60pluss aprill 2013

AJAKIRI ELUKOGENUD INIMESELE NR 4/2013 (10) APRILL

ISSN 2228-1592

Aianduskorüfeed soovitavad koduaias hoida naturaalset joont.

Testament — kas piits või präänik?

Põhjusi, mis silma häirivad, võib olla palju.

Kehv uni varjab tõsiseid haigusi.

Koera roll liikumises.

Asjalikud abimehed köögis.

teema

Aprill 2013 2

Kus surijaid, seal pärijaid

V

aranduse jagamisel lööb välja inimese tõeline olemus, vahet pole, kas ta on mees või naine. Samuti ei näi taolise tüli algatajat segavat, kui ta ise polegi otsene pärija, vaid tolle abikaasa.

Kellele pärandada oma elu jooksul ehitatud ja kogutud vara? Kes on minu lastest mulle kõige armsam laps? Kas pole hull küsimus? Kuidas saab nii üldse küsida, võivad paljud meie seast hämmastuda. Kas see on üldse eetiline? Lapsed on ju võrdsed, üks ei saa kunagi teist asendada. Igal neist on oma voorused ja puudused, nagu meil endilgi. Kõik lapsed on enda omad, omamoodi armsad: kes väga töökas, kes huumorimeelega naljahammas, kes suurepärane kuulaja ja lohutaja.

Ometi võivad ühe pere lapsed juba varakult selle üle vaielda ja tülligi minna, keda kas siis ema või isa nende meelest enam hellitab. Et kes sai võimaluse ülikooli minna, kellele korter või auto kingiti, kes alati raha sai, kui näpud põhjas. Pole välistatud, et etteheited jõuavad vanematenigi.

Jumal seda teab, mis põhjusel või ajendil ja keda pärandaja testamendis on eelistanud, kas vanemat või nooremat järeltulijat, tütart või poega, elus hästi läbi lööjat või memmekat, kes vanematega koos elas, nooremaid järeltulijaid või hoopis last esimesest abielust, kes pole süüd tundva isa hoolitsusest osa saanud.

Ja tüli puhkebki. Nii sel juhul, kui kõik on testamendis kirjas ja sellest väljajääjatel ei tohiks mingit sõnaõigust olla.

Aga riid võib tõusta ka puhul, kui surnu tahe on jäänud kirja panemata ja kogu vara kuulub pärijatele ühiselt. Notarid teavad, et probleemid tekivad siis, kui üks pärijatest on osa pärandvara ära viinud või pangakontosid tühjaks teinud, aga ka juhul, kui pärimisel tulevad välja lapsed varasematest kooseludest ja vara hakkavad jagama inimesed, kes üksteist ei tunne, ei usalda ega austa. Samas võib iga pärija teistelt pärandvara jagamist nõuda. Vajadusel jagab vara kohus.

Sel juhul pole see vaid must kass, kes korraks õdede-vendade vahelt läbi jookseb, vaid alguse saab mürki täis vimm, mis ei pruugi mitte kunagi hajuda. Õde ei tunne venda ja vastupidi. On juhtum, kui mitme lapsega pere ainus testamendijärgne pärija pidi üksi oma voodihaiget ema hooldama ja oli hiljem ka ainus matuseline. Õudne mõeldagi.

Kas peaks hakkama arvet pidama, kes lastest elu jooksul ja mida on saanud ning kuidas kedagi lastest aidatud? Loomulike peresuhete puhul pärivad lapsed võrdselt ja õed-vennad tegutsevad koos. Kui üks saab maja, siis teiselgi on seal koht, kuhu tulla, või maksab maja saanud laps vendadele

pärandiosa välja või müüakse maja maha ning jagatakse raha võrdselt. Muidugi võib soovi korral õe või venna heaks oma osast loobuda.

Enne kui alustate vara mõttes või testamendiga jagamist, tasub mõelda iseenda väärikale vanaduspõlvele. Paljud vanemad hakkavad juba hilises keskeas hoidma kokku, et võimalikult palju lastele jätta. See on suur viga, mis võib lõppkokkuvõttes kõik asjaosalised õnnetuks teha. Kui vanus üle seitsmekümne, on mõistlik teha väike inventuur, kas pärijatele on jäämas vara või võlad. Ja kellele tahaks oma varanduse üle anda.

Tean üht vanadaami, kes pärast oma mehe surma müüs maja maha, ostis saadud raha eest korteri ja kasutab nüüd ülejäänud tulu oma viimasteks eluaastateks. Sest tunnetab, et kaklus lapsepõlvekodu pärast on laste vahel vältimatu.

Samal ajal ei taha uhke ja väärikas naine ka tunnet, et peab lastest kellegi kaela peale jääma.

K

õik, kellel midagi pärida on, mõtlevad tihti sellele, kellele mu vara pärast mind saama peaks. Et kõik oleks õiglane ja et elutöö kestaks. Oluline ja samas valus teema. Autor Margus Haav, kes täna ilmunud ajakirjas pärimise eetilisi aspekte koos notaritega vaeb, palus kommentaari mitmelt psühholoogilt. Keegi neist polnud nõus sel teemal sõna võtma. Nagu reporter ise väitis, oli see tema viimase aja ajakirjanduslike äraütlemiste rekord. On vast teema! Oma kogemustest nõustus õnneks rääkima pikaaegne kinnisvaramaakler, kel muu seas ka psühholoogi haridus.

Arvan, et ükski vara pole seda väärt, et venna-õega elu lõpuni tülis olla. Kas aeg lepitab? Ei pruugi.

Vanemas eas mõtleme üha enam elule, selle algusele ja lõpule. See on loomulik. Tasub meenutada folkorist Marju Kõivupuu novembrikuu ajakirjas 60+ öeldut: „See, mida me käega suudame katsuda, rahakotti toppida ja koju tassida, pole veel kogu maailm.”

Puusärgil taskuid pole. Kaasa ei saa midagi võtta. Järelikult peab olema midagi rohkemat ja olulisemat, mille nimel sündida ja elada. Elu on liiga lühike, et tülitseda, riielda ja kohut käia.

Praegu elame kevade ootuses.

Lõunapoolse akna all olevast peenrast õhkub juba sooja mulla lõhna.

Soojust!

Autoriõigused, AS Ühinenud Ajalehed, 2013 ISSN 2228-1592

Peatoimetaja Eve Rohtla, e-post: eve.rohtla@ajaleht.ee Toimetaja Signe Siim, e-post: 60pluss@ajaleht.ee Küljendus: Liina Valt, e-post: liina.valt@ajaleht.ee Reklaamipindade müük: müügijuht Jane Barbo, telefon 526 3578 e-post: jane.barbo@ajaleht.ee; valdkonnajuht Viktoria Nahkur, e-post: viktoria.nahkur@ajaleht.ee Levijuht Erkki Lumisalu, e-post: erkki.lumisalu@ajaleht.ee Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Tartu t 8, 71020 Viljandi Telefon 433 0045 Trükk AS Kroonpress, trükiarv 40 500 Tellimine tel 617 7717 e-post: tellimine@60pluss.ee Aprillis tellides 10 numbrit 10 eurot.

Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase tellijatele tasuta.

Järgmine ajakiri 60+ ilmub 11. mail.

Esikaanel Merle Karu joonistus.

Eve Rohtla peatoimetaja

REKLAAM

Liigesed teevad häda – abiks on Boswellia Boswellia ehk viirukipuu vaigu suurepäraseid omadusi tundsid ja kasutasid iidsed ravitsejad juba tuhandeid aastaid tagasi. Uuemad uuringud näitavad, et viirukipuu ekstraktis sisalduvad bosvellhapped aitavad leevendada ja ära hoida põletikulisi haigusi.

Viiruk – hinnaline raviomadustega vaik Idamaadest Viiruk on Araabiamaades ja Indias kasvava viirukipuu (Boswellia) vaik. Viiruki saamiseks tehakse puukoorde lõige ja piimjas vaik voolab välja. Õhu käes kuivab see kollakateks, punakateks või pruunikateks terakesteks, millest jahvatatakse viirukipulbrit.

Uue Testamendi kohaselt kuulus viiruk nende hinnaliste andide hulka, mida kolm Idamaa tarka vastsündinud Jeesusele kinkisid. Ajalooürikutes mainitakse sageli viiruki raviomadusi. India ayurveda meditsiin kasutas viirukit juba ammusest ajast erinevate põletikuliste haiguste raviks.

Kuulsad antiikaja arstid Hippokrates ja Galenos hindasid viirukit kõrgelt ning kasutasid seda krooniliste liigesehaiguste, liigeste valulikkuse, liigesepõletiku ja reuma raviks.

Uuringud on tõestanud bosvell-hapete toimet põletikulistele protsessidele Hiljuti läbiviidud uuringud tõestavad, et viirukipuu ekstt raktis sisalduvad bosvellhapped avaldavad pidurdavat toimet põletikulistele protsessidele. Nad blokeerivad kahjulike ainete – leukotrieenide – tootmist organismis.

Leukotrieenid põhjustavad ja süvendavad kroonilisi põletikke: liigesepõletikke, reumaatilisi haigusi ja soolepõletikku.

Arstid soovitatavad Boswelliat: UÊ }iÃi«ª iÌ iÊ >Ê }iÃiÛ Û> Õ`iÊ all kannatajatele U ÀiÕ >>Ì ÃÌiÊ > }ÕÃÌiÊ« «ª`i >Ìi i UÊ À ÃiÊà i«ª iÌ Õ} }>Ê patsientidele

Boswellia – leevendus loodusest Boswellia kapslid sisaldavad 100mg viirukipuu ekstrakti, milles on rikkalikult bosvellhappeid. Looduslikul tootel ei ole kõrvaltoimeid. Kapsleid tuleb võtta üks kord päevas, soovitavalt pikema perioodi vältel.

Täiendav teave:

Saadaval apteekides.

OÜ KBM Pharma, tel 7 338 080

kolumn

3 Aprill 2013

Vanaemade võimalused

T

ema diivanil lamas selili tundmatu noormees ja magas sügavalt. Seljas oli tal valge triiksärk ja lips seisis ilusti sirgelt ees. Voodi kõrval olid läikivmustad kingad ja korrektsete viikidega püksid. Üle rinna jooksis korporatsiooni värvilint. Neid värve vanaema tundis, samasse ühingusse kuulus ta lapselaps. Vanaema võttis teki ja pani selle noormehele peale.

Oma lapselapse leidis ta köögist madratsilt magamast.

Vanaema oli saabunud suvilast oma linnakoju, ühetoalisse sotsiaalkorterisse. Oli varahommik ja temagi tahtis veel tukastada. Diivanipatjadest, jopedest ja tekkidest koostas ta koridoripõrandale aseme ja heitis puhkama.

Paari tunni pärast hakkas uus päev ilmet võtma. Noormehed ärkasid ja korrastasid endid. Vanaema küpsetas tulikuumal pannil omletti, garneeris selle rohelise sibulaga ja serveeris elutuppa. Kuldservalistest tassidest pakutud rõõsa koorega kohv mõjus imeliselt elustavalt.

Kui vanaema ulatas nahkköites majaraamatu, kirjutas lapselapse sõber sellesse järgmised read: „Siinne külalislahkus tegi mind peaaegu et sõnatuks. Ja stereotüübid, kui neid oleks olnud, murdunuks pärast seda hommikut. Tänan!”

duste koolis juba mitmel talvel andnud õpilastele ülesande vaadelda talviseid aialinde. Ülesande juurde käib Põlvamaal Krimmi mahetalus valmistatud lambarasvapudel. Pudel tuleb panna akna taha või riputada puu otsa ja siis tuleb jälgida vähemalt tunni aja jooksul, kes tiivulistest pudeli vastu huvi tunneb. Vaatlused peab vormistama päevikusse.

Meie üllatuseks on mitmed õpilased kaasanud vaatlustesse oma vanavanemad. „Niikuinii on nad kogu aeg kodus ja vaatavad aknast välja,” kirjutavad õpilased. „Vanaema oli väga rõõmus, kui palusin tal oma pudelil silma peal hoida.”

O FOTO: OVE MAIDLA

Juhani Püttsepp töötab Eesti Maaülikoolis, kus juhatab loodusteaduste kooli. See kool on mõeldud loodushuvilistele gümnaasiumiõpilastele. Hariduselt bioloog, on Juhani ametis olnud ka haiglas sanitarina, teatris direktorina, kirikus orelitallajana ja ajalehes reporterina.

Eriti võlub Juhanit raamatute kirjutamine lastele, viimastel aastatel on ilmunud näiteks: „Lauajupi Madonna”, „Toad täis nukkude juttu” ja „Vapramäe Vapu”. Juhani viimases raamatus „Sammud omas Eestis” näitab ta meie rikast ja imelist loodust koos sõbra Ingmar Muusikusega, kes pildistas nende retked üles. Juhani kirjutab ka eesti looduseuurijate kujunemislugusid ajakirjale Loodusesõber.

Juhani elab koos kahekümne viie nuku, viiekümne roosipõõsa, eaka koera Saku, noorema tütre Anni Marie ja abikaasa Ailaga lõuna pool Emajõge, kus talle maailmas kõige rohkem meeldib olla.

soovivadki vanaemad elada nii, et neist jääksid maha head mälestused.

Sellised, mis tekitavad soojendavalt surisevaid energiasildu veel siiski, kui vanaemad meie maapealseid askeldusi muheledes taevaste tagant vaatavad. Seepärast poetavadki vana-

Vastuvõtu koht 0SUPQFFEJBLFTLVT t Tartu, Filosoofi 1 Medicum AS t Tallinn, Punane 61, kab 361 Merimetsa Tervisekeskus t Tallinn, Paldiski mnt 68a, kab 238 Pärnu Perearstid t Pärnu, Suur-Sepa 14, kab 318

Va V alm mistame in ndiv viduaalseid x x x x x x x

Käe-ja jalap K proteese Tugiaparaaate Tugikorsettte Mitmesugusseid ortoose TTaallatugesid Lasste abdukttisoonitooteid Orttopeedilisi jalatseid

Soodusstuse saamisseks võtta kaasa arsti saaatekiri,, isiklik ku abivahendi kaart, pension nitunnistus,, in nvaliidsustunnistus.

ARSTI KONSULTATSIOON TASUTA! Info: tel 742 0169 www.ortopeediakeskus.ee

Viljandi Tervisekeskus t Viljandi, Turu 10, kab 303 Narva Haigla t Narva, Haigla 1, kab 1 Jõhvi Hooldushaigla t +õhvi, Jaama 34, kab 3 Ida-Viru Keskhaigla t Kohtla-Järve, Ravi 10d, kab D4044 Rakvere Polikliinik t Rakvere, Tuleviku 1, kab 11 Tapa Haigla t Tapa, Valgejõe 14, kirurgi kabinet Jõgeva Haigla t Jõgeva, Piiri 2, kab 7 Põltsamaa Tervise AS t Põltsamaa, Lossi 49, närvikabinet Valga Haigla t Valga, Peetri 2, kab D16 Võru Haigla t Meegomäe küla OÜ Uus Koda t Võru, Jüri 19a, kab 204 Põlva Haigla t Põlva, Uus 2, tervisetuba

emad lastelaste pihku oma korterivõtme ja ütlevad: „Tule millal tahad.

Kui mind ei ole, siis külmkapis ikka midagi on ja sa tead, et kummuti ülemises sahtlis puhaste köögirättide all on alati midagi.”

Oleme maaülikooli loodustea-

päev

kellaaeg

E,T,N,R K N K,N

9 – 16 9 – 18 14 – 16 14 – 18

T N N T T T T N N N N R N T T

12 – 15 12 – 15 10 – 13 10 – 12 16 – 18 10 – 12 13 – 15 10 – 12 13 – 15 10 – 12 13 – 15 10 – 12 10 – 12 10 – 12 14 – 16

aprill

mai

juuni

august

september

oktoober

november

detsember

18

16

20

15

19

17

21

12

23

25 6 27 11/25 4/18 4/11 4/11 20 20 13 13 28

29 22 13/27 6 13/27 13/27 15 15 8 8 30

24 12 26 3/17 10/24 3/17 3/17 19 19 5 5 27

22 10 24 1/15/29 8/22 1/15 1/15 17 17 3 3 25

26 14 28 5/19 12/26 5/19 5/19 21 21 7 7 22

17

26

28 2 23 7/21 14/28 7/21 7/21 16 16 9 9 31

19 3/17 10 3 3 12 12 5 5 20

16 16

14 14

18 18

6 6

10 10

8 8

12 12

10 10

25 23 16/30 23 23 18 18

* juulis puhkame

S

elline lugu juhtus lähiminevikus Emajõe Ateenas pärast üht korporatsiooni piduõhtut. Kas oleks noormehed leidnud samasugust kohtlemist oma vanemate poolt? Vanemate poolt, kes vaatavad päevast päeva nende peale murelikult ja sooviga, et lapsed lõpetaksid võimalikult ruttu ülikooli, muretseksid tulusa töökoha, abielluksid õnnelikult, saaksid oma elu peale?

Kindlasti soovivad seda kõike ka vanaemad, aga nende suhtumisse lisandub erilist leebust ja mõistvust.

Vanaemad näevad lapselapsi vaadates täiesti selgelt, et elu on igavene.

See jätkub nende jaoks ka siis, kui nad ise kõrvale astuvad. Seepärast

lemegi leidnud vaatluspäevikutest vanaisade ja vanaemade elutarga käega kirja pandud üksikasjalikke andmeid rasvatihaste ja sinitihaste, puukoristajate ja rohevintide, leevikeste ja hallpearähnide liikumise kohta lambarasvapudeli ümber. „Väga vahva oli koos vanaemaga istuda tund aega akna all, ajada juttu, juua nurmenukuteed ja vaadelda linde!” kirjutavad õpilased.

Lisaks headele hinnetele oleme siis nende tööde alla kirjutanud: „Palun ütle aitäh oma vanaisale!

Palun täna ka oma vanaema!”

Siit paistab üks ülesanne eesti keele kohendajatele. Sõnades vanaema ja vanaisa peegeldub järjepidevus, aga ka vanadus, mis ei ole ju kõige põhilisem. Inglise keele grandmother ja grandfather annavad edasi ka saavutuse vägevust. Rääkimata sõnade great-grandmother ja greatgrandfather võimsusest.

kaja

Aprill 2013 4

Lugeja arvab See on minu esmane kokkupuude ajakirjaga 60+.

Tänu lastele, kes mulle ajakirja tõid, õnnestus ka minul nüüd nii palju huvitavat ja kasulikku lugeda ja kõrva taha panna. Enim pakkusid huvi lood „Esimesi ohumärke ei tohi tähelepanuta jätta” ja „Loodusega haigestumise vastu”. Olen ka ise kasvatanud mitmesuguseid ravimtaimi või siis ka loodusest korjanud. Huvi kõige selle vastu sai alguse laste kooliaastatel, mil neil tuli koolitundide tarvis koguda ravimtaimi. Nüüd, kui mul on juba üle kümne lapselapse, püüan ka neile raviteesid valmistada, eriti külmetuse korral. Huviga loen infot looduslike taimede raviomadustest, et osata neid kasvatada, säilitada ja kasutada õigel viisil. Inimesed vananevad ja haigused noorenevad.

Elfriede Olonen, 70+, Koeru, Järvamaa Olen lugenud huviga teie artikleid kokkuhoiust. Avaldan ka oma nipid. Elan maal 12korterilises majas, kus pea igal on tellitud mingi ajaleht-ajakiri ning me vahetame neid omavahel. Kuu alguses ostan vajaminevad kuivained. Iga päev poes ei käi, sest see oleks lihtsalt raiskamine. Kirjutan kõik ostud koos hindadega üles ja vaatan, kui palju raha kulus, mida ostsin kallist, mida vajagi poleks olnud. Seega saan juba järgmiseks kuuks uue eelarve teha. Kui elad maal, saab ikka mõne maalapi, kuhu seemned panna.

Seemned ostan ise ja kasvatan taimed ette, see tuleb odavam. Ka ei häbene ma endale riideid osta teise ringi poest. Kui midagi uut tahan, ootan ära hooaja lõpu, kui kaup on allahinnatud, näiteks ostan talvesaapad kevadel. Pensionäril jääb taolisteks käikudeks aega küll. Soovitan mitte viriseda. Pange pead tööle, aidake üksteist ja olge rohkem rõõmsad. Ilmad lähevad järjest soojemaks, küllap läheb ka Eesti elu paremaks.

Luule Luhamaa, Viru-Jaagupi, Lääne-Virumaa

Jälle tuli ajakiri 60+ Pärnu Postimehega. Loen seda alati suure huviga ja pean seda üheks parimaks. Mulle meeldis lugu „Esimesi ohumärke ei tohi tähelepanuta jätta”. Et olen olnud tööl meditsiinis üle 40 aasta, siis tuleb tahtmine uuesti sellest valdkonnast teada kõike. Olen pensionil, aga meenuvad uuesti kõik haiged ja haigused. Lugu insuldist ja selle tekke võimalikkusest on väga tuttav.

Ilme Luiga, Palivere, Läänemaa Mulle meeldis väga Margit Kilumetsa lugu „Armastuse võimalikkusest”. See on soe, südamlik ja elujaatav nagu Margit isegi, keda on alati hea vaadata ja kuulata. Mind paneb imestama nooremate suhtumine pensionäridesse, nagu nad oleksid mingid täiesti kasutud muidusööjad ja elust maha kantud inimesed. Kõik ehmuvad, kui ütlen, et jäin pensionile, justkui see oleks väärtusliku eluetapi lõpp. Minu arust alles nüüd olen ma tõesti vaba ja saan tegeleda sellega ja ainult sellega, mis mulle rõõmu pakub.

Arvan, et ühiskonnas peaks sellele pensionäride suurele armeele rohkem tähelepanu pöörama ja nende entusiasmi, lojaalsust ning kogemusi arukalt ära kasutama. Teie ajaleht on igati tore näide selle kohta, kuidas peaks elukogenud inimesega suhtlema, talle erinevaid võimalusi pakkudes ja head nõu andes.

Anne Pärnumaalt Uudiseks oli see, et pensioniikka jõudnutel pole töötukassa uksed suletud. Suure huviga loen ka artikleid ja reklaame spaapuhkusest, minu eluunistus on kord sinna nädalaks minna. See palve on lastele edasi öeldud. Ülle Soiver

REKLAAM

LINASAADUSED TAGAVAD TERVISE Arstid ja toitumisteadlased soovitavad iga päev tarbida 30–40 g linaseemnesaadusi.

LINAJAHU on ainulaadne, sest sisaldab bioaktiivseid fütokemikaale, mis tervendavad seedekulglat ja reguleerivad raku tasandil dil ainevahetust.

Nii tugevneb inimese vastupanuvõime kasvajatele ja jääb ära enneaegne veresoonte lupjumine.

10% linajahu süsivesikutest on mittelahustuv kiudaine, mis puhastab organismi jääkainetest.

Linajahust üle 35% on valgulise koostisega, sealhulgas asendamatud aminohapped. Linajahu lipiidid sisaldavad omega-3-rasvhappeid.

LINAÕLI erilisus seisneb küllastumatute rasvhapete sisalduses (88%) ja omega-3rasvhapete sisalduses (57%). Milleks neid tarvis on?

Igapäevasest toiduenergiast võiks 25–27% olla lipiidid (rasvhapped). Hea, kui

küllastunud rasvhappeid on sellest 1/3 ja küllastumata happeid 2/3.

Lihas ja piimasaadustes on palju küllastunud rasvhappeid, kuid puudu jääb küllastumata rasvhapetest. Seda kompenseerivad rapsi-, oliivi- ja sojaõli, kuid mitte õiges vahekorras.

Eesti toitudes on omega-3 suhe omega-6sse 1 : 10 kuni 1 : 25. Tööstustoitudes lausa 1 : 30. Õige suhe peaks olema vähemalt 1 : 3, ideaalne suhe 1 : 1.

Seda aitavad tagada lina-, tudra- ja kanepiõli. Nende toidule lisamine tasakaalustab suhet õiges suunas ning hoiab ära veresoonte lupjumisest tulenevaid südameveresoonkonna haigusi, põletikulistest protsessidest alguse saavaid vähkkasvajaid ja ülekaalulisuse.

Veel on arstiteadlased jõudnud järeldusele, et stressi ja depressiooni põhjustab omega-3 vähesus inimese ajus.

SELLES ONGI LINASEEMNESAADUSTE MITMEKÜLGSELT HEA MÕJU MEIE TERVISELE. Kalju Paalman MTÜ Agrobiotehnoloogia Selts Linajahu ja linaõli müüvad apteegid.

Hulgi saab osta Loodustoode OÜ, Kadaka tee 1/3, Tallinn.

Meeldiv nostalgialaks oli seekordses ristsõnas, mis meenutas lapsepõlvest sellenimelist täringumängu.

Virgudes mängisime pimesikku ja nooruses sosistasime kõrva sisse telefonimängu. Siis sai see aeg ümber ja laususime ikka uka-uka-mina-prii! Priius tõi uued mängud nagu Monopol ja Kapital ning andis võimaluse kasiinos ruletti mängimas käia. Nüüd teeme kepikõndi Juhan Smuuli luuletuse ja Gustav Ernesaksa viisistatud laulu „Kutse” saatel – „Läheme teele, kaugele teele, kus on taevas toetunud veele ...”

Helgi Kreek, Rakvere Olen pensionär, pool sammu üle 65. Elurõõmus, kristlane, reisija, laulja, aiatööhuviline, abielus. Sellist ajakirja oli vaja. Loen siit kõike, inimeste lugusid, et neist ise õppida. Ajakiri on ilus, värvirohke, rõõmsad näod vaatavad vastu. Minuni on jõudnud siiani kaks numbrit. Kavas on see ka endale koju tellida.

Hele Siidra Väga meeldisid retseptid. Kevadpühad on ikka olnud selline aeg, kui tahad midagi uut proovida. Muidugi on omal kohal kaunistused. Arnold Rüütli positiivne ellusuhtumine on alati tähelepanu vääriv olnud.

Spaapakettide artiklid panid tõsiselt järele mõtlema.

Koht lõõgastumiseks ja veemõnude nautimiseks on ta kindlasti. E Eriti praegusel stressirohkel ajal tasub see käik ette v võtta. Tervisetaimed – tarbin neid ise aastaid ja abi on märkimisväärne, julgen aa teistelegi soovitada. Ajakiri on nõuante de deid täis – nii et tasub olla lugeja. Ülle Hindreus, Kuremäe, Ida-Virumaa Olen 7 70+ ja leian, et üheks reipuse ja tervise teguriks on sõpruse pidamine hea raamatuga.

See on sul su kogu aeg olemas ja lugeda saab teda korduvalt. Tahan soovitada kirjastuse Varrak korduv raamatusarja „101 Eesti...”, kus on ilmunud raama juba üle kümne raamatu.

Kalju Künnapuu, Keeni, Valgamaa See Seekord meeldis mulle kõige rohkem lugu spaapuhkuse kohta. Pole enne sellele spa mõ mõelnudki ,et nii saab tõesti veel vanuigigi uusi tutvusi soetada. Samas ka lõõgasigig tuda ning ihu harida, igati kasulik ettevõtmine mine.

Gaida Merila, Türi, Järvamaa Selles nu numbris meeldis kõige rohkem artikkel ratastoolidest. See teave on vägagi vajalik, ei ole ratastooli varem kusagilt ku nii täpset infot leidnud.

Milvi Savõkova, Kuressaare ak Sellised aktiivsed inimesed nagu Silvi Roosmaa Põld ja Helga Põldsalu Viljandi pensionäride teatriklus bist väärivad suurt lugupidamist. Kui linnades ja ka sõltu palju sellest, kas pensionär soovib alevites sõltub ringid siis kahju on nendest üksinda elaosaleda ringides, vanade kuskil mahajäetud külades, kelle vatest vanadest ainukeseks m meelelahutuseks jääb raadio ja teler.

Kokkusaamise kohaks on ehk autokaupluse külastamine.

Milvi Muld, Võru

aed

5 Aprill 2013

Aias rahmeldamine toob tervise ja annab hingerahu Egon Valdaru egon.valdaru@ajaleht.ee

Et poest saab vajadusel kiiresti puuvilju, marju, juurvilju ja kõike muud söödavat osta, lähevad inimesed tihti lihtsama vastupanu teed ja loobuvad aiapidamisest. Paraku on oma kasvatatu enamasti kõige puhtam, parem ja tervislikum, liiati on taimedega tegelemisel teraapiline mõju.

P

olli aiandusuuringute keskuse vanemteaduri Toivo Univeri sõnutsi on eestlane ajast-aega olnud põllumees, kes vajab oma maad, millel kahe jalaga kindalt seista ja öelda, et see on tema oma.

„Mu sugulane, maapoiss, läks palju aastaid tagasi elama Tallinnasse. Hiljem tunnistas ta, et pealinnas tundis ta end hingeliselt väga ebakindlana. Alles seejärel, kui tal õnnestus linna lähedale oma maalapp hankida, tundis ta end taas hästi,” pajatab Univer. Aiandusteadlase arvates rahustab maaga tegelemine psühholoogiliselt. Tema teada on maailmas isegi spetsiaalseid teraapiaid, milles kasutatakse aiandust. „Maa lubab alati oma kätetööd nautida.

Mulle on see olnud ka laste tööharjumuse kasvatamisel oluline meetod,” lisab ta.

Teisalt võib aiandust pidada omalaadseks tervisespordiks, mis on kasulikumgi, sest töö vilju saab sõna otseses mõttes ka maitsta. Univer ise tegi juba 5–6aastaselt ema käsul rohimisega algust. „Pidin suvel korras hoidma kolmnurkse peenra, kus >> lk 6

FOTO: PEETER KÜMMEL/„SAKALA“

Maa tagab hingelise tasakaalu

Suure-Jaanis elav Endel Leinsoo on aastakümnete jooksul katsetanud mitmesuguseid hekke ning usub, et parima saab läikivast tuhkpuust. „See põõsas on külmakindel, ei pirtsuta linnaõhu heitgaaside ja tahma peale ning edeneb ka poolvarjulises kasvupaigas,“ annab ta head nõu.

aed

Aprill 2013 6

kasvas siberi magun, sealtpeale tunnen seda taime hästi,” naerab ta. Univeri meelest võiks töötutelegi toetuse maksmise asemel labida ja tükk maad kinkida, et nad saaksid endale ise toitu kasvatada.

Pensionäri lust ja lillepidu 67aastane Tatjana Teearu, kes Mõisakülas koos abikaasa Hendrikuga eramajas pensionipõlve naudib, ütleb, et tal ei ole kunagi olnud nii vahvat aega. Maast-madalast pidi ta tegema rasket tööd, näiteks oli ametis lihttöölisena Mõisaküla masinatehases raua keskel. „Mu praegune elu on nagu lust ja lillepidu, suveõhtuti istun õues pingil ja aiva imetlen õisi. Aed annab mulle meeletult rahu ja see meeldib mulle väga. Kõik mured kaovad, kui oma taimi ja lillekesi imetlen!” õhkab ta.

Ta räägib vaimustusega lillede istutamisest ja kõigest muust nendega seonduvast. „Uskuge, ma ei jõua lihtsalt kevadet ära oodata!” Sarnast rõõmu tunneb aiast ka tema abikaasa Hendrik, kes hommikuti tõttab kartulivagusid uudistama, et näha, kuidas mugulad kasvavad. „Me kaks pensionäri jõuaksime kartuli ka turult osta, aga oma on ikka oma,” selgitab naine.

Tatjana Teearu ütleb, et poekaupa ei igatse ta ka seepärast, et kord tekkis tal poetomatit süües allergia, mistõttu ta läks üle kere kuplasid täis. Tuli minna allergia vastu süsti tegema. Naine meenutab, et mõned aastad tagasi kasvatasid nad ka rukist ja nisu ning oma viljast tehtud sepik ja leib tulid imehead. Allergilist astmat põdev naine on kindel, et aiatöö on talle igas mõttes tervislik, on ka võimlemise eest. Päevad läbi pikali olemine ja teleri vaatamine poleks sugugi kasulik. „Tore on, kui lapselapsed peenralt maasikaid või herneid saavad noppida. Külmkapist on ka talvel hea oma marju võtta ja kõike muud teistelegi anda. Ma jagangi poole kogutud aiakraamist ära, igaüks saab seenepurgikese või maasikakarbikese,” kõneleb Tatjana Teearu. „Sünnipäeval viib abikaasa mind UueKariste aiandisse ja küll ma siis neid lilli vaatan. Kõnnin kõik lauavahed läbi, kuigi enamasti on seal võõrasemad, aga igaüks on ju oma nägu. Kui aiandisse satun, ega ma sellest enam välja saa,” naerab ta. „Mulle on öeldud, et aiapidamine ei tasu ära, miks sa tapad ennast? Aga ma ei tee seda rahalise tasuvuse pärast. Mulle annab see hoopis meeletult jõudu ja energiat. Seni, kuni suudan, ma aiapidamisest ei loobu,” tõdeb naine lõpetuseks.

Aed hoiab keha korras Viiratsi vallas elav aiaomanik, 65aastane Hildi Jürine usub samuti, et aiapidamine on tervisele väga hea. Esiteks hoiab füüsiline tegevus keha korras, teiseks saab palju vitamiinirikast ja tervislikku aiakraami nii suvel peenrast kui ka talvel sügavkülmast. „Ja aiast saab ju ääretult palju ilu ja positiivseid emotsioone. Mina olen õnnelik iga lilleõie, põõsa ja puu üle. Aiaga on mul hingeline side,” rõõmustab ta.

Psühholoog Ülle Lumi sõnul on aed ja aiatööd üks tervise ja rahulolu saavutamise võimalusi. „Et põhiolemuselt on inimesed bioloogilised olendid, siis esmaseks tungiks on nälg. Aed ja põld on ju ajast-aega meid toitnud.”

Psühholoogi hinnangul on suur roll ka naudingul, sest aias olles näeme esmalt

65aastane Viljandi aianduse- ja mesindusseltsi juht Hildi Jürine on oma aias Viiratsi valla Arumetsa talus loonud ühe draakonikujulise lillepeenra (draakoniaasta auks) ning uhke kõrgendiku mitmetasandiliseks kiviktaimlaks, kus sirgub palju erinevaid liike.

See sündis peamiselt pritsikuuri vundamendist saadud kividest ning Eesti-aegsest kivimüürist.

REKLAAM

Pearls Femina – piimahappebakterid põiepõletike põdejatele Spetsiaalsed piimhappebakterid naistele, keda kimbutavad urinaalteede ja tupe pärmseene nakkused.

Põiepõletike ennetamiseks soovitame kasutada pikema kuurina (4–6 nädalat), et tugevdada immuunsust, tasakaalustada pärmseente arvukust ja suurenendada n-ö heade bakterite e hulka organismis.

Ainulaadne kolmekordse kaitsekihiga kapsel tagab, et Pearls piimhappebakterid läbivad mao happelise keskkonna ning jõuavad turvaliselt soolestikku, kus nad kasvavad ja pakuvad tõhusat tuge.

Vaid üks imeväike kapsel päevas. Saadaval apteegis.

aed

7 Aprill 2013

musta mulda, tärkavaid taimi ja nende kasvamist, ootame saagi valmimist, ja see kõik on tulvil toredust. „Seda vaadates tunneme rõõmu, ilu ja armastust. Selles hetkes ei kanna me endas igapäevaprobleeme, muret ega ängistust ja hiljem ütleme enesele taas, et tahaksin seda kõike veel palju kordi näha ja tajuda.”

Oleme oma peenra peremehed Psühholoog Ülle Lumi on täheldanud, et aiatöö tõstab ka veel tööl käiva inimese enesetunnet, sest aias saab rohkem näidata oma tõelist, inimlikku poolt. „Kõik meie ümber on keeruline, kiire, pidevalt muutuv, aina teeme ja otsustame, aga selle tulemust me ei pruugi tunnetada. See väsitab. Liinitöölisel, kes teeb mingit kindlat operatsiooni, on rutiin ja monotoonsus ning töö lõpptulemust ei pruugi ta üldse näha. Keskastmejuhi ja ametniku tööski on palju rutiini, paberitööd, korralduste täitmist ja konflikte ning päeva lõpuks kogunev rahulolematus on väle hinge pugema. Siis läheme aiamaale või koduaeda ja tunneme, et oleme peremehed, otsustajad, loovisikud, kelle ideest sünnib peenar või vagu, kus sirgub saak ja mitte keegi ei ütle, kuhu panna porgand, kaalikas, maasikas, hernes või kartul. Oleme vabad valikutes ja piirides, sest otsustame, kus miski kasvama hakkab. See on emotsionaalselt tervistav. Lisaks värske õhk ja füüsiline pingutus.”

Psühholoogi hinnangul eksisteerib igavene vastuolu: kas terves kehas on terve vaim või terve vaim loob terve keha. „Pooldan teist varianti ja sedapidi töötab

minulgi aiatöö. Võib-olla on see omamoodi asendustegevus, vahel ehk põgeneminegi, kuid eesmärgiks on tasakaalupunkti otsimine vaimse ja füüsilise, ebameeldiva ja meeldiva, kohustuste ja vabaduse, rutiini ja loovuse vahel,” selgitab ta. „Mis see Tootsi peenar muud ikka on kui dinosaurus vannitoas: otsustan, valin, teen ja oman kontrolli oma kõige põhilisemate aktiivsuste üle,” arvab Ülle Lumi.

Stressi mõju illustreerib kõige paremini ühe peamise stressiteoreetiku Hans Selye loodud mudel, mis ütleb, et stress vajab tasakaalustamist. „Seega on vaja vastupanu, adekvaatset vastujõudu: minu stress on minu nauding ja miks mitte jõuda aias mõtteni: eile stressasin, et ei jõudnud aedvilju kasta, aga täna sadanud vihm tegi minu eest töö ära ja nüüd ma naudin, kuidas maasikad õitsevad,” õpetab psühholoog.

Kuidas endale aiamaad saada?

Riik ei ole kehtestanud seadust, kuidas korrusmajas elavatele inimestele linnades või asulates aiamaad jagada. „Linnal ei ole aiamaid jagada,” ütleb Viljandi linnavalitsuse majandusnõunik Reevo Maidla (pildil). Juhul, kui pensionärid tahaksid oma maad, millest jõud enam üle ei käi, kasutusrendile anda, siis sel juhul tuleks tema sõnutsi lihtsalt maaomaniku ja kasutusele võtja vahel omavaheline kokkulepe sõlmida. >> lk 8

FOTO : ELMO RIIG/„SAKALA”

Surnumere veekeskus tähistab SÜNNIPÄEVA!

”

"Surnumere võlud"

paketile sünnipäevasoodustus kuni 30.04.

Tore on, kui lapselapsed peenralt maasikaid või herneid saavad noppida. Külmkapist on ka talvel hea oma marju võtta ja kõike muud teistelegi anda. Ma jagangi poole kogutud aiakraamist ära, igaüks saab seenepurgikese või maasikakarbikese.

TATJANA TEEARU (67)

Sõber maksab -50% Lisaks 23.03.–30.04.2013 Surnumere veekeskuse

üksikpilet soodushinnaga!

Estonia Medical Spa Hotel Tammsaare 4a, Pärnu, Eesti Tel +372 447 6905 sales@spaestonia.ee

aed

Aprill 2013 8

67aastane Tatjana Teearu, kes Mõisakülas koos abikaasa Hendrikuga eramajas pensionipõlve naudib hõiskab: „Uskuge, ma ei jõua lihtsalt kevadet ära oodata!” Sarnast rõõmu tunneb aiast ka tema abikaasa Hendrik, kes hommikuti tõttab kartulivagusid uudistama, et näha, kuidas mugulad kasvavad. „Me kaks pensionäri jõuaksime kartuli ka turult osta, aga oma on ikka oma,” selgitab naine.

FOTO: PEETER KÜMMEL /„SAKALA”

Kuhu panna ülejääk?

Kui kümme-kakskümmend aastat tagasi oli oma tarbeks kasvatatud, aga sellest siiski üle jäänud aiasaadusi, näiteks õunu, tikreid ja kurke lihtne kokkuostu viia ja nii teatud taskuraha teenida, siis viimastel aastatel on taolised võimalused Polli aiandusuuringute keskuse vanemteaduri Toivo Univeri sõnutsi järsult ahenenud. „Karksi veinitehas ostis varem ümbruskonna puuviljade ja mar-

KASVUHOONED

KEVSTAUD SED SOODU

www.hooldekodud.ee e-post: aa.kodu@neti.ee

jade ülejäägid kõik endale. Nüüd enam mitte. Polli aiandusuuringute keskusel olid pikaajalised suhted Põltsamaa Felixiga, kellele müüsime õunu ja marju. Viimasel ajal on nad öelnud, et neil ei ole mõistlik ise kokku osta ja mahla teha. Sest mahlakontsentraati ostavad nad Euroopa turult kõige soodsama hinnaga,” räägib vanemteadur.

Läinud suvel ägasid Viljandimaa eraaedades sõstrapõõsad suure saagikoorma all, aga siinsed kokkuostjad marjadest huvitatud ei olnud. Õnneks naabermaakondades siiski mõningaid võimalusi oli.

Näiteks Türil ostis osaühing Wiberg Food musti ja punaseid sõstraid ning mustikaid ja kukeseeni. Puhastatud musta sõstra kilo eest maksti 80 ja puhastamata marjade eest 60 eurosenti.

Sõstrad läksid hiljem moosiks või realiseeriti külmutatuna.

Valgamaal ostis marju kokku Aakres asuv aktsiaselts Bacula, kes valmistab moosi ja mahla. Seal maksti puhastatud musta sõstra kilogrammi eest 1 euro, puhastamata marjade kilo eest anti 60 senti. Suve algul ostis Bacula maasikaid, hiljem võttis peale musta sõstra vastu ka mustikaid, vaarikaid ja punaseid sõstraid.

Põlvamaal Räpinas ostis marju Viljar Vaherpuu. Hiljem eksportis ta külmutatud marjad välismaale.

FOTO: PEETER KÜMMEL/„SAKALA”

Kuigi ametlikult linnades ja väiksemates asulates aiamaid ei jagata, on paljudes kohtades jäänud ripakile reformimata riigimaid, mida nõukogude ajal välja jagati ja hariti. Neid on aiamaalapikeste harijate kaudu omavahel ja vahel ka omavalitsuste kaasabil edasi jagatud.

Tõsi, huvi aiamaade vastu on aastaaastalt vähenenud. Karksi valla majandusspetsialist Tõnis Laurik (pildil) ütleb, et seaduslikku alust aiamaade väljaandmiseks ei ole ning enamasti liiguvad need lihtsalt käest-kätte.

Et uute maade soovijaid väga palju ei ole, siis ei ole see ka kerkinud probleemiks, millele lahendust otsida. „Eks see ole reguleerimata, niinimetatud hall tsoon,” nendib ta. Kui keegi tahaks aiamaad seaduslikul teel saada, siis peaks tema sõnutsi selleks eramaaomanikuga vastava kokkuleppe sõlmima.

Ka Suure-Jaani valla maakorraldaja Heli Kralle (pildil) tõdeb, et nõukogude ajast pärit aiamaid ei ole ametlikult ühelegi kasutajale vormistatud, aga nende harimist pole ka keelatud. „Vajadusel taolisi maalappe aidatakse isegi leida, niikuinii kipuvad need tühjaks jääma ning umbrohustuma,” märgib ta.

Polli aiandusuuringute keskuse vanemteadur Toivo Univeri sõnul on aga Lääne-Euroopas aiamaade pidamine taas populaarsust võitmas. „Näiteks Saksamaa linnades on võimalik saada aiamaalappe ning linnavalitsused soodustavad seda, et inimesed aiandusega tegeleksid. On leitud, et see on pensionieas inimestele paslik ja meelepärane tegevus,” räägib ta.

Müüme polükarbonaatplaati.

Pakume ka transporti ja paigaldust.

Mexin Baltic OÜ Lao 12–5 t Pärnu t tel 443 1518 t E–R 9–18 t L 9–15 www.mexin.ee

Polli aiandusuuringute keskuse vanemteadur Toivo Univeri teada on aiasaaduste müük isegi taskuraha eest järsult ahenenud.

AIAMAA

Kuigi ametlikult linnades ja väiksemates asulates aiamaid ei jagata, on paljudes kohtades jäänud ripakile reformimata riigimaid, mida nõukogude ajal välja jagati ja hariti. Neid on aiamaalapikeste harijate kaudu omavahel ja vahel ka omavalitsuste kaasabil edasi jagatud.

aed

9 Aprill 2013

Loomulik aed on kõige ilusam

FOTO: TOOMAS HUIK/„POSTIMEES”

egon.valdaru@ajaleht.ee

P

aistu vallas asuva Kaasiku talu iluaed on tuntud Eestis ja kaugemalgi.

Selle perenaine Lilian Kärner ütleb, et aeda rajades ja ümberkorraldusi tehes tasub alati asjad väga täpselt läbi mõelda ning teha kõike tasa ja targu, aga see-eest korralikult, siis ei ole hiljem vaja asju ümber teha.

Sama meelt on Viljandi aianduse ja mesinduse seltsi juht 65aastane Hildi Jürine, kelle kaunis koduaed asub Viiratsi valla Arumetsa talus. „Me ei saa enam rühmata nagu 30aastased. Üle jõu käivaid asju ei tasu ette võtta,” tõdeb ta. „Pensionieas inimesed tavaliselt uut aeda enam ei raja, vaid pigem üritavad olemasolevat korras hoida või otsi vaikselt kokku tõmmata,” selgitab Lilian Kärner. „Inimene saab aiata hakkama, aga aed temata paraku ei saa.”

Siiski rõhutab Kärner, et kus vähegi võimalik, tasub teha ka juurvilja- ja köögiviljapeenraid. „Esiteks on ka need väga kaunid, teiseks oleks see omalaadne kaupluselett, mis tehtud töö toidu ja tervise näol kuhjaga tasub. See oleks nagu palgaks pingutuse eest.”

Betoonist ääri ei soovita „Betoonist ääri ja muud kunstlikku värki ma aeda ei soovita. Kõik võiks olla võimalikult loomulik,” arvab Hildi Jürine. Tema >> lk 10

a d i o h b a t it Kroom vaeresuhkru tase t e s l a a m nor EE_Chrom_Ad_60Plus_0313_133x155

Egon Valdaru

Aianduskorüfeede hinnangul tasub koduaias hoida konservatiivset ja naturaalset joont.

Eriti kehtib see eakamate rohenäppude juures.

-20% Aprillis k u

ni

Pakkumine kehtib vaid hästi varustatud apteekides:

aed FOTO: ELMO RIIG/„SAKALA”

Aprill 2013 10

meelismaterjal peenraääre kujundamisel on tavaline maakivi. Kive võiks olla rohkelt, lillepeenarde ääres näiteks kolmes või isegi neljas rivis, sel juhul pääseksid need paremini mõjule. Kivide abil on Hildi Jürine loonud ka ühe draakonikujulise lillepeenra (draakoniaasta auks) ning uhke kõrgendiku mitmetasandiliseks kiviktaimlaks, kus sirgub palju erinevaid liike. See sündis peamiselt pritsikuuri vundamendist saadud kividest ning Eesti-aegsest kivimüürist.

Kividest võib ehitada ka astmeid peenardesse, näiteks selleks, et hilja maast välja tulevaid püsililli liigselt ei tallataks.

Hildi Jürine on oma aeda pikki aastaid kujundanud ning praegu on tema 0,8hektarilisel alal väga paljude erinevate taimede kodu. Lilledele ja puudele-põõsastele jagub seal õhku, avarust ja armastust. Ainuüksi roose on Jürise aias 150 erinevat sorti, palju on iiriseid, elulõngu ja rododendroneid. On ka erilisi haruldusi, näiteks kollase tulukesena silma paitava õiega Lõuna-Ameerikast pärinev preerialill.

Jüriste tiigis kasvab kuus erinevat sorti vesiroose: heleroosa, kollane, kreemjas, valge ja kaks erinevat tumeroosat. Üht Arumetsa aiaosa võiks vabalt nimetada dendropargiks. Kui omal ajal oli perenaisel kombeks taimede juurde tutvustus panna, siis praegu ei sildista ta enam midagi.

Lilled kasvavad otse maa seest

Viljandi aianduse ja mesinduse seltsi juhi Hildi ja Valdur Jürise 0,8 hektarilisel alal on väga paljude erinevate taimede kodu. Lilledele ja puudele-põõsastele jagub seal õhku, avarust ja armastust. Ainuüksi roose on Jürise aias 150 erinevat sorti, palju on iiriseid, elulõngu ja rododendroneid. On ka erilisi haruldusi. Fotol on Jürised õitsva põõsaspojengi kõrval.

Samuti rõhutab Hildi Jürine, et ta ei armasta ranget peenraäärt ega liiga täpset kujundust. „Ma tahan, et lilled kasvaksid otsekui maa seest välja.”

Samas rõhutab ta, et näiteks tomati, kurgi, paprika ning lilletaimi oleks pensionäril odavam ise kodus aknalaual ette kasvatada. Sellega säästaks raha, ühtlasi saaks juba kevadel varakult oma aianduskire soojas hoida.

Muuseas, tema aias on kasvamas kaks madalakasvulist elupuupõõsast, mis pärinevad Taani kroonprintsessi aiast, mida külastades Hildi Jürine omal ajal salamahti kaks väikest pistikut kaasa noppis. Hiljem läksid need tal kenasti kasvama. Õunapuid ei soovita Jürine liiga palju istutada, sest hiljem, puude sirgudes ja kõrgudes ei raatsita neid maha saagida. Tänuväärseks umbrohu eemalhoidjaks peab ta seda, kui panna peenarde äärde musta kilet ja kuhjata neile kive peale. Ilma kileta tuleks suviti umbrohu kättesaamiseks kive lahti kakkuda, mis on üsna tülikas. Peenrakaitset on ta pannud ka päris paljude oma lillepeenarde alla.

Nii püsivad need suvel umbrohust puhtamad.

Samas rõhutab ta, et iga uus asi peab aia üldilmega passima. Väga uhkeid elemente ta oma aias ette ei kujutagi. „Mul on ainult üks öökull ja pink.

Need, kellel on hea maitsemeel ja puutööoskused, võivad muidugi rohkem selliseid asju luua,” tõdeb ta.

Ta on ka seda meelt, et 70aastasele tublile naisele ei käi üle jõu isegi puust või metallist karkasside ehitamine selleks, et aeda põnevaid ronitaimedest tunneleid rajada. On ju võimalik elulõngast, humalast, roniroosidest ja muudest taimedest väga vahvaid lehtlaid teha. „Kõige lihtsam on muidugi osta poest kaared ja neid maasse torgata.”

Hildi Jürine tunnistab, et tema lemmikelement aias on siiski kivi. „Ma muud eriti kasutada ei oskagi. Poeg valmistas puidust väga ilusad lauad ja toolid, aga ükskõik, kuidas ma neid ei hoidnud, viimaks hävitas ilmastik need ikkagi ära. Kividega sarnast häda pole.” Samas möönab Jürine, et kändudestki võib väga uhkeid asju nikerdada.

Samuti annab pimedal ajal palju juurde valguslampide kasutamine. „Suvi on lühike, aga õieilu jagub veel septembris ja oktoobriski, siis on õhtune valgustus väga oluline. Valgusteid pakutakse poes väga suures valikus, ka neid, mis päikeseenergiat akumuleerivad,” teab ta. Et Jüriste koduaias põleb palju lampe, siis saab sellest õhtuti müstiline oaas. „Tihti näeme nahkhiiri lendlemas, kus nad tiigi

aed

11 Aprill 2013

ümber ringi põrutavad. Ükskord pidin lendava nahkhiirega vastu pead saama. Muidu on nad väga tundlikud. Aga eks ma ilmusin siis talle väga ootamatult,” arvab ta.

Hildi Jürine hoiatab, et peenardega tasub piiri pidada. Vanematel inimestel on lihtsam krundi äärtesse peenraid luua ja aia keskele muru jätta.

Samuti võiks õunapuud olla ühes kohas, siis on hõlpsam lehti koristada. Umbrohu vähendamiseks soovitab ta ka multšimist. „Niidetud hein tuleks puude ja põõsaste alla visata.”

Parim materjal on põllukivid Väga uhke ja liigirikas on ka Lilian Kärneri Kaasiku iluaed. Seda käiakse imetlemas kõikjalt Eestist, sagedased on ka Soome ja Rootsi ekskursioonid. Mulgi rahvariietes naine tutvustab oma aeda alati hea meelega ja jagab ka näpunäiteid.

Lilian Kärneri vanaema talupeenardel olid omal ajal väikestest põllukividest ääred, sarnaseid võiks kasutada tema meelest ka tänapäeval, aga efektselt mõjuksid ka puidust materjalid, näiteks männijändrikud ja muud metsast leitud kõverikud, mida ilusasti sättides võib saada lummavaid tulemusi. Osa sellest materjalist asetatakse mulda, teine jääb välja. Kujunduslikult võiks seda passitada ümaralt või looklevalt, peaasi, et oleks huvitav. „Keeruline ei ole ka paju- või sarapuuvitstest äärte punumine, tulemus on väga efektne,” teab Kärner. Tema aias on selliseid kujundusnäiteid palju. Näiteks juurviljaaias on taolised peenraeraldajad. Tõsi, see kõik nõuab vaeva ning kolmenelja aasta pärast tuleb ajahambast puretud aed uuesti ehitada. „Kui vanaemale lapselapsed külla tulevad, saaks lapsed aidata pajuokste toomisel, et vanaemal oleks hiljem materjali, millest peenraäärt punuda. Vanaemal oleksid ilusad peenrad ja lapselapsed oleksid midagi vanaema heaks teinud.”

Lilian Kärnerile ei meeldi absoluutselt eterniidist peenraääriseid. Samuti ei sobi tema meelest aeda plastmasstoolid. Puidust peenraääri müüakse ka aianduskauplustes, aga need on kallid. Väiksematesse linnaaedadesse ehk jõutakse neid soetada.

Lilli ei tasu kokku kuhjata Lilian Kärner ütleb, et väikesele aialapile ei tasu liiga palju erinevaid lilli kokku kuhjata. See ei anna silmale mingit rõõmu. Enamasti on hoopis efektsem, kui koos on suuremalt jaolt ühesugused lilled ja taimed.

Samuti oleks vahva, kui peenardel oleks erineval ajal õitsvaid lilli: esmalt tulevad lumikellukesed, siis priimulad, edasi nartsissid, hostad ja nii edasi. „Õige järjestus on oluline. Kui ühed ära õitsevad, siis võiksid tulla järgmised,” õpetab ta.

Samal põhjusel peaksid taimedel peenral õiged kaaslased olema. Kui üks õitsemise lõpetab, annab ta ilutsemise teatepulga kohe järgmisele edasi.

Konservatiivsus ehk järjepidevus ning kestvus on väga olulised. Mida lihtsamad on lilled ja mida pikemalt on neid Eestis kasvatatud, seda kindlam võib olla nende edenemises. Seda vähem on ootamatusi ja selgemad on kasvunõksud. Uute liikide ja sortidega on alati risk palju suurem.

Lilian Kärner ütleb veel, et kui varakevadel ja hilissügisel peenrad umbrohust korralikult puhtaks rookida, siis on nendega ka suvel vähem vaeva.

Suvel on kõige olulisem peenraäär korras hoida.

Kui taimed on täies kasvuhoos ja tugevad, katavad nad ise suurema osa peenrast ning ei lase umbrohul võimutseda. „Sügisel rohin umbrohu ära, lisan kompostmulda ja turvast.”

Aiakujundamiseks on väga palju võimalusi. „Parim on tervislik aed, kus on kõike, nii lilli kui tilli ja ka silmailu. Selles oleks vitamiine ja täidet kõhule. Esmalt peabki inimene selgeks tegema, millist aeda ta tahab.”

FOTO: ELMO RIIG/„SAKALA”

Liigirikka aiaga Kaasiku talu perenaise Lilian Kärneri sõnul ei tasu väikesele aialapile liiga palju erinevaid lilli kokku kuhjata. See ei anna silmale mingit rõõmu. Enamasti on hoopis efektsem, kui koos on suuremalt jaolt ühesugused lilled ja taimed.

APRILLIS FOTOKROOMSETE, POLAROID JA TOONITUD KLAASIDE TELLIJATELE

50%

PRILLIRAAMID -

Pakkumine kehtib prilliraamide ja plastikklaaside koosostul.

Prillide tellijatele silmade kontroll tasuta.

TARTUS: Maarjamõisa polikliinik, Puusepa 1-a, tel 731 9155 TÜ Kesklinna apteek, Poe 8, tel 742 3593 Kesklinna keskus, Küüni 7, tel 744 1167 VILJANDIS: Kaubanduskeskus UKU, Tallinna mnt 41, tel 449 4343 NARVAS: Kaubanduskeskus ASTRI, Tallinna mnt 41, tel 356 0197 JÕHVIS: Kaubanduskeskus TSENTRAAL, Keskväljak 4, tel 332 7575

”

Parim on tervislik aed, kus on kõike, nii lilli kui tilli ja ka silmailu. Selles oleks vitamiine ja täidet kõhule.

LILIAN KÄRNER

Lugeja teadlikkust aitab tõsta

REKLAAM

Esindaja Eestis: sanofi-aventis Estonia OÜ, Pärnu mnt. 139E/2, 11317 Tallinn, telefon 627 3488

TEIST TÜÜPI DIABEET – ENNETATAV EPIDEEMIA Kui teist tüüpi diabeet oleks nakkushaigus, mis kandub ühelt inimeselt teisele, siis võiks öelda, et tegemist on ülemaailmse epideemiaga. Selle keerulise haigusega on kimpus üha enam inimesi ning haigestunute arv suureneb iga aastaga.

Eestis on hetkel ligi 70 000 diabeetikut, kuid Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmetel elavad ligi pooled suhkruhaiged ilma diagnoosita – ehk siis

haigete arv on oluliselt suurem. Nende numbrite taga seisvad probleemid on samuti murettekitavad.

tuua südamepuudulikkust, insulti ning jalgade gangreeni.

Diabeet kahjustab nii väikseid kui suuri veresooni, põhjustades erinevaid tõsiseid tüsistusi nagu silmakahjustust, mis võib lõppeda pimedaks jäämisega. Samuti neerukahjustust, jalgade närvidekahjustust, veresoonte ahenemist ja isegi südamelihasinfarkti. Samuti võib diabeet kaasa

Tänapäeva meditsiin on väga kõrgel tasemel, kuid alati ei saa vaid sellele lootma jääda. Selleks et hoida tervist, ei tohiks patsiendid alahinnata iseenda suurt rolli. Oleme vastutavad selle eest, mis meie organismiga toimub ning oleme ise võimelised saavutama paremat elukvaliteeti.

LIHTSAID MEETODEID DIABEEDIRISKI VÄHENDAMISEKS Hea uudis seisneb selles, et teist tüüpi diabeeti haigestumise riski on võimalik vähendada, kui võtta kasutusele need lihtsad meetodid: hoia kehakaal kontrolli all, ole füüsiliselt aktiivsem, söö tervislikult ja tasakaalustatult ning ära suitseta.

KAOTA ÜLEKAAL Üks olulisemaid diabeedi riskifaktoreid ongi ülekaal.

Vaatamata faktile, et diabeedi teket soodustab ka pärilikkus, on võimalik liigsete kilode vabanemise ja eluviiside muutmisega suhkruhaigust vältida või vähemalt edasi lükata. Ülekaalulisus suurendab tõenäosust haigestuda teist tüüpi diabeeti ligi seitse korda. Kusjuures rasvunutel on ligi 20-40 korda suurenenud tõenäosus haigestuda diabeeti.

Kaotades 7-10 protsenti oma kehakaalust väheneb diabeedirisk ligi poole võrra.

OLE KEHALISELT AKTIIVSEM Samuti soodustab teist tüüpi diabeeti vähene liikumine. Tänapäeva istuv eluviis on muutnud inimesed passiivsemaks ning energiat kulutatakse tunduvalt vähem kui varem. Igapäevased tegevused ei nõua enam suurt liikumist ning seepärast tuleks füüsilisele tegevusele suuremat tähelepanu pöörata.

Suurem füüsiline koormus parandab lihaste võimet kasutada insuliini ja omastada glükoosi. See aga omakorda vähendab insuliini tootvate rakkude koormust.

See ei tähenda aga, et oleks vaja rassida tunde jõusaalis. Uuringud on näidanud, et piisab ka vaid igapäevasest 30 minutilisest kiires tempos kõndimisest, et vähendada märgatavalt diabeediriski.

tuleks kaaluda varianti rakendada tasakaalustatud toitumist kogu perele, sest ühiselt on kergem muutuseid ellu viia.

(saiad, pirukad, koogid). Samuti välistage magusad joogid (limonaad, Coca Cola jne.), mille headeks alternatiivideks on vesi ja naturaalsed mahlad.

Oskus koostada tasakaalustatud menüüd eeldab teadmisi sellest, millistest toitainetest koosneb toit ja milleks midagi vaja on. Toidusedeli koostamisel on mõistlik järgida, et see sisaldaks rohkesti mineraalainete ja vitamiinide rohkeid ja samas kalorivaeseid köögivilju. Igapäevaselt tuleb tarbida ka liha- ja piimatooteid, mis sisaldavad valku.

Söömisel on soovitatav järgida taldrikureeglit.

Pool taldrikust peaksid moodustama köögiviljad, ühel neljandikul peaks paiknema lahja liha või kala (soovitatavalt valge kala või kana) ja ühel neljandikul süsivesikuid sisaldav toit (kartul, riis, tatar jne.)

Tervisliku toitumise juures on oluline kinni pidada regulaarsetest söögikordadest, samuti tuleks süüa aeglaselt ning tarbida palju vett.

Diabeedi ennetamiseks tasub eelistada täisteratooteid ning vältida töödeldud süsivesikuid

LÕPETA SUITSETAMINE Diabeet on ka üks haigus pikast nimekirjast, mis on otseselt seotud suitsetamisega. Suitsetajaid ähvardab diabeeti haigestumine enam kui mittesuitsetajaid.

Selleks, et mitte haigestuda diabeeti, on vaja motivatsiooni, püsivust ja teadmisi, et tulla toime võimalike terviseprobleemidega. Tervislik eluviis on see, mille poole tuleks püüelda, et tagada tervisemurede- ning sealhulgas diabeedivaba elu.

VÕTI:

Rasvad, õlid ja maiustused Pidage piiri

RASVAD SÜSIVESIKUD Need sümbolid märgivad rasvade, valkude ja süsivesikute osakaalu vastavas grupis

Piimatooted 2 - 3 portsjonit

Valgurikas toit Liha, linnuliha, kala, kuivatatud oad, munad ja pähklid 2-3 portsjonit

Juurviljad 3 - 5 portsjonit

Puuviljad 2- 4 portsjonit

SÖÖ TARGALT Diabeedi teke ja võimalik süvenemine on ühel või teisel moel seotud toitumisega. Toitumisharjumused on enamasti pärit lapsepõlvest ja harjumuspärastest traditsioonidest. See tähendab, et hilisemas eas on oma harjumusi väga keeruline muuta. Siinkohal

Teraviljatooted 6 - 11 portsjonit

T O I D U P Ü R A M I I D Püramiidi alumises osas on toiduained, mis peaksid moodustama enamuse Teie söögist päeva jooksul. Ülemise osa toiduaineid [\SLRZ WPPYH[H ULUKL Z\\YLTH RHSVYHHüP [ [[\ 7VY[ZQVUPK VU HY]LZ[H[\K OL WpL]H RVO[H

tervis

13 Aprill 2013

Kehv uni varjab tõsiseid haigusi Kadri Haavajõe kadri.haavajoe@ajaleht.ee

M

ae Pindmaa Unekliiniku juhataja Mae Pindmaa sõnul on umbes 10 protsenti Eesti elanikest hädas unehäiretega. „Öeldakse, et kuni pooltel inimestel on mingil eluetapil olnud unega muresid,” kinnitas ta. Unehäired ei eelista ühtki eagruppi – nii on vastuvõttudel ja uneuuringutel käinud igas vanuses inimesi, isegi alla aastaseid lapsi.

Uni peab olema kvaliteetne ja oluline pole mitte ainult uneaja pikkus, vaid täisväärtusliku une aeg, kus on piisavalt süvaund, mis on tarvilik keha taastumiseks, ja piisavalt unenägude und vaimse tervise tarbeks.

Mae Pindmaa sõnul ei ole inimesed altid oma murest perearstile rääkima ja püüavad sageli omal käel hakkama saada.

Muretsema võiks hakata, kui inimene tunneb, et ta järjekindlalt end magades välja >> lk 14

Jalgadega kirjutuslaua all siblival vanaisal võib olla unehäiret põhjustav sündroom, mis kimbutab hinnanguliselt pooli üle 65aastaseid inimesi. Tõsisematel juhtudel võivad unehäired kaasa tuua ka südamerütmihäireid ja kõrgvererõhktõbe.

FOTO: ANTS LIIGUS/„PÄRNU POSTIMEES”

REKLAAM

Glükomeeter CONTOUR® TS TASUTA!

Saadaval kõigis hästivarustatud apteekides.

Glükomeetri CONTOUR® TS komplekti kuuluvad:

. . . . .

Kampaania kehtib kuni 31.12.2013

glükomeeter vahetatavad liitiumpatareid lantsetiseade Microlet koos 10 lantsetiga glükomeetri kott CONTOUR® TS N10 testribad

Omadused:

. . . . . . . . . . .

glükomeeter ei vaja kodeerimist vere kogus 0,6 μl glükomeeter käivitub testriba sisestamisega glükomeetrisse glükomeeter sulgub testriba eemaldamisega glükomeetrist testribad imevad ise vajaliku koguse verd testribasse mälus 250 viimast testitulemust kuupäeva ja kellaajaga vahetatavad liitiumpatareid mõõtmisaeg 8 sekundit töötemperatuuri vahemik 5-45 ºC garantiiaeg 5 aastat väga mugav, ei võta palju ruumi ja lihtne kasutada

OSTES APTEEGIST KOLM PAKKI CONTOUR® TS TESTRIBASID, SAAD NELJANDA TASUTA!

No Coding

tervis

Aprill 2013 14

FOTO: PEETER LANGOVITS/„POSTIMEES”

ei puhka. „Uni moodustab ju kolmandiku ööpäevast ning sel ajal peab keha ja vaim taastuma,” lisas ta.

Vanus muudab erksaks Eakad ärkavad öösiti tihedamini kui nooremad inimesed ja nende uni ei ole nii sügav. „Et välja puhata, peavad nad selle võrra voodis kauem olema ja püüdma kasvõi pindmisemat und kauem kätte saada,” rääkis Mae Pindmaa.

Samas pole mõtet end ka vägisi voodisse sundida. Uneehitus on inimesele geneetiliselt kaasa antud ja seda ise muuta saa, sestap ongi mõned inimesed lõokese, teised öökulli tüüpi. „Inimene peab ise tundma, kuidas tal hea on. Kui olete harjunud tõusma hommikul kella viie ajal, siis kunstlik pingutus kauem voodis olla ei anna midagi head. Ise peab leidma õige unerütmi – minema magama, kui tunned, et on õige aeg, ja tõusma, kui oled täiesti ergas,” selgitas ta.

Vanemas eas tuleb muutustega leppida ja kohaneda. „Need inimesed, kes öösel välja ei puhka, võiksid päeval tukastada.

Kui see just öist und segama ei hakka,” lisas ta.

Eakate puhul võivad kehva ööune põhjuseks olla erinevad haigused ja kasutatavad ravimid, mis und mõjutavad. „Kui inimene välja ei puhka ja enda tervisega rahul ei ole, peaks ta sellest rääkima oma perearstile, temaga koos ravimid üle vaatama ja arutama, kas tuleks pöörduda unearsti poole,” julgustas Pindmaa.

„Kui inimene välja ei puhka ja enda tervisega rahul ei ole, peaks ta sellest rääkima oma perearstile, temaga koos ravimid üle vaatama ja arutama, kas tuleks pöörduda unearsti poole,” julgustas unekliiniku juhataja Mae Pindmaa.

Lisaks võib abi saada kehaomasest ainest nimega melatoniin, mis viimaste uudiste kohaselt on nüüd saadaval ka apteegi käsimüügist toidulisandina Unital, aga ka retseptiravimina, millel nimeks Circadin, ja seda saab välja kirjutada perearst. „Melatoniin on aine, mille mõjul uni tekib. Meie aju hakkab seda öösel ise nõristama. Tihti aitabki see, kui hakata seda juurde võtma. Üle 55aastasel inimesel melatoniini nõristamine väheneb ja seda võiks juurde võtta,” lausus ta.

Ohtlik uneapnoe

UNETUS Unetus võib olla aga ka märgiks, et organism peab heitlust haigusega.

Unetus võib olla aga ka märgiks, et organism peab heitlust haigusega. Eakatel unevaevustega patsientidel esineb Mae Pindmaa sõnul kõige sagedamini hingamishäireid, millest tõsisemaks, mida arstid võivad diagnoosida, on uneapnoe ehk une ajal vallanduvad sagedased hingamisseiskused, mis sisuliselt tähendab seda, et magades on organism hapnikuvaeguses. „Uneapnoe puhul panevad kodused kindlasti tähele, et magajal tekivad hingamispausid ja ta hakkab valjude norsatustega hingama,” selgitas Pindmaa ja lisas, et üldjuhul on haiguse käes vaevlejatel tõusnud vererõhk ja kehakaal, neil on südamega probleeme ja tekivad ainevahetushäired, kõigub nii veresuhkru- kui ka kolesteroolitase. Uneapnoega inimesed haigestuvad sagedamini ajuinsulti ja südameinfarkti, neil esineb ka sagedamini südame rütmihäireid.

„Kui uni ei ole korras ja hingamishäirete tõttu öösel aju ärkab, hakkab magaja higistama. Mõnel tekib öösel ärgates refleks sageli, näiteks 3–4 korda öö jooksul tualetti minna. Teised joovad vett, sest suu kuivab, mõned ärkavad hommikul peavaluga ja on ärkamise järel uimased, vajades mitmeid tunde, et end n-ö käima joosta,” loetles Pindmaa teisi haigusele viitavaid tunnuseid.

Sellisel juhul on kindlasti vaja pöörduda unearsti konsultatsioonile. Kui minna unearsti vastuvõtule perearsti saatekirjaga, kompenseerib selle haigekassa. „Kergem on tulla perearsti saatekirjaga, sest seal on kirjas, millised haigusi inimene põeb, milliseid ravimeid saab, kas on eelnevalt tehtud uuringuid südame- või ainevahetushäirete tõttu, kas esineb neuroloogilisi või psühhiaatrilisi häireid,” loetles ta. Otse pöördudes on vastuvõtt tasuline.

Kui tegu on juba tõsiste häirete, näiteks südamerütmihäirete või kõrgvererõhktõvega, siis kompenseerib haigekassa ka uneuuringu.

Uneuuringu ehk polüsomnograafia käigus jälgitakse öö kestel unefaase ajus, hingamist, südametegevust, kehaasendeid ja lihasaktiivsust, uuritava uni on jälgitav lisaks ka videos ja helis. Uuringu tulemusena selgub, kas patsiendi veres on une ajal piisavalt hapnikku ja mis põhjustel ta ärkab.

Uuringu käigus saab selgeks ka see, kui unehäirete põhjuseks on hoopis tõsine depressioon või psühhiaatrilised probleemid.

tervis

15 Aprill 2013

TEST: HINDA OMA UNISUST! Ăœle maailma on kasutusel Epworth’i unisuse skaala. Vastake kĂźsimusele, kui tĂľenäoline on, et tunnete end unisena vĂľi uinute järgmistes olukordades? 0 – mitte kunagi; 1 – harva; 2 – tihti; 3 – alati Mitte kunagi

Harva

Tihti

Alati

Istun ja loen

0

1

2

3

Vaatan telerit

0

1

2

3

Istun tegevuseta avalikus kohas (näiteks teatris vþi koosolekul)

0

1

2

3

SĂľitjana autos tunniajase sĂľidu korral ilma pausita

0

1

2

3

Viskan pikali ja puhkan pärastlþunal, kui olukord seda lubab

0

1

2

3

Istun ja ajan kellegagi juttu

0

1

2

3

Istun vaikselt pärast lþunasÜÜki (ilma alkoholita)

0

1

2

3

Istun autos, mis on peatunud mĂľneks minutiks liikluses

0

1

2

3

HINNANG: Alla 5: Teil ei esine olulist päevast unisust. 6–9: päevane unisus häirib Teie elukvaliteeti ja tÜÜvĂľimet. VĂľimalik uneapnoe. Ăœle 10: Teil esineb oluline päevane unisus, vĂľimalik uneapnoe. PÜÜrduge arsti vastuvĂľtule.

Allikas: www.unemeditsiin.ee

„Tihtipeale selgub see juba uuringule eelneval vastuvþtul. Siis jþuavad patsiendid vastavate spetsialistide juurde,� kinnitas Pindmaa.

Uneapnoe leevenduseks kasutatakse pßsiva positiivrþhu seadet CPAP, mis hoiab ära hingamispausid ja mida tuleb kasutada kodus igal ÜÜsel. Õhuvoolikuga aparaat juhib hingamisteedesse sobiva rþhu all þhku, et hingamisteed oleksid avatud. Need, kel on mþþdukas vþi raske hingamishäire, saavad seadme soetada haigekassa kompensatsiooniga. „Kui aparaat on näidustatud, teeme testi ja määrame, milline aparaat on täpselt vajalik,� julgustas Pindmaa abi otsima.

Alates 2012. aastast kompenseerib selle ostu ka haigekassa ja see on Pindmaa sĂľnul paljudele suureks kergenduseks.

Rahutus jalgades Teine sagedasem kehva une pþhjus, mis sageli selgub juba patsiendiga vesteldes, on rahutute jalgade sßndroom. „Selline naljakas diagnoos, aga selle tþttu on lihastes valu ja ebamugavus, mistþttu on vajadus ÜÜsel pidevalt liigutada ja paremat kehaasendit otsida, sirutada, mudida ja masseerida,� loetles Mae Pindmaa. Sßndroomiga kimpus olija jalad ja käed väsivad þhtuks ning vastu ÜÜd ebamugavus veelgi sßveneb. „Kui sellised ebamäärased vaevused on ÜÜ otsa, siis on väga tþenäoline, et lihastoonuse tþus ajab aju ßles ja aju ei pßsi unes. Inimesed ärkavad tihti, rähklevad, segavad kþrvalmagajat,� lisas unearst.

Hinnanguliselt esineb seda sßndroomi 5–10 protsendil rahvastikust, ßle 65aastastel on see protsent isegi 50.

Tihti on peres ka teistel samad vaevused. â€žĂœks patsient Ăźtles, et ta mäletab, kuidas vanaisa kirjutuslaua all jalgadega pidevalt siblis, kui tema lapsena laua all mängis. Ka see, kui sugulaste käest une kohta kĂźsida, on unearsti vastuvĂľtule tulles suureks abiks,â€? soovitas ta.

Tþsisema häda puhul on abiks ravimid, mis häirete pþhjuseid ja sßmptomeid leevendavad. Kasuks on ka þhtused soojad vannid, fßßsiline koormus ja massaaŞ.

Arstid kontrollivad mure korral ka seda, kas patsiendil pole rauapuudust ja kas kaaliumi, magneesiumi ja mangaani tase on normis. Nii vþib rahutute jalgade puhul abiks olla rauarikas toit ja toidulisand magneesium. Apteekides on olemas ka LegRelax (inglise keeles leg - jalg ja relax - lþþgastuma – toim) nime kandev toidulisand, mis sisaldab magneesiumi ja B-grupi vitamiine, mis suurendavad magneesiumi imendumise kiirust. „Magneesiumi kasutati juba vanasti krampide ravis ja rahustina,� selgitas Pindmaa.

Mida ise teha?

Kui uni mingil pĂľhjusel kehvemaks on muutnud, vĂľib esialgu proovida abi saada ka apteegist vĂľi ravimtaimedest.

Viljandimaal asuva Energia talu peremees Aivar Siim, kelle talus toodetakse raviteesid ja korraldatakse ka ravimtaimeretki, on märganud, et huvi tuntakse ßht>> lk 16

REKLAAM

Vältige stressi ja unetuid Üid Kas lähete magama, mþeldes väiksematele vþi suurematele probleemidele ning tþusete väsinuna ja raske peaga? Teid vþib aidata Skandinaavia taimne preparaat Melissa Dream™.

46

protsenti norralastest väitsid, et nad tunnevad pidevalt, et pole välja puhanud. Nad kinnitasid, et see mþjutab negatiivselt nende psßßhilist ja fßßsilist tervist, isiklikku elu ja tÜÜd.

LÄHEVAD HILJA MAGAMA 44 protsenti norralastest väitsid, et nad vajavad rohkem und, eriti talvekuudel.

Peamine pĂľhjus: nad lähevad hilja magama ja tĂľusevad hommikul vara. Paljud kurdavad, et ei saa hästi välja magada igapäevaste –ž›ŽÂ?ÂŽČąÂ“ÂŠČąÂœÂ?Â›ÂŽÂœÂœÂ’ČąÂ?äĴȹžǯǯ

HAIGESTUVAD SAGEDAMINI Inimesed, kes ei saa välja puhata, on kergemini ärrituvad ja närvilised. See vþib mþjutada kogu organismi seisundit, sest uni on väga oluline immuunsßsteemile.

KEHAKAALU SUURENEMINE On andmeid, et pidev unepuudus soodustab kehakaalu tþusu, sest see mþjutab negatiivselt sßsivesikute ja rasvade ainevahetust ÜÜsel. Kehakaalu tþus vþib samuti olla seotud hormooni-de eritumisega, mis soodustab näljatunde teket.

MEIE ORGANISMI JULM PROOVILEPANEK —Ž™žžÂ?ÂžÂœÂŽČą Â?äĴȹžȹ Â&#x;䒋ȹ Â’Â–Â–ÂžÂžÂ—ÂœÂžÂœČą —ä›ȏ Â?Ž—ŽÂ?Šǰȹ –’œÂ?äĴȹžȹ ˜›Â?ÂŠÂ—Â’ÂœÂ–Čą ™Š›Š—Ž‹ȹ ŠŽÂ?•Šȏ semalt. Inimene on närviline ja väsinud. äĴȹȏ㎕Â?ÂŠČąÂ˜Â—ČąÂžÂ—ÂŽÂ™ÂžÂžÂ?ÂžÂœČąÂ–ÂŽÂ’ÂŽČąÂ˜Â›Â?ÂŠÂ—Â’ÂœÂ–Â’ČąÂ“ÂŠČą Ăźmbritsevate inimeste julm proovilepanek, sest sĂľbrad vĂľi tÜÜkaaslased sageli ei kahtlusta, et meil on midagi viga. Magamatust on juba ammu peetud Ăźheks tĂľhusamaks inimese piinamise viisiks.

set funktsioneerimist. Lisaks sisaldavad Melissa Dreami tabletid suures koguses magneesiumi, mis normaliseerib närvide ja lihaste talitlust. Magneesium stabiliseerib ka psßßhilist seisundit, aidates kergemini uinuda. Mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine ning tervislikud eluviisid on olulised.

MELISSA DREAM – UNENĂ„GUDE TAIM Melissa DreamiČąÂ?ÂŠÂ‹Â•ÂŽÄ´ČąČąÂœÂ’ÂœÂŠÂ•Â?Š‹ȹŠ’—Ž’Â?Ç°ČąÂ–Â’ÂœČą vĂľivad aidata lþþgastuda, paremini välja magada ja erksalt ärgata. Tabletis on looduslikke taimseid ekstrakte, vitamiine ja mineraale. See ei sisalda aineid, mis teevad uniseks. Sidrunmeliss (ladina k ÂŽÂ•Â’ÂœÂœÂŠČą ˜Ĝ ČąČąÂŒÂ’Â—ÂŠÂ•Â’Âœ L.) on taimetarkade seas olnud eriti populaarne juba sajandeid. Seda nimetatakse isegi unenägude taimeks. Skandinaavia toidulisand Melissa Dream on teaduslikult tunnustatud toidulisand, mis aitab hästi välja puhata ja erksalt ärgata.

Koostises on veel rohelisest teest ekstraheeritud L-teaniini ja Bgrupi vitamiinide kompleks, mis toetab närvisßsteemi normaal-

Unepuudus vþib mþjutada naiste enesetunnet menopausi ajal, samuti suguelu kvaliteeti, tekitada depressiivseid meeleolusid, peavalusid, mälu ja keskendumisvþime halvenemist. Pikaajaline unepuudus vähendab mþtlemisvþimet, vþib tekkida liigne kehakaal, tþusta vererþhk ja sßdamehaiguste risk.

Allikas: Klikk.no

Kust saab osta Melissa Dreami tablette?

Originaalseid Melissa Dreami tablette saab osta apteegist vĂľi tootja kodulehelt www.newnordic.ee.

Kas teil on kĂźsimusi?

Lisainfo saamiseks helistage telefonil 684 3838 vĂľi kĂźlastage kodulehte www.newnordic.ee.

tervis

Aprill 2013 16

KUHU MINNA? Unemeditsiini keskused Eestis (diagnoositakse ja ravitakse kõiki unehäireid): SA Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliinik (unekeskus) ja psühhiaatriakliinik (unehäirete kabinet), Mae Pindmaa Unekliinikud Tallinnas ja Kubija hotell-loodusspaas Võrus (OÜ Pintmann Grupp).

Pulmonoloogiakeskused: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (pulmonoloogia osakond), SA Tartu Ülikooli Kliinikumi kopsukliinik (pulmonoloogia osakond).

Kõrge kolestroolitase on ohuks sinu südamele.

Hoia oma kolesterool kontrolli all REDASIN tablettide abil.

REDASIN sisaldab 5 toimeainet, mis aitavad kolesterooli hoida normaalsel tasemel ning kaitsevad sinu südant.

Foolhape B6-vitamiin B12-vitamiin Koensüüm Q-10 Punase riisi ekstrakt

Müügil apteekides ja terviseportaalis www.tervis24.ee ning TERVISEPOES Kadaka tee 1/3, Tallinn

FOTO: PEETER KÜMMEL/„SAKALA”

Info ja maaletooja: Loodustoode OÜ

Viljandimaal asuva Energia talu peremehe Aivar Siimu sõnul kindlustavad talle hea ööune oma talust pärit tass Õhtuteed või Uneteed, mida ta soovitab juua tund enne magamaminekut.

viisi nii ergutavate teesegude kui ka rahustavate taimede kohta. „Ilmselt osa inimesi vajab energiat ja teine osa tahab midagi rahustavat, et uinuda,” arvas ta.

Und soodustavad teed sisaldavad tema sõnul humalat ja palderjani või veistesüdamerohtu, piparmünti ja punet. Unele mõjub hästi ka meliss. Teed tehes on oluline teada sedagi, kui kaua segul tõmmata tuleb lasta. Kui piparmündil lasta tõmmata 3–5 minutit, annab see teele ergutava toime, tõmbeaeg 15–20 minutit aga rahustava mõju, selgitas Siim.

Aivar Siimu sõnul kindlustavad talle hea ööune oma talust pärit tass Õhtuteed või Uneteed, mida ta soovitab juua tund enne magamaminekut, enne magamaminemist tuleks vältida söömist, mis muudab ka mao rahulikuks ja magama võiks minna ja üles tõusma peaks kindlal kellajal.

Ka lihtsamaid tinktuurid, kus sees palderjan, humal, lavendel, on tõestatud looduspreparaadid ja võivad Mae Pindmaa sõnul aidata. „Need, kes on mitu pudelit tarvitanud ja ei aita, võiks arstile pöörduda,” pani ta südamele.

Und mõjutab ka piisav füüsiline koormus ja tervislik toitumine. Parim ennetus on aga päeval värskes õhus viibida. „Normaalne päevavalgus ja õues olemine saadab ajule impulsi, et nüüd on päev ja aeg olla ergas. Nendel inimestel tuleb õhtul parem uni,” lisas ta. Melatoniini tekib paremini ka siis, kui inimene käib õhtul saunas, lõõgastub vannis.

Pitsike kangemat enne magama jäämist võib küll esialgu tunduda rahustavana, kuid teeb tegelikult magajale karuteene. „Alkohol rikub une, ka sotsiaalne

tervis

17 Aprill 2013

”

Muremõtted viivad une ära. Seetõttu ära ela kaasa olukordadele, mida muuta ei saa.

MAE PINDMAA, unearst

järgneda testimine AUTO-CPAP-aparaadiga, et teada saada, kas ja milline seade patsiendile sobiks. Edasi järgneks kodune CPAP-ravi. „Uuringuid teevad erinevate erialade arstid, näiteks pulmonoloogid, kelle juurde pöördumisel kehtib saatekirja nõue, ka psühhiaatrid, ” selgitas ta.

Ravimiosakonna spetsialisti Ivika Leiki sõnul aitab haigekassa alates eelmise aasta algusest tasuda uneapnoe raviks vajalike seadmete ja maskide eest. „Esmalt testib arst patsiendi peal seadet ja sobivusel kirjutab selle välja,” selgitas ta.

Haigekassa kompenseerib kas 85 või 90 protsenti seadme maksumusest, ole-

nevalt selle liigist, ja masinate piirhinnad on 400 kuni 600 euroni, lisaks tuleb soetada sobiv mask. Keskmiselt maksab seadmekomplekt kasutajale 35–115 eurot.

Mullu kompenseeriti meditsiiniseadmete loetellu kuuluvaid automaatse rõhuregulatsiooniga positiivrõhu seadmeid ja fikseeritava rõhuga positiivrõhu seadmeid 597 inimesele, samuti kompenseeriti seadmete juurde kuuluvate maskide ostmist.

Koguöö digitaliseeritud pulssoksümeetrilist uuringut osutati haigekassa andmetel 2011. aastal kokku 14 korda, polüsomnograafia teenust osutati 763 korda.

CPAP EHK PÜSIVA POSITIIVRÕHU SEADE on mõeldud öise hingamishäire uneapnoe raviks kodus ja seda tuleb kasutada igal öösel. Aparaadi abil hoitakse une ajal hingamisteed positiivse rõhu toimel avatuna, et vältida hingamiskatkestusi. Selleks peab inimene magamise ajal kandma ninamaski, läbi mille pumbatakse hingamisteedesse õhku voodi kõrval olevast masinast. Sobiva seadme leidmiseks teeb unearst testi ja sel juhul on võimalik aparaadi ja maskide soetamisel saada ka haigekassalt kompensatsiooni. Keskmiselt tuleb patsiendil olenevalt seadmest endal tasuda 35–115 eurot.

JOONISTUS: LIINA VALT

joomine ehk õhtul pokaal veini vastuvõtul.

Alkohol läheb ainevahetusse, alkoholi laguproduktid hakkavad kuhjuma keset ööd,” selgitas ta.

Pindmaa sõnul on alkohol paraku juba aastatuhandeid olnud levinuim eneseravimise vahend ja sellest mõtteviisist on raske vabaneda. „Mulle kui unearstile pole vahet, kas inimene võtab õhtul sisse alkoholi, uinuteid või rahusteid. Ühtemoodi teevad need inimesed uimaseks, lihased lõtvuvad, hingamishäireid on rohkem ning see on kui energia varastamine järgmiselt päevalt. Minu jaoks on alkohol sama pulga peal valesti võetud ravimiga,” rõhutas ta.

Kui sageli soovitatakse enne uinumist näiteks lambaid lugeda, siis on see eelkõige mõeldud ikkagi muremõtete välja lülitamiseks. „Muremõtted ja töömõtted viivad une ära. Seetõttu me ei soovitagi vaadata hilisõhtul uudiseid ja elada kaasa olukordadele, mida me muuta ei saa,” rääkis unearst. „Ka teleka ja arvuti kasutamine on läinud liiale. Kõik, mis on ere, erutab ja vilgub, rikub und. Ka aknast sisse paistev tänavavalgustus võib une viia, sest melatoniini nõristuma ei hakka,” tõi Pindmaa näiteks.

Selle asemel võiks lugeda, kuulata rahustavat muusikat, kududa, heegeldada, lapselapsele unejuttu lugeda või lähedastega rääkida.

Vajalik masin sadadele Eesti Haigekassa tervishoiuosakonna spetsialisti Reet Kadakmaa sõnul saab haigekassa kompenseerida unehäiretega patsientidele haigekassa tervishoiuteenuste loetelus olevat laiendatud polüsomnograafiat (põhjalikumat ehk laiendatud uneuuringut – toim), aga ka lihtsustatud skiininguuringut ehk koguöö digitaliseeritud pulssoksümeetrilist uuringut. Mõlemal juhul on täpselt paika pandud, millistel juhtudel neid kompenseeritakse.

Nendele uuringutele võiks tema sõnul

UNETUD UNISEKS!

melatoniin 1 mg t MFFWFOEBC VOFIÊJSFJE t QBSBOEBC VOF LWBMJUFFUJ t QJLFOEBC VOFBFHB t FJ QÜIKVTUB IPNNJLVTU VJNBTVTU t o UBCMFUU FOOF NBHBNBIFJUNJTU SAADAVAL APTEEKIDES.

Aprillis soodushinnaga!

www.vitabalans.com

UUS!

Allikas: Mae Pindmaa

tervis

Aprill 2013 18

Sinu silmade sära Piret Stokkeby Jüri tänava Südameapteegi proviisor-juhataja

Põhjuseid, mis silma häirivad võib olla aga palju.

Kui suvel mõjub silmadele ärritavalt ere päikesevalgus ja konditsioneeritud õhk, siis talvel kuivad ruumid, külm tuul ning madal välistemperatuur. Kevade lähenedes lisandub ka lumelt kiiskav ere valgus. Pärast soojamaapuhkust kontorisse naastes võib ees oodata kuiv ja konditsioneeritud õhk ning silmipingutav töö arvutiga. Tihtipeale ongi silmade suur koormus ja pingutus seotud kas töö või hobiga nagu arvutiekraani ja televiisori vaatamine, peene käsitöö tegemine või autojuhtimine. Lisaks võivad silmi ärritada looduslik õietolm, ujula kloorine vesi, kontaktläätsed, kosmeetika, põletikud, haigused või kasutatavate ravimite kõrvaltoimed.

Seega puutuvad meie ühed tähtsaimad meeleelundid igapäevaselt kokku ärritajate ja koormustega, millest me endale arugi ei anna, enne kui tekivad kaebused.

Nagu tervisega üldiselt, on ka silmade puhul targem probleeme ennetada, mitte tegeleda hiljem tagajärgede ravimisega.

Silma sarvkesta katab pisarakile, mis niisutab silma ja on määrdeaineks sarvkesta ja silmalaugude vahel. Näiteks töö arvutiga nõuab pingsat ekraani jälgimist, mistõttu silma pilgutamine väheneb.

Kuiva või konditsioneeritud õhu korral toimub ka intensiivsem pisaravedeliku aurustumine silma pinnalt ja silm muutub kuivaks. Kui selline olukord kestab pikka aega, võib koguni silma sarvkest kahjustuda. Selle tulemusel aga halveneb nägemine ja suureneb põletiku tekke oht.

Et ennetada silma kahjustumist, võib kasutada silmatilku, silmasalve või tablette.

Silmad on muutunud kuivaks ja tuhmiks või punetavad, sügelevad ja on ärritunud.

Suurenenud on pisaratevool. Need on peamised kaebused, mille puhul apteegist abi otsitakse.

Piret Stokkeby

FOTO: SXC.HU

Apteegis käsimüügis olevad tooted on mõeldud kasutamiseks silmade väsimuse, kuivuse, ärrituse, punetuse ja põletiku korral. Erinevaid tooteid on väga palju ja nende seast õige valiku aitab teha apteeker või arst.

Kuivust ennetava ja leevendava toimega niinimetatud kunstpisarad on niisutava toimega tilgad. Samuti sisaldavad need aineid, mis teevad lahuse (pisarakile) venivamaks ehk viskoossemaks. Vajadusel tilgutatakse neid mitu korda päevas.

Mõnedele tilkadele on lisatud juurde aaloed või dekspantenooli. Need ained on põletikuvastase ja ärritust leevendava toimega ja neid kasutatakse siis, kui silma kattev pisarakile või sarvkest on rohkem kahjustunud. Silmad on muutunud tundlikuks ja ärritavate välismõjude toimel hakkavad pisarad voolama.

Põletik silmas võib olla tekkinud viirustest või keskkonnateguritest nagu tolm, tuul, võõrkehad, suits. Sel juhul on sobilikud silmatilgad, mis sisaldavad kummelit või silmarohuekstrakti. Need tilgad leevendavad pisaratevoolu, kipitus- ja sügelustunnet.

Bakteritest põhjustatud kergema silmapõletiku korral sobivad silmarohu või sulfametisooli sisaldusega tilgad.

Allergilisele silmapõletikule on spetsiaalsed tilgad, mis sisaldavad naatriumkromoklükaati. See aine takistab allergiat põhjustavate ainete vabanemist ja seda

võib kasutada kergema allergilise põletiku ennetamiseks ja ka raviks.

Saialille- ja nõiapuuekstrakti sisaldavad tilgad on põletikuvastased, kudede taastumist ning verevarustust parandava kiire ja pikaajalise toimega.

Lisaks tilkadele on apteegis ka silmasalvid, sisaldades kas vitamiine või põletikuvastaseid aineid. Salvide toime on pikem, aga kõrvalnähuna võivad teha nägemise uduseks. Seetõttu kasutatakse salve öösiti.

Tablette, mis sisaldavad A-vitamiini, oomega-3 rasvhappeid, luteiini ja mustikaekstrakti, on soovitatav kasutada inimestel, kelle tegevus on seotud silmade suure koormusega või silmade üleväsimuse korral. Ka neil, kellel on silma võrkkesta ohustav haigus. Näiteks kõrgvererõhktõbi või suhkruhaigus. Seda tüüpi toidulisandid kaitsevad silma võrkkesta ja nägemisnärvi ning tugevdavad silma veresoonte seinu, hoides ära verevalumeid ning parandades nägemisteravust.

Seega võib julgelt väita, et kuivad silmad halvendavad meie üldist elukvaliteeti. Raskematel juhtudel võivad koguni põhjustada häireid või haigusi, mis vajavad sagedast silmaarsti külastamist.

Seepärast kaitske oma silmi päikeseprillidega, vajadusel niisutage, toitke ja toetage, et tööst ja elust saadav rõõm paistaks särana silmis.

testament

19 Aprill 2013

Testament — kas piits või präänik?

Vahel on ütlemata raske teha õige otsus, kellele ja mida endast maha jätta. Keda eelistada ja miks? Keda kanda testamenti, keda mitte? Kas eelistada järeltulijat, kes niigi hästi hakkama saab või vastupidi, hoopis last, kes pole oma eluga kõige parema järje peale saanud?

Margus Haav margus.haav@ajaleht.ee

Ehk tasub testamendi koostamisel kuulata eelkõige oma südametunnistuse häält, aga mis siis, kui hääl eksib? Seda on varemgi juhtunud. Küsimusi on palju, vastuseid aga pole õigupoolest kuskilt leida.

Mõningaid asju on kombeks teha, mõningaid mitte. Maailmas on palju seadusi, muist kirja pandud, muist mitte. Isegi pisikeses Eestis on erinevate ametialade,

REKLAAM

”

FOTO: ELMO RIIG/„SAKALA”

Psühholoogi roll on põimunud notari ühe tähtsaima ülesandega – selgitada välja inimese tahe.

ANU NOOL, notar

organisatsioonide ja huvialade eetikakoodekseid ligi sadakond ning nii võib pilt lõpuks hoopis segasemaks minna.

Erinevad võimalused Nii polegi midagi imestada, kui notaritel tuleb sageli testamendi koostamisel ka psühholoogi roll enda kanda võtta. „Ilmselt on psühholoogi roll põimunud notari ühe tähtsaima ülesandega – selgitada välja inimese tahe,” arutleb notar Anu Nool. „Et testamendi tegemisega soo-

vitakse ka mõnd probleemi lahendada, mis testamendi tegijal on või ta arvab olevat, siis selle sisust arusaamisele jõudmine on tihti keeruline ülesanne. Iseäranis siis, kui tegemist on eaka inimesega.”

Nool lisab, et psühholoogi rolli tuleb sageli täita ka selles mõttes, et inimesel on vaja oma mure algusest lõpuni ära rääkida ja selle tulemusel jõuab ta ise ka paremini selgusele, kuidas seda muret lahendada. „Kahjuks ei oska päris psühholoog olla, sest pole psühholoogiat õppinud, aga tegelikkuses ilmselt tuleb testamendi tegemise >> lk 20

testament

Inimlik pool Seadustes on ühest küljest muidugi kõik must-valgel kirjas, aga kindlasti tuleb vahel mängu ka inimlik pool. Vahel tuleb kuulata ka südame häält. Kuivõrd notar seda üldse endale lubada võib? „Seaduses on küll kirjas see, millised võimalused pärimiseks on, kes on seadusjärgsed pärijad ning mida ja kuidas saab testamendiga teisiti määrata,” seletab Nool. „See, kuidas testaator ehk testamendi tegija oma otsuseni jõuab, ongi ju inimlik, sest sõltub iga konkreetse inimese olukorrast ja sellest, kuidas ta tahab seda olukorda lahendada. Mis puutub notari inimlikku poolde, siis loomulikult saab notar endale lubada ka inimlik olla ja peabki seda olema – seletama testamendi tegijale võimalikult inimlikult, millised võimalused seadus testamendi tegemiseks annab ning millised erinevad tagajärjed ühel või teisel asjal on. Ja vahel tuleb mõnda lugu kuulates täiesti inimlikult ka pisar silma ega küsi, kas see on lubatud.

Aga see ei tähenda seda, et notar saaks testaatorile öelda: „Tee nii, sest mina arvan, et see on õige, ja mina teeksin ka nii.”

”

Vahel tuleb mõnda lugu kuulates täiesti inimlikult pisar silma ega küsi, kas see on lubatud.

Aga see ei tähenda seda, et notar saaks testamendi tegijale öelda: „Tee nii, sest mina arvan, et see on õige, ja mina teeksin ka nii.”

ANU NOOL, notar

„Muidugi on inimlik pool oluline!” toetab Kulla tuliselt oma kolleegi. „Testament ju selleks ongi, et inimene saaks teha oma korraldused. Kui testamenti tehtud ei ole, siis toimub pärimine seaduse järgi ja siis ei ole mingitel muudel teguritel, näiteks sellel, kas kõik lapsed on vanemaid aidanud ja neid hooldanud või ainult üks ja teised üldse mitte, üldse mitte mingisugust tähendust. Ka seadusjärgse pärimise puhul saab pärandist loobuda, aga kui loobumist ei tehta, on kõik lapsed ühtmoodi õigustatud pärima.”

Oma otsus Tuleb ette ka olukordi, kus inimene on pereringis läbi arutanud, mis tema varast pärast tema surma saab ja see on ühiselt otsustatud. Siis teeb inimene testamendi suure südamerahuga kogu perekonna teadmisel ning just nii, kuidas ühiselt otsustati.

Teisalt ei pea ju testamendi tegemisest testamendi teinud isik mitte kellelegi mitte midagi rääkima. Inimesel on õigus oma parema äranägemise järgi oma otsused ise kujundada ja testament teha. „Oluline on, et testamendi tegemisel tuleks notarile kõik oma soovid ära rääkida, ka need, mis tunduvad imelikud või ebatavalised,” toonitab Kulla. „Notar koostab testamendi seaduse kohaselt, kuid otse loomulikult ainult testamendi tegija soovide järgi. Kui on ikka soov, et kodune raamatukogu peab jääma kohalikule põhikoolile, tuleb see nii ka testamenti kirja panna. Ja kui on soov, et koduvalvur Muri peab saama heale sõbrannale naabertalust, saab ka selle just sedaviisi testamenti kirja panna.”

Keda eelistada?

Aga ikkagi, kas käitutakse ebaeetiliselt, kui jäetakse erinevatel põhjustel üks oma lastest varasaamisest kõrvale? Näiteks leiab ema või isa, et üks lastest on nagunii teistest edukam, sest tal on rikas abikaasa ja tal pole millestki puudus, teised aga pole oma elus nii heal järjel. Seega peaks testamendis ehk enam panustama hoopis neile?

Nool ei näe selles midagi ebaeetilist. „Testaatoril on õigus otsustada oma vara üle just nii, nagu ta seda ise õigeks peab, selleks seadus ju testamendi tegemise võimaluse ette näebki,” märgib ta. „Vastasel juhul sätestaks seadus selle nii, et lapsed peavad oma vanemalt saama

pärandina võrdse osa. See, millistest põhjendustest testamendi tegija oma otsuse tegemisel lähtub, on sügavalt tema isiklik asi.”

Sageli tahab inimene ise notarile selgitada, miks ta tahab testamendi üht- või teistmoodi teha. Näiteks miks pärandab kogu vara just ühele lapsele ja teise jätab ilma. „Siis ikka tahetakse justkui oma soove ka põhjendada, näiteks et teine laps on juba saanud eluajal abi või et teisel on kõik olemas või et teine on kelleltki teiselt sugulaselt või abikaasa sugulaselt juba midagi pärinud,” ütleb Kulla. „See, kui keegi lastest või hoopis kõik lapsed pärandist ilma jäetakse, ei ole kindlasti ebaeetiline käitumine. Kui inimene nii on otsustanud, on tal kindlasti selleks olulised põhjused. Vanema ja lapse side on meil üldjuhul ikka väga tugev, olenemata isegi läbisaamisest, kergekäeliselt selliseid varast ilmajätmise otsuseid ei tehta.”

Kuidas aga suhtuda sellesse, kui testamendist jäetakse näiteks välja üks oma lastest, kes vanemas eas nii sageli vaatamas ei käi? „Selles pole mitte midagi taunimisväärset ju!” hüüatab Kulla. „Inimene võib oma eluajal testamenti muuta nii palju kordi, kui soovib ja vahel ilmselt ongi just see põhjuseks, et laps on jätnud vanema justkui unarusse, ei käi vaatamas, ei tunne huvi, kuidas tal läheb.” „Testamendis tehtud korralduste põhjendused on testaatori isiklik asi,” on ka Nool kindel. „Notar ei saa sellele kuidagi hinnanguid anda. Ei saa ju siin matemaatikat appi võtta, et selgitame välja, mitu korda viimase kümne aasta jooksul on üks laps kodus käinud ja mitu korda teine laps ja siis arvestame välja proportsiooni, millistes osades nad peaksid pärima. Need on peresisesed suhted ja küsimusele, kas testamendi määraja otsus tundub kellelegi õiglane või ebaõiglane, pole ilmselt objektiivset vastust kunagi.”

Tihti teatavad pärijad, kes on pärandist ilma jäetud, et nad vaidlustavad testamendi kohtus, sest ei ole sellise testamendiga nõus – kuidas ta sai mind ilma jätta!” „Paraku ei anta endale aru, et testamendi kehtivus ei sõltu nende nõusolekust,” märgib Nool. „Testamenti saab vaidlustada siis, kui on kahtlus, et testamendi tegija ei olnud selle tegemise ajal võimeline oma tegudest aru saama või keegi tema otsust mõjutas.”

” FOTO: ELMO RIIG/„SAKALA”

ajal seda aeg-ajalt ette,” kinnitab Noole kolleeg Kersti Kulla. „Eks siis oma parima teadmise järgi saab ikka inimesele selgitusi jagada. Notar ei saa inimesele anda otsesõnu nõu, et tehke nii või teistpidi.

Valiku, kuidas teha, peab inimene alati ikka ise tegema. Notar saab talle lihtsalt erinevaid võimalusi selgitada.”

Kulla selgitab, et tegelikkuses on tihtilugu nii, et inimene tuleb testamenti tegema ja notar selgitab talle erinevaid võimalusi, inimese soovil koostab ka testamendi projekti. Inimene läheb siis esialgu koju, rahulikult asja veel läbi mõtlema ja tuleb testamenti tegema hiljem, kui on erinevaid variante kaalunud ja lõpliku otsuse ära teinud. „Seda tuleb tegelikult väga palju ette, et testamendi tegemine on selline protsess, kus inimene kohtub notariga mitu korda, enne kui lõpuks testament ära vormistatakse,” räägib Kulla. „Vahel on nii, et inimene tuleb teisel korral notari juurde koos abikaasaga, et kaaluda ka abikaasade vastastikuse testamendi tegemise võimalusi. Sageli on vara, mida pärandada soovitakse, abikaasade ühisvara ja siis on mõistlik, kui mõlemad abikaasad tulevad notari juurde nõu saama, et saaks ühiselt otsuseid teha.”

Aprill 2013 20

Kõigil on õigus oma vara pärandada just sellele, kellele soovib.

Olgu selleks hea sõbranna või naaber.

KERSTI KULLA, notar

testament

21 Aprill 2013

Testament kui karistus Notarid ei soovi hinnangut anda sellele, kui tihti kasutatakse pärandust kui karistus- või hoopis premeerimisviisi. „Kui inimene teeb lapsele tehtud testamendi ringi ja pärandab oma vara hoopis kellelegi teisele, siis see ilmselt tema poolt vaadates ongi justkui karistamine,” mõtiskleb Kulla. „Nii ei ole küll keegi kunagi ennast väljendanud, et ma tema karistamiseks muudan testamendi ära.

Võib-olla isegi südames inimene vahel nii mõtleb.”

Premeerimiseks võib tema sõnul pidada ju seda, kui näiteks vanaisa teeb testamendi oma armsale lapselapsele, kes on tulnud oma vanaisa juurde elama ja elamist remontinud ning hoolitseb vanaisa eest. Võib-olla sellel vanaisal on endal palju lapsi ja igal lapsel lapsed, aga vara pärandatakse just sellele tema juurde elama asunud lapselapsele. „Premeerimiseks võib pidada ilmselt ka seda, kui inimene testamendis määrab annakuna kellelegi mingi konkreetse eseme – heale sõbrannale mõne armsa ehte või rahalise annaku naabrimehele, kes on abistanud transpordiga, kui on vaja arsti juures või poes käia,” räägib ta. „See on pigem ikka tänuks mitte preemiaks.

Preemia ei ole vist õige väljend sellisel juhul.” „Sellise otsekohese avaldusega, et karistan oma laiska ja rumalat last nüüd sellega, et jätan ta pärandist ilma, ei ole keegi esinenud,” meenutab Nool. „Aga kui avaldatakse, et laps joob maha viimase kui sendi, mille kätte saab, ja seetõttu ei saa talle midagi jätta, siis ei oska öelda, kas see on karistus või ehk hoopis õnnistus.”

Enamasti põhjendatakse oma otsust ikka sellega, et keegi lastest on oma osa juba kätte saanud ja soovitakse testamendiga õiglust saavutada. Või on keegi lastest >> lk 22

KOMMENTAAR

FOTO: DMITRI KOTJUH/„JÄRVA TEATAJA”

Kui sageli otsustakse oma lapsed pärandist sootuks ilma jätta ja anda oma maine vara mõnele üldse mitte veresugulasele, vaid heale inimesele, kes juba aastaid on hoolinud ja hooldamas käinud või hoopis näiteks loomakaitse seltsile või kogudusele?

Notar Anu Noole praktikas on see küll väga harv juhus ja tingitud pärandajate jutu järgi enamasti sellest, et vanem pole oma last juba aastaid või aastakümneid näinud ja lapsel pole tema käekäigu vastu mingit huvi. „Siis on leitud, et tahaks pigem tänu avaldada inimesele, kes on temast hoolinud ja abiks olnud või siis jätta vara hoopis mõnele organisatsioonile, kelle tegevus on südamelähedane või hoopis kohalikule omavalitsusele,” räägib ta.

Ka Kulla kogemust mööda ei juhtu seda sageli. „Meil on peresidemed siiski nii tugevad ja see, et vara pärandatakse koguni võõrale nagu naabrile, sõbrannale või kogudusele, on pigem erandlik,” kõneleb Kulla. „Kui pole lapsi ega lapselapsi, on võib-olla abikaasa lapsed või siis õdede või vendade lapsed, lapselapsed või teised sugulased, kellega inimene suhtleb ja kellele tahab oma maise vara pärandada.”

Kulla ei väsi kordamast, et samas on kõigil õigus oma vara pärandada just sellele, kellele soovib. Olgu selleks siis hea ja abivalmis sõbranna või naaber, kes ongi võib-olla viimased aastad vanainimest abistanud ja tema ainus tugi olnud.

NOTAR ANU NOOL

T

ihti tulevad testamenti tegema need inimesed, kellel selleks vajadust ei olegi, sest seadusjärgne pärimine annab sama soovitud tulemuse. Aga ei tule need, kellel selleks tõesti põhjus oleks – kel pole lapsi või on osad lapsed asunud elama mujale maailma ega ole huvitatud siinse vara jagamisest või on lapsi erinevatest kooseludest. See paneb tihti sugulased väga keerulisse olukorda.

Eriti kurvad näited on sellisel juhul, kui pärandvara hulka kuulub abikaasade ühisomandis olev kodu, ükskõik siis, kumma abikaasa nimel see on. Kui üks abikaasadest sureb, peab teine hakkama seda kodu jagama kadunud abikaasa sugulastega.

Isegi kui jõutakse hiljem kõiki rahuldavale kokkuleppele, on see võtnud palju aega ja nii rahakui ka närvikulu.

Muidugi ei saa ka sellistel juhtudel öelda, et kindlasti tuleks sugulased pärandist ilma jätta ja pärandada kõik abikaasale või valida sugulastest tingimata üks välja. Aga võiks vähemalt endale teadvustada, millised probleemid võivad tekkida ning uurida, kas ja kuidas neid vältida või nende lahendamist lihtsamaks muuta.

testament näiteks tallu elama, tegutsema ja investeerima asunud ja oma plaanid selle kohaga sidunud ning siis leitakse, et ei oleks õiglane, kui ta peaks seda vara hiljem teiste pärijatega jagama. „Minule tundub siiski, et enamasti soovitakse testamenti tehes kas kaitsta abikaasa õigusi, välistades lapsed või kaugemad sugulased esialgu pärimisest, või siis püütakse teha korraldused oma headest vanemlikest soovidest ja õiglusest lähtudes nii palju, kui see üldse võimalik on,” lisab Nool.

Kellele kuulub minu raha?

Kuuldavasti on inimesi, kes on elumotoks võtnud aidata oma lapsed jalule, anda neile raha täpselt nii kaua, kui nad hariduse saavad, kas või Cambridge’ini välja, ja pärast seda mitte pennigi. Kui lapsed on hariduse saanud, siis peavad nad ise edasi jõudma, alles jäänud väljateenitud ning kogutud raha peaks kuluma üksnes oma hobideks, ajaveetmiseks ja reisideks. „Need inimesed siis ilmselt kulutavadki oma varanduse oma eluajal iseenda peale ja testamendi tegemiseks neil erilist vajadust ei ole,” arvab Nool. „Meie põlvkond äkki juba ongi selline, et tahaks ise ka pensionieas reisida ja ilma näha ja enda peale kulutada,” arutleb Kulla. „Kui sageli otsustatakse, et oma teenitud raha kuulub ainult mulle ja pärast surma ei peagi minust midagi maha jääma. See on vist enam levinud praeguste üle viiekümneste ärimeeste seas.” Mõle-

Aprill 2013 22

mad notarid on ühel meelel, et taoliselt mõtlevad inimesed notari juurde oma otsust kuulutama ei tule. Kui neil on planeeritud surmapäevaks kõik ära kulutada, siis pole testamendi tegemiseks vajadust.

Kuidas siis jagada oma vara, kas suurem osa näiteks varasemast abielust saadud lastele, kelle ees on süütunne või hoopis vastupidi? Kas siin on ka juriidilisi nüansse? Näiteks viimases abielus soetatud vara jagamine? „Notar ei saa testaatorile öelda, mis on õige, veel vähem hinnata tema süütunnet või selle leevendamise vajadust,” vastab Nool. „Seda peab igaüks ikka ise hindama ja oma otsuse tegema. Juriidilisi nüansse sõltuvalt sellest, millisest või mitmendast suhtest lapsed on sündinud, ei ole. Kõik lapsed on seaduse eest võrdsed. Küll aga kaitseb seadus pärandist ilma jäetud alaealisi lapsi sundosa saamise õigusega.”

Ta lisab, et see, mis puudutab abielu kestel soetatud vara, on abikaasade ühisomand ja surnud abikaasa pärandisse kuulub sellest ainult tema osa. Sellisel juhul on pärijatel ja teise poole surma üle elanud abikaasal võimalus see vara omavahel jagada või jääda vara ühisomanikeks. „Juriidilises mõttes on kõik lapsed võrdsed, olenemata sellest, kas on kasvanud üles koos vanemaga või eraldi,” selgitab Kulla seadust. „Eelist ei ole lastest mitte kellelgi. Kui inimene tahab jätta kogu oma vara just sellele lapsele, kellega ta on koos elanud ja jätab ilma näiteks lapsed oma esimesest kooselust, on see selle inimese oma õigus.”

Testamendi ARVO KREEGIPUU, kinnisvaramaakler ja psühholoog

E

lu ongi keeruline ja iga inimsaatus unikaalne. Seega võtaksime endale väga suure vastutuse, kui täpsemaid asjaolusid teadmata julgeme väita, et mingi teguviis on kindlasti eetiline ja muud variandid pole seda mitte mingil juhul. Ka eetika iseenesest pole muud, kui vaid kirja pandud ja kirjutamata kokkulepete kogum, mis peaks koos elavatel inimestel aitama toime tulla üksteisele ülemäära tülikaks muutumata – seega nii ajas kui ruumis muutuv suurus.

Minu arusaamised pärimise eetilisest küljest on kindlasti piiratud keskmise kodaniku eluga. Väga rikastest inimestest ei tea ma eriti midagi, aga suurema vara puhul on varanduse edasine saatus juba laiema tähendusega – see võib puudutada firma töötajaid, lepingupartnereid, toodangu tarbijaid ja lõppkokkuvõttes mingil määral mõjutada riigi majanduselu üldisemas plaanis. Siin oleks ehk vajalik kõrgendatud vastutustunne ja kõigi asjaolude täpne kaalumine.

Ka ei oska ma olulisel määral nõu anda neile, kellel on mitmekesises vanuses pärijaid erinevatest kooseludest, seda nii isikliku kogemuse puudumise kui ka teoreetilise huvi nappuse tõttu. Kindlasti on siin asjad keerukamad ning õiguse ja õigluse vahekord raskemini seletatav.

REKLAAM

EESTI NOTARID HAAPSALU Marika Kiiver Eha Naudi

Posti 41a, 90507, tel: 473 3503, marika.kiiver@notar.ee Posti 26, 90504, tel: 473 4466, eha.naudi@notar.ee

JÕGEVA Kaja Tenisson

Suur 18a, 48306, tel: 776 0100, kaja.tenisson@notar.ee

JÕHVI Oksana Bauer-Karle Tiit Juse Andrei Lõssenko Ülle Mesi

Keskväljak 4, 41531, tel: 335 5321, oksana.bauer@notar.ee Keskväljak 1a, 41531, tel: 339 5470, tiit.juse@notar.ee Rakvere 5a, 41596, tel: 335 6210, johvinotar@hot.ee Tartu mnt 2, 41536, tel: 337 2060, ylle.mesi@notar.ee

KURESSAARE Anne Heinsaar Marika Leis Gerda Pitk

Lossi 4a, 93819, tel: 453 3027, anne.heinsaar@notar.ee Tallinna 16, 93819, tel: 452 4765, marika.leis@notar.ee Lossi 6, 93819, tel: 453 3170, kuressaare@notar.ee

KÄRDLA Maira Kattel NARVA Tatjana Boitsova Sergei Nikonov

Põllu 17, 92414, tel: 469 1144, maira.kattel@notar.ee Puškini 17-13, 20309, tel: 356 0180, tatjana.boitsova@notar.ee Kerese 4, 20304, tel: 688 1390, sergei.nikonov@notar.ee

PAIDE Anu Nool Ene Nuka

Tallinna 18, 72711, tel: 385 2052, anu.nool@notar.ee Tallinna 18, 72711, tel: 385 0727, ene.nuka@notar.ee

PÕLVA Ere Kürsa

Kesk 6, 63308, tel: 799 8065, ere.kyrsa@notar.ee

PÄRNU Marje Jürioja Anne Kaldvee Kristi Kivimägi Kaia Krüger Lagle Lindre Irina Luih Anu Raid RAKVERE Katre Pustak Irma Rahnu Marika Saaver Toomas Saaver

Ringi 1, 80010, tel: 447 7960, marje.jyrioja@notar.ee Uus 1, 80010, tel: 444 1430, anne.kaldvee@notar.ee Ringi 1, 80010, tel: 447 7960, kristi.kivimagi@notar.ee Ringi 1, 80010, tel: 447 7960, kaia.kryger@notar.ee Munga 2, 80010, tel: 444 7890, lagle.lindre@notar.ee Rüütli 40a, 80010, tel: 449 0800, irina.luih@notar.ee Aida 5, 80010, tel: 449 9030, parnunotar@notar.ee Laada 27, 44310, tel: 324 3309, katre.pustak@notar.ee Lai 14, 44308, tel: 324 0580, rahnunotaribyroo@gmail.com Turu plats 3, 44310, tel: 327 0666, marika.saaver@notar.ee Laada 37, 44310, tel: 324 1377, toomas.saaver@notar.ee

RAPLA Raul Joamets Kille Piibur

Tallinna mnt 12, 79513, tel: 489 4071, notburoo@notar.ee Tallinna mnt 22/24, 79512, tel: 489 2700, kille.piibur@notar.ee

RÄPINA Kaire Salomon

Kastani 32, 64506, tel: 796 2666, kaire.salomon@notar.ee

SILLAMÄE Irina Kritsuk

Kesk 22, 40231, tel: 392 4466, irina.kritsuk@notar.ee

VALGA Katri Kutsar

Vabaduse 26, 68204, tel: 767 9025, info@valganotar.ee

VILJANDI Vivian Agu Rita Dimitrijev Kersti Kulla Virgi Ojap

Tallinna 8, 71011, tel: 433 3417, vivian.agu@notar.ee Tartu 3, 71004, tel: 435 1380, info@viljandinotar.ee Tartu 8a, 71020, tel: 435 0561, info@notarkulla.ee Kauba 8, 71020, tel: 433 4078, virgi.ojap@notar.ee

VÕRU Inga Anipai Triin Tein

Lembitu 2a, 65608, tel: 782 8185, info@vorunotar.ee Lembitu 2a, 65608, tel: 782 8185, info@vorunotar.ee

TARTU Kairi Aarik Mati Allik Edgar Grünberg Aune Harujõe Anne Kuill Andres Ott Anne Priks-Toom Kersti Pruunsild Andrus Ruul Tiina Tomberg Paavo Uibopuu

Turu 2, 51014, tel: 731 2230, info@tartunotar.ee Ülikooli 4-6, 51003, tel: 730 3600, mati.allik@notar.ee Turu 2, 51014, tel: 731 2230, info@tartunotar.ee Turu 1, 51014, tel: 734 0023, aune.harujoe@notar.ee Ülikooli 6, 51003, tel: 744 1867 anne.kuill@notar.ee Turu 2, 51014, tel: 731 2230, info@tartunotar.ee Kalevi 9, 51010, tel: 740 0325, anne.priks-toom@notar.ee Ülikooli 4-5, 51003, tel: 742 7489, kersti.pruunsild@notar.ee Turu 2, 51014, tel: 731 2230, info@tartunotar.ee Kaluri 2, 51004, tel: 731 1991, tomberg@notar.ee Ülikooli 2, 51003, tel: 743 0348, paavo.uibopuu@notar.ee

TALLINN Liia Aigro Rotermanni 8, 10111, tel: 664 5277, info@notarid.ee Ants Ainson Rävala pst 2/Kivisilla 8, 10145 , tel: 661 2408, notar@ravala.not.ee Anneli Alekand Rotermanni 8, 10111, tel: 664 5277, info@notarid.ee Ülle Anmann Roosikrantsi 11, 10119, tel: 667 6300, info@roosikrantsinotar.ee Kätlin Aun-Janisk Tornimäe 5, 10145, tel: 616 4440, info@notarid.net Reeli Eelmets Tornimäe 5, 10145, tel: 616 4480, kontakt@tallinnanotar.ee Jaan Hargi Roosikrantsi 2, 10119, tel: 631 4954, jaan.hargi@notar.ee Kaata Kartau Rävala pst 5, 10143, tel: 699 0960, info@notarmail.com Robert Kimmel Rävala pst 3/Kuke 2, 10143, tel: 626 0410, mail@nb.pri.ee Annika Kuimet Tartu mnt 2, 10145, tel: 666 4351, info@notarius.ee Heleriin Kulla Maakri 23a, 10145, tel: 666 2420, info@notariburoo.ee Kirsty Laidvee J. Poska 51a, 10150, tel: 640 6064, info@notarlaidvee.ee

Liivi Laos Rävala pst 6, 10143, tel: 668 1878, notar@tlnotar.com Triin Lekk Roosikrantsi 11, 10119, tel: 667 6300, info@roosikrantsinotar.ee Lia Martens Rävala pst 2/Kivisilla 8, 10145, tel: 613 0320, lia.martens@notar.ee Aivar Mesikäpp Rävala pst 3/Kuke 2, 10143, tel: 699 6300, info@notarnet.ee Mare Miller Narva mnt 13, 10151, tel: 614 3626, mare.miller@notar.ee Heli Mõttus Estonia pst 15, 10141, tel: 610 3930, heli.mottus@notar.ee Lee Mõttus Rävala pst 2/Kivisilla 8, 10145, tel: 605 2100, info@notarmail.ee Sirje Orman Kentmanni 18, 10116, tel: 646 7055, sirje.orman@notar.ee Maive Ottas Rävala pst 2/Kivisilla 8, 10145, tel: 661 2408, notar@ravala.not.ee Evi Paberit F. R. Kreutzwaldi 24, 10147, tel: 648 4841, evi.paberit@notar.ee Kadri Pappel Tartu mnt 2, 10145, tel: 666 4351, info@notarius.ee Mari-Liis Parmas Tartu mnt 2, 10145, tel: 666 4351, info@notarius.ee Maarika Pihlak Rävala pst 8, 10143, tel: 664 0080, info@notar.ee Piret Press Rotermanni 8, 10111, tel: 664 5277, info@notarid.ee Tarvo Puri Rävala pst 3/Kuke 2, 10143, tel: 699 6300, info@notarnet.ee Priidu Pärna Rävala pst 2/Kivisilla 8, 10145, tel: 605 2100, info@notarmail.ee Erki Põdra Tornimäe 5, 10145, tel: 616 4440, info@notarid.net Ülle-Riin Raja Narva mnt 5, 10117, tel: 664 0490, info@foorumnotar.ee Marika Rei Tatari 8/Sakala 22, 10141, tel: 665 4110, notarid@notarid.neti.ee Evelyn Roots Rävala pst 3/Kuke 2, 10143, tel: 626 0410, mail@nb.pri.ee Sirje Rõõm Rävala pst 2/Kivisilla 8, 10145, tel: 613 0320, sirje.room@notar.ee Anne Saaber Maakri 23a, 10145, tel: 666 2010, info@saaber.net Merle Saar-Johanson Rävala pst 3/Kuke 2, 10143, tel: 699 6300, info@notarnet.ee Gunnar Savisaar Rävala pst 3/Kuke 2, 10143, tel: 699 6300, info@notarnet.ee Tiit Sepp Rävala pst 3/Kuke 2, 10143, tel: 699 6300, info@notarnet.ee Triin Sild Maakri 23a, 10145, tel: 666 2420, info@notariburoo.ee Alla Ševtšuk Tornimäe 5, 10145, tel: 616 4480, kontakt@tallinnanotar.ee Ragne Tehver Tatari 8/Sakala 22, 10141, tel: 665 4110, notarid@notarid.neti.ee Tea Türnpuu Rävala pst 6, 10143, tel: 668 1878, notar@tlnotar.com Egle Uri Roosikrantsi 11, 10119, tel: 667 6300, info@roosikrantsinotar.ee Liina Vaidla Narva mnt 5, 10117, tel: 664 0490, info@foorumnotar.ee Sirje Velsberg Rävala pst 2/Kivisilla 8, 10145, tel: 661 2408, notar@ravala.not.ee Margus Veskimäe Rävala pst 3/Kuke 2, 10143, tel: 626 0410, mail@nb.pri.ee ELVA Kairi Aarik Edgar Grünberg Andres Ott Andrus Ruul

Kesk 32, 61507, tel: 731 2230, info@tartunotar.ee Kesk 32, 61507, tel: 731 2230, info@tartunotar.ee Kesk 32, 61507, tel: 731 2230, info@tartunotar.ee Kesk 32, 61507, tel: 731 2230, info@tartunotar.ee

KEILA Lee Jäetma Priidu Pärna

Keskväljak 11, 76608, tel: 655 5680, keilanotar@gmail.com Keskväljak 11, 76608, tel: 655 5680, keilanotar@gmail.com

OTEPÄÄ Katri Kutsar

Lipuväljak 13, 67405, tel: 767 9025, info@valganotar.ee

testament

23 Aprill 2013

Ma ei arva, et meie riigis kehtiv seadusjärgse pärimise kord oleks ebaõiglane või kellegi suhtes diskrimineeriv. Aga ka objektiivne ja õiglane seadus ei saa olla kunagi piisavalt täpne kõigi üksikasjade paikapanemiseks. Eks siin tulebki appi testamendi koostamine.

Mõte, et asjad enne pereringis läbi arutatakse, on hea – nii saab täidetud testaatori tahe ja arvestatakse ka pärijate arvamusega. Omaette probleem on abikaasade ühise eluasemega, see tuleks minu arvates küll lahendada nii, et esialgu jääb ta pärast ühe abikaasa surma teise abikaasa ainuomandisse ja ta saaks seal rahulikult elada oma elupäevade lõpuni või seni, kuni soovib.

Testamendi koostamise vajaduse esilekutsujaks ei pruugi alati olla ainult varanduse jagamise vajadus. See on ka vahend, mille abil inimene saab avaldada oma vaateid ja tõekspidamisi ning ühtlasi kinnitada ustavust oma ideaalidele konkreetse teoga. Selle tulemusena sünnivad tagasihoidlikest rahasummadest kuni kogu vara pärandamiseni ulatuvad annakud mittetulundusühingule, parteile, kirikule. Ma arvan, et pereliikmed ei peaks seda pahaks panema, vaid aktsepteerima fakti, et need asjad olid lahkunule tõesti väga tähtsad. Seda ka siis, kui tema usulised või poliitilised vaated pärijate omaga kokku ei lange.

Jäin mõtlema ka selle üle, mida lapsed oma vanematelt elu jooksul saavad ja mis on sellest

kõige olulisem. Kas olete arutlenud, kui palju materiaalseid vahendeid (ajast ja vaevast rääkimata) kulub selleks, et vastsündinust saaks täiskasvanu?

Olen kindel, et nende kulutuste summa ületab (jällegi varakamat vähemust välja jättes) kaugelt selle vara väärtuse, mis lapsevanematele elu lõpuks kätte on jäänud. Nii et võtkem seda pärimise asja rahulikult – niigi oleme pika aja jooksul oma vanematelt saanud või oma lastele andnud väga palju ja paljudel juhtudel rohkem tagasihoidlikust pärandvarast, mille pärast küll ei tasuks oma õdede-vendadega tüli kiskuda või vanemate vastu meelekibedust tunda. Pealegi on keskmine pärija üldjuhul üsnagi küpses eas inimene, kes on oma elu korraldamisega juba nii või teisiti toime tulnud (ja kui pole siiani hakkama saanud, on see päranduski varsti tuulest viidud).

Mulle meeldis väga näide noormehest, kes on asunud vanaisa maja korda tegema, et seal elama hakata. Loodan, et selline pojapoeg on ka kusagil reaalselt olemas ja seda pärandit väärib ta igal juhul. Aga üldiselt kubiseb minu kodulinna Viljandi maakond vanaisadest, kes unistavad, et tuleks pojapoeg ja teeks maja korda, siis jätaks maja talle. Esialgu aga elab enamus papadest oma majas, heal juhul koos vanaemaga ja teadmises, et nemad ongi seal viimased. Aga kuskil on lapselapsed kasvamas, ja mine tea.

FOTO: ELMO RIIG/„SAKALA”

abil saab avaldada oma vaateid

Aivo Kreegipuu

REKLAAM

Kindlustunne Compensast Vanaema teg V gi 16 aastat taagasi lapselapsse kasuks lepiingu. Igas kuuss maksis ko k rraaliku su umma – praeguses rah has ligi 30 eurot. Omall ajal ta murettses, kas Comp pensa on ikka kindel ko k ht, ku uhu raha pann na.

On, on, rahustas tuttav kindlusstustöötaja too okord.

Olem eme vannae a maga sidet hoiddnud – nagu teis i te tegi g klientiide dega. Kuui va v naema sai maamaj ajaa müügis i t ra r ha, käiis ta aru pida damas – ja sellestki k läks k osa lappselapse lepingusse. „Praeg r u po p le taal vaja rai r isata, panen pa parem r tuleviku taarvi vis,“ ütles vaanaema. Nü N üd on tirts t ust saa aanud noor i tuleevi vik toob, daam m. Lepingus on 90000 eu e rot. r Mida siis uurime. r „Ta T haks k õppiima minna, a, juri ristiks ks,“ vastab neiu. u „A „ ga r riigieela rveelilis i ele kohale vi vis i t ei pä päääse ja elamine tulebb ka T rtusse hannki Ta k da...“ Vanaeema m on silmanähtavalt ra r hull: „Hea, et ra r ha ol olii ga g ra r nteeritud ud tootlus useg e a lepingus. On asju, millega riskidaa ei e taha, ja laps pse tulevi vikk on üks neist.“

sünnib,” kommenteerib üht tavapärast juhtumit kindlustustöötaja päevast Compensa juhatuse esimees Olga Reznik. “Nii jõuab ka tasapisi säästma hakates lepingule arvestatava summa koguda ning lapsel on iseseisvasse ellu astumisel vajalik stardiraha olemas.” Laste kogumisleping kaitseb last ka vanema kaotuse korral.

“Mõistlik on lapse kaugema tuleviku peale mõelda kohe, kui laps peresse

suurust suuru ei mõjuta majanduskriisid ega finantsturgude kõikumised ning klient teab juba lepingut sõlmides, sõlmi kui palju tema lapsele gümnaasiumi lõpuk raha koguneb. „Kui maksed laekuvad nii, lõpuks nagu lepingus kokku lepitud, saab laps kätte täpselt täpse selle summa, mis poliisil kirjas on,“ selgitab Olga Reznik. Samas saab Compensas lepingusse alati alat täiendavaid makseid teha või kindlustusmakset suurendada. Sellisel juhul suureneb ka tu tulevikus välja makstav summa.

So Soovi korral saab Compensas lapsele ko kogumiseks sõlmida ka investeerimisriskiga le lepingu. „Meil on lai valik hoolikalt valitud ra rahvusvaheliste ja kodumaiste fondihaldurite ju juhitud erineva riskitasemega investeerimisfo fonde ja -portfelle, millesse saab kerge vaevaga ki kindlustusmaksed suunata,“ jätkab Reznik.

N Näiteks pakub Compensa BNP Paribase, Alfred Be Bergi ja Evli fonde. Neile, kes ennast fondivalikul tu tugevalt ei tunne, on mõeldud portfellihaldus, m mida juhivad kogenud spetsialistid. Infot fondi dide ja nende tootluse kohta saab Compensa

t RoosikrantsJ 11 Ta T llinn teM 610 3000 BWatud E–3 8–1

Gar Garanteeritud tootlusega kogumisleping on kindel kui raudnael – koguneva raha lepi

t RiiB 4 Ta T rtu teM 733 4170 BWatud E–3 9–17

kodulehelt www.compensalife.ee ja loomulikult meie kindlustusnõustajatelt. Investeerimisriskiga lepingute puhul tasub aga meeles pidada, et lepingu tootlus ei ole kliendile garanteeritud, vaid sõltub otseselt lepinguga seotud fondiosakute väärtusest. Olemasoleva lepingu investeerimisstruktuuri saab klient vastavalt oma soovile alati muuta.

Paindlikkus ja kliendisõbralikkus Compensa eeliseks on igakülgne paindlikkus ning kliendisõbralikkus. Näiteks ei ole Compensas elukindlustuskaitse suurus seotud lepingusse kogutava rahaga. Kui lepingu peamine eesmärk on ikkagi lapsele raha kogumine, võib valida ka väikseima elukindlustussumma, milleks on 640 eurot. Seda isegi siis, kui on eesmärgiks seatud lapsele koguda näiteks 10 000 eurot.

Lisaks on Compensa lepingus võimalik, et kindlustusvõtja on üks isik, kuid elukindlustus kehtib teisele inimesele. Näiteks saab lepingu sõlmida ka vanavanem ja elukindlustuskaitse määrata emale või isale. Surmajuhtumi korral saab hüvitise välja maksta kohe, näiteks last kasvatama jäävale isikule, või lapsele koos kogunenud rahaga siis, kui leping lõpeb. Lepingut sõlmides saab määrata volitatud isiku, kellele usaldate lapse lepingu üle otsustamise siis, kui Teid enam ei ole. „Tahame tõesti, et lapse huvid oleksid meie juures võimalikult hästi kaitstud ja klient saaks just sellise lepingu, nagu talle kõige kasulikum on,“ julgustab Olga Reznik kindlustusseltsiga ühendust võtma.

t Aida 5 Pärnu teM 447 3820 BWatud E–3 9–1

t Ta T llinna 19 Viljandi teM 433 4750 BWatud E–3 9–17

Laste kogumiskindlustus KINDEL t Garanteeritud tootlus 2,5% – parim Eestis t Investeerimisriski kannab kindlustusselts t Kogenud ja tugev omanik Austriast – Vienna Insurance Group

PAINDLIK t Sissemaksed alates 20 eurost kuus t Vabalt valitav elukindlustussumma t Lepingule saab teha täiendavaid sissemakseid t Kindlustusmakset ja lepingu perioodi saab muuta

HOOLIV t Elukindlustuskaitse lapsevanemale t Õnnetusjuhtumi lisakaitsed lapsele ja lapsevanemale t Volitatud isik Compensa Life Vienna Insurance Group SE on vanim elukindlustusselts Eestis, mis kuulub Austria juhtivasse kindlustusgruppi Vienna Insurance Group. VIG on suurim kindlustuskontsern Kesk- ja Ida-Euroopas, kuhu kuulub üle 50 kindlustusseltsi 24 riigist. Grupi kindlustusmaksete kogumaht ulatub kuni 9,7 miljardi euroni aastas. Grupp omab kõrget rahvusvahelist krediidireitingut Standard&Poor’s A+.

Tutvuge lähemalt www.vig.com

Tutvu tingimustega www.compensalife.ee ja küsi lisainfot 610 3000

liikumine

Aprill 2013 24

Tegelane, kes meid liikuma paneb Liikumisest kui harrastusest rääkides tuleb tõdeda, et iga sellealane tegevus püsib kolmel vaalal. Esmalt on tähtsaim liikuja ise oma tõekspidamistega, mis on talle tähtis ja mida ta tahab oma tegevusega saavutada. Teiseks mängivad olulist osa teda ümbritsevad tingimused ja kolmandaks peab paljudel olema keegi, kes teda liikuma innustab.

Kaarel Zilmer Tallinna Ülikool, liikumisõpetaja

A

rutleme siis, kes on see imeline tegelane, kes võib inimese uskumatult hästi liikuma panna ja nii väga erineval moel positiivset mõju tekitada.

Juttu ei tule heast sõbrast või sõbrannast, toredast naabrist, innukast kohalikust õhutajast ega kuskil saalis ootavast juhendajast või isegi treenerist. Kõik need isikud võivad küll olemas olla ja teevad tänuväärset õhutustööd, aga on veel keegi, kes on neist tunduvalt järjekindlam ning mis eriti tähtis, alati valmis oma rolli täitma. Uskumatult truult ja omakasupüüdmatult. Ilma otsest tasu ootamata ja saamata, sest talle piisab enamasti vaid sellest, kui me tema tublidusest kas või pisutki märkame.

Selle nii öelda liikuja liigutaja rolli pole mul endal tulnud kasutada ega teda abiks võtta, aga ma olen piisavalt näinud, kuidas ta on erinevate inimestega imet teinud, uskumatutes tingimustes oma „hoolealust” kodust diivanilt püsti ajanud ja välja vedanud ning nii nädalast nädalasse, kõigil aastaaegadel.

Eriti innukas on ta puhkepäevadel ja

”

Koer justkui näeb inimese läbi ning siis lihtsalt ootab teatud ajani, mil on paras aeg minna, pane end vaid kiiresti riidesse.

isegi suurtel riigipühadel, mil inimene rohkem tugitooli kipub vajuma, ehkki siis jagub just rohkem aega end liigutada. Viimati puutusin mõttega temast kokku kolm aastat tagasi Soomes üleriigilisel konverentsil, kus arutleti väljas liikumise üle ja kus meie tänasele peategelasele pühendati lausa kolm ettekannet. See imeline tegelane on koer.

Koer ei luba viilida Kui me tema rolli tähtsuses ikka veel kahtleme, siis lugege eelnev tekst veel kord läbi ja te leiate sellele lisaks üsna mitmeid mõtteid, kuidas just koer on paljudele teie lähikonnast liikumist ja tavatoimetamist õpetanud. Pole lasknud inimesel mugavaks muutuda, viilida, ega mingeid takistavaid tegureid välja mõelda. Ta justkui näeb inimese läbi ning siis lihtsalt ootab teatud ajani, mil on paras aeg minna, pane end vaid kiiresti riidesse.

Koertest on nii palju kirjutatud ja räägitud, et isegi enam ei teagi, mida kõike oma neljajalgsete kaaslaste arvele kirjutada. Tõsielule tuginev film truust koerast Hachikost, kes oma peremeest pidevalt jaama saatis ja siis õigele rongile vastu

tuli, seda isegi mitmeid aastaid pärast peremehe surma, on ju siiraim näide.

Nii et kui me midagi juba koos tegema asume, siis sellest on koera raske ära võõrutada. Nii on ka liikumisega. Pruugib vaid koerale esimesed vajalikud käigud ette võtta ja asjad on paika pandud. Uskumatu, et kõik algab justkui koera pärast, keda ei saa jalutamata jätta, aga tasapisi tunned ka ise, et see kohustuslik õueminek on endalegi päris sobiv, vajalik ja paras koormus.

Meie kandis, Viimsis, piki mereäärset teed teeb oma perenaise ja peremehega iga päev vudimisretki üks väike valge koer.

Olen neid mõnigi kord seiranud ja imestanud, kuidas koera väikesed jalad peavad peremehe pikkade sammudega sobituma. Aga nad on oma ühise rütmi leidnud. See on nagu sisse töötatud programm, kus on vahepeal täiesti rihmavabad lõigud ja mille järel tuleb taas oheliku otsa minna. Vahepeal on sel pitsul omad koeranuuskimised, kus peremees saab pisut rohkem ilma ja ümbrust takseerida. Nii nad tulevad piki rahulikku rannateed.

Mõni aeg tagasi uurisin ja sain teada, et koera ja tema jalutajate käigutee pikkus ulatub pea kolme kilomeetrini. Kui

liikumine

25 Aprill 2013

naatriumhüaluronaat

1,2mg/ml

Heaolutunne silmas päeval ja öösel

kauakestev leevendus kuivale silmale sobib ka kontaktläätsede kandjatele säilitusainevaba Silmatilgad on saadaval kõikides hästivarustatud apteekides.

FOTO: SXC.HU

pärast avamist kasutatav kolm kuud

vajalikuks kehaliseks koormuseks peaks inimesel olema vähemalt kolmel korral nädalas pooletunnine aktiivne tegevus, siis see pere ületab soovituse mitmekordselt. Ma kahtlen, kas nad muidu ilma koerata taolisi käike teeks.

Keda koer liigutab?

Nagu mitmed koeraomanikud on seletanud, on nad oma lemmikuga lausa hoogu sattunud ja vahel pea mitmetunniseid retki teinud. Eriti puhkuse ajal, aga vahel päeva pikenedes isegi tavalise tööpäeva järel.

Nii et käimiseks sobiv riie selga ja looduses liikumiseks mugavad jalavarjud jalga ning retk võib alata. Lausa hale on vaadata mõnd korrusmajade vahele korraks koera pissitamisele välja põiganud koeraomanikku, kes on riides nagu õdilas ja ootab pingsalt, et koer kiiresti oma asja ära ajaks. Kui ta siis veel „kogu kraami” sinnasamasse jätab, siis on küll hale, et koeral niisugune justkui peremees on.

Aga loom harjub kõigega, isegi sellise peremehega. Ehk on selgi koeral soov loomulikku liikumisvabadust nautida ja see õuepelglik peremees ka liikumise usku >> lk 26

M3

Mitmed koeraomanikud on seletanud, et nad on oma lemmikuga lausa hoogu sattunud ja vahel pea mitmetunniseid retki teinud.

”

Käimiseks sobiv riie selga ja looduses liikumiseks mugavad jalavarjud jalga ning retk võib alata.

ÜHEL KOLMEST TÄISKASVANUST* ON KÕRGE VERERÕHK

KAS KA SINUL? Vererõhuaparaadi olulised funktsioonid: Manseti korrektse paigaldamise kontroll

2 kasutaja mälu

Ebaregulaarse südamerütmi näit

Mõõtmistulemuse graafiline näit

Intelligentne mõõtmisfunktsioon tagab maksimaalse mugavuse

OMRONI TOOTED LEIAD APTEEGIST, PRISMA PEREMARKETIST VÕI VEEBIPOEST OLETERVE.EE *Maailma Terviseorganisatsioon, mai 2012, “World Health Statistics report 2012”, Genf Šveits, http://www.who.int/gho/publications/world_health_statistics

liikumine FOTO: SXC.HU

Aprill 2013 26

Koer on suur sõber ja toetaja nii pisikestele põnnidele kui ka tudengineiule või -noormehele.

E,T,N,R 9–17 K 9–19, L 10–13 Empatrax OÜ Tartu mnt 32, Tallinn Tel 600 0666 Nõustamine, tellimine: tel 5560 5125, faks 711 2883, e-post info@invaabi.ee E-pood: www.invaabi.ee

t Ortopeedilised tugisidemed (ortoosid, korsetid) t Songavööd/bandaažid t Amoena välised rinnaproteesid ja spetsiaalpesu t Ravisukatooted t Valmislahased (sõrme, käe, jala) t Silikoonist ortopeedilised abivahendid t Ortopeedilised jalanõud ja tallatoed t Taastusravivahendid t Nahahooldusvahendid t Inva- ja liikumisabivahendid

Isikliku Abivahendi Kaardiga müük soodustatud tingimustel.

”

Kui liikumises on peamine positiivne mõjutegur just regulaarsus, siis koeral istub see isegi tugevamalt sees kui inimesel. Tasapisi hakkab ka inimene tunnetama, et just end regulaarselt liikuma pannes on sel tegevusel kõige parem toime.

pöörata. Aga reaalsus on paraku teine, mida kahjuks isegi hea toidukauss ei suuda korvata.

Mäletan, et Soome konverentsil tekitasid ettekanded koerast kui liikumisharjumust kõvasti mõjutavast tegelasest elavat arutelu. Ja nagu ikka, räägitakse elus ette tulnud juhtumistest. Üks härrasmees rääkis oma tuttavast, keda koer õue minemise aja lähenedes püksisäärest sikutamas käis ja kui peremees korraks pilgu kellale heitis, siis märkas, et nende ühise retke aeg oligi kätte jõudnud. Hea on siit mõtet edasi arendades tõdeda, et kui liikumises on peamine positiivne mõjutegur just regulaarsus, siis koeral istub see isegi tugevamalt sees kui inimesel. Tasapisi hakkab ka inimene tunnetama, et just end regulaarselt liikuma pannes on sel tegevusel kõige parem toime.

Seminari juturingist kerkis esile kvaliteetaeg, mis reeglina märgib aja parimat ja meeldivaimat kasutamist. Et oli tõesti mõnus ja nauditav tund metsas, pargis või mererannas. Üks proua rääkiski vaimustusega, et just koeraga liikudes on ta seda ligi tunniajast käiku nautinud ja neil käinud abikaasaga lausa võistlus, kes selle aja endale saab. Pikapeale leidsid nad, et võivad ka koos jalutada, sest kiire elutempo juures ongi ühist aega ja tegutsemist nappinud. Siis äkki tulnud neile aga üks tõeline konkurent, ülikoolist nädalalõpuks koju käinud tütar, kes vahel mõlemad vabad päevad koerakäikudeks hõlmanud. Siis selgus peagi, et kuskilt teiselt poolt asulat tuli üks noormees oma koeraga ja koerajalutamised läinud ikka pikemaks ja pikemaks.

Inimesed on ära tabanud, et taoline justkui kohustuslik jalutuskäik koeraga on hea väga mitmel moel, kui vaid jätkuks aega ja tingimusi. Kui tõesti pole kuhugi eriti minna, pole seda vaba metsateed või järve/mereranda või jõekallast, siis peab mingi teise mooduse leidma. Kui tunned ka ise, et ahtad võimalused ei paku midagi ei koerale ega sulle.

Muidugi on parimad variandid, kui linnamajast pääseb maakoju või suvilasse, kus näed, kuidas sinu Muki või Hunt hoopis teiseks koeraks muutub või vastupidi liikudes, taas kitsamatesse linnaoludesse jõudes koer (miks mitte ka inimene tema kõrval) närviliseks läheb või lausa haigeks jääb. Seetõttu on kevadest hilissügiseni nii koera kui inimese liikumise kuldaeg. Kui aga tuleb ilus ja just lumerohke talv nagu tänavune oli, siis on seegi kõigile kingituseks.

Kus käia, mida teha?

Lisaks läbitavatele vahemaadele ja kuluvale ajale on igal koeral ja tema omanikul veel igasugused muud, üksnes neile teada tegevused. Põhiline on muidugi parajas ja rahulikus tempos kõndimine, mis paneb organismi kõige ühtlasemalt tööle.

Ei pea väga traavima ja kõiki koera lippamisi kaasa tegema. Koer liigub enamasti väga kiiresti, kui oleks vaid ruumi ja see kedagi ei segaks. Privaatsust jääb kahjuks meie ümber üha vähemaks ja kui hea õpetuse saanud koer on oma tegutsemisala piirid ja kombed selgeks saanud, siis on koosolemine mõlemale nauditav.

Arvestatav asjaolu on kogu ümbritsev elav loodus, teatud ajal just linnud, sest iga ringituuseldavat neljajalgset tervitavad ärevust reetvad häälitsused. Teatud ajal ja

liikumine

27 Aprill 2013

tingimustes tuleb oma hoolealune lihtsalt rohkem rihma otsas hoida, ehkki tal oleks huvi kõige elavaga nina kokku pista.

Kuigi osa taolisi konflikte saab ära hoida, siis oma kurja teevad kindlasti ringi hulkuvad koerad ja loomulikult ka metsloomad.

Eraldi teema on koeraga liikumine avalikel teedel ja terviseradadel. Avalik tee on enamasti tavalisemast rohkem hooldatud ja üha enam ka valgustatud. Seal liigub ka rohkem inimesi. On selge ning ka reeglitega ette kirjutatud, et neile ei tohi lemmikuga liikumine lisapingeid tekitada.

Kui on võimalik, tuleb leida oma rada või koos teiste koeraomanikega midagi selle loomiseks ühiselt ette võtta ning see ka teoks teha. Iseenesest ei teki mitte midagi.

Ettevaatust, terviserada!

Kui peab häda sunnil terviseradu kasutama, siis tuleks seda koos koeraga teha näiteks varahommikusel ajal, kui seal eriti inimesi ei liigu. Nii saab mingil moel oma koeraretke siiski ära teha. Ka päeval on seal vähem liikujaid. Hoopis välistada tuleks aga tööpäevajärgne aeg, kui populaarsed liikumisrajad on tervisesportlasi triiki täis. Siis peaks kui tahes õpetatud koeraga liikuja sealt küll eemal püsima.

Olen seda ise kogenud, kui koeraomanik selgitab, et tema koer ei tee kellelegi liiga ja tema lemmikul on vaid head maneerid, aga jooksev või kepikõndi harrastav inimene näeb igas koeras täiesti põhjendatult riski.

Ka ei sobi koerad avalikesse ujumiskohtadesse suplema ega näiteks ka sisseaetud suusarajal liikuma. Märtsikuus oli üks suur koer oma käppadega meie suusaraja pea täies ulatuses ära augustanud, ehkki peremees oli ontlikult raja kõrval kõndinud.

Usun, et kui koera perre võtmiseks läheb, siis vaagitakse ikka korralikult, kas läheduses on koeraväärseid liikumistingimusi ning ega lemmik muutu kellelegi häirivaks.

Ka see pole kuigi koerasõbralik ega ka inimesele endale kasulik, kui linna keskel oleva koerte liikumisala ette sõidab suur džiip ja sellest viiakse aedikusse koer, aga omanik ise istub sooja masinasse tagasi.

Sellest tegevusest hoomab osavõtmatust, justkui kohustust olla koeraomanik, mille järel on ühisest liikumisest ette näidata vaid autosõit.

Laps ja koer Kui eespool oli valdavalt juttu täiskasvanu ja koera koosliikumisest, siis koeraga jalutamine, mängimine ja toimetamine on paljus ka laste pärusmaa ja nende üks meeldivamaid tegevusi. Koer on suur sõber ja toetaja nii pisikestele põnnidele kui ka tudengineiule või -noormehele.

Olen seda koeraga liikumise tähtsust oma tudengitelt uurinud. On selgunud, et see on tõesti üks meeldivamaid tegevusi, mida ülikoolist koju käies ette võetakse. Üldse ei tulnud juttu neist koertest (ja omanikest), kelle kogu liikumismaa piirneb vaid poriseks tallatud kuudiesise jooksualaga, raadiusega kümme sammu.

Oma koduvalvurist pereliikme peaks siiski sealt keti otsast vahel lahti võtma. Et minna ning teha tiir mõlema enesetunde parandamiseks.

REKLAAM

”

Hoopis välistada tuleks aga tööpäevajärgne aeg, kui populaarsed liikumisrajad on tervisesportlasi triiki täis. Siis peaks kui tahes õpetatud koeraga liikuja sealt küll eemal püsima.

Häirenuputeenus on päästnud tosina eaka elu Medi häirenuputeenus on Eestis kasutusel olnud üle kahe ja poole aasta. Uurisime, kuidas häirenupp abivajajaid aidanud või isegi nende elu päästnud on.

Natalja: “Kui oled üksik ja vana, ei oska paremat asja tahtagi.

Mul pole veel nupu abi vaja läinud, aga hoopis kindlam tunne on küll.

Isegi vargaid ei karda enam.

Ei oskagi enam ilma punase nuputa olla. Mobiili ei kanna ju igal sammul kaasas, nupp on kodus alati käel.”

Häirenupp on väga lihtne ja töökindel ning võimaldab kutsuda abi olukorras, kus seda muul viisil teha ei saa. Tavaliselt on häirenupu kasutaja eakas või liikumispuudega inimene, kes võib oma kodus kasvõi kukkuda ja enam mitte püsti saada. Või on tal tõsine terviserike, kus abi saabumise kiirus on kriitilise tähtsusega. Häirenupp on randmel või kaelas olev väike, mugav ja veekindel kellataoline nupuke.

Lisaks paigaldatakse koju spetsiaalne käed-vabahoolekandetelefon, nii et hädas piisab isegi teisest toast appi hüüdmisest. Nupuvajutusega algatatud häirekõne jõuab Medi kõnekeskuse operaatorini, kes abivajaja lähedase – sugulase, naabri või hooldaja – appi saadab. Nii on hädasid lahendatud ligi 300 korral. Tosinal korral on päästetud inimese elugi. Häirenupp tagab hingerahu ka eakate lähedastele. Kes oma kallile eakale sugulasele kindlustunnet Suurim tunnustus on alati kasutajate endi kogemused. pakkuda soovib, pöördugu julgelt Medi häirenuÕnnelikult lõppenud juhtumist räägib Torma valla puteenuse poole telefonil 661 8181, e-postil sotsiaaltöötaja Eha Vesiko: „Medi häirenupp on jälle end info@medi.ee või kodulehe www.medi.ee kaudu. õigustanud ja elu päästnud. Meie valla memme tabas Samuti tasub küsida Medi häirenuputeenust oma linna öösel tõsine terviserike, mis ei lubanud tal isegi või valla sotsiaalosakonnast. liigutada ega tõusta. Nupule käel suutis ta siiski vajutada ja operaatoriga suhelda. Kohale kutsuti kiirabi Lisainfo: ja informeeriti ka poega. Memm on tänaseks paranenud Meditech Estonia ja rõõmsalt kodus tagasi.

telefon 661 8181 info@medi.ee www.medi.ee, www.häirenupp.ee

Häirenuppu ei peagi tingimata vajutama, et end oma kodus üksinda kindlana tunda. Laeva valla hoolealune

..sest elu koosneb pisiasjadest!

”

Oma koduvalvurist pereliikme peaks keti otsast vahel lahti võtma.

Et minna ning teha tiir mõlema enesetunde parandamiseks.

Microlife rütmihäirekindlad vererõhuaparaadid on saadaval apteekides!

Vererõhu mõõtmisel: s VAHETULT ENNE MµµTMIST VÛLDI S MIST JOOMIST SUITSETAMIST JA FÓÓSILIST AKTIIVSUST KUNA NEED TEGEVUSED TµSTAVAD VERERµHKU s PEALE MANSETI PAIGALDUST JA ENNE MµµTMIST PUHKA MINUTIT s MµµDA VERERµHKU VµIMALIKULT LOOMULIKUS KESKKONNAS SOOVITAVALT KODUS

BHS A/A – BHS Protocol

BP 3AG1

s VERERµHU MµµTMISE AJAL ÛRA RÛÛGI LIIGUTA EGA K HI s KAHE JÛRJESTIKUSE MµµTMISE VAHEL PUHKA VÛHEMALT MINUT

s ÛRA MUUDA RAVIMANNUSEID ARSTIGA KONSULTEERIMATA

s VµRRELDAVAD ON SAMADES TINGIMUSTES MµµDETUD TULEMUSED KESKKOND JA KELLAAEG

s KUNA TEGU ON MEDITSIINISEADMEGA SIIS LOE HOOLIKALT KASUTUS JUHENDIT JA VAJADUSEL KONSULTEERI ARSTIGA

-AALETOOJA

BHS A/A – BHS Protocol

n 0ULSIRÓTMI HÛIRE KINDLAKSTEGEMINE n +LIINILISELT KONTROLLITUD

köök

Aprill 2013 28

Asjalikud abimehed köögis Sille Varblane 60pluss@ajaleht.ee

Õ

nneks on tänapäeval toredaid abistavaid vahendeid, mis ennetavad panni määrdumist. Tutvustan küpsetuskotte, küpsetuspaberit, fooliumi ja toidukilet, mis on kauplustes müügil olnud aastaid, kuid siiski meist paljudele veel avastamata ja tundmatud.

Küpsetuspaber Küpsetuspaberit kasutatakse küpsetamisel ja toidu valmistamisel ahjuplaadi või ahjuvormi kaitseks. Paber kaitseb ka küpsetiste ja ahjuroogade pinda kõrbemise eest, väldib aroomide ja niiskuse aurustumist toidust, sest on kaetud mõlemalt poolt silikooniga.

Küpsetuspaber on mõeldud ahjus kasutamiseks. Seda saab tarvitada nii ahjuplaadil kui ka ümmarguses koogivormis või väiksemates kandilistes vormides.

Küpsetuspaber on hea võimalus pann puhtana hoida ja küpsetis tervelt ja kenasti kätte saada. Võib ju juhtuda, et kook kõrbeb mõne koha pealt panni külge, küpsetuspaberiga seda ei juhtu. Osade küpsetiste, näiteks rullbiskviidi puhul, ei kujuta enam ettegi, kuidas seda ilma küpsetuspaberita teha saaks.

Müügil on erineva laiusega küpsetuspaberit, on karpidesse pakitult ja kilesse pakitud rullidena, osad rulli keeratult küpsetusplaadi suuruse lehena, nii pruuni kui ka valget värvi.

Küpsetuspaberirullis on tavaliselt 8 meetrit küpsetuspaberit, mille saab rebida või lõigata soovitud pikkusega tükiks ehk siis just teie ahjuplaadi suuruseks. Küpsetuspaberit lõigates tuleks arvestada, et paber ulatuks ka ahjupanni äärtele.

Erinevate tootjate küpsetuspaberid on eri laiusega, müügil on neid kolmes eri suuruses. Kõige laiem neist on 38 cm lai.

Kui teie ahjupann pole just väga väike, siis soovitan keskmise või suurema laiusega küpsetuspaberit. Sel juhul piisab ühest paberi laiusest terve ahjuplaadi katmiseks.

Kas olete olnud olukorras, kus mõtlete panni või ahjuvormi puhtaks kraapides, miks ma üldse pidin küpsetama?

Pärmitaignast tehtud saiakeste puhul pole asi veel nii hull, aga kui olete küpsetanud liha või kana, siis kulub üksjagu vaeva ja nõudepesuvahendit, et pann puhtaks saada.

Kui pakendil on tekst „küpsetuspaberilehed”, siis on karbis valmis lõigatud kindla suurusega paber. Enne nende ostmist võiks teada oma ahjupanni mõõte, et veenduda, kas need sobivad teie pannile.

Küpsetuspaberit võib kasutada kuni 200kraadise kuumusega ahjus, kui pakendil pole kirjas teistsuguseid temperatuure.

Kui on vaja küpsetada lühikest aega 225kraadises ahjus, ei juhtu ka midagi, kuid sellel temperatuuril muutuvad küpsetuspaberi ääred juba tumedaks.

Küll aga tuleks tähelepanelik olla küpsetuspaberiga, kui asetate panni ahju ülemisse ossa. Kui küpsetuspaberi ääred on jäetud panni äärtest kõrgemale, võivad need puutuda vastu ahju laes olevaid küttekehi ja põlema süttida. Et tavaliselt saab kõik küpsetised ahju keskmises osas valmis teha, ei tohiks erilisi probleeme tekkida.

Küpsetuspaberit saab kasutada ka ümmarguses koogivormis. Selleks tuleb lõigata ikka kandiline tükk, arvestades, et paber ulatuks ka küpsetusvormi äärtele, paber tuleb lihtsalt sättida mööda vormi ääri korda.

Küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile või -vormi pannakse tainas või valmis vormitud taignatooted. Õli ega muud rasv-

ainet pannile ega küpsetuspaberile pole vaja lisada.

Küpsetuspaberit kasutades on hea ka see, et küpsetise valmiduse kontrollimiseks saab pannil küpsetuspaberi äärt veidi kergitades näha, kas see on põhja alt pruun või alles valge. Seda on parem näha valget küpsetuspaberit kasutades.

Küpsetuspaberipaki hind jääb 1 euro kanti.

Küpsetuskotid Küpsetuskotid on mõeldud toidu (liha, kala, köögiviljade) ahjus küpsetamiseks.

Kotis küpsetamine tagab mahlase toidu, takistab kuivamist ja kasulike ainete lendumist, samas ei takista toidu pruunistumist. Nii saab ka küpsetuskotis mahlase, pruuni pealispinnaga lihatüki või kanakintsu.

Küpsetuskotis saab küpsetada ka köögivilja. Küpsetuskotti tekkinud vedeliku saab aga kastmena ära kasutada. Pann jääb puhtaks ja köök kõrbelõhnast puutumata ning liha pole vaja vahepeal ümber keerata.

Küpsetuskotte ei tohi kasutada kuumemas ahjus kui 200 kraadi.

Küpsetuskotte müüakse pea igas toidu-

köök FOTO: SXC.HU

29 Aprill 2013

kaupluses. Asetsevad need ilmselt samal riiulil toidukile, fooliumi, küpsetuspaberi ja ühekordsete nõudega.

Valida on erinevate suurustega kottide vahel, pakenditel on peal koti mõõdud sentimeetrites.

Mõnel tootjal võib pakendil olla suurus märgitud ka ingliskeelsetest sõnadest tulenevate tähtedega L (large) ehk suur, M (medium) ehk keskmise suurusega ja S (small) ehk väike küpsetuskott.

On ka kotte, millele on märgitud, mille küpsetamiseks see mõeldud on. Nii on näiteks müügil eriti suured kotid terve kalkuni küpsetamiseks ja on ka spetsiaalsed kalaküpsetamise kotid.

Soovitan alustuseks ehk esimeseks katsetuseks osta umbes 25×38 sentimeetri suuruse mõõduga kotid. Liiga väikese kotiga pole mugav tegutseda. Mida väiksemad kotid, seda rohkem neid pakendis on ja vastupidi, mida suuremad kotid, seda vähem on neid pakis. Küpsetuskottide paki hind jääb ühe-kahe euro kanti. Materjalilt meenutavad küpsetuskotid tsellofaani.

Kanakoiva või -kintsu, aga ka lihatüki

puhul, mida soovite küpsetuskotis küpsetada, tuleks liha eelnevalt maitsestada soola ja maitseainetega sisse hõõrudes, siis asetada küpsetuskotti, juurde võib panna ka köögivilju (porgandeid tervelt või kangideks lõigatult, kaalikaviile, kapsalõike, sibulasektoreid, lillkapsa- või brokoliõisikuid, kartuleid).

Köögivilju soovitan lisada kana või kala juurde, mille küpsemisaeg on lühem.

Sealiha küpsetamisaeg on köögiviljadega võrreldes liiga pikk, neid ei sobiks koos küpsetada, küll aga võib poole küpsemise aja pealt lisada ahjuplaadile ka näiteks teise, köögiviljadega täidetud küpsetuskoti.

Küpsetuskotti võiks lisada olenevalt kotti asetatud toiduainete kogusest pool kuni üks klaas vett, mis tagab toidu mahlasuse ja toit ei jää koti põhja külge kinni.

Toiduained võiks kotti sättida nii, et need oleksid ühe kihina üksteise kõrval, mitte hunnikus üksteise peal.

Kui toiduained ja vesi on kotis, sulgeda kott sellega kaasas oleva sulguriga. Erinevatel tootjatel on erinevad sulgurid. On selliseid, kus üks kinniti pool on lai, sellel >> lk 30

KÜPSETUSKOTI NIPID kotis kala ja köögivilju koos küpsetades annavad need üksteisele head maitset.

Serveerida riisi või keedetud kartulitega.

Küpsetuskotis küpsetatud ahjuliha.

Kala-köögiviljahautis Kalafilee panna koos köögiviljadega küpsetuskotti. Külmunud kala puhul pole vaja eelnevalt sulatada. Köögiviljadest võib lisada porgandikange ja sektoriteks lõigatud mugulsibulad, sügisperioodil sobib lisada ka kangideks lõigatud kabatšokke.

Kala võib küpsetada ka koos külmutatud köögiviljaseguga. Kala maitsestada soola ja maitseainega, kotti lisada ka 1 dl vett.

Küpsetada umbes 45 minutit. Küpsetus-

Kotis küpsetamine tagab mahlase toidu, takistab kuivamist ja kasulike ainete lendumist, samas ei takista toidu pruunistumist. Nii saab ka küpsetuskotis mahlase, pruuni pealispinnaga lihatüki või kanakintsu.

AJAKIRI ELUKOGENUD INIMESELE

Tellida saab:

z

tel 6177 717

z

Järgmine number ilmub 11. mail 2013.

ü k i pandud d d toiduained, id i Küpsetuskotti mis kohe ahju pannakse

toit. ja valmis toit

Kuidas ajakiri 60+ oma lugemislauale saada?

1 2

Kõik Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase tellijad saavad ajakirja koos lehega TASUTA. Ajakiri ilmub iga kuu teisel laupäeval (juulis ja augustis ajakiri ei ilmu).

Ajakirja 60+ on võimalik koju tellida ka eraldi. Tellida saab terveks aastaks (10 numbrit) ja aprillis maksab see 10 eurot (juulis ja augustis ajakiri ei ilmu). Nüüd aprillis tellides saab tellija ka 2014. aasta aprillinumbri. Tellija postkasti jõuab ajakiri kuu keskel.

e-postil tellimine@60pluss.ee

z

www.60pluss.ee

Ajakirja ilmunud numbritega saab tutvuda internetis

www.60pluss.ee

köök

Aprill 2013 30

NÄHTAV JA TUNTAV PEHME KOHEVUS UUS John Frieda® Luxurious Volume (luksuslik kohevus) tootesari on spetsiaalselt välja töötatud õhukeste juuste jaoks, tagades loomuliku välimusega kohevuse.

UUS John Frieda® Luxurious Volume Touchably Full (tuntavalt kohev) šampoon ja palsam, puhastavad ja hooldavad õrnalt juukseid neile kohevust andes. Kohevust andev tehnoloogia aktiveeritakse uuesti fööniga kuivatamise ajal.

John Frieda® Luxurious Volume Blow Dry Lotion Root Booster (juuksejuuri tõstev kompleks), täiuslik toode juustele pealael ja juureosal täiendava kohevuse andmiseks.

John Frieda® Luxurious Volume Building Mousse (kohevust andev juuksevaht), tõstab juuksejuuri ja annab täiendavat kohevust.

John Frieda® Luxurious Volume All-Day Hold Hairspray (juukselakk), ülikerge kohevuse loomiseks ja ülipeene pihustusega.

John Frieda® Luxurious Volume Refresh Dry Shampoo (kuiv šampoon), soengu täiustamiseks, mis hakkab päeva jooksul kohevust kaotama, või rasususe vähendamiseks pesukordade vahel.

John Frieda toodete müügikohad: Pärnu I.L.U. t Pärnu Suurejõe Selver t Rakvere Ideaal Krooni keskuses t Viljandi Männimäe Selver Viljandi Christina ilusalong t Valga Selver

Tule lõõgastu ja naudi päikeselist kevadet Spaa-hotellis Viiking!

Päike paistab ja loodus tärkab, kätte on jõudnud KEVAD! TERE, KEVAD! (3 päeva, 2 ööd) kehtib kuni 30.04.

Hind alates 85 €/1 inimene kaheses toas Paketti kuulub: t 2 ööd majutust t 2 õhtusööki t 2 hommikusööki t hommikumantlid toas t saunakeskuse, basseini ja jõusaaliseadmete kasutamine lahtiolekuaegadel t 3 hoolitsust järgmisest valikust: viinamarja jalgade mähis kerge kätemassaažiga (40 min) või lõõgastav massaaž bambuse ja lootoselille õliga (40 min) või niisutav näomask kaelale ja näole (30 min – saab valida 1 kord), šampanja ja roosiõie kätehooldus (ei sisalda maniküüri), šampanja ja roosiõie jalahooldus (ei sisalda pediküüri), Cleopatra piimavann roosiaroomiga, vahemereline soolavann, massaažitool, massaažisaapad, soolakamber t 50% soodsam pääse ööklubisse Mirage (T–L) või öölokaal Kassa (N–L) sissepääs kuni südaööni tasuta (v.a eriüritustel)

KEVADINE MAJUTUSPAKETT (2 päeva, 1 öö) kehtib kuni 30.04.

Hind alates 50 €/tuba Hinda kuulub: majutus kahele, hommikusöök, saunakeskuse, basseini ja jõusaaliseadmete kasutamine lahtiolekuaegadel, vahuvein ja meeldiv üllatus toas ootamas, 50% soodsam Lisainfo pääse ööklubisse Mirage (T–L) või öölokaal Kassa (N–L) sissepääs kuni südaööni info@viiking.ee või tasuta (v.a eriüritustel). tel 449 0500 (hotelli vastuvõtt) Selle paketiga kõik ravi- ja iluprotseduurid -15%. või 449 0505 (müük) Pakett kehtib vabade kohtade olemasolul.

Spaa Hotell Viiking Need ja muud parimad pakkumised leiad meie kodulehelt www.viiking.ee Sadama 15, 80012 Pärnu Sinu südame SPAA

”

Ahju pannes ja valides, millisele kõrgusele ahjus küpsetuskotiga pann asetada, tuleks arvestada ka sellega, et kui küpsemisprotsess algab, paisub kott täissuuruseks, mitte ei jää selliseks nagu ahju pannes. Seetõttu tuleks küpsetuskotiga pann asetada ahju allossa.

”

Aeg küpsetuskotiga küpsetamisel on sama pikk kui ilma kotita küpsetades.

on otsast umbes ühe sentimeetri kaugusel poolkuu kujuline auk. Kinniti teine pool on peenike. See peenike ots tuleb painutada ümber küpsetuskotisuu laiemas otsas oleva ava sisse ja tõmmata sealt jõuga läbi kuni kott on tugevasti kinni. Need klambrid võivad pakendis olla üksteise küljes kinni, enne kasutamist tuleb lihtsalt rebida sealt üks klamber.

Mõne teise tootja kinnitid on peenikesest painduvast materjalist ribad, mis tuleb nööri või niidi kombel ümber kotisuu kerida.

Enne toiduainete kotti panekut võiks küpsetuskoti juba kuivale puhtale ahjuplaadile asetada. Kui toiduained kotis ja kott on suletud, võiks teha puutiku või noaotsaga paar-kolm torget koti pealmisesse ossa või sätitada kott nurgiti nii, et üks nurk üles jääb ja nurgast kääridega väike osa maha näpsata, et aur välja pääseks, muidu võib kott suure rõhu tõttu katki minna.

Ahju pannes ja valides, millisele kõrgusele ahjus küpsetuskotiga pann asetada, tuleks arvestada ka sellega, et kui küpsemisprotsess algab, paisub kott täissuuruseks, mitte ei jää selliseks nagu ahju pannes. Seetõttu tuleks küpsetuskotiga pann asetada ahju allossa.

Kui ahi on väike ja kott kõrge, tuleb veenduda, et küpsetuskott või klamber ei puutu ahju laes oleva küttekeha vastu, muidu võib see põlema minna või lihtsalt ära sulada ja kasutuskõlbmatuks muutuda.

Aeg küpsetuskotiga küpsetamisel on sama pikk kui ilma küpsetuskotita küpsetades.

Et veenduda, kas liha on küps, võib koti pealmisesse ossa teha lõike nii, et pääseb tekkinud ava kaudu noaga liha pehmust katsuma.

Ettevaatust koti avamisel, et te koti katki lõikamisel end kotist tuleva kuuma auruga ära ei põleta.

Foolium Küpsetamisel abiks olevatest vahenditest on kõige tuntum ilmselt foolium, mida kasutati juba ka nõukogude ajal, kuid mis tänapäeval on kordades õhem kui vene ajal müügil olnud foolium.

Foolium sobib kasutamiseks ahjus küpsetamisel toiduaine, näiteks lihatüki või kana kinni katmiseks, kui see on juba pruunistunud.

Fooliumisse võib pakkida ka kala küpsema koos köögiviljadega või köögiviljapakikesi küpsetada või ka kartuleid, kuid fooliumis küpsetades toiduaine pind ei pruunistu. Foolium ei sobi koogi küpsetamisel ka taigna alla panekuks, sest läheb kergesti katki ja jääb koogi külge kinni.

Selleks sobib ikka küpsetuspaber.

Fooliumi müüakse rullis, hind on umbes 1 euro.

Toidukile Toidukile sobib külmade toiduainete kinni katmiseks. Nii saab vältida külmkapis hoitavate toiduainete kuivamist ja lõhnade kandumist ühelt toiduainelt teisele ning toiduained püsivad värskema välimusega.

Toidukilerull on enamasti pappkarbis, mille ühel küljel on metallhammastega riba, selle vastu tõmmates saab toidukile katki rebida.

Toidukilerullis on umbes 30 meetrit kilet. Hind jääb keskmiselt alla 1 euro.

ristsõna

31 Aprill 2013

HEA LUGEJA! Ootame ristsõnavastuseid toimetuse e- aadressil: 60pluss@ajaleht.ee või posti teel aadressil: Ajakiri 60+, Tartu t 8, 71020 Viljandi.

Palun märkige lisaks ristsõnavastusele oma kontaktandmed, et saaksime loosiõnne korral teiega ühendust võtta. Samuti kirjutage, missugune lugu teile selles numbris kõige rohkem meeldis või mis teemal sooviksite järgmisel korral lugeda.

Vastuseid ootame hiljemalt 3. mail 2013.

Vastanute vahel loosime välja kaks raamatut „Tugevad luud kogu eluks. Kõik, mida pead teadma, et hoida luude tervist ja vältida osteoporoosi” kirjastuselt Varrak. 224 lk kõvaköitelises raatus on põhjalik treeningukava ja läbimõeldud retseptid, et suurendada luude tugevust ja vähendada osteoporoosiriski. Ligi pooltel üle 50aastastest naistest ja ühel viiendikul samavanustest meestest on esinenud luumurde – ja seda peamiselt osteoporoosi tõttu. On oluline teada, et me saame ise palju

ära teha, et kaitsta ja parandada luude tervist harjutuste ja sobiva toitumise abil. Luudele mõeldud turvalised harjutused sobivad igas eas inimestele, need aitavad luid tugevdada ja annavad peale selle ka tugevamad lihased, paremas vormis keha, kaunima rühi ja kindlama tasakaalu.

Märtsikuise ristsõna õigesti vastanute hulgast valis Õnne Lind välja Ellen Tarjuse Pärnust ja Rein Tammemäe Kadrinast. Nemad saavad kirjastuselt Varrak ilmunud Katrin Uverskaja raamatu „Talikülv”. Toimetus võtab võitjatega ühendust! Edukat nuputamist!

22. MAIL SEENIORIDE ERIKRUIIS STOCKHOLMI! Kruiisil pakume eriprogrammi spetsiaalselt seenioridele koos erinevate üllatuste, mängude ja tantsudega. Laeval kestab afro-kuuba teemaline showprogramm ja esineb Kuuba trupp Varadero Tropicana. Stockholmis veedame toreda päikeselise päeva, tutvume pealinnaga ja külastame kuulsat Vasa muuseumit.

Erikruiisil pakume linnaekskursiooni ja Vasa muuseumi külastust hinnaga 19 €/reisija.

Ekskursiooni kohtade arv on piiratud. Üksikreisijale kruiis Stockholmi

al.

85 €

/in.

Hind sisaldab: • kohta aknata neljakohalises B kajutis • 1 õhtusööki Rootsi lauas vabalt valitud suunal

Info ja broneerimine telefonil 669 6564 või e-posti aadressil grupid@tallink.ee www.tallink.ee

Grupi (4 inimest) liikmele kruiis Stockholmi

al.

57 €

/in.

Hind sisaldab: • kohta aknata neljakohalises B kajutis • 1 õhtusööki Rootsi lauas vabalt valitud suunal

Grupi (10 inimest) liikmele kruiis Stockholmi

al.

48 €

/in.

Hind sisaldab: • kohta aknata neljakohalises B kajutis • 1 õhtusööki Rootsi lauas vabalt valitud suunal • Grupijuhile kruiis, õhtu- ja hommikusöögid TASUTA.