Maa Elu nr 21/2015

Margus Meimer: Kui juba midagi teed, tee hästi, pole mõtet ühe ala pealt teise peale hüpata. Lk 6–7

! e t o o t 0 0 0 0 2 e l ü s u k i l a V Teisipäeviti on üle 60 € ostude kohaletoimetamine

TASUTA! Tellimiskeskus: +372 5668 7957, +372 5687 7399 Tehniline konsultatsioon: +372 5697 0060 E-post: info@pmkaubamaja.ee SE Tehnikakeskus OÜ Selja tee, Sauga vald, Pärnumaa

www.pmkaubamaja.ee

NR 21 (27) • 10. NOVEMBER 2015

Sepa mahetalu Mahemune küsitakse rohkem, kui kanad muneda jõuavad. Lk 2 ja 3 Hilissügis kasvuhoones Esmalt tuleb saaki andnud taimed kasvumajast välja rookida. Lk 12

2

UUDISED

10. november 2015

Maa Elu

Mahemune k kui kanad mu Kristina Traks maaelu@ajaleht.ee

S Oma praegusest hoonest Tartus Narva maanteel lahkub PRIA uue aasta teisel nädalal.

Kristjan Teedema / Postimees

2016. aasta alguses PRIA kolib Käesoleva aasta lõpp ja uue algus toovad PRIA jaoks kaasa suure muudatuse: PRIA kolib oma keskuse uude majja Tartus Tähe 4.

Kolimine on plaanis läbi viia kahes etapis.

Esimesena asub uude majja tööle PRIA registrite osakond, kes kolib seniselt aadressilt (Sõbra 56, Tartu) uude asukohta juba 9. detsembriks 2015.

PRIA keskuse senises peahoones (Narva mnt 3, Tartu) tegutsevad osakonnad ning teenindusbüroo kolivad uude majja perioodil 8.–15. jaanuar 2016.

Kolimisega seoses võib esineda tõrkeid PRIA infosüsteemide toimimisel ja klientide teenindamisel. Kõigest sellest on PRIA lubanud teada anda oma kodulehel. (ME)

PRIA alustab otsetoetuste väljamaksmist detsembris Järjest enam on kuulda küsimusi, millal hakkab PRIA välja maksma kevadel taotletud pindalapõhiseid toetusi.

PRIA kinnitas, et hoolimata käesoleval aastal oluliselt suurenenud kontrollide mahust, algavad ühtse pindalatoetuse väljamaksed detsembri teises pooles.

Uue Euroopa Liidu eelarveperioodiga seoses lisandus käesoleval aastal pindalapõhiste

toetuste hulka mitmeid uusi toetusmeetmeid ning rakendus palju uusi nõuded. Sellega seoses on kontrollide periood märgatavalt pikenenud ja kestab veel ka praegu. Kuigi kõik taotlustega seotud keerulisemad küsimused ei pruugi laheneda detsembrikuuks, lubab PRIA sellest hoolimata hakata detsembris ühtset pindalatoetust välja maksma neile taotlejatele, kelle taotlustega probleeme ei esine. (ME)

Muudatused mahepõllumajanduste toetuses Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotlejail tasub oma toetusega seotud asjaolud üle vaadata. Nimelt muutis maaeluminister 27. oktoobril oma varasemat määrust, millega kehtestati mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse tingimused. Toome siin ära tähtsamad muudatused.

• Kui varem pidi kõiki toetuse nõudeid täitma ka alla 0,3 ha põldudel, siis määruse muudatuse kohaselt ei pea viljavahelduse nõudeid täitma alla 0,3 ha põldudel. Talvise taimkatte, liblikõieliste kultuuride kasvatamise ja mullaproovide nõuete puhul ei loeta alla 0,3 ha põldusid majapidamise põllumaa hulka. Sealjuures arvestatakse ühe põlluna põlde, mis on samas ühikumääragrupis ja

moodustavad kokku vähemalt 0,3 ha suuruse maa-ala.

• Kui varasemalt pidi mullaproove võtma ainult toetusõiguslikust maast, siis määruse muudatuse kohaselt peab mullaproove võtma kogu majapidamise põllumaast, s.o põllud, mis on pindala- ja maksetaotlusele märgitud maakasutusega P ja M. Sealjuures lähevad heintaimede puhul arvesse kuni 5aastased heintaimede põllud ja heintaimede puhaskultuuriga põllud.

• Muutunud on ka mahepõllumajandusliku tootmise algkoolituse nõue. Erand on tehtud 2015. aastal kohustuse võtnud taotlejate osas, kes ei pea muudatuse kohaselt algkoolitusel osalema mitte esimese, vaid teise kohustuseaasta 1. novembriks 2016. (ME)

Valmis 2016. aasta toetuste esialgne ajakava PRIA ja maaeluministeeriumi koostöös on kirja saanud 2016. aasta toetuste ajakava esialgne versioon. Seejuures juhtis PRIA tähelepanu sellele, et kõnesoleva ajakava näol on tegemist esialgse plaaniga, mis võib edaspidi olu-

liselt muutuda, mistõttu tasub end huvipakkuva taotlusvooru tegeliku toimumisajaga jooksvalt kursis hoida.

Järgmise aasta toetuste esialgse ajakavaga on võimalik tutvuda PRIA kodulehel. (ME)

epa mahetalu õuel uhkete vanade kivimüüride vahel naudib seltskond kanu ebatavaliselt sooja ja päikeselist novembripäeva. Mahedalt peetavatel asukatel on vaba voli õuel ringi käia ja siblida niipalju, kui süda kutsub.

Kokku sehkendab kõikjal maja ümber ringi 130 kana ringis. Täpset arvu on perenaisel Nele Tammel raske öelda, sest kanad on täielikult vabapidamisel ja hoolimata karja hoolsalt valvavast Austraalia karjakoerast Berryst juhtub ikka, et kull või rebane mõne muneja mõnikord kaasa viib.

Sepa mahetalus on kanu peetud ammusest ajast ning perenaine peab plaani lindude arvu suurendada – nõudlus mahemunade järele on lihtsalt nõnda suur. „Kui tõsisemalt munamüügiga tahaks tegeleda, peaks kanu olema vähemalt 300–500. Mahemunade tootmisel on kindlasti jumet, sest inimesed peavad sellest tootest väga lugu,” sõnab Tamm. „Meil seab praegu laienemisele piirid kanala suurus: oleks vaja uut ja avaramat kanalat, praegune kipub kitsaks jääma.” Lihtne oleks ehitada kohe suurem kanala, aga siin tuleb mängu vist küll kõikide väiketootjate igavene mure – rahapuudus.

Kindlasti

gi. Erandiks on vaid külm ja lumine talveaeg, kui linnud ei taha välja minna. Aga niipea kui esimesed soojemad päikesekiired räästad tilkuma panevad, tahavad ka kanad kohe välja vaatama minna, kas leiab juba mõne uimase putuka või saab siblida.

Kas taoliste vabalt ringi jalutavate kanadega on palju tööd? „Eks ikka. Munad tuleb korjata ja puhastada. Kanalat tuleb puhastada, allapanu panna, toita ja jälgida, et vesi lindudel ees oleks,” räägib Tamm. Toiduks saavad mahekanad mahevilja, kaltsiumi ja mikroelemendirikast niinimetatud kanavitamiini, kartulit, talvel juurikaid (loomapeeti), mõnikord kohupiima. Lisaks söövad kanad õues olles väga palju rohtu ning otsivad pidevalt igasuguseid tõuke, ussikesi ja tigusid.

Kõige paremad munejad on Tamme sõnul tagasihoidliku moega valged kanad. Nad on pruunidest väiksemad, natuke närvilisemad ja vähema söömaga, aga nende munad on suuremad ning nad munevad ka veidi rohkem.

Õnneliku mahekana eluiga on paar-kolm aastat. Sepa mahetalu perenaine uuendab oma kanakarja jooksvalt igal aastal, kui ostab ühepäevased tibud ja kasvatab nad ise suureks. Nõnda ei ole kanadel ühest elupaigast teise kolimise stressi, mis kindlasti tekib siis, kui osta noorkanu. Muidugi juhtub mõnikord, et suures kanakarjas mõni kana väga haududa tahab ja kuigi perenaine püüab hauduja esialgu nii-öelda maha rahustada, siis järjekindlamatele on ta andnud ka võimaluse pesakond välja haududa.

Kanalas on küll piisavalt varjulisi pesakaste, aga pereon naise sõnul on kanad agarad mahekanu pidada Sepa talu kanade elu on munema kuhu juhtub – iga hulga tülikam kui päev tuleb mune otsida. „Eks tõeliselt stressivaba. Hubavabrikukanu. ne lindla asub maja pööninma juba tean nende lemmikkohgul ning soojade ilmadega on ti, kus nad munemas käivad, aga selle uks kogu aeg lahti – kamõnikord suudetakse ka uute kohtadenadel on vaba voli tulla ja minna siis, kui nad ga üllatada. Nad on väga leidlikud,” muigab ise tahavad. Kanadega jagavad eluruumi väga Tamm. „Kindlasti on mahekanu pidada hulga häälekad ja sõbralikud kalkunid Karla ja Kaisa tülikam kui vabrikukanu. Mitte ükski suurning perekond paabulindusid, kes näivad täptootja ei hakka sõna otseses mõttes põõsa alt selt teadvat, et nad on selles seltskonnas kõimune otsima. Minu jaoks on see aga täiesti tage ilusamad. valine ja igapäevane tegevus.”

Et kanad õues lillepeenardele kurja ei Päevas korjab ta olenevalt aastaajast kokteeks, on nende ümber tõmmatud elektrikarjused. Kana õppivat väga kiiresti ära, et vastu ku 60–120 muna – talvel vähem, suvel rohtraati ei maksa minna ning mingit kurja väikem. Sepa mahetalus tarvitatakse mune oma ke särakas linnule ka ei tegevat. Mahekanad talu toodangus, sest talu üheksa lüpsilehma peavad tingimata saama õues vabalt ringi käia piimast valmistab Tamm mitmesugust headning kui neid peetakse väljas aedikus, siis paremat, näiteks sõira, ürdivõid ja kohupiima, peab see olema küllalt suur. suvel ka jäätist.

Kord nädalas teeb ta Pärnus kaubaringi ja „Meie pole aedikut rajanud, sest ega kanad naljalt majast väga kaugele ei lähe ja meil on viib klientidele mune, piima ja piimatooteid väga tubli kanavalvur,” räägib Tamm. „Ilma otse koju. Enamik ostjatest on ammused pütemata oleks vist küll võimatu linde rebaste ja sikliendid. Lisaks on Sepa mahetalul lett Tarkullide eest kaitsta.” tu turul, kuid paraku kipub olema nõnda, et Mahekanad käivad õues peaaegu aasta rinsinna talu mahemunasid tihtipeale ei jätkugi.

Maa Elu

M A H E TA L U

10. november 2015

üsitakse rohkem, neda jõuavad Mune veel leiab, aga mahedat kanaliha lihtsalt pole Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutuse tegevjuht Airi Vetemaa ütleb, et mahemunade järele on suur nõudlus ja praegused tootjad ei suuda nii palju pakkuda, kui turul küsitakse.

Enamik mahetootjatest on väikesed ning vaid 25 munatootjal on karjas üle 100 munakana. Seevastu üle tuhande munakanaga karju on vaid viis. Enamasti müüakse mahemune käest kätte või ökopoes, suurematest jaekettidest aga leiab ka Äntu Mõisa ja Kitsevälja talu mune.

Vetemaa sõnul kasvab huvi munakanade pidamise vastu iga aastaga, kuid peamine probleem on sobivate mahesöötade mitte just väga lihtne kättesaadavus.

Kui mahemune veel leiab, siis kuidas on lood maheda kanalihaga? „Kahjuks pole Eestis praegu maheda kanaliha tootjaid.

Kui munakanade mahe vabapidamine on hulga kulukam ja kallim kui tavamunade tootmine, siis mahebroilerikasvatus on veelgi keerukam. Pealegi ei sobi tänapäevased tõud enamasti mahetootmisse, seega on probleem ka tibude hankimine,” selgitab ta. „Enamiku aja aastast on munade defitsiit ja neid küsitakse rohkem, kui kanad muneda jõuavad,” sõnab ta.

Poest tuleb mahemune üldiselt tikutulega otsida ja Tamme sõnul on ametkonnad teinud kõik endast oleneva, et väiketootjal oleks sisuliselt võimatu oma toodangut poodi müüa. „Ka mina ei saa poodi oma mune müüa, sest mul puudub tunnustatud pakendamiskeskus. Saaksin selle küll vähese vaevaga kõrvaltuppa rajada, sest ruumi tegelikult oleks. Samas nii väikese kanade arvuga pole taoline investeering eriti mõttekas. Suuresti selle nõude tõttu ei leiagi poest eriti mahemune ning neid tuleb osta tuttava kanapidaja käest,” selgitab ta. „Mahemuna on aga tarbijate seas aina enam hinnatud. Selle maitse, lõhn ja värv on teistsugune kui vabrikukana munal. Vahe tuleb kanade mitmekesisemast toidust ning eriti selgelt paistab erinevus välja kooki tehes: mahemuna rebu on kollane ja temast valmib alati helekollane toode. Sellepärast peavad kondiitrid mahemunast väga lugu,” tõdeb perenaine.

Kui kanalas peetakse üle 50 mahekana, peab kanala olema mahetootjate registris.

Tamm soovitab mune ostes müüjalt küsida, kes on munade tootja ja kas ta on registris.

Sepa mahetalu perenaine uuendab oma kanakarja jooksvalt igal aastal, kui ostab ühepäevased tibud ja kasvatab nad ise suureks.

Kristina Traks „Paraku on nii, et munadega üritatakse ostjaid samamoodi alt tõmmata nagu Poola maasikaid Eesti omade pähe pakkudes,” räägib ta.

Tasub tähele panna sedagi, et õrrekanade munad ei ole veel mahedad.

Tõsi, õrrekana elu on puurikana eluolust veidi parem, sest selle asemel et eluaeg kitsas

puuris seista, saab ta ka õrrele lennata. Üldjuhul sellega tema hea elu ka lõppeb, sest enamasti peetakse teda nii, et vabalt õue siblima ei pääse ta kunagi. Mahekanade üks peamisi pidamistingimusi on see, et nad saaksid olla õues kas piisava suurusega aedikus või täiesti vabalt.

3

Haldusreform sai avalöögi

E

estimaa valdu ootavad lähiaastatel ees suured muudatused, mis loodetavasti kulgevad rahumeelselt ja lõpevad ilma vapustusteta. Riigihalduse minister Arto Aas ja tema moodustatud ekspertkomisjon tutvustasid reedel aastakümneid vaid haledalt visiseva haldusreformi uusi põhimõtteid.

Mõni aeg tagasi poleemikat tekitanud tõmbekeskuste püstitust pole uus reformikava küll otseselt maha matnud, sest paratamatult saab iga uus ja suur omavalitsus endale ka keskuse. Reformi lähtealuseks pole aga enam tõmbekeskus, vaid elanike arv. Lähemalt võib ekspertide pakutust lugeda meie lehe järgmiselt leheküljelt.

Mulle isiklikult tundub, et reformikavaga jäädi taas kuhugi poole peale. Küll esiotsa valulisem, ent oma sisult märksa loogilisem oleks tõmmata praeguse maakonna ja tulevase suure omavalitsuse vahele selge võrdusmärk. Ehk siis iga maakond moodustabki ühe omavalitsuse. Küll ühe erandiga: Tallinn peaks oma erilise asendi tõttu pealinnana ilmselt ka edaspidi iseseisvaks jääma.

Maakonna muutmine üheks suureks omavalitsuseks lahendaks kohe mitu probleemi. Esmalt kaoksid riigi käepikendusena ära maavalitsused, kelle õhuke rahakott ei suuda tagada ühegi sisulise probleemi lahendamist. Nukker tõdeda, aga tavainimesele meenub maavalitsuse olemasolu valdavalt kahel juhul. Kui põhjust on tunda rõõmu uue ilmakodaniku üle, kelle sünd tuleb vormistada sünnitunnistusega. Või siis, kui perekonda on tabanud kurb sündmus ja vaja on surmatunnistust. Maavalitsuste ülejäänud tegevus on piirdunud pigem sõnalise, kord soovitusliku, kord toetava poolega, kus maavanematel on täita väikese riigiisa roll. Pealegi on maavanema koht politiseeritud.

Kummaline, et maakonna samastamine ühe omavalitsusega ekspertkomisjoni arvamustest kuidagi välja ei kumanud. Osa eksperte julges küll pakkuda alampiiriks vähemalt 11 000 elanikuga omavalitsust, toonitades, et vaid nii suured omavalitsused suudaksid tagada strateegilise planeerimise võimekuse ja pidada näiteks täismahus gümnaasiumi. Miskipärast heideti see idee aga kõrvale ja suuremalt ei juletudki edasi mõelda.

Olen veendunud, et vaid siis, kui üks maakond oleks üks omavalitsus, oleks tagatud maakonna ühtlane areng ja õnnestuks vältida ääremaastumist. Suurem rahakott aitab suuremalt mõelda ja sõltuvust Toompea otsustest vähendada.

Peeter Raidla

Peatoimetaja Peeter Raidla, peeter.raidla@ajaleht.ee Küljendus Ain Kivilaan Korrektor Reeli Ziius Müügijuht Jane Barbo, jane.barbo@ajaleht.ee, telefon 526 3578 Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Rüütli 14, 80010 Pärnu, telefon 447 7090 Trükk AS Kroonpress, trükiarv 34 000 Maa Elu levib Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel kaks korda kuus Autoriõigused: AS Ühinenud Ajalehed, 2015

4

HALDUSREFORM

10. november 2015

30. oktoobril toimus Lääne-Virumaal Lasila mõisas üks paljuräägitud haldusreformi seminaridest.

Maa Elu

Marianne Loorents / Virumaa Teataja

Väikesed ja keskmised kaovad Peeter Raidla peeter.raidla@ajaleht.ee

K

ui veel selle aasta 9. juuni numbris pildus Maa Elu oma juhtkirjas kriitikanooli haldusreformi aruteludel tekkinud vaikelu eest riigihalduse ministri Arto Aasa tegevusetuse pihta, siis läinud reedel andsid minister ja tema moodustatud ekspertkomisjon sellele jõulise vastulöögi.

Et kavandatud haldusreformist hakkab sõltuma meie kõigi praeguste valdade tulevik, peab Maa Elu vajalikuks ekspertide pakutut oma lugejaile pikemalt lahti seletada. Ekspertkomisjoni eesotsas seisavad Tallinna ülikooli professor Georg Sootla ja filosoofiadoktorist Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus.

Olgu öeldud, et ekspertkomisjonis toimunud aruteludel oli jutuks kolm variant: kas kohaliku omavalitsuse elanike arvu alampii-

riks seada 3500, 5000 või 11 000 elanikku. Lõpuks leidis komisjoni, et haldusreformi kriteeriumina on mõistlik rakendada minimaalselt 5000 elaniku olemasolu ühe omavalitsuse kohta.

Ekspertide hinnagul hakkab just nii suure elanike arvuga omavalitsustes ilmnema uus tase suurema omavalitsuse võimekuses väiksematega võrreldes. See tooks kaasa toimiva kohaliku demokraatia, piisavaid valikuid ja investeeringuid pakkuva eelarve ning võimaluse võtta tööle pädevaid inimesi omavalitsuste kogu vajalikus kohustuste ampluaas.

Muide, ka Lätis võeti 2009. aastal läbiviidud haldusreformi aluskriteeriumiks just 5000 elaniku nõue. Samas Soomes 2009. aastal ja Taanis 2007. aastal läbiviidud reformil oli seatud alampiiriks 20 000 elanikku. Tõsi, ekspertide andmeil on Euroopas praegu vaid neli riiki, kus 5000 elanikuga omavalitsuse piir ka reaalselt on saavutatud.

Siiski nähakse Eestis ette ka erandite või-

Telli metsamajanduskava sõltumatult asjatundjalt!

TEENUSED Ï Metsamajanduskavade koostamine Ï Majandustegevuse auditeerimine Ï Metsamajanduslikud ekspertiisid Ï Metsa kui bioloogilise vara hindamine Ï Metsakinnistute turuväärtuse hindamine Koostame metsamajanduskava sõltumata kinnistu asukohast üle Eesti Telli metsade majandamise kava www.metsakorraldus.ee/teenused www.metsakorraldus.ee tel 322 0833 metsakorraldus@metsakorraldus.ee

malus, mis küll ei rakendu automaatselt. Ühe erandina nähakse ette vähemalt 3500 elanikuga omavalitsusi nn hajaasustatud piirkonnas, mille pindala peab aga kokku olema minimaalselt 900 ruutkilomeetrit. Teise erandina nähakse ette võimalust, et kui ühineb küll vähemalt neli kultuuriliselt ja geograafiliselt seotud omavalitsust, siis ei pruugi see ikkagi kokku anda nõutud 5000 elanikku.

Kolmanda erandi moodustavad merelised saarvallad Kihnu, Ruhnu, Muhu ja Vormsi.

Ning neljanda erandi need vallad, mis ühinemist kokku leppides küünivad oma selle hetke elanike arvuga küll nõutud piirini, kuid ei vasta sellele enam 2018. aastal pelgalt rahvastiku pideva vähenemise tõttu.

Samas anti konkreetne soovitus nn rõngasvaldadele, mis ümbritsevad suuremaid keskusi ja mis tuleks nende keskustega ühendada.

vad kättesaadavamaks, ja viiendaks, kohalik kogukond on otsuste tegemisse ja arengu kavandamisse paremini kaasatud.

Oli neid maakondi, kus maakonna ja omavalitsuse vahele tõmmati võrdusmärk. Sagedamini küll leiti, et maakonnas võiks siiski olla 2–3 omavalitsust. Vaid viies suuremas maakonnas (Harjumaal, Tartumaal, Ida-Virumaal, Pärnumaal ja Lääne-Virumaal) leiti, et seal on ka tulevikus rohkem kui 2–3 omavalitsust, mille praegust arvu tahetakse siiski üle kahe korra vähendada.

Ekspertkomisjoni soovituste kokkuvõte rändab edasi haldusreformi valitsuskomisjoni töölauale.

Lisagem, et eelmisel nädalal avanes haldusreformi veebileht, millel on küll kummaline aadress: haldusreform.wordpress.com.

Seal on võimalik tutvuda ka reformi ajalise kavaga, mille kohaselt peaks haldusreformi seaduse eelnõu jõudma valitsuse istungile hiljemalt 18. veebruaril 2016. Juuni esimeseks päevaks peab seadus olema Riigikogus aga juba ka vastu võetud.

Omavalitsuste ühinemist loodetakse mõjutada ka nn pearaha suurusega ühinenud omavalitsuse iga elaniku kohta. Näiteks kui elanike arv jääb alla 3000, siis on makstav ühekordne pearaha poole väiksem kui väheReformi kulgemise teljel on ajaliselt paika malt 5000 elanikuga tekkivas omavalitsuses pandud ühinemiste etapid. Juulist 2016 al(100 euro asemel 50 eurot elaniku kohta). gab omaalgatuslike ehk siis vabatahtlike ühiEnne kui eelmise nädala reedel halnemiste periood, mis päädib oktoobris dusreformi kava avalikkusele tut2017 kohalike omavalitsuste volikovustati, toimusid tänavu sepgude valimistega. tembris ja oktoobris kõigis Kui vabatahtlikud ühinemimaakondades asjakohased sesed ei ole rahuldavaid tulemuKui vabatahtlikud minarid. Seal kõneldu ja si andnud, alustab valitsus nn kuuldu võttis kokku Mihkel sundühinemiste ettevalmisühinemised ei ole Laan osaühingust Cumulus tamist, mis loodetakse lõpurahuldavaid tulemusi Consulting. ni viia 1. aprilliks 2018. Et seeandnud, alustab Laan oli sunnitud tõdejärel juba 1. augustil 2018 läbi valitsus nn sundma, et paljud seminaridel viia volikogude erakorralised ühendamist. osalenutest olid seda meelt, valimised.Eks aeg näitab, kuidas et haldusreformi üle on küll see kõik tegelikult hakkab sujuma. väga pikalt arutletud, kuid Muide, rahandusministeeriumi veekuhugi välja jõutud ei ole. Haldusreformi toebilehel on siiani üleval kavandatud haldusreformi eelmise kampaania tulemused, kui seltajad viitasid reformiga kaasnevale omavalitsuste võimekuse kasvule, kuid alati leidus gitati välja tõmbekeskusi. 2013. aastal, kui neidki, kes pelgavad ääremaastumist – mida Eestis oli veel 226 omavalitsust(praeguseks on kaugemal keskusest elad ja töötad, seda enam neist alles 213), hinnati neid kõiki kümne sa keskusest kaugened. punkti skaalal nii elukoha, töökoha kui hariHaldusreformis nähakse siiski enam selle dusliku tõmbekeskusena. 226 omavalitsusest võimalikku helgemat poolt. Esiteks muutuvad suutis üldse mingeidki punkte koguda vaid teenused (üld- ja huviharidus, sotsiaalteenu118. sed) kvaliteetsemaks ja kättesaadavamaks.

Toonase tabeli tipus kroonis mõistagi TalTeiseks, korrastatakse taristu ja tagatakse linn 46,5 punktiga, järgnesid Tartu 25 ja Pärkõik vajalikud ühendused – teed, elekter, innu 23,25 punktiga. Vähemalt 10 punkti kogus ternet, ühistransport jms. üldse kokku vaid 22 omavalitsust, Harku vald, Kolmandaks, omavalitsused muutuvad auTüri vald ja Elva linn jäid napilt selle piiri tatonoomseks, kasvab nende rahaline võimekus ha. Vähemalt 5 punkti kogus aga 43 omavaja sõltumatus riigiaparaadist, ning ametnikud litsust ning näiteks isegi Kärdla, Paldiski ja on pädevamad. Neljandaks, töökohad muutuVändra ei mahtunud sinna hulka.

Maa Elu

UUDISED

10. november 2015

Katkusead pole kuhugi kadunud Peeter Raidla peeter.raidla@ajaleht.ee

S

ee, et seakatku leidudest enam valju häälega ei räägita, ei tähenda veel seda, et neid leide poleks. Vastupidi, seoses 1. oktoobril alanud metsseajahi hooajaga on neid leide järjest enam.

Näiteks ajavahemikul 21. oktoobrist 26. oktoobrini diagnoositi sigade Aafrika katk 28 metsseal, mis kütiti või leiti lõpnuna. Seejuures oli leide Võrumaalt, Põlvamaalt, Tartumaalt, Viljandimaalt, Valgamaalt ja Lääne-Virumaalt.

Sellest nädal edasi, 27. oktoobrist 2. novembrini diagnoositi sigade Aafrika katk juba 45 metsseal. Kõik eespool juba loetletud maakonnad pakkusid uusi leide. Lisandus aga Järvamaa.

Katkusigade leidmise au kuulub peamiselt jahimeestele, kelle ette on tänavusel metsseajahi hooajal seatud varasemast hulga suurem kohustus: vaja on küttida kokku 29 608 metssiga. Siinjuures pole liigne mainida, et 1. oktoobril ei alustanud jahimehed sugugi nullist. Nõutud arvust oli varasema perioodi jooksul 1. oktoobriks kütitud juba 11 849 metssiga, millele tuleks lisada veel 535 surnult leitud ja 4 hukatud metssiga. Ehk siis 1. oktoobril alanud metsseajahi käigus tuleb tabada veel 17 220 metsanotsut. Eile keskpäevaks ei olnud oktoobri metssigade küttimise tulemused veel selgunud.

Veterinaar- ja toiduamet on tulnud jahimeestele vastu sellega, et alates oktoobrist võetakse maakondade veterinaarkeskustes sigade Aafriku katku proove vastu nüüd ka laupäeviti. Näiteks Võrumaa veterinaarkeskus andis eelmise nädala lõpus teada, et seal võetakse sigade Aafrika katku vereproove

Pole ülearune meelde tuletada, et jahihooajal on metssigade maanteele ilmumise oht alati suurem.

Elmo Riig / Sakala vastu laupäeva õhtul kell 18 ja 19 vahel, viies selle varasemalt teatatud ajast tunni võrra hilisemaks. Ilmselt elu ise sundis seda tegema.

Veterinaarkeskustel ja -laboritel on praegu kahtlemata kibedad päevad. Olgu öeldud, et oktoobri keskel avalikustatud ülevaate kohaselt oli alates 2015. aasta algusest selleks ajaks jõutud uurida 4522 katkukahtlusega metssiga. Neist septembrile langes koguni 1105 isendit, millest 111 juhul diagnoositigi seakatk. Enim oli nakatunud isendeid Põlvamaalt (46 metssiga).

Viimatine kodusigadel katku tuvastamise

ATV hind

koos kampaania lisavarustusega

7715 €

sisaldab käibemaksu

juhtum oli 22. septembril, kui Võrumaal Varstu vallas asuvas seafarmis diagnoositi sigade Aafrika katk. Farmis peeti 104 siga, need kõik hukati ja korjused hävitati.

Muide, 5. novembril avati Tallinnas asuvas loodusmuuseumis metsseale pühendatud näitus „Metsanotsu – tõeline siga”, mis hõlmab endas nii valikut aasta looma fotovõistluse töödest kui ka metsanotsu igapäevaelu tutvustavat väljapanekut. Meenutuseks, et metssiga kuulutati 2015. aasta loomaks eelmise aasta detsembri keskel ehk pärast seda, kui sigade Aafrika katk oli jõudnud Eestimaal juba palju pahandust teha.

5

LÜHIDALT

Valmib esimene partii lihakonserve Pärast seda, kui valitsus oli 29. oktoobril toimunud istungil otsustanud eraldada riigi tegevusvarusse sealihakonservide soetamiseks 1,78 miljonit eurot, kooskõlastas maaeluministeerium aktsiaseltsiga Maag Konservitööstus esimese lihatarne tingimused. Vajamineva sealiha võib konkursi tulemusel tarnida AS HKScan Estonia.

ASi Maag Konservitööstus korraldatud konkursil osales ministeeriumi andmetel neli pakkujat, madalama hinna alusel võitis AS HKScan Estonia. Tarnitava sealiha kogus on vastavalt konservitööstuse töötlemisvõimsusele 25 tonni ning sellest riigi tegevusvarusse ostetavate sealihakonservide tükihinnaks kujuneb koos käibemaksuga eeldatavalt 1,07 eurot.

Enam kui 96 000 konservist koosnev esimene partii valmib ja antakse maaeluministeeriumile üle 16. novembriks. Esialgne konservide tootmise plaan on koostatud kuueks nädalaks. Maag Konservitööstus ostab liha sealihakonservide valmistamiseks kord nädalas konkursiga madalama hinna alusel. Konservid valmistatakse seakatku leviku piiramiseks Euroopa Liidu poolt kehtestatud III tsoonist pärinevate sigade lihast. (ME)

Veaparandus Eelmises Maa Elu numbris ilmunud viljelusvõistluse loos oli üks nimi kirjutatud valesti. Taliodra kasvatajatest tuli teisele kohale Lääne-Virumaal osaühingus Muuga PM töötav Jaak Flink.

Palume asjaosalistelt vabandust. (ME)

Kuumakse alates 150 € Hinnavõit 1700 €

500/680

6

METSAFIRMA

10. november 2015

Maa Elu

Margus Meimer: energiapu Toomas Šalda maaelu@ajaleht.ee

V

iljandimaa üks suuremaid metsafirmasid AS Roger Puit loodi aastal 1995.

Täna on raiefirmana alustanud ettevõtte hallata pisut alla 20 000 hektari metsakinnistuid. Kuna turunõudluse tõttu on rõhk paberipuu ja saepalgi asemel nihkunud varasemast enam energiapuu müügile, ei sõltu suuremate metsafirmade majanduslik edukus enam külmast talvest nii palju kui eelmistel aastakümnetel. Valmis peab olema igasugusteks ilmataadi tujudeks. „Kui meie alustasime, müüs riik metsamaterjali peamiselt kasvava metsana, lageraied olid oksjonitel ja harvendusraieid müüsid metskonnad. Kõige tähtsamaks peeti harvendusraie kvaliteeti. Kui suutsid teha kvaliteetselt, siis seda hinnati ja ettevõtetele, kes seda oskasid, lanke ka müüdi,” meenutab Roger Puidu asutaja ja juhataja Margus Meimer. Siis otsustati aga riigi tasandil, et mõistlikum on lihtsalt osta tööd. Järelikult oli riigil kasulikum ise materjali müüa. Umbes samal ajal hakati metsamaid ka müüma.

Kuna Meimer oli nõukogude ajal metsaülem, oli teema talle igas mõttes lähedane: „Kui seni olime kasvavat metsa riigilt ostnud, siis üheksakümnendate lõpus ostsime esimese metsakinnistu. Peagi tekkis mõte luua midagi erametskonna taolist. Ideele oleme tänini truuks jäänud. Põhimõte: kui juba midagi teed, tee hästi ja pole mõtet hüpata ühe ala pealt teise peale. Oleme metsamehed. Ei ole pidanud mõistlikuks minna kaasa kinnisvarabuumiga vms, millega ehk oleks rohkem teeninud.”

Teine fi rma tegevuspõhimõte on Viljandimaa-kesksus, seda puhtalt praktilistel kaalutlustel. „Kui alustasime, oli vältimatu enda omandi valvamine, sest vargus ja ebaseaduslik raie oli massiline. Kui metsad ulatusid Narvast Iklani, oli tõsine häda. Katsu logistikat paika panna. Meil oli ka Virumaal paar metsatükki, aga jõudsime sinna kord kahe aasta jooksul. Mõistsime, et nii ei saa, ja otsustasime, et optimaalne tööraadius on 50–60 km Viljandist. Majandamis- ja logistikakulud on väiksemad ning valvata lihtsam.”

Tänaseks ongi Roger Puidu hallata ligi 20 000 hektarit peamiselt Viljandimaal asuvaid metsakinnistuid ja aasta lõpuks saab 20 000 täis, usub Meimer. „Algusaastail oli siht, et saaks kokku 10 000 hektarit metsa-

HEA METSAOMANIK! OSTAME kasvavat metsa t metsamaad palki ja paberipuitu t küttepuitu raidmeid Tel 622 1460 eesti@metsagroup.com Metsä Forest Eesti AS

Roger Puidu asutaja ja juhataja Margus Meimer kiidab lõppenud kuiva oktoobrit, mis mingil määral kompenseeris metsafirma jaoks väga viletsaid kahte viimast talve.

Elmo Riig / Sakala maad, see oleks kogus, mis kasvataks metsa ees 12 aasta jagu. Kuna sel aastal lisandus samavõrra, kui on aastane raiemaht ja omanike ringi Graanul Mets, otsustati, et on mõistlik raiemahtu suurendada. siis oleks kõik tore ja lihtne. Kuid see aritmeetika ei püsi tasakaalus: „Meile kuuluvad halvema kvamaht on läinud suuremaks, liteediga puistud hakkavad pihektareid on rohkem, mets on sut käest ära minema. Kui mets küps ja tahab raiumist. Kuna on küps, siis tuleb seda lõigameil on oma metskond, on ta. Vana eest ära ja uus kasvaKui mets on küps, meil ka klassikalised metsma. Praeguse plaani kohaselt siis tuleb seda konnatööd – raiumine, istuon lähema viie aasta jooksul lõigata. Vana tamine, hooldamine, haldameie raiemaht 140 000 tihueest ära ja uus meetrit aastas. Seega varasemine. Teistele me teenuskasvama. tööd ei tee. Meil on endal mast kaks korda suurem.” Mahu tehnikapark, nii palju kui suurendamiseks on Roger Puidul tehnika olemas, lihtsalt organiseerisellega suudame töötada, nii palju teeme.” mistööd on rohkem.

Endise mahuga oli Roger Puidul tööjärge Kui kümme aastat tagasi olid metsaäri

Põlvamaa 508 3405 Pärnumaa 509 0200 Raplamaa 523 7944 Tartumaa 5342 4232 Valgamaa 517 2829 Viljandimaa 511 8671 509 0200 Võrumaa 5342 4232

Harjumaa 514 8238 Ida-Virumaa 557 9936 Jõgevamaa 505 8369

võtmesõnad saematerjal, tselluloos ja küttepuu püüti kuhugi ära sokutada, siis nüüd on energeetika tõusnud esikohale. Halva kvaliteediga puu läheb pelletite tegemiseks ja koostootmisjaamadesse. Nii on tulnud ka Roger Puidul ümber orienteeruda. „Klassikaline suhe oleks 30–35% energiapuu ja ülejäänu tarbepuu, aga praegu tarbepuud eriti ei taheta ja nii on meil see suhe 50–50. Võimalusel raiume praegu metsas, kus energiapuu osakaal on suurem. Aga paraku ei kasva energiapuu üksinda. Meie pluss on see, et meil on selline kogus maad, et isegi kui seda juurde ei saa, majandame ära, sõltumata sellest, mille järele parasjagu suurem nõudlus on.”

Oma metskonna eest kannab Roger Puit

KUI SA HOOLID OMA METSAST JA TULEMUS ON SULLE TÄHTIS! MEIL ON LAHENDUS OLEMAS

Järvamaa 503 8777 514 8238

ROOMIKFORWARDER ProSILVA 15-4ST

Läänemaa 523 7944 Lääne-Virumaa 557 9936 HARVESTER ProSILVA S6 (uus mudel)

www.metsaforest.ee

Paistu 3c, Viljandi. Tel 434 9085, 505 2255 e-post: agrosilva@hot.ee www.metsatehnika.ee

ROOMIKFORWARDER LOGBEAR F4000

Maa Elu

METSAFIRMA

10. november 2015

7

u on tõusnud esikohale küll hoolt, aga istutamisega pole Meimeri hinnangul mõtet liiale minna, sest asume kliimavöötmes, kus raiutud metsa asemele nii või teisiti midagi kasvab. Valge lepp on väga elujõuline ja kiire kasvuga. „Kogu Eesti ei pea olema kaetud ainult kuuse- või männikultuuridega. Metsa istutame parema boniteediga lankidele. Tavaline on 40 hektarit uut metsa aastas,” selgitab Meimer.

kokku. Muidugi on metsi, kuhu pääseb vaid külmunud maaga. Kui sinna ei saa, peabki midagi tagataskus varuks olema. Roger Puidul on väljakirjutatud raiepileteid kaks korda rohkem, kui konkreetses ajavahemikus reaalselt tehakse, aga sõltuvalt ilmast peab saama töid ümber järjestada. Kui ikka märtsikuus plaanitud rabaäärt teha ei saa, peab vajaliku mahu kusagil mujal täis tegema.

Olemasolevat tehnikaparki Meimeri sõnul Mõistagi sõltuvad paljud metsafirma otsutalveks eraldi ette ei valmista. Tehnika ülesed kokkuostuhindadest, nood teadupärast vaatamisaeg on tavaliselt hoopis aprillis. „Siis kõiguvad, aga see pole kõige suurem on linnurahu ja lisaks sageli teed kinni, nagunii midagi teha ei saa. Kaksmure. „Pigem on küsimus, kas materjal üldse ära ostetakse. Meie kolm nädalat on kogu tehnika tööoleme õnneks suutnud kõik ära kojas, vaatame kõik üle. Mis jõumüüa. Tänu uuele partnerile kohane, teeme ise, aga üha väGraanul Investile on meil hem on põlve otsas nikerdamist ja abi tuleb küsida teekindel pikaajaline turg kõige nindustest. Kui masinaga halvema kvaliteediga puule Neile, kel mõte metsa metsas midagi juhtub, peab tagatud. Saame täie mahuga müüa, soovitab raiuda. Oleme raietööd ka telefon ligi olema. Kui väiksem Meimer uurida selleks hooajaks nii sättinud, asi, siis selleks on meil eraldi pakkuja tausta. mees palgal, kui midagi tõsiseet lõikame kehvemat puud.

Selle hind ei kõigu nii palju.” mat juhtub, peab ikka teenindusse November on käes ja methelistama. Asi toimib hästi.” saäri tähtsaim aastaaeg talv on ukse ees.

Oleks vaid külma. Ideaalis võiks Meimeri hinRoger Puidul on kaks metsa ülestöötamisnagul aasta külmemas pooles ära teha 70% komplekti, mis koosnevad langetustraktoraiest. rist ja kokkuveotraktorist, lisaks kolm „Palgi ja kasepaku kvaliteet on talvel metsaveoautot. Mõned tööd ostetakse ka sismärksa kõrgem. Kui looduse järgi vaadata, siis se, siingi on neil pikaajalised partnered. Töökõige kvaliteetsem on ikkagi puu, mis on raiutajaid on ettevõttes praegu 19.

Ehkki Roger Puit võib valduste suurusega tud siis, kui mets puhkab, kui mahlad ei liigu.

Aga tänapäeva tööstus tahab tooret saada aasjuba praegu rahul olla, tahetakse oma regioota ringi ja nüüd saab puitu kiiresti ja kvaliteetnis metsamaad juurde osta. „Eriti oleme alati selt kuivatada ning vajadusel muulgi viisil huvitatud neist tükkidest, mis piirnevad meie töödelda, nii et lõpptoodangu kvaliteet ei lanomadega. Mida tihedamaks oma pusle saame, ge.” See annab omakorda võimaluse metsa seda parem. Suuremad pinnad ühes tükis, nii on lihtsam majandada.” aasta läbi üles töötada.

Paar viimast aastat pole korralikku talve Neile, kel mõte metsa müüa, soovitab Meiolnud, see on paljudele valusalt tunda andnud. mer uurida pakkuja tausta. Saab pöörduda Aga pole halba ilma heata, leiab Meimer: metsakonsulendi poole ja küsida, kes on piir„Minu 20aastase metsapraktika jooksul pole konna korralikud tegijad. Saab ka ise infot kovarem ette tulnud, et oktoober on metsa ülesguda: toksida sõna otsingumootorise ja saab töötamise poolest aasta kõige kõvem kuu, aga interneti abil hakkama. nii mullu kui eriti just tänavu on nii läinud. „Tehke selgeks, kes on lõppostja, kes vaTavaliselt on oktoobris teed kinni, vihma kalhendaja. Saate parema hinna. Paaril-kolmel lab ja meie seisame. Samal ajal nägin esimest viimasel aastal on tõsiseks probleemiks heliskorda sedagi, et märtsis olid masinad garaatajad, kes tahavad oma jutu järgi inimeselt težis ja tööd teha ei saanud, tavaliselt on märts ma metsa kõige parema hinna eest ära osta. metsamehe kõige kibedam tööaeg. Nüüd oli Osa metsaomanikke on neist surmani tüdinii vesine, et mitte midagi ei saanud teha.” nud, teised lähevad ikkagi liimile. Kui metsaomanik on pehmeks räägitud, algab järgmine Vesisel talvel on jällegi eelis suurtel. Kui ring ning siis helistab vahendaja läbi juba tõeon enda metsad, saab paindlik olla. Planeenäolised lõppostjad. Nii et helistaja ei olegi terid 50–80% rohkem töid ja teed nende seast gelik ostja,” kirjeldab ta turul toimuvat. Kui ilmale vastava valiku. Lähed sinna, kuhu pääkahtlete, kas müüa või mitte, siis võiks teada, seb ligi ja pääseb välja. et pisikese metsatükiga tegeledes on väga rasEnergiapuidu osakaalu suurenemisel on ke majanduslikult plussi jõuda. Tõsiselt võeseegi pluss, et pole mingit vahet, millal see tav majandusmets, mis võimaldab äraelamist, lõigatud on, puit nagunii purustatakse ja kuialgab Meimeri arvutuste kohaselt mõnesajast vatatakse ning pressitakse uuesti graanuliteks hektarist.

Talvest sõltub palju 1994. aastal loodud OÜ Karo Mets kuulub alates sellest aastast kodumaise bioenergeetika ja taastuvenergia tootmiskontserni AS Graanul Invest. Karo Metsa kui metsamajandamisega tegeleva ettevõtte roll on Eestis asuvate Graanul Investi graanulitehaste varustamine toormega. Selleks jätkatakse metsade jätkusuutliku majandamise, ümarmetsamaterjali, raieõiguste ning kinnistute ostuga. Karo Metsa juhatuse liige Runo Ruubel metsafirma talvistest tegemistest: Loomulikult on talv oluline, kui talve on. Tänavu näiteks külma ei olnud ja oli väga raske metsatööd teha. Seevastu oktoober on olnud suurepärane ja oleme suutnud teha töid, mis talvel jäid tegemata.

Tegelikult töötatakse enam-vähem ühtlaselt aasta läbi. Lihtsalt mõni aastaaeg nõuab oma: näiteks kevadised istutustööd. Vaid teede lagunemise ajal toimetatakse metsas vähem. Töid ja lanke valitakse ilma järgi, aastaajad mängivad järjest vähem rolli, kuna teinekord on suvel palju kõvem pinnas kui talvel.

Talvine külmunud pinnas on ülioluline. Aga seda esineb harva, tavaliselt sajab lumi sulale pinnasele ja siis pinnas ilma tallamiseta enam hästi ei külmu.

Soe ja pehme talv on palju halvem kui suvi. See rikub peaaegu kõik.

Näiteks tänavu tegime esimesel kvartalil oma viimase 15 aasta halvima tulemuse.

Masinaparki talveks eriliselt ette ei valmistata, see peab olema töökorras aasta läbi.

Kevadel teede lagunemise ajal tehakse tavaliselt suurem remont.

Meil on neli langetusmasinat ja neli veotraktorit. Nende korrashoiu eest vastutab üks inimene, töid teevad enamasti operaatorid ise, igal masinal on kaks operaatorit.

Metsamehed on üldjuhul eetilised ja loodust tundvad kogemustega inimesed. Ka raiumine on protsess nagu viljalõikuski: vana eest ära ja uus asemele. Lihtsalt kasvuRuno Ruubel kinnitab, et metsamehed on eetilised ja tunperiood on pikem. nevad loodust.

Urmas Luik / Pärnu Postimees

Kvaliteetsed vasikavestid Hollandist

Parim algus Sinu vasikale – The Perfect Udder ternespiima kotid!

Karmis talveilmas sündinud vasikale annab kaitsev ja soojendav vest lisaks puhtale ja kuivale küljealusele kindlama stardi elule.

Standard: selja pikkus 67 cm, pestav.

Hind: 20 €/tk (KM-ta).

Kui soovid rohkem kui 20 tükki – küsi eripakkumist!

Hind kehtib kuni 31.12.2015

1 komplekt: 50 kotti (2, 3 või 4 liitrit) +

3 sondi + 1 lutt

Pilt Trading OÜ

Ű 4 liitri komplekt: 93 € KM-ta (1,86 €/kott) Ű 3 liitri komplekt: 80 € KM-ta (1,60 €/kott) Ű 2 liitri komplekt: 70 € KM-ta (1,40 €/kott)

Tel 504 1278 Ű ivika@pilttrading.ee Ű www.pilttrading.ee

UUDISED

10. november 2015

Registris olevad traktorid

Eveliis Eek / Valgamaalane

Väljalaskeaasta

Traktoreid

2010

148

2011

190

2012

231

2013

234

2014

182

2015

180 Allikas: maanteeamet

2015. aastal esmaselt registreeritud traktorid Traktoreid kokku

Neist uusi

Jaanuar

31

22

Viie aastaga üle tuhande uue traktori

Veebruar

25

19

Märts

79

64

Aprill

94

75

Peeter Raidla peeter.raidla@ajaleht.ee

Kuu

Mai

55

41

Juuni

49

44

Juuli

33

25

August

48

38

September

53

42

Oktoober

47

36 Allikas: maanteeamet

Maanteeameti andmeil oli tänavu oktoobri lõpu seisuga Eestis 6607 traktorit, neist koguni 1017 on valmistatud aastail 2011–2015. Tegelikult käib Eestist läbi oluliselt rohkem uusi traktoreid, kuid enam kui pooled neist rändavad siit edasi mujale.

Kõrval olevat kahte tabelit omavahel võrreldes võib veenduda, et nende andmed, mis mõlemad pärinevad maanteeameti kodulehelt, ei klapi omavahel. Kui 2015. aastal valmistatud traktoreid oli liiklusregistris 31. oktoobri seisuga 180, siis esmase registreerimise läbinud uusi traktoreid oli 2015. aastal samuti 31. oktoobri seisuga 416.

Samasugune vastakas seis tekib ka 2014. aasta andmeid kõrvutades. Oktoobri lõpu seisuga oli 2014. aastal toodetud traktoreid Eesti liiklusregistris 182, samas kui kogu 2014. aasta jooksul läbis esmase registreerimise koguni 543 uut traktorit.

Siin saab olla vaid üks seletus: Eestis esmase registreerimise läbinud traktoritest jäävad siia vähem kui pooled. 2014. aastal jäi seega Eestisse vaid 33,5 protsenti siin esmase registreerimise läbinud traktoritest ja tänavu esimese kümne kuuga 43,2 protsenti.

Maa Elu

Maaülikooli aasta vilistlaseks valiti Roomet Sõrmus 6. novembril toimunud maaülikooli akadeemilisel aktusel kuulutati maaülikooli aasta vilistlaseks põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

Maaülikooli vilistlaskogu juhatuse esimehe Jaan Õunapuu sõnul on Roomet Sõrmus teinud märkimisväärset tööd põllumajandustootjate ja toidutöötlejate ühendamisel ühisesse organisatsiooni. „Sõrmuse juhtimisel on saavutatud põllumajandussektorile kriisiga toimetulekuks Euroopa Liidu poolt täiendav rahastus ning Eesti riigi poolt lisarahastamine. Sõrmuse juures hinnatakse, et ta julgeb avalikult väljendada oma arvamust nii Eestis kui ka Euroopas, samuti seda, et ta on edukas läbirääkija põllumajanduse ja keskkonna teemadel,” lausus Õunapuu.

Roomet Sõrmus teeb oma koduülikooliga siiani tihedat koostööd: ta on maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi nõukogu liige ja maaülikooli Joosep Tootsi fondi nõukogu esimees. (ME)

Roomet Sõrmus

Liis Treimann / Postimees

Maaülikooli kuratooriumi esimeheks valiti Madis Ajaots Oktoobri lõpus kogunes esimest korda Eesti Maaülikooli uue kuratooriumi koosseis, kus valiti kuratooriumi esimeheks teraviljakasvataja Madis Ajaots (pildil), kes 2010. aastal pälvis ka aasta põllumehe tiitli.

Kuratooriumi aseesimeheks valiti Tiina Saron piimaliidust ning kuratooriumi esindajaks maaülikooli nõukogus määrati ASi Fortum Tartu juhatuse esimees Margo Külaots.

Maaülikooli kuratooriumi uude koosseisu

kuuluvad Madis Ajaots, Margus Ameerikas, Tanel-Taavi Bulitko, Veljo Ipits, Toomas Kevvai, Margo Külaots, Reno Laidre, Toomas Lepp, Lembit Lump, Andres Onemar, Ivari Padar, Tiina Saron, Tiina Toomet, Jaan Õunapuu ning Helir-Valdor Seeder.

Vastavalt ülikooliseadusele on kuratoorium ülikooli ning ühiskonda siduv nõuandev kogu, mille liikmed nimetab Vabariigi Valitsus, kuulates ära ülikooli seisukoha. Kuratooriumil on 11–15 liiget ning kuratooriumi volituste kestus on kolm aastat. (ME)

Minister soovitas ühiskassat Maaeluministri Urmas Kruuse sõnul tuleks kriiside üleelamiseks luua kriisifond, ühiskassa, kuhu peaksid panustama ka põllumajandustootjad. „Piimasektori tänast kriisi ei saa pikemas perspektiivis lahendada rahasüstidega. Keskne küsimus seisneb selles, kuidas esmatootja suudab turuahelast õiglasema osa saada,” ütles Kruuse eelmisel nädalal Tartus toimunud piimafoorumil. „Ühistegevus on hädavajalik, et põllumees, olgu ta piimatootja või teravil-

jakasvataja, saaks turult õiglasema hinna.

Praeguses piimasektori kriisis on selgelt paremas olukorras need riigid, kus tootjad tegutsevad ühistutena,” ütles Kruuse.

Ebasoodsate ilmastikutingimuste, loomaja taimehaiguste, kahjurite leviku ja keskkonnajuhtumitega seotud kriisifond võimaldaks maaeluministeeriumi arvates aidata põllumajandustootjaid, kui nende sissetulek väheneb üle 30 protsendi, kompenseerides kuni 70 protsenti saamata jäänud tulust. (ME)

Eestis kütiti tänavu 49 karu Keskkonnaameti andmeil kütiti äsja lõppenud karujahi hooajal kokku 49 karu, kokku oli antud lube 53 karu küttimiseks.

Karu langeks jahimeeste saagiks 11 maakonnas.

Enim kütiti karusid Ida-Virumaal (9), järg-

nesid Harjumaa ja Lääne-Virumaa võrdselt 8 karuga. Jõgevamaal lasid jahimehed maha 6 karu, Järvamaal ja Tartumaal võrdselt 5 karu ning Pärnumaal 4 karu. Ühe lastud karuga piirduti Läänemaal, Põlvamaal, Raplamaal ja Viljandimaal. (ME)

Elmo Riig / Sakala

8

Maa Elu

PIIMANDUS

10. november 2015

Eesti piimatööstuste lisandväärtuse ja tootlikkuse kasvatamine on üks võimalus praegust kriisi ületada.

9

Mihkel Maripuu / Postimees

Piimanduse rasked ajad Peeter Raidla peeter.raidla@ajaleht.ee

L

äinud nädala teisipäeval toimus Tartus, maaülikooli aulas põllumajandus-kaubanduskoja korraldusel konverents „Piimafoorum 2015”, ajendiks juba üle aasta kestnud piimaturu madalseis. Ülevaatlikult võttis piimanduse praeguse olukorra oma ettekandes kokku maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor põllumajandusdoktor Ants-Hannes Viira. Maa Elu toob oma lugejateni Viira ettekande põhiseisukohad. Oma väidetes tugines ta enamasti statistikaameti ja PRIA andmetele.

• 2014. ja 2015. aasta esimese üheksa kuu pii-

ma kokkuostu andmeid võrreldes võib öelda, et kokku ostetud piima väärtus kahanes 2015. aastal ligi 67,5 miljonit eurot ehk 34,4 protsenti. Ostetud piima kogus vähenes samas vaid 2,8 protsenti (15 700 tonni).

• Kui piima kokkuostuhind saavutas oma viimaste aastate kõrgpunkti 2014. aasta märtsis (tonni piima eest maksti siis 403,31 eurot), siis septembriks 2015 oli piima kokkuostuhind langenud 226,04 euroni tonni kohta (olgu öeldud, et augustis 2015 oli piima hind veelgi madalam, 223,61 eurot tonni kohta).

• Piimalehmade arv Eestis on järjest kahanenud. Kui veel 2014. aasta märtsis oli Eestis 98 100 piimalehma ja juunis 2014 koguni 99 500, siis tänavu juuni lõpuks oli piimalehmi alles 94 800 ja septembri lõpuks vaid 92 300.

• Jälgides viimase paarikümne aasta jooksul Eesti piimandust tabanud kriise, juhtis Viira tähelepanu asjaolule, et siiani ei ole veel kordagi pärast kriise piimalehmade ja ka piimatootjate arv taastunud.

• Euroopa Liidus kehtinud piimakvoodi piirangu kaotamine tänavu 1. aprillil ei ole Eestile erilist mõju avaldanud. Vaadates piima kokkuostu aprillist augustini 2014 ja aprillist augustini 2015, on Eesti piimatoodang kahanenud 2,9%. Euroopa pingerida juhivad Iirimaa ja Luksemburg, kus piima kokkuost tõusis vaadeldava perioodi jooksul vastavalt 12,3 ja 9,1 protsenti. Läti suutis piima kokkuostu kasvatada 0,7 protsenti, Leedu 0,3 protsenti.

Eestist veelgi kehvem olukord piimanduses on vaid Küprosel ja Rumeenial, kus piima kokkuost kahanes vastavalt 3,8 ja 9,4 protsenti. Meie põhjanaabrid soomlased suutsid piima kokkuostu kasvatada 1,5 protsenti.

Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor põllumajandusdoktor Ants-Hannes Viira.

Kristjan Teedema / Postimees

• Vaatamata meie valitsuse väidetele, et toe-

tused põllumajandustootjatele on kasvanud (loe näiteks eelmise Maa Elu juhtkirja, kus on viidatud rahandusminister Sven Sesteri sõnavõtule Riigikogu ees), näitavad PRIA andmed, millele Ants-Hannes Viira osutas, sootuks midagi muud. Kui 2013. aastal moodustasid otsetoetused ja maaelu arengukava nn II telje toetused kokku 174,6 miljonit eurot, siis 2014. aastal oli see summa vaid 149,7 miljonit eurot. Ehk siis toetused vähenesid tervelt 14,3 protsenti. Mainitud summadest jõudis piimalehmade omanikeni 2013. aastal 73,3 ja 2014. aastal 54,8 miljonit eurot. Ehk siis piimalehma toetused kahanesid aastaga koguni 25,3 protsenti. Lisaks kahanes piimalehma omanike toetuste osakaal kogu toetussummas. Kui 2013. aastal moodustas see 42 protsenti, siis 2014. aastal 36,6 protsenti.

• Maaülikooli maamajandus- ja sotsiaalinstituudi direktor nägi kõige selle taga võimuringkondade poliitilist suundumust. Kuidas muidu seletada, et piima kokkuostu hinna kahanemisel on järjest kahanenud ka toetused piimalehma omanikele.

• Tõsi, piima kokkuostuhind on langenud kõigis Euroopa Liidu maades ühe erandiga: Küprosel on piimahind jäänud sisuliselt samaks. Eestiga võrreldav protsentuaalne hinnalangus on tabanud veel näiteks Lätit, Sak-

samaad ja Ungarit, Hollandis on aga hinnalangus olnud veelgi suurem.

• Piimahinna üldine protsentuaalne langus ei tähenda veel seda, et mujal Euroopas oleks piima kokkuostuhind Eesti omast allapoole langenud. Näiteks ehkki Hollandis on piima kokkuostuhind kukkunud protsentuaalselt enim, siis oli see tänavu augustis ikkagi 28,5 eurot 100 kilogrammi piima kohta. Eestis maksti sel ajal 100 kilo piima eest 22,4 eurot (AHDB Dairy andmetele tuginedes).

Meist tagapool olid vaid Läti ja Leedu vastavalt 20,4 ja 19,1 euroga. Eestiga sisuliselt samavõrra langenud Saksamaal ja Ungaris maksti tänavu augustis 100 kilo piima eest vastavalt 27,8 ja 24 eurot. Saksamaa ja Eesti piimahinna kõikumise kõverad on viimastel aastatel muutunud küll paljuski sünkroonseks, kuid Saksmaa kõver liigub lihtsalt Eesti omast ülevalpool. Vaid kahel korral, 2012. aasta alguses ning 2014. aasta kevade hakul on need kaks kõverat olnud kokkupuutes.

• Ants-Hannes Viira keskendus oma ettekandes eraldi just Saksamaa ja Eesti piimatööstuste võrdlusele ning spekuleeris selle üle, mis oleks meie piimatööstustega juhtunud siis, kui nad oleksid aastail 2008–2013 maksnud piima eest tootjaile sama hinda, mis Saksamaal samal ajal maksti. Tehtud arvutused näitasid, et vaid 2012. aastal oleksid Eesti piimatööstused sel juhul suutnud kasumlikult tegutseda. Kui Eesti piimatööstuse tegelik ärikasum oli 2012. aastal 33,4 euro töödeldud piimatonni kohta, siis Saksamaa kokkuostuhinda kasutades oleks ärikasum olnud 13,5 eurot töödeldud piimatonni kohta. Kõigil ülejäänud aastatel oleks see kaasa toonud olulise kahjumi. Ehk siis on üsna selge, et Saksamaaga sarnane piima kokkuostuhind ei ole Eesti piimatööstusele jõukohane. Näiteks 2013. aastal, kui Eesti piimatööstuse ärikasum oli 13,5 eurot piimatonni kohta, siis Saksamaa hinda makstes oleks piimatööstus jäänud 24,4 euroga miinusesse iga töödeldud piimatonni puhul.

• Ants-Hannes Viira tõdes, et piima kõrgema kokkuostuhinna eelduseks on kõrgem lisandväärtus ja tööstuse tootlikkus. Ning küsis siis, kas Eesti, Läti ja Leedu piimatööstused on Saksamaa tööstustega võrreldes konkurentsivõimelised. Eurostati ja meie oma statistikaameti andmetele tuginedes tehtud arvestustest selgus, et Saksamaal moodustab töödeldud piima kogus ühe hõivatu kohta 734,6 tonni. Eestis oli vastav näi-

taja 239,9 tonni, Lätis 167,9 ja Leedus 216,8 tonni. Ehk siis Saksamaaga võrreldes on mitmekordne vahe. Lisaks on Saksamaa piimatööstuses valminud toodangu väärtus ühe kilogrammi töödeldud piima kohta oluliselt suurem kui Baltimaade piimatööstustes. Kui Saksamaal on ühest kilogrammist töödeldud piimast valmistatud toodangu väärtuseks 0,925 eurot, siis Eestis on see 0,723, Lätis 0,702 ja Leedus 0,648 eurot.

• Maaülikooli teadur meenutas märksõnadega ka eelmisi Eesti piimandust tabanud kriise ja neile järgnenud trende. Aastail 1992–1995 Eestit tabanud piimanduskriis tõi kaasa tarbijate subsideerimise ja toodangu järsu languses. Aastate 1998–1999 kriis viis Venemaa turu asendamisele Euroopa Liidu turgudega. 2009. aasta kriisi järel kasvas oluliselt meie toorpiima eksport Leetu ja Lätti. 2014. aasta tähendas meie piimandusele Vene turu kadumist ja kauplemistingimuste olulist halvenemist (nii hinna kui toetuste langust). 2015. aastal on sellele järgnenud piimalehmade arvu ja ka tootjate arvu vähenemine. Ants-Hannes Viira nägi praegusest kriisist väljapääsuna täiendava töötlemisvõimsuse loomist, Eesti piimatööstuste lisandväärtuse ja tootlikkuse kasvatamist ning piima tootmise ja töötlemise kogukasumist maksimeeriva väärtusahela kujundamist.

• Lõpetuseks viitas maaülikooli teadur aastaiks 2012–2020 koostatud Eesti piimanduse strateegiale, mis seadis oma eesmärgiks piimatootmise ja piimatöötlemise mahu suurendamise ja jätkusuutlikkuse tagamise, kuid mis ei ole meid kavandatud eesmärkidele lähemale viinud. Vaja oleks analüüsida, mida on 2012. aastaga võrreldes saavutatud ja mis saavutamata jäänud, millised eesmärgid pole enam ajakohased ja millised võiksid olla uued eesmärgid ning tegevused nende eesmärkideni jõudmiseks, hinnata ümber turgudel ja maailmas toimunud muutuste mõju. Otstarbekas on see strateegia uuesti nii-öelda avada ja koostada Eesti piimanduse strateegia aastaiks 2016–2015.

• Piiratud ressursside tingimustes tuleb kokku leppida Eesti piimanduse ühised eesmärgid, mille poole nii piimatootjad ja piimatööstused kui ka riik, haridus- ja teadusasutused, aga samuti ettevõtluspartnerid, vaba- ja kodanikuühendused asuksid koostöös püüdlema. Edu eelduseks ongi koostöö ja koostöö eelduseks usaldus. Läbimõeldud strateegia kui protsess aitab seda usaldust üksnes kasvatada.

10

ETK

10. november 2015

Maa Elu

LUGEJA KÜSIB

Kuhu matta surnud lemmik?

Meie uues rubriigis „Lugeja küsib” palub Maa Elu lugejate küsimustele vastata oma ala spetsialistel. Lugejate küsimused on oodatud aadressile maaelu@ajaleht.ee.

Täna vastab lugeja küsimusele veterinaar- ja toiduameti loomatervishoiubüroo juhataja Ainike Nõmmisto.

Kas vastab tõele, et Eestis ei tohi oma surnud lemmiklooma (koera, kassi jt) enam koduhoovi matta?

Surnud lemmikloomade korjused kuuluvad loomsete kõrvalsaaduste hulka. Loomsete kõrvalsaaduste nõuetekohane käitlemine on reguleeritud üleeuroopaliste õigusaktidega.

Siiski on liikmesriikidel õigus mõningatel juhtudel reguleerida ise loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamisele esitatavaid nõudeid. Eestis on need juhud sätestatud meie ameti peadirektori käskkirjaga ning selles on sätestatud ka surnud lemmikloomade matmise kord. Lihtsalt öeldes tähendab see seda, et koera või kassi matmine oma koduhoovi on lubatud, kui selle tegevuse juures on järgitud üldisi heakorranõudeid.

VASTUPIDAVAD JA KVALITEETSED KETID ERINEVAS MÕÕDUS JA JÄMEDUSES ERINEVATELE PINNASTELE

metsamasinatele

veoautodele

Tänavu uuenenud Suure-Jaani Konsumis kasvas müügipind 500 ruutmeetrilt 700 ruutmeetrile, mis tähendab ostjale suuremat kaubavalikut ja lisaks toiduainetele ka ehitus- ja kodukaupa.

Elmo Riig / Sakala

ETK: me ei karda konkurentsi mitte kellegagi Peeter Raidla

põllumasinatele

peeter.raidla@ajaleht.ee

Tel 5303 1642 info@ts-hydraulic.ee www.ts-hydraulic.ee METSATEHNIKA MÜÜK JA HOOLDUS MÕÕTESÜSTEEMID JA METSATARVIKUD HÜDRAULIKASÜSTEEMI DIAGNOSTIKA JA REMONT

M

aa Elu eelmises numbris avaldasime tabeli ja lühikese kommentaari üle Eesti tegutsevate tarbijaühistute majandustulemustest ja arengust. Nüüd toome lugejateni Maa Elu küsimused ja Eesti Tarbijateühistute Keskühistu (ETK) vastused, mis eelmisel korral lehte ei jõudnud. Vastused tulid nii ETK juhtkonna tasandilt kui ka eri osakondadest, vahendajaks ETK grupi kommunikatsioonijuht Ivo Rull.

Kui vaadata viimast viit aastat, kas Konsumi kaupluste tegevuses (just maapiirkonnas) on olnud mingeid olulisi muudatusi? Kui jah, siis milliseid?

Kogu ETK grupis on viimastel aastatel tugevalt panustatud tarbijasõbralikku hinnakujundusse. Tänaseks on Eesti soodsaim ostukorv just nimelt Konsumites ja Maksimarketites. Samuti on meie kampaaniapakkumised palju paremad, kui need varem olid.

Palju on tegeletud kaupluse kontseptsioonide arendamisega ja igal aastal renoveeritakse või avatakse 10–15 uut kauplust. Samuti on Konsumi kaupluseketis olnud mitmeid planograafilisi muudatusi (kaupade väljapanek poes on muutunud tarbijatele loogilisemaks).

Mõnes Konsumis on kasutusele võetud iseteeninduslahendused (iseteeninduskassad ja iseskaneerimine) ja neid kasutavate kaupluste arv lähiaastail järjest kasvab.

Tel 323 2222 511 4012

info@elektrikontroll.eu

Aga vaadates A ja O kaupluste tegevust ja arengut? Ülaltoodud punktid kehtivad suuremalt jaolt ka A ja O kaupluste puhul. Kuna pangad ja postiasutused lahkuvad maapiirkonnast, on A ja O kauplused üha enam kujunemas nii-öelda külakeskus-

teks, kus saab kõik igapäevatoimingud ära teha. Paljudes A ja O kauplustes saab juba praegu ka posti saata ja vastu võtta või sularaha välja võtta.

Sularaha väljavõtuks on ETK grupp oma 350 kauplusega maainimesele üks parematest võimalustest. Kõikides Konsumites, A ja O kauplustes ning Maksimarketites on alates detsembrist 2011 võimalik Säästukaart Plussiga poe kassast sularaha võtta. Säästukaart Plussiga sularaha poekassast väljavõtmise teenustasu on 2% väljastatavast summast (minimaalselt üks euro), mis on soodsam kui pangakaartidega ristkasutuses sularaha väljavõtmine pangaautomaadist.

kaubagruppides olema ETK poodidest aeg-ajalt soodsamad, ent kampaaniapakkumiste ja pere ostukorvi lõikes on ETK-l alati parimad pakkumised.

Miks on ETK maapoodides hinnad kallimad kui ETK linnakauplustes?

Või ma eksin?

ETK grupis ei ole ühte fikseeritud hinnataset kõikides kauplustes. Hinnad kujunevad piirkondlikult, lähtudes konkreetsest turuolukorrast. Ei ole ilmtingimata nii, et maapoes on hinnad kallimad kui linnapoes. Küll aga võib tõepoolest pidada üsna reeglipäraseks seda, et kui tegu on teatud klientide arvust allapoole jäävas piirkonnas asuva kauplusega, siis kaupluse Me ei karda opereerimiseks vajalike kulude katmiseks võib konkurentsi mitte kellegagi ega kusagil, hinnatase olla grupi keskmisest kõrgem.

Kas Konsumi ning A ja O kauplusi on juurde tulnud või vähemaks jäänud?

A ja O kaupluste arv on sest oleme suurim viimase viie aastaga jaekaubandusv ä henenud ü hek sa ETK liidab 19 ühistut. grupp.

Samas on neidki, kes kaupluse võrra, KonsuETKst välja astunud (näimite arv on kasvanud 21 kaupluse võr ra, teks Pärnu, Märjamaa ja Keila juurde on tulnud ka Maksimarketeid. Liühistu). Kas ETK on lahkunud ühissaks on kümneid kauplusi, mille pinda tutega kuskil ka konkureerimas? on märgatavalt suurendatud. Uue poe Eesti Tarbijateühistute Keskliidul saab avamisel lähtutakse ennekõike tarbija peagi, 2017. aastal täis sajand ühiskaunõudlusest ning konkurentsist. banduse arendamist. Selle aja jooksul on olnud ühistute liitumisi ja lahkumisi Milliseks hindate konkurentsi väike(näiteks 1992. aastal kuulus ETK süsteekohtades, kus ETK kaupluse kõrval mi 33 ühistut), ent tervikuna on autotegutseb mõni erapood? Kas on olnud noomsete tarbijaühistute ning neid toeülevõtmisi? tava keskühistu süsteem tõestanud oma Tõepoolest on mõni väiksem erapood elujõulisust ning perspektiivi. üle võetud. Samas otseselt konkurentsi Me ei karda konkurentsi mitte kelletõttu pole ühtki ETK grupi kauplust kingagi ega mitte kusagil, sest oleme mitte ni pandud. Meil ei ole põhjust ühtegi ainult Eesti suurim jaekaubandusgrupp, konkurenti karta. Kuna ETK grupis on vaid ka väga dünaamiline, uuendusmeelne ja tulevikku vaatav organisatEesti parim hinnatase, siis on teistel väikepoodidel meiega nii kaubavalikus, tusioon. Lähiaastatel on meie ambitsioon runduses kui ka hinnapoliitikas keeruoma liidripositsiooni veelgi tugevdada, line konkureerida. Võib ette tulla, et osa kasvades turu keskmisest kasvust kiireväikepoode on võimelised üksikutes mini.

Maa Elu

KIIKA AEDA

10. november 2015

Suureõielised elulõngad ootavad sügisel tüükani mahalõikamist ja talvekatet.

Säde Lepik

Kuidas lõigata ja katta elulõngu Säde Lepik maaelu@ajaleht.ee

K

ui arvestada kokku mujalt meile jõudnud elulõngaliigid ja sordid ning meie aretajate tööga Eestis sündinud hübriidid, siis leiaks sobiva elulõnga tõesti igasse aeda. Kõik elulõngad pole toestust ootavad liaanid, mõned sobivad pinda katma, puudele ja põõsastele ronima või hoopis püsilillepeenart täiendama.

Algajal võib selles külluses kergesti segi minna, millised elulõngad tahavad talvekatet ja milliseid neist võib üldse sügisel maha lõigata, sest osa elulõngu moodustab õisi eelmise aasta võrseil. Kui sordinimi on meeles, siis leiab vastuse kergesti üles aastakümneid elulõngu kasvatanud Erika Mahhovi raamatust „Elulõngad igasse aeda”.

Elulõngade hooldussoovid sõltuvad liigist ja sordirühmast. Katmiseks on õige aeg siis, kui maa on juba kergelt külmunud ja päeval on püsivalt väikesed miinuskraadid.

Eestis ootavad kindlasti talvekatet suureõielised elulõngad, mis jagunevad omakorda veel varajasteks (patens-, florida- ja lanuginosa-rühm) ja hilisteks (Jakmani rühm) suureõielisteks elulõngadeks. Hilised suureõielised elulõngad õitsevad juuli lõpust oktoobrini, nende õied puhkevad sama aasta võrseil.

Eesti sortidest kuulub siia rühma näiteks ‘Rüütel’.

Need elulõngad võib oktoobris tugevalt tagasi lõigata, jättes alles umbes 5 cm kõrgused varretüükad. Liiga vara ei tasu lõigata, siis jõuavad võrsed uuesti kasvama hakata. Elulõn-

gad ei taha seisvat vett, niiskust ja lumeta külma. Varretüükad ja nende ümbrus katke umbes 10 cm paksuse mulla- või kompostikihiga, see kaitseb pungi ja pindmisi juuri. Kui külmad on käes, lisage soojustuseks veel turvast, kuivi puulehti vm. Et kõik see kraam kuiv püsiks, seadke kaetud elulõnga kohale eterniiditükkidest, ruberoidist vm katus, nii et õhk selle all liigub, kuid vesi ei pääse soojustusele ligi.

Igaks juhuks võiks meil katta sinise elulõnga (Clematis viticella) hübriide, selles rühmas on ka punaste, roosade ja mitmevärviliste õitega sorte (näiteks ‘Romantika’, ‘Viola’). Õied puhkevad sama aasta võrseil, sügisel saab taime tagasi lõigata ja katta.

Katmist ei vaja vastupidavad väikeseõielised mägilõngad, näiteks alpi elulõng (C. alpina), siberi elulõng (C. sibirica), suurekrooniline elulõng (C. macropetala). Nimetatud kolme kevadel õitseva liigi ja nende aretiste puhul tuleb meelde jätta: kui tahad õisi näha, ära taimevarsi sügisel maha lõika, sest nende elulõngade õied puhkevad eelmise aasta vartel.

Vajaduse korral võib neid kärpida juunis kohe pärast õitsemist.

Katet ei vaja ka suve teisel poolel õitsevad väikeseõielised elulõngad: tervelehise, mandel-, karuputkelehise-, teksas- ja kuljus-elulõnga sordid. Kuna need puhkevad sama aasta võrseil, võib varred sügisel rahus maha lõigata. Kollaste õitega tanguutia elulõngad ei vaja samuti katet ja neidki võib lõigata, kuid seda ei raatsi me teha ilusate seemnepeade pärast, mis püsivad taimel kogu talve.

Esimesel ja teisel kasvuaastal on taimed ikka õrnemad ja kindluse mõttes võib siis natuke katta ka vastupidavaid elulõngu.

LEMAANO Ostame

lemaano.ee

Ŗ METSAKINNISTUID Ŗ RAIEÕIGUST Ŗ ÜMARMATERJALI

Kokkuostu hinnad head, kiire tasumine!

Vajadusel ka okste väljavedu.

Töö kiire ja korralik!

Pakkumised ja päringud palun saata lemaanovahendus@gmail.com või tel 5693 5118

11

12

KIIKA AEDA

10. november 2015

Maa Elu

Hilissügis kasvuhoones Säde Lepik maaelu@ajaleht.ee

N

ovembris jõuab kütteta kasvuhoone veel korda teha, pole ju mingit mõtet jätta seda tööd kevadeks, kui on niigi väga kiire. Pealegi on haigustekitajatel ja kahjuritel koristamata kasvumajas hea talvituda ja seda mõnu pole tarvis neile pakkuda.

Esmalt tuleb saaki andnud taimed kasvumajast välja rookida. (Erandiks on viinapuud. Need on usutavasti kõigil juba ilusti tagasi lõigatud, vt Maa Elu nr 2, oktoober 2014.) Jälgige, et maha ei jääks umbrohtu, juuri jms. Tooge välja ka tugipostid ja -nöörid.

Taimne kraam ja nöörid on kõige kindlam ära põletada, kui saate seda oma aia lõkkeasemel ohutult teha. Kilemajal võetakse tihti kile maha, et tormid ja lume raskus seda ära ei lõhuks. Mulla kaevate läbi ja jätate pankades kevadet ootama.

Ka väikesele alumiiniumsulamist karkassi ja sokliga kasvumajale ei õnnestu kihtplastist plaate alati päris tormikindlalt paigaldada. Kui sügistorm mõnest nurgast plaadid lahti kangutab ja laiali lennutab, saate kiivakiskunud plaadid kevadel omale kohale tagasi ehk ainult tublisti teipides.

Tuulises paigas tasub selline kerge kasvumaja võib-olla talveks hoopis küüni vm varjualusesse viia. Kutsute sõbrad appi, tõstate kasvumaja sokli kõigist nurkadest korraga üles ja kannate varjule. See pikendab kindlasti kalli majakese eluiga.

Mina pesin oma kasvumaja viimati aiapoest ostetud kasvuhoone- ja keldriseptiku (Prodefensio, 100 ml) lahusega.

See vahend sisaldab tootetutvustuse järgi biotsiide ja kahjustab mikroorganismide (hallitusseente eosed, bakterid jm) rakukesti, nii et need hävivad. Et vahend mõjuda saaks, peske kasvumaja kuiva ilmaga.

Kulunormid on pudelikesel kirjas, septikulahusega pestes tuleb kummikindad kätte panna. Seda vahendit võib kasvuhoones kasutada nii sügisel kui ka kevadel, kui lahust mullale satub, pole midagi hullu, see laguneb.

Taimede istutamisega võiks siis oodata viis päeKasvuhoonest va. pärit väetatud Uskusin, et mu kasmuld sobib hästi vuhoone jääbki rohetamarjapõõsaste ja ma, ega vetikaid plastiviljapuude ümber kihtide vahelt enam kätte ei saa. Kui pesin maja septivõi heki alla. kulahusega ka väljast, siis sain rohetamisest peaaegu lahti, tuli välja, et kihtide vahele pole vetikad veel õieti jõudnudki. Ainult vihma hooleks ei maksa kasvuhoone välispesu seega jätta.

Kasvuhoonet võib pesta ka rohelise seebi (seda võtke 1 liitri vee kohta 150 ml), kaaliumpermanganaadi (10 g 10 liitri vee kohta) või nõudepesuvahendi Fairy lahusega, pärast pesu loputage puhta veega.

Kasvumaja puitkarkassi ja puitriiulid võib üle tõmmata viljapuude tüvevalgendi ehk lubjalahusega. Altkastmissüsteem jm veetorud laske talveks veest tühjaks.

Kõik kütteta kasvumajad ei seisa talvel muidugi jõude. Sinna võib kasvuanumais hoiule tuua näiteks ilu- ja maitsetaimi, mis ei karda talvel niivõrd külma, kuivõrd liigniiskust ja seisvat vett. Taimenõud pange kindlasti mullapinnale, riiulis külmuvad need ruttu läbi. Kõva pakasega saab anumaid kaitsta kattekangastega. Kasvumajas on hea kuivalt hoida ka kottidesse pandud puulehti, turvast vm, mida varsti läheb tarvis roose jt hellikuid kattes.

Praegu võib kasvumajas ka peenrad valmis teha. Kui aias on kaski, leppi, vahtraid, pajusid jm (aeglaselt kõdunevad tammelehed ei sobi ja hobukastani lehtedes on nüüd peidus keerukoid), siis nende lehti tasub tomatimajas kindlasti natuke mulda kaevata. Samuti võib kasutada adru.

Lehed peaksid kaevates jõudma paari labidalehe sügavusele, lisage hobusesõnnikukomposti ja siis katke lehed ja kompost vähemalt 10 cm paksuse mullakihiga. Kevadel kobestage mulda juurde täisväetist või kanakaka ja mereadru segu ning kastke leige veega. Lehtede ja komposti kõdunedes eralduvad süsihappegaas ja soojus, tomatitele meeldib selline kasvupinnas väga.

Rändaval kasvumajal on see eelis, et aiamaal tõstate selle igal aastal natuke teise kohta ja nii pole vaja kasvuhoonest mulda välja kärutada. Samal paigal püsivas kasvumajas tuleb kahjurite ja haigustekitajate pärast välja vahetada vähemalt 5–10 cm paksune mullakiht või siis vahetada tomat kurgi vm taime vastu, millel on natuke teised ohustajad.

(Kui tomateid või kurke on vaevanud juurepõletik vm tõsine haigus, siis ainult pinnakihi vahetusest ei piisa, sel juhul tooge uus muld.)

Kasvuhoonest pärit väetatud muld sobib hästi marjapõõsaste ja viljapuude ümber, heki alla vm. Kasutatud mulla võib kihiti puulehtedega ka kompostida, taimekahjustajate hävitamiseks piisab kolmestneljast aastast korralikus kompostihunnikus.

Kui kasvumajas tegutsesid karilased, ripslased, lehetäid vm kahjurputukad, siis neid praegu kemikaalidega tõrjuda ei saa.

Seda tulnuks teha varasügisel, kui temperatuur püsis veel 10 soojakraadi ümber.

Hiljem insektitsiidid soovitult ei toimi.

Kui mürgitada on tõesti tarvis, siis jääb see töö kevadeks ja vahepeal jõuate uurida, milliseid vahendeid tohib selleks kasutada.

Kui haigused ja kahjurid kodukasvuhoones midagi hullu ei teinud, siis piisab ilmselt sellest, kui pesete kasvumaja klaasid või kihtplastist katte ning tugikarkassi juba sügisel hoolega puhtaks. Hea soojapidavusega polükarbonaadist plaate, mis nüüd kasvumaju enamasti katavad, on kerge kriimustada.

Seega uhtuge tolm, pori, liiv jm neilt esmalt suure veega maha, alles siis nühkige plaate pesukäsna, harja või mopiga. Rohekad vetikad võivad ajapikku jõuda plastikihtide vahele, et seda vältida, on kallimate kasvuhoonemudelite katteplaadid nüüd juba otstest kinni teibitud.

Kui koristustöö poleks kasvumajas sügisel pooleli jäänud, siis võiksid siin kevadel umbrohu asemel lokata hoopis salat ja spinat.

Säde Lepik

Novembris, enne kui algavad püsivad külmad, võib kasvumajas valmis tehtud peenraisse ka üht-teist varaseks saagiks külvata. Külvata tasub kindlasti salatit, spinatit, sellerit ja peterselli, neilt saab siis saaki aprillis-mais. Varaste porgandisortidega võib ka katsetada, aga neid ei raatsi enne tomatitaimede istutamist mais äkki veel üles võtta. Till on tujukas – proovida võib, aga idanemine võib ka väga pikaks venida. Rediseid jõuab külvata märtsis.

Kui muld märtsis sulab, hakake novembris tehtud külve leige veega kastma ja kui ööpäevane keskmine temperatuur on juba plusskraadides, laotage külvidele katteloor.