Maa Elu nr 1/2015

Marvi Paulberg: Kui saavutame tulemuse, mis nii meile kui ka sakslastele meeldib, lähebki asi tootmisse.

Lk 2–3

Lume head ja vead Pehme ja püsiv lumevaip on aiale parim talvekate. Lk 8 Rasked ajad puidumüügis Eraomanik võib raiumisega oodata, lootes hinnatõusu. Lk 4 ja 5

NR 1 (7) • 13. JA ANUAR 2015

Toetust saada on lihtne!

Tallinn

Käina

Sõmeru

Märjamaa Väätsa

Tori

Tartu

Kuressaare Karksi-Nuia Võru

Tule nüüd. Räägime täpselt ja konkreetselt.

Põllumajanduse investeeringutoetustest.

Sel aastal tuuritab John Deere’i traktoritega koos mööda Eestit konsulent Alvar Timmi.

Registreeru põllumajanduse INVESTEERINGUTOETUSTE SEMINARILE kodulehel: www.stokkeragri.ee/investeeringutoetused või telefonil 5278687.

19. jaanuaril Tallinnas 20. jaanuaril Hiiumaal 21. jaanuaril Saaremaal 22. jaanuaril Märjamaal 23. jaanuaril Pärnumaal 26. jaanuaril Karksi-Nuias 27. jaanuaril Võrus 28. jaanuaril Tartus 29. jaanuaril Rakveres 30. jaanuaril Väätsal

kell 10.00 kell 10.00 kell 11.30 kell 10.00 kell 10.00 kell 10.00 kell 10.00 kell 10.00 kell 10.00 kell 10.00

Mecro peamaja, Peterburi tee 44 Käina kultuurikeskus Suure Töllu puhkeküla Märjamaa rahvamaja Tori rahvamaja Karksi valla kultuurikeskus Navi külakeskus Tartu John Deere´i keskus, Ringtee 79 Sõmeru keskusehoone Väätsa mõis

Toetust saada on lihtne! Tule ja küsi. Räägime ja anname nii nõu kui „jõu“.

www.stokkeragri.ee

2

KREVETID

13. jaanuar 2015

Maa Elu

Skandinaavia hinnatuimad valmivad Japs M.V.M.-is Toomas Šalda maaelu@ajaleht.ee

S

ada tonni käsitsi kooritud krevette kuus.

Neile ainulaadse maitse andmine ja silmatorkavalt-isuäratavalt pakendamine.

Skandinaavia maade gurmaanide tunnustus.

Aukartustäratav käive. Uute toodete väljamõtlemine. Kõige sellega, lisaks veel äädikatootmisega, saab hakkama perekond Paulberg, kellele kuulub Audrus ja Narvas tegutsev Japs M.V.M. 1992. aastal asutatud Japs AS alustas äädikatootmisega, turu nõudlust ära kasutades.

Inimesed seisid konserveerimishooaja saabudes igal sügisel pikas järjekorras ja kui kaupa jätkus, siis ostsid äädikat kümnete pudelite kaupa, sest mine tea, millal jälle saab. Kaks ärivaistuga meest, Jaak Paulberg ja Arved Soovik, kellest esimene oli abielus Arvedi õe Marviga, panid Audrus vanas aiandi olmehoones äädikatööstuse käima. Peagi oli äädikas aasta läbi poodides saadaval, Japsist sai Eesti konkurentsitult suurim äädikatootja, hoone osteti ära ja renoveeriti.

Tänaseks on turuseis ja ettevõtte prioriteedid muutunud: kuigi pärast Japsi kaheks jagunemist 1999. aastal asutatud Japs M.V.M.-is toodetakse äädikat, süldiäädikat (süldisöömise tarbeks parajaks lahjendatud) ja õunaäädikat tänagi, on äädikal nüüd firma visiitkaardil teisejärguline koht.

Ettevõtte juhatuse liige ja tegevjuht Marko Paulberg: „Maht on tunduvalt kahanenud. Konkurente on juurde tekkinud ja näib, et tehakse vähem hoidiseid. Viie aasta taguse ajaga võrreldes toodame äädikat umbes kolmandiku vähem.

Varem sõltus äädika tootmismaht aastaajast ja saagikusest, nüüd on ükskõik, maht on ikka sama. Kui varem tootsime kõrghooajal äädikat kahes vahetuses, siis nüüd ei ole mingit kihutamist.”

Hoopis peenem ja mitu korda tulusam lugu on mereandidega. Krevettide juurde jõuti 1993. aastal, kui linnas tegutsev Japs oli end välismaistele partneritele tõestanud arvestatava kalatöötlejana. Rootslased uurisid, kas nad krevettidega tahaksid kätt proovida ja nii see läks. Keskenduti käsitsi kooritud krevettidest tehtud toodetele. „Käsitsi koorimine tagab mahlasuse, maitse ja kuju loomuliku eripära säilimise.

Kui krevetti masinaga koorida, siis leotatakse seda alguses fosfaadi sees, mis teeb koore kergemini eemaldatavaks, siis ludistatakse veega tükk aega, protsess on umbes kuue minuti pikkune – krevett läheb pehmeks ja maitsetuks,” kirjeldab Marko Paulberg, kes käis ise Taani laeva peal krevetipüüki ja töötlemist jälgimas. Peale püüki läheb krevett kohe keetmisse, seejärel see külmutatakse, sorteeritakse vastavalt suurusele, pannakse laeva peal karpi ja ongi Japs M.V.M.-i ja teiste sarnaste tootjate tooraine valmis. Rohkem kui üks kord külmutatud krevetti on juba hoopis halvem koorida ja kvaliteet langeb.

Masinkooritult on mehe sõnul väärtuslik vaid krevett, mis töödeldakse kohe pärast merest väljatõmbamist. Japs M.V.M-i sortimendis on siiski tooteid ka koorimata krevettidest, lisanduvad tiigerkrevetid, vähisabad, rannakarbid. Mereannitooteid pakutakse „MARWI” kaubamärgi all. Poeletil on saada kahtteist nende toodet, aga välja on töötatud ligi teist sama palju. Turul pole praegu nendele paraku ruumi: kaupluseketid määravad paljuski ise selle, mida inimesed nii-öelda tahavad oma toidulaual näha.

Uute toodete ideed tulevad Paulbergidel endalgi, aga tihedat koostööd tehakse ühe Saksa maitseainetootjaga, kelle peamine eelistus on kõikvõimalike kala ja mereandide maitseainesegude leiutamine. Kui saavutame tulemuse, mis meeldib nii meile kui neile, lähebki asi tootmisse,” ütleb juhatuse liige ja ühtlasi juhataja Marvi Paulberg.

Ikka kiputakse küsima, et miks äädikas ja mereannid. „Lihtsalt kuna firma alustas äädikast ja miinust see ei tekita, siis oleme jätkanud. Muud seost polegi, kui et toodab sama firma ja samas majas.

Kohe kindlasti ei kasuta me mereannitoodete marinaadides äädikat. Äädikas on jäänud

Marko Paulberg tõdes, et konkurente on krevetitootmises juurde tekkinud.

rohkem hobiks, hoiab toanurga sooja. Tulususelt on asi ikka võimsalt krevettide poole kaldu,” ei tee Marko saladust.

Tavaline Japs M.V.M.-i tempo on üks merekonteineri- ja üks veoautotäis (tulevad erinevatest kohtadest) käsitsi koorimisele minevaid krevette nädalas. Kokku ümMereannitoodete toorainet praegu veel marguselt sada tonni aastas. Krevetid kooriAudru kalurite käest ei saa, aga mine tutakse, pannakse marinaadi, pakendatakse ja levikku tea. „Tõenäoliselt seoses kaubalaevaalgab teekond tagasi Skandinaaviasse. Rootsi de liikumisega on krevetti Pärnu lahte vaikja Norra on põhilised sihtkohad, Soome turg selt tulema hakanud. Vend Veiko osaleb mõrnõuab samuti krevette üha enam. Rootslarapüügis ja mõningal määral siin krevetti on. sed on koguni nii tublid krevetisööjad, et seal Need ei ole muidugi niisugused, millest delion isegi omaette krevetisöömispüha, taanlakatesse toota, aga aasta-aastalt on neid rohsed jälle eelistavad nagu Kesk-Euroopagi pikem. Meie kasutame Põhja-Atlandilt Gröönisut teistmoodi maitsestatud krevette – mamaa või Kanada rannikult püütud krevette. gusamaid.

Suured tiigerkrevetid tulevad Hiinast ja Eestisse jääb Japs M.V.M.-is käsitsi kooriVietnamist, rannakarbid Tšiilist. Meil omal tud krevettidest alla ühe protsendi, turg on väike ja toode suhteliselt kallis, lisaks pole laevu ei ole, ostame vahendajate käest. Eesti püüdjate kvaliteet kahjuks ei sobi käsitmeil tarbimisharjumust. Tasapisi siiski avassi koorimiseks, sest püütakse teistest kohtab ka eestlane selle mereanni väärtust, arvatadest, keetmisprotsess on pisut teine vad Paulbergid. Paraku pole Eesti restoja tulemuse tekstuur meie spetsiiranid kuigi aktiivsed käsitsi kooritud fikaga ei klapi. Oleme tänaseks krevettide pakkujad, tiigerkrevetleidnud kolm püüdjat, kellelt te küsitakse hoopis enam. Käsitvõtame suure koguse ja nensi koorimine lisab hinnale umTavaline tempo on de puhul on kindel, et meibes neljandiku ja kohalik elu le vajalik kvaliteet on tagaon vägagi hinnatundlik. üks merekonteineritud,” avab Marko krevetiäri Võõramaistel messidel ja üks veoautotäis tagamaid. käies võetakse küll kaasa kokäsitsi koorimisele Kui kohvi, suhkru ja teisgu sortiment, aga rõhuasetus minevaid krevette te toorainete hind kõigub, oleneb konkreetsest messist. nädalas. siis krevettide oma mitte.

Euroopa olulisimal kalatoodeSee ei kõigu, vaid ainult kote messil Brüsselis on Japs M.V.M.-i sub. väljapanekus alati aukohal ikkagi nende Näiteks võrreldes 2009. aastaga on hind põhitoode ehk käsitsi kooritud krevetid. tõusnud kolm korda. Põhjus: Pandalus borealiPrantsusmaal pandi seevastu rõhku uutese püügikvoote tõmmati koomale, nõudlus on le õlis toodetele, sest sealkandis hinnatakse aga tänu hiinlastele jõudsalt kasvanud. „Hiinneid enam. Uute turgude poole küll vaadataklastelt saab head hinda küsida, samas ostase, aga nende vallutamine on sedavõrd suur vad nad krevetti kokku vaid juunist aasta lõtöö, et selleks pole meeskonnal praegu mahpuni, kuid ega siis muul ajal vahendajad hinti. Näiteks Prantsusmaale saadetakse õlis kreda alla lase.” vette, aga oma põhitoodangut praegu mitte.

Maa Elu

KREVETID

13. jaanuar 2015

3

krevetitooted Lõhe Tallinna ja muu Eesti vahel süveneb

M

Krevettide puhastamine ja purki pistmine on paljuski käsitöö. Japs M.V.M.-i tsehhides tegeleb sellega tippajal ligi sada naist.

URMAS LUIK / PÄRNU POSTIMEES Japs M.V.M.-i peakontor Audrus.

Ühest sai kaks

A

Venemaa poole pole eriti vaadatud, sest puudub usaldusväärne esindaja, kes välistaks tüssamise. „Paar aastat tagasi Moskva messil oli meie vastu suur huvi, aga suhtumine oli selline, et saatke meile vagunitäis kohale, eks pärast ole näha, kuidas, millal ja kas üldse raha saate,” kehitab Marko õlgu.

tsehh avati seepärast, et seal vabanes Kreenholmi sulgemise ajal sadu töökaid kätepaare. Üle seitsmekümne töötaja saab nüüd rakendust Japs M.V-M.-is. „Tööjõuga pole lihtne ei Audrus ega Narvas. Läbikäijaid on palju, töötukassas arvel olijad uurivad, kas saaks lihtsalt päeva kirja, et saaks toetuse kätte,” tõdeb Marvi PaulKonkurentsi pole Japs M.V.M.-il berg. Poeg lisab, et peagi ei jää muud põhjust karta. Eestis, kui rääüle, kui samuti väljapoole liikuda. kida käsitsi koorimisest, konTegelikult tehakse Japs M.V.M.kurente sisuliselt pole, teiste ile juba praegu allhanget kaNarva tsehh avati hes Läti tehases, aga sellest toodete puhul on neid veidi enam, aga mitte väga tugejääb väheks. Tasapisi valmisseepärast, et seal vaid. Kohalik turg ei ole satatakse ette tootmise avamist vabanes Kreenholmi mas Japsi jaoks prioriteet.

Bulgaarias. sulgemisel sadu Skandinaavias tootjaid peatöökaid aegu polegi, on vahendajad, Koorimistööd on Japs M.V.M.kätepaare. kes pakuvad Poolas, Lätis, il praegugi pakkuda. Marko Bulgaarias, Marokos ja muPaulberg: „Krevetikoorimine on jal toodetut. Teevad odavapeenema näpu töö, mistõttu meil töömalt, aga kvaliteet ei ole nii hea. Tänu selletavad enamuses naised. Narva ja Audru peale le müüb Japs M.V.M. oma tooteid Skandinaakokku sadakond. Ning koorijal ja koorijal on vias kõige kallimalt. Seda saab endale lubada vahe. Kiirus on põhiline, rekord on üle 40 kilo seepärast, et võidetud on sisuliselt kõik testid, päevas. Tükitöötabelis oli maksimum 39 kilo, kus arvestatakse maitseomadusi, puhtust jne. sest me ei pidanud enamat võimalikuks, aga Toodetakse vastavalt tellimusele. Marvi üks tubli inimene suutis meie jaoks maagilise Paulberg selgitab, et neljapäeval-reedel saaneljakümne kilo piiri ületada. Praegu suudabub tellimus, järgmise nädala jooksul toodevad kõvemad koorijad 25 kilo päevas.”

Japs M.V.M. on algusest peale olnud peretakse ja ülejärgmise nädala alguses on toode tellijal käes. Teistel tootjatel käib protsess äri ja selleks ka jääb. Omanikud on ühtlasi etteistmoodi: ühest otsast läheb konteineri jagu tevõtte juhid. Edukuse taga on kindlad põhimõtted. toorainet sisse, teisest otsast tuleb valmis asi välja ja see ladustatakse. „Meil on väiksed parPaulbergid usuvad, et majandusraskustest tiid, me ei tooda lattu. Kuus läheb teele keskon nad puutumata põhjusel, et on tegelenud miselt 25 tonni. Igal nädalal tellib klient vakitsalt oma asjaga. Pakkumisi on olnud mitjaliku koguse ja meie töötame tellimuspõhimesuguseid, näiteks kinnisvara, aga kuna arselt. Nii saame tagada värskuse.” mastatakse oma valdkonda, siis sellest ei taKuni 2008. aastani saadi hakkama üksnes ganeta. Alustati nullist, tehti endale asi selAudrus tegutsedes, kuna aga tööjõudu hakkas geks, õpitakse juurde ega hüpata üle oma varnappima, vaadati Ida-Virumaa suunas. Narva ju.

astal 1992 asutasid kahe abielupaari meespooled – Jaak Paulberg ja Arved Soovik – aktsiaseltsi Japs, mille nimi tuletati meeste nimede esitähtedest. Töödesse ja tegemistesse oli aktiivselt kaasatud kogu pere, ka Jaak Paulbergi abikaasa ja Arved Sooviku õde Marvi Paulberg. Audru südames, vanas aiandi olmehoones hakati rendipinnal tootma äädikat. Peagi osteti hoone ära, renoveeriti ja sisustati tänapäevaste tootmisliinidega. Äädikatootmisele lisandus kalatööstus Pärnus ja krevetitootmine Audrus. 1996. aastal lahkus pärast rasket haigust meie seast Jaak Paulberg, tema tööd jätkas abikaasa Marvi, kes hariduselt on tegelikult rätsep.

Kuna kalatööstus vajas moodsaid hooneid ja selleks oli vaja pangast kallis laen võtta, otsustati 1999. aastal firma kaheks jagada. Arved Soovikule jäi Pärnu-osalus, Marvi Paulbergile Audru pool. Uus firma sai nimeks Japs M.V.M., mis taas koosneb perekonnaliikmete nimede esitähtedest: Marvi ning pojad Veiko ja Marko. Mõlemad pojad on ettevõtte juhatuse liikmed ja aktiivselt tegevuses tänaseni. 2008. aastal avas ettevõte tsehhi Narvas, kus töötab üle 70 inimese, Audrus on töötajaid veidi üle 30. Jätkuvalt on Japs M.V.M.-i tegevusvaldkonnad krevettide töötlemine ja äädika tootmine. Kui äädika tootmismaht on viimastel aastatel turu kahaneva nõudluse tõttu vähenenud, siis krevette kooritakse kuus keskmiselt 100 tonni ja järjest lisandub uusi tooteid: viimati lisandusid krevetid karri- ja ananassikastmes ning tilli-majoneesikastmes ja krevetid oliividega õlis. Mereannitoodete tarbeks on välja töötatud kaubamärk „MARWI”. Kui äädikat toodetakse kohaliku turu tarbeks, siis mereannitoodetest jääb Eestisse alla ühe protsendi.

Õe firma edu taga on töötahe

J

aps ASi omanik, endine Marvi Paulbergi äripartner ja – mis kõige tähtsam – vend Arved Soovik (pildil) usub, et õe firma edu taga on ennekõike töötahe: „Tööd pole meie peres keegi kartnud.

Ja kunagi pole õde kurtnud, et kõik on halvasti, et ei saa ilma toetusteta hakkama või midagi muud negatiivset. Peab hakkama saama ja saabki. Alati on oluline oma niši ja turu leidmine, aga nad otsivad ka uusi asju juurde, kohapeal istumist ei ole. Õemees Jaak oli samuti mees, kes ei kartnud tööd. Tema vanemad ja meie vanemad on samuti töötegijad maainimesed, seda on tunda. Ei tea, kui tähtis on asjaolu, et firmat juhivad ühe pere liikmed, see vast ei ole määrav. Kunagi olime üks firma, siis muidugi arutasime väga palju tööasju, praegu on kummalgi oma meeskond. Kui vaja, siis ikka küsime üksteiselt nõu, aga enamasti saame omapäi hakkama. Poistega vast arutame äriasju enamgi kui õega. Minu peamine kokkupuude õe pere firmaga käib kõhu kaudu, tarbin nende tooteid hea meelega.”

aksu- ja tolliameti andmeil kanti 2014. aastal laekunud tulumaksust kohalikele omavalitsustele üle ligi 788,3 miljonit eurot. Seda on ligi 8,9 protsenti ehk 64,6 miljonit eurot rohkem kui 2013. aastal, mil omavalitsustele kanti üle 723,7 miljonit eurot.

Sellise kasvu üle võiks ju rõõmustada, kui siin poleks ühte aga. Nimelt andis tulumaksu laekumise kasvu 215st omavalitsusest kõige olulisema panuse Tallinn, kelle maksutulu kasv oli koguni 11 protsenti. Olgu lisatud, et kui 2013. aastal läks omavalitsustele kantud tulumaksust Tallinna kontole veidi alla 36 protsendi, siis 2014. aastal juba 36,6 protsenti. Muide, 2010. aastal oli see protsent 35,6. Mis kinnitab taas, et lõhe, sealhulgas palgalõhe Tallinna ja ülejäänud Eesti vahel süveneb iga aastaga üha enam.

Seejuures ei saa me kõnelda linnastumise üldistest mõjudest, vaid just niinimetatud tallinnastumise aina kasvavast mõjust.

Kui vaadata Eesti ülejäänud linnu, siis neis oli tulumaksu laekumiste kasv Tallinnaga võrreldes märksa tagasihoidlikum: Tartus 8, Pärnus 8,9, Narvas 7,5, Kohtla-Järvel 4,4, Viljandis 6,3, Rakveres 6,4 protsenti.

Tallinnastumise protsessi süvendavad veelgi meie pealinnaga piirnevad vallad. Küll mitte kõik, vaid eeskätt Rae vald 14, Kiili vald 11, Saku vald 9,9 ja Viimsi vald 9,6 protsendiga. Ülejäänud valdade ning Tallinna kahe satelliitlinna Maardu ja Saue maksulaekumiste kasvutase oli pigem alla Eesti keskmise: Harku vallal 5,5, Saue vallal 7,4, Jõelähtme vallal 6,6, Saue linnal 5,9 ja Maardul 4,9 protsenti.

Vana aasta lõpus ilmunud statistikakogumik „Eesti piirkondlik areng 2014” kinnitab, et nn tallinnastumise protsess süveneb.

Aastaiks 2014–2040 tehtud prognoosi kohaselt kasvab rahvaarv vaid kahes maakonnas, Harjumaal ja Tartumaal. Kõik ülejäänud maakonnad peavad prognoosi kohaselt leppima rahvaarvu pideva kahanemisega.

Kõnealune prognoos on tegelikult masendav. Enam kui neljandiku oma praegusest elanikkonnast kaotavad Ida-Virumaa, Jõgevamaa, Põlvamaa, Viljandimaa, Valgamaa, Võrumaa ja Saaremaa, Järvamaal kahaneb elanikkond 31 ja Hiiumaal koguni 32 protsenti. Napilt veerandi piiri alla jäävad LääneVirumaa 24 ja Läänemaa 23 protsendiga.

Lisaks elanikkonna kahanemisele ootab enamikku maakondi ees üldine raugastumine. Statistikud küll tõdevad, et Tallinn on statistiliselt põnev linn, kus toimuvad huvitavad ja olulised protsessid, ent see põnevus us tähendab ülejäänud ud Eestile vaikset häääbumist.

Peeter Raidla

Peatoimetaja Peeter Raidla, maaelu@ajaleht.ee, telefon 447 7063 Küljendus Ain Kivilaan Korrektor Reeli Ziius Müügijuht Jane Barbo, jane.barbo@ajaleht.ee, telefon 526 3578 Levijuht Erkki Lumisalu, erkki.lumisalu@ajaleht.ee Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Rüütli 14, 80010 Pärnu, telefon 447 7090 Trükk AS Kroonpress, trükiarv 34 000 Maa Elu levib Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel kaks korda kuus Autoriõigused: AS Ühinenud Ajalehed, 2015

4

METS

LÜHIDALT

Teraviljatööstuste eksport on suurenenud Eesti teraviljatööstused eksportisid eelmise aasta üheksa kuuga 61,8 miljoni euro eest, mida oli 55,2% enam kui aasta varem sama perioodi jooksul, selgus põllumajandusministeeriumi koostatud teravilja töötleva tööstuse 2014. aasta 9 kuu ülevaatest. „Ettevõtete edu välisturgudel on lubanud kasvatada teraviljatööstuste toodangumahte ja müügitulu ligi kümnendiku võrra,” ütles põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand. „Teraviljatööstuses oli kasv kiirem kui toiduainetööstuses keskmiselt. Ettevõtted suutsid suurendada efektiivsust ja kasvatada müügitulu kuludest kiiremini. See suurendas teraviljatööstuse kasumit võrreldes eelmise aasta esimese kolme kvartaliga ligi poolteist korda,” lisas Kand.

Teraviljatööstuste kogukasum oli üheksa kuu peale kokku 20,5 miljonit eurot (eelmise aasta samal perioodil 13,6 miljonit eurot).

Kogukasumis oli kõige suurem osakaal pagaritööstustel – 39,8%. Teravilja töötleva tööstuse toodang moodustas 2014. aasta üheksa kuuga 17,5% toiduainetööstuse toodangust. Statistikaameti andmetel tegeles Eestis teraviljatöötlemisega 179 ettevõtet, kus töötas kokku 3072 inimest. (ME)

PRIA pakub jaanuaris tasuta juhendamist Novembrist 2014 kuni 1. märtsini 2015 toimub põllumajandusmaadel asuvate maastikuelementide deklareerimine PRIAle. Maastikuelemente saab kõige lihtsamini deklareerida, kasutades e-PRIA teenust „Põllumassiivi või maastikuelemendi piiri ettepanek”. Samas ootab PRIA ka avaldusi 2015. aastal kasutusele võetavate uute maade osas.

Nõustamine on mõeldud kõikidele pindalatoetuste taotlejatele, kelle maadel on maastikuelemendid. Eriti oluline on maastikuelementide deklareerimine nende taotlejate jaoks, kes taotlevad toetust rohkemale kui 15 hektarile põllumaale – sellistel taotlejatel on kohustus igal aastal vähemalt 5% põllumaast aktiivsest kasutusest välja jätta. Selleks saab kasutada harimispraktikaid ehk siis rajada kesa, kasvatada lämmastikku siduvaid kultuure või lühikese raieringiga madalmetsa. Samuti on võimalik kooskõlas maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuetega kasutada säilitatavate maastikuelementidega hõlmatud pinda, mille hulka loetakse põllusaar, metsasiil, puude rida, hekk, kraav ja kiviaed.

Konsulendid ja maakondlikud nõuandekeskused juhendavadki kliente kõigi maastikuelementide deklareerimist puudutavate toimingute juures alates e-PRIAs kliendiks registreerimisel ja registriandmete muutmisel, aga ka põllumassiivide uute piiride deklareerimisel ja piiride muutmisel. e-PRIA alase juhendamise saamiseks tuleb pöörduda teenust pakkuva konsulendi või kohaliku nõuandekeskuse poole ja broneerida endale sobiv aeg. Tasuta juhendamist pakutakse nõuandekeskustes kuni 31. jaanuarini 2015. (ME)

Infopäevade materjalid on saadaval internetis Põllumajandusministeeriumi korraldatud kümnel infopäeval novembris ja detsembris osales kokku ligi 1700 põllumeest kõigist Eesti piirkondadest. Infopäeval tutvustati 2015. aastast kehtima hakkavaid uusi otsetoetusi ning Eesti maaelu arengukava 2014–2020 võimalusi.

Kõik infopäevade ettekanded on nüüd nii slaidide kui ka kuulatavate failidena üleval Põllumajandusministeeriumi kodulehel. Samas on ka ülevaade infopäevadel esitatud küsimustest koos vastustega. (ME)

13. jaanuar 2015

Maa Elu

Puidumüügis on p

43 protsenti RMK metsadest, kaasikuid on 30 LOODUSES MATKAJATE ARV KAS ja kuusikuid 21 protsenti. „Võib tunduda, et halli leppa on kõik kohad täis, kuid tegelikult RMK paikade külastuste arv (mln külastust) moodustab see vaid ühe protsendi metsadest,” tõdeb Eltermann. „Trikk on selles, et hinna2010 takse autoaknast paistva järgi: kõik kraaviperKristina Traks ved on leppa täis. Aga see pole mets. Metsa 2011 maaelu@ajaleht.ee nägemiseks tuleb auto seisma jätta ning teelt kõrvale metsa sisse minna. Autoaknast ei saa 2012 metsa hinnata.” uigi puidumüügis pole praegu kuldsed ajad, kasvatab Eesti suurim metsamaRMK raiub igal aastal maha umbes 8500 2013 jandaja Riigimetsa Majandamise Keshektarit metsa. Iga liigutus, mis metsas tekus (RMK) pidevalt müügimahtu. „Raiume hakse, salvestatakse andmebaasi. Seal on nä2014 just nii palju, kuidas uut metsa peale kasvab,“ ha kõik metsas tehtud tööd: kui palju puitu sõnab RMK metsakorraldustalituse juhataja saadi, milline mees koorma peale võttis, kuiVeiko Eltermann. das traktoriga metsas sõitis, kuhu puidu viis Eesti tingimustes on täiesti võimatu metsa jne. Eltermanni sõnul on kõik riigimetsas tehkasvamist takistada, on öelnud Eesti Maaülitavad tööd avalikud andmed – raiekohad on kooli rektor Mait Klaassen. Asume metette planeeritud kolm aastat ning lihtinikui Eestist. Muidugi eelistatakse siis osta Venemaalt. savööndis ja kõik meie põllud on kumenegi saab metskonnast järele künagi olnud mets. „Aga millegipäsida, ega tema armastatud marjaPuiduäri on väga ilmatundlik. Soojal talrast on nii, et põllumehi ülismetsa lähiajal mahavõtmine ähvel ostetakse küttepuitu teadagi vähem. Tatatakse, kuid metsaga tegelevarda. „Praegu raiutav kogus valiseks pakasega talveks aga soetatakse vaon optimaalne – meie mure mist peetakse pigem äritserud, mis järgnevaks suveks otsa saaksid. Eelmiselgi aastal tegid ostjad nii, kuid kuna talv miseks. Samas mets on meie pole mitte see, et mets sellise inimestele täpselt samasutempo juures otsa saab, vaid oli soe, pole eelmise aasta puuvaru veel lõpRMK raiub igal gune sissetulekuallikas nagu see, kuidas raieid edasi lükapenud. Selge see, et uut puitu enne lattu ei osaastal maha põllumehele põllu pidamine. ta,” selgitab Eltermann. Niteta, kui varu otsas. umbes 8500 Pole vaja seda siis häbenemelt on RMKl hästi palju küpKaubi sõnul loeb palju seegi, millise mahektarit metsa. da,” räägib Eltermann. „RMK seid metsi, mida tegelikult võiks janduskeskkonna on riik puidutöötlejatele tegevuse kohta arvatakse, et juba maha raiuda. „Männikute raiuloonud. „Kui siia investeerimine on riskantraiume maha 100 aasta vamist saab paarkümmend aastat edasi ne, ei taheta siia tulla äri tegema või otsustanuseid põlismetsi, kuid tegelikult on keskmilükata, ilma et puidu kvaliteet langeks, kuid takse ettevõte kinni panna. Metsasektoris pone raievanus hulga väiksem. Mets kasvab Eeskuusikutes seda teha ei saa – üleküpsenud le asi niikaugele läinud, kuid maanteel puitu ti oludes kiiremini kui 100 aastat ja kõik puukuusiku puidu väärtus langeb kiiresti.” transportides me küll Põhjamaadega konkuliigid, välja arvatud mänd, on 100aastaselt jureerida ei suuda,” räägib Kaubi. ba üleküpsenud.”

RMK on Eesti suurim puidumüüja, see an2009. aastal toimus puiduturul järsk langus Paljud teavad RMKd toredate matkaradanab keskuse puiduturustusosakonna ju– hinnad kukkusid ühe kuuga 6–7 aasta tagude ja metsaonnikeste järgi. Tegelikkuses on hataja Ulvar Kaubi sõnul päris palju eelisele tasemele, saeveskid ei julgenud pikki kokkeskuse põhitegevus siiski metsamajandamiseid: mastaapselt tegutsedes suudab RMK kuleppeid sõlmida ning RMK laod olid paberine ja puidumüük, matkaradade ning jahinpakkuda stabiilset puiduvoogu ning ja küttepuitu täis. „Praegu nii ei ole. Jaadusega seonduv on vaid kõrvaltegevus. Maad on ettevõtjale usaldusväärne nuaris on puidu hind küll odavam kui on RMK kasutuses 1 230 000 hektarit, sellest ja kindel puidu tarnija. „Eradetsembris, kuid meil ei jää ühtegi metsa 908 000 hektarit. Kokku moodustavad omanik võib raiumisega oodatihumeetrit müümata. Sõlmime riigimetsad 38 protsenti kogu Eesti metsadest. ta, lootes hinnatõusu. Meie täna sama pikki kokkuleppeid RMK Maareformi käigus lisandub RMKle maad piaga majandame metsa kogu nagu 1–2 aastat tagasi,” kirjeldevalt vähehaaval juurde. Enamasti on tegeaeg – peame sõltumata kondab Kaubi. „Lihtsalt peab leppuidumüügimaht mist majanduslikus mõttes väheatraktiivse junktuurist puidu metsast pima, et turul hinnad langeon kasvanud maaga (näiteks kehtivad seal looduskaitselivälja tooma ja ära müüma,” vad – rahalises mõttes on kee3,3 miljonile sed piirangud), millega tegelemisest pole eraütleb Kaubi. rulisem aeg. Samas võimaldab kuupmeetrile omanikud huvitatud.

Puiduturg on praegu kehmarginaali hoida madal kütuseaastas. vas seisus ja Kaubi sõnul lähind. Kui marginaal jääb alles, on RMK halduses metsad on laias laastus jaheb veel raskemaks: klienti ettevõtjatel huvi tegutseda.” gatud nii: kaks kolmandikku on ilma lootuleb otsida kaugemalt. Mis duskaitseliste piiranguteta metsad ning mõjutab Eesti puiduturgu? Kaubi nimetab VeRMK puidumüügimaht on vähehaaval järülejäänud metsad on „erineva kangusega” ne rubla langust. Kuigi Eestist Venemaale puijest kasvanud: viie aastaga miljoni tihukaitsealad. Näiteks ainuüksi 163 000 hektarit tu ei müüda ja sealt ka ei osteta, saavad ümmeetri võrra 3,3 miljonile kuupmeetrile. 2020. aastal võiks Kaubi sõnul ümarpuion sellist metsa, kus ei tohi midagi muud peaberkaudsed puiduostjad (näiteks Soome suutu müüa juba 3,8 miljonit kuupmeetrit. Täle looduse kaitsmise teha. red puiduettevõtted) Venemaalt praegu nõrKõige levinumad on männikud – neid on ga rubla tõttu puidu hulga odavamalt kätte nu rajatud kombijaamadele müüb RMK aas-

K

Riigimetsas saab puhata ligi poolesajal puhke- ja kaitsealal Kristina Traks maaelu@ajaleht.ee

R

iigimetsa majandamise keskus pakub looduses liikumise võimalust puhkeja kaitsealadel. Kokku on arvestatava ja mitmepäevaseks metsapuhkuseks sobiva taristuga kaetud ligi 50 puhke- ja kaitseala. Inimesed soovivad üha enam looduses puhata.

RMK loodushoiuosakonna juhataja Marge Rammo sõnul on RMK hallata-hooldada ligi 6000 rajatist: õppe- ja matkarajad, lõkkeja telkimiskohad, vaatetornid ja -platvormid, parklad, metsaonnid ja metsamajad. Nii saab puhke- ja kaitsealadel väga mitmekülgselt puhata: matkata, telkida, piknikku pidada, sportida, loodust tundma õppida, kala püüda jne.

Metsapuhkust hinnatakse aina enam.

Rammo teatel on RMK paikade külastuste arv aasta-aastalt kasvanud ning möödunud aasta esialgsed andmed näitavad, et RMK aladel pakutavaid puhkamisvõimalusi kasutati 1,8 miljonit korda.

Millised on riigimetsa kõige soositumad puhkamiskohad? Rammo sõnul on populaarsed kõik rannaalad – Nõva, Kauksi, Lemme, Mändjala, Kaberneeme ja Meremõisa. „Palju külastatakse meie viit rahvusparki, neist enam Lahemaad ja Soomaad,” räägib Rammo. „Väga armastatakse matkata ja sellepärast on kõik meie matka- ja õpperajad üha rahvarohkemad.” Muide, RMK pika matkatee OanduIkla (375 km) ja Aegviidu-Ähijärve (628 km) lõikudel matkas eelmisel aastal ligi 70 000 inimest.

Marge Rammo

PEETER LANGOVITS / POSTIMEES

Maa Elu

METS

13. jaanuar 2015

pigem rasked ajad

LÜHIDALT

Üle poole kontrollitud loomapidajatest rikkus registri teavitamise reegleid

VAB JÕUDSALT

Loomapidaja kohustus teatada PRIA põllumajandusloomade registrile seitsme päeva jooksul põllumajandusloomadega seotud sündmustest kehtib üle kümne aasta ning on üks osa nõuetele vastavuse reeglistikust. Selle nõude täitmata jätmine toob kaasa pindalapõhiste ja loomatoetuste vähendamise, kinnitab PRIA oma 2015. aasta jaanuari infokirjas.

Nõuetele vastavuse reeglitest kinnipidamist kontrollib Veterinaar- ja Toiduamet taotlejate juures kohapeal. PRIA töötajad võrdlevad loomapidaja poolt loomadega toimunud sündmuste kohta dokumentide registrile esitamist nende tähtaegadega, mille jooksul teatised tegelikult pidanuks PRIAsse jõudma.

2014. aastal kontrollitud taotlejatest 61% ei olnud õigel ajal teavitanud põllumajandusloomade registrit loomadega toimunud sündmustest.

Pärast looma sündi tuleb loomapidajal hankida kõrvamärgid ning panna veistele kõrva 20 päeva, lammastele ja kitsedele kuue kuu jooksul sünnist. Seitsme päeva jooksul pärast looma kõrvamärkidega märgistamist tuleb looma andmed PRIAsse esitada.

Märgistamata vanemate loomade ostmine toob kaasa rikkumise, kuna märgistamine toimub ettenähtust hiljem. Sellepärast tuleks enne looma ostmist paluda ta eelmisel loomapidajal märgistada.

Seitsmepäevase tähtaja jooksul tuleb registreerida veise, lamba ja kitse esmakordne poegimine, kui järglast ei märgistata; karjast väljaviimine ja karja toomine; hukkumine; kadumine; tapmine kohapeal või tapamajas; riigist väljavedu ja riiki sissevedu. (ME)

1,57 1,55 1,6 1,7 1,8 Allikas: RMK

tas 100 000 kuupmeetrit raidmeid, seda mahtu võiks lähiaastail kahekordistada. Kaubi hindab väga Eestisse viimastel aastatel rajatud pelletitööstusi, kes on RMK head ja kindlad partnerid. „On tähtis, et meil küttepuitu tööstuslikult tarbitakse ja pelletitehased teevad seda,” on Kaubi rahul. „Kõige parem, kui suudame puitu Eestis kohapeal väärindada ja seda töötlemata paberipuiduna võimalikult vähe välja viime. Emajõe-tagustelt aladelt on aastaid veetud puitu Kundasse ja Pärnusse, kuid nüüd, kus pelletitehased seda kohapeal väärindavad, lõpeb ära puidu kärutamine läbi Eesti,” loodab Kaubi. „Graanul Invest (Eesti pelletitootja, kes on 10 aastaga kasvanud maailma suuruselt kolmandaks pelletitootjaks – toim.) on alustanud väga õigel ajal ja teeb rõõmu, et nad julgevad laieneda. Õigupoolest peaks Kagu-Eesti paberi- ja küttepuidu ümber nimetama pelletipuiduks.”

RMK ei ole vaid suurte puidutööstuste partner: keskusest võib endale talvepuud või ehitusmaterjali osta ka eraisik. Küttepuidu ostusoovist saab teada anda helistades, meilitsi või internetivormi täites. Tõsi, päris ühekaupa küttepuid RMKst osta pole hea, sest transpordikulu läheks mõttetult suureks. Väikseim kogus küttepuid, mida eraisik osta võiks, on niiöelda soolokoorem ehk 10 kuupmeetrit puitu, hind on sellest aastast ka soodsam. Kaubi aga soovitab võtta suurema koorma ehk 24 kuupmeetrit, siis tuleb ühe tihumeetri hind veel väiksem. „Võtke naabrimehega kahepeale või ostke mitmeks aastaks ette,” soovitab ta. Küttepuitu saab RMKst osta isegi järelmaksuga.

Kes aga tahab ise metsas omale küttepuud varuda, saab RMKst osta sanitaarraieõiguse.

Metskonna metsnik märgib ära puud, mis võib maha võtta, ning ostja teeb ise metsa ja veab ära. Ise metsas mütates ei ole minimaalse koguse piirangut, soovi korral võib osta vaid mõne tihu raiumise õiguse.

Eraisikutele makstavatelt põllumajandustoetustelt arvestatakse tulumaks maha

NÄITED RMK OBJEKTIDEST, MIS PLAANITAKSE SEL AASTAL KORRASTADA: • Marimetsa looduskaitseala loodusrada • Penijõe matkarada Matsalu rahvuspargis • Rüütli matkarada Muraka looduskaitsealal • Kaali meteoriidikraatrit ümbritsev rada • Nigula looduskaitseala õpperada • Männikjärve õpperada ja torn Endla looduskaitsealal

• Uus rajalõik Taevaskojas Emalätte juures • Oandu loodusmetsarada Lahemaa rahvuspargis • Mukri raba loodusrada • Avatakse RMK matkatee haru Aegviidust Perakülasse

ANTS LIIGUS / PÄRNU POSTIMEES

• Saare õpperada Silma looduskaitsealal • Õpperada Viitna maastikukaitsealal

5

1. jaanuaril 2015 jõustus Eestis tulumaksuseaduse muudatus, mille alusel muutusid füüsilistele isikutele ehk eraisikutele makstavad põllumajandus- ja maaelutoetused tulumaksuga maksustatavaks. Seadus paneb PRIAle kohustuse füüsiliste isikute toetustelt tulumaks juba toetuste väljamaksmisel kinni pidada.

Füüsilised isikud saavad PRIAst toetused kätte summas, millelt on 20protsendiline tulumaks juba kinni peetud.

Tulumaks tuleb PRIAl kinni pidada, lähtudes väljamakse kuupäevast, mitte sellest, millal klient toetuse saamiseks taotluse esitas või PRIA toetuse määras.

Näiteks 2014. aasta lõpus maksti välja ühtne pindalatoetus, samuti piimasektori- ja seakasvatuse eritoetus ning neilt maksetelt veel tulumaksu kinni ei peetud. 2014. aasta kevadel taotletud ülejäänud maaelu arengukava keskkonnatoetuste väljamaksed toimuvad 2015. aasta algul ning seega kuuluvad need juba tulumaksustamisele, kuigi toetust on taotletud eelmisel kalendriaastal.

Olgu öeldud, et klientidel on võimalus esitada PRIAle avaldus selle kohta, et enne toetuselt tulumaksu arvutamist arvestataks summalt maha tulumaksuvaba osa. See on käesoleval aastal 154 eurot kuus. Sellist avaldust on põhjust esitada vaid siis, kui toetus on isiku ainus tulu või on tal küll teisi tulusid, aga nende maksjad maksuvaba määra tulumaksu arvestamisel ei rakenda.

Info tulumaksu kinnipidamise kohta saab olema kirjas PRIA eraisikust klientidele toetuse määramise-maksmise dokumentides ning nähtav e-PRIAs. PRIA deklareerib tulumaksu Maksu- ja Tolliametile ja kannab neile üle. Maksu- ja Tolliamet kannab deklareeritud andmed residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni eeltäidetud andmetena. (ME)

6

UUDISED

LÜHIDALT

Padar: põllumajandusel ei ole ilma ühistulise tegevuseta tulevikku Põllumajandusminister Ivari Padari sõnul on Eesti põllumajanduse eduka tuleviku jaoks vajalik ühistulise tegevuse suurenemine kõikidel tasanditel. „Igal juhul on nii, et pidevalt läbi kogu taasiseseisvumise aja on olnud palju juttu ühistutest. Oleme rääkinud nostalgiaga nendest ühistutest, mis olid enne Teist maailmasõda – samas on meie põllumajanduses praegu ühistuline pool visa tulema. On selge, et põllumajandusel ei ole ilma ühistulise tegevuseta tulevikku – et põllumees kontrolliks võimalikult kaugele enda produkti hinda,” ütles Padar pärast tutvumist tulundusühistuga Talukartul.

Ministri kinnitusel on Talukartul hea näide positiivsest ühistulisest tegevusest, mis on jäänud püsima: „Neid algatusi on aegade jooksul omajagu olnud, aga tegutsevaid ühistuid ja edulugusid on olnud ikkagi vähe. Hea on tõdeda, et üht-teist on aegade jooksul ka juurde tulnud – Talukartuli kõrval on kindlasti märkimisväärne ka E-Piim ja teraviljaühistud.” (BNS)

Lihatööstused tootsid üheksa kuuga 232 miljoni euro eest 2014. aasta üheksa kuuga oli lihatööstussektori (liha töötlemine ja säilitamine, lihatoodete tootmine) müügitulu 232,4 miljonit eurot, mis on aasta varasemast 9,4 miljoni euro ehk 4,2% võrra suurem, selgus põllumajandusministeeriumis koostatud lihatööstussektori kolmanda kvartali ülevaatest. Investeeringud lihatööstustesse suurenesid 14,8%, ulatudes 6,4 miljoni euroni.

Võrreldes aasta varasemaga kasvas ka lihatööstuste toodangu eksport. Statistikaameti kiirstatistika andmetel eksportis lihatööstussektor 2014. aasta esimese üheksa kuuga 30,4 miljoni euro väärtuses toodangut, mida oli 7,5 miljonit eurot rohkem (33%) kui eelmisel aastal samal perioodil. Kolme kvartali peale teenisid lihatööstused kokku 13 miljonit eurot kasumit, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 56,6% enam.

2014. aasta üheksa kuuga tapeti tunnustatud lihatöötlemisettevõtetes 24 400 veist (aasta varasemast 1500 enam) ning neist saadi 5800 tonni liha. Sigu tapeti 352 500 (aasta varasemast 31 000 enam) ja neist saadi 28 000 tonni liha. Lambaid ja kitsi tapeti 3100 (aasta varasemast 100 vähem) ja neist saadi 51,2 tonni liha.

Statistikaameti andmetel oli 2014. aasta septembri lõpu sisuga Eestis 57 lihatöötlemisettevõtet, kus töötas kokku 2864 inimest. (ME)

13. jaanuar 2015

Maa Elu

Üks uutest meetmetest võimaldab taotleda toetust ka mesindusinventari ostmiseks.

MARIANNE LOORENTS / VIRUMAA TEATAJA

PRIA tutvustab uusi investeeringumeetmeid Maa Elu maaelu@ajaleht.ee

P

õllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) pöörab oma 2015. aasta jaanuari infokirjas tähelepanu kahele uuele investeeringumeetmele lähtuvalt aastaiks 2014–2020 koostatud maaelu arengukavast ehk MAKist. Maa Elu tutvustab PRIA abiga neid meetmeid ka oma lugejaile.

Neist esimene meede puudutab investeeringuid põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks. Maaelu arengu 2014–2020 programmiperioodil avanev meede „Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks” on oma olemuselt eelmise perioodi MAKi toetusmeetmeid 1.4.1 „Mikropõllumajandusettevõtte investeeringutoetus”, 1.4.2 „Loomakasvatusehitise investeeringutoetus” ja 1.4.3 „Bioenergia tootmise investeeringutoetus” ühendav meede.

Seda toetust saab taotleda • põllumajandusliku tootmishoone ja rajatise ehitamiseks ja sinna paigaldatava statsionaarse seadme ostmiseks, • bioenergia tootmiseks vajaliku tootmishoone ja rajatise ehitamiseks ja sinna paigaldatava statsionaarse seadme ostmiseks; • istandike rajamiseks ja laiendamiseks, istandike piirdeaedade ostmiseks ja paigaldamiseks; • mesindus- ja seenekasvatusinventari ostmiseks; • põllumajandussaaduste tootmiseks, säilitamiseks ja toodangu esmamüügi eelseks ettevalmistuseks vajalike mobiilsete masinate ja seadmete ostmiseks.

Toetust antakse kuni 40% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest, väl-

Aiandi tee 21, Viimsi, Harjumaa. Tel 512 5005, 513 7070 info@koneskoauto.ee

HAAGISEKONKSUD KAITSERAUAD KARTERIKAITSED ATV PÕHJAKAITSED ATV SAHAD PAADITARVIKUD TORUPAINUTUS TERASPIIRDED ERIPROJEKTID

ja arvatud traktorite puhul, mille ostmisel on toetus kuni 30 protsenti investeeringuobjekti abikõlbliku kulu maksumusest.

PRIA viib nõuetele vastavate taotluste hindamise läbi tegevusvaldkondade kaupa. Taotleja loetakse tegevaks selles tegevusvaldkonnas, kust ta on taotlemisele vahetult eelnenud majandusaastal saanud suurima osa oma müügitulust.

Toetuskõlblikeks tegevusvaldkondadeks on piimatootmine; teravilja, õliseemnete ja valgurikaste taimede kasvatamine; loomakasvatus (v.a piimatootmine ja mesindus); muude eelpool nimetamata põllumajandussaaduste tootmine (k.a mesindus).

Hindamisel on seatud ka lävend: toetuse taotluse rahuldamiseks peab minimaalne hindepunktide summa moodustama vähemalt 25% selle valdkonna maksimaalsest hindepunktide summast, kuhu taotleja kuulub.

Pärast positiivse otsuse saamist on taotlejal kohustus investeering ellu viia kahe aasta jooksul, esitades PRIAle määruses sätestatud dokumendid maksimaalselt kaheksas osas.

Taotlejal on kohustus pärast toetussumma laekumist investeeringut viis aastat sihipäraselt kasutada.

Teine uus toetusmeede puudutab väikeste põllumajandusettevõtete arendamist. Tegemist on maaelu arengu 2014–2020 programmiperioodil avaneva uue meetmega, mis varasemalt sellisel kujul puudus.

Meetme üldeesmärk on aidata kaasa mitmekesise põllumajandusettevõtete struktuuri säilimisele. Spetsiifiliseks eesmärgiks on väikeste põllumajandusettevõtete põhivara moderniseerimine ja majandusliku toimimise parandamine.

OSTAME METSAKINNISTUID, KASVAVAT METSA JA METSAMATERJALI. PAKUME VEO- JA RAIETEENUST. AS Lemeks Põlva Tel 502 1666; 799 1474 Margus.Juhkam@lemeks.ee Lähemalt meist: www.lemeks.ee

Toetust võib taotleda äriplaanis toodud põllumajandusliku tegevuse arendamise alasteks tegevusteks. Vähemalt 50% äriplaanis kavandatud tegevuste maksumusest tuleb kasutada investeeringu tegemiseks ehk materiaalse vara, sh bioloogilise vara ostmiseks, mida saab kasutada põllumajanduslike toodete tootmiseks ja töötlemiseks otseselt, korduvalt ja kauem kui kahe aasta jooksul. Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 15 000 eurot arengukava programmiperioodil.

Toetuse saajale kaasnevad mitmed kohustused. Kui äriplaanis näidatud tegevused ellu viidud, tuleb esitada investeeringu tegemist tõendavad dokumendid kuni kahes osas ühe taotluse kohta ühe aasta jooksul arvates PRIA poolt toetuse esimese osa maksmise otsuse tegemisest, sealjuures: • tegevuste esimene osa peab olema ellu viidud ja investeeringu tegemist tõendavad dokumendid esitatud kuue kuu jooksul arvates PRIA poolt toetuse esimese osa maksmise otsuse tegemisest; • teostatud tegevuste esimene osa peab moodustama vähemalt 75% äriplaanis kavandatud tegevuste kogumaksumusest.

Seega makstakse toetussumma välja kahes osas ning esimese osa suurus ei või ületada 75% määratud toetusest. Toetuse teise osa maksmise otsust ei tehta enne, kui esimeses osas kavandatud tegevused on nõuetele vastavalt tehtud.

Siin tasub toonitada, et mõlema kirjeldatud meetme tingimuste täpsemad nõuded on valmimisel ja võivad muutuda ning seega on käesolev info esialgne ja orienteeriv. Taotlusvooru planeeritakse veebruarikuusse, täpsed kuupäevad pole veel selgunud, kirjutati PRIA 2015. aasta jaanuari infokirjas.

Maa Elu

JÕUJOONED

13. jaanuar 2015

LÜHIDALT

UUNO LAUSINGU JA PUHKIDEGA SEOTUD ETTEVÕTTED

Kolm uut Eesti sorti kanti Euroopa sordilehte

Veskimehed OÜ % 75

25 %

Uuno Lausing

Anneli Puhk

45%

45%

4 0%

6 0%

50%

25%

4 0%

Romet Puhk

25%

Rain Puhk

100%

Tiigi Keskus AS

40

% 70

Aiu Põllumajandus OÜ

%

Kaubi Ettevõtted AS

Antomin AS

0 10

%

Kaubi Farmid OÜ

Tartu Mill AS

Antomin Trading OÜ

Jõujooned Eesti põllumajanduses Peeter Raidla maaelu@ajaleht.ee

K

ristjan Linkovi ja Arnold Kannikese ärivõrgustik jääb küll Romet Puhki, Uuno Lausingu ja Rain Puhki kontsernile oma keerukuselt tublisti alla, kuid seevastu on Linkovi ja Kannikese OÜ Elpa i.e. Eesti suurim toorpiima eksportija. Elpa i.e. 2013. aastal müügitulu ulatus koguni üle 40,8 miljoni euro. Kusjuures 2012. aastal oli see veidi üle 25 miljoni euro.

2014. aastasse jääb Elpa i.e. suurprojekti, Järvamaale Ambla valda rajatud uue piimatööstuse avamine. Seda koostöös leedulastega, kelle abiga on juba aastaid korraldatud Eesti toorpiima vedu Leetu. Uues piimatööstu-

ses on kasutusele võetud Euroopas ainulaadne tehnoloogia, mis võimaldab piima mahtu enne vedu kokku suruda ja sellega veokulusid vähendada. Täpsemalt öeldes surutakse piim vee eemaldamiseks läbi membraanfiltrite, mille tulemusena kaotab piim ligi poole oma senisest mahust. Väärib märkimist, et uus tööstus rajati omavahenditega, ilma pangalaenuta.

Romet Puhk ja Uuno Lausing on tuntud nii kinnisvara kui maamajanduse alal. Meeste tegevus kinnisvara vallas on siinkohal kõrvale jäetud. Kõrval asuv tabel peaks näitama meeste piisavat haaret põllumajanduses ja sellega haakuvatel tegevusaladel. Sellesse skeemi mahuvad lisaks Romet Puhkile ja Uuno Lausingule ka Rain Puhk ja Anneli Puhk. Varasematel aastatel olid skeemi haaratud veel Rometi ja Raini ema Leili Puhk ja vend Rene Puhk.

LINKOVI JA KANNIKESE ETTEVÕTTED

% 50

50 %

Kristjan Linkov

Dairy Trading OÜ % 50

50 %

Elpa i.e. OÜ

50%

67%

Arnold Kannike

Raka Kogumiskeskus OÜ

Elpa OÜ % 33

Leonid Linkov Katrin Linkov

Kirbla Arendus OÜ

94,525%

7

5

Aiu Põllumajandus on keskendunud sea- ja taimekasvatusele, Kaubi Ettevõtted põllumajandussaaduste töötlemisele (sh vilja jahvatamisele), Kaubi Farmid tõuloomakasvatusele ja põllumajandussaaduste tootmisele. Antomin tegeleb suhkru, riisi ja teravilja hulgimüügiga ning tema tütarettevõte Antomin Trading samuti peamiselt kuivainete (suhkru, jahu, riisi jmt) hulgimüügiga.

Oma nime poolest ehk enim tuntud Tartu Mill, millel on tütarettevõtted ka Leedus ja Lätis, on keskendunud nisu- ja rukkijahu, jõusööda ning jahusegude, aga ma makaronide ja muude pastade tootmisele. Näiteks 2013. aastal töödeldi ettevõttes üle 255 000 tonni teravilja. Tartu Milli emafirma Tiigi Keskuse tegevusest moodustavad suure osa kinnisvarainvesteeringud.

Läinud nädalal lisati Eesti ja Euroopa sordilehte kolm Eesti Taimekasvatuse Instituudis aretatud uut sorti – talirüps Legato, talitritik Ruja ja aedhernes Virges.

Talirüps Legato on esimene ainult Eestis aretatud talirüpsi sort. Sordi aretajaks on Lea Narits Eesti Taimekasvatuse Instituudist. Talirüpsi sort Legato on Jõgeval katsetuses olnud 2004. aastast. Legato on sünteetiline sort, mis ei ole geneetiliselt muundatud. Eesti Taimekasvatuse Instituudi teatel oli Legato riiklikes majanduskatsetes aastatel 2011 ja 2012 ning paistis seal silma väga hea saagitasemega, hea talvekindlusega ja kõrge toorrasvasisaldusega.

Talitritik Ruja on aretatud Läti ja Eesti sordiaretajate koostöös. Sordi aretajateks on Arta Kronberga ja Aina Kokare Lätist, Priekuli Riiklikust Sordiaretuse Instituudist ning Reine Koppel Eesti Taimekasvatuse Instituudist.

Tritiku sort Ruja on Jõgeval katsetuses ja valikutes olnud juba 2003. aastast. Riiklikes majanduskatsetes oli Ruja aastatel 2011 ja 2012 ning paistis seal silma väga hea saagitasemega, keskmise kuni hea talvekindlusega, suure 1000 tera massiga, sobiva mahukaalu ja proteiinisisaldusega, madala langemisarvuga.

Tritik on nisu ja rukki hübriid.

Aedherne sordi Virges aretamine sai alguse juba 1981. aastal. Sordi aretajaks on Maia Raudseping ja Ingrid Bender.

Virges on väga varajane ja suure saagiga, teradel on hea maitse. Varasemalt on Jõgeval aretatud sortidest sordilehel viis aedhernesorti: Valma, Erme, Aamisepp, Herko ja Looming, millest moodustub valmimisaja järgi konveier, see tähendab ühel päeval külvatud sordid valmivad üksteise järel.

Virgese kaun on pikk, terava otsa kujuga, terade arv kaunas on 7–9. (ME)

Seakatku uusi leide Veterinaar- ja toiduameti andmeil leidis ajavahemikul 5.–9. jaanuarini 2015 kinnitust mitu sigade Aafrika katku juhtu varasemalt taudistunud aladel.

Valgamaal tuvastati seakatk kolmel leitud metsseal, Viljandimaal ühel kütitud metsseal ning Ida-Virumaal kolmel kütitud metsseal ja ühel leitud metsseal. (ME)

8

KIIKA AEDA

13. jaanuar 2015

Lume head ja vead Säde Lepik maaelu@ajaleht.ee

S

ee talv on meile näidanud juba oma mitut nägu. Jõulude ajal sai suur osa Eestit imetleda muinasjutulisi kohevate lumemütsidega aedu, uueks aastaks oli maa aga jälle paljas. Viljandimaal kogeti 24 tunni jooksul koguni 20kraadist temperatuurimuutust.

Paistab, et talv jätkub sama vaheldusrikkalt. Pehme kohevana püsiv lumevaip on aiale parim talvekate ning külmaõrnadele põõsastele võib sellist lund katteks juurde kuhjata. Pärast sula tõmbab lumi aga pealt tihedaks ja siis võivad madalad taimed ja muru selle all õhupuudusesse jääda. Ummuksis haududes ähvardavad neid seenhaigused. Kevadtalvel tasub tihedaks vajunud lund labidaga laiali loopida ning raputada sellele tuhka või turvast, siis sulab lumi rutem.

elupuud (nt ‘Globosa’, ‘Golden Globe’, ‘Danica’, ‘Tiny Tim’, ‘Teddy’ jt) vajuvad raske lumekoorma all kergesti lapikuks. Eriti sageli juhtub seda üleväetatud puukestega. Kõiki noori okaspuid tuleb sügisel hoolega kasta, siis saavad need tujuka talvega paremini hakkama.

Märg lumi võib liiga teha ka elupuuhekkidele ning lõhkuda suurte igihaljaste lehtedega rododendronite oksi, alles noorusest nõrku lehtpõõsaid jms. Kui lumi elupuuheki alumised oksad ära murrab, pole muud teha, kui hekk asendada või sellele lõikusega teine, alt lage kuju anda. Vahelduvate ilmadega talv teeb meil keerukaks ka topiaar- ehk pügamiskunsti harrastuse: pügamisega põneva kuju saanud põõsastelt-puukestelt tuleb lund maha lükata ja kindlam on katsuda need taimsed kujud ja ka juba nimetatud õrnemad samba- ja kerakujulised okaspuud sügisel enne külmi kinni siduda.

Sidumiseks sobib vastupidav tume (seda Sulailmaga muutub vettinud lumi puudele märkab vähem) nöör; väga hea sideme saate ja põõsastele ka raskeks ja ohtlikuks koorkantud sukkpükstest (need venivad parasjagu maks. Metsas on kõik küllap näinud, kuidas ja on samas tugevad), kui see eesaias just liiga lume raskuse all on murdunud isegi suurte silma ei riiva. Kitsal sambaks sirguval puul sumändide oksad. Põnevate sortidega iluaeruge püstisi oksi veel ülespoole, kinnitage dadele ja okaspuukogudele oli näiside maapinna lähedal tüve ümber ja teks hästi raske lumerohke, vakerige siis see spiraalina puu lathelduvate külmade ja suladega va ja alla tagasi. Kui see töö juba 2010/2011. aasta talv, kui lumi ette võtta, siis on kindlam siSidumiseks sobib nii oksi kui tüvesid murdis ja duda tugevalt ja tihedalt, nii väänas, ilupuude sordiomast et nööriring jookseb umbes vastupidav tume kuju rikkus ning lausa juuri iga 10–15 cm tagant. Kerana nöör, väga hea katki rebis. Parem kartes kui kasvavale puule tehke peale sideme saate kahetsedes võiks õrnemamitu tugevat sidemeringi. kantud telt puukestelt seepärast suKuna siduda külmaga enam sukkpükstest. la tulles lund näiteks pehme ei saa, siis mõnel väikesel talveharjaga ettevaatlikult väheõrnal puukesel ja ka ebaküpressil maks lükata. Asi on ohtlik, võib abi olla veel sellest, kui sätite tema kui märga lund üha juurde sajab ja see siis veel kohale hõreda püstkojana kokku tokid ja seookste külge jäätub. Külmaga lund paraku ära te nende külge (oksatüügas ülespoole) kuuseraputada ei tohi, sest külmunud oksad murduoksad. Raske lumi libiseb selliselt kattelt mavad väga kergesti. ha ja kaetud puu on ühtlasi varjatud ereda keOkste külge jäänud rasket plinki lund karvadtalvise päikese eest. davad eriti kitsasteks sammasteks kasvaKaitsekarkasse on taimede kohale meisterdatud ka aiavõrgust, mille võib katta pavad harilikud kadakad (nt kultivarid ‘Arnold’, ‘Compressa’, ‘Sentinel’, ‘Suecica’) ja kaljukakasekangaga. See tugev viltjas kangas on välja dakad (‘Scyrocket’, ‘Blue Arrow’), sest nende mõeldud Kesk-Euroopas, et kaitsta taimi lühipüstised oksad kasvavad tüve suhtes terava ajalise pakase eest. Meil saab pakasekangast nurga all ning lumel on neid kerge alla painukasutada kas karkassile toetatult, vertikaaltada. Kaljukadakas, mis peaks kasvama sihvaselt ronitaime ette riputatult, koormakatte vm kaks sambaks, on siis inetult sorgus ja ise kord niiskuskindla katte all. Otse taimedele seda allavajunud oksad oma kasvukuju ei taasta. laotada või mähkida ei maksa. Pakasekangas Kitsa sammasja võraga harilik elupuu saab tavalisel Eesti talvel tihti märjaks ja on ‘Columna’ ühetüvelisena rasket lund ei karsiis taimel nagu külm või jäätuv kompress. da, kui tüveharusid on mitu, võivad need murTaime ja pakasekanga vahele peabki seepäduda. Väiksed armsad kerakujulised harilikud rast toestusega alati ruumi tekitama: siis on

Maa Elu

AIAVEERG

Ajatatud hüatsint ja petersell Säde Lepik maaelu@ajaleht.ee

Tavalisest katteloorist tihedam talveloor laseb vee ja õhu läbi ning kaitseb põõsaid tuule eest.

taimel õhku ja ka niiske kangas kuivab rutem.

Läbivettinud kangas tuleb maha võtta ja ära kuivatada.

Tavalisest katteloorist tihedamat talveloori pruugitakse meil pigem sügisel saaki kaitstes või varakevadel. Talveloorist võib lumeta külma korral kasu olla maasikapeenral.

Lumi teeb aias siiski pigem head. Jäävihma kohta ja istutusaladele suurele sulale järgnenud külmaga tekkinud jää kohta ei ole aga midagi head öelda. Katsuge jää labida või kangiga purustada, et see rutem sulaks.

Kui roomava kasvukujuga okaspuu või näiteks mägimänni oks on maa külge kinni jäätunud või puuke lihtsalt tihedaks vajunud lumes kinni, siis ärge neid parem puutuge. Oksi välja sikutades lõhute kindlasti taime ära. Maadligi roomavatele okaspuudele sättige järgmisel aastal alla näiteks kuuseoksi, siis ei jäätu nad nii hõlpsalt maa külge kinni.

Taime ümber kogunev sulavesi juhtige sealt ruttu eemale. Niiskusõrnu taimi on kindlam kasvatada kallakul, vee kogunemist takistab pisut ka taime alla puistatud kruus.

Külmunud murul ei maksa jalutada ega sinna lumega jalgradu tallata. See, kui lapsed mõned korrad aias lumememme teevad, murutaimikut muidugi ei riku. Tihedaks tallatud lumega teerajakoht sulab kevadel aga hirmus kaua.

Kui jõuludeks ajatatud hüatsint õitsemise lõpetab, siis korjake närbunud õied ära, õisikuvars võib alles jääda.

Hoidke lillepotti valges jahedas kohas (ka jahe aknalaud sobib) ja kastke mõõdukalt, kuni lehed kolletuvad. Siis pole rohkem kasta tarvis, tõstke sibulaga lillepott jahedasse hoiukohta.

Juunis puhastage sibul ja hoidke seda kuivas, soojas, päikese eest varjatud ja õhurikkas kohas, kuni saate selle septembri lõpus või oktoobri alguses lillepeenrasse istutada.

Juurdumiseks kulub hüatsindil 20–30 päeva. Järgmisel kevadel ei pruugi ajatamisega kasvujõudu kaotanud sibul alati õit anda, siis näete seda ülejärgmisel kevadel. Toitaineterikas ajatusmuld innustab hüatsinti aga hästi paljunema.

Kui ajatasite hüatsinti hoopis veeklaasil või vaasil, siis ei taha sibul hästi säilida. See võimalus on suurem, kui istutate sibula õisiku närtsides samuti lillepotti vm mulla sisse.

P r ae g u või k s hästilõhnava maitserohelise saamiseks proovida kodus ajatada ka juurpeterselli või -sellerit. Selle jaoks on vaja nende ilusat juurt (eriti hästi sobib selline, mis keldris juba väikese lehejupi välja ajanud), u 12 cm läbimõõduga lillepotti ja kasvuturvast.

Petersellile piisab, kui niisket kasvuturvast on potis u 16 cm kõrguselt, liiga pika juure võite lühemaks naksata. Leidke potile valge koht, kus sooja on 18–20 kraadi, kastke mõõdukalt toasooja veega.

Juursellerit ajatades peaks piisama 60grammisest juureosast, kasvumulda võib siis potis vähemgi olla. Seller tahab ajatamise ajal samuti mõõdukat kastmist, kuid hoopis jahedamat kohta.

AEDNIKU MEELESPEA

Jaanuar Pakasekangast ei maksa talveks sedasi ümber taime mässida.

Kui see märjaks saab, on taim nagu külma kompressi sees, külmaga märg vaip jäätub.

Pakasekanga alla pange kindlasti toestus, et taime ja kanga vahele jääks õhu liikumisruumi. MAA ELU

• Kaitse noori õunapuid jäneste ja kitsede eest tüvekaitsmetega.

• Kaitse igihaljaid põõsaid ja okaspuude kääbussorte ka keskpäevase päikese eest.

• Raputa puudelt ja põõsastelt maha raske lumekord.

• Hoolitse lindude toidulaua eest.

• Kuhja kasvuhoone lavadesse paks kiht lund.

• Hoia klaaskasvuhoone katus lumevaba.

• Külva aknalaua külvikasti tomatite ja paprikate seemned.

• Külva aknalaua külvikasti igapäevaseks tarbimiseks maitserohelist.

• Keldris viska minema riknema hakkavad juurviljad.

(Allikas: aiandus.ee)