Ajakiri 60+ nr 5/2012

AJAKIRI ELUKOGENUD INIMESELE NR 5/2012 (6) NOVEMBER

ISSN 2228-1592

Matused kui austusavaldus neile, kes meile on elu andnud.

Puusaprotees näeb välja nagu keerleva ja pisut viltu asetseva peaga jalutuskepp.

Meditsiinidoktor Aili Paju: loodus peitub eestlase veresügavuses.

Pärandada või kinkida? Testime žilette.

Igapäevatoimetamine kui osa liikumisest.

AJAKIRI ELUKOGENUD INIMESELE

Lase ajakiri 2013. aastaks omale koju tuua!

10 numbrit vaid 10â‚Ź!

Helista 617 7717, tellimine@60pluss.ee www.tellimine.ee/ajakirjad/60

teema

November 2012 2

Millised jäljed me jätame?

M

ul on meeles lapsepõlve pärastlõunad Võrtsjärve lähistel maal vanavanemate juures. Kui vanaisa August, kes oli juba varahommikul vikatiga heinamaale läinud, lõunaks koju jõudis, kõhu täis sõi ja seejärel pikali heitis, et leiba luusse lasta, võisin ma tema kõrvale põhukotile pugeda ja paluda, et ta laulaks.

Vanaisa laulis ainult mulle, sünnipäevalauas oli kinnise loomuga mehe suu koguni lukus.

Tal oli mõnus madal hääletämber. Vabadussõjas käinuna teadis ta laule, mida raadiost ei kuulnud. Eriti kurvalt kõlas ta hääl siis, kui juttu oli Laksi Tõnisest, taluperemehest, kes oli eluaeg palehigis mõisat teeninud, pärismaa eest võideldes aga oma talu kaotas. Mäletan, et kui vanaisa murdunud häälega jorises, et „seitse jalga pikkusele, neli jalga lai, maatükk Laksi Tõnisele viimaks antud sai,” olin hinges rahul. Laps uskus kindlalt, et Laksi Tõnis sai oma kodu tagasi. Alles hiljem selgus, et see maatükk on viimne puhkepaik kalmistul. See laul läks mulle hinge.

Surm ja kõik sellega seonduv on alati sügavalt emotsionaalne ja kuidagi meist ära. Sellepärast tekitabki lahkumine vastakaid tundeid. Kuigi me ei soovi ega oota teateid kellegi surmast ja eelseisvatest matustest, tundub kõik see ometi väga tähtis. Sest surm jõuab meie mõtetesse ja alateadvusesse isegi siis, kui me ei taha. See on lõplik.

Kauem ilmas elanud mäletavad veel nõukogude aega, kui naised pidid sünnitama eraldatuses. Mehed käisid hingevalus ümber sünnitusmaja, lilled peos, aga oma naise ja lapse juurde neid ei lubatud. Nüüd on naised pärast sünnitust perepalatis, sugulased voorivad sisse ja välja, kuigi tahaks ehk omaette olla – ka vanarahval oli ju kombeks värskele emale kolm päeva rahu anda.

Surmakultuuri uurija Marju Kõivupuu tegi terase tähelepa-

neku: praegu on kõik pöördunud: sünd on saanud avalikuks, aga surm on viidud silme alt ära. Varasematel aegadel elas mitu põlvkonda talus ühe katuse all ja nii ei olnud lähedase surm võõras kogemus. Praegu surrakse lastest eemal, elades maal omaette, olles haiglas või vanadekodus.

Oma lähedast matta on väga valus. Aga matuseid korraldades, vaadates, et kõik oleks hästi ja saaks korda, suheldes oma lähedaste ja kaugemate sugulastega, elatakse lein või vähemalt osa sellest vaimselt ja füüsiliselt välja.

Matustel tuleb eemalduda igapäevastest tegemistest ja siis mõistad, et sa polegi igavene ja pead mõtlema, mida sa elus teed, milliseid jälgi jätad. Keegi meist ei suuda pidevalt selle üle juurelda. Matused on koht, kus just need mõtted tulevad.

Ehk olete tähele pannud, et neil kurbadel kokkusaamistel on inimesed avatumad ja sugulaste omavahelised suhted kõrvalistele nagu peopesal.

Sisuliselt ongi matused kujunenud suguvõsa kokkutulekuks.

Seal koguneb aja ja koha lugu. Sugupuu võrsed kohtuvad tihti esimest korda ja saavad oma eelkäijatega tuttavaks. Sünnipäevadele neid enamasti ju ei kutsuta, sest elutee, haridustase ja sotsiaalvõrgustik on erinevad. Ometi vajame kogukonda. Ja nii öeldaksegi peielauast tõustes, et peaksime ikka muul ajal ka kohtuma, mitte üksnes matustel.

Memento mori! Eesti keelde ümber panduna kõlab see: „Pea meeles surma!”

Tähendus on sel lihtne: rõõmusta elu Eve Rohtla üle, kuni elad! peatoimetaja

5.DETSEMBRIL TAAS SEENIORIDE ERIKRUIIS! Teid on ootamas kruiisijuht Inda Kõiva, jõuluvana, ansambel Vanaisad ja palju üllatusi.

Jõulumeeleolu jätkub Stockholmis, kus soovijatega külastame Vasa muuseumit, avastame linna ja jalutame jõuluturul. Teiega sõidab kaasa ka Tallinki esindaja, kes vastab meeleldi küsimustele ja on igati abiks.

NB! Linnaekskursiooni + Vasa muuseumi külastus on erikruiisil hinnaga 19 €/reisija.

Ekskursiooni kohtade arv on piiratud.

ESINEB VOLDEMAR KUSLAP Info ja broneerimine telefonil 669 6564 või e-posti aadressil grupid@tallink.ee, www.tallink.ee

Üksikreisijale kruiis Stockholmi al.

59 €

/in.

Club One kaardiga veelgi soodsam

Autoriõigused, AS Ühinenud Ajalehed, 2012 ISSN 2228-1592

Peatoimetaja Eve Rohtla, e-post: eve.rohtla@ajaleht.ee Toimetaja Signe Siim, e-post: 60pluss@ajaleht.ee Küljendus: Ain Kivilaan, e-post: ain.kivilaan@ajaleht.ee; Liina Valt, e-post: liina.valt@ajaleht.ee Reklaamipindade müük: valdkonnajuht Viktoria Nahkur, e-post: viktoria.nahkur@ajaleht.ee; müügispetsialist Reti Joandi, e-post: reti.joandi@ajaleht Levijuht Erkki Lumisalu, e-post: erkki.lumisalu@ajaleht.ee Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Tartu t 8, 71020 Viljandi Telefon 433 0045 Trükk AS Kroonpress, trükiarv 42 000 Järgmine 60+ ilmub Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel 12. jaanuaril.

Esikaanel Merle Karu joonistus.

Grupi (10in.) liikmele kruiis Stockholmi al.

51 €

/in.

Grupijuhile kruiis, õhtu- ja hommikusöögid TASUTA

Hind sisaldab mõlemal juhul: • kohta aknata neljakohalises B kajutis • 1 õhtusööki Rootsi lauas vabalt valitud suunal

REKLAAM

MinuEMT seeniorile - kõik vajalik ühes paketis!

Pereliikmetega kontakti hoidmine on meie kõigi jaoks väga oluline.

Tahame ju ikka teada, kuidas läheb meie lastel ja lastelastel, kuidas õel-vennal või sõpradel. Kontakti hoidmisel saab tihtipeale takistuseks distants, kuid sellest ülesaamiseks ongi ju loodud telefonid.

Loomulikult üritame leida enda jaoks kõige soodsamaid, mugavamaid ja kvaliteetsemaid lahendusi.

Eri võimalusi pakuvad eri teenustepakkujad, kuid milline neist valida, milline on see kõige õigem? Selleks tuleb kõigepealt välja selgitada vajadused, mis on kõige olulisemad, ja lahendused, mida ootad teenusepakkujalt eelkõige.

Vaata üle oma vajadused Kas Sa suhtled oma lähedastega eelkõige telefoniga rääkides või saadad aeg-ajalt tekstisõnumeidki? Soovid võib-olla vahetevahel ka internetti kasutada? MinuEMT paketis saab ise otsustada, kui palju kõneminuteid, sõnumeid või internetti soovid kasutada. Paketiga liitudes võid soovi korral valida endale uue telefonigi.

Nagu me kõik teame, läheb üha enam noori Eestist välismaale, kas õppima või töötama. Ka teie lapsed või lapselapsed võivad nende hulka kuuluda ja tekibki küsimus – kuidas nendega nüüd ühendust võtta, välismaale helistada on ju kallis? MinuEMT on leidnud lahenduse – Soomes, Rootsis, Norras, Taanis, Lätis või Leedus olevate sugulastega ja sõpradega saate rääkida Eesti-sisese kõnehinnaga. Ei pea enam muretsema selle pärast, kas lähedastega on kõik ikka korras ning hoiduma neile helistamast, kartes kõrgeid kõnehindu. Kui tekib mure, saab kohe helistada ja oma lähedastega soodsalt suhelda.

Olete arvamusel, et mobiiltelefonid on ühed keerulised riistapuud, mida on äärmiselt raske kasutada ning piirdute seega pigem vana hea lauatelefoniga? Selleks puhuks on loodud mobiiltelefonid, mida on lihtsamast lihtsam kasutada, ja just vanema põlvkonna inimestel. EMT pakub selliseid telefone paketiga liitudes väga soodsa hinnaga ja olenevalt paketist isegi null euroga kätte.

Vanemad inimesed igatsevad üldiselt telefoni, millel oleks suur ekraan, suured nupud ja lihtsad funktsioonid. Selline telefon - ZTE S202 - on nüüd EMT-l olemas, telefonil on ka unikaalne SOS-nupp turvalisuse tagamiseks ja kiireks võimaluseks abi kutsuda. SOS-klahvi alla saab sisestada kuni viis SOS-numbrit, näiteks laste, naabrite, turvateenuse või sotsiaaltöötaja omad, keda hädaolukorras kiiresti appi kutsuda.

SOS-klahvi vajutades saadab telefon kõigile sisestatud numbritele kõigepealt SMS-hädaabisõnumi ning hakkab seejärel neile telefoninumbritele ükshaaval helistama. Kui esimesega ei saa ühendust, valib telefon järgmise, kõiki numbreid proovitakse läbi helistada kaks korda.

Võimalikult väike kogemata tehtavate kõnede risk Kogemata tehtavate kõnede ärahoidmiseks ei ole SOS-nupp päris tavaline telefoniklahv. Ta asub telefoni tagaküljel ning pole seotud teiste telefoniklahvide klahviluku vabastamisega. SOS-nuppu tuleb sõrmega allapoole tõmmata, mis võrreldes tavalise vajutusega samuti vähendab kogemata tehtavate kõnede tõenäosust. SOS-nupu funktsiooni saab ka välja lülitada, kuid see vähendab turvalisust, mis on just selle telefoni suurim eelis.

Helistada on lihtne Muidugi pole seeniortelefon ZTE S202 sugugi ainult hädaabinupu-keskne. See on lihtne, mugav ja kõikidelt omadustelt spetsiaalselt seenioride jaoks tehtud telefon, millega eakal inimesel on mugav helistada ja kõnesid vastu võtta. Telefonil on eraldi nupp klahvide lukustamiseks, nii et selleks ei pea kasutama mitme klahvivajutuse kombinatsiooni. Paljude jaoks on oluline

ka see, et telefoni saab kasutada tugeva valgusega taskulambina ning soovi korral sellega raadiotki kuulata.

Ja kui on soovi teistsuguse, veidi keerukama või hoopis nutika telefoni järele, siis selle saab MinuEMT paketiga liitudes vabalt kogu EMT laiast mobiiltelefonide valikust endale valida.

Saab soodsamaltki Mobiiltelefoni kõneminutit hakatakse arvestama alles siis, kui teine pool kõne vastu võtab. Ei tasu muretseda kutsuva tooni pärast – see aeg ei lähe arvesse. Niisamuti ei lähe arvesse see kõne, kui teisel pool on number kinni. Kõneminuti hind mobiiltelefonil on veidike kõrgem kui lauatelefonil, kuid olulised asjad saab ära öelda ka üsna lühikese kõne jooksul.

MinuEMT seenioridele mõeldud paketis on koos telefon ja kõned. Kui juttu jätkub kauemaks, saab kõnemahtu alati suurendada. MinuEMT-ga liituja saab kingituseks 15 minutit tasuta kõneaega! Soovite rääkida pereliikmetega ilma selle eest maksmata? Lisades MinuEMT seeniorpaketi Perepaketile, on perekõned tasuta. Veel on võimalik valida kuni kolm sõpra, kellega saab EMT võrgus piiramatult lobiseda ja seda vaid 1.60 € eest kuus.

Tänapäeva kiire ja veidi närvilise elukorralduse juures on muutumas inimestevahelised sidemed ning üksteisest hoolimise viisidki. Hoolimist saab väljendada sajal erineval moel – miks mitte valida selleks turvaline telefon koos MinuEMT paketiga seeniorile, sest mobiiliga on abi alati kõne kaugusel. Ja pikad jutud lähedasega, kes võib olla kaugel, saavad alati soodsalt räägitud.

MinuEMT pakkumine seenioridele kehtib 60aastastele ja vanematele. Tule tutvu MinuEMT paketi ja telefonidega EMT esindustes üle Eesti.

REKLAAMLUGU

elupilt

November 2012 4

Tahan veel seda lennukit!

S

upermarket linna serval tõmbab laupäevase laada inimkoorma järel hinge. Lähenev õhtu on toonud rahu, ostjaid jätkub parajalt ja kaubariiulite vahel ei pea käruga manööverdamistrikke tegema.

Olen ladunud igapäevaostud poekotti, hoone lai uks avaneb mu ees, et mind koju lasta.

Kui jõuan välja, teisele poole ust, kostab mu kõrvu muretu lapsenaer. Õigemini, see Laps lausa lagistab naerda.

Vaatan ringi.

Lapse naer supermarketis või selle ümbruses on tavatu. Tavaliselt kuuleb põngerjate nõudlikke soove või vingumist: „Emme, osta mulle seda!”, „Issi, ma tahan seda, miks sa ei osta mulle?”, „Tahan koju!”, „Olen väsinud!” Täiskasvanute hääled kajavad närviliselt ja tülpinult: „Ära kisu seda!”, „Ei, ma ei osta, sellega pole sul midagi teha!”, „Kommi sa alles said!”

See on poe argipäev, vanemate ja laste argipäevane poekahekõne.

Ja nüüd äkki lagistab üks Laps siin südamest naerda!

Naer ei tulegi otse poest, vaid poe välistrepilt.

Seal seisavad Vana Mees ja Väike Poiss.

M

ees ei ole väga vana, kuid mitte ka enam noor. Poisi isa pole ta kindlasti, pigem vanaisa.

Poisski pole enam väga väike, kuid siiski veel lasteaiaeas.

Mees on võtnud Poisil kaenla alt kinni ja keerutab teda, nii et Poisi jalad ja kogu keha aeg-ajalt õhku tõusevad.

Selles pole midagi tavatut. Nii tehakse lennukit, teab igaüks, kel on või on kunagi olnud väikseid lapsi.

Tavatu on ikkagi koht – suure poe uksetagune. Siia ei jääda lapsega mängima, vaid kiirustatakse minema.

Kodu ootab, köök ootab …, elu ootab.

See Mees ei kiirusta, raske toidu-

seda on kaugele näha. Võimalik, et Poisis on täitunud Vana Mehe suur unistus – tal on tütrePOEG! On ju mehi, kes Looduse tahtel tütarde isaks saanuna pole suutnud oma pettumust varjata ega Loodusele andestada.

Nende tütred on pidanud maastmadalast taluma isa suhtumist – sa oled plika! Isegi kui isa pole seda sõnutsi väljendanud, on kibe pettumus, mis isast kiirgub, varjutanud tüdrukute, nende ema ja isa enesegi elu.

Mehed on naljakad. Mehed on kummalised. Mehed on teistmoodi.

Nii olen mõelnud poegi ihkavate meeste käitumist kogedes.

Mehed tahavad Loodust ümber teha. Pigem tuleks Loodust tervete laste eest tänada.

V

Hille Karm on kirjanik ja ajakirjanik, kes on töötanud mitme trükiväljaande, ka ajakirja Eesti Naine toimetuses. 1997. aastast on ta seotud ERGO Kindlustusega, on olnud selles ettevõttes kommunikatsioonijuht, nüüd töötab turundusosakonnas. Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni (EENA ehk BPW Estonia) asutajaliige, Eesti naistoimetajate mittetulundusühingu liige, Eesti Ajakirjanike Liidu ja Eesti Kirjanike Liidu liige. Hille on Tiina ja Reeda ema, Reinu abikaasa, Märteni, Leelo ja Arturi vanaema. Kirjutanud kogupere-, jutu- ja elulooraamatuid, pannud kirja ka oma lapsepõlveloo pealkirjaga „Taevas ja Maa”. See elupilt on pärit Hille Karmi tänavu ilmuvast jutukogumikust „Saame kokku pühapäeval”.

FOTO: TIIT KOHA

kott käes, oma auto juurde. Laps ei peagi talle järele jooksma ja temaga sammu pidama.

Mehel on AEGA. Lapse naerulaginaga liitub sealsamas Mehe bassihääl. Meeski naerab südamest. Tal on hea olla.

Liigesed ja selg on kanged, teevad haiget ...

Võib-olla on tal vaja lihtsalt aega parajaks teha. Võib-olla läksid Poisi ema ja isa poodi ning jätsid lapse rahumeeli vanaisa hoolde.

Mida mõtleb see Vana Mees, kui ta poeuksel Poissi keerutab?

Nad on omavahel suured sõbrad,

KULDAVÄÄRT KUDUMID Koostaja Ingrid Selg

TOIDUD AINULT TAIMEDEST Mikk Mägi, Loore Emilie Raav

õib-olla on see Vana Mees siin hoopis haruldane pereisa, kes on aastate eest omadegi lastega – olgu tütarde või poegadega – naeru lagistanud, olgu või tänaval, olgu või poes. Isa, kelle lemmikväljendid lastega suhtlemisel polegi olnud „Ära ...,” või „Vaata, et sa ei ...,” või „Vaata, kui toon püksirihma ...”

Ma ei saa seda kunagi teada. Mees on liiga võõras, et läheksin ja küsiksin, kes ta on ja kuidas elab.

Ta elab ju hästi. Sest ta naerab südamest.

Ma olen Mehele selle tavatuse eest tänulik. Enese teadmata, suisa kogemata, ennekõike enesele ja Väikesele Poisile lusti tehes on ta pakkunud supermarketi ukseesisel kosutavat vaatepilti.

Sätin toidukoti sanga paremini kätte ja lähen. Kui korraks veel tagasi vaatan, näen, et Väike Poiss on võtnud Vanal Mehel ümbert kinni ja palub: „Teeme veel seda lennukit!

Teeme, eks?”

HEA UNE SALADUS Marlit Veldi, Silja Paavle

ÕPI OMA ELU JUHTIMA Anatoli Nekrassov

ning ei lase rahulikult töötada ega magada. Trepist alla minnes reageerivad põlved valulikult ja sunnivad ettevaatlikkusele ...

Nüüdseks on juba väga palju Eesti inimesi tõhusat abi saanud tänapäevasest nanotehnoloogilisest tootest NANOHAP™, mis leevendab selgroo ja liigeste kõhrkoe kulumisest tekkinud probleeme.

Tagasiside: Probleemsest seljast või liigestest tulenev laialdane valulikkus on NANOHAP-i tarvitamisega taandunud väga kiiresti ja pikaks ajaks ning ilma kahjulike kõrvalmõjudeta. Kadunud on ka jalalihaste krambid. On suurenenud liigeste liikuvus, mis võimaldab lisada füüsilist koormust ja sobivate harjutustega taastada lihaste toonust. Oluliselt on paranenud inimeste igapäevane toimetulek ja meeleolu. Kuigi positiivne efekt saabub enamasti juba paari nädala jooksul, on püsivama tulemuse jaoks oluline NANOHAP-i fooni hoida organismis vähemalt paar-kolm kuud ning edaspidi toetava kuurina vajaduse järgi.

Kuna toote manustamise tulemused ei ole vormistatud kliiniliste meditsiiniuuringutena, saab NANOHAP-i kasutamine olla vaid iga soovija vabatahtlik valik.

Täpsem info ja tellimine www.nanohap.eu või telefonil 5567 0607, Medicate Est OÜ.

NB! Telefoni teel tellijatele novembri lõpuni soodushind 30 €, märksõnaks «60+».

Nende kaante vahelt leiate Eesti Raamat tutvustab uusi ja huvitavaid retsepte, toidukudujate 24 originaalkavandit koos põhjalike õpetustega. Müt- aineid ning maitseid ja te sid, sallid ja kindad. Kampsunid, näete, et taimetoit on palju boolerod ja vestid. Sekka mõni enamat, kui lihtsalt kapsasalat ja porgandi närimine . käekott ja kleit. Ning midagi kodukaunistusekski.

Eesti tunnustatuima unearsti Tunnustatud Venemaa raamat kirjeldab levinumaid psühholoog toob lugejani unehäireid ning annab soovi- ärimaailmast üle võetud tusi nendega toimetulekuks. mõiste elu ettevõtja – see Kui inimene tunneb oma on inimene, kes läheneb und, on ta õnnelik, puhanud olukorrale loominguliselt ja ja energiline. teeb efektiivseima valiku.

RAAMATUD, MIS LOEVAD

kaja

5 November 2012

Lugeja arvab Eelmises ajakirjanumbris pakkus mulle lugemisel mþnusat äratundmisrþþmu lugu „Vanad armsad fotod saab uuele elule äratada�. Neli aastat tagasi tegin minagi teoks juba kaua aega peas olnud idee – sättisin oma pere fotod kþik korralikult albumisse.

Tegin kaks albumit. Ăœhte sättisin fotod enda perekonnast alustades oma isaisa ja isaema fotodega kuni meie lastelasteni välja – ajalises järjestuses, igal fotol all selgitus, kes on pildil, millal sĂźndinud, millal foto tehtud jne. Teise albumi tegin taolise, oma abikaasa vanavanematest alustades. Paljud fotod lasin Kuma Fotos suurendada, mĂľned ka parandada. Imetore on neid albumeid vahetevahel vaadata, meenutada ja ka kĂźlalistele näidata. Igatahes suurepärane mälestus järeltulevatele pĂľlvedele.

67aastane Elve Järvamaalt Hea lugu oli telefonidest. Mul on My Phone 1030.

Klahvid on tþesti hästi käsitsetavad. Aga mind isiklikult häirib see, et numbreid korratakse kþva häälega.

Kui oled kodus, pole hullu, aga kui on vaja helistada kusagil, kus on ka teisi läheduses, siis pole see eriti meeldiv. Teiseks saab minu telefonil aku väga ruttu tßhjaks. Pean peaaegu igal nädalal laadima, kusjuures olen väike helistaja. Minu telefoniarved jäävad alati alla 10 euro. Mulle meeldiks, kui minu lapsed teatud asju minu eest otsustaks. Aga see ei tohiks olla pealetßkkiv. On ju elu väga pikkade sammudega edasi läinud, aga tunnen, et ei suuda kþiges sammu pidada. Seega oleks hea, kui lapsed annaksid nþu vþi suunaksid. Igaßks seda muidugi ei talu. Minu lapsed arvavad vist, et mul ei ole veel nende nþuandeid vaja (ßkskþik, millistel teemadel). Seega on nad väga tagasihoidlikud. Vahel tahaks väga, et tßtar ßtleks midagi kas vþi minu riietuse kohta mþne sþna.

67aastane Mare Kroll Viljandimaalt Vastemþisast Teie ajakiri sai otsast otsani läbi seeditud, kþik kþlbas!

Aleksander Kikas Valgamaalt Sangastest Eriti meeldis seekord mulle artikkel „Kui kĂľrv ei kuule“. Mina viimasel ajal mĂľtlesin, et miks minu lapselapsed nii vaikselt räägivad. Aga pärast kuulmiskontrolli oli pĂľhjus selge, ma tĂľepoolest enam väga hästi ei kuule. Aga kuuldeaparaati ma siiski veel ei osta.

Anne Pais Pärnust

Artikkel vanadest fotodest ja nende taassßnnist oli mulle kþige huvitavam. Olen isegi uhke vanamoelisuse pärast, sest minu arvates on paberkandjal fotod ehtsamad, tþetruumad. Kuna kþik minu albumid on nummerdatud, siis see ongi ELU LUGU ja iga foto räägib enda eest.

Evi Klamas Pärnumaalt Audrust Ajakiri meeldis mulle tervikuna, loen teda aeg-ajalt ikka mitu korda ßle. Seekord nautisin eriti erinevaid Eesti ravispaasid tutvustavat lugu. Sai piisavalt infot, et vþibolla isegi mþnda neist kßlastada. Ootan juba huviga järgmist numbrit!

Gaida Merila TĂźrilt

Erilist lemmikut ei olnud, aga kþik oli huvitav, hariv ja asjatundlikult kirja pandud. Eriti meeldis see, et uuest aastast saab ajalehte sßmboolse tasu eest ka tellida. Kuna elan maal, siis oli probleem 60+ kättesaamisega. Ajakirjandust on mul tellitud ßksjagu.

Lugejate kirjades on viimasel ajal palju negatiivseid noote, inimestel, eelkþige ßksikutel on elu vist väga raske. Minu pþlvkonna inimesed on väga karastunud ja kui juba kurdavad, on tþsi taga. Ise ei oska veel kurta: käed-jalad terved, pensioniga tulen välja, lastelastel tÜÜd on. Patt on kurta!

T. I. Valgamaalt Sangastest Kadedust tekitav oli lugeda väärikate ßlikooli vþimalusest. Iga kord, kui sellest kuulen vþi loen, hakkab kadeduseuss närima: miks meie maakonnas ei vþiks olla selline vþimalus, et 60+ inimesed saaksid ßhiselt end erksana tunda ja seeläbi kasulikud olla! Kahjuks viis Tartu ßlikool Tßrilt kolledŞi, kus oleks ehk selline vþimalus avanenud.

Eha Pehk Järvamaalt Lugesin hoolega läbi „C-vitamiinirikkad sugulased kaalikas ja naeris�. Miks kßll kaalikas on poes kallim kui mþni lþunamaa juurikas?

Mina ise ei suuda seda sĂľpra enam kasvatada.

Veel tänini on meeles vanaema kßpsetatud kßlmad kaalikad. See muidugi ei tähenda, et kogu muu materjal on ajakirjas vähem vajalik.

Koidu Laissaar Rakverest Tþnis Kase mþlgutusi on alati hää lugeda. Ehk on ta nþus veel mälestusi heietama. Ja kþik teie ajakirja kolumnid on mþnusad olnud.

Jaak Ilover Pärnust

Anni Ruukel Pärnust saatis 60+ lugejatele tähelepanekuid ja soovitusi: Kolme asja pead sa endale soovima: tervist, rþþmu ja sþprust.

Kolme asja pead sa valitsema: oma iseloomu, keelt ja käitumist.

Kolme asja pead sa arendama: julgust, headust ja ligimesearmastust.

Kolme asja pead sa vältima: julmust, ßlbust ja tänamatust.

Kolme asja pead sa imetlema: looduse ilu, lapsi ja vanu inimesi.

Lase ajakiri 60+ 2013. aastaks omale koju tuua!

10 numbrit Ăźksnes 10 eurot.

Tellimine tel 617 7717, e-postiaadressil: tellimine@60pluss.ee, Loe täpsemalt www.60pluss.ee Tutvu ilmunud ajakirjadega veebis aadressil 60pluss.ee Novembrinumber TASUTA saadaval Tallinna ja Tartu pensionäride ßhenduste kaudu ja Sßdameapteekides (Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Märjamaal ja Kohilas).

Kþigile Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase tellijatele koos lehega TASUTA ka aastal 2013.

ŋ ŋěŋ//-ŋ $ %#,# -.#ŋ #- ŋ. !#$ . &.

( -#' , (/'

/& Ĺ‹%))-Ĺ‹' # ! Ĺ‹

Ĺ&#x2039;Ä&#x2C6; ÂŽ"$ &#%/ Ĺ&#x2039;*),., Ĺ&#x2039;' # Ĺ&#x2039;*, !/-. -.Ĺ&#x2039;$ Ĺ&#x2039;%/( !#-. -.Ĺ&#x2039;& ''#%/. -.Ä&#x2026;Ĺ&#x2039;- ./- &)) Ä&#x2026;Ĺ&#x2039; 0<,-% Ĺ&#x2039;#&/%#,$ ( /-Ĺ&#x2039;$ Ĺ&#x2039;. ! -#0 . Ĺ&#x2039;" .% & Ä&#x2026;Ĺ&#x2039;'#-Ĺ&#x2039;' Ĺ&#x2039; &&/Ĺ&#x2039;$<&$ Ĺ&#x2039;)(Ĺ&#x2039;$<.(/ Ĺ&#x2039;Ä&#x203A;Ĺ&#x2039; %ÂŽ#%Ĺ&#x2039;- Ĺ&#x2039;%#(!# Ĺ&#x2039;-#-/% Ĺ&#x2039;&/! '#- & '/- Ä&#x201E;Ĺ&#x2039; ! &Ĺ&#x2039; &/&Ĺ&#x2039;)(Ĺ&#x2039;&/!/Ä&#x2026;Ĺ&#x2039;#! -Ĺ&#x2039;&))-Ĺ&#x2039;)(Ĺ&#x2039; & .#Ĺ&#x2039;//.Ä&#x201E;Ĺ&#x2039; ĆŤ Ä? zĆŤ !) %0ĆŤ ("/ 'Ä&#x152;ĆŤ(%$ /0ĆŤ& ĆŤ(11/0ĆŤ(!#!* ĆŤ zĆŤ % ĆŤ0! )!ĆŤ (% !ĆŤ (2%'1/0Ä&#x2022; zĆŤ Âź(2'+** Ä?ĆŤ !((+ĆŤ %%/%) ĆŤ zĆŤ ,0%)%/0(%'ĆŤ0. #ÂŽÂŽ % ƍĢƍ %)+* ĆŤ 1#2!.

Ă&#x2014;Ă&#x2014; Ä&#x201C; Ă&#x2014;Ă&#x2014;

zĆŤ .%*0/ĆŤ $ .(!/%ĆŤ& ĆŤ )%(( ĆŤ0!#!(%'ĆŤ(1#1 zĆŤ 1/'!0A.%'1*%*# /ĆŤ %$$ %(ĆŤ +& ./'%ĆŤ zĆŤ $!ĆŤ !/0%ĆŤ /%Ä?ĆŤ /0+,( /0ĆŤ zĆŤ %.1ĆŤ2 .%!0!!ĆŤ"!*+)!*ĆŤĆŤ

Ĺ?ĆŤ, (&1ĆŤ)11

Ĺ&#x2039; Ĺ&#x2039;#&'/ Ĺ&#x2039;ĂžĹ&#x2039;%), Ĺ&#x2039; -. -Ä&#x201E;Ĺ&#x2039; ( "#( Ĺ&#x2039;ĂźÄ&#x201E;Ä&#x192;Ăş $ %#,$ Ĺ&#x2039; &/Ĺ&#x2039; )) Ĺ&#x2039;- Ĺ&#x2039;. &&# Ĺ&#x2039;* % .#-Ĺ&#x2039;%))-Ĺ&#x2039; -.#Ĺ&#x2039; #- ! Ä&#x201E;Ĺ&#x2039; .- %),, & /- ! Ĺ&#x2039;ĂźÄ&#x201E;Ä&#x20AC;ĂşĹ&#x2039;ÄśĹ&#x2039;%//-Ä&#x201E;Ĺ&#x2039; &&#'#( Ä&#x2020;Ĺ&#x2039;111Ä&#x201E; $ %#,$ ßÞÄ&#x201E; Ä&#x2026;Ĺ&#x2039;. &Ĺ&#x2039;Ä&#x20AC;Ä&#x20AC;Ä&#x20AC;Ĺ&#x2039;ßßýýÄ&#x2026;Ĺ&#x2039;. &&#'#( Ĩ%#,$ -./-Ä&#x201E; Ä&#x201E;

ĆŤ$12%2AA./!0

kultuur

November 2012 6

Eve Rohtla eve.rohtla@ajaleht.ee

M

eile ei meeldi matused. Ühelt poolt on emotsionaalselt raske taluda lähedaste kurbust, teisalt pelgame kõike, millest me lõpuni aru ei saa. Samas ei saa surma ja surnu ärasaatmist eitada ega eirata, me peame õppima sellega toime tulema.

Eesti uuema aja matmiskombestiku talletaja ja matusebüroo omaniku Maire Sala arvates on surnukartus järjest suurenenud, sest surmaga silmitsi seismine on vähenenud. „Surrakse hooldekodudes, haiglates ja lahkunu hoitakse kuni matuseni tavaliselt omastest eemal haigla või matusekontori külmkambris. Siis juhtubki, et ärasaatmisel noored minestavad,” selgitab ta.

Võõrandume elu loomulikust osast Jaani koguduse õpetaja ja Tallinna praosti Jaan Tammsalu sõnul on surm läbi paljude sajandite eestlasele olnud loomulik protsess, lein elati koos läbi, surnut hoiti kodus saunas või aidas, kus aeg-ajalt käidi teda vaatamas ja veel viimaseid jutte rääkimas, et endagi elu üle mõelda. „Nüüd helistad telefoniga, tulevad mehed, tõstavad su kalli kadunu kanderaamiga autole, viivad ära, vaatad teda korraks, kirst kinni ja ongi kõik. Oleme surmast ja matustest endale ja lastele kujundanud midagi ebaloomulikku, millest ei taha rääkida ja mille eest põgeneme.”

Surmakultuuri uurija Marju Kõivupuu meelest on matusetalituses ja surmaga seonduvas toimunud samasugune võõrandumine, nagu muudeski eluvaldkondades: mehed ei oska enam kodumasinaid ja autosid parandada, naised ei oska õmmelda, sest selle tarvis on teenindused. „Meie ei tegele enam oma vanainimestega, teised tegelevad,” tõdeb ta.

Surnuhirmuga kaasnevad Tammsalu arvates teisedki, näiteks kartus vananemise ees. „Ka kardame me tunnet, et oleme jäänud hiljaks. Me arvame, et peame kogu aeg tegusad olema. Kui üks inimene on liikumatuna meie ees, siis on see ju katastroof.”

Ebameeldivad kogemused matustelt Kirikuõpetaja meelest võib üks matustele mineku kartustest olla seotud ka ärasaatmistelt saadud negatiivsete kogemustega. „Olen ise mõnel ilmalikul matusel pidanud end vaos hoidma, et mitte vahele hüüda, sest kõneleja lihtsalt manipulee-

Eesti matus Matuseid võib pidada austusavalduseks neile, kes meile on elu andnud. Me võtame aja maha, avaldame surnule viimast korda lugupidamist ja ütleme talle selles maailmas hüvasti.

See on inimeseks olemise võti.

Kolm peotäit mulda

Jaan Tammsalu selgitab, et kolm peotäit pole lihtsalt mullaloopimine, vaid peegelpilt ristimisest.

Lapse ristimistseremoonial võtab kirikuõpetaja kolm peotäit vett, ütleb selle inimese nime, keda ta ristib, ja nii usaldatakse inimlaps Jumala kätesse. Kui inimene oma teekonna lõpetab, siis võetakse kolm peotäit mulda, öeldakse inimese nimi ja usaldatakse ta Jumala kätesse. See tähendab, et ring on täis saanud: me andsime su Jumala kätesse, kui sa tulid, ja kui sa lähed, teeme meiegi nii.

ris leinajatega nende tunnetel mängides.

Ta võttis järjest ette lähisugulased ja hakkas neile rääkima asjadest, mis peaksid pisarad välja kiskuma: vanaemana istus ta su sängiveerel, kui sa haige olid, aga nüüd teda enam ole ...,” kirjeldab Jaan Tammsalu.

Kas matused on Hispaania saabas, millega keeratakse meisse valu, või lohutamise, kõrval olemise ja rahu otsimise hetk? Kirikuõpetaja teab, et nii ilmalike kui vaimulike kõnelejate värvigamma on erinev, aga kõik sõltub inimesest, kes matusetalituse läbi viib.

Jaan Tammsalu on kuulnud näiteks kirikuõpetajast, kes matustel pool tundi järjest rääkis sellest, kui jube on Euroopa Liit. Aastaid hiljem on inimesed julgenud tunnistada, et alles nüüd on nad üle saanud sellest, et neile kalli inimese matustel räägiti hirmujutte Euroopa Liidust.

Vahel võib mõni kirikuõpetaja teha ilmalikuma matuse kui tavandibüroo juht ja mõni ilmalik matja on rohkem kirikuõpetaja moodi, lõpetades matused koguni meieisapalvega.

Tammsalu selgitab, et üldjoontes ilmalik matus keskendub sellele, mis on olnud.

Kiriklik matus annab lootust ka sellele, mis edasi tuleb. „Mitte nii, et nüüd on ta surnud, nüüd on kõik, küll ta oli hea, aga nüüd on kõik lõppenud.”

Kiriklikul matusel antakse lävepakk, millest tuleb üle astuda, et liikuda edasi.

„Luuakse pilt lahtisest uksest: ta läks ja ta on. Astrid Lindgreni Pipi moodi, kes emale pilvede vahele lehvitab ja ütleb, et ära sa minu pärast muretse, ma saan hakkama. Ühelt poolt rõhutame tänulikkust selle üle, mida inimene on meile kinkinud ja teisest küljest jagame lootust, et midagi on veel ees,” räägib Tammsalu. „Lootus on see märksõna, mis kiriklikku matust ilmalikust ehk kõige enam eristab. Kuigi ka ilmalikul matusel võib surma poeetiliselt määratleda – nüüd saab ta õunapuuks, rohuks või tuuleks.”

Lapsed matustel Surmaga seotud pärimuste uurija ja tõlgendaja Marju Kõivupuu arvates ei oska me matustel paraku käituda ja olla ning seda ei õpetata ju ka koolis. „Kui nõukogude ajal olid puudega inimesed silme alt ära, siis praegu on vanemad inimesed silme alt ära. Me ei ela enam vanadega koos. Eesti traditsioonilises talus oli surnu elavatega ühe katuse all. Lapsed nägid, kuidas surnut pesti ja riidesse pandi, kodust ära saadeti. Kõik, mis oli tarvis teha, tehti ise. Keegi ei õpetanud, kuidas matustel käituda ja mida teha, see oskus sündis osalusvaatlusest,” kirjeldab Marju Kõivupuu.

Kirikuõpetaja Jaan Tammsalu kuuleb leinajatega rääkides üha enam, et lapsi ei saa ju matustele kaasa võtta. Tema

kultuur ennast jälgida, kuidas sa matuseid peegeldad. See mõjub lapsele palju enam,” on Marju Kõivupuu veendunud.

Kuidas elu surelikkust teisiti õpetadagi? Matused on teadlase meelest üks inimeseks kasvamise osa. „Laps õpib oma päevi paremini tajuma ja elu hindama ning teist inimest enda kõrval väärtustama. On muidugi parem, kui lapse esimene kogemus poleks väga lähedase inimese surm, aga seda ei saa ju planeerida.”

Matusebüroo Ööviiul omanik Maire Sala paneb südamele: „Lapsed on meie suguvõsa tähtis osa, aga sülelaps oma lalinaga võib muutuda matusetalituse keskmeks. Seda ei ole ju vaja. Matuse keskmes on lahkunu. Suuremate lastega võiks kodus varakult rääkida matusele minemisest, aga sundida pole neid vaja. Küllap jõuab laps kasvades ja vanemate kasvatades ise matusest aru saada.”

FOTOD: ELMO RIIG/„SAKALA”

Kiriklik ja ilmalik matus

arvates oleme matustest kui elu lahutamatust osast teinud midagi eraklikku, et lapsed ei näeks, ei kuuleks ja kokku ei puutuks. „Mis saab meie lastest, kui nad seisavad surmaga silmitsi esimest korda siis, kui peavad oma ema või isa matma?

Nende mälestustes vanemad käisid kuskil ära ja öeldi, et vanaisa läks rändama, aga tegelikult ta suri ära. Miks me ei valmista oma lapsi selleks ette? Ja kui järeltulija saab teada oma kõige lähedasema inimese surmast, siis ta lähebki omadega sassi,” muretseb Tammsalu ja toob ühe teda väga puudutanud näite. „Minu jutule tulid naine, kes oli kaotanud oma mehe, ja nende tütar oma mehe ja pojaga. Me rääkisime matustest. Ka väike poiss tahtis midagi öelda. Et vanaisa oli meistrimees, kes tegi kõik asjad terveks. Mõned päevad hiljem kadunu kodus istus poiss vanaisa kirstu kõrval ja ütles mulle, et nüüd ta teab, miks vanaisa pidi siit ära minema. „Seal taevas on vist midagi rikki läinud ja vanaisa peab minema seda terveks tegema.””

Võrumaalt pärit Marju Kõivupuu mäletab, et lapsi hakati matustele kaasa võtma umbes alates viiendast eluaastast, kui sel oli juba kannatust ja ta jaksas olla. „Võib-olla ei peagi lastele väga palju seletama, aga kui ta küsib, siis peab vastama. Ülevoolavust, paljusõnalisust ja pateetilisust tuleks vältida. Oluline on ise-

Matustel fotografeerimine

Kui pilte teha, peab enne mõtlema, kellele neid tehakse, kes neid tahab ja pärast ka vaatab. Jaan Tammsalu soovitab organiseeritud fotosid koos lähedaste, töökaaslaste või teistega teha enne ärasaatmise algust.

Matusetalitus on tervik, mille sees fotosessioone ei ole. Aeg on oluline, pikaleveniva pildistamise tõttu peab keegi ootama või hiljaks jääma.

Nii nagu peaksime vahet tegema suurlinna tuhastamismatuste pooletunnise tseremoonia ja maapiirkonnas toimuva koduõuest ärasaatmise vahel, mis leinatalitaja ja matuseliste jaoks kestab alates maale sõitmisest kuni peielauani välja, on matmiskultuuris oluline eristada ka kiriklikku ja ilmalikku matusetalitust.

Siin peaks lähtuma lahkunust ja tema usust või uskmatusest. Kohatu on võitlevat ateisti ära saata Kaarli kirikust lihtsalt sellepärast, et sinna kogunesid matusetalituseks ka Lennart Meri ja Jaan Krossi austajad, sama kohatu on ka kirikuga väga vähe kokku puutunud lahkunut ülirituaalse matusebutafooriaga ümbritseda.

Jaan Tammsalu sõnul võib kiriklikku matust siiski kõigile küsida. Ka ristimata inimese surma puhul ei jää kirikuuksed suletuks, isegi vabasurma minek ei tähenda alati kirikukeeldu. Mis see maksma läheb, on kirikuti erinev. On kirikuid, mida ei köeta ja nende kulud on väiksed. Tammsalu ise pooldab, et on selge hinnakiri, kus on kirjas, kui palju kogudusse mitte kuuluva inimese ärasaatmise eest tasuda tuleb.

Ei ole reegleid, mis kehtivad üle kogu Eesti, aga kui inimene on aastaid luterliku koguduse liikmemaksu tasunud, on kiriku kasutamine paljudes kogudustes tasuta.

Jaan Tammsalu lisab, et kui kadunud inimene on varem avaldanud soovi kiriklikeks matusteks, siis ei tohiks vaimuliku poole pöördumist kõige viimaseks jätta.

Sellest tasub alustada, sest aeg tuleb reserveerida varem, muidu ei pruugi kirik või vaimulik teile sobival ajal vaba olla.

Tallinna Jaani kogudus saadab oma liikmetele alates 50. eluaastast ümmargusteks sünnipäevadeks sünnipäevakaarte.

Jaan Tammsalu on saanud mõneltki vihaseid telefonikõnesid, et inimene on juba kümme aastat surnud, kas te ei teagi. „Kuuleme, et ustav koguduseliige maeti ilmalikult, saame lähedaselt noomida, et kuidas me ei tea tema surmast midagi, kas me siis „Postimehest” surmakuulutusi ei loe,” kirjeldab kirikuõpetaja. „Matused on muutunud kasumlikuks äritegevuseks. Kui leinas inimene läheb kirstu tellima, võidakse talle mõnes tavandibüroos selgeks teha, et lisaks kirstule saab sealt kõike, vajadusel loeb kõneleja lõpetuseks ka meieisapalve,” oletab

Tallinna Jaani koguduse õpetaja ja Tallinna praost Jaan Tammsalu.

FOTO: PEETER KÜMMEL/„SAKALA”

7 November 2012

Uuema aja matmiskombestiku talletaja ja matusebüroo omanik Maire Sala.

Tammsalu. Eestlasele on usk nii isiklik asi, et sellest ei räägita ka kõige lähedasematele ja nii võib juhtuda, et ei teatagi, et kadunuke on olnud koguduse liige.

Tavandibüroo omanik Maire Sala ei varja, et matuseteenindus taandub paljude silmis üksnes rahateenimiseks. „Jah, see on ka mulle leivateenimise võimalus, aga seejuures väga suurte kohustustega omaste ees,” väidab ta. „Pidusid saab korraldada igal aastal, aga matus on lahkunule üks ja ainuke. Nagu elulool, nii ka matusel ei ole kordustrükki. Matusetoimingus algavad ülesanded omastega suhtlemisel ning sellesse suhtlemisse mahub nende kaotuse teadvustamine, tunnete väljendamine, toetuse pakkumine, perekondlike suhete ümberkorraldamise ja edasise eksistentsiaalsuse tähenduse tajumine (kuidas targalt edasi elada). See tähendab hingehoidu, et esialgsest šokist üle saada, või arutlemist, et saabunud reaalsuses enese läbipõlemist vältida.

Mõnikord tähendab see ka suguvõsa eri poolte tasakaalustamist.”

Luterlik, õigeusklik ja energiaring Tallinna praost hoiatab, et matustel ei peaks erinevatele usulahkudele omast segama. „Kui on tegemist luterlasega, siis pole vaja talitusse põimida õigeusu kombeid ja vastupidi,” räägib Jaan Tammsalu. >> lk 8

kultuur

November 2012 8

PILGE

Surma Ăźle heidetakse nalja.

Meediaväljaannetes lokkavad sellised pealkirjad nagu â&#x20AC;&#x17E;TÜÜkoht â&#x20AC;&#x201C; tänapäeva tĂľeline surmalĂľksâ&#x20AC;?, â&#x20AC;&#x17E;Surnud haigekassaringâ&#x20AC;? (haigekassal on raha otsas), â&#x20AC;&#x17E;Koolipiim, kas tĂľesti Ăźle laste laipade?â&#x20AC;? (koolipiima programmist ja koolipiimatoetusest).

Menu loodetakse filmidest pealkirjadega â&#x20AC;&#x17E;Surmahotellâ&#x20AC;?, â&#x20AC;&#x17E;Laibast pruutâ&#x20AC;?, â&#x20AC;&#x17E;Surm sĂźgavikustâ&#x20AC;?.

Kas sĂľna â&#x20AC;&#x17E;surmâ&#x20AC;? mßßb?

MAIRE SALA TĂ&#x201E;HELEPANEKUD

â&#x20AC;&#x17E;On teatud asju, mis tunduvad vþþrad vĂľi isegi þþvastavad, neid vĂľiks ju keegi peielistele selgitada, isegi kui ärasaatmine toimub kodust. Mitte läbisegi ateistlik, luterlik, Ăľigeusklik, baptistlik ja siis vĂľtame kätest kinni ning teeme kirstu Ăźmber koos Ăźhe energiaringi ka veel. Aga mis see kadunukesele tähendas?â&#x20AC;?

Oleme harjunud mĂľtlema, et matused on surnule, tegelikult korraldame me matuseid elavatele. See on lĂľpetatuse tunne, mis peaks aitama elavatel oma eluga edasi minna.

Kord kßsiti Jaan Tammsalult Viljandis, kui ta tßli käigus kolme maha lastud meest mattis, et kas ta ka teab, milliseid kurjategijaid ta kirikust viimsele teele saadab.

Tammsalu vastas näpuga näitajatele, et ka

kĂźsi. MĂľnel polegi abi tarvis, aga ta kĂźsib.

Kuidas siis toimida?

Surmakultuuri uurija Marju KĂľivupuu sĂľnul ongi see psĂźhholoogiliselt väga keeruline olukord. â&#x20AC;&#x17E;Alati ei peagi midagi Ăźtlema. Piisab vaid käepigistusest vĂľi Ăľrnast embusest. Piisab sellest, et olla kohal, seista kĂľrval. Ă&#x153;levoolavus polegi asjakohane. VĂľib panna kaastundeavalduse. Vahel piisab kaardi saatmisest, vahel helistamisest,â&#x20AC;? loetleb ta.

Maire Sala soovitab: ärge koormake omakseid mitmekordsete kaastundeavaldustega ja sinna juurde kuuluvate kallistustega. â&#x20AC;&#x17E;Kui palutakse lahkunuga viimaks hĂźvasti jätta, siis seda tulebki teha.

Olen tähele pannud, et mĂľni ei vaata kirstu poolegi, vaid kiirustab teistkordselt kaastunnet avaldama.â&#x20AC;?

Kas lapsed tohivad ema kirstu kanda?

Jaan Tammsalu sþnul enamasti teatakse, et lapsed ehk järeltulev pþlv oma vanemate hauda ei kaeva, ka kinni ei aja, ei kanna kirstu ega isegi mitte pärga.

Ta ei oska sellele ratsionaalset seletust anda. â&#x20AC;&#x17E;Nii on alati tehtud ja pole mĂľtet seda muuta lihtsalt sellepärast, et soovolinik Ăźtleb, et nßßdsest peavad pooled kirstukandjatest naised olema. Lähimad leinajad on saatjad ning nende käed on vabad,â&#x20AC;? räägib Tammsalu.

Folklorist Marju KĂľivupuu kinnitab endistest aegadest pärit tava, mille kohaselt lapsed oma vanemate kirstu ei kanna ega hauda kinni ei aja. Ă&#x153;heks pĂľhjuseks nimetab ta rahvapärimusest teada arvamust ja hirmu, nagu läheksid selle kombe eirajad peagi sama teed.

Ilmaliku matuse korraldaja Maire Sala teab, et omakseid hoitakse puusärgi kandmisest ja mullaviskamisest eemale. â&#x20AC;&#x17E;Samas ei ole ma kusagilt lugenud, et pojad ei vĂľiks kanda oma ema vĂľi isa kirstu. Meeldejäävad matusepäevad minu tÜÜs on seniajani Ăźks matus Viljandis, kui neli poega kandsid varalahkunud ema puusärki, ja ärasaatmine Tuhalaanes, kus pojad kandsid oma lahkunud ema, kes oli Ăźles kasvatanud Ăźheksa last.â&#x20AC;?

Vaatame, kes appi tuleb Mida siis teha, kui matuselised on enamasti vanemad naised?

Asjatundjad soovitavad enne matuse korraldama hakkamist kĂľik pisiasjad

neil surnutel on emad, abikaasad ja lapsed, kellele kadunud olid väga tähtsad ja see matus on neile. â&#x20AC;&#x17E;Vaimulik ei saa iial olla kohtumĂľistja.

Ta peab olema hingehoidja. Kui arvatakse, et kirikuĂľpetaja hea raha eest kedagi paradiisi aitab, siis on asjadest kĂźll väga valesti aru saadud. Matustel mĂľtleme me eelkĂľige elavatele.â&#x20AC;?

Kuidas avaldada kaastunnet?

Paljud inimesed, eriti esimest korda matustele minejad on kimbatuses, sest ei oska leinajatele kaastunnet avaldada. Me oleme erinevad, mþnele meeldib tähelepanu, teine häbeneb seda. Mþni tahab rääkida, mþni mitte. Keegi vajab abi, aga ei

pakub kĂľiki matuseteenuseid.

Urni-, tuhastamis- ja hauamatused, ÜÜpäevaringne transport.

VĂľimalus sĂľlmida matuseteenuse eelleping.

5FM I t XXX LSFNBUPPSJVN FF

kultuur

9 November 2012

algusest lõpuni läbi mõelda. Matusebüroodes pakutakse kõikvõimalikke teenuseid.

Kui maksad, siis saad.

Jaan Tammsalu meelest peabki matuseliste nimekirjani jõudes mõtlema, kellel oli hiljuti infarkt, kellel on kogu aeg selg läbi olnud ja kas matustele tulijatest leiabki peale lahkunu poegade üldse nelja meest, kes suudaksid kirstu kanda ja hiljem haua kinni katta.

Ta meenutas hiljutist olukorda, kui surnuaias oli vaja kirst auto pealt maha tõsta. „Kaks korda kutsusin mehi seda tegema, ei midagi, siis tegin veel viimase katse ja pöördusin meeste poole öeldes, et järgmisena palun naisi, mille järel oli kirstu ümber kuus meest.”

Tammsalu lisab, et eelnev läbimõtlemine tähendab näiteks ka rääkimist onupojaga ja täditütre mehega, paludes neil veerand tundi varem kohal olla, sest on abi vaja. „Kui kutsud matustele, siis ütle häbi tundmata, et sul on talle üks ülesanne. Ära jäta seda juhuse hooleks, et vaatame, kes appi tuleb.”

Viimne austus Inimene eristub loomadest just selle poolest, et ta annab surmale sügavama tähenduse. Marju Kõivupuu räägib teadlastest, kes on avastanud, et ka inimahvid oskavad oma hukkunud liigikaaslast leinata, toovad tema surnukeha juurde lilli ja toidupalasid. „Seda võiks usundilooliselt tõlgendada nii, et võib-olla püüavad nad teda kingitustega tagasi kutsuda. Nad viivad talle lepitust otsides midagi head mõttega: tule minu juurde tagasi,” kirjeldab Kõivupuu.

Ta lisab, et ka inimesed on arengus mõistnud, et tagasiteed pole. „Seega püüame avaldada lahkunule viimset austust, täidame tema viimsed soovid, teeme selleks teatud kulutused, et paluda sõnades andeks ja tänada teda. „Aitäh, et meie seas olid, me saadame su nüüd pidulikult ära, võib-olla kunagi kohtume.””

Oleme harjunud mõtlema, et matused on surnule, tegelikult korraldame me matuseid elavatele. See on lõpetatuse tunne, mis peaks aitama elavatel oma eluga edasi minna.

Ära eira viimset soovi Lahkunu soovid on olulised. Jaan Tammsalu arvates on need, kes pärast oma lähedase surma ei täida tema viimset soovi, eriliselt paadunud tüübid. Aga ka kalgil inimesel võib midagi südames liigahtada. Võib-olla on see must südametunnistus, kes meid kummitamas käib, või on see kadunud ema, kes tahtis kirstumatust, aga meie otsustasime urni kasuks, sest nii oli odavam, ja nii võivadki närvid saagima hakata. Jaan Tammsalu väitel on see on ohtlik mäng. Ta on pidanud palju käima haudu pühitsemas, sest

lahkunud käivad kodus ja elavad inimesed ei saa rahu.

Ka rahvapärimus pajatab: kui surnu viimset tahet ei täideta, siis hakkab ta kodus käima. Marju Kõivupuu meelest on see nagu moosivargus iseenda tagant. See jääb meelde ja hakkab varem või hiljem painama. Täidetakse ka hukule määratud inimese viimset soovi. „Me ei tea kõigest.

See, mida me käega suudame katsuda, rahakotti toppida ja koju tassida, pole veel kogu maailm,” lisab ta.

Minisun D-vitamiin – Väike Päike igasse päeva!

Minisun on kõige parem vahend tagamaks kogu perele vajalik päevane D-vitamiini kogus.

DŝŶŝƐƵŶ ŽŶ ǀćŝŬĞ ŬƐƺůŝƚŽŽůŝ ŵĂŝƚƐĞŐĂ ƚĂďůĞƩ͕ ŵŝĚĂ ŽŶ ŬĞƌŐĞ ŶćƌŝĚĂ͕ ŝŵĞĚĂ ǀƁŝ ĂůůĂ ŶĞĞůĂƚĂ͘ Minisun on Soomes välja töötatud D-vitamiini ƐŝƐĂůĚĂǀ ƚŽŝĚƵůŝƐĂŶĚ͕ ŵŝůůĞ ƚŽŝŵĞ ũĂ ŝŵĞŶĚƵŵŝŶĞ ŽŶ ŚćƐƟ ƵƵƌŝƚƵĚ͘ DŝŶŝƐƵŶ ŽŶ ƐĂĂĚĂǀĂů ŬĂ ϯϬϬ ƚĂďůĞƫ ƐŝƐĂůĚĂǀĂƐ ƉĞƌĞƉĂŬĞŶĚŝƐ͘

Minisun – D-vitamiin kogu perele.

SaadavĂů ŚćƐƟvarustatud apteekides.

tervis

November 2012 10

Uus liiges annab uue elu Aime Jõgi aime.jogi@postimees.ee

P

uus ja kaks põlve on metallikarva, materjaliks kroomkoobaltmolübdeen. Proteesi kokkupuutuvad liugpinnad on kaetud ülitugeva plasti ehk polüetüleeniga. Proteeside materjaliks võib olla aga ka titaan ning polüetüleeni asemel kasutatakse mõnikord keraamikat, märgib Aare Märtson.

Peab tunnistama, et kõiki neid detaile on põnev puudutada, nende raskust käega mõõta ja nende kvaliteetseid pindu näppudega silitada.

Esimene tehisliiges, mida Aare Märtson tutvustab, on lihtne põlveprotees.

Selle osad mahuvad peopesale mõnusasti ära.

Kui inimese põlveliiges on aga väga deformeerunud ja vajab põhjalikku remonti, tuleb kasutada hoopis komplekssemat hingproteesi, mille mõlemal osal on tugev kiilukujuline vars taga – üks neist istutatakse sääreluusse, teine reieluusse, täiteaineks luutsement. „Päris tsemendiga ei ole siin midagi tegemist,” sõnab Märtson ja nimetab materjaliks sõna, mida esimesel korral on raske järele korrata – polümetüülmetakrülaat.

Puusaprotees näeb see-eest välja nagu keerleva ja pisut viltu asetseva peaga jalutuskepp. Pikk peenike vars läheb reieluusse ning ümar nupp ehk šarniir puusanapa sisse.

Kõik need tarvikud, millega Aare Märtson oma juttu ilmestab, on näidised ning kuigi need on pärisproteesidega identsed, siis operatsioonisaalis neid kasutada ei tohi.

Rahvusvaheliselt nõutud tava kohaselt läbivad opereeritavad tehisliigesed ehk endoproteesid ülimalt põhjaliku kontrolli.

Sealhulgas röntgenkontrolli, et välistada mikromõrasid. Protees peab vastu pidama aastaid, isegi aastakümneid.

Ka on need radioaktiivse gamma-kiirgusega steriliseeritud, et oleks välistatud põletikuoht. Kliinikusse jõuavad endoproteesid kohale õhukindlalt ja mitmekordsesse pakendisse pakitult: parema ja vasaku jala omad eraldi, suurusenumbrid peal.

Tartu Ülikooli Kliinikumi traumatoloogia- ja ortopeediakliiniku juhataja Aare Märtson on enne intervjuu algust oma lauanurgale asetanud hulga põnevaid detaile. „Siin on puus ja kaks põlve,” osutab ta heatujuliselt. Muidugi tuleb sellest aru saada nii, et jutt käib puusa- ja põlveproteesidest ehk tehisliigestest.

Ortopeed Aare Märtson, alustame siiski algusest. Milliseid liigeseid on üldse võimalik tehisliigesega asendada või peenemalt öeldes endoproteesida?

Me oleme liigeseid moodsate liigesproteesidega süstemaatiliselt vahetanud juba paarkümmend aastat. Liigestest, mida vahetatakse, on 95 protsenti alajäseme suured ehk puusa- ja põlveliigesed. Kui alguses oli just puusaliigesehaigeid palju, siis nüüd on 55 kuni 60 protsenti patsientidest põlvehaiged.

Kolmas enimprobleemne on õlaliiges.

Seejärel teevad muret küünarliiges, randmeliiges ja siis labakäeliigesed. Ka hüppeliigest oleme me siin kord või paar vahetanud. Meie Tallinna kolleegid on seda rohkem teinud.

Mis on peamised liigesevahetamise põhjused? Kas vanus ja elus astutud sammude arv?

Peamine haigus on artroos, mis on tuntud kui liigesekulumise haigus. Viimase aja uuringud on näidanud, et selles haigusprotsessis esineb ka üks põletikuline komponent, seetõttu ei saa artroosi ainult vanuse- ja kulumishaiguseks pidada. Oma osa on geneetilisel eelsoodumusel.

Kindlasti sõltub liigeste kulumine elu jooksul kogetud koormusest. Näiteks oleme me väga palju opereerinud endisi tippsportlasi.

Aga isegi siis, kui inimesel on geneeti-

line soodumus, kui ta on elanud mõõdukat elu ja vigastusi ei ole olnud, ei pruugi see haigus vanusega tingimata tulla.

Aga liigesepõletik, reuma?

Jah, järgmine haiguste grupp ongi reumatoidartriit, ka selle põdejaid saame me aidata. See haigus võib olla väga kiire ja invaliidistada isegi noori inimesi.

Ka võib liigesevahetuse tingida osteoporoos ja luu lagunemine halvenenud verevarustuse tõttu ning muidugi traumad.

Millal siis üldse kerkib liigesevahetuse teema?

Peab olema valus.

Valu on universaalne sümptom muidugi kõikide haiguste puhul, aga öelgem siis konkreetsemalt – patsient peab kaebama liigesevalu.

Diagnoosida aitab röntgeniülesvõte, mis toob selguse, missuguses staadiumis haigus on või kas see üldse on see haigus, mis valu toob.

Operatsiooniotsus sõltub muudestki aspektidest. Liigesevahetamine ehk endoproteesimine on piisavalt suur lõikus ja ka piisavalt tõsiste riskidega lõikus, seepärast ei saa seda otsust kergekäeliselt teha. Kui inimesel on südamehaigus või ei ole ta verenäitajad heas korras või on tal neerupuudulikkus, siis kõik need patsiendid tuleb enne operatsiooni heasse

tervis

11 November 2012

Abita jäänud naist oleks oodanud ratastool Valgamaal elav Irina Randel kannatas valude käes aastaid. Arstid otsisid põhjust kord seljast, kord jalast – ei midagi.

Siis arvasid tohtrid, et Irina hädade põhjus peitub vereringehäiretes. Lõpuks leidus üks Tallinna arst, kes soovitas naisel pöörduda Tartu Ülikooli Kliinikumi ortopeedi Aare Märtsoni poole.

Dr Märtson vaatas patsiendi läbi ja pilt sai selgeks. Puusaliiges tuleb välja vahetada, nii ruttu kui võimalik. Irina Randel korraldas oma elu kahe kuuga ümber nii, et võis ühe pikema vaheaja töödesse ja tegemistesse lubada ning tuli kuulekalt operatsioonile. „Ei, midagi väga keerulist selleks ettevalmistamine ei tähendanud,” meenutab ta. „Mulle anti terve raamatutäis juhendit ka kaasa. Et mis mind ees ootab, kuidas oma kodu selleks ette valmistada, mismoodi see lõikus käib, kuidas endaga pärast hakkama saada ja milliseid võimlemisharjutusi teha.”

Irina Randel oli operatsiooni ajal 58aastane. Pärast operatsiooni aitas teda koduses majapidamises ta enda eakas ema. „Sest kui liigud ikka karkudega, siis kõikide asjadega päris ise hakkama ei saa, abiline peab kõrval olema,” meenutab ta.

Operatsioonis endas ei olnud Irina meelest midagi erilist, kuigi ta pisut kartis. „Mulle tehti seljasüst, pärast mida ma oma alakeha enam ei tundnud. Ja operatsioonist ei mäletagi ma muud, kui et see tähendas kaks tundi kõva laua peal lamamist.

Ja nagu töökojas oleksin olnud – kopsiti ja koputati, küsiti tsementi ja kruvisid,” meenutab Irina.

Juba teisel päeval oli haigla füsioterapeut ta voodi juures teda õpetamas ja liikuma meelitamas. Kõik laabus.

Arm, mis piki Irina Randeli puusa ja reit nüüd jookseb, on umbes 12 kuni 15 sentimeetrit pikk. Selle haava hooldamisega raskusi ei tekkinud. Perearst käis kodus ja kõigega saadi hakkama. Haiguslehel oli Irina neli kuud.

Nüüd on sellest kõigest enam kui aasta möödas.

Irina Randel on endine pedagoog, kes praegu töötab kõnekeskuses klienditeenindajana ja võtab vastu kataloogitellimusi. See on istuv töö ja suurt koormust ei nõua. „Aga ma saan nüüd ka pikka maad kõndida ning üldse võin pikka aega jalgadel olla. Ma ei pea kannatama valu,” räägib ta. „Kui ma mõtlen ajale poolteist aastat tagasi, siis ma ei näinud oma elus küll mitte mingit muud väljavaadet, kui üksnes ratastooli jääda. See oleks olnud üks kurb ja hirmus tulevik.”

PÕLVE TEHISLIIGESED konditsiooni viia. Seepärast töötavad me kliinikus sisearstid, ilma kelleta me kuidagi hakkama ei saa.

Mis selle valu tekitab?

Kõhr kulub ära ja kõhrealune luu on valutundlik.

Või näiteks põlveliigese puhul – liigesekapslit katab teatavasti üks pehme kude, mida nimetatakse sünoviaalmembraaniks.

See on väga hea verevarustuse ja hulga närvilõpmetega kude. Kui liiges jääb haigeks, hakkab sellesse kogunema vedelik, liigesekapsel venib, läheb pingesse ja sellest saab valuallikas.

Vahel patsiendid ütlevad, et tal ei valuta, aga tal on valus. See tähendab, et kui inimene istub või lamab, kui tal ei ole koormust, siis valu ei ole. Valus on siis, kui ta astub.

Kõige hullem on, kui tekivad öövalud, kui inimene ei saa magada, siis ta ei puhka end välja ning see on tavaliselt päevase koormuse järgne valu.

Muidugi tuleb alati vaadata selga, puusa ja põlve koos. Puus asub keskel ja puusavalu võib kiirata põlve või selga. Ka seljavalu võib kiirguda puusa. Seepärast konsulteerime me haigeid sageli koos neuroloogidega.

See, kust valu pärit on, tuleb eelnevalt väga täpselt kindlaks teha. Sest kui see valu ei ole liigesest pärit, siis ju liigesevahetamise operatsioon seda valu ka ära ei kaota.

Ortopeed Aare Märtsoni käed, mis hoiavad puusaproteesi.

FOTOD: KRISTJAN TEEDEMA

Põlve täisprotees koosneb: • reieluu- ja sääreluupoolsetest tehislikest (metalsetest) liigesepindadest; • sääreluupoolne osa koosneb omakorda kahest detailist: sääreluu metalsest plaadist ja polüetüleensest vaheosast.

Juhul kui ka liigesesidemed on kahjustatud, kasutatakse komplekssemat hingproteesi, mis võimaldab liigest paremini stabiliseerida.

Põlveliigese piirdunud artroosi korral (kõhrekahjustus ainult ühel põndal) kasutatakse vahel ka vaid osalist endoproteesi tüüpi.

”

Liigestest, mida vahetatakse, on 95% alajäseme suured ehk puusa- ja põlveliigesed. Kui alguses oli just puusaliigesehaigeid palju, siis nüüd on üle poole põlvehaigeid.

Põlve endoproteesid jagatakse sõltuvalt kinnitusviisist tsemendiga ja tsemendita proteesideks. Tsemendiga proteeside luusse kinnitamiseks kasutatakse spetsiaalset luutsementi (polümetüülmetakrülaat). Tsemendita proteesid kinnitatakse luusse mehaaniliselt. Sellise proteesi luusse kinnituv pind on kare ja luu kasvab proj g teesi ebatasasustesse, vajamata mingisugust lisakinnitust.

Põlve poolprotees Põlve täisprotees

Allikas: „Põlveliigese endoproteesimine”, kirjastus Lege Artis

tervis

November 2012 12

Kas inimesed pigem kiirustavad operatsioonile tulema, et igaks juhuks ruttu ja varakult? Või lükatakse seda nii kaua edasi kui vähegi saab?

Nii ja naa. Mõni tahab kohe tulla, mõni tahab edasi lükata.

Vahel on liigesevalu väga suur ja kuigi operatsioon ise ei ole sugugi väike asi, siis pärast oppi ütlevad need ränga liigesevalu kogejad, et lõikusjärgne valu on eelnevaga võrreldes tühine. Õnneks on meil haigekassaga kokkulepe, et patsiente, kel on väga suur valu või kelle liiges on väga lagunenud, saame erakorralise haigena opereerida eelisjärjekorras.

Umbes kaks kolmandikku meie patsientidest on vanemas eas inimesed, kes mäletavad hästi nõukaaega ja järjekordi. Ühelt poolt on nad hästi kannatlikud, teiselt poolt aga ettevaatavad. Püüavad rääkida nii, et selleks ajaks kui häda lähemale tuleb, oleksid nad juba piisavalt kaua järjekorras olnud ja saaksid siis kohe.

Aga kui näiteks väga tegus inimene satub meile reieluukaelamurruga, siis me paneme talle ühtlasi ka puusaproteesi.

Reieluukaelamurd on seotud enamasti luuhõrenemise ehk osteoporoosiga.

Kas tehisliigestega inimene näiteks tantsida saab?

Saab küll. Muidugi oleneb natuke, mis tantsu.

Puusaliigese vahetuse korral on standardtantsud täitsa lubatud. Tvisti või ladina-ameerika tantse ei soovita. Ühele prouale, kes tahtis kangesti lehma lüpsta, ütlesin, et nüüd pärast operatsiooni tuleb lehm laua peale tõsta. Sest madal pink või liiga madal diivan ei ole samuti hea. Ühe varasema tüsistusena võib protees oma pesast välja tulla, kuna proteesi paigaldamisel oleme olnud sunnitud liigesekapslit ümbritsevaid sidemeid venitama.

Kui protees aga juba kasvab luu sisse, siis on asendus hea.

Ortopeed Aare Märtson

E,T,N,R 9.00 - 17.00 K 9.00 - 19.00, L 10.00 - 13.00 Tartu mnt 32 Tallinn 10115 Tel 600 0666 t Ortopeedilised tugisidemed

(ortoosid, korsetid) t Songavööd/bandaažid t Ravisukatooted t Valmislahased (sõrme, käe, jala) t Silikoonist ortopeedilised abivahendid t Ortopeedilised jalanõud, tallatoed t Välised rinnaproteesid t Taastusravivahendid t Nahahooldusvahendid t Inva- ja liikumisabivahendid Isikliku Abivahendi Kaardiga müük soodustatud tingimustel.

Toodete müük ka Liisi järelmaksuga

E-pood: www.invaabi.ee Empatrax OÜ Nõustamine, tellimine: tel 5560 5125, faks 711 2883, e-post: info@invaabi.ee

”

Puusaliigese vahetuse korral on standardtantsud täitsa lubatud.

Tvisti või ladina-ameerika tantse ei soovita.

Pärast operatsiooni järgneb kindlasti taastusravi.

Jah, loomulikult. Neid operatsioone tehakse ju selleks, et patsient võiks taastada oma senise elurežiimi. Need ei ole mitte niivõrd elupäästvad operatsioonid, kuivõrd elukvaliteeti parandavad lõikused.

Siiski kaudses mõttes on need operatsioonid ka elupäästvad.

Mul on olnud patsiente, kes on jutustanud, et kunagi jäi nende vanaisa maal talu tagakambrisse paigale, ei saanud sealt enam omil jalul välja, ja seal ta vaikselt kustus …

Kui vana on olnud teie kõige eakam patsient?

Ikka üle 90 aasta vana.

Kuidas see operatsioon siis välja näeb?

Lõikate inimese kuni luudeni katki ning siis hakkate kopsima, puurima ja saagima?

See võib tunduda brutaalne küll, aga kui sa muud teha ei oska, siis ega see nii hull olegi.

Arstiõpe sellepärast pikk ongi, et esimesed poolteist aastat õpitakse inimese anatoomiat. Selgeks tuleb saada, kus ja kuidas paiknevad lihased, veresooned ja närvid ning mismoodi mõne elundi või luu juurde on võimalik pääseda. Nii katsume

tervis

13 November 2012

meiegi kohale jþuda lihaste vahelt ning närve ega veresooni mitte vigastada.

Kui pikaks operatsioon kujuneb?

Kui on tegemist väikese ja kĂľhna patsiendiga, siis käib see suhteliselt kiiresti â&#x20AC;&#x201C; jääb tunni sisse, isegi 40 minutiga saab puusa vahetatud.

Usun teadvat, et pĂľlveoperatsiooni puhul lamab patsient selili, aga puusa puhul?

On erinevaid juurdepääse. Mina ja mu kolleegid kasutame valdavalt kßlili asendit.

Meie opilaudadel on head padjad ja toed, nii et patsient ei pea vaeva nägema enda kßlili hoidmisega.

Kas neid operatsioone ei tehtagi siis Ăźldnarkoosiga?

Suuremat osa neist operatsioonidest ei tehta ßldnarkoosi all. Neid tehakse seljasßstiga ehk spinaalanesteesiaga, mille puhul sßstitakse seljalßlide vahelt seljaaju ßmbritsevasse ruumi anesteetikumi. See teeb kogu alakeha tundetuks. Spinaalanesteesia eeliseks on väiksem narkoosirisk ning nii luuakse paremad vþimalused ka operatsioonijärgseks valuraviks, sest valuvaigisteid saab siis manustada seljakanßßli kaudu.

MĂľned patsiendid eelistavad operatsiooni ajal pähe panna kĂľrvaklapid ja muusikat kuulata â&#x20AC;&#x201C; meie tÜÜ käigus on tĂľepoolest kuulda kopsimist ja saagimistki.

PUUSA TEHISLIIGESED Puusa täisprotees koosneb kahest osast: â&#x20AC;˘ metalne vĂľi keraamiline kera ja vars, mis kinnitatakse reieluusse; â&#x20AC;˘ polĂźetĂźleenist liigeseþþs (metalsel pĂľhjal), mis kinnitatakse vaagnaluu kĂźlge puusanappa.

Puusaliigese endoproteesid jagatakse sĂľltuvalt kinnitusviisist tsemendiga ja tsemendita proteesideks.

Tsemendiga proteeside puhul kasutatakse proteesi luu kĂźlge kinnitamisel spetsiaalset kiiresti kĂľvastuvat luutsementi.

Tsemendita protees kinnitatakse luu kĂźlge mehaaniliselt keerates vĂľi pressides.

Vahel kasutatakse ka kombineeritud kinnitusega endoproteese.

Puusa poolprotees koosneb metallkerast ja -varrest, mis asendavad vaid liigese reieluupoolse osa.

Sellist tßßpi proteesi kasutatakse eakamatel patsientidel reieluukaela murru vþi ebaliigese korral.

Tsemendivaba puusa täisprotees

Tsementeeritav puusa täisprotees Allikas: â&#x20AC;&#x17E;Puusaliigese endoproteesimineâ&#x20AC;?, kirjastus Lege Artis

Mis need suured riskid on, millele te enne viitasite? >> lk 14

+MHUWHPDJQ\O

b

WDEOHWLG PJ 1 7RLPHDLQH DWVHWĂ&#x2014;Ă&#x2014;OVDOLWVĂ&#x2014;Ă&#x2014;OKDSH PDJQHHVLXPRNVLLG .ÂżVLPĂ&#x2014;Ă&#x2014;JLUDYLP 1ÂżLGXVWXV Â&#x;JH MD NURRQLOLQH VĂ&#x2014;GDPH LVKHHPLDWĂ?EL 7URPERRVL SURIĂ&#x2014;ODNWLND VĂ&#x2014;GDPH LVKHHPLDWĂ?YH PĂ&#x2014;RNDUGLLQIDUNWL MD DMXLQIDUNWL NRUUDO 7ÂżKHOHSDQX 7HJHPLVW RQ UDYLPLJD (QQH WDUYLWDPLVW OXJHJH WÂżKHOHSDQHOLNXOW SDNHQGLV ROHYDW LQIROHKWH .DHEXVWH SĂ&#x2014;VLPLVHO YĂ?L NĂ?UYDOWRLPHWH WHNNLPLVHO SLGDJH QĂ?X DUVWL YĂ?L DSWHHNULJD

%LWWQHUL 3DOVDP MD PO

J

b

7RLPHDLQH 'LNORIHQDN QDDWULXP .ÂżVLPĂ&#x2014;Ă&#x2014;JLUDYLPLG 1ÂżLGXVWXV 1Ă?UJD NXQL PĂ?Ă?GXND YDOX MD SĂ?OHWLNX SDLNQH VĂ&#x2014;PSWR PDDWLOLQH OHHYHQGDPLQH SHKPHWH NXGHGH YDOXOLNH MD SĂ?OHWLNXOLVWH VHLVXQGLWH NRUUDO 7ÂżKHOHSDQX 7HJHPLVW RQ UDYLPLWHJD (QQH WDUYLWDPLVW OXJHJH WÂżKHOHSDQHOLNXOW SDNHQGLV ROHYDW LQIROHKWH .DHEXVWH SĂ&#x2014;VLPLVHO YĂ?L NĂ?UYDOWRLPHWH WHNNLPLVHO SLGDJH QĂ?X DUVWL YĂ?L DSWHHNULJD

b

J

$/$7, 622'1(

%(18 PXOWL YLWDPLLQL WDEOHWLG 1

b

7RLPHDLQH WDLPVHG SUHSDUDDGLG .ÂżVLPĂ&#x2014;Ă&#x2014;JLUDYLPLG 1ÂżLGXVWXV 7UDGLWVLRRQLOLQH WDLPQH UDYLP PLGD NDVXWDWDNVH Ă&#x2014;OGWRQLVHHULYD YDKHQGLQD YDLPVH MD IĂ&#x2014;Ă&#x2014;VLOLVH VHLVXQGL SDUDQGDPLVHNV QLQJ VHHGHNXOJOD IXQNWVLRQDDOVHWH KÂżLUHWH NRUUDO QÂżLWHNV WÂżLVNĂ?KXWXQGH JDDVLGHVW WLQJLWXG SXKLWXVH MD NĂ?KXNLQQLVXVH NRUUDO

VDPXWL VDSL HULWXVH VXXUHQGDPLVHNV 7ÂżKHOHSDQX 7HJHPLVW RQ UDYLPLWHJD (QQH WDUYLWDPLVW OXJHJH WÂżKHOHSDQHOLNXOW SDNHQGLV ROHYDW LQIROHKWH .DHEXVWH SĂ&#x2014;VLPLVHO YĂ?L NĂ?UYDOWRLPHWH WHNNLPLVHO SLGDJH QĂ?X DUVWL YĂ?L DSWHHNULJD

'LFODF JHHO J MD J

%(18 -81,25 PXOWL YLWDPLLQL QÂżULPLVWDEOHWLG 1

b %(18 PXOWLYLWDPLLQLGH MD PLQHUDDODLQHWH WDEOHWLG 1 1

b

1

Pakkumised kehtivad kuni 31. detsemaber 2012 vþi kuni soodushinnaga tooteid jätkub! Tavahinnad vþivad olla apteegiti erinevad!

b

1

se! kidesiad e e t p ie a gi le st me k1 aptee ek1.ee a m e tee tul pte Tere hima Ap www.a Lä

tervis

November 2012 14

Esimene risk, mida me kardame, on infektsioonirisk. Järgmine risk on tromboosirisk.

Sellega me tegeleme operatsioonieelselt ja -järgselt. Kirjutame kojugi kaasa tromboosiprofülaktilisi ravimeid, et veri oleks vedelam.

Mida varem patsient voodist üles saab, seda parem. Juba järgmisel päeval võetakse ta istuma või isegi seisma, et lasta vereringel hakata toimima nii, nagu see normaalses situatsioonis toimima peaks.

Ja järgneb kuudepikkune treening?

Mul on olnud mõni patsient, kes juba kolmandal-neljandal nädalal pärast operatsiooni sõidab autoga. Üks patsient läks viiendal nädalal välisriiki komandeeringule – aga need ei ole juhud, mida eeskujuks tuua.

Tavaliselt läheb ikka kolm kuud, enne kui inimene söandab täisjõuga oma jalale astuda. Liigeseproteesi enda konstruktsioonid on küll nii tugevad, et lubaksid kohe täiskoormust, pigem on küsimus ikka inimese enda hirmudes ja sellega kaasnevais probleemides. Kas käib pea ringi või on jalg valulik, seepärast on esimestel kuudel kindlam kasutada keppi või karku.

Aare Märtson demonstreerib üht põlveproteesi omaenda jala kohal.

Kas protees on igavene?

Kõik oleneb jälle sellest, milline on patsiendi igapäevane koormus. Igavesi asju ei ole olemas. Rusikareegel on, et 90 protsenti puusa ja põlve tehisliigestest on kümne aasta pärast alles ehk töökorras.

Mõne proteesitüübi püsivus on koguni 98 protsenti. See tähendab, protees ei ole loksuma hakanud, see ei ole infektsiooni andnud ega tekitanud muud mehhaanilist tüsistust.

Aga peame siiski arvestama, et mida noorem inimene, seda raskem on loota, et ta päris ühe proteesiga elu lõpuni hakkama saab.

Mis see kõik maksab?

Põlveproteesid on suuremad ja kallimad, puusaproteesid odavamad. Haigekassa hinnakirjas on keskmine hind – proteesi ja ravi eest kokku nii 4000–5000 eurot.

Eestil on selles osas väga hästi läinud, lõunanaabrite juures Lätis maksab patsient oma proteesi eest ise.

Seesama põlveprotees näeb tänu ülikvaliteetsele materjalile välja kui elegantne kunstitaies.

Kui mitu endoproteesimise operatsiooni Tartu Ülikooli Kliinikumis aastas tehakse?

Lepingus haigekassaga on me tänavune

tööde number 895. Aga on olnud aastaid, mil ka 1000 on täis tulnud.

Kui pikk on liigeseoperatsioonile pääsemise järjekord?

Ma arvan, et järjekord ei ole pikk. Nagu eespool öeldud, erakorralised juhud me võtame vahele ning ma arvan, et aasta jooksul saavad kõik jutule. Tavaliselt kiiremini.

Mõned on järjekorras mõlema liigesega. Mõned neist lükkavad oma teise operatsiooni edasi, sest ühe poole opereerimine on andnud leevenduse ka teisele poolele.

Meil Tartus ja lähiümbruses, ma arvan, on umbes 30 niisugust inimest, kel on mõlemad puusad ja põlved endoproteesitud. Eestis kindlasti rohkem.

Millistes Eesti linnades liigesevahetusoperatsioone ette võetakse? Mitte vist igal pool.

Tartus, Tallinnas, Kohtla-Järvel ja Pärnus ning Saaremaal Kuressaares.

Dr Märtson, kui palju teie opereerite?

Seoses kliiniku juhtimisega ja tudengite õpetamisega ei saa ma väga palju opereerida – nii 130 kuni 150 operatsiooni aastas.

Küll on mul varemalt olnud ka 300 operatsiooniga aastaid.

Kumb teile rohkem meeldib, puus või põlv?

Ma ei ole niimoodi mõelnud. Muidugi võib nii mõelda, et mida rohkem sa ühte liigutust teha saad, seda osavam oled. Aga meie väikses riigis peab natuke universaalne ka olema.

Niisiis, teie julgustate inimesi operatsioonile tulema.

Kui liiges teeb haiget, häirib, ei lase öösiti magada, siis nii palju hea on see operatsioon küll, et suuremal osal inimestel elukvaliteet paraneb.

Ei maksa siis mõelda, et vana inimene, mis tast opereerida, niikuinii sureb varsti ära.

Ei maksa. Vastupidi – ükski inimene ei taha olla hooldatav. Liigesevahetusoperatsioon annab inimesele võimaluse jääda iseseisvaks. Ja kui vaadata kasvõi meditsiiniökonoomiliseltki, siis juba paari aastaga tasub see protees ära. Patsient ei kasuta enam valuvaigisteid, ei vaja taastusraviseansse ega muid protseduure, ei pea otsima sotsiaalhooldajat.

Kuiva naha eest hoolitseb Linola® F

Kuivale, sügelevale või põletikulisele nahale.

Sobib hästi ka külmakaitseks.

Linola Lotion ®

Igapäevaseks nahahoolduseks.

Linola® Shampoo p

Kuivale ja õrnale peanahale.

Eemaldab tõhusalt ketenduse.

Sobib beebikõõma (gneiss) korral.

Linola - tootesari kuivale, põletikulisele ja allergilisele nahale. Samuti psoriaasi korral.

Linola® Showerr and Bath Oil (Linola® Ölbad) Vanniõli kuivale nahale.

V Põletiku- ja sügelusvastase toimega.

Muudab naha pehmemaks ja terr vemak ks.

Linola® Dusch und Wasch W Normaalse ja tundliku naha õrnaks ja taastav a aks puhastamiseks.

Kannabalsam CCS Heel Ballm – tõhus abi lõhenenud ja karedatele kandadele Parandab lõhen nen enud ud kan and du Vä du.

Väh hendab naha na ha kar ared edu ustt ning i muudab naha pehmeks ja siledaks. Nähtavad tulemused 7 päeva pärast (uuringutega tõestatud toime).

Kõrge uurea (25%) ning piimhappe sisaldusega. Dermatolooggilis isel eltt te test stit itud. d

tervis

15 November 2012

Külmetavad käed ja jalad. Mida teha?

Liisa Randmäe Annelinna Prisma Südameapteegi proviisor

S

ügisesel ajal hakkavad paljud inimesed jälle tajuma, et nende käed ja jalad külmetavad. Kuigi sügisilmad süvendavad probleemi, siiski pole see peamine põhjus, vaid tegemist on verevarustuse häirega.

Mõnikord tekitavad verevarustuse häired peale külmatunde ka valu jäsemetes, kuid võib esineda pearinglustki, äkiliselt liigutades läheb suisa silme eest mustaks või inimene võib minestada. Verevarustushäired võivad esineda paljudel, aga sagedamini esineb külmatunnet madala vererõhuga ja sundasendis töötavatel naisterahvastel. Vereringehäired võivad olla tin-

gitud temperatuurist, organismi eripärast, vanusest, stressist, suitsetamisest või haiguslikust seisundist.

Keha ja eriti jäsemete temperatuur sõltub verevarustusest. Kui mingil põhjusel see häiritud saab ja veresooned ahenevad, siis muutuvadki käedjalad külmaks. Pearingluse ja minestamise korral on probleeme ajuvereringega. Kui need kaebused on lastel ja noorukitel, siis ei tasu muretseda, sest neil pole veel verevarustuse regulatsioon täielikult välja arenenud.

Arsti poole tuleks kindlasti pöörduda siis, kui pearinglust ja tasakaaluhäireid esineb teadmata põhjusel korduvalt. Vanuse kasvades on see ka ajuinsuldi ohumärgiks.

Mitmed mõjurid nagu temperatuur (jahe ilm, külm vesi või põrand), suitsetamine ja alkohol mõjutavad eelkõige väiksemaid, pindmiseid veresooni, mille ahenedes jäsemete temperatuur langeb.

Kõrgemas eas muutuvad veresooned jäigemaks ning seetõttu halveneb just käte ja jalgade verevarustus.

Lisaks väheneb ka pindmiste veresoonte hulk. Peamiselt mõjutavad verevarustust sellised tervisehädad, nagu madal vererõhk, stress, kilpnäärme alatalitlus, vibratsioontõbi, Raynaud’ sündroom, ateroskleroos.

Hüva nõu • •

• • • • • • • • •

Kanna külma või niiske ilma korral villaseid kindaid ja sokke, niiskuskindlaid jalanõusid. Jalatsid peavad olema avarad ja soojad.

Tee sooje käte- ja jalavanne, mis soodustavad vereringe kiirenemist.

Vette võid lisada veidi sinepipulbrit. Kui oled noorem inimene, treeni käsi ja jalgu vahelduvalt sooja ja külma vanniga. Hoia käsi või jalgu 5–10 minutit 35–40kraadises vees, siis pane need 5–15 sekundiks külma vette.

Käi regulaarselt saunas. Ära pese käsi külma veega ega võta sügavkülmikust asju paljaste kätega.

Masseeri käsi ja jalgu. See parandab verevarustust, kudede ainevahetust ja liigesetalitlust.

Suurenda oma kehalist aktiivsust.

Istuva töö puhul sea jalgade juurde soojapuhur või kasuta soojaveekotti.

Jalgade verevarustuse elavdamiseks tee selili asendis umbes 10 minutit jalgrattasõitu imiteerivat harjutust soovitavalt mitu korda päevas või heida pikali ja aseta jalad südame tasapinnast kõrgemale.

Väldi suitsetamist, piira kohvi joomist.

Vibreerivat tööriista kasutades pane kätte spetsiaalsed kaitsekindad.

Vajadusel määrab arst veresooni laiendavaid ravimeid, näiteks mõne hõlmikpuuekstrakti sisaldava preparaadi, salvi leiab ka käsimüügist.

Raynaud’ sündroomi korral võivad sõrmed ja varbad maha jahtudes muuta ka värvi – alguses valged ja tuimad, edasi sinakad ning hoo möödudes ja vereringe taastumisel punakad.

Kaasuvalt võib esineda valu sõrmedesvarvastes, „suremistunne” või turse.

Tähelepanelik tuleks olla verevarustushäiretega inimestel lennureisidel, sest siis on oht veenitrombide tekkeks.

Sel juhul tuleks eelnevalt konsulteerida arstiga, kasutada lennureisil tugisukki ja teha spetsiaalseid jalaharjutusi.

Külmetavate käte ja jalgade korral tuleks järgida mitmeid nõuandeid. Kui ülaltoodust abi ei leia, võite pöörduda perearsti poole täpsemaks konsultatsiooniks ja tema võib vajadusel välja kirjutada veresooni laiendavaid preparaate.

kallis kodu

November 2012 16

Hooldaja ja tema kallis voodihaige Merike Siht OĂ&#x153; Avitar omanik ja Viiratsi hoolekandekeskuse juht, Tartu tervishoiu kĂľrgkooli hoolduseriala Ăľpetaja

Igapäevaselt on ßha rohkem inimesi seotud koduse hooldustÜÜga, et tagada haige, puudega vþi eaka pereliikme heaolu.

Need, kes hooldavad vĂľi on hooldanud haiget lähedast, on kogenud, et see on raske nii fßßsiliselt kui vaimselt. Ă&#x201E;ärmiselt oluline on vähendada hooldaja fßßsilist koormust. Ă&#x2022;nneks on vĂľimalik kasutada mitmeid erinevaid abivahendeid, Ăľppida olulisemaid hooldusvĂľtteid

Järjest rohkem inimesi vajab lähedaste hoolitsust ja abi kodus.

Enamasti on see tingitud sellest, et haigla pakub ßksnes aktiivravi, teisalt jälle inimesed elavad kauem ja vajavadki toimetulekuks kþrvalabi.

www.hooldekodu.ee Kliente teenindab professionaalne meditsiinipersonal, sealhulgas fĂźsioterapeudid, perearst, hambaarst, eriarstid. VĂľimalik on NDVXWDGD VRODDULXPL PDVVDDÂ&#x;LWRROL N´LD VDXQDV PXOOLYDQQLV MD WHKD SDUDILLQUDYL .OLHQGL VRRYLO WRRPH WXSSD LQWHUQHWLĂ&#x2030;KHQGXVH ND W GD VRODDULXPL PDV WRROL N´LD VDX V PXO QQLV MD WHK S D L G W SS K G MD UDDPDWXNRJXVW OHLDE KXYLWDYDW OXJHPLVW 7HJHYXVMXKL MXKHQGDPLVHO VDDYDG NĂ&#x2026;LN RVD YĂ&#x2026;WWD PLWPHVXJXVWHVW WHJHYXVWHVW MD MD UDDPDWXNRJXVW OHLDEE K LWDYDW OXJ W 7H M K M K G PL GN N W W W W WHJHYXVWHVW MD Ă&#x2030;ULWXVWHVW PDWNDG HNVNXUVLRRQLG NHSLNĂ&#x2026;QG NRUYSDOO NRURRQD ODXDWHQQLV ODXDP´QJXG P´OXP´QJ /RRGXG RQ YĂ&#x2026;LPDOXVHG Ă&#x2030;ULWXVWHVW PDWNDG HNN NXU G N S N G N UYS O N W G P´OXP´QJ /R GXG Y G N´HOLVHNV MD PXXVLNDOLVHNV WHJHYXVHNV ODXOPLQH WDQWVLPLQH NRUG NXXV VĂ&#x2030;QQLS´HYDSLGX NRQWVHUGLG DNRUGLRQ VĂ&#x2030;QWHVDDWRU

N´HOLVHNV MD PXXVLNDOLVHNV WHJHYXVHNV ODXOPLQH WDQWVLPLQH NRUG NX NX Ă&#x2030;QQ SS´´ DSLGX N W G G NRUGLRRQ V WH DWRU

v v v v v

Ă&#x2013;Ăśpäevaringne Ăźldhooldus (sh dementsed vanurid) Erihooldus psßßhiliste erivajadustega inimestele Intervallhoiuteenus Rehabilitatsiooniteenus Rehabilitatsiooniplaanide koostamine

/Ă&#x2026;XQD (HVWL KRROGHNHVNXV t +HOOHQXUPH 3DOXSHUD YDOG 9DOJDPDD t 7HO t LQIR@hooldekodu.ee

kallis kodu

17 November 2012

ning teada, kuidas on võimalik abistada liikumispuudega hooldatavat.

Esmalt peab endale selgeks tegema, millised on haige tegelikud võimed ja milline on haiguse prognoos. Siin saavad kõige enam aidata haigla raviarst, füsioterapeut ja hooldust vajava inimese perearst. Igaüks, kes asub hooldama lähedast, peaks pöörduma alustuseks professionaalide poole, et planeerida hooldus tulemuslikult ning samas võimalikult targalt kasutada omaenda jõuvarusid. Katse ja eksituse meetodil õppides võib abistaja mõne aja möödudes olla vigastatud ja võimetu või nii kurnatud, et vajab eelkõige ise turgutamist ja toetust.

Abivajadus on erinev Hooldust vajavad inimesed ja nende abivajaduse aste võib suuresti erineda.

Mõnele haigele on abi vaja üksnes lühiajaliselt ja kuigi algul on hooldus võib-olla mahukas ettevõtmine, taastub lähedane kiiresti ja tema tervislik seisund ei vaja abistaja üle jõu käivaid pingutusi.

Raskem on olukord, kui selgub, et hooldatav vajab abi 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas ning selline vajadus võib püsima jääda aastateks. Siis tuleb kindlasti planeerida, kuidas ja kelle abil on võimalik hoolduskoormust jagada ning kindlasti kasutada ära iga olemaolev võimalus abi saamiseks.

Kuidas saada soodustingimustel abivahendeid Sotsiaalministri määrus reguleerib tehniliste abivahendite soodustingimustel müümist ja laenutamist lastele, puuetega inimestele ja vanuritele.

Abivahendeid saavad taotleda: • lapsevanemad või lapse eestkostja; • tööealised isikud, kellel on tuvastatud töövõime kaotus alates 40 protsendist või kellele on määratud puude raskusaste; • vanaduspensioniealised isikud, kui abivahend võimaldab parandada toimetulekut; • insuliini süstivad diabeetikud; • need, kellel on rinnavähi tagajärjel eemaldatud rind; • inimesed, kel on tuvastatud kuulmislangus alates 30 detsibellist.

Vajad tõendit: • tehniliste väikeabivahendite korral perearstilt või eriarstilt; • keerulisemate tehniliste abivahendite korral eriarstilt või rehabilitatsiooniasutuselt (rehabilitatsiooniplaanis peab kajastuma soovitud abivahendi vajadus).

Esmakordsel soodustingimustel tehnilise abivahendi ostmiseks, laenutamiseks või kompenseerimise taotlemiseks peab taotleja pöörduma elukohajärgsesse maavalitsusse ning isikliku abivahendi kaardi saamisel abivahendeid väljastavasse ettevõttesse, asutusse või organisatsiooni.

Kalli abivahendi taotlemine: • 1278,23 eurot ja rohkem maksva abivahendi kompenseerimiseks peab olema lastel ja tööealistel isikutel rehabilitatsiooniplaan või eriarsti tõend ning vanaduspensionieas olevatel isikutel eriarsti tõend või kohaliku ekspertkomisjoni nõudmisel rehabilitatsiooniplaan.

Allikas: www.abivahendikeskus.astangu.ee

Millest alustada Millest alustada, kui meil on kodus lähedane, kes on vähese liikumisvõimega ja vajab koduste abi igapäevaste elutoimingutega hakkama saamiseks?

Kui raviarst ei ole määranud voodirežiimi, siis ei pea haige veetma voodis suuremat osa ööpäevast. Igasugune liigutamine mõjub hooldust vajavale inimesele hästi. Seega peaksime juba hooldustööd planeerides mõtlema, kuidas abitu pereliige võimalikult palju igapäevatoimingutesse kaasa haarata.

Meie eesmärk on alati, et hooldatav ise võimalikult hästi toime tuleks. Esiteks on igale inimesele tähtis iseseisvus ja sõltumatus, teiseks hoiab liikumine ära terviseprobleemid, kolmandaks oleme vähendanud hooldaja töökoormust.

Suurte liikumisraskustega lähedasele on kõige õigem muretseda hooldusvoodi.

Tõsi küll, see maksab palju. Kui on arvata, et hooldada tuleb pikka aega ja kiiret muutust pole loota, õigustab see end kindlasti.

ABI Astangu puudealase teabe ja abivahendite keskuse spetsialistid nõustavad nägemis-, kuulmis-, kõne-, liikumisja liitpuudega kliente ning nende lähedasi.

Teenused on tasuta ja nõustatakse inimesi üle Eesti. Üldkontakt: Astangu 27, Tallinn 13519 Tel 687 7250, 687 7231 e-post: ptak@astangu.ee

tused ja abivajajale võib-olla polegi vaja ratastooli osta, vajadusel saab seda laenutada. Laenutamine on mõistlik juba seetõttu, et inimese seisund võib pärast rasket haigust (näiteks insult) muutuda ja siis on laenutatud abivahendit hea sobivama vastu ümber vahetada või parimal juhul tagastada.

Ratastooli ja põetusvoodi abil saame liikumispuudega inimesel võimaldada olla erinevates asendites ja sellega vältida lamamisest tulenevaid terviseriske.

Kohanemine ja kohandamine Kui oleme võtnud eesmärgiks, et hooldatav peaks iseseisvalt toime tulema ja ta saab mingil määral ka ise liikuda, tuleb üle vaadata ümbruskond. Võib-olla tuleb kodus teha mõned ümberkorraldused. Ehk piisab sellest, kui teeme tuppa rohkem ruumi, viime välja mittevajalikud esemed,

Küsi abi spetsialistidelt Kui vajatakse põhjalikumalt kohandatud keskkonda, tuleb paluda professionaalset abi. Kindlasti saab konsultatsiooni ja nõuandeid abivahenditega kauplevast ettevõttest, kuid tasub meeles pidada, et iga kaupmees soovitab eelkõige oma vahendeid.

Pakutu võib, kuid ei pruugi alati olla just see, mida teie kõige enam vajate.

Astangu puudealase teabe ja abivahendite keskusest saab tasuta nõustamist.

Ettevõte tutvub teie olukorraga ja soovitab teie lähedasele sobivaid abivahendeid ja ümberkorraldusi, mis talle kõige paremini mõjuksid, aga ka hooldajat säästaksid.

Hooldatavat abistama asudes mõtleme kõigepealt, millised on hooldatava põhilised igapäevatoimingud. Riietumine, pesemine, söömine, tualeti kasutamine, voodist ja toolist tõusmine. Kõigi nende toimingutega paremaks hakkama saamiseks on võimalik kasutada mitmesuguseid abivahendeid. Suur osa on täita ka abistajal: kuidas keerata vähese liikumisvõimega lähedast voodis, kuidas tõsta ta voodist ratastooli.

Algajale hooldajale tunduvad need küllaltki võimatud ettevõtmised. Nendest aga põhjalikumalt järgmistes ajakirjanumbrites.

Eestis pakutavad parimate omadustega ja soodsaima hinnaga mähkmed täiskasvanutele otse maaletoojalt.

Abivahendeid saab soodustusega Puuetega inimesed, lapsed ja vanaduspensionärid saavad abivahendeid osta ja laenutada riigipoolse soodustusega. Raske liikumispuudega inimese hooldamisel soovitan kindlasti seda võimalust kasutada ja abi toel osta või laenutada elektriline põetusvoodi.

Tähtis on, et voodi kõrgus oleks kergesti muudetav. Kõrgemale tõstetud voodis on hooldajal kergem toimetada, ka ei vaeva hooldaja siis vales asendis oma selga ja tegutseda saab vähemat jõudu kasutades. Madalas asendis voodist pääseb haige iseseisvalt või abistaja toel hõlpsamalt liikuma või ratastooli.

Teine vajalik abivahend on ratastool.

Selle hankimisel kehtivad samuti soodus-

paigutame mööbli veidi ümber ja loome võimaluse ratastooliga või toetusraamiga liikumiseks. Kui on muretsetud põetusvoodi, peab sellele vajadusel kahelt poolt ligi pääsema.

Sageli hooldavad oma lähedasi pereliikmed, kes ise samuti eakad, seega peame ümbruse kohandamisel mõtlema, kuidas vanemaealine teise inimese hooldamisega kõige väiksemat jõudu kasutades ja ohutult toime tuleb.

Sagedasti komistatakse rulli keerdunud vaibaotsale või kõnnirajale ette jäänud asja otsa. Liikumistee tühjaks tegemine pole teab mis suur ettevõtmine, kuid võib tegutsemist tunduvalt lihtsamaks teha. Läbimõeldult paigutatud igapäevaeluks vajalikud esemed aitavad abi ootaval inimesel endal paljuga ise hakkama saada.

Mööbli ja muuga üle koormatud tuba raskendab ka koristustöid. Võimalusel tuleb abivajaja paigutada hea ligipääsuga tuppa, kust pääseks lihtsalt nii pesuruumi ja tualetti kui ka välisukseni. Vajadusel tuleb ukseavad ratastooli pärast laiemaks teha. Palju abi on käsipuudest.

Kursana Eesti OÜ

Merivälja Pansion Eakate ööpäevane jälgimine ja hooldamine.

Majutamine ühe- ja kahe-kohalistes kutsungisüsteemiga varustatud telefoni-, kaabel TV- ja internetivalmidusega tubades.

Ranniku tee 48, Tallinn Telefon 609 2605 kursana@kursana.ee

Minu turvaline kodu

Vedelikuindikaator Lõhnalukk 3D lekkebarjäär Õhku läbilaskev materjal Elastne kummiriba seljaosas Kleepriba korduvkinnituseks

Suurus: L unisex Vööümbermõõt: 75 –150 cm Imavus: min. 3000 ml

Curant Kaubandus OÜ, tel 502 9306, e-post info@curant.ee

tervis

November 2012 18

Aili Paju: loodus peitub eestlase veresügavustes Eve Rohtla eve.rohtla@ajaleht.ee

T

untud loodusravi propageerija Aili Paju õppeaeg arstiteaduskonnas langes kokku antibiootikumide tulvaga meditsiini. Juba tudengipõlves tekitas see temas probleeme, kuidas on ikka võimalik, et nii rikast süsteemi, nagu seda on inimese organism, saab üksnes sünteetiliste tablettidega ravida.

Aili Paju, kui palju loodus inimesele üldse mõju avaldab?

Ses küsimuses tajun murelikkust, nagu võiks praegu valitseva tehnoloogilise progressi sära varjutada inimese sidet loodusega. Või ongi see juba juhtunud?

Me kõik, nii looduskeskkonnas toimetavad elusolendid, taimed, linnud, loomad kui ka inimesed, olgu nad või otsani pärit linnast, paikneme ühises ruumis, kus kõik elusolendid on märgistatud erilise omadusega, milleks on elusus. Õnneks pole pealetungival tehnoloogilis-virtuaalsel maailmal veel säärast jõudu, et asendada elu kui ainulaadset taasloovat nähtust.

Küllap on igal kogemusi ja lugusid sellest, kui palju elu avardavat ja loovat avaneb inimesele suhtlemisel teiste elusolenditega. Kunagi on Anton Hansen Tammsaare öelnud, et inimesed peaksid uskuma, et kui loodus loob, siis loome ka meie, jätkates tema tööd. Kõlab küll uskumatult, ent kui inimene hakkab tabama looduses süvitsi toimuvat, siis avaneks tal ehe võimalus luua endale kõige sobivam tulevik. Sest eks südamepõhjas sooviks ju inimene elada mitmekesisemat, rikastavat, loovuse ja armastusega täidetud elu.

Selleks peitub meie rahva veresügavustes üks väärt tagatis: läbi sajandite on kontakt loodusega olnud väga tihe, mida peegeldab siin elanud paljudelt põlvkondadelt kogutud viljakas pärandkultuur.

Senini pole enamik meist võtnud omaks teese, nagu oleks progress saavutatav loodusjõudude ja teiste elusolendite ekspluateerimise teel. Hoopis vastupidi, ikka ja jälle ilmub kõige õigemal hetkel ei tea kust nähtavale rahva loodustundlik hoiak, nii iseloomulik loodussäästlikkus, roheline mõtlemine ja viimasel ajal mär-

Kirjanik ja meditsiinidoktor Aili Paju on kindel, et meie rahva veresügavustes peitub üks väärt tagatis: läbi sajandite on kontakt loodusega olnud väga tihe.

”

Sel suvel nägime suhteliselt vähe päikest. Seevastu jätkus siinsel laiuskraadil rohkesti vihma, rõskust, udu. Nii loodi head tingimused viiruste, mikroobide, parasiitseente paljunemiseks.

gatav eesti noorte perekondade tung asuda elama linnast maale.

Selgitamaks lähemalt looduse mõju inimorganismile, heitkem korraks pilk ta naha alla. Mis sealt vastu vaatab! Keeruline süsteem, kus valmis tegutsema üle 50 triljoni raku! Nii nagu töötavad kehas kõik rakud, nii toimetab ka iga üksik rakk – olgu selleks siis maksa-, neeru- või südamelihase rakk. Temagi hingab, seedib, varustab end energiaga, uueneb, taastub samuti nagu kogu organism. Kuid mis juhtub siis, millisest põhimõttest lähtub inimkeha siis, kui tööhoost on haaratud kogu organism?

Just siis selgub, kui kooskõlastatult kulgeb rakkude omavaheline tegevus. Siis näeme, kui õiglaselt jaotatakse toitaineid, hapnikku, hormoone parajasti töötavate ja teiste, samal ajal vähem koormatud elundite vahel. Ei mingit segadust, kakofooniat, muide, ka mitte omavahelist võitlust-kraaklemist ega konkurentsi, millele on seni toetunud tavameditsiini põhimõtteline alustugi – darvinism. Mida aeg edasi, seda enam süveneb äratundmine, et harmoonilise ja kindla elurütmi tagavad kehale just looduslikult toimivad koostegevuse mehhanismid.

Kuid ega üksnes rakkude ainevahetusest piisa, nad pole nii targad, et seaksid ümbritsevast keskkonnast tuleva info kahtluse alla. Nii vastatakse elujaatavale kui ka hävitavale signaalile ühtemoodi – alati end mobiliseerivalt. Seega vajab keha täiendavat korrastajat, mis ei laseks kõiki varusid korraga ära kasutada, õigemini raisata.

Imposantseks reguleerijaks on närvisüsteemi võrgustik. Veelgi enam. Närvisüsteemi täiendavad-rikastavad omakorda inimese emotsioonid, ta hingeelu, veendu-

mused, motiivid, mis samuti mõjutavad (juhivad) keha funktsioone. Nii on rakkude tegevusel, aga ka inimese isiklikul hoiakul ja eneseteadvusel otsustav mõju ta reaalsele tervisele.

Mida loodusravi all üldse mõeldakse?

Mis see on?

Käes on jälle sügis, sel suvel nägime suhteliselt vähe päikest. Seevastu jätkus siinsel laiuskraadil rohkesti vihma, rõskust, udu. Nii loodi head tingimused viiruste, mikroobide, parasiitseente paljunemiseks, ja õige pea kasutavadki kutsumata külalised võimalust tungida inimese kehasse ja seal pahandust teha.

Teatavasti on haigusel eristatavad kolm staadiumi: haiguseelne periood, haiguse „õitseaeg”, ja järelseisund.

Sesoonsete tõbede ära hoidmiseks soovitab tavameditsiin kasutada ennetavalt vaktsiine, ent kui inimene on juba haigestunud, siis vaevavate sümptomite mahasurumiseks tarvitatakse tugevatoimelisi, organismile võõraid sünteetilisi ravimeid.

Muide, lihtsalt teadmiseks, tänapäeval ületab ravimitööstuse aastane sissetulek 600 miljardit dollarit (Ameerika Ühendriikide andmed). Seega, mida rohkem haiguste „õitsemist”, seda paremini läheb ravimitööstusel?

Kuid miks on siis inimene järjest allergilisem, jõuetum, alailma tõbine? Ühe põhjusena on organismile võõraste ravimite ülemäärase kasutamisega sageli maha surutud inimese loomulik immuunsus, tema tegelik tervisejõud. Sünnime ju siia ilma silmapaistvalt paindlike kohanemis- ja kaitsevõimalustega, miks ei peaks siis õigel ajal rakendama oma sisemist loomupärast jõudu? >> lk 20

tervis

19 November 2012 Kirjanik ja meditsiinidoktor Aili Paju ütleb, et selgitada lähemalt looduse mõju inimorganismile, tuleb korraks heita pilk naha alla.

RETSEPTID KÜLMETUSE JA KÖHA PUHUL Harilik kirsipuu Võtta 2 sl kuivatatud peenestatud kirsilehti, lisada kaks klaasi keeva vett, lasta kaane all soojas 2 tundi tõmmata, kurnata, juua lonkshaaval ära.

Must sõstar

Hea enesetunne Karmeliitide Vennaskonna munkade poolt aastal 1610 loodud preparaat 10 taime eeterlikest õlidest.

Võtta 1 tl kuivatatud lehti (ka õisi või varsi), lisada klaas keeva vett, lasta 5 minutit soojas tõmmata, juua päeva jooksul 2–3 tassitäit kuumalt.

Iisop (tee on eriti toimiv köha orral) korral) Võtta 1 ttl ürti, lisada klaas kuuma vett, lasta tõmmata t 7–8 minutit, juua pool klaasi korraga 2–3 korda päevas. Tee on kibeda pä maitse ja terava lõhma naga, pruukimiseks na ainult täiskasvanutele. ainu Iisopiteed ei jooda Ii pidevalt: ravikuur kespideva tab kun kuni kaks nädalat.

Neeruhaigetele iisopiNee tteed ei soovitata.

Kadakas K FOTO: MARGUS ANSU/„POSTIMEES”

AILI PAJU • Sündis 1938. aasta 8. septembril Tartus; • lõpetas 1957 Kohtla-Järve 1. Keskkooli, 1961. aastal Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonna ja 1968. aastal arstiteaduskonna raviosakonna arst-terapeudina; • isiklik rekord odaviskes 51.02; • töötanud Kohtla-Järvel treenerina, aastal 1968 asus tööle Tartu ülikoolis õppejõuna; • 1970. aastal sai meditsiinikandidaadi kraadi, kaitses 1975. aastal meditsiinidoktori väitekirja, 1979 korraline professor, luges biokeemiakursust, taastusravi, psühhosomaatikat, rahvaülikoolis loodusravi; • organiseeris ja juhtis Maarjamõisa kliiniku ravikehakultuuri osakonda; • alates 1994. aastast on ta vabakutseline kirjanik; • tema sulest on ilmunud üle 20 raamatu.

Allikas: Vikipeedia

Võtta 1 tl peenestatud vilju, lisada klaas keeva vett, lasta tõmmata kuumas kaane all kuni 15 minutit, kurnata ja juua lonkshaaval pool klaasi korraga. Neeruhaigetele ei soovitata.

Harilik sirel Võtta 2 sl sireliõisi või pungi või lehti, lisada klaas keeva vett, hoida soojas tunni, juua kuumalt klaasitäis korraga, kaks-kolm korda päevas.Taandab liigestevalu ja ka astmahooge.

Harilik pärn Võtta 2 sl peenestatud pärnaõisi, lisada klaas keeva vett, lasta seista veerand tundi soojas. Juua kuumalt (palaviku langetamiseks, higistamiseks).

Allikas: Aili Paju „Aed ja mets kui apteek”, 2012

Kasutatakse: kergete külmetusnähtude

korral

(nt ninakinnisus, häälekähedus)

kergete seedevaevuste

korral

(nt täiskõhutunne ja puhitised)

kergete pea- ja

lihasevalude korral pingeperioodidel kergelt rahustav Seespidiselt võetakse 5…10 tilka kuni 5 korda päevas tilgutatuna suhkrutükile või lisatakse kuumale teele ja juuakse.

Välispidiselt määritakse lahusega meelekohti või haiget piirkonda kehal mitu korda päevas.

Inhaleerimiseks tilgutada 10 tilka 1 dl kuuma vee kohta ja hingata auru sisse või lisada saunas kulbitäiele leiliveele kuni 20 tilka.

e eel Jõuludinkek is! k pa end JOGURTID KOHUPIIMAD KOHUPIIMAKREEMID

w w w. p a j u ma e. e e

Saadaval apteekides.

tervis Loodusravivõtteid rakendades lähenetakse inimesele kui tervikule ja teadmisega, et tema ise on aktiivse energia allikas. Loodusravi kujutabki inimese enese kohanemissüsteemide tugevdamist, loomulike ravivõtete hulka kuulub targalt korrastatud elurütm, õige toit, ravimtaimed, massaaž, liikumisravi, veeprotseduurid, nõelravi, aroomteraapia ja muu selline. Eneseteadvuse korrastamiseks rakendatakse kultuuri ja religiooni valdkonda kuuluvat – palvet, vestlust usaldusväärse inimesega, heliravi, kunsti ja kirjandust.

Oletagem, et te ei saanud end suvel karastada, polnud ka võimalust liikuda palju värskes õhus ja nüüd sattusitegi viiruste võrku. Lühidalt, teil on tervisega probleeme. Albert Einstein on öelnud, et ühtegi probleemi ei saa lahendada samal tasemel, kus see tekkis. Seega, tõstkem end siis välja sellest kõigest, mis haiguseni viis.

Kui saite viirused külge tööl end üle koormates või inimeste keskel seigeldes, siis nüüd vajate täielikku omaette olemist, voodirahu. Viiruste esmane ründepunkt on energia poolest rikkad neerud, nähud avalduvad kehavedelike peetuses, neerude tegevus on raskendatud, valutab pea, valutavad liigesed. Ka nahk (higistamine) ei tule haigestumise algul appi.

Siinkohal sobivad naha ja neerude tegevuse korrastamiseks looduslikud ravimteed. Higistama hakanud nahk võtab viiruste tekitatud pahanduskoormuse enda peale, neerude tegevus paraneb, ja märgatavalt, peavalu (liigesevalu) taandub.

Veel üks tähelepanek. Meie keha üks suuremaid energiat nõudvaid elundeid on seedekulgla, kuid haiguse ajal vajatakse energiat viiruste ainevahetusjääkide kõrvaldamiseks hoopis mujal. Andkem siis kõhule rahu. Lülitage toit mõneks päevaks välja.

Kui ägedad haigusnähud taanduvad, asutakse kõrvaldama häirivaid järelnähte, nagu madal kehatemperatuur või nõrgestatud immuunsüsteem. Siin pakub rohkesti häid võimalusi õige toit, ravimteed, liikumine. Nii tugevdavad loodusravivõtted inimese sünnipärast ellujäämistahet, see toimub põhiliselt meie kaitsemehhanismide toetamise ja tugevdamise teel. Elu on näidanud, et meis on piisavalt võimekust ekust kohaneda ja paraneda, ja seda eda mitte inimese enese tervenndavat jõudu maha surudes,, vaid just elavdades.

Samas kõik, mis puudu-tab arenevat meditsiiniteh-noloogiat, keerulisi operatatsioone, mõjusaid ravimeid eid haiglamiljöös, on omal kohal hal ja vajalik. Kuid mingil juhull ei tohiks ustes inimest unustada ka haigla tingimustes ennast, hoides teda passiivsena ja jättes rakendamata organismi märkimisväärsed võimalused tõelise tervise taastamiseks.

Kust pärineb teie huvi loodusravi vastu?

Kuulun esimese põlvkonna linlaste hulka, kes juba pisipõnnina kõik kevaded-suved veetis vanavanemate juures maal. Igapäevased kontaktid koduloomadega, taimeriigiga, metsas hulkumised kuulusid sel ajal enesestmõistetavalt mu päevaringi. Et mu ülemäärane elav uudishimu ja agar toimetamine pere muretsema pani, seoti paari-kolmeaastane

November 2012 20

mina aias pika ohelikuga õunapuu külge ja et mul igav poleks, seoti teise õunapuutüve külge teine elusolend, lõbus põrsake. Nii me siis seal tutvusime teineteisega, ümbritseva loodusega, üldse eluga.

Arstiteaduskonnas õppides tekkis mul ajapikku palju küsimusi, millele sageli ei õnnestunudki vastust saada.

Näiteks, mis on inimese tervis. Jah, numbrilist normi näitavad arvud kirjutasime konspekti, aga küsimusele, mis on tervis, pidin hakkama ise vastust otsima. Tagatipuks hämmastas mind see, et arstiteaduskonnas ei õpetatud ega õpetata inimese üld- ega meditsiinipsühholoogiat. Mu õppeaeg langes kokku antibiootikumide tulvaga meditsiini, neid rakendati massiliselt raviks ka kergete haigusnähtude puhul. Konspekti tuli panna kirja tuntud skeem, ikka kaks tabletti korraga kolm korda päevas. Ja niimoodi vähemalt nädal järjest. Juba tudengipõlves tekitas see minus probleeme, kuidas on ikka võimalik, et nii rikast süsteemi, nagu seda on inimese organism, saab nii primitiivselt, isegi jõhkralt sünteetiliste tablettidega ravida. Jah, raskete haiguste (näiteks kopsupõletik) puhul on antibiootikumikuur omal kohal, kuid tavalise külmetuse korral peaksime küll antibiootikumidest eemale hoidma.

Et tegutsesin tudengina molekulaarbioloogiaringis, siis peagi leidsin kätte saadud kirjandusest, et antibiootikumid võtavad lastelt kõrvakuulmise, muudavad hambaid kollaseks, rikuvad pikaks ajaks seedetegevuse. Muide, mullegi oli üllatav, et teadmised teaduse vallast jõuavad ravimeditsiini reeglina seitse kuni kümme aastat hiljem!

Kui lõpetasin ülikooli sisehaiguste arstina, kuulusin nende tohtrite hulka, kes kirjutasid ise välja retsepte, mida valmistati sel ajal veel apteegis. Saades korraliku ülevaate haige seisundist, eelistasin erinevaid ekstrakte ravimtaimedest, mis imenduvad erinevalt tablettidest täielikult organismi, lisaks soovitasin paraneval inimesel reguleerida ikka ja jälle toidu- ja töörežiimi.

Otsustavaks pöördeks sai 1972. aasta Müncheni olümpiamängude eelne periood Käärikul, kus töötasin suviti arstina. Seal valmistati suurvõistluseks ette Nõukogude Liidu Liid parimaid mitmevõistlejaid. Närvipinge Närvip oli, nagu ikka enne olümpiamän erakordselt suur. olümpiamänge, Keset su suve ühel hetkel märkasin staadionile viiva teeraja staa ääres õitsemas silmatorä kavalt kauneid hariliku pune ja liht-naistepunapuhmaid. Kas tõesti olid rravimtaimed tulnud sportlastele appi? Olin ülisp malt hämmastunud, näitasin ka teistele, et isegi ravimtaimed on pingelisel aastal eelistamas sportlasteringi, sest harilik pune (eriti meestele) ja naistepuna (naistele) toimivad rahustavalt ja ainevahetust korrastavalt. Kui keegi võistlejaist pöördus mu poole palaviku või unetusega, valmistasin oma käega neile ravimtee, lisasin vajadusel ka mett ja küüslauku. Sportlased võtsid uutmoodi ravi kohe omaks, ja mis kõige tähtsam, nad paranesid kiiresti ja häireteta.

Siit saidki alguse mu pikaajalised mõtisklused, ja paraku ka võitlus loodusravi teemadel.

Tahad olla 10 aastat noorem?

Tahad saledat figuuri?

Tahad jõuda rohkem?

VITACELL tabletid sisaldavad superantioksüdanti SOD-ensüümi, mis kaitseb rakke kahjustuste eest, pidurdab organismi vananemist.

SOD mõjub soodsalt stressi ja väsimuse korral, aitab taluda füüsilisi ja psüühilisi koormusi ning kaitseb nahka kahjuliku UV-kiirguse eest ja hoiab selle noorena. SOD pidurdab ka rasva ladestumist siseorganite piirkonda, aidates hoida normaalset kehakaalu ja vältida kahjulikku rasva ladestumist siseorganite ümber.

VITACELL sobib dieedil olijatele ja üle keskeas inimestele vananemisnähtude vähendamiseks ja organismi nooruslikkuse säilitamiseks.

VITACELL – nooruslikkuse säilitamiseks igas eas!

MÜÜGIL APTEEKIDES, www.tervis24.ee ja Tervisepoes

Kadaka tee 1/3, Tallinn

testament

21 November 2012

Kinkida või pärandada, see on küsimus Margus Haav margus.haav@ajaleht.ee

P

raktika on näidanud, et inimesed tunnevad tegelikult sageli huvi selle vastu, kas oma vara kinkida või teha hoopis testament. Esimese asjana pöördutakse selles küsimuses ikka notarite poole.

Notar Kersti Kulla kinnitab, et õigupoolest on iga juhtum erinev. Kinkelepingu või testamendi tegemine toob endaga kaasa kardinaalselt erinevad tagajärjed. Otsuse langetamisel soovitavadki asjatundjad mõelda eelkõige just juriidilistele tagajärgedele, mitte niivõrd võimalikele kulutustele, mis kinkelepingu või pärimise vormistamise eest väga erinevad polegi.

Erinevad juhtumid „Valiku ees olijale ei saa üldjuhul üheselt nõu anda, vaid inimene peab ise otsuse tegema,” räägib Kulla. „Notar saab üksnes selgitada erinevaid tagajärgi, kui näiteks kinnisvara oma eluajal ära kingitakse või mis juhtub siis, kui inimene teeb testamendi oma vara suhtes.”

Endaga kaasa võtta ei saa mitte midagi.

Mida teha aga elu jooksul soetatud kinnisvaraga? Kas kinkida lähedastele või siis teha nende kasuks hoopis testament? Kumb on kindlam ja kumb kasulikum? Aga mis juhtub siis, kui tahad kingitust tagasi võtta?

>> lk 22

Mika Myllyaho

Tragia komöödi kahes vaatuses

Eva Püssa, Liina Tennosaar, Merle Palmiste (Eesti Draamateater)

KÜLALISETENDUSED ÜLE EESTI! 28.11 kell 19 Paide Kultuurikeskus 29.01 kell 19 Rakvere teater 20.02 kell 19 Ugala teater 6.03 kell 19 Haapsalu Kultuurikeskus 3.04 kell 19 Viimsi Huvikeskus

Piletid müügil kohapeal, Piletimaailma ja Piletilevi müügikohtades üle Eesti. www.vanemuine.ee

testament Pika praktikaga vandeadvokaat Ivo Mahhov möönab, et tema käest just väga tihti ei uurita, kas vara kinkida või pärandada see pigem testamendiga, kuid võõras pole see teema tallegi. „Igal juhul tuleb arvestada seda, et kinkelepingu või testamendi tegemine toovad kaasa täiesti erinevad juriidilised tagajärjed,” kinnitab Mahhov. „Kinkega läheb omand üle kohe.”

Kui inimene näiteks kingib eluajal oma korteri ära, siis enam ta selle korteri omanik lihtsalt ei ole. Samuti ei ole võimalust pärast kinkelepingu sõlmimist enam ümber mõelda ja tulla üksinda notari juurde tagasi sõnadega, et mõtlesin ringi ja tahaksin korteri hoopis ise ära müüa või kinkida kellelegi teisele. „Kinkijale annab seadus küll võimaluse kinkelepingust taganeda, kuid seda vaid väga erandlikel juhtudel, näiteks siis, kui kingisaaja on olnud kinkija või tema lähedase suhtes jämedalt tänamatu,” selgitab Kulla. „Kui ma teen testamendi, milles määran, et pärast minu surma jääb minu korter näiteks minu lapselapsele, siis ongi nii, et lapselaps saab selle korteri endale alles pärast minu surma. Soovi korral on mul alati õigus oma testament tühistada või muuta ja seda saan ma teha üksinda, ilma et peaksin kelleltki luba küsima.”

Kulla lisab, et kui testament on tehtud, siis testamendi tegija on ise ikkagi kogu oma eluajal oma vara omanik ja vara läheb pärija omandisse alles pärast testamendi tegija surma. „Vaatamata sellele, et inimesel on testament tehtud, on tal õigus oma varaga

November 2012 22

NB! • Kinkimine on ohtlik, kuna endisel omanikul kaob kontroll edasise üle.

• Testamenti on võimalik muuta, kinkelepingut aga mitte.

• Nii kinkimise kui pärimisega kaasnevad üksnes notarikulud. Nende suurusjärk on võrreldav, kuid kinkimisel tuleb kulud tasuda kohe, pärimisel võib maksmise aega valida.

• Lisaks kinkimisele ja testamendile on võimalik teha ka pärimisleping, mis seob pärandajat ja annab hooldajale kindluse, et teda pärast aastatepikkust hooldamist pärandist ikkagi ilma ei jäeta.

• Erinevalt paljudest teistest riikidest Eestis pärandimaksu ei ole.

Pärandimaks on maks, millega maksustatakse vara, mis pärimise korral läheb pärandajalt pärijale.

oma eluajal toimetada täpselt nii, kuidas ta soovib, kuna ta on ise vara omanik,” toonitab Kulla. „Nii on võimalik oma vara ära müüa või siis kinkida.”

Kumma variandi kasuks aga otsustada, sõltub igast juhtumist. Kulla toonitab, et nagunii teeb otsuse ikkagi ainult inimene ise.

Võtame näiteks ühe juba eaka abielupaari, kellel on kõigi mugavustega korter linnas ja väike elumajaga kinnistu linnast väljas maal. Vanapaar elab oma linnakorteris, maal enam tegutsemas ja aeda harimas ei jõua ega soovigi käia. Maal elab oma perega nende ainus laps. „Kui sellisel juhul kinnistu omanikud soovivad maal asuva elumajaga kinnistu oma ainsale lapsele ära kinkida, on see tegelikult ju väga mõistlik,” räägib Kulla.

Inimese ainuõigus Tema teab selliseid juhtumeid, kus inimene tuleb testamenti tegema, tema soov ongi teha just testament ja nii ka tehakse ning siis inimene ikkagi küsib veel lõpuks, et on ju ikka nii, et teda ei saa minu eluajal keegi korterist välja tõsta. „Siin on tõenäoliselt oma mõju ka filmidest nähtul ja kusagilt kuuldul – kuidas kusagil kellelgi juhtus selline lugu…”

Tuleb ette ka olukordi, kus tehakse testament ja ollakse mures, ega sellest ometi ei teatata lastele või teistele sugulastele.

Mõni inimene selgitab igaks juhuks, et ta on oma perega kõik juba eelnevalt läbi rääkinud ja kõik teavad, kuidas ta oma testamendi teeb. Mõni jälle ütleb, et keegi

Notar Kersti Kulla sellest ei tea ja ta soovib, et tema eluajal ei saadakski sellest teada. „Inimese eluajal ei ole mitte kellelgi õigust ega võimalust saada kusagilt infot selle kohta, kas inimene on testamendi teinud või mitte,” kinnitab Kulla. „Ainult siis, kui testamendi teinud isik ise sellest räägib, on see info perele juba tema eluajal teada.”

Pärandimaks puudub Erinevalt paljudest teistest riikidest Eestis pärandimaksu ei ole. Pärandimaks on maks, millega maksustatakse vara, mis pärimise korral läheb pärandajalt pärijale. „Pärandina saadud vara soetamismak-

Saada vana auto pensionile!

Seeniorliisinguga saad: • uue säästliku auto ja 5-aastase garantii • suve- ja talverehvid • soodsa kindlustuse • võimaluse auto tagastada Haara kohe roolist, sest eripakkumine kehtib vaid 31. detsembrini 2012.

Autopakkumised ja kampaania tingimused on aadressil www.swedbank.ee/seeniorliising.

Küsimuste korral pöördu julgesti pangakontorisse või võta ühendust telefonil 613 1324.

Seeniorliisingut pakub Swedbank Liising AS, kaskokindlustust Swedbank P&C Insurance AS. Tutvuge teenuste tingimustega aadressil www.swedbank.ee, vajaduse korral konsulteerige pangatöötajaga.

Seeniorliisingu krediidi kulukuse määr on 5,29% aastas järgmistel näidistingimustel: vara hind 13 5 00 € + km, sissemakse 20%, jääkväärtus 15%, lepingu tähtaeg 5 aastat, lepingutasu 200 €, fikseeritud intressimäär 4,5%

Haapsalu

23 November 2012

Marika Kiiver Eha Naudi

Posti 41a, 90507 Posti 26, 90504

tel: 473 3503, marika.kiiver@notar.ee tel: 473 4466, eha.naudi@notar.ee

Kaja Tenisson

Suur 18a, 48306

tel: 776 0100, kaja.tenisson@notar.ee

Jaama 14, 41533 Keskväljak 1a, 41531 Rakvere 5a, 41596 Tartu mnt 2, 41536

tel: 335 5321, oksana.bauer@notar.ee tel: 339 5470, tiit.juse@notar.ee tel: 335 6210, johvinotar@hot.ee tel: 337 2060, ylle.mesi@notar.ee

Lossi 4a, 93819 Tallinna 16, 93819 Lossi 6, 93819

tel: 453 3027, anne.heinsaar@notar.ee tel: 452 4765, marika.leis@notar.ee tel: 453 3170, kuressaare@notar.ee

Jõgeva Jõhvi

inimesed selle juures aga siiski pelgavad? „Pelgavad just seda, et äkki võidakse nad pärast kinkelepingu sõlmimist oma kodunt välja tõsta,” ütleb Kulla.

Võimalikud mured

FOTO: PEETER KÜMMEL/„SAKALA"

sumus on saaja jaoks null, see tähendab, et kinnisvara müügil tekib maksukohustus kogu müügitulult,” selgitab maksuameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi. „Kui vara omanik on kinnisvara pärast pärimist ise parendanud või täiendanud, siis selles ulatuses tekib soetamismaksumus, samuti võetakse tulumaksukohustuse arvutamisel arvesse vara soetamise ja müügiga otseselt seotud kulud. Isiklikus kasutuses olnud vallasvara müük on maksuvaba.”

Milliseid riske toob kaasa oma alaealisele lapsele näiteks korteri pärandamine? „Maksustamise mõttes on juba eelnevalt mainitud risk, et kunagi kinnisvara müümisel ei pruugi soetamismaksumust olla, kui just laps vara ei täienda ega parenda, ja kinnisvara müügil tekib maksukohustus kogu müügitulult,” toob Liivamägi näite.

Kui pärija asub hiljem vara müüma, siis kuulub saadav kasu tulumaksuga maksustamisele. Kuna kasu all mõistetakse saadud tulu ja soetusmaksumuse vahet, siis läheb tulumaksu alla praktiliselt kogu saadav müügisumma, sest pärimise puhul on soetusmaksumus null eurot.

Kas ja millisel juhul pärija tulumaksust pääseb? „Kui müüakse isiklikus kasutuses olnud vallasvara, siis see ei kuulu maksustamisele,” kinnitab Liivamägi. „Seega juhul, kui müüdav kinnisvara on pärija eluase, pärandina saadud suvila või aiamaja on olnud isiku kasutuses üle 2 aasta ning kinnistu suurus ei ületa 0,25 hektarit, siis ei kuulu selle müügitulu maksustamisele.”

Maksude mõttes niisiis vist erilist vahet pole, kas kinkida või pärida. Mõlemal juhul ei pea kingi andja või pärandaja ise tulumaksu maksma, kuid kingi või pärandi saaja peab hilisema müügi korral tasuma tulumaksu kogu müügisumma pealt. „Põhimõtteliselt on küll nii,” on Liivamägi nõus. „Kinnisvara müügil on maksukohustus kogu müügitulult, kui omanik ei ole ise teinud selle vara parendamiseks kulutusi, mida saab käsitleda soetamismaksumusena.”

Kui sageli on aga erinevate fiktiivsete nõksudega püütud maksuametit pärandi või kingi müügil ninapidi vedada? Liivamägi ütleb, et seda juhtub pigem harva.

Niisiis tundub kinkeleping olevat igati mugav, mõistlik ja üllas tegu. Mida

Mis eelised ja millised ohud on siis lõppude-lõpuks pärandamisel, millised kinkimisel? „Kinkimine on ohtlik, kuna endisel omanikul kaob kontroll edasise üle,” räägib vandeadvokaat Mahhov. „Näiteks on juhtunud, et noor kingisaaja on ise surnud enne eakat kinkijat, ja kinkija on oma ärakingitud majast välja aetud.”

Tema kinnitusel kaasnevad nii kinkimise kui pärimisega üksnes notarikulud. „Nende suurusjärk on võrreldav, kuid kinkimisel tuleb kulud tasuda kohe, pärimisel võib maksmise aega valida,” lisab Mahhov. „Ja muidugi tuleb meeles pidada, et testamenti on võimalik muuta, kinkelepingut aga mitte.”

Mahhov lisab, et lisaks kinkimisele ja testamendile on võimalik teha ka pärimisleping, mis seob pärandajat ja annab hooldajale kindluse, et teda pärast aastatepikkust hooldamist pärandist ikkagi ilma ei jäeta. „Küllaltki sageli tuleb ette kinkelepinguid, kus inimene on põhjalikult kaalunud ning seejärel lõplikult otsustanud, et ta soovib oma vara ära kinkida, sest tema jaoks ei ole oluline olla ise omanik, kuid ta jääb kingitavasse korterisse või elamusse ka edaspidi ise elama. Sellisel juhul tuleb kinkeleping vormistada nii, et üheaegselt kinkimisega sõlmitakse isikliku kasutusõiguse seadmise leping, mille alusel jääb kinkijal õigus näiteks tasuta ja tähtajatult kingitavat korterit või elamut kasutada,” selgitab Kulla. „See kasutusõigus ehk isiklik kasutusõigus kantakse kinnistusraamatusse ning kehtib igakordse omaniku suhtes. See tähendab, et kui ka mistahes põhjusel kinnisvara omanik edaspidi muutub, ei muutu mitte midagi selle isiku suhtes, kelle kasuks oli kinnistusraamatusse kantud isiklik kasutusõigus.”

Kulla lisab, et kinkelepingu tegemisele mõtlemisel võivad tekkida kinkijal peas murettekitavad küsimused, et mis saab siis, kui kingisaaja sureb enne mind või mis saab kingitud varast siis, kui kingisaajal tekivad võlad ja kingitud vara võidakse võlgade katteks hakata realiseerima. „Kui aga kinnistusraamatusse on kinkija kasuks sisse kantud isiklik kasutusõigus ehk õigus tasuta ja tähtajatult korterit või elamut kasutada, ei saa kinkija eluajal mitte keegi seda kasutusõigust kinnistusraamatust kustutada,” toonitab Kulla. „Näiteks sellisel juhul, kui kingisaaja sureb enne kinkijat ja kingitud vara omanikuks saavad kingisaaja pärijad, jääb kinkija elamisõigus kehtima ka kingisaaja pärijate suhtes.”

Kulla kinnitab, et igal juhul on mõistlik pärimise ja kinkimisega seotud küsimustes notarilt nõu küsida. „Ei ole õige naabrinaise, sõbranna või kusagilt lehest loetud lugu endaga seostada,” toonitab ta. „Isegi pealtnäha sarnases olukorras võib olla tegelikult nüansse, mispärast tegelik olukord on siiski erinev kellegi teise käest kuuldust.”

Oksana Bauer-Karle Tiit Juse Andrei Lõssenko Ülle Mesi

Kuressaare Anne Heinsaar Marika Leis Gerda Pitk

Kärdla

Maira Kattel

Narva

Põllu 17, 92414

tel: 469 1144, maira.kattel@notar.ee

Tatjana Boitsova Sergei Nikonov

Puškini 17-13, 20309 Kerese 4, 20304

tel: 356 0180, tatjana.boitsova@notar.ee tel: 688 1390, sergei.nikonov@notar.ee

Katri Kutsar

Lipuväljak 13, 67405

tel: 767 9025, info@valganotar.ee

Anu Nool Ene Nuka

Tallinna 18, 72711 Tallinna 18, 72711

tel: 385 2052, anu.nool@notar.ee tel: 385 0727, ene.nuka@notar.ee

Ere Kürsa

Kesk 6, 63308

tel: 799 8065, ere.kyrsa@notar.ee

Otepää Paide Põlva

Pärnu

Marje Jürioja Anne Kaldvee Kristi Kivimägi Kaia Krüger Lagle Lindre Irina Luih Anu Raid

Ringi 1, 80010 Uus 1, 80010 Ringi 1, 80010 Ringi 1, 80010 Munga 2, 80010 Rüütli 40a, 80010 Aida 5, 80010

Katre Pustak Irma Rahnu Marika Saaver Toomas Saaver

Laada 27, 44310 Lai 14, 44308 Turu plats 3, 44310 Laada 37, 44310

Rakvere

Rapla

Raul Joamets Kille Piibur

Räpina

Kaire Salomon

Sillamäe

Tallinna mnt 12, 79513 Tallinna mnt 22/24, 79512 Kastani 32, 64506

Irina Kritsuk

Kesk 22, 40231

Katri Kutsar

Vabaduse 26, 68204

Valga

Viljandi

tel: 447 7960, marje.jyrioja@notar.ee tel: 444 1430, anne.kaldvee@notar.ee tel: 447 7960, kristi.kivimagi@notar.ee tel: 447 7960, kaia.kryger@notar.ee tel: 444 7890, lagle.lindre@notar.ee tel: 449 0800, irina.luih@notar.ee tel: 449 9030, parnunotar@notar.ee tel: 324 3309, katre.pustak@notar.ee tel: 324 0580, rahnunotaribyroo@gmail.com tel: 327 0666, marika.saaver@notar.ee tel: 324 1377, toomas.saaver@notar.ee tel: 489 4071, raul.joamets@notar.ee tel: 489 2700, kille.piibur@notar.ee tel: 796 2666, kaire.salomon@notar.ee tel: 392 4466, irina.kritsuk@notar.ee tel: 767 9025, info@valganotar.ee

Vivian Agu Rita Dimitrijev Kersti Kulla Virgi Ojap

Tallinna 8, 71011 Tartu 3, 71004 Tartu 8a, 71020 Kauba 8, 71020

tel: 433 3417, vivian.agu@notar.ee tel: 435 1380, info@viljandinotar.ee tel: 435 0561, info@notarkulla.ee tel: 433 4078, virgi.ojap@notar.ee

Inga Anipai Triin Tein

Lembitu 2a, 65608 Lembitu 2a, 65608

tel: 782 1209, info@vorunotar.ee tel: 782 1209, info@vorunotar.ee

Kairi Aarik Mati Allik Edgar Grünberg Aune Harujõe Anne Kuill Andres Ott Anne Priks-Toom Kersti Pruunsild Andrus Ruul Tiina Tomberg Paavo Uibopuu

Turu 2, 51014 Ülikooli 4-6, 51003 Turu 2, 51014 Turu 1, 51014 Ülikooli 6, 51003 Turu 2, 51014 Kalevi 9, 51010 Ülikooli 4-5, 51003 Turu 2, 51014 Kaluri 2, 51004 Ülikooli 2, 51003

tel: 731 2230, info@tartunotar.ee tel: 730 3600, mati.allik@notar.ee tel: 731 2230, info@tartunotar.ee tel: 734 0023, aune.harujoe@notar.ee tel: 744 1867 anne.kuill@notar.ee tel: 731 2230, info@tartunotar.ee tel: 740 0325, anne.priks-toom@notar.ee tel: 742 7489, kersti.pruunsild@notar.ee tel: 731 2230, info@tartunotar.ee tel: 731 1991, tomberg@notar.ee tel: 743 0348, paavo.uibopuu@notar.ee

Rotermanni 8, 10111 Rävala pst 2/Kivisilla 8, 10145 Rotermanni 8, 10111 Roosikrantsi 11, 10119 Tornimäe 5, 10145 Tornimäe 5, 10145 Roosikrantsi 2, 10119 Rävala pst 5, 10143 Rävala pst 3/Kuke 2, 10143 Tartu mnt 2, 10145 Maakri 23a, 10145 J.Poska 51a, 10150 Rävala pst 2/Kivisilla 8, 10145 Rävala pst 3/Kuke 2, 10143 Narva mnt 13, 10151 Estonia pst 15, 10141 Rävala pst 2/Kivisilla 8, 10145 Kentmanni 18, 10116 Rävala pst 2/Kivisilla 8, 10145 F.R.Kreutzwaldi 24, 10147 Tartu mnt 2, 10145 Tartu mnt 2, 10145 Rävala pst 8, 10143 Rotermanni 8, 10111 Rävala pst 3/Kuke 2, 10143 Rävala pst 2/Kivisilla 8, 10145 Tornimäe 5, 10145 Narva mnt 5, 10117 Tatari 8/Sakala 22, 10141 Rävala pst 3/Kuke 2, 10143 Rävala pst 2/Kivisilla 8, 10145 Maakri 23a, 10145 Rävala pst 3/Kuke 2, 10143 Rävala pst 3/Kuke 2, 10143 Rävala pst 3/Kuke 2, 10143 Maakri 23a, 10145 Tornimäe 5, 10145 Tatari 8/Sakala 22, 10141 Maakri 19/21, 10145 Roosikrantsi 11, 10119 Narva mnt 5, 10117 Rävala pst 2/Kivisilla 8, 10145 Rävala pst 3/Kuke 2, 10143

tel: 664 5277, info@notarid.ee tel: 661 2408, notar@ravala.not.ee tel: 664 5277, info@notarid.ee tel: 667 6300, info@roosikrantsinotar.ee tel: 616 4440, info@notarid.net tel: 616 4480, kontakt@tallinnanotar.ee tel: 631 4954, jaan.hargi@notar.ee tel: 699 0960, info@notarmail.com tel: 626 0410, mail@nb.pri.ee tel: 666 4351, info@notarius.ee tel: 666 2420, info@notariburoo.ee tel: 640 6064, kirsty.laidvee@notar.ee tel: 613 0320, lia.martens@notar.ee tel: 699 6300, info@notarnet.ee tel: 614 3626, mare.miller@notar.ee tel: 610 3930, heli.mottus@notar.ee tel: 605 2100, info@notarmail.ee tel: 646 7055, sirje.orman@notar.ee tel: 661 2408, notar@ravala.not.ee tel: 648 4841, evi.paberit@notar.ee tel: 666 4351, info@notarius.ee tel: 666 4351, info@notarius.ee tel: 664 0080, info@notar.ee tel: 664 5277, info@notarid.ee tel: 699 6300, info@notarnet.ee tel: 605 2100, info@notarmail.ee tel: 616 4440, info@notarid.net tel: 664 0490, info@foorumnotar.ee tel: 665 4110, notarid@notarid.neti.ee tel: 626 0410, mail@nb.pri.ee tel: 613 0320, sirje.room@notar.ee tel: 666 2010, info@saaber.net tel: 699 6300, info@notarnet.ee tel: 699 6300, info@notarnet.ee tel: 699 6300, info@notarnet.ee tel: 666 2420, info@notariburoo.ee tel: 616 4480, kontakt@tallinnanotar.ee tel: 665 4110, notarid@notarid.neti.ee tel: 610 8458, notar@tlnotar.com tel: 667 6300, info@roosikrantsinotar.ee tel: 664 0490, info@foorumnotar.ee tel: 661 2408, notar@ravala.not.ee tel: 626 0410, mail@nb.pri.ee

Võru

Tartu

Tallinn

Liia Aigro Ants Ainson Anneli Alekand Ülle Anmann Kärtlin Aun-Janisk Reeli Eelmets Jaan Hargi Kaata Kartau Robert Kimmel Annika Kuimet Heleriin Kulla Kirsty Laidvee Lia Martens Aivar Mesikäpp Mare Miller Heli Mõttus Lee Mõttus Sirje Orman Maive Ottas Evi Paberit Kadri Pappel Mari-Liis Parmas Maarika Pihlak Piret Press Tarvo Puri Priidu Pärna Erki Põdra Ülle-Riin Raja Marika Rei Evelyn Roots Sirje Rõõm Anne Saaber Merle Saar-Johanson Gunnar Savisaar Tiit Sepp Triin Sild Alla Ševtšuk Ragne Tehver Tea Türnpuu Egle Uri Liina Vaidla Sirje Velsberg Margus Veskimäe

Elva

Kairi Aarik Edgar Grünberg Andres Ott Andrus Ruul

Keila

Kesk 32, 61507 Kesk 32, 61507 Kesk 32, 61507 Kesk 32, 61507

tel: 731 2230, info@tartunotar.ee tel: 731 2230, info@tartunotar.ee tel: 731 2230, info@tartunotar.ee tel: 731 2230, info@tartunotar.ee

Lee Jäetma Priidu Pärna

Keskväljak 11, 76608 Keskväljak 11, 76608

tel: 655 5680, keilanotar@gmail.com tel: 655 5680, keilanotar@gmail.com

Katri Kutsar

Lipuväljak 13, 67405

tel: 767 9025, info@valganotar.ee

Otepää

kehakultuur

November 2012 24

Igapäevatoimetamine on osa liikumisest Kaarel Zilmer liikumisõpetaja, Tallinna ülikool

E

i ole vaja teha suurt uurimust, et kinnitust saada, kuidas talve lähenedes inimese aktiivsete toimetamiste ring kahaneb. Õues rahmeldamise aeg jääb päev-päevalt lühemaks. Enam kisub ikka tugitooli, raamatu seltsi või mõnel inimesel tavategevuseks saanud ristsõnade lahendamise manu, mis kõik aga suvise askeldamise kõrval lausa paigalseisuna tunduvad ning samas ka tekkinud hea füüsilise enesetunde raashaaval ära kulutavad. Aga ka sel pimedamal ajal on omad tegemised, mida suvel polnud lihtsalt mahti teha.

Füüsilist tööd napib Aastaringi tegevusi analüüsides tekib sageli küsimus, kas me peaksime igapäevase tavatoimetamise kõrval veel mingi täiendava sportimise ja treenimise peale mõtlema või annab see ringirahmeldamine, millest ju ka otsest kasu tõuseb ja asjad tehtud saavad, vajaliku kehalise koormuse. Kui tavatoimetamine parajalt pingutust nõuab, tuleb ka väsimus ning sellest taastumine, siis kas ei piisakski vaid igapäevasest rassimisest? Jäägu sportimine neile, kel tavaaskelduste koormus saamata jääb.

Maailmas on inimese tavalist toimetamist päris palju uuritud ja leitud, et ühe osa vajalikust liikumisvajadusest saab inimene tõepoolest igapäevase askeldamise kaudu kätte. Samas on väga oluline, kui aktiivne sa oled, mida teed põhilise tege-

Pärast toimekat suve peaks suurel osal meist päris hea tunne olema – mida kõike tehtud sai! Kui veel kena ja pikka sügist annaks, siis jõuab veel oi kui palju ette võtta. Mõnel õhtul tahab väsimus küll maha murda, aga see kõik on nii mõnus, kui saad omatahtsi toimetada.

Aknapesu on jõudu ja vaeva nõudev töö, aga selle teeb helgeks pilt, mis puhtast aknast välja vaadates avaneb.

vusena ja mis on see, mida tavatoimetamisena veel teha tuleb.

Kui päevast-päeva tuleb bussi või rongi peale minekuks kilomeetreid maha käia, siis on ju koormust küll. Ka hoolitsetud koduümbrused ning pöetud murulapid on vaieldamatult meid seal tegutsemisest saadud paraja koormusega vormis hoidnud.

Aga kui suurema niidumaa puhul juba murutraktori rooli keeratakse, siis on inimesele endale mõjuv koormus üsna napp.

Ka paar viimast lumerohket talve dikteerisid meile paratamatuid lumelabidatöid, et hommikul üldse liikuma pääseda.

Füüsilist tööd jääb aga kõigest hoolimata siiski üha napimaks ja kunagised kujuteldamatuid pingutusi nõudnud tööd, kas või näiteks kahemehe saega talve-

puude saagimine, on asendunud hoopis efektiivsemate ja vähem pingutust nõudvate variantidega. Ikka selles suunas, et paak täis ja mootor käima!

Otsime vikati üles Mitmed uuringud näitavad, et vaieldamatult on enimkoormavad kõiksugused labida- ja kirvetööd. Vajaduste ja oskuste kadumise tõttu on taandunud aga kahjuks vikatiga heina niitmine, mis Rootsis tehtud uuringute järgi on üks parima mõjuga liikumisi. Kuidas siis täpselt? Mainitud uuringute järgi on terava vikatiga ja parajat kaart võttes töös enamik lihaseid ja eriti haaratud on kõik need lihased, mis meie kere pöörama (roteeruma) panevad.

kehakultuur

25 November 2012

Parimat „selgroo paika saamist” polevat, kui mõõdukas tempos ja oskuslik niitmine.

Uuringus selle üle küll ei arutletud, aga minu arust ei asenda trimmerdamise koormus niitmist, sest puudu jääb just headest sujuvatest liigutustest ja vahepealsest lõdvestavast niidufaasist, millega vikat hoogsalt taha viiakse, et siis uut kaart lüüa. Nii et kui leidub vikat, ärge laske head kehalist tegevust lörri minna. Sedasi saaks ka meie teeääred ja kraaviperved hoopis korralikuma väljanägemise.

Puid lõhkudes saab samuti päris suure kehalise koormuse, ehkki ka see tegevus kipub lõhkumismasina pärusmaaks saama. Või tellitakse juba lõhutud halud õue peale. Puude lõhkumise puhul määravad selle töö tegemise oskused, kui suure koormuse saad. Mitmelgi juhul on oskuste puudumine jändrike pakkude lõhkumisel kergesti ka mõne lihase äratõmbamiseni viinud. Nii et enne tuleks ikka kergemad pakud ette võtta ja siis, kui lihaskond on juba soe, viimaste jändrikega lõpetada. Ikka ohutu ja korraliku aluspakuga ning sobiva kirvega.

Labidatööd on tihti tuimaks tegevuseks peetud. Selle tööriista osavat käsitsejat on aga lausa lust vaadata. Ta oskab ja teab, kuidas labidaga tegutseda. Ka seda, kui palju ja kuidas mulda võtta ja mil moel labidatäiega toimetada ning kuidas parajas tempos töörütmi hoida.

Kui on pikem ja suurem töö, siis peaks mitte enam neid nooruspõlve (mõnel ehk ka ehitusmalevaaegse võidukühveldamise) labidatäisi võtma ja vahepeal võiks ikka ka labidavarrele toetudes selga sirutada ning tehtut takseerida. Sest kirve-, vikati- või labidatööd on suure intensiivsusega ning jõudu ja vastupidavust nõudvad pingutused. Ega asjata olnud need kunagi ka tippsuusatajate treeninguks sobivad. Nii lõhuti kogu Otepää talvepuud ära. Treener Herbert Abel tegi oma Ruusa baasis sporditüdrukud metsatööga sinasõbraks ning seeläbi maailmatasemega tippe kasvatas. Jõu ja jaksu kogumiseks käis mõõdukas metsatöö täie ette.

Jalgsi liikumine au sisse!

Eakal inimesel kahaneb jõud, aga veel rohkem jääb vajaka vastupidavusest. Samas võime pikalt toimetada, käia ja liikuda.

Nooremana oleme jalgsi käimist pidevalt vähendanud, et mingi abivahendiga ikka kiiremini ja mugavamalt kohale jõuda.

Kui saame kevade, suve ja sügise jooksul oma sammude arvu paika, siis tasapisi, ikka enam tubaste tegemiste juurde naastes, kahaneb meie kõnnimaa õige lühikeseks. Kui võimalik, peaksime jalgsi liikumise aastaringi au sees hoidma, kuigi see päevast tüki enda alla võtab. Mis eriti tähtis – seda suudab teha igaüks ja alustada võib oma kodutrepilt. Muidugi võib ka rattaga või tõukekelguga asju ajada, aga tavalisest jalgsikäigust pole neist miski üle.

Iseenesest mõistetavalt võiks ka käimiskepid igale käigule kaasa haarata, nii on toekam ning samas saavad ka käed koormust.

Jooksuga on asi küsitavam. Liigesehädad ja üleliigne kaal muidugi jooksmist kergemaks ei tee, aga tihtipeale pole jooks paljudele sobiv. See spordiviis jääb ikka pisut tõsisema sportimise poolele. Küll asendab jooksu kiire ning hoogne kõnd.

Mugavad jalatsid jalga, käte vabastamiseks hea kerge seljakott selga ja nii saab käimisele kiirust lisada. >> lk 26

”

Labidatööd on tihti tuimaks tegevuseks peetud. Selle tööriista osavat käsitsejat on aga lausa lust vaadata.

Ta oskab ja teab, kuidas labidaga tegutseda.

UUE PÕLVKONNA

GLÜKOMEETER

”

Me ei hakka ju ühe käega raskuse kandmise vältimiseks vabatahtlikult ka teise käe otsa midagi võtma, et võrdselt raskust jaotada.

Seetõttu ongi hea just seljakotiga toimetada.

ON CALL PLUS assa Haigek imisel! nseer kompe

imad Odava d a testrib Eestis

MADE IN USA

TASAKAALUSTAGE OMA VERESUHKUR JA OMA ELU! OSTES 3 KARPI (á 50 tk) TESTRIBASID, SAATE GLÜKOMEETRI TASUTA KAASA. Pakkumine kehtib kuni 31.12. 2012.

OSTES STARDIKOMPLEKTI, SAATE 1 KARBI (á 50 tk) TESTRIBASID TASUTA KAASA. Stardikomplektis on glükomeeter, lansseerimisseade, 15 lansetti, 15 testriba, kott.

SAADAVAL MÜÜGIVÕRGUS:

Esindaja Eestis:

TALLINN: Kotka 26, tel 683 7664 TARTU: Lembitu 24, tel 683 7604 www.semetron.ee

kehakultuur Miks ma just seljakotist räägin? Raskuste kandmine, eriti ühe käe otsas, veab inimese märkamatult kõveraks. Ja me ei hakka ju selle vältimiseks vabatahtlikult ka teise käe otsa midagi võtma, et võrdselt raskust jaotada. Seetõttu ongi hea just seljakotiga toimetada. Nii jäävad käed vabaks ja pisut raskem kott kisub ehk ka rühi püstisemaks.

Sundasendid mugavamaks!

Omamoodi probleemseks võivad eakamatel inimestel osutuda kõiksugused uued liigutused, millega keha pole pikemat aega kokku puutunud ja mille järel on lihased järgmisel päeval väga valusad. Aga kui taolised tegevused on möödapääsmatud, siis heaks arstirohuks on venitusharjutused pärast tööd. Muidugi ka saun ja soe dušš, mis on lihastele nagu palsam.

Hullud on ka sundasendid. On selleks siis uppasendis korjamistööd või pika kestvusega muud tegevused. Selleks võib olla isegi mingis ebamugavas asendis kruvikeeramine. Eaka inimese lihaskorsett on sageli balansist nii väljas, et mingi lihasgrupi pidevat pinget ei suuda vastandtoimelihased ehk antagonistid piisavalt tasakaalus hoida. Kui sellist tegevust analüüsida, siis tunneme ka ise, et ühe väikese kruvi pärast on kogu kere lausa pinges. Samas need sundasendis tehtavad tööd ja toimetamised tahavad tegemist.

Koormavaks osutuvad ka igasugused upitamised, kus pole kindlat tasakaalu.

Oma kogemus kinnitab, et esmalt tuleks korralik tugipunkt leida, hea valgustus

November 2012 26

tekitada ja muidugi vajalikud tööriistad haardeulatusse panna.

Kandmise ja tassimise puhul olete ilmselt isegi tundnud, et enam pole need ajad, kus võis mistahes kandami sülle haarata ja siis selle vajalikku kohta tarida. Nüüd tuleks võtta väiksem sületäis ja teha pikem paus, sest kunagi ei tea, milline koht enam täispinget ei kannata. Eks selg ja nimmepiirkond olegi need põhilised valu tunda andjad. Aga mõõduka koormusega ning parajaid raskusi tassides saab lihas just selle toonuse, mis seda heas töökorras hoiab.

Lisaks kehalisele koormusele saadab iga meie toimetamist mõttetöö. See käib automaatselt, aga pole vist mingi uudis, et vanemas eas ollakse mõne tegutsemise eel ehk liiga arutlev, et kuidas see kõik ikka teoks saab. Peamine, et üle ei mõelda, sest iga asi kukub välja ikka nii, nagu kukub.

Parasjagu mõtlemine ehk asja või tegevuse läbimõtlemine kuulub toimetamise mõnusama poole peale. Nii saab asja läbi mõeldud ja siis tead täpselt, mida ja kuidas teha. Selline „asja sisse minek” tõrjub märkamatult muud mõtted kõrvale ja isegi mingi kehaline vaevus ei pruugi endast sel hetkel märku anda.

Mulluse laulupeo rongkäigu järel oli eakamatel kaasalööjatel jalaville ja muid vaevusi küllap piisavalt. Aga see oli ometigi kauaoodatud laulupeorongkäik, ei seal kannatanud oma aastatele ning hädadele mõelda. Pühendumine ja vaimuga asja juures olemine on tõesti imettegeva väega. Mäletan ühe soliidse vanaproua kunagist õhkamist pärast laulupidu: „Kuidas me Gustaviga seal ikka laulsime …”

Siis, tollal noore tudengina ei mõistnud ma selle laulupeolise tõelisi elamusi, aga nüüd saan üha enam aru, kuidas emotsionaalne vaimukosutus väsimuse või kehalised vaegused ületab. Nii et nautige tegevusi, mis midagi meeliülendavat pakuvad.

On selleks siis laulupidu või oma kodusel peenramaal toimetamine, mõnusast puuvõi näputööst rääkimata.

Keha ja vaim

”

Koostegemistest ei tuleks eemale hoida.

Sobilik koormus, kasulik tegu, hea seltskond – mida veel tahta?

Igapäevatoimetamisi ei saa üheselt ja kaugeltki mitte pealiskaudselt võtta. Tuleks neis vähem rutiini ja tüütust näha.

Suurepärane puhkus Spaa Hotellis Viiking!

ELULUST (alates 6 ööst)

1.11.-23.12.2012. Hind alates 38 €/inimene/ööpäev

Pakett sisaldab: t majutust kahekohalises toas t hommiku- ja õhtusööki t arsti vastuvõttu raviplaani koostamisega t uuringute plaani, kuhu kuuluvad kolesterooli, triglütseriidide ning veresuhkru analüüs, uriini analüüs, kehamassiindeksi ja keha rasvaprotsendi määramine t vesi- või saalivõimlemist (E-R) või soolakambri seanssi t 5 raviprotseduuri valikust: massaaž 20 min, jalgade veeniravi geeliga 15 min, ürdi-pärlivann 20 min, meresoola-pärlivann 20 min, jalavann meresoolaga 15 min, parafiin-osokeriitravi 15 min, käte rapsiravi 20 min, inhalatsioon 10 min, valgusravi 20 min, massaažitool 15 min t saunakeskuse ja basseini kasutamise võimalust lahtiolekuaegadel t jõusaaliseadmete kasutamise võimalust lahtiolekuaegadel Selle paketi ostjale südameuuringud -20 % letihinnast ilusalongi teenused -15 % letihinnast Check in 14.00 Check out 12.00 Lisaks pakume uut lõõgastuspaketti TALVENAUDING (3 päeva, 2 ööd) Lisainfo kuhu kuulub majutus, 2 söögikorda ja 3 lõõgastavat raviprotseduuri info@viiking.ee või 1.11.-22.12.2012 Hind alates 75 €/inimene tel +372 449 0500 (vastuvõtt) Paketid kehtivad vabade kohtade olemasolul. tel +372 449 0505 (müük) Need ja muud parimad pakkumised leiad meie kodulehelt www.viiking.ee Spaa Hotell Viiking

Sinu südame SPAA

Sadama 15, 80012 Pärnu

FOTO: KAAREL ZILMER

Miks ma sellest vaimsest poolest nii palju räägin? Just seetõttu, et tunduvalt nooremad ja tervemad inimesed on sageli nende kahe poole – vaimse ja kehalise – seost unustamas. Ühtäkki leitakse, et midagi on kogu enesetundes kiiva kiskumas. Sama oht ähvardab ka siis, kui üht poolt teisele eelistatakse, kehaliselt üle pingutatakse ja vaim ning tunne unarusse jäetakse. Või vastupidi.

Tavatoimetamistega kaasneb veel üks imeline asi. Paljud tegemised võetakse ette ju koos, nagu vanasti talgutel ning seltskond on see, mis kaasa lööma kutsub.

Kui läheme kodutanumalt kaugemale, koos mingit ühist ja hädavajalikku asja tegema, saame oma maailmast välja, kohtame sõpru ja eakaaslasi. See on kuldaväärt ja koostegemistest ei tuleks eemale hoida. Sobilik koormus, kasulik tegu, hea seltskond – mida veel tahta?

Mulle räägiti ühest spordikohtunikust, üksikust eakast härrasmehest, kes staadionil aastaid aegu mõõtnud ja paremust selgitanud. Eks pikapeale kippus tal stopper ikka hiljem käima minema ja varem kinni löödud saama. Kui sellele andunud ja spordivõistlusi armastavale inimesele oleks öeldud, et suur tänu, meil pole teid enam vaja, siis oleks armsaks saanud tavatoimetamistele kriips peale tõmmatud ja midagi tõsiselt murdunud. Siiski leiti agarale abimehele uus väljakutse. Talle pakuti kaugushüppekasti rehatöid. Ja taas oli ta platsis. Nagu tavaliselt, varakult kohal, toimekas ning rahulolev.

Igapäevatoimetamisi ei saa üheselt ja kaugeltki mitte pealiskaudselt võtta.

Tuleks neis vähem rutiini ja tüütust näha, sest need on nagu meie elu tuiksoon, mis ei tohi oma tuksumist jätta, ning pakuvad läbi erinevate tegemiste palju meie meelele, kehale, meeleolule ja enesetundele.

Teame ju isegi, mis asjad need just on ja millest me niisama kergelt ei loobu.

„Helkides” sügisõhtusse Arved Breidaks arved@breidaks.ee

K

ui palju elusid helkurid on päästnud, ei tea keegi. Seevastu tuleb igal aastal ette traagilisi juhtumeid, kus politseinikul jääb kokkuvõttes üle üksnes nentida: „Helkuri kandmine võinuks säästa selle inimese elu.”

Helkuri propageerimisega alustati Eestis 1990. aastate keskel, mil neid helkivaid abilisi kandis ainult mõni üksik protsent liiklejate arvust. Maanteeameti liikluskasvatuse talituse juhataja Urve Sellenbergi sõnul pandi toona rõhk eelkõige laste harimisele ja praeguseks on esimesed helkurikoolituse „lennud” jõudnud vanusesse 25–30 aastat.

Nemad on harjunud helkurit kandma ja nõuavad seda ka oma lastelt. „Samas keskealised ja vanemad jalakäijad-jalgratturid on suurem riskirühm, mis väljendub ka liiklusõnnetuste statistikas,” sõnas Sellenberg. Tänavu on pimedal ajal maanteel liigeldes hukkunud kümme inimest vanuses 45–69 eluaastat. Ühtekokku on sel aastal toimunud 48 raskete tagajärgedega õnnetust, mis olid seotud asjaoluga, et liikleja oli autojuhile halvasti märgatav.

Miks siis vanemad inimesed helkurit ei kanna? Põhjusi võib olla erinevaid: näiteks Võrumaal elav Küllike (66) ei näe selle järele vajadust, kuna enda sõnul pole tal isegi päevasel ajal maantee äärde asja. Linnas käiakse sisseoste tegemas autoga ja seegi toimub päevasel ajal. Pealegi pole keegi talle helkurit pakkunud. „Kuulun ise kategooriasse 60+ ja tunnistan ausalt, et minu helkurite ja nende riietele kinnitamise eest hoolitseb abikaasa,” ütles politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Agu Lall. „Eks see ole ju teada, et mehed muretsevad oma tervise pärast vähem kui naised ning eks mehed ole ka vähem seaduskuulekad kui naised,” jätkas Lall. „Seepärast kutsun kõiki abikaasasid, elukaaslasi ja sõbrannasid üles vaatama, kas teie meespoolel on

Helkur on jõudmas eestlase põhivarustuse hulka, sest teadaolevalt on praeguseks ajaks umbes pooled meist riputanud või kinnitanud oma üleriide külge helkiva vidina, mis lubab ei rohkem ega vähem kui päästa elu.

FOTO: ANTS LIIGUS/„PÄRNU POSTIMEES”

27 November 2012

ikka vajalikud helkurid väljaskäimise riietel helkimas.”

Sellenbergi sõnul on helkuri kandmise eiramise põhjendused-õigustused mitmetahulised. Tõsi on see, et vanematele inimestele ei jagata tasuta helkureid sellisel viisil, nagu seda koolides-lasteaedades tehakse. Ka ei ole vanemaealistel välja kujunenud harjumust helkurit kanda ja nad ei tunneta selle järele reaalset vajadust.

Kui lapsed saavad üldjuhul helkuri kohta näitliku õppetunni kooli või lasteaeda külastavatelt politseinikelt-spetsialistidelt, siis nende vanemateni jõuab see teave peaasjalikult ja ainult meediakanalites tehtava sotsiaalkampaania vahendusel. Sellest võib jääda väheks.

Põhjus, miks vanemaid inimesi ei koolitata, on lihtne. Urve Sellenberg: „Paraku on täiskasvanud jalakäijate organiseeritud kujul kättesaamine pea võimatu, et neile sellist koolitust pakkuda.”

Olukord on siiski mõnevõrra paranenud, sest tänu pensionäride hoogustuvale seltsielule on see sihtrühm muutunud koolitajatele tabatavamaks. Kui oktoobri alguses tähistati üle Eesti rahvusvahelist eakate päeva, siis toimus sel puhul ka ettevõtmisi pensionäride turvalisuse suurendamiseks. Näiteks Põlvas toimus 4. oktoobril eakate konverents „Väärikalt vananeda”, kus keskenduti eelkõige eakate ohutusele ja tervisele.

Võrumaal pandi eelmisel sügisel alus sarjale „Eakate ohutuse päev”, mille raames räägitakse vanuritele muuhulgas ka liiklusohutusest, kaasa arvatud helkuritest. Üle Eesti on omavalitsused loonud pensionäride päevakeskusi, mille vahendusel on võimalik eakateni jõuda.

Osta helkur või hangi tasuta Helkuri hankimiseks on kaks võimalust: osta või jääda lootma politseile, mõnele firmaleasutusele, kes selle teile kingiks. „Helkuritega varustamise osas pöörab maanteeamet suuremat tähelepanu maapiirkondade elanikele,” ütles ameti liikluskasvatuse talituse juhataja Urve Sellenberg. Põhjuseks on asjaolu, et maal on teedel piirkiirus suurem kui linnas, üldjuhul puuduvad >> lk 28

v

liiklus kõnniteed ja sõiduteed on valgustamata, mis kõik suurendavad riski õnnetusse sattuda.

Oktoobri alguses andis maanteeamet politseile üle 112 000 helkurit, mis lähevad tasuta jagamisele pimedal ajal asulavälistel teedel ohuolukorras olevatele jalakäijatele, kellele politsei peale satub.

Maanteeameti ja politsei ennetusspetsialistid jagavad sel sügisel ohutuskoolituste käigus õpilastele ning eakatele liiklejatele veel 39 000 helkurit, pluss 5000 ohutusvesti ja 10 000 komplekti kodarahelkureid jalgratturitele maal.

Kui politseinikult saadud helkuri kvaliteedis võib tõenäoliselt kindel olla, siis mõne firma reklaamüritusel kaasa antava või poest ostetava helkuri puhul tuleb silmas pidada, et asi ka kvaliteetne oleks.

Tarbijakaitseamet annab õige kvaliteediga helkuri tuvastamiseks lihtsa nõuande: helkuri pakendil peab olema kirjas, et tegemist on helkuriga. Kui see on nii, siis vaadake, et pakendil või helkuril oleks CE-vastavusmärgis ja viide standardile EVS-EN 13356. Ka peab helkuriga olema kaasas eestikeelne kasutusjuhend.

Sellisel juhul saate olla kindlad, et ostetud või kingiks saadud helkur teid sügisõhtu pimeduses autotulede valgel ka tõesti „helkima” paneb.

KOMMENTAAR

Helkurita liiklejad on endiselt mureks AGU LALL, politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja

Ü

ldiselt on helkurite kandmise vajalikkusest aru saadud ja nende kasutamine on muutunud kindlasti arvukamaks – pilt liikluses räägib ise enda eest.

Kahjuks kõik seda nõuet veel ei täida ja jätkuvalt on mureks maanteel ja külateedel liikuvad tumedas riietuses, helkurita „tondid”. Autojuht eristab helkurita jalakäijat autotulede valgusvihus alles 30–40 meetri kauguselt, halvemal juhul võib vahemaa olla veelgi väiksem, sest pimedas sõitvat autojuhti häirivad sageli vastusõitvate autode tuled, vihm, udu. See tähendab, et helkurita jalakäijat märgates pole juhil piisavalt aega reageerida ning talle otsasõitu vältida.

Teine mureallikas on valgustamata ja helkuriteta, ka helkurvestita jalgratturid ning kahjuks on igal sügisel mõni juhtum, kus sõidukijuhid ei suuda pimedusest järsku ilmuvale ratturile otsasõitu vältida.

Samamoodi kui varasematel aastatel toimub koostöös maanteeametiga oktoobri lõpust novembri lõpuni helkuri kandmise kampaania, kus tõsisema kontrolli all ongi kergliiklejad – jalakäijad ning jalgratturid. Siis küsivad politseinikud inimeselt tavalisest sagedamini:„Miks teil pimedal ajal helkurit ei ole?”

November 2012 28

Seadus sunnib helkima Helkuri kandmine pimedal ajal on kohustuslik ja nõude eirajaid on politseil õigus trahvida.

Kui varem oli helkuri kandmine kohustuslik pimedal ajal asulavälistel teedel, siis mullu jõustunud liiklusseaduse muudatusega laienes helkuri kandmise kohustus ka liiklemisel asulates. „Kui jalakäija liigub pimedal ajal valgustamata sõiduteel ilma nõutava helkurita või valgusallikata, siis on

see juba alus karistamiseks,” kinnitas politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Agu Lall. Määratav trahv võib olla kuni kümme trahviühikut ehk ulatuda 40 euroni. Üldjuhul trahvi helkuri puudumise eest siiski ei tehta. „Politsei suhtub igasse juhtumisse olukorra kohaselt, loeb mõnikord lihtsalt sõnad peale ja annab ehk ka helkuri,” lubas Lall.

test

29 November 2012

Kas võtta pardel või žilett?

Tiit Reinberg Tiit.Reinberg@jt.ee

K

usjuures usuvahetus on lubatud!

Näiteks paidelane Henn Sokk tegi habemeajamisega tõsisemalt algust pärast sõda tehnikumis. „Isa andis mulle siis eestiaegse habemenoa kaasa ja seda tuli kasutada igal hommikul,” sõnab ta. See oli raudne reegel. Kui paigatud pükstega võis käia, siis viigitud pidid need olema. Ja kuidas sa nii viksi välimuse juurde ikka habemetuti jätad? Piinlik kohe. Sokk mäletab ühte õppejõudu, kes saatis tüükalise lõuaga noormehed loengust otse habemenoa alla.

Reisidel olles on Sokul vahel ka habe ajamata jäänud, kuid seda, et lõual ilutseks juba kahepäevane habe, pole temaga kunagi juhtunud. Arvestades, et habet on ta ajanud juba üle poole sajandi, siis teeb see kokku üle 20 000 korra. Seega peaks kogemusi, mida teistega jagada, olema rohkem kui küllaga.

Sokk on lõuga puhastanud nii habemenoa, žileti kui elektripardliga. Nuga jäi nooruspõlve, kui žilette polnud õieti saada ja elektrit, mis pardli tööle paneb, ei leidunud samuti kaugeltki igas majapidamises.

Tänasel päeval nimetab Sokk ennast žiletimeheks, kuid kapis on tal ka pardel.

Pardlit kasutab ta reisidel, kui vahu ja raseerijaga pole aega ja võimalust mässata. Kodus haarab aga raseerija, sest see teeb kõige puhtama töö.

Kuigi vananedes pidi nahk õhemaks ja hellemaks muutuma ning näkku tekivad kortsud, pole Sokk aru saanud, et see kuidagi habemeajamist teistsuguseks oleks muutnud. Sestap ei ülista ta ka ühte meetodit, vaid ütleb, et selle elulise valiku peab langetama iga mees ise – ja kui nooruspõlves veel katsetatakse, siis vanemad härrad on oma valiku juba aastakümneid tagasi langetanud.

Näiteks Koeru mees Herbert Last on viimased veerandsada aastat lõua puhta hoidnud žiletiga, kuid enne seda kasutas ta pardlit. Miks ta toona n-ö poolt vahetas, ta enam ei mäletagi. Küllap siis väga mõjuvat põhjust polnudki. Ja üldse olevat ühe või teise eelistamine lihtsalt harjumuse asi.

Küll aga on Lastil aastatega välja kujunenud lemmikud – BIC Metal raseerijad.

Neid ostab ta viiese paki ja saab nõnda lõua puhtana hoida poolteist kuud. Ta möönab, et ega ta kõiki poes müüdavaid marke pole katsetanud, aga usub, et ega neil väga suurt vahet saagi olla.

Seda soovitab Last raseerijat ostes küll vaadata, et sellel oleks vähemalt kolm tera, sest siis on töö lihtsam ega ärrita ka nii palju nahka. Habemeajamise kuldreegliks nimetab ta aga rahulikku meelt, sest kiirustades võib nahka >> lk 30

Põlvest põlve on mehed arutanud, kas ilusamad naised on blondid või brünetid, kuid üksmeelt pole selles küsimuses saavutatud.

Samamoodi jagunevad mehed pardlija žiletiusku.

TEST

Milline on parim žilett?

60+ test näitas, et raseerija ostmisel ei tasu alati kõige odavamat eelistada, sest kokkuvõttes võib see hoopis kallimaks osutuda. Kallimad raseerijad peavad kauem vastu ja nendega läheb karvade lõikamine alt ka tunduvalt libedamalt.

Wilkinson Extra Sensitive – 4 tk Hind 2.90 Hinne: 5 me e Wilkinson Xtreme Refresh – 4 tk Hind 3.60 Hinne: 5Gillette Blue – 5 tk Hind 2.10 Hinne: 4+ BIC Comfort – 5 tk Hind 1.90 Hinne: 4 Wilkinson Sword – 5 tk Hind 0.95 Hinne: 4Säästu – 5 tk Hind 0.83 Hinne: 2

Pensionär Rein Preema Kareda vallast Peetrist ajab ajakirja 60+ palvel habet erinevate raseerijatega.

FOTO: DMITRI KOTJUH/„JÄRVA TEATAJA”

test vigastada – ja siis pole ka lugematutest teradest kasu.

Tähele on ta pannud sedagi, et suvel, kui nägu on päikest saanud, teeb see naha kuidagi tugevamaks ja seetõttu on ka habet parem ajada.

Kareda vallas Peetri külas elav Rein Preema on aga teise „partei” mees – tema eelistab pardlit.

Praegu hoiab ta lõua puhta Philipsi pardliga, mille abikaasa eelmisel aastal sünnipäevaks kinkis. „Väga hea aparaat ja ma ei räägi seda sellepärast, et naine mind praegu kuuleb,” kiidab ta muiates.

Preema on karvakasvu vastu võitlust pidanud ka žileti abil, kuid see on tema arvates üks paras jändamine. „Pardliga on mugavam, vaikselt suristad ja pole vaja vahtude ega teravate asjadega jamada.”

Ka Preema on seda meelt, et ole sa 20- või 70aastane, habemeajamisel pole mingit vahet. Peale ühe olulise erinevuse. Nooruspõlves tuli seda

alati hommikul kiirustades teha, et tööle jõuda, kuid nüüd pole vaja tormata. „Mis sel pensionäril ikka teha on, aja või pool päeva habet,” naerab ta.

Kolme mehe pikk habemeajamise staaž on neile selgeks teinud, et karvadest vabanemise protseduuri juures on kõige tähtsam enne töö kallale asumist nägu sooja veega niisutada.

Kõige parem on karvadega võitlusse astuda pärast duši alla käimist või veelgi parem, pärast saunaskäiku, sest see teeb nii naha kui karvad pehmemaks.

Kui enne on pehmus hea, siis pärast küll mitte. Siis tasub paras sahmakas külma vett vastu nägu visata, sest see tõmbab naha pingule. Ja kuigi üks keskmine Eesti mees kreemidest ning muust säärasest suuremat lugu ei pea, siis pudel after shave’i peaks vannitoariiulis siiski olema. Seda mitte niivõrd hea lõhna pärast kui naha desinfitseerimiseks.

Naine, kes on lõua puhtaks ajanud igast rassist ja rahvusest meestel Kuigi habemeajamine on puhtalt meeste teema, võib sellel alal Eesti üks suuremaid spetsialiste olla hoopis naine – laia profiiliga juuksur Ille Krik, kes on ajanud lõugu puhtaks igast rassist ja kümnetest eri rahvusest meestel.

Mehed õpivad habemeajamise nooruspõlves ära katse ja eksituse meetodil, kuid Ille õppis seda teadust 1970ndate lõpus juuksurite koolis ja tegi enne tööle asumist isegi vastava eksami, kus habemenuga tuli kõigepealt püksirihma peal teravaks nühkida ja alles siis sai habetunud mehe kallale asuda.

Pärast kooli lõpetamist sai ta oma oskused proovile panna pealinnas vastavatud Olümpia hotellis. Seal käis tema täpse käe alt kümne aasta jooksul läbi mehi igast maailma otsast.

Selle suure kogemustepagasi najal oskab Ille öelda, et pole vahet, kas klient on noor või vana, küll aga on oluline nahavärv. Ta pole rassist, kuid musta nahaga mehel ta meelsasti habet ei aja, sest tema nahk on põhjamaade mehepoja omast palju õrnem.

Oskused ja kombed, nendib Ille, on ajaga ikka muutunud. Vanasti algas juuksuris habe- Pool sajandit tagasi meajamine sellega, et mehe nägu kaeti kuuma pidi juuksurikoolis rätikuga, et nahk ja karvad pehmemaks muu- andma eksami, kus tuks. Siis võõbati nägu vahuga kokku ja töö läks habemenuga tuli kõilahti. Juba siledale lõuale asetati külm komp- gepealt püksirihma ress, millele järgnes kreem ja 20 minutit kest- peal teravaks nühkida vale protseduurile pani punkti odekolonn. „See ja alles siis sai habetuoli pikk protseduur, mees tahtis ju mõnu nud mehe kallale saada,” meenutab ta. asuda.

Tänapäeval pakuvad habemeajamise teenust veel vaid üksikud ilusalongid ja juuksurid.

Selles pole süüdi aga mehed, vaid juuksurid ise. Ille paljastab ametisaladuse, et juukselõikamine ja habemeajamine võttis enam vähem ühepalju aega, kuid lõua puhastamine maksis poole vähem, seetõttu polnud see juuksurile just meelepärane töö. „Kui hakati HIV-nakkusest rääkima, siis lõpetatigi see töö ära, kuna haigus võib tera kaudu edasi levida,” sõnas ta.

Ilusalong, kus Ille töötab, on üks väheseid, kus seisavad senini hinnakirjas read „habeme lõikus” ja „habeme kujundamine”. Esimene maksab kuus ja teine viis eurot. Suurt teenistust tal sellega enam siiski pole, sest mehed on harjunud ise habet ajama. „Võib-olla korra kuus tahab keegi habet ajada, mitte sagedamini.”

Kui selle töö õitseajal võitles Ille meeste näokarvadega habemenoa ja žilettidega, siis nüüd on tal selleks tööks elektriline masin. Temagi ei taha anda ühte soovitust, kas eelistada žilette elektrilisele pardlile või koguni habemenoale, sest iga mees peab ikka leidma endale sobiva.

Peamine, mis Ille tahab meestele öelda on see: ajage ikka habet, sest sileda lõuaga mehed on naiste seas kindlasti kõrgemas hinnas, kuna kaugelt on näha, et hoolitsetakse oma välimuse ja hügieeni eest.

s u s i n d n i e k s u e Kõh tab inim s u k t u l l o o p t s see Krooniline kõhukinnisus Roojatoppamuse ravi kõhukinnisusega patsientidel, kellel senine ravi ei ole andnud tulemusi Ravimis sisalduvad soolad aitavad säilitada organismi loomulikku vee ja soolade tasakaalu Käsimüügiravim Saadaval kõikides hästi varustatud apteekides

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte.

Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Müügiloa hoidja esindaja: SIA Meda Pharma Narva mnt. 11d, 10151, Tallinn Tel: +372 6 261 025

www.meda.ee

ristsõna

31 November 2012

HEA LUGEJA! Ootame ristsõnavastuseid toimetuse e- aadressil: 60pluss@ajaleht.ee või posti teel aadressil: Ajakiri 60+, Tartu t 8, 71020 Viljandi.

Palun märkige lisaks ristsõnavastusele oma kontaktandmed, et saaksime loosiõnne korral teiega ühendust võtta.

Samuti kirjutage, missugune lugu teile selles numbris kõige rohkem meeldis või mis teemal sooviksite järgmisel korral lugeda.

Vastuseid ootame hiljemalt 28. detsembril 2012.

Vastanute vahel loosime välja VIIS auhinda: 3 märkmik-kalendrit „Aasta aias 2013” kirjastuselt Varrak ning 2 looduse ja teaduse aastaraamatut „Lehed ja tähed 6. Mitmekesisus – maailma loov alge” MTÜ Loodusajakiri toimetuselt.

Aiandusehuvilistele mõeldud spiraalköites kalendrist (232 lk) saab lugeda ka pikemaid kirjutisi, näiteks iluaianduse 15aastasest lähiajaloost Eestis ja pikaealistest püsililledest.

Loodusajakirjade raamatus (kõva köide, 256 lk)

kirjutavad asjatundjad mitmekesisuse vajalikkusest nii looduses kui ka meie mõtteis, selle hoiust ja olemusest.

Eelmise ristsõna õigesti vastanute hulgast valis Õnne Lind välja Asta Tamme Tallinnast.

Võitja saab kirjastuselt Varrak suure ja mahuka retseptideraamatu „Traditsioonilised ja uued hoidised”. Toimetus võtab võitjaga ühendust!

Edukat nuputamist!

reklaam

November 2012 32

Vajad uut arvutit?

Sinu vana arvuti vajab hooldust vĂľi remonti?

MEIE AITAME! ARVUTITE MĂ&#x153;Ă&#x153;K, HOOLDUS JA REMONT.

Riia mnt. 131, Pärnu (Maxima XXX keskuses) Â&#x2021; (²5 ² /²3 ²

 Transportteenus alates 35 eurost  Kßttepuude mßßk  HeakorratÜÜd

TĂ&#x201E;PSEM INFO http://tulevik.info/ telefon 442 6400, 5667 6238

RINGLUSPOOD

ringluspood@tulevik.info Â&#x2021; tel 5690 7161

Meil on UUS AADRESS Papiniidu 17a, Pärnu Saadame asjad uuele ringlile!

Maalehe sßnnipäeva eripakkumised:

a

Ba sk im aa ja Ga sk oo ni

ilmunud mahukas ja humoo1. Värskelt rikas Maalehe 25. aastapäeva tähistav

Gruu

s ia

raamat â&#x20AC;&#x17E;Neljapäeval näemeâ&#x20AC;&#x153; tellijale sĂźnnipäevahinnaga 5,95 â&#x201A;Ź (hind poes 8,95 â&#x201A;Ź). aastal täitub 20 aastat esimesest 2. 2013.

Maalehe lugejareisist. Juubeliaastal

Telli Maaleht ja sĂľida meiega Gruusiasse vĂľi

Baskimaale ja Gaskooniasse!

Lisateave: Reisi loosimises osalevad kĂľik, kellel on 8. jaanuari 2013 seisuga makstud vähemalt 6kuuline tellimus vĂľi kehtiv otsekorraldusleping. Aastase vĂľi otsekorraldusega paketi â&#x20AC;&#x17E;Maaleht + Maakoduâ&#x20AC;&#x153; tellijad osalevad ka Maakodu kampaanias. Maalehe juubeliraamat ja kalender saadetakse tellijale posti teel kahe nädala jooksul pärast tellimuse eest tasumist. Maalehe aastaraamat jĂľuab tellijani detsembris.

on Maalehe reisisĂľpradel valida kahe sihtkoha, Gruusia ning Baskimaa ja Gaskoonia vahel.

Reisid toimuvad septembris 2013, paketi hind 899 â&#x201A;Ź. MĂľlemale reisile sĂľidab kolm Maalehe tellijat tasuta!

Tellijale kingitus!

kes broneerivad koha 2013. aastal 3. KĂľik, toimuvale lugejareisile vĂľi tellivad Maalehe juubeliraamatu, saavad kingituseks vahva 2013. aasta reisikalendri. kalendrit sisaldav Maalehe aasta4. Thuni raamat on Maalehe tellijale jätkuvalt väga soodsa hinnaga 3,95 â&#x201A;Ź (hind poes 6,55 â&#x201A;Ź). Aastaraamat ilmub novembris.

Maalehe ja raamatute tellimine ning kampaania täpsem info klienditeeninduse telefonil 680 4444 vþi e-postil klienditugi@lehed.ee. Reisi broneerimine telefonil 680 4458 (Maaleht), 611 0600 (Germalo) vþi e-postil reis@maaleht.ee.