Maa Elu nr 5/2015

Elari Kivisoo: Põhiturgudel on õnneks juba märgata eestlaste eelistamist just kvaliteedi tõttu. Lk 4–5

NR 5 (11) • 10. MÄRTS 2015

Kaks Antsu Karukämbla kuningriigist Liisingumaksed on küll kurjad, aga ettevõttel on puhvreid. Lk 2 ja 3 On aeg külvata tomatiseemet Viimane aeg otsustada, millist sorti tänavu kasvatada. Lk 8

Ehkki ilmatargad on ennustanud märtsiks muutlikku ilma, annavad esimesed tärkavad kevadlilled märku, et kevadest pääsu ei ole.

Tänavu algab kevad 21. märtsil kell 00.45. Päev varem, 20. märtsil kella 11–13 vahel on Eestis selge ilmaga näha osalist päikesevarjutust.

Arvo Meeks / Valgamaalane

Kevad murrab aeda

2

ETTEVÕTJA

LÜHIDALT

Autasud maaelu edendajaile Põllumajandusminister Ivari Padar andis Eesti Vabariigi 97. aastapäeva paiku põllumajanduse ja maaelu edendajatele üle ministeeriumi teenetemärgid.

Kuldse teenetemärgi pälvisid: • Ülo Niisuke - Lääne-Virumaa põllumeeste eestkõneleja, maaelu ja külaelu edendaja, tulundusühistute Rakvere Piimaühistu ja Kevili üks loojaid; • Mai Talvik - Põllumajandusministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja, kellel on märkimisväärne roll Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamisel Eestis.

Hõbedase teenetemärgiga autasustatud: • Ants Aaman – piimakarjakasvataja, Harju Taluliidu ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu asutaja ja endine esimees, tulundusühistu E-Piim nõukogu liige ja Eesti Maakarja Seltsi juhatuse liige; • Are Selge – kauaaegne Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi õppedirektor; • Kalju Hülg – volitatud loomaarst Käina ja Emmaste valdades; • Peeter Loim – kalatöötlemisettevõtte AS Spratfil juhatuse liige; • Liia Lust – maaelu ja külaliikumise eestvedaja, Eesti Külaliikumine Kodukant juhatuse liige, konsulent; • Aide Tsahkna – Eesti Taimekasvatuse Instituudi vanemteadur, kodumaiste kartulisortide aretaja ja propageerija; • Genadi Vassiljev – Põllumajandusameti maaparanduse registrite ja toetuste büroo juhataja; • Mika Petri Vehmanen – OÜ Kohala SF juhataja, kohaliku elu edendaja.

Samuti kuulutas Maaelu Edendamise Sihtasutus välja parima piimakarjakasvataja ja lihakarjakasvataja. 2014. aasta parim piimakarjakasvataja on Heli Sadam Peri Põllumajanduslikust OÜst ning parim lihaveisekarjakasvataja Reet ja Targo Pikkmets Talu ja Tulu OÜst. (ME)

Riik toetab põllumajandusorganisatsioone 530 000 euroga Põllumajandusministeeriumi valdkonna organisatsioonid saavad 2015. aastal riigieelarvest sihtotstarbelisi toetusi ja eraldisi kokku ligi 530 000 euro ulatuses, millest suurima osa moodustavad tegevus- ja projektitoetused MTÜdele.

Toetused on ette nähtud muu hulgas infosüsteemide arendamiseks, ühis- ja teavitustegevusteks ning erinevate ürituste korraldamiseks. Rahastatakse ka kutse- ja erialaorganisatsioonide teenuseid.

Põllumajandusministeeriumilt saavad sihtotstarbelisi toetusi järgmised valdkondlikud organisatsioonid: • MTÜ Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda – 121 000 eurot, sh kaubamärkide Tunnustatud Maitse ja Tunnustatud Eesti Maitse populariseerimiseks; • MTÜ Eestimaa Talupidajate Keskliit – 106 000 eurot; • MTÜ Eesti Põllumeeste Keskliit – 103 500 eurot; • MTÜ Eesti Loomakaitse Selts – 30 000 eurot; • MTÜ Eesti Rukki Selts – 20 000 eurot programmi „Rukkiaasta 2015” tegevusteks; • MTÜ Eestimaa Spordiliit „Jõud” – 62 000 eurot Eestimaa valdade ja linnade tali- ja suvemängude korraldamiseks; •V õrumaa Omavalitsuste Liit – 75 000 puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskuse rajamiseks; • Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS – 12 000 eurot täiendavaks eraldiseks riigiasutuse Jõudluskontrolli Keskuse tegevuse lõpetamisega seoses. (ME)

10. märts 2015

Maa Elu

Kaks Antsu Karukämbla kuningriigist Kristina Traks maaelu@ajaleht.ee

A

jal, mil suurfarmide omanikud manavad silme ette masendava pildi Eesti põllumajanduse hääbumisest Venemaa blokaadi tõttu, käib elu Ants Aamani Karukämbla farmis oma tavapärast rada. Veelgi enam – siin ei ole hoolimata keerulistest aegadest loobutud plaanide tegemisest, vaid juba järgmise aasta jooksul tahavad isa ja poeg Antsud senise mustavalgekirju karja vahetada välja Eesti maakarja vastu.

Sõidan Karukämbla farmist peaaegu mööda, sest pilk otsib maasse vajunud nõukogudeaegset kombaini ja sõnnikuhunnikut hoone kõrval. Selle asemel leian hoopis maja, mille ümber kasvavad rododendronid ja nurga juures sirguvad Kalifornia ebaküpressid. Farmi lõunapoolsel küljel on ennast sisse seadnud viinamarjad. „Suvel on terve laudasein viinapuuväätidega kaetud. Viinamarju valmib palju, teeme nendest ise veini ka,” selgitab Ants juunior. Ta on suur taimehuviline ja farmiümbruse omanäoline haljastus on just tema „kiiks”.

ju. Arvan, et leiame oma mustavalgekirjudele ostjaid, sest väljalüps on päris kõrge – 8000 ja rohkem kilo.”

Ants seeniori sõnul on Eesti maakarja lehmadesse suhtutud nagu teisejärgulisse augutäitesse – ilu pärast võib neid ju pidada, aga tootmise mõttes mitte. „Meie tahame näidata, et see pole nii. Võtame kasvõi selle proua siit (osutab kõrval uudistavale lehmale): tema aastane väljalüps on ligi 9000 kilo. Seega on ta täiesti võrdne mustavalgekirju lehmaga. Meie ei võta oma laudas loomadelt viimast, sest võib küll saada mustavalgekirjult 11 000 – 12 000 kilo piima aastas, kuid see lehm ei kesta kaua,” selgitab ta.

Antsud räägivad oma plaanidest: tootmise lõpetamisest või vähendamisest pole juttugi. Liisingumaksed olevat küll päris kurjad, aga ettevõttel on puhvreid. Õnneks on kütusehind viimasel ajal väiksem ning seegi on põllumehele praegu väga suur abi. „Kui hakkad talu rajama, siis rajad nagu oma kuningriiki.

Kui asjasse nii suhtuda, siis ei saa oma kuningriiki ühel päeval kinni panna. See on sinu elutöö ja lood endale tagavarad ja võimalused ka keerulised ajad üle elada. Meil on metsa ja vajadusel see aitab. Me ei sure siin kuskile, palgad on välja makstud, liisingud tasutud,” räägib vanem Ants. „Tuleb silmas pidada, et me ei ole midagi kuskilt niisama saanud, nagu oli paljude suurfarmide algus.

Oleme kõik asjad ise muretsenud.”

Karukämbla farm oli kunagi Kuidas Antsud tööd omavasigalahoone ning hiljem Kihel jaotavad? rovi kolhoosi pullilaut. Aa„Mina teen kõik traktomanid ostsid selle 1998. aasrija masinatööd,” ütleb vaLiisingumaksed tal tollal hiigelsuurena tunnem.

Seevastu kõik loomade olevat küll päris dunud 140 000 krooni eest. heaolu ja tervisega seonduv kurjad, aga „Meil oli kodus väike ja kiton Ants juuniori rida. Farmis ettevõttel on sas laut 16 lehmaga. Tollal on ka kaks lüpsjat, kelle palgal puhvreid. oli kaks varianti – kas lõpehoidmine on Ants juuniori sõnul tada lehmapidamine või oskeskmise suurusega ime. „Valimista siin, paar kilomeetrit kolubadustes räägiti 1000eurosest miinidust eemal see laut ning laiendada tootmist,” mumpalgast, aga meil on juba praegu bruto räägib vanem Ants. „Hoone juurde oli võima800 eurot kuus. Maal on see täiesti normaallik maad erastada, mis andiski julguse lagune palk. Veel saavad lüpsjad iga päev kolm liitnenud hoone ostmiseks laenu võtta.” Toetusrit tasuta piima, kui soovivad.” alust maad on farmiomanikel nüüd 200 hektari ringis, lisaks veel metsamaa.

Karukämbla farm on alates 2000. aastast 2000. aastal algas lagunenud hoone piiühistu E-Piim liige ning kogu piim müüakmafarmiks kohendamine. Täna on see koduks segi E-Piimale. Ühistuliikmena saab E-Piima 60–70 veisele. Osa loomadest on mustavalgekaudu osta igasugust farmikaupa soodsamalt kirjud, osa kohvipruunid maakarja lehmad, ning suuremaid asju ostes saab maksetähtaeosa hoopis lihaveised. Ants Aaman seenior ga ajatada, näiteks kuue kuu peale. Samuti tilon Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi juhatuse gub iga müüdud piimaliitri pealt ettevõttele aseesimees ning maakarja tõugu loomade protasapisi juurde ühistu osakapitali. pageerija. „Tahan lähema aasta jooksul täieliAnts Aaman seenior on aastaid olnud Ekult üle minna Eesti maakarjale,” kinnitab ta. piima nõukogu aseesimees. „Meil ei ole muMaakarja tõugu lehmad on sitkemad, tarret, kuhu piima müüa. Probleem on nendel, bivad vähem toitu, annavad piima küll veidi kes mõne sendi pärast ühe ostja juurest teise vähem kui mustavalgekirjud lehmad, aga piim juurde jooksevad,” selgitab ta. „Jah, võib-olon rasvasem ja valgurikkam. „Üks argument la oleme saanud pisut vähem kui mujalt, kuid on veel see, et maakarja toetuste tase tõusis,” see on sellepärast, et E-Piimas oleme väga palselgitab Ants seenior. Ants juunior lisab, et ju investeerinud tööstustesse.”

Euroopa Liidu mõistes on maakarja lehmad Ants seeniori sõnul pole kogu Baltikumis ohustatud tõug, üliharuldane. Emasloomi on sellist pulbritorni nagu E-Piimal Järva-Jaanis. alles alla 500 isendi ning ime, et see tõug üldTornis on nimelt võimalik valmistada ka lasse nõukogude aja üle elas. tetoidupulbrit. Samamoodi maailmaklassi et„Maakarjalehm on ideaalne juustupiimatevõtte on juustuviilutamise tehas. „Ühistu lehm, tema piim on magus ja maitsev,” teab liikmete raha on sinna läinud, kuid kui peakta. „Mustavalgekirju lehm annab palju lahjat sime need tööstused maha müüma, saab iga piima, tal on väga suur raam ja ta sööb palomanik ühe aasta piimaraha vastavalt sellele,

kuipalju ta eelneva aasta jooksul piima müüs,” ütleb Ants.

Hiljuti allkirjastas E-Piim Jaapani suurkorporatsiooniga Marubeni juustumüügilepingu. „Saatsime neile tootenäidised, nad maitsesidproovisid ja neile meeldis. Nad tellivad meilt juustu plokkidena – ise pakendavad ja riivivad. Praeguseks on jaapanlaste jaoks tootmine alanud ja loodetavasti märtsis läheb koorem teele,” räägib Ants. „Kindlasti on see leping suureks abiks, arvestatavaks abiks.”

Igaks juhuks hoiab E-Piim lahti ka Venemaa ukse. Nimelt on E-Piim ainuke tööstus Eestis, kel on esindus Peterburis. Seega kohe, kui Vene blokeering lõppeb, saab hakata sinna müüma.

Mida praegune kriis Eesti põllumajandusega teeb? „Ära see põllumajandust kindlasti ei lõpeta, aga ettevõtete omanikud võivad küll muutuda. On selge, et toitu on maailmas üha enam vaja,” leiab vanem Ants. „Hämmastav on, et olgu piim kuitahes odav, kaubanduses ei muutu midagi. Juustuhindadel on kampaaniaid, kuid eks sellega nii Kruuda kui ka Maag elavadki. Nad võiksid tegelikult maksta põllumeestele rohkem,” lisab noorem Ants.

Tunnustati teenetemärgiga

P

õllumajandusministeerium annab 2007. aastast alates välja teenetemärke, millega tunnustab silmapaistvaid tegijaid põllumajanduses. Tänavu sai hõbedase põllumajandusministeeriumi teenemärgi Ants Aaman seenior, kelle märk kannab numbrit 21. „Kui kiri tuli, oli esimene mõte, et nüüd on mingi jama, sest kirjutatakse põllumajandusministeeriumist. Teen ümbriku lahti ja taevas hoidku – kantsler teatab: mulle on antud teenetemärk ja palutakse tulla vastuvõtutseremooniale. Olen põllumajandusvallas alati aktiivne olnud ja nüüd siis märgati seda,” on ta rahul.

Põllumajandusministeeriumist öeldi, et hõbedane teenetemärk antakse ministeeriumivälisele isikule tulemusrikka koostöö eest ministeeriumiga või eduka tegutsemise eest põllumajanduse, toidutööstuse, maaelu või maaettevõtluse vallas. Ants Aaman on tänaseni ühiskondlikult aktiivne, panustades ka teiste talude ja ühtlasi kogu põllumajandussektori üldisemasse arengusse, selgitas ministeerium.

Põllumajandusminister Ivari Padar ütles, et teenetemärkide andmine on ministeeriumile võimalus tunnustada ja väärtustada inimesi, kes on tulemusrikka tegutsemise, pühendumise ja eeskujuga panustanud põllumajanduse arendamisse. „Tegemist on kõrgeima tunnustusega, mida põllumajandusministeerium jagab,” lisas Padar.

Ants Aaman on tõepoolest olnud märkimisväärselt tegus põllumajandustegelane pikki aastaid. Ta on olnud Harju taluliidu esimees, talupidajate keskliidu esimees, Kiiu piimaühistu eestvedaja, juhtinud keskühistut Eesti Piim jne. Kogu elu on ta pidanud talu Harjumaal Kuusalu vallas.

Maa Elu

ETTEVÕTJA

10. märts 2015

3

Kas me sellist riigikogu tahtsimegi?

R

iigikogu valimised on jäänud seljataha ning praegu käib uue võimukoalitsiooni kokkupanek. Juhtohjad on taas Reformierakonna käes ning hea tulemuse teinud Keskerakond jätkuvalt võimumängust väljas. Vähemalt senikaua, kuni Savisaar erakonna eesotsas püsib.

Sotsid ja IRL pakkusid oma valijaile tuska, mille taustal hõiskasid Vabaerakonna ja Konservatiivse Rahvaerakonna toetajad. Senise nelja parlamendipartei asemel on meil nüüd esinduskogus kuus erakonda.

Kas me sellist riigikogu tahtsimegi? Eks kõik sõltub künkast, mille otsast vaadates küsimusele vastust otsida. Olen ise olnud seda meelt, et rahvas on alati oma riigikogu väärt. Keegi teine ju riigikogu ei valinud. Ikka rahvas. Ja osa rahvast, tervelt 36 protsenti, näitas oma suhtumist valimistesse nende eiramisega. Ehk siis kedagi teist peale rahva ehk iseendi me riigikogu uues koosseisus süüdistada ei saa.

Maa Elu avaldas selle aasta jaanuari teises numbris ülevaate erakondade valimislubadustest. Kui juhtpartei ehk Reformierakonna lubadustes näpuga järge ajada, siis on meil peatselt oodata põllumajandusministeeriumi ümbernimetamist maaeluministeeriumiks ning eri ametkondade regionaalset hajutamist. Raske öelda, mida Reformierakonna tulevased partnerid sellest arvavad. Üldist toetust leiab ilmselt Reformierakonna lubadus arvestada senisest enam Kagu-Eesti, Ida-Virumaa ja meie saarte iseärasustega. Kellel saab midagi selle vastu olla?

Kui Reformierakonna üheks partneriks saab IRL, võib oodata maaelu arengukava riigipoolse kaasrahastamise suurendamist.

Sama lubas ka Vabaerakond, lisades aga, et tahab kehtestada toetustele ka piirmäärad.

Kui partneriks tulevad sotsid, on ühest küljest oodata suuremat toetust väiketaludele ning teisalt nn euroheina teo piiramist.

Nii sotsid kui Vabaerakond lubasid kaitsta viljakaid põllumaid, et neid ei viidaks põllumajanduskasutusest välja ega muudetaks näiteks elamumaaks.

Reformierakond, IRL ja ka sotsid lubasid luua meie põllumeestele võrdsed võimalused võrreldes teiste Euroopa riikidega. Uskuda võib, et ka Vabaerakond on sama meelt.

Võib järeldada, et ühise osa leidmine on võimalikel koalitsioonipartneritel suhteliselt hõlpsalt teostatav. See eeldab vaid head taahet ja austavat suhtuhtumist oma partneritestesse. Edu selleks.

Peeter Raidla

Peatoimetaja Peeter Raidla, maaelu@ajaleht.ee, telefon 447 7063 Küljendus Ain Kivilaan Korrektor Reeli Ziius Müügijuht Jane Barbo, jane.barbo@ajaleht.ee, telefon 526 3578 Levijuht Erkki Lumisalu, erkki.lumisalu@ajaleht.ee Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Rüütli 14, 80010 Pärnu, telefon 447 7090 Trükk AS Kroonpress, trükiarv 34 000 Maa Elu levib Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel kaks korda kuus

Ants juunior sõnab, et Euroopa Liidu mõistes on maakarja lehmad ohustatud tõug, üliharuldane.

Maa Elu

Autoriõigused: AS Ühinenud Ajalehed, 2015

4

VÄ I K E TÖ Ö S T U S

Uue-Rõuna talu seemnekeskus HEINASEEME HW YLNDWLO ROHNV WÒÒG MD NDULORRPDGHO QLQDHVLVW QLL VXYHO NXL WDOYHO

MURUSEEME

kauni ja pikaajalise muru rajamiseks YDVWDYDOW RWVWDUEHOH MD NDVYXNRKDOH

MURU- JA HEINASEEMNESEGUD YDMDGXVHO YDVWDYDOW WHOOLMD VRRYLOH

s algaval kevadel!

Head algust ja visadust NÑLgis ettevÑtmiste

www.uuerouna.ee

6RRYL NRUUDO VDDGDPH SÀUDVW DUYH WDVXPLVW KHLQD MD PXUXVHHPQHVHJXG NDKH WÒÒSÀHYD MRRNVXO NRKDOH SRVWLJD 6DDWHNXOX WDVXE RVWMD

Telefonid 502 4385, 553 3731, 434 3050, e-post info@uuerouna.ee Meid on lihtne leida: asume 1 km Viljandi linna piirist PÒÒGD YDQD 9LOMDQGLr3ÑOWVDPDD PDDQWHHG

MIKROLAINEKUIVATI

PUIDUKUIVATID PUIDUTÖÖPINGID PALGISAED METALLITÖÖPINGID METALLISAED NIIDUKID jpm MÜÜK, LADU, HOOLDUS Rannamõisa tee 4f, Tallinn, tel 505 5661

10. märts 2015

Maa Elu

Puitmaja kvalit Valgamaal Helme vallas Linna külas tegutseb 1991. aastast AS Ritsu, mis toodab nii puitmaju kui ka nende tootmiseks vajalikke seadmeid.

Ritsu palk- või puitpaneelmaju võib leida 34 riigist ja uusi turge otsitakse üha juurde.

Viimastel aastatel on siin valminud ligikaudu sada maja aastas.

Aastane käive ulatub kolme miljoni euro kanti. Ettevõtte tegevjuht Elari Kivisoo teab, et edukas saab olla vaid tippkvaliteeti pakkudes.

Toomas Šalda maaelu@ajaleht.ee

P

raegusel AS Ritsu territooriumil oli nõukogude aja viimastel kümnenditel metallitööstus, kus toodeti põllumajandustehnikat, 80ndate teisel poolel lisandus elektroonika. 1991. aastal Ants Randmaa asutatud AS Ritsu alustas puidutöötlemisseadmete tootmisega, Linna külas valmisid hinnatud tööpingid ja palkmajade tootmisliinid.

Ettevõtte arengu loogilise jätkuna lisandusid peagi omatoodetud puitmajad. Alguses õhema seinaga prussmajad, aga 90ndate lõpus ka ümarpalkmajad.

gudel litsentse taotlema hakata pole mõistlik.

Puitmajade turg kasvab kogu Euroopas, isegi laiemalt. Ritsu suurim eksporditurg on tänase seisuga Aserbaidžaan, kuid maju müüakse isegi kaugesse Jaapanisse. Põhiturud on veel Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Hispaania, Rootsi ja mõistagi Eesti. Skandinaavia suunal jätkatakse sihipärast tööd, et nende turgude osakaalu käibes suurendada.

Paar aastat tagasi tehti tõsist tööd Venemaa suunal, kuid tänaseks kujunenud majanduspoliitilises olukorras on tegemist justkui suletud uksest sisse murdmisega, mistõttu fookus on seatud mujale.

Klientide eelistused on väga erinevad: näiteks Aserbaidžaani läheb enamasti liimpalkmaju, Saksamaale ümarpalki ja liimpalki, Rootsi karkassmaju. Eestis on karkassmaja ja palkmaja osakaal üsna võrdne ja palkmajadest omakorda umbes pooled on ümar- ja pooled liimpalkmajad. Jämedalt võttes 2003. aastal kosus pruss liimitud palgiks ja toodetakse ASis Ritsu sada maja aastas, milseina paksuste valik järjest kasvas. Tänale keskmine suurus on 100 ruutmeetrit, sellest seks juba neli aastat toodetakse ka element20% on ümarpalkmajad, 40–45% kantpalkehk puitkarkassmaju. Kokku on 63 töötajaga majad prussist liimpalgini ning 35–40% puitAS Ritsu valikus viieteistkümne erineva seikarkassmajad. natüübiga palkmaju, lisaks mitmeid variatElari Kivisoo, kes on viis aastat juhtinud sioone puitkarkassil elementmajade seinatüüka Eesti Puitmajaliitu ning kuulub juhatuspe. Teist aastat ettevõtte tegevjuhina töötava se praegugi, kinnitab, et ühelt poolt on puitElari Kivisoo kinnitusel on kõik tehnoloogiad, majatootjate vahel tihe konkurents nii kodukui ka välismaal, aga teisalt mahuvad tumida Eestis üldse puitmajade tootmisel gevad tegijad turule kenasti ära. Terakendatakse, Ritsu aktsiaseltsis kasutusel. Praegugi kasutatakse ma andmetel on Eestis ettevõt95% ulatuses just oma tehases teid, kes rohkem või vähem tevalminud masinaid. Ettevõtgelevad puidust kokkupandaOn üllatav, et Eesti te käibest moodustab masivate ehitistega, stabiilselt umnaehitus umbes 15%. bes 140. Osa kaob, aga sama asulates ja linnades Kvaliteetse puitmaja palju tuleb juurde. ei taheta palkmaju sünnilugu algab sellest, et „90% Eestis toodetavatest lubada, väidetavalt puu kasvab metsas ja kuspuidust valmismajadest viiakei sobitu need kil on maalapp, mille omase siit välja, aga otseselt konkonteksti. kureeritakse üksteisega väljasnik otsustab: siia kerkib mapool kodumaad harva. Pigem tuja. Puu tuuakse tehasesse, eemaldatakse koor, misjäleb võistelda lätlaste, leedulaste, poorel läheb puit kas ümartoorikuna või prussilakate, sloveenidega jne. Kohati oleme kõik pina kuivatamisesse. sut hädas, sest Eesti ei ole enam klassikalises „Edasi viiakse puu lattu rahunema, ilma mõttes odava tööjõuga riik, peame pakkuma selleta ei saa näiteks ümarpalki üldse maja muud väärtust. Põhiturgudel on õnneks juba ehitamiseks kasutada, ja siis juba tootmisse: märgata eestlaste eelistamist just kvaliteedi tappimine, puurimine, freesimine jne,” kirjeltõttu,” kõneleb Kivisoo. „Siiski oleme rootsdab Kivisoo puitmaja valmimisprotsessi. Telaste ja norrakate jaoks laias laastus ikka endine sotsialismimaa. Nendele oleme meie sahasest lähevad maja osad välja nii, et saagi ei peagi põhimõtteliselt ehitusplatsil olema: kõik ma, nagu meile on praegu Valgevene. Seega detailid on markeeritud vastavalt joonistele, peame kvaliteedi ilma tagasilöökideta kõrgel hoidma ning pingutama nii Eesti kui ka Eesti ehitusplatsil on vundament all ja maja pantootjate maine parandamise nimel. nakse kokku sisuliselt nagu konstruktor. Kõigepealt karp veekindlaks ja lõpuks viimistlemine. Kui Eestis on populaarne AS Ritsu paPuitmaja kvaliteet algab tegelikult jukutav „Võtmed kätte” pakett, siis välismaal ba metsast: millist puitu majade tootmitäisteenust tavaliselt teha ei saa, sest teatud sel kasutatakse. See võib olla pärit kuskilt kiiresti kasvavast lõunamaa metsast, kust tööd on seal litsentseeritud ja kõigil sihttur-

OSTAME METSAKINNISTUID, KASVAVAT METSA JA METSAMATERJALI. PAKUME VEO- JA RAIETEENUST. AS Lemeks Põlva Tel 502 1666; 799 1474 Margus.Juhkam@lemeks.ee Lähemalt meist: www.lemeks.ee

Maa Elu

VÄ I K E TÖ Ö S T U S

10. märts 2015

5

teet sõltub suhtumisest pärinev puit on väga hõre ja pehme. Põhjamaa puit on seevastu tihe ja vastupidav. „Toormaterjali ostame väga palju RMK-lt. Liimpalgi toorikut aga näiteks põhjapolaarjoone lähedalt Soomest. Tegemist on heleda põhjala männiga, mis on kuusele sarnaselt heleda värvusega. Karkassimaterjali hangime mitmelt Eesti puitmaterjali tootjalt,” rõhutab Kivisoo puidu kvaliteedi tähtsust.

Sama oluline on tootmine: mis masinad, mis tehnoloogia, siingi leiab tootjatel suuri erisusi. Igasuguse järeleandmiseta on tähtis ehituskvaliteet. „Kuni suhtumiseni välja: iga töötaja peab kaasa mõtlema ning aru saama, et kui ehitame kortermaja näiteks Norra mägedes ja miski ei klapi, on kahju suur. Üks eksimus võib väga kalliks maksma minna. Materjal, töötaja oskuste ja teadmiste tase ning tootmiskeskkond on need näitajad, millest vormub tulemus. Kas teeme oma maja tehases või piltlikult öeldes kuuri taga, sellestki sõltub palju.

Ritsus on sajaprotsendiliselt kontrollitud protsess, kasutatavad materjalid on niiskuse eest kaitstud, kvaliteet kontrollitud ja protsessid standardiseeritud. Paraku on ka Eesti tootjatelt läinud välismaale praaki ja see on tõsine tagasilöök kõigile siinseile tootjaile. Kahjurõõmsad konkurendid ja kohalik meedia teevad möödapanekust suure numbri.”

Nagu teisteski valdkondades kohtab ka puitmajade pakkumises turu solkimist, usub Kivisoo: „Samade ruutmeetritega hoone, mis paberi peal näib täpselt sama, võib hinnas kõikuda kuni 30 protsenti. Pakutakse ebareaalselt odavalt. Kas sellise hinnaga müüdud maja tegelikkuses nõuetele vastab ja kliendini jõuab, on juba omaette küsimus. Eks tehakse ka mitteametlikult. Eestis esineb seda siiski harva.”

Umbes kaks kolmandikku Ritsu toodangust läheb välismaale, äripartneriteks sealsed ehitusfirmad, edasimüüjad, piirkondade arendajad. „Oleme meie neid leidnud ja on meid üles otsitud. Käime üsna palju messidel, kontaktüritustel. Praegu on meie toodetud maju 34 riigis, kõige rohkem Kesk-Euroopas. Igal turul on oma erisused, nõuded ja spetsiifika. Järjest keerulisem on tegutseda paljudel sihtturgudel korraga, sest oleme küll ühtse ELi katuse all, aga nõuded karmistuvad riigiti erinevalt, juba nõutakse mõnel pool CE märki. See on Baltikumis praegu vaid ühel meie konkurendil. Lähiajal saame CE märgi loodetavasti meie, taotlus ja tõendusdokumendid on esitatud. Tõenäoliselt oleme esimesed Euroopas, kes saavad märgi nii palk- kui ka elementmajadele. Nõuete erinevuste tõttu sihibki osa ettevõtteid vaid kindlaid turge,” teab Kivisoo.

Pluss, mis ASile Ritsu paljude ees eelise an-

Ritsu tegevjuhi Elari Kivisoo hinnangul jagub valmis puitmajade tootjatel tegutsemisruumi nii kodu- kui ka välismaal.

nab, on paindlikkus. „Meil on küll kataloog ja tüüpprojektid, aga saame täita ka erisoove,” kinnitab tegevjuht, „AS Ritsu aluspõhimõte on, et pakkuma peab midagi erilist. Kui olla vaid üks 140st, saab konkureerida ainult hinna baasil. Meil on tänase päevani hästi toimiv masinaehitusosakond, kus praegu näiteks töötatakse välja uut arvuti juhitavat palkmaja tootmisliini, millel loodetavasti juba selle aasta keskel hakkame tootma sellist nurgatappi, mida keegi teine maailmas ei tee. Neljas riigis – lisaks Baltimaadele ka Soomes – oleme sellele juba patendi võtnud. Tegemist on proportsioonipüsiva nurgatapiga, mille põhiomadus on, et puidu kuivamisel ja kahanemisel säilitab see maksimaalse tiheduse. Ümarpalkmajade tehnoloogiat on siin arendatud viisteist aastat ja täna saab öelda, et nüüd on see valmis. Täiesti julgelt ja liialdamata saame kliendile kinnitada, et seda ei tee meist keegi paremini. Ise oskame välja tuua 34 tehnilist nüanssi, mida teeme ümarpalgiga teistmoodi. Liimpalkseina puhul näiteks panevad soomlased karkass-seina liimpalkmajale sisse, meie teeme siseseinad õhemast palgist. Väikepaneelide tehno-

loogia annab samuti palju võimalusi: kes soovib, saab oma maja ise kokku panna, ehitada.

Ritsu maja peab olema kvaliteedimärk ja see eeldab tehnoloogia pidevat arendamist, püüdu pakkuda rohkem, kui nõutakse ja tähelepanu pööramist pisiasjadele.”

Palkmajal on tähtis koht Eesti ja paljude teiste maade ajaloos. Kuid palkmajadki lähevad tänapäeval järjest keerulisemaks, sest inseneriteadus areneb ning klient on nõudlikum. Järjest enam ehitatakse palkmaju nüüdisaegses arhitektuurivõtmes. „Tootjana tuleb olla valmis mõtlema ja tegutsema väljaspool raame,” rõhutab Kivisoo.

On üllatav, et Eesti asulates ja linnades ei taheta palkmaju lubada, väidetavalt ei sobitu need konteksti. „Aga tehnoloogiad lubavad teha ka linna sobiva nurgaga palkmaju, et näiteks ei ole üle ulatuvaid ristnurkasid jms.

Peamine takistus on ametnike teadmatus, nii mõnelgi neist tuleb palkmajale mõeldes kohe silme ette laastukatusega ümarpalkmaja, mis tõepoolest on linnakeskkonnas kohatu. Tänapäeval on aga sageli nii, et kui panna kõrvuti puitkarkassmaja ja teatud tüüpi palkmaja, siis ega silmaga vahet ei teegi.

OÜ Maakelder pakub betoonelementidest keldrit, mis toodetakse tehases, transporditakse Teie valitud ja kokkulepete kohaselt ettevalmistatud ehitusplatsile.

Lõpptulemusena näeb OÜ Maakelder toode, MAAKELDER, välja täpselt nagu meie eesti 100 aastat vana ja väärikas maakelder, kuid tegelikult on vana asi uues kuues!

Ja palju kiirem ja vastupidavam kui kõik senised keldriehitused!

Valmistame ka saunu, suitsusaunu, veinikeldreid ja grillikodasid.

www.maakindlus.ee ivar@maakelder.com | tel 5657 1700

9600€

+km

Maa Elu

Praegu ei lubata mõnes linnas püstitada isegi sellist palkmaja, millel on nurkades kattelauad. Suhtumine on kammitsas: ametnikult tuleb kohe „ei”, kui nähakse sõna „palk”. Eestis on see tootjate jaoks igapäevane võitlus. Mujal lubatakse modernset palkmaja lihtsamalt. Ei taheta süveneda, diskussioonini ei jõuta,” on Kivisoo koos teiste palkmajatootjatega nördinud.

Tulevikuplaanides seisab AS Ritsul kindlalt turgude laiendamine. Praegu kasutatakse ära umbes 70% tootmisvõimsusest. Laias laastus kolmandiku jagu suudetaks rohkem toota, aga eeldusel, et juurdekasv hajuks aasta peale ära.

Kivisoo kinnitusel on kergem kasvatada elementmajade tootmise mahtu, palkmajade tootmismaht jääb lähiaastatel tõenäoliselt praegusega samale tasemele: „Tänu energiasäästunõuete karmistumisele kogu maailmas nõutakse järjest enam, et sein oleks soojapidav ja puitkarkassist saab selle tulemuse soodsamalt kätte. Samas toodame ja ehitame ka palkmajana väga hästi sooja pidavaid ja tervisliku sisekliimaga maju – alternatiiv, mida tasuks igal majaehitajal tõsiselt kaaluda.”

6

UUDISED

LÜHIDALT

Tellimused metssigade matmiseks Veterinaar- ja toiduamet ning Eesti jahimeeste selts sõlmisid veebruari lõpus lepingu sigade Aafrika katku surnud metssigade korjuste ning seakatku diagnoosiga kütitud metssigade kahjutustamiseks. Jahimeestele makstakse tasu korjuste matmise või konteinerisse toimetamise eest. „Surnud metssigade puhul on tegemist nakkusohtliku materjaliga, mille kõrvaldamine loodusest on oluliseks meetmeks taudi leviku tõkestamisel,” ütles veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel. „Metssea korjuste kahjutustamise eest tasutakse vaid sigade Aafrika katku suhtes positiivseks osutunud proovide alusel.”

Veterinaar- ja toiduamet tasub 1. märtsil 2015 jõustunud töövõtulepingu alusel Eesti jahimeeste seltsile korjuste kahjutustamisega tekkivate kulude eest järgnevalt: • seakatku diagnoosiga metssea korjuse matmine – 70 eurot/tk; • seakatku diagnoosiga hukkunud metssea korjuse konteinerisse toimetamine – 35 eurot/tk; • seakatku diagnoosiga kütitud metssea korjuse konteinerisse toimetamine – 35 eurot/tk.

Need summad sisaldavad kõiki makse ja halduskulusid. Jahimeestele väljamakstavad summad sõltuvad jahimeeste katusorganisatsiooni ning kohalike jahiseltside vahel sõlmitavatest lepingutest ning tegelikult tehtud kulutustest.

Metssigade populatsioonis leviva taudi tõkestamiseks on tõhus koostöö jahimeestega kriitilise tähtsusega. Oluline on nii leitud korjustest teavitamine, nende matmine või teisaldamine, kitsendustega aladel kütitud sigadest teatamine kui jahipiirangute järgimine, selgitas Pärtel. (ME)

10. märts 2015

Maa Elu

Erimärgistatud vedelkütusest Peeter Raidla maaelu@ajaleht.ee

O

ma tegevuse lõpetanud Riigikogu XII koosseis jõudis 19. veebruaril 2015 vastu võtta seaduse, millega muudeti nii vedelkütuse erimärgistamise seadust kui maksukorralduse seadust.

Muudatuse põhjustas tänavu 1. jaanuarist kehtima hakanud kord, mis ei luba kasutada erimärgistatud vedelkütust raudteeveol ja laevaliikluses ning alates 1. maist ka kütmiseks ning soojuse ja elektrienergia tootmiseks. Pärast nimetatud tähtaegu isiku valdusesse jäänud eriotstarbelise vedelkütuse jäägid oleks tulnud võõrandada kütuse müünud isikule või aktsiisilaopidajale ühe kuu jooksul.

Seadusemuudatusega antakse aga võimalus kogu erimärgistatud vedelkütuse jääk selle valdajal sihtotstarbeliselt lõpuni tarvitada, kui sellelt tasutakse täiendavalt aktsiisi erimärgistatud vedelkütuse ja diislikütuse aktsiisisumma vahe ulatuses. Endiselt säilib võimalus kõnealune kütus võõrandada selle müünud isikule või aktsiisilaopidajale. Toome ära ka uued konkreetsed seaduspügalad.

Väljavõtteid seadusemuudatusest • Kui erimärgistatud vedelkütust kütteainena kasutanud isiku valduses on nimetatud kütust 2015. aasta 1. mail ning tal ei ole käesoleva seaduse alusel lubatud erimärgistatud vedelkütust kasutada, esitab ta selle kütuse kohta maksu- ja tolliametile energiatoote aktsiisideklaratsiooni ja tasub hiljemalt 2015. aasta 15. mail sellelt kütuselt aktsiisi erimärgistatud vedelkütuse ja diislikütuse aktsiisimäärade vahe ulatuses ning võib jätkata ni-

Metsatehnika Service OÜ on metallitöödele spetsialiseerunud ettevõte Viljandimaal Alustades detailidest ja lõpetades valmistoodetega on meie eesmärk pakkuda kvaliteetseid töid ja tooteid nii era- kui ka äriklientidele. Tänu tootmisprotsessi tõhususele, kvaliƒtseeritud tööjõule ning heal tasemel organiseeritusele saame klientidele kokku panna just nende vajadustest lähtuvaid terviklahendusi.

Meie kvaliƒ tseeritud ja motiveeritud keevitajatel ja metallitöö lukkseppadel on pikaajalised kogemused. Kiire ja kvaliteetse detailide ettevalmistuse tagab meie heal tasemel tööde organiseeritus ja läbimõeldud planeerimine. Kõik see tagab tellitud toodangu tähtaegse ja kvaliteetse valmimise.

Kliendi soovidesse suhtume alati suure pühendumisega ning pakume metallitööde valmistamiseks koostöölepingut. Kliendi ülesanne on ainult võtta meiega ühendust ja saata joonis ning meie täidame soovi kiirelt ja kvaliteetselt. Meie eesmärk on jääda pikaajalisse koostöösuhtesse ning pakkuda oma teenust ka edaspidi.

Erimärgistatud vedelkütuse jääk on selle valdajal nüüd võimalik lõpuni tarvitada. metatud kütuse koguse kasutamist üksnes algsel otstarbel.

• Soojusettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses peab mõõtma 2015. aasta 1. mai seisuga oma valduses oleva erimärgistatud vedelkütuse koguse ning esitama selle kohta hiljemalt 2015. aasta 10. mail maksuhaldurile andmed.

Lisaks peab soojusettevõtja hindama, kui suure osakaalu protsentuaalselt moodustas perioodil 2015. aasta 1. jaanuarist kuni 1. maini kogu tarbijale edastatud soojusenergia mahust kodumajapidamistele ja korteriühistutele edastatud soojusenergia maht. Soojusettevõtjal on lubatud nimetatud protsentuaalsele osakaalule vastav erimärgistatud vedelkütuse jääk lõpuni tarbida ilma selle võõrandamise ja täiendava aktsiisi maksmise kohustuseta.

Valgamaalane

• Kodumajapidamine ja korteriühistu võivad enne 2015. aasta 1. maid soetatud eriotstarbelise diislikütuse jäägi ja enne 2015. aasta 1. jaanuari soetatud erimärgistatud kerge kütteõli jäägi lõpuni tarbida ilma selle võõrandamise, deklareerimise ja mõõtmise ning täiendava aktsiisi maksmise kohustuseta tingimusel, et seda hoiustatakse nõuetekohases statsionaarses mahutis.

• Enne 2015. aasta 1. maid elektrienergia tootmiseks soetatud eriotstarbelise diislikütuse jäägi ja enne 2015. aasta 1. jaanuari elektrienergia tootmiseks soetatud erimärgistatud kerge kütteõli jäägi võib lõpuni tarbida ilma selle võõrandamise, deklareerimise ja mõõtmise ning täiendava aktsiisi maksmise kohustuseta.

Teenused (teeninduses) Hüdrosilindrid, remont ja valmistamine Teraskonstruktsioonide valmistamine, konstruktsioonid nii tööstusele kui ka eratarbijatele Metsaveoautode koormapostide valmistamine Pealisehitused veoautodele

Valmistame metalldetaile (puksid, sõrmed jne) Tõstukite-haagiste ümberehitus Metsatehnika ja veoautode remont ning hooldus Remondime hüdromootoreid ja pumpasid (varuosade saadavusel) Haagiste remont, hooldus ja nõustamine Veo- ja sõiduautode rehvitööd Hüdrovoolikute valmistamine Metsaveo roomiklintide taastamine

Kivi 11, Karksi küla, Karksi vald, 69104 Viljandimaa tel 435 4097, 5556 6995 faks 434 1038 info@metsatrac.eu www.metsatrac.eu

Maa Elu

UUDISED

10. märts 2015

KESKMINE PALK JA TÖÖHÕIVE PÕLLU- JA METSAMAJANDUSSEKTORIS Keskmine brutopalk põllu- ja metsamajanduses (eurodes)*

LÜHIDALT

Põllu- ja metsamajanduses hõivatud inimeste arv*

2010

2011

2012

2013

2014

I kvartal

621

676

741

809

928

II kvartal

701

707

739

834

III kvartal

666

688

754

IV kvartal

676

709

742

2010

2011

2012

2013

2014

I kvartal

23 100

24 600

27 400

29 200

22 200

849

II kvartal

24 400

28 700

30 200

26 300

22 200

811

902

III kvartal

26 200

28 700

26 600

26 200

27 200

885

904

IV kvartal

21 900

24 400

26 200

24 100

24 800

* valdkonna alla kuulub ka kalandus

* valdkonna all kuulub ka kalandus

Keskmine brutopalk kõigi tegevusalade peale kokku (eurodes)

Registreeritud töötute arv põllu- ja metsamajanduses*

2010

2011

2012

2013

2014

I kvartal

758

792

847

900

966

II kvartal

822

857

900

976

III kvartal

759

809

855

IV kvartal

814

865

916

Allikas: statistikaamet

põllumajandus

metsandus

2010

106

393

1023

2011

90

437

930

977

2012

77

393

986

1039

2013

57

383

2014

49

317

* andmed kajastavad aasta lõpu seisu

Allikas: töötukassa

Palk maal ja palk linnas Peeter Raidla maaelu@ajaleht.ee

V

ärskelt valitud riigikogu võib olla rahul. Nende palga aluseks olev eelmise aasta keskmine brutopalk tõusis viimase viie aasta lõikes kõrgeimale tasemele.

Põllu- ja metsamajanduses hõivatud sellest suurt rõõmu paraku ei tunne, sest nende valdkonna palgad jõlguvad endiselt Eesti keskmisest tükk maad tagapool. Siinsamas kõrval ära toodud tabelid brutopalga muutumisest nii Eestis keskmiselt kui eraldi põlluja metsamajanduses räägivad enda eest ise.

Palgatabelite andmed üllatust ei paku. Kui 2010. aasta viimase kvartali Eesti keskmine oli põllu- ja metsamajanduse keskmisest 138 eurot kõrgem, siis 2014. aasta neljandas kvartalis oli see vahe135 eurot. Ehk siis viie aasta võrdluses on vahe jäänud sisuliselt samaks. Üllatusi pakub pigem üks teine tabel, mis kajastab põllumajanduses, metsanduses ja kalanduses hõivatute arvu. Kui vaadata läbi aastate esimest kvartalit, siis selles vallas toimus kuni 2013. aastani pidev tõus, nelja aastaga koguni 6100 inimese võrra. Eelmise aasta esi-

meses kvartalis leidis aset aga suur kukkumine (7000 inimese võrra), mis nullis täielikult eelmiste aastate tõusu. Tõsi, 2014. aasta neljas kvartal oli taas võrreldav eelmiste aastate tasemega.

Kummaline, aga too viidatud suur kukkumine aasta tagasi ei kajastu kuidagi töötukassa andmestikus. Vastupidi, registreeritud töötute arv põllumajanduses ja metsanduses on valdavalt kahanenud. Ma ei suuda kuidagi uskuda, et töötute arv Eesti põllumajanduses on valdkondade üleselt üks väiksemaid. Kes vähegi maaeluga seotud, ei saa ju kuidagi võtta tõe pähe töötukassa andmeid, et üle Eesti otsis eelmise aasta lõpul tööd vaid 49 põllumajandustöötajat, kelle alla kuuluvad nii majandijuhid, agronoomid, veterinaarid ja muud asjamehed kraavikaevajateni välja.

Muide, eelmise aasta lõpu seisuga oli kokku 27 597 registreeritud töötut ehk siis varem põllumajandusega seotud töötud moodustasid kogu Eesti töötute armeest vaid 0,17–0,18 protsenti. Kas pole kummaline?

Siin ei maksa hakata süüdistama töötukassat, sest sealne arvepidamine on kindlasti õige. Asi on muus. Mullu neljandas kvartalis põllu- ja metsamajanduse alal hõivatud kõik

7

24 800 inimest ei ole kohe kindlasti talupidajad ja metsaomanikud. Neid, kes põllumajanduses palgatööd teevad, on omajagu. Ju on töötute vähesuse taga asjaolu, et põllumajanduses tööta jäänud ei kipu end sugugi töötuna arvele võtma. Mõistagi on ka arvele võtmise protseduur üsna kindlate piiride ja reeglitega ning kõik tööta jäänud ei pruugi sugugi nende nõuetele vastata.

Maa, olgu või peenramaa annab ikka toidu lauale. Ja eks tuleb tõdeda sedagi, et maamajapidamises on jätkuvalt levinud naturaalarvepidamine. Kui keegi kellegi juures vahel abiks käib, kas ehitusel, raielangil, heinamaal, põllul või laudas, siis tasutakse selliste ühekordsete tegemiste eest ikka käest kätte sularahas, mis kuskil arvepidamises ei kajastu.

Või siis käib tasumine koti kartuli, munade ja piimaga. Siiani pole kuhugi kadunud ka nn naabriabi talgute korras, mille eest tänatakse rammusa kõhutäie ja eks ka pisut kangema kraamiga.

See on käinud ja käib edaspidigi lahutamatult normaalse maaelu juurde. Loodan väga, et maksuamet ei hakka selle jutu peale maainimesi kimbutama ja oma piilureid välja saatma, selgitamaks, kes kelle juures tööl käib.

Seakatkuga võitlemise abinõud täpsustuvad Põllumajandusministeerium saatis kooskõlastusringile ministri määruse sigade klassikalise katku ja sigade Aafrika katku tõrje eeskirja muutmiseks, et täpsustada seakatku ohu korral rakendatavaid bioohutusmeetmeid.

Uues määruses on täpsustatud ennetavaid bioohutusmeetmeid, millest suurt osa rakendavad loomapidajaid juba praegu, näiteks desobarjäär tootmisüksusesse sisenemisel, riiete vahetamise kohustus, metssigadega kokkupuute välistamine, toidujäätmete söötmise keeld. Peamised uued nõuded on seotud bioohutuskava koostamise ning oma tarbeks sigade tapmisest teavitamisega. Toome siinkohal eelnõust ära kaks olulisemat täiendust.

• Sigade katku ohu korral (üle Eesti) on kõigil seakasvatusettevõtetel, kes peavad sigu ärilisel eesmärgil, kohustus koostada farmis rakendatavate bioohutusmeetmete kohta bioohutuskava, ennetavate abinõude rakendamist igapäevaselt dokumenteerida ning täiendada kava vastavalt muutunud riskidele.

• Sigade Aafrika katku riskipiirkondades (leiud metssigadel) on kõigil seakasvatajatel, kes peavad sigu oma tarbeks, kohustus teavitada veterinaar- ja toiduametit sea tapmisest 48 tundi ette, et volitatud veterinaararst saaks eluslooma ja lihakeha üle vaadata ning vajadusel võtta proovid sigade Aafrika katku välistamiseks.

Määruse allkirjastamisel jõustuvad uued nõuded üleminekuajaga alates 1. aprillist 2015. aastal. (ME)

Uus põllumajandusdoktor Veebruari lõpus kaitses Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi doktorant Liina Edesi oma väitekirja „Erinevate viljelusviiside mõju mikroobide koosseisule ja aktiivsusele mullas”.

Doktoritöö raames tehtud uuringute käigus leiti, et veisesõnnikul oli positiivne mõju nii mesofiilsetele eosbakteritele, nitrifitseerijatele, tselluloosilagundajatele ja seda isegi tavapõllumajanduslikus variandis, kuna nende arvukus oli selles variandis suurem kui veisesõnnikut mitte saanud mahepõllumajanduslikus variandis. Sõnnikuga väetatud mullal avaldus ka suurem hallitusseente allasurumise võime. (ME)

Scandagra Eesti kaupluste kevadpakkumine 2015 RAKVERE

JÜRI

MÄEKÜLA

Kõik Scandagra söödad lindudele

-15%

JÜRI kauplus: Konekesko maja, Põrguvälja tee 3a, Rae vald, Harjumaa tel: 601 8868, 5304 0393 juri@scandagra.ee

Arvi väetised

-15%

VÕRU kauplus: Pikk 23, Võru 65620 tel: 782 1668, 524 8197 voru@scandagra.ee

Biolani mullad

-15% TARTU Kauplus: Konekesko maja, Kogre tee 7, Räni, Ülenurme, Tartumaa 61708 tel: 736 6800, 5304 5148 tartu@scandagra.ee

PÄRNU

Kõik karjusepostid

VILJANDI

-25% VILJANDI kauplus: Vaksali 17, Viljandi tel: 435 9790, 506 6451 viljandi@scandagra.ee

MEIL ON AVATUD KA E-POOD: www.pood.scandagra.ee

MÄEKÜLA kauplus: Konekesko maja, Mäeküla, Paide vald, Järvamaa 72604 tel: 382 0777, 522 9290 maekyla@scandagra.ee

TARTU

VALGA

RAKVERE kauplus: Rakvere Viljasalv, Õli 4, Rakvere 44311 tel: 327 0800, 510 6695 rakvere@scandagra.ee

PÄRNU kauplus: Riia mnt 199, Pärnu linn tel: 447 4500, 55 664 545 parnu@scandagra.ee

VÕRU

VALGA kauplus: Raja 5, 68203 Valga tel: 773 6415, 5303 5115 valga@scandagra.ee

Pakkumine kehtib märtsi lõpuni kõikides Scandagra kauplustes (v.a. Kuressaare ja e-pood).

8

KIIKA AEDA

10. märts 2015

Maa Elu

Aeg külvata tomatiseemet Säde Lepik maaelu@ajaleht.ee

M

ärtsi teises pooles külvatud seemneist kasvanud tomatitaimed saab mai keskel, kui suurem öökülmaoht möödas, kütteta kasvuhoonesse istutada. Seega on nüüd viimane aeg otsustada, millist sorti tänavu oma perele kasvatada.

Mul on kindel lemmik olemas – hübriidsort ‘Malle’ F1. Nagu teisedki kodumaised tomatisordid lepib ‘Mallegi’ meie lühikeste suvedega ega jäta saagita vihmaste ja jahedate ilmadega. Seega kui väga häid tingimusi ja hooldust ei saa pakkuda, tasub eelistada kodumaiseid leplikke sorte. Kodukasvuhoones olen taimi paarinädalase vahega turgutanud nõgesekääritise lahusega, muud erilist hoolitsust pole tomatid saanud. Päris laisa inimese tomat ‘Malle’ siiski pole, piiramatu ehk indeterminantse kasvuga sordil tuleb külgvõrseid eemaldada ja augusti algul latv ära murda, et taim ei raiskaks jõudu uute õiekobarate moodustamiseks.

Varasel sordil kulub tärkamisest esimeste viljade valmimiseni 105–110 päeva. Ühelt taimelt võib saada kuni viis kilo keskmise suuruse (kaal u 90 g) ja õhukese koorega tomateid. Ühes kobaras on neid 5–6. Eesti tomatisortidest on Maia Raudsepingu ja Ingrid Benderi aretatud ‘Malle’ üks uuemaid, tööd selle sordi loomisel algasid Jõgeva Sordiaretuse Instituudis (nüüd Eesti Taimekasvatuse Instituut) 1998. aastal, kui ristati kaks kohalikku sorti: üks oli varane ja lõhenemiskindel, teine hea maitsega, saagikas ja ruugehallituskindel.

Minu võlus ‘Malle’ ära esimesel teadlikul maitsmisel. Proovisin ja tundsin: jah, just sedasi peabki tomat maitsema. Arvan, et hea tomati maitse on mul meeles lapsepõlvest. Ootan, et päikesesoe tomat lõhnaks nagu toona ning oleks suhu pistes natuke magus, kuid ka pisut vürtsikas-hapukas. Maitset tunneb igaüks muidugi natuke omamoodi ja kõigil tomatisortidel polegi väga selget omapära. Eesti pooldeterminantne sort ‘Valve’ on näiteks samuti hea, kuid kõvem ning hapukam. Õnneks meeldib ‘Malle’ teistelegi ning selle hea ja samas vähenõudliku sordi taimi kasvatavad paljud. Kuna mul pole eriti häid ettekasvatustingimusi, olen juba mitu aastat kümme ilusat ‘Malle’ taime ostnud koduvalla köögiviljatalust. Väikese pere kõhutäiteks piisab.

Oma aknalaudadel jääb mul seega ruumi natuke erilisemate sortide katsetamiseks.

Kui saagi suurus pole otsustamisel kõige tähtsam, siis valin sordi ikka maitse või erilise välimuse järgi. Talvel sööme kõik kirsstomateid, sest nende väikestes viljades on palju rohkem maitset kui suurtes tuimades paksu koorega tomatites, mis kindlasti säilivad kaua ja kannatavad väga hästi vedu.

Aretajad on loonud nii palju kirsstomatisorte, et nende seast leiab midagi huvitavat ka suvel kasvuhoones, rõdul või isegi terrassil lilleamplis kasvatamiseks. Kirsstomateiks hüütakse neid väikeste viljade järgi, mille kaal on 15–20 g. Kirsstomatitega on lihtne lapsi tomatit sööma harjutada: pisikesel käel on hea väikest vilja noppida ja suhu pistes maitseb see magus, justkui tervislik komm.

Kirsstomatid sobivad salatitesse, väga ilusad on need ka hoidistes, näiteks želatiinitarretises. Väikeseviljalised, piklikuma kuju ja veel magusama maitsega on nn viinamarjatomatid, mis valmivad kobaras järk-järgult ülalt alla (nt kollane ‘Sun Baby’).

2013. aastal oli aiandusfirma Selteret ja Räpina Aianduskooli võrdluskatses tervelt 17 kirsstomatisorti (vt selteret.ee/tomatikatsetulemused-2013/). Kui korra oled proovinud, siis tahad kindlasti veel hapukasmagusa maitsega punakaspruuni kirsstomatit ‘Chocolate Cherry’. Selle indeterminantse sordi ühes suures kobaras võib olla isegi 50 tomatit. Cher-

EESTI TOMATISORDID Kuigi tomatisorte on müügil sadu, ei maksa hobiaednikul unustada Jõgeval aretatud sorte, mis on varased ja peavad üsna hästi vastu meil levinud haigustele. Lisaks ‘Mallele’ saab osta veel 10 Eesti sordi seemet. Madalad (35–70 cm) ehk determinantsed on väikese kuni keskmise suurusega viljadega väga varane ja ka avamaale sobiv ‘Terma’, ‘Maike’, ‘Mato’ ja vana suuremate viljadega sort ‘Koit’ (1968). ‘Valve’ on pooldeterminantne keskmise suurusega viljadega sort, mille kasv lõpeb umbes 120–140 cm kõrguselt. Potiga rõdul või aknalaual saab kasvatada umbes 80 cm kõrguseks jäävat väikeste viljadega sorti ‘Varto’. Piiramatu kasvuga on keskvarane suurte viljadega ‘Erk’ ja ‘Vilja’, millel mõne tomati kaal võib olla isegi 400 grammi. Kõrgekasvuline on ka keskmise suuruse ja ploomikujuliste viljadega ‘Piibe’ ja vanem umbes 100grammiste viljadega sort ‘Visa’. Mõned aretised on veel olnud, kuid nende seemneid enam ei paljundata.

Lisalugemist leiate Eesti Taimekasvatuse Instituudi kodulehelt www.etki.ee.

lised laigud tomati tumepunasel pinnal.

‘Tigerella’ punasel pinnal on kollased triibud. Keskvarase piiramatu kasvuga sordi ‘Black from Tula’ viljad on punakasmustad, nende kaunis sisu meenutab hästi tumedat granaatõuna. Tõesti lausa must (seest punakasmust) on supertervislikuna reklaamitud USA uudissort ‘Indigo Rose’, millega töötati aastaid, ristates kultuurtomateid Tšiili ja Galapagose metsikute tomatitega. Kõrgekasvulise sordi viljad on vähem magusad kui tomat tavaliselt. Antioksüdantide ja antotsüaanide sisaldus on aga eriti kõrge ja tervislike ainete kombinatsioon sama hea kui mustikal.

Tomatitaimi saab kodus ette kasvatada igasugustes karpides, pottides, külvikassettides ja potsikutes. Külviks piisab, kui sinna mahub umbes viie sentimeetri paksune mullakiht. Anuma kujust olulisem on puhas külvimuld või kasvuturvas, kus poleks haigustekitajaid. Eriti ohtlik on tõusmepõletik.

Mullakotti hoidke natuke aega toatemperatuuril või näiteks põrandaküttega vannitoas, külvimulla temperatuur võiks olla üle 20 kraadi. Võtke suurem anum, kallake sinna valitud kasvusubstraat, lisage vett ja segage läbi, nii et oleks parajalt niiske. Külvikarbis on kasvumulda ja eriti turvast raske märjaks saada. Täitke külvikarp kasvumullaga, suruge muld tihedalt vastu karbi servi ja tasandage mullapind. Tomatiseemned võib mullale poetada hajusalt või ridadena, seemnete vaheks jätke umbes viis sentimeetrit. Vajutage seemned kergelt kinni ja katke siis sõela abil umbes sentimeetripaksuse kasvusubstraadi või liivakihiga. Kastke kattekiht pihustist korralikult märjaks. Liivast tungivad tärkavad taimehakatised kergemini läbi. Kattekihist läbi tulles peaks idulehtedelt eemalduma seemnekest.

Kui seda ei juhtu, oli kiht liiga õhuke. LiivaSordi ‘Tomatoberry Garden’ viljade südamekukiht hoiab mulla ka niiskema. julisus paistab eriti hästi, kui tomat pikuti pooleks lõigata.

Niiskuse ja soojuse hoidmiseks võiks külvikasti katta toidukile või klaasiga, kilesse võib õhu juurdepääsuks nõelaga mõned augud torrysid on terve sari: indeterminantsed punagata. Idanemiseks piisab, kui sooja on 20–25 sed ‘Cherry Nectar’, ‘Red Cherry’ jt. Seltereti kraadi. Kui teil külv millegipärast hilines, võib katses tunnistati neist eriti maitsvaks punakülvikasti panna põrandaküttega ruumi soojenduskiirendust saama. ne ‘Cherry Bell’ ja mustjaspunane ‘Black CherTärganud külv peab kohe jõudma valguse ry’, väga hea maitsega varane punane ‘Cherrola’ valmib kergesti üle ja läheb lõhki. Väikkätte. Valgus on tomatile olulisem kui soojus. seviljalistest kollastest said rohkem kiita ‘MirKui tõusmed on tärganud, eemaldage klaas või abell’, ‘Sungold’ ning kompaktse ja madalakile ning tõstke seemikud aknalauale vm hästi kasvulisena rõdule lillekasti sobiv ‘Venus’. valgesse ja natuke jahedamasse kohta. AknaMaitsvaid kollaseid pirnikujulisi vilju kanlaual ongi tavaliselt jahedam kui toas, kui ere nab ‘Yellow Pearshaped’. Eriliste südamekupäike seal taimi aga kõrvetama hakkab, hoidjuliste erepunaste tomatitega on Jaake kasvunõusid aknalaua juures laual. panis aretatud kõrgekasvuline vaPäikese eest saate taimi kaitsta ka rane sort ‘Tomatoberry Garden’. aknale kinnitatud õhukese katteKuid tomatisüdameid saab ka looriga. Piisab, kui valgel ajal on terrassil potis kasvatada, selruumis sooja 20–22 kraadi ja leks sobib madal kompaktöösel 18 kraadi. Mida kehvem Niiskuse ja soojuse se kasvuga ‘Heartbreaker’. on valgus, seda madalam olAmplist alla rippuma sobigu temperatuur, muidu venihoidmiseks võiks vad näiteks ‘Cherry Falls’, vad taimed ruttu välja. külvikasti katta ‘Tumbling Tom’, ‘Hundreds toidukile või & Thousands’ ja punakasTomatiseemne võib külvata klaasiga. oranžide tomatitega ‘Firecka hobiaedniku elu kergendaracker’. Kõrgekasvulise kirsma mõeldud turba- või kookostabstomati ‘Green Envy’ viljad lettidesse. Need sobivad eriti hästi papmuutuvad küpsedes läbipaistvamaks ja pehrika kasvatamiseks, sest paprika ei taha ümmemaks, aga jäävad ikka roheliseks. Selle sorberistutust ja põeb seda kaua. Tablette on mõdiga saate kaks ühes: erilise kuju ja värvi. nus kasutada läbipaistva kaanega minikasvuhoones, kus on nende jaoks pesad olemas. VaKui katsetamislustiga külvatud seemneist late karbi põhja natuke vett, panete tabletid sirgub liiga palju taimi, vahetage neid sõppesadesse, lasete neil pool tundi paisuda, kuradega. Siis tasub kirja panna, millist üllani need on umbes niidirulli kõrgused. Siis vatust on oodata. Muidu võib juhtuda, et jäätegi jutate tableti sisse lohu, panete sinna seemne ootama, millal roheline ‘Green Zebra’ valmib. ja katate substraadiga. Kui tablett pealt toiduSellel keskmise suurusega rohekaskollasel tokilega katta, näete tomatitaimekest ehk juba matil on tumerohelised triibud, kui rohekasneljandal päeval. Korralik tomatiseeme tärkab kollane taust juba oranžikaks tõmbub, on toruttu, nelja päeva kuni nädalaga, kõik kasvamat üle küpsenud ja selle hea maitse rikutud. tajad ei kata külvikasti ka kilega.

Suure lihatomati ‘Delizia’ eripäraks on roheEt seemikutel oleks kasvuruumi, pikee-

Kirsstomat ‘Chocolate Cherry’.

rige need siis, kui rõhtsaks sirutunud idulehtede vahelt ilmub esimene pärisleht, suuremasse kasvunõusse. See aeg jõuab kiiresti kätte, tavaliselt nädal kuni kümme päeva pärast seemikute tärkamist.

Kümnesentimeetrise läbimõõduga pott on paras, sellest saab tomatitaime juba kasvuhoonesse istutada. Tomatile pikeerimine sobib, mõni kasvataja pikeerib ka kolm korda ja kinnitab, et taimed on seda tugevamad. Paar tundi enne pikeerimist kastke muld märjaks, siis saate tõusmed pikeerpulga või näiteks kahvliga mullast tervelt välja kergitada. Hoidke kinni idulehtedest, vars on alles väga habras.

Pikeerides valige välja ilusamad seemikud.

Peajuur näpistage neil kolmandiku võrra lühemaks, siis areneb taimel tugevam juurekava.

Pottides torgake kasvumulda nii sügav auk, et saaksite taime sinna kuni idulehtedeni istutada. See aeglustab natuke kasvu ja mulla sisse jäänud varreosale tekivad lisajuured. Mulla saab tihedalt juure ümber vajutada pikeerpulgaga. Kastke potte korralikult, juurdumise soodustamiseks on kasutatud ka mereadru lahust. Kohe pärast pikeerimist ei maksa potte aknalauale tagasi tõsta, las taimed kosuvad umbes päeva põrandal.

Hea on, kui kasvuruum on pärast pikeerimist natuke jahedam (17–20 kraadi), muidu kasvavad pikkade sõlmevahedega nõrga ja peenikese varrega taimed. Kasta tuleb toasooja veega ja mulda, mitte tomatitaimede lehti.

Muld olgu pigem kuivapoolne kui liiga märg.

Nädal pärast pikeerimist, kui taimed on juurdunud, võib kastmisveega ka juba veidi tomativäetist anda.