantsime omavahel,” lausus Ruus ja lisas, et mehi võiks rohkem olla.

Rahaliselt tuleb klubi kenasti välja, keegi pole nelja eurot paljuks pidanud.

Toimeka inimesena on Ruus ka projektikirjutamise selgeks õppinud ning hasartmängunõukogult ja kultuurkapitalilt toetust saanud. Mitte küll mälumänguks ja e-klubiks, vaid estraadiansambli tarbeks. „Algus on keeruline, aga kui põhimõtted selged, läheb lihtsamalt. Julgustaksin teisi ka toetusvõimalusi uurima ja projekte kirjutama. Klubiüritusteks ei tasu küsida, iseasi on festival või konkurss. Üritus peab olema laiapõhjalisem, kogukonda haarav,” kõneles Ruus.

Peagi 69aastaseks saava Ruusi bioloogiliseks vanuseks määrati ühes tervisliku toitumisega tegelevas firmas 53. „Sain sellest suure laengu. Penskarid on tegelikult aktiivsed, väga liikuvad inimesed,” ütles ta.

Paides asutas ühisgümnaasiumi endine algklassiõpetaja Aili Rebas koos mõttekaaslastega Paide linna eakate õpetajate ühenduse. „Arutasime koos Järvamaa pensionäride

Puhtad ja terved kõrvad lihtsal ja loomulikul viisil

Kaunima kübara konkurss Viljandi e-klubis aprillikuus. koondise juhi Mare Veermaaga, et see võiks ühendada kõiki õpetajaid, ka lasteaedades, kutsekoolis, spordikoolis ja muusikakoolis töötanuid,” rääkis ta.

Endiste õpetajate ühendus Ühendus koondab ligi 40 endist õpetajat, kord kvartalis toimuvatel üritustel käib neist keskmiselt 25–30. Seni on uudistamas käidud kutsekeskkooli, Paide gümnaasiumi ja ühisgümnaasiumi ning kuulatud augusti keskel Paides toimunud arvamusfestivali loenguid. „Õpetajad jäävad õpetajateks elu lõpuni,” lausus Rebas. „Me tahame koolides toimuvaga ja üldse hariduseluga kursis olla.” Ühe võimaliku tegevussuunana näeb Rebas kultuuripärandi hoidmist ja endistest õpetajatest uurimistööde koostamise organiseerimist. „Muuseumist leidsime kümme tööd endistest õpetajatest, neid oleks tunduvalt rohkem vaja,” ütles ta.

Linnavalitsus toetas ühendust 999 euroga. „Küsisin 999 eurot ja nii ka anti.

See kulub jooksvateks kuludeks ja eks me veel mõtleme, milleks raha kasutada,” kõneles Rebas.

Koolides käimiseks andis igaüks euro, vastuvõtja pakkus teed ja küpsiseid. Kindlat kooskäimiskohta õpetajate ühendusel veel pole, aga kui vaja, saavad nad Rebase sõnul Lai 33 asuva eakate päevakeskuse ruume tasuta kasutada. „Oleme veel lapsekingades. Mujal on õpetajate ühendused tunduvalt toimekamad,” lausus Rebas. Üleriigiliselt esindab Eesti ligi 300 000 vanaduspensionäri Eesti Pensionäride Ühenduste Liit. Selle kodulehelt leiab näiteks kohad, kus eakatele tasuta õigusabi antakse ja portaali www.vaatahindu.ee, kus on avaldatud toidukaupade hinnad erinevates Tallinna linnaosade kauplustes.

”

Julgustaksin teisi ka toetusvõimalusi uurima ja projekte kirjutama. Klubiüritusteks ei tasu küsida, iseasi on festival või konkurss. Üritus peab olema laiapõhjalisem, kogukonda haarav.

ELLA RUUS, Viljandi Pensionäride Liidu liige ja e-klubi eestvedaja

100% looduslik Vaxol® kõrvasprei on tõhus ja seda on lihtne kasutada t Pehmendab, niisutab ja eemaldab kõrvavaiku loomulikul teel. t Ideaalne toode ka kuuldeaparaadi kasutajatele, et vältida liigse kõrvavaigu sattumist kuuldeaparaati ja saavutada parim kuulmine. t Põletikuvastane sprei kaisteb kõrvu bakterite ning seente eest. t Aitab vältida nii veest kui vaigust tekkivat kõrvalukustust. t Regulaarsel kasutamisel väheneb vajadus kõrvaloputuse järele. t Sobib täiskasvanutele ja lastele alates 1. eluaastast. t pihustus kummassegi kõrva 1 kord nädalas (enne dušši, vanni, ujumist või sukeldumist).

Saadaval apteegis!

www.vaxol.ee Tootja: FW Medical Ltd, West of Scotland Science Park, Kelvin Campus, Block 6, 2317 Maryhill Road, Glasgow G20 0SP, Suurbritannia Turustaja Eestis: Sirowa Tallinn AS, Salve 2c, Tallinn, vaxol@sirowa.ee

raha

September 2013 12

Pension ja sambad Mis ja kuidas?

Karl-Eduard Salumäe karl.salumae@ajaleht.ee

E

t alustada algusest, tasub kõigepealt meelde tuletada, et vanaduspension on sisuliselt palk, mida makstakse väärikasse ikka jõudnud inimesele, kes on palju aastaid rasket tööd teinud ning nüüdseks välja teenitud puhkust naudib. Riik saab maksta pensione tänu töötavate inimeste palkadelt arvestatavale sotsiaalmaksule. Tööandja maksab 33 protsenti leivalolija töötasust sotsiaalmaksuks, millest 13 protsenti läheb ravikindlustuseks ja 20 protsenti praeguste pensionäride pensioniks. Tõsi, viimast väikese erandiga, kuid sellest hiljem.

Kuidas vanaduspension kujuneb?

Vanaduspension koosneb kolmest osast: põhi- ehk baasosast, mille suuruseks on alates selle aasta aprillist 126,8183 eurot kuus; staažiosakust, mille suurus sõltub sellest, kui palju on pensionisaajal pensioniõiguslikku staaži ehk tööaastaid ja töötamisega võrdsustatud aastaid (näiteks laste kasvatamine, ajateenistuses käimine ja muu säärane) ning kindlustusosakust, mille suurus sõltub sellest, kui palju on pensionisaaja palgast alates 1999. aasta 1. jaanuarist makstud sotsiaalmaksu. Siinkohal tuleb tähele panna, et staažiaastatena lähevad arvesse üksnes kuni 1998. aasta lõpu seisuga ehk enne kindlustusosaku „mängutulekut” kogunenud tööaastad. Ühe staažiaasta väärtuseks on 4,718 eurot kuus. Kindlustusosaku suuruse arvutamisel mängib rolli see, kas inimese palgalt on ühel või teisel kalendriaastal tasutud sotsiaalmaksu sama palju kui riigi keskmiselt töötasult või hoopis vähem/rohkem. Kui sotsiaalmaksu tasutakse keskmiselt töötasult, on aasta koefitsient 1,0 ja selle rahaliseks väärtuseks 4,718 eurot kuus. Kui aga töötaja teenib riigi keskmisest vähem, on ka koefitsient väiksem.

Sel aastal pääsevad mehed Eestis vanaduspensionile 63- ja naised 62aastaselt. 2016. aastaks kerkib ka naiste vanaduspensioni iga 63. eluaastani, 2026. aastaks tõuseb see aga nii meestel kui naistel 65. eluaastani.

Vanaduspensionile on võimalik minna ka varem või hiljem. Ennetähtaegsele vanaduspensionile on võimalik jääda kuni kolm aastat enne seadusekohast pensioni-

Kõik me teame, mis asi on pension, ning oleme vähemasti kuulnud pensionisammastest.

Iseküsimus on, kas ja kui arusaadavalt suudame vastata küsimusele, millest pensioni suurus oleneb või mida tähendab teine või kolmas pensionisammas.

Niisiis: kuidas selle asjaga ikkagi on?

iga, kuid sellel on oma hind – iga varem pensionile jäädud kuu eest vähendatakse riikliku pensioni suurust 0,4 protsendi võrra. Seega: jäädes pensionile näiteks aasta varem, on pension 4,8 protsenti väiksem kui oleks siis, kui vanaduspensionile minnakse nii-öelda õigel ajal. Ennetähtaegne vanaduspension määratakse eluajaks ja seda ei arvutata ümber.

Juhul kui inimene otsustab vanaduspensionile minemist hoopis edasi lükata, premeeritakse teda riikliku pensioni kasvatamisega – iga edasilükatud kuu eest tõstetakse tema riiklikku pensioni 0,9 protsendi võrra. Aasta peale tähendab see 10,8protsendilist boonust.

Vanaduspensioni taotlemiseks tuleb pöörduda elukohajärgsesse pensioniametisse, täita avaldus ning esitada pass, tööraamat, lõpetatud kooli diplom, lapse sünnitunnistus, sõjaväepilet, abiellumisel

nime muutnud isiku abielutunnistus, foto ja arvelduskonto number.

Pensionäridel on õigus saada tulumaksuvaba tulu 4032 eurot aastas ehk 336 eurot kuus. Riiklike pensionide suurendamine on vastavuses elukallidusega ja sotsiaalmaksu laekumisega. Inimkeeli tähendab see, et kord aastas korrutatakse pensionid läbi indeksiga, mille väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Niisiis määrab pensioni suuruse eeskätt see, kui palju töötavad inimesed riigile makse maksavad.

Seni on jutt käinud vanaduspensionist.

See on aga vaid üks riikliku pensioni liikidest, mida makstakse üksnes neile inimestele, kel on Eestis kogunenud pensionistaaži vähemalt 15 aasta jagu. Neil, kel staaži vähem, on võimalik 63aastaseks

NÄIDE Mati on 64aastane mees, kes alustas 1969. aastal äsja kahekümnendatesse eluaastatesse jõudnuna töömehe karjääri. Seega kogunes tal 1998. aasta lõpuks pensioniõiguslikku staaži 29 aastat. Järgneva 15 aasta jooksul teenis Mati Eesti keskmisest palgast enamasti vähem ja seetõttu maksid tööandjad tema töötasult ka keskmisest vähem sotsiaalmaksu. Nii kogunes Mati aasta koefitsientide summaks 12. Vanaduspensionile jäi ta aga aasta pärast pensioniikka jõudmist. Lapsi Matil pole.

Mati riikliku kuupensioni suuruse teadasaamiseks tuleb võtta vanaduspensioni põhiosa suurus (126,8183 eurot), liita sellele staažiosak (29×4,718 = 136,822 eurot) ja aasta koefitsientide summa (12×4,718 = 56,616 eurot) ning saadud tulemus (320,2563 eurot) korrutada läbi 1,108-ga. Seega on Mati riiklik pension pisut alla 355 euro.

Ostame kokku metsamaad ja raieõigusi üle kogu Eesti www.eestimets.ee tel 505 2690 taavi@eestimets.ee

raha

13 September 2013

saades saada rahvapensioni, mille suurus on 140,81 eurot kuus. Omaette teema on veel erinevad eripensionid, nagu näiteks töövõimetuspension, ja pensionilisad, nagu näiteks vanemapension.

Teine ja kolmas sammas Et sissetulek oleks vanaduspõlve pidades suurem, toetub Eesti pensionisüsteem lisaks riiklikule pensionile ehk niinimetatud esimesele sambale veel ka teisele ja kolmandale pensionisambale.

Teine sammas ehk kogumispension on peamine tugi riiklikule pensionile. Teise pensionisambaga liitumine on kõigile

1983. aastal ja hiljem sündinud inimestele kohustuslik. Varem sündinud kodanikel oli võimalus sellega vabatahtlikult liituda, kuid viimane tärmin selleks möödus juba mitu aastat tagasi.

Kogumispension põhineb nii-öelda eelfinantseerimisel: töötav inimene kogub enda pensioni ise, makstes brutopalgast kaks protsenti pensionifondi. Riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava sotsiaalmaksu arvelt neli protsenti, mis võetakse eespool nimetatud 20 protsendist, mida kasutatakse praeguste pensionäride pensionide maksmiseks. Pangad võimaldavad valida erinevate pensionifondide vahel, mis erinevad tootluse ja riskisuse poolest. >> lk 14

PENSION TULEB JUBA TÄNA Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste esitas 2011. aastal investeerimismessil „Rahakompass” küsimuse, kas pension on kellegi teise antud ebamäärases tulevikus kohale jõudev raha ning jõudis kahe järelduseni.

Esiteks: pension ei tule mitte kunagi tulevikus, vaid sõltumata vanusest juba täna. Ja teiseks: pension ei tulegi kuskilt, vaid selle suurus sõltub paljuski just praegustest sissetulekutest ja säästudest. „Riigi seisund on pensionisüsteemide puhul ajapikku päris palju muutunud. Seni, kuni pensionid põhinesid peamiselt heldel maksutulul, oli riigi roll suur ja põhiline, kuigi samas üsna lihtne: korjata kõige tõhusamal viisil kokku maksutulu ja jagada see kokkulepitud reeglite alusel laiali. Sellest ajast pärineb ka levinud hoiak, et pension on midagi, mis tuleb kunagi ja kuskilt,” leidis Tõniste. „Nüüd, kui pensionieelarve on kokku kuivanud, on ka riigi ülesanded keerulisemaks muutunud,” jätkas ta. „Senise korraldaja ja maksja asemel on riik nüüd rohkem ka suunanäitaja, teavitaja, võimaluste looja ja kohustuste tagaja.”

Allikas: pensionikeskus

FOTO: MIHKEL MARIPUU/POSTIMEES

REKLAAM

„See on tõepoolest hämmastav. Mu seksuaalelu on saanud täiesti uue hoo,“ räägib 58-aastane José Rama. „Niipea, kui olin lugenud sellest looduslikust tootest, kiirustasin lähimasse apteeki seda ostma.

Alustasin tablettide võtmist kohe ja juba kolmandal päeval tundsin erinevust,“ räägib José Rama, kes on saanud oma seksuaalelu probleemid taas kontrolli alla. Ta põeb diabeeti ja nagu paljudel meesdiabeetikutel, esines ka Josél verevarustuse häireid, sealhulgas suguelundite verevarustuse häireid. „Õnneks on tänaseks päevaks kõik muutunud. Mu seksuaalne võimekus on oluliselt paranenud – ma tunnen end tõepoolest nagu 30-aastane,“ on José Rama uhke ja õnnelik.

Lisaks suurepärasele efektile oma seksuaalelule võib José kinnitada, et need tabletid ei ole põhjustanud talle ühtegi ebameeldivat kõrvaltoimet. „Ma olin algusest peale kindel, et neid tablette on ohutu kasutada, kuid ikkagi on tore selles ise veenduda,“ muheleb José. „Vaid kolme päevaga oli mu erektsiooniprobleem lahenenud. See tablett paneb end taas 30-aastasena tundma,“ ütleb 58-aastane José Rama.

Prelox sisaldab kombinatsiooni patenteeritud Pycnogenoli ekstraktist ja aminohappest L-arginiin. Prelox stimuleerib lämmastikoksiidi (NO) vabanemist veresoontes, mis kutsub esile veresoonte laienemise ning piirkonna verevarustuse paranemise.

Avaldatud uuringute tulemused näitavad, et Preloxit kasutanud meestel t oli kergem erektsiooni saavutada t oli kergem erektsiooni säilitada

Normaalne erektsioon (% patsientidest)

t paranes hommikune kune erekts erektsioon.

92.5%

100%

80%

80%

mbrisSepte is kuni br oktoo

-15%

60% 40% 20% 0%

0% Platseebo

5% 2.kuu 3.kuu 1.kuu (L-arginiin) (L-arginiin+40mg (L-arginiin+120mg Pycnogenoli) Pycnogenoli)

Allikas: J Sex Marital Ther.2003 May-June; 29(3):207-13. Märkus: Pycnogenoli lisaefekt annuse suurendamisel 40 mg-lt 120 mg-ni oli vähene. Preloxi soovituslik päevaannus on 2-4 tbl (40-80 mg) ning see põhineb uuringutes häid tulemusi andnud annustel.

Prelox on mõeldud igapäevaseks kasutamiseks. See parandab verevarustust ja tagab tingimused rahuldust pakkuvaks seksuaaleluks igal ajal. Toode sisaldab looduslikke komponente, mis on ohutud ka igapäevasel kasutamisel. Prelox parandab verevoolu ja veresoonte seisundit ning sobib seetõttu mõõduka seksuaalelu häirega meestele.

Prelox on dokumenteeritud kvaliteetne ja ohutu toidulisand. Müügil apteekides.

Vaata ka www.prelox.ee

Pakkumine kehtib parimates apteekides ja www.tervis24.ee’s.

Otsi parimat hinda: www.raviminfo.ee ja www.apteegiinfo.ee

EE_Prelox_Case_60Plus_0813_275x172

Nagu oleksin taas 30

Looduslik seksuaalsuse tõstja

raha Erinevad tegurid – näiteks see, mitme aasta pärast plaanib inimene pensionile minna – mõjutavad otsust, millisesse fondi koguda on kõige mõistlikum.

Kuni selle aasta 15. septembrini saavad 1955. aastal või hiljem sündinud inimesed esitada soovi korral pangale avalduse, et suurendada oma brutopalgast pensionifondi laekuvaid sissemakseid kahelt protsendilt kolmele aastatel 2014–2017. Riigipoolne makse suureneb 2014–2017 automaatselt neljalt protsendilt kuuele protsendile nende pensionikogujate eest, kes tegid 2009. aastal avalduse omapoolsete maksete jätkamiseks ajal, mil riigipoolsed maksed kriisi tõttu ajutiselt külmutati.

Need, kes toona avaldust ei esitanud, aga sooviksid riigilt aastatel 2014–2017 saada kuueprotsendist makset, peavad esitama avalduse ning suurendama ka oma palgalt laekuvat makset kolmele protsendile.

Kogumispensioni osakud on nii kogumise perioodil kui ka pensionil olles päritavad, kuid seda üksnes siis, kui koguja on endale vormistanud fondipensioni. Fondipensioni puhul ei tehta pensionisaajale pensionifondist väljamakseid eluks ajaks, vaid perioodiliste väljamaksetena. Fondipensioni saab vormistada juhul, kui teise sambasse on kogunenud vähemalt 50 rahvapensioni jagu raha. Praeguse seisuga siis 7040,50 eurot. Hariliku pensionilepingu puhul pensionivara üldjuhul päritav ei ole.

Täiendav kogumispension ehk kolmas sammas kellelegi kohustuslik pole. Kolmanda sambaga liitunu saab sissemakse suuruse ise valida, sissemaksetelt saab tulumaksusoodustust ning kolmandasse sambasse maksmisest on võimalik võtta puhkust või see sootuks lõpetada.

Kolmanda sambaga liitudes on võimalik valida kahe kindlustusliigi vahel: garanteeritud intressiga pensionikindlustus ja investeerimisriskiga pensionikindlustus. Teisena nimetatu abil on võimalik pikaajaliselt rohkem teenida, ent garantiid vastupidiselt garanteeritud intressiga pensionikindlustusest tulususele ei anta.

Ka kolmandasse sambasse kogunenud raha on võimalik pärida. Arvestada tuleb aga sellega, et pärimisele minevast summast võetakse maha tulumaks.

September 2013 14

Milline on kõige tähtsam VANUS

Sel aastal pääsevad mehed Eestis vanaduspensionile 63- ja naised 62aastaselt.

SUURUS Riikliku pensioni suuruse määrab eeskätt see, kui palju töötavad inimesed riigile makse maksavad.

ARVO KREEGIPUU, pensionär, kutseline maakler ja hindaja

M

eie riiklik vanaduspension on jõukamate riikidega võrreldes kasinavõitu. Võiks ju algatada arutelu teemal, kas me seda siis väärisimegi, kas me sellist riiki tahtsimegi, kes on süüdi. Abi sellest eriti pole, sest demograafiline olukord on selline, nagu on: tööealist elanikkonda, kes makse maksaks, on vähe ja järjest vähemaks jääb, pensioniealisi tuleb üha juurde ja nende osakaal kasvab.

Eks tuleb kasutada kõiki abinõusid.

Demokraatlikus riigis on igaühel õigus nõuda parimat, seista oma õiguste eest ja ka protesteerida, kui tuntakse end ülekohtu ohvrina. Samas saab end ka aidata ja seda paljud pensionärid teevadki – mõned koguni nii tõhusalt, et aitavad veel nõu ja jõuga oma järeltulevatki põlvkonda.

Kirjeldan oma esimest aastat läbiva vanaduspensionäri kogemust: mida olen pensioniaastateks ette võtnud ja kuidas see on õnnestunud, mida oleks võinud veel teha ja mis oleks tulnud tegemata jätta. Püüame ju kõik ära arvata, mida võib tulevik tuua, aga see on juba raskem ja tükati lausa tänamatu ettevõtmine.

Riik pakub kolme sammast Riigi pakutav tugi seisneb teatavasti niinimetatud pensionisammastes. Idee iseenesest oli positiivne – inimesed teevad aastate jooksul pensionifondidesse sissemakseid, mida teatud juhtudel toetab ka riik, kogutud raha antakse osavate fondihaldurite kätte, kes selle raha aja jooksul mitmekordistavad ja mõnekümne aasta pärast elab oma elutöö teinud inimene tänu sellele massiivses heaolus. II pensionisambaga ühinemine oli noorematele kodanikele lausa kohustuslik ja seda tööleasumise hetkest alates.

Süsteemi käivitumise ajal olin juba üle

50 aasta vana, aga ühinesin siiski vabatahtliku III pensionisambaga. Esialgu läks toredasti, maksin igakuiselt mõnisada krooni püsikorraldusega ja võisin jälgida, kuidas kogutud fondiosakute väärtus järjest suurenes.

Aga siis õnn pöördus ja kogutud varandus hakkas hoopis vähenema ja pealegi veel üsna kõvasti. Lõppkokkuvõttes jäin seega kaotajaks. Kui järele mõelda, siis mitte nii hullusti, kui esialgu paistab.

Nimelt olin igal aastal ilusasti täitnud tuludeklaratsiooni ja saanud sissemakstud summalt tulumaksutagastust.

Juhtunut võiks lugeda ka vääramatu jõu toimimiseks, mille eest polnud keegi kaitstud. Lugesin majandusteadlase Andres Arraku kirjutist, kes nentis, et samalaadse investeeringuga osutus ka tema kaotajaks ja seda vaatamata tavakodanikust mitmekordselt suuremale informeeritusele.

Lõppkokkuvõttes seisab praegu minugi arvel mõne tuhande euro väärtuses pensionifondide osakuid. Parasjagu liiga palju, et seda mingi ühekordse lõbustuse peale ära raisata ja liiga vähe, et mingeid tõsisemaid plaane teha. Nii et las seisavad edasi, äkki kasvab sinna tõesti aja jooksul midagi juurde.

Mul on kahtlus, et oleksin ise selle raha investeerinud mõistlikumalt, kui seda tegid kõrgelt tasustatud fondihaldurid.

Kuigi ka vastupidine pole võimatu.

Ei saa ka salata, et mind ja minutaolisi vaevab üks kiuslik mõte. Kui riik arvas, et inimesed ise pole võimelised tuleviku peale mõtlema, oleks võinud vahendeid koguda ja säilitada neid mingil konservatiivsemal viisil, näiteks pikaajalise stabiilse intressiga deposiidina. Aga ei, nii ei tehtud. Selle asemel anti maksumaksjate raha piltlikult väljendades mängurite kätte, kes seda maha mängisid ja mahamängimise eest veel tasugi said. Miks? Üldiselt arvan ka, et minu põlvkond pole pädev süsteemile lõplikku hinnangut andma. Selle efektid ja lõpptulemused

raha

15 September 2013

pensionisammas?

Arvo Kreegipuu selguvad aastakümnete jooksul ja selle vilju saavad maitsta meie lapsed või pigem lapselapsed. Sedagi eeldusel, et meie riiklik süsteem praegusel kujul püsib.

Kogumine ja säästmine Mustadeks päevadeks kõrvalepanemine, mingil eesmärgil kogumine ja tuleviku peale mõtlemine on keskmisel eestlasel lausa veres. Paraku on paljud head plaanid nurjunud äkiliste majanduspöörete, rahareformide, pangakrahhide ja lõpuks lihtsalt inflatsiooni läbi. Mingi hoius on mul igatahes praktiliselt kogu elu jooksul olnud, esimesena sai vist hoiukassasse pandud koolivaheajal kogunenud teenistus. Kogutud on hiljemgi, viimased paar korda säästsime näiteks uue auto ostmiseks, sealhulgas ka tähtajalise hoiusena.

Paraku on viimastel aastatel praktiliselt ära kadunud selline tore asi nagu hoiuseintress, mis oleks vähemalt inflatsiooni (mingil määral) kompenseerinud. Aga intress on intress, kui see on langenud, siis peab see ükskord ka tõusma hakkama.

Koi ei söö Idee poolest hea mõte oleks paigutada oma säästud väärtpaberitesse või võlakirjadesse. Mõtlesin sellest üles ehitada lausa eriti toreda pensionikindlustuse – saada igal aastal dividende, kusjuures väärtpaberid ise jäävad alles ja saavad lõpuks minu pärijatele. Paraku kipub sellega vahel minema nii, et tootlikumad aktsiad ostetakse lõpuks enamusaktsionäri poolt sundkorras ära. Olen siinjuures konkreetne ja mainin ära, et taolise käki küpsetasid mulle näiteks omaaegne Hansapank ja hiljem Eesti Telekom. Kuna meie seadused seda võimaldavad, pole ka kuskile kaebama minna.

Midagi on siiski alles jäänud või asemele ostetud ja ka sel suvel on mingit 13. pensioni loota. Tulumaks on sellelt rahalt juba eelnevalt tasutud, nii et laekuv summa jääb endale ja pärastpoole ka midagi ei nõuta.

FOTO: ELMO RIIG/SAKALA

Kahjuks pole meil sellist stabiilset ja püsivat finantsinstrumenti nagu näiteks klassikalisest inglise ja prantsuse ilukirjandusest tuttav 3protsendiline riigi võlakiri. Kui oleks, oleks sellest palju abi.

Aga kui raha on, siis on kindel investeering kuld (ja väärismetallid üldse).

Seda koi ei söö, rooste ei riku ja pikaajalises perspektiivis on väärtus kasvav.

Kahjuks pole eelnev kõigile kättesaadav. Nii mõnegi tubli inimese elutee on kulgenud nii, et kogu teenistus on elamiseks ära kulunud. Selles pole üldjuhul keegi süüdi, põhjuseks on halb õnn, juhuslikult tehtud valed valikud ning vahel ka sõbrad, sugulased ja järeltulijad. Sel juhul jääbki loota vaid riigi toele. Selle toe peaksid nad ka saama.

Naturaalmajandus ja tegevus Töö ja tegevus oma majapidamises on vanurile igas mõttes kasulik: parandab tervist ja enesetunnet, aitab aega sisustada, ka majapidamiskulusid kokku hoida ja toidulauale lisa leida. Seda eriti nooremas pensionieas, kui jalg veel tatsub, käterammu jätkub ja eelnevast elust mingid tööoskused kaasa on saadud.

Elame külmas kohas ja küttekulud on igas peres paras peavalu. Siin tunnen ennast võidumehena: noorpõlves omandatud oskused nagu saagimine, puulõhkumine ja metsa langetamine tasuvad end väga ära. Liikumisrõõm ja looduses viibimine pealekauba.

Ka kodune aiatöö on tore asi ja sügisel tulemusedki näha. Ma ei tea, kuidas teised, aga sünnijärgse maainimesena ei saaks minust ilmselt liikujat liikumise pärast, ei kepikõndijat või ringide kaupa kehalist koormust hankivat jalgratturit.

See tundub lihtsalt tobe. Aga hoopis teine asi on sellesama rattaga liikuda punktist A punkti B ja selle käigus ka mõni asjatoimetus korda ajada. Hea meelega võin ka puid laduda, oksi lõigata või midagi sarnast. Pealegi on need omaette toimetatavad asjad, kus ei tule ka riietuse või muu varustuse ilule ja moekohasusele tähelepanu pöörata. >> lk 16

www.keskhaigla.ee/hooldusravikliinik Täpsem informatsioon ja patsientide registreerimine telefonil 650 5226 tööpäevadel kell 8–16.

raha

September 2013 16

Aga üldiselt jäägu igaühele oma – kellele kepikõnd, kellele kodumajanduslikud liikumised. Ja mõnelgi juhul kehtib rahvasõna: õige mees võtab mõlemad.

Ise tehtud on odavam Nende asjade juures on aga veelgi olulisem majanduslik aspekt. Oma küttepuudega kütmine on kindlasti mitmeid kordi odavam avaliku teenusena pakutavast tsentraalküttest. Siin saavadki tihtipeale määravaks aastakümnete eest tehtud valikud, mille tähendust me tollal ei tajunudki.

Inimene, kes sai omal ajal elamiseks 3või 4toalise korteri ja selle ka erastas, on praegu selle korteri pantvang. Hea on muidugi soovitada, et kulukas elamispind tuleks maha müüa ja soetada selle asemele odavam. Samas muudab selle soovituse üsna hambutuks asjaolu, et soovitame inimestel müüa kaupa, mida eriti ei osteta ja osta seda, mis on väga nõutav.

Minugi elukäigus on sel kohal üks juhuslik õnnestunud valik. Umbes 30 aastat tagasi olin ametis oma maja ehitamisega, asi oli raske ja edenes vaevaliselt.

Siis tehti mulle ettepanek, mis mõne kõrvalseisja arvates oli tol ajal kui lotovõit.

Hea inimene oleks minu majakarbi endale võtnud ja vahetuseks andnud sõiduauto GAZ-24 („Volga”). Ei oskagi seletada, miks ma nõusse ei jäänud, aga nüüd on mul isiklik eluase olemas ja autosid on tänapäeval saada igasuguseid ning igasuguse hinna eest. Ka ei tule pead murda, kuidas paneelmajakorteri kommunaalkuludega toime tulla.

VAREM

Ennetähtaegsele vanaduspensionile on võimalik jääda kuni kolm aastat enne seadusekohast pensioniiga, kuid iga varem pensionile jäädud kuu eest vähendatakse riikliku pensioni suurust 0,4 protsendi võrra.

Muud kulud on juba vähem tähtsad, vanainimene ei söö enam palju ja tihtipeale ei võigi kõike süüa. Aga oma aiasaadused ja hoidised on abiks ikka, pealegi on nende tekkelugu ja koostis kindlalt teada ja asi ise valmistatud vastavalt oma maitsele. Ükskord saabub aeg, kui kehaline võimekus kahaneb kriitilise piirini ja lõpuks kaob. Mõned meist vajavad oma viimastel eluaastatel toimetulekuks teiste inimeste abi. Siis on juba uued probleemid ja neist tihkaksin juttu teha siis, kui omal kogemus olemas.

Kuidas lisa teenida?

Ma ei arva, et pensionär peaks täiskohaga tööl käima. Tean ja tunnen omal nahal, et eaka inimese töövõime on ikka mingil moel piiratud – väsimus saabub kiiremini, keskendumisvõime pole enam see, mingi konkreetne häda või haigus võib takistuseks olla.

Samas tulekski meil nagu kauem töötada, sest nooremat tööjõudu jääb nii absoluutarvu kui protsendina järjest vähemaks.

Aga need, kelle tervis lubab, tahaksid siiski midagi teha. Esiteks annab see tunde, et ei olda veel nii öelda välja langenud, teiseks kulub meie pensioni üldise taseme juures lisatulu väga ära.

Minul on vedanud. Teen mõõduka koormusega seda, mida oskan ja vahel võin noorematele kolleegidele ka mingi nõuga (aga mitte enam jõuga) abiks olla.

Ei oodata minult ka arengut, kasvavaid saavutusi või muud seesugust, selle eest on mul kogemusi ja kannatust mõne

segase või muidu ebameeldiva üksikjuhtumiga tegelemiseks. Nii võiks jäädagi.

Eks sellegagi on nii, et vanus seab siin lõpuks omad piirid, aga selleks pole üldjuhul kindlasti pensioniiga või 70 aastat.

On teada mitmeid kaua vormis püsinuid, sealhulgas arste, õpetajaid ja riigimehi, kes toimetavad edasi veel 80-90aastasena.

Milline see sissetulek võiks olla? On juhuseid, kus 60+ inimene saab oma elu suurimat palka, aga ka väikseimgi teenistus on abiks.

Mulle tundub praegu nii, et kui pensionile veel teine pension juurde tuleb, pole enam vaja raha lugedagi. Muidugi tingimusel, et kõik vajalik on eelnevast elust olemas. Kindlasti ei osta ma enam kunagi uut autot või suuremaid tarbeesemeid, ei soeta kinnisvara ega lähe kaugematele välisreisidele. Aga ma ei arvagi, et need asjad kuuluksid kohustuslike minimaalsete inimõiguste hulka. On käepärast muidki asju, mis elu elamisväärseks muudavad.

Meie ümber toimub igasugust kultuurielu, mis on kättesaadav odavalt või lausa tasuta, kodust raamaturiiulit ei jõuagi vist korralikult läbi töötada ja ka oma kodumaal on nägemata palju huvitavat.

Tahaks järelejäänud elu elada ilma midagi juurde hankimata, kasutades seda, mis on. Ja seda polegi nii vähe, kui asja pikemalt kaaluda. Kasutada tuleks seda nii, et midagi prügimäele ei satuks.

Arvan, et peamine ja kõige tähtsam pensionisammas ongi õige suhtumine.

Selle peab aga igaüks leidma ise, unikaalses endale sobivas variandis.

KASVUHOONED

SÜGIS-

SOODUSTUSED

Müüme polükarbonaatplaati.

Pakume ka transporti ja paigaldust.

Mexin Baltic OÜ Lao 12–5 t Pärnu t tel 443 1518 t E–R 9–18 t L 9–15 www.mexin.ee

Tähelepanu vanaemad ja vanaisad!

Septembris lapselapsele või Sulle endale Kõigile prillitellijatele

2 KLAASI = 1 HIND (peegeldusvastase kattega ühevaatelised plastklaasid sph +/-6,00 cyl 2,00)

Valik prilliraame -

70%

Õpilastele ja õpetajatele kvaliteetsed kõvendatud pinnaga

PLASTKLAASID TASUTA

(kõvendatud pinnaga plastklaasid sph +/-6,00 cyl 2,00) Pakkumised kehtivad raamide ja klaaside koosostul kuni 30. septembrini.

Seeniorkaarte väljastab Swedbank AS. Tutvuge kaardi kasutamise tingimustega aadressil www.swedbank.ee, vajaduse korral konsulteerige pangatöötajaga.

TARTUS: Maarjamõisa polikliinik, Puusepa 1a, tel 731 9155; TÜ Kesklinna apteek, Poe 8, tel 742 3593; Kesklinna Keskus, Küüni 7, tel 744 1167. VILJANDIS: Kaubanduskeskus UKU, Tallinna mnt 41, tel 449 4343. NARVAS: Kaubanduskeskus ASTRI, Tallinna mnt 41, tel 356 0197. JÕHVIS: Kaubanduskeskus TSENTRAAL, Keskväljak 4, tel 332 7575

tervis

17 September 2013

Veenilaiend on eluaegne kaaslane Veenilaiendite tekkimist üldjuhul vältida ei saa, kui pärilikkus või elustiil neid soodustavad. Enamasti on silmale nähtav veenilaiend siiski kosmeetiline probleem, mis vere vooluhäiret ei põhjusta.

Kadri Haavajõe kadri.haavajoe@ajaleht.ee

T

artu Ülikooli Kliinikumi veresoontekirurg dr Toomas Ellervee sõnul on veenilaiendid üks veenipuudulikkuse avaldusvorme ning selle sümptomid paraku iseloomulikud ka teistele haigustele.

Väsimus ja raskustunne jalgades, tursed, säärelihaste krambid ja sipelgate jooksmise tunne esinevad ka mitme närvihaiguse, südamehaiguse ja liigesehaiguse korral. „Veenilaiendid, eriti kapillaarsed, on silmaga näha, küll siis need ka süüdi on! Aga ei!” selgitas arst, miks arvatakse, et kehva enesetunde taga on veenilaiendid. >> lk 18

REKLAAM

Tartu Ülikooli Kliinikumi veresoontekirurg dr Toomas Ellervee kinnitusel esineb suuri veenilaiendeid meestel ja naistel suhteliselt sarnaselt. „Visuaalne probleem häirib naisi oluliselt rohkem,” lisab ta.

FOTO: ELMO RIIG/SAKALA

tervis

September 2013 18

VEENILAIENDITEGA VEENID Veri peab jalgadest sßdame poole voolama „ßlesmäge�. Verd pumpab þiges suunas säärelihas ja selle tagasivalgumist takistavad veenisisesed klapid. Kui klapid on kahjustunud, tekib verevoolu seiskumine ja tekkiv surve vþibki veeni „välja venida�.

Terve veen

Veenilaiend

veresoone sein

veresoone sein

verevool

verevool

vere tagasivool

normaalselt tÜÜtav veenisisene klapp

kahjustunud veenisisene klapp

Allikas: Toomas Ellervee

Samasuguseid kaebusi vþib pþhjustada ka tÜÜ ja elustiil. „Veenihaigust peaks kahtlustama alles siis, kui teised kaebusi pþhjustavad faktorid ja haigusseisundid puuduvad,� lisas ta.

Dr Toomas Ellervee toob näite uuringust, kus pea neljandikul juhtudest ei olnud jalgadel näha ßhtegi veenilaiendi vormi, verevoolu häiret ei olnud, kßll aga esinesid jalgade raskustunne ja väsimus, tursed, Üised lihaskrambid.

Pooltel juhtudel oli tegemist nahasiseste kapillaarsete laienditega, verevoolu häiret ei olnud, aga esinesid kaebused.

Ainult viiendikul juhtudest olid nii nähtavad veenilaiendid, mþþdetav venoosne verevooluhäire kui ka kaebused. „Selle ja paljude teiste uuringute alusel saab väita, et enamasti on silmaga nähtav veenilaiend kosmeetiline probleem, mitte haigusseisund,� vþttis ta kokku.

Veenilaiendite tekkimise pþhjus pole dr Ellervee sþnul päris selge. Selles on osa nii pärilikkusel, liigsel kehakaalul, pikaajalisel pßstisel tÜÜasendil, vanusel ja rasedusel. „Seega on veenilaiendid päriliku soodumuse vormistumine läbi inimese enda tegevuse,� sedastas ta.

Uuringute andmetel on eakamatel veenilaiendeid oluliselt rohkem. Alla 30aastaste seas on veenilaiendeid umbes 6–15%, ßle 60aastaste seas aga 50–60% inimestest. „Enamasti (kuni 70% juhtudel) on vanemas eas tegemist kapillaarsete laienditega, mis vere vooluhäiret ei pþhjusta,� lohutas dr Ellervee.

Veenilaienditega on rohkem kimpus naised, nahasiseseid kapillaarseid laiendeid on nende jalgadel oluliselt rohkem.

Suuri veenilaiendeid esineb meestel ja naistel suhteliselt sarnaselt. „Samuti häirib visuaalne probleem naisi oluliselt rohkem,� arvas ta.

Välja venitatud veen

Tervis ja hea enesetunne

7FFOJMBJFOEJUF SBWJTVLBE t ,FSHF SĂœIVHB NN)H (40 den) pĂľlvikuid, sukki ja sukkpĂźkse soovitatakse veenilaiendite ennetamiseks.

Alusta oma jalgade eest hoolitsemisega juba täna!

t ,FSHF SĂœIVHB NN)H (70 den) reisipĂľlvikud inimestele, kes reisivad palju auto, lennuki, rongi vĂľi bussiga. Eriti soovitatakse lennureisijatele, kuna vähendavad trombitekke riske, mis on seotud lennuki salongi ĂľhurĂľhuga. t ,FTLNJTF SĂœIVHB NN)H (70 den) pĂľlvikud, sukad ja sukkpĂźksid avaldavad jalgadele kasulikku mikromasseerivat mĂľju ja sobivad neile, kelle jalad väsivad, on turses vĂľi on ilmunud esimesed veresoonte laiendid. t ,FTLNJTF LVOJ UVHFWB SĂœIVHB NN)H (140 den) KB UVHFWB SĂœIVHB NN)H (180 den) pĂľlvikud, sukad ja sukkpĂźksid on ettenähtud veenihaiguste ravi toetamiseks. t 7ĂŠHB UVHFWB SĂœIVHB NFEJUTJJOJMJTF OĂŠJEVTUVTFHB NN)H KB NN)H sukatooteid kantakse arsti ettekirjutusel, need on näidustatud raske venoosse puudulikkusega krooniliste veenihaiguste puhul nagu veenilaiendid ja –pĂľletikud, tursed ja haavandid.

UU

S!

Tooted on saadaval hästi varustatud apteekides ja tervisekauplustes ßle Eesti.

Tellimiskeskus: tel 43 30 930

Tänu astmelisele rþhule soodustavad Scudotex ravisukad venoosset vereringet, hoiavad ära tursed ja vere kogunemise jalgadesse. Scudotex pþlvikud, sukad ja sukkpßksid on mugavad ja näevad välja nagu klassikalised sukatooted, sobivad naistele ja meestele.

Vaata lähemalt: www.epp.ee

VANUS

Uuringute andmetel on eakamatel veenilaiendeid oluliselt rohkem. Alla 30aastaste seas on veenilaiendeid umbes 6–15%, ßle 60aastaste seas aga 50–60% inimestest.

Dr Toomas Ellervee selgitas, et veri peab jalgadest sßdame poole voolama enamasti „ßlesmäge�. Verd pumpab þiges suunas säärelihas, mis hakkab tÜÜle käimise ajal.

Vere tagasivalgumist takistavad omakorda veenisisesed klapid. Kui säärelihaspump ei tÜÜta vþi klapid on kahjustunud, tekib jala veenides verevoolu seiskumine ehk staas ja veenirþhu tþus avaldab survet veeni seinale, mis vþibki „välja venida�.

Säärelihaspump ei tÜÜta seismise ja istumise ajal, samuti on selle tÜÜ takistatud kþrge kontsaga kingade kandmisel.

Verevoolu sßdame suunas takistavad ka rindkereþþne rþhu tþus (raskuste tþstmine, kÜhimine) ja kþhuþþne rþhu tþus (rasedus, ßlekaalulisus).

Need tegurid pþhjustavad arsti sþnul verevoolu häiret ka päriliku eelsoodumuseta ja hoopis 8- kuni 12tunnine tÜÜpäev pßsti- vþi istuvas asendis on sagedaseim pþhjustaja. „Siiski arenevad veenilaiendid ainult osadel pßsti tÜÜtavatel inimestel,� lisas ta, sest nii veeniseina kui ka veeniklapi nþrkus on pärilik.

Nii on kurb tþde, et veenilaiendeid täielikult vältida ei saa. „Inimese elu ei ole vþimalik seismise ja istumiseta, naiste elu raseduse ja sßnnituseta. Kßll aga on vþimalik vältida ßlekaalulisust, hoida jalad aktiivsena ja vältida kþrge kontsaga kingi,� loetles ta.

KĂľige esmane ravivĂľte kaebuste leevendamiseks on dr Toomas Ellervee sĂľnul

tervis

19 September 2013

kompressioonsukad ja -põlvikud, mis takistavad olemasolevate veenilaiendite välja venimist.

Tugisukki või -põlvikuid tuleb kanda pidevalt. Kerge survega sukki ja põlvikuid (7–9 mmHg) või reisipõlvikuid (12–15 mmHg) võiksid päevasel ajal kanda kõik, kelle töö on seotud pikaajalise istumise või seismisega, samuti on need kasulikud mitmetunnistel bussi-auto-lennureisidel.

Keskmise tugevusega (15–18mmHg) sukad/põlvikud on sobilikud juba nähtavate tursete või veenilaiendite korral, tugeva survega (19–30 mmHg) põlvikuid peaksid kandma inimesed, kellel on diagnoositud krooniline veenipuudulikkus.

Ravimikapp Samuti saab kaebusi leevendada ravimite ehk nn venotoonikumide abil.

Venotoonikumideks loetakse ravimeid, mis parandavad veeniseina funktsiooni.

Tänu sellele väheneb veeniseina vedeliku läbilaskvus ja turse võimalus, seega ahel – turse-valulikkus-väsimus – pidurdub.

Euroopa ravijuhiste järgi on dr Ellervee sõnul esmasoovituseks Detralex, Venoruton või Dobesilat-caltsium. Viimane neist pole Eestis saadav. „Nende toime kohta on tehtud mitmeid suuremahulisi ravimiuuringuid. Muude venotoonikumide – Troxevasin, Aescusan, GincoBiloba jne – toime kohta on tehtud väikse arvu või varieeruvate haigusrühmadega uuringud,” põhjendas ta.

Venotoonikumid on dr Ellervee sõnul enamasti taimsed preparaadid. Seepärast USAs neid ravimite hulka ei arvata, vaid kuuluvad toidulisandite hulka. Euroopas loetakse DETRALEX 500/Daflon 500 mitmel maal ravimiks ning müüakse ainult retseptiga. Eestis on see müügil MOBIVEN nimetuse all. „Retseptist on pääsetud sellega, et karbile on kirjutatud: tarvitada üks kord päevas. Originaali ordinatsioon on kaks korda päevas,” selgitas ta. „Kuna paljudel juhtudel on kaebused tingitud hoopis püstiseismisest, siis väheneb turse oluliselt jaheda duši või vanni järgselt,” andis dr Toomas Ellervee nõu.

Igasugused jahutavad geelid ja dušš pakuvad küll leevendust, kuid seda raviks nimetada ei saa.

Ellervee sõnul ei ole veenipuudulikkuse ja -laiendite raviks veel ühtegi head kreemi leiutatud. „Olemasolevaid veenilaiendeid ei vähenda ega likvideeri mitte ükski salv ega ravim.”

Pindmise veeni tromboosi korral, kui veenis tekib vere hüüve, veen on katsudes tihe, valulik ning enamasti on ummistunud veeni kohal naha punetus, on aga valuvaigistavate ja põletikuvastaste kreemide (kasutatakse ka liigeshaiguste korral) määrimine verd vedeldava ravi kõrval tema sõnul igati kohane. Suukaudsed ravimid on aga efektiivsemad.

Millal operatsioon?

Veenihaiguse kahtluse korral suunab perearst patsiendi eriarstile. Kui veenlaienditest on haaratud suur nahaalune veen (kulgeb sääre ja reie siseküljel) või selle põhiharud, siis on dr Ellervee sõnul vajalik teha ultraheli-doppler-kompressioonuuring. „Uuring on täiesti ohutu, lihtsalt teostatav, kuid nõuab arstilt vajaliku informatsiooni saamiseks piisavalt kogemusi,” selgitas ta. >> lk 20

VEENIDE ANATOOMIA Süvaveenide süsteem asub sügaval jala sees, lihaste vahel ja nende kaudu voolab jalast ära 95% verest.

Pindmiste veenide süsteemi kaudu voolab jalast ära umbes 5% verest. Suubuvad põlve ja kubeme piirkonnas süvasse süsteemi. Need asuvad naha all ja seega on nende kohal elastne kude, mis laienemist ei takista. Ühendusveenide süsteem ühendab pindmist ja süva süsteemi. Normaalses olukorras liigub veri naha alt süvasse süsteemi. Süvaveenide ummistuse korral aga hakkab veri voolama süvast süsteemist pindmisele.

Allikas: Toomas Ellervee

tervis ASJATU TROMBOOSIHIRM Seoses veenilaiendite ja tromboosiga on dr Toomas Ellervee sĂľnul seotud palju asjatut hirmu.

Kuigi tromboos on eelkþige hßßbivushäire, mitte väikese veenilaiendi sßß, vþib seda Ellervee sþnul lugeda riskifaktoriks hßßbivushäirele kalduval patsiendil. „Kahjuks on internetiavarustes tehtud inimestele karuteene,� ßtles arst. Nimelt on mitmete arstide veenilaiendeid ja nende tßsistusi käsitlevatest artiklitest tehtud kokkuvþtteid, kust jääb kþlama mþte, et veenilaiendid pþhjustavad verevoolu aeglustumist, mille tagajärjena tekib sageli veenitromboos.

Dr Ellervee selgitusel on spetsialistid artiklites väga pþhjalikult selgitanud haiguste ja tßsistuste pþhjuslikke seoseid ja tagajärgi, kuid refereerimisel on kþik koondatud ßhte lausesse. „Kokku on saadud hirmutav tulemus: lause algab veenilaiendiga ja lþpeb surmaga.�

Tromboosi peamiseks pþhjuseks on siiski viga hßßbivussßsteemis ehk veri kaldub hßßbima liiga ruttu ning veenikomu ja selles mittevoolav veri on ßks soodustavatest faktoritest.

Dr Ellervee selgitas sammhaaval, et pindmisest veenist läheb tromb liikvele ainult sel juhul, kui veenitromboos on arenenud suure nahaaluse veeni reie ßlaosale. „Säärelt ja väljastpoolt suure nahaaluse veeni pþhitßve ei lähe mitte ßkski tromb liikvele.�

Sßvaveeni tromboos vþib pþhjustada kopsuarteri embooliat (tromb kandub veenide kaudu läbi sßdame kopsuveresoontesse – toim), sßvaveeni tromboos (verehßßve veenides, mis asuvad sßgaval jala sees – toim) aga vþib pindmise veeni tromboosiga kaasneda.

Dr Ellervee sþnul ei pþhjusta kopsuarteri emboolia pooltelt juhtudest mitte mingisuguseid kaebusi, surmaga lþpeb umbes 1% kopsuarteri emboli atakkidest. „Kui nßßd ritta panna tþenäosused, et enamus veenilaiendeid on kapillaarset tßßpi, mis ei pþhjusta veenitromboosi, et ainult kubemepiirkonda arenenud suure veenitßve tromboosist vþib tromb liikvele minna, et suur osa kopsuarteri embooliatest mÜÜduvad patsiendile märkamatult, siis veenilaiendi märkamisel surmahirmu tunda on ilmselge liialdus,� rahustas arst.

Mugav, stiilne ja tervislik: VENOSAN Suurepärane kvaliteedi ja hinna suhe!

FOTO: SILLE ANNUK/POSTIMEES

September 2013 20

Tartu Ăœlikooli Kliinikumi veresoontekirurg dr Toomas Ellervee sĂľnul pole veenilaiendite tekkimise pĂľhjus päris selge. „Selles on osa nii pärilikkusel, liigsel kehakaalul, pikaajalisel pĂźstisel vĂľi istuval tÜÜasendil, ka vanusel. Uuringute andmetel on eakamatel neid oluliselt rohkem. Veenilaiendid on päriliku soodumuse vormistumine läbi inimese enda tegevuse,â€? sedastas ta.

tugisukad

Venosan tugisukad aitavad hoida vereringlust jalgades, hoiavad ära vĂľi leevendavad valu ja turseid väsinud jalgades ja pahkluudes. Samuti aitavad veenilaiendite ja kapillaarsete laiendite (rahvakeeli â€œĂ¤mblikuvĂľrk“), diabeedi ja sĂźvaveenide tromboosi korral. Paljud kasutavad tugisukki just selleks, et vabaneda jalgade valust ja väsimusest, mis on tingitud pikajalisest seismisest vĂľi istumisest, samuti raseduse ajal, sportimisel ja reisimisel.

Venosan tugisukki on erinevaid 1. kuni 3. surveklassini ning erinevatest materjalidest.

Venosan tugisukad on ette nähtud järgmiste haigusnähtude puhul: ‡ NURRQLOLQH YDOX MD MDOJDGH SDLVWHWXV ‡ W}VLQH MDOJDGH WXUVH ‡ YHHQLODLHQGLWH NHUJHG MD rasked juhud ‡ RKWOLNXG QDKDKDDYDQGLG ‡ NHUJH MD UDVNH veenipuudulikkus ‡ NHUJH MD UDVNH O PIRVWDDV Brecuro Medical OĂœ pakub Venosan tugisukki Sukakabinettides nii profĂźlaktika kui ravi eesmärgil. Sukakabineti spetsialistid vĂľtavad patsientidelt mþþdud, kuulavad ära nende mured ja valivad patsiendi vajaduse järgi Ăľige tugisuka, et saavutada maksimaalne toime. Ă•petatakse ka, kuidas panna sukka jalga kiiresti ja mugavalt.

Sukakabinetid asuvad: ‡ 7DOOLQQDV 3lUQX PQW D ,, NRUUXV NDE WHO 9DVWXY}WXDMDG ( . 5 ² ‡ 5DNYHUHV 7XOHYLNX ,, NRUUXV NDE WHO 9DVWXY}WXDMDG SDDULWXG QlGDODG ( . 5 ² SDDULVQlGDODG ( . 5 ² Soovitame ette helistada!

,QIR WHO H SRVW LQIR@brecuromedical.ee

www.brecuromedical.ee

Jalgade veeniveri liigub tagasi sßdamesse läbi veeniklappide, mis avanevad ja sulguvad. Veeniklapid sulgudes takistavad vere tagasivoolu ja lihaste kontraktsioon aitab pumbata venoosset verd sßdame poole.

Veenilaiendite puhul koguneb veri veenidesse ja tekitab vaevusi.

Venosan elastsed tugisukad parandavad venoosset vereringet, surve on suurem pahkluu osas ja nþrgem reie osas. See aitab suunata verd sßdame poole ja hoiab ära vere kogunemise veenidesse. Tugisukad peavad olema täpselt parajad, surve jalgadele tuntav, kuid mitte pigistav.

Pideval ravisukkade kandmisel on vþimalik haigust edukalt kontrolli all hoida – see kßll ei kao kuhugi, kuid ei arene ka edasi.

�

Korrektselt teostatud operatsiooni korral tekib veenilaiendeid samasse piirkonda harva, kuid kui soodustavad faktorid on endiselt alles, siis jala teistes osades on taastekke tþenäosus ßsna suur.

TOOMAS ELLERVEE, Tartu Ăœlikooli Kliinikumi veresoontekirurg

Kui on plaanis sßvaveenide parandamine vþi ßhendusveenides patoloogiline valepidi voolamine likvideerida, on vajalik ka veenide kontrastuuring. Sellist operatsiooni tehakse Eestis aga 10–20 korda, samal ajal veenilaiendite operatsioone umbes 2000.

Et väga paljudel juhtudel on kaebuste pþhjus hoopis muu haigusseisund ning verevoolu häiret ei diagnoosita, ei pea kþiki veenilaiendeid opereerima. „Igal operatsioonil on omad ohud ja tagajärjed,� lisas kirurg.

Operatsioonil eemaldatakse laienenud ja mittetÜÜtavate klappidega veeniosad. Kuna enamik verest voolab jalast ära läbi sßvaveenide, siis nende „tarbetute venoosse vere tsisternide� eemaldamine ei halvenda dr Ellervee sþnul vere äravoolu jalast, kßll aga väldib haiguslikku tagasivoolu, mis ongi kaebuste ja tßsistuste pþhjuseks.

Korrektselt teostatud operatsiooni korral tekib veenilaiendeid samasse piirkonda Ellervee sþnul harva, kuid kui soodustavad faktorid on endiselt alles, siis jala teistes osades on tema sþnul taastekke tþenäosus ßsna suur.

Tema sþnul on eakamatel inimestel veenilaiendite opereerimine þigustatud ainult uuringul kinnitust saanud verevoolu häire olemasolul, et vältida veenipuudulikkuse tßsistus – ennetada troofilise haavandi teket vþi ravida olemasolevat haavandit.

Enamasti tekib haavand aga pärast sßvaveenide tromboosi (verehßßve, mis tekib sßgaval lihaste ja luude vahel asetsevates veenides – toim) läbipþdemist. „Sellisel juhul on veenides rþhk sedavþrd suur, et häirub juba naha ainevahetus samas piirkonnas. Alguses tekivad pigmentatsioonihäired, nahk muutub hapraks ja pärast väikest pindmist vigastust areneb haavand,� selgitas dr Ellervee.

Mida (mitte) teha?

Erinevatest allikatest vþib kaebuste leevendamiseks leida ka n-Ü koduseid ravivahendeid, muu hulgas näiteks ka tomativiilude jalgadele asetamist. Dr Ellervee pole aga teaduskirjandusest leidnud ßhtegi uuringut, mis tþestaks rahvameditsiinis kasutatavate vþtete efektiivsust. „Tomativiile lamavas asendis säärtele pannes saab kindlasti leevendada kaebusi, sest rakendatud on kaks leevendusvþtet: naha jahutamine ja lamav asend. Aga miks tomatid, lamada vþib niisama ka?� kommenteeris ta.

Kßll on tema sþnul hobukastanist tÜÜstuslikult valmistatud ekstrakt mitmete ravimite peamine komponent. „Seepärast vþiks koduselt valmistatud hobukastani tinktuuridel ja ekstraktidel ka veenihaiguste kaebusi leevendav toime olla,� lisas ta.

Varikoosi aeglasemaks arenguks saab aga ise mþndagi ära teha. Oma enesetunde parandamiseks ja kaebuste sßvenemise vältimiseks ei tohiks pikalt seista vþi istuda ega kanda kþrge kontsaga kingi.

Kui istumine ja seismine on vältimatud, siis soovitab arst vþimalusel liigutada labajalgu ßles-alla, paar korda päevas visata pikali ja hoida jalad sßdamest kþrgemal ning teha samal ajal labajala ßles-alla liigutusi.

Head on harjutused, mis tehakse lamades, jalad kĂľrgemal. Sageli vĂľiks vĂľtta ka jahutavaid duĹĄĹĄe.

Kui näiteks ujumine ja jalgrattaga sþitmine hoiab jalgades venoosse vere ringluses ja on kasulikud, siis sage raskuste tþstmine jþusaalis ja harjutused þlavÜÜtmele, mis eeldaksid ponnistamist, ei ole Ellervee sþnul veenihaiguse puhul soovitatavad.

tervis

21 September 2013

Lõikuse asemel vahusüst

TAASTUMINE

Vivania Beauty Shot FOTO: ERAKOGU

Viimased neli aastat on Eestis veenihaiguse puhul kasutatud ka uudset raviviisi, vahtskleroseerimist, mille käigus süstitakse veeni ainet, mille tulemusena tõmbub see kokku.

Lääne-Tallinna Keskhaigla kirurgi dr Evo Kaha sõnul on samasugust ainet veeni töötlemiseks Eestis kasutatud juba umbes kümme aastat, kuid meetodit on edasi arendatud ja nüüd süstitakse veeni vedeliku asemel vahtu, mille kontakt töödeldava pinnaga on parem.

Süstitav aine segatakse kas õhu, süsihappegaasi või nende seguga. „Tekib selline Makroflexi taoline vaht,” tõi dr Kaha võrdluse. Mass tekitab veresoone seinas keemilise reaktsiooni, mille tulemusel see sulgub.

Kui esimestel aastatel tehti vahtskleroseerimist vähem, siis nüüdseks teeb Kaha sel meetodil umbes 300 protseduuri aastas.

Vahtskleroseerimise ajal kontrollitakse kogu protsessi ultraheliaparaadi abil. Patsient tunneb üksnes nõelatorget ning narkoosi või tuimastust ta ei vaja.

Meetodit saab dr Kaha sõnul kasutada igat tüüpi veenide korral. „80% protsendil saab vahtskleroseerimist teha,” ütles ta.

Kui aga veeni diameeter jääb alla 1,5 mm, jääb protseduur dr Kaha sõnul tegemata, sest nii väikest nõela lihtsalt pole.

Samuti ei soovita ta vahtskleroseerimist neile, kel veenivalendik on suhteliselt laialt kahjustunud: et tegu on tasulise protseduuriga, läheks see patsiendile väga kulukaks.

Kui aga patsiendil on mittetöötav vee- Doktor Evo Kaha lõpetab vahtniosa kirurgiliselt eemaldatud, on vahts- skleroseerimise operatsiooni. kleroseerimine hea võimalus väiksemaid veeni kõrvalharusid ravida. „Üks süst ja kõik. Ei pea uuesti lõikust läbima,” ütles ta.

Vahtskleroseerimine on tasuline ja patsient peab arvestama vähemalt 150eurose väljaminekuga.

Kosmeetiliselt jääb tulemus aga parem kui lõikusel. Sageli saab otsustavaks ka aeg. Nii on igal inimesel dr Kaha sõnul võimalik otsustada, kas oodata ära haigekassa järjekord veenilõikuseks või, kui see on majanduslikult võimalik, vabaneda murest kiiremini.

Nii lõikus kui ka vahtskleroseerimine kuuluvad päevakirurgia valdkonda. Lõikusega võrreldes taastub patsient vahtskleroseerimisest kiiremini. Kui pärast lõikust peab patsient tugisukka kandma umbes kuu aega, siis vahtskleroseerimise puhul 10–14 päeva.

Protseduuri ei tehta rasedatele ja südame kodade vaheseina defektiga inimestele. Samuti neile, kel kopsuprobleemid. Vanuselist piirangut sellele aga ei ole.

Protseduuri tüsistusena võib veenilaiendi kohta tekkida pruun triip: kui töödeldud kohta jääb verd ja see imenduma hakkab, saab hemoglobiinist hemosideriin, mis on pruuni värvi. „See triip on aga mööduv nähtus ja kaob umbes poole aastaga,” kinnitas dr Kaha.

Sarnaselt lõikusega ei teki vahtskleroseerimise tulemusena veenilaiendit samasse kohta, kuid uute tekkimist see ei enneta. „See on ekslik arusaam, et kui arst käib n-ö noaga juures, siis enam veenilaiendeid ei teki. Veeniseina ja veeniklapi nõrkus on pärilik ja mõjub ühtmoodi mõlemale jalale ja kõikidele veenidele,” rõhutas dr Kaha. Samuti ei saa veenihaigust ennetada geelide või kreemidega, need üksnes leevendavad kaebusi.

Ennetavalt mõjuvad Kaha sõnul ainult tugisukad, mille ülesanne on suruda veenid algasendisse tagasi ja vältida nende edasist väljavenimist.

UUDISTOODE kortsude vastu!

Nooruslikule nahale 3 hädavajalikku toimeainet: • Kollageen • Hüaluroonhape • C-vitamiin

Nii lõikus kui ka vahtskleroseerimine kuuluvad päevakirurgia valdkonda. Lõikusega võrreldes taastub patsient vahtskleroseerimisest kiiremini. Kui pärast lõikust peab patsient tugisukka kandma umbes kuu aega, siis vahtskleroseerimise puhul 10–14 päeva.

Virsikumaitseline lahus Annustamine: 50 ml päevas

MÜÜGIL APTEEKIDES ja

terviseportaalis www.tervis24.ee ning TERVISEPOES Kadaka tee 1/3, Tallinn

Lugeja teadlikkust aitab tõsta REKLAAM

Esindaja Eestis: sanofi-aventis Estonia OÜ, Pärnu mnt. 139E/2, 11317 Tallinn, telefon 627 3488

VERESUHKRU MÕÕTMISE EHK ENESEKONTROLLI TÄHTSUS DIABEEDI RAVIS ENESEKONTROLL AITAB:

Milja Ristoja diabeediõde

Regulaarne veresuhkru mõõtmine ja diabeedipäeviku pidamine aitavad hoida tervislikku elustiili ka diabeetikuna. Muutused veresuhkru väärtustes juhivad tähelepanu võimalikule vajadusele teha muutusi diabeedi ravis.

Diabeedihaige saab sobiva glükomeetri diabeediõe või pereõe käest, kes õpetab seda kasutama ja selgitab ka, millistel aegadel ja kui tihti tuleks veresuhkrut mõõta. Mõõtmiste vajadus sõltub ravist.

Parandada diabeediravi tulemust Annab kindlustunde diabeedi ohjamisel Mõista seost füüsilise koormuse ja veresuhkru taseme vahel Mõista seost toitumise ja veresuhkru taseme vahel Mõista elustiilist tulenevaid (reisimine, stress, äge haigestumine) veresuhkru kõikumisi Kindlaks teha liiga kõrge (hüperglükeemia) ja liiga madala veresuhkru (hüpoglükeemia) väärtused ning otsustada, kas süstida insuliini või tarbida kiirelt süsivesikuid. Ära tunda vajaduse küsida nõu oma arstilt või diabeediõelt

BGSTAR ON TÄPNE JA LIHTSALT KASUTATAV GLÜKOMEETER BGStaril on suur, lihtsalt loetav taustvalgustusega ekraan, millel on suured numbrid. Uus BGStar nõuab ainult väikest veretilka ning seetõttu väheneb sõrmedesse tehtavate torgete arv. BGStar glükomeeter annab väga täpse veresuhkru väärtuse, sest kasutab täiesti uut tehnoloogiat. Selleks et vereproov oleks eriti täpne ning et raviarstil oleks korrektne pilt veresuhkru muutumisest, on BGStarile lisatud funktsioon, kus saab lisada söögiajamärgendeid – kas veresuhkur on mõõdetud enne- või pärast sööki. Nii on hästi näha veresuhkru väärtuste

Ostes 3 karpi BGStar® testribasid, saad ühe karbi tasuta lisaks.

Ja nii aasta lõpuni!

Meditsiiniseade. Vajadusel lugege kasutusjuhendit või konsulteerige arsti või diabeediõega.

muutumise mustrit. Test kokku võtab aega vaid viis sekundit. Glükomeeter salvestab mälusse kuni 1865 testi tulemust, tänu millele on lihtne vaadata oma haiguse kulgu pikema aja jooksul. BGStariga mõõdetud veresuhkru väärtuseid on võimalik salvestada arvutisse, neid seal analüüsida ja saata meiliga oma raviarstile. Diabeet on eluaegne haigus ja veresuhkru korrapärane kontrollimine on selle haiguse juures väga oluline. Eestis läbiviidud uuring näitas, et mida sagedamini veresuhkrut mõõdetakse, seda paremad on diabeediravi tulemused.

Üldised soovituslikud mõõtmiste ajad on: enne hommikusööki, kaks tundi pärast sööki ja enne uinumist. Kui aga teie arst on soovitanud veresuhkrut mõõta ainult enne hommikusööki, siis sel juhul on siiski vajalik teha nädalas vähemalt üks päev, kus mõõdetakse veresuhkrut seitse korda päevas. Selline mõõtmine annab parema ülevaate ]LYLZ\ORY\ WYVÄ PSPZ[ Enesekontrolli tulemused oleks soovitav märkida diabeedipäevikusse ja võtta see alati vastuvõtule minnes kaasa, sest seal on oluline informatsioon arstile, kas ja kuidas peaks diabeedi ravi korrigeerima.

Edukas diabeediga toimetulek on sihikindel ja hoolikas tasakaalu hoidmine toitumise, liikumise ja ravimite vahel. Seda tasakaalu on üpris raske saavutada ja hoida ideaalsena kogu aeg, kuid eesmärgiks võiks olla veresuhkrute hoidmine normi lähedal, et ennetada tüsistuste teket.

Veresuhkru normväärtused: alla 4 mmol/l (liiga madal veresuhkur) hüpoglükeemia risk 4-6 mmol/l enne sööki kuni 7,5 mmol/l 2 tundi pärast sööki

GLÜKOMEETER KUI DIGITAALNE DIABEEDIPÄEVIK Varasemalt on diabeetikud pidanud käsitsi ka pidama diabeedipäevikut. BGStari üheks heaks omaduseks on see, et seadeldisega tuleb kaasa ka ainulaadne tarkvara, mille abil on võimalik luua täpne statistika, mida saab omakorda ka mugavalt oma raviarstile saata või arvuti abil välja printida.

Tarkvara abil on võimalik analüüsida pikaajalisi trende ja anda üksikasjalikku infot iga testi kohta, mis aitab omakorda nii diabeetikul kui ka raviarstil veresuhkru väärtuseid paremini jälgida.

Kokkuvõtlikult omavad nii raviarst kui ka ravialune paremat ülevaadet nii haiguse hetkeseisust kui üldpildist.

Aeg-ajalt peaks kontrollima oma veresuhkrut ka need inimesed, kes kuuluvad riskigruppi.

Seega on arstide sõnul epideemiaks tituleeritud haiguse leviku takistamine igaühe enda kätes.

tervis

23 September 2013

D-vitamiin võidab pimeduse Triinu Entsik-Grünberg Südameapteegi nõustamisteenuste juht

Toidulisand, mida võimatu üle hinnata, on nimelt D-vitamiin.

Ka päikesevitamiiniks kutsutavat vitamiini toodab keha tavapäraselt ise päikesevalguse toimel. D-vitamiini vajavad kõik rakud ja see aitab säilitada organismi immuunsust. D-vitamiini kasulikkust ei ole veel kindlasti suudetud piisavalt põhjalikult uurida, aga uuringute põhjal võib väita, et suure tõenäosusega on sellel ka muid positiivseid mõjusid meie tervisele, kuigi need vajavad veel rohketel katsetel põhinevat tõestust.

Kuigi D-vitamiini puudus ei ole otseselt psoriaasi ega ka sclerosis multiplex'i (SM-tõve) põhjustaja, tundub sel olevat seos mõlema haigusega. D-vitamiini aktiivse ühendi kaltsitriooli manustamine on sarnaselt päikesevalgusele aidanud psoriaasiga kaasnevate nähtude puhul ja tänapäeval kasutatakse psoriaasi ravil edukalt salve, milles sisaldub palju D-vitamiini. Osadel SM-tõve põdejatel on samas tuvastatud D-vitamiini aktiveerumist pärssiv geeniviga, mida ei ole tuvastatud tervetes uuringu sihtrühmades. Samas on teada, et D-vitamiini ebapiisav tase organismis suurendab SM-tõvesse haigestumise riski.

D-vitamiinil usutakse olevat kaitsev toime mõningate vähktõbede, aga ka diabeedi vastu. Uuringud on viidanud mõjust veresoonkonna haigustele. D-vitamiini puudus tõstab aga kindlalt infektsiooniohtu.

Gripid ja ka nõndanimetatud luu väsimusmurrud on levinud ennekõike pimedatel aastaaegadel. Uuringud on kinnitanud, et need pole tingitud üksnes külmast ja rõskest ilmast, vaid et alanenud D-vitamiini taseme tõttu tõuseb märkimisväärselt ka väsimusmurdude arv ja tõenäosus haigestuda hingamisteede haigustesse.

Samuti aitab D-vitamiin ära hoida osteoporoosi teket ja selle puudus võib põhjustada luude pehmenemist. Viimase sümptomid on ebamäärased luuvalud ennekõike selgroo piirkonnas.

Vanainimestel aitab piisav D-vitamiini tase vähendada kukkumis- ja luumurru

Triinu Entsik-Grünberg

Põhjamaades möödub pool aastat vähemal või rohkemal määral pimeduses. Säilitamaks sel ajal tervist ja rõõmsat meelt, on läbi aegade jagatud palju näpunäiteid nii spetsiaalseks toitumiseks kui ka vitamiinikuurideks.

riski, kuna see mõjutab lihaste tervist ning seeläbi tasakaalu. Selles vanusegrupis on D-vitamiini piisava taseme tagamine eriti aktuaalne, sest eaka nahk ei suuda enam sama efektiivselt D-vitamiini toota ja lisaks hoidutakse kõrgemas vanuses ka otsese päikesevalguse kätte sattumast.

Millised on soovitatavad annused?

Alla 2aastased ja rasedad peaksid saama 10 ning 2–18aastased 7,5 mikrogrammi D-vitamiini. Seda igapäevaselt ja läbi aasta lisaks loomulikul teel saadavale D-vitamiinile. Tööealistele soovitatav lisaannus on samuti 7,5 mikrogrammi, aga seda oktoobrist kuni märtsini ja juhul, kui ei tarbita regulaarselt vitamiinidega rikastatud piimatooteid, toidurasvasid ega kala.

On väga ebatõenäoline, et pimedal ajal õnnestub loomulikul teel saada piisavas koguses D-vitamiini. See võib võimalikuks osutuda, kui igapäevaselt ohtralt kala süüa. Samas ei anna ka see garantiid, sest kasvandusest pärit kalas on D-vitamiini väga vähe. Kindlalt saab loota üksnes toidulisanditele, mille D-vitamiini sisaldus on kindlalt teada.

Kui varem oli juttu, et D-vitamiini taset on vaja erilise tähelepanuga jälgida pere vanematel ja noorimatel, siis väga oluline on see ka suurimas kasvueas ehk 10–20aastastel. Alus luustiku jõudsale arengule luuakse murdeeas ja selleks peab organismis olema piisaval tasemel vajatavaid vitamiine, kaasa arvatud D-vitamiini. On soovitatav kas või korra lasta määrata oma organismi kaltsidiooli tase, et oleks võimalik endale määrata ka sobiv D-vitamiini annus. Kui seda teha südatalvel, on selle põhjal võimalik saada ettekujutus, milliseid korrektiive tasub teha.

D-vitamiini tabletina võetav lisaannus tuleks määrata personaalse mõõtmise tulemusena. Kui enne talveperioodi on kaltsidiooli tase madal, võtab selle normaalsele tasemele tõstmine kuni kakskolm kuud vitamiinikuuri algusest. D-vitamiini tasub tarbida koos päevaste söögikordadega, mil see rasvlagunduva ainena mõjub kõige tõhusamalt.

Kui tugineda soojamaa reisidele D-vitamiini taseme säilitamiseks, siis ainult nädalast kindlasti ei piisa, sest kaltsidiooli tase langeb poole võrra paari kuuga. Tuleks kindlasti ka silmas pidada,

et D-vitamiini omandamist reisidel pärsib päikesekreemide kasutamine, mida kodumaises suves viibides alati ei tarbita.

Personaalse D-vitamiini vajaduse määramisel mängib olulist rolli ka kehakaalu indeks – ülekaalulised vajavad rohkem D-vitamiini ja nii võib soovitatav annus kujuneda 2–3 korda tavapärasest suuremaks.

Samuti peaksid oma kaltsidiooli taset kindlasti jälgima taimetoitlased, kuna D-vitamiini saamine taimetoidust on vähene ja taimedest saadav D2 vitamiin ei ole sama tõhus kui päikesest ning toidulisanditest saadav D3 vitamiin. Ka dieedipidajad vajavad täiendavat D-vitamiini luustiku ja lihaste tervise tagamiseks.

Kui muud organismile vajalikud vitamiinid on võimalik kätte saada läbi mitmekülgse tervisliku toitumise, siis D-vitamiini puhul sellele lootma jääda ei saa.

Vitamiinide manustamist peetakse küll erinevates huvigruppides ebaloomulikuks, aga kui oleme kord leppinud sellega, et meie kodumaal on 9 kuud talve ja 3 kuud kehva suusailma, siis peaksime ka leppima seigaga, et peame oma organismi vastavalt vajadusele toetama ning turgutama.

FOTO: SXC.HU

hüva nõu

September 2013 24

Minisun D-vitamiin – Väike Päike igasse päeva!

Huvitavad ideed on jagamiseks Retseptiraamat rippuma Uut retsepti katsetades on vaja aeg-ajalt heita pilk kokaraamatusse, et järge pidada. Selleks, et raamat laual kaussidepurkide vahel palju ruumi ei võtaks, omatahtsi kaant ei sulgeks või hoopis lehtede vahele jahutolmu või taignapritsmeid ei koguks, on nutikas raamat rippuma panna. Appi tuleb riidepuu, mille otstes on pesulõksusarnased klambrid – nende külge saad teose kinnitada ja selle kapinupu või -lingi külge riputada.

Minisun on kõige parem vahend tagamaks kogu perele vajalik päevane D-vitamiini kogus.

Minisun on väike ksülitooli maitsega ƚĂďůĞƩ͕ ŵŝĚĂ ŽŶ ŬĞƌŐĞ ŶćƌŝĚĂ͕ ŝŵĞĚĂ või alla neelata.

Minisun on Soomes välja töötatud ͲǀŝƚĂŵŝŝŶŝ ƐŝƐĂůĚĂǀ ƚŽŝĚƵůŝƐĂŶĚ͕ mille toime ja imendumine on ŚćƐƟ ƵƵƌŝƚƵĚ͘ DŝŶŝƐƵŶ ŽŶ ƐĂĂĚĂǀĂů ŬĂ ϯϬϬ ƚĂďůĞƫ sisaldavas perepakendis.

Minisun – D-vitamiin kogu perele.

SaadavĂů ŚćƐƟvarustatud apteekides.

Kaisuloom kipub teatrilavale Igas mängukastis on karvaseid kaisuloomi rohkem kui üks. Lemmikuim saab privileegi olla omaniku une valvaja, kuid vähemarmsad jäävad tahaplaanile. Selleks, et neid uuesti mängu haarata, tuleks nad saata väiksele operatsioonile. Kaisuloomast saab tore käpiknukk.

Esimese sammuna harutada õmblustest lahti kanni keha ja seest välja koukida vatiin.

Loomakese tühi kõht jääb küll lotendama nagu avar kleit, kuid nüüd on olemas avaus, kuhu susata käsi, mis hakkab nukuteatri lavastaari juhtima. Harutatud kõhuääred õmble kenasti kinni, et need hargnema ei hakka.

Samuti urgitse vatiin välja loomakese kätest/käppadest, sest sinna saab pista sõrmed, mis aitavad tegelasel liigutusi teha. Looma pead ei ole vaja tühjaks teha, see peab kenasti vormi hoidma. Õmble üksnes kaelaauk parajaks, nii et üks näpp mahuks pead juhtima. Kui on pika kaelaga tegelane (nagu pildilolev lind), siis on mõistlik kaela sisse pista pulk või oks, mis aitab pead paremini püsti hoida. Nüüd ei jää muud üle, kui ehitada lava (tõmmata nöörile lina või peituda diivani seljatoe taha) ning etendus võib alata!

Naelad haamrisaba külge Kuhu panna naelad, mis tuleks riburadapidi seina toksida? Taskusse? Topsiga käeulatusse?

Koguni otsapidi suhu? Lihtsam on kleepida haamrisaba otsa magnet ning kinnitada naelad sinna oma järjekorda ootama.

NIPP: Kuigi magneteid on käsitööpoodides müügil, kasuta haamri täiustamiseks katki läinud külmkapikaunistuse küljest võetud magnetit!

IDEE: Kui hakkad naela seina lööma ning kahtled, et käsi võib vääratada ja jätta seinale inetu haamrijälje, siis võta appi plastmasspiidega kamm. Hoia kammi seni naela ümber, kuni see on peaaegu seina pugenud. Kui haamer kopsabki viltu, põrkab see kammi pealt seina vigastamata tagasi.

Tea Raidsalu tekst ja fotod

Lugeja soovitab Nooruses vaeselt elanuna õppisin ehteid ise valmistama ja ümber tegema. Nüüdseks on mul umbes 60 paari kaelaehteid komplektis kõrvarõngastega. Kaelaehete jaoks ostsin pisikese kapikese, mille seintele kinnitasin mitmeharulised seinakonksud: ühe konksu otsas sinised, teise otsas punased jne. Kõrvarõngastele aga kogusin poest sinepi- ja muude tuubide aluseid (plastmassist alused umbes 2eurose mündi läbimõõduga pesadega). Reeglina mahub igasse pessa paar kõrvarõngaid. Suuremate tarvis leidsin ühe aluse suuremate pesadega. Taolisi aluseid on mul kümmekond, üksteise peale pandult vajuvad ülemised alumiste sisse ja nii ei võta see hunnik kuigi palju ruumi. Mahub kaelaehete kapikese põhja ära. Ei ole teiste silma all, ei tekita kadedust ega tee mind naeruväärseks. H. Filatova Huvitavaima idee eest sai autor vahva 60+ kohvitassi. Toimetus võtab võitjaga ise ühendust. Ootame uusi nippe!

liikumine

25 September 2013

FOTO: ELMO RIIG/SAKALA

Treenida tuleb võimete piirides

Paljudele töö kõrvalt sporti harrastavatele inimestele nõuandeid jaganud jooksutreener Meelis Minn julgustab vanemaealisi jooksma ja annab nõu, kuidas väärikas eas uuesti või päris esimest korda jooksuga alustada.

vale suhtumist nii iseendasse kui ka treeningusse algusest peale. Et endale kahju asemel kasu tuua, on oluline aru saada harjutuste vajalikkusest ja sisust.

Meelis Minn

Jooks ja sörk

jooksuekspert

E

nne metsajooksuga alustamist soovitan külastada spordiarsti ja talle oma soovid julgelt ära rääkida.

Tema antud juhiste põhjal ja tehtud terviseuuringul selguvad nii teie nõrgad kui ka tugevad küljed. Pidev ja selge ülevaade oma hetkeseisundist aitab vältida

Jooksmine ja sörkimine on täiesti eri tegevused. Kes võidu sörkima kipub, sooritab kõige halvema vormiproovi. Igal on vaid üks elu ja kõige turvalisem on treenida oma võimete piires. Seenioril peab olema väga hea kriitikameel ehk ta peab oskama hinnata iseenda jaksu võimalikult

Einart Alus paneb Viljandi järvejooksu finišis praeguseks Eesti läbi aegade vanimana maratonitulemuse kirja saanud 80aastasele jooksjale Benno Viirandile kaela mälestusmedali.

>> lk 26

Kursana Eesti OÜ

Merivälja Pansion Eakate ööpäevane jälgimine ja hooldamine.

Majutamine ühe- ja kahe-kohalistes kutsungisüsteemiga varustatud telefoni-, kaabel TV- ja internetivalmidusega tubades.

Ranniku tee 48, Tallinn Telefon 609 2605 kursana@kursana.ee

www.hooldekodud.ee e-post: aa.kodu@neti.ee

Minu turvaline kodu

liikumine

September 2013 26

objektiivselt. Tuleb aru anda, et harjutamisele järgnevast 24 tunnist ei piisa taastumiseks ja see aeg ei toimi sama kasuteguriga enne järgmist treeningut.

Harjutage tavalisel moel, sest üksnes loomulikud asjad tunduvad mugavad.

Rahulduge sellega, et saavutate oma arengu sammhaaval ning loogilisel ja loomulikul teel.

Harjutades piisavalt kaua, õpite tundma iseennast, ja kui juba midagi teha, siis hästi.

Ea- ja jõukohane treening, mis ei põhine ainult liigsel entusiasmil, tõstab teie tuju ja suurendab enesekindlust, lõpuks aga tagab soovitud tulemuse.

Hea väsimus Meeldiv (lihas)väsimus pärast treeningut on tavaline, aga jätke alati üks-kaks käiku varuks, sest te arenete ka puhkuse ajal.

Lihtsaim reegel, mida meelde jätta ongi see, et kui oleksid tahtnud, siis võinuksid liikuda ajaliselt veel kauem või siis kiiremini kui seni.

Pange käsi südamele ja mõelge, kas olete viimasel ajal tavalisest rohkem väsinud? Ja selle all ei mõtle ma tavapärast väsimust, vaid liikumiskoormusest tingitud olukorda, kus organism ei taastu enam isegi mitte paari-kolmepäevase täispuhkusega. Lihtsaimad tunnused on unerežiimi häired, enese liikuma- ehk väljaajamine on ebameeldiv, kõnelemata sörkjooksust.

Pange eesmärgid paika FOTO: ELMO RIIG/SAKALA

”

NÄDALAKOORMUSE ÜLESEHITUS

Kõige lihtsamalt töötav mudel, mida võiks arvestada erinevates kümnendites, on see, et iga kümne eluaasta järel tuleb lisada üks puhkepäev oma varasemast jaksamisest taastumisele.

PÄEV / VANUS 40–49 E taastav T keskmine K 2/3 P N puhkus R soojendus L tugev P pikk jooks

0SUPQFFEJBLFTLVT t Tartu, Filosoofi 1 Medicum AS t Tallinn, Punane 61, kab 361 Merimetsa Tervisekeskus t Tallinn, Paldiski mnt 68a, kab 238 Pärnu Perearstid t Pärnu, Suur-Sepa 14, kab 318

Valmistame individuaalseid Käe-ja jalaproteese Tugiaparaate Tugikorsette Mitmesuguseid ortoose Tallatugesid Laste abduktisoonitooteid Ortopeedilisi jalatseid

Soodustuse saamiseks võtta kaasa arsti saatekiri, isikliku abivahendi kaart, pensionitunnistus, invaliidsustunnistus.

ARSTI KONSULTATSIOON TASUTA! Info: tel 742 0169 www.ortopeediakeskus.ee

60–69 puhkus kerge puhkus või ÜKE 2/3 P puhkus tugev pikk jooks

Pikk jooks (P) moodustab olenevalt eelnevast jooksukogemusest nädala kilometraažist 16–25%.

Vastuvõtu koht

x x x x x x x

50–59 puhkus kerge keskmine 2/3 P puhkus tugev pikk jooks

Viljandi Tervisekeskus t Viljandi, Turu 10, kab 303 Narva Haigla t Narva, Haigla 1, kab 1 Jõhvi Hooldushaigla t Jõhvi, Jaama 34, kab 3 Ida-Viru Keskhaigla t Kohtla-Järve, Ravi 10d, kab D4044 Rakvere Polikliinik t Rakvere, Tuleviku 1, kab 11 Tapa Haigla t Tapa, Valgejõe 14, kirurgi kabinet Jõgeva Haigla t Jõgeva, Piiri 2, kab 7 Põltsamaa Tervise AS t Põltsamaa, Lossi 49, kirurgikabinet Valga Haigla t Valga, Peetri 2, kab D16 Võru Haigla t Meegomäe küla OÜ Uus Koda t Võru, Jüri 19a, kab 204 Põlva Haigla t Põlva, Uus 2, tervisetuba

päev

kellaaeg

E,T,N,R K N K,N

9 – 16 9 – 18 14 – 16 14 – 18

T N N T T T T N N N N R T T T

12 – 15 12 – 15 10 – 13 10 – 12 16 – 18 10 – 12 13 – 15 10 – 12 13 – 15 10 – 12 13 – 15 10 – 12 10 – 12 10 – 12 14 – 16

Seeniorist jooksuharrastaja teeb treenides tähtsamad valikud, kui lähtub eesoleva nädala ja päeva eesmärkidest. Kõige lihtsamalt töötav mudel, mida võiks arvestada erinevates kümnendites, on see, et iga kümne eluaasta järel tuleb lisada üks puhkepäev oma varasemast jaksamisest taastumisele.

Kõrvalolev tabel ei pretendeeri täiuslikkusele, kuid peegeldab eelkõige nädala treeningukoormuse ülesehitust, mitte konkreetset treeningu iseloomu või sisu. Samuti lähtub see näide reeglist, et harrastusjooksjale sobivad võistlused on kavas tavaliselt nädalavahetusel. Seetõttu on ka tugevamad harjutused planeeritud just selleks ajaks, et eesmärkidega seotud koormustega paremini kohaneda.

Teiselt poolt on siis tugevamate treeningute jaoks ka kõige rohkem aega, millest

september

oktoober

november

detsember

19

17

21

12

24

22 10 24 1/15/29 8/22 1/15 1/15 17 17 3 3 25

26 14 28 5/19 12/26 5/19 5/19 21 21 7 7 22

17 19 3/17 10 3 3 12 12 5 5 20

8 8

12 12

10 10

26

17 17 19 19

27

liikumine

27 September 2013

taastumise periood jääb sobivalt töönädala sisse, et uuesti jaksata järgmisel nädalavahetusel.

NÕUANDED

Arvesta sisemise kellaga Kõige raskem osa algab harjutamisel siis, kui tuleb hakata arvestama sisemise kellaga. Sel juhul vajate kindlasti asjatundja abi, sest tasakaalustatud optimaalne (õige tempo ja südame löögisagedusega) ning personaalselt teile kohandatud treeningukava ongi kestvusjooksu kõige tähtsam eeltingimus. Treeningute tark juhtimine määrab teie arenemisvõimaluse ja arengutempo, seega ka edu ja rahulolu.

Kes pole kunagi varem sörkinud, võiks alustada oma treeninguid vähehaaval käimisega. Kui tund aega käimist enam raskusi ei tekita, võite hakata käimisele lisama vähehaaval kerget sörkjooksu.

Näiteks, kui treeningu kestus on kokku 30 minutit, siis kasutage skeemi, kus vaheldumisi tehke järjest läbi 5× (5 minutit käimist + 1 minut sörki) ehk kokku 5×6 minutilist minitsüklit.

Vastavalt enesetunde paranemisele tõstate koormust näiteks nii, et käimise osakaal väheneb ja sörkjooksu osa suureneb pikkamisi: 5× (4 minutit käimist + 2 minutit sörki). Kui kõik õigesti ja kiirustamata läbi teete, siis jõuate oma jaksamisega nii kaugele, et sörgite 30 minutit järjest kergelt läbi.

Sörkjooks peaks olema puhtalt enesetunde järgi sooritatud, kuid sörk on siiski aeglane jooks! Kõige lihtsamalt

”

Ea- ja jõukohane treening, mis ei põhine ainult liigsel entusiasmil, tõstab teie tuju ja suurendab enesekindlust, lõpuks aga tagab soovitud tulemuse.

• Vanemas eas pole absoluutne maksimaalne kehaline võimekus enam saavutatav, aga võistlemisest loobumise järel on võimaluse korral vaja jätkata mõõduka koormusega sporditegevust.

• Üsna levinud on eksiarvamus, et vananev sportlane peab harjutama varasemast suurema koormusega. Õigem on tegelikult muuta harjutamise ajal ja järel puhkepausi ajastust, ajalist kestust ja sisu ehk tegevust sel ajal (nt jooksmise asemel teha sörk, sörgi asemel käimine või käimise asemel hoopis puhkus).

• Vananedes kulgevad kõik taastumisprotsessid aeglasemalt, vigastused tekivad kergemalt ja ka ravi võtab kauem aega. Seega on eriti oluline läbimõeldud ja säästlik harjutamine vigastuste vältimiseks: pinnase valik, ilmastikuoludega arvestamine, harjutamine vahelduval maastikul, samuti vaheldus ja mitmekülgsus treeningutes ja sörkjooksu asendamine või täiendamine teiste teile sobivate spordialadega. Ei tohi unustada, et oma tervise eest peab iga päev hoolitsema. Vajalik on lihased korras hoida, neid tugevdada ja teha venitusharjutusi.

• Kasutage sagedamini sörkjooksuvaba päeva.

Kokkuvõtteks sobib hästi tunnustatud spordiarsti dr Eldur Annuse ütlus: „Spordikella ei saa tagasi pöörata, kuid seda võib proovida lasta mõistlikkuse ja naljaga pooleks aeglasemalt maha käia”.

FOTO: ELMO RIIG/SAKALA

>> lk 28

Liigesed ja selg on kanged, teevad haiget?

Sügisel on sobiv aeg teha jälle läbi NANOHAP™ sini-valgete kapslite kuur.

Ajakirja 60+ lugejatest on juba väga paljud selle kaasaegse nanotehnoloogilise materjali kasutajad ja teavad, kuidas ta toimib. Uutele, samade probleemidega hädas olevatele lugejatele aga lühike ülevaade kogemuslikust kasutamisest: Igapäevaelu tugevalt segavate vaevuste oluline vähenemine või täielik kadumine nii liigestes kui selgroos ilma negatiivsete kõrvalmõjudeta ja paranenud liigeste liikuvus on just see, mida igaüks sellises situatsioonis sooviks. Hammaste tundlikkuse vähenemine, kaariesekindlam hambaemail, vererõhu normaliseerumine, paranenud uni, tugevamad küüned ning juuksed on olnud NANOHAP™ pikemaajalise kuuri lahutamatu positiivne kaasnähtus.

Oma koostiselt ei kuulu NANOHAP™ ravimite kategooriasse, ega tekita kahjulikke kõrvalmõjusid.

Nanomeetriline hüdroksüapatiit ( Ca10(PO4)6(OH)2) on meie organismi koostisosana luudes, liigestes, kõhrkoes, hammastes jne.

Internetis saab tellimuse teha otse kodulehelt www.nanohap.eu. Samas on ka lühikokkuvõte kasutajate tagasisidest. Telefonitellimused ja rohkem infot telefonil 5567 0607.

Tellitud saadetis tuleb Teile nüüd otse kodupostkasti!

Ajakirja 60+ lugejatele on septembri lõpuni toote hinnaks 30€, allahindluse märksõnaks «60+».

Medicate Est OÜ

E,T,N,R 9.00 - 17.00 K 9.00 - 19.00, L 10.00 - 13.00 Tartu mnt 32 Tallinn 10115 Tel 600 0666 t Ortopeedilised tugisidemed

(ortoosid, korsetid) t Songavööd/bandaažid t Amoena välised rinnaproteesid ja

Pärnus Metsa 28 13.09, 11.10 kl 10–14 Viljandis Viljandi haiglas 27.09, 25.10 kl 10–14 Hiiumaal Hiiumaa haiglas Rahu 2 5.09, 3.10 kl 13–15

spetsiaalpesu t Ravisukatooted t Valmislahased (sõrme, käe, jala) t Silikoonist ortopeedilised abivahendid t Ortopeedilised jalanõud, tallatoed t Taastusravivahendid t Nahahooldusvahendid t Inva- ja liikumisabivahendid Isikliku Abivahendi Kaardiga müük ja laenutus soodustatud tingimustel.

E-pood: www.invaabi.ee Empatrax OÜ Nõustamine, tellimine: tel 5560 5125, faks 711 2883, e-post: info@invaabi.ee

liikumine iseloomustab seda tunnus, et suudate sĂśrkjooksu ajal kaaslasega rahulikult ja hingeldamata vestelda.

Kui suudate tund aega sĂśrkida, vĂľite hakata mĂľtlema sellele, kuidas ja kelle abil kestvusjooksu treeningutega tegelema hakata.

Alusta sÜrkjooksuga SÜrkjooksuga alustamine ja sellega kohanemine on baastreeningu kþige esimene ja äärmiselt oluline etapp kestvusjooksu treeningus. Seda läbimata pole vþimalik (paremale tasemele) areneda ja midagi märkimisväärset oma treeningutega saavutada. Kui jooksu piltlikult maja ehitamisega vþrrelda, siis on tegemist vundamendi loomisega. SÜrkjooks loob korraliku algtaseme, kuhu hiljem on vajaduse korral vþimalik aste-astmelt paremat treeningukvaliteeti ja tervist lisada.

Organism peab kþigepealt pisitasa koormusega harjuma, eriti koormusest taastumisega. Alles seejärel, kui sßda, vereringe, kopsud, maks ja teised jooksule olulised siseorganid, samuti lihased, liigesed ja luustik on teie tahtmistele järele jþudnud, vþite midagi kartmata asuda suurema suutäie kallale ning alustada pþhjalikuma jþukohase kestvusjooksu treeninguga.

Kohe alguses suuremate vþi intensiivsemate koormuste kasutamine on lßhinägelik mþtteviis ja osutub pikemas perspektiivis nii ebaefektiivseks kui ka tervist kahjustavaks teguriks.

September 2013 28

väheneb ja hapnikku kulub tÜÜ tegemiseks vähem.

Väsimustunde vähenemine tähendabki seda, et vastupidavus on muutunud paremaks. Kehaline koormus mþjutab kþikide kehaosade toimimist ja on kasuks ka vaimsele heaolule.

Sportlikus vormis inimene säästab ennast, ta kasutab energia saamiseks enam rasvu ja vähem sßsivesikuid. Tänu paremale ainevahetusele tarvitatakse glß-

#-/Ĺ&#x2039;&) Ä&#x201E;Ĺ&#x2039; &&#$ Ĺ&#x2039;&) Ä&#x201E; !/Ĺ&#x2039;*<,&#% , #-Ĺ&#x2039;0 &'# Ĺ&#x2039;- & /-&#%Ĺ&#x2039;*<,&Ä&#x2026;Ĺ&#x2039;(##Ĺ&#x2039;$ÂŽ/ Ĺ&#x2039;#! &Ĺ&#x2039;%//& $ %#,$ Ĺ&#x2039; !/0%ĆŤ %*!Ĺ&#x2039;% (. Ĺ&#x2039;0 " & Ĺ&#x2039;%), /' ./Ĺ&#x2039;$ Ĺ&#x2039;/(#% &( Ĺ&#x2039;-#-/Ä&#x201E;

-.#Ĺ&#x2039; #- Ĺ&#x2039;. &&#$ / ĆŤ'%*#%01/!'/ĆŤ%& --#% &#- &.Ĺ&#x2039;% /(#Ĺ&#x2039; % & % Ĺ&#x2039;%))-Ĺ&#x2039;%ÂŽ,0 ,ÂŽ(! -. ! Ä&#x2020; (++/%)!ĆŤ+) ĆŤ0!((%& 0!ĆŤ2 $!(ĆŤ2A(& Ĺ&#x2039;

ýúĹ&#x2039;-.##&- . *<,&#Ä&#x161; %)'*& %.#Ä&#x201E;

Millal ja kus treenida?

Treenida tuleb ainult tervena! Organismile on parim treeninguaeg ennelĂľunal kella 10â&#x20AC;&#x201C;12 ja pärastlĂľunal kella 16â&#x20AC;&#x201C;19. Sobivaim aeg on kaks kuni neli tundi pärast sÜÜki.

Igast treeningust maksimaalse kasu saamiseks on oluline vaimne (keskendumine) ja fßßsiline valmisolek harjutamiseks ehk väljakujunenud päevareŞiim.

VĂľimaluse korral valige väljas harjutamiseks valge aeg ja koht, kui liiklus on minimaalne, ja sisehallis reeglina ennelĂľunane aeg, siis on seal vähem rahvast â&#x20AC;&#x201C; nii saab segamatult harjutada.

Eelistatud on treenimine looduslikel radadel, kus on puhas þhk ja jalasþbralik pinnas, sest tähtsad on ka ilusast loodusest saadavad positiivsed emotsioonid.

Kui peate harjutama maanteedel ja tänavatel, siis on esikohal liiklusohutus.

Kanda tuleb helkurvesti ja kĂľrvaklappe ei tohiks kasutada.

Harjutamise järel peaksid olema vþimalused venitusharjutuste tegemiseks ja pesemiseks.

Kþige olulisem on mitte unustada oma peaeesmärki ja järgida sellest lähtuvat konkreetse treeningu ßlesannet.

Mida ma jooksust saan?

Treeningu positiivsed mþjud ilmnevad peatselt pärast harjutamise algust. Eks organism þpib ja kohaneb muidugi vähehaaval, siis oskab ta nii koormusega kui ka sellest taastumisega ja puhkusega toime tulla. Et aju ja lihaste vaheline koordinatsioon muutub paremaks, siis organism þpib kasutama täpselt þiges koguses ja þigeid lihaskiude. Nii paraneb koordinatsioon ka tervikuna. Kogu lihastÜÜ efektiivsus suureneb, hapniku tarbimise vajadus

kogeenivarusid säästlikult, piimhappe soolasid (laktaati) tekib vähem, lihased ei väsi nii kiiresti ja kehakaal pßsib kontrolli all. Kþigel sellel on suur tähendus nii saavutus- kui ka tervisespordis, kuid kþigepealt ikka igapäevaelus.

Jooksmine kasvatab aukartust ja austust meid Ăźmbritseva looduse suhtes. Ă&#x2022;petab hindama puhast Ăľhku ja vett, aastaaegade vaheldumist ja rikkust â&#x20AC;&#x201C; ehk elukeskkonda tervikuna.

#,' Ĺ&#x2039; /, Ĺ&#x2039; ,&-Ĺ&#x2039;%)'*& %.#-Ĺ&#x2039;)(Ĺ&#x2039;%& --#% &#( Ĺ&#x2039;*<,&#% Ģ' .#( Ä&#x2026;Ĺ&#x2039;*#%%/-Ĺ&#x2039;ÿúÄ&#x203A;ÿßĹ&#x2039; 'ÄŁ $ Ĺ&#x2039;%ÂŽ,0 ,ÂŽ(! Ĺ&#x2039;Ä&#x203A; $ ./ Ä&#x2026;Ĺ&#x2039;( #- &#%/ Ĺ&#x2039;(#(!Ĺ&#x2039;-.##&- Ĺ&#x2039; ". Ä&#x201E; !ÄĄ,A.(%,++ ĆŤ333Ä&#x2039;# 1. Ä&#x2039;!!

Ä? <,&#&Ĺ&#x2039;)(Ĺ&#x2039; & .#Ĺ&#x2039;ÂŽ#!/-Ä&#x2026;Ä&#x2018;Ĺ&#x2039;Ă&#x160;.& -Ĺ&#x2039; ) )Ĺ&#x2039; " ( &Ĺ&#x2039;$ Ĺ&#x2039;. !#Ĺ&#x2039;*<,&#-.Ĺ&#x2039; ". Ä&#x2026;Ĺ&#x2039; '#-Ĺ&#x2039;-) # Ĺ&#x2039;#! & Ĺ&#x2039;( #- & Ĺ&#x2039;$ Ĺ&#x2039;#! Ĺ&#x2039;,## ./- Ĺ&#x2039;$//, Ä&#x201E;

!((%ĆŤ & '%.%ĆŤ !/0%ĆŤ %*! /++ 1/$%** # Ä? Ä&#x20AC;Ĺ&#x2039;%//Ĺ&#x2039;. &&#'#-"#( ĆŤÄ Ä&#x192;Ä&#x2039;Ä&#x160;Ä&#x20AC;Ä&#x2026; ÝßĹ&#x2039;%//Ĺ&#x2039;. &&#'#-"#( Ĺ&#x2039;Ä&#x201A;Ä&#x2C6;Ä&#x2039;Ä&#x2030;Ä&#x20AC;Ä&#x201E;Ĺ&#x2039; 0/!'+.. ( 1/!# Ĺ&#x2039;. &&# ' %- Ĺ&#x2039;Ă&#x160;" -Ĺ&#x2039;'11/ĆŤÄ&#x201A;Ä&#x2039;Ä&#x201A;Ä&#x2020;Ä&#x201E;

&&# 0ÂŽ# '1*%

Ä&#x201C; Ĺ&#x152; Ä&#x2021; Ä&#x192;

!((% ĆŤ2Âź% ĆŤ' ĆŤ, '!0%ĆŤ !/0%ĆŤ %*!ĆŤĹ?ĆŤ (1ĆŤ ++ Ä&#x152; *%%ĆŤ) '/ ĆŤĂ&#x2DC;$!/ĆŤ'11/ĆŤ2 % ĆŤÄ&#x201A;Ä&#x2039;Ä&#x2021;Ä&#x20AC;Ä&#x2039;

- 6 ( & . * 4 5 7 ­ ­ 3 5

!((% ĆŤ/ Ä? &#-. -Ĺ&#x2039;Ä&#x2021;Ä&#x2021;Ä&#x2021;ĆŤÄ&#x201A;Ä&#x201A;Ä&#x192;Ä&#x192;Ä&#x201E; Ă&#x160;& -. -Ĺ&#x2039;' # Ĺ&#x2039;0#,./ &- .Ĺ&#x2039;*)) #Ä&#x2020; 333Ä&#x2039; & '%.& Ä&#x201A;Ä&#x2026;Ä&#x2039;!!ÄĽ!!/0%* %*!Ä&#x201E; . -Ĺ&#x2039; Ä&#x161;%#,$ Ĺ&#x2039; , --#& 0!((%)%*!ÄŽ'%.& /01/Ä&#x2039;!!Ä&#x2039;

'* (# Ĺ&#x2039;% -. Ĺ&#x2039;%/(#Ĺ&#x2039;ýÝÄ&#x201E;Ĺ&#x2039;)%.)) ,#(#Ä&#x201E;Ĺ&#x2039; ))-#'#- -Ĺ&#x2039;)- & 0 Ĺ&#x2039;%ÂŽ#%Ĺ&#x2039; -.#Ĺ&#x2039; #- Ĺ&#x2039;. &&#$ Ä&#x2026;Ĺ&#x2039;% &Ĺ&#x2039;)(Ĺ&#x2039;- #-/! Ĺ&#x2039; ĂťÄ&#x201E;Ĺ&#x2039;()0 ' ,Ĺ&#x2039;ßúÝýĹ&#x2039;% ".#0Ĺ&#x2039;Ä&#x20AC;Ĺ&#x2039;0ÂŽ#Ĺ&#x2039;ÝßĹ&#x2039;%//Ĺ&#x2039;. &&#'/-Ĺ&#x2039;0ÂŽ#Ĺ&#x2039;% &Ĺ&#x2039;)(Ĺ&#x2039;-ÂŽ&'#./ Ĺ&#x2039;).- %),, & /-& *#(!Ä&#x201E;

köök

29 September 2013

FOTO: ELMO RIIG/SAKALA

Tänuväärne suvine köögivili – kabatšokk Sille Varblane 60pluss@ajaleht.ee

V

õrreldes peenikest pehme, tumeda koorega ja suurt heleda puitunud koorega vilja, on selge, et need ei ole päris samad, ja seetõttu on hakatud neist esimest nimetama suvikõrvitsaks ja teist kabatšokiks. Seda teen ka mina oma retseptides, kuigi tegelikult ei ole see päris õige.

Suvikõrvits ei ole tegelikult omaette liik, vaid üldnimetus, mis koondab mitut erinevat liiki kõrvitsaid: kabatšokki ehk rullkõrvitsat, patissoni ehk taldrikkõrvitsat ja spagetikõrvitsat. Kõik need kolm erinevat kõrvitsat on suvikõrvitsad seepärast, et pole mõeldud talviseks säilitamiseks, vaid kasutamiseks suvel või varasügisel.

Tegelikult on vili, mida meil poodides

Suvikõrvits, kabatšokk, tsukiini, rullkõrvits – kas tegemist on sama või mitme erineva köögiviljaga?

aastaringselt leida võib, kabatšokk ehk rullkõrvits. Eestikeelsete taimenimede komisjoni hinnangul on kabatšokk liiga venepärane, kuigi väga juurdunud nimi.

Selle tsukiiniga asendamise vastu oli nimekomisjon kategooriliselt. Käibele on läinud ja kiiresti levima hakanud kabatšokki asendada püüdev suvikõrvitsa nimi, mis ei ole tegelikult ka õige. Nimekomisjon pakkus kabatšoki jaoks välja omamaise nime: rullkõrvits, mis tuleneb taime ladinakeelsest nimest.

Rullkõrvitsal ehk kabatšokil on palju erinevaid sorte – erineva suuruse ja kujuga, erineva koore ja viljalihaga. Toiduks kasutatakse enamasti 200–700 g vilju, mis võivad olla kollased või rohelised,

Glükomeeter CONTOUR® TS TASUTA!

Saadaval kõigis hästivarustatud apteekides.

Glükomeetri CONTOUR® TS komplekti kuuluvad:

. . . . .

CONTOUR® TS N10 testribad

glükomeeter ei vaja kodeerimist analüüsiks vajalik vere kogus vaid 0,6 μl glükomeeter käivitub testriba sisestamisega glükomeetrisse glükomeeter sulgub testriba eemaldamisega glükomeetrist testribad imevad ise vajaliku koguse verd testribasse mälus 250 viimast testitulemust kuupäeva ja kellaajaga vahetatavad liitiumpatareid mõõtmisaeg 8 sekundit töötemperatuuri vahemik 5-45 ºC garantiiaeg 5 aastat väga mugav, ei võta palju ruumi ja lihtne kasutada

Kuidas kabatšokki kasutada Kuna kabatšokke on palju erinevaid sorte, siis tundub mulle, et heleda koorega sordid ei sobi väga hästi koore ja seemnetega koos tarvitamiseks, kuna nende koor on kõva ja sees moodustuvad üsna kiiresti suured seemned. Selliseid kabatšokke võib näha ka väga suurte viljadena. Nende viljaliha on ka mahlasem ja pehmem, mis ei ole sugugi plussiks, sest kuumtöötlemisel eraldub sealt väga palju vedelikku, mis

OSTES APTEEGIST KOLM PAKKI CONTOUR® TS TESTRIBASID, SAAD NELJANDA TASUTA! Kampaania kehtib kuni 31.12.2013

glükomeeter vahetatavad liitiumpatareid lantsetiseade Microlet koos 10 lantsetiga glükomeetri kott

Omadused:

. . . . . . . . . . .

ühevärvilised või triibulised. Need sordid on ka maitselt ja mahlasuselt üsna erinevad.

No Coding

>> lk 30

köök raskendab neist toidu valmistamist.

Nimetan eelpool kirjeldatud vilju edaspidi kabatšokkideks. Need tuleks enne kasutamist koorida ja pehme seemnetega sisuosa eemaldada. Maitselt jäävad nad samuti alla väikestele rohelisekoorelistele sortidele.

Väikest, peenikest tumerohelist vilja müüakse kauplustes aastaringselt, mõnikord on selle toote nimetusena kirjas ka tsukiini, aga enamasti suvikõrvits. Ka minu retseptides on need viljad nimetatud suvikõrvitsaks, kuigi soovitatakse nimetada rullkõrvitsaks. Sellised viljad on palju maitsvamad kui suured heledakoorelised kabatšokid. Neid ei ole vaja koorida ega ka sisu eemaldada, kasutamiseks sobib terve vili. Ka üsna suureks kasvanuna saab neid veel koos koorega kasutada. Pisike ja noor rullkõrvits sobib ka toorelt söömiseks, seda võiks kasutada nagu kurki, aga väga hea maitse lisab see ka kuumtöödeldult erinevates toitudes. Kui väga suurtel rohelistel viljadel on koor kõva, puitunud ja seemned liiga suured, siis võib need muidugi eemaldada.

Kuigi kabatšoki kasvatajal võib tekkida soov lasta viljal võimalikult suureks kasvada – pole mingi ime saada mitmekiloseid vilju –, ei tasu see end tegelikult ära, sest noorel viljal saab kasutada kogu vilja, ka sisu ja koort, ja see on ka palju maitsvam kui suur vili. Kabatšokil võib tarvitada söögiks ka õisi – lisada salatitesse või täita ja küpsetada koos täidisega.

Rullkõrvitsa väärtusteks on palju kiudainet, kaaliumi, vähesel määral ka C-vitamiini, kaltsiumi ja magneesiumi, fosforit. Parema tulemuse saamiseks peaks vilja jätma veidi krõmpsuvaks, mitte päris pehmeks küpsetama.

Värskes rullkõrvitsas on süsivesikuid 6–8%, nende hulgas nii suhkruid kui ka vees lahustumatuid ja lahustuvaid kiudaineid. Mida nooremate viljadega on tegu, seda rohkem on nendes pektiini.

Valke on rullkõrvitsa viljalihas samuti suhteliselt vähe, nende hulk jääb ligikaudu protsendi piiresse.

Kabatšoki orgaanilistest ühenditest lähtuvalt kujuneb ka selle vilja energeetiline toiteväärtus, 100 g kabatšokki annab 20–26 kilokalorit.

Rullkõrvits on tänuväärne suvine köögivili, mida saab kasutada nii soolaste kui ka magusate roogade valmistamiseks.

Ideid kasutamiseks Makaroni-, riisi ja kartuli paja- või vormiroogades. Peenike rohelise koorega suvikõrvits sobib keskmise või jämedama riiviga riivitult hästi toitudesse.

Kuumutada pannil läbi, nii et liigne vedelik aurustuks. Väga mahlase riivitud suvikõrvitsamassi võib enne pannile panekut veidi kuivemaks pigistada. Näiteks hakklihaga praetud makaronidele sobib lisada eraldi pannil läbi kuumutatud suvikõrvitsaribasid või väikseid kuubikuid.

Suppides. Väikesteks kuubikuteks lõigatud koorega suvikõrvits või kooritud kabatšokk sobib erinevatesse

köögivilja-, liha- või kalasuppidesse.

Supisse panekuks pole vaja eelnevalt läbi kuumutada.

Pirukakatteks.

Pärmitaignast plaadipiruka katteks sobib jämedalt riivitud suvikõrvits või kabatšokk, mis on kuivemaks pigistatud ja kergelt õlisel pannil kuumutatud, kuni vedelik on aurustunud. Liiga vesine suvikõrvitsakate muudab piruka vesiseks. Koos suvikõrvitsaga võib praadida ka sibulat. Samuti võib teha katet, kus on pool suvikõrvitsat ja teise osa moodustab tavaline hautatud peakapsas või riivitud, praetud nuikapsas.

Kookides. Koogiretseptis, kus segatakse taigna sisse õuna, kõrvitsat või porgandit, võib asendada puuvilja või köögivilja peenelt riivitud rohelise koorega peenikese suvikõrvitsaga, mis tuleb eelnevalt kuivemaks pigistada.

Lihakastmetes. Lihakastmetesse võib koos porgandi ja sibulaga lisada ka riivitud või väikesteks kuubikuteks tükeldatud suvikõrvitsat või kabatšokki.

Lehttaignast küpsetistes. Väga lihtsalt saab valmistada pirukad, kui lõigata sulatatud lehttainas ruutudeks ja igale ruudule asetada eelnevalt läbi praetud ja soolaga maitsestatud õhukesed peenikese rohelise suvikõrvitsa viilud ja juustu.

Pitsakatetes. Õhukeste viiludena või jämedalt riivitult saab suvikõrvitsat või kabatšokki pärast pannil läbi kuumutamist lisada köögivilja-, hakkliha- või vorstikattega pitsadele.

Kattega leivad ja saiad ahjus. Kui teha ahjus vorsti või viineri ja juustuga leibu või saiu, võib eine tervislikumaks muutmiseks panna leivale ka suvikõrvitsat. Selleks sobib hästi peenike rohelise koorega suvikõrvits, kui vili kartulikoorimisnoaga peenikesteks viiludeks või ribadeks lõigata ja kergelt läbi praadida.

Täidetud suvikõrvitsad. Ahjus saab küpsetada erinevate täidistega nii suvikõrvitsat kui ka kabatšokki.

Kui kasutada peenikest rohelist suvikõrvitsat, mille seemned on peaaegu olematud, siis nendel saab kasutada ka sisu. Täitmiseks olen lõiganud suvikõrvitsa pikuti pooleks, pikemate suvikõrvitsate puhul ka veel ristipidi pooleks. Sisu eemaldada ja tükeldada peeneks. Läbipraetud sisu saab segada teiste täidise ainetega ja asetada taas suvikõrvitsale. Kui kasutada täitmiseks suurt kabatšokki, tuleb kõva koor eemaldada, samuti seemned ja pehme keskmine osa.

Neid ei soovita täidisena kasutada.

Suured kabatšokid võib samuti alguses pikkupidi pooleks lõigata ja siis parajateks juppideks lõigata. Kui pärast sisu eemaldamist jääb üsna paks tükk, võib selle paremaks küpsemiseks õhemaks lõigata. Ära lõigatud kõva viljalihaosa saab kasutada täidise koostises. Enne täitmist raputada kabatšoki- või suvikõrvitsatükid üle soolaga ja panna ilma täidiseta 20–30 minutiks ahju eelküpsema. Täidis lisada juba poolküpsenud kabatšokkidele. Kui kasutada täidiseks toorest hakkliha, siis ei ole vaja kabatšokke eelnevalt küpsetada.

RETSEPTID

PEPTIIDID, PEPTIIDIKOMPLEKSID =

BIOREGULAATORID

Suvikõrvitsa– muna ahjuroog 700 g ehk 1 liiter peenelt riivitud koorega suvikõrvitsat 1–1,25 tl soola 4 muna 1 tl magusat paprikapulbrit 2 dl riivitud juustu 6 sl jahu Munad vahustada, lisada kuivemaks pigistatud suvikõrvits, maitseained, jahu, riivitud juust. Kõik segada, valada ahjuvormi või ahjupannile, jaotada ühtlaselt, et ei jääks eraldi vedelikku. Küpsetada 200kraadises ahjus 30 minutit, kuni toit on hüübinud ja kuldpruuni värvusega.

Suvikõrvitsarosinakook 1 peenike roheline suvikõrvits (2 dl riivitult) 5 dl jahu 1,5 tl küpsetuspulbrit 1 sidruni mahl 1,5 dl keefiri 4 sl mett või 1,5 dl suhkrut 1 dl rosinaid 1 tl vanillsuhkrut Suvikõrvits riivida peeneks, eelnevalt mitte koorida. Jahu segada küpsetuspulbriga, lisada peeneks riivitud suvikõrvits.

Pool suvikõrvitsamassist pigistada kuivaks ja pool panna koos vedelikuga.

Lisada suhkur või mesi, rosinad, vanillsuhkur, sidrunimahl, keefir. Kuna erinevad suvikõrvitsad võivad olla erineva mahlasusega, siis lisada paksule taignale veidi keefiri, vedelale taignale jahu. Segada, valada küpsetuspaberiga kaetud ümmargusse koogivormi. Küpsetada 200kraadise ahju keskmises osas umbes 30 minutit, kuni tikuga katsudes jääb tikk puhtaks.

Peptiidid on molekulid, mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest. Elusad rakud sünteesivad peptiide ise ja peptiidid tekivad ka valkude ainevahetuse tulemusena. Peptiidid käivitavad organis regeneratsiooni, mille tulemusena rakkude eluiga pikeneb ning aktiivsus tõuseb.

Rakk töötab hästi – kogu organ töötab hästi. Raku töös tekib häire – kogu organi töö on häiritud.

Kasutades peptiide kompleksselt, kuuridena, mõjub see organismile üldtugevdavalt. See tõstab organismi vastupanuvõimet negatiivsetele väliskeskkonna mõjudele ja kompenseerib kahjulike harjumuste tekitatud probleeme ning aitab taastuda haigustest. Peptiide on soovitav profülaktiliselt kasutada igas vanuses, toetamaks normaalseid ainevahetusprotsesse, traumadest ja pikaajalistest rasketest haigustest taastumisel ja organismi vananemise pidurdamiseks.

Esitletavatel erineva klassiga bioregulaatoritel puuduvad maailmas analoogid. Bioregulaatoritel puuduvad negatiivsed kõrvalnähud. Toodetel on üle 75 patendi. Need on patenteeritud USA-s, Jaapanis, Saksamaal, Prantsusmaal ja teistes riikides.

Lihtsustatult seletades: DNA ülesanne on toota sobivat valku, mis kannab edasi DNA infot. DNA käivitamiseks on vaja valgumolekule e. peptiide.

Ajapikku osad rakud „langevad rivist välja“, nad justkui uinuvad. Moodustub reserv, mille suurus on 30–40%. Reservi moodustumise peapõhjus on põetud haigused, manustatud ravimid, stress ja palju muud.

Sellest tulenebki vajadus täiendavate peptiidide järele, sest aktiivsed rakud peavad töötama suurema koormusega. Kui manustada lisapeptiide, siis need uinunud rakud hakkavad taas tegutsema ja vähendavad seni ülekoormatud rakkude koormust.

Kogu organism saab harmooniliselt funktsioneerida.

Praegu on valikus 19 erinevat organipõhist peptiidi.

Peptiidide puudus tekib vanuse, haiguste, mittepiisava toitumise, kliimatingimuste, keskkonna saastatuse, kahjulike harjumuste mõjul. Organismi koed kuluvad ja vananevad.

Peptiid on organipõhine. Ta on nagu võti. Kui võtme muugid on valed, siis lukk ei avane. Kui aga võti on õige, siis lukk avaneb. Peptiid on intelligentne. Ta läheb põhjuse juurde, mitte ei silu tagajärgi.

Märkimist väärib ka peptiidide tähtsus onkoloogiliste probleemide puhul. Tänaseks on kindlaks tehtud, et peptiidid mõjutavad tuntavalt rakkude uuenemist positiivses suunas.

Looduslikud peptiidid toimivad pehmelt ning sujuvalt. Selleks et hakkaks ilmnema mingisugunegi mõju, on esmalt vaja kõrvaldada peptiidide defitsiit ja seejärel saavutada teatud peptiidide kontsentratsioon rakus. Alles siis taastub rakkude normaalne töö ja organite funktsioonid.

2–4kuulise kuuri järel säilib peptiidi tase organismis 4–6 kuud. Seejärel on tarvis kuuri korrata.

Täpsem info ja tooted www.heatunde.eu Heatunde MTÜ Tallinnas Narva mnt 4 Krediidipanga hoones II korrusel ruumis 217.

T–R kl 11–18 r L 11–14 r lõuna 14.00–14.30 Tel 5892 0951 REKLAAM

ristsõna

31 September 2013

HEA LUGEJA! Ootame ristsõnavastuseid toimetuse e- aadressil: 60pluss@ajaleht.ee või posti teel aadressil: Ajakiri 60+, Tartu t 8, 71020 Viljandi.

Palun märkige lisaks ristsõnavastusele oma kontaktandmed, et saaksime loosiõnne korral teiega ühendust võtta.

Samuti kirjutage, missugune lugu teile selles numbris kõige rohkem meeldis või mis teemal sooviksite järgmisel korral lugeda.

Vastuseid ootame hiljemalt 02. oktoobril 2013.

Vastanute vahel loosime välja 2 raamatut „Eesti looduslikud toidutaimed” ja 2 raamatut „Põhjamaa seened” kirjastuselt Varrak.

Raivo Kalle ja Renata Sõukandi mahukas, 320 lk, taimeraamat toob lugejani Eesti territooriumil elanud ja elavate inimeste looduslike taimede toiduks kasutamise kultuuriloo. Seeneraamatu autorid Pelle Holmberg ja Hans Marklund on asjatundjad, kelle rikkaliku pildimaterjaliga varustatud raamatu abil saab seeni väga hästi tundma

õppida. Kaassõna on kirjutanud Erast Parmasto.

Juunikuu ristsõna õigesti vastanute hulgast valis Õnne Lind välja Aate Saksa Tallinnast ja Anti Kõdari Sauelt Harjumaalt. Nemad saavad raamatu „300 kaunist aiataime“ kirjastuselt Varrak. Üllatusauhinnad Ajakirjade Kirjastuselt, Lia Virkuse, Pille Endeni kokaraamatu „Sügistoidud” saab Maie Manner Kablist Pärnumaalt ja Elle Ahse aiaraamatu „Liilia” Helvi Jõulu Vana-Võidust Viljandimaalt. Toimetus võtab võitjatega ühendust!