60+ nr 10/2014

Seenior ja öötöö.

Värviline toidulaud ja aktiivsus seljatavad ülekaalu.

60+ seikleb internetis.

AJAKIRI ELUKOGENUD INIMESELE NR 10/2014 (26) NOVEMBER

ISSN 2228-1592

Meeste haigused kulgevad hiilides ja varjatud moel.

ISSN 2228-1592

Taimsed õlid seapeki asemele.

HIND 2.50 €

teema

November 2014 2

Seeniorid seiklevad veebis

K

as teate, et ka ajakiri 60+ on internetti jõudnud?

Niipea, kui juttu tuleb internetist ja selles peituvatest võimalustest, meenub mulle aastaid tagasi kuuldud lause. Just oli lõppenud tuline jalgpallimatš ja kaotanud meeskonna tulihingeline ning vihane pooldaja ütles staadioniväravast väljudes: „Kuramus küll, hing on nii täis, et lähen koju ja kirjutan kohe paar internetikommentaari!”

No las ta kirjutab, peaasi et lastele, naisele ja kassile liiga ei tee, mõtlesin mina. Aga vabas e-ühiskonnas juba kees ja kobrutas. Ühed pidasid anonüümseid netikommentaare pühaks arvamusõiguseks, teised astusid juriidilisi samme, sest olid interneti kaudu laimata ja solvata saanud. Nüüd teevad portaalipidajad kõik, et portaalides seiklejad viisakad ja väärikad oleksid.

Mida me teame Eesti 50aastaste ja vanemate inimeste kohta? Nende seas on iga kahe mehe kohta kolm naist ja pooled selles vanuses inimestest on üksi. Harvem räägitakse, et tänapäeva 60aastased on oma nooruslikkuselt pigem 50ndates. Oleme seda ehk isegi märganud. Ka 70aastased ja vanemad näevad välja palju nooremad kui nende endi vanaemad-vanaisad omal ajal.

A

ktiivsemad ja hingelt noored seeniorid on juba innukad internetikasutajad. Seda tunnistavad ka ajakirja 60+ saabunud kirjad. Oktoobrinumbri järel jõudis toimetusse näiteks 338 tänulikku kirja. Ümbrikus saabus neist 85, e-kirjana 261. Öelge veel, et vanem inimene arvutit pelgab.

Meie lugejadki on kirjutanud, et kasutavad internetti küll, aga ainult ajalehtede lugemiseks, muud nad veel teha ei oska ega julge. Paljudel paraku arvutit pole või on see katki läinud, aga uue ostmiseks või vana

parandamiseks ei jätku raha või on arvuti muul moel kättesaamatu.

Need, kes arvuti ja internetiga sõbrunenud, on justkui uue hingamise leidnud. Mõistnud, et arvuti säästab raha, toob terve maailma kätte ja peletab üksindust.

Jah, ka 60+ on ennast internetti sisse seadnud. Veebiaadressilt www.60pluss.ee muidugi kõike lugeda ei saa, mida me paberajakirja oleme toimetanud. Selles suhtes on tellijal endiselt palju eeliseid. Aga meie veebiväravast sisse minnes leiate sealt palju muud, mida me paberisse ei raiu. Näiteks videolugusid vahvatest elukogenud inimestest, spetsialistide nõuandeid ja uudiseid, mis võiksid 60+ vanuses huvi pakkuda. Mis 60+ veebivärava taga veel peitub, saate uurida tänase ajakirja infograafiliselt kujundatud leheküljelt.

Ü

ks on kindel: internetivõimalused hoiavad hinge ja vaimu noorena. Uudishimu on üks inimese tugevamaid instinkte. See ei luba vanaks saada. Seni, kuni maailmaasjade vastu huvi tunneme, oleme elus ja ärksad.

Internetijulgust ja kohtumiseni 60pluss veebivärava taga!

Peatoimetaja Eve Rohtla, e-post eve.rohtla@ajaleht.ee Ajakirja toimetuse e-post 60pluss@ajaleht.ee Keeletoimetamine ja korrektuur: Reeli Ziius, e-post reeli.ziius@ajaleht.ee Küljendaja Liina Valt, e-post liina.valt@ajaleht.ee Müügijuht Jane Barbo, e-post jane.barbo@ajaleht.ee Reklaamipindade müük: valdkonnaspetsialist Monika Schults, tel 5349 5762, e-post monika.schults@ajaleht.ee 60+ valdkonna müügispetsialist Estelle Kants tel 514 9578, e-post estelle.kants@ajaleht.ee valdkonnajuht Viktoria Nahkur, e-post viktoria.nahkur@ajaleht.ee Levijuht Erkki Lumisalu, e-post erkki.lumisalu@ajaleht.ee Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Tartu t 8, 71020 Viljandi, tel 433 0040, 447 7087, 433 0045 Trükk AS Kroonpress Autoriõigused, AS Ühinenud Ajalehed, 2014 ISSN 2228-1592 Ajakirja 60+ toimetus ei vastuta reklaamide sisu eest.

Eve Rohtla peatoimetaja

Tellimine tel 617 7717, e-post tellimine@60pluss.ee Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase tellijatele tasuta.

Järgmine ajakiri 60+ ilmub 13. detsembril.

Esikaanel Ave Nahkuri maal.

REKLAAM

Kingituse väärtus 10 €

TELLI NOVEMBRIS S

ajakiri 60+ terveks aastaks a kss

JJA SAAD KINGITUSEKS

Vihje!

60+ on hea kingitus vanematele või vanavanematele!

Soovi korral saate kinkekaardi.

tterviseraamatu „SÜDAMEASI“

Kampaania kestab, kuniks raamatuid jätkub, kuid mitte kauem kui novembri lõpuni.

60+ ilmub 1 kord kuus.

Kingitusi jagub 500 kiiremale!

www.60pluss.ee

Kasuta võimalust ja telli ajakiri aastaks sõbrahinnaga AINULT 17 € K

z

Tel 617 7717

Ajakiri on kõigile Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase tellijatele TASUTA!

veebivärav

4 November 2014

RUBRIIGID

AADRESS

REKLAAM

Rubriikide alla on eraldi koondatud uudised (UUDISED); ajakirja arvamuslood, juhtkirjad, kolumnid, lugejate arvamused (MÕTE); artiklid, mis on seotud haiguste ja nende avaldumisega (TERVIS); artiklid, milles võtavad sõna nii psühhiaatrid, psühhoterapeudid ja psühholoogid (HINGEELU); lood, mis on seotud kõigega koduseinte vahel ja aias, kodus voodihaige hooldamisega, kinnisvarateemadega (KODU); artiklid, mis kajastavad pensioni ja tööd, reisimist, testamendinõuandeid, kindlustust (RAHA); lood, mis on seotud kehalise aktiivsuse, spordi ja muu toimetamisega (LIIKUMINE); kõik see huvipakkuv, mis kajastab pensionäride kooskäimisi, ühenduste, seltside, sõpruskonna ja liitude tegemisi, festivale (SELTSIELU); lood tervislikust toitumisest, kaubanduses pakutavast (KÖÖK); selle rubriigi alla on koondatud videolood ja artiklid, mis räägivad autodest, tehnikateenustest, arvutimaailmast, telefonidest, päästetehnikast ja muust nokitsemisega seotust (TEHNIKA).

See on ajakirja 60+ veebivärava internetiaadress, mille sisestades avaneb meie veebikülg.

Sellele kirjale klikkides saad teada nende inimeste kontaktandmed, kes aitavad, kui soovid 60+ veebikeskkonnas või paberajakirjas oma firmat, müüdavat kaupa või teenust reklaamida.

KUUKIRI 60+ Sellele lingile vajutades saad internetis tutvuda sel aastal ilmunud 60+ paberväljaannete numbritega.

MÜÜGIKOHAD Siia kirjale arvutihiirega vajutades saad teada, mis kaubanduskettides on ajakiri 60+ müügil.

OTSING Siia otsingusõna kirjutades leiad sind huvitava teema.

KÜSIMUS Sellele aknale klikates on võimalik saata toimetusele ettepanekuid, küsimusi või vihjeid huvipakkuvate sündmuste või muret tekitavate teemade kohta.

TELLIMINE Sellele aknale klõpsates avaneb 60+ tellimiskeskkond, kus on kirjas hind ja võimalus internetipanga kaudu ajakirja tellimuse eest tasuda.

TOIMETUS Siin on kirjas 60+ veebivärava tegijate telefonid ja e-postiaadressid.

UUDISED Siin aknas on näha viimased uudised ajalises järjestuses.

VIDEO See märk näitab, et tavalisele artiklile on lisatud ka videolugu, kus on liikuv pilt ja heli.

PRILLITOOS Sellesse kasti klikkides saad nädala jooksul järelvaadata viimast ETV „Prillitoosi” saadet.

GALERII

PÄEVATEE

See märk näitab, et loole on lisatud ka pildigalerii.

KOMMENTAARID See arv sulgudes artikli pealkirja lõpus näitab loole lisatud kommentaaride arvu.

Selle akna taga on võimalik kuulata viimati eetris kõlanud Vikerraadio „Päevatee” saadet.

HÜVA NÕU

SUHTELOOD

Selles rubriigis on kõik seni ajakirjas 60+ ilmunud vanavanemate, lugejate või autori Tea Raidsalu nipilood, mis aitavad vanu asju taaselustada või elus paremini hakkama saada.

Siia on välja toodud psühholoogilist laadi suhtelood, mis pärinevad elust enesest.

töö

November 2014 7

KES ON ÖÖTÖÖTAJA? Öötöötaja on töötaja, kes töötab ööajal: vähemalt kolm tundi oma igapäevasest tööajast või vähemalt kolmandiku oma iga-aastasest tööajast.

Mööda on saanud aeg, kui pensioniiga tähendas automaatselt tööst ilma jäämist.

Vastupidi – mõne jaoks tähendab pensionile jäämine uue ameti algust. Öise ameti algust.

Allikas: www.tooelu.ee

Birgit Itse birgit.itse@jt.ee

N

ovember on aasta kõige pimedam kuu, mil tekib tunne, et tahaks talveunne vajuda. Ometi on Eestis suur hulk eakaid, kes käivad öösiti tööl. Sõltumata sellest, kas väljas on aprill või november.

Statistikaameti andmeil on Eesti vanemaealiste seas öösiti töötajaid pisut rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Harjumaal elav Milvi kuulub selle 11 protsendi hulka, kes pensionieas öösiti tööl käib. Juba kolmas aasta järjest. Varem töötas Milvi päevasel ajal tsehhis.

Praegu on Milvi valvur. Tal on nädalas kaks öist ja kaks päevast vahetust. Kõik töövahetused kestavad 12 tundi. Järgneb kuus vaba päeva. „Nende kuue päeva jooksul saan end täiesti välja puhata,” kinnitab ta.

Teinekord magab Milvi ka pärast öise vahetuse lõppu, aga mitte alati. Ta tunnistab, et pimedatel sügis- ja talvekuudel on öine ärkvelolek raskem ning taastumine võtab rohkem aega. Suvel on jälle lihtsam.

Aga öösiti on Milvi ka nooremana tööd teinud. „Siis, laste ja majapidamise kõrvalt, oli see palju raskem. Praegu saan magada nii palju, kui tahan,” on ta kindel.

Milvi hindabki öiste vahetuste juures võimalust teha päeval midagi muud. Käia metsas – kas siis seenel või niisama laste ja lastelastega värsket õhku ja liikumist nautimas. Ka olevat öösel lihtsamgi valves olla kui päeval, mil tsehhis palju sebimist. „Pärast päevast vahetust olen sageli väsinum kui hommikul öisest vahetusest tulles.”

Kui tervis ja enesetunne lubab, ei näe Qvalitase perearst Toomas Põld ühtki põhjust, mis takistab eakal inimesel öösel tööl käia. „Kui neil und pole, siis miks ei võiks nad tööl käia?” küsib ta naljatledes. Tõsinedes sõnab arst siiski, et

Pensionär on öövalves FOTO: FREEPIK.COM

eakamad on igasugustele biorütmidele tundlikumad, paljudel on ka mõni krooniline haigus, mistõttu peaksid nad olema ettevaatlikumad.

Ta tõi näitena kõrgvererõhktõbe ja II tüüpi diabeeti põdevad pensionärid, kelle terviseprobleeme võivad öövahetused süvendada. „Tavaolukorras toodab organism öösel kella 4–6 vahel insuliini, aga

ärkvel olles mitte, seetõttu võib lisaprobleeme tekkida. Ka kõrgvererõhutabletid on arvestatud päevasele normile ehk arvestusega, et öösel inimene magab. Öösel mitte magamine võib tekitada õhtuse kõrge vererõhu ja haigus süveneb,” selgitab dr Põld.

Pikemalt loe ajakirjast 60+

elustiil

FOTO: FREEPIK.COM

13 November 2014

Värvilisem toidulaud ja aktiivsus viivad kaalulanguseni Eveliis Eek 60pluss@ajaleht.ee

T

allinna Ülikooli nooremteadur Tiina Tambaum, kes on Eestis vanemaealiste uuringut juhtinud, selgitas, et kui mehed peavad naistega võrreldes sagedamini oma tervist üsna heaks, siis üks põhjus võib olla pisut parem seis kehakaaluga. 60ndates ja 70ndates eluaastates on vaid iga neljas naine (25%) normaalkaalus. Meestest on nendes vanuserühmades normaalkaalus iga kolmas mees (33–35%).

75aastase valgalanna Helju Keskpalu kehakaal oli tõusnud üle 80 kilogrammi, enne kui ta otsustas, et midagi peab muutuma. Kaal oli tingitud kogunenud eluaastatest, töö tõttu pikalt arvuti taga istumisest ja ebatervislikust toitumisest. Helju Keskpalu on töötanud paljudes Eesti koh-

Üha enam inimesi pole oma kehakaaluga rahul. Kuigi see probleem häirib ka paljusid noori inimesi, selgus viimasest vanemaealiste inimeste uuringust, et kaal on 50aastaste ja vanemate inimeste suur probleem.

tades õpetaja ja kultuuritöötajana, viimased 25 aastat aga ajakirjanikuna. Kokku on tal tööstaaži üle 50 aasta. „Kiire käimine võttis kõvasti hingeldama, saabaste jalgapanekul lõi sisse terav valu ja silme ees läks mustaks. Olen küll jala kõndija ja hommikuvõimlemise harrastaja, aga see kaalu alla ei võtnud,” räägib Keskpalu.

Ta mõistis, et vajab muutusi. Tervisetestide tegemise järel liitus ta tervisliku elustiili klubiga ja praegu jälgib kõike, mida selles vallas pakub nii klubi, televisioon kui ka muu meedia. Tema treenertoitumisjuhendaja on Priit Libe. „Alustasin võitlust ülekaaluga kolm aastat tagasi.

Esimese aastaga võtsin kakskümmend kilo alla ja sain oma füüsise normi. Edasi olen hoidnud end valitud teel, et mitte saavutatut käest lasta. Olen leidnud mõttekaaslasi terviseklubist, kellega trenni teha ja toitumisteemadel arutleda,” räägib ta.

Muutus tõi hea enesetunde Küsimusele, milles tema tervislik eluviis seisneb, vastab naine, et märksõnad on tervislik toitumine ja piisav liikumine.

„Varem sõin paar korda päevas ja palju korraga, kusjuures minu põhitoit oli kartul. Saiakestest ei öelnud ma ka kunagi ära ja vett tarbisin vähe,” lisab ta.

Nüüd on ta kartulitest ja kõigist nisujahutoodetest peaaegu loobunud. „Selle asemel söön palju köögi- ja puuvilju, olen muretsenud mitu salatite ja smuutide raamatut, millest olen saanud palju ideid tervisliku toidu valmistamiseks. Olen muude asjade hulgas õppinud toortatraputru ja püreesuppe tegema ning kapsast hautama. Selles vallas on nii palju avastamisväärset, millest mina varem midagi ei teadnud.”

Ka veejoomisel on Keskpalu sõnul tervislikus eluviisis kandev roll. „Püüan päevas juua 6–8 klaasi vett, süüa viis korda ja väikeste portsjonite kaupa.”

Tervisespordist on Keskpalu jaoks saanud päeva lahutamatu osa. „Valgas on värskes õhus liikumiseks loodud väga head tingimused. Mulle meeldib Pedeli jõe äärne kergliiklustee. Et sain jõuluvanalt käimiskepid, teen seal kiiret kepikõndi, mis annab rohkem koormust kui tavaline kõnd,” kõneleb ta.

Pikemalt loe ajakirjast 60+

tervis

November 2014 16

FOTO: SHUTTERSTOCK.COM

Lääne-Tallinna Keskhaigla vanemarsturoloog Gennadi Timberg tunnistab, et eesnäärmepõletik on sagedane ja vargsi mehele ligi hiiliv haigus, mis tekitab segadust ja mõistmatust nii patsientide kui arstide seas.

Eve Rohtla eve.rohtla@ajaleht.ee

U

roloog Gennadi Timberg, kes võtab patsiente vastu ka Tallinnas asuvas MedTim Erakliinikus, väidab, et prostatiidi ehk eesnäärmepõletiku näol on tegemist sagedase, kuid samas palju küsimusi ning lahkarvamusi esile kutsunud haigusseisundiga. „Prostatiit on tekitanud vastasseise ja probleeme näiteks patsientidele, kel on tihti puudulik ettekujutus oma tervislikust seisundist ning kes on ravitulemustes pettunud. Samas on prostatiit suur küsimärk ja murekoht ka paljudele arstidele, kes hoolimata korduvatest ravikuuridest pole rahuldavat tulemust saavutanud,” selgitab ta. „Kui patsient loodab arsti poole pöördudes tavaliselt kiiret paranemist, siis arstid suunavad patsiendi sageli mõne teise spetsialisti juurde või soovitavad tal selle seisundiga elama õppida ja harjuda.”

Dr Gennadi Timberg, mida kujutab endast prostatiit ehk eesnäärmepõletik, mis haigusega on tegemist?

Prostatiidiks ehk eesnäärmepõletikuks nimetatakse haigust, mida iseloomustavad valud ja/või ebamugavustunne vaagna piirkonnas ja millele lisanduvad sageli urineerimishäired ning muutused seksuaalfunktsioonis.

Kas prostatiit on vanemaealiste meeste probleem või esineb seda ka noorematel meestel?

Väga harva esineb prostatiiti poistel enne puberteediiga. Täiskasvanud meestel diagnoositakse eesnäärmepõletikku kohe väga sageli. Ligikaudu 50 protsendil meestest esineb täiskasvanueas sellele haigusele omaseid kaebusi. Aastatel 1990–1994 USAs tehtud uuring näitas, et selle aja jooksul ambulatoorsel visiidil käinud 18–50aastastest meestest diagnoositi 0,77 protsendil prostatiit. Urogenitaaltrakti kaebustega arsti poole pöördunud meestest, kuhu liideti kõik vanusegrupid, oli neist 25 protsendil tegemist prostatiidiga.

Pikemalt loe ajakirjast 60+

Mehi kimbutavad haigused kulgevad hiilides ja varjatud moel

tervislik toitumine

25 November 2014

FOTO: FREEPIK.COM

Õliga ei tohi liialdada Vajame rasvaineid energiaks, soojaks, keha hormoonide, kaitsekehade ja rakkude tööks. Tärkliserikkaid toite ja magusat on tarvis põhiliselt lihasetööks ning valkaineid selleks, et rakke üles ehitada, paljuneda ja olla terve.

Kokku moodustub päris lai toidusortiment, milles oma valikuid teeme.

Mai Maser toitumisteadlane, emeriitdotsent

T

oidu maitsehinnangud ja kokakunsti nipid tulevad kodust kaasa.

Keerukust toob juurde kaubanduses pakutava üleküllus, seni võõrapäraste toitude-jookide lettidele ilmumine ning muutunud aiandus ja põllumajandus.

Ka teadus teeb meid üha targemaks. Kõik see loob vajaduse ikka ja jälle toidust rääkida. On selge, et toiduvalik peab olema mitmekülgne, vajame erinevaid toitaineid ja toidu kogustega ei või liialdada.

Kui rasvadest rääkida, siis suurim viimase sajandi muutus on see, et seapeki ja rasvase liha asemel saame kasutada taimseid õlisid. Paljude uuringute põhjal on leitud, et lihas, lihatoodetes ja rasvastes piimatoodetes on sellised tahked rasvad, mis võivad nendega liialdamisel südameja veresoonkonnahaigusi põhjustada.

Neid halbu rasvu nimetatakse küllastunud rasvadeks ja nad on peamiselt loomse päritoluga.

Armastame loomset toitu Siiski oleme loomset päritolu toitudega harjunud, aga saame valida parimaid palasid. Võime süüa taist liha, linnuliha ja lahjemaid piimatooteid, nagu keskmise rasvasusega juustud, kodujuust, pett ja naturaalsed jogurtid. Sellega saame hoida küllastunud rasvade päevase koguse kol-

mandiku võrra väiksema. Ka hakkliha on kõige parem ise taisest lihast valmistada, vorstide asemel aga üldse süüa rohkem kala ja kalatooteid. Teistest tahketest rasvadest saab vahel valida määrderasvaks võileivamargariini ja miks mitte puhast taluvõid. Rasvainet me vajame, kuid kogustega ei tohi liialdada ja 5–10 grammi võid päevas pudrule silmaks või leivale peale ei tee haigeks ega paksuks!

Suurem osa päevasest rasvainete kogusest on soovitatav süüa õli näol. Õlis olevat rasva nimetatakse küllastumata rasvaks. Küllastumata rasvasid omakorda jaotatakse keemilise ehituse alusel kaheks. Ühte neist, monoküllastumata rasvhapet, on rohkem oliiviõlis, oliivides, rapsiõlis, pähklites, avokaados. Teist,

polüküllastumata rasvhapet, sisaldub eelkõige rasvastes merekalades, linaseemnetes, linaõlis (selles on oomega-3-rasvhape) või siis seemnetes, pähklites ja päevalilleõlis oomega-6-rasvhappena.

Päevases toidus peaksime rasvast saadavast energiast saama ühe kolmandiku loomset päritolu toidust, kaks kolmandikku aga kaladest, õlidest ja seemnetest.

Kuna see vahekord on tähtis ning kala süüakse suhteliselt vähe, siis tulebki enam tähelepanu pöörata õlile, pähklitele ja seemnetele.

Milline õli sobib praadimiseks?

Pikemalt loe ajakirjast 60+

köök

November 2014 29

Maksa maksab süüa Sille Varblane 60pluss@ajaleht.ee

K

õige maitsvamaks peetakse veiseja vasikamaksa, seejärel kanamaksa. Kõige levinum ja kõige soodsama hinnaga seamaks seatakse pingereas viimasele kohale, sest sellel olevat mõrkjas maitse. Ei oska öelda, kas see tuleneb minu harjumusest tarvitada just seamaksa või millestki muust, aga mulle ei ole tundunud, et seamaks oleks mõru või kehva maitsega.

Kelle maitsemeelele seamaks mõrkjas on, sel soovitatakse maksa 3–4 tundi piimas leotada, siis maitse maheneb.

Maks sisaldab palju kasulikku: valku, A-vitamiine ja B12 -vitamiini, samuti foolhapet. Mineraalelementidest on maksas rohkelt fosforit, kaaliumit, magneesiumi ja rauda, ka tsinki ja vaske. Maksa valguline koostis sisaldab kõiki asendamatuid aminohappeid.

Ära maksaga liialda!

Maks on hinnalt soodne, kiiresti valmistatav ja kasulikke aineid sisaldav tänuväärne toiduaine.

Kuna maksa ülesanne on organismis kehavõõraste ainete lagundamine, siis saastunud toitu tarbinud loomade maks võib sisaldada jääkaineid. Maksal on ka üsna kõrge kolesteroolisisaldus.

Tänapäeva meditsiin hoiatab maksa sagedase tarbimise eest, sest see võib tekitada organismis raua ja A-vitamiini kuhjumist, mis võib põhjustada raskeid tagajärgi. Lapseootel naistel ja väikelastel soovitatakse maksa söömisest üldse loobuda, teistel tuleks maksa süüa mitte tihedamini kui kord nädalas.

Poes maksa ostes valige terve välimu välimusega maks. Mida rohkem auke ja liitekohti, seda haigema looma maksaga on tegemist. Selline maks pole kuigi maitsev ja võib sisaldada ka ravimite jääke. Arvestada tuleks sellegagi, et maks on väga kiiresti riknev toiduaine.

Toorest maksast õhukeste viilude lõikamine on üsna keeruline, sest maks kipub käest ja noa alt ära libisema. Väga mugav ja lihtne on maksa lõigata siis, kui maks on poolkülmunud. Kindlasti tuleks eemaldada maksas olevad sooned.

Maksatoitude puhul ei kehti tarkus „Kaua tehtud kaunikene”. Maksa praadimine või grillimine peab toimuma nii kii-

resti, et maks jääb keskelt õrnalt roosaks.

Väga hästi kaitseb maksa kuivamise eest jahuga paneerimine. Liiga kaua praadides muutub maks sitkeks, kuivaks ja tuimaks, isegi kõvaks, liigsel hautamisel läheb pudruks ja pudiseb laiali. Seetõttu on kõige targem maksa praadida õhukeste viiludena või kastet tehes õhukesteks ribadeks lõigatult, paksud tükid ei prae nii kiiresti läbi ja tulemus ei saa hea.

Kuidas maksa valmistada?

Maksa saab praadida, grillida, kasutada kotlettide tegemiseks, vormiroogades, pirukatäidisena. Maks on ka vorstide ja pasteetide tooraine.

Pikemalt loe ajakirjast 60+

FOTO:: LIINA VALT FO FOTO VAL

Kuna pole head ilma halvata, siis tuleb ka maksa süües liigtarbimisest hoiduda.