60pluss nr 9/2013

AJAKIRI ELUKOGENUD INIMESELE NR 9/2013 (15) NOVEMBER

ISSN 2228-1592

Millist kingitust lapselaps ootab? Mis peitub võõramaiste nimedega lelude taga?

Vananemine on mehelik.

Reumatoidartriit on eluaegne haigus.

Põletikus liigesed ei tohi tukkuda.

Vitamiinid annavad enne talve turgutust.

Rehvimaailmas puudub hea ja odav.

Täisväärtuslik ja maitsev jogurt.

teema

November 2013 2

Kas mehelik või mitte?

T

änases ajakirjas 60+ nendib psühholoog Toivo Niiberg, kes kirjutab raamatuid nii isaks, meheks kui ka härrasmeheks olemisest, et eesti meestele teeb karuteene ühiskonnas üsna juurdunud mõttemall, nagu üks „tubli” mees ei vananegi, vananeb ainult naine.

Arvan, et absoluutselt iga mees, kes varem, kes hiljem, küsib endalt ühel hetkel, kuidas minna edasi, kui kõik on nagu tehtud, saavutatud ja valmis. Hinges on tühjus ning samas valdab hirm saabuva vanaduse või isegi surma ees. Iseendasse vaatamine ning selle tõdemine oleks nagu keev vastuolu edule ja instinktidele, mis elus hästi hakkama saavat meest seni ikka külastanud on. Kriis ja emotsioonide pulbitsemine pole ju võõras kellelegi.

Aus ja siiras mees Elmo Nüganen tunnistab ajakirjas „Psühholoogia Sinule”, et on tundnud keskeakriisi ja et tema kriis kestis pikalt. Töösse süvenemine tõi talle leppimise, et kõik ei saa nii kiiresti joosta nagu Usain Bolt. Tunnustatud lavastaja andis lahenduseks oma võtme: ei tohi käega lüüa ja peab aru saama, et äkki see osa maailmast, mille sa juba oled vallutanud, on ka palju väärt – aja siis juured sellesse ja tugevda seda! „Hamletist” on tuttav fraas: „Valmisolek on kõik, see on teile tähtis.” Saates „Kahekõne” vastas teine, samuti äsja kinodesse jõudnud EestiGruusia mängufilmis „Mandariinid” osalenud suurepärane näitleja, 66aastane Lembit Ulfsak saatejuhi lõpuküsimusele, milleks tema praegu valmis on, siiralt ja usutavalt, et tema on valmis vanaduseks. Seda oli ühtaegu nii vapustav kui ka rahustav kuulda.

Oleme pühendanud tänases numbris olulise osa meestele ja nende tervisele. Aga mees, isa ja

Lohistid hooldekodudele ja haiglatele Lamavate patsientide kiireks evakueerimiseks jagatakse 9500 lohistit neile haiglatele ning üld- ja erihooldekodudele, kus tulekahju puhkemise tõenäosus on olemas ning tuleõnnetuse tagajärjed võivad olla väga rasked, teatas päästeamet.

Päästelohistid on kallid ja ei olnud seetõttu Eesti haiglates ja hooldekodudes siiani eriti laialt kasutuses. Samas on neist õnnetuse korral palju kasu lamavate patsientide hoonest välja transportimisel.

Viimased lohistid jõuavad kohale tuleva aasta veebruari lõpuks.

Eestis on kokku üle 200 haigla ja hooldekodu hoone, kus toimub keskmiselt 18 tulekahju aastas. „Tulekahjuriski nendes asutustes viib kõrgele võimalike tagajärgede raskus, sest seal viibib palju osalise liikumisvõimega inimesi, kes vajavad põlengu puhkedes personali abi,” selgitas päästeameti tuleohutusjärelevalve ekspert Tagne Tähe. „Patsiente on palju, personali vähe ja seda just öösiti, kui tulekahju avastatakse tavapärasest hiljem,” kirjeldas päästeameti tuleohutusjärelevalve ekspert.

vanaisad on naisele ja järeltulijatele mõõtmatu väärtusega. Nad on tihti oma töösse ja mõtetesse süvenenud, räägivad vähe, kõige harvem oma tervisest. Eks siingi ole osa ühiskonnas levinud arusaamal, et õige mees ei nuta, pole nõrk ega jää kunagi haigeks. Sellepärast on mehe hea tervis tema naise kätes. Kui tugevam pool ikka kuidagi arsti manu minna ei taha, tuleb osata teda suunata. Et liiga hilja poleks.

P

õhjamaade eeskujul tähistab Eesti alates 1988. aastast isadepäeva novembrikuu teisel pühapäeval. Isadepäev on pere ühine tähtpäev. Selle idee on süvendada isa ja vanaisade ning nende järeltulijate suhteid.

Mäletan, kui meie tütar üsna varakult oma alatihti tööl olevat isa igatses, siis olevat ta lasteaias oma kasvatajale isa iseloomustades öelnud, et talle meeldib tema isa väga, sest ta teeb iga päev tööd. Ja isa on talle siiani suur autoriteet.

Samal ajal sai ta mehelikku tuge ja hoolt oma vanaisalt, minu isalt. Kui vanaisa temalt küsis, kes on ta kõige suurem sõber, tuli kiiresti vastus: „Papa.”

Isa rolli tuleb ja peab tähtsustama. See ongi oluline asi. Isegi kui laps aastakümneid hiljem märkab, et isa on kuidagi kängu jäänud ja lühikest kasvu tundub, jääb ta ikka suureks, vapraks ja visaks meheks.

Hoolime isadest!

TÄPSUSTUSED Septembrikuu ajakirjas ilmunud Eesti eakate ühenduste nimekirja juurde trükkisime sissejuhatuse, kus avaldasime kahtlust, et see ei nimekiri pruugi olla täielik. Palusime saata meile täpsustusi ja täiendusi eakate kooskäimiskohtadest ning anda teada muutustest, mis on seotud klubide, kooskäimiskohtade, kontaktandmete või eestvedajatega. Toome meile saabunud täpsustused ka 60+ lugejateni.

Eve Rohtla peatoimetaja

Narva Eakate Liidul uus esimees Peatoimetaja Eve Rohtla, e-post: eve.rohtla@ajaleht.ee Toimetaja Signe Siim, e-post: 60pluss@ajaleht.ee Küljendus: Liina Valt, e-post: liina.valt@ajaleht.ee Reklaamipindade müük: müügijuht Jane Barbo, e-post: jane.barbo@ajaleht.ee; valdkonnajuht Viktoria Nahkur, e-post: viktoria.nahkur@ajaleht.ee; müügispetsialist Sirly Kurisoo, e-post: sirly.kurisoo@ajaleht.ee Levijuht Erkki Lumisalu, e-post: erkki.lumisalu@ajaleht.ee Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Tartu t 8, 71020 Viljandi, telefon 433 0045 Trükk AS Kroonpress, trükiarv 51 000

Selle aasta märtsikuust on Narva Eakate Liidu esimees Tatjana Butakova, telefon 356 0307, e-post narvaeak@hot.ee

Tartu Kodukotuse juures tegutseb seeniormeeste klubi

Autoriõigused, AS Ühinenud Ajalehed, 2013 ISSN 2228-1592

Tartu seeniormeeste klubi liikmed andsid teada, et Kodukotuse juures tegutseb klubi, mille asutamisest möödus 9. oktoobril 12 aastat.

Klubi ühendab Tartu linna ja Lõuna-Eesti eakaid mehi, neid kuulub klubisse 65 vanuses 61–93 aastat, keskmine vanus 73. Klubi asub Tartus Staadioni t 48, selle president on Kalev Jahnson, telefon 502 4575, e-post seeniormehed@gmail.com

Tellimine tel 617 7717, e-post: tellimine@60pluss.ee Novembris tellides 11 numbrit 11 eurot.

Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase tellijatele tasuta.

Järgmine ajakiri 60+ ilmub 14. detsembril.

Esikaanel Merle Karu joonistus.

AJAKIRI ELUKOGENUD INIMESELE

Ajakirja saab koju tellida z

617 7717

z

1 number 2 eurot

tel z e-postil tellimine@60pluss.ee z www.60pluss.ee z

sõbrahind 11 numbrit 11 eurot (2014. a ilmub 11 numbrit)

Järgmine number ilmub 14. detsembril 2013.

Ajakirja ilmunud numbritega saab tutvuda internetis

www.60pluss.ee

3 November 2013

Kuidas olla nii vägev kui armas ühteaegu?

„V

Kirjanik ja ajakirjanik Hille Karm on Märteni, Leelo ja Arturi vanaema, Tiina ja Reeda ema, Reinu abikaasa.

Hille on töötanud mitme trükiväljaande, sh ajakirja Eesti Naine toimetuses. Hiljem on ta olnud ERGO Kindlustuse kommunikatsioonijuht ja töötanud ERGO turundusosakonnas. Hille on Eesti Kirjanike Liidu, Eesti Ajakirjanike Liidu ja Naistoimetajate MTÜ liige, Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni (EENA ehk BPW Estonia) asutajaliige. Ta on kirjutanud kogupere-, jutu- ja elulooraamatuid, sh näiteks Helgi Sallo ja Elle Kulli eluloo ning seriaali „Õnne 13” näitlejatest ning tegelastest kõneleva „Õnnerahva lood”. Oma lapsepõlvest on ta kirjutanud raamatu „Taevas ja Maa”.

Hille loomingut on näha ja lugeda kodulehel www.hillekarm.com.

FOTO: ALAR MADISSON, EESTI KIRJANDUSMUUSEUM

anaisa! S i n u vanaema tuli!”

Nelja-aastane poisipõnn tuleb mulle ukselävele vastu, aga kohe hõikab ta selle lause vanaisale ja lippab tema juurde.

Loomulikult pole ma tagatoas toimetava vanaisa vanaema, vaid tema naine – põnnil on sugulussuhted seekord pisut sassi läinud. Olgu kuidas on, igatahes paneb poiss rõhu sõnale „sinu”, andes teada, et vanaema talle erilist huvi ei paku. Tema on „vanaisa laps”, seda teavad kõik lähikondsed. Minagi, vanaema, ei tunne end hüljatuna.

Mul on hea meel, et nemad kahekesi hästi klapivad – püsimatu mehehakatis, kes pudeHille Karm liski ei püsi, ja küpses eas rahulik mees.

See mõne aasta tagune küllaminek tütre perre tuleb meelde, kui mu abikaasa jälle end lapselaste juurde minema asutab. Mõnikord on tema abi lausa hädavajalik – siis, kui laste ema ja isa koguni korraga peavad tööasjus „ära lendama” (nõnda ütles toosama eelkirjeldatud poiss lennureisi kohta).

Tuttav olukord paljudes Tallinna peredes – linn on väikestele lastele liiga suur, et jõuda kellapealt õigesse kohta. Vanaisa istub autorooli ja toimetab lapsed kooli ja trenni ning kui mina palgatöölt suppi keetma ei jõua, siis saab vanaisa hakkama ka lapselastele söögipoolise laualepanemisega.

Sama palju kui lapselastele vanaisa, on ka vanaisale lapsi vaja. Miks just, seda ei oska ma kirjeldada, aga see on vanaisa näost näha ja ju teab tema ise seda kõige paremini.

Vanaemana arvame sageli, et kes muu kui ainult meie oleme parimad lapsehoidjad. Oleme, vahel saatuse tahtel, vahel aga suisa omaenese tarkusest, ikka need „õiged eesti naised”, kes jaksavad ülal pidada toatäie lapsi ja lapselapsi ning mehe pealekauba. „Mummu tuu-leb!” hõiskame menuseriaali Maimu kombel lapselapse juurde minnes. Või tahame kõik paika panna nagu teise menuseriaali Alma, kes vaatamata ütlemisele „ei ole küll minu asi” arvab, et ilma temata ei saa keegi hakkama.

Oleme oma vahvust elu jooksul tõestanud küll ja küll, võiksime – kui varem pole taibanud või osanud – vanaisaks saanud mehi lastehoiul rohkem usaldada.

Nad saavad hakkama! Ja neil on veel aega – viimase rahvaloenduse statistika kinnitab, et näiteks 60aastasel vanaisal seisab ees veel keskmiselt 18 aasta jagu elupäevi.

Tunnen lähemalt ainult mõnda vanaisa, aga teised? Kuidas kulgevad nende päevad? Laiast ilmast on kuulsate ja vähem kuulsate vanaisade kohta kuulda ja lugeda ühte ja teist. Ameerika rokistaar Alice Cooper möllab laval samuti nagu noorena, ainult et nüüd on ta saanud lisanime Hull Vanaisa. Inglismaal võttis hajameelne vanaisa koolist vale lapse, käis temaga arsti juures – ja lugu avastati alles tükk aega hiljem.

Rootsi kuningas pidas oma ametisoleku soliidset aastapäeva, aga pidustuste tähekesena säras hoopis kuninga pisike tütretütar Estelle, kes pealtvaatajaid tantsuga võlus. Õnneks on vanaisade elu jõudnud ka raamatutesse, filmidesse ja teatrilavale. Islandi autori Bjarni Haukur Thorssoni monotüki vanaisa Jan Uuspõllu kehastuses naerutas meiegi vaatajaid. Ameerika filmis

„Vastik vanaisa” võtavad 86aastane vanaisa ja 8aastane lapselaps pöörase rännaku läbi Ameerika, tobedalt lõbus on nii neil kui ka kinopublikul.

Minu hiljutine tõsine lugemiselamus on aga Ülo Vooglaiu „Vanaisa”, mille eessõnas ütleb autor, et tema vanaisa oli tõesti hämmastav mees. Lood lapsepõlvest Kuressaares ja seal sepaametit pidanud vanaisast kinnitavad seda.

T

änapäeva Eestis tuleb paljudel pensionieas töötada, et jätkuks leiba lauale. Skaip, see imeasi, aitab kaugemal elavaid järeltulijaid kuulda ja näha. Keegi ei tea täpselt, kui palju on välismaale tööle läinud laste lapsi, kes on jäänud vanavanemate hooldada – mitteametlikult, see tähendab tegelikult.

Eestis on koguni mõni nii tubli vanaisa, kes oma lapse saatuse keerdkäikude tõttu on üksinda võtnud lapselapse kasvatada. Üks neist on öelnud ajakirjanikust usutlejale, et vananemisega on nüüd lõpp, ja otsinud välja rulluisud, et koos teismelise tütretütrega trenni teha ja end vormis hoida.

Vanaisade galerii on kirju nagu elu ise. Ei maksa arvata, et keegi vanaisaks saades üleöö hoopis teiseks meheks muutub. Kidakeelne vaevalt hakkab muinasjutuvestjaks ja inimestega pikivahe pidaja vaevalt kukub kallistama. Aga mingil moel muudavad lapselapsed mehe elu kindlasti. Hea, kui muudaks sedavõrd, et enam poleks neid, kelle kohta lapsevanemaks saanud noored perefoorumis kirjutavad: hoidsin oma vanaisast lapsepõlves pigem eemale – oli selline napisõnaline ja karune tüüp. Või mehi, kes peavad „päris” lapselasteks ainult poisse ega tee tüdrukutest väljagi.

Mine tea, võib-olla leidub kusagil sellinegi ihaldusväärne vanaisa, kelle tegusid kirjeldab väike vahva poiss Indrek Koffi värskes raamatus „Kui ma oleksin vanaisa”. See vanaisa elab mere ääres metsa sees, maadleb ja vilistab ja keset mängu ei saa tema aeg kunagi otsa. Kõik lapselapsed – aga neid on tosin või enamgi! – mahuvad tema põlvele istuma, sest iga uue lapselapse tulekuga kasvab vanaisa jalg paraja jao pikemaks. Muidugi on vanaisa suur ja vägev, ta treib ja keevitab, valab ja tinutab, aga – temaga koos saab ka tähti vaadata ja vanaisade olümpiamängudel võidab ta ära armsuse võistluse.

Vanaisa, kes on vägev ja armas ühteaegu, vaat see juba on midagi …

seedimise toetamiseks ja külmetuse korral

UUS!

AA

STA

ST 1610

CARMOLIS Tilgad 10 taime eeterlikest õlidest đ kerge külmetuse korral (kinnine nina, kare kurk) đ seedimisprotsessi toetuseks (täiskõhutunne ja puhitised) đ kergete pea- ja lihaspingete korral đ pingeperioodidel đ putukahammustustele đ sauna leilivette Seespidiselt 5…10 tilka kuni 5 korda päevas tilgutatuna suhkrutükile või lisatakse kuumale teele ja juuakse.

Välispidiselt määritakse lahusega meelekohti või haiget piirkonda kehal mitu korda päevas.

Inhaleerimiseks tilgutada 10 tilka 1 dl kuuma vee kohta ja hingata auru sisse või lisada saunas kulbitäiele leiliveele kuni 10 tilka.

CARMOLIS karamellid đ kähedale kurgule đ kinnisele ninale đ hingeõhu värskendamiseks

Erinevad maitsed: Suhkruga Suhkruvabad Meemaitselised

UUS!

Tootja: Dr.A.&L. Schmidgall, Austria.

Turustaja Eestis: Sirowa Tallinn AS, tel. 6830 700

www.carmolis.ee

Saadaval apteekides ilma retseptita

Karmeliitide vennaskonna munkade poolt loodud preparaat 10 taime eeterlikest õlidest

kaja

Lugeja arvab Hea 60+, teatavasti täitus sul oktoobris kaks aastat ilmumisest. Olen sinuga tuttav alles lßhikest aega, sest leidsin su alles tänavu aprillis täiesti juhuslikult apteegist, kui ravimeid ostmas käisin.

Oled mulle juba täiesti omaks ja oodatuks saanud. Juba esimene lugu „LĂľhnad lapsepĂľlvestâ€? oli hästi armas, sĂźdamlik ja samas ka Ăľpetlik, et oskaksime mĂľista neid inimesi, kes mitte alati ei lĂľhna meile meeldivalt. Ka mul on isiklik mälestus, meeldivast kahjuks kaugel. Elasime väga vaeselt, majake vana, kĂźttekolded lagunenud, sisse tuli suits, mis imbus riietesse. Olime sellega nii harjunud, et ise ei tundnudki. Liigse niiskusega kippus hallitus liiga tegema, mis tekitas kopituslĂľhna. Ise veidi Ăźle 20, sain osaks suurele häbile oma esimeses tÜÜkohas. Ăœks kolleeg tegi mulle märkuse, et olen lohakas ega hoolitse oma riiete eest. Kahjuks ei saanud ma olukorra parandamiseks midagi teha, sest riiete pesemine ei aidanud niiskusest ja suitsust läbiimbumise korral eriti. Sellest on valus jälg hinge jäänud.

Tänan, et peatusite teemal pikemalt.

Sageli me ise ei märkagi.

Hiie Uibo, Otepää, Valgamaa Mulle isiklikult valmistab heameelt, et annate inimestele tervisealast teavet muutuste kohta, mis kaasnevad vanuse kasvades. Tihti ßtlevad perearstid arstid ini inimesele, et need on ealised ed muutused, mida kþigil ei pruugi esineda, kuid lahti rohkemat pole aega seletada kui vastuvþtule minna. Meedikuna olen näinud ka seda, et eakas inimene ei jþua oma mþtþttekäiguga nii kiiresti kaasa asa tulla, sellepärast arvan, et teineineetades kord tulebki asju lahti seletades kolm korda ßle rääkida. Siis anda iseks vþimalus kßsimuste esitamiseks ja neile kßsimuste ka asjakohased ased vastused anda. allinn Õie Ester, Tallinn

November 2013 4

Väga tore oli lugu Punamßtsikese vanaisast. Kahjuks on vanaisasid meie ajal tþesti vähe. Olen 78aastane, kuid isegi mina pole oma vanaisasid näinud. Paljud 60ndatel sßndinud lapsed ka mitte. Nii et ßleskutse naistele, pßßdke hoida oma mehi, et teie järglastel oleks muinasjutte lugevaid vanaisasid! Lþhnataju muutusi käsitlevast loost on abi. Ise ei saagi ju aru, et vanadus muudab laisemaks ja saamatumaks, ei viitsi enam tihti tube koristada, korra kasutatud riideeseme paned kohe kappi. Aitäh meeldetuletamise eest! Meie eas on seda vaja, sest lähedastel on sageli piinlik seda meile Üelda. Enne kappipanekut jätan nßßd riided puule tuppa tuulduma. Ja tube tuleb iga päev þhutada.

Tiiu Norden, Viljandi Lugeda olen 60+ saanud nßßd mþnda viimast numbrit, kui Videvik lþpetas.

Ja pean ßtlema, et vahe on suur. Olin ka korra enne internetis teie lehte uurinud, aga seda ikka oma näpu vahel hoida vþi arvutis kerida – see on ikka suur vahe. Omal ajal olen ise väga tihedalt kokku puutunud ajakirjandusega – nimelt tÜÜtasin palju aastaid postiljonina, viies inimestele koju lehti-ajakirju. Ja siis oli neid tellijaid oi-oi kui palju. Kaugetel 80ndatel, kui hinnad olid veel odavad, käisid mul endalgi kþikmþeldavad väljaanded, sh isegi venekeelsed naisteajakirjad. veneke Aga ajad muutusid ja enam tellid ei jþua nii palju, kui tellida tah tahaks.

Aga mþni ikka käib praegugi. Konkreetselt teie pr väljaandest on, mida v lugeda. Loen alati kaalu nest-kaaneni. Iseasi, palju n ma neid soovitusi ja nþuanm deid kasutan oma elus, d aga lugeda on ikkagi hea. a Vaike Arro, Rapla Olen teie huvitavat ajaO ki lugenud juba algusest kirja peale. Iga kord on midagi pe

vajalikku, kþik teie artiklid on teretulnud ja ei oskagi ßht teisest paremaks pidada. Raamatud omavad minu elus väga suurt tähtsust, need on olnud mu sþbraks alates lapseeast kuni tänini, olen neid ette lugenud oma vanematele, lastele, lastelastele ja nßßd juba lapselapselapsele.

Minule ei meeldi digiraamatud. Olen eluaeg elanud oma isakodus ja mulle meeldib elu maal. See vþrratu loodus, lilled, linnulaul, oma aias kasvatatud juur- ja puuvili, mis on puhas kemikaalidest. Tänapäeval on miinuseks vaid transpordipuudus ja nii ei saa osa vþtta keskuse huviringidest ja ßritustest, kuigi tahaks nii väga veel laulmas ja pilli mängimas käia. Aga ees on pikad sßgisþhtud teleri ees kududes, þmmeldes, raamatut lugedes, ristsþnu lahendades, pilli mängides, lauldes ja uusi laulusþnu kirjutades ning viise luues. Kuigi vahel tahaks ka teiste omasugustega suhelda.

Olen tänulik tßtrele, lastelastele ja nende kaasadele, kes alati abiks, kui seda vaja. Ja uskuge, armsad eakaaslased, olles optimistlik ja huumorimeelne, on kergem jagu saada muredest ja haigustest ning alati peab lootma, sest lootus kaob ju viimasena.

Aino Bremet, Piibe Ma ei tea, kas toimetus oli ettenägelikult nutikas vþi juhtus kogemata, aga ristsþna vastus on väga päevakajaline, haakudes suurepäraselt viimaste nädalate sisu ehk kohalike valimistega – oli ette teada, mis sealt tuleb. Naljakas pole see, et riigi (s.t meie kþigi) rahakotist ampsas tihti pentsikustesse kaldunud tilulilu ßlemäära suure tßki. Ei habemega naljadele! Ei suurte sþnade þhulossidele, mis nelja-viie aastaga kärbuvad kärbsepesadeks! Rääkigu

teod enda eest! Loodan, et koduraamatukogu-jutu pealkiri ei viinud kedagi musta masendusse. Ega raamatud olnudki ju omal ajal ostetud (vþi ka suure vaevaga hangitud) investeerimiseks, vaid ikka eeskätt omaenese rþþmuks ja harimiseks. Hoolikalt valitud raamatutel on jääv väärtus, ja kui ka tuleb oma kodus neist loobuda (kunagi tuleb loobuda kþigest), on nad omanikku juba rikastanud. Nad väärivad teadlikku, hoidvat ja oskuslikku käsitsemist, seepärast kulusid kindlasti marjaks sellealased näpunäited. Tänu jälle Sille Varblasele, sest toorjuustude rikkalik valik vþib pea kirjuks ajada kßll. Mis vahet neil on ja kuidas neid valmistatakse? Miks on feta nii soolane? Pole see ßhtigi juustumeistri äpardus (vþi armunud olek), nagu vþiks oletada. Mida teha ßsna uudse KÜÜgi toorjuustuga? (Lisan, et mulle see maitseb. Eriti tore, et tegu on meie oma Eesti tootega!) Usun, et nii mþndagi inimest on nßßd ärgitatud julgemalt proovima tundmatuidki tooteid. Ennustan, et toorjuustudest vþib sattuda sþltuvusse. Aga see sþltuvus on tervislik!

Näib, et sþltuvusse viiv on ka 60pluss lugemine.

Helle Mikk, Viljandi Sisuka kirja eest saab eriauhinna, 60+ kohvitassi, Hiie Uibo Otepäält.

REKLAAM REKLAAMTEKST

SomnoGelat kapslid aitavad þhtul uinuda Stress, närvilisus ja koormus, mis meid päevad läbi rakkes hoiab, mþjub Üisele unele ja pþhjustab probleeme uinumisel.

K

iire ja närviline eluviis toob kaasa aina suureneva hulga unetuse all kannatavaid ja pinnapealse unega inimesi.

Arstide hinnangul pþhjustab unehäireid stressirikas elureŞiim, paigast on nihkunud tÜÜ ja puhkuse tasakaal. Lisaks veel ebaþige toitumine, energiajookide liigne tarbimine, suitsetamine, vähene kehaline aktiivsus.

Kosutav uni on oluline, mþjudes hästi kehalisele ja vaimsele tervisele. Õige uinumine on kþige alus, sest alles siis, kui on läbitud kþik unetsßklid - pindmine uni, sßgav uni, REMuni - on vþimalik Üise puhkuse ajal järgmiseks päevaks jþudu koguda.

Unehäirete sagedaseks tunnuseks on igaþhtune voodis vähkremine. Selle all kannatajad ei suuda uinuda vþi vajavad väljateenitud unne vajumiseks oluliselt rohkem aega.

Paljud inimesed piinavad end unehäiretega pikka aega, enne kui astuvad samme olukorra muutmiseks. Eelkþige tuleks vähendada uinumist segavaid tegureid. Magamistoa tingimused (temperatuur, þhuniiskus jne), magamisase, toitumine ja veel palju muudki vþib unekvaliteeti mþjutada.

Paraku kþiki und segavaid tegureid ei ole alati vþimalik kþrvaldada. Uinumise soodustamiseks sobivad hästi taimsed unepreparaadid.

Neist parim valik on SomnoGelat kapslid.

Tootja: Kwizda Pharma GmbH, Austria.

Esindaja Eestis: /ÂŻ +"- 0HARMA 4Ă‹HTVERE 4ARTU TEL

-Ă Ă GIL APTEEKIDES

SomnoGelat kapslid 36 kapslit s UND SOODUSTAV JA RAHUSTAV TOIME s PARANDAB UNEVALMIDUST s SISALDAB KĂœRGES KONTSENTRATSIOONIS TOIMEAINEID s VAID Ă KS KAPSEL ENNE MAGAMAMINEKUT s EI TEKITA PIDEVAL TARVITAMISEL HARJUMUST EGA SĂœLTUVUST s LOODUSLIK

reklaam

5 November 2013

Esindaja Eestis: sanofi-aventis Estonia OĂœ, Pärnu mnt. 139E/2, 11317 Tallinn, tel. 627 3488

14. NOVEMBER ON MAAILMA DIABEEDIPĂ„EV – VAHETA OMA VANA GLĂœKOMEETER UUE VASTU!

14. novembril on Sßdameapteegis diabeedipäev!

Ivi Sonn

Diabeedivaldkonna juht

( # ! " ' &' ' +% &' '+ &' "#/ "#) ! % !

$+ ) ! & &' $ (& "#/ ##&',,& ( &' &' ##%' . " ( %'( * ## " (! &' #" )- ! (&' #"'%# - " ! &' &' ! ) % ' & #! ) % &( %(' &' #" ! $+ ) $. " '( - ' (' &!+% #" $ % " ' (' $+ ) &' '# ! '( (' #! (& " " $ ( ((& ' "# ## & ) " ' ) % &( %( #"'%# # & '& ! $( ( $ ( "#/ ##&',,& . ! $' - insuliinravil olevatele diabeetikutele vþimaluse tasuta välja vahetada oma vana glßkomeeter uue innovatiivse ja täpse BGStar glßkomeetri vastu. ## #! ) " . #! ' % $' #&' %$

' % ' &'% & & & " "#/ % ' &'% & & & !(' #" & $+ ) "&($ " "- - ' (' #" )+ &' '( ' " '& " & ) " %' tasuta. . ! $' #" ## '( - ' & & ' ) #! ) % &( %(' #"'%# $' $ (' ) & '# & #" &$ '& " '( ' (' ! & #" )+ ',,' '( ##&',,& ( . ! $' #" )-'"( #! &. ! & & $+ ) & ' '# ' # ( &' !--'! &' & " #%! '& ##" " ! & #" "##& '( &( %( (&

Vahetame sinu vana glßkomeetri TASUTA uue täpse ja lihtsalt kasutatava BGStar glßkomeetri ning 1 karbi testribade vastu, kui ostad 3 karpi BGStar testribasid.

Digitaalse meditsiinilise abivahendi kaardi alusel Insupen nþelad TASUTA. Tule täida apteegis kßsimustik ja hinda oma diabeediriski!

Osalevate apteekide nimekirja leiad diabeet.ee ja sĂźdameapteek.ee

sĂźdameapteek.ee

Tähelepanu! Tegemist on meditsiiniseadmega. Enne kasutamist lugege tähelepanelikult kasutusjuhendit, vajaduse korral konsulteerige arsti vþi apteekriga.

DIABEETIKULE energia terveks päevaks Doppelherz aktiv DIABEETIKUTE vitamiinid OĂœ Hansamets OSTAME: Metsamaterjali Metsamaad ja kasvavat metsa

MAJANDAME METSA KĂ•IKJAL EESTIS!

www.hansamets.ee

OSUTAME JÄRGMISEID TEENUSEID: Metsa istutamine Metsalþikus, väljavedu ning transport Metsamajandamiskavade koostamine Treilerveod Vþsalþikus

Tel 506 0777

10 eluliselt vajalikku vitamiini, lisaks tsink, kroom, seleen ja magneesium.

Spetsiaalselt väljatÜÜtatud diabeetikutele, kellel range dieedi tþttu vþib jääda toidus sisalduvate vitamiinide ja mineraalide hulk ebapiisavaks.

Vaid 1 tablett päevas.

Saadaval apteegis!

kultuur

November 2013 6

Meisterdamissahtel või poelelu?

Kadri Haavajõe kadri.haavajoe@ajaleht.ee

P

oeletid on täis mänguasju, mis laste südamed võitnud. Uusi ja värvilisemaid, mida endale tahta, kohtab nii poes, reklaamides, liivakastis kui ka lasteaias. „Tänases tarbimiskultuuris ja kirevate ahvatluste maailmas piitsutatakse laste soovid juba maast-madalast üles. Lapse soov asju omada on eakohane, aga kindlasti mitte see, mida kasvatades soosida,” leidis Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste instituudi direktor Kristi Vinter.

Tema sõnul on tänapäevased mänguasjad pahatihti liiga valmis tehtud – üks asi kõlbab vaid üheks mänguks või tegevuseks, see aga jätab lapse mõtlemise ja probleemide lahendamise oskuste arendamiseks vähe ruumi.

Mänguasja asemel kohvik Kristi Vinteri sõnul peaks täiskasvanu – lapsevanem või vanavanem – olema distsiplineerija. „Mänguasjadega piiri pidamine on oluline arenguline õppetund, mida on vaja mõistliku täiskasvanu ja tarbija kujunemiseks,” lisas ta.

Seega kui lapselapsele mänguasju kinkida, siis pigem vähe ja erinevateks mängudeks sobivaid. Samuti mitte lelusid, mis nupuvajutuse peale mängu lapse eest ära mängivad.

Lisaks sellele, et vanavanemate rahakotile võivad lastelaste soovid kaugeks jääda, on vähemaga piirdumine ka lapsele hea. „Laps on mängides loovam ja õpib ole-

Lapselapsele kinki valides võiks meeles pidada, et ükski mänguasi pole halb, oluline on see, kuidas laps sellega mängima õpib. Kasvatusteadlased on seisukohal, et suurim kink lapsele on hoolega valitud vähesed lelud ja rohkem ühist aega. masolevat hindama ja väärtustama,” põhjendas Vinter. Samuti kehtib sageli reegel – mida rohkem asju, seda hooletum laps, kes ei oska näha asjade väärtust ega väljendada tänu.

Piiri, kas lapsel on juba liialt mänguasju, on keeruline määratleda. „Liialemineku esimesed märgid on need, kui lapse mängul ei ole sisu, vaid esemetega lihtsalt n-ö manipuleeritakse – tõstetakse neid

ühest kohast teise, loobitakse laiali,” kirjeldas ta.

Kõike saama harjunud lapsele ei valmista enam rõõmu ka väikesed asjad. Et sellist olukorda ei tekiks, tuleb alustada maast madalast: selgitada, miks asja ostmine on või ei ole mõistlik ning mille arvelt see tuleb. Nii võiks lapsele pakkuda poest ostetud kingi asemel hoopis mõne elamuse.

Maalehe aastaraamat 2014 - telli kohe!

Sisaldab Thunide külvikalendrit ja palju praktilisi nõuandeid!

Raamat ilmub novembri keskel ja jõuab tellijani postiga detsembri jooksul.

EESTI POST

MAKSEKORRALDUSKUPONG

Maksja nimi ja aadress

Mille eest: „AASTARAAMAT“ Maksepäev

Summa (märgi ristiga)

4,95 €

Telefon

Maalehe aastaraamat mittetellijale 6,25 € Maalehe aastaraamat + Maalehe tellimus 1 kuuks 4,95 € + 4,50 € = 9,45 €

POSTIKULUD HINNA SEES

E-post

Tellida saab ka: klienditugi@lehed.ee

Maksja nimi ja aadress

Saaja: AS Eesti Ajalehed

Maalehe tellijale soodsa hinnaga

www.maaleht.ee/aastaraamat

EESTI POST KVIITUNG

680 4444

NB! Maalehe tellija, palun anna oma soovist teada veebi, e-posti või telefoni teel.

Maalehe aastaraamat + Maalehe tellimus 3 kuuks 4,95 € + 13,10 € = 18,05 €

Saaja: AS Eesti Ajalehed Mille eest: „AASTARAAMAT“ Summa (märgi ristiga) 6,25 € 9,45 €

18,05 €

Kupong kehtib kuni 17.11.2013.

Olen nõus, et AS Eesti Ajalehed kasutab minu andmeid tellimispakkumiste tegemiseks.

kultuur FOTO: MARKO SAARM/SAKALA

7 November 2013

9aastasele Robert Irale, kes koos vanaisa Aldo Nþmmega uuris Viljandi Juku Mänguasjakaupluses riiulitel leiduvat, jäid kohe silma Ninja kilpkonnad, millega mängimisest ta vanaisale elavalt jutustas. Vanaisa Aldol jäi lelude rohkust nähes vaid imestada. Kui tema Roberti vanune oli, siis olid tal mängimiseks vaid ßksikud mänguasjad.

„Mänguasjale kuluva raha kasutamine ßhiseks kohvikus vþi loomaaias käimiseks on sageli palju arukam, sellega investeeritakse lähedase suhte loomisesse ja teineteisega vestlemise harjumuse kujundamisse,� lisas ta.

Ăœhine ostmisrþþm Kuidas aga lapsega-lapselapsega sel teemal rääkida? Kui lapse vĂľi lapselapsega poodi minna, tasub Vinteri sĂľnul eesmärk juba eelnevalt kokku leppida ning jääda endale kindlaks. „Iga järeleandmine teeb järgneva enesekehtestamise keerulisemaks.â€?

Kui aga mänguasju kinkida, vþiks selle saamine olla ßhine ja pþnev tegevus: uurida, millised mänguasjad lapsele meeldivad, rääkida, milliseid mänge sellega mängida saab, ja uurida, kas on alternatiivseid kanne, mis vþimaldavad enamat.

Internetti kasutavatel vanavanematel on vþimalik otsida koos lapsega mänguasja kohta lisainfot ning teha valikud ära juba enne poodi minekut. „Kindlad kokkulepped ostu osas, mida sooritama minnakse, tekitavad ootusärevuse ja panevad saadut enam hindama,� kinnitas ta.

Vahel vþib lapsele ka järele anda, kuid see peab olema argumenteeritud. Kindlasti ei saa selleks olla pþhjus: „Ma tahan!� „Kuulake lapse sisulisi pþhjendusi ning ärge unustage mainida, et ßhekordne kokkulepe ei tähenda tulevikuks reeglit,� rþhutas Vinter.

Mida aga teha siis, kui tekib hirm, et laps vþib end tunda kþrvalejäetuna, sest teistel on see mänguasi vþi too telefon.

Kristi Vinter tunnistab, et kþrvalejäämise hirm vþib saada lasteseltskondades probleemiks. „Mänguasjadega enese seltskonda ostmine ei ole sugugi ebatavaline.

Lasteaias kohtab seda palju,� nentis ta. „Minu soovitus ise lasteaias tÜÜtanud inimesena on see, et kodused mänguasjad ei peaks olema lasteaias igapäevased kßlalised ning isegi, kui mänguasjapäevi tehakse, peab þpetaja olema selgitaja ja vahendaja,� soovitas ta.

Kui lapsega tegeleda ja selgitada, kust tuleb raha, mida muud saaks soetada ja teha sama raha eest ßhiselt, koos perega, on laps tema sþnul eakaaslaste seltskonnas enesekindel ja rahulolev ka siis, kui kþik popid mänguasjad tema kodu ei ehi. „Hea vþimalusena kogub laps ise raha

FOTO: ERAKOGU

Tallinna Ăœlikooli kasvatusteaduste instituudi direktor Kristi Vinter mĂľne soovitud asja ostmiseks. See paneb last mĂľistma, et asjad ei teki ise nurumise, nĂľudmise ja jalgade trampimise peale,â€? lisas ta.

Mida aeg edasi, seda väiksemad lapsed soovivad kingiks hoopis tahvelarvuteid vĂľi arvutimänge. â€žĂœldine reegel on see – mida väiksem laps, seda vähem ekraani,â€? lausus Vinter. Väike laps peab Ăľppima enne päris maailma tundma, et ekraani kaudu vahendatud kogemustel oleks ka sisu. Näiteks alla kaheaastased lapsed ei suuda Ăźldse veel pilti ja päris asja eristada.

Nutiseadmete kasutamisele peaks samuti kehtestama kohe maast-madalast reeglid aja osas, mis laps vahendiga veedab. „Vanematele saab soovitada kujundada lapsele vþimalikult palju ekraaniväliseid harjumusi, siis ei vþta ka tehnoloogiavaimustus nii kergelt sþltuvuse mþþtmeid,� lisas ta.

Nii soovitab Vinteri asju ja mänguasju asendada n-Ü „päris asjadega� ja kaasata lapsed neile jþukohastesse tegevustesse. „Päris asjadega saab sama hästi ja vahest isegi paremini mängida kui mänguasjadega,� ßtles ta. „Tänased lapsi tuleb þpetada mängima,� tþdes ta.

Olulised „päris� asjad Seda, et lapsi tuleb mängima ja tegutsema þpetada, on märganud ka Lääne-Virumaal Vþsul Jaanioja käsitÜÜtalus toimetav >> lk 8

.XSRQJLJD VDDG VRRGXVWXVW

Palju pþnevaid mänguasju! ‡ .DUXSRHJ 38++ RXWOHW 7$//,11 1}PPH 6DOYH D 7DOOLQQ ‡ .DUXSRHJ 38++ 3b518 3RUW $UWXU ,,, N NSO /HRSROG

‡ .DUXSRHJ 38++ +$$36$/8 5DQQDURRWVL .DXEDQGXVNHVNXV ‡ .DUXSRHJ 38++ 7$578 (HGHQL .DXEDQGXVNHVNXV ‡ .DUXSRHJ 38++ 5$.9(5( 1 .DXEDPDMD

www.karupoegpuhh.ee

% HW -}XOXYDQD NLQJLNRWW VDDNV

MONSTER SĂ•IDUK-ROBOT

YllULNDOW WlLGHWXG /LVDNV VDDG NXSRQJLJD

CLOUD B KILPKONN BAMBOLINA NUKK

Räägib eesti keeles!

7$687$ ./,(1',.$$5', PLV DQQDE HGDVLVWHOW RVWXGHOW WDYDKLQQDVW

.HKWLE NXQL N}LNLGHV .DUXSRHJ 3XKKL NDXSOXVWHV

kingitus

November 2013 8

Harjutamine on laste jaoks stress, neil pole selleks kannatust. Lapsevanematel pole sageli aega oma lastega harjutada, aga seda on ehk vanavanematel või vanavanavanematel.

stress, neil pole selleks kannatust,” lisas ta.

Tema sõnul ei ole paraku lapsevanematel sageli aega oma lastega harjutada, seda on ehk vanavanematel või vanavanavanematel.

Ta on veendumisel, et kõike on mõõdukas koguses vaja – nii ka arvutimaailma.

Kuid see ei tohi tulla muu arvelt.

Mänguasi pole halb Janika Saar on veendumusel, et üksi mänguasi ei ole halb, kui neile saab mängumaailma juurde luua. Nii mõtles temagi hiljuti mänguasjapoes, et võiks lapselapsele Barbie kinkida, et saaks koos siis nukule toredaid riideid õmmelda.

Saare lapsed on mõtteviisi jätkanud ja

Mis on võõras keeles mänguasjade taga?

Monster High nukk – Monster High nukud on kuulsate koletiste lapsed, kes käivad Monster High koolis. Lisaks erinevatele stiilidele (peole minek, sünnipäeva tähistamine, muinasjutt) müüakse neile ka mööblit. Tootja on firma Mattel, kes kunagi tõi turule ka praeguseks üle 50aastase Barbie.

FOTOD: MARKO SAARM/SAKALA

”

Janika Saar, kes juba 15 aastat lastele Mamsli Mängumaad ja loovuslaagreid korraldanud.

Kolme lapse ema ja kahe lapse vanaema täheldas juba mitu aastat tagasi, et käsitöötalu külastanud laste käelised oskused on kasinamad kui varem. Kuigi arvutit valdavad lapsed hästi, ei oska nad enam kolme põhioskust: kääridega lõigata, niiti nõela taha panna ja sõlme teha. „Kui need asjad selged, saab juba keerulisemaid asju teha,” lisas ta. „Nüüd olen märganud arutelusid, kuidas lapsed kutsekoolis ja ameti omandamisega hakkama ei saa,” on see tema sõnul kõik omavahel seotud.

Janika Saar ehk mamsel Janika tundis muret, et lapsed pole harjunud asju harjutama. „Harjutamine on nende jaoks

Spinner – mitme raskusega vurrid, mida saab starteri abil omavahel võistlema panna kas spetsiaalsel areenil või mõnel teisel pinnal. Olid väga populaarsed juba 2003. aastal, hoogu andis sellele „Beyblade’i” multikas, kus kangelased spinneritega võitlesid.

JANIKA SAAR, lastele Mamsli mängumaa ja loovuslaagrite korraldaja

LEIA LETILT

Angry Birds lauamäng – mängu eeskujuks on populaarne, esialgu telefonides ja arvutites mängitud mäng Angry Birds (vihased linnud – toim). Legendi kohaselt ründavad lennuvõimetud linnud sigade kindlust katapuldi abil.

REKLAAM Transformerid – kujud, mida saab muuta robotist mõneks sõidukiks (lennukiks, autoks vms) ja ka vastupidi.

2007. aastal tehti selle mänguasjasarja põhjal film „Transformerid”, animatsioonina olid sarja tegelased ekraanil juba 1986. aastal.

Kingi lapsele jõuluks korralik peapesu www.orto.ee Puhas Limpa tootesari on Eesti ainus päris oma lastesari, mis on rõõmustanud oma väikeseid kasutajaid 2007. aastast. Üle 95% toodete koostisosadest on looduslikku päritolu. Tooted sisaldavad niisutavaid ja hooldavaid looduslikke ekstrakte ja õlisid.

Tüdrukute kinkekarbis on šampoon ja juuksepalsam.

Poiste kinkekarbis on šampoon/ dušigeel poistele ja dušigeel/ vannivaht.

Lisaks on igas pakendis ka kingitus, mis kingisaajale kindlasti rõõmu valmistab!

”

Paljuski määrab mänguasja valiku lapse vanus. ÜLLE KINK, Kaubamaja lastemaailma teenindusjuht

Johnny The Skull – pealuukujulisest elektroonilisest mänguasjast kuvatakse seinale kummitusekujutisi, mida tuleb tulistades seintelt tabada.

La Dee Da nukud – nukkude sari, mille nn trendinukud keskenduvad riietele, soengutele ja meigile, mida üks või teine sarja viiest nukust vajab peol, reisil vms.

Allikas: tootjate kodulehed

kingitus

9 November 2013

oma lastele ehitanud pakenditest autogaraaže ja nukkudele voodeid. „Ühtki korralikku karpi ei tasu ära visata,” julgustas ta.

Nii pole oluline, millised mänguasjad sul on, vaid see, kuidas sa neid kasutad. „Oluline, et mänguasi saaks loova ja käelise tegevuse alguseks,” lisas ta.

Oma lastele ja lastelastele kinke tehes on ta hoidnud pigem praktilist joont – õmmelnud mõne kena kleidikese või muu riideeseme, teinud lumehelbekese seelikuid või päkapikukostüüme või nimedega padjapüüre. Nii on lastele ja lapselastele kogunenud lugudega esemeid. „Ka Barbie või Baby Born nukk (beebinukk – toim) on tore kink, kui see on alguseks ühiselt räägitud lugudele ja muinasjuttudele. Siis on see tõeliselt ilus kink,” lisas ta.

Samuti soovitas ta kingiks valida poest neid asju, millest saab ise meisterdada.

Nii on olemas pudipadipoodides helmeid, millest tüdrukutega ehteid teha. Ehituspoodides juppe, millest autosid ehitada.

Kõige lihtsamal meisterdamisel saab teha näiteks pesupulgast päkapiku või tualettpaberirullist auto. „Laps, kes harjutab käelisi oskusi ja suudab luua, on just seetõttu õnnelikum kui see laps, kes on lihtsalt loov ja oma ideid teostada ei suuda,” oli ta veendunud. „Arvan, et iga vanavanema hinges on peidus väike laps, nii pole keeruline teha endale üks meisterdamissahtel ja aimata, mis lapselastele võiks meeldida,” võttis ta kokku.

Laste lemmikud Poest saadavate kingituste maailmas on välja kujunenud kindlad lemmikud, mis laste südamed võitnud.

Kaubamaja lastemaailma teenindusjuht Ülle Kink kõneles, et paljuski määrab mänguasja valiku lapse vanus.

Näiteks tüdrukute (6a) hulgas on populaarsed erinevad Barbie või Monster High nukud ja erinevad kleepimis- ja disainimisvihikud (Top Model). Samavanadel poistel löövad silmad särama puldiautode, spinnerite, transformerite, rongide ja konstruktorite peale.

Samuti on tema sõnul popid lauamängud „Angry Birds” ja arvutamist õpetav „Mõmmid ja maasikad”. Väiksemate poiste ja tüdrukute hulgas on populaarsed puidust mänguasjad ja erinevaid ameteid jäljendavad lelud.

FOTO: URMAS LUIK/PÄRNU POSTIMEES

Alates 1980. aastast kuulutas heategevusorganisatsioon Kogu Maailma Head Karud USA 26. presidendi Theodore Roosvelti sünnipäeva, 27. oktoobri, rahvusvaheliseks kaisukarupäevaks.

Pehme lemmik on asendamatu, sest temata ei tule uni. Vanavanematele külla minnes ei tohi see tähtis tegelane maha jääda.

„Kindlasti on Lego üks laste vaieldamatu lemmik olnud läbi aegade. Ka Barbie nukk on see, millest ükski tüdruk ära ei ütleks. Ja muidugi erinevad pusled,” lisas ta.

Samuti on tema sõnul populaarsed teadusmänguasjad, mis mõeldud juba algklassilastele. Eriti populaarsed on mänguasjad, kus ise on võimalik roboteid kokku panna. „Kõige olulisem on mänguasja puhul ikkagi see, et valitu oleks lapsele eakohane ja uudishimu tekitav, millega mängides õpiks laps midagi uut,” kinnitas ta.

Ka Juku Mänguasjakeskusi haldava Kotryna OÜ turundusjuhi Enel Lausa sõnul on endiselt populaarsed Barbie ja Lego tooted, kuid paljud kliendid vahe-

tavad need odavama alternatiivi vastu, sest tihti on välimus ja omadused samad. „Need, kel soov just rahvusvaheliselt tuntud ja armastatud mänguasja kinkida, valivad aga just nimetatud tootemargid.”

Poppide mängude seast tõi ta välja ka mängu Johnny The Skull. „Tegemist on elektroonilise mänguga, mis projitseerib vaime seinale ning eeldab kiiret tegutsemist ja tähelepanu vaimude tabamisel,” selgitas ta.

Samuti on populaarsed ekraanilt tuttavad mänguasjad animatsioonidest „Lennukid”, „Smurfid”, „Teismelised ninja-kilpkonnad” ja „Kollide ülikool”. Tüdrukutele on sümpaatsed La Dee Da trendinukkude sari, samuti Monster High nukud.

kingitus

November 2013 10

Eripakkumine “TALVENAUDING” 3 päeva, 2 ööd Hind alates 70 € / inimene. Pakett kehtib 1.11.2013–12.01.2014 Paketti kuulub: Ŵ majutus kaheses toas (2 ööd) Ŵ 2 hommikusööki Ŵ 2 õhtusööki Ŵ hommikumantlid toas Ŵ hoolitsustest valikuliselt 3 protseduuri: * piparmündi MDOJDGH P¤KLV NHUJH N¤WHPDVVDDĺLJD PLQ

VÕI lõõgastav PDVVDDĺ SXQDVH YHLQL NUHHPLJD (40 min) * Jõhvika kätehoolitsus (ei sisalda maniküüri) * Teepuu soe parafiini jalahoolitsus (ei sisalda pediküüri) * Värskendav apelsini vannihoolitsus vannisoolaga * Kleopatra piimavann roosiõie aroomiga 0DVVDDĺLWRRO 0DVVDDĺLVDDSDG * Soolakamber Ŵ Saunakeskuse ja jõusaali kasutamine lahtiolekuaegadel Pakett kehtib vabade kohtade olemasolul.

Need ja muud parimad pakkumised leiad meie kodulehelt www.viiking.ee

Sinu südame SPAA

Lisainfo Lisainfo aadressil info@viiking.ee või info@viiking.ee või tel 449 0500 (hotelli vastuvõtt) telefonil +372(müük) 449 0500 449 0505 vastuvõtt) Spaa(hotelli Hotell Viiking Sadama Pärnu või +372 44915, 0505(müük)

Spaa Hotell Viiking Sadama 15 80012 Pärnu

Ootame teid ka aastavahetusel!

Meil ööbijad saavad juurde osta piduliku õhtusöögi.

Sinu vanus on Sinu allahindlusprotsent

-64 % Allahindlus vähemalt -40% Pakkumine sisaldab: raamid raam koos ühevaateliste õhendamata, pindadeta plastikklaasidega sidega +6,00...-6,00 / cyl 3,00.

3,00 Pakkumine kehtib kuni 05.01.2014.

Pakkumine ei laiene eksklusiivkollektsioonile.

Just Sinule sobivad prillid.

TALLINN: Viru Keskus tel 610 1361, Ülemiste Center tel 603 4727, Stockmanni kaubamaja V korrus tel 668 0460, Kristiine kaubanduskeskus tel 665 0317, Magistrali Keskus tel 677 4190, Lasnamäe Centrum tel 600 8923, Sikupilli Keskus tel 600 6775. TARTU: Tartu Kaubamaja tel 731 4849, Eeden, Kalda tee 1c tel 740 4025, Lõunakeskus tel 730 3818. PÄRNU: Rüütli 24, tel 445 3111. HAAPSALU: Rannarootsi tee 1, Uuemõisa küla tel 473 3899. VILJANDI: Centrum tel 435 1163. NARVA: Tallinna mnt 19c tel 35 66 466. RAKVERE: Vilde 14 tel 322 3830. www.instru.ee

FOTO: ERAKOGU

Kingiks mänguasi lapse joonistusest Põltsamaal elava mänguasjameistri Kristi Saki (pildil) kolmele lapsele on see, et mänguasju saab väga edukalt ise teha, ammu teada. Erinevaid mänguasju on lastele teinud mõlemad vanemad: ema väiksemaid lelusid, isa nukumaju ja -voodeid. „Kuna mänguasjade tippaeg on enne jõule, siis näeb meie kodu jõulueelsel ajal välja kui päkapikkude töökoda,” lisas ta. Tavaks on kujunenud, et poemänguasju toovad nende perre sünnipäevakülalised ja jõuluvana.

Saki käsitööarmastuse juured lähevad tagasi kahe vanaema juurde, lisaks on tema varasalves õmblejast ema õpetused. „Lõngajuppe-riidelappe oli mul lapsena katsetamiseks piisavalt.”

Saki kodulehel manguasjamaa.eu on mitmel isetehtud mänguasjal juures ka lugu või kirjeldus, milline võiks olla selle tegelase iseloom. „Looga lelu elab, loota lelu on lihtsalt üks ese senikaua, kuni keegi talle loo külge mõtleb ja elu annab,” lisas ta.

Tema sõnul on ka multifilmide tegelaste lelud lastele just seetõttu olulised, et laps saab ettekujutuse, kuidas antud tegelane võiks käituda. „Selle ergutamiseks on oluline rääkida lapsele tehtud lelu juurde mingigi lugu, anda lapsele algus kätte,” lisas ta.

Sakk julgustab, et mänguasja tegemisega saab hakkama igaüks. „Mänguasju on väga tore teha: mänguasi ei ole kunagi valesti tehtud.

Kui alustatud tööst ei tule seda, mis alguses plaanisin, siis tuleb sellest midagi muud.” Õpetusi ja inspiratsiooni võib leida ka tema kodulehelt.

Sakk on valmis teinud ka päris palju nn elustatud pildi mänguasju, mille idee autorid on mõnel juhul lapsed ise.

Päris esimene pildi järgi tehtu oli poiss-nukk, mille koolikaaslane joonistas oma pojale. Mõne aja pärast tuli teine kursusekaaslane fotoga kotkapojast, mille ta tahtis kinkida oma kotkauurijast abikaasale. Nii ongi ta teinud mänguasju nii detailitäpsetest kui ka väga lihtsate piltide järgi. „Kui teha mänguasi lapse joonistuse järgi, siis on lool juba algus olemas: laps on joonistanud kellegi, kelle kohta ta oskab juba nii mõndagi rääkida.”

Sakk soovitas vaadelda lapse joonistust ja mõelda, milline materjal oleks kõige enam selle joonistusel oleva lelu moodi. „Uuri, millistest ja mis kujuga detailidest see tegelane koosneb. Meisterdamist hõlbustab detailide paberile ükshaaval välja joonistamine. Seejärel tuleb valitud materjalidest need detailid valmis meisterdada ja mänguasjaks ühendada,” juhendas ta.

Mõne tegelase puhul piisab, kui joonistada lapse pildilt tegelase kontuurid maha, lisada õmblusvaru, õmmelda kokku ja täiendada, kasutades pärleid, nööpe, paelu, aplikatsioone, veekindlaid markereid vms. „Laps saab abiks olla mänguasja täis toppides, nööpe silmadeks õmmeldes, riideribasid prügikasti viies, paberile oma uuele tegelasele tolle lemmiksööke joonistades ja välja lõigates,” pakkus ta välja.

Heaks kingiks võib tema sõnul nii väiksemale kui ka vanemale lapsele olla tilluke isemeisterdatud talisman. Ka tal endal on üks väike tumesinine elevant, kes käib temaga kaasas laatadel või seisab kodus käsitöötarvete laual. „Pisikesed lapsed kannavad väga tihti oma kaisukaru või lemmiktekikest talismanina kaasas. Suuremaks saades või juba täiskasvanuna tuleb talisman väiksemaks vahetada,” pani ta ette.

tervis

11 November 2013

Vananemine on mehelik Vanuse lisandudes peavad mehed vastu astuma mõtteviisiga, et üks õige mees ei vanane ega väsi. Aastatega kasvav energianappus ja halvenev tervis võivad viidata aga liiga madalale testosteroonitasemele, mis vajab ravi.

Kadri Haavajõe kadri.haavajoe@ajaleht.ee

P

sühholoog Toivo Niiberg, kes kirjutanud raamatuid nii isaks, meheks ja härrasmeheks olemisest kui ka mitmeid teoseid peresuhetest ja dünaamikast, tõi välja mõtte, et kui naisi tabab füsioloogiline, siis mehi pigem psühholoogiline kliimaks.

Niiberg ei pea õigeks rääkida mingist spetsiaalsest meeste vanadusega kaasnevast stressist, vaid elustiili muutustest teatud eas ning oskusega või valmisolekuga nendega kohaneda.

Ta rõhutas, et stress on elu loomulik osa ja elamisega kaasnev nähtus ning inimene vabaneb sellest vast alles surres. „Stress on pingel olek ja see võib olla posi-

FOTO: ELMO RIIG/SAKALA

tiivne või negatiivne, sest ka rõõmu kätte võib ära surra, kui vanad juhtmed pingele vastu ei pea,” lisas ta humoorikalt.

Väärikalt ja õnnelikult Toivo Niibergi sõnul seisavad mehed aastate lisandudes silmitsi väljakutsega, kuidas väärikalt vananeda. Meestele teeb

OSTAN ANTIIKI JA VANAVARA Mööbel ja tarbeesemed, maalid ja graafika, hõbe- ja kuldesemed, mündid ja paberraha, märgid, raamatud jm huvitavad vanad esemed.

Küsige julgelt nõu, kui soovite müüa!

Tel 5564 3635, 443 0044

tema sõnul karuteene ka ühiskonnas üsna juurdunud mõttemall, et üks „tubli” mees ei vananegi, vananeb ainult naine ja seega tuleb leida uus ning noorem. „Arvata, et triksis-traksis 130aastane vanataat võib ka veel lapsetegemisega hakkama saada, kui leidub noort näitsikut, kes vana ihu hinnata oskab ...,” mõtiskles ta ja nentis kurvalt, et paraku tuleb psühholoogidel tegeleda palju nende lastega, kes esimestest kooseludest pärit.

Kui lähedasel on mure, et kaaslane või isa varasema aktiivse hoiaku ja hoolivuse asemel konutab osavõtmatult diivanil või leiab alati põhjuse, et eralduda kuuri või garaažinurka tundideks ja päevadeks, aga sealgi midagi suurt ei tee, peaks mehe tervise eest muretseja Niibergi sõnul peegli kõigepealt enda poole pöörama. „Me ei saa kedagi vägisi aidata ega abistada, küll aga ennast muuta. Selliste muutuste kaudu aitame me ka abivajajal muutuda,” põhjendas oma soovitust psühholoog.

Niiberg rõhutas, et kõige tähtsam on selles olukorras rääkida enda hirmudest, tunnetest, muredest, plaanidest, rõõmudest.

Kõige vähem vajab stressis inimene tema sõnul haletsust, noomimist, moraali, vaikimist ja vaikelu – kõik see muudab >> lk 12

tervis

FOTOD: ERAKOGU

November 2013 12

” Pakett „Mõnusalt tervemaks“ Eripakkumine eakamatele

pühapäevast neljapäevani (4 öö pakett) Sisaldab arsti vastuvõttu, raviprotseduure ja 3 toidukorda päevas.

Surnumere veekeskuse ja Termide kasutus iga päev

Eriti hea hind 109 € / 4 ööd (03.11–19.12.2013) EV pensionitunnistuse ettenäitamisel

Kui soovite puhkust meie juures pikemalt nautida, siis on võimalik juurde osta Kuurortravipakett 25% soodustusega

ESTONIA Medical SPA Hotel

Tammsaare 4a, Pärnu, Eesti Tel +372 447 6905 sales@spaestonia.ee

Puhkusepakett

al.

39€

TERVIS PUHTAST LOODUSEST! • Hotell • Spaa- ja saunakeskus • Spaahoolitsused • Restoran • Nõupidamine • Unekliinik www.kubija.ee | www.unekliinik.ee | www.haanjamehetalu.ee Kubija hotell-loodusspaa | Männiku 43A, Võru | Tel + 372 50 45 745 | info@kubija.ee

Aeg on õppida olema vanaisa, vanaonu või lihtsalt üks vahva taat, kes alati noorte seltskonda oodatud. Tore veel, kui koos oma eidega.

Psühholoog Toivo Niiberg on kirjutanud raamatuid nii isaks, meheks ja härrasmeheks olemisest kui ka peresuhetest ja dünaamikast.

TOIVO NIIBERG, psühholoog

RISK

Meessuguhormooni taseme langust soodustavad: • ülekaal; • alkoholi liigtarvitamine; • maksahaigused, prolaktinoom, diabeet, metaboolne sündroom või muude haigustega seotud ravimite kasutamine; • uus ohtlik trend on anaboolsete steroidide väärtarvitamine.

DR KRISTJAN POMM

Tartu Ülikooli Kliinikumi Androloogiakeskuse arst dr Kristjan Pomm

teda sotsiaalselt veelgi abitumaks ning üksildasemaks. „Stressist hirmsamgi haigus on enesehaletsus ja üksiolek, olgu siis autogaraažis või viinauimases unelmas,” lisas ta.

Aeg enda jaoks Toivo Niibergi sõnul võib vanuses, mil lapsed kaugel ja elavad oma elu ning lapselapsigi näeb harva, olukord tunduda üsna nukker, kuid seda võib vaadata ka teisest nurgast. „Ehk oleks nüüd õige aeg hakata lõpuks oma vanaduspõlve veetma ja nii ka hauaplatsi kõplamise aega edasi lükata?” pani ta ette.

Oluline osa selles, et vanaduspõlv oleks mõnus ja nauditav, ongi Toivo Niibergi sõnul korras paarisuhtel, kui on õnne kellegagi koos vananeda. „Arvan, et sõprus, armastus ja intiimsus on ajas aegumatud, võrdselt vajalikud ning hinge noorena hoidvad tegurid. Olles ise ka peagi 60, julgen väita, et hing küll ei vanane ja õnneks ei vea veel ka ihu alt,” kõneles ta.

Pingutust ja pidevat uuendust, vürtsi ja vilet, vaeva ja valu nõuab Niibergi sõnul

tervis

13 November 2013

iga suhe olenemata vanusest. „Midagi ei ole siin jääv ega hoitav sügavkülmas või tekihõlmas,” lisas ta.

Kui aga mure lähedase pärast on suur, tuleb abi otsida ka nõustajalt. Olgugi, et tihtipeale otsuse tegemine või veenmine raske. Mehed on harjunud olema iseseisvad ja tugevad ning mõtlevad sageli, et haigus – veel hullem, kui tegu emotsionaalse murega – on märk nende nõrkusest.

Psühholoog Toivo Niibergi sõnul võiks nõustamisele minna koos perega, hea on suisa lapsed ja lapselapsed kaasa võtta. „Nõustada ja ravida ei saa üksikut meest, vaid kogu süsteemi ehk peret tervikuna. Koos on ka julgem,” lisas ta.

Niibergi sõnul nõuab nõustamine lisaks julgusele ka raha, aga seda soovitas ta vaadata pigem ühistulu, mitte -kuluna.

Kui aga mehel siiski endal pole meelekindlust ise muudatusi teha, on Niibergil konkreetseid soovitusi: tuleb vanad „sõbrad”, kes on sageli napsulembesed, uute vastu välja vahetada ja leida klubid, seltsid, huvikojad, spordisaalid, õppida tervislikumalt sööma ja kaalu langetama. „Õppida olema vanaisa, vanaonu või lihtsalt üks vahva taat, kes alati noorte seltskonda oodatud. Tore veel, kui koos oma eidega,” võttis ta kokku.

Andropaus?

Elujõu langus, väsimus ja töövõime langus, ärrituvus ja unehäired, higistamine, kehakarvakasvu vähenemine, lihasmassi ja -jõu vähenemine ning luuhõrenemine võivad aga viidata ka liiga madala meessuguhormooni tasemele, mida nimetatakse ka andropausiks (tuletatud kreekakeelsetest sõnadest andros (mees) ja pausis (peatus, katkestus) – toim).

Tartu Ülikooli Kliinikumi Androloogiakeskuse arsti dr Kristjan Pommi selgitusel seondub madal testosterooni tase ka >> lk 14

ÜKS LUGU Hannol oli kaks last. Üks neist tegi teda ka kahekordseks vanaisaks.

Et elutee oli teda abikaasaga üsna varakult lahku viinud, elas Hanno üksi. Kui tütar oma lastega tal külas käis, lõppes see sageli etteheidete ja nääklusega – küll leidis väike käputav lapselaps vanaisa voodi alt hallitava toidupala või algas tüli segamini toast. Teinekord sai riid alguse isa viinalembusest, sest tema õhtuste lemmiktegevuste hulka kuulus paraku sageli ka kangem kraam. Olukord polnud selles vallas alati halvasti, aga ka hästi mitte.

Et elati erinevates asulates, kohtuti üksnes loetud korrad aastas, siis kui perekondlikud tähtpäevad põhjuse andsid.

Kui tütar Hanno matustel kuulis ilmalikku matjat rääkimas üsna õõnsaid sõnu lahkunud kallist isast ja vanaisast, kerkis talle klomp kurku. Ta ei teadnud, kas ta oli ikka kõik teinud selleks, et ta lastel oleks olnud tore vanaisa ja enda suhted isaga paremad. Ta ei olnud ju halb inimene ja isa. Aga temaga oli alati kõik nii keeruline.

Eesnäärmehaigus rikub elukvaliteeti Igal viiendal Eesti mehel on eesnäärmehaigus – eesnäärme healoomuline suurenemine esineb umbes pooltel üle 50aastastel meestel ja juba 80% üle 60aastastel meestel. Eesnäärmevähk on aga sagedasim pahaloomuline kasvaja meestel. „Kahjuks on aga jätkuvalt neid mehi, kes ei ole endale veel teadvustanud, et haiguste ennetamine ja mõistliku sagedusega tervise profülaktiline kontroll on loomulik ja vajalik,” lausus Tartu Ülikooli Kliinikumi Androloogiakeskuse arst dr Kristjan Pomm.

Eesnäärmehaigusele iseloomulikud kaebused on seotud nii kusemistakistuse kui ka kusemisärritusega, milleks on vajadus sagedasti tualettruumi külastada, öine urineerimisvajadus, pakitsus- ja ebamugavustunne kusemisel, uriinijoa katkendlikkus ja tugevuse vähenemine. Samuti võimetus elada normaalset suguelu.

Kõik mehed alates 45. eluaastast peavad pöörduma oma perearsti või meestearsti poole, et teha vereanalüüs PSA osas, saamaks teada, millises seisundis eesnääre on.

PSA on eesnäärme spetsiifiline näitaja, mis suureneb järsult eesnäärme pahaloomulise kasvaja korral, aga selle tõus võib olla seotud ka eesnäärmepõletikuga, mistõttu ei ole PSA test ideaalne ja alati ei saa näitaja kasvu seostada koheselt üksnes eesnäärmevähiga. Samas on see arsti sõnul siiski parim kasutuses olev viis avastada pahaloomuline haigus juba varases faasis.

Juhul kui verenäitaja on korras ja ei ole ka midagi kurta kuse-suguelundkonna osas, siis piisab arsti sõnul tõdemusest, et testi tuleb 4–5 aasta pärast korrata ning tunda end turvaliselt.

Meestel, kelle esimese astme lähisugulastel (isa, vend) on diagnoositud eesnäärmevähk, on risk haigestuda ka ise eesnäärmevähki kaks korda suurem ja neil tasuks PSA test teha juba 40. eluaastal.

www.keskhaigla.ee/hooldusravikliinik Täpsem informatsioon ja patsientide registreerimine telefonil 650 5226 tööpäevadel kell 8–16.

tervis

November 2013 14

tema sõnul siiski päris täpne, sest tahestahtmata tekib mõtteseos naistel esineva menopausi ehk naiste nn üleminekueaga, kui munasarjade funktsioon tasapisi nõrgeneb ja lõpuks vaibub ning naissuguhormoonide tase langeb.

Vananemine on loomulik Dr Pommi sõnul jääb nii mulje, et andropaus on eaga kaasas käiv muutus meestel, mis tabab kõiki ja on paratamatu. „Nii see siiski päris ei ole. Loomulik on küll vananemine ja sellega kaasas käivad muutused, kuid mehel meessuguhormoonide ehk androgeenide tase järsult ei lange ja igati tervel mehel võib see püsida kõrge eani, elu lõpuni normaalsel tasemel,” lisas ta. See sõltub ka geneetilistest eeldusest ja, mis olulisem, elustiilist.

Dr Pommi sõnul on aga paratamatu, et meessuguhormoonide tootmine munandites tasapisi muutub ja nii väheneb see 1% aastas juba alates neljakümnendatest eluaastatest, kuid säilib tervel mehel siiski tasemel, mille puhul ei saa rääkida meessuguhormooni vaegusest ehk vananemisega seotud hüpogonadismist. „Samuti säilib tervel mehel viljakus sisuliselt elu lõpuni, hoolimata langustrendist seemnerakkude mõnes parameetris,” lisas ta.

Meessuguhormooni ehk testosterooni taset määratakse vereanalüüsiga ja kokkuleppeliseks kriitiliseks piiriks on tase alla 10–12 nmol/l. Keskealisel mehel võiks testosteroonitase olla vahemikus 12–25 nmol/l.

Dr Pommi sõnul ei tähenda see sugugi, et iga mees peaks mingil eluetapil pöörduma arsti poole, et mõõta testosterooni taset. „Küll aga peab külastama arsti siis, kui tegemist on kaebustega, mille üheks põhjuseks võib olla madal testosterooni tase,” põhjendas arst.

Võimalik ravi

FOTO: SXC.HU

depressiooni, mõtteerksuse ja kognitiivse võimekuse langusega. Seda võivad tema sõnul võimendada ka füüsilised muutused, mis väljenduvad näiteks erektsiooniprobleemidega või ka ülekaaluga, sest seksuaalne ebaedu võib mehele olla raske üleelamine ja vallandada nõiaringi, kus hirm seksuaalakti ebaõnnestumise ees ja erektsiooni tugevusele liialt keskendu-

mine viib lõpuks selleni, et häiritud on nii suguiha, võime saavutada ja hoida erektsiooni kui ka paari lähedussuhted. „Seetõttu on ka paari vastastikune toetus ja mõistmine ning julgus ka intiimsematel teemadel omavahel rääkida olulisel kohal, et ei kaoks lähedus ja usaldus teineteise suhtes,” julgustas dr Pomm.

Mõiste andropaus ei ole oma olemuselt

Kõige vähem vajab stressis inimene haletsust, moraali ja vaikelu. See muudab teda veelgi abitumaks ning üksildasemaks. Alati on võimalik leida valgus tunneli lõpus.

Vastuvõtu koht 0SUPQFFEJBLFTLVT t Tartu, Filosoofi 1

Info: tel 742 0169 www.ortopeediakeskus.ee

VALMISTAME INDIVIDUAALSEID x Käe-ja jalaproteese x Tugiaparaate x Tugikorsette x Mitmesuguseid ortoose

x Tallatugesid x Laste abduktisoonitooteid x Ortopeedilisi jalatseid

Soodustuse saamiseks võtta kaasa arsti saatekiri, isikliku abivahendi kaart, pensionitunnistus, invaliidsustunnistus.

ARSTI KONSULTATSIOON TASUTA!

Merimetsa Tervisekeskus t Tallinn, Paldiski mnt 68a, kab 238 Pärnu Perearstid t Pärnu, Suur-Sepa 14, kab 318 Viljandi Tervisekeskus t Viljandi, Turu 10, kab 303 Narva Haigla t Narva, Haigla 1, kab 1 Jõhvi Hooldushaigla t Jõhvi, Jaama 34, kab 3 Ida-Viru Keskhaigla t Kohtla-Järve, Ravi 10d, kab D4044 Rakvere Polikliinik t Rakvere, Tuleviku 1, kab 11 Tapa Haigla t Tapa, Valgejõe 14, kirurgi kabinet Jõgeva Haigla t Jõgeva, Piiri 2, kab 7 Põltsamaa Tervise AS t Põltsamaa, Lossi 49, kirurgikabinet Valga Haigla t Valga, Peetri 2, kab D16 Võru Haigla t Meegomäe küla OÜ Uus Koda t Võru, Jüri 19a, kab 204 Põlva Haigla t Põlva, Uus 2, tervisetuba

Testosterooni sünteesile on omane ka ööpäevane rütm, kõrgeim on tase varahommikul ja seetõttu on soovituslik anda ka vereanalüüs hommikul. Vananedes on selle tase ööpäevaringselt ühtlasemal tasemel.

Kui testosterooni tase on alla 10 nmol/l ja ilmnevad ka oluliselt segavad andropausile omased kaebused, on mehele näidustatud ka testosteroonasendusravi.

päev

kellaaeg

E,T,N,R K K T N N T T T T N N N N R T T T

9 – 16 9 – 18 14 – 18 12 – 15 12 – 15 10 – 13 10 – 12 16 – 18 10 – 12 13 – 15 10 – 12 13 – 15 10 – 12 13 – 15 10 – 12 10 – 12 10 – 12 14 – 16

november

detsember

26 14 28 19 12/26 19 19 21 21

17

22

19 3/17 10 3 3 12 12 5 5 20

12 12

10 10

tervis

15 November 2013

„Kergekäeliselt asendusravi patsiendile kindlasti ei määrata, kuid juhul kui välistatud on riskid ja muud võimalikud testosterooni taset negatiivselt mõjutavad haigused, on asendusravi kindlasti väga hea võimalus mehe elukvaliteeti oluliselt parandada,” põhjendas ta.

Ta selgitas, et enne ravi alustamist tuleb kindlasti välistada eesnäärmevähk ja samuti ka ravi ajal iga-aastaselt kontrollida üle eesnäärme tervis.

Tähelepanu tuleb pöörata ka rinnanäärmetele, sest rindade hellus võib olla üheks kõrvaltoimeks ja äärmuslikul juhul väga harva esineva meeste rinnanäärmekasvaja korral on selline asendusravi vastunäidustatud. Lisaks tuleb asendusravi saavatel meestel jälgida ka hemoglobiini-, kolesterooli- ja maksanäitajaid.

Ravimitest on mugavaim 10–14 nädalaste intervallidega tehtav testosteroonisüst või siis soodsama maksumusega iga 3–4 nädala tagant tehtav süst. Mujal maailmas on saadaval veel ka teisi meessuguhormooni asendusravivorme. „Iga patsiendi jaoks tuleb valida sobiv ja timmida ka õige manustamissagedus, mis tähendab ravi alustades ka sagedasemat vereanalüüside andmist,” lisas ta.

Oma õnne sepp Dr Kristjan Pomm rõhutas, et iga mees on siin osaliselt ka oma õnne sepp, sest tervislikud eluviisid, normi piires kehakaal, enese heas füüsilises vormis hoidmine ja ülemäärase stressi vältimine aitavad kaasa sellele, et ka testosterooni tase püsib normaalne.

Nii on ülekaalu ja madala testosterooni taseme vahel olemas väga selge seos. Dr Pommi sõnul tasub meelde tuletada lihtne tõde, et parem ennetada kui tegeleda tagajärgedega. Nii on ka oluliselt lihtsam oma kehakaalu hoida normis ja mitte lasta lisakilodel pärast keskiga, kui ka ainevahetus muutub aeglasemaks ja osadel juhtudel füüsilinegi aktiivsus langeb, kasvada ülekaaluks,

MEHE SUGUELUNDID

HEA TEADA

Eesnäärmehaigusele iseloomulikud kaebused on seotud nii kusemistakistuse kui ka ärritusega: • sage tualettruumi külastamine, • öine urineerimisvajadus, • pakitsus- ja ebamugavustunne urineerimisel, • uriinijoa katkendlikkus ja tugevuse vähenemine.

DR KRISTJAN POMM, Tartu Ülikooli Kliinikumi Androloogiakeskuse arst

Kusepõis Seemnepõiekesed

Eesnääre Peenis Kusetoru

Jämesool

Pärasool Seemnejuha Munandimanus

mille langetamine võib olla juba oluliselt keerukam.

Riskitegur on ka alkoholi liigtarvitamine, mis võib samuti olla nii ülekaalu kui ka ainevahetuses toimuvate muutuste põhjuseks, viies testosterooni taseme langusele.

Samuti soodustavad meessuguhormooni taseme langust maksahaigused, prolaktinoom, diabeet, metaboolne sündroom või ka muude haigustega seotud ravimite kasutamine (nt glükortikoidid, spironolaktoon, opioidid, ketokonasool).

Arsti sõnul on uus ohtlik trend ka anaboolsete steroidide väärtarvitamine, mis võivad pikaajalisel kasutamisel inimese hormonaalsüsteemi sassi pöörata. „Rõõm suurtest lihastest või sportli-

Munand Munandikott kest saavutustest asendub kurvastava teadmisega, et organism on pöördumatult rikutud ja normaalne hormoonide tasakaal pole enam taastatav,” rääkis ta.

Sellest tulenevalt tuleb meeste testosterooni väärtuste hindamisel arvesse võtta nii kaasuvaid haigusi, üldist tervislikku seisundit kui ka tarvitatavaid ravimeid.

Testosteroonivaeguse põhjuseks võivad olla ka geneetilised haigused nt Klinefelteri sündroom, kuid geneetilised põhjused avastatakse arsti sõnul siiski valdavalt juba elu esimeses pooles, kui on näha, et mehele omaste sugutunnuste või üldine areng ei toimu tavalises rütmis või on tegemist viljakusprobleemidega või muude haigustega.

tervis

November 2013 16

Reumatoidartriit on eluaegne haigus

Liigeste moondumine reumatoidartriidi puhul ei teki kohe, vaid ajapikku. Nii kohanevad ka patsiendid haigusega ja õpivad igapäevatoimetusi teisiti tegema.

FOTO: DMITRI KOTJUH/JÄRVA TEATAJA

Karin Laas Ida-Tallinna Keskhaigla reumatoloog, meditsiinidoktor

R

eumatoidartriit (RA) on kroonilise kuluga põletik, mis tavaliselt haarab sümmeetriliselt labakäte-ja jalalabade liigeseid kuid haigestuda võivad ka teised liigesed. Tegemist on süsteemse haigusega, mis tähendab, et lisaks liigestele on kogu organism haaratud põletikust ning kahjustusi võib tekkida ka siseorganites. Haigus kulgeb ägenemistega, mille vahel on lühemad või pikemad vaibeperioodid ning tegemist on eluaegse haigusega.

Reumatoidartriidi tekkimise põhjused pole teada. See on autoimmuunhaigus, mis tähendab, et keha normaalne kaitsemehhanism on häirunud ja immuunsüsteemi rakud, mis normaalselt kaitsevad organismi viiruste ja bakterite eest, hakkavad ründama keha enda rakke ja kudesid.

Kui juba mõnda aega on hommikul liigesed väga kanged, võib see viidata reumatoidartiidile, mis vajab kiiret ravi.

Kui liigese kulumishaiguse ehk artroosi korral tekib kahjustus liigese kõhres, siis artriidi korral haarab haigus kõigepealt liigeskapsli sisekesta ehk sünooviumi ning tekib liigesepõletik. Hiljem põletiku levides tekivad kahjustuskolded ka liigese lähedastes luudes, mille tagajärjel liigesed deformeeruvad.

Mis haigestumist soodustab?

Eelsoodumus haigestuda reumatoidartriiti on pärilik. See tähendab, et haigus võib päranduda emalt lastele, kuid see ei pruugi alati avalduda. Viimastel aastatel on tõestatud, et suitsetamine on üks RA teket soodustav faktor. Seega inimesed, kelle perekonnas on teada artriidihaigeid, peaksid kindlasti suitsetamisest hoiduma.

Vallandavaks faktoriks võivad olla infektsioonid, füüsiline või emotsionaalne trauma, hormonaalsed nihked seoses raseduse või menopausiga.

Eestis põeb reumatoidartriiti 0,4 protsenti täiskasvanutest, umbes 5000 inimest.

Haigestuvad tavaliselt 40–50aastased parimas tööeas inimesed. Naistel esineb haigust kolm korda sagedamini kui meestel.

RA algab sageli hiilivalt ja sümptomid kujunevad välja aegamööda. Tunnuseks on liigeste turse ja valulikkus ning hom-

mikune jäikus liigestes, mis kestab üle tunni. Patsiendid kirjeldavad liigesejäikust võimetusena hommikuti kätt rusikasse pigistada ja ägedama põletiku korral ei saa endale tekki peale tõmmata või ennast ise riidesse panna. Kaasneda võivad üldsümptomid: väsimus, nõrkus ja palavik.

Liigesvalu ja turse tekkimisel tuleb esmalt pöörduda oma perearsti poole, kes hindab patsiendi liigeseid ning teeb esimesed analüüsid. Kui perearstil tekib kahtlus, et tegemist on põletikulise liigeshaigusega, siis on äärmiselt oluline inimene kiiresti reumatoloogi juurde saata.

Lisaks reumatoidartriidile on ka teisi põletikulisi liigeshaigusi, mis vajavad kiiret ravi: psoriaatiline artriit, juveniilne idiopaatiline artriit ja anküloseeriv spondüliit.

Artriidi puhul on tõestatud, et varane haiguse kulgu mõjutav ravi esimese kolme kuu jooksul annab kõige parema tulemuse. Selleks, et värske artriidihaige pääseks kiiremas korras reumatoloogile, on suuremates haiglates loodud varase artriidi kabinetid. Sinna saab perearst haige saata kiiremas korras just äsja alanud põletikulise liigeshaigusega.

Reumatoidartriidi diagnoosimiseks arst küsitleb haiget, hindab liigeste turset

tervis

ja valulikkust, teeb vereanalüüse ja röntgeniülesvõtteid liigestest. Oluline on artriiti eristada teistest põletikulistest liigeshaigustest. Enamasti on RA diagnoosimine lihtne, kuid mõnikord võtab õige diagnoosi panemine rohkem aega.

Vereanalüüsides hinnatakse põletikunäitajaid, C-reaktiivset valku, punaliblede settereaktsiooni, verepilti, maksa- ja neerutalitluse näitajaid. Lisaks on diagnoosimisel oluline hinnata reumatoidfaktori taset ja tsüklilise tsitrulleeritud valgu vastaste antikehade olemasolu. Mõlemad reumanäitajad on olulised haiguse diagnoosimisel ja ka prognoosi hindamisel. Ainuüksi reumanäitajate esinemine veres ilma liigeskaebusteta pole samas veel haigust kinnitav, sest näiteks madalal tasemel reumatoidfaktor võib veres esineda ka muudel põhjustel.

Loomult erineva kuluga Reumatoidartriit võib oma loomult väga erinev olla. Healoomulise kuluga RA haarab võrdlemisi vähe liigeseid ja võib aastaid kesta ilma olulisi deformatsioone ehk muutusi tekitamata. Mõõduka kuluga artriit põhjustab ägenemisi igal aastal või ka mitu korda aastas ning haaratud on üks liigesgrupp teise järel ja deformatsioonid tekivad umbes kümne aastaga.

Kiire kulu puhul on liigesepõletik pidevalt aktiivne, muutused võivad tekkida juba mõne aastaga ning liigesekahjustus on ulatuslik. Naistel tekib proble-

FOTOD: ERAKOGU

17 November 2013

Geelist varbakaitsed, -toed ja sirgestajad.

maatilisem või raskekujuline liigesekahjustus kiiremini kui meestel. Haiguse alguses on edasist kulgu raske ennustada, kuid halvemale prognoosile viitab mõlema reumanäitaja positiivsus ja röntgeniülesvõttel nähtavate esimeste erosioonide ehk liigeselähedaste luuliste kahjustuste olemasolu kohe haiguse alguses.

Reumatoidartriit on süsteemne haigus, mis lahti seletatuna tähendab, et põletik pole ainult liigestes, vaid haarab kogu keha. Haige tunneb ennast tõve ägenemise korral väsinuna, ägedama haiguse korral kaasneb liigesepõletikuga ka palavik.

Väga harvadel juhtudel võib tekkida nahaveresoonte põletik, silmapõletik, neerukoe põletik ja haaratud võivad olla ka süda ning kopsud.

Millised on tüsistused?

Tallatoed aitavad vältida labajala, varvaste ja hüppeliigeste kahjustusi.

Individuaalselt valmistatud randmelahas põletikus liigestega lapsele.

Pikaajaline väga äge reumatoidartriit võib inimese keha kahjustada ning tekivad tüsistused: kehvveresus, luuhõrenemine, silmade kuivuse sündroom ja südame veresoonte kahjustus ning neerude amüloidoos. Neerude amüloidoos tähendab neerukahjustust põletiku tagajärjel tekkiva valgu amüloidi ladestumisest neerukoesse. Amüloid võib ladestuda ka teistesse kudedesse, kuid kõige halvem prognoos on neerude amüloidoosil. Seda tüsistust esineb tänapäeval harva, sest artriidi õigeaegse tõhusa ravi korral on põletiku püsimist võimalik vältida ning amüloidi siis ei teki.

Kehvveresus ehk aneemia on selle haiguse põdejatel samuti tihti seotud põletikuga organismis. Kuid lisaks võivad kehvveresust põhjustada ka seedetraktihaavandid, mis tekivad põletikuvastaste ravimite kasutamise tagajärjel.

Luuhõrenemisest ehk osteoporoosist on artriidihaiged ohustatud nii haiguse enda kui ka ravimite mõju tagajärjel. Glükokortikoidhormoonid, näiteks prednisoloon, põhjustavad luude hõrenemist ning seetõttu peab neid ravimeid kasutama võimalikult väikeses annuses ja lühikest aega. Reumatoloogid on teadlikud selle ravimi kõrvalmõjudest, kuid oma kiire ja tõhusa põletikuvastase toime tõttu on need ravimid sageli vältimatud. Sellisel juhul tuleb luuhõrenemist ennetada piisavalt kaltsiumi ja D-vitamiini tarvitades ning vajadusel määrab arst luumurru ennetuseks ravimid.

Kuiv sündroom ehk sekundaarne Sjögreni sündroom tekib põletiku tõttu pisara- ja süljenäärmetes. Siis esineb silmade ja suu ning ülemiste hingamisteede kuivust. Silmade kuivus avaldub kipitavate silmadena ning võib esineda punetust silmades. Raviks kasutatakse kunstpisaraid ning suukuivust leevendatakse sagedase vee joomisega. Oluline on hoolikas hammaste eest hoolitsemine pärast iga söögikorda.

Reumatoidartriidihaigetel esineb südame- ja veresoonkonnahaigusi poole sagedamini kui teistel inimestel. Põhjus on varasem veresoonte lupjumine ning >> lk 19

REKLAAM

Vabanege punnis kõhust

Tundus, et kõht lõhkeb!

Inimkehas elavad üherakulised seened, mida nimetatakse pärmseenteks. Candida albicans on üks nendest.

Pärmseeni ehk pärmi on palju liike. Tuntuimad on pagari-, õlle- ja veinipärm. Pärmseened hakkavad liigse suhkrutarbimise korral vohama. Dida koostises olevad ürdiekstraktid koos kaneelipuu eeterliku õliga aitavad säilitada organismi loomulikku mikrobioloogilist tasakaalu.

T

iina võtab enne sööki alati ühe Dida tableti. Varem paisus Tiina kõht süües nii, et ta tundis end täispuhutuna. „Öösiti läks mu kõht väga punni ja tekkis tunne, et lähen lõhki. Gaaside ja kõhu ȱ äĴ ȱ ȱ ȱ ȱ § ǯȱ Olin juba kaotamas lootust kuskilt abi saada, sest ei leitud mingisuguseid mao- ega sooletalitluse häireid.

Et kõht ei paisuks, sõin väljaspool kodu väga vähe, nagu linnuke. Kandsin avaraid riideid, et peita oma punnis kõhtu.

Avastas Dida tabletid

„Möödunud suvel lugesin kaneeli kasulikkusest ja Didaȱ Ĵ ȱ ȱ ȱ neid proovida. Tundsin kohe positiivset mõju ja mõne aja pärast muutus mu kõht jälle lamedaks. Praegu on minu seedimine täiesti korras. Olen õnnelik, sest mu elu muutus silmanähtavalt paremaks.

Nüüd võtan alati ühe tableti enne hommikusööki ja teise tableti enne lõunasööki.

See on nii hea tunne, kui kõht on jälle lame ja seedimine korras,“ jutustab Tiina naeratades.

Pärmseened

Pärmseen võib organismis kontrollimatult vohades põhjustada kõhupuhitust, üldist väsimust, päraku sügelemist ja seedehäi ǯȱ ȱ ȱ ȱ Ě ȱ tasakaal on normaalne, on pärmseente kasv ja paljunemine kontrolli all. Siiski võivad ȱ ä ȱ Ĵ § §§ ȱ ǰȱ stress ja mõnikord antibiootikumid rikkuda ȱ Ě ȱ ǯȱ ȱ ȱ

hakkavad pärmseened kontrollimatult vohama. Pärmseente peamine toit on suhkur.

Kuid seda lõhustades eritavad nad toksiine, mis võivad põhjustada nõrkust, väsimust ja tekitada gaase, mis põhjustavad ebameeldivat kõhupuhitust ja venitustunnet. Nahaärritus ja päraku sügelemine on samuti tüüpilised tunnused. Pärmseentele meeldib kasvada keha niisketes kohtades ja limaskestadel.

Skandinaavia Dida tabletid

Kaneel on üks vanimatest maitseainetest, mida hakati tarvitama juba 5000 aastat tagasi.

Traditsiooniliselt kasutati seda kui antibakteriaalset ja seedimist soodustavat vahendit. Didaȱ Ĵ ȱ ȱ dinaavias hästi tuntud retsepti järgi, mida Rootsi taimetargad on edukalt kasutanud juba palju aastaid. Dida koostises on ravimja maitsetaimi, millel on antiseptiline, gaaside teket, venitustunnet ja puhitust vähendav toime. Kaneel, pune, küüslauk, nelgipuu õied, kardemoni viljad ning oliivipuu lehed on antiseptilise toimega ja pärsivad kahjuliku Ě ȱ ǯȱ û ȱ ȱ Ȭ till vähendavad kõhupuhitust ja venitustunnet ning aitavad lahti saada raskustundest maos pärast sööki. Niatsiin aitab hoida limaskestade normaalset seisundit. Soolestiku ja seedimissüsteemi limaskestade seisund on hea enesetunde seisukohalt väga tähtis.

Dieet on samuti tähtis

Dida kasutamise ajal on soovitatav vähendada kohvi, alkoholi, maiustuste ja suhkru tarbimist. Mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine ning tervislikud eluviisid on olulised. Vältige rasvast toitu. Selle asemel sööge täisteratooteid, värskeid puu- ja juurvilju, kas toorelt või keedetult. Tegelege spordiga. See parandab ainevahetust ja aitab kiiremini toksiine väljutada. On soovitatav vähem tarbida või mõneks ajaks täielikult loobuda toiduainetest, mis stimuleerivad ȱ ȱ Ě ȱ ȱ ȱ vad organismi mikrobioloogilist tasakaalu: alkoholist, teravamaitselisest ja soolasest toidust, pärmist, süsivesikutest. Eelistage valgurikast toitu: kana- ja kalkuniliha, kala, mune, ube, värskeid aedvilju, tarbige oliivija linaseemneõli.

Tundke heameelt lamedast kõhust

Kasutage Didat, et vältida kõhupuhitust ja venitustunnet, hoida normaalset seedimist ja head enesetunnet pärast sööki. Soovitatav päevane annus on 1 Ĵȱ ȱ ãã ȱ ȱ ȱ ǯ ȱ Śśȱ § ȱ ȱ ȱ äĴ ȱ Řȱ Ĵ ȱ § ǯȱ ȱ Dida tabletid on valmistatud ravim- ja maitsetaimede ekstraktidest ning eeterlikest õlidest.

Kust saab osta Dida tablette?

Originaalseid Didaȱ Ĵ ȱ ȱ ȱ apteegist või tootja kodulehelt www.newnordic.ee

Kas teil on küsimusi?

Lisainfot saab telefonil 684 3838 või külastades tootja kodulehte www.newnordic.ee

Imelised tabletid teie kõhu heaks

tervis

November 2013 18

PATSIENDILOOD

TURSAMAKSAÕLI + VITAMIINID! Naturaalne Omega 3 rasvhapete allikas!

Tursamaksaõli 1000 mg + vit A, D, E kapslid N180

Tursamaksaõli 400 mg + vit A, D kapslid N120

Sialdab naturaalset tursamaksaõli, olles vitamiinide A, E ja D ning Omega 3 rasvhapete allikaks.

1 kapsel sisaldab:

tursamaksaõli 400 mg A vitamiini 800 mcq D vitamiini 5 mcq

Annustamine:

teegis Toode Apotheka ap

-10%

1 kapsel päevas koos toiduga.

Vitamiin A aitab hoida nahka, nägemist ja immuunsüsteemi talitlust normaalsena.

1 kapsel sisaldab:

tursamaksaõli 1000 mg E vitamiini 10 mg

Vitamiin D hoolitseb luude, lihaste talitluse ja hammaste heaolu eest.

Ei sisalda:

suhkurt, gluteeni, laktoosi, pärmi ning kunstlikke lõhna- ja maitsetugevdajaid.

Vitamiin E aitab kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest.

EPA* ja DHA* aitavad kaasa normaalsele südametalitlusele.

DHA* aitab säilitada normaalset ajutalitlust.

KÜSI APTEEGIST!

* Kasulik toime avaldub siis, kui päevas tarbitakse 250 mg DHA-d ja EPA-d.

Tootja: Thompson&Capper Ltd, Hardwick Road, Astmoor, Runcorn, WA7 1PH, Suurbritannia.

Maaletooja: Allium UPI OÜ, Laagri Ärimaja, Vae 16, Laagri, 76401 Harjumaa. Tel 650 1927, info@allium.upi.ee.

M3W

ÜHEL KOLMEST TÄISKASVANUST* ON KÕRGE VERERÕHK

KAS KA SINUL? Vererõhuaparaadi olulised funktsioonid: Manseti korrektse paigaldamise kontroll

2 kasutaja mälu

Ebaregulaarse südamerütmi näit

Mõõtmistulemuse graafiline näit

Intelligentne mõõtmisfunktsioon tagab maksimaalse mugavuse

OMRONI TOOTED LEIAD APTEEGIST, PRISMA PEREMARKETIST VÕI VEEBIPOEST OLETERVE.EE *Maailma Terviseorganisatsioon, mai 2012, “World Health Statistics report 2012”, Genf Šveits, http://www.who.int/gho/publications/world_health_statistics

Paide naine Laine (70) oli viieaastane, kui ta labakäed, küünarnukid ja jalad valutasid. Valutasid nõnda, et ta nuttis öösel seetõttu. Sai vanematelt seepärast ka karistada, sest nemad mõtlesid, et ta kiusab neid. Nad ei uskunud, et lapsel võiks tõesti valus olla. Valutavate jalgade tõttu käis ta ka arsti juures, kuid alles koolis selgus, et tegemist on haigusega.

Toona ei osanud muidugi keegi Laine valutavaid luid ja liigeseid seostada asjaoluga, et ta piima ei talunud. Kõht läks tal kohe korrast ära. Ema teadis rääkida, et Laine keeldus rinnapiimast juba imikuna. Kaltsiumi saamiseks närisid nad õega seinast krohvitükke.

See, et tal on laktoositalumatus, selgus aga ametlikult alles 10 aastat tagasi, kui ta Tartus haiglas oli. Seal üks arst hakkas uurima, miks Lainel piima tarbides kõht korrast ära läheb ning analüüsid kinnitasid tema oletusi. Pärast seda on olukord ikka tunduvalt parem, nüüd oskab naine jätta piima joomata ja kaltsiumi saamiseks võtab tablette. Ta on ikka arvanud, et palju asju oleks olnud teisiti, kui diagnoos oleks tulnud ilmsiks 6-, mitte 60aastaselt.

Laine ise arvab, et valutavate luude-liigeste peamine põhjus on kaltsiumi puudus. Ta põdes reumatoidartriiti pikki aastaid, kuid ühel hetkel vereproov enam reumat ei näidanud. Juhuslikult ilmsiks tulnud reiekaelaluumurd aga tõi ilmsiks luuhõrenemise.

Ta ise ei osanud seda arvatagi. Ei osanud kahtlustada luumurdugi, kui telliseid tassides jalga veidi väänas ja seejärel valu puusa lõi. Diagnoosi ei osatud panna ka perearstikeskuses.

Kodus teisel jalal kekseldes vigastas Laine ka kannakõõluseid.

Väljas liikus ta kahe kepiga. Kuni enam ei saanud üldse liikuma.

Siis kutsus ühe teise arsti koju ja röntgen näitas luumurdu. Luu olnud katki juba ristikujuliselt ja luuotsad pehmeks läinud. Perearsti sõnul on Lainel urbsed luud. See tähendab, et luul on urud sees nagu pimsskivil ja luud ise muutuvad üha kergemaks.

Järvamaal elava Elise (68) reumatoidartriit on ilmselt alguse saanud nooruspõlve sagedaste angiinide järel. Keskkooliklassis, kui kehalises kasvatuses tuli rööbaspuudel harjutusi teha, tundis ta, et ei suuda neist kinni hoida. Kätel oli lihtsalt valus. Õpetaja küll hurjutas, et ärgu ta kartku, matid on ju all, aga Elise ei kartnudki. Tal oli tõesti valus kinni hoida. Võimalik, et see oli esimene kord, kui haigus endast vaikselt märku andis. Aga et liigesed toona otseselt ei valutanud, ei läinud ta ka arsti juurde.

Tallinnasse ülikooli minnes jäi ta aga teise kursuse talvel grippi.

Ta andis ülikooli kõrvalt ka klaveriõpetuse eratunde. Tütarlaps oli juba tervenemas. Loengutest ta veel osa ei võtnud, aga tunde otsustas siiski andma minna. Sel korral tuli lumes sumbata ja siis ta külmetas. Järgmisel ööl ärkas Elise üles selle peale, et ta kätes oli seletamatult suur valu. Ta ei osanud sellele mitte mingisugust põhjendust leida, sest polnud kukkunud ega käsi ära löönud. Ta läks arsti juurde ja analüüsid näitasid liigestes põletikku. Toona polnud veel liigeste deformeerumist, see tuli hiljem ja salamisi.

Alguses oli ta oma haiguse tõttu lausa haiglas, siis sanatooriumis.

Paranemine nõudis aega, mistõttu võttis ülikoolist aastaks akadeemilise puhkuse. Ära jäi ka praktika välismaal ning loobuda tuli klaveritundide andmisest, sest ühel hetkel ei kuulanud alguses vasak, hiljem ka parem käsi enam hästi sõna.

Pärast lõpetamist asus ta tööle õpetajana ning on ka raamatukogus töötanud. Ka praegu käib ta poole kohaga tööl. Eks inimene kohaneb. Aga kartuleid ta ei koori – seda teeb abikaasa. Talvel külmaga jäävad liigesed kangeks ja siis võib juhtuda, et on raskusi nööpimisega või võtmega ukse lahti keeramisel.

Ravivõimalused on nende aastakümnete jooksul oluliselt paranenud. Varem tuli tablette rohkem võtta ja erinevaid. Rohud olid aga happelised ja hakkasid mao peale. Nüüd võtab ta ühe tableti ja sedagi korra päevas. Kui liigesed väga valutavad, võtab ka valuvaigistit. Seda tuleb ette kord või paar nädala jooksul.

Vaatamata erinevates sanatooriumites käimistele ja pidevale ravile, ei ole liigeste deformeerumine peatunud. Operatsiooni on talle ka soovitatud, aga naine loobus sellest pärast vestlust ühe kogenud kirurgiga, kes selgitas, et operatsiooni abil on võimalik saada liigesed sirgemaks, aga see ei tee põletikust terveks. Ja kuna ta on harjunud toimetusi tegema omal moel, siis on tal kartus, et operatsioonijärgselt on tal näiteks nööpe hoopis raskem kinni saada.

Ta ise arvab, et tal on hästi läinud, sest põletik on ainult sõrmedes ja varvastes. Oleks see õlgades või põlvedes nagu mõnel, takistaks see ilmselt igapäevategevusi palju rohkem.

Patsiendilood üles kirjutanud Birgit Itse, Järva Teataja ajakirjanik

tervis

19 November 2013

südamehaiguste risk on võrreldav suhkruhaigete sama riskiga. Seda tõstab omakorda suitsetamine ja kõrge vererõhk.

Seega on oluline lisaks põhiravile vältida ka suitsetamist ning ravida korralikult kõrgvererõhktõbe.

Ravi on muutunud Reumatoidartriidi ravi on viimase paarikümne aasta jooksul oluliselt muutunud.

Varasemast erinev on nii ravitaktika ja põhimõtted kui ka täiesti uued lisandunud ravimid.

Kui varem oli RA puhul tegemist kiiresti invaliidistava haigusega, siis tänu uutele ravimitele ja muutustele ravitaktikas saab RA haige elada normaalset ja täisväärtuslikku elu raskele haigusele vaatamata.

Ravi põhimõtteks on mitte lihtsalt leevendada kaebusi, vaid saavutada haiguse remissioon ehk vaibefaas. Selleks alustatakse ravi võimalikult vara ja patsienti jälgitakse haiguse alguses iga paari kuu järel, et vajadusel arstimeid vahetada ning ravi intensiivistada. Kuna tegemist on kroonilise haigusega, siis ravi kestab väga pikka aega ning enamikul patsientidel kogu elu.

Haiguse kulgu mõjutavad ravimid võib jagada kahte rühma: vanemad baasravimid ja uued bioloogilised medikamendid.

Mõlemal on oma kindel koht.

RA põhiliseks baasravimiks on metotreksaat, mida tarvitatakse üksi või kombineerituna teiste baasravimite või mõne bioloogilise ravimiga. Metotreksaat on tõestanud oma head toimet paljudel haigetel ja patsiendid taluvad seda hästi.

Bioloogilised ravimid on Eestis kasutusel viimasel kuuel aastal. Need on keerulisel insenertehnoloogilisel teel saadud põletiku virgatsainete vastased antikehad, mida saab patsiendile süstida naha alla või tilgutada veeni. Et bioloogiline ravi on tunduvalt kallim kui varasem baasravi, siis on Eesti Haigekassa seadnud bioloogilise ravimi alustamisele kindlad kriteeriumid ning ravi saajate arv on piiratud. Seega pole bioloogiline ravi

ALLIKAS: WIKIPEDIA

Röntgeniülesvõte reumatoidartriiti põdeva inimese käest.

automaatselt kõigile kättesaadav ning igale haigele pole niivõrd tugevat ravi ka vaja.

Peale baasravi ja bioloogilise ravi kasutatakse RA ravis ka glükortikoidhormoone (prednisoloon) ja valuvaigisteid eeskätt haiguse ägenemisfaasis ning mõnedel juhtudel ka pidevalt.

Lisaks medikamentidele on selle raske haiguse ravis kindel koht ka taastusarstil, füsioterapeudil, tegevusterapeudil ja ortopeedil.

Et artriiti haigestumist pole võimalik ette näha, siis ei saa haigust ka ennetada.

RA loomulik ilma ravita kulg on pidevalt progresseeruv ehk haigus areneb pidevalt edasi ning kahjustab järjest uusi liigeseid.

Selle tagajärjel jääb inimene töövõimetuks ning halveneb enese eest hoolitsemise võime.

Ravimata haigus lühendab eluiga 5–15 aastat. Tänapäevase ravitaktikaga ja uute ravimitega on kõike seda võimalik vältida.

Paranenud on inimeste teadlikkus sellest haigusest ning koos sellega ka ravimsoostumus, mis tähendab, et inimesed teevad arstiga koostööd ja tarvitavad neile välja kirjutatud ravimeid.

Taimne mürtool ja köha Köha on kaitserefleks, mis takistab võõrkehade ja haigustekitajate sissetungi hingamisteedesse. Probleeme ja kannatusi tekitab peamiselt kinnine ja ärritav köha, mis on tüüpiline külmetuse tunnus. Piinava ja kinnise köha leevendamiseks tuleb röga muuta vedelamaks ja kergemini väljaköhitavaks.

Efektiivne rögalahtisti GeloMyrtol® forte (standardiseeritud mürtool)

sissevõtmist läbib želatiinkapsel mao ja lahustub peensooles.

Eeterlikud õlid imenduvad kiiresti verre ja hakkavad pärast paari tunni möödumist erituma hingamissüsteemi kaudu – nii tekib seespidise inhalatsiooni efekt.

GeloMyrtol® forte kapslid (standardiseeritud mürtool) vedeldavad bronhides lima ja kergendavad selle väljaköhimist. Lisaks sellele parandab ja kiirendab mürtool bronhide limaskesta katva ripsepiteeli tööd. Ripsepiteel transpordib sekreedi hingamisteedest minema.

GeloMyrtol® forte (standardiseeritud mürtool) on taimne ravim ülemiste ja alumiste hingamisteede põletike raviks.

Standardiseeritud mürtool on eeterlike õlide segu, mis on mugavama kasutamise nimel viidud kapslisse. Pärast

Parem tunne juba esimesel päeval!

Käsimüügiravim.

Näidustus: Sekreedi vedeldamine sinusiidi ja bronhiidi korral.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte.

Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Tootja ja müügiloa hoidja: G. Pohl-Boskamp GmbH & Co. KG, Saksamaa Täiendav informatsioon müügiloa hoidja esindajalt Eestis: OÜ KBM Pharma, Tähtvere 4, 51007, Tartu, Eesti. Tel. 733 8080

Standardiseeritud mürtool

Lahtistab röga Kergendab köhimist Kergendab nuuskamist Vabastab hingamisteed

RAVIMIREKLAAM

REKLAAM

tervis

November 2013 20

Põletikus liigesed ei tohi tukkuda Eve Sooba Ida-Tallinna Keskhaigla taastusarst

P

atsienti läbi vaadates selgus, et käed ei liigu küünarliigestest üldse, vaid on jäigalt 90kraadises painutusasendis. Küsisin, kas ta seda märganud ei ole ja kas see teda ei sega. Talle meenus, et kunagi oli küünar-

Tervis ja ilu puhtast loodusest!

OJAISANDA LINIMENT Abi liigese- ja lihaseprobleemidele, õla- ja seljaprobleemidele, ergutab vereringet.

Määri linimenti probleemsele piirkonnale, näiteks pinges õlgadele ja seljale või valutavatele liigestele mitu korda päevas.

Koostisainetena on kasutatud mahepõllumajanduslikult kasvatatud ja puhtast loodusest korjatud ürte.

Frantsila tootevalikus on ka palju tervist tugevdavaid ürdijooke ja toidulisandeid!

Tule ja tutvu toodetega meie esinduskaupluses Tallinnas Kadaka tee 70c, 3. korrus.

www.frantsila.ee

www.tervisetoode.ee

Reumatoloog suunas minu vastuvõtule 40aastase naise, kelle päkad valutasid. Ta põdes reumatoidartriiti ja tal esines tegelikult mitmeid liigesevaevusi.

Juttu tuli meil nii sõrmede, randmete kui ka õlavalust.

liigestes äge põletik olnud ja ta oli selle vaevusega umbes pool aastat maadelnud, kuid siis kõik vaibus ja ta harjus pikkamisi oma muutunud küünarnukkidega.

Naine tunnistas küll, et kui mõtlema hakkab, siis ei ole tal mugav pead pesta ja asju enam ülemistelt riiulitelt kätte ei saa.

Ta rääkis, et kätes ei ole piisavalt jõudu ning võib-olla on see põhjustanud ka õlgade ülekoormamise ning valu. Taastusravi vajalikkusest ta midagi ei teadnud, vaid oli mõelnud, et põletikus liigeseid tuleb säästa.

Kuidas siis aidata oma liigeseid? Tõsi, reumatoidartriit on liigeseid tugeva põletikuga haarav haigus, kus ägenemise ajal

ei ole ülekoormus asjakohane. Väga oluline on selle ravi ja ka ägenemisel tuleb arsti soovitusi järgida.

Teisalt on liigesed meie keha osad, mis paigalseisu ei salli. Liigutamata liiges jääb ilma „toiduta”, jääb määrimata ning kaua paigal olles muutub liikumatuks. Niipea, kui põletik väheneb ja valu vaibuma hakkab, tuleks kohe aktiivseks muutuda: liigutada jäsemeid liigestest liikuvuse säilitamiseks, samuti teha ka madala koormusega lihastoonust ergutavat lihaste võimlemist.

Uuringud on näidanud, et harjutuste tegemine põletikku ägedamaks ei aja.

Liigesvaevustest vaevatul, väsimusega kimpus oleval inimesel oleks kaval leida

tervis FOTO: URMAS LUIK/PÄRNU POSTIMEES

21 November 2013

Kuum Sidrunijook Joogipulber sidruni, C-vitamiini ja kaltsiumiga Jook sisaldab väärtuslikku sidrunimahla, millele on juurde lisatud C-vitamiini ja kaltsiumi.

Sobib neile, kes soovivad organismi toetada C-vitamiini sisaldava kuuma joogiga, kas igapäevaselt või külmetuse perioodil.

Vitamiin C aitab vähendada väsimust ja kurnatust Vitamiin C aitab kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest Kaltsium aitab kaasa normaalsele energiavahetusele, närviülekandele ja lihaste tööle Ei sisalda paratsetamooli Sobib ka lastele ja rasedatele

UUS!

Pakendis 10 portsjonpakki.

SAADAVAL APTEEKIDES Tootja: Dr. B. Scheffler Nachf, GmbH & Co, KG, Saksamaa Turustaja Eestis: AS Sirowa Tallinn Salve 2C, Tallinn 11612; Tel. 6 830 700

võimlemiseks päeva parimad hetked, kui valu on väiksem ja jaksu rohkem. Ettevaatlik tuleks olla väga ägedalt valutavate liigeste korral üksnes keha koormust kandvate liigeste pikaajalise ja suure koormusega treenimisega: põlve- ja hüppeliigesed hüppamist ja teisi tugeva põrutusega tegevust ei taha, samas ei ole tavapärane liikumine vastunäidustatud.

Eriti hea on võimlemine soojemas vees (30–33 kraadi). Vees on hea valu tundmata end liigutada ja lihaste jõudu saab imekergesti säilitada. Taastusravikeskustes kasutatakse reumatoidartriidi ja teiste põletikuliste haiguste puhul füsioteraapiat ja vesivõimlemist.

Kui liiges on haigestunud ning kipub vähem liikuma, siis muidugi on igale keha piirkonnale (näiteks selg) ja igale liigesele omad spetsiaalsed harjutused. Võimlemine aitab ägenemise vaibumise ajal taastada liigesliikuvuse ning lihasjõu. Oma arst, kas perearst või reumatoloog, saab suunata liigeshaige taastusravile. Taastusravikeskuses jälgib ravi taastusarst, kes hindab haige probleeme ja valib raviprotseduurid (füsio- või tegevusteraapia, vesivõimlemine või midagi muud).

Liigeshaige käed ja abivahendid Käte osas tuleb taastusravis appi tegevusterapeut, kes teeb harjutusi kätele, aitab leida sobivaid abivahendeid ja nõustab ka optimaalse liigeste koormamise ning muu toimetulemise osas.

Liigeseid tuleb targalt koormata ja liigne ära jätta. Tegevusterapeut õpetab nippe, kuidas käteliigesed ülekoormusest >> lk 22

Vesivõimlemine on sobiv põletikulisele liigeshaigele.

”

Niipea, kui põletik väheneb ja valu vaibuma hakkab, tuleks kohe aktiivseks muutuda: liigutada jäsemeid liigestest liikuvuse säilitamiseks.

E,T,N,R 9.00 - 17.00 K 9.00 - 19.00, L 10.00 - 13.00 Tartu mnt 32 Tallinn 10115 Tel 600 0666 t Ortopeedilised tugisidemed

(ortoosid, korsetid) t Songavööd/bandaažid t Amoena välised rinnaproteesid ja

spetsiaalpesu t Ravisukatooted t Valmislahased (sõrme, käe, jala) t Silikoonist ortopeedilised abivahendid t Ortopeedilised jalanõud, tallatoed t Taastusravivahendid t Nahahooldusvahendid t Inva- ja liikumisabivahendid Isikliku Abivahendi Kaardiga müük ja laenutus soodustatud tingimustel.

E-pood: www.invaabi.ee Empatrax OÜ Nõustamine, tellimine: tel 5560 5125, faks 711 2883, e-post: info@invaabi.ee

November 2013 22

”

Sageli loodavad patsendid abi saada passiivsetest taastusraviprotseduuridest. Peamine on ikkagi võimlemine, kuid vahel tulevad taastusraviprotseduurid toetava vahendina appi.

puutumata jäävad: randmele ja sõrmedele on nimelt toeks kahe käega kannudetaldrikute võtmine, suurte koormuste korral randmelahaste kasutamine, rannet säästev nuga võib olla hoopis isemoodi kujuga.

Teadaolevalt soodustab põletik südame-veresoonkonna enneaegset vananemist ja seeläbi haigestumist ka nendesse haigustesse. Selle ennetamiseks, aga ka väsimuse raviks aitab füüsiline aktiivsus. Lisaks kogu keha tugevamana hoidvale lihastreeningule tuleb jõudumööda harrastada aeroobset ehk vastupidavust tõstvat liikumist (kõnd, vesivõimlemine, jalgrattasõit, tants). Sellist treeningut tuleks teha mõõduka koormusega vähemalt 30 minutit soovitavalt viiel päeval nädalas. Üldine treening aitab hoida veresooni noorena. Sportimisel tuleb järgida nil nocere printsiipi – tee tervisele kasu seda kahjustamata. Põrutusega spordialad, kontaktsport ja kukkumised ei ole liigeshaigele sobivad. Kindlasti peab liigeshaige teadma oma jalgade seisundit. Kui hüppeliiges on vale asendiga või esineb lampjalgsust, on väga oluline kasutada tugeva kannakapaga jalatseid ja vajadusel tallatugesid.

Tänapäeval saab oma jalgade seisu uurida kas seisuplaadi peal või siis pöörduda jala koormusjaotuse kõnnianalüüsiks ravikeskusesse (Tartu Ülikooli Kliinikumi polikliinik, Ida-Tallinna Keskhaigla polikliinik). Sageli on vaja jala järgi valmistada spetsiaalsed tallatoed, et vältida jala kudede edasist kahjustumist ja varvaste deformatsiooni.

Muud protseduurid

FOTO: ERAKOGU

s Rahustab ja pehmendab karedat ning kuiva kurku s Külmetusnähtude ilmnemisel kasuta 4-5 päeva s Sisaldab laktoferriini, tsinki ja C-vitamiini s Sobilik täiskasvanutele ja lastele alates 3. eluaastast s Suhkruvaba

Tegevusterapeut õpetab, kuidas liigestele säästvalt põletikus kätega potti tõsta (randmetest otse ja kahe käega).

Sageli käivad minu vastuvõtul patsiendid, kes loodavad abi saada passiivsetest taastusravi protseduuridest. Tuleb toonitada, et peamine on ikkagi võimlemine, kuid teatud juhtudel tulevad taastusraviprotseduurid toetava vahendina appi.

Nii näiteks aitab talvisel perioodil noorematel inimestel esineva talvemasenduse vastu spetsiaalne ravi SAD ehk sesoondepressiooni valgusravi. Põletikus

ja paistes liigestele annab reeglina leevendust lokaalse külma kasutamine.

Külm vähendab valu, veresooni ahendades aga alaneb ka põletik ja turse.

Külma rakendatakse liigesele vähemalt kolm-neli korda päevas ja külmas hoidmise aeg sõltub liigese suurustest. Nii näiteks hoitakse randmetel külma 10 minutit, õlal 15 ja põlvel-puusal maksimaalselt 20 minutit. Ägenemiste korral me soojaravi ja soojendava efektiga elektriraviprotseduure ei kasuta.

Osale patsientidest annab paistetust ja valu vähendava leevenduse magnetravi.

Samas on taastusraviprotseduuridel oma vastunäidustused ja kõrvaltoimed. Näiteks leebena tunduv ja valu vähendav soe pärlivann võib tugevalt tõsta vererõhku ja põhjustada rütmihäireid, elektriravist rääkimata. Seepärast oleks õige protseduuride suhtes ikkagi pöörduda spetsialisti poole. Taastusarst on kindlasti selles osas sobiv nõuandja.

Ravi ja taastusravi käsikäes Põletikulise liigeshaige spetsiifiline ravi koos põletikuraviga on tähtis. Vähem oluline pole aga teadmine, kuidas nende haigusest hellade liigeste tervist säilitada.

Siin tulebki appi taastusravi. Iga ägenemise järel võiks oma arst, taastusarst, tegevusterapeut või füsioterapeut seisundit hinnata, et haigusest tekkinud liigesjäikuse ning lihasnõrkuse korral siis taastusraviga liigesliikuvus taastada.

Kui haiguse põdeja on arstilt teadmised saanud ja taastusravigi kogenud, siis oskab ta palju paremini haiguse ägenemistest välja tulla, kaitseb tõhusamalt liigeseid ning edaspidi pöördub juba ise taastusravi vajaduse osas nõu küsima.

Liigespõletik mõjutab küll meie keha, kuid me ei peaks seda kartma. Õige tegutsemisega saame valusid oluliselt vähendada ja keha toimivana säilitada. Teisalt aitab füüsiline aktiivsus säilitada reipuse ja üldise tervise.

Hoia liigeseid, aga liigu ka looduses ja tunne ära rõõm oma kehas – kohe nüüd, sel sügisel ja seejärel saabuval hõrgul lumekergel talvel!

tervis

23 November 2013

Enne talve turgutavad vitamiinid Heli Pilar Saku Südameapteegi proviisor-juhataja

K

uigi sügisel peaksid meie vitamiinivarud olema küllaldased – on ju olnud ilus suvi ja meeldivalt soe sügis, näitab töö apteegis, et üsna palju on juba haigestumisi.

Kuidas tõsta immuunsust, kuidas ennast turgutada talvele vastu minnes? Vaatleme lähemalt enamtuntud preparaate.

Punane päevakübar (Echinacea purpurea) on Lõuna-Ameerikas metsikult kasvav taim, mida kohalikud indiaanlased on kasutanud juba aastasadu. Preparaati kasutatakse külmetuse vältimiseks ja toetava vahendina haigustest paranemisel.

Rasedatele ja imetavatele emadele ei soovitata. Saadaval siirupina, tinktuurina, tabletina ja kapslina. Kasutada 3–4 nädalat järjest.

Greibiseemneekstrakt on tugev antioksüdant. Greipfruudi koores ja seemnetes leidub tugevatoimelisi antimikroobseid aineid, mis oma efektiivsuselt on võrreldavad isegi sünteetiliste antibiootikumidega. Neid tuntakse bioflavonoidide nimetuse all ning ainete märkimisväärne omadus on võime isegi üliväikeses koguses hävitada haigustekitajaid – baktereid, seeni ja viiruseid. Küll võib greibiseemneekstrakt mõjutada mõnede retseptiravimite toimet, seepärast konsulteeri apteekriga! Külmetuse korral võtta 15 tilka 3 korda päevas, mis lahjendada vees või apelsinimahlas.

Ternespiim sisaldab rohkelt immunoglobuliine, mis kaitsevad organismi kahjulike bakterite ja viiruste eest. Kasutatakse vastupanuvõime suurendamiseks, soolestiku mikrofloora heaoluks. Saadaval kapslitena.

Mumio on biostimulaator, organismi tugevdaja, toniseerija külmetuse korral.

Seda korjatakse kõrgmäestike kaljulõhedest. Mumio on keeruline aminohapete, vitamiinide, mineraalide, mikroelementide ja eeterlike õlide segu. Mumio ravikuuri ajal ei tohi kasutada alkoholi, vürtsiseid toite ja keemilisi preparaate. Kuur kestab 10 päeva. Seejärel tuleb 10 päeva vahet pidada. Sel kombel võib mumiot pikka aega kasutada.

Apteekides on suur hulk erinevaid toidulisandeid, mis suurendavad meie immuunsust ehk vastupanuvõimet haiguste vastu.

Heli Pilar

Apilak on töömesilaste allotroofsete näärmete eritis, nn mesilasema toitepiim.

Apilak on bioloogiline stimulaator, sel on toniseeriv, troofiline ja antispastiline toime. Täiskasvanu võib seda manustada 10 mg 3 korda ööpäevas keele alla. Ravi kestab 10 kuni 15 päeva.

Küüslauk (Allium sativum) on vitamiinide, mineraalainete ja flavonoidide kompleks. Looduslik antibiootikum. Aktiveerib B-lümfotsüüte ja makrofaage, mis aitavad tugevdada organismi kaitsevõimet. Kasutada võib lõhnatuid kapsleid, tablette või tinktuuri.

Ingverit (Ingiber officinalis) on Aasias maitse- ja ravimtaimena kasutatud tuhandeid aastaid. Ingveritablette kasutatakse külmetushaiguste ja merehaiguse ennetamiseks ning lihas- ja liigesevaevuste leevendamiseks.

Astelpaju (Hippophaë rhamnoides) bioloogiline toime on seotud viljades sisalduvate arvukate vitamiinidega, mineraalainetega ja orgaaniliste hapetega. Astelpajuõlis sisalduvad antioksüdandid väldivad rasvhapete oksüdeerumist organismis, mida tekitavad mitmed ainevahetusreaktsioonid, stress ning viirus- ja bakteriaalsed haigused. Saadaval siirupid, mahlad, õlid ja kapslid.

C-vitamiin, tuntud ka kui askorbiinhape, on antioksüdant, mis aitab ennetada vabade radikaalide tekitatavaid rakukahjustusi. Väga laialdaselt levinud immuunsüsteemi tugevdaja. Arvatakse, et inimesed, kes söövad rohkem C-vitamiini, põevad külmetushaigusi lühemalt ja kergemalt. Saadaval preparaadid 50mg, 75mg, 100mg, 200mg, 500mg ja 1000mg tabletina, dražeena või lahustuvate tablettidena.

Probiootikume saab kasutada organismi normaalse mikrofloora taastamiseks ning organismi vastupanuvõime tõstmiseks. Probiootiliste piimhappebakterite ainevahetuse lõpp-produktid on piim- ja äädikhape, mis aitavad haigustekitajaid ja nende toksiine kahjutuks muuta. Piimhappebakterikuure soovitatakse sageli haigestuvatele lastele.

Tsinki on vaja ligi saja ensüümi aktiveerimiseks. Tsink reguleerib immuunsust, osaledes organismi hormoonide sünteesimises. Esimene tundemärk tsingi

Diabeet on Südameapteegile südameasi!

Täidame koos küsimustiku ja hindame Sinu diabeediriski. Anname Sulle head nõu ja abi.

Tule broneeri aeg nõustamiseks!

südameapteek.ee

KÜSI TÄPSEMALT APTEEKRILT!

puudusest organismis on kriimustuste ning haavade aeglane paranemine.

Seleen on antioksüdant, mis väljendub teda sisaldavate ensüümide toime kaudu.

Need kaitsevad organismi oksüdatiivset stressi põhjustavate osakeste eest ehk teisisõnu vabade radikaalide tekitatavate kahjustuste eest. Vabade radikaalide rohkus nõrgendab immuunsüsteemi ning põhjustab enneaegset vananemist. Seleeni kogusest organismis sõltub, kas viirushaiguste perioodil üldse haigestume ning kui raskelt haigust põeme. Kaitseb raskmetallide toksilisuse eest.

D-vitamiini soovitatakse meie kliimas kuni kaheaastastele lastele 10µg ehk 400IU. Teadusandmete pideva ajakohastumisega on määratletud, et D-vitamiini raviannus, mida määrab arst, on üle 10 mikrogrammi ehk 400 toimeühikut.

Novembrist märtsini soovitatakse meie kliimas kasutada profülaktilist annust, mis sõltub palju meie toitumisest (kui palju sööme kala), elustiilist ja reisimisest (mägedes suusatamine või rannapuhkus soojal maal). Et päikest on Eestis vähe ja D-vitamiini poolväärtusaeg on 30 päeva, siis kuu pärast viimast päikese käes viibimist on meie organismis alles pool saadud D-vitamiini kogusest.

Ilma lisaallikata oleks D-vitamiini tase normis, kui päevitaksime 15–20 minutit päevas nägu ja käsi. Inimesed, kes ei tohi mingil põhjusel suvel päikese käes viibida, peaksid D-vitamiini toidulisandina pidevalt juurde võtma, samuti rasedad, rinnaga toitvad emad ja üle 60aastased.

Sobiva annuse pidevaks tarbimiseks määrab arst, lähtudes iga inimese individuaalsest vajadusest.

Multivitamiinid on erineva koostisega.

Need sisaldavad omavahel hästi tasakaalustatud vitamiine, mineraalaineid ja mikroelemente, mis abistavad meid igapäevase soovitusliku vitamiinide ja mineraalide vajaduse rahuldamises.

On kombinatsioone spetsiaalselt silmadele, nahale, juustele. Saada on vitamiine meestele, naistele, lastele ja vanematele inimestele vanuses 50+.

Guaraana, ženšenn ja kuldjuur aitavad turgutada keha ja vaimu. Vähendavad väsimustunnet. Ei sobi pikaaegseks tarbimiseks.

tehnika

November 2013 24

Vanal ajal sõideti ka talvel suverehvidega.

Aga nüüd?

Kuido Saarpuu kuido.saarpuu@jt.ee

M

aanteeameti liiklusregistri Paide büroo eksamineerijal ja peaspetsialistil Väino Liival (79) on autojuhistaaži rohkem kui poolsada aastat. Kuigi ta ei pea lamellrehve halvaks, eelistab Liiva kodutee muutlike olude tõttu kasutada talvel ennekõike naastrehve.

Säästmisel on piirid Ka praegu sõidab Liiva autoga aastas kuni 30 000 kilomeetrit. See tähendab, et jooksu uusi rehve sõidab ta läbi kolme aastaga. „Võib-olla need isegi peaksid rohkem vastu, kuid mulle tundub, et vanade rehvide omadused pole enam kõige paremad,” lausus ta. „Olen seda meelt, et teen pigem kallima ostu ja tunnen end naastuga kindlamalt. Ikka selleks, et eluga kohale jõuaksin.”

Eesti rehviliidu juhatuses tegev olnud, Euroopa suurima rehvide jaemüügiketi Point-S juhatuse liige Marek Mooruse arvates tasuks talverehve valida ennekõike eeldatava läbisõidu ja sõidetavate teede järgi.

Vanemaealine linlane, kelle auto läbisõit jääb aastas väikseks, peaks talverehvide eraldi allapanekut kaaluma. „Mina ostaksin sügisel autole uued lamellrehvid ning sõidaksin nendega ühtejutti näiteks kolm suve ja talve,” pakkus Moorus. „Kui arvestada velje- ja rehvivahetuste hindu, on lamellidega võidetav kokkuhoid päris suur.”

Moorus on tähele pannud, et lamellrehve peljatakse, sest arvatakse, et need kuluvad suvetingimustes liiga kiiresti ära.

See on tõsi, kuid alalhoidliku sõidustiili viljelejal ei maksaks seda karta. Sõidueksamitele mõeldes tunnistas Väino Liiva, et libedal teel lamellrehvidega autos ta end kõige mugavamalt ei tunne.

Aasta läbi sõites võiks üks keskmine rehv vastu pidada umbes 30 000 kilomeetrit. Kui aastane läbisõit jääb 5000 kilomeetri piiresse, jätkuks uuena ostetud

Teadus- ja arendustöö, uute materjalide proovimiseks rajatud laborid ja põhjalikud katsed – selline on põnev, kuid keeruline rehvimaailm. Valikute algtõed pole viimaste aastatega muutunud.

MEELESPEA Eestis peab talverehve (kas naast- või lamellrehvid) kasutama kolmel talvekuul, 1. detsembrist 1. märtsini. 15. oktoobrist 31. märtsini võib naastrehve kasutada. Talviste tee- ja ilmastikuolude korral võib viimane ajavahemik olla pikenenud 1. oktoobrist 30. aprillini.

Talverehvide (tähistused M+S, MS, M.S. või M&S) mustri jääksügavus peab olema vähemalt 3 mm.

Rehvivahetuse peale soovitavad asjatundjad mõtlema hakata juba vastavalt 3 mm (suverehvide nõue 1,6 mm) ja 5 mm (talverehvid) kulunud mustripiiri juures.

autosusse kuueks aastaks. Eraldi suve- ja talverehve kasutades oleks nende iga veelgi pikem – ligi 12 aastat.

Kasu on näiline, sest säästul on piirid.

Aastatega rehvi omadused muutuvad. „Ka kõige parem lamellrehvi kummisegu muutub pärast kuut kuni kümmet kasutusaastat kõvaks plastmassiks, mis talvel ei toimi,” selgitas Moorus. „On levinud väärarusaam, nagu sõltuks rehvide kasutussobivus vaid mustri sügavusest. Pigem peab uuema rehvi poolenisti kulunud muster paremini kui originaalsügavusega vana rehv. Jälgida tuleks ka rehvide valmistamisaastat (peale pressitud number, kus esimesed kaks näitavad tootmisnädalat ja viimased tootmisaastat – toim).”

Naastrehvide ajalugu ulatub veidi rohkem kui poolesaja aasta taha. Tallinna Tehnikaülikooli teedeinstituudi aruandest „Talverehvide kasutamine Eestis ja selle majanduslik hinnang” tuleb välja, et eestlane, umbes 80 protsenti juhtidest, eelistab talviti valdavalt naastrehve.

OÜ Rehvid Pluss juhatuse liige Kristjan Suurekivi väitis, et naastrehv on lamellist pea kõikide omaduste poolest parem, välja arvatud keskkonnasõbralikkus ja müra. Eriti väga jäistes või muutlikes oludes.

Rehvihinna puhul oleneb palju tootjast. Naastrehve kasutavad maailmas vähesed riigid. Seega on tootjaidki vähem ning üldine suundumus on naastrehvide osa vähendamine. „Aga arendajad teevad naastrehvi väljatöötamisel samasugust tööd kui suverehvide puhul. Müügituru hilisemad mahud erinevad aga kümnetes kordades,” selgitas Moorus. Üldjuhul on rehvide omadused hinnaklassiti erinevad. Hinna määrab arendustöö maht, kasutatud materjalid, tootmistehnoloogiad ja ka vedu tehasest tarbijani, sest veohinnad on tõusnud. Seetõttu on Aasia päritolu ja soodsamate Euroopa rehvide hinnavahe viimastel aastatel üsna väike või lausa olematu.

Siiski ei tasu unustada, et lamellrehvide puhul on inimese valikuvabadus suurem, sest osades Euroopa riikides on naastrehvidega sõitmine keelatud.

Kas naast või lamell?

Mis on naast- ja lamellrehvide olulisemad erinevused? Kristjan Suurekivi selgitusel on naastrehvi eluiga pikem, lamellrehv kulub pehmema kummisegu ja tihedamalt lõigatud lamellide tõttu kiiremini.

Suurekivigi rõhutas, et ükski rehv ei

tehnika

25 November 2013

Autoomaniku pööripäevad

Hoolsa autoomaniku aastas on kaks pööripäeva: kevadine ja sügisene rehvivahetus.

Kumba talverehvi eelistada, kas naastatud või naastamata ehk lamellrehvi? Nii ühel kui teisel on omad plussid ja miinused.

Naastrehv teeb rohkem müra ja lõhub teed, kuid jäistes oludes on masin paremini juhitav. Märjal asfaldil on naastrehv seevastu „libedam” kui naastamata rehv. Meie kliimavöötmes võiks pigem kasutada naastrehvi. Tootjate valik ja hinnaklass on lai.

Iseenesest tohib lamellrehviga sõita ka suvel, kuid see pole siiski soovitatav. Talveja suverehvi valmistamisel kasutatakse erinevaid kummisegusid.

Suverehv muutub külmaga jäigaks ja lumi koguneb mustrijoonisesse. Talverehv läheb soojaga liialt pehmeks ja pidurdusteekond pikeneb seetõttu oluliselt. Üldine nõue on, et rehvi mõõtmed, kiiruskategooria ja koormusindeksid peavad vastama sõiduki valmistaja antud nõuetele. Teavet selle kohta leiab auto kasutusjuhendist.

Kerghaagisel talverehvide kasutuse kohustust ei ole. Soovitatavalt tuleks seda siiski teha. Suverehvi maanteemuster ei paku lumisel või jäisel teel mitte mingisugust pidamist ja haagis ei püsi kurvides auto sõidujoones.

Valede või kulunud rehvidega sõites peab arvestama sellega, et politseinikele silma jäädes võib järgneda kuni 200eurone trahv. Karistamine ei ole esmatähtis. Politseinikud teevad kontrolle pigem liiklejate turvalisuse kaalutlustel.

Oluline on meelde tuletada, et valede rehvide kasutus halbade ilmaoludega võib traagiliselt lõppeda nii juhile kui ka kaasliiklejatele. Ühel hetkel on see kokkuhoid, teisel hetkel korvamatu kahju kogu eluks.

Allikas: Sander Peremees, Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse juht

FOTO: ARVO MEEKS/VALGAMAALANE

kesta igavesti. Kui selle külgseina hakkavad tekkima praod, tuleks rehv välja vahetada, sest kumm on juba vananenud. See on protekteeritud ehk taastatud rehvide puhul suur probleem. „Taastatud rehvi puhul võetakse kasutusele vana, teadmata tootmisaastaga karkass, millele liimitakse peale uus muster ja kummiga külgsein,” selgitas ta. „Aluskarkass võib olla vigastatud või muude defektidega, ega sinna alla näe.” Üks talverehvide enim levinud mõõte on 195/65R15. „Hästi üldistatult võib öelda, et odav naastrehv (45–60 eurot/tk) on läinud taastatud naastrehviga (40–55 eurot/ tk) võrreldes päris soodsaks,” lausus Suurekivi. „Talverehvi preemiumtootemarkide hinnad kõiguvad antud mõõdu puhul üldjuhul 75 ja 100 euro vahel.”

Glükomeeter CONTOUR® TS TASUTA!

Saadaval kõigis hästivarustatud apteekides.

Glükomeetri CONTOUR® TS komplekti kuuluvad:

. . . . .

CONTOUR® TS N10 testribad

glükomeeter ei vaja kodeerimist analüüsiks vajalik vere kogus vaid 0,6 μl glükomeeter käivitub testriba sisestamisega glükomeetrisse glükomeeter sulgub testriba eemaldamisega glükomeetrist testribad imevad ise vajaliku koguse verd testribasse mälus 250 viimast testitulemust kuupäeva ja kellaajaga vahetatavad liitiumpatareid mõõtmisaeg 8 sekundit töötemperatuuri vahemik 5-45 ºC garantiiaeg 5 aastat väga mugav, ei võta palju ruumi ja lihtne kasutada

Suvel osta saapad, talvel kingad Alati tasub rehviostul teha põhjalikku kodutööd. Kui endal oskusi pole, pöörduge sõprade, tuttavate või laste poole, kes aitavad internetis toote- ja hinnavõrdlust teha.

Uudistada võiks autoalaseid foorumeid,

OSTES APTEEGIST KOLM PAKKI CONTOUR® TS TESTRIBASID, SAAD NELJANDA TASUTA! Kampaania kehtib kuni 31.12.2013

glükomeeter vahetatavad liitiumpatareid lantsetiseade Microlet koos 10 lantsetiga glükomeetri kott

Omadused:

. . . . . . . . . . .

Kui Marek Moorusele antaks odavama hinnaskaala järgi valida Eestis taastatud rehvi ja tundmatu, näiteks Hiinas toodetud odavrehvi vahel, usaldaks ta autole alla panna tõenäoliselt taastatud rehvi. „Paljude Euroopa tootjate odavamate rehvide hind on sama või õige vähe kallim kui taastatud rehvidel,” kordas ta eespool öeldut. „Hinnavõit on aastatega kahenenud 15tollise rehvi puhul 5–10 euroni tükist.”

No Coding

>> lk 26

tehnika

FOTO: DMITRI KOTJUH/JÄRVA TEATAJA

November 2013 26

”

Head ja odavat rehvi ühekorraga ei saa. Kui inimesel on sellised kriteeriumid, tuleb osta kaheksa rehvi: neli head ja neli odavat.

Seeniorkaarte väljastab Swedbank AS. Tutvuge kaardi kasutamise tingimustega aadressil www.swedbank.ee, vajaduse korral konsulteerige pangatöötajaga.

KRISTJAN SUUREKIVI, OÜ Rehvid Pluss juhatuse liige

Veteranautojuht Väino Liiva aga seal postitatut ei tasu võtta ainutõena, vaid tavakasutaja kogemusena.

Rehve ostes tuleb vältida nõudluse tippaegu ehk tuleb osta talverehvid suvel ja vastupidi. Nõnda saab pikemalt ostuotsust planeerida ja hinnadki on sel ajal odavamad.

Suurekivi pani inimestele südamele, et ostuotsust ei tohi langetada kiirustades. „Rehve müüvaid firmasid on Eestis palju ning müügihinnad erinevad suuresti,” rõhutas ta. „Odavamate rehvide puhul võib ostukohta valiv inimene säästa tervelt jooksult rehvivahetuse hinna, kallimate puhul võib hinnaerinevus küündida juba saja ja rohkema euroni.”

Suurekivi on kindel, et üldjuhul head ja odavat rehvi korraga ei saa. „Kui teil on sellised ostukriteeriumid, siis tuleb soetada kaheksa rehvi: neli head ja neli odavat,” soovitas ta. Naljana öeldus peitub sügav tõde.

Mida vältida?

Millised võivad olla altminekud? „Tihti toonitavad mehed oma naise autole rehve ostes müüjale, et see pakuks midagi odavat, sest kaasa sõidab autoga vähe, viib

MEELESPEA • Rehvimustri sügavus tuleks üle mõõta kogu nelja rehvi mustri kõige madalamast kohast. Mõõta saab nihikuga või näiteks kaheeurose mündiga. Kui mündi hõbedane äär on näha või tasa, tuleb rehvid välja vahetada, sest hõbedase ääre mõõt on umbes 3,5 mm.

• Rehvi kasutusiga mõjutavad tootja eripärad, mõõt, auto tehniline seisund ja ilm. Kui talv on lumine ja külm, kestavad rehvid kauem. Soe talv võib näiteks lamellrehvi iga 75 protsenti lühendada.

• Rehvi iga pikeneb, kui valite autotootja ettenähtud mõõdu, kontrollite korrapäraselt rõhku, pärast uute rehvide paigaldust lasete kontrollida üle auto veermiku ja vajadusel reguleerida sildu, sõidate sujuvalt, ei kasuta talverehve kevadel pikalt.

• Rehviostul ei tohi kindlasti teha järeleandmisi, mida vanem auto, seda korralikum rehv peab olema, sest uutel autodel on palju elektroonilisi abivahendeid.

• Igal tootel on omad head ja mitte nii head küljed. Näiteks kui rehv on tehtud selleks, et lüüa katsetusel uusi rekordeid ja saavutada maksimumsooritus, on seda kindlasti tehtud läbisõidu ja veeretakistuse arvel. Ehk siis parim pidamine võib tähendada nii kütuse kui ka rehvide suuremat kulu.

Kristjan Suurekivi, OÜ Rehvid Pluss juhatuse liige

27 November 2013

lapsed hommikul kooli ja toob õhtul tagasi.

Ei võeta arvesse, et harva sõitjatel on juhikogemus väiksem, hommikuti on liiklus tihedam ja ohtlikum ning autos on pere pisemad ja kallimad. Paradoksaalsel kombel ei saada korraliku rehvi olulisusest aru,” arutles Suurekivi.

Marek Moorus soovitas muretseda rehve neljakaupa, siis on masina mõlema sillal all ühesuguste omadustega „jalavarjud”.

Jooks ehk neli rehvi maksab igal juhul palju. Seega ei tohi lasta neid alla panna kuskil nurgataguses garaažis. Vale paigalduse või väärate töövõtetega võib ka tuttuue rehvi ära rikkuda. „Kui töömehed ei oska rehvi õigesti tasakaalustada, hakkab autojuht sõites tundma vibratsiooni, mis võib panna rehvi ebaühtlaselt kuluma ja tähendab omakorda, et allapandu võib varsti õhtule minna. Sellele ei anna garantiid ei tootja ega müüja,” põhjendas Moorus.

Liiklustihedus suureneb Väino Liiva sõnas, et Nõukogude ajal sõideti ka talvel praeguses mõistes suverehvidega ja naastrehvidest ei osanud keegi unistadagi. Teede hooldusnõuded olid teised. „Esmatähtis oli ja on valida teeoludele vastav sõidukiirus,” lausus ta. „Veoauto liikus sel ajal maksimaalselt 70 kilomeetrit tunnis, sõiduautod 80 kandis. See päästis paljudest õnnetustest.”

Liiva pakkus, et tänapäeval põhjustab just suur liiklustihedus paljusid keerulisi olukordi, mis päädivad lõpuks õnnetusega. „Tänapäeva noor juht saab kohe hea auto, kuid sõidukogemusi napib.”

Marek Moorus on kohanud vanema põlvkonna juhtide teatud üleolevat suhtumist naastrehvidesse. „See, et omal ajal sõitsid nad talviti suverehvidega ja saaksid enda arvates sellega võib-olla hakkama ka tänapäeval, on tore arvata, aga praegused olud on hoopis teistsugused ja sõitja enda reaktsioonikiirus ka teine,” on ta kindel.

Väino Liiva ise peab end rahulikuks autojuhiks. „Talviti ma kindlasti piirkiirust taga ei aja,” ütles ta. „Klaaslibedal teel tuleb sõita vahel ka viiekümnega, mis sest, et naastud on all.”

Libedal teel hoiab autot juht, mitte naastrehvid VILLU VANE Maanteeameti nõunik, liiklusspetsialist Auto tehniline seis, eriti just rehvide korrasolek, on koht, kus ei tohi kokku hoida. Vastasel juhul riskite iseenda, lähedaste ja kaasliiklejate eluga.

Heal juhul saab sõita näiteks roostetanud autokerega, kuid mitte mingil juhul ei tohi sõita ülemäära kulunud või juba pragunenud rehvidega.

Kasutatud talverehvide ost on paras õnnemäng. Neid tasuks muretseda ikka teada-tuntud müüjalt, kes annab kaubale garantii. Uued rehvid on investeering mitme aasta peale ning õigel valikul võib olla eluline tähtsus.

Olen täheldanud, et osa inimesi arvab, et auto püsib teel üksnes sellepärast, et all on kvaliteetsed ja kallid talverehvid. Autot hoiab libedal teel ikka juht ja tema tegutsemine rooli taga. Ükskõik, millised rehvid autol on, juht peab alati teeoludega arvestama.

Piirkiirus pole kohustus. Kui tee on kehvemapoolne või juhi enesetunne kehv, tasuks igal juhul jalg gaasipedaalilt tõsta.

See on omamoodi ajastu märk, et eakamaid juhte tuleb meie teedele üha juurde. Sellel on kaks põhjust: elanikkonna vananemine ja asjaolu, et erinevalt Nõukogude ajast pole isiklik auto enam luksusasi. Ühelt poolt on vanemaealised rooli taga tasakaalukamad, teisalt võivad mingil ajahetkel nende tegutsemist hakata mõjutama vanusest või haigustest tingitud iseärasused.

Seda tasub meeles pidada.

Eriti tõhus looduslik turgutaja, 100% looduslik antioksüdant t UVHFWEBC PSHBOJTNJ LBJUTFWÜJNFU WJJSVTIBJHVTUF WBTUV t UBTBLBBMVTUBC BJOFWBIFUVTU FJ MBTF JNFOEVEB LBIKVMJLFM BJOFUFM t BJUBC UBBTUVEB SBTLFTU SBWJNJLVVSJTU t MJTBC FMVKBLTV KB FOFSHJBU

”

Olen seda meelt, et teen pigem kallima ostu ja tunnen end naastuga kindlamalt. Ikka selleks, et eluga kohale jõuaksin.

VÄINO LIIVA, veteranautojuht

Maaletooja Männi Vägi OÜ.

Müügil Selverite tervisetoodete osakondades.

Auto tehniline seis, eriti just rehvide korrasolek, on koht, kus ei tohi kokku hoida. Vastasel juhul riskite iseenda, lähedaste ja kaasliiklejate eluga.

FOTO: PEETER KÜMMEL/SAKALA

Eestikeelne tooteinfo tootja kodulehel

www.ravintorengas.fi ja tervisejook@gmail.com

Me hoolime, aga ei märka Kontrolli, et Sinul ja Su lähedastel oleks helkur.

Riputa helkur sõidutee poole põlve kõrgusele.

Maanteel kõnni alati vasakus servas.

MAAILMA PARIMAD NOKIAN KUMMIKUD! KÄSITÖÖNA VALMISTATUD KVALITEETSED KUMMIKUD TAMREXIST! NOKIAN Kaira talvekummikud eemaldatava viltsisuga

NOKIAN Winter Ultra talvekummikud

art 88-461

art 88-451

HIND 99.- €

SOODUSHIND 72.- € TAVAHIND 80.- €

-10%

Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni 31.12.2013 või kuni kaupa jätkub!

TAMREX OHUTUSE OÜ TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee TARTU Aardla 114, Ringtee 37a

PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3

RAKVERE Pikk 2

VILJANDI Riia mnt 42a

JÕHVI Tartu mnt 30

VÕRU Piiri 2

HAAPSALU Ehitajate 2a

VALGA Vabaduse 39

PAIDE Pikk 2

NARVA Tallinna mnt 19c

köök

29 November 2013

Jogurt – täisväärtuslik ja maitsev toiduaine Sille Varblane 60pluss@ajaleht.ee

T

ean, et väga paljude vanemate inimeste seas on jogurt veel võõras ja avastamata toiduaine, seetõttu soovin seda lähemalt tutvustada.

Jogurt on maitsestatud või maitsestamata paks hapupiimaliik, mis sisaldab muudest hapupiimadest rohkem kuivaineid. Jogurt on fermenteeritud piimatoode, mis saadakse piimale piimhappebakterite lisamisel. Valmistamisel lisatakse piimale kääritamiseks juuretist, mis muudab osa laktoosist piimhappeks.

Jogurtit tuntakse juba antiikajast.

Jogurtiga on selle tervistava mõju tõttu vanal ajal ravitud kõhuhädasid ja unetust ning arvatakse, et regulaarne jogurti tarbimine on seotud pikaealisusega.

Võrreldes piimaga sisaldab jogurt vähem piimasuhkrut ning seetõttu sobib eriti hästi neile inimestele, kes piimasuhkrut ei talu. Jogurtis on süsivesikuid, valke, rasvu, vitamiine ja mineraalaineid.

Põhiliseks süsivesikuks jogurtis on piimasuhkur ehk laktoos. Kõige vähem süsivesikuid on maitsestamata jogurtis. Jogurtis leidub mineraalainetest suurel määral kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi ja fos-

Jogurt on väga maitsev ja kasulik, kergesti seeditav toiduaine, mida on saada väga mitmetes variatsioonides, väga paljude erinevate maitsetega ja eri suuruses pakendis.

REKLAAM

LEIBURI KLASSIKALINE TÄISTERARUKKILEIB TÄIS TERA TERVIST

Paljud tarbijad eelistavad leiba valides ainult rukkijahust tooteid. Leibur on nende soove arvestades muutnud oma klassikalise täisteraleiva retsepti: see sisaldab nüüd ainult rukkitäisterajahu, milles on loomulikus proportsioonis ja koguses alles kõik rukkis looduslikult leiduvad vitamiinid ja mineraalained. Nii omastab meie organism neid kõige paremini. Veel on leivas idandatud rukkiterad, mis on harilikest teradest pehmemad ning täis idanemise käigus tekkinud kasulikke ühendeid. Need annavad leivale mõnusa maitse ilma suhkrut lisamata.

Leiburi Klassikaline täisterarukkileib on ka suurepärane kiudaineallikas – vaid ühe viilu söömisel saab organism 13% soovitatavast päevasest kogusest. Toode on Leiburi valikus terve (700 g) ja pooliku (330 g) vormileivana.

FOTO: ANTS LIIGUS/PÄRNU POSTIMEES

forit, mis on vajalikud luudele ja hammastele. Jogurtis leiduvates piimavalkudes sisalduvad kõik inimkehale vajalikud asendamatud aminohapped. Piimhappebakterite tegevusena kalgenduvad jogurtis piimavalgud ja seetõttu seedub jogurt piimaga võrreldes tunduvalt kiiremini.

Vitamiinidest on jogurtis A, D, B2, B5, B10 ja B12. Õige jogurt on nn „elav jogurt” – see on hapendatud jogurtibakteritega ja seda pole pärast hapendamist enam kuumutatud. Kuna bakterid on elus, saavad need meie organismi heaks toimida. Seepärast ongi päris jogurtite säilivusaeg umbes kolm nädalat ning neid müüakse külmletist. Eestis valmistatakse ainult selliseid jogurteid.

Jogurtite tootjad on väga palju mõelnud sellele, et tervislikku jogurtit veelgi kasulikumaks muuta. Mõnele on lisatud D-vitamiini, seda näitab ka D-täht jogurti pakendil. Mõnele on lisatud inuliini, mis tõstab toote kiudainete sisaldust. Inuliini saadakse siguri juurtest. Inuliin aitab kaasa kaltsiumi ja magneesiumi imendumisele, seega aitab ta jogurtis leiduvat kaltsiumi omastada.

Paljud jogurtid on ilma säilitusaineteta, selle kohta on pakendil ka eraldi märge. Kindlasti tasub enne ostmist koostisaineid vaadata. Mõnes on ainult puuvilja- või marjamaitse, teises aga reaalselt marjad või puuviljatükikesed. Laktoositalumatusega inimestele mõeldes toodetakse spetsiaalselt laktoosivaba jogurtit.

Lisaks bakteritele, mis on vajalikud

jogurti valmistamiseks, on müügil ka neid, kuhu on lisatud probiootilisi baktereid.

Jogurtitesse lisatud probiootilised bakterid – laktobatsillid ja bifidobakterid muudavad jogurti eriti kasulikuks.

Probiootilised piimhappebakterid takistavad haigustekitajate kinnitumist ja sooltes paljunemist. Jogurtisse lisatud kasulikud bakterid soodustavad sooltes seede- ja imendumisprotsesse, toodavad mitmeid vitamiine ja bioaktiivseid peptiide ning antioksüdante; vähendavad erinevate toitainete (piimavalk ja piimasuhkur) talumatusest tingitud vaevusi ning reguleerivad kõhulahtisust ja -kinnisust; rikastavad mikroobikooslust. Eriti kasulikud on need bakterid seedehäirete korral ja kindlasti pärast antibiootikumiravi, sest selle käigus hävivad ka meile vajalikud ja kasulikud bakterid.

Kui pakendil on märge LGG, siis see jogurt sisaldab maailma enimuuritud piimhappebakterit Lactobacillus rhamnosus GG. Mõnelt tootepakendilt või leida kombinatsiooni ME-3, mis tähendab, et jogurt sisaldab piimhappebaktereid Lactobacillus fermentum ME-3 (lisatud Tartu Ülikooli litsentsi alusel).

Jogurtite erinevused Jogurtit rasvasuse järgi liigitades saame rasvavaesed tooted, mille rasvasisaldus jääb vahemikku 0,1–0,5%; seejärel 1,5– 3% rasvasusega piimajogurtid, kolmandaks 5–10% rasvasusega dessertjogurtid ja neljandaks veelgi rasvasemad koorejogurtid.

köök RAVIMIREKLAAM

November 2013 30

Regulax®

RETSEPTE

pikosulfaat

Toimeaine: naatriumpikosulfaat monohüdraat

Kindel nagu kellavärk!

Tõhus vahend kõhukinnisuse puhul.

REGULAX® pikosulfaat Toimeaine: naatriumpikosulfaat monohüdraat

7,5 mg/ml suukaudsed tilgad, lahus Õrna ja kindla toimega Täpselt ja mugavalt annustatavad Sobivad ka diabeetikutele Meeldiva maitsega Tähelepanu! Tegemist on ravimiga.

Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Tootja: Krewel Meuselbach GmbH Krewelstr. 2 D-53783, Eifort Saksamaa

Kapsapannkoogid 450 g keedetud või toorest kapsast 2 muna 1 tl soola 1 tl paprikapulbrit 4 dl maitsestamata jogurtit või keefiri, petti 4 dl jahu Toores kapsas tükeldada hästi väikseks ja hautada pehmeks, või keeta suuremate tükkidena. Keedetud kapsas purustada pärast peeneks kas köögikombainis või hakkmasina abil.

Kapsale lisada jahu, maitseained, munad ja jogurt, segada, praadida koogid.

Sobivad hästi hapukoorega.

Kaerajahu–vaarikamuffinid 2 muna 1,5 dl suhkrut 2 dl jogurtit (kasutasin virsikujogurtit, aga võib teha ka maitsestamata jogurti või hoopis keefiriga) 4 sl õli 3 dl kaerajahu 3 dl külmutatud vaarikaid 5 sl tärklist 1 tl küpsetuspulbrit Munad kloppida kahvliga lahti, lisada suhkur, tärklise ja küpsetuspulbriga segatud kaerajahu, seejärel jogurt ja õli, segada läbi, lõpuks segada juurde külmutatud vaarikad.

Tainas jagada õliga määritud muffinipanni pesadesse, küpsetada 200kraadise kuumusega ahju keskmises osas pruuniks.

Veel võib neid liigitada piimatoote paksuse, aga ka pakendi suuruse järgi.

Liitrises kilepakendis müüakse joogijogurteid, need on vedelamad, umbes keefiri konsistentsiga tooted, kuhu on tavaliselt lisatud siirupit. Neis ei ole marja- või puuviljatükke. Need on ka hinnalt odavamad. 1 l joogijogurtit maksab 0,75–1,1 eurot. Joogijogurteid on metsamarja-, metsmaasika-, mustika-, virsiku-, vaarika– kirsi-, maasika–banaani-, vaarikamaitsega.

Paksemad nn söögijogurtid on müügil purepakendites, neid on metsmaasika-, ahjuõuna-, virsiku-, põldmarja–vaarika-, ananassimaitsega. Söögijogurtid on paksema konsistentsiga, neile on lisatud želatiini, modifitseeritud tärklist ja paksendajaid.

Topsijogurteid on 150g ja 400g topsides. Üldiselt on 150g topsides 5% koorejogurtid ja 400g topsides 2,5 rasvaprotsendiga jogurtid. Topsides on paksud jogurtid, mis sisaldavad enamasti ka marja- või puuviljatükikesi ja sobivad lusikaga söömiseks.

Neid on väga paljude erinevate maitsetega: vanilje-, vaarika–kirsi-, pirni– karamelli-, rabarberi–maasika-, rabarberi–kaera-, metsamarja-, rukkileiva- ja sarapuupähklimaitsega, mustika–banaaniga, jäätisemaitselist, maasikaga, vaarikaga, virsiku ja apelsiniga, kirsiga, ploomiga, mangoga, ploomi ja kaneeliga, sidruniga, ahjuõunaga, ananassiga, musta sõstra ja vaarikaga, virsiku ja aprikoosiga ning müsliga.

Väikestes 100g pudelites Helluse jogurtijooke on maasika-, troopiliste viljade, õuna–banaani–kiivi-, metsamarjamaitsega. Jogurtijoogid on joogijogurtist veelgi vedelamad.

Lisaks lahjematele jogurtitele on müügil väikestes topsides ka rammusaid koorejogurteid.

Maitsestamata jogurtit on saada 400g topsis, 500g kilepakendis ja 1-liitrises purepakis. Maitsestamata jogurtit võib kasutada hapukoore lahjema alternatiivina nii salatites, kastmetes kui ka kõigis teistes toitudes, kus hapukoort ollakse harjutud kasutama, ka külmsuppi tehes.

Kreeka ja türgi jogurtid Müügile on ilmunud ka topsijogurtid, mis kannavad kreeka ja türgi jogurti nime.

Neid on suuremates topsides ilma maitseta ja väikestes topsides maasika-, muraka- ja vaarika–mustikamoosiga.

Kui tavapäraselt tehakse jogurt valmis spetsiaalses jogurtitankis ning seejärel villitakse topsidesse, siis termostaatjogurti tegemisel toimub toote hapendamine topsis. Selline tehnoloogia ei „lõhu” jogurti struktuuri ning võimaldab säilitada toote konsistentsi – jogurt jääb väga tihe, paks ja kreemjas.

Neid tooteid nimetatakse ka puhta etiketi ehk clean labeli toodeteks. Nende jogurtite valmistamisel ei ole kasutatud paksendajaid ega stabilisaatoreid.

Kreemja ning koorese struktuuri annab spetsiaalne tehnoloogia.

Türgi jogurt, mille rasvasisaldus on 2,5%, on valmistatud Eesti piimast.

Kreeka jogurt, rasvasusega 10%, on valmistatud Eesti koorest.

Kuna tegu on naturaalse tootega, siis on jogurti pinnale tekkivad vadak ja mullikesed täiesti loomulik.

ristsõna

31 November 2013

HEA LUGEJA! Ootame ristsõnavastuseid toimetuse e- aadressil: 60pluss@ajaleht.ee või posti teel aadressil: Ajakiri 60+, Tartu t 8, 71020 Viljandi.

Palun märkige lisaks ristsõnavastusele oma kontaktandmed, et saaksime loosiõnne korral teiega ühendust võtta.

Samuti kirjutage, missugune lugu teile selles numbris kõige rohkem meeldis või mis teemal sooviksite järgmisel korral lugeda.

Vastuseid ootame hiljemalt 5. detsembril 2013.

Vastanute vahel loosime välja 3 Tiit Karuksi raamatut „Elu nagu kümnevõistlus. Ajad. Olud. Kaasteelised” kirjastuselt Varrak.

Elu on nagu kümnevõistlus. Pärast kordaminekut mõnel alal võib sind teisal tabada valus tagasilöök. Aga sa võitled lõpuni. Vähemalt üritad. See mahukas raamat on aegadest, oludest ja kaasteelistest. Tallinnas sündinud, kasvanud, hariduse saanud ja töötanud autor heidab tagasipilgu olnule, meenutab põnevamaid seiku oma 42aastasest kogemusest ajakirjanikuna.

Ok Oktoobrikuu ristsõna õigesti vastanute hulgast valis Õ Õnne Lind välja Tiiu Nordeni Viljandist, Ene-Liis Tauri Ta Tartust ja Helmi Mäe-Leinfeldi Märjamaalt. Nemad sa saavad raamatu „Õmmeldud kodutekstiilid” kirjastu tuselt Varrak. Üllatusauhinnad Ajakirjade Kirjastusselt, Maire Vesingi raamatu „Gluteenivabad toidud” v võitis Jüri Kristian Tallinnast ja raamatu „Viljapuude lõ lõikamise A ja B” võitis Avo Ojastu Võistest.

T Toimetus võtab võitjatega ühendust!

E Edukat nuputamist!

16.–18. DETSEMBRIL SEENIORIDE JÕULUKRUIIS STOCKHOLMI! Kutsume kõiki seeniore kruiisile Stockholmi 16.–18. detsember. Seekord seilame Rootsi Tallinki kruiisilaevaga M/S Victoria I. Just Teile kavandatud reisil viib õhtut läbi kruiisijuht Inda Kõiva ning loomulikult ei puudu ka üllatusesineja. Nagu tavaks saanud laulame ühiselt ning mängime seltskonnamänge, kus on välja pandud auhinnad.

Külastame Stockholmi raekoda ning jõuluturgu. Samuti on laevas kõiki ootamas suurepärased jõulusöögid ning kaunis jõuluprogramm.

Stockholmi linnaekskursioon koos raekoja külastusega

20 €

/reisija

NB! Ekskursiooni kohtade arv on piiratud

Grupi liikmele

Üksikreisijale kruiis Stockholmi

(alates 10 inimest)

kruiis Stockholmi al.

43.25 €

/in.

44.75 €

/in.

(tingimusel, et kajutis on 4 maksvat reisijat)

Hind sisaldab • kohta aknata neljakohalises B-klassi kajutis

Hind sisaldab • kohta aknata neljakohalises B-klassi kajutis

• 1 õhtusööki Rootsi lauas vabalt valitud suunal

• 1 õhtusööki Rootsi lauas vabalt valitud suunal

• grupijuhile on kruiis, õhtu- ja hommikusöögid TASUTA

Info ja broneerimine telefonil 669 6564 või e-posti aadressil grupid@tallink.ee www.tallink.ee

al.