Maa Elu nr 1/2014

Lauri Betlem: Meile on väga oluline tunda oma tarnijat silmast silma.

Lk 4–5

NR 1 • 14. OKTOOBER 2014

150

Harri Poom: Tänavust saaki mõjutas õitsemisaegne jahedus. Lk 8 Peeter Kitsnik: Mullaliike on Vändra mail 22, vesiliivast savini välja. Lk 3

suuremat põllumajandustootjat Põllumajandusettevõtete pingerida 2013. aasta müügitulu järgi.

Lk 6–7

2

S E A KAT K

14. oktoober 2014

Maa Elu

Katku leviku aegrida MARKO SAARM / SAKALA

Seakatk Peeter Raidla maaelu@ajaleht.ee

E

Järgmine

Maa Elu ilmub

Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel AGROPARTS OÜ infoagroparts.ee www.agroparts.ee

28. oktoobril 2014

estis aina sagenevad juhtumid Aafrika seakatku diagnoosimisel, mis küll siiani on puudutanud üksnes metssigu, teevad seakasvatajad aina ärevamaks.

Seakatk (ametlikus kõnepruugis sigade Aafrika katk) on äärmiselt nakkusohtlik ja ägedalt kulgev sigade viirushaigus, mida iseloomustab palavik, verejooks, põletikulised muutused elundites ja suur suremus (kuni 100%). Haiged loomad levitavad viirust kõigi eritistega. Viirus levib nii haige loomaga otsekontakti sattudes kui ka kaudsel teel, näiteks saastunud sõidukite, sööda ja riiete kaudu. Viirust võivad edasi kanda ka verd imevad putukad.

Maa Elu võtab aegreana kokku seni teada olevad faktid.

2007: Türgi piiri lähedal Gruusias nakatusid seakatku nii mets- kui kodusead.

2008: Aafrika seakatk jõudis Gruusiast Venemaale.

2009: Seakatk oli jõudnud Venemaa ja Ukraina piirialadele. Üksik seakatku juhtum tuvastati juba Peterburi lähedal. Esimene seakatku juhtum avastati Leedus.

2010: Venemaa ja Ukraina piirialadel ning ka Peterburi piirkonnas avastati uusi seakatku haigestumise juhtumeid.

2011: Seakatk jõudis Koola poolsaarele.

November 2012: Lätis avastati seakatk nii mets- kui kodusigadel.

2013: Seakatku puhangud Valgevenes. Venemaa käis välja kahtlustuse, et seakatk võis alguse saada USA biolaborist Gruusias.

8. september 2014: Valgamaal Hummuli valla Aitsra külas surnuna leitud metsseal diagnoositi sigade Aafrika katk. Metssea leiukohast 8 kilomeetri raadiusse jäävatele seakasvatusettevõtetele kehtestas veterinaar- ja toiduamet täiendavad kitsendused loomade liikumisel ja tapmisel ning neil on kohustus järgida täiendavaid bioohutusmeetmeid.

10. september: Viljandimaal Tarvastu valla Roosilla külas diagnoositi surnuna leitud metsseal sigade Aafrika katk. Leiukoha ümber oleval 200-ruutkilomeetrisel alal tegutsevale kolmele seakasvatusettevõttele kehtestati kitsendused.

15. september: Viljandimaal Tarvastu valla Roosilla külas varasemast leiukohast surnuna avastatud veel kolmel metsseal diagnoositi seakatk. Sama diagnoos pandi ka Valgamaal Hummuli valla Kulli külas surnuna leitud metsseale.

18. september: Taas Viljandimaal Tarvastu valla Roosilla külas surnuna leitud metsseal tuvastati seakatk. Sama diagnoos pandi ka IdaVirumaal Lüganuse valla Aa külas surnuna leitud metsseale. Kolmele leiukoha ümber oleval 200-ruutkilomeetrisel alal paiknevale seakasvatusettevõttele kehtestati kitsendused.

22. september: Valgamaal Õru valla Õruste külas jahimehe tapetud metsseal diagnoositi seakatk. Viiele leiukoha ümber jääval 200-ruutkilomeetri suurusel alal asuvale seakasvatusettevõttele kehtestati kitsendused.

25. september: Viljandimaal Tarvastu valla Roosilla külas surnuna leitud kahel metsseal diagnoositi sigade Aafrika katk.

1. oktoober: Aafrika seakatku leviku pidurdamiseks keelustas keskkonnaamet taudi diagnoositud omavalitsuste territooriumil aju- ja koerajahi kõikidele ulukitele, et vältida metssigade liikvele ajamist. Keeld puudutas Viljandimaa Tarvastu valda, Valgamaa Hummuli ja Õru valda ning Ida-Virumaal asuvat Lüganuse valda.

3. oktoober: Aafrika seakatk diagnoositi metsseal, kes leiti surnuna taas Viljandimaalt Tarvastu valla Roosilla külast.

6. oktoober: Viljandimaa Tarvastu valla Roosilla küla pakkus järjekordse Aafrika seakatku juhtumi, mis diagnoositi surnuna leitud metsseal. Uue leiu pakkus ka Valgamaa Hummuli vald, kus surnuna leitud metsseal diagnoositi sigade Aafrika katk.

8. oktoober: Viljandimaal Tarvastu valla taudistunud alal diagnoositi sigade Aafrika katk veel viiel surnuna leitud metsseal.

10. oktoober: Viljandimaa Tarvastu valla taudistunud alal leiti surnuna taas üks metssiga, kellel diagnoositi sigade Aafrika katk. Ühegi kodusea haigestumisest seakatku Eestis ei ole endiselt teatatud.

TEGELEV ETTEVÕTE VALGAS VALLI 34a

MÜÜB SOODSATE HINDADEGA uusi, kasutatud ja protekteeritud rehve, sisekumme, velgi kõikidele traktoritele, põllutöömasinatele, haagistele, tõstukitele ja teistele liikurmasinatele.

Rehvi lõhede remont kuni 60 cm spetsiaalsel meetodil. Garantii.

Rehvide vahetusvõimalused ja ost.

Rehvide protekteerimine.

Kasutatud ja uue põllumajandustehnika varuosade müük.

Transport üle Eesti.

Sõiduauto rehvide müük ja montaaž.

Tel 5656 8622, 526 8498.

Info tel 526 8498, 5330 8879, 766 8587, andres@gersamia.ee, info@gersamia.ee

OÜ Rahel Puit ostab postideks

männi- ja kuusepalki pikkusega 7,3–13,2 m.

Postide ettemärkimine ja transport.

Hind kuni 85 €/tm.

Info tel/faks 766 1067 Tel 504 7850

rahel@hot.ee www.rahel.ee

Ostame metsakinnistuid, kasvavat metsa ja põllumaad Info tel 434 2330, 5343 2720 E-post apmets@apmets.ee

Maa Elu

TEHNIKA

14. oktoober 2014

Tehnikaga eksimine läheb põllumehele kalliks NÄITEID VÄNDRA OÜ TEHNIKAPARGIST Toomas Šalda maaelu@ajaleht.ee

K

ui kolm-neli aastakümmet tagasi oli 2000 hektari teravilja koristamiseks vaja 18 kombaini, siis nüüd vaid kaks. Aga kui tehnika veab alt, on kahjud pöördvõrdeliselt mitu korda suuremad. Vändra valla suurima töötajate arvuga (veidi üle 60) ettevõtte Vändra OÜ juhatuse liikmed Ilmar Teevet, Kaido Madisson ja Peeter Kitsnik selgitavad, missugused on nende firma põllumajandustehnika soetamise põhimõtted.

Vändra OÜ harida on ligi 4000 hektarit maad ja piimatoodang ulatus mullu 145 000 tonnini, mis on peaaegu 2% kogu Eesti piimatoodangust. Vajalikust viljast ja söödast toodetakse võimalikult palju ise. Liha ja mets, mis Vändra OÜ tegemistes küll piimast vähem tähtsal kohal, nõuavad samuti tööd, tarkust ja masinaid. Ehkki praegune turuseis ei ole käesoleva kirjatüki teema, võib lugeja ise arvutada, kui palju eurosid Vändra OÜ arvele piima kokkuostjatelt vähem laekub, kui aasta alguse 400 eurot tonni eest kahanes septembriks kuni 35%. „Praegune turuseis mõjub kõigile karmilt ja see tuleb üle elada. Täiesti võimalik, et lähema nelja-viie aasta jooksul lähiminevikuga võrreldavaid häid realiseerimisvõimalusi ei tekigi,“ leiab meestest kogenuim, ligi neli aastakümmet põllumajandusele pühendunud Vändra OÜ juhataja Ilmar Teevet. Kui ajad keerulised, mõeldakse eriti pingsalt, kuidas toota otstarbekamalt ja siinkohal ei saa hakkama kvaliteetse töökindla tehnikata. Tänapäevane põllumajandustehnika on aga hirmkallis ning eksimisruumi ostjale sisuliselt ei jää.

Põllumajandusettevõtte tehnilise pargi uuendamise kohta ütleb Teevet, et eks see asi ikka valdavalt rahakoti järgi käib. Kui on kriisiajad, ostad vaid hädapärase, et tööd normaalselt tehtud saaks. Kallima tehnika ostuplaan on paar-kolm aastat ette rehkendatud. Aga üksikuid suuremaid ja väiksemaid asju tuleb paratamatult vahele, kuid igal sügisel mõeldakse võimalikult täpselt läbi, mida kevadel tarvis.

• Traktor John Deere 8335R (335 hj), 2013 • Traktor Fendt Vario 930 (300 hj), 2008 • Traktor New Holland TG 285 (285 hj), 2006 • Teraviljakombain Claas Lexion (2 tk), 2014 • Traktor MTZ (7 tk, kasutatakse kivikoristusel), aastaist 1983–2001 • Söödamikser Strautmann, 2013 • Söödamikser-segisti DeLaval, 2004 • Silohekseldi Claas Jaguar, 2004 • Kultivaator Väderstad (2 tk), 2008 Kokku on Vändra OÜ tehnikapargi nimekirjas 109 erinevat masinat või seadet (traktorid, Vändra OÜ tootmisjuht Kaido Madisson tutvustab kombainid, laadurid, kärud jms). iseliikuva söödamikseri Strautmann oskusi.

ME

selle kõrvaldama, on kõige halvemal juhul kostnud, et tehas on puhkusel ja juppe niipea ei saa.

Ja isegi kui masin on väga hea, teeb see igapäevaselt tõsist tööd ja kulub paratamatult.

Nii saabki hinna kõrval ülitähtsaks teenindus. Osal põllutöömasinate müüjatel on Kitsniku hinnangul kohapealne varuosabaas liiga väike. Masinad kipuvad nagu kiuste katki minema just kõige valusamal tööajal ja siis on ikka tõsine löök, kui pead mingit juppi kuskilt Soomest või Leedust pikalt ootama.

Põllumajandustehnika vahendajate vahel valitseb Eestis nagu mujalgi tihe konkurents. Kitsnik kinnitab, et kui müüjate luureagendid infot lekitavad, et on plaan mingi masin soetada, jõuavad müügimehed kohale enne, kui kutsuda jõuad. “Ja muidugi peavad nende kõigi põllutööriistad parandamata vastu igavesti,“ muigab Teevet.

Tegelikkuses tuleb tõrkeid ette ka kõige tuntumate kaubamärkidega: sel kevadel osteti kaks uut tavainimese jaoks ülisoolase hinnaga Claasi teraviljakombaini, mõlemad nelikveolised. Kõige märjemal ajal tuli aga põllule tuua lintidel metsaveotraktor, mis tõmbas kinni jäänud kombaini välja. „Tellisime siis uue lintkombaini, poolroomiku. Õnneks saime Saksamaalt ühe kiiresti kätte, teise andsime tagasi. Hinnavahe tuli peale maksta. Selline poolroomik-kombain on siin piirkonnas ainus, mis märjal aastal end õigustab,“ on Teevet tänaseks veendunud.

Mis peale rahaliste võimaluste ostuotsuseid Tootmisjuht Kaido Madisson meenutab mõjutab? Teevet usub, et põllumeest aitaks enesekriitiliselt, et eelmisel, kuival aastal, osttublisti, kui riik ja vastavad teadusasutused töösid mitu naabrit poolroomikud ja siis Vändra taks välja Eesti põllumajanduse tingimustest mehed naersid. Aga selle kohta käib üks tuntud tuleneva soovitusliku juhendi, missugune tehja seekord jälle tõeks osutunud vanasõna... nika millistes tingimustes ja piirkondades end Probleemide ilmnemise järel käis Claasi tehasuurema tõenäosusega paremini õigustaks. se esindaja Vändras kohal ja tegi inseneridele ENSV-s oli midagi taolist olemas. Eesti on ettekande, et siinsetes tingimustes ei tööta hilküll väike, aga erinevaid muldi ja teijuti välja töötatud nelikveoline süsteem si tehnika valikut mõjutavaid tepiisavalt kindlalt. Uus asi vajas arengureid jagub siiagi. damist ja ka Vändra mehed usuVändra OÜ tehnikajuht vad, et edaspidi võib sama firma Peeter Kitsnik toob lihtsa näivastava toote hoopis töökindte: “Kui Võrumaal küntakse lamana saada. Vändra OÜ kuviiese pöördadraga 140 hj lude poolele tuli aga peale hinPeeter Kitsnik: traktoriga, siis meie maadel navahe kanda ka tühjalt tiksuVändra kant on vaja üle 200 hobuse. Muld nud tööaeg ja metsaveotraktoon libedam, raskem. Kogenuri kasutamine. Leidis kinnitust, vajab võimsamaid mad müügimehed juba teaet isegi ühe kaubamärgi raames masinaid. vad, et Vändra kant vajab võib põllutöömasinate kvaliteet võimsamaid masinaid. Ainukõikuda. Kui kombainide nelikveo osas üksi mullaliike on Vändra mail tuli vähemalt esialgu pettuda, siis Claasi si22, vesiliivast savini välja.“ (Teevet ennustabki lotegemise tehnikat kiidavad kõik kolm meest: naljaga pooleks, et kaugemas tulevikus võib kümme aastat tagasi soetatud hekseldi on suuVändra vald olla väga soodne riisikasvatuspiirrepäraselt vastu pidanud.

Võimalikult riskivaba otsus tehti lüpsiplatkond.)

Ostetav põllutöömasin peab maksimaalselt si valikul (2006), sest kui mingi muu masin võib sobima, mistõttu tulebki seda eelnevalt konkhädapärast paar päeva seista ja katastroofi ei reetsetes tingimustes põhjalikult katsetada. järgne, siis lüpsiaparatuur peab sisuliselt 24/7 Saab tuua näiteid, kus on ostetud kallis masin, töökorras olema. DeLavali 2 x 24 paralleel-koaga peagi on tekkinud tõrge ja need, kes peaks jaslüpsiseade sai valitud kvaliteedi ja eriti just

kiire hoolduse tagatuse pärast. Seda, milliste sammudega tehnika areneb, ilmestab Teeveti näide: “Oli aeg, kui meil olid Niva poolroomikud, mõned veel enda tehtud. 18 roomik-kombaini, et koristada 2000 hektarit vilja. Nüüd tehakse sama töö ära kahe kombainiga.“ Kaubamärkide eelistuste kohta võtavad mehed jutu kokku nõnda: ühtegi firmat ei saa taevani kiita ega laita. Kui oled kolm eri marki kombaini ära proovinud, siis on täpselt selline tunne, et kolmest saaks kokku ühe ideaalse.

Kaubamärgitruuduse kohta ütleb Peeter Kitsnik, et ega Vändra OÜ tehnikapark väga kirju olegi. Traktoreid on neil siiski nii New Hollandi, John Deere’i, Fendti kui Vene MTZ-märgiga.

Viimased saavad tööd küll vaid kivikoristusel.

Kui väiksemad põllutööriistad ostetakse kohe välja, siis suuremad liisitakse. Siin on oluline seegi, et kui annad tagasi sama firma tehnika, saad asjad kiiremini korda. Aga nii-öelda sissemaksuks võetakse ka teise firma masinaid, mida siis edasi püütakse müüa.

Hinnapakkumisi lastakse reeglina teha mitmel firmal, aga kuna endal on siiski üsna täpselt teada, mida osta tahetakse ja millised on rahalised võimalused, siis alustatakse pingelisi läbirääkimisi, et hind vähegi vastuvõetavaks kaubelda. Milliseid nippe siin kasutatakse, jääb strateegiliseks saladuseks. Liisingutes on Vändra OÜ-le hea partner SEB. Teevet: “Kui olid rasked ajad, olid nemad esimene pank, kes põllumeest usaldas ja head suhted on meil tänase päevani. Oleme pakkumisi küsinud ka mujalt, aga ei ole leidnud põhjust panka vahetada.“ Põllumajandustehnika hinnad on Eestis reeglina kõrgemad kui mujal Euroopas, seda kuni 15%. Järelturult ongi Vändra OÜ mõned traktorid ise toonud, aga uut tehnikat soetades surutakse peale, et ostma peab kohaliku esindaja käest. Isegi kui otse tehase poole pöörduda, siis küsitakse kohe, kas teil kohapeal diilerit pole. Küsimus on ka garantiis ja hoolduses. „Lähed messile, küsid mingi masina hinda ja sulle ulatatakse vastuse asemel kohaliku diileri kontaktid,“ kirjeldab Kitsnik reaalsust.

Teevet lisab, et Vändra OÜ on siiski enamasti eelistanud müüa oma kaupa Eesti firmadele ja osta tehnikat siinsetelt müüjatelt, aga on parematel aegadel ka pisut kõrvale vaadanud.

“Tahaks ju võimalikult paljut katsetada, et mis see kõige parem siis on. Aga enda kogemuse põhjal ütlen, et kokkuvõttes võib ökonoomseks osutuda nii odavam kui kallim tehnika.“ Et uue tehnikaga kursis olla, on peale müügimeeste abi ka messidest. Igal aastal käib keegi Vändra OÜ-st Hannoveris Agritechnikal. Eesti põllumajandustootja külastab kindlasti Maamessi. Internetki aitab uudistega kursis hoida.

Masinapargi uuendamiseks (ja hoonete ehituseks) Vändra OÜ euroliidu fondirahasid ei saa. „Saavad need, kes on end tükeldanud, omanikeringiga mänginud. Meie ei taha seda teed minna,“ ütleb Teevet uhkusenoodiga hääles.

3

Maast ja elust

T

äna jõuab lugejani Maa Elu esimene number. Meie trükiarv on pisut väiksem kui Maalehel ja pisut suurem kui Eesti Ekspressil, ehkki mahult jääme mõlemale tublisti alla. Mõtted on meilgi suured, eks aeg näitab, kuidas lugeja meiega rahule jääb.

Maa Elu on suunatud ettevõtlikule maainimesele. Neile, kelle põldudel valmib teravili ja juurvili, kelle aedades kasvavad köögi- ja puuviljad, kelle farmidest tuleb meie söögilauale liha ja piim, kelle metsadest suunduvad saeveskisse palgikoormad. Neile, kes kannavad hoolt selle eest, et maaettevõtja elu kõikvõimaliku tehnikaga kergemaks muuta.

Hakatuseks pakume ülevaate Eesti 150 suuremast põllumajandustootjast, kes on pingeritta seatud müügitulu põhjal. Teeme juttu sellest, millest põllumees lähtub traktori või muu masina valimisel ning kuidas konservitootja on korraldanud juur-, köögi- ja puuvilja kokkuostu. Kiikame ka korraks sügisesse aeda.

Levides küll viies maakonnas, on Maa Elu oma artiklite sisult ja teemade valikult üleeestiline. Probleemid, millega maainimene kokku puutub, on ju sarnased nii Peipsi ääres kui Saaremaal, nii Põhja- kui Lõuna-Eestis.

Hakkajaid inimesi jagub maal küllaga. Maa Elu ei hakka otsima vastust küsimusele, kas elu maal on võimalik. Sadade põllumajandusettevõtete ja talude edulood on sellele küsimusele ammuilma selge vastuse andnud.

Nende elujõulisuse kinnituseks on nii Eesti oma investorite kui väliskapitali aina kasvav huvi maaettevõtete vastu. Viimastel aastatel võime kõnelda juba kontsernide kujunemisest maal. Kapitalil pole vahet, kas teda kasvatatakse linnas või maal.

Samas on maaettevõtlusel kindel spetsiifika. Olgu selleks võrdsete tootmistingimuste loomine Euroopa võtmes, tootmiskvootide ja eksporditurgude jaotus või erinevad põllumajandustoetused. Aga ka väiketootjate võimalused pakkuda konkurentsi suurtootmistele ning oma toodangut toiduainetööstusele ja suurtele kauplusekettidele. Kui siia lisada Eesti metsadesse jõudnud Aafrika seakatk ning lähinaabri Venemaa seatud piirangud Euroopast tuleva toodangu sisseostmisele, jagub kajastamist väärivaid teemasid küllaga.

Maa Elu tahab oma kirjutistega olla kõigi nende teemade keskmes. Rääkida konkreetsete näidete varal, kuidas üks või teine maaettevõte on tekkinud probleeme ületanud või ületada püüdnud. Kõnelda maaeluga otseselt seotud seadusandluse muudatustest, põllumajandusele ja metsandusele keskendunud organisatsioonide tegemistest.

Järgmine Maa Elu ilmub 28. oktoobril.

Peeter Raidla

Peatoimetaja Peeter Raidla, maaelu@ajaleht.ee, telefon 447 7063 Küljendus Janek Talpas-Taltsepp Korrektor Reeli Ziius Müügijuht Jane Barbo, jane.barbo@ajaleht.ee, telefon 526 3578 Levijuht Erkki Lumisalu, erkki.lumisalu@ajaleht.ee Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Rüütli 14, 80010 Pärnu, telefon 447 7090 Trükk AS Kroonpress, trükiarv 34 000 Maa Elu levib Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel kaks korda kuus Autoriõigused: AS Ühinenud Ajalehed, 2014

4

KÖÖGIVILI

14. oktoober 2014

Maa Elu

Salvest – ei mingit E-kraami, kõik puha kodumaine SALVEST

Kristina Traks maaelu@ajaleht.ee

S

alvest võtab vastu mõnusalt koduse hapukurgiteo lõhnaga. Suve keskpaigast septembri alguseni on siin tonnide viisi kurke hapnema pandud ning varsti tahetakse sellele tööle joon alla tõmmata. Järge ootab juba kapsas.

Kurgitegu käib Salvestis täiesti vanal kombel – ikka mustsõstralehtede, tilli ja küüslauguga. Ei mingeid E-sid. Salvesti tegevjuht Lauri Betlem räägib, et kapsa järel ostetaksegi kõige enam sisse kurke – aastas üle tuhande tonni. Kurgimüüjaid on 30 ringis ning iga nende saadetav koorem kontrollitakse põhjalikult üle.

Ilusamad ehk I sordi kurgid lähevad purkidesse, väheke liiga suurtest kannatab hästi teha salateid või neid suppidesse panna. Kaotsi ei lähe naljalt midagi.

Kurke hakkab Salvest vastu võtma juulist ning kokkuost kestab niikaua, kuni kurki põllult tuleb. Ostetud kurgid pannakse nii-öelda vana kooli marinaadiga spetsiaalnõudesse hapnema ning paari nädala pärast rändavad kurgikonteinerid külma keldrisse ootama juba edasist villimist kas purkidesse või siis supi sisse saamist.

Betlem ütleb, et kurki võtaks ettevõte rohkemgi vastu, kuid ega pakkujaid just üleliia palju pole. „Selle aasta kurgisaak jäi kehvemaks, sest juuni külmad tegid oma töö,“ räägib ta. Samas kapsa-kartuli-porgandi osas paistab saak tulevat täiesti normaalne, kuigi, tõsi, valmib paar nädalat tavapärasest hiljem. „Näiteks kapsas on veel pehme ja tahaks veel kasvada,“ ütleb Betlem. „Muidugi me anname selle aja, sest me ei saa ju osta poolvalmis toorainet. Saame oma tootmisgraafikut natuke ümber mängida.“

• Tooteartikleid üle 200 • Töötajaid 130, hooajaliselt lisandub 20–25 inimest • Enim müüdud tooteartikkel – Kodune seljanka • Eksporti läheb 5 protsenti, põhiliselt LättiLeetu • Netokäive põhitegevusest 2013. aastal – 10,3 mln eurot • Puhaskasum põhitegevusest 2013. aastal – 0,65 mln eurot • 100% Eesti kapitalil Aastas kokkuostetavad põhilised köögiviljad (tonnides) Kapsas 1300 Kurk 1100 Kartul 480 Sibul (koorituna) 340 Peet 325 Porgand (koorituna) 280

Salvesti suurim konkurent on Põltsamaa Felix, kellega lisaks võistlusele poelettidel konkureeritakse ka tooraine pärast. Ka siin loevad Betlemi sõnul pikaajalised suhted. „Meie tarnijad väga hindavad seda, et oleme kindel partner ja meiega saab kokku leppida konkreetsed hinnad. Muidugi oleks turult ehk võimalik saada kõrgemat hinda, kuid samas jääb risk, et kaup jääb sulle kätte. Meiega aga seda muret pole,“ ütleb ta.

Enamik Salvesti tooraine tarnijaid on ettevõttele juba pikaajalised püsipartnerid. On põllumehi, kes on konservitehast lausa 15 aastat põlluviljadega varustanud. Kui nüüd keegi tahab hakata Salvestile toodangut müüma, siis soovitab Betlem lihtsalt ühendust võtta ja järgi uurida. Hästi oluline on seda teha talvel, sest

OÜ FLINT KAUBANDUS, Kõo, 70501 Viljandimaa, tel 5635 8972 info@flintkaubandus.ee, janar@flintkaubandus.ee, www.flintkaubandus.ee

TRAKTOR TYM 603 UUS!

hooajalepingud sõlmitakse veebruaris-märtsis. „Nii ei saa, et keset suve avastan, et oi, mul on kurke liiga palju – müüks õige Salvestile. Nii me ei saa tegutseda, sest meil on vaja tootmist ette planeerida ja kindlust-stabiilsust,“ selgitab Betlem. „Mängu tuleb ka kvaliteedi teema – tänaste pikaajaliste partnerite kvaliteeti me juba teame. Tooraine kvaliteet aga on meile väga oluline, sest ainult nii saame ise teha hea kvaliteediga toodangut.“ Betlem räägib, et pikaajaliste partnerite puhul on näiteks teada, millisest seemnest on köögivili kasvatatud. Hästi oluline on ka see, et pestitsiide ja väetisi oleks viljade kasvatamisel kasutatud vastavalt normidele ja mitte rohkem. Sellepärast küsib ettevõte igalt kasvatajalt põlluraamatut, kust on näha, mida selle saagiga on tehtud – kas, kui palju ja millega väetati.

kui on maasikaaeg, keedetakse moosi, ja kui on kurgihooaeg, siis konserveeritakse neid kas või poole ööni. Suures ettevõttes, kus 120 inimest tahavad aasta ringi stabiilselt tööd teha, päris nii ei saa. Jah, Salvestiski käib elu ikkagi mingil määral põllusaaduste valmimise taktis, kuid üldiselt on põhimõte see, et toorainelattu kaupa ette ei osteta ja tootmine käib pidevalt.

Talvel toodab Salvest põhiliselt suppe, suveks ette. Juunis puhatakse ning juulis-augustis tegeletakse kurkidega – terve aasta varu tuleb ette teha. Kurkidele järgneb kapsategu.

Lastetoitusid valmistatakse pidevalt ja moosidki on selline kaup, mida saab valmistada mis tahes ajal. Nimelt valmistatakse moosi külmutatud marjadest. Miks nii? „Kõik marjad valmivad korraga ja sel ajal, kui meil on käsil kõige kibedam kurgitegu. Kui tahaksime samal ajal veel moosi toota, oleks meil paariks suvekuuks vaja töötajate arv kahekordistada. Lisaks tekiksid väga suured laoKoguste koha pealt on Salvest üsna paindlik. „Näiteks avamaakurgi osas võib lepingu varud moosidest,“ selgitab Betlem. Sellepärast sõlmida ka 3–4tonnise koguse peale hooaja ostetaksegi marju külmutatuna ja tegeletakse nendega siis, kui kõige parem võimalus on. kohta. Üldiselt aga on lepingud erinevate tootjatega 30–200 tonni aastas,“ ütleb Betlem.

Kui Salvesti kasutatavad köögiviljad ja ka Lepingud tehakse põllumeestega suppidesse ning valmistoitudesse pandav hooajaliselt ehk juulist maini. „Käiliha on eestimaist päritolu, siis marme ka kohapeal vaatamas, kuidas ju ostetakse vajadusel ka välisnad toimetavad ja et oleks kõik maalt – maasikat Poolast, murakorras. Meile on väga oluline kat Soomest ja Venemaalt. Kasutatav mustikas aga on eestitunda oma tarnijaid silmast Lauri Betlem: maine. silma,“ lisab Betlem.

Meile on väga Aga kui tuleb praegu mees koormatäie odava ja Üldse kokku ostab Salvest oluline tunda oma ilusa kartuliga tehase ukse toorainet umbes 100 müüja tarnijaid silmast taha, kas saadetakse minekäest ning sisseost käib aasta silma. ma? „Eks me pakkumise ära ringi. „Meie ei taha oma ladudes ikka kuulame ja kui on midahoida terve aasta kartuli- või peedigi puudu, siis ostame. Kuid varusid, vaid ostame igal hommikul vasüldiselt ei ole hooaja keskel tõmblemist. Isegi tavalt päevatootmisele ja kohe töötleme ostekui keegi toob koorma kartulit poole hinnaga, tud köögiviljad ära,“ ütleb Betlem. Idee on selsiis ma ei saa osta temalt ja öelda oma püsiles, et las köögivili seisab parimates säilituspartnerile, et kuule, mul juba kartul ostetud ja tingimustes ning köögiviljakasvatajatel on sinu käest enam ei võta,“ ütleb Betlem. need kindlasti paremad kui Salvestil.

Koduses majapidamises köögivilju ja marOmal ajal peeti Salvestit ehk toonase nimeju sisse tehes tuleb nendega tegeleda kohe – ga Tartu Konservitehast Nõukogude Liidu suu-

MÜÜK, HOOLDUS JA TÖÖVAHENDITE RENT PÕHJA-EESTIS Tule 20, Saue t Tel 528 2732, 670 9040 LÕUNA-EESTIS Petseri 40, Valga t Tel 524 1759 Avatud 8.00–16.30

www.sami.ee

t mootor: Perkins 60 hj t 24käiguline reeversiga käigukast t võimalik lisada laadur tõstejõuga 1500 kg t jõuvõtuvõlli väljund 540/1000 p/min t kabiinis kliimaseade ja soojendus t CD-raadio t garantii 2 aastat / 2000 töötundi

SOODUSHIND

21 900 € +km 20%

Lisaks saadaval suur hulk traktorite lisaseadmeid nii professionaalidele kui ka harrastajatele

t Võimekad, mitmeotstarbelised laadurid t Erineva suuruse ja jõudlusega mudelid t Üle 100 töövahendi farmi-, pinnase-, haljastus-, ehitus-, metsa- ja teehooldustöödeks

Maa Elu

KÖÖGIVILI

14. oktoober 2014

5

Köögivilja jätkub mõlemale suurele kokkuostjale

P

õltsamaa Felixi ostujuht Peeter Kibe ütleb, et kui on nii-öelda tavaline aasta, siis väga suurt konkurentsi köögiviljale Eestis pole – seda jätkub mõlemale suurele kokkuostjale. Kas tänavune aasta on tavaline või mitte, see aga selgub siis, kui kogu köögivili on põllult salvedesse jõudnud.

Põltsamaa Felix ostab enamiku vajaminevast köögiviljast Eestist, vaid hooajavälised viljad ostetakse välismaalt. Näiteks Eesti lillkapsast pole võimalik osta aprillis või mais ning seda tuleb tarnida mujalt.

Kurki ostab Felix Eestist umbes 1000 tonni aastas. „Juuli teises pooles müüksid kurki kõik, kuid juuni teisel poolel ja augusti teisel poolel on ta defitsiit. See seab meie tootmisele suure koormuse, sest purki peab tehasesse toodud kurk jõudma hiljemalt kolmandal päeval, mui-

Iga aasta septembris alustab Salvest suurt kõrvitsategu. Nii ka tänavu. Kõrvitsad tükeldatakse võimsa giljotiiniga, millega opereerib osavalt Mai Mölder.

MARGUS ANSU / POSTIMEES rimaks lastetoitude valmistajaks. Praegu aga on Salvest ainus ettevõte Eestis, kes lastetoite valmistab ning tema Põnni sarja lastetoodetel on mahuliselt käes ligi kolmandik Eesti vastavast turust.

Novembrist astub Salvest veel ühte nišši ja tuleb turule mahedate lastetoodetega. „Nende tootmiseks vajalike toorainete leidmisega oleme küll palju vaeva näinud, sest tooraine peab olema mahe ja sertifikaatidega,“ räägib Betlem. „Nii ei saa, et talumees lihtsalt ütleb, et mul on siin mahe sõnniku peal kasva-

nud porgand, ostke ära. Peab olema paberitega mahe.“ Kuigi enamik Salvesti tooteid pole valmistatud maheköögiviljast, on need konservid erilised sellepärast, et neist üheski pole kasutatud säilitusaineid. „Vahel inimesed imestavad, et kuidas on võimalik, et supp või hapukurk säilib kaks aastat,“ muigab Betlem. Nipp peitub kuumutamises – nii nagu koduköögis kurke marineerides kuumutatakse suletud purgid teatud temperatuuril, nii tehakse ka Salvestis kõikide toodetega.

du hakkab toote kvaliteet kannatama,“ selgitab Kibe.

Köögivilju ostab Felix pikaaegsete partnerite käest, kellega lepingud tehakse siis, kui on teada aasta toorainevajadus. „Aeg-ajalt helistab ka huvilisi, kes tahaksid meile köögivilja kasvatada.

Päris nii aga koostöö alata ei saa, sest me tahame enne lepingu sõlmimist näha, et see põllumees oskab kvaliteetset kurki kasvatada,“ lisab Kibe.

Köögiviljakasvataja: Salvestiga on mõnus äri teha

T

artumaal Rannu vallas köögivilja kasvatava OÜ Tamo Põld juht Tarmo Tuvikene ütleb, et Salvest on igati hea äripartner. „Kõik on neil viis pluss: suhtumine ja suhtlemine, köögivilja vastuvõtt, lepingutest kinni pidamine,“ kiidab Salvestiga ligi 10 aastat koostööd teinud Tuvikene.

Tamo Põld müüb Salvestile kurki, kapsast ja kõrvitsat. Tuvikene ütleb, et Salvestiga on hea mugav koostööd teha – kevadel teed lepingu ning seda täidetakse hästi ning on võimalik, et küsitakse isegi rohkem kui lepingus kirjas. „Nad just helistasidki ja küsisid, kas on võimalik kapsast lisaks tuua,“ räägib Tuvikene. „Viisin neile ühe koorma ja nad küsisid veel lisa.“

Ta ütleb, et tööjaotus põllumeestega, et kes mida kasvatab, on Salvestil aastatega välja kujunenud ning seal ei ole väga suuri liikumisi.

Ainult kurki küsitakse igal aastal rohkem ja rohkem. Tänavust saaki hindab Tuvikene hindega 4+ või isegi 5–. „Hoolimata külmast juunist ja põuasest juulist on täitsa korralik saak,“ ütleb ta. Kuivõrd köögiviljakasvatusega üldse tegeleda tasub? „Kui ostetakse vähemalt 4–5kilost kapsapead, siis juba tasub. Kui kapsas on juba 7–8 kilo, nagu Salvest soovib, siis tasub kindlasti.

Väikeste 2–3kiloste peadega aga mitte eriti,“ ütleb Tuvikene, kes omakasvatatud kraami turul peaaegu ei müügi.

6

PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTTED

150 suurt Peeter Raidla maaelu@ajaleht.ee

M

aa Elu on müügitulu järgi ritta seadnud 150 Eesti suuremat põllumajandusettevõtet. Tabelisse on arvatud üksnes need põllumajandusettevõtted, mis tegelevad otseselt taime- ja loomakasvatusega.

Kokku oli vaatluse all ligi 200 ettevõtet. Ehkki Äripäev on varemgi kõikvõimalikke pingeridasid koostanud, on siinne tabel sellegipoolest esmakordne ja ainulaadne.

Kindlasti ei saa siinset pingerida pidada lõplikuks. Esiteks põhjusel, et mitmed olulised ettevõtted ei olnud eelmise nädala seisuga veel esitanud oma 2013. aasta majandusaruannet.

Teiste seas näiteks Sadala Agro OÜ , Massiaru Põllumajanduslik OÜ, Landseed OÜ, Järve Tootjate OÜ ja Ruixi Mõis AS, mis oma varasemate tulemuste poolest peaksid samuti siia tabelisse mahtuma. Teisalt võis ka tabeli koostajal mõni ettevõte teadmatusest kahe silma vahele jääda. Kuid eks iga algus on raske.

Lisaks müügitulule on tabelis toodud tavakohased andmed ettevõtete varade mahu, omakapitali ja puhaskasumi kohta. Kunagi varem pole aga põllumajandusettevõtetel olnud võimalust võrrelda end ja oma konkurente saadud toetuste järgi.

Kuhu kadus Ekseko? 2012. aasta lõpul alustas seni Rakvere Lihakombinaadi alla koondunud kontsern oma struktuuri üsna mastaapset ümberkorraldamist. Märkimisväärne muudatus puudutas ka siinses tabelis esikohal troonivat aktsiaseltsi Rakvere Farmid, mis kuni juulini 2013 oli toiminud aktsiaseltsina Ekseko.

Veelgi olulisemad olid aga mitmed aktsiatehingud, mis muutsid täielikult Rakvere Lihakombinaadi kui kontserni sisu ja nägu.

Kuni detsembrini 2012 olid nii AS Tallegg kui AS Rakvere Lihakombinaat Soome kontserni HK Scan Oyj ainuomandis. Detsembris 2012 sai aga Rakvere Lihakombinaadist ootamatult Talleggi 100protsendiline tütarettevõte.

Muudatused jätkusid veebruaris 2014, kui Rakvere Lihakombinaat asutas osaühingu HKScan Estonia, mille elueaks kujunes vaid napid neli kuud ning mille roll edaspidistes sündmustes on jäänud siinkirjutajale üsna arusaamatuks.

Märtsis 2014 sõlmitud ühinemislepingu ja kuu hiljem tehtud ühinemisotsuse kohaselt liideti AS Tallegg ja OÜ HKScan Estonia aktsiaseltsiga Rakvere Lihakombinaat. Ühinemine viidi lõpule juunis 2014, mil nii AS Tallegg kui OÜ HKScan Estonia äriregistrist kustutati. Ehk siis Tallegg kui kaubamärk jäi edasi, kuid Tallegg kui eraldiseisev ettevõte lakkas olemas. Ühtaegu nimetati senine AS Rakvere Lihakombinaat ümber aktsiaseltsiks HKScan Estonia. Sealt alates on ka Baltimaade suurima seakasvataja Rakvere Farmide ainuomanikuks HKScan Estonia.

Eile teatas lihatööstuskontsern HKScan, et ta plaanib 20 miljoni euro suurust investeeringut lihatoodete tehasesse Rakveres.

Kavas on ehitada HKScani Rakveres paikneva tootmisüksuse juurde täiesti uus tootmisüksus pindalaga ligikaudu 10 000 ruutmeetrit.

Kavandatav investeering toetab eelkõige kontserni uue brändi Flodins tootevaliku väljatöötamist.

Investeeringu planeerimisetapp kestab eeldatavalt 2015. aasta kevadeni. Praegu asub HKScani Rakvere lihakombinaadis sigade ja veiste tapamaja ning lihalõikus, lihatoodete tootmine ning HKScani Eesti logistikakeskus.

14. oktoober 2014

Maa Elu

PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTETE MAJANDUSNÄITAJAID (EURODES) 2013. AASTA MAJANDUSARUAN 2013

36 293 000 14 244 716 11 162 913 9 104 000 8 786 646 7 903 773 7 765 750 6 063 168 5 964 609 5 355 559 5 207 980 5 057 986 4 883 083 4 800 719 4 420 272 4 219 369 4 186 748 4 022 297 3 997 139 3 984 734 3 764 630 3 756 369 3 557 963 3 492 027 3 447 223 3 317 817 3 234 992 3 224 305 3 201 951 3 155 964 3 152 115 3 006 169 2 978 756 2 969 876 2 958 265 2 925 100 2 924 878 2 680 485 2 597 292 2 587 258 2 577 972 2 551 085 2 535 296 2 502 591 2 496 023 2 491 229 2 461 629 2 441 795 2 422 641 2 422 553 2 312 875 2 303 438 2 298 232 2 230 003 2 226 744 2 183 595 2 162 082 2 161 746 2 161 562 2 135 550 2 134 633 2 120 719 2 118 793 2 070 632 2 051 071 2 043 023 2 034 363 2 029 398 2 004 349 1 958 303 1 944 197 1 940 403 1 933 113 1 926 859 1 915 435 1 898 908 1 896 896 1 895 924 1 866 278 1 847 884 1 826 065 1 809 852 1 808 576 1 793 257 1 751 021 1 727 641 1 721 819 1 650 864 1 626 392 1 614 243 1 556 388 1 544 990 1 538 385 1 525 252 1 495 485

Müügitulu Taime- ja 2012 loomakasvatusfirmad 39 199 000 13 849 393 10 124 481 7 525 000 8 208 708 6 700 450 6 727 449 4 566 350 6 843 307 4 821 646 4 349 939 4 714 521 4 318 256 3 766 420 4 000 999 3 845 264 3 769 389 3 368 234 3 739 663 3 170 185 2 700 078 2 642 874 2 953 388 5 630 748 3 237 985 2 735 819 3 107 020 2 218 375 3 071 438 2 641 584 2 768 925 2 941 552 2 657 066 2 480 389 2 273 382 2 833 086 2 769 440 2 560 267 2 569 159 2 618 174 4 488 632 2 347 655 2 034 267 2 238 386 2 110 903 1 983 866 1 806 571 1 800 139 2 138 377 2 195 688 2 514 268 1 959 378 2 022 034 2 205 358 2 122 607 1 871 550 1 568 007 2 682 901 1 877 274 2 004 849 1 489 353 2 133 602 1 771 987 1 948 381 1 500 060 2 234 764 1 844 183 1 995 423 1 763 072 3 623 294 2 469 411 1 695 437 1 761 487 1 646 878 1 658 713 1 514 217 1 821 208 1 473 091 1 626 337 1 714 300 1 265 432 1 341 279 2 566 002 1 190 391 1 610 390 1 627 135 1 556 759 1 659 332 1 333 298 1 492 430 1 828 551 1 331 143 1 278 877 1 231 048 1 462 687

Rakvere Farmid AS Atria Farmid OÜ Estonia OÜ Valjala Söödatehas Grüne Fee Eesti AS Tartu Agro AS Saimre Agro Grupp OÜ Väätsa Agro AS Ühinenud Farmid AS Aravete Agro OÜ Vändra OÜ Sagro AS Põlva Agro OÜ Halinga OÜ Pae Farmer OÜ Saimre Seakasvatuse OÜ Peri Põllumajanduslik OÜ Markilo OÜ Perevara AS Laheotsa OÜ Härjanurme Mõis OÜ Selja OÜ Lõpe Agro OÜ Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu Mangeni PM OÜ Küüni-SF TÜ Hinnu Seafarm OÜ Hummuli Agro OÜ Adavere Agro AS Pajusi ABF AS Weiss OÜ Kabala Agro OÜ Torma Põllumajandusosaühing Raikküla Farmer OÜ Peetri Põld ja Piim AS Rey Seakasvatus OÜ Laatre Piim OÜ Laiuse Põllumajanduse OÜ Valjala Seakasvatuse OÜ Kaiu LT OÜ Aiu Põllumajandus OÜ Orgita Põld OÜ Kõpu PM OÜ Kehtna Mõisa OÜ Sanlind OÜ SF Pandivere OÜ Kõljala Põllumajanduslik OÜ Voore Mõis OÜ Sadala Piim OÜ Paunvere Agro OÜ Friendsland OÜ Metstaguse Agro OÜ Muuga PM OÜ JK Otsa Talu OÜ Abja Farmid OÜ Kadarbiku Köögivili OÜ Järva PM OÜ Kaavere Agro OÜ Kärla Põllumajandusühistu Vinimex OÜ Saimre OÜ Puurmani Põllumajandusühistu Võhandu Põllumajanduse OÜ Laekvere PM OÜ Metsaküla Piim AS Männiku Piim OÜ Mäo Põllumajandusühistu Kure Mõis OÜ Kaarli Farm OÜ Aru Põllumajanduse OÜ Rannu Seeme OÜ Surju PM OÜ Risti Agro AS Mereranna Põllumajandusühistu Saimre Viljakasvatuse OÜ Õnne Piimakarjatalu OÜ Ääre Seakasvatus OÜ Saare Peekon OÜ Kuivajõe Farmer OÜ Krootuse Agro AS Tammsaare OÜ EKSO Farm OÜ Voore Farm OÜ Vao Agro AS Tavex OÜ Rebruk Farm OÜ Nigula Piim OÜ Kesa-Agro OÜ Viraito OÜ Karpo OÜ Haage Agro OÜ Rannu Mõis OÜ Kaubi Farmid OÜ TAC-Ettevõtted AS Kõpsta Seafarm

Maakond Viljandimaa Valgamaa Järvamaa Saaremaa Tartumaa Tartumaa Viljandimaa Järvamaa Harjumaa Järvamaa Pärnumaa Harjumaa Põlvamaa Pärnumaa Raplamaa Viljandimaa Põlvamaa Lääne-Virumaa Jõgevamaa Harjumaa Jõgevamaa Pärnumaa Pärnumaa Raplamaa Viljandimaa Harjumaa Harjumaa Valgamaa Jõgevamaa Jõgevamaa Pärnumaa Järvamaa Jõgevamaa Raplamaa Järvamaa Raplamaa Valgamaa Jõgevamaa Saaremaa Raplamaa Tartumaa Raplamaa Viljandimaa Raplamaa Valgamaa Lääne-Virumaa Saaremaa Lääne-Virumaa Jõgevamaa Jõgevamaa Tartumaa Järvamaa Lääne-Virumaa Lääne-Virumaa Viljandimaa Harjumaa Järvamaa Jõgevamaa Saaremaa Lääne-Virumaa Viljandimaa Jõgevamaa Võrumaa Lääne-Virumaa Harjumaa Tartumaa Järvamaa Tartumaa Lääne-Virumaa Lääne-Virumaa Tartumaa Pärnumaa Järvamaa Saaremaa Viljandimaa Jõgevamaa Saaremaa Saaremaa Harjumaa Põlvamaa Järvamaa Põlvamaa Lääne-Virumaa Lääne-Virumaa Raplamaa Järvamaa Läänemaa Valgamaa Jõgevamaa Viljandimaa Tartumaa Tartumaa Jõgevamaa Järvamaa Lääne-Virumaa

Saadud toetused

2013

2012

1 248 307 116 000 192 717 843 885 527 386 999 376 966 374 849 964 814 845 25 007 738 042 858 370 867 594 100 778 517 071 35 700 960 207 412 658 297 733 551 199 662 206 1 169 290 410 968

1 185 602

311 885 356 426 494 365 452 154 588 661 646 567 788 360 692 438 480 593

75 695 363 546 548 220 410 216 610 264 580 106 528 617 692 740 568 862 1 623 459 590 432 980

444 490 407 407 116 088 343 162 257 593 496 496 368 334 328 110 66 277

176 105 966 670 651 454 1 011 602 1 239 609 962 712 824 327 84 921 653 133 802 444 903 217 69 881 526 791 60 416 968 391 253 465 321 936 1 274 532 331 922 1 015 123 440 570

358 484 205 114 458 534 395 907 328 320 67 456

401 088 91 896

332 889 123 595

346 807 194 985 346 903 328 037 355 995 311 134

346 973 197 537 351 942 336 870 326 069 308 444

110 238 221 587 245 221 147 690 175 355 436 079 312 747 308 763 260 813 246 286 474 381 220 031 309 030 470 500 212 345 306 943 315 737 509 355 352 031 305 659

270 764 223 876 257 370 144 421 147 810 450 035 308 857 322 666 268 183 309 549 505 519 231 455 327 229 583 183 204 041 311 399 310 412 494 346 345 669 318 762 90 765 12 592 301 201 387 009 291 729 116 321 507 607 170 988 250 662 262 561 192 083 212 152 171 773 336 750 303 309 214 889 191 513 491 533 5 141

306 595 332 873 374 719 123 168 589 958 144 578 299 860 304 568 190 486 226 700 458 001 363 155 289 736 165 708 112 088 700 226 15 187

2013

33 856 000 15 222 273 15 659 872 10 428 000 6 793 475 11 812 671 12 956 636 13 510 505 16 760 719 15 915 559 12 095 139 3 418 711 16 560 608 18 752 534 10 577 590 3 229 830 15 313 167 3 114 811 9 141 737 10 297 350 11 946 147 8 216 134 11 020 952 5 032 199 5 791 978 1 978 587 3 668 674 7 285 780 5 915 930 7 986 163 5 579 537 5 147 350 7 533 197 9 456 206 6 358 867 3 318 982 4 788 128 5 216 568 1 941 592 6 332 706 4 706 008 7 119 776 5 313 175 5 976 847 6 291 916 2 434 544 4 206 237 4 324 406 3 752 631 5 017 896 2 806 361 3 742 112 4 426 365 4 371 282 7 672 540 2 241 794 6 985 265 5 503 275 4 207 532 2 967 295 5 266 962 5 206 872 5 884 244 4 177 832 5 996 400 5 137 445 2 866 733 3 841 421 4 357 339 5 711 535 3 279 697 4 504 115 7 186 193 4 156 027 4 533 117 3 838 111 1 365 016 1 633 210 3 708 422 4 238 634 6 346 600 4 485 918 6 686 026 6 535 059 3 294 959 6 702 496 3 849 850 4 335 116 4 461 989 3 103 830 4 104 013 3 150 734 3 821 751 3 075 542 2 312 389

Varade maht

2012

32 842 000 15 534 329 14 004 484 10 931 000 7 412 476 10 791 919 12 206 288 9 736 107 18 829 302 13 377 627 10 167 483 3 213 101 16 386 469 16 671 757 9 232 856 3 184 931 7 467 759 3 219 789 8 841 509 9 376 549 11 368 191 8 483 914 6 891 510 5 280 153 5 159 700 1 551 208 4 014 981 6 648 471 5 339 541 6 595 148 5 100 484 4 795 006 6 799 303 8 559 645 5 884 969 2 056 236 4 704 725 4 801 912 1 787 802 6 462 469 5 462 610 6 907 920 4 995 751 5 500 648 5 592 306 2 352 953 3 498 531 4 379 318 3 276 000 4 437 353 2 446 905 3 219 295 4 052 938 3 938 341 6 122 575 1 849 927 6 453 473 5 255 105 4 188 787 2 843 012 4 037 750 4 727 400 5 582 063 3 290 480 5 443 725 4 883 184 2 812 705 3 763 635 4 238 718 5 294 617 2 943 111 4 200 067 6 711 898 3 780 799 3 909 631 3 886 296 1 380 154 1 664 239 3 542 040 4 000 351 3 859 899 3 099 741 5 359 528 5 797 451 3 036 003 6 324 766 3 868 965 4 176 096 4 200 112 3 032 840 3 845 636 2 929 280 3 587 419 2 999 060 2 218 005

2013

29 055 000 13 712 065 9 194 224 1 043 000 4 344 510 8 407 843 7 238 371 1 999 022 254 622 7 767 314 9 087 676 2 125 668 4 213 556 4 824 597 7 349 971 1 572 352 6 382 483 244 242 3 282 890 7 416 023 4 302 242 4 457 404 4 809 820 4 757 361 4 160 687 1 751 145 3 403 058 420 764 4 126 541 2 090 171 3 568 493 1 950 162 3 988 729 5 888 047 2 305 869 1 694 568 3 383 747 3 752 829 562 771 3 333 763 3 057 202 3 502 483 2 979 861 2 861 962 6 095 804 2 234 758 2 572 029 2 008 115 1 990 809 565 517 1 769 941 2 242 523 2 101 312 2 684 784 832 310 556 037 2 398 050 2 415 991 1 600 194 2 359 719 1 772 521 3 888 084 2 061 891 2 305 134 2 780 479 4 597 746 2 237 832 2 429 458 3 081 846 4 951 746 2 168 146 2 867 219 2 829 442 3 344 840 2 021 176 2 206 749 802 727 145 950 1 697 782 2 278 396 2 135 588 2 061 307 2 077 815 1 167 199 2 592 166 1 848 288 1 618 859 469 831 2 352 704 1 405 382 3 432 220 1 281 970 1 422 649 2 578 319 823 646

Omakapital

2012

27 827 000 13 686 269 8 024 555 2 294 000 4 133 710 7 251 078 6 554 670 1 667 082 507 451 7 662 115 7 250 467 1 951 947 3 842 368 4 852 510 6 900 180 1 585 022 5 811 648 509 215 3 097 873 6 386 885 3 705 193 4 360 818 3 859 004 4 724 675 3 141 234 1 341 399 3 241 950 226 197 3 887 456 1 899 045 3 008 021 1 551 177 3 439 522 4 954 957 1 764 341 1 134 352 3 099 363 3 685 262 815 622 3 214 836 3 578 920 3 425 212 2 676 735 2 610 744 5 463 072 2 129 592 1 978 646 1 634 809 1 958 283 340 554 1 735 409 2 026 551 1 792 005 2 662 408 1 020 539 519 601 2 053 558 2 311 070 1 251 995 2 204 710 1 695 429 3 683 401 2 189 291 1 831 906 2 307 395 4 323 926 2 121 341 2 355 626 2 882 263 4 744 820 2 167 640 2 504 596 2 524 809 3 077 536 1 656 261 2 201 033 887 015 318 379 1 344 279 2 179 375 1 956 934 1 435 388 1 915 043 1 485 906 2 288 914 1 657 385 1 597 120 452 637 1 623 305 1 356 981 3 298 443 1 140 134 1 383 330 2 160 995 821 672

2013

1 228 000 25 797 1 169 669 (-1 251 000) 460 800 1 072 277 518 558 331 940 (-287 694) 105 199 1 837 209 173 721 371 188 (-27 913) 494 791 (-12 670) 215 691 (-164 973) 185 017 1 244 138 352 960 96 568 520 816 32 659 872 353 463 746 161 108 194 567 239 085 191 126 560 472 366 938 599 207 942 932 541 528 560 216 284 384 67 567 (-252 851) 118 927 (-521 717) 77 271 303 126 276 218 672 732 105 166 593 383 373 306 32 526 224 963 34 532 219 414 309 307 22 376 (-188 310) 36 436 344 492 104 921 348 199 155 009 115 994 211 973 (-127 400) 473 228 493 084 323 820 116 491 73 832 199 583 206 926 506 370 560 304 633 267 304 364 915 53 716 (-84 288) (-172 429) 353 503 105 610 178 654 625 919 192 772 (-318 707) 393 251 190 903 21 739 17 194 329 402 48 401 197 777 141 970 39 322 489 324 1 974

Puhaskasum

2012

2 536 000 (-252 973) 659 827 (-1 030 000) (-46 711) 761 814 481 839 (-585 215) (-1 486 552) (-387 899) 1 365 835 63 089 938 886 (-51) 1 224 901 (-48 164) 504 151 (-316 358) 50 860 648 450 15 676 893 906 1 008 084 372 106 650 859 264 123 115 503 (-349 122) 79 790 211 468 372 035 525 609 409 772 490 613 187 607 28 996 546 311 142 910 (-157 635) 522 489 288 495 325 366 180 573 482 112 824 453 (-145 118) 349 294 192 310 549 054 131 970 205 295 344 603 234 666 142 838 (-435 761) 4 293 324 083 758 831 276 623 44 135 25 592 293 559 28 863 447 188 200 462 744 350 4 318 414 925 513 386 1 235 732 991 139 361 974 102 315 99 350 566 736 (-208 681) (-225 816) (-198 995) 140 095 130 823 137 849 349 419 547 153 (-183 820) 267 018 379 564 32 570 185 635 81 359 131 813 629 108 229 581 216 916 216 898 (-61 332)

Maa Elu

PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTTED

14. oktoober 2014

LÜHIDALT

NNETE PÕHJAL 2013 1 488 789 1 435 039 1 415 073 1 404 995 1 381 053 1 370 223 1 366 858 1 361 800 1 337 763 1 329 402 1 286 420 1 285 681 1 263 729 1 259 159 1 232 801 1 213 723 1 179 462 1 177 681 1 149 927 1 138 919 1 090 389 1 069 957 1 067 106 1 044 388 1 036 271 1 028 366 1 025 563 983 142 974 043 971 163 910 018 900 920 896 566 874 984 861 815 846 236 800 570 781 111 770 613 760 206 732 963 732 054 712 478 706 397 673 795 656 039 640 144 632 584 612 323 609 779 573 828 572 039 570 202 360 700 328 412

7

Müügitulu Taime- ja 2012 loomakasvatusfirmad 1 243 158 1 234 417 1 348 330 1 569 895 1 190 412 1 342 563 1 447 677 1 397 323 1 471 302 910 027 1 297 276 1 028 827 1 120 183 1 137 465 1 014 285 1 235 959 1 314 293 996 638 983 011 1 105 987 963 063 914 689 1 253 982 205 792 1 477 445 1 032 845 1 472 722 1 161 040 1 023 537 649 750 871 389 1 124 123 966 349 138 562 770 479 758 033 619 747 685 079 700 032 680 637 712 047 1 182 704 814 717 1 282 213 878 948 645 438 570 098 725 501 1 318 729 569 488 563 023 666 707 645 501 210 156 337 756

Karinu PM OÜ Soone Farm OÜ Sürgavere Põllumajandusühistu Müüriku Farmer OÜ Sargvere Põllumajandusühistu Evemar AS Aaspere Agro OÜ Milligrupp OÜ Paistevälja OÜ Väimela Põllumajanduse OÜ Flores Aed OÜ Tartumaa Maamees AS Võhmuta PM OÜ Piistaoja Katsetalu OÜ Paala oÜ Linnu Talu OÜ Heko Põld OÜ Koigi OÜ Kaisma OÜ Õitseng OÜ Kirbla OÜ Pae Ühistalu TÜ Kaarli tulundusühistu Tõhela Agro OÜ Sakala Põldur Teedla Mõis AS Kohala SF OÜ HTM Grupp OÜ Avispeamees OÜ Kupna Mõis OÜ Oss OÜ Väimela Majand OÜ Mällikvere Põllumajandusühistu Karuvälja OÜ Aatmaa AS Evalo Agro OÜ Valjala Põllumajanduslik OÜ Tulevik OÜ Rauni Põllumajanduse OÜ Vaimastvere Agro OÜ Loyde OÜ K & G Saarelt OÜ Terrax AS Kõo Agro OÜ EKSO Agro OÜ Oleg Grossi Talu OÜ Kaunsaare OÜ Sõrandu Farm OÜ Sõmeru-S AS Merix Farm AS Vastse-Kuuste Põllumajanduse OÜ Setra Mõis AS Saidafarm OÜ Arme Turvas OÜ Laeva Põld OÜ

Saadud toetused

Maakond Järvamaa Tartumaa Viljandimaa Lääne-Virumaa Järvamaa Jõgevamaa Lääne-Virumaa Viljandimaa Järvamaa Valgamaa Harjumaa Tartumaa Lääne-Virumaa Pärnumaa Viljandimaa Valgamaa Tartumaa Järvamaa Pärnumaa Lääne-Virumaa Läänemaa Raplamaa Tartumaa Pärnumaa Viljandimaa Tartumaa Lääne-Virumaa Järvamaa Lääne-Virumaa Lääne-Virumaa Saaremaa Võrumaa Jõgevamaa Lääne-Virumaa Harjumaa Lääne-Virumaa Saaremaa Valgamaa Saaremaa Jõgevamaa Võrumaa Lääne-Virumaa Tartumaa Viljandimaa Põlvamaa Lääne-Virumaa Pärnumaa Järvamaa Järvamaa Jõgevamaa Põlvamaa Tartumaa Harjumaa Järvamaa Tartumaa

2013

2012

2013

392 028 260 156 220 822 295 449 400 097 232 874 254 340 264 857 304 903

412 960 265 886 284 011 390 949 512 792 241 927 245 387 279 258 311 058

128 247 212 285 183 605 260 327 234 670 162 928 760 612 326 974 285 798 440 145 442 816 329 231 194 715 314 942 182 570 131 703 283 660 144 253 171

126 346 217 432 988 591 268 732 170 460 259 262 265 861 292 210 464 413 460 160 333 413 39 420 540 835 187 110 143 061 298 624 173 786 166

154 704 256 684 308 720 84 233 206 230 368 116 203 413 216 505 139 657 96 564 227 804 147 740 164 830 173 171 9 899 115 305 163 284 84 123 110 411 168 345 157 760 228 569 146 239 316 650

258 501 273 880 298 556 90 435 84 245 289 798 207 543 225 436 148 792 102 539 233 728 154 574 168 132 162 267 131 702 158 887 166 642 87 575 135 665 172 470 166 063 220 065 79 788 361 539

2 681 882 3 913 358 2 873 661 3 123 869 4 493 162 2 541 031 3 901 447 3 402 455 3 340 619 2 417 655 940 821 1 974 713 2 812 922 3 408 364 2 376 151 2 058 320 2 018 917 3 278 541 2 852 209 2 946 983 4 366 771 2 495 919 1 919 354 2 370 245 1 744 528 2 418 786 2 898 749 1 876 918 2 361 101 2 570 036 821 387 2 062 015 2 282 401 1 206 592 1 784 891 5 670 515 2 327 046 2 250 006 2 436 079 3 114 437 1 195 122 2 632 299 1 358 809 2 270 464 2 093 291 1 854 763 992 985 1 423 961 1 239 513 2 412 782 1 468 511 928 481 944 009 526 696 1 467 241

Varade maht

Lõuna Ehitus OÜ

www.lounaehitus.ee

on Eesti kapitalil põhinev ehitusettevõte, mis alustas oma tegevust 2005. aastal. Meie põhitegevus on peatöövõtu korras ehitamine alates nulltsüklist kuni viimistluseni „võtmed kätte“.

Juhataja Jaago Roosmann: “EHITA ARUKALT on meie moto just sellepärast, et pakume tellijatele alati professionaalset nõustamist ja personaalseid lahendusi, mis oleksid mõistlikud ning püsivad. Koos lahendame tekkivad probleemid ning oleme alati abiks parimate võimaluste väljanuputamisel.“

Meie trump on avatus ja nutikus ning kiire tegutsemine

Tegevusvaldkonnad: Loomakasvatushoonete ehitus Tööstushoonete ehitus Hoonete rekonstrueerimine ja restaureerimine Kilpmajade, eramute ja korterelamute ehitamine Metallkonstruktsioonide ehitus-paigaldus Seikluspargid, mänguväljakud, külaplatsid Projekteerimine

Risu tee 2, Pihkva küla, Tähtvere vald, 61407 Tartumaa Telefon 515

3120 info@lounaehitus.ee

2012

2013

2 431 828 3 745 846 3 023 029 3 205 626 3 611 943 1 898 790 2 842 573 2 711 588 2 885 161 2 222 646 1 089 603 1 693 095 2 357 704 3 499 448 2 030 131 1 679 846 1 615 676 2 586 402 2 911 663 2 550 147 2 100 373 2 191 643 1 742 083 867 556 3 493 096 2 227 315 3 053 909 1 573 292 1 807 232 2 781 487 851 399 2 070 344 2 108 582 1 236 274 1 861 214 3 972 351 2 170 219 2 269 785 1 408 535 3 206 328 1 199 793 2 576 244 1 383 604 1 908 965 2 150 638 1 874 865 886 018 1 261 430 1 400 303 2 353 102 1 606 236 1 113 271 892 556 358 577 944 313

1 769 212 1 584 328 1 201 671 2 018 285 3 608 449 893 498 1 538 418 1 553 636 1 539 781 653 900 316 352 1 193 001 2 162 621 1 917 884 1 413 922 798 545 1 419 431 1 693 236 867 957 1 597 343 1 916 857 2 237 097 828 520 871 340 1 373 405 955 853 1 485 996 711 618 1 516 310 591 325 590 855 426 808 2 120 396 1 141 847 1 499 490 882 221 1 029 770 2 066 244 1 357 587 572 904 653 191 1 608 544 828 512 1 292 124 959 912 886 725 862 910 1 205 458 52 480 1 653 899 1 272 513 467 424 780 702 411 032 577 668

Omakapital

2012

2013

1 549 376 1 604 502 1 247 222 1 984 473 3 115 941 877 716 1 356 203 1 076 258 1 508 740 563 735 315 015 908 297 1 913 770 1 978 349 1 332 943 678 045 1 407 159 1 197 262 805 443 1 527 520 1 488 955 2 090 298 803 758 399 118 2 300 446 927 370 1 481 302 635 206 1 330 578 589 302 630 823 674 398 1 881 771 1 134 196 1 545 008 829 381 1 007 196 2 059 558 1 231 515 761 162 581 886 2 537 757 812 955 884 300 874 771 870 697 799 746 1 000 357 48 589 1 611 280 1 373 784 895 066 750 805 233 658 487 043

219 836 9 825 (-45 551) 33 812 492 508 15 782 182 215 477 378 31 041 90 165 1 337 294 704 248 851 (-60 465) 80 979 120 500 12 272 495 974 62 514 69 823 163 401 146 799 24 762 72 222 294 129 83 670 4 694 76 412 245 732 2 023 (-39 968) (-247 590) 301 916 1 234 (-45 518) 52 840 22 574 70 597 126 072 (-188 258) 71 305 110 787 40 516 29 024 85 141 16 028 63 164 205 101 3 891 (-40 371) (-101 271) (-427 642) 36 722 177 374 90 626

Puhaskasum

2012

233 526 10 287 (-55 109) 17 804 530 093 160 667 358 088 253 427 256 602 119 483 11 868 236 680 227 447 756 556 87 276 287 098 178 056 (-26 782) 2 221 191 419 (-13 052) 178 578 82 215 (-25 232) 939 736 169 594 122 313 355 221 340 669 11 469 (-98 650) 36 012 318 471 308 854 (-23 314) 39 903 44 866 272 271 79 458 99 971 173 990 572 551 57 557 47 121 89 456 160 619 111 012 242 189 1 148 33 546 (-145 383) 11 203 66 080 143 946 248 540 Andmed: Maa Elu

Riigilõivud muutuvad Alates 2015. aastast plaanitakse korrigeerida põllumajandusvaldkonna riigilõive ja viia need kulupõhisemaks, teatas põllumajandusministeerium. „Põllumajandusvaldkonnas muutuvad need riigilõivud, mille puhul on vahe riigi poolt tehtava toimingu menetluskulude ja riigilõivu laekumisest saadava tulu vahel praegu kõige suurem,“ ütles põllumajandusminister Ivari Padar. „Lõivud peavad olema proportsioonis järelevalvekuludega.“ Kõige enam puudutab riigilõivumäärade muutumine seemnetootjaid. Riigilõivuseaduse eelnõu kohaselt suurenevad järgmisel aastal sordikaitse ja sortide registreerimise, seemnete sertifitseerimise ning mahepõllumajanduse riigilõivud. Samuti peavad mahepõllumajandusliku loomakasvatusega tegelevad ettevõtjad hakkama tasuma riigilõivu mahepõllunduses peetavate loomade kontrolli eest. (ME)

Põllumajandustoetused füüsilisele isikule lähevad maksu alla Uuest aastast hakatakse tulumaksuga maksustama ka FIEna mitte tegutsevatele isikutele makstavaid põllumajandustoetusi, et füüsiliste isikute ja FIEde toetuste maksustamine oleks sarnasem.

Praegu on toetused füüsiliste isikute puhul maksustatavad ainult siis, kui saaja on füüsilisest isikust ettevõtja. Selline olukord põhjustab turumoonutusi, millele on juhtinud tähelepanu ka põllumajandus-kaubanduskoda, selgitas rahandusministeerium. Füüsiliste isikute põllumajandustoetuste maksuvabastus on koja hinnangul viinud selleni, et maaomanikud soovivad ise ühtset pindalatoetust taotleda ning pole huvitatud maa rentimisest aktiivsetele põllumajandustootjatele, soovimata renditulult tulumaksu maksta.

Põllumajandustoetuste laiem maksustamine on rahandusministeeriumi meelest põhjendatud, kuna nende maksmisega hüvitatakse põllumajandustootjatele või erametsaomanikele saamata jäävat tulu või kompenseeritakse muul moel turutõrkeid või makstakse toetust mingi tegevusega seoses. Mitme toetuse iseloom on aga selline, et selle saaja peakski olema ettevõtjana registreeritud. (ME)

8

KIIKA AEDA

14. oktoober 2014

Keskpärane õuna-aasta maaelu@ajaleht.ee

T

änavu oli keskmine õuna-aasta: mõnes aias ähvardas õunasaak oksi murda, teisal aga jäid puud üsna tühjaks.

Nii ei ole ainult koduaedades, sama kinnitavad ka suured õunakasvatajad, kes teavad õuntest kõike ega jäta õunaaias ühtegi tööd juhuse hooleks. Näiteks Saaremaa suurimal õunakasvatajal Kadastiku õunaaial on tänavu saak poole väiksem kui mullu.

Põlvamaal Asuva aiandustalus kasvatatakse u 120 sorti õunapuid. Ain Ootsingu sõnul oli neil ploomisaak väga kehv, õuna-aasta on aga keskmine. “Ilma poolest on tänavu ju kõike olnud, oli lumeta talv ja kuum mai lõpp, öökülmad, väga jahe juuni, kõrvetav juuli... Kevadel oli õitsemine rikkalik, aga öökülmad natuke kahjustasid. Tolmlemisaeg oli liiga jahe. Sügissortidest kandsid täitsa hästi siiski näiteks ‘Katja’, ‘Vahur’, ‘Lembitu’ ja ‘Hanneloore’.”

Saak aiandusettevõtjail juulikuise kuivuse pärast ei kannatanud,, nii Saaremaal kui Põlvamaal on suur ur moodne õunaaed, kus puid kastab niisutussüsteem. süsteem.

Pärnumaal aal Vändra lähedal Saare-Tõrvaaugu aiandis eii ole õunapuudele kastmissüsteemi paigaldatud. galdatud. Aednik Harri Poom kinnitab, itab, et neil on väga sobiv maa, liiva iiva all on savikiht ja see hoiab väga hästi niiskust. Õuna-aasta -aasta on Saare-Tõrvaaugul gul pisut üle keskmise. Harri Poomgi nendib, et saaki mõjutas õitsemisaegne saegne jahedus: mesilased lased ei tule külmaga õisi tolmeldama. “‘Valgelee klaarõunale’ tuli küllusliku usliku saagi pärast toed d panna, ka ‘Krasnoje Rannjeje’ kandis hästi, ‘Liivi iivi kuldrenetil’ oli aga vähe e õunu. Sügissordid ‘Orlik’, ‘Liivika’ ja taliõun ‘Forele’ kandsid dsid kenasti. Ühes kohas olid meill viis maitsva punase sügisõuna ‘Kovalenkovskoje’ valenkovskoje’ puud õunu täis, 50 meetrit etrit eemal oli kahekümnel samast sordist puul aga väga vähe õunu,”” kirjeldab Poom.

Head ja kehvemad ehvemad õunaaastad kipuvad uvad koduaedades vahelduma. uma. Perioodiline viljakandvuss on tingitud sellest, et õunapuu napuu kasvatab korraga vilju u ja moodustab ka järgmise aasta sta saagiks õiealgmeid. Kui puu uu kasvatab saaki, ei jätku tal al alati piisavalt toitu, et ka õiepungadega toime tulla. a. Sedasi kujunebki perioodiline oodiline viljakandvus.

Sorditi see soodumus erineb, ‘Valge ge klaarõun’ üldiselt õunteta a ei jäta, ‘Antonovkaid’ ja ‘Sügisjoonikuid’ isjoonikuid’ võib aga saada üle aasta. asta. Kui tahate igal aastal parajalt alt saaki, mitte seda, et õunauputuss ja -nappus vahelduvad, tuleb õunapuude ude eest paremini hoolitseda.

Hea saagi huvides uvides peate õunapuid igal aastal korralikult lõikama ja väetama ning põuaga kastma.

Harri Poom om soovitab ka julget viljahakatiste harvendamist, ndamist, mida paljud pole teha osanud või viitsinud.

Osa viljahakatisi ahakatisi variseb juunis. Kui neid jääb pärast ärast külluslikku õitsemist puule ikka liiga iiga palju, võtke viljahakatisi juuli algul gul ise vähemaks ja andke siis õunapuudele apuudele turgutuseks ka lämmastikväetist. äetist.

Koduaias oli mõni puu sel sügisel täis väikpüsima üle 4 kraadi. Tavaliselt on sügisel mulseid õunu, mis ei jõudnudki õieti valmida ega las niiskust piisavalt ja pole muret, et noor sordiomaselt värvuda. Neid võinukski suvel puuke kuiva kätte jääb. Kevadel alustab sügijulgesti vähemaks näpistada, puul olnuks kersel istutatud puu kohe kasvamist. gem, alles jäetud õunad oleksid aga kasvanud Istutusauk kaevake nii suur, et nõuistiku suuremaks ja värvunud paremini. juurepall või paljasjuurse istiku juured Järgmise aasta uute õiepungasinna lahedalt ära mahuvad. Nõuisde arengut soodustab see, kui tiku ilusat juurepalli, kus juured näpistate juulis ära umbes üheei ole tihedasse puntrasse kassentimeetrised õunahakatised. vanud, ei ole vaja istutades Kui ilm on pikalt Mitmest koos kasvavast õunalahti harutada. Natuke jätke kuiva pidanud, tasub kesest jätke alles kõige suuistutusaugus ruumi ka kaasaõunapuid veel kasta, rem, kindlasti võtke ära kõik varale: augu põhja lisage et nad talvele komposti või kõdusõnnikut. sellised viljad, mida on rikkunud haigused või kahjurid.

Kui olete vesiroti süül juba mõtugevamana vastu Oktoobri keskel on õunanest noorest õunapuust ilma läheksid. aias enamiku tööde jaoks kas jäänud, siis vooderdage istutusauk liiga hilja või liiga vara. Ka tajuurte kaitseks peenesilmalise traatliõunad peaks nüüd olema võrguga. Enne istutamist leotage juurepall ilusti korjatud ja hoiule pandud. korralikult märjaks, pärast istutamist kastke korralikult.

Kuiv muld külmub sügavamalt. Kui teie kandis on pikalt kuiva pidanud, tasub õunapuid Ilusate oktoobripäevadega jõuate viljapuuveel kasta, siis lähevad nad talvele tugevamaaia korda teha. Lõigake ära murduna vastu. nud oksad. Ärge g jjätke õunu puude alKui on tarvis, jõuate õunapuu praegu veel la mädanema või puu otsa mumifitka istutada. Selleks, et puuke saaks ilusti seeruma. Kui te n need kokku kogute, juurduda, peab mulla temon järgmisel aas aastal õunahaigusi peratuur veel vähekindlasti vähem. K Kokku kogutud mämalt kaks nädalat danevate õuntega pole muidugi midagi tarka teha, kõi kõige kindlam on nad kergelt mulla alla k kaevata. Kompostihunnikusse võib n need panna ainult siis, kui te seda ko komposti tulevikus viljapuuaias ei kasuta. kasu Niiske ilmaga võib puutüvedelt puutü puust kaabitsaga samblikke sam ja lahtist korpa eemal eemaldada, kahjuritel ja haigustekitajatel on siis vähem haigustekitaj talvitumispaiku. talvitumisp Minul ei ole oma maaMinu juba mitu sükodu aias a gist muret, mida tegi ha mädanevate h õuntega. Septembri alguse öödel pööravad metsde sead esmalt pahupidi pirnipuude alused. Sedapirnipu mööda, kuidas k küpseid õunu maha potsatab, jõuab m mullatööde järg ka õunapuude alla. Aed on suur, viljapuid piirab kõrge kiviaed kiviaed. Metssigu see aga ei pea. Nii et ühe töö t ja mure asemel on meil nüüd teine. te Metssead ei piirdu puude alt õunte ja vihmausside otsimise jja maa segi pööramisega, nad lõhuvad l ja murravad ka oksi ja seda üsna kõrgelt.

Metssead teevad maal Metss iga aastaga järjest rohkem kurja.

Olgu Aafrika katk või mitte, mina küll ei usu, et metssiga vajab Eestis lisatoitmist. Kevadel öeldi “Osooni” saates, d et jahimeestel jah on 4500 metssigade toitmismet kohta! Ja metssigu ko olevat 22 000... Selo lise lisatoitmisega rikutakse üks metsloomaliik ära. See, et aiapidajad oma kodu kaitseks järjest vägevamaid elektrikarjuseid ja ttarasid püstitavad, ei ole lahendus.

Metssigade arvukust Met hoiab kõige paremini kontrolli all korralik kontr jaht.

MARKO SAARM / SAKALA

Säde Lepik

Maa Elu

AIAVEERG

Kanarbik ja luuderohi. Kanarbiku pungõitsvad sordid rohkem ei avanegi.

MAA ELU

Eerikad ootavad kastmist Sügisestes lillekastides püüavad pilku saleda eerika (Erica gracilis) roosade ja lillade õitega sordid ja kanarbiku (Calluna vulgaris) sordid, mida on ka valgetes, kollakates ja rohekates toonides.

Sale eerika on meil ühe hooaja taim ja väga kuivatundlik. Kui tahate, et see taim rõdukastis või terrassil talvel pikalt kaunis püsiks, kastke teda järjepidevalt ja hoolikalt, kuni muld taimenõus külmub. Muidu tõmbuvad õied peagi pruuniks ja hakkavad pudisema.

Kastmist ootavad muidugi ka kanarbikud, kuid nemad pole siiski nii pirtsakad.

Ei maksa arvata, et sügisel jätkub taimedele vihmast – kui aiavaas on tihedalt täis istutatud, siis ei pruugi vihmapiisad mullani jõudagi.

Kanarbiku pungõitsvad sordid täielikult ei avane, nad ainult näitavad värvi, kuid püsivad sedasi kaua kenad. Kanarbik võib suures aiavaasis kaetult talve üle elada, siis saate ta kevadel pärast tagasilõikust turbaaeda või -peenrasse istutada. (ME)

Käärid tuletavad roosile talve meelde Ilusal sügisel pole roosil kasvu lõpetamisega kiiret. Korralikult katta on neid veel vara, kuid oktoobris lõigake roosid u 25–40 cm kõrguselt tagasi.

Et esimesed tõsised öökülmad okstele külmalõhesid ei tekitaks, tasub paarikümne sentimeetri kõrguselt ära lõigata ka roosi lehed.

Tehke seda ettevaatlikult, muidu vigastate lehekaenlais olevaid pungi.

Sedasi tagasilõigatud roosile kuhjake kuivast mullast või liivast koonus, siis olete ka ootamatult saabuvaks talveks hästi valmistunud ja jõuate roosi kuuseokstega katta. (ME)

Pihlakamarjad puhastavad maksa Ärge jätke kõiki pihlakamarju lindudele. Kasutage tänavust külluslikku saaki oma tervise turgutuseks.

Paljudele keskealistele teeb muret kerkiv kaal ja rasv siseorganite vahel, sh maksas. Tervisele ülikasulikud pihlakamarjad puhastavad maksa, vähendavad gaase ja vere kolesteroolisisaldust, toimivad sapiajatina, leevendavad podagrat jpm. Kaks korda päevas tasub süüa 10 pihlakamarja.

Maksale teeb head pihlakatee: 1 kl vee kohta võtke 1 sl kuivatatud marju, keetke mõni minut ja jooge paar korda päevas enne sööki poole klaasi kaupa.

Kui ruumi on, saate väärtuslikke marju säilitada sügavkülmas, kerged miinuskraadid teevad nende maitse mahedamaks. Kuid enne öökülmi kobaratena korjatud pihlakad säilivad ka jahedas, pimedas ja kuivas hoiuruumis mitu kuud.

Häid pihlakajookide ja -toitude retsepte leiate T. Niibergi ja R. Piiri raamatust “Pihlakas aias ja köögis”. (ME)