Maa Elu nr 20/2015

Juhan Särgava: Tekkis mõte, et prooviks, mis siis saab, kui ei pane põllule väetisi ega mürke. Lk 2–3

NR 20 (26) • 27. OKTOOBER 2015

Vanasse töökotta rajatud tehnoküla Omaaegse majandi töökojas on end sisse seadnud kaheksa firmat. Lk 6 ja 7 Kas kaevata või mitte? Ära kaeva külmunud või väga märga mulda, et seda mitte kahjustada. Lk 12

2

MEIEREI

27. oktoober 2015

Maa Elu

Elu väikemeiere Kristina Traks maaelu@ajaleht.ee

P Kui Euroopa Komisjon seadis enne kriisi puhkemist piimaliitri lähiaastate hinnasihiks 32–34 senti, siis praegu peavad piimatootjad oma piima ära andma umbes 22 sendi eest. Urmas Luik / Pärnu Postimees

Kõige raskem on nendel, kes hiljuti laenu võtnud Kristina Traks maaelu@ajaleht.ee

E

esti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmuse sõnul on praegu kõige keerulisemas seisus need põllumajandustootjad, kes enne kriisi investeeringuid tegid ja selleks laenu võtsid.

Roomet Sõrmus, põllumajanduses on ju ennegi raskeid aegu olnud, kuid mille poolest erinevad praegused olud varasematest kriisidest?

Põllumajandusturud on heitlikud ja suuremaid või väiksemaid kriise on põllumajanduses tõepoolest alati olnud. Viimati oli põllumajandussektor tõsises kriisi 2009. aastal, mil aasta keskmiseks piima hinnaks kujunes põllumajandustootjate jaoks 21 senti/kg. Tänast kriisi iseloomustab suur ebamäärasus, samuti on prognoositud, et see võib kesta varasemast kauem. 2009. aastal kestis väga madal hinnatase umbes aasta. Nüüdseks on kriis piimasektoris kestnud samuti juba üle aasta ja olukorra leevenemist veel ei paista. Kui 2009. aasta kriisi peapõhjustena võib näha üldist maailmamajanduse olukorda, siis praegu mängivad olulist rolli ka poliitilised aspektid.

Venemaa impordikeeld Euroopa Liidu toiduainetele on turu tasakaalust välja löönud. Venemaa turu sulgumine tähendab aga, et tõenäoliselt pikaks ajaks jääb meie tootjatele kõige parema hinnatasemega turg suletuks.

Suurt mõju piima hinnale avaldab ka piima tootmiskvootide kaotamine, see on piimatootmist Euroopa Liidus suurendanud. Eesti tootjad paneb raskemasse olukorda ka asjaolu, et põllumajandusettevõtete otsetoetused on viimase kahe aasta jooksul palju langenud, sest valitsus on jätnud põllumeestele 47,5 miljoni euro ulatuses üleminekutoetusi maksmata.

Millised ettevõtted kriisi paremini üle elavad?

Kõige raskem on praegu ettevõtetel, kes on alles hiljuti investeerinud tootmisbaasi ajakohastamisse ja võtnud ettevõttele suured kohustused. Vahel on kritiseeritud, et tootjad on võtnud üle jõu käivaid kohustusi. Kindlasti on ka üksikuid ettevõtteid, kes on võtnud liiga suuri riske, kui üldiselt on selliste väidetega raske nõustuda. Vaadates näiteks keskmist piima kokkuostuhinda viimase viie aasta jooksul, siis aastatel 2011–2014 on piima kesk-

miseks hinnaks Eestis kujunenud 31,2 senti/ kg. Ka Euroopa Komisjon on enne kriisi puhkemist ennustanud lähiaastate hinnasihiks 32–34 senti. Praegu peavad piimatootjad oma piima teatavasti ära andma umbes 22 sendi eest. Raske on kellegi poole näpuga näidata, et tootjad sellist hinna kukkumist ei osanud ette näha.

Kergemini elavad kriisi üle ettevõtted, kes majandavad siiani vanades tootmishoonetes ja pole võtnud ettevõttele märkimisväärseid kohustusi. Pikas perspektiivis on aga tootmise tänapäevastamine vältimatu ja needki ettevõtted seisavad valiku ees, kas investeerida ja jätkata või lõpetada tootmine. Mõnevõrra parem on ka nende ettevõtete seis, kes müüvad tooteid otse tarbijatele, olgu selleks toorpiim või omatoodetud piimatooted, sest lõpptarbijaturul pole võrreldes piima kokkuostuhinnaga toimunud nii drastilist hinnalangust.

Siiski ei saa väita, et piimaturu üldine hinnalangus jätaks ühtki piimatootjat täiesti puutumata – kui täna küsitakse kilepiima liitri eest poes juba vaid naeruväärsed 36 senti, siis sellise hinnatasemega toodetega on igal juhul keeruline konkureerida. Isegi siis, kui oled nišitootja.

Kuidas valitsus saab põllumehi aidata ja keda aidatakse? Kas abi on piisav, õigeaegne?

Valitsus saab ja peakski kriisiolukorras tootjatele appi tulema. Valitsuse eesmärk peaks olema, et kriisi ajal tootmine väga palju ei väheneks, sest sellel on väga pikaajaline mõju. Kui täna viiakse lüpsilehmad tapamajja, siis pole mõtet loota, et olude paranemisel piimatootmisega uuesti alustatakse. Kui väheneb piimakari, siis väheneb piimatoodang, kaovad töökohad nii põllumajandusettevõtetes kui ka terves väärtusahelas, väheneb maksutulu jne. Tänu põllumeeste häälekale väljaastumisele septembris on valitsus leidnud lõpuks võimaluse põllumeeste täiendavaks toetamiseks 7,6 miljoni euro ulatuses, kuid näiteks üleminekutoetuste osas pole riik tootjate nõudmisi ja selgitusi sisuliselt kuulda võtnud. Suuremat mõistmist oleme leidnud Euroopa Komisjonilt, kes otsustas piimatootjaid toetada möödunud aasta lõpus ja on täiendava toetuspaketi heaks kiitnud ka sel sügisel.

Siiski jäävad need erakorralised kriisitoetused võrreldes põllumajandustootjate (eelkõige piimakarja- ja seakasvatajad) kahjudega suhteliselt tagasihoidlikuks.

iimatootjate praegune raske olukord on üldteada. Paremini läheb neil, kel lisaks piima tootmisele ka oma väike tööstus olemas. Üks sellistest ettevõtetest on mahetooteid valmistav OÜ Saidafarm. Harjumaal Lehetus on ettevõttel 200 lüpsilehma ning kõrval väike meierei, mis piima juustudeks, kreemideks ja eri mekki kohupiimadeks muudab. Kogu ettevõtmine on mahe ning Saidafarmi tooteid leiab paljudest Põhja-Eesti kauplustest.

Saidafarmil on praeguseks kaheksa osanikku ning ettevõtmine on välja kasvanud samas asunud Saida sovhoosist. „Alustasime kümnekesi ja 10 000 rublaga. Aasta oli 1992, kui erastasime Saida sovhoosi vara. Algusaegade märksõna oli ääretu vaesus, kõigest oli puudus. Esimestel aastatel oli raha nii vähe, et linna palgaraha järele sõitmiseks kallasime kanistripõhjadest tilkhaaval bensiini autosse, et üldse sõita saaks,” meenutab Saidafarmi juht Juhan Särgava.

Alguses polnud ka meiereid ning see mõte tekkis alles paar aastat hiljem, kui Saidafarmi juhtus külla tulema Helga Fritzshe Saksamaalt. Kujunesid suhted Rootsi Antroposoofilise ühinguga, kus külas käies nägid Saidafarmi omanikud, et vilja on võimalik kasvatada mahedalt, ilma taimekaitsemürkideta. „Seal tekkiski mõte, et prooviks ka, mis saab, kui ei pane põllule väetisi ega mürke. Eks sattus hea aasta olema ja midagi hullu ei juhtunudki,” sõnab Särgava. „Meid peeti mahemõtete pärast ikka veidrikeks ega võetud tõsiselt.

Viisakam suhtumine algas vast 1990ndate keskel, kui oli näha, et oleme endiselt elus.”

1994. aastal kutsus proua Helga Juhani ja tema kaasa Helve Saksamaale vaatama, kuidas sealsed väikemeiereid toimetavad. „Olime nii vaesed, et isegi piletiraha meil polnud ning needki tehti välja. Käisime Kieli ümbruses talusid vaatamas ning nende elu tundus lihtne ja roosiline. Euronõudeid tollal polnud ning nägime ka kohti, kus juustu hoiti muldpõrandaga laos ja kuuseoksad oli uksematiks. Meie abistamiseks koguti kokku 3000 Saksa marka meierei loomiseks. Saime

„Meie kasv sõltub viljasaagist ja karjaõnnest,” selgitab kingituseks ühe vana juustutünni, vedasime selle Eestisse, remontisime natuke ja arvasime, et nüüd hakkame tünnis raha keetma,” muigab Särgava. Selgus aga, et juustuteoks on vaja väga spetsiifilisi teadmisi ning jälle tuli appi Helga: lähetas siia vana ja kogenud meieri Walter Münsteri, kes kõikvõimalikke õpetusi jagas. „Alguses polnud meil vajalikke baktereid, tema maitses poes müügil olevat keefiri ja petti ning leidis, et pett on hea küll. Sellest sai juuretis alguse ja tollest hetkest kuni tänaseni pole meiereis olnud ühtegi päeva, kus me midagi ei valmista.”

Alguses valmistati Saidafarmis kohupiima ning õige pea oli oma külal kõht täis söödetud ning tarvis hakata kaupa ka kaugemale müü-

Kohupiim vajab enne topsi panekut pisut nõrgumist.

Maa Elu

MEIEREI

27. oktoober 2015

3

is on täiesti võimalik Kuhu kala on peidetud?

N

ettevõtte juht Juhan Särgava. ma. See oli Särgava sõnul hingeliselt raske protsess, sest kui kolmest kohast juba ära saadeti, siis neljandasse kohta minek oli paras eneseületus. „Tasapisi muutus ebaõnnestumisvalu tuimaks ja ma ei elanud enam nii üle, et meie väga head kohupiima üldse müüki ei tahetud võtta,” sõnab ta. Tollaseid olusid iseloomustab hästi fakt, et Saidafarmi tooted olid juba siin-seal poodides müügil, kui keegi alles taipas uurida, kas ettevõtetel tootmiseksmüügiks üldse mõni luba on …

Saidafarm on kasvanud tasahilju ning suuri hüppeid pole käive teinud. „Meie kasv sõltub viljasaagist ja karjaõnnest,” selgitab ettevõtte juht. Kohe ettevõtmise algusest peale lepiti osanikega kokku, et pangalaenu ei võeta ning siiani pole aastatepikkuseid laene ettevõttele võetudki. Vaid masinate ostuks on kasutatud liisingut, kuna masinad on likviidsed ning raskuste korral saab neid müües kiiresti kohustustest lahti. „Juba vanaisa õpetas mind, et tee, mis teed, aga ära laenu võta.

Muidugi oleks tahtnud juba alguses sõita paremate masinatega ja saada rohkem palka, aga oleme läinud seda teed, et lendame aeglaselt ja madalalt. Iga kord tuleb endale aru anda, et isegi kui suudad mõne asja täna hankida, siis mida teha, kui oled endale sellega seoses suure kohustuse võtnud, aga ühel hetkel ei jõua maksta. Kartsime sattuda laenulõksu, sest laenudega üle selja minejaid on olnud alati.”

Loomi on Saidafarmil ligi 500, neist 200 lüpsilehmad. Maid on ettevõttel kasutada umbes 1000 hektarit. Töötajaid on palgal 30 ringis, suviti ka veidi rohkem.

Töötajatega tuleb Särgava sõnul maal olla eri-

Kristina Traks

ti paindlik ja arvestav, sest tihtipeale ei saa pikemaid plaane teha. „Mul võib ju olla kavatsus järgmisel nädalal ettevõtte ümbrust heakorrastada, aga kui parasjagu pole inimest, kes tahaks seda tööd teha, lükkub asi edasi,” selgitab ta. „Samas pean alati olema valmis, et kui näiteks paar tegelast tuleb tööd küsima, siis mul oleks neile midagi anda. Sul peab olema muru niita, kui mees tuleb niitmise sooviga. Teevad oma missiooni ära ja on jälle läinud.”

Praeguse aja kohta ütleb Särgava, et väikemeiereina on elu täiesti võimalik. „Meie idee ja ideoloogia seisneb selles, et võimalikult palju teeme ise kohapeal algusest lõpuni valmis. Me vastutame ise tulemuse ja lõpptoote eest, mitte ei müü vaid toorainet,” selgitab Särgava. Konkurents mahetoodete turul on tema sõnul suur ning viimasel ajal veelgi tihenenud. Kauplusekettidesse oma tootega sisse pääseda on keeruline ja sortimendinõukog usse toote esitamisel peab arvestama, et nõukogul on kaaluda veel 40 sarnast toodet. Kui kaupmehe silmis sinu toode kuigi lootusrikas ei paista, siis ta seda letile ei lase.

Teisalt ütleb Särgava, et ka liigne enesekindlus ning loorberitele puhkama jäämine on ohtlik. Ütleb ju juudi vanasõnagi, et vaen-

lasele pole vaja muud soovida, kui et ta uhkeks läheks. Siis ongi teed rappa minekuks valla.

Venemaa blokaad puudutab mahetootjast väikemeiereid suurema ringiga. Kui kogu piimasektoril on kitsas käes, valivad inimesed automaatselt odavamaid tooteid ning mahetootjalgi muutub riiulis püsimine keerulisemaks. „Võime hinda alandada, aga see on libe tee, sest seda teevad kõik ja ise peale makstes pole elu jätkusuutlik. Teine tee on turgu laiendada – otsida rohkem müügikohti, olla rohkem nähtav.

Nii saab ühendust tarbijatega, kes meie kvaliteedist oskavad lugu pidada. Meid ongi see tee aidanud,” räägib Särgava. „Kui aga turul surve edasi kestab, siis ilmselt ettevõtete arv väheneb. Samas iga nii-öelda liigikaaslase kadumine viitab ohule, et järg võib ka meie kätte jõuda. Nagu sõjaväljal rinnet hoides: kui lahingukaaslased maha vajuvad, ega siis üksi kaua vastu ei pea.”

Särgava tunnistab, et Saidafarmi hoiab praegu veel peal just tööstus. „Hinnalangus toimus terves Baltikumis korraga ning tegelikult on selge, et piimatöötlejate tulusus tõusis. Kuna meil on endal ka tööstus, siis lihtsalt meil nihkus tulususe punkt loomapidamise poolt meierei poole. Aga kui rahakott on sama, siis pole vahet, kas raha on paremas või vasakus sahtlis,” räägib Särgava. „Põllumajandusettevõte, kes kasutab talu ideoloogiat ehk haldab protsessi kasvatamisest müügini, on majanduslikele tõmbetuultele vastupidavam. Talus on enamik vastutusalasid paari inimese õlul, ettevõttes on vastutajaid rohkem. Nii on lõbusam, saab ka hinge tõmmata.

Partneriteks aga on panga asemel eelkõige kaasomanikud.”

ädal tagasi läbis järgmise aasta riigieelarve eelnõu Riigikogus esimese lugemise. Üks enim küsimusi tekitanud valdkondi oli põllumajandus. Eelnõu tutvustanud rahandusminister Sven Sester tunnistas, et põllumajanduses on väga raske oma tooteid turustada ja et mitmedki tootjad on sunnitud oma ettevõtte tegevuse lõpetama.

Sester ütles, et kui eelmisel rahastusperioodil (2007–2013) anti otsetoetusi kokku 741 miljonit, siis aastail 2014–2020 tuleb otsetoetusi − alates pindalatoetusest ja lõpetades üleminekutoetustega − kokku 909 miljonit.

Kui siia lisada maaelu arengukavaga seonduvad täiendavad toetusmehhanismid, siis jõuame olukorrani, kus 2007–2013 anti sektorile 1,67 miljardit eurot ja kus 2014–2020 saab see number olema 1,9 miljardit.

Ministri jutt on lootusrikas, kuid miks siis põllumajanduses praegu ikkagi nii raske on toime tulla? Kus on peidus kala, mis olukorra sedavõrd haisvaks on ajanud?

Kui rääkida seakatkust, siis siingi viitas Sester 6,3 miljonile eurole, mida riik seakatkuga seotud kulude katteks juba eraldanud on. Riigikogu liige Martin Repinski, kes ise põllumajanduses kahe jalaga sees on, ütles otse välja, et toetuste kasv tulevasel perioodil on muidugi hea, aga jutt käib praegusest ajast. Ja tõi taas jutuks nn top-up-toetuse, mida riik pole maksnud ega kavandanud selle maksmist ka järgmisel aastal. Jutt on siseriiklikust toetusest, mida enamik Euroopa riike oma põllumeestele konkurentsis püsimiseks täiendavalt eraldab.

Mõisaomanikust riigikogulane Mart Helme küsis otse, kes konkreetselt ministritest on top-up’i maksmisele kategooriliselt vastu seisnud.

Sester vaid tõdes, et kõik ministrid on huvitatud põllumajanduse heast käekäigust, ja asus taas Euroopa toetusi kiitma: „Kui te vaatate valitsuse tegevust selles suunas, siis näete ka Euroopa Liidu eelarvest täiendavalt tulnud 7,6 miljonit. Muide, vaadates Eesti proportsiooni Euroopas, võiks öelda, et Euroopa poolt suunatud rahalised vahendid 7,6 miljoni ulatuses on tunduvalt suuremad, kui see proportsioon oleks võimaldanud. Kui tuli see 7,6 miljonit, võttis Eesti Vabariigi valitsus kohe vastu poliitilise otsuse veel 7,6 miljonit sinna täiendavalt eraldada.”

Kõik see on ju kena. Aga ikkagi: kuhu kala on peidetud?

Peeter Raidla

Peatoimetaja Peeter Raidla, peeter.raidla@ajaleht.ee Küljendus Ain Kivilaan Korrektor Reeli Ziius Müügijuht Jane Barbo, jane.barbo@ajaleht.ee, telefon 526 3578 Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Rüütli 14, 80010 Pärnu, telefon 447 7090 Trükk AS Kroonpress, trükiarv 34 000 Maa Elu levib Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel kaks korda kuus Autoriõigused: AS Ühinenud Ajalehed, 2015

4

UUDISED

LÜHIDALT

Eesti toidu päev Milanos Eelmise nädala lõpus toimus maailmanäitusel Milanos Eesti toidu päev. Kuus kuud kestnud Milano EXPO-l on Eesti paviljoni külastanud üle 3 miljoni inimese. „Kuna EXPO saab selleks korraks läbi, oli see viimane võimalus sellel unikaalsel toidule pühendatud EXPO-l Eesti paviljonis autentset Eesti toitu esitleda. Rääkisime Eesti toidust ning pakkusime kõigile külastajatele Eesti maitseid iseloomustavaid rukkileiba ja suitsusaunasinki, kilu ja räime ning mõndagi muud,” ütles maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti. „Loodame, et Eesti ekspositsioon on aidanud teadvustada Eesti olemasolu ja meie toidutraditsioone nii itaallastele kui ka teistele Eesti paviljoni külastanutele.”

Maaeluministeeriumi esindajad esinesid Eesti toidu päeva raames ettekandega Eesti toidust ning päeva jooksul toimusid külastajatele ja meediale Eesti toidutooteid tutvustavad esitlused, kus peatähelepanu oli suunatud rukki-, kala- ja lihatoodete tutvustamisele.

EXPO 2015 raames on toimunud mitmeid Eesti toiduga seotud üritusi. 3.–5. augustini tähistati Eesti paviljonis rukkipäevi, EXPOülesel leivapäeval küpsetas presidendi peakokk rukkileiba nii Eesti kui teiste riikide hallides, Eesti taasiseseisvumispäeva puhul tutvustati Eesti aeglaselt lihaküpsetamise ja saunas suitsutamise traditsioone ning 10. septembril väikeõllesid ja kangeid alkoholitooteid.

Eesti toidu päeva Eesti paviljonis korraldas maaeluministeeriumi tellimusel meie põllumajandus-kaubanduskoda. Kuus kuud kestnud EXPO 2015 Milanos oli pühendatud toidule moto all „Toita maailm. Energia eluks”. (ME)

27. oktoober 2015

Maa Elu

Pool miljonit Säästukaardi omanikku Peeter Raidla peeter.raidla@ajaleht.ee

E

TK süsteem on Eesti suurim ühistel eesmärkidel toimiv kaubanduskett, mis on oma ostjatele välja jaganud ligi pool miljonit Säästukaarti. Nagu Eesti Tarbijateühistute Keskühistu on oma aruandes tõdenud, moodustavad Säästukaardiga registreeritud ostud ligi 80 protsenti kõigist ostudest.

ETK alla on liitunud 19 kohalikku ühistut.

Kokku on kogu süsteemis praeguse seisuga 9 Maksimarketit, 91 Konsumit, 149 A ja O kauplust ning 20 E-Ehituskeskust. Kes Eestimaal ringi sõitnud, on kindlasti märganud, et ühistute kauplused muutuvad aina nägusamaks.

All olevast tabelist on näha, et ETK alla koondunud ühistud ja ka samas ära toodud kolm süsteemivälist ühistut (Keila, Pärnu ja Märjamaa) lõpetasid kõik 2014. aasta kasumlikult. Samas ei tasu unustada, et ühistud on juhindunud oma tegevuses poliitikast, mille järgi ühistu liikmetele kasumist dividende ei jagata. Kogu teenitu suunatakse arendusse või siis jäetakse reservi. Üks omapärasemaid investeeringuid pärineb 2014. aasta suvest, kui Tartu Tarbijate Kooperatiiv omandas 100% moekaupu ja brändirõivaid müüva A&G Kaubanduse aktsiatest.

Sellest ka asjaolu, et Tartu Tarbijate Ühistu toimetab nüüd oma tütarfirma kaudu agaralt ka Tallinna suuremates ostukeskustes ja Tartu kõrval teisteski Eesti suuremates linnades, kus on avatud Vero Moda, Jack&Jones, Espriti, A&G ja A&G Extra Outlet kauplused.

Olgu lisatud, et Tartu Tarbijate Kooperatiiv on läbi oma teise tütarfirma, osaühingu TTK Investeeringud ka Tartu ühe suurema ostukeskuse Eeden üks omanikke. Läinud aastal alustati Tartus Riia tänaval uue keskuse rajamist: lammutati vana hoonestus ja asutati ehitama uut keskust, mis avab kava kohaselt külastajaile uksed järgmise aasta kevadel.

Oma panuse ETK süsteemi kuuluvate kaubakeskuste ja kaupluste moderniseerimisse on andnud sisuliselt kõik ühistud. Näiteks Viljandi Tarbijate Ühistul valmis 2014. aastal Koidu Konsum, renoveeriti Kaubamaja teine korrus ja ehitati ümber Suislepa A ja O kauplus. Tänavu jõudis järg Kantre A ja O ning Ramsi A ja O kaupluseni ning asuti laiendama Suure-Jaani Konsumit, mis uuenenult sel sügisel oma uksed avas ning oluliselt oma müügipinda laiendas.

Eelmisel kuul avas uksed aga ka näiteks Elva Tarbijate Ühistule kuuluv uus Kambja Konsum ja juba ehitatakse uut Rõngu Konsumit, mis peaks valmis saama järgmise aasta septembriks.

Vändra Tarbijate Ühistu avas eelmisel aastal uue müügikeskusena Sauga Konsumi ja Jõgeva majandusühistu panustas Avinurme Konsumisse ja Siimusti kauplusesse.

Kõik ei ole alati siiski nii roosiline, kui eemalt paistab. Näiteks Haapsalu Tarbijate Ühistu on oma aruandes kirjeldanud konkurentsi kohalikul kaubandusturul nii: „Haapsalu Tarbijate Ühistu kauplustele mõnesaja meetri raadiuses tegutseb Rimi, Säästumarket, Aardemaa kolm kauplust ja Maxima. Tihe on konkurents linna lähedal Uuemõisas, kus lisaks Uuemõisa Konsumile kaupleb Rannarootsi keskuses Selveri kauplus. Rõude kaupluses lõpetasime tegevuse veebruaris 2014. Müüsime kaupluse eraettevõtjale, kes jätkas Rõude kaupluses kaubandustegevust.”

Jõudsalt on oma kaupluseketti uuendanud ka ETKst juba aastaid tagasi lahku löönud ühistud. Näiteks Pärnu Majandusühistu, kes koos Märjamaa Tarbijate Ühistuga on võtnud oma kauplustes kasutusele Foodmarketi kaubamärgi, on viimasel ajal renoveerinud Libatse ja Tõstamaa kaupluse. Kui ma palusin Pärnu Majandusühistu juhatuse liikmetel kommenteerida oma viimase aja üsna edukat tegevust, siis vastas juhatusse kuuluv Karin Koitla minu palvele lakooniliselt: Pärnu Majandusühistu ei soovi artiklit sellistel teemadel.

TARBIJAÜHISTUTE MA JANDUSNÄITA JAD ( EURODES ) 2014. A ASTA MA JANDUSARUANDE PÕHJAL

Metsa uuendamiseks eraldati täiendavalt 150 000 eurot Eesti erametsaomanikud on üha hoolsamad metsaistutajad ja ka metsauuendustoetuse taotlejate arv on viimastel aastatel oluliselt kasvanud. Seetõttu otsustas sihtasutuse Erametsakeskus nõukogu suurendada metsa uuendamise selle aasta I taotlusvooru eelarvet 150 000 euro võrra.

2015. aasta esimese vooru toetustaotluste summa oli üle 1,3 miljoni euro. Uuendustööde toetust taotlesid erametsaomanikud 4,45 miljoni taime istutamiseks, töid tehti enam kui 5800 hektaril. Esialgne toetusteks eraldatud summa oli 600 000 eurot ja see suurenes nüüd 750 000 euroni. „Võrreldes eelmise aasta esimese vooruga on toetust saavate metsaomanike arv kasvanud 20%,” ütles Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun. „Eriti hea meel on, et just väikemetsaomanikud on hakanud metsa uuendamisega rohkem tegelema.” (ME)

Mõisaküla masinatehase SOODUSPAKKUMINE!

Müügitulu

Ühistu

2014

2013

285 419 674

265 063 751

Varade maht

Omakapital

Puhaskasum

2014

2013

2014

2013

2014

2013

Eesti Tarbijateühistute Keskühistu

70 493 324

56 482 320

9 308 460

7 778 675

1 529 785

-841 754 793 197

62 893 175

58 003 240

Järva Tarbijate Ühistu

22 175 015

19 884 344

12 140 275

10 953 762

1 186 050

59 555 697

55 004 816

Tartu Tarbijate Kooperatiiv

32 957 553

28 932 711

23 666 712

21 584 627

2 082 105

951 818

44 356 135

40 032 560

Harju Tarbijate Ühistu

16 568 699

13 975 475

12 584 659

10 890 028

1 694 411

2 210 394

37 890 317

37 397 320

Saaremaa Tarbijate Ühistu

17 076 868

16 402 852

9 095 065

8 167 312

927 773

1 078 603

28 139 693

28 314 315

Viljandi Tarbijate Ühistu

9 978 332

9 092 438

6 626 953

5 821 707

809 976

704 186

27 339 345

26 229 925

Keila Tarbijate Ühistu

13 912 991

13 380 183

6 218 837

5 349 229

869 608

778 228

27 357 226

26 158 040

Põlva Tarbijate Ühistu

12 397 227

11 911 684

5 735 624

5 137 332

595 571

407 950

27 283 194

25 756 516

Elva Tarbijate Ühistu

10 708 089

9 938 308

8 669 370

7 848 153

821 235

594 949

23 270 190

22 211 481

Võru Tarbijate Ühistu

5 521 790

5 283 674

2 325 905

1 997 560

328 496

471 723

20 016 691

18 667 776

Jõgeva Majandusühistu

6 570 723

6 338 752

3 593 614

3 337 470

257 651

360 315

18 451 251

17 216 722

Rapla Tarbijate Ühistu

7 853 576

7 798 759

4 345 515

3 989 421

356 104

228 570

17 164 248

17 013 132

Haapsalu Tarbijate Ühistu

13 254 732

12 929 103

8 711 241

7 773 064

938 057

906 269

10 007 455

9 670 733

Hiiumaa Tarbijate Ühistu

3 354 726

3 310 886

2 274 710

1 887 836

386 754

312 629

10 435 171

9 490 959

Vändra Tarbijate Ühistu

4 494 722

3 536 868

2 595 576

2 411 240

184 351

209 901

8 356 083

7 948 083

Abja Tarbijate Ühistu

2 453 390

2 482 605

1 378 687

1 197 117

181 570

148 069

8 060 689

7 599 110

Lihula Tarbijate Ühistu

2 743 493

2 545 196

1 893 683

1 719 028

174 675

162 217

7 580 872

7 536 958

Tõrva Tarbijate Ühistu

1 389 628

1 450 354

195 648

189 536

6 113

50 162

6 829 746

6 670 872

Antsla Tarbijate Ühistu

3 147 772

2 967 225

2 148 381

2 000 926

147 586

132 936

6 838 813

6 349 207

Kilingi-Nõmme Majandusühistu

1 626 795

1 573 575

144 566

92 230

52 336

-43 253

5 121 379

4 917 255

Pärnu Majandusühistu

1 511 072

1 338 482

1 053 707

916 984

136 723

147 630

3 298 687

3 612 151

Põltsamaa Majandusühistu

1 252 176

1 250 366

867 250

851 990

15 260

-20 408

1 773 128

1 718 889

Märjamaa Tarbijate Ühistu

1 130 649

1 101 915

622 534

596 678

25 850

28 929

Tel 5628 6151, info@mtm.ee

Maa Elu

UUDISED

27. oktoober 2015

Pidula Mõisa koduleht oli eile veel avatud ja kutsus aega veetma.

Pidula Mõisa koduleht

Pidula Mõis on pankrotiseisus Septembrist alates on Pärnu maakohus menetlenud Saaremaal Kihelkonna vallas tegutseva osaühingu Pidula Mõis esitatud avaldust enda pankroti väljakuulutamiseks.

22. septembril määrati ametisse ajutine pankrotihaldur, kelle nõusolekuta ei saa omanik enam oma vara käsutada. Ühtlasi peatati Pidula Mõisa vara suhtes toimunud sundtäitmised. „Tundub, et olukord on paratamatu. Pangalaenu ei suuda me tagasi maksta, sest pole olnud piisavat äritegevuse mahtu,” tunnistas Pidula mõisakompleksi omanik ja OÜ Pidula Mõis tegevdirektor Vesa Lappalainen. Seetõt-

tu otsustas ta firmajuhina taotleda firma pankrotti.

Lappalainen plaanis teha Pidulasse neljatärnihotelli, kuid sellest asja ei saanud. Seisma on jäänud ka samasse kompleksi rajatav mõisaköök. Äritegevus Pidulas aga esialgu jätkub ja kõik soovijad majutatakse, vahendas Saarte Hääl.

Mõisa edasise saatuse kohta Lappalainen spekuleerida ei soovinud. Kohus teeb tema sõnul oma tööd, pank aga otsustab laenu saatuse iseseisvalt.

Eile lõunase seisuga ei olnud kohus veel osaühingu pankrotti välja kuulutanud. (ME)

Ukrainlased käisid Eesti farmides õppimas Maaülikool andis teada, et 14.–18. oktoobrini toimus Eesti–Ukraina arengukoostööprogrammi projekti raames Põhja-Ukraina Tšernigovi oblasti piimatootjate õppereis Eesti piimafarmidesse.

Eestis toimunud õppereisi käigus tutvustati lähemalt Eesti piimatootmise taset kolme erineva farmi näitel, näidates teaduse rakendamise võimalusi piimatootmise igapäevases praktikas. Valitud farmide kaudu soovisid Eesti Maaülikooli teadlased näidata võimalusi piimatootmises erineva suurusega farmides, kus rakendatakse nüüdisaegset erineval tööpõhimõttel kasutatavat tehnoloogiat.

Eesti juhtivate piimatootmisettevõtete

omanikud ja juhid tutvustasid Ukraina koostööpartneritele farmides kasutusel olevaid tehnoloogiaid. Metsaküla Piima omanik Jaan Metsamaa sõnul kasutatakse nende farmides robotlüpsitehnoloogiat De Laval, millega lüpstakse igapäevaselt 480 lehma.

Väätsa Agro tegevjuht Lenno Link näitas Euroopa üht suurimat lüpsifarmi ja -karusselliplatsi, mis võimaldab tunni ajaga lüpsta kuni 400 lehma ja iga päev suurusjärgus 2000 lehma. Samuti käidi Tartu Agro Vorbuse farmis, mille omanikud Maie Mölder ja Leo Linnus tutvustasid oma 24kohalist paralleellüpsiplatsi, kus lüpstakse päevas kuni 700 lehma. (ME)

Tartus tuleb piimafoorum 3. novembril kell 10 algab Tartu maaülikooli aulas põllumajandus- ja kaubanduskoja korraldusel toimiv konverents „Piimafoorum 2015”. Foorumil käsitletakse piima tootmise, turustamise ja põllumajanduspoliitikaga seo-

tud küsimusi. Piimaturu madalseis on kestnud juba üle aasta, mis on viinud Eesti piimakarjade vähenemiseni. Foorumil analüüsitaksegi turuolukorda ja kriisi leevendamise meetmeid. (ME)

Hoiame kokku Pärnumaal!

IGA PÄEV kampaaniapakkumised, lai kaubavalik

Tiina Konsum, Riia mnt 74, Pärnu, tel 446 7064, E–P 8–22 Kergu A ja O, Kergu küla, Vändra vald, tel 449 3442, E–P 9–18 Max, Pärnu-Paide mnt 21, Vändra, tel 446 7065, E–R 9–18, L 9–16 Selja A ja O, Selja küla, Tori vald, tel 446 6625, E–P 9–18 Sindi Konsum, Jaama 8, Sindi, E–P 9–22 Tootsi Konsum, Kesk 7, Tootsi, tel 446 8475, E–P 9–20 Tori A ja O, Pärnu mnt 3, Tori, tel 443 7470, E–P 9–20 Vändra A ja O, Pärnu-Paide mnt 21, Vändra, E–R 7–18, L 8–15 Vändra Konsum, Pärnu-Paide mnt 21, Vändra, tel 446 7063, E–P 9–22 Sauga Konsum, Kuldnoka 1, Sauga, tel 446 7064, E–P 9–22.

5

6

VÄ I K E TÖ Ö S T U S

Muutustest põllumajandusmaa turul Maaeluministeeriumi töötajate peetavas maablogis avaldas ministeeriumi maaelu arengu osakonna juhataja Marko Gorban kirjutise „Mis on muutunud põllumajandusmaa turul põllumajandussektori majandusraskuste valguses?”

Sektori raskused on toonud kaasa haritava maa prognoositava hinna tõusu pidurdumise ja tehingute arvu vähenemise, tõdes Gorban. Kui vaadata haritava maa tehingute keskmist hinda viimasel kümnel aastal, siis on see valdavalt olnud kasvutrendiga, 2009. ja 2010. aastal toimunud hindade langemisele on järgnenud hüppeline hindade kasv. 2014. aastaks oli haritava maa hind kümne aasta taguse ajaga võrreldes tõusnud ligikaudu 6 korda ja jõudnud 2409 euroni hektari kohta.

Sama tendents iseloomustab ka tehingute arvu, kus vahepealse languse järgselt võttis 2008. aasta taseme saavutamine aasta võrra rohkem aega kui hindade puhul, kuid ka tehingute arvu puhul jõuti 2014. aastal rekordtasemeni – 1347 tehingut haritava maaga.

Selle tehingute arvu juures tehti 2014. aastal haritava maaga tehinguid summas 35 miljonit eurot.

Käesoleva aasta esimese kolme kvartali tehingud haritava maaga on keskmiselt tehtud hinnaga alla 2000 euro hektari kohta, millest võib järeldada, et haritava maa hind on pidurdunud. Eelkõige võib selle põhjusena tuua põllumajandussektori piiratud vahendid praeguses majanduslikus olukorras maasse investeerida.

Rendimaade osatähtsus on samuti viimase kümne aasta jooksul stabiilselt kasvanud ja praeguseks on üle poole kasutuses olevast põllumajandusmaast rendimaa. Kui 2003. aastal oli rendimaa osakaal 46%, siis 2013. aastaks oli vastav näitaja kasvanud 54%-ni. Rendimaade kaardil paiknemist analüüsides joonistub välja kaks peamist trendi – rendimaade osatähtsus on suurem suuremate linnade läheduses ning vähem on rendimaid madala mullaviljakusega maakondades.

Vaadates rendimaade osakaalu ELi tasandil, siis üldjuhul on rendimaade osakaal suurem just uutes liikmesriikides, seega Eesti ei ole siin erandiks.

Kui haritava maa hinnatõus on sektori majanduslike raskuste tõttu pidurdunud, siis rendihindade kohta sellist järeldust teha ei saa.

Kuna rendihindade kohta on andmed 2014. aasta seisuga, siis võib eeldada, et sektori majanduslik olukord siin veel ei kajastu – ka haritava maa hinnad olid 2014. aastal senistest kõrgeimad. Samas rendihindadesse sektori raskuste järelmid sellisel kujul ei pruugi jõuda, kuivõrd üldjuhul on rendilepingud pikaajalised ja tihti seotud erinevate toetustega.

Samuti mõjutab siin olukorda eelpool viidatud suur rendimaa osakaal, sest ilma maata põllumajanduses toota võimalik ei ole. Kui vaadata rendihindade dünaamikat viimase kuue aasta jooksul, siis selle ajaga on rendihinnad tõusnud enam kui kaks korda, 2014. aastal võeti põllumajandusmaad Statistikaameti andmetel rendile keskmiselt hinnaga 48 eurot hektari kohta.

Ehkki väliskapitalile kuuluva maa pindala on viimase viie aasta jooksul kasvanud, siis eelkõige on kasv toimunud metsamaa osas – 98 000 hektarilt 120 000 hektarile. Haritavat maad oli 2015. aasta keskpaiga seisuga välismaiste isikute omandis üle 42 000 hektari ja rohumaad üle 13 000 hektari. Kui võrrelda seda aasta varasema numbriga, siis on haritavat maad välismaiste isikute omandis isegi ligikaudu 3000 hektari võrra vähemaks jäänud.

Kõige enam on põllumajandusmaad välismaiste isikute omandis Saaremaal ja Viljandimaal.

Välismaalaste omandis oleva põllumajandusmaa osakaal on kõrgeim Hiiumaal, Läänemaal ja Saaremaal, kus see moodustab ligikaudu 7% põllumajandusmaast. Eestis tervikuna on välismaiste isikute omandis üle 5% maatulundusmaast, sealjuures 4,3% maakatastrisse kantud haritavast maast ja looduslikust rohumaast. (ME)

27. oktoober 2015

Maa Elu

Tomek Jaansoo: „Tehn parim koht tegutsemi Toomas Šalda maaelu@ajaleht.ee

E

estis on kümneid, kui mitte sadu suuremaid ja väiksemaid ettevõtteid, mis töötavad kunagiste kolhooside ja sovhooside kadumise järel tühjaks jäänud hoonetes.

Tõstamaal on endises majandi töökojas ja nüüd tehnokülaks nimetataval territooriumil end sisse seadnud kümmekond firmat, kes kõrvuti asetsemisest kasugi oskavad lõigata.

2000. aastal siin esimesena alustanud OÜ Morenteki juht Tomek Jaansooo teab, et kui mahuks, oleks siia ruume soovijaid veelgi. Enda mööblitootmise kohta ütleb ta, et nuriseda ei tohi, aga veidi enam kindlustunnet oleks igas mõttes teretulnud.

Tomek Jaansoo polnud enne 2000. aastat, mil asutas OÜ Morenteki, mööbli ja mööblidetailide valmistamisega kokku puutunud: „Aga mul oli vanem sõber, kes töötas Pärnus ühes suuremas rootslastele kuuluvas ettevõttes ja neil oli pakkuda alltöövõttu. Ise olin just Eestist lahkumas, sest siin polnud sobivat rakendust, aga siis mõtlesin, et miks mitte. Alustasime kõige lihtsamatest töödest: sorteerisime jääkidest välja materjali, mida sai veel kasutada, ning pakkisime teiste toodangut: kiletasime ja sildistasime ning saatsime edasi.”

Kogu Tõstamaa endise sovhoosi tootmispiirkond oli küll pärast põllumajandusreformi ühele ettevõttele müüdud ning pärast selle likvideerimist vallale läinud, aga seisis täiesti tühjalt ja kasutult. „Olime esimesed, kes siin midagi tegema hakkasid. Kõigepealt rentisime, hiljem saime tarvilikud ruumid välja osta. Eeliseid on siin palju, aga kõige tähtsam, et sõber aitab sõpra.

Mul ei pea endal kõiki masinaid olema, osa töid saan naabrite juures või tänu nendele ära teha. Kasvõi lumekoristus, naabritel on tehnika olemas, laadimistöödel saame abi küsida, keevitamisel. Sisuliselt kõik vajalik on kompaktselt koos. Kui võimalust on, aitame üksteist. Kui saab koos teenida, on veel parem.

Oleme väga lähedased. Kohalikke olusid arvestades on tehnoküla parim koht, kus ettevõte asuda saab.”

Kogu tehnoküla territoorium on hõivatud ja huvilisi on veelgi. Jaansoo on kuulnud, et kuna praegune ala on täis, tahetakse kõrvale veel hooneid ehitada. Kui keegi praegustest olijatest oma osa müüa sooviks, poleks see tõenäoliselt keeruline.

Positiivset suhtumist on tunda ka vallavalitsuse poolt, kes võimalusel kohalikele ettevõtetele toeks on. Teed on paremaks läinud, sel suvel sai mustkatte alla Kihlepa-Lepaspea tee, mille kaudu võidab Pärnusse sõitja umbes kümme kilomeetrit. Ettevõtjad püüavad ka ise valla arengusse panustada: koos vend Janekiga aitasid Jaansood rajada kalalemineku teed ning pälvisid selle eest Tõstamaa valla 2008. aasta tegija tiitli. Samas tehnokülas tegutsevat OÜ Tekameri vedavad Janek ja Margus Tuulmehed on oma rasketehnikaga aidanud korrastada Tõstamaa mõisaparki, kaevanud tiike, korrastanud maanteekraave ning saanud samuti valla aasta tegijaks.

Mõningane Tõstamaal tegutsemise miinus Morenteki vaatevinklist on asjaolu, et materjale tuleb enamasti kaugelt kohale vedada.

Mehed on isegi Võrus pidanud järel käima.

Toodangu edasisaatmisega samas muret pole. „Suurtel transpordifirmadel, kes meie too-

Tomek Jaansoo näitab puidust tünnikest, milliseid on Morentekis tehtud kümneid tuhandeid ja mida kasutatakse Skandinaavias kauba eksponeerimisel.

Toomas Šalda ted tellijale kätte toimetavad, pole vahet, kas võtta kaup peale Pärnus või Tõstamaal. Ka meie naabrimeestel siin tehnokülas on objektid enamasti kaugel. Asume keskustest eemal, aga saame hakkama ja Eestimaa on ju tegelikult ikkagi väike,” kirjeldab mees Tõstamaa ettevõtjate argipäeva.

Morenteki käekäigust rääkides rõhutab Jaansoo, et nende peamine turg on Skandinaavia riigid, tootmine käib tellimuste järgi ja kunagi ei ole miski lõpuni kindel. „Kui alguses tegime suurema protsessi väikest lõiku, siis nüüd on tegevus laienenud. Teeme nii valmistooteid kui ka nii-öelda pooltooteid ehk asju, mis on millegi suurema osa – näiteks diivanijalgu. Meie poolt on jalad, diivan te-

hakse mujal. Kus, seda ei pruugi meie üldse teadagi. Nüüd valmib meil konkreetsest materjalist konkreetne toode. Vahelülisid on vähemaks jäänud,” selgitab Jaansoo. Peale diivanijalgade tehakse siin palju väikemööblit: toolid, kapikesed, poemööbel. Enamasti viiakse kogu toodang Eestist välja. „Kõige rohkem teeme Rootsi tellijatele.

Tootenimekirja on kuulunud ja kuulub palju väikemööblit ja pehme mööbli detaile, nagu kušettide siseraamid jms. Kellel mida vaja on.

Palju on pikaajalisi partnereid. Praeguste tellijate enamik on meiega koostööd teinud üle viie aasta. Ühele Rootsi tellijale tegime pikka aega lastemajade aknaid ja uksi. Palju aastaid tootsime Norrasse riidenagisid ja jalatsikappe, oli ka üks arvestatav Saksa tellija, aga fir-

Maa Elu

VÄ I K E TÖ Ö S T U S

27. oktoober 2015

noküla on Tõstamaal iseks” TEHNOKÜLA ASUKAD Tõstamaa tehnokülas tegutsevad ettevõtted ja nende tegevusalad Adlerpuit OÜ puidust trepid ja mööbel Agriculture AS põllumajandus Grüne Tekstiil OÜ õmblus Harjase OÜ trasside ehitus, kaevetööd Mertex Mets OÜ metsamajandus Morentek OÜ puidutooted, ehitus Sooselja OÜ põllumajandus Tekamer OÜ rasketehnika Allikas: Maa Elu

ma omanik suri ja sinna see jäi. Nüüd on jäänud Skandinaavia ja sellest praegu piisab. Uusi partnereid me pidevalt ei otsi.

Tellimused tulevad suuremate ettevõtete kaudu, kes otsivad tootjaid. Tullakse ja öeldakse, et tehke näidis ja hinnapakkumine. Kui mõlemad klapivad, läheb tööks. Kvaliteet peab sobima, aga tegelikult on määrav kriteerium hind. Päris täpseid andmeid mul pole, aga võib arvata, et kui rootslane telliks tooteid kodumaalt, läheks see talle meiega võrreldes vähemalt neljandiku kallimaks maksma.”

Iga kord, kui Jaansoo Skandinaavia riikides käib, näeb ta kauplustes Morenteki toodangut. „Näiteks tellitakse meilt palju lihtsaid ümmargusi puidust tünnikesi, mis asetatakse mitmeharulisele metallist jalale ja eksponeeritakse nendes kaupa, näiteks vinnutatud vorsti vms. Tünnikesi oleme teinud üle kümne aasta ja kümnetes tuhandetes. Peamiselt võib neid näha ICA keti kauplustes.

Rootslased tellivad meilt ja saadavad siis üle Skandinaavia laiali, ka Soome jõuab meie toodang Rootsi kaudu.”

Eestis Morentekis valminud tooteid eriti ei müüda, ka kirjeldatud tünnikesi mitte. „Kunagi üritasime oma asju ka Eesti väikestes poodides müüa, aga ei tasunud ära. Maht oli nii väike. Veidi oleme ühele Eesti brändile teinud dekoratiivset poemööblit, vanaaegse väljanägemisega riiulid, kastikesed, karbikesed, aga sellega asi piirdub.”

Projekti korras on tehtud vaatetorne, üks neist kõrgub näiteks Lindi looduskaitsealal, aga see pole stabiilne tööots. Materjalina ka-

sutatakse Morentekis puhast puitu, kõige rohkem mändi (70–80 %), samuti vineeri ja M DFi. Praegu veel on Eesti tootja eelis hind, aga maksukoormus ja tööjõukulu muudavad siinse ettevõtja elu üha keerulisemaks. „Surve ettevõtjale järjest kasvab. Tõstamaal on praegu veel linnaga võrreldes soodsam tegutseda, aga kulude kasvades peaks juba hakkama jätkamist kaaluma. Miinimumpalk tõuseb, kuid see läheb ju kasumi arvelt. Hinda tõsta ei saa, sest siis lähevad tellimused lihtsalt mujale. Ei saa inimesi, kes annavad endast niigi maksimumi, panna märgatavalt rohkem tegema. Oleme efektiivsuse juba praegu kõrgeks kruvinud. Toodame seitsmekesi ja teeme ära peaaegu sama töö, mida varem tegime kümne mehega. Rohkem ja odavamalt enam ei saa.”

Tellijatelt ei saa tavaliselt raha juurde küsida, kinnitab Jaansoo: „Nad lihtsalt ei ole nõus rohkem maksma. Osa tooteid on meil juba seetõttu ära kadunud. Näiteks üritasime ühe Norrasse mineva toote eest küsida juurde õnnetud paar protsenti, sest Eestis tõusid hinnad igal rindel. Mis oli tulemus? Päeva pealt lõpetati tellimine ära. Olime viis aastat neile tootnud ja nüüd ei tulnud isegi meili, kus oleks koostöö eest tänatud. Kõik. Meid kustutati tarnijate nimekirjast. Tellija on lihtsalt jõupositsioonil. Kui meie ületame tähtaega, järgnevad trahvid, aga kui nemad leiavad, et mujalt saab odavamalt, on see tööots meie jaoks minevik. Selline on reaalsus. Nemad on suur firma ja kui tööd tahad, kirjutad karmile lepingule alla. Nemad on maksjad. Norrakad ja rootslased on väga tundlikud. Nad pole otseselt üleolevad, aga teavad väga hästi, et jäme ots on nende käes. Nad teavad, et Eesti on ikkagi odavam riik, siin võivad inimesed vajadusel töötada nädalavahetusel jne. Seal on see mõeldamatu.”

Vallavanem: „Inimesed ei ole ära läinud” 1997. aastast Tõstamaa vallavanema ametis olnud Toomas Rõhu meenutab, et tehnoküla hooned on ehitatud 1970ndate lõpus ja seal asusid remonditöökoda, kuivati, kombainikuur jms. Pärast sovhoosi kadumist proovisid seal tegutsenud mehed kuidagi jätkata, aga nende ettevõtmistest ei tulnud paraku midagi välja ning likvideerimise kaudu jõudsid hooned ja territoorium valla omandisse. „Tollastel inimestel olid oskused, aga ettevõtluspädevus puudus,” kommenteerib Rõhu.

Seejärel tekkiski vallavalitsusel plaan rajada ka Tõstamaale tehnoküla. „Ettevõtjal on raske tühjast kohast alustada, aga kui juba elementaarsed ruumid on olemas ja katus pea kohal, on kergem. Esialgu ei julgenudki seda tehnokülaks nimetada, ei teadnud ju, kuidas õnnestub, äkki on liiga utoopiline, aga tänaseks tegutseb tehnoküla ju kenasti.” Esimesena kolis sisse Morentek, seejärel tulid teised järele ja täna saab vallavanem öelda, et ruumi võiks enamgi olla: osa tehnokülas tegutsejatest tahaks laieneda, eriti need, kes rasketehnikaga seotud. Uute tulijate kohta ütleb Rõhu, et järjekorda küll ukse taga ei ole, aga maad on ning kui keegi tahab, on ju võimalus ka juurde ehitada. „Vald võidab alati, kui ettevõtlus toimib. Inimesed ei ole ära läinud. See on kõige tähtsam,” võtab Toomas Rõhu jutu kokku.

polnud ka viga. Aga on ka päris nukraid aastaid üle elatud. Partneriga lõpeb koostöö, kolKui Morentekil tuleb suurem tellimus, temandik töömahust kaob ja oledki raskustes. hakse tööd pikemalt või nädalavahetusel, vajadusel kutsutakse appi lisajõudu. MitUut mahukat tellimust leida pole lihtne. Kume vahetuse varianti on proovitud, aga selle na meie teeme ikkagi peamiselt alltöövõttu, miinused kaaluvad plussid üles, leiab Jaansoo. siis me ise messidel ei käi ja enda kaubamärki ei reklaami. Osa töid leiame varasemate kon„Numbrid on mitmes vahetuses töötades suutaktide kaudu, ka juhus on appi tulnud.” red, aga kaasneb palju probleeme: kõik on närvilised, kvaliteet võib kannatada, minu arvaMurelikuks teeb Jaansood see, et majantes ei tasu see ära.” dussurutis justkui kestaks, aga keegi ei Õnneks ei tule suuremad tööd räägi sellest. „On märke, mis tekitatavaliselt üleöö, neid planeerivad tuleviku suhtes kõhklusi. Näitakse. „Augustis tegime plaateks on tellijad kogustega äärnid oktoobriks ja novembriks, miselt ettevaatlikud. Eelmisest eks tuleb ka korrektiive teha, Eesti masust meie pääsesime, aga suuremad tööd on ikkaRootsi omaga saime rohkem Projekti korras on gi ette teada. Praegu on vastu näppe. Tuleviku suhtes tehtud vaatetorne, konkreetne tööjärg ees paari kindlust ei ole.” üks neist kõrgub kuu jagu. Aga ikkagi on pideEdaspidi plaanib Morentek näiteks Lindi valt kuklas mure, kas telliarendada tootekvaliteeti ja dilooduskaitsealal. musi tuleb piisavalt. Õnneks saini ning hakata pakkuma keepole viimased paar aastat pärukamaid disainitud tooteid, seda ris ilma tööta seisnud, seda senistest väiksemate partiidena. „See on kas natuke rohkem või vähem. Kui vähem, on ainus võimalus. Mahu pealt me ei suuda ei jää mõnikord üle muud, kui vaadata üle enam varsti konkureerida, palgad ja muud kopuhkusegraafik. Nii ongi meil kahesugust pinhustused tulevad järele. Iseküsimus on enda get: muretsed, kas saad kõik õigeks ajaks valkaubamärgi väljatoomine, seda peab tõsiselt mis või kipub tellimusi loodetust vähem olekaaluma,” arutleb Jaansoo.

Kõrvalharuna pakub OÜ Morentek ka ehima.” tusteenust. „Vend Janek on ehitusala inimeHooajalisus on probleem ka mööblitootmine, tema tuli 2005. aastal samuti Morentekki ses. „Sügis on meil kõige kibedam tööaeg. Vist tööle ja nii arendame ka ehitussuunda. Enaseepärast, et jõulud lähenevad. Osa meie toomus on eramajade renoveerimised. Aga teedangust on müügil Taani ja Saksa kataloogime ka katuseid, vundamente, avatäidete vades, küllap jõulude ajal ostetakse asju rohkem. hetust jne. Suurematel töödel kasutame allNiipea kui ladu kauba läbi müüb, tellitakse töövõttu, muidu saame ise hakkama. Protsenmeilt uus. Suvel on jälle rahulikum.” tuaalselt läks ehituse käive kaks aastat tagaEttevõtte viieteistaastases ajaloos on olsi mööblist isegi ette, aga see oli erand. Tavanud nii paremaid kui halvemaid aegu. liselt on ehitus kolmandik-neljandik kogu et„Rekord aastad olid 2005–2007, 2011–2012 tevõtte käibest.”

7

LÜHIDALT

Selgusid 2016. aasta kalapüügikvoodid Luksemburgis toimunud põllumajandus- ja kalandusnõukogul lepiti kokku järgmise aasta Läänemere kalapüügivõimalustes, Eesti jaoks suureneb avaosa räime püügikvoot, vähenevad kilu ja Liivi lahe räime püügikvoodid, teatas keskkonnaministeerium. „Kvoodiaruteludega alustati regionaalsel tasandil ka sel aastal varakult, mis päädis ühise kokkuleppega, mida tunnustasid ka teised liikmesriigid ja Euroopa Komisjon. Ühisettepaneku alus on alati teaduspõhine, mis ühtlasi arvestab ka kalasektori stabiilsusega,” kommenteeris keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Kaire Märtin.

Kilu osas tegi Euroopa Komisjon ettepaneku vähendada kvooti võrreldes eelmise aastaga 14%, kuid Eesti nii suure vähendamisega nõus ei olnud. Koostöös teiste Läänemere-äärsete riikidega tehti ettepanek jätta kvoodi vähendamine viie protsendi piiresse. Eesti saab järgmisel aastal püüda 23 175 tonni kilu.

Läänemere avaosa räime puhul tegi Euroopa Komisjon ettepaneku suurendada kvooti 2015. aastaga võrreldes 9% ning sellega oli Eesti nõus. See tähendab Eestile järgmise aasta avaosa räimepüügi kvoodiks 19 942 tonni.

Liivi lahe räime kvooti soovinuks Euroopa Komisjon vähendada 21%, kuid Läänemereäärsete riikide koostööfoorum Baltfish, kuhu kuulub ka Eesti, seda ettepanekut ei toetanud, sest Liivi lahe räime puhul on maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tase saavutatud ning varu on juba 1990. aastatest olnud heas seisus. Lõppkokkuvõttes toetame väiksemat kvoodivähendust ehk –10%. Eestile tähendab see püügikvoodiks 16 122 tonni.

Nii Läänemere avaosa kui ka Soome lahe lõhe püügikvoodid jäid eelmise aastaga võrreldes samaks ehk 2016. aastal võib püüda vastavalt 2020 ja 1344 tonni lõhekala. Eesti lõhepopulatsioonide olukord on võrreldes teiste Soome lahe äärsete riikidega paremas seisus, mistõttu ei olnud kvoodi vähendamine põhjendatud.

Tursapüügikvooti otsustati 20% võrra vähendada, seega saavad Eesti kalurid järgmisel aastal püüda 1021 tonni turska.

Samuti saavutati kokkulepe kilu- ja räimekvoodi järgmisesse aastasse ülekandmiseks juhul, kui ettevõtetel tekib Venemaa embargo tõttu turustamisega raskusi. Seni võis järgmisesse aastasse üle kanda kuni 10% kasutamata jäänud kvooti, järgmisel aastal võib aga üle kanda kuni 25% kasutamata jäävast kilukvoodist ja Läänemere avaosa, Liivi lahe ning Botnia lahe räimekvoodist.

Kvoodi ülekandmine annab ettevõtjatele lisaaega leidmaks toodetele alternatiivseid turgusid ja võimaldab püüda kala ajal, mil olukord turgudel pole veel stabiliseerunud. (ME)

Toiduohutuse riskide hindamisest Maaeluministeeriumi kantsler Ants Noot ja Saksamaa riskihindamise instituudi (BfR) juht Andreas Hensel allkirjastasid täna ministeeriumis toimunud kohtumisel heade kavatsuste protokolli, mis loob võimalused senisest tõhusamaks teaduskoostööks toiduohutusega seotud riskide hindamisel. „Elame globaliseeruvas maailmas, seetõttu peaksid ka toidule esitatavad nõuded olema senisest rohkem ühtlustatud üle maailma ja teaduslik riskihindamine peaks toimuma tihedas rahvusvahelises koostöös,” üles Andreas Hensel.

Ants Noodi sõnul on Eesti ootused tulevase koostöö osas suured. „Eesti on läbi aegade toiduohutuspoliitika kujundamisel usaldanud teadlasi, võttes aluseks nii EFSA kui meie enda teadlaste riskihinnanguid. Allkirjastatud heade kavatsuste protokoll loob võimalused teaduskoostööks Euroopa suurimas liikmesriigis asuva riskihindamisasutusega. Kindlasti aitab see tõsta meie teadlaste riskihindamisvõimekust ning saada kogemusi Eesti oma riskihindamissüsteemi ülesehitamiseks.” (ME)

8

UUDISED

27. oktoober 2015

Maa Elu

www.ert.ee

TÜ EHA Metalli- ja Puidutooted Väike-Laatsi 2, 68205 Valga tel 5348 8772, e-post info@ert.ee

Haagis E16 kõrgendusega

Palliplatvorm hüdrokülgedega, kandevõime 16 t

Vahetuskastid erinevate mõõtmetega

Veoauto kallurkastid

Toodame: karjääri-, viljaveo-, silo- ja ATV haagiseid veoauto kallurkaste vahetuskaste Belarusi traktori eelised on odavam soetushind, väiksemad hoolduse kulud, töökindlus, lihtsus.

MINERVA TALVEREHVID -

LOODUD SPETSIAALSELT PÕHJAMAADE JAOKS! rehvimõõt lamellrehv naastrehv 175/70 R14 39 € 54 € 195/65 R15 49 € 64 € 205/55 R16 49 € 74 € 225/45 R17 59 € 79 € 225/40 R18 59 € 79 € Hinnad käibemaksuga.

Erimell AS

Tartu, Vahi 5 Saue, Sooja 4a Rakvere, Narva 40 Pärnu, Tallinna 107

www.erimell.ee

tartu@erimell.ee saue@erimell.ee rakvere@erimell.ee parnu@erimell.ee

tel 740 0455 tel 670 9400 tel 322 3309 tel 442 9710

Belarus on rohkem nähtaval Peeter Raidla peeter.raidla@ajaleht.ee

K

ui aktsiaselts A.Tammel tänavu aprillis osaühingu Türi Bel-Est omanikuks sai, põhjendas ettevõtte asutaja Arvi Tammel Kuma ajakirjanikuga vesteldes ostu nii: „Türi Bel-Est oli ainuke traktorimüüja, kes ei pakkunud koos traktoriga vajalikke haakeriistu. Nüüd on võimalik soovitada sobivaid lahendusi ja näidata, et Belarusi traktorid võivad töötada ka esirippsüsteemi ja jõuvõtuvõlli vajavate masinatega kasvõi 9–10 meetri töölaiuse niiduagregaadiga. Enam kui 20 aastat tagasi, kui A.Tammel AS ainsana müüs nn eksport-Belaruse, vajas tõestamist, et need masinad sobivad kündmiseks isegi 4-sahaliste tavaatradega või 3-sahaliste pöördatradega. Praegu ei ole see enam kellelegi üllatus. Nüüd on aga küpseks saanud 110–210-hobujõulised traktorid, mis väärivad enamat kui ainult „mingi Belarus”. Need on kõige odavamad „tööloomad”, nagu arvavad

mõnedki, kellel kasutamiskogemus enam kui 5 aastat ja traktoritel kogunenud üle 7000–8500 töötunni.”

Maa Elu uuris, kas Belarusi traktorite müügis on toimunud mingeid muudatusi. Meie kiirküsimustele vastas Indrek Tammel, kes koos isa Arviga nii A.Tammeli kui Türi Bel-Esti juhatusse kuulub ning on samuti üks aktsiaseltsi A.Tammel omanikke.

Kas Türi Bel-Esti ostust möödunud poole aasta jooksul on Belarusi traktorite müügitaktikas toimunud muudatusi?

Oleme suurendanud reklaami mahtu mis seotud Belarusi kaubamärgiga, laiendanud mudelite valikut ka suuremate hobujõududega traktoritele ja toonud Eestisse mudeleid, mis vastavad kehtivatele heitgaaside normidele.

Kas Belarusi traktorite uued müügikohad Jõgeval, Saaremaal ja Viljandis on peegeldunud ka müüginumbrites?

Koos teeme Eestimaa teed korda!

9600€ Põltsamaa Graniit OÜ jätkab koostööd uute ning vanade klientidega Eesti Killustik OÜ nime all.

fermer.bg

+km

Kindlasti on Belarusi traktor täna rohkem nähtaval kui varem. Praegu on veel vara müüginumbritest rääkida, aga kindlasti see oma positiivset mõju avaldab.

AS A.Tammel on tegelenud ja tegeleb siiani ka McCormicku traktorite müügiga. Kas kahe tootja korraga esindamine annab müüjale ka mingeid eeliseid?

Belarusi traktorite müügiga tegeleb ikkagi osaühing Türi BelEst. Peamise eelise saab klient, kellel on võimalik valida odavam alternatiiv lääne traktorile.

Miks peaks ostja eelistama just Belarusi traktorit?

Belarusi traktori eelised on odavam soetushind, väiksemad hoolduse kulud, töökindlus, lihtsus.

Miks peaks ostja eelistama just McCormicku traktorit?

Põhiline eelis on töömugavus, suurem lisaseadmete ja komplektsuse valik, suurem mudelite valik.

Maa Elu

UUDISED

27. oktoober 2015

Põllumeeste keskliit tähistas juubelit Maa Elu maaelu@ajaleht.ee

L

äinud reedel tähistas Eesti Põllumeeste Keskliit Tallinna lauluväljaku sammassaalis oma 25. tegevusaastat konverentsiga, kuhu olid kutsutud liidu asutajad, tegevliikmed ja koostööpartnerid. „Tahame konverentsiga veel kord pöörata ühiskonna tähelepanu praegusele olukorrale Eesti põllumajanduses, samuti meenutame seda 25 aastat, mil liit on põllumeeste hüvanguks tegutsenud,” rääkis Eesti Põllumeeste Keskliidu president Juhan Särgava.

Eesti põllumajandussektori väljapääs kriisiolukorrast sõltub eelkõige põllumeeste valmisolekust oma jõud ühendada, ütles maaeluminister Urmas Kruuse põllumeeste keskliidu konverentsil sõna võttes. „Põllumajandussektori sissetulekute parandamisel seisneb keskne küsimus selles, kuidas põllumees suudab ahelast põllumees – toidutööstus – kaubandus saada õiglasemat osa,” tõdes Kruuse. „Kui põllumehed soovivad oma turujõudu suurendada, siis ühistegevus on vältimatu. Aeg on näidanud, et ühistute loomata jätmine on olnud riskantne valik, sest kriisiajal on üksikpõllumehel keerulisem.”

Maaeluminister ütles, et tekkinud kriisi ei tohiks jätta kasutamata selleks, et põllumajandusega seotud riskid üle vaadata ning olla valmis tulevasteks kriisideks. „Seal, kus ühistegevus on suurem ja parematel aegadel kogutakse tagavarasid, seal on lihtsam kriise üle elada. Maaelu arengukava annab võimalused rakendada riskijuhtimisinstrumente, luua kriisiabifonde, kuid see eeldab, et sellesse panustavad riik ja põllumajandussektor üheskoos,” ütles Kruuse.

Konverentsil kõneles ka keskkonnaminister Marko Pomerants, kes tõdes, et põllumajandus ja looduskeskkond on oma tegemistes tihedalt põimunud, pannes seejuures oma ettekande pealkirjaks „Suve sitt om talve tagavara!”

Sõna said veel Riigikogu maaelukomisjoni esimees Ivari Padar, kes võttis teemaks Riigikogu suhtumise põllumajandusse, ja kommu-

Erki Oidermaa, parim taimekasvataja.

balticagro.ee

nikatsioonispetsialist Raul Rebane, kes käsitles avaliku arvamuse kujunemist ja selle taustal poliitiliste otsuste tegemist. „Igapäevategemistes kaitseme põllumeeste huve ja seisukohti ning soovime neid selgitada eelkõige riigieelarve ja turukorralduse küsimustes. Need on valdkonnad, kus riik peaks väga hoolega jälgima, et ei rikutaks konkurentsireegleid ning Eesti tootjad ei jääks võrreldes teiste riikide kolleegidega oluliselt halvemasse olukorda,” ütles Põllumeeste Keskliidu tegevjuht Vahur Tõnissoo.

Põllumeeste keskliidu 25. aastapäevale pühendatud pidulikul koosviibimisel andis Maaelu Edendamise Sihtasutus üle parima taimekasvataja aunimetuse, mille pälvis Erki Oidermaa. „Erki Oidermaa on edukas ettevõtja, kes oma talu igapäevaste tegemiste kõrval teeb sihikindlat tööd ka perefirma väljaarendamisel.

See tähendab kasvatada lapsi maast madalast nii, et neis areneksid välja oskused inimesi juhtida ja laiemaid protsesse meie elus mõista,” ütles sihtasutuse juhatuse esimees, parima taimekasvataja valimise komisjoni juhtinud Raul Rosenberg.

Oidermaa valiti välja viie kandidaadi hulgast, kellega selleks volitatud komisjon tutvus juba tänavu augustis. Aunimetuse saaja selgitanud komisjoni kuulusid Maaelu Edendamise Sihtasutuse, maaeluministeeriumi, viljelusvõistluste korraldaja, Eesti Taimekasvatuse Instituudi ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindajad.

9

LÜHIDALT

Riik maksab katkukahjude hüvitisi Maaeluministeerium on veterinaar- ja toiduameti otsuse alusel alustanud 15 sigade Aafrika katku nakatunud farmi kahjude hüvitamist kokku 1,39 miljoni euro ulatuses. Nakatunud farmide omanikele hüvitatakse kõik loomatauditõrje seadusega ettenähtud taudikolde likvideerimisel tekkinud kahjud.

Seakatku nakatunud 18 farmist taotles veterinaar- ja toiduametilt tekkinud kahjude hüvitamiseks taudikahjutoetust 17 seakasvatajat. 15 seakasvatajale lubati taudikahjutoetust kokku 1,39 miljoni euro ulatuses välja juba üle-eelmisel nädalal. Kahe seakasvatusettevõtte osas lubati väljamaksmise otsus teha hiljemalt 20. oktoobriks.

Seakatku nakatunud farmide omanikele hüvitatakse taudikollete likvideerimisega tekkinud kahju maksimaalses loomatauditõrje seaduses lubatud ulatuses. „See tähendab, et loomapidajatele hüvitatakse hukkunud ja hukatud loomad, ettekirjutuse alusel hävitatud seadmed, sööt ja pakkematerjal,” ütles maa eluminister Urmas Kruuse (pildil). (ME)

Kinnitati katkusigade matmispaikade nimekiri Veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda allkirjastas läinud nädalal käskkirja, millega kinnitas eriti ohtlike loomataudide, sealhulgas sigade Aafrika katku tõrjumise käigus hukatud loomade võimalike matmispaikade nimekirja. „Oleme koostöös kohalike omavalitsustega ja keskkonnaspetsialistidega saavutanud kokkuleppe 24 võimaliku matmispaiga osas kokku kaheksas maakonnas. Keskkonnaamet on hinnanud need keskkonna seisukohalt sobivaks,” ütles veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja. „Praeguse teadmise põhjal ei ole hukatud loomade matmine keskkonnakaitselistel põhjustel võimalik kolmes maakonnas Idaja Lääne-Virumaal ning Raplamaal. Loomataudi puhkemisel nendes piirkondades tuleb

Rohelised tomatid moosiks

vajadusel kasutada naabermaakonnas asuvat matmispaika.”

Kinnitatud nimekiri ei ole lõplik. Olev Kalda sõnul on võimalike matmispaikade valikul esmatähtis keskkonnaohutus. „Siiski rõhutan, et matmine on hädaabinõu, mida tuleb kasutada alles siis, kui loomsete jäätmete käitlemise tehasel puudub võimekus hukatud loomade kahjutustamiseks mõistliku aja jooksul,” lisas Kalda. (ME)

Oktoobris asustati Eesti jõgedesse 140 000 noort lõhet ja meriforelli RMK Põlula kalakasvandus asustas tänavu oktoobris Pärnu jõkke ja Põhja-Eesti jõgedesse üle 140 000 lõhe ja meriforelli noorkala. Koos kevadise asustamisega turgutati looduslikke populatsioone ja parandati kalameeste püügivõimalusi sel aastal enam kui 330 000 noorkalaga.

Kalavarude taastamiseks asustati oktoobrikuus jõgedesse 127 000 tänavusuvist lõhet, 3000 kahesuvist lõhet ning 10 000 tänavusuvist meriforelli.

Paljudel jõgedel asuvad noorkaladele kasvamiseks sobivad kärestikulised elupaigad paisudest ülevalpool ega ole jõkke tõusvatele kudekaladele kättesaadavad, mistõttu puudub neis ka looduslik järelkasv. Asurkondade taastamisel on RMK Põlula kalakasvatusosakonna juhi Kunnar Klaasi sõnul hea ära kasutada just tõkestatud alade potentsiaali. „Seal ei paku kasvandusest pärit lõhe noorkalad vabade elupaikade ja toidu pärast konkurentsi looduslikele noorkaladele,” selgitas Klaas.

Tänavusuviseid lõhesid asustati oktoobris Pärnu jõkke Sindi paisust ülesvoolu asuvatele kärestikele 20 000, Valgejõkke Kotka paisust ülesvoolu 49 000, Purtse jõkke Sillaoru paisust ülesvoolu 32 000, Loobu jõkke Joaveski paisust ülesvoolu 21 000 ja Pühajõkke 5000 isendit. Need lõhed on koorunud tänavu kevadel ning alles väikesed, keskmiselt 6,2 grammi. Jõest lahkuvad nad merre toitumisrändele alles kaheaastasena ehk pooleteise aasta pärast.

10 000 tänavusuvist meriforelli asustati Pühajõkke ja 3000 kahesuvist lõhet, kes kaaluvad keskmiselt 20 grammi, Purtse jõkke.

(ME)

OÜ FLINT KAUBANDUS, Kõo, 70501 Viljandimaa, tel 5635 8972 janar@flint.ee, www.flint.ee

Säde Lepik maaelu@ajaleht.ee

TRAKTOR TYM 903 STA

S

uvi oli jahe ja seepärast ei jõudnud kõik tomatid kasvuhoones ära küpseda. Kui korjasite tomatid enne külmi järelvalmima, kuid tundub, et neid on ikka liiga palju, siis keetke osa neist näiteks koos õunte ja paprikatega vürtsmoosiks. Rohelistes tomatites on üsna palju pektiini ja see teeb moosi mõnusalt marmelaadjaks.

Keetmisvõimalusi on muidugi palju, tomatist saab ka magusaid keediseid, siinne vürtsikas retsept on leitud Hea Loo kirjastuses sel suvel ilmunud Debora Robertsoni inspireerivast raamatust „Kingitused aiast”.

Peske 1 kg tomateid puhtaks ja lõigake peeneks. Hakkige 400 g sibulaid. Et tomatid rutem pehmeks keeksid, laduge tomati- ja sibulatükid kihiti potti ja jätke ööseks seisma.

Iga kihi vahele raputage pisut soola.

Puhastage ja tükeldage 400 g õunu ja kolm paprikakauna. Lisage need koos 350 g suhkru ja 400 ml siidriäädikaga tomati- ja sibulatükkidele. Maitseks võiks lisada kolm hakitud küüslauguküünt, 1 sl soolahelbeid, 1/2 tl tšillihelbeid, 25 g hakitud ingverit, 1 tl koriandriseemneid, 1 tl sinepiseemneid, 3 nelgitera ja natuke tähtaniisi. Vürtse ja seemneid võib keeta marlisse keeratult ja need siis moosi valmides korraga välja tõsta.

t Võimsus 91 hj t 40 km/h käigukast t 32 x 32 käiku t Hüdroreevers t Konditsioneeriga kabiin t Põlluotsa automaatika t Jõuvõtuvõlli kiirused 540/540E ja 1000 p/min t Garantii 2 aastat / 2000 töötundi Rohelistest tomatitest saab ka magusaid moose.

Säde Lepik Segage koostisaineid madalal tulel seni, kuni suhkur on lahustunud. Laske segul keema tõusta ja keetke aeg-ajalt segades, kuni vürtsmoos on muutunud pehmeks ja läikivaks.

Kui tõmbate puulusikaga läbi moosi ja näete mõne sekundi poti põhja, enne kui keedus selle taas katab, siis on moos valmis. Vürtsmoos saab õige maitse, kui lasete purkidesse pandud moosil jahedas ja pimedas hoiukohas vähemalt poolteist kuud seista.

Kuni aasta lõpuni kampaaniahinnaga

29 900 €

+km 20% Lisaks saadaval suur hulk traktorite lisaseadmeid nii professionaalidele kui ka harrastajatele

10

REKLAAM

27. oktoober 2015

ATV hind

koos kampaania lisavarustusega

7715 €

sisaldab käibemaksu

Kuumakse alates 150 € Hinnavõit 1700 €

500/680

Maa Elu

Maa Elu

PÕLLUMAJANDUS

27. oktoober 2015

Nisupõllud andsid tänavu üle Eesti head saaki.

11

Urmas Luik / Pärnu Postimees

Saagikuse võitjad on selgunud, arvutused veel käivad Peeter Raidla peeter.raidla@ajaleht.ee

T

änavune viljelusvõistlus, mida peetakse Eestis juba 11. korda, on poole peal.

Saagikuse võitjad on küll juba selgunud, ent see, kui palju keegi oma saagi kasvatamiseks kulutusi tegi ning kui palju tulu teenis, on alles selgitamisel. Arvutusi selleks veel tehakse, ent lähinädalatel jõuavad needki lõpule. Viljelusvõistlusele tõmmatakse joon alla ja parimatele antakse autasud üle 19. novembril Tartumaal Ülenurme valla Reola külas, kus Eesti Lennuakadeemia ruumides toimub sel puhul konverents teemal „Parimad teadmised viljelusvõistluse põldudelt”.

Konverentsil räägitakse taimekasvatuse olukorrast Eestis ja tulevikuplaanidest, võrdluseks kuulatakse ettakandeid lähemate naabermaade parimate taimekasvatajate kogemustest. Mõistagi jagavad oma tarkust ka meie tänavuse viljelusvõistluse tublimad ning oma hinnangu toimunud võistlusele annavad eksperdid ja kohtunikud.

Juba praegu võib öelda, et viljelusvõistlus oli igati edukas. Tähtajaks, 31. maiks pani end viljelusvõistlusele kirja rekordarv võistlejaid, keda oli tänavu 40. Erinevaid põlde pakuti hakatuseks koguni 90, millest jäi pärast korraldajate otsust võistlustulle 46.

REKORDID Uued Eesti viljelusvõistluse rekordid on nüüd sellised: • talinisu 10,73 t/ha, Margus Lepp (OÜ Voore Farm, Lääne-Virumaa); • talirukis 10,29 t/ha, Tanel Tõrvand (OÜ Vitsjärve Põldur, Jõgevamaa); • talioder 12,03 t/ha, Aivar Treiberg (OÜ Naeris, Harjumaa); • taliraps 6,86 t/ha, Margus Lepp (OÜ Voore Farm, Lääne-Virumaa); • talirüps 3,64 t/ha, Alar Mutli (OÜ Suure-Jüri Seemnekeskus, Raplamaa).

Nagu võistluse üks korraldajaid, mittetulundusühingu Viljeluspäevad juhatuse liige Margus Ameerikas selgitas, tuli kehtestada piirangud, et kogu võistluse töömaht ja kulud liialt suureks ei paisuks. Nii otsustati, et iga osaleja saab võistelda vaid ühe põlluga.

Erand tehti üksnes eelmise aasta võitjatele, kes said pakkuda mõne põllu rohkem ning lõpuks läks saagi arvestusse 46 põldu. Nendest 16-l kasvatati talirapsi ja ühel talirüpsi, nisupõlde oli 14, rukkipõlde kuus ja odrapõlde üheksa.

Saagikuse võistluse tulemused olid sellel

aastal väga kõrged. Rekordsaagid püstitati kõikides viljaliikides.

Nagu Margus Ameerikas tõdes, saavutasid eriti kõrgetasemelisi tulemusi talirapsi kasvatajad. Osalenud 16 rapsipõllust andis enam kui 5 tonni hektari kohta tervelt 15 põldu, millest omakorda kolm pakkus hektarilt üle 6tonnist saaki. Parim põld Voore Farmis andis Margus Lepa hoole all tulemuseks 6,86 tonni hektarilt, mida võib viljelusvõistluse korraldajate praeguste teadmiste põhjal nimetada mitteametlikuks tootmispõldude maailmarekordiks, sest kehtiv maailmarekord fikseeriti Inglismaal selle aasta augustis ja see oli 6,7 tonni hektarilt. Meie Margus Lepa püstitatud rekordit ei saanud maailmarekordina fikseerida seetõttu, et koristuse ajal polnud kohal nõutavat komisjoni. Üle 6tonnise saagi said oma rapsipõllult veel Argo Must Põlvamaalt Koolimaa talust (samuti 6,34 t/ha) ja Urmas Uustalu Raplamaalt Pae Farmerist (6,33 t/ha). Muide, nii Lepp kui Must kasvatasid sama sorti rapsi (Sherpa), Uustalu rapsisort kannab nime DK Extrom. Üle 10 tonni ulatuvat teraviljasaaki ei olnud Eestis senini viljelusvõistluse käigus fikseeritud. Sellel aastal ületati see piir aga nii nisu, rukki kui ka odraga.

Parima rukkisaagi (10,29 t/ha) kogus Tanel Tõrvand Jõgevamaa osaühingust Vitsjärve Põldur, teiseks jäi Tuuli Vaarak (OÜ Savi-

koti Agro, Viljandimaa) 9,83 ja kolmandaks Argo Lääts (OÜ Halinga, Pärnumaa) 9,8 tonniga hektarilt. Tõrvand ja Vaarak kasutasid Palazzo sordi rukist, Läätsa rukkisort oli Memphisto.

Parim talinisu saak pärineb Margus Lepa põllult Voore Farmis (10,73 t/ha, sordiks Olivin). Teiseks jäi Jaak Tõks (OÜ Sadala Agro, Jõgevamaa) 10,32 (nisusort Norin) ja kolmandaks Aare Mölder (OÜ Valdereks, Harjumaa) 9,84 tonniga hektarilt (nisusort Skagen). Üllatuslikult kõige kõrgemat teraviljasaaki andis talioder, mis kasvas Aivar Treibergi hoole all osaühingu Naeris põllul (12,03 t/ha). Siin jäid teine ja kolmas esikohast kõige kaugemale: Jaak Flink (OÜ Muuga PM, Lääne-Virumaa) sai oma põllult 8,97 ja Toomas Tänav (Mäe talu, Saaremaa) 7,72 tonni hektari kohta. Treibergi ja Flingi taliodra sort kandis nime Meridian ja Tänav kasvatas Tam-Tam otra.

Olgu siinkohal ära toodud ka ekspertide ja kohtunike koosseis. Ekspertidena hindasid saagikust ja kvaliteeti Ene Milvaste, Jekateriina Näälik, Raivo Sell, Helle Rohtla, Indrek Keres, Katrin Hüva, Lilia Kulli, Eili Rajapuu ja Arvi Hanson.

Põldudel kasvanud vilja struktuuri, agrotehnika ja mullaviljakuse andmed analüüsis Peeter Viil. Võistluspõldudel tehtud kulud ja tulud ning tulukuse arvutab kokku agraarökonomist Enno Koik.

Kui palju liha annab statistiline lehm? peeter.raidla@ajaleht.ee

Ü

ks minu hea tuttav kurtis oma muret, kuidas ta oli hädas loomade kokkuostjaga, kes tahtnud tal vägisi naha üle kõrvade tõmmata. Mustik oli juba mitu head aastat tublisti piima andnud ning tema järglane, samal karjamaal rohtu nosinud lehmmullikas juba pulliga kokku lastud. Nii seisiski aastaid poolt küla hea ja rammusa maapiimaga nuumanud pererahvas valiku ees, keda jätta ja kes kokkuostu viia. Sest üle ühe lehma ei kannatanud pidada.

Valik langes Mustikule, kes oli oma kogult tõeline hiiglane. Vähemalt tuttava laudas polnud nii suurt lehma juba aastakümneid olnud.

Võtnud siis spetsiaalse mõõdulindi. Sellise kollaka nagu ikka, millel vastav kirigi peal – kaalu mõõdulint majandisiseseks kasutamiseks. Seni polnud lint alt vedanud, pakkudes üsna täpselt, kui palju üks või teine loom puhast liha võib anda. Täpsemat võimalust looma kaalu hindamiseks ju väiketalus ei ole. Na-

LIHASAAK AK 2015.. aastal al tegevusloag tegevusloaga gevusloa v oaga ga lihakäitlemis liha lih lihakäitlemisettevõtetes tapetud loomade keskmine lihasaak kilodes ühe looma oma kohta. kkohtta.

300 250

217

200

256

261

Lehmad

Pullid ja härjad

169

150 100 50 0

49 Vasikad (kuni 8kuused)

Noorloomad Noo No N oo o (8–12kuused)

Lehmmullikad ikad d

gu arvata võiski, oli seekord mõõdulindi pakkumine meeliülendav – tublisti üle 300 kilogrammi.

Loomade kokkuostja leidis tuttav interneti kaudu. Kokkuostja lubas normaalset hinda, ainsaks tingimuseks, et lehm peab olema kir-

Andmed: statistikaamet

Peeter Raidla

jas loomaregistris, omama passi ja vähemalt ühte kõrvanumbrit. Ja kindlasti pidi ta suutma kõndida ja seista, sest kokkuostja transportis loomad Poola. Ühte loomaveokisse pidi mahtuma 15–17 täiskasvanud veist.

Et Mustikul kõndimise ja seismisega prob-

leeme polnud, löödi käed. Ees seisis pikk reis, mille lõpus, juba Poola jõudnuna ta esimest korda üle kaaluti − nii elusast peast kui juba rümbastatuna. Ja tulemuseks oli, et Mustik andis liha kuskil 220–230 kilogrammi. Vähemalt nii kokkuostja minu tuttavale kinnitas.

Ma ei osanud selle peale midagi öelda. Sinna see jutt jäigi. Nädalapäevad hiljem hakkas mind tuttava mure vaevama. Selge see, et ajakirjanik ei saa kahe osapoole äritehingusse – mis muud see lehma müümine ikka on – kohe kuidagi sekkuda. Ja siis mõtlesin, et ega mu hea tuttav ainuke pole, kel kokkuostja suhtes kahtlusi on tekkinud.

Läksin statistikaameti kodulehele, kust leidsin andmed selle kohta, kui palju üks statistiliselt keskmine lehm Eesti oma ametlikes lihakäitlemisettevõtetes puhast liha on andnud. Tulemustega võib siinsamas tabelis tutvuda. Olles ise mitu suve üleaedse Mustiku piima joonud, olen veendunud, et ta oli ühest keskmisest statistilisest lehmast ikka märksa suurem. Statistika kahjuks sulle raha lehma eest ei anna. Teist korda minu tuttav sama kokkuostja poole ilmselt ei pöördu.

12

KIIKA AEDA

27. oktoober 2015

Maa Elu

Kas peenramaad kaevata või mitte?

Säde Lepik maaelu@ajaleht.ee

S

elle üle, kuidas õigem teha oleks, vaevab pead pigem algaja maaharija. Kogenud aiapidaja on sügisese kaevamisega nii harjunud ja selle vajalikkuses veendunud, et neid hoiab tagasi ainult see, kui selg kaevata ei lase või selleks tööks enam jaksu pole.

Mullafreesiga saab maa kevadel muidugi palju kiiremini mustaks ja siledaks (freesimise ja freeside kohta vt Maa Elu nr 8, 28. aprill 2015).

Kaevamise kasuks räägivad aga mitmed asjad. Esiteks ei jaksa muld ju ainult anda, vaid tahab ka midagi tagasi saada. Mulla huumusevarusid täiendavad hästi sõnnik jt orgaanilised väetised, mineraalväetised neid täielikult ei asenda. Orgaaniline väetis ka parandab mulda, muudab selle sõmeramaks ja õhurikkamaks, orgaanilist väetist saanud muld hoiab paremini niiskust. Kaevamine õhustab mulda, elavneb mulla mikrofloora tegevus.

Värsket sõnnikut paljud köögiviljad ei taha ja nii ongi sõnnikut ikka sügisel laotatud ja sisse küntud või kaevatud. Kevadel võib köögiviljale anda ainult kauem seisnud kõdusõnnikut.

märga mulda, see võib rikkuda mulla struktuuri.

Kaevates toome mulla pinnale kahjurite vastsed ja nukud, kes valmistuvad talvitumiseks. Mõni kahjur satub sedasi kindlasti linnu nokka, teisi häirivad mullale puistatud tuhk või külmakraadid. Osa haigustekitajaid satuvad kaevamisega aga sügavale mulla sisse ega pääse sealt kevadel kohe noorte taimede kallale.

Eriti oluline on sügisene kaevamine rasketel muldadel. Kaevake labidaga ja ühe labidalehe (25–30 cm) sügavuselt. Hargiga tasub kaevata ainult neid kohti, kus on väga palju orasheina vm juuri, hargil raputades saab need paremini kätte. Labidaga kaevates jääb muld suurematesse pankadesse ja see ongi väga hea, ärge lõhkuge mullapanku labidaga ära.

Panklik muld külmub talvel hästi läbi ning sellisesse mulda tungivad paremini vihma- ja lumesulamisvesi. Vesi jäätub ja surub mullaterad üksteisest eemale, sedasi teeb külm talv mulla kobedamaks. Kui kogu maaharimine jääb kevadeks, siis kaotab muld väga ruttu palju rohkem niiskust.

Kaevates saab maad parandada. Väga liivases mullas on vähe toitaineid ja see kuivab kiiresti läbi, raskes savises mullas on jälle liiga vähe õhku. Savise mulla struktuuri ja vee Sõltuvalt sellest, kui viljakat mulda ükski läbilaskvust parandab lisatud liiv, liivase mulaiavili heaks kasvuks vajab, võib peenrala lõimist saab parandada jälle juurde segatud maa mõttes kolmeks jagada ja vaadata, et saviga, mida talvine läbikülmumine mureniga kolmandik saaks vähemalt kord kolme dab. Liiga happeliseks muutunud mulda tuleb aasta tagant ka korralikult orgaanilist väelubjata, selleks sobib puhas puutuhk, mis sitist. Kuna ühe lehma pidamine on külades jusaldab kaaliumi, fosforit jt makro- ja mikroba üliharuldane, pole paljudel õiget sõnelemente. Tuhaga ei maksa liialdada, siis nikut enam kusagilt võtta ja eks seeei jõua taimed kõike head, mis selles gi on üks põhjus, mis meid maasisaldub, ära kasutada. Ruutmeetkaevamisest võõrutab. Sõnniri kohta piisab 100–150 gramku asemel võib anda segakommist, kivisöe- või turbabriketiSõnnik sokutage posti või kasutada hoopis tuhka ei tohi aiamaale viia, nendega teete mullale hea haljasväetamist selleks külkaevates ühtlaselt asemel halba. Ärge andke vatud taimedega. Mulda kõmullapankade vahele sõnnikut ja lubiväetist (sh dunema võib sügisel kaevata ja vaadake, et see tuhk) samale maalapile ühel ka haigustunnusteta taimesaaks pealt jäätmeid, muruniidet ja puuajal, osa väetisega saada loodemullaga kaetud. lehti, aeglaselt kõdunev oktud lämmastikust läheks siis sahake hoiab sellise orgaanilihtsalt mõttetult kaotsi. ka segu mulla all õhulisema.

Tugevat kosutust orgaanilise väetisega Kuigi kaevamise plusse loetledes tundub vajaks sügisel see maa, kuhu panete kevadel traditsiooniline maaharimine vägagi õige, kasvama pea-, lill- või rooskapsa, kurgid, selon ometi neidki, kes pooldavad alternatiivleri, porrulaugu, kõrvitsad. Head laudasõnniset lähenemist ega pea kaevamist üldse vakut kulub ühele ruutmeetrile umbes 5 kg ehk jalikuks. Permakultuuril (st looduses toimipool ämbritäit. Sõnnik sokutage kaevates vaid seoseid ja mustreid jäljendaval aiapidaühtlaselt mullapankade vahele ja vaadake, et misel), mille võtteid tutvustab oma aias näisee saaks pealt mullaga kaetud. Segakomposteks Harjumaal tegutsev Lilleoru kogukond, ti kulub ruutmeetrile samuti umbes pool on meil ju järjest rohkem pooldajaid. Nemad ämbritäit. leiavad, et kaevates pööraksime mullakihid Mere ääres elades saame orgaanilise väehoopis asjatult segamini ja seega kaevamine tisena kasutada adru, mille tormid tasuta ranmitte ei paranda, vaid lõhub mulla struktuuda toovad. Oma toitainesisalduselt ei jää adri. Anaeroobse keskkonnaga harjunud mikroorganismid tuuakse õhu kätte ja ru sõnnikule kuigi palju alla. Enne kui adru mulda kaevate, laske sel peenramaal mõne näneed, mis vajaksid õhku, viiakse dala hunnikus seista ja käärida. jälle liiga sügavale ja selline Kaevamise teine suur pluss on see, et kaetingimuste muutus neile vates saab mullast kõige paremini kätte orashästi ei mõju. heina, põldmündi, naadi, kassitapu, võilille jt Kokkuvõttes tüütute püsiumbrohtude juure- ja risoomijupid. Kui mulda ainult kevadel freesida, siis on suur oht, et laotame umbrohualgmed ise üle peenramaa laiali.

Pikal ilusal sügisel jõuab peenramaad kaevata oktoobris ja veel novembriski, kui iga ilusa päevaga kaevata natukene, siis polegi see väga hull töö. Kaevata ei tohi külmunud või väga

Rannast toodud adrul laske enne maasse kaevamist mõned nädalad hunnikus käärida.

Hargiga kaevake ainult hästi umbrohtunud kohti. Labidaga kaevates jääb muld pankadesse ja see ongi väga hea.

Säde Lepik järeldavad permakultuuri pooldajad, et tarbetu kaevamine võib hoopis vähendada mulla elustikku ja teha mulla liiga kuivaks, toitaineid on taimedel sedasi raskem kätte saada.

Looduses ei kaeva keegi, aga taimed kasvavad ikka …

Aiamaal saab taimi kasvatada ka kaevamata, võttes appi katteviljeluse ja kasutades pappi, rohuhaket, heina, põhku jm. Umbrohi tuleb enne õitsemist multšiks maha niita, nii et kõik, mis aias kasvab, läheb kõdunedes tagasi mulda. Papi, põhu vm katte all toimetavad vihmaussid ja mikroorganismid muudavad mulla ise taimede kasvuks piisavalt kobedaks.

Või kui ei muuda, siis piisab sellest, kui segate poolkõdunenud kattematerjali kobestiga mulda.

Salatit ja maitsetaimi võib näiteks kasvatada papi- ja põhupeenras, kus on ka sõnnikut ja kompostmulda. (Sellistest võimalustest lugege pikemalt näiteks 2013. aastal ilmunud

Maakodu erinumbrist „Suvi aias”, artiklist „Permakultuur aias ehk oskus luua kasulikke suhteid”.)

Peenart tehes tuleb väljavalitud maalapilt esmalt rohi maha niita. Siis katate rohukamara papiga, nii et papitükkide servad ulatuvad suure varuga (umbes 15 cm) üksteise peale. Siis ei kasva rohi nende vahelt läbi. Kastate papi märjaks ja laotate sellele kuni 10 cm paksuse kihi muruniidet, sellele laotate omakorda kihi kõdusõnnikut, siis kihi kompostmulda ja kõige peale üsna paksu kihi põhku, umbes 20 cm. Kohtadelt, kuhu külvate või istutate, lükkate põhu natuke kõrvale ja lisate sinna veel mulda. Põhk jääb peenrale taimede ümber multšiks.

Sellise peenraga minul kogemusi pole.

Kartuleid oleme aga küll ka labidaga maha pannud ja kasvatanud neid mitmeks aastaks laudalakka jäänud heinakihi all. Saagil polnud vigagi.

Võib-olla tekkis alternatiivne lähenemine sellest, et keegi ei jaksanud enam maad kaevata ja hakkas otsima teistsugust lahendust?

Selle, kumb lähenemine on õigem, saate oma aias ise järele proovida. Kaevake niipalju, kui jõuate, aga jätke natuke maad ka katteviljeluskatseks.