Roomet Sõrmus: Ehmusin tõsiselt, kui nägin, et meil on poole aastaga 100 000 lehmast 4400 vähemaks jäänud. Lk 2–3
Väiketootja panustab nüanssidele Suurtootja ei saa liini seisma panna ja lisavigureid teha. Esimesed külvid aknalaual Märtsis on tärganud taimedel juba piisavalt valgust.
NR 4 (10) • 25. VEEBRUAR 2015
Lk 4 ja 5
Lk 8
T䟇ELINE LUKSUS SOODSAMALT! 䩉 4000 kuni
ERIPAKKUMINE! i40 ALATES 16 590 䩉 Kvaliteet. Luksus. Ruumikus. Hyundai i40 on mahukas pereauto, mille rikkalik varustus ja uudne tehnoloogia viivad kvaliteedi uuele tasemele. Tule, proovi ja veendu ise!
L䟒bis䟡idupiiranguta garantii AASTANE
N䟦䟦d Topautost liisingu lepingutasu 0 䩉 Vaata l䟒hemalt www.topauto.ee TALLINN, S䟡pruse pst 18c, tel 667 5511; TARTU, Ilmatsalu 28, tel 742 4677; KURESSAARE, Kihelkonna mnt 8a, tel 452 4334; VILJANDI, Suur-Kaare 69, tel 444 8866; HAAPSALU, Tallinna mnt 78, tel 472 4010; NARVA, Kerese 40g, tel 356 9333; J䟇HVI, L䟒䟒ne 1b, tel 339 6204
2
PÕLLUMAJANDUSKODA
25. veebruar 2015
Maa Elu
Põllumajanduskoja juht: va kuidas põllumehed ise hak Kristina Traks maaelu@ajaleht.ee
P
õllumajandus-kaubanduskoda on aastaid seisnud selle eest, et Eesti inimeste toidulauale jõuaks võimalikult palju kodumaist toidukraami. Oma tootjate toetamine on praegu, kui ajad on viimase kümnendi ühed keerulisemad, eriti oluline, ütleb koja juhataja Roomet Sõrmus. Mis organisatsioon on PõllumajandusKaubanduskoda? Tegutseme juba 1996. aastast. Oleme põllumajandus- ja toidusektori ettevõtete ühendus, meie liikmeteks on põllumajandustootjad, toidutööstused, aga ka mitmed firmad, kes põllumajandus- ja toiduäris osalevad, nt teravilja kokkuostjad, sisendite müüjad. Liikmeid on kokku 100, neist omakorda ligi 30 erinevat erialaliitu ja ühistut. Oleme eelkõige orienteeritud professionaalsele tootjale, kes tegutseb turuolukorrast lähtuvalt. Liikmeks võib tulla igaüks, kelle tegevus vastab meie põhikirjale ja kes on seotud põllumajanduse ja toidusektoriga. Milliseid hüvesid te oma liikmetele pakute? Meil töötab 10 inimest ja pakume erinevaid teenuseid. Ühelt poolt oleme klassikaline esindusorganisatsioon ehk tahame olla riigile hea sotsiaalpartner, osaleda otsustusprotsessides, anda teada, mis on meie sektori ootused ja vajadused. Osaleme seaduste väljatöötamises, MAKi (maaelu arengukava – toim) kokku panemises jne. Hoiame oma liikmeid kursis meie valdkonna oluliste uudistega: meil on päris hea ja elav meililist, kuhu edastame infot väga kiiresti. Praegune infotulv on täiesti hoomamatu ja muidugi me selekteerime, kas kogu meile jõudvat infot on ikka vaja edasi saata. Iga päev edastame liikmetele turuinfot, nt igal hommikul teraviljabörside info. Iga-aastased suuremad üritused on viis
erialast konverentsi. Lisaks aasta põllumehe konkurss koos piduliku lõpuüritusega, mis sel aastal toimub juba 15. korda. Iga viie aasta tagant anname koostöös Maalehega välja kõvakaanelise raamatu lugudest, mis on aasta põllumehe konkursi nominentidest aastate jooksul lehes ilmunud. See on põllumajandusajaloo talletamine. Saame teada, mis oli tollal päevakorras – kuidas SAPARDi programm avanes, osteti esimesed kombainid, millised olid inimeste mured, ootused, plaanid. Annate välja ka kvaliteedimärke. Toiduainete kvaliteedimärkidega tegeleme juba 1998. aastast alates. Koda annab välja Tunnustatud Eesti Maitse päritolumärki ehk pääsukesemärki ja Tunnustatud Maitse kvaliteedimärki ehk ristikumärki. Mõlemad märgid näitavad toote kõrget kvaliteeti, mida on hinnanud sõltumatud eksperdid pimetestil. Lisaks on pääsukesemärgiga toodete valmistamisel kasutatud kodumaist päritolu põhitoorainet. Praegu kannab ühte või teist märki ligi 300 toiduainet. Märgid innustavad tootjaid toodete kvaliteedile suuremat tähelepanu pöörama, ettevõtjad saavad alati toodete hindamise ülevaate, kus tuuakse välja toote võimalikud puudused. Märgi kandmise ajal teeme toodetele ja pääsukesemärgiga tootes kasutatava tooraine osas pistelist järelkontrolli. Tänaseks on pääsukesemärk kõige tuntum ja mõjukam toidumärgis Eestis, seda teab ligi 90% tarbijatest, ka ristikumärgi tuntus kasvas möödunud aastal. Toidumärke on Eestis mitmeid, nende valikut rikastavad kohalikud toidumärgid, nagu näiteks Põlvamaa Roheline märk, Saaremaa märk või võrokeste Uma Mekk. Need hakkavad tööle, kui nad on usaldusväärsed ja neid järjepidevalt tutvustatakse. Isiklikult leian, et toidu puhul on väga tähtis lugu, see võiks rääkida toidu päritolust, tegijatest, kvaliteedist, eripärast, et tekiks usaldus selle vastu, mida iga päev sööme. Aasta põllumehe konkursi üks eesmärke on põllumajanduse maine parandamine. Milliseks Te selle ala mainet praegu hindate? Vahel mõtlen, et äkki me reageerime üle ja hakkame keerulistes oludes liiga kiiresti hädaldama. Tänased lood, mida ettevõtja-
telt kuulen, ei ole kahjuks rõõmustavad. Eile oli just ühe ettevõtjaga telefonikõne, jutt käis sealihatootmise lõpetamisest. Kuigi praegu on raskemad ajad, siis üldiselt on olukord kaugelt parem kui krooniline viletsus, millest põllumajanduses räägiti veel kümmekond aastat tagasi. Tegelikult on meil tänaseks 70 protsenti lautadest uuendatud, masinapark ja töötingimused on tundmatuseni muutunud. Ka noored on hakanud põllumajandusega tegelema ja näevad selles tulevikku. Meil ei ole mõtet Eesti-siseselt kadestada põllumehi toetuste pärast, sest oleme ju Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika osa. Kui tahame, et sel ühisel turul meie põllumehed ellu jääksid, siis peame mängima samade reeglite järgi. Muidugi me olemegi liberaalsed ja meie põllumehedki on põhihoiakult turumajanduslikud. Toetused moodustavad meie põllumeeste sissetulekust üsna väikese osa, keskmiselt 20 protsenti, kui Euroopas on keskmine pigem 30–35 protsenti. Aasta põllumehe konkurss sündis sellepärast, et põllumajanduse maine oli madal. Tahtsime seda parandada,
rääkides edulugusid ning tõstes esile tublimaid. Paraku on nii, et põllumajandusuudistes domineerivad märksõnad toetus ja rahanappus, mitte niivõrd edulood. Tegelikult on põllumeeski ettevõtja, kes töötab normaalse sissetuleku nimel ja teeb ärilisi otsuseid nagu mistahes teine ettevõtja. Kui Venemaa blokeeringust rääkida, siis kui hull olukord tegelikult on? Kas on leitud mingisuguseidki lahendusi? Riik on selle teema väga osavalt suunanud uute turgude otsimisele. Minu jaoks on suur küsimus, kas Aasia ja teised kauged turud saavad asendada lähiturge. Kindlasti on ettevõtteid, kes sinna müüvad. Piimatooteid küll minu teada pole näiteks Hiinasse müüdud. Et sinna müüa, on riigil vaja teha hulk eeltööd – korrastada riikide suhted, saada ekspordisertifikaadid. Jaapani ekspordisuund on palju reaalsem (neil päevil allkirjastasid AS Tere ja AS E-Piim tarnelepingud Jaapani suurkorporatsiooniga Marubeni. Sinna hakatakse lõssipulbrit ja juustu müüma – toim). Kuhu läheb piim, mis Venemaale ekspordi kadumisel üle jäi? Küsimus pole müümises, vaid selles, millise hinnaga müüa. Ei ole kuulnud, et kellelgi midagi kuskil seisaks ja rikneks. Piim lihtsalt müüakse nii odavalt, et võimaldab maksta põllumehele vaid 24,5 senti piimakilolt. See on 6–7 senti alla tootmise omahinna. Mure on selles, kui kaua suudavad ettevõtjad niimoodi vastu pidada. Poes ei ole ju piimatoodete hinnad sugugi kahanenud. Päris nii see pole. Vaadake juustu hindu. Suur osa juustu müüakse kampaaniatootena ja kampaaniahinnad on praegu ikka väga soodsad. Kui poes üldine hinnatase tunduvalt langeks, mõjuks see põllumajandussektorile veel raskemalt kui täna. Viimasel ajal on palju räägitud koondamistest põllumajandusettevõtetes ja piimakarja vähendamisest. Milline on selle laiem mõju? Ehmusin tõsiselt, kui nägin, et meil on poole
TEGELEV ETTEVÕTE
Rehvi lõhede remont kuni 60 cm spetsiaalsel meetodil. Garantii. Rehvide vahetusvõimalused ja ost. Rehvide protekteerimine. Varuosad põllumajandustehnikale, velje südamike keevitus vastavalt kliendi soovile. Transport üle Eesti. Sõiduauto rehvide müük ja montaaž. Tel 5656 8622, 526 8498.
Info tel 526 8498, 5330 8879, 766 8587, andres@gersamia.ee
s t im / Po uik as H Too m
uusi, kasutatud ja protekteeritud rehve, sisekumme, velgi kõikidele traktoritele, põllutöömasinatele, haagistele, tõstukitele ja teistele liikurmasinatele.
ees
MÜÜB SOODSATE TEHASEHINDADEGA
Maa Elu
PÕLLUMAJANDUSKODA
25. veebruar 2015
litsus vaatab pealt, kama saavad aastaga 100 000 lehmast 4400 vähemaks jäänud. See on juhtunud 2014. aasta teisel poolel, seega ei kajastu siin tänavuse aasta alguse sündmused. 4400 lehma vähem tähendab isegi praeguse piimahinna juures seda, et aastas jääb müümata 10 miljoni euro eest piima. Kui piima ei müüda, ei laeku ka käibemaksu, inimesed on tööta. Aga see on alles algus ning kari väheneb kindlasti veel. Võib-olla kaotame 8000 lehma. Kui nad on kord karjast välja läinud, ei tule nad üldse või niipea tagasi. Karja taastamine võtab aega minimaalselt 4–6 aastat. Võime arvutada, kui palju jääb saamata raha, kui paljud töö kaotavad, kui palju makse jääb riigil saamata. Samalaadne kurb protsess käib ka seakasvatuses, raske aeg algas juba 2012. aasta kevadel, kui Venemaa sulges turu elussigadele. Liha hind langes seetõttu kolmandiku võrra ja eriti kehvas seisus on just n-ö vabad mehed ehk eestimaisel kapitalil seakasvatusettevõtted (Eestis toodavad 2/3 sealihast väliskapitalil Rakvere lihakombinaadi süsteemi ja Atria seakasvatused – toim). Suur osa maailmast nälgib, aga meie siin arutame, kuidas meil on liha ja piima üle ning pole seda mõistliku hinna eest kuskile müüa. Jah, nii paraku on. Meil on põllumajanduspoliitika, on toetusmeetmed. Riik peaks sekkuma siis, kui on vaja sekkuda. Praegu pigem vaadatakse, kuidas põllumehed ise hakkama saavad. Meil on üldine eufooria, kuidas põllumajandustoetused suurenevad, aga tegelikult nendele 1000 ettevõttele, kes toodavad 90 protsenti meie toidulauast, kahanesid toetused eelmisel aastal ja kahanevad selgi aastal. Siseriiklik toetus oli varem suunatud aktiivsetele tootjatele, kes reaalselt toodavad teravilja, piima ja liha. Just põllumajandussektori tuumikettevõtetel tekib toetuste osas suur auk. Valitsuskoalitsiooni kokkulepped ei peaks olema nii kivisse raiutud, eriti nüüd, kui on kuhjunud mitu negatiivset asja – kehv seis turul, ähvardav kvooditrahv. Riik suhtub praegu küpsevasse probleemi liiga leigelt. Veel mõned head aastad tagasi oleksid põllumehed sarnases olukorras juba ammu oma sõnnikukoormatega Toompeal. Äkki olete ikkagi ise liiga vaikseks jäänud? Meil oli ju väga vastakaid tundeid teki-
tanud üritus Vabaduse väljakul septembris (jagati tasuta piima, et kutsuda üles inimesi rohkem piima tarbima – toim). Seda, et me poleks oma soovidest, meelsusest ja vajadusest teada andnud, ei julge mina küll öelda. Tänaval poliitika tegemine on vastuoluline asi, sellel on pooldajaid ja vastaseid. Põllumajandussektorisse on jäänud väga vähe inimesi ja me ei saa enam massiga lüüa, vaid peame hoidma huvi muud moodi üleval. Samas enamasti mõistetakse, et põllumehigi on vaja normaalselt kohelda. Euroopa Liidu ja Venemaa põrkumine on selgelt julgeolekukonflikt ja sisuliselt maksavad nüüd meie põllumehed seda arvet kinni. Muidugi on kujunenud olukorral laiem majanduslik mõju, sest kui põllumehel läheb halvasti, läheb halvemini ka logistikal, transpordil ja kaasnevatel sektoritel. Kas võib öelda, et praeguses kriisiolukorras saavad paremini hakkama need põllumehed, kes on juba varem panustanud töö efektiivistamisse ning kulude vähendamisse? Ettevõtete strateegiad on erinevad, kes on investeerinud hoonetesse, kes ostnud maad. Eestis on maaprobleem päris terav, koguni 60 protsenti põllumeestest tegutseb rendimaal. Seega kui ehitad lauda 20–30 aastaks ja võtad suure laenu, siis tiksub kuklas mõte, et kus ümbruskonnas on maa, mida saan sama kaua kasutada. Kui on suur laut, siis on maaküsimus päris tähtis. Efektiivsus on muidugi võtmesõna. Neil, kes on tänaseks investeeringud ära teinud, ei jäägi muud üle, kui edasi punnida. Kasvõi enda tervise või sissetuleku arvelt. On üldteada fakt, et põllumajandusturg on väga kõikuv. Igale langusele järgneb tõus, küsimus on vaid, millal see tuleb. Meie palve riigiisadele: tuleks tasandada neid suuri tsükleid, kui põllumeestel pole parasjagu parim aeg. Seega kui kogu turg on meie tegevusest sõltumatult madalseisus, siis ei mõju veenvalt vabandused, et üleminekutoetused ei ole mingi kriisiabi. Kas põllumajandus-kaubanduskoda saab oma liikmeid kuidagi aidata? Me ei saa neile raha saata. Saame probleeme fookuses hoida, trummi taguda, kommenteerida, asjale tähelepanu juhtida. Seda me pidevalt teemegi.
Iga põllumees peab ennast ise päästma, nii kuidas oskab
E
esti Põllumeeste Keskliidu juht Juhan Särgava (pildil) ütleb, et kui Venemaa turukriis süveneb, peab iga põllumees ennast ise päästma, nii kuidas oskab. „Investeeringud on juba maha võetud ja ka igapäevakulutusi tuleb kärpida. Lisaks ähvardab üht osa piimatootjaid nn lõhkilüpsmise oht – nad peavad piimakvoodi ületamise eest trahvi maksma,” räägib Särgava. Hiljuti allkirjastasid AS Tere ja AS E-Piim lepingud lõssipulbri ja juustu müügiks Jaapani suurkorporatsioonile Marubeni Corporation, eesmärk on tarnida Jaapanisse 5000 tonni lõssipulbrit ja 5000 tonni juustu aastas. Samuti maksti 706 Eesti piimatootjale välja Venemaa sanktsioonide mõjude leevendamiseks Euroopa Komisjoni poolt Baltimaadele eraldatud erakorraline abi – ligi 6,9 miljonit eurot. Särgava ütleb, et Jaapani lepingud praegustes mahtudes lahendavad ehk kümnendiku probleemist. „Kui see hakkab vilja kandma, on see väga hea ja tark samm, mis näitab, et valitsuse liikmed vähemalt üritavad põllumeeste olukorda leevendada. Seda tööd tuleb jätkata,” tõdeb Särgava. Ta lisab, et kui olukord stabiliseerubki, siis tõenäoliselt hinnaga 30 senti piimakilost, mis on aga tootjale tegelikult nulliring. Millised on põllumeeste ressursid praeguses olukorras vastu pidada? „Igaühel on oma stsenaarium ja oma tugevad küljed. Kes on väga asjatundlik mehaanikas, kes agronoomias või zootehniliselt – see aitab pinnal hoida ka teisi külgi. Ega ükski põllumajandusettevõte ühe põhjuse pärast ei hääbu, lõpetamise taga on ikka põhjuste kompleks,” räägib Särgava. „Enam-vähem aasta näitab selgelt kätte, mida on mõistlik edasi teha. Edasised otsused sõltuvad sellestki, kui vanad on tegijad – kui on nooremad, siis on stsenaarium positiivsem. Vanemad tegijad loobuvad vast lihtsamalt.” Särgava enda ettevõtte Saidafarmi olukord pole laita, sest mahetootjana tegutsev firma on alati olnud suunatud kodumaisele turule. „Õnneks on meil olnud aega oma tarbijatega sõbraks saada, nad armastavad meid ning eelistavad ikka meie kaupa,” on Särgava rahul.
3
Maakondlik toetus
L
äinud nädalal kirjutas siseminister Hanno Pevkur alla käskkirjale, mis sätestas piirkondade konkurentsivõime tugevdamiseks jagatava 134,8 miljoni euro jaotuse maakondade lõikes. Torkab silma, et Euroopa regionaalarengu fondi rahade jaotustabelit juhivad meie piiriäärsed maakonnad. Esirinnas on Ida-Virumaa 23,48 miljoni euroga, kellele järgneb Lääne-Virumaa 12,4 miljoniga. Harjumaale eraldatakse 9,02 miljonit eurot. Lõuna-Eestis saab Põlvamaa 8,64, Võrumaa 9,62 ja Valgamaa 9,07 miljonit eurot. Lääne-Eestis on summad väiksemad: Saaremaa saab 7,16, Läänemaa 5,6 ja Hiiumaa 2,43 miljonit eurot. Pärnumaa osaks on 7,83 miljonit eurot. Kesk-Eestis saab enim Viljandimaa – 11,26 miljonit eurot. Järvamaale eraldatakse 6,61, Raplamaale 7,83 miljonit eurot. Tartumaa summa on 5,56, Jõgevamaal 8,29 ja Põlvamaal 8,64 miljonit eurot. Esmapilgul suurena tunduvad summad tuleb paraku jagada aastate 2015–2020 peale. Vaevalt et need miljonid suurt murrangut kaasa toovad, kuid eks ta ole abiks ikka. Rahade reaalsest jagamisest võib rääkima hakata pärast 6. märtsi, mil maakonnad on esitanud oma konkurentsivõime tugevdamise tegevuskavad. Aastail 2007–2013 rahastati sarnase toetusskeemi raames 53 turismi- ja 28 tööstussalaprojekti kokku 92,8 miljoni euroga. a.
Peeter Raidla
Peatoimetaja Peeter Raidla, maaelu@ajaleht.ee, telefon 447 7063 Küljendus Ain Kivilaan Korrektor Reeli Ziius Müügijuht Jane Barbo, jane.barbo@ajaleht.ee, telefon 526 3578 Levijuht Erkki Lumisalu, erkki.lumisalu@ajaleht.ee Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Rüütli 14, 80010 Pärnu, telefon 447 7090 Trükk AS Kroonpress, trükiarv 34 000 Maa Elu levib Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel kaks korda kuus Autoriõigused: AS Ühinenud Ajalehed, 2015
Töötleme teenustööna lambaid, veiseid ja ulukeid lihast vorstini vastavalt Teie soovile. Saadaval suitsuvorstid, grillvorstid, erinevad singid ja kulinaariatooted. Jahutatud ja külmutatud liha ning hakkliha.
* MÜÜK * REMONT * VARUOSAD * NÕUSTAMINE www.plantres.ee
info@plantres.ee, tel 5303 4211
info@karjamoisa.ee tel 518 6428
Suurfarmi tee 10 Ĉ Suigu küla Are vald Ĉ Pärnumaa KARJAMÕISA
LIHATÖÖSTUS Meie tooteid müüvad: Ĉ Pärnu Keskuse Taluturg, Aida 7 Ĉ Lõunakeskuse Taluturg, Ringtee 75, Tartu Ĉ Astri Keskuse Taluturg, Tallinna mnt 41, Narva Ĉ Selja Meierei kauplus, Pärnumaa Ĉ Nugise Kaubandus, Vändra Ĉ Konju mõisa talupood, Kauka 6, Tallinn Ĉ äsja avatud Taludeli, Teatri väljak 3, Tallinn
4
VÄ I K E TÖ Ö S T U S
25. veebruar 2015
Maa Elu
Kaupo Roop: „EHA nišš o Materjali- ja värvivalik kehtib ka toodetavate vahetuskastide kohta (multilift-, hooklift-, konksliftkonteinerid). Valikus on veel lumesahad, metallkonstruktsioonid, autokastid. Kõige nõutumad on Roobi sõnul jätkuToomas valt põllumajanduskärud, palju on püsiklienŠalda te: „Meie firma alus ongi, et tuleme kundemaaelu@ajaleht.ee de soovidele maksimaalselt vastu. Kui hind ja kvaliteet on paigas, siis ostjaid jagub. Tualga äärelinnas tegutsev tulunduslevad needki, kes on viis-kuus aastat tagasi ühistu EHA Metalli- ja Puidutooted meilt midagi ostnud, on tootega rahul ja nüüd alustas 1990. aastal ja tähistab peamidagi uut vajavad. Suurte masstootjatega me gi veerandsajandat sünnipäeva. Selle aja siskonkureerida ei suuda, samas oleme paindlise on mahtunud paremaid ja halvemaid aegu, kud ja seda ei suuda omakorda suured. Kui kelaga sportlik huvi ettevõtte arendamise vastu lelgi on vaja näiteks nurgaredelit, lisatugevpole juhataja Kaupo Roobil vaibunud. Praegu dust, teisiti avanevaid kastiluuke või mõnda keerlevad mehe mõtted peamiselt uue värvimuud ebastandardset lahendust, saame hakmistsehhi peatse valmimise ja toodete täiuskama.” tamise ümber. „Suurtootjal ei ole võimalik liini seisma „NSVL lagunes, tollane majandus ja ettepanna ja mingeid lisavigureid teha. Meie saavõtted ühes sellega. Tuli leida uus väljund enme nüanssidega mängida. Aga siingi on piirid, nast teostada ja leiba teenida. Alustasime tesest masinatele, mis arvele võetakse, on kindgelikult vahendustegevusega, täpsemalt Vallad tehnilised nõudmised, mille vastu eksida gevenest põllumajandusmasinate Eestisse ja ei saa. Vahel on tulnud kliendile selgitada, et Soome toomisega,” meenutab Kaupo Roop. tema soovitud lahendus lihtsalt ei toimi.” EHA Peagi selgus, et Valgevenes toodetu kvaliteet toodete kohta saab lähemalt uurida koduleei rahuldanud tarbijaid ja tuli teha valik: uus helt ja veel täpsemalt telefoni teel. „Kuulame suund vahendustegevuses või tootmine. soovi ära, teeme hinnapakkumise. ÜritaJuhuslikult avastati, et Valga LEMK, me alati pakkuda kõige optimaalsemis oli Roobi endise tööandja mat varianti, teades kliendi vaValga EPT üks osa, läks erasjadusi. Lõppeesmärk on rahultamisele: „Osalesime enamolev tellija ning ei tohi unustapakkumisel ... ja õnneks või da, et tootja ja tarbija eesmärk kahjuks võitsime.” on üks: teenida kasumit,” ütEHAs valminust üle leb Roop. 90% viiakse Eestist Päris alguses renoveeriti EHAs valminust üle 90% välja: kärud Soome, NSVLi päritolu põllumaviiakse Eestist välja: kärud Rootsi, Lätisse, janduskärusid, mille kasSoome, Rootsi, Lätisse, BulgaaBulgaariasse. tid olid läbi roostetanud riasse. Norrast tellitakse lihtsavõi sillad kõveraks keeramaid tooteid, seal ERTi kärusid vätud. Veidi hiljem jäeti alles ga ei tunta. Partnerid on paljuski leiainult vanad sillad, peale ehitati kõik uus. „Tol tud messidel. „Kiiret tulemust messidel käiajal polnud ei Eestis ega Soomes talumeestel mine ei too, aga seal kohatud inimene näeb võimalik suuri kulutusi teha, tuli leida odahiljem kuskil taas meie kaubamärki ja siis tekib ostuhuvi.” vaim sobiv lahendus turu laiendamiseks,” selgitab Roop. Täna toodetakse ERTi kaubamärgi all põlLattu toodetakse EHAs vähe: Soome ja lumajanduslikke järel- ja kallurhaagiseid vasRootsi koostööpartnerid võtavad enam-vätavalt kliendi soovile: mõõdud, varustustahem samu mudeleid, mistõttu väike varu seme, põhja ja külgede materjali valib ostja. võib siiski olla. „Pigem siiski lattu ei tooda,
V
K U T S E H E A S T K O O L I S T
Sportlik huvi ettevõtte arendamise vastu pole Kaupo Roobil ikka veel vaibunud.
sest raske on ennustada, milline mudel uuel hooajal müüb, see on kallis lõbu,” avab Roop äri tagamaid. „Peamiselt ekspordiga tegelemine toob kaasa selle, et riigi aspektist pole me kõige tänuväärsem firma, sest küsime käibemaksu tagasi. Teisiti ei suudaks me vee peal püsida, kasumimarginaal ei ole käibemaksu tagasiküsimisest loobumiseks piisav. Hinna aga dikteerivad turg ja konkurents.” Et osta Valga meestelt korralik põllumajanduskäru, peab rahakotis olema 8000 kuni 12 000 eurot. Nii sõltub metallitööstuski kaudselt Euroopa Liidust põllumeestele tulevatest toetustest, ilma milleta ei suudeta kallist, aga hädavajalikku tehnikat osta. Nii on see Roobi kogemuse kohaselt kogu Euroopas:
„Ostmine aktiviseerub kohe, kui tugirahade maksmine algab. Ostetakse kas kohe välja või liisitakse. Hinna kõikumine tuleneb peamiselt materjalide hinnast ja komplekteerituse tasemest. Sisse ostame sildu: Itaaliast ADRi ja kui Saksamaale toodame, siis veidi kallimaid PPW omasid. Üritame isegi 20 000 eurot ja veidi alla 30 000 euro maksvate täiustatud kärudega turule minna, loodetavasti on ostu tõusutrend veel ees.” EHAs toodetavaid mudeleid arendatakse pidevalt edasi: „Hetkel hasarti jagub, et tooteid uuele tasemele upitada. Uurime huviga erialast infot, püüame ajaga kaasas käia. Üritame teha investeeringuid, et kvaliteedis tõsisemat murrangut saavutada ja uusi turge vallutada. Meie tehnoloogial pole praegugi viga midagi, aga
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Niidupargi tn 8//12, 80047 Pärnu. Tel 442 7883. parnumaa@hariduskeskus.ee
Kutseõpe keskhariduse baasil:
Kutsekeskharidusõpe: ĚŽŬƵŵĞŶƟĚĞ ǀĂƐƚƵǀƁƩ ϭϱ͘ ũƵƵŶŝƐƚ ϭϱ͘ ũƵƵůŝŶŝ autotehnik z ehituspuusepp z ehitusviimistlus z elektroonikaseadmete koostaja z IT süsteemide spetsialist z keevitaja z kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus z
kokk z ůŽŐŝƐƟŬĂ ŬůŝĞŶĚŝƚĞĞŶŝŶĚĂũĂ z majutusteenindus z metsur z müüja z pagar-kondiiter z ƟƐůĞƌ z
Põhihariduse nõudeta kutseõpe: ĚŽŬƵŵĞŶƟĚĞ ǀĂƐƚƵǀƁƩ ϭϱ͘ ũƵƵŶŝƐƚ ϭϱ͘ ũƵƵůŝŶŝ ehituspuusepp (palkmaja ehitaja) z metsakasvatus z
nooremaednik z puhastusteenindaja abiline (HEV) z abikelner ;ǀĂƐƚƵǀƁƩ ϱ͘ ŵćƌƚƐŝŶŝͿ z
ĚŽŬƵŵĞŶƟĚĞ ǀĂƐƚƵǀƁƩ ϭϱ͘ ũƵƵŶŝƐƚ ϭϰ͘ ĂƵŐƵƐƟŶŝ ehitusviimistlus z hooldustöötaja z IT süsteemide spetsialist z juuksur z ŬŽƐŵĞĞƟŬ z majandusarvestus ja maksundus z
müügikorraldus z puidupingitööline (CNC masina operaator) z rätsepatöö z sekretär z ǀćŝŬĞĞƩĞǀƁƚůƵƐ z ärikorraldus z
Kutseõpe põhihariduse baasil: ĚŽŬƵŵĞŶƟĚĞ ǀĂƐƚƵǀƁƩ ϭϱ͘ ũƵƵŶŝƐƚ ϭϱ͘ ũƵƵůŝŶŝ z arborist
Maa Elu
VÄ I K E TÖ Ö S T U S
25. veebruar 2015
on paindlikkus” tõmbamiseks. Pikkade aastate jooksul on välja kujunenud firmad, kes meilt allhanketöid tellivad. On nii kodu- kui välismaiseid partnereid: Soome, Rootsi, Norra, vähem Läti, Bulgaaria, Saksamaa. Teeme masinaosi erinevatele tootegruppidele, on keerulisemaid ja lihtsamaid töid. Pingipargile tuleb lisa ja võimalused laienevad.”
Maa Elu
tulevikku vaadates sellest ei piisa. Täiustame pingiparki, parandame tootmistingimusi, et inimesed saaksid anda maksimumi. Pinkide hinnad ulatuvad aga enamasti üle saja tuhande euro. Peagi valmib meil uus värvimistsehh, automaatika on juba paigas. Seni puhastasime korrodeerunud metalli liivaga, tulevikus haavelmeetodil – ei teki temperatuurikõikumisi, keevitussoojaga jõuab värvimisse. Nii saame parema tulemuse, värv kestab kauem.” Kogu EHA metallitsehhi töömahust kulub oma brändi toodetele umbes 60%. „Ainult omatoodetega hakkama ei saa ja see polegi eesmärk. Et kõigile töötajatele pidev töö tagada, teeme ka allhanget. Kui inimene kuuks ajaks koju jätta, kulub teine kuu tema käima-
5
LÜHIDALT
maa 2008. aasta edukaimaks ettevõtteks kuulutati, olid firma käive ja kasum eelneva aastaga võrreldes kasvanud vastavalt 17 ja 69 protsendi võrra. Juba järgmisel aastal olid näitajad poole väiksemad.
Kaupo Roop ei tee saladust, et on ka miinuses oldud: „Ettevõttele on hea aasta siis, kui kõik kohustused on täidetud ja töötajad EHA Metalli- ja Puidutoodete tulundusalles. Suuri kasumeid pole me välja võtnud ja ühistus töötab umbes 60 inimest, kulutused on tehtud tootmisele. Sihiks on, neist metalliosas 45. Puidupooet igal aastal peab meie toodang palel tehakse mesilastarudele raarem olema. Kasum võimaldab teha me, tarukorpuseid ja autoklaainvesteeringuid ja nii on võimasikonteinereid. lik edasi minna. Kõige lihtsam Kogu EHA Tulundusühistu on tänaoleks kõik maha müüa, kosilapäeval üsna harva kohatav si on küll, praegugi. Meid humetallitsehhi ettevõtlusvorm. Miks mitte vitab see ainult sellepärast, et töömahust kulub AS või OÜ? parandab enesetunnet: järeoma brändi Kaupo Roop: „1990. aaslikult on asjal tulevikku. Edu toodetele tal alustades oli kaks varianei saa mõõta ainult rahas. Kui umbes 60%. ti: kas kooperatiiv või tulunspordiga võrrelda, siis kõige kirdusühistu. Kuna oli teada, et kama medali järgi me enam ei jookesimesed on nagunii hinguse, aga väärikalt tahaks jätkata ja kunasele määratud, tegime tulundusühistu. 1994. gi ka lõpetada. aastal oleks veel saanud firma ümber vorRaskeid aegu, mil tundub, et pole mõtet mistada OÜks või ASiks, aga see jäi tegemaedasi suruda, tuleb kõigil ette. Meiegi alustata. Praeguse seisuga ei ole enam mõistlik tesime laenudega, oli väga raske, aga kuidas me gutsemisvormi muuta. Sisuliselt on valida: kas viskame püssi põõsasse ja ütleme laenuandjalõpetada firma tegevus või minna sama asjale, et ei tulnud välja ... Piinlik oleks lubadusi ga edasi. Millegi lõpetamine ja uue alustamimurda. Mage oleks rääkida, et kõik teised on ne tähendaks suuri ebamugavusi meile, töötasüüdi: majandusseis on halb, valitsus, töötajatele, klientidele, allhankijatele. Kas töötajad jad ja kes iganes kehvad.” tahaksid uude firmasse üle tulla? Lisaks kõik„Kui kõik läheb viletsaks, tuleks peeglisse võimalikud kahtlused. Ei taha kiilu sisse lüüa. vaadata: kas selle tegelasega, kes sulle sealt Mingeid eeliseid tulundusühistuna tegutvastu vaatab, on kõik korras või vajab ta nasemisel ei ole. See on tegelikult üsna ebamutuke töötlemist. Viis-kuus aastat tagasi tehgav vorm, sest omanikevahelised suhted võiti meile superpakkumine, ma ei saanud nädal vad keeruliseks pöörata – igaühel on otsuse aega enne otsuse langetamist und. Mõtlesin tegemisel üks hääl. Meie oleme hästi hakkanii, et olgu, ma saan vabaks ega pea leiva päma saanud, viis ühistu liiget on algusest pearast muretsema, aga mida ma tegema hakkan? Puhata ja reisida? Aga rõõmu, et said le samad ja tänaseni aktiivsed, ülesanded on omavahel täpselt jagatud. Probleeme on muiuue väljakutsega hakkama, ei tule. Kõige judugi ette tulnud, on olnud aegu, kui mitu näbedam on vist ärgata, kui ei pea midagi tedalat järjest toimusid iga päev mitmetunnised gema, kui keegi ei küsi su käest nõu, mida ja koosolekud, kuid lõpuks oleme jõudnud konkuidas teha. Teiste aitamine, kellelegi vajasensusele. Kompromissidest ei pääse ja see onlik olemine ongi vast see, mida vajame. Ja kui gi edu pant.” lapselapsed küsivad: „Vanaisa, me tuleme sinu töö juurde. Kas tohib?”, siis võib eluga raÜkski ettevõte ei pääse majandusnäitajate hul olla,” tõdeb Roop. kõikumisest. Kui EHA Äripäeva poolt Valga-
Eesti maaelu arengusse investeeritakse miljard eurot Euroopa Komisjon kiitis 13. veebruaril heaks Eesti maaelu arengukava aastani 2020, millega tõstetakse Eesti põllumajanduse ja toidutööstuse konkurentsivõimet. Olulise panuse annab maaelu arengukava ka keskkonnahoidu ning maapiirkondade ettevõtluse ja kohaliku algatuse arendamisse. „Eesti põllumajanduse ja toidutööstuse tootlikkus peab plaanitavate investeeringute toel kasvama vähemalt 3% aastas,” kommenteeris põllumajandusminister Ivari Padar. Ministri sõnul on just seetõttu pandud maaelu arengukavas suur rõhk teadmussiirdele ning toidutarneahela arendamisse. Lisaks toidusektorile on maaelu arengukavas tähtsal kohal Eesti maapiirkondade elujõulisus ning peale põllumajanduslike investeeringute suunatakse vahendeid ka keskkonnahoidu, muu maaettevõtluse edendamisse ja kohalike kogukondade arengusse. Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa maaelu arengu põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga. Eesti maaelu arengukavas 2014–2020 on üle 20 erineva toetusskeemi, milles keskendutakse viiele valdkonnale – teadmussiire, konkurentsivõime, toidutarneahel, keskkond ning maaettevõtlus ja kohalik algatus. (ME)
Lahemaa rahvuspark sai uue kaitse-eeskirja Eelmisel nädalal kinnitas valitsus Lahemaa rahvuspargi uuendatud kaitse-eeskirja, korrigeeriti kaitseala piire ja režiime. Muu hulgas täpsustati ehituskeeluvööndi ulatust. Mererannas asuvat ehituskeeluvööndit vähendati üldjuhul 200 meetrilt 100 meetrile. Keeluvööndit vähendati kompaktse hoonestusega piirkondades, näiteks Viinistul. Samuti ei laiene ehituskeeld edaspidi avalikuks tarbeks püstitatavatele rajatistele, näiteks küla- või kiigeplatsid, spordiväljakud jms. Uue kaitse-eeskirjaga lubatakse piiranguvööndites väikesemahulisi lageraieid kuusikutes ja hall-lepikutes. (ME)
Scandagra Eesti kaupluste kevadpakkumine 2015 RAKVERE
JÜRI
MÄEKÜLA
Kõik Scandagra söödad lindudele
-15%
JÜRI kauplus: Konekesko maja, Põrguvälja tee 3a, Rae vald, Harjumaa tel: 601 8868, 5304 0393 juri@scandagra.ee
Arvi väetised
-15%
VÕRU kauplus: Pikk 23, Võru 65620 tel: 782 1668, 524 8197 voru@scandagra.ee
Biolani mullad
-15% TARTU Kauplus: Konekesko maja, Kogre tee 7, Räni, Ülenurme, Tartumaa 61708 tel: 736 6800, 5304 5148 tartu@scandagra.ee
PÄRNU
Kõik karjusepostid
VILJANDI
-25% VILJANDI kauplus: Vaksali 17, Viljandi tel: 435 9790, 506 6451 viljandi@scandagra.ee
MEIL ON AVATUD KA E-POOD: www.pood.scandagra.ee
MÄEKÜLA kauplus: Konekesko maja, Mäeküla, Paide vald, Järvamaa 72604 tel: 382 0777, 522 9290 maekyla@scandagra.ee
TARTU
VALGA
RAKVERE kauplus: Rakvere Viljasalv, Õli 4, Rakvere 44311 tel: 327 0800, 510 6695 rakvere@scandagra.ee
PÄRNU kauplus: Riia mnt 199, Pärnu linn tel: 447 4500, 55 664 545 parnu@scandagra.ee
VÕRU
VALGA kauplus: Raja 5, 68203 Valga tel: 773 6415, 5303 5115 valga@scandagra.ee
Pakkumine kehtib märtsi lõpuni kõikides Scandagra kauplustes (v.a. Kuressaare ja e-pood).
6
UUDISED
LÜHIDALT
Põllumajandusmasinate ost muutub lihtsamaks Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri juurde luuakse võrdlushindade kataloog, millega lihtsustub maaelu arengukava investeeringutoetuse taotlemine liikuva põllumajandustehnika ostmiseks. Senise kolme hinnapakkumise asemel piisab elektroonilise hinnakataloogi kasutamisest. „Toetust saab edaspidi taotleda ainult nende uute liikuvate põllumajanduslike masinate ja seadmete ostmiseks, mis on taotlusvooru alguseks kantud hinnakataloogi ja mille piirhinna on kinnitanud Eesti taimekasvatuse instituudi spetsialistid,” selgitas põllumajandusministeeriumi maaettevõtluse büroo juhataja Elar Neito. „See tähendab, et taotleja ei pea enam taotluse esitamiseks hankima kolme võrdlevat pakkumist.” Võrdlushindade kataloogis fikseeritakse maksimaalne abikõlblik käibemaksuta maksumus ehk piirhind. Kuigi esimesena rakendatakse kataloogi just mobiilse põllumajandustehnika (traktorid, kombainid, haakeriistad jms) puhul, on edaspidi võimalik kataloogi laiendada ka muudele asjadele ja teenustele. Hinnakataloogis on praeguseks ligi 2200 kinnitatud kirjet ja kontrollimisel veel pea 2000 hinda. Kokku on hinnakataloogi kinnitamiseks sisestatud 4450 liikuvat masinat ja seadet, sh erineva varustuse astmega mudelid. Hinnakataloogi saavad masinate ja seadmete andmeid sisestada nii nende müüjad kui ka ostjad või muud asjast huvitatud osapooled. Kataloogis näidatud masina või seadme maksumus määrab maksimaalse piirmäära, mille ulatuses PRIA saab konkreetse masina kohta määrata toetuse summa. Tehing ostja ja müüja vahel toimub turuhinna järgi. (ME)
25. veebruar 2015
Maa Elu
Taanlased ostavad kaks Talleggi farmi Peeter Raidla maaelu@ajaleht.ee
J
aanuari lõpus jõudis konkurentsiametisse koondumisteade, mille kohaselt Taani ettevõte Dava Foods Holding omandab Harjumaal Jõelähtme vallas asuva Tellivere noorlinnukasvatuse ja Rae vallas asuva Kulli farmi. Kuni 2014. aastani kuulusid nii Tellivere kui Kulli farm aktsiaseltsile Tallegg. Nagu Maa Elu eelmise aasta oktoobris kirjutas, liideti Tallegg 2014. aastal aktsiaseltsiga HKScan Estonia ehk siis endise Rakvere Lihakombinaadiga. Eelnevalt oli aga Tallegg asutanud septembris 2013 osaühingu Koks Munatootmine, mis Talleggi liitmise järel läks HKScan Estonia ainuomandisse. Koks Munatootmise alla koondatigi nii Tellivere kui Kulli farm ning juriidiliselt käibki nüüd jutt osaühingu Koks Munatootmine müügist taanlastele. Koks Munatootmise põhitegevuseks on munade tootmine, pakendamine ja müük.
Dava Foods Holdingu puhul on tegu Taani kontserniga, mille mitmed tütarettevõtted on keskendunud just munatootmisele. Nii tegutsevad Taanis ja Rootsis Dava Foods Holdingu tütarfirmad Hedegaard Foods, Eggs Posure ja Svenska Lantägg. 2014. aastal laiendas Dava Foods Holding oma tegevushaaret Soome, omandades seal 50 protsenti ettevõttest Muna Foods Oy. Olgu öeldud, et Muna Foods Oy ainuomandis on Eestis tegutsev osaühing Muna Foods, mis loodi siin juba 1995. aastatel ning kandis kuni 2014. aastani nime OÜ Eesti Munatooted. On huvitav märkida, et Tallegg seisis ühe asutajana ka praeguse Muna Foods lätete juures, kuid realiseeris oma osaluse juba augustis 2005. Viimastel aastatel on OÜ Muna Foods müügitulu olnud 4,1 ja 4,3 miljoni euro vahel, nii et tegu on üsna suure tootjaga. Ettevõte tegutseb Tallinna külje all Loo alevikus. Dava Foods Holdingu omanikud on Eestis tegelikult juba ammu kanda kinnitanud. Nimelt kuulub Dava Food Holding Taani suur-
kontserni Danish Agro, mille kontrolli all toimib Eestis aktsiaselts Baltic Agro koos oma tütarettevõtetega Scanola Baltic AS ja Põllumajandusteenuste OÜ. Omakorda Põllumajandusteenuste tütrena tegutseb aga osaühing Põllumajandussaadused. Baltic Agro põhitegevuseks on agrokeemiatoodete ja teravilja müük. Tegu on Eesti mõistes tõelise hiiuga, näiteks 2013. aastal ulatus ettevõtte müügitulu üle 192 miljoni euro. Läbi Soome tütarettevõtte Hankkija Oy tegutseb Eestis Danish Agro kontrolli all veel ka OÜ Baltic Agro Machinery, mis kuni 2013. aastani oli tuntud kui OÜ Sampo Grupp. Väärib mainimist, et Hankkija Oy on Soome üks suuremaid põllumajandusmasinate ja -tarvikute müüjaid. Baltic Agro Machinery 2012. ja 2013. aasta müügitulu jäi 1,22 ja 1,44 miljoni euro vahele. Ettevõttel on kindel plaan areneda ka Läti ja Leedu suunas.
ee t im os /P uu r ip Ma el hk Mi
2014. aastal tuvastas keskkonnainspektsioon kokku 2906 õigusrikkumist, sealhulgas kalapüügivaldkonnas 1625 rikkumist (suure osa sellest moodustavad selguseta kuuluvusega püügivahendid). Jäätmeseaduse rikkumisi tuvastati 356 korral, looduskaitsenõuete rikkumisi oli 313, jahiseaduse rikkumisi 217, metsaseaduse rikkumisi 123, veeseaduse nõuete rikkumisi 118. Ülejäänud rikkumised jagunevad 11 erineva valdkonna vahel. Maakondade lõikes tuvastati enim ehk 415 rikkumist Harjumaal, Ida-Virumaal tuvastati 236 ja Tartumaal 218 rikkumist. Õigusrikkumiste eest määrati trahve kokku 1317 isikule kogusummas 262 086 eurot. Keskkonnakahju arvutati 151 juhtumi puhul, keskkonnakahju kogusummaks oli 323 000 eurot. 2014. aastal alustas keskkonnainspektsioon 37 kriminaalmenetlust. (ME)
s
Keskkond: aastaga 2906 õigusrikkumist
Tel 5664 0889
PÕLDUDE LUPJAMINE
Maa Elu
UUDISED
25. veebruar 2015
7
LÜHIDALT
Maa-ameti uus peadirektor on Tambet Tiits
Arvo Meeks / Valgamaalane
Esmaspäeval asus maa-ameti peadirektorina ametisse Tambet Tiits. Tiits on lõpetanud Eesti maaülikooli maakorralduse ja majandusteaduste erialal. Lisaks on ta ennast erialaselt täiendanud Helsingi Tehnikaülikooli doktorantuuris, USAs ja Kanadas. Tambet Tiits on 90. alguses töötanud maaametis nii nõuniku kui osakonnajuhatajana. Alates 1993. aastast on Tiits juhtinud kinnisvaraettevõtet DTZ. Kümme aastat on Tiits olnud ka EBSi õppejõud. Tiits on teinud aastaid ka konsultandi tööd mitmete rahvusvaheliste institutsioonide ja projektide juures. (ME)
Eesti liha ja piima ekspordist Peeter Raidla maaelu@ajaleht.ee
S
tatistikaamet avaldas hiljuti andmed Eesti 2014. aasta ekspordist ja impordist. Võtame seekord vaatluse alla liha ja piima ekspordi, mille üldkokkuvõtet kajastab all olev tabel. Riigiti on üks suuremaid langejaid kindlasti Venemaa. Kui 2013. aastal moodustas liha (sh subproduktide) ning piima (sh piimatoodete ja munade) eksport Venemaale vastavalt 4,06 ja 50,17 miljonit eurot, siis 2014. aastal vaid 0,22 ja 16,97 miljonit. Venemaaga sõjajalal olevast Ukrainast sai 2014. aastal Eesti liha ja piima jaoks uus ekspordiriik. Nii üllatav kui see ka ei ole, oli nii liha kui piima eksport Eestist Ukrainasse 2013. aastal nullis, 2014. aastal suutsime aga Ukrai-
nasse eksportida liha 102 000 euro ning piimatooteid 58 000 euro eest. Arvud on küll väikesed, aga asi seegi. Märgatavalt on kahanenud Eesti liha ja piima eksport Lätti. Kui 2013. aastal eksporditi Eestist Lätti liha 25,89 miljoni euro ning piima, piimatooteid ja mune 52,04 miljoni euro eest, siis 2014. aastal olid vastavad arvud 17,35 ja 40,63 miljonit eurot. Leedu andmeid vaadates torkab silma Eestist lähtuva piima ja piimatoodete ekspordi tubli kasv. Kui 2013. aastal oli Eesti piima ja piimatoodete eksport Leetu 62,31 miljonit eurot, siis 2014. aastal koguni 79,71 miljonit eurot. Liha eksport jäi sisuliselt samaks: 2013. aastal oli see 3,96 miljonit ja 2014. aastal 3,86 miljonit eurot. Eesti eksport Soome kasvas liha osas ja kahanes piima osas. Kui 2013 eksporditi Eestist Soome 10,68 miljoni euro eest liha ja 26,61
miljoni euro eest piima ja piimatooteid, siis 2014. aastal olid vastavad arvud 13,06 miljonit ja 24,72 miljonit eurot. Liha eksport Rootsi on paraku kahanenud ligi kaks korda: 8,18 miljonilt eurolt 2013. aastal 4,65 miljonile eurole 2014. aastal. Piima, piimatoodete ja munade eksport Rootsi küll kasvas mitmekümnekordselt, ent selle maht on endist viisi masendavalt väike: 2013. aastal 0,01 miljonit eurot ja 2014. aastal 0,41 miljonit eurot. Tasub vaadata ka seisu meie unelmate eksporditurgudel. Eesti liha ja piima eksport Jaapanisse oli 2013. aastal ümmargune null. Hiina suudeti siis ekspotida 0,11 miljoni euro eest piimatooteid. 2014. aastal moodustas Eesti liha eksport Hiina 0,02 miljonit ning piimatoodete eksport 0,05 miljonit eurot. Jaapani seis oli jätkuvalt null.
Valitsus eraldab jahimeestele raha sigade katkuga seotud kuludeks Eelmisel nädalal otsustas valitsus eraldada oma reservist veterinaar- ja toiduametile 38 500 eurot sigade Aafrika katku ennetusja tõrjeabinõude kulude katteks. See summa peaks katma 2015. aastal jahimeeste poolt metssigade korjuste kõrvaldamiseks tehtavad kulutused. „Hukkunud metssigade kõrvaldamisega on jahiseltsid seni tegelnud omal kulul ja see ei ole jahimeeste suhtes õiglane,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar. „Taudi leviku kontrollimiseks peame olema kindlad, et jahimehed annavad leidudest teada ja ohtlikud korjused saavad kõrvaldatud. Kulude kompenseerimist hakkab korraldama veterinaar- ja toiduamet.” Arvestuste kohaselt on ühe metssea kõrvaldamise keskmine kulu 70 eurot. See summa peaks kompenseerima hukkunud looma matmiseks või teisaldamiseks tehnika (rent, kütus) kasutamise ning jahimeeste töö- ja ajakulu. 2015. aastaks on leitud metssigade kõrvaldamise arvestuslik kulu kokku 38 500 eurot. Viimati andis veterinaar- ja toiduamet teada sigade Aafrika katku diagnoosimisest 12. veebruaril, mil see tuvastati Ida-Virumaal Lüganuse valla Aa külas kütitud kaheksal metsseal ja Piilse külas kütitud kahel metsseal. Võrumaa Sõmerpalu valla Kurenurme külas diagnoositi seakatk ühel kütitud metsseal. (ME)
EESTI LIHA JA PIIMA EKSPORT AASTAIL 2013–2014 (EURODES) LIHA JA SUBPRODUKTID
PIIM, PIIMATOOTED JA MUNAD
2013
2014
2013
2014
jaanuar
5 623 433
3 547 094
16 128 135
19 609 302
veebruar
6 096 320
3 313 234
15 380 835
16 883 123
märts
6 781 218
4 250 474
16 100 535
21 704 574
aprill
4 259 155
3 827 900
17 437 578
21 989 089
mai
5 367 999
3 801 116
16 741 994
21 458 075
juuni
4 118 774
3 688 243
16 725 809
19 496 329
juuli
4 747 194
3 818 336
17 996 627
18 545 509
august
4 603 895
3 401 796
17 731 097
13 817 112
september
5 365 060
4 161 808
18 434 101
14 486 353
oktoober
5 785 403
4 617 218
20 622 900
13 726 986
november
3 818 190
4 023 032
19 331 797
12 984 916
detsember
3 866 776
3 839 093
17 250 845
13 102 341
Kokku
60 433 417
46 289 376
209 882 253
207 803 710 Andmed: statistikaamet
TÜ EHA Metalli- ja Puidutooted Väike-Laatsi 2, 68205 Valga tel 5348 8772, e-post info@ert.ee www.ert.ee
Haagis E21 kõrgendusega, Haagis E14 kõrgendusega, kandevõime 14 t reaalne kandevõime 21 t
Pallilava, kandevõime 16 t
Pallilava hüdrokülgedega, kandevõime 16 t
Toodame: karjääri-, viljaveo-, silo- ja ATV haagiseid veoauto kallurkaste vahetuskaste
8
KIIKA AEDA
25. veebruar 2015
Maa Elu
AIAVEERG
Kasvamise ime Säde Lepik maaelu@ajaleht.ee
V Petuuniaid leidub kõigi ideede teostuseks. Need sobivad ka kännule ja lillesambasse.
Maa Elu
Esimesed külvid aknalaual Säde Lepik maaelu@ajaleht.ee
K
evadeigatsusele saab nüüd vabalt järele anda: veebruaris võib esimesed suvelillede seemnekülvid ära teha, sest tärganud taimedel on aknalaual märtsis juba piisavalt valgust. Tihti öeldakse, et omakasvatatud taimed on odavamad. Julgen arvata, et see on aiafänni väike enesepettus. Kui kokku liita seemnete, kasvumullasegude, väetise ja igasuguste uute huvitavate külvitööd kergendavate vidinate hind ja mõelda, et tõusmepõletik jt haigused, liigniiskus, läbikuivamine, vähene valgus, kahjurid vm võib kogu kasvatustöö nurjata, ei ole ettevõtmine sugugi nii odav. Natuke otsides saab taimed turult või aiandist kevadel palju lihtsamalt kätte. Kui kasvatamine hästi õnnestub, on taimi rohkem kui omal tarvis. Ülejääkidest saab lahti rohevahetusel, neid korraldatakse kevadel paljudes Eesti kohtades.
veti’ mustadel kroonlehtedel sirab valge täht ja ‘Blue Stari’ tumesinisel taustal samuti; sordirühma Can Can iseloomustab jälle kroonlehtede valge äär, mis mõjub tõesti kankaani vihtuva tantsijanna alusseeliku pitsivahuna.
Üks suur põhjus ise kasvatada on kindlasti vastupandamatu ahvatlus proovida uusi sorte. Kõike saab interneti kaudu tellida ja kogu maailma lilled on seega ju käeulatuses. Petuuniaseemned tuleb külvata juba veebSuvelilletaimede valik on meie aiandeis iga ruaris või märtsi alguses, sest külvist õitaastaga küll järjest parem (hea valikuga on semiseni kulub kuni kolm kuud. Varasemal näiteks Kanepi, Kristiine, Vesneri ja Sepalille külvil pole eriti mõtet, sest õiepungade mooaiand), kuid kõiki kauneid sorte sealt ei leia. dustamiseks tahab petuunia pika päeva tinKasvõi armsal ja tänuväärsel ampli-, lilgimusi, aiandid pakuvad neile selleks lisavalgust. lekasti- ja peenraehtel petuunial on ju sadu ja sadu sorte ning kümneid sordirühmi. Sel Kasvumulla võite ise segada, kuid siis peaLõuna-Ameerikast pärit taimel on liikegi mite kindel olema, et seal pole haigustekitajaid tukümmend ning üpris keerukas süstemaatiega umbrohuseemneid. Kui te ei saa mulda ka. Seni, kuni süstemaatikud vaidlevad, kuumutades või muud moodi desinfitseearetajad muudkui töötavad. Valrida, on kindlam osta valmis külviged ja roosakaslillad petuunia muld. Toitaineid on seal sobivas vahekorras ja happesus paras. õielehtrid on kõigile tuttavad, Idanemise ajal pole lisatoitu kuid hübriidpetuunia (PetuLiigniiskus vaja, kasvades tahavad lilled nia x hybrida) sorte tuleb üha juurde. Enamikku neist saab aga küll nõrga väetislahusega soodustab seemnetega paljundada. Väikosutamist. Kasvusubstraat tõusmepõletiku peab olema ühtlaselt niiske. keste õitega aed-puispetuuteket, haigetest Kasvuturvast on üpris raske nia (Calibrachoa x hybrida) taimedest asja sorte paljundatakse aiandiparajalt märjaks teha. ei saa. tes talve lõpul emataimedelt Mitmed lillesõbrad on kiitvõetud pistikutega. nud head puhast, lõhnatut, piisaEnam polegi vist värvi, valt õhulist ja paraja toitainete vahemida sordiaretajad pole petuunialt suutnud korraga kookosbriketti, mis on kokku pressikätte saada. Pingutati, et saada ilusat koltud kookospähkli koorejääkidest. Kookosesegu imab ja hoiab väga hästi niiskust ning sellast ja oranži, nüüd on needki loodud. Esimene oranž sort peaks olema USAs aretatud ‘Afles kasvades tärkavat taimed kiiremini. Kui lirican Sunset’. sate ühele briketipakile (0,8 l) viis liitrit vett Eriti isamaaline inimene saab petuuniaja lasete sel paisuda, saate umbes seitse liitrit test kokku panna isegi sinimustvalgete õitega kasutusvalmis substraati. Täitke külvikast vm lilleampli: on nii valgete, siniste kui ka mussobiv nõu, millel augud põhja torgatud, patade õitega sordid. Päris mustad õied on sorrajalt niisutatud kasvusubstraadiga ning vadil ‘Black Satin’, punakasmust on ‘Sophistica jutage see veidi tihedamaks ja pealt siledaks. Blacberry’. Ilusad tumesinised on ‘Heavenly Petuunia on valgusidaneja ning seega ei Velvet Blue’ ja ‘Lavener Tie Dye’. Kuid on ka tohi tema tibatillukesi seemneid pealt kasvuveel täidisõielised, lokilise servaga, tumedamulla või liivaga kata. Idanemiseks vajavad ma või heledama südamikuga ning kahevärsamamoodi valgust veel lemmaltsad, sinilovilised kas pehme üleminekuga või just kontbeelia, suur lõvilõug, begooniad, pärdiklill, rastsetes toonides sordid. Näiteks ‘Black Velsuureõieline portulak, aed-raudürt, mehhiko
päsmaslill, harilik heliotroop, verev sõrmkübar jt. Teave selle kohta, kas idanemine eeldab valgust või tohib seemned liiva või kasvusubstraadiga katta, peab olema seemnepakil. Kui on tarvis kattekihti, siis võib see olla ühe-kahe seemne paksune: mida suurem seeme, seda paksem. Petuunia jt valgusidanejate seemned suruge tikuga õrnalt vastu mulda. Lihtsam on külvata granuleeritud seemneid, sest värviline kattekiht vihjab, kus nad olla võivad. Pisikesi seemneid segatakse ka liivaga, et külv tuleks ühtlasem. Granuleeritud seemne saate kohe külvata paraja suurusega potti ja siis pole tarvis tärganud taimi pikeerida. Petuuniaseemnete puhul on soovitatud ka seda, et katate substraadiga täidetud kasvunõu umbes ühe sentimeetri paksuse lumekihiga. Valge taust näitab ära, ega külv liiga tihe ei saa ja lume sulades vajuvad seemned ilusti vastu substraadi pinda. Niiskuse hoidmiseks katke valgust vajavate seemnete idanemise ajaks kasvunõu toidukile või klaasiga, muidu kuivavad katmata seemned kergesti. Paras idanemistemperatuur on 20–23 kraadi. Kui taimehakatised on juba näha, võtke kate ära. Valgus muutub tähtsaks siis, kui tõusmed välja ilmuvad. Petuunial kulub külvist tõusmeteni jõudmiseks umbes kaks nädalat. Valgust on palju vaja, otsese päikese põletuse eest kaitske taimi eriti kirkal päeval varjutuskangaga. Lilletaimed venivad liiga soojas või hämaras kergesti välja. Kindlam on, kui kasvuajal on ruumis madalam ja võimalikult ühtlane temperatuur, päeval kuni 20 kraadi, öösel vähem. Need, kellel võimalik, kolivad juba aprillis taimed päevaseks ajaks kasvuhoonesse, kus on piisavalt valgust, kuid natuke jahedam kui toas. Idanevaid seemneid ja väikseid õrnu lilletaimi niisutage pihustist toasooja veega, külv ja taimedki püsivad sedasi paremini paigal. Jälgige, et muld oleks ühtlaselt niiske ja lehtedele ei jääks veepiisku. Liigniiskus soodustab tõusmepõletiku teket, haigetest taimedest asja ei saa. Tõbe (varre alumine ots on hästi peenike ja tumeneb) aitab ära hoida see, kui kastate taimi parajalt ja kasutate selleks paaril korral hästi heledat kaaliumpermanganaadi lahust. Kui petuuniataimele kasvavad esimesed pärislehed, on aeg need omaette pottidesse (läbimõõt 6–8 cm) ümber istutada. Kui sellega hilinete, saate nõrgad väljaveninud taimed. Pikeerides näpistage ära ka juureots, siis areneb ilusam juurekava. Hõlpsam on pikeerida pulgakesega, sest petuunial on idulehe all olev varreosa väga lühike. Pärast pikeerimist laske taimel natuke varjus toibuda. Nädala-kahe pärast, kui taimed on juurdunud, võib neid kasta nõrga väetiselahusega. Varast külvi ootavad ka sellised pika kasvuajaga liigid nagu alatiõitsev begoonia, harilik heliotroop, balsamiin-lemmalts, sinilobeelia, mehhiko vanikkuljus ja aed-raudürdid.
äga eriline on näha, kui jõuliselt ja kiirelt areneb idand. Talviste terviseturgutajatena on idandid järjest menukamad. Äsja ilmus kirjastusel Varrak inglise keelest tõlgituna Rita Galhusi „Kodune idandamine. Värsked, tervislikud ja toitvad idandid aasta ringi”, raamat tutvustab idandite väärt omadusi, õpeab neid kasvatama ja vaheldusrikkalt kasutama. Kiiresti idanevaid seemneid on palju ja kõigil idandeil on veidi erinev maitse. Idandamiseks sobivad lutsern, redis, aedrõigas, lambalääts, porrulauk, salatid, spargelkapsas, lina, sinep, päevalill, kõrvits, rebashein, hanemalts, basiilik, nisu, hernes, rukola, tatar, punapeet, salatkress, aasristik, munguba jt. Tilli ja peterselliga ei maksa jännata, sest need seemned idanevad aeglaselt. Tänavu võiks ehk midagi ka talvise idandamise tarbeks külvata, sest toidukaupluses maksab 100 grammi lutserniidandeid ligi 2 eurot, mahekaubapoest saab 40grammise mungoapaki 1,82 ja lutserniseemnepaki 2,23 eest. Idandamiseks sobivate seemnete (saada on ka nn gurmeesegusid) ja tarvikute valik on uhke. Umbes 25 euroga saab kätte kolme tasandiga idandamistorni, kus annab korraga idandada eri seemneid. Ühe pere tarbeks piisab aga täiesti umbes viis eurot maksvast idandamispurgist. Selle teeb mugavaks keeratav kaas, mis on korraga sõel ja tugi, millele poolviltu valguma seatud purk toetub. Hakkama saab muidugi ka pooleliitrise purgi, marli ja kummirõngaga. Sõelkaanega purgis on idandeid mõnus kaks korda päevas loputada ja seejärel nõrutada. Alustada võiks mungoa idandamisest: see õnnestub kindlasti, sest üsna suured seemned idanevad ruttu ega lähe kergesti hallitama. Peske 1,5 supilusikatäit mungoaseemneid külma veega puhtaks ja pange ööseks purki likku (paras vahekord on üks osa seemneid ja neli osa külma vett). Soojas ruumis (umbes 20–22 kraadi) märkate juba järgmisel päeval idandiotsi. Enamik idandeid tasub nahka panna siis, kui idandamise algusest on möödas umbes 70 tundi. Enamasti on head kuni kolme päeva vanused idandid. Mungoa- ja lutserniidandeid võiks enne söömist kausis rohke veega loputada, korjake pinnale kerkivad seemnekestad ära, idandeil on siis veel värskem maitse. Pruuniks tõmbunud idujuurega idandid on söömiseks liiga vanad.
Keeratav kaas on korraga sõel ja tugi.
Purgis on munguba teisel idanduspäeval.