Maa Elu nr 19/2015

Aivar Vene: Meie edu võti on täpne organiseerimine.

See eeldab, et kõik jookseb lepase reega. Lk 4–5

! e t o o t 0 0 0 0 2 e l ü s u k i l a V Teisipäeviti on üle 60 € ostude kohaletoimetamine

TASUTA! Tellimiskeskus: +372 5668 7957, +372 5687 7399 Tehniline konsultatsioon: +372 5697 0060 E-post: info@pmkaubamaja.ee SE Tehnikakeskus OÜ Selja tee, Sauga vald, Pärnumaa

www.pmkaubamaja.ee

NR 19 (25) • 13. OKTOOBER 2015

Meetootja tõsised ekspordiplaanid Kumalane tahab poole suuremaks kasvada ja kiikab Aasia poole. Lk 6 ja 7 150 suuremat põllumajandustootjat Maa Elu reastas teist aastat järjest Eesti suuremad tootjad. Lk 10 ja 11

2

REKLAAM

13. oktoober 2015

ebakõlad, probleemid ja susserdamised raiete realiseerimisel. Tegime üle pooleteise aasta eeltööd ning 2015. aasta märtsikuus avasime enampakkumiskeskkonna Timber.ee.

TASUB MÕELDA Mets on väärtus ja mets on vara. Metsaga on läbi aastasadade tasutud nii sõjavõlgasid kui makstud ilusate naiste eest.

Mõni aeg tagasi sobis mets pankadele ka laenutagatiseks.

Tänasel päeval on paljudel inimestel ainukeseks arvestatavaks varaks pärandusena või kingituseks saadud mets ning tasub väga hoolega mõelda, kuidas kavandatavast raiemüügist maksimaalset kasu saada ja kuidas järeltulevatele põlvedele alles jätta viljakas metsamaa koos kasvava noorendikuga.

Meie parim soovitus metsaomanikule – ära müü maad, maad ei tule juurde, vaid majanda metsa heaperemehelikult ja võida nii kasvus kui kasumis.

Enamik metsamaa omanikest ei tea metsandusest laiemas mõistes just palju. Ja ei peagi teadma, sest ka arstiteadusest või käekella valmistamisest pole meil suurt aimu, kuid saame elus kenasti hakkama ka ilma nende teadmisteta, sest keegi ju teab.

AS Timberi loomise vajaduse tekitasid nii mitmedki

Metsatehingud. Õigesti.

Meie eesmärk on anda metsaomanikele igakülgset nõu ja abi, et valmistada ette raiemüüki meie enampakkumise keskkonnas. Kui raiemahud teada, arvutame välja täna Eestis kehtivate hindade põhjal esialgse maksumuse ja omanikul jääb üle otsustada, kas müüa selle hinnaga, kas tõsta alghinda või jääda ootele. Timber.ee kogemus näitab, et ebareaalne alghind ei tekita ostuhuvi ja enampakkumisele ei registreeru meie 101-st partnerist mitte ühtegi ostjat. Normaalne enampakkumise alghind aga tagab pea sada protsenti võistupakkumise ja edu. Meie kodulehel www. timber.ee on kogu ajalugu ilusasti olemas.

Timberi eesmärk on realiseerida omaniku raie maksimaalse hinnaga ning pakkuda metsa ülestöötajatele raieid, mis väärivad ostmist. Praeguseks oleme juba sõlminud partnerlepingud Eesti 101 väärikama ülestöötajaga. Seega igale raiele, mis tuleb Timber.ee keskkonnas müüki, teeme kahe-kolme nädala jooksul eelreklaami, mis on suunatud meie partneritele. Enampakkumise alguseks on kõikidel olnud võimalus pakutava raiemahu ja lisatingimustega tutvuda ning otsustada, kas ja millise hinnapiirini enampakkumisel kaasa lüüa. Meie kogu Eestit kattev ostajatering annab müüjale oluliselt soodsama positsiooni müügiks kui paari-kolme ostjaga kohalikud metsaoksjonid.

Timber AS

Estonia puiestee 9 10143 Tallinn, Eesti

Maa Elu

AS Timber tagab, et vastavalt sõlmitud lepingutele jõuab raiemüügist saadud raha õigel ajal teie pangakontole.

Garanteerib, et raielank oleks pärast raiet lepingus näidatud tingimustele vastavas korras ning müüja ja ostja ei pea omavahel asju ajama. On oluline teada, et Timber maksab metsaomanikule ka kompensatsiooni, kui enampakkumise võitja loobub mingil põhjusel ostust.

Hea metsaomanik! Kui soovid metsa müüa, võta kindlasti meiega ühendust, sest meie kaudu raiemüük toob sulle parima hinna.

Meie anname teile tasuta nõu, abi ja vajalikke soovitusi, mis aga ei kohusta teid meie keskkonnas raiet müüma, kui valik langeb mõne teise firma kasuks.

Toivo Asmer AS Timber juhatuse liige

+372 666 5050 www.timber.ee

KINDEL KODUMAINE KVALITEET

IGASSE EESTI KODUSSE

Ahja Moodulahi OÜ | 5664 9239 | info@moodulahi.ee

9600€

HEA METSAOMANIK! +km

OSTAME kasvavat metsa t metsamaad palki ja paberipuitu t küttepuitu raidmeid Tel 622 1460 eesti@metsagroup.com Metsä Forest Eesti AS

Põlvamaa 508 3405 Pärnumaa 509 0200 Raplamaa 523 7944 Tartumaa 5342 4232 Valgamaa 517 2829 Viljandimaa 511 8671 509 0200 Võrumaa 5342 4232

Harjumaa 514 8238 Ida-Virumaa 557 9936 Jõgevamaa 505 8369 Järvamaa 503 8777 514 8238 Läänemaa 523 7944 Lääne-Virumaa 557 9936

www.metsaforest.ee

Maa Elu

UUDISED

13. oktoober 2015

Põllumajanduse probleemid on selgemaks saanud Peeter Raidla peeter.raidla@ajaleht.ee

M

aa Elu uuris, kas 14. septembril Toompeal toimunud põllumeeste meeleavaldusest möödunud kuu jooksul on võimuringkondade suhtumises maaelu edendamisse ka mingeid muutusi toimunud. Meie küsimustele vastab põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

Kas on märgata mingit muutust Riigikogu, valitsuse või maaeluministri senises suhtumises põllumajanduse probleemidesse?

Meeleavalduse korraldamine 14. septembril on põllumajandussektori probleemid palju selgemalt esile tõstnud, mitmed probleemid on muutunud palju prioriteetsemaks poliitilistes aruteludes. Meeleavalduse järel leidis valitsus väga kiiresti võimaluse põllumajandussektorile kriisiabi maksmiseks riigieelarvest (7,6 miljonit eurot).

Siiski on raske täheldada, et poliitikute suhtumises oleks toimunud suur muutus üleminekutoetuste maksmise osas. Pigem ollakse põiklevad. Mõnevõrra ollakse valmis arutama üleminekutoetuste selle osa üle, mida on võimalik maksta piimatootjate toetuseks (21,5 miljonist eurost saaks suunata piimatootjatele suurusjärgus 9–10 miljonit eurot), kuid üldiselt on üleminekutoetuste osas mõistmist keeruline saavutada. See viitab üheselt, et poliitilisel tasemel ei olda aru saanud, mis on üleminekutoetuste roll ja kuidas see mõjutab väga olulisel määral Eesti põllumajandustootjate konkurentsivõimet Euroopa Liidu ühisturul.

Eesti otsetoetused jõuavad alles 2020. aastaks umbes 75% tasemele ELi keskmisest. Üleminekutoetused on just see osa toetustest, mis jõuavad aktiivsete toidutootjateni, mitte tugitoolipõllumeesteni. Üleminekutoetusi saaksid vastavalt reeglitele piimakarja-, lihaveise-, lamba- ja teraviljakasvatajad. Kuna seda toetust ei maksta juba teist aastat järjest, Põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esisiis on aktiivsete põllumajandustootjate otsemees Roomet Sõrmus Tooma Huik / Postimees toetused võrreldes 2013. aastaga vähenenud kuni 40%, suurim langus on toimunud piimatootjatel. sõnul toetab valitsus põllumajandussektorit Põllumajanduspoliitiliste valikute puhul riigi võimete kohaselt. Peaminister viitas kohpeaksime teravalt jälgima, mida teevad meie tumisel ka võimalusele, et valitsus on valmis naaberriigid, et me ei jääks ebavõrdsespõllumajandusettevõtete toetamiseks se konkurentsiolukorda. Kui teised eraldama umbes 7,5 miljonit eurot. liikmesriigid maksavad kriisiabi, 25. septembril saatis Riigikosiis peame seda ka ise tegema. gu maaelukomisjon vastuse meie 3. augustil ja 14. sepKui teised maksavad üleminekutoetusi, siis peame seda tetembril Riigikogule saadetud gema meiegi. Euroliidu aaspöördumistele. Kirjas märgiEesti otsetoetused tate 2014–2020 eelarveläbitakse, et Riigikogu maaelukojõuavad alles 2020. rääkimiste järel andis valitmisjon jälgib olukorda põlluaastaks umbes 75% sus sõnumi, et põllumajanmajanduses pidevalt ja suure tasemele ELi dustoetused tõusevad kaks murega. Maaelukomisjoni esikeskmisest. korda, tegelikult on need akmehe Ivari Padari sõnul on maaelukomisjon oma istungitel kordutiivsetele tootjatele pigem langenud. Toetuste kasvu valt arutanud põllumeeste pöördumisootus viis paraku maa- ja rendihindade tõutes käsitletud teemasid. Kõigil kohtumistel suni. maaeluministriga on maaelukomisjon arutanud võimalusi sektori abistamiseks nii siseKas Riigikogule esitatud pöördumise teeriiklikult kui ka Euroopa Liidu vahendeid kasutades. mal on teiega keegi ühendust võtnud, et tõstatatud probleemidele lahendus leida?

Maaelukomisjoni vastuskirjas viidatakse 14. septembri meeleavalduse ajal toimuühtlasi, et valitsus on eelarveläbirääkimistel nud Riigikogu avaistungil rääkinud president kokku leppinud põllumajandussektorile täienToomas Hendrik Ilves avaldas toetust põlludava 7,6 miljoni euro eraldamises. Kui Euroomeeste nõudmistele. President kutsus kõiki pa Komisjon annab liikmesriikidele õiguse üles mõistma, et põllumehed ei kogunenud maksta siseriiklikku lisatoetust, siis sellest Toompeale niisama protestima ning nende summast makstakse 3 miljonit eurot välja veel äng ja mure põllumajanduse ning laiemalt tänavu. Toetus on eelkõige mõeldud sektorimaaelu pärast on põhjendatud. tele, kus olukord on kõige keerulisem – piima18. septembril kohtusime antud teemal tootmine ja seakasvatus. peaminister Taavi Rõivasega, kelle kinnitusel Ühtlasi viidatakse kirjas, et 15. septembril valitsus mõistab, et praegu tuleb rinda pista avalikustatud Euroopa Komisjoni abipaketist Euroopa põllumeestele saab Eesti 7,56 miljoobjektiivsete ning tõsiste muredega. Rõivase

nit eurot. Koos siseriikliku toetusega tähendaks see kokku 10,56 miljonit eurot kriisiabi.

Täiendavate vahendite leidmine Riigikogule juba esitatud eelarveprojektile saab toimuda eelkõige valitsusega kooskõlastatult ehk vastavad muudatused saavad realiseeruda aktiivses koostöös valdkonna ministriga. Lisaks oleme antud probleemide arutamiseks kohtunud mitmel korral maaeluminister Urmas Kruusega.

Millised on põllumajandus-kaubanduskoja, põllumeeste keskliidu ja talupidajate keskliidu edasised sammud?

Esimese sammuna seisavad Eesti põllumajandusorganisatsioonid selle eest, et Euroopa Liidus ja Eestis kokku lepitud kriisiabi jõuaks võimalikult kiiresti ettevõtjateni. Kriisiabi kiire väljamaksmine on oluline, et leevendada põllumajandusettevõtete finantsraskusi ning peatada piima- ja seakarjade vähenemine.

Leiame, et nii ELi toetus kui ka Eesti poolt lubatud toetus (kokku umbes 15 miljonit eurot) tuleb välja maksta kriisiabina nii kiiresti kui võimalik. 10,56 miljonit eurot tuleks maksta välja veel sellel aastal ja 4,6 miljonit eurot uue aasta esimeses kvartalis. Üleminekutoetuste maksmist pole planeeritud riigi eelarvestrateegiasse, mis paraku tähendab jätkuvalt, et üleminekutoetuste maksmine on ebatõenäoline. Kindlasti ei rahulda valitsuse pakutud lahendus, mille kohaselt võidakse ühe variandi kohaselt järgmisel aastal maksta üleminekutoetusi 4,6 miljoni euro ulatuses. Teatavasti on Eestil õigus tuleval aastal maksta riigieelarvest üleminekutoetusi 21,5 miljoni euro ulatuses. Põllumajanduses peab alati silmas pidama pikemat perspektiivi, olema valmis turutõrgeteks ja pakkuma nende korral tootjatele teatud stabiilsust.

Kuidas olukord teie meelest lõpuks laheneb? Ja millal?

Lõpliku lahenduse saab tuua vaid turuolukorra paranemine, kuigi see ei tähenda, et riik saaks käed rüpes seda oodata. Piimandussektoris on kriis praeguseks kestnud oodatust palju kauem ja turuolukorra kiiret paranemist pole ette näha. Seakasvatussektoris on prognooside tegemine veelgi keerulisem, sest seakatku leviku peatamise võimaluste osas valitseb suhteliselt suur ebaselgus. Üsna selge on, et seakatk meie metsadest niipea ei kao, mistõttu peavad sealihatootjad kohanema uue olukorraga.

Siiski peab saabuma mingi selgus, kui kaua kehtivad piirangud sealiha turustamisele. Järelevalvetsoonide ja kitsenduste kehtestamise järel tuleb tõdeda, et turg ei saa enam vabalt toimida. Turu vaba toimimist takistavad administratiivsed piirangud, seega ka olukorra leevendamise meetmed peavad tulema riigi poolt, et anda seakasvatajatele tagasi majanduslik perspektiiv seakasvatusega jätkamiseks. Tundub juba peaaegu paratamatusena, et sealiha tootmismaht Eestis väheneb. See omakorda tähendab, et me ei suuda enam ennast sealihaga varustada, mis tekitab Eesti lihasektoris täiesti uue olukorra. Üldiselt saavad põllumehed sissetulekud turult. Eesti põllumees keskmisena saab toetustest vaid 20% kogusissetulekust, seejuures intensiivsed tootjad palju vähem ja ekstensiivsed tootjad suurema osa (mis on ka loogiline, veiste karjatamine rannakarjamaadel jne ei saagi toimida turureeglite järgi). Toetused muutuvad tähtsaks, kui turg ei toimi, kriiside ajal peaksime suutma kokku leppida, et me ei lase tootmist vabalangusesse, mis annab sektorile ja riigile tagasilöögi ka tulevikuks (vähenevad tootmine, töökohad, maksutulu jne). Ühistegevust rõhutatakse palju – see ongi oluline, aga see pole mingi imerelv, mis kõik turutõrked ja ebavõrdse kohtlemise riigi poolt kompenseeriks.

3

Muutuste ootel

S

iinsamas kõrval olevas loos kinnitab põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus, et kuu tagasi Toompeale sõitnud 101 traktorit ja otse Riigikogu ees toimunud meeleavaldus on aidanud põllumajanduse probleemid nii avalikkuse kui võimukandjate silmis selgemalt esile tõsta. Võitlus selle nimel, et Eesti põllumeest koheldaks ülejäänud Euroopa põllumeestega võrdselt, aga jätkub. Sest kui hästi läheb, jõuab alles 2020. aastal kätte see aeg, mil Eesti otsetoetused moodustavad 75 protsenti Euroopa Liidu keskmisest tasemest. Nii et käia on veel pikk tee.

Praegune aeg on küll tulvil ootusi-lootusi, kuid samas ka ärev. Eeskätt loomakasvatuse vallas. Kui piimatootjad ootavad piimahinna tõusu, mis sõltub üldisest turuseisust, töötlejast ja tarbijast, siis seakasvatajate lootused on paljuski seotud oktoobris alanud metsseajahi hooajaga, kus meie küttide ette on seatud vastutusrikas ülesanne lasta 29 600 metssiga. Ikka selleks, et seakatku levikule lõpuks ometi piir panna. Eelmine nädal tõi juurde veel ühe, arvult juba 21. katkupiirkonna Jõgevamaa Tabivere vallas, kus kütitud metsseal diagnoositi sigade Aafrika katk.

Läinud nädalal jõudsid Võru-, Valga-, Viljandi- ja Ida-Virumaa jahimeesteni esimesed kaheksa uut külmikud, mille veterinaar- ja toiduamet oli lubanud hankida. Tuleb ju saakloomade rümpasid katkuproovide tegemise ajal kusagil hoida. Lähiajal on oodata hanget veel 20 külmiku soetamiseks.

Olgu öeldud, et oktoobri esimesel nädalavahetusel toodi laborisse 80 kütitud metssea proov. Võib arvata, et proovide arv kasvab lähiajal mitu korda. Siinkohal pole liigne autojuhtidele meelde tuletada, et Eesti metsades käiv suurulukite aju- ja koerajaht suurendab oluliselt loomade sõiduteele sattumise ohtu. Lisaks seajahile käib praegu hirve-, põdra- ja karujaht.

Maa Elu püüab muudatustel oma pilgu peal hoida ja ka ise areneda. On ju tänane Maa Elu senise kaheksa külje asemel esimest korda 12küljeline. Nii see tänavu jääbki. Eks aeg näitab, kas uuest aastast on oodata järjekordset muudatust. Siht on võetud sellele, et paberlehe kõrvale tekiks veebiportaal maaelu.ee.

Kindel on see, et Maa Elu on end aasta jooksul igati õigustanud ja jääb viie maakonnalehe vahel jätkuvalt ilmuma. Seda eeskätt tänu positiivsele vastuvõtule, mis Maa Elu tegijatele nii lugejate kui maaettevõtjate poolt osaks on saanud.

Peeter Raidla

Peatoimetaja Peeter Raidla, peeter.raidla@ajaleht.ee Küljendus Ain Kivilaan Korrektor Reeli Ziius Müügijuht Jane Barbo, jane.barbo@ajaleht.ee, telefon 526 3578 Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Rüütli 14, 80010 Pärnu, telefon 447 7090 Trükk AS Kroonpress, trükiarv 34 000 Maa Elu levib Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel kaks korda kuus Autoriõigused: AS Ühinenud Ajalehed, 2015

4

TA L U P I DA J A

13. oktoober 2015

Maa Elu

Taltsi Talu seab sihte nõudluse järgi Toomas Šalda maaelu@ajaleht.ee

P

ärast Eesti Põllumajanduse Akadeemia lõpetamist 1986. aastal Tõstamaa valda Kastnasse elama asunud maakorraldaja haridusega Ruth ja elektrifitseerija Aivar Vene alustasid Ruthi esivanemate talust allesjäänud hoonetest – ait, laut ja küüni varemed.

Nüüd on siin eri otstarbega maju enam kui mõnes teises külas kokku. Paljuski tänu Venede tegevusele on ümbruskonda kodu või suvila soetanud kümmekond uut tulijat. Elu käib.

Metsamajandamise ja rasketehnika rentimise kõrvale on siin kaalukaks tegevusalaks tõusmas kinnisvara arendamine.

lu OÜ-l kujunenud rasketehnika rent ja metsade majandamine. „Peatöövõtt ja alltöövõtt, omavalitsused ja teedefirmad tellivad meid, hakkeveod, hakkeveolaevade laadimised, ümberkaudsed tööd ehk teedeehitus, kaevud, kraavid, kuivendamised. Objekte on meil olnud siit kuni Narva tuhamägede ja Koidula piiripunktini välja. Kui mõnel perioodil on tegemist vähem, siis võtame juurde: arendame kinnisvara, teeme teelõike, kraavitame oma metsasid. Tööd praegu jätkub, just lõpetasime ühe bensiinijaamaga, alustasime Pärnu sadama kai lammutamist, tööde järjekord on ees,” kinnitab peremees ja loetleb seni tehtutest suuremaid objekte: Pärnu Vallikäär, Virtsu sadama uus kai, Sillamäe sadam. Enamik töid on tehtud alltöövõtjana tehnikat ja brigaadi välja rentides. Geograafiliselt on tööd mööda Eestit laiali, aga Tõstamaa külje all asumine on harva takistuseks saanud. Tehnika vedu tuleb küll kliendil kinni maksta, aga kui ikka tahetakse, et Taltsi Talu need tööd ära teeb, siis sellega lepitakse.

Kuigi 2003. aastal võitis Taltsi Talu Eesti talumetsa majandamise konkursi, siis 2015. aasta sügisel Vened metsast kõneledes kuigi optimistlikud ei ole.

„Kui siia tulime, oli vaja teha roppu tööd, et sellest kohast siin kena majapidamine rajada,” meenutab peremees Aivar. Perenaine Ruth lisab, et kuigi tegu on tema esivanematele kuulunud maadega, olid mõned dokumendid korrektselt vormistamata jäänud ja Aivar Vene on oma enam kui 2000 hektanii pidid Vened maa 1990. aastal uuesti välja riga olnud ka Eesti suurim eraisikust metostma. Nurisemise asemel kasvatati teravilja, saomanik. Teda ei häiri, et kvantiteedilt on sigu ja parte, kuid peagi leidis Aivar endale temast mööda mindud, rõhk on kvaliteedil: meelepärasema ja tulusama tegevuse: „Hiljuti toimus metsa sertifitseerimine, „Oli tarvis talumaid korrastada, telaudiitor jäi rahule. Mis vaja, on raiulisin ekskavaatori, aga tellitud tud; tänavu istutasime 75 000 taifirma töökultuur oli null, kõik me, kraavitasime üle 40 hektavenis, oli katki jne. Nägin, et ri, tegime truubid, juurdepääSellest, et teha tuleb oma maade jaoks peab olema suteed, endalgi kena vaadata. oma tehnika. Võtsin ühe Keskkonnateenistus kontrolseda, mille järele metsatüki maha, sain veidi lis meid, ei olnud neilgi ühteparasjagu nõudlus raha ja ostsin Soomest esigi küsimust. Aga praegune sisuurem, on Vened mese kasutatud ekskavaatotuatsioon on selline, et metsa ammu aru ri. Hakkasin tegema maapamaksumus jääb elukallidusest saanud. randust. Kuna hoidsime tehjärjest maha. Kui metsale lähenika korras, tegime kvalineda nii, et tuled, võtad maha ja teetselt ja kiiresti, hakkas kaod, siis oled plussis, aga kui südametellimusi tulema, suuremad ettevõtted pakkuga hooldad, siis ei tasu see töö end praeguste sid alltöövõttu. Peagi leidsid mind üles ümbkokkuostuhindade juures piisavalt ära. Kaheruskonna inimesed – kes tahtis uut kaevu, kes kümne kahe aasta jooksul kahtlen esimest midagi muud. Tööpuudust pole mul kunagi olkorda, kas sel talvel üldse metsa tegema haknud.” kan. Viimased poolteist aastakümmet olen aiPeamisteks tegevusaladeks ongi Taltsi Tanult talvel raiunud, aga just arutasime auto-

Aivar Vene: ressurssi peab maksimaalselt kasutama, muidu tulu ei saa

M

eie edu võti on täpne organiseerimine. Et kasumit saada, pean kasutama objektil sisendina oma puitu või tegema mingi töö ettenähtust kiiremini ära, siit tuleb meie kasum. See eeldab, et kõik jookseb nagu lepase reega.

Kolmveerand kaheksa on traktor ette soojendatud, laser töötab, kõik on kontrollitud ja kallurid on kell 8.10 koormatega kohal ning töö jätkub täistuuridel. Ei ole nii, et reaalset tööd hakatakse tegema kell kümme ja pärast kahte tõmmatakse juba otsi kokku. Võimalikke takistusi peab ette nägema. Sama tööd saab teha 22, aga ka 10 päevaga. Seisakud peavad olema miinimumini viidud. Mul on tagavarajupid riiulis olemas, ma ei pea kuskilt midagi tellima hakkama.

Kui saan kõne, et masin seisab, stardib

juhiga, et kogu metsatehnika on küll ette valmistatud, aga on veel otsustamata, kas raiuda või mitte. Teenust pakume ikka. Mul on ostetud raieõigusi, mis tuleks ära teha, aga lasen vist võimalusel nendelgi metsatükkidel seista. Ainus probleem on siis, kui omanik tahab metsatükki, kus mul on raieõigus ostetud, ära müüa, siis peame lahenduse leidma. Puidu kokkuostjad on monopoolses seisus ja kui nemad ütlevad, et hind on 33 eurot tihumeetri eest, siis ei huvita kedagi, kas sina jääd plussi või miinusesse.”

Metsatükke on Venedel nii osaühingu kui ka peremehe, perenaise, aga ka tütarde nimel. Võimalusel on nad kaugemaid metsatükke müünud ja ostnud kodule lähemale. Pakkumist on väga palju. „Tuleb piiri pidada, sest ei jõua hallata. Me istutame praegu metsa, aga see, kes neid raiuma hakkab, on sündimata,” tõdeb proua Ruth. Peremees on nördinud, et kui teha kõik ettenähtud metsatööd hoolikalt ära, siis praeguste kokkuostuhindadega arvestatavat tulu ei saa: „Kui võrrelda paberipuu hinda toidukorvi hinnaga, siis krooniajaga võrreldes on tihumeetri hind langenud enam

Klc` aX Jl`kj F|

siit kohe auto, et rike kõrvaldada. Kahe tunni pärast käib töö jälle. Probleemide ettenägemist nõuan ka alluvatelt. Ja teistpidi: mida kiiremini töö korralikult tehtud saab, seda enam tellija meid hindab, tema saab oma asjadega edasi minna ja tuleb järgmine kordki meie juurde, kirjeldab Aivar Vene Taltsi Talu OÜ töökultuuri.

Tehnika järjekindel korrashoid on üks tähtsamaid asju üldse, see peab töötama nagu kellavärk, sest muidu läheb raisku nii tehnika kui ka mehe aeg ning keegi peab selle kinni maksma.

Logistika mõtleb ta sageli läbi oma isiklike kalatiikide ääres karpkala, forelli või tuura õngitsedes: „Seal siis puhkan ja samal ajal saan rahulikult asjad läbi mõelda.

Kui midagi on võimalik väärtustada, siis ma teen seda.” kui kolm korda. Paberipuu nõudlus on maailmaturul vähenenud, kasumit tahavad kõik saada ja see, kes puitu kokkuostjale müüb, on kõige nõrgemas positsioonis: hind on selline ja kui tahad, siis müü või hoia omale. Aga ehk tulevad paremad ajad.” Venedel on kolm tütart ja mitu lapselast, nii et juba tehtud investeeringud peaksid end nii või teisiti ära tasuma. Rasketehnikale leiab tööd ka talvel ja nii ongi praegu otsustamata, kas Taltsi Talu metsades tänavu talvel vinguvad saed või valitseb vaikus. „Kui tulu ei ole, on meil vabadus mitte metsa minna, jääme ellu.”

Sellest, et teha tuleb seda, mille järele parasjagu nõudlus suurem, on Vened ammu aru saanud. „Oleme õunad jaganud mitmesse sahtlisse, sest majanduses toimuvat prognoosida on keeruline. Meil oligi nii, et suvel ehitasin teid, talvel raiusin metsa, üks kompenseeris teist, meestel oli tööd. Parematel aegadel on meil palgal olnud ligi 30 inimest, praegu on 12. Sõltuvalt hooajast see arv kõigub.

Kasutame ka FIEde teenuseid, sest alati pole stabiilset tööd piisavalt.”

Aivar Venel on asetäitjad küll olemas, aga kõigi ettevõtte tegemistega hoiab ta end

Keskkonnasäästlike ahjude, pliitide projekteerimine ja ehitus.

Vastavus EN15544 (ahjud), ÖNORM B8310 (pliidid), EN13384-1 (korstnad).

Kõik pottsepatööd (4. tase, kutsetunnistus 095043), korstnapühkimine (4. tase, kutsetunnistus 081133).

KESKKONNASÄÄSTLIKE AHJUDE, PLIITIDE PROJEKTEERIMINE JA EHITUS.

Ahju on viimistletud savikrohviga ja küttekolde alumine osa töödeldud gekolaktiga, mida toodetakse Moostes.

Krohvi lisatud jõekarpi ja jahvatatud merekarpi, mis annab nii mustri kui ka läike.

Kaasaegne kõrge kasuteguriga (82%) keskkonnasõbralik ahi, mille ehitamisel on meisterarvestanud kõikide nüanssidega (lõõristik, korsten, looduslikud materjalid, disain jne).

Ahju kütteautomaatika reguleerib õhu pealevõttu ja välistab kolde jahtumise.

Ahju kütmiseks kulub vähe puid, kuna täpselt välja arvestatud lõõristik võimaldab šamottkivilneelata suure osa energiast ja selle ka salvestada.

Kasutatud on kvaliteetseid toortelliseid, mille tootmiseks on kasutatud umbes üks liiter diislikütust.

WWW.KORSTNAPÜHKIJA.EE || WWW.FACEBOOK.COM/TULIJASUITS TEL 5344 2448

Maa Elu

TA L U P I DA J A

13. oktoober 2015

Oma metsa puidust valminud palkmaja tutvustavad Ruth ja Aivar Vene huvilistele meelsasti. ikkagi peensusteni kursis ega pelga vajadusel ise käsi külge lüüa. Proua hooleks on raamatupidamine, mida on omajagu, lisaks metsa istutamine ning haljastustööd.

Tööjõu leidmise kohta ütleb peremees, et on küllaltki nõudlik. Kelle suhtes on usaldus tekkinud, nendega pole probleemi, palju on vana kaadrit, kes mitu aastakümmet head tööd teinud. Ja siin käib mehi isegi Võrumaalt.

Mõistagi on ette tulnud igasuguseid töötajaid: kes tuleb tunde lugema, nendega viib tee kiiresti lahku.

Viinameestega on tal samuti omajagu negatiivseid kogemusi. Aga häid mehi kiidab Vene taevani: „Kui ostan hea tehnika, siis mees peab sellega hakkama saama. Üks suuremaid tunnustusi on see, kui mulle helistatakse ja öeldakse, et tahan seda konkreetset masinat koos selle konkreetse mehega. Meil peavad olema universaalid, ei saa nii, et oskad ainult ühte kitsast lõiku, tööd on erinevad: laudade staabeldamine, siis väike traktor, siis teine masin, siis midagi neljandat-viiendat. Vähemalt kolm kuud läheb aega, enne kui näen, kellest asja saab. Lahtise peaga mehed õpivad kõik ära. Tublidele meestele on meie firmas kindlustatud tugi ja stabiilsus.”

Tehnikaühikuid on Taltsi Talul neljaküm-

ne ringis, uusi masinaid ostetakse vastavalt nõudlusele. „Kui olid kanalisatsioonitrassid üle Eesti ja euroraha tuli, oli meil töid igas Eesti nurgas. Pidi olema roomikekskavaator, rataslaadur, ekskavaatorid. Tehnikat tuleb järjest uuendada. Tavaliselt panen 50% oma raha alla, teine pool jääb liisingusse. Kui raskeks läheb, siis mets kompenseerib,” selgitab peremees.

Selle sajandi alguses puutus Aivar Vene kokku ka saeveski pidamisega. Teised saatsid ka jämedamad palgid paberipuuna kokkuostu, aga tema sorteeris välja ja saagis ehitusmaterjaliks. Tõsisemalt otsustas ta hakata väärtustama musta leppa, mida on Tõstamaa kandis palju. Ostis Tõstamaale saeveski, aga selle pidamine jäi ajutiseks. „2005. aasta jaanuaritorm lõi mul 7000 tihumeetrit puitu maha, pidin sellega tegelema. Puiduhind löödi alla, saagisin siis tohutu koguse palki, ligi 3000 tihumeetrit, osa on praegugi alles.

Pealmised sammalduvad, alumised mädanevad, aga keskel on korralikud ja ehitan neist palkmaju. See on väga korralik puit. Kui inimese elu oleks pikem, ma saeks ka, aga ei jõua.

Saeveski eeldab aastaringset tegutsemist ja kindlat turgu. Mina lõpetasin suvel raiumise

Toomas Šalda

ära ja saeveski seisis. Hooned on alles praegugi, saeraami ja lintsae müüsin maha. Lihtsam on naabrimehe juures see asi teenusena ära teha,” selgitab mees saeveskist loobumist.

Veidi uuema tegevussuunana arendab Taltsi Talu kinnisvara. Venede kodust mere poole on kerkimas arendus nimega Taltsioja, kus kerkivad talu enda puidust palkmajad.

Pererahva kodu kõrval on valmimas umbes 300ruutmeetrine uhke palkmaja, kus on kasutatud minimaalselt 36sentimeetrise läbimõõduga palki, kõik materjalid on võimalikult looduslikud ja sinna on sisse ehitatud koguni viis võimalikku küttevarianti (maaküttest päikesepaneelideni), sest siis saab maja tellija kõigi võimalustega tutvuda. „Seda ei tee ma ainult äri pärast, see on ka koht, kuhu mehi tööle saata, kui muud tööd parasjagu pole anda.” Erilist heameelt tunneb pererahvas sellest, et tänu arendusele on muidu kõrvalisse kanti tulnud elu. „Seda kaksteist kuud aastas, küll peamiselt nädalavahetuseti. On, kellega näiteks talguid teha. Neli tundi füüsilist tööd, siis saun, paar pudelit õlut ja elu on lill, seltskond hea,” muheleb Aivar. Avasüli on oodatud need, kes ise midagi teha tahavad, mitte ainult ei vaata unistavalt valla poole.

5

Kuna Taltsi Talus on kõik süsteemne, ei lasta raisku midagi. Oleks imelik, kui sealt küttepuid ei saaks tellida. Saab küll, aga ainult kvaliteetset ja õiglase hinnaga. „Müün 2011. ja 2012. aastal tehtud puid, need on esteetiliselt puhtad, kaminapuud on võrkkotis.

Müün õiglase hinnaga. Siin on tähtis maine, et klient tuleks tagasi. Küsin mõnest teisest müüjast võib-olla isegi kaks korda rohkem, aga ei peta kedagi. Kui klient maksab ruumimeetri eest 35–40 eurot, peab ta ausa kauba saama. Vastutan selle eest. Puugaasikatel laulab selle puuga. Peamiselt on meil must lepp.” Üks Taltsi Talu põhimõtteid ongi, et korraliku töö eest peab saama väärilise tasu. „Igal pool, ka tehnika rentimisel, aetakse hindu alla. Mina töötan ainult õige hinnaga. Müün tundi teistest kallimalt, aga jällegi, ma vastutan kliendi rahulolu eest. See, et osal hangetel on peamine kriteerium odavus, ei vii kvaliteedini.”

Aastatega kinnistunud põhimõtteid on ettevõttel veel: „Pean tunnetama, et käin tööst üle. Iga objekti või töö puhul küsin kõigepealt endalt, kas saame sellega hakkama. Kui ise olen veendunud, pean sama sisendama teistele.”

Töötegemise kultuuri õppisid Vened 1990. aastal Rootsis talupraktikal käies. Ruth Vene: „Kuidas tööd teha, kuidas suhtuda tööriistadesse, kuidas su elamine peaks välja nägema, meie vaated ja töökultuur kujunesid paljuski just seal välja.” Venedest kirjutati isegi Rootsi lehtedes, imestati, et endise Nõukogude Liidu inimesed võivad nii töökad olla. „Poole viiest hommikul läksin lauta, viskasin sõnnikut, kaheksast viieni ehitasin, seejärel õhtul kaheksani jälle sõnnikut, pärast seda õppisin rootsi keelt, sai ikka ausalt tööd rabatud,” meenutab Aivar ja lisab, et kõige enam õppis ta seal austama tööriistu: „Ostsin 200 Rootsi krooni eest ketaslõikuri, mis oli juba siis kümme aastat vana, aga mul on see tänini alles ja töötab. Tööriista peab hoidma ja hooldama. Nii peavad ka Taltsi Talu masinad olema mehaaniliselt korras ja korrektse välimusega. Kiidan oma töökoja juhatajat Margust, kes on just selline mees. Kord ja puhtus on tähtis iga väiksemagi töö juures. Ei saa nii, et jätad enda tagant koristamata. Tuleb järgmine mees ja vaatab, et nii käibki ja kõnts koguneb.”

Ehkki töid ja tegemisi on Taltsi Talus maa ja ilm, on nii Aivar kui ka Ruth seda meelt, et enam kasvada ei taheta, pigem nišši nähes võimalusi laiendada. „Mille järele nõudlust on, seda tuleb pakkuda,” on peremees veendunud.

Eritellimusel haagised ning nende ümberehitus Pealisehitused veoautodele Metsaveoautode koormapostide valmistamine Metallkonstruktsioonid Raskeveokite ja metsamasinate remont, hooldus, varuosad Hüdrosilindrite valmistamine ning remont Hüdrotarvikute müük

info@metsatrac.eu tel 435 4091, 5556 6995 www.metsatrac.eu

Fotomeenutas 2012. aasta suvest, kui Venede juures käis Eesti kaunimate kodude žürii.

Urmas Luik / Pärnu Postimees

6

MEETOOTJA

13. oktoober 2015

Maa Elu

Eesti üks suuremaid meetootjaid peab tõsiseid ekspordiplaane Kristina Traks maaelu@ajaleht.ee

K

umalane OÜ, üks Eesti suurematest meetootjatest, peab plaani poole suuremaks kasvada ning senisest enam mee ekspordile rõhuda. Sihikul on Aasia riigid. Õigupoolest on Kumalane koostöös OÜga Meveda sel suunal tegutsenud juba mitu aastat ja Hiinasse mett müünud viimased kolm aastat. Hiljuti läks esimene partii teele Malaisiasse. „Katsetame. Ega nendele turgudele kiiresti sisse ei saa, see võtab aastaid. Samuti on vaja suuremat kogust,” selgitab Taavi Tull, kes perefirmas põhiliselt müügiga tegeleb.

Kuid läheme ajas mõnikümmend aastat tagasi. Jaanus Tull meenutab, kuidas talle juba lapsena mesi väga maitses ning kuidas ta vanaisa majapidamise lähedal metsamajandi mesitarudes toimetavaid mesilasi uurimas käis. „Lugesin ka raamatutest mesilaste kohta ja avastasin täiesti teistsuguse maailma. Õppisin Olustvere sovhoostehnikumis mesinikuks,” räägib Jaanus. Edasi tulid ülikooliaastad EPAs ning sel ajal soetas ta juba Harglasse Taheva valda esimesed tarud. Alguses käis mesilaste pidamine põhitöö kõrvalt, kuid 1997. aastal otsustati peres, et tegeletakse ainult mesilastega ning algas tõsisem meefirma üles ehitamine.

Algus polnud lihtne. Nii-öelda tootmishooneks oli Harglas väike vana palkmaja, kus kahes väheldases toas ja tillukeses köögis tuli ära vurritada kogu mesi. Meevõtu ajal kestsid pere tööpäevad varahommikust hilisõhtuni – mesi oli vaja tingimata ära vurritada, sest järgmisel päeval oli uus laar peale tulemas.

Ruumipuudus oli nii suur, et vurritamismajas sai liikuda vaid külg ees.

Aegamööda kasvas mesilasperede arv ning loodi järjest juurde tarude gruppe. Murranguliseks kujunes 2007. aasta, mil loodi esimene tarude grupp Tartumaale. „Juba esimesel aastal tootis see grupp kolm korda rohkem mett, kui olime saanud Harglas. Kusjuures me ei teinud töövõtetes mitte midagi teisiti, lihtsalt loodus on Tartu kandis sedavõrd teistsugune,” jutustab Jaanus. Pereema Eda Tull lisab, et Tartu- ja Valgamaa mesi erinevad märgatavalt nii maitselt kui ka värvilt. „Lõuna poolt tuleb hästi tume metsamesi ja Hargla kandis on meel täiesti kindel oma maitse,” selgitab ta.

Samal 2007. aastal tõi perepoeg Taavi firmasse palju tarkust piiri tagant, sest suvel enne viimast gümnaasiumiklassi läks ettevõtlik noormees tööle ühe Rootsi suurema mesiniku juurde. „Rootslane oli hästi põhjalik mesinik ning sealt saime palju nippe, kuidas endagi mesilates asju paremini teha,” ütleb Taavi.

Praegu on osaühingu Kumalane 1000 mesilasperet ning grupid laiali 40 kohas Tartu- ja Valgamaal. Ühes grupis on umbes 20 mesilasperet. Järgmisel aastal tahetakse veel üle 40 grupi juurde tekitada. Jaanus sõnab, et tarude kohavalik sõltub sellest, kuidas mesilastel selles paigas korjet on. „Peamine kriteerium, et taimestik oleks hästi mitmekesine.”

Kumalase tootmishoone, kus mesi vurritatakse ja pakendatakse, asub praegu Nõo vallas, seda plaanitakse lähiajal renoveerida. Sest taas on ettevõttel ruumipuudus: ei saa suurendada perede arvu, kui puudub võimalus mett töödelda. „Meil ongi nii, et kui tootmise laiendus valmis saab, siis natuke aega on rahulik, aga varsti jälle kitsas,” nendib Eda. „Samas sellist enesepiinamist nagu ettevõtte algusaastail enam pole olnud: näiteks tänavu tootsime ligi 50 tonni mett ja vurritaja lõpetas tööpäevad kell 17. Nii ongi normaalne.”

silma peal hoida,” ütleb Jaanus.

Taavi sõnul on Eestis tugev mee alatootmine, seda võiks toota palju rohkem. Importmee osakaal Eesti kauplustes on vast 50 protsenti, kuid endiselt ostavad väga paljud mee oma niinimetatud ihumesinikult. Jaanuse sõnul on meetootmisel Eestis perspektiivi just ekspordi seisukohalt: praegu on väljaveokogus tilluke, samas hin-

Meetegu koos kogu perega, vasakult alates Jaanus,

MESINIKU ERIALA ON OLUSTVERES POPULAARNE Pärast paarikümneaastast pausi õpetatakse Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolis neljandat aastat taas mesinikke. Tung erialale on päris korralik.

Olustvere kooli meekoja peremees Valmar Lutsar ütleb, et mesindus ei ole erialana küll nii populaarne kui näiteks raamatupidamine, kuid 25 õppekohale on igal aastal kandideerinud 50–60 soovijat. Õppima oodatakse eelkõige neid, kel juba mõningane mesinikukogemus ning soov tegeleda mesindusega tõsisemalt kui ehk aianurgas paari taru enda tarbeks pidada. „Mesindus on kindlasti perspektiivikas ala ning põlvkonnavahetus selles valdkonnas on alles ees.

Vahepeal on olnud pikk paus, kus mesindust üldse Eestis ei õpetatud ja seetõttu on oskajatest inimestest puudus,” selgitab Lutsar. „Traditsiooniliselt on mesindus olnud ala, mida isa õpetab pojale, kuid tänapäevane mesindus, eriti kui sellega tegeleda põhjalikumalt kui hobina, on samuti arenev valdkond. Siingi on vaja teada tänapäevaseid töövõtteid ja uuendusi tuleb pidevalt, kasvõi näiteks haiguste ravis.”

Kuidas perefi rmas rollid jagunevad? Tarude (mesilasperede) juures käivad Jaanus, Taavi ja põhikohaga koolitatud mesinik, Eda teeb kõike muud. Suvel on meespere enamasti lennus, sest mesilasi peab pidevalt jälgima. Sügistalvel tegeletakse põhiliselt müügiga, Taavi sõnul pole see sugugi väiksem töö kui suvine toimetamine tarude juures.

Suviti kasutatakse abilistena mesindusõpilasi ning abikäsi vajatakse ka mee vurritamisel. Seevastu plaani ise igapäevatööst kõrvale tõmbuda ja kõik palgalistele delegeerida Tullidel ei ole. „Tahame ikka ise asjadel

natakse just Aasia riikides põhjamaadest pärit mett väga kõrgelt. „Põhiküsimus on hulgas – Eesti mastaabis on ka üks konteiner suur kogus. Samas kuna oleme ikkagi väikeettevõte ja kui me kogu toodangu ekspordime, siis kaotame kliendid Eestis, sest meil pole lihtsalt mett anda. Aga kui Eesti klient jääb tellitud meest ilma, siis oleme sealt väljas ning tagasi saada on keeruline,” selgitab Jaanus Tull.

Sel aastal saatis OÜ Meveda Kumalase mesilast partii mett Malaisiasse, kus seda ka-

sutatakse ühe tervisetoote valmistamisel.

Väga võimalik, et siit saab alguse pikaajalisem ja suurem koostöö. Ent miks ei müüda mett ligemale, näiteks Euroopasse? Jälle on küsimus koguses: Euroopa hulgimüüjad ostaksid Eestistki mett, kuid siinseil tootjail pole lihtsalt pakkuda nii palju kui tarvis.

Tänavust mee-aastat nimetavad Tullid üsna keskmiseks. Põhja-Eestis olnud mesilastel ehk vähem tööd, kuid Kumalase mesilaspere tõi keskmiselt 53 kilo mett, Valgamaal 60 kilo. „Oli selline aasta, et peaks talveks mett jaguma küll,” arvab Jaanus.

Maa Elu

MEETOOTJA

13. oktoober 2015

Webstech

7

®

Hoia oma saagil silm peal!

Jälgi temperatuuri ja niiskustaset arvutist, nutiseadmest – kus iganes sa ka viibid.

Väliste antennidega ja antennideta pallid

Kolme pikkusega piigid

Silo- ja madalhoidlate kaabel

EFEKTIIVNE JÄLGIMINE 24/7 t Teravili ja seemned t Kartulid, sibulad ja teised juurviljad

, Eda ja Taavi Tull.

Kristina Traks

Mesilaste pidamine on peen ja tunnetuslik töö

Ü

ldlevinud arvamus on, et mesilaste pidamine on kerge: mesilinnud teevad suvi läbi tööd ja mesiniku ülesanne on vaid mett võtta. Asi pole tegelikult sugugi nii lihtne ning selle põhimõtte järgi toimetades võib juhtuda, et sügiseks pole ei mett ega ka mesilasi, hoiatab Jaanus Tull. Ja annab ka mõned nõuanded mesilaste pidamiseks.

• Vaata tarusse iga nädal, et hinnata pere arengut ja märgata probleeme. Eriti tarvilik on see suve esimesel poolel (kuni 1. juulini), sest just siis toimub pere kasv.

• Lepi sellega, et sõltud mesinikutöös loodusest. Sul võib olla plaan, mida ja millal teha, kuid kuna mesilaspere areng on pidev ja mõnes faasis plahvatuslik, siis tegutseda tuleb selle järgi.

• Väga tähtis on õigel ajal varroalestale piir panna, sest kui seda saab liiga palju, nõrgeneb pere niivõrd, et ei suudagi ületalve elada. Varroalesta tuleb õigel ajal vähendada, et mesilased, kes talvi-

tuma jäävad, oleksid terved. Õige aeg ravida on ajavahemikus 10.–20. augustini ning samal ajal peaks hakkama ka mesilasi söötma.

• Sügisel mesilasperet koondades võiks mesilastel tarus olla pigem veidike kitsas. Raamid peaksid olema mesilasi täis ning ei maksa karta, et neil ruumi väheks jääb.

• Ära karda suhkruga söötmist! Klassikaline nõuanne on anda talvel lisasööta 2,5 kilo raami kohta. Jaanus Tull ütleb, et suhkruga toites talvituvad mesilased paremini kui meega toites. Mesi sisaldab palju mineraalaineid ning mida tumedam ehk mineraalainerikkam see on, seda halvemini mesilased seda süües talvituvad. 5–6 kuu jooksul koguneb seedejääke soolikasse nii palju, et nad ei suudagi kevadeni vastu pidada, eriti kui kevad hilineb. Suhkrus mineraalaineid pole ja seda probleemi ei teki.

• Jälgi, et mesilinnud kevadel nälga ei jääks.

Mõnikord kardetakse, et kevadel jääb mesilastel liiga palju sööta üle, kuid põhitarbimine algabki veebruari teises pooles ja märtsis, kui tekib uus põlvkond hauet. „Näiteks sel aastal olid aprillis ja mai algul kehvad ilmad ning mais olid tarud juba nii kerged, et mesilasi ähvardas nälg. Kui kevad oleks tulnud veel hiljem, oleks kevadelgi pidanud neid söötm a h a k k a m a ,” toob Jaanus näite.

t Puukoore laastud ja puidupelletid t Kompost

t Andurid paigaldatakse biomassi t Baasjaam asetatakse hoidla lähedusse ja ühendatakse elektritoitega t Süteemis seadistatakse teie hoidla andmed ja piirväärtused

UUS Traadita kaabelversioon ja automaatne juhtimisüksus kütmiseks ja õhutoiteks

Ülevaade ja meelerahu Webstech kindlustab nii teie biomassi kui ka teie enda hea ööune. Selle andurid mõõdavad pidevalt temperatuuri ja suhtelist niiskust, sõltuvalt nende tüübist. Kui teie individuaalselt seadistatud kriitilised piirväärtused ületatakse, edastatakse häire. Oma tüüpilise tasuvusajaga vähem kui kaks aastat on seade ärilisest seisukohast väga mõistlik.

Pidev jälgimine Automaatne jälgimine ööl ja päeval, ka välismaalt! Te saate protsessi kohta kogu dokumentatsiooni ja täieliku meelerahu.

Säästab aega Süsteem on kiiresti ja lihtsalt paigaldatav. Ülevaade arvutist, tahvelarvutist või nutitelefonist. Biomassi tuleb edaspidi oluliselt vähem käsitsi kontrollida.

Parem kvaliteet Temperatuuri ja niiskuse täpne juhtimine on biomassi ühtlase kvaliteedi aluseks.

Volitatud edasimüüja

Meie süsteem saadab välja häire, kui piirväärtused ületatakse ning võimaldab sellega kiiresti sekkuda ja vältida võimalikku hoiustatud materjali väärtuse vähenemist.

Säästab raha Täpne andmesisestus vähendab teie hoidla õhutamisele ja kuivatamisele kuluvat energiat ning vähendab ülekuivatamise riski. Puhurite ja kütteallikate poolt kasutatava energia kulu on kuni 30% väiksem!

Moving agriculture ahead

Pilt Trading OÜ Tel 504 1278 ivika@pilttrading.ee www.pilttrading.ee

8

UUDISED

13. oktoober 2015

Lihatööstus näitas tänavuse aasta esimesel poolel väikest kasvu.

Maa Elu

Ants Liigus / Pärnu Postimees

Lihatööstuse müügitulu ulatus poole aastaga 150 miljoni euroni Eesti lihatööstussektori käive ulatus 2015. aasta esimesel poolaastal 150,3 miljoni euroni, selgus maaeluministeeriumis koostatud Eesti lihatööstussektori ülevaatest. Ebakindel olukord lihaturul on vähendanud tööstustesse tehtavaid investeeringuid. „Lihatööstussektori majandustulemusi on kõige enam mõjutanud tugev tooraine ülepakkumine, eriti sealiha puhul. Ülepakkumine on viinud toorme hinnad alla kogu Euroopas,” ütles maaeluministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand.

Eesti lihatööstussektori müügitulu ulatus tänavu esimesel poolaastal 150,3 miljoni euroni, mis on aasta varasemast (148,2 miljonit eurot) 1,4% enam. Lihatööstuste esimese 6 kuu kogukasum ulatus 8,3 miljoni euroni. „Kindlasti toob teise poolaasta majandustulemustesse olulise muutuse alates juuli keskpaigast farmides levinud seakatk,” selgitas Kand.

Lihatööstussektor investeeris 2015. aasta esimese 6 kuuga põhivarasse 2,3 miljonit eu-

rot, mis on aasta varasemast 47,7% vähem (2014. aasta I pa 4,4 miljonit eurot). „Lihatööstused tunduvad olevat tuleviku suhtes äraootaval seisukohal, sest võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on investeeringud vähenenud ligi poole võrra,” ütles Kand.

Lihatööstussektori statistilisi näitajaid tõlgendades tuleb arvestada, et valimisse kuulub ettevõtjaid, kellel on põhitegevusele lisaks mitmeid lisategevusalasid (nt looma-, linnuja taimekasvatus; sööda tootmine, transporditeenused jms). Sektori kogukasumit tõlgendades tuleb arvestada, et Statistikaamet tegi muudatusi lihatööstussektori ettevõtjate valimis.

Lihatööstuste toodang moodustas esimesel poolaastal 20,1% toiduainetööstuse ja 3% töötleva tööstuse toodangust. Eestis tegutseb ligi 60 lihatööstust, kus töötas Statistikaameti lühiajastatistika andmetel 2015. aasta I poolaastal keskmiselt 2958 inimest. See moodustas 19,6% toiduainetööstuses hõivatud inimestest. (ME)

Investeeringud pagaritööstusse on suurenenud Pagaritööstused investeerisid 2015. aasta esimese kuue kuuga materiaalsesse põhivarasse 3,8 miljonit eurot ehk 61% enam kui mullu samal ajal, selgub maaeluministeeriumis koostatud Eesti pagaritööstuse ülevaatest. „Investeeringud pagaritööstuses on hakanud taas suurenema, et tihedas konkurentsis kasvatada efektiivsust. See on oluline, kuna pagaritööstuste puhul on suurenenud ka ekspordi osakaal,” ütles maaeluministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand.

Pagaritööstuste müügitulu oli 2015. aasta esimesel poolaastal 89,7 miljonit eurot ehk

aasta varasemast 5,6% enam. Toodangust ligi kolmandik läks ekspordiks, mis tähendab väljaveo 11% suurust kasvu. „Kui mõned aastad tagasi oli pagaritööstus selgelt siseturule orienteeritud, siis praeguseks on ekspordi osatähtsus toodangus oluliselt kasvanud. Lisaks värsketele pagaritoodetele on suurenenud külmutatud toodete väljavedu,” lisas Kand.

Pagaritööstuse toodang moodustas esimeses kvartalis 8,8% toiduainetööstuse ja 1,3% töötleva tööstuse toodangust. Eestis tegutses statistikaameti andmetel 2015. aasta esimesel poolel 140 pagaritööstuse ettevõtet, kus töötas kokku 2870 inimest. (ME)

Peeter Kümmel / Sakala

Pildil olev Jüri Lai tuli 3. ja 4. oktoobril Taanis toimunud maailma künnimeistrivõistlustel pöördatrade klassis kaheksandaks, Indrek Zilensk saavutas tavaatrade klassi 22. koha. Pöördatradega pääses võistlema kokku 30 ja tavaatrade klassis 27 eri riikide künnimeistrit. Pöördatrade klassis tuli maailmameistriks Andrew Mitchell seenior Šotimaalt, tavaatrade klassi maailmameistriks pärjati Eamonn Tracey Iirimaalt. (ME)

Maa Elu

UUDISED

13. oktoober 2015

John Deere saab Eestis uue esindaja Peeter Raidla peeter.raidla@ajaleht.ee

K

uni 30. novembrini 2015 on traktoreid ja muud pĂľllutehnikat tootva John Deere’i ametlik esindaja OĂœ Stokker Agri. 1. detsembrist saab John Deere’i kaubamärki kandva pĂľllumajandustehnika ametlikuks esindajaks Eestis Baltic Agro Machinery OĂœ, aluseks tänavu mais sĂľlmitud leping. Maa Elu uuris, mida see muudatus John Deere’i tehnika kasutajatele kaasa toob.

Kas Baltic Agro Machinery jääb nßßd ainsana Eestis John Deere’iga tegelema vþi säilib Stokker Agril jätkuvalt mßßgiþigus? „Me mßßme uusi John Deere’i masinaid, tarnime varuosi, teeme masinate hooldus- ja remonditÜid nii garantiilistele kui ka vanematele masinatele,� selgitas Stokker Agri juhatuse liige Kristo Busch. „Kþikidele Stokker Agrist ostetud uutele John Deere’i masinatele kehtib garantii ka pärast 30. novembrit. Alates 1. detsembrist teeb garantiid kþikidele Eestis mßßdud masinatele John Deere’i uus lepingupartner Baltic Agro Machinery. Stokker Agri jääb tegema garantiiväliseid hooldus- ja remonditÜid ning tarnib kþiki vajalikke varuosi kþikidele John Deere’i masinatele ka pärast 30. novembrit. Stokker Agri keskused asuvad Paides, Tartus ja Tallinnas. Lisaks keskustes paiknevatele tÜÜkodadele on Stokker Agril mobiilsed ja hästi varustatud hooldebussid, mis katavad kogu Eestimaa vajaduse. Kþikide hooldemeistrite, varuosaspetsialistide ja mßßgimeeste kontaktid leiate meie kodulehelt www.stokkeragri.ee.� „Alates 1. detsembrist 2015 on Baltic Agro Machinery ainuke ametlik John Deere’i esindaja Eestis,� kinnitas ka Baltic Agro Machinery juhatuse liige Ants Puusta. „Kindlasti on meil piisavalt suured plaanid ja tahame, et John Deere’i masinate arvukus Eestis suureneks. Oleme leidnud oma meeskonda väga head inimesed. Meil on kolm pþhikeskust: Tartu, Tßri ja Jßri. Kþigis keskustes on olemas korralik varuosade baas ja hoolduskeskus. Eesti teedel liigub juba 13 meie hästi varustatud hooldebussi. Seega kþik eeldused heaks teenindamiseks ja mßßgiks on olemas.�

Baltic Agro Machinery kodulehel on viide

Näitleja Tiina Tauraite on John Deere’i traktori ßks tuntumaid propageerijaid. 2013. aasta suvel sþitis ta oma tuttuue traktoriga John Deere mÜÜda Eestit, et mängida maha monoetendus „Traktor�. 14. septembri pþllumeeste meeleavaldusel sþitis Tauraite oma traktoriga aga kolonni eesotsas Toompeale.

Kßllike Rooväli / Postimees sellele, et aitate pþllumajandustehnika ostul leida soodsat rahastust läbi John Deere Financial tehasefinantseeringu. Mida see ßldjoontes endast kujutab? „See on John Deere’i ja Nordea vahel kokku lepitud liisingute pakkumise sßsteem, mis on ka enne turul olnud,� selgitas Puusta.

Stokker Agri on andnud teada, et asub maale tooma Jaapani Kubota tehnikat. Kas esimesed traktorid on juba kohal? „Stokker Agri, mis algselt toimis Mecro pþllumajandustehnika divisjonina, alustas pþllumajandustehnika maaletoomisega 1998. aastal,� lausus Kristo Busch. „Oleme pakkunud Eestimaa pþllumeestele kvaliteetseid terviklahendusi juba 17 aastat. Jätkame oma senist tegevust, turustades Bednari, Joskini, Spearheadi, Kuhni jt tuntud kaubamärke, pakkudes neile masinatele ja seadmeile nii varuosi kui ka hooldust. Stokker Agri tooteportfelli Eestis, Lätis ja Leedus lisandus sel aastal tþepoolest uue kaubamärgina Kubota. Esimesed masinad jþuavad Eestisse veel sel aastal, sßgisel.�

Milliseks kujuneb teie taktika Kubota mßßgil?

„Jaapani kaubamärk Kubota on maailma masinatÜÜstuses tuntud oma kvaliteetsete diiselmootorite poolest,� ßtles Kristo Busch. „Kuni 100 hj traktorite klassis on Jaapanis toodetud Kubota USAs praegu kindel turuliider ja ßks arvestatavamaid tegijaid Euroopas.

Kverneland Groupi ostuga tegi Kubota kindla sammu pþllumajandusvaldkonda, seades eesmärgiks olla suurim pþllumajandustehnika tootja maailmas.

2015. aasta suvel avas Kubota uue pþllumajandustraktorite tehase, mis toodab traktoreid vþimsusklassis 170+ hj. See, millal tippkvaliteedi poolest tuntud Jaapani Kubota märki kandvad masinad saavutavad Baltikumis märkimisväärse populatsiooni, on ainult aja kßsimus. Kubota masinad mßßvad end ise tunnustatud kvaliteedi, multifunktsionaalsuse, vastupidavuse, madalate ßlalpidamiskulude ja viieaastase garantiiga.�

Milliseid liisinguvþimalusi te pakute? „Teeme koostÜÜd kþigi suuremate liisingufirmadega, pakkudes nii kapitali- kui ka kasutusrenti. Stokker Finance’i kaudu on vþimalik saada nii lßhiajalist maksepikendust kui ka leida lahendus klientide kþige keerukamatele finatseerimisvajadustele,� ßtles Busch.

9

LĂœHIDALT

Eesti toidu kuu ßritustel osales ßle 65 000 inimese Septembris toimunud Eesti toidu kuu sßndmustel osales hinnanguliselt kokku ßle 65 000 inimese. Eesti toidu kuu projektijuht Kadi Raudsepp ßtles, et toidukuu algatus vþeti nii toidusektori kui ka tarbijate poolt hästi vastu. „Eesti toidu kuu vastu oli suur huvi ja kindlasti pßßame ka järgnevatel aastatel septembris toidukuuga kohalikku toitu esile tuua,� märkis Raudsepp. „Eesti toidu kuu festivalide, näituste, messide ja laatade korraldajad väärivad suurt tunnustust, et algatusega kaasa tulid.�

Raudsepa sĂľnul olid Eesti toidu kuu sĂźndmustest kĂľige populaarsemad Paunvere laat (ligi 20 000 kĂźlastajat), Saaremaa toidufestival (15 000 kĂźlastajat), PĂľllumajandusmuuseumi temaatilised Ăźritused (5000 kĂźlastajat), Olustvere hoidistemess (4000 kĂźlastajat) ja silmufestival Narva-JĂľesuus (4000 kĂźlastajat). (ME)

PiimatÜÜstuse mßßgitulu vähenes Tänavu esimesel poolaastal langes piimatÜÜtlejate mßßgitulu 18,1% ning ligi veerandi vþrra vähenesid kogukulud. PiimatÜÜstuse kogukasum ulatus 11,9 miljoni euroni, selgub Eesti piimatÜÜtlemise sektori 2015. aasta kuue kuu ßlevaatest.

PiimatÜÜstus tootis 2015. aasta kuue esimese kuuga Statistikaameti esialgsetel andmetel 151 mln euro väärtuses piimatooteid, mida oli ßle 33 mln euro ehk 17,9% vþrra vähem kui 2014. aastal samal perioodil.

2015. aastal toodeti kuue esimese kuuga 102 200 tonni piimatooteid, mida oli 1,4% vähem aasta varasemast. Toodangu mahult kasvas vþrreldes varasemaga joogipiima (+4,7%), vþi (+18,2%) ja kohupiima (+1,1%) toodang, vähenes koore (–21,0%) ja hapendatud piimatoodete (–6,2%) toodang.

PiimatÜÜstuse mßßgitulu vähenes lßhiajastatistika andmetel 18,1%, olles 2015. aasta kuue kuu seisuga 168,9 mln eurot. Sektori kogukulud vähenesid 21,8%, samas kasvasid aastataguse ajaga vþrreldes 13% tÜÜjþukulud. (ME)

SAMPO ROSENLEW HARVESTER HR46

PUIDE TALU SEEMNEKESKUS

Ĺ° QRVKOCCNPG NCJGPFWU JCTXGPFWU LC JQQNFWU TCKGMU Ĺ° PČœČœF XGGNIK XČ—KOUCO LC MKKTGO Ĺ° Č˜MQPQQOPG LC VČ˜Č˜MKPFGN Ĺ° JGC OCPČ˜Č˜XGTFWUXČ—KOGIC Ĺ° OWICX XCKMPG QJWVW MCDKKP Ĺ° JČœFTQUVCCVKNKPG ČœNGMCPPG Ĺ° OGGVTKPG VČ—UVWM Ĺ° /QVQOKV OČ—Č—VGUČœUVGGO

Talinisu ’Ada’ C2 hinnaga 280 ₏/t Keskvarajane, saagikas, suure proteiinija kleepevalgusisaldusega, väga heade kßpsetusomadustega. Leedu pþllumajanduse instituudi aretatud sort. Keskmine kþrrepikkus, keskmine langemisarv.

SAMPO ROSENLEW FORVARDER FR28 Ĺ° XȇKMG MGTIG JCTXGPFWU TCKG HQTXCTFGT Ĺ° GK MCJLWUVC OGVUCRKPPCUV Ĺ° OQQVQTK XČ—KOUWU M9 Ĺ° RČ˜Č˜TFGPWTM MWPK o Ĺ° MCPFGXČ—KOG VQPPK Ĺ° OGGVTKPG VČ—UVWM Ĺ° OCMUKOCCNPG MQQTOC RKMMWU O Ĺ° GTIQPQQOKNKPG MCDKKP

Ĺ° METSATEHNIKA MĂœĂœK JA HOOLDUS Ĺ° HĂœDRAULIKASĂœSTEEMI DIAGNOSTIKA JA REMONT Ĺ° MĂ•Ă•TESĂœSTEEMID JA METSATARVIKUD IInfo tel 5303 1642 Ĺ° www.ts-hydraulic.ee

Talinisu ’Mulan’ C2 hinnaga 290 ₏/t

Kþike ei pea ise tegema Savi 16, Pärnu, tel 447 5166 BRONEERI AEG: www.kummimees.ee

Euroopa enim paljundatud talinisusort.

Väga suure saagikuse ja väga hea seisukindlusega, keskmiste kßpsetusomadustega.

Väga suure toitainete omastamisvþime tþttu sobilik ka maheviljeluses kasvatamiseks.

Vaata ka: www.puidetalu.ee

Täpsem info: Ahti Nurm tel 5647 2901 puidetalu@puidetalu.ee

10

PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTTED

150+20 suurt Peeter Raidla

peeter.raidla@ajaleht.ee

S

ee on teine kord, kui Maa Elu on müügitulu järgi ritta seadnud Eesti 150 suuremat põllumajandustootjat. Esimene kord tegime seda oma esimeses numbris, kui Maa Elu täpselt aasta tagasi viie maakonnalehe vahel ilmuma hakkas.

Tabelisse on arvatud üksnes need põllumajandusfirmad, mis tegelevad otseselt taime- ja loomakasvatusega ning selle toodangu müügiga. Taas oli vaatluse all veidi enam kui 200 Eesti ettevõtet.

2015. aasta on olnud põllumajanduse jaoks eriline ning võib arvata, et aasta pärast koostatavas tabelis võib täheldada olulisi muudatusi. On ju nii mitmedki loomakasvatajad märku andnud, et ei välista oma senise põhitegevuse lõpetamist. Ja mõned neist ongi seda jõudnud juba tänavu ka teha. Seakasvatusele on andnud valusa löögi Eestisse murdnud sigade Aafrika katk, piimatootmisele aga madalseisus olev piima kokkuostuhind.

Nagu siin all toodud märkustest näha, otsustas sel aastal veel tabelis olev Merix Farm OÜ mullu loomapidamisega lõpetada. Veel aasta tagasi tabelis olnud Rey Seakasvatus OÜ läks pärast majanduslikke vintsutusi selle aasta aprillis pankrotti.

Oma 2013. aasta tulemuste põhjal peaksid tabelis olema veel ka Järve Tootjate OÜ, Ruixi Mõis OÜ ja Koolinurme Farmid OÜ, kes polnud aga eelmise nädala seisuga oma 2014. aasta aruannet veel jõudnud äriregistrile esitada.

Raske öelda, mis selle põhjuseks võib olla.

Toome siin all ära veel 20 põllumajandusettevõtet, kes koostatud tabelis jäid kohtadele 151–170 ja on ruumipuudusel ära toodud üksnes oma müügituluga. Väärivad ju nemadki oma tubli tööga tunnustamist.

Müügitulu 2014 2013 731 221 882 664 728 170 472 299 698 068 570 202 690 601 732 963 678 975 640 144 663 567 673 795 653 384 572 039 613 240 846 236 602 927 593 856 584 759 573 828 580 520 508 528 417 867 346 526 327 534 316 965 271 236 252 492 243 807 241 759

632 584 395 102 656 039 360 700 294 753 298 314 609 779 83 114 241 935 328 412

Taime- ja loomakasvatusfirmad (maakond) Ohtla Põld OÜ (Läänemaa) Järvakandi Farmer OÜ (Raplamaa) Saidafarm OÜ (Harjumaa) Loyde OÜ (Võrumaa) Kaunsaare OÜ (Pärnumaa) EKSO Agro OÜ (Põlvamaa) Setra Mõis AS (Tartumaa) Aaspere Agro OÜ (Evalo Agro OÜ)***** (Lääne-Virumaa) Österby OÜ (Läänemaa) Vastse-Kuuste Põllumajanduse OÜ (Põlvamaa) Sõrandu Farm OÜ (Järvamaa) Sootaga Mõis OÜ (Tartumaa) Oleg Grossi Talu OÜ (Lääne-Virumaa) Arme Turvas OÜ (Järvamaa) Ulvi Agro OÜ (Ida-Virumaa) Viljatootja OÜ (Tartumaa) Merix Farm AS****** (Jõgevamaa) Viru Agro OÜ (Lääne-Virumaa) Lynx OÜ (Järvamaa) Laeva Põld OÜ (Tartumaa)

MÄRKUSED TABELITES * Tulundusühistu Laeva Piim ise ei tooda, vaid vahendab üksnes oma liikmete toorpiima. ** OÜ Aaspere Agro liideti osaühinguga Evalo Agro ja kustutati 15.07.15 äriregistrist. *** OÜ Männiku Farm on lõpetas 2014 põllumajandusliku tootmise ja on keskendunud nüüd metsale ja kinnisvarale. **** OÜ Talukartul ise ei tooda, vaid tegeleb üksnes osanike kasvatatud kartuli müügiga, majandusaasta kestab juulist juunini. ***** Endine OÜ Evalo Agro, mis pärast Aaspere Agro ja Haljala Agro liitmist nimetati ümber Aaspere Agroks. ****** OÜ Merix Farm müüs 2014 kõik loomad ja lõpetas nende pidamise.

13. oktoober 2015

Maa Elu

PÕLLUMA JANDUSETTEVÕTETE MA JANDUSNÄITA JAD ( EURODES ) 2014. A ASTA Müügitulu 2014 2013 33 999 000 36 293 000 33 766 486 31 777 957 13 991 187 14 244 716 10 339 232 11 162 913 8 753 155 8 788 646 8 532 000 9 104 000 7 893 801 7 765 750 7 763 529 7 903 773 6 466 481 6 063 168 6 102 819 3 492 027 5 946 342 5 355 559 5 799 023 6 400 276 5 726 030 5 964 609 5 562 743 5 207 980 5 512 095 4 800 719 5 194 999 4 857 191 4 810 536 5 057 986 4 479 908 4 186 748 4 446 153 4 420 272 4 244 132 3 997 139 4 168 436 4 219 369 3 920 720 3 557 963 3 911 001 3 764 630 3 846 783 3 756 369 3 817 098 3 984 734 3 559 304 3 224 305 3 394 281 3 152 115 3 355 842 2 183 595 3 226 295 3 155 964 3 212 879 2 958 265 3 185 354 3 317 817 3 146 819 3 201 951 3 113 655 3 006 169 3 075 790 2 924 878 3 060 049 1 958 303 3 010 056 2 422 553 2 990 677 3 234 992 2 982 565 2 969 876 2 981 487 3 447 223 2 975 521 2 161 746 2 903 444 2 587 258 2 902 531 2 422 641 2 812 878 4 022 297 2 798 423 2 978 756 2 713 112 2 535 296 2 676 061 2 680 485 2 663 004 2 441 795 2 645 363 2 502 591 2 613 401 2 134 633 2 582 685 2 312 875 2 539 710 2 496 023 2 499 153 2 070 632 2 465 140 2 162 082 2 459 808 1 808 576 2 396 463 2 298 232 2 374 407 2 303 438 2 358 733 1 933 113 2 317 500 2 461 629 2 305 867 2 551 085 2 274 170 2 226 744 2 255 563 2 118 793 2 249 211 2 120 719 2 238 285 2 029 398 2 219 349 2 597 292 2 189 593 2 491 229 2 188 606 2 051 071 2 150 464 2 230 003 2 142 021 2 222 783 2 110 187 2 161 562 2 104 363 1 898 908 1 995 691 1 866 278 1 992 467 1 809 852 1 960 099 2 043 023 1 946 986 2 577 972 1 938 146 1 915 435 1 937 514 1 895 924 1 922 272 1 650 864 1 914 444 1 488 789 1 900 223 2 034 363 1 897 352 1 896 896 1 882 901 1 926 859 1 871 919 1 940 403 1 843 853 2 004 349 1 841 832 1 793 257 1 767 512 1 036 271 1 766 632 1 721 819 1 728 337 1 818 741 1 696 674 1 751 021 1 691 938 1 727 641 1 690 384 2 135 550 1 674 063 1 553 320 1 641 794 1 626 392 1 640 331 1 556 388 1 634 723 1 614 243 1 631 219 1 337 763

Taime- ja loomakasvatusfirmad Rakvere Farmid AS Laeva Piim TÜ* Atria Farmid OÜ Estonia OÜ Grüne Fee Eesti AS Valjala Söödatehas Saimre Agro Grupp OÜ Tartu Agro AS Väätsa Agro AS Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu Aravete Agro OÜ Sadala Agro OÜ Ühinenud Farmid AS Vändra OÜ Halinga OÜ Põlva Agro OÜ Sagro AS Peri Põllumajanduslik OÜ Pae Farmer OÜ Perevara AS Saimre Seakasvatuse OÜ Lõpe Agro OÜ Härjanurme Mõis OÜ Selja OÜ Laheotsa OÜ Hummuli Agro OÜ Weiss OÜ Kadarbiku Köögivili OÜ Pajusi ABF AS Peetri Põld ja Piim AS Küüni-SF TÜ Adavere Agro AS Kabala Agro OÜ Laatre Piim OÜ Aru Põllumajanduse OÜ Paunvere Agro OÜ Hinnu Seafarm OÜ Raikküla Farmer OÜ Mangeni PM OÜ Kaavere Agro OÜ Kaiu LT OÜ Sadala Piim OÜ Markilo OÜ Torma Põllumajandusosaühing Kõpu PM OÜ Laiuse Põllumajanduse OÜ Voore Mõis OÜ Kehtna Mõisa OÜ Saimre OÜ Friendsland OÜ Sanlind OÜ Laekvere PM OÜ Järva PM OÜ Voore Farm OÜ Muuga PM OÜ Metstaguse Agro OÜ Risti Agro AS Kõljala Põllumajanduslik OÜ Orgita Põld OÜ Abja Farmid OÜ Võhandu Põllumajanduse OÜ Puurmani Põllumajandusühistu Kure Mõis OÜ Valjala Seakasvatuse OÜ SF Pandivere OÜ Metsaküla Piim AS JK Otsa Talu OÜ Sigwar OÜ Kärla Põllumajandusühistu Õnne Piimakarjatalu OÜ Kuivajõe Farmer OÜ EKSO Farm OÜ Männiku Piim OÜ Aiu Põllumajandus OÜ Saimre Viljakasvatuse OÜ Saare Peekon OÜ Kesa-Agro OÜ Karinu PM OÜ Mäo Põllumajandusühistu Ääre Seakasvatus OÜ Mereranna Põllumajandusühistu Surju PM OÜ Kaarli Farm OÜ Vao Agro AS Sakala Põldur Nigula Piim OÜ Ranna Farm OÜ Tavex OÜ Rebruk Farm OÜ Vinimex OÜ Krootuse Agro AS Viraito OÜ Haage Agro OÜ Karpo OÜ Paistevälja OÜ

Maakond Viljandimaa Tartumaa Valgamaa Järvamaa Tartumaa Saaremaa Viljandimaa Tartumaa Järvamaa Raplamaa Järvamaa Jõgevamaa Harjumaa Pärnumaa Pärnumaa Põlvamaa Harjumaa Põlvamaa Raplamaa Jõgevamaa Viljandimaa Pärnumaa Jõgevamaa Pärnumaa Harjumaa Valgamaa Pärnumaa Harjumaa Jõgevamaa Järvamaa Harjumaa Jõgevamaa Järvamaa Valgamaa Lääne-Virumaa Jõgevamaa Harjumaa Raplamaa Viljandimaa Jõgevamaa Raplamaa Jõgevamaa Lääne-Virumaa Jõgevamaa Viljandimaa Jõgevamaa Lääne-Virumaa Raplamaa Viljandimaa Tartumaa Valgamaa Lääne-Virumaa Järvamaa Lääne-Virumaa Lääne-Virumaa Järvamaa Järvamaa Saaremaa Raplamaa Viljandimaa Võrumaa Jõgevamaa Tartumaa Saaremaa Lääne-Virumaa Harjumaa Lääne-Virumaa Ida-Virumaa Saaremaa Jõgevamaa Harjumaa Põlvamaa Tartumaa Tartumaa Viljandimaa Saaremaa Valgamaa Järvamaa Järvamaa Saaremaa Saaremaa Pärnumaa Lääne-Virumaa Lääne-Virumaa Viljandimaa Läänemaa Tartumaa Raplamaa Järvamaa Lääne-Virumaa Põlvamaa Jõgevamaa Tartumaa Viljandimaa Järvamaa

Saadud toetused 2014 2013 0 0 48 000 64 000 218 669 0 844 540 1 248 307 225 216 192 717 265 000 118 000 513 462 628 164 661 574 843 885 691 771 999 376 1 194 217 1 169 290 591 938 849 964 722 064 793 035 686 990 966 374 683 438 814 845 376 529 858 370 500 712 583 563 151 682 25 007 465 793 517 071 816 001 867 594 744 708 960 207 85 316 100 778 459 521 662 206 185 384 297 733 404 069 551 199 602 331 412 658 275 162 356 426 488 651 588 661 0 0 358 735 452 154 555 701 480 593 65 965 0 371 342 494 365 493 648 573 766 415 625 444 490 499 439 470 500 252 813 346 807 249 677 311 885 557 027 692 438 193 867 410 968 245 240 221 587 781 598 343 162 68 137 0 139 656 35 700 396 353 788 360 308 402 368 334 332 942 407 407 74 997 91 896 295 899 328 110 175 149 175 355 269 865 194 985 66 017 66 277 369 815 308 763 439 246 474 246 568 071 589 958 365 058 328 037 335 452 346 903 243 556 315 737 247 483 401 088 423 080 496 496 242 912 311 134 225 324 312 747 336 637 436 079 220 031 136 579 85 874 116 088 0 0 206 588 260 813 326 542 355 995 324 537 67 465 126 898 245 221 203 371 305 659 190 719 306 595 79 398 123 168 187 904 246 286 169 508 257 593 324 190 352 031 381 542 0 234 121 226 700 347 214 392 028 294 267 432 189 69 033 0 434 486 509 355 247 401 306 943 287 404 309 030 121 506 144 578 315 671 314 942 450 942 190 486 123 318 163 624 237 428 299 860 509 508 304 568 206 557 147 690 265 070 332 873 124 950 458 001 264 266 289 736 282 044 363 155 280 685 304 903

Varade maht Omakapital 2014 2013 2014 2013 34 229 000 33 856 000 29 272 000 29 055 000 4 071 304 3 818 178 255 496 196 955 15 430 176 15 222 273 13 872 681 13 712 065 22 017 325 15 659 872 9 336 350 9 194 224 6 620 978 6 793 475 4 720 415 4 344 510 10 148 000 10 428 000 189 000 1 043 000 14 050 173 12 956 636 7 956 541 7 238 371 12 180 826 11 812 671 8 288 374 8 407 843 21 277 490 13 510 505 2 034 188 1 999 022 5 368 891 5 032 199 5 056 316 4 757 361 15 212 707 15 915 559 5 941 116 7 767 314 16 573 231 15 836 698 7 040 955 6 604 439 17 025 159 16 760 719 230 444 254 622 14 025 962 12 095 139 10 638 011 9 087 676 4 824 597 17 656 696 18 752 534 3 232 903 17 311 129 16 567 433 5 212 898 4 218 255 3 583 882 3 511 165 2 409 212 2 218 122 15 372 041 15 313 167 6 117 329 6 382 483 10 992 678 10 577 590 7 727 556 7 349 971 7 244 508 9 141 737 2 767 792 3 282 890 3 384 671 3 229 830 1 836 657 1 572 352 11 484 176 11 020 952 5 352 457 4 809 820 11 679 575 11 946 148 4 379 232 4 302 242 4 734 027 4 457 404 8 375 926 8 216 134 11 760 756 10 297 350 8 227 964 7 416 023 7 696 585 7 285 780 701 345 420 764 5 579 537 4 050 343 3 568 493 6 473 781 3 009 444 2 241 794 748 637 556 037 8 643 360 7 986 163 2 215 644 2 090 171 7 015 553 6 358 867 2 876 187 2 305 869 2 144 683 1 978 587 1 909 848 1 751 145 6 162 322 5 915 930 4 060 203 4 126 541 5 082 433 5 147 350 2 052 786 1 950 162 5 067 080 4 788 128 3 511 492 3 383 747 7 315 444 5 711 535 5 833 838 4 951 746 5 017 896 693 330 565 517 5 162 326 3 314 784 3 668 674 3 204 336 3 403 058 11 447 210 9 456 206 6 297 069 5 888 047 4 160 687 12 916 209 5 791 978 5 081 565 5 741 902 5 503 275 1 968 342 2 415 991 6 815 683 6 332 706 4 188 091 3 333 763 3 090 111 3 752 631 2 096 589 1 990 809 2 844 088 3 114 811 71 322 244 242 6 961 289 7 533 197 4 031 209 3 988 729 5 766 640 5 313 175 3 199 237 2 979 861 4 966 921 5 216 568 3 376 084 3 752 829 4 207 534 4 324 406 2 003 909 2 008 115 5 945 712 5 976 847 2 940 646 2 861 962 5 391 019 5 266 962 2 171 320 1 772 521 2 665 885 2 806 361 1 965 689 1 769 941 6 778 137 6 291 916 6 638 216 6 095 804 4 578 694 4 177 832 2 592 255 2 305 134 6 993 902 6 985 265 2 463 311 2 398 050 8 470 200 6 686 026 2 208 109 2 077 815 4 541 014 4 426 365 2 330 973 2 101 312 4 055 132 3 742 112 2 447 964 2 242 523 7 305 668 7 186 193 2 907 544 2 829 442 4 569 802 4 206 237 2 820 757 2 572 029 7 426 653 7 119 776 3 708 744 3 502 483 7 766 414 7 672 540 2 618 004 832 310 6 237 279 5 884 244 2 036 359 2 061 891 5 418 079 5 206 872 3 979 498 3 888 084 3 824 573 3 841 421 2 572 215 2 429 458 2 030 071 1 941 592 362 247 562 771 2 628 332 2 434 544 2 369 946 2 234 758 6 244 705 5 996 400 3 113 256 2 780 479 4 243 480 4 371 282 2 396 084 2 684 784 2 429 879 2 381 822 1 473 570 1 092 580 4 207 532 1 762 091 1 600 194 4 289 658 3 784 258 3 838 111 2 269 764 2 206 749 3 540 345 3 708 422 1 925 936 1 697 782 4 626 327 4 485 918 2 432 546 2 061 307 5 560 939 5 137 445 4 926 731 4 597 746 4 667 266 4 705 887 2 918 061 3 057 051 5 282 770 4 533 117 2 041 519 2 021 176 2 271 006 1 633 210 168 362 145 950 4 215 264 4 335 116 633 358 469 831 1 758 737 1 769 212 4 127 303 2 681 882 3 181 666 2 866 733 2 076 802 2 237 832 1 525 093 1 365 016 807 125 802 727 3 880 093 4 156 027 3 138 888 3 344 840 4 702 913 4 504 115 3 125 762 2 867 219 4 488 907 4 357 339 3 173 376 3 081 846 7 256 795 6 535 059 6 608 426 1 167 199 2 419 010 1 744 528 1 936 157 1 373 405 3 738 061 3 849 850 1 932 649 1 618 859 3 150 198 3 220 263 2 225 102 2 071 424 3 696 584 3 294 959 2 883 388 2 592 166 7 041 595 6 702 496 2 187 496 1 848 288 3 032 140 2 967 295 2 364 175 2 359 719 4 156 234 4 217 986 2 267 026 2 270 312 4 286 603 4 461 989 2 209 390 2 352 704 4 223 989 4 104 013 3 558 726 3 432 220 3 275 317 3 103 830 1 496 808 1 405 382 3 492 065 3 340 619 1 602 923 1 539 781

Puhaskasum 2014 2013 217 000 1 228 000 61 736 5 909 160 616 25 797 142 126 1 169 669 625 905 460 800 -854 000 -1 251 000 718 170 518 558 -119 469 1 072 277 35 166 331 940 298 835 32 659 -1 826 198 105 199 436 516 981 573 -85 214 -287 694 1 633 368 1 837 209 -1 591 694 -27 913 994 643 411 692 203 890 266 175 -263 154 215 691 407 585 494 791 -515 098 185 017 264 305 -12 670 542 637 520 816 75 030 352 960 276 946 96 568 1 031 941 1 244 138 280 581 194 567 481 850 560 472 192 600 36 436 125 473 191 126 570 318 541 528 302 703 463 746 -66 338 239 085 102 624 366 938 257 745 284 384 926 092 206 926 127 813 224 963 -179 738 161 108 450 782 942 932 277 057 872 353 -447 649 104 921 854 328 118 927 105 780 32 526 -180 777 -164 973 92 480 599 207 139 376 303 126 -376 745 67 567 15 794 373 306 103 684 276 218 398 799 115 994 245 748 34 532 557 412 672 732 275 873 473 228 65 261 344 492 130 294 192 772 229 661 309 307 209 888 219 414 78 102 304 633 248 728 593 383 207 058 77 271 -206 021 -188 310 -25 532 -127 400 98 174 211 973 142 758 73 832 -200 524 -252 851 135 188 105 166 352 777 493 084 -288 700 22 376 380 990 104 890 161 897 348 199 111 015 53 716 228 154 353 503 371 239 625 919 378 985 323 820 -138 990 -521 868 20 343 364 915 22 412 -172 429 163 527 17 194 -10 475 219 836 -161 030 116 491 4 398 -84 288 -205 952 267 304 266 479 370 560 91 530 199 583 69 228 -318 707 562 752 294 129 313 790 21 739 153 678 120 851 351 222 393 251 339 208 190 903 4 456 155 009 3 305 102 901 -143 314 329 402 126 506 197 777 91 426 48 401 63 142 31 041

Maa Elu

PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTTED

13. oktoober 2015

MA JANDUSARUANDE PÕHJAL Müügitulu 2014 2013 1 568 276 1 370 223 1 523 923 1 495 485 1 513 129 1 415 073 1 502 296 1 404 995 1 492 385 1 627 193 1 488 194 1 366 858 706 397 1 470 689 1 470 487 1 544 990 1 469 963 1 435 039 1 444 848 1 525 252 1 427 900 1 329 402 1 408 150 1 187 898 1 402 023 1 826 065 1 385 459 1 285 681 1 330 875 1 044 388 1 311 616 1 944 197 1 305 102 1 232 801 1 299 259 1 381 053 1 298 868 1 286 420 1 279 306 1 149 927 1 276 290 1 025 563 1 273 308 1 152 767 1 269 658 1 259 159 1 260 685 1 177 681 1 243 044 1 138 919 1 240 624 1 179 462 1 222 172 1 213 723 1 178 848 1 468 685 1 169 813 1 067 106 1 163 028 971 163 1 151 929 1 263 729 1 128 630 1 218 376 1 117 437 1 028 366 1 100 961 858 950 1 088 146 1 090 389 1 071 409 1 069 957 1 002 325 760 206 999 360 732 054 943 453 896 566 936 195 874 984 925 450 900 920 915 504 1 538 385 885 565 974 043 874 218 921 545 872 652 983 142 852 971 800 570 832 930 861 815 827 328 173 665 824 388 712 478 822 003 910 018 805 901 1 104 877 795 518 1 361 800 788 554 770 613 776 301 736 422 752 664 781 111

Taime- ja loomakasvatusfirmad Evemar AS Kõpsta Seafarm Sürgavere Põllumajandusühistu Müüriku Farmer OÜ Oidermaaa Talu Seemnekeskus OÜ Aaspere Agro OÜ** Kõo Agro OÜ Rannu Mõis OÜ Soone Farm OÜ TAC-Ettevõtted AS Väimela Põllumajanduse OÜ Kärneri-Jõe OÜ Tammsaare OÜ Tartumaa Maamees AS Tõhela Agro OÜ Rannu Seeme OÜ Paala OÜ Sargvere Põllumajandusühistu Flores Aed OÜ Kaisma OÜ Kohala SF OÜ Massiaru Põllumajanduslik OÜ Piistaoja Katsetalu OÜ Koigi OÜ Õitseng OÜ Heko Põld OÜ Linnu Talu OÜ Ovolex OÜ Kaarli tulundusühistu Kupna Mõis OÜ Võhmuta PM OÜ Reinu-Einari OÜ Teedla Mõis AS Varnja Farmid OÜ Kirbla OÜ Pae Ühistalu TÜ Vaimastvere Agro OÜ K & G Saarelt OÜ Mällikvere Põllumajandusühistu Karuvälja OÜ Väimela Majand OÜ Kaubi Farmid OÜ Avispeamees OÜ Vahenurme Agro AS HTM Grupp OÜ Valjala Põllumajanduslik OÜ Aatmaa AS Männiku Farm OÜ*** Terrax AS Oss OÜ Talukartul TÜ**** Milligrupp OÜ Rauni Põllumajanduse OÜ Vaiatu Agri OÜ Tulevik OÜ

11

LÜHIDALT Maakond Jõgevamaa Lääne-Virumaa Viljandimaa Lääne-Virumaa Põlvamaa Lääne-Virumaa Viljandimaa Tartumaa Tartumaa Järvamaa Valgamaa Läänemaa Järvamaa Tartumaa Pärnumaa Tartumaa Viljandimaa Järvamaa Harjumaa Pärnumaa Lääne-Virumaa Pärnumaa Pärnumaa Järvamaa Lääne-Virumaa Tartumaa Valgamaa Läänemaa Tartumaa Lääne-Virumaa Lääne-Virumaa Läänemaa Tartumaa Tartumaa Läänemaa Raplamaa Jõgevamaa Lääne-Virumaa Jõgevamaa Lääne-Virumaa Võrumaa Jõgevamaa Lääne-Virumaa Pärnumaa Järvamaa Saaremaa Harjumaa Harjumaa Tartumaa Saaremaa Järvamaa Viljandimaa Saaremaa Jõgevamaa Valgamaa

Saadud toetused 2014 2013 154 318 232 874 77 477 15 187 179 700 220 822 216 244 295 449 62 746 42 797 579 131 254 340 240 492 164 830 112 022 165 708 197 198 260 156 304 994 700 226 34 072 0 257 384 244 525 246 789 374 719 92 566 128 247 164 643 194 715 210 455 212 345 210 278 260 327 342 089 400 097 0 0 249 889 326 974 143 503 131 703 285 217 301 680 135 238 183 605 292 614 760 612 286 549 285 798 158 600 162 928 0 234 670 112 760 113 253 283 745 329 231 34 268 171 193 163 212 285 222 495 224 835 160 366 182 570 99 008 82 996 434 213 440 145 391 180 442 816 106 350 139 657 300 258 227 804 151 231 256 684 219 519 308 720 164 397 154 704 188 896 112 088 133 015 144 253 122 860 96 062 260 679 283 660 144 151 368 116 45 936 84 233 12 028 57 089 123 834 147 740 36 348 0 28 017 31 513 248 789 264 857 166 269 225 974 182 490 201 491 233 237 203 413

Varade maht 2014 2013 2 692 000 2 541 031 2 046 958 2 312 389 2 941 099 2 873 661 3 348 970 3 123 869 1 243 339 698 132 5 184 915 3 901 447 3 680 475 2 270 464 3 052 275 3 150 734 4 397 183 3 913 358 3 329 154 3 075 542 2 323 305 2 417 655 2 994 265 2 990 281 6 031 313 6 346 600 2 374 268 1 974 713 2 336 542 2 370 245 3 529 398 3 279 697 2 326 403 2 376 151 4 492 741 4 493 162 852 516 940 821 2 844 926 2 852 209 2 727 590 2 898 749 4 666 519 3 952 663 3 283 647 3 408 364 3 487 507 3 278 541 2 800 878 2 946 983 1 976 602 2 018 917 2 085 371 2 058 320 3 816 783 3 444 136 1 919 539 1 919 354 2 399 796 2 570 036 2 723 815 2 812 922 2 671 597 2 183 962 2 401 172 2 418 786 1 608 902 1 344 780 4 296 181 4 366 771 2 462 794 2 495 919 3 219 874 3 114 437 2 736 434 2 632 299 2 560 621 2 282 401 242 213 1 206 592 2 196 392 2 073 958 3 494 710 3 821 751 2 373 134 2 361 101 1 111 551 1 366 746 2 331 155 1 876 918 2 279 242 2 327 046 1 782 073 1 784 891 2 631 260 1 375 608 1 276 022 1 358 809 846 111 821 387 923 609 829 586 4 565 377 3 402 455 2 449 241 2 436 079 1 146 479 1 429 034 2 265 155 2 250 006

Omakapital 2014 2013 1 078 403 893 388 597 633 823 646 1 278 695 1 201 671 2 135 387 2 018 285 1 179 229 678 564 1 964 247 1 538 418 1 909 869 1 292 124 1 286 634 1 281 970 925 885 1 584 328 2 652 955 2 578 319 720 877 653 900 1 654 026 1 543 445 1 899 089 2 135 588 1 441 317 1 193 001 962 956 871 340 2 183 014 2 168 146 1 496 696 1 413 922 3 721 796 3 608 449 348 912 316 352 898 116 867 957 1 804 876 1 485 996 2 968 424 2 881 794 2 013 201 1 917 884 1 683 801 1 693 236 1 562 827 1 597 343 1 434 387 1 419 431 867 770 798 545 1 677 872 1 674 324 806 398 828 520 504 052 591 325 2 279 701 2 162 621 1 535 837 1 517 323 990 225 955 853 503 227 433 106 2 032 436 1 916 857 2 354 407 2 237 097 659 095 572 904 2 662 858 2 608 544 2 229 538 2 120 396 109 287 1 141 847 326 986 438 751 1 452 369 1 422 649 1 535 737 1 516 310 110 750 48 011 740 417 711 618 822 387 1 029 770 1 508 957 1 499 490 1 253 839 1 314 325 844 417 828 512 533 190 590 855 536 594 531 866 1 816 416 1 553 636 1 251 526 1 357 587 357 965 381 002 2 111 178 2 066 244

Puhaskasum 2014 2013 185 037 15 672 -226 013 1 974 77 408 -45 551 48 157 33 812 500 665 487 753 425 829 182 215 319 095 29 024 4 665 141 836 -628 443 9 825 146 636 489 324 66 977 90 165 175 581 164 678 -236 499 178 654 268 316 294 704 88 007 72 222 14 868 506 82 774 80 979 143 347 492 508 32 560 1 337 30 159 62 514 318 880 4 694 86 630 87 986 95 317 -60 465 -9 435 495 974 -34 516 69 823 14 956 12 272 69 225 120 500 -3 548 316 913 -22 122 24 762 -87 273 2 023 117 080 248 851 18 514 70 015 34 372 83 670 70 121 25 999 102 868 163 401 117 310 146 799 86 191 -188 258 74 314 110 787 174 142 301 916 -230 318 1 234 -111 765 -247 590 29 720 39 322 64 427 245 732 62 739 -97 090 28 800 76 412 -207 383 22 574 9 467 -45 518 -60 486 27 599 15 905 40 516 -57 665 -39 968 11 119 2 384 262 780 477 378 -106 061 126 072 -23 037 -56 424 44 934 70 597

Leping seakatku põhjuste uurimiseks Veterinaar- ja toiduamet sõlmis seakatku leviku põhjuste uurimiseks lepingu maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudiga. Lepingu alusel hakkavad teadlased andma epidemioloogilisi hinnanguid sigade Aafrika katku tekke ja leviku põhjuste kohta iga taudikolde puhul peale diagnoosi kinnitamist. „Veterinaar- ja toiduamet on koostöös teadlastega analüüsinud sigade Aafrika katkuga seotud riske ja võimalikke tagajärgi juba alates sellest, kui see oht Eestile lähenema hakkas,” ütles ameti peadirektori asetäitja Olev Kalda.

Maaülikooli veterinaarepidemioloogia professor Arvo Viltrop usub, et senisest tihedam koostöö teadlaste ja järelevalveasutuse vahel aitab leida võimalusi taudi edasise leviku tõkestamiseks: „Saame nende juhtumite põhjal teadmisi, mis on operatiivselt vajalikud, et võimalikult tulemuslikult ära hoida taudi edasist levikut Eestis. Seda infot ootavad aga ka meie kolleegid Euroopas, sest praegune olukord on uudne kõigi jaoks.” (ME)

Toetus jõudis abivajajateni PRIA maksis oktoobri esimesel nädalal kaheksale väiketootjale välja 120 000 eurot toetust sigade Aafrika katkuga seoses bioohutusnõuete täitmiseks või seakasvatuse lõpetamiseks.

Toetuse saamiseks oli võimalik taotlusi esitada ajavahemikul 17.–31. augustini. Kõnealune taotlusvoor oli suunatud vaid seakasvatajatele, et aidata nende tootmishoonetes sigade Aafrika katku vältimiseks rakendada vajalikke täiendavaid kohustuslikke bioohutusnõudeid või selleks, et seakasvatus lõpetada ja enda majandustegevus ümber korraldada.

Esitatud 15 taotlusest rahuldati kaheksa kogusummas 120 000 eurot. Toetust saanud tootjatest kaks taotlejat plaanivad tõhustada bioohutusmeetmeid, ülejäänutel on eesmärk kavandada tegevus ümber ja alustada seakasvatuse asemel näiteks linnu-, lamba- või lihaveisekasvatust. Selleks plaanitakse soetada tehnikat ning investeerida hoonete ja muu taristu laiendamiseks ning ümberehitamiseks. (ME)

www.linery.ee

Põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus II voor 26.11.–02.12.2015 Tule taotlema!

Võta ühendust Aakri Raamatupidamine OÜ tel 5303 7453 | triin@aakri.ee | priatoetused.ee

SAKSA HAKKEPUIDUKATELDE

KOOREKIHT!

Hakkepuidukatlad alates 15 kW- 990 kW. Projekteerimine, paigaldus.

12

KIIKA AEDA

13. oktoober 2015

Maa Elu

Kuidas hoida ületalve hellikuid ilutaimi?

Säde Lepik maaelu@ajaleht.ee

K

oduaedu ehib suviti hulk õrnu ilutaimi, mis meie tujukaid talvi väljas üle ei ela.

Enne kui kraadiklaas jääb näitama miinustemperatuure, tuleb soojemast kliimast pärit iludused õuest ära tuua.

Pelargoonid on pärit Lõuna-Aafrikast.

Kõik pelargooniliigid tahavad talvituda siseruumis. Näiteks pikkade nõtkete vartega rippehk luuderohulehised pelargoonid (Pelargonium peltatum) saab amplisse või rõdukastiaiavaasi igal kevadel küll uuesti osta, kuid armsaid lilli tasub katsuda ka ületalve hoida.

Kui need külmade tulles veel õitsevad, tõstke lilleanum näiteks verandale ja laske pelargoonidel seal õitsemine lõpetada. Siis lõigake taimed tagasi, nii et alles jääksid 10–15 cm pikkused varrejupikesed. Väljaveninud taimed küll õitsevad, kuid ei paku järgmisel suvel erilist silmailu. Rõdukastist võib taimed ettevaatlikult istutada väiksemasse potti.

Talvitumiseks sobiks pelargoonidele eriti Pelargoon istutage talveks aiavaasist või amplist väiksemasse potti, laske taimel verandal lõpuni hästi valge ja jahe ruum, kus temperatuur õitseda ja lõigake siis tugevalt tagasi. Pelargoonilehed sobivad hästi koitõrjeks.

Säde Lepik püsib 10–12 kraadi juures. Selliseid tingimusi saab pakkuda ehk talveaias. Kui ruumis kruusa ja pika toimeajaga kaua lahustuvat on hämar, peaks temperatuur olema veel maPELARGOONILEHTEDEGA dalam: 5–8 kraadi. Kui häid tingimusi pole, väetist.

Meie päikselistel ja tuule eest kaitstud lilvõib hoiukohana katsetada ka keldrit. PimeKIUSAKE KOISID das viskab taim lehed maha, vett pole siis lepeenrail näeb järjest enam kannasid ja Kui lõikate õuest sisse toodud pelargoone tapeaaegu vajagi, piisab hästi kergest niisutakaeralilli. gasi, siis pole mõtet pelargoonilehtedel raismisest paar korda kuus. Kui peate pelargooKannad on pärit Kesk- ja Lõuna-Ameerika ku minna lasta. Ärge visake neid ära. Nende ne hoidma jahedas toas aknalaual, pange troopilistelt ja subtroopilistelt aladelt, nende lõhn peletab riidekapist hästi koisid. Koide sugulased on banaanid ja ingverid. Levinuim need köetavast ahjust ja radiaatorist nii kaupeletamiseks võib piisata ka toataimena kasgele, kui saab. Jahedas ja niiskes ruumis kastliik on Kariibi mere saartelt pärit ja paraku ekvava pelargooni tugevalõhnalisest sordist. ke pelargoone talvel väga ettevaatlikult. sikombel India järgi nimetatud India kanna Kuivatatud pelargoonilehed sobitage riideVeebruari lõpus või märtsi alguses tahavad (Canna indica). Aedkanna sorte (C x generalis) kotikeses kappi või kummutisahtlisse. Lihton maailmas üle tuhande ja nende õievärvus kasvavad võrsed juba korralikku kastmist, sa kena koti saate, kui lõikate siksakikääridekastmisveele lisage vedelväetist. Ilusad tiheulatub eri tooni roosadest ja punastest oranga riidest välja alustassisuuruse ringi ja seodad taimed saate siis, kui lõikate sirguvad ži ja kollaseni, väga värvikad võivad olla ka te selle paelaga kokku. Koti täiteks sobivad võrsed poole võrra tagasi. Suveks istutage taitaime lopsakad lehed. lisaks pelargoonile veel kuivatatud koirohi, med suuremasse kasvuanumasse viljakasse lavendel, piparmünt, rosmariin, soolikarohi, mulda.

Kannataimed tuleb kohe pärast esimesi sidrunaloisia, kaneelipulga puru, nelgiterad Üsna samasugust kohtlemist ootavad ka öökülmi peenrast mullapalliga üles kaevaja muidugi nende kõigi segu. fuksiad, mille õied meenutavad baleriiniseeta ja nende varred tagasi lõigata, nii et allikuid. Fuksialiike kasvab tänapäeval loodusles jääb 20 cm kõrgune tüügas. (Mõni kaslikult Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Haitil, Tahivataja kinnitab, et piisab ka 10 cm tüükast.) pio Vares ja teisedki kaeralillehübriidide til ja Uus-Meremaal. Sordiaretuses palju kaSuurem muld raputage risoomide ümbert ära.

(Crocosmia x Crocosmiiflora) kasvukoha mänsutatud ja kõige külmakindlamale liigile Natuke tahenenult tõstke risoome ümbniokkamultšiga katnud ja sellest on taimedele edukaks talvitumiseks ka piisanud.

Patagoonia fuksiale (Fuchia magelritsev varretüügastega mullapall lanica) sobib hästi ka näiteks Iisuurde kasti. Mullapall ei või päAlati ei saa aga loota pehmet või lumerohrimaa niiskus ja pehme talv, ris läbi kuivada. Selle vältimiket talve. Eesti südamaal on kaeralille mugulKevadel istutage seal näeb neid nii hekitaimeseks täitke kast niiske turbaga, sibulad siiski kindlam üles võtta, ära puhastaimed suurde na kui ka metsistunult kasvasedasi kasti pandult hoidke tada ja mõne plusskraadiga keldrisse hoiule mas. Hiiumaal on see liik talkannarisoome keldris umbes viia. Need mugulsibulad vajavad heaks säilinõusse rammusasse vekatte all samuti õues ellu 5–10 kraadi juures kevadeni. miseks jahedat, niisket ja õhurikast keskkonlillemulda, kastma jäänud. Mõned fännid on Liiga külmas ja niiskes ruumis da. Valgus pole mugulsibula säilimiseks oluhakake siis, kui mujalgi õues kasvatanud saavad risoomid otsa, liiga line. Liiga kuivas ruumis kuivavad mugulsiilmuvad esimesed soojas kohas lähevad aga kaskord teadmatusest lõikamabulad ära, liiga soojas lähevad kasvama ja liivõrsed. ga niiskes hallitama. Parajalt on niiskust siis, ta jäänud fuksiaid, põõsad on vama. Kui sorte on mitu, märkiaastatega sirgunud 1,5–2 m ge kastile ka sordi nimi. Aeg-ajalt kui hoiate kaeralille mugulsibulaid puhtas ja vaadake kastid üle ja piserdage veega kõrguseks. Talveks kaevavad kergelt niiskes liivas või turbas. Kui kasvataliiga kuivaks tõmmanud turvast. Jälgige, et nad taimed peenrast aga välja ja hoiavad neid te kaeralilli aiavaasis vm anumas, siis saab keldris, kus on mõni kraad sooja. teie kallis kass kaste niisutama ei pääseks! need koos sellega talvituma viia. Kas igal aasKevadel istutage taimed suurde nõusse tal või vähemalt üle aasta istutage kaeralille Meil ehivad fuksiad enamasti lilleanumais rammusasse lillemulda, kastma hakake siis, mugulsibulad värskesse rammusasse mulda. rõdusid ja terrasse. Sealt tuleb fuksia enne kui ilmuvad esimesed võrsed. Lillepeenrasse Anumas natuke ette kasvatatud kaeralilled külmi sisse tuua ja tugevalt tagasi lõigata. võib kannad hobusesõnnikut või kanakakahakkavad varem õitsema ja siis ei juhtu seda, Fuksiale meeldib talvel jahe ja valge puhkekomposti ja head lillemulda lisades istutada et te varaste külmadega sügisel nende õitsekoht, kus on ainult 3–5–10 kraadi sooja. Vett alles siis, kui öösiti on püsivalt juba 10 kraadi mist ei näegi. andke neile kevadeni väga kitsilt, kontrollides sooja. Lopsakad kannad tahavad kogu suve aeg-ajalt, ega mullapall pole päris läbi kuivahoolikat kastmist ja väetamist. Närbuvad õied Samasugused piiripealsed Lõuna-Aafrikast nud. Talveks viskab taim enamiku lehti makorjake taimelt ära, siis ei levi seenhaigused, pärit taimed, mis küll võivad, kuid ei pruuha. Kui seda liiga palju kasta, lähevad juured seemnete areng kurnaks ka kannarisoomi, gi meil alati õues hästi talvituda, on veel mis talvitub siis halvemini. Kannasid võib kergesti mädanema. Parema ruumi puudusel tõrvikliilia (Kniphofia) ja hiidhüatsint (Galmuidugi kasvatada ka suures aiavaasis vm on tagasilõigatud fuksiaid oktoobri lõpust tonia). Läänesaartel ja rannikul võib tõrvikliiveebruari lõpuni talvitatud ka mõne plussnõus. Sel juhul saate need sügisel koos kaslia kasvukoha katta talveks kuuseokste või kraadiga keldris, kastes taimi väga kergelt vuanumaga külmade eest varjule tõsta. Lõimultšiga, sisemaal kaevake need üles ja viige paar korda kuus. Veebruaris hakake taimi tagake taimed tagasi ja kastke vähe, veebruaris kastiga nullilähedase temperatuuriga keldrissapisi keskkonnamuutusega harjutama ja tooistutage kannad ümber ja hakake korralikult se. Kasti võiks täita niiske turbaga, kuid uuesge need valgemasse ja soojemasse ruumi. kastma. ti on kasvama läinud ka ilma selleta keldris Fuksia õiepungad moodustuvad sama aasKaeralille mugulsibulad tuleks kindluse hoitud tõrvikliiliad. ta võrsetel. Kevadel istutage jõulise loomuga mõttes üles võtta siis kui gladioolidki. KaarKuni meetrikõrguse õisikuvarva ja valkjafuksia toitainerikkasse ja vett hästi läbilaskduvate varte tipus paiknevate õiekellukatega te või rohekate õitega hiidhüatsindid õitsevad kaeralilled (Crocosmia) kasvavad looduslikult vasse mulda, kasvuanumasse sobib hea kommeil suve lõpus. Nende sibulad kaevake hiljepostmuld, kuhu on lisatud liiva või peent Lõuna-Aafrika rohumaadel. Hiiumaal on Tamalt oktoobris üles ja hoidke neid kevadeni

Fuksiale meeldib talvel jahe ja valge puhkekoht.

Ogalise lantaani õied.

Kui kasvatate kaeralille anumas, siis saate taime koos sellega talvituma viia. kuivas külmavabas ruumis, kus on kuni 10 kraadi sooja. Päikselises kohas paiknevasse viljaka parasniiske mullaga peenrasse istutage sibulad mai teisel poolel, kui öökülmaoht on möödas. Liikidest peaks kõige külmakindlam olema rohekas hiidhüatsint (G. viridiflora).

Kasvuanumais on väga uhked eksootilised inglitrompetid ja lantaanid. Oma kodumaal Lõuna-Ameerikas kasvavad inglitrompetid (Brugmansia) 6–9 m kõrguste puudena. Meil tuleb inglitrompetile leida soe ja tuulevarjuline koht. Kasvunõus sirgub see suvega 1,5 m kõrguseks, taim ootab siis pidevalt hoolikat kastmist ja toitmist, kuid tasub vaeva imeliselt lõhnavate valgete, roosakate jm trompetikujuliste õitega. Talveks tahab inglitrompet tuppa puhkama tulla, siis lõigake õues suvitanud taim tugevalt tagasi, leidke sellele valge ja jahe ruum (5–12 kraadi) ning kastke napilt. Puhkeperioodil ei ole valgus väga tähtis ja siis võib talvituspaigaks sobida ka garaaž või kelder, talve lõpuks leidke inglitrompetile aga kindlasti valge koht ja istutage kasvu alustav taim vanu juuri kärpides toitainerikkasse mulda.

Oranžide või kollakate väikeste õiepärlitega ehitud põõsakestena saame anumais või lillepeenras kasvatada ka ogalist lantaani (Lantana camara), seegi taim pärineb Kesk- ja Lõuna-Ameerikast. Sobivas kliimas on need paraku väga invasiivsed. Meil tuleb jällegi taim sügisel peenrast üles kaevata, potti istutada ja viia valgesse hoiuruumi, kus seda tuleb hilissügisel ja talvel kergelt kasta. Sobiv temperatuur on 5–10 kraadi, kuid lantaanid on elus püsinud ka jahedamas ja soojemas ruumis.

Lantaane on kaua kasvatanud Tallinna loomaaia haljastajad ja neil on lantaanide kasvuhoones ületalve hoidmisega kõige rohkem kogemusi.