60pluss nr 10/2013

AJAKIRI ELUKOGENUD INIMESELE NR 10/2013 (16) DETSEMBER

ISSN 2228-1592

Nokitsemine pakub tegevuslusti ja rahulolu.

Koosviibimisi ja pidusid võib lahendada nutikalt ja soodsalt. Üksindushirm kasvab aastatega.

Lõhna- ja maitsetaju on kui sukk ja saabas.

Tantsimine kui liikumisvorm. Vanad fotod. Punased metsamarjad.

teema

Detsember 2013 2

Isiklikud märkmed loodusravist

Jõulud raamatu seltsis

„K

ui vanaks jääd, siis hakkab sulle tunduma, et sa ootad midagi, aga sa ei tea, mis see on. Muudkui paned ennast valmis, seisad akna juures ja vaatad välja.” Nii on öelnud 77aastane elav klassik, Ameerika kirjanik Don DeLillo.

Ootavad ka noored inimesed, enamasti naised. Et millal kõpskingi kanda saavad ning millal ainsa õige leiavad ja temaga pulmad teevad. Siis ootavad lapsi, seejärel, millal nad suureks saavad, hiljem meest koju.

Elu koosnebki ühest suurest ootamisest. Kõige selle vahepeal ootame kord aastas ka jõule.

Vahva, kui on perekond, kellega koos seda ilusat ja rahulikku aega veeta. Aga on inimesi, kes peavad üksindust taluma. Väga paljudel põhjustel. Lisandunud on hulk vanemaealisi, kellel on küll järeltulijad, aga kes elavad vanematekodust kaugel. Üksi veedetud pühad ei pea olema kurvad. Siit ja sealt tuleb soovitusi, kuidas endale rõõmsamad jõulud luua. Ära kapseldu endasse, võta küllakutsed vastu. Sa ei pruugi olla ainus üksildane. Külaskäik võib olla väga oodatud, sõltumata sellest, kas kutsujaks oli perekond, naabrinaine või kauge sugulane, keda pole aastaid näinud. Suurt kinki polegi vaja – küpseta kook või plaaditäis piparkooke.

Ei pea olema Naksitrallide Muhv ja iseendale kirjutama, aga kindlasti on kuskil kapi- või sahtlipõhjas vanu postkaarte. Võta need välja – loe salme ja püüa meenutada mõnd juhtumit saatjatega seoses. Võta julgus kokku ja helista mõnele neist!

Kui tervist jagub ja liikumisvaeva pole, paku end vabatahtlikuks. Olgu tegemist supiköögis kodututele supijagamise või haiglas olevatele lastele juttude lugemisega. Sa oled vajalik ja vabatahtlik tegevus on lihtne viis seda endale meelde tuletada.

Ka üksindust võib nautida. Jõulud on väga hea aeg kirjutamiseks. Kui oled mõelnud oma eluloo ja mälestuste kirjapanekule, siis nüüd on õige aeg, sest kedagi

Peatoimetaja Eve Rohtla, e-post: eve.rohtla@ajaleht.ee Toimetaja Signe Siim, e-post: 60pluss@ajaleht.ee Korrektuur: Gitta Lilienthal, e-post: gitta.lilienthal@ajaleht.ee Küljendus: Liina Valt, e-post: liina.valt@ajaleht.ee Reklaamipindade müük: müügijuht Jane Barbo, e-post: jane.barbo@ajaleht.ee; valdkonnajuht Viktoria Nahkur, e-post: viktoria.nahkur@ajaleht.ee; müügispetsialist Sirly Kurisoo, e-post: sirly.kurisoo@ajaleht.ee Levijuht Erkki Lumisalu, e-post: erkki.lumisalu@ajaleht.ee Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Tartu t 8, 71020 Viljandi, telefon 433 0045 Trükk AS Kroonpress, trükiarv 44 000

AJAKIRI ELUKOGENUD INIMESELE

pole segamas. Saad rahulikult meenutada ja panna paberile kõik, mis väärt, naljakas või ajas oluline.

Mine raamatupoodi, et hellitada end mõne teosega, mida pole varem raatsinud osta. Ka meie toimetus loodab oma lugejaid pühade eel rõõmustada, sest raamatupoodide ja selvehallide riiulitelt võib leida terviseraamatu „Südameasi”, mille idee sündis just ajakirja 60+ lugejate ärgitusel.

Meie teada ei ole Eestis seni seenioridele koostatud mitte ühtki kogumikku, mis haaraks mitut valdkonda ja kus eri haiguste tekkemehhanismist ja ravivõimalustest räägivad Eesti oma ala parimad spetsialistid. See raamat aitab mõista, mis seeniori vaevab ja kuidas õnnestub seda koostöös arstide, psühholoogide ja teiste spetsialistidega leevendada. Oleme raamatut kokku pannes mõelnud ka sellele, et selles kirjutatu oleks praktiline ja vaba keerukatest meditsiinilistest terminitest. Eesti nimekad ja tunnustatud doktorid annavad nõu ning patsientide lood räägivad tegelikust elust. „Südameasi” räägib ennekõike südamega seotud asjust. Nii meile eluks hädavajalikust organist rinnakorvis kopsu kõrval kui ka peenekoelisematest asjadest, mida me südamesse võtame või mis meie südame valutama panevad. Ka armuasjust, sest ega see tähtis eluvaldkond vananedes oma tähtsust mineta.

Südame küljes kinni on ka valu ja vaevaga saadud kodu. Pensionile jäämise eel tuleb mõelda, kuidas senist elu hakata ümber korraldama. Küsimusele,, miks ma pean ära minema kodust, mille nimel ma oma elus paljust loobunud olen, teavad vastust psühholoogid.

Head lugemist ja olge terved ka Eve Rohtla jõuluajal! peatoimetaja

Autoriõigused, AS Ühinenud Ajalehed, 2013 ISSN 2228-1592 Tellimine tel 617 7717, e-post: tellimine@60pluss.ee Detsembris tellides 11 numbrit 11 eurot.

Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase tellijatele tasuta.

Järgmine ajakiri 60+ ilmub 11. jaanuaril.

Esikaanel Merle Karu joonistus.

60+ teemadele kaasamõtleja meditsiinidoktor Aili Paju arvutiklahvide alt on trükisoojana kauplustesse jõudnud raamat „Elujõud ja loodusravi”. Selles on lood autori isiklikust ravipraktikast ja ilmekad näited patsientide tervenemisest ka kõige lootusetuma diagnoosi puhul.

Kui patsient vabaneb haiglast või põeb ravimatut haigust, siis sageli jääb ta üksi. Ta seisab otsuse ees: kas alistuda või leida tee paranemiseks. Elujõud on see ime, mis tuleb äratada, kui tahetakse terveks saada, on Aili Paju kindel.

Autor on raamatu saatesõnas muu hulgas kirjutanud: „Märkimisväärse plahvatuslikkusega on tõusnud krooniliste haigusi põdevate inimeste hulk.

Tugevatoimelised ravimid, mis on aastakümneid kasutusel olnud, on tekitanud ebameeldivaid kõrvalnähte ning ravile allumatust, millega kaasneb seletamatu väsimus. Nii on elu ise sundinud otsima ohutumaid viise ja uuendama tutvust ravikunsti unarusse vajunud tarkustega, mis aitasid inimkeha hoida sitke ja vastupidavana.”

TÄPSUSTUS Viljandimaal on kaks pensionäride organisatsiooni Septembrinumbrist võis aru saada, et Viljandimaal on üks eakate ühendus. Tegelikult on organisatsioone kaks: MTÜ Viljandi Maakonna Pensionäride Ühendus (VMPÜ) ja MTÜ Viljandi Pensionäride Liit. Kummalgi on oma juhatus ja liikmeskond. Pensionäride Ühendusel on praegu Viljandis 13 ja maakonnas 12 aktiivselt tegutsevat klubi. Linna klubid käivad koos Eha t 4 majas. Vahetunud on KEKi klubi juhataja, kelleks sai Rein Toom (tel 511 5414), ja Vanaisade klubi juhataks valiti Voldemar Tasa (tel 5662 6458), Elurõõmu klubi juhataja on Lehti Siimon. Maakonnast on jäänud nimetamata Kõpu Härmalõng Viive Lehtlaga eesotsas. VMPÜsse kuuluvad ka Vastemõisa ja Vihiküla eakate klubi ning Võhma Elulõng Juta Metsvahi juhtimisel.

VMPÜ juhatus eesotsas Hillar Saarega on igal neljapäeval Eha t 4 ruumides kella 10–13, tel 434 7813.

Ajakirja saab koju tellida

617 7717

tel e-postil tellimine@60pluss.ee z www.60pluss.ee z z

z

1 number 2 eurot

z

sõbrahind 11 numbrit 11 eurot (2014. a ilmub 11 numbrit)

Järgmine number ilmub 11. jaanuaril 2014.

Ajakirja ilmunud numbritega saab tutvuda internetis

www.60pluss.ee

kolumn

3 Detsember 2013

Ausus, Austus ja Armastus Heidy Tamme, sünninimega Heidy Laanemäe on sündinud 5. aprillil 1943. aastal Uljanovskis. Ta lõpetas koori- ja orkestridirigeerimise eriala Tallinna Muusikakoolis aastal 1964 ja konservatooriumis 1966. Aastatel 1967–1983 töötas ta filharmoonias solistina.

1967–1969 laulis ta ansamblis Laine ja osales laulusaates Horoskoop. Heidy Tamme on muu hulgas esinenud koos ansamblitega Vana Toomas ja Sinilind ning osalenud estraadikavades koos Uno Loobi, Nikolai Samohvalovi ja Oleg Melnikuga. 1966 abiellus ta muusik Avo Tammega, abielu kestis 13 aastat. Aastal 1983 asus ta elama Soome, kus on töötanud muu hulgas Helsingi popi- ja džässikonservatooriumis lauluõpetajana.

2010. aastal omistati talle kuldne plaat panuse eest popmuusikasse. Kaks aastat varem sai ta Soome pop- ja džässmuusika konservatooriumilt kõrge tunnustuse – hõbemärgi. Tal on poeg Enzy Tamme (43).

FOTO: PEETER LANGOVITS/POSTIMEES

M

inu elu põhimõte koosneb kolmest A-st.

Need on Ausus, Austus ja Armastus.

Paraku ei jõudnud ma selleni kohe. Kui olin väike tüdruk, ütles ema mulle: „Heidykene, kõik, mis sa teed, tee armastusega.”

Mina vastasin, et ja, jaa, küll ma teen ... Teadagi.

Ega me armastust käega katsuda saa. Me saame tunda seda, kui midagi on armastusega tehtud. See loob õige tulemi.

Ausus tähendab seda, kui ausalt sa liikvele lähed. Me kõik õpime elus vaikselt slikerdama.

Lõpuks ei saa enam isegi aru, millal räägime päris tõsiselt, millal poolnaljaga. See on suur väljakutse elus, et leida oma aususe telg: sa lähed kõiki asju tegema ausalt ja vastutad selle eest.

Austus algab esmalt sellest, kuidas me iseennast näeme, kuidas me suhtume iseendasse ja sellest lähtuvalt ka teistesse. Olen tihti kuulnud öeldavat, et mis nüüd mina, aga teie. Me alahindame end. Selleks läheb aastakümneid, et aru saada, kes ma olen.

Lapsepõlves ja koolis oleme kõik kuulnud enda kohta üht-teist öeldavat, nagu väga andekas, aga purulaisk, või matemaatikas oled sa täisloll.

Minagi sain geograafias kolm tundi järjest kahe, sest mitte kuidagi ei jäänud meelde, kui kõrge on Suur Munamägi. Õpetaja oli juba koomas, kui ma ka kolmandat korda seda ei teadnud ja karjus: „Laanemäe, kaks, istu!” See oli mõlemapoolne šokk. Õpetaja oleks võinud kas või joonistada kolm muhku, ühe varda ja pikali 8 või ükskõik, millise mänguga mulle selle selgeks teinud.

Endas kahtlemine saab alguse lapsepõlvest. Nii palju energiat ja kahtlusi läheb vaagimisele, kas ma ikka oskan, kas suudan, selle asemel, et end teostada, edasi minna ja isegi vigadest õppida, tegutsemisest rõõmu tunda ja seda teistelegi jagada. Seega jälgime teisi, aga jätame märkamata enda väärtused. Me kõik oleme ju elus vajalikud.

Austusega kaasneb ka julgus oma mõtteid välja öelda. See tähendab olla aus ja truu iseenda vastu.

Mis siis, et teisele ei meeldi sinu seisukohad. Aga ma ütlen oma arvamuse, see paneb mõtlema ja ka see teine läheb koju ja arutleb mõttes endamisi, et tal võib isegi õigus olla.

Austus tähendab ka lugupidamist, igasugust.

Ma ei saaks publiku ette minna, kui mul poleks ausust, austust ja ma ei armastaks oma tööd.

Need põhimõtted jõuavad kohale paraku hilja.

Ma olen 70aastane. Võib ju arvata, kui palju on selle uimerdamisega aega läinud. Aga nüüd olen ma iseendas kindel. Vahel tulen Sõle tänava poest Kolde puiesteele, kus pargis istuvad paljude arvates jotad, kes tegelikult on inimesed, kes pole kohe sündides jotad olnud, aga neil on ilmselt elus juhtunud midagi sellist, mis on neid rööpast välja viinud. Nad istuvad seal, ma lähen mööda ja siis nad hõikavad: „Heidy Tamme, võtame ühe napsi!”

Need on inimesed, keda ma ei või sõimata ega neid kuhugi saata. Ma pean neid austama, sest nemad elavad oma elu, käivad läbi oma õppetunde. Ma ei tea, kas nad õpivad midagi oma alkoholiuimas, aga kes olen mina, et neile öelda, kuidas on õige?

Olen kohanud Soomes pargipingil härrat, kes oli ka kuidagi suurest voolust maha jäänud, aga kes luges mulle ilusaid luuletusi. Ma kuulasin teda ja mõtlesin, et istub tundmatu kodutu mees, käib supi ja leiva järjekorras, aga loob ilusat lüürikat ja räägib oma noorusest toredaid asju. Need juhtumid on pannud mind mõtlema, et me oleme siin kõik vajalikud. Kui me üldse milleski üksteisega konkureerime ja võistleme, siis selles, kuidas üksteist paremini austada ja armastada.

See kõlab veidralt: kuidas üksteist armastada?

Ma armastan oma naist või meest, oma lumepalli-

Heidy Tamme

suppi ja koera. Tegelikult on armastus midagi palju suuremat, meie elust suurem, mis ei sünni ega sure, vaid lihtsalt on. Me peame seda märkama ja jagama sinna, kus seda vaja on.

M

eile antakse sündides kaasa aardekirstuke, mida on vaja elu jooksul täita. Aru saada sellest, mis selles on aare, seda eluteel rikastada. Seda on vaja jagada, aga mitte kunagi ära kaotada. Me oleme kitsid ja ei taha jagada, kuigi peaksime olema palju heldemad.

Aardekirstu läheb meil väga kaua vaja.

Miks me sellest varem aru ei saa? Tegelikult me juba sünnime selle tarkusega, aga siis algab manipulatsioon. Meie eelmised põlvkonnad, isad-emad ja vanavanemad hakkavad meile oma tarkust jagama. Siis see kõik hämardub. Me jääme neid kuulama. Kui oleme tugeva natuuriga, siis hakkame vastu. Kohe öeldakse, et küll see on raske laps. Tegelikult on ta isiksus, kes sellele muud vastata ei oska. Tal on oma arvamus, aga ta pole veel võimeline sellega välja tulema. Ja tal pole õigust ka, sest ta on ju väiksem ja lühem. Sel ajal kehtib järjekord ja teadmised lähevad sassi.

Ma usun seda, sest olen oma 40aastase pedagoogikogemusega talentidega tööd tehes, oma noorust uuesti läbi analüüsides ja filosoofide tekste lugedes mõistnud, et tuleme siia ilma suure pagasiga.

Aga selleks on vaja aega, julgust ja küpsust, et leida oma eripära ning selle eest veel ka võidelda.

Mõelgem, kui palju oma elus oleme oma mõtte ja

teo eest võidelnud? Me peame end kogu aeg teistele tõestama. Ikka leidub inimesi, kellele sellest ei piisa. Elu ongi üksteisele pidev selgitamine, mida keegi teab ja õpib, igaüks oma ajas ja oma kojas.

Tõdemus tuleb hilja. Olen oma elus ikka väike sõdalane olnud, olen öelnud ja oma vitsadki saanud selle tõttu, et olen julenud oma arvamust avaldada. Kes sa niisugune oled, mingi estraadilaulja?

Selleks on ülemused, kes arvavad. Ülemustele peab aga kogu aeg sitsima, sest nendest oleneb sinu saatus, töö ja käekäik.

Võim on antud meile kõigile, aga me vastutame selle eest, kuidas oma võimu kasutame. Kui ma lähen lavale, siis pean võimu võtma, õhtut juhtima väga kõrgel kultuurilisel ning eetilisel tasemel ja väga hea maitsega. See, kuidas ma oma publiku tundma ja mõtlema panen, on minu võim ja vastutus. Oma publikut peab suutma armastada, mitte end kehtestama demonstratsiooniga. Nagu ma ikka ütlen: minu laulud on palved, lava altar ja minu kuulajad inglikesed.

kaja

Detsember 2013 4

Lugeja arvab Lugesin huviga esmakordselt kätte sattunud numbrit. Sain teada palju uut ja huvitavat. Minule kui vanaemale oli hea teada saada võõrkeelsete nimetustega mänguasjadest, eriti nüüd, kui jõulud lähenemas ja jõuluvana kott vajab täitmist. Üldtõdesid terviseteemadest oli varasemalt nii mõndagi teada, kuid see läbilugemist ei takistanud. Pealegi olid artiklid arusaadavalt kirjutatud ja hästi mõistetavad. Omaette tarkusetera leidsin ka punnis kõhu kohta. Enda jaoks parimaks pidasin aga lugu, mis andis jogurtist kui täisväärtuslikust ja maitsvast toiduainest hea ülevaate. Tarbisin ka varem erinevaid jogurteid, tähele panemata nende erinevusi. Kahju ainult, et polnud lisatud nende väärtusi kalorites 100 g kohta, kuigi oli lisatud rasvasisalduse protsent. Antud number oli meeldiv. Kahjuks pole minu kätte varasemaid sattunud. Seetõttu ei tea ka soovitada, millise suunitlusega lugusid võiks veel lisada. Kindlasti jätkub laia lugejaskonda huvitavaid teemasid küllaga. Seniks aga soovin tegijaile palju töörõõmu.

Helve Liivrand Nõustun täielikult Hille Karmi looga vanaisadest.

Näen oma lastelaste pealt selgesti, kui oluline on PAPA. Mõnikord olen tundnud isegi kadedust, sest enda arvates tegelen poistega isegi rohkem. Taas kord mõtlen nendele vanaisadele, kes eakatena naudivad veel kord isa rolli. Mina arvan, et igale eale jäägu ikka oma võlud. Minu arvamust kinnitab Kadri Haavajõe artikkel „Vananemine on mehelik”. Hindan psühholoog Toivo Niibergi mõtteid, olen osalenud mitmetel tema loengutel ja saanud positiivsust ning enesekindlust.

Evi Klamas, Audru, Pärnumaa Olen õnnelik, et oman ajakirja 60+, mille sain tänavu kevadel sünnipäevakingiks. Eriti meeldis mulle artikkel reumatoidartriidist, mida põen aastaid. Olen vältinud soolase söömist, rasvaseid ja suitsetatud tooteid. Ei tarbi alkoholi ega suitseta. Söön linnuliha ja piimasaadusi.

Salme Veinla, Harjumaa Oli meeldiv, et seoses isadepäevaga kirjutasite novembriajakirjas meestest, nende väärikast vananemisest ja ka terviseprobleemidest.

Aate Saks, Tallinn

LEIA LETILT Parimad jõulukingid Avonilt!

Meie kataloogist leiad suure valiku kinkekomplekte! www.avon.ee

REKLAAM

Südamlik tänu fortuunale, kes mulle nii vajaliku raamatu valis („Põhjamaa seened”). Olen kogu oma teadliku eluea jooksul suur seenelkäija olnud. Kahjuks nüüd enam tervislikel põhjustel metsa minna ei saa.

Ajakirja kohta ütlen, et see on huvitav ja selles on palju vajalikku lugemist eakaaslastele. Viimases ajakirjas just tervise turgutamiseks sügisesel ajal.

Vilma Minn, Rapla Teie sisukat ajakirja loevad nii nooremad kui 60+.

Vanadusega kaasneb paratamatult palju haigusi.

Olen ise aastaid liigestevaludes kannatanud. Vahetatud on mõlemad puusaliigesed. Suur tänu Pärnu haigla töötajaile ja eriti traumatoloog-ortopeed dr Talvingule.

Helmi Kuldsaar, Pärnu Igakuine uus number on alati väga oodatud. Nii erinevast valdkonnast on seal nõuandeid. Olen soovitanud teistele ja enda oma lugeda andnud. Ei pea üldse olema selles eas, kui kaanel kirjas, sest õpetusi ja meeldetuletusi vajame ka tunduvalt nooremana.

Mida kõike küll praegu poodides ei müüda! Aga hinnad pole ju sugugi odavad. Lastel on oma lemmikud välja kujunenud. Liigestega seotu andis kinnitust juba eelnevalt teadaolevale ja haigus vajab tõesti õigeaegset ravi, see annab leevendust. Vitamiinidest leiab igaüks endale sobiva ja kasuliku. Kirjutis rehvidest oli tõestuseks, et auto vajab ka midagi kindlamat ja kasulikku. Ülle Hindreus, Kuremäe, Ida-Virumaa Millised lood meeldisid? Väga kena, et ajakiri tähtsustas isadepäeval isade, õigemini vanaisade rolli.

Minagi olen vanaisa seisuses. Me ise ei pea ju vanaisaks saamisel vaeva nägema. Ainult lisame tärnikesi õlakutele. Minul on neid juba neli. Kui lapselapsed Tallinnast või Tartust, kus nad elavad, Saaremaale vanavanematele külla sõidavad, on rõõm mõlemapoolne. Siin meil juba tegevust jagub. Eks terviselehekülgedel ole samuti tähtis koht. Vahest on nende lugemine hirmutavgi – kas tõesti nii- või naasugused haigused meid ähvardavad? Autoomanikud ilmselt tundsid heameelt selle üle, et said üht-teist kasulikku tehnikaküljelt kõrva taha panna. Köögi rubriik kuulub samuti asja juurde. Vaevalt, et lugejad varem teadsid midagi kreeka ja türgi jogurtitest või kaerajahu-vaarikamuffinitest.

Aare Laine, Kuressaare, Saaremaa Teie ajakirja artiklid on kõik väga head lugeda ja ei oska eriti öelda, milline neist kõige rohkem meeldis.

Peab siiski ütlema, et ühest artiklist oli mul ütlemata hea meel, „Meisterdamissahtel või poelelu?” Olen igal aastal hädas lapselastele kingituste ostmisega, neid on muidugi palju, valik suur, hind soolane ja kõik muu. Artikkel aitas vähekese seda valikut kergendada. Väga toredad on artiklid meeste tervisest, sest, me mehed, oleme justkui tahaplaanile jäetud, aga asjad paranevad, ja jõudsalt, ja selle üle on muidugi kõigil hea meel. Teie ajakiri on väga hinnatud ja loetav, vähemalt nii palju, kui minu tutvusringkonnas kuulda on.

Viktor Triskin, Pärnu Olen teie ajakirja lugenud selle ilmumise ajast alates, sest Järva Teataja on mul tellitud 1960. aastast alates, kui me pikalt Siberi reisilt tagasi saabusime.

Nüüd olen ma jälle ainuke oma peres. Teie väljaandest on väga palju lugeda ja kõik on head jutud.

Esimesena teen ära ristsõna, siis loen kõik läbi.

E. Vestrik, Paide Väärt tõdeda, et 60+ antakse välja Viljandis. Olin viljandlane aastail 1933–1968, lapsepõlv, kooliiga, Sakala meeskoor. Olen 80+, kaks korda nädalas käin „normkilomeetrit” ujumas. Külastan igal suvel Viljandi folki.

Heiki Valgmäe, Tabasalu, Harjumaa

Eelmisel korral soovisin, et kirjutaksite reumatoidartriidist ja saingi lugeda! Olen ise aastaid seda haigust arstide järelevalve all põdenud. Sain uusi teadmisi juurde.

Karin Voist, Iisaku, Ida-Virumaa Oled väga kasulik ja oodatud. See 60+ pole ainult meie eas lugejatele, vaid ka noorematele. Ka neil on vaja meelde jätta, mis toimub, kui tiksub 60+. Aga selleks ajaks on nii mõnigi asi meelest läinud. Kahju, kui need asjad tänapäeva hulljulgeid noorukeid ei huvita.

Helju Viksi, Valguta, Tartumaa Sellest ajalehest lugesin suure huviga artikleid mänguasjadest, vananemisest, eesnäärmehaigusest ning kuna auto on mul ainuke liiklusvahend puude pärast, oli hea lugeda ka autorehvide võrdlusest ja soovitusi talverehvide valimiseks.

Toivo Perandi, Vändra vald, Pärnumaa Kasulik oli lugeda laste mänguasjadest. Kõik nimetused on ju ingliskeelsed ja nendest on päris raske aru saada.

Eda Paas, Palamuse, Jõgevamaa Mõtlemapanev ja tore lugu oli novembrikuu lehes „Meisterdamissahtel või poelelu?” Olen seda meelt, et vanavanematega koos meisterdatud mänguasi võib truult lapse kõrval pikki aastaid olla, täis mälestusi ja armastust.

Edith Pruuli Olen 71aastane vanavanaema. Mul on neli last ja kuus lapselast. Kõige nooremal tütrel Sanna Helenal on 13aastane poeg ja 11aastane tütar. Kõik on mulle väga kallid. Et olen juba pea 19 aastat lesknaine, siis lastelaste küllatulek on mulle suur rõõm. Olen neile ostnud ka näksimist. Nad teavad seda ja oh seda kallistamist, kui mul neile midagi pakkuda on. Olen neid natukehaaval ka rahaliselt toetanud. Mul on lastega hea läbisaamine. Elan üürikorteris ja nad on aidanud puude tuppatoomisel, sest elan ahiküttega maja teisel korrusel. Soovin kogu südamest, et kõik inimesed Eestis elaksid üksmeeles ja hoolitseksid üksteise eest. Aga tihti on lugu vastupidine. Kahju, et sellepärast kannatavad lapsed!

R. Saavel, Valga Mulle meeldis eriti pealkiri „Vanal ajal sõideti ka talvel suverehvidega”. See on teema, millest on palju meenutada. Aga õpetlik on kogu jutt.

Silve Innos, Tallinn Sisuka kirja eest saab eriauhinna, 60+ kohvitassi Viktor Triskin Pärnust.

jõulutervitused

5 Detsember 2013

Rahulikke jõule ja tervet uut aastat Allium UPI perelt!

Südamlikke jõule!

Sinule, perele ja tervele Eestile!

Rahulikke jõule ja palju tervist uueks aastaks!

Head koostööpartnerid ja kliendid!

Sirowa Tallinn AS

www.taulapharma.ee

Uute kohtumisteni uuel aastal!

Raamat müügil raamatupoodides ja supermarketites ning Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase toimetuses.

Hind toimetuses 10 eurot

Ajakirjas 60+ ilmunud terviselood said südamliku vastuvõtu osaliseks.

Neile, kel aastaid üle 60, pole just palju sihitatud tähelepanu pööratud.

60+ terviseraamat „Südameasi” täidab seda lünka.

Peamised lood selles väljaandes on südamega seotud – kõneleme kõrgest vererõhust, mis südant kui organit mõjutab, räägime infarktist ja muudest südamehaigustest, aga mõtiskleme ka teemadel, mis vanemaealiste südame valutama paneb – kodukuludest ja üksindusest, aga ka voodielust, mis kuuekümneselt sugugi tähtsusetu ei ole. Tähelepanu all on ka peavalu ja kuulmisega seotud probleemid.

Raamatust leiab tunnustatud arstide, näiteks dr Tiina Uuetoa, dr Toomas Sullingu, dr Jüri Voitki, dr Mark Brashinsky, dr Marek Metsmaa, dr Olev Poolametsa ja dr Kristjan Pommi nõuandeid ja kommentaare.

Lihtsas ja arusaadavas keeles räägitakse tõbedest ja antakse hüva nõu, kuidas neid ennetada või siis nendega hakkama saada. Spetsiaalselt selle raamatu tarvis kirjutatud patsiendilood jutustavad, kuidas ja mille abil tõbede ning terviseprobleemidega on toime tuldud.

60+ terviseraamat Südameasi

112 lk, kõva köide

Koostajad ja toimetajad: Eve Rohtla, Signe Siim

Tel 433 0040

www.60pluss.ee

vaba aeg

Oluline pole lookas söögilaud, vaid emotsioon FOTO: SHUTTERSTOCK.COM

Detsember 2013 6

vaba aeg

Kadri Haavajõe kadri.haavajoe@ajaleht.ee

P

eopaikade ja -ideede internetiandmebaasi haldava Pidupäev OÜ tegevjuht Ann Vainlo sõnul eelistavad eakamad inimesed üldjuhul traditsioonilist pidu kodus või mõnes restoranis, aga nende kodulehe andmetel otsitakse aina sagedamini huvitavaid ideid ka vanemaealiste sünnipäevadeks, teemapidudeks ja pulma-aastapäevadeks.

Tema arvates võib peo asemel minna sünnipäeval teatrisse ja pärast etendust kohvikusse arutlema. „Miks mitte pidada pidu sportlikult? Näiteks pidupäev keegliga või ühine kepikõnd terviserajal pikniku või kodus-kohvikus teejoomisega,” tõi ta näiteid.

Lihtne ja ilus Iga pidu oleneb eelarvest. „Soovitan julgemalt jagada külalistega unistusi, midagi teha, ja paluda lillede ning kingituse asemel tasuda osavõtutasu või teatripilet. Üheskoos veedetud aeg ongi parim kingitus,” pakkus Vainlo välja. Sealjuures on oluline, et sünnipäevaline oma soovi kutset üle andes selge sõnaga ütleks.

Sama meelt on ka läänevirulane Tiia

Paist, kes nimetab end meelelahutajaks juba seitsmendast klassist, mil tegi pidudel esinemiseks oma esimese ansambli ja hakkas tegelema ka õhtujuhtimisega.

Paist on näinud peokorraldust erineva riigikorra, nii vaesemal kui jõukamal ajal ning tema hinnangul võib mõne sündmuse tähistamiseks kokku tulla ka paariks tunniks päevasel ajal, pakkuda klaasikese šampust ja natuke suupisteid. „Kui seltskond on väike, on mõnus jääda koju või panna kinni üks laud paigas, kus juba toimub mõni tore ettevõtmine, näiteks mängib ansambel või üksik pillimees. Miks mitte minna hoopis teatrisse või spaasse,” pakkus ta veel variante.

Samuti võiks tema sõnul koos kokata: proovida midagi valmistada ja siis see ühiselt ära süüa.

Suurema peo puhul tuleks Tiia Paisti sõnutsi läbi mõelda, milliseks kujuneb külaliste arv ja keda korraldusse kaasata — kas loota lähedastele, otsida peokorraldaja või õhtujuht.

Vastavalt külaliste arvule tuleb leida koht. „Kui võimalik, võiks enne proovida toidu kvaliteeti ja kindlasti iga nüanss läbi rääkida. Tihtipeale on koha valik lihtne, sest varem on seal käidud või on see üldse lähedal asuv ainus peokoht,” arutles ta.

Paist on näinud pidu peetavat nii saunas kui heinaküünis, kuid talle endale meeldivad vanad rehealused, kuhu on kased sisse toodud ja pikad pingid-lauad üles pandud. Ühel peol oli näiteks ära kasutatud vana tapeet laudlinade asemel,” tõi meelelahutaja näiteks.

Alati sünnivad toredad peod rahvamajades ning samuti on võimalik rentida peotelki. „Kenasti kaunistades võib tulla sellest väga eksklusiivne peopaik lausa oma õuel või külaplatsil,” lisas ta.

Pidupäev OÜ tegevjuht Ann Vainlo väitel otsustatakse kuldpulma või juubeli puhul pigem rendipinna kasuks. Tema sõnul on keeruline öelda, kui suure summaga peaks arvestama. Kõik sõltub, kui pidulikult seda korraldatakse. „Teada on, et kõige kallima osa peo eelarvest moodustab alkohol. Seega, kui saate üürida ruumi

Õhtujuht ja meelelahutaja Tiia Paist

ja tellida catering'i ehk koos söökidega teeninduse, siis võib eelarve tulla veidi odavam, sest saate alkoholi ise kaasa võtta,” selgitas ta.

Tiia Paisti kogemust mööda ei peagi alati kuhugi minema. „Olen käinud väga toredates kodudes pidusid läbi viimas, eriti veel suvisel ajal, kus on inimeste käsutuses kaunid aiad ja pargid. Toidu saab siis ise teha ja paluda kellegi appi grillima või lauale kandma.”

Paist pani südamele, et kindlasti ei tohi tähtpäevaline kõike seda sel päeval vaid enda peale võtta, sest siis läheb alati nii, et peo tähtsaim isik on pigem köögis kui seltskonnas.

Peo eest peitu

Peopaikade ja -ideede internetiandmebaasi haldava Pidupäev OÜ tegevjuht Ann Vainlo FOTO: ARVET MÄGI/VIRUMAA TEATAJA

Suure peo ettevalmistamine võtab aega ja raha, kuid pakub meeldejäävaid elamusi. Väikesi koosviibimisi võib aga lahendada väga nutikalt ja soodsalt.

FOTO: TOOMAS HUIK/POSTIMEES

7 Detsember 2013

Ann Vainlo julgustas lähedastele korraldama üllatussünnipäevi. „Olen täheldanud, et kallid vanemad ja vanavanemad kipuvad sünnipäevade eest peitu pugema.

Samas on tähelepanu kõigile oluline. Miks mitte sõprade-sugulaste ringis üks vahva päev korraldada ja sünnipäevalaps peokohta juhuslikult toimetada,” sõnas ta.

Tiia Paist lisas, et kui näiteks lapsed oma vanematele üllatuspeo korraldavad, võiks siiski asjaosalisi natuke kursis hoida. „Nende mure kujuneb suureks, kui neil puudub igasugune ülevaade. Tegelikult tahavad nad ikka oma peo korraldamisele kaasa rääkida,” arvas ta. Üllatusi tasub aga ikka valmistada ning alati on meeldivad meenutused ajast, mil armuti, kodu ehitati, pere loodi. Peole võiks tuua kaasa vanu fotosid ja näidata neid arvuti abil seinale.

Ann Vainlo soovitas näiteks üllatusetteasteid. „Usun, et erilist rõõmu pakub, kui keegi pereliikmetest laulu, tantsu või luulereaga üllatab.”

Kindlasti on oluline koht pildistamisel. „Mina soovitan teha kellegagi konkreetse kokkuleppe, et kõik olulised hetked saaksid jäädvustatud. Kindlasti ühispilt ja fotod põlvkondade kaupa, siis edasi juba koolikaaslased ja sõbrad,” pakkus välja Tiia Paist. Pildistamiseks peab olema >> lk 8

vaba aeg

Detsember 2013 8

kahvlid, vahvliküpsetajad. „Need teemad, millest vanemad põlvkonnad aru ei saa, jäägu ikka noorte seltskondade pärusmaaks. Igal stiilipeol peaks olema kindel mõte ja lugu,” lisas ta.

Paist rõhutas, et toidulaud ei pea lookas olema. „Tihti on olukordi, kui külalised tulevad väga kaugelt ja sel juhul on mõistlik pakkuda eelkõige korralikku sooja toitu. Külma näksi läheb sel juhul oluliselt vähem,” arutles ta.

Samuti tunnevad külalised end tema kogemuste põhjal paremini, kui nad saavad ise vaagnalt tõsta nii palju kui soovivad, mitte valmis pandud portsjonit oodates.

Klassikaline vanaema pidulaud

FOTO: ANDRES TEISS/POSTIMEES

Tervis on parim kingitus!

SOOJENDAV SOOJENDAV

Paljudele seondub korralik pidulaud ikka vanaemade kaetuga, kus omal kohal oli ka ämbritäis kartulisalatit. Ei saanud ka ilma ahjuliha, praekapsa ja ahjukartulita.

KAERAPADI KAERAPADI 28 €

15 € Eeterliku õliga gripi vastu.

TTule u ja tutvu ttoodetega too oode meie esinduskaupluses esindus Tallinnas Kadaka tee 70c, 3. korrus.

Vaata lisaks:

www.frantsila.ee

www.tervisetoode.ee

10 taime eeterlikest õlidest koosnev tinktuur sobib hästi seedimise toetamiseks ja külmetuse korral.

Carmolist kasutatakse: t kerged külmetusnähud t kerged seedevaevused t kerged pea- ja lihasvalud t pingeperioodidel kergelt rahustav

Suurepärane kingitus nii perele kui sõpradele!

Vaata täpsemalt: www.carmolis.ee

piisavalt aega ja teha võiks seda juba peo algul.

Tema sõnul on kuldreegliks, et pidu õnnestub, kui on täidetud esmased ootused. „Kui sa tead ette, et külalised armastavad tantsida, siis seda peavad nad saama.

Kui on laulurahvas, siis tuleb sellest lähtuda. On seltskondi, kus tahetakse palju seltskonnamänge mängida, siis peab olema hea õhtujuht, kes mängud läbi viib.”

Mõelge õhtujuhile

”

Kui sa tead, et külalised armastavad tantsida, siis seda peavad nad saama. Kui on laulurahvas, siis tuleb sellest lähtuda.

TIIA PAIST, õhtujuht ja meelelahutaja

Kui külalisi on palju, võiks Paisti soovituse järgi palgata õhtujuhi, kelle roll on suhelda ka toitlustajaga ja otsustada, millal on mõistlik soe toit või tort ja kohv serveerida.

Tihti leidub sugulaste hulgas keegi, kes selle töö ära teeb. „Sellisel juhul peab olema temaga see varem kokku lepitud.

Mul endal on olnud mõni selline olukord, kus olen saanud sünnipäevakutse ja kohale jõudes vaadatakse otsa, et tee nüüd midagi,” pani ta pidu soovivatele inimestele südamele.

Kui peres on hea arvutitundja, võib teha mõne toreda viktoriini, kus saab küsimusi esitada vanade fotode või dokumentide kohta, näidates neid seinale. Või lihtsalt paberilt küsimusi ette lugeda ja õige vastuse korral midagi vaimukat jagada.

Tema sõnul ei pea auhinnaletile palju raha kulutama, sest suurepärased auhinnad on ka porgand, sibul või hambatikk.

Ka stiilipidu korraldada on Paisti sõnul päris tore mõte, aga stiil peab olema peolistele tuttav. Tiia Paist on näiteks korraldanud hõbe- ja kuldpulmi, kus on välja toodud vana pruutkleit või nõukogude ajast pärit kingitused: pesumasinad, noad-

Tallinnas elav Helin Piirisalu satub oma tutvusringkonnas harva pidulauda, kus olemas kartul-kapsas-liha ja külmlaud – sült, külmad lihasuupisted, salatid ja hoidised. „Mis seal salata – väga põnev on sattuda sellisele nn süldipeole, siis on ikka tunne, et pererahvas on menüüga vaeva näinud ja tõesti ootab külalisi,” ütles ta. „Võib-olla ongi hea, et sellist menüüd harva pakutakse, siis säilib pidutoidu tunne,” lisas ta.

Piirsalule seondubki korralik pidulaud ikka vanaemade kaetuga, kus omal kohal oli ämbritäis kartulisalatit ning ei saanud ilma ahjuliha, praekapsa ja ahjukartulita.

Samuti meenus talle vanaema õunakompott. „See oli väga minev kaup koos muude omatehtud hoidistega,” sõnas ta.

Piirisalu on vanaemade retseptid oma perre kaasa võtnud. Näiteks tegi tema emapoolne vanaema alati kaneelikukleid. „Ma pole üldse pärmitaigna sõber, aga hiljuti lugesin lapsele Karlssoni-raamatut ette ja teatavasti on seal päris palju juttu kaneelikuklitest. Siis polnud midagi parata, oli vaja kuklitegu ette võtta,” naeris ta.

Isapoolne vanaema aga tegi alati jõuluajal piparkoogitainast ja tema retsepti on Piirisalu kasutusse võtnud: „Teeme lapsega igal jõuluajal ka piparkoogimaja, selleks puhuks on samuti tainast vaja.”

Tema mõlemad vanaemad on valmistanud ka verivorste. „Emapoolne vanaema tegi verivorstid poolele suguvõsale ja kui ta juba vanemaks jäi, hakkas ema tal abis käima.” Et kogused olid suured, kaasati 10aastane Helingi tegevusse. „Väiksena ei söönud ma üldse kellegi teise verivorste,” meenutas ta.

Kuigi ajaga on Piirisalu sõnul ka poeverivorstide maitse ja valik paranenud, võeti verivorstitegu just tema initsiatiivil taas kodus ette. „Õnneks on mul vanaema retsept alles ja ka vajalikud koostisained leiab kerge vaevaga,” kinnitas ta ja lisas, et tema praegu 6aastane poeg oli 2aastane, kui ta memme juures aitas vorstiputru läbi trehtli soolikasse ajada. „Tarkused peab ikka põlvest põlve edasi andma,” lisas ta.

Jõuludilemma Ka jõulupühade eel tekib ikka mure, mida perele maitsvat lauale panna nii, et rahakott uue aasta hakul kurvalt tühjaks ei jääks.

Kokandusportaali Nami-Nami looja ja mitme kokaraamatu autori Pille Petersoo hinnangul ei tohiks just traditsioonilise jõululaua katmine kellegi rahakotti suurt auku lüüa. „Klassikalised jõuluroad, nagu

vaba aeg

1 liiter piima, 150 g pudruriisi (u 2 dl), 1 vanillikaun vþi 1 sl vanillsuhkrut, 4–5 dl 35% rþþska koort, 2–3 sl suhkrut, 100 g mandlilaaste vþi hakitud mandleid (soovi korral mþned terved mandlid), suur purk konservitud kirsse, 1 sl kartuli- vþi maisitärklist, 2–3 sl kßlma vett Kuumuta piim paksupþhjalises potis keemiseni, sega hulka kßlma veega pestud pudruriis ning pikuti poolitatud vanillikaun. Kuumuta keemiseni, kata pott kaanega ning hauta tasasel tulel 45–60 minutit, kuni saad pehme riisipudru. Sega putru aeg-ajalt, et vältida pþhjakþrbemist.

Järgmisel päeval vahusta rþþsk koor suhkruga pehmeks vahuks, sega koos hakitud mandlitega pudru hulka. Jaota magustoidupokaalidesse vþi aseta riis suure kena kausiga keset lauda.

Kirsikastme jaoks kuumuta kirsikompott keemiseni. Sega juurde veega segatud tärklis ning kuumuta esimese mulksatuseni (kui kasutad kartulitärklist) vþi keeda paar minutit (kui kasutad maisitärklist). Serveeri putru sooja kirsikastmega.

HEA KINGIIDEE 2013

praekapsas ja verivorstid, on tegelikult ßsna soodsa hinnaga ja pohlamoosid-kþrvitsad on paljudel sahvris varuks,� arvestas ta. Seda toitu annab ka edukalt uuesti soojendada ning pßhadest järele jäänud verivorsti ja kapsast kasutada vormiroogade ja pirukate valmistamisel.

Petersoo on lahendanud dilemma vana ja hea vþi uus ja huvitav oma peres nii, et tavaliselt on pidusÜÜgi pþhiroog traditsiooniline: ahjupraad ja verivorstid, praekapsas, krþbedad ahjukartulid ja sobivad lisandid. „Eel- ja järelroogadega mängime rohkem,� lisas ta.

Tema puhul on kujunenud nii, et suurel perekondlikul jþulupeol on toidud traditsioonilised, kuid väikestel koosviibimistel katsetavad nad sþpradega erilisi toite. „Mþned aastad tagasi tegid vist kþik sþbrad jþululauale piparkoogitiramisut ehk kihilist pokaalidesserti keedukreemi ja piparkookidega,� meenutas ta.

Välismaistegi retseptide seast vþib avastada soodsaid leide. Petersoo oli aastatel 1992–1993 Taanis vahetusþpilane ning sellest ajast on tema lemmikjþuludessert taanlaste risalamande ehk vahukoorene riisipuding kirsikompotiga. „Lihtne, odav ja väga-väga mþnus!� kinnitas ta.

Magustoidule lisatakse seal ka ßks terve mandel. Kes selle oma kausist vþi pokaalist avastab, saab vþþrustajatelt väikese kingituse. „Huvitaval kombel satub see mandel alati lapselapse ja mitte kunagi vanavanemate magustoidu sisse,� muigas ta.

Jþulutunde tekitavad kokaraamatu autorile eelkþige maitsed ja lþhnad. „Ma lisan jþulude ajal piparkoogivßrtse ka teistele toitudele – ahjuþuntele, keeksidele ja muffinitele. Isegi lþhefileed olen glÜgis marineerinud,� väitis ta.

Huvitavaid retsepte leiab aga ka oma pere retseptikogudest. „Kui olin oma mehega kokku kolinud, sain ämma käest väga väärtusliku kingituse, nimelt mehe vanavanaema ja vanaema käsitsi kirjutatud retseptivihikud. Vanavanaema retseptivihikud on pärit aastast 1890 ja vanaema oma aastast 1934!� rþþmustas ta. Selle järgi on nad mitmeid toite valmistanud ja mehe vanaema retsepti järgi näiteks pehmet piparkooki kßpsetanud.

Niisiis vĂľiks kenaks jĂľulukingiks olla hoopis emade ja vanaemade, miks mitte vanaisade retseptid.

Taanlased valmistavad 23. detsembri þhtul (taani keeles lillejuleaften) potitäie riisiputru, mille ßlejäägid segatakse järgmisel päeval vahukoore ja mandlitega. Jþuluþhtul serveeritakse seda kirsikastmega.

Detsember

Kokandusportaali Nami-Nami looja ja kokaraamatute autor Pille Petersoo

RETSEPT

JĂ•ULUKS! Ajakiri Hea Laps

Nr 12

FOTO: ANDRES HAABU/POSTIMEES

9 Detsember 2013

Ajakiri Täheke

Lasteajakiri 5-9 aastastele lugejatele. Aastatellimus 15 eur

Parim kaaslane uudishimulikule koolilapsele. Aastatellimus 16 eur http://www.tellimine.ee/ajakirjad/ kultuurivaljaanded/

Telefon 6177717

Pille Petersoo retsept ja foto, nami-nami.ee

�

Ă•nneks on mul vanaema retsept alles ja ka vajalikud koostisained leiab kerge vaevaga. Tarkused peab ikka pĂľlvest pĂľlve edasi andma.

HELIN PIIRISALU memmega verivorsti tegemisest

Kingi lähedastele kahe

sĂźdame jĂľud!

Dopppelherz toonikut kasutatakse: Doppelherz ‡ QlUYLV VWHHPL MD V GDPH YHUHVRRQNRQQD ‡ UY W HPL MD V GDPH YHUHVRRQNRQQD YDUXVWDPLVHNV WlKWVDWH WRLWDLQHWHJD Y VWDP VHN WlKWVDWH WRLWDLQHWHJD ‡ W||VW LVLNOLNXVW HOXVW Y}L I  VLOLVHVW DNWLLYVXVHVW ‡ W W N N W HOXVW Y}L I  VLOLVHVW DNWLLYVXVH WLQJLWXG NRRUPXVH VXXUHQHPLVHO W QJ Q GN H VXXUHQHPLVHO ‡ VXXUHQHQXG YLWDPLLQLYDMDGXVH NRUUDO ‡ V UH XG YLWDP MDGXVH NRUUDO ''RSSHOKHU] 9LWDO 7RQLFXP VLVDOGDE PHOLVVL UDXD PDJQHHVLXPWVLWUDDGL 'R S H KHU] SS U] 9LWDO 7R LFXP VLVDOGDE P OLVVL UDXD PDJQHHVLXPWVLWU DGG D % Y W LLLLQL D L DDGVHW G HWW NRPELQDWV EL W RQL PLV YDUXVWDE QlUYLV L L W E l L WWH MD MD % YLWDPLLQL DLQXODDGVHW NRPELQDWVLRRQL PLV YDUXVWDE QlUYLV VWHHPL MD V GDPH YHUHVRRQNRQGD ROXOLVWH WRLWDLQHWHJD $ONRKROL MD VXKNUXYDED V GDDPH Y HU H HVRRQNRQGD R XOLVWH WRLWDLQHW JD $ONRKROL MD VXKNUXYDE DED D 7UDGLWVLRRQLOLQH 6DNVD WRRQLN YDOPLVWDWXG SXQDVH YHLQL EDDVLO 7UDG WVLLRR RRQQ QHH 6DNVVD WRR RRQ N YDOPLVWDWXG SXQDVHH YHLQL EDDV

S d Sa Saadaval aapteekides! p eekk de pt

tehnika

Detsember 2013 10

Nokitsemine pakub tegevuslusti ja rahulolu Meisterdamine täidab vanemas eas pikki päevi, eriti kui kõik tööriistad on elu jooksul juba muretsetud ja kenasti riiulitel nokitsemisaega ootamas.

Poeletid võivad küll ahvatlevat kraami täis olla, kuid masstoodang tihti vanade tööriistade vastu ei saa.

Pildistamise ajal näitab Vello Laprik kindlat kätt ja insenerivaistu kätte juhtunud vanarauast tehtud treipingi juures. Selle seadeldisega kannatab treida puidust peaaegu kõike, labidavartest küünlajalgade ja kapinuppudeni.

FOTO: DMITRI KOTJUH/JÄRVA TEATAJA

LINASAADUSED TAGAVAD TERVISE Arstid ja toitumisteadlased soovitavad iga päev tarbida 30–40 g linaseemnesaadusi.

Kuido Saarpuu kuido@jt.ee

T

üri vallas Oisu alevikus üheksanonipõlve veeretadat aastat pensionipõlve val mitmekordsel sel vanavanaisal Vello Laprikul (74) 74) on nokitsemise emuses terve elu. soov istunud sügaval sisemuses Elupõlise masinamehe mehe tööriistade varakamber asub koduhoovil uhoovil kunagises autogaraažis. Kuigi ta palub alub ruumi korratuse pärast vabandust, on n töökoda sisustatud väga loogiliselt ja tekitab kitab oma väiksuses suisa hubase tunde.

Pisemad asjad asuvad d riiulitel ja elektrilised masinad hõivavad vad suurema osa põrandapinnast. Liikumisruumi umisruumi pole palju, kuid hädapäraseks ks jagub.

Isetehtu toimib alatii Vello Lapriku viimase aja niinimetatud projekt on olnud voolida a Kaitseliidu Järva maleva tublidele noortele tele kotkastele ja kodutütardele puidust medaleid, enne seda toetas ta kodumalevat evat saeterakaitsmetega. Tasub lisada, et eelmisel kuul va valiti Vello Laprik Järva amaleva aasta kaitseliitlaseks.

Pisike puidutöö on n köömes, sest elu jooksul ul

LINAÕLI erilisus seisneb küllastumatute rasvhapete sisalduses (88%) ja omega-3-rasvhapete sisalduses (57%).

Milleks neid tarvis on? Igapäevasest toiduenergiast võiks 25–27% olla lipiidid (rasvhapped). Hea, kui küllastunud rasvhappeid on sellest 1/3 ja küllastumata happeid 2/3.

Lihas ja piimasaadustes on palju küllastunud rasvhappeid, kuid puudu jääb küllastumata rasvhapetest. Seda aitavad tagada lina-, tudra- ja kanepiõli. Nende lisamine toidule tasakaalustab suhet õiges suunas ja hoiab ära veresoonte lupjumisest tulenevaid südameveresoonkonna haigusi, põletikulistest protsessidest alguse saavaid vähkkasvajaid ning ülekaalulisuse.

Veel on arstiteadlased jõudnud järeldusele, et stressi ja depressiooni põhjustab omega-3 vähesus inimese ajus.

LINAJAHU on ainulaadne, sest est sisaldab bioaktiivseid fütokemikaale, mis tervendavad seedekulglat ja reguleerivad raku tasandildil ainevahetust. Nii tugevneb vastupanuvõime kasvajatele ja jääb ära enneaegne veresoonte lupjumine.

Kalju Paalman, MTÜ Agrobiotehnoloogia Selts

Linajahu ja linaõli müüvad apteegid.

Hulgi saab osta Loodustoode OÜ, Kadaka tee 1/3, Tallinn.

Jõuluvana kingikotti!

tehnika

11 Detsember 2013

on Laprik rinda pistnud küll voodi, köögija saunariiulite, küll muude majapidamises tarvilike mööblitükkidega.

Kui mõni hea mõte tekib, siis vabal ajal ta selle üldjuhul ka teoks teeb. Selle põhimõtte parim näide on sauna eesruumis trooniv seinariiul, kus õlleklaasid ripuvad pea alaspidi justkui mõnes uhkes baaris.

Mehe sõnul pakub omaette nokitsemine talle rahulolu ja ajaviidet. Vähetähtis pole ka omatehtust tulenev rahaline e kokkuhoid.

Pildistamise ajal näitab ta oma kindlat kätt ja insenerivaistu kätte juhtunud vanarauast tehtud treipingi juures. Selle seadeldisega kannatab treida puidust peaaegu kõike, labidavartest küünlajalgade ja kapinuppudeni.

Suurematest agregaatidest on töökojas veel keevitusaparaat, elektrihöövel ja paksusmasin ning muidugi eestiaegne tisleripink. Kreissaage võib majapidamisest leida lausa mitu, nii et talvepuude saagimine või mõne puidutüki täppislõikamine saab igal juhul tehtud.

Laprik ütleb, et tema masinad on lihtsad ja käepärased, kuid toimivad. Kui kästaks valida viis koduses majapidamises kõige tarvilikumat tööriista, unustaks ta kõik elektriga töötava sootuks. „Kodustes parandustöödes ei saa mööda käsipuurist, -saest, kirvest, höövlist ja peitli(te)st,” selgitab ta. „Kui on näiteks tarvis tappi teha, siis leiavad kasutust ikka saag ja peitel.

Töö võtab loomulikult aega, kuid saab tehtud. Muidugi võiks olla ka mõni udupeen

RIISTAKAST T Viis tipptööriista: ipptööriista: • käsipuur

• saag

• kirves

• höö höövell

laserpink, kuid tavainimese teadmistest siis ei piisa.”

Vello Laprik peab end rohkem metallikui puutöömeheks. Metallitöö veeretas talle ette elu ise Retla rabas traktoristiekskavaatorijuhina töötades. „Eks sealt need kogemused tulid,” lisab ta.

Puutööarmastus pärineb rohkem ehitusmehest isa suguvõsast. „Mäletan, et juba suvistel koolivaheaegadel sai Järvamaa metsamajandi juures kõvasti haamrija kirvevarsi ning taburette tehtud,” sõnab ta.

Oma tööriistavaramut Laprik mitte m mingi hinna eest maha ei müü, ja mis ve hullem, vanametalli ei vii. Kunagi ei veel t ette, mida majapidamises, suguseltsil tea või naabrimeestel-sõpradel-tuttavatel v vaja võib minna. Oisus elavad nokitsushuv vilised sõbralikus läbisaamises ja põhiv mõttel, et käsi peseb kätt.

Osta korra, aga korralik

• peitel

Allikas: Vello Laprik

Järva Tarbijate Ühistu Tallinna Tööriistamarketi juhataja Margus Nurme tähelepanekut mööda jälgib keskmine koduklient tööriistu ostes esmajoones hinda ja püüab sobitada oma käimisi kampaaniatega. „Tähtis on ka ostetava seadme otstarve, mida universaalsem see on, seda parem,” lausub ta. „Võtame näiteks akutrelli, mis on oma kruvimis- ja puurimisfunktsiooniga asendamatu abimees paljude tööde juures.”

Samuti on Eesti inimese usalduse võit-

nud teatud tootemargid, näiteks elektritööriistade puhul Makita ja Bosch. Tööriistamarket esindab IKHd, mille tööriistad on jaotatud kasutusastme järgi: professionaalile-spetsialistile või hobikasutajale.

Nurm ütleb, et kõik oleneb kliendi vajadustest ja võimalustest. „On tööriistu, mida kasutatakse väga vähe ja kus ka odav abivahend ajab asja ära,” selgitab ta. „Teine osa ostjatest käitub põhimõttel, et parem osta korra, aga korralik tööriist.”

Tööriistamaailm areneb kogu aeg Kuigi lähiajal ei kao juhtmega tööriistad kuhugi, suundub see osa tehnikamaailmast mugavuse poole – üha rohkem uusi mudeleid saab oma jõu akudelt.

Nurm kinnitab, et mida aeg edasi, seda võimsamaid ja kvaliteetsemaid akusid toodetakse, sest selliste tööriistade puhul on määrav hõlbus kasutus. Väliskujult ja kaalult on tänapäeva tööriistad aina käepärasemad ja kergemad.

Kliente jagub poodidesse igasuguseid.

Võib arvata, et isetegijate hulk on nüüd väiksem kui aegu tagasi. Seega on ostuotsuse puhul peaaegu vältimatu küsida nõu asjatundlikult klienditeenindajalt.

Koduse majapidamise viis tipptööriista peaksid Nurme meelest olema niiöelda põhitööriistad, nagu universaalne sõrghaamer, erinevate otsikutega kruvikeerajate komplekt, korralik laia lindiga pikk mõõdulint, lood ja leht- või padrunvõtmete komplekt.

ASENDAMATU MUGAVUS KÜLMADES TINGIMUSTES!

KOMPLEKT

TAMREX soe aluspesusärk

(SÄRK + PÜKSID)

art 7191 - meeste mudel art 7192 - naiste mudel

HIND 29 €

TAMREX pikad aluspesupüksid

Soe Poly Dacron kangast aluspesusärk talletab ideaalselt kehasoojust, juhib niiskuse kehapinnalt eemale ja hoiab keha kuivana. Väga pehme, mugav ja veniv materjal.

-20%

art 7112 - meeste mudel art 7113 - naiste mudel

HIND 26 €

Materjal: 100% Poly-Dacron.

Värvus: tumehall

=44 €

Soojad Poly Dacron kangast aluspesupüksid talletavad ideaalselt kehasoojust, juhivad niiskuse kehapinnalt eemale ja hoiab keha kuivana. Väga pehme, mugav ja veniv materjal.

Materjal: 100% Poly-Dacron.

Värvus: tumehall

Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni 31.12.2013 või kuni kaupa jätkub!

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee

TAMREX OHUTUSE OÜ TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35

TARTU Aardla 114, Ringtee 37a

PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3

RAKVERE Pikk 2

VILJANDI Riia mnt 42a

JÕHVI Tartu mnt 30

VÕRU Piiri 2

HAAPSALU Ehitajate 2a

VALGA Vabaduse 39

PAIDE Pikk 2

NARVA Tallinna mnt 19c

tehnika

Detsember 2013 12

Uus salarelv kortsude vastu!

Nooruslikule nahale 3 hädavajalikku toimeainet: s +OLLAGEEN s (àALUROONHAPE s # VITAMIIN Kollageen suurendab naha niiskussidumisvõimet ja silendab juba tekkinud kortsukesi.

Hüaluroonhape hoiab naha struktuuri elastsena ja pinguldab nahka.

C-vitamiin suurendab kollageeni imendumist ja kaitseb nahka.

Virsikumaitseline lahus Annustamine: 50 ml päevas

Tõukekelk võtab aina sportlikuma ilme Kuldsetel kuuekümnendatel võidukäigu teinud Soome kelk ehk laiemalt tuntud tõukekelk on jälle populaarne talvine sõiduriist. See on praeguseks midagi palju rohkemat kui vanemaealiste liikumisabivahend.

Kuido Saarpuu kuido@jt.ee

T

õukekelgu populaarsus on meie mail piirkonniti erinev. Hiiumaa Kärdla ja Pärnumaa KilingiNõmme kõrval on üks selline koht, kus hoogsalt nii-öelda kelgutatakse, Peipsi-äärne kant.

Tõukekelgupäeva „Kolkja kelk” üks korraldaja Kairi Güsson tunnistab, et tõukekelk on nende piirkonnas tõesti ajast aega kasutusel olnud. „Selle kasutamine on endas kandnud alati praktilisi eesmärke, näiteks käiakse kelguga jää peal,” selgitab ta. „Et tõukamine oleks lihtsam, pannakse saapa alla naelikud ja kelgule kalakastid. Muidugi käiakse Soome kelguga ka lihtsalt poes või naabrinaisel külas.”

Vana kohtab uut

MÜÜGIL APTEEKIDES ja terviseportaalis www.tervis24.ee ning TERVISEPOES Kadaka tee 1/3, Tallinn

Güsson julgeb väita, et Peipsi-äärsetes ridakülades, mida läbib pikk sirge tänav, on tõukekelgule truuks jäänud just vanemad inimesed. „Tõukekelguga on väga mugav liigelda, see aitab inimesel muu hulgas ka tasakaalu hoida,” sõnab ta.

Kui meie rahvas kasutab enamikus

tehnika

13 Detsember 2013

! e l ä ä h b a n n a ISLA Meil kõigil on pühade ajal palju rõõmsat jutustamist, laulmist ning salmide lugemist. Selleks, et nii suurtel kui väikestel hääl vastu peaks ja ükski jõululaul laulmata ei jääks, osta endale ja sõprade-sugulaste kingikotti ISLA – looduslikud imemistabletid köhaärrituse ja häälekäheduse korral!

ISLA sobib kingituseks ka kõigile neile, kes iga päev oma häält palju kasutavad – õpetajad, teenindajad, lauljad, näitlejad.

ISLA on saadaval apteegis

FOTO: DMITRI KOTJUH/JÄRVA TEATAJA

vanast ajast kätte jäänud klassikalisi Soome kelke, millel on pikad metallist jalased ja puidust istepink, siis tänapäeval on turule jõudnud ka sportkelgud. Kiiret liikumist silmas pidades on neil voolujooneline välimus ja istumiskoht puudub sootuks.

Ultramoodsaid liikumisvahendeid on Güssoni teada kohalike käes näha harva, kuid selle lünga täidavad turistid. Kohalikud ettevõtjad on välja laenutamiseks varunud just popimaid kelke ja turistide huvi näiteks tõukekelgumatkade vastu suureneb üha.

Tõukekelgupäeva on Kolkjas korraldatud neli aastat. Kõik sai alguse sellest, et aktivistid asutasid 2010. aastal Peipsimaa külastuskeskuse. Sooviti toetada kohalikku pärandkultuuri ning tõmmata tähelepanu sealse ümbruskonna erilisele eluolule, mille üks osa on tõukekelgud. „Kolkja kelgu” menu on aasta-aastalt suurenenud. Güsson selgitab, et üritus on mõeldud perele sobiva spordipäevana, kus aukohal on kelk ja sellega sõbralikus õhustikus mõõduvõtt.

Kui esimesel üritusel oli stardis kümmekond kelku, siis nüüd on nii inimeste kui ka korraldajate laenutatavate sõiduvahendite hulk jõudnud peaaegu sajani.

Muidugi on juhtunud apsakaid, näiteks esimesel aastal unustasid korraldajad kohalikele öelda, et nemadki võiksid kelgu kaasa võtta. Kõik oli olemas – inimesed, väljakuulutatud võistlus, tindikalasupp ja samovaritee, kuid puudusid kelgud. >> lk 14

Et Türi vallas Säreveres elaval Helmi Purikal (76, istub) on käimisega raskusi, kulub Soome kelk talle talviti igati marjaks ära. „Keppe ma kasutada ei taha ja kelk on liikumisel toeks,” põhjendab ta. Soome kelk on tema enda sõnul „tsaariaegne”, pärandus taevastele teedele läinud vanamemmelt.

Kuigi sel on suhteliselt räsitud välimus, on proua Helmi kelguga üldiselt rahul, muret teevad vaid liigpikad jalased. Abikaasa Endlile on ta välja pakkunud jalased jupi maad lühemaks saagida ja talviti nende asemele hoopis suusad panna. Jalutuskäigule on tulnud ka Silvi Tammes.

www.isla.ee

tehnika

Detsember 2013 14

Olukorra päästis laenukelkudega kohale vuranud Kickbike Eesti.

Et inimesed julgeksid välja tulla ka ajahambast puretud vanade kelkudega, valitakse muu tegevuse hulgas välja ka ilusaim vana kelk. „Vanemad mehed tulevad oma iidsete kelkudega, mille küljes on veel vanad kalakastid – see kõik on ehtne ja ehe,” ütleb Güsson.

Lisavarustust jagub

Tõukekelgupäeva on Kolkjas korraldatud neli aastat. Kõik sai alguse sellest, et aktivistid asutasid 2010. aastal Peipsimaa külastuskeskuse.

Sooviti toetada kohalikku pärandkultuuri ning tõmmata tähelepanu sealse kandi erilisele eluolule, mille üks osa on tõukekelgud.

FOTO: MARGUS ANSU/POSTIMEES

HIND

Microlife uued vererõhuaparaadid on kliiniliselt testitud ja rütmihäirekindlad!

BP A3 Plus

BP A6 PC

BP A2 Basic

Kuna tegu on meditsiiniseadmega, siis loe hoolikalt kasutusjuhendit ja vajadusel konsulteeri arstiga!

Rahulikke jõule ja tervet uut aastat!

Kuulutusteportaalis pakuti sügise keskpaigas müüa kaht kelku. Suurem oli hinnatud 45 ja väiksem, mis vajas remonti, 15 eurole.

Mõlemad olid üsna väsinud moega. Keskmise kasutatud kelgu hind varieerub portaali kuulutuste põhjal 30 ja 50 euro vahel.

Restaureeritud kelk maksab 125 eurot.

Matkakorraldusest välja kasvanud tänapäevaste tõukerataste ja -kelkude maaletoomisega tegeleva OÜ Kickbike Eesti kelgud pärinevad Soomest.

Ettevõtte juhataja Ilo Suurmets pakub, et viimastel aastatel on osaühing müünud sadu kelke ja huvi, mis sõltub nii sobivatest talvedest kui ka inimeste majandusseisust, aina suureneb.

Millist kelku eesti inimene eelistab?

Nii üllatav kui see ka pole, valib ta üha rohkem välja just sportlikuma ja kerge raamiga kokkupakitava kelgu. „Need kelgud on hästi tagasihoidlikud, samas on olemas kõik vajalik, et läbida kiiresti pikki vahemaid,” selgitab Suurmets. „Kelgu uudne disain tuleneb sellest, et tõukekelguspordi juures on õige sõiduasend hästi oluline. Nii on sellistel kelkudel jalaste pikkus ja juhtraua kõrgus ning nurk reguleeritav. Sirgelt sõidab iga kelk hästi, kuid kelgusporti tehakse valdavalt ikka jääl ning kelk peab hästi püsima ka kurvides.”

Sportlike kelkude eelis on lisavarustus. Suurema lumega saab alla panna suusalaadsed plastist lumejalased või jääl kiirust 30–40 km/h andvad õhukese teraga jääjalased.

Pakutakse ka raamile kinnituvaid korve. On olemas sportimiseks mõeldud jäänaelikud, tavasõitja elu kergendavad odavamad libisemisvastased jäätallad.

Uute kelkude hinnad kõiguvad 130 eurost (klassikalised) 220 euroni (sportlikud). Sportlikul kelgul on alumiiniumraam, terasjalased, aga puuduvad puitosad, mis võiksid aja jooksul lõhki kuivada.

Kõige populaarsemaks, eriti just maainimeste hulgas, on Suurmetsa sõnul kujunenud siiski Soome kelgu välimusega Esla T6, mille hind on 140 eurot. See on puidust isteosaga ja disainitud kalameeste vajadusi silmas pidades. Jalased on lühikesed, seetõttu on ka vanemaealistel lihtne kelguga manööverdada ja seda ühest kohast teise tõsta. Raam käib väikeseks kokku, puiduosale saab valida värvitoone.

Väldi odavaid koopiaid Kuigi võiks arvata, et kelke ostab suuremalt jaolt maarahvas, läheb neid enim kaubaks ikka suurtes keskustes, näiteks Tallinnas. Suurmets ei oska öelda, kas seal käivad kelke ostmas inimesed mujalt Eestist või tõesti on pealinlased tõukekelgutamise mõnu avastanud. Linnapildist see igal juhul veel välja ei paista.

Kuidas panna uus tõukekelk võimalikult hästi libisema? Suurmets soovitab eemaldada jalastelt tsingikihi liivapaberiga hõõrudes või kelku mööda liivastkruusast pinda veidi vedades.

Tuntud kaubamärgiga (näiteks Soome Esla) kelke toodetakse Euroopas üksnes Rootsis ja Soomes. Eesti turul tegutsevaid

tehnika

15 Detsember 2013

tõukekelkude müüjaid teab Suurmets nimetada üksikud.

Hooajati toidupoekettidesse müüki jõudvatesse tundmatu päritoluga odavatesse koopiakelkudesse soovitab Suurmets suhtuda ettevaatlikult, sest need ei pruugi kehvade materjalide tõttu pikalt vastu pidada.

Interneti müügiavarustes ringi kolades leiab müügilt ka kasutatud Soome kelke.

Tõsi, valik on napp. Näiteks kuulutuste portaalis Soov pakuti sügise keskpaigas müüa kaht kelku. Suurem oli hinnatud 45 ja väiksem, mis vajas remonti, 15 euro vääriliseks. Mõlemad olid üsna väsinud moega.

Kuldse Börsi internetikodus pakuti seitset kelku, neist enamik omas roostemahlas, üks juba restaureeritud kujul ja üks tänapäevane. Restaureeritu hind 125 eurot on juba uue kelgu hind. Keskmise kasutatud kelgu hind varieerub portaali kuulutuste põhjal 30 ja 50 euro vahel.

Kindlasti tasub silma peal hoida vanakraamifoorumitel. Arvestama peab, et korraliku kelgu hind pigem püsib, kui langeb.

Puhkusepakett

”

al.

39€

Vanemad mehed tulevad oma iidsete kelkudega, mille küljes on veel vanad kalakastid – see kõik on ehtne ja ehe.

TERVIS PUHTAST LOODUSEST! • Hotell • Spaa- ja saunakeskus • Spaahoolitsused • Restoran • Nõupidamine • Unekliinik

Rohkem põhjust väljas olla Kairi Güsson loodab, et talvise tõukekelgusõidu propageerimisel on Kolkja üritusel oma osa. „Inimesed peaksid leidma talviti veel rohkem põhjusi väljas olla ja täiesti ilma valehäbita võiksid nad peale suuskade, uiskude ja lumelaudade aktiivselt kasutada tõukekelke,” lausub ta. „Tõukekelguga sõita on tõesti tore!”

Güsson kutsub huvilisi uudistama ja osalema viiendale „Kolkja kelgule” järgmise aasta 2. veebruaril. Külma karta ei tasu, pakase vastu on korraldajad varunud nii sea- kui karurasva, et põski määrida.

KAIRI GÜSSON, tõukekelgupäeva „Kolkja kelk” üks korraldaja

www.kubija.ee | www.unekliinik.ee | www.haanjamehetalu.ee Kubija hotell-loodusspaa | Männiku 43A, Võru | Tel + 372 50 45 745 | info@kubija.ee

KÜSIMUS: Kuivõrd tihe autoliiklus ja tänapäevased teehooldusnõuded piiravad Soome kelgu kasutust?

M3W

Vastab ALLAN KASESALU, maanteeameti avalike suhete peaspetsialist.

Soome kelgule on kahtlemata parim kinnisõidetud lumega ja parajalt jäätunud tee, mida pole liiva, sõelmete ega ka millegi muuga hooldatud. Talihooldustööd takistavad kindlasti Soome kelgu kasutamist. Kui talihooldetööde käigus lumi ja jää kõrvaldatakse, pole ka sõita võimalik.

Väiksematel teedel ja suurema liiklusega teede peenardel tuleb olla väga ettevaatlik kelgu väikese manööverdusvõime tõttu.

Sobivaim koht Soome kelguga liikuda on talveks lumekihi alla jäetud jalg- ja jalgrattatee, rääkimata jäätunud veekogudest.

Eelkõige tuleb jälgida ohutust, sest väikese liiklussagedusega kõrvalteedel libedusetõrjet ei tehta ja seal ei tohi Soome kelgule heades tingimustes ära unustada, et viibite siiski sõiduteel.

Isiklikust kogemusest lisan, et jää- ja lumekiht peab kelgujalase all olema tugev ja paks, et mitte sattuda sellest läbi turritava kivi või teekattega kontakti – liiga õhukese lumekihi korral võib libisemise ootamatu katkemine põhjustada äkkpidurduse, mis võib kelgutajat tõsiselt vigastada.

Hooldusel peaks vaatama kasutusjuhendit, kui see olemas on.

Kelk peaks olema varustatud nii ette- kui tahapoole paistva helkuri või helkurribaga (tänapäeval müüdavatel kelkudel on selline helkur kohe küljes).

ÜHEL KOLMEST TÄISKASVANUST* ON KÕRGE VERERÕHK

KAS KA SINUL? Vererõhuaparaadi olulised funktsioonid: Manseti korrektse paigaldamise kontroll

2 kasutaja mälu

Ebaregulaarse südamerütmi näit

Mõõtmistulemuse graafiline näit

Intelligentne mõõtmisfunktsioon tagab maksimaalse mugavuse

OMRONI TOOTED LEIAD APTEEGIST, PRISMA PEREMARKETIST VÕI VEEBIPOEST OLETERVE.EE *Maailma Terviseorganisatsioon, mai 2012, “World Health Statistics report 2012”, Genf Šveits, http://www.who.int/gho/publications/world_health_statistics

tehnika

Detsember 2013 16

Vanarauast jälle sõiduvahendiks Pimedal ajal on D-vitamiin sinu tervisele oluline!

Detsembris ides Ülikooli Apteek

- 1 7%

Hea maitsega D3-vitamiini närimistablett igasse koju.

Sisaldab magusainet ksülitooli.

D-maxi tooted sisaldavad looduslikku loomse päritoluga D3-vitamiini. Maasika-vaarikamaitselist hammastesõbralikku tabletti võib imeda või närida.

Toode ei sisalda suhkrut, laktoosi, gluteeni ega pärmi.

Liikuma liigestele omaste ainete abiga! t (MàLPPTBNJJOTVMGBat 500 mg t ,POErPJUJJOTVMGBat 400 mg t .4. NH

Jaanuaris Euroapteekides

- 1 5%

Arthrobalans Plus sisaldab liigeskõhrele omaseid ehitusaineid, mis koos toimides kaitsevad liigeskõhre, parandavad liigeste liikuvust ning soodustavad liigeskõhre uuendamist.

SAADAVAL:

www.vitabalans.com

GARANTII aastat

VISIOMED TENSIOFLASH KD-595

2

Maailma nisatsioon Terviseorga ELE

VASTAB

NÕUET

HU VERERÕ ONI KATSIO KLASSIFI S TÄHI

Täisautomaatne vererõhuaparaat õlavarrelt mõõtmiseks 9

ebaregulaarsete südamelöökide näidik

9

suur ekraan

9

60 mälukohta

Detsembris Euroapteekides soodsa hinnaga!

Maaletooja: Linus Medical OÜ, Narva mnt 5, 10117 Tallinn, Eesti

Tasuta nõuandeliin: 800 30 30 www.termomeeter.ee

Eellugu. Metallihunt Kord juba vanarauahunnikusse visatud asjadel on komme lõpuks ikka metallihundi lõugade vahele sattuda. Selliselt mõttelt tabasin end peaaegu aastajagu päevi tagasi talvel vanematekodus isa kunagi ei tea kust hangitud Soome kelgu jäänuseid silmitsedes. See kelk pole minu mälestustes endast kunagi uhket sõiduvahendit kujutanud.

Juba minu varases lapsepõlves nägi see oma pehkinud puitosadega üsna närb välja. Nii vististi sattuski ta kõrvalhoone räästa alla vanarauahunnikusse. Igal juhul olid aastad ja vesi teinud oma töö: kelgust oli järel üksnes roostetanud metallraam ning puidust istepinki meenutasid needi- ja naelatüükad. Seda põnevamaks tõotas kujuneda töö, et kelgust jälle sõiduvahend teha.

Esialgset väliskuju me isaga kahasse suurt silmas ei pidanud.

1. Pildista Et taiest oleks võimalik nn toorikuga võrrelda, pildistasin kelku igast küljest.

Need, suhteliselt trööstitud pildid, andsid tööindu juurde ka ajal, kui soovi või tahtmist üldse polnud. Ka oli piltidelt hea originaalühendusi-kinnitusi uurida-puurida, kui uute lahenduste väljamõtlemisega pea jänni jäi.

2. Lammuta Tegelik töö hakkas pihta lammutusest. Kui raam oli kõigest puhtaks roogitud, selgus valus tõde: rooste on paljudes kohtades teinud tõsist hävitustööd. Eriti kurb pilt avanes tooli seljatoe ja jalaste ühenduskohas. Algselt oli selle kelgu raam kokkupandav. Et kõik liigendkohad olid tugevasti kinni roostetanud ning üleliigset jõudu rakendada ei tulnud metalli hapruse tõttu kõne alla, otsustasime, et raam jääb jäigaks, see tähendab enam kokku ei käi.

3. Puhasta Rooste eemaldamiseks kasutasin mitmesuguseid töövahendeid traatharjast puhastuskettaga ketaslõikurini. See oli väga tolmune ja vastik töölõik, mis võttis aega nädalavahetuse ja rohkemgi. Puhastatud pindadelt eemaldasin lahtise tolmu. Järgmine samm oli võõbata raam üle hõbedase metallikaitsevahendiga Hammerite. Värvi sai peale kolm kihti.

4. Vooli Istumistooli puitosad voolis isa, lõpplihv ja pinnaviimistlus jäid mulle. Pink valmis nagu ikka: seljatugi paika ja istumisalune sobivaks. Suur abi oli puutöömasinaga naabrimehest, kes tegi lõiked ja süvendid, millest hobinokitseja oleks vaid und näinud.

Puitosa värvivalik tuli lihtsalt. Mõlema soov oli, et värv oleks erk.

Oranži pingi ja hallide jalaste kombinatsioon tundus sobivat ja nii läkski. Ehituspoe müüja Soome kelkudest suurt ei teadnud ega osanud esimese raksuga sobivat ilmastikukindlat värvi pakkuda. Pika pusimise peale jõudsime ühisele arusaamale, et toonitud poolmatt paadilakk võiks sobida. Eks aeg näita, kas see nii ka tegelikult on.

5. Paigalda Tooliosa kokku ja kelgu külge kruvimine läks nobedasti ning Soome kelk oli justkui valmis. Mulje oli siiski petlik. Kuigi piltidelt võib kelk paista komplektne, pole see nõnda kaugeltki. Selleks et tulemus oleks sõidukõlblik ja esteetiliselt vaadeldav, tuleks veel kulutada aega puidust istumisosa kinnituste peale.

Lõppsõna. Tähtajad Selle projekti juures ei seadnud me mingeid tähtaegu. Tegime nii, kuis jaksu ja võimalust parasjagu oli, tavaliselt loetud tundidel talvistel nädalavahetustel. Suur kevad ja suvi kulgesid puhates ja mängides. Eesmärgini, milleks oli kasutuskõlblik kelk, pole enam palju jäänud. Esimesed proovisõidud on juba tehtud, kuid ausalt öeldes, ega kelku suurt kulutada raatsigi, sai ta rohkem selline edev garaažikaunistus või nii.

Rahulolu peaaegu õnnestunud projektist on aga juba nüüdki suur!

Ajakulu: umbes aasta.

Rahakulu: umbes 30 eurot ehituspoes (värvid, lihvkettad, metallist üleminekud-keermelatt jm).

Muu kulu: tänusõnad naabrile.

Töömeheoskused pani proovile Kuido Saarpuu.

tervis

17 Detsember 2013

Lõhna- ja maitsetaju on kui sukk ja saabas FOTO: ELMO RIIG/SAKALA

„Ütle mulle lõhna- ja maitseaine kuue tähega, kolmas on N!” krabistab memm ristsõna. „Mh?” ühmab taat teleri eest vastu. „Kaneel,” teatab memm võidukalt.

Meil on: • professionaalsed arstid, kes koostavad individuaalse kuurortravi programmi • üle 50 erineva ravi- ja lõõgastusprotseduuri • kaasaegsed võimalused terviseuuringuteks • spa-ja saunakeskus, restoran ja kohvikud, kultuurikeskus, kauplused • igati abivalmis personal, tänu kellele on meil palju rahulolevaid kliente

Birgit Itse birgit.itse@ajaleht.ee

M

ida aastakümme edasi, seda enam muutub see, kuidas meeled (nägemine, kuulmine, maitse, lõhn, puudutus) jagavad informatsiooni ümbritseva maailma kohta. Meeled nüristuvad ja detailid hägustuvad.

Teatavasti suundub informatsioon ümbritsevast keskkonnast kas siis heli, valguse, lõhna, maitse või puudutuse kujul närvikanalite abil ajju, kus see muutub mõistetavaks. Selleks on vaja aga piisavalt tugevat stimulatsiooni. Seda kutsutakse läveks. Vanadus tõstab seda läve.

Seega peab ka stimulatsioon olema suurem.

Lõhnataju nüristumine teeb karuteene maitsmismeelele. Nii nagu ristsõna aitab hoida aju erksana, tuleb aeg-ajalt turgutada ka haistmismeeli, mille abil hakkame paremini maitseidki tundma.

Märk lõhnataju halvenemisest on >> lk 18

TEA! Millal pöörduda arsti juurde?

Lõhnataju on pikka aega kadunud ega pole taastunud pärast haigusest tervenemist.

Lõhnatundlikkus väheneb pidevalt või selle äkilise kadumise põhjus pole teada.

Allikas: Viktor Solovjov

NÜÜD TURGUTAD END SOODSAMALT: Tervis kuurordist alates

40€

1-le inimesele 1 ööpäev 2-kohalises toas

Nädalalõpu lõõgastus alates

84€

1-le inimesele 2 ööpäeva 2-kohalises toas

Hea tervis on täieliku õnne alus!

tervis

Detsember 2013 18

FAKTE • 24,5 protsenti ehk 15 miljonit ameeriklast vanuses 55+ on tunnistanud probleeme lõhnatajuga.

• 30 protsenti ameeriklastest vanuses 70–80 eluaastat kurdab lõhnataju kadumisega seotud probleeme.

• Ligi 33 protsenti enam kui 80aastastest ameeriklastest maadleb viletsa lõhnatajuga.

• 2006. aastal avaldatud uuringu kohaselt ei suutnud 45 protsenti USA eakatest tunda gaasilõhna.

• Jaapani keeles on spetsiaalne sõna tähistamaks vanainimese lõhna – kareishu.

kindlasti see, kui inimene kurdab, et ei suuda enam toitu nautida, sest kõik on kuidagi maitsetu. Maitsemeele kadumine on palju haruldasem, samas usub enamik sellise murega inimesi, et neil on probleem maitsemeelega, mitte lõhnatajuga. Lõhnataju halvenedes võib inimene hakata sööma kas oluliselt vähem ja kaotada kaalu või oluliselt rohkem ja seetõttu kaalus juurde võtta.

Inimene võib hakata rohkem suhkrut või soolast tarbima. Igal juhul on mõju tervisele olemas. Eriti kui inimene põeb diabeeti või kõrgvererõhktõbe. Mõningal juhul võib aga lõhnataju kadumine tekitada lausa depressiooni.

See, kuidas me nii lõhna kui ka maitset tajume, on seotud pärilikkusega. Tundliku lõhna- ja maitsetajuga inimesed saavad tööd kindlasti toiduainetööstuses.

Mississippi ülikooli meditsiinikeskuse professor Scott Stringer ütleb, et kui inimesed räägivad maitsest, räägivad nad tegelikult lõhnast. Medicumi ja Fertilitase kliiniku nina-kurgu-kõrvaarst Viktor Solovjov kinnitab seda: „Lõhnataju on tihedasti seotud maitsetajuga.”

Lõhna- ja maitsetaju töötavad koos.

Lõhn ja maitse mängivad suurt rolli nii naudingus kui ohutuses. Maitsev toit või meeldiv aroom soodustab suhtlemist ja toob hea tuju. Lõhn ja maitse aitavad meil ka tajuda ohtu nagu riknenud toit, gaasivõi suitsulõhn.

Elu jooksul väheneb ka maitse tundmine. Et pärast 60. eluaastat toodab suu vähem sülge, hakkab vähenema soolase ja magusa, seejärel mõru ja hapu tundmine.

Ka suukuivus võib mõjutada maitse tajumist.

On mõned asjad, mis nii lõhna- kui maitsetaju kadumisele kaasa aitavad. Näiteks mitmesugused haigused ja ka suitsetamine. Mikroobid ja suitsetamine võivad lõhna- ja maitsetaju jäädavalt kahjustada.

KEELE EHITUS

Kingi tervist Kingi lõõgastust Kingi puhkust

Kõripealis

Keelemandlid

Keelepära näsad, mis tunnevad mõru (kibedat) maitset Keelenäsad

Keele keskvagu

ESTONIA SPA KINKEKAART ESTONIA Medical SPA Hotel Tammsaare 4a, Pärnu, Estonia

Tel +372 447 6905

sales@spaestonia.ee

Keele külgmine osa eristab haput maitset

Keeletipp, mis eristab magusat maitset

Keele osa, mis eristab soolast maitset Illustratsioon: Shutterstock.com

19 Detsember 2013

seedimise toetamiseks ja külmetuse korral

Miks mu toit on maitsetu?

Kui toit ei maitse hästi, ära haara kohe soola või suhkru järele. USA rahvuslik terviseinstituut jagab neli nippi toidu (taas) maitsvamaks muutmiseks.

Rikasta aroomi Aseta kana, liha või kala kergesse marinaadi, kus rõhk on aroomidel.

Rikasta maitset Vürtsid võivad küll maitset juurde anda, aga paljud eakad ei talu neid. Kui aga seedekulglale need muresid ei valmista, lase käia!

Väldi soola, eriti kui vererõhk kipub kõrge olema. Lisa liha- või juustupuljongit aedviljadele ja suppidele. Proovi ka sidrunit, et sülge erituks rohkem.

Mitmekäigulisus Väldi lõhnatüdimust, ära kuhja kõiki toite ühele taldrikule. Aseta iga toiduaine eri taldrikule ja maitse neid asju ükshaaval.

Söömistemperatuur Kui toit on liiga külm või kuum, siis ei pruugi maitset hästi tunda.

Vahepealne temperatuur on hoopis parem.

Allikas: USA Rahvuslik Terviseinstituut

Kuidas tunneme lõhna?

Ninaõõne limaskesta pinda suurendavad küljelt ninaõõnde väljuvad karbikud. Karbikuid on kolm: alumised, keskmised ja ülemised. Ülemistes karbikutes paikneb haistmismeelerakke sisaldav piirkond.

Lõhnaainete juurdetoomine läbi sõõrmete toimub perioodiliselt sissehingamisel.

Vähemal määral jõuavad lõhnaained haistmisrakkudeni imendumise teel suuõõnest. Seepärast kombineeruvad söömisel maitse- ja haistmisaistingud segaaistinguteks. vad informatsiooni Lõhnaained ärritavad retseptoreid, mis annavad u edasi haistmisnärvile ja see omakorda peaaju vastavasse piirkonda.

MAITSE

Elu jooksul väheneb maitse tundmine. Et pärast 60. eluaastat toodab suu vähem sülge, hakkab vähenema soolase ja magusa, seejärel mõru ja hapu tundmine. Ka suukuivus võib mõjutada maitse tajumist.

UUS!

AA

STA

ST 1610

CARMOLIS Tilgad 10 taime eeterlikest õlidest đ kerge külmetuse korral (kinnine nina, kare kurk) đ seedimisprotsessi toetuseks (täiskõhutunne ja puhitised) đ kergete pea- ja lihaspingete korral đ pingeperioodidel đ putukahammustustele đ sauna leilivette Seespidiselt 5…10 tilka kuni 5 korda päevas tilgutatuna suhkrutükile või lisatakse kuumale teele ja juuakse.

Allikas: s: Inimene.ee

Välispidiselt määritakse lahusega meelekohti

Kuidas halba lõhna a vähendada?

või haiget piirkonda kehal mitu korda päevas.

Inhaleerimiseks tilgutada 10 tilka 1 dl kuuma vee kohta ja hingata auru sisse või lisada saunas kulbitäiele leiliveele kuni 10 tilka.

Puhas voodi da Mõned kodused hooldajad soovitavad alustada voodipesust. See võib tunduda tüütuna, kuid see vähendab ebameeldivaid lõhnu.

CARMOLIS karamellid đ kähedale kurgule đ kinnisele ninale đ hingeõhu värskendamiseks

Avatud aknad Kuigi eakas võib tunda end kuuma või külma õhu suhtes ebakindlalt, on värske õhk kõigile e vajalik. Ka südatalvel ei juhtu midagi, kui aken n ksmõneks minutiks avada. Tuulutage ruume üksppa. haaval ja vajadusel minge niikauaks teise tuppa.

Erinevad maitsed: Suhkruga Suhkruvabad Meemaitselised

Vali lemmiklõhn Kauplustes on küll rohkesti õhuvärskendajaid, d, kuid need kemikaalid ei pruugi olla parimad. Esimene mene trikk: kasta puuvillapall sidruni- ja apelsinimahla sisse, sse, lisa vaniljet või piparmündiekstrakti ja aseta seejärel klaaspurki, urki, mille kaanes on augud. Teine trikk: keeda kaneelipulki või jahvatatud vatatud kaneeli, musees mõned minutid ja kaatpähklit või mõnda muud lemmikvürtsi vees seejärel jäta see seisma. Kolmas trikk: tee ise lõhnakotike! Pane hõredast riidest kotikesse mõni lõhnav taim, näiteks maarjahein, sop, kadakas, salvei, lavendel, tüümian, rosmariin, sidrunmeliss, iisop, d. aedmajoraan, angervaks või roosi kroonlehed.

Tootja: Dr.A.&L. Schmidgall, Austria.

Turustaja Eestis: Sirowa Tallinn AS, tel. 6830 700

www.carmolis.ee

Loodus tuppa ooduslike lõhnadega.

Tasakaalustage asjadest tulvil tube lillede ja looduslike Tooge vaasi meeldiva lõhnaga lilli. Vahetage neil iga päev vett ja ssi lõhnavaid puuvilju. asendage vajaduse korral uutega. Pange kaussi ne või sidruneid – need Võite jätta aknalaudadele ka poolikuid apelsine hoiavad toas meeldivat lõhna.

Suletud pesukorv Isegi väike leke võib anda suure lõhna. Musta pesu tarvis kasuta pealt suletavat pesukasti ja tühjenda seda regulaarselt. Veel parem – pane „õnnetuse” tõttu määrdunud pesu kohe pesumasinasse.

Allikas caring.com

UUS!

Saadaval apteekides ilma retseptita FOTO: PHOTL.COM

Tasakaalustage asjadest tulvil tube lillede ja looduslike lõhnadega.

Tooge vaasi meeldiva lõhnaga lilli.

Vahetage neil iga päev vett ja asendage vajaduse korral uutega.

Karmeliitide vennaskonna munkade poolt loodud preparaat 10 taime eeterlikest õlidest

Üksilduse vaikus lukustab kõrvu

Detsember 2013 20

FOTO: ELMO RIIG/SAKALA

tervis

tervis

Birgit Itse birgit.itse@jt.ee

K

olme lapse ema Aive Lepvalts (32) igatseb aega, kui valitseks vaikus ja rahu. Lihtsalt puhkust igapäevasest suhtlemisest. Aega, mis praegu kulub pidevale sõitmisele Tartu, Ahja ja Valgamaal elavate vanematekodu vahel. Ühel sellistest vähestest üksi olemise

hetkedest jõudis ta mõttekäiguga nendeni, kelle olukord on sootuks vastupidine.

Noor naine jõudis äratundmiseni, et väga palju on neid inimesi, peamiselt eakaid, kelle päevad mööduvadki „uhkes” üksinduses, kes ei käi mitte kuskil ja kelle juures käiakse harva. Kui üldse. Olgu argipäev või pühad. Jaanid või jõulud.

Pereema mõistis, et sellist „jõulurahu” ta küll ei soovi. Ei endale ega teistele. Olgu ta noor või vana.

Suhtlemine vähendab pingeid Psühhoterapeut ja nõustaja Epp Veski kinnitab, et paljud eakad tunnevad suhtlemisest puudust ja nende igapäevane suhtlemisvajadus on sageli rahuldamata. „Telerist vaatavad nad, kuidas teised elavad.

Suhtlemine on aga võimalus oma eluks.

Teisi vaadatakse just selle tühja koha täitmiseks,” selgitab ta.

Türi valla sotsiaalosakonna juhataja Peeter Kruusement nõustub, et suhtlemine on oluline juba kas või rahuliku meele säilitamiseks. „Selliseid inimesi, kes lihtsalt räägiks ja vajadusel ajaks kas või loba, on rohkem vaja. Siis oleks ka pingeid vähem,” sõnab ta.

Tapa vallavanem Alari Kirt usub, et igas külas või kogukonnas on nii neid, kes sooviksid jõulude ajal seltskonda, kui ka neid, kes on valmis seda pakkuma. Selliste inimeste kindlakstegemiseks sobiks Kirdi

Tapa vallavanem Alari Kirt FOTO: ERAKOGU

Noorena ei kujuta ettegi päeva kellegagi suhtlemata. Vananedes suureneb hirm üksi jääda. Alati pole põhjuseks kartus hakkama saamise pärast. Üksi olles pole lihtsalt mitte kellegagi rääkida.

FOTO: ARVET MÄGI/VIRUMAA TEATAJA

21 Detsember 2013

Et abistaja oleks lähedal

Psühhoterapeut ja nõustaja Epp Veski

REKLAAM

PANDIVERE PANSION pakub avarust ja hubasust Väike-Maarja vallas Vao külas avas 2. septembril uksed 60kohalise Pandivere pansioni 19kohaline esimene korrus. Hooldekodu juhataja Sirje Pediuse sõnul on endise Aavere hooldekodu ruumides Vaos tegutsev Pandivere pansion korralikult renoveeritud.

Rekonstrueeritud on maja ümbrus: liikumist hõlbustavad kõnniteed on saanud uue sillutise, silmailu pakuvad hoolikalt kujundatud lillepeenrad ja paigaldatud kivid, loodud on istumisala ja katusega lehtla, uuendatud on pargi valgustust. Klientide kasutuses on 27 000 m² pargiala.

Põhjalikult on remonditud maja sisemus: uued toad on valgusküllased ja mahedates värvitoonides ning rekonstrueerimise käigus on arvestatud klientide liikumisvajaduste eripäraga. Saab kasutada nii käimisraami kui ratastooli, ukseavad on laiad ja lävepakkusid on vähe. Eraldi hoones on saun ja tegevustoad. Hoone kütmiseks kasutatakse maakütet ning hea sisekliima tagab soojustagastusega ventilatsiooniseade.

Hooldekodu elanikke ootab mugavus: kõik tööd, ruumide kütmisest ja toidu valmistamisest kuni lumekoristuseni, tehakse ära. Pansioni elanikele pakutakse aktiivset aja veetmist ja sisukat ühistegevust, saab jalutada pargis, mängida lauamänge, lasta ajalehti ette lugeda, osaleda väljasõitudel ning tegeleda loomadega (pargi kõrval asub 10 hobusega Vao ratsaklubi).

Pansioni personal on pikaajalise hooldustöö ning hooldekodu juhataja Sirje Pedius sotsiaaltöö kogemusega.

Pandivere pansionis on veel vabu kohti, aga kiiremad broneerijad saavad valida kas hommiku- või õhtupoolse päikesega toa, samuti toavärve oma maitse järgi kujundada.

Kuupõhine hind algab 455 eurost, päevahind on 15,15 eurot.

Täpsem info ja broneerimine kodulehel www.pandiverepansion.ee Lisainfo: Sirje Pedius, tel 520 0066, info@pandiverepansion.ee

Tere tulemast Pandivere Pansionisse!

hinnangul sotsiaalne võrgustik. Olgu see siis virtuaalne või tegelik. „Me kõik teame kedagi, kes teab kedagi ja sel moel suheldes selguvad nii abivajajad kui ka need, kes on valmis abi pakkuma,” selgitab ta.

Kirt on kogenud, et mõnikord tuleb inimeste kaasamiseks lihtsalt neile oma ideed selgitada ja küsida, kas ollakse valmis oma aega panustama. Kuidas kaks osapoolt kokku viia ja kes sellist tegevust juhtima peaks, ei oska esialgu öelda ka Alari Kirt. Samas on ta seda meelt, et üleriigiliselt koordineerides ja suuri heategevusorganisatsioone kaasates probleemi ei lahenda.

Ta ei pea õigeks ega ohutuks, et inimesed teisest Eesti otsast või kaugemalt maakonnast hakkaksid mööda võõraid kodusid käima. Kirt pakub välja valla koostöö eakate ühendustega. Seda meelt on ka psühhoterapeut Epp Veski. „Üksikud eakad peaksid ikka valla sotsiaaltöötajatel teada olema, eriti väiksemates valdades,” arvab ta.

UUS HOOLDEKODU!

Küsitletud on ühel nõul ka ses osas, et kindlasti peab abistaja elama abivajajale võimalikult lähedal. Sest võõra puhul tekib õigustatud kahtlus tema usaldusväärsuse ja enda turvalisuse osas.

Epp Veski avab veel ühe tahu, mis viitab vajadusele tegevust koordineerida. >> lk 22

tervis

Detsember 2013 22

FAKTE • Heategevus on annetuste tegemine vþi vabatahtlik tegevus teiste inimeste heaolu parandamiseks. Heategevus vþib olla suunatud ka looduse ja loomade heaks. Heategevuse erinevus filantroopiast on see, et heategevus ei pruugi olla planeeritud ega sßsteemne tegevus ßhiskonna muutmiseks, vaid vþib olla ka ßhekordne toiming.

Allikas: Vikipeedia

FOTO: ERAKOGU

Ăœksinduse peletamiseks sobivad ka erinevad kokkusaamised. 2012. aastal asutas Ella Ruus Viljandis e-klubi. E tähendab elurþþmsate ja energiliste eakate kohvikklubi, kus kohtutakse huvitavate inimestega ja mängitakse mänge. Hetkel on kĂľigi pilgud pĂľneval persoonil ehk kĂźlalisel.

„Ka appiminejate hulgas vþib olla neid, kes häbenevad end pakkuda. Neile valmistab ebamugavust ainußksi mþte, et nad peavad kutsumata vþþrasse koju minema.�

Eakate suhtlemisvĂľimaluse soodustamiseks korraldavad paljud vallad neile jĂľulupeo ja teisigi kokkusaamisi. Tegutse-

vad pensionäride laulu- ja rahvatantsuringid, käsitÜÜseltsid, päevakeskused.

Ometi on see Alari Kirdi hinnangul probleemi leevendus ßksnes osade vanemaealiste jaoks. „Meil on vallas umbes 2000 seeniori, neist 300 vþtab seltsitegevusest aktiivselt osa, kuid ligi 700 vþib olla

• Heateo Sihtasutuse ja TNS Emori tehtud uuringust selgub, et viimase aasta jooksul on 85 protsenti Eesti elanikest heategevusega mingil moel kokku puutunud ning ligi 90 protsenti kßsitlusele vastanutest on valmis annetama raha.

Allikas: www.help.ee

neid, kes ongi suurema osa ajast ßksi,� oletab ta.

Peeter Kruusement nþustub, et kindlasti on äärekßlades neid, kel puudub vþimalus osa vþtta valla eakate ßhenduse tegevustest. „Kui leidub inimesi, kes on valmis neile seltsi pakkuma, oleme valmis aitama neid leida,� lubab ta. Kruusement julgustab inimesi endast ise märku andma. Vþi nende lähedasi. Sest isegi kui naabrid elavad mþnesaja meetri kaugusel, vþib see olla igapäevasel suhtlemisel ßletamatu takistus.

Ees ootab hulk kßsimusi Meenuvad naaberkßlas elanud vanavanemad, kes mitte kunagi ei nþudnud, et neid vaatama tuldaks. Kas vþi „korraks� minnes tuli aga arvestada kßsimustetulvaga.

See oli nende viis näidata, et nad ootasid kßlaskäike ja sellega kaasnevat suhtlemist väga. Oli isegi veidi piinlik minna vähemaks kui tunniks.

Ka Alari Kirt ja Epp Veski on pigem seda meelt, et sellised ßksildased inimesed kedagi ise appi ei kutsu. Veski sþnul on paljud nooredki, saati siis vanemaealised, sellised, kes ei lähe ise abi kßsima, kuid on väga tänulikud, kui neile abi pakutakse. „Lihtsalt nende kasvatus ei luba seda. Neid on þpetatud ise endaga hakkama saama,� arutleb ta. „Samas on neid, kes käivad ja kßsivad ning saavad ka mþnikord rohkem, kui neil tegelikult vaja on,� vþrdleb Veski. Ta usub, et ßlekaalus on need, kes abi kßsima ei lähe, kuid vþtavad selle tänulikult vastu.

REKLAAM

SĂ•ID KOGEMATA LIIGA PALJU?

www.hooldekodu.ee

PĂœ

HA DE NA SĂ–Ă–M UTI MIS INGU EKS TE

LĂľuna-Eesti Hooldekeskus pakub oma klientidele teenuseid Palupera ja Puka vallas Valgamaal ning Karksi vallas Viljandimaal. Kliente teenindab professionaalne meditsiinipersonal, sealhulgas perearst, hambaarst, eriarstid, IÉVLRWHUDSHXGLG 6DDE NDVXWDGD VDXQD PXOOLYDQQL VRODDULXPL PDVVDDÂ&#x;LWRROL MD WHKD SDUDILLQLUDYL .OLHQGL VRRYLO toome tuppa internetiĂźhenduse ja raamatukogust leiab huvitavat lugemist. Tegevusjuht juhendab mitmesuguseid tegevusi ja Ăźritusi, näiteks matkad, ekskursioonid, kepikĂľnd. Saab harrastada käelist ja muusikalist tegevust: laulda, tantsida, kord kuus sĂźnnipäevapidu pidada jne. Kokkuleppel saame majutada Ăźhekohalistes tubades.

BOTADYN $UWLĂŁRNL GUDĂĽHHG

6LVDOGDYDG DUWLĂŁRNLOHKHSXOEULW MD HNVWUDNWL

ArtiĹĄokk (Cynara scolymus) aitab toetada seedemahlade eritust ja seedimist.

3DOMXGHO LQLPHVWHO RQ NDOGXYXV VÂ Â D OLLJD SDOMX OLLJD NLLUHVWL MD OLLJD UDVYDVW WRLWX 7RLWXPLVKDUMXPXVHVW WLQJL WXG SUREOHHPLG RQ VDJHOL VHRWXG ND SXXGXOLNX UDVYD O}KXVWXPLVH SURWVHVVLJD RUJDQLVPLV 0DNV SURGXWVHHULE VDSSL PLV RPDNRUGD O}KXVWDE UDVYX .XL DJD UDVYD VLVDOGXV WRLGXV RQ N}UJH Y}LE VDSLHULWXV MllGD HED SLLVDYDNV MD WRLGXUDVYDGH ODJXQGDPLQH VHLVNXE 7XOH PXVHNV RQ HW UDVYDG NRRUPDYDG PDJX VRROHVWLNNX MD VÂ GDQW 7HNLYDG HULQHYDG VHHGHSUREOHHPLG QLQJ NROHVWHURROL VLVDOGXV YHUHV W}XVHE hOHOLLJQH UDVY NLQQL WXE YHUHVRRQWHOH PLV RPDNRUGD VRRGXVWDE YHUHVRRQWH OXSMXPLVH WHNNLPLVW 6DPXWL NDQQDWDE ILJXXU UDVY ODGHVWXE N}KX SLLUNRQQDV MD SXXVDGHO

%27$'<1ÂśL GUDĂĽHHG VRELYDG rasvarikka toidu juurde.

RDVNHVWL VHHGLWDY WRLW Y}LE PXXWXGD RUJDQLVPLOH NHU JHPLQL RPDVWDWDYDNV .DNV NXQL NROP %27$'<1ÂśL GUDĂĽHHG LJD UDVYDULNND V||JLNRUUD MXXUHV DLWDYDG WHLO MlOOH QDXWLGD V||PLVW Saadaval apteekides.

%27$'<1ÂśL GUDĂĽHHG VRELYDG ND GLHHGL NRUUDO Âą Â NV GUDĂĽHH LJD V||JLNRUUD DMDO

v Ă&#x2013;Ăśpäevaringne Ăźldhooldus (sh dementsed vanurid) v Erihooldus psßßhiliste erivajadustega inimestele v Rehabilitatsiooniteenus v KoduĂľendusteenus LĂľuna-Eesti hooldekeskus ¡ Hellenurme, Palupera vald, 67514 Valgamaa ¡ Tel 767 9505 ¡ info@hooldekodu.ee

tervis

23 Detsember 2013

Kuidas jõule seedida?

Triinu Entsik-Grünberg Südameapteegi nõustamisteenuste juht

L

iigsöömine pühadeperioodil põhjustab aastast aastasse paljudele erinevaid vaevusi, mis ei võimalda head meeleolu täiel rinnal nautida. Mida ülesöömine organismile üldse tähendab?

Kergemal kujul väljendub see unisuses ja üleüldises loiduses, aga võib põhjustada ka gaasivalu, kõrvetisi ning ebameeldivat kõhulahtisust. Korraga liiga palju süües tekib seedenäärmetes häireolukord ja suureneb järsult vere juurdevool seedeelunditesse. Aju annab unisuse ja loidusega märku oma verevarustuse vähenemisest. Seedetraktis võib see aga esile kutsuda tugevaid talitlushäireid või lausa põletikku.

Eriti ohtlik on liigsöömine südame- ja suhkruhaiguse põdejatele ning kõhunäärmepõletiku ja sapikivide käes vaevlejatele. Südame verevarustuse vähenemine võib kutsuda esile stenokardiahoo või rütmihäireid. Diabeetikutel mõjutab see veresuhkru taset ja võib põhjustada eluohtliku seisundi. Ohtra rasvase toidu söömine võib põhjustada ka sapikiviatakki, sest rasvarikka toidu söömiseks vajatakse rohkelt sappi ja koos sapiga paisatakse sapijuhasse ka varem vaikselt sapipõies olnud sapikive.

Millega ennast aidata, kui pidulaua ahvatlustele ei ole suudetud vastu panna?

Pärast ohtrat söömist oleks hea, kui leiaksite võimaluse liigutamiseks. Eriti hea, kui saaksite näiteks õues jalutada. See aitab kiirendada seedimisprotsessi ja varustab organismi hapnikuga.

Kui liikumisega ei õnnestu seedimist turgutada või ei anna see piisavalt kiireid tulemusi, võib pöörduda ka apteekri poole. Kõhupuhituse, kõrvetiste, kõhulahtisuse või lihtsalt ülesöömisest tingitud kõhuvalu vastu leiab kindlasti leevendust.

Kõhupuhitus on suurenenud gaasihulk seedekulglas. See võib tekkida ülearuse õhu sissehingamisel, mis võib omakorda olla toidu liigkiire sisseahmimise tulemus.

Samuti võivad kõhupuhitust tekitada näiteks süsihappegaasi sisaldavate jookide joomine, samuti raskesti seeduv toit, soole-

Jõulud on lähedastele pühendumise aeg.

Aeg, kui leitakse vähemalt päev või paar, et olla koos pere ja sõpradega ning süüa – kohe mõnuga ja enamgi veel.

Triinu Entsik-Grünberg

talitluse häired ja kõhunäärmeprobleemid. Kõhupuhituse leevenduseks on apteegi käsimüügis saadaval toimeainetel simetikoon ja dimetikoon põhinevad ravimid. Looduslikest vahenditest aitavad kõhugaase vähendada ravimteed, nagu näiteks köömne-, aedtilliseemne-, apteegikummeli-, mesika- , piparmündi- ja koirohutee.

Kõrvetised tekivad tugevalt happelise maosisaldise söögitorru tagasipaiskumise tagajärjel. Maosisaldis, milles on maomahla ja pooleldi seeditud toitu, ärritab söögitoru limaskesta ja tekitab ebameeldiva kuuma kõrvetus- või põletustunde rinnus. Apteekides on müügil maohapet neutraliseerivat kaltsium- ja magneesiumkarbonaati sisaldav Rennie.

Seda võetakse korraga 1–2 tabletti üks tund pärast sööki või kõrvetiste ajal. Samuti saab apteegist osta ranitidiini, omeprasooli ja pantoprasooli sisaldavaid preparaate, mille toime põhineb maohappe tekkimise pärssimises. Kui midagi muud ei ole käepärast, leevendab lühiajaliselt kõrvetisi ka klaasitäie vee joomine.

Kõhulahtisuse puhul on soovitatav juua ohtralt toasooja gaasita mineraalvett ja kummeliteed, kasutada söetablette, tammekoore- ning mustikateed. Kõhulahtisuse ja seedehäirete leevendamiseks sobivad ka mustika-tammekoore-ingveritabletid. Mustikaid tarvitatakse seedehäirete korral, tammekoort kui tugeva kootava toimega vahendit kõhulahtisuse ja sooltepõletike puhul. Ingver soodustab seedimist, leevendab iiveldust, kõrvetisi, kõhupuhitust ja kõhulahtisust. Kindlasti ei tohiks juua gaasiga vett ega piima.

Kui eelnevast pole kõhulahtisuse puhul abi, võib kasutada loperamiidi.

Kasuks tuleb kindlasti ka probiootikumide kasutamine. Probiootikumid on elusaid mikroorganisme sisaldavad ravimid, mis loovad sooles ebasoodsa keskkonna haigust tekitavate mikroorganismide paljunemiseks ja tugevdavad soole limaskesta kaitsemehhanismi.

Seedimist kergendavad preparaadid on ensüümpreparaadid Mezym forte ja Panzynorm forte, mille koostis sarnaneb inimese kõhunäärmes toodetavate seedeensüümidega, ning Botadyn, mis sisaldab looduslikku artišokki ja see soodus-

tab sapi api ist eritumist tining stiib muleerib rasvade lõhustumist. Mao ja soole seedetegevus paraneb, b, maksa töökoormus mus väheneb. Raskesti askesti seeditav toit muutub organismile kergemini omastatavaks.

Et jõulude ja aastavahetusega ei kaasne tihtilugu ainult toiduga liialdamine, vaid samuti alkoholi liigtarbimine, siis mõned näpunäited sellest tulenevate vaevuste vähendamiseks.

Sagedased alkoholi liigtarbimise nähud on järgneval hommikul värisevad käed, peavalu, iiveldus, südame kloppimine, suu kuivus ja vererõhu tõus. Eeltoodu vältimiseks või leevendamiseks on kõige lihtsam meeles pidada, et alkoholi kõrvale tasuks kindlasti juua vähemalt samas koguses mittealkohoolset vedelikku, kohvi. Samas ei ole kindlasti soovitav tarbida alkoholi koos kihisevate jookidega, sest alkohol koos gaseeritud joogiga satub tunduvalt kiiremini verre ning tekitab rutem joobe.

Apteegis müüdav nn pohmellipreparaat Glutamax Fresh Morning (sisaldab glutatiooni, taimseid ekstrakte ja vitamiine) tuleks sisse võtta juba enne pidu, aga abi on sellest ka pärast meeleolukat õhtut.

Alkohol stimuleerib neere rohkem uriini tootma ja põhjustab seeläbi organismis vedelikupuuduse. Sellest on tingitud ka peavalu. Kohe pärast ärkamist on seega mõistlik juua klaas vett ja niimoodi jätkata iga tunni järel. Veele võiks võimalusel lisada lahustuvat C-vitamiini, sest see kiirendab alkoholi ainevahetust maksas. Mida rutem alkohol verest kaob, seda kiirem on toibumine. Peavalu vastu aitavad tavapärased valuvaigistid nagu paratsetamool, atsetüülsalitsüülhape ja ibuprofeen. Samas tuleks nende võtmisega alkoholitarvitamise järel olla ettevaatlik, sest need võivad omakorda ärritada seedetrakti, mis on juba alkoholist ärritunud.

SÜDAMEAPTEEK KINGIB TOPELTPUNKTE! Osta jõulukingid meilt, sest boonuspunkte teenid nüüd kahekordselt!

Topeltpunkte kingime 31. detsembrini 2013 *Pakkumine kehtib mitteravimitele

südameapteek.ee

liikumine

Detsember 2013 24

Tants meis ja meie ümber Kaarel Zilmer Tallinna Ülikooli liikumisõpetaja

T

antsimine on ehk üks inimloomusega enam kokku sobiv asi. Tantsupisik, mis inimeses pesitseb, ent kõigile, kõikjal ja alati ei pruugi sobida, on kindlasti meis kõigis olemas.

Millal see nakkus just külge hakkab ning millise väljundi see leiab, on juba omaette küsimus, aga puudutamata meid ei jäta.

Et tantsuasjust ikka liikumise kandi pealt rääkida, tuli minna tõeliste tegijate juurde. Selliste inimeste seltsi, kel tants on veres ja rohkemgi. Neid muide, nagu lauluinimesigi, leiab Eestis rohkesti. Räägitakse nii tantsumemmedest ja -taatidest, Ants Taela taolistest galantsetest seltskonnatantsu õpetajatest, tõelistest tantsulõvidest kui ka populaarsest Koolitantsust haaratud laste ning noorterühmade juhtidest, kes justkui vaid tantsusammul oma huvilistega ringi kepsleksid.

Kui iseenda tantsuga seotud hetki mälestustesõelast läbi lasta, siis meenub väga erisuguseid asju. Silme ette tulevad tantsud eri eluperioodidel, kindlasti kellegi erilisega, kas siis sundimise tagajärjel või vabal tahtel ning väga erinevates paikades.

Vormilisel ja olustikulisel pole ju mingit tähtsust, sest just tantsimine ise, sellega kaasnev tunne jääb eriliselt meelde, ükskõik kuitahes ammustest aegadest pärit.

Rohkem kui liikumine ja sellest saadav kehaline pingutus on tantsusamme võttes olnud esiplaanil ikka palju muud ning eelkõige tunded ja emotsioonid. Koosolemine, tantsupartnerid, kirjeldamatu ühine liikumine ja mis kõik veel. Seda ei anna millegi muuga võrrelda ega saagi.

Tantsust läbi imbunud Emotsionaalset külge kinnitab ka üles otsitud vestluskaaslane, kauaaegne kolleeg Tallinna Ülikoolist, tuntud tantsupedagoog Angela Arraste. „Jah, küllap sina vaatad tantsu kui liikumist ja kehalist pingutust,” väidab ta, justkui tahtes minu välja pakutud jututeemat ennetada. „Aga mind võlub tantsu juures just tahe, vaimne ja emotsionaalne pool,” paneb ta tantsutegevuse põhitrumbid lauale. „Ei-ei,” ruttan kohe tema mõtteid peatama. „Ka mind võlub liikumises, milleks on ka tants, esmajoones ikka emotsioon ja hinges olev kutse ning muidugi valmisolek ja otsus minna.”

Nii ühele mõttelainele jõudes kaob tund ülikooli peahoone koridorinišis len-

Liikumislugude reas on juttu olnud väga erinevatest võimalustest, kuid üks liikumisega tihedalt seotud tegevusi on igati arutamist väärt.

Räägime tantsust, mistahes moel, kohas ja ükskõik, mis eas – vahet ju pole.

”

Ka mind võlub liikumises, milleks on ka tants, esmajoones ikka emotsioon ja hinges olev kutse ning muidugi valmisolek ja otsus minna.

nates ja tunnen, et minu vestluskaaslane on tõesti tantsust läbi imbunud, nagu ta arvab ehk minu suusasõltuvusegi puhul.

Oleme küll erinevate liikumisviiside õpetajad, aga olenemata alast tekib see läbiimbumine pikka aega sama tööd tehes paljudel. Sellest veel üks samm ja oledki lausa „professionaalseks kretiiniks” tembeldatud.

Leiame üha enam üllatavaid paralleele ja on kahju, kui kolleeg peab järjekordsesse tantsutundi lippama.

Suur pidu ja sinna pääsemine Tantsust ja tantsimisest räägitakse praegu ehk enam kui aasta tagasi, sest tulemas on taas suur pidu ja käsil kõva harjutamine. Ärevaks teeb see, et eakamal tantsurahval pole peolepääs kuigi kindel. Siinkohal saab tantsu ja suusatamise juured ja viljad taas kokku viia ning päris omapärasel moel. Et mis saab, kui harjutad ja harjutad, aga peole ei pääse või nagu suusatamises juhtus – sai kõvasti treenitud, kuid lumeolude tõttu jäi Tartu maraton (suusapidu) ära. Katastroof, täielik moraalne tagasilöök. See on juhtunule või juhtuvale meie ühine diagnoos.

Aga mis seda raviks ja leevendaks? Ega päris õiget hingerohtu olegi, sest miski

jääb nagu lõpetamata ja i-le punkt panemata. Eriti veel tantsuveteranidel, kel on tants harrastuste reas kõige esimene kui mitte tähtsaim.

Olen Angela Arrastega nõus, et mistahes (tantsu)harrastuse üks suuremaid kasutegureid on regulaarne harjutamine ja kokkusaamine suurele hulgale (just maainimestele) ääretult vajalik, eriti praeguses asises ja keerukas eluolus. Paljudel pole ju muud taolist regulaarset tantsusõpruskonnaga kokkusaamise võimalust. Vähem oluline pole ka paras koormus, sest tantsurühma juhendaja või eestvedaja teab täpselt, mida võib teha ja mida mitte, võttes oskuslikult arvesse vanema ea ka kõige igapäevasemad mured. Üks tantsumemm oli tantsupedagoogile otse öelnud, et tal endalgi olevat häbi tunnistada, aga ega ise ennast nii ei sunniks, kuid juhendaja käe all tuleb end kokku võtta ja pärast on hea meel, et läks ning kaasa lõi. Angela Arraste räägib oma kodukandi tantsijate kooskäimise kohta, et eks mokalaatagi tuleb ette, aga kus siis veel, kui mitte tantsutunnis. Lisaks saab oma haigused ja nõuandvad soovitusedki ära räägitud ja poliitilised kemplemised reastatud.

Kui osa vanemaealisi tantsijaid

liikumine

25 Detsember 2013

suurele peole ei pääsegi, on sellest küll kahju, aga päris masendusse pole vaja langeda. Kui suurel peol jääb tants löömata, ega siis sellepärast tantsimisega lõppu pole. Kindlasti tuleb ette terve rida väiksemaid ja meeldivaid kodukandi esinemisi. Mistahes sorti püünele minekut aga on vaja, sest nii, nagu innuka suusaharrastusegi puhul tahetakse end mõnel võidusõitmisel proovile panna, ka tantsude selgeks saamise järel igatsetakse kindlasti oma oskusi teistele näidata.

Sellest hoolimata toimetavad arvukad tantsurühmad lootuses, et suurele peole pääsevad. Ehk avaldab mingit mõju tunnustatud folkloristi Ingrid Rüütli sekkumine, kes ealist osaluspiirangut lausa diskrimineerimiseks nimetas.

Kui aga kõigest hoolimata peole ei pääse, võiksid tantsupeo korraldajad mõelda sellele, et kõik need innukad harrastajad, kes konkursisõelast läbi ei mahu, mingi tunnustuse saaksid. Võiks kaaluda neile suure peo sooduspiletite jagamist, et nad samas rütmis, aga vaatajate poolel vähemalt jalaga taktis kaasa lüüa saaksid.

Siis oleks korraldajatel muret vähem, et selgitada, kas tantsupidu on elitaarne või rahvalik, sest kogu tantsuvägi on ju kohal, ainult et eri rollides.

Tants Soomes ja Eestis

Tants on suhtlusvahend, mis maandab pingeid ja loob hea enesetunde vanusest olenemata. Tantsuklubi KEE 10. tegevusaasta tähistamisel Lindakivi Kultuurikeskuses Lasnamäel on seda hästi näha.

FOTO: TOOMAS HUIK/POSTIMEES

„Aga kogu muu tantsimine?” üritan tantsupedagoog Angela Arrastega tantsuteemat veidi laiemalt üles võtta. Alates koolitantsust kuni tähtede teleritantsimiseni välja. Need on toredad asjad, aga jäävad seekord arutelust välja. Või näiteks Soomes väga populaarne lavatanssi, mis eestlasi küll muigama paneb, aga põhjalikumal analüüsil põhjanaabreid kõige tavalisema tantsulusti poolest meist suuremana näitab.

Kui pisut internetis kolada, siis näeb, kuidas selliste igaühele mõeldud tantsukohtade ja ürituste võrgustik kogu Soomet katab. Lausa 600ruutmeetristest tantsu-

Glükomeeter CONTOUR® TS TASUTA!

Saadaval kõigis hästivarustatud apteekides.

Glükomeetri CONTOUR® TS komplekti kuuluvad:

. . . . .

CONTOUR® TS N10 testribad

glükomeeter ei vaja kodeerimist analüüsiks vajalik vere kogus vaid 0,6 μl glükomeeter käivitub testriba sisestamisega glükomeetrisse glükomeeter sulgub testriba eemaldamisega glükomeetrist testribad imevad ise vajaliku koguse verd testribasse mälus 250 viimast testitulemust kuupäeva ja kellaajaga vahetatavad liitiumpatareid mõõtmisaeg 8 sekundit töötemperatuuri vahemik 5-45 ºC garantiiaeg 5 aastat väga mugav, ei võta palju ruumi ja lihtne kasutada

OSTES APTEEGIST KOLM PAKKI CONTOUR® TS TESTRIBASID, SAAD NELJANDA TASUTA! Kampaania kehtib kuni 31.12.2013

glükomeeter vahetatavad liitiumpatareid lantsetiseade Microlet koos 10 lantsetiga glükomeetri kott

Omadused:

. . . . . . . . . . .

saalidest (enamasti küll suvised ehitised), osalejate suure arvu ning tantsukalendriteni välja. Kui detailsemaks minna, siis lavatanssi'le on isegi soovituslikud tantsud ette antud, nagu fokstrott, valss, tango ja soomlaste tuntuim tants, humppa'gi on ära toodud.

Lahti on seletatud ka tantsijate parim liikumine põrandal. Ikka nii, et aeglasemad võiksid keskel ja kiiremad äärtes liikuda. Viimaseks nõuandeks kõigile kõlab: kogu see hõljuv tantsuvägi peaks vastupäeva keerutama. Nii on tavatantsimine lavatanssi vormis sealpool lahte paika loksunud, levides tantsimiseni üle lahe seilavatel suurematel laevadel ning arvukates Eesti puhkeasutustes.

Kolleeg Rene Meimer, kes on aastaid soomlastele rattaretki korraldanud, toob hea näite, kui ühe rühma eakaim, 85aastane soome vanahärra pärast pikka rattapäeva esimesena kohalikule tantsupeole asutas. Väheke tantsuhullud, need meie põhjanaabrid, aga kuidas on lood meiega, eestlastega?

Angela Arraste tõdeb, et kuigi ta ise vabal ajal tantsuõhtul jalga keerutamas ei käi, on selline võimalus nii maal kui linnas igale soovijale enamasti olemas. Üheks kohaks, kus mõnusalt tantsust osa saada, on tantsuklubi, mis paljudes Eesti paikades hästi toimib. Pillimeeste saatel tantsitakse seltskonnatantse, osaleda võib igaüks, kes vaid liikumisest hoolib, eelnevat tantsukogemust omamata.

Kindlasti on eri paigus oma traditsioonid ja sõpruskonnad, kus tantsuõhtuid korraldatakse. Angela Arraste lisab, et tema isa-ema kodus Karksi-Nuias on kultuurikeskuse ettevõtmisel mitmeid toredaid võimalusi tantsuga tegelemiseks, aga ka üritusi, kus niisama jalga keerutada.

Tants on suhtlusvahend, mis maandab pingeid ja loob hea enesetunde vanusest olenemata ning selle kandi rahvas peab tantsimisest väga lugu.

Tavaliste tantsimisvõimaluste osas tõdeb ka kogenud pedagoog, et ehkki

No Coding

>> lk 26

liikumine

Tants viib teisele lainele Tants teeb meele rþþmsaks, nagu kinnitab ßks tuntud ßtlus. Tantsimine viib inimese kiiresti kas vþi hetkekski hoopis teisele lainele. Ja saadab meiega korda väga paljut.

Eespool oli juttu tantsuga seotud emotsionaalsest kßljest. Kui tantsuasju kehalise koormuse poolt kaeda, siis asetub tantsimine päris korraliku pingutuse lahtrisse, ulatudes mþþdukast intensiivsusest kuni väga tþsise koormuseni. Mäletate ju filmi äraaetud hobustest ja nende maha laskmisest? Eks ole paljud millalgi end

lausa oimetuks tantsinud ja pingile vajudes ohanud, et enam ei jĂľua.

Tantsukoormuse seab paika rßtm ja kasutatava muusika laad. Kui siis ei jaksata vajalikus rßtmis pßsida, on lausa vþimatu hakata takte vahele jätma vþi ßritada karu kombel taaruda. Lihtsalt peab hooga kaasa minema, eriti siis, kui kaaslane sind ßha uusi ja uljaid keerutusi ja pÜÜrdeid tegema paneb. Kui tunned, et liigutused ei taha kontrolli all pßsida ja ßht vþi teist liikumist ei saa kuidagi tehtud, siis läheb kogu tantsimine ßha enam ja enam sassi. Pulsisagedusest, leemendavast särgist vþi tudisema lÜÜvatest jalgadest ei tasu siin pikki kirjeldusi anda, sest neid saab igaßks ise temperamentsema tantsu puhul selgelt ja ßsna kiiresti tunda.

Nagu iga kehalise tegevuse puhul, saabub ka tantsu þige mþju alles pärast pingutust. See vþib tunda anda valusaks jäänud lihaste ja vahel isegi nihestuse vþi venituse näol. Tuuletþmbega vþi higise kehaga korraks þue minek vþib lihasvalu vþi nohuse oleku kaudu juba järgmisel hommikul eelnenud tantsimist meenutada. Kui mþne muu kehalise tegevusega saab ehk tuult pidavad ja soojad riided selga panna, siis tantsitakse ikka kerge rþivaga ja vahel päris þhulises þhtutualetis. Nii lþbutsedes vþib tunda ßhtäkki, et peaks midagi soojemat peale otsima.

Tervikuna on tants aga lþdvestava ja taastava toimega. Eks siin mängi oma osa emotsionaalne taust, hea muusika ning þhkkond, mis tasapisi pingeid kaotab neid

FOTO: LIIS TREIMANN/POSTIMEES

paljudes Eesti paikades on kohalikud tantsupeod oma lihtsate tantsude ja isegi elava muusika tegijatega säilinud, on siiski mþned lþplikult ajahþlma kadunud.

On jäänud kßll veel asutusesisesed peod, kuhu kuulub ka tantsuosa. TÜÜst eemale jäädes kaob eakamate inimeste tavatantsimise vþimalus, kui just rahvamajja ei satu kena inimest, kes sellele mþtleb ja aktiivsest tÜÜelust eemale jäänud seltskonna kokku kutsub.

Mitmete keskuste kogemused näitavad, et vþtmetegur on eestvedaja ja innustaja. Kui selline hing leitud, siis tema þhutusel käiakse tantsutunnis hoolimata tervisemuredest vþi enesetundest. Aga enesetunne läheb just tantsu- vþi muu liikumistunniga palju paremaks. Paraku jääb meie kþige tavalisem tantsuelu väheseks ja napiks. Saamata jääb ka palju sellist, mida me kiires elutempos hädasti vajame.

Detsember 2013 26

Tuntud tantsupedagoog Angela Arraste

tantsulusti uputades. Kui laval on hea bänd ja tulevad tuntud lood, siis ega seal palju puudu ole, et tuleb lauluviiski suule ja jalad liiguvad nagu iseenesest.

Kui kirjutasin ajakirjas 60+ spordivĂľistluste jälgimisest tugitoolis spordilainetel sĂľudes, siis ega hea tantsuĂźrituse vaatamine vähem emotsionaalset rolli kanna. On selleks siis telestaaride uskumatud tantsulised ponnistused ja eneseĂźletused vĂľi Eestiski kĂľrgel tasemel peotantsijate parketil liuglemine. Suur rþþm on muidugi laste ja lastelaste tantsimisele kaasaelamine ja veendumine, et midagi on seal ka vanavanemast. Rääkimata suursĂźndmusest ehk tantsuväljakutäie rahva Ăźhistantsust. Ikka tahame teada, mis seekord teisiti on ja kas â&#x20AC;&#x17E;Tuljakâ&#x20AC;? ikka sama hästi välja kukub. KĂźll ta kukub, sest tantsurahvas on tubli, nagu ma lĂľpetuseks Angela Arrastele kätt andes sĂľnan.

Nßßd tasub mþelda kunagiste tantsukaaslaste ja partnerite peale, kellega on tantsu lÜÜdud. Tehkem neile ßks sßgav kummardus. Hea tantsu, meeldiva koosolemise ja vþrratu liikumisnaudingu eest.

Ise läkitan suure tänu Tartusse oma endisele kolleegile, legendaarsele suusalaagrite ßlemale ning juba 95. aastaringile jþudnud Heino Tidriksaarele ehk Tidrile, kes hoolimata ßlemuste sapistest märkustest Käärikule ßlikooli suusalaagritesse kohustusliku tantsuþpetuse sisse tþi. Mäletan, et kui kord paukus þues käre pakane, siis tantsiti kolm korda päevas tantsuþpetaja Jaan Siilaku juhtimisel ja pisut ka suusatati. Selgeks said aga mþlemad sammud. Kogu eluks.

REKLAAM

Mugav, stiilne ja tervislik:

VENOSAN tugisukad

KANNABALSAM Suurepärane kvaliteedi ja hinna suhe!

Venosani elastsed tugisukad parandavad vereringlust jalgades, hoiavad ära vĂľi leevendavad valu ja turseid väsinud jalgades ja pahkluudes. Samuti aitavad veenilaiendite ja kapillaarsete laiendite (rahvakeeli â&#x20AC;&#x153;ämblikuvĂľrkâ&#x20AC;&#x153;), diabeedi ja sĂźvaveenide tromboosi korral. Tugisukki soovitatakse Ăľi istumisest tingitud jalgade valust kasutada just selleks, et vabaneda pikaajalisest seismisest vĂľi ja väsimusest, samuti raseduse ajal, sportimisel, reisimisel jaa tantsimisel.

Venosani tugisukad on ette nähtud järgmiste vaevuste puhul: ul: jalgade valu ja paistetus, tþsine jalgade turse, veenilaiendite kerged rged ja rasked juhud, ohtlikud nahahaavandid, kerge ja raske lßmfostaas, ostaas, kerge ja raske veenipuudulikkus.

Tugisukad on saadaval 1.â&#x20AC;&#x201C;3. surveklassini ning eri materjalidest. dest.

Brecuro Medical OĂ&#x153; pakub Venosani tugisukki Sukakabinettidess nii profĂźlaktika kui ravi eesmärgil. Et saavutada tugisukkadee maksimaalne toime, vĂľtavad spetsialistid patsientidelt mþþdud, kuulavad ära nende mured ja valivad patsiendi vajaduse järgi Ăľige tugisuka. Tugisukad peavad olema täpselt parajad, surve jalgadele tuntav, kuid mitte pigistav. Pideval ravisukkade kandmisel saab haigust edukalt kontrolli all hoida.

Sukakabinetid: Â&#x2021; 7DOOLQQDV 3lUQX PQW D ,, NRUUXV NDE WHO 9DVWXY}WXDMDG ( . 5 ² Â&#x2021; 5DNYHUHV 7XOHYLNX ,, NRUUXV NDE WHO HO 9DVWXY}WXDMDG SDDULWXWHO QlGDODWHO ( . 5 ² 5 ² SDDULVQlGDODWHO ( . 5 ² Soovitame ette helistada!

ata! m i s t n a t Et tantsud ei jääks jþuluajal

,QIR WHO H SRVW LQIR@brecuromedical.ee, www.brecuromedical.ee

CCS Heel Balm â&#x20AC;&#x201C; tĂľhus abi lĂľhenenud ja karedatele kandadele Parandab lĂľhenenud kandu.

Vähendab naha karedust ning muudab naha pehmeks ja siledaks.

Nähtavad tulemused 7 päeva pärast (uuringutega tþestatud toime).

KĂľrge uurea (25%) ning piimhappe sisaldusega.

Dermatoloogiliselt testitud.

Liigesed ja selg on kanged, teevad haiget?

Siis on aeg kasutada uudset nanotehnoloogilist toodet NANOHAPâ&#x201E;˘ ja ka ise veenduda, et need sini-valged kapslid tĂľesti aitavad.

Igapäevaelu tugevalt segavate vaevuste oluline vähenemine vþi täielik kadumine ilma negatiivsete kþrvalmþjudeta ja vabam liikuvus nii liigestes kui selgroos on just see, mida igaßks sellises situatsioonis sooviks. Samuti aitavad kapslites sisalduvad nanoosakesed organismil tagada vajalikku kaltsiumihulka veres ning mþjutavad hormoonide kaudu mitmete elutähtsate sßsteemide tÜÜd.

NANOHAPâ&#x201E;˘ toimib kiiresti nii probleemide algjärgus noorematele inimestele kui ka juba vanematele inimestele pikaajaliste vaevuste korral.

Oma koostiselt ei kuulu NANOHAPâ&#x201E;˘ ravimite kategooriasse ja seda ei mßßda apteekides.

Positiivne kasutamiskogemus Eestis juba Ăźle nelja aasta.

NANOHAPâ&#x201E;˘ on saanud väga populaarseks jĂľulukingiks lähedastele ja headele tuttavatele. SeetĂľttu on kĂľik kingituseks tehtud tellimused aasta lĂľpuni meie poolt soodushinnaga: 34 â&#x201A;Ź asemel 30 â&#x201A;Ź.

Vormistamisel sisesta sooduskupongi lahtrisse sĂľna jĂľulukink.

Internetis saab ostu teha otse kodulehelt www.nanohap.eu Telefonitellimused ja rohkem infot tel 5567 0607, Medicate Est OĂ&#x153;.

vana foto

27 Detsember 2013

Sirje Rätsep 1980–1991 Viljandi 5. Keskkooli muusikaõpetaja

N

eed „pisidetailid” sobisid omavahel nii hästi kokku nagu Eiffeli torni 2,5 miljonit polti ja mutrit.

Poltide vennaskonna ülemaks oli kõik hirmutamisvõtted omandanud Jaan, nalja ja vempe viskav Veiko ning huumorisoone ja vajadusel hirmutava möirgega Enn. Mutrite reas oli palju värvilisi ja sulelisi, tõsiselt nunnusid, lõbusaid ja kurbi, kõigi ühine eesmärk anda õpilastele hea haridus ja elada ka normaalset seltskondlikku elu. Naerust ja naljast oskasime lugu pidada. Ei ole see õpetaja olnud ega ole praegugi mingi tukunui, kes ei oska lõbutseda ega lustida.

Siinkohal on õige aeg rääkida üks anekdoot. Lesknaisel oli kaks lõbusat papagoid, kes kõigile kuulutasid, et nad tahavad lustida. Papi kaks papagoid lugesid kogu aja piiblit. Ühel õhtul said papagoid omavahel kokku. Lesknaise papagoid

See lugu viib tagasi aastatesse 1980– 1990 Viljandi 5. Keskkooli, kui mul oli õnn olla selle maja sõbraliku ja teotahtelise õpetajaskonna pisikene mutrikene.

FOTOD: ERAKOGU

Ka õpetaja on inimene

KOLM VÄGILAST. Supipoti kaantega varustatud vägilased Jaan Ojasson, Enn Sak ja Veiko Kunberg, kahjuks kõik kolm manalateele läinud, tundsid end võitmatuna malbete ja rahulike hobuste Kadri Londoni, Maire Palli ja Airi Langi seljas.

E,T,N,R 9–17 K 9–19, L 10–13 Empatrax OÜ Tartu mnt 32, Tallinn Tel 600 0666 Nõustamine, tellimine: tel 5560 5125, faks 711 2883, e-post info@invaabi.ee E-pood: www.invaabi.ee

t Ortopeedilised tugisidemed (ortoosid, korsetid) t Songavööd/bandaažid t Amoena välised rinnaproteesid ja spetsiaalpesu t Ravisukatooted t Valmislahased (sõrme, käe, jala) t Silikoonist ortopeedilised abivahendid t Ortopeedilised jalanõud ja tallatoed t Taastusravivahendid t Nahahooldusvahendid t Inva- ja liikumisabivahendid

Isikliku Abivahendi Kaardiga müük soodustatud tingimustel.

>> lk 28

KUULSAID HÄÄLI. Veiko Kunbergi kindlakäelisel juhatamisel ja Leida Liiguse meisterlikul Ima Sumaki matkimisel saime vapustava elamuse omaaegse kuulsuse moodi laulmisest. Teatavasti ulatus Ima Sumaki hääl madalatest bassinootidest kõrge koloratuuri tippudeni. Ka Leida Liigus tõusis kükkasendist madalate helide taustal lõpuks kikivarvastele, et olla koloratuuri vääriline.

Vastuvõtu koht 0SUPQFFEJBLFTLVT t Tartu, Filosoofi 1 Merimetsa Tervisekeskus t Tallinn, Paldiski mnt 68a, kab 238 Pärnu Perearstid t Pärnu, Suur-Sepa 14, kab 318

Kallid koostööpartnerid ja kliendid!

Kauneid jõule, edu ja head tervist uuel aastal!

Valmistame individuaalseid x x x x x x x

Käe-ja jalaproteese Tugiaparaate Tugikorsette Mitmesuguseid ortoose Tallatugesid Laste abduktisoonitooteid Ortopeedilisi jalatseid

Soodustuse saamiseks võtta kaasa arsti saatekiri, isikliku abivahendi kaart, pensionitunnistus, invaliidsustunnistus.

ARSTI KONSULTATSIOON TASUTA! Info: tel 742 0169 www.ortopeediakeskus.ee

Viljandi Tervisekeskus t Viljandi, Turu 10, kab 303 Narva Haigla t Narva, Haigla 1, kab 1 Jõhvi Hooldushaigla t Jõhvi, Jaama 34, kab 3 Ida-Viru Keskhaigla t Kohtla-Järve, Ravi 10d, kab D4044 Rakvere Polikliinik t Rakvere, Tuleviku 1, kab 11 Tapa Haigla t Tapa, Valgejõe 14, kirurgi kabinet Jõgeva Haigla t Jõgeva, Piiri 2, kab 7 Põltsamaa Tervise AS t Põltsamaa, Lossi 49, kirurgikabinet Valga Haigla t Valga, Peetri 2, kab D16 Võru Haigla t Meegomäe küla OÜ Uus Koda t Võru, Jüri 19a, kab 204 Põlva Haigla t Põlva, Uus 2, tervisetuba

päev

kellaaeg

E,T,N,R K K T N N T T T T N N N N R T T T

9 – 16 9 – 18 14 – 18 12 – 15 12 – 15 10 – 13 10 – 12 16 – 18 10 – 12 13 – 15 10 – 12 13 – 15 10 – 12 13 – 15 10 – 12 10 – 12 10 – 12 14 – 16

detsember

17 19 17

20

vana foto

siristasid: „Me tahame lustida!” Papi üks papagoi ütles teisele: „Pane ruttu piibel kinni, meie palveid on kuulda võetud.”

Nii on. Mutrid mõtlesid ja poldid lõid kaasa ning sel moel meie kooli pedagoogide ülilõbusad peod sündisidki.

Koolidirektorid võõrustasid tollast haridusministrit Elsa Gretškinat väikese salajase söögi- ja joogipeoga tollase Viljandi vene kooli, praeguse Kaare kooli aulas. Samal ajal pidutsesid meie kooli tavaõpetajad oma kooli ruumides. Too-

Detsember 2013 28

KUULSAID HÄÄLI. Vaike Kauss esitas kuulsat ooperiaariat. Muusika tuli lindilt ja õpetaja suurepärases esituses elasime sellele tuliselt kaasa.

kord osutus ülimenukaks meie õpetajatest koosneva väikese näitegrupi esitatud nalja- ja laulumäng.

Südaöö paiku otsustasime oma naljamänguga üllatada ka kõrgeid külalisi ja marssisime oma dekoratsioonidega naaberkooli. Oh seda ehmatust ja hirmu, mida meie esinemine tekitas koolidirektorite seas, kes näidendi lõppedes ootasid hinge kinni hoides ministri reaktsiooni. Selleks ajaks oli ministriproua juba küllaldaselt valget viina võtnud ja hõiskas: „Braavo!

Braavo!” ning tormas vaesele Jaanile kallistustega kaela. Järelikult meeldis. Pidu jätkus.

Meie kool võõrustas kord õpetajate kokkutulekut. Nagu tavaliselt, oli meilt ka väike šõuetendus. Seekord korraldasime moegala, kus peaauhinna võitis Ränduri kostüüm, mis nägi välja selline: punasele vaibale marssis puhvaikas ja viltides tüse mannekeen, kandamiks ajalehte pakitud leivapätsid, mis olid elegantselt võrguga õlale visatud. Mannekeeni osa täitis huumorisoonega õpetaja Maire Pall. Ühe peo nimi oli „Kuulsaid hääli”.

Uskuge või ärge uskuge, aga isegi kõige tõsisema olekuga pedagoogis on peidus väike kuradike, kellel ta õigel ajal ja õiges kohas välja laseb tulla.

Samuti oli omapärane ja lustakas pidu „Kuulsad maalid”. Lavale ilmusid „Madonna lapsega”, „Kolm vägilast”, „Sotsialistliku töö kangelane” ja teisedki. Õpetajad on ju head näitlejad, humoorikad ja vahvad.

Meie kooli õpetajate segakoor UDU ei olnud klassikalise koorilaulu viljeleja,

vaid lauldi poplauludest tehtud seadeid.

Padjaklubi korraldas vaikseid kaminaõhtuid, spordiõpetajate eestvõttel käidi matkamas ja suusatamas.

Viljandi 5. kooli laulu sõnadki kõlavad: „Viis näitab mehe mõõtu, kes koolis teinud tööd. Viis eri värvi spordirõngast sihiks seatud eel ...”

Tollel ajal oli kooli moto „Laul ja sport”. Õpilased ja õpetajad soovisid ühise perena olla parimad.

Mis on hea haridus? Mis on hea kool? Õpetaja kohus on anda head haridust, kooli kohus on teha õppeasutus pedagoogile meelepäraseks ja turvaliseks. Hea atmosfäär koolis on edu pant.

Kunagi oli hea haridus, kui osati lugeda, rehkendada ja teati peast katekismust. Nüüd on nõudmised teised ja õpetamisviis teistsugune. Üks jääb aga samaks — õpetaja on samasugune inimene nagu kõik teisedki. Pole siin üleloomulikku midagi. Kõik on loodud lihast ja luust.

Pole see pedagoog mingi kompromissitu ranguse kehastus, kes kõigi inimlike nõrkuste puhul kulmu kortsutab ja oma tegude ilmeksimatute otsuste üle salaupsakusest pakatab. Mõnusa huumori juures saab selgeks nii mõnigi tarkusetera. Igaüks on millegipoolest eriline, koostöös võib aga kokku saada sellise pommi, mis päästaks merehätta jäänud meeskonna, kui varuks oleks ka vaid kuus küpsist ja plaskutäis vett.

Sellises meeskonnas oli mul au töötada kümmekond aastat. Aitäh, endised kolleegid!

OÜ Hansamets OSTAME: Metsamaterjali Metsamaad ja kasvavat metsa

MAJANDAME METSA KÕIKJAL EESTIS! SEENIORIDE ERIREIS GOTLANDI SAARELE

OSUTAME JÄRGMISEID TEENUSEID: Metsa istutamine Metsalõikus, väljavedu ning transport Metsamajandamiskavade koostamine Treilerveod Võsalõikus

6.–8. juuli 2014

Keset laiuvat sinist merd asub Läänemere suurim ja salapäraseim saar – rooside saareks kutsutud Gotland.

Gotland on ajalooliselt rikas piirkond Rootsis. Saar on kontrastiderohke, pakub kuhjaga huvitavaid vaatamisväärsusi ja põnevaid lugusid. Kusagil mujal ei ole kokku koondunud nii palju keskaegseid vanu kirikuid ja kultuurimälestisi kui Gotlandil.

www.hansamets.ee

Tel 506 0777

Kutsume teid ainulaadsele seenioride reisile!

6. juulil alustame Tallinnast reisi imeilusa laevaga Silja Euroopa.

7. juuli hommikul saabume keskaegse linna Visby sadamasse.

SOODUSHIND Järgnevad bussiekskursioon Gotlandi saarel, õhtupoolikul ekskursioon Visby vanalinnas. Õhtul kell 21 väljub laev Visby sadamast.

8. juuli keskpäeval jõuame Tallinna tagasi. kehtib registreerimisel kuni

399 €

30. detsembrini. Tavahind 499 €.

(reisiettevõtja tegutsemisluba TRE000665)

Lisainfot küsige tel 620 7676 või e-aadressil info@etreening.ee.

HINNAS: t sõit Tallinn–Visby–Tallinn, koht B4-kajutis t Gotlandi saare ekskursioon mugavas bussis t ekskursioon Visby vanalinnas t üks õhtu- ja hommikusöök laevas t eestikeelne giid ja rühmajuht

1.-23. detsembril

PRILLIKOMPLEKTID alates

(prillirĂĂŵŝĚ͕ ŬĂƩĞŐĂ ƉƌŝůůŝŬůĂĂƐŝĚ͕ prillide valmistamine, silmakontroll)

OSTUGA KAASA ÜLLATUS! TARTUS: Maarjamõisa polikliinik, Puusepa 1a, tel 731 9155; TÜ Kesklinna apteek, Poe 8, tel 742 3593; Kesklinna Keskus, Küüni 7, tel 744 1167. VILJANDIS: Kaubanduskeskus UKU, Tallinna mnt 41, tel 449 4343.

NARVAS: Maxima XX, Kreenholmi 52, tel 356 0197; Kaubanduskeskus ASTRI, Tallinna mnt 41.

JÕHVIS: Kaubanduskeskus TSENTRAAL, Keskväljak 4, tel 332 7575.

köök

29 Detsember 2013

Jõhvikas ja pohl on värske maitselisand Sille Varblane 60pluss@ajaleht.ee

K

uigi pohlad on hapud, leidub neis rohkesti suhkruid (10–12%). Erinevatest suhkrutest on pohlades kõige rohkem fruktoosi, mis on kõige magusam suhkur.

Marjade hapu maitse tuleneb erinevatest orgaanilistest hapetest. Ehkki koguseliselt on neid vähe (kuni 2%), peidavad sidrun-, õun-, oblik-, äädik-, bensoe- ja ursoolhape suhkru magusa maitse enda maitse alla.

Tervislikud pohlad Pohlade kõige tuntum koostisosa on bensoehape. Tänu bensoehappe kõrgele sisaldusele säilivad pohlad hästi ka lihtsalt tünnis veega ülevalatult, sest bensoehappel on nii mikroobe hävitav kui ka nende elutegevust pärssiv toime.

Lisaks suhkrutele ja hapetele sisaldavad valminud pohlad veel valke, karotinoide ja bioflavonoide, vähesel määral

Mitmete kokaraamatute autor ja rõõmuga köögis toimetav pereema Sille Varblane võtab vaatluse alla jõuludeks sobiva värviga hapud metsamarjad jõhvikad ja pohlad.

FOTO: MARGUS ANSU/POSTIMEES

C-vitamiini. 100 g marju annab 50–60 kilokalorit.

Pohlamarjadel on teatud ravitoime reumatoidartriidile ja teistele liigesehaigustele, samuti kergendavad pohlad seedimist ja soolestiku talitlust ning on abiks hingamisteede haiguste korral.

Pohlad sobivad hästi lihatoitude juurde, toorsalatisse, õunamoosi koostisesse ja küpsetistesse.

Jõhvikad on tõeline tervise varaait, neil on põletiku- ja bakterivastane, organismi üldtugevdav ning haavu parandav toime. >> lk 30

kÜÜk

Detsember 2013 30

Jþhvikad sisaldavad mitmesuguseid mineraalaineid, vitamiine, orgaanilisi happeid, flavonoide, fßtontsiide ning värvja pektiinaineid.

Nad on happerikkad, mida tunneb ka maitsest. Hapetest sisaldavad nad sidrun-, bensoe-, þun- ja askorbiinhapet (C-vitamiin), mis annavad jþhvikatele erilise maitse ja vþime desinfitseerida magu, soolestikku ning stimuleerida ensßßmide teket organismis.

Orgaanilised happed pidurdavad haigusi tekitavate bakterite arengut. Sidrunhape tugevdab meie rakusßsteemi. Nagu pohlad, nii ka jþhvikad säilivad hästi tänu bensoehappele, mis on lausa säilitusainena toiduainetÜÜstuses kasutusel.

Tervisenimekiri on pikk JĂľhvikates on ka suhkrut â&#x20AC;&#x201C; glĂźkoosi ja fruktoosi, kuid happed varjutavad nende magusa maitse. Neis marjades olevad kiudained (tselluloos ja pektiin) puhastavad organismi ja aitavad ennetada veresoonte lupjumist. Et jĂľhvikatel on organismist vett väljutav ja mikroobe hävitav toime, on nendest abi neeru-, pĂľie- ja kuseteedehaigetel. JĂľhvikamahl meega ravib

REKLAAM

LEIA LETILT

angiini ja bronhiiti. Kui kurk hakkab haigeks jääma, soovitatakse vĂľtta 3â&#x20AC;&#x201C;4 supilusikatäit jĂľhvikamarju, suruda need katki, segada juurde paar teelusikatäit mett ning sßßa kohe pärast valmistamist pikkamÜÜda. Pärast seda vĂľiks paar tundi sÜÜmist ja joomist vältida. Ka kĂśha ja kĂźlmetuse korral saab abi meega marjadest vĂľi jĂľhvikamahlast.

Pidev jþhvikate sÜÜmine aitab ära hoida nakkushaigusi. Jþhvikatel on ka vererþhku alandav toime.

Nimekirja jþhvikate kasulikkusest vþib veelgi jätkata. Jþhvikad suurendavad veresoonte elastsust ja vastupidavust, soodustavad maomahla ja kþhunäärmenþre eritumist ning soolestiku tegevust.

Jþhvikamahl puhastab mädaseid haavu, leevendab pþletusi ning kiirendab nende paranemist.

JĂľhvikaid ei tohiks tarvitada need, kel on mao- ja kaksteistsĂľrmiku haavandtĂľbi vĂľi maksahaigus. Samuti ei tasu jĂľhvikatega liialdada mao Ăźlihappesuse korral.

Tänapäevased uuringud on näidanud, et jþhvikatel on sapikive lahustav, sßdame pärgartereid laiendav ja palavikku alandav toime.

Ameerika keemikute viimase aja uurimused kinnitavad, et ßkski teine vili ei suuda jþhvikast edukamalt tþrjuda näiteks vähki, insulti ja sßdameveresoonkonna haigusi.

KĂľige kasulikumad toorelt

Rakvere uued pþnevusest särisevad verivorstid stid Seda kßlma pimedat aega on paras soojendada Rakvere uute verivorstidega.

Lambasooles verivorstid mustikatega sisaldavad ehttsat mustikapßreed ja sobivad ad d pßhadeaega imehästi.

Seasooles verivorstid rþþsa koore ja rÜstsibulaga on mþnusalt mahe e ja maitsev suutäis.

Uued verivorstid on just parajad rajad ampsusuurused pikukesed,, mis meeldivad lastelegi. Vorstides es on kasutatud ehtsat toiduverd ning maitsestatud vorstirohu ehk majoraaniga. Lisatud ei ole mingeid kunstlikke lisaaineid, lþhna- ja maitsetugevdajaid ega säilitusaineid. Pane aga kohe pann tulele ning proovi uusi pþnevaid maitseid!

Organismile on kþige kasulikumad toored marjad. Jþhvikad on enim väärtuslikud täisvalminult, oktoobris korjatuna. Pooltoorena korjatult ja järelvalmima jäetult on nende väärtus madal.

Jþhvikad sobivad hästi mahlaks, kßpsetistesse, magustoitudesse ja toorsalatitesse.

Jþhvikaid saab tänu bensoehappele säilitada ßle talve ilma konserveerimata, lihtsalt keldris kßlma veega täidetud kaaneta purgis. Aeg-ajalt vþiks vett vahetada.

Vees hoidmise asemel vþib jþhvikaid säilitada ka sßgavkßlmas.

Kellel pole olnud vþimalik sßgisel jþhvikaid varuda, siis ka detsembrikuus vþib leida veel mþne turumßßja, kel on jþhvikaid pakkuda, ja kui turul ei ole, siis kaupluste sßgavkßlmalettides on kindlasti nii kßlmutatud jþhvikaid kui pohli. Toitude tegemisel ja ka kßpsetistes kasutage marju kßlmunult, ärge neid sulatama hakake, siis saate parema tulemuse.

RETSEPTE JĂľulumagustoit

JĂľhvika-kohupiimavahukooretarretise tort PĂľhi: 125 g (kaera)kĂźpsiseid 1 sl kakaod 2 sl suhkrut 4â&#x20AC;&#x201C;5 sl vett KĂźpsised purustada kÜÜgikombainis peeneks, lisada kakao ja suhkur, lĂľpuks vesi. Saadud segu valada kĂźpsetuspaberiga kaetud Ăźmmarguse koogivormi pĂľhja.

Kate: 2,5 dl jþhvikaid 2 dl suhkrut 400 g kohupiimapastat 2 dl vahukoort vahustatult 1,25 dl piima 5 tl Şelatiini ja paisutamiseks nii palju vett, et koos Şelatiiniga oleks kokku 1 dl Jþhvikad purustada kÜÜgikombainis, lisada suhkur, kohupiimapasta, piim, vahustatud vahukoor, lþpuks paisutatud ja sulatatud Şelatiin. Želatiini sulatamiseks hoidsin seda 20 sekundit mikrolaineahjus tavalisel soojendamise reŞiimil. Kui mikrolaineahju pole, tuleks seda teha pliidil, asetades Şelatiiniga kausi kuuma veega potti. Želatiini lisamisel kohupiimavahukooresegule tuleb samal ajal mikseriga vahustada, nii ei teki tßkke.

Kate valada kßpsisepþhjale. Katte peale asetada mþned jþhvikad, nii et jäävad poolenisti välja.

Kook jätta kßlmkappi tarduma.

Piparkoogid pudistada ßsna peeneks, mina purustasin kÜÜgikombainis.

Kohupiim segada vahustatud vahukoorega, lisada maitse järgi suhkrut ja vanillsuhkrut.

Magustoit panna kihiti magustoidupokaalidesse vĂľi suurde kaussi. Kogused ei ole selle retsepti juures olulised.

Alumiseks kihiks panin piparkoogipuru, siis kohupiimakreemi, jĂľhvikad, kohupiimakreemi, piparkoogipuru, kohupiimakreemi, peale kaunistuseks jĂľhvikaid, soovi korral ĹĄokolaadi.

Selles magustoidus on kĂľike â&#x20AC;&#x201C; hapukat erksust, magusust ja vĂźrtsikust.

Piparkoogimaitselised pannkoogid jþhvikatega Miks mitte proovida jþuluootusaegseid toite maitsestada piparkoogimaitseainega ja tuua jþuluhþngu ka advendiaja päevadesse.

200 g kohupiima 2,5 dl jahu 0,5 tl piparkoogimaitseainet 3 sl jþhvikaid 1 dl hapukoort 1 dl piima 4 sl suhkrut Kohupiimale lisada suhkur, kahvliga purustatud jþhvikad, piparkoogimaitseainega segatud jahu, hapukoor ja piim, segada, kßpsetada väikesed pannkoogid.

Rakvere â&#x20AC;&#x201C; kĂľht täis Eesti moodi!

50 g kuivatatud jþhvikaid, immutamiseks Vana Tallinna likÜÜri, 250 g mascarponet, 3 sl kamajahu, 3 sl suhkrut, 150 g 70%-list ťokolaadi.

Kaunistuseks kuivatatud jĂľhvikaid ja saialille vĂľi rukkilille kuivatatud Ăľielehti.

¡ ZP\P eÂ&#x2030;Xc[TQ Z^[TbcTa^^[XVP ¡ ZP\P ^] _d]VX[ ]PWP X[d TTbc ePbcdcPePXS 4 eXcP\XX]T ¡ ZP\Pb ^] aXZZP[XZd[c ZPbd[XZZT ZXdSPX]TXS ¡ ZP\P b^^SdbcPQ bTTSX\Xbc ¡ ZP\Pb ^] a^WZT[c T[dePYP[XZZT eP[ZT YP P\X]^WP__TXS ¡ [dbXZPcxXb ZP\P _xTePb PXcPQ W^XSP cTaeXbT Z^aaPb

CP[eT[ ^] ZP ZP\P

Vala jþhvikatele nii palju likÜÜri, et nad oleksid kaetud. Lase paar tundi seista, nþruta jþhvikad ja haki väiksemateks. Sega täidise jaoks mascarpone, jþhvikatßkid, kama, suhkur. Lisa paar teelusikatäit jþhvikate immutusvedelikku. Vormi saadud massist pallikesed. Tþsta pallid fooliumile ja sellega kßlmkappi umbes pooleks tunniks tahenema.

Vþta kuumakindel kauss ja peenesta sinna ťokolaad. Kuumuta kastrulis vett auramiseni, tþsta kastrulile ťokolaaditßkkidega kauss. Kui ťokolaad on sulanud, tþsta kauss kuuma auru kohalt ära.

:P\PcaÂ?We[XS

Ĺ okolaad sulatatud, kasta sellesse Ăźkshaaval kĂźlmast vĂľetud pallid ja tĂľsta kĂźpsetuspaberile hanguma. Kaunista soovi kohaselt. Hoia komme kĂźlmkapis.

Neidsamu pallikesi vþib veeretada näiteks kama-suhkru-kaneeli segus.

Autor: Mari-Liis Ilover | Allikas: siitnurgastjasealtnurgast.blogspot.com

ristsõna

31 Detsember 2013

HEA LUGEJA! Ootame ristsõnavastuseid toimetuse e-aadressil: 60pluss@ajaleht.ee või posti teel aadressil: Ajakiri 60+, Tartu t 8, 71020 Viljandi.

Palun märkige lisaks ristsõnavastusele oma kontaktandmed, et saaksime loosiõnne korral teiega ühendust võtta. Samuti kirjutage, missugune lugu teile selles numbris kõige rohkem meeldis või mis teemal sooviksite järgmisel korral lugeda.

Vastuseid ootame hiljemalt 3. jaanuaril 2014.

Vastanute vahel loosime välja kolm Ain Raali raamatut „101 Eesti ravimtaime” kirjastuselt Varrak.

Ain Raal kirjutab, et 101 ravimtaime nimekirja kokku pannes tuli tal valida eesti maarahva põlise pruugi ja nüüdisaegse teaduspõhisuse vahel. Autor ei usu, et peale eestlaste leidub mõnda teist rahvast, kellel oleks välja antud sedavõrd palju omakeelseid ravimtaimeraamatuid. Seetõttu ei ole selles 224 lk paksus raamatus tavakohaseid taimekirjeldusi, vaid teistsugune, etnoloogilisem lähenemisnurk.

No Novembrikuu ristsõna õigesti vastanute hulgast lo loosis Õnne Lind välja Urmas Roosi Järva-Jaanist, To Toomas Turgani Valgast ja Esta Kotka Rakverest, kes sa saavad Tiit Karuksi raamatu „Elu nagu kümnevõistlu lus” kirjastuselt Varrak. Üllatusauhinna Ajakirjade K Kirjastuselt, Georgette Heyeri ajaviiteromaani „ „Süütu talleke” saab Ülle Hindreus Kuremäelt. Irina T Tammise ja Pille Petersoo raamatu „Jõulud kodus” ssaab Ene Kauge Tallinnast. Toimetus võtab võitjattega ühendust! Edukat nuputamist!

reklaam

Detsember 2013 32

Seeniorkaarte väljastab Swedbank AS. Tutvuge kaardi kasutamise tingimustega aadressil www.swedbank.ee, vajaduse korral konsulteerige pangatöötajaga.

Parimad hetked Spaa Hotellis Viiking!

Eripakkumine “TALVENAUDING” (3 päeva, 2 ööd) Hind alates 70 € / inimene Pakett kehtib kuni 12.01.2014 Paketti kuulub: Ŵ majutus kaheses toas (2 ööd) Ŵ 2 hommikusööki, 2 õhtusööki Ŵ hommikumantlid toas Ŵ hoolitsustest valikuliselt 3 protseduuri Ŵ saunakeskuse ja jõ jõusaali õussaa kasutamine lahtiolekuaegadel aht htio iole

Lisainfo info@viiking.ee või tel 449 0500 (hotelli vastuvõtt) 449 0505 (müük) Spaa Hotell Viiking Sadama 15, Pärnu

Pakume ravipaketti, tti ti, kuh k kuhu uh kuulub majutus, tu us, s, 3 ssöögikorda ö ja raviprotseduurid: KLASSIKALINE TAASTUSRAVIPAKETT (alates 5 päevast) 15.–22.12. hinnaga alates 33 €/inimene/ööpäev (tavahind 41 €/inim/ööpäev) 26.12.2013–12.01.2014 Taastusravipakett -30% letihinnast ( hinnaga alates 28.70/öö) Pakett kehtib vabade kohtade olemasolul.

Need ja muud parimad dp pakkumised akk ak leiad d meie kod kodulehelt dulehelt ww www.viiking.ee

Sinu südame SPAA

www.keskhaigla.ee/hooldusravikliinik Täpsem informatsioon ja patsientide registreerimine telefonil 650 5226 tööpäevadel kell 8–16.