Maa Elu nr 5/2014

Tiit Ploom: Nüüd tahab riik meile liiva ja kruusa kaevandamisel lisaks peale panna püsitasu.

Lk 2–3

NR 5 • 9. DETSEMBER 2014

Puidugraanulid ekspordiks Eestis toodetavad pelletid lähevad pea täies mahus ekspordiks. Lk 4–5 Jõulutähe ostja meelespea Tark on osta jõulutäht sooja ilmaga ja leida talle valge koht. Lk 8

c a r T o t u A TASUTA*

SAAVUTA ROHKEM. 6M AUTOTRAC AUTOMAATROOLIMISEGA. Nüüd on ka soodsad 140-170 hj 6M seeria traktorid AutoTrac-i valmidusega!

Tasuta AutoTrac sisaldab GS2 1800 monitori, SF1 täpsusklassiga (±20 cm) StarFire 3000 GPS-vastuvõtjat ja AutoTrac-i aktiveerimist.

Tule tutvu 6M seeria traktoritega Stokker Agri John Deere´i keskustes Paides, Tartus või Tallinnas.

Võta ühendust ja lepi kohtumise aeg kokku oma piirkonna müügimehega, www.stokkeragri.ee/kontakt * Pakkumine kehtib tehasest tellitavatele masinatele. Küsi pakkumine enne aasta lõppu!

www.stokkeragri.ee

JohnDeere.com

2

KARJÄÄRID

9. detsember 2014

Maa Elu

Kaevandamine on karm Toomas Šalda maaelu@ajaleht.ee

Lihafoorum 2014 2. detsembril toimus Tartus Dorpati konverentsikeskuses Eesti põllumajandus-kaubanduskoja konverents „Lihafoorum 2014”.

Foorumil anti ülevaade lihaturu suundumustest erinevate loomakasvatusharude lõikes, põllumajanduspoliitika meetmetest lihasektori toetuseks ja analüüsiti Eesti lihasektori konkurentsivõimet.

Nagu põllumajandus-kaubanduskoda oma foorumi ülevaates tõdes, on lihatootjate seis praegu keeruline. Venemaa oli Euroopa Liidus toodetava sea- ja veiseliha kõige tähtsam eksporditurg. Eesti lihatootjatele avaldavad olulist survet Venemaa impordipiirangute tõttu võimendunud lihahinna langus ning seakatku leviku tõttu kehtestatud täiendavad piirangud ja kulud.

Lihatootjate olukorda ei muuda lihtsamaks ka juba 2009. aastast alates siseturul vähenenud liha tarbimine. Kui 2009. aastal tarbiti Eestis inimese kohta 75,6 kg liha, siis möödunud aastaks oli liha tarbimine vähenenud juba 68,9 kilogrammile.

Põllumajandus-kaubanduskoja lihatoimkonna esimehe Riho Kaselo sõnul on lihasektoris kõige haavatavam praegu just seakasvatus. Juba mitu aastat on olnud keelatud elussigade eksport Venemaale, alates augustist on ka liha väljavedu Venemaa impordipiirangute tõttu sinna keelatud. See on põhjustanud Euroopa Liidus sealiha hinna tuntava languse, mida viimastel nädalatel on üha enam tunda ka Eesti turul.

Sigade Aafrika katku levik raskendab lisaks euroliidu siseturul kauplemisele ka võimalusi sealiha eksportida kolmandatesse riikidesse, nii on näiteks osa Aasia riike lõpetanud sealiha impordi Poolast. Venemaa embargo tõttu on langenud ka veiseliha hind kogu Euroopas.

Probleemide ületamiseks on vajalik Eesti ametiasutuste igakülgne toetus Eesti lihatootjatele ja loomakasvatajatele uute turustusvõimaluste leidmiseks ja sanitaartõkete kõrvaldamiseks kolmandatesse riikidesse eksportimisel.

Oluline on ka riigi finantstugi nii toetuste kui garantiide näol kriisi mõjude leevendamiseks.

Lambaliha tootmisest rääkis foorumil Eesti lambakasvatajate seltsi juht Ell Sellis, kelle sõnul on kahjuks tavaline, et ostja kauplustest lambaliha ei leia. Sellise sõnul on lambakasvatajate eesmärk suurendada tapatallede ja nuumamiseks müüdavate tallede kogust ning tagada nende parem ja ühtlasem kvaliteet.

Lambaliha jõudmine poelettidele eeldab sedagi, et Eestisse tuleks juurde lammaste tapavõimalusi. Kuna üle poole Eesti lammastest on kasvatatud mahetootmises, siis on üks võimalik arengusuund ulatuslikum maheliha turustamine.

Statistikaameti andmetel kasvatati Eestis 2013. aasta lõpu seisuga 261 000 veist, sigade arv oli 358 700, lambaid ja kitsi oli kokku 86 800, lindude koguarv oli 2 139 200. Statistikaameti esialgsetel andmetel tootis lihatööstussektor eelmisel aastal 118,7 miljoni euro väärtuses toodangut. Lihatööstussektori kogutoodangu osatähtsus oli toiduainete tööstuses 2014. aasta I poolaastal 16,1%. (Maa Elu)

kohalikega keskkonnamõju hinnangute koosolekute ajal. „Kui kohalike arvamusliidritega kokkuleppele ei saa, siis ongi raske ja paha. Seni oleme enamasti kokkuleppeni jõudnud, aga eks probleeme on rohkem, kui tahaks. On esitatud sada protsenti eitavaid seisukohti, on neid, kes seovad end ekskavaatorite külge, kuid on ka väga positiivset suhtumist, pragmaatilist lähenemist. Oleme panustanud kohalikku kogukonda. Lasteaedadele, koolidele, aga ka kirikutele ja surnuaedadele oleme andnud tasuta materjali. Kontrollime, et oleks aumeeste mäng: liivakoorem läheb tõesti laste liivakasti või saavad memmed hauaplatse hooldada, koorem ei lähe volikogu esimehe hoovi peale. Negatiivseid näiteid on siiski vähe.”

Lätis äritegemise miinus on aga Ploomi sõnul see, et palju aega ja vaeva kulub väljaselgitamiseks, kellel on üldse õigus maatükiga tehinguid teha – on lihtne petta saada. Aga eks Eestiski ole liiva asemel savimägesid ostetud. Suhe on selline: kümnest pakutavast kohast kaheksast ütleb firma kohe ära. Ülejäänud kahes võib samuti pärast põhjalikumaid analüüse selguda, et kivi on vilets või liiv ei filtreeru. Pakutakse palju ja reeglina on varud hulga vähem väärt, kui müüja arvab. Nii Kaevandusärist stabiilsemad on teetööd maatüki ostuhind kui hilisem materjali klienehk see osa Tiit Ploomiga seotud ettevõtetest, dile müümise hind sõltub paljuski selmille nime üks osa on Warren. Koos Saksa lest, kui palju peab materjali tööttaustaga Leonhard Weiss Viater Ehilema: näiteks kas paekarjääris tus ASga võideti riigihange ja hoolpiisab lõhkamisest või on vaja datakse riigile kuuluvaid umbes karjääri suures koguses vett tuhandet kilomeetrit Raplamaa pumbata. teid.

Keskmine palk Samuti tekitab segadust „Nii või teisiti on kõik meie vastuolu keskkonna- ja mategemised teedeehituse või on umbes hooldamisega seotud. Alates jandusministeeriumi vahel: 1200 eurot kätte. materjali kaevandamisest kukeskkonnaministeerium võKarjäärimeestel tab maavaravaru arvele nõuni liikluse reguleerimiseni. Oleenamgi. kogudeaegse määrusega, me seda asja kogu aeg ajanud. Kui kuid majandus- ja kommumõne hanke võidame, siis ka ehitanikatsiooniministeerium ja me teid, peamiselt kruusateid. Kui on suusuu selle valitsemisalas olev maanteeamet on teerem teedeehitusobjekt, teeme alltöövõttu, sadeehituses kasutamiseks sobivale materjalile geli on meie vastutada kõik kõrvaltööd suukehtestatud euronõuded. re teedeehitaja all: liikluskorraldus, markeeriSeega on praegu palju selliseid karjääre, kus mine, müraseinad. Konkreetselt teehoolduses varu on arvele võetud ehituskruusa või -liivaoleme siiski Eesti üks väiksemaid.” na, kuid reaalselt materjali teedeehituses kasutada ei saa.

Kõikide ettevõtete peale kokku töötab Ploomi suurim töömure ongi see, et riik Ploomi alluvuses sada inimest: „Häid mehi küll deklareerib, et varusid ei tohi ette broneepole lihtne leida, eriti maapiirkonnas. Seetõttu rida, kuid samas ei anna selgeid juhiseid, kus käivad mehed üle Eesti vahetustega tööl. Meil ja mis objektid võivad töösse minna, kus oleks on küll palju karjääre, aga kõigis korraga me ei Kaevandamine on pikk protsess ja kaevanmõtet uuringuid teha, kus mitte. tööta. Meil on liikuvad masinad. Saame ühes damisload antakse pikaks ajaks, kümnest „Käärid on võimsad. Seetõttu ongi kaevankarjääris töö ja materjalid valmis, siis järgmiskolmekümne aastani. Uuringud on kallid damises segased ajad. Ei saa aru, mis varu on se kohta. Teenustööd teeme ka võõrastes karning lubade saamine järjest raskem ja aegaoluline, kus on mõtet uuringuid teha jne. Najäärides ja nii me mööda Eestit aasta ringi liinõudvam. Kõigepealt tuleb taotleda geoloogigu Nabalas, kus nägime kümme aastat vaeva ja gume. Talvel vähem. Looderdamine, rüüpamilise uuringu luba, siis maavara kaevandamise siis öeldi: sorry, me teeme ikka kaitseala. Keegi ne, varastamine – kui neid asju ei tee, makluba ning kui maa kuulub riigile, siis tuleb enei kompenseeri midagi. Võime kohtusse minsame korralikku palka. Keskmine palk on umne kaevandamist taotleda ka maakasutusõigus. na, kaalume seda. Sinna paekivimaardla rajabes 1200 eurot kätte. Karjäärimeestel enamKeskeltläbi seitse-kaheksa aastat läheb asmiseks saime algselt uuringuload Saku ja Kogi. Nad on seda väärt, sest töö on raske ja kurjaajamisele. Tuleb ette, et kui uuringuloa isegi hila omavalitsustelt, ka muinsuskaitselt, aga nav. Mõni mees ei pea üle paari nädala vastu. saab, siis kaevandusloa puhul leitakse, et piiromavalitsustes vahetus võim ja kõik muutus.

Seadmed on keerulised, töö monotoonne: sõna konnas on materjali varu mingite normide järKiirkandur kandis kahju sadu tuhandeid eurootseses mõttes on kogu aeg kopp ees. Võtame gi tagatud ja ikkagi ei saa kaevandama asuda. sid. Pooleli jäi asi keskkonnamõju hinnanguküll meestele viisakad ööbimiskohad karjääri „Kui sul on näiteks vanavanaonu üüratu te järgus, siis hakati menetlema looduskaitselähedale, vagunites ei saa häid inimesi hoida, pärandus sügelemas ja sa ei taha seda kiiresala moodustamist ja nii see läks,” on mees nöraga nädalate kaupa kodust eemal olla on ti tagasi teenida, võid kaevandusäri proovida. dinud. ikkagi raske.”

Investeerima peaks kolm-neli miljonit eurot.

Plaanitud kaevandusest kaheksa kilomeetEnda töö ja tegemiste kohta Aga kui oled mõnekümneaastane noorepoolri kaugusele jääva Tuhala nõiakaevu kaitseks sõnab Tiit Ploom, et talle sobib ne mees ja lähed sarnase äriideega panka, andsid allkirja ka ASi Kiirkandur juhid ise, sest ideaalselt pidev liikumine mööda siis õnnelikuna sa sealt välja ei tule,” usuvad Eesti juhtivaid hüdrogeolooge, Eestit: „Saan suhelda erinevate kirjeldab Tiit Ploom kaevanduskes ütlevad, et nii kaugele ei saa inimestega, ei pea ühe koha äri tagamaid. paekarjäär mingit mõju avaldada. peal istuma. Igav ei hakka.” „Eestis keskkonnatasud „Isegi nende müstiliste maaalles tõusid, nüüd tahab riik aluste jõgede olemasolul, mis Tiit Ploom: nüüd meile liiva ja kruusa kaevanon tegelikult välja mõeldud, tahab riik meile damisel lisaks peale panna ei suudaks me nõiakaevu kuiliiva ja kruusa püsitasu, mis ei sõltu seldagi tühjaks pumbata. Olen kaevandamisel 200% kindel, et kaev ei laklest, kas me konkreetses karkaks meie pärast töötamast. jääris üldse kaevandame või lisaks peale panna Kõik jutud, et kui kaevandama mitte. Võib tekkida küsimus, püsitasu. hakkame, jookseb Ülemiste järv eriti mõne Lõuna-Eesti liivakarjääriga, kas tasub karjääsinna tühjaks… No andke andeks! Kes ri pidada või on mõistlik see natuke maapinna kõrgustest jagab, saab aru korrastada ja riigile tagasi anda. Kui igal aas– see pole võimalik. Ja siis veel süüdistus, et tal peab keskmisest aasta määrast 10% niisatahame paekivi Eestist välja viia. Taas vale! ma ära maksma ega suuda seal midagi müüa, See on ehituslik paekivi, mida saab kasutapole mõtet sellist asja hoida. Sageli pole teada kohalikel teedeehitusobjektidel, selle kvada, millal läheduses mõnda teed ehitama haliteet on väga hea, nagu on tõestanud kõikkatakse,” tõdeb mees. võimalikud laboratoorsed katsed. Suur kogus ressurssi kirjutati lihtsalt maha,” ei varja Tiit Kuna Kiirkanduril on karjäär ka Lätis JekabPloom pettumust. pilsi lähedal, saab Ploom naaberriikide maksuseadusi oma kogemusele tuginedes võrrelIga karjääri läheduses elab kohalik koguda: „Lätis on ressursitasud mitu korda väiksekond. Võimalik tulevane kaevandaja kohtub

A MARIANNE LOORENTS / VIRUMAA TEATAJA

mad ja lubade saamine hulga lihtsam. Liivale ja kruusale on Eestis kehtestatud suured ressursitasud, mis moodustavad 16–22% lõppmüügihinnast, seda on rohkem kui minu teada kuskil mujal Euroopas. Lätis on ressursitasu alla protsendi. Tonn kruusa maksab seal seega ligi 20% vähem.”

ktsiaseltsil Kiirkandur on kaevandamisluba ligi kolmekümnes kruusa-, liiva- ja paekivikarjääris üle Eesti. Samasse ettevõtete gruppi kuuluvad OÜ Warren Balti, mis müüb Terex Powerscreeni kivipurustusseadmeid; Warren Safety OÜ tegeleb teedehoolduse ja ajutise liikluskorraldusega ning müüb liikluskorraldusvahendeid; KiirWarren.KL OÜ valmistab liiklusmärke, ehitab müraseinu, paigaldab teede äärde barjääre ning liiklusmärke.

Igal firmal on oma spetsiifika, aga kõik nad on seotud teedeehituse ja Tiit Ploomiga, kes enam kui kakskümmend aastat tagasi kaevandusäriga algust tegi.

ASi Kiirkandur juhataja ja kõikide loetletud ettevõtete üks omanikke Tiit Ploom meenutab: „Kõigepealt oli kooperatiiv „Kodutee”.

Tegelesime nõukogude aja lõpus ja Eesti vabaduse taastudes suvilakooperatiivide juurde teede ja teekeste ehitamisega. Kui teedevalitsuste alt erastati abitootmised, siis ostsime ära Harju teedevalitsuse alla kuulunud Kalda karjääri Riisipere juures. Sealt algas kaevandamine. 1994. aastal sai äriregistris registreeritud AS Kiirkandur. Nimi on juhuslik, ostsime sellenimelise valmisfirma. Ka Warreni nime otsa lihtsalt komistasime: sõitsime USAs Oklahoma lähedal ühte tehasesse, mis toodab maaaluseid puurimisseadmeid ja seal seisis veoauto, mille küljele oli kirjutatud Warren. See tähendab jäneste kolooniat, aga kõla meeldis.”

Tänaseks on Kiirkandur karjääride arvult Eesti üks suuremaid tegijaid. 80% materjalidest läheb teedeehitusse, ülejäänud betoonitootmiseks.

Maa Elu

KARJÄÄRID

9. detsember 2014

3

ja keeruline äri Kivikanduri ja tema omanikega seotud karjäärid TALLINN

Paldiski

Rakvere

KohtlaJärve Jõhvi

Venemaa veto ajas Eesti ministrid tülli

Narva

Tapa

Rapla

Kärdla Hiiumaa

Paide

Haapsalu Türi

Jõgeva

Lihula Põltsamaa Saaremaa

Pärnu Viljand

Tartu

Kuressaare Elva Otepää Põlva Ikla

Räpina

Tõrva

Kivikandur OÜ (omanikud 50% Kiviluks AS ja 50% Kiirkandur AS) Kiviluks AS (enamusaktsionär Enn Kikas) Kiirkandur AS (omanikud 50% Tiit Ploom ja 50% Priit Friedemann) Ronk OÜ (omanik 100% Kivikandur OÜ)

Valga

Võru

Janek Talpas-Taltsepp, andmed: Maa Elu

Tulevikuplaanide kohta avaldab ta, et uusi geoloogiliste uuringute lubasid ilma erilise vajaduseta taotlema ei hakata, pigem pannakse rõhk efektiivsusele ja uute turgude leidmisele: „Peame veidi läbirääkimisi. Tundsime huvi fosforiidi vastu, seda koostöös ameeriklastega. Kui kohapeal saaksid probleemid lahendatud, on nad nõus õla alla panama. Aga näib, et probleemid ei lahene niipea.”

Karjäärides töötavad kivipurustusmasinad jätavad võimsa mulje.

URMAS LUIK / PÄRNU POSTIMEES

P

õllumehi ja toiduainetööstusi on tänavu vaevanud mure oma ühe seni väga olulise ekspordikanali, Venemaa turu äralangemise pärast. Statistika kinnitab, et igati põhjendatult.

Eesti väliskaubanduse oktoobri tulemusi on oodata sel nädalal, kuid juba septembergi andis märku, et seis on masendav. Ja seda kõigi peamiste kaubagruppide osas. Eks otsustage ise.

Piima ja piimatoodete ning linnumunade eksport Venemaale oli 2013. aastal üle 50,17 miljoni euro (23,9% kogu ekspordimahust), tänavu üheksa kuuga veidi alla 17 miljoni euro (9,99% kogu ekspordimahust). Selle aasta septembris haigutab Venemaale suunatud ekspordi lahtris ümmargune null, samas kui aasta tagasi septembris seisis seal 3,94 miljonit eurot. Need nullid kestavad ilmselt aasta lõpuni.

Liha ja lihatoodete eksport Venemaale oli 2013. aastal 4,06 miljonit eurot (6,7%), 2014. aasta esimese üheksa kuuga vaid 0,22 miljonit eurot (0,6%). Selles valdkonnas algas nulliring juba veebruaris 2014. Elusloomade eksport Venemaale oli 2013. aastal 1,55 miljonit eurot (4,4%), tänavu esimese üheksa kuuga 0,27 miljonit eurot (0,1%). Siin jätkus mõõdukas eksport ka septembris.

Kala ja vähilaadsete eksport Venemaale oli 2013. aastal 15,02 miljonit eurot (9%), 2014. aasta septembri lõpu seisuga aga 10,8 miljonit eurot (samuti 9%). Siin algas nulliring septembris ehk siis aasta lõpuks jääme kindlalt miinusesse.

Nagu nendest tüütutest arvudest näha, on Venemaal Euroopa Liidust lähtuvale ekspordile kehtestatud veto andnud valusaima hoobi Eesti piima- ja munatootjatele ning ka lihatootjatele.

Kõige selle taustal jättis äärmiselt kentsaka mulje meie kahe ministri, põllumajandust kureeriva Ivari Padari ning väliskaubandust ja ettevõtlust edendava Anne Sullingu omavaheline kemplus. Kui Padar käis Valgevenes, valmistamaks ette pinnast Eesti toodete ekspordiks ja töötlemiseks Valgevenes, et sealt edasi siiski taas Venemaa turule siseneda, siis Sulling leidis, et tema ei pea Valgevenesse eksportimist arukas.

Ehkki omajagu õigust võib olla mõlemal, paneb selline avalik ja paljuski mõttetu vaidlus Eesti põllumehe ja toiduainetootja üksnes õlgu kehitama.

Muide, kui Sulling on rääkinud Hiinast kui võimalikust eksporditurust Eesti põllumehele, siis olgu öeldud, et 2013. aastal moodustas Eesti piima ja piimatoodete eksport Hiinass se 0,11 miljonit euurot ja tänavu esimeese üheksa kuuga vaid aid 0,04 miljonit eurot. t.

Peeter Raidla

Peatoimetaja Peeter Raidla, maaelu@ajaleht.ee, telefon 447 7063 Küljendus Janek Talpas-Taltsepp Korrektor Reeli Ziius Müügijuht Jane Barbo, jane.barbo@ajaleht.ee, telefon 526 3578 Levijuht Erkki Lumisalu, erkki.lumisalu@ajaleht.ee Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Rüütli 14, 80010 Pärnu, telefon 447 7090 Trükk AS Kroonpress, trükiarv 34 000 Maa Elu levib Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel kaks korda kuus Autoriõigused: AS Ühinenud Ajalehed, 2014

4

PUIDUTÖÖSTUS

9. detsember 2014

Maa Elu

Osula uus graanulitehas annab Ee MIS ON MIS – GRAANUL INVEST Kristina Traks maaelu@ajaleht.ee

S

• Asutatud 2003. aastal.

• Kontserni kuulub 18 tütarfirmat Eestis, Lätis, Leedus, Rootsis ja USAs. • 2013. aasta müügikäive oli 130 miljonit eurot ja kasvas aastaga 56 protsenti.

• Viimane suurem investeering on Osula graanulitehase rajamine, mis maksis 24 miljonit eurot.

• Eelmise aasta lõpus töötas grupis 288 inimest.

el nädalal Osulas Võrumaal tööd alustav uus pelletitehas teeb Eesti firmast Graanul Invest maailma suuruselt kolmanda puidugraanulite tootja ning lisab veelgi jõudu Eesti metsasektorisse.

Muidugi ei lõpe tehase avamisega GraaAllikas: 2013. aasta majandusaruanne nul Investi investeeringud: ettevõtte juhatuse esimehe Raul Kirjaneni sõnul tahetakse varsti Osula pelletitehase juurde rajada elektri ja soojuse koostootmisjaam. Pärast plaani elluviipoolgi Valga maakonda ning aasta ringi on käimist võib Sõmerpalu piirkonda nimetada lausa gus 10 komplekti metsamasinaid. Aastas raiub Eesti puidutööstuskeskuseks, sest samas asuValga Puu 300 000 tihumeetrit metsa ning istutab metsa tagasi 300 000 noort puud. vad veel suured Toftani ja Barruse saeveskid.

Kirjanen meenutab, et 11 aastat tagasi Graanul Investi algusaegadel oli tooraineks Metsaga tegutsemist peetakse pika vinnaga saepuru. „Tollal oli täiesti loomulik, et enamik ettevõtmiseks, levinud on arvamus: kui metsa küttepuust, kogu paberipuu ja hakkepuit veeistutad, siis tulu saavad alles su lapsed. „Tegeliti Eestist töötlemata kujul välja. Tänaseks on kult on viljakal maal kasvav mets juba 20 aaspelletitööstuse, taastuvenergeetika ja kohalita pärast päris suur ja majanduslikult tulus,” ke soojuslahenduste tulemusena tekkinud väkinnitab Olesk. „Näiteks meie teeme sel aashekvaliteetsele puidule Eestis arvestatav kotal harvendusraiet metsades, mille ise 15 aastat tagasi istutasime. halik turg,” räägib ta. „Praegu on puit paljude kohalike omavalitsuste keskküttesüsteemiOleski sõnul hoolivad metsaomanikud aina dest fossiilsed kütused välja tõrjunud, pelletirohkem, mis nende metsas toimub. „Metsi küll test on saanud tähtis ekspordiartikkel ning selvõõrandatakse palju, kuid kes on metsaomaniliseid moodsaid energialahendusi rakendades kuks jäänud, on ka asjast huvitatud,” tõdeb ta. saab Eesti riik tõdeda, et meie taastuvenergia„Mets ei võrdu ainult rahanumbriga, mis maga seonduvad kohustused on praeguseks Euhavõtmisel saadakse, vaid mõeldakse, mis pärast maharaiumist saab.” roopa ees täidetud. Samas on sadamad senini täis hiiglaslikke puiduvirnu, olen seda meelt, et Erametsaomanikud istutavad igal aastal puidust tuleb kohapeal teha toode, mida müüa, Eesti metsadesse üle 10 miljoni noore puu – mitte toorainet välja vedada.”

Oleski sõnul hea tulemus. Geograafiliselt asub OÜ Valga Puu juhataja Andres Olesk usub, Eesti metsavööndis, siin on metsa loodusliku et tänu Osula pelletitehasele hoogustub Võruuuenemise tingimused soodsad. Olesk märgib, maal väheväärtusliku metsa ülestöötaet metsa uuendamine istutamise abil on mine ja sealsed metsad saavad paväga tõhus just viljakatel ja niisketel remini korda. Valga Puu on üks pinnastel. Kui sinna metsa ei isEesti suuremaid metsa ülestöötutata, tekib mahavõetud mettajaid ning kuulub Graanul Insa asemele tihe ja võimas rohu- või puhmarinne (näiteks vesti kontserni. Ettevõte vaErametsaomanikud rustab kontserni pelletitehavaarikavõsa) ning kulub aasseid ja kombijaamu toorainetaid, enne kui seal mõni puu istutavad igal aastal ga ning müüb puitu tööstuskasvama hakkab.

Eesti metsadesse puu töötlejatele.

Metsandus annab tööd üle 10 miljoni 35 000 eestimaalasele, igal aasnoore puu.

15 aastat tagasi alustas tal raiutakse 9–10 miljonit tihumeetrit puitu. Arvud tunduvad hiiValga Puu tegevust väikese kohaliku ettevõttena, gelsuured, kuid Oleski sõnul pole sugumajandades tuttavate metsaomanike metgi vaja karta, et mets otsa saab. Ei, metsa kassi. Nüüdseks on firma ise suur metsaomanik vab hoopis rohkem juurde, kui maha suudetakja majandab ka klientide metsi. Tehakse kõise raiuda. Eriti kiiresti kasvab väheväärtuslik ki töid, alates metsa istutamisest ja uuenduspuit, mida vajavad pelletitehased ja puidukatraiest ning lõpetades teede ehitamise ja maalamajad.

Viimasel 10 aastal on Eestis üha kasvanud parandustöödega. Ammugi töötatakse väljas-

Aiandi tee 21, Viimsi, Harjumaa. Tel 512 5005, 513 7070 info@koneskoauto.ee

HAAGISEKONKSUD KAITSERAUAD KARTERIKAITSED ATV PÕHJAKAITSED ATV SAHAD PAADITARVIKUD TORUPAINUTUS TERASPIIRDED ERIPROJEKTID

Osula graanulitehases valmivad pelletid.

ARVO MEEKS /VALGAMAALANE

puiduenergia osakaal – paljud katlamajad on üle läinud puiduküttele ja nii-öelda avastanud, et võsa ja raiejäätmed on suurepärane energiaressurss. Sisuliselt on tekkinud uus, võsa tarbiv majandusharu. Ei torka silma, et Eestimaal oleks võpsikuid märkimisväärselt vähemaks jäänud. „10 aastat tagasi jäi võsa metsa, sest sellega polnud midagi teha,” räägib Olesk.

Tänagi leiab tema sõnul kasutust vahest kolmandik raiejäätmeid.

lõpe, seda on mõtet õppida. Töö on vaheldusrikas ja huvitav. Kui armastad loodust ja värskes õhus olemist, on see parim valik.”

Olesk toob veel ühe näite, kuidas töötajate puudus ettevõtet segab: „Tegevuse laienedes on Valga Puul kasvanud istutusmaterjali vajadus. Tegin koostööpartnerile ettepaneku viie aasta jooksul metsataimede kasvatamist kümnekordistada. Ta vastas: ei saa, sest pole töötajaid.”

Raul Kirjanen näeb Eesti puidutööstusel suurt tulevikku ja ütleb, et riigijuhidki peaksid tööstusharu tähtsust mõistma. „Kui tahame, et maal ka 50 aasta pärast keegi elab, siis tuleb sinna luua huvitavaid ja tänapäevaseid töökohti. Metsa- ja puidusektor on üks väheseid, kes sellega hästi hakkama saab,” sõnab Kirjanen. „Kui vaadata tänast seisu, siis maale töökohti luua on hulga kallim kui suurde asulasse: taristu loomine on kulukam, näiteks teede ehitamine, elektriliitumine, töötajaid tuleb transportida, sest maapiirkonnas ei ole enam spetsialiste jne. Siin on riigil mõtlemise koht, kas tahame, et maal oleks elu või mitte.”

Maal võib tihti kuulda kurtmist, et tööd pole. Ent Olesk on veendunud, et maal on pigem tööjõu- kui tööpuudus. „Meil on praegu 70 töötajat ja keskmine kuupalk 1500 eurot kuus (statistikaameti andmeil oli metsamajanduse keskmine brutopalk selle aasta III kvartalis 902 ja Valga maakonnas 753 eurot – toim.). Ikkagi otsime töötajaid tikutulega taga, sest sobivaid inimesi on vähe,” räägib Olesk. „Kui on vähegi füüsilist vormi, tunned kella ja kalendrit, siis metsas on tööd nii et tapab. Aasta läbi. Ja see on hästi tasustatud töö.”

Olesk räägib, et maal pole tööpuudust ja kes tõesti tööd ei leia, sel on probleem töötahte või -distsipliiniga. „Ei saa ju lasta 300 000 – Avatava uue Osula tehasega saab täielikult 400 000 maksva masina peale erialase hariduEesti omanikele kuuluvast Graanul Invesseta meest, kes metsandusest mitte midagi ei tist maailma suuruselt kolmas graanulitootja. Märkimisväärne, et selle tuletea ja kelle töössesuhtumine on kaheldav,” kinnitab Olesk. Aga väljaõpe? museni on ettevõte jõudnud 10 aas„Kui on tahe tööd teha, siis õpetaga. Puidugraanulid on hinnatud tame ka välja. Istutamise väljaväljaveoartikkel: tervelt 97 protõpe kestab 5 minutit, kultuurisenti Eestis toodetud graanuEesti on hoolduse väljaõpe 10 minutit, litest eksporditakse. Ikka Eugraanulküttega noorendiku hoolduse õpe vast roopasse, kus puidugraanulitega kütmisest väga lugu juba pikemalt.” tasemel, kus peetakse. Meie Eestis oleme MetsamasinaoperaatoSkandinaavia graanulküttega Kirjaneni sõriks saab praegu õppida Luua paarkümmend nul tasemel, kus Skandinaavia metsakoolis ja kuigi metaastat tagasi samasinatega seonduv on paarkümmend aastat tagasi, seeOleski sõnul viimastel aasga kütusena eelistatakse odavamat tatel populaarsust kogunud, hakkepuitu. võiks koolist ametimehi rohkemgi välja tulla. „Arusaadav, sest elatustase on madal ja küttelahenduse ehitamisel vaadatakse lühi„Metsamasinate alale on lausa konkurss, samas metsandusse sisuliselt mitte. Hämmaskest perspektiivi ehk hinda täna. Samas Skantav, sest metsanduses on meil kõige suurem dinaavia kogemus näitab, et 3–5 MW juures tööhõive, meeletu arengupotentsiaal ja keskjookseb piir, kus graanulkatla kasutamine on astmejuhte hädasti vaja. Kindlasti on lõpetahakkepuidukatlast otstarbekam. Üle 5 MW katjatele tööd,” arvab Olesk, kes on ise Luua metlad peaksidki juba olema valdavalt hakkepuisakooli lõpetanud. „Metsade majandamine ei dupõhised,” ütleb ta.

Maa Elu

PUIDUTÖÖSTUS

9. detsember 2014

esti metsandusele hoogu

5

LÜHIDALT

Kehra paberitööstus käivitas uue lubjaahju Kehra jõupaberitootja Horizon Tselluloosi ja Paberi AS avab täna ametlikult uue lubjapõletusahju, mis läks maksma 11 miljonit eurot ja on osa ettevõtte mitmele aastale jaotuvast investeerimisprogrammist.

Uus lubjapõletusahi võimaldab ettevõttel taaskasutada üle 90 protsendi tootmises kasutatavast lubjast. Lisaks puhtamale keskkonnale vähendab investeering ka lubja kui loodusliku ressursi vajadust.

Lisaks avab ettevõte uue laastuliini, mis on nelja miljoni eurone investeering. Laastuliinil rakendatakse uusimat puidutöötlemise tehnoloogiat. (BNS)

4. detsembril alustati otsetoetuste maksmist

Osula tehas kasutab toorainena mitut liiki puitu: kütte- ja paberipuud, haket, saepuru ja höövlilaaste, kokku neelab ta aastas 600 000 tihumeetrit. Sellest 250 000 tarnib Valga Puu ja ülejäänud RMK. Peale Osula Graanuli varustab Valga Puu Graanul Investi teisi tehaseid Patkülas, Imaveres ja Ebaveres.

Seni vedas Valga Puu Võrumaal varutud puidu Helmesse, kuid nüüd avanevad Võrumaa metsaomanikel uued võimalused, sest ümbertöötlemine toimub palju lähemal. „Nüüd võidab Võrumaa metsaomanik transpordikuludelt. Tean, et Võrumaal on hooldusraiet ja väheväärtusliku metsa uuendamist edasi lükatud just seepärast, et suure transpordikulu tõttu polnud mõtet metsa müüa. Nüüd aga on keset maakonda suur puidu kokkuostja ja mina soovitan küll Võrumaa metsaomanikul hakata aktiivselt tegutsema,” sõnab Olesk. Ta väidab, et keskkonnakaitsjailgi pole põhjust muretseda – Võrumaa ei jää kunagi lagedaks, sest mets uueneb kiiresti. „Üks Võrumaa talumees ütles mulle, et metsaga on nagu inimesega – ikka noored inimesed on ilusad. Nii ongi, nooremapoolses metsas on jõudu ja elu,” lisab ta.

Puiduga kütmine edendab kohalikku majandust Kristina Traks maaelu@ajaleht.ee

K

ui Eestis toodetavad pelletid lähevad peaaegu täies mahus ekspordiks, siis kohalikke katlamaju köetakse peamiselt hakkepuiduga. Eestis on üle 100 katlamaja, mis töötavad puidul. Erametsakeskuse arendusnõuniku Indrek Jakobsoni sõnul võiks neid olla tunduvalt rohkem, sest ressurssi on meil piisavalt ja puidukütte hind konkurentsivõimeline.

Lisaks on puiduga kütmise üks eeliseid tema sõnul seegi, et sooja eest makstav raha jääb samasse piirkonda ning aitab lõpptulemusena edendada kohalikku majandust, mitte ei liigu välismaistele gaasifirmadele.

Seda, et Eestis lõpeks puiduressurss, pole karta niipea, kui üldse kunagi, sest metsi raiutakse ainult ranges kooskõlas metsanduse

arengukavaga. Samas on Jakobsoni sõnul aga ligi kolmandik metsaressursist ikka veel kasutamata, seega on täiesti alusetu hirm, nagu oleks puiduga katlamajade varustamine kuidagi ebakindel. „Ma olen kohanud arvamust, et gaasiga oleks varustamine justkui kindlam – gaasi muudkui tuleb torust,” räägib Jakobson. „Samas pole olnud ühtegi juhust, kus mõni linn või asula oleks külma jäänud seetõttu, et pole puitmaterjali katlasse panna. Külmaks jäävad toad ikka siis, kui inimesed ei suuda sooja eest maksta.”

Jakobson kiidab metsaomanikke, kelle teadlikkus on viimase kümnendiga oluliselt tõusnud. Kui veel 10 aastat tagasi olid raiejäätmed tüütu nuhtlus, millega eriti midagi peale ei osatud hakata, siis nüüd on mõistetud, et see pole mitte täiendav probleem, vaid lisasissetulek.

OSTAME METSAKINNISTUID, KASVAVAT METSA JA METSAMATERJALI. PAKUME VEO- JA RAIETEENUST. AS Lemeks Põlva Tel 502 1666; 799 1474 Margus.Juhkam@lemeks.ee Lähemalt meist: www.lemeks.ee

4. detsembril asus PRIA välja maksma otsetoetusi, mille tänavused ühikumäärad kinnitati novembri lõpus. Detsembris makstakse nende alusel välja kokku üle 108 miljoni euro. Ühtse pindalatoetuse määr on tänavu 114,09 eurot hektari kohta.

Piimasektori eritoetust kuni 100pealise piimakarja pidajatele makstakse arvestusega 102,53 eurot esimese 50 piimalehma kohta. 51 kuni 100 piimalehma kohta maksmisel korrutatakse ühikumäär koefitsiendiga 0,8.

Sel aastal sai esimest korda taotleda seakasvatuse eritoetust, selle määraks kujunes 9,5 eurot esimese 15 000 looma kohta. Üle 15 000 looma kohta toetuse maksmisel korrutatakse ühikumäär koefitsiendiga 0,5.

Kõige operatiivsemalt saab igaüks talle arvestatud summade kohta infot e-PRIA teenusest „Maksed ja võlgnevused”. (Maa Elu)

Eesti ja Valgevene sõlmisid koostööleppe Novembri lõpus Valgevenes käinud põllumajandusminister Ivari Padar allkirjastas koos Valgevene põllumajandusministri asetäitja Leonid Marinitšiga kahe riigi vastastikuse mõistmise memorandumi põllumajanduse alal. „Arvestades Valgevene geograafilist lähedust, peaks kahe riigi koostöö põllumajanduse valdkonnas olema kindlasti senisest suurem. See oleks mõlemapoolselt kasulik,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar. „Allkirjastatud memorandum on esimene samm selles suunas.”

Viieks aastaks sõlmitud memorandum hõlmab taimekasvatust, loomakasvatust, põllumajandustootmise mehhaniseerimist, põllumajandustehnoloogiat, teaduslikku uurimistööd põllumajanduse valdkonnas, fütosanitaarja veterinaarkontrolli ning kalandust ja vesiviljelust. Memorandumi rakendamiseks töötavad riigid välja ühise tegevuskava. (Maa Elu)

6

UUDISED

9. detsember 2014

Maa Elu

Piirangud avaldavad mõju põllumajandusele Rekordtasemel teraviljasaak kindlustas teraviljatoodangu väärtuse suurenemise, loomakasvatussektoris on näha kaubanduspiirangute mõju, tõdes põllumajandusministeerium oma eilses ülevaates.

Põllumajanduse majandusharu toodangu väärtuseks 2014. aastal kujuneb esialgsel hinnangul 882,4 miljonit eurot.

Põllumajandusministeerium koostöös statistikaametiga koostas 2014. aasta põllumajandussektori majandustulemuste esialgse hinnangu, mille kohaselt põllumajanduse majandusharu toodangu väärtus väheneb võrreldes septembris avaldatud 2013. aasta tulemusega 4%.

Teravilja rekordsaagist hoolimata väheneb taimekasvatustoodangu väärtus käesoleval aastal 5%, kuna ülejäänud saaduste, sh rohusöötade toodang jääb alla eelmise aasta taseme ning tootjahinnad on ligikaudu 8%-lises languses.

Loomakasvatustoodangu väärtus väheneb 4%. Nii veiste kui sigade toodangu väärtus jääb alla 2013. aasta omale.

Seakasvatuse olukorda parandab erandlikult makstav seakasvatussektori eritoetus, mis moodustab nende 2014. aasta toodangu väärtusest 7,7%. Samas on peamist rolli omava piimatoodangu kasvu pärssinud tootmiskvoot ning Venemaa impordikeelu mõju kokkuostuhinnale.

Aasta lõikes stabiilsena püsinud sisendite hinnad langesid pisut võrreldes eelmise aastaga ja vähendasid kulutusi vahetarbimisele 5% võrra. Investeeringute kaudne mõõde kajastub kulumi 8%-lises kasvus.

Kogukulude muutus ületab sellega toodangu väärtuse muutuse ja tootmistegurite kasutamise efektiivsus väheneb 11%. Lisandväärtust toodetakse 44 miljonit vähem kui mullu.

Tootmisteguritulust kaetavad tööjõu-, rendi, ja intressikulud on hinnanguliselt samuti suurenenud.

Põllumajandussektori ettevõtjatulu jääb tänavu hinnanguliselt veerandi võrra väiksemaks võrreldes 2013. aastaga.

Sissetuleku- ning muude tootmistoetuste osatähtsus moodustab loodud lisandväärtuses alla poole (46%), kuid väärtusena katab sektori tööjõu- ja rendi või intressikulud. (ME)

2014. aasta maamess oli nii külastajate kui eksponentide arvult seni suuremaid.

MARGUS ANSU / POSTIMEES

Maamessini jäänud neli kuud Peeter Raidla maaelu@ajaleht.ee

T

artu messikeskuses järgmise aasta 16.–18. aprillini toimuv maamess on järjekorras juba kahekümne kolmas.

Võib arvata, et maamess 2015 ei kujune sugugi tagasihoidlikumaks kui tänavukevadine, mida külastas 37 800 huvilist ning kus tutvustas oma väljapanekut 402 eksponenti, neist 360 Eestist ja 42 välisriikidest.

Järgmise aasta maamessi raames on võimalik tutvuda nelja rahvusvahelise väljapanekuga. Neist pikima traditsiooniga on 23. korda toimuv rahvusvaheline põllumajandusnäitus, mis omakorda jagatud üheksaks alateemaks:

põllumajandustehnika, põllumajandustooted, lüpsi- ja laudaseadmed, söödad ja söödalisandid, taimekaitsevahendid ja väetised, tõuaretus ja tõuloomad, veterinaartarbed ja -ravimid, kindlustus ja laenud ning koolitus ja nõustamine.

Rahvusvaheline puidutöötlemis- ja metsandusnäitus on maamessil järjekorras 21.

Sealgi on näitus jagatud alateemadeks, milleks on metsavarumisseadmed ja masinad, saeveskid ja kuivatid, puidutöötlemismasinad ja -seadmed, metsa hooldus ja uuendamine, metsakasvastus, transpordivahendid, eririietus ja kaitsevahendid, jahindus ning koolitus ja nõustamine.

Lisaks mainitutele toimub järgmise aasta maamessi raames veel 21. toidumess ja 17.

aiandusnäitus, mis samuti jagatud teemadeks.

Maamessi on korraldanud aktsiaselts Tartu Näitused. Ettevõtte eestvõtmisel toimub aastas keskmiselt kümme suuremat väljanäitust, millest maamess on kahtlemata suurim.

Tartu Näitused kuulub kuuele eraisikule, need on Alo Pettai (21,78%), Margus Kikkul (21,78%), Andres Pettai (20,61%), Agu Kask (14,07%), Piret Parvelo (10,88%) ja Eerik Pärk (10,88%). Alo Pettai on ettevõtte juhataja, Margus Kikkul müügi- ja reklaamijuht ning Piret Parvelo finantsjuht.

Aktsiaseltsi Tartu Näitused 2013. aasta müügitulu küündis veidi üle 0,98 miljoni euro, aasta puhaskasumiks kujunes 52 659 eurot. Ettevõtte jaoks oli 2013. aasta finantsiliselt üks paremaid.

Ida-Virumaa töötud saavad tööpraktikavõimalusi Täna sõlmib Eesti Töötukassa Ida-Virumaal tegutseva keemiaettevõttega Eastman Specialties koostööleppe, mille eesmärgiks on parandada piirkonna tööhõivet. „Juhul kui tööealised inimesed lahkuvad Kohtla-Järvelt ja Ida-Virumaalt, et leida tööd mujal, on see piirkonna jaoks suur kaotus. Seetõttu on koostööleppe allakirjutamine Ees-

toime? d le tu a g e m lu a s s a ...k

ti Töötukassaga Eastmani jaoks väga oluline samm, kuna see aitab ettevõttel kohaliku kogukonna heaolusse panustada ja samas võimaldab meil ka uusi töötajaid leida,” selgitas Eastmani Kohtla-Järve tehase direktor Tony Sellers.

Lepingu peamine eesmärk on piirkonna töötute tööle aitamine ja vabade töökohtade täitmine. Töötutel on lähitulevikus tänu koos-

tööleppele võimalik teha Eastmanis erinevatel ametikohtadel proovitööd ja läbida sealne tööpraktika.

Samuti võimaldab koostöölepe töötukassa esindajatel tutvuda lähemalt Eastmani töökorralduse ja töötingimustega ning saada seeläbi parem ülevaade ettevõtte täitmata töökohtadest. (PM)

OÜ FLINT KAUBANDUS, Kõo, 70501 Viljandimaa, tel 5635 8972 info@flintkaubandus.ee, janar@flintkaubandus.ee www.flintkaubandus.ee

TRAKTOR TYM 603ST - 60hj

Tänavalegaalne, lumesahaga ATV:

Mark: CFMOTO Mudel: CF500-2A

Ŧ kaasreisija seljatugi

Veoskeem: Elektriliselt juhitav 2WD / 4WD ja lukustatav 4WD Istekohti: 2 Tippkiirus: (piirajaga) 70 km/h

24 900 € 2

Ŧ tõmbevints

Mootor: 1 silindriline, vedelikjahutusega bensiinimootor: 498cm3 14,5kw Jõuülekanne: CV-TECH variaator

KOMPLEKTI SOODUSHIND

Komplekti varustus:

+ km

Ŧ haakekonks Ŧ L7e tänavalegaalse sõiduki tüübikinnitus Ŧ 150cm lumesahk

Komplekti hind: 4590.Järemaksuga al. 130.- kuus Maaletooja Motohobi OÜ, Aretuse 2, Märja, Tartumaa

www.cfmoto.ee

Tallinn: Havelo Tehnika OÜ (Pärnu mnt 139e/11, Tallinn 11317), Stenolink Motokeskus OÜ (Paldiski 229a, Tallinn 13520) // Ida-Virumaa: Banneks OÜ (Pargi 25, Jõhvi 41537) // Läänemaa: Janmar Transport OÜ (Tehnika põik 4, Ridala vald, Läänemaa) // Lääne-Virumaa: Varsta Tarvikute OÜ (Narva 23, Rakvere 44311) // Põlvamaa: Raudnagel OÜ (Kuuse 5, Põlva 63308) // Pärnumaa: Pärnu Motopood (Liiva tn 2, Pärnu 80010) // Saaremaa: Autotrend OÜ (Talli 2, Kuressaare 93815) // Tartumaa: Motohobi OÜ (Aretuse 2, Märja, Tartumaa 61406), Mate AS (Turu 45b, Tartu 50106), Havelo Tehnika OÜ (Turu 32b, Tartu) // Viljandimaa: Viljandi Motokeskus OÜ (Oja tee 2a, Viljandi 71017) // Võrumaa: Mehka AS (Vabaduse 4b, Võru)

t &TJNFOF SJQQTàTUFFN UÜTUFKÜVHB UPOOJ t -JCMJLTBIL UÚÚMBJVTFHB N

-*4",4 3*,,"-*, -*4"V"364564: t Kliimaseade t CD-raadio t -JTB töötuled t Joystick KVIUJNJOF TBIBMF t QBBSJ IàErovÊMKavõtteid t ,PNNVOBBMtÚÚEFLT TPCJWBE JOEVTUSJBBMreIvid t Lisaraskused t 24kÊJHVMJOF reevFSTJHB käigukast

JÕUJOONED

9. detsember 2014

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete märgistamisest

AIN SOORMIGA SEOTUD ETTEVÕTTED MKK Group AS

25%

(Margo Kuusk) Goldmark Design OÜ

(Marko Kaarneem) PT Allika OÜ

(Tarmo Veerpalu)

Lõpe Agro OÜ (asut 2001)

17,3%

%

Saimre Kinnisvara OÜ

28,6%

30%

Putkekaru OÜ

(Kulno Rehkalt)

LA Holding OÜ

Saimre OÜ 100%

100%

100% 100%

Ovolex OÜ (asut 1993)

30%

(Vallo Kruusimägi)

Alates 13. detsembrist 2014 tuleb kalapüügi- ja vesiviljelustoodete märgistamisel ja teabe esitamisel tarbijatele järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastava määruse nõudeid, teatas veterinaar- ja toiduamet.

Paadremaa Agro OÜ

Saimre Seakasvatuse OÜ Saimre Viljakasvatuse OÜ

2

(Ain Soorm)

Nurme Vara OÜ

Saimre Agro Grupp OÜ (asut 1999)

98%

% 3,2

TARVA konsultatsioonid OÜ

Tõhela Agro OÜ

,4% 27

25%

,6 22

20,8%

(Toivo Teng)

100%

%

,1 10

Kalda Invest OÜ

(Vahur Laul)

100% 100%

100%

0%

Ohtla Põld OÜ Ohtla Lihaveis OÜ Ohtla Pullikasvatus OÜ

4

33,3%

Helkama Traks (asut 2011)

33,3%

Elina Auendorf

33,3%

Tanel Tammekand

Jõujooned Eesti põllumajanduses Peeter Raidla maaelu@ajaleht.ee

K

ui kahes eelmises Maa Elus vaatlesime väliskapitalile, põhjamaisele Trigonile ja austerlaste Vaklakile rajatud kontsernide tekkimist, siis nüüd heidame pilgu ühele eestimaisele põllumajanduskontsernile.

Jutt on Pärnumaal elavast ja tegutsevast 72aastasest Ain Soormist, kellele kuuluv osaühing Tarva Konsultatsioonid hakkas veidi enam kui kümme aastat tagasi enda ümber koondama peamiselt loomakasvatusele keskendunud ettevõtteid.

Alustati 2001. aastal loodud Lõpe Agros, mis on hiljem endaga liitnud mitu ettevõtet, sealhulgas omaaegse Emmu Farmi, mis on varus-

tanud Eesti kanakasvatuse lipulaeva Talleggi haudemunadega. Lisaks on Lõpe Agro endaga liitnud osaühingu Paadremaa Talu. Lõpe Agro praegustest tütarfirmadest saab ülevaate kõrval olevast tabelist. Olgu öeldud, et Lõpe Agro mullune müügitulu ulatus üle 3,5 miljoni euro.

Tarva Konsultatsioonide osalusel toimiva teise nn alamkontserni moodustab Saimre Agro Grupp koos oma tütarettevõtetega. Neist üks, Saimre Seakasvatuse OÜ on keskendunud nuumikute kasvatamisele. Süsteem on lihtne: Rakvere Farmidelt ostetakse 25kilogrammised põrsad, need kasvatatakse 110kilosteks ja müüakse siis nuumikutena Rakvere lihakombinaadile. Tegevuse aluseks on 10aastane koostööleping. Saimre Agro Grupi mullune konsolideeritud müügitulu ulatus koguni üle 7,7 miljoni euro.

BELARUS www.belest.ee

3

Kolmanda alamkontsernina toimib osaühing Ovolex, mis ise tootab Talleggile haudemune, kuid mille tütarfirmad tegelevad nii viljakasvatusega kui lihaveiste pidamisega. Ovolexi eelmise aasta konsolideeritud müügitulu jäi veidi alla 1,5 miljoni euro.

Kõrval olevas tabelis samuti ära toodud Helkama Trans pakub põllumajandusega seotud tugiteenuseid.

Tarva Konsultatsioonide puhul ei ole ilmselt vähetähtis, et selle lätete juures seisis ka Aini poeg Teet Soorm, keda enam tuntakse Rakvere Lihakombinaadi ehk praeguse HKScan Estonia kauaaegse juhina. Teedu juhtida on olnud ka Eesti suurim kanalihatootja Tallegg, mis 2014. aasta kevadel HKScan Estoniga liideti ning Eesti suurim seakasvatusettevõte Rakvere Farmid ehk endine Ekseko.

Kohustuslik teave toodetel: • liigi tootenimetus ja selle teaduslik nimi; • tootmismeetod; • piirkond, kust toode on püütud või kus see on kasvatatud ning kalapüügil kasutatud püügivahendi liik; • teave selle kohta, kas toode on sulatatud; • minimaalne säilivuskuupäev, kui see on asjakohane.

Vabatahtlikult võib esitada järgmist teavet, tingimusel, et see on selge ja ühene: • kalapüügi- või vesiviljelustoodete püügikuupäev; • kalapüügitoodete lossimise kuupäev või teave sadama kohta, kus tooted lossiti; • üksikasjalikum teave kalapüügivahendi alaliigi kohta; • merel püütud kalapüügitoodete puhul üksikasjad riigi kohta, mille lipu all kõnealused tooted püüdnud laev sõidab; • keskkonnateave; • eetilist või sotsiaalset laadi teave; • andmed tootmismeetodite ja -tavade kohta; • andmed toote toiteväärtuse kohta.

Teabe esitamisel võib kasutada QR-koodi.

Märgistusel ei ole lubatud esitada sellist teavet, mida ei ole võimalik kontrollida.

Selliseid kalapüügi- ja vesiviljelustooteid, mis ise või mille pakendid on märgistatud enne 13. detsembrit 2014 ning mis ei vasta uutele nõuetele, võib turustada kuni varude lõppemiseni. Täpsemat teavet saab uute reeglite kohta veterinaar- ja toiduameti kodulehelt www. vet.agri.ee (ME)

Sõiduautode hooldus ja remont Rehvivahetus ja sildade balansseerimine Suur valik õli-, kütte- ja õhufiltreid

BELARUS TRAKTORID 36–200 hj

Vanemate mudelite hinnad alates 10 000 € + km.

7

Esimesi ja tagumisi piduriklotse uuematele ja vanematele sõiduautodele Uued ja kasutatud varuosad Põllumajandusmasinate müük, hooldus ja remont Töötame üle Eesti Hooldus ja remonditeenus kliendi juures ja 24/7 lepingulistel klientidel OÜ AutoAgri, Energia 2k, Jõgeva, tel 5666 9855, 5690 7330

URMAS LUIK / PÄRNU POSTIMEES

Maa Elu

8

KIIKA AEDA

9. detsember 2014

Jõulutähe imetlemise aeg muutub pikemaks Säde Lepik maaelu@ajaleht.ee

K

5–6 suuruses, alustades minitähekestest ja lõpetades väikeste põõsastega. Taime annab kasvatada kas ühetüvelise või hoopis kolme- kuni viieharulisena, efektseid kõrglehekimpe on mitmeharulisel taimel palju.

asvatajate rõõmuks on jõulutähest saamas advendiaja taim – neid hakatakse ostma juba novembris.

Kanaari saartel või mõnes muus soojas paiKeerukas jõulutäht on õnneks taim, keda gas puhates olete ehk pargis jalutades kenas tasub Eestis kasvuhoones kasvatada. Aasta kolmemeetrises põõsas üllatusega ära tundnud kõige külmemaks ajaks on Eesti jõulutähed juarmastatud pühadetaime jõulutähe. Jõulutäba maha müüdud, tänavu sügisel ei olnud iseheks kutsutud kaunis piimalill (Euphorbia pulcgi öösiti pikalt miinuskraade. Pistikust paljunherrima, varasem nimetus Poinsettia pulcherridatav jõulutäht saab kasvuhoones müügivalma) on pärit Vaikse ookeani äärest Mehhiko ja miks umbes kuue kuuga, septembri keskpaigast Guatemala mäestikumetsadest, kus ta kasvab oktoobri lõpuni vajavad nad kõrglehtede värkõrge poolheitlehise põõsa või väikese puuna. vumiseks lühipäevatingimusi ehk siis pimenUSAs tähistatakse 12. detsembril jõulutähe damist, mis kestab õhtul kella 18st hommikul kella 9ni. Taim tahab ka täpset temperatuuripäeva. See kuupäev on USA Mehhiko suursaadiku Joel Robert Poinsetti (1779–1851) režiimi ega talu ülekastmist või kuivasurmapäev. Poinsett aitas taime le jäämist.

1825. aastal USAsse tuues sellel Eesti Aiandusliidu tegevjutuntuks saada. Soojas kliimas hi Raimond Starastini sõnul on Pistikust on kaunis piimalill peaaegu meil kaks jõulutähekasvatapaljundatav aasta läbi õitsev ilupõõsas. jat: AS Nurmiko ja OÜ Flores jõulutäht saab Parasvöötmes hakkas taiAed. Mõlemad firmad on enme menukus aastavahetudale taotlenud õiguse kasutakasvuhoones se toalillena kasvama 20. sada oma jõulutähtede pakenmüügivalmiks jandil, sest kasvuhoones saab dil kodumaisus- ja kvaliteediumbes kuue lühipäevataimest jõulutämärki „Eestis kasvatatud”. Osa kuuga. he kõrgleherosetid värvuma Eestis müügil olevatest jõulutähpanna just aasta kõige pimetedest on siiski iski pärit Hollandist ja damaks ajaks. Värvunud kõrgmujalt. lehtedest täheke sobis sümboliseerima PetlemKodumaisust tasub b jõulutähe puhul kindma tähte ja taime piimmahl Kristuse verd. lasti rõhutada, sest taim im ei talu temperatuuri kõikumist ning seega ga ka pikkade vedude ja Jõulutähele on loodus andnud värvilised hoiukohtade vahetumisega sega väntsutamist. Pirtkõrglehed selleks, et koolibrid ja putukasakas taim viskab siiss kergesti lehed maha. test tolmeldajad märkaksid taime tillukesi Nurmiko jõulutähepakendilt kendilt leiab ostja lisaks õisi, mis paiknevad kõrgleheroseti südamikodumaisusmärgile õpetuse, etuse, kuidas taime kokus. Mürgine piimmahl kaitseb taime aga äradus hooldada. Juba viiss aastat on firma ostjaid söömise eest. Looduses on peibutavad kõrgleharinud Saku lähedal Juuliku aiandis peetud hed punased, harva ka valkjad. jõulutähepäevadega. Tänavu änavu sai seal jõulutähAretajad on loonud kaugelt üle saja jõuti imetleda ja kaasa osta ta 22. ja 23. novembril. lutähe sordi. Punane on siiani kõige menuAgronoom Siret Kalda lda sõnul kasvatas Nurmiko tänavu umbes 120 kam toon, kuid seda täiendavad valkjaskollas0 000 jõulutähte, natute (näiteks ‘Lemon Snow’), mitut tooni roosake neist müüakse Soome. me. „Inimestele pakub de, veinpunaste (‘Cortez Burgundi’), kahevärelamuse uskumatu pilt, t, kui koos on tuhandeid viliste (näiteks roosa sisu ja valge leheservaga jõulutähti. Üllatab ka sordivalik, ordivalik, meil ‘Marble Star’), täpiliste (‘Sonora Glitter’), träpon eri sorte (pilte vaata ta www.nursuliste (‘Christmas Feelings Glitter’), sakiliste miko.ee) ja suurusi pakkuda kkuda üle 40. (‘Red Elf’), lokiliste (‘Saturnus Twist’) või kräsEi teata, et neid nii palju alju on. Jõulusus kõrgleheservadega sordid. tähepäeval näeb ka, kui ui hoolikalt tuleb Lehed võivad kõrglehekimbus asetsetaimi kasta ja pakkida. da rõhtsalt, püstjalt, tähekujuliselt, lausa Umbes 70% on meil siiski punaspropellerina (‘Christmas Eve’), olla longus te kõrglehtedega sordid, id, neid ostab (‘Christmas Bell’) või krousis justkui lindiga rahvas kõige paremini.. Minu lemtäiendatud patsikumm või lopsakas roosiõis mik on praegu krousis servade(‘Carrousel’). ga valkjaskollane ‘Valentino alentino Lillepoodides näete, et jõulutähti on valida Lemon’,” selgitas Siret Kalda.

Omatehtud pärg või latern Säde Lepik maaelu@ajaleht.ee

K

ui aias kasvab okaspuid ja värvikate viljadega põõsaid, tehke neist välisuksele või aiavärale pühadetervitus. Uskumuste järgi kaitseb ümar pärjavorm ka kurja eest.

Pärjale saate hea aluse paarist ringiks painutatud kontpuuoksast. Kui oksad on punased või kollased, siis te võib-olla ei raatsigi tervet võru rohelusega katta, ehk piisab, kui kinnitate ilusale alusele traadiga mõne kimbu rohelust ning paar marjadega oksa ja käbi.

Okkakandjad ei pane pahaks, kui neilt natuke oksi võtta, kerge vormilõikus teebki võra tihedamaks. Pärjas ja vanikus on eriti tänuväärsed nulu- ja ebatsuugaoksad, sest need mõlemad hoiavad erinevalt kuusest oma okkaid väga kaua küljes. Kaua püsib ka pehmete okastega jugapuu – sellisele pärjale tahaks lausa pai teha. Värvi annavad kibuvitsa, pihla-

ka, kontpuu, lumimarja, a, musta aroonia jt marjad. Hästi hea on punaste ste viljadega lamav talihali – lehed ei pudise, marjad püsivad punased ja siledad. Kaunistusi luues uues saab uue otstarbe anda ka kasutule asja-le, näiteks saab katkisesse korvi panna elupuuoksi.

Kui ehite oma aia puid ja põõsaid elektriküünalünaldega, siis jälgige, et lambid mbid oksi ei kõrvetaks, eriti õrnad on võrsete tipud, kus ootavad otavad kevadet kasvupungad.

Kui lund ja külma a ei piisa, kuid tahate teha jääst äst küünlalaterna, siis pange kirst-sügavkülmikusse jäätuma veega ämber ja sättige e selle keskmeks sobiv toru. Niii saate ruttu jää sisse süvise, kuhu sättida ättida küünal.

Flores Aed kasvatab jõulutähti Tallinna ja Maardu piiril. „Meilt läheb müüki umbes 30 000 jõulutähte, kõik jäävad Eestisse,” kinnitas agronoom Külli Volt. „Sorte on valikus üle kümne. Lemmikut on raske valida. Olen enne pühi teistele kinkinud põnevaid heledaid ja roosasid sorte, jõuludeks aga ostnud punase.

Koduski võib ju pühade ajal olla mitu jõulutähte,” arvas Külli Volt.

Nii Siret Kalda kui Külli Volt rääkisid, et tänavune jõulutähemüük algas väga hoogsalt.

Novembri viimasel nädalal müüdi mõlemas firmas jõulutähti umbes kaks korda rohkem kui mullu samal ajal. Jõulutäht ei olegi ju ühe õhtu taim, õige hoolduse korral püsib ta kaunis 2–3 kuud. Jõulutäht võiks kodu ehtida kogu ootusja lootusrikka advendiaja. Paistab, et ostajd ongi selle suhtumise omaks võtnud.

Jõulutähe aretuses on viimastel aastatel ilma teinud Austraalia, kus loodi kauni piimalille hübriidsari Princettia. (Nurmiko valikus on näiteks tumeroosa ‘Princettia Dark Pink’ ja heledam ‘Princettia Hot Pink’, mille kõrglehed moodustavad poti kohale justkui tiheda mättakese.) Austraalias ja näiteks Jaapanis hinnatakse princettia’id väga nende kompaktse kasvu pärast, sest kasvuregulaatoreid polegi vaja kasutada. Nende kõrglehtede neoon-, fuksia sia- ja teised roosad tootoo nid on aga nii erilised ja lummavad, et princettia pole seal sugugi ainult jõulutaim, neid kingitakse ja kasutatakse ruumikaunistusena järjest rohkem aasta ringi, näiteks valentini- ja emadepäeval ning üritustel, millega sobib roosa toon.

Maa Elu

JÕULUTÄHE OSTJA MEELESPEA A Eelistage kodumaist st värsket jõulutähte, te, mida pole pikal tee-konnal vintsutatud. Värske taime ärgi. tunnete ära õite järgi.

Need paiknevad kõrglehtede südamikus.. Valige n tihe ja taim, mille õisik on osalt alles nuppus ja rohekas, hõre ja kollaste avanenud õitega õisik näitab, et taime õitsemine hakkab lõppema. Vaadake ka kõrglehti: sordil, mille kõrglehed peavad olema ühtlaselt punased, vihjavad rohelised viirud vananemisele. Ostke taim kohast, kus saate aru, et nende väljapanek ja hooldus on head (pole tuuletõmmet, taimi on õigesti kastetud jms). Uurige taime hoolega, et te kogemata lehetäisid või kedriklesti kaasa ei saaks. Kui märkate pärast jõulutähe puudutamist õhus näiteks valgeid träpsukesi, jätke taim ostmata, muidu toote koju karilased. ●●●●● Jõulutähte on tark osta soojema ilmaga. Pakaselisel päeval võiks keerata taime ümber sooja hoidma kokkukägardatud ajalehe, see katke omakorda pakkepaberiga. Jälgige, et pakend oleks mõlemast otsast korralikult kinni. Koju jõudes ärge pakendi avamisega kiirustage, laske õue- ja toatemperatuuril enne ühtlustuda. ●●●●● Kodus leidke jõulutähele valge koht, kus pole tuuletõmbust. Tuulutamiseks avatava akna või köetava kamina lähedal jääb jõulutähe aeg üürikeseks, pidev või järsk asukohamuutus talle ka ei meeldi. Ideaalne toatemperatuur on umbes 16–22 kraadi, mida mid pikem on päev, seda jahedamas taimel olla oll sobib. Kui kõrglehtedele ilmuvad laigud, si siis on tuba ilmselt liiga soe. Kastke mõõdukalt, mõõduka nii et mullas oleks pidevalt parajalt niiskust. niiskus Jälgige, et poti all alusel ei oleks seisvat ve vett! Jõulutähele meeldib niiske õhk, aga tema sametisi lehti ei tohi piserdada. ●●●●● Kevadtalvel, kui kõrglehed kõrgle hakkavad värvi muutma ja varisema, varisema näitab see, et taimel algas mõnekuu mõnekuuline puhkeaeg. Tavaliselt ostam ostame järgmisteks jõuludeks uue taime. Kui tahate taime eda edasi kasvatada, kastke jõulutähte puhkeajal väjõul ga vähe. Umbes mais lõigake taim tagasi ja istutage ümber.

Soojal ajal võiks jõulutäht suvitada õues poolvarjulises kohas. Sii Siis ootab ta korralikku kastmist ja väe väetamist.

Kodus on kõrglehti uuesti ilusasti värviliseks värvilis saada väga keerukas ja üsna üs lootusetu üritus: musta kilemütsi kile peaks taimele alates alat septembrist 6–8 näda nädala jooksul igal õhtul kind kindlasti pähe panema jja hommikul ära võtma jne. Kontoris ei raatsinud me kord pärast tagasilõikust uuesti lopsakaks kasvvanud jõulutähte minema visata. Kuna ööne sel oli ruum enam-väse he pime, saime järghem mi miseks talveks naljaka, ebaühtlaselt paiknevate eba punaste laikudega taime. pun ●●●●● Jõulutäht meeldib ka kasJõulu sidele. Mõni siiam on taime isukalt nahka na pistnud, kuid ise ikka hea te tervise juures. Kodus leidke mürgise p piimmahlaga taimele koht, kust väikesed väik lapsed seda kätte ei saa. ●●●●● Silma sattunud piimSilm m mahl võib pimedaks teha.

URMAS LUIK / PÄRNU POSTIMEES