Riho Närep: Tarriksis töödeldud kask läheb põhiliselt Inglismaale, kuid kõige parem osa jääb Pärnusse. Lk 4–5
Koostöös teadlastega Ühistu liikmed kasvatavad kartulit 3000 hektaril. Lk 2 ja 3 Kirka päikese eest varju Eriti tundlikud on talvel päikesepaiste suhtes okaspuuhakatised.
NR 3 (9) • 10. VEEBRUAR 2015
Lk 8
13 kuuga läbis Eestis esmase registreerimise 735 traktorit, neist 565 olid uued TRAKTORITE JA TRAKTORIHAAGISTE REGISTREERIMINE EESTIS Traktorihaagised
Esmased Neist Esmased registreerimised uued registreerimised 2014 jaanuar
Neist uued
62
50
18
18
veebruar
38
30
24
21
märts
76
63
34
30
aprill
116
88
35
32
mai
80
64
35
32
juuni
61
46
27
25
juuli
50
38
37
34
august
43
32
33
31
september
53
46
21
14
oktoober
54
37
20
18
november
32
22
9
7
detsember
39
27
10
9
2015 jaanuar Kokku
31
22
16
15
735
565
319
286
Andmed: maanteeamet
Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja
Traktorid
2
KARTUL
10. veebruar 2015
Pakkuda on järgmisi sorte:
Einola Talu OÜ võtab vastu sertifitseeritud seemnekartuli tellimusi.
Sort
Kategooria
Arielle E3 Esmee E3 Fontane E3 Concordia A Laura A Manitou A
Kontakt: Priit Einola | tel 5668 1156 | e-post: einolatalu@gmail.com
EESTI TAIMEKASVATUSE INSTITUUT võtab vastu järgmiste
SEEMNEKARTULI SORTIDE TELLIMUSI: Impala E3, Mariska E3, Fontane E3, Bellefleur E3, Birgit E3, Juku E3, Maret A, Ants A, Reet A, Piret A. Müügil ka toidukartul. Info ja hinnad www.etki.ee Tel 513 4723 Merike Harjo
SertiÀtseeritud
seemnekartul TALUKARTULIST
Kontakt:
www.talukartul.ee priit@talukartul.ee tel 5309 0277
Maa Elu
Kartulikasvatus teadusliku lähen Kristina Traks maaelu@ajaleht.ee
E
vabariigiks, kuid sellest hiilgusest pole ammu enam midagi järel. Kui tippaegadel kasvas Eestis kartul koguni 150 000 hektaril, siis tänapäeval on see arv vaid 6300. Viimase 15 aastaga on kartuli all olev põllupind vähenenud kolm korda. Muidugi süüakse Eestis praegu kartulit palju vähem kui paar aastakümmet tagasi. Hinnanguliselt sööb iga eestimaalane aastas ära 80 kilo kartulit, mida on Lääne-Euroopa mõistes isegi palju. Näiteks Saksamaal on kartuli tarbimine inimese kohta aastas langenud 18 kilo peale. Seevastu meist ida pool on kartul väga oluline toiduaine, mida süüakse aastas 200 kilo ringis inimese kohta. Kartulisöömine on kui elatustaseme indikaator – mida kõrgem elatustase ja mida enam valikuvõimalusi, seda vähem tarvitatakse kartulit.
ndises kartulivabariigis Eestis oskas igaüks kartulit kasvatada. Tänased suured kartulikasvatajad aga ütlevad, et see on terve teadus ning kartuli müügis valitseb vihane konkurents. TÜ Talukartul Roosna-Allikul asuvas tootmiskompleksis lõhnab kui kartulikeldris. Erinevalt keldrist käib siin aga töö pea iga päev – kartulid sorteeritakse, pestakse ja pakendatakse. Kogu protsess on automatiseeritud ning tootmises on näha vaid mõnda inimest. Kartuli praeguse hinnaga aga kasvataja raParasjagu lähevad eelmisel aastal soetatud liihul ei ole. „Hind on meie jaoks praegu allnil pakki eestlaste lemmikud – punased karpool merepinda,” ütleb Hamburg. „Kõige haltulid sordist RedRiver. Talukartul on üks Eesvem on see, kui me nüüd mitu aastat müüme ti suuremaid kartuli hoiustajaid ning pestudalla omahinna, siis tarbija hakkabki eeldama, pakendatud kartuli müüjaid. et kartul ongi toode, mis mitte midagi ei mak2000. aastal asutasid 16 Eesti kartusa. Ja kui tuleb aasta, kus saak on viletsam ja küsime suuremat hinda, siis likasvatajat Talukartuli ühistu, et on peavangutamist palju,” nenselle kaudu ühiselt kartulit kasvatada, pakendada ja müüa. Õidib ta. Kartuli hind sõltub palju gupoolest oli juba varem ühissellestki, kuidas õnnestub seNõukogude ajal müüki proovitud MTÜ Eesti da eksportida. Kartul kaudu, kuid siis jäi asi Talukartuli juhatuse esikutsuti Eestit mees Gustav Põldmaa lisab, paljude pisiasjade tõttu katkartulivabariigiks, et kartul on toode, mida on ki. kuid sellest hiilgusest harjutud hindama just hinna Nüüd aga renditi Sagro pole ammu enam köögiviljahoidla, kuhu panjärgi – mida odavam, seda pamidagi järel. di püsti esimene pesemise ja rem. pakendamise liin. „Meie äri„Alati ei ole nii, et kõige odavam idee oli algusest peale tulla toode on kõige parem. Kartuli puhul ka. turule pestud kartuliga. Paari aastaga olime Tarbijana ma pole ju rahul, kui ostan kõige turuliidrid ja juba kolm aastat pärast tegevuodavamad sokid, aga nii kui jalga tõmban, on augud kohe sees. Sama on kartuliga – inimese alustamist oli 70 protsenti pestud-pakendatud kartuli turust meie käes. Meie eelis oli, ne pole rahul, kui ostab odavad kartulid, kuid et ise kasvatasime kartulit, mida töötlesime,” peab pooled ära viskama. Olgu parem kallim, aga kvaliteetne,” on Põldmaa veendunud. kirjeldab ühistu algusaegu selle juhatuse liige Kalle Hamburg. Talukartuli liikmed kasvatavad kartulit Talukartul hakkas esindama Saksa sor300l hektaril. Kõige suurem kasvataja on Põlddiaretajat Solana ning uusi sorte sisse tooma. „Algseeme tuleb sealt ja need sordid, mida praegu poes näeme, on neilt pärit,” ütleb Hamburg. 2006. aastal oli ettevõte ka seemnekartuliga turuliider ning loobus isegi riiklikest sordiaretuskatsetest, sest võttis ise uued sordid katsetesse ning selekteeris parimad sordid välja. Hamburg räägib, et Talukartulis tehakse palju koostööd teadlastega. „Igal aastal käime koos teadlastega läbi kõikide liikmete põllud, hindame, mida saaks teisiti teha, mis oleks esilekerkivate probleemide parim lahendus,” kirjeldab ta. „Tänaseks on meie liikmetel kartulikasvatusest paremad teadmised kui ükskõik millisel tippkonsulendil.” Hamburgi sõnu illustreerivad numbridki. Kui Eesti keskmine rekordsaak on olnud 18 tonni kartulit hektarilt, siis Talukartuli liikmete põldudelt tuleb mugulaid 35–60 tonni hektarilt. Kuidas te seda teete? „Teeme kõike nii, nagu peab!” muigab Hamburg. Eesti kartulikasvatajate toodangut nimetab ta sisuliselt mahedaks. Sedavõrd suur olevat vahe sellega, kuidas kartulit kasvatatakse ja säilitatakse meil ning Euroopas. Kartulihoidlas ringi vaadates tekib küsimus, kas on mõnd nippi, et kartulid kevadel nii hullusti idusid ei kasvataks. „Jaa, selle vastu kasutatakse Euroopas spetsiaalset gaasi, mis eraldi avade kaudu kartulihoidlasse lastakse. Gaasiga töödeldud kartulid säilivad isegi +6 kraadi juures nii, et mingeid idusid enam ei kasva. Eestis aga seda meetodit ei kasutata,” räägib Hamburg. Nõukogude ajal kutsuti Eestit kartuli-
Talukartuli juhatuse esimees Gustav Põldmaa meelest on kartul toode, mida on harjutud hindama hinna järgi – mida odavam, seda parem.
Maa Elu
KARTUL
10. veebruar 2015
– tiheda konkurentsi ja emisega ala HUVITAVAID FAKTE KARTULIKASVATUSEST EESTIS • Kartulit hakati Eestis kasvatama 18. sajandil, alguses mõisaaedades, hiljem ka talude juures. • 100 aastat tagasi saadi hektariselt kartulipõllult keskmiselt ligi 12 tonni mugulaid. • Pärast I maailmasõda oli Eesti kartulitoodangult inimese kohta maailmas esimene. • Seemnekartul oli esimese Eesti Vabariigi ajal oluline ekspordiartikkel ja seda müüdi Eestist Itaaliasse, Hispaaniasse, Šveitsi, Suurbritanniasse, Norrasse, Portugali, Palestiinasse, Argentinasse, Uruguaysse jne. • Kartulikasvatuse kõrgaeg oli 1960.–70. aastail, 1964. aastal toodeti Eestis ühe elaniku kohta 1148 kg kartuleid. • Kartulikasvatus Eestis hakkas vähenema 1970. aastatel. Praegu kasvatatakse kartulit enam kui 10 korda väiksemal pinnal kui 100 aastat tagasi. • Kartulit kasvatati statistikaameti viimaste andmete järgi 5688 majapidamises. Neid, kellel oli kartul maas enam kui 50l hektaril, olid vaid üheksa. Enamik kartulikasvatajaid ehk koguni 5200 olid sellised, kes kasvatasid kartulit vaid paaril vaol ehk vähem kui hektarisuurusel kasvupinnal. Allikas: Eesti entsüklopeedia, statistikaamet
maa, kes paneb kartuli maha ligi sajal hektaril. Üheskoos kasvatakse kümmekonda kartulisorti ning ühistu otsustab, milliseid sorte just parasjagu kasvatatakse. Õigemini küll otsustavad tarbijad, sest kui ikka tahetakse osta punaseid kartuleid, siis pole mõtet pakkuda kollaseid ja vastupidi. Muidugi otsitakse pidevalt uusi sorte, mis võiksid Eesti oludesse ja Eesti inimeste maitsega sobida. „Äsja pöördusime prantslaste poole, et tootevalikut laiendada ja tuua sealt midagi eksklusiivset,” teatab Põldmaa. Mis on eksklusiivne kartulisordi mõistes? Põldmaa vaid naeratab ja annab mõista, et ei taha konkurentidele head vihjet anda. Talukartul soovib, et tootmishoone töötaks maksimaalselt ning et vähemalt 80 protsenti ühistu liikmete toodangu müügist käiks Talukartuli kaudu. „Ühistu liikmed peavad mõtlema nagu omanikud. Tähtis on, et me kõik saame hinnakujunduse mehKaubaketid ei dikteeri otseselt seda, milline kartulipakend välja peab nägema. Maa Elu hanismist ühtmoodi üle,” rõhutab Hamburg. Nüüdseks on Talukartuli liikmete arv kahanenud kuuele ning turuosagi vähenenud. Kartulimüügis on tihe konkurents, teab Põldtide diktaat on väga tugev. Kuna meie ka vääSuurem osa kartulist, mis poelettidel leida, maa. Suurimaks konkurendiks peetakse Larindame kartulit, siis meil on võimalus jaeon Eestist pärit. Vaid nii-öelda augutäiteks on kaupmehega läbi rääkida. Kui oleksime aga heotsa talu, kes on turul sarnaste kartulipakmõnikord müügil ka importkartul. „On hea, kidega. ükshaaval müüjad, siis poleks meil üldse et me ise omakasvatatud kartulit sööme, aga Kaubaketid ei dikteeri otseselt sõnaõigust.” peaksime suutma kartulit ka välja müüa,” sooseda, milline kartulipakend välja vib Hamburg. Talukartulgi ekspordib kartulit, peab nägema, küll aga logistiSiimoni hinnangul on Talukuid üsna juhuslikult, sõltudes ainult ja ainult kat. Vahelduva eduga on Talukartuli käes umbes 35 prothinnast. Juhtub kartuli hind olema väga madal Nüüdseks on kartuli toodang sees kõikides senti pestud-pakendatud (nagu praegu), siis ei kannata seda kuigi kaugele müüa, sest kaupmehest ostja peaks muiEesti kaubakettides, kuid Takartuli turust. „Ega nii kalTalukartuli liikmete lukartuli müügijuht Priit Siili liini peal ei kannata musdu maksma transpordi eest rohkem, kui tooarv kahanenud mon ütleb, et müük on keeta kartulit sõidutada ja et nite müügist saab. kuuele ning ruline – kartul on kogu aeg na vee peal püsiks, tuleb kar„Kui vähegi kannatab, haarame eksporturuosagi divõimalustest kinni,” ütleb Siimon. „Eelkampaaniatoode. tulit maksimaalselt väärindavähenenud. da. Seda me ka üritame,” sõnab „Olen teinud ka muud misel aastal müüsime kartulit Rumeeniasse, tööd, aga sellel alal lähed ta. Praegu müüb Talukartul umbes sest seal ei läinud saagikoristus hästi. Norrasjustkui igal aastal esimespoole kogu toodangust mõnekilostesse se oleme müünud, Soome, Venemaale. Praegu se klassi. Pidevalt toimuvad muutused, ei ole pakkidesse pakendatuna, seevastu ülejäänud ei lähe meilt Venemaale midagi, sinna ei tonii, et teed toote valmis ja mõtled: oi, nüüd kartul läheb müüki lahtiselt või suuremates – hi isegi kartuli pildiga postkaarti saata. Meil olen innovatiivne. Kusjuures räägime ju kõi25kilostes pakkides. Tulevikumuusika on veel oli võimalus müüa Aserbaidžaani, aga ei saa gest kartulist,” toob ta välja. „Kaubandusketkooritud kartuli müük. – venelane ei lase transiitigi läbi.”
3
Aiandust asutakse tagant lükkama
V
eebruari alguses sai põllumajandusministri allkirjaga kinnituse Eesti aiandussektori arengukava aastateks 2015–2020, läbi aegade esimene sellelaadne. Aiandusliidu, maaülikooli, Polli aiandusuuringute keskuse, Räpina aianduskooli, põllumajandusministeeriumi ning mitmete ettevõtete esindajate ning ekspertide koostöös valminud kava annab lootust, et seni vaid 4 protsenti põllumajanduse toodangust andev aiandussektor saab tublisti hoogu juurde. Pisut pikemalt saab aianduse arengukava kohta lugeda tänase Maa Elu 7. leheküljelt, kogu kavaga on võimalik tutvuda põllumajandusministeeriumi kodulehel. Juba põgusal tutvumisel aiandussektori arengukavaga torkas silma selle lõpus olev rakendusplaan, mille juurde lisatud sihttaseme mõõdikute tabel jätab kahjuks vägisi mulje, et tegu on järjekordse fiktsiooniga. Näiteks mida arvata katmikköögivilja kasvupinna laienemisest, kui see aastate kestel kasvab täpselt kahe hektari kaupa. Või viljapuu- ja marjaaedade kasvupinna laienemisest, mis kasvab plaanide kohaselt täpselt 73 hektarit aastas. Sama lugu on teistegi kasvunumbritega. Välja arvatud muidugi arengukava viimasel, 2020. aastal, mil tuleb saavutada kena ümmargune arv. Minu koolipõlves nimetati sellist kavandamist Ivanovi koefitsiendiks: vaatad lakke ja paned kirja. Tark nägu peas, mõistagi. Kuid see selleks, eks kasvu prognoosimine mitme aasta lõikes ongi raske ülesanne. Loodan väga, et kava koostamisele järgnevad reaalsed teod. Kasvunumbritest olulisemad on arengukava lõppu lisatud meetmed koos võimalike rahastamisallikatega. Need on jagatud nelja rühma. Esiteks, aiandussaadustega isevarustatuse taseme tõus. Teiseks, Eesti aiandussektori toodete lisandväärtuse suurendamine. Kolmandaks, aiandussaaduste, sealhulgas kodumaiste aiandussaaduste tarbimise kasv. Ning neljandaks, meeldiva elukeskkonna ja aiandusvaldkonna edendamine. Kahjuks on mitmel puhul võimalike rahastamisallikate asemel kirjutatud „selgub tegevuste täpsustamisel”. Ning kuidas mõista seda, et kavandatud meetmete sihtrühmaks ja elluviijaks on märgitud „avalikkus”. Mõnel juhul koguni kattuvalt. Ehkki kava elluviijate hulgas on kirjas nii põllumajandusministeerium, PRIA kui õppeasutused, on suur osa rahastamise koormast pandud tootjate kanda. Loodetavasti muutub kava aastatega aina konkreetsemaks. Tibusid loeme alles viie aasta sta pärast, kui kavandaatud meetmetest saab ab kokkuvõtteid hakata ata tegema.
Peeter Raidla
Peatoimetaja Peeter Raidla, maaelu@ajaleht.ee, telefon 447 7063 Küljendus Ain Kivilaan Korrektor Reeli Ziius Müügijuht Jane Barbo, jane.barbo@ajaleht.ee, telefon 526 3578 Levijuht Erkki Lumisalu, erkki.lumisalu@ajaleht.ee Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Rüütli 14, 80010 Pärnu, telefon 447 7090 Trükk AS Kroonpress, trükiarv 34 000 Maa Elu levib Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel kaks korda kuus Autoriõigused: AS Ühinenud Ajalehed, 2015
4
SAEVESKI
10. veebruar 2015
Maa Elu
Riho Närep: „E Toomas Šalda
9600€
Mark: CFMOTO Mudel: CFORCE 500
maaelu@ajaleht.ee
R
+km
Hind: 5090 €. Järelmaksuga al 99 € kuus
Mootor: 1silindriline, vedelikjahutusega 498 cm³/ 14,5 kW bensiinimootor Jõuülekanne: CV-TECH variaator Veoskeem: elektriliselt juhitav 2WD/4WD ja lukustatav 4WD Istekohti: 2 Tippkiirus: (piirajaga) 70 km/h Komplekti varustus: kaasreisija seljatugi, tõmbevints, haakekonks, L7e tänavalegaalse sõiduki tüübikinnitus
Mark: CFMOTO Mudel: CFORCE 550
Hind: 5990 €. Järelmaksuga al 119 € kuus Mootor: 1silindriline vedelikjahutusega 498 cm³ / kuni 29 kW bensiinimootor Ülekanne: CV-Tech variaator Veoskeem: 2WD/4WD/4WD lock Istekohti: 2 Põhivarustuses: L7e tüübikinnitus, vints, haakekonks, kaasreisija seljatugi, autom päevasõidu tuled jpm
www.cfmoto.ee
Professionaalsed lumetõrjevahendid Snowzoomi lumesahk – Hardox-tera 400. Mudelid (mm): 1450–2350, 1800–2900, 2000–3200, 2500–4000. Snowstari tiibadega lumekopp – täiesti ümar põhi. Mudelid (mm): 1700, 2000, 2500, 2700, 2900. Snowstari libliklumesahk – kumer tiib. Mudelid (mm): 1800, 2200, 2500, 2900, 3300, 3700, 4000. Snowstari liivatuskopp – tugev jõuülekanne. Mudelid (l): 450, 700, 1000, 1500, 2000, 2500. Valmistame ekskavaatorite ja frontaallaadurite lisaseadmeid. OÜ Pomemet Tel 509 2970. tarvo@pomemet.ee www.pomemet.ee
OSTAME METSAKINNISTUID, KASVAVAT METSA JA METSAMATERJALI. PAKUME VEO- JA RAIETEENUST. AS Lemeks Põlva Tel 502 1666; 799 1474 Margus.Juhkam@lemeks.ee Lähemalt meist: www.lemeks.ee
Eksootiliste maadega äriajamine on mehe sõnul riskantne, kuid riske saab ennetada ja maandada. Puit läheb teele peamiselt konteinerites ja et ostja materjali kätte saaks, on tarvis dokumente, mida ei saa talle kahtluse korral enne kätte anda, kui raha on üle kantud: „Süüriast nõudsin oma raha järjekindlalt välja aasta aega, sain summa lõpuks kätte, kuigi selle peale lubati mind pidulikult maha lüüa.” Väga tähelepanelik tuleb olla transpordilepingutega, kus tuleb endale üksipulgi iga termin selgeks teha, sest muidu võid päris palju peale maksta. Konteinervedu läks nüüd 8% kallimaks, sest Läänemerel ei tohi laevad ebakvaliteetse kütusega sõita. AS Tarriksi tulevikuplaanidest on Riho Närepil keeruline rääkida, sest edu tagab kiire reageerimine maailmaturul toimuvale ja see on üsna ennustamatu: „Väga tahame ostjate ringi suurendada, riske hajutada. Vaatame, mis idanaabri juures toimub, või kuulame Kreekast tulevaid uudiseid ega julge milleski kindlad olla.” Ostjate ringi laiendada on isegi tähtsam kui toodangu mahtu kasvatada. Kui ostjaid on vähe ja mõni ära langeb, on tootmises vahe sees. Partiid võivad küll suured olla, aga tagasilööke tuleb ikka. Parem kümme väikest partnerit kui üks suur. Tarriksi saeveski võiks töötada kolmes vahetuses, aga töötab ühes ning suhteliselt madala kiirusega. Pealegi ei saa saematerjali tootmist eriti suureks puidule lisaväärtuse andmiseks pidada. Suuremat lisaväärtust annaks höövlitööstus, liimpuidu tootmine jms, mille peale Tarriks pole spetsialiseerunud, sest siis oleks vaja uut masinaparki, meeskonda, uusi hooneid. „Tuleb isegi miinusega müümist ette. Minu kasum tuleb pigem kohapeal hakke ja saepuru müügist.”
iho Närep on AS Tarriksit vedanud 1992. aastast. Pärnu külje all Reiu külas töödeldakse ümarpalki, toodetakse höövelmaterjali, müüakse hulgi saematerjali ja höövellaudu. Alustati koos Tarmo Punnikuga, kes nüüd on Välisministeeriumi konsulaarosakonna juhataja, aga aasta hiljem ostis Närep tema osaluse ära. Ehkki takistusi on teel olnud üksjagu ning ärisid ja huvisid on mehel teisigi, peab ta saeveski omamist ja juhtimist oma elu lahutamatuks osaks ning kavatseb turge laiendada. „AS Tarriks on puhtakujuline puidutöötleja, meil pole ruutmeetritki oma metsa. Kunagi küll alustasin oma äritegevust kasvava metsa raiumisega, aga loobusin 23 aastat tagasi, sest ei tahtnud endale kuuluva puiduhunniku kõrval metsas seista ja valvata – varastati tohutult,” meenutab Närep. Ja kõigega tegeleda ei jõua. Praeguseks on Tarriks spetsialiseerunud kasele ja männile. Palki ostetakse peamiselt nii-öelda vabalt turult, vähestelt lepingu alusel. Kvaliteedinõuded on müüjatele ette antud: kasepaku läbimõõt peab olema vähemalt 20 cm ja männil 16 cm. Kasele ja männile on spetsialiseerutud sellegi tõttu, et liiga keeruliseks ei läheks – iga puu vajab erinevat ladu jne. Tarriksis töödeldud kask läheb põhiliselt Inglismaa mööblitööstustele ja väike, kuid kõige parem osa Pärnusse Skano Furniture’ile. Männi turg on laiem: Egiptus, India, Hiina, Iisrael, Üks saeveski omaniku murekoht on tööMaroko jt kauged eksootilised maad, kus mänd jõud. Pole piisavate oskustega töötajaid, kelon nõutum. Turgusid võrdleb Närep Ameerilele tähtsaid asju delegeerida ja kellesse uskudes suuremaid investeeringuid teha. Näka mägedega, mis suuremates lõbustusparkides adrenaliinijanuseid ahvatlevad: „Eelmisel repi kinnitusel pole tal vahel laualadujaidki kevadel tõsteti kolm kuud kõvasti hinda, mais võtta: „Lihtsam on töötukassast abiraha saakukkus kõik kokku. Hea, et suutsime järgmida. Meil käis töötute delegatsioon, küsisime se viie kuuga toodangu ära realiseerida. neilt enne äraminekut, et kes siis tööle tuVõib olla nii, et reedel on ostja ootel, leb. Keegi ei tahtnud, osa tegelasi ei ainult anna, aga esmaspäeval ei kavatsegi tööle hakata. Ei ole kertaha su toodangut keegi. Isegi ge leida neid, kes tahaksid õppikui on üksikasjalik leping, poda ja tööstuses tööd teha. Teen Tarriksi saeveski le kaubast lahtisaamine kinise järjest rohkem, elektritöid del: kui müüd lepingupartnepolnud ammu teinud, viimavõiks töötada kolmes rile poolvägisi materjali, misel aastal olen testriga jälvahetuses, aga da tal järgmise ostja ärakukle sõbraks saanud. Olen nõus töötab ühes ning kumise tõttu enam vaja pole, maksma, kui saan mehe, kes suhteliselt madala vastutab oma töölõigu eest ja ei osta ta sinult suure tõenäokiirusega. susega enam kunagi.” ma ei pea selle pärast muretsema. Maksuamet tundis huvi, miks Puiduturul kõiguvad nii meie ettevõtte keskmine palk on makokkuostu- kui ka müügihinnad. Üks sõldal. Aga selle pärast, et meil töötavad kõrgetub teisest. Peavad olema seadmed, meesma palgaga ainult sekretär, palgivastuvõtja ja kond, töölised, palgid, mida osta, ja turg, kuhu mina. Ülejäänud on tavalised töölised, kelle müüa. Võib juhtuda, et turg on, aga pole palpalk on omakorda üle Eesti keskmise lihttöölise palga. Tarriksi edu taga ongi see, et meil ki või töölisi. Või on palk ja töölised, aga pole kellelegi müüa. „Mäng käib kogu aeg ja reapole igal töölõigul eraldi meest. Kolm kuud tageerida tuleb kohe. Kui ostad hooga palki kokgasi võtsin lõpuks müügimehe tööle, sest ise ku, aga leping öeldakse üles, pead kõik ümkõike ei jõua. Tavaliselt on meil ametis umbes ber mängima. Näiteks vedasime oma toodan25 inimest. Töölise palgal hoidmine läheb ju gut Süüriasse, aga seal algas kodusõda. Viijärjest kallimaks ja kui tuleb 1000 eurot miimase lepinguga juhtus nii, et ostja teatas tenimumpalgaks, tuleb töötajat väga valida ja lefonis: saatke leping ruttu ära, saan teile ramõnedki jäävadki töötuks.” ha üle kanda, maja taga tulistatakse, tahaks Parajat ajugümnastikat nõuab puidu kokturvalisemasse kohta minna,” avab Närep oma kuostuhinna kujundamine: „Kui nii-öelda vaäri tagamaid. balt turult palki ostad ja sulle keegi tuua ei taTurgude leidmisega Tarriksil seni muret ha, siis on kas hind liiga madal või kvaliteedipole olnud, sest paljud ostjad on ise „väranõuded liiga kõrged. Kõik puidu kokkuostjad vast sisse jalutanud”. „Me ei käi messidel ja on meie konkurendid ja neid pole vähe. Me ei meil pole praegu isegi kodulehekülge. Määlepi omavahel palgi hindu kokku ja hind võibrab pigem tutvusringkond, suure osa toodanki ostjate kaupa kõikuda. Pigem küsin mõne gust müüme Moskvas töötava hindu rahvusest palgipakkuja käest, mis see õiglane hind siis agendi kaudu. Ostja uurib ise välja, kes ja kus on. Palki tuuakse meile väga erinevatest Eesti teeb seda, mida talle tarvis. Puiduäri on suhkohtadest. Eks müüjad kalkuleerivad, kuhu on teliselt kinnine ringkond,” jagab Närep kogeparasjagu soodsam müüa, rehkendavad kaumusi. Riigile on sellised ettevõtted eriti kasuguse ja muud tingimused ning teevad otsulikud, sest tegu on ekspordiga – materjal siit se. Tarriks palki liinil ei sorteeri, nii jääb leidja toodang Eestist välja. mata praak ja näiteks metalliga palgid. Meile
Maa Elu
10. veebruar 2015
SAEVESKI
5
Edu tagab kiire reageerimine” on selle võrra lihtsam müüa. Määrab kindlasti veel maksetähtaeg, varasem kogemus, kas keegi on võlgu jäänud jms. Pärnu kandis on palgi kokkuostuhind tänu sadamale kõrgem kui mujal Eestis.” Tehnika ei ole Tarriksis kõige uuem. „Võid sõita kõige uuema mersuga, aga näiteks kahekümneaastane korralikult hoitud ja hooldatud auto teeb oma töö ka väga hästi ära. Ent värske mersu ostuga maksad end haigeks, teise soetamise kulu on pea olematu. Meie saeveski masinad on pärit üheksakümnendate algusest, liinid on veidi uuemad. Aga toodang, mis välja tuleb, on täpselt samasugune kui ülimoodsa saeveski oma. Töötajaid on küll rohkem vaja: meil on liini peal kuus inimest, uuel masinal üks. Plaan Venemaale saeveski püsti panna jäi katki, sest 10 miljoni euroga poleks hakkama saanud. Võib ju uue saeveski ehitada, aga kuhu toodang panna? Investeeringut tagasi teenida on raske. Teenid palehigis tagasi, siis on juba masin vana jne. Rikkaks saavad vist ainult pangad.” Praegu Tarriksis kasutatavatel masinatel on enne Närepit olnud kaks omanikku. ASi Tarriks omanik Riho Närep, taustal tulevane Inglise mööblitööstuste materjal. Uuemad seadmed tuli osta pärast 2005. aasta aprillis toimunud põlengut, kus hävisid ASi Reiu Saeveski angaar ja tootmisliin. Tarriks oli siis üks kahest Reiu Saeveski omanikfirmast. tud ka territooriumile sisenevate autode juhtiPaar välismaalast on uurinud, aga ma pole vePõlengu ajal oli saeveski kindlustamata. del. Informeerime sellest kõiki logistikafirmadu võtnud. Mis mina siis tegema hakkan? Kas „Enne meie õnnetust oli mujal Eessid, kellega töötame. Kui keegi siiski suitlähen aserite maale investeerima? Ei tahaks tis hiljuti põlenud paar saeveskit, setab, oleme karmid. Paar korda jusedasi hävida.” Venemaal tegutseb Närepil üle mistõttu saeveskeid ei kindlusba maksid, järelikult oli trahv väikümne aasta ettevõte, mis rendib ja opereetatud. Süütamist ilmselt ei olke. Tõstsime trahvi kuuesajale rib 53 000 hektari metsaga. „Sellegi võiks suuTurvanõudeid nud, aga põlengu põhjust poeurole ja enam ei suitsetanud re raha eest maha müüa. Aga milleks? Jällejälgime hoolikalt: le välja selgitatud,” meenukeegi. Turvanõudeid jälgime gi: mis mina siis tegema hakkan? Raha väärtab Närep sünget ööd. hoolikalt: keegi ei saa enne tus ju kaob. Kunagi oli ühe panga käibest 10% keegi ei saa enne töölegi, kui loeb dokumenSeadmed kuulusid neil Tarriksi raha. Nüüd panka pole, Tarriks on iktöölegi, kui loeb tollal kahasse OÜga Metdid läbi ja suudab tõestada, et ka alles.” dokumendid läbi ja sagrupp, edasi jätkas Närep neist aru sai. Kui mõistmisesuudab tõestada, üksi: „Saeveskil pole praega on probleeme, siis meil tööKasumi suhtes AS Tarriksi omanik suuri et neist aru sai. gugi kindlustust: kindlustada ei saa.” eesmärke ei sea: „Mina elan oma pere sissetused kas ei kindlusta üldse Peale põlengu on märgilise tätulekuga kenasti ära, see on umbes poolteist või on see üsna kallis ning hendusega sündmusi AS Tarriksi elutuhat eurot kuus. Palgad on makstud. Ülejääkindlustaja nõudmiste täitmiseks tuleb palloost raske välja tuua. Riho Närepi meelest nu on virtuaalne, mida ma ei puudutagi. Mind on seegi kõva sõna, et varsti saab ettevõtte ju investeerida. Lihtsam on kehtestada range huvitab pigem Põltsamaa vallas esivanemate talu kordategemine, samuti panustame nüüd kord, et platsi peal ei suitsetata, tuletöid te25. tegutsemisaastat tähistada: „Ei pea olehakse harva ja tõhusa kontrolli all, töötab sigma nii, et iga kuu toodad 10% rohkem. Teised aega ja raha Tammsaare tänava endise pannalisatsioon. Alkohol on välistatud, suitsetaon end enamasti kas maha müünud või panksionaadi hoonete renoveerimisse, millest tumise eest on suur trahv. Suitsetada on keelarotti läinud. Ega kosilasi polegi palju käinud. leb 150 voodikohaga hotell. See on põnev ja
2005. aasta aprillis toimunud põlengus hävisid ASi Reiu Saeveski angaar ja tootmisliin. Ants Liigus / Pärnu Postimees
Maa Elu
jääb kena märgina Pärnu linna ajalukku. Ise löön kaasa nii palju kui võimalik.” Katusekonstruktsioonide tarbeks tõi Närep Siberist lehist: pole vaja puitu immutada, ei mädane. „Sõitsin hommikuti tööle, valus oli vaadata, et sellisel (Tammsaare 11) superkrundil seisavad räämas, kuid tohutu potentsiaaliga hooned, ilma et neid keegi tahaks. Saeveskis olid head ajad ja nii osalesingi oksjonil. Euro hakkas kõikuma ja tundus, et kindlam on raha ära paigutada.” Lindilõikamise aega ei taha mees välja pakkuda, sest tegemist on veel kõvasti. Kiirustada ei taha ega tohigi, peaasi et tulemus saaks korralik. Ainuüksi katusetööd on juba pool aastat kestnud. Riho Närep on ise ööbinud sadades maailma hotellides ja tema eesmärk on leida üles see miski, mis tekitab positiivse emotsiooni: „Miks üks restoran on alati külastajaid täis, aga teise ei ole mingit tungi? Emotsioon maksab. Tooraine hind on sama, aga tulemuse väärtus kõigub mitu korda.”
6
UUDISED
10. veebruar 2015
LÜHIDALT
Eesti võib saada esimese geograafilise tähisega toote Põllumajandusminister Ivari Padar (pildil) allkirjastas käskkirja, millega edastas Euroopa Komisjonile geograafilise tähise Estonian Vodka registreerimise taotluse. Kui taotlus saab heakskiidu, saab Eesti endale esimese geograafilise tähisega toote. „Geograafiline tähis aitab ettevõtetel tõsta konkurentsivõimet, väärtustades Eesti viina kvaliteeti ning andes tarbijale paremat teavet valmistamise tehnoloogia, omaduste ja eripära kohta,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar. „Esimese geograafilise tähise registreerimine oleks tähtis samm kogu Eesti toiduainesektorile ja hea võimalus põllumajandustootjatele oma toodangule lisandväärtust anda.” Estonian Vodka on geograafiline tähis (GT) viinale, mille valmistamisel on kasutatud Eestis kasvatatud toorainet ning Eesti päritolu veest valmistatud etüülalkoholi. GT Estonian Vodka registreerimisega tohib vastavat sõnapaari kasutada toote märgistusel vaid juhul, kui viin on toodetud tehnilises toimikus sätestatud nõuetele. Teistel Eestis valmistatud viinadel võib edaspidi kasutada väljendeid „Vodka from Estonia”, „Vodka made in Estonia” jne. 2013. aasta jaanuaris esitas põllumajandusministeeriumile taotluse tähise registreerimiseks Euroopa Liidu tasandil Estonian Spirit OÜ, kuid taotlust sel kujul ei rahuldatud. Uus taotlus esitati 2014. aasta märtsis koos ASiga Remedia. Estonian Vodka GT registreerimisele on
toetust avaldanud Eesti Põllumeeste Keskliit, Eestimaa Talupidajate Keskliit ja tänavu rukkiaastat tähistav Eesti Rukki Selts. (ME)
2015. aasta teraviljasaak oli rekordiline Esialgsetel andmetel oli 2014. aastal teraviljasaak 1 221 600 tonni, mis on 25% suurem kui aasta varem ja teadaolevalt Eesti kõigi aegade suurim, teatas Statistikaamet. Teraviljasaagist 615 500 tonni moodustas nisu, 458 100 tonni oder ja 49 600 tonni rukis. Hektarilt saadi keskmiselt 3669 kilogrammi teravilja, sealhulgas nisu 3988, otra 3641 ja rukist 3211 kilogrammi. 2014. aasta teravilja külvipind oli viimaste aastate suurim. Teravilja kasvatati 332 900 hektaril, mida oli 7% rohkem kui aasta varem. Nisu kasvatati 154 400 hektaril, mis oli ligi veerandi võrra rohkem kui eelmisel aastal. Odra kasvupind vähenes 5% ja oli 125 800 hektarit. Rukki kasvupind suurenes eelmise aastaga võrreldes kolmandiku ja oli 15 400 hektarit. Kaunvilja saak oli 39 500 tonni, mida oli veerandi võrra rohkem kui aasta varem. Hektarilt saadi keskmiselt 2070 kilogrammi kaunvilja. Kaunvilja kasvatati 19 100 hektaril, mis oli 41% enam kui varasemal aastal ja mis oli ühtlasi ka läbi aegade suurim kaunvilja kasvupind. Esialgsetel andmetel oli rapsi- ja rüpsiseemne saak 166 200 tonni. 2014. aastal kasvatati rapsi ja rüpsi 80 000 hektaril. Hektarilt saadi keskmiselt 2078 kilogrammi rapsija rüpsiseemet. Kartulisaak oli 117 300 tonni, mis oli varasema aastaga võrreldes 8% vähem. Kartuli kasvupind on alates 2008. aastast alla 10 000 hektari ning oli 2014. aastal 6400 hektarit. Hektarilt saadi keskmiselt 18 472 kilogrammi kartuleid. (ME)
Maa Elu
Metsatöötlejad koondusid Peeter Raidla maaelu@ajaleht.ee
V
ana aasta lõpus sai konkurentsiametilt heakskiidu koondumine, mille kohaselt Eesti suurima graanulitootja, aktsiaseltsi Graanul Invest tütarfirma OÜ Graanul Mets omandas 50 protsenti osaühingust Karo Mets. 2007. aastast tegutsev Karo Mets toimis sinnani osaühingu Eremka 100protsendilise tütarfirmana. Nüüd on Eremka omandis 50 protsenti Karo Metsast. Eremka kaheksa osanikku on kõik suhteliselt tuntud tegelased eesotsas Runo Ruubeli ja Meelis Lippega, kes olid omal ajal seotud Sylvesteriga, Eesti üha säravama edulooga Eesti metsaäris. Samamoodi on tuntud Graanul Investi omanikud Raul Kirjanen ja Anders Anderson, kes on küll enda omandisuhte vormistanud läbi valdusfirmade. Olgu lisatud, et kontsernina toimiva Graanul Investi müügitulu ulatus 2013. aastal üle 130 miljoni eurot ning puhaskasum oli 10,2 miljonit eu-
rot. Ehk siis tegu on Eesti mõistes tõelise suurtegijaga. Karo Metsa põhitegevuseks on metsa ülestöötamine ja puidukaubandus. Ettevõtte viimaste aastate keskmine müügitulu on olnud veidi üle 1,3 miljoni euro. Kasumlikkus on aga teinud vähikäiku. Kui 2012. aastal ulatus Karo Metsa puhaskahjum veidi alla 100 000 euro, siis 2013. aasta puhaskahjum oli juba ligi 175 000 eurot. Ilmselt just siit tasubki otsida põhjust, miks Eremka Karo Metsale tugevat kosilast hakkas otsima. Samas tuleb tõdeda, et osaühingul Eremka endal on viimastel aastatel päris kenasti läinud. Näiteks 2013. aasta oli ettevõtte müügitulu üle 5,4 miljoni euro ning puhaskasum 0,84 miljonit eurot. Huvilisel tasub kindlasti lugeda eelmise aasta 9. detsembril ilmunud Maa Elu, kus ilmus pikem ülevaade Graanul Investi tegemistest. Raul Kirjanen sõnas seal üsna teraselt: „Kui tahame, et maal ka 50 aasta pärast keegi elab, siis tuleb sinna luua huvitavaid ja tänapäevaseid töökohti. Metsa- ja puidusektor on üks väheseid, kes sellega hästi hakkama saab.”
Graanul Investi kontserni koosseisus toimiv uus graanulitehas Võrumaal.
Arvo Meeks / Valgamaalane
Lõuna Ehitus OÜ
www.lounaehitus.ee
on Eesti kapitalil põhinev ehitusettevõte, mis alustas oma tegevust 2005. aastal. Meie põhitegevus on peatöövõtu korras ehitamine alates nulltsüklist kuni viimistluseni „võtmed kätte“.
Juhataja Jaago Roosmann: “EHITA ARUKALT on meie moto just sellepärast, et pakume tellijatele alati professionaalset nõustamist ja personaalseid lahendusi, mis oleksid mõistlikud ning püsivad. Koos lahendame tekkivad probleemid ning oleme alati abiks parimate võimaluste väljanuputamisel.“
Meie trump on avatus ja nutikus ning kiire tegutsemine
Tegevusvaldkonnad: Loomakasvatushoonete ehitus Tööstushoonete ehitus Hoonete rekonstrueerimine ja restaureerimine Kilpmajade, eramute ja korterelamute ehitamine Metallkonstruktsioonide ehitus-paigaldus Seikluspargid, mänguväljakud, külaplatsid Projekteerimine
Risu tee 2, Pihkva küla, Tähtvere vald, 61407 Tartumaa Telefon 515
3120 info@lounaehitus.ee
Maa Elu
UUDISED
10. veebruar 2015
7
LÜHIDALT
Koolipuuvilja ja -köögivilja toetuse taotlemisest
Korralikult lõigatud viljapuud Polli aiandusuuringute keskuses jätavad ka talvel korrastatud mulje.
Elo Riig / Sakala
Aiandus sai oma arengukava Peeter Raidla maaelu@ajaleht.ee
L
äinud nädalal kiideti heaks aastaiks 2015–2020 koostatud Eesti aiandussektori arengukava. Et tegu on esimese aiandussektorit hõlmava arengukavaga, väärib see pisut pikemat tutvustamist. Kava koostamisel osalesid aiandusliidu, maaülikooli, Polli aiandusuuringute keskuse, Räpina aianduskooli, põllumajandusministeeriumi ning mitmete ettevõtete esindajad ning eksperdid. Praegune seis. 2012. aasta andmetele tuginedes sedastatakse arengukavas, et köögivilja kasvupind moodustab Eestis kogu põllumajandusmaast 0,3 protsenti ning puuvilja- ja marjaaiad 0,7 protsenti. Aiandussektor on andnud põllumajanduse kogutoodangust vaid 4 protsenti. Eesmärgid. Arengukava elluviimisel tahetakse jõuda seisu, kus kodukamaral kasvatatud köögivilja isevarustatuse tase Eestis tõuseks 2020. aastaks praeguselt 58,5 protsendilt 75 protsendini ning puuvilja ja marjade isevarustatuse tase 10,5 protsendilt 15 protsendini. Eestis kasvatatud köögivilja osatähtsus ostudes soovitakse viia 42 protsendini (2012. aastal oli see 36%) ning puuviljade ja marjade osatähtsus 25 protsendini (seni 18%). Arengukava käsitleb ka lillekasvatust. Kat-
HEA METSAOMANIK! OSTAME kasvavat metsa t metsamaad palki ja paberipuitu t küttepuitu raidmeid Tel 622 1460 eesti@metsagroup.com Metsä Forest Eesti AS
mikala lillede ja ehistaimede kasvupinda tahetakse praeguselt 10 hektarilt suurendada 20 hektarini ning lillekasvatuse ekspordimahtu kasvatada 4,8 miljoni euroni (praegu 4,3 miljonit eurot). Tugevused. Eesti aiandussektori tugevuseks on peetud puu- ja köögiviljakasvatuse traditsioone, head aiandusalast oskusteavet, hea mainega kohalike sortide olemasolu, rahvusvahelisi kontakte ja koostöövalmidust, erialase ettevalmistuse tänapäevaseid võimalusi erinevatel haridustasemetel, aiandussaaduste tarbimise tavasid, teadusliku katse- ja kompetentsikeskuse ning kogemustega esindusorganisatsioonide olemasolu. Nõrkused. Samas loetakse üles ka meie aiandussektori nõrkused. Nii juhitakse tähelepanu aiandusettevõtjate madalale investeerimisvõimele, kvalifitseeritud tööjõu vähesusele ja vananevale töötajaskonnale, madalale tootlikkusele, aiandussaaduste tootmise hooajalisusele, vähese lisandväärtuse andmisele aiandussaadustele toidutarneahela esmatootmise etapis, mentorluse puudumisele alustavate põllumajandustootjate abistamisel, noorte vähesele huvile aianduserialade vastu, põllumajandustootjate kehvale koostööle. Erasektori aiandusalaste teadusuuringute ebapiisavale rahastamisele. Võimalused. Arengukavas tõstetakse Eesti aiandussektori edendamise võimaluste hul-
Põlvamaa 508 3405 Pärnumaa 509 0200 Raplamaa 523 7944 Tartumaa 5342 4232 Valgamaa 517 2829 Viljandimaa 511 8671 509 0200 Võrumaa 5342 4232
gas esile looduslikke eeldusi koos aiandustegevust võimaldavate ressurssidega. Lisaks veel sobivat geograafilist asukohta ja välisturgude lähedust, majandus- ja tervishoiupoliitika soosivat suhtumist puu- ja köögivilja tarbimisse, tarbijate teadlikkuse ja huvi kasvu tervisliku toitumise vastu ning soosivat suhtumist meie oma aiandussaadustesse, erinevate aiandussaaduste pakkumist väikeses mahus ning nõudlust sellise saaduste ostmise vastu. Ohumärgid. Loetletakse üles ka ohumärgid, mis aiandussektori arengut pärsivad. Nii viidatakse sisendhindade kiiremale kasvule võrreldes tootjahindadega, tootmise vähenemist selle vähese tasuvuse tõttu, siseturu väiksust ja kerget haavatavust, tarbijate ostuvõime piiratust ning uute taimehaiguste levikut. Lisaks ka jaekaubanduse kasvavat turujõudu läbirääkimistel põllumajandustootjatega, põllumajandusmaa müüki välisinvestoritele, põllumajandusmaa hinna tõusu ning madalamatest toetustest tulenevat ebavõrdset konkurentsi Euroopa Liidu teiste riikidega võrreldes. Arengukava pakub seatud eesmärkide saavutamiseks välja ka konkreetse rakendusplaani. Selles pakutavad meetmed, kus võetakse jutuks ka võimalik rahastamine, väärivad igal juhul tähelepanu. Nii kõnealuste meetmete kui aiandussektori kogu arengukavaga on võimalik tutvuda põllumajandusministeeriumi kodulehel.
Kuni 22. veebruarini saab toetust taotleda koolipuuvilja ja -köögivilja kavaga seotud tegevusteks. Lisaks viljade pakkumisele toetatakse 2014/2015. õppeaastal ka näiteks nende kasvatamise ja tervislike toitumisharjumuste tutvustamist. Põllumajandusministeeriumi teatel on toetust võimalik taotleda üks kord õppeaasta jooksul vahemikus 1.–22. veebruarini. Seotud tegevuste eelarveks on ettenähtud 15% õppeaastaks ettenähtud koolipuuvilja ja -köögivilja toetuse eelarvest. Lapse kohta võib toetus olla kuni 30 eurot õppeaastas. Toetuse taotlejaks võib olla haridusasutus, puu- ja köögiviljatoodete pakkuja, kohalik omavalitsus haridusasutuste nimel või haridusasutust esindav koolipuuviljatoetuse taotlemise eesmärgil loodud juriidiline isik. 2014/2015. õppeaastal on koolipuuvilja ja -köögivilja kava eelarve maht ligi 127 000 eurot, millest 90% rahastab Euroopa Liit ja 10% Eesti riik. Rohkem infot koolipuuvilja ja -köögivilja toetuse kohta leiab PRIA kodulehelt. (ME)
Valitsus kinnitas püügivõimalused Jaanuari lõpus kinnitas valitsus kutseliste kalurite 2015. aasta püügivõimalused eri püügiviiside vahel, Pärnumaal katsetatakse esmakordselt uudset kvoodijaotuse süsteemi. Räime saavad Eesti kalurid tänavu püüda ligi kolmandiku võrra rohkem kui eelmisel aastal, küll aga vähenevad nii tursa kui ka kilu püügivõimalused. Püügivõimalused jaotatakse eri püügiviise kasutavate kalurite vahel, arvestades eelmistel aastatel kokku lepitud ja väljakujunenud püügivõimaluste jaotust. Pärnu maakonnas võetakse kalurite ettepanekul tänavu kasutusele uus süsteem, kus püütavad kalapüügikogused jaotatakse kastmõrra põhiselt. Muudatus peaks andma kaluritele räimepüügiks võrdsemad võimalused. Nüüd võib iga kastmõrraga püüda 44 tonni aastas. Kokku saavad Eesti kalurid sel aastal räime püüda pisut üle 36 000 tonni. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel suureneb ahvena kvoot 50 tonni ja haugi kvoot 5 tonni võrra, vähenevad latika-, rääbise ja särje kvoodid. Koha püügivõimalus jääb samaks. Kokku saavad Eesti kalurid püüda 2856 tonni kala. Tulenevalt Eesti ja Venemaa kokkuleppest laiendatakse sarnaselt eelmise aastaga Peipsi järvel nakkevõrgu kasutamise võimalusi. Ka 2015. aastal saab nakkevõrke kasutada jääalusel püügil 1. märtsist kuni 5. maini teatud piirkonnas kuni 3 kilomeetri kaugusel kaldast, mitte üksnes 1 kilomeetri kaugusel. (ME)
Harjumaa 514 8238 Ida-Virumaa 557 9936 Jõgevamaa 505 8369 Järvamaa 503 8777 514 8238 Läänemaa 523 7944 Lääne-Virumaa 557 9936
www.metsaforest.ee
Müük Tallinnas Tartu mnt 133 tel 505 5661 Ladu, müük, hooldus Rannamõisa tee 4f, Tallinn
metallitööpingid puidutööpingid metallisaed pelletipressid haagised treilerid kommunaalmasinad
8
KIIKA AEDA
10. veebruar 2015
Kirka päikese eest varju ma peal ja saate jälgida, kui hästi sirm paigal püsib ja kui õige nurga all see päikese suhtes just on. Kindlam on teha võrgust taime ümbritsev kott, selle saate küljelt kinnitada nööri või paberiklammerdajaga. Minu rododendroneist on mõned 14 aastaga nii kõrgeks või laiaks kasvanud, et neidki kaitseb nüüd varakevadise päikese eest varjutuskangas. Taime ja varjutuskanga vahele peaks jääma umbes 20 cm õhuvahe. Kui kangas toetub karkassile või tugikaartele, siis ei murra kangale sadanud raske lumi taime oksi ega vajuta ära puukese sordiomast kasvukuju. Kui õhk saab taime ümber liikuda, siis ei võta võimust ka seenhaigused.
Säde Lepik maaelu@ajaleht.ee
S
ombustel talvepäevadel tahaks väga päikest näha. Kui päike veebruaris aga kirkalt särama hakkab, võib see aias mitmetele taimedele liiga teha. Pärast väga kuuma ja põuast suve on eriliselt päikesepaistelistel talvedel looduses okkakahjustusi saanud isegi harilikud kuused ja kadakad. Mets pakub noortele puudele varju ja tasapisi kahjustuse jäljed kaovad. Aias eelistavad paljud taimed aga päikselist kasvupaika, varjus kõik oma täit ilu ei näita. Kirgas päike ja päevased soojakraadid meelitavad kevadtalvel taimed ärkvele, okastelt ja igihaljaste lehtede pinnalt algab aurumine, aga ööd on veel külmad ja taime juured ei saa külmunud maast vett kätte. Okkad ja igihaljad lehed jäävad veepuudusesse, kuivavad ja kõrbevad, sedasi siginebki aeda kõrbenud okaste ja lehtedega „rebaseid”. Eriti tundlikud on talvise päikesepaiste, päevasooja ja öiste pakaste vaheldumise suhtes eelmisel aastal istutatud okaspuuhakatised. Neid tuleb pärast istutamist ja ka kuival sügisel hoolega kasta, siis lähevad nad meie tujukale talvele tugevamalt vastu. Riske suurendavad ka sellised sügised, kui on pikalt lumeta külma ja kuiv maa külmub sügavalt. Tihti kõrvetab päike meie aedades väga armastatud madala koonusena kasvavat tiheda oksastikuga kanada kuuseke ‘Conica’. Ohus on ka teised kanada kuuse sordid (‘Laurin’, ‘Piccolo’, ‘Sanderson Blue’ jt), neid aga kohtab meil harva. Neid ei saa paraku ka poolvarju istutada, sest kanada kuusk tahab täisvalgust, varjus jääb puu hõredaks. Kõrbenud okkad varisevad kevadel ja puuke näeb siis väga niru välja. Aiast ei tasu seda seepärast veel välja visata, tavaliselt ei ole pungad kahjustunud, neist kasvavad uued võrsed. Tiheda oksastiku taastamiseks kulub puul aga mitu aastat. Päikest kardavad veel ebaküpressid ja jugapuud, ka osa kadakaid ja elupuid, kerakujulised ja madalakasvulised, kollase- ja valgekirjude võrsetega okaspuusordid. Mõnel aastal saavad kõrvetada aga just sihvakaiks sambaiks sirguvad okaspuud. Tõelised okaspuufännid ja taimekogude loojad on nentinud, et päikese talvine mõju erineb aastati, kannatavad eri liigid ja needki, millest seda üldse ei oota. Mikrobioota ning mõned kadaka- ja elupuusordid võivad oma talvise pruuniks tõmbumisega ehmatada, neile on selle kaitsva omaduse aga loodus ise andnud ja kevadel värvus taastub. Igihaljaste lehtedega põõsastest on tuntuim varakevadise päikese pelgaja rododendron, kuid kõrvetus rikub ka pukspuid, mahooniaid, kanarbikusorte, iilekseid, Fortune’i kikkapuid, igihaljaid padjandtaimi. Rododendron moodustab päikesepaistel rohkem õiepungi, kuid krõbekuivadest pruunidest pungadest pole mais mingit rõõmu. Seepärast ongi targem rajada turbaaed rododendronite ja teiste igihaljaste hapulembide jaoks poolvarjulisse paika, kus mõni hoone või puu natukegi päikest ära varjab. Rododendroni õitsemine on ka siis piisavalt imeline. Ideaalne kasvukoht oleks neil hõreda män-
Kaitsekangas toetub tugikaartele ja taime ümber on piisavalt õhuruumi. Maa Elu nimetsa all. Suurtest puudest ei sobi aias rododendronite naabriteks agressiivse pinnalähedase juurestikuga vaher, saar ja kask.
Madalaid taimi katab hästi kohev lumi. Kui mõne okaspuu latv lumehangest välja piilub, sättige sinna kuuseoks päiksesirmiks ette. Lumelt peegelduv kiirgus võib väga äge olla. Kõrgeid okaspuusambaid võrkudesse enam mähkida ei anna. Nende ümbruse saate eriti ägeda päikesega kevadtalvel tumedamaks teha, raputades lumele tuhka ja turvast. Lumi sulab siis ka rutem. Kahjustuskahtlaseid taimi tasub aprillis kasta, see võib kahjustuse mõju leevendada. Kevadel tahame kõik, et aed ilus välja näeks. Talvega tekkinud sodi koristades on suur kiusatus ka kuuseoksad jm katted ära korjata. Selle tööga ei tohi aga kiirustada, päikesepõletuse oht kestab seni, kuni maa on külmunud. Kui kahtlete, siis katsuge aiahargiga järele. Arvestage, et multšiga kaetud istutusala muld sulab eriti aeglaselt, seal tuleks multši põõsaste ja puude ümbert kevadel eemale lükata.
Päikesekõrvetuse eest saab taimi kaitsta varjutades. Pinnakatjatele ja madalatele taimedele on heaks katteks kuuseoksad, nende all on piisavalt õhku. Kuuseoksad võib siduda ka kaitstava taime kohale tokkidest sätitud karkassi külge. Kuuseokstega ei maksa katta väikeseid kuuski, sest kuuskedel on samad kahjurid ja neid võib sedasi metsast aeda juurde tuua. Koduses turbaaias katsin aastaid kaheksat heitlehist rododendronit jaanuarikuus oma Kevadtalvised suured temperatuurikõimetsast toodud kuuseokstega. Rannikul ei olkumised on ohtlikud ka noortele õhukenud turbaaia turvas siis kunagi veel nii külmuse koorega viljapuudele. Kõige tundlikumad nud, et sinna poleks saanud kuuseoksa tüügast on puukesed esimestel kasvuaastatel. Kui päesisse suruda. Sättisin oksad üksteisele toetuma vasoojus meelitab puus mahlad liikuma ja öinii, et rododendronipõõsa kohale moodustuks ne pakane need jäätab, siis võib puukoor lõkohev telk. See kaitses päris hästi, tuli aiheneda. Lõhede kaudu tungivad sisse hainult jälgida, et tuul kuuseoksi paigustekitajad. Lõhede vastu aitab see, gast ei liigutaks ja rododendrokui puutüved ja osalt ka alumine nilehed katte alt välja ei tükiks. oksaring poest ostetud tüvevalKuuseokstega saab katgendi või oma segatud lubjata umbes ühe meetri kõrpiimaga üle pintseldada. Valgust taime. Kui kaetav põõge pind ei kuumene ning kitKuuseoksad võib sas on suuremaks sirgunud, si, jäneseid ja hiiri eriti ligi ei siduda ka kaitstava kulub kuuseoksi palju ja need meelita. Tüvevalgendi sisaltaime kohale ei püsi enam kindlalt kohal. dab lupja, savi ja raudsulfaati. tokkidest sätitud Siis on lihtsam appi võtIse saate lahuse teha 1,5–2 kg karkassi külge. ta kileribadest võrkja koevärskest kustutatud lubjast ja 10 ga varjutuskangas. Seda on liitrist veest, et see paremini tüvel müügil mitmes laiuses, tipüsiks, võib hulka segada 0,5 kg raudheduses (varjab 35, 45, 50, 55 või 75% valguvitrioli ja peotäie keedusoola. sest) ja värvitoonis, talvises aias on kõige keLupjama peaks juba detsembris, siis pole nam vaadata tumerohelist varjutuskangast. aga alati aega või kuiva ilma. Vihm peseb valHind sõltub tihedusest, kallim kangas on ge kaitsekihi kergesti maha ja siis tuleks talvel tihedam ja tõhusam. Umbes meetrikõrgulupjamist korrata. Seda võib teha ka veebruase rododendroni katmiseks kulub kaks ruutris, kui mõnel kuival päeval on plusskraadid. meetrit kangast. Varjutuskangas võib tunduKülmaga lubjata ei maksa, lubja vesilahus jääda ka mõttetult kallis, kuid ost tasub end ära: tub ja variseb tüvelt esimese sulaga. Kui lubkangas kestab aastaid, ei rebene ega kõdujata ei saa, siis mähkige õrnad tüved nüüd pane, määrdunud kanga saab vees puhtaks loberisse, siduge neile ümber valge riidepalaputada ja seda võib kasutada ka tuuletõkkekas või kuuseoksad või pange tüvele heledad na. Võrgust annab taimede ette päiksepoolplastist kaitsespiraalid. Kohe-kohe võtab päisele küljele varjutussirme meisterdada, kuid ke aias võimust ja hilinenud kaitsmistööst posiis on kindlam, kui hoiate aial iga päev sille enam kasu.
Kadrioru lossiaias on madalad pukspuuhekid hoolega varjutuskangaga kaetud. On isegi arvatud, et vanasti kasutati siin musterpeenrais pukspuude asemel pohlataimi, mis päikest nii väga ei karda.
Eemalt tundub, et Kadrioru pargi Jaapani aeda on suuri kive juurde toodud. Tumeda varjutuskanga all ootavad kevadet igihaljad rododendronid. Jugapuid pole siin kaetud, neile piisab kõrgete pargipuude pakutud varjust.
Maa Elu
AIAVEERG
Rondup pole ohutu umbrohumürk Säde Lepik maaelu@ajaleht.ee
A
lates sellest aastast ei tohi Hollandis koduaedades enam umbrohtu tõrjuda herbitsiidiga Roundup. Aianduses ja põllumajanduses võivad seda seal rangeid nõudeid täites kasutada vaid profid. Varem on Roundupi kasutust piiranud näiteks Mehhiko ja vist isegi Venemaa. Roundupi peamine toimeaine on glüfosaat. Selle patenteeris 1970. aastal agrokeemia ja biotehnoloogia ettevõte Monsanto. Roundup tuli müügile 1973. aastal ja seda reklaamiti häälekalt ja aastaid kui inimesele ja keskkonnale täiesti ohutut umbrohutõrjevahendit, mis mullas kiiresti ja jääkideta laguneb. 1990ndatel tutvustati ja reklaamiti seda ohutuna ka Eesti aednikele: pritsid umbrohtunud aialapi üle ning paari nädalaga on umbrohud surnud ja plats puhas. Pärast 2000. aastat, kui aegus Monsanto patendi ja müügi ainuõigus, hakkasid taolise toimega herbitsiide pakkuma teisedki firmad. Samaks ajaks olid mitmed uuringud maailmas tõestanud, et glüfosaat, selle laguproduktid ja herbitsiidi koostises olevad abiained ei ole ohutud: need satuvad ringlusse, jäägid püsivad mullas aastaid jne, toode ohustab tõsiselt meie tervist ja loodust. Monsanto jt hiidfirmade vastu on neid väiteid tõestades ka kohtus käidud ning järjekindlusega üht-teist siiski saavutatud. Roundup on aga siiani maailmas kõige enam müüdud umbrohumürk. Eesti keeles on glüfosaadil põhinevate herbitsiidide mõjust väga hea ja põhjaliku artikli kirjutanud Eesti Maaülikooli vanemteadur Luule Metspalu. Kui tuleb tahtmine Roundupiga pritsida, soovitan artikli kindlasti enne läbi lugeda. Artikkel ilmus 2010. aasta juulis ajakirjas Maakodu. Lisateavet Roundupi kasutamispiirangute kohta Hollandis leiate aga aadressilt inhabitat.com/the-netherland-saus-no-to-monsanto-bans-roundupherbicide/.
AEDNIKU MEELESPEA
Lumine talv näitab kohe ära, milline viljapuu kindlasti oksalõikust ootab. Peeter Kümmel / Sakala
Märts • Lumest välja ulatuvad igihaljad kääbuspõõsad ja püsikud kata kuuseokste või varjutuskangaga. • Alusta puude ja põõsaste lõikust. • Lõika põõsaste oksad nii, et nad ei vajaks tugesid. • Lõika põõsastelt vanad ja surnud oksad. • Lõika ära vanad vaarika varred. • Noorenda vanu hekke. • Istuta ringi toataimed ja väeta neid vajadusel. • Kuu alguses külva aknalauakasti või potti paprika, kuu lõpus tomat ja porrulauk. • Külva ja kasvata aknalauakastis ka maitsetaimi. • Külasta seemnekauplusi ja varu endale kõik uuel hooajal vajaminevad seemned. • Kuu lõpus külva kasvuhoonesse katteloori alla redist, tilli, sibulat, lehtsalatit. (Allikas: aiandus.ee)