Maa Elu nr 22/2015

Priit-Kalev Parts: Rahvuslik ehitus areneb ajas, uueneb, kohaneb ja on paindlik. Lk 8–9

! e t o o t 0 0 0 0 2 e l ü s u k i l a V Teisipäeviti on üle 60 € ostude kohaletoimetamine

TASUTA! Tellimiskeskus: +372 5668 7957, +372 5687 7399 Tehniline konsultatsioon: +372 5697 0060 E-post: info@pmkaubamaja.ee SE Tehnikakeskus OÜ Selja tee, Sauga vald, Pärnumaa

www.pmkaubamaja.ee

NR 22 (28) • 24. NOVEMBER 2015

Nutikad õllepruulijad Kaseviha, suitsulesta ja värske meretuule lõhnaga õlu. Lk 2 ja 3 40 lisaseadet väikesele traktorile Klient ei osta ainult traktorit, vaid ka koostööd müüjaga. Lk 6 ja 7

2

PRUULIKODA

LÜHIDALT

Kalandus sai uued õppelaborid Novembri keskel tutvustati TTÜ Eesti Mereakadeemia peahoones kolme äsja valminud kalanduse õppelaborit, mis võimaldavad edaspidi praktilisemat õpet ja koostöövõimalusi kalandusettevõtetega. Uued laborid on valminud Euroopa kalandusfondi toel.

Jutt käib kalapüüniste, kalakvaliteedi ja kalakäitlemise laborist. Mereakadeemia direktori Roomet Leigeri sõnul on astutud suur samm edasi kogu Eesti kalandussektori arendamisel.

Kalapüüniste ja kalakäitlemise laborite ehitust toetas Euroopa Kalandusfond ligi 450 000 euroga. Peale laboritega tutvumist näidati huvilistele ka kalapüügisimulaatorit, mis võimaldab mereakadeemial nüüdsest koolitada kalapüügilaevadele laevajuhte ning püügimeistreid. (ME)

Teise lihapartii tarnis Atria Eesti Maaeluministeeriumiga kooskõlastatult toimus teine lihatarne riigi tegevusvarusse ostetavate sealihakonservide valmistamiseks.

Vajamineva sealiha tarnis seekord Atria Eesti AS. Maag Konservitööstuse korraldatud arvult teisel konkursil osales maaeluministeeriumi andmetel kolm pakkujat, madalama hinna alusel võitis Atria Eesti AS. Tarnitava sealiha kogus oli vastavalt konservitööstuse töötlemisvõimsusele 25 tonni ning sellest riigi tegevusvarusse ostetavate sealihakonservide tükihinnaks kujunes koos käibemaksuga eeldatavalt 1,01 eurot. Teise konkursi tulemusena alanes ühe konservi hind 6 sendi võrra Enam kui 96 500 konservist koosnev teine partii lubati maaeluministeeriumile üle anda eilseks. (ME)

Selgusid piima- ja sealihatootjate toetuse tingimused Maaeluministeerium saatis eelmisel nädalal kooskõlastamisele loomakasvatussektori põllumajandustootja erakorralise toetuse nõuded, mille alusel makstakse tänavu piima- ja sealihatootjatele välja 10,56 miljonit eurot erakorralist abi. „Põllumajandustoodete väga madalal tasemel kokkuostuhinnad ei kata tootmiseks tehtud kulutusi ja paljude põllumajandustootjate jaoks ei ole nende tegevus jätkusuutlik,” sõnas maaeluminister Urmas Kruuse. „Kriisiolukorra leevendamiseks plaanitakse veel tänavu välja maksta Euroopa Liidu abipaketist Eestile määratud 7,56 miljonit eurot ning 3 miljonit riigieelarvest.”

Eelnõu kohaselt makstakse loomakasvatussektori erakorralist toetust piimatootjale, kes tänavu 15. septembri seisuga pidas põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt üht piimatõugu lehma. Toetust makstakse lehma kohta.

Seakasvatussektoris makstakse erakorralist toetust sealihatootjale, kes tänavu 15. septembri seisuga pidas seakatku leviku tõkestamiseks kehtestatud III piirangutsoonis siga või väljaspool III piirangutsooni emist. Loomapidaja peab olema teatanud põllumajandusloomade registrile 1. mai seisuga peetavate sigade või emiste arvu tegevuskohas. Toetust makstakse sea ja emise kohta.

Toetust ei maksta veterinaar- ja toiduameti ettekirjutuse alusel hukatud sea kohta ning Maaelu Edendamise SA seapidamise lõpetamise toetust taotlenud sealihatootjaile.

Tänavu makstavast 10,56 miljonist eurost läheb 75% piimatootjaile ja 25% seakasvatajatele. Jaotuse kehtestab maaeluminister kohe pärast 2015. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse jõustumist. Tuleval aastal on lubatud maksta piimatootjatele erakorralist abi täiendavalt veel ligi 4 miljonit eurot. (ME)

24. november 2015

Maa Elu

Mehed panevad õlle si kaseviha või värske m Kristina Traks maaelu@ajaleht.ee

I

lma lõhnava kaseviha ja mõnusa õllelonksuta ei kujuta ilmselt keegi saunaõhtut ette. Nutikad õllepruulijad Tankeri pruulikojast panid kõik need asjad kokku ning sündis õlu, milles on tunda värskete kaselehtede hõngu.

Nii nagu Sauna Sessioni nime kandev „kaseleheõlu” valmis proovimise ja katsetamise teel, on sündinud kõik teisedki Tankeri märjukesed. Sauna Session on praegu kõige populaarsem, kuid kolm meest – San Diegost pärit Ryan Suske, Ants Laidam ja Jaanis Tammela – pruulivad selle aasta kevadel Tallinna lähistel Vaidas avatud pruulikojas väga mitut mekki õllesid. Sel aastal on kolmik pruulinud 12 nimetust õllesid ning huvitavat lisa on tulemas. Tanker valmistab nii laagriõllesid kui ka ale-tüüpi õllesid.

Boheemlaslikult segamini pruulikojas on praegu käimas laiendustööd: detsembrikuu jooksul saab üles villimisliin ja lisandub ruumi õllemahutite jaoks. „Eesmärk on toota rohkem ja vähema vaevaga, sest praegu on kogu töö algusest lõpuni käsitöö,” selgitab Ryan Suske.

Ants Laidam (vasakul) ja Ryan Suske pruulivad tänavu kevadest oma õlut Tallinna lähedal Vaida pruulikojas.

Kristina Traks koos. Niimoodi saigi Tanker alguse,” meenutab Suske. Ta lisab, et käsitööõllede valdkond Eestis on väga huvitav, sest turg kasvab ja õllemeistrid on üks ütlemata tore seltskond. Õlu läheb müügiks Selveris, Stockmannis, Kaubamajas ning veel paljudes kauplustespubides, kus pakutakse käsitööõlut. Natuke eksporditakse ka Rootsi, Hollandisse, Portugali, Lätti. „Ekspordil on täitsa jumet ja näeme, et Hollandi ja Rootsi on meie jaoks kõige kiiremini kasvavad turud,” selgitab Suske.

Kolme osaniku tööjaotus on kujunenud nõnda, et Suske hooleks on arvepidamine ja muu finantstegevus. Uute retseptide väljatöötamise ja nende katsetamisega tegelevad usinasti kõik pruulmeistrid. „Meile meeldib eksperimenteerida,” ütleb Suske. „Ants on väga loov, tema hoolitseb näiteks tootekujunduse ja müügi eest. Jaanis aga teab kõike tehnoloogiast ja tema käe all töötab meie pruulikoda nagu kellavärk.”

Päevad pruulikojas võivad kesta kaua. Parasjagu alustatakse uue õllelaariga ja väga hoolikalt tuleb keedunõu vee temperatuuril silma peal hoida. See õlu valmib jõuludeks.

Linnased ostetakse Soomest või Saksamaalt ning jahvatatakse kohapeal. Linnaseid on palju sorte ning just linnas määrab, mis maitsega õlu tuleb ning milline on õlletüüp.

Eriti töömahukas on villimine, mille kohta õllemeistrid algul arvasid, et teevad kõigepealt lihtsalt häid tooteid ja villimise küsimusega tegelevad hiljem. „Kui olime umbes 5000 pudelit käsitsi ära villinud, sai küll selgeks, et on vaja robotit, sest nii me kaugele ei sõida. Tänavuse jõulutoodangu villime küll veel käsitsi, kuid edaspidi peaks see tootmisprotsessi osa muutuma hulga lihtsamaks ja kiiremaks.”

Ants Laidam lisab, et juba paar kuud pärast Vaida pruulikoja avamist oli meestel selge, et pidanuks alustama palju julgemalt ehk lausa poole suuremalt. Alustati kaheksa ühetonnise käärtünniga ja 1000liitrise keedunõuga, nüüdseks on soetatud 2000liitrine nõu ja lisaks veel neli kahetonnist käärtünni.

Tankeri pruulikojaga alustas Laidam üksi ja tegi seda nii-öelda mustlaspruulina – läks oma retseptidega Õllenaudi pruulikotta oma jooke pruulima. „Õlu on mulle ikka maitsenud ja olen seda alati pruulinud. Just sellepärast, et tehaseõlu väga ei maitse ja tunnen, et ise Hästi tähtis õlleteo komponent on vesi. Vesuudan ju paremini,” räägib Laidam. Veel võsi on Laidami sõnul Vaidas õlle valmistamilus teda oma pruulikoja loomise juures mõte seks igati sobiv. Veest sõltub palju: sama retsepti järgi, kuid teise veega tehtud õlu on teiolla iseenda tööandja. Seni pidas Laidam eri ameteid alates kahjukäsitlejast kuni se maitsega, kuna erinevad vee karedus ja madruseni välja. mineraalisisaldus.

Tankeri teine osanik Ryan Linnastest keedetakse valmis Suske elab Eestis juba viis aasõlle põhi ning lõhna lisatakse tat, kuid on pärit Ameerikast humalatega. Paraku ei sobi eriLõhna ja maitset San Diegost. Seda linna peeti Eesti humalad, sest nende aromaatsus jääb palju alla takse USA käsitööõllede peatimmitakse veel Uus-Meremaa või Ameerika linnaks ning seal olevat üle mitmete lisanditega, 100 pruulikoja. omadele. „Oleme teinud testnäiteks Sauna Kui Suske Eestisse kolis, pruule Eesti humalatega, kuid Sessionis ei teatud siinmail käsitööõlmaitsevahe on sama humakaselehtedega. ledest veel suurt midagi. lasordi juures üsna suur – meie Kolm aastat tagasi hakati humalad on kuidagi muruse maitneid siia importima ning sega. Ilmselt saavad need vähem päipaar-kolm aastat on kestnud totaalne käsitöökest, sellepärast,” selgitab Laidam. Lõhna ja õllede vaimustus: praegu on Eestis juba üle 30 maitset timmitakse veel mitmete lisanditega, käsitööõlle pruulikoja. „Mina pruulisin vaiknäiteks Sauna Sessionis kaselehtedega. selt oma tarbeks õlut ning sain tuttavaks Antsu ja Jaanisega. Nemad tegid ka õlut, me vaSuske teab, et õlut ei saa pruulida, kui ashetasime retsepte ja arutlesime tihti õlleteejasse kirglikult ei suhtu. „Ega töö siin pole madel. Ants otsustas, et asutab väikese pruulihtne. Päevad võivad olla väga pikad, pruulikojas on külm, niiske, tuleb tõsta raskeid kotlikoja ning siis tegutsesime juba kolmekesi

te ja teha palju käsitsitööd,” kirjeldab ta. „Hulga lihtsam on istuda kontoris laua taga, koostada mingit PowerPointi esitlust ja pärast tööd osta pudel õlut. Aga laua taga istudes ei tunne ma päeva lõpus, et olen midagi suurt korda saatnud. Siin tunnen, sest minu kätetööga on midagi reaalselt valminud. Õlle pruulimine on põnev ala ning konkurents on tihe – konkureerime ju mitte ainult Eesti meistrite, vaid kogu maailma käsitööõllede pruulijatega. Mulle on töö siin suurepärane loov eneseväljendus.”

Maa Elu

PRUULIKODA

24. november 2015

sse suitsulesta, eretuule lõhna

3

Riigimets aktsiaseltsiks?

K

Õllemeister: isetegemine on suur rõõm Õllenaudi üks omanikke Urmas Roots ütleb, et käsitööõllede segmendis on konkurents küll viimase aastaga kõvasti kasvanud, kuid see on siiski sõbralik võistlus. „Meie teeme oma õlut nii hästi kui oskame ja naudime ise väikeettevõtjaks olemist ning õlletegemise protsessi,” sõnab ta. „Meid ei kammitse täitmist vajav eelarve ega kaugel asuva omaniku pealesurutud plaan, mis tuleb iga hinna eest ellu viia.”

Möödunud aastal pruulis Õllenaut 100 000 liitrit õlut ning sel aastal tuleb toodangut 120 000 liitri ringis. „Eelmisel aastal oli detsembris väga hoogne müük, kuid nüüd ilmselt nii suurt kasvu ei tule, sest õlletootjaid on palju juurde tulnud,” arvab Roots. Ta lisab, et juba hakatakse ka käsitööõllede alal hinnas konkureerima.

Kuna paar viimast aastat on Eestis valitsenud käsitööõllede buum, siis on sellele alale Rootsi sõnul sattunud ka inimesi, kes arvavad, et õlut tehes saab rikkaks. Ka suured

õlletootjad (Saku, A. Le Coq) on välja toonud oma käsitööõlleseeriad. „Eks muidugi saab sel alal teenida, maailmas on palju näiteid. Samas kui üha laieneda ja aina kasumiootust suurenda, tuleb ühel hetkel hakata „maha keerama” tooraine koguselt ja panustama rohkem turundusele. Samas kurb on, kui ettevõtted, kellel on ressurss ja võimalus teha väga head õlut, ei tee seda põhjusel, et omanikud ei luba,” räägib Roots.

Näiteks tuli A. Le Coq välja Imperiali õlledega. Asjaga käis kaasas pikk ja korralik, lausa filmimõõtu telereklaam. „Kõik oli olemas, ainult õlut ennast mitte. Tegime siis Imperial Stout „Wahtula” näol selle ära. Samas oleks A. Le Coq ise võinud selle õlle teha, sest tõenäoliselt on neil olemas isegi omaaegsed retseptid.”

Kui Õllenaudi neli osanikku oma äriga alustasid, õnnestus neil tabada käsitööõllede valmistamise nii-öelda esimest lainet.

„Kõik, mida tootsime, rebiti meil käest. Sellist asja kogeda tänapäevases globaalses maailmas, kus kõik on olemas, on väga äge.

2–3 kuud valitses olukord, kus me ei jõudnud toota niipalju, kui küsiti,” kirjeldab Roots. „Fun on meie töös kindlasti olemas.

Just isetegemise rõõm – varem suures korporatsioonis töötades oli minu elu küll väga mugav ja palk laekus kindlal päeval, aga ma ei igatse seda üldse taga. Kaotasin sissetulekus ja muudes hüvedes, aga võitsin väiksema stressi ja rohkema vaba aja arvelt.”

Mis puutub palkadesse, siis ripub Õllenaudi pruulikoja uksel kuldne lause: „Töötaja peab saama niipalju palka, et tal on võimalik osta Õllenaudi õlut.” „Peame seda joont, et töötajad saaksid normaalset palka. Meil omanikena pole vaja sõita Mercedestega, Citroën Berlingo viib samamoodi punktist A punkti B,” kinnitab Roots.

ui praegu on Riigimetsa Majandamise Keskus ehk lühidalt RMK keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev riigitulundusasutus, siis tulevikus võib sellest saada aktsiaselts RMK. 16. novembril rahvasaadikute arupärimisele vastates püüdis rahandusminister Sven Sester selgeks teha, et tulundustegevus ja äri on sisuliselt sama asi ning et vahet pole, kas RMK on on tulundusasutus või aktsiaselts.

Sester põhjendas RMK reformimise vajadust sellega, et RMK oma praegusel kujul olevat uunikum – peale RMK ei ole riigil ühtegi teist riigitulundusasutust. RMK häda olevat selles, et ta ei saa praegu laenu võtta ja riik ei saa sealt omanikutulu ehk dividende kätte.

Sesteri jutt RMK laenuvaba tegevuse kohta vastab tõele, Riigimetsa Majandamise Keskust laenud ei vaeva. Teisalt, miks peakski. Näiteks 2014. aasta lõpu seisuga oli RMK arvetel ligi 28 miljonit eurot, viimaste aastate puhaskasum on aga jäänud 30 ja 40 miljoni euro vahele. Siit tekibki küsimus: mille tarvis Sester laenu tahab võtta?

Sesteri viited omanikutulule jätsid samas kummalise mulje. On ju riik võtnud RMKst siiani üsna rikkalikke dividende: näiteks 2013. aastal üle 15,8 miljoni euro ja 2014. aastal 14,6 miljonit eurot, millele tuleks lisada riigile tasutud maksud vastavalt 4,2 ja 3,9 miljonit eurot. Pigem võib arvata, et rahandusministril on pinnuks silmas RMK netovaras puhkav eelmiste perioodide jagamata kasum, mis selle aastaga ületab ilmselt 150 miljoni euro piiri.

Riigimets ei ole juba aastaid krooni kattevaraks. Selle rolli minetas meie mets juba 1990. aastatel. Üks püha asi võiks Eesti rahvale siiski jääda ja olgu selleks meie mets.

Ega asjata mässulised oma ajal hõisanud, et mets ja maa saagu meitele. Tõsi, Sester toonitas, et mets jääks endiselt riigile ja võimalik aktsiaselts RMK oleks üksnes selle haldaja, mitte omanik.

Sester tõi küll paralleele põlevkiviga, mis tema sõnul jätkuvalt teenivat meie kõigi huve. Kui mõelda sellele, mis juhtus elektriarvetega pärast seda, kui põlevkivi kaevandamine Eesti Energia pärusmaaks muutus, võib selles küll kahelda.

Kahtlusi süvendab paraku ka mõte nii mõnelegi riigi ainuomandis olevale või enamusosalusel tegutsevale aktsiaseltsile. Näiteks Tallinna Sadamale, mis osutus korruptsioonipesaks, või Estonian Airile, millel riik lasi pankrotti minna ja töötajad sisuliselt tänavale jättis.

Peeter Raidla

Peatoimetaja Peeter Raidla, peeter.raidla@ajaleht.ee Küljendus Ain Kivilaan Korrektor Reeli Ziius Müügijuht Jane Barbo, jane.barbo@ajaleht.ee, telefon 526 3578 Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Rüütli 14, 80010 Pärnu, telefon 447 7090 Trükk AS Kroonpress, trükiarv 34 000 Maa Elu levib Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel kaks korda kuus Autoriõigused: AS Ühinenud Ajalehed, 2015

4

UUDISED

24. november 2015

Maa Elu

Maaturismi edulood Maa Elu maaelu@ajaleht.ee

L

äinud nädala neljapäeval esitleti Harjumaal Koplimadise turismitalus värsket rändnäitust „Maaturismi edulood”, kuhu on kokku kogutud maaelu arengukava raames toetust saanud edukad maaturismi projektid. Näitus koondab ühte 32 edulugu toetuse abil välja arendatud huvitavamatest teenustest või toodetest. „Maapiirkondade elujõulisuse tagamisel on väga olulised seal tegutsevad ettevõtted ja organisatsioonid, kus pakutakse põnevaid tooteid ja tegemisi. Maaturismi kaudu jõuab maale arvestatav hulk inimesi, kes toovad sinna ka raha,” ütles põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti. „Seepärast panustab ka riik Eesti maaelu arengukava kaudu maapiirkondade majandustegevusse ja kohalikesse algatustesse.”

Näituse „Maaturismi edulood” eesmärk on esile tõsta ettevõtjaid ja mittetulundusorganisatsioone või sihtasutusi, kes on saanud toetust Eesti maaelu arengukava 2007–2013 meetmetest „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetus”, „Külade uuendamine ja arendamine” või Leader-meetmest.

Rändnäituse koostasid maamajanduse infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo ja MTÜ Eesti Maaturism. Projektinäidete saamiseks korraldati tänavu kevadel konkurss, mille käigus valiti 58 kandidaadi hulgast välja 32 projekti.

Alates 19. novembrist on näitus avatud maaeluministeeriumi suures saalis.

Hiljem hakkab väljapanek liikuma mööda erinevaid üritusi ja paiku üle Eesti.

Maaturismi 32 edulugu Sibulatee (MTÜ Sibulatee, Tartumaa, Alatskivi vald) Jõuluvana Korstna talu (OÜ Kõpu Talu, Pärnumaa, Tõstamaa vald) Vudila mängumaa (OÜ Vudila (Jõgevamaa, Tabivere vald)

Aasia sikk.

Korstna talu vaatetorn Pärnumaal Tõstamaa vallas.

Uuskalda spordi- ja puhkeküla (OÜ Brutus, Läänemaa, Lääne-Nigula vald) Vastseliina piiskopilinnus (Vastseliina Piiskopilinnuse SA, Võrumaa, Vastseliina vald) August Teppo lõõtsamuuseum (MTÜ A. Teppo Lõõtsatalu, Võrumaa, Võru vald) Hõljukipark (OÜ Juraski Park, Võrumaa, Vastseliina vald) Oxforelli puhkekeskus (OÜ Oxforell, Harjumaa, Kose vald) Puhta vee teemapark (OÜ Metsamõisa Arendus, Lääne-Virumaa ja Järvamaa) Energia talu tervisemaja (OÜ EluJõud, Viljandimaa, Suure-Jaani vald) Männiku metsatalu (OÜ Männiku Metsatalu, Viljandimaa, Viljandi vald) Jaago talu käsitööküün (MTÜ Jaago Sõbrad, Tartumaa, Võnnu vald) Vene talu (MTÜ Kunsti- ja Kultuuriselts Hohloma, Pärnumaa, Audru vald) Pullitalliteater (OÜ Jäneda Mõis, LääneVirumaa, Tapa vald) Saaremaa sõjavara muuseum (MTÜ Saaremaa Sõjavara Selts, Orissaare vald) Andre talu meierei (Aivar Alviste ja Andre talu, Tartumaa, Kambja vald) Motovilla (OÜ Liisbet Invest, Ida-Virumaa, Toila vald) Elu kahe maailma piiril (MTÜ Tartumaa Arendusselts, Lõuna-Eesti) Vaino turismitalu (OÜ Peipsile, Tartumaa, Alatskivi vald)

Iv Pluss AS Tallinnas Pärnu mnt 556, Laagri, tel 677 9060 Iv Pluss AS Tartus Ringtee 56a, tel 677 9060 IVECO esindus Jõhvis Auto Jõhvi AS, Pargi 25a, tel 506 8535 IVECO esindus Pärnus Pere Auto OÜ, Pärlimõisa tee 24, tel 442 1200

EVIRA

Aasia sikk on jõudnud Põhjamaadesse Urmas Luik /Pärnu Postimees

Kilplaste koda (OÜ Kilplane, Järvamaa, Kareda vald) Klaara-Manni puhke- ja seminarikompleks (Klaara-Manni OÜ, Pärnumaa, Tori vald) Orjaku sadama puhkeala, seltsi- ja sadamahoone (MTÜ Orjaku Külaselts, Hiiumaa, Käina vald) Hellenurme veskimuuseumi leivakoda (MTÜ Hellenurme Veskimuuseum, Valgamaa, Palupera vald) Ajaveski kunsti- ja käsitöökeskus (MTÜ Ajaveski, Harjumaa, Jõelähtme vald) Naissaare Maarja kirik (EELK Tallinna Rootsi-Mihkli kogudus, Harjumaa, Viimsi vald) Abja päevakeskus (MTÜ Lõuna-Mulgimaa Puuetega Inimeste Koda, Viljandimaa, Abja-Paluoja) Setomaa ühiste tunnuste käsiraamat (MTÜ Setomaa Turism, Põlvamaa, Värska vald) Setomaa giidide koolitus (MTÜ Setomaa Turism, Põlvamaa, Värska vald) Cantervilla lossi mängumaa (OÜ Relvo Sport Motell, Põlvamaa, Valgjärve vald) Valma seikluspark (OÜ Peetrimõisa Villa, Viljandimaa, Viljandi vald) Vesijalgrattad (OÜ Parvematkad, Raplamaa, Raikküla) Järuska sild (MTÜ Tuletorn, Ida-Virumaa, Tudulinna)

www.ivpluss.ee

P

õllumajandusameti fütosanitaaria büroo juhataja Ülle Metsman ja büroo peaspetsialist Tea Tasa kirjutasid maaeluministeeriumi blogis, et Soomes leiti loodusest esimest korda ohtlik lehtpuude kahjustaja Aasia sikk. Leid näitab, et kahjustaja on võimeline põhjamaade kliimas ellu jääma ja paljunema. Eestis Aasia sikku seni küll loodusest veel leitud ei ole.

Hiinast pärit ohtlik lehtpuude kahjustaja Aasia sikk (Anoplophora glabripennis) ohustab erinevaid lehtpuuliike. Aasia sikk on Euroopa Liidu ohtlike taimekahjustajate nimekirjas ning tema ohtlikkus seisneb eelkõige just selles, et peremeestaimede ring on väga lai.

Enim ohustatud puuliigid on kask, vaher, harilik hobukastan, haab, pappel, paju, pihlakas, pärn, saar, jalaka ja lepp, mis kasvavad ka Eestis. Kõige suuremaid kahjustusi tekitavad kuni 5 cm pikkused puu sees elavad vastsed, kes närivad ulatuslikke käike, mille tagajärjel oksad kuivavad, murduvad ja lõpuks kogu puu sureb. Aasia sikk ei ohusta töödeldud ega vana puitu, seega puitmajad ohus ei ole.

Kahjuri senine levik on näidanud, et kõige suurem riskiallikas Aasia siku sissetoomiseks on Hiinast pärit puidust pakkematerjal, mida kasutatakse kivimite transportimisel. See on olnud peamine kahjustaja leviku viis nii Euroopasse kui Põhja-Ameerikasse. Soomes leiti sellisest materjalist tänavu kevadel kaks elusat Aasia siku vastset. Ka Eestisse imporditakse Hiinast graniitkive ning selle aasta kevadel tuvastas põllumajandusamet Hiinast pärit kivimite puidust pakkematerjali sisseveo kontrolli käigus esimest korda Aasia siku elusa vastse.

Kivimite transportimiseks kasutatav pakkematerjal on sageli valmistatud madala kvaliteediga puidust ning kahjur võib olla selles peidus vastse või nuku arengustaadiumis. Pika meretranspordi vältel või sihtkohta jõudes võib soodsate tingimuste korral areneda vastsest mardikas, kes on võimeline edasi loodusesse levima. Esimest korda loodusesse jõudes valib Aasia sikk toitumiseks lähima lehtpuu, mille lehed ja noored võrsed on talle sobilikud.

Kui varem oli Soomes Aasia sikku leitud vaid imporditud puidust pakkematerjalist, siis nüüd on ohtlik kahjustaja levinud ka looduses kasvavatele puudele. Vantaa tööstuspiirkonnast leiti kõnniteelt kaks mardikat ning lähiümbruse vaatlemisel tuvastati kasvavatel kase- ja remmelgapuudel ohtralt putukate väljumisavasid, munemislehtreid, mune ja vastseid.

Kõik see kinnitas, et kahjustaja tegutses seal juba aastaid.

Aasia siku mardikas muneb munad puukoorde näritud avasse ehk munemislehtrisse. Putuka areng munast mardikani võib külmemas kliimas kesta mitu aastat. Üks silmatorkav märk puu saastumisest on umbes 1 cm suuruse läbimõõduga ava, mille kaudu vastsest täiskasvanuks saanud mardikas puust väljub.

Lisaks sellele võivad olla tunnusteks puukoore pragudest välja tungiv vastsete tekitatud näripuru, kuivanud oksad, närbunud lehed. Aasia siku vastne on kreemjasvalget värvi ja kuni 5 cm pikkune. Täiskasvanud mardikas on 2,5–3,5 cm pikk ning tema musta värvi selja peal on valged ebakorrapärased laigud.

Tundlad on mardika kehast pikemad. Mardikad ilmuvad välja maikuus ja on aktiivsed kuni oktoobrini. Kahjuri elutegevusest ja puu saastumise ulatusest saab tegeliku pildi alles pärast puu langetamist ja tükkideks saagimist.

Kui Aasia sikku loodusest leitakse, määratakse esmalt saastunud ala ulatus. Seejärel tuleb hävitada kõik saastunud puud ja vajadusel ka nende juured. Vähemalt kord aastas tuleb saastunud alal kahe kilomeetri raadiuses viia läbi monitooring, mille käigus kontrollitakse kõiki peremeestaimi ja otsitakse, kas nendes leidub mardikate väljumisavasid, munemislehtreid või muid iseloomulikke kahjustustunnuseid.

Kui Aasia sikk on loodusesse levinud, siis teisi tõrjemeetmeid peale puude mahavõtmise ja hävitamise ei ole.

Kui keegi märkab lehtpuudes või puidust pakkematerjalis kahjustajate elutegevuse jälgi, näripuru või elusaid mardikaid, tuleks teavitada põllumajandusameti taimetervise ja aianduse osakonda või maakonnakeskuse taimetervise peaspetsialisti. (ME)

Maa Elu

UUDISED

24. november 2015

Taas ikka metssigadest

LÜHIDALT

INTRAC hakkab müüma Massey Fergusoni tehnikat

Peeter Raidla peeter.raidla@ajaleht.ee

E

esti jahimeeste selts andis eelmisel nädalal oma kodulehel teada, et oktoobris matsid jahimehed rekordarv metssigu –

266.

Jahimehed on ühe meetmena sigade Aafrika katku vastu võitlemiseks metsast surnuna leitud metssigu matnud alates tänavu märtsist. Kaheksa kuuga on loodusest eemaldatud ligi 1000 metssiga: keskkonnaameti andmeil on surnult leitud ja maetud 965 ja hukatud kuus katkusiga. Kõige rohkem on metssigu maetud Viljandimaal (197) ja kõige vähem Ida-Virumaal (2).

Metssigade küttimine sügisel alanud hooajal käib praegu täie hooga. Kui võtta lähtepositsiooniks selle aasta 1. september, kui jahimeestele kohustuseks seatud 29 608 metsseast oli kütitud 9344, siis 1. oktoobriks oli kütitud metssigade arv juba 11 849 ja 1. novembriks 15 361. Kui sellele viimasele arvule lisatud 965 surnult leitud ja 6 hukatud metssiga, teeb see kokku 16 332, ehk siis novembrist kuni hooaja lõpuni tuleb veel tabada 13 276 metssiga.

Veterinaar- ja toiduamet peab jätkuvalt arvet katkusigade leidude üle. Kui ajavahemikul 3.–9. novembrini diagnoositi sigade Aafi ka katk 46 kütitud või surnuna leitud metsseal, siis 10.–16. novembrini oli leitud katkusigu 43.

Viimase aja leidude arv ongi jäänud laias laastus 40 ja 50 vahele nädalas.

Läinud nädala kolmapäeval veterinaar- ja toiduametis kogunenud riiklik loomatauditõrje komisjon pidas vajalikuks toonitada jahimeestega tehtava koostöö tõhustamist. „Üks olulisemaid meetmeid seakatku tõrjumiseks metsas on metssigade arvukuse pii-

See Suure-Jaani ja Viljandi valla piiril paiknev lageraieala Metsküla lähistel on üks kohtadest, kuhu võiks hakata Viljandimaal katkusigu matma.

Elmo Riig / Sakala ramine, et vähendada haigete ja tervete loomade kontakte ning sellega viiruse edasikandumist,” ütles veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda. „Samas tuleb tõhustada veelgi koostööd jahimeestega, et kõik riskipiirkondades kütitud metssead saaksid uuritud sigade Aafrika katku välistamiseks ja positiivse uurimistulemuse korral ka nõuetekohaselt kahjutustatud.”

Lisaks arutati maakondlikes loomatauditõrje komisjonides tõstatud võimalike matmispaikadega seotud küsimusi ning tehtud ettepanekuid eelvalikusse arvatud matmispaikade asendamiseks või uute võimalike matmispaikade lisamiseks. „Meie komisjon jäi seisukohale, et kõik keskkonna seisukohalt sobivad matmispaigad

peavad eelvalikusse jääma ning nendes kohtades tuleb läbi viia täiendavad geoloogilised uuringud matmisaukude parameetrite ja mahutavuse hindamiseks,” lisas Kalda. „Rõhutan veel kord, et tegemist on eelvalikuga erandolukordadeks ning eelkõige on meie tegevused suunatud taudi ennetamisele läbi bioohutusnõuete järgimise.”

Paralleelselt metsseajahiga käib ka hundijaht, 16. novembriks oli liimidiks kehtestatud 75 hundist jahimeestel kütitud kaheksa hunti. Enim oli neid tabatud Saaremaal, tervelt neli. Tõsi, seal on maakondade võrdluses seatud kõige suurem limiit – koguni kümme hunti. Põlvamaal olid jahimehed tabanud kaks hunti ning Hiiumaal ja Raplamaal kummaski ühe.

Alates 1. jaanuarist 2016 tegeleb Eestis Massey Fergusoni kõigi põllumajandusmasinate ja -toodete müügi ning tugiteenustega INTRAC Eesti AS ja Lätis INTRAC Latvija SIA. Koostööleping hõlmab Massey Fergusoni traktoreid, metsatehnikat, heina- ja silotegemise vahendeid. Sellekohane koostööleping sõlmiti 10. novembril 2015 Saksamaal Agritechnica näitusel, mis on Euroopa suurim põllumajandusmasinate ja -seadmete mess.

Massey Fergusoni Euroopa, Aafrika ja Lähis-Ida regiooni asepresident ja tegevdirektor Richard Markwell ütles näitusel, et Balti riigid on Massey Fergusoni jaoks olulise tähtsusega piirkond: „Meil on hea meel teatada, et oleme määranud pikaajalise ja suurte kogemustega ettevõtte INTRAC oma täieõiguslikuks turustuspartneriks. Meie turustuskohad, mille põhirõhuks on Massey Fergusoni tooted koos meie laiema tootevalikuga, annavad meie kaubamärgile ja klienditeenindusele piirkonnas uut hoogu.” „Massey Fergusoni ettevõte on pühendunud eesmärgile pakkuda klientidele parimat masina omamise kogemust – alates esmaotsusest osta meie seade kuni toote eluea lõpuni,” tõdes Markwell. „Uued turustuspiirkonnad on osa meie võtmestrateegiast tugevdada klienditeenindust veelgi enam ning tagada Massey Fergusoni tööalase- ja tehnilise toe kättesaadavus kõigis meie edasimüügikohtades. Suurenenud tootevalik Balti riikides annab nende piirkondade põllumeestele ja teistele ettevõtjatele märkimisväärselt suurema võimaluse leida sobiv masin Massey Fergusoni tooteportfellist.”

INTRAC on juhtiv rasketehnikat pakkuv ettevõte Balti regioonis. (ME)

ris d n e kal a m ri o e, e e n ess sse. o d r i B a e d P skus n i e S gri ke kul. m a A t ule t Oo kker o f Sto em in s Täp

. r e b m se t e d .

0 1

Tere, mina olen UUS Kubota M7 seeria traktor Mul on astmevaba käigukast ja kapoti all 170 hj Tagumise rippsüsteemi tõstevõime on 9000 kg Minu kabiinis on 12“ Telluse monitor Jõuan peagi esmakordselt Eestisse.

Kohtume Paides!

Andres Oja - 55624067 Põlva-, Tartu-, Valga- ja Võrumaa

www.stokkeragri.ee

Kain Kivissaar - 5118 555 Ida- ja Lääne-Virumaa, Jõgevamaa

Maiko Teller - 5170965 Harju- ja Raplamaa, Läänemaa, Saare- ja Hiiumaa

5

Andres Suitso - 59182990 Järva-, Pärnu- ja Viljandimaa

6

TEHNIKA

24. november 2015

Maa Elu

Peetri Talutehnika püüab turu Toomas Šalda maaelu@ajaleht.ee

P

erekond Pungar pidas Põlvamaal Prandli külas talu, isa Peeter käis ka kolhoositööl, pojad Indrek ja Urmas aitasid jõudumööda. „Nagu tollal ikka, kasvatasime natuke kõike: loomad, vili, kartul, meil oli tavaline elatustalu,” meenutab tänane Maskin Grupp OÜ juhatuse liige Indrek Pungar eelmise sajandi kaheksakümnendaid. Praegu Valgjärve vallas Maaritsas asuv Peetri Talutehnika müügi- ja hooldekeskus pakub oskusteavet, kvaliteetset tehnikat, masinate hooldust nii erametsa- ja taluomanikele kui ka põllumajandustootjatele, olles üks esimesi Eesti masinafirmasid.

Põllumajandustehnika juurde jõudis Indrek Pungar 1991. aastal. „Mul õnnestus pääseda Rootsi vahetusüliõpilaseks ja talupraktikale tööle. Kasutasin võimalust ja tõin meie talule kogu vajaliku tehnika kombainist kuni adra ja traktorini, kõik loomulikult kasutatud, kuid töökorras.” Sellega asi ei piirdunud, sest rootslaste vanad asjad olid siinse rahva jaoks uued. Huvilisi muudkui lisandus ja nii hakati masinaid üha juurde tooma ja oma taluhoovist neid müüma. Nii päris mitu aastat. „Kõik, mis tõime, läks kaubaks: kombainid, adrad, külvikud, heinatehnika. Ühel päeval avastasime, et see on märksa tulusam äri kui oma talu majandamine,” võtab Indrek Pungar kokku ettevõtluse algaastad.

Edasine oli valus ja kurb. Saabus 28. september 1994. Kahekümne kahene Indrek võttis järjekordsele Rootsi reisile esimest korda kaasa 47aastase isa. „Estonia” pardal olnutest päästeti 137, hukkus 852 inimest. Indrek pääses, isa mitte. Väärt mehe mälestusena tegutseb poegade fi rma just Peetri Talutehnika kaubamärgi all.

Pärast katastroofi otsustasid vennad talupidamise lõpetada ja keskenduda masinaärile. Esimene kauplus avati 1995. aastal Tartu lähedal Lohkvas rendipinnal. Aasta hiljem jõuti praegusesse asukohta Põlvamaal Valgjärve vallas, kodukohast mõne kilomeetri kaugusel Maaritsas. „Siin oli endine kolhoosi masinakeskus, kus tegutses neli firmat. Üks vana sõber oli selle erastanud ja lubas meilgi siin äri ajada. Aga hooned olid pikka aega igasugusest esinduslikkusest kaugel: laed tilkusid, seinad paistsid läbi. Selleks, et kindla tundega investeerida, oli vaja hooned ära osta. Saime sõbraga kaubale. Kõigepealt rajasime masinate hoidmiseks suure angaari. Nüüdseks

Peetri Talutehnika juhid Indrek ja Urmas Pungar ning nende ettevõtte „korealastest” bestsellerid firmalt Branson. umbes kolm aastat tagasi saime maapiirkonIndrek Pungar eduka põllumasinaäri taganas majandustegevuse mitmekesistamise maid. meetme kaudu korraliku toetuse, tänu milleKahekümne aasta jooksul on nii meie põlle saime ehitada uue kaupluseosa, uuenlumajandus kui ka tehnika müük läbi teinud mitmeid muutusi. dada hooned, katused, fassaadid, kommunikatsioonid, asfalteeri„90ndate algus oli väga hea, da platsid jne. kõik olid positiivselt meelestaSee on suur asi, kui klient tud, meie kaup osteti ära. Esituleb ja näeb, et saab kaupa mene kriis, mis saabus 90ndavalida kenasti korras viisate lõpus, seiskas igasuguse kast kohast. Suured asjad alpõllumajandustehnika müüKlient ei osta mitte gavad väikestest. Masinagi. Pidime kiiresti ümber ainult traktorit, müük on ju tänapäeval saorienteeruma ja müüsime mivaid koostööd muti suures osas usalduse tu aastat hoopis veoautosid, meiega. müük. Klient ei osta mitte aipõllutehnikat tõime ainult tellinult traktorit, vaid koostööd mise peale. 2000ndate alguses hakmeiega. See eeldab, et algukas põllumajandusel ning meilgi jälle sest peale on suhtumine lugupidav ja mõistev. paremini minema: ostsime otse tootjatehasIse ütleme, et praegu ei olegi enam viletsaid telt Itaaliast, Saksamaalt ja Poolast esimesed masinaid, vaid on kas valesti müüdud masisuured partiid. Tõime hulgi selliseid masinaid, nad või ei suju koostöö pärast müüki,” avab mida keegi siinmail varem ei kasutanud, näi-

teks esimesed hooldusniidukid olid meie toodud. Mitu kevadet tõime neid sisse miljonite kroonide eest ning ainult täiskoormatena.

Muidugi hakkasid ka teised meie järgi neid pakkuma ja supp läks varsti lahjemaks. Pidime jälle nuputama, millega turgu üllatada.

Siin äris peab tundma turuseisu ja tarbija vajadusi veidi ette nägema. Väga hästi läks ka Hiina päritolu traktoritega, mida hakkasime 2005. aastal Eestisse tooma. Märkasime enne seda, et mõningaid Hiina marke vahendajate kaudu küll toodi ja pakuti, aga ladusalt see ei toiminud. Vene traktorid olid väga vanaks jäämas ning väike- ja hobitalunikud vajasid hädasti odavama klassi tööriista. Hiinlaste toodangu müük kasvas plahvatuslikult, eriti hästi läks siis, kui ülejäänud masinaäris oli täielik seisak. Ka rasketel aegadel tuleb ju töö ära teha, inimesed on kokkuhoidlikud ja siis õigustab odavam „hiinlane” end kenasti. Tõime mudelit, mis meie oludesse sobis: kuna meil

KUI SA HOOLID OMA METSAST JA TULEMUS ON SULLE TÄHTIS! MEIL ON LAHENDUS OLEMAS

ROOMIKFORWARDER ProSILVA 15-4ST

HARVESTER ProSILVA S6 (uus mudel)

Paistu 3c, Viljandi. Tel 434 9085, 505 2255 e-post: agrosilva@hot.ee www.metsatehnika.ee

ROOMIKFORWARDER LOGBEAR F4000

Maa Elu

TEHNIKA

24. november 2015

7

vajadustest ette jõuda mat tehnikat uurimas, on maailm lahti, nad on kõige uuega kursis, ootused on teised. „Kui vanemad mehed veel vahel nostalgitsevadki vanaraua juures, siis noor ja edumeelne tahab ka traktoril näha moodsaid nutirakendusi,” kinnitab Indrek Pungar. Viljakasvatus ja põllumajandus üldse on muutunud täppisteaduseks.

Põllumajandustehnikaäris on vankumatu prioriteet number üks traktorid. Peetri Talutehnika esindab nelja marki: Tšehhi tootja Zetor (60–165 hj), Lõuna-Korea päritolu Branson (22–80 hj), Hiina Dong Feng (25–40 hj) ning jaapanlaste Yanmar (16–55 hj). „Hiina traktori müük langes järsult, kui Eestisse euro tuli.

Kroonides olid hinnavahe näiteks Korea masinaga võrreldes suur, Hiina toode maksis 100 000 ja Korea oma 160 000 krooni, eurodesse arvestatuna tundub vahe hoopis väiksem. Samas rõhutan, et kvaliteedilt ongi Korea masin ikka palju parem. Bransoni tehases tehakse mitmele tuntud lääne firmale alltöövõttu,” kommenteerib Indrek Pungar. Enim lähebki praegu Peetri Talutehnikas kaubaks Bransoni ja Zetori traktoreid.

Toomas Šalda

on kartulisööja rahvas, siis vaatasimegi selle pilguga, et mis kõige paremini vagude vahele sobib,” kirjeldab Indrek Pungar õigeid otsuseid.

Tõsised põllutöömasinad on viimaste aastakümnete jooksul tundmatuseni muutunud, on toimunud nii inimeste kui ka masinate põlvkonnavahetus. Nende kunagiste noorte meeste ees, kes käisid siin isa käekõrval vane-

Tootevalik on mõistagi hulga laiem, sest traktorile tulevad juurde ju haakeseadmed, aga nende loetlemine läheks pikale. „Ükskord lugesin ära, ühele väiksele traktorile saab külge panna umbes 40 seadet eri tootjatelt,” täpsustab Indrek Pungar.

Millest klient lähtub, mille põhjal otsustab? „Viimastel aastatel olen märganud, et just kallima tehnika müügis polegi hind kõige tähtsam. Esmatähtsaks peetakse usaldusväärset kaubamärki, müügifirma hooldusvõimekust ja alles siis hinda. Hooldus on see, millega koostööpartnerite usaldust teenida. Meil on kolm hooldemeeskonda, kes teenindavad kogu Eesti klientuuri. Hinda vaadatakse rohkem odavama otsa toodetel. Meie firma peamised kliendid on väike- ja hobitalunikud, vallad, kommunaalfirmad, alla 150hobujõuliste traktorite seas oleme Eestis turuliidrid.

Seda suunda tasub hoida ja arendada, valik peab olema lai ja teenindusega kaetud. Ka praegu, kui põllumajandus on kriisis, on väiketaludel ikkagi masinaid tarvis. Tegeletakse järjest enam spetsiifilisemate asjadega, peame vastava vajaduse masinatega katma.”

FOREST STEEL Forest Steel OÜ Vana-Tartu mnt 20, Tallinn www.foreststeel.eu Helinä Linros, Olli Mäkelä Tel 502 2118, +358 4058 222 63

Peetri Talutehnika teine tähtis suund on maksma. Traktoreid müüakse kindel arv sõlmetsatehnika. Siin on neil pakkuda ka kodutumata müügifirma asukohast. maist kaupa. „Oleme teinud aastaid koostööd Maainimestega iga päev suheldes on IndEesti oma tootjaga Fors MW ja müünud üle rek Pungar järjest enam veendunud, et Eestis 300 nende metsatehnikakomplekti. See on koon puudu põllumajanduse vajalikkuse teadhalikes oludes hea tulemus. Meie joaks on vustamisest ja sellest õige kuvandi loomisest. tähtsad kõik metsandussektoris tegutsevad „Põllumees ei ole see, kes pidevalt, käsi pikalt ettevõtjad ja eraisikud, suudame kõigile pakees, ainult abi küsib. Pärast viimast Toompeal kuda vajadustest lähtuvaid lahendusi. Ehitakäiku hakati rääkima, et miks teistes majanme kohapeal traktoreid ümber metsatraktoridusvaldkondades ei kompenseerita altmineteks, komplekteerime neid ja koostööpartnekuid. Ei saada aru, et põllumajandusega on rid on rahul olnud,” tunneb Indrek Pungar seotud rohkem, kui arvata oskame. Väidetarõõmu. „Veel oleme rajanud jõusöödatehaseid, valt neli protsenti elanikest saab siin tööd, aga viljahoidlaid, veskisüsteeme, tehnika on seda ei arvestata, kui palju on põllumatehnika. Kui koostööpartner tahab jandusega seotud toiduainetööstus, minna süvitsi, on endalgi huvitöötlev tööstus ja näiteks kasvõi tav tavapärasest erinevaid asju metallitööstus, masinaehitus, teha.” transport – see ring on tohuMeie tootja peab Kohapeal Maaritsa laos tult lai. saama toota hoitava kauba kogus sõltub Ekspordis on põllumajanhooajast. „Kevadel oli kõigil dus kolmandal kohal, tööhõiprantslasega alati „juba eile” vaja, traktoves samuti. Siin on potentmajanduslikult siaali küll ja küll. Aga põlluritest menukamad peavad samades laos olemas olema. Aga kõimees peab ka ise peeglisse vaatingimustes. ke pole mõtet kohapeale tama, sest ülalpool ei ole piisatuua, sest näidised ja katavalt tarku inimesi, kes neid asju valloogid on olemas, tarneajad gustaks. Üksikud hüüded ja hädaldamimõistlikud. Üle paari-kolme nädala kohalesed tuuakse esile. Põllumehed on ka liiga kiljõudmiseks ei kulu. Suurte ja kallite masinate lustatud. Eelmine minister ütles, et tema vaimüügitsükkel on seevastu viimastel aastatel bal käivad kordamööda kolmkümmend põlluküllalt pikk. Ideest teostuseni kulub aasta või meeste esindust ja kõik nõuavad midagi, igaüks oma väikese mätta otsast. mitu. Kõigepealt on idee, siis see juurdub, kirjutatakse projekt, oodatakse rahastamisotsust Koostööd on rohkem vaja, strateegiliste – kõik võtab aega,” kirjeldab Indrek Pungar sisendite varumine ja toodangu müük peab müügitööd. toimuma ühistulise ärimudeli järgi. Ainult nii saab ennast turul maksma panna ja oma tooOstja käitumine on aastatega kardinaaldangu eest õiglase hinna. Me kõik, nii rahvas selt muutunud selleski mõttes, et enam ei kui ka valitsus, peame mõistma, et oleme tükäida nii palju müügipaigas kohal, suhelkike suures Euroopa katlas ja me ei saa keeta dakse internetis, olulised on demopäevad, teistsugust suppi, meilgi ei saa asi minna isemessid. „Müük käib järjest enam nii, et mitreguleerumise teed. Meie tootja peab saama te klient ei tule siia, vaid meie läheme kliendi toota prantslase või poolakaga majanduslijuurde. Müüme üle Eesti ja vahel on rohkem kult samades tingimustes, mitte konkureerikliente saartel kui meie oma kandis, Eesti on ma subsideeritud liha, muna ja piimatoodepiisavalt väike. Asume aktiivses põllumajantega.” duspiirkonnas nelja maakonna (Põlva-, ValPeetri Talutehnikas usutakse põllumajanga-, Võru- ja Tartumaa) piiril. Maaritsa on taduse elujõulisusse ning osatakse tehnikanõu lutehnika müügiks igati tänuväärne paik.” jagada. Kinnituseks fakt, et kaks aastat tagaMujal Eestis esinduste avamise järele ta vajasi alustasid vennad masinamüügi kõrvalt taas dust ei näe: parem üks tugev kui mitu nõrka talupidamisega ja nüüd juba kümme korda kohta ja lõpuks peab ju klient ikka kõik kinni suuremal pinnal kui 25 aastat tagasi.

Meilt vôid küsida kõike seoses

metsatehnikaga Uued ja kasutatud metsaveopostid, KESLA tõstukid, JYKI haagised ja EHMi (35 aastat professionaalset kogemust) tooted KESLA 2009T–06

KESLA 2010TH–07

Matec–treiler

KESLA, PONSSE, JYKI, Parkeri, Danfossi, Indexatori jt varuosad ettetellimisel

PONSSE uued rehvid Trelleborg Twin 428, 710/45–26.5 LS2

KESLA Forester 2010T–02

8

RAHVUSLIK EHITUS

24. november 2015

Maa Elu

Priit-Kalev Parts: rahvuslik ehitus Toomas Šalda maaelu@ajaleht.ee

K

ümme aastat tagasi Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias avatud rahvusliku ehituse eriala programmijuht Priit-Kalev Parts näitab huvilisele meelsasti Viljandis endises Vilma pagaritehases mullu valminud uusi töökodasid ja ruume. Tehtud investeering kinnitab, et eriala järele on vajadus olemas ja tänaseks tehtut hinnatakse.

Septembris alustas õppimist kuues lend.

Rahvusliku ehituse eriala loomise eesmärk oli ehitusliku käsitöötraditsiooni elustamine ja edasikandmine. Ja kohe alguses olgu öeldud, et „rahvuslik” tähendab siinkohal vana ja uue ühendamist. „Püüame meie ehituslikku traditsiooni tõlgendada dünaamiliselt, sest see on ajas arenev ja elus, mitte kivisse raiutud. Rahvuslik ehitus uueneb, kohaneb ja on paindlik,” avab Parts tausta ja põhimõtteid.

lõpetaja saab rakenduskõrghariduse. Õppes on tugevalt esindatud traditsioonilised akadeemilised aineid, nagu filosoofia ja sotsioloogia. „Oleme ikkagi Tartu Ülikool,” kommenteerib Parts. Loetelu jätkub etnograafiliste ainete, dendroloogia, joonistamise, joonestamise, puidutehnoloogia, tugevusõpetuse ja muude iseenesest üldtuntud ainetega, mille kohtumine ühes ehitusõppekavas on ehk veidi üllatav. Põhjenduseks lausub Parts, et rahvusliku ehituse õppekaval õpitakse ehituslikku emakeelt.

Diplomini jõudmine nõuab pühendumist ja päris palju iseseisvust. „Võrreldes kutsekooli ehitajaks õppima minejatega on meile pürgijatel pikem perspektiiv. Need, kes tahavad kiiresti ehitusvõtted selgeks saada ja võimalikult tulusale tööle minna, pettuvad tavaliselt juba meie sisseastumiskatsetel või esimestel kuudel. Kõige sirgemalt öeldes valmistame ette käsitööndusliku palkehituse töödejuhatajaid, kellel on rahvuslikust ehitusest ka laiem pilt ees.”

Õppekava läbida tuleb kõigil, aga mida lähemale kooli lõpule, seda enam spetsialiseerub igaüks endale enim huvi pakkuvale, selgitab Parts. „On näiteks projekteerijatüüpi üliõpilasi, kellele võimaldatakse praktiAga mille poolest erineb Eesti rahvuslik kaid, uurimustöid, lõputöö teemat jms valida ehitus naabrite omast? „Eesti rahvuslikule nii, et nad jõuaksid oma eesmärkideni. Teiste ehitusele omaseid tunnusjooni ei saa määsoovid on rohkem tehnikakesksed, kolrata ainult ehitustehnoloogiat alumandatel on sügav huvi maakiviseks võttes, sest tehnoloogia on ehituse vastu, neljandate jaoks alati olnud üsna universaalne. on peamine nende elukoht, et Arhitektuuris on erisusi rohoma kodukandis endale eriEesti rahvuslikule kem: soomlastega võrreldes on alane toimetulek ette valmismeie palkehitistel teistsugune tada, näiteks kodukandi küehitusele omaseid katusenurk ja meil ei pea tinlasid-aleveid hooldama hatunnusjooni ei saa gimata kasutama tahutud palkata.” Mitmed tahavad edasi määrata ainult ki, soomlased aga tahuvad igal õppida, seda saab teha ka Vilehitustehnoloogiat võimalikul ning tarbetulgi jujandis pärandtehnoloogia maaluseks võttes. hul; venelastel on jälle palju gistriõppes, kus ongi praeguseks kaitstud üks magistritöö ümarpalkehitust ja palgid on reeglina töödeldud või valitud maaehituse, üks vahvärkehituse alal. väga ühetaolised; lätlastel on meist pisut Septembris alustas rahvusliku ehituse erienam toretsemist. Eestlased on suhteliselt vaala kuues lend. Lõpetajaid on seni veidi üle kabalt lähenenud oma hoonetele. Käsitöövõtteshekümne, mitmed on projekteerijad, aga oma tikus on samuti erinevusi, aga kellegagi vasoskusi rakendatakse ka palkehitusettevõtetes, tandumist ehituses olla ei saa ning laenusid muuseumides, kutsekoolides õpetajatena. On on olnud alati.” ka neid, kes töötavad kõrgelt hinnatud spetRahvusliku ehituse õpe kestab neli aastat, sialistidena piiri taga. Ehitatakse uusi hoo-

Priit-Kalev Partsi sõnul õpetatakse rahvusliku ehituse eriala üliõpilastele nii traditsiooniliste kui ka moodsate tööriistade kasutamist.

Toomas Šalda neid, tehakse ümber vanu, uuendatakse, renoveeritakse. Üha enam pannakse erialal rõhku ettevõtlusõppele. „Selle aluseid oleme algusest peale muude ainete raames õpetanud, aga nüüd on meil ettevõtlus korralikus mahus ka formaalselt olemas. Meie eriala lõpetajal ei jäägi palju muud üle, kui ise endale tööturul oma

Tel 600 0140 5850 1186 Kaevu 2a Pildiküla JÜRI Harjumaa www.looautokeskus.ee Loo Autokeskus OÜ

koht rajada. Nii-öelda valmis töökohti suurt ei pakuta ja millegipärast ei meeldi meie lõpetajale suuremate ettevõtete valmis kohad, varem või hiljem pöördutakse tagasi mõnemehelise meeskonna juurde. See eeldabki ettevõtlusoskust, keegi teine ei pea sinu eest läbirääkimisi ega hoia paberimajandust korras.”

Suur pluss on, et rahvusliku ehituse asja-

www.ert.ee

TÜ EHA Metalli- ja Puidutooted Väike-Laatsi 2, 68205 Valga tel 5348 8772, e-post info@ert.ee

TEADAANNE MEISTRILT:

Automaatkäigukasti hooldus ja dünaamiline õlivahetus Automaatkäigukast on agregaat, kust ei saa tavameetodiga kogu õli kätte. Keerates käigukasti põhjast õli väljalaskmiseks mõeldud kruvi lahti, voolab heal juhul 30-40 protsenti käigukasti õlist välja. Selleks, et kätte saada kogu vana õli ja puhastada käigukast ka ajapikku sinna ladestunud sodist, on vaja kasutada teistsugust meetodit.

Meil on olemas spetsiaalsed automaatkäigukasti õlivahetuse seadmed, mis ühendatakse käigukasti külge.

Haagis E16 kõrgendusega

Vahetuskastid erinevate mõõtmetega

Ainult nende abiga on võimalik kogu käigukasti õli ära vahetada.

Oleme alates oktoobrist 2015 maailma suurima sõltumatu töökojaorganisatsiooni Bosch Car Service liige.

Palliplatvorm hüdrokülgedega, kandevõime 16 t

Veoauto kallurkastid

Toodame: karjääri-, viljaveo-, silo- ja ATV haagiseid veoauto kallurkaste vahetuskaste

Maa Elu

RAHVUSLIK EHITUS

24. november 2015

9

elab ja areneb tundja saab oma ettevõttega alustada ka ilma suuri investeeringuid tegemata. Partsi kinnitusel on tema õpilaste seas omajagu neidki, kes juba õpingute ajal suudavad oma oskusi müüa. Hea muidugi, kui tööriistakast ikka olemas on. Ilma arvutita on samuti keeruline.

tada? Kui rääkida käsitööndusliku palkmaja eelistest tehasemaja ees, siis Partsi kinnitusel on suurim eelis, et puidu looduslik vorm jääb maksimaalselt alles. „Meie ideoloogia on püsida looduslike materjalide ja vormide juures.

Tehasedetailid ei paku meile huvi, tahame olla käsitöölised. Lauda ja prussi ikka ostame, Kallimaid ja spetsiifilisemaid töövahenkuid sageli peab neid ise tegema, sest sobivas deid saab vilistlaste ja õppejõudude asutamõõdus palki või prussi pole lihtsalt kuskilt tud MTÜ Rahvusliku Ehituse Seltsi saada. Näiteks on harvesteri poolt ära mukaudu rentida. Varustuse rendisüsritud palk käsitöölise jaoks suur teem, mida saavad küll kasutada nuhtlus. Vahvärkehituses on savaid baaskoolituse läbinud, on geli sellised profiilid ja pikkuka koolil. sed, mida saekaatrites ei paku„Järjest jõulisemalt arenta. Peame olema valmis ise metsa minema ja lähemegi, dame ühistulist tegevust, Rahvusliku ehituse mis tähendab, et igaühel ei selleks on meil metsandusaiideoloogia on püsida pea kõiki vahendeid olemas ned õppekavas.” Kust aga lälooduslike olema. Tööriistakast ja arvuheb piir käsi- ja masintöö vamaterjalide ja ti võiksid olla, muu on juba hel? „Räpina kogenud palkehivormide juures. eelarvestamise ja läbirääkitaja Andres Uus on tabavalt öelmiste küsimus. Eesmärk on, nud, et käsitöönduslik palkhoone et vabad puusepad teeksid on ehitatud riistadega, mida mees veel koostööprojekte, looksid objekti järgi meestõsta jaksab. Aga muidugi on see vähemalt konnad, eelarvestaksid ja lepiksid ise kokku, paar sajandit vana ja tõenäoliselt lõputu vaidkes mida, millal ja kuidas teeb. Meeskonnatöö lus,” arvab Parts. on meil õppekavas koguni eraldi aine ja praktikad on nii korraldatud, et need arendaksid Teine suur käsitööndusliku palkmaja eelis leidlikkust ja „kättevõtlikkust” – otsast lõpuja tähtis müügiargument on individuaalni, planeerimisest kuluaruandluseni.” sus. Tehasest saab standardse lahenduse.

Mullu sügisel eriala käsutusse saadud uu„Meie oleme paindlikud. Sageli on vaja minte töökodade üle endises Vilma pagaritehases gisse kindlasse ruumi, näiteks talukompleksi Viljandi turuplatsi ääres aadressil Turu 7 võib sobivat lisahoonet ja peab järgima seda, mis igati uhkust tunda. „Töötingimused ja tööriisseal juba olemas on. Siis on juurdeehitus või tad on meil nüüd viimaks tõesti tasemel. On renoveerimine ikkagi meie pärusmaa. Seda tesaja-aastaseid sepatööriistu, mida hoiame pihased ei paku, nemad on orienteeritud suuregem eksponaatidena, ja on palju päris uut tehle tootmismahule ega saa olla kuigi paindlinikat. Kuna tehnopark ja sellega kaasnevad kud. Aga sellegipoolest saame väga hästi läbi võimalused on hüppeliselt kasvanud, peabki Puitmajaliiduga, seal on käsitöö- ja moodultõsiselt mõtlema tulevaste praktikate peale: majade tegijad koos ning kõik mõistavad, et kuidas võimalused kõige tulemuslikumalt ära lihtsalt tehaksegi erinevaid tooteid. Meie turg kasutada,” räägib Parts ees seisvatest väljaja klientuur ei kattu. Käsitööndusliku palkehikutsetest. Suur abi üliõpilaste koolitamisel on tuse maht on nii pisike, et mis sa siin tülitsed.” kodanikualgatuse korras ja erasektori toel Rahvusliku ehituse eriala tulevikust rääLoodile loodud puutöömõisast. Loodi mõis kides ütleb programmijuht, et õppekava tuleb toimib nii praktikabaasi kui ka mitteametliku veelgi tihendada ning suurendada ettevõtlusettevõtlusinkubaatorina, pakkudes tudengiõppe sisulist osakaalu, samuti korraldada senisest rohkem praktikaid koostöös ettevõtjatele võimalust lõputöid teha ja väiksemaid teltega. Samuti kaalutakse kaugõppevormi avalimusi vastu võtta, samuti tegutseb seal mitu vilistlasettevõtet. mist. Laiemas plaanis on vaja arendada pärandehitajate ja traditsioonilise ehituse Aga miks ikkagi on 21. sajandil vaja spetsialiste, kes suudavad palkmaju käsitööna ehinõustajate võrgustikku ja ühistulist koostööd.

Tarmo Tammekivi (keskel) rahvusliku ehituse eriala tudengeid õpetamas.

Erakogu

Rahvusliku ehituse oskaja saab tööturul kenasti hakkama

S

pordimehe taustaga Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna rahvusliku ehituse eriala esimese lennu vilistlane Tarmo Tammekivi jõudis siinsetele sisseastumiskatsetele pärast seda, kui selgus, et vähemalt 2005. aastal ta TÜ spordimeditsiini üliõpilaste nimekirja ei pääse. „Sain vahetult enne katseid teada, et selline eriala avatakse, ja ilma oma tulevikuplaanidest selget pilti omamata sain sisse. Ei saa öelda, et eriala mind kohe võlus, aga süvenedes ja praktiseerides just nii läks,” ütleb Tarmo.

Nagu teisedki rahvusliku ehituse tudengid õppis ta esimestel kursustel peamiselt palkmajaehitust, käis praktikal Eestis, Soomes ja Kanadas ning sai ette nii-öelda suurema pildi. „Rahvuslik ehitus ei tähenda, et töötame ainult traditsiooniliste käsitööriistadega, nagu näiteks erisugused kirved, peitlid ja märkevahendid. Meie oskused sisaldavad nii traditsioonilise kui ka tänapäevase ehituse elemente, suur rõhk on sellel, et lõpetaja saaks hakkama tänasel ja homsel tööjõuturul.”

Juba kooliajal leidis Tarmo võimaluse oma oskusi-teadmisi kasutada Kanadas, täpsemalt Briti Kolumbias. „Panin seljakoti selga, käed tasku ja lihtsalt läksin. Meie kooli nimi ja taust tegid selle võimalikuks – Tartu Ülikool tekitab usaldust. Firmade juhid, kes minusuguseid praktikante vastu võtavad, on tavaliselt ka ise tegelenud rändpuuseplusega. Kõik suved olin Eestist väljas,” räägib Tarmo oma kirevast üliõpilaspõlvest. Magistritöö tarvis leidis ta võimaluse teha uurimistööd USAs. Pärast rahvusliku ehituse eriala lõpetamist sõitis ta taas Kanadasse ja seekord spetsiaalselt traditsioonilist vahvärkehitust õppima. Traditsioonipõhises ehituses kandub rõhuasetus protsessilt tulemile. See tähendab, et tavalistest prussidest koosnev konstruktsioon, mis on omavahel ühendatud erisuguste puit-puit-liitetappide ja puupunnidega, valmistatakse tänapäevaseid käsitööriistu ja töövõtteid kasutades.

Vahvärk-konstruktsiooni ehitamisel püütakse kasutada võimalikult vähe naelu, ühenduspolte ja kruvisid. Vahvärgist on tänaseks kujunenud Tarmo kirg ning ta õpetab seda rahvusliku ehituse eriala tudengitele.

Praktikatel algasid mehe esimesed kokkupuuted ettevõtlusega. „Minu õppimise ajal siin ettevõtlust kuigi põhjalikult ei õpetatud,” kommenteerib ta olukorda, mis tänaseks on põhjalikult muutunud. „Aastast 2011 teen tihedat koostööd koolivenna Andres Veeliga Weel OÜst.

Meie soov on pakkuda kvaliteetset ja teadmispõhist planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusteenust kliendile, kes hindab rahvuslikku ehituskunsti.” Teenuste nimekirjas on traditsioonipõhiste käsitööpalk-, vahvärkja looduskiviehitiste projekteerimine, ehi-

Tarmo Tammekivi

Toomas Šalda

tamine ja taastamine, konsultatsioonid ja erialakoolituste korraldamine. „Koostöös Weel OÜga näeme ennast pigem arhitekti, inseneri ja kliendi ühenduslülina juhul, kui eesmärk on ehitada palkvõi vahvärk-konstruktsioonil tuginevat hoonet, olgu siis traditsioonilises või moodsas võtmes. Meie roll on tähtis just konstruktsiooni detailitasandil, kus tihtipeale arhitektil ja inseneril puudub õpe või kogemus, eriti just tööjooniste koostamisel või siis traditsiooni ja tänapäeva „valutul” ühendamisel,” selgitab Tarmo. „Kogetu põhjal saan öelda, et tavaliselt mõeldakse, et palk- või vahvärkmaja ehitamine käib nagu tavaline üldehitus, ei arvestata näiteks palkseinte vajumisega ning puidu loomulike omadustega ilmastiku suhtes.

Sellepärast ongi kõigi asjaosaliste koostöö tähtis. Koos Weel OÜga oleme nõustanud arhitekte ja insenere vajumisvaru arvutamisel ja sobivate tapilahenduste valikul, kui eesmärk on kohaliku ehituspärandi autentsuse säilitamine nüüdisaegses võtmes,” tõdes ta.

Tarmole teeb heameelt, et järjest rohkem Eesti ehitusettevõtteid on tootevalikusse lisanud traditsioonipõhisel vahvärk-konstruktsioonil tuginevate majade ehitamise.

Võrreldes kergkarkassmajade ehitamisega nõuab see keerulisemat insenerimõtlemist ning parema ettevalmistusega tööjõudu. „Palk- ja vahvärk-konstruktsioonil maja ehitamisel tuleb arvestada nende eripära.

Tuleb teadvustada, et see pole tavaline kodu.”

Meelsasti rakendaks Weel OÜ oma teadmisi ja oskusi senisest rohkem palk- ja vahvärk-konstruktsioonide ehitamisel ja taastamisel, aga paraku on musta turu osakaal eesti traditsioonilises ehituses väikeettevõtluse tasandil Tarmo hinnangul suur. „Ametlikult töötades on kohalikul turul väga keeruline konkureerida. Et traditsioonilises ehituses ellu jääda, peab praegu vaatama väljapoole Eestit nii ettevõtjana kui ka puusepana. Konkurentsivõimekust oleme tõstnud teadustööde ja IT-lahenduste kaasamisega tootmisprotsessi tõhustamiseks.”

10

KAUBANDUS

24. november 2015

Maa Elu

Ebaausad kaubandustavad viivad toidulaua vaesumiseni Roomet Sõrmus

tööstuste ja kaupmeeste osalusel. Partnerit austav dialoog on iseenesest terviEesti Põllumajandustatav ja aitab nii mõnegi arusaamatuse Kaubanduskoja juhataja ära hoida, kuid on jõutud arusaamiseni, et iseregulatsioon ei suuda murda põhiriisid toiduturul toovad teravalt lisi probleeme. päevakorda toiduainete tarneaheSeptembris teatasid näiteks Soome la probleemid. Nüüdseks võime tõpõllumehed, et nad loobuvad osalemast deda, et suuremates kriisides on toiduaitarneahela osaliste töögrupis, kuigi nad nete tarneahelas kõige haavatavam just ise olid 2014. aastal koostööplatvormi põllumajandustootja ning toit jõuab meie ühed asutajad. Vabatahtliku platvormiga toidulauale pahatihti põllumehe arvelt. liituti suurte lootustega, kuid hoolimata Eesti põllumehed on tänaseks juba üle probleemide olemasolust pole ühtki rikaasta pidanud oma lehmade toodangu ära kumisjuhtumit platvormi nõukogus andma tunduvalt odavamalt tootmiseks reaalselt arutatud. Selle peamine põhjus tehtavatest kuludest. Väiksemad või suuon nn hirmufaktor: ükski tootja ei soovi remad mured seakasvatuses said alguse riskida oma äritegevusega ega julge kaebust esitada.

2012. aastal, mil Eesti seakasvataja jaoks kadus Venemaa näol ära oluline turustusVeel möödunud aasta suvel kinnitas kanal, mis seni oli aidanud ka koduturul Euroopa Komisjon, et nende arvates pole paremat tasakaalu hoida. vaja ebaausate kaubandustavade küsimust ühenduse tasemel reguleerida ja paUuringud on näidanud, et kaubandurimad on vabatahtlikud algatused. Kui se kontsentreerumine viib selleni, et möödunud aastal uus Euroopa Komisjopõllumajandustootja osa väärtusaheni koosseis ametisse astus, oli põllumalas väheneb ja kaupmees hammustab jandusvoliniku Phil Hogani üks esimesi üha suurema tüki tarbija poolt toidu lubadusi, et ta siiski alustab olukorra anaeest makstavast hinnast. Kui kaupmelüüsi, et välja selgitada täiendavate meethed dikteerivad tööstustele kauba tarnimete vajadus.

Euroopa Parlamendis on valmimas ramise tingimusi ja põllumehed ei suuda omakorda läbirääkimistel olla toiduport, milles juba üsna nõudlikult märtööstustega võrdsel positsioogitakse, et ebaõiglaste kaubannil, siis võime lühikest aega dustavade vastu võitlemiseks küll rõõmustada toiduaion õigusraamistiku väljanete hinnalanguse üle töötamine ELi tasandil Kui iseregulatsioon kaupluses, kuid kaugeoluline. Liikmesriigid on ebaausate kaubandustamale vaadates on selge, ei toimi, on Eesti vade küsimusi ka ise reet see viib kokkuvõttes toidu tarbija guleerinud ning jõustameie toidulaua vaesumihuvides lahendada seni. Sest keegi ei suuda nud eriseadusi, täiendanud probleem seaduste lõputult jätkata tootkonkurentsiseadusi ja võttasemel. mist, kui tootmiseks nud kasutusele hea tava jutehtavad kulutused jäähendeid. Siin on erandiks peale Eesti veel vaid Taani ja Rootsi. vad katmata.

Kodumaise põllumajandustootmise kokkukuivamine viib Eesti vorsti seest Eestis on ebaausate kaubandustavade probleem tõesti olemas. Viimati kinnikodumaise liha, toidutööstuste nõrgem läbirääkimisvõime kaubandusega toob tas seda kevadel avaldatud konjunktuuüha rohkem letile rahvusvaheliste suurriinstituudi uuring, mille kohaselt 79% suurematest toidutööstustest ja 60% korporatsioonide tooteid, millel on vähe pistmist Eesti tarbija maitseharjumuste väiksematest toidutootjatest kinnitas, et või ootustega värske ja kvaliteetse toidu nad on 2014. aastal kokku puutunud ebasuhtes. Võib ju küsida – mis siis ikka? Kui ausate kauplemistavadega. Sarnase tuleme ise toota ei suuda, las siis teevad seda muse andis põllumajandus-kaubandusteised? Kahjuks on selge, et kui kodumaikoja mõne aasta tagune toidutööstuste ne tootmine kaob, siis ootab peale valiku küsitlus. Ometi pole Eesti seadusandja pivähenemisele tarbijat ees ka hinnatõus. danud vajalikuks ebaausate kauplemistaEuroopa Liidus on aastaid rõhutatud, vade teemat õigusaktidega reguleerida. et toiduainete tarneahela osalised peakTellisime tänavu selles küsimuses sid saama kokkuleppele heade kauplemistäiendava analüüsi, kus samuti tõdeti, et tavade juurutamises põllumeeste, toiduEesti viie suurema kaubandusketi lepin-

K

Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

Toomas Huik / Postimees

Lely Splendimo niidukid

Lely Hibiscus vaalutid

Targem!

Lely Lotus kaarutid

Kiirem!

Lely Storm silopurustid

Tugevam!

Lely Center Paide Linery OÜ Mäo Keskus, Mäo Paide vald 72751 Järvamaa www.linery.ee

Lely Welger pallipressid

Lely Attis pallikiletajad

Lely Tigo kogurkärud

*Käesoleval aastal tellijatele soodustus 5%

Küsi pakkumist: Toomas Rüütel, tel 521 6455

innovators in agriculture

gutingimused on tasakaalust väljas tootja kahjuks. Näiteks peab kaupmees lepingu järgi kauba eest tasuma üldjuhul 30–45 päeva jooksul, samas kui paljude toiduainete realiseerimisaeg ulatub heal juhul nädalani. Näiteid küsitavate sätete kohta on terve rida, mis viitab, et tootjal puudub sisuliselt võimalus lepingute üle läbi rääkida.

Lisaks pole suured jaekauplused ammu enam pelgalt tootja ja lõpptarbija vahendajad, vaid konkureerivad teatud toodete osas tootjatega lõpptarbija pärast.

Jutt on kurikuulsatest omamärgitoodetest. Markantseim näide viimasest ajast on odav kilepiim. Prisma küsib Pere kaubamärgi all müüdava piima eest 35 senti, Rimist saab Alpenrose piima kätte 36 sendi eest. Probleem on selles, et kaupmehed konkureerivad omamärgitoodetega tootjate kaubamärkide all müüdavate piimadega.

Ebaausaks kauplemistavaks võib pidada tootja toote ebaõiglaselt madala hinnaga müümist, mida kaupmehed teevad selleks, et meelitada tarbijat kauplusesse, kattes vastavad kahjud muude toodete arvelt. Nii luuakse tarbijale vale ettekujutus piima väärtusest ja tegelikust hinnast. Jaeettevõtja paneb omamärgitootele konkureeriva tootja toote hinnast pisut odavama hinna, mis ei arvesta omatoote tootmiseks tehtud kulude ja mõistliku kasumiga. Nii võetakse tootjatelt tarbijaid ära moonutatud hinnaeelise alusel. Pikemas perspektiivis suurendab see kaupmeeste turujõudu ja on ilmselge oht toiduainete valikule poeletil.

Isegi kui ärisuhetes on tavapärane, et tehingu tulemuse määrabki poolte läbirääkimiste positsioon, siis on olukordi, kus poolte turujõu ebavõrdsus viib selleni, et tugevam pool hakkab oma läbirääkimisjõudu kuritarvitama, näiteks ebaausaid kauplemistavasid peale sundides. Nii saab tootja ebaõiglased lepingutingimused, mis Eestis normide kohaselt üldjuhul keelatud ei ole, sest konkurentsiõigus neile ei kohaldu ning ebaausate kauplemistavade eriregulatsiooni Eestis sätestatud ei ole, samuti puudub ettevõtete suhetes kohalduv ebaausa kauplemistava mõiste.

On selge, et kui iseregulatsioon ei toimi, siis on Eesti toidu tarbija huvides probleem lahendada seaduste tasemel.

Muidu võime peagi seista poeleti ees, kust vaatab vastu kesine valik ja halvemal juhul enamasti piiri tagant sissetoodud toidukaup.

Maa Elu

KAUBANDUS

24. november 2015

Esimesed kaubamärki Coop kandvad kaubaautod asusid teele eelmisel esmaspäeval.

Coop

ETK võttis kasutusele rahvusvahelise nime Coop

E

esti vanim ja suurim jaekaubandusorganisatsioon ETK Grupp muudab oma nime, võttes kasutusele ühistukaubanduse rahvusvahelise kaubamärgi Coop.

Uut kaubamärki hakkavad kandma nii kesk ühistu – Coop Eesti Keskühistu – kui ka selle tütarettevõtted Coop Finants AS, Coop Jaekaubanduse AS ning enamik piirkondlikke tarbijateühistuid. Tarbijateühistud säilitavad oma senise ärinime, aga hakkavad kasutama oma piirkondlikku kaubamärki (näiteks Antsla Tarbijate Ühistu märki Coop Antsla). Ühistud lähevad uuele kaubamärgile üle järk-järgult.

Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe Jaanus Vihandi sõnul on tegemist pikalt ettevalmistatud jõulise sammuga tulevikku. „Uue nime ja logo kasutusele võtmine võimaldab muuta grupi tegevuse ka sisemiselt ühtsemaks ja samas saame ühistegevuse eeliseid veelgi selgemini rahvale tutvustada.

Koos organisatsiooni avaliku kuvandi uuendamisega panustame järjest jõulisemalt ka meie kauplusekontseptsioonide arendamisse, et tagada veelgi suurem klientide rahulolu,” ütles Vihand.

Vihandi hinnangul ulatub nime muutmisest saavutatav majanduslik efekt igal aastal ligi paari miljoni euroni, millest võidavad ühistu kodumaised klientomanikud ja tarbijad. „Oleme nüüd rahvusvahelises suhtluses ja äris arusaadavamad. Liikmelisus Euro Coop’is, mille osaliste iga-aastane koondkäi-

ve ületab Eesti riigieelarvet ligi 10 korda, teeb Coop Eesti tugevamaks läbirääkimistel rahvusvaheliste suurkorporatsioonidega ja võimaldab järjest enam teha otsehankeid,” ütles Vihand. „See omakorda võimaldab meil tulevikus pakkuda oma klientidele senisest paremat kaubavalikut ja soodsamaid hindu.”

Vihand kinnitas, et Coop Eesti ühistud ja äriühingud jäävad endiselt kõige eestimaisemaks jaekaubandusettevõteteks ja omandistruktuuris mingeid muutusi ei toimu. „Ühiskaubanduse omanikuks jääb jätkuvalt Eesti rahvas – meie klientomanikud. Sellega eristume selgelt kõigist teistest Eesti turul tegutsevatest jaekettidest. Samuti jääb kodumaiste kaupade eelistamine ning ühistegevuse põhimõtetest lähtuv majandustegevus meie strateegias endiselt kõige olulisemale kohale,” ütles Vihand.

Coop Eesti koondab endas keskühistut ning 19 piirkondlikku tarbijate ühistut, millel on omakorda kokku ligi 83 000 klientomanikku ehk ühistu liiget. Coop Eestile kuulub 355 kauplust, millest valdava enamiku moodustavad ketikauplused: A ja O, Konsum, Maksimarket, E-Ehituskeskus, Tööriistamarket.

Coop Eesti 2015. esimese 9 kuu müügikäive oli 364,4 miljonit eurot ning turuosa 20,7%.

2014. aastal samal ajal oli grupi turuosa 20,3% ning käive 346,1 miljonit eurot. Tänavune Coop Eesti käibekasv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on 18,3 miljonit eurot ehk 5,3%. (ME)

Koos teeme Eestimaa teed korda!

Põltsamaa Graniit OÜ jätkab koostööd uute ning vanade klientidega Eesti Killustik OÜ nime all.

11

12

KIIKA AEDA

24. november 2015

Maa Elu

Kasvatage huvitavat ja kasulikku taralõnga Säde Lepik maaelu@ajaleht.ee

V

abalt võib juhtuda, et paljud teavad väga tervislikuks kiidetud goji-marja hoopis paremini kui taralõnga ega tule selle pealegi, et taralõnga ja selle vilju võiks ka oma aias kasvatada ja korjata.

Samas on seda imetaime näinud kõik, kes on Tallinnas Vabaduse väljakult Mayeri trepist Harju mäele ja Kiek in de Köki poole jalutanud või Pärnu maantee alguses Musumäe kõrval bussi oodanud.

Taralõnga ilu on aga tagasihoidlik ning seepärast ei pane seda peente kenasti kaarduvate okste ja süstjate lehtedega 1,5–2 meetri kõrgust põõsast tihti tähelegi.

Minus tekitas taralõng huvi siis, kui märkasin ühel suvelõpul, et trepiäärsel põõsal, millest olen kümneid kordi mööda kõndinud, on korraga oranžikaspunased viljad ja väikesed sinakasvioletsed õietähekesed, mille värv tuletas meelde kartuliõisi. Taralõnga ruljad viljad meenutavad oma kuju ja suurusega kõige rohkem hariliku kukerpuu marju.

Varsti sattus mulle nagu tellitult näppu ajakirja Aed 1938. aasta oktoobrinumber H. Tambeki artikliga „Taralõng koduümbruse ehtena”. Artiklilt ilmestaval fotol on suure hallikasrohelise vaasi tõttu väga äratuntavalt taralõngad Harju mäe trepi juures. Sellest võib küllap järeldada, et taralõng on meie oludes väga vastupidav ja kannatlik taim – samas paigas on ta üle elanud käredad talved ja isegi Tallinna märtsipommitamise ...

Taralõnga viljad põõsal ja kuivatatult. Internett on täis kiidulaule goji-marja imeväest. õied paiknevad enamasti üksikult, kuid vahel ka 2–3 kaupa. Taralõngade õitse- ja viljumisaega mõjutab muidugi suvine ilm. Õisi võib põõsal näha juunist septembrini, vilju suve lõpust hilissügiseni. Eriti põnev ongi selline taralõngapõõsas, mis kannab korraga violetseid õisi ja oranžikaspunaseid vilju. Üksikuid õisi ja vilju oli taralõngadel sel aastal veel novembri keskelgi.

Hariliku taralõnga istikuid on meil viimastel aastatel müünud aiandusfi rmad Hansaplant, Hortes jt, Juhani puukool on pakkunud ka hariliku taralõnga sorte ‘Goji’, ‘Big Lifeberry’, ‘Sweet Lifeberry’. Istikute hinnad on vahemikus 6–11 eurot. Taralõnga saate ka ise paljundada: kevadel tehke pistoksi ja suvel pistikuid.

Mõned taralõngaga katsetajad on öelnud, et esimesel istutusjärgsel suvel püsis taim peaaegu muutumatuna, järgmisel suvel viskas aga peale pikad kasvud. Kasvamise unustanud taime võib kevadel komposti vm väetisega turgutada.

Taralõng ei jõudnud meil enne teist maailmasõda veel eriti koduaedadesse levida ja siis vajus taim aastateks unustusse. Üks põhjus oli ilmselt see, et toona peeti taralõnga vilju ekslikult üpris mürgisteks. Nüüd on aga just viljad selle Hiinast pärit taime üle ilma kuulsaks teinud ja 2000. aastatel hakati goji-marju meiegi loodus- ja ökokauplustes müüma. 50grammise marjapaki eest tuli näiteks sel sügisel välja käia 1 euro ja 90 senti.

Uuemad USA jt uuringud kinnitavad, et taralõnga viljad ei sisalda lütsiini, tropeiini vm inimesele ohtlikul määral. Ka hundimarjaks kutsutud taralõnga pole seega vaja karta, kui just ei söö tooreid marju ega liialda taralõnga lehtedega tees või tõmmises. Hiinas, Tiibetis ja Himaalajas on taralõnga juba aastasadu Väikeses aias ei pruugi üksik natuke saghinnatud toidu- ja ravimtaimena. Tarbirise moega taralõng endale sobivat tud on nii taralõnga marju, lehti, kohta leida. Maani kaarduvate ja kojuuri kui ka juurte koort. Marjahati lamanduvate okstega põõsas dest on pressitud mahla, kuivatahab üsna palju ruumi ja taratatud marju on lisatud paljulõngad pääsevad hoopis paredesse roogadesse, teesegumini mõjule lausistutusena. desse, viinamarjaveinile ja Eriti kaunis on taralõng oksi Harilik taralõng on isegi õllele; noori lehti ja lamandumast takistavalt talevinum ja kõrgem, tõusmeid võib süüa salatis, ralt vm toelt, nõlvalt või müükasvades ka rohkem hautistes jm; taralõngaseemrilt alla rippudes. Seda võimakui kahe meetri neist pressitakse aga toidulust vaadake Tallinnas Kaarli kõrguseks. puiestee alguses, need kohevad õli. Hiinas kutsutakse gojimarju hellitavalt ka punaskaarduvate okstega põõsad parkla teks teemantideks. Hiina on kohal on muidugi taralõngad.

Kui nüüd võiks taralõnga kasvatada proopraegu maailma suurim taralõngakasvataja, suured istandused asuvad Lääne-Hiinas ja vida nii ilu kui ka marjade pärast, siis enne Põhja-Hiina keskosas. teist maailmasõda tutvustati neid eeskätt väMaavitsaliste (Solanaceae) sugukonna tahenõudlike haljastustaimedena. Taralõngale ralõnga (Lycium) perekonda kuulub ligi sada meeldib küll päikesepaiste, päikeselises paiparasvöötmes ja lähistroopikas kasvavat liiki. gas on põõsad ilusamad ja neilt saab sügisel Eestis võib kohata kahte liiki, mis mõlemad korjata päikesekuivi marju. Kuid see taim kankasvavad looduslikult Hiinas. Need on harilik natab ka poolvarjulist kasvukohta. Taralõng taralõng (Lycium barbarum) ja Hiina taralõng saab hakkama kehvadel liivastel, kivistel ja (L. chinense). isegi sooldunud muldadel, selle taime massHarilik taralõng on levinum ja kõrgem, istutusega takistatakse mujal ilmas liivaerokasvades ka rohkem kui kahe meetri kõrgusiooni ja neid istutades saab näiteks nõlvadele pinnast kinnitada. seks. Põõsa maani kaarduvatel okstel on astlad, violetsed õied paiknevad 1–5 kaupa lehtede kaenlas. Vahelduvalt paiknevad hallikasTaralõng talub küll põuda, kuid ei taha rohelised süstjad lehed on 3–6 cm pikkused ja liigniiskust ega seisvat vett. Esimestel kas1–2 cm laiused. Kagu-Euroopas on harilik tavuaastatel võiks taralõngataimi lumeta külralõng naturaliseerunud. ma kartuses katta. Kui külm peaks taralõngu Hiina taralõng on meil veel üpris haruldakahjustama, siis taastuvad need ruttu kännune, see põõsas jääb madalamaks (1–2 m), astvõsudest. Laiutama kippuvaid taralõngu võib laid okstel pole, lehed on ümaramad, väikesed kärpida, 3–4 aasta järel võiks taimed tagasi

Taralõngal on väikesed violetsed õied.

Panthermedia / Scanpix

Panthermedia / Scanpix

Vastupidav taralõng Harju mäe trepi juures.

Kohevad parkla kohal rippuvad põõsad on muidugi taralõngad.

Säde Lepik

lõigata, jättes oksad umbes meetrikõrguseks.

Sedasi püsivad põõsad kompaktsemad.

1938. aastal kirjutas H. Tambek taralõngast nii: „Taralõng on ka võrdlemisi odav ilumaterjal ja kättesaadav igale, kes soovib näha midagi omapärast ja uut oma koduümbruses. /.../omapärane taralõng aitab mitmekesistada tavaliste ilupõõsaste enamasti püstakaid ja ühetoonilisi rühmitusi. Taralõnga saab koduümbruses väga mitmeti kasutada. Suurepäraselt sobib ta oma lookleva kasvuiseloomu tõttu mitmesuguste madalamate müüride ja nõlvakute katteks. Samuti oleks paljudes kodudes võimalus katta taralõngaga ilutuid künkaid ja lagedaid müüre ning varjata sobimatuid vaateid nii ilu- kui ka tarbeaias.

Peale selle saab taralõngast moodustada õige omapäraseid hekke. Hekke rajatakse nagu tavaliselt, istutades põõsad umbes 40–50 cm vahekaugusega üksteise kõrvale ning võrsete liigse lamandumise vältimiseks moodus-

tatakse kummalegi poole põõsarida, umbes ühe meetri kõrguselt maapinnast, üherealine traat- või puuliistudest toestik. Looklevad võrsed juhitakse siis kahele poole üle toestiku, kust nad kaunilt kuni maapinnani alla painduvad. Aeg-ajalt tuleks sealjuures kärpida mõningaid liiga püstakaid kasve hekile ühtlase ilme andmiseks.

Meeldivalt sobib selline taralõngahekk näiteks kahele poole laiemat sissesõiduteed, tagaseinaks muruplatsidele, madalamatele ilupõõsastele, lillerühmadele, -peenardele jne.

Kõigil nimetatud juhtudel vajame toestikku vaid heki esiservale. Loomulikult sobib taralõngast moodustada ka meeldivaid rühmi avarasse puistusse või murule, kusjuures neid võib kombineerida ka ühisrühmaks madalamate ja sobiva lehestikuga leinapuudega. Siingi oleks soovitav ümbritseda taralõngu mingi lihtsa toestikuga, et võimaldada okstele suuremat ja meeldivamat looklevust.”