Maa Elu nr 2/2015

Kaul Nurm: Paljud noored ei adu praegu, et 10 või 20 aasta pärast on talude roll kümme korda tähtsam. Lk 2–3

Usaldus ja ühistegevus Metsandus on konkurentsitihe ala, paljuski on abiks usaldus. Lk 6 ja 7 Kutsumata külalised aias Kui külmetab ja tuiskab, kipub aedadesse kutsumata külalisi. Lk 8

NR 2 (8) • 27. JA ANUAR 2015

Alates 2015 aastast Weidemann laadurite ainuesindaja eestis on Agriland OÜ

Väike abiline suurteks töödeks!

Väikelaadurid Hoftrac

Rataslaadurid

Teleskooplaadurid

11. seeria tõstejõuga kuni 900 kg 12. seeria tõstejõuga kuni 1200 kg 13. seeria tõstejõuga kuni 2000 kg

2070. seeria tõstejõuga kuni 2800 kg 3070. seeria tõstejõuga kuni 3000 kg 4070. seeria tõstejõuga kuni 3600 kg 5070. seeria tõstejõuga kuni 4600 kg

T 4108 T 4512 T 5522 T 6025

4,1 m 4,5 m 5,5 m 6,0 m

tõstejõuga kuni 800 kg tõstejõuga kuni 1200 kg tõstejõuga kuni 2200 kg tõstejõuga kuni 2500 kg

Laias valikus masinaid laos soodushindadega!

Tõnis Suits Tel. 5802 7240 tõnis@agriland.ee

TA L U P I DA J A

27. jaanuar 2015

LÜHIDALT

Põllumajandusminister Ivari Padar (pildil) allkirjastas määruse, mille alusel antakse Eesti maaelu arengukavast väikeste põllumajandustootjate arendamiseks kuni aastani 2020 kokku 30 miljonit eurot. „Riigi strateegiline eesmärk on soodustada maapiirkondades elavate inimeste toimetulekut ja töökohtade teket.

Väikeste põllumajandusettevõtete arengutoetus aitab sellele oluliselt kaasa,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar. „Nii suuremahulist programmi väikeste põllumajandustootjate arengu soodustamiseks pole varem olnud,” rääkis Padar.

Kokku on Eesti maaelu arengukavas 2014–2020 väikeste põllumajandusettevõtete arendamise meetmele ette nähtud 30 miljonit eurot, millest 12 miljonit eurot on mõeldud 2015. aastaks.

Toetust saavad taotleda vähemalt kaks majandusaastat põllumajandusliku tootmisega tegelenud ettevõtted (sh FIE-d), mille põllumajanduslik müügitulu oli eelmisel majandusaastal 4000 – 14 000 eurot ning üle-eelmisel vähemalt 1200 eurot ja moodustas ettevõtte müügitulust vähemalt 50%.

Maksimaalne toetussumma põllumajandusettevõtte kohta kogu perioodil (aastatel 2015–2020) on 15 000 eurot.

Toetust saab taotleda 9.–23. veebruarini PRIA vahendusel. (ME)

PRIA maksis mullu toetusteks 262 miljonit eurot Aastal 2014 maksis põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) 24 690 taotlejale toetustena välja kokku 262 136 631 eurot, teatas PRIA. Kui varasematel aastatel toetuste kogusumma aasta-aastalt kasvas ja jõudis eelmise ELi programmperioodi viimaseks, 2013. aastaks rekordilise 311 miljonini, siis 2014. aastal enam kasvu polnud.

Kahe programmperioodi vahelisel aastal võttis PRIA vastu 46% vähem taotlusi, tegi 33% vähem määramisi ja maksis välja u 15% väiksema kogusumma kui aastal 2013.

PRIA peadirektori Jaan Kallase sõnul kujunes 2014 makstud toetuste summa siiski suuremaks, kui PRIA eeldas. „Riigieelarve ei näinud selleks aastaks ette täiendavaid otsetoetusi loomapidajatele ja põl-

lumeestele – nende maht oli varem olnud pisut üle 20 mln euro. Samuti ei vahenda PRIA enam toiduabi. Perioodi 2007–2013 maaelu arengukava (MAK) ja Euroopa kalandusfondi (EKF) investeeringumeetmete eelarved olid juba suuresti ära kasutatud, uue perioodi meetmed aga veel ei rakendunud. Investeerimisvõimekusele avaldas mõju ka nn Vene kriis,” põhjendas Kallas toetuste kogusumma kahanemist.

Samas suurenes märgatavalt EKFi eelarve kasutamine, projekte viiakse ellu ja PRIA saab määratud toetused välja maksta. 2014 maksis PRIA toetusi ligi viiendiku EKFi kogu perioodi eelarvest.

31. detsembriks 2014 oli MAK 2007–2013 perioodi 935 miljoni euro suurusest eelarvest välja makstud 892,6 mln eurot (95,4%), kuid toetuste määramisi tehtud üle 106% eelarvest .

EKFi eelmise perioodi eelarve on 107 mln eurot; aasta lõpuks oli PRIA teinud määramisi 107% ulatuses eelarvest ja makseid ligi 85 mln ehk 79%.

Suurima osa mullu makstud summast moodustasid Euroopa Liidu eelarvest makstavad otsetoetused: ühtne pindalatoetus (108 mln eurot), seakasvatuse eritoetus (ligi 2,7 mln) ja piimasektori eritoetus kuni 100pealiste piimakarjade pidajaile (ligi 1,3 mln eurot). Kokku said üle 17 000 kliendi otsetoetustena 112 mln eurot. (ME)

Mobiilne põleti jõudis Eestisse 21. jaanuaril jõudis ASi Vireen loomsete jäätmete käitlemise tehasesse Väike-Maarjas mobiilne põletusahi Hurikan 1000E, teatas põllumajandusministeerium.

Riigi äriühing AS Vireen saab põletusahju kasutada nakkusohtlike seakorjuste hävitamiseks taudipiirkondades, et vähendada sigade aafrika katku levimise riski. „Kuigi seni Eestis sigade katku kodusigadel diagnoositud ei ole, peame olema valmis võimalike haiguskollete likvideerimiseks kohapeal,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar. „Mobiilne põletusahi on üks lisavõimalus nakkusohtlike korjuste hävitamiseks, taudi leviku riski vähendamiseks ning võimaldab taudiolukorras kiirelt ja efektiivselt tegutseda.”

Põletusahju töötlemisvõimsus on kuni 1 tonn tunnis. Mobiilset põletusahju saab kasutada seakorjuste kahjutustamiseks väiksemates farmides ja majapidamistes. Võimalike suuremate taudipuhangute puhul farmis jääb lahenduseks matmine.

Mobiilse põletusahju lõplikuks maksumuseks on 239 034 eurot, millele lisandub 10 000 eurot masina seadistamise kulusid. Valitsus eraldas põleti ostmiseks reservfondist 227 500 eurot.

Eestis seakatku kodusigadel leitud ei ole, küll on diagnoositud sigade aafrika katk kokku 81 metsseal Viljandi-, Võru-, Valga- ja IdaVirumaal. (ME)

AVATUD USTE PÄEV 7. MAIL Järvamaa Kutsehariduskeskuse Särevere õppekohas algavad 2015. aastal Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi finantseerimisel

TASUTA koolitused põllu- ja metsameestele, toidutootjatele ja -käitlejatele: 18.–20. veebruarini Taimekaitse aluskoolitus professionaalsele kasutajale (16 tundi) Esimesed koolituspäevad 13.–14. veebruarini Loomatervishoidu käsitlev koolitus „Terve loom – suurem kasu“ (70 tundi) 17.- 19. veebruarini Mahetaimekasvatuse võimalused (24 tundi) 26. ja 27. veebruaril, 26. ja 27. märtsil, 23. ja 24. aprillil Lihaveise kasvatus alustajale (48 tundi) 5.–6. märtsini Integreeritud taimekaitse täiendkoolitus professionaalsele kasutajale (11 tundi) Täiendav info ja registreerimine: Ruth Türk, ruth.turk@jkhk.ee, tel 5329 2188

Maa Elu

Kaul Nurm: Eesti maaelu Kristina Traks maaelu@ajaleht.ee

E

esti Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm ütleb, et Eesti maaelu säilimise võti on just talude käes – kui meil õnnestuks poolgi Eesti põllumajandusmaast jätta talude majandada, oleksid talud võimelised rahva ära toitma ning eestlased kestaksid ka rahvusena edasi.

Milline on olnud taluliidu roll talude arenemisel Eestis?

Talupidajate Keskliit moodustati 1989. aastal ja võib küll öelda, et olime toona üks poliitiliste protsesside esilekutsuja. Tänu meie survele võeti vastu taluseadus ning alustati omandi- ja maareformiga. Algas maade tagastamine õigusjärgsetele omanikele. Meie esimene ülesanne oligi võitlus maa eest ja võitlus õiguse eest tegeleda eraettevõtlusega. Eesti riiki veel polnud, kuid kooperatiivid juba tegutsesid ja mõningane ettevõtlusvabadus eksisteeris.

Kui saime kätte maaõigused, oli vaja hakata talusid üles ehitama, oli tarvis tehnikat ja ehitusmaterjali. Kõigest oli suur puudus ja hakkasime kohe looma välissidemeid, sedasi saime välismaalt kingituseks kasutatud tehnikat. Tänapäeval võib see paista kummaline, aga tollal oli isegi kasutatud traktor või külvik suur asi, sest talupidajal oli alguses ainult kaks kätt ja suur tahe talu pidada.

Osa toonastest alustajatest toimetab siiani. Nad

www.jkhk.ee

Väikeste põllumajandusettevõtete arengut toetatakse 30 miljoni euroga

Elmo Riig /Sakala

2

olid ettevõtliku meelega, paljud olid oma maakohas alustanud potipõllumajandusega. Neil oli juba Vene ajal 2–3 lehma, kuigi lubatud oli ainult üks majapidamise kohta. Nõukogude aja lõpul andsid 1–2 lehma pidajad 40 protsenti kogu Eestis toodetud piimast. Talupidamine oli 1990ndate alguses väga popp ja kui talumees läks linnas ehitusmaterjalide tehase direktori jutule: olen talunik ja vajan ehitusmaterjali, siis materjali anti kartulite vastu. Toidulaud oli kesine ja letid väga tühjad. Talupidamisse oli hästi suur usk.

Taludesse tuli ka palju linnainimesi, kellel ei olnud põllumajanduslikku tausta. Muidugi vajasid nad koolitust, kuidas üldse talu pidada. Oli aeg, kus meil taluliidus oli 100 palgalist nõustajat ning riik andis talupidajate õpetamiseks-nõustamiseks kolm miljonit krooni, mis oli tollal suur summa. See jõud käivitas talupidamise.

Nõustamisega tegeleme praegugi ja meie maakonnaliitudes on peale nõustajate asjatundjad, kes osutavad raamatupidamisteenust, aitavad talunikul toetusi taotleda ja muu bürokraatiaga toime tulla. Tugisüsteem on talunikule väga oluline ning oma liidust saadakse ka moraalset tuge. Kasvõi teadmisest, et kuulutakse seltskonda, kes seisab ühise asja eest.

1990ndate alguses kadus ära Vene turg ja tekkis olukord, kus Venemaal oli ostujõud veel väiksem kui Eestis. Eestil polnud lihtsalt raha eksporttoetusteks, selleks et Peterburi tarbija jõuaks osta Eesti toiduaineid.

Venemaale me müüa ei saanud ja kuigi lääne poole oli küll ELi assotsieerumislepingule tuginedes õigus müüa, siis praktikas see ei toiminud, sest meie tootmine ei vastanud ELi standarditele. Tegelikult ei müüdud Euroopa Liitu mitte sendi eestki.

Oleme aastaid järjekindlalt nõudnud ühistegevuse arendamist. Tegudeni on jõutud alles nüüd ning taluliidu osa selles ei saa alahinnata.

Viis aastat tagasi käivitasime asendusteenistuse, et loomakasvatajagi saaks puhkust võtta. Praegu võib iga talupidaja võtta 28 päeva puhkust aastas ning ta saab meie kaudu puhkuse ajaks talusse asendaja. Samuti saab kutsuda asendaja talupidaja

Maa Elu

TA L U P I DA J A

27. jaanuar 2015

: talude käes on u säilimise võti haiguse korral. Kulutuste enamiku maksab riik, kuid on ka väike omaosalus. Asendusteenistus on mõeldud kõikidele loomakasvatustalunikele, kuid meie liidu liikmed saavad seda pisut odavamalt.

põllumajandusfirmat osta. See seab ohtu meie toidujulgeoleku.

moodi, kui tegi isa. Samas võiksime noortalunikke palju enam toetada. ELi liikmesriikidel on esimese viie tegutsemisaasta jooksul kohustus maksta noortalunikele kõrgemat toetust. Iga liikmesriik ise otsustab, kui mitmele hektarile kõrgemat toetust maksta. Eesti riik määrab kahjuks noorte tegevuse toetamiseks vaid 0,3 protsenti otsetoetustest, kui enamik liikmesriike annab 2 protsenti.

Kui kaugel me põllumajanduse kontsentreerumisega praegu oleme?

Päris kaugel, sest mitmete gruppide käes on juba 30 000 – 40 000 hektarit maad. Meil Milline on talupidajate liidu struktuur?

Meie liikmed on maakondlikud taon kontsentreerumise ohtusid hakatud luliidud, erialaorganisatsioonid ja nägema alles nüüd, siiani on pigem ühistud, kes suhtlevad liikmeterõõmustatud, kui Eestisse tuleb sisse väliskapital. Samas kui ga otse ning pakuvad neile töös Kas põllumajandustoetusi tuleks jagada vaadata näiteks investeerinigapäevast tuge. Keskliit loob teisiti? gufirmade käitumismudelit, taludele soodsa tegutsemisJah, põhimõtteid tuleks muuta. Ei saa öelkeskkonna. Meie tegevustesiis nende äriidee on ju etteda, et viis, kuidas me praegu põllumajandust Taludesse tuli ka ravik on suunatud valitsusevõtte ostus ja müügis. Arvan, toetame, on jätkusuutlik ja säästlik. Muidupalju linnainimesi, le, riigikogule, Euroopa Liiet nad ei ole tulnud Eesti põlgi oleksid muutused valusad suurettevõtjale, kellel ei olnud du institutsioonidele, sh Eulumajandusse kavatsusega sekellel on kümneid tuhandeid hektareid maad. põllumajandusroopa majandus- ja sotsiaalda siin aastakümneid edendaSamas küsin: kui on 10 000 hektarit maad ja likku tausta. komiteele. Paljud otsused da. Pigem müüvad nad oma põl3000 lehma laudas, kas siis tõesti jäävad intulevad ju Brüsselist ja me lumajandusettevõtted varsti edavesteeringud tegemata, kui ei saa maksupeame kõigepealt veenma maksja käest 500 000 eurot investeeringusi ja ostja on keegi väljastpoolt Eestit. oma ministrit, et ta nõuaks Brüsselis õigeid Kui meil õnnestub pool Eesti pindalast jättoetust? Vaevalt küll. asju. Teeme ka Brüsselis otse seda tööd, sõita peretalude kätte, siis see pool on võimeMahetoodang tuleb mõne erandiga meil dan tihti Brüsseli vahet, olen käinud Eurooline Eesti rahva ära toitma. Kõik, kes ülistakõik taludest. Kogu toidulaua mitmekesistapa Parlamendi liikmete ja Euroopa Komisjovad tööstuslikku põllumajandust, teevad Eesmine on talude õlul. Põllumajanduspoliitika ni juures, tähtsad on meie sidemed ka Eurootimaale karuteene. peaks olema rohkem suunatud nõrgemas popa põllumeeste katusorganisatsiooniga COPA/ sitsioonis ettevõtete ja talude kaitsele ning COGECA. Kas seda protsessi peaks takistama või arendamisele, mitte aga suurfirmade toetasaaks takistada? misele.

Vanades Euroopa riikides on tehtud eranTalupidamine oli väga populaarne 1990ndate alguses, kuid vahepeal on räädeid põllumajandusmaade müügil ja ka Eesti Milline on talunike ligipääs toetustele? gitud tegevusala väljasuremisest ning rohõigusruum lubab reguleerida maa turgu palMitte eriti hea. Uus põllumajanduspoliikem esile tõstetud suuri põllumajandusetju rohkem, kui seda on siiani tehtud. Oleme tika lubab maksta tootmistoetusi haavatavatevõtteid. Kas talupidamisel on üldse tupigem oma võimalusi maha müünud kui neid tele sektoritele ja piirkondadele. Selle põhikasutanud. Euroopa majandus- ja sotsiaalkolevikku? mõtte raames alustasime eelmise ministriga Päris kindlasti on. Kõik, kel on olemas oma mitees võeti 21. jaanuaril vastu arvamus maatoetuste maksmist alla 100pealise piimakarja maa, hoidku seda ja mõelgu, et seda läheb vade haaramise kohta ja teema viiakse edasi Eupidajatele. Uus minister (Ivari Padar – toim.) rem või hiljem vaja. Me ei tea, kas 25 aasta roopa Parlamenti. nõustus, et see on õige meede, isegi laiendas pärast on veel vaja IT-mehi, aga süüa, sooja Näiteks taanlased on sätestanud, et talunimeedet lihaveistele, lammastele ja kitsedele, ja riideid vajame kindlasti. Seda saab ainult kel, kel on vähem kui 150 ha maad, saavad kakuid määras rakendamiseks ainult umbes viis maalt. sutada maade eelisostuõigust. Rootsis on põlmiljonit eurot. Samal ajal jätab ta kasutamata võimaluse võtta ära 100 miljonit eurot kõiTalud annavad ühiskonnale tegelikult pallumaad võimalik osta vaid Rootsi kodanikel, ge suurematelt ja suunata raha väiksematele. ju rohkem kui pelgalt piima- või teraviljatooettevõtted ei saa seda osta. Ettevõtted saavad dang. Talude nn lisatoodang on enesega toiosta ainult ärimaad. metulevad ja ettevõtlikud lapsed, järeltulev Seega toetused on meil siiski mõeldud kõipõlvkond. Paljud neist ei mahu talusse ära, Tuleme tagasi talupidamise juurde. Mis on ge tugevamatele. kuid nad on maast madalast harjunud tööd tepraegu meie talunike suurimad mured?

Jah, me autasustame võitjaid. Meil oli gema, nad suudavad ka otsuseid vastu võtta.

Probleem on muidugi, kui turud on ebasoodsamate piirkondade meede, miNeis on ettevõtlusvaimu. Seda polegi nii vähe. kadunud. Järjekordselt on Vene turg da maksti põllumeestele, kes tegutMeie maaelu säilimise võti on just nimelt ära kukkunud, sügisel oli ka tesesid kehvemates piirkondades. taludes, mitte aga põllumajandusettevõtete raviljabörsidel madalseis, sealiNüüd on kogu Eesti ebasoodsamaks piirkonnaks kuulutatud, kontsentreerumises. hasektoris on nii turgude kadumise kui ka seakatku päkuid raha me juurde ei kaubelMiks nii? rast raske. Aga kõik mured nud. Otsetoetuste määrus lueskaleeruvad eelkõige seal, Kui põllumajandus kontsentreerub, siis pobab haavatavatele piirkondaMahetoodang le see enam säästlik ja kestlik põllumajandus, kus on tehtud liiga suuri indele maksta tootmisega seotuleb mõne vaid eesmärgiks muutub kasumi suurendamivesteeringuid, liiga lennutud toetusi ehk tegelikult tuerandiga meil ne. Euroopa põllumajanduspoliitika on algkaid plaane ja elatud üle jõu. leks kaardistada piiriäärsed kõik taludest. selt välja mõeldud taludel püsiva multifunktTaludes saadakse paremini alad ja saared ning nendes piirhakkama, sest siin on rohsionaalse põllumajandusmudeli säilitamiseks, kondades maksta loomade arvu ja mitte põllumajandustööstuse arendamiseks. kem talupojamõistust, ettehektarite arvu pealt lisatoetusi. Seda ei Kogu ELi majanduspoliitika on suunatud väivaatlikkust ning võetud vähem riske. ole tehtud. Selleks, et ääremaadele elu tuua, ke- ja keskmise suurusega ettevõtete tegevutuleb sinna raha suunata, mitte aga suurtootse soodustamisele. Sama peaks toimuma ka jate taskuid täita. Oluline on, et kogu Eestis Aastaid on räägitud, et noored ei taha tapõllumajanduses. Suurte põllumajandusettelupidamisega tegeleda. Kuidas sellega saaks tegeleda põllumajandusega.

Ka investeeringutoetustega võiks olla pavõtete toetamine maksumaksja rahaga on rapraegu on?

Noori on ja põlvkondade vahetus talus on ha mittesihipärane kasutamine. remini. Toetuste maksimum on liiga kõrge, Kui põllumajandusettevõtete omanikkond käimas. See teeb rõõmu. Olustveres ja Maakuni 500 000 eurot ettevõtte kohta. Meie arkontsentreerub, tekib ka välisinvestoril nenülikoolis on põllumajanduserialad populaarvates piisab 300 000 eurost küll, sest siis jade ettevõtete vastu huvi. Keegi ei osta talu, semaks muutunud. Muidugi võiks noori rohguneksid toetused palju suurema ettevõtjamillel on maad 100 hektarit, kuid kui müüa kem põllumajandusse tulla, kuid paljud noote rühma vahel, sh väikestele tootjatele. Et on firma 50 000 – 100 000 hektari maaga, red ei adu praegu, et 10 või 20 aasta pärast väiketootja saaks väiketootja investeeringusiis tuleb kindlasti ostja välison talude roll kümme korda tähtsam kui täna. toetust taotleda, on tal vaja ületada künnis: maalt, tõenäoliselt HiiNoorte taludesse naasmist soodustatakse 4000 eurot käivet aastas. Et pääseda tavainnast või araabia maaka riiklikult. Taluliit on seda meedet aastaid vesteeringutoetusi taotlema, peab käive oledest. Nimelt välisnõudnud. Toetust makstakse näiteks siis, kui ma 14 000 eurot. Meie arvates võiks alumimaalt, sest meil võtad oma vanemate talu üle. Võib saada inne künnis olla 2000 eurot ja ülemine künnis Eestis pole jõuvesteeringutoetust tagastamatu abina kuni peaks lõppema umbes 8000 euro juures. Meedu, kes suu40 000 eurot. Selle eest saab juurde osta loode peaks olema suunatud tõesti väikestele ja daks nii suurt mi, uuendada tehnikat – teha midagi teistnendele, kes tahavad stardikiirendust.

3

Vahtu tuleb igast erakonnast

R

iigikogu valimiste eel on erakondade valimiskavad huvilistele valla. Maa Elu otsustas võtta oma vaatluse alla pakutud programmide selle osa, mis puudutab maaelu ja põllumajanduse edendamist.

Valimisprogrammide ühine joon on selles, et vahtu lüüakse kõvasti, konkreetseid kavatsusi on paraku vähevõitu. Mida ikka arvata nii-öelda tüüploosungitest nagu „loome eeldused ettevõtluse arenguks”, et „põllumajandust ja toidutööstust tuleb arendada selleks, et Eesti toit oleks puhas”, et „meie eesmärk on konkurentsivõimeline Eesti, kes suudab end ise ära toita” või et „toetame ühistulist tegevust”.

Mõned konkreetsed lubadused on erakonnad siiski välja käinud. Näiteks Reformierakond tahab korraldada põllumajandusministeeriumi umber maaeluministeeriumiks.

IRL lubab tühistada füüsiliste isikute põllumajandustoetuste maksustamise tulumaksuga ning üle vaadata looduskaitselised piirangud, mis on siiani kitsendanud metsa majandamist.

Sotsiaaldemokraadid lubavad keskkonnainvesteeringute keskuse toel likvideerida tarbetult seisvad vanad põllumajandushooned ja nende varemed ning takistada põllumajandusliku diiselkütuse aktsiisimäära tõusu.

Keskerakond lubab piirata viljaka põllumaa kasutamist mittepõllumajanduslikul otstarbel ning seista hea selle eest, et Eesti toit oleks märgistatud kogu Euroopa turul.

Vabaerakond seab eesmärgiks suurendada otsemaksete riiklikku kaasrahastamist ning maksustada väärtusliku põllumajandusmaa sihtotstarbe muutmine.

EKRE tahab peatada maamüügi välismaalastele ja kehtestada neile kinnisvaramaksu.

See, milline valimisprogramm lähema nelja aasta jooksul Eestis peale jääb, sõltub kõige otsesemalt valijast. Lubadusi on mõistagi enam. Meie ülevaadet erakondade lubadustest maamajanduse vallas saab lugeda tänasest Maa Elust.

Kahjuks ei saa me viimastel aegadel hõisata oma valimisaktiivsusega, seda eriti maapiirkondades. Sestap kutsubki Maa Elu kõiki ärksaid maainimesi valimistel aktiivselt osalema. See, kelle poolt hääletada, sõltub igaühe valikutest ja südametunnistusest. Oluline on, et me oma valiku välja ütleme. Nagu öeldud, vahtu tuleb igast erakonnast, kuid valimiskavades on ka nii mõndagi asjalikku.

Eestimaa on kõiõi gi meie kätes. Keegi gi teine ei saa meie eest est seda hoida ega arenndada.

Peeter Raidla

Peatoimetaja Peeter Raidla, maaelu@ajaleht.ee, telefon 447 7063 Küljendus Ain Kivilaan Korrektor Reeli Ziius Müügijuht Jane Barbo, jane.barbo@ajaleht.ee, telefon 526 3578 Levijuht Erkki Lumisalu, erkki.lumisalu@ajaleht.ee Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Rüütli 14, 80010 Pärnu, telefon 447 7090 Trükk AS Kroonpress, trükiarv 34 000 Maa Elu levib Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel kaks korda kuus Autoriõigused: AS Ühinenud Ajalehed, 2015

4

VA L I M I S E D

27. jaanuar 2015

Maa Elu

Noppeid erakondade v

9600€

+km

FOTON - juba 8 aastat Eestis! Lai valik traktoreid laos olemas! www.farmest.ee

€ 9 9 9 6

4WD su) 25 hj käibemak (sisaldab 8+8 käiku ARK-s registreeritav Garantii 2 aastat või 750 töötundi Standardvarustuses tagarataste raskused ja esimesed porilauad Pakkumine kehtib 15.02.2015

Farmest Keskus Tartus, Tähe 131 F, tel 5691 1812 Farmest Keskus Pärnus, Riia mnt 106, tel 5699 6450 Farmest Keskus Sauel, Harjumaa Kaubahoovis, Pärnasalu Põik 1, tel 5699 6470

Mark: CFMOTO Mudel: CFORCE 500

Hind: 5090 €. Järelmaksuga al 99 € kuus

Mootor: 1silindriline, vedelikjahutusega 498 cm³/ 14,5 kW bensiinimootor Jõuülekanne: CV-TECH variaator Veoskeem: elektriliselt juhitav 2WD/4WD ja lukustatav 4WD Istekohti: 2 Tippkiirus: (piirajaga) 70 km/h Komplekti varustus: kaasreisija seljatugi, tõmbevints, haakekonks, L7e tänavalegaalse sõiduki tüübikinnitus

ISAMAA JA RES PUBLICA LIIT • Põllumajandust ja toidutööstust tuleb arendada selleks, et Eesti toit oleks puhas, kõrge kvaliteediga ning et sellel oleks kindel koht meie toidulaual.

• Suurendada maaelu arengukava riigipoolset kaasrahastamist, suunates täiendavad vahendid eelkõige põllumajandustootjate ja toidutööstuste konkurentsivõime tõstmiseks ning finantsinstrumentide (täiendavad tagatised) kasutusala laiendamiseks.

• Toetada Eesti riigieelarvest aktiivsetele põllumajandustootjatele üleminekutoetuste (täiendavad otsetoetused ehk top-up) maksmist, et võrdsustada konkurentsitingimusi ja suurendada põllumeeste võimekust maaelu arengukava investeeringutoetuste taotlemisel.

• Tühistada füüsiliste isikute põllumajandustoetuste ja saamata jäänud tulu hüvitamise maksustamine tulumaksuga, tagada sellega FIE ja äriühingu võrdne kohtlemine.

• Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika peab jääma ühiseks ja ühiseelarvest rahastatavaks, et välistada ülemäärane ja konkurentsi moonutav riigiabi. Põllumajandustoetuste ja konkurentsitingimuste võrdsustamine Euroopa Liidus peab jätkuma.

• Toetada talude kui Eesti traditsiooniliste põllumajandustootmisüksuste arengut.

Vältida põllumajandusmaa ja tootmise kontsentreerumist sellisel määral, et see hakkaks ohustama keskkonda. Vältida põllumajandusmaa koondumist väliskapitali ja kinnisvarafirmade kätte, kelle eesmärk ei ole aktiivne toidutootmine.

• Lisaks toidutootmisele on äärmiselt tähtis ka muu maaettevõtluse edendamine. Oluline on maaelu arengukava toetusi mitte liialt killustada, vaid suunata need eelkõige kohaliku ettevõtluse edendamiseks, et säilitada ja luua uusi töökohti.

• Vaadata üle riigi seatavate looduskaitseliste piirangute kehtestamise tingimused ja nen-

Hind: 5990 €. Järelmaksuga al 119 € kuus

www.cfmoto.ee

REFORMIERAKOND • Maaelupoliitika eesmärk on luua igaühele võimalus vabalt valida endale meelepärane elu- ja töökoht. Ühtlase arengu eeldusteks on korralik taristu ja toimiv ühistransport.

• Omanikud tuleb kaasata võimalikult vara kõikidesse nende omandit puudutavatesse protsessidesse (planeeringud, kaitsepiirangute kavandamine, rajatiste ehitamine jne).

• Põllumajandusministeerium korraldada ümber maaeluministeeriumiks, kaaluda ametite regionaalset hajutamist.

• Tagada avalike teenuste parema kättesaadavuse, korraldades riigiga suhtlemise e-riigi keskkonnas kohalike omavalitsuste abil; panustada riigi tasakaalustatud arengu tagamiseks jätkuvalt Kagu-Eesti ja Ida-Virumaa tegevuskavade elluviimisesse ning töötada välja Lääne-Eesti saarte tegevuskava, arvestades nende iseärasustega.

• Toetada ja soodustada omavalitsuste vabatahtlikku ühinemist. Selleks kahekordistada ühinemistoetust (50 eurolt ühinenud omavalitsuse elaniku kohta 100 eurole). Soosida igati omavalitsustevaheliste ühisasutuste asutamist.

• Seista võrdsete konkurentsitingimuste eest nii Euroopa Liidu ühisturul kui Eesti sees; toetada uute ekspordikanalite ja -turgude leidmist, hajutamaks riske ja vähendamaks

Lõuna Ehitus OÜ

Mark: CFMOTO Mudel: CFORCE 550 Mootor: 1silindriline vedelikjahutusega 498 cm³ / kuni 29 kW bensiinimootor Ülekanne: CV-Tech variaator Veoskeem: 2WD/4WD/4WD lock Istekohti: 2 Põhivarustuses: L7e tüübikinnitus, vints, haakekonks, kaasreisija seljatugi, autom päevasõidu tuled jpm

de hüvitamise. Kuna tegu on metsa majandamist oluliselt piiravate kitsendustega, tuleb tagada maaomanike võrdne kohtlemine ja asjakohane hüvitis. Senine praktika on tekitanud vastandumist looduskaitsele ja sundinud omanikke kahtlema Eesti kui õigusriigi toimimises.

• Muuta seadusi nõnda, et maaomanikud hakkaksid oma maal asuvate tehnorajatiste talumise eest saama õiglast hüvitist.

• Koostada uus jahinduse arengukava, mis arvestab õigusruumis toimunud muudatusi ning jahikultuuri ja maamajanduse arenguvajadusi.

www.lounaehitus.ee

on Eesti kapitalil põhinev ehitusettevõte, mis alustas oma tegevust 2005. aastal. Meie põhitegevus on peatöövõtu korras ehitamine alates nulltsüklist kuni viimistluseni „võtmed kätte“.

Juhataja Jaago Roosmann: “EHITA ARUKALT on meie moto just sellepärast, et pakume tellijatele alati professionaalset nõustamist ja personaalseid lahendusi, mis oleksid mõistlikud ning püsivad. Koos lahendame tekkivad probleemid ning oleme alati abiks parimate võimaluste väljanuputamisel.“

Meie trump on avatus ja nutikus ning kiire tegutsemine

Tegevusvaldkonnad: Loomakasvatushoonete ehitus Tööstushoonete ehitus Hoonete rekonstrueerimine ja restaureerimine Kilpmajade, eramute ja korterelamute ehitamine Metallkonstruktsioonide

ehitus-paigaldus Seikluspargid, mänguväljakud, külaplatsid Projekteerimine

Risu tee 2, Pihkva küla, Tähtvere vald, 61407 Tartumaa Telefon 515

3120 info@lounaehitus.ee

Maa Elu

VA L I M I S E D

27. jaanuar 2015

5

valimislubadustest maamajanduse vallas Venemaa sanktsioonide mõjusid meie põllumeestele; • Toetada põllumajandustoodangule kõrge lisandväärtuse andmist, mis võimaldab müüa tooteid kaugematel turgudel, luua uusi hästitasustatud töökohti ja põllumeestel küsida oma töö eest väärilist hinda.

• Soodustada kohalikul toorainel põhinevate biokütuste ja väheväärtusliku puidu kasutamist. Suurendamaks metsandussektori konkurentsivõimet ja parandamaks teede olukorda kehtestada metsaveoautode täismassi piirangu sõltuvalt telgede ja velgede arvust.

SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND • Eesmärk on konkurentsivõimeline Eesti, kes suudab end ise ära toita nii praegu kui ka tulevikus. Meie laual peab olema Eesti inimeste hoole ja armastusega kasvatatud toit. Selleks tuleb luua meie põllumeestele võrdsed võimalused võrreldes teiste Euroopa riikidega.

• Eelarve suurendamise maht peab vastama Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika käigus kokkulepitud üleminekutoetuste (nn top-up) määrale.

• Põllumajandusmaa peab olema sihtotstarbeliselt kasutatav. Piirata oluliselt nn euroheina tegu.

• Rakendada väiketaludele mõeldud arendusja toetusmeetmeid. Seada põllumajanduspoliitika üheks eesmärgiks tööhõive ja hajaasustuse säilimise maapiirkondades.

• Toetada maksupoliitiliste erisuste, maaelu arengukava ja EASi meetmete kaudu maapiirkondadesse töökohti loovate ettevõtjate investeeringuid. Eelistada ettevõtjate koostööle suunatud projekte.

• Laiendada eelkõige piirialadel praegust maataristu toetusprogrammi, et aidata kaasa puhta vee ja kanalisatsiooni ning interneti kättesaadavusele, samuti kohalike teede korrastamisele ning elektri- ja sidevõrkude rajamisele. Alandada põllumeestele ja maa-

ettevõtjatele elektrivõrguga liitumise tasu.

• Keskkonnainvesteeringute keskuse toel likvideerida tarbetud vanad põllumajandushooned ja varemed.

• Mitte tõsta põllumajandusliku diiselkütuse aktsiisimäära.

• Kaardistada Eesti bioenergia ressursid nende efektiivsema kasutamise huvides, et võtta seni kasutamata põllumaad uuesti käibesse ja suunata loomasöödast ülejääv biomass bioenergia tootmiseks. Toetame bioenergia tootmist Euroopa tõukefondide kaasabil.

• Väärtustada viljakate põllumaade kaitset, et neid ei viidaks põllumajanduskasutusest välja.

• Kalanduse konkurentsivõime kindlustamiseks säilitada kalalaevadel kasutatava kütuse aktsiisimaksuvabastus.

• Toetada Eesti kujundamist Läänemere eelkõige inimtoiduks mõeldud räime-kilu logistikakeskuseks, et pakkuda kaluritele perspektiivikaid ja mitmekesiseid turuväljundeid.

KESKERAKOND • Toetada eesti põllumeeste ja kalandusvaldkonna konkurentsivõime tõstmist läbi Euroopa Liidu Ühtse Põllumajanduspoliitika ja Kalandusrahastu pakutavate võimaluste, sh otsetoetuste võrdsustamine.

• Tagada Euroopa Liidu poolt lubatud siseriiklike põllumajandustoetuste ehk 25 top-uptoetuste välja maksmise riigieelarvest.

• Vabastada põllumajandustoetused tulumaksust.

• Viia Eesti põllumaad kui rahvuslikku rikkust hinnates seadustesse muudatused, mis oluliselt piiravad viljaka põllumaa kasutamist mittepõllumajanduslikuks otstarbeks.

• Euroopa Komisjon peab aktiivsemalt sekkuma WTO läbirääkimistesse, et tagada ausad ja tasakaalustatud vabakaubanduslepingud,

TÜ EHA Metalli- ja Puidutooted Väike-Laatsi 2, 68205 Valga tel 5348 8772, e-post info@ert.ee

www.ert.ee

Väiketraktori esisahk

Väiketraktori tagasahk

Haagis E21 kõrgendusega, reaalne kandevõime 21 t

Haagis E14 kõrgendusega, kandevõime 14 t

Toodame:

karjääri-, viljaveo-, silo- ja ATV haagiseid veoauto kallurkaste vahetuskaste

samas pidades eriliselt silmas hiljuti liikme staatusesse saanud Venemaad.

VABAERAKOND • Suurendada otsemaksete riiklikku kaasrahastamist. Rakendada Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika otsetoetustele ühtset 150 000 eurost maksimaalses suuruses toetuslimiiti ühe tootja kohta ilma ühegi erandita. Suurendada tootmiskohustusega seotud ja ümberjagatavaid toetusi eelarve ümberjagamisega suurusjärgus 100 miljonit eurot, et toetada raskustes sektoreid ja väiketootjaid.

• Suurendada maaelu arengukava (MAK) riigipoolset kaasrahastamist. Rakendada kõikidele investeeringumeetmetele ühte meetmeteülest maksimaalse toetuse piirmäära 300 000 eurot kogu finantsperioodi jooksul.

Seadustada toetusregistri uued reeglid, mis välistavad mitmekordse toetuse väljamaksmise iga tootja kohta. Kõiki MAKi meetmeid rakendada üksnes väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele.

• Siduda ühistute investeeringutoetuse suurus vastavusse ühistuliikmete arvuga ja määratleda konkreetse toetuse suurus vaid iga ühistuliikme kohta vahemikus 50 000 kuni 100 000 eurot, sõltuvalt sektorist.

• Soodustada alustavate ja noorte põllumajandustootjate tegevust ning töötada välja riigigarantiidega sooduslaenud talude üleandmiseks vanematelt järglastele.

• Maksustada väärtuslik põllumaa (maatulundusmaa) sihtotstarbe muutmine elamu- või tootmismaaks.

• Anda maa-ameti poolt riigi maareservi arvatud põllumajanduslike maade erastamise ja väljarentimise enampakkumise konkurssidel piiratud ringiga pakkumisel eelisostuõigus või eelisrentimisõigus selles piirkonnas tegutsevatele noortalunikele ja väiketootjatele, kelle kasutuses on kokku vähem kui 150 ha põllumaad.

• Määratleda maa- ja tehnorajatiste omanike üldised õigused ja kohustused tehnorajatis-

te ehitamisel, hooldamisel ja rekonstrueerimisel ning seadustada omaniku maal võõra tehnorajatise talumise kohustuse eest õiglane hüvitis.

• Tõsta nii füüsilisest isikust metsaomanikele kui ka füüsilisest isikust ettevõtjatele aastane maksuvabastus metsa töötlemisel 5000 euroni sõltumata sellest, kas võõrandatakse raieõigust või metsamaterjali.

• Seadustada alates 2017. aastast jahipidamine ainult nendel maadel, kus maaomanikuga on sõlmitud maa jahindusliku kasutuse kirjalik leping.

• Tagada kiire valguskaablitel põhinev lairiba-internetiühendus hiljemalt aastaks 2018 mõistlike liitumiskuludega iga maamajapidamiseni.

EESTI KONSERVATIIVNE RAHVAERAKOND • Kasutada Eesti loodusressurssi rahvusliku rikkuse suurendamiseks, tagades sealjuures moodsa loodussõbraliku tehnoloogia ja range järelvalvega säästliku majandamise.

• Seista kodumaiste ettevõtete võrdse kohtlemise eest ühisturul ning võidelda monopolide ebaõiglase ja kõlvatu konkurentsi vastu.

• Taastada põllumajanduses üleminekutoetuste siseriiklik osa (top-up) kodumaise põllumajanduse konkurentsivõime suurendamiseks.

• Peatada maapiirkondade tühjenemine ning tagada nende areng piisava rahastuse, maksu- ja teiste soodustuste kaudu ning loobuda omavalitsuste sundliitmise kavadest.

• Peatada maamüük välismaalastele ja kehtestada neile kinnisvaramaks.

Valimislubadusi uuris Peeter Raidla

6

METS

LÜHIDALT

Eesti ja Hiina kirjutasid alla koostööleppele Põllumajandusminister Ivari Padar ja Hiina Rahvavabariigi asepõllumajandusminister Niu Dun allkirjastasid 20. jaanuaril koostööleppe, mis paneb aluse kahe riigi põllumajandusministeeriumide regulaarsele koostööle. „Eesti ja Hiina senine koostöö toidukaubanduse, toidukontrolli ja toiduga seotud rakendusteaduste valdkonnas pole olnud väga regulaarne. Leppega muutub see regulaarseks ja on ka eelduseks Eesti toidukaupade järk-järgulisele jõudmisele Hiina turule,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar.

Ministri sõnul on Eesti huvi viia Hiina turule eelkõige piima-, liha- ja kalatooteid. „Kuigi toiduainete ekspordi suurendamine Hiina suunal sõltub eelkõige ettevõtjatest, siis riigi roll on anda kogu võimalik tugi ametkondlikus suhtlemises. See tähendab, et meie toidutootmine oleks toiduohutuse mõttes Hiina riigi poolt vajalike toidugruppide lõikes tunnustatud,” lisas Padar. (ME)

PõllumajandusKaubanduskoda edastas oma ootused Põllumajandus-Kaubanduskoda ootab erakondadelt Eesti toidutootjate ausat kohtlemist ja meetmeid põllumajandussektori potentsiaali paremaks ärakasutamiseks, kinnitas koda oma eelmisel nädalal tehtud ettepanekutes.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) on välja töötanud seisukohad eelseisvateks Riigikogu valimisteks, millest võiks lähtuda poliitika kujundamisel põllumajanduse ja toidutootmise valdkonnas järgmise nelja aasta jooksul. Koja põllumajandus-, toidu- ja maaelupoliitikat käsitlevad ettepanekud lähtuvad juhtmõttest „Maa on Eesti rikkus!”. „Põllumajandus- ja toidusektor on strateegiliselt oluline meie igapäevase toidujulgeoleku tagajana, kuid üha olulisemaks muutub põllumajanduse roll ka toiduks mittekasutatava tööstus- ja energiatoorme allikana. Selle valguses kutsume Riigikogu tulevasi liikmeid üles toetama võimalusi põllumajandusja toidusektori potentsiaali paremaks ärakasutamiseks,” ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus. (ME)

27. jaanuar 2015

Maa Elu

Metsaäri tugineb us MILLISEID TOETUSI SAAB TAOTLEDA ERAMETSAOMANIK? Toomas Šalda maaelu@ajaleht.ee

P

uidu ostu, müügi ning metsamajandusega tegeleva Enniste OÜ omanik ja juht Sven Köster on tegus mees: peale enda ettevõtte on tema juhtida Metsa Hoiu-Laenuühistu ja Kullamaa-Loodna Metsaühistu. Lisaks on ta pikka aega kuulunud Eesti Erametsaliidu juhatusse ning olnud Läänemaa erametsanduse tugiisik. Mees tunneb metsa ja metsaäri sügavuti.

Sven Köster jõudis metsanduse juurde taluperemehena. Kui 1884. aastal asutatud Enniste talu 1994. aastal perele tagastati, oli talule kuuluvast 43st hektarist üle 30 hektari metsa all. Tänaseks on Enniste OÜl ligikaudu 400 hektarit metsa- ja 10 hektarit põllumaad.

Esialgu sai tegutsetud FIEna, aga käive kosus sedavõrd, et 1. juunil 2001 alustas tegevust Enniste OÜ. 2000. aastal vabastati ettevõtted reinvesteeritava kasumi tulumaksust, eks seegi andis tõuke osaühing luua. Kontor seati sisse endises Risti vallamajas ja seal ollakse praegugi, ehkki Risti vald kuulub nüüd Lääne-Nigula valla koosseisu ja vallamajas on LääneNigula vallavalitsuse Risti teeninduskeskus.

Kui esimesel tegevusaastal oli ettevõtte käive praeguses vääringus 140 000 eurot, siis kahe aasta pärast juba 412 000 eurot.

Hoogne algus tõstis Enniste OÜ 2003. aastaks Läänemaa ettevõtluse edetabelis kõrgele kuuendale kohale. Köster meenutab, et tollal sai kohati enesetapjalikult kõvasti rabatud, töid võeti ette ka üsna kaugel väljaspool Läänemaa piire Harjumaal, Raplamaal jm. Tema auto läbisõit oli 60 000 km aastas, nüüd 30 000: „Olin ööpäev läbi tööl, magasin sageli autos.” Majanduskriis langetas 2009. aastaks Enniste OÜ käibe 60 000 peale, 2013. oli see jälle rõõmustavad 340 000 eurot, mis mullu siiski kolmandiku võrra kahanes.

Täna püüab viie lapse isa metsaäri rahulikumalt võtta, kuid püsib kindlalt Lääne-

Liivapuistur Võtame vastu

eelkobestite ja nende

tööorganite eeltellimusi 2015. aastaks.

EK 8,2 m 7900 € + km EK 6,3 m 6900 € + km EK 5,0 m 6300 € + km

METSATEHNIKA REMONT (hammaslatid, mastiotsad).

Ferrel AS | as.ferrel@neti.ee Põllu 3a, Sõmeru | 44201 Lääne-Virumaa | tel/faks 322 3421

Erametsakeskuse (www.eramets.ee) kaudu saab taotleda nii Euroopa Liidu kui ka siseriiklikke metsandustoetusi. Toetusi saavad erametsaomanikud ja metsaühistud. 2015. aastal saab Erametsakeskuse kaudu taotleda järgmisi siseriiklikke toetusi: • metsa uuendamise toetus – esimene voor 15.07.2015, • erametsaomanike nõustamise toetus – iga kuu 20. kuupäev, • metsamaaparandustööde toetus, • metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise toetus – 20.02.2015,

• pärandkultuuri säilitamise ja eksponeerimise toetus – 30.06.2015, • metsaühistu toetus.

2015. a teise poolaasta taotlusvoorude tähtajad selguvad juunikuus.

Vääriselupaiga kaitseks sõlmitakse lepinguid kogu aasta kestel.

2015. a on plaanis jätkata Erametsakeskuse kaudu ka eurotoetuste jagamist. Kuna määrused on veel Põllumajandusministeeriumis ettevalmistamisel, siis täpsed tingimused ja taotluste vastuvõtmise ajad pole veel teada.

Allikas: Erametsakeskus

maa metsandusettevõtete esikümnes. „Lääüks langetab ja teeb väljaveo, teine transpornemaa ei ole kõige tänuväärsem metsandusdib palgid kokkuostja juurde, kolmas vastumaakond. Metsa on siin Lääne-Nigula, Kullatab raamatupidamise eest. Enniste OÜl endal maa, Oru ja Nõva valdades ning mets on hulon vaid üks Belarus pisemate tööde tarbeks. ga madalam kui mujal Eestis.” Kui 2003. aas„Mul on kehv närvikava, ma ei kannata, tani oli Kösteri peamine mõõdupuu müüdud kui masin katki on ja töö seisab. Praegu tegetihumeetrite hulk, mis tõusis kümne tuhande levad selliste asjadega teised mehed.” Masikanti, siis nüüd on keskmine aasta tihumeetnaparki investeerida pole Läänemaa ettevõtrite arv 4000. ja soovinud, sest vesisel ja liivasel pinna„Pigem teen tööd võõras kui ensel kasvavad lühemad puud ning mada metsas. Tellijate nimekiri ehk sin teenib vähem kui Eestis kesktantsukaart on novembri lõpumiselt. „Kui harvester teeb sani lahti, need tööd, mis selleks ma ajaga mujal sada tihumeetajaks kirja saavad, suudan rit, siis meil võib-olla nelikümmend. Alltöövõtjad käihooajal, mis algab septembVäiksem tegija saab vad seepärast ka kaugemal ris ja lõpeb jaanipäeval, ära suurfirmade kõrval tööd tegemas, aga õnneks ei teha. Enniste OÜ organiseeellu jääda paljuski küsi nad siin veel kõrgemat rib raie ja müügi. Kõige rohtänu kontaktidele kem tellimusi tuleb tavalihinda. Kahel meie alltöövõtjal ja usaldusele. selt veebruaris, aga siis võib on vanemad masinad ja nad viitjuhtuda, et ei saa aidata, sest sivad ise nende kallal nokitseda, masinaid ja tööjõudu pole nii neid korras hoida. Uus harvester tahab palju võtta. Kui tullakse hiljem kui novembkõva mahtu saada, et ära tasuks. Riigimetsa ris, võib töö lükkuda järgmisse hooaega. Jaaei lubata vanemaid masinaid kui 2010. a väljanipäevast septembrini on meil pikk puhkus laskega. Masin peab edastama otse informatsiooni RMKle, kus, mida ja kui palju teeb. Ernagu õpetajatel.”

Enniste OÜ omanik peab oma firmat selametsas saab pisut lihtsamalt. Seal on väikles mõttes mikroettevõtteks, et peale tema on semad platsid, seega on maht pisem ja sinna palgal vaid üks töötaja, kes teeb töid, mida allvanem tehnika sobib.” töövõtjatelt tellida ei saa või mida nad teha ei taha: väikese mahuga harvendused kuni viieVäiksem tegija saab suurfirmade kõrval elkümne tihumeetrini jms. Muude tööde jaoks lu jääda paljuski tänu kontaktidele ja usalon välja kujunenud kindlad koostööpartnerid: dusele. „Kakskümmend aastat süsteemis pü-

Maa Elu

METS

27. jaanuar 2015

7

aldusele ja ühistegevusele simist näitavad, et ju olen oma tööd korralikult teinud. Ei tee saladust: abi on olnud sellestki, et olin tegev Erametsaliidus ja aitasin inimesi Läänemaa erametsa tugiisikuna. Aga siin oli tähtis jälgida, et keegi ei saaks öelda, et kasutan oma positsiooni ära. Põhiline on hea nimi, ma pole tegelenud raha- ehk röövraidega – ma ei ole ainult ärimees, vaid ka spetsialist ja nõuandja. Tugiisikute süsteem lõpetati küll 2012. aastal ära, nüüd on metsaühistud need, kes sama teenust pakuvad ja eks nõu küsitakse päris palju praegugi,” kirjeldab Köster oma tegemisi. „Metsandus on väga konkurentsitihe ala, alati peab arvestama, et võõrasse metsa sissesaamisele pretendeerivad paljud. Tavaliselt on abiks usaldus. Ringkond, kus praegu raiun, on suhteliselt väike, jääb Ristilt umbes kahekümne kilomeetri raadiusse: Läänemaa pluss Märjamaa ja Nissi vallad. Kes on meilt teenuse tellinud, on rahule jäänud ja edasi soovitanud,” tõdes Köster.

Peale iseenda sõltub metsaärimehe edu ilmast ja kokkuostuhindadest. Ka põllumajandusega seotud Köster teab, et kõige rohkem mõjutab ilmataat põllumeest, sest tema ei saa öelda, et ilm on ebasobiv ja koristame vilja siis järgmisel hooajal. Metsamehel on veidi lihtsam, mets ei lähe nii kiiresti hapuks. Aga kui tööd teha ei saa, ei tule ka midagi sisse.

Hind kõigub puiduturul kõvasti. Näiteks Venemaalt on pärast 2008. aastat vähem puitu tooma hakatud ja nii on kohalikul veidi lihtsam. „Eelmine aasta oli väga kuiv ja metsa sai hästi teha, saeveskid on tänaseni puitu täis ning hind kukub. Paberipuud ei võetud aasta lõpus üldse vastu, nüüd piirangutega jälle võetakse.

Teisalt: kui hind on üleval, tahavad paljud raiuda, aga tehnikat ei jätku ja alltöövõtjad tõstavad ka hinda. Praegu langenud kütusehind pole teenuse hinda langetanud, paar kuud hinnalangust pole veel mõju avaldanud. Olgu see teenusepakkujate boonus, vähemalt ei ole neil selle puhvri tõttu põhjust hinda tõsta. Tean ka, et palgakulu neil kasvab, seega ega nad väga suures plussis ei ole,” teab Köster.

Enniste OÜ koormatest läheb suurem osa Paldiski sadamasse, aktsiaseltsi Lignator või aktsiaseltsi Lemeks. Männipalki viiakse ka Combimilli Suure-Jaanis ja peenpalki Pärnusse Laestisse. Ise ilma kokkuostjateta eksportimiseks peaks kogus olema mitu korda suurem. Puidul on õnneks nii palju ostjaid, et hind püsib normaalsel tasemel ja kartellikokkuleppeid pole Köster oma tegutsemisaja jooksul täheldanud.

Nagu paljud teisedki on ka Enniste OÜ omanik soovinud puidule lisaväärtust anda, lühikest aega oli firmal endal saeveski, aga

kahjustuskolle sees, osa puid on lihtsalt vanad. Siis ta saabki kogu oma metsast ainult küttepuid ja nii kümneid aastaid järjest. Kui oleks ühekorraga samad puud maha võetud, saanuks korraliku tarbematerjali ja arvestatava tasu, nüüd on kõik aga ahjus ära põletatud ja kogu lugu. Kui on majandusmets, siis tuleb ka majandada.”

Sven Köster näitab kaardil, kus Enniste OÜ lähiajal metsatöid tegema hakkab.

see ei tasunud ära ja läks müüki. Praegu asub oleks vaja järgmist etappi, kus saematerjalist midagi edasi toodetaks.

Ristilt vaadates lähim suurem saeveski Pärnus, siis teisel pool Tallinnat Vaidas, KeiEesti metsanduse viimaste aastakümnete arengust laiemalt rääkila saeveski lõpetas enam kui kümme des on Sven Köster pigem posiaastat tagasi tegevuse. „Juba ainuüksi transporditiivne: „Kui üheksakümnendakulud kahaneksid, kui saevestel oli märksõna nn looduslik ki asuks ligemal. Mõni pisem uuenemine, mis tähendas, et veski tegutseb lähemalgi, puud võeti maha ja jäägid Eesti keskmine aga sinna saaks viia koorma jäid sinna, kuhu juhtus, siis erametsa pindala kuus ja see ei motiveeri erienam nii ei tehta. Au sisse on ühe omaniku ti. Vaja oleks saeveskit, mis tõusnud istutamine, noorenkohta on kaheksa töötleks 50 000 tihumeetdiku hooldus, metsa heaperehektarit. rit saematerjali aastas. Vaemehelikku majandamist on rohvalt keegi lähiajal nii suurt kem. Suurimat meelehärmi tekitab investeeringut tegema hakasjaolu, et osa omanikest üldse ei takab, sest ei saa kindel olla, et tuleb piisavalt hagi majandada. Mets kukub jala pealt mamaterjali ja tööd. Saeveski puhul on väga oluha, sealt võetakse vaid küttepuid. Näiteks line asukoht, näiteks on õiges kohas keset Eeskuusikus sureb osa puid igal aastal ja omatit Imavere,” tõdeb Köster. Saetakse Eestis tenik raiub ilma okasteta puud kütteks. Järgma hinnangul siiski piisavalt palju, rohkem misel aastal jälle sama lugu, sest kuskil on

TERASUKSED TERASPROFIILUKSED TULETÕKKEUKSED METALLITÖÖD

Eesti keskmine erametsa pindala ühe omaniku kohta on kaheksa hektarit. „Kui omanikul on nii vähe metsa, siis ei saagi ta olla ise suur spetsialist, selleks on konsultandid, metsaühistud, eraettevõtted. Palju on suhtumist: mulle anti mets tagasi, ma ei võta siit mitte üht tikku, las seisab. Metsa suhtutakse kui tagavararahakotti: võtan siis, kui häda käes. Hea turvaline ju mõelda, et see on olemas. Aga ei arvestata sellega, et mets kasvab küll juurde, aga ka rikneb,” räägib Köster oma kogemustest.

Läänemaa erametsanduse tugiisikuna nägi Köster sageli, et omanik hoiab oma metsa sisuliselt puutumatuna, peab seda pühaks, aga ükskord tuleb pärija asjatundja jutule ja küsib: kus see mets on ja palju selle eest raha saab. Suur osa pärijaid teeb metsa väga kiiresti rahaks. Inimesel, kes on metsa riigilt tagasi saanud, on oma metsaga palju tugevam emotsionaalne side kui sellel, kes metsa päranduseks saab. „Praegu on metsaomanikul võimalus kuuluda metsaühistusse, kus ta saab soovi korral täisteeninduse: mets tehakse ära, istutatakse uued puud, aetakse toetusrahadega seonduv korda. Tuleb edastada oma soov metsaühistule või eraettevõttele, sõlmida leping ja tehaksegi vajalikud tööd ära. Ühistegevust tuleb järjest rohkem teha. Metsaühistus tuleb maksta väikest liikmetasu, aga see tasub end igal juhul ära,” sõnas mees.

Sven Köster on viis aastat tegutsenud Metsa Hoiulaenu Ühistu juhatuse esimees. Kui majanduskriis tuli, siis ei antud väikemetsaomanikele pangast laenu ja mureks on see tänaseni. Aktiivsemad Eesti metsaühistute liikmed panid algkapitali kokku ja 2008. aasta detsembris sai ühistu asutatud. „Anname laenu ja võtame hoiuseid. Juhatusse, nõukogudesse ja komisjonidesse kuuluvad metsaomanikud üle Eesti ning suhtlemine ja nõupidamised käivad meil peamiselt interneti kaudu.

Täpsemat infot saab aadressil www.metsaraha.ee. Enim pöörduvad meie poole laenu saamiseks metsaomanikud uue metsa, aga ka tehnika ostmiseks.”

Peale kõigi muude tööde on Kösteri juhtida Kullamaa-Loodna Metsaühistu – 1999. loodud kohalike metsaomanike organisatsioon, mis aitab metsamajandamisel ja toetuste taotlemisel ning korraldab õppepäevi. Metsaühistus on 51 liiget, kellele kuulub kokku 2980 hektarit metsamaad.

Koogimäe 4, Keava, Kehtna vald, Rapla mk Tel 489 0381 must@estpak.ee www.etky.ee

t Piima- ja lihatõugu veiste aretus, tõuraamatud, seemendusteenused t Veiste import-eksport

KIIKA AEDA

27. jaanuar 2015

Metsast tükib aeda kutsumata külalisi Säde Lepik maaelu@ajaleht.ee

K

uuse-taat ehk Põlvamaa ilmatark Elmar Kuus ennustas viimati, et suur talv ongi läbi. Kui nii siiski ei lähe ning talve teises pooles külmetab ja tuiskab, tükib metsaäärsetesse ja muidu vaiksemates kohtades paiknevatesse koduaedadesse toiduotsingul jäneseid ja metskitsi. Kui piirdeaed mattub lumehangedesse ja hange pealmise kihi tugevaks tõmbab, pääsevad jänesed kergesti ka üle tara või võrkaia. Hange all aga teevad viljapuude ümber toimetades palju kurja hiired ja vesirotid.

Metsakasvatajatele teevad aasta ringi muret põdrad ja metskitsed, kellel talvel rohttaimi söögiks võtta pole. Põtradele meeldivad siis nii okas- kui lehtpuud, nad võivad murda käsivarrejämedusi mände, kärpida külgvõrseid, naksata maha latvu ja rikkuda kuuskede koort.

Metskitsedele näikse eriti meeldivat erilised ja hinnalised puuliigid, näiteks ebatsuuga- ja lehisenoorendikud, väikeste tammede ja saarte ladvad, noored oksad ja võrsed. Sokud rikuvad puid ka nende vastu sarvi nühkides. Mõnel pool võtavad noortelt puudelt matti punahirved, kevadel koorivad nad isukalt kuusekoort.

Hiired närivad lume all koorest paljaks juurekaelad, seepeale puuke kuivab.

Et sõralised noort metsa vähem rikuksid, jäetakse neile raiet tehes maha meelepärast suupoolist ning nn toidulauaks kasvama noori pajusid, haabu, pihlakaid, toomingaid.

Mõjusamalt, kuid ka kallimalt kaitstakse noori mände ladvavõrkudega, teisi puid Traatvõrgust keeratud silindri sees kasvades tüvekaitsete (nt Easywrap) ning peletuson ahvatlevad puud metskitsede ja jäneste vahenditega. Viimastest on meil levinud eest kõige kindlamalt kaitstud. Võrkaias sirgub verejahul põhinev pritsitav peletusvahend puu mitu aastat, hiljem saab sama kaitset kasutada järgmise puu ümber.

Plantskydd, valmis pritsimissegu Trico (selle teeb haisvaks lambarasv) ja sinakas pasta Cervacol, millega kaetakse ladvavõrsed. Kui aga metsloomal tõesti midagi muud süüa pomu ei pruugi igal sügisel aga piisavalt olla, kui le, siis pritsimine alati ei aita. Puukeste ladvihmad peletusvahendi maha pesevad, siis on vavõrsete pastaga kokku määrimine on üsna pritsimist korratud väiksema ajavahega. Mõtöömahukas. ni metsaomanik on pritsinud ka väikeste miiPlantskydd on Rootsi toode ning nii seal nuskraadidega, kuid –5 kraadi juures tõmbub kui Eestis kasutusel juba tükk aega. Aias saab pritsimissegu küll juba sültjateks klompideks. sellega kaitsta noori ahvatleva õhukese koorega viljapuid, dekoratiivtaimi, vaarikaid, sõstKui pritsimise või pintseldamisega on rapõõsaid, maasikaid jm. Kitsede ja põtraliiga hiljaks jäädud, siis kasutavad rootsde eemale hoidmiseks pritsitakse leiges lased talvel nn kuningameetodit, mis vees lahustatud Plantskyddiga okolevat levima hakanud kuninglikakandjail peamiselt latvu, lehtkust aiast Rosendalis. Asi käib puudel on kitsede ja jäneste eenii. Lahustage Plantskydd (näimale tõrjumiseks parem tüved teks 100 g pulbrit 500 ml vee Kui pritsimise või ja alumised oksad üle pintselkohta, lahus tuleb mõne päedada. Ilupõõsail pritsitakse vaga ära kasutada), segapintseldamisega on kasvuajal lehti. Kui lehtede ge hoolega, laske lahusel 20 liiga hiljaks jäädud, värvus tumeneb, siis peaks minutit seista ja siis segage tasub kasutada õige toon taastuma kuni 36 uuesti. Võimaluse korral lisann kuningatunniga. Eriti haruldasel või ge lahusele õues veel umbes 50 meetodit. tähtsal taimel pritsige prooml ammoniaaki. viks mõnda varju jäävat okSiis võtke poest just viljapuude sa, kui lehed krimpsu tõmbukaitseks ostetud tavalised nõudepesuvad, siis jätke töö parem katki. Palaval suvekäsnad või umbes sama suured poroloonitüpäeval pritsida ei tohi. kid ning kastke need lahusesse. Tõstke lahuses Preparaati Plantskydd müüakse nii väikesmärjaks tehtud käsnad mõnda anumasse, kus tes kui suurtes pakendites, lahustamis- ja kaliigne vedelik neist välja nõrgub. 100 gramsutamisõpetus on seal kirjas. Pritsides ja pintmist preparaadist tehtud lahusest jätkub umseldades kandke töökindaid ja kaitseprille. bes 15 käsna jaoks. Painutage traadist aasad ja riputage nendega käsnad umbes kitse nina Metsanoorendikke on Plantskyddiga sookõrguselt kaitstavate õunapuude külge. Jänevitatud pritsida talvehooajal umbes 4–6 se ehmatamiseks pange haisev käsn alumise ja kevadel-suvel umbes 1,5–2 kuu tagant, oksa külge. Väikesele puule piisab ehk ühest sest nii kaua peaks verehais loomadele pekäsnast ja selle mõju kestab umbes kuu aega. letavalt mõjuma. Pritsimiseks on hea aeg okKitsi ja jäneseid on rootslased taimedest eetoobris-novembris, kui puudelt on lehed lanmale ehmatada soovitanud ka puule riputagenud, temperatuur on natuke üle 0 kraadi ja tud vanade CD-plaatidega, neist võib natuke ilmad püsivad kuivad. Pritsitud peletusaine abi olla päikeselisel päeval, kui päike neilt vaspeab enne vihma jõudma taimel ära kuivada, tu helgib, öösel ja kuupaistel vist küll mitte.

Kui sulatate külmast võetud liha, siis võib sombuse ilmaga kulub selleks ööpäev. Häid il-

verise lihavee muidugi noorte viljapuude juurde kallata.

Vanemas aianduskirjanduses kohtab ka soovitust määrida noore õunapuu koor kokku pesuseebiga või riputada puu otsa seebitükke. Jänesele või metskitsele võib seebilõhn vastik olla, hiired seda küll ei karda.

Kui te haisutada ei taha ja kaitstavaid puid pole väga palju, siis mähkige väikeste viljapuude tüvede ja alumiste okste ümber jõupaberit (lõigake paberist laiad ribad, keerake need spiraalina ümber puu ja siduge või teipige kinni), heleda kotiriide ribasid või pruugitud kattelooriribasid jm. Ruberoidi või mingit tumedat materjali kasutada ei tohi, selle all läheb kevadtalvise päikese käes väga palavaks.

Väikese õuna- või ploomipuu tüve ja alumiste okste ümber võite mässida kantud sukkpüksid. Tüve kaitsevad jäneste hammaste eest ka selle ümber seotud kuuseoksad. Ärge katteid paigutades unustage, et hange otsast ulatuvad jänesed vägagi kõrgele. Selliseid „tõkkeid” ärge kevadel kauaks tüvele jätke, nende alla poevad kahjurputukad.

Tõhusad on ka korralikult tüve ümber pandud UV-kattega traat- või plastvõrgud, mis lasevad õhku läbi ja spiraalina tüvel keerduvad heledad plastkaitsed. Need võivad puule kauemaks jääda. Siis ei lõhu te tüvesid ka suvel puude ümbert rohtu trimmerdades.

Et plastkaitse hiirt juurekaela kallale ei laseks, tuleb selle alumine ots juba enne külmi maasse suruda. Hiiretõkkeks sobib kasvõi plastpudel: lõikate põhja ja kaela ära, külje pealt lahti ja sätite puu ümber. Hiirte kiusamiseks on soovitatud lumi puude ümber kinni tallata, suurte hangedega seda enam teha ei jaksa.

Kindlam on panna juba sügisel eriti ahvatlevate taimede juurde hiiremürki, kuid nii, et seda ei saaks kätte linnud, lapsed ja lemmikloomad. Väikeses aias jõuate proovida mitmeid kaitsevõtteid.

Haruldaste taimekogude loojail on oma taimede kaitsel hoopis rohkem tööd ja vaeva. Harjumaal kasvas taimetargast kirjaniku Heino Kiige (1927–2013) Välja talu dendraariumis umbes 500 eri nimetust puid ja põõsaid. Tema tähelepanekute järgi tegid metskitsed, põdrad ja jänesed seal palju rohkem kurja kui talvekülmad, nad käisid võimalusel matti võtmas vähemalt 50 taimetaksonilt. Metskitsed ei hoolinud mikrobiootast, et nad aga haruldastel elupuudel, kadakatel, jugapuudel, harilikul pöögil jt kasvada laseksid, sirgusid noored puud nende ümber sätitud traatvõrgust silindrite sees. Ühe suure ja kõrge traataia ja paljude väiksemate traatvõrgust ümbristega kaitseb oma haruldast viljapuude kogu Läänemaal Raimu Aas. Vesirottidele maitsevad seal eriti viinapuude juured. Viljapuuaia looja lõikab peene silmaga traatvõrgust parajad tükid, keerab rulli, kinnitab alt ja istutabki kõik viinapuud nii, et nende juuri kaitseb selline võrgust tehtud korv.

Lohakalt pandud tüvekaitsest kasu ei ole.

Maa Elu

AIAVEERG

Riivitud või küpsetatud peet Säde Lepik maaelu@ajaleht.ee

V

äga kasulikku punast peeti sööme vähem kui võiks vast seepärast, et peet keeb kaua ja selle iseloomulik maitse tüütab ära. Kuid väga maitsev ja hoopis huvitavam on riivitud peet toorsalateis ja praeahjus küpsetatult. Proovige riivitud peeti salatis näiteks koos konserveeritud mädarõika (kui teil on jupp kuivatatud mädarõikajuurt, võib sedagi peedile juurde riivida, maitseks on seda väga vähe vaja), õuna, hapu pohla- või jõhvikamoosi, küüslaugu, punase või valge peakapsa, hapukapsa, musta rõika ja hapukurgiga.

Ahjupannil küpsetatud oliivi- vm õliga kokkusegatud peediviilud või -sektorid on mõnusad, neile lisage maitseks katkipressitud küüslauku, soola, tüümiani või punet. Kui kuumad peedisektorid ahjust tulevad, võib lisada ka natuke palsamiäädikat. 40 minutiga jäävad peedisektorid 180–200kraadises ahjus mõnusalt krõmpsuks, 60 minutiga on need kindlasti pehmed.

Peedilõigud sobivad hästi ka lahtiste minipirukate põhjadeks. Lõigake peet õhukesteks viiludaks, katteks pange viilule natuke singikuubikuid ja hapukoore, majoneesi või Kreeka jogurti segu. Kui peediviilud on umbes 10 minutit praeahjus küpsenud, võtke ahjuplaat korraks välja ja täiendage katet mõne meeldiva juustu (näiteks sinihallitusjuustu) tükikestega ja pange plaat umbes viieks minutiks ahju tagasi. Peediviilud jäävad sedasi krõmpsud, kui tahate pehmemaid, küpsetage kauem või lõigake paksemad lõigud.

Photl.com

8

AEDNIKU MEELESPEA

Veebruar • Soojema ilmaga alusta puude ja põõsaste lõikust.

• Kaitse noorte õunapuude tüvesid jäneste eest tüvekaitsmetega, vanade puude tüved valgenda tüvevalgendajaga.

• Puukoore kahjustuste korral puhasta haavad ja kata puhastatud haav pookevahaga.

• Kuhja kasvuhoone lavadesse paks lumekate.

• Hoia klaaskasvuhoone katus lumevaba.

• Kuhja roosidele õrnematele püsikutele lisalund.

• Hoolitse lindude toidulaua eest.

• Kasvata aknalaual külvikastis või minikasvuhoones igapäevaseks tarbimiseks maitserohelist, ampli- ja minitomateid.

(Allikas: aiandus.ee)