Maa Elu nr 6/2015 by AS Eesti Meedia

Mart Kullamaa: Põhi on käes. Edasi läheb ainult paremaks. Elatustaseme ja teadlikkuse tõustes suureneb loodetavasti nõudluski. Lk 2–3

NR 6 (12) • 31. MÄRTS 2015

Maamess trügib piiridest välja Paljudele ettevõtetele on Maamess aasta tähtsaim sündmus. Lk 4 ja 5 Marja- ja ilupõõsad ootavad kääre Aprilli alguses, enne põõsaste lehtimist jõuab veel lõigata. Lk 8

MESINDUS

31. märts 2015

Maa Elu

Mesinik Mart Kullamaa: „Edasi Toomas Šalda maaelu@ajaleht.ee

aastasel Sakust pärit Mart Kullamaal algab juba 17. mesilaste pidamise hooaeg. Noorusele vaatamata on ta olnud tegus Eesti Mesinike Liidus ja Eesti Kutseliste Mesinike Ühingus ning esindanud meie mesindust väljaspool Eestitki. Kuus aastat tagasi loodud Muhe Mesi OÜ kosub järjekindlalt, uued eesmärgid ootavad täitmist. Mesindust peab Kullamaa perspektiivikaks alaks, kuid eks siingi ole takistusi ja probleeme, millest ülesaamise nimel ta tõsist tööd teeb. Seda nii oma ettevõttes kui ka ühiskondlikel alustel. Hariduselt on Mart Kullamaa insener. Maailmavaate tasakaalustamiseks õpib ta praegu Tallinna Ülikoolis psühholoogiat. „Mesinduse juurde sattusin juhuse tõttu. Mu sugulane ja ühtlasi esimene mesindusõpetaja Aarand Kuimet kolis Hiiumaale elama, kuid haiguste leviku kartusel ei tohtinud mesilasperesid sinna kaasa viia,” meenutab Kullamaa oma mesinikutee esimesi samme. Saue vallas alustas ta 12aastaselt koos isaga, kellele aga nõelatasaamine ei mõjunud hästi. Mõne aasta pärast koliti Tallinnasse ja sealgi sai Veskimetsas mesilasi peetud. Näiteks hinnatud pärnaõiemee saamiseks on just linnad väga tänuväärsed paigad.

ma,” kirjeldab Mart Kullamaa ettevõtte sündi. Muhe Mesi OÜ on jõudsalt arenenud. Viis aastat järjest on mesilasperede arvu kasvatatud 100 protsenti aastas, tootmismaht on kasvanud viielt tonnilt kahekümne tonni peale. Järgmise viie aastaga plaanitakse mahtu veelgi kasvatada ning investeerida uude tootmishoonesse ja seadmetesse. Talvituma pandi viimati 680 peret ja talvekaod on kontrolli all. Praegu peaks alles olema üle 600 pere, kellega edasi minna. Muhe Mesi OÜ mesilad asuvad peamiselt Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas, aga ka Harjumaal. „Väike-Maarjasse rajasime mesila, sest sõbral ja partneril Sanderil on seal perekondlikud juured ning seal on väga viljakas taimestik ja mesilastele soodne keskkond. Suure osa meest korjavad meie mesilased metsvaarika ja põdrakanepi pealt.”

LAME- JA VIILKATUSTE EHITUS JA REMONT PLEKITÖÖD KATUSTE HOOLDUS PIKSEKAITSE PAIGALDUS

Tel 529 3124 ZZZ NDWXVHƬUPD HH

Pikaajaline kogemus

Mesiniku aasta on Kullamaa sõnul väga bipolaarne: „Talvel passid töö mõttes täitsa tühjalt ja otsid asendustegevusi, aga suvel ei ole hoo ja hoobi vahet. Päevad on pikad ja nii füüsiliselt kui ka psühholoogiliselt kurnavad. Mesinik peab pidevalt võtma vastu otsuseid, mille tegemiseks pole tal tegelikult adekvaatset sisendit, kuid otsust tegemata jätta ei saa. Palju sõltub ilmast, loodusest, põllumajandusmürkidest, lisaks meemaiad loomad ja mõistagi mesinik ise. Saagikus võib aastati erineda isegi kuni 1000 protsenti.” Seni on Muhe Mesi OÜ tegelnud valdavalt mee hulgimüügiga. „Müüme mett suurtes tünnides. Mesinike seas oleme üsna tuntud, aga tarbijate jaoks eeltoodud põhjusel küllap päris tundmatud. Üks meie mee peamisi edasimüüjaid on OÜ Artisan Honey, kelle etiketilt Kui 2009. aastani võis Mart Kullamaa end hobimesinikuks pimeid leida võib. Sellega meie nidada, siis asutati Muhe Mesi mi kaubanduses praegu piirOÜ, mille juhatusse kuuluvad dub, aga on lootust, et see peaMeie poodide peale tema veel Sander Sulagi muutub.” ne ja Els-Maria Uibo. Mis täpsemalt plaanis, jämeeriiulid panevad „Mul oli seoses õpingutetab Kullamaa esialgu enda ja kohati peast kinni ga liiga palju tegemist, miläripartnerite teada: haarama. Olukord lest tulenevalt sain päris pal„Kuna müüme mett hulon pehmelt öeldes ju sülemeid ja mesila paisus gi, siis koduturul on võimaliktrööstitu. 50 pereni. Töömaht kasvas ke kliente vaid käputäis ja kõik ja elukaaslane esitas õigustunnevad kõiki. Eesti omavarustuse tase mee osas on 60–70%. Teoreetitatud küsimuse: miks sa mesilaste peale nii palju aega kulutad? liselt ei tohiks klientide leidmine raske olla, Ega ma enne seda polnudki mõelnud, et aga Eesti mett müüakse rohkem kui toodetakmesilased peaksid olema midagi enamat kui se ja tarbijad ei ole kohati nõus mee eest aukirg. Kuidagi pidin aga nii suureks paisunud sat hinda maksma. Nii on isegi maailmaturu mesilat endalegi põhjendama hakkama ja sealt hinda keeruline saada, sest meie mahud pole ettevõtte rajamise mõte alguse saigi. Alustapiisavad suurel turul müümiseks. Maailmatusin visioonist, õppelaenu eest soetatud aktrul on mee hind praegu umbes neli eurot kisiate realiseerimisest ja hobimesiniku mesilo (konteinerites), aga Eestis saab poest osta last. Kõige olulisem oli visioon. Teadsin kohe, kilo meeks nimetatud toodet sama raha eest. et üksinda on midagi sellist väga raske teha See on juba pakendatud, lisatud on poe marja minu õnneks olid elukaaslane Els-Maria ja ginaal, käibemaks ja muud kulud. hobimesinikust sõber Sander nõus kaasa lööKui poehinnast nüüd tagasi arvutada, jääb

alles vaid kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirupi hind. Loomulikult tahavad inimesed osta head ja odavat toodet, kuid mee puhul kehtib reegel, et head ja odavat korraga ei saa. Soovitan eestlastel süüa kodumaist mett, mille kvaliteedis võib kindel olla. See, et kuskil toodetakse odavamalt, on petlik. Kahtlemata on mesi luksuskaup, aga kahe kilo odava mee asemel oleks tark osta üks kilo ausat mett ja üks kilo suhkrut,” soovitab Kullamaa. „Meie poodide meeriiulid panevad kohati peast kinni haarama. Olukord on pehmelt öeldes trööstitu. Leidub suuri poekette, kust Eesti mett peaaegu ei leia. Tuuakse massiliselt sisse kahtlase väljanägemisega toodet, mida on pärast mitmete lisakulutuste tegemist millegipärast võimalik müüa alla maailmaturu hinna. Tarbijana oleksin importmett ostes väga ettevaatlik. Loomulikult müüakse

ka kvaliteetset välismaist mett, millesse suhtun täiesti neutraalselt, aga suur mass tekitab küsimusi ja kahtlusi.” Muresid on mesinikel teisigi. Üks suurem on taimemürkide kasutamine. Mesilaste massilise hukkumise juhtumeid on palju ja need on väga traagilised. „Sel aastal hukkus meie naabermesilas, kus toimetab pika staažiga lugupeetud mesinik, mürgituse tulemusena 30 mesilasperet. Võeti proovid, tuvastati süüdlane, maksti valuraha, kuid asi vaikiti maha, sest mõlemad pooled kartsid mainekahju. Ühel oli ilmselt piinlik ja teine kartis oma toote hea nime pärast. Minu meelest lahenes lugu negatiivselt, sest laiemalt ei õppinud keegi sellest midagi ja ilmselt pole järgmine suvi selle koha pealt eelmisest parem.” Peavalu tekitavad ka loomariigi esindajad, peale laialt tuntud meevarastest karude ka näiteks nugised: „Talve-

Koos kevadega algab mesinikul kõige kiirem tööaeg, talvel tuleb aga paratamatult asendustegevusi otsida. Erakogu

KOORMATRAKTORID HARVESTERID » valmistamine » müük » varuosad » tarvikud Metsis OÜ Väljaküla küla Saarde vald 86215 Pärnumaa tel +372 506 1249 www.metsis.com

Maa Elu

MESINDUS

31. märts 2015

läheb ainult paremaks.” kadudest umbes kolmandiku peame kirjutama visele kahjulik ja mesi ei ole. On loomulik, et nende arvele, hoolimata igal aastal tugevnevõimaluste paranedes hakkavad inimesed oma vatest turvameetmetest.” tervisest enam hoolima. Statistika kinnitab, Mart Kullamaa teab, mida räägib. Ta on et suurim mee tarbimine on kõrge elatustaseaastaid kuulunud Eesti Mesinike Liidu juhamega riikides, näiteks Saksamaal ja Jaapanis.” tusse, kuhu kandideerides lähtus põhimõttest Eestlast ei saa praegu kuigi suureks meetarbi– kus viga näed laita, seal tule ja aita. Peale jaks pidada, kuigi statistika järgi poleks nagu väga vigagi. Asi on selles, et meil elavad vene kahte aastat EMLi juhatuses leidis ta, et tulemuslikum on oma aega panustada Eesti Kutrahvuse esindajad on palju teadlikumad meeseliste Mesinike Ühingusse, mille juhatusse ta sööjad ja nemad kergitavadki statistikanäitaja kõrgemaks. tänaseks juba kaks aastat kuulub. Veel on ta olnud Eesti esindaja EPBAs „Vaja on tõsta tarbija meeteadlikkust, sest (European Professional Beekeepers Associalevib palju eksiarvamusi. Tähtis on tutvustation) ja aidanud kaasa mitme olulise küsimuda mee kasutamise võimalusi toiduvalmistase lahendamisele: „Eks riigi tasandil edenevad misel. Mulle tundub, et Eestis on jäänud soimeile tähtsad teemad ikka mitu korda aeglaku ka üldine loodusharidus, mis suunaks tarsemalt kui sooviksime, aga arengut on siisbijaid eelistama looduslikke ja tervislikke maki näha ja mul pole põhjust oma tagasihoidgusaineid. Müügimahtude suurendamise kõrlikku panust häbeneda. Enim rõõmu valmisval on tähtis mõista, et mesilased toovad meie tab just organisatsiooni areng. Kaks aastat tatoidulauale kümme korda rohkem saadusi taigasi oli seis keerulisem, kuid järjest enam on mede tolmeldamise kaudu ning mett võib pidada vaid kõrvalproduktiks.” meiega liitunud haritud, teotahtelisi ja särasilmseid inimesi, kes soovivad midagi päriselt ära teha!” Väga väärtuslik saadus on mesilasvaVälisturgudele on Eesti mesiniha, mida küünlategijad meelsaskel keerulisem murda: „Meil tooti kokku ostavad. Samas saavad mesinikud suuremat tulu mesidetakse mett nii vähe, et tõsisemaks välisturgudele siselasperede ja -emade müügist. Väga väärtuslik nemiseks peavad mesinikud Võimalusi on Kullamaa kinnikoostööd tegema. Tootmistusel veelgi: „On veel selliseid saadus on mahtude potentsiaal on olekõrvalsaadusi nagu õietolm, mesilasvaha, mida mas, aga asi võtab aega. Kosuir, taruvaik, ematoitepiim küünlategijad ja mesilasmürk, kuid Eesgu Eestis toodetud mesi on meelsasti kokku suures mastaabis vaid tilk tis toodetakse neid väga marostavad. meres ja väga unikaalne tooginaalselt, kuna puudub turg ja de.” ekspordiks tootes on samad probMee tootmine võib olla leemid mis meega. Lisaks on väga persnii üsna tasuv kui ka kahjumlik tegevus, see pektiivikas meepuskar, aga seadusandjatega oleneb konkreetsest mesilast, mesindustehnion vaja kokkuleppele jõuda.” On neidki, kes katest jms. „Enne kui hakata mesindusse inon spetsialiseerunud aretustegevusele: „Mivesteerima, soovitan konsulteerida spetsialisna tõuaretusega ei tegele. Valiku tegemine ja tidega. Tasemel mesinikuks saab 100protsenemade kasvatamine on üks asi, aga tõuaredilise pühendumise korral umbes kolme aastus on juba hoopis ajamahukam. See on eraldi spetsialiseerumine, eesti kõvemad tõuaretaga,” hindab Kullamaa. tajad on Jaanus Tull, Peter Pihl, Aimar Lauge Edukaks mesinikuks saamise eeldused on ja Priit Pihlik.” tema kinnitusel ratsionaalne ja kaalutlev mõtlemine, vigadest õppimise võime, hea füüsiliKokkuvõttes peab Mart Kullamaa mesinne vorm, reibas töötempo ja hea intuitsioon. dust üsna perspektiivikaks, kuid muresidki on Mesila majandustulemus oleneb toiduhulga siin üksjagu: põllumajanduse järjekindel invajadusest ja mesila efektiivsusest. Üks inimene tensiivistumine, sellest tulenev mürkide mõju, võib Kullamaa arvamuse kohaselt Eesti keskmihaigused, turg jne. Siiski teeb rõõmu, et viise elustandardi saavutada kuskil 150–200 memastel mesindusüritustel on olnud palju uusilasperega. Meetootjal on võimalik ka toetusi si huvilisi. saada, sest PRIA kaudu kvalifitseerutakse pal„Eestis on hinnanguliselt 5000–6000 mejudele põllumajandustoetustele ning raha jagasinikku, kellest põhitööna teeb seda 50–100 takse ka Leader-meetmete kaudu. inimest. Mesinike keskmine vanus kipub 60 aasta kanti ja nooreks peetakse isegi 40aastaMeetootmise tulevik Eestis on Kullamaa seid, seega eriti teretulnud on noored ja teguhinnangul pigem positiivne, seda tingisad mesinikud. Tõsisema huvi korral saab memusel, et tehakse sihipärast tööd: „Põhi on sindust õppida Olustvere TMKs, mille ise lõsaavutatud, siit läheb ainult paremaks. Elapetasin, aga põgusama huvi puhul tasub käia tustaseme ja teadlikkuse tõustes loodetavasti kursustel ja infopäevadel. Olulisim on tahe, nõudlus suureneb. On selge, et suhkur on terpühendumus ja praktiseerimine, siis võib ka

Mark: CFMOTO Mudel: CFORCE 500

Hind alates: 5190 €. Järelmaksuga al 102 € kuus

Riigikogu ootab koalitsioonilepet

Umbes kolmandiku Muheda Mee talvekadudest põhjustavad nugised. Erakogu

koolis käimata kaugele jõuda. Ainult ise õppides on edukaks tootjamesinikuks saamise võimalused muidugi kesised, aga see ei peagi olema kõigi eesmärk. Laiemas plaanis on keskkond ja loodus tänulik iga mee ja mesilaste sõbra üle, olgu ta suur või väike.” Üks võimalus end mesinduses toimuvaga rohkem kursis hoida on Mart Kullamaa enda blogi aadressil muhemesinik.blogspot.com, kus mees oma töödest, tegemistest, arvamistest aru annab: „Hoolimata korralikust mesinikustaažist olen mesinike ringkondades üsna värske nägu. Mesindusorganisatsioonide koostöö jätab enam kui soovida, seda mulle kohati arusaamatutel põhjustel. Kui aga aktiivsust üles näidata ja proovida midagi ära teha, siis paratamatult hakatakse kaikaid kodarasse ja soppa loopima. Otsustasin, et kõige parem on oma mõtetest otse ja avalikult kirjutada, et igaüks, keda huvitab, saaks ise lugeda ja seisukoha võtta, mitte seda mingi kahtlase info põhjal teha. Minu soov mesindussektorit edendada ja edasi viia on siiras. Eks muidugi on palju neid, kes on kõikide muutuste vastu, ja alguses oli korraks valus, kui selgus, et mõned inimesed on põhimõttelised virisejad. Aga sellest tuleb üle olla.”

ile tööd alustanud Riigikogu uus koosseis peab oma töösihtide seadmiseks pisut kannatust varuma. Ära tuleb oodata sündiva koalitsiooni kokkulepe, mis loodetavasti selle nädala jooksul allkirjad saab. Koalitsioonikõneluste sisuliste teemade puhul on seni põhirõhk olnud maksudel. Põllumajandusest ja regionaalpoliitikast, seda enam uutest suundadest neis valdkondades pole siiani suurt juttu tehtud. Kui süveneda tagasivaatavalt Riigikogu valimiste eel koostatud valimisprogrammidesse, siis midagi päris uut neist välja lugeda ei ole olnud võimalik. Reformierakonna ettepanek kujundada põllumajandusministeerium ümber maaeluministeeriumiks annab küll lootust, et lisaks vormilisele muutusele tasub oodata ka sisulist muutust. Ehkki üks asi on ametkonna vormiline ümbernimetamine, hoopis teine lugu sellele uue sisu andmine. Maa Elu näeks hea meelega seda, et võimaliku tulevase maaeluministeeriumi alla viidaks ka osa neid valdkondi, mis varasemal perioodil kuulusid aasta tagasi kaotatud regionaalministri haldusalasse. Siiani on üritatud maaelu ja regionaalpoliitikat edendada eraldiseisvatena, mis pole paraku erilist edu toonud. Jääb üle loota, et raskelt sündiv uus koalitsioon suudab siia tuua uusi tuuli.

Peeter Raidla

Peatoimetaja Peeter Raidla, maaelu@ajaleht.ee, telefon 447 7063 Küljendus Ain Kivilaan Korrektor Reeli Ziius Müügijuht Jane Barbo, jane.barbo@ajaleht.ee, telefon 526 3578 Levijuht Erkki Lumisalu, erkki.lumisalu@ajaleht.ee Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Rüütli 14, 80010 Pärnu, telefon 447 7090 Trükk AS Kroonpress, trükiarv 34 000 Maa Elu levib Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel kaks korda kuus Autoriõigused: AS Ühinenud Ajalehed, 2015

Põllumajandus- ja ehitustehnika sildade ja käigukastide varuosad, remont

Mootor: 1silindriline, vedelikjahutusega 498 cm³/ 14,5 kW bensiinimootor Jõuülekanne: CV-TECH variaator Veoskeem: elektriliselt juhitav 2WD/4WD ja lukustatav 4WD Istekohti: 2 Tippkiirus: (piirajaga) 70 km/h Komplekti varustus: kaasreisija seljatugi, tõmbevints, haakekonks, L7e tänavalegaalse sõiduki tüübikinnitus

Mark: CFMOTO Mudel: CFORCE 550

Hind alates: 6090 €. Järelmaksuga al 122 € kuus Mootor: 1silindriline vedelikjahutusega 498 cm³ / kuni 29 kW bensiinimootor Ülekanne: CV-Tech variaator Veoskeem: 2WD/4WD/4WD lock Istekohti: 2 Põhivarustuses: L7e tüübikinnitus, vints, haakekonks, kaasreisija seljatugi, autom päevasõidu tuled jpm.

www.cfmoto.ee

ENTRA GRUPP OÜ Magasini 31 Tallinn Tel 644 3345 e-post entra@entra.ee

MAAMESS

31. märts 2015

Maa Elu

Igakevadine Maamess trügib piiridest välja Kristina Traks maaelu@ajaleht.ee

saime nalja visata, et maad on meil siin messihallide ümbruses kummist, tõstame aga aedu edasi ja küll kõik ära mahuvad. Nüüd oleme jõudnud sinnamaale, et pole enam aedu kusagile mujale tõsta kui naabri maa peale.” Maamessi projektijuht Margus Kikkul lisab, et messi pidev laiendamine pole eesmärk omaette, vaid tähtsam on hoida kvaliteeti. „Meil on õnneks võimalus kliente valida ja seda me ka teeme. Kui ettevõte soovib Maamessil osaleda, siis uurime alati, mis firmaga on tegu ja kuidas ta sobib meie kontseptsiooniga. Näiteks kui tahab tulla ehitusfirma, siis soovitame talle pigem ehitusmessi.” Pettai sõnul on Maamess Tartu Näituste korraldatavatest messidest ainuke, kus osalejaid on tõesti võimalik valida. „Meie eesmärk on teha spetsialiseeritud messi, kus kohtuvad erialaspetsialistid. Omavahel heidame ikka nalja, et messi ei tohi laadaks lasta,” lisab Pettai.

änavu juba 23. korda toimuva Maamessi taolist üritust ümberkaudsetest riikidest ei leia ning sellepärast koguneb Tartusse huvilisi nii lähedalt kui kaugelt. Mitmed messil osalevad firmad nimetavad seda lausa oma ettevõtte jaoks aasta tähtsündmuseks. Kui Tartu Näitused aastaid tagasi maateemalisi messe korraldama hakkas, siis toimus neid lausa neljal teemal: põllumajandusmess Agro Tartu, Metsamess, Aiandusmess ja Toidumess. „Töötasime tol ajal koos Rootsi messikorraldajaga Elmia, kes oli viis aastat ka meie aktsionäride ringis. Nemad soovitasid: Kõige kaugemad külalised saabuvad pange lähedased teemad kokku ja Maamessile Saksamaalt ja Itaaliast. Traditsiooniliselt on kotehke parem üks suur mess, mitte mitu väikest,” räägib ASi Tarhal mitmed Poola, Taani, Roottu Näitused juhataja Alo Petsi, Soome, Läti ja Leedu ettevõtted. Kikkuli sõnul on tätai. Nii tehtigi ja tänaseks on Maamess üks Eesti suunavu eriti aktiivsed just LeeTänavune Maamess remaid messe, millesarnast du firmad, kellest on aru saaon suurem kui aasta lähinaabrite juurest ei leia. da, et nad on huvitatud kontagasi, osalejaid on „Suuri erialamesse on küll, taktide leidmisest põhjamaa450, mullu oli näiteks Rootsis metsamess dega ning tulevad Maamessile neid 400. Elmia Wood, mis toimub iga kindla sihiga. nelja aasta tagant hoopisEelmisel aastal oli Maamessil ligi 40 000 külastajat. „Olime messiki metsas. Lätis proovitakse teha midagi meie Maamessi taolist, kuid neil korraldajana väga rahul, samas eksponendid pole see veel kuigi hästi käima läinud.” ootavad eelkõige, et tuleks võimalikult palTänavune Maamess on taas suurem kui ju spetsialiste ja vähem n-ö juhukülalisi. Oleaasta tagasi. Õigupoolest lausa palju suurem me teinud statistikat: umbes 40 protsenti kü– osalejaid on 450 (eelmisel aastal 400). „Pilastajatest on põllumajandus-, metsandusdime messihallide lähikonnas lausa hektari või puidutööstusspetsialistid. Neid võiks alamaad juurde rentima, et kõik firmad ära mati rohkem olla,” selgitab Pettai. „Eksponenhuksid,” ütleb Pettai. „Veel 7–8 aastat tagasi did ootavad, et messil tehtaks reaalseid tehin-

guid ja siin neid tehaksegi. Päris mitmed firgitakse, siis kulub aega ja nõnda leiadki enda mad toovad spetsiaalselt Maamessi jaoks kojaoks nutikaid uusi asju. Teame ise paljusid hale oma uudistooted ja kliendidki teavad, et külastajad, kes veedavad siin tunde ja päevi siin saab näha otse tehasest toodud masinaid. ning süvenevad põhjalikult.” Pole harv juhus, kui Maamessil vaadata olnud masin sõidab otse messilt uue omaniku õue. Tartu Näitused korraldab peale MaamesSamuti saavad siit alguse paljud ostud-müüsi ka muid suuri messe, nagu Motoshow, gid, sest esmane kontakt luuakse just messil. Ehitus ja Sisustus, Motoexotika, Ilumess. Meile tulevad hea meelega ka tehaste esindaTartu mastaabis on need suured sündmused, eriti Maamess. Messikorraldajale teeb jad ja enamikus boksides on olemas nn kodustatud välismaalane, kellelt saab huvipakkuva jätkuvalt muret Tartu transpordiühendus – kohta põhjalikku infot.” kuidas klient messile kohale saab. Pettai Laupäevane päev Maamessil on toob näite: „Võtab ühendust Itaalia perepäev ning siis on messil rohettevõtja ja tahab tulla Maameskem lihtsalt maaeluhuvilisi ja sile. Registreerime ta ära ja mõkasvõi Tartu linnarahvast. ne aja pärast tunneb ta huvi, kuidas siia saab – milline on Õigupoolest tulevad traktolähim lennujaam? Vastame: rid linna juba enne messi alPole harv juhus, kui lähim lennujaam on 200 km gust – kaks päeva enne messi Maamessil vaadata ametlikku avamist kuulutakaugusel Tallinnas. Selle peaolnud masin sõidab takse Tartu südalinnas avale tühistab ta juba sõlmitud otse messilt uue lepingu.” Pettai sõnul on Tartuks Maanädal. Selleks puomaniku õue. huks rivistatakse üles Eestusse on vaja paremat ligipääsu, ti turul müüdavad moodsad sest siingi toimub mitmeid rahvuserineva suurusega traktorid. vahelisi üritusi. „Väga lihtne on öelda, Muidugi saab neid katsuda-uurida või koguet lennuliiklus Tartusse pole võimalik. Samas ni rooli taha istuda. Möödunud aastal tekitas vaatame mõnd Soome väikelinna, kust lentraktorite näitus Küüni tänaval suurt elevust. nuk käib Helsingisse mitu korda päevas. Kuidas see võimalik on? Aga lihtsalt sellepärast, Toimub ka põllutöömasinate paraad. et asjad on niimoodi korraldatud. Võiks mõelPõllumajanduses pole praegu kõige helgeda mitte selle peale, kuidas ei saa Tartust lenmad ajad. Kas see on messi tehes tunda? Petnata, vaid selle peale, kuidas saaks lende korraldada,” räägib ta. tai tõdeb, et eks ikka, kuigi messikorraldajani jõuavad mõjud viitajaga. „Samas on just praeSama lugu on hotellikohtadega, mida Targu õige aeg mõtelda tootmise efektiivistamise tus kipub samuti nappima, eriti kui korraga ja ökonoomsema tehnika soetamise peale. Tõjuhtub linnas toimuma mitu rahvusvahelist si ta on – ega kokkuhoiu peale enne ei mõelüritust. Maamessi ajal on hotellitoad juba da, kui sissetulekud vähenevad ja vanaviisi läaegsasti broneeritud, Pettai sõnul broneeribi ajada enam ei kannata,” nendib Pettai. Ta vad nutikamad firmad messiajaks tube misoovitab kõigil messikülastajail varuda aega tu aastat ette. „Muidugi vajavad hotellid ka pakutavaga tutvumiseks. „Siin saab ülevaate üritustevahelisel ajal turiste, aga siin kerkib kõige uuemast tehnikast ja näeb, mis on aasjälle transpordiküsimus – vaja on luua tintaga muutunud. Vaatamist jagub tundideks. gimused, et turistid saaksid Tartusse tulla,” lisab ta. Kui maldad ära kuulata jutu, mis juurde rää-

Uue-Rõuna talu seemnekeskus HEINASEEME

Eesti seeme Eesti tootjalt!

TÜ EHA Metalli- ja Puidutooted Väike-Laatsi 2, 68205 Valga tel 5348 8772, e-post info@ert.ee www.ert.ee

HW YLNDWLO ROHNV WÒÒG MD NDULORRPDGHO QLQDHVLVW QLL VXYHO NXL WDOYHO

MURUSEEME

kauni ja pikaajalise muru rajamiseks YDVWDYDOW RWVWDUEHOH MD NDVYXNRKDOH

Haagis E21 kõrgendusega, Haagis E14 kõrgendusega, kandevõime 14 t reaalne kandevõime 21 t

MURU- JA HEINASEEMNESEGUD YDMDGXVHO YDVWDYDOW WHOOLMD VRRYLOH

s alanud kevadel! Head algust ja visadust NÑLgis ettevÑtmiste

www.uuerouna.ee

6RRYL NRUUDO VDDGDPH SÀUDVW DUYH WDVXPLVW KHLQD MD PXUXVHHPQHVHJXG NDKH WÒÒSÀHYD MRRNVXO NRKDOH SRVWLJD 6DDWHNXOX WDVXE RVWMD

Telefonid 502 4385, 553 3731, 434 3050, e-post info@uuerouna.ee Meid on lihtne leida: asume 1 km Viljandi linna piirist PÒÒGD YDQD 9LOMDQGLr3ÑOWVDPDD PDDQWHHG

Pallilava, kandevõime 16 t

Pallilava hüdrokülgedega, kandevõime 16 t

Toodame: karjääri-, viljaveo-, silo- ja ATV haagiseid veoauto kallurkaste vahetuskaste

Maa Elu

MAAMESS

31. märts 2015

Maamess on meie jaoks aasta tähtsündmus Marge Toots, INTRAC Eesti ASi turundusspetsialist Oleme tegelenud rasketehnika müügi ja hooldusega Eesti turul üle 20 aasta. Maamess on Eesti suurim näitus ning meie jaoks aasta tähtsündmus. Teist sellist messi, kuhu nii suur valik erinevaid rasketehnikamasinaid kokku tuuakse, Eestis ei ole. Kunagi olid tõesti ajad, kus messil sõlmiti kohe tehingud ära ning sai mõõta ürituse reaalset ärilist kasu. Tänapäeval on Maamess siiski pigem kohtumispaik, kuhu tullakse kokku infot saama, uudistama, uusi masinamudeleid proovima ja vaatama. Ehitusmasinatest näitame seekord uut 24tonnist roomikekskavaatorit Case CX235 CRV. Tegemist on lühikese raadiusega ekskavaatoriga, mis on spetsiaalselt kohandatud metsatöödeks. Näha saab veel kummiroomikutega minilaadurit TR320 koos võsamultšeriga. Materjalikäitlusmasinatest esitleme mudelit Manitou MLT 732-100LSU. Kui varem oli selle masina kasutusvaldkond ehitus, siis nüüd on seda klientide soovil kohandatud ka põllumajanduses sobivaks. Metsatehnika poole pealt on tavapäraselt väljas maailma juhtiva metsamasinatootja John Deere’i enim müüdud lageraie harvester 1270E iT4, mis on varustatud 2-pumbahüdraulikasüsteemi ja jõukontrolli tarkvaraga. Väljavedajate osas on Maamessil esmakordselt väljas fikseeritud kabiiniga John Deere 1110E. Lisaks esitleme uue generatsiooni lageraie-lõikepead Waratah H415, Olofsfors Magnumi roomikuid, Moipu sööterulle, koorma sorteerimisseadet ning muid lisatarvikuid ja teenuseid.

Suured ettevõtjad on kohal

Tartu Näituste juhataja Alo Pettai ja Maamessi projektijuht Margus Kikkul.

Kristina Traks

Tiit Kihulane, Konekesko Eesti ASi põllumajandusmasinate osakonna juhataja Mess on välja kasvanud metsamasinate näitusest, mille puhul aprill on parim aeg – hooaeg on just lõppenud. Kuna praeguseks moodustavad suurima osa Maamessil pakutavast hoopis põllumajandusmasinad, siis aprill on põllumeestele ebasobivaim aeg, sest enamasti satub mess kibekiirele külviajale. Seetõttu on Konekesko põllumajandusmasinate müügiosakond sel aastal Maamessil tavalisest erineva kontseptsiooniga, et säästa ressurssi põldudel põllumeeste juures käimiseks. Aga kuna messi külastavad enamiku suurte põllumajandusettevõtete juhid, siis nendega suhtlemiseks peab messil väljas olema. Juba mitu aastat on messil osalenud ka ehitusmasinate müüjad. Nendele on aprilli keskpaik kui ehitushooaja algus sobiv aeg oma masinaid tutvustada ja uusi kontakte saada. Esmakordselt Eestis näitame messil Claasi võimsaimat teraviljakombaini Lexion 780. Samuti näitame täiesti uut halumasinat Hakki-Pilke Falcon.

Maamessilt leiame alati kliente

OÜ Tehnokuller teeb traktorite, liikurmasinate ja nende haagiste ülevaatust. 2015. aasta graafik: Kuupäev

Aeg

Koht

13. aprill

10.00

Tihemetsa

17. aprill

10.00

Nõmme

21. aprill

9.00

22. aprill

23. aprill

Surju

14.00

Ristiküla

16.00

Laiksaare

9.00

KÕIKE EI PEA ISE TEGEMA

Tali

14.00

Veelikse

16.00

Jäärja

10.00

Seljametsa

Sõidukid peavad vastama kehtivatele nõuetele ning omama nõuetekohast registreerimisdokumenti ja registreerimismärki. Hind graafikujärgsel ülevaatusel traktoril 23 €, haagisel 15 €, kordus 5 €. Traktorite ülevaatus toimub ka ülevaatuspunktides Saugas (EKTO kõrval) ja Papiniidus (sissesõit läbi Statoili) E–R 8–18, L 8–15 ning kliendi väljakutsel. Täiendav teave tel 443 6990, 447 5715, 523 6908.

Rehvidesse puutuva võid julgelt meie spetsialistide hooleks jätta

Rasmus Dsilna, Aiakeskus.ee juht Maamess on meile väga oluline sündmus. Kuna üks meie põhitegevus on loomadele mõeldud piirete müük ja paigaldamine, siis leiame alati Maamessilt kliente. Mess toimub ajal, mil inimesed alustavad hoogsalt aiatöid. Peale piirdeaedade rajamise ja korrastamise tuntakse elavat huvi aiatööriistade vastu. Messil on hea võimalus uute toodetega tutvuda. Kuna toodetel on messihinnad, sõlmime üritusel palju tehinguid. Eelmisel korral olime Maamessil kallite murutraktoritega. Ka sel aastal viime messile tooteid, mis külastajale huvi pakuvad. Kindlasti on väljas uued oksapurustajad ja mullafreesid. Lisaks uudistooted piirdeaedade rajamiseks, mida pakume messihindadega. Oleme Maamessil varem osalenud ja ka külastajatena vaatamas käinud. Ootused on kõrged, sest Maamess on igal aastal üha suurem ja huvilisi järjest rohkem. Loodame saada varasemast rohkem kontakte ja oma tooteid laialdaselt tutvustada.

Ŵ Lai valik rehve ja velgi IGA HINNAGA Ŵ Rehvide ja velgede paigaldus OOTETÖÖNA Ŵ Rehvide hoiustamine meie REHVIHOTELLIS

BRONEERI AEG: www.kummimees.ee

SAVI 16 | PÄRNU | TEL 447 5166

Meenutus eelmise aasta Maamessist.

Margus Ansu / Postimees

UUDISED

31. märts 2015

Maa Elu

LÜHIDALT

Ilmus kalakasvatuse õpik Kalanduse teabekeskus andis välja õpiku „Kalakasvatus. Perspektiivsed liigid”, kus esmakordselt keskendutakse Eesti kalakasvatustes vähelevinud, kuid majanduslikult perspektiivikatele liikidele. „Eestis on Euroopa Kalandusfondi toel viimase seitsme aasta jooksul oluliselt investeeritud kalakasvatuste infrastruktuuri rajamisse. Turuolud on aga muutlikud ja meie kalakasvatajad peavad pidevalt leidma kasvatamiseks kõige tulutoovamaid liike,” ütles kalanduse teabekeskuse juhataja Toomas Armulik. Õpikus käsitletaksegi ahvena, angerja, angersäga, paalia, koha, siia ja tuura kasvatamise võimalusi Eestis. Õpiku autoriteks on Eesti maaülikooli õppejõud. Õpik valmis Euroopa Kalandusfondi toel. (ME)

Avatud talude päev 19. juulil 2015 toimub esimest korda üle-eestiline avatud talude päev. Sel päeval võtab ühe päeva jooksul külalisi vastu enam kui 100 talu ja põllumajandustootjat üle terve Eesti. Esmakordsel üle-eestilisel avatud talude päeval saab näha nii suuremaid farme kui ka väiksemaid talusid, põnevat põllumajandustehnikat, suuri ja väikesi loomi ning taimi. Kohapeal saab maitsta päris ehedat talutoitu ja osta kaasa kohalikke tooteid. Eelregistreerimisega korraldatakse ekskursioone ja töötubasid. Igal talul on oma programm, milles näidatakse oma talu eripärasid. Algatus sündis põllumajandusministeeriumi, maamajanduse infokeskuse ja Järvamaa avatud talude eestvedajate koostöös. Eelmise nädala seisuga oli avatud talude päevale registreerunud juba sadakond talu. Nende talude nimekirja, kes on juba andnud oma esialgse jah-sõna, näeb maamajanduse infokeskuse kodulehelt maainfo.ee. (ME)

Investeeringutoetuste taotlusi 91 miljonile eurole 736 põllumajandusettevõtjat soovivad ettevõtete tulemuslikkuse parandamiseks teha 233 miljoni euro eest investeeringuid ning taot-

levad selleks PRIA vahendusel ligi 91 miljonit eurot toetust. Põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse alaliik. Toetust said taotleda äriühingud ja FIEd, kelle põllumajanduslik müügitulu on olnud suurem kui 14 000 eurot aastas. Toetuse maksimaalne suurus taotleja kohta sõltub planeeritud tegevustest, kokku võib taotleja programmperioodi jooksul saada kuni 500 000 eurot. „Tulemused on PRIA jaoks üllatavad, sest varasemalt on tootjad ja nende organisatsioonid kahelnud, kas keeruliste majandustingimuste tõttu üldse investeeringuid ette võetakse ja toetust taotlema tullakse,” tõdes PRIA peadirektori asetäitja Jaanus Hämmal. „Planeeritud investeeringute suur maht ja toetusteks taotletud summa näitab selget soovi tootmisega jätkata.” (ME)

Riik investeerib maaettevõtluse arendamisse 57 miljonit eurot Põllumajandusminister Ivari Padar allkirjastas märtsi keskel määruse, mille alusel toetatakse Eesti maaelu arengukavast maaettevõtluse mitmekesistamist ja arendamist kuni aastani 2020 kokku 57 miljoni euroga. „Maapiirkondades püsiva majandusliku tegevuse tagamiseks on oluline anda hoogu ettevõtlusele ka väljaspool põllumajandust,” ütles põllumajandusminister. „Majandustegevuse mitmekesistamise meetme läbi saavad ettevõtjad luua maale uusi töökohti, pakkudes alternatiive põllumajandusest vabanenud tööjõule ja näiteks põllumajandustootja pereliikmetele.” Kokku on Eesti maaelu areng ukava 2014–2020 meetmele „Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas” ette nähtud 57 miljonit eurot, millest 17 miljonit on kavandatud 2015. aasta taotlusvooruks. Maksimaalne toetussumma perioodi jooksul on kuni 150 000 eurot taotleja kohta. (ME)

OÜ FLINT KAUBANDUS, Viljandimaa, Kõo 70501, telefon 5635 8972 info@flintkaubandus.ee, janar@ flintkaubandus.ee, www.flintkaubandus.ee

Tule tutvu uute TYM TS seeria traktoritega

MAAMESSil 16.–18. aprillini Tartu messikeskuses

Mootor Yanmar 23–25 hj Topeltpumpadega hüdrosüsteem Võimalus lisada laadur, ekskavaator ja niiduk Garantii 2 aastat või 2000 töötundi TYM traktorid on Eestis enim müüdud traktorite edetabelis neljandal kohal. Kvaliteetne tehnika TYM traktorite edu märksõnadeks on kõrge kvaliteet, kvaliteetne järelteenindus ja hea hind. Eestis on nüüdseks müüdud juba üle 300 TYM traktori. parima hinnaga

Nii sünnivad tulevased taluperemehed.

Sander Ilvest / Postimees

Mida teeb maaelu arengukava töökohtade loomiseks? Maa Elu maaelu@ajaleht.ee

õllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna juhataja Marko Gorban võttis maablogis üsna hästi kokku selle, kuidas maaelu arengukava saab kaasa aidata töökohtade loomisele. Gorbani kirjutis väärib ka Maa Elu veergudel pikemat tsiteerimist. Veebruaris Euroopa Komisjoni heakskiidu saanud Eesti maaelu arengukava 2014–2020 mitmed meetmed aitavad Gorbani kinnitusel luua uusi töökohti. Seda nii soodustades noorte sisenemist põllumajandusse kui ka maapiirkonna majandustegevust mitmekesistades. Maaelu arengukava mõju tööhõivele on Gorban jaganud kolmeks: positiivse mõjuga meetmed, neutraalse mõjuga meetmed ning kahetise mõjuga meetmed. Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise meetmes toetati aastail 2007–2013 627 noortaluniku tegevuse alustamist. Aastani 2020 võimaldab meetme eelarvemaht – 22,1 miljonit eurot – toetada enam kui 550 noort põllumajandusega alustajat. See tähendab, et kahe maaelu arengukava toel on Eesti aastaks 2020 saanud juurde ligi 1200 noortalunikku. Selle toetusega hõlbustatakse noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamist ja aidatakse kaasa põlvkondade vahetusele sektoris. Seeläbi peaks Eesti põllumajandusel olema 2020. aastaks jätkusuutlikum vanuseline struktuur ning tänapäevaste teadmistega põllumajandustootjad. Kuivõrd toetatakse nii olemasoleva ettevõtte ülevõtjaid kui sektoris alustajaid, siis põlvkondade vahetusele kaasaaitamise kõrval pakub meede võimaluse noortel ettevõtlusega alustada ja seeläbi endale põllumajanduses töökoht luua. Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine on uus toetusmeede, mis peab kaasa aitama, et seni osalise koormusega põllumajandusega tegelevates majapidamistes tekiks täistöökoht. Nii säilitame mitmekesise põllumajandusettevõtete struktuuri, sest 30 miljoni suurusest eelarvest on võimalik toetada vähemalt 2000 väikest põllumajandustootjat. Nagu näitas meetme esimene taotlusvoor, siis

huvi väiketootjate poolt on meetme vastu olemas – esitati üle 740 taotluse. Tööhõive seisukohast omab tähendust ka suurem tähelepanu toodangu väärindamisele ning madala isevarustatuse tasemega sektorite eelistamine erinevates meetmetes (nt aiandussektor), kuivõrd tegemist on tööjõumahukate sektoritega ning nende arendamine võimaldab põllumajandussektorisse uusi töökohti luua. Näiteks väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse esimeses taotlusvoorus esitati 100 taotlust köögiviljakasvatuse ning 80 taotlust puuvilja- ja marjakasvatuse valdkondadest. Kuigi põllumajanduses hõivatute arv on viimastel aastatel püsinud stabiilne, ei ole muud sektorid suutnud kompenseerida põllumajanduses viimase paarikümne aasta jooksul kadunud töökohti. Seetõttu on oluline ka töökohtade loomine väljaspool põllumajandust. Kuigi maaelu arengukava ei lahenda kõiki maapiirkonna tööhõive probleeme, siis oma panuse annab ta töökohtade loomisse ka väljaspool põllumajandust. Aastatel 2007–2013 loodi maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise meetme toel juurde 860 töökohta. Kuigi eelarve perioodiks 2014–2020 on 76 miljonilt eurolt vähenenud 57 miljonile, on projektide hindamisel senisest suurem tähelepanu töökohtade loomisel – eelistatakse projekte, mis uute töökohtade näol avaldavad mõju piirkonna tööhõivele. Kõik toetuse saajad peavad oma ettevõttes säilitama vähemalt olemasoleva töökohtade arvu. Majandustegevuse mitmekesistamise meetmel on ka otsene seos põllumajandussektori hõivega. Põllumajandustootjad saavad selle meetme toel laiendada oma tegevust väljapoole põllumajandust, pakkudes seeläbi alternatiivseid tööhõivevõimalusi kas põllumajandustootja pereliikmetele või ettevõtte senistele töötajatele. Lisaks panustab töökohtade loomisse kahtlemata ka LEADER-meede. Aastatel 2007–2013 loodi meetme abil juurde 323 töökohta ja 405 kaasnevat töökohta. Arvestades, et uuel perioodil kasvab meetme eelarve 85,8 miljonilt eurolt 90 miljoni euroni ja meetme raames pööratakse senisest enam tähelepanu ettevõtlusele, võib eeldada, et Leaderi positiivne mõju tööhõivele kasvab.

Maa Elu

UUDISED

31. märts 2015

Piimakvoodi lõpp maaelu@ajaleht.ee

änasega saavad ajalooks kvoodid, mis siiani Euroopa Liidus piimatootmist piirasid. Piimakvootide tagajärjed annavad end tunda aga veel lähema kolme aasta jooksul. Nimelt kirjutas põllumajandusminister Ivari Padar läinud nädala lõpus alla määrusele, mille kohaselt saavad piimatootjad maksta Euroopa Liidu piimatootmiskvoodi ületamise tasu kolme aasta jooksul. „2014/2015 kvoodiaasta 11 kuu andmed näitavad, et Eesti võib ületada piima tarnekvooti 1–2 protsendi ulatuses, millega kaasneb kvoodiületustasu vahemikus 1,9–3,8 miljonit eurot,” sõnas Padar. „Arvestades keerulist turuolukorda, saavad piimatootjad kvoodiületustasu soovi korral maksta kolme aasta jooksul.” Padar selgitas, et esialgsed hinnangud piima tarnekvoodi ületamise kohta selguvad aprilli lõpus ja lõplik seis pärast laekunud andmete analüüsi mai lõpus või juunikuu esimeses pooles. Kui Eesti ületab riigile eraldatud piima tarnekvooti, siis oma individuaalset kvooti ületanud piimatootjatele rakendub kvoodiületamise tasu, mida pärast PRIAlt tasu kinnipidamise kohustuse kohta info saamist hakkavad kinni pidama piima kokkuostjad. Individuaalset tootmiskvooti ületanud tootjad saavad taotleda kvoodiületustasu maksmist osamaksetena intressivabalt kolme aasta jooksul. Esimene osamakse ehk vähemalt 1/3 kogu makstavast tasust tuleb kokkuostjatel kvooti ületanud tootjate piimarahadest kinni pidada ja PRIAle üle kanda 30. septembriks 2015, teine osamakse 30. septembriks 2016 ja kolmas osamakse 30. septembriks 2017.

Kvoodiületamise tasu ajatamisel ei pea põllumajandustootja maksma intressi ning seetõttu käsitleb Euroopa Komisjon seda riigiabi andmisena, millele kohalduvad eraldi reeglid. Näiteks tuleb tootjal ajatamiseks esitada tagatis. Mai Talvik ja Kalev Karisalu põllumajandusministeeriumist selgitasid piimakvoodi ületamise tasu maksmist pisut pikemalt oma maablogis. Kvoodiületamise tasu mitmes osas ja ilma intressita maksmist käsitletakse riigiabi andmisena, kuna tootja saab tasu maksta mitmes osas, kuid intressi talle ei kohaldata. Intressivabastusele kohaldatakse vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele põllumajandusliku vähese tähtsusega abi reegleid. Seega, ehkki tootja ei saa küll rahalist toetust, kuid intressita ajatamise puhul määratakse igale tootjale tema nn arvestuslik abi element, mis ei tohi ületada 15 000 eurot kolme majandusaasta jooksul. 15 000 euro suuruse määra sisse arvestatakse kõik abisummad, mida on tootjale antud põllumajandusliku vähese tähtsusega abi määruse alusel, kaasa arvatud Maaelu Edendamise Sihtasutuse sooduslaenud ja garantiid ning keskkonnaameti kaitsealuste loomade tekitatud kahju hüvitis. Et tootjale abi määrata, peab tootja esmalt seda taotlema ja andma kinnituse, et ta vastab vähese tähtsusega abi määruse tingimus-

LÜHIDALT

Eesti maaülikool avab sügisel puidutöötlemise tehnoloogia õppekava

Ants Liigus / Pärnu Postimees

Peeter Raidla

tele. Seega kvoodiületamise tasu kolme aasta jooksul maksmise soovi korral edastab tootja sellekohase kinnituse PRIAle. Kui kokkuostjal pole võimalik tootjalt tasu koguda (nt tootja enam ei tarni sellele kokkuostjale piima), teavitab kokkuostja sellest kohe PRIAt. Kui kokkuostja ei täida tähtajaks tasu kogumise kohustust, võib liikmesriik koguda tasumata summad otse tootjalt, ilma et see piiraks liikmesriigi kohaldatavaid karistusi sellise kokkuostja suhtes. Tähtajaks tasumata summadelt arvestatakse intressi aastase määraga 1 protsent, millele lisandub kolme kuu EURIBOR. Kogutud intress jääb liikmesriigile ehk siis meie puhul Eesti riigile. Piimatootmiskvoodid on Euroopa Liidus kehtinud ületootmise piiramiseks 1984. aastast alates. Otsus selle kohta, et tootmiskvoodid kaovad Euroopa Liidus alates 2015. aastast, langetati juba 2003. aastal.

Eesti maaülikool alustab 2015. aasta suvel vastuvõttu puidutöötlemise tehnoloogia rakenduskõrghariduse õppekavale, kuhu võetakse vastu kuni 25 üliõpilast. Maaülikooli metsa ndus- ja maaehitusinstituudi õppedirektor Vaike Reisner (pildil) sõnas, et puidutöötlemise tehnoloogia õpe kestab neli aastat ning rakenduskõrghariduse omandanud saavad teadmised ja oskused nii puidu esmaseks töötlemiseks, projekteerimiseks ja disainimiseks kui puittoodete lõppviimistlemiseks. Õppekava on välja töötatud koostöös sektori ettevõtetega, kelle hinnangul on tööturul metsatööstuse ja puidutehnoloogia keskastme spetsialistide järele suur nõudlus. „Kui 2014. aastal puidutehnoloogia vastuvõtt Võru kutsehariduskeskuses rakenduskõrghariduses lõpetati, leidis maaülikool koostöös liidu, haridus- ja teadusministeeriumi ning Võrumaa kutsehariduskeskusega võimaluse selle eriala õpetamise jätkumiseks,” sõnas Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Ott Otsmann (pildil). Õppetöösse kaasatakse Võrumaa Kutsehariduskeskuse puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskuse infrastruktuuri ning personali. (ME)

Mereadru teeb kanakakast loodusväetise!

O H E L I S E M MA

biolan.ee

OR LO

Ainult Biolani kanakakast tehtud väetises on ka mereadru, mis teeb väetisest erakordselt mineraalaineterikka loodusväetise! • Väetis on kuumtöödeldud, mis hävitab taimele kahjulikud haigustekitajad. • Toorainena on kasutatud ainult mahetoidul olevate kanade sõnnikut, seetõttu ei ole väetises kahjulikke aineid.

KIIKA AEDA

31. märts 2015

Põõsad ootavad kääre

Maa Elu

AIAVEERG

Säde Lepik maaelu@ajaleht.ee

ärtsikuu soojad ilmad meelitasid meid varakult aeda tegutsema ja õunapuude hoolduslõikus on paljudel juba tehtud. Kui võtsite tõhusa lõikustöö ette eelmisel aastal, lõigake nüüd ära murdunud, kuivanud, risti võra sisse ja liiga lähestikku kasvavad oksad ning kärpige neid, mis on ülemäära pikad. Aedades näib üsna sageli, et pärast õunapuu tugevat noorenduslõikust on puutüve lõikekohale uinuvatest pungadest kasvanud tugevad ja püstised, pikkade sõlmevahedega vesivõsud. Neist pole puu ladvas võsana pusaks kasvamas kasu, vesivõsud tuleks juulis-augustis, kui need on veel pehmed ja puitumata, käega ära murda. Kui see jäi tegemata, lõigake neist järgmisel aastal suurem osa ära, kõiki korraga mitte, et need kohe tagasi ei kasvaks.

Hispaania teeteod muutuvad aias aktiivseks suvel, kui munadest on arenenud täiskasvanud teod.

Enelaliike on palju ja nende ilusaks lõikamine on omaette kunst.

Marjapõõsaid võib lõigata sügisel saagikoristuse lõpust külmadeni või kevadel enne pungade puhkemist. Lühikesel kevadel, kui ra. Suvehaljastest ilupõõsastest tuleb kindlasjõuame vaevu aia ära koristada ja ongi külviti välja lõigata kuivanud ja murdunud oksad. aeg käes, jääb see töö tihti ajapuudusel tegeKevadel paranevad haavad ruttu ja kui põõmata. Sõstrapõõsad võivad nii ununeda aastasas on veel raagus, näete paremini, kust tuteks, kuni saak on väike ja marjad kribud. Apleb ülearust ära võtta. Ilupõõsaid on keerulisem lõigata kui marrilli algul enne põõsaste lehtimist jõuab veel lõigata. japõõsaid, sest liigist sõltuvalt erineb lõikamiÕigem on lõigata pigem igal aastal natuke se aeg, sagedus ja viis ning eks selle üle, kuikui harva ja palju. Marjapõõsaste oksad lõigadas ilusam saab, natuke ka vaieldakse. Näike ära maapinnalt, nii et ei jääks tüügast. Esiteks sirelipõõsad ei vaja regulaarset lõikamist, mestel aastatel pärast istutust lõigake maha aeg-ajalt tuleks neil varakevadel välja lõigata vanemaid või katkisi oksi. Sirel uueneb ruttu. ainult vigastatud, haiged ja vastu maad paindunud oksad. Noorelt musta sõstra põõsalt Vabakujulisest sireligrupist lõigake oksi välhakake vananenud oksi ära lõikama viiendalja järk-järgult mitme aasta vältel, siis naudite kuuendal aastal, sest kõige rohkem marju saab õitsemist igal aastal. Sirel talub ka suvist pü3–4aastastelt okstelt, kandeiga kestab kuuengamist ja kärpimist. Kui käestlastud sirelirägu da aastani. Kui oksi kauem alles hoida, hakmaapinnani maha lõigata, saate uutest võrsekabki põõsas vananema. Täiskandeeas mustest ilusa heki kujundada. Sellist noort hekki ta sõstra põõsal võiks kokku olla 12–16 okpügage esimest korda mai lõpus või juuni alsa. Jätke siis põõsale igal aastal 7–8 uut, hästi guses, kui võrsed on kasvanud 5–10 cm pikkupaiknevat oksa. Väetage põõsaid ja äralõigaseks. Sordisirelitel võib pärast õitsemist õisikud ära lõigata. tute asemele kasvavad ilusad tugevad võrsed. Seega piisab, kui lõikate korralikult hooldatud põõsalt igal aastal ära 3–4 oksa. Kui põõPõõsasmaranad on äärmiselt tublid õitsesal on imelikult suuri ja ümaraid pungi, siis jad, õisi jätkub neil jaanipäevast külmakahjustab neid ilmselt pahklest. Korjake seldeni ning sortide õievärvid ulatuvad vallised pungad ära ja põletage. gest kollase, oranži ja punase eri toonidePunased ja valged sõstrad annavad ni. Õied moodustuvad sama aasta võroma natuke aeglasema arengusetel. Igal varakevadel võiks kärpiga meile umbes aasta võrra aeda umbes ühe kolmandiku võrga juurde, kõige suuremat saara eelmise aasta kasve. Kui see ki kannavad 4–5aastased oktegemata ununeb, siis peidab sad ja kandeiga kestab kuni tubli põõsas mullused kuivakaheksa aastat. Põõsa paras nud õisikuvarred ja viljakuptihedus on sama. Karusmarad suvel ka ise lehtede varju. Õigem on lõigata ri kannab palju kauem, kasMõni aednik kärpida ei soovipigem igal aastal vama võib jätta kuni kümtagi, kuna lõikekohale tekkivat natuke kui neaastaseid oksi, tihedamas suvega uutest kasvudest pusa. harva ja palju. põõsas võib kokku olla kuni Igal aastal võiks põõsast maapin30 oksa. na lähedalt vähemaks lõigata vanu ja peenikesi oksi, nii saab ka pusadest lahti Sõstrapõõsail ei tohi kindlasti kärpida okja põõsa kenamaks. satippe: vanema oksa üheaastasel osal areEbajasmiin talub tagasilõikust. Kui vana neb ju kõige rohkem õiepungi. Kui oksa aga põõsas on liiga kõrgeks kasvanud või alt tükärpida, kasvab sinna peenikestest võrsetest kati lage, võite selle varakevadel enne lehtitihe „luud”, kust marju ei saa. Karusmarjal mist umbes 10 cm kõrgusele tagasi lõigata ja võib liiga pikki asendusoksi siiski kärpida. uutel võsudel juurekaela lähedalt kasvada lasKui hakkate korrastama vana aeda, kus ta. Järgmisel aastal jätke neist umbes pooled marjapõõsad on olnud paarkümmend aastat alles. Üksikuid vanu harusid võib põõsast ka lõikamata, tasub mõelda, kas neid üldse noomitme aasta jooksul välja lõigata ja noori võsusid harvendada, aga see noorendusmoodus rendada. Tavaliselt ei mäleta enam keegi, mis on keerukam. sortidega on tegu. Ehk oleks õigem istutada uued põõsad ja katsetada kindlaid sorte. NooKui tahate Siberi kontpuu ja võsund-kontrenduslõikust tehke järk-järgult ja mitme aaspuu sortide värvikaid võrseid ja lehti imetleda, ta jooksul, kuni jõuate soovitud kandeeas okslõigake need igal aastal või üle kevade maate arvuni. Esmalt lõigake ära kuivad, katkised, ni maha (mõni lõikab ka esimese või kolmanda pungani). vanemad väheste pungadega oksad. Vanemad oksad on tumedad, jämedamad ja krobeliseThunbergi kukerpuu sordid ootavad kemad. Noorendatavale põõsale andke kosutuvadel üheaastaste okste kärpimist kolmandiseks tublisti kompostmulda. ku kuni poole võrra. Kolme-nelja aasta tagant Kui külluslikult õitsevaid või põneva levarakevadel võiks põõsast umbes kolmandiku hevärviga ilupõõsa sorte lõikusega ei uuenvanu oksi maani maha lõigata. da, kaotavad nad tasapisi oma ilu ja omapäTuhkur enela kaarjate okstega sort ‘Grefs-

Ohtlik Hispaania teetigu

Igas niisuguseks paisunud pungas võib olla mitu tuhat pahklesta. Kui lestadega pungi on paljudel okstel, lõigake põõsas maani maha ja põletage oksad.

heim’ õitseb eelmise aasta võrsetel. Pärast õitsemist lõigake vanemal põõsal võimalikult maapinna lähedalt maha umbes kolmandik õitsenud oksi, nooremal põõsal võib rohkemgi lõigata. Suvega kasvavad uued noored oksad, mis õitsevad järgmisel kevadel. Jaapani enelal on väga palju sorte. Need õitsevad sama aasta võrsetel juunist augustini. Noortel okstel on õisikud kõige kaunimad, seepärast soovitatakse oksad igal varakevadel maapinnast viie sentimeetri kõrguselt maha lõigata. Valesti teeb see, kes lõikab pärast õitsemist ära ainult Jaapani enela õisikud. Siis vananevad põõsad kiiresti ja õisikud jäävad väikesteks. Igakevadist tugevat noorendamist tahab ka näiteks puishortensia. Üldiselt lõigataksegi varakevadel märtsis ja aprillis neid põõsaid, mis õitsevad suvel või sügisel ja mille õied arenevad sama aasta võrsetel (näiteks ebajasmiin; Jaapani, hambuline ja pajulehine enelas; põõsasmaran jt). Pärast lõikust kasvatavad need rohkesti noori õitsvaid võrseid. Kohe pärast õitsemist lõigake aga neid põõsaid, mille õiepungad moodustusid eelmisel aastal. Sügiseks kasvavad neile siis uued tugevad oksad järgmise aasta õiepungadega. Sellised on näiteks veigela, ubapõõsas, luudpõõsas, kolkvitsia, kerria, deutsia; nipponi, teravalehine, tara- ja värdenelas. Selle kohta, millal ja kui palju tohib lõigata, leiate ülevaatliku tabeli Sulev Järve ja Väino Eskla raamatust „Puude ja põõsaste lõikamine”. Millegipärast hakkab lõikustöö peaaegu kõigile, kes natuke kogenud aednikku tegutsemas jälgivad või lõikamise õppepäeva läbi teevad, ruttu meeldima.

iast talverägu koristades ja rehitsedes on põhjust jälgida, ega kivide ümbert, kulu alt, kompostihunnikust vm ei paista kahtlaseid valkjashalle ja poolläbipaistvaid terakesi. 3–4 mm läbimõõduga terad võivad olla Hispaania teeteo (Arion vulgaris, varem A. lusitanicus) munad. Igas aias neid veel pole, kuid Hispaania teetigu on Eestis ametlikult registreeritud 2008. aastast ja seda hullu kahjurit on tegutsemas nähtud Tallinna, Viimsi, Kakumäe, Keila, Keila-Joa, Viljandi, Pärnu, Tartu ümbruse ja Võrumaa aedades. Hispaania teetigu kasvab kuni 15 cm pikkuseks (umbes nagu meie seateod). Ta on pärit Pürenee poolsaarelt ja Lõuna-Prantsusmaalt, kuid seal ohjeldavad tema arvukust kuumad suved. Niiske ja mahedate suvedega Põhja-Euroopa paistab aplale kiiresti sigivale kahjurile palju paremini sobivat. Teod hukkuvad pikal külmal talvel, kuid mulla, sambla jm sisse peidetud munad elavad talve üle. Soodsal talvel võivad ellu jääda ka hästi varjunud suured isendid. Hispaania teetigu eritab nii palju lima, et keegi teda väga süüa ei taha. Teole maitsevad paljud taimed, kuid ka putukad, surnud liigikaaslased ja hiired. Esineb ka kannibalismi. Koos istikute, taara, komposti ja mullaga on Hispaania teetigu ruttu levinud üle Euroopa ja levikule pole suudetud piiri panna. Rootsi jõudis see liik näiteks juba 1975. aastal ja aiapidajad on seal väga hädas. Teadlased otsivad talle bioloogilist vastast, katsetatud on nematoodidega ning nüüd püütakse luua feromoonidel põhinevat lõksu, mis teisi liike ei ahvatleks. Taimekaitsjad kardavad kõikjal, et Hispaania teetigu liigub aedadest loodusesse. Põhjamaades ongi juba leitud musta teeteo (A. ater) ja Hispaania teeteo paljunemisvõimelisi hübriide. Selleks, et kahjur teie aeda ei jõuaks, kontrollige kõik uued taimed, mis te kusagilt ostate või saate, enne istutamist väga hoolikalt üle. Teohakatised võivad varjuda lehtede vahel. Istikupall kastke korralikult läbi, murendage seda lahti ja vaadake, et teomune poleks mullas ega juurte ümber. Mõnikord on mune ekslikult peetud väetiseteradeks. Kõik kahtlane korjake ära ja hävitage. Aiast kokku kogutud kahjurid soovitavad meie taimekaitsjad kuuma või soolase veega üle valada ja surnud teod maha matta. See on väga ebameeldiv töö. Mune on lihtsam hävitada. Mõned aednikud on nad ka läbipaistvasse plastanumasse kogunud, soola lisanud, anuma sisu päikesepaistel käärima lasknud ja siis maha matnud. Tigusid peaksid korjama kõik naabrid, muidu pole tõrjest kasu. Kindlasti ei või kokku korjatud tigusid looduses lahti lasta, sedasi aitate neil ainult levida.