60+ märts 2013

AJAKIRI ELUKOGENUD INIMESELE NR 3/2013 (9) MÄRTS

ISSN 2228-1592

Töö leidmisel on tähtis enesekindlus, mitte sünnikuupäev.

Spaapuhkus aitab üksindust peletada.

Sobivat ratastooli otsi kui nõela heinakuhjast.

Insulti ei tohi maha magada.

Kellel on õigus toimetulekutoetusele?

Kollased kevadpühad. Teater. Loodusravi.

teema

Märts 2013 2

Kuidas tulla toime suure elektriarvega?

J

aanuarikuu elektriarve ehmatas kaameks. Alles jaanuarikuus kirjutasime oma ajakirjas, kuidas tulla toime napi pensioniga. Nüüd, tänu avanenud elektriturule, jääb väikesest pensionist veel vähem alles. Üldine toimetulek sõltub peamiselt sellest, kas elatakse üksi või kahekesi, kas suuremas linnas või asulas, mitmetoalises korteris või kööktoas, ja muidugi ka sellest, kui palju pensionist tuleb apteeki viia. Paraku kulub elektrit ikka samamoodi, kui keedad muna vaid iseendale või kahele, kui vaatad Aktuaalset kaamerat üksi teleri ees istudes või on sul ka seltsiline. Üks pensionärist vanahärra teatas, et tema ei viitsi viriseda ja hakkab nüüd elektrit kokku hoidma. „Kuidas küll?” olin uudishimulik ja kõrvad kikkis vastust ootamas. Vanemaid ja targemaid tasub alati kuulda võtta.

Pikka aega elektrikuna töötanud mees väitis, et ampritasu saab vähendada näiteks peakaitsme väiksema vastu vahetades. „Külmkapp sööb kõvasti elektrit, talvel saab hoida toitu akna vahel või tuleb ehitada külm sahver-kapp, paljudel maainimestel tasub see ununenud ja tolmu täis ruum taas kasutusele võtta,” jagas ta õpetussõnu. Ka sellest on palju kõneldud, et kodust väljudes võiks teleri päris kinni vajutada, sest ka ooterežiimis tarvitab see teatud määral kallist elektrit.

Iga vald peab ise oma sandid toitma ja vaesed katma, ütleb vanasõna. Vanem naine kurtis, et kui valla sotsiaaltöötaja tema toimetulekutoetuse avalduse vastu võttis, esitas ta omakorda küsimuse: „Teil on ju täiskasvanud laps, kas tema ei toeta teid?” Aga tütrel on endal mitu last ning palk liiga väike omagi pere elamise eest maksmiseks, muretses naine.

S

iiski ei tasu päris peast pühkida võimalust kohaliku omavalitsuse poole pöörduda ja toimetulekutoetuse avaldus ära teha. Rahalist toetust võib küsida ka siis, kui inimesel on raskusi üüri maksmise või küttekuludega.

Kõige valusamalt tabab elektri ja teiste eluasemekulude kasv neid, kes juba on toimetulekutoetuse saajad ehk siis väiksema sissetulekuga elanikud, sest nende üldkuludest moodustab elekter suure osa.

Ka keskmise sissetulekuga inimestel võib talvekuudel

elektriarve moodustada kuni poole kõigist kuludest. 5–15 aastat tagasi paigaldati paljudesse odavatesse korteritesse ja ridaelamutesse elektriküte, sest selle ehitusmaksumus oli kõige odavam. Alevites ja väikelinnades lõhuti korterelamutest välja ahjud-pliidid ja kaugkütteradiaatorid. Paigaldati elektriradiaatorid, elektriboilerid. Nüüd on inimesed suures hädas. Nii tulebki välja, et tegelikult on elektri tuntavaks kokkuhoiuks ainult üks võimalus – loobuda elektriküttest.

Mullu maksti toimetulekutoetust Eestis kokku 20,7 miljonit eurot. Selleks aastaks on toimetulekutoetuste väljamaksmiseks planeeritud 23 miljonit eurot ehk kümnendiku võrra enam raha, kui seda kulus 2012. aastal. Abiraha riigil jätkub, lubavad sotsiaalministeeriumi ametnikud.

E

ga vanemaealised elus karastunud inimesed suurt virise ja kotti nurka ei viska. Tihti ei lähegi nad, käsi pikal, abi paluma. Mõni neist võtab veel vanas eas kätte ja põrutab Ameerikasse raha teenima. Mis sa ikka teed, kui kodu lähedal tööd otsides aiva kuuled, et oled liiga vana ja eelistatakse nooremaid palgata.

Kuidas üks pealehakkaja Viljandi mees Heinz Helinurm, ise sõnagi inglise keelt oskamata, lennukilt maha astus ja tuttavate abiga õige pea ühes Florida suures kaubamajas koristajaks sai, võite lugeda tänasest ajakirjast Tiit Reinbergi artiklist. Kaks aastat pühendunud tööd mitmel töökohal tasus ennast ära, sest Ameerikas teenitud rahaga vuntsis ta oma Viljandi maja üles.

Ka praegu teenib 70aastane mees pensionilisa kojamehena töötades. Seda tööd mees ei pelga, mis siis, et tuleb iga päev, ilmast hoolimata, luua ja labidaga väljas olla. Ja pole välistatud, et ta uuesti Ameerikasse põrutab. Millal tal aega veel virisemiseks on. Kiire ju!

Juba läheb valgemaks.

Särtsakat kevadeootust!

Eve Rohtla

peatoimetaja

autoriõigused, aS Ühinenud ajalehed, 2013 ISSN 2228-1592

peatoimetaja Eve Rohtla, e-post: eve.rohtla@ajaleht.ee toimetaja Signe Siim, e-post: 60pluss@ajaleht.ee küljendus: Liina Valt, e-post: liina.valt@ajaleht.ee Ain Kivilaan, e-post: ain.kivilaan@ajaleht.ee reklaamipindade müük: müügijuht Jane barbo, telefon 526 3578 e-post: jane.barbo@ajaleht.ee; valdkonnajuht Viktoria Nahkur, e-post: viktoria.nahkur@ajaleht.ee levijuht Erkki Lumisalu, e-post: erkki.lumisalu@ajaleht.ee väljaandja AS Ühinenud Ajalehed tartu t 8, 71020 viljandi telefon 433 0045 trükk AS Kroonpress, trükiarv 40 500 Tellimine tel 617 7717 e-post: tellimine@60pluss.ee Märtsis tellides 10 numbrit 10 eurot.

Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase tellijatele tasuta.

Järgmine ajakiri 60+ ilmub 13. aprillil. esikaanel Merle Karu joonistus.

REKLAAM

Ainult 1 tablett päevas!

HOIA OMA VERESUHKUR KONTROLLI ALL!

Dialevel mõjub positiivselt vere kolesterooli sisaldusele ja stabiliseerib veresuhkrutaset.

Dialevel preparaat koosneb ekspertide poolt kinnitatud kolmest aktiivainest: alfa lipoehapekaneeliekstraktorgaaniline kroom  Alfa lipoehape omab tugevat antioksüdantset toimet kaitstes närvikudesid vabade radikaalide kahjulike mõjude eest ning lõhustab suhkruid.  Kaneeliekstrakt soodustab veresuhkru ja kolesteroolitaseme stabiliseerumist ning on tõhus antioksüdant.  Orgaanilise kroomi peamine ülesanne on osalemine suhkrute ainevahetuses, vähendades magusaisu.

Dialevel:  aitab kaasa kehakaalu alandamisele  stabiliseerib vere suhkrutaset  alandab rahutust, ärevustunnet  tugeva antioksüdandina kaitseb organismi vabade radikaalide  mõjub positiivselt kahjulike mõjude eest kolesteroolitasemele Dialevel on spetsiaalselt mõeldud inimestele, kellel on kõrgenenud vere suhkrusisaldus, glükoositalumatus ja ülekaal.

Saadaval apteekides ja e-poes www.walmark.ee Maaletooja: Remedex OÜ, Harjumaa, www.remedex.ee

REKLAAM

Lugeja teadlikust aitab tõsta Esindaja Eestis: Sanofi-aventis Estonia OÜ, Pärnu mnt. 139E/2, 11217 Tallinn, telefon 627 3488

Diabeet

Riskitest: 1. Vanus: 0 alla 45 aasta 2 45 – 54 aastat 3 55 – 64 aastat 4 üle 64 aasta

Ivi Sonn, Sanofi Diabeedivaldkonna juht Loe lisaks: www.diabeet.ee

2. Kehamassi indeks (KMI): 0 alla 25 kg/m2 1 25 – 30 kg/m2 3 üle 30 kg/m2

Diabeet on krooniline ainevahetushäire ning pelgalt Eestis põeb seda haigust 70 000 inimest. Eristatakse kaht tüüpi diabeeti: 1. tüüpi ja 2. tüüpi diabeet. Esimest tüüpi diabeeti paraku vältida ei saa, kuid teist tüüpi diabeeti on õigeaegsel märkamisel ja korrektsel tegutsemisel võimalik hästi ohjeldada.

Viimastel aastatel on diabeedijuhtude arv kogu maailmas murettekitavalt suurenenud.

Suhkrutõvega inimesi oli 2005. aastal hinnanguliselt 206 miljonit. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni hinnangu järgi suureneb see arv 2025. aastaks 300 miljonini. Suurenemise peamiseks põhjusteks tuleb pidada 2. tüüpi diabeedi olulist sagenemist, mis on omakorda seotud rahvastiku vananemise, istuva eluviisi ja ebatervislike söömisharjumustega.

Diabeet algab sageli märkamatult ja tema areng on aeglane. Veresuhkru kõrgenemine toimub vähehaaval ning organism kohaneb normist kõrgema veresuhkruga. Haiguse arenedes võivad olla iseloomulikud kaebused nagu janu, väsimus, kehakaalu langus ja sage urineerimine.

Samas võivad seesugused sümptomid mõnikord ka puududa või esineda vähesel määral.

Enesetunne võib halveneda pikkamööda ja ei mäletatagi, kuidas end tervena tunti. Paljudel juhtudel avastatakse veresuhkru taseme tõus juhukontrollil või seoses teiste haigustega.

Veresuhkru taset tuleb järjepidevalt kontrollida Rahvusvahelise diabeediföderatsiooni andmetel ei tea ligi pooled diabeetikud oma haigusest ning see on murettekitav suurusjärk.

Kui inimesel ilmneb mõni diabeedile omastest sümptomitest, on väga oluline lasta mõõta oma veresuhkru taset ja konsulteerida oma raviarstiga. Südamele tuleks kindlasti panna, et ei tasuks ennatlikult endale diagnoosi panna ja siis tegutsema hakata, enne kui kahtlused ei ole reaalset kinnitust saanud.

Alates 45. eluaastast on soovitav mõõta oma veresuhkrut vähemalt korra aastas, kui esinevad riskifaktorid, kui aga eelnev risk puudub, siis soovitatakse veresuhkrut kontrollida iga kolme aasta järel.

Kõigil neil, kel on enda puhul tekkinud 2. tüüpi diabeedikahtlustus, on soovitatav täita diabeedi riskitest. 2. tüüpi diabeedi riskifaktorid on: vanus üle 40 aasta, diabeedi esinemine perekonnas, ülekaal ja/või kõhupiirkonna rasvumine, kõrgenenud vererõhk, kõrgenenud kolesterool, eelnevad südame- ja veresoonte haigused, naistel rasedusaegne diabeet.

Glükomeetrid: iBGStar ja BGStar

Kuidas mõõta?

Vere suhkrusisaldust mõõdetakse glükomeetriga sõrme otsast võetud veretilgast. Oma veresuhkru taset saab lasta mõõta oma perearsti juures, apteekides või ka kodustes tingimustes, kui on olemas vajalikud vahendid. Kui kodus on olemas glükomeeter, siis on võimalik ka iseendal veresuhkrutaset määrata. Testi tegemine võtab väga vähe aega, umbes viis sekundit, ja on lihtsalt teostatav. Vereproovi võtmiseks on tänapäeval lai valk erinevaid glükomeetreid, mille funktsioonid on aja jooksul üha paranenud ning mida on lihtne, mugav ja peaaegu valutu kasutada.

Millal mõõta?

Diabeetikutel on kasulik oma veresuhkru taset mõõta mitu korda päevas erinevatel kellaaegadel, vastavalt raviskeemile ja arsti soovitusele. Niiviisi on võimalik saada teada, kuidas keha reageerib erinevatele veresuhkrut mõjutavatele teguritele.

Veresuhkru väärtuse määramisel ei piisa vaid oma sisetundest. Veresuhkru taseme suurenedes ja langedes ei pruugi alati enesetunne küll halb olla, kuid kerkinud suhkrutase suurendab tüsistuste riski.

Diagnoosimine Normaalne Glükoosi taluvuse häire (IGT) Diabeet

Veresuhkur söömata ≤ 6,0 mmol/l

Veresuhkur 2 tundi peale sööki < 7,8 mmol/l

< 7,0 mmol/l

7,8-11,0 mmol/l

≥ 7,0 mmol/l

≥ 11,1 mmol/l

3.Vööümbermõõt (mõõdetuna roiete alt naba kohalt): 0 Mehed: alla 94 cm Naised: alla 80 cm 3 Mehed: 94–102 cm Naised: 80–88 cm 4 Mehed: üle 102 cm Naised: üle 88 cm 4. Kas te olete päeva jooksul vähemalt 30 minutit füüsiliselt aktiivne?: 0 Jah 2 Ei 5. Kui sageli te sööte juur- ja puuvilju või marju?: 0 iga päev 1 mitte iga päev 6. Kas te olete kunagi võtnud regulaarselt kõrgvererõhutõve ravimeid?: * 0 Ei 2 Jah 7. Kas teil on kunagi leitud kõrgenenud veresuhkru tase (tervisekontrollis, haigestumisel, raseduse ajal)?: * 0 Ei 5 Jah 8. Kas kellelgi teie pereliikmetest või sugulastest on diagnoositud suhkruhaigus ( 1. või 2. tüüp)?: 0 Ei 3 Jah: vanavanematel, tädil, onul või nende lastel 5 Jah: emal, isal, vennal, õel või teie lastel

Punktisumma kokku: Alla 7

Madal risk

Hinnanguliselt haigestub 2. tüüpi diabeeti 1 inimene 100-st

7-11

Kergelt tõusnud risk

Hinnanguliselt haigestub 1 inimene 25-st

12-14

Mõõdukas risk

Hinnanguliselt haigestub 1 inimene 6-st

15-20

Kõrge risk

Hinnanguliselt haigestub 1 inimene 3-st

Üle 20

Väga kõrge risk

Hinnanguliselt haigestub 1 inimene 2-st

Kehamassiindeksi arvutamine Kehamassiindeksi arvutamine (KMI) väljendab inimese kehakaalu ja pikkuse suhet. Selleks jagatakse kehakaal kilogrammides pikkuse ruuduga meetrites. See arvutus ei sobi laste, rasedate ja tegevsportlaste hindamiseks.

Kehakaal (kg) Pikkus (m) (m2)

KMI Alla 18.5 18.5–24.9 25.0–29.9

Selgitus Alakaaluline Normaalkaalus Ülekaaluline

kolumn

Märts 2013 4

Armastuse võimalikkusest

K

P

ärast seda romaani hakkasin märkama. Et ka minu ümber ja isegi sõpruskonnas on inimesi, kes oskavad ja tahavad teineteist armastada, hoolimata aastatepikkusest rutiinsest kooselust. Ja nad ei häbene ega pisenda selle tunde füüsilist mõõdet, vaid teevad selle alalhoidmise nimel hoopis tööd. Ühte paari tahtsin õnnitleda nende jumalteab-mitmekümnendal pulma-aasta-

silmi, kuni sain lihtsa vastuse: „Olime koos poes ja kuna A.-le nii meeldib, et mu sääred oleksid seksikad, siis ta lihtsalt ostis need mulle.” No ja väga ilusad olid, tuleb tunnistada. Kadedusest lõikas nagu kreissaega.

M Foto: urmaS puhkaN

evad on üsna lähedale jõudnud.

Tihased laulavad veel talviselt sinistes hommikutes ennastunustavalt ja taks Tuuliga – kes on minu ustav sõber ning rännukaaslane – mööda metsi hulkudes kohtame igal sammul märke rebaste pulmatrallist. Mina muigan, aga Tuuli tõmbab ninaga õhku ja paneb siis tulistvalu jälgi mööda minema, sest veri vemmeldab, hoolimata tema väärikast east. Kaheksa-aastane koer liigitub kindlasti juba proua Taksiks, aga teatud olukordades – ja kevad seda on – läheb tal vanus meelest.

Minul on selle üle südamest hea meel, sest ma tahan uskuda armastuse võimalikkusesse ka sügisel. Elusügisel, kui täpne olla. Võib-olla on nii, et esimest korda mõtlesin selle teema peale paarkümmend aastat tagasi, kui lugesin Gabriel García Márquez’e romaani „Armastus koolera ajal”. Vanade, isegi väga vanade inimeste elukestev armastuslugu, mis ei tähenda ainult silmavaatamist ja teineteise hingelist toetamist, vaid mis sisaldas ka – ja mulle tundus tookord, et üsna ehmataval määral – kirge ning füüsilist armastust. Jah, see vapustas mind tõsiselt. Minu tutvusringkonnas oli palju paare, kes kuldses keskeas või varemgi kolisid täiesti enesestmõistetavalt eraldi magamistubadesse. Või vähemalt eraldi vooditesse. Sest miks peaks kaks kortsus ja koledat vanainimest, kellest üks norskab ja teine öösiti higistab, magama kõrvuti? Alles Márquez avas mu silmad ja tõestas hingekriipivalt ilusal kombel, et selleks on mitu põhjust.

Ajakirjanik Margit Kilumets lõpetas Tartu ülikooli ajakirjanduse eriala 1987. aastal. Ta on töötanud raadios, televisioonis, aga ka kirjutavas pressis, ajakirjas Eesti Naine. Alates 2009. aasta kevadest on Margit Kilumets Vikerraadio toimetaja, aga ta on tegev ka Eesti Televisioonis, viimati oli ta vabariigi aastapäeva otseülekande kandev naisjõud. 2007. aastal pärjas Eesti Naistoimetajate Ühendus teda Hea Sõna Auhinnaga, millega tunnustatakse Eestis silmapaistnud kirjutajat, kelle looming kannab positiivseid humanistlikke väärtusi. Margit Kilumets on kirjutanud ka raamatuid: 2006. aastal ilmus tema sulest Ita Everi elulooraamat „Elu suuruses” ja 2008. aastal „Kersti Kreismann. Paljajalu kõrrepõllul”. Tema värskeimad dokumentaalfilmid jutustavad Pöide kirikust ja Viru hotellist. „Ma nimetan seda professionaalseks kõhutundeks, kui õigel hetkel taipad õigel teemal kirjutada või saate teha,” on kirjeldanud Margit Kilumets. Margiti sõnul on tema ajakirjanikutöö taustajõud tema pere liikmed: abikaasa Juhan Kilumets, poeg Juhan Kilumets, tütar Minna Kilumets ja taksikoer Tuuli Kilumets.

päeval, aga telefonitoru nad ei tõstnud ja nagu hiljem selgus, polnud neid isegi kodus. Naine oli üürinud just selleks õhtuks romantilise suvemaja ja katnud küünaldega peolaua otse välibasseini servale. Õhtu ja öö olid nende kahe päralt ja igav neil ei hakanud, võite mind uskuda. Pulma-

aastapäev vees – nii nad mulle naeru kihistades hiljem tunnistasid.

Teised sõbrad tulid külla ja pereemal, kes on juba mitmekordne vanaema, olid jalas sellised pika säärega kiisumiisusaapad, et isegi Saabastega Kass oleks tema kõrval kahvatanud. Jõllitasin neid ega uskunud oma

uidugi on olemas armastus, mis püsibki hingelisel pinnal ja kus kõik on kõige paremas korras ning suhe tasakaalus. Füüsiline kirg on kustunud või hääbumas. Inimesed ei jaksa või ei viitsi sellega tegelda ning laias laastus pole ju katki midagi. Aga see ei pea nii olema. Minu oma lapsed tulid hiljuti kurtma, kuidas naabriproua juures, kes on 70+, käivat peigmees ja kui alguses oli võõras auto hommikuks ikkagi kadunud, siis nüüd jäävat meessõber ehale ilma igasuguse au- ja häbitundeta. Kusjuures üliõpilasest poeg küsis konkreetselt ja isegi veidi ärritunult, et miks peaks keegi nii vana naise juurde jääma ja mida nad seal kahekesi sellisel juhul teevad?

Maailma kino vapustas 2012. aastal Michael Haneke linateos „Armastus”, mis kõneleb samuti vanade inimeste armastusest. Sellest, et ka nii võib minna. Ei hakka siinkohal lugu ümber jutustama, aga kes tõelist armastust on tundnud, see võiks võimalusel kinno minna küll.

P.S. Ja kui ma oma Tuuliga ühel poolkevadisel õhtul metsast tulin, helistas sõbranna, samuti taksiomanik. Tema „vanem daam” oli ka jälje üles võtnud ja nelja tuule poole leekinud. Aga kui perenaine mitme tunni pärast otsimisest tüdis ja otsustas koju sõita, et äkki on vandersell vahepeal laekunud, siis istus trepil tema suureks üllatuseks juba kaks koera.

Silmanähtavalt uhke preili Taks koos vastleitud meessõbra, härra Krantsiga. Kahekesi on ikka parem.

Maalehe arbuusija meloniraamat

Maalehe kartuliraamat

Maalehe tomatiraamat

Maalehe maasikaraamat

HARRI POOM

LUULE TARTLAN

INGRID BENDER

ASTA-VIRVE LIBEK JA VÄINO ESKLA

112 lk

”Maalehe arbuusi- ja meloniraamat” on mõeldud arbuusi- ja melonihuvilistele, kes neid seni eksootilisi kultuure oma aias kasvatada soovivad. Raamatust leiab asjaliku, konkreetse ja piisavalt põhjaliku ülevaate mõlema taime kasvatamisest, alustades seemnete külviks ette valmistamisega ning lõpetades saagi koristamisega. Lisaks on esitatud valik arbuusi- ja melonisorte, mille kasvatamine on Eestis hästi õnnestunud.

128 lk

Meie kliimatingimustes kipub kartuli kasvuperiood jääma vajalikust lühemaks, seega on mugulasaagi parema kvaliteedi eesmärgil otstarbekas rakendada agrotehnilisi võtteid kasvuperioodi täielikumaks ärakasutamiseks. Seesugusteks võteteks on näiteks eelidandamine, lehemädaniku tõrje, lehekaudne väetamine ja õigeaegne koristamine. Raamatust leiate soovitused, kuidas kõiki neid võtteid tulemuslikult kasutada.

76 lk

“Maalehe tomatiraamat” on väike teejuhis neile, kellel tomatikasvatuses kogemusi napib. Peamised soovitused ja näpunäited on antud tomati kasvatamiseks kütteta kasvuhoones. Raamatu autor on kirja pannud oma kogemusi ja tähelepanekuid, mida ta on omandanud tomatitega katseid tehes, sordivõrdlusi läbi viies, kodumaiste sortide seemnekasvatusega tegeldes ja uusi tomatisorte aretades.

Raamatud on saadaval raamatupoodide üle Eesti või tellides kodulehelt www.healugu.ee.

184 lk

Eesti maasikakasvatuse ajalugu ei ulatu kuigi kaugele minevikku. Veel 1925. aastal peeti maasikat taluaedades haruldaseks taimeks. Tänapäevaks on olukord muidugi muutunud: maasikas on kahtlemata üks populaarsemaid marjakultuure. „Maalehe maasikaraamat” abistab nii algajaid kui ka kogenud maasikakasvatajaid sordivalikul, istutusmaterjali muretsemisel, istandiku rajamisel ja hooldamisel ning haiguste ja kahjurite äratundmisel.

kaja

5 Märts 2013

Lugeja arvab

Kõige rohkem meeldisid psühholoogi mõtted. Olen juba ammu veendunud, et mida vanem inimene on, seda rohkem ta peab liikuma. Tuleb võimelda, jalutada iga ilmaga, mitte jääda istuma ja vaatama lõpmatult tühise sisuga seriaale.

80+ L. E., Tallinn

Et 80+ eas lahkuvad kõrvalt sõbrad – see on elu seadus. Juurde olen saanud ühe sõbra ajakirja 60+ näol, mis küll kätt ei soojenda, aga hingejõudu annab küll.

Helgi Kreek, Rakvere Eakad inimesed on meid ümbritsenud ja ümbritsevad kogu elu – see on üks eluetapp paljudest. Jälle uus asi, mida vaja õppida, et kuidas olla vana. Ka noorem generatsioon võiks ajakirjale pilgu peale heita, on selles ju lugusid, mille sisust neil praegusel momendil kahjuks aimugi pole.

Aita, 70+ „Teie ajakiri käsitleb just neid teemasid, mis selles eas inimestele olulised on. Eks Postimehes ja televisioonis on analoogsetest asjadest ka räägitud, kuid need teadmised lähevad ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Kui tegemist on aga ajakirjaga, siis see tavaliselt hoitakse alles ja on võimalik mõne aja pärast ununenu uuesti üle lugeda.

E. Taur, Tartu Enim meeldisid lood eakate ja arvuti n-ö suhetest.

Olen ise igapäevane arvutikasutaja. Olin õpetaja ja juba see asjaolu tingis arvuti tundmaõppimise vajaduse aastaid tagasi – e-kool jms. Aga jah, algus oli küll mõõtmatult raske – ei julgenud masinat õieti puutudagi, hiir värises käes, sageli sai oskamatusest palju vajalikku kustutatud jne, jne. Praegu ei kujuta ettegi, et arvutit pole. Sõltlane ma pole, aga suur abimees ja ajaviitja on arvuti minu jaoks küll. Loen lehti, käin virtuaalselt reisimas, kuulan muusikat, vaatan filme, maksan oma arved, kontrollin oma pangaasju. Kõige vahvam on Skype. Tütar reisib oma ameti tõttu väga sageli ja nii hea on kursis olla, kuidas tal kusagil kaugel maal läheb. Aga seda, et meil, Eestis, on arvutiasjandus palju-palju rohkem arenenud kui paljudeski muus osas arenenumates riikides, räägivad paljud – meil on see arvuti kasutamine kuidagi loomulik, ei kujuta teisiti enam ettegi. Minu soe soovitus minuealistele – kui vähegi võimalik, paluge lastelt või lapselastelt, et nad teile arvuti muretseksid, uskuge, te ei tunne end omas kodus enam üksi.

Luule Ilus, Pärnu Kukekannuse ravi: võin oma kogemuste põhjal öelda, et suvisel ajal aitab, kui panna värskeid teelehti soki sisse, karvane pool jalakanna vastu. Vahetada lehti mitu korda päeva jooksul.

Imbi Sinikas, Vana-Vigala, Raplamaa

Teie ajakiri oli suur üllatus, mille olemasolust ma ei teadnudki, tütar oli mulle tellinud. Oli väga palju huvitavaid ja kasulikke artikleid ja hea ristsõna.

Ilse Staštnaja, Kärdla, Hiiumaa Olen üksi elav 70+ naine. Ajakirja loen esimesest numbrist alates, sest saan selle „Pärnu Postimehega”, mis käib mul aastaid, sest olen Pärnumaalt pärit. Loen kõiki artikleid, kõik on huvitav. Maja peal loevad ka teised ja kiidavad. Selles numbris meeldis üksinduse peletamise lugu. See on tõesti nagu minu pealt maha kirjutatud. Elan juba viis aastat üksi, õnneks on lapselapsed, kellega saab alati ühendust võtta, kuid tean, et neil on oma mured, ega taha neid alati tülitada. Olen elus olnud aktiivne inimene ja püüan praegugi olla, kui tervis vähegi lubab.

Aino Hein, Järvakandi, Raplamaa Olen saanud teie ajakirja lugeda raamatukogus. Iga artikkel väärib süvenemist. Olen 60+ naine, kelle abikaasa läks kümme aastat tagasi noorematele jahimaadele, lapsed on suured ja elavad oma elu, kolm aastat tagasi jäin töötuks. See aeg ongi olnud periood, mil minu elu valitseb must masendus. Tunnen end vanana, kasutuna, unustatuna. Harva, kui palutakse lapselapsi hoidma, siis puhken õnnest lausa nutma. Ü. S., Tallinn Minu 87aastane ema avastas, et ta saab huvitavaid raadio- ja televisioonisaateid arvutis tagantjärele jälgida. Arvete tasumisega saab ta kenasti hakkama.

Vahepeal uuris ka SAAGA vahendusel vanu kirikuraamatuid. Nüüd tahan talle ette sööta aadressi http://dea.nlib.ee/. Sealt saab lugeda vanu ajalehti, soovitan kõigile – väga põnev lugemine.

Kalev Lasberg, Rakvere

Teie sisukat ajakirja lugedes sai südamelähedasemaks kukekannuse lugu. Olen ise sellega püstihädas olnud. Esimesel korral pääsesin elektriraviga, siis olin palju noorem. Teisel korral olin juba üle 50, ei aidanud ei elektriravi ega muud protseduurid, mis internetist ja igasugu metsatarkadelt nopitud. Perearst ütles pärast tühjaläinud ponnistusi, et sellest hädast ei saa te elu lõpuni lahti. Olin ahastuses, sest armastasin väga lauatennist mängida, kuid valu ei lubanud seda teha. Suures hädas pöördusin Vikerraadio saate „Päevatee” poole. Ootasin üle nädala, kui doktor Aili Paju kuulajate küsimustele vastas.

Tema viimane lause oli, et ta pole sada protsenti kindel, kas aitab, aga soovitas proovida õhtul enne magamaminekut teha jalale sooja vee vanni, kuivatada jalg korralikult ning määrida haigele kohale vereurmarohuželeed (tuubis).

Peale tuli panna õhuke side, plaastriga õrnalt risti-rästi kinnitada, aga nii, et õhk pääseks jalale ligi. Puuvillane sokk peale, et voodipesu ei määrduks. Teisel õhtul sama protseduur joodiga. Ja nii vaheldumisi, kuni hädast lahti saadakse. Nädala pärast läksin perearstile lausa kepseldes.

Doktor Aili Pajule tänusõnad, tema nõuanded olid suureks abiks ja tervenesin täielikult. Tegelikult olen ka oma perearstiga väga rahul.

Nadežda Alla Meeldiv, et sellist ajakirja hakati välja andma ja kohaliku maakonnalehe tellija saab selle tasuta.

Ajakirjas on palju kasulikku ja õpetlikku vanainimestele, sestap ei rända 60+ pärast läbilugemist prügikorvi, vaid hoopis raamaturiiulile.

Head nõuannet on vaja ka edaspidi. Veebruari numbrist tõstaks esile peatoimetaja Eve Rohtla juhtkirja „Mis on pandud reipuse retsepti sisse?”

Nimetatud kirjatükk lööb pärast läbilugemist „selja sirgeks” ja paneb tegema seda, mis meeldib. Ja seda meil vaja on!

Eugen Jents, Karksi-Nuia, Viljandimaa

Üleminekuiga võib olla muretu ja rõõmus Üleminekuiga – elu loomulik osa Ootamatu kuumahoog, unehäired, põhjuseta meeleolumuutused – selliseid sümptomeid kogeb enamik üleminekueas naisi. Üleminekuiga ei saabu üleöö.

Alates 40. eluaastast hakkab naisnais suguhormoonide tase järk-järgult alanema. Esmalt saabub periood, mida nimetatakse premenopausiks.

Sel ajal tekivad häired menstruaalmenstruaal tsüklis. 50ndatel eluaastatel saabub menopaus. Menopausile järgnevat perioodi nimetatakse postmenopaupostmenopau siks ning kogu muutuste perioodi üleminekueaks, mis võib kesta 10-15 aastat.

Saadaval apteekides. Täiendav teave: OÜ KBM Pharma, tel 7 338 080

Hormoonide taseme langus võib põhjustada mitmeid vaevusi, millest sagedasemad on kuumahood, öine higistamine ja unehäired.

Kuidas üleminekuea vaevustega toime tulla?

Enda tervise heaks saab palju ära teha. Kindlasti tuleb kasuks mõõdukas füüsiline koormus. Toidus tuleks vähendada rasvaseid sööke ja piirata üldist toidukogust.

Elurütmi on soovitatav pisut aeglustada ja leida rohkem aega puhkuseks. Pokaal veini on lubatud ja isegi soovitatav, aga suitsetamisest on parem loobuda.

Hormoonasendusravi on küll tõhus

kuid tõstab mitmetesse haigustesse (trombide teke, infarkt, rinnavähk) haigestumise riski. Selle tõttu ei soovitata kergekäeliselt pikaajalisi hormoonasenduskuure teha.

Ohutu alternatiivina tasub kaaluda looduslikke vahendeid. Ravimtaimede hulgast võib leida selliseid, mis sisaldavad fütoöstrogeene – aineid, mis küll struktuurilt erinevad naissuguhormoonidest, toime poolest aga on lähedased inimese östrogeenidele. Tuntuim nendest taimedest on soja, milles leidub suurtes kogustes fütoöstrogeene – isoflavoone. Veelgi rohkem sisaldab neid taimseid hormoone aasristik. Lisaks neile ainetele kuu-

Võtta 1 kapsel päevas koos vedelikuga.

Soovitav kasutada korrapäraselt pikema aja vältel.

luvad ristiku koostisesse veel kaks fütoöstrogeeni.

Teaduslikud uuringud on näidanud, et fütoöstrogeenid vähendavad tõhusalt menopausi sümptomeid, pidurdavad ateroskleroosi arengut ja aeglustavad luu tiheduse vähenemist.

töö

Märts 2013 6

Enesekindlus ja julgus aitavad tööle Tiit Reinberg tiit.reinberg@jt.ee

70

aastane Heinz Helinurm on hea näide sellest, et töö leidmisel on kõige tähtsam enesekindlus ja julge pealehakkamine, mitte sünnikuupäev.

Helinurm tunnistab, et kui Viljandis autobaas likvideeriti ja ta seetõttu töö kaotas, oli uue ameti leidmine väga raske.

Ikka ja jälle kuulis ta tööintervjuul, et on liiga vana ja palgata eelistatakse nooremaid. Kui tööd pakutigi, siis sellise palgaga, millega on raske isegi koos pensioniga toime tulla. Helinurme maja vajas aga suuremat remonti ja seetõttu oli hästi tasustatud tööd vaja.

Nii võttiski ta seitse aastat tagasi kätte ja põrutas tõotatud maale – Ameerikasse.

Tema enesekindlust näitab seegi, et mees ei osanud lennukist Florida sooja päikese alla astudes mitte ainsatki ingliskeelset sõna.

Tuttavate abiga oli ta aga õige pea ühes suures kaubamajas koristaja. Õhtul kell kümme alustas ta maja kraamimist ja töötas kogu öö, kuni kella kuueni hommikul välja. Siiski ei tormanud ta koju magama, vaid kauples endale ühes teises poes väiksema koormusega tööotsa välja.

Sedasi oli 60ndates aastates mees rakkes peaaegu iga päev. „Polnud hullu midagi, mul on tervis korras,” võtab ta pikad tööpäevad lühidalt kokku.

Vähese vaba aja veetis ta Florida kuulsates paradiisirandades, kus vesi on helesinine ja alati soe.

Seal rannas kohtas ta ka kohalikke eakaid, kes ennast öise koristamisega vaevama ei pidanud, sest nende pension võimaldab meie eakate arusaama järgi lausa miljonäri elustiili.

Kaks aastat rasket tööd suure lombi taga tasus ennast ära, sest tagasi tulles vuntsis Helinurm oma maja üles. Nüüd, kui rahavajadus enam nii suur pole, teenib ta pensionile lisa kojamehena. Seda

„Kuule mees, mis tööd sa veel otsid, vaata parem juba surnuaia poole,” ütles tööandja Heinz Helinurmele, kes otsustas seejärel, et kui kodumaal tööd ei leia, siis põrutab hoopis Ameerikasse raha teenima.

Tähtis on iga päev kolm korda süüa ja lõunaks peab olema soe toit.

tööd on eakamal rahval lihtne saada, sest nooremad põlgavad ametit, kus tuleb luua ja labidaga iga päev, ilmast hoolimata, väljas olla.

Ameerika hea elu maitse pole Helinurme suust aga päris kadunud ja praegugi mõlgutab vahest mõtteid, et põrutaks sinna tagasi. Ühes on Helinurm aga kindel: kui temal oleks nii palju raha, et oma firma püsti panna, siis palkaks ta üksnes pensionäre, sest need teevad tööd kohusetundega.

Olgu siis Eestis või Ameerikas, kuid Helinurm plaanib tööd murda veel aastaid, kui tervisega ei peaks ainult midagi juhtuma. Oma hea vormi kohta on tal ka väike saladus, mida ta nõustub 60+ lugejatega jagama. „Tähtis on iga päev kolm korda süüa ja lõunaks peab olema soe toit.”

HEINZ HELINURM (70)

Orjatööd ei taha

”

Kümnete tuhandete piiri taga pikka rubla teenimas käivate eestlaste seas pole Helinurm ainus eakas. Järvamaal Säreveres elav 60ndates eluaastates Endel oli mõned

aastad tagasi Norras ehitajana ametis, tegi seal sise- ja maalritöid.

Endel on heas vormis ja leiaks tööd kodumaalgi, kuid välismaal korralikku palka teeninud mees pole nõus n-ö orjatööd tegema. „Kui mulle pakutakse tööd palgaga kaks eurot tunnis, siis see on juba orjapidamine. Viis eurot peab tunnis kätte saama,” on ta resoluutne. Sellist palka ta kodumaal enam leida ei loodagi ja usub, et kui see ajaleht trükivalgust näeb, on ta juba Soomes ametis.

Lisaks palganumbrile on välismaal töötamisel veel üks suur eelis. Endel pole seal kordagi kohanud, et eakamasse töötajasse kuidagi halvustavalt suhtutaks või talle väiksemat palka makstaks. Kõik on võrdsed.

Endel usub, et kui tal oleks mõnikümmend aastat vähem turjal, siis põrutakski ta välismaale elama.

Nagu Helinurm, soovib Endelgi tööd teha nii kaua kui tervis vastu peab. „No eks endal ole raha vaja ja tahaks ikka lapsi ka aidata.”

Eesti Konjuktuuriinstituudi juhtivteadur Leev Kuum võib neid kahte meest >> lk 8

töö

7 Märts 2013

President Rüütel: elukogemus aitab energiat kokku hoida 10. mail 85. juubelit tähistav president Arnold Rüütel on elav tõestus, et kõrges eas ei saa mitte üksnes tegus olla, vaid ka riigis kõige kõrgemal ametikohal töötada. Riigijuhtimise pani ta maha alles 78aastaselt ja on ühiskonnaelus aktiivne tänase päevani. Lühikeses intervjuus räägib Arnold Rüütel, kuidas ta nii heas vormis püsib.

Mis on Teie hea füüsilise ja vaimse vormi saladus?

Saladusi siin ei ole. Meditsiinilised uurimistööd on näidanud, et meeste füüsiliste ja vaimsete võimete summeeritud näitaja ehk vitaalsus hakkab pärast 60. eluaastat langema. Edasi sõltub väga palju meist endist, kuidas vältida haigestumisi ja säilitada oma füüsilist ja vaimset erksust. Olen aru saanud, et organismile on vaja kindlustada suhteliselt püsiv füüsiline ja vaimne aktiivsus koos vajaliku puhkerežiimiga.

Olen sportimise vastu huvi tundnud juba koolipõlvest saadik ja see jätkus ka armeeteenistuse ajal. Nüüd harrastan kepikõndi ja peab ütlema, et see on üks hea organismi koormamise vorm.

Kui suurt rolli mängib selles abikaasa toetus?

Nii abikaasa kui ka laste ja lastelaste toetus on väga tähtis, eriti omavaheline stressivaba suhtlemine ja sealt johtuv elujaatus. Ärme unustame ka toidulauda. Minu abikaasa on ikka hoolitsenud selle eest, et meie toidulaual oleksid eelistatult kodumaised looduslähedased toiduained.

Foto : elmo riig/„sakala”

Kui palju aitavad uue ajaga sammu pidada lapselapsed?

Lapselapsed on meie põlvkondade järjepidevuse kandjad. Nende pealt on hea mõõtu võtta, kui kiiresti ikka aeg ja arusaamised maailma asjadest muutuvad. Olen ikka kaasa elanud nende rõõmudele ja muredele ning võimaluste piires aidanud nende tulevikku kujundada.

Kui palju tunnete, et pensioniikka jõudes pole töövõimekus enam sama suur kui noorpõlves?

Peab ikka enda vastu aus olema. Eks aastad toovad kaasa selle nn järelemõtlemise faasi pikenemise. Enne kui midagi teed või ette võtad, kaalud asju pikemalt kui noores eas.

Ja noorelt ei olegi võimalik mõningaid asju aeglasemalt teha, sest puudub elukogemus.

Teiselt poolt võimaldab elukogemus teha mitmeid asju väiksema energiakuluga. On ikka suur vahe, kas kaevad maad ainult labidaga või rakendad sellesse protsessi ka jalaga vajutamise ja kogu keha raskuse.

Vananemine on kogu loodusele omane protsess. Minule ei ole teada ühtegi juhtumit, kus keegi ajateljel oleks nooremaks läinud.

Mida peaks tegema riik, et kergendada eakate naasmist tööturule?

Riigi funktsioon on siin väga oluline. Ühelt poolt veel paljudes kohtades rakendatud peaaegu et sundkorras pensionilemineku muutmine ja teiseks elukestva õppe senisest palju ulatuslikum toetamine. Mulle väga meeldivad need eksperimendid terves reas riikides, kus teatud ettevõtetesse ei võetagi tööle nooremaid kui 60aastaseid. Eraldi kõrgendatud tähelepanu vajab puuetega inimeste kaasamine tööturule.

REKLAAM

Jamsijuur

energia, elurõõmu ja nooruslikkuse allikas

Teovõimelisus, elujõud, rõõmsameelsus - need märksõnad on küllap olulised igaühele meist. Aastate lisandudes omandavad need sõnad üha suuremat tähendust. Tänapäeva ühiskond soosib nooruslikkust ning vaieldamatult on elukvaliteet kõrgem, kui tunneme end reipana, tervena, optimistlikuna.

Keegi meist ei jää igavesti nooreks. Vanemaks saades tunnevad paljud, et jaksu ja teotahet hakkab vähemaks jääma ning tekib meeleolulangus. Nende nähtude oluliseks põhjuseks on hormoon DHEA (dehüdroepiandrosteroon) taseme vähenemine organismis. Kuna just see hormoon tagab nooruslikkuse, reipuse ja positiivse enesetunde, kutsutakse teda ka elujõuhormooniks.

DHEA on neerupealistes toodetav hormoon, millel on meie kehas täita mitmeid olulisi ülesandeid. Vanemaks saades organismi võime seda hormooni toota järk-järgult väheneb. Eakama inimese DHEA tase on 5 kuni 10 korda väiksem kui 25-aastastel.

DHEA koguse vähenemine võib põhjustada erinevaid tervisemuresid nagu kestev väsimus, mälu nõrgenemine, meeleolulangus ja liigesvalu. DHEA taseme langusega seostavad arstid ka veresoonte lupjumist ja südamehaiguste tekke riski.

On leitud, et DHEA taset aitab organismis tõsta Ameerikas kasvav ravimtaim jamss, mida tundsid ja oma tervise parandamiseks kasutasid juba maiad ja asteegid. Jamsi juur sisaldab ainet nimega diosgeniin, mis on oma struktuurilt ja toimelt väga sarnane inimorganismile omase DHEA-ga. Selle tõttu on jamsijuur nutikas lahendus ja hea abimees eakamatele inimestele, kelle organism ei suuda seda hormooni piisavas koguses toota.

Apteekides on saadaval Jamsijuur Forte kapslid, mis aitavad tõhusalt taastada DHEA varusid organismis. Jamsijuure ekstrakt turgutab organismi, annab juurde jõudu, parandab mälu, tõstab meeleolu ning pidurdab vananemisprotsessi. Lisaks sellele suurendab jamsiekstrakt organismi vastupanuvõimet haigustele ja aitab toime tulla stressiga.

Jamsijuur forte kapsleid soovitatakse kasutada keskealistel ja vanematel inimestel, kes tunnevad, et jaksu ja reipust napib, uni on rahutu ja teotahe on kadunud.

Jamsijuurt on soovitatav tarvitada vähemalt paar kuud järjest, iga päev üks kapsel peale hommikusööki.

Täiendav teave: OÜ KBM Pharma, tel. 733 8080.

töö

REKLAAM

foto: peeter langovits/ „postimees”

Meedias üks nõutumaid majanduseksperte Leev Kuum tähistab järgmisel kuul 83. sünnipäeva.

Tööstaaži on tal kõvasti üle poole sajandi.

Märts 2013 8

aga koguni poisikesteks nimetada, sest tema tähistab järgmisel kuul 83. sünnipäeva. Tööstaaži on tal kõvasti üle poole sajandi.

Pensioniraamatu sai Kuum kätte juba 1991. aastal, kuid praeguseni tõttab ta igal argipäeval kontorisse ja on meedias üks nõutumaid majanduseksperte.

Kuum naerab, et oleks ta valinud baleriini või kaevuri elukutse, siis oleks juba aastakümneid tagasi pidanud ametist loobuma, kuid tubane töö on talle seni jõukohane. „Pole see eakate elu nii hull midagi. Kõik ju teavad, et tulevik kuulub noortele.

Sellest lähtuvalt kuulub olevik aga meile,” naljatleb ta.

Oma sõnade kinnituseks on Kuumil ka statistikast abi. Eestis töötab 60 000–70 000 pensioniealist inimest ehk ligi veerand eakatest. „Seda arvu saab kindlasti veel suurendada, kuid mitte väga palju,” usub ta.

Enamik tööl käivaid pensioniealistest on tema selgitusel 60ndates ja 70ndate alguses. Kõrgemas eas töötajaid on väga vähe, sest tervis ei pea koormusele enam vastu.

Kuumi arvates oleks eakatele ja ka majandusele kõige kasulikum, kui pensioniea saabudes ei jää inimene mitte koduseks, vaid jätkab näiteks poole kohaga.

Seda, et pensioniikka jõudes võtab inimene aasta või paar puhkust ja plaanib siis tööjõuturule

töö

9 Märts 2013

naasta, Kuum ei soovita, sest siis võib töötegemise harjumus kaduda ja ühel hetkel polegi inimene töötamisest huvitatud. „Siin on sama lugu nagu spordis, ei tasu pausi sisse lasta.”

Samas on pensionile jäädes võimalus teha midagi uut. Kuum kohtus alles hiljuti ühe tuttavaga, kes oli palgatööline, kuid pensionile jäädes hakkas oma isatallu hotelli rajama ja on nüüd ise endale tööandja. „Ega ei peagi kohe suurt firmat püsti panema. Piisab sellestki, kui leiate ise rakendust ja olete oma aja peremees,” sõnab ta.

Kuumi selgitusel ei tähenda töö kaugeltki üksnes seda, et inimene läheb hommikul tööle ja naaseb õhtul koju. „Paljud pensionärid hoiavad lapselapsi, ka see on väga oluline töö,” lisab ta. „Maal on enamik inimesi kuni surmani tööga hõivatud, kui nad kasvatavad kasvõi oma tarbeks loomi ja põllusaadusi.”

Töö leidmisel peab Kuum kõige olulisemaks olla aktiivne ja kui palgatööd ei leiagi, saab kaasa lüüa MTÜdes või teha vabatahtliku tööd.

”

Paljud pensionärid hoiavad lapselapsi, ka see on väga oluline töö.

LEEV KUUM, Eesti Konjuktuuriinstituudi juhtivteadur

Eakad õpetasid eakaid Kui aastaid tagasi hakati pensione pangakontodele kandma, oli pangakontorites palju pahaseid kliente, kes polnud kontorist raha välja võtmise eest nõus teenustasu maksma, kuid sularahaautomaati kasutada ei osanud.

Swedbank palkas siis automaatide töö tutvustamiseks just pensionärid, kes hakkasid oma eakaaslastele masinaid tutvustama.

Swedbanki Paide kontori juhataja Maie Põder tunnistab, et see oli väga edukas ettevõtmine, mille tulemusena sai probleem kiiresti likvideeritud. „Kui sularahaautomaadi tööd selgitas eakas inimene, siis see andis ka nende eakaaslastele julgust juurde masinaga tutvust teha,” sõnab ta, lisades, et usub, et kui nõu oleksid andnud noored, poleks ettevõtmine nii edukaks kujunenud.

Põder soovitabki, et kui mõnel ettevõttel on vaja eakatele mõnda uut teenust tutvustada, siis tasub selleks palgata just pensioniealised inimesed.

Swedbanki Paide kontori juhataja Maie Põder soovitab eakatele suunatud teenuste tutvustajaks palgata pensioniealised inimesed.

Suurim pluss: kohusetundlikkus

RAHA RIIK JÄTAB EAKALE ROHKEM RAHA KÄTTE pensionärile on seadusega ette nähtud täiendav tulumaksuvabastus, mistõttu võib olenevalt pensioni suurusest pensionärile brutopalgast kätte jääda sootuks enam kui tema mittepensionärist kolleegile. Üldine maksuvaba tulu on 144 eurot kuus, kuid pensionäridel on pensioni osas õigus täiendavale maksuvabastusele 192 eurot kuus, mis kokku teeb 336 eurot kuus. maksuvabastuse arvel jääb eakale seega kätte 70 euro ringis.

Lae end

energiaga!

Foto: aNDruS eeSmaa/ „JÄrva teataJa”

Sellest, kuidas eakana nii heas vormis olla, et jõuaks iga päev tööd teha, tuleks Kuumi arvates kirjutada aga hoopis ajakirjas 20+, sest tervise vundament laotakse just nooruses.

Järvamaa üks suuremaid tööandjaid, Järva Tarbijate Ühistu juhatuse esimees Tõnu Uibopuu ütleb, et nende kauplustes töötab palju eakaid inimesi ja kedagi pensioniea saabudes minema ei aeta. „Nii nagu ühiskonnas on inimesi igas vanuserühmas, on ka meie töötajate hulgas,” lisab ta, tunnistades, et ehkki eakamate inimeste tööviljakus võib olla väiksem, kompenseerib selle kohusetundlikkus.

Suur osa pensioniealistest töötajatest on Järva Tarbijate Ühistus ametis poole kohaga ja see on Uibopuu selgitusel kasulik ka firmale.

Kaubanduses on kõrgajal vaja palju töötajaid, kuid näiteks jaanuaris on vaikeelu. „Saame sedasi oma tööjõudu reguleerida, kui on ka poole kohaga töötajaid,” selgitab ta.

Märts is kun i

-20%

EE_Q10_Ad_60plus_0213_249x75

Bio-Quinone Q10 sisaldab koensüümi Q10 ja vitamiini C, mis aitab kaasa normaalsele energiavahetusele ning aitab vähendada väsimust ja kurnatust.

Taani kvaliteettoode firmalt

Pakkumine kehtib ainult hästi varustatud apteekides:

www.pharmanord.ee

töö

Märts 2013 10

Foto: toomaS huIk/ „poStImeeS”

Kogemustega töötajat hoitakse nagu silmatera

Tulevik kuulub eakatele

T

öötukassa Järvamaa osakonna juhataja Eha Tasang on korduvalt näinud, kuidas eakaid alahindavad nii tööandjad kui ka eakad ise. „Alles hiljuti soovitasin ühel 72aastasel mehel mitte piirduda üksnes CV saatmisega, vaid kindlasti ise kohale minna, et tööandja näeks, kui heas vormis ta on,” sõnas ta.

Eakamad räägivad Tasangule enamasti, et elu on viimasel ajal nii suure hooga arenenud, nemad on sellest rongist maha jäänud ja nüüd pole enam lootuski kuskil ametisse saada. Ta nõustub, et ega IT-sektoris vanematele inimestele tõesti suurt rakendust ei leidu, kuid ei tasu ju arvata, nagu oleksid kõik noored arvutiprogrammeerijad ja muud tööd enam ei pakutagi. Ühes on Tasang veendunud: kui eakas istub käed rüpes kodus ja kirub, et küll teeks tööd, aga keegi ei tule ega paku, siis ootama ta sinna jääbki. „Tuleb kodust välja tulla,” on Tasangu esimene ja kõige olulisem soovitus tööotsijale.

Kuigi pensioniealine inimene ei saa ennast töötuna arvele võtta, ei tähenda see seda, et Töötukassa uksed oleksid neile suletud. Tasang soovitab neil kindlasti sealt läbi tulla, tutvuda tööpakkumistega ja ametnikelt nõu küsida.

Tööandjad peavad eakate palkamise suurimaks riskiks seda, et nende tervis pole kõrge ea tõttu kiita ja töötaja veedab suure osa ajast haiguslehel. Samas tuleb noort palgates arvestada sellega, et tal võivad lapsed haigeks jääda ja tegelikult pole ju vahet, mis põhjusel töötaja puudub.

Eakate suurimaks plussiks peab ta kohusetunnet. „Vanemal põlvkonnal on selline kasvatus, et kui midagi on kokku lepitud, siis see tuleb ka täita.”

Tasang usub, et mida aasta edasi, seda rohkem lähevad eakad inimesed tööjõuturul hinda, sest Eesti riigile ennustatakse töökäte puudust ja lihtne pole töölisi ka välismaalt tuua. „Seega peame pilgud eakate poole pöörama,” nendib ta.

MARGUS TSAHKNA Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees eesti, nagu ka teiste euroopa riikide suurim probleem on demograafilised muutused. viimane rahvastikuloendus näitab selgelt, et meie rahva arv on vähenenud 5,5%, rahvastik vananeb ning noorte osakaal langeb.

Samas on meie keskmine eluiga tõusnud. probleemiks on, et eluea tõusuga samas tempos ei ole tõusnud tervena elatud aastate arv, mis tähendab, et koormus sotsiaalsüsteemile, eriti tervishoiusüsteemile on tõusnud. Samal ajal jääb töökäsi, kelle maksudest seda kõike üleval peetakse, järjest vähemaks. kui tavaliselt räägitakse, et inimestel ei ole tööd, siis tegelikult on tõsiseks probleemiks töökäte puudus. Seepärast on väga oluline, et kõik meie ühiskonna liikmed oleksid aktiivselt kaasatud ühiskonna tegemistesse, eelkõige töötegemisse. eesti paistab silma, et meie eakad on ka pärast pensionile jäämist tööturul aktiivsed. euroopa sõbrad on meid selle eest kiitnud, kuna nemad näevad praegu suurt vaeva, kuidas eakaid tööturule tagasi saada – suur osa neist naudib pensionipõlve. tihti ei saa meie sõbrad aru, et meie eakad ei käi tööl mitte ainult sellepärast, et ennast igapäevaselt vormis hoida, vaid põhjuseks on tihti väike pension. eesti riigi arengu võti seisneb selles, kas ja kui palju inimesi suudame aktiivselt igapäevastesse tegemistesse kaasata. meie potentsiaal seisneb kindlasti noortes peredes ja sündivates lastes, kuid tänaste eakate jõuvaru ei ole kindlasti täielikult rakendamist leidnud. mulle tundub, et töökäte puudus annab paljudele aktiivsetele eakatele võimaluse jätkuvalt oma kogemust rakendada. Samuti on töötukassas erinevaid paindlikke meetmeid osalise tööajaga töökohtade ning erivajadustega inimeste toetuseks. oluline on tööandjate suhtumise muutus ja see on toimumas. kogemustega töötajat hoitakse nagu silmatera. tihti tunnevad vanemad inimesed, et nad on kõrvale lükatud ja nende panust enam ei vajata. arvan, et just nende inimeste kogemus aitaks mentorluse programmi rakendudes paljudel noortel töökogemust saada ning ka vastupidi, eakaid elukestva õppe käigus pidevalt muutustega kursis hoida. riigikogu sotsiaalkomisjon korraldas riigikogus eelmisel aastal riiklikult tähtsa küsimusena arutelu eakate aktiivsest kaasamisest ning seal kõlanud seisukohad andsid aluse uskuda, et ka kõik poliitilised jõud näevad eakates suurt potentsiaali riigi ja majanduse arengus.

REKLAAM

Eesti Naabrivalve häirenupu teenus aitab vabatahtlike kaasabil eakaid Ehkki paljud üksi elavad eakad saavad igapäevase eluga hästi hakkama, on kaelas või randmel kantav häirenupp õnnetuse korral asendamatu abivahend. Õnnetusest teada andmiseks piisab nupulevajutusest ning appi ruttab koolitatud vabatahtlik – tuttav ja usaldusväärne inimene naabruskonnast.

Uuenduslik teenus suurendab märgatavalt inimese turvalisust ja kiirendab abi kohalejõudmist. Nupulevajutus või suitsuanduri häire annab mobiiliside kaudu naabruskonnas elavale vabatahtlikule reageerijale õnnetusest kohe teada. Nii väldime õnnetuse hilist avastamist – tulekahju või terviserikke korral on tihti küsimus minutites ja sekundites.

Eesti inimene on loomult tagasihoidlik, eriti eakad inimesed, kes sageli ei taha oma probleemidega teistele tüli teha. Samal ajal on tõsiseks kujunenud olukord, kus üksi elavad eakad ei saa õnnetuse korral õigel ajal abi. Eriti suur on risk hajaasustusega aladel. Õnnetus ei hüüa tulles – ootamatu kukkumine või kõrbev toit pliidil võib tähendada, et esialgu kergena näiv õnnetus võib lõppeda traagiliselt. Häirenupu süsteemi abil avastatakse õnnetus varakult ja reageeritakse kiiresti.

Teenuse saaja koju paigaldatakse GSM-sidel töötav süsteem, mis koosneb suitsuandurist, kaasaskantavast häirenupust ja lokaalsest GSMkeskusest, mille kaudu teade naabruskonna vabatahtlikeni jõuab.

Lisaks teatab süsteem pikematest elektrikatkestustest ning suitsuanduri häire jõuab reageerijani ka siis, kui inimene ise ei ole võimeline nupule vajutama.

Vabatahtlikud, kes teenuses osalevad, saavad tasuta tuleohutuskoolituse päästeametilt ja esmaabikoolituse Eesti Punaselt Ristilt. Nii oskavad nad paremini ohuolukorda hinnata ning häirekeskusele täpsemat infot anda. Samuti õpitakse, millised on esmased tegevused erinevates ohuolukordades kuni professionaalse abi saabumiseni.

Kui kohalik omavalitsus on Eesti Naabrivalvega lepingu sõlminud ning pakub häirenupu teenust teie linnas või vallas, saab teenust tellida omavalitsuse kaudu. Kas teenus on inimesele tasuta või osaliselt tasutud, otsustab omavalitsus.

Kui omavalitsuse pakutavate sotsiaalteenuste nimekirjas Eesti Naabrivalve häirenupu teenust veel ei ole, saab teenust tellida otse Eesti Naabrivalvelt. Selleks pöörduge palun meie poole allpool toodud kontaktidel.

Praegu on võimalik häirenupu teenust tellida ülisoodsa kuutasuga – 12 € (tavahind 37 €). Pakkumine kehtib piiratud aja, vaata täpsemat infot teenuse kodulehelt häirenupp.naabrivalve.ee.

Rohkem infot: Koduleht: häirenupp.naabrivalve.ee Telefon: 652 2522, 506 2588 E-post: nupp@naabrivalve.ee MTÜ Eesti Naabrivalve

MTÜ poolt välja töötatud teenus erineb äriettevõtete pakutavatest analoogidest mitmeti. Usaldusliku suhte tekkimine abivajaja ja vabatahtliku vahel, kogukonna sidususe ja aktiivsuse suurendamine, vabatahtlike võrgustiku kujunemine, tuleohutus- ja esmaabiteadmiste levik – need on vaid mõned paljudest teenuse lisaväärtustest.

Eesti Naabrivalve häirenupu teenuse projekti „Eakate ja puuetega inimeste turvalisuse tõstmine vabatahtlike kaasabil” toetab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

spaa

11 Märts 2013

Enne spaapaketi ostu tasub põhjalikku teavet hankida Anu bollverk 60pluss@ajaleht.ee

M

aardulanna Aino oli käinud mitmes Eesti spaas, tavaliselt koos lapselastega. Kui ta mõni kuu tagasi tahtis endale üksi väikese spaapuhkuse lubada ja helistas Toilasse, et pakett broneerida, solvus ta hingepõhjani. „Vanus oli üle lubatud piiri,” sõnas ta.

Kuigi Aino kinnitas, et on enda teada täiesti terve ning võimeline üksi spaasse minema ja sealt ka elusana välja tulema, vastati talle, et üle 75aastaseid oodatakse Toilasse siiski üksnes koos saatjaga.

Toila spaahotelli müügijuht Liliana Pankova tunnistas, et tõepoolest – kui inimene on üle 75 aasta vana, nende majas esimest korda või mitte just väga hea orienteeruja, siis soovitavad nad spaapuhkust nautima tulla koos kaaslasega. „Meie maja on väga suur (280 majutuskohta – toim) ja vanemad inimesed kipuvad ära eksima,” selgitas ta. „Kui on püsiklient, kes teab, kus miski asub, siis palun väga, olgu ta või 90aastane! Kui mitte ja üle 75aastane tahab üksi tulla, siis me ei saa seda kahjuks talle pakkuda.”

Seepärast küsivad Toila spaa administraatorid helistajalt ja kohta broneerida soovijalt ka vanust.

Samas pole eakatel koos saatjaga spaasse tulemine Pankova sõnul mitte karm nõue, vaid pigem soovitus. Selle on tinginud olukord, kus administraatorite töö on häiritud, sest alatasa seisab nende leti ees mõni eksinud vanainimene, administraator ei saa aga igal hetkel oma laua tagant ära minna, et eksinut käekõrval õigesse kohta juhatada.

Estonia ravispaa jaotub kolme hoone vahel Pärnu ravispaas Estonia küll soovituslikku vanusepiirangut pole, aga et kompleks asub kolmes majas, võiks Estonia sekretäri Katrin Sibula sõnul enne broneeringu tegemist kindlasti nõu pidada raviregistraatoriga. See aitab vältida ebameeldivat üllatust, et ravid on sattunud eri hoonetesse. „Enne tasuks uurida, millises majas on ravid, mida klient soovib, ja vastavasse hoonesse ka majutus broneerida. Kui aga >> lk 12

Et ravi- või lõõgastuspäevad spaas või sanatooriumis ei tooks kaasa ebameeldivaid üllatusi, oleks tark enne broneeringu tegemist spaa kohta võimalikult palju teavet otsida.

foto: URMAS LUIK/„PÄRNU PoStIMEES”

”

Kui on püsiklient, kes teab, kus miski asub, siis palun väga, olgu ta või 90aastane!

LILIANA PANKOVA, Toila spaahotelli müügijuht

KOMMENTAAR AIRE TOFFER Eesti spaaliidu tegevjuht vanus pole spaas küll piiranguks! meil käib ka 90aastaseid inimesi, aga, tõsi küll, gruppides. vanuseline piirang on vaid lastele, alla teatud vanuse neid üksi veekeskusesse ei lubata ja see on ka mõistetav. toila spaa administraatorid on eakatel inimestel soovitanud tulla koos saatjaga, sest vanemate inimestega on seal tõesti olnud probleeme. lihtsalt seepärast, et maja on suur, hoolitsused, söögisaalid, veekeskus on eri tasapindadel ja inimesed eksivad ära. Selliseid olukordi on palju, kus keegi seisab nõutult administraatorileti ees ja administraator peab teda siis käekõrval mööda maja juhatama. vanemad inimesed on hädas, sellest ka soovitus tulla saatjaga. aga see on heatahtlik soovitus, mitte käsk või keeld. et poleks pettumust, tuleb endale esmalt selgeks teha, millise majaga on tegu. Näiteks estonia: kui inimene peatub ühes majas ja peab läbi õue teise majja veekeskusesse minema ja kui ta seda ette ei tea, võib see olla probleem. kui inimene on juba ühes-kahes kohas käinud ja läheb siis kolmandasse, on tal tekkinud ootused. Näiteks käis ta varem mõnusas rahulikus väikeses spaas, jalutas mändide all, aga siis läheb suuremasse linna, kus on palju rahvast ja lärmi ... eks see ole ka spaapakettide edasimüüjate ja reisibüroode tegemata töö, et pole piisavalt selgitatud.

spaa

Märts 2013 12

Spaapuhkus ei kosuta mitte ainult väsinud ihu, vaid ka hinge, pakkudes ohtrasti võimalusi eakaaslastega uusi tutvusi luua.

”

Mõned on leidnud hea sõbranna ja nüüd käivad nad sanatooriumis kord aastas samal ajal.

INGRID OJAPERV, Värska sanatooriumi psühholoog

soovitakse ravisid, mis on eri hoonetes, tuleb ühest majast teise käia,” selgitas ta.

Estonia rohelises majas on 97 kohta, valges majas 52 kohta ja pargi majas 280 kohta, sauna- ja basseinikeskus asub pargi majas, Surnumere veekeskus valges majas. „Kõik oleneb sellest, mida inimene soovib, aga kindel on see, et hätta ei jää keegi: majad on täis personali ja alati on seal keegi, kes saab aidata,” kinnitas Sibul. „Ka minu juurde kontorisse on eksitud, aga siis juhatan eksinu õigesse kohta, see pole probleem.”

Saatjat on Estonias vaja vaid puudega inimesel.

Narva-Jõesuu Meresuu spaa müügijuht Viktoria Timohhina ütles, et nende majas pääseb nii tubadeni kui hoolitsustesse liftiga, nii et ka ratastoolis liikuja saaks seal üksi hakkama, aga tavaliselt tulevad nad ise koos saatjaga.

Vanusepiirangut pole 300 inimest mahutavas Meresuus hoopiski. „Ka üksikud eakad on meile väga teretulnud,” kinnitas Timohhina. Ühtki probleemi või muret, mis oleks eakate patsientidega seotud, Timohhina nimetada ei osanud. „Suvel oli küll üks juhus, kus 83aastasel naisel tõusis vererõhk väga kõrgeks ja me pidime kutsuma kiirabi, aga tema oli koos tütrega ja tütar hoolitses tema eest,” sõnas ta vaid.

Kompaktsed hooned teevad elu lihtsamaks Saaremaa suurimas, 264 kohaga spaahotellis Meri käib müügispetsialisti Sirje Murumetsa kinnitusel ka 90aastaseid, mõned neist koos saatjaga ja mõned üksi. „Meil käib eakaid soomlasi rühmade kaupa, märtsis tuleb meile jälle üks rootslaste grupp, kus kõik on üle 80 aasta vanad, nii et me oleme vanemaealistega harjunud ja juhatame kasvõi käest kinni nad õige ukse juurde,” ütles ta naerdes. „Selleks me siin olemegi, et juhatada, kui keegi ära eksib!”

Samas juhtub seda Murumetsa sõnul harva, sest nende maja on kompaktne ja raviosakond asub ühel korrusel.

Ka 223 kohaga Haapsalu Fra Mare Thalasso spaa raviosakond on hoone esimesel korrusel ja see teeb majas orienteerumise lihtsamaks. „Seda, et õigeid ruume üles ei leita, juhtub ikka, juhtub igal pool,” sõnas müügijuht Pille Pihelgas, „siis näitab administraator õige suuna kätte, käekõrval kedagi saatma ei minda.” Vanusepiiranguid pole ka Fra Mares, saatjat nõutakse üksnes neile klientidele, kes ise ravidesse minna ei saa, näiteks ratastoolis liikujaile.

spaa

13 Märts 2013

foto: sxc.hu

TERVISE RVISE TURGUTUS RVISE ESTONIA SPAS PÄRNUS

Paketis sisaldub: majutus, 3 raviprotseduuri ja 3 söögikorda päevas, Estonia Termide kasutust kuni 17.00. *arstivastuvõtt (alates 4st ööst) Pakkumine kehtib kuni 28.04.2013 ESTONIA Medical SPA Hotel Tammsaare 4a, Pärnu, Estonia Tel +372 447 6905 • Fax +372 447 6901 estonia@spaestonia.ee

IS NIL EL

D U

TE

T

Spaapuhkus ei kosuta mitte ainult väsinud ihu, vaid ka hinge, pakkudes ohtrasti võimalusi eakaaslastega uusi tutvusi luua.

Silvi* plaanis aastaid tagasi koos abikaasaga Kesk-Eestis tõuloomakarja pidama hakata. Uued hooned olid mehe vanemate talumaadele just püsti saanud, kui vähiga võidelnud mees haigusele alla jäi.

Et aeg ei leevendanud ema leina ja üksindusetunnet, ostsid lapsed Silvile lõpuks Pärnusse sanatooriumituusiku. Lootuses, et ehk toob vaheldus natukenegi rõõmu.

Sanatooriumi tantsuõhtul kohtus Silvi Pekkaga, Soome talunikuga, kes oli leseks jäänud juba aastaid varem. Kuigi naine suhtus algul uude tuttavasse tõrjuvalt, võitis viisakas ja intelligentne mees ajapikku Silvi poolehoiu, sõpruse ja hiljem ka südame. Lisaks õnnelikule armastusele sai teoks ka Silvi unistus talupidamisest, ainult et talu asus mitusada kilomeetrit põhja pool, Kesk-Soomes.

Värska sanatooriumi psühholoog Ingrid Ojaperv ütleb, et spaas ja sanatooriumis on väga kerge suhteid luua. „Ekskursioonid, matkad, võimlemised, ujumised – igal pool tekivad oma väikesed grupikesed,” sõnas ta. Sanatoorium on tema arvates suhete loomiseks väga turvaline koht, kus tutvused tekivad loomulikult. Häid sõpru on leitud ka nende seast, kellega ühte söögilauda istuma satutakse.

Ojaperv kinnitab, et kui vanem inimene on üksi jäänud, võib sanatooriumi tulekust olla väga palju kasu, juba ainuüksi keskkonnavahetus aitab üksindust peletada. „See, kas inimene vajab seltsi ja uusi tuttavaid, on sügavalt individuaalne, aga võimalust uute suhete loomiseks pakub sanatoorium kindlasti, sest ühisüritustele tõmmatakse kergesti kaasa,” selgitab ta. „Näiteks Värska pakub loodust ja vaikust, aga samal ajal on personal setomaalastena suhtlevam ja avatum, setu kohalikud tantsud kaasakiskuvad.”

Ojaperv teab mitmeid juhuseid, kus sanatooriumitutvus on aluse pannud aastatepikkusele sõprusele. „Mõned on leidnud hea sõbranna ja nüüd käivad nad sanatooriumis kord aastas samal ajal,” toob ta näiteks. Samas on tema sõnul ka neid, kes on leidnud vastassoost sõbra, kokku elama pole mingil põhjusel kolitud, aga kord aastas kohtutakse sanatooriumis, puhatakse ja käiakse koos looduses jalutamas.

Ka Kuressaares tegutseva spaahotelli Meri müügispetsialist Sirje Murumets kinnitab, et spaast leiab uusi sõpru. „On vanainimesi, kes tahavad rahu ja vaikust, aga on ka neid, kes tulevad uusi tutvusi sõlmima. Meil on tantsu- ja karaokeõhtuid, sealt leiab uusi tuttavaid kergesti, see käib ju asja juurde,” selgitab ta.

Ravispaa Estonia turundus- ja müügijuht Marje Braunbrück arvab, et spaasse tullakse erinevate ootustega, üks neist on sõlmida uusi tutvusi. „On inimesi, kes soovivad eemale linnakärast ja rohkest suhtlemisest, kes tulevad spaasse, et lõõgastuda ja olla rahus, mõelda oma mõtteid ning lihtsalt puhata ja lasta enese eest hoolitseda. Aga on ka inimesi, kes tulevad just uusi sõpru ja tuttavaid otsima. Enamasti on need inimesed, kes on jäänud üksi ja kellel igapäevast suhtlemist on vähe,” selgitab ta.

Estonia ravispaa pakub võimalust õhtusel ajal omaealistega koos olla, natuke jalga keerutada, suhelda ja uusi tutvusi sõlmida, nädalas on olenevalt hooajast 2–4 tantsuõhtut. „Kõik on sinna teretulnud, tantsuõhtuid armastavad nii meie Soome kui ka Eesti kliendid,” kinnitab Braunbrück. *nimi muudetud

Kuurortravi paketiga maksab sõber -50% paketi hinnast, Hinnad sõbrale alates 21,50€/ööpäev

KL I I

Spaa aitab üksindust peletada

STIT

VABANE KIIRESTI KÜÜNESEENEST KINDEL ENESETUNNE MYCOSANi, esimese spetsiaalse küünte mükoosi (seentõve) vastase preparaadi abil.

AINULAADNE HARJAGA APLIKAATOR. Lihtne kanda küüntele, sealhulgas ka küünenurkadesse.

Patenteeritud LÕHNATU preparaat. tagavad kiire tulemuse ja võimaldavad jälgida tehtud edusamme.

Sobib ka DIABEETIKUTELE ja lastele alates 4. eluaastast. www.mycosan.ee

Saadaval apteekides

Vajadusel konsulteerige arsti või apteekriga.

ratastool

Kuido Saarpuu kuido@jt.ee

J

ärvamaa puuetega inimeste koja juhataja Ülo Paas ja liige Maire Nõmmik ning Järva liikumispuuetega inimeste seltsi juhatuse esimees Siina Trutin nõustusid jagama oma ratastoolimaailma kogemusi.

Kõigil on oma lugu, kuidas nad ratastooli jõudsid. Sama erinevad on ka nende tähelepanekud, kuidas sobivat ratastooli valida.

Õiget tooli tunned mugavusest Maire Nõmmik (36) on vajanud ratastooli kogu oma elu – põhjuseks sünnitrauma.

Kui koja juhataja Ülo Paas vurab oma elektrilise ratastooliga Paide vahel ringi ka talviti, siis Nõmmik on külmal ajal tubane. Tema kasutab iga päev ainult aktiivtooli.

Kuigi tool pole veel kahtki aastat vana, on sel tulnud juba vahetada teatud kuluosasid. Nõmmik nimetas esirattaid ja nende liigendites olevaid laagreid. Tema ratastool veereb õhkkummidel, seega peab ta väljas sõites olema tähelepanelik ka näiteks klaasikildude suhtes.

Aktiivtooli eristab (tava)standardtoolist kergem kaal ja sobivus ellu vaheldust toovaks sporditegevuseks. Näiteks on võimalus võistluste tarbeks rataste kaldenurka muuta.

Nõmmik on selle tooliga kaasa löönud mitmel spordialal kergejõustikust bowlinguni. „Spetsiaalsed sõidutoolid on kolme rattaga ja hästi madalad, kuid iga päev sellistega ei sõideta,” selgitas ta.

Väljaspool koduseinu liikudes on Nõmmikul alati kaasas saatja, kuid see ei tähenda, et tal poleks ette tulnud kukkumisi. Just kõnniteede ebatasasused on need, mis võivad saada saatuslikuks, seda tooli pisikeste esirataste tõttu.

Ratastoolide juures hindab Nõmmik mugavust ja liikuvust. „Saan kohe tooli istudes aru, kas see on mugav või mitte,” selgitas ta. „Praegune ratastool on tehtud täp-

Märts 2013 14

Kehaliste erisustega ja igapäevaeluks sobiva ratastooli leidmine võib puudega inimesele osutuda vägagi suureks katsumuseks. Tihtipeale ei ole küsimus abivahendi maksumuses, tooli head ja vead võivad ilmneda alles kuudepikkuse kasutuse järel.

Sobivat ratastoo nõela heinaku selt minu vajaduste järgi. Selles istuda on mugav ja sõites tundub liikumine kerge.”

Tubaste tegevuste puhul peab Nõmmik oluliseks ratastooli laiust. Tema praegune tool on suhteliselt kitsas ja ta pääseb sellega kergesti liikuma.

Väärtusta terapaudi abi Ülo Paasi (68) eluloos on saatuslik õnnetus Nõukogude armees. Puhtalt ratastooliinimeseks peab Paas end 1990ndate keskpaigast. Enne seda liikus ta kuigivõrd karkudega, kuid need liikumised olid põhiliselt toast autosse ja autost tuppa, sekka mõni pisem vahemaa.

Põhjus hakata ratastooli kasutama oli Paasi puhul puht praktiline, sest neli veerevat ratast avardasid liikumisvõimalusi.

Tervislikud põhjused tulid hiljem, pärast südameoperatsiooni.

Praegu kasutab Paas kolmandat toa-

tooli, linna vahel liikumiseks aga elektrilist, ligi kolm aastat tagasi uuena 120 000 krooni (7 672 eurot, Ülo Paasi teada omade seas üks odavamaid) maksnud ratastooli.

Et Paas on selle tooliga üks osaline igapäevases tänavaliikluses, on sel ka suunaja ohutuled. Jämedamustrilised rehvidki on mõeldud õues sõitmiseks.

Paasi nii-öelda õuetool on üsna madal ning sügava lume korral toimib tooli ees olev plaat kui omamoodi sahk. „Ükskord kojasse tulles olid püksisääredki lund täis,” kirjeldas ta. „Väga hulludes oludes hakkavad rattad ringi käima. Siis pole muud, kui törts tagasi minna ja hoogu võttes sama jälge mööda edasi rühkida.”

Kui need juhtumised ja tooli mitte kõige parem töökindlus (välja on vahetatud peaaju, roolisüsteem) kõrvale jätta, peab Paas elektrilist tooli siiski väga mugavaks. „Toolil on viis kiirust, millega see sõidab kuni 10 km tunnis, ja kogu

ratastool

15 Märts 2013

oli otsi kui uhjast juhtimine käib ühe sõrmeliigutusega,” selgitab ta. „Kallimad toolid on isegi sellised, et poes vajuta aga nupule ja iste tõstab sind kuni pool meetrit kõrgemale, et ulataksid kaupa võtma. Olemas on ka reguleeritavad selja- ja jalatoed.”

Laetud akudega peaks ratastool sõitma kuni 40 kilomeetrit, kuid Paas peab seda blufiks: akusid laeb ta keskmiselt kolmenelja päeva tagant.

Tooli valimise juures peab Paas oluliseks esmanõu andva füsioterapeudi kohalolekut. „On tähtis valida tool vastavalt oma kehakaalule ja laiusele-pikkusele,” selgitas ta. „Kui füsioterapeut on kohal, saab rääkida talle ka oma muudest omapäradest ja kuulda seejärel eksperdi soovitusi. Näiteks võib olla kasutajal üks käsi nõrgem kui teine. Tean üht Rapla poissi, kes sõidab tooliga üldse varvaste abil pulti juhtides. Inimene peab arvestama asjaoluga, et tool tuleb talle vähemalt viieks aastaks.” >> lk 16

Järvamaa puuetega inimeste koja liikmed, pildil vasakult Maire Nõmmik, Ülo Paas ja Siina Trutin, teavad, mis on ratastooli valimise juures oluline.

Inkotuba: tunnustatud asjatundja koduse hoolduse alal Omastehooldajaid – kodus lähedasi hooldavaid inimesi – on Eestis kindlasti üle paarikümne tuhande. Juba 11 aastat on neid inimesi hooldusküsimustes nõustanud MTÜ Inkotuba ning kirjastanud koduhoolduse teemal ka eesti- ja venekeelse “Omastehooldaja käsiraamatu”.

Inkotubade nõustajad jagavad abivajajatele nõu teemadel nagu kodune hooldamine, nahk ja hügieen, pidamatuse hooldus ja uriinipeetus, teave abi saamise võimalustest, treeningprogrammid – vaagnapõhjalihaste harjutused ning tualeti- ja põietreening, toodete valimine, kasutamine ja paigaldamine. Nõustamine Inkotubades on tasuta, vajalik on vaid eelregistreerimine telefoni teel.

“Omastehooldaja käsiraamat” on samuti saadaval kõigis Inkotubades, väljaannetest eestikeelne on tasuta.

Inkotubades on müügil soodustusega põetusvahendid Iastele, vanaduspensionäridele ja puudega inimestele: mähkmed lastele ja täiskasvanutele, imavad aluslinad ja madratsite kaitselinad, naha- ja haavahooldusvahendid, kateetrid, siibrid ja uriinikogumissüsteemid, poti- ja dušitoolid jm.

Inkotoad asuvad 11 Eesti linnas: Tallinnas, Tartus, Rakveres, Pärnus, Kohtla-Järvel, Narvas, Viljandis, Kuressaares, Haapsalus, Paides ja Võrus. Kõigis Inkotoa lepingulistes maakondades toimub soodustusega abivahendite müük.

Lähima Inkotoa kontaktid ja palju infot pidamatuse kohta Inkotoa uuenenud kodulehel www.kuivaks.ee Veebipood www.inkotuba.ee

FotoD: DmItrI kotJuh/„JÄrva teataJa”

KAS OSTA VõI LAENUTADA? oÜ Invaru juhi enn leinuste (pildil) selgitusel sõltub valik, kas ratastooli üürida või osta, paljudest asjaoludest. „kõik määrab konkreetne olukord, aga olukorrad ja toolid on väga erinevad,” selgitas ta. „ka võib inimese seisund olla muutuv. kui lapsed võivad toolist kiiresti välja kasvada, siis vanurite puhul pole kunagi teada, kauaks neist toolikasutajaid on.” kui inimene ostab tooli, saab see tema omaks. kui pole teada, milline tool inimesele sobib, kas ja kui pikalt tal seda tarvis läheb, on leinuste meelest mõistlikum kaaluda üürimist. tasub teada, et Invarust tooli üürides sisaldab hind ka tehnohoolde, remondi ja tagavaraosade maksumust, andes inimesele turvatunde, et hädaolukorras pole ta üksi. vastavalt sotsiaalministeeriumi määrusele nr 79 („tehniliste abivahendite taotlemise ja soodustingimustel eraldamise tingimused ja kord”) saavad soodustingimustel ratastoole osta või üürida lapsed, vanurid või puuetega tööealised inimesed. riik hüvitab vahendi ostu/laenutusmaksumusest 90 protsenti. ostu puhul tekib õigus järgmist tooli osta üldjuhul viie aasta möödudes. abivahendi sooduskorras taotlemiseks tuleb kõigepealt hankida perearstilt tõend abivahendi vajalikkuse kohta. tõend tuleb viia elukohajärgse omavalitsuse sotsiaalosakonda, kust saab isikliku abivahendi kaardi. kaardi ja arsti saatekirjaga tuleb omakorda pöörduda abivahendite firmade poole. leinuste ütles, et aeganõudev pole mitte keerulisemat ja ka kallimat tooli valida, vaid pigem riigi rahastust saada. „See võib võtta pool aastat või ka aasta, senikaua ei peaks inimene hakkama saama mõnes standardtoolis, vaid võiks näiteks laenutuse kaudu vaheastmena kasutada mõnd sobivamat tooli,” selgitas ta. peale tallinna tegutseb Invaru veel kaheksas maakonnas, pakkudes abivahendite teenuseid ligi 64 protsendile eesti elanikkonnast. laenutatavaid ratastoole on ettevõttel ringluses ligi 2500, neist enamik on lihtsamad standardtoolid, mida leinuste teada kasutavad valdavalt vanurid. Nooremad puudega inimesed tavaliselt ostavad tooli ära.

Juhul kui vahendi ostnul kaob mis iganes põhjusel selle järele vajadus, puudub praegu kehtivate seaduste järgi tooli maksumusest suurema osa kandnud riigil õigus seda tagasi nõuda. leinuste meelest võiks niisugused toolid tagasi jõuda abivahendite firmadesse, kus neid saaks pärast ümbertegemist teisele ringile lasta. See oleks uute soetuskulude jagu odavam nii inimesele kui ka riigile.

Suurepärane puhkus Spaa Hotellis Viiking!

Klassikaline taastusravipakett (alates 5 ööpäevast) 1.03–7.04 hinnaga alates 37 €/inimene/ööpäev (normhind 53 €/inimene/ööpäev) Pakett sisaldab: • majutust kaheses toas • täispansioni (3 söögikorda päevas) • arsti vastuvõttu • 3 raviprotseduuri päevas (E–R), laupäeviti ja pühapäeviti 2 protseduuri • saunakeskuse ja basseini kasutamisvõimalust lahtiolekuaegadel • jõusaaliseadmete kasutamisvõimalust lahtiolekuaegadel Tuleku- ja lahkumispäeval ravisid ei toimu! Check in kl 14, Check out kl12

Eripakettidena pakume:

• Südamehaiguste taastusravipakette, kuhu kuulub majutus, 3 söögikorda ja raviprotseduurid:

1.03–7.04 hinnaga alates 41€/inimene/ööpäev (normhind 49 €/inimene/ööpäev)

Lisaks pakume lõõgastuspakette: TALVENAUDING (3 päeva, 2 ööd) – majutus, 2 söögikorda ja 3 lõõgastavat raviprotseduuri

Kehtib kuni 31.03.2013. Hind alates 75 €/inimene

PÄEV PÄRNUS (2 päeva, 1 öö) – majutus, hommikusöök ja üks lõõgastav raviprotseduur. Kehtib kuni 31.03.2013. Hind alates 53 €/kahele Pakett kehtib vabade kohtade olemasolul.

Need ja muud parimad pakkumised leiad meie kodulehelt www.viiking.ee.

Sinu südame SPAA

Lisainfo info@viiking.ee või tel 449 0500 (hotelli vastuvõtt) või 449 0505 (müük) Spaa Hotell Viiking Sadama 15, 80012 Pärnu

ratastool

Märts 2013 16

Kaaskodanikele paneb Paas südamele austada ratastoolinimeste soovi saada ise hakkama. „On osa inimesi, kes tulevad ja pakuvad abi, teadmata, kuidas abi andagi,” põhjendas ta. „Kui puudega inimene abi ei küsi, saab ta järelikult ise hakkama.”

Mugavuse määravad pisiasjad Siina Trutin (63) ütleb, et tema on ratastoolis laiskusest. „Mul on kaks jalaproteesi ja liikumiseks peaksin kasutama kaht karku,” selgitas ta. „Ma lihtsalt ei viitsi pikka maad karkudega käia. Kui olin ilus ja peenikene, siis veel käisin proteesidega.”

Trutinilgi on invaspordivõistlustel käimise tõttu ratastoolistaaži üle 15 aasta, kuid püsivamalt on ta tooliinimene 2000ndate keskpaigast. Aastad on toonud kindlust, et igapäevaasjad saavad aetud kiiremini toolis kui karkudel.

Vaatamata sellele, et kojas seisab Trutini uus ratastool, kasutab ta kümmekond aastat vana standardtooli.

Kataloogi järgi oli kaup ilus, kuid tegelikkuses osutus vägagi ebamugavaks. Trutinile on vastumeelt tooli kõrgus ja kohmakas, eriti just ühissõidukiga liikumist häiriv kokkupanekumehhanism. „Kui olen vanas toolis, pääsen sellega ilusti laua juurde, sest jalad mahuvad laua alla, kuid uue tooliga enam mitte,” selgitas ta. „Tegelikult on kahe tooli kõrguse vahe üksnes poolteist sentimeetrit, kuid pisiasjad määravad.”

Enda järgi julgeb Trutin arvata, et abivahendite laenutus võiks olla korraldatud teistmoodi ja erafirmade asemel võiks sellega tegeleda riik. „Jah, inimene mõõdetakse üle, kuid see, kas ja kuidas tool sobib, ei huvita enam kedagi,” põhjendas ta. „Võimalust, et toole antakse katsetada, meil ei ole. On kataloog, tellimine, maksmine ja seisma jäänud toolid.”

Järvamaa puuetega inimeste kojas võib leida Trutinile Inglismaalt kingitusena tulnud skuutertooli. Selle liikumisvahendi plussiks peab ta, et talvel pääseb igalt poolt läbi. „Nüüd on skuuter seisnud vist kolm aastat, sest akud ütlesid üles ja raha uusi osta mul pole,” sõnas ta.

Elektrilise tooli suhtes pole Trutin veel selgeks mõelnud, kas tal seda ka tegelikult tarvis läheb. „Kui ma praegu kaalun 90, siis uue tooliga võiksin varsti hakata kaaluma 190 kilogrammi,” selgitas ta. „Seal pole muud, kui vajuta ja tool sõidab. Sõitja läheb aga üha laiemaks. Ka poleks mul nii suurt tooli kusagil hoida.”

enne ratastooli valimist on oluline teada ja hinnata klienti järgnevatest tahkudest lähtuvalt: - diagnoos, - funktsionaalsed häired, - vanus, - kas on tunnetuslikke häireid (taju-, mõtlemise-, tähelepanu-, mäluhäired), - neuromotoorne ülevaade (milline on lihastoonus, rühitasakaalu hinnang, jäsemete liikumisulatus), - ortopeediline ülevaade (deformatsioonid, kas vajavad korrigeerimist või kohandamist), - sensomotoorne hinnang (tundlikkuse ja tajufunktsioonide ülevaade, kui kaua veedetakse aega istudes, oluline jälgida luulisi piirkondi, kes jälgib naha hooldust), - kliendi koduse- ja töökeskkonna hindamine (uste laiused, siirdumiste võimalused, tooli transportimine, ligipääsetavus), - psühholoogiline ülevaade (kliendi eelnev elustiil, kuidas see on muutunud). kui kliendi kohta on kogutud piisavalt infot ülaltoodud sõlmpunkte silmas pidades, siis on vajalik klient korrektselt mõõta, üksnes siis saab konkreetsele patsiendile sobiva ratastooli.

Allikas: Kadri Lemberg, OÜ Invaru tegevusterapeut

Vastuvõtu koht Ortopeediakeskus • Tartu, Filosoofi 1

Valmistame individuaalseid V • • • • • • •

Käe-ja jalaproteese Tugiaparaate Tugikorsette Mitmesuguseid ortoose T atugesid Tall Laste abduktisoonitooteid Ortopeedilisi jalatseid

Soodustuse saamiseks võtta kaasa arsti saatekiri,, isikliku abivahendi kaart, pensionitunnistus,, invaliidsustunnistus.

Medicum AS • Tallinn, Punane 61, kab 361 Merimetsa Tervisekeskus • Tallinn, Paldiski mnt 68a, kab 238 Pärnu Perearstid • Pärnu, Suur-Sepa 14, kab 318 Viljandi Tervisekeskus • Viljandi, Turu 10, kab 223 Narva Haigla • Narva, Haigla 1, kab 1 Jõhvi Hooldushaigla • Jõhvi, Jaama 34, kab 3 Ida-Viru Keskhaigla • Kohtla-Järve, Ravi 10d, kab D4044 Rakvere Polikliinik • Rakvere, Tuleviku 1, kab 11 Tapa Haigla • Tapa, Valgejõe 14, kirurgi kabinet Jõgeva Haigla • Jõgeva, Piiri 2, kab 7 Põltsamaa Tervise AS • Põltsamaa, Lossi 49, närvikabinet Valga Haigla • Valga, Peetri 2, kab D16 Võru Haigla • Meegomäe küla OÜ Uus Koda • Võru, Jüri 19a, kab 204 Põlva Haigla • Põlva, Uus 2, tervisetuba

ARSTI KONSULTATSIOON TASUTA!

peatugi

KONTROLL

Seljaosa

käepide

käetugi küljepaneel Iste

ratas, rehv

Sääretugi

tõukevits ratta telg

pidur

Jalatugi

Ratastooli osad.

põrkekaitse

Allikas: Hille Maas

KOMMENTAAR

RAIMO SAADI sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna eakate ja puuetega inimeste teenuste juht abivahendite eraldamise süsteem toimib, kuid aeg-ajalt on tõesti küsitavusi. Nii mõnigi kord on nende tagamaa pigem tehniliste abivahendite määruse („tehniliste abivahendite taotlemise ja soodustingimustel eraldamise tingimused ja kord”) valesti mõistmine või tõlgendamine kui otseselt süsteemi puudujääk. määrus kohustab tehnilisi abivahendeid soodustingimustel müüvaid ja laenutavaid ettevõtteid võimaldama kliendile selle sobitamist ja kohandamist. Seega peaks see välistama hilisema ümberehitamise.

Sama põhimõte kehtib ka tellitavate abivahendite kohta. kuid ette tuleb ka juhtumeid, kus inimese muutunud olukorra tõttu ongi muutustest tingitult abivahend tarvis ümber ehitada. ratastooli sõidukoolituse võimalus ja õigus saada teadmisi abivahendi esmahooldusest on määruses kirjas. ettevõtted, kes abivahendit soodustingimusel müüvad või laenutavad, õpetavad inimest ka vahendit kasutama ja hooldama. muidugi ei saa esmakasutuse õpetust võrdsustada sõidukoolitusega, kuid juhiseid abivahendi käsitsemiseks tuleb ettevõtetel anda.

päev

kellaaeg

E,T,N,R K N K,N T N T T T T N N N N R N T T

9 – 16 9 – 18 14 – 16 14 – 18 12 – 15 10 – 13 10 – 12 16 – 18 10 – 12 13 – 15 10 – 12 13 – 15 10 – 12 13 – 15 10 – 12 10 – 12 10 – 12 14 – 16

märts

aprill

mai

juuni

august

september

oktoober

november

detsember

21

18

16

20

15

19

17

21

12

26 28 19 12/26 19 19 21 21

22

23 25 9/23 2/16/30 9/23 9/23 18 18 11 11 26

28 23 7/21 14/28 7/21 7/21 16 16 9 9 31

25 27 11/25 4/18 4/11 4/11 20 20 13 13 28

29 22 13/27 6 13/27 13/27 15 15 8 8 30

24 26 3/17 10/24 3/17 3/17 19 19 5 5 27

22 24 1/15/29 8/22 1/15 1/15 17 17 3 3 25

26 28 5/19 12/26 5/19 5/19 21 21 7 7 22

17 19 3/17 10 3 3 12 12 5 5 20

12 12

16 16

14 14

18 18

6 6

10 10

8 8

12 12

10 10

Info: tel 742 0169 • www.ortopeediakeskus.ee

* juulis puhkame

tervis

17 Märts 2013

Abivahendi määramisel tuleb lähtuda inimesest

R

atastoolide remondi, hoolduse ja ümberehitusega tegeleva ettevõtte E-Ratastoolid juht Sven Reemet ütleb otse välja, et tööd jätkub nii praegu kui ka tulevikus just selle pärast, et abivahendite jagamise senine moodus ei toimi. „Valesti on see, et lähtutakse mitte inimesest, vaid hinnapoliitikast,” põhjendas ta. „Seadus näeb ette võtta hinnapakkumisi, kus püütakse üksteist üle trumbata muidugi odavusega. Inimene saab vahendi, mis võib olla küll temale kohandatud, kuid ei sobi tema eluaktiivsuse ja -tingimustega.”

Reemet lisas, et iga puudega inimene on ainukordne, temasse ei saa suhtuda teatud standardite järgi, abivahendite firma peaks tegema ära väga kõva kodutöö.

Reemet tõi näiteks ühe ligi 15 000 eurot maksva elektrilise ratastooli, mida kasutab noor aktiivne, kuid sügava puudega meestudeng.

Tool tehti küll mõõtmetelt sobivaks, kuid tulem oli ikka, et ülikooli ruumides liikuda oli keeruline ja kõrguse tõttu tool laua alla ei mahtunud.

Reemet kulutas pool tundi, et tooli lõhkumata kolm ja pool sentimeetrit madalamaks ning iste kolm sentimeetrit tahapoole saada (kui iste on liiga ees, on kohmakas kohapeal ringi pöörata). „Ju siis ei läinud kohandamine hinna sisse või ei viitsitud süveneda ja nii, nagu tool tehasest tuli, see ka inimese kätte jäi,” ütles ta nördinult. „Hiljem avastasime veel, et seljatuge mõõdeti suve alguses. Inimene on aga aktiivne ja sõidab tooliga ka talvel, aga jopega ta sinna enam ei mahu.”

Kuigi ratastoolid on ehituselt sedavõrd keerukad, et remondimeistritel tuleb veani jõudmiseks kasutada eritööriistu, soovitas Reemet õpetada kasutajaile tooli igapäevahooldust. Ta julges väita, et suur osa ratastoolinimestest kasutab oma tooli seni, kuni see ära laguneb.

On vigu, mida ennetada on väga lihtne. Manuaaltoolidel on ees väiksed rattad, mille võllide ümber võivad koguneda pikad juuksekarvad, moodustades lõpuks tiheda padja. Talviti ka lühikest aega lumes sõites jääb niiskus padja sisse ja rattalaager roostetab läbi. Elektrilistel toolidel on geelakud, mida tuleb laadida ka siis, kui tooli ei kasutata.

T

ervise Abi Rehabilitatsioonikeskuse füsioterapeut ja rehabilitatsiooniteenuste juht Hille Maas (pildil) ütles, et valesti määratud reguleerimata või ebaõigete mõõtudega ratastool ei pärsi üksnes inimese liikumisvabadust, vaid võib seada ohtu ka tema elu ja tervise.

Mujal maailmas on Maasi teada tavaline, et inimesele ei osteta mitte valmis ratastool, vaid tooli raam, millele lisatakse kohapeal inimese vajaduste järgi moodulseljatugi ja -iste ehk tegemist pole enam mitte masstoodangu, vaid rätsepatööga. „Ma ei saa aru, kuidas keegi võiks arvata, et inimesed on sedavõrd sarnased, et neid võib aastateks ühesugustesse toolidesse istutada,” lausus ta.

Aastanumber on 2013 ja Maasi meelest ei tohiks enam olla nii, et vahendi sobivus otsustatakse inimesele otsa vaadates. „Tuleb kasutada teatud objektiivseid hindamismeetodeid,” selgitas ta. „Meie keskuses on kasutusel keha pindrõhu jaotuse uuringu süsteem. Uuringu alusel saame objektiivse pildi istuja keharaskuse jaotusest, mis omakorda võimaldab alandada lamatiste riski ning vältida deformatsioonide teket, samuti säilitada hingamisfunktsioone. Kasutame ratastoolides sensormatti, mis mõõdab keha raskust ühel ruutsentimeetril.”

Maas tõi näiteks olukorra, kus ratastool on liiga lühike ja inimene on sunnitud istuma, põlved püsti. See omakorda tähendab, et istmikule tekib lubamatult suur rõhk, mille tulem võivad olla lamatised. „Eestis on nii, et lapitakse lamatis ära, kuid inimene pannakse samasse ratastooli tagasi – see on surnud ring,” lausus ta. „Inimene ei oska tõestada, et talle on määratud vale ratastool, kuid uut tooli ei saa ta küsida enne, kui on viis aastat kasutanud vana.”

Maas on kindel, et abivahendeid määravad inimesed ei taha hädalistele halba, pigem napib neil teadmisi. Probleem on selles, et abivahendite vajaduse tõenduspõhist hindamist ja määramist ei õpetata korraliku mahuga õppeainena Eestis mujal kui Tartu ülikoolis.

Rehabilitatsioonikeskuses töötab nn ratastoolikool, kus saab õppida sõiduvõtteid, erinevatel maastikel sõitmist, takistuste ületamist ja seda, kuidas kõike teha nõnda, et inimene ei tekitaks endale lisavaevusi.

Teiste riikide näitel võiks Maasi sõnul toimida Eestis riiklik süsteem, kus ratastooli sattunu läbib sõidukooli ja saab igati sobiva tooli.

Maas soovitab toolikasutajate arvamust rohkem kuulda võtta. „Meil on palju noori, näiteks avariide või õnnetute hüppamiste tõttu tooli sattunud mehi, kes toimetavad päris hästi internetis,” lausus ta. „Tihti on nad oma teadmistelt spetsialistidestki targemad, olles leidnud näiteks Youtube’ist kukkumiskoolitusi. Nupukate ideid tuleks ära kasutada.”

E,T,N,R 9.00 - 17.00 K 9.00 - 19.00, L 10.00 - 13.00 Tartu mnt 32 Tallinn 10115 Tel 600 0666 • Ortopeedilised tugisidemed

(ortoosid, korsetid) • Songavööd/bandaažid • Amoena välised rinnaproteesid ja • • • • • • •

spetsiaalpesu Ravisukatooted Valmislahased (sõrme, käe, jala) Silikoonist ortopeedilised abivahendid Ortopeedilised jalanõud, tallatoed Taastusravivahendid Nahahooldusvahendid Inva- ja liikumisabivahendid Isikliku Abivahendi Kaardiga müük soodustatud tingimustel.

E-pood: www.invaabi.ee Empatrax OÜ Nõustamine, tellimine: tel 5560 5125, faks 711 2883, e-post: info@invaabi.ee

ratastool

Märts 2013 18

RATASTOOLID

Kõrge kolestroolitase on ohuks sinu südamele.

Hoia oma kolesterool kontrolli all REDASIN tablettide abil.

REDASIN sisaldab 5 toimeainet, mis aitavad kolesterooli hoida normaalsel tasemel ning kaitsevad sinu südant.

Foolhape B6-vitamiin B12-vitamiin Koensüüm Q-10 Punase riisi ekstrakt

Standardratastool (pildil mudel 708) ristraamil kokkupandav; inimesele, kes suudab kontrollida ülakeha, on väheaktiivne, liigub iseseisvalt õige vähe või ainult toas, kasutatakse lühikeste vahemaade läbimiseks või veoks; kehvemad sõiduomadused; pole võimalik kasutajaga kohandada, vähesed lisavarustuse võimalused; saab valida istmelaiuste vahel; kaal keskmiselt 17–19 kg; hind 355–755 eurot.

Poolaktiivtool (pildil mudel Progeo Basic Light) standardratastooli ja aktiivtooli vahepealne variant; aktiivsemale inimesele, kes liigub nii sisekui ka välitingimustes; oluliselt paremad sõidu- ja manööverdusomadused; üsna suur valik lisasid (jalatoed, käetoed, ohutusrattad, tõukamisrõnga katted); valmistatud peamiselt alumiiniumist; kaal keskmiselt 11–15 kg; hind 1000–2000 eurot.

Aktiivtool (pildil mudel Progeo Joker Zero) nii ristraamil kui ka jäigal raamil; inimestele, kes on aktiivsed ja omavad liikumisel teatavat iseseisvust, kasutavad seda nii välis- kui ka sisetingimustes; kerged, heade sõidu- ja manööverdusomadustega; tootmisel kasutatakse spetsiaalseid materjale, nagu titaan ja süsinik, mis võimaldavad vähendada ratastooli kaalu ja suurendada vastupidavust; suurt tähelepanu on pööratud disainile ja tugevusele; võimalik kohandada kindla inimese vajaduste ja mõõtudega; lai valik lisavarustust (rataste kaldenurga regulatsioon, pidurid, tõukamisrõnga materjalid); kaal keskmiselt 7–11 kg; hind 1700–4000 eurot.

Aktiivtool (pildil mudel Panthera X) kõige aktiivsem, kergem ja kõrgtehnoloogilisem, aktiivsele iseseisvale liikujale, ka autoga sõitjale, sest tooli on lihtne vedada; ehitakse kliendi mõõtude järgi, kellel on kogemusi teiste aktiivtoolidega; ehitatud jäigale raamile ja valmistatud süsinikkiust; kaal 4,2 kg, veokaal ilma ratasteta 2,1 kg; hind ligi 4000 eurot.

Info ja maaletooja: Loodustoode OÜ

Püstitõusmisseadega ratastool (pildil mudel Lifestand) kaks ühes ratastool; erinevad mudelid (aktiiv-, standard-, elektrilised); annab iseseisvuse nii liikumisel kui ka püstiseismisel; seismine parandab tervislikku seisundit, vähendab spastikat, parandab seedimist ja vereringeelundkonna tööd, aitab vältida deformatsioonide teket; võimaldab teha toiminguid iseseisvamalt, kõrgemad pinnad kättesaadavad; püsti tõusta lihtne (manuaalselt, elektriliselt – lähtuvalt kasutaja võimekusest); hind 3500–8000 eurot.

Elektriline ratastool (pildi standardne elektriline ratastool Limber) välis- ja sisekeskkonnas kasutatavad (vastavalt vajadusele sobiv mudel); pikemate vahemaade läbimiseks, inimesele, kes pole suuteline käsitooli kasutama; liikumisel sõltumatus abistajast; lisavarustuse võimalused (elektriline seljatoe regulatsioon, jalatoed, istmekaldenurk), toetavad istmesüsteemid; liikumiskiirus 6–12 km/h; pikim läbitav vahemaa ühe laadimisega olenevalt mudelist 25–45 km; hind 1700–13 000 eurot.

Müügil apteekides ja terviseportaalis www.tervis24.ee ning TERVISEPOES Kadaka tee 1/3, Tallinn

Skuuter (pildil mudel Ceres 4) inimesele, kes suudab toetuda oma jalgadele või kõnnib lühikest vahemaad; pikemate vahemaade läbimiseks, kasutatav väliskeskkonnas; oluline on hea istumise tasakaal, piisav funktsionaalsus õlaliigestes ja kätes; liikumiskiirus 6–15 km/h; pikim läbitav vahemaa ühe laadimisega 20–50 km; hind 1700–5000 eurot.

Allikas: OÜ Invaru

ratastool

19 Märts 2013

Abiks kasutajale

Ratastooli, selle seadistuse ja lisavarustuse mõju istumisasendile: Raam

Käetoed/küljetoed

Raami valitakse, lähtudes kasutuskeskkonnast, kasutaja tegevusvõimest ja kasutamise eesmärkidest.

Raam peaks olema kas ristraamil kokku pandav või jäik, seda otsustatakse koos kliendiga, lähtuvalt kasutuskeskkonnast ning vajaduse sagedusest ratastooli kokku panna.

Raami materjalist sõltub, kui suur võib olla kasutaja kehakaal, ning kui tegemist on aktiivse kasutajaga, peaks kasutaja tegevusvõime toetamiseks kaaluma kergemaid raame.

Need ei tohi olla liiga kõrgel, sest siis on kasutaja õlad üles tõstetud ja ratastooli juhtimine takistatud ning tekkida võivad ka pingevalud kaelas ja õlavöötmes. Liiga madalal asuvad käetoed sunnivad kasutaja selja kumeraks, mis pikaajaliselt sellises asendis viibimise korral kasvatab riski raske deformatsiooni — lülisamba küfoosi arenguks. Liiga pikkade käetugede puhul on takistatud käte kasutamine päevasteks tegevusteks, kasutaja lükkab automaatselt käed küünarnukist ettepoole, mistõttu tekib lihaspinge selja rinnaossa. Liiga lühikesed käetoed tekitavad ebamugavustunnet ja pingevalusid küünar- ja randmeliigestes.

Seljaosa Ratastooli juhtimise efektiivsus ning õlgade ja käte pingevalude vältimine sõltub suuresti seljatoe kõrgusest. Seljaosa võib olla madal, keskmine või kõrge, samuti erineva kujuga, ulatudes külgsuunas keha keskjooneni või ka toetades rinnakorvi eesmist osa, eesmärgiga toetada peale liikumisfunktsiooni ka hingamisfunktsiooni. Kuna ratastooli manuaalne juhtimine eeldab tugevat käte tööd, on soovitatav kõikidel kasutajatel, kellel on säilinud käte lükkamisfunktsioon, kasutada moodulseljatuge, mis jätab abaluu vabaks, kuid ulatub terapeudi poolt soovitatud kõrguseni lülisamba osas. Abaluu toimib ratastooli juhtimisel ühtse kompleksina käelihastega, seega vajalikuks efektiivseks tõukeks ja pidurdamiseks peab abaluu olema vaba, mitte kaetud ühtlaselt pika seljatoega.

Jalatoed Kasutajal peaks olema võimalus põlvi liigutada vahemikus 90–110 kraadi. Väiksem põlvede kaldenurk võib põhjustada vere- ja lümfiringehäireid, valu ning turseid põlveja hüppeliigestes. Suurem kaldenurk võib spastilisuse korral kaasa aidata, et vaagen vajub tahapoole ja inimene võib toolist välja libiseda.

Hüppeliigese kaldenurk jalatugedel on reeglina 90 kraadi, kuid kasutajale peaks olema tutvustatud vajadust liigutada jalgu kas ise või abiga vähemalt 2–5 minutit igas täistunnis ratastoolis viibimise ajal.

Istumisnurk Liiga püstine seljatugi tingib kasutaja vajumise ette, poolpikali asendis seljatugi aga kasutaja pea ja lõua toomise ette, et näha ümberringi toimuvat. Pidev lõua ettetoomine põhjustab kompensatoorselt lülisamba kumerust rinnaosas, millest võib areneda fikseerunud deformatsioon, mis halvendab inimese hingamis-, südame- ja seedimisfunktsioone.

Tõukevits Tõukevitsa materjalist sõltub suuresti, kuivõrd kasutaja ise hakkama saab. Kui tegemist on aktiivse kasutajaga, peaks tõukevits olema nakkuvast materjalist, et vältida tagasi libisemist kallakuga pindadel. Alumiiniumist tõukevits on külm ja märjaks saades libiseb käe all, seega aktiivsel pikaajalisel kasutajal peaks tõukevits olema nakkuvast materjalist.

Istmepadi Istmepadi võib olla õhkpadi, silikoonpadi, vahtplastist padi või segu mitmest eelnimetatust. Istmepadja valik sõltub kasutaja tegevusvõimest, kasutamiskeskkonnast, eesmärkidest, lamatiste eelnevast esinemisest ja paljudest muudest teguritest. Istmepadja valiku tegemiseks on soovitatav uurida keha pindrõhu jaotust erinevate patjadega ja kohandusmoodulitega, seejärel on võimalik objektiivselt määrata kasutajale sobiv istumispadi. Keha pindrõhu uuringut on võimalik teha mitmes abivahendikeskuses ning rehabilitatsioonikeskuses.

Istmenahk ja seljatoe rihmasüsteem Kõige tavalisem probleem, miks ratastoolikasutaja end ebamugavalt toolis tunneb, on istmenaha ning seljatoe naha väljavenimine. Välja veninud istmenahk põhjustab kasutaja vaagnavöötme nn kokku vajumise keskele ja pingevalud alaseljas. Kui kasutaja seljatoe nahk on välja veninud, tekib võimalus, et istutakse kumera seljaga, ehk füsioloogiliste kõveruste kohalt ei toeta seljatugi enam kasutaja selga.

Lahendusena tuleb kas istme- ja seljatoenahka pingutada või välja vahetada uue, pingul oleva naha vastu.

Allikas: Hille Maas, Tervise Abi Rehabilitatsioonikeskuse füsioterapeut

tervis

Viimasel ajal on Eesti avalikkust järjest ehmatanud teated tuntud inimesi tabanud insultidest.

Märts 2013 20

Esimesi ohumärke ei tohi tähelepanuta

Tiina Sarv tiina.sarv@ajaleht.ee

N

euroloogide ja neurokirurgide seltsi insuldi töörühma juht, Tartu ülikooli närvikliiniku dotsent Janika Kõrv vastab küsimusele, miks haigus tabab just mehi, et epidemioloogilises mõttes ongi meestel suurem risk insulti haigestuda kui naistel. „Eesti probleem see, et noorte haigestumus – ma pean praegu silmas kuni 54aastaseid inimesi – on suurem kui mujal.

Võib-olla pole nende kardiovaskulaarsed riskitegurid hästi ravitud, võib-olla on elustiil olnud tervist kahjustav, ei oska öelda.

See on praegu uurimise all.”

Samas rõhutab doktor Kõrv, et just vananedes suureneb insuldi risk tunduvalt.

Meditsiiniliselt ära hoida raske Insult on järsku algav osaline ajutegevuse häire, mille põhjuseks on kahjustatud ajuosa verevoolu vähenemine või lakkamine, mis omakorda on tingitud veresoone sulgusest trombi tõttu või veresoone lõhkemisest. Nii või teisiti on selle haiguse taga veresoonte kahjustus.

Tekib küsimus, kas tänapäevaste uurimisvõimaluste juures pole kuidagi võimalik ähvardavat haigestumist ette näha ja ennetada? „Me saame küll veresooni uurida, aga me ei hakka kõikidel tervetel inimestel seda tegema, sel lihtsalt ei ole mõtet. Kui me leiame osal inimestest veresoone ahenemise või mõne muu probleemi, ei saagi me enamasti midagi ette võtta. Muidugi, kui ahenemine on unearteris, siis on teatud moel võimalik insuldiriski vähendada, aga

VERERÕHUAPARAAT

Foto: elmo rIIg/„Sakala”

KONTROLL Nägu kas inimene saab naeratada? kas üks suunurk või silmalaug on alla vajunud?

Käsi kas inimene saab enda ette üles tõsta mõlemad käed?

Kõne kas inimene räägib selgelt ning saab aru, mida talle räägitakse? kui nende katsete tegemise järel jääb kahtlus, et midagi on valesti, helistage kohe 112!

Hinnad alates 32 € Melton ABW OÜ tel 528 4966 www.melton.ee

Allikas: www.insult.ee

ka kirurgilistel sekkumisel on oma risk.

Liiati ei teki insult alati suurte arterite kahjustusest,” pole arst selle plaaniga nõus.

Ta lisab, et isegi kui leitakse patsient, kellel on mõni veresoone probleem, ei tähenda see kaugeltki, et ta peaks tingimata insuldi saama.

Vererõhk ja rütmihäired!

Doktor Kõrv nimetab hoopis lihtsamaid võimalusi insulti ära hoida. Üks neist on vererõhu kontrolli all hoidmine. „Neid juhtumeid on üsna tihti, kui pärime patsiendilt, kuidas tal vererõhuga lood on, ja ta vastab, et see on korras. Kui küsime, millal ta seda viimati mõõtis, siis selgub, et polegi mõõtnud või siis tegi seda mitu aastat tagasi.”

Teine suur riskitegur on virvendusarütmia, mis põhjustab trombide teket. „Neid inimesi, kelle süda on rütmist väljas, on meil küll ja küll. Kui see vaevusi ei põhjusta, ei pruugi inimene ise seda teadagi ega pööra sellele tähelepanu. Ohtliku rütmihäirega kaasnevat insuldiriski on aga võimalik ravimitega oluliselt vähendada,” selgitab arst.

Ta lisab, et suukaudsed antikoagulandid ehk vere hüübimist takistavad ravimid aitavad insuldiriski koguni enam kui 60% juhtudel kahandada. Neid, isegi apteegi käsimüügiletis saada olevat südameaspiriini tuleb aga võtta üksnes arsti soovitusel, sest igal ravimil on ka oma kõrvaltoimed, millega tuleb arvestada.

Insuldiohtu suurendavad ka suitsetamine, liigne kehakaal, ülemäärane alkoholi tarbimine, suhkurtõbi ja vere kõrge kolesteroolisisaldus – kõik need tegurid, mille eest arstid hoiatavad ka siis, kui jutuks on südameinfarkt.

Ei tohi maha magada Kui küsida Janika Kõrvalt, kas ta näeb palju haigeid, kes on esimesed haiguse ohumärgid maha maganud, vastab ta, et neid on kahjuks päris palju. „Esimesed insuldi sümptomid võivad mööduda sekunditega, inimene unustab need ega lähe arsti juurde. Teise, suure insuldi oht on sellisel juhul aga oluliselt kasvanud,” ütleb doktor Kõrv ja soovitab ka ruttu mööduva häire korral kindlasti minna kohe haigla erakorralise meditsiini >> lk 22

tervis

21 Märts 2013

ke jätta

Leebe lõpuga õnnetud lood ROBERTI LUGU Robert (61) oli nõutud töömees. See tähendab, et mõnikord töötas ta lausa topeltkoormusega. Ainus pahe, mida ta endale lubas, oli suitsetamine. Robert ütleb, et kui närv üle viskas, pani ta ikka suitsu ette. Seda, et närv üle viskas, juhtus aga üsna tihti, ja nii kulus mõni päev koguni kaks pakki sigarette.

Tal oli vahel vererõhku mõõdetud ja see oli tavapärasest kõrgem, aga ta ei pööranud sellele tähelepanu, sest enesetunde üle polnud põhjust kurta. Naine oli küll peale käinud, et mees perearsti juurde läheks, ja too oli lubanud seda ka teha, aga ikka oli tähtsamaid asjatoimetusi ette tulnud ja nii see jäigi. Ühel sügispäeval kartuleid võttes tundis Robert järsku surinat paremas näopooles ja paremas käes. Parem käsi muutus nõrgaks ja korv kukkus käest maha. Tekkis üldine nõrkustunne ja Robert istus maha. Umbes veerand tunni pärast olid kõik haigusnähud möödas. Robertil oli hea meel, et ta ennast jälle hästi tunneb, ja ta unustas juhtunu peagi.

Talvel enne jõule ühel päeval, kui ta oli just läinud uut objekti üle vaatama, tundis Robert äkki, et parem kehapool ei kuula hästi sõna ja ta ei saa kõnelda.

Rohkem mees ei mäleta. Ta ärkas haiglas tilgutite all. Ta oli saanud ajuinfarkti. Haiglas tehtud uuringute abil leiti ajuinfarkti „süüdlane”. See oli kaelal asuvas unearteri olev tromb, mis arteris verevoolu vähendas ja lõpptulemusena ajuinfarkti põhjustas.

Mõni päev pärast haigestumist viidi Robert Tartu ülikooli kliinikumi, kus tal operatsiooni abil unearteris normaalne verevool taastati.

Viljandi haigla neuroloog Aili Orula selgitas, et operatsioon tuli teha selleks, et korduvat ajuinfarkti ära hoida.

Tema sõnul Robertil isegi vedas, sest kiirabi kutsuti kohe ja see saabus kiiresti.

Robert teab nüüd, et sügisese haigushoo puhul oli tegemist aju mööduva verevarustuse häirega ehk ajuinfarkti „ettekuulutajaga”. Kui ta oleks tookord kohe arsti poole pöördunud, oleks unearteri varasem operatsioon võinud ehk ajuinfarkti teket vältida.

Pärast operatsioonist paranemist on Robert käinud logopeedi ja füsioterapeudi juures. Praegu, paar kuud pärast haigestumist on ta kodus ja suudab end kõneldes arusaadavaks teha, kuigi alati ei tule mõni sõna meelde või jääb mõnest sõnast üks või teine täht puudu. Kõnest arusaamine tal häiritud ei ole. Paremas käes jõudu on, kuid peenemate liigutuste sooritamine on raske. Näiteks nööpide kinnipanekul või saapapaelte sidumisel tuleb naine appi kutsuda. Parema jala jõud paraneb iga päevaga.

Robert ütleb, et neid päevi, kus must masendus üle pea kokku lööb, et tal küll, aga tema pole mees, kes ilmarahva ees nutma hakkab. Võtab ravimeid ja suitsetamise jättis maha. „Seda ma ei oleks küll uskunud, et mahakäidud kilomeeter võib rohkem rõõmu teha kui teenitud tuhat eurot,” imestab ta praegu isegi.

Päris terveks ta ei saa, seda on arstid talle öelnud, aga ravimeid võttes ja õiget elustiili järgides loodab Robert vähemalt ise oma eluga hakkama saada ja uuest atakist hoiduda.

Aili Orula ütleb, et tahtejõu ja järjekindlusega võib palju saavutada. Seda, kuidas üle kuuekümnene mees ikka ja jälle ennast püsti ajas ja tugiraami najal kõndima sundis ning hoolikalt kõiki füsioterapeudi õpetatud harjutusi kordas, peab ta lausa kiidu­ väärseks. „Pärast haiglaravi lähevad patsiendid perearsti kontrolli alla. Ravimeid tuleb aga võtta pidevalt ja ka võimlemisharjutustest ei tohi loobuda, isegi kui enesetunne parem on või vastupidi – kui pole tahtmist midagi teha,” räägib arst.

REKLAAM

L.EE.03.2012.0110 Müügiloa hoidja kohalik esindus: Bayer OÜ Lõõtsa 2 11415 Tallinn Tel: 655 8565

Päris südameaspiriin on maosõbralik!

Infarkti ja insuldi ennetamiseks.

Tavaline annus on 1 tablett ööpäevas enne sööki.

Märtsis soodushind kõigis Südameapteek ja Apteek1 apteekides!

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga.

Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Käsimüügiravim.

Südameaspiriin Bayerilt!

Atsetüülsalitsüülhape 100 mg Tänane ennetus on homne kaitse.

tervis osakonda või kiiresti võtta ühendust perearstiga. „Ma ei räägi sellest, et kõrvus undab, aga kui pool keha kas või korraks tundetuks muutub või on kõne takerdunud, nii et inimene ei saa rääkida, on see põhjus kohe arsti poole pöörduda.”

Ta lisab, et insult ei põhjusta valu nagu südameinfarkt ja seegi on üks põhjus, miks inimesed jätavad abi otsimata. „Nii et kui üks kehapool muutub tuimaks, aga see möödub ja inimene tunneb end hästi, peaks ta ruttu arstiabi otsima?” „Kindlasti!”

Doktor Kõrv räägib veel ühest põhjusest, miks insuldi puhul tuleb võimalikult kiiresti arsti juurde jõuda. „Sageli juhtub, et kuna valu ei ole, ootab inimene sümptomite möödumist. Selle ootamisega läheb aga mööda ka aeg, mille jooksul me saame teda efektiivselt ravida. Trombolüüsiks on aega ainult neli ja pool tundi, hiljem me seda teha ei saa.”

Trombolüüsi käigus süstitakse haigele veeni ravimit, et ajuarteris pesitsev tromb lõhustada.

Kuna sel protseduuril on palju vastunäidustusi, siis päris kõikidele patsientidele seda teha ei saa isegi juhul, kui nad õigel ajal haiglasse jõuavad.

Ravi ja harjutused Pärast insuldi põdemist tuleb vajadusel ravida vererõhku ja võtta kolesteroolialandajaid. Need aitavad vältida korduvat haigestumist. „See ei ole ühekordne ravikuur, ravimeid tuleb võtta kogu elu,” rõhutab arst.

Ka logopeedi ja füsioterapeudi õpetatud harjutusi ei tohi haiglaseinte vahele unustada, väga oluline on neid kodus edasi teha.

Kui pärida doktor Kõrvalt, mis on insuldiravis kümne aastaga muutunud ja mis võiks lähema kümne aastaga veel muutuda, vastab ta, et kõige suurem muutus on see, et insult on muutunud ravitavaks. „Kui veel mõni aeg tagasi mõeldi, et tekkinud insulti meie mõjutada ei saa, siis nüüd see enam nii ei ole.

REKLAAM

Märts 2013 22

INSULT Insuldi sümptomid • Ühe kehapoole nõrkus ehk halvatus. Sageli tunneb inimene, et käsi või jalg ei kuula sõna, otsekui ei ole enda oma, suunurk vajub viltu.

• Ühe kehapoole tuimus ehk tundlikkuse langus. Sageli tunneb inimene, et ühes kehapooles on surinad või nahk tundub puudutamisel „võõras”.

• Kõnehäire. Kõne võib olla pudistav või on raskusi õigete sõnade väljaütlemisel, samuti kõnest arusaamisel.

• Äkki tekkinud tasakaaluhäire.

• Äkki tekkiv väga tugev peavalu.

Allikas: www.insult.ee

tromb või embol

kIIre Insult ei põhjusta valu nagu südameinfarkt ja seegi on üks põhjus, miks inimesed jätavad abi otsimata. Nii et kui üks kehapool muutub tuimaks, aga see möödub ja inimene tunneb end hästi, peaks ta ruttu arstiabi otsima.

kahjustatud ajuosa Insult.

JooNIStuS: lIINa valt

tervis

23 Märts 2013

On mitmesugused tõhusad ravimeetodid.

Trombi põhjustatud isheemilise insuldi korral on meie võimalusi avardanud ravim, mida saame kasutada 4,5 tunni jooksul pärast haigushoo teket trombolüüsiks. Käivad uuringud uue ravimiga, mida saab kasutada üheksa tunni jooksul, sest kõik inimesed ei jõua nelja tunniga haiglasse. Teatud juhtudel kasutatakse ka stentimist, millest on rohkem juttu olnud südameveresoonte puhul. Meie ei jäta aga stenti veresoonde toeks sisse, vaid püüame selle abil trombi välja tõmmata,” räägib dr Kõrv.

Kirjeldatud meetod on hetkel kogu maailmas aga sedavõrd uus ja vajab palju praktilist kogemust, et seda on kasutatud vaid üksikjuhtudel.

foto: sille annuk/„postimees”

Doktor Janika Kõrv rõõmustab, et kümne aasta teadlaste töö tulemusena on insult muutunud ravitavaks.

Leebe lõpuga õnnetud lood MELANIE LUGU Melanie (74) elas üksi maal oma talus, suvel tegi peenraid, talvel tõi ise puid ja küttis ahju. Kord nädalas tõi linnas elav tütar toidukraami. Melanie põdes hüpertooniatõbe ja tarvitas ravimeid. Vahel juhtus, et arstirohu võtmine ununes, vahel lõppes ravim otsa ja läks meelest õigel ajal perearstilt uut retsepti küsida.

Eelmise aasta ühel detsembripäeval tundis Melanie, et vasak käsi ja jalg ei kuula sõna. Ta kukkus köögipõrandale, püüdis üles tõusta, kuid ei suutnud. Ülejärgmisel päeval muutusid murelikuks naabertalu elanikud, sest Melaniet ei olnud näha ja korstnast ei tõusnud teist päeva järjest suitsu. Kohale kutsutud kiirabi leidis Melanie kütmata toast põrandalt lamamas, kus ta oli olnud söömata-joomata kaks päeva. „Patsient oli saanud insuldi ehk täpsemalt ajusisese verevalanduse. Vasakut kätt ja jalga sai ta natuke liigutada, kehatemperatuur oli normaalsest paar kraadi madalam, vasakul kehapoolel olid lamatised. Lisaks oli tal tekkinud kopsupõletik. Ta oli uimane ja palju ei rääkinud ning hakkas ümbritsevast aru saama alles mitu päeva hiljem,” iseloomustab Melanie seisundit haiglasse toomisel tema raviarst Aili Orula.

Melanie mäletab küll oma kukkumist, aga järgnevaid päevi ta täpselt ei mäleta. Samas ei taha ta mõelda, mis oleks juhtunud, kui haigus oleks tekkinud õues.

Haiglas tõsteti ta jalule: kõigepealt hakkas iga asjaga ise hakkama saama harjunud naine potitooli kasutama, siis rulaatoriga käima ja võimlemisharjutusi tegema.

Praegu, kaks kuud pärast insulti, elab Melanie tütre juures. Ta suudab kepi toel tualetti ja kööki sööma minna. Viimane lamatis paranes hiljuti. Ta võimleb hoolega ja unistab suveks oma koju minekust.

Tütar teeb endale seniajani etteheiteid, et ei suutnud sellist asja ette näha. „Mul ei oleks ju raske olnud helistada, aga ema oli nii tragi ja iseseisev. Kui ta tõesti peaks suvel maale kolima, mida ma ausalt öeldes praegu küll päris hästi ei usu, siis helistan vist vähemalt kolm korda päevas.

Ja rohud panen igaks päevaks eraldi valmis ning tuletan meelde, et ta need tingimata ära võtaks,” räägib ta.

Aili Orula ütleb, et kahjuks tuuakse igal aastal haiglasse vähemalt paar sellises seisus patsienti nagu Melanie. „Kindlasti tuleks kontrollida, kas eakad inimesed ikka võtavad ravimeid nii nagu ette nähtud. See võib neil kergesti ununeda. Kõrgenenud vererõhk alati vaevusi ei põhjustagi, kahjustab siiski veresooni ja võib haigestumise esile kutsuda,” selgitab ta.

Samuti paneb arst südamele kõigile, kel elab üksik vanem sugulane või lihtsalt tuttav kusagil omaette, et kindlasti tuleks kord päevas helistada ja kui telefon ei vasta, välja uurida, milles on asi. Üks võimalus on muretseda häirenupp. See pannakse käele ning piisab kergest vajutusest, et teada anda: minuga pole kõik korras, ma vajan abi.

REKLAAM

Normaalne elektrolüütide tasakaal kehas on meie kuulmise seisukohalt väga tähtis

Lõpuks muutus mu kuulmine jälle heaks!

John elab Ontario linnas Kanadas ja jutustab oma loo: „Sageli vaevas mind kohin kõrvades, ma kuulsin halvasti ja see oli väga ebameeldiv. Siis proovisin Tone™ tablette...”

„M

dina keeles presbyacusia). Sagedasemateks kaebusteks on raskused vaiksemast kõnest arusaamisega ja kohin kõrvus. Inimene võib kohaneda kuulmise muutustega, kuid kohin kõrvades ja peas on väga väsitav. Kohin kõrvades suureneb väsimuse ja ärevuse korral või õhtuti vaikses ümbruses.

Kohin kõrvades võib segada ka öösel. Nõrgenenud kuulmisega inimeste jaoks on psühholoogiline enesetunne eriti tähtis. Nad tunnevad sageli kurbust, rahutust, kohMärkas muutusi metust ja ebamugavust ning nad „Olin väga üllatunud, kui apteegis on sotsiaalselt vähem aktiivsed. pakuti mulle Tone tablette, sest Probleeme kuulmisega on paljuei uskunud, et miski võib aidata. del inimestel, kuid enamus püüab Mulle selgitati, et Tone tablettide seda varjata. Pole saladus, et keegi koostisesse kuuluvad lisaks tai- ei taha tunda ennast teistsugusena, meekstraktidele ka mikroelemen- kardetakse teiste pilkeid, sest ei did, mis toetavad elektrolüütide saa kunagi olla kindel, kas kuuled tasakaalu kehas ja inimese nor- kõike, mida öeldakse. Seetõttu eimaalset psühholoogilist seisundit. tavad paljud inimesed probleemi ja Ostsin paki Tone tablette ja võtsin väidavad, et kõik on „nagu alati“. vastavalt soovitustele iga päev 2 tabletti. Nüüd tunnen end nagu Faktid Tone tablettide kohta vanadel headel aegadel, isegi mu Tone on originaalne Skandinaavia sõbrad ja pere on tähele pannud, et päritolu toidulisand, mis sisaldab kuulmisele kasulikke bioloogiliselt ma kuulen jälle normaalselt.“ aktiivseid aineid. Taanis toodetud Tone tablettide koostises on tatra, Eaga seotud muutused Eaga seotud kuulmise nõrgenemist mustikamarjade, galganirohu juure nimetatakse presbüakuusiaks (la- ja humalakäbi ekstrakte, niatsiini,

ärkasin kuulmise muutuseid mõned aastad tagasi.

Tundsin, et ei kuule enam nii hästi nagu varem ja mõnikord vaevas mind kohin kõrvades. Sageli oli selline tunne, nagu viibiksin keset suurlinna, kus müra kunagi ei vaibu. Sõpradega suheldes oli mul raske kuulda ning aru saada, mida nad räägivad. Nad pidid sageli öeldut kordama, et ma aru saaksin.

Tundsin end ebamugavalt ja üsna kohmetult.“

kaaliumi ja magneesiumi. Tatraekstrakt sisaldab looduslikku bioflavonoidi rutiini. Niatsiin ja magneesium aitavad kaasa närvisüsteemi normaalsele talitlusele.

Magneesium vähendab väsimust ja kurnatust. Samuti aitab magneesium kaasa elektrolüütide tasakaalule. Närvisüsteemi normaalne talitlus, elektrolüütide tasakaal ja psühholoogiline seisund on tähtsad kogu organismi jaoks, samuti normaalse kuulmise.

Võtke 2 Tone tabletti igal hommikul vähemalt 2-3 kuud, et tagada närvisüsteemi normaalne talitlus ja kõrva tähtsaimate osade elektrolüütide tasakaal. Mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine ning tervislikud eluviisid on olulised.

Kust saab osta Tone tablette?

Originaalseid Tone tablette saab osta apteekidest või tootja kodulehelt www. newnordic.ee.

Kas teil on küsimusi?

Lisainfot saab telefonil 684 3838 või külastades tootja kodulehte www.newnordic.ee Ettevõtte New Nordic kõigil preparaatidel on hõbedase puu logo. Hõbedane puu pakendil – see on garantii, et preparaat vastab New Nordicu kõige kõrgematele kvaliteedi ja ohutuse standarditele.

New Nordic hoolib ümbritsevast nnast ja inimestest.

Kas teie kuulmine on normaalne?

Jah

1. Sageli on raske kaasvestleja sõnadest aru saada 2. Kui kaasvestleja räägib, küsin sageli „mida?“ 3. Mõned ümbritsevad helid ärritavad mind ja tunduvad tüütud 4. Mõnikord vaevab mind kohin kõrvades 5. Väldin vestlusi teiste inimestega, sest tunnen end ebamugavalt

Kui vastasite jaatavalt vähemalt kolmele väitele, võib teie kuulmine olla nõrgenenud!

Ei

tervis

Märts 2013 24

Loodusega haigestumise vastu barat kasutada, sest �tõhusust ei ole piisavalt dokumenteeritud, kuigi ei ole leitud ka spetsiifilisi riske.

Sama lugu on rasedatega, kuna ei ole piisavalt tõendeid ohutuse kohta.

Külli Teder

Küüslauk

raudalu Südameapteegi proviisor-juhataja

Küüslauku on nii toiduainetööstuses kui ka meditsiinis kasutatud väga kaua. Juba sajandeid tagasi oli küüslauk olulisel kohal kloostrimeditsiinis, kus teda tarvitati erinevate probleemide korral (parasiitide, hingamisteede probleemid). Nüüdisaja mitmete uuringute tulemustes nenditakse, et küüslaugu tarvitamine võib vähendada nn külmetushaigustesse haigestumist ning juba tekkinud haiguse korral lühendada selle kestvust. Küüslaugul on leitud bakteri-, viiruse-, seene-, parasiidi- ja põletikuvastased omadused.

Lisaks immuunsüsteemi ergutavale toimele on küüslauku kirjeldatud seedetegevuse soodustajana, veresoonte lupjumise (ateroskleroosi) ennetava vahendina, vere vedeldajana, vererõhu langetajana, kolesterooli (ka triglütseriidide) sisalduse langetajana.

Kasulike toimete aluseks on küüslaugus sisalduvad eeterlikud õlid. Olulisim neist on alliin, mis peenestamisel laguneb ensüümide mõjul iseloomuliku lõhnaga allitsiiniks. Uuringutes on leitud, et allitsiin on antibiootiliste omadustega tugevatoimeline ühend. See tähendab, et temaga saab võidelda haigusttekitavate bakterite vastu ja hoida ära haigestumist.

Kuna küüslauk vähendab vere hüübivust (sellega on tal küll infarkti- ja insuldiennetuses tähtis roll) ei tohiks teda kasutada enne kirurgilisi operatsioone, raseduse ajal.

Küüslaugukapsleid ei soovitata lastele (ohutus ei ole kindlaks tehtud), rinnaga toitvatele naistele (piimaga võib sattuda imiku organismi). Samuti ei soovitata neid kasutada koos verevedeldajaga (varfariin, klopidogreel), osade vererõhuravimitega (kaltsiumikanali blokaatorid) ja antibiootikumidega ning insuliiniga (küüslauk võib mõjutada veresuhkru taset), haavandtõve korral (võib magu ärritada).

K

ülmade ja niiskete ilmadega jäävad inimesed rohkem haigeks ning räägitakse külmetushaigusest. Põhjuseks on tihti organismi jõuetus levivate viiruste ja bakteritega võidelda.

Bakterite, viiruste ja teiste võõrkehadega võitleb immuunsüsteem. Inimene jääb haigeks, kui immuunsüsteem ei suuda enam organismi võõrkehade eest kaitsta. Immuunsuse tõstmiseks on välja pakutud mitmeid võtteid (korralik puhkus, tervislik eluviis ja toitumine, stressist hoidumine) ning erinevaid taimi, toidulisandeid. Viimastest on enimlevinud punase päevakübara, küüslaugu, ingveri, greibiseemnete ekstrakti sisaldavad preparaadid. Kindlasti on selle soovituse taga rahvameditsiin, aga kas midagi veel?

Punane päevakübar Punase päevakübara kasutamist külmetushaiguste perioodil on uuritud väga palju. Saadud on vastakaid tulemusi. On tööd, kus väidetakse, et päevakübar ei mõjuta eriti nakatumist. Samas on mitmeid töid, kus öeldakse, et tema tarvitamine hoiab haigestumise ära või lühendab selle kestvust. Nimelt on leitud, et punane päevakübar tõstab organismi võimet nakkusja külmetushaigustele vastu panna, taimne preparaat kergendab põdemist ja kiirendab paranemist. Kui päevakübarat hakata kohe esimeste haigusnähtude ilmnemisel tarvitama, siis külmetuse sümptomid kas taanduvad või lüheneb nende kestvus. Päevakübaral on leitud mikroobi-, seene- ja viirusvastane toime.

Euroopa Ravimiamet soovitab punast päevakübarat kasutada nii profülaktikaks kui esimeste külmetusnähtude raviks kuni 10 päeva. Üldiselt on levinud arusaam, et punast päevakübarat võiks kasutada kahenädalase kuurina mitu korda aastas.

Immuunsüsteemi mõjutava toime tõttu ei tohi teda kasutada sclerosis multiplexi ja teiste autoimmuunhaiguste, reumaatiliste sidekoehaiguste, leukotsüütide ehk valgelibledega seotud haiguste korral. Ettevaatlikud peaksid võimaliku allergilise reaktsiooni tõttu olema ka atoopia all kannatavad patsiendid. Ka ei tohiks punast päevakübarat anda alla üheaastasele lapsele tema väljakujunemata immuunsüsteemi tõttu.

1–12 aastastel lastel ei soovitata punast päevakü-

Ingver Ingveri erinevad toimed tulenevad tema koostises olevast eeterlikust õlist, mis sisaldab palju komponente. Tänu nendele omistatakse ingverile immuunsüsteemi tugevdavat ja külmetushaiguste eest kaitsvat, bakterivastast, köhavastast, valuvaigistavat, rahustavat,

iiveldamist vähendavat, verd vedeldavat toimet.

Lisaks suurendab ta maonõre ja sapi nõristumist ning tõstab soolte peristaltikat. Külmaperioodil on oluline ingveri soojateket soodustav toime (termogenees), nimelt laiendab ta veresooni ja inimene hakkab higistama. Sellise omaduse tõttu kutsutakse ingverit ka sisemiseks saunaks.

Ingverit soovitatakse kasutada immuunsüsteemi tugevdamiseks ning külmetushaiguste, külmatunde korral, põletikuvastaselt lihaste ja liigeste probleemide korral, iivelduse vähendamiseks (merehaiguse, ka operatsioonide järgselt), sooleparasiitide, seedehäirete, kõhupuhituse korral, verd vedeldava toime tõttu infarkti profülaktikas.

Ingver on vastunäidustatud rasedatele, alla 6aastastele lastele, sapikivide, kõrge palaviku ja verejooksude korral. Ei soovitata neeru- ja kõhunäärmehaigetele, verehüübimist vähendavaid preparaate, südame- ja diabeediravimeid kasutavatele inimestele ning ka neile, kes kuumust halvasti taluvad.

Ettevaatlikud peaksid olema mao- ja kaksteistsõrmiku haavandtõbe põdevad inimesed.

Greibiseemnete ekstrakt Ühed allikad räägivad greibiseemnete ekstraktist kui väga heast mikroobivastasest preparaadist, teised jälle arvavad, et osadesse preparaatidesse on lisatud sünteetilisi säilitusaineid, mis väikestes annustes annavad antimikroobse toime, kuid suurtes annustes võivad organismile kahjulikuks osutuda.

Kindel on see, et greibiseemned sisaldavad palju bioflavonoide, C-vitamiini, mineraale – need kõik on tervise seisukohalt väga olulised.

Greibiseemneekstraktile omistatakse immuunsüsteemi tugevdavat, bakterite, viiruste ja seentevastast toimet. Teda soovitatakse tarvitada nn külmetushaiguste perioodil nii profülaktikaks kui kergemate haigusjuhtude raviks. Erinevaid retseptiravimeid igapäevaselt tarvitavad inimesed peaksid enne uurima, ega greibist saadud tooted mõjuta nende ravimi saatust organismis.

Nimelt on uuringutes kindlaks tehtud, et greip ja temast saadud tooted (mahl, ekstrakt) mõjutavad ühte organismis leiduvat ensüümiperekonda, mis on väga oluline erinevate ravimite metabolismis.

Greipi ei tohiks kasutada näiteks koos verevedeldaja (varfariin), teatud rahustite, vererõhuravimite (kaltsiumikanalite blokaatorid), kolestreooliravimite (osad statiinid), immuunsupressantidega. Igatahes tasub küsida nõu spetsialistilt.

teatrikuu

25 Märts 2013

Parimad kohad odavaima hinna eest Kui hakkan Viljandi teatriklubi asutaja ja eestvedaja Silvi Roosmaga kohtumise aega kokku leppima, osutub see keerulisemaks kui pensionäri puhul oodata oskaks. Üks tema sündmusi täis päev algab kell 9.30 ja lõpeb Marko Matvere kontserdiga Pärimusaidas.

Viljandi pensionäride teatriklubi naised eesotsas Silvi Roosmaga seavad Pärimusaida peeglite ees oma soengud korda ja lähevad suurde saali Marko Matverega kohtuma.

FotoD: elmo rIIg

Eve Rohtla eve.rohtla@ajaleht.ee

„M

a ütlen oma lastelastele ka, et helistage ikka ette, kui tulete, sest uks võib kinni olla,” naerab Silvi Roosma, kelle kalender on kohtumisi ja ees seisvaid kohustusi täis.

Silvi Roosma saab sellest energiat. Sellest, kui ta ise kõikide teatritega üle Eesti suhtleb, Viljandi teatrihuvilistele pensionäridele võimalikult odava hinna eest pileteid hangib, igaühega eraldi kokku saab, et raha koguda ja summa teatripiletite lunastamiseks üle kanda, teise linna

TULE KA! kui tahad viljandi teatriklubiga liituda, võta julgelt ühendust selle eestvedaja Silvi roosmaga.

Silvi roosma telefon on kodus 434 5260 ja taskus 5391 3233. e-kirja aadress on sylvy4@hot.ee

KAUGREISID: MIAMI – KARIIBI MERE KRUIIS MAAILMA SUURIMA KRUIISILAEVAGA 04.–15.12.2013 H: 2875 € AUSTRAALIA – UUS-MEREMAA 16.11.–01.12.2013 H: 4589 € ALASKA – VANCOUVER – KAMLOOPS – COLUMBIA JÄÄLIUSTIK 30.06.–13.07.2013 UUS! H: 3599 € USA LÄÄNERANNIK: NEW YORK – LAS VEGAS – GRAND CANYON – SAN FRANCISCO – HAWAII – LOS ANGELES 25.05.–08.06. / 15.–29.09.2013 H: 2999 € SINGAPUR – SUMATRA SAAR – LANGKAWI – KUALA LUMPUR 23.02.–08.03.2013 H: 2890 € HONGKONG – MACAU – TAIWAN – FILIPIINID 11.–25.05.2013 H: 2999 € VIETNAM – KAMBODŽA 14.–27.11.2013 H: 2899 € SUUR INDOHIINA RINGREIS: VIETNAM – LAOS – KAMBODŽA 16.–29.03.2014 H: 2999 € WASHINGTON – PHILADELPHIA – NEW YORK – NIAGARA 10.–18.08.2013 H: 1999 € KUUBA, KARIIBI MERE PÄRL – CANCUN – MEXICO CITY 23.11.–06.12.2013 H: 2999 €

sõitmiseks bussi organiseerib ja selle täis munsterdab, et iga pensionäri koht bussis võimalikult väikese rahaga katta. Tihti püüab ta enne teatrietendust sihtlinnas ka mingi teise vaatamist väärt koha otsida, et käik ikka täie eest tehtud saaks. Ka selleks on vaja mitu sammu ette mõelda ja aega kulutada, et mitukümmend inimest kindlal ajal kindlas kohas oodatud oleksid. „Mina olen lihtsalt õnnelik, et mu eakaaslased kodust välja tulevad,” ütleb teatriklubi eestvedaja. „Muud vaja ei olegi, kui rahakott kaasa ja teatrisse, ülejäänu teen ma ise ära.”

Mis sunnib pensionäri kõhu kõrvalt kokku hoidma, et teatripilet osta?

Tahe on suur ja rahakott õbluke. Tuleb jälgida väga paljusid asjaolusid, kõlab vastuseks. „Me ei pane raha kõrvale, seda ju polegi, aga me oskame majandada,” vastab kogu elu ökonomistina ja planeerimisega leiba teeninud naine ja lisab, et loeb oma raha, aga ka teiste raha ning hangib parimad kohad odavaima hinna eest.

ARGENTIINA – BRASIILIA 26.10.–08.11.2013 EKSOOTILINE LÕUNA-AAFRIKA – VICTORIA KOSK 06.–20.10.2013 / 01.–15.03.2014 SALAPÄRANE TAI JA KULDSETE TEMPLITE BIRMA 27.10.–09.11.2013 / 16.02.–01.03.2014 KULDSETE TEMPLITE BIRMA 19.–29.11.2013 / 01.–11.02.2014 HAWAII SAARED 16.–24.11.2013 / 16.–24.03.2014 PEKING – PÕHJA- JA LÕUNA-KOREA 06.–16.10.2013 / 06.–16.04.2014 EKSOOTILINE LÕUNA-INDIA JA SRI LANKA 09.–20.03. / 17.–28.11.2013 IISRAEL – JORDAANIA 08.–16.10.2013 UUS! NB! Kohapeal eestikeelne giid SINGAPUR – UUS-MEREMAA – FIJI SAARED 25.01.–08.02.2014 UUS! LÄHIREISID: KIHNU SAAR 14.07. / 11.08.2013 PÄIKESELINE MUHUMAA JA SAAREMAA 06.–07.07. / 31.08.–01.09.2013 HIIUMAA VÕLUD 15.–16.06. / 20.–21.07.2013 SOOME JÄRVEDE VÕLU JA IMATRA KOSE VETEMÄNG 05.–07.07. / 09.–11.08.2013 RIIA . JURMALA JA KURAMAA HERTSOGITE LOSSID 20.–21.07. / 17.–18.09.2013 HISPAANIA – PORTUGAL – GIBRALTAR 29.09.–10.10.2013 POOLA : VARSSAVI – KRAKOW – ZAKOPANE 14.–20.07.2013 LUMMAV ŠVEITS 20.–28.07.2013 KÜTKESTAV BAIERIMAA JA LUDVIG II LOSSID 16.–19.06.2013

H: 3699 € H: 4299 € H: 2995 € H: 2499 € H: 2999 € H: 2966 € H: 1999 € H: 1250 € H: 4399 €

H: 70 € H: 92 € H: 92 € H: 230 € H: 110 € H: 950 € H: al 375 € H: al 550 € H: al 560 €

„Riideid ei ole ju selles eas vaja juurde osta. Otsime poest kollase sildiga toiduaineid, kui on odav, ostame mitu portsu tagavaraks, ei viska postkasti pandud kaupluste reklaamlehti ära, vaid töötame need korralikult läbi ja leiame parimad pakkumised üles, aiast tuleb ka lisa, nii viime ülejäänud hoidiseid veel teistelegi,” selgitab Sivi Roosma ja lisab, et parem pikk peenike kui lühike jäme, sissetulek muidugi.

Teatriklubi juht saab palju informatsiooni ka teatritest. Näiteks Estonias on piletite hinnavahe kolmekordne. „Meie oleme väga rahul teise rõduga, kus nii nähtavus kui kuuldavus on tasemel ja ka tiitreid on hea lugeda. Päevased etendused on samuti soodushinnaga. Kõiki asjaolusid arvestades tuleb piletid varakult broneerida, isegi viis-kuus kuud varem.”

Keskeltläbi tuleb teatriklubilasest pensionäril välja käia 8 eurot. Selle sees on nii pilet kui sõit. „Muusikaetendused on muidugi kallimad, aga üle 14 euro pole läinud,” lisab Silvi Roosma. >> lk 26

TULBIÕITES HOLLAND JA MAAILMA KUULSAIM LILLEFESTIVAL 15.–23.04.2013 INGLISMAA – ŠOTIMAA 26.06.–07.07.2013 GOTLAND – ROOSIDE SAAR 03.–08.08.2013 VIIN – SLOVEENIA – HORVAATIA 26.04.–05.05. / 13.–22.09.2013 IIDNE KREEKA KOOS PUHKUSEGA KORFU SAAREL 20.–27.08.2013 UUS! PORTUGALI PÄRLID 10.–16.06. / 21.–27.10.2013 UUS! SITSIILIA – SARDIINIA – KORSIKA 14.–25.05. / 22.10.–02.11.2013 UUS! UNGARI VEINITUUR – DALMAATSIA 09.–18.08.2013 UUS! LÄTI TAIME- JA LILLELAADA 10. JUUBELIAASTA SIGULDAS 04.05.2013 UUS!

H: al 560 € H: al 989 € H: al 459 € H: 490 € H: 890 € H: al 894 € H: al 1250 € H: 579 € H: 22 €

LINNAPUHKUS LONDON – WINDSORI LOSS 20.–24.02. / 20.–24.03. / 17.–21.04 /26.–30.06. / 10.–14.07./ 18.–22.12.2013 H: 550 € MAAILMALINN PARIIS 25.–28.04./ 03.–06.06. / 28.–31.08 / 23.–26.10.2013 H: al 650 € ANTIIKNE ROOMA 20.–24.03. / 05.–09.06. / 23.–27.10. / 11.–15.12.2013 H: al 650 € RODODENDRONITE ÕITES HANSALINN BREMEN 18.–21.05.2013 H: al 355 € VIIN – SUURSUGUNE UNELMATELINN 16.–19.05. / 05.–08.12.2013 H: al 650 € KARM IMEDELINN REYKJAVIK 10.–14.04. / 10.–15.07. / 02.–06.10.2013 UUS! H: 899 € KIREV ISTANBUL 22.–26.05.2013 UUS! H: 750 €

www.mainedd.ee

Lisainfo: tel 644 4744, 641 8350, 641 8285. Rüütli 14, Tallinn 10130, e-post: info@mainedd.ee Lõunamaa reisipaketid, soodsad lennuki- ja laevapiletid, reisikindlustus. Grupireisid vastavalt tellimusele.

teatrikuu

Silvi Roosma

Helga Põldsalu

Koduteatri Ugalaga on pensionäridest teatrihuvilistel seni väga head suhted olnud, võimaldatud on lausa poole odavama hinnaga sissepääsu.

Raha teatripileti lunastamiseks leiab see, kellel teatri vastu suur huvi ja kirg on. „Mille nimel siis veel elada!”

Peab kodust välja tulema Silvi Roosma kõrval istub viljandlannadele kindlasti väga tuntud naine, Viljandi haigla kauaaegne ämmaemand Helga Põldsalu.

Maailma ilusaima ameti kõrval on teda alati ka muusika saatnud. Praegugi veel laulab ta segakooris Koit. Tema muusikapedagoogist tütar Karin Taukar on kohalikele tuntud koorijuht. Tütrepoeg Karl-Erik Taukar jõudis viimases superstaarisaates finaali. Kui finalistidel oli vaja esitada oma sünniaasta laul, tervitas Karl-Erik ansambli Singer Vinger hitti „Mina pean sambat tantsida saama” esitades oma Viljandis elavat vanaema Helga Põldsalu, kes ämmaemandana ka tema sünni juures oli. „Te ei kujuta ette, kui palju ma telefonikõnesid sain!” rõõmustas proua Helga, liigutuspisarad silmis.

Märts 2013 26

Helga Põldsalu on üks aktiivsemaid teatriklubilasi. „Pensionär peab kodust välja tulema,” on ta kindel, sest mäletab veel hästi seda aega, kui töölt lahkus ja pensionile jäi. „Ma olin sel ajal kohustuste ja tegevuseta olles nagu kaaluta olekus,” kirjeldab ta.

Juba varakult lastetu tädi käe kõrval teatris käinud Silvi Roosma hakkaski teatrit armastama. Pärast keskkooli kergetööstustehnikumi õppima minnes sai ta tutvuste kaudu Estoniasse ja filharmooniasse vaba sissepääsu. „Vahel seisin püsti Estonia rõdu vahekäigus, kingad kõrval, aga lavalt nähtu ja tunnetatu oli seda väärt,” räägib ta.

Teatrite sooduspääsmed

Pensionäride teatriklubi 9 aastat

ENDLA

Sellest ravimatust pisikust lahti pole ta saanudki. Kui elu ta Tallinnast Viljandisse tagasi tõi, siis tundis ta just muusikaetendustest suurt puudust. Pensionäride teatriklubi loomise juures oli ehk igatsus ja soov Estonia ja Vanemuise laulu ning tantsu näha üks selle käivitajatest.

Viljandi teatriklubi sai esimest korda kokku üheksa aastat tagasi 2004. aastal Viljandi Endla kohvikus. Ruum jäi peagi kitsaks.

Klubi eestvedaja sõnul on nad koos istunud mujalgi, aga 2008. aastast jagavad klubilased pärast etendust oma teatrimuljeid Viljandi pensionäride liidule eraldatud ruumides Maksimarketi teisel korrusel. Ka see ruum kipub tihti kitsaks jääma, sest tuleb ette kordi, kus kõik toolid on kasutusel, õnneks seni pole veel keegi pidanud püsti seisma.

Viljandi teatriklubil on kokku 65 liiget, 30 neist on aktiivsed teatriskäijad. Üheksa aasta jooksul on klubilased käinud teatris kokku 134 korral ja Silvi Roosma on Eesti teatritest ostnud 3773 piletit. Kõige teatriküllasem aasta oli 2011, sest sel aastal leidis aset 29 külastust, enam kui kaks teatrietendust kuus.

Muidugi juhib teatrite edetabelit Ugala, kus pensionäridest teatrinautijad on üheksa aasta jooksul käinud 58 korral.

Teisel kohal on Vanemuine 18 ja kolmandal Estonia 13 korraga.

Teatriklubilased eelistavad klassikalist muusikat. 2005. aastast tänaseni on nad käinud kokku 13 ooperi- ja 6 operetietendusel, balletietendustel 6 korda. „Balletisõpradena oleme väga tänulikud Toomas Edurile, kes on teinud Estonia tantsijatega lausa imet. Estonia oma balletiga võib julgelt minna mistahes maailma tippballetiteatrite lavale,” arvab Silvi Roosma.

Järgmisena sõidavad Viljandi pensionärid 12. aprillil Tallinna vaatama balletti „Modigliani”. Enne etendusele minekut külastavad nad ka vastse kuue saanud Kadrioru kunstimuuseumi.

Vanemuise „Õhtu Straussiga” 12. mail on ilmselt selle hooaja viimane väljasõit.

Augustikuus on nad ikka käinud Pärnus Järvide feativalil. Loodetavasti ka sel suvel.

Draamaetendusi naudib teatriklubi ikka Viljandis, sest Ugala repertuaaris on nende meelest väga heal tasemel lavastused. Teatriklubilt on kõrge hinnangu saanud „Amadeus”, „Ukuaru”, „Meeste kodu”, „Duetid” (eriline tunnustus Oleg Titovi lavastajatööle), „Kalmistuklubi”, „Väike raha”, „Minu isa 20 aastat hiljem”.

Tavapileti hind (suures saalis 14 eurot, rõdul 13, 11 ja 8 eurot) pensionäridele on Pärnu teatri Endla etendustel 20 protsenti odavam (suures saalis 11.20 eurot, rõdul 10.40, 8.80 ja 6.40 eurot).

Muusikalide „Viimane Kauboi” ja „Boyband” tavapileti hind suures saalis on 20 eurot, pensionäri sooduspilet maksab 16 eurot.

UGALA Tavapileti hind (11 eurot) pensionäridele on Ugala etendustel 10 protsenti odavam (9.90). Esietendustele soodustused ei kehti.

RAKVERE TEATER Tavapileti hind suures saalis (14 eurot, rõdul 11 eurot) pensionäridele on Rakvere teatri koduetendustel 20 protsenti soodsam (suures saalis 11.20 eurot, rõdul 8.80 eurot). Eriprojektide puhul ja internetist ostes soodustused ei kehti.

VANEMUINE Pileti hind pensionäridele on Tartu teatri Vanemuine etendustele kõigis hinnaklassides ja ainult eelmüügist 30 protsenti soodsam. Soodustust tõendav dokument peab olema etendusel kaasas. Soodustused kehtivad ainult Vanemuise etendustele ning ei kehti eriprojektide, esietenduste ja lasteetenduste puhul.

EESTI DRAAMATEATER Pileti hind (suure saali põrand, 1. rõdu, väike saal ning maalisaal 16 eurot, 2. rõdu 14 eurot, 3. rõdu 10 eurot) pensionäridele on Draamateatris 20 protsenti odavam (suure saali põrand ja 1. rõdu, väike saal ning maalisaal 12.80, 2. rõdu 11.20 ja 3. rõdu 8 eurot). Soodustus kehtib üksnes koos seda tõendava dokumendiga. Odavamat piletit ei saa lasteetendustele, esietendustele ja suvelavastustele.

LINNATEATER Lavastustele „Tõde ja õigus. Teine osa” ja „Lantimiskunstnikud” kehtib sooduspilet pensionäridele: 13 eurot Linnateatri kassast ostes (tavapilet 17.50), 14 eurot Piletilevi piletiautomaatidest ja e-poest (tavapilet 18.80) ja 14.60 eurot Piletilevi müügipunktidest (tavapilet 19.40) ostes.

RAHVUSOOPER ESTONIA Rahvusooperis Estonia on pensionäridele ette nähtud soodustus 40 protsenti, mis kehtib üksnes teatud etendustele ja mida tasub alati kassast küsida. Teadaolevalt saavad pensionärid 40 protsenti soodsama pileti lunastada 20. märtsil etenduvale ooperile „Carmen”, 6. aprilli „Balletiõhtule”, 25. aprillil etenduvale ooperile „Julius Caesar”, 2. mail etenduvale operetile „Mees La Manchast”, 25. mai lasteetendusele „Pipi Pikksukk”, 2.juunil etenduvale balletile „Tuhkatriinu” ja 13. juuni ooperile „Tosca”.

Soodustused on personaalsed, soodustust võimaldav dokument tuleb etendusele tulles kaasa võtta. Soodustused ei kehti külalisetendustele ja eriprojektidele.

VANA BASKINI TEATER Vana Baskini teatri etenduste piletid on pensionäridele 20 protsenti odavamad. Teater sõidab oma etendustega palju ringi ja neil on ettekujutus, kui kõrget hinda võib kusagil küsida. Seepärast kõiguvad hinnad eri paigus 8 kuni 15 euroni.

Allikas: Ugala, Vanemuine, Endla, Estonia, Linnateater ning Eesti Draamateater, Rakvere ja Vana Baskini teater

raha

27 Märts 2013

Kui arved löövad pea kohal kokku Koos esimese vabaturu elektriarvega saabus nii mõnessegi kodusse nukker arusaam, et kõigi eluks hädavajalike kulutuste katmiseks enda sissetulekust enam ei piisa ning kuskilt tuleb abi paluda.

Arved breidaks 60pluss@ajaleht.ee

K

uigi laenukontorid pakuvad „ootamatute kulutuste” katteks meelsasti krediiti, ei ole kasvanud kodukulude laenurahaga katmine just kuigi hea mõte. Pealegi on riik hädasolijatele ette näinud toimetulekutoetuse, millest osasaamiseks tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. „Kui inimesel on raskusi näiteks üüri maksmisega, küttekuludega või muu sellisega, siis on tal õigus pöörduda kohaliku omavalitsuse poole ja taotleda toimetulekutoetust,” ütles sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna analüütik Kaili Didrichson.

Kuna jaanuarikuu arvete põhjal avalduste vastuvõtmine toimetulekutoetuse saamiseks artikli koostamise ajal alles

foto: ARVo MEEKS/„VALGAMAALANE”

LOE LISAKS: toimetulekutoetuse kohta: www.sm.ee/ sinule/perele/ toimetulekutoetus.html.

Sotsiaalhoolekande seadus: www.riigiteataja.ee/ akt/122122012011.



tel 6177 717



siaalhoolekande spetsialist Eve Tšegurovi andmeil lisandub veebruaris toimetulekutoetuse saajate hulka umbes paarkümmend uut leibkonda, mida on kümnendiku võrra enam kui kuu varem.

Abisaajate arvu on tõstnud lisaks elektrikulu suurenemisele ka Võrus 1. jaanuarist tõusnud soojusenergia hind, mille mõju on Tšegurovi sõnul isegi suurem, kui elektri hinnatõusul. >> lk 28

Kuidas ajakiri 60+ oma lugemislauale saada?

AJAKIRI ELUKOGENUD INIMESELE

Tellida saab:

käis, ei osatud omavalitsustest 60+le täpsemalt öelda, millist mõju on oluliselt suurenenud elektriarved toetuse määramisele avaldanud. Seaduse järgi on toetuse taotlemiseks võimalik eluasemekulusid tõendavate arvetega omavalitsuse poole pöörduda kuni järgneva kuu 20. kuupäevani.

Siiski ütleb eelluure, et abisaajate arv on suurenenud. Võru linnavalitsuse sot-

1 2

Kõik Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase tellijad saavad ajakirja koos lehega TASUTA. Ajakiri ilmub iga kuu teisel laupäeval (juulis ja augustis ajakiri ei ilmu).

Ajakirja 60+ on võimalik koju tellida ka eraldi. Tellida saab terveks aastaks (10 numbrit) ja märtsis maksab see 10 eurot (juulis ja augustis ajakiri ei ilmu). Nüüd märtsis tellides saab tellija ka 2014. aasta märtsinumbri. Tellija postkasti jõuab ajakiri kuu keskel.

e-postil tellimine@60pluss.ee

Järgmine number ilmub 13. aprillil 2013.



www.60pluss.ee

Ajakirja ilmunud numbritega saab tutvuda internetis

www.60pluss.ee

raha Suure tõenäosusega seisab toimetulekutoetuse taotlejate arvu kasvuga veebruaris silmitsi enamik Eesti omavalitsusi ja riik on sellega arvestanud.

Abiraha riigil jätkub Kaili Didrichson ütles, et käesolevaks aastaks on toimetulekutoetuste väljamaksmiseks planeeritud 23 miljonit eurot ehk kümnendiku võrra enam raha, kui seda kulus 2012. aastal. Mullu maksti toimetulekutoetust Eestis kokku 20,7 miljonit eurot.

Toimetulekutoetuse vahendite kasvu taga ei ole Didrichsoni sõnul ainult elektriarvete tõus, sest sõltuvalt omavalitsusest tõusid ka muud eluasemekulud – toasoojus, vesi, kanalisatsioon, maamaks ... Otseselt elektri hinnatõusu tõttu võib tänavu toimetulekutoetusteks kuluda Eesti peale kokku umbes 660 000 eurot enam, kui eelmisel aastal.

Kuigi raha on eelarves varasemast rohkem, sõltub selle jõudmine abivajajani eelkõige kohalikust omavalitsusest, täpsemalt sellest, kas omavalitsus on tõstnud eluruumi alaliste kulude piirmäära või mitte.

Didrichsoni kinnitusel palus ministeerium omavalitsustel need piirmäärad juba mullu novembris selle pilguga üle vaadata ja vajaduse korral tõsta, et elektrituru avanemise järel oleks võimalik välja maksta suuremaid toetusi ning tagada inimestele inimväärne äraelamine, nagu nõuab seadus.

Kõige valusamalt tabab elektri- ja teiste eluasemekulude kasv Didrichsoni hinnangul neid, kes juba on toimetuleku-

Märts 2013 28

toetuse saajad ehk siis väiksema sissetulekuga elanikud, sest nende üldkuludest moodustab elekter suhteliselt suurema osa kui jõukamal järjel peredes.

Seda kinnitab ka Eesti ühe rikkama omavalitsuse, Viimsi valla sotsiaal- ja tervishoiuameti juhataja Reet Aljas. „Ilmselt kannatavad elektrihinna tõusu tõttu enim elektriküttega eluaseme vähekindlustatud omanikud,” lausus ta. „Juba ette on teada, et ahiküttel väikeelamu omaniku elektriarve tõus on marginaalne.”

Regionaalsed erinevused Aljase kinnitusel nõustab vallavalitsus inimesi, kuidas ökonoomsemalt majandada, et järjest tõusvate hindadega hakkama saada.

Toimetulekutoetuste temaatika pole aga Viimsis ülemäära mahukas töölõik, sest mullu maksti pealt 17 000 elanikuga vallas toimetulekutoetust keskmiselt 15 perele kuus ning selleks kulus aasta peale kokku 36 104 eurot. Võrdluseks pealt 13 000 elanikuga Võru linnas on kuus toetust saavaid leibkondi paarisaja ringis, kellele mullu maksti välja 262 359 eurot.

Alla 19 000 inimesega Viljandis kulus linnavalitsuse toetuste spetsialisti Mare Kallakase andmeil eelmisel aastal toimetulekutoetustele kokku 409 764 eurot.

Aasta kestel tuli riigilt varem planeeritud summadele lisa küsida, et kõik abivajajad toetuse kätte saaksid.

Riskirühmana tõstis Kallakas esile väikese pensioniga eakad ja töövõimetuspensionärid, üksikvanemad, töötud ja tööotsijad.

Kellel on õigus toimetulekutoetusele?

”

Mullu maksti toimetulekutoetust Eestis kokku 20,7 miljonit eurot.

KAILI DIDRICHSON, sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna analüütik

Vastab sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna analüütik Kaili Didrichson: toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval inimesel või perekonnal, kelle kuu sissetulek pärast sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimustel arvestatud eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri.

Seega toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluruumi alalised kulud ning kehtestatud toimetulekupiir. toimetulekupiiri määr 2013. aastal üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele on 76,70 eurot kuus. perekonna teise ja iga järgneva liikme toimetulekupiiri suurus on 61,36 eurot kuus. eluasemekulud võetakse arvesse eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi ulatuses, milleks on reeglina 18 m2 iga perekonna liikme kohta ning lisaks 15 m2 perekonna kohta. kohalikud omavalitsused kehtestavad piirmäärad, mil määral eluruumi alalised kulud kompenseerimisele kuuluvad. toimetulekutoetust määrab ja maksab vallavõi linnavalitsus. toetuse taotlemiseks tuleb esitada avaldus hiljemalt 20. kuupäevaks vallavõi linnavalitsusele, kelle halduspiirkonnas inimene alaliselt või püsivalt elab. toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik perekonnaliikmed on alaealised, on õigus saada koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot.

POTASSIUM-U

Kaaliumjodiidi sisaldavad silmatilgad POTASSIUM-U silmatilgad on niisutava toimega silmatilgad, mis sisaldavad lisaainena kaaliumjodiidi. Kaaliumjodiid toimib silmas hapniku vabade radikaalide püüdjana. Seetõttu kasutatakse kaaliumjodiidi silmas veritsuse ja liigse eritise tekke ennetamiseks.

POTASSIUM-U silmatilku kasutatakse niisutava abivahendina mõningate silma resorptsiooniprotsesside, eritiste, klaaskeha veritsuse ja muudest põhjustest tingitud kataraktide korral.

POTASSIUM-U silmatilku võib kasutada silmade niisutamiseks silma tilgutamise või silmalaugudele asetatud kompressi näol.

POTASSIUM-U silmatilgad on saadaval kõikides hästi varustatud apteekides.

Esindaja Eestis: UNIMED PHARMA spol. s.r.o. Eesti filiaal Õitse 42, Tallinn 10913.

Tel 512 4190. www.unimedpharma.ee, info@unimedpharma.ee

» Transportteenus alates 35 eurost » Küttepuude müük » Heakorratööd

TÄPSEM INFO http://tulevik.info/ telefon 442 6400, 5667 6238

RINGLUSPOOD

ringluspood@tulevik.info • tel 5690 7161

Papiniidu 17a, Pärnu Saadame asjad uuele ringile!

köök

29 Märts 2013

Kaunid kuldkollased kevadpühad fotoD: SILLE VARBLANE

Lihavõttepühadele on antud mitmeid nimesid – ülestõusmispühad, munadepühad, kevadpühad.

Sille Varblane 60pluss@ajaleht.ee

I

gal tähtpäeval on oma värv ja oma lõhn, omad traditsioonid ja toidud. Lihavõttepühad on väga rõõmsad pühad. Kui läheb hästi, lisab ilmgi palju sära ja soojust, nii et hommikupäike kuldab kööki ja muudab kollase või helerohelise laudlina veelgi säravamaks. Lihavõtte hommikulaud ongi meie pere kauneim tähtpäevalaud oma rõõmsate värvide, armsate lisandite ja kaunite maitsvate toitudega.

Pühademeeleolu aitavad luua pajuoksad, mis nädal varem palmipuudepühaks tuppa toodud.

Mõni nädal varem tuppa toodud pungas oksad võivad ka selleks ajaks juba hiirekõrvul olla.

Teine väga lihtsalt tehtav pühade meeleolu upitaja on lihavõttemuru. Selleks ei ole isegi mulda vaja. Väga edukalt ja palju hügieenilisemalt saab muru kasvatada ka vati peal. Väga hästi sobivad selleks kaupluses müüdavad õhukesed vatipadjad.

Asetage neid tihedalt üksteise kõrvale alustele, millel soovite muru eksponeerida (taldrik, lillepotialus, läbipaistev kodujuustu karbikaas vms). Tehke vatt märjaks, asetage sinna peale muruseemned, mida müüakse enne lihavõttepühi pea igas poes lihavõttemuru nime all.

Kastke iga päev, nii et vatt oleks kogu aeg

”

Pühademeeleolu aitavad luua pajuoksad, mis nädal varem palmipuudepühaks tuppa toodud.

märg. Muru võiks kasvama panna 2 nädalat enne pühi. Kui muru kasvab liiga pikaks, lõigake kääridega lühemaks.

Muru peale võib panna ka mõne väikese kollase tibukese. Sellise väikse murukaunistuse võib kasvõi iga sööja koha juurde asetada.

Rõõmu ja silmailu lisavad lauale kollased nartsissid, näiteks pott kollaseid mininartsisse.

Värvitud munad on muidugi nende pühade kohustuslik osa.

Lillade munade saamiseks pakkida toores muna märja riidelapi sisse, mis on vooderdatud karkaadetee (hibiskusetee) puruga. Munad keeta, pakkida lahti. Kui lillat värvi jääb väheks, võib veel riide sees oleva märja teepuruga hõõruda keedetud munade koort, see lisab värvi.

Sibulakoortega mune värvides (suurel pildil) aitavad erinevad lisandid värvitud mune huvitavamaks muuta. Toore muna ümber võib siduda niiti, nööri, džuutriide tüki, mis tekitab munale ruudulise mustri, niidist või nöörist tehtud väikse sõlme või

lipsu. Sibulakoore ja muna vahele võib panna toorest riisi või tangu, petersellilehti, murulauku, kaselehti (saunaviha küljest), punase sibula koort, mis annavad tumedamat värvi. Valgest kleepsupaberist võib lõigata mingi kujundi ja panna munale, sel moel jääb munale valge laik.

Pealmise kihina katta munad sibulakoortega ja siduda niidiga korralikult kinni, seejärel panna munad keema.

Oleme lastega mõnikord värvinud mune laupäeval, siis oleme saanud neid pühapäevani imetleda ja pühapäeval pakkuda neid täidetud munadena, mis on maitsvamad kui lihtsalt keedetud munad.

Toitudest sobivad lihavõttepühal erinevad kohupiima- ja munatoidud.

Peolaua pidulikum lisand ja pärl on kindlasti pasha, mida on võimalik kaunistada erinevatel viisidel ja vastavalt kellegi maitsele. Pashat on võimalik teha nii keedetult kui toorelt. Minu arvates ei ole keedetud pasha nii hea kui ilma kuumutamata kohupiimast valmistatu.

Lahjema variandina võib teha ka nn pokaalipashat, mis kujutab endast head kohupiimamagustoitu kaunistustega.

Pildil pokaalipasha, kus on kohupiimavahukoorekreemi sees virsikukompoti tükid. Kaunistuseks on kasutatud virsikuid ja kiivit ning viinamarja. Pajuoksad on tehtud kaht värvi šokolaadist. >> lk 30

köök

Märts 2013 30

RETSEPTE LIHAVõTTEPÜHADE LAUALE

Kohupiima–plaadikook Lehttaignast singi–juustupesad lehttaigen rullida õhukeseks ja lõigata ruudukujulisteks tükkideks. taigen asetada muffinipanni pesadesse nii, et taigna nurgad jääksid üle vormi serva, küljed aga lükata veidi sissepoole. täidis: 150 g sinki 50 g riivjuustu 1 dl kohvikoort 1/3 suurt paprikat 0,5 tl soola pitsamaitseainet Sink, paprika ja juust jagada taignatükkidele. Igasse pessa juustu peale tõsta 2 tl eelnevalt soolaga segatud kohvikoort, peale raputada veidi pitsamaitseainet. küpsetada 200–225 kraadise ahju keskmises vahes umbes 10–15 minutit, kuni taigen on pruunika värvusega.

Sellest kogusest tuleb suur ahjuplaaditäis, ümmarguse lahtikäiva koogivormi jaoks võtta pool kogust.

Apelsini–porgandipasha

põhi: 200 g võid või margariini 4 dl jahu 4 sl suhkrut 2 muna ¼ tl soola

400 g kohupiima 1 dl suhkrut 200 g keedetud porgandit 50 g sulatatud võid 2 apelsinisektorist pigistatud mahl ½ apelsini tükeldatult 1 dl vahukoort vahustatult

või vahustada köögikombainis suhkruga, lisada üks muna, vahustada ühtlaseks, siis lisada teine muna, vahustada samuti ühtlaseks. lisada jahu, sool, köögikombainis ühtlaseks segada. kate: 900 g rosinatega pakikohupiima või 800 g paksu pagari kohupiimapastat 2 dl suhkrut 400 g hapukoort 6 muna 6 sl jahu 1 dl rosinaid munakollased vahustada suhkruga heledaks vahuks. munavalged vahustada kõvaks vahuks. kohupiimad, munakollasevaht, hapukoor, jahu, rosinad segada (mikserdada), lisada ettevaatlikult lusikaga segades munavalgevaht. põhjataigen suruda ühtlaselt pannile, kate valada peale. küpsetada umbes 40 minutit 200kraadises ahjus. alguses panna 20 minutiks alumisse vahesse, et põhi pruunikaks läheks, siis küpsetada edasi keskmises vahes.

Hiina kapsa–kodujuustusalat singi, paprika ja ubadega 0,5 peeneks tükeldatud hiina kapsast 1 kurk ribadeks lõigatult 150 g singiribasid 1 karp kodujuustu 1 paprika 1 purk punaseid ube (oad kurnata ja pesta sõelal) hapukoort majoneesi soola kõik koostisained segada omavahel. võib teha ka kihilise salati, pannes koostisosad kihtide kaupa. põhja, keskele ja peale panna hapukoore– majoneesisegu.

Väike aprikoosipasha 400 g kohupiima 50 g sulatatud võid 150 g 20% hapukoort 1 dl suhkrut 2 poolikut kompotiaprikoosi kohupiimale lisada sulatatud või, hapukoor, suhkur, tükeldatud aprikoosipoolikud. panna ööseks külmkappi nõrguma. Sellisesse väiksesse koonusekujulisse sõela sobis riide asemel hästi paberist kohvifilter. kaunistuseks on kasutatud kiivit, aprikoosikompotti, viinamarju.

kohupiimale lisada suhkur, purustatud keedetud porgand, sulatatud või, apelsinimahl, tükeldatuna pool apelsini ja vahukoor, segada, tõsta riidega vooderdatud sõela, jätta ööseks külmkappi kausi kohale nõrguma. enne serveerimist kummutada pasha serveerimisalusele ja kaunistada. porgand ja apelsin lisavad sellele pashale maitseerksust ja mõjuvad värskendavalt.

Kuumutamata pasha 800 g kohupiimapastat 2 dl hapukoort 2 dl vahukoort vahustatult + 2 sl suhkrut 1 purk ploomikompotti 250 g marmelaadi 100 g võid 1–1,5 dl suhkrut vahukoor vahustada 2 sl suhkruga. või vahustada 1–1,5 dl suhkruga. või– suhkruvahule lisada kohupiimapasta, hapukoor, tükeldatud kompotiploomid, marmelaadikuubikud ja lõpuks vahukoor. pashasegu valada õhukese riidega vooderdatud sõelale ja jätta külmkappi kausi kohale järgmise päevani nõrguma.

ristsõna

31 Märts 2013

Hea lugeja!

Ootame ristsõnavastuseid toimetuse e- aadressil: 60pluss@ajaleht.ee või posti teel aadressil: Ajakiri 60+, Tartu t 8, 71020 Viljandi.

Palun märkige lisaks ristsõnavastusele oma kontaktandmed, et saaksime loosiõnne korral teiega ühendust võtta.

Samuti kirjutage, missugune lugu teile selles numbris kõige rohkem meeldis või mis teemal sooviksite järgmisel korral lugeda.

Vastuseid ootame hiljemalt 01. aprillil 2013.

Vastanute vahel loosime välja kaks Katrin Uverskaja raamatut „Talikülv” kirjastuselt Varrak.

Talikülv on erakordselt lihtne taimede ettekasvatamise meetod, mis võimaldab kevade järele õhkavatel rohenäppudel alustada aiandushooaega juba talvel. See ei nõua suuri investeeringuid, päikesepaisteliste aknalaudade või kasvuhoone olemasolu ega ka spetsiaalsete valguslaudade muretsemist ja põhineb suures osas materjalide taaskasutusel. Lisaks on talikülvi suureks eeliseks see, et külvatud seemned ei lange lindude

ega näriliste roaks ning tärganud seemikud on vastupidavad ja külmakartmatud. 192-leheküljeline pehmes köites raamat on väga praktiline abimees.

Veebruarikuise ristsõna õigesti vastanute hulgast valis Õnne Lind välja Tiiu Ilusa Pärnust ja Vilmi Mölli Järva-Jaanist. Nemad saavad kirjastuselt Varrak ilmunud Marju Kõivupuu raamatu „Igal hädal oma arst, igal tõvel ise tohter”.

Toimetus võtab võitjatega ühendust!

Edukat nuputamist!

Saepuru Sass (Feliks Kark)

Vinkli Aadu (Elmar Trink)

Erich Krieger

ERIKÜLALISED

Feliks Kark

Erich Krieger

Elmar Trink

M/S Silja Europa

M/S Superstar

SEENIORIDE PÄEVAREIS HELSINGISSE 14. APRILLIL! Ootame kõiki seeniore 14. aprillil Helsingi päevareisile, mille korraldame koostöös ajakirjaga Elukiri. Väljumine Tallinnast kell 10:30 laevaga Superstar ja Helsingist kell 18:30 Läänemere suurima reisilaevaga Silja Europa. Helsingis külastame kevadmessi, kus jagatakse näpunäiteid kodu sisustamiseks ja aia kujundamiseks. Silja Europa konverentsikeskuses esinevad spetsiaalselt Teile Erich Krieger ning Saepuru Sass ja Vinkli Aadu!

Registreerumine kuni 22. märtsini.

Ööbimisega päevareis ühele reisijale al.

87 €

*

/in.

* Hind kehtib juhul, kui ostetakse terve kajut neljale täiskasvanud reisijale

al.

90 €

/in.

Hind sisaldab

Hind sisaldab

• laevapileteid suunal Tallinn–Helsingi–Tallinn

• laevapileteid suunal Tallinn–Helsingi–Tallinn

• 1 messi- ja bussipiletit

• 1 messi- ja bussipiletit

• 1 õhtusööki Rootsi lauas suunal Helsingi–Tallinn

• 1 õhtusööki Rootsi lauas suunal Helsingi–Tallinn

• ööbimiseks kohta aknata neljakohalises B-klassi kajutis

Info ja broneerimine 669 6564, grupid@tallink.ee www.tallink.ee

Ööbimiseta päevareis ühele reisijale