60pluss nr 3/2014

AJAKIRI ELUKOGENUD INIMESELE NR 3/2014 (19) MÄRTS

ISSN 2228-1592

Eesti vanadekodudes napib kohti.

Tallinnas ja Viljandis tegutsevad seltsidaamid.

Kuidas kasvuhoone saagihooajaks ette valmistada? Praktilised aiatööriistad. Öise higistamise põhjusi on raske leida.

Nahk vananeb koos meiega.

Kasulik kaer. Asjalikud vidinad.

teema

Märts 2014 2

Defitsiitne vanadekodu

Pension tõuseb aprillikuust

aastane Elmar kukkus köögipõrandale maha. Abi kutsus juhuslikult läbi astunud naabrimees, sest paar aastat tagasi oli Elmar pärast naise surma üksi jäänud. Kiirabi mõõtis vererõhku ja viis Elmari insuldikahtlusega haiglasse. Halvatud mees enam jalgu alla ei saanud ja jäigi ratastooli.

Mis isast saab, oli Elmari mujal elavate laste kõige suurem mure. Üllatusena selgus, et kummagi kodu lähedal polnud ühtki vaba vanadekodu kohta. Sellest, kui palju see maksma läheb, nad ei rääkinudki. Mis sa ikka teed: isa pensionile tuleb neil mõlemal omajagu eurosid lisada, mis pere laenukoormust ja pingelist eelarvet arvestades pole meelakkumine.

Ka tänases 60+ ajakirjas nendib Tallinna lähedal Viimsis asuva Rannapere pansionaadi juhataja, et neil on kõik 64 kohta täidetud ja järjekord ukse taga. Juhatajal on nimekiri neist, kes on ootel. Kui tekib vaba koht, täitub see üsna pea.

Rannapere pole erand. Tuleb välja, et kallist kohatasust hoolimata napib Eestis vanadekodu kohti. Sotsiaalministeeriumi andmetel oli meil eelmisel aastal üle 6300 üldhoolduse ja varasema nimetusega hooldusravi kohta, aasta varem aga 6680 üldhooldusele mõeldud kohta, millele lisandus veel õendusabi. Numbritest nähtub, et kohti on jäänud vähemaks.

Ajakirjanduses avaldatud mõtetest ja suundumustest ilmneb, et riiklikke vanadekodusid ilmselt juurde ei ehitata ja vanu renoveeritakse võimalusi mööda jaokaupa. Kui eraettevõtjad ja vallad pansionaate ei raja, on vaja üha enam arvestada sellega, et eakatel tuleb oma terviseprobleemidega kodus hakkama saada. Tööjõus inimesed aga peaksid mõtlema omaloodud kommuunidele, kus veeta vanaduspõlve iseseisvalt ilma riigi otsese abita. Nagu loete kõrvalolevast kolumnist, siis juba mõtlevadki.

Elmar siiski üksi ei jäänud. Koht pansionaati saadi

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele pensioniindeksi määruse eelnõu, mille järgi tõusevad pensionid 1. aprillist ligi kuus protsenti, teatab uudisteagentuur BNS. Selle kohaselt kinnitab valitsus riikliku pensioni indeksi väärtuseks 1,058.

See tähendab, et pensionid tõusevad keskmiselt 5,8 protsenti.

Pensioniindeksi arvestamise aluseks on 80 protsendi ulatuses eelmise aasta sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise ja 20 protsendi ulatuses eelmise aasta tarbijahinnaindeksi muutus.

Lähtudes statistikaameti ametlikult avaldatud tarbijahinnaindeksi väärtustest aastatel 2012 ja 2013, oli tarbijahinnaindeksi aastane tõus 2,8 protsenti ja rahandusministeeriumi andmetel oli sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastane kasv 7,3 protsenti. Riikliku pensioni arvestuslikuks indeksi väärtuseks arvutati neid tegureid kasutades 1,064. Riiklike pensionide indekseerimise maksumus käesoleval aastal on umbes 62 miljonit eurot.

Sotsiaalministeeriumi väitel on tegu viimase kuue aasta suurima pensionitõusuga. Keskmiselt kasvab pension 240 eurot aastas ehk 20 eurot kuus.

Valitsus on juba varem otsustanud, et pensionide ligi kuueprotsendist kasvu peab toetama ka pensionide tulumaksuvabastuse tõus, mis tähendab, et tulumaksuvaba tulu suurus pensionärile ulatub uuest aastast 4248 euroni aastas ehk 354 euroni kuus.

Seni said pensionärid tulumaksuvaba tulu 4031 eurot aastas ehk 336 eurot kuus. Tulumaksuvaba miinimumi tõstmata ei säiliks keskmine pension tulevast aastast enam täies mahus maksuvabana.

Tulumaksuvabastuse määra tõstmisega tõuseb maksuvabastus pensionidelt keskmise vanaduspensioniga samale pulgale – 354 euroni. Muudatus puudutab umbes 200 000 pensionäri.

83

Peatoimetaja Eve Rohtla, e-post: eve.rohtla@ajaleht.ee Ajakirja toimetuse e-post: 60pluss@ajaleht.ee Korrektor Gitta Lilienthal, e-post: gitta.lilienthal@ajaleht.ee Küljendaja Liina Valt, e-post: liina.valt@ajaleht.ee Müügijuht Jane Barbo, e-post: jane.barbo@ajaleht.ee Reklaamipindade müük: valdkonnapetsialist Sirly Kurisoo, e-post: sirly.kurisoo@ajaleht.ee Levijuht Erkki Lumisalu, e-post: erkki.lumisalu@ajaleht.ee Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Tartu t 8, 71020 Viljandi, tel 433 0040, 447 7087, 433 0045 Trükk AS Kroonpress, trükiarv 42 000

lõpuks hea tuttava eestkostel. Juhataja tegi kasutamata pesuruumist sobiva toa, kuhu mahutas peale isa veel ühe vaba kohta ootava mehe. Lapsed viskasid nalja: tagasi oleks nagu vana nõukogude aeg, kus loevad ainult tutvused. Seda, et defitsiitkaubaks muutub vanadekodu koht, ei osanud nad ilmaski ette kujutada.

I

nsuldid on oma jälje jätnud. Vahel on Elmar erksam, vahel ei räägi suurt midagi. Ei mäleta, mida lõunaks sõi, ja asjad, mis olid ennevanasti meelel ja keelel, ei paku mingit huvi. Aeg-ajalt tuleb Elmar lagedale mõttega, et nüüd oleks aeg koju minna, sest ahju on vaja tuli teha. Oma peas on ta ikka veel puulõhkuja ja tuletegija, kuigi ei suuda kolme minutitki püsti seista.

Koduigatsus on ju loomulik. Ei soovi nooremadki inimesed näiteks nädalaid haiglas veeta. Ikka kibeletakse koju.

Elmaril on pansionaadis soe, kõht täis, pidev meditsiiniabi ja ta saab õigel ajal tabletid võetud. Toanaabriga on hea jutustada ja kunagi pole üksioleku tunnet.

Hooldajad on abivalmis inimesed, kes selle töö eest Elmari laste meelest liiga vähe palka saavad.

Kuigi oli hädavajalik isa vanadekodusse paigutada, on lastel isa koduigatsus hinge peal. Keegi ei unista ju sellest, et jõuaks ometi vanadekodusse. Samas on pansionaate vaja. Mida teha? Kas ehitame tühjalt seisvad koolimajad vanadekodudeks ja palkame kohalikud koolmeistrid sinna hooldajateks? Lahendus ei seisa üksnes riigimeeste otsuse taga.

Ehk peaks vanadekodu rajamise ettevõtlusriske ärimehed, omavalitsus ja riik üheskoos jagama.

Eve Rohtla peatoimetaja

Autoriõigused, AS Ühinenud Ajalehed, 2014 ISSN 2228-1592 Ajakirja 60+ toimetus ei vastuta reklaamide sisu eest.

Tellimine tel 617 7717, e-post: tellimine@60pluss.ee Märtsis tellides 11 numbrit 11 eurot.

Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase tellijatele tasuta.

Järgmine ajakiri 60+ ilmub 12. aprillil.

Esikaanel Merle Karu joonistus.

REKLAAM

TELLI EESTI UKS LOETAVAMAID AJAKIRJU Eesti Naine

Kroonika + Nädal 83 200

13 500 Kroonika + Nädal Imeline Ajalugu 28 800

I koht

Kroonika + Nädal

Lugejaid vanuses 50+

42 300

Imeline Teadus Kodutohter Tehnikamaailm Kodu ja Aed TV / Teleleht Naised

Top 8

Kodutohter

14 000

12 000

10 000

8000

Imeline Teadus 63 300

III koht

Kodu ja Aed IV koht

naised 20 000

25 000

30 000

AJAKIRI ELUKOGENUD INIMESELE

Imeline Ajalugu 66 300

Eesti Naine 60 700

TV / Teleleht Kodu ja Aed

mehed

Kodu ja Aed 71 900

Top 5

Kodutohter

II koht

Tiiu

Lugejaid vanuses 50+

Kroonika + Nädal

mehed

naised

56 800

Eesti Naine V koht

Kodutohter 52 300 Tiiu 50 800

Kõik vanuserühmad Top 8

Andmed: Turu-uuringute AS TOP AJAKIRJAD, ELU 2013 (kvartal IV)

Tel 617 7717 või tellimine@60pluss.ee 1 number 2 eurot (sõbrahind 11 numbrit 11 eurot) www.60pluss.ee

kolumn

3 Märts 2014

Vanadekodu Loojangule Vastu Tarmo Õuemaa (39) ütleb, et pole peale ajakirjanikutöö suurt muud tarka oma elus teinud. Pärast keskkooli lõpetamist aastal 1993 astus ta Tallinnas ajakirjandusmaja trepist üles, koputas 9. korrusel esimesele uksele ning temast sai tarbijalehe Kulutaja toimetuses ajakirjanik.

1990. aastatel lõi ta ka kaasa üldhuvitava ajakirja Mihkel tegemises, kuni otsustas 1998. aastal proovida Tallinna noore jaoks midagi tavatut: pakkis kaks kotti ja sõitis bussiga võõrasse väikelinna Haapsallu.

Kuigi mitte järjepidevalt, töötas ta maakonnalehes Lääne Elu möödunud aasta lõpuni. Kahel korral proovis ta ka pealinnas Eesti Päevalehes uudistereporteri ja hiljem uudistetoimetuse juhi ametit, aga Haapsalu sikutas tagasi. 2006. aastal otsustas Lääne Elu värske peatoimetaja maha pesta harimatuse pleki ning asus Tartu Ülikooli ajakirjandust õppima. Nüüd katsetab ta koos sõbra ja naabrimehe Ivar Soopaniga moodsat ajakirjandusvormi ning töötab kohalike uudiste portaalis Läänlane. Toimetus asub kodus, samas majas, kuhu kunagi ehk tuleb vanadekodu Loojangule Vastu.

FOTO: ERAKOGU

S

ellest on kümmekond aastat mööda läinud, mil ma mõistsin, miks vanad inimesed nii hirmsasti kardavad vanadekodusse sattumist. Olime ajakirjanikega kolleegidel külas ja võõrustajad olid oma maakonda tutvustavasse programmi mahutanud ka kohaliku uhkuse, Eesti ühe moodsaima vanadekodu.

Majaekskursiooni ajal näitas juhataja uhkusega üht tehnikaimet teise järel: siit viib lift otse keldrisse, siin on mullivann, igale poole pääseb ratastooliga, tube on palju ja privaatsust rohkem kui tavalises vanadekodus ja nii edasi. „Ja siin elab ühe prominendi eakas ema,” viitas ta usalduslikult ühest uksest mööda sammudes.

Suur ja uhke vanadekodu pidi olema nii populaarne, et sinna pääsemiseks olevat aastatepikkused järjekorrad. Piltlikult öeldes peaks oma emale või isale toa broneerima juba siis, kui ta veel tööl käib.

Nägime mõnd vanainimest ka. Olid teised vaiksed, passiivsed ja kurva olemisega. Kui vanadekodu söögisaalis õhtusöögilauda istusime, piilus üks hoolealune üle ukse. Kohe jooksis üks töötaja talle ligi ja juhatas minema: täna õhtul siia enam ei saa, meil on külalised! Tundus, et hoolimata ruutmeetritest, hooldajate rohkusest ning luksuslikest basseinidest ja saunadest vaevas seda vanadekodu sama häda, mis kõiki hiljem nähtuid – see tundus mulle nagu laager, kus valitseb range kord.

Küsisime ka toa hinda ja vastus lõi pahviks.

Ajakirjaniku palga eest oleks saanud seda endale napilt lubada, pensionist aga välja ei tuleks. Otsustasin sealsamas ära. Lasteaiast ja koolist mulle piisas, vanast peast peab olema mingi teistsugune lahendus!

Mõte ja idee jõudsid kohale ühel sumedal suveõhtul Haapsalu vanalinnas mere kaldal asuva vana kahekordse puumaja õuel sõpradega aega veetes.

Kes mängis lauamängu, kes kohendas lõket ja kes lobises niisama. Oli just see osa õhtust, kui loojuv päike hakkab rohekaskuldse valguse asemel heitma roosakaspunast. Aeg, mil päev lõppema hakkab, loojang. Tundsin, et see hetk võiks kestma jäädagi.

Aga tõepoolest, miks ei võiks? Tuleb vaid sõpradega kokku leppida ja moodustada ühistuline vanadekodu iseenda tarvis. Vaja on muidugi maja.

Selleks sobib just seesama, mille hoovis me istusime, meie sõpruskonnast mitme peale ostetud vana kortermaja. Selles on pärast mõningast ümberehitamist ühine köök ja puhkeruum, aga eraldi toad. Kui seda kohta ei oleks, saaks ka hakkama. Näiteks märkas sõber tookord Noarootsis imeodavalt müüki pandud vana pioneerilaagrit,

Tarmo Õuemaa

pereelamuks sobimatut, sõpruskonnale aga parajat. Uskuge mind, maja leiab ja aega otsida ju õnneks veel on.

Mida veel? Vaja on hooldajat. Tema me valime ise, võtame kamba peale palgale ja kui ta meile ei meeldi, otsime teise. Läks küll vaidluseks, mis soost hooldaja peaks olema. Seltskonnas olevad naised eelistasid musklites meessanitari, mehed aga mõnd 50aastast kaunitari, kes oleks sel ajal ju meist vähemalt veerandsada aastat noorem.

Nali naljaks, aga miks ei võiks sõpruskonna vanadekodu-ühistu toimida? Üht hooldajat poole tosina pensionäri peale ülal hoida peaks olema võimalik küll. Muu kulu on ju üksi elavale inimesele paratamatu. Mitme peale peaks see isegi odavam tulema.

Kindlasti nimetame oma kommuuni vanadekoduks, mitte hooldusühistuks ega seenioride või väärikate koduks. Miks? Vanadus on tänapäeva hunt. Hunti ei juletud ju ka vanasti õige nimega kutsuda, sest kardeti. Öeldi võsavillem, metsakutsu või hallivatimees, peaasi, et hunt aru ei saaks, et temast räägitakse.

Tänapäeval ei karda hunti keegi peale Saare-

maa lambapidajate. Kuigi viimasel ajal on hakatud rääkima võsavillemite agressiivsuse kasvust, jääb teadaolevalt viimane inimese murdmine 19. sajandisse. Ja hunti võib rahuliku südamega hundiks nimetada.

Meil on uued hirmud ja kompleksid. Tabuks on saanud hoopis vanadus ja sellega seonduv. Ja vanadekodusid nimetatakse ükskõik kuidas, peaasi, et asutuse nimetusest kuidagi välja ei kumaks, millega tegelikult tegemist on. Et äkki vana inimene solvub, kui öelda „vana”. Mulle näiteks ei meeldi, kui keskealiste ja vanade ülikooli nimetatakse väärikate omaks. Vana on vana ja väärikas on väärikas, need võivad, aga ei pruugi kokku käia.

Asendussõna on vaid asendus. Vanadusel pole häda midagi, las ta olla ja tulla.

REKLAAM

Raamat müügil raamatupoodides ja supermarketites ning Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase toimetuses.

Hind toimetuses 10 eurot 60+ terviseraamat „Südameasi” räägib just eakamate inimeste tervisest. Peamised lood on südamega seotud – kõrge vererõhk, infarkt ja muud südamehaigused.

Mõtiskleme teemadel, mis südant valutama panevad – kodukuludest üksinduseni, aga ka vanemaealiste voodielust.

Tähelepanu all on peavalu ja kuulmishäired.

Nõu annavad ja kommentaare jagavad tunnustatud arstid, näiteks dr Tiina Uuetoa, dr Toomas Sulling, dr Jüri Voitk, dr Marek Metsmaa, dr Olev Poolamets jpt.

Teabeküllased patsiendilood näitlikustavad, kuidas oma tõbedega toime tulla.

112 lk, kõva köide. Koostajad ja toimetajad Eve Rohtla ja Signe Siim. Tel 433 0040, www.60pluss.ee

t LOODUSKOSMEETIKA t INHALAATORID t KEPID, KARGUD t ORTOOSID, TUGISIDEMED t RINNAPROTEESID t ORTOPEEDILISED JALANÕUD t TREENINGU, TAASTUSRAVI JA MASSAŽIVAHENDID t SÖÖMISE, JOOMISE JA TOIDU VALMISTAMISE ABIVAHENDID t PESEMISE, VANNITAMISE JA TUALETI KASUTAMISE ABIVAHENDID t KUULDEAPARAADID JA PATAREID t LIIKUMISABIVAHENDID t RAVISUKAD JA PÕLVIKUD t RASEDATE BANDAAŽID KEPPIDE JA KARKUDE LAENUTUS

Tervisekaupluses Pärnus Keskväljak 1

PÄRNUMAA JA RAPLAMAA PUUETEGA INIMESTELE, PENSIONÄRIDELE, LASTELE JT ON VAJALIKUD ABIVAHENDID ISIKLIKU ABIVAHENDI KAARDI JA RAVIARSTI TÕENDI ALUSEL SOODUSHINDADEGA.

E–R 10–18, L 10–15 Tel 447 2686 tervisekauplus@ylejoeapteek.ee www.ylejoeapteek.ee

kaja

Märts 2014 4

Lugeja arvab Olen hiidlane, pärit Kassarist Matse-Peetri talust.

Vanaema ja vanaisa, Leena ja Juhan Vahe, hoidsid hoolikalt alles sinimustvalget lippu. Meie õega seda ei teadnud. Suures toas oli vanavanemate riidekapp, kus tavaliselt rippusid kleidid, mantlid, talvepalitud.

Väikestena mängisime õe Silviga tihti peitust. Ega tubades neid kohti, kuhu peita, palju polnud, tuli leidlik olla. Kord ronisin ma riidekappi ja kükitasin vaikselt mantlite taga, kui Silvi mind otsis. Avastasin kapi põhjast mingi paberisse mässitud pehme paki.

Kui õde mu leidis, ronisin sellega kapist välja ning harutasime selle koos lahti. Pakis oli imelik mitmevärviline riidetükk, mille tähendust me ei mõistnud.

Jooksin seda vanaemale näitama. Tema läks ähmi täis, kurjustas ja keelas meil edaspidi kappi ronida.

Lisas, et sellest leiust ei tohi kellelegi rääkida. Pidasime sõna. Edaspidi oli riidekapi uks alati lukus. Tookord ei saanudki me teada, mida nii varjati. Kui Eesti taas vabaks sai, andis meie noorim õde Liivi selle lipu Hiiumaa Koduloomuuseumi Kassari filiaalile.

Uhke tunne oli.

Lehte Voole, hiidlne Ka meie kodus oli hoitud väike laualipp, seda sai ju paremini peita. Meie isa viidi vangi 1945. aasta juunis. Olin siis 2,5aastane. Maja pöörati pahupidi, aga lippu ei leitud. Isa tuli Siberist koju 1956. aasta juunis. Siis sain teada, et meil õega on ka isa.

Viia Muru, Taagepera, Valgamaa Olen eestimeelne mammi. Aastatel 1944-1945 Võru keskkoolis õppides püüdsime taastada Eesti Vabariiki ja see lõppes 1945. aasta 31. detsembril arreteerimisega. Aasta Patareis ja edasi Magadani kullakaevandustesse. 1949 küüditati ka vanemad. Tagasi sain pärast Stalini surma. 1998. aastast olen Põlva Vabadusvõitlejate Ühenduse liige ja võtan igal aastal kokkutulekutest osa. Tänavu on see 19. juulil Põltsamaal.

Selma, Rosma, Põlva Sain väga palju targemaks lugedes artiklit „Ravimtaimede ohud ja võimalused”. Minu senine teadmine oli, et kõiki ravimtaimi võib tarbida piiramatus koguses, aga tegelikult ei olegi see nii. Samuti oli väga kasulik lugeda seda, mida soovitas dr Viigimaa.

Malle Reimann, Kadrina vald, Lääne-Virumaa Olen teie ajakirja pidev lugeja ja tavaliselt hakkan lugema algusest ja loen ikka lõpuni. Kõik artiklid on mulle huvitavad, sest ajakiri on ju 60+ ja probleemid selles ajakirjas puudutavad ka mind. Meeldis artikkel pähemääritud kaubast, sest olen ka ise pidevalt hädas igasuguste müügiagentidega. Ma olen nagu magnet, tõmban neid ligi. Ka artiklid tervisest on harivad ja lood inimestest, kes on oma elu osanud huvitavaks ja tegusaks elada.

Pille

Kogu kirjas olev materjal saab alati põhjalikult läbi loetud. Mõnda teksti loen veel hiljem uuesti, sest sõbrannadega asja üle arutledes tekivad mõtted, mis vajavad kas kinnitust või ümberlükkamist.

Silvi Linder, Viljandi Olen pensionär ja õnnelik, et meiesugustele on välja mõeldud huvitav ajakiri. Siin on kõik, mis meile vajalik. Lugesin Hedvig Hansoni lugu vanaemast, mis mind tõsiselt liigutas. Mulle meenus lapsepõlv ja armas vanaema. Olen pärit suurest perest ja sellepärast oli vanaema igati abiks ja toeks.

Tema õpetused on siiani meeles. Olles ise nüüd vanaema, tahan neid oma lapselastele edasi anda. Oleksin väga rõõmus, kui ka minust nii ii lugu peetakse, nagu seda tegi Hedvig.

Maret Nukka, Lääne-Virumaa Ajakiri on tõesti huvitav. Kõige armsam oli Hedvig Hansoni lugu vanaemast. Samuti lugu trombide ärahoidmise võimalustest. Kagureisi selle aasta reisikavast leidsin ka endale sobiva. Lugesin isegi huviga läbi loo lumepuhurist, kuigi see mind ei puuduta ja olen tehnikavõõras. Ka toidutegemises olen täiesti läbikukkunud, kuid proovisin teha reklaamitud kruubi-kaalikasalatit ja tuli täitsa OK. Hille Eelma, Tallinn Mulle meeldisid kohe mitu lugu, esiteks „Trombe saab ise ära hoida” ning „Liigume siinsamas, kohe kodumaja taga”. Tihti jääbki liikumine mitte radade, vaid iseenda mugavuse taha ning harjumuse kasvatamine võtab aega, et liikumisest sõltuvusse jääda.

Erge Õnnis, Pärsama küla, Leisi vald, Saaremaa Olen 69aastane vilets kirjakirjutaja. Tihti mõtlen, et kirjutan, aga ei julge. Nüüd püüan. Algusest peale, kui meile on 60+ postkasti toodud, loen ma kõike ja kõigest, väga huvitav on. Olen pärit Karksi-Nuia lähistelt 10lapselisest perest. Meid oli 8 poissi ja 2 tüdrukut. Tänu sellele on minust saanud ka küllaltki suur sporditüdruk. Räägin tihti lastelastele, et KarksiNuias pole mäge, kus ma suusatamas pole käinud.

Kooliajal olin internaadis, kus poisid kutsusid malet mängima. Ma ei osanud, aga nad õpetasid mind ja pärast olid pahased, et õpeta veel, nüüd saame kaela ka! Male on mulle läbi aegade meeldinud. Olen osalenud paljudel võistlustel ja on ka hästi läinud. Olen õpetanud ka oma lapsi ja lapselapsi malet mängima.

Praegu oleme pensionärid ja tegevusepuudust pole.

Talvehoidised teeme kõik ise, kelder on täis, neid on hea järeltulijatele jagada. Kahju, et ei saa suuski alla panna, pole lund!

Niina Jüris, Oorgu küla, Kolga-Jaani vald, Viljandimaa

Väga südamesse läks Hedvig Hansoni kolumn „Vanaema kiituseks”. Tänapäeval mitte just sageli pole sellist lähedust ja vastastikust hoolivust. Seda valusam oli selle ajakirja toonud Valgamaalasest lugeda tema vanaema surmakuulutust. Minu kaastunne Hedvig Hansonile lähedastega.

Märt Evert Kõigepealt lahendan ära ristsõna ja siis võtan ette pikemad lood. Ka seekord oli jälle väga häid lugusid.

Kõige rohkem huvitas „Soodne ja suurepärane oder”. Olen maal kasvanud ja koolis käinud 7 km kaugusel. Tol ajal ei olnud koolibusse, tuli minna jalgsi.

Et õigeks ajaks tundi jõuda, tuli tõusta üsna vara.

Kõige varem tõusis ikka ema, tegi tule pliidi alla ja valmistas odrajahust putru. See oli minu lemmiksöök ja palusin seda teha üsna tihti. Pudrule või silma, külm piim kõrvale ja oi kui hea! Saak tuli talu põllult ja laudast, ei mingeid E-aineid. Teine lemmikroog ootas õhtul koolist tulles praeahjus. Kausiga soe mulgikapsas. Sinna juurde krabasin potist pihku külma kartuli ja kuninglik söök oli olemas. Ja just külma kartuliga. Nüüd, kui oma ahju kütan, panen sinna haudepotiga herne- või hapukapsasupi ja ikka koos kruupidega, porgandiviiludega ja maitseks sibulatükke, mõne pipratera, loorberi ja hernesupile suitsuribi. Kapsasupi olen teinud värske, läbikasvanud lihatükkidega. Ei pea olema soolaliha. Tuleb väga hea. Ahjus hauduvad supid paar tundi, ei kee üle ega kõrbe põhja ning pole vaja vahepeal segada. Need on imehead ja meeldivad kogu perele. Kellel sellised ahjud, proovige järele ja kindlasti te ei kahetse.

Ulve, Paide Huvitav lugu oli tuletikkude võrdlus – täiesti eriline ja asjalik tavaliste haiguse- ja nutulugude kõrval.

Jüri Ummer Sisuka kirja eest saab eriauhinna, 60+ kohvitassi Lehte Voole Hiiumaalt.

REKLAAM

TALLINN

Teisipäeviti, kolmapäeviti, neljapäeviti ja laupäeviti on paljudel Taisto bussiliinidel

KOHTLAJÄRVE SILLAMÄE RAKVERE

60aastastele

PÜSSI

PAIDE

MÄRJAMAA KIVIVIGALA

TÜRI PÕLTSAMAA VÕHMA

VÄNDRA

PÄRNU

eakatele keskmiselt kuni

-35% soodsam!

Soodustused kehtivad alates 3eurosest täispileti hinnast, hinnad ümardatakse 0,50 euro täpsuseni.

JÕHVI KIVIÕLI

RAPLA

bussipilet üle

ALTJA

www.taisto.ee

TARTU

VILJANDI

KILINGINÕMME

KARKSINUIA

OTEPÄÄ

RÄPINA

TÕRVA

ANTSLA

VALGA

VÄRSKA

VÕRU

NARVA

kallis kodu

5 Märts 2014

Suur elumuutus: Alma läheb uude koju

Annika Poldre 60pluss@ajaleht.ee

S

iis äkki ühel aastavahetusel, uue aasta hommikul, kui mees unepealt igavikku suundus, tundis Alma suurt tühjust. Sellele järgnes vaikne leppimine üksindusega. Tuli küll rääkida koduhooldajaga, kuid üha vähem tahtis ta teistega suhelda. Ainus, kellega suhtlemine rõõmu tegi, oli õetütar.

Kuid vanadaami tervis halvenes tasapisi, sagenesid tasakaaluhäired ja kukkumised, ning Almal tuli leppida arsti soovitusega mitte enam üksipäini elada.

Et ta aga tervise üle ei kurtnud, igatses ta elupaika, kus oleks piisavalt omaette olemist, samas vajaduse korral ka abi käepärast võtta. Süüa teha ja poes käia ta enam ei soovinud. Almale tundus, et see kohustus sai täidetud, kui abikaasa lahkus. Pealegi oli see viimastel aastatel koduhooldaja mure.

Kuhu ma minema pean?

Kuhu siis elama asuda? Kindlasti mitte kaugele Tallinnast, kus elasid õetütar ja mõned sugulased. Aga kindel otsus oli mitte omastele koormaks olla. Ta oli majanduslikult kindlustatud ning võis endale lubada omaette tuba heas pansionaadis. Õetütrega asja arutades jõudsid nad otsusele, et üle tuleks vaadata pealinna lähiümbrusesse jäävad eakate kodud. Paljudes polnud kohe vaba kohta võttagi. Teiste seas otsustas Alma vaatama minna Benita Kodu, mis asub Keila ja Paldiski vahel, Tallinnast vaid 25 kilomeetri kaugusel.

Benita eakate kodu kasuks kõneles mitu asjaolu. See oli uus, mitte vanast ümber ehitatud, ehkki ka viimaste hulgas võib olla korralikke ja keni kohti. Metsatukas asuv kahekorruseline hoone tundus esmapilgul üsna väike. Nagu elumaja, kus

>> lk 7

ILLUSTRATSIOON: SHUTTERSTOCK.COM

Alma oli oma 84. eluaasta künnisele jõudes pidanud viis aastat lesepõlve ning saanud üle lahkumiskurbusest ja -valust, mida tundis pikka aega pärast 52 aastat kestnud abielu lõppu. Viimased kooseluaastad oli ta oma Heino kahanevat elujõudu optimismiga toetanud ja lõpuks teda põetanud.

kallis kodu

Märts 2014 6

ODAVAIMAD JA KALLEIMAD HOOLDUSASUTUSED MAAKONNITI Kui vanadekodu koha hind on muutunud, siis palume Ăľiged andmed saata ajakirja 60+ e-aadressil 60pluss@ajaleht.ee. Teavitame sellest ka oma lugejaid.

Maakond

Hooldusteenust osutavaid asutusi kokku

Odavaim kuutasu 2013. aastal

Kalleim kuutasu 2013. aastal

Harjumaa

11

MTĂœ PaunkĂźla Hooldekodu 497 â‚Ź

Rannapere Pansionaat 1015 â‚Ź

Hiiumaa

2

Samaaria Eesti Misjon 355 â‚Ź

SA Hiiu MK Hooldekeskus Tohvri (Ăźhekohalises toas) 797 â‚Ź

Ida-Virumaa

16

SA Sillamäe Haigla (Ida-Virumaa elanikule) 360 ₏

SA Alutaguse Hoolekeskus 800 â‚Ź

JĂľgevamaa

5

Tabivere Sotsiaalkeskus (oma valla elanikule) 380 â‚Ź

OĂœ JĂľgeva Sotsiaalkeskus Elukaar 630 â‚Ź

Järvamaa

4

Aravete Hooldekeskus 450 â‚Ź

SA Koeru Hooldekeskus 636 â‚Ź

Läänemaa

4

Oru Hooldekodu 450 â‚Ź

SA Läänemaa Haigla 868 ₏

Lääne-Virumaa

14

Hooldekodu Tammiku Kodu 352 â‚Ź

Eakate Kodu 575 â‚Ź

PĂľlvamaa

13

EELK Räpina Hooldekodu 527 ₏

AS Räpina Haigla 620 ₏

Pärnumaa

12

SA Pärnu-Jaagupi Hoolduskodu 434 ₏

SA Vändra Tervisekeskus 620 ₏

Raplamaa

9

Järvakandi Hooldekodu 470 ₏

MTĂœ Hageri Hooldekodu (Ăźhekohalises toas) 800 â‚Ź

Saaremaa

7

Valjala Päevakeskus-Hooldekodu 300 ₏

SA Kuressaare Haigla Hooldekodu 664,95 â‚Ź

Tallinn

7

SA EELK Tallinna Diakoonia Haigla 500 â‚Ź

MTĂœ Kursana Eakate Hooldekodu 868 â‚Ź

Tartumaa

9

Peipsiveere Hooldusravikeskus (Ăźmberkaudsete valdade ja Kallaste elanikele) 510 â‚Ź

SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus 720 â‚Ź

Valgamaa

11

Hummuli Hoolekandekeskus (kohalikule) 390 â‚Ź

MTĂœ Hellenurme MĂľis 600 â‚Ź

Viljandimaa

13

MĂľisakĂźla Hoolekandekeskus 430 â‚Ź

Viiratsi Hoolekandekeskus 568 â‚Ź

VĂľrumaa

8

SĂľmerpalu Hooldekodu (oma valla elanikule) 416 â‚Ź

AS LĂľuna-Eesti Haigla Ă•endusabikeskus 752,99 â‚Ź Allikas: sotsiaalministeerium, hooldusasutused

REKLAAM

Kursana Eesti OĂœ Merivälja Pansion Eakate ÜÜpäevane jälgimine ja hooldamine.

Majutamine Ăźhe- ja kahekohalistes kutsungisĂźsteemiga varustatud telefoni-, kaabel TV- ja internetivalmidusega tubades.

Minu turvaline kodu Ranniku tee 48, Tallinn Telefon 609 2605 kursana@kursana.ee

www.hooldekodu.ee LĂľuna-Eesti Hooldekeskus pakub oma klientidele teenuseid Palupera ja Puka vallas Valgamaal ning Karksi vallas Viljandimaal. Kliente teenindab professionaalne meditsiinipersonal, sealhulgas perearst, hambaarst, eriarstid, IÉVLRWHUDSHXGLG 6DDE NDVXWDGD VDXQD PXOOLYDQQL VRODDULXPL PDVVDDÂ&#x;LWRROL MD WHKD SDUDILLQLUDYL .OLHQGL VRRYLO toome tuppa internetiĂźhenduse ja raamatukogust leiab huvitavat lugemist. Tegevusjuht juhendab mitmesuguseid tegevusi ja Ăźritusi, näiteks matkad, ekskursioonid, kepikĂľnd. Saab harrastada käelist ja muusikalist tegevust: laulda, tantsida, kord kuus sĂźnnipäevapidu pidada jne. Kokkuleppel saame majutada Ăźhekohalistes tubades.

v ÖÜpäevaringne ßldhooldus (sh dementsed vanurid) v Erihooldus psßßhiliste erivajadustega inimestele v Rehabilitatsiooniteenus v Koduþendusteenus Lþuna-Eesti hooldekeskus ¡ Hellenurme, Palupera vald, 67514 Valgamaa ¡ Tel 767 9505 ¡ info@hooldekodu.ee

kallis kodu

7 Märts 2014

kõik naabrid on tuttavad ja teada, mõtiskles Alma. Lumi sillerdas maja ümber puudel ja põõsastel. Pole võimatu, et siin mõni kitseke või rebane akna tagant mööda lipsab, mõlgutas ta mõtteid.

Majja sisenemisel tabas tulijaid esimene meeldiv üllatus – avar ja kõrge fuajee meenutas hotelli. Silma hakkas kohvikulett, vitriinis küpsetised. Almal oli tavaks kella nelja paiku kohvi juua. „Sellega on siis hästi,” mõtles ta poolvaljult.

Selgus, et võimalik on isegi nädala jagu paigal olla ja järele proovida, kas on nii hea, et siia pikaks ajaks või päriseks tulla.

See mõte meeldis Almale väga.

Palju valikuid Almale näidati nii ühe- kui kaheinimesetuba. Mõlemad olid piisavalt ruumikad ja kena mööbliga sisustatud. Kõikidel tubadel oli väljapääs oma terrassile, lisaks omaette või kahe toa peale jagatav pesuruum. „Täiesti vastuvõetav,” arvas Alma.

Talle avaldasid muljet pehmed põrandakatted, mis koridoris helid summutasid.

Ja avarus! Laiad koridorid ja avarad aknad vaatega metsale. Tõepoolest ei oskagi miskit juurde tahta, arutles vanadaam. Igas toas oli televiisor, peale selle veel hubane televiisoriruum mõnusate tugitoolide ja diivanitega.

Kutsuvalt mõjus ilus kööginurgaga söögituba, kuhu majaelanik võib külalisi viia, et neid kostitada, nendega koos või üksi midagi küpsetada või muud suupärast valmistada. Alma märkas, et selles köögis polnud kusagil tolmukübet ega rasvajälge. Kõik hiilgas puhtusest, nentis ta rahulolevalt. Jah, sellises köögis toimetaks temagi mõnikord, võib-olla.

Raamatukogus tekkis tunne, et tahaks kohe, raamat käes, end sisse seada. Alma kuulis, et majas on ka püsiühendusega internet ning raamatukogus arvuti. Ta vaatas huviga ka tegevustuba, kus talle näidati, mida majaelanikud üheskoos aega veetes on teinud: küünlad, maalid, käsitööehted ja palju muud.

Tutvus päevakavaga Et nad olid kohale jõudnud lõuna paiku, avanes hea võimalus kokkade valmistatud roogi maitsta. Alma sai teada, et majarahvas käib neli korda päevas koos söömas ning see on üks seltskondliku suhtlemise võimalusi. Pärast ringkäiku oligi paras REKLAAM

FOTO: ELMO RIIG/SAKALA

Benita Kodu kenas ja kööginurgaga söögitoas võib majaelanik külla tulnud sugulasi ja sõpru külalislahkelt kostitada ning nendega üheskoos või üksi midagi suupärast valmistada. Soovi korral võib seal ka söögikordade vahepealsel ajal endale kohvi või teed keeta.

aeg jalgu puhata ja toidul lasta hea maitsta.

Alma tutvus päevakavaga: hommikuti loetakse huvilistele ette ajalehti, pärastlõunal on loomingutund, õhtuti tullakse veel mõneks tegevuseks kokku. Ka võimlemine on päevakavas. Peale selle on Benita Kodul kokkulepe Keila ilusalongiga, kust tullakse kohapeale juuksuri- ja muid soovitud teenuseid pakkuma. Kord kuus käib Keila koguduse õpetaja jumalateenistust pidamas. Teisel korrusel on loodud võimalused taastusraviks ning seal asub väike erahaigla, kus pakutakse ka rehabilitatsiooniteenuseid.

Alma meele tegi rõõmsaks teadmine, et kui juhtub külla tulema keegi, kel pole ei Keilas ega Tallinnas ööbimiskohta, on võimalik Benita Kodus ööbida. Elu tundus siin muretu. Tublisti muretum kui üksinda oma korteris. „Kõige mugavama tugitooli ja mõned maalid tahan kindlasti kaasa

tuua ja osa oma raamatukogust siia kogule kinkida,” otsustas Alma. Ja ütles õetütrele: „Mulle siin meeldib.”

Rohkem ruumi, odavam hind Tulles vastu nõudlusele soodsa hinna ja hea kvaliteediga kahekohaliste tubade järele, suurendas Benita Kodu 2013. aasta detsembris kohtade arvu. „Nüüd saab Benita Kodus muretut vanaduspõlve veeta senisest poole rohkem inimesi,” ütles aktsiaseltsi Benita Kodu juhataja Marilin Vaksman (pildil). „Ühe- ja kahekohalistes tubades on kokku 140 kohta.

Kohtade arvu suurendamisega oleme korrigeerinud ka hinnakirja ja ühtlustanud eri hinnaga paketid, säilitades pakutava teenuse kõrgetasemelise kvaliteedi.” >> lk 8

kallis kodu

Märts 2014 8

lisada erihoolekandeteenuseid pakkuvad asutused, on majutusasutusi 243 ja kliente kokku 10 806.

Sotsiaalministeeriumi teavituse peaspetsialist Armo Vask (pildil) selgitas, et järjekorra pikkus üldhooldust pakkuvates asutustes sõltub paljudest asjaoludest. „Osa üldhooldekodusid ei soovi näiteks lamajaid kliente, mõnel eakate kodul puuduvad kohad dementsusega inimestele turvaliste tingimuste pakkumiseks ja osade puhul tekib järjekord neil juhtudel, kui soovitakse kohta kindlasse piirkonda,” põhjendas ministeeriumi peaspetsialist Armo Vask.

Sangastes on tervisemaja

FOTO: AIME ESTNA

Uue hinnakirja järgi maksab üks kuu alates 720 eurost inimese kohta (24 eurot ööpäevas) senise 1050 euro asemel. Hinnas sisalduvad majutus kahekohalises toas, soe hommiku-, lõuna- ja õhtusöök ning personali abi igapäevatoimingutes ja päeva sisustamisel. Hinna alandamine ja kohtade arvu suurendamine sai võimalikuks tänu sellele, et senised ühekohalised toad muudeti kahekohaliseks ja soetati juurde mööblit.

Benita Kodu hindade allahindlusest teavitamise kampaania jooksul jõudsid selle aasta jaanuarikuus reklaamvoldikud paljude Tallinna ja Harjumaa eakateni.

Mõnele võis tulla üllatusena, et kuidas just talle teati nimeliselt ja õigel aadressil reklaami saata. „Benita Kodu soov oli soodsama hinna teavituskampaaniaga jõuda ka nendeni, kes võiksid meie teenuste vastu huvi tunda, aga kel puudub internetivõimalus. Seepärast saadeti neile info paberkandjal. Reklaami adressaatide ja otsepostituse eest kandis hoolt Eesti Post.

Samas ei tea ei Benita Kodu ega Eesti Post REKLAAM

adressaatide nimesid, sihtpostituseks vajalikke andmeid väljastab Rahvastikuregister,” selgitas Benita Kodu juhataja Marilin Vaksman.

Kui raha ei jätku Paljudele peredele võib Benita Kodu kuumakse käia üle jõu. Siis tasub uurida, kas on sobivat eakate kodu kodukoha vahetus läheduses, või otsida koht hoopis sugulaste kodupaigaga samas maakonnas, et neil poleks kaugele külla sõita.

Sotsiaalministeeriumi 2013. aasta andmetel on Eestis üle 6300 üldhoolduse ja statsionaarse õenduse, varasema nimetusega hooldusravi kohta. 2012. aasta lõpul oli üldhooldusele mõeldud kohti 6680, sellele lisandus õendusabi. Keskmiselt tuleb Eestis eakate kodu koha eest välja käia 530 eurot kuus.

Statistikaameti 2012. aasta andmetel on Eestis 138 täiskasvanute hoolekandeasutust, kus on 6130 klienti. Neist Harjumaal on 15 asutust 1237 kliendiga. Kui

Tallinna lähedal Viimsis asuvas Rannapere pansionaadis on kõik 64 kohta täidetud ja järjekord ukse taga.

Pansionaat asub vaid esimesel korrusel, kõikidest tubadest pääseb oma privaatsele terrassile ja õue. Fotol on pansionaadi söögituba.

Valgamaal Sangaste alevikus endise algkooli ruumides asub 24 kohaga tervisemaja, kus elavad eakad, kes endaga ise toime tulevad. See kuulub Sangaste pansionaadi juurde, mis on tavapärane 30 kohaga hooldekodu. Jaanuaris täitus kaks aastat tervisemaja avamisest.

Kui pansionaadis on personali rohkem, siis tervisemajas toimetavad vaid perenaine ja tema abiline. Majaelanikele valmistatakse sööki kolm korda päevas, nende toad koristatakse ning rõivad pestakse ja puhastatakse. Paljud elanikud on oma mööbli kodust kaasa toonud, mistõttu igaühe elamine on veidi omamoodi. „Meie võtame vastu kõiki inimesi üle Eesti, me ei ole ainult oma valla rahva jaoks,” ütles juhataja Ruth Muttik (pildil).

Selles ühiskodus elab 18 naist ja viis meest, nende seas kaks abielupaari.

Sangaste tervisemaja 24 kohta on praegu kõik täidetud. Elaniku kuutasu on 385 eurot. Selle hinna sees on ka ravimikulu. Perearst on lähedal, pansionaadis.

Kui kellelgi on vaja minna eriarsti juurde, siis viiakse ta Valka või Tartusse. „Meil on keskküte, vesi ja elekter selle hinna sees,” selgitas juhataja. Tema väitel tuleb tervisemaja selle kuutasuga ots otsaga kokku.

Nii pansionaadis kui tervisemajas on ka kõik töökohad täidetud. 12 aastat tagasi hooldekodu rajamisega alustanud Ruth Muttik ütles, et ei võta tööle inimest, kes eakatega toimetada või suhelda ei oska.

kallis kodu

9 Märts 2014

„Meie tÜÜtajad loovad majas hea þhkkonna,� lisas ta. „Neile meeldib siin tÜÜtada ja meie elanikud on rahul.�

Järjekord on ukse taga Tallinna lähedal Viimsis asuvas Rannapere pansionaadis on kþik 64 kohta täidetud ja järjekord ukse taga. Juhatajal on nimekiri neist, kes kohta ootavad. Kui tekib mþni vaba koht, täitub see ßsna pea.

Pansionaadis on Ăźhe- ja kahekohalised toad, igaĂźhel oma esik, duĹĄiruum ja terrass. Ăœheinimesetuba maksab 1015 eurot, koht kaheinimesetoas 790 eurot kuus.

Hinna sees on mähkmed, tavaravimid, hßgieenivahendid, ratastool vþi käimispukk, samuti sÜÜgikorrad, hooldus, pþetus ja muu.

Juuksuriteenuseid, manikßßri ja pedikßßri saab soodushinnaga.

Pansionaadi juhataja Peeter Saar (pildil) ßtles, et Rannaperet väärtustatakse ka hea asukoha tþttu: lähedal on kauplused, bussipeatus, haigla, ßmbrus on ilus ja turvaline ning bussißhendus Tallinnaga väga hea. Peeter Saar on rahul maja projektiga, mille kavandas juba Kirovi kalurikolhoosi ajal majandi vanadekoduks arhitekt Rein Weber.

Pansionaadiga samas hoones tegutseb ka Viimsi valla eakate päevakeskus ning selle ßritustele nagu kontserdid vþi tähtpäevade tähistamised on alati oodatud ka pansionaadi elanikud.

FOTO: ARVO MEEKS/VALGAMAALANE

Valgamaal Sangaste alevikus endise algkooli ruumides asub 24 kohaga tervisemaja, kus elavad eakad, kes endaga ise toime tulevad. Praegu on seal kĂľik kohad hĂľivatud ja juurde ei saa enam kedagi paigutada.

REKLAAM

Tugevad silmad – hea nägemine

Originaalne Rootsi tablett silmadele Armastan väga lugeda, kuid palju lugedes väsivad silmad kiiresti, tekib pisaratevool ja tähed hakkavad jooksma. Nßßd olen aga väga þnnelik, sest avastasin Rootsi Blue Berry tabletid, jutustab Kathy.

Avastas Blue Berry tabletid ÂŤOstsin apteegist Rootsi Blue Berry Â?Š‹•ŽĴȹŽǯȹ Š›Â&#x;Â’Â?Š—ȹ —Ž’Â?Čą “ž‹Šȹ Â?ÂŽÂ’ÂœÂ?Čą ”žžÂ?Čą “Šȹ Â˜Â•ÂŽÂ—Čą Â&#x;§Â?Šȹ ›Š‘ž•ǰȹ œŽœÂ?Čą Â’ÂœČŹ ÂŽÂ?Â’Čą ”ŠžŠȹ •žÂ?ÂŽÂ?ÂŽÂœČą ÂŽÂ’Čą Â&#x;Â§ÂœÂ’Čą –žȹ œ’•–ŠÂ?Čą Ž—Š–ȹ ÂŽÂ?Šȹ Â“Â˜Â˜Â”ÂœÂŽČą Â&#x;ŽĴȹȹ —’—Â?Čą Â?§‘ŽÂ?Čą Â™ĂťÂœÂ’Â&#x;ŠÂ?Čą ™Š’Â?Š•ǯȹ Blue BerryČą Â?Š‹•ŽÂ?Â’Â?Čą Â–Ă¤Â“ÂžÂœÂ’Â?Čą –ž••Žȹ Â&#x;§Â?Šȹ ‘§œÂ?’ǡȹ ˜˜Â&#x;Â’ČŹ tan Blue BerryČą Â?Š‹•ŽĴȹŽȹ ”ä’Â?’•Žǰȹ Â”ÂŽÂœČą •˜ŽÂ&#x;ŠÂ?Čą ™Š•“žǰȹ “ž‘’Â&#x;ŠÂ?Čą ä‘Â?žÂ?Â’Čą “Šȹ ĂŁĂŁÂœÂ’Â?Â’Čą ŠžÂ?˜Â?ČąÂ&#x;ä’ȹÂ&#x;ÂŽÂŽÂ?ŠÂ&#x;ŠÂ?ČąÂ”Â˜Â?žȹ™§ŽÂ&#x;ŠȹŠ›Â&#x;žȏ Â?Â’ÂŽÂ”Â›ÂŠÂŠÂ—Â’ČąÂŽÂŽÂœÇŻČŽ

Parem nägemine tähendab paremat elu!

Â&#x;’’—Š–Š›“ŠœŽŽ–—ŽÂ?ÂŽČą Ž”œÂ?›Š”Â?Â’ÇŻČą ÂžÂœČŹ Â?’”Šȹ ”Šœž•’””žœÂ?Čą —§Â?ÂŽÂ–Â’ÂœÂŽÂ•ÂŽČą Â?§‘Ž•Â?ŠÂ?Â’Čą “ž‹Šȹ Čą Â–ÂŠÂŠÂ’Â•Â–ÂŠÂœĂ¤Â“ÂŠČą Š“Š•ǰȹ ”ž’ȹ ›’Â?Â’Čą ™’ȏ •˜˜Â?Â’Â?ČąÂ˜ÂœÂŠÂ•ÂŽÂœÂ’Â?ČąĂŁÂ’ÂœÂ?Ž•ȹ䑞›Ý——Š”žÂ?Ž•ǯȹ —ȹ Â?Ă¤ÂŽÂœÂ?ŠÂ?žÂ?Ç°Čą ÂŽÂ?Čą –žœÂ?’”ŠÂ?Čą ÂœÂ’ÂœÂŠÂ•ČŹ Â?ŠÂ&#x;ŠÂ?Čą Š’—Ž’Â?Ç°Čą Â–Â’ÂœČą Â?˜ŽÂ?ŠÂ&#x;ŠÂ?Čą —§Â?ÂŽČŹ –’œÂ?Čą ™’–ŽÂ?ÂŠÂœČą “Šȹ Â‘Â§Â–ÂŠÂ›ÂŠÂœÇŻČą ’’—Š–Š›ȏ “ŠœŽŽ–—ŽÂ?ÂŽČąÂŽÂ”ÂœÂ?›Š”Â?Â’ÂœČąÂœÂ’ÂœÂŠÂ•Â?žÂ&#x;ŠÂ?ČąÂ™Â˜Â•ĂťČŹ Â?Ž—˜˜•’Â?ČąÂ˜Â—ČąÂŠÂ—Â?Â’Â˜Â”ÂœĂťÂ?ŠÂ?Â’Â’Â&#x;ÂœÂŽČąÂ?˜’–ŽÂ?Šǯȹ ÂŠÂ‘ÂŽÂœČą Blue BerryČą Â?Š‹•ŽÂ?Â’ÂœČą Â˜Â—Čą Ĺ—Ĺ–Čą –Â?Čą ”˜••ŠœÂ?Čą ™’Â?–Ž—Â?Â’Čą •žÂ?Ž’’—’ǰȹ –’Â?Šȹ •Ž’Â?ž‹ȹ ”Žœ”—§Â?ÂŽÂ–Â’ÂœÂŽČą ÂŽÂŽÂœÂ?Čą Â&#x;ŠœÂ?žÂ?ŠÂ&#x;ÂŠÂœČą ÂœÂ’Â•Â–ÂŠČą ”˜••ŠÂ?Â§Â‘Â—Â’ÂœČąÂ–ÂŠÂŠÂ”ÂžÂ•ÂŠÂœÇŻ Blue BerryČą Â?Š‹•ŽĴȹŽȹ œ˜˜Â&#x;Â’Â?ŠÂ?ÂŠÂ”ÂœÂŽČą Â?Š›Â&#x;Â’Â?ŠÂ?Šȹ ”ä’Â?’•ǰȹ Â”ÂŽÂœČą •˜ŽÂ&#x;ŠÂ?Čą ™Š•“žǰȹ “žȏ ‘’Â&#x;ŠÂ?Čą ŠžÂ?˜Â?Čą Â&#x;ä’ȹ Â?ĂŁĂŁÂ?ŠÂ&#x;ŠÂ?Čą Š›Â&#x;žÂ?Â’Â?Šǯȹ Blue BerryČąÂ?Š‹•ŽÂ?Â’Â?ČąÂœÂ˜Â‹Â’Â&#x;ŠÂ?ȹ’Â?ÂŠÂœČąÂ&#x;Š—žȏ ÂœÂŽÂœČą ’—’–ŽœÂ?Ž•Žǰȹ Â”ÂŠÂŠÂœÂŠČą Š›Â&#x;ŠÂ?žÂ?Čą —Ž’•Žǰȹ Â”ÂŽÂœČąÂ”ÂŠÂ—Â—ÂŠÂ&#x;ŠÂ?ȹ™›’••ŽȹÂ&#x;Ă¤Â’ČąÂ”Â˜Â—Â?Š”Â?•§§Â?ÂœÂ’ÇŻ

—ȹ ”’—Â?Â•ÂŠÂ”ÂœČą Â?Ž‘Â?žÂ?Ç°Čą ÂŽÂ?Čą œ’•–ŠÂ?ÂŽČą Â&#x;ä’ȏ –Žȹ Â?˜˜”žœÂ?ŠÂ?Šȹ Â?Ž›ŠÂ&#x;ŠÂ?Čą “Šȹ œŽ•Â?ÂŽÂ?Čą ™’•Â?Â’ ‘Š•Â&#x;Ž—Ž‹ȹ •§§Â?ÂœÂŽČą “§’Â?ŠœÂ?ÂžÂ–Â’ÂœÂŽÇ°Čą –ä—’ȏ ”˜›Â?Čą œ’•–Š•’‘ŠœÂ?ÂŽČą —ä›Â?ÂŽÂ—ÂŽÂ–Â’ÂœÂŽČą Â?äĴȹžȹ Â&#x;ä’ȹ ÂœÂ’Â•Â–ÂŠÂ•ÂŽČą Â&#x;Š“Š•’”Žȹ Â?˜’Â?Š’—ŽÂ?ÂŽČą ™žžÂ?žȏ Â–Â’ÂœÂŽČąÂ”Â˜Â›Â›ÂŠÂ•ÇŻČą Š•“žÂ?ČąÂ?ž——ŽÂ&#x;ŠÂ?ČąÂœÂŽÂ?Šǰȹ”ž’ȹ Nägemise muutused •˜ŽÂ&#x;ŠÂ?ȹ”Ž‘Â&#x;ÂŠÂœČąÂ&#x;Š•Â?ÂžÂœÂŽÂœÇ°ČąÂ“ÂžÂ‘Â’Â&#x;ŠÂ?ČąĂŁĂŁÂœÂŽÂ•Čą —ȹ Â•Â˜Â˜Â–ÂžÂ•Â’Â”Ç°Čą ÂŽÂ?Čą Â”Â˜Â˜ÂœČą Â&#x;Š—žœŽÂ?Šȹ ŠžÂ?˜Â?Čą Â&#x;ä’ȹ ™Ý݊Â&#x;ŠÂ?Čą —’’Â?Â’Čą Â—Ă¤ÂŽÂ•ÂŠÂœÂ’Â•Â–ÂŠÂœÂ?Čą Â?Ž”’Â&#x;ŠÂ?Čą –žžÂ?žœŽÂ?Čą ”Šȹ —§Â?ÂŽÂ–Â’ÂœÂŽÂœÇŻČą •§‹’ȹŠ“ŠÂ?Šǯ ÂŽÂŽÂ?äĴȹžȹ ÂŽÂ’Čą Â™ÂŽÂŠÂ”ÂœČą ˜˜Â?Š–Šǰȹ ”ž—’ȹ Â?ÂŽÂ’ÂŽČą —§Â?Ž–’—Žȹ ‘Š•Â&#x;Ž—Ž‹ǰȹ œ’•–ŠÂ?Čą Â&#x;§œ’Â&#x;ŠÂ?Čą Originaalne Rootsi Blue Berry Â&#x;ä’ȹ‘Š””ŠÂ&#x;ŠÂ?ČąÂ&#x;ÂŽÄ´ČąČąÂ“Â˜Â˜Â”ÂœÂ–ÂŠÇŻČą œ’–ŽœŽÂ?Čą tablett Rootsi Blue BerryČą Â?Š‹•ŽĴȹ’Â?ÂŽČą ”˜˜œÂ?ČŹ —ä›Â?Ž—ŽÂ&#x;Šȹ —§Â?ÂŽÂ–Â’ÂœÂŽČą Â?ž——žœŽÂ?Čą Â˜Â—Čą Â’ÂœÂŽÂœČąÂ˜Â—ČąÂ–ÂžÂœÂ?Â’Â”ÂŠÇ°ČąÂ‘ÂŠÂ›Â’Â•Â’Â”ÂžČąÂœÂ’Â•Â–ÂŠÂ›Â˜Â‘ÂžČąÂ“ÂŠČą œ’•–ŠÂ?ÂŽČą ”’’›Žȹ Â&#x;Â§ÂœÂ’Â–Â’Â—ÂŽÇ°Čą ”’™’Â?ÂžÂœÇ°Čą Â™Â’ÂœÂŠČŹ

›ŠÂ?ÂŽÂ&#x;Â˜Â˜Â•ÇŻČą ’•“Ž–ȹ–§›”Š–Žȹ—ä›Â?Ž—ŽÂ&#x;Šȹ —§Â?ÂŽÂ–Â’ÂœÂŽČąÂ?ž——žœŽ’Â?ȹ•žÂ?ÂŽÂ?ÂŽÂœÇ°ČąÂŽÂ›Â’Â?’ȹ‘§ȏ Â–ÂŠÂ›ÂŠÂœÇ°Čą ”ž’ȹ Â?§‘ŽÂ?Čą “žœÂ?”ž’ȹ “˜˜”œŽÂ&#x;ŠÂ?ÇŻČą ÂŠÂœÂ”ÂŽÂ–Â’Â—Â’Čą —§Ž–Žȹ ”ŠžÂ?Ž•ȹ ˜•ŽÂ&#x;Š’Â?Čą ˜‹“Ž”Â?ÂŽÇ°ČąÂŠÂœÂ“ÂŠÂ?ČąÂ&#x;Ă¤Â’ČąÂ˜Â‹Â“ÂŽÂ”Â?Â’Â?ČąÂ™ÂŠÂ’ÂœÂ?ŠÂ&#x;ŠÂ?Čą œžž›Ž–ŠÂ?ČąÂ&#x;ä’ȹÂ&#x;§’”œŽ–ŠÂ?ȹ”ž’ȹÂ?ÂŽÂ?ÂŽČŹ Blue Ber r y Ome Â•Â’Â”Â”ÂžÂœÂŽÂœÇŻČą Ă¤Â—Â’Â”Â˜Â›Â?Čą ”ž›Â?ŠÂ&#x;ŠÂ?Čą ’—’ȏ kapslid! ga 3 –ŽœŽÂ?Ç°Čą ÂŽÂ?Čą •žÂ?ÂŽÂ?ÂŽÂœČą Â?§‘ŽÂ?Čą ‘Ý™™Šȏ Blue Berr Â&#x;ŠÂ?Ç°ČąÂœÂ’Â•Â–ÂŽČąÂŽÂŽÂœČąÂ˜Â—ČąÂ–ÂžÂœÂ?ČąÂ?§™™ȹ—’—Â?Čą y Omega 3 kapslid sisaldavad —§Â?Ž–’—ŽȹŠ’—Šȹ‘Š•Â&#x;Ž—Ž‹ǯ oomega-3 -rasvhappeid, A-vit amiini, tsin ki, vaske, mustika, h Kust saab osta Blue Berry ari ja peiulille liku silmarohu tablette? ek on saadud strakte, millest ˜˜Â?ÂœÂ’ČąÂ?˜’Â?ž•’œŠ—Â?Â’Â?ČąBlue Berry standardis eeritud ÂœÂŠÂŠÂ‹ČąÂ˜ÂœÂ?ŠȹŠ™Â?ÂŽÂŽÂ?Â’ÂœÂ?ČąÂ&#x;ä’ȹÂ?˜˜Â?“Šȹ luteiin. ”˜Â?ž•Ž‘Ž•Â?Čąwww.newnordic.ee.

UUS!

Kas teil on kĂźsimusi? ’œŠ’—Â?˜Â?ČąÂœÂŠÂŠÂ‹ČąÂ?Ž•ŽÂ?Â˜Â—Â’Â•ČąĹœĹžĹšČąĹ™ĹžĹ™ĹžČąÂ&#x;ä’ȹ Â”ĂťÂ•ÂŠÂœÂ?ŠÂ?ÂŽÂœČąÂ?˜˜Â?“Šȹ NEW NORDICU ”˜Â?ž•Ž‘Â?ÂŽČą internetipood www.newnordic.ee.

MĂ„RTSIS SOODUSHINNAGA

Kas teie nägemine on hea?

Silmad kipitavad sageli, esineb pisaratevoolu Vþrreldes varasemaga näete hämaras vþi pimedas halvemini Kauem lugedes hakkavad tähed jooksma Silmad on ereda valguse suhtes tundlikumad Kaugemal olevaid asju vþi objekte ei näe selgelt

Kui vastasite jaatavalt vähemalt kolmele väitele, vþib teie nägemine olla nþrgenenud.

töö

Märts 2014 10

Seltsidaam aitab üksindusega toime tulla Ketlin Beljaev ketlin.beljaev@ajaleht.ee

K

ui Viljandis tehti seltsidaamide koolitamisega algust eelmise aasta lõpul, siis Tallinna daamid on tegutsenud juba kümme aastat. Seltsidaamide ülesanne ongi lihtsalt seltsi pakkuda, mitte käia poes, koristada ega muud moodi abistada. Klienti ja talle seltsiks käivat inimest ei seo ka ükski rahaline kohustus. See on kirja pandud kindla eesmärgiga, et inimesed ei hakkaks vabatahtliku töö tegijatelt nõudma midagi, milleks nad kohustatud pole.

Igal seltsilisel on kliente täpselt nii palju, kui ta ise vajab ja jõuab – mõnel üks, teisel jälle neli või viis. See ettevõtmine on ka seltsidaamidele endile pärast aktiivsest tööelust taandumist hea eneseteostuse võimalus.

Viljandimaal Sürgaveres elav Mare Lenk käis mullu sügisel eakate konverentsil, kus muu hulgas teavitati, et Viljandis hakatakse seltsidaame koolitama. Et ta oli juba aastaid naabrinaisele tuge pakkunud, haaras ta kinni võimalusest selle kohta rohkem teada saada.

Seletav sõnaraamat kirjutab, et seltsidaam on rikkale või kõrgest seisusest naisele seltsiks olev daam. Ka Tallinnas ja Viljandis tegutsevad seltsidaamid, kuid mitte siniverelistega ajaveetmiseks, vaid selleks, et üksikutele vanainimestele toeks olla.

REKLAAM

Liigesed ja selg on kanged, teevad haiget …?

Siis on õige aeg kasutada tänapäevast ja ainsat suukaudselt tõhusalt leevendust pakkuvat nanotehnoloogilist toodet NANOHAP™, sest kroonilised hädad just kevadtalvel ägenevad.

NANOHAP™ parandab kiiresti enesetunnet nii noorematel inimestel probleemide algjärgus kui ka vanematel pikaajaliste kaebuste korral.

Ei tohi libastuda

Lühikokkuvõte kasutamise kogemusest: segavate vaevuste oluline vähenemine ja vabam liikuvus nii liigestes kui selgroos on just see, mida igaüks sellises situatsioonis soovib; aitab organismil tagada veres konstantset kaltsiumihulka; mõjutab veres olevate hormoonide kaudu mitmete elutähtsate süsteemide tööd; toimib kahjulike kõrvalmõjudeta; ei kuulu oma kehaomase koostise tõttu (Ca10(PO4)6(OH)2) ravimite kategooriasse; positiivset kogemust Eestis juba viies aasta (vt kodulehelt rubriiki TAGASISIDE).

Internetis saab ostu teha otse kodulehel www.nanohap.eu Vormistamisel sisestada sooduskupongi lahtrisse märgusõna «60+».

Telefonitellimused ja rohkem infot tel 5567 0607. Medicate Est OÜ

Nüüd on ta üks 15st Viljandimaa seltsidaamist, kes enda ja teiste abistamise teadmisi mittetulundusühingu Teeme kaudu täiendab. Mare Lenk räägib, et tal on veel eakaid sõbrannasid, kellega ta suhtleb, seda aga telefoni teel. Temaga samas kortermajas elav Linda Kivirähk on ainus, keda ta nädalas mitu korda külastab. „See mõte sündis siis, kui nägin, et ta endasse ja oma tuppa kapseldus,” meenutab naine.

Seltsiliseks käies aitab Mare Lenk vanaprouat arvete ülevaatamisel, tuletab meelde, kui on vaja elektrinäitu teatada, viib talle lugemiseks raamatuid ja ajab niisama juttu. Ta ütleb, et kuigi seltsidaamidele õpetatakse, kuidas oma kliente kaasata ja kodust välja tuua, ei kipu ta oma tahtmist peale suruma. Sellepärast, et tunneb oma abistatavat.

Mare Lengi sõnul olekski väga hea, kui seltsidaam oma inimest tunneb, sest vanainimese usaldust ei ole kerge võita.

Ajakirja 60+ lugejatele on märtsikuu lõpuni soodushind 30 €.

Usalduse küsimus on aktuaalne ka Tallinnas. Pille-Maris Arro on üks pealinna 14 seltsidaamist ning veab seda vabatahtlikku tegevust mittetulundusühingus Pelgulinna Selts. Naise ülesanne on iga uue abivajava inimese külastamine ja temaga vestlemine, samuti seltsidaamide valimine.

Mõlemat teeb ta enda sõnul suure hoolega, et iga abivajaja saaks talle kõige sobilikuma daami ja et nende seltskonda ei satuks valede eesmärkidega inimesi.

Pille-Maris Arrol endal on kaks kundet.

Tema väitel on seltsidaame väga raske leida, sest kunagi ei tea, mis mõttega sellele tööle tullakse – kas kellegi korteri peale hammast ihuma või ikka õige asja nimel. Pelgulinna seltsidaamide eestvedaja ütleb, et kõik ei sobigi selle ameti peale, eriti need, kes lasevad ennast kliendil ära kasutada. „Seltsidaamidele on räägitud, mis on nende roll, aga kui juhtub, et nad kusagil eksivad, võib juhtuda, et neid hakatakse survestama,” räägib ta.

Seltsi pakkuvate vabatahtlike juhendaja sõnul tahavad vanad inimesed väga rääkida, nii oma eluprobleemidest kui ka näiteks poliitikast. Või usust. Et eakad pöörduvad tihti usu poole, on pealinna seltsidaamid kursis kirikute ja uskudega, mida Tallinnas leidub. Selle tarvis tehti algusaastatel ekskursioon igasse pealinna usukotta.

Kosjakontori tunne „Põhiklient on üksik, tavaliselt oma perega riidu läinud inimene. Nad kõik on vanad inimesed, kellel pole seda kõige lähedasemat inimest,” kõneleb Pille-Maris Arro.

Kuigi praegused kliendid on tema sõnul eranditult naised, käib seltsi pakkumas ka meesterahvas, kes sattus daamide sekka abikaasa kaudu. Ainult et ainsale meeshingele puudub sobiv ametinimetus, sest teda pole korrektne ei seltsidaamiks ega seltsimeheks kutsuda.

On olnud aegu, mil ka mehed on endale seltsidaami soovinud. Eriti näiteks siis, kui üksikutele hingedele vabatahtlikkuse alusel tuge pakkuvatest inimestest

2013/2014

on ajakirjanduses räägitud. „Siis mul oli küll tunne, et muutun abielukontoriks.

See oli jube olukord,” naerab Pelgulinna seltsidaamide juhendaja nüüd tagantjärele.

Ta teab, et meestega on keeruline, aga ka naisklientidega pole alati lihtne. PilleMaris Arro ütlemist mööda on aastate jooksul mitu daami läbi põlenud, kuna on võtnud võõra mure enda kanda, oskamata aga sellega toime tulla.

Ka praegune juhendaja ise ei vallanud seltsidaami kunsti algul päris hästi, aga nüüdseks on ta koos teistega läbinud koolitusi, mis oskusi, teadmisi ja tuge on pakkunud. Lisaks aitab läbipõlemist vältida kord kuus läbiviidav peene nimega supervisoon, mis tähendab seda, et PõhjaTallinna valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna sotsiaalteenuste talituse juhataja Kai Keller kuulab ära seltsidaamide töös ette tulevad mured ja nõustab neid.

REKLAAM

11 Märts 2014

19.–23. märtsini

Estonia teatribuss Teatribussiga soodsalt Estoniasse ja tagasi!

Painav üksindus

FOTO: ELMO RIIG/SAKALA

Majanaabri, 85aastase Linda Kivirähki koduuksest astub seltsi pakkuv Mare Lenk sisse kolm-neli korda nädalas. Linda sõnutsi tal teisi külalisi ei käigi. ,,Mare ja tütar – rohkem pole mul kedagi.

Tütar on Tallinnas, käib seal tööl.

Kes seda vanainimest ikka nii väga näha tahab,” lisab ta heatahtlikult. ,,Esialgu oli Linda kahtlustav ja umbusklik, nüüd aga kallistab mind ühtelugu ja ütleb, et olen talle tore laps,” kõneleb seltsidaam Mare Lenk.

Seltsidaamid ja üks härra nende seas, keda Kai Keller nõustab, on naise ütluse järgi elurõõmsad, särasilmsed ja tegutsemislusti täis pensionärid vanuses 62–84 aastat. „Nad on igasuguste tegevustega sedavõrd hõivatud, et meil on raske kokkusaamisteks kõigile sobivat aega leida,” kirjeldab ta.

Kelleri sõnade kohaselt vajavad seltsidaamid peale teadmiste, kuidas end kaitsta ja tasemel hoida, ka üldisi meditsiini-, õigus- ja psühholoogiateadmisi.

Kuigi linnaosavalitsuse sotsiaaltöö eest vastutav Kai Keller teeb seltsidaamidega tihedat koostööd, ei tegele tema teada otseselt keegi seltsi vajavate inimeste otsimisega. Küll on aga mitmeid inimesi märkamise abil leitud. Samuti nende hulgast, kes on pöördunud sotsiaalhoolekande osakonda, et koduteenust taotleda.

Et hooldustöötajate abi on tasuline ja neil pole enamasti jutustamiseks aega, on sellise murega inimestele lisaks hooldustöötajale pakutud vabatahtlikku seltsidaami, kellega oma elust rääkida ja sel moel üksindust peletada. „On olnud juhuseid, kui sotsiaalhoolekande osakonda pöördunuga pikema vestluse järel on selgunud, et tegemist on üksindusprobleemiga ja talle polegi muud abi peale seltsidaami vaja,” räägib Kai Keller.

Seltsidaam tuleb arvuti abil külla Viljandi proual Maime Toomjärvel (76, pildil) on käimisega raskusi, kuid sellest hoolimata tunneb ta vajadust teisi aidata. Iga päev rulaatoriga kodus toimetav Maime Toomjärv pakub seltsi moodsa tehnilise lahenduse Skypeʼi kaudu. Skype on videopildiga internetitelefon.

Selle paigaldas talle lapselaps ja õpetas, kuidas käsitseda. Kui teisel suhtlemisvajadusega inimesel ka kõlarite ja mikrofoniga arvuti ning Skypeʼi ühendus kodus on ning ta sellega toimetamise on ära õppinud, läheb suhtlemiseks. Skypeʼi kliente on Maime Toomjärvel kaks, aga telefoni teel nõustab ta veel nelja-viit inimest.

Maime Toomjärv räägib: „Oleks väga hea, kui üksi jäänud inimeste lapsed ja lähisugulased teaksid soovitada seltsidaami. Üksindusse ja muredesse kinni jäänud inimene võib üsna kiiresti kaotada huvi maailmas toimuva vastu.”

Tema sõnul on seeniorid tihti umbusaldavad. Kui eaka inimese laps või lapselaps seltsidaami soovitab, võetakse võõras inimene kergemini omaks. „Ka lähedastel on kergem, kui eakas pereliige saab oma muredest ja mõtetest rääkida usaldusväärsele seltsidaamile,” arvab ta.

Tallinn allin Rakvere e

K 19 N 20 R 21 L 22 P 23

Järve

operett SILVA I. Kálmán BOHEEM G. Puccini ooper BAJADEER L. Minkus ballett FAUST C. Gounod ooper P Paide a muusikal PIPI PIKKSUKK Türi ri Ü. Raudmäe/Ü. Vinter Järvakandi r

kl 18 kl 18 kl 18 Rapla a kl 18 kl 18

Jõhvi

Narva a

paketi hind 24 € paketi hind 24 € paketi hind 26 € paketi hind 26 € paketi hind koos näitusepiletiga 19 €

Sõidugraafik ja peatused: Põltsamaa NARVA – TALLINN Pärnu-

Jaagupi Väljumine Väljumine 19.-22.03 23.03 Pärnu klä14.00 kl 12.00 kl 14.40 kl 12.40 kl 15.00 kl 13.00 kl 16.00 kl 14.00

Võhma õ Peatus

Puurmani

Viljandi i Geneva Keskus Narva Jõhvi Kontserdimaja Kohtla-Järve bussijaam Rakvere bussijaam

Tartu

TARTU – TALLINN

Väljumine Väljumine 21., 22.03 23.03 kl 14.00 kl 12.00 kl 14.25 kl 12.25 kl 14.45 kl 12.45

Peatus Vanemuise kontserdimaja alumine parkla Puurmani bussipeatus Põltsamaa bussijaam

VILJANDI – TALLINN

Väljumine Väljumine 19.-22.03 23.03 kl 14.00 kl 12.00 kl 14.40 kl 12.40 kl 15.10 kl 13.10 kl 15.30 kl 13.30

Peatus Viljandi Vabaduse plats Võhma bussijaam Türi raudtee-bussijaam Paide kultuurikeskus

PÄRNU – TALLINN

Väljumine Väljumine 19.-22.03 23.03 kl 14.45 kl 12.45 kl 15.15 kl 13.15 kl 16.00 kl 14.00 kl 16.30 kl 14.30

Peatus Pärnu Endla teatri parkla Pärnu-Jaagupi bussijaam Järvakandi bussijaam Rapla bussijaam

Kõikidel bussidel väljumine Tallinnast 30 min peale etenduse lõppu.

Tagasisõit samal marsruudil vaba sõidugraafiku alusel.

Muuseumist teatrisse väljub buss kell 17.15.

Kauneid teatri- ja näituseelamusi!

Piletid müügil Estonia kassades, Piletimaailmas ja Piletilevis.

Kassad avatud E–P 11–19, lisainfo 683 1210, estonia@opera.ee, www.opera.ee

aed

Märts 2014 12

Õige hool tagab kasvuhoonele pika ea Egon Valdaru egon.valdaru@ajaleht.ee

R

äpina aianduskooli õpetaja Tiina Paasik on pikaaegse kogemusega aednik, kes on kasvuhoonetega palju kokku puutunud. Tema hinnangul võivad tänapäevased kasvuhooned ja nende kattematerjalid kile, klaas või polükarbonaat ehk kihtplast õige hoolduse korral üpris kaua vastu pidada.

Oma kodus on aiandusspetsialistil polükarbonaatkattega tunnel-tüüpi kasvuhoone ja seda julgeb Paasik ka teistele aiapidajatele soovitada. Ehkki materjal on võrdlemisi kallis, on see vastupidav ning taimede seisukohalt väga hea – hajutab valgust, laseb läbi vajaliku spektriosa ja hoiab hästi sooja. Seega jahtub ta öösiti aeglasemalt kui kile- või klaaskattega kasvumaja. Sel põhjusel saab varakevadel plastkattega kasvuhoone kile- ja klaaskasvuhoonest aegsamini kasutusele võtta, sügisel omakorda kestab kauem. „Mina külvasin sinna 30. detsembril porgandit, spinatit ja tilli,” väidab ta.

Plastplaadid saavad tootjalt tavaliselt valguse läbilaskvusele kümneaastase garantii. Need vahetatakse välja siis, kui ei lase enam piisavalt valgust läbi või on kahjustada saanud.

Tänapäevane kile kestab kaua Euroopas on Paasiku teada viimasel ajal moodi läinud klaaskasvuhoone. „See kestab aastakümneid ning näeb hea välja, uhkete majade kõrval on see ju oluline.

Minu arvates on klaaskasvuhoone kõige ilusam,” kõneleb ta.

Klaasi eeliseks on ka asjaolu, et seda saab suvel klaaside varjutamiseks katta lubjapiimaga, mida on hiljem kerge maha pesta. Lisaks on aiandusõpetaja sõnul klaastahvleid lihtne välja vahetada. Seda tehakse siis, kui tahvlid on purunenud või mõranenud.

Kõige odavama kasvuhoone saab kilega kattes, see peab vastu vähemalt neli-viis aastat, tihti ka kauem. Aiandusspetsialist Tiina Paasik tutvustab uuemaid kattematerjale, mis õige hoolduse korral üsna pikalt vastu peavad.

REKLAAM

KASVUHOONED Kui endal ei ole võimalik kalmu hooldada, siis teeme seda Sinu eest!

Hauahooldus, kalmukujundus Hauakivide, ristide jm renoveerimine ning uute valmistamine Uute haudade tasandamine, püsilillede istutamine jms

Ükski töö pole liiga väike – leiame lahenduse!

Töötame 7 päeva nädalas, kokkuleppel ka riiklikel pühadel.

Lisainfot telefonil 5781 0103 või

www.kalmistuteenused.ee

KEVSTAUD SED SOODU

Müüme polükarbonaatplaati.

Pakume ka transporti ja paigaldust.

Mexin Baltic OÜ Lao 12–5 t Pärnu t tel 443 1518 t E–R 9–18 t L 9–15 www.mexin.ee

aed

13 Märts 2014

Kõige odavam kasvuhoone kattematerjal on endiselt kile, mis Paasiku ütluse järgi kestab vähemalt neli-viis aastat, tihti kauem. „Ohuks on varesed ja hakid, kes võivad seda ülevalt nokkida, teine mure on tuul, mis kasvuhoonet harja poolt rebima võib hakata,” kõneleb Paasik (pildil).

Aiandusõpetaja hoiatab, et praegu toodetud kilet ei tasu igal kevadel peale panna ja sügisel maha võtta, sest nii jäävad kilesse kruvikohad, mis hakkavad rebenema ning vett sisse laskma. Laest tilkuv kondensvesi aga mõjub enamikule kultuuridele väga halvasti, näiteks ettekasvatatavates külvikastides võib see põhjustada tõusmepõletikku. Vesi peab kattelt mööda seinu alla valguma ega tohi laest tilkuda.

Katet uuenda lagunemise korral Tiina Paasik soovitab kasvuhoone kattematerjali või selle osasid vahetada siis, kui need purunevad, inventuuri tasub teha just kevaditi. Kihtplasti pestakse, aga välja

ei vahetata, see peab üldjuhul vastu vähemalt kümme aastat.

Taimed vajavad valgust, värsket õhku ja haigusvaba keskkonda. Seega tuleb kasvuhoone kattepindu Tiina Paasiku jutu järgi nii seest kui väljast, kas sügisel või kevadel puhastada. Määrdunud klaaskate või polükarbonaat ehk kihtplast ei lase enam hästi valgust läbi ning konstruktsiooni sisepindadele võivad koguneda kahjurite munad.

Kui kasvuhoone on vundamendil, peab tugevalt harjates sealt eemaldama sambla. „Kui kasvuhoonet pidevalt hooldada, siis sammaldumise probleemi praktiliselt ei ole. Samuti on märksa vähem muid muresid,” sõnab Paasik.

Tähelepanuta ei tohi jätta kasvuhoone nurki, vahesid ja pragusid. Kui külvikastide, pottide ja aiatööriistadega sügisel ei tegeldud, peab ka need kevadel puhtaks pesema rohelise seebiga või desinfitseerima kaaliumpermanganaadi lahusega.

Kui sügisel on jäänud ka umbrohu ja muud taimejäänused koristamata, peab selle töö nüüd kevadel ette võtma. Võimalike haigustekitajate leviku piiramiseks on mõistlik kogu materjal ära põletada. >> lk 14

PANE TÄHELE! Kevadel vaata üle, kas kasvuhooneklaasid ja -kile on terved, sest on õige aeg vahetada purunenud detailid, prussid ja muu. Juhul kui vahetad kilekasvuhoonel kilet, pese ja puhasta enne seda konstruktsioonid.

Pese kasvuhoone seest puhtaks, kasutades selleks kaaliumpermanganaadi 5protsendilist lahust ja rohelise seebi lahust (seep lahusta väiksemas anumas sooja veega).

Kasvuhoone väljast pesemiseks võta pehme hari ja pese ülevalt alla. Väldi survepesuriga pesemist, kuna klaasid võivad puruneda. Pärast pesemist loputa kasvuhoone puhta veega.

Vajadusel vaheta 10 sentimeetri ulatuses kasvupinnas. Uueks kasvupinnaseks sobib müügilolev kasvuturvas, millele võib lisada liiva.

Väetamisel hoia õiget vahekorda. Oma mulla rikume tihti ära ebamõistliku väetamisega, hoiduma peab ainult lämmastikväetistega pealt väetamisest. Müügil on palju väikeaednikele sobivaid väetisi. Kasvuhoones on väga tõhus poes müüdav kõiki toitaineid sisaldav kanakaka.

Töövahendid, külvikastid, kassetid ja potid pese kaaliumpermanganaadi 5protsendilise lahusega ning loputa puhta veega. Töövahendid pese pärast iga kasutamist kuuma veega.

Kasvuhoone asukoht vali valguse järgi, see on olulisim. Ära raja seda varjulisse kohta, see-eest poolvari on üldjuhul isegi hea, sest suvel on iseäranis väikese kasvuhoone puhul ülekuumenemise oht suur.

Aastaringne kasvuhoone hooldamine aitab vältida sambla tekkimist.

Allikas: Tiina Paasik FOTO: PEETER KÜMMEL/SAKALA

REKLAAM

aed REKLAAM

Märts 2014 14

SEADUS Seaduse järgi tuleb alla 20 m² kasvuhoone ehitamisest linnades ja asulates omavalitsust teavitada, ehitusluba tuleb taotleda vaid üle 20 m² kasvuhoonete puhul. Suure-Jaani valla ehitusnõuniku Are Aua sõnul on see seadus maha kirjutatud Saksa seadusest. „Juhul kui asulas ehitab keegi oma aeda suure kasvuhoone, võib see varjutada naabri aia,” põhjendab ta.

Puitkarkassiga kasvuhoones võib kevadel välja vahetada katkised ja mädanema kippuvad puidust osad, eriti need, mis asuvad maapinnale lähemal. Mõistlik on puitkarkassi töödelda mõne taimedele ohutu puidukaitsevahendiga. Alumiiniumist või muust materjalist raam tuleb vajaduse korral puhastada, puitkarkass ka värvida.

Täielik mulla vahetamine pole Tiina Paasiku sõnul enamasti vajalik, pigem tuua juurde värsket komposti ja pinnas läbi kaevata. Kui taimed olid eelmisel aastal haiged, tuleb vahetada 10sentimeetrine kiht kasvupinnast. „Kasvuhoonest eemaldatud pinnast saab kasutada näiteks viljapuuaias. Uus kasvupinnas tuleb valida vastavalt kasvatatavale kultuurile, selleks sobib müügilolev kasvuturvas,” tõdeb aiandusõpetaja. Samuti võib tema kinnitusel lisada uuele mullale liiva, sest see on steriilne ja muudab mulla ka õhulisemaks.

Eraldatus hoiab kahjurid eemal

Microlife uued vererõhuaparaadid

FOTO: ELMO RIIG/SAKALA

Viiratsi vallas elava Hildi Jürise kodus on nii kile- kui klaaskasvuhoone. Erilisi kahjureid ega haigusi ta kummaski märganud pole. Üheks põhjuseks arvab ta selle, et majapidamine asub maal, teistest aedadest eraldatult. Teiseks kasvatab ta kõik taimed ise ette, seega ei tule väljastpoolt tõbesid ega kahjureid sisse.

Omaette profülaktikaks peab kogenud aiapidaja seda, et kasvuhooned külmuvad talviti täielikult läbi, seega hävivad ka pahalased. Juhul kui ta ongi aias märganud mõnd kahjustajat, on ta katkunud tomativõrseid ja nõgeseid ning lasknud need nädala jagu vees käärida. Seejärel on ta kõva haisuga segu lehetäidele või muudele kahjuritele peale valanud.

Mürke pole Hildi Jürine söödavate asjade puhul oma aias juba 30 aastat kasutanud, sest kõik see tuleks hiljem ringiga organismi tagasi. Isegi mulda ei ole ta oma kasvuhoones vahetanud, aeg-ajalt ainult juurde viinud, sest iga saagiga ju orgaanika eemaldub.

on kliiniliselt testitud ja rütmihäirekindlad!

BP A3 Plus

BP A6 PC

BP A2 Basic

Kuna tegu on meditsiiniseadmega,siis loe hoolikalt kasutusjuhendit ja vajadusel konsulteeri arstiga!

Lume raskuse all kokku vajunud kasvuhoone vajab kindlasti põhjalikku ehitamist, mitte lihtsalt igakevadist hooldust.

REKLAAM

15 Märts 2014

Kõrge kolestroolitase on ohuks sinu südamele Hoia oma kolesterool kontrolli all REDASIN tablettide abil REDASIN sisaldab 5 toimeainet, mis aitavad kolesterooli hoida normaalsel tasemel ning kaitsevad sinu südant.

Foolhape B6-vitamiin B12-vitamiin Koensüüm Q-10 Punase riisi ekstrakt

Aednik ei ole nii rikas, et osta odavat tööriista Viljandi aiandusseltsi juht Hildi Jürine on fanaatiline aiapidaja, kelle Viiratsi valla Arumetsa talu mastaapne iluaed soojal ajal kui piltpostkaart imetlejate pilke püüab. Seal on rohkelt lillepeenraid, kiviktaimlad, tiigisilm, oma osa on köögiviljapõllul ja kasvuhoonetel.

Info ja maaletooja: Loodustoode OÜ

FOTO: PEETER KÜMMEL/SAKALA

Siin kehtib inglaste tõetera, et ma ei ole nii rikas, et odavat tööriista muretseda,” kõneleb Hildi Jürine.

Egon Valdaru egon.valdaru@ajaleht.ee

M

üttamist on tal aias palju ning pikkade aastakümnete jooksul on kogenud aiapidaja jõudnud veendumusele, et mõistlikum on alati soetada tuntud firma korralik tööriist. „Ilma hea tööriistata ei tee aias midagi.

Odavam on lõpuks kallim Jürine on märganud, et odav riist laguneb väga hõlpsalt, olles seega kokkuvõttes kulukam ost kui kallima, aga vastupidava töövahendi soetamine. „Kui mul mitu korda järjest odav tööriist käes kiirelt ära lagunes, kadus isu sellistega edasi jännata.

Võite ette kujutada, kui mõruks muutus meel, kui sel põhjusel tööjärg katki jäi ja aeg kaotsi läks,” sõnab Jürine.

Märtsis soodushinnaga Südameapteekides ja Ylikooli apteekides.

MÜÜGIL APTEEKIDES ja terviseportaalis www.tervis24.ee ning TERVISEPOES Kadaka tee 1/3, Tallinn

aed

Märts 2014 16

”

Mulle sobivad kerged, otsekui teismelistele mõeldud tööriistad. Kui suur osa energiast läheb töövahendi ülestõstmisele, ei ole minust pikalt rühmajat.

HILDI JÜRINE, Viljandi aiandusseltsi juht

rasket labidat või harki ta endale ei osta.

Ka peab ta mõistlikuks soetada vars, mis oleks reguleeritava pikkusega. Tänapäeval on müügil ka varsi, mille otsa sobib mitu tööriista. Et need tööriistade varred on väga vastupidavad, muudab see toimetamise mugavaks.

Hildi Jürine on samuti väiksemapoolne naine. „Mulle sobivad kerged, otsekui teismelistele mõeldud tööriistad. Kui suur osa energiast läheb töövahendi ülestõstmisele, ei ole minust pikalt rühmajat,” selgitab ta. See-eest tema kaasa Valdur Jürine eelistab alati tugevamaid ja raskemaid tööriistu.

Mugav on mõnus FOTO: PEETER KÜMMEL/SAKALA

Aednik lisab, et üldiselt toimivad hästi ka nõukogude ajast pärinevad tööriistad.

See-eest odavad Aasias toodetud töövahendid on rohkem nagu iluasjad, tõmbad rehaga paar korda ja ongi juba puru. Pruugib selline plastvarrega vahend päikese kätte jätta, kui see kiirelt hapraks muutub.

Seitse korda mõõda, korra lõika Püsililli kasvatav Nõrga talu perenaine Krista Kukk kasutab oma aias põhiliselt Fiskarsi tooteid. Ehkki hinnalt kallid, saab ta nendele kindel olla, sest aastate möödu-

des need väsimuse märke ei ilmuta. „Igal juhul eelistan pigem kallimat ja äraproovitud aiatööriista,” kõneleb ta.

Et ühekordne rahakulu on üsna suur, tasub enne soetamist täpselt läbi mõelda, mida osta. Näiteks on valiku juures olulised ka inimese jõud ja pikkus. Mees ei pruugi naisele poest reha või labidat tuues just parimat valikut teha. „Igaüks peaks ise töövahendit käes hoides proovima, mis on talle mugav. Teiseks võivad eelistusi mõjutada inimeste erinevad töövõtted,” annab Kukk nõu.

Kuna ta on üsna väikest kasvu, siis väga

Taimede ettekasvatamine on täpne töö.

Viljandi aiandusseltsi juht Hildi Jürine näitamas seemnete külvi.

Krista Kukk rõhutab mugavuse tähtsust. „Kui aiakäärid on peos ebamugavad, lähevad käed kergesti villi,” märgib ta. Nii mõnelgi tuntud kaubamärgil, näiteks Fiskarsil, on väljatöötatud korkkäepidemetega oksakääride kollektsioon, mis ei põruta käsi ning püsivad peos ka soojad.

Väga mugavad on ka pikendatavad, niinimetatud teleskoopoksalõikurid, millega on hea eemaldada kõrgemal asuvaid vesivõsusid ja oksi.

Kui istutada on hõlpsam kergema labidaga, siis põõsaid on välja kaevata tõhusam toekamaga, millel on purunematu ja vajaduse korral kangina toimiv metallvars.

REKLAAM

Väike-Kuke 4b 80010 Pärnu

PÄRNU HAMBAPOLIKLIINIK

aed

17 Märts 2014

Hildi Jürise sõnul on tema suures aias oluline, et töövahend muru sisse ära ei kaoks. „Ma ei osta kunagi rohelise varre või käepidemega tööriista, muru sees oleks see kohe kadunud. Seega eelistan kollaseid, mis on märksa silmatorkavamad,” selgitab ta.

Selleks, et tööriist oleks tõhus ja kestaks kaua, on Jürise meelest oluline ka õige hooldus. „Minul hoiab tööriistad teravad ja puhtad abikaasa Valdur. Ükski töövahend ei lähe kuurist teritamata välja, olgu siis kirves või muruniiduk,” märgib ta.

Viljandi Bauhofi aiaosakonna müüja Marika Mikk on märganud, et aastatega on enamik ostjaid targemaks saanud, eelistades kallimaid ning tuntud firmade Fiskars ja Gardena tooteid. „Need on vastupidavad ja probleeme on vähem. Odavama tööriista soetamine on rohkem loterii. See võib vastu pidada, aga vahel laguneb juba mõne päevaga,” sõnab Mikk. „Paljud inimesed tulevad otsejoones Fiskarsit või Gardenat küsima, öeldes, et ärge muud pakkuge!” „Minul endal on kodus Gardena oksakäärid viis aastat vastu pidanud ja julgen neid igati kiita,” lisab müüja. Tema jutu järgi on kõigile toodetele kaheaastane garantii. Tõsi, lagunenud aiatööriist vahetatakse uue vastu juhul, kui kahe nädala jooksul tehtav ekspertiis kinnitab õiget kasutust. „Kui aga mõni rammumees on meeletult jõudu kasutanud, oksakääridega liiga jämedat oksa lõiganud või aiatööriista valesti murdnud, siis me seda välja ei vaheta. Kõik selgub ekspertiisi käigus,” selgitab ta.

Nõrga talu perenaine Krista Kukk

”

Kui aiakäärid on peos ebamugavad, lähevad käed kergesti villi.

KRISTA KUKK, Nõrga talu perenaine

REKLAAM

Põhjakaru vahvlikompvek ON TAGASI!

www.kalev.eu

NOSTALGILISED MAITSED – RETSEPT AASTAST 1977

FOTO: ARVET MÄGI/VIRUMAA TEATAJA

Magusasõprade soovile vastu tulles, toob Kalev märtsikuus poelettidele tagasi paljude kunagise lemmiku – vahvlikompveki Põhjakaru, nüüd juba uues moodsas „kuues”.

Mahedamaitselise kommi teevad vastupandamatuks suus sulav vanillimaitseline kreem krõbedate vahvlilehtede vahel ja seda kattev hõrk šokolaadiglasuur.

reklaam

Märts 2014 18

Aspiriin on ravimikapi kaasavara number üks Aspirin® enam kui 100 aastat tagasi ja täna.

Aspiriin oli Ameerika kosmoselaeva Apollo 11 pardal, kui see aastal 1969 Kuule maandus, ning on sellest ajast ikka ja jälle Maa ja Kuu vahet pendeldanud. Sinisel planeedil võib teda aga kohata peaaegu igas punase ristiga kapikeses.

Aspiriini valu-, palaviku- ja põletikuvastasest toimest teadsid egiptlased juba 3000 aastat enne Kristust, kui pajukoort ravimina kasutasid. Ka kreeklastest ja roomlastest arstid soovitasid 30 aastat pärast Kristust pajulehte põletiku leevendamiseks. Seda, et pajukoores on salitsüülhappe soolad, mis soolestikus imendudes muunduvad salitsüülhappeks ja toimivad siis organismis põletiku ja valu vastu, õppisid inimesed kirjeldama aga alles 115 aastat tagasi.

Häda oli aga selles, et salitsüülhape oli manustamisel vastiku maitsega ning kutsus esile kõhulahtisust ja oksendamist. 1853. aastal sünteesis esimesena aspiriini ehk atsetüülsalitsüülhappe prantslasest keemik Charles Frederic Gerhardt.

Ta sai täiesti toimiva aspiriini, kuid kuna tal puudus soov seda turustada, jättis ta oma avastuse unarusse.

1897. aastal teostas samasuguse keemilise

sünteesi noor saksa keemik Felix Hoffmann. Ta sünteesis aspiriini ehk atsetüülsalitsüülhappe, mis oli keemiliselt puhas ja stabiilne ning ei kutsunud esile kõhulahtisust ega oksendamist.

Väidetavalt proovis uut preparaati esimesena Felix Hoffmanni isa, kes oli aastaid vaevelnud reumavalu käes. Preparaat toimis suurepäraselt – isa valud leevendusid ning puudusid häirivad kõrvaltoimed. See saigi pöördepunktiks ning kaks aastat hiljem, 1899. aasta 6. märtsil registreeris keemiafirma Bayer Aspirini® kaubamärgi ja hakkas aspiriini tootma algul pulbri, hiljem tableti kujul.

aastat müüsid farmatseudid seda valge puudrina kas pudelikestes või pakkisid 500milligrammiste portsjonitena paberkottidesse.

Südamega sina peal

A nagu aspiriin

Aspiriini võime ennetada südameinfarkte tuli ilmsiks aga 1940. aastal, kui arstid jälgisid last, kellele manustati aspiriiniga kaetud närimiskummi, et kergendada tema valu mandlioperatsiooni järel. Selgus, et nätsu mäluva lapse verejooks oli suurem, kui nendel, kes närimiskummi ei saanud. Sestpeale polnud eriti suur kunst järeldada, et kui aspiriin toimib n-ö verevedeldajana, võib see teisalt ennetada ka vereklompide teket veresoontes. Pärast seda, kui see avastus oli leidnud kinnitust mitmetes pikaajalistes suuri patsiendihulki kaasavates kliinilistes uuringutes, hakati madalaannuselist aspiriini kasutama südameinfarktide ennetamiseks.

Aspiriin ehk atsetüülsalitsüülhape on salitsülaatide perekonda kuuluv ravim, mida kasutatakse valuvaigistina väikeste valude raviks ning palaviku ja põletiku vastu. Sel on ka n-ö verdvedeldav toime, mistõttu kasutatakse südameinfarkti ärahoidmiseks pikaajaliselt väikestes annustes.

Praegu on aspiriin tunnustatud kui kõigi aegade populaarseim arstim ja esimene ravim maailmas, mida hakati tootma tableti kujul. Enne 1904.

Aspiriin on saadaval rohkem kui 80 riigis, möödunud sajandil kasutati seda ka Lõuna-Aafrikas vohanud hüperinflatsiooni ajal lausa valuutana.

Eesti apteekides müüakse tavalist tabletiaspiriini nii valu, põletiku ja palaviku alandamiseks kui ka südameaspiriinina kümnes eri karbikeses. Südameaspiriini eristab tavaaspiriinist madalam doos (kui valuvaigistina kasutatakse tavaliselt 500 mg doosi, siis südameaspiriinina üldiselt 100 mg).

Legend räägib, et preparaat Aspirin® sai nime Püha Aspirinuse, Naapoli piiskopi järgi, kes olevat olnud peavaludes vaevlevate inimeste patroon ja kaitsja.

Lisaks Hoffmannile ja Gerhardtile võib aspiriini leiutamisele kaasaaitamises „süüdistada” veel kreeka arsti Hippocratest, inglast Edward Stone`i, prantsuse farmatseuti Pierre Joseph Leroux`d, itaalia keemikut Raffaelle`i ning britist farmatseuti sir John Vane`i.

L.EE.02.2014.0253

L.EE.02.2014.0251 Müügiloa hoidja kohalik esindus: Bayer OÜ Lõõtsa 2 11415 Tallinn Tel: 655 8565

Märtsis soodushind paljudes apteekides!

Päris südameaspiriin!

INFARKTI JA INSULDI ENNETAMISEKS.

Kasutage Aspirin Cardio (atsetüülsalitsüülhape) tablette täpselt nii, nagu arst on teile soovitanud. TAVALINE ANNUS ON 1 TABLETT ÖÖPÄEVAS. Tablette tuleb võtta eelistatult enne sööki koos klaastäie veega. Ärge võtke Aspirin Cardio tablette: • kui te olete allergiline (ülitundlik) atsetüülsalitsüülhappe või Aspirin Cardio tablettide mõne koostisosa suhtes • kui teil esineb või on varem esinenud salitsülaatide või sarnase toimega ainete (eriti mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite) poolt esilekutsutud astma

• • • • •

kui teil on seedetrakti haavand kui teil on eelsoodumus veritsuste või verejooksude tekkeks kui teil on raske neeru-, maksa- või südamepuudulikkus kui teile on määratud raviks 15 mg või rohkem metotreksaati nädalas kui teil on raseduse viimane kolmandik

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte.

Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Käsimüügiravim.

turvalisus

19 Märts 2014

Õnnestunud reis nþuab ettevalmistusi Annika Mällo ERGO isikukindlustuse grupi juht

R

eisiks valmistumine algab juba pikalt enne sþitu. Esmalt tuleb veenduda, kas reisidokumendid on korras. Paljud riigid nþuavad, et isikut tþendav dokument kehtiks vähemalt pool aastat pärast reisilt naasmise kuupäeva. Seepärast on tarvis välisministeeriumist järele uurida, millised on sihtriigi nþuded dokumendi kehtivusele.

MĂľned riigid nĂľuavad ka viisat, mistĂľttu peab aegsasti enne reisi kindlaks tegema, kas tegemist on viisat nĂľudva riigiga ning kui kaua enne reisi, kust ja kui suure summa eest seda soetada saab.

Nþuetele vastavate dokumentideta pole luba inimest reisile lasta, nii tekiksid ka sihtriigis sellega probleemid, mida vþþras keele- ja kultuuriruumis on keeruline lahendada.

Reisi planeerides tuleks arvesse vþtta välisministeeriumi soovitusi mþnest ohtlikust piirkonnast eemale hoida, sest seal ei

Lapsed kinkisid sßnnipäevaks toreda kruiisi?

Kas on plaanis grupiga Euroopat avastama minna? Et pikalt planeeritud sĂźndmusest ebameeldivuste jada ei kujuneks, tasub silmas pidada lihtsaid nĂľuandeid ning reis vĂľib muretult alata.

suudeta inimesi vþimaliku ohu eest täielikult kaitsta. Tasub hoiduda sþja-, looduskatastroofi- ja muudest kriisikolletest ning valida sihtkohaks turvalisem ja rahulikum paik. Kui aga sþit hoiatuse saanud riiki on vältimatu, tuleb kindlasti oma minek registreerida välisministeeriumis ja jätta vajalikud kontaktandmed ka lähedastele.

Vanemas eas kimbutavad kroonilised hädad, mis nþuavad regulaarset ravimist.

Kui arst on välja kirjutanud ravimid, mida peab pidevalt ja mþnikord ka ootamatult manustama, tuleb vajalik kogus arstimeid reisile kaasa vþtta. Need peaks lennukisse endaga ßhes vþtma, sest kui äraantavad kohvrid hilinevad vþi kaotsi lähevad, on vähemalt rohud käepärast Et reisikindlustus plaanilisi arstivisiite ja ravimite ostu ei kata, tuleb pagasi hilinemise korral arvestada täiendava kuluga ravimitele vþi arstile, kßll aga hßvitatakse haiguse ootamatust ägenemisest tingitud ravikulu. Et mingil pþhjusel kaotsi läinud pagas hiljem kompenseeritaks, on vajalik kindlasti sþlmida pagasikindlustus, et väärtuslikud esemed vähemalt rahaski kätte saada.

Reisile minnes vþiks mþelda ka reisi ärajäämise vþi katkemise kindlustamisele. Muidu lähevad tßhistatud vþi muul pþhjusel pooleli jäänud reisiks tehtud kulutused lihtsalt kaduma. Tßhistamine

vĂľib olla tingitud reisija ootamatult halvenenud tervisest, mistĂľttu pole vĂľimalik oodatud puhkusele sĂľita. Sel juhul hĂźvitab kindlustus reisile tehtud kulutused.

Vþþrasse keelekeskkonda minnes tasub kaasa vþtta vestmik, et mitte hätta jääda. Suurrahvad valdavad enamasti vaid oma emakeelt ning nende keelt mitteoskav inimene vþib þige tee vþi apteegi otsimisega hätta jääda.

Turist on varastele kerge saak, sest ta vaatab rohkem ringi, kþnnib aeglaselt ning on hajameelne. Seetþttu on arukas veenduda, et raha ja dokumendid on pandud kindlasse kohta, kust vþþras käsi seda kergesti vþtta ei saa. Tuleb vältida tagataskut ja koti välimist sahtlit. Dokumendid, tagasisþidupilet ja suurem raha tasub panna hotelli vastuvþtu seifi, et need korraga kaasas ei oleks.

Kuumuses vþimaliku terviseriski ärahoidmiseks tuleb ravimi manustamiseks vþi jalgsimatka tarvis ikka pudel joogivett kaasa vþtta.

Kui olete end kþigiti kindlustanud, on mþistlik kindlustuse reisiabinumber ja kindlustuspoliisi number ikkagi käepärast hoida, et emakeeles oma mured kiiresti lahendatud saaks. Nii nagu pole halba ilma, vaid on sobimatu riietus, nii vþib ka Üelda, et pole halba reisi, on vaid halvasti ettevalmistatud reis. Head teed!

REKLAAM

9ÂŚKHP YHWW YÂŚLNVHP NHKDNDDO

„Tunne oli selline, nagu oleksin vett täis ja paistes!� Ŕ2OLQ SLGHYDOW UDKXOROHPDWX RPD Ű JXXULJD 0XOOH WXQGXV HW NHKD RQ WŒLV YHWW PLOOHVW NXLGDJL ODKWL HL VDD œ UŒŒJLE .DULQD .XLG VLLV DYDVWDV WD 6NDQGLQDDYLD Apple Cider™ 600 tabletid ja see tunne kadus!

Soovitajaks oli sĂľbranna

„Mu sþbranna soovitas proovida Skandinaavia Apple Cider 600 tablette, mis teda olid väga hästi aidanud. Vþtsin sisse kaks Apple Cider 600 tabletti hommikusÜÜgi ajal. Juba mþne päeva pärast märkasin, et pean sagedamini tualetis käima, kilod justkui voolasid mu kehast välja. Muutusin palju elavamaks ja energilisemaks ning tundsin end märksa kergemana.�

Kilod „voolasid� kehast välja

„Tarvitan Apple Cider 600 tablette juba neli nädalat ja olen väga þnnelik. Kadus tunne, et keha on liigset vedelikku täis.

Minu organism justkui noorenes ning tänu sellele olen palju energilisem,

saan tÜÜdega paremini hakkama ning mþnikord tunnen lausa, nagu hþljuksin.

Ja mis kþige tähtsam – vþin jälle häbenemata kanda oma lemmikpluusi vþi bikiine! Vþib-olla oligi kogu probleem selles, et vedelik kogunes organismi,� arvab Karina.

Vedelikupeetus ja kehakaal On teada, et vesi moodustab inimese kehast kuni 60%. Igapäevane soovituslik vedeliku tarbimise norm on 1,5–2 liitrit.

Vedelikupeetus tekib organismis siis, kui organism ei väljuta nii palju vedelikku kui peaks. Seda mĂľjutavad mitmesugused tegurid. Ăœks neist on sool. Soolane toit soodustab liigse vedeliku kogune-

TESTI ENNAST: Armastan soolaseid suupisteid Tunnen end raskena Magu sageli „streigib�

Sþrmed ja pahkluud on paistes Armastan suure kalorisisaldusega toitu Kui vastasite kahele vþi enamale väitele jaatavalt, vþib ka teie organismi olla kogunenud liigne vedelik.

mist organismi, tekkida vþivad jäsemete tursed, ning liigsetest kilodest on raske vabaneda. Menstruaaltsßkliga seotud hormonaalsed muutused vþivad samuti organismis vedelikupeetust tekitada.

Inimese organism kannatab pidevalt ebatervisliku toitumise, väheliikuva eluviisi, ßlesÜÜmise, alkoholi vþi suitsetamise tþttu. Seepärast vþib tarbitud toidu ja joogi seedimata jäänud osa hakata organismis kuhjuma ning ainevahetus aeglustuda, mis soodustab kehakaalu suurenemist. Väga tähtis on hoida taTBkaalu vedelike ja toidu tarbimise ning fßßsilise aktiivsuse vahel.

Faktid Apple Cider 600 kohta Apple Cider 600 sisaldab suures koguses (600 mg Ăźhes tabletis) aktiivseid Ăľunasiidri ja ravimtaimede ekstrakte.

Tänapäevase tehnoloogia abil muudetakse fermenteeritud värske þunamahl kuivatamise teel kþrge kontsentratsiooniga þunasiidri pulbriks ning selle toime suurendamiseks lisatakse artiťokija vþililleekstrakti.

Apple Cider 600 tablette vĂľite osta apteekidest vĂľi tootja kodulehelt www.newnordic.ee. KĂźsimuste puhul helistage telefonil 684 3838 vĂľi vaadake tootja kodulehte NEW NORDICU www.newnordic.ee. internetipood

KUIDAS SAAB APPLE CIDER 600 AIDATA? Juba Vana-Egiptuses olid kasutusel erilised dieedid ning þunaäädikat tarvitati kehakaalu vähendava ja rasva lagundava toidulisandina. Egiptuse kuninganna Kleopatra pidas þunaäädikat ilu ja tervise allikaks ning jþi seda iga sÜÜgikorra järel. 2400 aastat tagasi kasutas Hippokrates þunaäädikat inimeste ravimiseks. Toidulisandit Apple Cider 600 valmistab þunaäädikast ning artiťoki- ja vþililleekstraktist Skandinaavia kompanii New Nordic. Artiťokiekstrakt aitab ergutada sapphapete eritumist, mis on vajalik rasvade lagundamiseks ja ainevahetuseks ning toksiinide väljutamiseks organismist. VþililleHNstrakt soodustab kusesßsteemi toimimist. Loomulikult on olulised ka mitmekesine MD tasakaalustatud toitumine ning tervislikud eluviisid.

Apple Cider 600 on koguneva vedeliku ja rasva suurim vaenlane!

MĂ„RTSIS

SOODUSHINNAGA

reklaam

Märts 2014 20

Riiklik hinnasoodustus krooniliste haavandite, lamatiste ja põletushaavade sidemetele Enamik trauma- ja operatsioonihaavu paraneb üldjuhul mõistliku aja jooksul tüsistusi jätmata, samas kui krooniliste haavandite, sh lamatiste ravi on aeganõudev. Pika raviprotsessi käigus kulub rohkesti haavasidemeid. Lisaks kroonilise haiguse põhjustatud kannatustele, on olukord haigele ning perele ka rahaliselt koormav, sest haavandite ravi võib kesta nädalaid ja kuid. Samuti võib tavapärasest pikemaks venida põletushaavade ravi, mille puhul pärast neljanädalast konservatiivset ravi osutub mõnikord vajalikuks nahasiirdamise operatsioon.

õõnsused ja uurised, vigastatud koe kontakt antiseptilise toimeainega on maksimaalne.

Pasta eelis on selleski, et ta võib haavale jääda mitmeks päevaks ja sidumiste arv väheneb paarile korrale nädalas. Pastat kasutatakse koos sekundaarse haavasidemega.

Mida peab patsient soodustuse saamiseks tegema?

1.

Haigekassa hüvitab kindlustatud isikule kulutused vajalike haavasidemete eest 50% ulatuses kehtestatud piirhinnast ja 6 kuu jooksul pärast diagnoosi saamist järgmistel juhtudel ja mahus:

Pöörduge oma perearsti või haavandit raviva eriarsti poole, kes täidab arvutis digitaalse meditsiinilise abivahendi kaardi haavasidemetele.

Seejärel määrab arst või haavandit siduv õde juba konkreetse toote nimetuse, kirjutades selle eraldi sedelile, millega patsient pöördub apteeki.

Apteekide sortiment võib sidemete osas erineda, mistõttu võiks võimalusel eelnevalt telefoni teel või internetist kontrollida (nt www.raviminfo.ee), kas Teile määratud haavaside on lähimas apteegis olemas.

Apteeker ei tohiks arsti või õe määratud sideme nimetust omatahtsi asendada mõne teise sidemega, kuna ta ei näe haava seisundit ega paranemisfaasi (erinevates haava staadiumites kasutatakse erinevaid sidemeid).

Kui arsti või õe määratud side apteegis puudub, saab apteeker Teid teavitada, millises teises apteegis on soovitud toode olemas. Kui teine apteek ei sobi, paluge apteekril Teie jaoks sobiv haavaside järgmiseks päevaks tellida. Tootjate, hulgimüüjate ja apteegikettide vahel on sõlmitud lepingud, mis peavad tagama selle, et kõik kompenseeritavad tooted oleksid apteegis patsientidele kättesaadavad.

• • • •

Askina® Calgitrol® pasta

2.

Kirjeldatud olukorras on tänuväärne, et Eesti Haigekassa on alates 2012. aastast hakanud teatud näidustuste korral patsiendile kompenseerima paljude haavasidemete ning ka sidemetega samasse gruppi kuuluva antimikroobse hõbedapreparaadi ostukulusid 50% soodusmäära alusel. Igal aastal lisandub soodusnimekirja uusi kaasaegseid haavaravitooteid.

3.

Hinnahüvitisega haavasidemete kogus sõltub diagnoosist

5.

ühe venoosse jalahaavandi kohta kuni 24 haavasideme eest ühe diabeetilise jalahaavandi kohta kuni 28 haavasideme eest ühe lamatishaavandi kohta kuni 20 haavasideme eest ühe põletushaava (sh kiiritushaava) kohta kuni 8 haavasideme eest

Kui patsiendil on mitu haava või haavandit, siis korrutatakse mainitud kogus haavandite arvuga. Samuti saab määrata uue kompensatsiooni, kui ravi ajal lisandub uusi haavandeid.

4.

Hõbealginaatpasta - uudne lahendus haavaravis!

Kaitseb haava välise bakteriaalse saastuse eest.

a: a soodustuseg le, ss a k e ig a h l a v a te Saad listele haavandi

Kellel on õigus soodustust määrata?

diabeeti avad) venoossetele ja le (sh. kiiritusha de va aa sh tu le põ lamatistele ja

Haigekassa soodustusega meditsiiniseadmete loetellu kuuluvate haavatoodete väljakirjutamise õigus on kõikidel arstidel. Meditsiinilise abivahendi kaart on digitaalne, mistõttu patsiendile sideme väljakirjutamise protseduur sarnaneb digiretsepti süsteemiga. Paberkandjal kaarte enam ei väljastata.

Arst sisestab haigekassa süsteemi tootegrupi üldnimetuse: HAAVASIDEMED ja sidemete arvu. Konkreetse haavasideme nimetuse, mida patsient antud ravifaasis vajab, määrab arst või haavaraviõde ja kirjutab selle apteekri jaoks eraldi paberile. Apteeker ju haava ei näe ega saa seetõttu iseseisvalt valikut teha. Raviprotsessi edenedes üldjuhul muudetakse sidet. Kui patsiendile kompenseeritakse lamatise raviks 20 sidet, kirjutab arst nad üldnimetuse „haavasidemed“ all korraga välja, kuid iga sidumise ajal täpsustatakse, millise konkreetse sidemega ravi jätkub.

Näide: a) esimesed 5 sidet ravi algul on rohke haavaeritise imamiseks kohandatud polümeersidemed; b) järgmised viis antiseptilised hõbesidemed, et vältida lamatise põletikuliseks muutumist; c) viimased 7 on atraumaatilised silikoonpinnaga vahtsidemed, mis toetavad haava sulgumist, vähendades elastse polstrina lamatise taastekke riski. Patsient ei osta väljakirjutatud sidemeid apteegist korraga, vaid vastavalt vajadusele ühe- või mitmekaupa. Toodud näite puhul paranes haav enne, kui 20 sidet ära kasutati, seega 3 sidet jäi nö „üle“ ja patsient ei pea neid välja ostma.

Eraldi tuleks tähelepanu juhtida mikroobidevastase ehk antiseptilise toimega haavaravitoodetele, mis pisut harjumuspäratult liigituvad haavasidemete gruppi: ioonilise hõbemaatriksi baasil loodud tooted.

Valdavalt on neid kolme liiki. Esimesel on hõbedakihiga kaetud haavasideme pind (nn „kaks ühes“ side). Teise puhul on tegemist iseseisva õhukese hõbemaatriksiga, mis konsistentsilt meenutab pisut õhukest sulatatud juustu viilu, kuid on tumehalli värvi, ja mis asetatakse haava pinnale või sügavale haava sisse ning kaetakse teisese imava sidemega. Kolmandal juhul on samasse haavasidemete gruppi klassifitseeritud hõbealginaadile antud vedel kuju ning ta on pakitud tuubi. Selline unikaalne antimikroobne haavaravitoode on B.Brauni Askina® Calgitrol® pasta. Vedel hõbepasta täidab peensusteni haava-

Näidustus: pindmised ja sügavad haavad, infitseeritud haavad meditsiinilise järelevalve all.

• 100% iooniline hõbe • lai antimikroobne toimespekter • kasutusvalmis pasta

Haavaravist loe: www.haav24.ee

Küsi lisainfot apteekidest või telefonil 677 1200 B. Braun Medical OÜ

21 M채rts 2014

reklaam

Varjupaikade s천ber:

tervis

Märts 2014 22

Kui higi voolab ojadena

REKLAAM

Nosweat® kapslite kasutajate hinnangud:

Nosweat – tõhus abi liigse higistamise vastu

Heaks lahenduseks liigsest higistamisest vabanemisel on Nosweat kapslid, mis sisaldavad salveilehtede ekstrakti.

Nosweat on tõhus looduslik vahend, mis aitab nii üleminekueaga kaasnevate higistamishoogude, emotsionaalse higistamise kui ka ülekaalust tingitud higistamise korral.

Nosweat on ühtemoodi efektiivse toimega sõltumata liighigistavast kehapiirkonnast.

Anu (52): Minu igapäevane töö on üsna pingeline. Juba aastaid on mind häirinud öine higistamine, mille põhjuseid võib ilmselt seostada emotionaalsete pingetega.

Nüüd, mil olen jõudnud üleminekuperioodi, vaevavad mind lisaks ka päevased higistamishood. Pärast Nosweat kapslite kuuajalist kasutamist on higistamine nii öösel kui ka päeval tunduvalt vähenenud.

Reet (50): Kuni viimase ajani möödus üleminekuikka jõudmine minu jaoks ilma suuremate kannatusteta. Eelmisel aastal toimus halb muutus: mind hakkas tõsiselt häirima öine higistamine. Ärkasin öö jooksul mitu korda üles ebameeldivalt niiskete linade vahel. Apteegist soovitati mulle Nosweat kapsleid, mida olen nüüd regulaarselt võtnud. NoSweat väärib kiitust, sest öine higistamine ei häiri mind enam. Julgen seda soovitada kõigile, keda samasugune probleem vaevab. Ülo (45): Olen ülekaaluline ja mind on vaevanud kaenlaaluste ja jalgade ülemäärane higistamine. Minu perearst soovitas mul proovida Nosweat kapsleid. Võtsin kapsleid kolme nädala jooksul ja jäin toimega väga rahule, sest higistamine vähenes märkimisväärselt.

NOSWEAT® Vähendab higiproduktsiooni kuni 52% Toime avaldub 2 tunni jooksul, toime kestab 6 tundi Võib kasutada nii kuurina kui lühikese perioodina

Koostis: Üks kapsel sisaldab 120 mg salveilehtede mahla ekstrakti.

60 kapslit pakendis.

Täiendav informatsioon apteekides või telefonil 733 8080

tervis

23 Märts 2014

Annika Poldre 60pluss@ajaleht.ee

H

eino on aktiivne 70. eluaastates härra, kelle optimismi on kaks viimast aastat häirinud püsiv tervisehäda, nimelt öine higistamine.

Ta peab öö jooksul kaks korda pesu vahetama. Kuigi kuivade ööriietega magama heitnud, ärkab ta öösiti läbimärjana, nii et isegi juuksed tilguvad higist, nagu oleks just pead pesnud. Isegi aluspüksid tuleb ära vahetada, sest needki on higist märjad. „See rikub une kvaliteeti ja segab kogu elu,” ütleb Heino.

Probleemile jälile ei jõua Mees on käinud terviseuuringutel, kuid mure tekitajat pole leitud. Ta on konsulteerinud meestearstiga, teda on uurinud eriarstid, ent põhjust, mille alusel saaks

ravi alustada, pole leitud. „Meestearst arvas, et tegemist võib olla hilise kliimaksiga. Mul ükskõik, mis diagnoos tuleb, asi võib ka kliimaksis olla, peaasi, et sellele probleemile, mis tohutult häirib, jälile jõutaks,” on toimekas mees meelekindel.

Heino on ka diabeetik ja tema südant turgutab südamestimulaator, kuid neidki pole arstid öise liighigistamise põhjusena diagnoosinud. „Ma saan iga arsti juurde, kuhu plaanin minna, aga vastuseid pole kahjuks saanud,” kinnitab mees, kes on terve elu läbilöögivõimeline olnud.

Heinoga ühesugust saatust jagab eakaaslane Toomas, kellel algasid öised higistamishood umbes pool aastat tagasi.

Tema higistab põhiliselt esimestel öötundidel. „Vahetan öö jooksul kaks-kolm korda pesu ja tekke, sest olen läbinisti märg,” räägib Toomas. „Vesi lausa jookseb kehast ja jalgadest.”

Toomase perearst pole osanud mehele ravi soovitada ega ole teda ühegi eriarsti juurde suunanud, sest arsti, kes sellise probleemiga tegeleks, justkui polegi.

Häda aga on. >> lk 24

HIGISTAMINE Higistamine kaitseb organismi ülekuumenemise eest.

Öine liighigistamine võib elukvaliteeti tugevasti muuta. Selle põhjusi on raske leida, vaja läheb visadust ja kannatlikkust, et järk-järgult uurides ja iga põhjust välistades lõpuks õigeni jõuda.

Higistamine on normaalne, kui: • on liiga soe; • tegelete kehalise tegevusega; • teil on palavik; • olete ärritunud, vihane, ehmunud või närveerite.

Higistamine ei ole normaalne, kui: • higistate rohkelt puhkehetkel, ehkki temperatuur ei ole kõrge; • peate käsi puhastama ja väldite kättpidi tervitamist, sest käed on higised; • peate päev läbi laubalt higi pühkima; • tunnete end pideva higistamise pärast ebamugavalt ja ärritunult ning tahate higistamise varjamiseks kogu aeg jakki kanda, isegi kui on palav.

Sel puhul võib teil olla tekkinud tervisehäire, liighigistamine ehk hüperhidroos.

Allikas: www.higistamine.ee

REKLAAM

tervis REKLAAM

Märts 2014 24

Märgatavalt tugevnenud higistamist nimetatakse hüperhidroosiks. See avaldub higinäärmete liigtugevas reaktsioonis normaalsetele ärritajatele. Liighigistus võib hõlmata vaid teatud kehapiirkondi, aga ka suurt nahapinda. Uuringud on näidanud, et higistamise all kannatab keskmiselt üks inimene sajast.

Liigne higistamine tekitab ebameeldivat tunnet, millele lisanduvad sotsiaalsed ja psühholoogilised ebamugavused. Näiteks kui seetõttu on häiritud teiste inimestega suhtlemine. „No mis mees ma olen, kui mitu korda öösel läbimärjaks end higistan? Kes tahaks niisugusega oma voodit jagada?” küsib Heino.

”

Öösel, kui inimene norskab, tekib ajus hapnikupuudus, mis võib põhjustada higistamise episoode.

Kui higistamine leiab aset ka päevasel ajal, viitab see pigem südamehaigusele.

Esmane ja teisene vorm

DR EERO MERILIND, perearst

FOTO: ANNIKA POLDRE

Meil on: • professionaalsed arstid, kes koostavad individuaalse kuurortravi programmi • üle 50 erineva ravi- ja lõõgastusprotseduuri • kaasaegsed võimalused terviseuuringuteks • spa-ja saunakeskus, restoran ja kohvikud, kultuurikeskus, kauplused • igati abivalmis personal, tänu kellele on meil palju rahulolevaid kliente

NÜÜD TURGUTAD END SOODSAMALT: Tervis kuurordist alates

40€

1-le inimesele 1 ööpäev 2-kohalises toas

Nädalalõpu lõõgastus alates

84€

1-le inimesele 2 ööpäeva 2-kohalises toas

Hea tervis on täieliku õnne alus!

Kampaania kehtib kuni 31.03.2014

Dermatoloog Maie Jürisson

Hüperhidroos jaguneb kaheks: primaarne ehk esmane, mille tekkepõhjus on teadmata, ja sekundaarne ehk teisene, mis tekib mõne teise haiguse mõjul või tagajärjel, nagu näiteks närvi- või nakkushaigus, diabeet, vähk või endokriinhaigused. Üleliigset higistamist võivad esile kutsuda ka ravimid. Arstid oletavad, et mõlemat tüüpi liighigistamise esilekutsuja võib olla ka normaalsest suurem närviaktiivsus.

Kui liighigistamine haarab vaid mõnd kehapiirkonda, siis nimetatakse seda koldeliseks hüperhidroosiks. Enim levinud on sellised piirkonnad nagu kaenlaalused, peopesad, tallad, nägu, kube, selg ja vöökoht.

Kui sekundaarse ehk teisese hüperhidroosi puhul ravitakse selle tekitajat, siis esmase hüperhidroosi ravimine on keerukas. Nagu juba mainitud, on esmase liighigistamise tekkepõhjused teadmata.

Esmase hüperhidroosi puhul võidakse katsetada mitut ravimit, mis aga ei pruugi anda häid tulemusi.

Dermatoloog Maie Jürisson selgitab, et higinäärmete tööd reguleerib sümpaatiline vegetatiivne närvisüsteem, mille niiöelda juhtimiskeskus ehk termoregulatsioonikeskus asub peaajus hüpotalamuses. „Nagu öeldud, võib liighigistamine olla lokaalne (mõnes kindlas kehaosas) või üldine ning primaarne või teisene vastavalt sellele, kas häire tuleneb otseselt higinäärmete ja termoregulatsioonikeskuse koostöö häirest, mõnest muust haigusest või ravimi kõrvaltoimest, mille sümptom või tüsistus liighigistamine on. Esmase üldise liighigistamise täpsed põhjused ei ole paraku kindlalt teada,” räägib doktor Jürisson.

Tema selgituste järgi on mõnest muust haigusest tekkiva ehk teisese liighigistamise sagedased põhjused ülekaalulisus, diabeet, südame-, kilpnäärme- ja hingamiselundite haigused, samuti Parkinsoni tõbi, menopaus ja kliimaks. „Märkimisväärselt häiriva higistamise, sealhulgas öist und segava liighigistamise korral tuleb esmalt uurida ja välistada kõik võimalikud esmased seda põhjustavad haigused. Primaarse liighigistamise diagnoos tuleb teiste haiguste välistamise teel. Sellise liighigistamise ravi on tõenäoselt väljakutse nii patsiendile kui arstile,” kõneleb nahaarst.

Tema nõuannete kohaselt tuleks sel juhul pesta apteegist saadavate mitteleeliseliste pesuvahenditega, proovida magada õhukese tekiga, teki asemel linaga või hoopis tekita ja vabas, laias riietuses.

Võimalik on leida ka mikrokiust magamis-

tervis

25 Märts 2014

HIGISTAMINE

Karvanääps

Higinääre Veen Arter

Soojas keskkonnas väheneb keha soojus konvektsiooni läbi.

Põhjust otsi kannatlikult Perearst doktor Eero Merilinnu sõnutsi on öisel higistamisel palju tekkepõhjusi.

Sageli on see tervisehäda seotud südamega, põhjuseks võib olla ka diabeet. Tihti on öist higistamist tekitanud uneapnoe ehk une ajal tekkiv hingamiskatkestus. „Öösel, kui inimene norskab, tekib ajus hapnikupuudus, mis võib põhjustada higistamise episoode,” selgitab Merilind. „Kui higistamine leiab aset ka päevasel ajal, viitab see pigem südamehaigusele,” lisab ta. „Higistamine võib olla ka kilpnäärmeprobleemide tagajärg ning osa ravimeid suurendavad higistamist. Kui niinimetatud vaikne higistamine hõlmab kaenlaaluseid, kubeme- ja põlvepiirkonda, siis üleni higistamine on rohkem seotud ainevahetusega.”

Merilind soovitab kaebusi koos arstiga põhjalikult arutada: millal higistamine täpselt aset leiab ja millega võib see seotud olla, kas näiteks õhtuse söömise või

Poor

Kapillaarne veresoon

Jahedas keskkonnas organism soojust ära ei anna.

FOTO: LIIS TREIMANN/POSTIMEES

riideid ja spetsiaalseid poorseid linu, kuigi ilmselt on need väga kallid.

Nahaarsti sõnul tuleks vältida kofeiini sisaldavaid jooke (kohv, tee), samuti koolajooke, šokolaadi ja kakaod. On ka higistamist vähendavaid ravimeid, näiteks beetablokaatorid ja glükopürrolaat. Sel juhul tuleb raviarstiga nõu pidada, sest enamasti pole nende ravimite peamine toime higistamise alandamine ning sellega tuleb kindlasti arvestada.

Looduslik higistamise vähendaja on salveitee, mida Jürisson soovitab juua jahedana ja mitte vahetult enne magamaminekut. Abi võib olla ka lõdvestumistehnikate õppimisest, sest higistamine on tema väitel tihedalt seotud stressi ja psüühikaga.

Harvardi meditsiinikooli õppejõud doktor Howard LeWine on juhtinud tähelepanu asjaolule, et kui liighigistamisega kaasneb ka suur kaalulangus, võib põhjuseks olla infektsioon, mittenakkuslik põletik või vähk. Ta soovitab magada jahedas ruumis, vältida vürtsikaid toite, eriti õhtul, ja alkoholi.

Perearst doktor Eero Merilind

Ekriinnäärmed

(asuvad naha pinnakihis, osalevad kehatemperatuuri reguleerimises, eritades higi)

suurenenud vedeliku tarbimisega. „Tuleb otsida põhjust, alustama peab kindlasti perearstist,” sõnab doktor Eero Merilind.

Tema kinnitusel tuleks esimeses järjekorras üle vaadata tarvitatavad ravimid.

Kui on põhjust südant kahtlustada, siis nõu pidada kardioloogiga, diabeedi korral endokrinoloogiga. Merilind peab oluliseks ka uneuuringut ja unearstiga konsulteerimist.

Ta lisab, et liighigistamist võivad tekitada ka kopsuhaigused, mistõttu tuleks uurida kindlasti kopsude tegevust. Samuti võivad hüperhidroosi esile kutsuda verehaigused ja kasvajad. „See on multifunktsionaalne probleem, mida tuleb uurida täpselt nii kaua, kuni selgust saab,” ütleb Merilind.

Et higistamise tekitajaid on mitmeid, saab elukvaliteeti tugevalt halvendavat põhjust järk-järgult otsida, välistades üksteise järel läbiuuritud valdkonnad. „Inimene on tervik,” räägib doktor Eero Merilind. Häda põhjus võib olla tema arvates nii inimese sees kui inimesest väljaspool, näiteks liiga soe või umbne tuba. Probleem võib peituda ka südamestimulaato-

Apokriinnäärmed

(asuvad peamiselt kaenlaalustes ja genitaalpiirkondades, eritavad higi, mis reageerib bakteritega)

ris, mis töötab öösel ja päeval erineva rütmiga. Aga pole välistatud, et põhjus ei selgugi. „Siis tuleb lihtsalt kõigest hoolimata sellega leppida ja probleemiga edasi elada,” tõdeb perearst.

Ka geriaater Viktor Vassiljev toob välja liighigistamise mitu põhjust. „Diabeetikutel on tavaliselt nahk kuiv, aga vahel vastupidi, ajab higistama. Suhkruhaiguse korral tuleb higistamisest rääkida oma endokrinoloogiga, ja kui tema muret omaks ei tunnista, tuleb mõelda teistele variantidele,” räägib ta. „Ärgu nüüd keegi solvugu, aga higistama ajab ka liigne kehakaal,” ütleb tuntud geriaater. „Nagu tassiks kartulikotti päev otsa kaasas.”

Ta lisab, et võib-olla on magamistuba liiga soe või tekk liiga paks, ning kordab, et ka sünteetilisest materjalist voodikate paneb higistama, nagu magaks kilekotis. „Ja üldse, uni on rahulikum, kui magamistuba on elutoast veidi jahedam. See ju vana tarkus, et magada tuleb lahtise aknaga või õhtul tuba hästi tuulutada.”

Doktor Viktor Vassiljevi arvates võib öine higistamine olla kopsuhaiguse >> lk 26

REKLAAM

HOIA OMA VERESUHKUR KONTROLLI ALL! Dialevel mõjub positiivselt vere kolesterooli sisaldusele ja stabiliseerib veresuhkrutaset.

Dialevel preparaat koosneb ekspertide poolt kinnitatud kolmest aktiivainest: 9 alfa lipoehape 9 kaneeliekstrakt 9 orgaaniline kroom

Alfa lipoehape omab tugevat antioksüdantset toimet kaitstes närvikudesid vabade radikaalide kahjulike mõjude eest ning lõhustab suhkruid.

Kaneeliekstrakt soodustab veresuhkru ja kolesteroolitaseme stabiliseerumist ning on tõhus antioksüdant.

Orgaanilise kroomi peamine ülesanne on osalemine suhkrute ainevahetuses, vähendades magusaisu.

Dialevel: stabiliseerib vere suhkrutaset alandab rahutust, ärevustunnet mõjub positiivselt kolesteroolitasemele

aitab kaasa kehakaalu alandamisele tugeva antioksüdandina kaitseb organismi vabade radikaalide kahjulike mõjude eest

Dialevel on spetsiaalselt mõeldud inimestele, kellel on kõrgenenud vere suhkrusisaldus, glükoositalumatus ja ülekaal.

Saadaval apteekides ja e-poes www.walmark.ee Maaletooja: Remedex OÜ, Harjumaa, www.remedex.ee

Nüüd saadaval soodne eripakend: +10 tabletti tasuta!

Ainult 1 tablett päevas!

tundemärk, aga kui muid hingamisteedele viitavaid kaebusi pole, peaks uurima kõigepealt südant. „Väga võimalik, et tegemist on algava südamepuudulikkusega.

Lupjunud pärgarterid ei anna südamelihasele küllalt toidet ja seetõttu langeb südame jõudlus, eriti pingeolukorras.

Alguses on tegemist südamelihase suhtelise puudulikkusega ning süda saab tavaolukorras oma tööga hakkama, aga füüsilise pingutuse ja emotsionaalse pinge korral tekivad higistamine, nõrkus ja vahel õhupuudus. Need on ohusignaalid, mis sunnivad koormust vähendama, et südant mitte kahjustada.”

Närvid, ikka närvid Ta väidab, et öine higistamine on algava südamepuudulikkuse korral tihtipeale seotud ka õhtuse liigsöömise või ebamugava magamisasendiga – magu surub südamele, häirides selle tegevust.

Vassiljevi sõnul tuleb abi otsida ikka perearstilt, temast ei saa üle ega ümber, sest ega südamearst enne jutule võta, kui lihtsamad uuringud on tehtud. Südamepuudulikkuse ravi on perearsti korraldada, vajadusel saadab ta inimese kardioloogi konsultatsioonile diagnoosi ja ravi täpsustamiseks, kuid spetsialisti soovituste järgi korraldab edasist tegevust ikkagi perearst. Kui süda on lihtsalt väheke väsinud, siis kirjutatakse mõneks ajaks tablette ja nii saab asja korda.

Geriaater lisab, et liigset higistamist põhjustavad ka vegetatiivsed häired. Vegetatiivne närvisüsteem koosneb närvidest, mis reguleerivad tahtele allumatuid organismi funktsioone – seedimist, südame- ja veresoonte tegevust, ka higinäärmete tööd. „Kui need närvid, mis liigutavad lihaseid, alluvad ajukoore käskudele, siis vegetatiivseid närve juhivad rohkem sisenõrenäärmed. Mingil määral saab vegetatiivsete häirete puhul närviarst aidata, kuid mitte alati,” selgitab ta ja lisab, et muu hulgas sõltuvad vegetatiivsed funktsioonid suguhormoonide tasemest. „Sarnaselt naistele on ka meestel kliimaks, ainult see algab hiljem, umbes 65aastaselt. Raskemal kujul võib see tekitada samasuguseid kuumahoogusid ja tujumuutusi nagu naistelgi, kuid tavaliselt piirdub asi siiski liighigistamisega,” põhjendab Viktor Vassiljev. „Meestearstid ehk androloogid tunnevad seda probleemi kõige paremini, ravitakse väikestes annustes suguhormoonidega ja neid oskab sama hästi ka perearst kirjutada. Abi saab sanatoorsest ravist: vannid, ravidušš ja massaaž parandavad vegetatiivse närvisüsteemi talitlust.

Kodustest vahenditest võiks proovida palderjanitinktuuri. Antud juhul on tilkadest rohkem abi kui palderjanitablettidest.

Veel paremad on südametilgad, mis sisaldavad palderjani-, veiste-südamerohu- ja viirpuutinktuuri. Kasutatakse küll südamehäirete korral, aga mitte raskete südamehaiguste raviks, vaid siis, kui viga on südamenärvides, mis tegelikult ongi vegetatiivse närvisüsteemi probleem. Tavalise rahustina võetakse paarkümmend tilka õhtuti, vegetatiivsete häirete korral aga kolmkümmend tilka kolm korda päevas ja pika aja jooksul. Kui kolme kuuga märgatavat paranemist pole, siis tuleb ikka närviarstilt abi otsida, keegi teine ei aita,” loetleb Vassiljev.

Eakate inimeste arst ütleb, et 70 aastat

MÕJU Higistamist mõjutavad: • pärilikkus; • inimese elutsüklid (menopaus); • ravimid; • mõni toiduaine (alkohol, vürtsikas toit); • kuumad joogid; • haigused, näiteks madal veresuhkur, üliaktiivne kilpnäärmetegevus, südameinfarkt, teatud tüüpi kasvajad, südamehaigused, uneapnoe, kopsuhaigused, verehaigused, neuroloogilised haigused, psühhiaatrilised häired (paanikahood või rahutus).

Allikad: dr Eero Merilind, dr Maie Jürisson, dr Viktor Vassiljev

pole veel kellegi vanadus ja vanadus pole haigus. Ealisi muutusi südametalitluses ja suhtelist südamepuudulikkust ei tule alati pidada haiguseks, pigem on see ealine iseärasus. Nagu ka mõõdukad vegetatiivsed häired. Kusjuures öise higistamisega on sageli nii, et mitte higistamine ei sega magamist, vaid unehäiretel on muu põhjus, ja kui und ei tule, siis sellega kaasnev emotsionaalne pinge panebki higistama.

Igatahes tasub tema meelest südant uurida ja katsuda välja selgitada, mis põhjustab unehäireid. Kas segavad und muremõtted või tekitab lülisammas ebamugavustunnet, kas on magamisase lohku vajunud, padi liiga kõrge või liiga madal.

Unehäiretest ja närvipingest tingitud higistamise leevendamiseks on jällegi head rahustava toimega ja kergeks unerohuks sobivad palderjan ja südametilgad.

Viktor Vassiljev on veendunud, et vitamiinikuur, tervislik toit, aktiivne eluviis ja mõõdukas tervisesport tulevad kindlasti kasuks nii südamele kui ka närvisüsteemile. Samuti veeprotseduurid, näiteks kontrastne dušš või saun.

REKLAAM

tervis

Higistamine on loomulik „Tähtis on teada, et kui perearsti juures on tavalised uuringud tehtud, siis nähtus ise pole ohtlik, kuigi arusaadavalt ebamugav.

Tegelikult on higistamine loomulik nähtus.

Higistage terviseks ja saunapuud on kokku hoitud,” arvab geriaater.

2003. aastal loodi USAs Rahvusvaheline Hüperhidroosi Ühing, kuhu on koondunud inimesed, kes higistavad nii palju, et nende elu on sellest tugevalt häiritud. Ühingu rajasid selle valdkonna spetsialistid – dermatoloogid. Ühingu andmetel kannatab tugeva higistamise ehk hüperhidroosi all vähemalt kolm protsenti kogu maakera elanikkonnast, 211 410 000 inimest. Need üle 211 miljoni inimese higistavad eri põhjustel ja väga erinevalt, kuid neid liidab ühine mure.

Rahvusvaheline Hüperhidroosi Ühing on ülemaailmne sõltumatu ja kasumit mittetaotlev organisatsioon. Ühing vahetab infot meditsiiniuuringute, koolituste, diagnooside, teraapiate ja muu kohta.

CCS kannabalsam

Parandab kiirelt lõhenenud kandu.

Kõrge uurea- (25%) ning piimhappesisaldusega.

Nähtav tulemus juba 7 päevaga!*

CCS jalasalv

Rikkalik (10% uureat) jalahooldussalv, mis hoiab naha pehme ning siledanD

CCS jalavannisool

HÜVA NÕU • Higistamise ja kehalõhna vähendamiseks käige iga päev vannis või duši all. Samas ärge unustage, et liigne, eriti lõhnastatud ja antibakteriaalsete seepide kasutamine võib põhjustada nahaärritust.

• Pärast pesemist kuivatage põhjalikult jalgu, varvaste ja voltide vahesid, kuna mikroorganismid paljunevad edukalt just niisketes kohtades.

• Kandke naturaalsest materjalist riideid, sokke ja jalanõusid.

• Vahetage sokke või sukkpükse üks või kaks korda päevas, kuivatades jalgu iga kord põhjalikult.

• Eelistage puuvillase tallaga sukki ja sukkpükse.

• Püüdke vältida samade jalanõude kandmist kaks päeva järjest, kuna need ei kuiva ööpäeva jooksul täielikult ära.

• Õhutage jalgu. Käige paljajalu nii palju kui võimalik.

• Vajaduse korral kandke ööseks higistavatele piirkondadele antiperspiranti, eelistage lõhnavaba.

• Katsuge lõõgastuda. See võib aidata kontrollida stressi, mis vallandab higistamise.

• Muutke toitumist, kui täheldate selle seost higistamise ja higilõhnaga. Proovige ära jätta kofeiiniga joogid, samuti tugevalt lõhnavad toiduained, nagu küüslauk ja sibul.

Allikas: www.derma.ee

Puhastava toimega jalavannisool sisaldab ehtsat pehmendavat meresoolD

CCS ² professionaalne jalahooldussari Rootsist. Sarja kuuluvad sügavalt niisutavad, pehmendavad ja ravivad tooted, mis RQ mõeldud nii naistele NXL meestele.

Saadaval apteekides ja I.L.U. kauplustes.

* Uuring hõlmas 92 inimest, kellel esinesid lõhenenud kannad ning kare nahk.

89% neist täheldasid nähtavaid tulemusi juba 7 päeva pärast.

tervis

27 Märts 2014

Nahk vananeb koos meiega Kai Kimmel Paide Vee tänava apteegi juhataja

N

FOTO: SXC.HU

FOTO: ERAKOGU

ahk on keha suurim organ, kaaludes keskmiselt umbes neli kilogrammi. Naha normaalse funktsioneerimise eelduseks on selle loomulik niiskussisaldus.

Nahal on inimese elus täita mitu tähtsat ülesannet. Kõige olulisem on olla kaitsebarjääriks, et kaitsta keha väliste sobimatute mõjude eest ja samas hoida sisekeskkonda tasakaalus.

Nahk peab jälgima keha termoregulatsiooni ehk teisisõnu peab ta kaitsma peremeest ülekuumenemise ja alajahtumise eest. Vähem oluline pole ainevahetusfunktsioon ja loomulikult on nahk keha tähtsaim puutetundeorgan.

Nahka nagu iga teist meie organit võivad tabada mitmed haigused. Need võivad olla tingitud naha enda haigestumisest, samas saavad selle põhjuseks olla väga erinevad sisemised haigused.

Nahakuivus ise ei ole otseselt haigus, aga kui sellega ei tegelda, võib see haigusega lõppeda. Nahakuivust iseloomustab pinguloleku tunne, torkimine, sügelemine, isegi kerge ketendus. Kes meist ei oleks kuulnud väljendit „nahk tolmab”?

Nahakuivuse põhjused võivad olla nii sisemised kui välised. Sisemistest nahakuivust tekitavatest põhjustest levinumad on hormonaalsed häired, nahahaigused, pärilik soodumus, vitamiinide vaegus ja naha füsioloogiline vananemine.

Välistest teguritest põhjustavad nahakuivust ebapiisav vedeliku tarbimine, kuiv, kuum või külm õhk, liigne päikesekiirgus, solaarium, liiga sage dušigeeliga

Kai Kimmel

pesemine, keemiliste ja kosmeetiliste ainete mõju, samuti mõned ravimid.

Väliste mõjurite tõttu kahjustub peamiselt naha hüdrolipiidbarjäär, mille ülesanne on takistada vee aurumist.

Nahk vananeb koos meiega. Et vananedes organismi üldveesisaldus väheneb, langeb paratamatult ka naha niiskussisaldus. Oleme kindlasti täheldanud, et nahk muutub justkui õhukeseks. See on tingitud rasvkoe õhenemisest naha all, mis omakorda põhjustab niiskustaseme langust.

Nahakuivust, mis väljendub sageli naha sügelemise ja pinguloleku tundega, esineb tihti just üle 60aastastel inimestel.

Ravi aspektist on oluline kindlaks teha nahakuivuse põhjus ning seejärel seda leevendada. Vananemist me peatada ei saa, kuid saame olukorda kergendada ja vaevusi vähendada.

Saame hoiduda päikesega liialdamisest ja kindlasti ei pea iga päev dušigeeliga pesema. Kasutada võiks dušiõli ja leelisevaba, mitte tavalist seepi. Need vahutavad vähe, kuid pesevad puhtaks ja nahk jääb pehmeks. Piisab sellest, kui põhjalik küürimine kord või kaks nädalas ette võtta.

Oluline on baaskreemi kasutamine.

Apteegis müüdavad baaskreemid sisaldavad naha niiskust, pehmust ja veesidumis-

võimet suurendavaid aineid, nagu glütserool, uurea ja hüaluroonhape. Need kreemid kaitsevad nahka, moodustades naha pinnale rasuja kihi, mis säilitab niiskust.

Enamik kreeme sisaldab ühe komponendina vett, millele tuleks kreemide ostmisel tähelepanu pöörata. Eristatakse õlivesi- ja vesi-õli-tüüpi kreeme. Soojal ajal tasub eelistada suurema veesisaldusega ja külmal ajal väiksema veesisaldusega kreeme. Kindlasti tuleb ihupiima või kreemiga üleni üle käia käed ja jalad, vajaduse korral teisedki kipitavad või sügelevad kehaosad, näiteks selg ja kõht.

Inimesed ei talu kõiki kreeme ühtviisi.

Enamasti tekitavad allergiat kreemides sisalduvad säilitusained, lõhnaained ning isegi mõned toimeained. Seda silmas pidades soovitan tundlikuma nahaga inimestel kasutada vaid apteegi baaskreeme ning muid säilitus-, värv- ja lõhnaaineteta tooteid, millel on ka õige pH-tase ehk kehale oluline aluselisuse ja happelisuse tasakaal.

Proviisor ja farmatseut oskavad tänu oma koolitatusele läheneda igale inimesele individuaalselt, kas pakkudes probleemile leevendust toovat apteegitoodet või hoopis soovitades pöörduda nahaarsti poole.

REKLAAM

EN

0EER

Niisutab kaua ja tõhusalt, sest patenteeritud uurea ja NaCl kooslus tagab 50% kauem kestva niisutuse võrreldes uureaga.

0KKPF= Lysaskin Laboratoires, Prantsusmaa; I==HAPKKF= AS Kevelt Tooted on saadaval apteekides ja Kevelti kodulehel.

AS Kevelt, Teaduspargi 3/1, 12618 Tallinn, tel 606 6969, www.kevelt.ee

Suurest purgist jätkub kauaks!

KAUAKESTEV TOIME

I0

PA0

ò 0+HUO kuivale õrnale nahale, atoopilisele nahale; sobib alates 3. elukuust. ò ,/+.%HUO kuivale ketendavale nahale, psoriaatilisele nahale. ò 4!.+HUO väga kuivale ja õhukesele nahale, vananevale nahale. ò 4!.+HUO nahapaksenditele, kannalõhedele; pehmendab ja koorib. ò 4!.+HUO REO=CA näokreem kuivale ja väga kuivale nahale; taastab nahka kaitsvat lipiidikihti.

UD

KUIVA PROBLEEMSE NAHA HOOLDUSEKS

hüva nõu

Märts 2014 28

Midagi praktilist ehk kuidas teha kasutu kasulikuks?

K

ui WCpaber saab otsa, jääb alles papist toruke, mis ilmselt leiab oma tee kas prügikastis või pliidi all tulealustajana. Kuid esmapilgul prügina tunduv ülejääk võib olla vajalik abivahend.

Organiseerija Sellest saab näiteks organiseerija. Kui papist torusid on kogunenud paras hulk, lao need mõnda karpi püsti. Nii saad endale väikeste pesadega panipaiga, kuhu saab süstematiseerida käsitöövahendeid, juhtmeid, paelu või muid väiksemaid asjakesi, mis muidu kipuvad ära kaduma või segadust tekitama.

mulla sisse seeme. Seejärel kasta korralikult, pane karbile kaas peale ning kasvuhoone aknalauale päikesekiiri püüdma.

Hiljem jääb ära habraste taimekeste pikeerimise vaev.

Ümbrikust järjehoidjad Kui postkastis hakkab silma järjekordne „aknaga” ümbrik (selline, mida armastavad saata ametiasutused ja kus läbipaistva „akna” taga on saaja aadress), võib arvata, et see peidab jälle mõnd arvet. Kui rahaasjad õiendatud, siis ära seda koos ümbrikuga minema viska. Ümbrikust saad endale teha kaks toredat järjehoidjat.

Lõika ümbrikul ära nurgad. Saadud kolmnurgad passivad kenasti raamatu lehekülje otsa, et märkida kohta, kus lugemine pooleli jäi.

KINGIIDEE! Kui kingid kellelegi raamatu, pane sellega kaasa omatehtud järjehoidja. Näiteks võid kolmnurgale kirjutada peale head soovid või mõne lugemisega seotud mõttetera.

Järjehoidjate tegeminegi on lõbus tegutsemine koos lastelastega. Lõigake kolmnurki üheskoos ning muutke need omanäolisteks kirjutiste või joonistustega.

Kaunistatud patsikummid pisipiigale Usutavasti tahab iga vanaema oma lastelastele rõõmu valmistada.

Väikestele tüdrukutele meeldivad kindlasti kõiksugused kirevad ehted ja muu kribu-krabu. Nobenäpp memm võib oma printsessile heegeldada sellised juuksekummid, mida mitte kellelgi teisel ei ole.

Kõigepealt heegelda kumm üle kinnissilmustega. Kui ring saab peale, heegelda igast silmast välja ahelsilmustest aasad (pildil oleval juuksekummil on aasad heegeldatud kümnest ahelsilmusest).

Et juuksekaunistus oleks pidulikum ja preililikum, lüki enne tööleasumist lõnga peale pärlid ning heegelda need kettide sisse (näiteks üks pärl iga viie silma tagant). Lõpuks peida ära lõngaotsakesed ning punu väikesele tüdrukule toredad patsid.

Vidinahoidja Veel saab tühjast torust kingikarbikese või vidinahoidja. Voldi torukese servad sissepoole, nii et need ulatuksid omavahel kokku.

Keera toru teistpidi ja toimi samamoodi.

Tekib väike karbike, kus saab hoida pisikesi vidinaid. Toruotsad võid kindluse mõttes kinnitada teibi või nööriga. Hea on seegi, et papi peale saad kirjutada, mida karp sisaldab. Kutsu appi lapselapsed ning kaunistage volditud torukesed joonistuste või kleebistega ning saate toredad kinkekarbikesed, kuhu poetada pisikesed üllatused.

HEA LUGEJA! Kui sul on mõni tore ja teistele ehk veel avastamata nipp või idee, mida ei pelga jagada, siis võtame selle rõõmuga vastu. Pane nõuanne kirja, tore, kui saad selle pildile jäädvustada, ning saada toimetuse e-aadressil: 60pluss@ajaleht.ee või postiaadressil: Ajakiri 60+, Tartu t 8, 71020 Viljandi.

Kõige huvitavama idee ja selle teostuse esitaja saab auhinnaks praktilise 60+ kohvitassi.

REKLAAM

Minikasvuhoone Ehita torudest minikasvuhoone. Kevad pole enam kaugel ning ilmselt potipõldnikel sõrmed juba sügelevad, et saaks seemned mulda pista. Neile, kes taimi ise kasvatavad, läheb samuti tühje WC-paberi papptorusid tarvis. Võta mõni läbipaistev kaanega plastkarp (näiteks koogikarp), puista sellesse mulda ning pista mulla sisse üksteise kõrvale papist torud. Nüüd ei jää üle muud, kui suska igasse torukesse

Tea Raidsalu tekst ja fotod

köök

29 Märts 2014

Väga levinud ja kasulik kaer Sille Varblane 60pluss@ajaleht.ee

K

aer on suure toiteväärtusega, sisaldades 4,5 protsenti rasva ehk kaks kuni neli korda rohkem rasva kui teised teraviljad ning 10–12 protsenti valku. Kaeravalgu koostis on täisväärtusliku toitumise seisukohalt parem kui teistel teraviljadel. Kaer on kergesti seeditav, normaliseerib vere kolesteroolisisaldust, aitab alandada vererõhku ja reguleerib vere suhkrusisaldust. Kaer ei sisalda tegelikult gluteeni, kuid on võimatu tagada, et see teravili pole saastunud gluteeni sisaldava nisuga, kuna neid töödeldakse lähestikku ja samades veskites.

Poelettidel Enam tunneme kaerahelbeid. Neid valmistatakse kvaliteetsest kaerast. Kaer kooritakse ning seejärel röstitakse. Röstimisel tehakse kahjutuks ensüümid, mis hapendavad kaeras leiduva rasva. Pärast röstimist kaer aurutatakse ning pressitakse paksemateks või õhemateks helvesteks.

Saadud helbed kuivatatakse. Sellise töötlemisviisi tõttu ei muutu kaerahelbed mõruks ka pikemal säilitamisel.

Mida õhemad on helbed, seda kiiremini need pehmeks keevad. Õhukeseks pressitud helbeid nimetatakse kiirkaerahelvesteks, neist keedab pudru vaid paari minutiga. Kiirkaerahelbeid on müügil ka puuvilja- ja marjalisanditega.

Kaerajahu on rikas B1-vitamiini poolest ja sisaldab palju mineraalaineid, eriti kaaliumi, magneesiumi ja rauda, aga ka fosforit ja kiudaineid. Arstide kinnitusel on see ainus jahuliik, mis alandab vererõhku. Kaerajahu ei ole oma olemuselt mõru. Kui ostate jahu, mis on mõru maitsega, on jahu kaerateras sisalduvate rasvade rääsumise tõttu riknenud.

Kaerakliid on jahu jahvatamise jääk.

Klii on kõige tervislikum ja kiudainerikkam osa kaerast, sisaldab magneesiumi, fosforit, rauda, tsinki ja foolhapet, rohkesti rasvhappeid ning E-vitamiini. Kaerakliid aitavad vähendada vere kolesteroolisisaldust ja suhkruhaige insuliinivajadust.

Kaerahelbed või kaerajahu saab retseptides osaliselt asendada kaerakliidega.

Samuti võib kaerahelbepudrule lisada veidi kaerakliisid. Kuigi kliid on kasulikud, ei tasu putru teha ainult kliidest, sest kui tarbida liiga palju kiudaineid, võib organismis tekkida mineraalainete vaegus. Toitumissoovituste järgi peaks täiskasvanud inimene saama päevas 25–35 grammi kiudaineid.

Kaer on sagedasti kasutatav teravili. Kaerahelbepuder on ilmselt enamikule meist igahommikune kaaslane ja kaerahelbepätsikesi oleme ka tõenäoliselt kõik söönud.

Kaerast valmistatud toidud on kergesti seeditavad.

FOTO: ARVET MÄGI/VIRUMAA TEATAJA

RETSEPT Pannkoogid 4 dl kaerahelbeid 1/4 tl soodat 3 tl suhkrut 1/5 tl soola 2 muna 5 dl keefirit Kaerahelbed purustada köögikombainis, mitte päris jahuks, aga tunduvalt väiksemaks kui kiirkaerahelbed. Munad kloppida lahti, lisada sool ja soodaga segatud kaerahelbed ning keefir.

Segada ühtlaseks tainaks, küpsetada väikesed pannkoogid.

Kaerapiim on alternatiiv lehmapiimale ja sojapiimale. Piima valmistamisel kasutatakse kaera, millele lisatakse vett, looduslikke ensüüme ja vitamiine. Lõpuks segu filtreeritakse. Kaerapiima saab ka kodus ise teha.

Poes müüdava kaerapiima tootja lubab, et see aitab alandada kolesteroolitaset ning sisaldab kiudaineid, oomega-3ja oomega-6-rasvhappeid ja E-vitamiini.

Lisaks on kaerapiima rasvasisaldus väike ja sellele pole lisatud suhkrut, säilitusaineid ega stabilisaatoreid.

Kaerapiima sobib tarvitada näiteks hommikusöögihelvestega, lisada putrudele, pannkoogitainasse või niisama juua.

Pudrud ja küpsised Kaerahelbed on müsli põhikoostisaine.

Peale selle leidub kaerahelbeid nelja-, viie-, seitsme- ja kaheksahelbesegudes ning hommikuhelveste ja krõbinate koostises.

Kaerahelbeid lisatakse isegi jogurtitesse. Näiteks leiab müügilt õuna-kaerajogurti ning rabarberi-kaera ja õuna-kaeraga jogurti-kohupiimakreemi.

Kaera(helbeid) lisatakse leiva- ja saiatoodetesse, palasaiade ja -leibade ning kuklikeste koostisesse. Tasub proovida kaera-õunaröstsaia, kaeraleivakesi, kaerajuustukukleid, kuid kõige kaerarikkam on Kaerasüda, kus teraviljast on 100 protsenti kaera. Poelettidel ilutseb ka üsna rikkalik valik kaeraküpsiseid.

Kaerajahust, -helvestest ja -kliidest saab küpsiseid ja kooke väga edukalt ise valmistada.

Seetõttu, et kaer on nisust tunduvalt kasulikum ega tekita kaaluprobleeme, võiks üha rohkem kasutada küpsetistes kaerajahu ja kaerahelbeid. Et aga kaer ei sisalda kleepvalku, kaerajahust küpsetised eriti ei kerki. Kaerajahu ei sobi pärmitaina tegemiseks, kuid küpsetuspulbriga kergitatavatesse kookidesse kõlbab kaer väga hästi.

köök REKLAAM

Märts 2014 30

RETSEPTID Kaerajahu-kaerakliivaarikamuffinid

Kaerajahust sotšnikud

2 muna 1,25 dl suhkrut 2,5 dl maitsestamata jogurtit või keefirit 1,5 dl kaerajahu 1,5 dl kaerakliisid 5 spl tärklist 1 tl küpsetuspulbrit 2 dl külmutatud vaarikaid Munad kloppida kahvliga lahti, lisada suhkur, tärklise ja küpsetuspulbriga segatud kaerajahu ja kaerakliid ning jogurt, segada läbi. Tainas jagada õliga määritud muffinipanni pesadesse, igasse muffinisse vajutada poolenisti 3 külmunud vaarikat.

Küpsetada eelkuumutatud 200kraadise kuumusega ahju keskmises osas pruuniks.

Tainas: 6 dl kaerajahu 0,75 dl vett 2 muna 4 spl suhkrut Munad kloppida lahti, lisada jahu ja vesi. Tainas töödelda käte vahel ühtlaseks. Tainas peab olema rullitav. Kui on liiga kõva, lisada veidi vett, kui liiga vedel, lisada jahu. Sotšnike tegemiseks võtta tainast poole muna suurune tükk ja rullida see jahusel pinnal õhukeseks ovaalseks tükiks.

Täidis: 200 g ricotta`t või kohupiima 3 spl suhkrut 1/4 tl sidrunhapet 1 muna 1 spl hapukoort Täidise tegemiseks segada kõik koostisained omavahel. Lahtirullitud tainatüki peale asetada 1,5 tl kohupiimatäidist. Üks tainapool tõsta teise peale, pirukalõikuriga lõigata pirukas.

Tainast sotšnikud asetada küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, küpsetada eelkuumutatud 200kraadise ahju keskmises osas umbes 20 minutit.

Põhi: 3 dl kaerajahu 5 spl suhkrut 2 muna Kaerajahu, suhkur ja munad segada omavahel ühtlaseks tainaks. Tainas laotada küpsetuspaberiga kaetud ümmarguse koogivormi põhja.

Kate: 600 g pakikohupiima või ricotta`t 2 dl hapukoort 1,5 dl suhkrut (ricotta puhul 1 dl) 3 muna 1 dl kaerapüülijahu Munad vahustada suhkruga tihedaks vahuks, lisada kohupiim, hapukoor, jahu ning segada. Kate valada koogivormis olevale põhjatainale.

Katte peale: 3 dl külmutatud kirsse Külmunud kirsid laotada kohupiimakatte peale.

Küpsetada eelkuumutatud 200kraadise ahju keskmises osas umbes 50 minutit.

1 pk Vilma keeksipulbrit 150 ml vett 80 ml õli 100 g Kalevi küpsetusšokolaadi (piima)

Sega keeksipulber vee ja õliga ühtlaseks tainaks. 2/3 tainast vala keeksivormi, ülejäänud tainale lisa vesivannil või mikrolaineahjus sulatatud šokolaad. Kalla vormi ning tee noaga mõned läbilõiked, et eri värvi taignad seguneksid. Küpseta keeksi 175–180 °C juures 40–45 minutit.

Rohkem retsepte vaata vilma.kalev.eu Igal meistril on oma saladus. VILMA

Kaerakliiporgandipätsid 2,5 dl kaerakliisid 1,5 dl hästi peeneks riivitud porgandeid 2 spl suhkrut 1,5 dl jogurtit 0,25 tl vanillsuhkrut Riivitud porganditele lisada kaerakliid, jogurt, suhkur, vanillsuhkur ning segada. Küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile tõsta väikesed kuhjakesed, mis vajutada pealt lamedaks.

Küpsetada 200kraadise ahju keskmises osas umbes 30 minutit, kuni on pealt kollakaspruunid. Riivitud porgandid võib retseptis asendada ka riivitud või purustatud õuntega.

Eestimaisest rapsiõlist valmistatud

Vilma margariin on ainus 80% rasvasisaldusega margariin Eestis.

Kõrge rasvasisaldus ja kvaliteet tagavad küpsetiste isuäratava välimuse, hea maitse ning ideaalse struktuuri.

500grammine Vilma margariin on saadaval kõikides suuremates kaubanduskettides.

FOTO: URMAS LUIK/PÄRNU POSTIMEES

Kaerajahupõhjal kirsi-kohupiimakook

a g i s k e e k r o m Mar ! u t s a v e l e d keva

ristsõna

31 Märts 2014

HEA LUGEJA! Ootame ristsõnavastuseid toimetuse e-aadressil: 60pluss@ajaleht.ee või posti teel aadressil: Ajakiri 60+, Tartu t 8, 71020 Viljandi.

Palun märkige lisaks ristsõnavastusele oma kontaktandmed, et saaksime loosiõnne korral teiega ühendust võtta.

Samuti kirjutage, missugune lugu teile selles numbris kõige rohkem meeldis või mis teemal sooviksite järgmisel korral lugeda.

Vastuseid ootame hiljemalt 23. märtsil 2014.

Vastanute vahel loosime välja kolm raamatut „Kehale meeldib tõde” kirjastuselt Varrak.

Raamatusse on koondatud tunnustatud prantsuse arstiteadlase David Servan-Schreiberi lühiartiklid ajakirjast Psychologies Magazine. Lugeja leiab mõtisklusi, mille üldläbivaks jooneks on suhtumine, et keskendumine üksnes ravimitele, mis suuremalt jaolt on kogu Lääne teaduspõhise meditsiini vundament, ei ole mõistlik lahendus. Selle asemel, et vankumatult vaid ravimitööstust usaldada, peaksime endalt küsima, miks me ei võiks

pöörata pilku tervemate elukommete poole ja ka alternatiivmeditsiinist kasulikku üle võtta. Sageli on meis endis peituv jõud suurem, kui arvame: õppigem seda ära tundma ja oma tervise heaks tööle panema.

Veebruarikuu ristsõna õigesti vastanute hulgast loosis Õnne Lind välja Jüri Lepiku Aruväljalt, Taimi Lippingu Tallinnast ja L. Mihkelsoni Saare maakonnast. Nemad saavad Pille Petersoo raamatu „Nami-Nami. Maailma maitsed 1” kirjastuselt Varrak. Toimetus võtab võitjatega ühendust! Edukat nuputamist!

reklaam

Märts 2014 32

RAAMATUSOOVITUS Targu Talita a nipiraamat Kirjastus Hea Lugu 167 lk, pehmekaaneline Nipiraamat sisaldab praktilisi nõuandeid oma tervise eest hoolitsemiseks ja igapäevaseks toimetamiseks nii kodus kui aias. Muu hulgas leiab sealt juhtnöörid, kuidas võidelda tigudega ja kuivatada marju, kuidas eemaldada tõrksaid plekke ja teha saunavihtu, mida teha putukahammustustega ja kus säilitada õunu. Ilmsiks tuleb ka maailma parimate kotlettide valmistamise saladus.

Nipiraamatu on koostanud Maalehe nõuandelisa Targu Talita toimetaja Jana Rand.

Küttepuud: kõik puude lõhkumisest, ladumisest ja kuivatamisest ning puukütte olemusest Lars Mytting Sinisukk, 216 lk Otstarbekalt ja aegsasti varutud puud ning õige kütmisviis aitavad tublisti raha kokku hoida ning suurendavad kaminatulest saadavat hubasust.

Põhjalikult tutvustatakse eri liiki puudest küttepuude tegemist: jagatakse rikkalikult teavet puude langetamise, saagimise, lõhkumise, ladumise ja kuivatamise kohta. Käsitletakse ka metsakasvatust, mootorsaagide ajalugu ja puukütet ning õpetatakse, kuidas võimalikult keskkonnasäästlikult kütta. Raamat sisaldab väärtuslikku teavet igaühele, kes puukütet armastab ja pooldab.

Puutöö nädalalõppudeks: 20 jääkpuidust eset Mark Griffiths Sinisukk, 192 lk 20 kavandit puidust mööbli- ja tarbeesemete valmistamiseks. Meisterdamist hõlbustavad üksikasjalikud juhised ja selged joonised. Tavapäraste puutööriistadega jääkpuidust valmistatud mööbel ja muud tarbeesemed on lihtsad ning saavad valmis paari päevaga, kuid jäävad pikkadeks aastateks kodu või suvilat kaunistama. Käsiraamat innustab puutööhuvilisi nädalalõppudel praktilisi ja nägusaid puidust esemeid meisterdama. Erilist puutööoskust vaja ei lähe, sest kõikide esemete meisterdamine on jõukohane ka algajale.

REKLAAM

Lumehelbed, päikesed ja tähed: 75 ideed paberkujundite voltimiseks, lõikamiseks ja rullimiseks Ayako Brodek ja a Shannon Voigt Sinisukk, 144 lk 75 kaunist lumehelbe, päikese ja tähe kujutist koos selgete juhiste, fotode ja õpetustega neile, keda huvitab pabervoltimiskunst.

Tutvustatakse pabervoltimistehnikaid ning selgitatakse origami sümboleid. Iga kauni lumehelbe ja tähekese juures on näidatud selle valmistamise raskusaste. Omatehtud kujundeid võib kasutada aknakaunistustes, vanikutes ja lauaseadetes, neist võib valmistada lauakaarte ning omanäolisi ehteid.

E,T,N,R 9.00 - 17.00 K 9.00 - 19.00, L 10.00 - 13.00 Tartu mnt 32 Tallinn 10115 Tel 600 0666 t Ortopeedilised tugisidemed

(ortoosid, korsetid) t Songavööd/bandaažid t Amoena välised rinnaproteesid ja

spetsiaalpesu t Ravisukatooted t Valmislahased (sõrme, käe, jala) t Silikoonist ortopeedilised abivahendid t Ortopeedilised jalanõud, tallatoed t Taastusravivahendid t Nahahooldusvahendid t Inva- ja liikumisabivahendid

Lapitöö reisipaunas Jessica Alexandrakis Sinisukk, 144 lk Kaunite illustratsioonidega ja praktiline Inglise lapitööd tutvustav raamat käsitööhuvilisele, kellel on liikuv eluviis ja kes soovib lapitööd d igale poole kaasa võtta, et väikesi kangatükke kokku õmmelda. Jagatakse nõuandeid mustrite ja värvide sobitamiseks, tutvustatakse peamisi töövõtteid ja õpetatakse nippe, kuidas tööd kiiresti teha. Põhjalikke juhiseid jagatakse mitmesuguste lapitehnikas tehtud käsitööesemete õmblemiseks. Iga töö juurde on lisatud üksikasjalikud fotod, materjalide kogused ja vajaminevate kangaste mõõdud. Raamatu lõpus on mustrite joonistamiseks graafilised lehed ja paberšabloonid.

Isikliku Abivahendi Kaardiga müük ja laenutus soodustatud tingimustel.

E-pood: www.invaabi.ee Empatrax OÜ Nõustamine, tellimine: tel 5560 5125, faks 711 2883, e-post: info@invaabi.ee

Puhkusepakett

al.

39€

50 kootud, heegeldatud ja vilditud päevalille Külluslike ja säravate värvidega mustrid ja kavandid, mille järgimist te kindlasti naudite Kristin Nicholas Sinisukk, 128 lk Kootud, heegelda-tud ja vilditud päevalilledega võib kaunistada nii riideid kui kodu ning nendestt saab valmistada ka vahvaid kingitusi – igati hea võimalus loovuse arendamiseks. Raamatus on 50 omanäolist päevalillekavandit, kusjuures iga päevalille juures on põhjalikud juhised, heegeldiste puhul ka skeemid.

Jagatakse nõuandeid, kuidas värve valida, ning antakse kasulikke näpunäiteid kudumise, heegeldamise ja viltimise peamiste töövõtete kohta.

TERVIS PUHTAST LOODUSEST! • Hotell • Spaa- ja saunakeskus • Spaahoolitsused • Restoran • Nõupidamine • Unekliinik www.kubija.ee | www.unekliinik.ee | www.haanjamehetalu.ee Kubija hotell-loodusspaa | Männiku 43A, Võru | Tel + 372 50 45 745 | info@kubija.ee