EAKATE festivali erileht
Väljaandja Ühinenud Ajalehed AS
Konkursi „Aastad täis sära ja väärikust” 2015 nominendid Kategooria: elutöö/kultuurikandja MTÜ MURTUD RUKKILILLE ÜHING / ENNO UIBO Kuusalu vallast alguse saanud Murtud Rukkilille Ühing on 12 aastat tegelenud represseeritute elukvaliteedi parandamisega. LAINE UIBO liidab Võrumaa Antsla inimesed kogukondadeks nii ajas kui ka ruumis, on Antsla valla üks ere vaimse kultuuripärandi kandja.
Kategooria: Eesti elu peegeldaja ETV. Aastal 2015 tähistab Eesti Televisioon väärikat sünnipäeva: 60 aastat. Rahvusringhääling on rahvast harinud, informeerinud, ühendanud, pakkunud emotsioone ja meelelahutust, olnud kõikide oluliste suursündmuste kajastaja.
Kategooria: põlvkondadevaheline side/teadmised LILIAN TAMBEK kui pensionil õpetaja rajas koos noorema kolleegiga Viljandisse Taibukate teaduskooli, mis alustas planeeritud 50 õpilase asemel üle saja teadusjanulise lapsega. LEA SAAREMÄE töötab Räpina vallas asuva Võõpsu Raamatukogu juhatajana 55 aastat, korraldab raamatukogus üritusi nii noortele kui vanematele.
Kategooria: tegu eakale ANU JONUKS on Tapa valla sädeinimene, juhib MTÜ Seenior tööd alates 2006, mälutreeninguid alates 2004, seeniortantsu ja kepikõndi alates 2006, veab omastehoolduse tugirühma, vahendab asendushooldajaid, juhendab eakate võimlemisrühma. MTÜ LOOJA koondab aktiivseid eakaid (ka noori), kes koguvad ja säilitavad eakate mälestusi. Selts osaleb Euroopa eakate mälestustöö projektis „Mälestused elustuvad”. VABATAHTLIK SIIM ROHTLA päästis kahel järjestikusel ööl kahe eaka järvalase elu. Siim on operatiivse otsingugrupi Harjumaa koordinaator. VÕRU LINNA EAKATE LOODUSPÄEV Võru Pensionäride Päevakeskus on korraldanud eakatele suviti looduspäeva Võrumaa erinevates looduskaunites paikades, kus osalejaid pea 150. LÄÄNE-VIRUMAA KESKRAAMATUKOGU KODUTEENINDUS on mõeldud eelkõige eakamatele lugejatele, aga ka teistele, kel raama-
tukokku pääsemine raske. Et eakate käimine on raske, on koduteenindus tänuväärne asi. VILJANDI PENSIONÄRIDE TASUTA BUSSISÕIT Mullu 1. juulist saavad Viljandis umbes 4500 pensionäri linnaliinibussides tasuta sõita. Esimese poole aastaga kulus tasuta sõidu võimaldamiseks üle 105 000 euro.
Kategooria: sportlik eakas ANU TUVIK (72) viib äsja pensionile jäänuna kaks korda nädalas läbi õpetajate võimlemist, juhendab Räpina naiste võimlemisrühma. URVE BERGMANN on Viljandi suusatreener, kelle käe all on koolitust saanud Algo Kärp, Meelis Aasmäe ja paljud teised tuntud sportlased. Aastatele vaatamata treenib ta praegugi noori suusatajaid.
Kategooria: persoon/seltsielu ELMA TIKKER on Haabersti Sotsiaalkeskuse õmblusringi juhendaja, legendaarse klubi „Raudrohi” liige. LEILI MÄEOTS juhib juba mitmendat koosseisu Järvamaa Väätsa eakate klubi „Ristikhein”, juhendab käsitööringi, võttis üle tantsuringi, korraldab vanuritele ekskursioone. MERIKE KIISEL on Harjumaa Nissi valla pensionäride aktiivne eestvedaja olnud 20 aastat, viib eakad kord kuus Haapsalu veekeskusesse, korraldab taidlusringe ja jõululõunaid, igal aastal ekskursioone. VAIKE VIILEBERG (85) on alates 2009. aastast Tori sotsiaalmaja vabatahtlik, juhendab juba 10 aastat psüühiliste erivajadustega inimeste kunstiringi. MAIRE NARITS juhendab Pärnumaal Tootsi vallas eakate seltsingut „Kanarbik”, mis tänavu tähistas oma 10. tegevusaastat, aastaid juhendab ta Tori ja Sindi eakate rahvatantsurühma. PÄRNU OSAVUS- JA LAUAMÄNGUDE KLUBI on uus suhtlusvorm ning rahvaspordi propageerimine, mis aktiveerib eakate elu. Mõte midagi uut teha tekkis eelmisel kevadel, üritus on saanud väga populaarseks. HELGI PUNG on Valgamaa Puka valla kultuurielu vedanud veerand sajandit, kelle eestvõttel on ellu kutsutud Puka öölaulupidu. LÕBUSAD LESED käivad koos juba 18. hooaega. Ansamblil on 10 liiget, keskmine vanus 73,6 aastat. ANU NAELA juhendataval Räpina memmede
tantsurühmal „Pihlamarjad” täitus 15 aasta ning aasta algul tähistas naisrühm „Räpina Nooruslikud Naised” oma viiendat tegevusaastat.Sel suvel käis naisrühm Rootsis Europeade’il.
Kategooria: kultuurikandja HELGI ROOTS (80)– Audru muuseumi looja ja juhataja on vallapäevadel vanatehnika näituse peaorganisaator, on juhendanud mitmeid rahvatantsurühmi, juhendab Audru kultuurikeskuses eakate võimlemisringi. HELLE KARJA vedada on Lüllemäe eakate naisansambel, millest saab üheksa aastat. Aastal 2014 tunnistati eakate naisansambel Valgamaa parimaks ja aastal 2015 parimaks nii Valgamaal kui ka Kagu-Eestis. MARGUS MÕISAVALD on Viljandimaa Karksi valla Kitzbegi Sõprade Seltsi aktiivne liige. On olnud osaleja Karksi Haridusseltsi loomisel, samuti aktiivne tegevliige. SIRJE OSIPOV õpetab Pärnu „Räämakatele” igal nädalal vanu seltskonnatantse, on seadnud kokku mitmekesiseid kavasid, lavastanud memme-taadi peo.
Kategooria: eakad ja keskkond LIA ROSENBERG tõi Hiiumaale esimesed šoti mägiveised, pani aluse saare käsitööseltsile, andis eakatele võimaluse käsitööga pensionilisa teenida, ta on aeroobikatreener, kes annab tunde nii eakatele kui noorematele.
Kategooria: eakalt kogukonnale RAAMAT Harjumaa Loo seenioride klubi liikmed said valmis eluloolise mälestustevihiku „Loo inimeste lood”. Väärikas kingitus kogukonnale, pisike jälg Jõelähtme valla kultuurilukku. HILJA KAIO (80) on Pirita eakate kodust väljakutsuja. Tema südameasi on kõikvõimalike ürituste korraldamine – tantsuõhtud, ühised teatrikülastused, reisid eakatele.
Kategooria: omastehooldus SANGASTE PANSIONAAT / RUTH MUTTIK Pidime eaka ema ootamatult hooldekodusse paigutama. See on emotsionaalselt raske. Sangaste Pansionaadis olid kohad täis, kuid juhataja Ruth Muttik võttis ema ajutiselt oma hoole alla. Sangaste Pansionaat koos tema juhi ja töötajatega on tunnustust väärt. SIRJE TANN töötab Valgamaal Karula vallas hooldemaja juhatajana alates 1996. aastast, viib haigeid Tartusse kiiritusravile ja silmaoperatsioonidele, vajadusel ka Võrru, Otepääle või Valka taastusravile või konsultatsioonile. VÄÄTSA VALLAVALITSUS rajas nüüdisaegse ja energiasäästliku eakatekodu. Juunis avatud hoolekandeasutus tähendab, et 38 eakat saavad jääda kodukohta ega pea kolima hooldekodusse, mis asub kodunt kümnete kilomeetrite kaugusel.
Tantsivad Paikuse Memmed
Korraldajad
FOTO: URMAS LUIK / PÄRNU POSTIMEES
Piletisponsor
Suurtoetajad
festivali erileht Koos olles ja kokku hoides
A
rvestades, et eakate inimeste osakaal Eestis järjest tõuseb, on oluline, et me seenioridega seotud teemasid rohkem aruEha Topolev taksime. Eakaid tuleks tähele Eakate festivali organiseerija, panna ja neid ei tohiks „äramittetulundusühingu Inkotuba tegevjuht kasutatuks” pidada. Kellelt me siis veel teadmisi ja kogemusi saame, kui elult endalt tarkusi õppinud inimestelt. Neid tuleb kuulata ja tähele panna, mida ning kuidas edaspidi paremini toimetada, et elu laabuks. Eakate festival on koht, kus kohtuvad eakaaslased, kelle vanus on üle 50 aasta. Sel aastal toimub Eakate festival juba kuuendat aastat. Kahepäevasest sündmusest on saanud tore sügisene traditsioon, mis muudab 1. oktoobri, rahvusvahelise eakate päeva pidulikuks, tähtsaks ja oluliseks. Just rahvusvaheline eakate päev on see, mis pani meid juba pea seitse aastat tagasi mõtlema, kuidas seda päeva Eestis tähistada. Selgus, et tähistamisi on küll, kuid suuresti vaid kohalikul tasemel. Külades, valdades, linnades. Suurt üle-eestilist üritust tollal ei leidnud. Hakkasimegi korraldama eakate festivali, kuhu saaksid tulla kokku kõik inimesed üle Eesti. eamiseks ideeks pidasime seda, et tegemist oleks igati positiivse sündmusega. Et oleks ise tegemise lusti, kokkusaamise rõõmu ning natuke tarkust ja teadmisi ka. Juba kuuendat korda toimuvalt eakate festivalilt leiab nii meelelahutust, vanemaealiste tantsu- ja laulukollektiivide esinemisi kui ka loenguid. Esialgu plaanitud ühepäevasest üritusest sai kahepäevane festival. Ja täitus seegi soov, et külastajaid oleks ikka igast Eesti otsast. 2013. aasta festivalil hakkasime täitma Eesti kaarti täpikestega, et näha, kust inimesed kohale sõidavad. Praegu on seal märgitud peaaegu kõik Eesti linnad ja ka pealinnast kaugemad kohad, nagu Hiiumaa, Valga ja Narva. Mõni festivalikülastaja soovis, et tema väike koduküla oleks samuti kaardil ära märgitud. Nii sai kaardil täpne koht leitud ja sinnagi täpike lisatud. Tuleb tõdeda, et festivalile saabub külastajaid tõesti üle Eesti. See on väga tore. Sel aastal on meie festivali moto „Hoiame kokku!”. See mõte sobib selle aasta festivalile rohkem, kui arvata oskaksite. On uhke tunne küll, kui on käima lükatud iga-aastane Eakate festivali traditsioon. Seda pole aga lihtne teha. Ühel väikesel mittetulundusühingul nagu Inkotuba käib planeerimine, rahastajate ja toetajate leidmine ning kava eest hea seismine üle jõu. Tegime eelmise aasta lõpus raske otsuse, et 2015. aastal festivali ei tule. Õnneks pakkusid selle aasta alguses meile abi ajakirja 60+ tegijad. Nii organiseerimegi sel aastal festivali koos. Koos tehes ja kokku hoides saab igasugustest raskustest üle. Loodan, et uut energiat on näha ja tunda ka kokkuhoidmise motoga festivalil. Tänan kõiki firmasid, kes on festivalile tulnud ja oma toetusega üritust mitmekesisemaks muutnud.
P
September 2015 2
Tallinnas on eaka mure esmatähtis
T
ervitan Tallinna Linnavalitsuse poolt kõiki eakate festivalist osavõtjaid ja usun, et need kaks päeva Tallinnas on kõigile meeldejäävad ja huvitavad. Kindlasti teie tuttavad ja sõbrad, kes seekord ei saa festivalist osa võtta, kuulevad sellest imetoredast ettevõtmisest teie käest, kui oma kodukanti tagasi suundute ja oma elamusi ning uusi teadmisi nendega jagate. Juba järgmisel aastal on kindlasti ka neil huvi festivalile tulla. 1. oktoobril tähistame rahvusvahelist eakate päeva. Sellel nädalal on toimunud juba palju eakatele suunatud üritusi ja kindlasti on lähiajal veel toimumas mitmeid-mitmeid seenioridele suunatud üritusi, nii üle-eestiliselt kui ka Tallinna linnas. Tallinn, mis on suurim omavalitsus, on ka suurima eakate inimeste hulgaga omavalitsus. Tallinna linnas elava üle 100 000 eaka inimese moodustab linnaelanikest ühe neljandiku. Tallinn on alati sotsiaalvaldkonnas eakate murede lahendamise esikohale seadnud. Mul on heameel, et sel aastal toimunud mitmetel kohtumistel seenioridega oleme saanud ühiselt arutleda neid puudutavatel sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna muredel ja koos ka paremaid lahendusi otsinud. Tallinna linn peab oluliseks oma tegemistes kaasa aidata eakate terviseprobleemide lahendamisele ja olla selles valdkonnas teistele omavalitsustele eeskujuks. Iga linn ja vald peavad vastavalt võimalustele suurendama eakate turvatunnet ja toimetulekut üha ebakindlamaks muutuvas maailmas ning aitama kaasa hoolekandeteenuste kättesaadavusele eakale võimalikult kodule lähedal. Eakas tuleb paremini toime, kui me teineteist rohkem märkame ja vähem halba ütleme, pigem ikka mõne siira ja hea sõnaga toetame. Peaksime väärtustama rohkem vanemaid inimesi ja mitte pidama õigeks arvamust, et eakas inimene peaks kõrvale astuma. Mina arvan vastupidi – elukogemus ja tarkus kulub täna meie veel noorele riigile ja noortele juhtidele kindlasti ära. Õige on, et üheskoos Eesti ees olevatele uutele väljakutsetele lahendusi otsime ja ka neid ühiselt ellu hakkame viima. Tallinna linna erinevates linnaosades toimuvatel tervisepäevadel ja tervi-
Merike Martinson Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna abilinnapea
seteemalistel üritustel näeme alati rohkearvuliselt seeniore. Tuleb tunnustada neid, kes aktiivsuse ja teadliku tervisliku eluviisiga on noortele eeskujuks. Eaka elutarka nõu vajavad nende nooremad pereliikmed, aga ka poliitikud nii riigis, linnades kui valdades. Seenioride soove ja ettepanekuid peab tulevikus rohkem arvestama ja ühiskonnas kuuldavamaks tegema. Loodame, et Eesti ühiskonnas ja meedias leiavad eakate inimeste mured ja rõõmud palju rohkem kajastust. Tallinna linn teeb seda. Pealinn on uhke oma hästi korraldatud koduhooldusteenuse, õendusteenuse ning uue ja väga vajaliku teenuse – omastehooldaja asendusteenuse kvaliteedi ja seda teenust pakkuvate töötajate üle. Juba pikemat aega toimiv käepärane häirenuputeenus aitab praegu juba väga paljudel üksikutel eakatel turvaliselt oma kodus igapäevatoimetustega hakkama saada. Tallinn arendab telehooldusprojekti eakate hoolduses. Paremaks toimetulekuks jätkub pensionäridele suunatud vanadustasu lisa maksmine. Tänaseks on renoveeritud nüüdisaegne ja heade tingimustega Iru Hooldekodu, kus on tagatud väärikas vananemine. Eakas inimene peab Eestis olema oma east sõltumata aktiivne oma mõtetes, väljaütlemistes, aktiivne huvi- ja isetegevuses koos sõprade ja kaaslastega, nagu teie kõik, eakate festivalist osavõtjad, olete. Usun, et Tallinnas elav eakas ka seda on. Seda tõestavad igal aastal Eesti Vabaõhumuuseumis toimuvad memme-taadi päevad ja Salme Kultuurikeskuses toimuvad eakate festivali päevad, kus aktiivsed ja särasilmsed pealinna pensionärid koos teistest piirkondadest osalema tulnud pensionäridega osalevad. Soovin teile sisukaid kogemusi ja huvitavaid elamusi!
Inkotuba annab tasuta nõu! MTÜ Inkotuba nõustab uriinipidamatuse probleemide puhul alates 2001. aastast Täna tegutseb üle Eesti 14 Inkotuba. Augustis avati uus Inkotuba Lasnamäel Mahtra 48. Sel aastal lisandus Inkotuba ka Haapsallu – Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse Abivahendikeskusesse.
Lapsed – Väikelaste mähkmetest võõrutamine õnnestub kõige paremini umbes 2 a vanuselt. Potil istumiseks võib kasutada jalgade kõrgendust. Kooliealistel esineb öist allapissimist, soovitame suhtuda võimalikult rahulikult, eemaldada kõikvõimalikud pinged lapse päevakavast, vältida gaseeritud jooke, kõhukinnisust.
Tasuta nõustamisele võib tulla abivajaja ise või tema hooldaja, sugulane või lähedane. Nõustamiseks peab eelregistreerima tel 646 2121. Inkotubade telefone, asukohti ja lahtiolekuaegu saad vaadata kodulehel www.kuivaks.ee
Naised – Pärast sünnitust võib esineda uriinilekkeid, kuid kui need jätkuvad ka 6 kuud pärast sünnitust, soovitame arsti poole pöörduda. Ka põletike ja menopausi järgselt võib tekkida uriinipidamatust. Vaagnapõhjalihaste harjutused aitavad kerget pidamatust ennetada.
Inkotubadest saab osta soodushinnaga abivahendeid. Lastel alates 3. eluaastast, vanaduspensionäridel ja puuetega inimestel on võimalik osta paljusid abivahendeid riigipoolse soodustusega. Selleks tuleb Inkotoale esitada isikut tõendav dokument, arstitõend ja isikliku abivahendi kaart. Kaardi väljastab kohalik sotsiaalhoolekande osakond arstitõendi alusel.
Mehed – Regulaarsed vaagnapõhjalihaste harjutused meestele aitavad uriinipidamatust ennetada. Eesnäärme suurenemine võib põhjustada pidamatust (järeltilkumine), soovitame arsti poole pöörduda. Eakad – 20% üle 65aastastest inimestest esineb pidamatust.
Tule nõustamisele ja küsi sobivaid abivahendeid Inkotoast!
Leia lähim Inkotuba!
Inkotuba
Tallinn
Narva Kohtla-Järve
HARJUMAA
Rakvere
Vormsi
Kärdla
Haapsalu
HIIUMAA
IDA-VIRUMAA
LÄÄNE-VIRUMAA
LÄÄNEMAA
Rapla RAPLAMAA
Paide JÄRVAMAA
Muhu
Jõgeva JÕGEVAMAA
SAAREMAA
Pärnu Tartu
Kuressaare PÄRNUMAA
Abruka
Kihnu
TARTUMAA
Viljandi VILJANDIMAA
Põlva
PÕLVAMAA
VALGAMAA Ruhnu
www.kuivaks.ee
Valga
Võru VÕRUMAA
festivali erileht
3 September 2015
Mida põnevat pakub seekordne eakate festival? 30. septembrist 1. oktoobrini Tallinnas Salme Kultuurikeskuses toimuv kuues eakate festival pakub sel korral võimalust kohtuda mitmete põnevate persoonidega, näiteks armastatud näitlejatega seriaalist „Õnne 13” ja loodusemehe Hendrik Relvega. „Horoskoobi” laule esitab Heidy Tamme.
Eve Rohtla ajakirja 60+ peatoimetaja
J
uba oma 22. hooaega alustava telesarja „Õnne 13” näitlejad Helgi Sallo, Väino Aren ja Tõnu Aav astuvad festivalirahva ette Salme Kultuurikeskuse teatrisaali laval 30. septembril kella 13.45–14.30. Heidy Tamme „Horoskoobi” laulud kõlavad samas kohas kella 12.30–13.15. Metsa-, looduse- ja reisimees Hendrik Relve räägib teise korruse teatrisaalis kella 12.45–13.30 sellest, kuidas reisimine inimese nooremaks teeb. 30. septembri esimene etteaste tuleb Eesti Nukuteatri kõige staažikamalt näitlejalt Helle Laasilt, kes annab vanavanematele häid nippe, kuidas lapselapsele põnevalt juttu jutustada. Teisel päeval, 1. oktoobril esineb seenioridele Eesti televisiooni esimene klassikatäht tšellist Marcel Johannes Kits koos pianist Rasmus Andreas Raidega. Esitusele tulevad Robbie Williamsi „Supreme” ja Bohuslav Martinu Rossini variatsioonid. Ajakirja 60+ hea autor toitumisteadlane Mai Maser räägib, mis on head mikroobid ja kust neid saada. Varjatud toidutalumatuse, õige toitumise ja toitumisteraapia tagamaid avab meditsiiniteaduste doktor Adik Levin. Tallinna Kiirabi peaarst Raul Adlas kõneleb, kuidas ära tunda ja õigesti käituda raske terviserikke korral. Aune Past, kes avaldas hiljuti teose „Hea tuju raamat 40+”, hoiatab, et pole mõtet oma elust pensionile minna, lisades lugusid tervisest, ilust ja suhetest. Kirjanik Jelena Skulskaja aga räägib luulest kui oma elu saatusest. Ajakirja 60+ lugude autor, Tallinna Ülikooli liikumisõpetaja Kaarel Zilmer tuleb lavale mõttega, et talv ei tohiks meid tuppa aheldada. Samal ajal joonistab
kunstnik Ave Nahkur festivalikülaliste silme all ilmuvale ajakirjale 60+ kaanepildi. Füsioterapeut Katre Lust-Mardna näitab huvilistele, milliseid harjutusi teha, et liikumisega aastatele elu ja energiat lisada. Benu Aia apteegi juhataja ja proviisor Liis Saava annab festivalikülalistele tervisenõuandeid külmetushooajaks ja räägib, kuidas tõsta immuunsust ning kuidas õigesti ravimeid tarvitada. Eesti Haigekassa Harju osakonna direktor Ado Viik ja usaldusarst Malle Vahtra räägivad, kuidas ravimeid ostes raha säästa, sihtasutuse Õigusteenuste Büroo juhataja Hille Raud kõneleb eakatele suunatud õigusabist ja Hiina meditsiini keskuse juht Rene Bürkland avaldab saladusi, kuidas Hiina meditsiini abil külmetushaigusi vältida ja ravida. Juttu tuleb ka ravimikapist ja eaka inimese sügisesest toidulauast. Irje Karjus Võrumaa metsade vahelt annab Metsamoori nõuandeid. Nagu varasemaltki on eakate festivali hea partner Ida-Tallinna Keskhaigla. Teise kardioloogiaosakonna õendusjuht Anžela Kaminskas räägib huvilistele, kuidas kõrge vererõhu korral oma südant kaitsta ning mil viisil aidata abivajajat enne seda, kui kiirabi kohale jõuab. Ida-Tallinna Keskhaigla veresoontekirurg Veronika Palmiste-Kallion esitab publikule küsimuse, kas arterite lupjumist võib pidada looduse tehtud komplimendiks ja Egle Türk neuroloogiakeskuse anestesioloogia- ja intensiivraviosakonnast kõneleb pea- ja seljavaluga toimetulekust vanemas eas. Pille Trolla viib läbi TENA tervisevõimlemise. Mitu loengut on kalli voodihaigega seotud teemal. Osaühingu Koduõde juhataja Teisi Remmel ja Julia Kapponen õpetavad praktilisi võtteid eaka hooldamisel, Tallinna Hoolekandekeskuse juhataja Imbi Eesmets räägib sellest, kuidas saavutada oma kodus turvatunne ja kiire abi ning mittetulundusühingu Koduhooldus Certis juhataja Jaanika Luus kõneleb, kuidas eakale omastehooldajale asendushooldaja appi kutsuda. Festivalil on ka BENU apteegi nõuandepunkt, kus saab teha tasuta südamehaiguste riskifaktorite testi, lasta mõõta vererõhku, veresuhkrut ja kolesteroolitaset ning küsida asjakohast tervisenõu. Lisaks Heidy Tammele pakuvad meelelahutust Eduard Toman ning erinevad taidlusgrupid. Kogu festivali täpse ajakava leiate festivalilehe sisemistelt külgedelt. Kes, millal ja kus üles astub, on kirjas ka ürituse kodulehel www.eakatefestival.ee. Nii Tallinnast kui üle Eesti kokku tulnud
eakate seas populaarseks ürituseks kujunenud festival on suurim oma vanusegrupile suunatud avalik üritus, mida külastab kahel päeval ligi 5000 inimest. Festivali eesmärk on väärtustada eakate rolli ühiskonnas, näidata aktiivse ja tervisliku eluviisi võimalusi ning pakkuda kohtumis- ja suhtlemisvõimalust. Mittetulundusühing Inkotuba korraldab kuuenda festivali koostöös ajakirjaga 60+. Igal festivalil on olnud oluline roll messil ja laadal. Salme Kultuurikeskuse ees on 30. septembrist 1. oktoobrini avatud laat. Laa-
dalt leiab erinevate Eesti ettevõtete tooteid, sealhulgas mett, lambanahku, tikanditega riideid, kaltsuvaipu jne; samuti kala, liha, puuvilju, maitsvaid pontšikuid, kohvi jpm. Eakate festival toimub 30. septembrist 1. oktoobrini Tallinnas Salme Kultuurikeskuses. Mittetulundusühing Inkotuba korraldab festivali koostöös ajakirjaga 60+. Festivali toetavad Tamro Eesti OÜ, Corega, TENA, Hasartmängumaksu Nõukogu, Tallinna Linnavalitsus, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet. Piletilevi toetaja on BENU Apteek.
Heidy Tamme rõõmustab eakate festivalist osavõtjaid Horoskoobi lauludega Salme Kultuurikeskuse teatrisaali laval 30. septembril kella 12.30-13.15. Foto: Peeter Langovits / Postimees
Soovin tellida ajakirja 60+ sõbrahinnaga 12 numbrit 17 €
SAAJA
Nimi Aadress Kontakttelefon
TASUB POSTIKULU Luba nr 1831
E-post Saaja aadress
MAKSTUD VASTUS EESTI
Soovin arvet e-posti teel Tellimine on lihtne – täitke kupongil vajalikud väljad ja pange tellimus posti ning Teile saadetakse arve. Tellimus jõustub esimesel võimalusel pärast arve tasumist. Pakkumine kehtib 30. novembrini 2015
AS Ühinenud Ajalehed Tartu 8 71020 Viljandi
festivali erileht
September 2015 4
Mis on õendusabi ja kellele on see mõeldud?
16363
Õendusabiteenuse eesmärk on patsiendi tervisliku seisundi ja toimetulekuvõime säilitamine ning võimalusel parandamine, stabiilses seisundis patsiendi lühi- või pikaajaline ravi ja toetamine ning vajadusel vaevuste leevendamine. Õendusabiteenust osutatakse vastavalt patsiendi vajadustele kas kodus, haiglas või hooldusasutuses. Õendusabiteenuse aluseks on vajalik saatekiri pere- või eriarstilt. Haigekassa rahastab nii statsionaarset õendusabi, mida osutatakse haiglas, kui ka koduõendusteenust, mille puhul koduõde osutab teenust patsiendi kodus.
Haigekassa infoliin
€
Õendusabi on abiks patsiendile, kes ei vaja pidevat arstiabi
Pilt on illustreeriv Scanpix
Haigekassa rahastab õendusabiteenust nii haiglas kui ka kodus, õendusabiteenust pakuvad erinevad tervishoiuteenuse osutajad Õendusabi ja selle raames osutatavate teenuste kohta saab lisaks lugeda värskelt ilmunud infotrükisest, mis on kättesaadav haigekassa klienditeenindusbüroodes ja haigekassa kodulehel Lisainfot haigekassa poolt hüvitatavate meditsiiniseadmete kohta leiab haigekassa kodulehelt
Koduõendusteenus on mõeldud patsiendile, kelle tervislik seisund ei nõua viibimist haiglas, kuid kes vajab siiski asjatundlikku meditsiinilist tuge. Samuti võib kodust õendusabi vajada piiratud liikumisvõimega inimene, kes ei suuda oma haigusest tulenevate probleemide tõttu ise arsti juurde minna – seega on koduõde ka
Perearsti nõuandeliin on kiireim abi patsientidele Kui perearst ei ole terviserikke esinemise ajal parajasti kättesaadav, tasub helistada perearsti nõuandetelefonil 1220. Nõuandeliinilt saab nõu lihtsamate terviseprobleemide korral, juhiseid esmaseks abiks ning vajadusel ka infot tervishoiukorraldust puudutavates küsimustes. Telefonile vastavad
ööpäev läbi kogemustega pereõed ja perearstid nii eesti kui ka vene keeles ja helistada võivad ka ravikindlustuseta inimesed. Kui on kahtlus, kas valida 112, minna haigla valvetuppa või valida 1220, siis tasub valida viimane ning leida koos nõustajaga, mida oleks konkreetse terviseprobleemi korral
Võimalik sääst ravimite ostmisel
Eesti apteekides on väga paljude toimeainete korral müügil erinevate ravimifirmade toodetud ravimipakendeid, kus toimeaine sisaldus ja ravimvorm (nt tablett) on samad. Oluline on teada, et kõik need vastavad ravitoime, ohutuse ja kvaliteedi osas ühesugustele nõuetele. Seega võibki väita, et sama toimeainega ravimitele ei laiene tuntud käibetõde, et kallim on parem.
Toimeainepõhine retsept Kõikides müüdavates ravimites on toimeaine, mis avaldab mõju inimese seisundile, ning abiained, mis aitavad ravimil hoida soovitud vormi, annavad maitse, värvi jms.
Õendusabihaigla on mõeldud patsiendile, kes on stabiilses seisundis ega vaja pidevat arstiabi, kuid vajab õe pidevat hoolt ja arsti määratud raviprotseduuride osutamist. Arst konsulteerib õendushaiglas viibivaid patsiente vastavalt vajadusele, kuid vähemalt kord nädalas.
Haigekassa rahastab nii koduõendust kui ka statsionaarset õendusabi Koduõendusteenus on ravikindlustatud inimesele tasuta. Haigekassa katab kindlustatu eest koduõe töö, tema transpordikulud patsiendi juurde ja protseduuride tegemiseks kasutatud materjali (nt tilkinfusioonid, veenikanüülid, haavahooldusvahendid) kulu. Arsti poolt eelnevalt määratud retseptiravimite (nt astmaravimid, kõrgvererõhktõve ravimid) ja meditsiiniseadmete (nt stoomihooldus-
vahendid, glükomeetri testribad diabeetikutel) kulu tuleb katta patsiendil. Statsionaarses õendusabis viibiva patsiendi omaosalus on 15% haigekassa kehtestatud voodipäeva hinnast. 85% tasub ravikindlustatud inimese eest haigekassa. Haigla võib eraldi võtta voodipäevatasu 10 esimese haiglas viibitud päeva eest (2,50 eurot päevas). Õendushaiglas viibimise ühe voodipäeva hind katab kulud õendustoimingutele, raviprotseduuridele ja piiratud hulgale laborianalüüsidele. Haiglasse tulles tuleb patsiendil kaasa võtta igapäevaselt tarvitatavad originaalpakendis ravimid ja määratud abivahendid (nt kuuldeaparaat, ortoos, stoomihooldusvahendid, põiekateetrid, glükomeetri testribad jms). Kersti Esnar, hinnakujunduse talituse juht Anna Vesper, tervishoiuspetsialist
Kõikide küsimustega võib pöörduda haigekassa infotelefonile 16363
Helistamine võib olla abiks, kui teie perearst ei ole kättesaadav arvate, et terviseprobleem ei vaja perearsti poole pöördumist viibite Eestis mõnes teises maakonnas olete välismaal ega saa kohe oma perearsti poole pöörduda (välismaalt helistades valige +372 634 66 30) vajate konsultatsiooni kellegi teise (lapse, lähedase) tervise asjus
VÕRDLUS
Ravimite tarvitamisel on üldiselt hästi teada, kui oluline on arsti määratud ravi alustada ja see ka lõpuni viia. Tunduvalt vähem on teadvustatud, et määratud ravi piires on patsiendil võimalik teha valikuid erinevate hindadega pakendite vahel. Inimese enda makstud summa ehk omaosalus võib mõnekuulise ravikuuri juures erineda mitukümmend eurot.
Soodsam hind ei tähenda kehvemat ravimit
kõige otstarbekam ette võtta. Kui olete helistanud 1220-le ja kõne käigus selgub, et teie tervislik seisund vajab vältimatut arstiabi, suunatakse teie kõne kohe edasi Häirekeskuse numbrile 112 kiirabi väljasaatmiseks.
oluline ühenduslüli perearsti või raviarsti ja abivajaja vahel. Kui patsient vajab õendusabi, mis mahu poolest ületab koduõenduse võimalused, suunatakse ta õendushaiglasse.
Odavama ja kallima ravimi hinnaerinevus Toimeaine ja annus
Odavaima alternatiivi ühe pakendi hind apteegis
Diklofenak prolong Prolong tbl 100 mg N50 – tbl 100 mg N50 3,50 eurot Tbl 10 mg N30 – Amlodipiin tbl 10 mg N30 2,50 eurot Atorvastatiin Tbl 20 mg N30 – tbl 20 mg N30 3,29 eurot
Odavaima alternatiivi juhul patsiendi omaosalus 90% soodustuse korral ühe pakendiga retsepti kohta 1,49 eurot 1,39 eurot 1,47 eurot
Kalleima alternatiivi hind apteegis Prolong 100 mg N50 – 9,23 eurot Tbl 10 mg N30 – 15,04 eurot Tbl 20 mg N30 – 17,91 eurot
Kalleima alternatiivi juhul patsiendi omaosalus 90% soodustuse korral ühe pakendiga retsepti kohta 7,22 eurot 13,48 eurot 16,08 eurot
Diklofenak – valuvaigisti. Amlodipiin – kõrgvererõhktõve või teatud tüüpi rindkerevalu raviks. Atorvastatiin – dislipideemia raviks, kolesterooli ja rasvainete taseme alandamiseks veres.
See kehtib nii käsimüügi kui ka retsepti alusel väljastatavate ravimite kohta. Toimeainepõhine retsept tähendab, et arst kirjutab retseptile toimeaine, mida inimesel oma seisundi ravimiseks või kontrolli all hoidmiseks vaja on. Apteeker on kohustatud inimest teavitama esmalt soodsamatest variantidest, mitte ainult pakkuma kindla ravimi tootja pakendit, mida inimene on seni tarvitanud. Meditsiinilise põhjenduse kindla ravimipakendi eelistamiseks kirjutab arst retseptile ning alati võib arstilt järele küsida, kas ravimid on välja kirjutatud toimeainepõhise retseptiga.
Ratsionaalne ravimikasutus Arsti koostatud toimeainepõhine retsept ongi üheks märksõnaks ratsio-
naalse ravimikasutuse juures. Lisaks on oluline apteekri nõustav roll erinevate hindadega pakendite juures. Nii luuakse eeldused, et inimene oskab teha ratsionaalseid valikuid ja raha säästa. 2014. aastal oleksid patsiendid saanud teha ratsionaalsemaid valikuid umbes 11 miljoni euro ulatuses ehk keskmiselt 1,40 eurot ühe soodusretsepti kohta. Kuigi Eesti õigusaktides on sätestatud arstide kohustus ravimeid välja kirjutada toimeainepõhiselt, apteekide kohustus hoida müügil kõige soodsaimaid ravimeid ning apteekrite kohustus inimesele esmalt just soodsamasse hinnaklassi kuuluvaid sama toimeainega tooteid pakkuda, tasub ka ise ravimite väljakirjutamise ja väljastamise protsessis aktiivselt osaleda.
Riigiportaalis saab kulutustel silma peal hoida Riigiportaalis eesti.ee on võimalik hõlpsalt veenduda, kas retsept kirjutati välja toimeainepõhiselt ja kas ostetud ravim kuulus hinnalt soodsamate hulka. Toimeainepõhiselt koostatud retseptil on märge „Toimeainepõhine” (Retsepti detailinfo ->Andmed arsti juures ->Pakendi kood, nimetus, arv). Konkreetse pakendi valikul on näha aga arsti põhjendus, miks just konkreetse tootja konkreetne ravim oli antud raviskeemis inimesele vajalik (Andmed arsti juures ->Asendamatuse põhjendus). Juba realiseeritud retseptide puhul on retsepti andmete kohal näha kollast infokastikest, kas ostetud ravim
kuulus soodsamasse gruppi või oli ruumi ökonoomsusele. Võimalikku säästu patsiendile ehk konkreetset summat on võimalik näha detailvaate alumises (Retsepti detailinfo>Andmed apteegis->Võimalik sääst). Samuti näeb patsient apteekri sisestatud selgitust inimese kallima ravimi valiku kohta (Andmed apteegis->Apteekri lisaselgitus). Riigiportaalis on võimalik vaadata ka ülejäänud retseptide infot – millised retseptid on kehtivad, kes on olnud ravimite ostjaks, milliseid ravimeid on ostetud jne. Portaali eesti.ee saab siseneda ID-kaardi, mobiil-ID või pangalinkide abiga. Helen Hoyer, haigekassa ravimipeaspetsialist
Eakate festivali 30. septembri ajakava Salme kultuurikeskus avatakse kell 10.00 ja suletakse 20.45
Teatrisaal, I korrus 11:00 - 11:45
Eakate festivali avamine, Tallinna abilinnapea Merike Martinson, aasta eaka ja aasta eakate teo väljakuulutamine
11:45 - 12:00 „Kohtumine nukuga”, NUKU teatri grand old lady Helle Laas 12:00 - 12:30 Ajakiri 60+, „Mis on head mikroobid ja kust neid saada”, eakate tervislikust toitumisest dr Mai Maser 12:30 - 13:15 Heidy Tamme „Horoskoobi laulud” 13:30 - 13:45 TENA tervisevõimlemine, Pille Trolla 13:45 - 14:30
Kohtumine telesarja „Õnne 13” näitlejatega. Tõnu Aav, Helgi Sallo, Väino Aren
14:30 - 15:15 „Reisimine teeb nooremaks”, looduse- ja kirjamees Hendrik Relve 15:15 - 15:20 Tallinna Teletorni auhindade loosimine 15:20 - 16:00 BENU Apteek, „Tervisenõuanded külmetushooajaks, kuidas tõsta immuunsust. Ravimite õige tarvitamine”. Aia Apteegi juhataja ja proviisor Liia Saava
Marionett-teatrisaal, II korrus 12:00 - 12:30 „Kõrge vererõhk – kuidas kaitsta südant?“, Ida-Tallinna Keskhaigla, Anžela Kaminskas, II kardioloogiaosakonna õendusjuht 12:45 - 13:30 „Ära mine oma elust pensionile! Lood tervisest, ilust ja suhetest „Hea tuju raamat 40+”põhjal”, Aune Past 13:45 - 14:30 „Metsamoori nõuanded”, Irje Karjus 14:30 - 14:45 TENA tervisevõimlemine, Pille Trolla 15:00 - 15:45 „Kuidas ravimeid ostes säästa?“, Haigekassa usaldusarst Malle Vahtra ja Harju osakonna direktor Ado Viik 15:45 - 16:15 „Pre-hospitaalne esmaabi enne kiirabi tulekut.“ Ida-Tallinna Keskhaigla, Anžela Kaminskas, II kardioloogiaosakonna õendusjuht
V äi n o Ar e n
Tantsusaal, III korrus 12:00 - 12:15 Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi seeniorkaraktertantsurühm Salome 12:15 - 12:25 Haabersti vabaajakeskuse seeniortantsurühm Haabersti Õied 12:25 - 12:35 Seeniortantsurühm Valgu Vallatud
H elg
12:35 - 12:45 Marleen
i S a ll o
12:50 - 13:00 Viimsi Päevakeskuse tantsurühm Tutitriinud 13:00 - 13:10 Helisev Horoskoop 13:10 - 13:20 Blaubard Dance Squad - Rivitantsurühm Blaubard 13:20 - 13:35 PAUS 13:35 - 13:45 Kohtla-Järve Kultuurikeskuse seenioride line-tantsurühm A.C.D 13:45 - 13:55 Tantsurühm Põlva Memmed 13:55 - 14:05 Rahvatantsurühma „Tõrvik” seeniorid - West vilistlased 14:05 - 14:20 Kunglamemmed 14:20 - 14:30 Reverance 14:30 - 14:40 Oduvantšiki 14:40 - 14:50 RTA Virulane memmederühm
Tõnu Aav
14:50 - 15:00 PAUS 15:00 - 15:15 TENA tervisevõimlemine, Pille Trolla 15:15 - 15:20 Koeru tantsurühm Kanarbik 15:20 - 15:30 Tantsutrupp „Ei me ette tea” 15:30 - 15:40 Ingerisoomlaste Tallinna Seltsi tantsurühm KATAJA 15:40 - 15:50 Mati Duo 15:50 - 16:00 Sipa ansambel Hõbelõng 16:00 - 16:10 Haimre naisrühm 16:10 - 16:20 3 sopranit ja kontsertmeister Benno
Tallinna saal, III korrus 12:00 - 12:45 „Õigusabi eakatele”, Sihtasutuse Õigusteenuste Büroo juhataja Hille Raud 13:00 - 13:45 „Asendushooldaja abiks eakale omastehooldajale“, MTÜ Koduhoolduskeskuse Certis juhataja Jaanika Luus 14:00 - 14:45 „Praktilised võtted eaka hooldamisel”, OÜ Koduõde juhataja Teisi Remmelja ja Julia Kapponen 15:00 - 15:45 „Liikumisega aastatele elu ja energiat lisades”, füsioterapeut Katre Lust-Mardna
festivali erileht 19
September 2015 6
Salme Kultuurike
18
WC
WC
28
20
30 INFO
29
17
ÕUEALA
11 12 13 14 15*
21
8
1
22
2
23
3
24
4
16
+
10 9 7
5
6
25 27 26
I korrus 1 – Euroopa Komisjoni esindus Eestis 2 – Swedbank 3 – Corega 4 – Loodustoode 5 – Tallink 6 – Inkotuba 7 – Tena 8 – EMT 9 – Ajakiri 60+ 10 – BENU Apteek 11 – Ida-Tallinna Keskhaigla 12 – Allium Upi OÜ 13 – MTÜ Eesti Kopsuliit 14 – Möller 15 – Calcitol, luutiheduse mõõtmine 16 – Tentamen 17 – Niitlind, lambanahad 18 – BBC Grupp OÜ 19 – FIE Sirje Raudlam 20 – Maheleib 21 – Semu Juice 22 – FIE Mati Saag 23 – Nurme Looduskosmeetika 24 – Saaremaa Leib 25 – Evenol OÜ 26 – Evenol OÜ 27 – GARDEROOB 28 – GARDEROOB 29 – ESMAABIPUNKT 30 – INFO
8 WC
WC
1 2 3 4 5 6
III korrus 8
7
WC
1 – Spaahotell Laine 2 – WinterMediaGroup 3 – Eesti Pensionäride Ühenduste Liit 4 – BENU Apteek 5 – Kino Artis 6 – Maavara OÜ 7 – Corega kohvik 2 8 – Tallinna linna saal
festivali erileht
7 September 2015
skuse PLAAN 25
WC
WC
30 31 32 33 34 35
29 26 24 22
1
36
23
2
37
21 19
27 28
3
38 20
4
39
18
5
40
6
17 16 15
14 13 WC
12 11 10 9 8 7
II korrus 1 – Biolevi OÜ 2 – Pharmaswiss Eesti OÜ 3 – Chemi Pharm AS 4 – EPP OÜ 5 – Vitabalans Pharma OÜ 6 – Eastcon AG Eesti OÜ 7 – Traplex OÜ 8 – Pearlstory OÜ 9 – Rosena OÜ 10 – Sanoswiss UAB 11 – KadriMardi OÜ 12 – Nordeltrade OÜ 13 – ESTONIA Medical Spa & Hotel AS 14 – Jalakabinet OÜ
15 – Swiss Narhin Estonia OÜ 16 – Clarina 2015 17 – Remedex OÜ 18 – Taula Pharma OÜ 19 – BENU Apteek 20 – Toila Sanatoorium AS 21 – Elulill OÜ 22 – AS Eesti Krediidipank 23 – TerviseAbi OÜ 24 – Eesti Haigekassa 25 – Kohvik (väike) 26 – NUKU teater ja muuseum 27 – Tallinna Teletorn 28 – Eesti Kunstimuuseum
Otsi meid 2. korrusel nr 22!
29 – Silkroad Treasures 30 – Kinnisvarakeskus 31 – Zepter Eesti OÜ 32 – Päästeamet 33 – Oriflame 34 – Tervisekodu OÜ 35 – SA Vene Teater 36 – Looduse Abi OÜ 37 – EstBrita 38 – Paira AS 39 – Klamix OÜ 40 – Rene Bürkland
Otsi meid 1. korrusel nr 15!
Eakate festivali 1.oktoobri ajakava Salme kultuurikeskus avatakse kell 10.00
Teatrisaal, I korrus 10:30 - 10:45 Tallinna päeva avamine 10:45 - 11:00 Duo Marcel Johannes Kits ja Rasmus Andreas Raide 11:00 - 11:30 Tallinna linn, „Asendushooldaja abiks eakale omastehooldajale.” Jaanika Luus, teenuse koordinaator, MTÜ Koduhoolduskeskus Certis. Sünkroontõlge vene keelde 11:30 - 11:45 Jelena Skulskaja: luule on minu saatus 11:45 - 12:30 „Külmetushaiguste vältimine ja ravi Hiina meditsiiniga”, Hiina meditsiini doktor Rene Bürkland. Sünkroontõlge vene keelde 12:30 - 12:45 Kesklinna linnaosa: Kesklinna vanem Alar Nääme, Tallinna Kesklinna Sotsiaalkeskuse vokaalansambel Miraaž ja kaastegev Aare Pehka 12:45 - 13:30 BENU Apteek, „Tervisenõuanded külmetushooajaks, kuidas tõsta immuunsust. Ravimite õige tarvitamine”. Aia Apteegi juhataja ja proviisor Liia Saava 13:30 - 13:45 Põhja-Tallinna linnaosa: linnaosavanema tervitus, piirkonna tutvumisvideo, LÜÜRA seltsi Kaukaasia rahvaste- ja Põhja-Tallinna sotsiaalkeskuse sporditantsud 13:45 - 14:00 Mustamäe linnaosa: MUSTAMÄGI ELAB PILDIS JA LAIVIS, Mustamäe Päevakeskuse show-tantsurühm ja peotantsijad Ilmar Meos ja Ulvi Luht-Meos 14:00 - 14:45 „Varjatud toidutalumatusest, õigest toitumisest ja toitumisteraapiast”. Adik Levin, meditsiiniteaduste doktor. Sünkroontõlge vene keelde 14:45 - 15:00 TENA tervisevõimlemine. Pille Trolla 15:00 - 15:05 Tallinna Teletorni auhindade loosimine 15:05 - 15:45 Ajakiri 60+, „Talv ei ahelda meid tuppa“, Tallinna Ülikooli liikumisõpetaja Kaarel Zilmer. Laval kunstnik Ave Nahkur, originaalkaanepildi loosimine Ajakirja 60+ tellijate vahel
Marionett-teatrisaal, II korrus 11:00 - 11:30 11:45 - 12:30 12:30 - 12:45 12:45 - 13:30 13:45 - 14:30 14:30 - 15:00
„Arterite lupjumine - kompliment looduse poolt?“, Ida-Tallinna Keskhaigla, dr Veronika Palmiste-Kallion, veresoontekirurg „Teeme prügist puhast kulda. Kompostimise koolitus”, „Teeme Ära projekt”, Merilyn Oolo-Püi TENA tervisevõimlemine, Pille Trolla „Kuidas ravimeid ostes säästa?“, Haigekassa usaldusarst Malle Vahtra ja Harju osakonna direktor Ado Viik „Eakate ootused ja võimalused lähitulevikus “, EPÜL juhatuse esimees Andres Ergma „Pea- ja seljavaludega toimetulek vanemas eas“, Ida-Tallinna Keskhaiga, Egle Türk, neuroloogiakeskus, anestesioloogia- ja intensiivraviosakond
Tantsusaal, III korrus 10:45 - 11:00 11:00 - 11:10 11:10 - 11:20 11:20 - 11:35 11:35 - 11:45 11:45 - 11:55 12:05 - 12:15 12:15 - 12:30 12:30 - 12:45 12:45 - 12:55 12:55 - 13:05 13:05 - 13:15 13:15 - 13:25 13:25 - 13:35 13:35 - 13:45 13:45 - 13:55 13:55 - 14:10 14:10 - 14:30 14:30 - 14:45 14:45 - 14:55 14:55 - 15:05 15:05 - 15:20 15:20 - 15:30 15:30 - 15:40 15:40 - 15:50
Nõmme linnaosa: Nõmme Vaba Aja Keskuse seeniortantsurühm Tantsurõõm Raikküla Kultuurikeskuse folkloorirühm Ristik, ansamblid Rõõm Laulust ja Enelas Valtu seltsimaja tantsurühm Koduläte Lasnamäe linnaosa: Lasnamäe sotsiaalkeskuse naisansambel Hõbelõng, Lasnamäe sotsiaalkeskuse seenioritantsurühm Pihlakobar Kanarbiku Õied Kuurkiir R a ul A dl as Anne Vatter ja lapselaps Mary-Helena PAUS Orkester Mängulust Loo Pihlakobar Paide eakate klubi Hämarik tantsuring SEENIORID Lüllemäe memmede lauluansambel Mustlastantsutrupp SHATRITSA Reverance Tantsurühm Susanna Järvakandi Kultuurihalli meesansambel Viisitiim TENA tervisevõimlemine, Pille Trolla PAUS Kristiine linnaosa: Kristiine sotsiaalmaja päevakeskuse seeniortantsurühm Kateriine, line-tantsurühm Lustiline Alhambra seeniorid Mustamäe Päevakeskuse seeniortantsurühm Lustiline Viimsi valla Randvere Päevakeskuse seeniortantsurühm KOBARAKE ja sõnameistrid Rõõmus Ring Igavene Ring Haabersti linnaosa: tantsuansambel Karikakar
Tallinna saal, III korrus 11:00 - 11:45 12:00 - 12:45 13:00 - 13:45 14:00 - 14:45
„Kuidas ära tunda ja õigesti käituda raske terviserikke korral”, Tallinna Kiirabi peaarst Raul Adlas „Õnnetus hüüab tulles”, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti juhtivspetsialist Ene Tomberg „Kui lähedane on voodihaige!”, OÜ Koduõde juhataja Teisi Remmel ja Julia Kapponen „Turvatunne ja kiire abi on nupuvajutuse kaugusel”, MTÜ Tallinna Hoolekande Keskuse juhataja Imbi Eesmets
15:00 - 15:45 „Glaukoomist”, Fortuna Optika
Jel a ena Skulskaj
festivali erileht
9 September 2015
€
Kui sööd võid, mine poodi jala! Oleme rõõmsad, kui tervis korras. Korras tervis on sellel, kes sööb tervislikult ja liigub aktiivselt. Just seepärast kutsus ajakiri 60+ festivalile esinema kaks tippspetsialisti. Dr Mai Maser kõneleb eakatele toitumisest 30. sept kl 12 suures teatrisaalis ja liikumisõpetaja Kaarel Zilmer õpetab õigeid kehahoiakuid 1. okt kl 15.05 suures teatrisaalis. Toitumisnõu Toitumis- ja toidusoovitused ning toitumise analüüsi programm on kättesaadavad portaalis www.terviseinfo.ee. Toidust saadav päevane kolesterooli hulk on soovitatav hoida vahemikus 200–300 mg. Kogu toidus olev kolesterool ei imendu, vaid imendub ainult 25–40% vastavalt organismi vajadustele. 2/3 inimestest on toidukolesterooli suhtes vähetundlikud, nemad võiksid süüa nädalas ka 7 muna, tundlikud aga mitte rohkem kui 4 munakollast, munavalge pole piiratud – selline on kuulsa toitumisprofessori McNamara kalkulatsioon munade söömise ja toidukolesterooli saamise osas. Kolesterooli liia vältimiseks tuleks olla mõõdukas vorstide, rasvase süldi, kotlettide ja pihvide, maksa ja maksapasteetide ning munakollase söömisel. Seepärast soovitatakse tarbida monoküllastumata rasvhapete rikkaid taimeõlisid (oliivi- ja rapsiõli). Kuna kalarasv sisaldab rohkesti polüküllastumata rasvhappeid, on soovitatav kala süüa vähemalt 2 korda nädalas. Paljudel inimestel maailmas on laktoosi seediva ensüüm laktaasi aktiivsus madal, mistõttu toob piima joomine kaasa ebamugavustunde (gaaside tekke, kõhulahtisuse, kõhuvalu). Kuid koos toiduga 1–2 dl piima ei põhjusta tavaliselt häireid. Probleeme ei tohiks olla ha-
pupiima, keefiri, jogurti ja kohupiima söömisel. Soovitatakse valida madala glükeemilise indeksiga süsivesikuid, kuna nendest imenduvad süsivesikud aeglasemalt. Süsivesikute imendumisastet peavad arvestama ka diabeedi riskiga ja seda haigust põdevad inimesed. Madala GI-ga on näiteks rukkileib, kaunviljad, puuviljad (koos koorega), täisteratooted (ka täisterahommikuhelbed), pruun riis, maitsestatud hapupiimatooted. Kõrge GI-ga on näiteks suhkur, karastusjoogid, kartulid, banaanid, sai, valge riis ja makaronid, mais ning rafineeritud teraviljatooted ja hommikuhelbed.
Soovitused vitamiinide tarbimiseks Vitamiine vajab inimene väga väikestes kogustes – mikrogrammidest kuni milligrammideni. Eakate vitamiinivajadused on põhijoontes samad, mis kõigil täiskasvanutel. Erinevusi on vaid mõnede üksikute vitamiinide koguste osas. Vitamiini D annust on suurendatud eakatel 10 μg-ni päevas. Eakatel on oht vitamiini D vaegusele, mille põhjusteks võib olla vähene päikese käes viibimine ning naha epidermise ealised muutused. Uuringute andmetel on eakatel võrreldes lastega vitamiini D sünteesimise võime vähenenud 40%. Aastatega väheneb neerude võime muuta vitamiin D hormonaalseks vormiks. Samuti söövad eakad vähem ning seega saavad vähem mikrotoitaineid, seejuures vitamiine ja mineraalaineid. Kuigi parim vitamiini D allikas on päikesevalgus, saab teda rasvasest kalast, vähem pärmist, piimast, võist ning munakollasest. Vitamiiniga D rikastamata piimatoodetes on väga vähe vitamiini D. Tegelikult on põhiline arvestatav alimentaarne vitamiini D allikas rasvane kala: 100 g lõhes on 360 IU vitamiini D (Üks IU (rahvusvaheline ühik) = 0,025 μg vitamiini D), samas koguses munakollases 12–20 IU, juustus 40 IU, 1 liitris lehmapiimas 35–80 IU. Piimatoodetest puudub vitamiin D
jogurtis ja juustus ning seda tuleb ka eakate toidu puhul arvestada. Toidu valmistamisel võib vitamiinikadu olla suur. Liiga pikk keetmise ja õhu käes seismise aeg, toidu korduv soojendamine ja köögivilja keeduvee kasutamata jätmine vähendavad toidu vitamiinisisaldust. Vitamiinide, eriti aga askorbiinhappe defitsiidi vältimiseks soovitatakse tarbida palju taimset toitu (marjad ja puuviljad, kapsas, spargelkapsas ehk brokoli, kaalikas, paprika, tsitruselised, lehtsalat jne). Joomist reguleerib tavaliselt janutunne. Täiskasvanu vajab päevas vedelikku 2–3,5 l, millest toiduga saadakse keskmiselt 1–1,5 l, rasvade oksüdatsioonist tekib ligikaudu 300–350 ml vett, täiendavalt toidule on vaja juua 1–1,2 liitrit vett päevas. Mida kuivem on toit, seda rohkem on vaja juua. Janu sõltub ka välistemperatuurist, kehakaalust ja individuaalsest vajadusest. Eakatel on veevajadus suhteliselt suurem ja optimaalne soovitus on 35 ml kehakaalu kg kohta. Janujook on ainult vesi. Mineraalvesi ja mitmesugused taimsed teed tekitavad nende ületarbimise korral toimeainete kuhjumist, mis võib tervisele halvasti mõjuda.
14 abistavat reeglit Tervislik toitumine on vajalik igas elueas, kuid eriti vanemas eas peab vältima riske, et mitte haigestuda südamehaig ustesse, diabeeti, rasvtõvesse ega muudesse kroonilistesse haigustesse. Ainult üks toit ei kata kunagi kõiki organismi vajadusi. Toiduained sisaldavad erinevaid toitaineid. Oluline on toitude mitmekesisus, mis kindlustab toitainete küllaldase vajaduse, see ongi tasakaalustatud toitumine. 1. Toidu kogus peab olema tasakaalus füüsilise aktiivsusega. 2. Toit olgu mitmekülgne – see kindlustab toitainete tasakaalustatuse.
3. Tuleks süüa rohkesti köögivilju, puuvilju ja marju. 4. Iga päev tuleb süüa leiba. Lisaks putru, kartulit või makarone. 5. Eelistada väherasvast piima ja piimatooteid. 6. Lisatavatest toidurasvadest eelistada taimeõlisid. 7. Süüa kaks kuni kolm korda nädalas kala. 8. Päevas tuleb juua 6–8 klaasi vedelikku, vastavalt individuaalsele vajadusele ja tervislikule seisundile. 9. Toituda regulaarselt – mitte alla 3 korra päevas. 10. Vajadusel süüa vahepalaks puuvilja, jogurtit, hapupiima vms. 11. Eelistada väikseid portsjone ning süüa neid aeglaselt. 12. Kui alkoholi pruukimine on vajalik, siis tehke seda mõõdukalt. 13. Loobuda kreemikookidest, magusatest saiakestest ja kohukestest. 14. Süües pea meeles nn taldrikureeglit*. *Taldrikureegel: pool taldrikust täidetakse kas riivitud, hautatud või salatina serveeritud köögiviljadega. Veerand taldrikust on soovitatav täita liha, kala või munaroaga või asendada need kaunviljade, pähklite ja seemnetega. Kartulit, riisi või makarone on ülejäänud veerand taldrikut. Lisaks on juures leib, joogiks kas piim või vesi ning magustoiduks puuviljad või marjad. Seda reeglit arvestades täidame mitmekülgse toiduvaliku põhimõtteid. Kasutatud allikas: „Eakate inimeste toitumine ja kehaline aktiivsus”, Tervise Arengu Instituut, Tallinn 2008. Raamatu koostajad: Mai Maser, Liidia Kiisk, Marje Oona, Eve Sooba, Sirje Vaask, Tiiu Vihalemm. Loe lisaks: http://toitumine.ee/trukised/toitumissoovitused-erinevatele-sihtruhmadele
Pakett Mõnusalt Tervemaks
HIND ALATES
Kutsume Teid Pärnusse TERVIST TURGUTAMA!
179 € / 4 ööd
Söö, räägi ja naerata enesekindlalt!
4-öine ravipakett puhkamiseks pühapäevast neljapäevani koos täistoitlustuse ja piiramatu sauna- ja basseinikeskuse kasutamisega. Arsti konsultatsioon ja üheksa raviprotseduuri kogu viibimise ajal.
Lisainfo ja broneerimine: I tel 447 6905 I sales@spaestonia.ee www.spaestonia.ee I ESTONIA Medical Spa & Hotel I Pärna 12/Sääse 7, PÄRNU
Aitab vältida toiduosakeste sattumist proteeside alla. Tugev kinnitus kuni 12 tunniks!
CHEE/CHPOLD/0001/15 Kehtiv kuni 12/2015
Puhastab proteese neid kahjustamata. Ainult 3 minutiga!
Tootja esindaja Eestis: GlaxoSmithKline Eesti OÜ, Lõõtsa 8a 11415 Tallinn, tel: +372 667 6900
festivali erileht
September 2015 10
Tants meis ja meie ümber Liikumislugude reas on juttu olnud väga erinevatest võimalustest, kuid üks liikumisega tihedalt seotud tegevusi on igati arutamist väärt. Räägime tantsust, mistahes moel, kohas ja ükskõik, mis eas – vahet ju pole.
Kaarel Zilmer Tallinna Ülikooli liikumisõpetaja
T
antsimine on ehk üks inimloomusega enam kokku sobiv asi. Tantsupisik, mis inimeses pesitseb, ent kõigile, kõikjal ja alati ei pruugi sobida, on kindlasti meis kõigis olemas. Millal see nakkus just külge hakkab ning millise väljundi see leiab, on juba omaette küsimus, aga puudutamata ta meid ei jäta. Et tantsuasjust ikka liikumise kandi pealt rääkida, tuli minna tõeliste tegijate juurde. Selliste inimeste seltsi, kel tants on veres ja rohkemgi. Neid muide, nagu lauluinimesigi, leiab Eestis rohkesti. Räägitakse nii tantsumemmedest ja -taatidest, Ants Taela taolistest galantsetest seltskonnatantsu õpetajatest, tõelistest tantsulõvidest kui ka populaarsest Koolitantsust haaratud laste ning noorterühmade juhtidest, kes justkui vaid tantsusammul oma huvilistega ringi kepsleksid. Kui iseenda tantsuga seotud hetki mälestustesõelast läbi lasta, siis meenub väga eri-
nevaid asju. Silme ette tulevad tantsud eri eluperioodidel, kindlasti kellegi erilisega, kas siis sundimise tagajärjel või vabal tahtel ning väga erinevates paikades. Sel vormilisel ja olustikulisel pole ju mingit tähtsust, sest just tantsimine ise, sellega kaasnev tunne jääb eriliselt meelde, ükskõik kuitahes ammustest aegadest pärit. Rohkem kui liikumine ja sellest saadav kehaline pingutus on tantsusamme võttes olnud esiplaanil ikka palju muud ning eelkõige tunded ja emotsioonid. Koosolemine, tantsupartnerid, kirjeldamatu ühine liikumine ja mis veel. Seda ei anna millegi muuga võrrelda ega saagi.
Tantsust läbi imbunud Emotsionaalset külge kinnitab ka üles otsitud vestluskaaslane, kauaaegne kolleeg Tallinna Ülikoolist, tuntud tantsupedagoog Angela Arraste. „Jah, küllap sina vaatad tantsu kui liikumist ja kehalist pingutust,” väidab ta, justkui tahtes minu välja pakutud jututeemat ennetada. „Aga mind võlub tantsu juures just tahe, vaimne ja emotsiooni pool,” paneb ta tantsutegevuse põhitrumbid lauale. „Ei- ei,” ruttan kohe tema mõtteid peatama. „Ka mind võlub liikumises, milleks on ka tants, esmajoones ikka emotsioon ja hinges olev kutse ning muidugi valmisolek ja otsus minna.” Nii ühele mõttelainele jõudes kaob tund ülikooli peahoone koridorinišis lennates ja tunnen, et minu vestluskaaslane on tõesti tantsust läbi imbunud, nagu ta arvab ehk minu suusasõltuvusegi puhul. Oleme küll erinevate liikumisviiside õpetajad, aga olenemata alast tekib see läbiimbumine pikka aega sama tööd tehes paljudel. Sellest veel
üks samm ja oledki lausa „professionaalseks kretiiniks” tembeldatud. Leiame üha enam üllatavaid paralleele ja oli kahju, kui kolleeg pidi järjekordsesse tantsutundi lippama.
Suur pidu ja sinna pääsemine Tantsust ja tantsimisest räägiti palju enne eelmist laulu- ja tantsupidu. Ärevaks tegi see, et eakamal tantsurahval polnud peolepääs kuigi kindel. Siinkohal saab tantsu ja suusatamise juured ja viljad taas kokku viia ja päris omapärasel moel. Et mis saab, kui harjutad ja harjutad, aga peole ei pääse või nagu suusatamises juhtus – sai kõvasti treenitud, kuid lumeolude tõttu jäi Tartu maraton (suusapidu) ära. Katastroof, täielik moraalne tagasilöök! See on juhtunule või juhtuvale meie ühine diagnoos. Aga mis seda raviks ja leevendaks? Ega päris õiget hingerohtu olegi, sest miski jääb nagu lõpetamata ja i-le punkt panemata. Eriti veel tantsuveteranidel, kel on tants harrastuste reas kõige esimene, kui mitte tähtsaim. Olen Angela Arrastega nõus, et mistahes (tantsu)harrastuse üks suuremaid kasutegureid on regulaarne harjutamine ja kokkusaamine suurele hulgale (just maainimestele) ääretult vajalik, eriti praeguses asises ja keerukas eluolus. Paljudel pole ju muud taolist regulaarset tantsusõpruskonnaga kokkusaamise võimalust. Vähem oluline pole ka paras koormus, sest tantsurühma juhendaja või eestvedaja teab täpselt, mida võib teha ja mida mitte, võttes oskuslikult arvesse vanema ea ka kõige igapäevasemad mured. Üks tantsumemm oli tantsupedagoogile otse öelnud, et tal endalgi olevat häbi
tunnistada, aga ega ise ennast nii ei sunniks, kuid juhendaja käe all tuleb end kokku võtta ja pärast on hea meel, et läks ning kaasa lõi. Angela Arraste räägib oma kodukandi tantsijate kooskäimise kohta, et eks mokalaata tuleb ka ette, aga kus siis veel, kui mitte tantsutunnis. Lisaks saab oma haigused ja nõuandvad soovitusedki ära räägitud ja ka poliitilised kemplemised reastatud. Kui osa vanemaealisi tantsijaid suurele peole ei pääsegi, on sellest küll kahju, aga päris masendusse pole vaja langeda. Kui suurel peol jääb tants löömata, siis ega sellepärast veel tantsimisega lõppu pole. Kindlasti tuleb ette terve rida ka väiksemaid ja meeldivaid kodukandi esinemisi. Mistahes sorti püünele minekut aga on vaja, sest nii, nagu innuka suusaharrastusegi puhul tahetakse end mõnel võidusõitmisel proovile panna, ka tantsude selgeks saamise järel igatsetakse kindlasti oma oskusi teistele näidata. Sellest hoolimata toimetavad arvukad tantsurühmad lootuses, et suurele peole pääsevad. Ehk avaldab mingit mõju ka tunnustatud folkloristi Ingrid Rüütli sekkumine, kes seda ealist osaluspiirangut lausa diskrimineerimiseks nimetas. Kui aga kõigest hoolimata peole ei pääse, võiksid tantsupeo korraldajad mõelda sellele, et kõik need innukad harrastajad, kes konkursisõelast läbi ei mahu, mingi tunnustuse osaliseks saaksid. Võiks kaaluda neile suurele peole sooduspiletite jagamist, et nad samas rütmis, aga vaatajate poolel vähemalt jalaga taktis kaasa lüüa saaksid. Jääks korraldajatel muret vähemaks, et selgitada, kas tantsupidu on ikka elitaarne või rahvalik, sest kogu tantsuvägi on ju kohal, ainult et erinevates rollides.
festivali erileht
11 September 2015
„Aga kogu muu tantsimine?” üritan tantsupedagoog Angela Arrastega tantsuteemat veidi laiemalt üles võtta. Alates koolitantsust kuni tähtede teleritantsimiseni välja. Need on toredad asjad, aga jäävad seekord arutelust välja. Või see, mis Soomes väga populaarne – lavatanssi (mis võiks olla eestikeelne vaste?), mis eestlasi küll muigama paneb, aga põhjalikumal analüüsil põhjanaabreid kõige tavalisema tantsulusti poolest meist suuremana näitab. Kui pisut internetis kolada, siis näeb, kuidas selliste igaühele mõeldud tantsukohtade ja ürituste võrgustik kogu Soomet katab. Lausa 600ruutmeetristest tantsusaalidest (enamasti küll suvised ehitised), osalejate suure arvu ning tantsukalendriteni välja. Kui pisut detailsemaks minna, siis lavatanssi-le on isegi soovituslikud tantsud ette antud, nagu fokstrot, valss, tango ja soomlaste tuntuim tants, humppagi on ära toodud. Lahti on seletatud ka tantsijate parim liikumine põrandal. Ikka nii, et aeglasemad võiksid keskel ja kiiremad äärtes liikuda. Viimaseks nõuandeks kõigile kõlab: kogu see hõljuv tantsuvägi peaks vastupäeva keerutama. Nii on tavatantsimine lavatanssi vormis sealpool lahte paika loksunud, levides tantsimiseni üle lahe seilavatel suurematel laevadel ning arvukates Eesti puhkeasutustes.
Tants on suhtlusvahend FOTO: TOOMAS HUIK / POSTIMEES
koormuseni. Mäletate ju filmi äraaetud hobustest ja nende maha laskmisest? Eks ole paljud millalgi end lausa oimetuks tantsinud ja pingile vajudes ohanud, et enam ei jõua. Tantsukoormuse seab paika rütm ja kasutatava muusika laad. Kui siis ei jaksata vajalikus rütmis püsida, on ju lausa võimatu hakata takte vahele jätma või üritada karu kombel taaruda. Lihtsalt peab hooga kaasa minema, eriti veel, kui kaaslane sind üha enam uusi ja uljaid keerutusi ja pöördeid tegema paneb. Kui tunned, et liigutused ei taha kontrolli all püsida ja üht või teist liikumist ei saa kuidagi tehtud, siis läheb kogu tantsimine üha enam ja enam sassi. Pulsisagedusest, leemendavast särgist või tudisema löövatest jalgadest ei tasu siin pikki kirjeldusi anda, sest neid saab igaüks ise temperamentsema tantsu puhul selgelt ja üsna kiiresti tunda.
suväljakutäie rahva ühistantsust. Ikka tahame teada, mis seekord siis teisiti on ja kas „Tuljak” ikka sama hästi välja kukub. Küll ta kukub, sest tantsurahvas on tubli, nagu ma lõpetuseks Angela Arrastele kätt andes sõnan. Nüüd tasub mõelda oma kunagiste tantsukaaslaste ja partnerite peale, kellega on tantsu löödud. Tehkem neile üks sügav kummardus. Hea tantsu, meeldiva koosolemise ja võrratu liikumisnaudingu eest. Ise tahan suure tänu läkitada Tartusse oma endisele kolleegile, legendaarsele suusalaagri-
te ülemale ning juba 95. aastaringile jõudnud Heino Tidriksaarele ehk Tidrile, kes hoolimata ülemuste sapistest märkustest Käärikule ülikooli suusalaagritesse ka kohustusliku tantsuõpetuse sisse tõi. Mäletan, et kui kord paukus õues käre pakane, siis tantsiti kolm korda päevas tantsuõpetaja Jaan Siilaku juhtimisel ja pisut ka suusatati. Selgeks said aga mõlemad sammud. Kogu eluks. Artikkel ilmus ajakirja 60+ 2013. aasta detsembrinumbris.
Tants lõdvestab ja taastab Nagu mistahes kehalise tegevuse puhul, saabub ka tantsu õige mõju alles pärast pingutust. See võib tunda anda valusaks jäänud lihaste ja vahel isegi mingi nihestuse või venituse näol. Tuuletõmbega või higise kehaga korraks õue minek võib lihasvalu või nohuse oleku kaudu juba järgmisel hommikul eelnenud tantsimist meenutada. Kui mõne muu kehalise tegevusega saab ehk tuult pidavad ja soojemad riided selga panna, siis tantsime ikka kergema rõivaga ja vahel päris õhulises õhtutualetis. Nii lõbutsedes võib tunda ühtäkki, et peaks midagi soojemat peale otsima. Tervikuna on tants aga igati lõdvestava ja taastava toimega. Eks siin mängi oma osa emotsionaalne taust, hea muusika ning õhkkond, mis tasapisi pingeid kaotab neid tantsulusti uputades. Kui laval on hea bänd ja tulevad tuntud lood, siis ega seal palju puudu ole, et tuleb lauluviiski suule ja jalad liiguvad nagu iseenesest. Kui kirjutasin ajakirjas 60+ spordivõistluste jälgimisest tugitoolis spordilainetel sõudes, siis ega hea tantsuürituse vaatamine vähem emotsionaalsemat rolli kanna. On selleks siis telestaaride uskumatud tantsulised ponnistused ja eneseületused või Eestiski kõrgel tasemel peotantsijate parketil liuglemine. Suur rõõm on muidugi ka laste ja lastelaste tantsimisele kaasaelamine ja veendumine, et midagi on seal ka vanavanemast. Rääkimata suursündmusest ehk tant-
Söö, räägi ja naerata enesekindlalt!
Külasta Corega kohvikuid II ja III korrusel!
CHEE/CHPOLD/0001/15 Kehtiv kuni 12/2015
Kolleeg Rene Meimer, kes aastaid soomlastele rattaretki on korraldanud, toob hea näite, kui ühe rühma eakaim, 85aastane soome vanahärra pärast pikka rattapäeva esimesena kohalikule tantsupeole asutas. Väheke tantsuhullud, need meie põhjanaabrid, aga kuidas on lood meiega, eestlastega? Angela Arraste tõdeb, et kuigi ta ise vabal ajal tantsuõhtul jalga keerutamas ei ole käinud, on taoline võimalus nii maal kui linnas igale soovijale enamasti olemas. Üheks kohaks, kus mõnusalt tantsust osa saada, on tantsuklubi, mis paljudes Eesti paikades hästi toimivat. Tantsitakse pillimeeste saatel erinevaid seltskonnatantse, osaleda võib igaüks, kes vaid liikumisest hoolib, eelnevat tantsukogemust omamata. Kindlasti on eri paigus oma traditsioonid ja sõpruskonnad, kus tantsuõhtuid korraldatakse. Angela Arraste lisab, et tema isa-ema kodus Karksi-Nuias on kultuurikeskuse ettevõtmisel mitmeid toredaid võimalusi tantsuga tegelemiseks, aga ka üritusi, kus lihtsalt niisama jalga keerutada. Tants on suhtlusvahend, mis maandab pingeid ja loob hea enesetunde vanusest olenemata ning selle kandi rahvas peab tantsimisest väga lugu. Tavaliste tantsimisvõimaluste osas tõdeb ka kogenud pedagoog, et ehkki paljudes Eesti paigus on ka kohalikud tantsupeod oma lihtsate tantsude ja isegi elava muusika tegijatega ikka säilinud, siis nii mõnedki on ka lõplikult ajahõlma kadunud. On jäänud küll veel asutusesisesed peod, kuhu kuulub ka tantsuosa. Tööst eemale jäädes kaob just eakamate inimeste tavatantsimise võimalus. Muidugi kui just rahvamajja ei satu üht kena inimest, kes sellele mõtleb, ega aktiivsest tööelust eemal jäänud seltskonda kokku kutsu. Mitmete keskuste kogemused näitavad, et võtmetegur on eestvedaja ja innustaja olemasolu. Kui selline hing leitud, siis tema õhutusel käiakse tantsutunnis hoolimata tervisemuredest või enesetundest. Aga enesetunne läheb just tantsu- või muu liikumistunniga palju paremaks. Paraku jääb meie kõige tavalisem tantsuelu väheseks ja napiks. Saamata jääb ka palju sellist, mida me kiires elutempos üsna hädasti vajaksime. Tants teeb meele rõõmsaks, nagu kinnitab üks tuntud ütlus. Tantsimine viib inimese kiiresti kas või hetkekski hoopis teisele lainele. Ja saadab meiega korda väga paljut. Eespool oli juttu tantsuga seotud emotsionaalsest poolest. Kui tantsuasju kehalise koormuse poolt kaeda, siis asetub tantsimine päris korraliku pingutuse lahtrisse, ulatudes mõõdukast intensiivsusest kuni väga tõsise
Tootja esindaja Eestis: GlaxoSmithKline Eesti OÜ, Lõõtsa 8a 11415 Tallinn, tel: +372 667 6900
festivali erileht
September 2015 12
Tasakaalusta toidust saadud energia liikumisega
R
asvumine põhjustab mitmeid tervisehäireid ning on iseenesest ka aktiivsema liikumise takistajaks. Inimese ainevahetus aeglustub juba alates 30 eluaastast iga 10 aasta kohta 10%. Seepärast on oluline jälgida oma kehakaalu ja ülekaalu korral tasakaalustada toiduga saadavat energia hulka selle kulutamisega. Rasvkoe hulka saab eakatel vähendada füüsilise aktiivsuse abil sarnaselt nooremate inimestega. Liikumisel on väga soodne mõju kõhupiirkonna rasvumisele. Eakate rasvkude kasvab aga vananemisprotsessi tõttu tekkiva lihaskoe kõhetumise arvelt ning see protsess mõjub kahjulikult süsivesikute ainevahetusele, soodustades II tüübi diabeedi tekke riski. Vanemas eas omistatakse kehalisele aktiivsusele peamiselt luumassi säilitavat ja vähesel määral suurendavat rolli. Nendel, kes põevad osteoporoosi, on liikumise abil saadud luu massile soodne toime. Nad peavad liikumisharrastuste ja koduste toimetuste juures teadma asendeid, mis võivad kahjustada nende tervist. Eaka inimese liigesteliikuvus sõltub liigespindadest ja -kapslist, kõõlustest ja lihastest. Sellepärast on oluline toituda mitmekülgselt ja tervislikult, säilitada normaalne kehakaal, teha teatud liigesliikuvust soodustavaid ja venitusharjutusi. Harjutused liigeste treenimiseks vähendavad artroosist ja põletikulistest liigeshaigustest tingitud vaevusi ning parandavad liikumisvõimet. Hea tasakaal ja koordinatsioon on eakale väga oluline. Nende omaduste taandarengut saab pidurdada teatud harjutusviiside abil. Asendikontroll ja tasakaal koos hea liikuvuse ja lihasjõuga vähendavad kukkumiste ja nendest tulenevate vigastuste riski. Liikumine mõjub hästi ka unele, söögiisule, psüühilisele heaolule. Sobiv liikumisviisi valik ja selle regulaarne harrastamine aitavad lisaks füüsilisele võimekusele säilitada toimetulekut, suuren-
davad iseseisvust ja vähendavad sotsiaalse abi vajadust.
Liikumissoovituste üldised põhimõtted • Eakatel on soovitatav säilitada kehaline aktiivsus või seda järkjärguliselt suurendada. • Kehaline aktiivsus on tervisele kasulik siis, kui seda tehakse regulaarselt. • Tervisele vajalik on harrastada erinevaid liikumisviise. • Liikumisharrastust võib alustada ka vanemas eas. • Haiguste põdemine ei ole kehalisele aktiivsusele enamasti vastunäidustuseks, vaid paljude haiguste korral isegi soovitatakse kehalist aktiivsust suurendada (nt südameja veresoonkonna-, tugi-liikumiselundkonna-, kopsuhaigused, osteoporoos, diabeet jm). Osteoporoosi, südame- ja veresoonkonnahaiguste ja kopsuhaiguste, diabeedi, liigeshaiguste, rasvumise, silma võrkkesta kahjustuste jm korral on soovitatav spordiala valiku ja intensiivsuse osas nõu pidada oma raviarsti või taastusarstiga. Jälgida tuleb enesetunnet ja tervise halvenedes pidada nõu arstiga. • Ravimid (nt beetablokaatorid) takistavad pulsisageduse tõusu üle teatava piiri. • Üle 45aastastel meestel ja üle 55aastastel naistel on kehalise treeningu alustamisel või suurendamisel terviseriskide hindamiseks ja optimaalse koormuse valimiseks soovitatav teha koormustest (koormusEKG). Kasutatud allikas: „Eakate inimeste toitumine ja kehaline aktiivsus”, Tervise Arengu Instituut, Tallinn 2008. Raamatu koostajad: Mai Maser, Liidia Kiisk, Marje Oona, Eve Sooba, Sirje Vaask, Tiiu Vihalemm. Loe lisaks: http://toitumine.ee/trukised/toitumissoovitused-erinevatele-sihtruhmadele
FOTO: PANTERMEDIA / SCANPIX
-20% EE/CHCREX/0003/14 Kehtiv kuni 01/2016
-20%
COREGA PROTEESILIIM MÖLLER’S - kõrge kvaliteediga looduslikud ja puhtad kalaõli tooted Norrast. Vajalikud südamele, ajule, silmadele ja immuunsüsteemile. Möller’s – üle 160 aasta tervist Norrast!
www.benu.ee
Corega proteesiliim hoiab proteesid kogu päeva vältel kindlalt paigal nii, et on võimalik süüa ka raskesti mälutavat toitu. Corega proteesiliim katab täiuslikult proteesi servad ning toiduosakesed ei pääse proteesi ja igemete vahele.
COREGA PUHASTUSTABLETID
Corega puhastustablettide regulaarne kasutamine tagab hambaproteeside särava puhtuse. Spetsiaalne toimeainete kombinatsioon eemaldab hambaproteesidelt tugevaima katu ja plekid. Saadaval ka hambaproteese valgendava toimega puhastustabletid.
Pakkumised kehtivad kuni 31.10.2015
SOODUSPAKKUMISED OKTOOBRIS