60+ terviseraamat 2. Ai, liigesed!

TERVISERAAMAT 2 Osteoporoos Reumatoidartriit Harjutused liigestele Jalalaba asjust Puugihaigused Abivahendid ja liikumine

! d e s e g i i l , i A

Ajakirja 60+ väljaanne Koostajad Eve Rohtla ja Signe Siim Toimetaja Eve Rohtla Keeletoimetaja Signe Siim Kujundanud ja küljendanud Ain Kivilaan Fotod ja illustratsioonid: erakogu: lk 10, 15, 16, 18, 34, 38, 69, 74, 77, 81, 110, 119, 132, 141 www.shutterstock.com: lk 13, 28, 30, 40, 42, 52, 53, 57, 65, 66, 71, 72, 80, 82, 100, 120, 127, 140 Toomas Tatar, lk 21 Urmas Luik, lk 37 Marko Saarm, lk 45 Siim Sokk, lk 47, 49 Sille Annuk, lk 54, 116 Kristjan Teedema, lk 60 Margus Ansu, lk 61, 128 Peeter Langovitš, lk 63, 76 Dmitri Kotjuh, lk 85–87 Birgit Itse, lk 95 Liis Treimann, lk 99 Elmo Riig, lk 103, 122 Peeter Kümmel, lk 111 Arved Mägi, lk 131

Autoriõigus, AS Ühinenud Ajalehed, 2015 www.ajaleht.ee Kõik õigused kaitstud. Selle raamatu ühtegi osa ei tohi reprodutseerida ega edastada ühelgi kujul ega ühegi vahendiga ilma autoriõiguse omaja kirjaliku loata.

ISBN 978-9949-9502-2-5 (raamat) ISBN 978-9949-9502-1-8 (sari) Trükk ja köide: Tallinna Raamatutrükikoda www.trt.ee

Saatesõna

T

e hoiate käes ajakirja 60+ teist terviseraamatut, mis on sündinud lugejate kindal soovil. On hea meel tõdeda, et aasta tagasi letile jõudnud esimene seenioridele koostatud kogumik „Südameasi” leidis sooja vastuvõtu.

Kui esimene terviseraamat kõneles ennekõike südamega seotud asjust, siis teise terviseraamatu oleme pühendanud neile, keda vaevab liigesevalu.

Liigesehaigused on inimesi juba aastasadu kimbutanud. Egiptuse muumiatel on leitud artriidi tunnuseid, mis tõendab, et see haigus oli olemas juba sajandeid tagasi. Olemasolevate tõendite põhjal põdes seda ka maadeuurija Christoph Kolumbus. Kui artriit vaevab ennekõike naisi, siis podagra hoiab oma vangis suuresti just mehi. Nimetus „podagra” tähendabki kreeka keeles püünisesse sattunud jalga. See ei pruugi küll lohutada, aga sajandite vältel on podagrat peetud lordide ja kuningate haiguseks. Seda on põdenud Michelangelo, Goethe, Aleksander Suur, Newton ja näiteks ka Eesti esimene president Konstantin Päts.

Küllap liigesehaigusega kimpus olev inimene teab, et selle kõige valusam tunnus ongi valu, millega kaasneb hommikune liigesejäikus, liigeste turse ja punetus. Enamik liigesehaigusi on kroonilised. Kuigi ravi aitab pidurdada haiguse süvenemist, siis välja ravida pole neid võimalik.

Terviseraamatus räägivad Eesti oma ala parimad spetsialistid erinevate liigesehaiguste tekkemehhanismist ja ravivõimalustest. Raamat aitab haigusi

mõista ning annab nõu, kuidas sellega elama õppida. Häid selgitusi ja nõuandeid jagab ka psühholoog, kuidas hakkama saada siis, kui mõtetes tiirleb äsja diagnoositud krooniline haigus ja ees virvendab masendav tulevik.

Raamatus on nõuanded juhuks, kui haigus on inimese liikumise vaevaliseks muutnud või ratastooli viinud. Nõu anname ka jalalabaga seotud liigesehaiguste korral, kus suur abi on tallatugedest. Juttu tuleb ka puugihaigustest, mille tüsistus võib tihti viia liigesehaiguseni. Soovitame nende pisikeste, aga palju kurja tegevate putukate vastu end vaktsineerida.

Eesti tuntud taastusarst Eve Sooba veenab, et põletikus liigesed ei tohi tukkuda. Liikumine on liigesehaige edukama elu pant, kuigi tahaks valus end voodisse kerra tõmmata. Selleks annavad head nõu liikumisõpetajad. Proviisorid soovitavad, millist abi saab liigesehaiguste korral apteegist. Raamatust ei puudu ka rahvatarkused.

Kogumikus on värvikaid lugusid liigesetõvede küüsis olevatelt patsientidelt.

Nad kirjeldavad, kuidas haigus algas, kulges ja millisest ravist on olnud kasu.

Kinnitan, et lood on elust enesest, kuid kõik inimesed pole arusaadavatel põhjustel oma täisnime avaldanud.

Olge terved!

Eve Rohtla, raamatu toimetaja

Sisukord Saatesõna – 5 I osa. Minu tervis Osteoporoos Osteoporoos pole ainult naiste haigus.

Ida-Tallinna Keskhaigla reumatoloog, meditsiinidoktor Karin Laas – 10 Osteoporoosi korral tuleb teadlik treening kasuks.

Ida-Tallinna Keskhaigla taastusarst Eve Sooba – 15 Luumurd on äratuskell, et luud on hõrenenud.

Dr Ivo Valteriga, Pärna Kliiniku juhatajaga vestles Annika Poldre – 20 Patsient Leili lugu. Annika Poldre – 23 D-vitamiin aitab luumurde ennetada. Ketlin Beljajev – 24 Reumatoidartriit Reumatoidartriit vajab kiiret ravi. Dr Karin Laas – 27 Patsient Laine lugu. Birgit Itse – 29 Liigesed paigalseisu ei salli. Dr Eve Sooba – 32 Patsient Elise lugu. Birgit Itse – 33 Patsient Anne lugu. Annika Poldre – 35 Treeningnõuanded ja harjutused reumatoidartriidihaigele. Dr Eve Sooba – 36 Reumatoidartiit ja podagra Meestel ja naistel on erinevaid liigesehaigusi, reumatoidartriit pigem naistel ja podagra meestel. Dr Ivo Valteriga kõneles Annika Poldre – 39 Patsient Einari lugu. Annika Poldre – 41 Hingeelu Kroonilise haiguse diagnoos toob hingelise trauma. Kuidas edasi elada?

Maria Teiverlaur, psühholoog – 45 Osteokondroos Osteokondroosi puhul on abi võimlemisest. Annika Poldre – 52 Patsient Merikese lugu. Annika Poldre – 53 Jalavalu Liigesekulumise haigus viib operatsioonilauale.

Põlve- ja puusaliigese proteesimisest rääkis TÜ Kliinikumi traumatoloogia- ja ortopeediakliiniku juhataja dr Aare Märtsoniga Aime Jõgi – 54 Patsient Irina lugu. Aime Jõgi – 56 Puusa- või põlveliiges võib vajada proteesi. TÜ Kliinikumi Traumatoloogia ja Ortopeedia Kliinikumi ortopeedi dr Mart Parvega vestles Annika Poldre – 61

Patsient Kreete lugu. Annika Poldre – 62 Valuvaba elu on suur väärtus.

Ida-Tallinna Keskhaigla kirurg-ortopeedi dr Triin Nurmega tegi intervjuu Eve Rohtla – 63 Vanusega jalad muutuvad. Põhja-Eesti Regionaalhaigla ortopeed Triin Tammeleht – 69 Kõnnianalüüs avab jalalaba valupunktid. Eve Rohtla – 72 Jalgade ülekoormus tekitab kannale luise noka. Birgit Itse – 75 Jalavalu ei tohi eirata.

Jalaravispetsialisti dr Kalev Tootsiga vestles Eve Rohtla – 81 Abivahendid Ratastooli head ja vead jõuavad selles istujani mitu kuud hiljem. Kuido Saarpuu – 84 Abivahendi määramisel tuleb lähtuda inimesest. Kuido Saarpuu – 90 Abivahendiga liikumine peab olema turvaline. Birgit Itse – 94 Puugihaigused Kuulo Kutsar: Puugihaiguste oht püsib endisena. Puukentsefaliidist ja puukborrelioosist kõneles terviseameti epidemioloogianõunikuga Annika Poldre – 99 Puugid ja vaktsineerimine. Annika Poldre – 102 Patsient Evi lugu. Annika Poldre – 104 II osa. Liikumine Kas enam liikumist teeb tervemaks? Dr Eve Sooba – 106 Ka aasta pimedamal ajal peab liikuma.

Tallinna Ülikooli liikumisõpetaja Kaarel Zilmer – 110 Tegelane, kes meid diivanilt püsti ajab. Kaarel Zilmer – 114 Ka vanemas eas võib joosta. Meelis Minn, jooksuekspert – 118 Enne jooksuga alustamist pea arstiga nõu. Meelis Minn – 121 Keppidega kõndimine aitab tasakaalu hoida. Kaarel Zilmer – 125 III osa. Proviisor soovitab Salasõnad kaltsium ja D-vitamiin.

Tervisliku toitumise nõuandeid Tervise Arengu Instituudilt – 130 Kiiret abi liigesevaevuste korral saab apteegist.

Proviisor Maija Tressum, Tallinna Kaarli apteegi juhataja – 132 Kirjelda valu võimalikult täpselt. Maija Tressum – 138 Abi apteegist liigesevaevuste korral.

Eha Pukka, Paide Selveri Südameapteegi farmatseut – 141

REUMATOIDARTRIIT

MINU TERVIS

REUMATOIDARTRIIT REUMATOIDARTRIIDI STAADIUMID Terve liiges

1. Sünoviit Liigesekapsel

Luud

Pehmekoe vohand

Sünoviaalmembraan Kõhr

Liigesepesa ja liigesevedelik

3. Kiuline jäigastumine

Kiulise ehk fibroosse sidekoega täitunud liiges

Luude ja kõhrede järkjärguline kulumine

Laialdane kõhre kulumine; katmata ning augulised luud

4. Luuline jäigastumine

Ühtesulanud luud

esineb haigust kolm korda sagedamini kui meestel.

RA algab sageli hiilivalt ja sümptomid kujunevad välja aegamööda. Tunnuseks on liigeste turse ja valulikkus ning hommikune jäikus liigestes, mis kestab üle tunni. Patsiendid kirjeldavad liigesejäikust võimetusena hommikuti kätt rusikasse pigistada ja ägedama põletiku korral ei saa endale tekki peale tõmmata või ennast ise riidesse panna.

Kaasneda võivad üldsümptomid: väsimus, nõrkus ja palavik.

Varane ravi annab tulemuse Liigesevalu ja turse tekkimisel tuleb esmalt pöörduda oma perearsti poole, kes hindab patsiendi liigeseid ning teeb esimesed analüüsid. Kui perearstil tekib 28

2. Pannus

Paksenenud ja põletikuline sünoviaalmembraan

Terve käsi

Reumatoidartriit

kahtlus, et tegemist on põletikulise liigesehaigusega, siis on äärmiselt oluline inimene kiiresti reumatoloogi juurde saata. Lisaks reumatoidartriidile on ka teisi põletikulisi liigesehaigusi, mis vajavad kiiret ravi: psoriaatiline artriit, juveniilne idiopaatiline artriit ja anküloseeriv spondüliit.

Artriidi puhul on tõestatud, et varane haiguse kulgu mõjutav ravi esimese kolme kuu jooksul annab kõige parema tulemuse. Selleks, et värske artriidihaige pääseks kiiremas korras reumatoloogile, on suuremates haiglates loodud varase artriidi kabinetid. Sinna saab perearst haige saata kiiremas korras just äsja alanud põletikulise liigesehaigusega.

Reumatoidartriidi diagnoosimiseks arst küsitleb haiget, hindab liigeste turset ja valulikkust, teeb vereanalüüse ja

MINU TERVIS

röntgeniülesvõtteid liigestest. Oluline on artriiti eristada teistest põletikulistest liigesehaigustest. Enamasti on RA diagnoosimine lihtne, kuid mõnikord võtab õige diagnoosi panemine rohkem aega.

Vereanalüüsides hinnatakse põletikunäitajaid, C-reaktiivset valku, punaliblede settereaktsiooni, verepilti, maksa- ja neerutalitluse näitajaid. Lisaks on diagnoosimisel oluline hinnata reumatoidfaktori taset ja tsüklilise tsitrulleeritud valgu vastaste antikehade olemasolu. Mõlemad reumanäitajad on olulised haiguse diagnoosimisel ja ka prognoosi hindamisel. Ainuüksi reumanäitajate esinemine veres ilma liigeskaebusteta pole samas veel haigust kinni-

REUMATOIDARTRIIT

tav, sest näiteks madalal tasemel reumatoidfaktor võib veres esineda ka muudel põhjustel.

Loomult erineva kuluga Reumatoidartriit võib oma loomult väga erinev olla. Healoomulise kuluga RA haarab võrdlemisi vähe liigeseid ja võib aastaid kesta ilma olulisi deformatsioone ehk muutusi tekitamata. Mõõduka kuluga artriit põhjustab ägenemisi igal aastal või ka mitu korda aastas ning haaratud on üks liigesegrupp teise järel ja deformatsioonid tekivad umbes kümne aastaga.

LAINE LUGU Paide naine Laine (71) oli viieaastane, kui ta labakäed, küünarnukid ja jalad valutasid. Valutasid nõnda, et ta nuttis öösiti.

Sai vanematelt seepärast ka karistada, sest nemad mõtlesid, et ta kiusab neid.

Nad ei uskunud, et lapsel võiks tõesti valus olla. Valutavate jalgade tõttu käis ta ka arsti juures, kuid alles koolis selgus, et tegemist on haigusega.

Toona ei osanud muidugi keegi Laine valutavaid luid ja liigeseid seostada asjaoluga, et ta piima ei talunud. Kõht läks tal kohe korrast ära. Ema teadis rääkida, et Laine keeldus rinnapiimast juba imikuna. Kaltsiumi saamiseks närisid nad õega seinast krohvitükke.

See, et tal on laktoositalumatus, selgus aga ametlikult alles 10 aastat tagasi, kui ta Tartus haiglas oli. Seal üks arst hakkas uurima, miks Lainel piima tarbides kõht korrast ära läheb ning analüüsid kinnitasid tema oletusi. Pärast seda on olukord ikka tunduvalt parem, nüüd oskab naine jätta piima joomata ja kaltsiumi saamiseks võtab tablette. Ta on ikka arvanud, et palju asju oleks olnud teisiti, kui

diagnoos oleks tulnud ilmsiks 6-, mitte 60aastaselt.

Laine ise arvab, et valutavate luude-liigeste peamine põhjus on kaltsiumi puudus. Ta põdes reumatoidartriiti pikki aastaid, kuid ühel hetkel vereproov enam reumat ei näidanud. Juhuslikult ilmsiks tulnud reiekaelaluumurd aga tõi päevavalgele luuhõrenemise.

Ta ise ei osanud seda arvatagi. Ei osanud kahtlustada luumurdugi, kui telliseid tassides jalga veidi väänas ja seejärel valu puusa lõi. Diagnoosi ei osatud panna ka perearstikeskuses.

Kodus teisel jalal kekseldes vigastas Laine ka kannakõõluseid. Väljas liikus ta kahe kepiga. Kuni enam ei saanud üldse liikuma. Siis kutsus ühe teise arsti koju ja röntgen näitas luumurdu. Luu olnud katki juba ristikujuliselt ja luuotsad pehmeks läinud. Perearsti sõnul on Lainel urbsed luud. See tähendab, et luul on urud sees nagu pimsskivil ja luud ise muutuvad üha kergemaks.

Birgit Itse

29

ABIVAHENDID

MINU TERVIS

Abivahendiga liikumine peab olema turvaline Birgit Itse

K

epi, kargu või käimisraami kasutusele võtmine ei tähenda veel sandi staatust. Vastupidi, see annab võimaluse turvaliseks liikumiseks ja raskete kukkumiste vältimiseks.

Eesti Taastusraviarstide Seltsi juhatuse esimees Kaja Elstein rõhutab, et abivahendi ostmisel tuleb lähtuda arsti või füsioterapeudi soovitusest. „Haigused ja ka sama haiguse raskusastmed on nii erinevad, et mingeid üldistusi abivahendite sobivuses või kasutamiskestvuses küll teha ei saa.”

Nii on tema kinnitusel ka patsiendile kasulik, sest ise abivahendi vajalikkuse üle otsustades võib juhtuda, et need ei sobigi ja raha on asjata kulutatud. „Kui käimisraam või küünarkargud on vale suuruse, kõrguse või funktsionaalsusega, võib see kasu asemel pigem kahju teha,” toob ta näite.

Seda meelt on ka osaühing Invaru juhtivterapeut Kadri Lemberg. Tema hinnangul on kõige parem, kui abivahendit ostma või laenutama tulles saaks selle kasutaja kaasa tulla. Siiski käivad sagedamini abivahendi järel hoopis lähedased, sest eakas ise on kas haiglas või kodus taastumas. „Sellisel puhul oleme andnud kaasa soovitused abivahendi parajaks reguleerimiseks ja näidanud ka, kuidas seda teha.”

Haapsalu Neuroloogia ja Rehabilitatsiooni Keskuse Abivahendikeskuse juhatuse liikme Liis Niinemetsa koge-

94

must mööda leidub eakatel siiski sageli kodus abivahendeid, mis neile ei sobi ega täida oma eesmärki. „Peamiselt puutume kokku probleemiga, et eakatel on kodus abivahendid, mida nad kasutada ei saa ega oska.” Ühe põhjusena toobki ta välja asjaolu, et eakas ei saa ise minna abivahendipoodi, et sobiv abivahend välja valida ja enda asju ajama saadetakse lähedased. „Spetsialistil on väga raske vaid ütluste põhjal parimat võimaliku lahendust soovitada ja abivahendit kasutama õpetada,” rõhutab Niinemets. Lahendusena pakub ta välja võimaluse, et perearst või eriarsti kirjutaks saatekirjale/tõendile võimalikult täpse kirjelduse, milline abivahend inimesele kõige enam sobiks ja spetsialistid teostaksid koduvisiite, et õigeid soovitusi jagada. Ta nõustub Kaja Elsteini ja Kadri Lembergiga, et konsultatsioon füsioterapeudi või tegevusterapeudiga aitab kindlasti samuti suuresti edasi õige abivahendi ja selle õigesti kasutamise juurde.

Kõige halvem on kukkumine Kõige sagedamini kasutatavad abivahendid liikumisraskuste korral on Kaja Elsteini andmeil kargud ja kõnniraam, tõsisema liikumisfunktsiooni kahjustuse korral ratastool. „Liigeste toestamiseks ja nende asendi korrigeerimiseks on kasutusel ortoosid, mis võivad olla nii liigesfunktsiooni piiravad kui liigest toestavad.”

MINU TERVIS

ABIVAHENDID

LIIKUMISABIVAHENDITE VALIK JA KASUTUS Pärast haigust, vigastust või operatsiooni, mis on mõjutanud inimese normaalset kõnnimustrit, on üsna tavaline, et kõndimise toetamiseks on vaja abivahendit. Et sellest oleks maksimaalselt kasu, tuleb see valida vastavalt konkreetse inimese vajadustele: tasakaal, lihasjõudlus, kui palju tohib jalale raskust kanda jne. Olulised on ka inimese kehakaal, pikkus ja kus ta seda kasutama hakkab. Sobiva vahendi valiku aitab teha arst või füsioterapeut, kes õpetab abivahendit ka õigesti kasutama.

Eraldi tüüp karke on kaenlaalused kargud, mis muudavad liikumise natuke aeglasemaks kui küünarvarre kargud, kuid pakuvad rohkem tuge.

Kepp sobib inimesele, kes vajab väheldast tuge kõndimisel, kepp aitab vähendada koormuse kandumist haigele jalale.

Keppi kasutatakse kahjustatud kehapoole/jala vastaskäes.

Saadaval on erineva käepideme disaini, materjali, reguleerimisvõimalusega keppe. Turvalisust suurendab käepaela ja libedal ajal jääteravike kasutamine.

Kargud pakuvad suuremat tuge kui kepp. Need on sobilikud siis, kui ei tohi keharaskust jalale kanda. See tähendab, et suur osa keharaskusest on viidud kätele, seega käte jõudlus peab olema hea. Küünarkarkude puhul on osal mudelitest võimalik reguleerida eraldi ka küünarvarre toe kõrgust. Saadaval on ka karke, mille küünarvarre tugi on varustatud liigendiga ja üsna suletud rõngaga, see aitab kasutada käsi, ilma et kargud maha kukuksid.

Ratastega tugiraamid, rulaatorid leiavad kasutust suurenenud tasakaalu ja liikumisprobleemide puhul. On suureks abiks pikemate vahemaade läbimisel ja välistes tingimustes, kus ka pinnas võib olla väga erinev. Enamik neist on varustatud istmega, et pakkuda vajadusel võimalust puhata, ning piduritega, et vajadusel reguleerida raami liikumise kiirust. Saada on erinevaid ratastega tugiraame – mitmed erinevad kokku panemise mehhanismid, materjalivalik, suurus, lisatarvikute valik jne.

Allikas: Kadri Lemberg

95

Neile, kel aastaid üle 60, pole just palju sihitatud tähelepanu pööratud. 60+ esimene terviseraamat „Südameasi” täitis seda lünka ja sai lugejailt väga sooja vastuvõtu. Teine 60+ terviseraamat luudest-liigestest sobib ka nooremale lugejale, sest mõned vaevused annavad endast juba tunduvalt varem märku ja nendega tuleb aegsasti tegelema hakata.

Peamised lood selles väljaandes on luude ja liigestega seotud – kõneleme osteoporoosist, reumatoidartriidist, podagrast, mitmesugustest jalavaludest. Tippspetsialistid räägivad kulunud liigeste vahetamisest, mis annab peaaegu et uue elu.

Hinnatud taastusarstid õpetavad vajalikke harjutusi ja annavad nõu, et isegi valutavad liigesed ei või tukkuma jääda.

Siit raamatust leiab ülevaate liikumiseks vajalikest abivahenditest, aga ka soovitusi igapäevatoimetamiseks ja tasakaalustatult tehtavaks spordiks.

Vaatleme ka puugihaigustega seonduvat ning tutvustame apteegist saadavat kiiret abi liigesevaevuste vastu.

Raamatust leiab tunnustatud arstide, näiteks dr Karin Laasi, dr Eve Sooba, dr Ivo Valteri, dr Aare Märtsoni, dr Mart Parve, dr Triin Nurme jpt nõuandeid ja kommentaare. Psühholoog Maria Teiverlaur õpetab kroonilise haigusega koos elama.

Lihtsas ja arusaadavas keeles tuuakse ülevaade tõbedest ja antakse hüva nõu, kuis neid ennetada või siis nendega hakkama saada. Spetsiaalselt selle raamatu tarvis kirjutatud patsiendilood näitavad, et me kõik oleme küll erinevad, aga peamistes asjades toimib meie organism ikka ühtmoodi.

Oskus end jälgida ja abi küsida on tähtis.

Aita iseend sellega, et lased teistelgi end aidata.

ISBN 978-9949-9502-2-5

9 789949 950225

www.60pluss.ee