Maa Elu nr 6/2014

Jaan Raudkivi: Meie värske toorjuust on selline, mida saabki ainult kohapeal valmistada.

Lk 2–3

Head uut ja teguderohket maamajanduse aastat!

URMAS LUIK

NR 6 • 30. DETSEMBER 2014

Jõulupuu võib ka aias kasvada Jõulupuu istutamine koduaeda on loodusesõbralik tegu. Lk 8 Sahatootja edu sõltub lumest Korralik sahk peaks vastu pidama kümmekond aastat. Lk 4–5

2

MAHEPÕLLUNDUS

30. detsember 2014

Maa Elu

LÜHIDALT

Eritoetus piimatootjatele makstakse välja hiljemalt veebruaris Euroopa Komisjoni poolt Baltimaade piimatootjatele eraldatud eritoetus makstakse Eestis välja hiljemalt veebruarikuus. Eestis makstakse 706 piimatootjale Venemaa sanktsioonide mõjude leevendamiseks kokku ligi 6,9 miljonit eurot. „Toetuse siseriiklikul jagamisel oleme pidanud oluliseks, et parandada suhteliselt enam väikeste ja keskmise suurusega piimatootjate olukorda. Väiksema turujõu tõttu on toorpiima müümisel just neil olnud hinnaläbirääkimistel kõige keerulisem,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar.

Perioodil august-oktoober 2014 on kuni 200 000 kg piires turustanud 706 piimatootjat, nendest 170 üle 200 000 kg. Piimatootjad ei pea toetust eraldi taotlema, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) maksab selle vastavalt kvooditäitmise andmetele välja hiljemalt 2015. aasta veebruaris.

Euroopa Komisjon otsustas eraldada Venemaa sanktsioonide mõjude leevendamiseks Baltimaade piimatootjatele üle 28 miljoni euro, millest Eesti osa on 6,9 miljonit, Lätil 7,7 miljonit ja Leedul 14,1 miljonit eurot. (ME)

Karusloomade pidamise määrus muutub Põllumajandusministeerium saatis eelmisel nädalal teistele ministeeriumidele kooskõlastamiseks karusloomade pidamist puudutava põllumajandusministri määruse muutmise eelnõu, millega soovitakse parandada kasvatustes peetavate rebaste varjumistingimusi. „Tegemist on eeskätt olemasolevate nõuete täpsustamisega. Lisasime määrusesse võimaluse puuride seinade katmiseks läbipaistmatu kattega. See tagab loomadele võimaluse varjuda, kuid samas võimaldab pidevalt jälgida peetavate loomade tervist ja heaolu neid liigselt häirimata,” ütles põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev. „Lähtusime varjumistingimuste täpsustamisel sellest, mis sai tänavu suvel loomakaitseorganisatsioonide ja karusloomakasvatajate esindajate ühistel kohtumistel kokku lepitud,” rääkis ta.

Põllumajandusministeeriumis toimus tänavu juunis ja juulis kolm karusloomakasvatuste ja loomakaitseorganisatsioonide esindajate kohtumist, millel osalesid Eesti Loomakaitse Seltsi, Eestimaa Loomakaitse Liidu, loomade eestkoste organisatsiooni Loomus, ASi Balti Karusnahk, Nyckö Farm OÜ, Põllumajandusministeeriumi ning Veterinaar- ja Toiduameti esindajad.

Enne määruse lõplikku allkirjastamist esitatakse eelnõu tehnilisest normist teavitamiseks Euroopa Komisjonile. (ME)

2015. aastast muutuvad nõuandetoetuse reeglid Edaspidi ei pea põllumajandustootjad või maa valdajad nõustamisteenuste toetuse saamiseks PRIAsse pöörduma.

Toetatava nõustamisteenuse osutaja valib põllumajandusministeerium välja riigihankega ja sõlmib hanke võitjaga lepingu. Hankelepingu saab sõlmida alles pärast Eesti Maaelu Arengukava 2014–2020 heakskiitmist Euroopa Komisjoni poolt.

Hanke võitja ülesandeks saab olema toetatava nõustamisteenuse osutamine ning nõuandetoetuse taotlemine, nõustamisteenuse saaja peab edaspidi maksma vaid omaosaluse. 2015. aastast alates peab toetatavate nõustamisteenuste saamiseks pöörduma nimetatud hanke võitja poole.

Nõustamisteenused on abikõlblikud alates hanke võitjaga sõlmitud lepingu jõustumisest.

Varem osutatud nõustamisteenustele tagasiulatuvalt toetust taotleda ei saa. (ME)

Kalamatsi meierei – 100 sõbralikku kitse Kristina Traks maaelu@ajaleht.ee

E

sna küla teavad paljud televaatajad populaarse „Naabriplika” telesarja järgi, kuid gurmaanide seas toob paigale tuntust siinses Kalamatsi meiereis valmiv Esna kitsepiimajuust.

Jaan ja Aita Raudkivi kolm aastat tagasi loodud Eesti esimene kitsepiimameierei on kui eluline musternäide põllumajandusminister Ivari Padari ideest, et iga maal elav pere võiks endale ka ise töökohad luua.

Kalamatsi meierei toidab ära ettevõtte omanike pere ja annab tööd veel kolmele inimesele. Siin valmiv mahe kitsejuust jõuab Eesti parimatesse restoranidesse ja suurte toidupoodide lettidele.

Kalamatsil peetakse praegu alla 100 kitse ning nädalas valmib üle 100 kilo hõrgutavat juustu. Ettevõtmise alguseks nimetab Jaan Raudkivi 2010. aastat, kui kevadel osteti talled ning asuti neile lauta ehitama. Järgmise aasta kevadeks oli püsti juba pisike meierei ning sügisel mahetootja tunnustus ka käes. „Meil on hästi läinud. Esimene eesmärk – alustada

tootmist, sai täidetud. Nüüd käib juba kolmas biva lauda. Edasi meierei – ise näed, palju sul hooaeg ning oleme jõudnud tootmises stabiilruumi vaja läheb ja ise lood oma ettevõtte toisuse ja tarnekindluseni. Järgmine eesmärk on mimise süsteemi,” kirjeldab Raudkivi. rohkem panustada tootearendusse,” selgitab Raudkivi. Kuid miks just kitsejuust? „Oleme AiSadakond Kalamatsi kitse on kõik erinevat taga palju ringi rännanud ja kitsejuust tunmoodi kirjud. Aga üks omadus tundub neil dus alati väga huvitav toode. Siis hakühine – nad on hirmus uudishimulikasime mõtlema, et miks mitte sekud ja külla tulnud ajakirjanikult da ka ise teha,” räägib Raudkivi. hakatakse kohe sügamist lunima Aitast pidi küll saama hooning üritatakse külaline sõbralikul kombel nahka panna. pis teadlane, kuid puhkuJuust kannatab se ajal sattus ta vabatahtli„Suures karjas peab loomadepraadimist ning on kuna tööle kitsepiimameiega nii omainimene olema, et väga mõnus reisse Austrias. Seal õppis ta neid ei pea kuskil taga ajama, maitselisand kohalike juustumeistrite käe vaid nad järgnevad sulle. Nad näiteks salatites ja all juustuvalmistamistarkuon sõbrad ja usaldavad sind,” si ning koju tulles oligi oleselgitab kitsede peremees. suppides. mas idee, mida siin tegema Kitsed on Rootsi maatõugu ja hakata. välimikult väga sarnased Eesti tõugu Esnasse sattusid Jaan ja Aikitsedega, kes on samuti kirjud. Rootsi tõugu ta enam-vähem ühel ajal, kuid siis nad teinekitsedega on aga aastaid tööd tehtud just tõuteist ei tundnud. „Mina ei käinud siin paararetuse poole pealt. Olenevalt tootmise intenkümmend aastat, aga sama Kalamatsi mets on siivsusest võib seda tõugu kits anda ka kümme minu lapsepõlve mets. Mu vanavanemad elaliitrit piima päevas. Näiteks Rootsis tavatootsid siin ja suviti olin nende juures. Täna elamises kitse, kes annab alla kuue liitri päevas, megi minu vanavanaisa ehitatud majas, meieüldse karjas ei hoitagi. Mahekits muidugi niireist viie minuti tee kaugusel,” jutustab Jaan palju piima ei anna ja Kalamatsi asukatega olRaudkivi. lakse rahul, kui nad suvepäeval neli liitrit piiKitsekasvatust ei saa Eestis kuskil õppida, ma annavad. Erinevus maheda ja niinimetatud Kalamatsi omanikud on seda omal käel ja prottavapidamise vahel seisneb selles, et mahedalt sessi käigus õppinud. peetav loom saab mahetoitu. „Võtad talled ja asud neid üles kasvatama.

Kitsed on targad loomad. Kohe lauda tagant Saad aru kitsede vajadustest ja ehitad neile soalgab nende avar karjamaa, kuid kitsede met-

Mahepõllumajandusega tegelemine kasvab jõudsalt

V

iimase kümne aasta jooksul on mahetootjate arv Eestis kasvanud neli korda ning organiseeritud mahetootmise algusest Eestis sai tänavu juba 25 aastat.

Põllumajandusministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu ütleb, et mahepõllumajanduses on praegu põnevad ja pöördelised ajad: paistab, et ettevõtete hüppelise juurdekasvu aastad on läbi saanud ning nüüd tuleb tegutsevatel ettevõtjatel enam panustada koostööle ja mahetoodete töötlemisele, et mahetooted senisest enam märgistatult ka poeletile jõuaksid.

Mahedalt haritavaid hektareid oli Eestis 1999. aastal 4000, kuid nüüd juba 158 000. „Tõus on olnud hüppeline ja tänaseks on ligi 16 protsenti Eesti põllumajandusmaast mahe,” tõdeb Suu. Taolist mahemaa kasvutempot ta aga enam ei prognoosi.

Sama on maheettevõtete arvuga. „Praegu on neid 1543 ja arv on aasta-aastalt tõusnud, kuid nüüd, 2014. aastal on neid esimest korda kümne võrra vähem võrreldes eelmise aastaga.

See tähendab, et ettevõtted liituvad. Alguses oli mahepõllumajandus pisike nišš, kuid nüüd juba täiesti arvestatava suurusega valdkond,” räägib Suu. „Meil on 16 protsenti maast mahe, kuid toodangu osas pole poes mahetoodete sarnast osakaalu veel näha. Seega meil on olemas tootmispotentsiaal, kuid toodangu poeletile jõudmiseks tuleb rohkem tähelepanu pöörata töötlemisele. Töödelda saab kõige paremini ühiselt.”

Suu ei arva, et mahetoodang on poes ühehinnatud. „Juba tootmise omapärast tulenevalt on mahetootmine kallim: näiteks maheteraviljakasvataja peab kasvatama põllul 2–3 aastat ristikut ning selle siis sisse kündma, seevastu

tavapõllumees paneb väetist ja võtab igal aastal saagi. Hinnavahe tekibki niisugustest asjadest,” selgitab ta. „Samas on tooteid, mis on hinnalt tavatoodetest isegi odavamad. Näiteks veiseliha.”

Suu soovitab Eesti mahetootjal rohkem mõelda ekspordi peale, sest välisturgudelt saadavate vahendite ja võimaluste abil saab tootmist moderniseerida ja sedasi oma toodete omahinda alandada. „Ja tehke kindlasti koostööd seal, kus üksi pole mõtet tegutseda.

Iga mees on küll oma põllu peremees, aga kas igaühel on ikka vaja oma ladu või turustamiskanalit? Tegelikult mitte. Praegu on murekoht ka töötlemine. Miks jõuab maheliha poodi tavatootena? Põhjus: mahesektoril pole piisavat töötlemisvõimekust. Sektor peaks ise hea seisma, et töötlemisvõimalusi leida ja luua,” ütleb Suu. (Maa Elu)

Maa Elu

MAHEPÕLLUNDUS

30. detsember 2014

3

Muutuv põllumajandus

S

MAARJA URB / KALAMATSI MEIEREI

KAS TEADSID, ET • Üle poole Eesti lammastest peetakse e mahedalt • Kõige suurem on mahepõllumajandusmaa usmaa osakaal Hiiumaal, kus kaks kolmandikku u põldudest on mahemaa • Kõige rohkem mahetootjaid tegutseb Võrumaal • Mahetöötlemisega tegeleb Eestis praegu gu 104 ettevõtet • Mahetooteid müüakse Eestis enam kui 40 kaupluses, millest enamik asub Tallinnas nas • Euroopas kasvab mahetoidu turg praegu raegu tempos +10 protsenti aastas Allikas: põllumajandusministeerium eerium

sa kadumist polevat Raudkivi sõnul karta. rta.

Nad õpivad ka kiiresti ära, millal on lüp-siaeg ning kui aeg läheneb, hakkavad aegsasti karjamaalt lüpsiplatsi poole astuma. Kui kari mõnikord unustab end hea-parema kallale maiustama, siis tuleb teda vaid kutsuda, ütleb Raudkivi.

Lambakasvatajad on tihtipeale hädas metsloomadega, kes lambaid murravad. Esna kitsekari on seni õnneks kiskjatest puutumata, kuigi ümbruskonnas on nähtud igasuguseid met-saelukaid ringi kolamas. „Kitsed on meil il öösel laudas ja kitsedel pidavat ka endal dal olema viis, kuidas end näiteks huntide e eest kaitsta – nad kogunevad ohu korral kokku okku ja hunt ei julge sellist saja silmaga kobarat at rünnata,” räägib Raudkivi.

Meiereis käib pidev töö. Lisaks oma a kitsepiimale ostetakse sisse kohalikku mahedat dat lehmapiima. Kui ettevõtte algusaegadel juustu ustu iga päev ei tehtud, siis nüüd käib juustutegu u Kalamatsi meiereis sisuliselt katkematult. Nädalarütm näeb välja nii, et pühapäeval-esmaspäemaspäeval alustatakse uue juustu valmistamist, st, kõige kibedamad tööpäevad on teisipäev-kolmakolmapäev ning reedeks on juust pakitud – siis iis veetakse tellimused laiali.

Jaemüügi tarvis tehakse kolme sortii juustu, millest üks – Esna toorjuust – tunnisunnistati 2012. aastal Eesti parimaks mahetoohetooteks. Lehma- ja kitsepiimast praejuust, mis valmis koostöös restoraniga Leib & Aed, oli alguses mõeldud vaid restoranidele, kuid nüüd on jõudnud ka poeletile ja tarbijad armastavad seda. Juust kannatab praadimist ning on väga mõnus maitselisand näiteks salatites ja suppides. Ühe kilo juustu valmistamiseks kulub kuni kümme liitrit piima ja huvitaval kombel on nii, et talvel kulub piima veidi vähem kui suvel. Kogu töö meiereis käib käsitsi.

Kolmas toode – klassikaline vormitud kitsepiimatoorjuust, mida Esnal valmistatakse, müüakse värskena ja sellepärast on tema säilivusaeg lühike: vaid 7–9 päeva. „Meie valmistatud värske toorjuust on selline, mida saab-

tatistikaameti selle aasta viimases kvartalikirjas on muu hulgas vaatluse alla võetud olulisemad muudatused Eesti põllumajanduses pärast 2010. aasta põllumajandusloendust.

Põllumajandusmaa pind on kolme aastaga suurenenud peaaegu 17 000 hektari võrra, ulatudes ligi 958 000 hektarini, tõdeb statistikaamet oma ülevaates.

2013. aastal oli Eestis 8400 loomi pidavat majapidamist ja 2010. aastaga võrreldes on nende arv 1300 võrra vähenenud. Vähemaks on jäänud igat liiki loomade pidajaid. Seejuures ei ole ühtki liiki loomi oluliselt vähem pidama hakatud ja veiste arv on põhiliselt lihaloomade arvel hoopis 9% kasvanud – neid oli 2013. aastal 261 900.

2013. aastal oli Eestis kokku 3800 veisepidajat. 78% veistest (2010. aastal 77%) peeti vähemalt 100pealistes karjades, kust on tulnud ka peaaegu kogu veiste juurdekasv.

2010. aastaga võrreldes on vähemaks jäänud põhiliselt alla 10pealiste karjade pidajaid ja veiste arv ongi vähenenud peamiselt just nendes karjades.

Kuigi seakasvatajaid on jäänud poole vähemaks ehk nende arv on kahanenud ligi 800 võrra, on sigade arv vähenenud vaid 10 000 võrra ehk 2%, olles 2013. aastal 379 000. Seejuures peetakse 97% sigadest vaid 54s vähemalt 1000 seaga majapidamises.

Kuigi tootmise kontsentratsioon on seakasvatuses olnud ammu väga tugev, on üle 1000pealiste karjade osatähtsus seakasvatuses suurenenud viimase kolme aastaga veel 2%.

2013. aastal oli põllumajanduslikes majapidamistes põllumajandustööga seotud 49 600 inimest, sealhulgas 13 300 alalist ja 4800 ajutist töötajat ning 31 500 valdajat ja pereliiget. Võrreldes 2010. aastaga on alaliste töötajate arv suurenenud 400 ja peretööjõud vähenenud 8200 võrra. Seega on tööjõud vähenenud just peretööjõu arvelt.

Kokku tehti 2013. aastal põllumajanduslikes majapidamistes põllumajandustööd 22 000 inimaastat ehk ATÜd ehk aasta tööjõuühikut (aasta tööjõuühik ATÜ on 1800 töötundi).

Samas üle kahe kolmandiku Eesti põllumajanduslikest majapidamistest on niivõrd väikesed, et neis ei jätku täisajaga põllumajandustööd isegi ühele inimesele. Enam kui pooltes majapidamistes tehakse aastas põllumajandustööd alla poole inimaasta.

Kõigist põllumajanduslikes majapidamistes töötavatest inimestest 30 protsendil ehk 13 300 inimesel on majapidamises täistööajaga töökoht. Neist 9400 on alalised töötajad ja ülejäänud täistööajaga peretööjõud.

Põllumajandus muutub, kindlasti ka 2015.

015. aastal.

Head uut maamajandusaastat! at!

Peeter Raidla Kalamatsi meierei üks omanikke Jaan Raudkivi. ki ainult kohapeal valmistada, sest kui tahta sarnast toodet tuua Prantsusmaalt, siis on ta juba konserv,” selgitab Raudkivi. „Tõsi, see on eestlasele veel harjumatu toode, sest meil pole kitsepiimatoodete kultuuri. Samas restoranid hindavad meie tooteid ja oskavad neid kasutada. Nad saavad Prantsuse juustu kõrval osta ka eestimaist toodet siitsamast Esna külast.”

Oma kolmandal tootmishooajal on Kalamatsi meiereis jõutud sinnamaani, et tuleb rohkem panustada tootearendusse. Praegu pakutavad tooted on töös olnud algusest peale ja

MAA ELU

Raudkivi sõnul on kogu aeg väga tähtsaks peetud tarnekindlust. „Me ei anna lubadusi, mida täita ei suuda.

Me ei saa ka lubada, et juust on kõikuva kvaliteediga,” selgitab ta ja kiidab oma töötajaid, ilma kelleta juust ei valmiks. Samas tootmise laiendamise peale Kalamatsil praegu ei mõelda, vaid 100 kitse piima ümbertöötlemine ongi optimaalne. „Kui sooviksime kasvada, peaksime asjale lähenema teistmoodi. Tahame olla väike talumeierei. Ettevõtte pidamine praegusel kujul on meile jõukohane ning see ongi meie elustiil.”

Peatoimetaja Peeter Raidla, maaelu@ajaleht.ee, telefon 447 7063 Küljendus Janek Talpas-Taltsepp Korrektor Reeli Ziius Müügijuht Jane Barbo, jane.barbo@ajaleht.ee, telefon 526 3578 Levijuht Erkki Lumisalu, erkki.lumisalu@ajaleht.ee Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Rüütli 14, 80010 Pärnu, telefon 447 7090 Trükk AS Kroonpress, trükiarv 34 000 Maa Elu levib Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel kaks korda kuus Autoriõigused: AS Ühinenud Ajalehed, 2014

4

SAHAD

30. detsember 2014

Maa Elu

Sahatootja edu sþltub lumerohkusest tootjate ja -mßßjate puhul kehtib talispordivatik kinnitab, et just sahkade tootmisest ettevþte alguse saigi: „Kogemus oli olemas ja nii ei harustuse pakkujatega sarnane perioodilisus: „Tukanud me jalgratast leiutama, kasutame end juleb esimene lumi, hakatakse uurima. Lumi sulab ba tþestanud lahendusi. Hþlma kuju on kunagi ära, saabub sßgav vaikus. Õige talve saabudes Soomes välja tÜÜtatud. Lähtume saha tugeon kßsijad jälle platsis ja sahka on kohe vaja.

Toomas vusest. Oleme lisanud paksemad maMþeldakse kßll pisut ette, aga ostuotŠalda terjalid, vþime kiidelda koostekvasus tehakse ikka siis, kui häda käes. maaelu@ajaleht.ee liteediga. Käisin Poolas mesSee on mþistetav, sest investeeSeni on AMV sil ja vaatasin mþne odava saring ei ole kþige väiksem. Meil äpselt nagu autodel, traktoritel vþi teha keevisþmblusi, mina ei julon ka järelmaksuvþimalus, aga Metallis toodetud gelikult igasugustel tehnilistel seadmegeks sellist sahka kßll kliendiseda ei kasutata. Pßßame talveidi ßle 30 saha tel, saab ka lumesahkade puhul rääkida le pakkuda.� veks valmistuda, koguda lattu aastas, millest mþningase varu, aga peamine tipptoodetest, edasi tavalistest, aga tÜÜkindlaenamus leiab test sahkadest ja neistki, mida tegelikult oleks Vastupidavus ongi Aavason ikka tellimuspþhine tootmirakendust tiku sþnul kohaliku tootþigem nimetada lihtsalt painutatud lehtmetalne,� avab Aavastik sahamßßgija suur eelis. AMV Metallis liks. Vastavalt vajadustele ja rahakoti jämeduloogikat.

Eestis. sele saab valida kodumaise, kuid maailmaski toodetud sahkade hinnad al„Määrav on ka lumerohkus. Eelendale nime teinud tootja lumesaha; kodumaigavad veidi vähem kui kolmest mine talv oli lumevaene, aga sellele eelse, näiteks kßlateede lumest puhtana hoidmituhandest ja sþltuvalt laiusest nesid lumerohked aastad ja tþenäoliselt valulatuvad umbes nelja tuhande euroni. Hinna seks asjakohase tÜÜriista; korraliku välismaise mistuti seetþttu lume koristamiseks juba sumoodustavad materjalid, nende tÜÜtlemine, saha vþi kþige odavama, aga kahjuks kehvasti vel. Kuni 2013. novembrini oli meil päris tþsine koos pßsiva masina vahel. plasmalþikus, painutamine, keevitamine, eritootmine, aga kui selgus, et lumi vþibki taevasse jääda, saabus vaikus,� tþdes Andre Aavastik.

Eesti sahatootjate esinumbriks tuleb pidada nevad sisseostetavad seadmed, näiteks Ăźlesur2003. aastal asutatud Meiren Engineering OĂœd, veklapp jms. MĂľned osad osteti varem sisse, aga Seni on AMV Metallis toodetud veidi Ăźle kes peale koduturu on jĂľuliselt esindatud PĂľhleiti, et ise saab paremini ja odavamalt, vedru30 saha aastas, millest enamus leiab rakendust Eestis, veidi on mßßdud Soome ja Lätti. Aavasjamaade, Saksamaa ja isegi Islandi turul. AusĂźsteemiga kivikaitseleevendid valmivad nßßd tik on ehk liigagi tagasihoidlik ja leiab, et nenkohapeal. hindu, mida nende toodang on pälvinud, on aukartust äratavalt palju. Pikemat sĂźVastupidavus sĂľltub sahalgi kasutade tootearendus ei ole sellisel tasemel, et maailvenemist väärib nende kodulehelmisest: on kliente, kes on kivihunma vallutada: „Peaks kĂľvasti vahendeid panusgi esindatud mudelivalik: on sahnikuid ramminud ja siis nurisetama, et piiri taga usaldusväärsed partnerid leiku, mida saab kinnitada maasnud, et midagi on muljutud vĂľi da. Enne kui välja minna, peaksime olema pipuruks. turi kĂźlge, on selliseid, millesut innovaatilisemad. Meie pakutavad sahad on Arukalt ja ga puhastatakse lennuvälju. Ja Arukalt ja otstarbekohaselt kĂźll tugevad, aga tavapärased. Ainult hinnaga otstarbekohaselt sinna vahele mahub veel oi-oi kasutades peaks korralik sahk konkureerima minna pole mĂľtet. Soome tootkasutades peaks kui palju. MĂźts maha tublide vastu pidama kĂźmmekond jatega vĂľrreldes oleme tegelikult hinna poolestkorralik sahk vastu aastat, sĂľltub koormusest ja ja edukate tegijate ees! ki konkurentsis, aga ikkagi. Teised Eesti kĂźmpidama kĂźmmehooldusest. Kivikaitse on sahMaa Elu otsustas seekord mekond sahatootjat ongi enamuses ekspordiuurida, kuidas läheb suuruskade tähtis osa, mida tuleb aegle orienteeritud.â€? kond aastat. järgu vĂľrra tagasihoidlikuma ajalt vahetada. AMV toodab 2,8 kuni turuosaga ja vaid paar aastat 3,6 meetri laiuseid sahku, aga on klienSahamßßgi edukust mĂľjutavaid tegureid on tagasi Viljandimaal Karksi-Nuia te, kes soovivad 3,9meetrist. Pole probleemi. veelgi: sahk ostetakse pikkadeks aastateks, seda pole vaja iga talv välja vahetada. „PĂľllähedal Univeres sisuliselt nullist alustanud Uue firmana turule tulles oli AMV Metallil AMV Metallil ja samuti Viljandimaal KĂľo kĂźlas tĂľestamist palju. „Esimesel kevadel Maamessil lumeestel sĂľltub paljugi toetuste laekumisest, asuval laia valikut pĂľllumajandustooteid, sealkäies tuli esimene tagasiside, toimusid esimesamuti vilja, liha ja piima hindadest. Selle järgi hulgas sahkasid pakkuval Flint Kaubandusel. sed mßßgid, tekkisid esimesed kliendid. Me ei tehakse oma investeeringuid. Aga kui vĂľimalus AMV Metall OĂœ juhatuse liige Andre Aavasläinud pakkuma kĂľige odavamat sahka.“ Sahaja vajadus klapivad, kĂźsitakse ikka selle käest,

T

OĂœ FLINT KAUBANDUS, KĂľo, 70501 Viljandimaa, tel 5635 8972 info@flintkaubandus.ee, janar@flintkaubandus.ee www.flintkaubandus.ee

TRAKTOR

kellel juba olemas. Kui naabrimees ßtleb AMV saha kohta kiidusþna, pÜÜrdutakse meie poole.

Teehooldusfirmadega me palju ei suhtle, sest meie toodetud sahad on mþeldud pigem traktori kßlge panekuks,� selgitab Aavastik.

Mullune keskmisest kehvem sahamßßgihooaeg tingis paljuski selle, et AMV Metall orienteerus rohkem metallist ehituskonstruktsioonide tootmisele. Praegu toodetaksegi sahkasid vaid talvel ja ka siis pole see ettevþtte pþhitegevus. Liiga ennustamatu äri, leiab Aavastik ja on nßßd juba riske hajutava ettevþtte ßhe juhina veendunud, et ainult sahkadele keskenduda ei saa: „Ettevþte sai sahkade tootmisest alguse, aastaga tegime suure arenguhßppe, kasvatasime personali ja laiendasime tegevusvaldkondi.

Praegu on palgal 12 inimest, kellele peab tÜÜd ja leiba jaguma iga päev.“ Konkurents on tihe ka metallist ehituskonst-

SAMI MASINAKESKUS LÕUNA-EESTIS Petseri 40, Valga t Tel 524 1759 PÕHJA-EESTIS Tule 20, Saue t Tel 528 2732, 670 9040 Avatud 8.00–16.30

www.sami.ee

TYM 603ST - 60hj

KOMPLEKTI SOODUSHIND

24 900 â‚Ź 2 + km

t &TJNFOF SJQQTĂ TUFFN UĂœTUFKĂœVHB UPOOJ t -JCMJLTBIL UÚÚMBJVTFHB N

-*4",4 3*,,"-*, -*4"V"364564: t Kliimaseade t CD-raadio t -JTB tÜÜtuled t Joystick KVIUJNJOF TBIBMF t QBBSJ Ià ErovÊMKavþtteid t ,PNNVOBBMtÚÚEFLT TPCJWBE JOEVTUSJBBMreIvid t Lisaraskused t 24kÊJHVMJOF reevFSTJHB käigukast

t MVNFTBIBE t 7 TBIBE t FTJTBIBE t UJJCBEFHB MVNFLPQBE t TBIBE LBIWFMUĂœTUVLJUFMF t MJJWBQVJTUVSJE KQN

&FTUJNBJTFE 4".* LBVCBNĂŠSHJHB UPPUFE PO UVOOVTUVTU LPHVOVE 1ĂœIKBNBBEFT

Maa Elu

SAHAD

30. detsember 2014

5

LÜHIDALT

Mesinike uus esindusorganisatsioon 19. detsembril said põllumajandusministeeriumis kokku üheksa MTÜ Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu, MTÜ Saaremaa Meetootjate Ühingu ja MTÜ Eesti Mesilaste Tõuaretajate Seltsi esindajat, et kirjutada alla ühisavaldusele Eesti Mesinduse Koostöökogu asutamise kohta.

Põllumajandusministri Ivari Padari sõnul on mesinike algatus tervitatav samm parema koostöö suunas. „Eesti põllumajandussektor vajab senisest selgelt enam omavahelist koostööd mitmetes valdkondades, sh konkreetseid partnereid riigile,” ütles minister Ivari Padar.

Eesti Mesinduse Koostöökogu keskendub mesilaste tervise, Eesti meeturu korrastamise ja meetootjatele mõeldud põllumajandustoetuste teemadele. (ME)

Ehkki päeval, mil Maa Elu AMV Metallil külas käis, polnud lumest mõtet unistadagi, saatis Andre Aavastik kaks sahka Ida-Virumaa poole teele.

MAA ELU

ruktsioonide turul, aga turg on stabiilsem, suurem ning nõudlust ja kasvuvõimalusi on enam.

Koostöös inseneribürooga Skeleton on AMV Metall välja töötanud viilhallisüsteemi, mida tahetakse peale Eesti turustada mujalgi. „Meie eelis on praegu täisteenus: teeme kõike joonistest paigalduseni. Objekte tuleb järjest juurde.”

Viljandimaal Kõo külas laia valikut põllumajandustehnikat pakkuva Flint Kaubandus OÜ müügijuht Janar Sihv kirjeldab, et neil on sobivaid sahkasid nii amatööridele kui teehooldusettevõtetele ja mitmele mudelile kehtivad praegu soodushinnad. Pakutakse nii Eesti, Poola, Leedu kui Itaalia päritolu sahkasid.

Laias laastus algab Sihvi sõnul korraliku lumesaha hind tuhande euro kandist: „Odavam on sageli selline, mida ei soovi pakkuda. Koos võiks üks sahk ju ikka püsida. Kõige odavama

saha nõukogudeaegsele traktorile võib mõnes kohas kätte saada isegi vähem kui neljasaja euro eest, aga see on pigem painutatud lehtmetall, mitte sahk. Kasutatakse isegi ilma vedrukaitsmeta sahkasid.

Eraisik valib paraku sageli ainult hinna järgi.

Kui kodu tarbeks osta, siis sõltub palju pinnast: on see asfalt, kivisillutis, killustikuga täidetud pind vms, sellest sõltub tera valik. Asfalt ja kiviparkett eeldavad kummitera, konarlikum pind metalli. Vedrukaitsmeta sahka ei tasu osta.”

Veel on oluline kinnitusmeetod. Sihvi hinnangul võiks sahk olla ikkagi rippsüsteemi otsas, frontaallaaduri külge saha kinnitamisest ta lugu ei pea. Hinnalt soodne võib toode olla kahel põhjusel: paremal juhul on tegu sooduspakkumisega, kus müüja loobub reklaami eesmärgil kasumist; halvemal juhul müüaksegi kehva kvaliteediga odavat asja. Paljukirutud Poola pä-

ritolu toodangu kohta ütleb ta, et poolakad teevad ka tõsiseltvõetavaid mudeleid, mida Flint Kaubandus hea meelega soovitab. Kõige odavama hinnaklassi mudeleid, mida endale ei ostaks, on siiski ka turul liikumas.

Alati tuleb arvestada traktori võimekusega.

Mõni sahk võib küll olla tugev ja massiivne, aga liigne raskus mõjub halvasti juhitavusele. Sahk peab komplekti sobituma.

Olenevalt tingimustest võiks kaaluda ka libliksaha eelistamist, mis sobib eriti hästi näiteks linnatänavatele. Omajagu sahkasid ongi Flint Kaubandus müünud teehooldusfirmadele, kes linnateid korras hoiavad.

Konkurentsi Janar Sihv liiga tihedaks ei pea: „Viljandimaal on sahkade pakkujaid pigem vähe kui palju. Pakutakse esmast ja algelist sahka, kommunaalmajandusse sobivaid aga vähem.”

Toidu- ja veterinaarjärelevalve tasud jäävad järgmisel aastal samaks Põllumajandusminister Ivari Padar allkirjastas läinud nädalal määruse, mis jätab 2015. aastal toidu- ja veterinaarjärelevalve tunnitasu määra käesoleva aastaga samale tasemele.

Põllumajandusminister sõnul on kulutused järelevalvetoimingutele viimastel aastatel tõusnud, kuid toimingute eest võetava tunnitasu määr jääb toidusektori keerulise majandusliku olukorraga seoses järgmisel aastal samaks. „Venemaa jätkuvate sanktsioonide tõttu ei ole otstarbekas meie toidukäitlejaid ühelt poolt toetada ja teiselt poolt see tasudena tagasi korjata,” ütles Padar. „Järelevalvetasu tõusu edasi lükkamine annab ettevõtjatele aega uue situatsiooniga kohaneda.”

Toidu- ja veterinaarjärelevalve tunnitasu määr on 10 eurot ja 30 senti. Tunnitasu määra arvestamisel võetakse aluseks järelevalvetoimingu tegemisele eelnenud kalendriaasta vastavad kulud.

Tasu on kavas tõsta järgmiseks perioodiks, arvestades kõiki järelevalveasutuse poolt toimingutele tehtavaid kulutusi. (ME)

Sõiduautode hooldus ja remont Karpateks OÜ on 2008. aastal loodud Tartu ettevõte, kes pakub küttesüsteemide terviklahendusi.

Esindame Saksa soojustehnikakontserne Oventrop ja Reflex.

Uue küttesüsteemi rajamisel või vana renoveerimisel tasub alati ühendust võtta.

Meie põhilised teenused: z Reflex paisupaakide ja veetöötlus seadmete müük. z Oventrop kütte ventiilide ja hüdraulika müük. z Radiaator-, põrandaküttesüsteemid. z Katlamajade ehitus (gaas, õli, pellet, tahkekütus jms). z Küttesüsteemide müük ja paigaldus. z Küttesüsteemide hooldus ja seadistustööd. z Küttesüsteemide renoveerimine. z Küttesüsteemide automaatikatööd. z Päikeseküttesüsteemid. z Soojussõlmede hooldus ja seadistustööd. z Veevarustus- ja kanalisatsioonitööd.

Rehvivahetus ja sildade balansseerimine Suur valik õli-, kütte- ja õhufiltreid Esimesi ja tagumisi piduriklotse uuematele ja vanematele sõiduautodele Uued ja kasutatud varuosad Põllumajandusmasinate müük, hooldus ja remont Töötame üle Eesti

Tel 504 0371, karpateks@gmail.com Hooldus ja remonditeenus kliendi juures ja 24/7 lepingulistel klientidel OÜ AutoAgri, Energia 2k, Jõgeva, tel 5666 9855, 5690 7330

6

JÕUJOONED

30. detsember 2014

Maa Elu

SPORTLANDI LOOJATE PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTTED Are Altraja

Anti Kalle

42,51%

42,49%

Agrofarm Holding OÜ 100%

Soovime kõigile praegustele ja tulevastele koostööpartneritele head ja edukat uut aastat!

Terrax AS

Vändra OÜ

Peeter Raidla maaelu@ajaleht.ee

V

tervitab ja tänab meeldiva koostöö eest lõppeval aastal oma külastajaid, koostööpartnereid ja sponsoreid ning soovib kõike head edaspidiseks!

HEA METSAOMANIK! OSTAME kasvavat metsa t metsamaad palki ja paberipuitu t küttepuitu raidmeid Tel 622 1460 eesti@metsagroup.com Metsä Forest Eesti AS

Teedla Mõis OÜ

Jõujooned Eesti põllumajanduses

Järva-Jaani Tuletõrje Selts koos oma allüksuste tuletõrje- ja kinomuuseumi ning vanatehnika varjupaigaga

Põlvamaa 508 3405 Pärnumaa 509 0200 Raplamaa 523 7944 Tartumaa 5342 4232 Valgamaa 517 2829 Viljandimaa 511 8671 509 0200 Võrumaa 5342 4232

90,54%

Harjumaa 514 8238 Ida-Virumaa 557 9936 Jõgevamaa 505 8369 Järvamaa 503 8777 514 8238 Läänemaa 523 7944 Lääne-Virumaa 557 9936

www.metsaforest.ee

iimastel aastatel on kujunenud trendiks, et linnas rikkaks saanud mehednaised on asunud teenitud kapitali maamajandusse paigutama. Sellise trendi ilmekad näited on Sportlandi spordikaupluste keti üles ehitanud Are Altraja ja Anti Kalle ning Tallinna Järve kaubanduslinnaku rajaja Vello Kunman. Mõistagi ei ole nad ainukesed ning nendesarnaseid on kümneid.

Altraja ja Kalle asusid põllumajandusse investeerima 2007. aastal, kasutades selleks osaühingut Blacktype Holdings, mis pärast aktsiaseltsi Terrax ja osaühingu Teedla Mõis ostmist vaikselt surema jäeti. Viimane aruanne, mille Blacktype Holdings esitas, kajastas 2008. aasta tegemisi. Äriregistri meeldetuletustele reageerisid Blacktype Holdingsi omanikud sellega, et Terrax ja Teedla Mõis loovutati uuele omanikule. Jutt on 2009. aastal asutatud osaühingust Agrofarm Holding OÜ.

Väärib mainimist, et Are Altraja jaoks tähendas sisenemine maamajandusse paljuski juurte juurde naasmist. Oli ju Terraxi üks aktsionäre Are ema Maie Altraja, kes aastail 2009–2013 oli vormistatud ka Agrofarm Holdingu enamusosanikuks.

Terraxi kasutuses on üle 700 hektari põllumajandusmaad, millest 281 hektaril on kasvatatud teravilja. 2013. aasta aruande põhjal oli Terraxi karjas keskmiselt 215 lehma, kellest enamik on kantud tõuraamatusse. Vii-

maste aastate müügitulu on jäänud 700 000 ja 800 000 euro vahele. Teedla Mõisal on lüpsilehmi 300 kandis, müügitulu on ulatunud veidi üle miljoni euro, millest lõviosa on andnud toorpiima müük.

Vello Kunmani kontrolli all tegutseva osaühingu Kõo Agro müügitulu oli 2012. aastal 1,28 miljonit ja 2013. aastal 0,7 miljonit eurot, millest suurema osa on andnud taimekasvatustoodangu realiseerimine. Kunmaniga seotud teise põllumajandusettevõtte, osaühingu Mangeni PM müügitulu on ulatunud aga üle 3 miljoni euro, millest valdava osa on andnud piima müük. Olgu lisatud, et ettevõttel on osalus gaasitootmisele keskendunud osaühingus Biometaan.

Kunmani emaettevõttena toimiva aktsiaseltsi Esraven üks tütarfirmasid OÜ Luha Lihatööstus tegeleb kaubamärkide Luha Suitsutare ja Luha Grill all naturaalsetes suitsuahjudes valmivate lihatoodete müügiga. Läinud aasta müügitulu jäi 1,5 miljoni euro kanti. Teine tütarfima OÜ Haage Joogid, mis loodud alles 2012. aastal, on aga asunud mineraal- ja muud joogivett villima.

On huvitav tõdeda, et Haage Jookides kuulub väike osalus (8%) endisele keskkonnaministrile Villu Reiljanile, kes pärast maadevahetuse protsessis süüdimõistmist ja riigi teenetemärkidest ilmajäämist on avalikust elust eemale tõmbunud. Reiljan on seotud veel teisegi Esraveni osalusel tegutseva ettevõttega, 2011. aastal asutatud osaühinguga Veekom, kus Reiljanile kuulub 10protsendiline osalus.

JÄRVE KESKUSE RAJAJA PÕLLUMAJANDUSKONTSERN Tütar

Vello Kunman

Kerstin Kunman

100%

Aiandi tee 21, Viimsi, Harjumaa. Tel 512 5005, 513 7070 info@koneskoauto.ee

HAAGISEKONKSUD KAITSERAUAD KARTERIKAITSED ATV PÕHJAKAITSED ATV SAHAD PAADITARVIKUD TORUPAINUTUS TERASPIIRDED ERIPROJEKTID

4

100%

Navesti Agro OÜ

Esraven AS

%

100%

100

Silikaat AS 100 %

100%

60%

Kõo Agro OÜ

Luha Lihatööstus OÜ

Haage Joogid OÜ

Mangeni PM OÜ

Maa Elu

EKSPORT

30. detsember 2014

7

Eksportijate käekäik aastail 1993–2013 Statistikaamet

S

aasta septembriks pidid ettevõtted kandma end äriregistrisse. Ettevõtete tegevust mõjutasid 1999. aasta äriseadustiku muudatused, millega muudeti osa- või aktsiakapitali nõutud suurust ning paljud aktsiaseltsid lõpetasid tegevuse.

Venemaa rahakriisi tõttu 1998. aasta augustis (rubla devalveeriti enam kui 70% ulatuses) saabus põllumajandustoodete väljaveos madalseis.

2000. aastal muutus põllumajandussaaduste kaubandusrežiim Eesti ja Euroopa Liidu vahel Eestile soodsamaks, sest EL loobus mõne toiduaine eksporditoetusest Eesti turule sisenemisel ja suurendas Eesti toiduainete tollivaba impordi kvoote. Samal ajal kehtestas Eesti imporditollid toiduainete sisseveole vabakaubanduslepingutega hõlmamata riikidest. Selle tulemusel kasvas aastail 2000 ja 2001 põllumajandussaaduste eksport veidi kiiremini kui import.

Rakendatud meetmed ei olnud aga jätkusuutlikud ning aastail 2002 ja 2003 eksport vähenes.

tatistikaameti viimases kvartalikirjas on avaldatud Mirgit Silla ja Evelin Puura artikkel Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade käekäigust aastail 1993–2013.

Maa Elu veendumusel väärib kirjutis meie lehes pisut pikemat tutvustamist.

Eesti viljeles aastail 1991–2000 põllumajanduses ja toiduainetööstuses arenenud riikidega võrreldes vastupidist poliitikat, leiavad artikli autorid. Valitsus ei eraldanud 1998. aastani neile majandusharudele riiklikke toetusi ega rakendanud kuni 2000. aastani halbade välismõjude eest kaitseks piiranguid ja barjääre.

Siseturg oli esialgu kaitstud (Eesti krooni fikseeritud vahetuskurss Saksa margaga toetas väljavedu ja tõkestas sissevedu, sest importkaubad olid Eestis toodetud kaupadest kallimad) ning põllumajandussaaduste väliskaubanduse saldo oli 1994. aastani positiivne. 1992. aasta rahareformile ja krooni tulekule järgnenud inflatsioon suurendas sisetuPärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga 2004. rul tootmiskulusid ja hinnad mitmekordistusid. aastal paranes ka põllumajandussaaduste Üha rohkem tuli Eestisse välisriikide, eelja toidukaupade ekspordi olukord. 2004. aasta maist ilmusid põllumajandussaaduste kõige Euroopa Liidu (EL) subsideeritud toiduja toidukaupade eksportijate hulka välisfiraineid, millega Eesti tootjad ei suutnud hinnas konkureerida. Välisriikidest pärit enamasmad, kes eksportisid oma toodangut Euroopa ti subsideeritud toodete impordivoog on 1995.

Liidu piiririigist Eestist kolmandatesse riikiaastast alates ületanud rahaliselt üha enam desse. Mõnel juhul ekspordivad välismaa etEesti põllumajandustoodete väljavedu. Peatevõtted ka Eestis toodetud kaupa kolmandamiselt liberaalse väliskaubanduspotesse riikidesse. Viimase kümne aasta liitika tõttu kujunes kogu Eesti väjooksul on välismaa ettevõtete osaliskaubanduse, sealhulgas põllutähtsus põllumajandussaaduste majandustoodete väliskaubanja toidukaupade ekspordis oluduse bilanss negatiivseks. liselt kasvanud. Üheksakümnendate aasEnamasti on välismaa etteÜheksakümnendate tate algul oli ettevõtete loovõtted seotud jookide ja alkoaastate algul oli mise kõrgaeg, siseturg oli tühoolsete jookide taasväljaveo hi ja majanduskeskkond teehk reekspordiga. 2008. aastal ettevõtete loomise geliku konkurentsita. Valalanud majanduslangus asetas kõrgaeg, siseturg davalt tegutsesid väikesed väga raskesse olukorda põlluoli siis tühi. ja keskmise suurusega kaumajandustootjad, kes pidid vähebandus- ja teenindusettevõtnenud tulude ja lisandväärtuse tingited.1990.–1995. aastal asutamustes suurendama kuluefektiivsust ning tud ettevõtete keskmine eluiga oli 1,6 aastat. leidma võimalusi tasuda kasutatud tootmisvahendite, tööjõu ja maa eest. Viimastel aastatel 1993. aastal oli Eestis 1566 põllumajanduson toidukaupu ja põllumajandussaadusi hakasaadusi ja toidukaupu eksportivat ettevõtud uuesti hoogsalt välja vedama. (2014. aastal tet. Järgmistel aastatel oli eksportijate arv lantekkinud Venemaa ja Euroopa Liidu vastasseis on gustrendis. Selle põhjuseks võis olla, et 1995. selle tendentsi küll pea peale lükanud – Maa Elu). aastal alustati äriregistri loomisega ning 1997.

Kuni 1998. aastani veeti põllumajandus-

saadusi ja toidukaupu peamiselt Venemaase nagu Fääri saared, Aruba, Singapur, Egiptus, le, kelle osatähtsus Eesti vastavas eksporGröönimaa. Euroopas on uueks sihtturuks kudis ulatus 1994. aastal koguni 44 protsenjunenud Bosnia ja Hertsegoviina. dini. Tähtsad ekspordi sihtriigid üheksakümnendatel aastatel olid veel Holland, Läti, Lee2013. aastal eksporditi Eesti päritolu põldu ja Ukraina. lumajandussaadusi ja toidukaupu sajasse, 2010. aastal 82 riiki. Ekspordi peamiVenemaa osatähtsus hakkas kahanema koos rubla väärtuse vähenemisega ja sed sihtriigid on meie lähiriigid, kuid 1999. aastaks kahanes Venemaa kaupu veetakse peaaegu kõikidesosatähtsus Eesti põllumajandusse maailmajagudesse. Kui vaadata kaardilt, siis Euroopa 51 saaduste ja toidukaupade eksriigist on katmata vaid mõpordis 9%-ni. Samal ajal suu2004. aastal elavnes renes väljavedu Hollandisse ni väike laik – Liechtenstein, eksport Venemaale ja Lätti. Läti osatähtsus põlAndorra, Kosovo, Vatikan ja taas, 2007. aastaks lumajandussaaduste ja toiduMonaco, kuhu 2013. aastal ei oli selle osatähtsus kaupade ekspordis on 1998. eksporditud ühtegi Eesti päritolu põllumajandussaadust aastast alates olnud 15–20%. väljaveos kasvanud Madalseis Venemaale eksporega toidukaupa. juba 26%-ni. dis jõudis kätte 2003. aastal, Aasias asuvast 49 riigist on kui väljavedu sinna moodusEesti tooteid eksporditud 27-sse, Aaftas vaid 4% Eesti põllumajanrika 59 riigist 13-sse. Ameerika 53 riigist 13dussaaduste ja toidukaupade ekspordist. sse viiakse Eesti päritolu tooteid.

2004. aastal elavnes eksport Venemaale taas ning 2007. aastaks oli selle osatähtsus Eesti põlAastail 1993–2013 on Eesti tähtsamad ekslumajandussaaduste ja toidukaupade väljaveos pordiartiklid olnud piim ja piimatooted kasvanud juba 26%-ni. 2013. aastal oli Venemaa ning kalad ja vähilaadsed (enamasti krekõige tähtsam Eesti põllumajandustoodete ja vetid). Kõige suurem – 37% kogu vastava ekstoiduainete ekspordi sihtriik, kuid tema osapordi väärtusest – oli piima ja piimatoodete tähtsus selles ekspordis oli langenud 19%-ni. ekspordi osatähtsus põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljaveos 1997. aastal. 2013. aasPärast 2004. aastat on tunduvalt suurenetal oli see osatähtsus langenud 17%-ni. nud Soome ekspordi osatähtsus Eesti põlKalade ja vähilaadsete ekspordi osatähtsus lumajandussaaduste ja toidukaupade väloli suurim 2000. aastal – 29%. Kõige raskem oli javeos. Kui 1993. aastal oli Soome osatähtsus kalade ja vähilaadsete eksportijatele 2008. aasEesti põllumajandussaaduste ja toidukaupata, mil selle kaubagrupi toodete ekspordi osade ekspordis 6%, siis 2004. aastal oli see 11% tähtsus põllumajandussaaduste ja toidukaupaja 2013. aastal juba 17%. Samas on vähenenud de ekspordis oli vaid kaheksa protsenti. 2013.

Hollandisse, Saksamaale ja Ukrainasse väljaveo aastal oli vastav osatähtsus 13%. osatähtsus, kahanedes alla 5 protsendi.

Suurima kasvuga on pärast Euroopa LiiduEkspordi vähenemist Ukrainasse mõjutas ga liitumist olnud jookide, alkoholi ja äädika oluliselt vabakaubanduslepingu katkemine. kaubagruppi kuuluvate toodete eksport. NimeKui enne EL-iga liitumist eksporditi peamitatud kaubagrupi toodete ekspordi suurim osaselt Hollandisse ja Saksamaale, siis pärast setähtsus põllumajandussaaduste ja toidukaupada on kasvanud lähiturgude (Leedu ja Soome) de ekspordis – 28% – oli 2007. aastal. Majanosatähtsus meie saaduste ekspordis. dussurutise tingimustes aga väljavedu järsult Pärast 2009. aasta majanduskriisi on Eesvähenes ning 2008. aastal oli selle kaubagruti põllumajandussaadustele ja toidukaupadepi toodete osatähtsus kogu põllumajandussaale otsitud aktiivselt uusi turgusid. Suurenenud duste ja toidukaupade ekspordis 18%. on eksport Aasia ja Aafrika riikidesse.

Samas tuleb märkida, et näiteks Eesti päritTähtsateks uuteks sihtriikideks on saanud olu õllele on leidunud majandussurutise järel uusi turge ja selle müük on kasvanud.

Saudi Araabia ja Iraak, kuid kaupu on välja (Ülevaate koostas Peeter Raidla.) veetud ka sellistesse eksootilistesse maades-

PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE JA TOIDUKAUPADE SISSE- JA VÄLJAVEDU NING NEID KAUPU EKSPORTIVATE MAJANDUSÜKSUSTE ARV EESTIS AASTAIL 1993–2013

TÜ EHA Metalli- ja Puidutooted Väike-Laatsi 2, 68205 Valga tel 5348 8772, e-post info@ert.ee

www.ert.ee Majandusüksuste arv

Miljonit eurot 1600

1600

1400

1400

1200

1200

1000

1000

800

800

600

600

400

400

200

200

0

93 94 95 96 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 19 19 19 19 19 19 19 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20

0

Väiketraktori esisahk

Väiketraktori tagasahk

Haagis E21 kõrgendusega, reaalne kandevõime 21 t

Haagis E14 kõrgendusega, kandevõime 14 t

Toodame:

Eesti registrikoodiga ettevõtted

Välismaa ettevõtted

Eksport

Import Andmed: statistikaamet

karjääri-, viljaveo-, silo- ja ATV haagiseid veoauto kallurkaste vahetuskaste

8

KIIKA AEDA

30. detsember 2014

Maa Elu

Potipuud ja koduaia jõulupuud Säde Lepik

Hollandist tulevad meile müügile ka kunstlumega kaetud või haljad küpressid ja õulupuu pole Eestiski ainult harilik kuusk, ebaküpressid. Levinumad on kolnii toas kui õues on tal sobivaid asemikke. lakasroheliste okastega suureviljaJuba vähemalt kümme aastat on meil kasline küpress (Cupressus macrocarpa) ‘Goldcrest Wilma’, sinakasroheline kalivatatud ja müüdud potti pandud jõulupuid. fornia ebaküpress (Chamaecuparis lawsoniaKõik nad pole üldse harilikud kuused (Picea abies). Potipuuna püüab eriti pilku aeglase kasna) ‘Ellwoodi’ ja lõhnav ebaküpress (C. Thyoivu, kauni koonilise ja tiheda võraga ning sädes) ‘Top Point’. Neid annab sobitada jõulusearavroheliste okastega kanada kuusk (P. deisse või kasvatada talveaias. Pärast püglauca) ‘Conica’. hi rändavad nad aga tavaliselt ruttu Hea valikuga Tartu Puukool prügikasti, sest soe kuiv tuba neipakkus näiteks tänavu kuule ei sobi. Küpressiliigid kardaseliikidest potis veel torkavad külma ja meil õues ei kasvat kuuske (P. pungens), serva. Ebaküpresse on talvitatud bia kuuske (P. omorika), musjahedas ja valges ruumis, kasEnne pilkupüüdva ta kuuske (P. mariana) ja havatatud suvel taimekastis või õuepuu ostu mõelge, riliku kuuse aedvorme. Potisiis otsitud neile aias poolvarkui suur puu teie juline, parajalt niiske ja tuulepuuna on aiakeskustes müüaeda üldse ära dud ka hiina kadakat (Junipeta koht, kuid meie talved võtamahub. rus chinensis) ‘Stricta’, korea vad need enamasti ära. nulgu (Abies koreana) ja FraHoopis loodusesõbralikum tegu seri nulgu (A. fraseri). on see, kui ostate ja istutate oma aeda ühe kena õuepuu, mida saate pühadeks igal Elavad potipuud on mõeldud neile, kes sooaastal soovi korral elektriküünalde või muuga ehtida. Võib-olla on sobiv kandidaat aias juba vivad jõulupuust kauem rõõmu tunda. Sellise puu võib juba detsembri alguses koju tuua, olemaski, sest keegi ei keela ehtimast kas või hoida algul ootusaja märgina terrassil, trepil õunapuud või ronitaimede tugiseina. või jahedal verandal ja kolida see alles pühaEnne pilkupüüdva õuepuu ostu mõelge, kui deks tuppa. Potipuu ei poeta toas okkaid maha. ha. suur puu teie aeda üldse Kuid puukesega on üksjagu tööd nagu ka ära mahub, kui laiaks ja istandustes kasvatatud ja maha raiutud jõuukõrgeks ta sirgub ja kui lupuudega. Seemnest kasvab harilik kuusk usk kaua see aega võ20–30 cm kõrguseks taimeks, mida kõlbab potottab. Tore oleks, kui ti istutada, kolm-neli aastat. Aasta pärast isehitud puu ka aktutatakse puuke suuremasse potti ja kuuendal dal nast vaadates tupeluaastal peenrasse. Ümber istutades kärbitakakpa paistaks. Puu se puukese juuri ja kujundatakse ilusat juurerejuured ulatuvad palli. Paar korda kärbitakse ka puude väljavevevähemalt saninud külgoksi ja liiga pikki ladvavõrseid. ma kaugele Seitsme- või kaheksa-aastane ilus kahar har kui võra kuusk, mille saab jõuluks maha müüa, istuuja hootatakse augustis taas potti, et see jõuaks seal eal ne vunjuurduda. ‘Conicad’ jõuavad müügiikka rutem, m, damendi neid tuleb aga kindlasti varjutada varakevadidiäärde se päikesepõletuse eest. ei taKui mõni puu on alles värskelt potistatud ud su seja potis on kõigest väike juurejupp, siis lõpeb eb da istema eluiga pühadega. tutada.

Potijõulupuudel on toas muidugi liiga palav, terrassi- või trepikaunistuseks sobivad ad need hoopis paremini. Talvel tahavad kuused ed ja teised okaspuud meil puhata. Soojas ruumis mis läheb nende elurütm segi, puul võivad areneda da värsked kasvud. Potipuud ei maksa toas pidada da üle nädala, sellele ei meeldi radiaatori lähedus dus ega põrandaküte. Puule sobib hästi veega piserdamine. Muld hoidke potis niiske, katsuge ge kasta poti servadest, sest otse juurtele valatud ud vesi võib kuuse kergesti kasvama ergutada. maaelu@ajaleht.ee

J

Ideaalis peaks potipuu kevadel õues mulda istutatult edasi kasvama. Alati nii hästi ei lähe ja kuuske, millele toas kasvud tekkisid, ei ole enam mõtet kevadel välja istutada. Käreda pakasega kolmekuningapäeval ei lepi potipuud ka sellega, kui need järsku soojast toast õue tõsta.

Mida nendega siis teha? Tõstke potipuu u valgesse ja jahedasse ruumi, näiteks kütmata ta tuppa, verandale või talveaeda, kus temperaratuur on kuni +10 kraadi. Kui meie vaheldusririkas talv pakub jaanuaris sulailmasid, siis võib õib puu koos potiga aias mulda kaevata ja kevadel del korralikult sobivasse kohta istutada.

Pehmel talvel meeldib potipuul õues olla.

Kitsa võraga okaspuud võtavad aias vähe ruumi. Põnevad igihaljad puud on avaras maa-aias igal aastaajal huvitavad.

MAA ELU

Võib-olla tuleks elektrikaabli jaoks mulla sisse panna kaitsev toru ja leida väljas koht ilmastikukindlale pistikule. Uurige dendroloogiaraamatuist, milliseid kasvutingimusi soovitud puu vajab ning kui suure varju ta jätab.

Enamik okaspuuliike eelistab valget kasvupaika, seal kujuneb neil kaunim võra.

Põlispuuna on avaras maa-aias üks kõrge maani ulatuvate okstega harilik kuusk väga kena. Vana kuuse tormihellusele ja võimalikule pikselöögile mõeldes on aga kindlam, kui kuusehiiglane kasvab kodutee alguses või väkuuseh ravapuuna. Puud on hea vaadelda umbes tema ravapu kõrguse kauguselt. Turvalisuse pärast ei peakskõrgus ki suur suurt kuuske majale lähemale tahtma.

Okaspuid saab kärpimisega soovitud suuOka ruses h hoida, kuid siis tulebki neid järjepidevalt lõigata. Lihtsam on eelistada väiksema ja aeglõigata lasema kasvuga liike ja sorte. Kõige vastupidavamad on kindlasti Eestis kasvatatud puud. davam Need on o meie muutlike talveilmadega juba kohanenud ega vaja aias erilist poputamist. hanenu Tartu Puukoolist leiate näiteks hariliku Tar kuuse toredaid aedvorme, mida teised firmad eriti ei paljunda. Kenad jõulukuused on aias lühikeste tugevate võrsetega umbes mehekõrgused ‘Lu ‘Luua pärl’ ja ‘Barry’. Ilusate tumeroheliste okas okastega ‘Luua’ ja ‘Räpina’ kasvavad natuke kõrgemaks, kõrg ‘Põhjarannik’ on aeglase kasvuga ja iilusa koonusja kujuga. Väga erilised jõulupuud oleksid vanemas eas justkui sabadelupuu na rippuvate ri okstega ja rahvasuus tiigrisabakuuseks kutsutud ‘Ceanstonii’ või rippokbaku saline ‘Frohburg’. sa

Üks kauneimaid aiapuid on kindlasti kitsa võraga serbia kuusk, ka mitmekümneaastase puu võra laius on ainult 3–4 meetrit. Selle okkad on pealt tumerohelised, alt sinakasvalged. See eelistab parasniiske mullaga päikeselist kasvupaika, kuid saab hakkama ka poolvarjus. Väikesesse aeda võib otsida serbia kuuse veel kitsama ja madalama sordi ‘Nana’ (kõrgus umbes 1,5 meetrit) ja ‘Pendula’.

Jõulupuuks sobib muidugi ka harilikust kuusest aeglasema kasvuga torkav kuusk ja tema sordid, puu talub hästi saastunud linnaõhku, selle tugevaid oksi on aga raskem kujundada.

Väga armsad suhteliselt aeglase ja väikese kasvu, laikoonusja võra ja püstiste käbidega puud on korea nulud. Neile sobib tavaline aiamuld ning päikeseline kuni poolvarjuline kasvukoht.

Aias kasvav jõulupuu võib aga vabalt olla mändki, eriti liivasel pinnal, kus teised puud samahästi ei edene. Sammasja võraga mägimänd (Pinus mugo) ‘Columnaris’ kasvab umbes kahe meetri kõrguseks ja ühe meetri laiuseks. Liikidest on noorelt aeglase kasvuga must mänd (P. nigra), siberi seedermänd (P. cembra), rumeelia mänd (P. peuce) jt.

Kõige õigem on valida see puu, mis teie aia tingimustega sobides teile kõige rohkem meeldib. Kui teil on koos laste või lastelastega aega puu kasvamist oodata, istutage väike puu.

Eakamal inimesel tasub valida juba suuremaks kasvanud puu, siis teeb see teile täies ilus rutem rõõmu.

Elupuu kardab aiavaasis külma

K

ui teil kasvab aiavaasi taimeseades elupuu, siis võtavad talvekülmad puu tõenäoliselt ära. Krundis elupuu külma ei karda, konteineris teeb pakane tema juurtele aga ilmselt liiga, taime juured on kõige külmahellemad. Eriti suur on oht siis, kui hoiate anumat terrassil, sest maapinnast kõrgemal külmub see pakasega tavaliselt läbi. Kui aiavaas toetub mullale, siis kiirgab nõu põhjast natuke sisse maa soojust.

Hariliku või roomava kadaka, mägimänni, hariliku kuuse, hariliku männi ja m ka p põõsasmarana ellujäämislootus on konteineris kasvades hoopis suurem. teineri Elupuul ja teistel õrnematel okaspuudel aiElu tab vastu pidada see, kui kaevate aiavaasi maa

sisse, kus on tunduvalt soojem. Kui te hellikutega vaasi maasse kaevata ei saa, siis katke see enne pakase tulekut pealt paksult freesturba, peene killustiku, saepuru või muuga ja kui tuleb lund, siis kuhjake sedagi vaasile taimede ümber.

Varakevadel kaitske igihaljaid taimi päikesepõletuse ja tuule eest – muidu kõrvetavad ja kuivatavad need taimed ära. Liigniiskus võib taimedele liiga teha siis, kui külmunud konteiner jääb vihma kätte ja vesi ei pääse anumast välja.

Külmaõrna lehtpuuga (näiteks kämmalvaher) taimenõu kolige keldrisse või muusse hoiuruumi, kus temperatuur püsib null kraadi ümber. Kastke neid seal kogu talve, nii et muld püsiks niiske. Okaspuudele sobib talvitumiseks ainult valge ruum. (ME)