Maa Elu, 26. juuli 2018

9 772504 586014

ISSN 2504-5865

AARE VEETSMANN: TEGIN VEA EHK PANIN HILISE ODRA MAHA LIIGA VARA. EI TOHI TEHA SELLIST VIGA. TEINE PÕLD SAI MAHA HILJEM EGA KANNATANUD MAIKUISE PÕUA KÄES. HERILASED

KUI MÄRKATE HERILASI TIIRUTAMAS, OLEKS MÕISTLIK MAJALE JA ABIHOONETELE TIIR PEALE TEHA NING UURIDA, EGA KUSKILE PESA TEKKINUD POLE.

26. JUULI 2018 • NR 30 (163) • HIND 1 €

AJALEHT ETTEVÕTLIKULE MAAINIMESELE

HOOAJAKS VALMIS JA MASINAD LAOS Ruloonipressid Metal-Fach

Randaalid Agro-Masz 2,7– 6 m

Rulooniveohaagis Metal-Fach 9–12 t

Sõnnikulaotajad Metal-Fach 8–18 t

Pöördadrad Agro-Masz 3x3, 4x4, 5x5 hõlma

www.alatalutehnika.ee Ketaskülvikud Agro-Masz 3 m ja 4 m

Tel 504 3918, 5695 1182

2 || PÕUD || MAA ELU

26. JUULI 2018

12. JUULI 2018

vastukaja

Kui pada sõimab katelt...

(Vastukaja Peeter Krimmi artiklile „Jaburad unenäod metsamajandamisest ja nüri rahvas”, mis ilmus 12.07.2018 Maa Elus) teet randma Eestimaa Rohelised

T

änapäeval on häirivalt palju artikleid stiilis pada sõimab katelt. Näiteks hr Krimm kirjutab oma artiklis eelkõige vastuseks bioloog Ploompuule, keda ta sisuliselt süüdistab asjatundmatuses.

Ploompuu argumendile, et „puiduna on väärtuslikum tihedate aastarõngastega puit, mis moodustub pika aja jooksul kehvade kasvukohtade puudel või vanemate puude tüve välimises osas” vastab hr Krimm: „Ploompuu arusaamast, et puidu hea kvaliteedi tagab puu vanus, järeldub, et kõige väärtuslikum on ümberkukkunud puu.”

Ilmselgelt on hr Ploompuu argument kummutamatu ja selle mõjuvust sai vaid liialdusega vähendada.

Hr Krimm suudab välja tuua mõned väited, miks ta ei pea Leningradi Metsatehnilise Akadeemia haridusest lähtuvalt püsimetsandust mõistlikuks: • Palgipuu kasvamiseks vajavad puud valgust, ruumi üleskasvamiseks ega tohi saada laiutada.

Tõesti, puud vajavad ülevalt tulevat valgust ja ruumi üles kasvada, sellised tingimused

Jaburad unenäo d metsamajandam isest ja nüri rahvas

MAA ELU || ARVAM USPLATS || 13

peeter krimm

Leningradi Metsatehn lõpetanud metsaomanilise Akadeemia ik

Tagatipuks suurend ab püsimetsas iga vahelt välja raiutud suur puu allesjään utele ohabaerakonna esin- tu tormis kannatada. Mul oli karm kogemus: dajad Kaul Nurm vanale taluja Vahur Kollom and- metsale lageraieluba ei antud, sid 15. juunil riigi- ainult suuremad lubati vahelt välja võtta. Mida kogu aseesimehele ei lubanud maale üle manifes Enn Ees- mene, tegi torm, ja kuidas initi hoogustu- Teisest veel! vate lageraiete otsustav küljest õnneks, sest sain a piira- istutada mise nõudega. . Muidu oleks traktorid seal tänapäe Millistele andmete vani iga mõne le tugine- aasta des on leitud, et tagant tallamas lageraied käinud, gustuvad, jääb teadmat hoo- nüüd on nende sissesõit keelaa. Või- tud aastakü malik, et need on mneteks. pärit unenäost, kus riigikog samast Ploompuu eeldab püsimet u kesksas väiksemate masinate konnakomisjoni esimees Raikasutamist ja suurema ner Vakra nägi t käsitöö osa. viimase aasta Ilmselt on ta tugev raiemahtu enne, mees ja kakui keskkonhemehesae spordi naamet numbrid propageerija kokku lüüa ning jõudis. Ja mida kõige mõistlikum pakutakse laon teatavasti geraiete alternat palke vedada iiviks? SelleKui lageraiet tehagi, hobusega. le küsimusele leiab siis kuni 1,5 vastuse va- ha baerakondlasest suurusel alal, arvab bioloogi Tõ- Ja bioloog. kõrvallanki mitte nu Ploompuu artiklist enne raiu- setatud „Kuidas da, kui majandada Eesti põhjanaabrite raiutul kasvavad metsa?” Pärnu pu puud. Mida viimanelatiea lõ- juures – teadagi, kui Postimehes 15. mail Püsimets edu2018. väljend kalt – täpselt tähendab, ja mitte metsam suurendab iga vahelt as teab vaid au- soovil, eeste välja tor. Aga mida teha raiutud suur puu KAHTE JALGA vaid populist allesjäänutele juhul, kui mõliitikute ja kõikvõim idest poohtu tormis kannatad lemad langid olid LONKAV TEOORI a. ühevanu alike „asA sed? jatundjate” Päästerõngas seisneva Karta võib, et 1,5 survel. Majandu fotod: arvet mägi ha langi- kust „kasust” ja sotsiaals slipüsimetsa majanda t le masinate viimine etest- le inimeste miviib ökoloogilistest ses, kus järk-järg le. Paraku ilma lageka pool kasumist. „võitudest” ajault suuma raieteta lihtlabas lugu vaikib. mets enam oluline elt remaid puid langetat ela- näiteks keskkonguugeldadeski, kümneid kõrgkoo aktusallika Tõtt-öelda on se ja väiksemaid le. Kas seal ka naministeeriupüsimetsa tähendu s olla ei saa. Põlismetsa mi koduleh EESTI ON TÄNU järjest tööstust on? Rumal ainuke eelis muutum st elt. juurde kasvab ning küsimus. atu sei- Ja millisestNurm samuti ei tea. mets Kas üks PÕLISMETSADE Kumma line on sund inimese püsib igavesti ühesugu unikaalsusest jutt eestlaste malam segab teist? Veel rusilmis ne. suhtum küsimus. Aga Tartu ga oma koht: talutoa ja see- käib, kui isegi Lätis Ideaalne! Ploompu ROHKUSELE on rohkem loositehaine metsade ja tsellu- nukest aiu määrab isekõrgkooli segab, la taga pool hektarit või suvi- metsa, põhjamaadest se küsimusse laiemalt gi puude raievanu isegi rääkimata. Kui . naabruses! se, „vähemalt EUROOPAS muidu oleme varmad saa kuidagi võrrelda . Seda ei Protsendiliselt muidugi sada aastat”, pannes . kiiEesti kõik okas- UNIKAALN riikama Suurim naaberriikide poole ad „spetsia listid” puud ühte patta.

E RIIK JA gimetsadega. Miskipärast jäja peale tuulelipp Sada aastat METS neilt õppima, siis NÜRI RAHVAS tab Ploompuu oma udest poliitikuon lahjalt pakutud nende ON teemaOLUL majandu , sest on etINE te on kultuuris- Märgilised mudelist välja eramets te tulnud teadjam ja haridusteon 15. juunil Vaba- de juures vahime iseenda nina. ehi, kelle ar- ELATUSALLIKAS gelased, kes ei väsi Me isegi ei aruta, on ometi pool kogu ad, mida erakonna esindajate vates mänd kasvab riigilt palmiks skan- ka poolt Enn dinaavla massiivist. Eesmaal vabalt 300- PALJUDELE juurde nõudma Kas too pool tohiks sed oma e kingitud teatripil ja kuusk 150aasta etid kinni pannud, tehaseid pole ta, et isegi riigile st, taipamaseks. Viima- INIME pidigi „kohutavaid” siis edas- Draamateatri etendus ne väide on tõele ei kuku raha vastupidi – ehiSTELE. ele „Met- tavad lageraieid sa forte”. lähemal, nataevast. Meie ja korraldada? uusi. Mõni tehaseva Kuhu mujale gu fakt, et iga inimene Skandinaavia PARAKU ILMA elab vagikogu aseesimeest ikka rii- se liikumise Tartu professosta- pensione pole mõtet võrrelda Bioloogi ettepan balt 110aastaseks. metsatee- juht gi. ek rist Mõni üksik LAGERAIETA Venelas ei dada metsamajandam korral- malisele koolitusele METS puu võib tõepoole saata. Fakt, jalik, saa aru, et on silmakir- te kohta ed ütlevad sellisise üle et teatriini st väga kõrge ENAM kui teatab, et nad rahvahääletus on tupoi narod ehk OLULINE vanuseni elada ja pole te- ri rahvas. nüigati tänu- pädevam mesed on asjas kõige hase ime läbi olla vastu, väärt. ainult mitte nende ad, teame juba EV 100 isegi mädanikuvaba, Ainult et sinna tuleks ELATUSALLIKAS aga kas ta li- juubelilavastuse regiooni ehk tehtagu Elatustasemelt sada ka kalurite sellisena saeraam on Eesti ajast, Sillamäele praegu ja põllumeesi vahele ma- OLLA EI SAA. tati langetustraktor kui avas- või Saaremaale. Teine, ELis väärikal viiendal te tegevust suunava hub, on iseküsim inimke- kohal, i tõeline tis osalenu d küsimu- funktsio us. tagantpoolt. Positsioo sed ning miks annab meediale on.

Ploompuu arusaam mitte ni in- parandamiseks näiteks tervjuu, et nüüd ast, et bioloogide toimeta Kõikide „tarkade on ainus lootus, puidu hea kvalitee Vähemalt teab jääb küll puit asjatundjamised. DePloomp di tagab puu seda, et ehk mõni riik vanus, järeldub, osutub tulevimida Vahur Kollom uu mokraatiateadmisi on Ploom- te” puhul hämmastab, et inime- väärindamata ja ta tuli niisaet kõige väärkus veel nürimak ma kohale. ei puu omanda sed ei häbene maailma tea: raiutud langil tuslikum on ümberk s. nud selgelt Korea le kuulu- on samuti Kolmas, mu tuttav hakkavad ukkunud kasvam Äkki tuleks tõesti tehase vastane, puu. a uued puud. Nimelt poolsaarel. Kuidas muidu mõis- tada oma jaburaid unenägusid rahvasest hääletus Tartu on tema ja poliitikud ei vaevu korraldada, saamak ta tingimust, et kui on Kollom 6. juuni Tegelikult on pika, ülikoolilinn rahvas hää- nade oma sõ- tal on s Tartu Pos- letab sirge ja timehes emotsioonid. Minu ja vähemalt teada, kas tupoi’d paikapidavust kontroll kaitsealade suurend oksavaba palgipuu on üli- ainult lärmajad kasvuks va- metsara kirjutanud: „Jätkates se poolt, amii- koolilinn on ja kahte tingimus Peterbur või tuleb tõesti koiet senises tempos, neid suurendai, kus on gu rahvas. t. Esiteks peab on da, aga kui Eesti poole sajandi puudevaheline kaugus, vähendamise poolt, pärast kae- siis mis saa- tud raiesmik ei vähendata. vutatakse istutami e või võsaga.” Jäsega, olema relikult Otsekoheselt öeldes piisavalt väike, et on Kollom näinud pole need ei saaks leipoo- dur Ploompu le sajandi vanust laiutada. Näiteks u „uues metsamaraiesmik keset põldu Unes. kasvav kuusk ei Pole hullu, metsaka ku. jandamises” ühtegi tervet kasva kõrgeks mõits- tet. Mis on jad pakuvad samal ja selle alumised paberipuit, mis kükohal oksad ei kuinende iidolist emeriitp 20 ja te, millisest metsast va iial. Selline ei mida saab kõlba õieti kütrofessor ja kuidas 30 aastat. tekski, ainult jõulupuu miski kasvab – sellest pole autoril õrna seks peab tee taevasse ks. TeiKõigile teaduste aimugi. Ometi le lisaks on tema olema va- Vahur kirjutab. Samuti ba ja see saavutat Kollom endale nagu kirakse selgeks jutab Vahur Kollom, omamat se lageraie ja hilisema absoluut- nagu kristall teinud metsan- element valgustus- dust a ehk võsaraiega. Püsimet aarseid andmeid puudutava statistik Eestis a, ku- raiutava sas pole na leiab, täidetud kumbki st paberipuu hulgast, et RMK-l on asi tingimus, taekor- tehase planeeri rast ära. vast valitsevad suured tud tarbimisest puud, mis hatuse Ega Vabaerakonna ju- ja puhastu külvavad seemnei sseadmetest, et Eesti liige ometi kellegi d, kuhu juh- unenägu teise metsadel tub. Vähemalt sellist on oht sattuda tselluümber jutusta! saladust, et loositehase surve iga taim, isegi varju alla ning rahtaluv vas peab tehast ohtlikuk vajab edukaks kasvami kuusk VANA JALGRATAS seks val- Ploompu Üle 10 mudeli, Eesti elukeskkonnale! s kogu gust, peaks bioloog u räägib poolteis Kas selometi ma? Niisugune teadus, tead- jandi vanusest kogemus e sa- line sõnavõtt mitte pahatah sh hüdraulilised est küll lik hüsteeri tet suu- segases red puud napsavad kontekstis, aga oma a õhutamine pole? peale valgu- siin iva Kaul se väikestel toidugi on. Nimelt pole püsimet- ti tänu Nurme sõnul on Eeseest, kisub sana vist liiga keerulise põlismetsade rohkuse majandamise ks. le dagi uut. Asja on idees mi- Euroopas unikaalne riik ja mets ammu kat- on oluline elatusallikas paljude-

V

3450 €

on täidetud nii püsimetsas kui ka istandikus, mõlemat tuleb vajadust mööda harvendada.

Püsimetsast raiutakse välja eelkõige üksikuid vanemaid puid, mis varjavad noorte eest päikesevalgust, istandikust raiutakse välja noori puid.

• Suured puud napsavad väikestelt puudelt valguse ja toitained.

Suured puud tõesti varjavad valgust, mistõttu tehakse harvendusraiet, kuid vastupidi hr Krimmi arvamusele jagavad hoopis suured puud noortele puudele mükoriisavõrgustiku kaudu toitaineid. Samuti on teadlased täheldanud, et samamoodi võivad terved puud varustada toitainetega oma langenud kaaslast.

• Püsimetsast välja raiutud puu suurendab tormikahju ohtu.

Kindlasti mingil määral iga puu langetamine suurendab tormikahju riski, kuid kõige rohkem on lageraie järel tuultele avatud püsti jäänud seemnepuud ja kõrval paiknev mets. Ilmselgelt on püsimetsanduses risk väiksem, kuna puid langetatakse valikuliselt ja harvalt.

• Vanad ja suured puud ei mahu saeraami vahele.

See, et mõni saekaater ei suuda töödelda liiga jämedat

puud, võib olla tõsi, kuid tegemist on saekaatri rumalavõitu otsusega osta liiga kitsas saeraam. Selle järgi me kindlasti ei tohiks oma metsanduspoliitikat seada, et keegi saekaatrit planeerides ei arvestanud, kui jämedaks võivad Eestis puud kasvada.

Samuti on hr Krimm välja toonud põhjanaabrite kogemuse püsimetsandusega, mille tulemuste osas ta teab öelda: „Majanduslikust „kasust” ja sotsiaal-ökoloogilistest „võitudest” ajalugu vaikib.”

Tegelikult on igaühel suhteliselt lihtne leida Soome püsimetsanduse võimalusi tutvustav CONBIO uurimuse ülevaade, mis kokkuvõtvalt leiab, et püsimetsandusel on teatud eeldustel positiivne mõju kliimamuutuste ohjeldamisele ja looduse mitmekesisuse kaitsele, samas ei kahjusta püsimetsandus metsade tootlust või majaduslikku tulu.

Seega räägib ajalugu siiski püsimetsanduse sotsiaalökoloogilistest võitudest, mis on võimalikud majanduslikust kasust loobumata. Võib küll aru saada metsaomaniku isiklikust huvist, kuid avalikus debatis võiksid inimesed vähemalt guugeldada ja proovida leida, kas nende kunagi omandatud teadmised ikka on endiselt vastavuses tänapäevaste teadustulemustega.

veaparandus Eelmises, 19. juuli Maa Elus lk 7 avaldatud tabelisse „Tehingud elamute ja suvilatega” sattus koostaja eksituse tõt-

tu viga. Tabeli viimase tulba pealdis „Hoonestatud elamumaa keskmine hind (euro/m2) on eksitav ja peab tegelikult

Tõhus vahend kärsakate vastu!

Hylonox • Püsiv kaitse kärsakakahjustuste vastu vähemalt 2 hooaega!

• Looduslik toode – hea alternatiiv • Keemilistele tõrjevahenditele.

• Võib kasutada FSC ja PEFC sertifitseeritud metsades.

olema „Eluhoonete keskmine hind (euro/m2)”.

Maa Elu palub vabandust.

Põlvamaa põld kristina traks Maa Elu

jal, mil puhkajad rõõmustavad imelise rannailma üle, muutuvad põllumehed järjest murelikumaks – vihma sadas mõnes kohas viimati kuu aega tagasi ja vähe on v i ljap õlde, kus põua jälgi näha poleks. Maa Elu käis kaasas Oilseedsi põllujalutusel, kus uuriti olukorda Põlvamaa seemnepõldudel.

Põllud ja kliima Eesti eri paigus on isesugused, sestap ei saa Põlvamaal nähtut üldistada kogu Eestile, vaid nii on lood ainult selles maanurgas. Päeva jooksul sai selgeks, kui olulist rolli mängivad väikesed nüansid, tööde ajastamine ja lihtviisiline vedamine. Peamiselt muidugi ilmaga.

Vaatlesime seemnepõlde, nii tali- kui ka suvivilja. Roman Šarini, Oilseedsi Tartu-, Põlva-, Võru- ja Valgamaa esindaja sõnul ei olnud eesmärk mitte ilusate põldude imetlemine, vaid sooviti näha, mis seisus on seemnevili. „Igasuguseid probleeme on tänavu olnud, kuna vihma pole sadanud. Just seetõttu on hakanud haigused tulema, samuti on putukatel taolistes tingimustes hea mõnus elu. Selle aasta üks omapärasid: suviviljad kannatavad jahukaste all, mida me põua-aastatel tavaliselt ei kohta. Taim on üldiselt nõrk ja eriti hästi on näha suviodrapõllul, kuidas osa põllust kolletab, aga teine osa on veel roheline. Vihma tuli viimati juunis ja viimased võrsed alustasid kasvu alles siis. Noor taim on aga nõrgem ja nakatub kergemini jahukastega. Üldse on viljakasv põldudel üsna ebaühtlane,” sõnab Šarin.

Vilja hinda tänavu on Šarini

PÕLLUD JA KLIIMA EESTI ERI PAIGUS ON ISESUGUSED, SESTAP EI SAA PÕLVAMAAL NÄHTUT ÜLDISTADA KOGU EESTILE.

sõnul raske ennustada. Praegu paistab, et see ei hakkagi väga kukkuma. „Kütusehind on kasvamas ja see hoiab ka viljahinda. Tavaliselt koristuse ajal vilja hind langeb, kuid praegu Ukrainas ja Valgevenes juba koristatakse, hind aga püsib,” ütleb ta.

Hinna fikseerimisega on nii ja naa. „Kui mai on väga põuane ja juba paistab, et viljasaak ei tule suur, siis võiks hinna fikseerida. Sest siis on tarvis hind igal juhul kätte saada. Kui kogu saagi hinda ei julge lukku panna, võiks teha seda osaliselt.”

LUPJAMINE TASUB END ÄRA Esmalt vaatame Säknaagro põldu, kus kasvab suvinisu KWS Buran. „Sel põllul on väga korralikult tehtud umbrohutõrjet ja umbrohtu pole siin üldse. Nisu on ühtlaselt tihe, siin ei olegi umbrohul ruumi kasvada.

Seemnepõllud peaksid just sellised olemagi ja siit on oodata korralikku saaki. See on näide, et kui panustada korralikult, siis näeb põld ka põuasel suvel ilus välja,” kiidab Šarin.

Järgmistel põldudel kasvab talioder KWS Keeper. Võhiku silmale on põld väga kena, kuid Säknaagro juht Peeter Paalman ütleb, et vili on ebaühtlane. Eriti selgelt on see näha üle maantee asuva põlluga võrreldes, seal kasvab sama sorti vili, mis sai maha ühepäevase vahega. „Suurema põllu külvasime esimesena, väga märjaga. Väiksema põllu järgmisel päeval, kui maa oli saanud taheneda. See üks päev luges niipalju, et hiljem külvatud põllul talvitus vili paremini. Üldse sai talioder maha alles septembri lõpus, mis on 20 päeva hiljem kui ideaalne külviaeg. Seda arvestades aga elas isegi hästi talve üle,” räägib Paalman. Šarin lisab, et kehv talv põllumeeste kõnepruugis tähendab, et külviaeg oli vilets. „Üldse kasvatatakse taliotra Eestis vähe, just vaevalise talvitumise

Säknaagro juht Peeter Paalman ütleb, et vili on ebaühtlane.

fotod: kristina traks

Kindel kaitse metsa ja aeda!

Efektiivne ulukitõrjevahend Trico • Looduslik toode, peletusefekt seisneb lõhnas (lambarasv).

• Pikk toimeaeg tänu heale ilmastikukindlusele (ca 8 kuud).

• Pärast töötlemist hästi nähtav.

Kasutatav istikust palgipuuni • Ei mõju kahjulikult töödeldavatele . taimedele ega looduskeskkonnale!

www.systemseparation.ee Tel 5552 6619; 5822 2000; info@systemseparation.ee

Kasvava metsa ja metsakinnistute ost Info tel 5667 8631

info@marrekpuit.ee

www.marrekpuit.ee

MAA ELU || PÕUD || 3

26. JUULI 2018

dudel põua jälgi ajamas

juhtkiri

peeter raidla

peatoimetaja

KEERULISED OLUD PÕLLUL

M

tõttu. See sort võiks pakkuda huvi, sest talvitub meil hästi.”

Nende kahe põllu näitel rõhutab Šarin, et Lõuna-Eesti põldudel on lupjamine väga vajalik ja tasub ennast igati ära. „See on sisuliselt viljakasvatamise alus siinsetel põldudel. Esimene kord tuleks panna tuhka, 3 aasta pärast lubja-dolomiidijahu ja 5 aasta pärast uuesti tuhka. Nii on pandud alus heale saagile ja seda on nendel põldudel ka näha.”

VILI KÕRBEB Põua jälgi näeb kõikidel põldudel. „Siin on näha, kuidas vili põua käes kõrbeb. Valmimine on ebaühtlane, samas sellel sordil (talinisu Janne – toim) on suur ja korralik pea ning siit võiks loota head saaki. Putukarahvas on aga põua ajal muidugi aktiivne,” nendib Metsanurga talu peremees Aare Veetsmann, kelle põldudel samuti ringi vaatame. Üle tee asuval põllul näib kasvavat mingi nisu moodi kääbusvili. „Suvinisu (sort Amulett – toim) on põua tõttu nagu kääbus. Kuu aega tagasi oli see põld täiesti armetus seisus, vaatasin juba, et vili sureb ära. Praegu aga on isegi küllalt hästi kosunud, suurt saaki siit ei paista, aga midagi ikka.”

Vaatame Veetsmanni suviodrapõldu. Kohati turritavad sellest välja pikad kaeravõrsed.

Peremees ütleb, et selle aasta suur probleem on, et eelmine

aa Elu on tänavu juba mitmel puhul kirjutanud põuast ja selle mõjust. Seekord püüdsime oma tublide kaasautorite abiga teha tiiru peale Eestimaa viljapõldudele ja heinamaadele. Nagu arvata, ei olnud avanenud pilt sugugi rõõmustav. „Igasuguseid probleeme on tänavu olnud, kuna vihma pole sadanud. Just seetõttu on hakanud haigused tulema, samuti on putukatel taolistes tingimustes hea mõnus elu. Selle aasta üks omapärasid: suviviljad kannatavad jahukaste all, mida me põua-aastatel tavaliselt ei kohta. Taim on üldiselt nõrk ja eriti hästi on näha suviodrapõllul, kuidas osa põllust kolletab, aga teine osa on veel roheline.

Vihma tuli viimati juunis ja viimased võrsed alustasid kasvu alles siis. Noor taim on aga nõrgem ja nakatub kergemini jahukastega. Üldse on viljakasv põldudel üsna ebaühtlane,” sõnab Oilseedsi Tartu-, Põlva-, Võru- ja Valgamaa esindaja Roman Šarin. „See on meie mai alguse külvi põld, seeme idanes, oras tuli ilus selle niiskusega, mis mullas oli, aga pärast külvi ei tulnud kordagi vihma, tekkisid tühjad laigud, sest taim kuivas lihtsalt ära,” seletab Pärnumaal osaühingu Halinga tegevjuht Raul Peetson. „Rohusööta on vähe kogutud, vaid üle veerandi vajaminevast. Muidugi sees üsna kõvasti kripeldab, kuid maaeluminister jättis erakorralise olukorra ju veel välja kuulutamata,” imestab Järvamaal Sargvere PÜ juht Toomas Uusmaa. Põllumehel pole Uusmaa teada saaki enam suurt kuskilt loota. „Mais ka põdes selles kuumuses tükk aega. Nüüd on küll tagasi roheliseks läinud, kuid kes teab, mis saaki sealtki saab. Teravili on nii hõre, võrsumine ju õigel ajal ära jäänud,” loetleb ta.

Need on katked tänase Maa Elu lugudest. Uusmaa sarjatud minister Tarmo Tamm on öelnud, et põuaga on sel aastal probleeme nii Põhja-, Kesk- kui ka Lõuna-Euroopas; põud mõjutab nii meie taime- kui ka loomakasvatajaid. Tamm tõi ka välja, et erakorralise olukorra väljakuulutamise võimalust praegune hädaolukorraseadus seoses põuaga ette ei näe. See aga ei tähenda, et riik selles küsimuses põllumehele appi ei tule, kinnitab maaeluminister.

Põua tekitatud lõplik kahju selgub siis, kui vili põllult salves ja loomasööt varutud. Selge on, et midagi roosilist Eestimaa põldudel enam juhtuda ei saa.

Elame, näeme.

vili tuleb uuesti üles, nagu siin kaergi. „Olen seda sorti (KWS Hobbs – toim) kasvatanud kaks aastat. Esimesel aastal oli väga hea saak, kuid eelmisel aastal jäi palju vilja põllule. Meie kandis olid täiesti võimatud koristamistingimused,” selgitab Veetsmann. „Siin on kõrvuti kaks põldu, kus ühel on näha viga, mille tegin. Põllu, mis näeb täna välja kehvem, külvasin kaks nädalat varem. Tegin vea ehk panin hilise odra maha liiga vara. Ei tohi teha sellist viga. Teine põld sai maha hiljem ega kannatanud maikuise põua käes. Kaks nädalat külvivahet on väga suur asi.”

RINNUNI JA PÕLVINI KAER Veetsmann kasvatab ka toidukaera seemet (sort Avanti – toim). See põld on eriti ebaühtlane, kohati ulatub kaer võimsalt lausa vööni, paar sammu edasi aga napilt põlvini. „Lohkudes on niiskust rohkem, seal on vili kasvanud kõrgeks, seevastu kõrgematel kohtadel on see kuivuse tõttu väga madal. Üldiselt aga pean kaerakasvatust perspektiivikaks, eriti just toidukaera. Ei ole see sugugi ainult aukude täiteks, nagu mõ-

Oilseedsi esindaja Roman Šarin (vasakul) ja Metsanurga talu peremees Aare Veetsmann.

KÕIGE OLULISEM ON SEEMNEKASVATUSES TERA IDANEVUS. SEE VÄHENEB MÄRGATAVALT, KUI VILI LAMANDUB.

ni arvab,” kõneleb Veetsmann.

Saaki ta veel väga ennustada ei julge, kuid midagi siit kindlasti tuleb.

Roman Šarin ütleb, et tänavu on kummalisel kombel nii, et praegused võidumehed on need, kes jäid kevadel külvamisega hiljaks. „Kes said vilja täpselt õigel ajal maha, neil jäi võrsumisaeg maikuisesse kuivaperioodi ning tulemus on näha – vili on kidur. Hilinejate vili võrsus pärast maikuu põuda ja nende viljal pole praegu vigagi.”

Kõige olulisem on seemnekasvatuses Šarini sõnul tera idanevus. See väheneb märgatavalt, kui vili lamandub. Ses-

tap tuleb igati vältida vilja lamandumist. Vili peab olema puhas – umbrohutõrjet tuleb teha korralikult. „Hea seemneviljasaagi tunnus on mitte suur vilja kogus, vaid hea kvaliteet. Seda on aga raske ennustada, sest otsustab peaaktsionär ehk ilm. Kvaliteet sõltub palju sellest, kas koristusajal sajab või mitte. Kui ei saja, siis saab ühtlase hea eluvõimega seemne. Kui aga sajab, saab sõna otseses mõttes hallitama läinud seemneid, mille idanevus on keskmine. Aga korralik sorteerimine ja sertifitseerimise laboriproovid panevad kõik paika,” sõnab ta.

Peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@maaelu.ee Toimetaja Riina Martinson riina.martinson@maaelu.ee Makett Jaanus Koov, küljendus Ain Kivilaan Keel ja korrektuur Reeli Ziius Reklaamitoimetaja Liisa Kaha liisa.kaha@eestimeedia.ee, telefon 739 0383 Müügiüksuse juht Jane Barbo jane.barbo@eestimeedia.ee Väljaandja AS Eesti Meedia Maakri 23a, 10145 Tallinn, www.maaelu.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Lõuna-Eesti Postimehe vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad).

Tellimine, telefon 666 2525 Koos Postimehega levi@postimees.ee Koos maakonnalehtedega tellimine@ajaleht.ee Autoriõigused: Eesti Meedia AS, 2018

4 || PÄIKESEENERGIA || MAA ELU

26. JUULI 2018

Jutt Lõosilma talu päikeseküttel parklast levib üle piiride silvia paluoja

Pärnu Postimees

V

arem Audru valla, nüüd haldusjaotuse järgi Pärnu linna ligemale 250 elanikuga Lemmetsa külas on Lea Viik ja tema elektrikust abikaasa Peeter Viik jõudnud eesmärgini: saanud valmis päikesepaneelidel toimiva autosuvilaparkla, milleni juhatavad viidad „Solar Caravan Park”. Pangalaenuga, sest sellist ettevõtmist ei tunnistanud toetuseurode vääriliseks isegi Euroopa Liidu maaelu konkurentsivõime suurendamisele spetsialiseerunud Leaderi programm.

Ametlikult avas Lõosilma pere uudse 60kohalise parkla 1. mail, maaturismiettevõtete avatud uste päeval, kuid esimesed külastajad – motovõistlustele saabunud Tallinna mees pojaga – sõitsid nende õue jürikuus. Audru poest juhatati nad tallu, mis on nime saanud meelespealillede rahvapärase nimetuse järgi. Sestpeale on Viigi perel käed-jalad tööd täis väidetavalt mitte ainult Eestis, vaid vähemasti Euroopas ainulaadse ökoparkla korrashoidmise ja külastajatega tegelemisega. „Täna hommikul läks ära 22 Saksa ja Šveitsi autosuvilat, üks sealne karavanifirma korraldas seda reisi, nende esindaja käis mais siin vaatamas, millised on tingimused, jäi rahule ja tulidki grupiga,” seletab Lea. „Nüüd saame ala niita, kui keegi on siin, ei taha neid murutraktori mürinaga häirida. Jäi kaks autosuvilat, üks on Saksamaalt ja teine Tšehhist. Nendega reisijad laenutasid meilt rattad ja läksid oma tuurile,” viitab ta parklas seisvatele ratastel suveelamutele.

Lea tööpost on administratiivkioskis, kus on saadaval piirkonda tutvustavad infovoldikud, esmatarbe hügieenikaup, aga ka külaseltsi naiste käsitööd ja Lõosilma talu toodang, mille etiketid on tutta-

vad OTTi (otse tootjalt tarbijale) pakkumistest või Pärnamägede kohvikust-kauplusest Via Baltica ääres. „Meil on vormistamislehtede peal küsimus, mille järgi meid leitakse. Kuna oleme alles noorukesed, esimest hooaega avatud, on hea teada, kuidas info liigub. Selgub, et valdavalt Google’i kaudu, aga hästi palju ka Baltimaade karavaniturismi kataloogist. Kusagilt Leedus saavad sealtpoolt tulijad selle kätte,” otsib Lea trükises koha Solar Caravan Parki reklaamiga, kus piktogrammi järgi näeb umbkeelnegi, millised teenused teda siin ootavad.

TÄHTSAIM KOHT Teenuse kvaliteet algab perenaise sõnade kohaselt pesemisvõimalusest. Hektarisuuruse parkla sissesõidupoolsele küljele ehitatud rajatises on neli eraldi välisuksega duši- ja kehakergendamisruumi, kõik piinlikult puhtad ja nagu sanitaartehnika klantskataloogist kopeeritud. „See on kõige tähtsam punkt,” väidab Lea. „Turistid, kes siia tulevad, on valdavalt esimest korda Eestis, nad ei tea sellest riigist väga palju ja kui nad lähevad pesuruumi, siis on vau! See on oluline, et reisirahval on korralik pesemisvõimalus, luksuslik ja muusika saatel.”

Kui naisturistid imetlevad Lõosilma aia- ja köögivilju ning lilleilu, siis meespere uurib enamasti päikesepaneele ja nende osatähtsust energiavarustuses, mida autovõi haagissuvilatega reisijad kohapeal tarbivad, ühendades oma platsil nii-öelda otsad Audru kihelkonna rahvariideseeliku triibuliseks värvitud taristupostiga.

Tööstushoonetes või eraaedades ei pääse ju keegi päikesepaistest voolu tootjatele nii lähedale nagu selles Pärnumaa paigas. Siit algab peremehe etteaste. Ta ütleb, et juba lapsepõlves oli tal unistus midagi „nupust pöörata ja väänata”, kuid seda „nuppu” asendab nüüd elektroonika.

„Meil ei ole ilusat mereranda ega uhket järve, peab millegi muuga eristuma,” tõdeb Peeter Viik. foto: urmas luik

Peeter Viigil on kaasas energiatarbimise graafikute värviline väljaprint. Nende juurde kuuleb üksikasjalikku seletust, alates sellest, kuidas tal tekkis mõte muuta kasutuseta põllumaa oma pensionisambaks ja teha naisele kodu juurde töökoht. „Külastaja pluss on see, et ma ei pea enda vajadustest üle jäävat energiat Eesti Energiale müüma, vaid

KUI NAISTURISTID IMETLEVAD LÕOSILMA AIAJA KÖÖGIVILJU NING LILLEILU, SIIS MEESPERE UURIB ENAMASTI PÄIKESEPANEELE JA NENDE OSATÄHTSUST ENERGIAVARUSTUSES.

saan seda kasutada siin omahinnaga, umbes kolm ja pool senti kilovatt,” mainib Peeter.

Peetri jutu järgi ja graafikutele tuginedes ostab ta Narvast tulevat energiat börsihinnaga ning keskmine kilovati hind on 12 senti. Ta eeldab, et 12 aasta pärast on päikesepaneelist tuleva energia hind sisuliselt null senti kilovatt ehk 12–15 aastat on esimese investeeringu tasuvuse aeg. „Meil ei ole ilusat mereranda ega uhket järve, peab millegi muuga eristuma,” tõdeb Peeter ja seletab, et enamasti küsivad oma ratastel reisijad päikesepaneelide võimsuse kohta ja näitavad oma „maja” katusel väikest paneeli. Siis läheb vestlus spetsiifiliseks.

Viigid ei alustanud päikesepaneelidel toimiva autosuvilaparkla rajamist tühjalt kohalt ja ainult oma tarkuse järgi. Nad sõitsid läbi ja vaatasid oma silmaga üle kodumaa samalaadsed parklad ja kiikasid üle lahe Soomes paarikümmet neist,

võrdlesid neis pakutavaid teenuseid ja külastajasõbralikkust. „Eelkõige on tehnilise lahenduse aluseks see, et teen niisuguse pargi, kus ma tahaksin ise olla. Kui iga lahenduse puhul lähtuda sellest ja võimalike tehniliste lahenduste kättesaadavusest ning finantseerimisvõimest, siis niimoodi lõpuks see ehitis kujunebki,” võtab Peeter aastate töö ja huvi lausega kokku.

MAA ALL PEIDUS Südasuverohelise muru alla taristukanalitesse on peidetud kilomeetrite pikkuses kaableid ja torustikke, kuid nagu Peeter ütleb, arvestusega, et need on tulevikus kergesti asendatavad. „Autod lähevad uhkemaks, uudsed lahendused tulevad juurde, ma ei imesta, kui kümne aasta pärast on autodel juba peal võimalus ühendada need näiteks vaakumkanalisatsiooniga. Aga meil on maa-alused kommunikatsioonid olemas ja ma ei pea täiendavate torus-

tike sissetõmbamiseks muruplatse ja teed üles kaevama,” on Peetris insener-tehnilist ettenägemist.

Vaikses külakohas on Lõosilma talu põhitegevus Eesti Maaturismi Ühingu kodulehe tutvustuse järgi põllumajandussaaduste kasvatamine, toitlustamine, karavanautode kämping ning talu tunnuslause on „Päikesega purki”. Taustaks pererahva töökus, aga ka oskus tabada turismivaldkonnas kümnesse loodust ja taastuvenergiat väärtustava teenusega, mida teised lähikonnas ei paku. „Toeks on oma kaks kätt ja mõistus – ega muud ole,” pareerib Peeter Viik küsimuse, kui palju raha sellise päikesepaneelidel töötava parkla rajamine vajas. „Me ei küsi ju kalamehelt, kust ta oma õnge ostmiseks raha saab. Meid ei ole keegi toetanud, lihtsalt on kanditud oma karjamaal mulda ühest hunnikust teise ja ühest servast teise – see ongi kõik.”

MAA ELU || PÕUD || 5

26. JUULI 2018

linnuveerg

Mustviired pakuvad huvi

silvia paluoja

olav renno

Pärnu Postimees

P

linnuteadja

M

aikuu alul jõuavad meie madalaveelistele taimerikastele merelahtedele ja järvesoppidele pisemat kasvu, nii umbes rästasuurused vilka lennuga kajakalaadsed – mustviired.

Mõneti sarnanevad nad tiirudega, ent nende toiduhankimisviis erineb nonde sööstsukeldujate omast. Viired napsavad oma saaki, peamiselt putukaid madalal vee ja taimede kohal lennates pinnalt ja õhust, aga hangivad toiduks ka kalamaime ja konnakulleseid. Mustviired on seltsingulised linnud ja pesitsevad üsna tiheda kolooniana, isegi sada paari ligistikku. Olles liialt kleenukesed ja nõrgad tõrjumaks järelpõlvele ohtlikke hallvareseid ja ronki, pesitsevad mustviired sageli naerukajakakoloonia ligiduses.

Hundsulestikus mustviireste pea ja rind on süsimustad, tiivad suitshallid ja saba valkjashall, kõhu- ja sabaalune valge. Sugupooled on ühetaolise rüüga. Põhiline häälitsus on nasaalne läbilõikav kljä või klitt, ärevushüüd aga ridamisi ki-ki-ki... või kõlav kjä.

Mustviire pesitsuslevila hõlmab Euroopa kesk- ja idaosa ning Lääne-Siberit, varem ka Lääne-Euroopat, kust liik nüüdseks on peaaegu kadunud. Euroopas pesitseb kuni 150 000 paari, Eesti ümmarguselt sadakonda kolooniat asustab kuni 2000 haudepaari. Meie veekogudele ilmusid mustviired pesitsema alles napilt kahesaja aasta eest.

Maikuu kulub viirestel kaasa leidmiseks, häälekateks ja uljalennulisteks mängudeks, mille ajal isalind pakub oma väljavalitule mõnd toidupala – selle vastuvõtmine tähendab kooseluga nõustumist. Lehekuu lõpuks on pesakoht valitud – see peab olema võimalikult vähese lainetusega piirkonnas. Pesa kantakse kokku kaisla-

Vili põeb põuda ja loomadel napib sööta

Mustviirese lend. foto: uku paal, estbirding.ee

tükkidest ja muudest taimeosistest. Emalind muneb selle madalasse lohku 2–3 pruunikaskollase põhivärvusega ja laialt pruunikasmustade laikudega kirjatud muna. Haudumiseks kulub kolm nädalat. Roostja- ja mustaseguse udusulestikuga pojad jäävad mõneteistkümneks päevaks pesamuldele, neid soojendavad ja toidavad mõlemad vanemad. Lennuvõimeliseks saamiseni läheb neil veel paar nädalat ja juuli lõpupoole suudavad noored vanematelt omandatud oskustega ise hakkama saada. Üsna peatselt pärast seda algaval sügisrändel teevad mustviired kuni kolmenädalase vahepeatuse Hollandis Ijsselmeeri lahel, et seal enne edasi rändamist sulgida.

Need parved koondavad kokku kuni paarsada tuhat lindu.

Pruunika sulgrüüga noorlinnud jäävad esialgu kodupaika ja liiguvad tasapisi, veekogult veekogule uidates lõunakaarde. Septembris viib kaugränne mustviired talvitama Lääne-Aafrika troopikasoodel.

Eestis on see kajakaline üsnagi ohustatud – peale vareste ja ronkade ning rooloorkullide ei anna pesapaikadele armu ka naaritsadmingid. Mustviires on Eestis võetud kolmanda kaitsekategooria liikide hulka.

Viimastel aastakümnetel on meie veekogudele ja uhtniitudele ilmunud pesitsema ka valgetiib-viireid, keda mustviirest eristavad lumivalged tiivalabad ja saba.

ärnumaa ühe suurema ja tugevama majandi, osaühingu Halinga tegevjuht Raul Peetson seisab varase odra Montoya põllu ääres ja mudib sõrmede vahel kidura peaga kõrt. Põuast vaevatud pole ainult tera, vaid ka kõrre pikkus, mis parimalgi juhul kombaini heedrini ei ulatu. „See on meie mai alguse külvi põld, seeme idanes, oras tuli ilus selle niiskusega, mis mullas oli, aga pärast külvi ei tulnud kordagi vihma, tekkisid tühjad laigud, sest taim kuivas lihtsalt ära,” seletab Peetson 10 hektari suurust põldu pilgu all hoides.

Osaühingul on suvi- ja talivilja ligemale tuhandel hektaril, ilmastikutrikkidele on vastu pidanud kodumaine rukkisort Sangaste, mis tõusis nagu müür ning ootab lõikamist.

Kuivuse ja kuumuse käes vaevleva suvivilja turgutamisel pole lõikuskuu lävepakul enam vihmastki abi, sest vili loob juba pead ehk järglast ning taime kogu jõud lähebki tera paisutamisele. Varase odra põld meenutab linnulennult vaates halvasti värvitud rohelist-kollast kangast, sest palju on kahepaiksust: üks taim tõusis seemnest üles, teine jäi kõrval niiskust ootama ning kui kombaini aeg käes, on osa teri üleküpsemisest pudenemas, osa aga pole valmiski saanud. „Teravili on börsikaup, seda saab osta, aga hoopis rohkem paneb meid muretsema loomadele vajaliku söödakoguse kättesaamine, meil on vaja varuda 37 000 tonni silo, aga teist niidet ei tule peale,” tõmbub Peetsoni laup murekortsu, mõeldes üle 4000 suule. „Nii et silo ja heina kui loomasööda tarvis tuleb pingutada, aga kuna kevadel oli pikaajalise prognoosi järgi teada, et põud tuleb, siis tegime paar käiku ette, külvasime lisaks veel ligemale 60 hektarit maisi, et oleks karjale söödavaru.”

Ligemale 800 kariloomaga väikese, aga tubli osaühingu Kaisma tegevjuht Ly Kivikas muretseb samuti loomade talvise ninaesise ette. Heinailm on selline, et aina tee, aga vasikatele ja kinnislehmadele varutud kuiva heina kogus pole võrreldav mullu vihmade vahelt saaduga.

Juurde tegemise kogus niidetud maadelt on küsimärgiga. „Meie eelis on see, et osaühingul on eelmisest aastast silo varuks, aga kõik sõltub sellest, kui palju saame juurde teisest ja ehk ka kolmandast niitest,” mainib Kivikas. „Esimesest niitest saime silo peaaegu sama palju nagu eelmisel kevadel, ligemale 2600 tonni, teist niidet teeme, meie kandis tuli vahepeal vihma, kuigi esimese niite järel olid põllud täiesti kollased, nagu oleks vilja võetud.”

Palavus mõjutab loomade tervistki, kuumastress kahandab päevast piimatoodangut, see omakorda karjakasvataja tulu. Kaisma osaühingu veterinaar olevat Kivikase jutu järgi Kärdi farmis loomi kraadides arvanud, et kraadiklaas on katki, sest pügal tõusis 40ni ja kõrgemalegi.

LÕIKUSKUU LÄVEPAKUL POLE ENAM VIHMASTKI ABI, SEST VILI LOOB JUBA PEAD EHK JÄRGLAST NING TAIME KOGU JÕUD LÄHEBKI TERA PAISUTAMISELE. „Teraviljaga on nii, et suurendasime kevadel külvipinda, mõeldes, et see aasta tuleb selline, kus me ei pea söödavilja juurde ostma. Aga nüüd on ilmselge, et me ei saa loodetud saaki, see võib tulla poole võrra väiksem kui tavalisel aastal,” nendib Kivikas. „Osa vilja on väga ilus, aga madal, ja põhku, mida kasutame söödaks ja allapanuks, saame vähem kui eelmisel aastal.”

Pika põhjamaise põua käes vaevleb aga isegi mais, mis val-

„Ma ei mäleta sellist pikka põuda ja samas sellist vihma ka ei mäleta, nagu eelmisel sügisel ehk siis hooaeg 2017/18 tuletab meelde, kes meid sealt ülevalt kamandab,” nendib OÜ Halinga tegevjuht Raul Peetson, seistes varase odra Montoya põllu servas tulitava päikese all. foto: mailiis ollino

gusnõudliku ja soojalembese taimena vajab kasvuajal 25–30 soojakraadi. Vändra osaühing kasvatab maisi silokultuurina paarisajal hektaril ja osaühingu tootmisjuht Kaido Madisson ütleb, et isegi mais ei tunne enam palavusest mõnu, sest mullas on temagi jaoks vett vähe ning Kadjaste kandis pole tulnud taevast sedagi vett mis mujal. „Mais õitseb, pikkust enam ei kasva, hakkab tõlvikut looma, aga päeval tõmbab taim lehed rulli nagu tubakal, et kaitsta ennast kuumuse eest,” seletab Madisson, kes loodab saada vähemalt maisist väärt loomasööta.

Põllumajandussektori 2017. aasta ülevaatest võib meenu-

tada, et pole midagi uut siin päikese all. Mullu juulis olid ööd tavalisest külmemad ja taliviljapõllud hakkasid alles kuu lõpus kollaseks muutuma, kuid terad olid viljapeas veel rohekad.

Sademete hulga erinevused olid suured, vähem sadas lääne pool ja rohkem idapoolses osas. Vähemate sademetega piirkondades tegi kuivus taimedele liiga ja ädal kasvas aeglaselt.

Talupojatarkusega toimetajad ei ela ühe aasta kaupa, vaid hoiavad tagavaraks loomasöötagi nii nagu Halingas, Kaismal ja mujalgi ega pühi piltlikult öeldes oma salve põhja kunagi päris puhtaks.

6 || PÕUD || MAA ELU

silvi lukjanov Maa Elu

K

ui väiketalunik pole kuumusest tingitud olukorras veel väga ärevgi, näevad suuremad karjakasvatajad selles juba vähemalt väiksemat sorti katastroofi.

Kahesajapealise karjaga taluperemees Arvo Kuutok sõnab, et loomasööda varumine on poole peal ja kogutud on tänavuses kuumuses veidi alla poole vajaminevast kogusest.

Nii pole ärevuseks väga põhjust. „Kaks esimest niidet on tehtud, teine oli küll suht nigel, kuid loodan kolmandale. Kuivus on kestnud juba sedavõrd pikalt, et aeg on vihma sadama hakata ja siis peaks ka kevadistest külvidest juba rohusööta saama,” lausub ta. Nii loodab Kuutok talveks vajaliku rohusööda kätte saada. Selles usus kasvab põllul veel teraviligi.

Sargvere PÜ juht Toomas Uusmaal tuleb sööta varuda üle tuhandepealisele karjale ja sellest nädalast alustas vilisesilo tegemist koos ädalaga, mis tänu üle käinud vihmahoogudele sai veidigi kasvuhoogu. „Rohusööta on vähe kogutud, vaid üle veerandi vajaminevast. Muidugi sees üsna kõvasti kripeldab, kuid maaeluminister jättis erakorralise olukorra ju veel välja kuulutamata,” imestab ta. Põllumehel pole Uusmaa teada saaki enam suurt kuskilt loota. „Mais ka põdes selles kuumuses tükk aega. Nüüd on küll tagasi rohe-

26. JUULI 2018

Vee, põhu ja õhu asemel ainult vesi ja õhk liseks läinud, kuid kes teab, mis saaki sealtki saab. Teravili on nii hõre, võrsumine ju õigel ajal ära jäänud,” loetleb ta. Nii on Uusmaa meelest sama ekstreemne aasta ka Eesti põllumehel nagu teistelgi. „Aga ei, ministri arvates peame me erilisi kangelasi jälle mängima,” imestab ta.

Uusmaa rõõmustab, et eelmisest aastast veel heina üsna palju alles ja midagi silostki, mida saab sööta veel siiani väljas käivale karjale lisaks. „Katastroofiline aasta on see kindlasti, kuid kõik selgub sügisel.” Teist sellist kuivuse aastat 1980. aastast põllumajanduses tegutsev Uusmaa ei mäleta, seega pole tal võimalik ka kogemusele toetuda. „Eks hädaga söövad loomad ka talivilja põhku. Vanasti ju öeldi, et loomasööt oli vesi, põhk ja õhk, tänavu tundub, et jääb ainult vesi ja õhk,” leiab ta siiski veel võimaluse nalja teha ja kinnitab, et karja likvideerimisele ta veel ei mõtle.

Estonia osaühingu juht Ain Aasa sõnab, et loomasööda kogumises näeb temagi juba keerulist seisu. „Oleme miinuses

ta, Aasa hinnata ei taha. Raha nii või teisiti loomale ei sööda ja põhiotsused tuleb ettevõttes ikkagi endil teha.

Maaeluministeerium otsib ja analüüsib koostöös põllumajandussektoriga kõiki võimalusi, kuidas põllumehi põuast põhjustatud raskustes aidata.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on põuaga sel aastal probleeme nii Põhja-, Kesk- kui ka Lõuna-Euroopas, kuid erakorralise olukorra väljakuulutamise võimalust praegune hädaolukorra seadus ette ei näe.

Silotegu eelmisel nädalal Tartumaal. foto: kristjan teedema

KATASTROOFILINE AASTA ON TÄNAVU KINDLASTI, KUID KÕIK SELGUB SÜGISEL.

ja nüüdseks on seis läinud juba sedavõrd raskeks, et paneb mõtlema sellele, kuidas edasi toime tulla,” lausub ta.

Loomasööda kogus, mida Estonia oma karja suuruse juures vajab, on suur. Nii ei taha Aasa veel täpselt öeldagi, mida nad välja mõtlevad. „Teravilja oleme juba hakanud siloauku loomasöödaks koguma, kuid eks näis, mida veel tuleb välja mõelda. Karja vähendama ei hakka,” kinnitab ta.

Ka Ameerika poole Aasa loomasööda vajaduses veel ei vaata. Ta ei taha selles katastroofi-

hõngulises kuumuses veel siiski uskuda, et kodumaalt sööta kätte ei saagi. „Ei taha uskuda, et Eestimaa loodus nüüd põllumehe päris lootusetusse seisu jätab. Kui vaja, siis ostame maailmast juurde teravilja, see on lihtsam kui koresööta või silo osta,” arutleb ta.

Eelmisest aastast Estonia OÜ-l midagi nii palju varuks ei jäänud, et nüüd sellele toetuda. „Jah, päike lõõmab juba pikalt, võtab igasuguse optimismi minultki,” lausub ta tõsinedes. Seda, et maaeluminister jättis erakorralise seisu välja kuulutama-

MAA ELU || AIAND || 7

26. JUULI 2018

Aiand katsetab ja uurib biostimulantide mõju maarius suviste Lõuna-Eesti Postimees

K

Kanepi Aiandi OÜ tegevjuhi Margus Vahtramäe sõnul on tulemused kõige paremini näha katsepõllul kohapeal – katse on 24/7 kõigile vaatlemiseks avatud. foto: maarius suviste

Järva vallavalitsus korraldab avaliku konkursi

MAAKORRALDUSE PEASPETSIALISTI ametikoha täitmiseks.

Tööülesanded: • valdkonna riigihangete läbiviimine; • maamaksu arvestuse pidamine ja andmete edastamine; • aadressandmete korrastamine; • notarile maa andmeid sisaldavate tõendite koostamine ja väljastamine; • maaga seonduvate küsimuste lahendamine, konsultatsioonid maa küsimustes, statistiliste jt andmete väljastamine; • maale isikliku kasutusõiguse ja -valduse seadmisega seotud õigusaktide projektide ettevalmistamine, eelnev kooskõlastus ja esitamine vallavalitsuse istungile; • osalus maa hindamistööde korraldamises; • valitsuse ja volikogu komisjonidele maad puudutavate materjalide ettevalmistamine, osalus volikogu komisjonide koosolekutel ja valitsuse istungitel, kus käsitletakse maaga seonduvaid küsimusi; • avaldustele vastamine või vastuste koostamine eelpool loetletud küsimustes maakatastri ja kinnistusametiga; • koostöö tegemine planeeringute koostamisel, servituutide ja hoonestusõiguste seadmise korraldamine; • mõõdistustööde, geodeetiliste plaanide ja teostusjooniste kontrollimine ja kooskõlastamine; • vallavara võõrandamise ja kasutusvalduse seadmise ja lepingute notariaalseks vormistamiseks dokumentide ettevalmistamine, sundvõõrandamise korraldamine koostöös.

Nõuded kandidaadile: • eriharidus või ettevalmistus või vähemalt 2aastane töökogemus teenistuskoha valdkonnas; • seaduste tundmine valla pädevusse antud küsimustes oma töövaldkonnas, oskus rakendada valdkonda reguleerivaid õigusakte; • oma töövaldkonna üld- ja üksikaktide koostamine; • struktuuriüksuse juhi või teise teenistuja asendamine; • vähemalt C1-tasemel eesti keele valdamine; • väga hea sõnaline eneseväljendusoskus; • tööks vajalike tehniliste vahendite, arvutiprogrammide ja andmebaaside kasutamise oskus; • oskus planeerida tööprotsessi; • hea suhtlemisoskus; • algatusvõime ja loovus, sealhulgas võime välja töötada uusi lahendusi, muudatusi algatada, omaks võtta ja ellu viia; • võime stabiilselt ja tulemuslikult töötada ka pingeolukorras, efektiivselt kasutada aega; • ohusetunne, otsustus- ja vastutusvõime, sh suutlikus võtta iseseisvalt vastu otsuseid oma teenistuskoha pädevuse piires, võimet näha ette otsuste tagajärgi ja vastutada nende eest.

Vajalik B-kategooria juhiluba.

Pakume: • huvitavat ja vastutusrikast tööd; • enesetäienduse ja -teostuse võimalusi; • erialast täiendkoolitust.

Tingimused ja lisainfo: Ametikohale kandideerijal palume esitada elulookirjeldus, koopia haridust tõendavast dokumendist ja kinnitus vastamisest nõuetele, mis on teenistusse astumiseks sätestatud avaliku teenistuse seaduses.

Dokumendid esitada hiljemalt 3. augustiks e-posti aadressil info@jarva.ee või Järva vallavalitsus, Pikk 56, Järva-Jaani alev, 73301 Järva maakond, märgusõnaga „Maakorralduse peaspetsialist".

Lisainfo abivallavanem Marek Kask tel 5302 5975; Marek.Kask@jarva.ee.

anepi Aiand teeb kolmandat aastat suvelillede sordivõrdluskatseid näidispõllul, samas uuritakse biostimulantide mõju.

Aiand alustas 2016. aastal ripp-petuunia, bacopa (sasi-vesikaak) ja ruskme sordivõrdlusega. Eelmisel aastal olid katses ripp-pelargoon ja sanvitaalia. Tänavu on ripp-raudürt ja kuna mullu ei õnnestunud piisavalt palju sanvitaalia sorte kokku saada, siis on sanvitaalia ka tänavu.

Taimed on istutatud ühel ja samal ajal ühesuurustesse konteineritesse ja need kasvavad sarnastes tingimustes. Valgus, kastmis- ja väetistingimused on olnud liigipõhised. „Kogume kokku nii palju kui võimalik eri tootjate ühe või teise liigi sorte. Sordid tulevad üle maailma,” ütleb Kanepi Aiandi OÜ tegevjuht Margus Vahtramäe. „Sordid paneme kõrvuti, siis saab vaadata ja võrrelda, mis neist saab.”

Tulemused on kõige paremini näha Kanepis katsepõllul kohapeal (katse on 24/7 kõigile vaatlemiseks avatud), aga kokkuvõtteid näeb ka aiandi kodulehel – pildid ja kommentaarid annavad hea ülevaate sortide kasvukujust, kasvutugevusest, õite värvusest ja suurusest.

Vahtramäe sõnul on see hea võimalus teada saada, kuidas tegelikult taimed meil kasvavad. „Muidu peab võtma kataloogi ja pilti vaatama, aga alati kõike ju ei näe. Aga siin saavad kõik tulla ja võrdlusi oma silmaga vaadata ja järeldusi teha,” märgib Vahtramäe. „Näiteks võib küll tunduda, et värv on üks ja seesama, kuid kasvukuju võib olla teistsugune.”

Näidispõllul käib ilutaimede kasvu ja arengu parandamise katse biostimulantidega. „Neid on küll katsetatud varem köögiviljade ja teraviljade peal, aga mitte lilledel. Oleme võtnud eri preparaadid, mida on turul saada, ja katsetame ilutaimede peal,” räägib Margus Vahtramäe.

Eesti Innovatsiooniklastri (EIK) ilutaimede projekti raames koostöös Eesti Maaülikooliga uuritakse biostimulantide mõju üheaastaste ilutaimede kasvule ja arengule. Katsed algasid eelmisel aastal ja kes-

tavad 2020. aasta novembrini. Katse käigus mõõdab maaülikooli aianduse dotsent Leila Mainla taimede õisikute arvu, õisiku varre jämedust, taime suurust ja hargnevust, lehe klorofülli tugevust (lämmastiku tester) jm.

Kanepi Aiandi info põhjal on biostimulandid loodusliku päritolu ja koostisega preparaadid, millega töödeldakse taimi ja mulda, et parandada taimedes toimuvaid füsioloogilisi protsesse. Nende kasutamisega suureneb taimede vastupanu põuale, liigniiskusele, väheneb väetusvajadus ja paranevad kasv stressi tingimustes. Seega võiks biostimulantide kasutuselevõtt vähendada tootmiskulu, tõsta toodete kvaliteeti ja säästa keskkonda.

Mullu oli katses liikidevahelise pelargooni punase õievärviga sort Caliente ‚Deep Red’. Sama sort on katses tänavugi ja juurde on võetud aed-puispetuunia. Järeldusi näeb Kanepi Aiandi kodulehel. „Puispetuunia on iseäranis keeruline, hästi tundlik ja kapriisne. Kui midagi on paigast ära, siis see on üks esimesi, mis näitab välja, et midagi on viltu,” ütleb Margus Vahtramäe.

Mõlemat projekti Kanepi Aiandis rahastab PRIA.

8 || SISUTURUNDUS ||

26. JUULI 2018

Soovitus lugejale Kodumaised maitsed

Kรตige kollasema rebuga munad

ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย อดอท ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วฆ ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วค ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย รฒย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ยกย ย ย ย วค ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ยกย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วฆ ย ย ย ย ร ย ย ย วฆ ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วค ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ร ย ย ย ย ยกย ย วค ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วก ย ย ย ย ย ร ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วค ว ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วค ว ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ยกย ย ย ย ย ย ย Mรตnusad Munad ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วฆย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย Kodukana Munad. ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ยกย ย ย ย ย ย ย ร ร ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วฆ ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ยกย ย ย ย ย รฒย ย ย ย ย ย วก ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วจ

ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย

Kodune Muhu leib

ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วฆ ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย รฒย วฆ ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วค ย ย ย ย วก ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วฆ ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วค ย ย ย ย ย ย วก ย ย ย ย ย ย ย วฆ ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ยกย ย ย ย รฒรฒย วค ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วก ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วก ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วก ย ย ย ร ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ยกย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ร ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วก ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วค ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วก ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ยกย ย ย ร ร วฆ ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วค www.muhuleib.ee

Muhu Pagarid

Eesti oma liha, Eesti oma tรถรถstus!

ย ย ย ย ย ย ย ย ย ร ร ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ยกย ย ย ย ย ร ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วก ย ย ย ยกย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ร ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วก ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วฆ ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วค ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย รฒย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วฆ ย ร ร ย ย ย ย ย ย ร ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วฆ ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วค ว ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ร ย ย ย ย ย ย ย ย ยกย ย ย ย ย ย ยกยกย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วก ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วค ย ย ย ย ย ย ย ย ย วฆ ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วก ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วค ร ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วก ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วก ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ศ ย ย ย ย ย ร ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วค ย ย ย ย ย อดอฒอณอบ ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ยกยกย ย ย ย ย ย ย ยกย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วฆ ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ศ ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ยกย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย รฒย วฆ ย ย ย ย ย รฒย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วค ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วก ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ยกย ย ย ย ย ย ย ย ย วค ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ร ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย รฒย ย ย ย ย วค ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย รฒย ย ย ย ย ย วค ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย รฒย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วฆ ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วฆ ย ย ย ย ย ย วค ย ย ย วคย ย ย ย ย ย ย ย ย วคย ย

Kรคsitรถรถรครคdikad

ร ย ย ย ย ย ยกย ย ย ร ร ยกยกย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ร ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วค "ยกย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วฆ ย ย ย ย ย ร ย ย ย ย ย วค ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ร ย ย ย ย ย ย ย ย ย ยกยกย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ร ย ย ย ย ย ย ย ย ย ยกยกย ย ย ย ย วก ย ย ย ย ย ย ยกยกย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วฆ ย ย ย ย ย วค ร ย ย ย ย ยกยกย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ร ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วก ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วทยกยกย ย ย ย ย ย ย วฒ ย ย ย ย ย ย ย ย ย ยกยกย ย ย ย ย ย ย ย วฆ ย ย ย ย ย ย ย ย วค ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ร ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วฆ ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วก ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วฆ ย ย ย วก ย ย ย ย ยกย ย ย ย ร ย ย ย ย ย ย ย ย ย ยกยกย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วค ร ย ย ย ย ร ย ย ย ย ย ย ย ย ย ยกยกย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ยกย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วฆ ย ย ย ย ย ย วก ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วค ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วค ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ร ย ย ย ย ย ย ย ย รฒย ย ย ย ย ย ย ย ร ย ย ย วก ย ย ย ย ย ย ย ย ย ยกยกย ย วฆ ย ย ย รฒย ย ย ย ย ย วค ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วฆ ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วก ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ร ร ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วก ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วฆ ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วค ย ย ย ย ย ย วฃ Yย ย ย ย ย ย ย oวก ย ย ย อทอณอฒ อทอตอปอต ย ย ย ย ย ย วคย ย ย ย ย ฬทย ย ย ย ย วคย ย ย ย ย ย วคย ย ย ย ย ย ย ย วคย ย ย ศ ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ศ ย ย ย วคย ย ย ย ย ย ย ย ย วคย ย ย ศ ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ศ อ ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย

Eesti esimene kรคsitรถรถ pulgajรครคtis

ยกยกย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ยกย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ยกยกย ย ย วค ยกยกย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ยกย ย ย ย ย ย ย ย ย วค ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วฆ ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ยกยกย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ยกย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วก ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ยกย ย ย ยกยกย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วค ย ย ย ย ย ยกยกย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย รฒย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย แ บย อบอฒวฆอปอฒฮจแ ปวก ร ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ร ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วก รฆย ย ย ย ย ย ย ย วก ย ย ย ย ย ย วฆ ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วค ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ยกย ย วฆ ย ย ย ยกย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วก ย ย ย ย ย ย ย ย วฆ ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วค ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ร ย ย ย ย ย ย ยกย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ยกยกย ย ย วก ย ย ย ย ย ย ร ร ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ร ร ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ยกย ย ย ย ย ย วจ ย ย ย ย ย ย ย ย ย ยกยกย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วก ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วก ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วค ยกยกย ย ย ย ย ยกยกย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วก ย ย ย ย ย ยกย ย ย ย ย ย ย ย ยกยกย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย อธอฒ ย รฒรฒย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วก ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ร ย ย ย ย ย ย ร ย ย ย ย ร ย ย ย ย ย วค ยกย ย ย ย ย ย ย ย ย ย รฒรฒย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วคย ย ย ย ย ย ย วคย ย วค

Suveks isetehtud koduรตlu maltoosast

ย ย ย ย อณอท ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วก ย ย ย ย ย ย ย ย อดอท ย ย ย ย ย ย ย ย วค อทอฒ ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ยกย ย ย ย ย ย อณ ย ย ย ย ย ย ย ย ย แ บย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย แ ป ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ยกย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ยกยกย ย ย ย วค ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย อต ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วก ย ย ย ย ย ย ย ย ยกย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วก ย ย ย ย ย ย ย ย ร ย ย ย ย ย ย ย รฒย ย ย ย ย ย ยกย ย ย วฆย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วก ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วค ยกยกย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย รฒย ย ร ร ย ยกย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ร ย ย วก ย ย ย ย ยกย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย วค ย ย ย ย ย ยกย ย ย ย ยกย ย ย ย ย ย ร ย ย ย ย ย ย ย ย วค รฒรฒย ย ย ย ย ย ย วก

ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย ย X o ย ย ย ย ย ย ย อดวก อถอถอดอฒอณ ร ย ย ย ย วก ยกยกย ย วฆ ย ย ย ย ย ย สกห ย อตอดอน อฒอบอธอบวก อทอดอน อบอตอฒอบ ย ย ย ย ฬทย ย ย ย วคย ย ศ ย ย ย ย ย ย ย ย ฬทย ย ย ย วคย ย ศ ย ย ย วคย ย ย ย วคee

MAA ELU || KALA || 9

26. JUULI 2018

toomas šalda Maa Elu

T

änu kalurist isale juba teismelisena mere ja kalapüügiga harjunud vennad Hando ja Kardo Tamm leidsid, et kala lihtsalt püüda ja kokkuostjale müüa on küll igati asjalik ja tubli töö, aga kui majanduslikult edukam tahad olla, tuleb riskida ja luua oma ettevõte. 2007. aastal asutasidki nad osaühingu Conorel Grupp.

Nüüdseks on Pärnumaa teedel liiklejad juba harjunud suviti teede ääres nägema suitsukalalette kirjaga „Parim suitsukala”, kevadel avati kaubamärgi „Kalakuningad” all kalapood Pärnu turul ja Lindil asuva lapsepõlvekodu juurde ehitati nägus kalasuitsutamispaviljon, kust kohalikud ja kaugemalt tulijad üha sagedamini värskelt ahjust tulnud suitsukala ostmas käivad.

Praeguse plaani kohaselt jõuavad järgmisest kevadest poeletile „Kalakuningate” kalatooted, mis Hando kinnitusel saavad olema „just selle õige kalamehe maitse järgi” valmistatud.

MEREL JUBA POISIKESENA „Käisin juba 13aastaselt päris sageli merel. Tallinnas õppides küsisin vajadusel päev varem koolist ära ja tulin kala püüdma. Pärast isa surma pusisime vennaga kahekesi. See võttis küll aega, aga üha selgemalt mõistsime, et peale püügi tuleb hakata endal ka müüma,” meenutab Hando ja lisab, et neid jutte, et kalaga ei tasu tegeleda, ei ole vaja liiga tõsiselt võtta. „Jah, kui ainult püüda ja pärast päev otsa poe juures õlut libistada, ongi tulemus null, aga kui püügile lisada arukas turustamine, on asjal jumet. Noorena meil eriti võimalusi polnud, unistasime küll ja pidasime plaani, aga selge oli, et ilma tõsise tööta ei tule midagi. Tasapisi võimalused avardusid. Oli selge, et kõige lihtsam variant, et püüame ja viime kogu saagi kokkuostu, meid ei rahulda.

Kokkuostjad dikteerisid, millal püüdma minna, ega maksnud õiglast hinda. Tuli teisi lahendusi otsida.”

Mõistagi läheb suur osa Conorel Grupi püütud kalast nüüdki kokkuostu, sest neljasadat tonni räime ikka ise maha ei müü, aga mida saab otse

„Kalakuningad” tagavad värskuse ja soodsa hinna tarbijani viia, seda ka viiakse. „Hakkasime katsetama suitsukalaga, mida teede ääres praegugi reedest pühapäevani pakume, ja suitsukala saab meie juures Lindil süüa kohapeal suitsuahjude kõrval. Aprilli alguses avatud Pärnu kalapoes me ulmekoguseid ei müü, aga väljundina on sellest ikkagi kõva tugi. Kui veel kalatööstuse tööle saame, on mängumaa veelgi laiem. Kuigi kalatooteid pakutakse Eesti poodides palju, ei ole mina leidnud selliseid, millega päris rahule jääksin. Näiteks sellist koha punases marinaadis, mida ise seni enda tarbeks oleme teinud, pole kuskilt võtta. Olen kindel, et rahvas tahaks neid ehedaid õigeid kalamehe maitseid vähemalt proovida. Retseptiraamat on meil paks. Palju ideid annavad kliendid ise, kes üht või teist kalatoodet küsivad. Üsna sageli küsitakse pooltooteid. Kui keegi tahab nädalavahetusel kala suitsutama hakata, helistab ta ette ja meie teeme tema eest ettevalmistused ära, tahame inimeste jaoks kala tarbimise võimalikult lihtsaks ja mõnusaks teha. Nipetnäpet on veel teha, köögitehnika tuleb veel osta ja sisse seada, aga aasta pärast peab tööstus korralikult toimima,” on Hando veendunud.

KUI VARASEMATEL SUVEDEL MEHED ERITI PÜÜGIGA EI TEGELENUD, SIIS NÜÜD, KUI POOD ON AVATUD, TULEB SUVELGI MEREL KALA NÕUDA. Suurtööstust vennad Tammed rajada ei plaani, jäädakse käsitöö juurde, Eesti väikese turu jaoks jõuab ka nii vajaliku koguse valmis teha. Esialgu on kavas alustada paarikümne tootega.

MÜÜVAD ENDA PÜÜTUD KALA Kui varasematel suvedel mehed eriti püügiga ei tegelenud, pigem parandasid võrke ja tegid muid ettevalmistusi, siis nüüd, kui pood on avatud, tuleb su-

velgi merel kala nõuda. „Valiku soliidsena hoidmiseks püüame ka praegu, viisteist püünist on sees.”

Kuigi ettevõttel on palgal viiemeheline püügimeeskond, kipuvad mõlemad vennad ka ise merele. „Kardoga meil otseselt ülesanded jaotatud ei ole, vast veidi rohkem on minu peal see, mis püügiga seotud, aga merel käime vajadusel mõlemad.

Kõige raskem on mõistagi kevadise räimepüügi ajal, kui tõusta tuleb juba kesköö paiku.

Kuna meil on osa kaste kaldast hästi kaugel ja kell seitse peame tagasi olema, tulebki varakult tegutsema hakata. Päevas äevas teeme mõnikord kolm ringi, ngi, kell 12 oleme tagasi teise tiiruga, uga, vahel veel ka õhtul kella viieks. iieks. Õhtul seitsmest jõuad õuad koju, magad mõne tunni ja a lähed jälle. Selline tempo kestab ab kevadise räimepüügi ajal umbes mbes kuu aega. Poe asju ajasime me telefoni teel, aga meeskonna teised lülid saavad nüüd juba a enamiku ülesannetega ise kenasti nasti hakkama. Kui tööstuse avame, tuleb praegusele seitsmele-kahekele-kaheksale töötajale paar inimest nimest lisaks otsida,” kirjeldab ab Hando kalafirma argipäeva.

Nii poes kui ka teede ääres pakutava kala juures on esmatähtis värskus. „Kalakuningate” kaubamärki püüavadki vennad Tammed kalasõpradele tutvustada peamiselt värskuse ja soodsa hinna kaudu. „Neid kaht on võimalik ühendada vaid juhul, kui müüd enda püütud kala, vaheetappide vältimine hoiab kokku nii aega kui ka raha. Meil on omapüütud kala 80–90 protsenti, aga angerja ja lõhe ostame meiegi sisse. Kõik liigid, mis Pärnu lahes elavad ja mida püüda tohib, on meie poes olemas: ahven, vimb, latikas, lest, kiisk, ümarmudil, särg, nurg jt. Isegi mudilat on ostma ja sööma

Valminud on järjekordne ahjutäis suitsukala, esimeseks degusteerijaks Hando Tamm. fotod: toomas šalda

hakatud. Oleme teda ise marinaadi pannud ja tulemusega väga rahule jäänud. Muidugi on kalu, mida ostetakse peamiselt kassidele, näiteks nurg. Aga valiku mõttes on ju hea, et ta letil on.”

Hooaegadel teevad kalakuningad kampaaniaid, näiteks särjekilo eest küsiti mõni kuu tagasi üks euro, eelmisel nädalal võis angerjat saada 16eurose kilohinnaga. „Kampaaniad annavad läbimüügile korralikku vurtsu juurde,” kiidab Hando.

Nii värske kui ka suitsukala müügiga võib Conorel Grupp rahul olla. „Suitsukalast läheb kõige paremini lest ja latikas.

Hakkasime pakkuma ka suitsukoha, seda hinnatakse kõrgelt. Hiljuti peeti Lindil Meie Küla Pidu, rahvast oli lähikonnas palju ja meie suitsuahjud töötasid täistuuridel. Suitsukala on meil kogu aeg, aga kui on erisoove, tasub ette helistada.”

Maa Elu külaskäigu ajal saabus näiteks härrasmees, kel tütar külla tulemas ja selle sündmuse puhul lihtsalt peab kaks kilo suitsuangerjat laual olema. Järgmiseks päevaks lepiti kokku kellaaeg, mil klient oma delikatessi kätte saab. „Väga palju tahetakse just siin ja praegu ahjust välja võetud kala. Alguses mõtlesime vennaga, et kui tuleb kolm-neli klienti päevas, on vahva, aga praegu on meie ootused kuhjaga täitunud. Toode on aus ja nõudlus korralik. Eriti teeb meele rõõmsaks, et koduküla kalurid käivad meie juures suitsukala ostmas, nemad ometi kehva kala ei sööks.”

Sama kehtib „KalakuningaS te” p poe kohta. „Meie kalapood on te teistest eraldi, pelgasime esialgu, et äkki ei leita meid üles, algu aga esimesest e päevast alates oli täistamp taga. Eks pood ole vatäist jalik sellekski, et pärast tootmise käivitumist k saaks seal oma kaupa pakkuda, meie sortiment kaup laieneb,” on Hando rahul. laien Oma ettevõtte loomisest on O vendadel Tammedel möödas 11 vend aastat. Oleks ju saanud pavilaast joni, tootmishoone ja poe palju kiiremini teha, aga siis oleks pikiire danud laenu võtma ja seda vendanu nad ei tahtnud.

REKLAAM

Mesilaste kvaliteetne talvesööt Söödasiirupi eelised: – lihtne kasutada – ideaalne söötmaks nii vara- kui ka hilissügisel – ei rikne, võimalik säilitada pikema perioodi jooksul – hügieeniline ja ajasäästlik – ei põhjusta mesilastel vargustungi Hind 15 € (14 kg kanister).

Info ja tellimused tel 522 4342 või info@ligustica.ee.

Kumalane OÜ www.ligustica.ee

KÕIK SUUD MOOSISEKS! Tartumaal asub väike Aakre küla, kus aktsiaselts Bacula ligi 30 aastat on varunud eestimaiseid marju, vilju, mett. Nendest valmistakse aastas üle 600 tonni moose – küpsetuskindlaid, suhkruga ja ilma, püreemoose, sahvte-moose marjadega, kiudainerikkaid funktsionaalseid moose ning uudisena lihamarinaade.

Bacula on kohalik suurim tööandja.

Viis põhjust, miks valida AS Bacula Aakre Moos oma tööstuse, toitlustuse koostööpartneriks: suurim eestimaiste marjade koguja; pika ajalooga tipptegija; suurte toidutööstuste, HoReCa ja erinevate lasteasutuste usaldusväärne partner; paindlik ja kliendikeskne tootearendus ning müügiteenus; uued tootegrupid – juba auhinnatud funktsionaalne moos ning lihamarinaadid.

Loome töökohti Eestimaa väikestesse kohtadesse.

Omamaist toodangut valmistades tarvitame kohalikku toorainet.

Bacula kasutab eestimaist toorainet – see on aate küsimus. www.moos.ee Ň moos@moos.ee Ň +372 767 9660

10 || ILMA- JA TAIMETARK || MAA ELU

26. JUULI 2018

Väga tänuväärse püsilille monarda õite värvus on olenevalt sordist valge, eri värvi roosa, punane või lilla.

ilmatark

foto: shutterstock

jüri kamenik

ilmatark

HIIDRAHE – SUVINE OHT

A

eg-ajalt sajab rahet. Tavaliselt on see peenrahe või jääkruubid või siis sentimeetrise läbimõõduga rahe. Harva juhtub, et rahesadu muutub nii intensiivseks, et tekivad hanged või terade läbimõõt ulatub üle 2 cm – sellisel juhul on tegu juba ohtliku nähtusega. Et praegune kuum ilm jätkub ja ka äikeseoht on suur, võib selliseid ränki rahesadusid ette tulla ja päevakohane on tutvustada hiidrahet.

Kui raheks nimetatakse sademeid, mis kujutavad endast väga erineva kuju ja suurusega jäätükke, mille läbimõõt on vähemalt 0,5 cm, siis hiidrahe rahetera läbimõõt on suurem kui 2 cm. Kuna suurtel raheteradel on suur purustusjõud, siis see muudab hiidrahe väga ohtlikuks.

Rahe südamik on läbipaistmatu, tera tuumast väljapoole liikudes hakkavad tavaliselt vahelduma läbipaistvad (jäised) ja läbipaistmatud (lumised) kihid, kuid siiski mitte alati. Enamasti on raheterade diameeter väike, harva võib see ulatuda mõne sentimeetrini. Suured raheterad kaaluvad tavaliselt vaid mõni gramm, aga erakordsetel juhtudel mõnisada grammi. Rahet sajab tavaliselt soojal aastaajal rünksajupilvedest (Cumulonimbus) tavaliselt koos hoogvihmaga (külmal ajal on rahe asemel enamasti lume- ja jääkruubid).

Hiidrahe tekib vaid eriti tugevate tõusvate õhuvoolude korral: õhk liigub neis 30 m/s ja isegi kiiremini. Sellised olud valitsevad enamasti alati väga soojas ja niiskes õhumassis, millel on suur labiilsusenergia – see väljendab konvektsiooniks saada olevat potentsiaalset energiat.

Eestis on viimase paarikümne aasta kõige erilisemad hiidrahepuhangud toimunud 29. mail 2000 Kirde-Tartumaal ja Jõgevamaal, raheterad olid kuni 7 cm läbimõõduga – see on ka Eesti ametlik raherekord. Sellega konkureerib 12. augustil 2015 toimunud hiidrahepuhang, kui Lähtel, Varal ja Saadjärve juures oli hiidrahe terade läbimõõt kohati üle 5 cm, suurimad lausa 7–10 cm (uut rekordit pole kinnitatud). On huvitav, et mõlemad juhtumid peaaegu samas piirkonnas!

On huvitav mõelda, kas sellist rahet saab üldse prognoosida. See on võimalik, kui on olemas sondeerimisandmed.

Paraku leidub Eestis väga vähe selliseid aeroloogiajaamu, kus sonde üles lastakse. Seda tehakse vaid Tallinna-Harku jaamas ja sealgi juhitakse sond üles vaid korra ööpäevas (maailmaaja ehk UTC järgi südaöösel).

Seega ei saa vaadeldava õhumassi omaduste kohta kuigi täpset ülevaadet: Tartu ja Tallinna kohal võivad õhumassid märkimisväärselt erineda, pealegi võib õhumass muutuda juba mõne tunni jooksul jne. Samuti ei saa olla sugugi kindel, et kogu saadaolev energia konvektsiooniks vabaneb, näiteks võib seda takistada inversioon.

Ent kui sünoptiline olukord on soodne, siis võiks olla valmis hiidraheks.

Juuli on püsinud väga soojal lainel, ainult algus oli jahe. Praegu on ilm muutumas võiks isegi öelda oluliselt soojemaks ehk öösiti on sooja enamasti 20 kraadi ja rohkem, päeviti üle 30 kraadi, kui vähegi jätkub päikest. Aga ka äikeseoht on väga suur, seega rajuhoogude, hiidrahe jms ohtudega tuleb nädala lõpus arvestada!

Monarda – ilus püsilill ja depressiooni leevendaja ehivad taime originaalsed pruunid peakesed, mis sobivad kuivatatult kuivseadekimpudesse.

toivo niiberg

Räpina Aianduskooli õpetaja

A

edmonarda ehk punane teemünt (Monarda diduma L.) on meie oludes täiesti külmakindel ja suhteliselt hästi paljunev, kuulub huulõieliste sugukonda. Taime hõredad korvõisikud meenutavad mõneti rukkililleõit, mis aga on värvuselt punane, õitsedes meil juulis-augustis.

Aedmonarda on neljakandiliste varte, vastakate piklikmunajate teritunud tippudega kuni 14 cm pikkuste lehtedega ja viietipmeliste õitega, mis paiknevad varre tippudes männastena ja on 3,5–6 cm pikad. Õite värvus olenevalt sordist on valge, eri värvi roosa, punane või lilla, ka õiekattelehed on värvunud. Laiemat kasutust leiab lõhnaõlitööstuses oma eeterlike õlide sisalduse tõttu.

Taimele on iseloomulik majoraanilõhn, ja seda tugevamalt, mida rohkem hõõruda lehte käte vahel. Soomes nimetatakse seda ka teemündiks.

Monarda eredad lõhnavad õisikud moodustavad efektse lillesülemi või -peenra. Õied püsivad kaua ka lillevaasis. Sügisel

MONARDA RAVIOMADUSED Monardale on ladinakeelse nime andnud Hispaania arst Nicolas Monardes, kes mainis monarda raviomadusi 1569. aastal. Monardatee on rahustav, indiaanlased kasutasid seda nohu, köha, bronhiidi vastu. Soovitatakse ka iivelduse, gaaside, menstruatsioonihäirete ja unetuse korral. Monardatee tõstab söögiisu, toimib põletiku- ja mikroobivastaselt, korrastab ainevahetust, tõstab organismi kaitsevõimet ja tugevdab närvisüsteemi. Ravimina tarvitatakse lehti, õisi ja ülemist puitumata varreosa.

Unetee valmistamiseks võtta 1 tl kuivatatud peenestatud õisi või lehti, peale valada 1 klaas külma vett, ajada keema, lasta 10 minutit kinnises nõus jahtuda, kurnata ja juua 2–3 klaasi päevas, viimast korda õhtul veidi enne magamaminekut. Parema une tekitamiseks võiks tee kõrvale süüa ühe meega määritud saia- või leivaviilu.

Raviteeks külmetushaiguste, kinnise köha, nohu, bronhiidi, kõhugaaside, peavalu, angiini ja iivelduse korral võtta 1 sl kuivatatud peenestatud monardalehti-õisi, valada üle külma veega, ajada keema, lasta 20

RETSEPTID Monardatee Ühele kuhjas teelusikatäiele kuivatatud ürdile valada peale liiter keeva ja lasta 20 minutit tõmmata, seejärel kurnata morsikannu. Lisada ühe hoolikalt pestud sidruni õhukesed viilud ja serveerida 10–15 minuti pärast koos jääkuubikutega.

Monardatee sidrunimahlaga Võtta 0,5 tl kuivatatud monardaürti, valada peale 1 liiter keeva vett, lasta 20 minutit tõmmata ja kurnata. Lisada 1 sidruni mahl või õhukesed viilud, veidi võilillekroonlehti või pisut sidrunikoort.

Kurnata 5–15 minuti pärast.

Monardapiim 200 ml tassi kohta võtta 1 sl kuivi või 3 sl värskeid purustatud lehti. Kallata üle keeva piimaga, lasta tõmmata 5–7 minutit, kurnata ja juua. minutit jahtuda ja juua 3 klaasi päevas. Toorest taime võtta 2–3 sl peenestatud ürti, valada üle keeva veega ja lasta 5 minutit tõmmata.

Unepiima valmistamiseks võtta 1 sl kuivatatud või 3 sl värskeid monardalehti-õisi, peale valada klaas keeva piima, lasta 10–15 minutit tõmmata, kurnata ja juua õhtuti koos meega.

AGROTEHNIKA Monarda on vähenõudlik püsilill, mis kasvab hästi tavalisel aiamullal, kuid eelistab siiski huumusrikast niiskemat vett hästi läbilaskvat pinnast. Kuigi eelistab niiskemat pinnast,

ei talu seisvat vett. Kasvab nii päikesepaistelisel kui ka poolvarjulisel kasvukohal. Kuigi eelistab niiskemat pinnast, on küllaltki põuakindel, vaid täielikku läbikuivamist ei talu, sest on pindmise juurestikuga. Läbikuivamise kaitseks on soovitatav monardasid multšida, mis jääb hiljem ka talvekatteks.

Taimi on kõige lihtsam paljundada puhma jagamisega ja seda eelkõige kevadel. Puhmast võib tükeldada isegi nii, et iga vars eraldi taimeks, sest laieneb kiiresti jälle võsunditega puhmaks. Tihe juurestik vajaks iga 3 aasta tagant väiksemateks puhmasteks jagamist.

Sorte ongi ainult nii võimalik paljundada.

MONARDA MAITSETAIMENA Monarda sisaldab haruldasi eeterlikke õlisid, C-vitamiini, karotiini, mineraalaineid, parkaineid, fütontsiide jt kasulikke aineid. Köögis võib lisada maitseainena lihatoitudele, eriti sealihale. Värskeid lehti ja õisi võib lisada salatitesse, puuviljatoitudesse ja hoidistesse (kompotti) ning booli. Soomes lisatakse seda teesegudesse, kasutatakse kokteilide jm toitude valmistamisel. Võib kasutada ka igapäevateena, seejuures on see tee ka väga maitsev. Tavalist teed võib monardalehega maitsestada. Monardalehti võib lisada mahladele või veinidele.

külvikalender: 27.07–03.08.2018 27.07 R

23.20

28.07 L 29.07 P 30.07 E

Juur, alates kl 13.41 õis. Kuuvarjutus, osaliselt nähtav. Aiatöödeks sobimatu päev Õis Aiatöödeks sobimatu päev Õis

05.01 21.53

Õis, alates kl 02.28 leht

31.07 T

Leht

01.08 K

Leht, alates kl 13.55 vili

02.08 N

Vili

03.08 R

Vili, alates kl 22.51 juur kuukalendri koostaja signe siim, 2018

MAA

TULI

VESI

ÕHK

MAA ELU || AED JA KODU || 11

26. JUULI 2018

Meelitage herilased majast eemale riina martinson Maa Elu

foto: shutterstock

PALJUNDAME MAITSETAIMI AKNALAUAL KASVATAMISEKS tiina paasik köögiviljakasvataja9

S

uur suvi on käes ja ilmselt ei mõtle enamik aiapidajaist veel talvele, aga tegelikult on praegu sobiv aeg alustada tegutsemist selle nimel, et talvelgi jaguks aknalauale rohelust. Aeg on võtta oma maitsetaimedelt pistikuid ja neist taimed kasvatada.

Pistikud on saanud nime selle järgi, millisest taimeosast need on võetud. Maitsetaimi on lihtne ladvapistikutest paljundada. Väljavalitud taimelt võetakse 5–10 sentimeetri pikkused ladvapistikud, millele jäetakse 3–5 lehte võrsete tipmistes osades. Alumised lehed eemaldatakse, aga jäetakse alles väike varreosa.

Pistikute otsad võib torgata esmalt juurutuspulbrisse, mis tunduvalt kiirendab pistikute juurdumist.

Seejärel tuleb pistik asetada kasvusubstraati, selleks sobib maitsetaimede kasvatamiseks mõeldud kasvusubstraat. Ladvapoolseid lehti on vaja enne natuke tagasi kärpida.

Kastid või potid täidetakse maitsetaimede kasvusubstraadiga ja pistikud torgatakse kasvusubstraati.

Hea on pistikute otsad algul töödelda juurutuspulbriga ja kasvatada neid maitsetaimede kasvusubstraadis. fotod: tiina paasik

Seejärel asetatakse pistikute anum sooja kohta ja suure õhuniiskuse hoidmiseks kaetakse anum kilega. Lihtne on teha kate kilekotist, selleks asetatakse kilekott puutikkudest moodustatud kõrgendusele. Oluline on, et kile ei puutuks pistikutega kokku.

Enne kilekoti asetamist pistikutele piserdatakse pistikud eelsoojendatud veega. Seejärel pannakse pistikud juurduma sooja ruumi ja kaetakse varjutuskangaga, sest esialgu tuleb pistikuid hoida hämaras.

Pistikuid hooldada on lihtne. Kuna taimekesed vajavad õhutamist, et vältida liigset niiskust ja seenhaiguste levikut, tuleb aeg-ajalt natukeseks kile eemaldada. Pistikute juurdumiseks kulub 3–4 nädalat ja kui taimejuured täidavad kasseti, on aeg need suuremasse potti ümber istutada. Nii saate neid aknalaual edasi kasvatada.

Põnevama tulemuse saamiseks võite ühte anumasse istutada mitu erinevat taime, näiteks mündi, rosmariini ja liivatee.

Ladvapistikutest paljundatakse järgmisi maitsetaimi: rosmariin, meliss, salvei, lavendel, pune, münt, estragon, liivatee.

Taimelt võetakse ladvapistikud, millel on 3–5 lehte võrsete tipmistes osades. Alumised lehed eemaldatakse, alles jäetakse väike varreosa.

äes on aeg, mil herilased viljapuude ja ma r japõõsa ste ümber tiirutavad ning inimeste söögilaualt kõhutäidet otsivad. Nii seisa me taas iga-aastase küsimus ees: kuidas hoida need tüütud putukad oma elamisest kaugemal?

Kui märkate herilasi tiirutamas, oleks mõistlik majale ja abihoonetele tiir peale teha ning uurida, ega kuskile pesa tekkinud pole. Sellega ei tasu viivitada, sest hea on tõrjetöö ette võtta juba siis, kui herilased alles majja pesa tegemas ja neid veel massiliselt liikumas pole.

OTSIGE PESA Vaadake, kas näete herilasi kuskilt sisse pugemas, see annab vihje, kust pesa otsida. Kõige sagedasem koht, kuhu herilased pesa teevad, on maja räästakastid, samuti puukuurid.

Herilaste tõrjumisel on võtmeküsimus pesa juurde jõudmine. Nimelt tuleb mürki pritsida otse pesale, muidu pole tõrjetööst õiget tolku. Sobivaid mürke leiab toidupoest, aianduskeskusest ja loomakliinikust.

Kõige parem oleks tõrjet teha õhtul hilja või varahommikul, kui putukad veel aktiivsed pole.

Loomulikult tuleb arvestada, et ilma kaitseriietuseta ei tohi pesa torkima minna. Kindlasti peaks peas ja näo ees midagi olema ning kindad käes.

Tegelikult ei pea herilasi ära ajama, sest reeglina nad inimesi ei ründa. Tõsi, riskida ei tasu siis, kui peres on väikesed lapsed või allergikud.

Herilastega koos elades olgu reegliks, et putukaid ei to-

hi järskude liigutustega eemale peletada, sest just nii suureneb nõelata saamise tõenäosus.

Samuti tuleks oma toit hoolega katta, eriti magusad road ja joogid.

LIHTNE PÜÜNIS Kui teil plaanis õuepidu ja kogemus ütleb, et herilased nagunii sinna tiirutama tulevad, võib herilased üle kavaldada ja neile juba aegsasti eraldi toidulaua katta. Herilaste peibutamiseks võib terrassist umbes kümmekonna meetri kaugusele panna midagi ahvatlevat, näiteks moosivahtu või puuvilju.

Nii ongi rahu majas: herilased maiustavad ühe ja pererahvas teise laua taga.

Julmem, aga samas tõhus vahend on plastpudelist meisterdatud herilasepüüdja. Lõikate plastpudelilt ülemise kolmandiku maha, valate pudelipõhja mahla (näiteks arbuusivaagna põhja kogunenu) ja panete ülemise osa tagurpidi alumise osa sisse. Nüüd moodustub lehter, millest herilased ah-

LUPJAMINE VIIB KASVULE

Suurem saak Väiksemad fosforikaod Võimaldab kasvatada nõudlikke sorte Väiksem lisaväetamise vajadus Sobib mahepõllunduses kasutamiseks

Enne kassetti istutamist on vaja ladvapoolseid lehti natuke tagasi kärpida.

Õhuniiskuse hoidmiseks katke pistikud kilega, näiteks puutikkudele asetatud kilekotiga.

Plastpudelist tehtud püünis aitab vabaneda nii herilastest kui ka köögis tüütavatest äädikakärbestest. foto: elmo riig

vatleva mahlalõhna peale pudelisse poevad, aga välja enam tulla ei oska.

Paari päeva pärast tuleb pudel käärivast mahlast ja sellesse uppunud herilastest tühjaks valada ja uus mahl sisse valada. Hooajal võibki terrassi ümber põõsastesse mitu sellist püünist peita.

Ettevaatlik tasub suvepidudel olla jookidega, eriti purgijookidega, sest purki sissepugenud herilasi jooja ei märka. Nii ei ole mõistlik purgijooke üldse õue tuuagi ja lauale jäetavad joogiklaasid alati vahepeal millegagi katta. Hea nipp on joogiklaas katta toidukilega ja sellest joogikõrs läbi pista, nii pole herilastel võimalustki.

Ehkki herilased tekitavad enamikus inimestes kõhedust, on nad tegelikud kasulikud putukad. Ise toituvad küll taimemahlast ja puuviljadest, aga vastseid söödavad loomse toidu, näiteks röövikute ja putukatega. Üks herilasepesa püüab suve jooksul niisama palju putukaid kui linnupaar.

Kontakt Konta akt Maikel Maik Ma ikkel e Jätsa, Jät ätssa, ät sa tell 58 te 5 5804 04 3 3839 83 39 sales.estonia@nordkalk.com sale sa les.esttoni nia@ a@no nord rdkalkk.com

www.nordkalk.ee ww ww.n nor ordk d alk.ee ee

12 || MAASTIKUEHITUS || MAA ELU

26. JUULI 2018

Maastikuehitajal on tööd üle pea sirje niitra Maa Elu

L

iivi Aiad OÜ juhi ja omaniku Andres Vaino sõnul võib seda suve juba ehitusbuumi ajaga võrrelda, sest maastikuehitusfirmad ei suuda kõiki tellimusi äragi täita.

Saues tegutseva maastikuehitusfirma Liivi Aiad ainuomaniku ja juhi Andres Vaino leiab praegu koos oma kuue töötajaga hoopis Tallinnas Koplis asuvast Noblessneri sadamast. Siin veedab ta pikki päevi, sest käsil on üks viimase aja suuremaid ja keerulisemaid projekte – kivisillutise paigaldus otse mere ääres asuval Krusensterni väljakul. Sügisest saati on siin ametis oldud ja tööl ei näi praegugi veel lõppu tulevat. Päevas tuleb maha panna 120 kuni 130 ruutmeetrit ja see pole naljaasi. Kokku tuleb kivipinda teha 6000 ruutmeetrit, kusjuures tegu on loodusliku kiviga, mida keerulisem ja aeganõudvam paigaldada kui betoonist kivi. Tellijaks on Merko Ehitus, kellega koostöö laabub väga hästi.

Käsil olev töö on väga vastutusrikas, sest loodusliku kiviga tuleb sillutada uue uhke, Michelini tärne kandma hakkava restorani „180°” esine koos selle kõrval asetseva kai äärisega. ÜLE KUHJATA EI TASU Alustas aga Liivi Aiad palju väiksemate, ent sugugi mitte vähem oluliste projektidega, mis seotud koduaedade rajamisega. Viieteistkümne aasta jooksul, mil Liivi Aiad Eesti maastikuehituse kaardil olnud, on endale kauni koduümbruse saanud sajad pered Harjumaal

ja kaugemalgi. Nagu ikka, alustati väikselt ja aastatega on nii töö kui ka objektide maht aina kasvanud. Põhimõtteliselt võib klient tellida oma uue, valmiva maja, aga miks mitte ka juba kasutuses krundi juurde kogu haljastuse – istutusalad koos taimedega, kiviteed, piirdeaiad koos automaatikaga ja kastmissüsteemid. „Meil on selleks piisavalt kogemusi ja kõik vajalikud kutsetunnistused olemas,” kinnitab firma juht. Ta soovitabki koduomanikul kõnealust teenust tellides kontrollida tegija tausta – kas tal ikka on vajalikud kutsepaberid olemas, sest eks sellelgi turul liigub igasuguseid haltuurategijaid. Ametlikke tegijaid on maastikuarhitektide liidus paarisaja ringis ja nende kvaliteedis saab kindel olla.

Oma aia rajajale annab Liivi Aiad tavaliselt ka teada, kust näiteks sobilikke taimi osta. „Taim peab ikka korralikult hoolitsetud olema, et hästi kasvama läheks,” teab Vaino öelda. Aiakujunduse trendidest kõneldes rõhutab mees, et kehtib põhimõte „vähem on rohkem”, mis tähendab, et krunti ei tasu erinevate puude-põõsaste ja lilledega üle külvata. Mängida võiks kolme-nelja, kõige rohkem aga viie taimega. Teiseks tuleks rajatav viia kooskõlla juba olemasoleva loodusega, lisades vaid mõne aktsendi või uue värvi. „Aias peab olema mõnus olla ja see ei tohi edaspidi ka liiga palju hoolt nõuda,” on tema põhimõte.

Küsimusele, kui palju selline „võtmed kätte” aed maksab, vastab Vaino, et käärid on

kümnest tuhandest seitsmekümne tuhandeni, sest palju sõltub materjalidest. Ta rõhutab, et maastikuehitus on luksuskaup ja seda kogu maailmas.

Ilma vajaliku ettevalmistuse ja oskusteta seda tööd juba ei tee.

PUHKUS LÜKKUB TALVE PEALE Praegu on maastikuehituses mõistagi kõrghooaeg. Vaino sõnul oli juba möödunud sügisel tunda, et ehitusbuum on tulekul, sest tellimusi tuli uksest ja aknast. Kui kaua selline olukord kestab, ei oska ta öelda.

„TAIM PEAB IKKA KORRALIKULT HOOLITSETUD OLEMA, ET HÄSTI KASVAMA LÄHEKS,” TEAB ANDRES VAINO ÖELDA.

Ühtpidi on hea, et raha liigub ja ehitatakse palju, aga teistpidi on raske häid tegijaid leida. Ta rõhutab seejuures sõna „häid”, sest iga meest või naist tema juba tööle ei võta – ikka peab enne seda ametit õppinud olema.

Lisaks on selle töö juures vaja loovat mõtlemist ja mõnevõrra ka head maitset. Vaino teeb koostööd kutsekoolidega, nii Räpina kui ka Luua omaga, ja on agar praktikante tööle võtma. Praegugi on tal noored vanadele tegijatele abiks.

Praegu kiviplatsi ehitajad eriti kella ei vaata ja loodavad

Isa Andres ja poeg Markus Vaino oma järjekordsel objektil koos praktikal oleva Ave Viigandiga. foto: sirje niitra

sellele, et puhata saab talvekuudel. 10–12 tundi päevas on täitsa normaalne tööpäeva pikkus ja keegi ei nurise, sest eks selle võrra saab ka rohkem teenida. Juht on ise samuti kogu aeg kohal – annab nõu, vaatab paigaldatud kivid enne vuukide tegemist üle ja vajadusel palub parandada, sest hiljem on juba raske midagi muuta.

Meie jutuajamise keskel tuleb nõu küsima üks heledapäine pikk noormees, kes osutub Andres Vaino pojaks Markuseks. Temagi õpib praegu maastikuarhitektuuri ja on siin praktiku rollis. Kuna aga poeg on väikesest poisist peale isaga objektidel kaasas olnud, siis tunneb ta seda tööd nii hästi, et tihtipeale usaldab isa ülevaataja rolli juba temale. Markus on ka rahvusvahelistelt kutsevõistlustelt auhindu koju toonud ja peagi läheb võistlema Ungarisse, kus tuleb rinda pista selliste pika ajalooga maastikuarhitektuuri maadega nagu Austria ja Šveits. „See on mehine ala, kus ei piisa lillenuusutamisest, vaid tuleb ka jõudu kasutada,” lausub isa, lisades, et tegelikult on tegu väga huvitava ja vaheldust pakkuva erialaga.

OÜ Liivi Aiad töömaht on algusaastaga võrreldes kasvanud umbes sada korda. Alustati murude rajamisega, millele peagi lisandusid kiviteed, siis piirdeaiad ja pisitasa kõik muugi. „Olen seda kõike ise kavandanud ja koolirahadki ise ära maksnud,” ütleb Räpinas aiandust õppinud mees. Nimelt polnud toona võimalik maastikuarhitektuuri veel kusagil õppida. Aasta käive on firmal 250 kuni 300 tuhande euro ringis.

Kogu teenitud kasum on investeeritud uutesse masinatesse, sest renditud tehnikat siin ei kasutata. Pole vist vaja lisadagi, et kvaliteet on selles firmas kõrgelt hinnatud ja praaki ei sallita.

Luunja mõisapäevad 2018 3.–5. august

LS J27HST 27 hj, hüdrostaatiline transmissioon

8650 €

+ km

REEDE, 03.08

ROOSIPÄEV

16.00 Keiu Kuresaare maalide näituse avamine Luunja vallamajas 18.00 Roosisordi “LUUNJA” esitlemine ning ansambli C-Jam kontsert 21.00 Simman Kapteni Keldri terrassil kapelliga Roosi Krants

LAUPÄEV, 04.08

LAADAPÄEV

10.00 Laada avamine Käsitöö, kodukohvikud, vanavara, fotonurk, batuudid ning palju muud huvitavat. Toimub valla parima perenaise võistlus. Suurel laadalaval esinevad erinevad ansamblid ja isetegevuskollektiivid.

TOODETUD LÕUNA-KOREAS

4. augustil 2018 10.00

kogunemine alevi keskväljakul, registreerimine, välinäitus, tutvustamine, hindamine Paraadil sõidukiga osalemine 5€

12.00

Killavoor marsruudil: Jaani t - Kalda t - Nurme t Lai t - Tamsalu tee - Raudtee t

13:00

vanatehnika varjupaigas - Meelelahutuslikud ettevõtmised

14:00

Autasustamine

21.00 RANNAREIV Luunja rannas

PÜHAPÄEV, 05.08

LS XR50 47 hj, reeversiga käigukast, kabiin

20:00 SIMMAN vanatehnika varjupaigas ansambliga Eesti Gun ja Liisa

17 500 €+ km TOETAJAD:

INFO Tel 509 2247, 521 1988

SPORDIPÄEV

12.00 Roosiaia duatlon lastele 13.00 Luunja triatlon 2018 jõesadamas

Pääse simmanile 5 ja 3 eurot

Päeva juhib Arto Saar Toitlustab Mega Amps OÜ