Ajakiri 60+ nr 1/2013

AJAKIRI ELUKOGENUD INIMESELE NR 1/2013 (7) JAANUAR

ISSN 2228-1592

Kuidas toime tulla napi pensioniga?

Tõusma kippuv vererõhk on hoolika raviga ohjatav. Apteekides müüdavad vererõhumõõtjad.

Aasta algus on soodne aeg tervise turgutamiseks.

Liikumine algab seismisest.

Talvine jalahooldus. Kiired ja lihtsad toidud.

teema

Jaanuar 2013 2

Töötan, järelikult elan

O

sad meist arvavad, et kui inimene lõpetab töötegemise, siis ta sureb ära. Seda ei tasu sõna-sõnalt võtta, aga meie iseteadvuse ja olemise taga on enamasti vajalik olemise tunne. Inimene peab askeldama, töötegemine annab ka sissetuleku. „Ma ei jõua ära oodata, millal ükskord pensionile saan,” on kindlasti iga inimene mõne oma vanema kolleegi suust kuulnud. „Niipea, kui kell kukub, olen ma siit läinud.”

Kindlasti pole ütluse taga soovi end proovile panna, kuidas väikese kuusissetulekuga ellu jääda. Suuresti on emotsioonihoo põhjus rutiiniks muutunud töö, mis ei kütkesta, või siis ebameeldivad suhted töökaaslastega.

Kui pensioniaeg kätte on jõudnud, ei lähe need suured lubajad enamasti kuhugi. Muidugi on ka erandeid, eriti, kui tervis alt veab. „Pensionieaga on nagu kommunismiga, mida lähemale tuleb, seda kaugemale jääb,” ütles tabavalt surmakultuuri uurija Marju Kõivupuu. Tegelikult tuleb teha vahet soovidel pensionile jääda või pensioni saada. Iseenesest on ju tore, kui on võimalust ja tervist oma armastatud tööl edasi käia ning samas iga kuu kindlal kuupäeval pensioni näol veel boonust saada. Kui käed-jalad liiguvad, siis kodus kotil konutamisest ei unista keegi.

Inimesi, ka nooremaid, nörritab, kui riik pensioniiga tõstab. Eestis on juba vähem kui kaks töötegijat-maksumaksjat ühe pensionäri kohta. Vähesünnitavatel riikidel ei jää midagi muud üle kui pensioniiga tõsta, arvavad majandusteadlased. Kui just massiliselt töötegijaid teistest riikidest ei tule või neid siia tooma ei hakata.

Paljud noored ja vihased mehed on küsinud, miks meie vanem põlv küll tänavatele suuremat pensioni nõudma ei lähe. Tiit Reinbergi artiklis imestab 75aastane Paide pensionär hoopis rikaste riikide eakate üle, kes suuremat raha nõuavad, kuigi nende pension on siinsest kordades suurem.

Eesti vaarvana, kes on Siberis ja sõjajärgsetel aastatel karastunud, muretseb pigem oma järeltulijate elujärje pärast. „Meie saame omadega hakkama, jõuame veel lapsi ja lapselapsigi toetada, neil on raskem, hirm koondamiste ees, pole tööd või palk on väike, aga väljaminekud palju suuremad,” on nad mõistvad.

Vanavanemad töötavadki, et pensionile lisa saada: kes pakub oma raamatupidamisoskusi, kes müüb käsitööd, kes aiasaadusi, kes hoiab lapsi, kes pühib majaümbrust, sest pensionist jääb pärast arvete maksmist üle vaid pisku. Aga mitte üksnes sellepärast.

Võib ju ka ära väsitada, kui sinult pidevalt abi palutakse, nagu oleksid ainus ilmasammas, kellele kõik toetuvad, aga sellest palju hullem on olla unustatud ja kõrvale jäetud. Ka rahvapärimustest on teada, et niikaua, kui pime vana-vanaema veel taluperele lõunaks kartuleid koorida jaksas, peeti teda täieõiguslikuks pereliikmeks.

Töötamise peamine eesmärk nii nooruses kui ka hiljem on hästi teenida, et endale paremat elu lubada. Keegi ei ela selleks, et töötada, vaid töötab selleks, et elada, võiks lihtsamalt kokku võtta.

Nagu vanad mulgid sooEve Rohtla vivad — et ikka tööd jätkuks! peatoimetaja

Autoriõigused, AS Ühinenud Ajalehed, 2012. ISSN 2228-1592

Peatoimetaja Eve Rohtla, e-post: eve.rohtla@ajaleht.ee Toimetaja Signe Siim, e-post: 60pluss@ajaleht.ee Küljendus Ain Kivilaan, e-post: ain.kivilaan@ajaleht.ee Liina Valt, e-post: liina.valt@ajaleht.ee Reklaamipindade müük: müügijuht Jane Barbo, telefon 526 3578, e-post: jane.barbo@ajaleht.ee; valdkonnajuht Viktoria Nahkur, e-post: viktoria.nahkur@ajaleht.ee; müügispetsialist Reti Joandi, e-post: reti.joandi@ajaleht Levijuht Erkki Lumisalu, e-post: erkki.lumisalu@ajaleht.ee Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Tartu t 8, 71020 Viljandi, telefon 433 0045 Trükk AS Kroonpress, trükiarv 42 000 Järgmine tasuta ajakiri 60+ ilmub Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase tellinud inimeste postkasti 9. veebruaril.

Esikaanel Merle Karu joonistus.

Lugeja arvab Seegi kord jätkus lugemist üsna mitmeks päevaks. Tore, et vanurite mured olid novembrikuu ajakirjaski kajastatud. Mis meil muud ikka on kui proteesid, ravimid, testament ja ka matustele tuleb mõelda.

Imerohtusid ju pole, ehkki teleri kommertskanalid neid soovitavad. Minu arvates peaks pigem Aili Paju pakutud külmarohtudesse uskuma. Ikkagi esivanematel ammu läbi proovitud. Minu jaoks oligi üheks maiuspalaks „Meditsiinidoktor Aili Paju: loodus peitub eestlase veresügavuses”. Patt oleks teisi artikleid halvemaks pidada, aga peale ühiste vananemisega kaasnevate probleemide on igal meist oma haigused. Abi on teie lugudest paljudele.

77aastane Koidu Laissaar Rakverest Esimese hooga lehitsesin ajakirja läbi ja kohe oli selge, et lugemist on palju. Ja nii ka oli! Artiklid olid kõik väga kasulikud ja õpetlikud: Kas kinkida või pärandada?

Kas vahetada põlve- või puusaliigest? Mis aitab külmetavate käte ja jalgade puhul ning kuidas loodusraviga külmetust ja köha peletada? Millised probleemid tekivad voodihaigega? Surm ja matus – sõnad, mida väldiksime, aga millega meil kõigil tuleb elus kokku puutuda. Need asjad said minu meelest väga põhjalikult selgeks räägitud. Kanname pimedal ajal liikudes kindlasti helkurit ja rõõmustame elu üle, kuni elame!

Anne Pohlak Lääne-Virumaalt Sallast Suhtlen teiega esmakordselt, loodan ka edaspidi ristsõnadele vastuseid saata. Teie ajakiri elukogenud inimesele on huvitav lugeda just sellepärast, et artiklite sisu on hästi mõistetav, kuna olen just 60+ ja mitte veel 70+. Hoolega lugesin kultuurilehekülge Eesti matusest, kuna see aasta on minule matuste poolest raske olnud. Matsin abikaasa ja abikaasa venna. Matustega seoses ebameeldivaid momente ei olnud, kõik sujus tõrgeteta. Veel huvitas mind artikkel „Külmetavad käed ja jalad”. Seda juhtub vahel ka minul. Pärandamisega seotud lood on alati väga vajalikud. Aili Paju artikkel loodusravist oli väga huvitav.

Olen ise ka loodusravi pooldaja, niipalju kui ilma aiamaata inimene sellest kinni pidada saab. Loen terviseajakirju, ka alternatiiv-meditsiinist. Ise ma ühegi tervendaja juures veel käinud ei ole, aga lugeda sellistel teemadel meeldib. Aga kõige rohkem meeldivad ikka ristsõnad.

Ene Kaldamaa Ajakiri on üsna sisukas ja küllap läksid kõik lood täkkesse. Ühele üks, teisele teine. Endale meeldis enim „Eesti matus”.

Artikli esimeses lõigus on juba ära öeldud ka, miks. See on teema, millest on vähe räägitud-kirjutatud. Ja ilmselt on palju neid, kes ei tea miks ja kuidas olla, toimida.

Taolisi harivaid, analüüsivaid lugusid meie kombestikust võiks ka edaspidigi aeg-ajalt olla, kas või käitumisest kirikus.

On terve hulk inimesi, keda selles valdkonnas aastakümnete jooksul peaaegu haritud pole.

Aleksander Tendermann Paidest

Olen Järvamaa ajalehe tellija olnud iidamast-aadamast, olenemata sellest, kuidas teda parasjagu nimetati. Seepärast saan ajakirja 60+ „aitähi” eest. Viimasest numbrist köitis enim Aime Jõgi lugu „Uus liiges annab uue elu”. Arvatavasti sellepärast, et olen ise kahel korral kirjeldatud operatsiooni läbi teinud – puusa- ja õlaliigesega.

Võin kinnitada, et patsiendile on see lihtne, ei tekita ebameeldivust, pigem ajab muigama, kui arstid su kallal kopsivad ja saevad. Tegelikult on see operatsioon tõsine. Taastusperiood nõuab patsiendilt tugevust ning tahtejõudu.”

Tiiu Reim Paidest Artikkel „Hooldaja ja tema kallis voodihaige” oli samuti lugemist väärt, aga meie riigis on see probleem lahendamata. Mina hooldan oma ema. Tema ei taha vanadekodusse, ja ega mina ka ei taha teda kodunt ära saata. Probleem on vaid selles, et hooldades ei saa ju tööl käia. Elame vaid ema pensionist. Varem sai väikese tasu hooldamise eest, aga nüüd vald ei anna, ütleb, et laste kohustus on vanemate eest hoolitseda. Aga millest mina siis elama pean, kui ma hooldan ja tööle ei saa minna? Või siis lähen tööle ja kogu oma palga annan hooldajale? Aga oma inimene on vanurile ikka lähedasem.

Galina Kuigi 60+ on veel paarikümne aasta kaugusel, olen siiani alati leidnud huvitavaid teemasid ka n-ö noorematele. Eriti jäid silma viimases ajalehes päranduse teemadel kirjutamine, mis tegelikult ka 40+ inimestele vajalik, kuna vanemad on tavaliselt jõudmas sinna ikka, kus on vaja teha teatud otsuseid ja tavaliselt tulevad nad lastelt ikka nõu küsima. Antud juhul oli asi ilusti lahti kirjutatud. Teine teema, mida lasin lugeda ka teismelistel lastel, oli matuste kohta, see peaks olema lausa kohustuslik 16+ läbi lugeda, noorematele peaksid vanemad seda selgitama. Kuid üks teema, millest oleks võinud ka matuse teema juures kirjutada, oli riietus. Võibolla on see pseudoprobleem, kuid kahjuks ei oska paljud nii 20+, kui 30+ ennast mõistuspäraselt matusel riietuda. Olin mõned aastad tagasi 31aastase naisterahva kiriklikul matusel, suvel. Kirik oli täis paljaste õlgadega ja miniseelikutes naisterahvaid, valgetes või muudes suvistes värvides lühemate või pikemate pükstega ja lilleliste särkidega meesterahvaid. Loomulikult oli ka viisakama stiiliga matuselisi, kuid värvilisus jäi kahjuks ülekaalu. Võiks ju öelda, et noor inimene ja värviline elu.

Saan aru, et suveaeg ja pärast minnakse kuskile edasi tšillima, kuid kas matused on siis lihtsalt läbijooksmise koht? See on nähtavasti kiire elutempo tulemus.

Rein

kolumn

3 Jaanuar 2013

Meile kuuluv meie aeg

M

hõlmavat ängi ega argimuresid. Oli vaid trall ja pidu, mis paljuski meenutas üht teleekraanilt tuttavat seriaali ning nõukogude armees teenistusajaga seonduvaid lõpmatuid absurdimaigulisi pajatusi.

Ju siis on meie mälu juba nii seatud, et ennast kogunevate ülepingete eest kaitstes võtame minevikust fototaolise kujutisena kaasa valdavalt emotsionaalselt meeldivaid elupilte.

Mis tulemusena võibki viia must-valgete käärideni mineviku valdavalt helgete meenutuste ja oleviku troostituna paistva tegelikkuse vahel. Ehk kunagise meie aja ning tänase päeva vahel.

illegipärast on viimasel ajal juhtunud nii, et olen korduvalt sattunud kuulama rohkem või vähem tuttavaid inimesi rääkimas õhinaga olnust, ehk, nagu nad seda on seejuures ise täheldades öelnud, meie ajast. Ajast, mis ulatub kümnete aastate tagusesse minevikku. Ajast, mille kohta on tavaks öelda, et isegi rohi oli siis rohelisem ning millest rääkimist (kui on tegemist eakaaslastega) alustatakse küsivalt sõnapaariga „Kas mäletad?”.

V

õib olla ma polekski seda korduma kippuvat teemavalikut tähele pannud, kui mitte juhuse tahtel millegipärast riiulil silma jäänud ning seejärel taas kätte sattunud Mihhail Põljajevi raamat „Imelised veidrikud ja originaalid” („Zametšatelnõje tšudaki i originalõ”). See omal ajal lugejate suurt tähelepanu köitnud venekeelne raamat nägi esmakordselt trükivalgust 1898. aastal ning selle leheküljed on pühendatud paarkümmend aastat varasema elu kirjeldamisele, mis autori arvates oli ülestähendamise aegses olevikus aset leidvast kordades lõbusam ja värviküllasem, võimaldades seejuures ühe olulise seigana esile tõusta igat masti veidrikel ning originaalidel. Mis autori seisukohti kokkuvõtvalt tähendaski seda, et see kunagine, niinimetatud meie aeg, oli midagi tunduvalt etemat ajast, mida loogiliselt tuletades peaks Mihhail Põljajevi variandis nimetama nende (ilmselt siis järgmise põlvkonna) ajaks. Ning kuigi paistab, et vähemalt oma raamatut kirja pannes igatses Mihhail Põljajev taga aega, mida ka tema nimetab korduvalt meie ajaks, tuli tal paratamatult tegutseda juba selles oleviku ajas, kus tema arvates polnud ruumi tõelisteks

L David Vseviov on lõpetanud Tartu Ülikooli 1971. aastal. Ta on filosoofiadoktor kultuuriajaloo alal ning Eesti Kunstiakadeemia professor.

Mitmete raamatute („Venemaa – lähedane ja kauge”, „Bütsantsi keisrid”, „Aja vaimud” jt) ning arvukate teaduslike, publitsistlike ja esseistlike artiklite autor. Raadiosaatesarja „Müstiline Venemaa” autor. Pälvinud riigi kultuuripreemia, Aadu Luukase missioonipreemia. Pressinõukogu aseesimees, Avatud Eesti Nõukogu ning Eesti Koostöökogu nõukogu liige.

veidrusteks ja originaalitsemiseks. Ta oleks nagu sattunud meie ajast nende, uue ajastu tunduvalt fantaasiavaesemate ning igati igavamate inimeste aega.

Enam vähem sarnane mõttekäik iseloomustas ka ülalmainitud pealtkuulatud jutte. Jutte ja meenutusi

kunagistest oludest ning tegudest, mis valdava osa 60 ja pluss inimeste põlvkonna jaoks paigutuvad Eesti NSV aega. Ning täpselt samuti, nagu Mihhail Põljajevi raamatu lehekülgedelt, astusid ka nüüd minevikust reljeefselt esile valdavalt lustakad ja lõbusad lood. Neis polnud ei unustatud kõike-

aulusõnades, mis kirjeldavad noorust iialgi tagasi mitte tuleva ajana, sisaldub absoluutne tõetera, selles pole mingit kahtlust.

Nagu ka selles, et ealised erinevused määravad paratamatult meie toimimise raamistiku. Saates näiteks isegi mõne üliandeka varajastes neljakümnendates aastates jalgpalluri mänguväljakult treeneripingile. Nii hoogsaid pidutsemisi, nagu omal ajal 20–30 aastasena, ei jaksa enam pidada – seegi on igati normaalne. Normaalne aga pole see, kui jõudes teatud ikka, hakatakse piltlikult elama minevikus, loobudes nägemast olevikus seda sama meile kõigile kuuluvat „meie aega”. Aega, kus kas või Mihhail Põljajevi imelisi veidrikke ja originaale pole üldsegi vähem kui kümneid aastaid tagasi.

Tuleb lihtsalt silmad lahti hoida. Sest tänane olevik on alates imikutest kuni kõrges eas vanuriteni meie ühine aeg.

L.EE.03.2012.0110 Müügiloa hoidja kohalik esindus: Bayer OÜ Lõõtsa 2 11415 Tallinn Tel: 655 8565

Päris südameaspiriin on maosõbralik!

Infarkti ja insuldi ennetamiseks.

Tavaline annus on 1 tablett ööpäevas enne sööki.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Käsimüügiravim.

Südameaspiriin Bayerilt!

Atsetüülsalitsüülhape 100 mg Tänane ennetus on homne kaitse.

raha

Jaanuar 2013 4

Kuidas tulla toime väikese pensioniga?

Tiit Reinberg tiit.reinberg@jt.ee

P

aides elaval 75aastasel Milvi Alevil on raske uskuda, et Euroopa Liidu rikastes riikides tulevad eakad tänavale suuremat pensioni nõudma, kuigi nende sissetulek on siinsetest vanuritest kordades suurem.

Normaalseks pensioniks peab Alev 500 eurot. „Siis saaks normaalselt elada ja endale üht-teist ka lubada,” sõnas ta. Kuna ta on läbi elanud Siberisse küüditamise, on tema pension keskmisest suurem, ehkki siiski mitte 500 lähedal. Samas teab ta ühte eakat, kelle pension on 87 eurot ja kahte inimest, kes peavad kuus toime tulema 140 euroga. „See pole küll enam õiglane, sest nii väikese summaga pole võimalik ära elada,” lisas ta.

Aitab üksnes lisatöö Alevi põlved ja selg on nii haiged, et iga päev ta enam tööl käia ei jõua. Varem oli töötasust aga suur abi, sest pensioni kulutas ta igapäevastele väljaminekutele ja kultuurikeskuse valvelauatädi sissetulek läks reisimisele. London, Pariis, Amsterdam, Brüssel, Hispaania ja Šveits – kõik need linnad ja riigid said läbi käidud, kui töökoht oli veel olemas.

Nüüd on pikematel reisidel kriips peal, kuid eeloleval suvel sõidab ta Hiiumaale ja Ida-Virumaale. „Kui kaugemale ei saa, eks siis tuleb kodumaad uudistada.”

Kui tervis lubaks veel näiteks koristajakohta pidada, põrutaks Alev esimesel võimalusel veel kuhugi Euroopasse. Vaatama muuseas neid rikkuritest eakaaslasi, kes kurdavad oma hiigelpensionide üle.

Et kasina sissetulekuga ots-otsaga kokku tulla, tuleb Alevi selgitusel olla valmis elus muudatusi tegema. Tema on neid teinud. Kui ta tütar jäi pärast mehe surma majja üksi elama, müüs Alev oma korteri

Eakate toimetulek sõltub peamiselt sellest, kas elatakse üksi või kahekesi, kas suuremas linnas või väikeses asulas ja kui suur hulk sissetulekust tuleb otsejoones apteeki viia.

maha ja elab nüüd koos tütrega. Aga isegi kahele inimesele on see maja suur ja talvekuudel jätavad nad teise korruse külma, et küttekuludelt kokku hoida.

Alev naljatlebki, et näiteks Hispaania ja Itaalia suurte pensionide asemel võiks meil olla hoopis nende maade kliima ja siis elaks ka meie eakad palju paremini, sest kütte pealt saaks palju kokku hoida.

Kõigele vaatamata ei nõua Alev esimese asjana riigijuhtidelt pensionitõusu, vaid hoopis miinimumpalga tõstmist sellisele tasemele, et oleks võimalik endal ära elada ja lapsi kasvatada.

Korter sööb enamiku sissetulekust Türi-Allikul elava Maie Andrejeva (pildil) pension on 323 eurot. Veebruari kommunaalkulud olid tema neljatoalises korteris aga 281,32 eurot. Andrejeva ei häbene tunnistada, et kui ta postkastist selle arve välja võttis, valgusid pisarad silma. Esimest korda elus ei suutnudki ta arvet korraga tasuda, sest siis poleks ravimite ja toidu jaoks raha jätku-

nud. Juba järgmisel kuul pingutas ta aga nii palju, et võlg sai kaelast.

Suvelgi on ta iga senti näppude vahel veeretanud, sest uue talve tarvis tuleb kommunaalkulude jaoks raha koguda.

Andrejevale on soovitatud, et lesknaine võiks neljatoalise korteri maha müüa ja kolida väiksemale pinnale. Tal polekski selle vastu mitte midagi, kui leiaks üksnes inimesi, kes on huvitatud Türi-Allikul neljatoalise korteri ostmisest, sest toasoe on väikeasulas väga kallis.

Andrejeva meenutab, et kui mees oli elus, siis ei ajanud isegi suur korter neid kitsikusse, kuid pärast üksi jäämist läks raskeks. Nii unistabki ta sellest, et saaks oma neljatoalise korteri vahetada ühe- või kahetoalise vastu kõigest kümnekonna kilomeetri kaugusel asuvas Paide linnas, kus talvekuudelgi jäävad kommunaalid alla saja euro. „Siis jääks mul iga kuu üle kahesaja euro kätte, elaksin nagu kuningas,” hindas ta.

Väärikas pension algaks tema arvates 400 eurost. Siis saaks arved makstud, toidu lauale ja jääks ka meelelahutuseks.

Praegu pole tema jaoks probleem tulla toime päevas kaheeurose toidurahaga,

raha

FOTO: TOOMAS HUIK/„POSTIMEES“

5 Jaanuar 2013

kuid sellest, et enam ei saa teatris käia nagu nooruspõlves, tunneb ta tõesti väga puudust.

Soovitus: otsi kaaslasi Järvamaa pensionäride koondise juht Mare Veermaa (pildil) oma elu üle ei nurise, sest tema kuulub nende õnnelike hulka, kellel mees kõrval. „Kahekesi on ikka palju lihtsam toime tulla,” tõdes ta. Sestap on tal ka soovitus: kui eakas on üksikuks jäänud, tuleks tal endale leida uus korterikaaslane, sest see on üks suuremaid kokkuhoiukohti.

Teine suur säästja on toit. Veermaa teab paljusid eakaid, kes käivad kõigepealt kolm poodi läbi, vaatavad hinnad üle ja siis ostavad kõige soodsamat. Postkasti tulevad sooduspakkumised on pensionäridele aga lausa kohustuslik kirjandus.

Maal tuleb leppida enamasti ühe kauplusega ja seal on kõrgemad hinnad kui linnas, kuid maaelu eelis on see, et kartul ja muud juurikad tulevad oma aiamaalt ja sedasi saab odavat ja tervislikku kraami.

Et kõhu arvel veelgi kokku hoida, tuleb suvel ja sügisel metsas käia, sest sealt saab palju väärtuslikku lausa tasuta koju tuua.

Kui marju ja seeni on nii palju, et endale pole rohkem vaja, saab sellega pensionile lisa teenida.

Veermaa peab eakate suurimaks veaks seda, et nad hoiavad oma mured endale – ei räägi neist kellelegi ega otsi lahendusi.

Et napist pensionist meelelahutusele ei jagu, tuleb kinni haarata tasuta võimalustest. „Peaaegu igas omavalitsuses on eakatele päevakeskused, palju toimub mitmesuguseid tasuta kursusi ja kindlasti ei tohi unustada raamatukogusid,” loetles ta.

Kellel tervis võimaldab, neil soovitab Veermaa pidada väikese koormusega töökohta või teenida lisaraha näiteks käsitööga, mis on viimasel ajal hinda läinud. „Ise peab ikka aktiivne olema.”

Ambla vallavalitsuse sotsiaalnõunik Katre Mägi soovitas üksikuks jäänud eakal endale kõrvale sama saatusega inimesi otsida, see on väga mõistlik, sest nii saab kulusid tunduvalt vähendada.

Väga oluline on Mägi selgitusel seegi, kas korter asub suures linnas või väikeses maa-asulas, sest viimases on küte tunduvalt kallim. Kui linnas saab korteri maha müüa ja osta selle asemel väiksema, siis alevikes on praktiliselt võimatu suuremale korterile ostjat leida.

Mägi, kes on oma töö tõttu juba aastaid igapäevaselt eakatega kokku puutunud, ei väsi vanemaid inimesi kiitmast. „Suurem osa on neist hästi positiivsed ja see on uskumatu, kuidas nad väikese pensioniga nii hästi toime tulevad,” märkis ta.

Samuti on Mägi eakatega vesteldes tähele pannud, et lastelt võtavad abi vastu väga vähesed ja enamasti ei saagi noorem põlvkond omi vanemaid või vanavanemaid toetada, sest vaevlevad ise rahahädas. „Neid eakaid, kes oma pensionist noorigi toetavad, on aga väga palju,” lisas ta.

Eakate trumbiks peabki Mägi seda, et nad on üle elanud väga raskeid aegu ja oskavad seetõttu vähesega läbi ajada ning on igapäevases majandamises nupukad.

Kuigi pensionärid on vanaduspuhkuse välja teeninud, tahavad paljud, kellel tervis vähegi võimaldab, ka väiksema koormusega tööd teha. Mägi ütlust mööda pole siin ainus motivaator lisasissetulek, vaid ka see, et nii tunneb inimene ennast vajalikuna. „Suvekuudel käivad eakad näiteks taludes abiks kergemat tööd tegemas,” lisas ta.

Keerulisemas olukorras on need, kel tervis lisa teenida ei luba, vaid hoopis kulutusi juurde tekitab. Siis võib ikka väga suur osa pensionist apteeki jääda.

Koeru perearst Riina Lääne tunnistas, et kuigi ravimitel on kuni 90protsendiline soodustus, on see paljudele eakatele kommunaal- ja toidukulude kõrval suuruselt kolmas väljaminek. Ta ise ei kirjuta patsiendile ravimit välja enne, kui pole kindel, et ta jõuab selle apteegist ka välja osta.

Lääne selgitas, et ega ta ühegi patsiendi rahakotis sobra, kuid temaga vesteldakse ikka elust ja olust ning selle põhjal julgeb ta öelda, et pensionärid toetavad oma napist sissetulekust rohkem lapsi ja lapselapsi kui vastupidi.

Aga üldiselt on eakad ravimitega väga hoolsad. „Enne jätavad noored inimesed ravimi ostmata ja loodavad ilma selleta terveks saada,” nentis Lääne. Ja kuigi ta teab, et paljudel on sõna otseses mõttes iga sent arvel, pole tema vastuvõtule saabunud ühtegi nälginud inimest. „Nii noortel kui vanadel on ülekaalulisus ikka suurem probleem,” lisas ta.

Osaliselt ka sellepärast paneb ta lugejatele südamele, et kui toitu ostes ainult selle hinda vaadata, on oht toituda liiga ühekülgselt. Maal on selles osas õnneks probleeme vähem, sest inimestel on aiamaad ja sealt saadakse palju väärtuslikku kraami.

Tööd tuleb julgeda küsida Töötukassa Järvamaa osakonna juhataja Eha Tasang ütles, et lisateenimisvõimalusi otsivad eakad võiksid nende abi julgemalt kasutada. „Siin saab lugeda töökuulutusi ja lihtsalt infot küsida,” sõnas ta, lisades, et kui tervis lubab, pole pensionäridel pole sugugi võimatu tööotsa leida.

Tema meelest alahindavad paljud pensionärid oma võimalusi tööturul läbilöömisel. Ometi on neil palju plusse. „Mina julgen küll öelda, et vanemad inimesed on noortest usaldusväärsemad,” sõnas ta.

Tasand selgitas, et ega tööandjal pole vahet, kas tööline on haiguslehel seetõttu, et tal on endal tervisega probleeme või on lapsed haiged. Seega pole sageli ka selles küsimuses noortel vanemate ees suurt eelist.

Töö leidmisel pidas Tasang kõige olulisemaks julgust, mitte kodus ei tule oodata, et keegi tööd pakub, vaid ise aktiivne olla.

Kuidas saavad eakad reaalselt hakkama?

Saaremaal elav pensionäridest abielupaar Milvi ja Sulev: Pension 337 + 332 = 669 eurot kuus Kulud (jagatuna 12 kuu peale) toit + majapidamistarbed 200 ravimid 80 elekter 70 küttepuud 30 TV, internet, telefon 22 vesi, kanalisatsioon 15 prügi 2 autokulud 25 majakulud 40 maja kindlustus 15 maamaks 6 ajaleht 6 ujulapääse 16 Kokku: 527 eurot kuus

Pärnumaal elav üksikpensionär Aino: Pension 318 Kulud (jagatuna 12 kuu peale) toit 125 ravimid ja arstivisiidid 55 korteri kommunaalkulud (vesi, prügi, ühistu remondifond jne) 42 keskküte 55 elekter 13 telefon 13 muud kulud 15 Kokku: 318 eurot kuus

Järvamaal lapse pere juures elav pensionär Tiiu: Pension 309 Kulud (jagatuna 12 kuu peale) Toit 100 Ravimid 40 Ajalehed ja ajakirjad 30 Taskuraha lastelastele 50 Kokku: 220 eurot kuus

raha

Jaanuar 2013 6

K

oosta eelarve ja vaata üle kulutused. Igale kulugrupile oleks mõistlik seada kulutuste piir ning vastavalt sellele planeerida säästud ning kulud. Eelarves märgi ära püsikulud: kommunaalmaksed ja kodule minevaid summad, mis aastaaegade lõikes võivad olla erinevad. Kuna inimese vajadused muutuvad elu jooksul pidevalt – noorel inimesel on eluruumi arvestades näiteks ühed, keskealisel teised ja vanemaealisel jällegi hoopis erinevad vajadused. Eluruumi vahetus, näiteks kolimine suurest eramust või korterist väiksemasse, toob kaasa suuremad igakuised rahalised võimalused.

J

älgi hoolikalt sooduspakkumisi. Kas oled kursis kõigi soodustusega, mida nii riik, kohalik omavalitsus kui ka erafirmad eakatele pakuvad? Kindlasti tasub igalt teenusepakkujalt, samuti ametnikelt uurida, milliseid soodustusi on eakatele ette nähtud. Vajalike oste sooritades tasub võimalusel oodata sooduspakkumisi, hambaravi osas tasub meeles pidada, et haigekassa tasub pensionärile või vähemalt 63aastasele inimesele hambaravihüvitist 19,18 eurot aastas ning hambaraviproteesid hüvitatakse 255,65 euro ulatuses kolme aasta jooksul.

Vaata hoolikalt üle ka kõik varasemad lepingud – näiteks kümne aasta tagune leping telefoniteenuse pakkujaga ei pruugi sugugi täna pensionärile kõige soodsam olla. Kui aga toidukulud on väga suured, siis on teinekord mõistlik vahetada lemmiktooteid või ostukohta – odav ei pruugi ilmtingimata ebakvaliteetne olla. Ravimitootjad pakuvad samuti ravimite puhul juba erineva hinnaga alternatiive – nii tasub alati apteekrilt ja tohtrilt uurida, kas saab sama toimega ravimit äkki teiselt tootjalt, mõnikord koguni ligi poole odavamalt.

U

uri, mida saab tasuta. Kõikvõimalikud tasuta üritused ja pensionäridele mõeldud kokkusaamised on hea võimalus ühiskonnas toimuvast kulutusi tegemata osa saada.

Samuti ei tasu ära unustada ühiskondlikku aktiivsust, et hankida lisateadmisi.

Näiteks väärikate ülikoolis jagatakse vahel ka rahaalaseid teadmisi. Või siis õpite paremini arvutit tundma – paljud teenused on internetis tasuta, kuid füüsiliselt kohale minnes tasulised, lisaks kulub minekule-tulekule hulk aega, teinekord ka raha.

Lisaks tuleks rahaasjadest alati ka oma lähedastega avameelselt rääkida – ehk aitavad lapselapsed teil mõned eakate lisasoodustused välja otsida või annavad nõu, kuidas arvutiga üht või teist teha.

T

äienda varusid. Teadagi moodustavad meie kõigi, sealhulgas eakate kuludest suure osa just toidukulud. Kuid vanemad inimesed teavad hästi, et säästlik inimene ei torma alati poodi, vaid varub muist külmikusse ja keldrisse.

Kui oma aiamaa puudub, võivad varude täiendamisel abiks olla pere ja sõbrad – teinekord on mõni eakaaslasest sõbranna tänulik, kui talle tema aias marjakorjamisel abikäe ulatate ning kindlasti saate endagi moosivarudele täiendust. Samuti võib juhtuda, et saate peresõpradega vahetada kodumajapidamises tarvilikku – äkki keegi sai ootamatult kingiks teise mikseri, ostis kogemata liiga suure/väikese/valet värvi jope ja tahaks nüüd sellest täiesti tasuta vabaneda, sellist infot tasub omavahel vahetada. Iseäranis noorem generatsioon soovib alatihti tehnikat uue vastu vahetada ega tea mõnikord, mida varasema teleka, arvuti või mobiilimudeliga pihta hakata.

ANNE SÄGI, Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juhataja

V

iimase aja majandusülevaadetes on palju räägitud sellest, kuidas maailma rahvastik vananeb nii madala sündivuse kui kasvava eluea tõttu. Pensionäride osakaal on Eestis tõusuteel ning see jätkub ka tulevikus. Tänavu on vanaduspensionäre juba enam kui 20% elanikkonnast ning elatustase pea kolmesaja tuhande inimese hulgas väga erinev. Viimaste uuringute kohaselt pole pensionärid sugugi oma sissetulekuga rahul.

Mida keskmise vanaduspensioni, ehk 316 euroga kuus endale tegelikult lubada saab ning kas ka midagi üle jääb, sõltub paljuski sellest, millised tingimused on varasema elu jooksul tagatud ning muidugi hoiakutest ning oskustest oma rahaasjadega nutikalt toime tulla.

Mullused Statistikaameti andmed näitavad, et 60aastaste ja vanemate inimeste tarbimiskulutused kuus on 264 eurot.

Paljuski sõltub kulutuste suurus toidule minevatest summadest, mis võivad erinevate tarbimisharjumustega inimestel palju erineda, ent mille arvelt on võimalik tublisti kokku hoida. Statistikaameti andmetel oli mullu minimaalse toidukorvi maksumus 85 eurot kuus, ent teabekeskuse uuringus osalenud pensionäride kulutused toidule kippusid kujunema kopsakamaks. Siiski jääb kokkuhoidlikul pensionäril kuiseks varurahaks umbkaudu 50 eurot. Samaväärse summani jõudmiseks ja soovitud eesmärkide täitmiseks tuleks aga ka pensionäril nagu igas muus vanuserühmas oleval inimesel pere-eelarve koostada – selge ülevaade rahaasjade seisust aitab omakorda kulutusi kontrolli all hoida. Kui teada, millele täpselt raha läheb, on hõlpsam leida ka võimalusi, kuidas kokku hoida. Eelarve tuleks koostada vähemalt aastase perioodi peale, detailselt ühe kuu kaupa lahti kirjutades, kuna nii on lihtsam rahalised eesmärgid eelarvega siduda ja planeerida suuremaid ning harvemini esinevaid kulutusi. Ootamatult võib vaja minna raha nii suurema hambaarsti arve, uute prillide või lemmiklooma ravi jaoks – ka selleks tuleks varuraha eelarvesse planeerida.

FOTO: MIHKEL MARIPUU/„POSTIMEES“

Mõned kasulikud nõuanded, kuidas napi rahaga ära elada

Minisun D-vitamiin – Väike Päike igasse päeva!

Minisun on kõige parem vahend tagamaks kogu perele vajalik päevane D-vitamiini kogus.

DŝŶŝƐƵŶ ŽŶ ǀćŝŬĞ ŬƐƺůŝƚŽŽůŝ ŵĂŝƚƐĞŐĂ ƚĂďůĞƩ͕ ŵŝĚĂ ŽŶ ŬĞƌŐĞ ŶćƌŝĚĂ͕ ŝŵĞĚĂ ǀƁŝ ĂůůĂ ŶĞĞůĂƚĂ͘ Minisun on Soomes välja töötatud D-vitamiini ƐŝƐĂůĚĂǀ ƚŽŝĚƵůŝƐĂŶĚ͕ ŵŝůůĞ ƚŽŝŵĞ ũĂ ŝŵĞŶĚƵŵŝŶĞ ŽŶ ŚćƐƟ ƵƵƌŝƚƵĚ͘ DŝŶŝƐƵŶ ŽŶ ƐĂĂĚĂǀĂů ŬĂ ϯϬϬ ƚĂďůĞƫ ƐŝƐĂůĚĂǀĂƐ ƉĞƌĞƉĂŬĞŶĚŝƐ͘

Minisun – D-vitamiin kogu perele.

SaadavĂů ŚćƐƟvarustatud apteekides.

raha

7 Jaanuar 2013

68aastane ühes Eesti väikelinnas matemaatikaõpetajana pensionilisa teeniv Aive kurvastab, sest tema koolis vaatavad nooremad kolleegid teda pika pilguga, et mis sa ronid siia noortelt tööd ära võtma – istu parem kodus ja koo sokki.

FOTO: MARGUS ANSU/„POSTIMEES“

Ainult pensionist toimetulekuks ei piisa

Gerly Lehtmets 60pluss@ajaleht.ee

„M

uidugi tahavad soomlased ja rootslased tööl edasi käia. Seal pakub nooremate kolleegide väljaõpetamine meelerahu ja naudingut ning lisaks vaadatakse sulle ühiskonnas alt üles, kui tuled välja teenitud puhkuse asemel tööle oma panust andma,” lööb Aive (nimi allika palvel muudetud) Euroopa aktiivsena vananemise uuringu tulemustele käega.

Eakas matemaatikaõpetaja ise pole pensionile jäämisest veel unistama hakanudki ja sellel on kaks põhjust. Nimelt ei usu 40aastase töökogemusega pedagoog, et ta suudaks suurt talumajapidamist pärast abikaasa surma üksinda üleval pidada, kui poleks õpetaja palgast tulevat lisaraha. „See mõnisada eurot pensioni kõiki lehmi-lambaid ja mind ära ei toida, nii et nüüd üksinda olles ei saa ma töölt lahkumist lubada. Seda enam, et tervis ju tegelikult lubab veel klassi ees ja kodus laudas toimetada küll.”

Koolile õpetaja, pensionärile lisa Teiseks põhjuseks toob naine välja tõsiasja, et väikeses maakohas pole tema asemele teist matemaatikaõpetajat kuskilt võtta. Noored viimasel viiel konkursil Aive töö peale kandideerinud ei ole ja nii annab pensioniealine proua koolidirektori palvele vastu tulles tunde seni, kuni asendaja leitakse. „Eks see ole kahe otsaga asi. Ühelt poolt on koolil õpetajat vaja ja teisalt on minul pensionikõrvase sissetulekuga oluliselt kergem, nii et käsi peseb kätt,” nendib Aive, kes on arvamusel, et

Vanane aktiivsena Aktiivsena vananemine tähendab vananemist, kui on hea tervis, osaledes täielikult ühiskonna elus, tundes end tegusana tööl, olles sõltumatu igapäevases elus ning kaasatud kui kodanik.

Eesmärk on kasutada parimal moel ära hiigelsuur potentsiaal, mis on inimeses olemas ka vanemas eas. Aasta 2012 edendas aktiivsena vananemist kolmes valdkonnas.

Tööhõive – eeldatav eluiga Euroopas tõuseb ja samas suunas liigub pensioniiga, kuid paljud kardavad, et nad ei suuda jätkata samas ametis ega leida muud tööd, enne kui saavad väärikalt pensionile jääda.

Osalemine ühiskonnaelus – töölt kõrvale jäämine ei tähenda ülearuseks muutumist.

Iseseisev elu – inimese tervis vananedes halveneb, kuid selle vastu on võimalik palju ära teha.

Allikas: Euroopa Komisjon

just sellistel põhjustel ongi eestlased maksimaalse tööea kehtestamise vastu.

2012 peeti Euroopas aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse aastat, mille üheks eesmärgiks oli suurendada tegusate vanurite osakaalu ühiskonnas. Ehkki Eesti rahvastik näib viimase statistika kohaselt vananevat üsnagi aktiivselt, on see eestlaste endi sõnul pigem paratamatuse kui vaba tahte tõttu.

Tööhõive ning sotsiaal- ja sotsiaalse kaasatuse eurovolinik Laszlo Andor sõnas, et viimase eurobaromeetri uuringu andmetel on inimesed valmis ka vananedes aktiivseks jääma. Samal konverentsil esitleti statistikat, mille kohaselt arvab 66 protsenti eestlastest, et teatud vanuses pensionile sundimine on lubamatu ja inimesed peaksid saama töötada nii kaua, kui nad seda soovivad. Sarnane oli tulemus ka Soomes, Rootsis ja Norras.

Neist numbritest järeldas Austria sotsiaalpoliitik Josef Wöss automaatselt, et eestlased ja põhjamaalased tahaksid vanemas eas aktiivselt ühiskonda panustada ega soovi veel auga välja teenitud loorberitele puhkama jääda. Ehkki Eestis 2009. aastal avaldatud vanemaealiste ja eakate toimetuleku-uuringu tulemused näitasid selgelt, et 50–74aastaste vastajate jaoks on tööl käimine või töö tegemine see, mis hoiab neid aktiivsetena, ei kipu eestlased Wössi seisukohta ja põhjendust jagama.

Riik peab looma võimalusi „Selleks, et ühiskonna hoiakutes toimuks positiivne muutus, peaksid meie hoiakud vanemaealistesse kujunema juba lapseeas.

Vanemaealised võivad füüsiliselt ja vaimselt väga võimekad olla ning ka see teema vajaks suuremat ühiskonna teadlikkust,” leiab sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna peaspetsialist Reeli Sirotkina.

Tema sõnul peavad riiklik tasand ja ühiskond vanemaealiste aktiivsena vananemisele kaasa aitamiseks koostööd tegema, sest töötamine pole vananejate

ainus võimalus aktiivseks jääda. „Riigi ja kohaliku omavalitsuse roll on eelkõige luua võimalusi, et vanemaski eas saaks kogukonnaelus osaleda. Eestis on enam kui 90 päevakeskust, kus käivad koos nii eakad kui ka teiste vanusegruppide esindajad. Vabaaja veetmise võimalusi on päevakeskustes mitmeid, alustades konkreetse teenuse kasutamise võimalusest.

Osaleda saab eneseabi gruppides, kuulata kontserte jne.”

Maailma Terviseorganisatsiooni kontekstis on aktiivsena vananemine lisaks töötamisele ja vabatahtlikule tegevusele seotud ka tervisega ja turvalise keskkonna tagamisega, et vananedes oleks tagatud elukvaliteet. „Ühiskonna jaoks on aktiivsena vananemine oluline teema, sest see puudutab igaühte. See, et inimene alustab tervislike eluviisidega viiekümnendates eluaastates, kuna siis ilmnevad tervisprobleemid, pole õige. Vananemine on ikkagi eluaegne protsess,” on Sirotkina veendunud.

Sotsiaalministeerium on Sirotkina sõnul välja töötamas aktiivsena vananemise strateegiat, mille abil soovitakse Eesti vanemaealistele tagada mitmesugused võimalused aktiivsena vananemiseks.

Strateegia väljatöötamiseks on ministeerium kaasanud ka kõiki huvilisi, kes töögruppidena koos käivad. Nendes osalevad nii teadlased, erialaspetsialistid kui ka tavakodanikud.

Peamise kitsaskohana aktiivsena vananemise ja vanemaealiste juures on töögrupp välja toonud inimeste vähesed teadmised vananemise protsessist, tervise ja vananemise seostest, teenuste olemasolust ja õppimisvõimalustest. Kui eestlased suudaksid vabaneda negatiivsetest stereotüüpidest ja hoiakutest vanemaealiste suhtes, oleks aktiivne vananemine töögruppide hinnangul kõigile positiivsem. „Sel juhul oleksid vanemaealised 20 aasta pärast kindlasti tervemad, soovivad enam osaleda ühiskonnaelus ja tänu paremale tervisele osalevad ka enam tööelus,” räägib Reeli Sirotkina.

raha

Jaanuar 2013 8

Pensionid meil, naabritel ja kaugemalgi Kolmes Balti riigis on vanaduspension oma väärtuselt Euroopa Liidu madalaimate seas. Ilmselt seetõttu on Eesti eakad võrreldes teistega ka tööturul enam hõivatud ja töötavad kauem. Samas näitab uuring, et Eesti inimesed vanuses 64+ on oma eluga üldiselt rahul, 10 punkti skaalas on rahulolu 6,4.

Annika Poldre 60pluss@ajaleht.ee

K

olmes Balti riigis toetub pensionisüsteem ühtmoodi kolmele sambale. I sammas ehk kohustuslik riigi osamakse rakendati Eestis 1993, Leedus 1995, Lätis 1996. aastal. Teise sambaga, mis on osaliselt riigi rahastatav ja kohustuslik, alustati Eestis 2002, Lätis 2001, Leedus 2004. aastal. Kolmas, vabatahtlik

kogumissammas võeti kasutusele Eestis ja Lätis 1998. aastal, Leedus 2004. aastal.

Kolmes riigis on pensionisammastel ka erinevusi. Leedus moodustub vanaduspensioni kogumiseks mõeldud esimene sammas kahest osast: põhipensionist, sest kõigil vähemalt 15 aastat töötanud isikutel on õigus saada põhipensioni, ja lisaosast, mis põhineb osamaksetel ja kogunenud palgasummal. Lätis sõltub esimese pensionisamba arvelt makstava vanaduspensioni suurus inimese kontole kogunenud kapitalist ning oodatavast elueast.

Eestis moodustab esimese samba varasema töötamise kestusega seotud pension, kuid sellisest hüvitiste ja pensioniõigusliku staaži pikkusega seotud pensionist

KESKMINE PENSION Keskmine K Keskm Ke eskmine e sskmine mine m i va ine vanaduspension vana vanadus vanaduspe vanaduspen vanaduspens a a pe siion on meie eie ie naa naaber naaberriikides, aaberriikid a be b err rriikides, iikides es, s eu eurodes euro eur u o od des es 500

1000 00 00 0 0

SOOME RO ROOTSI EESTI LÄT LÄTI ÄTI LEEDU

1159 312 31 3 12 12 27 2 78 78 237 2 3 37

Allikas: A All llikas: llilik ika kas as: s: Eu Eur Eurostat uro ros osstat ta

SOOME RO ROOTSI

EESTI LÄT LÄTI ÄTI LEEDU

Eripakkumine seenioridele!

5 LÕÕGASTAVAT TALVEPÄEVA LAULASMAA SPA-S!

189 € (normaalhind 312 €) 20.-24. jaanuar 2013 ja 17.-21. veebruar 2013 Soodushind kehtib, kui tellimus ja ettemaks 50 € on tehtud enne 14. jaanuari (20-24.01.) ja 11. veebruari (17-21.02.).

PAKETTI KUULUB: s üks koht 2-inimese toas (4 ööd) s hommiku- ja õhtusöök s saunade ja veekeskuse kasutus 7.00 – 22.00 s vesivõimlemine grupis (3 x hommikuti) s hommikumantlite kasutus s kõnnikeppide laenutus kahel päeval s kepikõnni-matk koos juhendajaga s UUDIS! Lühikoolitus tervislikust hingamisest ja lõdvestumisest ”Oska end aidata ja ole terve!”

Koolitajad on psühholoog ja hingamisterapeut. s 8 hoolitsust perioodi kohta (valikus on 16 erinevat protseduuri)

Täpsem info telefonil 6870 888 või internetist www.laulasmaa.ee

1328 1328 32 32 28 8

raha

9 Jaanuar 2013

saab järk-järgult töötasust ja pensionifondi tehtud osamaksetest sõltuv pension.

Kolmes Balti riigis on miinimumpalk ja vanaduspensionid väärtuselt Euroopa Liidu madalaimate seas. Eurostati andmetel oli 2011. aasta kuu miinimumtöötasu Eestis kuni 278 eurot, Lätis 282 eurot ja Leedus 232 eurot. Alates 1. jaauarist 2013 on Eestis alampalk 320 eurot kuus. Ainult Bulgaarias ja Rumeenias on madalamad miinimumpalgad kui kolmes Balti riigis.

Võrdluseks võib tuua Belgia, kus miinimumpalk on 1415 eurot kuus.

Igas riigis oma seadused Nii nagu on Euroopa Liidu pensioniea algus riigiti erinev, nii on ka pensionide arvestamine erinev.

Soomes algab pensioniiga 63aastaselt, kuid pensionile võib jääda 63.–68. eluaasta jooksul. Baaspensioni hakkab inimene saama 65. eluaastast. Aastatulust arvutatav pensioniosa protsent kasvab eluaastate lisandudes, baaspensioni puhul arvestatakse proportsionaalselt ka aastaid, mil taotleja on elanud Soomes.

Ainult baaspensioni saab inimene juhul, kui ta ei saa tööga teenitud pensioni või kui see on väga väike. Kuid baaspensioni saamiseks peab olema elatud Soomes vähemalt kolm aastat pärast 16aastaseks saamist ja juhul, kui muud toetused ja soodustused ei ületa sissetuleku limiiti, üle mille baaspensioni ei maksta. Baaspensioni suurus võib sõltuda ka sellest, kas inimene on abielus, elab kellegagi koos või mitte.

2011. aasta keskmine pension oli põhjanaabritel 1328 eurot kuus. Kui aga piiritleda pensionisaajaid vaid Soomes elavate pensionäridega, kelle väljateenitud kuusissetulek toetub tööpanusele, siis on kuu keskmine 1415 eurot. Kui veel eristada vanadus-, töötus- ja töövõimetuspensione, on summad vastavalt 1497, 1210 ja 1073 eurot kuus. Soome meeste ja naiste keskmine pension erineb 500 euro võrra meeste kasuks. Põhjuseks meeste pikem tööstaaž ja kõrgem palk.

Lätis saavad mehed ja naised pensioniealiseks 62. eluaastal. Õiguse pensionile annab vähemalt 20aastane tööstaaž. Need,

IGA

Soome Pensioniiga algab 63aastaselt, kuid pensionile võib jääda 63.–68. eluaasta jooksul. Baaspensioni hakkab inimene saama 65. eluaastast Läti Mehed ja naised saavad pensioniealiseks 62. eluaastal.

Leedu Mehed saavad vanaduspensioni alates 62,5 eluaastast, naised vanusest 60.

kel on nõutavad staažiaastad ja vanust vähemalt 30, võivad minna vanaduspensionile kaks aastat enne pensioniiga ning saavad sel juhul 50 protsenti pensionist.

Eelpensioni puhul tehakse Lätis vahet, kas see algas enne või pärast 1. juulit 2009.

Need, kes jäid eelpensionile enne seda kuupäeva, saavad 50 protsenti garanteeritud pensionist, hiljem pensionile jäänutele on määratud 80 protsenti.

2012. aasta oktoobris oli Lätis miinimumpension neil, kel staaži alla 20 aasta, 49,5 latti; ja 58,5 latti neil, kel staaži 21–30 aastat ning 76,5 latti neil, kel staaži üle 30 aasta. Läti keskmine vanaduspension on 191,89 latti ning maksimaalne pension 4582,95 latti. ( 1 euro = 0,69 latti.)

Leedus saavad mehed vanaduspensioni alates 62,5 eluaastast, naised vanusest 60. Et saada täispensioni, peab inimesel olema tööaastaid kokku 30. Varasele pensionile pääseb see, kel on jäänud pensionini vähem kui viis aastat ning juhul, kui on töötatud 30 aastat. Varem pääseb pensionile ka see, kes on registreeritud töötuks viimased 12 kuud enne pensioni taotlemist ning pole saanud nendel kuudel mingit hüvitist.

Leedu keskmine vanaduspension oli 2007. aastal 608,4 litti, mis vastas 44,8 protsenti keskmisest netopalgast, ja varane pension 450,3 litti. Leedu keskmine vanaduspension 2012. aastal oli 816 litti. (1 € = 3,45 litti.)

Rootsi oranž ümbrik Rootsis moodustub pension mitmest osisest: sellele, kes on töötanud ja elanud Rootsis, on ette nähtud riiklik pension, mis tugineb sissetulekul, millelt on makstud makse. Lisanduvad tööpension ja erapension.

Kui vaadelda Rootsi pensioni püramiidina, siis selle alumise ja kõige laiema osa moodustab riiklik pension, mis koosneb sissetuleku-, niinimetatud preemium- ja garanteeritud pensionist. Neile, kes sündinud aastatel 1938–1953, võib teatud tingimustel lisanduda täiendav pension. Kel on väike sissetulek või pole sissetulekult makstud summast teenitud pensioni, see saab garanteeritud pensioni.

Rootsi riiklik pension kujuneb nii: igal aastal läheb inimese palgast ja muudest maksudest laekuvatest summadest 18,5 protsenti riiklikuks pensioniks, sellest omakorda 16 protsenti sissetulekupensioniks ja 2,5 protsenti preemiumpensioniks, kus inimene ise valib fondid, kuhu ta tahab investeerida.

Igal aastal saab inimene postiga Pensioniagentuurilt oranži ümbriku, mis sisaldab infot tema preemiumpensioni kohta ja selle kohta, kuidas on pensionifondid aasta jooksul arenenud ning kui palju on inimene aastaga teeninud. Lisatud on prognoos tema tööpensioni ja erapensioni suuruse kohta. Selle prognoosi koostavad riik ja pensionikompaniid üheskoos.

Näide: 2010. aastal teenis Sven Svensson riiklikku pensioni 61 716 Rootsi krooni (SEK). Kokku on tal kogunenud riiklikku pensioni 1 044 041 krooni. Vastavalt prognoosile saab ta alates 65. eluaastast riiklikku pensioni enne maksude mahaarvamist 13 000 krooni kuus. See moodustub kahest summast: 10 100 krooni on sissetulekupension ja 2900 krooni preemiumpension.

Umbes miljon Rootsi pensionäri saab kätte 10 264 Rootsi krooni kuus ja 75 000 pensionäri kuupension on 6570 krooni (SEK), maksud maha arvatud. (1 € = 8,63 SEK) 2010. aasta Euroopa Liidu pensionäride ostujõu võrdlus näitas, et kõige suurema ostujõuga on Austria eakad, järgnesid Hollandi, Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Iirimaa ja Belgia pensionärid ning alles 9. kohal olid rootslased, kelle pahameelt põhjustas tõsiasi, et neist eespool olid riigid, kes on erinevalt Rootsist eelmise sajandi sõdades kannatada saanud.

Kreeka plaanib pensione kärpida Praegu on Kreekas makstavate pensionide laeks kokku 3690 eurot (nii põhi- kui ka täiendavad pensionid). Valitsus peab plaani vähendada seda kuni 2500 euroni ning sel juhul õnnestuks riigil kokku hoida 25 miljonit eurot. Kuid kokku tuleb hoida rohkemgi.

Käimas on arutelud, kus on pakutud >> lk 10

REKLAAMTEKST

Maka – meeste vitaalsuse ja seksuaalenergia allikas Pikka aega oli maka-nimelise taime jõuduandev toime Andide hästihoitud saladus. Hiljutised uuringud on tõestanud maka suurepäraseid omadusi. Maka mõjub üldtoniseerivalt, toetab sugulist võimekust ja suurendab seksuaaliha.

Andide kuninganna Maca Maka on Peruu Andides kasvav taim, mis suudab jääda ellu isegi 4000 meetri kõrgusel merepinnast. Indiaanlased on makat kasvatanud ja tarbinud juba üle 2000 aasta.

Legendid sellest imepärasest taimest levisid Euroopasse alates Hispaania vallutusretkedest Lõuna-Ameerikasse 16. sajandil.

Maka juur sisaldab alkaloide ja aminohappeid ning on väga rikas vitamiinide ja mineraalainete poolest. Maka on mitmekülgse toimega ravimtaim, mida indiaanlased kutsuvad Andide kuningannaks.

Vallalistele keelatud Nii inkad kui hispaania konkistadoorid kasutasid makat enda ergutamiseks, vitaalsuse ning vastupidavuse tõst-

miseks. Vaprad sõdalased kasutasid makat enne võitlusse minekut. Seevastu peale lahingut oli maka kasutamine meestel keelatud, kuna taim tõstis seksuaaliha ja vallutatud linnade naised võisid olla ohus.

Tänu suguiha tõstvale toimele kehtib tänapäevalgi mõnes Peruu piirkonnas reegel, mille kohaselt tohivad makat tarvitada vaid abielus olevad mehed ja naised.

Maca kapslid annavad energiat, tõstavad üldist vitaalsust ja vastupidavust ning mõjuvad positiivselt seksuaalelule

Maka - seksuaalenergia allikas Paljud mehed kaebavad probleemide üle seksuaalelus.

Organismi vananedes seksuaaliha nõrgeneb.

Makas sisalduvad ained tõstavad suguiha nii meestel kui naistel. Meestel leevendab maka erektsiooni- ja ejakulatsiooniprobleeme ning mõjub positiivselt seemnerakkude arvule ja liikuvusele.

Apteekides on müügil makajuure ekstrakti sisaldavad kapslid. Macat tuleb võtta 1 kapsel päevas koos piisava hulga vedelikuga. Maca kapsleid tuleb võtta pikema perioodi (1...2 kuud) vältel. Karbis on 30 kapslit.

Täiendav teave OÜ KBM Pharma tel 733 8080

raha järgmist skeemi: vähendada pensione, mille suurus on 700–1000 eurot kahe protsendi võrra, 1000–1300euroseid pensione kolme protsendi võrra, 1300–1600euroseid pensione viis protsenti, 1600–2000 euro suuruseid pensione kümme ja enam kui 2000euroseid pensione 15 protsenti. Kuid see on alles arutelu teema.

Kreekas jäävad mehed ja naised pensionile alates 65. eluaastast. Lisatingimused on neile, kes teinud rasket või tervistkahjustavat tööd. Laskumata paljudesse lisatingimustesse, on Kreekas miinimum kuupension 486,64 eurot ja maksimaalne kuupension 2373,57 eurot.

Üksikutel on raskem 1991–2011 aastatel kasvas Eestis üle 65aastaste arv 11,7 protsendilt 17 protsendini. Suurema osa eakatest moodustavad naised: vanuses 65–74 on naisi 64 ja vanuses 75+ juba 72 protsenti. Selle peamiseks põhjuseks on eluea erinevus. 2010. aastal oli Eesti naiste keskmine eluiga 80,5 aastat, meestel üksnes 70,6 aastat. Paljud mehed ei jõuagi pensioniikka, nende leskedel on aga risk üksi jäädes vaesusesse langeda, mis tuleneb meeste ja naiste suurest palgavahest.

Statistika põhjal elab Eestis 20 protsenti mehi ja 51 protsenti naisi üksinda, 14,2 protsenti koos lastega.

12,1 protsenti inimesi pole kunagi koos lastega elanud, sest nad on lastetud.

Eakad, kes elavad üksi, on ka väiksema sissetulekuga kui kahe või enama pereliikmega eakaaslased.

Seetõttu on üksi elavad eakad suuremates majanduslikes raskustes ning tunnevad ennast ka rohkem üksikuna.

Võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega on Eesti eakad tööturul enam hõivatud ja töötavad kauem kui nende eakaaslased. Ent samas on Eestis vanemaealiste seas ka kõrgem töötuse määr, nimelt 16,2 protsenti eakatest on töötud. Ja veel üks statistikale toetuv näitaja: Eestis on 64+ vanuses inimeste eluga rahulolu 10 punkti skaalas 6,4.

Allikad: Euroopa Komisjon, Pensionsmyndigheten, Eläketurvakeskus, Läti sotsiaalministeerium, Sodra, Leedu statistikaamet, nordic social insurance, pensioniamet, Eesti saatkond Kreekas, TÜ Pärnu kolledži eakate uuring (K. Õun, A. Rähn), Eesti inimarengu aruanne 2010/2011.

KAUGREISID: MIAMI – KARIIBI MERE KRUIIS MAAILMA SUURIMA KRUIISILAEVAGA 04.–15.12.2013 H: 2875 € AUSTRAALIA – UUS-MEREMAA 16.11.–01.12.2013 H: al 4589 € VANCOUVER – KAMLOOPS – COLUMBIA JÄÄLIUSTIK – ALASKA 30.06.–13.07.2013 UUS! H: 3599 € USA LÄÄNERANNIK: NEW YORK – LAS VEGAS – GRAND CANYON – SAN FRANCISCO – HAWAII – LOS ANGELES 25.05.–08.06. / 15.–29.09.2013 H: 2999 € SINGAPUR – SUMATRA SAAR – LANGKAWI – KUALA LUMPUR 23.02.–08.03.2013 H: 2890 € HONGKONG – MACAU – TAIWAN – FILIPIINID 11.–25.05.2013 H: 2999 € VIETNAM – KAMBODŽA 13.–26.04.2013 H: 2899 € SUUR INDOHIINA RINGREIS: VIETNAM – LAOS – KAMBODŽA 17.–30.03.2013 H: 2999 € WASHINGTON – PHILADELPHIA – NEW YORK – NIAGARA 10.–18.08.2013 H: 1999 € KUUBA, KARIIBI MERE PÄRL – CANCUN – MEXICO CITY 23.11.–06.12.2013 H: 2999 €

Jaanuar 2013 10

Indekseerimise tulemusena ei saa pensionid kunagi väiksemaks minna Sotsiaalkindlustusameti avalike suhete juht Elve Tonts (pildil), sotsiaalkindlustusameti kodulehel on kirjutatud, et „hüvitiste ja pensioniõigusliku staaži pikkusega seotud pensionist saab järk-järgult töötasust ja pensionifondist tehtud osamaksetest sõltuv pension”. Palun selgitage seda.

See, et pensioniõigusliku staaži pikkusega seotud pensionist saab järk-järgult töötasust ja pensionifondist tehtud osamaksetest sõltuv pension, järgib praegu kehtivat põhimõtet. On loomulik protsess, et mida noorem inimene, seda vähem (või üldse mitte) saab tal olla pensioniõiguslikku staaži, mida arvestatakse kuni 31.12.1998.

Mille alusel ja kui sageli Eestis pension tõuseb ning millest sõltub pensionitõusu summa?

Riiklik vanaduspension koosneb kolmest osast: baasosast (kõigile võrdne osa), staažiosakust (arvestatakse kuni 1998. aasta lõpuni) ja kindlustusosakust (alates 1999. aastast arvestatud või makstud sotsiaalmaksu alusel). Kõik osad arvutatakse eraldi välja ja liidetakse. Saadakse väljamaksmisele kuuluva pensioni suurus.

Riikliku pensionikindlustuse seaduse kohaselt indekseeritakse iga aasta 1. aprillil kõiki riiklikke pensione. Pensioni indeksi väärtuse kinnitab vabariigi valitsus igaks aastaks eraldi. Indeks saab võrduda ühega või olla sellest suurem. Seega, indekseerimise tulemusena ei saa pensionid kunagi väheneda. Indeksiga korrutatakse läbi pensioni baasosa, aastahinne (ja rahvapensioni määr).

Seaduse kohaselt suurendatakse pensioni baasosa suhteliselt enam kui aastahinnet. Selle eesmärk on kiiremini kasvatada just pensioni baasosa – seda osa pensionist, mida makstakse olenemata tööpanusest kõigile pensionäridele võrdses suuruses ja mis aitab ka väikese pensioni saajatel paremini toime tulla.

Töötavatel pensionäridel suureneb pension lisaks indekseerimisele ka tema eelmise aasta sotsiaalmaksu alusel. Näiteks, kui pensionär töötas möödunud aastal, siis pensionikindlustuse registri andmete alusel arvutatakse talle personaalne aastakoefitsient ning sõltuvalt sellest suureneb ka tema pension.

Töötamise perioodi pikkus ei ole siinjuures oluline. See ei pea olema tingimata terve aasta, sest pension suureneb vastavalt isiku palgalt arvestatud sotsiaalmaksu suurusele. Ümberarvutus tehakse alates 1. aprillist.

Kas meil on määratletud ka pensioni suuruse ülempiir?

Ei ole.

Milline on Eesti väikseim pensionisumma ja milline on keskmine?

Väikseim pension on rahvapension ja see määratakse ja makstakse 63aastaseks saanud isikule, kellel puudub vanaduspensioni saamiseks nõutav pensionistaaž ja kes on elanud Eestis alalise elanikuna või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel vähemalt viis aastat vahetult enne pensioni taotlemist.

Pensioni saab vanaduspensioniikka jõudnud isik, kellele maksti püsiva töövõimetuse alusel rahvapensioni. Pensioni suurus on sada protsenti rahvapensioni määrast, s.o 134,10 eurot.

Pensioni makstakse ka püsiva töövõime kaotanud isikule, kelle töövõime kaotuse protsent on vähemalt 40 ja kellel puudub töövõimetuspensioni saamiseks nõutav pensionistaaž ning ta on elanud Eestis alalise elanikuna või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel vähemalt ühe aasta vahetult enne pensioni taotlemist.

Kehti rahvapensioni määr on 134,10 eurot.

Kehtiv Kõikide riiklike pensionide, sealhulgas töövõimetus-, toitjakaotus- ja rahvapensioni keskmine suurus Kõiki oli 2012. a aasta kolmanda kvartali lõpus umbes 276 eurot, keskmine vanaduspension oli 312 eurot.

Kuidas meil pensione maksustatakse?

Igal inimesel on õigus üldisele maksuvabale tulule suuruses 1728 eurot aastas ehk 144 eurot kuus.

Pensionäridel on lisaks pensioniosale õigus täiendavale maksuvabale tulule 2304 eurot aastas ehk Pe 192 eu eurot kuus.

Kokku on pensionäril õigus saada tulumaksuvaba tulu 4032 eurot aastas ehk 336 eurot kuus. 336 eurot Kokk ületav pe pensioni osa maksustatakse tulumaksuga.

ARGENTIINA – BRASIILIA 26.10.–08.11.2013 EKSOOTILINE LÕUNA-AAFRIKA – VICTORIA KOSK 01.–15.03. / 06.–20.10.2013 SALAPÄRANE TAI JA KULDSETE TEMPLITE BIRMA 16.02.–01.03. / 27.10.–09.11.2013 KULDSETE TEMPLITE BIRMA 01.–11.02.2013 / 19.–29.11.2013 HAWAII SAARED 17.–25.03. / 17.–25.11.2013 PEKING – PÕHJA- JA LÕUNA-KOREA 06.–16.04. / 06.–16.10.2013 EKSOOTILINE LÕUNA-INDIA JA SRI LANKA 17.–28.11.2012 / 09.–20.03.2013 IISRAEL – JORDAANIA 08.–16.10.2013 UUS! Kohapeal eestikeelne giid.

LÄHIREISID: KIHNU SAAR 14.07. / 11.08.2013 PÄIKESELINE MUHUMAA JA SAAREMAA 06.–07.07. / 31.08.–01.09.2013 HIIUMAA VÕLUD 15.–16.06. / 20.–21.07.2013 SOOME JÄRVEDE VÕLU JA IMATRA KOSE VETEMÄNG 05.–07.07. / 09.–11.08.2013 RIIA, JURMALA JA KURAMAA HERTSOGITE LOSSID 20.–21.07. / 17.–18.09.2013 HISPAANIA – PORTUGAL – ANDORRA – GIBRALTAR 29.09.–10.10.2013 POOLA – VARSSAVI – KRAKOW – ZAKOPANE 14.–20.07.2013 LUMMAV ŠVEITS 20.–28.07.2013

H: 3699 € H: 4299 € H: 2995 € H: 2499 € H: 2999 € H: 2966 € H: 1999 € H: 1250 €

H: 90 € H: 92 € H: 92 € H: 230 € H: 110 € H: 950 € H: al 375 € H: al 550 €

KÜTKESTAV BAIERIMAA JA LUDVIG II LOSSID 16.–19.06.2013 TULBIÕITES HOLLAND JA MAAILMA KUULSAIM LILLEFESTIVAL 15.–23.04.2013 INGLISMAA – ŠOTIMAA 26.06.–07.07.2013 GOTLAND – ROOSIDE SAAR 03.–08.08.2013 VIIN – SLOVEENIA – HORVAATIA 26.04.–05.05. / 13.–22.09.2013 IIDNE KREEKA KOOS PUHKUSEGA KORFU SAAREL 20.–27.08.2013 UUS! PORTUGALI PÄRLID 10.–16.06. / 21.–27.10.2013 UUS! SITSIILIA – SARDIINIA – KORSIKA 14.–25.05. / 22.10.–02.11.2013 UUS! UNGARI VEINITUUR – DALMAATSIA 09.–18.08.2013 UUS! LINNAPUHKUS LONDON, WINDSORI LOSS 20.–24.02.2013 / 20.–24.03.2013 MAAILMALINN PARIIS 25.–28.04.2013 ANTIIKNE ROOMA 20.–24.03.2013 RODODENDRONIÕITES HANSALINN BREMEN 18.–21.05.2013 PÕNEV DUBLIN 08.–13.06.2013 UUS! VIIN – SUURSUGUNE UNELMATELINN 16.–19.05.2013 KARM IMEDELINN REYKJAVIK 10.–14.04. / 10.–15.07. / 02.–06.10.2013 UUS! KIREV ISTANBUL 22.–26.05.2013 UUS!

H: al 560 € H: al 560 € H: al 989 € H: al 459 € H: 490 € H: 890 € H: al 894 € H: al 1250 € H: 579 €

H: 550 € H: al 650 € H: al 650 € H: al 355 € H: al 589 € H: al 650 € H: 899 € H: 750 €

www.mainedd.ee

Lisateave: tel 644 4744, 641 8350, 641 828. Rüütli 14, Tallinn 10130, e-post: info@mainedd.ee Lõunamaa reisipaketid, soodsad lennuki- ja laevapiletid, reisikindlustus. Grupireisid vastavalt tellimusele.

tervis

11 Jaanuar 2013

Vanemas eas tõusma kippuv vererõhk on hoolika raviga kontrollitav Elu näitab, et kõrgvererõhktõbe põdevate patsientide arv suureneb järjest. On hea, et inimesed mõtlevad oma tervisele varasemast rohkem ja käivad kontrollis. Aga on ette tulnud, et kõrgvererõhktõbi avastatakse alles siis, kui on tekkinud selle rasked tüsistused, näiteks kui patsient on sattunud aju- või südameinfarktiga haiglasse. Õnneks on need juhtumid harvad.

FOTO: SXC.HU

Tiina Sarv tiina.sarv@ajaleht.ee

M

õnikord ei reeda enesetunne üldse vererõhu kõrgenemist.

Sageli kaasnevad sellega aga väsimus, pearinglus, valud pea ja südame piirkonnas, südame pekslemine.

Kuigi arvatakse, et meestel kipub vererõhk kiiremini tõusma, on just naisi kõrgvererõhuhaigete hulgas rohkem.

Üks mõõtmine ei näita Esimese korra järel, kui mõõdetakse kõrgenenud vererõhk, ei saa veel haigust diagnoosida. Sageli, uuringute põhjal koguni kolmandikul patsientidest, tekib niinimetatud valge kitli sündroom ja vererõhunäitajad on arsti juures kõrgemad kui kodus mõõtes. Inimene lihtsalt närvitseb.

Kui on vaja pidevalt rõhku mõõta, tuleb muretseda korralik aparaat, kataloogist tellitud odavat riista ei saa usaldada.

Kui arst on seda soovitanud, tuleb vererõhku mõõta hommikuti ja õhtuti.

Samuti siis, kui enesetunne on halvenenud. Pidevalt aparaadi küljes istuda, iga millimeetrilist muudatust jälgida ja muretseda küll ei tohi. See tuleb tervisele, sealhulgas ka vererõhule pigem kahjuks.

Siiski ei mõõda mitte kõik patsiendid >> lk 12

pakub laias valikus kavaliteetseid

VERERÕHUAPARAATE koduseks kasutamiseks.

Hinnad alates 40 EUR-ist.

Reklaamkuulutuse ettenäitamisel soodustus 10% TALLINN: Kotka 26, tel 683 7664, e-post semetron@semetron.ee TARTU: Lembitu 24, tel 683 7604, e-post tartu@semetron.ee

www.semetron.ee

tervis

Jaanuar 2013 12

ise oma vererõhku ning seda tehakse ainult arstikabinetis.

Sobiva ravimi leidmine, mis tõhusalt aitab vererõhku langetada ega tekita halbu kõrvalnähte, on üsna keeruline.

LEILI LUGU

Kõrvalnähud peaksid kaduma Kohe ei maksa kõrvaltoimetest ehmuda, sest need võivad ajapikku järele anda.

Mõne ravimirühma kasutamisel võivad ravikuuri alguses jalad paiste minna, mõni vererõhuravim tekitab pidevalt tugevat köha. Häirivate kõrvalnähtude tekkimisel tuleb nendest arstile rääkida ning koos leida teine ja sobivam rohi.

On ka ravimiresistentseid patsiente, kellele ei mõju üks ega teine arstim ega nende kombinatsioon. Tõhusa ravi leidmine nõuab visadust. Soovitatakse uurida ka võimalikke kõrvalhaigusi, mis võivad olla süüdi ravile allumatu vererõhu tekkes.

Väga vähestel hüpertooniapatsientidel aitab ainult üks ravim vererõhku langetada, enamasti tuleb võtta mitut.

Kaks-kolm päeva kestnud ravi põhjal ei saa selle sobivust hinnata, kõik ei hakka kohe toimima ja väga kergekäeliselt ei saa rohtu välja vahetada. Tavaliselt kulub lõpliku otsuse tegemiseks üks kuu.

Kui ravimi tarvitamisega tekkivad kõrvaltoimed on väga häirivad (näiteks pidev tugev köha) või võivad olla ohtlikud (näiteks muutub pulss liiga aeglaseks), tuleb mõelda kiiremale rohu vahetamisele.

Vererõhku alandavate ravimite valik Eesti apteekides on suur ja haigekassa kompenseerib ravi.

NB!

Pidevalt vererõhuaparaadi küljes istuda, iga millimeetrilist muudatust jälgida ja muretseda küll ei tohi.

Eluaeg meditsiiniõena töötanud Leili oli juba noorena hädas liiga madala vererõhuga. See ei kujutanud tervisele küll erilist ohtu, muutis aga uimaseks ja väsinuks ning põhjustas tasakaaluhäireid.

Leili oli pisut alla kuuekümne, kui Eesti tervishoius tulid suured ümberkorraldused: mindi üle haigekassade süsteemile ja kogu paberimajandus muutus põhjalikult. See muutis ka õdede töö palju pingelisemaks, kõike tuli algusest peale õppida.

Leilile hakkas muret tegema nägemine, tähed olid otsekui hieroglüüfid ja lugeda oli üha raskem.

Ta läks silmaarsti juurde. Too küsis, kas vererõhk on korras. Leili vastas, et see on pigem madal, aga lasi kolleegil seda siiski mõõta. Suur oli tema imestus, kui selgus, et tavapärase 100–110 asemel oli tema vererõhu ülemine näitaja ehk süstoolne rõhk 160.

Siis läks ravi juba teises suunas ja kui vereõhk normaliseerus, kadusid ka nägemishäired ning paranes üldine enesetunne.

Nüüd võtab naine vererõhku alandavaid ravimeid juba ligi kakskümmend aastat.

Kodus on ka vererõhu mõõtmise aparaat, aga ta ise ütleb, et mitu korda päeva paaniliselt oma seisundit ei kontrolli. „Mõõdan siis, kui kahtlustan enesetunde järgi, et asjad pole korras, samuti enne tohtri juurde minekut, siis tean ja oskan talle öelda.” Õigete ravimite leidmine ei läinud lihtsalt.

Mitme rohuga tekkis naisel nii halb enesetunne, et need tuli välja vahetada.

Kui rõhk kipub jälle kõrgeks minema, helistab Leili perearstile, kes korrigeerib arstimi annust. Ta käib ka südamearsti juures, kes teeb vajaduse korral ravis põhjalikumaid muutusi.

Leili vererõhk on olnud 130/75 ringis ja sellega võib rahul olla. Tal ei ole probleemi, sest ta mõõdab rõhku ise. Siiski leiab ta, et mingi aja tagant tuleks kontrollida ka muid tervisenäitajaid. Hiljuti elas ta üle ehmatuse verepildis tekkinud muutuste pärast ja seostab neid tagantjärele vererõhuravimite mõjuga. „Ma olen selle vastu, et ravimiga kaasas olevalt infolehelt kõiki kõrvalmõjusid põhjalikult uurida ning siis kartma ja neid endal ootama hakata, aga natuke võiks nendega kursis olla, sest võib-olla oled sina just selle ühe protsendi hulgas, kellel ühed või teised kõrvalnähud tekivad,” arvab ta.

Leili on selles suhtes „õnnelik” patsient, et ta on keskmisest kõrgvererõhktõbe põdejast teadlikum, märkab ise kõiki vererõhukõikumisi ja oskab neist arstile rääkida.

Sageli on aga nii, et arsti poole pöördutakse vaid retsepti pikendamiseks ja hüpertooniatõbi võib pikka aega kompenseerimata olla. Eriti ei pruugi seda tähele panna vanemad inimesed, kel on niikuinii tervisehädasid ja kes on harjunud, et enesetunne ühe või teise kandi pealt korrast ära on.

iBGStar® TASUTA Ostes lapsdiabeetikule 22 karpi BGStar® testribasid saate uudse iBGStar® glükomeetri kauba peale! iBGSTAR®i saate kätte Sanofi Tallinna või Tartu kontorist kassatšeki alusel.

Ostes 6 karpi BGStar® testribasid saate 1 karbi testribasid ja 100 INSUPEN Effective 8 mm 31G nõela tasuta.

Ostes 3 karpi BGStar® testribasid saate 100 INSUPEN Effective 8 mm 31G nõela tasuta.

Kampaania kehtib 01.01.-31.01.2013 Vaata lisaks: www.bgstar.ee Esindaja Eestis: sanofi-aventis Estonia OÜ Pärnu mnt. 139E/2, 11317 Tallinn Telefon 627 3488 BGStar

® ja iBGStar ® on meditsiiniseadmed.

Vajadusel lugege kasutusjuhendit või konsulteerige arsti või diabeediõega.

S.EE.DEV.12.11.04

tervis

13 Jaanuar 2013

Tippspetsialist rõhutab vajadust vererõhku regulaarselt kontrollida

..sest elu koosneb pisiasjadest!

I

da-Tallinna keskhaigla südamekeskuse juhataja, meditsiinidoktor Tiina Uuetoa kirjutab kogumikus „Hüpertensiooni aastaraamat”, et keskmiselt külastab perearsti nädalas 20 kõrgvererõhktõve vastast ravi saavat patsienti, kellele väljastatakse uus retsept. Ligikaudu viiendikule annab retsepti pereõde ja perearst neid patsiente ei näe. Enamikul juhtudel pikendavad nii pereõde kui perearst eelnevat ravi muutusteta (70,4%). Paraku ei tõhustata ravi tervelt 70 protsendil korduvpatsientidel, kelle vererõhk on ohjamata.

See on päris hirmutav ülevaade ja annab põhjust arstilt olukorra kohta lähemalt uurida.

Microlife rütmihäirekindlad vererõhuaparaadid on saadaval apteekides!

Vererõhu mõõtmisel: • vahetult enne mõõtmist väldi söömist, joomist, suitsetamist ja füüsilist aktiivsust, kuna need tegevused tõstavad vererõhku • peale manseti paigaldust ja enne mõõtmist puhka 5 minutit

Doktor Tiina Uuetoa, kas asi on paremuse poole nihkunud?

Erilisi muutusi ilmselt ei ole. Kui kõrgvererõhktõbe põdeval haigel hakkavad rohud otsa saama ja ta läheb perearsti juurde, on uue retsepti saamine tema esimene mõte ja nii ta pereõele ütlebki. Sellest, et liigesed on paiste läinud või südamerütm liiga aeglaseks muutunud, ei hakka ta rääkima.

Retsept kirjutatakse aga pooleks aastaks ja nii võibki mööduda aasta või rohkem, ilma et haige üldse arsti näeb.

Digiretseptiga on asi veel lihtsam, siis ei pea isegi arsti ukse taha minema.

On aga väga võimalik, et vana raviskeem ei korrigeeri enam vererõhku piisavalt. Vahepeal võivad olla lisandunud uued haigused, mis nõuavad uurimist ja ka vererõhu raviskeemi muutmist, et ära hoida tervise edasist halvenemist.

Sellepärast panen patsientidele südamele, et nad vähemalt korra aastas võtaksid retsepti pikendades arsti juurde aja ja räägiksid kõigist oma tervisehädadest; vererõhu mõõtmine on sel juhul iseenesestmõistetav.

Hüpertoonik ongi nii-öelda perearsti haige, eriarsti juurde peab ta minema siis, kui tekivad südamekaebused või kui on raske leida tõhusat ja sobivat raviskeemi.

Puuduliku raviga võib juhtuda, et vererõhk tõuseb väga kõrgele, enesetunne muutub päris halvaks ja tuleb kutsuda kiirabi.

Ei oska täpselt öelda, aga visiitide arv, mida kiirabi ainuüksi Tallinnas kõrgvererõhuhaigetele teeb, on väga suur. Üldseisundi olulise halvenemisega on võimalik minna ka haigla erakorralise meditsiini osakonda. Seal uuritakse patsienti veidi põhjalikumalt, sageli suunatakse ka eriarsti juurde või muudetakse raviskeemi.

Rõhutan, et ma ei taha süüdistada perearste, kellel on haigetega tegelemiseks ette nähtud liiga vähe aega. Ja kui siis tuleb raske või ka nõudlik haige, kulub aega palju ja mõni teine patsient saabki aastaid retsepte ilma silma vaatamata ja kätt andmata. Seda aga ei tohiks juhtuda.

Kas eakatel patsientidel mingil ajal vererõhk stabiliseerub? Ülemine vererõhk tõuseb vaikselt kogu elu, alumine seiskub kuuekümnendatel eluaastatel. Vanematel inimestel on hüpertensioon hästi sage. Üle seitsmekümnestel võib olla kõrge ainult ülemine number, kuid ka sellisel juhul vajab patsient vererõhu langetamiseks ravi.

Eakate inimeste puhul on mõistlik kasutada neid ravimeid, mida tuleb võtta vaid kord päevas.

Ravi kaugem eesmärk on infarkti, südame- ja neerupuudulikkuse ning insuldi ärahoidmine. Insuldi profülaktikas on vererõhu kontrolli all hoidmine väga oluline.

Samas tuleb silmas pidada, et eakas inimene ei ole ühe haiguse haige, sageli lisanduvad ka liigesehaigus, diabeet, mis iganes. Tuleb vaadata erinevate haiguste jaoks mõeldud ravimite koostoimet ja jälgida, mis juhtub neerunäitajatega.

Kas seitsmekümneaastase inimese vererõhunäitajad peavad >> lk 14 olema samasugused nagu kolmekümnesel?

• mõõda vererõhku võimalikult loomulikus keskkonnas, soovitavalt kodus

BHS A/A – BHS Protocol

BP 3AG1

• vererõhu mõõtmise ajal ära räägi, liiguta ega köhi • kahe järjestikuse mõõtmise vahel puhka vähemalt 1 minut

• ära muuda ravimannuseid arstiga konsulteerimata

• võrreldavad on samades tingimustes mõõdetud tulemused (keskkond ja kellaaeg)

• kuna tegu on meditsiiniseadmega, siis loe hoolikalt kasutusjuhendit ja vajadusel konsulteeri arstiga!

Maaletooja:

BHS A/A – BHS Protocol

– Pulsirütmi häire kindlakstegemine – Kliiniliselt kontrollitud

Suurepärane puhkus Spaa Hotellis Viiking!

REGE RAUTA SUVEL, TERVIST TURGUTA TALVEL! TALVENAUDING (3 päeva, 2 ööd) 20.01.–31.03.2013. Hind alates 75 €/inimene Paketti kuulub: t majutus kaheses toas (2 ööd), 2 hommikusööki, 2 õhtusööki t hommikumantlid toas t hoolitsustest valikuliselt 3 protseduuri: kaneeli ja ingveri soojendav-rahustav jalgade mähis kerge kätemassaažiga (40 min) VÕI lõõgastav granaatõuna massaaž (40 min) VÕI mask kaelale ja näole – (saab valida 1 kord), virsiku soe parafiinihooldus kätele (ei sisalda maniküüri), teepuu soe parafiinihooldus jalgadele (ei sisalda pediküüri), värskendav õuna vannihoolitsus vannisoolaga, ahvatlev aprikoosi vannihoolitsus vannisoolaga, massaažitool, massaažisaapad, soolakamber t saunakeskuse ja jõusaali kasutamine lahtiolekuaegadel Check in kl 14, Check out kl12

PÄEV PÄRNUS (2 päeva, 1 öö) Kehtib 20.01–31.03.2013. Hind alates 53 €/kahele Paketti kuulub: t majutus, hommikusöök, saunakeskuse ja jõusaali kasutamine lahtiolekuaegadel, tasuta parkimine t 1 lõõgastav hoolitsus: kas geeliravi jalgadele või rapsihooldus kätele t 50% soodsam pääse ööklubisse Mirage (T–L) või öölokaal Kassa (N–L) sissepääs kuni südaööni tasuta (v. a eriüritustel) Check in kl 14, Check out kl 12 Lisainfo Pakume ravipaketti, kuhu kuulub majutus, 3 söögikorda ja raviprotseduurid: info@viiking.ee või

KLASSIKALINE TAASTUSRAVIPAKETT (alates 5 ööpäevast) 20.01.–28.02.2013 hinnaga alates 35 €/inimene/ööpäev (normaalhind 41 €/inimene/ööpäev) Pakett kehtib vabade kohtade olemasolul Need ja muud parimad pakkumised leiad meie kodulehelt www.viiking.ee Sinu südame SPAA

tel +372 449 0505 (müük) või 449 0500 (vastuvõtt) Spaa Hotell Viiking Sadama 15, 80012 Pärnu

tervis

Jaanuar 2013 14

Ei, vanemaealistel võib vererõhu sihtväärtus olla kõrgem, üle 80aastastel võib ülemine ehk süstoolne vererõhk olla kuni 150.

Arst peab alati mõtlema, mis on suure vererõhutõusu taga. Põhjusi on palju, enamasti ravimite kodune isepäine tarvitamine väiksemates annustes kui ette nähtud, aga ka näiteks neerukahjustuse tekkimine või süvenemine.

Moodne meditsiin pakub uusi võimalusi nendele, kellel nelja ja enama ravimiga pole suudetud vererõhku normaliseerida. Alates 2011. aastast saab Eestis kõrget vererõhku ravida ja kontrolli alla saada pisioperatsiooniga, mille nimeks on neeruarterite ablatsioon. See ei ole haigele kuigi koormav protseduur. Sisestame reiearteri kaudu sondi, mille ots ulatub neeruarterisse. Eesmärk on raadiolainete sagedusel töötava impulsiga töödelda närvilõpmeid neerudes, mõjutada sellega vererõhu kontrollmehhanisme ja langetada vererõhku. Teatud juhtudel on see ainus võimalus aidata.

KOMMENTAAR

KÕRGE

Kõrgenenud on vererõhk siis, kui korduvatel mõõtmistel saadakse väärtusteks üle 140/90 mm Hg. Sellistel juhtudel tuleb kaaluda ravi alustamist.

Reeglina on ravi igapäevane ja eluaegne.

Kui vererõhk on kontrolli all, miks siis ikka diagnoositakse kõrgvererõhktõbe, näiteks on kirjas „südamekahjustusega hüpertooniatõbi”?

Kord väljapandud kroonilise haiguse diagnoos ei kao ja vererõhuhaiguse ravi on eluaegne. Surma ei suuda inimkond vältida, küll on moodne ravi suunatud sellele, et elaksime võimalikult kaua ja kvaliteetselt. Kogu vererõhu ravi on tüsistuste ärahoidmiseks ja riskide vähendamiseks.

Ka ülihoolikas vererõhuhaiguse ravi ei suuda vältida näiteks insulti sajaprotsendiliselt.

Küll oleme suurte uuringute tulemustele toetudes veendunud, et suudame insuldiriski püsiravil hüpertoonikul kahandada 35%. Ka tuleb arvestada sellega, et kõrgenenud vererõhk on ainult üks insuldi riskifaktor, aga tähtsad on ka teised tegurid. Kui tegemist on ülekaalulise suitsetava diabeetikuga, siis ainult vererõhu langetamisest ei piisa. Kogu elustiil tuleb üle vaadata.

FOTO: ELMO RIIG/„SAKALA”

Kui ettevaatlik peab olema vererõhku korrigeerivaid ravimeid võttes?

Eelkõige tuleb jälgida neerufunktsiooni ja teha teatud aja järel seda näitav vereanalüüs. Maksakahjustused esinevad vererõhuravimitega oluliselt harvem ja tavalise verepildi ehk kliinilise vere analüüsi muutusi tekib hoopis vähe, kui üldse. Muidugi tuleb iga patsienti jälgida individuaalselt, aga eelkõige rõhutan eakate patsientide neerude töö jälgimise vajadust.

LEMBIT KUHLBERG, arst ja bioloog Vererõhk on närvisüsteemiga seotud ning viimane omakorda kõige sellega, mis meid ümbritseb. Vanasti küsiti ikka: mis sulle peavalu valmistab? Nüüd, kus igaüks on tavaliselt oma vererõhu väärtusega kursis, saab küsida analoogiliselt: mis sinu vererõhku tõstab? Sest kõik see häiriv, mis paljudel peavalu tekitab, tõstab tavaliselt ka vererõhku. Seetõttu võib neile, kes kergesti erutuvad, olla kasuks kõik rahustav — ravimteest jalutuskäigu või näputööni. Üsna läbiuuritud on naatriumitundlikkus. Igal kümnendal inimesel võib liigne keedusoola või sooda tarvitamine vererõhku tõsta. Nii et soolase piiramine võib mõne jaoks olla tulemuslik moodus kõrge vererõhu kontrollimiseks. Kuid kõige keerulisem on nende olukord, kes on jõudnud endale liigseid kilosid tagavaraks koguda. Siis kipuvad lisaks vererõhule tõusma ka vere kolesterooli- ja suhkrusisaldus. Mida ka ette ei võetaks, tulemus ei jää enne püsima, kui õnnestub ka kehakaalu vähendada.

Siis on kasuks kalorivaene toit, rohke liikumine ja muretu elu.

Enamik tegusatest inimestest on psühholoogiliselt A-tüüpi: tahavad olla edukad ja seetõttu muretsevad pidevalt ülearu. Inimene on kogu aeg hüppevalmis ja pinge all.

Seetõttu kipub neil kergesti tõusma ka vererõhk. Raviks võiks olla ümberkasvamine muretu ellusuhtumisega B-tüübiks.

Looduslikud vahendid aitavad kõrgenenud vererõhu korral seda piisavalt alandada üksnes algstaadiumis. Kui tõbi on pikka aega kestnud, on ravimtaimed abistava toimega, kuid vererõhu normaliseerimiseks tuleb lisaks kasutada tänapäevast ravi.

Ravimtaimedest võiks kasutada näiteks • soo-kassiurva ürti, • südamerohu ürti (närvilisus ja ülekaalulisus), • jõhvikamarju (krooniliste neeruhaigustega), • arooniamarju (närvilisus ja stress), • noori kaselehti, kanarbikuürti, maisi emakasuudmeid ehk „maisijuukseid” ja kadakamarju (ülekaalulisus ja veepeetus; kadakamarjadega tuleks teha kuuajaline kuur, alates ühest marjast kuni 15 marjani päevas, süües igal järgneval päeval ühe marja rohkem, ja siis marihaaval tagasi), • võilillejuur (ülekaalulisus ja närvilisus), • piparmündi- ja melissilehti, punemeürti, palderjanijuurt ja nurmenukuõisi (närvilisus, unetus).

tervis

15 Jaanuar 2013

Kõrge vererõhk saab nähtavaks Elatud aastate arvu kasvuga visalt ülespoole rühkiv vererõhk nõuab ühel hetkel täit pühendumist. Kuidas tulla toime ligiluuranud haigusega, mis enda kohalolust igapäevaselt märku ei annagi?

tast konkreetselt tuleks vererõhule tähelepanu pöörama hakata, sest rõhu tõus soontes on üsna individuaalne ja sõltub päris paljudest asjaoludest.

Küll on Johansoni kinnitusel kindel see, et eluaastate lisandudes veresooned lupjuvad, kaotavad elastsuses, mis viibki vererõhu tõusule; pluss mitmed teised tegurid. Kõrgvererõhktõbi diagnoositakse, kui inimese vererõhu näitajad on üle 140/90.

Kuna igapäevaselt ei anna kõrgenenud vererõhk endast märku, on seda lihtne ära unustada. „Aga kõrgvererõhktõbi ei ole gripp, mis ise möödub,” lausus Johanson. Sestap on kõrgvererõhktõve ravi üks olulisi momente selle olemasolu meeldetuletamine.

Parim viis selleks on vererõhu regulaarne mõõtmine, mis näitab asjade seisu ning ka seda, kas määratud ravim toimib piisavalt.

Mõõda vererõhku kodus Arved Breidaks 60pluss@ajaleht.ee

N

agu meedikud tõdevad, on kõrgvererõhktõbi üks kaval terviseviga, mis võib inimest pikki aastaid õõnestada, ilma et sellest arugi saaks. „Ma ei tunne ju midagi!” on patsiendi levinud reaktsioon, kui arst diagnoosib kõrgvererõhktõve. „Patsiendil on õigus,” nendib Võru perearst Siiri Johanson. Kõrget vererõhku polegi kuidagi tunda, kui näitajad muidugi päris „punasesse” pole tõusnud. Niisamuti pole võimalik öelda, millisest eluaas-

Vererõhu mõõtmiseks ei pea tingimata perearsti juurde minema, sest vajaliku protseduuri saab teha ka kodus. Apteekides pakutavate vererõhumõõtjate valik on mitmekesine: müüakse mehaanilisi ehk tavalisi mõõtjaid, aga ka pool- ja täisautomaatseid seadmeid. Enamikuga neist mõõdetakse vererõhku õlavarrelt, osad täisautomaatsed on tehtud ka randmelt mõõtmiseks.

Valiku tegemisel tuleb leida kompromiss enda majanduslike võimaluste ja vererõhu mõõtmisoskuste vahel. Odavaimad mõõtjad on mõistagi mehaanilised, neid kasutavad valdavalt ka meedikud. Sellise hind jääb paarikümne euro kanti, kuid soetami-

sel peate olema kindel, et saate vererõhu mõõtmisega iseseisvalt või kellegi kaasabil hakkama.

Kui see kindlus puudub, on võimalik osta poolvõi täisautomaatne vererõhumõõtja, mille hind kõigub apteekides vastavalt poolesaja ja 80 euro ringis.

Kõige kallimad on täisautomaatsed, randmelt mõõtvad aparaadid, mille hind jääb 110 euro kanti. Peale apteekide müüvad vererõhumõõtjaid ka internetikaubamajad ja elektroonikapoed, kus hinnad on madalamad.

Milline on „õige” vererõhk?

Vererõhumõõtja, eriti (pool)automaatse aparaadi kasutamine pole keeruline, kuid eraldi teadus seisneb selles, kuidas mõõtmistulemusi hinnata. Vererõhk on kui elavhõbe, mis läheb liikvele juba väga väikese impulsi mõjul: valel ajahetkel mõõdetud vererõhunäit võib ise vererõhku tõsta. „Vererõhu individuaalne tase sõltub elueast, soost, geneetilistest teguritest ja paljudest väliskeskkonna mõjutustest,” ütles Südameapteegi Võru Jüri tänava apteegi proviisor-juhataja Piret Stokkeby. „Tervisekontrolli seisukohalt on tähtis puhkeolekus võetud vererõhunäit. Mõõtmisel tuleb vältida väliseid mõjutajaid nii palju kui võimalik.”

Seega soovides saada oma vererõhu kohta adekvaatset pilti, ei tohi enne mõõtmist mõnda aega mitte midagi teha. Mitte liikuda, süüa, rääkimata suitsetamisest. Üksnes täiesti rahunenult võetud vererõhunäit on see, mis annab asjade seisust selge pildi. >> lk 16

REKLAAMTEKST

Pisike, punane ja võimas...

Mäletame vist kõik oma lapsepõlves seda maitset suus, kui ema andis meile lusikaga tursamaksaõli. Hiljem tulid kalaõlikapslid ning seejärel Red Oil™ – pisike, punane ja väga võimas kapsel...

Miks peame tarvitama kalaõli lapsepõlvest alates?

Sellepärast, et saada kasulikke toitaineid – oomegarasvhappeid.

Red Oili kapslid Kalaõli kapslid

Red Oili kapsleid saab osta apteegist või tootja kodulehelt www.newnordic.ee

Tursamaksa õli

Mis on krill ja kus teda püütakse?

Oomega-3-rasvhapped – meie keha valvurid

Kust saab Red Oili kapsleid?

Kas teil on küsimusi?

Krill (ladina k Euphausia superba Dana) on väike krevetisarnane koorikloom – ookeanide Lisainfot saab telefonil 684 3838 või külasuurima biomassi moodustaja. Krilli püütakse stades tootja kodulehte www.newnordic.ee Lõuna-Jäämerest, mis on meie planeedil kõige külmem ja puhtam. Krilli püüavad Norra kalurid uusima tehnoloogiaga varustatud laevvabrikuga. Püütud krill töödeldakse otsekohe, seepärast on Antarktika krilli õli ning selles leiduvad toimeained kõrgeima kvaliteediga.

Red Oilis sisalduvad oomega-

Need on ühed tähtsamad keha ehitusmaterjalid, mida inimkeha ise ei sünteesi. Seetõttu neid happeid, mida nimetatakse asendamatuteks rasvhapeteks, peab keha saama igapäevase toiduga. Kõige olulisemad neist rasvhapetest on EPA (eikosapentaeenhape) ja DHA (dokosaheksaeenhape). Praegu on teada, et need happed on olulised südame- ja ajutegevuses ning aitavad säilitada normaal- Maailma puhtaim Red Oil on looduslikult puhas. Krilliõli set nägemist. sisaldab looduslikku antioksüdanti astakMiks on Red Oili kapslid nii erilised? santiini, mis annab kapslile erkroosa värvi.

Red Oili kapsel sisaldab 500 mg krilli puhast Astaksantiin toimib inimorganismis antiokõli. See on uue põlvkonna oomega-3 alli- südandina, samuti hoiab see õli pikka aega kas. Krilliõlis olevaid oomega-3-rasvhappeid stabiilse ja värskena. Seega ei ole vaja kasuomastab organism hästi, sest erinevalt kalaõlist tada täiendavaid lisaaineid, säilitusaineid ega moodustavad need fosfolipiidide kompleksi. antioksüdante.

Oomega-3-fosfolipiidid sisenevad kergemini rakku. Sel põhjusel on krillist pärit oomega- Kuidas Red Oili tarvitada?

3-rasvhapete omastamine väga hea. Krilliõ- Võtke üks kapsel päevas koos vähese veega. lis leidub samuti väga tugevat antioksüdanti Kui tarvitate Red Oili esimest korda, võtke astaksantiini (25 μg astaksantiini ühe kapsli nelja nädala vältel kaks kapslit päevas, et kohta), mida ei ole kalaõlis. Red Oili kapslid organismis tekiks oomega-3-, EPA- ja DHAon pisikesed ja neid on kerge alla neelata. rasvhapete vajalik tasakaal.

Süda ja aju

3-rasvhapped, EPA (eikosapentaeenhappe) ja DHA (dokosaheksaeenhape) on südamele ja ajule eriti tähtsad. On tõestatud, et need ained aitavad säilitada normaalset südametegevust. Positiivne EPA ja DHA päevadoos on 250 mg. DHA on oluline ajutegevusele. Soovitatav DHA päevadoos on 250 mg. Pisikesed ja punased õlikapslid aitavad varustada keha vajalike EPA- ja DHA-rasvhapetega.

Pisike, punane ja võimas Ei täheldata Kõige puhtam Väga hea kalamaitAinult üks seliste ookean imendu- Oomega-3 kapsel «krooksude» mine päevas esinemist

Red Oil™

Kalaõli

Red Oil on unikaalne kapsel Ettevõtte New Nordic kõigil preparaatidel on hõbedase puu logo. Hõbedane puu pakendil – see on garantii, et preparaat vastab New Nordic kõige kõrgematele kvaliteedi ja ohutuse standarditele. New Nordic hoolib ümbritsevast keskkonnast ja inimestest.

Looduslik antioksüdant

tervis

Jaanuar 2013 16

Kuidas areneb kodune meditsiinitehnika?

Automaatsed mõõtjad määravad Stokkeby sõnul vererõhu kõrval ära ka pulsisageduse ja juhul kui mõõtmise ajal esineb südame rütmihäire, fikseerib aparaat selle ära. „Rütmihäire puhul võivad vererõhuväärtused olla tavalisest mõõtmistulemusest erinevad,” sõnas Stokkeby. Sellisel juhul tuleb mõõta uuesti. Kahe mõõtmise vahe peaks olema vähemalt 15 sekundit.

Juhul kui südametegevus on pidevalt rütmist väljas, ei ole Siiri Johansoni sõnul võimalik vererõhku automaatse mõõtjaga mõõta ning sellisel juhul tuleb eelistada mehaanilist seadet.

ALAR HAKMANN, Allium UPI OÜ tootejuht

S

elliseid seadmeid, mis teeksid midagi täiesti uut ja mis võiksid saada üldkasutatavaks, praegu ei tea. Enamasti ühendatakse olemasolevaid aparaate telefoni ja arvutiga. Kuulsale iPhone’ile on tehtud ühilduv termomeeter, vereõhuaparaat ning glükomeeter ja julgen arvata, et see tuleb varsti ka teistele telefonidele.

Oodatud on uued võimalused olemasolevate aparaatide juures. Häda on pisut selles, et kõik see teeb seadmed aina keerulisemaks. Isiklikult loodan, et tulevik toob hoopis individuaalsema teeninduse ja vähem masinaid. Siis hakkaks inimesed neid seadmeid kasutama õigesti ja ostmine asenduks sageli rentimisega. See on aga üksi seadme seisukohalt palju kallim tulevik, kokkuhoid tuleks aga ülearu soetamata seadmete arvelt.

Kas aparaat näitab õigesti?

FOTO: ANDRES TEISS/„POSTIMEES“

POTASSIUM-U

Kaaliumjodiidi sisaldavad silmatilgad POTASSIUM-U silmatilgad on niisutava toimega silmatilgad, mis sisaldavad lisaainena kaaliumjodiidi. Kaaliumjodiid toimib silmas hapniku vabade radikaalide püüdjana. Seetõttu kasutatakse kaaliumjodiidi silmas veritsuse ja liigse eritise tekke ennetamiseks.

POTASSIUM-U silmatilku kasutatakse niisutava abivahendina mõningate silma resorptsiooniprotsesside, eritiste, klaaskeha veritsuse ja muudest põhjustest tingitud kataraktide korral.

POTASSIUM-U silmatilku võib kasutada silmade niisutamiseks silma tilgutamise või silmalaugudele asetatud kompressi näol.

POTASSIUM-U silmatilgad on saadaval kõikides hästi varustatud apteekides.

Esindaja Eestis: UNIMED PHARMA spol. s.r.o. Eesti filiaal Õitse 42, Tallinn 10913.

Tel 512 4190. www.unimedpharma.ee, info@unimedpharma.ee

Aeg-ajalt korraldatakse tervisepäevi apteekides, kus saab ka vererõhku mõõta.

Küllalt palju kostab tarbijate kahtlustusi, et vererõhumõõtjad pole päris täpsed. Näiteks kui mõõta ühel inimesel järjest kahe erineva mõõtjaga, on tulemuseks erinevad näitajad.

Meditsiinitehnikat müüva Allium UPI OÜ tootejuht Alar Hakmanni sõnul on vererõhumõõtjad küllalt töökindlad ja kui lühikese aja tagant tehtud mõõtmised erinevad, siis tegelikult ongi tegemist vererõhu kõikumise, mitte aparaadi veaga. „Sarnaste tulemuste saamine on õnne küsimus,” nentis ta. „Tervist jälgivate seadmete puhul ei maksa võrdlemisega üle pingutada.”

Kui aga kahtlus jääb hinge närima, on mõistlik lasta aparaat üle kontrollida. Selle kohta saab Hakmanni kinnitusel lähemat teavet aparaadiga kaasas olevast kasutusjuhendist. „Mõõteseadmeid lausa tuleks kontrollida. Kodus kasutatavate seadmete puhul on see soovituslik, aga ühiskondlikes tingimustes kohustuslik. Intervall on tavaliselt kahe aasta tagant,” rääkis ta.

Hooldust vererõhuaparaadid üldjuhul ei vaja, kuid täpsemad juhised on Hakmann sõnul alati kasutusjuhendis kirjas ja selle paberi soovitab ta uue seadme ostmisel alati tõsiselt läbi lugeda.

Lisaks vererõhumõõtjatele on meditsiinitehnikast jõudnud kodusesse kasutusse ka glükomeetrid veresuhkru taseme mõõtmiseks ning kasvav trend on Hakmanni andmeil inhalatsiooniravi seadmed hingamisteede raviks. Kõige levinum meditsiiniseade on aga jätkuvalt termomeeter.

Apteekides müüdavad vererõhumõõtjad • Täisautomaatne õlavarrelt vererõhku mõõtev aparaat.

Mõõtmiseks paigaldatakse õlavarrele mansett ja ühe nupulevajutusega alustab aparaat mõõtmist.

• Poolautomaatne õlavarrelt vererõhku mõõtev aparaat.

Mõõtmiseks tuleb ise õhk ballooni abil mansetti pumbata.

Näidiku järgi täidetakse mansett rõhuga üle oodatava süstoolse vererõhu väärtuse. Kui mansetis ei ole piisavalt rõhku, siis aparaat näitab seda ning rõhku tuleb juurde pumbata.

Seejärel mõõdab aparaat nii vererõhku kui ka pulsisagedust.

• Automaatne aparaat randmelt vererõhu mõõtmiseks.

Aparaat paigaldatakse randmele ja ühe nupulevajutusega mõõdab see nii vererõhku kui ka pulsisagedust.

• Mehaaniline vererõhumõõtmise aparaat. Mansett asetatakse õlavarrele ja stetoskoop küünarliigese sisepinnale. Manseti rõhk tõstetakse ballooni abil kiiresti oodatavast ülemisest rõhust kõrgemale – sellega suletakse arteris verevool. Seejärel langetatakse ventiili avamise teel mansetis rõhku ja kui see langeb madalamale ülemisest rõhust, on stetoskoobis kuulda iga pulsilöögi puhul lühike terav kahin, mille põhjustab vere sissevool arterisse. Mansetirõhu langedes kahinad muutuvad, kuni äkki tumenevad ja kiirelt nõrgenevad – alumine rõhk.

Aparaati ei saa kasutada inimesed, kelle kuulmine ei ole enam terav ja kelle käeline tegevus on raskendatud.

Allikas: Südameapteek

tervis

17 Jaanuar 2013

Jalad vajavad hoolitsust aastaringselt Külli Teder Raudalu Südameapteegi proviisor-juhataja

S

ügise ja talve saabudes, kui eelistatakse kanda kinniseid jalanõusid, unustatakse tihtilugu igasugune jalahooldus. Jalgadele pööratakse tähelepanu alles probleemide tekkimisel. Tegelikult vajavad jalad hoolitsust aastaringselt, sest ainult nii saab võimalikke jalaprobleeme ennetada ja varakult avastada.

Esimene asi jalahoolduses on kindlasti igapäevane jalgade pesemine.

Pesta tuleks pigem jahedama veega.

Mustade jalgade korral on vaja kasutada pehmete harjastega jala- ja küüneharja ning seepi. Määrdunud ja sokiebemetega küünealuseid tuleb hoolega harjata.

Tihti soovitatakse naha pehmendamiseks teha kuni 10 minutilisi jalavanne, mille vette lisada dušigeeli, vannisoola jmt. See soovitus on suvel väga õigel kohal, aga talvel peaks jalavannidega veidi ettevaatlik olema.

Talvel nimelt väheneb õhuniiskus ja sellest tulenevalt on nahalt vee aurustumine tugev. Tulemuseks on külmem nahk, mis ei ole võimeline tootma nahka kaitsvat rasvakihti. Kui nahal ei ole vajalikku rasvakihti, muutub see kuivaks ja on kahjustustele vastuvõtlikum.

Tavalised aluselised seebid võivad samuti nahalt kaitsva rasvakihi eemaldada ning nahka kuivatada, seega peaks kasutama pigem neutraalseid tooteid. Vahel soovitatakse kuiva naha pesemiseks kasutada ihukreemi või emulsiooni. Neid kasutada nagu seepi – pesta ja loputada jaheda veega.

Higistavate jalgade korral soovitatakse kasutada pigem happelisi pesuvahendeid. Nii jääb nahale happeline kiht, mis hoiab bakterite kasvu kontrolli all ja vähendab halba lõhna.

Kord nädalas võiks ette võtta jalgade koorimise, mis pehmendab paksenenud talla- ja kannanahka. Koorimiskreemi tuleb niiskete kätega määrida jalgadele, mõni minut masseerida ja seejärel veega loputada.

Jalgu tuleb kuivatada hoolikalt ja õrnalt. Eriti tähelepanelik peab olema varbavahede kuivatamisel, sest need kipuvad hauduma minema. Kui hõõruda liiga kõvasti, võivad varbavahed katki minna.

Korralik kuivatamine ja hilisem jalgade õhutamine hoiavad ära nii varbavahede haudumise kui ka jalainfektsioonid.

Naha elastsuse, niiskustasakaalu säilitamiseks ja kuivuse vältimiseks tuleks jalalabasid ning sääri iga päev kreemitada oma nahatüübile vastava kreemiga. Seda peaks tegema õhtuti pärast jalgade pesemist ja hoolikat kuivatamist.

Kreemi tuleb võtta nii palju, et kõik imenduks naha sisse. Kuivi ja ketendavaid sääri võiks kreemitada pärikarva. Kanna- ja päkaosade määrimiseks soovitatakse kasutada kogu kämmalt ning kreemi paremaks imendumiseks võiks seda teha ringjate liigutustega. Varbavahesid haudumise vältimiseks ei kreemitata, aga küüsi ja küünenahku küll. See aitab säilitada küünte elastsust ning vältida kuivamist ja kumeraks tõmbumist.

Kreemi valik sõltub naha kuivusest ja karedusest. Mida kuivem ja karedam nahk, seda rasvasemat kreemi peaks kasutama. Jalataldade nahk on paks ja sinna sobib rasvasem kreem, nt rasvasisaldusega 30–60%. Kui nahk on tugevalt paksenenud ning kipub lõhenema, võiks kasutada spetsiaalseid kreeme koos õhukeste puuvillaste sokkidega.

Küünte ülesandeks on sõrme- ja

varbaotste kaitsmine hõõrdumise ja surve eest. Seetõttu ei soovitata küüsi lõigata liiga lühikeseks ega liiga sageli.

Küüsi võiks lõigata kohe pärast jalapesu, sest siis on need pehmemad ega murdu nii kergesti.

Varbaküüned tuleks lõigata vastavalt varbaotsa kujule, nurgad peaks alles jätma. Pärast lõikamist tuleks lõikepind viiliga üle käia. Küüs on lõigatud õigesti siis, kui selle äär on varbaotsale kergelt vajutades tunda. Kui varbaküüned lõigatakse liiga ümaraks või lühikeseks, võib küüs küünevalli sisse kasvada ning tekitada valu ja põletikku. NB! Põletik võib tekkida ka liiga väikeste sukkade-sokkide ja jalatsite kandmisest.

Oma jalgade eest peaks hoolitsema pidevalt, nii suvel kui ka talvel. Järjepideva hoolitsusega saab endale ilusad ning terved jalad, sest märgates oma jalgade juures väiksematki muutust, saab sellele tähelepanu pöörates hoida ära suuremate probleemide tekke.

Igapäevane jalahooldus on lihtne – pese jaheda veega, kuivata hoolikalt, kreemita kuiva nahka, umbes kord kuus lõika küüsi, kuid mitte liiga lühikeseks, kanna õige suurusega sukkisokke-jalatseid. Tulemuseks on ilusad hoolitsetud jalad, mida ei tule häbeneda.

erve Virumaa loeb!

Virumaa Teataja

+

paberil arvutis tahvelarvutis nutitelefonis

6.95 kuus (juriidilisele isikule 7.95)

322 9110, 617 7717 www.virumaateataja.ee

tervis

Jaanuar 2013 18

Aasta algus on soodne aeg tervise turgutamiseks Teet Roosaar teet.roosaar@parnupostimees.ee

L

äinud aastal hakkas eestlaste osakaal ravispaades ehk endistes sanatooriumides taas tõusma. Pärnu Tervises moodustasid eestlased näiteks eelmise aasta kümnel esimesel kuul 16 protsenti ööbinutest. „Enne 2008. aastat eestlaste osakaal tõusis, siis tuli kukkumine, seejärel stabiilsus ning mullu hakkas nende osakaal taas tõusma,” rääkis Tervise Ravispaahotelli juhataja Jaan Ratnik.

Ratniku sõnul käivad ravispaades peamiselt 55aastased ja vanemad inimesed.

Heaolu kasvades on küll ka noorem rahvas kuurordi leidnud, ent paljudel seenioritel on sanatooriumitest varasemad kogemused. „Eestlastest kliendid, seeniorid on väga toredad inimesed. Nad on väga õnnelikud, et saavad siin olla. Üleeile just üks seenior helistas, et ta ei taha üksi kodus olla ja soovib tulla tervist turgutama,” rääkis Ratnik.

Inimestel, kel raha vähem, on kasulik ravispaasse minna madalhooajal. Nendeks on detsembri keskpaigas kolm-neli päeva, jaanuari teine ja veebruari esimene pool, mai keskelt juuni alguseni, suvi (mitte Pärnus, kus sanatooriumi külastaja asendub hotellikülalisega) ja september. Sel ajal teevad spaad kuni 20 protsendilisi soodustusi.

Ravispaadel on litsents Ravispaad on endised sanatooriumid, kus enamasti looduslike vahendite ja vee abil klassikalist kuurortravi pakutakse. Neil on terviseameti litsents ja tööl on arstidiplomiga inimesed, kes külastaja läbi vaatavad. Mõnikord sõltub arsti juurde pääsemine külastuse pikkusest, seetõttu tuleks uurida, kas tohtri juurde pääsemine paketi hinna sisse kuulub.

Terviseameti litsents taastusravi osutamiseks on Eestis 13 spaahotellil. Litsentsiga ravispaad on Tervis, Estonia, Viiking ja Sõprus Pärnus, Laine ja Fra Mare Thalasso Haapsalus, Meri, Rüütli ja Saaremaa Valss Kuressaares, Värska, Toila, Viimsi ja Narva-Jõesuu spaa. Terviseteenuseid pakuvad ka mitmed heaoluspaad, kuid neil taastusravi litsentsi ei ole.

Selleks, et ravispaade olemust pare-

Jaanuar ja veebruar on hea aeg tervise turgutamiseks, sest Eesti ravispaades on madalhooaeg ja ettevõtted teevad klientide majja meelitamiseks sooduspakkumisi.

RAVI

Ravispaad on endised sanatooriumid, kus enamasti looduslike vahendite ja vee abil klassikalist kuurortravi pakutakse. Neil on terviseameti litsents ja tööl on arstidiplomiga inimesed, kes külastaja läbi vaatavad.

mini selgitada, joonistas Ratnik kaks omavahel natuke kattuvat ringi. Üks ringidest on kuurort, teine taastusravi. Heaoluspaad tegelevad puhkuse ja lõõgastusega, haiglad traumade ja operatsioonijärgse taastumisega. Mõlema ringi ühisosaks on kuurortravi, mille teaduslikku poolt arendas Pärnus kunagi kurortoloogia instituut. „Me ei tegele akuutse raviga, vaid haiguste ennetamise ja taastumisega. Näiteks krooniliste haiguste ja traumade vaevuste leevendamisega. Inimene tuleb ise siia, ta on võimeline liikuma,” selgitas Ratnik.

Haigekassa tasub enamiku patsientide ravikuludest, kuid pole veel suuteline piisavalt panustama ennetamisse ja taastusesse. Tasuta ravituusikuid saavad taotleda ainult kutsehaiged, viis ravispaad pakub puuetega inimeste rehabilitatsiooniteenust.

Terveks ei tee, aga paremaks Detsembris Pärnus taastusravikeskuses Estonia tervist turgutanud Vello Olvikul ja Endel Linnukütil maksab sotsiaalkindlustusamet kinni kümnepäevase ravituusiku aastas. Mõlemad on kutsehaiged.

Olvik on üle 30 aasta töötanud keevitajana ning tal on raskemetallid veres, liigese- ja lihasevalud ning istumisega tegu.

Endine elektrik Linnukütt on põlvede, vererõhu ja südamega hädas, käed-jalad tõmbavad krampi. „Vanus on juba suur. Terveks ei tee, aga paremaks,” kirjeldas Olvik ravispaa mõju. Eriti heaks pidas ta basseinis ujumist ja külmaravi. Kümnepäevasest tuusikust on abi paariks kuuks.

Tervise tugevdamiseks käib Pärnus elav Olvik koos naisega pea igal nädalal hommikuti Estonia termides ujumas. „Sindist ka sõber käib. Enne kümmet on pilet odavam, Swedbanki seeniorkaardiga saab veel miinus kümme protsenti,” ütles ta.

Seitse-kaheksa aastat Eesti erinevates sanatooriumides olnud Linnukütile on meeldima hakanud Estonia. „Värskas on basseinid teises majas, sada meetrit vahet, väljast vaja käia. Talvel ei taha niimoodi ujuma minna,” põhjendas ta.

Kui rahale ei peaks mõtlema, käiksid mõlemad mehed sanatooriumides paar korda aastas ja oleksid seal pikemalt.

Vene ajal olid tuusikud 21päevased ja varem võimaldas sotsiaalkindlustusamet kutsehaigetel 14 päeva sanatooriumis olla.

Estonia peaarsti Hele Toropi sõnul ostavad Eesti seeniorid enamasti vähe-

malt viiepäevase tuusiku. Või kingivad selle lapsed, kes vanemate eest hoolitsevad. Kindlasti on aga rahanappus inimestele probleem, näiteks reuma puhul peaks meditsiiniliselt lähtudes vähemalt kümme protseduuri võtma.

Liigesevalude leevendamiseks kasutatakse sooja-, külm- ja vesiravi, viimasel ajal näiteks soolavanne. Kasuks tuleb ka liikumisravi ja massaaž.

Perifeerse närvisüsteemi haiguste, näiteks kaelavalu puhul on abi massaažist, soojendusest, külmaga ergutamisest ning aparaatide või juhendaja abiga tehtavatest liikumis- ja venitusharjutustest. „Eakatel pole kaela koormus enam endine, seetõttu on vesivõimlemine ohutum,” ütles Torop.

Hingamiselundite haiguste puhul kasutatakse soolakambrit, erinevaid

Kannabalsam CCS Heel Balm – tõhus ab abii lõhene nenu nud d ja karedatele kandadele Parandab lõhenenud kandu.

Vähendab naha kaare redu dust st ning ing muudab d naha na ha peh ehme hmekks ja siledaks. Nähtavad tulemused 7 päeva pärast (uuringutega tõestatud toime). Kõrge uurea (25%) ning piimhappe sisaldusega.

Dermatoloogi gili lise selt lt tes esti tittud d.

tervis

19 Jaanuar 2013

FOTO: EGERT KAMENIK/ „POSTIMEES“

inhalatsioone ehk sissehingamisi, hingamiselundite tugevdamist ja vesivõimlemist. Nahahaiguste raviks on Estonial pakkuda Surnumere soolavanne, valgusravi, looduslike õlidega massaaže ning muda-, turba-, sojaõlivanne. „Psoriaasile ehk kroonilisele nahapõletikule mõjub meie Surnumere keskus ikka väga hästi,” lausus Torop ja lisas, et nahaprobleemidega peaks vähemalt nädalase paketi võtma.

Teiseks Estonia tõmbekeskuseks on ekstreemne külmravi, kus miinus 120kraadises külmkambris käivituvad pooleteist kuni kolme minuti jooksul organismi jõuvarud. „Organism hakkab põletikega võitlema, valu kaob ära, enesetunne paraneb,” kirjeldas Torop. Enne külmkambrisse sisenemist kontrollitakse patsientide erinevaid riskitegureid, infarktieelse seisundiga sinna minna ei tohi. „Paarist-kolmest korrast piisab meeleolulanguse puhul, reuma korral peaks seal 10–20 korda käima,” rääkis Torop. „Külma minek on psühholoogias kinni, 120kraadist kuumust ei kardeta, aga 120kraadist külma algul peljatakse.”

Pärnu haigla taastusravi osakonna juhataja Kaja Elsteini sõnade kohaselt annab külmravi liigesehaiguste puhul häid tulemusi ning ka juulis valmivas Pärnu haigla taastusravi- ja psühhiaatriakorpuses avatakse külmravikamber.

Lisaks ehitatakse sinna kaks basseini, et näiteks ratastoolihaigetele vesiravi võimaldada, ja eraldi vann beebidele.

Alustada tuleks arsti juurest Kui inimesel midagi valutab, peaks ta esmalt minema arsti juurde, et vestluse ja

Soolakambrit kasutatakse hingamiselundite haiguste puhul. Fotol on Tallinn Viimsi Spa soolakamber.

RAHA

Eesti sotsiaalkindlustusamet, Soome sotsiaalkindlustusamet Kela ja erinevate riikide sõjaveteranide organisatsioonid maksavad kinni üksikuid raviteenuseid, 99 protsenti Pärnu ravispaa Tervise klientidest moodustavad need, kes tuusiku oma raha eest ostavad.

uuringute käigus teha selgeks valu põhjus. Haiglate pärusmaa on ägedad haigused ja traumajärgsed seisundid, spaad tegelevad vaevuste leevendamise ja ennetamisega. „Iga inimene võiks käia spaas,” lausus Elstein. „Inimesed peaksid oma tervisesse maksimaalselt panustama ja selleks on spaad väga hea variant.”

Kui kellelgi tekib tahtmine oma tervist kontrollida, võib seda teha nii perearsti juures kui ravispaades. Kõik sõltub ajast, mugavusest, rahakoti paksusest ja arsti juurde pääsemise kiirusest. Perearsti juurde peaks Elsteini sõnul pääsema vähemalt nädalaga ja kuigi eriarstide juurde on kolme-nelja kuu pikkused järjekorrad, on ikkagi arst see, kes tervislikku seisundit kõige paremini hinnata oskab. „Kui on tõsine probleem, tuleks alustada arstist. Kes tahab tervist turgutada, võiks igal juhul spaasse minna,” rääkis Elstein ja lisas, et perearstid lausa soovitavad käia kord aastas nende juures tervist kontrollimas.

Ratnik tõdes, et haigekassa rahale on eesõigus arengukavas heaks kiidetud haiglatel, ent sõltuvalt ühiskonna jõukusest on ravimises palju valdkondi, millega Eesti riik ei jõua tegeleda. „Haiglad tegelevad akuutse raviga, aga raha ei panda piisavalt ennetusse ja taastusesse,” lausus ta.

Kuigi üksikuid raviteenuseid maksavad kinni Eesti sotsiaalkindlustusamet, Soome sotsiaalkindlustusamet Kela ja erinevate riikide sõjaveteranide organisatsioonid, moodustavad 99 protsenti Tervise

klientidest ikkagi need, kes tuusiku oma raha eest ostavad. Sügisel jõustub Euroopa Liidu direktiiv, mille järgi hakkavad liidu riikide haigekassad teises riigis osutatud tervishoiuteenuseid kompenseerima ning Ratnik ootab huviga, mis siis juhtuma hakkab. „Tekib konkurents. Mida teeb Kela, kui soomlane ütleb, et ma ei taha teha elektriravi Soome haiglas, vaid Eesti spaas?

Ilmselgelt hakkavad riigid kuidagi oma turgu kaitsma,” kõneles Ratnik.

Eestlastele on niisugune konkurents kasulik. Seeläbi paranevad nii haiglate kui ravispaade raviteenuste osutamise võimalused ja millalgi jõuab ka Eestis kätte aeg, mil haigekassa tervise taastamist senisest rohkem kompenseerib.

Meeldiv nii kehale kui hingele Mida peaks tegema lihtne eestlane, kes erinevaid ravispaasid tahab külastada? Tartu ülikooli Pärnu kolledži õppejõud Kai Tomasberg soovitas lähtuda igaühe konkreetsest olukorrast. Kui on tõsine tervisehäda, peaks esmalt konsulteerima raviarstiga ja vastavalt tema soovitustele tegutsema. Kui inimene oma tervislikku seisundit teab, võib meelepärast spaad valides lähtuda selle asukohast, hinnast või mingist kindlast huvipakkuvast protseduurist või paketist. „Spaapaketid on kokku pandud nii, et seal oleks midagi meeldivat nii kehale kui hingele,” selgitas Tomasberg. „Tavaliselt ühendatakse spaapakettides lõõgastav vann massaažiga, juurde pakutakse mugavat majutust ja tervislikku toitu. Ravipaketid >> lk 20

Tule kaamose eest peitu!

S SlHYDQH UDYLSDNHWW KLASSIKALINE (tavahind 310 €)

S

SlHYDQH O}}JDVWXVVSDNHWW TERVIS LÄ ÄBI VEE (tavahind 210 €) (t

SlHYDQH S

SDNHWW PÄEV VÄ ÄRSKA KU UURORDIS (tavahind 42 2 €)

Pa akkumine kehtib 06.

6.01 kuni 14 4.0 .03.2013 võii kuni vabu u kohti jätk kub u !

Lisainfo fo ja broneeri rimi m ne: www.sp pav a arska.ee võ või 79 93 901

tervis

Jaanuar 2013 20

TAASTUSRAVI & HOTELL WASA (ENDINE SĂ•PRUS, PĂ„RNU)

VIIKING (PĂ„RNU)

TERVIS (PĂ„RNU)

TOILA SPA HOTELL

FRA MARE THALASSO (HAAPSALU)

NARVA-JĂ•ESUU SPA JA SANATOORIUM

SAAREMAA SPA HOTELLID

TALLINN VIIMSI SPA

Wasa raviprogrammid on suunatud eelkþige sßdamehaigustest taastujaile, kuid abi saab ka krooniliste liigesehaiguste ja erinevate närvikahjustuste puhul. Pakutakse veeprotseduure, liikumisravi erinevaid vorme, soolakambrit ja massaaŞe koos lþþgastusega.

Viiking aitab ravida luu- ja liigesehaigusi, radikuliiti, kþrgvererþhktþbe, kroonilisi pþletikke ja stressi ning taastuda pärast sßdameinfarkti ja sßdameoperatsiooni.

Eesti ßks vanemaid ja suurema valikuga ravispaasid, kus tÜÜtab kolmandik Eesti ravispaade arstidest.

Abi saab krooniliste tugi-liikumissĂźsteemi ja sĂźdame-veresoonkonna haiguste, krooniliste nahahaiguste, Ăźlemiste ja alumiste hingamisteede pĂľletike ning allergiliste haiguste puhul.

Pakub laia valikut uuringuid ja analßßse, näiteks koormustesti veloergomeetril, EKGd, ehhokardiograafiat, kþhukoopa ultrahelidiagnostikat, eesnäärme ja kilpnäärme uuringut, veresoonte ultraheliuuringut, luutiheduse mþþtmist jne.

Fra Mare Thalasso pakub mudaravi, ßrdija pärlivanne, massaaŞe, muusikateraapiat, inhalatsiooni, elektriravi, ravi- ja vesivþimlemist, venitus- ja valgusteraapiat ja soolakambriravi.

Pakub taastusravivĂľimalusi ja terviseuuringuid.

Ravitakse hingamisteede, närvisßsteemi, luu- ja liigese-, sßdame- ja veresoonkonna haigusi. Kþik protseduurid määratakse meditsiinilise konsultatsiooni käigus.

Meri, Rßßtli ja Saaremaa Valss. Spaahotellis Meri pakutakse ravi- ja lþþgastusprotseduure, valikus on massaaŞid, vannid, soolakamber, mudaravi, osokeriitparafiinravi, jugaduťť, elektri-, laser-, magnetja ultraheliravi jne.

Rßßtli pakub lisaks uudseid raviteenuseid: energiakapsel, valgus-, dieet-, muusika- ja kßlmravi, lþdvestuskamber, infrapunasaun. Saaremaa Valss pakub mudaravi, tselluliidi- ja armiravi jpm.

Pakub nii vanu tuntuid protseduure alates muda-, vesi-, laser-, ultraheli- ja elektriravist kui ka uusi taastusravivþimalusi nagu kinesioteipimine, nþelravi, refleksoteraapia ja sßvakoemassaaŞ. Tervisekeskuses tÜÜtavad taastusravispetsialistid, kes tegelevad taastusraviga tugi- ja liikumiselundite haiguste ja vigastuste, kaela-þlavÜÜtme ja seljavalusßndroomi, radikulaarse valu, luumurrujärgse, liigeste kulumuse vþi pþletikulise liigesehaiguse puhul.

„SĂźdame tervisâ€?. Ăœks inimene kaheses toas, hind 42 eurot päev kolme kuni viie ÜÜbimisega ja 39 eurot päev kuue ÜÜbimisega vĂľi pikema paketi eest.

Näiteks kuue ÜÜbimisega pakett maksab 234 eurot.

„SĂźdamehaiguste taastusravipakettâ€?. Ăœks inimene kaheses toas, hind 45 (viis kuni seitse päeva) vĂľi 39 (Ăźle kaheksa päeva) eurot ÜÜ.

„Tervis kuurordistâ€?. Ăœks inimene Ăźks ÜÜ kaheses toas, 38eurone soodushind ÜÜpäeva kohta kehtib alates neljast ÜÜbimisest. Neljaks ÜÜbimiseks kulub Ăźhel inimesel vähemalt 152 ja kahel inimesel 304 eurot.

„Ravipakettâ€?. Ăœks inimene kaheses toas, hind 54 eurot ÜÜpäev. Paketti saab tellida alates neljast ÜÜpäevast, mis maksab 216 eurot.

„Mudaravipakettâ€?. Ăœks inimene kaheses toas, hind alates 42 eurost ÜÜ. Mßßakse minimaalselt viieks ÜÜks, mis maksab 245 eurot.

„Seenior Silverâ€?. Ăœks inimene kaheses toas, hind 259 (kuus ÜÜd) vĂľi 414 eurot (kĂźmme ÜÜd). Swedbanki seeniorkaardi omanikele 15 protsendiline soodustus ehk 220,15 kuue- ja 351,90 eurot kĂźmneÜÜlise paketi eest.

„Tervisepakett.â€? Ăœks inimene kaheses toas, hind 52 eurot Meris ja 56 eurot Rßßtlis Ăźhe päeva eest. Saaremaa Valss on avatud mai algusest septembri lĂľpuni. Pakutakse kĂľigis kolmes hotellis.

„Seeniorpakettâ€?. Ăœks inimene kaheses toas, hind Eesti pensionitunnistuse esitamisel 45 eurot ÜÜpäev ja 315 eurot nädal.

„Pikk nädala„Terviseuuringud ja vahetusâ€?. Ăœks kahepäevane spaa- inimene kaheses toas, hind puhkusâ€?. Ăœks inimene kaks ÜÜd kahe- 180 eurot inises toas, hind alates mene. Algab neljapäeval kell 145 eurost.

16 ja lĂľpeb „Tervistav päev pĂźhapäeval ravidegaâ€?. Ăœks inikell 12. mene 21 eurot päevas, Swedbanki seeniorkaardi omanikele 17,85.

„Spaa ravipakettâ€?. Ăœks inimene kaheses toas, seitsmepäevane pakett maksab 385 eurot.

„Taastusravipakettâ€?. Ăœks inimene kahe„Kuurortravi ses toas, hind pakettâ€?. Ăœks inimene kaheses toas, alates 35 eurost. Paketti hind 35 eurot ÜÜ. mßßakse alates „Päevaspaaâ€?. Ăœks viiest päevast, inimene 15 eurot mis teeb viiepäevas. päevase ravi maksumuseks Lisaks saab Wasas 69 euro eest kardio- vähemalt 175 pulmonaalset koor- eurot. Pakett on mustesti teha, selle mĂľeldud liigetulemusi arstiga ana- sevalude, radilßßsida ning fĂźsiote- kuliidi, kĂľrgverapeudi nĂľuandeid. rerĂľhktĂľbe ja krooniliste pĂľletike leevendamiseks. „Seitsmepäevane uuringutepakettâ€?. Ăœks inimene kaheses toas, hind 47 eurot päev.

Seitsmepäevane pakett maksab 329 eurot.

8"4" 3"7*1",&55 Asjatundlik kooslus tervistavatest protseduuridest ja parima hinnaga majutusest! t .BKVUVT LBIFLPIBMJTFT UPBT t )PNNJLV MĂœVOB KB ĂœIUVTÚÚL QBLFUU BMHBC ĂœIUV KB MĂœQFC IPNNJLVTÚÚHJHB

t "STUJ LPOTVMUBUTJPPO KB SBWJLBWB LPPTUBNJOF t ,PMN SBWJQSPUTFEVVSJ QĂŠFWBT QSPUTFEVVSJEF WBMJLVU WBBUB LPEVMFIFMU

t 5BTVUB QBSLJNJOF KB JOUFSOFU

400%64)*/% ø

LĂ MBMJTF QĂŠFWB LPIUB LVOJ NĂŠSUTJOJ 5BBTUVTSBWJ )PUFMM 8BTB &IB 1ĂŠSOV &FTUJ 5FM F QPTU JOGP!XBTB FF XXX XBTB FF

„Klassikaline ravipakettâ€?. Ăœks inimene kaheses toas, hind 45 eurot päev, Swedbanki seeniorkaardiga 38.25. Mßßakse alates neljast päevast, neli päeva maksab 180, Swedbanki seeniorkaardiga 153 eurot.

„Tervisepakettâ€?. Ăœks inimene kaheses toas, hind 75 eurot päev.

„Tervise kompleksuuring telemeetrilise monitooringu meetodil�. Tund aega kestev uuring maksab 55 eurot. Uuring aitab varajases staadiumis avastada sßdame- ja veresoonkonna, hingamis- ja sisesekretsioonisßsteemi häireid, prognoosida haigusi enne sßmptomite ilmumist, hinnata paljude haiguste ja nendega seotud tßsistusseisundite (insult, infarkt, hormonaalsed häired jt) arengu riski, hinnata immuunsßsteemi seisundit (sealhulgas avastada vähki varajases staadiumis), ainevahetusprotsesside toimimist ja muud. sisaldavad nii mingite kindlate probleemide ravi kui ka majutust, sÜÜgikordi ja kindlasti arsti visiiti.�

Need, kel pole soovi hotellis ÜÜbida, vþivad valida ßksnes meelepärased protseduurid vþi hoolitsused ning enne kojuminekut pisut puhata ja soojas pßsida. „Ägedate tervisehädade puhul ei ole soovitatav spaasse minna, tuleb oodata tervisliku seisundi paranemist. Ka tþsiste haiguste puhul nagu kasvajad, sßdame puudulikkus jne on enamik ravisid ja protseduure vastunäidustatud.

Spaa sobib aga hästi stressi maandamiseks, ßldiseks turgutamiseks ning muidugi haiguste ennetamiseks ja tervise tugevdamiseks,� kþneles Tomasberg.

Kui inimene ei oska oma tervisele hinnangut anda vþi kui tal esineb mingi tervisehäda, tuleks valida selline spaakßlastus, mis algab arsti konsultatsiooniga. Valutavad ja kanged liigesed, väsinud selg ja jalad tahavad sooja, samas vþib-olla ka kerget koormust vesivþimlemise näol.

Uurige kþike enne otsuse langetamist Tomasberg rþhutas, et oluline on eristada ravispaad tavalisest spaahotellist, kus on vþimalik saada erinevaid lþþgastavaid hooldusi. „Kuigi vþiks eeldada, et iga spaa on erinäoline ja pakub ainulaadseid teenuseid, siis tegelikkuses on too-

tervis

21 Jaanuar 2013

Laine ravib lihas- ja liigesehaigusi ning perifeerse närvisüsteemi haigusi. Lisaks pakutakse taastusravi protseduure krooniliste nahahaiguste, munasarja- ja munajuhapõletike, eesnäärmepõletike ja hingamisteede haiguste korral.

Ainuke ravispaa Eestis, kus kasutatakse raviks looduslikku mineraalvett, mida on kolme erineva soolsusega (mineralisatsiooniga). Ravivanne tehakse loodusliku mineraalveega, mille mineralisatsioon on > 21 g/l. Kahte madalama mineralisatsiooniga looduslikku mineraalvett kasutatakse seespidiselt, eelkõige seedetraktihaiguste raviks. Ravimuda vannide tegemiseks kasutatakse kohalikku magevee muda ehk sapropeeli.

Pärnu vanim sanatoorium aastast 1838. Lähtub teenuste pakkumisel laia valikuga kuurortravist, fookuses on luu- ja liigesehaiguste ennetus- ja taastusravi, erinevad nahahaigused (sealhulgas psoriaasiravi), psühhosomaatilised haigused ja hingamisteede haigused. Uudsena on Estoniasse toodud Surnumere mineraalide baasil tehtavad raviprotseduurid (naha-, luu- ja liigesehaiguste raviks).

„Viiepäevane ravipakett”. Üks inimene kaheses toas, hind 3. veebruarist 15. märtsini Eesti haigekassa liikmetele 165 eurot.

„Seeniorpakett”. Üks inimene kümme päeva kaheses toas, tavahind 615, Eesti haigekassa liikmetele 475 ja Swedbanki seeniorkaardiga 427.50 eurot.

„50+”. Alates 50. eluaastast. Nelja- või seitsmepäevane pakett algab pühapäevast. Üks inimene kaheses toas, neljapäevase paketi hind algab 152 ja seitsmepäevase paketi hind 266 eurost (38 eurot öö). Pensionitunnistuse ettenäitamisel kümneprotsendiline soodustus. Paketi ostja saab Surnumere veekeskuse pileti 20, teisi raviteenuseid 20 ja iluteenuseid kümme protsenti odavamalt.

„Seitsmepäevane ravipakett”. Üks inimene kaheses toas, hind 6.–27. jaanuarini 209 eurot.

„Kuurortravi pakett”. Üks inimene kaheses toas, hind alates 43 eurost „Nädal või kaks näda- öö. Swedbanki seeniorkaardi omanilat kuurordis”. Üks ini- kele ja pensionitunnistuse ettenäitamene kaheses toas. misel kümme, neljandast ööst viis Nädalase paketi tavaprotsenti odavam. Arst soovitab hind 430, hind Eesti võtta vähemalt kuuepäevase paketi, haigekassa liikmetele mille tavahind algab 245,10 eurost.

350 ning soodushind „Külmravi pakett”. Üks inimene Eestis elavatele vanakaheses toas, hind alates 46 eurost dus- ja töövõimetusöö. Swedbanki seeniorkaardi omanipensionäridele 315 kele ja pensionitunnistuse ettenäitaeurot. Kahenädalase misel kümme protsenti odavam. paketi tavahind 780, Müüakse alates neljast ööst, mille hind Eesti haigekassa liikmetele 630 ning soo- tavahind algab 184 ja soodushind 165, 60 eurost. Külmravil on valuvaidushind Eestis elavatele vanadus- ja töövõi- gistav, põletikuvastane ja liigesfunktsioone parandav toime, arstid soovimetuspensionäridele tavad seda 10—14 päevaks reumaa567 eurot. tiliste ja põletikuliste liigesehaiguste ning lülisamba ja pehmete kudede reumaatiliste haiguste raviks.

„Ambulatoorne ravipakett”.

Esmaspäevast laupäevani, hind Eesti haigekassa liikmetele 150 eurot.

„Klassikaline ravipakett”. Üks inimene seitse päeva kaheses toas, soodushind 14. märtsini 280 eurot.

D

TE

STIT

VABANE KIIRESTI KÜÜNESEENEST KINDEL ENESETUNNE MYCOSANi, esimese spetsiaalse küünte mükoosi (seentõve) vastase preparaadi abil.

AINULAADNE HARJAGA APLIKAATOR. Lihtne kanda küüntele, sealhulgas ka küünenurkadesse.

Patenteeritud LÕHNATU preparaat.

„Tervisepäev Estonias”. Üks inimene 23 eurot päevas, Swedbanki seeniorkaardi omanikele ja pensionitunnistuse ettenäitamisel kümme protsenti odavam.

dete ja teenuste valik spaades igal pool maailmas suhteliselt sarnane,” kõneles ta. „Iga spaa püüab teenuste valikusse lisada midagi originaalset.

Seetõttu on neile välja mõeldud põnevad nimetused, mis ei pruugi midagi sisulist tähendada ja on üksnes inimeste tähelepanu köitmiseks. Samas võivad originaalteenused sisaldada unikaalseid võtteid, kombinatsioone erinevatest tehnikatest, mis on spetsiaalselt välja töötatud mingite probleemide leevendamiseks,” rääkis Tomasberg.

Lastel, kes soovivad vanematele spaapakette kinkida, soovitas Tomasberg silmas pidada, et spaaelamus algab sellest, kui meeldiv ja lihtne on spaasse jõuda. „Kui

IS NIL EL

U

ESTONIA (PÄRNU)

KL I I

VÄRSKA SANATOORIUM JA VEEKESKUS

T

LAINE SPA HOTELL

vanem inimene peab minema võõrasse linna üksinda, teadmata hästi, mis teda ees ootab, tekitab kogu üritus pigem stressi kui elevust. Kindlasti tasub inimese endaga konsulteerida ja teda eelseisvast informeerida,” ütles ta. „Vanemale inimesele julgeks küll soovitada Eesti ravispaasid, mis pakuvad arstipoolseid juhiseid ja soovitusi. Ei tasu alahinnata spaade kogemusi ja pikaajalisi traditsioone. Pigem võiks julgelt ühendust võtta, küsida üle kõik vajalik ja alles siis valik langetada.

Kui inimene tunneb, et talle ei pöörata piisavalt tähelepanu ega vaevuta temaga tegelema, siis tuleb lihtsalt mõni teine spaa valida,” rääkis ülikooli õppejõud.

tagavad kiire tulemuse ja võimaldavad jälgida tehtud edusamme.

Sobib ka DIABEETIKUTELE ja lastele alates 4. eluaastast. www.mycosan.ee

Saadaval apteekides Vajadusel konsulteerige arsti või apteekriga.

TERVISE TURGUTUS ESTONIA SPAS PÄRNUS Kuurortravi paketiga maksab sõber -50% paketi hinnast, Hinnad sõbrale alates 21,50€/ööpäev Paketis sisaldub: majutus, 3 raviprotseduuri ja 3 söögikorda päevas, Estonia Termide kasutust kuni 17.00. *arstivastuvõtt (alates 4st ööst) Pakkumine kehtib kuni 28.04.2013 ESTONIA Medical SPA Hotel Tammsaare 4a, Pärnu, Estonia Tel +372 447 6905 Fax +372 447 6901 estonia@spaestonia.ee

kallis kodu

Jaanuar 2013 22

Inkotoas soodustusega pþetusvahendid Iastele, vanaduspensionäridele ja puudega inimestele!

TASUTA NĂ•USTAMINE: Ăƒ WHDYH XULLQLSLGDPDWXVHVW MD DELVDDPLVH Y¢LPDOXVWHVW Ăƒ WUHHQLQJSURJUDPPLG YDDJQDS¢KMDOLKDVWH KDUMXWXVHG WXDOHWL MD S¢LHWUHHQLQJ Ăƒ QDKD MD KDDYDKRROGXVNŠVLPXVHG Ăƒ WRRWHQ¢XVWDPLQH Âť RPDGXVHG MD LVHÂ’UDVXVHG Ăƒ WRRGHWH YDOLPLQH NDVXWDPLQH MD SDLJDOGDPLQH Ăƒ 886 3HUHGH Q¢XVWDPLQH ODVWH ÂŁLVH YRRGLPÂ’UJDPLVHJD WRLPHWXOHNXO

ABIVAHENDITE MĂœĂœK: Ăƒ PÂ’KNPHG ODVWHOH MD WÂ’LVNDVYDQXWHOH Ăƒ LPDYDG DOXVOLQDG Ăƒ PDGUDWVLWH NDLWVHOLQDG Ăƒ QDKD MD KDDYDKRROGXVYDKHQGLG Ăƒ SHVHPLVNLQGDG VÂŁÂŁJLS¢OOHG MRRJLWRSVLG Ăƒ NDWHHWULG VLLEULG XULLQLNRJXPLVVŠVWHHPLG Ăƒ SRWL MD GXÂŻLWRROLG MP

,QNRWRDG DVXYDG (HVWL OLQQDV 7DOOLQQDV 7DUWXV 5DNYHUHV 3Â’UQXV .RKWOD -Â’UYHO 1DUYDV 9LOMDQGLV .XUHVVDDUHV +DDSVDOXV 3DLGHV MD 9¢UXV FOTO: JĂœRI RĂœSĂœLAINEN/„VALGAMAALANE“

.¢LJLV ,QNRWRD OHSLQJXOLVWHV PDDNRQGDGHV RQ VRRGXVWXVHJD DELYDKHQGLWH PŠŠN DYDWXG

Voodihaiget peab pidevalt liigutama Merike Siht OĂœ Avitar omanik ja Viiratsi hoolekandekeskuse juht, Tartu tervishoiu kĂľrgkooli hoolduseriala Ăľpetaja

V

oodihaige liigutamine vþib olla kßllaltki keeruline ßlesanne. Kui ei tunta þigeid tÜÜvþtteid vþi sooritatakse neid valesti, vþib hooldaja oma tervisele viga teha. Seetþttu oleks hea, kui paluksite koduþel vþi mþnel teisel tervishoiutÜÜtajal þiged vþtted selgeks teha.

Kui kasutate abivahendeid, siis tuleb ka nende käsitsemine enne haigele appi minekut ära þppida.

LiikumisvĂľimeline inimene otsib loomuldasa ise mugava ja Ăľige asendi. Juhul, kui inimene on kaotanud trauma vĂľi haiguse tĂľttu liikumisvĂľime ega saa ennast ise voodis sobivasse asendisse seada, siis peab abistaja talle vahendite (pĂľetusvoodi, toetuspadjad, ristlinad) abil turvalise ja mugava asendi andma.

Täiesti liikumisvþimetut haiget tuleb pÜÜrata vähemalt iga ßhe vþi kahe tunni tagant.

Asendi valimisel peab jälgima, et hooldatav saaks vabalt hingata.

Asendiraviga pßßtakse ennetada paigaloleku kahjulikku mþju juhtudel, kui hooldatav

Seekord räägime voodihaige liigutamisest, sobivatest asenditest voodis ja sellest, miks asendite sage muutmine nii vajalik on.

/Â’KLPD ,QNRWRD NRQWDNWLG MD LQIR SLGDPDWXVH NRKWD ,QNRWRD XXHQHQXG NRGXOHKHO www.kuivaks.ee 9HHELSRRG www.inkotuba.ee

NĂ•O HOOLDEKODU

www.hooldekodu.ee Kliente teenindab professionaalne meditsiinipersonal, sealhulgas fĂźsioterapeudid, perearst, hambaarst, eriarstid. VĂľimalik on NDVXWDGD VRODDULXPL PDVVDDÂ&#x;LWRROL N´LD VDXQDV PXOOLYDQQLV MD WHKD SDUDILLQUDYL .OLHQGL VRRYLO WRRPH WXSSD LQWHUQHWLÉKHQGXVH NDVXW GD VRODDULXPL P WRROL N´LD VDX V P QQLV D WHK S D G W SS W K G MD UDDPDWXNRJXVW OHLDE KXYLWDYDW OXJHPLVW 7HJHYXVMXKL MXKHQGDPLVHO VDDYDG NĂ…LN RVD YĂ…WWD PLWPHVXJXVWHVW WHJHYXVWHVW MD MD UDDPDWXNRJXVW O DEE K LWDYDW O J 7 J M K M K G PL GN N Y W VW WHJHYXVWHVW MD ÉULWXVWHVW PDWNDG HNVNXUVLRRQLG NHSLNĂ…QG NRUYSDOO NRURRQD ODXDWHQQLV ODXDP´QJXG P´OXP´QJ /RRGXG RQ YĂ…LPDOXVHG ÉULWXVWHVW PDWNDG N NXU G N S NĂ… G N UYS O N W G OXP´QJ /RRG G Y G N´HOLVHNV MD PXXVLNDOLVHNV WHJHYXVHNV ODXOPLQH WDQWVLPLQH NRUG NXXV VÉQQLS´HYDSLGX NRQWVHUGLG DNRUGLRQ VÉQWHVDDWRU

N´HOLVHNV MD PXXVLNDOLVHNV WHJHYXVHNV ODXOPLQH WDQWVLPLQH NRUG N É SS´´ DSLGX NRQWVHUGLG DN G Q V W W

v v v v v

ÖÜpäevaringne ßldhooldus (sh dementsed vanurid) Erihooldus psßßhiliste erivajadustega inimestele Intervallhoiuteenus Rehabilitatsiooniteenus Rehabilitatsiooniplaanide koostamine

/Ă…XQD (HVWL KRROGHNHVNXV t +HOOHQXUPH 3DOXSHUD YDOG 9DOJDPDD t 7HO t LQIR@hooldekodu.ee

kallis kodu

23 Jaanuar 2013

ei suuda ise oma asendit kontrollida, samuti püütakse toetada elutähtsaid funktsioone, nagu hingamine ja vereringe ning ennetada nii liigeste- ja lihasjäikust kui ka naha ja nahaaluste kudede kahjustuste teket.

Liikumatusel on kurvad tagajärjed Pikaajalise lamamise tagajärjeks võib olla häiritud vereringe. See väljendub nii, et kui haige tõuseb järsku istuli, ei suuda vereringe uue asendiga kohaneda ja voodihaige võib kaotada hetkeks teadvuse. Soovituslik on teda mitu korda päevas mõneks ajaks istuli või poolistuvasse asendisse tõsta või vähemalt paigutada selili asendi puhul pea alla mitu patja, et pea oleks suhteliselt kõrgel.

Pikaaegse lamamise järel võivad tekkida lamatised. Need tekivad tavaliselt piirkonda, kus luu on kohe naha all ja nahaalune pehme sidekude puudub. Lamatis on naha ja selle aluskoe haavand, mis tuleb pikaajalisest survest ja puudulikust vereringest. Mida suurem on surve, seda kiiremini tekivad kahjustused.

Tänase loo juures on skeemid ja juhendid erinevate asendite kohta.

Iga asendi puhul on surve all ja lamatiste tekkekohaks erinevad kehapiirkonnad. Vaata joonistelt, millised on lamatiste tekkimiseks ohtlikud kohad ja püüa neid erinevate abivahendite kasutamisega lamatiste tekke eest kaitsta.

Lamatiste puhul kehtib reegel, et neid on kergem ennetada kui ravida.

Kui leiate hooldatava nahalt piirkonna, mis punetab pikemat aega, üle 24 tunni, on turses või kaetud koevedelikuga täidetud villidega, siis pöörduge kindlasti pereõe või arsti poole. Edasi tegutsege juba vastavalt nende näpunäidetele.

Abivahendite valik üha täieneb Haige asendite muutmiseks ja hooldustöö hõlbustamiseks on väga palju erinevaid abivahendeid ja nende valik täieneb üha. Sageli on hooldustöö tegijad ja haige omaksed ka ise väga nutikad ning leiutavad kodustest igapäevastest tarbeesemetest lähedaste abistamise vahendeid.

Et hõlbustada voodihaige asendivahetust, võib asetada voodi peatsisse trapetsi, kasutada niinimetatud voodiohjasid, millest kinni hoides on lamajal end kergem nihutada. Kasutada saab paljusid teisigi abivahendeid: tõstelina, libilina, liugmadratsit, libisevaid rulle, tõstmismatti.

Erinevate asendite toestamiseks ja fikseerimiseks vajame erinevaid patju. On ka spetsiaalsed õhk- ja erikonstruktsiooniga madratsid, millel lebades lamatisi ei teki. Survealuste piirkondade kaitseks saab kasutada erinevaid polstreid ja survet vähendavaid abivahendeid (lambanahad, õhkpadjad, kummirõngad, isegi lõdvalt täispuhutud kummikinnast, mis võrksidemega kanna alla paigutatuna täidab vajadusel oma ülesande).

Oluliselt kergendab hooldustööd elektriline põetusvoodi. Kasutada võib ka erinevat tüüpi tõstukeid, mida saab paigaldada seinale, lakke, või lihtsalt põrandatõstukit. Tõstuki hankimisele ja kasutamisele peaks mõtlema juhul, kui hooldatav on väga kogukas. Kuigi esmapilgul tunduvad tõstukid keerulised, on nende käsitsemine suhteliselt lihtne ja turvaline nii hooldatavale kui ka hooldajale.

Toeta ja libista, kalluta ja keera Tee endale selgeks, millised on põhilised võtted ja kas oskad ning suudad neid teha. Liigutamisel on oluline silmas pidada abistatava painduvust, kehakaalu, võimet liikumisele kaasa aidata, tema jõuvarusid.

Hooldatavat ei tõsteta tema riietest haarates, riided soonivad sügavalt naha sisse ja nahk võib tugevasti kahjustatud saada. Enne haige liigutamist tuleb talle selgitada, mida hakatakse tegema ja kuidas saab ta ise hooldaja tegevust hõlbustada.

Tõstmist tuleb vältida nii palju, kui võimalik. Selle asemel kasuta libistamist, kallutamist ja keeramist.

Kui on vaja tõsta, anna haigele enne asend, millest on kergem liikuma asuda.

Abistamise ajal jälgi haige enesetunnet ja reaktsiooni, selgita välja, kas liikumine teeb valu.

Haiget abistades hoia ise oma selg sirge, ära kummarda sügavale ette. Põetusvoodi tuleb abistamise ajaks reguleerida mugavale kõrgusele, mis võimaldab ilma kummardamata hooldada.

Voodihaiget asendi muutmisel abistades jälgi, et sul endal oleksid jalas libisemiskindlad jalanõud, mis võimaldavad kindlalt seista.

Halvatud haige puhul tuleb säilitada lihaste ja liigeste normaalsed funktsionaalsed asendid, et takistada jäsemete jäigastumist. Asendite fikseerimiseks tuleb kasutada patju ja tugesid, et säiliks hooldatava anatoomiline põhiasend.

Kindlasti peab haiget innustama asendit vahetama võimalikult iseseisvalt. Tähtis on, et inimene hakkaks oma halvatud poolt tunnetama, millele aitab kaasa halvatud poolel lamamine.

Haigusest tingitud muutused on igal inimesel individuaalsed, seega ei saa anda üheseid soovitusi, tuleb lähtuda konkreetsest olukorrast. Ühe kehapoole halvatusega inimesed peaksid püüdma elada võimalikult tavaelu sarnaselt: hommikul tõusma voodist, vahetama riided, sööma istuvas asendis ja laua taga, kasutama tualetti. Aktiivne tegutsemine on paranemise peamine eeldus.

Mööbli asetus haige toas peaks treenima haiget kehapoolt, selleks peab jälgima, et mööbel oleks halvatud külje poolses toa osas, mis sunniks rohkem haiget kehapoolt kasutama. Samuti soovitatakse külalisel istuda voodi kõrval just halvatud poolel, et aktiviseerida tema haiget kehapoolt.

ÜHISELT ABIKS!

kallis kodu

Viis põhiasendit Voodihaigel on võimalik valida viie põhiasendi vahel, mida saab muuta ja varieerida vastavalt haige vajadustele.

Selili asend Voodihaige on tavaliselt selili. See pole siiski soodsaim asend. Hingamine taandub pindmiseks ja venoosne vereringe aeglustub. Haige pea alla pannakse padi, mis ulatub äärtega õlgade alla. Ristluu piirkonda, kuklasagarate, abaluu siseservade ja kandade alla võib asetada lamatiste vältimiseks lambanaha. Põlvede alla võib soovi korral panna padja. Põlved on veidi tõstetud ja painutatud. Pikaajaline kõrgenduse hoidmine põlvede all ei ole siiski soovitatav. Jalalabasid võib vajadusel toestada padja või kokkumurtud tekiga. Käed asetatakse haige kehast veidi eemale, antakse neile mugav asend ja toestatakse, pannes küünarvarte alla pehme padi või kiilpadi. Jälgima peaks, et nii labakäsi kui küünarvars oleksid toestatud.

Kui sõrmedel on lihasjäikus, siis tuleb peopesadesse asetada pehmed riiderullid, mis viiksid sõrmed veidi vähem jäikadena peopesast eemale.

Selili asendi puhul on lamatiste tekkeks kõige vastuvõtlikumad piirkonnad kukal, abaluud, küünarnukid, ristluu ja kannad (joonisel märgitud noolekestega). Ühepoolse halvatuse korral (joonisel on halvatud pool viirutatud) peab selili asend olema sümmeetriline: pea otse, keha ja jäsemed sümmeetriliselt. Halvatud poolt tuleb toetada nii, et puusaliiges ei saaks välja pöörduda, toed panna põlve ja reie väliskülje alla. Ülajäse sirutatakse küünarliigesest ja viiakse keha kõrvale, kehast veidi eemale, peopesa ülespoole, sõrmed sirged ja harali, padi halvatud õla ja käe alla. Patsiendi pea peab olema otse või halvatud kehapoole suunas.

Jaanuar 2013 24

Kõhuli asend Pikaajalisel voodiravil olev haige võib lamada ka kõhuli. See asend toob vaheldust ja vabastab surve all olnud vaagna- ja ristluupiirkonna ning aktiveerib seljalihaseid, kui haige suudab nii olla. Kõhuli asendis võib olla raske hingata, sest rindkere surutakse kokku. Hingamise kergendamiseks võib õlgu toetada väikeste patjadega.

Kõhuli asendis on surve all kõrv, põsk, õlgade eesmine piirkond, rinnad, varbad. Pea tuleb keerata küljele ja selle alla asetada padi. Kõhu alla vajadusel väike pehme padi või kokkuvolditud väiksem lina, väga kõhna hooldatava puhul ka puusanukkide alla. Säärte alla tuleb panna sellise suurusega padi, mis jätab jalalabad täisnurksesse asendisse (padi on nii suur, et põlvest tõstetud jala ja voodi vaheline nurk oleks 45 kraadi), või kasutada kiilpatja pöidade all, mille abil jäävad pöiad täisnurka. Nii väldime pöidade liigset sirutumist ning väärasendeid. Tuleb jälgida, et varbad ei ulatu vastu madratsit. Kui patsiendi käed on all või üleval siis käte alla patja ei pane. Kui seljatagune käsi on all ja näopoolne käsi kõverdatult üleval, siis tuleb panna ka käe alla väike padi – õlaliigesest sõrmedeni.

Poolkõhuli asend Poolkõhuli asend on mitmeski mõttes väga hea: pakub vaheldust, võimaldab kopsupõletiku ja lamatiste profülaktikat, sellest asendist ei saa hooldatav ise selja peale tagasi keerata.

Haige pea on keeratud küljele ja selle all on padi. Pealmine käsi toetub padjale kehast eemal. Padi asetatakse nii, et käe ja keha vahele jääb õhuvahe, võib panna ka niinimetatud suure kaisupadaja, mis toetab patsiendi vajumist kõhuli – padi läheb kõhu alla ja käe alla õlaliigesest sõrmedeni välja. Käsi peab olema toestatud küünarnukist labakäeni. Alumine käsi sirgelt selja taga. Pealmine jalg asetatakse patjadele, toetatud peab see olema puusast kuni varvasteni.

Selles asendis on surve all kõrv, põsk, voodipoolne õlg, küünarnukk, põlv.

Haige pööramine voodis seljalt küljele Kui on vaja liikumatut haiget keerata küljele või küljelt selili, siis on väga mugav kasutada põiki üle voodi asetatud lina. Kui pöörame vasakule küljele, siis kallutame haige kergelt vasakule ja tõmbame ristlinast haiget paremalt poolt. Hea on kasutada ristlina, mille üks pool on õmmeldud libedast siidist ja teine tugevamast riidest (libilina). Liikumatule haigele tuleb lina allapanuks kasutada voodipesu vahetamise tehnikat. Kui abivahendeid pole siis: *sea voodi kõrgus selliseks, et abistaja selg oleks sirge; *aseta haige käed rinnale, tõstmisel toeta neid küünar- ja randmeliigesest; *nihuta haige voodi äärele, alguses jalad, siis puusad ja lõpuks haige pea ja õlad (saab nihutada koos padjaga); *keera haige pea sellele küljele, kuhu tahate haiget keerata; *aseta haige selle külje poolne käsi, kuhu tahate haiget pöörata, haige kehast kaugemale; *aita kõverdada seda jalga põlvest, mis jääb keeramisel pealmiseks, toeta reit altpoolt põlve; *lükka kergelt haige pealmist kõverdatud jalga ja õlga, pöörates haige küljele; *kontrolli, kas asend on haigele mugav, korrigeeri puusa tahapoole ja õla asendit ette- või tahapoole, vajadusel toesta patjadega asendit.

Külili asend Pea alla asetada õhuke padi, alumine käsi kõverdatult pea kõrval, padja peal või selle all vastavalt haige soovile. Pealmine käsi toetub padjale kogu pikkuses. Külili asendis toetatakse patsienti selja ja õlgade tagant patjadega, mis võivad omakorda toetuda vastu voodi äärt. Madratsil lebav jalg on põlvest veidi kõverdunud, pealpool olev jalg alumisest veidi ettepoole nihutatud, põlv täisnurkselt, jalg toetub patjadele alates puusast – reiest, kuni varvasteni.

Survestatud piirkonnad on kirjeldatud asendi puhul kõrv, põsk, puus, põlv, kederluu.

Kui patsiendil on ühepoolne halvatus ja ta lebab halvatud küljel, tuleb käsi õlaliigesest ja küünarliigesest sirutatult ette tuua. Kui käsi ulatub üle voodi serva, asetada voodi kõrvale tool, mis oleks voodiga ühekõrgune, vajadusel asetada toolile padi ja toestada niimoodi kätt.

Käsi on voodil peopesaga ülespoole. Selja taha asetada padjad. Halvatud käsi on padjal, peopesa ülespoole, halvatud jalg on sirutatud puusast otse allapoole, põlv veidi kõverdatud, pöid täisnurga all. Terve jalg põlvest kõverdatud ja patjadega toestatud nagu tavahaige külili asendis, reie ja sääre alla minev padi peab olema puusakõrgune, et vähendada survet.

kallis kodu

25 Jaanuar 2013

Istuv asend Istuvas asendis on voodipeats tõstetud 90 kraadi. Istuda saab ka ratastoolis või geriaatrilises toolis (spetsiaalsete tugedega tool inimesele, kes vajab istumisel toestamist). Vajadusel võib panna jalgade alla pingikese või spetsiaalse jalgealuse kõrgenduse. Ratastoolil on jalatoed, et hooldatava jalad ei jääks rippuma.

Siin jäävad surve alla samad piirkonnad, mis poolistuvas asendis.

Ratastoolis on soovitatav kasutada spetsiaalset toolipõhja, mis ei lase lamatistel tekkida. Kindlasti peab jälgima käte asendit ja vajadusel toetuspindadel lamatistevastaseid vahendid kasutama. Ühe kehapoole halvatusega inimese istuli tõstmiseks tuleb lamaja aidata külili voodiäärele, siis tõsta jalad üle voodiääre rippu, ühe käega tuleb lamajat aidata abaluu alt, teisega toetada puusaliigest, samal ajal saab haige ennast tõusmisel terve käega aidata. Puusale surudes saame lamaja ülakeha tõsta.

Istumisasendis tuleb kontrollida, et keharaskus oleks jagatud võrdselt mõlemale tuharale (tagab istumisel tasakaalu).

Sageli peljatakse voodihaiget ratastooli tõsta, kartes, et sellega ei saada hakkama või et see pole hooldatavale hea. Julgustan seda igal võimalusel tegema, sest paljusid toiminguid on toolil istuva haigega parem teha, rääkimata vaheldusest ja kasust üldisele tervislikule seisundile.

Samas ei tohi ka siin unustada kahe tunni reeglit, eriti kui hooldatav on nõrk ja ise üldse ei suuda end liigutada.

Just voodist tooli ja vastupidi abistamisel tasub meeles pidada, et kõik võtted vajavad esmalt harjutamist, soovitatavalt mõne spetsialisti juhendamisel ja nende omandamiseks kulub aega. Kui aga on piisavalt kogemusi, siis näete, kui hästi on võimalik raske ülesandega hakkama saada ning end hoides hooldatava elukvaliteeti parandada.

Poolistuv asend Enne poolistuvasse asendisse panekut nihutada haige voodis võimalikult ülespoole. Vajadusel toestada ristlinaga seljanõgusus. Seejärel toestada reie tagakülg ja sääred patjadega või kasutada spetsiaalset kolmnurkset patja.

Asetada jalalabade taha tugipadi. Siis tõsta peatsiosa ülesse. Poolistuvas asendis tõstetakse voodi peatsit 30–45 kraadi. Võtta padi õlgade alt ära, sest padi toetab pead ja kaela. Vajadusel asetada käte alla padjad.

Kui pole põetusvoodit, siis saab kasutada peatsis madratsi all spetsiaalseid voodihaigete tõstmise abivahendeid (kolmnurki) või kombineerida neid kodustest vahenditest. Kõrgendatud ülakehaga asendis saab haige süüa, lugeda, televiisorit vaadata.

Selles asendis on survealused piirkonnad istmik, küünarnukid, selg. Vajadusel võib nende piirkondade kaitseks kasutada lamatiste teket vältivaid vahendeid (pehmendused, lambanahad, geelpadjad). Poolistuvas asendis võib haige aga allapoole vajuda. Selle vältimiseks toestatakse jalad põlveõndlast, asetades sinna padja, jalalabade juurde pannakse tugipadi.

JOONISTUSED: LIINA VALT

Hüva nõu Kui tekib vajadus lähedast pereliiget hooldada, konsulteeri esmalt raviarsti, perearsti ja füsioterapeudiga; vastavalt nende nõuannetele sea eesmärgid ja planeeri hooldustoimingud.

Kui on selge, et hooldus kujuneb pikaajaliseks, küsi abi elukohajärgselt sotsiaaltöötajalt, kõigilt pereliikmetelt ja lähedastelt – igaüks neist saab millegagi aidata ja nii jaguneb hoolduskoormus suurema arvu inimeste vahel.

Laenuta või osta hooldustoiminguid kergendavad põhilised abivahendid (põetusvoodi, ratastool), kohanda ümber keskkond, kus hooldatav elab. Vajadusel küsi nõu asjatundjatelt.

Mõtle, kuidas kaasata igapäevatoimingute sooritamisse hooldust vajav pereliige. Eesmärk peab olema abivajaja võimalikult iseseisev toimetulek.

Kui on tegu väga vähese liikumisvõimega haigega, kasuta asendiravi, ja kui tervislik seisund vähegi lubab, tõsta või abista hooldatav istuli või ratastooli. Õpi selgeks, kuidas viia hooldatavat ühest asendist teise ja kuidas haige saaks neile toimingutele ise kaasa aidata.

Tutvu erinevate hooldustöö abivahenditega (invaabivahendid) ja laenuta või osta endale hädavajalik, õpi neid õigesti käsitsema.

liikumine

Alguste algus Kaarel Zilmer liikumisĂľpetaja, Tallinna Ăźlikool

K

eskendume arutlusele, millega vþiks liikumise þpetamisel päris alguses arvestada ja kuidas sellesse ka meie, ßle kuuekßmne aasta ilma näinutena panustada saaksime.

Suurel osal meist on soov þpetada, oma kogemust vþi oskust edasi anda. Kui vaid leiduks piisavalt neid, kes meie þpetussþnu kuulavad, tähele panevad ja midagi niimoodi ka selgeks saavad.

Kþik algab lihtsatest asjadest Omamoodi paradoks kßll, aga ka kþige keerukama liigutuse (tegevuse) selgeks saamine algab lihtsatest asjadest. Ja oskusest nende, justkui pisidetailide olulisust näha ning läbi selle asi ka selgeks saada. Liigutustegevuste þppimine ja juhtimine pole ses suhtes erandid.

Ma pole kßll juhtunud kuulma, et kellelegi meeldiks väga pikalt mingi ßlimalt lihtsa harjutusega tegeleda. Kinnitades seejuures endale, et just see lihtne asi tuleb selgeks saada, sest järgnevad on juba tunduvalt keerukamad tegevused. Ikka vasardab peas mþte: see ju nii lihtne asi, miks ma peaksin selle kallal nii kaua pusima. Vahel tuleb oma kärsitust tagasi hoida, et end ikka ja jälle A-d ja B-d þppima sundida.

Vþtame kas vþi seismise, kþige lihtsama, inimese pßsti olemise. Oh imet kßll, aga paljud liigutuste þppimised algavadki seismisest. Sellest, kuidas sa seisad. Kas nagu hunnik þnnetust, käed rippumas, þlad längus, kßßr seljas?

Neist asendeist on selgelt näha, et laps, aga ßsna sageli ka täiskasvanu, ei kontrolli oma keha ning lÜntis asend ei vþimalda ka lihaskonna omanikul end kuigi hästi ja mugavalt tunda. Rßhikas olemine ja sellest lähtuv kehahoiak on enamiku tegevuste soo-

Kipub paraku nii minema, et kehalise tegevuse þpetajana näen väga paljusid asju liikumise ning selle þppimise ja þpetamise vaatevinklist.

Isegi Ăźks laulurida Ăźtleb, et inimene Ăľpib kogu elu. Ă•nneks leidub alati keegi, kes teda Ăľpetada soovib.

VastuvĂľtu koht 0SUPQFFEJBLFTLVT t Tartu, FilosooďŹ 1

Valmistame individ dua uaalseid x x x x x x x

Käe-ja jalap proteese Tugiaparaaate Tugikorsettte Mitmesugusseid ortoose TTaallatugesid Lasste abdukttisoonitooteid Orttopeedilisi jalatseid

Soodusttuse saamiseeks vĂľtta kaasa arsti saattekiri,, isiklik ku abivahendi kaart, pensionittunnistus,, in nvaliidsustunnistus.

päev

E,T,N,R K N Medicum AS t Tallinn, Punane 61, kab 361 K,N Merimetsa Tervisekeskus t Tallinn, Paldiski mnt 68a, kab 238 N Pärnu Polikliinik t Pärnu, Ravi 2, kab 133 T Pärnu Perearstid t Pärnu, Suur-Sepa 14, kab 318 N Viljandi Tervisekeskus t Viljandi, Turu 10, kab 101 T Narva Haigla t Narva, Haigla 1, kab 1 T T JĂľhvi Hooldushaigla t +Ăľhvi, Jaama 34, kab 3 T Ida-Viru Keskhaigla t Kohtla-Järve, Ravi 10d, kab D4044 N Rakvere Polikliinik t Rakvere, Tuleviku 1, kab 11 N Tapa Haigla t Tapa, ValgejĂľe 14, kirurgi kabinet N JĂľgeva Haigla t JĂľgeva, Piiri 2, kab 7 N PĂľltsamaa Tervise AS t PĂľltsamaa, Lossi 49, närvikabinet R Valga Haigla t Valga, Peetri 2, kab D16 N VĂľru Haigla t Meegomäe kĂźla T OĂœ Uus Koda t VĂľru, JĂźri 19a, kab 204 T PĂľlva Haigla t PĂľlva, Uus 2, tervisetuba

ARSTI KONSULTATSIOON TASUTA!

Oma isa kukil on vist päris mþnus suusasþitu teha.

FOTO: KAAREL ZILMER

ritamise vajalik eeldus. See annab tasakaalus ja pingevaba seisundi.

Vaatleme, kuidas keegi kþnnib vþi jookseb. Kþnd ei saa olla mingi jalgade järele vedamine ja lohisemine, vaid hoogne ja rßtmikas liikumine. Seda enam, et kþnnime ju elu jooksul äärmiselt palju ega kipu sellele erilist tähelepanu pÜÜrama. Aga vþiksime kßll. Alles siis, kui samm lßhemaks muutub ja tÜntsimaks vajub, hakkame oma käimismaneeri tunnetama. Sellepärast on þige juba laste kasvades jälgida, kuidas nad kþnnivad, et nad ei oleks nagu tatsuvad vanakesed, vaid et nende sammudes oleks ikka seda lapselikku erksust ja nþtkust. Ikka pea pßsti, kere sirgeks ja käed käima! kellaaeg 9 – 16 9 – 18 14 – 16 14 – 18 12 – 15 12 – 15 10 – 13 10 – 12 16 – 18 10 – 12 13 – 15 10 – 12 13 – 15 10 – 12 13 – 15 10 – 12 10 – 12 10 – 12 14 – 16

jaanuar veebruar

Jooks kujuneb aga lausa omaette ilminguks, mille kaudu suur sport leiab ßles erilised talendid, nii kiired kui ka vastupidavad. Suur osa lapsi lippab siiski oma loomupäraseid jooksmisi ja uskumatult palju.

Vahel tundub, et laste energia ei taha kuidagi lþppeda. Kui keegi pßßab lastele jooksmist þpetada, siis on see kßll liiast. Jooks vþiks jääda nii loomulikuks tegevuseks, kui vähegi vþimalik. Sest inimeses toimiv ristkoordinatsioon (vastaskäsi – vastasjalg) paneb iga lapse käte ja jalgade tÜÜ iseenesest paika. Muidugi vþib proovida ka pikema vþi lßhema sammuga joosta, käsi hoogsamalt käima panna, kiirendusi teha ning siis taas kergelt sÜrkida, aga jooksu pþhiolemus

märts

aprill

mai

juuni

august

september

oktoober

november detsember

17

21

21

18

16

20

15

19

17

21

12

22 24 15/29 8/22 15/29 15/29 17 17 10 10 25

26 28 5/19 12/26 5/19 5/19 21 21 7 7 22

26 28 5/19 12/26 5/19 5/19 21 21 7 7 22

23 25 9/23 2/16/30 9/23 9/23 18 18 11 11 26

28 23 7/21 14/28 7/21 7/21 16 16 10 10 31

25 27 11/25 4/18 11/25 11/25 20 20 13 13 28

27 22 13/27 6 13/27 13/27 15 15 8 8 30

24 26 3/17 10/24 3/17 3/17 19 19 5 5 27

22 24 1/15/29 8/22 1/15 1/15 17 17 3 3 25

26 28 5/19 12/26 5/19 5/19 21 21 7 7 22

17 19 3/17 10 3 3 12 12 5 5 20

8 8

12 12

12 12

16 16

14 14

18 18

6 6

10 10

8 8

12 12

10 10

*OGP UFM t www.ortopeediakeskus.ee

* juulis puhkame

liikumine

27 Jaanuar 2013

on inimeses endas olemas. Iga inimene tunneb täpselt, mis talle sobib. Nii tekib individuaalne jooksumaneer, mille järgi eristusid meie kunagised jooksulegendid Hubert Pärnakivi ja Lembit Virkus. Nende jooksustiil oli väga erinev, kuigi sageli jooksid nad lausa kand-kannas ja samas tempos.

Lihtsate liikumiste nimistusse võib seismise, kõndimise ja jooksmise kõrval lisada ka hüppamise, laste ühe lemmiku. Seega ongi üles loetletud tegevused, mida inimene endaga ise teha saab ja kus kogu liikumine on enda teha. Ilma, et mingit vahendit peaks kasutama või sobilikku keskkonda otsima.

Hüppamine või hüplemine on iseäranis lapselembene tegevus, aga sellest ei pääse täiskasvanudki. Hüpata on tõesti mõnus! Seda kinnitavad koduõuedele tekkinud lihtsad batuudid ning üha enam rajatavad spetsiaalsed ja turvalised hüppamiskohad.

Siiski peab hüplemisel pidevalt jälgima, et kõik turvaline oleks. Olgu siis tegemist madalalt või kõrgemalt, kaugemale või kõrgemale, vette või lumme hüppamisega. Iga hüpe nõuab omajagu keskendumist ja kokkuvõtmist ning meil pole vaja muud, kui lastel silm peal hoida ja siis kas julgustada või vahel ka pisut ülemeelikust tagasi hoida.

Siit ka esimene soovitus kõigile ajakirja 60+ lugejatele: püüdke oma lapselapsi õpetada nii seisma kui käima, nii jooksma kui hüppama, sest see on nende vahetu liikumisrõõmu alus, kust hargneb hilisem liikumistarve ja huvi.

Kui aga küsite, kuhu jäi näiteks roomamise kui esmase liikumisviisi õpetamine, siis see tuleb lapsel iseenesest. Ma ei usu, et keegi on pidanud seda lapsele ette näitama. Küll aga olevat seda kaitseväes noorsõdurite drillimisel tehtud.

Naerata ja suusata!

Rohelise ajaga võrreldes tundub, et talvel väljas liikumise võimalusi napib. Siiski pole see nii. Talv toob juurde võrratu lumel ja jääl liikumise kogemuse, mis tavalisele seismisele, käimisele, jooksmisele veel ka libisemistunde lisavad, nõudes vajalikku tasakaalu. Mida siis teha, et see libisemine meeldivaks ja omaseks saaks?

Toon kohe näiteid.

Kui võtta tavaline seismine, siis suuskadel seismine, rääkimata uiskudest, on lausa omalaadne, uue toetuspinna tunnetamine. See pole siiski nii kindel tunne, kui murul või põrandal püsimine. Kui veel libiseda tuleb ja tasakaalu hoidma peab, läheb asi üsna keerukaks. Suusatamises peab ka libisevatel suuskadel püsti püsima, olgu kiirus kui tahes suur või väike. Vaja läheb seda eriti laskumistel, kus ei saa suvaliselt seista.

Tavaliselt teen suusaõpetajana laskumisasendeid õpetades selgeks, et oma keha hoides tuleb jälgida ja kontrollida nelja olulist momenti: 1. alati peab laskumisel üks pöid teisest poole kuni kolmveerandi võrra ees olema (nii saab suurema toetuspinna, sest varbad ühel joonel seistes viib iga takistus suusataja kohe tasakaalust välja); 2. ei tohi seista sirgelt nagu puunott, vaid peab madaldama oma laskumisasendit, liikudes hüppe- ja põlve- ning puusaliigesest otse alla (kui otse alla vaatad, peaksid põlved pöidasid katma). Vastavalt vajadusele võib siis liikuda üles või alla ja amortiseerida iga takistust; 3. asendi tasakaalustamiseks tuleb viia käed ette-alla-kõrvale ja hoida kepiteravikud taga;

NELI NÕU

1. alati peab laskumisel üks pöid teisest poole kuni kolmveerandi võrra ees olema; 2. ei tohi seista sirgelt nagu puunott, vaid peab madaldama oma laskumisasendit, liikudes hüppeja põlve- ning puusaliigesest otse alla; 3. asendi tasakaalustamiseks tuleb viia käed ette-alla-kõrvale ja hoida kepiteravikud taga; 4. seejuures ei tohi unustada naeratust.

4. seejuures ei tohi unustada naeratust (nii tunned end vabalt ja hästi ning naudid kindlat laskumist, ülearune pingegi kaob).

Suure üldistusena olgu öeldud, et eriti hästi tuleb välja viimane soovitus, aga oh imet, seejärel õnnestuvad ka esimesed kolm.

Need neli õpetust suudab suuskadel laskumiseks igaüks endale meelde jätta ja vajadusel saab neid ka lastele või lastelastele õpetada. Leida tuleb vaid hea jäljega ja sobiva kõrgusega mägi.

Ka suuskadel saab käia ja joosta Õppides suusatama, alustab nii laps kui ka täiskasvanu lumel liikumist ikka tavalise käimisega. Ega selles polegi midagi paha, aga ainult jalalt jalale astumise asemel võiks üsna kohe ka suuskadel libisemist proovida. Ikka nii, et lükkame ette liikuva suusa libisema ja püüame keharaskuse sellele üle kanda. Et hakkaksime käimise asemel üha enam libisema.

Väga tähtis on siinkohal just taolise harjutuse jaoks sobiva suusaraja leidmine, soovitavalt hea jäljega, lauge allamäge rajalõik. Seal proovides hakkavad suusad justkui iseenesest libisema. Alguses on soovitatav isegi kepid kõrvale jätta, nii saab rohkem suuskadele keskenduda.

Suuskadel joosta niisama lihtne ei ole – need paganad kipuvad segama. Aga siiski. Kui tuleb pisut järsem tõus, siis võib sealt sobiva jooksusammuga üles minna, pealegi aitab keppidele toetumine sellele igati kaasa. Kui aga enam otse ei saa, keera suusaninad väljapoole ja jookse nii öelda käärjooksuga üles. Suvine

jooksuoskus läheb siin uutes oludes täie ette.

Aga suuskadel hüppamine? Kas võiks seda ka proovida? See on ju suusamäel tavaline, et mõni hüpe tehakse ja nii õhulendu proovitakse. Tavaliste murdmaasuuskadega piisab juba poole meetri kõrgusest lumekuhilast. Sealt üle lennates saab maast lahti küll. Hüppamise juures tuleb aga ohutust jälgida. Lusti jätkub.

Suurema kiiruse ja ka õhulennu pärast on paljud lapsed ja lapselapsed lumelauaga sõitmise avastanud.

Mida siis vanad, juba puusuuskadel alustanud talvenautijad saaksid ning võiksid kõrva taha panna? Ikka seda, et nii ise liikudes kui teisi õpetades tuleb alustada lihtsatest liigutustest, tegevuse mõistmisest ja hindamisest. Nii paranevad mis tahes oskused. Kui on aga tunne, et nüüd võiks oma kogemusi ja oskusi ka edasi anda, siis ei tasu oodata, millal see õige aeg tuleb, või arutleda, kas mina just see kõige õigem õpetaja olen. Väikeste lastega tegutsedes hoomate ka ise, et koormus on jõukohane ning jõuate peagi arusaamisele, et olete päris ühte masti tegutsejad.

Kui aga laste oskused kasvavad, saavad nad kas omaseltsi tegutseda või kellegi võimekama käe alla uusi sportimisoskusi avastama siirduda. Aga vanaisa või vanaema tekitas esimese soovi ja tahtmise, mis on väga vajalik alguste algus.

Mulle tundub, et just meie-ealistel jätkub rahulikku meelt ja aega algtõdesid järgida ning teistelegi õpetada. Olgu selleks siis mis tahes meelepärane tegevus, valitsegu väljas suvi või talv. Liikumise, tegutsemise ning õpetamise rõõm on lõputu.

Madalate temperatuuride ja külma tuule mõjul muutub nahk kuivaks ja lõheneb. Suureneb ka naha sügelemine ja kratsimine.

Talve aitab nautida Linola F – spetsiaalne kreem, mis ravib lõhenenud nahka, kaitseb külma eest, takistab sügeluse ja põletike teket.

köök

Jaanuar 2013 28

Kiirelt ja lihtsalt Vajadus olla võimalikult lühikest aega köögis ja mitte kulutada palju aega söögitegemisele võib olla tingitud väga erinevatest põhjustest: kõrge iga, terviseprobleemid, kiire elutempo, tahe elektrit kokku hoida või lihtsalt soov kasutada aega mistahes teisteks tegevusteks kui köögis pliidi ees vaaritamiseks.

Sille Varblane 60pluss@ajaleht.ee

Sööma peame me kõik ja mida tervislikum kiiresti valmistatav toit on, seda kasulikum meile.

Meie poelettidel on müügil toiduaineid, mis aitavad kiirendada ja lihtsustada toiduvalmistamist ja mis pole sugugi ebatervislikud.

Pudrud kiirhelvestest Kauplustest võib müügilt leida helvestena erinevaid teravilju, samuti teraviljasegusid, millest on väga lihtsalt ja kiirelt võimalik maitsev puder keeta.

• kiirkaerahelbed • riisihelbed • neljaviljahelbed • 7-viljahelbed • odrahelbed • tatrahelbed • hirsihelbed • rukkihelbed

MÕÕT 1 tl (teelusikas) = 5 ml 1 spl ehk sl (supilusikas) = 15 ml = 3 tl 1 dl 1 sl 1l Nisujahu 60 g 9 g 600 g Rukkipüül

55 g 8 g 550 g

Kuidas pudruhelbeid kasutada?

Kaerahelbed

35 g 5 g

Kiirhelvestest saab mõne minutiga valmistada maitsva pudru, samast teraviljast tera kujul toorainest pudrukeetmine võib võtta aga pool tundi kuni tunni. Tavaliselt on pakendil kirjas, kui palju tuleb vedelikku ja pudruhelbeid panna, enamasti on see suhe umbes 400 ml helbeid 1 liitri vedeliku kohta. Vedelikuks võib kasutada piima, piima-veesegu või hoopis vett, aga ka lahjendatud kujul mahla, samuti puljongit.

Pakendilt leiab ka märke keetmiseks kuluva aja kohta, kuid see ei pruugi alati tõele vastata, keetke ikka julgelt puder pehmeks ja soovitud paksuseks, isegi kui soovituslik keetmisaeg on ületatud.

Kui juba milliliitritest juttu tuli, siis retseptidest leiab tihti grammide asemel kogused ml (milliliitrites) või veel sageda-

Manna Riis Suhkur

70 g 10 g 90 g 14 g 90 g 14 g

Tuhksuhkur

60 g 10 g

Margariin ja või tahkelt

95 g 15 g

Margariin ja 90 g 14 g või sulatatult Juust riivitult

35 g 5 g

mini dl (detsiliitrites). Et enamasti pole kodus köögikaalu, on kaaluühikutest lihtsam mõõta kogust mahumõõdu järgi, sellega on ka retseptide koostamisel arvestatud ja seetõttu ei leia enam eriti tihti koguseid grammides.

Kuid kuidas siis mõõta, kui kodus puudub spetsiaalne mahumõõdunõu?

Ilmselt on paljudel olemas nõukogudeaegne plastmassist läbipaistev mõõdukann, millelt leiab venekeelsete nimetustega jahu, manna ja suhkru kaalumõõdud.

Võibolla neid kanne on olnud erinevaid, kuid minu kannul on veel neljas näit, millele on vene keeles kirjutatud „vedelikud” ja selle kohal üleval ääres väikselt kuupsentimeetri lühend. Kuupsentimeetrinäidud on sellel kannul 100–1000 ja need ei olegi midagi muud kui tegelikult milliliitrid, ehk siis 100 cm3 (kuupsentimeetrit) = 100 ml (milliliitrit) = 1 dl (1 detsiliiter) ehk 6,7 sl (supilusikatäit) ehk 1/10 liitrit 1000 cm3 ehk 1000 ml ehk 10 dl ehk 1 liiter.

Need tasuks endale meelde jätta või nähtavale kohale panna.

Kui kodus ei juhtu olema sellist mõõdukannu, siis ilmselt pea igas kodus on plastmassist liitrine kann, kuhu tavaliselt pannakse kilepiimapakk. Kui tähelepanelikult seda kannu vaadelda, siis on nii sees- kui ka väljaspool näha kaks ranti, üks poole liitri joonel ja teine liitri peal. Nii saab ka selle plastmasskannu abil mõõta milliliitreid ja detsiliitreid. Pool liitrit on siis 500 ml ehk 5 dl.

Väiksema koguse kui 0,5 l mõõtmiseks tuleb appi vana joogiklaas.

Kitsam joogiklaas võib olla 200 ml ehk 2 dl või 150 ml ehk 1,5 dl.

Nii saab ka ilma spetsiaalse mõõdunõuta detsiliitrid või milliliitrid välja mõõdetud.

Aga poes on müüa ka klaasist mõõdukanne, kus on peal mõõdud ka milliliitrites. Paraku on sama kannu peal ka mõõdud pintides ja cup-ides (tassides). Pint on inglise mahuühik, 1 pint = 0,568 l ehk 568 ml, ja 1 cup, mida esineb ingliskeelsetes retseptides, on 236 ml. Seda kannu kasutades tuleb õiget rida jälgida.

Väiksemad toiduainete kogused on retseptides märgitud lusikamõõdus. Kui pole märgitud, et tuleks võtta kuhjaga lusikatäis, siis on mõeldud triiki lusikat ehk seda, et lusikas on pealt tasane kuni äärteni ja kuhja peal pole.

Et kaks mõõtühikut – tl ja dl – on sarnased, siis olge tähelepanelikud, sest nende segi ajamine rikub retsepti täielikult — tl on teelusikatäis, aga dl 1/10 liitrit.

Külmutatud köögiviljad Külmutatud köögiviljadest saame kiiresti, erilist vaeva nägemata tervisliku toidu.

Kaupluste sügavkülmalettides on palju erinevaid köögivilju ja köögiviljasegusid, enamasti on need 400grammistes pakkides ja maksavad keskmiselt 60 sendist kuni ühe euroni, olenevalt köögiviljadest. Seda, et külmutatud köögiviljad pole nii kasulikud kui toored, pole vaja karta. Külmutamisel säilivad vitamiinid palju paremini kui kehvades (soojades, valgusrikastes) hoiutingimustes säilitatud köögiviljades.

29 Jaanuar 2013

s u s i n d n i e k s u e Kõh tab inim s u k t u l l o o p t s see Krooniline kõhukinnisus Roojatoppamuse ravi kõhukinnisusega patsientidel, kellel senine ravi ei ole andnud tulemusi FOTO: URMAS LUIK/„PÄRNU POSTIMEES“

Toorsalatite tegemiseks tuleks siiski tooreid köögivilju osta (porgandit, kaalikat, kapsast), kuid keedetult tarvitamiseks on külmutatud köögiviljad väga tänuväärsed ja neid on poodides rikkalikus valikus.

Soodusmüükide ajal on hea omale meelepäraseid segusid varuda sügavkülma, kust saab neid vajadusel võtta.

Eraldi pakkides on porgandikuubikud või terved miniporgandid, mis on ka pidulikumal juhul prae juurde serveerides atraktiivse ja armsa välimusega. Veel leidub aedube nii tervena kui ka tükeldatult, rohelisi herneid, maisi, lillkapsast, brokolit, mis on lillkapsa sarnane, aga roheline.

Brokoli on üks minu lemmikköögivili. Ka viilutatud šampinjone müüakse külmutatult. Külmutatud spinat on müügil hakitult, aga mitte lahtiselt pakis, vaid külmutatud väikeste kuubikutena, nii on mugav pakist võtta korraga paar kuubikut või mõned kuubikud ja lisada need toidule.

Lisaks ühest köögiviljast koosnevatele pakkidele on müügil palju erinevaid köögiviljasegusid.

Et külmutatud köögiviljasegusid toodavad mitmed erinevad firmad, tasub vaadata erinevates poodides olevat valikut ja hindu, mõne tootja kaup on odavam kui teistel. Kõige odavamad on porgandikuubikud ja ka porgandi-hernesegu.

Külmutatud köögiviljasegusid võib leida nii suppide kui pajaroogade ja ühepajatoidu nime all, on komplekte, mis on nimetatud mõne maa toitumisharjumuste järgi, näiteks Hiina või Itaalia segu. Suppidest on silma jäänud borš, šampinjonisupp, aga ka kevadine ja suvine supp. Olenemata pakendil olevast nimest, võib kõiki neid kasutada endale sobival viisil.

RETSEPT Lillkapsa-juustuvorm viiele 3 pk külmutatud lillkapsast või 2 värsket lillkapsast 150 g riivitud juustu 3 muna 1 dl lillkapsa keeduvett karrit, soola Külmutatud lillkapsaõisikud panna kuuma vette ja keeta soolaga maitsestatud vees peaaegu pehmeks. Lillkapsad kurnata, kuid osa keeduvett jätta alles. Keedetud lillkapsad laotada küpsetuspaberiga kaetud ahjuvormi põhja (minu vormi mõõdud on 25×35 cm).

Laotasin lillkapsastele riivjuustu, raputasin peale karrit ja valasin üle lahtiklopitud munade ja lillkapsa keeduvee seguga.

Küpsetasin 200kraadise ahju keskmises osas, kuni muna oli hüübinud ja juust kaunis kollane.

Ravimis sisalduvad soolad aitavad säilitada organismi loomulikku vee ja soolade tasakaalu Käsimüügiravim Saadaval kõikides hästi varustatud apteekides

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte.

Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Müügiloa hoidja esindaja: SIA Meda Pharma Narva mnt. 11d, 10151, Tallinn Tel: +372 6 261 025

www.meda.ee

köök

Jaanuar 2013 30

RETSEPTID Köögivilja-juustutäidisega lehttaignarull viiele

FOTO: PEETER KÜMMEL/„SAKALA“

1 kg pakk külmutatud lehttainast 1 pk vabal valikul külmutatud köögiviljasegu soola (musta peenpipart) 200 g riivitud juustu

Näiteks on pajaroa nime all külmutatud segu, mille koostises on porgand, aeduba, lillkapsas, rooskapsas, nuikapsas, porrulauk, seller.

Osades segudes on koostisainena ka kartul, paprika, sibul, mais, suhkruherne kaunad, tomat, kapsas, petersell.

Köögiviljasegu annab hea võimaluse maitsta endale seni tundmatuid köögivilju ja avastada uusi lemmikuid.

Samuti on külmutatud segu kasutamine asendamatu võimalus teha köögiviljatoite sel inimesel, kes terviseprobleemide või kõrge vanuse tõttu ei saa liigselt pingutada, et koorida ja tükeldada.

Väga hõlbus on võtta külmkapist pakk meelepäraseid köögivilju ja sellest kiiresti maitsev toit valmistada. Igati õigustatud on selline valik ka üksiku inimese puhul, kellele on liiga palju osta korraga terve kapsapea või on köögiviljade tassimine üle jõu käiv.

Terve lillkapsas või brokoli osta on üksiku inimese jaoks liiga suur kogus ja ilmselt ka kallis, aga 400grammine pakk, kus on sees lillkapsas, brokoli ja porgand, on loodetavasti jõukohane. Samuti ei pea tervet pakisisu korraga tarvitama, vaid pakist võib osa kallata potti ja ülejäänu tagasi sügavkülma panna.

Kui tarvitate segu, mille koostises on armsad väiksed rooskapsad ehk brüsseli kapsas, siis ei tasu arvata, et need on halvaks läinud, sest rooskapsal ongi kergelt mõrkjas maitse.

Segud on hea valik ka seetõttu, et saame mitmeid kasulikke köögivilju, mida me igapäevaselt ei tarbi ega ilmselt värskelt ostma kipu, näiteks seller, pastinaak või porru.

- ühepajatoiduna või vormiroogades, lisades soovi korral liha või hakkliha; - keedetud köögiviljadega võib teha ka riisi- või makaronisalatit; - panna köögiviljad ahjuvormi ja raputada üle juustuga; - stoovitud porgandid hernestega.

Külmutatud köögivilju eelnevalt ei sulatata Vala külmunud segu potti ja keeda vähese veega. Eriti hea on köögivilju aurutada, selleks on olemas spetsiaalne metallist aurutussõel, mis ei ole väga kallis soetada.

Aurutussõel pannakse potti ja selle suurust reguleerib poti suurus, olles väiksem või suurem.

Sõela alla potti pannakse vett, aga sõela pealmine osa jääb veest välja.

Sõela peale valatakse külmutatud köögiviljad või ka värsked köögiviljad, pott suletakse kaanega ja nii valmivad köögiviljad aurus umbes 10 minutiga. Kui liiga vähe vett sõela alla panna, võib juhtuda, et vesi aurustub täielikult ja poti põhi kõrbeb.

Aurutatud köögiviljad on tunduvalt maitsvamad kui keedetud köögiviljad, kuna vees keetes läheb köögiviljadest palju kasulikku ja maitsvat keeduvette.

Kasutan ise alati seda toredat sõela. Sellel on ka üleval osas aas, millega saab köögiviljadega kaetud sõela potist välja tõsta.

Kuidas külmutatud köögivilju kasutada?

Külmutatud köögivilju võib kasutada: - köögiviljalisandina prae kõrvale.

Eriti hästi sobivad selleks lillkapsas, brokoli ja segud, mis sisaldavad neid köögivilju; - iseseisva köögiviljaroana; - supina, lisades soovi korral hakkliha või külmutatud kala, sinki, vorsti või kasvõi sulatatud juustu. Sulatatud juust köögiviljasupis annab supile väga hea maitse ja liha pole vajagi; - lisada riisi- või makaronitoitudele;

Lisaks köögiviljadele müüakse ka külmutatud marju ja puuvilju, mis on küll märksa kallimad. Leida võib maasikaid, vaarikaid, musti sõstraid, jõhvikaid, põldmarju, kirsse, ploome, puuvilja- ja marjasegusid.

„Ma olen Habe.

Tegelikult Endel,” tutvustas kõhn pikk halli habemega Kuudeküla mees Endel Tölp end paar aastat tagasi ajakirjanikule, kellega pliidi ees madalal pingil istudes oma elulugu ja mõttemaailma jagas. Pliidiesine on maainimesele mõtete kogumise koht enne seda, kui pott podisema hakkab.

Lehttainast ostes vali lehttainas, mis on pakendis rulli keeratud, siis võib kindel olla, et kogu tainas on ühes tükis. Osadel tootjatel on lehttainas lõigatud väikesteks tükkideks ja neist ei saa sellist rulli teha. Poolekilostest pakkidest on ühes tükis kindlasti A ja O keti kauplustes müüdav „Säästu” märgiga lehttainas. Müügil on ka pärmi-lehttainas, kuid oma kogemusele tuginedes võin öelda, et tavaline lehttainas jääb õhulisem ja kaunim kui pärmi-lehttainas.

Lehttainas tuleks sulatada. Selleks panna külmunud pakendis tainas õhtul tavalisse külmkappi, kus see hommikuks on sulanud. Kui on vaja kiiremini tainast kasutada, võib sulatada ka toatemperatuuril ja katsuda läbi pakendi, arvatavasti 3–4 tunniga on tainas sulanud. Pakendit ei tohi enne kasutamist lahti teha, sest õhu käes kuivab tainas ära!

Poe lehttainas on juba lahti rullitud, kuid koos küpsetuspaberiga pakendamiseks rulli keeratud. Enne kasutamist rullida see lahti. Üldiselt enam tainarulliga seda tainast ei töödelda, sest nii võib tainas muutuda liiga õhukeseks ja kaotada oma lehelisuse efekti. Kui tainatükk tundub siiski liiga väike ja paks, võib veidi õrnalt rullida. Köögiviljasegu võiks eelnevalt keeta või aurutada ja kurnata. Suured köögiviljad nagu brokoli- ja lillkapsaõisikud lõigata väiksemateks tükkideks.

Lahtirullitud tainas katta külmutatud köögiviljaseguga.

Sinna peale raputada veidi soola, soovi korral jahvatatud pipart, katta riivitud juustuga ja keerata rulli nii, et ühenduskoht jääb põhja alla.

Küpsetada 225kraadises eelkuumutatud ahjus, kuni küpsetis on pruun.

Lillkapsas singi-juustukastmes neljale 2 pk külmutatud lillkapsast 2 dl kohvikoort või piima 2 dl riivjuustu 0,5 tl soola 100 g sinki magusa paprika pulbrit (musta jahvatatud pipart) Lillkapsas keeta väheses soolaga maitsestatud vees pehmeks ja pärast kurnamist panna ahjuvormi, sobib näiteks kuumakindlast klaasist vorm. Kohvikoort või piima kuumutada, lisada sool, singitükid ja riivjuust, kuumutada, kuni juust on sulanud ja kaste ühtlane.

Kaste valada keedetud lillkapsatükkidele, peale raputada veel veidi riivjuustu. Panna ahju 5–10 minutiks, kuni peale raputatud juust on sulanud.

Pildil on lisandiks riisi-kaalika-porgandi-kotletid.

ristsõna

31 Jaanuar 2013

HEA LUGEJA! Ootame ristsõnavastuseid toimetuse e- aadressil: 60pluss@ajaleht.ee või posti teel aadressil: Ajakiri 60+, Tartu t 8, 71020 Viljandi.

Palun märkige lisaks ristsõnavastusele oma kontaktandmed, et saaksime loosiõnne korral teiega ühendust võtta.

Samuti kirjutage, missugune lugu teile selles numbris kõige rohkem meeldis või mis teemal sooviksite järgmisel korral lugeda.

Vastuseid ootame hiljemalt 30. jaanuaril 2013.

Vastanute vahel loosime välja kaks kõvas köites raamatut „KOOTUD SALLID KOGU MAAILMAST” kirjastuselt Varrak.

Raamatus on 23 eri stiilis ja tehnikas mustrit, mille autoriteks on mitmed suurte kogemustega ja uudishimulikud disainerid. Mustrid on pärit sellistest rikkalike kudumistraditsioonidega maadest nagu Norra, Rootsi, Island, Šotimaa ja Eesti. Raamat sisaldab keeruliste pitsrätikute, kahekordses värvikoes ja palmikutega sallide

mustreid, lisatud on värvilised koeskeemide näidised ja fotod.

Novembrikuise ristsõna õigesti vastanute hulgast valis Õnne Lind välja Helju Tõkke Pärnust, Silvi Lihti LääneVirust, Gitta Naberi Viljandist – nemad saavad kirjastuselt Varrak ilmunud märkmik-kalendri „Aasta aias 2013”.

MTÜ Loodusajakiri „Lehed ja tähed 6. Mitmekesisus – maailma loov alge” said Õnne Linnu tahtel Hudo Jõgi Tartust ja Teisi Vare Tallinnast.

Toimetus võtab võitjatega ühendust!

Edukat nuputamist!

reklaam

Jaanuar 2013 32

HALUMASINAD ja PUULÕHKUJAD

Maamess 2013 Kohtume 18.–20. aprillil Tartu Messikeskuses!

Kiired ja lihtsa tööprotsessiga (5,1(9$' 0$5*,' (5,1(9$' 08'(/,' Tel 439 3245, 504 4950, 5400 5250 metsaoma@estpak.ee, kalmer@metsaomanik.ee

OÜ Metsaomanik www.metsaomanik.ee

KASVUHOONED

TALVISED !

SOODUSTUSED ! ug vad ei ole ka el

Ke

AJAKIRI ELUKOGENUD INIMESELE Märts

2012

6

st u n i m rõõm sel nime Igal i eb oma n u ul g ko ooks jo eluaja ugust is g n in sel- , m olgu d vara, innisasja , k s lek kid, raha sõidu aberid, . tp r vää atud või raam ikogu. marg

kevv riiisad ossa oma e ning dunud nd raallirra rale. ärra häär ssu alltpak t:t: dulikul e piid es dunuk ad

ti ndlas on kki i meieni siissk masti ltuuriku eisest e ko osstaoo ht ta gaa. e eg jandit õta saa on Eesõt õõ r arv aajjaatee ma hakasm saa tõust paljudest t i eval on viimas errin ad t varm panema. a g al kirja heameeelleeg . ajal llele pääsu st si,, mille lle lgi se kogu ekkelle ist läheb rijapä laahkumüle teema iselt ra l al lg nee va a tuua hu id liuid tü tu as ga inet on meil õib ka ng vä g va niin men ise ta õeldud u em ostam m ndi kko ning ette uhul ei dj da ül rmaalse nemas ks seed un k osak täieessttii no tuks attu on ist teegem

TASU notari taasdu toi-

teatu avalt Vast sele on notari d est e nähtu eadu te ee se t tt gu min suurus e ärana, ä m su su ta e– la ta d in in m k a ta s ks: ek tõesst näit am endi me ikuse ȏ test 5 eu urot; stastik – 32,5 sade va tamine es aa ȏ abik amendi tõ s est algate rot; 5 eu enetluse esta1,50 41 ism duse tõ m i ȏ pär isse e aval 0 eurot; tam – 63 6 ,9 bumise o mine dis ne – stt lo tamin an i ȏ pär use tões ise avald rot; eu võtm 6,35 di vastu amine – stta a an ȏ pär duse tões ine t. avalld eurot; a itam lgi lg ld 5 e se mõ 65,1 te välja istu se vä n u kult ija apraakk s un 2,25 ȏ pär im vara mist aab om ba õige ussvõi är gu 10 te p – la käig ja ul ju d,” seed mine st selle idlu lon meendi KerstiK ele jasta va us des ma, se notar eevad testam tellaastate on in t. mmad . a akka väga tulilised le tuginee el te imas arraa. See mah am euro atud su aks t ett vah ed s st vi se lahend ida vvahel gem muste imet b käibem us võib im es d,, rohkem va , valdavalt N im ko k kk ȏ in te a d el ed b eelom vad ndu su suur sj oleionikkinud i reeg lisan Kulla s,, sõltu oma ass a stel te erand ku i juba pens esst teaab da. arri ta pärimissa rijatekks ud ta m siissk use ȏ No va ese pä e on tein i testanita alt mes etlu nn ul, hu kiin inim ki pige ttari juurde uh men itte. Ku esst sõltu st ja men avatte niim iselt ju ano Kes on st, kas iin a am j ii m e sj s ne se N iid pe p evvad ed. se in õ isa e a mu es lä selle äbiv ineda. di või es pärim ttteem muide git pärim iis ma kkõige testamen to mub im ale as inim atehaakse gi,e min Kulla. „S esstt er ikaasa rraam gute l ole, oi so ov on pärijjaad b „Sed on tulnud räägib eluaja tehtud u ei i in lanud ab väljasteined esesoo rrg toim a,” dal ment i ter e jä gse hjju lik uii inim adussjä lee stt tessmeenti seltlt.t KKu nus jalik üle ui en hal läbi teh võib testa iseg a u gi t n kui v õh se o põ a rg , ud lik na iguse ikord dusjä riksid tem ingisugust oma e, kui vaaja . On tuld sad, lapsed mõn mandiõ ovivad rila lg o vara pä ei ole tal m el pä on se gelikult ol a – abikaa juhtu.” tada vahel sopärimislt, ussjärgs ese en te ei sta s, ühise ti teha. kord ltskondad siiski tihti a ei ko k hu et sead ras inim nistu d pärast stamist i a lja tamen lla selgitab, järjekkor vete se nnad. Sed ti koostam kindlast ti pärija tuse vä avahel es Ku es el en ve im en is m es õed- igi testam al inimes testam a tunn dvara o ida vasl on ig st ise ag Ku m du ja nn aja päran a ja sõlm seadus sugust va kes valdko ühest üksi k jagad pingu. mingi kkõik, , nagu le polegi ovitavad puutunud koostamise tava so di k

Kuidas ajakiri 60+ oma lugemislauale saada?

1 2 see sed – sugulla egi lasanejad ng kui kke orda ma al ni ak teks te ma lapsed asemel om on j ija r le pä e ma dab te , siistteem s ks last nd täheen si Lisa ikaasaa,, ke surnud niiedaasi. heem ja ka ab itteväh test on psed ap e ks pärijakks ku uiid m temal järg gssee eosa,k suguseadus stega võrds andist. rra ko la p r ese järje ole, pärib jandiku pä im apsi ei ko kui nel i inimesel ees ega lapsel järje j k rra ad Ku K lapsi tema teise a van nem k siis m ra meniim lasi eh tema va heen in dab te d tä nd laased. Kui nnaad ad e riv se pä ul sugu seed – ed ja ve on sugula e alanejad rnud,ssiiiissõ ndadest õii ve ja nend nemaad su edest võ õd o va egi õ sseell on kui ke ning

Kõik Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase tellijad saavad ajakirja koos lehega TASUTA. Ajakiri ilmub iga kuu teisel laupäeval (juulis ja augustis ajakiri ei ilmu).

Ajakirja 60+ on 2013. aastast võimalik koju tellida ka eraldi. Tellida saab terveks aastaks (10 numbrit) ja jaanuaris maksab see 10 eurot

(juulis ja augustis ajakiri ei ilmu). Nüüd jaanuaris tellides saab tellija ka 2014. aasta jaanuarinumbri.

Tellija postkasti jõuab ajakiri kuu keskel.

Tellida saab: z tel 6177 717 z e-postil tellimine@60pluss.ee z www.60pluss.ee

Järgmine number ilmub 9. veebruaril 2013.

Ajakirja iilmunud numbritega saab tutvuda internetis

www.60pluss.ee