60pluss mai 2013

AJAKIRI ELUKOGENUD INIMESELE NR 5/2013 (11) MAI

ISSN 2228-1592

Kalapüük on kirg, paljudele eakatele ka oluline söögilisa.

Vanus paisutab eesnääret.

Koduski saab iseendalt vereproovi võtta.

Mida teha, kui on allergia mõne toiduaine suhtes?

Seenioridest jooksuharrastajad.

Häirenupp. Lihtsad toidud.

teema

Mai 2013 2

Alati olemas

Ü

likooli raadioajakirjanduse kursuse käigus pidime kokku panema meeleoluka saate. Sellise, mis kõlbaks ka eetrisse panna. Mäletan, et kaks Viljandi tüdrukut, mina ja hilisem tuntud teatrikriitik Margot Visnap, laulsime tudengisaate toimetaja Rein Siku palvel laulu emale. Meie, 1979. aastal ülikooli astunud mässumeelsed ajakirjandustudengid, kateedrijuhatajale Juhan Peeglile tihti probleeme ning muret valmistanud noored ei suutnud ka emalaulust kuidagi sini-must-valget kõrvale jätta. „Ema, kui mina kord suureks saan, kingin siis sinule pärlid. Ise nad kenasti paelale a’an, sinised, mustad ja valged ...” laulsime meie.

Mälestusi ritta seades võivad nii emad kui lapsed leida nende seast lubadusi, mida nad on oma emadele andnud. Siis, kui ema vaatab aknast nukra pilguga välja, küsib poeg õhtujutu lugemise ajal: „Ema, miks sa nii kurb oled? Kas sul on valus? Kas sa ootad varest, kes valu ära viiks?” Saanud eitava vastuse, lubab ta siiski järgmisel päeval prügikasti tühjaks teha, siis on emal kergem.

Mõni teine poeg on ehk mõelnud, et siis, kui ta ükskord suureks ja rikkaks saab, ehitab kindlasti emale maja, kus vesi sees ja pliit ei aja suitsu sisse.

Lapsed kasvavad ruttu, nende eesmärgid muutuvad ja kõik see varasem jääb tahaplaanile. Iga ema teab, kui raske on leppida sellega, et uskumatult kiiresti tuleb aeg, kui ei saa valvata oma lapse samme ega hoida teda käest, kui ta juhtub libastuma ja kukkuma.

Pole välistatud, et see ema, kellele poeg lapsena uue maja lubas ehitada, kogub raha ja aitab hoopis poega, et see oma elamise saaks.

Homme, maikuu teisel pühapäeval on emadepäev. Eestis tähistati seda päeva esmakordselt 1922. aastal. Sel päeval tänavad lapsed ja abikaasad oma emasid ja vanaemasid laste kasvatamise eest. Iga pere tähistab seda päeva oma traditsioonide järgi, kas omatehtud tordi ja kookidega, ise meisterdatud kaardiga või lilledega.

Ega me väga tihti sellele mõtlegi, kui tähtis ema meile on. Ema on alati olemas, iseenesestmõistetavalt, peab olema, on alati olnud.

Teisiti pole mõeldav. Ja sellest, kui tähtis ta meile oli, saame paraku teada alles siis, kui teda enam pole.

Emadepäeval on raske õigeid sõnu leida. Keeruline on rääkida suurtest tunnetest. Ikka kipub ülevoolavus, pateetilisus ja liigne ilustamine sõnu madaldama. Emad on eneseohverdajad, aga see on igapäevane päevast päeva kulgev elutee. Emad õpivad lastelt inimeseks olemist ning saavad seeläbi oma õppetunnid rõõmust, valust, loobumisest, pühendumisest, kestmisest. Vanaema on parem olla. Vanaema saab oma kullanuppe hellitada, teda ei kutsuta kooli range pedagoogi ette, kui lapselaps noomimist vajab.

Nooruses lauldud laul lõpeb sõnadega: „Ema, kui mina kord suureks saan, kas sa siis jääd mu juurde? Üksi on õhtud nii igavad, katustel mänglevad tuuled.” si Paraku on olukord vastupidine. Neid küsimusi võiksid vanaemad küsida oma lastelt ja lastelastelt. Aga nad ei küsi. Nad on oma lapsed vabaks andnud.

Kuid nad ootavad neid, alati.

Armastust täis emadepäeva!

Eve Rohtla peatoimetaja

E,T,N,R 9.00 - 17.00 K 9.00 - 19.00, L 10.00 - 13.00 Tartu mnt 32 Tallinn 10115 Tel 600 0666 t Ortopeedilised tugisidemed

(ortoosid, korsetid) t Songavööd/bandaažid t Amoena välised rinnaproteesid ja

spetsiaalpesu t Ravisukatooted t Valmislahased (sõrme, käe, jala) t Silikoonist ortopeedilised abivahendid t Ortopeedilised jalanõud, tallatoed t Taastusravivahendid t Nahahooldusvahendid t Inva- ja liikumisabivahendid Isikliku Abivahendi Kaardiga müük soodustatud tingimustel.

E-pood: www.invaabi.ee Empatrax OÜ Nõustamine, tellimine: tel 5560 5125, faks 711 2883, e-post: info@invaabi.ee

NÄHTAV JA TUNTAV PEHME KOHEVUS UUS John Frieda® Luxurious Volume (luksuslik kohevus) tootesari on spetsiaalselt välja töötatud õhukeste juuste jaoks, tagades loomuliku välimusega kohevuse.

UUS John Frieda® Luxurious Volume Touchably Full (tuntavalt kohev) šampoon ja palsam, puhastavad ja hooldavad õrnalt juukseid neile kohevust andes. Kohevust andev tehnoloogia aktiveeritakse uuesti fööniga kuivatamise ajal.

John Frieda® Luxurious Volume Blow Dry Lotion Root Booster (juuksejuuri tõstev kompleks), täiuslik toode juustele pealael ja juureosal täiendava kohevuse andmiseks.

John Frieda® Luxurious Volume Building Mousse (kohevust andev juuksevaht), tõstab juuksejuuri ja annab täiendavat kohevust.

John Frieda® Luxurious Volume All-Day Hold Hairspray (juukselakk), ülikerge kohevuse loomiseks ja ülipeene pihustusega.

John Frieda® Luxurious Volume Refresh Dry Shampoo (kuiv šampoon), soengu täiustamiseks, mis hakkab päeva jooksul kohevust kaotama, või rasususe vähendamiseks pesukordade vahel.

Autoriõigused, AS Ühinenud Ajalehed, 2012. ISSN 2228-1592

Peatoimetaja Eve Rohtla, e-post: eve.rohtla@ajaleht.ee Toimetaja Signe Siim, e-post: 60pluss@ajaleht.ee Küljendus Liina Valt, e-post: liina.valt@ajaleht.ee Reklaamipindade müük: müügijuht Jane Barbo, telefon 526 3578, e-post: jane.barbo@ajaleht.ee; valdkonnajuht Viktoria Nahkur, e-post: viktoria.nahkur@ajaleht.ee; müügispetsialist Sirly Kurisoo, e-post: sirly.kurisoo@ajaleht.ee Levijuht Erkki Lumisalu, e-post: erkki.lumisalu@ajaleht.ee Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Tartu t 8, 71020 Viljandi, telefon 433 0045 Trükk AS Kroonpress, trükiarv 40 500 Tellimine tel 617 7717 e-post: tellimine@60pluss.ee Mais tellides 10 numbrit 10 eurot. Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase tellijatele tasuta.

Järgmine ajakiri 60+ ilmub 8. juunil.

Esikaanel Merle Karu joonistus.

John Frieda toodete müügikohad: Pärnu I.L.U. t Pärnu Suurejõe Selver t Rakvere Ideaal Krooni keskuses t Viljandi Männimäe Selver Viljandi Christina ilusalong t Valga Selver

kolumn

3 Mai 2013

Väärikus ja isetus FOTO: ANTS LIIGUS/PÄRNU POSTIMEES

M

ul on olnud täiesti eriline kevad. Nüüd, kui olen 46aastane, lahkus minu 92aastane vanaema. Ja kogu me pere jäi ilma memme hoolitsusest. Erakordselt elatud elu, tihedalt täis nii heledaid ja ka tema põlvkonnale pandud tume-tumedaid toone, sai otsa.

Sai otsa nii, et memme pärast me rõõmustasime ja muretsesime, kuulasime igal õhtul (vähemalt telefonis) tema tegemistest ülevaadet. Temal endal jagus lõpuni jaksu ise väärikalt hakkama saada ja omal isetul moel hoopis meie eest hoolitseda, meie pärast muretseda ja õnneks palju ka rõõmustada.

On erakordne võimalus elada kümnendasse kümnesse ja sinnamaani jõudmiseks on kaks olulist omadust – väärikus ja isetus. Seda tuleb meeles pidada, õppida, järgida ja nii ka elada. Suur oskus ja tahe oli tal ka ise pärimust kanda ja traditsiooni edasi anda.

Minuvanustel, ja meie vanematel ja ka meie lastel ei peaks olema keeruline sellest pikast ja tihedast elust midagi õppida. Sellest jagub paljudele igast kümnendist.

Väikese tüdrukuna kolme pillimängijast venna kõrval sai ta kodus lugude saatel tantsusammud selgeks ja õpetas neid kõigil järgmistel aastakümnetel teistele edasi. Kord ammu, ühel tantsupeoks valmistumise koolitusel võttis legendaarne Ullo Toomi tema oma paariliseks tantsude õpetamisel.

Teismelise koolitüdrukuna tikkis ja õmbles valmis Kadrina käised ning sõitis 17aastasena üksi rongiga (Tapal rongi vahetades) Tartusse. Kõndis Raadile, joonistas ERMis üles Kadrina kihelkonna seeliku mustrid ja sai ka näidistüki kaasa. Tagasi Vandus, kudus koos emaga seeliku valmis. Kandis seda kohalikel ja Virumaa tantsu- ja laulupidudel.

Kolmanda kümnendi alguses sündisid pojad, 1940. aasta kevadel kommenteerinud vana arstihärra noorele emale, et nii palju poisse sünnib,

Epp Alatalu oma memmega nagu oleks sõda tulemas. Sõda tuli, abikaasa viidi Venemaale sunnitööle, tema koos ema, poegade ja vennalastega alustas rännakut läbi Eesti sinna, kus võim ja sõjaolukorras moraali ja ligimese armastuse võime kaotanud inimesed parasjagu ei kimbutanud.

Neljanda elukümnendi alguses abiellus ta uuesti. Keset Eestit, Ollepas, oma kodudest Kadrinas ja Pööraveres kaugel, abiellusid inimesed, kes olid mõlemad „jalust ära”. Elati mitmes kohas ja poisid käisid mitmes koolis, kuid üks oli kindel, nii koolis, laudas kui mujal tööd tehes, korraldas meie memme pärast tööd näiteringe ja tantsutunde ja laulukoore.

Kuuskümmend viimast aastat elas memme Pärnus Räämal. Poisid kasvasid suureks, käisid koolis ja õppisid muusikatki, tema tõmbas käima ja hoidis käigus Rääma kooli ja Ülejõe rahvakultuuritöö.

Viiendasse kümnendisse jäi ka vanaemaks saamine. Memme oli juba 45aastaselt vanaema ja tal oli kogu aeg meie jaoks aega ja ta kohe tahtis oma aega lastelaste ja lastelastelastega koos veeta. Ikka oodati mai lõpus meid suveks kohale. Me suveelu oli töö ja puhke laager rõhuga mõlemal sõnal. Käisime ring-

Kes ma siis olen ja kas ma ikka kannan OMA kihelkonna rahvarõivaid, nagu üks etnoloog mult nõudlikult küsis. Ikka kannan omasid.

Olen nimelt viienda põlve tallinlane Randverest pärinevat naisliini pidi, mu emaisa kodu on Urvaste kihelkonnas, isa vanemad on Kadrinast ja perekonnanimi Pärnumaalt Pööraverest. Ma olen abielus tartlasega, ämma pere juured on Kodavere ja äial Türi kihelkonnas. Õppisin ülikoolis ajakirjandust, olen ajakirjanikuna töötanud ja töötaks veelgi. Olin Eesti Vabariigi presidendi Lennart Meri nõunik, infojuht Estonian Airis, vedasin Viljandis Pärimusmuusika Keskuse projekti AITA AITA!, töötanud Eesti Ajaloomuuseumis ja Eesti Rahva Muuseumis. Olen korraldanud üle-eestilist muuseumiööd ja asutanud Tallinna vanalinna vanimas osas Eesti tarbekunsti galerii „Kunstiaken”.

Kõige tähtsam töö on olla lasteaiapoiss Mihkli ema.

sõitudel Eestis, „Kungla” nimeliste kollektiivide kokkutulekutel ja bussipargi veteranide ühissõitudel.

Kuuendast kümnendist algasid uhked suguvõsa kokkutulekud. Ta sidus pere, aga ka sõbrad enda ümber ja sai seeläbi esivanemate tarkust edasi anda. Õppisime selgeks, et suguvõsa kokkutulekud on olulised, et me teaks üksteist ja et perekonnalood edasi kanduksid.

S

eitsmes kümme. Ka tööd ei teinud ta mitte enda peale mõeldes, vaid ikka, et töövõtteid osataks ja töövilju saaksid nautida kõik teisedki. Ta oli meie eestööline, kes andis eeskuju ja kaasas kõik teised. Mõnikord kuuldes, et me oleme juba teel tema juurde, ütles, ah mis te tulete, praegu ei ole mingit tööd anda. Nii mõnigi on ise tunnistanud, et memme on ainuke, kelle tööle innustamist on ta tõsiselt võtnud.

Isetu liider.

Kaheksas kümme. Kui teda, vana aja mäletajat tuli keegi küsitlema, olgu meiereidest, tantsupeost või Neeruti või Rääma koolist, siis ta alati valmistus selleks, tuletas meelde, kontrollis teadmisi teiste peal, enne kui rääkima hakkas. Teadis, et kõneldu on kellegi jaoks oluline.

Üheksas kümme. Kodumajanduskoolis õppinuna toitis ta kõiki alati ja väga hästi. Iga kord, isegi ootamatult külla minnes, oli tal mitut moodi liha mooritud. Ja klassikale lisaks katsetas ta moodsate maitsetega. Mitte lihtsalt kuumutatud tomati ja sibula salat, vaid sinna tuli lisada apelsini või vähemalt paprikat. Isegi valmis pannkoogijahu on ta ostnud, ja külmutatud lehttainast, aga seda ikka prooviks, endal tuli paremini välja.

Kümnes kümme algas suure peo korraldamisega. Ta valis ise peopaiga, valis menüü ja valis ansambli tantsimiseks. Ja kutsus ka sada külalist. Ainuõige kingitus tundus olevat kõikide sugulaste sünnipäevadega, ennekõike aga vanaema elulooga kalender. Sugupuu-raamatu mõõtu kalendrist sai kingitus kõigile sugulastele, mis aitab mõista oma ja teiste rolli ühe suguvõsa ajaloos.

Vanaema aeg sai otsa aastal, mil Eestis meenutatakse inimestele, et pärijata pole pärandit; traditsioonid ja turvalisus viivad meid edasi. Nüüd pean mina olema pärandi hoidja ja edasi andja.

kaja

Mai 2013 4

Lugeja arvab Tutvusin ajakirjaga täiesti juhuslikult. Apteegist ravimeid ostes märkasin seda letil. Müüja lubas mul lahkelt selle kaasa võtta, et kodus lähemalt tutvuda.

Lugesin kõik kirjatükid suure huviga läbi ja pean ütlema, et tegemist on väga kasuliku ja vajaliku ajakirjaga. Olen pensionär ja vanuses 60+, mistõttu leidsin just enda eale sobivat lugemist ja pisut ka nuputamist ristsõna näol. Eriti meeldis mulle lugu, kus räägiti aias rahmeldamisest ja et see toob tervise ja hingerahu. Olen sellega täiesti nõus. Et elan väikelinnas, on minulgi väike aed, kus kasvatan toiduks vajalikku ning lilli silmale iluks ja südamele rõõmuks. Tunnen, et aiahooajal on mu tervis tunduvalt parem ja uni sügavam. Aias toimetades ununevad tervisehädad sootuks ja värske õhk ning paras füüsiline tegevus tagavad ka kvaliteetsema une, millega sügistalvel on probleeme. Leian, et 60+ on igati tore ajakiri, sest siin on nii nõuandeid, soovitusi kui ka muidu lahedat lugemist. Igasuguseid nooremale põlvkonnale mõeldud ajakirju on palju, aga just sellist pole.

Hiie Uibo, Otepää, Valgamaa Meeldivad kõik loomad. Seega koeralugu ka. Mulgi on väike toakoer, kelle päästsin varjupaigast ja kes elab nüüd nagu paradiisis. Elame kahekesi, hellitan ja armastan teda, millest ta ehk oma lapsepõlves ilma jäi. Ta võis olla kaheksakuune, kui ta koju tõin. Elame varsti juba kolm aastat koos. Ka seda truu koera filmi olen mitu korda näinud, kus raudteejaamas koerake ootas oma kadunud peremeest, talu taludes külma ja tuisku. See tõi pisara silma. Oskaksid nad vaid rääkida, aru saavad küll kõ kõigest.

Tsirgul Elle Mumm, Tsirguliina, Valgamaa Parim lugu selles selle ajakirja on „Kehv uni varjab tõsiseid haigusi”. Olen sellega iise palju kokku puutunud erialaliselt eria ja inimeste huvi selle teema suhtes peab pe järjest suurenema sest tulemurenema, seks on ju palju parem elukvaliteet nii põdejale kui kod kodakondsetele.

Aitäh selle artikli Ait eest ja et oli just ee konkreetselt kirkon jas, kuhu minna ja mida teha, kui mid test testi vastused seda vajavad. Kõik oli kohe k selge.

Reet Kuusik, Rakvere v Pean väga oluliseks, et peatusite peat unetuse teemal. Tean mitmeid omaealisi, kes ö öösiti halvasti magavad, eh ehkki neil pole mingit stressi stress ega raskeid üleelamisi. Põh Põhjusi, miks unetus vaevab, nagu polekski. Kui ikka õhtul joodud p palderjani- või piparmünditee ei aita, tuleks kindlasti nõu pidada perearstiga. Mina ei teadnud, et unetus võib varjata mitmeid tervisehäireid, seda lugesin ajakirjast.

Esta Kotka (79), Rakvere Nii liigutav oli artikkel aias rahmeldamisest, sest olen ise suur aias tegutseja ja nüüd on siis see aeg kätte jõudnud, kus saab kõik talvepinged maandada õues olles. Talvel olid muidugi oma võlud, kui sai lund kühveldada, aga kevad, suvi ja sügis on hoopis teiselaadsed.

Lemmi Marjamäe, Rakvere

Hästi tore on lugeda seda ajakirja.

Ei pea ju kõik krundid ja aiamaad olema mere ääres ja metsa all.

Hea, et leidub võimalus harida mõnd vaba põllusiilu või maatükki linna servas. Võhmas on selliseid palju. Mis sest, et ühel aastal tõmmatakse läbi veetrass ja teisel aastal kanalisatsioonikraav – maa jääb ju alles ja kevad tuleb ikka ja jälle. Tore on nautida oma põõsaste marju ja õide puhkevaid lilli, hapendada kurke ja keeta moosi. Artiklid tervisest ja tööst, inimeste saatusest ja kordaminekutest on mõnusad.

Viive Velsimäe, Võhma, Viljandimaa Sel ajal, kui veel õues mõnus toimetada pole, teen ettevalmistusi porgandikülviks. Selle nõuande avaldamine võib järgmise lehe ilmumise ajaks küll juba hiljaks jääda, aga eks tulevikus tasub seda nippi kasutada neil, kes seda veel ei tea. Ma lõikan WC-paberi pikkupidi terava noaga kolmeks-neljaks ja siis nendele kitsastele ribadele kleebin sukavarda otsaga kartuliklistiirile parajate vahedega ükshaaval porgandiseemneid. Siis pole suvel vaja küürakil vaovahel harvendada, mis on väga tüütu eriti siis, kui kondid-luud enam kobedad pole. Selle riba jaoks võib väikse vao ette tõmmata, niisutada ja siis muld peale. Mingit muud liimi ei või kasutada, need ei lase idaneda.

Seemned puistan paberile hõredamalt laiali, siis on liimise vardaotsaga hea valida just tugevamaid ja ilusamaid seemneid.

Elvi Undrits (70), Järva-Jaani, Järvamaa Selles ajakirja numbris meeldisid kõige rohkem artiklid kehvast unest ja unetusest. Ka aiateemalised artiklid olid väga meeldivad, kuid tervisliku seisundi pärast pidime aiast loobuma. Jõud ei käinud enam üle. Ja miski pole hullem hooldamata aiast.

Kahju!

Enn Jürgens, Pärnu Testamendilugu oli inforohke ja innustav. Tuleb oma elu ajal otsused ära teha, järglastel kergem ja süda rahul.

Eda Aabo, Rakke, Lääne-Virumaa Testamendi kohta sain nii mõndagi selgemaks, sest see on üks asi, mida tarvis läheb. Olen andnud ajakirja ka teistele lugeda ning soovitanud ka tellida. Ülle Hindreus, Kuremäe, Ida-Virumaa Mulle meeldis lugeda kirjutist unest, unetusest, unehäiretest, uneravist ja teistest unega seotud probleemidest, mille peale mina enne pole mõelnudki ja ei teadnud ka eriti midagi sellest teemast, kuigi ka ise olen tihti rahutu ja lühikese unega, samas terviseprobleeme ei ole ja ei kaeba millegi üle, aga artikkel on huvitav ja mõtlemapanev.

Evi Summel, Tallinn Aastaid oli minu elu seotud Viljandimaaga, töötasin nooruses palju aastaid Paistu koolis õpetajana. Osalesin ka Endel Roosimägi juhitavas Viljandi kohalikus raadios. Töötasin pikka aega Pärnus õpetajana ja kasvatajana, nüüdseks olen koos abikaasaga kodu rajanud maale Audru valda. Krundi planeerimine käib ja seetõttu loen esimesena läbi aiapidamisega seotu. Aprillikuu leht on nii sisukas, et lemmikut raske eristada. Meeldis väga „Loomulik aed on kõige ilusam”, samuti „Teist tüüpi diabeet”, „Su silmade sära” ja ka „Testament – piits või präänik”.

Tiiu Nikulina

Olen ajakirjas 60+ olevaid kirjutisi pidevalt lugenud ja neist ka meeldivaid elamusi saanud. Viimases numbris olnud liikumisõpetaja Kaarel Zilmeri lugu koerast oli nagu täiesti sobitatud minu kapsaaeda.

Nimelt olen koerakasvatusega tegelnud ligemale kolm aastakümmet. Et mul on vanust 70+, on koer tõeliseks abiliseks minu liikumisvajaduste rahuldamisel. Igal hommikul kella kuuest teeme esimese jalutuse, sellele järgnevad veel päevane ja õhtune jalutus. Kunagi pole ühtki neist ära jäänud, seda mitte ka neil talvedel, kui külmakraade oli üle kolmekümne. Mind paneb imestama koera erakordne ajataju, mille täpsust võib täiesti võrrelda tänapäevase elektronkellaga. Kunagi ei saa ma jalutuskäiguga hilineda, sest just koer on see, kes täpselt meile traditsiooniliseks saanud kellaaegadel mulle teatab, et lähme reisima.

Eino Hindrichson, Järvakandi, Raplamaa Parim oli kutsu-lugu („Tegelane, kes meid liikuma paneb”). See on tõesti tõsi, et muidu 4. korruselt nii palju ei läheks välja kõndima (ka meil on koerake).

Väga vajalikud olid meditsiiniteemad.

Varje Koppel, Viljandi Juhani Püttsepa kolumn „Vanaemade võimalused” pani mõtlema selle üle, mida mina ise oma lastelastele ja ühele 9aastasele tütretütrepojale võiksin kümne aasta pärast tähendada. Sest olgem ausad, tänapäeva lapsed saavad kordi kiiremini suureks, kui meie omal ajal, veidi enne Teist maailmasõda sündinud inimesed. Väikelapsele on vanaema väga tähtis, kui vanemad käivad tööl, neil on vähem aega.

Vanaema tegeleb lastelastega palju. Väikelapse mälu on lühike, elu viib noored kiiresti kodust teise keskkonda ja vanaema jääb tahaplaanile. Meenutan oma emaema, kes oli minu sündides juba 65aastane, mina aga sain vanaemaks juba 69aastaselt.

Tema „oli minu lapsepõlve soojendaja päikene”, nagu laulusõnad ütlevad. Tema kingitus minu esimeseks sünnipäevaks oli dessert-hõbelusikas, peal kiri Tiiu ja lusikavarre allküljel „1936, Proua”. Kuulsin, kuidas talle proua öeldi, aga minul ei tulnud r-täht veel välja, seega oli ta poua. See lusikas on olnud mu elu talisman – igal hommikul kohvi juues kasutan seda, tal on kulumismärgidki küljes, aga ilma seda kasutamata pole päeva algus tore. Mõtlen talle igal hommikul. Kas olen ise osanud käituda oma lastelastega nii, et nemadki mind samuti mäletaksid? Kui mõni noor mõtleb oma emast või vanaemadest ka tulevikus, siis on meil väga hea meel.

Kui eluõhtu hakkab liginema, on väga tähtis, et meist jääks mingi jälg.

Tiiu Norden, Viljandi

REKLAAM

Kuidas valida õige side?

Eha Topolev, MTÜ Inkotuba Vananemine toob kaasa ealised muutused.

Igaühel tekivad need erineva kiirusega.

Aastatega väheneb jõud ja vastupidavus meil kõigil, ometi võistlevad mõned 70aastased maratonijooksus, teised aga vajavad igapäevastes toimetustes abi. Üks peamiselt eakamatel esinev häire on inkontinentsus ehk uriinipidamatus. Teadaolevalt kogeb 50% naistest juhuslikku ja lühiajalist uriinipidamatust. Regulaarse pidamatuse all kannatab üks naine kümnest.

Uriinipidamatus on kogu maailmas laialt levinud ja kasvav probleem: pidamatuse all kannatab enam kui 1,9 miljonit inimest. Eestis on 100 000–120 000 inimest, kes kannatavad suuremal või vähemal määral uriinipidamatuse all.

Uriinipidamatust soodustavad näiteks ülekaal, rasedus, sünnitus, menopaus, samuti kofeiini, tubaka ja alkoholi ületarbimine, vähene või ülemäärane füüsiline koormus.

Pidamatust võivad esile kutsuda ka kõhukinnisus, neuroloogilised haigused, põletikud jne. Pidamatuse tekkepõhjusi on palju ja on mitmeid pidamatuse vorme, mis vajavad erinevat ravi.

Esimene oluline samm murest jagusaamisel on probleemi teadvustamine. Rääkige perearstile, kes teeb vajadusel uuringud ja suunab teid edasi uroloogi või günekoloogi juurde.

Ilma igasuguse saatekirja ja visiiditasuta võib nõu saamiseks pöörduda suuremates linnades asuvatesse Inkotubadesse. Tänapäevaste ravimeetoditega saab enamikku uriinipidamatuse vorme ravida või vähemalt leevendada.

Abi saab vaagnapõhjalihaste treenimisest Vaagnapõhjalihaste nõrkusest tingitud uriinipidamatust saab märgatavalt vähendada järjepideva treeninguga. Tähtis on sobiliku treeningu valik ja treeningu regulaarsus. Soovitatavad on pilates ja jooga, hästi mõjuvad ka kepikõnd, ujumine, vesiaeroobika ja rattasõit.

Kuni 70% pingutusinkontinentsi all kannatavatest inimestest saab abi vaagnapõhjalihaste harjutustest. Need tugevdavad põit toetavaid lihaseid ja teevad vöökohagi saledamaks. Tulemuste saavutamiseks ei pea sugugi olema esimeses nooruses. Sümptomid võivad väheneda isegi 70- ja 80-aastatel naistel. Et kasulik mõju kestaks, tuleb harjutusi jätkata ka siis, kui põieprobleem väheneb.

Kuidas valida õige side?

Nii nagu me kasutame haiguste ravimisel erisuguseid arstimeid, vajavad meie kehavedelikud erineva imavusega tooteid. Vere ja uriini koostisest tulenevalt erinevad ka hügieenisidemed ja pidamatustooted. Vere konsistents on paksem kui uriinil ning see eritub palju aeglasemalt: näiteks uriini võib erituda 50 ml sekundis, sama palju verd eritub aga kogu menstruaaltsükli jooksul.

Uriini lekkekiirus on 10–20 korda suurem kui verel ning seega tuleb kasutada kiiresti imavaid tooteid. Paljud aga ei teagi, et on olemas spetsiaalselt uriini imamiseks loodud tooted. Seetõttu on naisi, kes kasutavad tänini pidamatuse korral pesukaitseid või menstruatsioonisidemeid.

Pidamatustooted sisaldavad superabsorbenti, hügieenisidemed koosnevad aga peamiselt tsellulooskiust. Graanulitest koosnev superabsorbent tagab kiire vedeliku imavuse, ühtlase vedeliku jaotuvuse ja lõhnakontrolli. Hügieenisidemel on väiksem imavus, uriinilekke korral jääb selle pealispind niiskeks ning võib kaotada vormi. Ühtlasi ei hoia tavaline hügieeniside ära ebameeldiva lõhna tekkimist ning sidet on vaja tihedamini vahetada. Pidamatussidemete hulgas on näiteks selliseid, mida saab kasutada kuni 7 tundi, side on naha vastas kuiv, aitab vältida naha ärritust ning hoiab eemal ka ebameeldiva lõhna. Oluline on teada, et pidamatustooted võimaldavad põiepidamatusele vaatamata, olgu tegemist mõne tilga või suurema lekkega, elada täisväärtuslikku ja aktiivset elu. Pidamatustooteid saab lisaks apteekidele osta ka MTÜ Inkotuba veebipoest www.inkotuba.ee.

Kas teadsid et ...

• Kontrolli põie üle saab parandada vaagnapõhjalihaste harjutustega. Kestvate tulemuste saavutamiseks tuleb treenida regulaarselt.

• Uriinipidamatust esineb naistel ligikaudu kaks korda rohkem kui meestel.

• Pidamatustoodete valikus on saadaval nii naistele kui meestele mõeldud tooted.

• Tavalised hügieenisidemed ei sobi põieprobleemide korral, sest nende imavusvõime on väike ja nad ei hoia ära uriini ebameeldivat lõhna.

• Suitsetajatel esinev sage ja äge köhimine võib põhjustada pidamatust.

• Vaagnapõhjalihaste harjutuste tasuta DVD saad tellida aadressilt www.corewellness.ee

hobi

Mai 2013 6

Kalapüügielamust pole võimalik Rimist või Selverist osta Teet Roosaar teet.roosaar@parnupostimees.ee

T

alvel paljud pensionärid merele ei lähe, sest paksema lumega mitu kilomeetrit kõndida pole enam jõukohane. Ilusamate ilmadega kala kaldal oodata on tunduvalt meeldivam, haug ründab kõike, mis vees liigub.

Võhandu jõe ääres kasvanud Erki Eriste oli kümneaastaselt juba kõva kalamees. „Võõpsu pool tehti uut silda, Peipsi tint tuli jõkke. Siis sai ema kardin pihta pandud ja tinti toodud,” meenutas Eriste.

Täiskasvanuna polnud Eristel enam kalapüügiks nii palju aega, aga kui ta 13 aastat tagasi Taali krossiraja enda majandada sai, läks kalapüük Pärnu jõel taas lahti. „Enam lahti ei saa. Nüüd olen kolm aastat talvel ka käinud. Pensionipõlves on rohkem aega, see annab nii palju energiat,” rääkis 64aastane Eriste.

Ilusa ilmaga ei malda kodus istuda Ilusa ilmaga ei malda Eriste niisama kodus istuda. Kala on iga päev laual, olgu selleks siis vimb, koha, ahven või muu kalaliik.

Kui palju kalapüügiga raha kokku hoiab? „Kütet läheb, landid on vanad, konksud ei maksa midagi, kalasööda ostan poest,” arutles Eriste ja tunnistas, et ega ta selliselt arvet pidanud polegi.

Tunduvalt olulisem on rahulolu ilusast ilmast, sõpradest ja loodusest. „Kui vesi on paljas, paned paati kohvi ja söögid, võtad sõbra ka kaasa. Ühes otsas ussike, teises otsas lollike,” kirjeldas ta kalapüügist saadavat mõnu.

Selliseid lollikesi kohtab Eriste kevadel Pärnus Papiniidus kõrgepingeliinide juures, Tammistes ja mujal palju. Hiljuti sai ta tuttavaks näiteks lätlasega, kes on olnud suure Boeingu kapten. „Kui täna tünni juurde lähed (Pärnu vana silla juures – autor), on neli-viis sõpra ees, kes jagavad kogemusi,” ütles ta.

Eriste jälgib www.ilm.ee kalastuskalendrit, Pärnu Sadama ilmajaama õhurõhuandmeid („Kui õhurõhk tõuseb või langeb, siis kala ei võta”, selgitas ta), kuuseisu („Kala võtab siis, kui kuu on taevas ja teisel pool maakera”) ning on Kalastaja aastakalendritesse aastaid kirja pannud, mida ja mis kellaajal tal püüda õnnestus.

Tuhanded kalamehed on oodanud aega, mil jää merelt ja jõgedelt läheb ning veevool rahuneb. Nüüd on kalad näljased ja püüdjad neid külg-külje kõrval ootamas. Kalapüük on kirg, paljudele ka oluline söögilisa.

Kevadel on haug väga aktiivne ning särg, vimb ja teised kalad ujuvad jõge pidi üles. Pärast jääminekut on kalu jões rohkem ja nad on toiduotsingul aplamad.

Varustus oma käe järgi

”

Kui vesi on paljas, paned paati kohvi ja söögid, võtad sõbra ka kaasa. Ühes otsas ussike, teises otsas lollike.

ERKI ERISTE (64)

Ajast, kohast ja eesmärgist sõltuvalt valib Eriste kas spinningu, tavalise käsiõnge, sikuti või põhjaõnge ehk tonka. Tema kalapüügivarustuses on palju ise kombineeritut, rullid veel vene ajast. „Ise teen varustuse seepärast, et oleks mugavam, oma käe järgi,” rääkis Eriste. „Saada on palju, aga see on kallis. Spinning 20–30 eurot, on ka sajaseid.”

Mõnel kalamehel on ette näidata äge varustus ja landikast, aga ta ei oska neid kasutada. Eriste kasti on aja jooksul kogunenud ligi poolsada lanti.

Eriste tähelepanekute järgi valib kala lanti värvi järgi. „Nädalapäevad tagasi tahtis halli, täna rohelist, sinise kallal ka oli. Ühel õhtul pimedaga tuli oranži uudistama,” rääkis ta.

Lantidest võivad kalamehed tundide kaupa kõneleda. Vaid asjatundjad teavad, mille nimeks on „Kiirabi”, millel „Pärnu kirves”, millel „Banaan”. Igal pool on

püüdmiseks erinevad landid, sõprade kingitud Peipsi lanti Pärnu kalad ei võta.

Alkohol ja kalapüük Eriste hinnangul kokku ei käi. Seda pruugivad tema jutu järgi rohkem venelased ja lätlased, kes kaugemalt vaba aega veetma tulevad.

Mõni õlu suvel palavaga on iseasi. „Kalapüük on lõõgastus, lähed naudid loodust,” ütles Eriste. „Olime Taalis ja linnuvaatlejast sõber palus mul raadio kinni keerata kuulame parem linde. Tema tundis 23 erinevat lindu ära, mina eristasin vaid nelja-viit.”

Uus trend kalavetel on naised. Eelmisel talvel olnud neid Eriste sõnul Pärnu jõel kolm-neli, sel talvel 13–14. Mõned on mehega, mõned üksi, enamasti üle 50 aasta vanad. „Naised on hakanud kalapüüki leebemalt suhtuma. Aga palju on ka neid, kes arvavad, et mees läheb sõpradega viina võtma. See on eelarvamus,” lausus Eriste. Õige kalamees puhastab oma saagi ise ära ja teeb neist toidu. „Tuled suvel, kümme ilusat kala kotis ja fileerid need ära. Osa läheb sügavkülma, osa pannile.

Ei mingit jahu ega muna, ainult natuke maitseaineid ja soola,” kõneles ta.

hobi FOTO: ERAKOGU

7 Mai 2013

kahe-kolmekilost haugi, on Kalmann püüdnud seitsmekümnendate aastate alguses Õisu järvel, enne äikesevihma. „Lauspäikeselise ilmaga haug ei tule.

Kevadel, suvel soojade ilmadega vähem, sügisel jälle enne jää tulekut,” kirjeldas ta.

Kalapüük on Kalmanni hinnangul pigem kirg kui lisatoiduallikas. „Selle raha eest, mis ma riided, kümmekond ritva, landid ja muu olen ostnud, saaks ma aasta läbi lõhet süüa,” lausus ta.

Pidevalt arenev kalapüügivarustus on Kalmanni jaoks ahvatlus. Tema lemmikuteks on erinevad Rapala landid, mida ta viimase paari aasta jooksul päris palju on ostnud. „Iga hobi on kallis,” tõdes mees 10–20 euroseid landioste kommenteerides.

Kalmannil meeldib üldse looduses käia. Perega seenel ja marjul, sõpradega jahil, üksi või mitmekesi kalal. „Istud öö läbi pukis, kuulad hääli,” kirjeldas ta oma jahilkäike.

Talve lõpuks püütakse laht tühjaks 65aastane viljandlane Viktor Katenev on kala püüdnud kõikjal Eestis: rannikult, Kundast, Pärnu lahest, Peipsilt, Saare- ja Hiiumaalt. Kõige rohkem muidugi kodusest Viljandi järvest ja Emajõest.

Talvel käis Katenev nädalavahetustel Pärnu lahel ahvenat püüdmas. Saagid varieerusid suuresti – kõige suurem saak oli 51, kõige väiksem 2,8 kilo. „Talve lõpuks püütakse Pärnu laht ahvenast tühjaks,” lausus Katenev. >> lk 8

Kõige suurem kala, mille Eriste kunagi välja on tõmmanud, on olnud viiekilone haug. Rohkem kui kuuekilone läks minema, läinud aastal aitas ta ühel Türi mehel Pärnu jõe jääst välja tõmmata üle kaheksakilose lõhe.

Sindi paisu peab Eriste kuriteoks kalameeste suhtes, selle kalatreppi ei suuda paljud kalad läbida. Samuti häirib teda, et sõudeklubi Pärnu ei vaevu talveks trosse veest välja võtma ja paljud kalastajad kaotavad selle tõttu lante.

Enne äikesevihma võttis hästi 66aastane Viljandi mees Väino Kalmann ootab aega, mil haugi keeluaeg lõpeb. Siis võtab ta spinningu ja sõltuvalt püügikohast ka paadi, et paar korda nädalas kalaõnne proovida. Nulli on mees jäänud harva, kolm-neli kala õnnestub ikka välja püüda.

Esmalt kavatseb Kalmann minna Võrtsjärvele, kus haugi varem võib püüda, ja seejärel Halliste jõe äärde Tippu. Tema püügihooaeg kestab sügiseni ja enamasti on saagiks haug, mõnikord ka ahven, koha ja turb.

Kõige suurema saagi, kümmekond

65aastane viljandlane Viktor Katenev on kala püüdnud kõikjal Eestis: rannikult, Kundast, Pärnu lahest, Peipsilt, Saare- ja Hiiumaalt. Kõige rohkem muidugi kodusest Viljandi järvest ja Emajõest. Pildil jäädvustatud hetk on 2011. aastast Emajõel püütud kahe 6,3 kilose haugiga.

TULE TURGUTA OMA TERVIST PÄRNUS ESTONIA SPAS

Pakett 50+ Üle 50 aastastele mõeldud pakett, mis arvestab just selle vanusegrupi ealisi eripärasid ja vajadusi.

Kehtiva pensionitunnistuse ettenäitamisel -10% Estonia Medical Spa Tammsaare 4a, Pärnu tel. 44 76 905 | estonia@spaestonia.ee

hobi

Mai 2013 8

Eakamad ostavad peamiselt sööta

Söödakorvid

Tõugud

Tarretisepallid

Kuivsööt

Eakamad kalamehed ostavad kalastustarvete poest enamasti sööta ja uuendavad varustust, vanuse kasvades eelistatakse spinninguga ringi liikumisele tavalise käsiõngega või põhjaõngega püüdmist.

Pärnu Konksupoe müüja Ruve Meringo sõnul moodustavad nende ostjatest poole 60aastased ja vanemad inimesed. Selles eas kalapüügiga enam ei alustata, kalameestel on varustus ammu olemas ja poes käiakse kas seda uuendamas või sööta ostmas.

Konksusöödast on eelistatumad kärbsetõugud ja vihmaussid. Kärbsetõugud maksavad üks euro kümme grammi ehk kaks dessertlusikatäit. Eesti vihmausse toob poodi Varbla ussikasvataja, 50 ussiga karp maksab poolteist eurot. „Ussidega püütakse vimba, särge ja latikat. Tihti kasutatakse püüdmiseks „võileiba”, mis koosneb vihmaussist, kärbsetõugust ja purgimaisist. Usse on nii punaseid kui ka valgeid, kirjut sööta märkab kala paremini,” rääkis Meringo.

Kuivsööt maksab Konksupoes kaks kuni neli eurot kilogramm. Kilosest pakist jätkub Meringo hinnangul umbes nädalaks, loomulikult sõltub kõik igaühe harjumustest. Uueks asjaks on tarretisepallikesed, mille hind on juba 4.50 eurot 150 grammise paki eest.

Palju kulub ka konkse ja lante, mis võrkudesse ja taimedesse kinni kipuvad jääma. Tavaliste konksude hinnad algavad ühest eurost kümne konksuga komplekti eest, landivalik on suur ja algab ühest eurost. Odavamate lantidega saab püüda ainult haugi, ettevaatlikumad kalad haaravad peenematest ja kallimatest lantidest.

Käsiõngede hinnad algavad Konksupoes 6.50 eurost, söödakorvide hinnad 1.40 eurost. Odavaima spinningu saab kätte 35 euroga. „Mina söödakorvi kevadel ei kasuta. Püüan põhiliselt Tammiste alt vimba. Seal on vool tugev, pole mõtet söödakorvi kasutada. Kui eespool latikat on püüda vaja, siis küll,” rääkis üks ostjatest.

Meringo tõdes, et kevadel on kalad näljasemad ja neid on vaja vähem peibutada. Pärnu jões on vool kiire ja siis on parem põhjaõnge kasutada, vaiksema vooluga järvedel ja jõgedel on jälle käsiõng efektiivsem. „Vanemad mehed eelistavad istuda ja oodata, nooremad kõnnivad spinninguga mööda jõe äärt,” iseloomustas müüja inimeste kalapüügiharjumusi.

Pärast jääminekut oli Katenev Pärnu jõe ääres vimba ja särge püüdmas ning läks seejärel Suurele Emajõele, kus tal on paat. „Igal kevadel olen hooaega alustanud Pärnu jõelt. 10. maist algab haugipüük, siis saab enamikel jõgedel ja järvedel olla,” rääkis ta.

Katenevi sõnade kohaselt on kalapüük nagu haigus, millest enam lahti ei saa.

Raha kulub omajagu, nii transpordi peale kui varustuse uuendamiseks. Konkreetseid summasid pole ta kokku löönud, aga kui Emajõe äärsest putkast ligi 7000 krooni eest varustust pihta pandi, oli küll valus. „Kümme-kakskümmend lanti läheb hooaja jooksul,” kirjeldas Katenev. „Landid on kallid, kümme eurot tükk. Neid jääb põhja palju, mõni päev mitu tükki.

Kalameeste võrgud püüavad õngemeeste lante edukalt.”

Plekklante on Katenev ise valmistanud, poelante on tal oma poolsada. „Põhiline on ikka sügavus, mille järgi valid. Paljud usuvad, et kala valib lanti värvi järgi, Discovery pealt aga rääkisid teadlased, et kala on värvipime,” kõneles ta.

Katenevi arvates on landi värvide valik rohkem usk. Kui korra hakkab mõne värviga võtma, tekib veendumus, et kala seda eelistab. Tema värvide vahetamist ei praktiseeri, küll on aga iga püügikoha jaoks omad landid.

Pöörlev lant naiste kaelakeest Viktor Katenevi lemmiklandiks on ise valmistatud pöörlev lant, mille tegemiseks on kasutatud naiste kaelakee helmeid. „See on Viljandi paadimeeste lant, võtsin klubi juhatajalt snitti,” rääkis ta.

Katenevi hinnangul sõltub kalaõnn ilmast ja kogemustest. Arvepidamist, mida, millal ja kust tal püüda õnnestus, on mees järjepidevalt pidanud 1964. aastast, aga neist tema arvates saagi prognoosimisel abi ei ole. Märkmed on rohkem meenutamiseks.

Viimastel aastatel on Suurele Emajõele tekkinud palju mootorpaate. „Aastatel 2000–2005 olin terve päeva jõel, suurt kedagi ei näinudki. Nüüd on laupäevitipühapäeviti seal hullumaja, jõgi kubiseb mootorpaatidest ja parkimisplatsid on täis. Selle pideva müra keskel haugi veel saadakse, aga latikat ja koha enam mitte,” rääkis Katenev.

Pärnakas Mati Sapas alustas kalapüügiga Soomes ehitajana töötades, kui objektile sõites kaks-kolm tundi merel

Vihmaussid

Kursana Eesti OÜ

FOTOD: ANTS LIIGUS/PÄRNU POSTIMEES

Merivälja Pansion

Konksud

Landid

Käsiõng ja spinningukomplekt

Eakate ööpäevane jälgimine ja hooldamine.

Majutamine ühe- ja kahe-kohalistes kutsungisüsteemiga varustatud telefoni-, kaabel TV- ja internetivalmidusega tubades.

Ranniku tee 48, Tallinn Telefon 609 2605 kursana@kursana.ee

Minu turvaline kodu

hobi

9 Mai 2013

Soomes on kala rohkem Sapase sõnul ostavad suvilates puhkavad soomlased pigem kala poest ja on enamasti kalapüügist võõrdunud. Kes ise püüab, see häid püügikohti ei reeda ning teab, millal ja kus püüda. „Eestiga võrreldes on kala rohkem ja rahvas laisem. Järved lausa kubisevad kaladest. Mõnes kohas antakse õnged pihku – mine püüa, muidu söövad teised kalad välja,” kõneles Sapas. Samas tuleb merele minnes ala tunda, sest väljaulatuvaid kaljunukke, mille otsas mootori võib lõhkuda, on päris palju.

Kalastades kohtub huvitavate inimestega. Ükskord aitas Sapasel võrke panna pensionär, kes tundis huvi, millega naabertalu eestlane tegeleb. Aeti juttu, selgus, et mees tegeleb Vivaldi viiulite taastamisega. „Andsin talle mõne haugi. Tema ei viitsi võrke panna, sest kui kolm päeva võrgud sees on, on külmkapp aastaks kala täis,” jutustas Sapas.

Eestlanegi peab vaatama, et ta liiga hoogu ei lähe. Sügisel Soomes püütud ja kodusesse külmkappi toodud mereahvenatest ja haugidest (vähemalt 40 kilo) jätkus kevadeni.

Haug, mereahven ja latikas ongi peamised kalaliigid, mida Sapas Soomes püüab, natuke vimba ja lõhet ka. Forelli pole ta veel merest saanud, vaid ostnud kohalike kalurite käest.

Sapas püüab kala merel paadiga käies viis korda nädalas, enamasti on saagiks haug ja paar ahvenat. „Arvestatav söögilisa, suve lõpuks on kõrini,” lausus ta.

Ilusatel suveõhtutel meeldib Sapasele kala suitsuahju panna, mõni kala (näiteks vimb) on parem värskelt soolatuna. „Teen kõike, mida kalaga teha annab: praen natuke läbi, panen suitsu, valmistan kotlette,” ütles ta.

Tige naine müüs mehe varustust Üks söögikord maksab Soomes kaheksa– üheksa eurot. Kalapüük aitab raha kokku hoida, kuid päris nii Sapase jutu järgi ka ei ole, et süüa pole ja pead merele minema.

Vanasti sõlmiti Soomess töölepinguid, mille järgi peremees pidii andma söögi, hkem kui kuid kala ei tohtinud rohkem viiel päeval pakkuda. „Muidu uidu anti seitse päeva nädalas kala, la, eriti põhja pool,” teadis Sapas rääkida.

Oma esimese suurema a landikogu ostis Sapas Helsingii kirbuturult, kus tige naine mehe e varustuse maha müüs. „Suur kast oli, kettaid täis. Selle väärtus oli oma in ligi 50 paar tuhat eurot, mina sain as. euro eest,” meenutas Sapas.

Ehitaja hinnangul on naise aise eest kalavetele pagemine pigem em omavaheliste suhete tagajärg, rg, mitte põhjus. Tema naine tuleb b mõnib kõikord merele kaasa ja saab gega hakkama, nii püügi kui ka väljatõstmisega.

Soomes kalanaisi rohkem kem Eestiga võrreldes kohtab b naisi Soomes kala püüdmas sagedamini. edamini. „Meil ligi viis protsenti, i, Soomes viiendik. Ja nad pole lihtsalt htsalt spinningu- või õngehoidjad, vaid asjalikud,” kõneles Sapas. el sadakond Landikogus on Sapasel itte kala, lanti. „Lanti ei osteta mitte se ikka vaid enda jaoks. Püütakse e, mis vana nässakaga, ostetakse, estel meeldib. Õigetel kalameestel on landikogu väike, aga iga lant võtab,” arutles ta.

Sajast landist kasutab ab Sapas ligi kümmet, peamiig selt nelja-viit. Kui haug võtab, võtab ta pärnaka hinnangul ükskõik mida.

Kalapüügivarustuse valik on Soomes suurem, hinnad allahindluste ajal pigem soodsamad. Sapasele meeldivad Helsingi lähedal asuvad Motoneti ja Hong Kongi poeketid. „Nagu Ikea – kõike on ja kõik on odavam kui Eestis,” kirjel-das ta.

Eestis käib Sapas kala püüdmas harva. „Ega see pole e eluega toitumisküsimus. Hommimmikud ja õhtud on jõe peal fantastilised, seda ei saa ühestki stki Rimist ega Selverist,” lausus sus kalapüügi võlusid tundma dma õppinud pärnakas.

Pärnus Metsa 28 17.05 kl 10–14 Narvas Joala 11 29.05 kl 11–14 Hiiumaal Rahu 2 23.05 kl 12–14 Viljandis Viljandi Haiglas 30.05 kl 10–14

Kõige suurem kala, mille Võhandu jõe ääres kasvanud 64aastane Erki Eriste kunagi välja on tõmmanud, on olnud viiekilone haug.

Rohkem kui kuuekilone läks minema, läinud aastal aitas ta ühel Türi mehel Pärnu jõe jääst välja tõmmata üle kaheksakilose lõhe.

FOTO: ANTS LIIGUS/PÄRNU POSTIMEES

sõitmiseks kulus ja õhtuti saarel elu igavaks kiskus. „Põhiliselt loobin spinningut, viimasel ajal olen ka võrke pannud. Kui kellelgi on mereala, kus võib kalastada, olen küsinud.

Alati on lubatud, „ei” asemel tuntakse siirast huvi,” kõneles Sapas.

hobi FOTO: ANTS LIIGUS/PÄRNU POSTIMEES

Mai 2013 10

Kalamees ja ebausk KAIDO KRASS, kirglik kalamees, sihtasutuse Eesti Forell üks asutajaliige

Õ

nnetu päevana on levinud 13. ja reede, mis olevat üks igavesti kehv päev. Võibolla see nirusus võimendubki selle pärast, et kuupäev hakkab hommikul ärgates kummitama ja painab pidevalt? Ka üle tee jooksev must kass toovat häda ja õnnetust.

Olen rääkinud ebausu teemadel nii mõnegi kalamehega. Tundub, et enamik võtab teatavaid ebausu sümboleid päris tõsiselt, aga seda mitte laialt reklaamides, vaid enese mõtetes.

Mina lepin 13. ja reede puhul paratamatusega, sest millegipärast juhtub ikka midagi. Musta kassi puhul ma tema rajast üle ei lähe, vaid kasutan teist teed, sest tean: kolm korda üle vasaku õla sülitamine ei aita.

Vahel olen lihtsalt hämmeldunud selle üle, et ilm on soodne, kalakalendrid ja sisetunne ennustavad korralikku kalasaaki, aga kujuneb välja hoopis nullipäev.

Koju naastes aga avastan, et küll on maha unustatud kas nuga, kott kalade jaoks või muu. Mõni võib-olla irvitab selle jutu peale, aga liiga palju on olnud elus kokkusattumisi kalavetel, mis viitavad teatud asjaoludele, et miski seik on tunnistajaks ebaõnnele. See omakorda süvendab ebausku.

Kalaõnnele pidavat pärssiv olema ka söömine enne kalaleminekut. See mõte on kinnistunud minussegi ja näidetestki pole puudu.

Vana ebausk päeva kihvamineku kohta on vale jalaga voodist tõusmine või riietuseseme valepidi selga- või jalgatõmbamine, samuti poolelt teelt koju tagasi pöördumine unustatud eseme järele. Mul aga on olnud just nii, et kui abikaasa või naaber minu tagasi tulles nähes kohmab, et nüüd läheb küll sitasti, siis kala tuleb nagu muda. See ei tähenda, et iga kord oleks meelega vaja tagasi pöörduda. „Kivi kotti”, „lant ronti”. Mida me oma sõpradele või tuttavatele nende ettevõtmiseks küll ei soovi: autojuhile „nael kummi”, matkajale „palju päikest, vähe äikest”, tudengile eksamil „head põrumist”.

Keegi ei võta seda liiga tõsiselt ega solvu.

Seda võetakse hoopis edusoovi väljendusena, omamoodi pöidlapidamisena.

Niisugused „pahatahtlikud” ütlused on levinud kogu maailmas. Algselt olid need seotud peamiselt jahi- ja kalapüügiõnnega. Nii näiteks öeldi vähilisele „konnad kotti, vähid välja”.

Venelased saatsid küti jahiradadele sõnadega: „Ni puha, ni pera” (ei udu- ega muud sulge).

Sakslased soovivad jala- ja kaelaluu murdmist („Hals- und Beinbruch”). Väljend tekkis Esimese maailmasõja ajal lennunduses. Itaallastel on populaarseks edusooviks minemine hundilõugade vahele („it in bocca al lupo”).

Kui keegi lähedastest või tuttavatest mulle „kivi kotti” soovib, on kalasaak praktiliselt olematu. Seega on kasulikum kedagi kohtamata tasahilju kalavetele siirduda.

Philippa Waring on seoses kalaga pannud paberile järgnevad read: „Kaua aega enne seda, kui kala tegelik toiteväärtus avastati, ergutasid emad oma lapsi taldrikut tühjaks sööma, et nad tugevaks ja targaks sirguksid.

Kala peeti juba iidsetest aegadest tarkuse ja teadmiste toojaks, kala söömine tähendas nende omandamist. Ameerikas on põlvkondade jooksul omistatud neid võimeid just linaskile, samuti

nagu võimet haigusi ravida. Potentsi puhul on eestlastelgi oma ütelus meestele: „söö sibulat ja kala, siis seisab nagu tala”.

Jõekalureid puudutavaid uskumusi on palju.

Neist kõige levinum on, et kui jõekalur lõpetab püütud kalade loendamise, ei saa ta sel päeval rohkem kala. Ebaõnn tabab paremakäelist kalameest, kes õnge vasaku käega viskab ja vastupidi.

Hea märk on kalale minnes kõrvahargi nägemine. Šotlased usuvad, et kui kala üldse ei näkka, aitab ainult see, kui kalamees ise vette viskub ja siis välja tõmmatakse, nagu oleks ta suurepärane saak. Traditsiooni kohaselt ei suuda kalad pärast sellist etendust panna vastu soovile kalamehe eeskuju järgida. Ameerika kalameestel on ütlus: „Idas püüdjal näkkab kala kõige vähem, läänes püüdjal kõige paremini.” Üks kummalisemaid merepüügiga seotud uskumusi ütleb, et kui kalur oma naisega just enne mehe merele minekut tülitseb, võib mees head saaki oodata.

Tüli peab siiski loomulikult tekkima ja seda ei tohi meelega esile kutsuda. Kui mees naisel vere välja saab, võib ta eriti suurt saaki loota.

P

aljud randlased peavad halvaks endeks, kui kalur kohtab laevale minnes kõõrdsilmset inimest või valge põllega meest. Õnn pöördub ainult siis , kui ta koju läheb ja järgmist tõusu ootab.

Kõik kalurid usuvad, et kalad tunnetavad raskeid aegu ja lahkuvad tülitseva ranna äärest, kuid kui esimene püütud kala on emane, on see märk heast saagist. Šotlastel on hulk merega seotud uskumusi.

Nende hulgas üks, mis peab väga halvaendeliseks, kui kalur vandudes jumala nime suhu võtab, kui just kõik inimesed pärast seda rauda ei puuduta. Peale selle usuvad šotlased, et sõnu „põrsas”, „emis” ja „siga” ei tohi võrke sisse lastes kunagi kasutada, muidu jäädakse saagist ilma. Siingi aitab, kui kalurid oma saabaste raudneete puudutavad.

Paljudes maailma paikades peetakse väga halvaks endeks, kui merel olles maal olevaid asju nende õigete nimedega nimetatakse. Sellest on tekkinud mõned teravmeelsed sünonüümid.

Yorkshire’is arvatakse, et parim viis hea saagi kindlustamiseks on teha korgist käbadesse võrkude sisselaskmise ajal väike sisselõige ja panna sellesse väike münt. Uskumuse kohaselt võtab Neptun selle tasuks kalade eest, mis ta võrkudesse lubab. Teine iidne uskumus ütleb, et halba toob kalapüük nädala igal päeval, kuna see on ahnuse märk ja sügavikujumalad karistavad selle eest.”

Mida siis arvata (eba)usust, mis meis kõigis mingil määral õilmitseb? Minu puhul toimib näiteks see, jala kalale minnes kasutan eelmise tee või nadi saagi korral teist teed, et rohkem kalaõnne oleks.

(Eba)usk võib olla võimas relv. Kõik oleneb isiksusest, kui tõsiselt või mittetõsiselt keegi uskumusi võtab.

Lõpuks üks anekdoot, mis kinnitab, et kalameeste seas on nii usku kui ka ebausku.

Mees asutab hommikuhämus kalale minema.

Sööb paar suutäit, viskab seljakoti selga ja kiirustab teele. „Sa unustasid õnged maha!” hüüab naine järele. „Kurat nendega. Ma ei hakka tagasi tulema, see võib kalaõnne ära viia.”

hobi

KOMMENTAAR

Aeg iseendaga olemiseks

TOOMAS TOIMETA, psühholoog

a pole kunagi suur kalastusesõber olnud, kuid möödunud kuul Norras mägijärve jääaugust kala püüdes avastasin ennast mõttelt: „See on ju tõeline paradiis”.

Istuda viis-kuus tundi mägedes käreda pakase käes lootusega „ehk näkkab” ei ole just minu kui soojalembese inimese arusaam sellest, mida ma vabatahtlikult teeksin. Kuid mingil hämmastaval kombel ma siiralt nautisin seda.

Mõned päevad tagasi Pärnus mööda Rääma tänavat sõites ja jõejääl konutavaid kogusid vaadates avastasin ennast mõttelt, et vaatan neid inimesi hoopis uue pilguga. Ma saan neist aru!

Läbi huumoriprisma võttes võiks ütelda, et see on hea võimalus „kodus näägutava eide eest põgeneda”. „Näägutavat eite” tuleks muidugi vaadata oluliselt laiema sümbolina.

Kala kättesaamine ei ole selle hobi juures enamasti tegelik eesmärk. Oluline on protsess kui tervik. Võib isegi ütelda, et tegemist on teatud mõttes meditatsiooni või teraapiaga.

Meenuvad ajad, kui töötasin laste varjupaigas. Pärast mõne keerulisema tööpäeva lõppu armastasin siis jalutades koju minna. Sõltumata ilmast 30–40 minutit vaid endale ja oma mõtetele.

Kahjuks leiab inimene tänapäeva kiirustavas ja pidevas ajahädas maailmas seda niivõrd olulist „iseenda aega” üha vähem. Kui üldse ...

Kalalkäik annab aega ja võimalust argimuredest irdumiseks ja iseendaga olemiseks. Pidevas audio-visuaalses mürakeskkonnas olles vajab inimene hädasti aega, kus ta ka tegelikult kuuleb oma mõtteid või siis vajadusel need üldse „välja lülitab”.

Asja teiseks pooleks või „võluks” on kalalkäik kui teatud suhtlusvorm.

Sedagi kogesin sealsamas Norra mägijärve ääres ja selle sõnadesse panek on ülimalt keeruline.

Ei ole vahet, kui palju kalastajaid hetkel Sinu ümber või läheduses viibib – mingis mõttes on igaüks seal üksi ja iseendaga. Samas aga on kõigi vahel mingi seletamatu sõnatu side ja kommunikatsioon. Isegi kui oled kalastamas täiesti üksi, on sul kusagil kolmandas meeles teadmine: „Nad on kusagil seal”.

See tekitab teatud turva- või õlg õla kõrval tunde, kus sõnad ei ole enam vajalikud. Ma tean, et mind mõistetakse just sellisena nagu ma olen ja meil kõigil on ühine tee.

Õige kalamees puhastab oma saagi ise ära ja teeb neist toidu. „Tuled suvel, kümme ilusat kala kotis ja fileerid need ära. Osa läheb sügavkülma, osa pannile. Ei mingit jahu ega muna, ainult natuke maitseaineid ja soola,” teab Pärnu kalamees Erki Eriste.

» Transportteenus alates 35 eurost » Küttepuude müük » Heakorratööd

NAINE

Soomes ehitajana töötava ja seal kalapisiku saanud Mati Sapase hinnangul on naise eest kalavetele pagemine pigem omavaheliste suhete tagajärg, mitte põhjus.

Tema naine tuleb mõnikord merele kaasa ja saab kõigega hakkama, nii püügi kui ka väljatõstmisega.

TÄPSEM INFO http://tulevik.info/ telefon 442 6400, 5667 6238

RINGLUSPOOD

ringluspood@tulevik.info tel 5690 7161

Papiniidu 17a, Pärnu Saadame asjad uuele ringile!

w w w.optiumgrupp.ee

M

FOTO: HENN SOODLA/PÄRNU POSTIMEES

11 Mai 2013

Prillide tellijatele nägemise kontroll TASUTA

Pakkumine kehtib prilliraamide ja klaaside koosostul

TARTUS: Maarjamõisa polikliinik, Puusepa 1a, tel 731 9155; TÜ Kesklinna apteek, Poe 8, tel 742 3593; Kesklinna Keskus, Küüni 7, tel 744 1167. VILJANDIS: Kaubanduskeskus UKU, Tallinna mnt 41, tel 449 4343. NARVAS: Kaubanduskeskus ASTRI, Tallinna mnt 41, tel 356 0197. JÕHVIS: Kaubanduskeskus TSENTRAAL, Keskväljak 4, tel 332 7575

REKLAAM

Loe läbi, täida tabel, lõika välja ning mine ja küsi nõu oma perearstilt!

Mehed eesnääret kontrollima!

Erinevate uuringute alusel on leitud, et keskmine mees jõuab oma hädadega arsti juurde paariaastase kannatamise järel. Samas on teada, et haiguse varases staadiumis on ravi tulemused paremad, mitu aastat kestnud kaebuste korral muutub ravi järjest keerukamaks, aeganõudvamaks ja vähemtõhusaks.

Eesnääre on organ, mille funktsionaalsus mõjutab kõiki mehi alates koolipoisist kuni vanavanaisadeni. Eesnääre võib tekitada erinevat tüüpi vaevusi – enamasti on kaebused seotud urineerimistakistuse ja/või -ärritusega, lisaks võib olla valu või ebamugavustunne väikevaagna piirkonnas.

Eesnäärme mahu suurenemisega kaasnev kusetoru obstruktsioon ehk takistus areneb järk-järgult, enamik mehi ei märka haiguse algusperioodil muutusi (või ei tunnista neid endale). Urineerimine sageneb, urineerimisvajadus tekib ootamatult ja tihti ka öösiti ning urineerimise järel on kusepõie mittetäieliku tühjenemise tunne. Põie ainult osaline tühjenemine võib kaebuste süvenedes kaasa tuua kuseteede krooniliste infektsioonide ja kusepõie kivide tekke.

Oma paiknemise tõttu mõjutab eesnääre ja selles organis kujunevad haigused mitte ainult urineerimist, vaid mehe viljakust, seksuaalsust ja seeläbi ka tervist üldisemalt.

Eesnäärme healoomuline suurenemine on organismi muutus, mis tekitab meestele probleeme enamasti pärast 40. eluaastast. Uuringute alusel on tõestatud, et suurema osa meeste eesnäärmekoe maht suureneb vanuse tõustes, juba viiekümnendatel eluaastatel võivad ligikaudu igal teisel mehel tekkida eesnäärme suurenemisega seotud kaebused. Urineerimishäirete esinemissagedus kasvab vanemas eas meestel umbes 10% eludekaadi kohta.

Teadaolevalt on kõige olulisem eesnäärme mahu suurenemise ja urineerimishäirete väljakujunemisega seotud riskifaktor vanus ning sellega kaasnevad hormonaalsed muutused, samuti meeste varasem elustiil ja kroonilised suguteede põletikud.

Veel paarkümmend aastat tagasi oli urineerimishäirete ainsaks ravivõimaluseks eesnäärme osaline eemaldamine, praegu saab seda patoloogiat ravida väga erinevate ja oluliselt väiksemaid kõrvaltoimeid andvate ravimeetoditega. Arvestades, et keskmisel urineerimishäiretega mehel jääb kaebuste tekkimisel elada veel 15–25 aastat ehk peaaegu üks inimpõlv, on ravimeetodi valimisel kõige olulisem valiku pikaajaline positiivne toime ja kõrvaltoimete võimalikult vähene esinemine.

Eesnäärme healoomulisele suurenemisele viitavate alumiste kuseteede kaebuste korral kasutatavad medikamendid jagunevad oma põhitoimelt kaheks ning leevendavad kaebusi või/ja pidurdavad haiguse progresseerumist.

Nüüdsel ravimiturul on olemas ka mõlema toimega kombinatsioonravim, mis rahvusvahelise uuringute alusel on näidanud eesnäärmehaiguste ravis väga häid tulemusi, aidates vähendada urineerimiskaebusi ning eesnäärme suurenemisega seotud tüsistusriski.

Siiski peab arvestama, et ravimi toime on

individuaalne ja sõltub kaebuste ulatusest ning põhjustest.

Kuigi eesnäärme suurenemine ei põhjusta muutuste algjärgus olulisi kaebusi, tasub eesnääret uurida, kui tekivad esmased urineerimisega seotud kaebused kusevoolu nõrgenemine ja joa katkendlikkus, raskendatud urineerimise alustamine ja järeltilkumine, sage ja tihti edasilükkamatu vajadus urineerida, urineerimise järgne täispõie tunne ning öine urineerimine.

Lihtsaim võimalus täpsustada enda eesnäärme seisundit on täita urineerimishäirete küsimustik. Kaebuste korral pöörduge esmalt perearstile täpsustavateks uuringuteks ja raviks!

Dr KRISTO AUSMEES MediTA Kliinik www.medita.ee

Dr Kristo Ausmees

Leidke vastus, mis iseloomustab teie olukorda kõige paremini Kui tihti olete viimase kuu jooksul

Foto erakogust

Tõmmake ring ümber ühele numbrile iga küsimuse juures Mitte kunagi

Vähem kui üks kord viiest

Vähem Pooltel Enam kui Peaaegu kui kordadel pooltel alati pooltel kordadel kordadel

... märganud, et pärast urineerimist ei ole põis täielikult tühjenenud?

0

1

2

3

4

5

... pidanud käima urineerimas sagedamini kui 2 tunni jooksul?

0

1

2

3

4

5

... märganud, et uriinijuga mitmel korral katkeb ja algab uuesti?

0

1

2

3

4

5

... tundnud, et urineerimist on raske edasi lükata ja peate kohe minema tualetti?

0

1

2

3

4

5

... märganud, et uriinijuga on nõrk?

0

1

2

3

4

5

0

1

2

3

4

5

0

1

2

3

4

5

korda

kord

korda

korda

ja enam korda

... märganud, et urineerimise alustamine nõuab pressimist või pingutust?

Keskmiselt mitu korda öö (magama minekust kuni hommikuse ärkamiseni) kohta olete viimase kuu jooksul pidanud öösiti üles tõusma urineerimisvajaduse tõttu?

korda

Arvutage punktid kokku: 0–7 punkti = nõrgad sümptomid

8–19 punkti = keskmised sümptomid

Loe läbi, täida tabel, lõika välja ning mine ja küsi nõu oma perearstilt!

20–35 = tugevad sümptomid

tervis

13 Mai 2013

Vanus paisutab eesnääret

FOTO: TOOMAS HUIK/POSTIMEES

Birgit Itse birgit.itse@jt.ee

P

aidelane Tõnu (65) on oma sõnul pidanud lapseeast saati üsna tihti arsti juures käima. „Mul on bronhid haiged ja siis tuli ikka käia,” ütleb ta nii muuseas. Kui aga suurenenud eesnääre kolm-neli aastat tagasi esimest korda muret tegi, võttis Tõnu natuke „hoogu” enne, kui arsti juurde läks. Lõppenud talvel, kui eesnääre uuesti kaebusi põhjustas, Tõnu enam mõtlemisaega ei vajanud, kuid erinevalt eelmisest korrast tuli sel korral arsti juurde pääsemist peaaegu kaks kuud oodata.

Mitmes kliinikus patsiente vastu võttev androloog-uroloog ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi uroloogia ja neerusiirdamise osakonna juhataja dr Tanel Muul julgustab mehi arsti juurde pöörduma enne, kui kuskilt midagi valutama hakkab. „Kui uriinijuga ikka järjest nõrgeneb, nii päevane kui ka öine urineerimine sageneb, tekib tunne, et põis ei tühjene täielikult või kasvab äkilise urineerimise vajaduse tunne – on aeg kindlasti lasta ennast veidi täpsemalt arstil läbi vaadata,” rõhutab ta.

„Eesnääre on mehe teine süda, aga palju õrnem,” on öelnud uroloog ja haiglajuht Ralf Allikvee.

Rahutud ööd ja pidev tung põit tühjendada viitab vajadusele külastada arsti. Kas või veendumaks, et kõik on ikka korras.

USA rahvusliku meditsiiniraamatukogu ja Suurbritannia patsiendiportaali andmeil on esimesed eesnäärme suurenemisele viitavad sümptomid tavaliselt kerged. Alati ei muutu kaebused tõsisemaks, mõnel kergemal juhul võivad need ka aja jooksul kaduda. Arstlik sekkumine on vajalik juhul, kui suurenenud eesnääre hakkab elukvaliteeti segama. Näiteks, kui vajadus kohe tualetti söösta ajab üles kuus korda. Ja nii igal öösel. Teisalt jälle, mõningane raskus aeg-ajalt öisel urineerimisel ei ole USA ja Briti meedikute hinnangul alati põhjus ravimite välja kirjutamiseks, sest ka ravimid ei kaota probleemi täielikult, vaid leevendavad kaebusi.

Esmaabi leiab apteegist Taimsete preparaatide edukus suurenenud eesnäärme ravis ei ole seni rahvusvahelistes uuringutes tõestatud, vaid vajab uurimist. Siiski on neid, kes arsti juurde pääsemist oodates või kergemate vaevuste korral on saanud abi käsimüügiravimist ja rahvaravist.

Väikeseõiene pajulill, kõrvitsaseemned, Lõuna-Aafrika täherohi, kõrvenõges, Aafrika ploom, rukis, purpurpunane siilkübar on vaid valik ravimtaimedest, millelt mehed läbi sajandite on abi otsinud.

Ravimtaimedest tuntuim on ilmselt serenoapalmi ekstrakt (Prostamol uno).

Veebilehekülg www.nativeremedies.

com annab soovitusi ka neile, kes soovivad organismi hormonaalselt tasakaalustada taimseid vahendeid kasutades. Sel juhul sobivat harilik mungapipar (Vitex agnuscastus L.), kobar-lursslill (Cimicifuga racemosa) ja Siberi ženženn (Eleutherococcus senticosis).

Ka Eesti arstid rõhutavad, et ravimtaimedest võib abi olla siis, kui kasutada neid pidevalt ja ainult sel juhul, kui kaebused on kergemad. Mehed, kellel urineerimishäire on muutunud segavaks, vajavad enamasti siiski veidi tõhusamat ravi ehk retseptiravimeid, mistõttu on arstilt abi otsimine vajalik.

Kui mees on tulnud uroloogi vastuvõtule, selgitatakse esmalt vestluse käigus välja sümptomite tõsidus. Eesnäärme suuruse, struktuuri ja valulikkuse kindlaks tegemiseks katsub arst seda pärasoole kaudu. Dr Muuli (pildil) sõnul on sel moel võimalik ka eesnäärme vähki tuvastada. Vajalikest esmastest analüüsidest nimetab ta ka PSA analüüsi verest ning ultraheliuuringut eesnäärmest ja põie tühjenemise hindamiseks.

Eesnäärme healoomulise suurenemisega kaasnevate kaebuste korral võib pöörduda nii uroloogi kui ka androloogi poole. Mõningad erinevused on ravi osas: androloogid ei tee operatiivset ravi >> lk 14

tervis

Mai 2013 14

Munand

eesnäärme healoomulise suurenemise korral, küll aga on pädevad määrama tablettravi. Eesnäärme vähi ravi kuulub aga uroloogide tegevusvaldkonda.

Dr Muul peab oluliseks, et ühte patta ei pandaks ravi eesnäärme suurenemise ja vähi korral. See on põhjustanud eksiarvamust, justkui ravitaks eesnäärme healoomulist suurenemist laseroperatsiooniga. „Kuigi see tundub vist väga põnev, me Eestis laserit ei kasuta,” muigab Muul.

Eestis tehtavat kirurgilist sekkumist kirjeldab ta kui operatsiooni elektrilise linguga.

Enamasti pole siiski operatsiooni vaja ning piisab tablettravist, mille valikut peab arst üsna heaks. Operatsioon tuleb Muuli ütlust mööda päevakorda alles siis, kui tablettravi (enam) ei toimi, kui selle alustamiseks on sümptomite tõsiduse tõttu liiga hilja või kui kõrvalnähtude tõttu pole tablettravi võimalik. „Operatiivset ravi kasutame ka siis, kui uriin on jäänud päris kinni ja kõhu kaudu on põide asetatud kateeter,” täpsustas ta.

Põhiliselt tehakse Eestis kuseteede kaudseid operatsioone, kus kogu tegevus toimub spetsiaalse instrumendiga inimese sees ning kirurg näeb tegevust ekraanilt.

Selliseid operatsioone on Eestis aastas umbes 200 ja nende eeliseks on välise haava puudumine. Avatud ehk haavaga operatsioone tehakse Muuli andmeil aastas alla kümne.

Munandikott

Naise tugi viib arsti vastuvõtule

MEHE SUGUELUNDID

MÄRKA!

Kusepõis Seemnepõiekesed

Eesnääre Peenis Kusetoru

Jämesool

Pärasool

Seemnejuha Munandimanus

Kas Sinu vööümbermõõt on muutunud tervisele ohtlikuks?

Vabane ülekilodest lihtsalt ja tervislikult, meie aitame!

Märke eesnäärme healoomulisest suurenemisest • Ei suudeta juhtida autot ilma peatuseta üle 2 tunni.

• Enne reisi piiratakse vedeliku tarbimist.

• Enne uinumist välditakse joomist.

• Öine uni on häiritud.

• Välditakse tualetita kohtade külastamist.

• Vähenenud teatri- ja kinokülastused.

• Vähenenud sotsiaalne aktiivsus.

Allikad: www.eesnaare.ee, www.mees.eu

Kuigi tervislikud eluviisid on omal kohal, pole dr Tanel Muuli ütlust mööda eesnäärme suurenemist võimalik ennetada ega ära hoida. Muuli selgitusel algab eesnäärme suurenemine anatoomiliselt neljakümnendates, kuid tunda hakkab andma enamasti viie- või harvem ka kuuekümnendates eluaastates. Eesnäärme healoomuline suurenemine on seotud testosterooni langusega vanuse tõustes. Seega on see mõneti paratamatu, teisalt on eesnäärme

KAS TEADSID, ET... vähemalt pooltel üle 50aastastest meestest on eesnäärme kude suurenenud. Protsent tõuseb võrdeliselt vanuse suurenemisega.

Eesnäärme healoomulise suurenemise olulisemad riskifaktorid on vanus, vähenenud seksuaalne aktiivsus ja meessuguhormoonide tase veres.

Pahaloomuliste eesnäärme kasvajate tähtsamateks riskifaktoriteks on vanus, ülekaalulisus, geograafiline paiknemine (eelkõige USA, Kanada ja Skandinaavia) ning varasem eesnäärme või rinnavähi esinemine perekonnas.

Eesnäärme kasvajat saab diagnoosida viis aastat enne seda, kui see hakkab mõjutama terviseseisundit ja eluohtlikuks muutub.

Eesnäärme vähk on viimastel aastatel tõusnud esikohale meeste pahaloomuliste kasvajate pingereas.

Kui tegemist on varajases staadiumis avastatud eesnäärmevähiga, see tähendab, et kasvaja pole levinud eesnäärmest väljapoole, on võimalik tervendav ravi ja nende haigete viie aasta elulemus on üle 95 protsendi.

Eesnääre paikneb põie all häbemeluu taga ja pärasoole ees.

Normaalselt on eesnääre väike organ, mis kaalub 15–20 grammi ning on oma suuruselt ja kujult võrreldav kastanimunaga. Maksimaalselt suureneb eesnääre elu jooksul 3–5 korda.

Esimest korda kirjeldati eesnääret 350 aastat enne Kristust.

Allikas: Eesti Uroloogide Selts, www.eesnaare.ee

tervis

15 Mai 2013

FOTO: ANTS LIIGUS/PÄRNU POSTIMEES

HAIGUSED

Tõstamaa tervisekeskuse perearst Madis Veskimägi

suurenemine individuaalne. „Väike osa meestest ei koge üldse olulisi häireid,” teab Muul. Alati ei mängi ka pärilikkus suurt rolli.

Kõige kindlam viis veenduda, et mehe teiseks südameks nimetatud eesnäärmega on kõik korras, on käia kord aastas oma tervist kontrollimas. Eesti uroloogid ja meestearstid rõhutavad, et seda peaksid tegema kõik üle 50aastased mehed. Eriti need, kelle suguvõsas on varem eesnäärmehaigusi olnud. Mitmes Euroopa riigis ja ka Eestis on varem viidud läbi eesnäärmevähi sõeluuringud, kuid on jõutud järeldusele, et sellega kaasneb liiga sageli haiguse ülediagnoosimise ja üleravimise oht.

Hoopis olulisemaks peavad arstid patsientide paremat informeeritust haiguse sümptomitest, ravivõimalustest ja tulemustest.

Samas selgus internetileheküljel

REKLAAM

Sagedasemad eesnäärme haigused on eesnäärme põletik, healoomuline suurenemine ja pahaloomuline kasvaja. Kuigi need haigused on erineva tekkemehhanismi ja kuluga, esineb kõigil ühe olulise kaebusena sagenenud urineerimine, millele lisanduvad pakitsustunne alakõhus ja uriinijoa katkendlikkus ning tugevuse vähenemine.

Enamasti on need ka kaebused, mis mehe arsti juurde toovad. Kaebused võivad esineda koos või eraldi. Näiteks eesnäärmepõletiku korral kurdavad mehed tihti nii ebamugavustunnet kui ka urineerimisärritust.

Eesnäärme haigused paiknevad enamasti kahes piirkonnas: keskmisest osast lähtub eesnäärme healoomuline suurenemine, välimises tsoonis saavad enamasti alguse eesnäärme põletikud ja pahaloomulised kasvajalised muutused.

Allikas: www.mees.eu

FOTO: SXC.HU

www.eesnaare.ee korraldatud küsitlusest, et eesti mehed ei ole harjunud meestearsti külastama. Peaaegu kaks kolmandikku ehk 62 protsenti vastanutest pole kunagi meestearsti külastanud.

Mehed tunnistavad, et kardavad. Kuigi mees-mehele peaks olema asju lihtsam rääkida, selgus ühest Soomes läbi viidud patsiendiuuringust hoopis, et vastassoost arstile on lihtsam muret kurta. Tõstamaa perearst dr Madis Veskimägi usub, et oskab mehena oma sookaaslasi paremini mõista. „Teades meeste terviseriske, oskan ka otsida vastavaid sümptomeid või

korraldada uuringuid, isegi siis, kui meespatsient kõike ei kurda.” Kogenud perearstina teab ta, et nii mõnigi kord võib olla mehelik ego takistuseks mõne probleemi rääkimisel ka meesarstile.

Kirjanik ja tõlkija Jaan Kaplinski tuletab aga meelde teada-tuntud loo meestest kui õrnadest olevustest, kes on oma kasvatuse vangid. „Mehi kasvatatakse ju vaimus, et mehed ei nuta ja peavad tugevad olema.

Mingid kahtlased haigused ei kuulu üldse selle juurde ja on arusaadav, et sellisel juhul kipuvad mehed neid varjama ja häbenema,” arutleb ta. >> lk 17

tervis FOTO: ELMO RIIG/SAKALA

Mai 2013 16

MEESTE TERVISESTATISTIKA Haiglaravi põhjused 2011. aastal meestel vanuses 55+ I Vereringeelundite haigused – 22 602 juhtu II Kasvajad – 11 242 juhtu III Seedeelundite haigused – 5592 juhtu IV Hingamiselundite haigused – 4253 juhtu V Kuse- ja suguelundite haigused – 3664 juhtu VI Vigastused, mürgistused ja muud välispõhjuste toime tagajärjed – 3434 juhtu Peamised surmapõhjused 2011. aastal meestel vanuses 55+ I Vereringeelundite haigused – 3110 meest (4703 naist) II Kasvajad – 1769 meest (1561 naist) III Õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad – 321 meest (141 naist) IV Hingamiselundite haigused – 240 meest (121 naist) V Seedeelundite haigused – 204 meest (208naist ) Allikas: Tervise Arengu Instituut

Hinnang oma tervisele vanuses 55–70 M

N

Väga hea või hea

22%

17%

Keskmine

57%

61%

Halb või väga halb

21%

23%

Allikas: Tervise arengu Instituut, Paikkonna tervisemõjurite uuring 2011.

Liikumine aitab igasuguseid tervisehädasid ennetada ja leevendada. 80aastaseks saav Benno Viirandi jooksis 1. mail juba 55. korda ümber Viljandi järve. Nooruses alustatud jooksuringid päästsid ta peavaludest ja ka jalaluumurrust aitas taastuda pidev liikumine.

Nipid suurenenud eesnäärme korral Piira vedeliku tarbimist pärast kella 18. See vähendab öist urineerimist.

Tõuse ja tühjenda põis kohe, kui tunned esimest öist vajadust urineerida. Seejärel oota üks-kaks minutit ja proovi uuesti. Kui väljutad märkimisväärse koguse uriini, korda seda veel üks kord.

Tühjenda põis alati korralikult ja väldi põie ületäitumist.

Iga kord tualetis käies proovi maksimaalselt urineerida ja põit tühjendada. Sageli on see istudes lihtsam kui seistes.

Kui urineerimine on takistatud, õpi enne põie tühjendamist lõdvestuma. Palu, et keegi õpetaks sulle, kui sa ise ei oska.

Väldi pikki istumisi, sest mees istub oma eesnäärmel. Ka rattasõit ei sobi füüsiliseks treeninguks, kui eesnääre kipub valu tegema.

Vähenda rasvasisaldust toidus ja ülekaalu korral proovi kaalu kaotada loomulikul teel.

Regulaarsed vahekorrad aitavad vähendada eesnäärme vedelikku ja vähendada vaevusi.

Liigu regulaarselt iga päev – esialgu piisab ka tiirust ümber kvartali. Isegi kerge treening võib leevendada urineerimisprobleeme, mida on põhjustanud suurenenud eesnääre.

Lisaks aitab füüsiline koormus vähendada kehakaalu ja parandada üldist tervislikku seisundit.

Väldi antihistamiinikuid ja teisi käsimüügist saadavaid külmetusvastaseid ravimeid.

Väldi külmetamist, püsi külma korral soojas, kui võimalik. Külm ilm ja niiskus võivad põhjustada eesnäärme turset ning uriinipeetust ja suurendada urineerimise vajadust.

Tee päevas kuni kolm korda soojaveevanni. Kuni 20 minutilised vannid aitavad vähendada eesnäärme valulikkust ja kiirendavad paranemist. Pikemad vannid võivad mõjuda halvasti sperma kvaliteedile ja põhjustada viljatust.

Proovi vältida olukordi, kus tualetis käimata jätmine võib põhjustada ebamugavust. Vähenda joodava vedeliku kogust 2–3 tundi enne välja minekut. Samas jälgi, et päevane vedelikukogus oleks siiski 1,5 liitrit.

Proovi joodavat kofeiini kogust vähendada või loobuda sellest sootuks.

Kui probleemiks on pidev urineerimise vajaduse tunne, proovi mõningaid mõtete kõrvalejuhtimise tehnikaid sh hingamisharjutusi või loendamist.

Kui urineerid tihti, proovi põit treenida, hoides tagasi nii kaua, kuni vähegi suudad. Sel moel muutuvad põielihased elastsemaks.

Suitsetamise maha jätmine võib sümptomeid oluliselt parandada, kuna nikotiin ärritab põit.

Järjepidev jälgimine on parim olukorras, kui sümptomid on kerged. Piisab kontrollist kord aastas või kaebuste süvenedes.

Allikad: www.kliinik.ee, www.patient.co.uk, www.nativeremedies.com

tervis

17 Mai 2013

Sellega nþustub ka Tþstamaa perearst dr Madis Veskimägi. „Pealtnäha karmi ja tþsise mehemaski taga on sageli vägagi hirmunud ja kartlik olevus.�

Vþtmesþnaks on usaldus ja mþistvus, arvab Kaplinski. Kui mees julgeb juba oma naisele rääkida ja naine suhtub probleemidesse mþistvalt, mitte halvustavalt, on Kaplinski kinnitusel juba sellestki abi. „Kindlasti ei tohiks mehe seksuaalsete häirete suhtes olla irooniline ega pþlglik,� manitseb ta.

Dr Veskimägi peab oluliseks ka naisepoolset julgustamist, kasvþi pakkumist koos arsti vastuvþtule minna. Kasuks tuleb ka oma tegelike tunnete rahumeelne väljendus, mis toetab mehe suurimat soovi armastada ja olla armastatud. „Naised peaksid siiralt rääkima oma tähelepanekutest mehe tervise osas ja suurest murest oma armsa mehekese tervise pärast,� on perearst veendunud.

Uroloog-androloog dr Tanel Muul tþdeb, et kartlikel meestel vþib esialgu uroloogi vastuvþtt olla hirmutav. Seetþttu vþiks tema arvates naised suunata pelglikuma mehe eelkþige perearsti vastuvþtule. Naise muretsemiseks piisav pþhjus on see, kui mees on ÜÜsel hakanud varasemast tihedamini tualetis käima vþi pole 50aastane vþi vanem mees käinud kordagi oma eesnääret kontrollimas.

Ka paidelane Tþnu nendib, et naiselik julgustus on vajalik, sest mehed omavahel tervisemuresid jagama ei kipu. „Kui naine saab ikka aru, et mehel on häda käes, vþiks ta teda julgustada arsti juurde minema.

Pere toetus on sellises olukorras mehele väga oluline.�

Kontrollimine on vajalik kasvþi seetþttu, et sel moel on vþimalik avastada eesnäärmevähki. Eesti uroloogide kinnitusel on eesnäärmevähk muutumas Eesti meeste seas ßha tþsisemaks probleemiks.

Dr Tanel Muul nendib, et otseste sßmptomite puudumise tþttu pole kodusel teel vähki kindlaks teha vþimalik. „Pole ßhtegi sellist sßmptomit, mis viitaks eesnäärme vähile, seega mees seda kodus ise ära tunda kuidagi ei saa.�

Vähk vþtab vþimust Eesti Uroloogide Seltsi juhatuse esimees dr Toomas Tamm (pildil) peab muret tekitavaks, et eesnäärmevähi juhtude arv kasvab iga aastaga. Hoolimata ßha parematest ravivþimalustest sureb siiski Eestis eesnäärmevähi tagajärjel keskmiselt 37 meest 100 000 kohta.

Tamme hinnangul on seda kindlasti liiga palju ja mitte ainult seepärast, et arv on oluliselt suurem kui Euroopa Liidu riikides keskmiselt. „Enamasti on eesnäärmevähi näol tegemist aeglaselt progresseeruva vähiliigiga, mida þigeaegsel avastamisel on vþimalik edukalt ravida,� kinnitab ta.

Ida-Tallinna Keskhaigla uroloogiaosakonna vanemarst dr Martin Kivi toob omakorda välja tþsiasja, et vanemas eas risk

MÄRKA! Suurenenud eesnäärme sßmptomid • Valu alaseljas ja reies. • Sage urineerimine, eriti ÜÜsiti. • Uriinipeetus. • Pþletav tunne urineerimisel ja selle eritumisel peenisest. • Täituvuse tunne munandikoti ja pärasoole vahel. • Uriinijuga on peenike ja ebaßhtlane, katkeb ja taasalgab. • Urineerimise alustamise takistatus. • Tilkumine urineerimise järel.

Allikas: www.kliinik.ee, patient.co.uk.

eesnäärmevähki haigestuda mitmekordistub.

Dr Tanel Muul pidas rþþmustavaks, et uroloogi juures käib ka lihtsalt kontrollis mehi rohkem kui varasematel aastatel.

Selle pþhjusena näeb ta aastate jooksul tehtud aktiivset teavitustÜÜd, näiteks meeste tervise nädalate korraldamist.

Arenguruumi on siiski piisavalt, sest sellised kampaaniad tavaliselt suurematest linnadest kaugemale ei jþua. Paidelane Tþnu arvab, et selliseid teabenädalaid peaks toimuma ka väiksemates kohtades ning ka eakamatele. Pensioniealise mehe senine vähene info eesnäärme-teemal pärineb raadios olnud tervisesaadetest, internetti ta terviseteabe kogumiseks ei kasuta. Et vajalik terviseinfo jþuaks vþimalikult paljudeni, vþiks Tþnu arvates jagada inimestele infovoldikuid ka postkastide kaudu. „Igasugust reklaami nad panevad sinna kßll, aga vþiks ju ka asjalikku infot olla,� leiab ta. Tþnu saab aru, et sel moel muutub terviseteabe edastamine agressiivsemaks, teisalt tekitab see inimesele alateadvusse vajaduse minna tervist kontrollima vþi annab vþimaluse kaebuste vþrdlemiseks sßmptomitega.

Regulaarsel arstlikul kontrollil näeb ta takistust praeguses meditsiinisßsteemis. „Normaalne oleks see, kui perearst jagaks informatsiooni, millised riskid ja ohud mind ähvardavad ja vajadusel tuletaks ka kontrollimise vajadust meelde.

Ega inimene pole ju nii tark, et teab ise kþike, mida ta teatud vanuses kontrollima peaks.�

REKLAAM

VĂ„HEM VETT, VĂ„IKSEM KEHAKAAL

ÂŤTundsin end paisununa, justkui kannaksin kehas vett!Âť ÂŤMulle tundus, et keha on vett täis,Âť räägib Sara. ÂŤKuid avastasin Skandinaavia preparaadi Apple Cider™ 600 ja minu elu muutus.Âť Langes masendusse ÂŤTundsin pidevat rahulolematust iseenÂ?ŠÂ?Šǯȹ ’—žȹ ”Ž‘Šȹ Â˜Â•Â’Čą “žœÂ?”ž’ȹ Â&#x;ŽĴȹȹ Â?Â§Â’ÂœÇ°Čą millest ei saanud kuidagi lahti. Pßßdsin ™’Â?ŠÂ?ŠȹÂ?Â’ÂŽÂŽÂ?’ǰȹ”ž’Â?ȹŽ’ȹ™’Â?Š—žÂ?ČąÂ—Â§Â”ÂœÂ’Â–ÂŠÂ?Šȹ ”ŠžŠȹ Â&#x;ŠœÂ?žǯȹ ŠÂ?žȹ ÂœÂ?Â›ÂŽÂ’Â”Â’ÂœÇ°Čą œ’•–ŠŠ•žœŽÂ?Ç°Čą ÂœĂ¤Â›Â–ÂŽÂ?Ç°Čą ™Š‘”•žžÂ?Čą Â?ž›œžœ’Â?Ç°Čą ”˜Â?žȹ ”Ž‘Šȹ oli paisunud. Ja veel see halb hingeĂľhk... Â•Â’Â—ČąÂœÂŠÂ?Ž•’ȹ§››’Â?ž—žÂ?ČąÂ“ÂŠČąÂ›ÂŠÂ‘ÂžÂ•Â˜Â•ÂŽÂ–ÂŠÂ?žǯȹ ÂŽÂŽČą viis mu lĂľpuks meeleheitele.Âť

SĂľbranna soovitas ÂŤĂ•nneks soovitas mu hea sĂľbranna prooÂ&#x;Â’Â?Šȹ ”Š—Â?’—ŠŠÂ&#x;’Šȹ 䞗Š§§Â?’”Šȹ Â?Š‹•ŽĴȹŽȹ Apple Cider™ 600Ç°Čą Â–Â’ÂœČą Â?ÂŽÂ?Šȹ ˜•’Â?Čą Â&#x;§Â?Šȹ ‘§œÂ?’ȹŠ’Â?Š—žÂ?ÇŻČą Â?œžœÂ?ÂŠÂœÂ’Â—ČąÂ›Â’ÂœÂ”Â’Â?ÂŠČąÂ“ÂŠČąÂ™Â›Â˜Â˜ČŹ Â&#x;Â’Â?Šǰȹ œŽœÂ?Čą –ž•ȹ ÂŽÂ’Čą ˜•—žÂ?Čą –’Â?ŠÂ?Â’Čą ”Š˜Â?ŠÂ?Šǯȹ Tarvitasin Apple Cider 600ČąÂ?Š‹•ŽĴȹŽȹ—ŠÂ?žȹ Â˜Â—Čą œ˜˜Â&#x;Â’Â?ŠÂ?žÂ?Čą ™Š”Ž—Â?’•ȹ ČŽČą Â”ÂŠÂ”ÂœČą Â?Š‹•ŽĴȹ’ȹ Â‘Â˜Â–Â–Â’Â”ÂžÂœĂŁĂŁÂ?Â’Čą Š“Š•ǯȹ ž‹Šȹ —§Â?Š•Šȹ ™§›ŠœÂ?Čą Â–Â§Â›Â”ÂŠÂœÂ’Â—Ç°ČąÂŽÂ?ČąÂ™ÂŽÂŠÂ—ČąÂœÂŠÂ?ÂŽÂ?Š–’—’ȹ”§’–ŠȹÂ?žŠȏ •ŽÂ?Â’ÂœÇ°ČąÂ?ž—Â?ÂœÂ’Â—Ç°ČąÂ“ÂžÂœÂ?Â”ÂžÂ’ČąÂ”Â’Â•Â˜Â?ČąÂ&#x;˜˜•Š”œ’Â?ȹ”Žȏ ‘ŠœÂ?Čą Â&#x;§•“Šǯȹ žžÂ?ÂžÂœÂ’Â—Čą ™Š•“žȹ Ž•ŠÂ&#x;ÂŠÂ–ÂŠÂ”ÂœČą “Šȹ Ž—Ž›Â?Â’Â•Â’ÂœÂŽÂ–ÂŠÂ”ÂœČą —’—Â?Čą Â?ž—Â?ÂœÂ’Â—Čą Ž—Â?ČąÂ–Â§Â›Â”ÂœÂŠČą kergemana.Âť

Kilod ÂŤvoolasidÂť kehast välja ÂŤTarvitan Apple Cider 600Čą Â?Š‹•ŽĴȹŽȹ “ž‹Šȹ —Ž•’ȹ —§Â?Š•ŠÂ?Čą “Šȹ Â˜Â•ÂŽÂ—Čą Â&#x;§Â?Šȹ 䗗Ž•’”ǯȹ ŠÂ?ÂžÂœČą

Â?ž——Žǰȹ ÂŽÂ?Čą ”Ž‘Šȹ Â˜Â—Čą Â&#x;ÂŽÂ?Ž•’””žȹ Â?Â§Â’ÂœÇŻČą ’—žȹ keha justkui noorenes ning kogesin enerÂ?’Šȹ “žž›Â?ÂŽÂ&#x;Â˜Â˜Â•ÂžÇŻČą ŠŠ—ȹ Â?ĂŁĂŁÂ?ÂŽÂ?Šȹ ™Š›Ž–’—’ȹ hakkama ning mĂľnikord tunnen lausa —ŠÂ?žȹ Â‘Ă¤Â•Â“ÂžÂ”ÂœÂ’Â—ÇŻČą Šȹ Â–Â’ÂœČą ”ä’Â?ÂŽČą Â?§‘Â?ÂœÂŠÂ–Čą ČŽČą olen taas elurþþmus. VĂľib-olla oligi kogu Â™Â›Â˜Â‹Â•ÂŽÂŽÂ–ČąÂœÂŽÂ•Â•ÂŽÂœÇ°ČąÂŽÂ?ČąÂ˜Â›Â?ÂŠÂ—Â’ÂœÂ–ČąÂ”Â˜Â?ÂžÂœČąÂ&#x;ÂŽÂ?ÂŽČŹ •’””žǰȎȹ›§§Â?’‹ȹ Š›Šǯ

Kas teil on kĂźsimusi?

Lisainfot saab telefonil 684 3838 vĂľi kĂźlastades tootja kodulehte www.newnordic.ee.

Ainevahetus ja kehakaal ž’ȹŠ’—ŽÂ&#x;Š‘ŽÂ?ÂžÂœČąÂŠÂŽÂ?•žœÂ?ž‹ǰȹÂ&#x;ä’Â&#x;ŠÂ?ČąÂ?Ž””’ȏ Â?ÂŠČąÂœÂŽÂŽÂ?Ž‘§’›ŽÂ?Ç°ČąÂ”Â˜Â?ž—ŽÂ?Šȹ•’’Â?—ŽȹÂ&#x;ÂŽÂ?Ž•’”ǰȹ suureneda kehakaal. Me kĂľik oleme erinevad ning isesugused on ka meie toiÂ?ž–’œ‘Š›“ž–žœŽÂ?Čą “Šȹ Š’—ŽÂ&#x;Š‘ŽÂ?ÂžÂœÇŻČą ÂŽÂŽÂ?Ç°Čą ”Ž••Žȹ Š’—ŽÂ&#x;Š‘ŽÂ?ÂžÂœČą Â˜Â—Čą ŠŽÂ?ČŹÂ•ÂŠÂœÂŽÂ–Ç°Čą ™ŽŠÂ&#x;ŠÂ?Čą Â›Â˜Â‘Â”ÂŽÂ–Čą •’’”ž–Šǰȹ Â?§‘Ž•Ž™Š—Ž•’”ž–Š•Â?Čą “§•ȏ gima tarbitavate kalorite hulka ning aita–Šȹ ˜›Â?ÂŠÂ—Â’ÂœÂ–Â’Â•Čą œŽŽÂ?Â’Â?Šȹ Â?˜’Â?žȹ “Šȹ Â&#x;§•“žÂ?ŠÂ?Šȹ liigset vedelikku.

Kust saab Apple Cider 600 tablette?

Apple Cider 600ČąÂ?ÂŠÂ‹Â•ÂŽÄ´ČąÂŽČąÂœÂŠÂŠÂ‹ČąÂ˜ÂœÂ?Šȹ apteegist vĂľi tootja kodulehelt www.newnordic.ee.

Kuidas saab Apple Cider 600 aidata?

Juba Vana-Egiptuses olid kasutusel erilised dieedid ning þunaäädikat tarvitati kehakaalu vähendava ja rasva lagundava toidulisandina. Egiptuse kuninganna Kleopatra jþi þunaäädikat kui ilu ja tervise allikat iga sÜÜgikorra järel. 2400 aastat tagasi kasutas Hippokrates þunaäädikat inimeste ravimiseks.

Apple Cider 600 tablette valmistab þunaäädikast, artiťokist ja vþilille ekstraktist Skandinaavia kompanii New Nordic. Apple Cider 600-s olevad aktiivsed ained aitavad kiirendada ainevahetust ja rasvade lagundamist ning säilitada normaalset vedeliku tasakaalu organismis.

Mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine ning tervislikud eluviisid on olulised.

Apple Cider 600 on koguneva vedeliku ja rasva suurim vaenlane!

tervis FOTO: KRISTJAN TEEDEMA/SCANPIX

Mai 2013 18

KOMMENTAAR JAAN KAPLINSKI, kirjanik, tõlkija, seljatas eesnäärmevähi 2004. aastal Tean omast kogemusest, kui oluline on eesnääre. See kogemus oli kõige tõsisem üldse, mis olla saab, ehk eesnäärmevähk.

Olin umbes 40aastane, kui mul diagnoositi eesnäärmepõletik, prostatiit, millisest haigusest polnud seni kuulnudki.

Sellel ajal oli väga raske sellest rääkida, sest ei tekkinud arstiga usalduslikku suhet. Ega arstid sellele ka väga tähelepanu ei pööranud. Minu õnneks sattusin Tartus uroloogi juurde, kelle nimi oli Heiki Kask. Temaga tekkis selline usalduslik suhe, kus julgesin ja sain temaga tegelikest probleemidest rääkida. Tal oli aega kuulata. Tema juures käies sain ka aru, millele kõik need sümptomid võivad viidata, sain aru, et krooniline prostatiit on midagi muud kui põiepõletik.

Nüüd olen kuulanud loenguid ja mõistnud, et kõik on organismis omavahel seotud ning eesnäärmele mõjub ühtviisi halvasti nii ülekaal kui ka pikaaegne seksuaalvajaduste rahuldamatus. Minu nooruses polnud nende asjade kohta kuskilt lugeda, aga nüüd korraldatakse lausa õppepäevi ja meestearstid teevad tõsist valgustustööd.

See on väga oluline ja vajalik.

Peab kontrollis käima ja endale tähelepanu pöörama.

REKLAAM

Glükomeeter CONTOUR® TS TASUTA!

Saadaval kõigis hästivarustatud apteekides.

Glükomeetri CONTOUR® TS komplekti kuuluvad:

. . . . .

Kampaania kehtib kuni 31.12.2013

glükomeeter vahetatavad liitiumpatareid lantsetiseade Microlet koos 10 lantsetiga glükomeetri kott CONTOUR® TS N10 testribad

Omadused:

. . . . . . . . . . .

glükomeeter ei vaja kodeerimist vere kogus 0,6 μl glükomeeter käivitub testriba sisestamisega glükomeetrisse glükomeeter sulgub testriba eemaldamisega glükomeetrist testribad imevad ise vajaliku koguse verd testribasse mälus 250 viimast testitulemust kuupäeva ja kellaajaga vahetatavad liitiumpatareid mõõtmisaeg 8 sekundit töötemperatuuri vahemik 5-45 ºC garantiiaeg 5 aastat väga mugav, ei võta palju ruumi ja lihtne kasutada

OSTES APTEEGIST KOLM PAKKI CONTOUR® TS TESTRIBASID, SAAD NELJANDA TASUTA!

No Coding

Lugeja teadlikkust aitab tõsta

REKLAAM

Esindaja Eestis: sanofi-aventis Estonia OÜ, Pärnu mnt. 139E/2, 11317 Tallinn, telefon 627 3488

DIABEETIKU TOIDUVALIK Ulvi Tammer-Jäätes Eesti Diabeediliidu president

Diabeetiku toiduvalikus polegi midagi erilist, selle moodustab tervislik toit, mis on soovitatav igale inimesele. Menüü peab olema mitmekülgne ja tasakaalustatud, peab sisaldama nii süsivesikuid, rasvu kui valke, aga õiges vahekorras. 50-55 protsenti diabeetiku päevasest toidust peaksid katma süsivesikud, 15-20 protsenti valgud ja 30-35 protsenti rasvad. Süsivesikutest võiks eelistada kiudainerikkaid, sest kiudained ei imendu soolestikust ja seepärast aeglustavad nad süsivesikute imendumist ning vähendavad veresuhkru taseme kiiret tõusu. Samuti mõjuvad kiudained soodsalt soolestiku tegevusele.

Teise tüübi diabeetikud ei pea lugema täpselt süsivesikuid, kuid peavad siiski jälgima tervisliku toitumise põhimõtteid. Esimese tüübi diabeetikutel on kindlasti vajalik omandada süsivesikute

täpse arvestuse põhimõtted, sest insuliini doosi arvestatakse vastavalt toidule.

JOOGID Parimaks joogiks janu korral on vesi. Puuviljaja marjamahlad tõstavad veresuhkrut kiiresti ja ei sobi seetõttu janu kustutajaks. Erandiks on köögiviljamahlad. Sidrunimahlas on süsivesikuid minimaalselt ning sellega voib julgelt maitsestada joogivett. Kohvi ja tee joomisel ärge lisage suhkrut, mett, keedist.

PIIMATOOTED EI SOBI JOOGIKS! Need on toiduained ning diabeetikule on soovitav kasutada piimatooteid 0,5 l päevas, mitte üle 1 klaasi korraga. Suhkrut sisaldavad karastusjoogid ei sobi diabeetikule igapäevaseks kasutamiseks.

Sportimisel ja hüpoglükeemia puhul võib kasutada ka suhkruga karastusjooke ning spordijooke.

MAGUSTOIDUD Kõige paremini sobivad magustoiduks puuviljad ja marjad. Magustoitu süües peate arvestama selles süsivesikute hulgaga ja kasutama muud toitu vastavalt vähem.

SOOL JA MAITSEAINED Soolarikas toit pole teie tervisele kasulik. Püüdke vältida liigsoolaseid toite (näit. soolakala, soolaliha jne.) Harjutage oma maitsmismeelt magedamate roogadega, maitsestage neid erinevate maitseainetega. Parem ärge lisage juba

LIHTSAID SOOVITUSI RASVA JA KÜLLASTUNUD RASVAHPETE VÄHENDAMISEKS SÖÖGE VÄHEM

SELLE ASEMEL

Võid ja tahkeid rasvu.

Määrige leivale õhem kiht.

Pekist liha ja suure rasvasisaldusega tooteid, nagu pirukad ja vorstid.

Ostke nii taist liha, kui eelarve võimaldab, või kasutage vähese rasvasisaldusega liha, nagu nahata kana- ja kalkuniliha. Eelistage vähendatud rasvasisaldusega vorstija lihatooteid. Sööge võimalikult palju kala.

Rasvarikkaid piimatooteid, nagu koor, või margariin, täispiim ja rasvarikkad juustusordid.

Eelistage rasvata või vähese rasvasisaldusega piima ja piimatooteid, väherasvast jogurtit, kohupiimapastat ja kodujuustu, samuti vähendatud rasvasisaldusega juuste.

Toitu mille valmistamiseks on kasutatud tahkeid rasvaineid, nagu margariin ja searasv.

Kasutage õlisid, nagu päevalille, oliivi-, maisi- või sojaõli.

DIABEETIKUTELE KEELATUD TOIDUAINEID EI OLE, KÕIKE VÕIB SÜÜA, KUI ARVESTATAKSE TOIDUKOGUST JA TOIDU SÜSIVESIKUTE SISALDUST! maitsestatud toidule soola. Maitseainete segudest valige ilma soolata või vähese soolasisaldusega segud. Ketšupit ja sinepit kasutage vastavalt oma soovile.

ALKOHOL Alkohol pole diabeetikule täiesti keelatud, kuid tuleks vältida tuleb rohket alkoholi tarbimist.

MAIUSTUSED JA MAGUSTUSAINED Diabeetikute dieet ei pea olema suhkruvaba, vaid soovitav on vähe magus toit.

Eraldi dieettoodete kasutamine ei ole vajalik ja soovitav!

Tänapäevaste toitumissoovituste järgi võib diabeetik kasutada ka vähesel määral suhkruga tooteid.

Järelikult pole vaja magusast täielikult loobuda.

Lubatud on isegi väikesed suhkrukogused ( 20 30 g päevas ), seda juhul, kui toiduvalik on muus osas korras. Kui kasutate suhkruga magustatud toitu, peate täpselt jälgima vajalikku päevast süsivesikute hulka. Vajadusel tuleb vähendada teisi toidukoguseid, g et ei tekiks kaalutõusu ja veresuhkru kontrollimatut tõusu.

UUS GLÜKOMEETER SINUST INSPIREERITUD INNOVATSIOON

Anne soovis, et elu diabeetikuna oleks lihtsam.

Rasvarikkaid salatikastmeid nagu majonees ja hapukoor.

Valmistage salatikastmeid väherasvasest kohupiimapastast või kasutage tervislikku õli.

jogurtist,

Praetud toite.

Grillige, küpsetage, keetke, hautage või valmistage toit mikrolaineahjus; liha küpsetage restil. Sööge rohkem tärkliserikkaid toite, nagu makaronid, riis, kartulikrõpsudele eelistage koorega keedetud kartuleid.

Toiduvalmistamisel lisatud rasva.

Kasutage paksupõhjalisi või mittenakkuvaid toidunõusid, valmistage toit vähese rasvaga või üldse rasva lisamata.

Suure rasvasisaldusega suupisteid, nagu šokolaad, koogid, küpsised jt. küpsetised.

Sööge värskeid või kuivatatud puuvilju, toorest köögivilja ja näkileibu; küpsetage ise vähese rasvasisaldusega kooke.

Ei vaja kodeerimist

Hüpo- ja hüperglükeemia alarm

Stiilne ja diskreetne Suurte S numbritega num taustvalgustusega ekraan

Ja me võtsime teda kuulda.

Nüüd on teil lihtne teha otsuseid oma elu üle diabeetikuna, võttes kasutusele uue täpse BGStar® glükomeetri.

Esindaja Eestis: sanofi-aventis Estonia OÜ Pärnu mnt. 139E/2, 11317 Tallinn Telefon 627 3488

www.diabeet.ee Klienditugi: bgstar.eesti@sanofi.com

www.bgstar.ee

® ® BGStar ja iBGStar on meditsiiniseadmed. Vajadusel lugege kasutusjuhendit või konsulteerige arsti või diabeediõega.

tervis

Mai 2013 20

Ka kodus saab endalt vereproovi võtta Eve Rohtla eve.rohtla@ajaleht.ee

T

artu ja Stockholmi ülikooli ning Fraunhoferi instituudiga koostööd tegev teadus- ja arendusettevõte SelfDiagnostics oli Eestis esimene, kes Austria päritolu kodused kiirtestid eelmise aasta sügisel turule tõi.

Eksperimendi käigus tegi üks maovaevuste all kannatav vanem naine maohaavandi testi ja läks positiivse tulemuse andnud testiga perearsti juurde. Perearst kurjustas, et mis test see veel selline on ja miks ta seda usub. Lisauuringute järel selgus aga, et naisel olid tõepoolest tekkinud maohaavad, mille vaevustele varasemalt seletust ei olnud. „Oleme Eestis veel tundmatud. Meil on küll plaanis perearstidele oma teste tutvustada, aga seni oleme uurimis- ja teadustööga väga hõivatud olnud, seega on fookus olnud teadustööl ja müük ning turundus on pigem tugitegevus,” selgitab firma projektijuht Reilika Paas.

Tema sõnul võiksid arstid koduste kiirtestide puhul olla avatud meelega, teadvustades, et inimesed saavad oma tervist neid kasutades kontrollida. „Arvestades praegusi pikki järjekordi ravispetsialistide vastuvõtule võib see olla üks kiiremaid võimalusi ise midagi ära teha. See on indikatiivne esimene samm, mille võiks ise oma tervise huvides astuda.”

SelfDiagnostics projektijuhi sõnul on kodused kiirtestid diskreetsed, kasutajasõbralikud, kiired, õigeaegsed ja usaldusväärsed.

Kõige populaarsemad testid on seni olnud soolepolüübi, maohaavandi, maksaning neerufunktsiooni testid.

Soolepolüübi test Keskmine soolevähki haigestumise iga on 50.–60. eluaastad, mõned statistilised andmed näitavad, et soolepolüüpe esineb koguni pooltel üle 50aastastest inimestest.

Ettevaatlikel ja skeptilistel eestlastel on raske uskuda, et teatud haiguste kiirtestimine on normaalne asi, mida saab ka kodus teha.

Samas pole paljudel probleemi ajalehest loetud haigustunnuste järel oma perearstile kindlalt väita: „Mul on kõik samad sümptomid, järelikult tuleb operatsioonile minna.”

Soolepolüübid on soole küljes olevad väikesed, üldjuhul healoomulised kasvajad, mis võivad muutuda aastate jooksul siiski halvaloomuliseks. Kui polüübid hakkavad veritsema, on see tugev signaal, et tegu võib olla halvaloomulise kasvajaga.

Soolepolüübi test tuvastab väljaheitest hemoglobiini, mis on väike osa verelibles, mida inimene silmaga ei tuvasta. Nii et juhul, kui soolepolüüp veritseb, on see võimalik avastada väga varajases faasis.

Kuidas testi kodus ise teha?

Testiga on kaasas õpetus. Kindlasti tuleb kasutusjuhend korralikult ja rahulikult läbi lugeda. Kui midagi jäi segaseks, siis ka mitu korda. „Rabistada pole mõtet, ka mitte pabistada,” selgitab Reilika Paas. „Vastasel juhul rikume midagi proovi tulemuse õnnestumisel jäädavalt ära ja see test osutub kasutuks. Kui olete ebakindel, siis ehk aitab teil juhendit lugeda ja sellega koos testi teha, kas laps või lapselaps või siis mõni teine inimene, keda usaldate,” räägib ta.

Põhimõtteliselt tuleb ette võtta sama protseduur kui perearsti määratud mustuseproovi puhul, kui see tuleb vastavas purgikeses laboratooriumi viia.

Soolepolüübi test tuvastab inimese hemoglobiini tema väljaheites. See tähendab lühidalt, et testiga kaasas olevale pulgale tuleb korjata oma väljaheidet. Pulga

ots on veidi krobeline ja see tuleb torgata kolme kohta oma väljaheites.

Miks kolme kohta? Reilika Paas selgitab: „Sellepärast, et inimene sööb erinevatel aegadel ja väljaheide on moodustunud soolde ka eri toidukordade järel.

Kogus pulga peal ei pea olema suur, kui mustust satub rohkem, siis tasub salvrätiga õrnalt ära pühkida.”

Seejärel torgatakse pulk testiga kaasas olevasse vedelikku, mis aitab õige lahuse kokku saada ja mis testkasseti peal reageerima hakkab. Pulk pannakse lahusesse, raputatakse, lahuse pudeli korgiots murtakse ära, sealt tilgutatakse testaknale kaks tilka vedelikku ja oodatakse 5 minutit, et lugeda testi vastust.

Kui tulemusena ilmub testile üks triip, on vastus negatiivne ehk väljaheitest hemoglobiini ei tuvastatud. Kui siiski vaevused jätkuvad, tuleks arsti juurde konsultatsioonile minna. Kui testil on kaks triipu, on vastus postitiivne ja seega peaks perearsti vastuvõtule minema ning oma tervist põhjalikumalt kontrollima. Kaasa tasuks võtta ka testi juhend koos proovitulemusega.

Reilika Paas hoiatab, et enne murelikku visiiti oma perearsti juurde tuleks lugeda testiga kaasas olevatest materjalidest, mis võib veel osutada verele mustuseproovis. „See võib olla näiteks ka hemorroididest ehk laienenud veenidest päraku ümbruses,” lisab ta. „Soolepolüübi kaebuste juurde kuuluvad ka kõhukinnisus,

tervis

21 Mai 2013

kõhulahtisus, kõhuvalud, ka väsimus ja madal palavik ja lõpuks on ka verd silmaga näha.”

Maohaavandi test

FOTO: MARKO SAARM/SAKALA

Enne vereproovi võtmist tuleb tähelepanu pöörata sellele, et testi tegemise alustamisel peavad olema käed korralikult pestud ja puhtad nii nagu kõigi koduste kiirtestimiste puhul. Tavaliselt võetakse verd pöidlast loetuna ükskõik, kas siis vasaku või parema käe neljandast näpust, nimetasõrme ehk laulatussõrmuse sõrme külje pealt.

Maohaavandi testiga on kaasas testkassett, lahus ja lantsett sõrmeotsa vere võtmiseks ning kirjeldus, kuidas toimida.

Reilika Paas selgitab, et kõigepealt tuleb tähelepanu pöörata sellele, et testi tegemise alustamisel peavad olema käed korralikult pestud ja puhtad nii nagu kõigi koduste kiirtestimiste puhul. „Kui tunnete, et käed on külmad näiteks hirmust testi tegemise ees, siis tuleb käed sooja vee alla panna ja neid masseerida, sest vastasel juhul ei taha veri sõrme otsast välja tulla.”

Tavaliselt võetakse verd pöidlast loetuna ükskõik, kas siis vasaku või parema käe neljandast näpust, nimetasõrme ehk laulatussõrmuse sõrme külje pealt. „Vereproovi võtmise lantsetil on päästik, millele isegi kogemata vajutades käib plaks ära ning see on korraga kasutu,” hoiatab Reilika Paas. „Esmalt võetakse kaitse külje pealt ära, keeratakse ots ära, siis asetatakse lantsett sõrme külje peale, vajutatakse, käib torge ja ongi valmis. Kui torge on toimunud, siis on näha, kuidas veri koguneb. Kui verd ei tule, siis tuletage meelde, mida vanasti sõrmevere võtja tegi: palus kätt lõdvestada seda alla küljele lastes, et vereringet parandada või sõrme masseerida, kuni verd tulema hakkab.”

Kui veretilk on moodustunud, siis tuleb näpp hoida testkasseti plaadi vastas seni, kuni veretilk on sellesse imendunud.

Järgmisena tuleb kaasas olevast pudelist peale tilgutada täpselt seitse tilka. „Juhul kui lugemine läheb sassi või kui läheb rohkem tilkasid, siis lahus läheb küll nõrgemaks, aga ta tuvastab helicobakter pylori kindlasti, kui see veres olemas on,” räägib Reilika Paas.

Sarnaselt eelmise testiga: kaks joont näitab probleemi olemasolu, üks joon testkassetil perearstilkäiku ei käsi. Kui aga vaevused jätkuvad, tuleks ikkagi arstiga konsulteerida.

Reilika Paasi selgitusel on tegemist antikehatestiga. „Kui teil on aasta tagasi diagnoositud maohaavand, siis see test

võib veel vana haigusjuhu antikehasid tuvastada. Kui teil seda haigust diagnoositud pole, aga on siiski kõhuvaevused, kõrvetised, kõhukinnisus või -lahtisus ning puhitus, siis on see kodune kiirtest võimalus oma kahtlusi kinnitada või hajutada,” räägib ta.

Kodune kiirtest ei anna lõplikku meditsiinilist vastust. „Ei tasu minna paanikasse, et mul nüüd ongi kasvaja. Selleks tuleb teha arstipoolsed lisauuringud, et seda kas välistada või kinnitada,” selgitab projektijuht. „See on üks viis, kuidas oma tervist kontrollida. Arsti tehtud uuringud on ikka kõige täpsemad. Sümptomid võivad enamikel juhtudest kattuda, tihti ei pruugita teada, mis suunas uuringutega edasi minna ja uuringud maksavad palju.”

Maksafunktsiooni test Lihtne uriiniriba test. Tuleb topsi pissida, hoida testriba paar sekundit uriinis ja siis on näha, millist värvi see läheb. Saadud värvi tuleb võrrelda testiga kaasas oleva värvitabeliga. Test näitab kahe indikaatori, bilirubiini ja urobilinogeeni taset uriinis.

Need on indikaatorid, mis näitavad, kas on kollatõbi, sapikivid, maksapõletik või maksakahjustused alkoholismi tagajärjel. Kui need näitajad on plussis, siis tuleb kindlasti perearsti juurde minna, et teha lisauuringuid.

Neerufunktsiooni test Tuvastab valke, mis on esimene indikaator neerufunktsioonide häire puhul ja näitab, kui hästi neerud väljutavad jääkaineid või jätavad nitraate sisse, vedelikupeetust ja muudki. Testiga on kaasas kolm indikaatorit, mis lisaks valkudele tuvastab ka erikaalu ja kreatiniini. Testriba tuleb kakskolm sekundit uriinitopsis hoida. Värvivõrdlustabel näitab, milleni on neerude funktisoon normaalne, mis üle selle ja mille puhul peaks perearsti poole pöörduma.

Uroinfektsiooni test Kaasas testriba, mis näitab, kui uriinis on põletikunäitajad. Selles testis saab tuvastada valke, nitriteid ja leukotsüüte. Neid >> lk 22

MAOHAAVANDITE TESTI TEGEMISE ÕPETUS Health Care maohaavandite test

Üldinfo: Helicobacter pylori ( H.pylori ) põhjustab gastriiti ja maohaavandeid. Nakatuda võivad nii lapsed kui täiskasvanud, sest nakatumise vastu puudub immuniseerimise võimalus. Õigete ravimite (arsti poolt määratud ravimite, näiteks antibiootikumide) kasutamine suudab bakterid hävitada.

Ettevalmistus

TESTI LÄBIVIIMINE

Ärge avage fooliumpakendit enne testi läbiviimist. Asetage puhas pabertaskurätik ja kell lauale. Avage fooliumpaber, võtke plaattest välja ja asetage lauale. Visake ära kuivatusaine pakend, mis kaitseb testi niiskuse eest, avamata, olmeprügi hulka. Valmistage ette ka lantsett ja plaaster.

10 minuti jooksul tuvastab test võimaliku nakatumise H. Pylori bakterisse

5.

Lantseti kasutamine

1.

Positiivne Negatiivne tulemus tulemus Palun pöörake tähelepanu alljärgnevale informatsioonile.

2.

Lantsett sisaldab torkemehanismi, mis on kaitseümbrises. Lantseti peal on hoobi sarnane päästik, mis teeb torke. Lantseti esiosa on kaitstud ja varjatud korgiga.

Eemaldage kaitsekork seda pöörates.

Pööramise ajal ärge vajutage päästikule, vastasel juhul nõel vabastatakse ja seda ei saa enam kasutada.

Nagu pildil näha, suunake torkega sõrm testplaadi lähedale ja laske ühel veretilgal testplaadi avasse märkega S1 langeda.

Samas ei tohi puutuda sõrmega testpiirkonda.

Nüüd oodake 30 sekundit

3.

Test on kõlbmatu, kui 10 minuti jooksul ei ilmu ühtegi joont või ilmub joon aknasse T , kuid ei teki aknasse C . Test võib anda sellise tulemuse fooliumpakendi vigastuse, ebaõigete säilitustingimuste või testi vale teostamise tagajärjel. Palun hoidke alles kõik testi osad ja võtke ühendust toote esindajaga.

8.

4.

Kui mul on H. pylori infektsioon. Kuidas edasi käituda?

Külastage oma arsti, kes teostab täiendavad uuringud diagnoosi kinnitamiseks. Enamus juhtudel suudetakse antibiootikumravi käigus haigus välja ravida. Arsti juurde pöördudes võtke antud testi kasutusjuhend kaasa.

Tooteinfo: Kuigi test on väga täpne, võib esineda ka väga harva valepositiivseid tulemusi. See on immunoloogiline test H.pylori antikehade tuvastamiseks veres. Testi biomaterjalist komponendid (nagu näiteks antikehad) on potentsiaalselt nakkusohtlikud materjalid, kuid ei ohusta Teid, kui kasutate testi vastavalt kasutusjuhendile.

Puhverlahus sisaldab säilitusainena madalas kontsentratsioonis naatriumasiidi.

Tulemuslikkus: Kliinilistes uuringutes osales 304 inimest, neist 132 patsiendil diagnoositi H. pylori haiglas biopsia tulemusena, 118 inimest said positiivse tulemuse Health Care maohaavandite testi abil. Seega näitavad tulemused, et Health Care maohaavandite test on arvestatav meetod H. pylori infektsiooni tuvastamisel.

Testi tulemus on positiivne, kui 10 minuti jooksul ilmub tulemuste aknasse 2 lillat joont C ja T , isegi kui joon aknas T on väga hele. Test tuvastas H. pylori nakkuse. Täiendavateks uuringuteks võtke ühendust oma arstiga.

Testi tulemus on negatiivne, kui tekkis vaid üks lilla joon tulemuste aknasse C . See tähendab, et H. pylori nakkust ei tuvastatud.

7.

TÄHELEPANU: Kui Te olete varem nakatunud H. pylor bakteriga ja haigus on välja ravitud antibiootikumraviga, võib see kiirtest anda positiivse tulemuse isegi aasta jooksul pärast ravi, isegi kui haigust enam ei esine.

MÄRKUS: Konsulteerige alati oma arstiga enne mistahes olulise meditsiinilise otsuse tegemist. Pärast testi kasutamist võib testi osad ära visata koos tavalise olmeprügiga.

Kõlbmatu tulemus

Pärast 15 minutit ei ole tulemused usaldusväärsed. Pärast tulemuste lugemist visake test ära.

Vere kogumiseks hoidke kätt all, vajadusel masseerige punkteeritud sõrme.

Hinnanguliselt on nakatunud Helicobacter pylorisse umbes pool maailma elanikkonnast, siiski kõigil sümptomeid ei esine. Inimese üldine tervislik seisund ja söömisharjumused on just need, mis mängivad olulist rolli selle haiguse tekkes.

Enamus juhtudel on H. pylori nakkus väga edukalt ravitav kasutades antibiootikumide ja antatsiidide kombinatsioonravi. Kui nakkusallikas on ravi jooksul eemaldatud, siis tavaliselt gastriidist ka tervenetakse.

6.

Ärge kasutage lantsetti kui selle kaitseots on eemaldatud või vigastatud. Peske seebi ja sooja veega (parandab vereringet sõrmedes) käed ja kuivatage.

Maohappe eest kaitseb maolimaskesta ja kaksteistsõrmiksoolt kaitsev kate. Kui see kaitsefunktsioon on häiritud, võib mao limaskest saada kahjustatud ja see võib viia maohaavandite tekkeni. Tavaliselt juhtub see H. pylori nakkuse tagajärjel, mis omakorda suurendab riski maovähi tekkeks.

Nakkus on lihtsasti ja usaldusväärselt tuvastatav seda kiirtesti kasutades. Testimiseks vajate vaid tilka verd, tulemus on loetav mõni minut hiljem.

TULEMUSTE LUGEMINE

Mul esinevad maovalud, kuid tundub, et ei ole nakatunud H. pylori´ga. Kuidas edasi käituda?

Konsulteerige oma arstiga täpsema uuringu teostamiseks.

Nüüd eemaldage kaitsekork ja tõmmake see kaitseümbrisest välja. Lantsett on valmis kasutamiseks.

Vajutage lantseti avatud pool keskmise sõrme sõrmeotsa vastu ja vajutage hooba, kuni kuulete klikki.

Selle aja möödumisel avage puhveraine lahuse pudel ja tilgutage täpselt 7 tilka lahust avasse märkega S2 , nagu on näidatud pildil.

Oodake 10 minutit Oodates vähem või kauem võivad tulemused olla ebatäpsed. Väga harva võib juhtuda, et joont ei teki tulemuse avasse 5 minuti jooksul. Sellisel juhul lisage 2-3 tilka puhverlahust ja oodake veel 10 minutit.

Jätkub järgmisel leheküljel.

NB! Enne mistahes testi kasutamist loe kindlasti läbi pakis olev kasutusjuhend.

tervis

Mai 2013 22

KOMMENTAAR

FOTO: MARKO SAARM/SAKALA

INDREK TULP, molekulaartehnoloogia doktor, Tartu ülikooli keemiainstituudi teadur, osaühing SelfDiagnostics teadusarenduse juht

testribasid pole vaja värvitabeliga võrrelda, aga muret võib tunda siis, kui need kolm riba värvuvad tumedaks.

Kiirtestid paljudeks puhkudeks SelfDiagnostics pakub ka teste, millega on võimalik tuvastada näiteks naistel ka menopausi, ovulatsiooni, rasedust, pHtaset, klamüüdiat, tupekandidoosi. Testid on ka gluteenitalumatuse, veresuhkru, üldkolesterooli, glükoosi, hemoglobiini ja kusihappe määramiseks. Samuti on erinevaid teste allergiate tuvastamiseks: kassi-, õietolmu-, tolmulesta-, muna- ja piimaallergia tarvis.

Tulemas on veel näiteks rauapuudulikkuse, kilpnäärme ületalitluse ja puukborrelioosi tuvastamise kiirtestid.

Kust kiirteste saada?

Euroopas, näiteks Saksamaal, Austrias, Soomes, Poolas ja Norras on sellised koduseks kasutamiseks mõeldud kiirtestid laialt levinud. Eestis on põhimüüja Self-

diagnostics OÜ oma internetipõhise ostukeskkonnaga, kuid suur valik kiirteste on ka Tallinnas asuvas Tervisepoes Kadaka teel, e-poes Tervis24.ee, Kesklinna apteegis Stockmanni kaubamajas ning peatselt Rakveres Biore Tervisestuudios.

Testide hinnad ulatuvad 4 kuni 19 euroni. Kõige kallimad on allergiatestid ja tupekandidoosi test. Keskmiselt jäävad hinnad 7–8 euro kanti.

Firma arendab ise suguhaiguste kiirtesti Reilika Paasi sõnul arendab nende firma ise klamüüdiatesti, mille analüüs põhineb uriiniproovil. „Uriinil põhinevat klamüüdia kiirtesti on püütud küll arendada, kuid keegi ei ole veel lõpptooteni jõudnud ehk oleme meie esimesed,” loodab ta.

SelfDiagnostics on sellega juba kolm aastat aktiivselt tegelenud. Uurimisse on kaasatud Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi teadusgrupp eesotsas professor Ülo Langeliga, kes on Stockholmi ülikooli neurokeemia instituudi juhataja.

Inimene on aina enam meditsiiniteadlik ning seetõttu tarbib seda ka rohkem. See, et me teame oma õigusi ja oskame seetõttu ka rohkem enda eest seista ja küsida, on viinud meditsiinikulud oluliselt suuremaks ning on tekitanud pikad arstide juurde pääsemise järjekorrad. Üks lahendus, mis sedasorti probleeme leevendab, on kiirtest, mida saab teha kas perearst (testidega, mis on mõeldud professionaalseks kasutamiseks) või ka inimene kodus. Mõned arstid on jätkuvalt kodus testimise vastu, kuid minu arvates liigub ühiskond selles suunas, et iga inimene peab saama rohkem oma tervise huvides ära teha.

Kui 1970. aastatel tuli välja esimene kodus rasedust tuvastav kiirtest, siis oli väga suur hulk inimesi selle vastu. Tekkis küsimus, kuidas ikka inimene ise saab vaadata, kas ta on rase või mitte? Ja mis saab siis, kui selgub, et mõni on rasestunud enda teadmata? Arvati, et see tõstab illegaalsete abortide arvu ja/või isegi enesetappe noorte naiste seas. Tänapäeval on rasedustest täiesti elementaarne ja igapäevane.

Eelmisel suvel sai HIV kodune kiirtest Ameerikas müügiloa FDAlt (Food and Drug Administration, mis kontrollib ravimite ja meditsiiniseadmete õigsust ja korrektsust ning jagab vastavaid müügiõigusi USAs). Veel aastaid tagasi peeti seda äärmiselt ebaeetiliseks, et inimene saab ise HIVd kui fataalset haigust kodus tuvastada. Valulisim oli küsimus, mis juhtub inimesega positiivse vastuse korral psüühilises liinis ja kas ta ikka otsib seejärel arstiabi. Nüüd on see paradigma muutunud.

Tehnoloogia kiire areng nii biotehnoloogia kui ka inseneeria vallas võimaldab teha veelgi väiksemaid ja täpsemaid diagnostikaseadmeid. Väga suur areng on toimunud molekulaardiagnostika vallas, mis võimaldab väga spetsiifiliselt haigusetekitajat tuvastada ja neid on võimalik kohandada ka kodus kasutamiseks.

Näiteks veresuhkru määramise seadmed on tänapäeval väga väikesed ja lihtsasti kasutatavad. Kuid veel aastakümneid tagasi pidi diabeetik käima kliinikus veresuhkrut määramas ja/või siis kindla aja tagant insuliinisüsti saamas, mitte vajaduspõhiselt, mida võimaldavad praegused insuliinipumbad.

REKLAAM

Terves kehas terve kõht!

avad kvaliteetseid kasulikke elusbaktereid ja prebiootikume (FOS), mis suurendavad probiootikumide toimet soolestikus.

Protexin®: t aitab seedetegevuse korras hoida (toitumismuutuste, reisimise ajal) t suurendab soolestiku vastupanuvõimet (kõhulahtisus, -kinnisus, -gaasid) t kiirendab haigusest paranemist t toetab organismi antibiootikumiravi ajal t tugevdab organismi üldseisundit t leevendab laktoositalumatust, pärmseeneinfektsioone

Tootja: Probiotics International, Ltd Suurbritannia www.protexin.com

Osta e-poest www.hortusmedicus.ee või küsi apteegist!

Esindaja Eestis: Hortus Medicus OÜ, Mustamäe tee 18, 10617 Tallinn www.hortusmedicus.ee

tervis

23 Mai 2013

Pühi toiduallergiast suu puhtaks!

Aime Teder Südameapteegi Rakvere Pereapteegi proviisor

Kahjuks peame suu meile allergilisest toiduainest puhtaks pühkima ja teadlikult seda toitu vältima.

Mis on toiduallergia? Toiduallergia all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist välisele tegurile ehk toidule. Selles osaleb inimese immuunsüsteem.

Toiduained toimivad allergeenina enamasti väikelastel, täiskasvanutel on nende osa allergiliste haiguste põhjustajana väiksem, kuid lapsepõlves alanud allergia mõne toiduaine suhtes võib püsida kogu elu. Täiskasvanutel on sagenenud ülitundlikkus soja ja eksootiliste puuviljade suhtes.

Toiduallergiat esineb lapseeas umbes 10 protsendil ja täiskasvanueas umbes 5 protsendil inimestest. Toiduallergikute arv kasvab kogu maailmas.

Kõige sagedasemad toiduainedallergeenid on muna, piim, nisu, soja, pähklid, maapähklid, kala, koorikloomad.

Asiaate vaevab riisiallergia, ameeriklasi pähklivõiallergia.

Toiduallergiat põhjustavad toidus sisalduvad valgud, mis on kas loomset või taimset päritolu.

Lehmapiimaallergia tabab 0,5–4 protsenti lastest ja möödub tavaliselt koolieas.

Lehmapiimas on mitmeid valke, allergiat võib põhjustada neist üks või mitu. Selle puhul on vaja leida teisi asendustoiduaineid. Küllalt levinud on sojavalgu baasil valmistatud piimaasendajad, kuid umbes 25 protsenti lehmapiimaallergia all kannatavaid imikuid ei talu ka sojavalku.

Mõningatel juhtudel piisab, kui lehmapiima enne tarbimist kuumutada. Sellest on abi vaid juhul, kui allergiat põhjustavad termolabiilsed valgud. Kuna kitsepiima keemiline koostis erineb lehmapiima omast, võib abi olla ka kitsepiimast.

Lehmapiimaallergia puhul tuleb vältida kõiki piima ja piimasaadusi sisaldavaid toiduaineid, näiteks ka võid, kohupiima ja jäätist. Ebameeldivuste vältimiseks tuleks hoolikalt uurida pakendil toodud toiduainete koostist.

Kanamunaallergia algab tavaliselt lastel enne teist eluaastat ja möödub kooliea saabumisel. Suurem osa munas olevatest

Elu üheks mõnusaks naudinguks on toit.

Kõik on suurepärane, kui saame süüa seda, mida hing ihkab. Mida teha aga siis, kui meil on allergia mõne toiduaine suhtes?

Aime Teder

allergeenidest asub küll munavalges, kuid ka munakollane ja kanaliha võivad põhjustada allergiat. Erineva tugevusega probleemi puhul võivad mõned allergikud süüa keedetud mune, teistel aga tekitab juba tugevat allergiat viibimine ruumis, kus vahustatakse mune.

Kalaallergia võib tekkida kala söömisest, kala rookimisest või isegi kala praadimisel erituvatest lõhnadest. Tavalisemad vaevused on nahalööve ja seedekanali häired (oksendamine, valud, kõhulahtisus). Kalaallergia võib tekitada anafülaktilise šoki ehk kogu organismi allergia.

Probleem võib tekkida ka kalajahuga söödetud linnu- või sealiha söömisest. Kalaallergia paraku vanemas eas ei möödu.

Puu- ja köögiviljaallergiat tekitavad üldjuhul kuumtöötlemata viljad. Keedised, kompotid, mahlad, keedetud ja külmutatud viljad tavaliselt allergiat ei tekita.

Puuviljadest tekitavad sagedamini allergiat aprikoosid, banaanid, kiivid, õunad, pirnid, virsikud, eksootilised puuviljad (mango, papaia, tähtvili). Köögiviljadest on ohtlikumad paprika, kaalikas, naeris, porgand, peet, sibul. Ka kaunviljad võivad esile kutsuda allergiat, eriti soja. Kuna sojavalke kasutatakse laialdaselt vorsti- ja pagaritööstuses, peavad sojavalgu suhtes allergilised inimesed olema eriti tähelepanelikud. Sojaõli seevastu ei põhjusta allergiat.

Pähklite ja mandlite tarbimise suurenemisega on suurenenud ka inimeste hulk, kes on nende suhtes tundlikud. Maapähklivõi on USAs põhjustanud isegi mitmeid surmajuhtumeid.

Maitseaineallergial on sageli ristallergia õietolmu- ja lõhnaallergiaga. Maitseainetest põhjustavad allergiat karri, ingver, kaneel, pipar, koriander, köömned.

Juba ammusest ajast on tuntud meeallergia. Mesi sisaldab lisaks allergeenidele õietolmu.

Toiduallergia tekitab nahal punetust, sügelust, nõges-, leetrisarnast löövet, allergilist turset ja – nahapõletikku, ekseemi.

Silmades tekib sügelus, pisaravool, laugude turse, kipitus. Kihelus kurgus või suulaes, huultel, keelel, võib kaasneda suulae- või kõriturse.

Hingamisteed võivad hakata kihelema, kaasneda aevastamine, vesine eritis või limaskesta turse (nina kinni), hääle kähe-

kedus, köha, surumistunne rindkeres, hingeldus, õhupuudus.

Ilmneda võib iiveldus, s, e, kõhuvalu, oksendamine, kõhulahtisus, toidust keellsadumine, südame löögisagedus võib tõusta või lanangeda, vererõhk langeda, eda, tekib pearinglus, šokiokiseisund, surmahirm, rm, teadvuse kadu, peavalu. lu.

Toiduallergia nähud ud võivad tekkida kiiresti sti eg(paari tunniga) või aeglaselt (1–3 päevaga).

Toitudest põhjustastatud allergia korral tuleb uleb allergoloogi juures kinduaine laks teha, millise toiduaine ed tekisuhtes haigustunnused vad. Oluline abi võib õib olla nädala jooksul peetud d toidupäekse kellaajalivikust, kuhu märgitakse selt söödud toidud, nende ende kogused, haigussümptomite teke, ravimite kasutamine.

Allergoloog võib teha mitmesuguseid mesuguseid teste.

Kui allergiat põhjustav toiduaine iduaine on kindlaks tehtud, tuleb seda vältida täielikult kuni terve aasta. Toiduallergiat välja ravida ei saa. Vältida tuleb kõiki seda toiduainet sisaldavaid toite. Samas kõik toiduga seotud häired ei ole toiduallergia.

Leevendada saab allergiast tekkivad sümptomeid. Kasutada võib antihistamiinikume (tilgad, siirup, tabletid). Nahalöövetele võib peale määrida erinevaid kreeme, salve sügeluse ja punnide vastu.

Vastava ravikreemi kirjutab välja arst.

Apteegis käsimüügitoodetest sobivad vaseliinõlikreem, mis niisutab ja pehmendab nahka.

Vanniõli (Linola Fett Ölbad) sobib atoopilise dermatiidi puhul, kuiva, kareda ja ketendava naha hoolduseks ja kaitseks.

See vähendab sügelust. Selle õliga vannis võib näiteks laps olla mõne minuti ja vannivesi peab olema 32–36 kraadi. Mida madalam temperatuur, seda suurem on sügelust leevendav ja järelrasvatav toime.

Nahaärritust aitab vähendada kolmisruse (taimeliik korvõieliste sugukonna ruskme perekonnast, rahvakeeli kakshammas, oja kold). Ühe tassitäie keeva vee kohta võtta 3 teelusikat teepuru, lasta seista 45 minutit ja valada see vannivette.

tehnika

Mai 2013 24

Omavalitsused on üksteise järel hakanud üksi elavatele eakatele ja puudega inimestele pakkuma häirenuputeenust, et kodus õnnetult kukkunud või muidu abitusse olukorda jäänud hädaline saaks võimalikult operatiivselt abi kutsuda.

Arved Breidaks 60pluss@ajaleht.ee

T

allinn pakub üksi elavatele eakatele häirenuputeenust alates 2007. aastast ja märtsi lõpu seisuga oli pealinnas teenuse kasutajaid 165. „See on olnud ka keskmine klientide arv aastate jooksul,” rääkis Tallinna hoolekande keskuse juhataja Imbi Eesmets (pildil).

Süsteem toimib nõnda, et nupulevajutusega tehtud abikutsungi võtab vastu häirekeskus, kust teavitatakse esmalt eaka lähedasi. Kui lähedastel inimestele ei ole võimalik telefonitsi vanurit kätte saada, siis edastatakse teave Tallinna hoolekande keskuse kaheliikmelisele meeskonnale, kes sõidab olukorda lahendama.

Reaalseid väljasõite teeb Tallinna ekipaaž ühe kliendi kohta kuu jooksul umbes kümmekond. Sealjuures ei lähe Eesmetsa kinnitusel arvesse katkestatud väljasõidud või juhtumid, kus häirenupu vahendusel on appi läinud kiirabi või lähedased. „Meie teenust saab kasutada iga inimene, kes elab Tallinnas ja kellel on selleks igapäevane vajadus ehk elab üksi ja tal on vajadus lisaabi järele,” ütles Eesmets. „Teenus on tasuta.”

Käesolevast aastast juurutas häirenuputeenuse ka Kuressaare linn. Selleks soetati abilinnapea Argo Kirsi sõnul mullu kümme seadet ja praeguse seisuga on neist kasutusel üks. Kui palju võiks Kuressaares olla potentsiaalseid häirenuputeenuse kasutajaid, on Kirsi sõnul raske öelda.

Suhtumine häirenuputeenuse on Eestis erinev Häirenuputeenuse tellijale antakse kaasa kella kombel käele või paelaga kaela mugav ja veekindel häirenupp, mis töötab hoolekandetelefonist kuni 150 meetri raadiuses.

Suurema õnnetuse korral saadetakse vajadusel appi ka kiirabi või päästeamet.

„Põhimõtteliselt võib ju ka täitsa kõbusa inimese üks halb kukkumine viia kurbade tagajärgedeni ... Oleme planeerinud lähiaastatel kokku 30 nupu kasutuselevõtu,” lisas Kirss (pildil).

Kuressaares töötab häirenuputeenus sotsiaalhoolekandeasutuse baasil, kus on juba ööpäevaringne valve olemas. „Samas ei ole meil olemas brigaadi, kes vajadusel häire saatnule koju sõidaks. Selle loodame lahendada

lähedaste, kiirabi ja päästeteenistuse abiga,” ütles ta.

Rakveres on häirenupu-teenuse omavalitsus korraldanud projektipõhiselt käesoleva aasta lõpuni. Teenust kasutab praegu 21 koduhoolduse klienti, ütles linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Lea Kivipõld (pildil).

Teenuse sisseseadmisega seotud kulud on tema hinnangul küllalt suured. Esiteks tuleb soetada

tehnika

25 Mai 2013

165

Tallinn pakub üksi elavatele eakatele häirenuputeenust alates 2007. aastast ja märtsi lõpu seisuga oli pealinnas teenuse kasutajaid 165.

”

esse v FOTO: ELMO RIIG/SAKALA

teenuse toimimiseks vajalik seade. GSMvõrgus töötav seade maksis Rakvere projekti puhul 325,44 eurot ning fiksvõrgu oma 189,72 eurot. Sellele lisandub häirekeskuse teenus 22 eurot kuus inimese kohta.

Lisaks peavad Kivipõllu sõnul olema valves inimesed, kes vajaduse korral appi lähevad. „Tööajal teevad seda Rakvere hooldustöötajad ilma mingi lisatasuta,” jätkas ta. Töövälisel ajal on Rakveres valves lepingulised töötajad. „Lisaks tuleb klientide võtmetest teha koopiad, et poleks tarvis ust maha lõhkuda, siis veel

Põhimõtteliselt võib ju ka täitsa kõbusa inimese üks halb kukkumine viia kurbade tagajärgedeni ...

Oleme planeerinud lähiaastatel kokku 30 nupu kasutuselevõtu.

ARGO KIRSS, Kuressaare abilinnapea

võtmetele turvaline hoiuruum – ka selle kohandamine nõudis kulutusi. Seega on kulutused küllalt suured.”

Tartus on häirenuputeenus turvafirmalt G4S sisse ostetud. „Teenus ei ole eriti populaarne, praegu on kasutajaid kuus,” ütles Indrek Sooniste (pildil ) Tartu linnavalitsuse sotsiaalabi osakonnast. Tema hinnangul takistab teenuse levikut asjaolu, et inimesed pelgavad seadmeid.

Kallis hind tõrjub eemale Haapsalus ei ole vaatamata korduvale kaalumisele häirenuputeenust kasutusele võetud. „Teenuse hind on väga kallis,” nentis linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja Eve Lemmsalu (pildil).

Potentsiaalseid teenuse kasutajaid võiks tema andmeil olla Haapsalus kümmekond.

Ka Kärdlas pole seda teenust juurutatud, kuigi seda võimalust on kaalutud. Linnavalitsuse sotsiaalhoolekande peaspetsialist Kairi Priit (pildil) rääkis, et teadaolevalt on ühele linnaelanikule omaksed sellise häirenupu rentinud. Üldse on teenuse vastu huvi üles näidanud kolm inimest.

Peamise põhjusena, miks Kärdla pole häirenupu-teenust otsustanud kasutama hakata, on selle kõrge hind.

Jõgeval on samuti häirenuputeenuse sisseseadmisest loobutud, kuigi seadmeid pakkuv firma on käinud ka kohapeal seda tutvustamas. „Uute sotsiaalteenuste juurutamisel tuleb lähtuda selle vajalikkusest, hädapärasusest, kasusaajate arvust ja ressursimahukusest,” rääkis Jõgeva linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Terje Kaldma. „Häirenuputeenus võiks olla, kuid praegu on mõni teine teenus olulisem.”

Jõhvis oli häirenuputeenust võimalik kasutada aastatel 2011–2012, kuid tänavu sellest loobuti. „Selgus, et inimesed ei soovinud sellist teenust,” ütles sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Kairi Soomer. „Kaks inimest proovisid ja loobusid.”

Teenust osutas Jõhvis turvafirma G4S.

Inimesel oli teenusega liitumiseks vaja osta vastava lisaga mobiiltelefon ja vormistada firmaga leping. Vald aitas tasuda kuumaksu.

Eakatel väike huvi Sillamäel on samuti häirenupu-teenuse juurutamist kaalutud ja uuritud reaalset vajadust. „Kuid eakad inimesed ei ilmutanud huvi,” lausus Sillamäe sotsiaalhoolekande osakonna inspektor Tatiana Samokhvalova. „Takistuseks on see, et inimesed ei taha teenust kasutama hakata ja teenus on liiga kallis.”

Pärnus ei ole häirenupu-teenust omavalitsus korraldanud, kuid linnavalitsuse andmeil on mõned pered sellise teenuse oma pereliikmele muretsenud.

Sarnaselt mitmele teisele omavalitsusele, ei ole ka pärnakad teenuse vastu suurt huvi üles näidanud.

Peaspetsialist Katrin Tsuiman (pildil) linnavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonnast ütles, et pigem oli tööealiste puuetega inimestel arvamus, et nende vajadused katavad ära mobiilsidega pakutavad võimalused. „Osadel mobiiltelefonidel on olemas häirenupp, millele vajutades läheb teade lähedasele, kelle number on sisestatud,” lausus Tsuiman.

Ka eakad pole suuremat huvi ilmutanud – läinud aastal küsiti häirenuputeenuse järele kahel korral. „Eakate huvi oleks tõenäoliselt suurem, kui teenus neile tasuta kättesaadavaks teha,” ütles sotsiaalosakonna peaspetsialist Ketri Kupper (pildil).

Praegu tuleks pärnakal teenuse kasutamiseks arvestada seadme 399eurose väljaostuhinnaga, pluss kuutasu 31–44 eurot. „Eakatel ja puuetega inimestel käib selline kuutasu üle jõu,” nentis Kupper. Et aga huvi teenuse vastu on madal, pole ka omavalitsus pidanud vajalikuks seda doteerima hakata.

Tsuiman ei usu, et huvipuudus jääb teadmatuse taha, sest võimalusi on tutvustatud nii puuetega inimestele kui ka eakatele. „Puudega inimesed on ise öelnud, et nad on küll nii palju julged, et küsida endale teenust, mida neil vaja on. Kui seda küsima ei tulda, siis tõenäoliselt sellel sihtgrupil seda vaja pole.”

liikumine

Mai 2013 26

Seeniorid, starti!

Paljudele töö kõrvalt sporti harrastavatele tuntud inimestele head nõu andnud Meelis Minn julgustab vanemaealisi jooksma ja lisab, et jooks loob uue isiksuse, kes hakkab elama seda elu, milleks me oleme loodud, kuid mille kaotasime koos selle kehalise tunnetusega, mis oli meil varajases nooruses.

Meelis Minn jooksuekspert

V

algemat aega on rohkem ja meie liikumissoov kasvab. Samuti avanevad paremad võimalused looduses käimiseks. Kellel on vaba aega ja tahtmist rohkem, need hakkavad pakutud avarust tavaliselt ka usina(ma)lt kasutama. Iseasi, kauaks seda kevadist aktiivsust või püsivust jätkub, sest iseendaga tegelemine nõuab mitte ainult pealehakkamist, vaid ka järjepidevust. Teised, kellel on eelkõige tervist ja huvi rohkem, nendel jätkub või suureneb soov vaba ajaga midagi oma tervise huvides ära teha ja mõistlikult harjutades sporti teha.

Kui sportimist alustada 40aastaselt või seda toredat noorpõlveharrastust meelde tuletada hiljem, siis võib õige treeningukoormuse ja õige harjutamisega ning eriti hea tahtmise juures mitte ainult paremat tervist saada, vaid aastaid ka sportlike tulemuste paranemist nautida.

Hea põhjuse selleks annavad treenimatuse taustast tulenevad peidetud nõrkused, mis kaovad tasapisi üksteise järel vastavalt sellele, kuidas te treeningutega kohanete. Plusspooleks on ka olemasolev kasutamata reserv ehk seniolematud sporditraumad. Seevastu parimas nooruses tugevalt harjutanute tulemused hakkavad ka näiteks maratonijooksus nõrgenema hiljemalt 40aastaselt.

Jooksmine on ka vanemas eas tervisele kasulik. Stanfordi ülikoolis tehti uuring, mis kestis järjest kaheksa aastat

VANUS Uurimuste järgi nõrgenevad jooksutulemused 40–60 aasta vanuses 0,8–1% aastas ja sealt edasi juba 1,4–1,5% aastas. Näiteks USAs Pennsylvania ülikoolis tehtud uuringud näitasid, et 50aastaselt langesid maratonitulemused 14,5%, 60aastaselt 27,5%, 70aastaselt 42,5% ja 80aastaselt 58,1%.

Allikas: Meelis Minn

ning selle käigus jälgiti vaatlusaluste inimeste eluviise ja tervislikku seisundit.

Uuringus osales 451 jooksuharrastajat ja 330 mitte sportivat tavainimest vanuses 50–72. Tulemused näitasid, et jooksjate tervis oli parem uuringu alguses ja see tendents süvenes aja jooksul kogu aeg jooksjate kasuks. Mittejooksjate rühmas aga tekkis selle aja vältel isegi kolm korda tavalisest enam argipäevaste toimetustega seotud toimetuleku- ja terviseprobleeme.

Jooksuharrastajatel oli vererõhk madalam ja nad kannatasid vähem artroosi ehk liikumisvalu tekitava liigesehaiguse all. Samuti käisid nad vähem arsti juures ja kasutasid ka vähem ravimeid. Lõpuks oli rühmade tervisliku seisundi vahel väga suur erinevus, kuigi selles uuringus võeti tähelepanu alla mitmed olulised tegurid nagu suitsetamine, alkoholi tarbimine, kehakaal ja pärilikkus.

Niisiis soovitan kõigil inimestel oma

vanust märkamata alustada aktiivse(ma) liikumisega või jätkata jooksuharrastusega tegelemist.

Mida jooksmine pakub?

Kohe võib tekkida küsimus, miks on sörkjooks parem kui lihtsalt kõnd või kepikõnd? Vastus on lihtne: sörkjooksul liigume teisiti ja aktiivsemalt. Me kasutame kogu oma organismi teenuseid ehk seda, mis meid edasi aitab liikuda ja elada: lihasliigutuslikku struktuuri, hapniku tarbimist, aktiivset vereringet märksa tõhusamalt ja kasulikumalt.

Kestvusjooksu treening annab võimaluse kõige lihtsama baasvastupidavuse omandamiseks ning suurendamiseks, et saada endale lisajõudu ja hoida või tugevdada oma tervist, mis omakorda aitab iseendaga igapäevaselt paremini toime tulla.

Jooksuharrastus võimaldab saada üsna mitmesugust kogemust, aitab saavutada

liikumine FOTO: ELMO RIIG/SAKALA

27 Mai 2013

PULSS Tervisesportlase paras pulsisagedus on 60–75% maksimaalsest pulsisagedusest.

Maksimaalne pulsisagedus saadakse, kui arvust 220 lahutatakse oma vanus. Niisiis on 60aastasel inimesel maksimaalne pulsisagedus 160, seega on selles vanuses paras südame löögisagedus treeningul 100–120 korda minutis.

Treeningu järel peab tundma ennast hästi: ei tohi olla valusid, pulss ei jää kiireks, süda ei peksle.

Allikas: südamearst Margus Viigimaa

Jooksuharrastajatel oli vererõhk madalam ja nad kannatasid vähem artroosi ehk liikumisvalu tekitava liigesehaiguse all.

Ümber Viljandi järve jooks on paras koht, kus saab end nii vastupidavuses kui kiiruses proovile panna. Vasakult Jüri Liim, Einart Alus ja Jaan Vehlmann.

Medicum AS t Tallinn, Punane 61, kab 361 Merimetsa Tervisekeskus t Tallinn, Paldiski mnt 68a, kab 238 Pärnu Perearstid t Pärnu, Suur-Sepa 14, kab 318

Va V alm mistame in ndiv viduaalseid x x x x x x x

Käe-ja jalap K proteese Tugiaparaaate Tugikorsettte Mitmesugusseid ortoose TTaallatugesid Lasste abdukttisoonitooteid Orttopeedilisi jalatseid

Soodusstuse saamisseks võtta kaasa arsti saaatekiri,, isiklik iku abivahendi kaart, pension nitunnistus,, in nvaliidsustunnistus.

ARSTI KONSULTATSIOON TASUTA! Info: tel 742 0169 www.ortopeediakeskus.ee

Viljandi Tervisekeskus t Viljandi, Turu 10, kab 303 Narva Haigla t Narva, Haigla 1, kab 1 Jõhvi Hooldushaigla t +õhvi, Jaama 34, kab 3 Ida-Viru Keskhaigla t Kohtla-Järve, Ravi 10d, kab D4044 Rakvere Polikliinik t Rakvere, Tuleviku 1, kab 11 Tapa Haigla t Tapa, Valgejõe 14, kirurgi kabinet Jõgeva Haigla t Jõgeva, Piiri 2, kab 7 Põltsamaa Tervise AS t Põltsamaa, Lossi 49, kirurgikabinet Valga Haigla t Valga, Peetri 2, kab D16 Võru Haigla t Meegomäe küla OÜ Uus Koda t Võru, Jüri 19a, kab 204 Põlva Haigla t Põlva, Uus 2, tervisetuba

Jooksuharrastus ei nõua küll väga suuri kulutusi ja eritingimusi, kuid oma tervise arvelt pole mõistlik kokku hoida. Hädavajalikud on alustuseks paar korralikke jooksujalatseid ja võimaluse korral ka pulsikell. Sobiv varustus on eelkõige otstarbekohane ja mugav – jalatsid aitavad vältida põrutust, riided aga kaitsevad tuule ja sademete eest.

Kui treening võib olla individuaalne, siis sörkida koos sõpradega saab alati ükskõik mis tasemel.

Enne oma liikumisharrastuse või treeningute planeerimist soovitan alati läbi mõelda ja õiged vastused leida järgmistele küsimustele: Kas ja milliseid muutusi on vaja teie organismis esile kutsuda, et parandada tervist üldiselt või üksikult mõnes piirkonnas?

Kui teil on juba teatud sportlik kogemus, siis kuidas areneda iseenda suhtes ja jõuda paremale tasemele?

Näiteks vanuse lisandudes on juba seegi üks kõige lihtsam ja positiivne arengutunnus, kui suudate hea enesetundega sama distantsi samas tempos läbida kui mullu. Samuti on hea, kui samasuguse intensiivsusega liikudes püsib pulsisagedus või koormusest taastumine endiselt heal tasemel.

Kui palju võib teil kuluda nende muutuste tegemiseks aega ja mida oleks vaja selleks teha?

Millal on muutusteks teile kõige sobivam aeg ja millised võimalused teil selleks on?

Kas ja kuidas on vaja säilitada uue elustiili ja harjutamise juures senine väljakujunenud tavaelu või päevaplaan? >> lk 28

päev

kellaaeg

E,T,N,R K N K,N

9 – 16 9 – 18 14 – 16 14 – 18

T N N T T T T N N N N R N T T

12 – 15 12 – 15 10 – 13 10 – 12 16 – 18 10 – 12 13 – 15 10 – 12 13 – 15 10 – 12 13 – 15 10 – 12 10 – 12 10 – 12 14 – 16

mai

juuni

august

september

oktoober

november

detsember

16

20

15

19

17

21

12

28 2 23 21 14/28 21 21 16 16

29 22 13/27 6 13/27 13/27 15 15 8 8 30

24 12 26 3/17 10/24 3/17 3/17 19 19 5 5 27

22 10 24 1/15/29 8/22 1/15 1/15 17 17 3 3 25

26 14 28 5/19 12/26 5/19 5/19 21 21 7 7 22

17

31

25 6 27 11/25 4/18 4/11 4/11 20 20 13 13 28

19 3/17 10 3 3 12 12 5 5 20

14 14

18 18

6 6

10 10

8 8

12 12

10 10

* juulis puhkame

0SUPQFFEJBLFTLVT t Tartu, Filosoofi 1

Mida jooksmine nõuab?

Mida teha enne alustamist?

”

Vastuvõtu koht

nii head enesetunnet, sisemist tasakaalu kui ka hingerahu ning on oivaline stressi maandaja. Õige treeningu otsese tulemusena saame positiivse lisaenergia.

Kestvusjooksuga tegelemine kasvatab (enese)distsipliini, samas nõuab ja ka arendab keskendumisvõimet ning kannatlikkust. Harjutamise tulemusel tekkiv uus füüsis loob uue isiksuse, kes hakkab elama seda elu, milleks me oleme loodud, kuid mille kaotasime koos selle kehalise tunnetusega, mis oli meil varajases nooruses.

liikumine

VISIOMED TENSIOFLASH KD-595

Mai 2013 28

”

GARANTII aastat

Sobiv varustus on eelkõige otstarbekohane ja mugav – jalatsid aitavad vältida põrutust, riided aga kaitsevad tuule ja sademete eest.

2

Maailma tsioon nisa Terviseorga ELE

ÕUET VASTAB N

VERERÕHU ONI ATSIO KLASSIFIK S TÄHI

Täisautomaatne vererõhuaparaat õlavarrelt mõõtmiseks 9 ebaregulaarsete südamelöökide näidik 9

suur ekraan

9

60 mälukohta

Mais Euroapteekides soodsa hinnaga!

Tasuta nõuandeliin: 800 30 30 www.termomeeter.ee

Doppelherz® aktiv Magneesium 400

UU S!

Maaletooja: Linus Medical OÜ, Narva mnt 5, 10117 Tallinn, Eesti

Stardivalmis on Läänemaa mees Arvo Asu.

400+B6+B12+Foolhape DIRECT

VÕTAME PINGEVABALT LIHASTELE, NÄRVISÜSTEEMILE, ENERGIAAINEVAHETUSELE

K aliteetvitamiin Kv nid Saksamaalt.

Magneesiumi ja B-vitamiine sisaldavad sidrunimaitselise ed mikrograanulid vedelikuta sissevvõtmiseks, kiirelt ja lihtsalt manustatav! ktiline manustamisvorm t uudne ja prak kiireks ja vahe etuks tarbimiseks – magneesiumi ja B-vitamiine sisaldavad mikrograanulid väikeses pakikeses t ideaalne kasu utamiseks sportides, reisil või kui taablettide sissevõtmine on raskendatud t laktoosi- ja glluteenivaba

1p pakik ke päevas. Pakendis 20 0 tk.

FOTO: ELMO RIIG/SAKALA

Saadaval apteekides!

Milline on seejuures kõige sobivam või otstarbekam plaanitavate muutuste järjekord?

Kas ja kui suures ulatuses on muutused treeninguga saavutatavad ja/või kui palju olenevad need geneetilisest fondist ja muudest eeldustest?

Neile teemadele mõtlemine aitab vältida tühja rabelemisega kaasnevat energia- ja närvikulu.

Oluline on, et kogu elu püsiks kenasti tasakaalus ka siis, kui sinna lisandub uus liikumisviis või sportlik harrastus. Ja oma tegevuse paremaks planeerimiseks soovitan võtta kasutusele lihtsad, aga järk-järgult toimivad lähemad eesmärgid. Need võiksid aga lähtuda pisut pikemaajalisest ehk teie peamisest eesmärgist.

Eesmärgid võib jagada laias laastus kaheks ja selle alustada tuleb tõdemusest, kas te olete hetkel liikumisega sina peal või mitte.

Kui soovite alustada puhtalt lehelt, siis võivad olla eesmärkideks hea enesetunne, stressi maandamine, positiivsed emotsioonid, tervise taastamine, liikumisvõime parandamine ja arendamine, üldine soov liikuda rohkem värskes õhus, kehakaalu normaliseerimine.

Kui aga on soov hakata tegelema tervisespordiga ning tahe sörkida, siis tuleb tasapisi viia ennast jalutades, hoogsamalt kõndides või vahelduseks raskemal maastikul liikudes sellisesse jaksamise staadiumi, et sörkjooks tuleb iseenesest ja hästi välja ning selleks pole sundimist vaja. Iga liikumistegevus peaks olema meeldivalt kasulik.

köök

29 Mai 2013

Kiiresti ja lihtsalt kõht täis

Jaanuarikuu ajakirjas alustas mitmete kokaraamatute autor ja rõõmuga köögis toimetav pereema Sille Varblane nõuannetega, mis aitavad kiiresti ja vähese vaevaga maitsva ja tervisliku toidu valmistamisel. Siis peatusime pudruhelvestel ja külmutatud köögiviljadel.

Nüüd jätkame muna-, makaroni- ja riisitoitudega.

Sille Varblane 60pluss@ajaleht.ee

O

lgu põhjuseks terviseprobleemid, kiire elutempo või kõrgest east tingitud põhjused, igal meist on aeg-ajalt vajadus või soov toidu tegemisele võimalikult vähe aega kulutada. Võtame ette munatoidud.

FOTO: URMAS LUIK/PÄRNU POSTIMEES

tada, siis küpseb paremini läbi. Lusikaga võiks aidata, et kogu leivaviil saaks munaga kaetud. Osa muna voolab ka pannile, kuid sellest pole midagi. Munale raputada soola ja soovi korral pipart ning munaga kaetud leib praadida mõlemalt poolt küpseks.

Munatoitude kõrvale võiks kindlasti ka köögivilju serveerida, kasvõi tomatit, kurki, paprikat, lehtsalatit või teha hiina kapsast salat, lisades sinna tomatit, paprikat vm ja natuke hapukoort. Samuti sobivad külmutatud köögiviljasegud.

Kui lahtiklopitud munadele rohkem piima lisada, saab teha munakastet või munaputru, mida sobib ka kartuli kõrvale pakkuda.

Toitev ja kiiresti valmiv Kuigi kolesteroolirohke toiduainena ei peaks mune väga tihti tarvitama, on aegajalt hommikul või lõunal munatoit igati asjakohane, toitev ja kiiresti valmiv. Praemuna asemel võiks mõnikord teha omletti, mis erineb praemunast selle poolest, et munad klopitakse eelnevalt lahti, iga muna kohta lisatakse 1 sl vett või piima, soola, (pipart), segatakse läbi ja valatakse pannile.

Väiksel pannil on väga hea omletti ümber keerata, suurel pannil küpsetades võiks munaroa enne ümber keeramist pannilabidaga neljaks lõigata ja siis osade kaupa ümber keerata.

Omletti saab rikastada erinevate maitsetega, lisades vorsti, sinki, juustu, köögivilju, spinatit, mis teeb omleti rohelisekirjuks. Ühele kolmest munast koosnevale omletile piisaks 1–2 külmutatud spinatikuubikust, mis tuleks eelnevalt üles sulatada, et lisada värvi, maitset ja tervislikkust.

Omletisegusse võib lisada ka eelmisest päevast üle jäänud keedetud kartuleid. Selleks võib kartulid alustuseks pannil ära praadida ja siis muna-veeseguga üle kallata. Samuti võib seisma jäänud leiva, sepiku või saia lõigata kuubikuteks, praadida pannil kergelt läbi ja jällegi omletiseguga üle valada, nii saab leivaomleti.

Leivaga võib teha ka nii, et panete pannile terve leivaviilu ja lööte sinna peale ühe muna, kollase võib kergelt katki vaju-

PIKALDANE Toidud, mis ei valmi kiiresti, aga ei vaja toiduvalmistamise ajal erilist järelvalvet ega nõua ettevalmistusega suurt vaeva.

• mulgikapsad; • mulgipuder, mille ainsaks vaevaks on kartulite koorimine ja tükeldamine; • hapukapsasupp; • ahju-tangupuder; • hernesupp; • kondiliha köögiviljadega.

Makaroni- ja riisitoidud Makaronide lühikese keemisaja tõttu saab neist kiirelt toitva söögi.

Kõige lihtsam on keeta makaronid või riis ära ja siis kas segada teiste toiduainetega, näiteks hakkliha, singi, juustu, köögiviljadega, näiteks praadida sibulat, paprika ja porgandiribasid. Väga maitsev on hakklihaga koos ka suvikõrvitsaribasid praadida ning alati võib lisada ka mõne spinatikuubiku.

Aga hea söök tuleb ka keedetud riisi või makaronide segamisel kalakonserviga ning juustuga, panna kõik potti või pannile, segada koos, kuni juust on sulanud.

Eriti lihtne on seda toitu teha tuunikalakonserviga, sest tuunikalakonservis ei ole luid.

Teine lihtne variant on serveerida riisi

või makarone kas kotlettide, pihvide, vorsti- või hakklihakastme või praetud paneeritud kala või kalapulkade kõrvale.

Kindlasti kõrvale köögivilju, näiteks aurutatud külmutatud köögiviljasegu.

Supid Üsna kiiresti saab valmis ka makaronitooteid, klimpe või riisi sisaldava piimasupi, samuti külmutatud segust valmistatud köögiviljasupi, kuhu võib lisada hakkliha, sinki või praetud vorsti, frikadelle, pelmeene, sulatatud juustu, kartuleid juurde lõigata, lisada makarone või riisi. Üsna lihtne on teha ka külmutatud kalafileest ning külmutatud köögiviljasegust kalasuppi, selleks võib kalafilee külmunult potti keema panna koos köögiviljadega ja kui kala on peaaegu pehme, siis välja tõsta, väiksemaks lõigata ja tagasi supisse panna. Külmutatud kalafilee on ilma luudeta, maitset aitab lisada ka kalamaitseaine.

Oluline on panustada ka toitudele, mis ei valmi kiiresti, aga ei vaja toiduvalmistamise ajal erilist järelvalvet ega nõua ettevalmistusega suurt vaeva.

Selleks võib kas suurde potti või ahjunõusse panna lihakondid koos tervete porgandite, kartulitega, kaalikaviilude ja kapsalõikudega. Maitsev toit valmib ise.

Vormitoidud vajavad ettevalmistamisaega, kuid valmimisprotsessis ei pea me mingit vaeva nägema. Vormitoidu koostisained võib ette valmistada ka hommikul, kui siis on rohkem aega, ja hoida ahju panekuni koos vormiga külmkapis.

kÜÜk

Mai 2013 30

RETSEPTID Munapuder

PitsahĂľnguline nuudliroog

Riisi-porgandivorm

5 muna 2 dl piima 0,5 tl soola 100 g sinki musta peenpipart

Niitnuudlid vþi peenemad makaronid keeta pehmeks, mitte pesta, kurnata ja valada þliga määritud vþi kßpsetuspaberiga kaetud pannile, suruda tihedalt kokku. Katta tomatipasta vþi ketťupiga. Sinna peale raputada pitsamaitseainet, singikuubikuid ja riivitud juustu. Kßpsetada 200kraadises ahjus, kuni juust on sulanud. Lihtsalt valmiv maitsev sÜÜk sobib nii soojalt kui ka kßlmalt.

8 dl keetmata riisi 8 dl keskmiselt riivitud porgandeid (~ 5 suuremat porgandit) 4 muna 1 sibul 1 dl vett 150 g riivitud juustu soola pipart hakklihamaitseainet

Selle retsepti järgi tuleb paks ilma vedelikuta munapuder. Kes soovib, et pärast munade hßßbimist tekiks rohkem vedelikku, mida kastmena kasutada, peaks retsepti kogusest poole rohkem piima panema.

Munapudru tegemiseks praadida singitĂźkid.

Munad kloppida kahvliga lahti, lisada piim, sool ja pipar. Munasegu valada pannile praetud singitßkkidele ja kßpsetada, kuni munad on hßßbinud.

Munaputru vþib segada seni, kuni munad on hßßbinud, siin enam ei tohiks eriti segada, muidu läheb liiga vesiseks. Pþhjakþrbemise vältimiseks olen pannilabidat pannil pßsti hoides nii, et ainult pannilabida alumine äär puutub vastu panni, segamise asemel lßkanud sellega munasegu mþnest kohast veidi edasi.

SÜÜk saab ßsna kiiresti valmis. Nii kui munad on hßßbinud ja puder paks, ongi valmis.

Sobib hästi ilma kartulita ka hommikusÜÜgiks.

Makaronid tuunikala ja juustuga 1 pakk väiksemaid makarone (400 g) 1 karp tuunikala þlis 2 dl riivjuustu 3 dl piima soola kalamaitseainet

Riis keeta soolaga maitsestatud vees pehmeks, riivitud porgandid ja sibulad kuumutada vähese þliga pannil läbi nii, et ei ole enam toored, lisada soola.

Keedetud riis segada kuumutatud porganditega, lisada maitseaineid. Saadud segu panna kßpsetuspaberiga kaetud vormi (minul oli 26×36 sentimeetrine vorm), valada ßle lahtiklopitud munade ja veeseguga, riisi teha mþned augud, et vedelik paremini sisse vajuks, pärast siluda tasaseks ja raputada ßle riivitud juustuga. Panna 200kraadise ahju keskmisesse vahesse ja kßpsetada, kuni vorm on pealt kaunis kuldne ja vedelik on tahenenud.

Keedetud makaronid kurnata ja pesta, panna tagasi potti. Neile lisada ilma Ăľlita tuunikala, piim, juust ja maitseained. Kuumutada segades, kuni juust on sulanud.

REKLAAM

LITOZINŽ STRONG – uus topelttþhus RosenoidsŽ-kompleks liigestele

Paremate pþletikuvastaste omadustega kibuvitsa otsinguil Teadlaste seas ßha enam tunnustust leidnud kibuvitsapulber on ahvatlev toidulisand liigeste tervise tagamisel ja nende liikuvuse suurendamisel. Axelluse uurimisrßhm on viimastel aastatel otsinud parimat kibuvitsa alaliiki, millel oleksid kþige optimaalsemad pþletikuvastased omadused. Tťiili mäestike nþlvadele jþudes veendusid uurijad, et sealne kliima ja tingimused on ideaalsed þige sordi kibuvitsamarjade kasvamiseks.

Aktiivsete koostisosade saladus Sobivate marjade leidmine ei olnud siiski piisav, et välja tÜÜtada parem ja tþhusam toode. Väljakutse seisnes marjades olevate aktiivsete koostisosade saladuse välja selgitamises.

Tänu ďŹ ligraanselt täpsele teadusuuringule ja laialdasele testimisele Ăľnnestus Axellusel kindlaks teha ja välja arendada unikaalne RosenoidsÂŽ-kompleks. Lisaks loodi eriline Ăľrn tootmismeetod, mis vĂľimendab ja kaitseb kompleksi unikaalseid omadusi. Uut ja tĂľhusat RosenoidsÂŽ-kompleksi valmistatakse just TĹĄiili mäestike nĂľlvadelt käsitsi korjatud ja hoolikalt valitud marjadest.

Parkeri Instituut vþrdles uuringus uut ja vana pþlvkonna kibuvitsapulbrit Taanis Parkeri Instituudi reumatoloogia uuringute ßksuses läbi viidud uuringu käigus vþrreldi uusi tþhusaid RosenoidsŽkompleksiga kibuvitsapulbri kapsleid varasema pþlvkonna kibuvitsakapslitega.

Uuring tþestas uuendatud kibuvitsapreparaadi efektiivsemat pþletikuvastast toimet ning uus RosenoidsŽ-kompleksiga LitozinŽ Strong preparaat leiti olevat kaks korda tþhusam kui varasem LitozinŽ. Uue toote 3 kapsli abil saavutati sama tþhus pþlveliigese valu vähenemine ja parem liikuvus kui eelmise pþlvkonna LitozinŽ-preparaadi 6 kapsli puhul.

Uuringut juhtis prof Henning Bliddal „Siiani nĂľudis Litozini kapslite kasutamine ebamugavat 6 kapsli vĂľtmist päevas. Selle suure koguse tarbimine tegi kasutamise natuke keerukaks. Just see oligi peamine ajend uue RosenoidsÂŽ-kompleksi sisaldava LitozinÂŽ-preparaadi väljatÜÜtamisel – inimesed igatsevad oma terviseprobleeme efektiivsemalt leevendada vähem ravimeid tarbides. Palju lihtsam ja mugavam on vĂľtta vaid kolm looduslikku kapslit päevas ja ise otsustada, mis ajal päeva jooksul seda teha,“ sĂľnab uuringu juhtivuurija prof Henning Bliddal. „Uus kibuvitsapreparaadi koostis vĂľimaldab tarbida väiksemat kogust ja tänu sellele on toodet mugavam kasutada,“ Ăźtleb prof Bliddal.

Miks valida uued LitozinÂŽ Strong kapslid? s !ITAB HOIDA LIIGESTE TERVIST JA LIIKUVUST s !ITAB LUUDE JA KĂœHREDE TALITLUSELE s !INUKE KĂœRGKONTSENTREERITUD KIBUVITSAPULBER MIS SISALDAB uut unikaalset RosenoidsÂŽ-kompleksi s ,OODUSLIK ABI ILMA KĂœRVALTOIMETETA s -UGAVAM KASUTUS n VAID KAPSLIT PĂ‹EVAS EELNEVA kapsli asemel s 0AKENDIST JĂ‹TKUB PĂ‹EVAKS EELNEVA PĂ‹EVA ASEMEL s %FEKTIIVNE JA OHUTU EI SISALDA OHTLIKKE % AINEID s 6ĂœIB KASUTADA KOOS TEISTE RAVIMITEGA s 3OOSIB VALUVAIGISTITE KASUTAMISE VĂ‹HENDAMIST s JA SEDA KĂœIKE ODAVAMA HINNA EEST KUI VAREM

LitozinŽ Strong annus on vaid 3 kapslit päevas.

RosenoidsŽ-kompleks on optimaalne kombinatsioon aktiivsetest ainetest nagu galaktolipiidid, triterpeenhape, C-vitamiin, avonoidid ja karotenoidid, mille toimed on omavahel tihedalt seotud.

Kellele sobib uus RosenoidsÂŽ-kompleksiga LitozinÂŽ Strong?

Neile, kes tahavad säilitada oma liigeste tervist ja efektiivsust, vanemaealistele ja spordiga tegelevatele inimestele vþi ßlekaalulistele. See toob leevendust liigesprobleemidele, laseb tunda rþþmu paremast elukvaliteedist, muudab igapäevaselt aktiivsemaks, kingib parema tuju ja unekvaliteedi.

LIT 13-04-002

Pþhjamaade ßks suuremaid tervisetoodete valmistajaid Axellus tutvustas juba 2003. aastal esmakordselt unikaalset liigesepreparaati LITOZINŽ, mis nßßdseks on saadaval 24 riigis. Teadlaste poolt heaks kiidetud toidulisand on aidanud efektiivselt lugematute inimeste elukvaliteeti parandada.

Mßßgil apteekides.

ristsõna

31 Mai 2013

HEA LUGEJA! Ootame ristsõnavastuseid toimetuse e- aadressil: 60pluss@ajaleht.ee või posti teel aadressil: Ajakiri 60+, Tartu t 8, 71020 Viljandi.

Palun märkige lisaks ristsõnavastusele oma kontaktandmed, et saaksime loosiõnne korral teiega ühendust võtta. Samuti kirjutage, missugune lugu teile selles numbris kõige rohkem meeldis või mis teemal sooviksite järgmisel korral lugeda.

Vastuseid ootame hiljemalt 1. juunil 2013.

Vastanute vahel loosime välja kaks raamatut „Tervis söögirõõmude kaudu” kirjastuselt Varrak. k.

Autorid Richard Béliveau ja Denis Gingras näitavad selles raamatus selgelt tervislike eluviiside võimalusi meie praeguse ja tulevase elukvaliteedi tõstmisel.

Raamatu on kirjutanud meditsiinidoktorid, kes on teaduse saavutused võtnud kokku ja esitanud lihtsal ning arusaadaval kujul tavalise inimese jaoks, keda huvitavad terviseküsimused. Esimest korda antakse ühes ja samas raamatus terviklik nägemus haiguste

ennetamise e kohta, olgu tegemist siis südame- ja veresoonkonna k haiguste, vähi, suhkurtõve või neurodegeneratiivsete haigustega. h See 264 lk raamat on tõeline haiguste ennetamise m käsiraamat.

Aprilli A ristsõna õigesti vastanute hulgast valis Õnne Lind välja vä Elvi Undritsa Järvamaalt ja Milvi Savõkova Saaremaalt. m Nemad saavad kirjastuselt Varrak ilmunud „Tugevad va luud kogu eluks. Kõik, mida pead teadma, et hoida luude lu tervist ja vältida osteoporoosi”.

Toimetus To võtab võitjatega ühendust! Edukat nuputamist!

reklaam

Mai 2013 32

Tule lõõgastu ja naudi päikeselist kevadet Spaa-hotellis Viiking!

Päike paistab ja loodus tärkab, kätte on jõudnud KEVAD! TERE, KEVAD! (3 päeva, 2 ööd) Pakett kehtib kuni 2.06. Hind alates 85 €/1 inimene kaheses toas Paketti kuulub: t majutus t õhtusöök t hommikusöök t hommikumantlid toas t saunakeskuse, basseini ja jõusaaali seadmete kasutamine lahtiolekuaegadel t valikuliselt 3 hoolitsust: t 50% soodsam pääse ööklubisse Mirage (T–L) või öölokaal Kassa (N–L) sissepääs kuni südaööni tasuta (v.a eriüritustel)

KEVADINE MAJUTUSPAKETT (2 päeva, 1 öö) Pakett kehtib kuni 2.06. Hind alates 50 €/tuba Hinda kuulub: t majutus kahele t hommikusöök t saunakeskuse, basseini ja jõusaaliseadmete kasutamine lahtiolekuaegadel t vahuvein ja meeldiv üllatus toas ootamas t 50% soodsam pääse ööklubisse Mirage (T–L) või öölokaal Kassa (N–L) sissepääs kuni südaööni tasuta (v.a eriüritustel)

LLisainfo või iinfo@viiking.ee f @ iiki Selle paketiga kõik ravi- ja iluprotseduurid -15%. tel 449 0500 (hotelli vastuvõtt) Pakett kehtib vabade kohtade olemasolul. või 449 0505 (müük) Need ja muud parimad pakkumised leiad meie kodulehelt www.viiking.ee Spaa Hotell Viiking Sadama 15, 80012 Pärnu Sinu südame SPAA

www.keskhaigla.ee/hooldusravikliinik Täpsem informatsioon ja patsientide registreerimine telefonil 650 5226 tööpäevadel kell 8–16.

Seeniorkaarte väljastab Swedbank AS. Tutvuge kaardi kasutamise tingimustega aadressil www.swedbank.ee, vajaduse korral konsulteerige pangatöötajaga.