Maa Elu nr 7/2015 by AS Eesti Meedia

Tarmo Küla: Karuliha on kõige eksklusiivsem ja nõuab väga osavat kokka, et hea roog välja tuleks. Lk 4–5

Nõutud turbatooted Oluline on teha vahet hobi- ja profiaiandusel. Lk 2 ja 3 Metsikud sigadused õuemurul Metssigade rüüsted on peavaluks nii põllumehele kui ka suvitajale.

NR 7 (13) • 14. APRILL 2015

Lk 12

TULGE MEILE KÜLLA! MAAMESS 2015 NR VP-139

VÄIKELAADURID

KÄNNUFREESID

WWW.VERMEERBALTIC.EU

TEL: 6979398

VERMEER BALTIC OÜ | TUHA 3, 11415, TALLINN | EMAIL: INFO@VERMEERBALTIC.EU | TEL +372 526 4835

OKSAPURUSTAJAD

T U RVA S

14. aprill 2015

Maa Elu

Lavassaare turbatooted on nõutud nii les pärast igas mõttes täpse tellimuse saabumist. Kui selliseid populaarseid hobitooteid nagu Biolani Aiamaa Must Muld, Biolani Kasvuturvas jne saab lattu ette toota, siis profikaupa mitte. Kaugemad kohad, kuhu Lavassaares valminud professionaalidele mõeldud turToomas basegud jõuavad, on Hiina ja Lähis-Ida; tavaŠalda pärased on Hispaania, Portugal jt Lõuna-Eumaaelu@ajaleht.ee roopa riigid. Siin toodetud hobiaednike turbatooted jäävad Balti riikidesse ja Venemaale. oos kevadega saabus aiapidajate jaoks Eelnev ei tähenda, et hobitoodetele vähem kõige töörohkem aeg. Kuna tänapäeva tähelepanu ja hoolt osaks saaks. Sortiment on rohenäppude enamik ei saa hakkama lai ja nendegi retsepte muudetakse vastavalt ilma täiendavate turbatoodete, väetiste ja klientide tagasisidele. Eri taimed vajavad eri keskkonnatoodeteta, käis Maa Elu külas Pärmulda – kas rohkem või vähem happelist jne. numaal Lavassaares asuval Soome firma BioNii ongi Biolani valikus mullad suvelilledele, lan Oy tütarettevõttel Biolan Baltic OÜ. murule, rododele ja okaspuudele, võõrasemaTegelikult on Biolan Balticul Pärnumaal dele jne. koguni kaks tehast: Lavassaares valmistatak„See on terve teadus. Abi saame samast Biolani kontserni ettevõttest, kuhu müüme se turbatooteid, Seljal grillsütt. Lavassaare teprofitooteid. Sealsed spetsialistid mõtlevad has asutati 1996. aastal soomlaste Biolan Oy ja ASi Tootsi Turvas ühisettevõttena, toodanvälja uusi retsepte ja vaatavad vanu üle, kvagut hakkas andma 1998. aastal. Algusest pealiteedikontroll toimub samuti seal,” selgitab le olid sortimendis kasvualused ja substraadid Rainer Rebane. Turvaski pole stabiilselt üheasjaarmastajatele, hiljem lisandus profikasvasugune, seda tuleb aktiivselt jälgida ja erisustajatele mõeldud toodang. tega tegeleda. „Küsimus on eelkõige fraktsioonis,” tutvustab ta enda juhitava tehase tootBiolan Oy ostis mõne aja pärast Tootmisprotsessi, „tooraine sõelutakse vastasi Turba osaluse välja ja nii sai valt retseptuurile fraktsioonidesse, Biolan Balticust üks mitmest seejärel segame erinevad fraktBiolan Oy kontserni täieõisioonid omavahel õigeks seguks guslikust liikmest. Siinse juja lisame täpse koguse lisaaihataja Rainer Rebase sõnul neid. Kõik toimub segamisliion tütarettevõtteks olemisel nil. Kuna meil on kolm pakkenii plusse kui miinuseid: masinat, siis liini peal on palBiolani toodangus „Suur eelis on emaettevõtte ju doseerimispunkreid, mis on tähtis teha kindel ja turvaline taust ning täidetakse eri fraktsioonidega. vahet hobi- ja abi. Meil on tugev kaubaMeister peab punkreid täites profiaiandusel. väga täpselt ja operatiivselt temärk, millega on lihtsam kodu- ja välismaisel turul toigutsema, oma vahetuse jooksul lametada. Miinuseks on suure seb ta seguliinist sageli läbi kuni kolm kontserni mõningane paindumatus, protseserinevat segu. Saadud tulemus suunatakse pakkeliini punkrisse, kus toimub etteanne sid võtavad kauem aega, kiiret otsustamist ei ole, aga oleme kenasti hakkama saanud.” pakkemasinale. Järgneb nagu ikka pakendaTootmine on jagatud nii, et turbatooteid teeb mine, õigesse mõõtu pressimine, virnastamikumbki kohalikule turule: Biolan Balticu põne, alusel kilesse mähkimine ja ladustamine. Kuskil midagi viltu minna ei tohi.” hiturg on seega Eesti ja teised Balti riigid. Grillsöe piirkond jääb veel väiksemaks, vahemaad määravad palju. Väetisi ja keskkonnaVäga pikalt ette toota finantskaalutlustel tooteid siin ei tehta, nende suhtes on Biolan ei taheta. „Hea on tootmistsükkel hoida lüBalticul oma kontserni toodete edasimüügihike, et tooraine ja valmistoodang seisaksid õigus. „Väetiste jaoks on vaja sedavõrd palju võimalikult vähe. Säilivuse mõttes pole aga kooskõlastusi ja kuna emafirmal on kogu kanäiteks aastane hoidmine mingi probleem, dalipp läbitud, siis jääb väetisetootmine neienne toote laost väljasaatmist tuleb lihtsalt le.” teha lisaanalüüse. Meie kaup võib pikal seiBiolani toodangus on tähtis teha vahet hosuajal käest ära minna siis, kui näiteks niiskus bi- ja profiaiandusel. Profitooteid müüakse üle on pakendisse pääsenud, sest kott on katki läimaailma emafirma juurde loodud müügifirma nud, turbasegu on liiga kuiv, doseeritud on pakaudu. Neile toodab nii Biolan Oy Soomes kui kendile märgitust vähem või on lisaaineid (juurikatükke, kive) sisse sattunud,” tõdes siinne Biolan Baltic. Mahult jaguneb hobi- ja profiturg laias laastus võrdselt. Hobitooteid Rainer Rebane. „Teeme kõik endast oleneva, saab osta jaekauplusest, profitooteid tehakse et seda ei oleks, aga vahel harva ikka juhtub. aga vaid konkreetse koguse jagu konkreetse Tahaksime, et meid tuntaks kvaliteedi ja keskretsepti järgi ja neid hakatakse valmistama alkonnasõbralikkuse järgi, kõiki kontserni ette-

Järjekordne koorem Lavassaares toodetud turbasegu läheb peagi teele. võtteid. Kaubamärgi usaldusväärsus on meile ju soomlastelt kaasa antud.” Lavassaares pakendati eelmisel aastal eri toodetesse 170 000 kuupmeetrit turvast. Rainer Rebase sõnul on see umbes 70% maksimumvõimsusest, seega suudaks tehas mahtu 30% suurendada: „Üks võimalus on Venemaa suund. Eelmisel aastal saime seal registreerida osa oma põhitooteid, mis tähendab müügimahu suurenemist. Registreerimine võttis aega kaks aastat, sest mitu sealset instituuti tegi kõikvõimalikke analüüse, ja maksma läks see meile samuti päris palju. Saaks ka nii, et laseme mõnel edasimüüjal meie tooted seal registreerida ja tema kannaks kulud, aga siis sõltuksime edaspidi sellest registreerijast liiga palju. Nüüd on meil aga voli müüa kellele tahes ja ükskõik kelle kaudu. Tänagi pidasime siin ühe Moskva inimesega müügiläbirääkimisi.” Iga päev töötab Biolan Balticu müügi kasvatamise nimel kaks esindajat: üks tegeleb

Põllumajandus- ja ehitustehnika sildade ja käigukastide varuosad, remont

9600€ ENTRA GRUPP OÜ Magasini 31 Tallinn Tel 644 3345 e-post entra@entra.ee

+km

Eesti turuga, teine Läti, Leedu ja Venemaaga. Konkurents on tihe siingi, hästi varustatud kauplusekettides saab klient tavaliselt valida vähemalt nelja konkureeriva tootja kauba vahel, hinnad olenevad mahust ja koostise variatsioonidest. Konkurents sunnib hoidma enam-vähem võrdset hinnataset. „Pigem oleme veidi üle keskmise,” nendib Rebane. Biolan Balticu majandusedu peamine mõjutaja on mõistagi ilm, eriti talvel. „Tootmine toimub meil paljuski õues. Pakasega väljas tööd teha ei saa, turvas külmub liinide külge kinni ja muudab tootmistsükli ebaefektiivseks. Viimased kaks talve on õnneks väga mõnusad olnud ja oleme soodsat ilma usinalt ära kasutanud. Aga isegi pehme talvega jääb see periood meie jaoks kõige kehvemaks. Kuna tootmistempo on kiire, siis peame igal juhul leidma aja, et seadmed üle vaadata. Neid on tarvis korrastada, remontida või välja vahetada. Sel aastal õiget külma ei olnud, seda

Maa Elu

T U RVA S

14. aprill 2015

kodumaal kui ka Lähis-Idas Koalitsioonilepe tekitab pigem küsimusi

Toomas Šalda

mõistlikum oli väljas asuvad seadmed põhjajuba käib ja on näha, et mõni toode on seekord likult üle kontrollida. Ka remonditöid ei saa eriti populaarne, suudame samuti reageerida. karmi pakasega teha,” avab Rebane aastaaeMajandustulemuste mõttes ongi meie ainus gade eripära turbatoodete tehases. oluline mõjutaja ilm, ilmast sõltub ka tooraine seisukord. Majanduskriisid mõjuvad koIlm mõjutab tema kinnitusel ka müüki: „Ilmaennustused müüginumbreid ei duaiandusele ja meie läbimüügile pimõjuta, aga kui märtsis lund ei gem positiivselt.” ole ja päike paistab, on mõju väga otsene. Tänavu algas korEbastabiilsete ilmaolude tõtralik müük juba veebruaris tu ei ole Eesti kõige parem Soomega oleme ning märtsis kasvas hüppelipaik turbatoodete valmistasarnases seisus, selt. Aga kui kolm aastat tamiseks. Soomega oleme saraga näiteks gasi oli märtsis 20–25 kraadi nases seisus, aga näiteks HolHollandis on külma, siis ei toimunud milandis on kliima palju stabiilkliima palju dagi.” Nii äkitselt pole veel sem: sealne külm periood on ilm soojaks läinud, et kaupvõrreldav meie sügisega. Rebase stabiilsem. lused oleks tellinud Biolanisõnul võiks küll tehase ehitada ümle üle jõu käivaid koguseid. ber nii, et enamik töid tehtaks sisetin„Meil on pikk kogemus ja suugimustes, aga see muudaks hinna kliendile dame mahte planeerida. Kui hooaeg algab, on vastuvõetamatuks. meil kõiki pakutavaid tooteid piisav varu, väTööjõupuudust Biolan Balticus ei ole. „Olehemalt 50% kavandatud müügist. Kui hooaeg me paari viimase aastaga töötajaskonda vä-

hendanud kümmekonna inimese jagu, aga mahtu samal ajal suurendanud. Lavassaare tehases saab praegu tööd 19 ja Seljal 13 inimest. Hooajatöölisi ei ole me kasutanud, pigem liigutame enda töötajaid kahe tehase vahel. Et igal ajal kõigile tööd leida, oleme Lavassaarde lühemaks perioodiks toonud ka Selja inimesi. Uusi tulijaid õpetame välja kohapeal. Tähtsad on tahtmine ja pealehakkamine.” Lavassaares töötab ka pärnakaid, aga valdavalt saab tööd ja leiba ikkagi lähema kandi rahvas, ja palk on Rebase kinnitusel üle Eesti keskmise. Ettevõtte tulevikuplaanidesse kuuluvad tema kinnitusel tootmismahu kasvatamine, uute turgude otsimine, kvaliteedi täiustamine ja seadmete uuendamine: „Kindlasti tuleb 17aastasesse tehasesse tõsiselt investeerida ning algusaegade liinid välja vahetada. Eelmisel aastal vahetasime välja ühe pakkeliini ja modifitseerisime virnastaja. Osade kaupa tuleb teisigi seadmeid vahetada. Näiteks seguliin ootab uuendamist.”

Lühidalt emaettevõttest Biolan Oy

iolan Oy asutaja on Hannes Kariniemi. Sama mees õpetas soomlased 1960. aastatel broileriliha sööma. Kui broilerikasvatus laienes, kasvasid ka sõnnikukogused. Keegi teine oleks sõnnikus vaid probleemi näinud, Kariniemi nägi aga suurepärast äriideed. Tänaseks tegutseb ettevõte Soomes, Eestis ja Hiinas. 2014. aastal oli Biolan Oy käive 20,9 miljonit eurot, kogu Biolani grupi käive umbes 30,5 miljonit eurot. 1974 – asutati Biolan Oy ja ettevõte tõi maailmaturule esimesed looduslähedased graanulväetised. Ettevõte töötas välja oma tootmisseadmed ja -masinad. 1978 – Biolan tõi turule Soome esimese kompostri. 1987 – Euras avati uus ja Euroopa nüüdisaegseim väetise-, mulla- ja turbatehas. 1992 – ÜRO keskkonna- ja arengukonverent-

sil Rio de Janeiros avaldati jätkusuutliku arengu põhimõtetele pühendunud ettevõtete nimed. Nende hulka kuulus ka Biolan Oy. 2001 – looduslähedastele väetistele, kasvumuldadele ja kompostritele lisandusid reoveekäitluseks mõeldud väikepuhastid. 2008 – Biolanis välja töötatud suletud kasvuhoone ehitamist võimaldav Novarbo süsteem sai Satakunta INNOSUOMI 08 auhinna. 2009 – Novarbo võitis Euroopa ettevõtete keskkonnaauhindade konkursil oma klassi peaauhinna. 2010 – Euras valmis Biolani uus, katselist arhitektuuri esindav keskkonnasõbralik kontorihoone, maja on kogu maailmas ainulaadne.

äinud nädalal allkirjad saanud koalitsioonilepe ei suutnud oma sisu ja vormiga millegagi üllatada, tekitades pigem vastakaid küsimusi. Juba Taavi Rõivase teise valitsuskabineti ministrite valik pani õlgu kehitama. Vägisi jäi mulje, et iga kolmikliidu osaline jagas ministriportfelle vaid neile teadaoleva loogika kohaselt. Ehk siis oluliseks peeti ministreid kui persoone, mitte seda, millise sisuga portfelli nad kandma hakkavad. Kuidas muidu seletada näiteks Jürgen Ligi asumist haridusministriks. Ma ei ole küll kuigi originaalne, kõrvutades Rõivase esimest, positiivse ohoo-hüüatuse esile kutsunud kabinetti, ning praegust, rohkeid küsimärke kandvat valitsust. Miks ei võinud oma tööga silmapaistvalt hästi toime tulnud Maris Lauri edasi olla rahandusminister? Miks ei võinud Eesti tootjatele aktiivselt uusi turge otsinud ja ka leidnud Anne Sulling edasi olla väliskaubandusja ettevõtlusminister? Kas tema asemele asunud Urve Palo tiitel on poole lühem (vaid ettevõtlusminister) seepärast, et ambitsioonika proua keelteoskus pole kuuldavasti kõige parem? Kas Andres Anvelti lahkumine justiitsministri ametist oli seotud koalitsioonisaladuste levimisega Eesti Päevalehe veergudele? Miks andis Rõivas järele tagatoa survele, lubades Keit Pentus-Rosimannusel jätkata välisministri ametis vaatamata tema seotusele kurikuulsa Autorollo protsessiga, mis nüüd lõpuks kohtusse on jõudnud. Ning miks asus majandusministriks Kristen Michal, kes oli otsene osaline Reformierakonna rahastamisskandaalis? Neid mikse on veelgi. Maaeluministrist Urmas Kruusest ei oska tema uues ametis veel midagi arvata. Kui lugeda koalitsioonilepingu seda osa, mis puudutab põllumajanduse ja maaelu edendamist, siis jätab see nagu Kruuse nimetaminegi maaelu edendajaks esialgu üsna ükskõikseks. Võib olla teen ma Kruusele liiga, ent eelmises ametis tervise- ja tööministrina ei suutnud ta küll millegagi hiilata ning jäi pigem oma ametiõe, sotsiaalkaitseministri Helmen Küti varju. Siit veel üks küsimus: miks pidi ministrikohast loobuma Helmen Kütt, kes tuli oma tööga ülihästi toime? Nagu öeldud, ei hiilga millegagi ei koalitsioonilepe üldiselt ega ka selle põllumajandust ja maaelu käsitlev osa. Tänase Maa Elu 11. küljel on sellest pisut pikemalt juttu. Nii et kel huvi, võib selles ise oma silmaga veendududa.

Peeter Raidla

Peatoimetaja Peeter Raidla, maaelu@ajaleht.ee, telefon 447 7063 Küljendus Ain Kivilaan Korrektor Reeli Ziius Müügijuht Jane Barbo, jane.barbo@ajaleht.ee, telefon 526 3578 Levijuht Erkki Lumisalu, erkki.lumisalu@ajaleht.ee Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Rüütli 14, 80010 Pärnu, telefon 447 7090 Trükk AS Kroonpress, trükiarv 34 000 Maa Elu levib Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel kaks korda kuus

Biolani uus kontorihoone.

Biolan

Autoriõigused: AS Ühinenud Ajalehed, 2015

L I H ATÖ Ö S T U S

14. aprill 2015

LÜHIDALT

Sigade tapmisest tuleb teada anda

Ants Liigus / Pärnu Postimees

Põllumajandusminister Ivari Padar allkirjastas eelmisel nädalal oma viimasel ametipäeval määruse „Sigade klassikalise katku ja sigade Aafrika katku tõrje eeskirja” muudatused, millega täpsustuvad bioohutusnõuded. Peamine muudatus on sigade Aafrika katku riskipiirkondades kehtestatud kohustus teavitada veterinaar- ja toiduametit koduses majapidamises oma tarbeks sigade tapmisest. „Kõige olulisem uus nõue puudutab seakasvatajaid nendes piirkondades, kus metssead on haigestunud. Nemad peavad edaspidi teavitama Veterinaar- ja Toiduametit oma tarbeks sigade tapmisest 48 tundi ette,” selgitas Padar. „See on vajalik, et volitatud veterinaararst saaks veenduda, et loom on terve ja vajadusel võtta proovid sigade katku välistamiseks. Veterinaarkontroll on sellisel juhul loomapidajaile tasuta.” Toome siinkohal ära ka tähtsamad muudatused määruses: • Sigade katku ohu korral (üle Eesti) on kõigil seakasvatusettevõtetel, kes peavad sigu ärilisel eesmärgil, kohustus koostada farmis rakendatavate bioohutusmeetmete kohta bioohutuskava ning täiendada kava vastavalt muutunud riskidele. • Sigade katku ohu korral (üle Eesti) on kõigil seakasvatajatel kohustus pidada sigu suletud ruumis, et välistada kokkupuude metssigade, saastunud materjalide ning vabalt liikuvate koduloomadega. Erandina võib Veterinaar- ja Toiduameti loal pidada välitingimustes mahesigu ja farmis peetavaid metssigu, kes peavad olema topelt piirdeaiaga ümbritsetud. • Sigade Aafrika katku riskipiirkondades (leiud metssigadel) on kõigil seakasvatajatel, kes peavad sigu oma tarbeks, kohustus teavitada Veterinaar- ja Toiduametit sea tapmisest 48 tundi ette, et volitatud veterinaararst saaks eluslooma ja lihakeha üle vaadata ning vajadusel võtta proovid sigade Aafrika katku välistamiseks. • Kõigis riskipiirkondades surnult leitud või kütitud metssigadest tuleb teavitada veterinaar- ja toiduametit. • Kõigil seakasvatajatel üle Eesti, mitte ainult taudi ohu tõttu, on keelatud toidujäätmete söötmine loomadele. Uued nõuded jõustuvad alates 1. maist 2015. aastal. (ME)

Ilmus põllumajandusministeeriumi aastaraamat Läinud nädalal ilmunud põllumajandusministeeriumi aastaraamat annab ülevaate ministeeriumi 2014. aasta olulisematest tegevustest ja võtab kokku tähtsamad arengud valdkonnas. Ametist lahkunud põllumajandusminister Ivari Padar nimetas möödunud aastat siiruviiruliseks. „2014. aasta jääb Eesti toidutootjatele pikalt meelde – see oli suurte saakide, kasinate hindade ja ebakindlate turgude aasta. Samas ka uute lootuste ja sihtide sättimise aasta,” kirjutas Ivari Padar aastaraamatu eessõnas. „Põllumajandusministeeriumi aastaraamat 2014” annab ülevaatliku pildi ministeeriumi 2014. aasta peamistest töödest ja tulemustest. (ME)

Maa Elu

Ainulaadsete ulukilih üllatab jõulise ekspor Kristina Traks maaelu@ajaleht.ee

innamäe Lihatööstus on 25 aasta jooksul arenenud kolhoosi abitootmisest ainulaadseks ulukilihatöötlejaks, kes hämmastab oma sortimendi suurusega ja tubli ekspordiga. Haapsalu lähedal asuva lihatööstuse algusajaks võib lugeda 1987. aastat, kui Linnamäe kolhoosi juurde tehti väike lihatööstus. Viis aastat hiljem erastas selle ärimees Hugo Peterson. Möödus veel 15 aastat ning ettevõtte ostsid ära tema praegused omanikud Tarmo Küla ja Magnus Rüütel. Nende käe all on ettevõtte tootesortiment plahvatuslikult kasvanud, käive mitmekordistunud ja ettevõte julgelt toimetamas ka välisturgudel. Linnamäe lihatööstuse tegevjuht Tarmo Küla ütleb, et 2007. aastal pakkus ettevõte jaetarbijale vaid nelja toodet, kuid nüüd leiab poodidest umbes 65 eri nimetust peamiselt ulukilihast, sea- ja veiselihast valmistatud toodet. Aastakäive on selle aja jooksul kasvanud 900 000 eurolt 3,3 miljoni euroni. Kokku valmistatakse ettevõttes 300 toodet ning suurem osa neist on HoReCa sektori nn private label’id – erinevad ulukilihatükid ja -tooted. „Näiteks kui restoran soovib menüüsse võtta mõnd ulukilihatoodet, siis aitame meie neil seda välja töötada. Kui nad vajavad mõnd ühetaolist lihatükki (nt fileed), siis saavad nad meilt seda osta aasta ringi, kuigi jahihooaeg kestab vaid viis kuud,” selgitab Küla. Koostööd ei tehta mitte ainult Eesti restoranidega, vaid ka Skandinaavia HoReCa sektori varustajatega. Küla ja Rüütli juhtimise all on muutunud ka ettevõtte tegutsemispõhimõte: 2008. aastal müüs Linnamäe tööstus 80 protsenti ulukilihast edasi töötlemata kujul ja vaid viiendiku suutis ise ümber töödelda. Täna on seis täpipealt vastupidi – 80 protsenti varutud lihast töödeldakse ise ümber ja 20 protsenti müüakse Skandinaavia HoReCa varustajatele. Peamiselt läheb sinna eksklusiivsem kaup – kallid fileed, rinnatükid, osso bucco’d – ehk kraam, millele Eestis on väga vähe tarbijaid.

Jahihooajal huugab tehas ka nädalavahetustel, sest enamasti peetakse jahti just siis.

ajal ehk septembri keskpaigast märtsi alguseni. Siis on ettevõtte GPS-seadmetega jahutusautod pidevalt lennus, sest lastud jahiloom tuleb 24 tunni jooksul ükskõik millisest Eestimaa nurgast tööstusesse toimetada. Liha tuleb võimalikult kiiresti jahutada, sest ainult nii saab sellest valmistada kvaliteetse lõpptoote. Linnamäe lihatööstus on Eesti üks suuriJahihooajal huugab tehas ka nädalavahemaid ulukiliha kokkuostjaid ja töötlejaid. tustel, sest enamasti peetakse jahti just siis. Aastas ostetakse Eesti jahimeestelt 150 tonni Tootmismahud kasvavad neljakordseks ning metsloomade liha. Kõige rohkem põtra, juurde võetakse ka lisatööjõudu. Kui muimetssiga, väiksemas mahus hirve ja du on Linnamäel palgal 38 inimest, metskitse. Aasta jooksul ostetaksiis tipphooajal lisandub veel 5–7 se kokku ka paarkümmend kainimest. „Ega ükski jahimees ru. Karulihast valmistatakse püssi taga seistes meile heliskonserve ja seda pakuvad tama ei hakka, et kas nüüd lasööjatele ka mõned Eesti ressen looma maha või mitte. Eestis kütitakse toranid. „Karuliha on kõige Seega kui on hooaeg, siis tuaastas eksklusiivsem ja nõuab väga leb kõik vastu võtta,” räägib 22 000 metssiga, osavat kokka, et hea roog Küla. Muidugi pakutakse kõi6000 põtra, välja tuleks,” ütleb Küla. gepealt lisatöövõimalust oma 50–60 karu. Kui mujal maailmas kastöötajatele, kui nemad aidata ei vatatakse metsloomi ka saa, tuleb lisakätepaare otsida kausuurtes farmides ning loogemalt. Küla muigab, et Linnamäe limulikult on sellisel viisil peetud uluk odavam, hatööstus on päris tubli regionaalpoliitika tesiis Linnamäe lihatööstus ostab ainult traditgija – tänu tööle ettevõttes on hulk Läänemaa sioonilisel viisil kütitud ja metsas elanud ulutaustaga inimesi Tallinnast kodukanti tagasi kolinud. keid. Lisaks ulukilihale kasutatakse tootmises tavapärast veise- ja kodusealiha. „Raske on ellu jääda, töödeldes liha ainult jahihooajal ehk Töö lihatööstuses ei saa katkeda ja seega viis kuud aastas. Selleks, et ettevõttel oleks ei tohi olla auke toorainega varustamises. aasta läbi tööd, kasutame ka veise- ja sealiha,” Küla mainib, et enne hooaega jahimeestega selgitab Küla. eelkokkuleppeid ei tehta, sest ega jahiõnne ennustada ei saa. Samas valivad jahimehed Kõige kibekiirem ongi Linnamäel jahihoo-

partnereid eelkõige usaldusväärsuse järgi. „Eesti jahimees on viimase kümne aasta jooksul päris palju petta saanud – varujaid on pankrotti läinud, raha on saamata jäänud – meie aga oleme kindel partner. Kõik need 25 aastat oleme oma kohustused täitnud ja jahimehed hindavad seda väga,” räägib Küla. Kui üldiselt kehtivad kõikidele varustajatele ühesugused kokkuostuhinnad, siis oma püsitarnijatele pakub lihatööstus soodustusi – aastase küttimismahu pealt saavad nad veidi paremat kokkuostuhinda ning lihatööstuselt teenustöid soodsama hinnaga. Kuidas mõjutab seakatk Linnamäe lihatööstuse äri? „Meil on väga konservatiivsed regulatsioonid ning meie klientide jaoks on see hea. Võtame vastu ainult puhtast tsoonist lastud sigu. Sel aastal varusime sigu palju rohkem kui viimasel kaheksal aastal keskmiselt. Kõige suurem seajahi aeg on jaanuar-veebruar ning siis võtsime vastu koguni neli korda rohkem sigu kui varasematel aastatel,” ütleb Küla. „Seega kui nüüd seakatkuga läheks hullemaks, siis meil on ladudes olemas paari aasta tooraine. Jahimehed on olnud väga usinad, sest kui haiguskolle laieneb, laienevad keelud kõigile piirkondadele, sellepärast on seakatk andnud neile motiivi pigem loomad ära küttida, kui lasta neil haigeks jääda.” Linnamäel käib suur ehitustöö, sest tööstuse senised ruumid on kitsaks jäänud. Kui praegu on ettevõttel 1300 ruutmeetrit tootmispinda, siis juurdeehitus lisab veel 1000.

Maa Elu

L I H ATÖ Ö S T U S

14. aprill 2015

atoodete tootja diga

Jahimehed: Linnamäe lihatööstus on meile igati hea partner

enam ekspordile panustada. Eesti kliendi silmis oleme seni ikkagi kallimate ulukilihatoodete pakkuja, kuid nüüd tahame siseneda ka hinnatundlikumasse segmenti, sest müüginumbrid näitavad, et hästi ostetakse eelkõige soodsama hinnaklassi tooteid.” Seda teed Linnamäe lihatööstus siiski minna ei kavatse, et toodetes mahu saavutamiseks kanalihamassi kasutada. Küla räägib, et soodsama hinna saab ka odava pakendi ja lihatööstuse tehnoloogilise efektiivsuse arvelt. „Väga jälgime, et toodetes oleks võimalikult vähe täite- ja lisaaineid. Mida kallim toode – ja meie tooted on pigem kallimad –, seda teadlikum klient. Nad loevad väga hoolega, mida toode sisaldab,” teab ta. Tarbijate lemmikud on läbi aastate olnud ulukilihast täissuitsuvorstid. Viimastel aastatel on mitukümmend protsenti kasvanud ka ulukilihakonservide müük. Neid armastatakse Eestis ja küsitakse palju eksporditurgudel. Üks huvitav Linnamäe toode on kuivatatud Wild Jerky ulukilihasnäkid. Küla näeb tootel suurt ekspordipotentsiaali. Eriti mugav on asjaolu, et toode ei vaja erilisi säilitamistingimusi: võib hoida toatemperatuuril ja saata tarbijani kasvõi maksikirjaga. Muide, just sellist võimalust hakkabki Linnamäe tööstus varsti pakkuma.

Kristina Traks

Valmis saab juurdeehitus järk-järgult alates tänavu maist. Osa seadmeid on juba tellitudostetud ning ootavad kohta. Küla märgib, et kuigi maja sees on varemgi laiendusi tehtud, siis praeguses mahus juurdeehitust pole varem ette võetud. Ta räägib plaanidest, miks tootmisjõudu juurde vaja on: „Tahame teha uusi tooteid, siseneda uutesse tootegruppidesse ja veelgi

HEA METSAOMANIK! OSTAME kasvavat metsa t metsamaad palki ja paberipuitu t küttepuitu raidmeid Tel 622 1460 eesti@metsagroup.com Metsä Forest Eesti AS

Eksport on Linnamäe lihatööstuse jaoks väga tähtis. Ligi veerandi käibest annab praegu eksport ja uue tootmispinna valmides näeb Küla märkimisväärset kasvuvõimalust. Näiteks on Wild Jerky suhtes välisturustajatega juba eelkokkulepped sõlmitud ja nüüd on vaja vaid toota. Linnamäe lihakraami müüakse Soomes, Rootsis, Saksamaal ja Prantsusmaal. „Tegeleme ka Aasia turgudega, oleme sinna saatnud proovipartiisid. Samuti osaleme EASi Ekspordibuldooseri projektis, kus on sihikul üheksa sihtriiki,” räägib Küla. „Lihasektoris on eksport olnud väike, kuid välismüügile lähenemine on vaatenurga küsimus. Ega kedagi pikisilmi turgudel ei oodata, ise tuleb väga palju tööd teha, aktiivne ja atraktiivne olla. Muidugi on olemas lihatooteid, mida eksportida ei kannata, samas on selliseid, mida täiesti vabalt saab Eestist väljapoole müüa. Meie oleme praegu Skandinaavias oma tooteportfelliga ainulaadsed. Seal on küll ettevõtteid, kes müüvad põhjapõdralihatooteid, kuid nii laia ampluaaga tegijaid on vähe. Ulukiliha on traditsiooniliselt pigem lokaalne toode, kuid on ka tooteliike, mida saab pakkuda laiematel turgudel.”

Põlvamaa 508 3405 Pärnumaa 509 0200 Raplamaa 523 7944 Tartumaa 5342 4232 Valgamaa 517 2829 Viljandimaa 511 8671 509 0200 Võrumaa 5342 4232

Harjumaa 514 8238 Ida-Virumaa 557 9936 Jõgevamaa 505 8369 Järvamaa 503 8777 514 8238 Läänemaa 523 7944 Lääne-Virumaa 557 9936

www.metsaforest.ee

„Tegeleme ka Aasia turgudega, oleme sinna saatnud proovipartiisid,” kinnitab Tarmo Küla. Kristina Traks

Jahimees Väinu Lill Tihemetsa jahiseltsist ütleb, et jahimees võib Linnamäe lihatööstuse kui partneriga igati rahule jääda. „Nendega pole kunagi olnud maksmisprobleeme ja see on väga oluline,” räägib ta. „Tähtis on, et partner oleks usaldusväärne, ja nemad seda on.” Tänavust jahihooaja hindab Lill edukaks. „Põtru lasti niipalju, kui oli ette nähtud, hirvesid ja sigu lasime aga rohkem kui kunagi varem,” sõnab ta. „Katk on ehk väiksem põhjus, et sigu nõnda palju kütiti, pigem on põhjus ikkagi see, et sigade arvukus on tõusnud ja peab hoolitsema, et nad maaomanikele kahju ei teeks.” Martna jahiseltsi juht Maanus Mäesalu sõnab, et Linnamäe lihatööstusega seob neid pikaajaline koostöö ja kui midagi ulukitest on vaja müüa, siis müüakse ainult Linnamäe tööstusele. „Oleme proovinud müüa ka mujale, aga tulemus pole olnud seda väärt. Linnamäe tööstusega on kõik alati korrektne, midagi ei ole vaielda ja asjad on sujunud. Tulevad igal aastal avajahil.” Lõppenud jahihooajast rääkides sõnab elupõline jahimees Mäesalu, et jahipidamine läheb iga aastaga aina keerulisemaks. „Inimestel on tööd-toimetamist nii palju, et jahipidamisest on saanud pigem kohustus kui hobi. Riik on meile ette andnud küttimislimiidid, need tuleb kindlasti täita. See on aga päris raske, sest vaba aega on inimestel aina vähem. Jahiseltskonda on keeruline kokku saada ja kui limiit näeb ette, et kahe kuu jooksul peame küttima 30 põtra, siis sisuliselt peab meid igal nädalavahetusel saatma jahiõnn,” tõdeb ta. „Jahiperioodil toimus jaht kõikidel võimalikel päevadel ja viimase nädalavahetusega saimegi limiidid täidetud.”

MAAMESS

14. aprill 2015

Maa Elu

Maamessile lähevad tegijad Peeter Raidla maaelu@ajaleht.ee

el nädalal neljapäevast laupäevani Tartus toimuv maamess tõotab tihedaid tööpäevi nii kauba pakkujaile kui ostuhuvilistele. Maamess võtab tänavu enda alla enam kui 60 000 ruutmeetrit. Välialadel on üles seatud põllu- ja metsatehnika ning raskemasinad, kohal on aiandusettevõtjad ja loomakasvatajad. Kogu väliterritoorium on jagatud kuueks sihiks: Metsatee, Kesktee, Ringtee, Farmitee, Aianduse tee ja Suur Ring. Huvipakkuva leidmiseks tuleb esmalt määrata oma asukoht messialal, mida aitavad piletimüügikohtades ja infopunktides üles seatud territooriumi plaanid. Et külastajate arv ulatub tuhandetesse, on mõttekas liikumiseks kindlasti aega varuda. Orienteerumiseks on üles seatud rohked viidad, lisaks on abiks infotelefoni 1182 inimesed. Kes vantsimisest väsima kipub, sel on võimalus jalga puhata kohvikutes. Lastele on uudistamiseks väike loomapark. Oma autoga tulija peaks arvestama sellega, et sõiduki saab parkida laululava ülemisse või alumisse parklasse, kus parkimine on tasuta. Messikeskuse parkla on mõeldud üksnes eksponentidele. Veel enne maamessi ametlikku algust ehk juba täna keskpäeval kuulutatakse Tartu südalinnas avatuks maanädal. Hakatuseks rivistavad end üles kõik Eestis müüdavad traktorid, mis hiljem kolonnis Tähtvere messikeskusesse suunduvad. Maamessil on esindatud ka ettevõtjad nendest viiest maakonnast, mille lehe vahel juba eelmisest sügisest kaks korda kuus Maa Elu on ilmunud. Sestap tutvustame meie viie maakonna eksponente siinkohal pisut lähemalt.

PÄRNUMAA Balmec Forest OÜ Metsamasinate varuosad. Agrofort OÜ Mullaharimisriistad, külvikud, lägakäitlustehnika, farmiseadmed, heina- ja silotehnika, väetised ja taimekaitsevahendid.

Alve OÜ Silokile, nöörid, katlad, päikesepaneelid, farmitarbed. Metsis OÜ Metsatehnika, forvarderid ja harvesterid. A-Profiil OÜ Talveaiad, aiamajad. Flexoil OÜ Alkülaatbensiinid, õlid. Eesti Puidumüügikeskus Metsaühistute puidumüügikeskus. Ruukki Products AS Katuse- ja seinakattematerjalid. Optitrans OÜ Põllutöömasinate rehvid, topeltrattasüsteemid, veljed, sisekummid. Veikand AS Lisandid ja materjalid toiduainetööstusele: maitseained, tärklised, sojad, vorstikestad, juuretised, seadmed. Sepa mahetalu OÜ Väikemeierei seadmeid, piimatooted. Tiivi Liibert FIE Kitsepiimatooted. ERAA Rehvid OÜ Rehvid. C. R. Jakobsoni talumuuseum Eesti traditsioonilised toidud, degusteerimine.

VILJANDIMAA Metsaomanik OÜ Halumasinad, puulõhkujad. Hydroline OÜ Energiapuu langetuspead, hakkepuiduseadmed. Flint Kaubandus OÜ Traktorid, taimekaitsepritsid. Lehola OÜ Lüpsiseadmed. Specagra OÜ Pritsid, pressid, randaalid, külvikud, viljateod, frontaallaadurid. Prenton OÜ Haagised. Cerbos OÜ Keskkütteseadmete projekteerimine, müük, paigaldus ja hooldus. Karter OÜ Põllumajandustehnika.

BH Trading OÜ Noad, puuride ja tööriistade elektrilised teritajad. Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Põllumajanduslik eriharidus. Säga-Aaviku talu Astelpaju mahlad ja mahlajoogid, köögiviljakrõpsud. Creative Woodworks OÜ Iglusaunad. Oskar LT AS Lihatooted. BlueSpot OÜ Kohapeal valmistatud pagaritooted. Nordamus OÜ Traktorid, põllutööriistad. Päidre Puukool Viljapuude ja marjapõõsaste istikud.

LÄÄNE-VIRUMAA Palmse Metall OÜ Traktorihaagised. Tamsalu EPT AS Kallurhaagised, metsahaaratsid, ekskavaatorite kopad ja kiirliited, lumesahad. Palmse Mehaanikakoda OÜ Metsatõstukid ja haagised. Lisako OÜ Metsahaagised ja tõstukid. Pomemet OÜ Ehitusmasinate lisaseadmed. Remedium AS Veterinaarravimid, aretusmaterjalid, täispiimaasendajad, söödad ja söödalisandid. Riistja tarkvaralahendused põllumajandusettevõtetele. Teknos OÜ Värvid põllu- ja metsamasinatele. Matsimoka OÜ Saunasingid, saunavorstid. Agroproff OÜ Põllumajandustehnika. Latter NT OÜ Karjalautade sisustuse tootmine ja müük. Rotaks-R OÜ Söödad, söödalisandid, farmitarvikud. Strangko Grupp AS Farmitehnika, piimatankid, lägakäitlusseadmed, profiniidukid.

Uue-Rõuna talu seemnekeskus TRENDWOOD OÜ Pikk 4, Võru Info tel 505 4306 e-post info@trendwood.ee

HEINASEEME

Eesti seeme Eesti tootjalt!

HW YLNDWLO ROHNV WÒÒG MD NDULORRPDGHO QLQDHVLVW QLL VXYHO NXL WDOYHO

MURUSEEME

10% t Tisleripuit: tamm, saar, mänd mänd, kask KD8 KD8-10% t Kuivatatud saematerjal KD16-18% t Sise- ja välisvoodrilauad t Terrassi- ja põrandalauad t Saunamaterjal t Värvitud välisvoodrilauad

kauni ja pikaajalise muru rajamiseks YDVWDYDOW RWVWDUEHOH MD NDVYXNRKDOH

MURU- JA HEINASEEMNESEGUD YDMDGXVHO YDVWDYDOW WHOOLMD VRRYLOH

Olenemata tellimuse suurusest läheneme klientidele personaalselt ning pakume kõigile sobivaid lahendusi. Tänu oma transpordile jõuab kaup kohale kiirelt ja muretult.

s alanud kevadel! Head algust ja visadust NÑLgis ettevÑtmiste

Ettevõttel on tugevussortimise sertifikaat INSTA 142, oleme suutelised sortima materjali tugevusklassidesse T1 (C18), T2 (C24).

Telefonid 502 4385, 553 3731, 434 3050, e-post info@uuerouna.ee

WWW.TRENDWOOD.EE

www.uuerouna.ee

6RRYL NRUUDO VDDGDPH SÀUDVW DUYH WDVXPLVW KHLQD MD PXUXVHHPQHVHJXG NDKH WÒÒSÀHYD MRRNVXO NRKDOH SRVWLJD 6DDWHNXOX WDVXE RVWMD

Meid on lihtne leida: asume 1 km Viljandi linna piirist PÒÒGD YDQD 9LOMDQGLr3ÑOWVDPDD PDDQWHHG

Artocarpus OÜ Mesi, mesindusinventar. Maamajanduse Infokeskus

JÄRVAMAA TS-Hydraulic OÜ Harvesteride lõikepead, kalibreerimisseadmed. Swecon AS Ehitusmasinad. Tööriistamarket/Järva Tarbijate Ühistu Tööriistad, traktorite varuosad. Agritech OÜ Põllutööriistad. Baltic Agro Machinery OÜ Kombainid, harvesterid, metsatehnika. Taure AS Traktorid, teehooldusmasinad, metsa-, põllu- ja heinatehnika, rehvid. Linery OÜ Lüpsirobotid, heinamasinad, söödasüsteemid. Järvamaa Kutsehariduskeskus Põllumajanduslik kutseharidus. Türi Bel-Est OÜ Traktorid. Eesti Piimandusmuuseum Eesti piimanduse ajalugu, või valmistamine ja degusteerimine.

VALGAMAA Astelpajutooted OÜ Astelpaju toormahlajoogid. Bacula AS/Aakre moos Moosid, mahlajoogid, jogurti- ja jäätiselisandid. Otepää Lihatööstus Edgar OÜ Lihatooted. Nuustaku seebid/Anne Sepma Käsitööseebid. Ööbiku ürditalu Taimeteed ja maitsetaimed. Kelts OÜ Loomade joogivee transpordimahutid. Raivo Teder FIE Hapukurk, tomat, vaarika toormoos. Ala Talutehnika OÜ Heinakoristus- ja mullaharimistehnika. Valgamaa Arenguagentuur SA

Maa Elu

14. aprill 2015

Maamessil pakutav v천ib v천tta silme ees kirjuks.

MAAMESS

Margus Ansu / Postimees

TOETUSED

Maa Elu

Ants Liigus / Pärnu Postimees

14. aprill 2015

Muutunud otsetoetustest Maa Elu maaelu@ajaleht.ee

õllumajandusministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna nõunik Triin Kraav andis ministeeriumi kodulehel põhjaliku ülevaate muutunud otsetoetustest. Maa Elu pidas vajalikuks Kraavi kirjutist ka siin pikemalt tutvustada. Tänavu rakendub ELi ühise põllumajanduspoliitika reform otsetoetuste valdkonnas. Pärast mullust üleminekuaastat rakenduvad sel aastal uue perioodi põllumajanduslikud otsetoetused, mis toovad kaasa hulga muudatusi. Lisaks kuni 2020. aastani makstavale ühtsele pindalatoetusele on tänavu plaanis seitse toetusskeemi. Ühtse pindalatoetuse (ÜPT) puhul on suurim muutus aktiivse tootja mõiste rakendamine ja minimaalse tegevuse nõuete muutumine toetusõiguslikkuse tingimusteks. Aktiivse tootja mõiste abil on Euroopa Liidu õiguse alusel võimalik otsetoetuse saajate hulgast reeglina välja arvata muu majandus-

tegevusega (nt kinnisvara, spordirajatiste ja puhkemajade haldajad või üksnes metsamajanduses hõivatud) tegelejad. Aastas alla 5000 € otsetoetusi saavatele taotlejatele see säte ei kohaldu. Minimaalsed tegevused peavad tagama, et taotlusel kirja pandud põllumajandusmaal, millel toimub põllumajanduslik tegevus või mis on karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras, peab olema välistatud ebasoovitava taimestiku (nt takjaid, ohakaid, puju, võsa jne) ulatuslik levik ning seda maad peab olema võimalik kasutada põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta järgmisel kasvuperioodil. See tähendab, et hiljemalt 15. juunist tuleb seal kasvatada põllumajanduskultuure või hooldada rohumaad niitmise ja hekseldamise teel või hoida põllumaad kesas. Kuigi paljud nõuded on tuttavad põllumajandusmaale varem kehtinud headest põllumajandus- ja keskkonnatingimusest (HPK), on siin ka olulisi täiendusi ning muudatusi. • Rohumaa hooldamise üldine tähtaeg on viidud 10 päeva võrra hilisemaks (s.o 10. augustile). • Nagu praegu kehtivad erisused vastraja-

SFA SANIFLOOR® Ehita dušš vastavalt oma soovidele. Põrandatasapinnalistest äravooludest kuni tavakõrgusega dušialusteni. FLOOR® 0 cm Kahe funktsiooniga vaakumpump + duši äravool plaaditud põrandale. Kõrgus 0 cm.

FLOOR® 2 cm Kahe funktsiooniga vaakumpump + äravool madalatele dušialustele. Kõrgus 2 cm.

MATIC® Madal dušialus integreeritud hallveepumbaga. Paigaldusvalmis. Kõrgus 5 cm.

DOUCHE FLAT® Hallveepump + madal sifoon dušialusele. Kõrgus 8 cm.

DOUCHE® Hallveepump tavakõrgusega dušialusele. Kõrgus 12 cm.

AS Hals Trading Kadaka tee 42H, 12915 Tallinn | tel 715 1404, fax 715 1401 | hals@hals.ee Tähe 129C, 50113 Tartu | tel 730 1630, faks 736 7470 | halstartu@hals.ee www.halstrading.ee

tud rohumaale, sissekünniaastal haljasväetisele, energiakultuuri ja heinaseemne kasvatamisega aladele – nende puhul ei ole taotlejal niitmise kohustust. • Jätkuvalt on erisused tähtaegade osas looduskaitseseadusest tulenevale ning lisatud on erisused keskkonnasõbraliku majandamise ja poolloodusliku koosluse toetuse taotlejatele. Viimaste puhul jäävad kehtima eristuvad nõuded, kuid samaaegselt loetakse ÜPT nõuded täidetuks. • Täpsemalt on põllumajandusministri määruses reguleeritud võimalusi hekseldamise kasutamise ja heksli põllule jätmise osas. Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse ehk rohestamise eesmärk on eelkõige mullaviljakuse ja elurikkuse säilitamine. Selleks rakendatakse kolme abinõu. • Nõuet mitmekesistada kasvatatavaid põllumajanduskultuure. • Nõuet säilitada püsirohumaa. • Põllumajandusmaa tootmisest kõrvale jätmist ehk ökoalade määratlemist 5% ulatuses toetusõiguslikust põllumaa pindalast. Põllumajanduskultuuride mitmekesistamise korral tuleb vastavalt põllumaa suurusele ja rohumaade osakaalule kogu kasutuses olevast põllumajandusmaast kasvatada vähemalt kahte või kolme kultuuri. Seejuures tuleb jälgida ka suurima kasvupinnaga kultuuri osatähtsust kogu põllumaa pindalast. Püsirohumaa säilitamise nõudele on lisandunud kohustus määratleda keskkonnatundlikud püsirohumaad, kus kehtib absoluutne ülesharimise keeld. Eesti on sellise tundliku rohumaana määratlenud Natura alal 100% turvasmuldadel asuvad püsirohumaad. Ülejäänu osas kehtib riigi tasemel püsirohumaa osakaalu säilitamise kohustus, mille halvenemisel enam kui 5 protsendi ulatuses peab PRIA kehtestama põllumajandustootjatele kohustuse püsirohumaa tagasi rajamiseks. Ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala määratlemise 5 protsendi kohustus tekib toetusõigusliku põllumaa pindalast, ökoalade määratlemisel on otsetoetuse taotlejal võimalik kasutada eri elemente. Esiteks tuleb kõigil PRIA põllumassiivide registrisse kanda oma põllumaal või sellega vahetult külgneval alal olevad maastikuelemendid (põllusaared, hekid, puuderead, metsasiilud, kraavid, kiviaiad), et neid saaks määratleda ökoaladena ja liita nende alune maa toetusõigusliku põllumassiivi pindala hulka. Näitliku teabematerjali koos videofilmi ja võimalike abistajate koordinaatidega leiab PRIA veebilehelt. Lisaks maastikuelementidele on ökoalade kohustust võimalik täita põllumaa sööti jätmise ehk kesas hoidmisega, energia-paju kasvatamise või lämmastikku siduvate kultuuride kasvatamisega (nt puhaskülvis kasvatatav esparsett, ristik, lutsern, mesikas, idakitsehernes, nõiahammas, vikk, hernes ja uba). Nende kultuuride kasvatamine on keelatud vaid veekaitsevööndis olevate veekogude ääres ning sissekünd ei ole lubatud enne 15. oktoobrit. Ka rakendab Eesti nn metsasuse erisust, mis annab võimaluse ökoalade tava mittetäitmiseks kõikidele nendele põllumajandustoot-

jatele, kelle põllumajandusmaa jääb erisusega kaetud piirkonda. Täpsem loetelu piirkondadest ja sellesse piirkonda jäävatest valdadest kehtestatakse toetuse menetlemise määrusega. ELi mure kõrgema keskmise vanusega põllumajandustootjate osakaalu üle kajastub kohustuslikus noorte põllumajandustootjate toetuses. Seda makstakse 25% lisatoetusena kuni 39-le ÜPT toetusõiguslikule hektarile kuni esimese 5 aasta jooksul, kui taotleja on alustanud oma ettevõttega ja on esmakordse taotlemise aastal kuni 40aastane. Taotlejate võrdse käsitlemise saavutamiseks on Euroopa määrus ette näinud võimaluse loomise ka juriidilistele isikutele. Selleks tuleb tõestada, et tegelikud otsustajad on alla 40aastased. Väikesed põllumajandustootjad saavad esmakordselt liituda lihtsustatud toetuskavaga, mille puhul ei rakendu järgmisteks aastateks nõuetele vastavuse ja rohestamise nõuded – kuni hetkeni, kus väiketootja otsustab skeemist lahkuda. Toetuse summa on piiratud 1250 euroga ja skeemiga saab ühineda vaid 2015. aastal. Toetusskeemiga ühinemiseks tuleb esitada pindalatoetuste või loomatoetuste taotlus hiljemalt 21. maiks ja vastav lisataotlus hiljemalt 15. augustiks käesoleval aastal. Pärast väikepõllumajandustootja toetuse skeemist lahkumist saab jätkata teiste toetuste taotlemist tavapärases korras. Skeemist lahkumise põhjuseks võib olla suurenenud otsetoetuste summa, sest kui taotleja on liitunud väikepõllumajandustootja toetusega ja otsetoetuste kogusumma ületab 1250 €, vähendatakse teiste otsetoetuste summasid proportsionaalselt ja väikepõllumajandustootja toetuse taotlejale makstakse siiski vaid 1250 €. 2015. aastaks on kavandatud neli tootmiskohustusega seotud toetust. • Piimalehma kasvatamise otsetoetus 100 ja vähema piimalehmaga väiketootjatele; 31. detsembri 2013. aasta seisuga põllumajandusloomade registris olevale 20 246 loomale oleks maksimaalne võimalik ühikumäär 100 eurot. • Ammlehma kasvatamise otsetoetus kuni 25 ammlehma ja vähemalt kaheksakuuse lehmmullika kohta; 31. detsembri 2013. aasta seisuga põllumajandusloomade registris olevale 10 045 loomale oleks maksimaalne võimalik ühikumäär 100 eurot. • Ute ja kitse kasvatamise otsetoetus uttede ja emakitsede arvu alusel karjades, kus on 10–100 vähemalt aastast utte või emakitse; 31. detsembri 2013. aasta seisuga põllumajandusloomade registris olevale 26 392 utele ja emakitsele oleks maksimaalne võimalik ühikumäär 15 eurot looma kohta. • Puu- ja köögiviljakasvatamise otsetoetus vähemalt 1 ha suuruse toetusõiguslike põllumajanduskultuuride (porgand, peet, kaalikas, avamaakurk, sibul, õunapuu, pirnipuu, must, valge ja punane sõstar, vaarikas, ploom, kirss, muud marjad ja puuviljad, sh viinamari, jõhvikas, mustikas, aroonia, ebaküdoonia) kasvupinna kohta. Lähtudes määratletud maksimaalsest toetatavast aianduskultuuride kasvupinnast, on maksimaalne võimalik ühikumäär 238 eurot hektari kohta.

Maa Elu

TOETUSED

14. aprill 2015

Avanes investeeringumeede majandustegevuse mitmekesistamiseks E ile avanes investeeringumeede majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas, teatas PRIA oma kodulehel. Taotlusi saab esitada 20. aprillini. Meetme üldeesmärk on eelkõige keskustest eemale jäävates maapiirkondades püsiva majandusliku baasi ning sobivate ja atraktiivsete töökohtade loomise soodustamiseks maaettevõtluse mitmekesistamine ja arendamine. Üks taotleja võib programmiperioodil toetust saada kuni 150 000 eurot. Tänavuse taotlusvooru eelarve on 17 miljonit eurot. Toetust võib taotleda mikroettevõtja, kelle omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügi tulu kas koos või eraldi oli mõlemal taotluse esitamise aastale eelnenud kahel majandusaastal üle 4000 euro ja see moodustas mõlemal majandusaastal üle 50 protsendi kogu tema müügitulust. Toetust võib taotleda ka mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelev mikroettevõtja, kelle müügitulu oli mõlemal taotluse esitamise aastale eelnenud kahel majandusaastal üle 4000 euro. Mikroettevõttes peab töötama alla 10 töötaja, aastakäive või aastabilansi kogumaht ei tohi ületada 2 miljonit eurot. Kahe viimase osas võib taotleja ise valida, kumba nõuet ta täidab. Seega kui nt aas-

takäive ei ületa 2 miljonit eurot, bilansimaht aga on suurem kui 2 miljonit eurot ja ettevõttes alla 10 töötaja, on taotlejal mikroettevõtja nõue täidetud. Kui põllumajandustootja müügitulu koosneb nii omatoodetud põllumajandustoodete kui ka nende töötlemisel saadud toodete müügi tulust, siis müügitulu nõude täitmisel vaadeldakse neid müügitulusid koos. Müügitulu selgitamisel vaadeldakse iga majandusaastat eraldi: nii taotlemise aastale vahetult eelnenud esimesel majandusaastal kui ka eelnenud teisel majandusaastal peab müügitulu olema üle 4000 euro. Põllumajandustootjate puhul vaadeldakse ka põllumajandusliku müügitulu osakaalu kogu müügitulust kummalgi majandusaastal eraldi – mõlemal majandusaastal peab see moodustama üle 50 protsendi kogu müügitulust. Milleks saab toetust, milleks mitte? Toetust saab taotleda majandustegevuse mitmekesistamiseks ja arendamiseks väljaspool põllumajandustootmist. Toetatavaks tegevuseks võib olla ehitise ehitamine või parendamine, statsionaarse masina ja seadme ostmine ning paigaldamine, rändkaupluse ja selle sisseaseade ostmine. Näiteks soovib ettevõtja oma põllumajanduslikust tegevusest tulenevaid riske (nagu tegevuse hooajalisus) hajutada sel-

lega, et laiendab oma tegevust autoremonditöökoja teenuse pakkumisega maapiirkonnas. Samuti on populaarsed investeeringud olnud õmblustöökoja ja puidutöötlemisettevõtete rajamine. Oluline on, et tehtav investeering asub maapiirkonnas. Lisaks võib toetatava tegevuse osaks olla ehitamisega seotud projekteerimistöö, ehitise juurde kuuluva juurdepääsutee või parkla rajamine ning samuti ehitise juurde kuuluva veevarustus-, kanalisatsiooni- või reoveepuhastussüsteemi ehitamine. Toetust ei saa investeeringuobjektidele, mis on seotud selliste tegevusvaldkondadega nagu taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad, kalapüük ja vesiviljelus, mäetööstus, toiduainete tootmine, veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus, ehitus, veondus ja laondus, finantstegevus. Majutusteenuse osutajad ei saa toetust uue voodikoha rajamiseks – abikõlblikud ei ole kulud, mis on seotud ettevõtte majutavuse suurendamisega. Majutusettevõte võib küll püstitada uue ehitise, kuid selle kasutusotsarve ei tohi olla majutamine, vaid see peab olema suunatud mingi muu teenuse osutamiseks. Kui taotleja soovib olemasolevat ehitist laiendada, rekonstrueerida või majutust pakkuvat hoonet parendada, siis eesmärgiks ei tohi olla uute voodikohtade rajamine. (ME)

Toetusesaajate andmete avalikustamisest PRIA vahendusel toetust saanute nimekirjad on aadressil www.pria.ee/toetusesaajad olnud avalikud juba alates 2009. aastast. Nüüd andis PRIA teada, et 2015. aasta toob kaasa mõned muudatused senises andmete avaldamise korras. Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu määrus, mis muu hulgas käsitleb Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika vahendusel toetust saanute andmete avalikustamist, käsib liikmesriikidel igal aastal avaldada info põllumajandusfondidest toetuse saajate kohta. Avaldatud teave peab sisaldama eelmisel eelarveaastal (ajavahemikul 16.10.200n-1 kuni 15.10.200n) toetusesaajatele tehtud makseid ja olema kättesaadav kahe aasta jooksul alates avalikustamisest. Erandiks on 2013. finantsaasta, mille andmed on tulenevalt määrusest avalikud vaid kuni 31. maini 2015. Kui eelmisel rahastamisperioodil tuli vastav info avalikustada 30. aprilliks, siis alates 2015. aastast peab info otsingumootori kaudu kättesaadav olema alates 31. maist. Kuni 2014. aastani ei avalikustatud eraisikutest ja FIEdest toetuste saajate nimesid – see kord on samuti nüüd muutunud. Alates 31. maist 2015 avaldatakse lisaks juriidilistele isikutele ka füüsilistest isikutest ja FIEdest klientidele makstud toetuste andmed. Otsingumootoris ei avalikustata vaid nende klientide andmeid, kellele makstud toetuste summa jääb alla 1250 euro. Selliste taotlejate puhul avaldatakse vaid info toetuse saamise kohta ning toetussumma, kuid isiku nimi kodeeritakse. Kõigi ülejäänud toetusesaajate kohta avaldatakse järgmine teave: • ees- ja perekonnanimi, kui toetusesaajad on füüsilised isikud või täielik ametlik registreeritud nimi, kui toetusesaaja on juriidiline isik, • omavalitsusüksus ning sihtnumber, kus toetusesaaja elab või on registreeritud, • toetussumma, mille toetusesaaja on eelarveaastal saanud; • meetme liik ja kirjeldus ning fond, millest toetus saadi. (ME)

UUDISED

14. aprill 2015

Maa Elu

Feromoonid putukaid püüdma Säde Lepik maaelu@ajaleht.ee

ui soovite süüa ilusaid ussidest rikkumata õunu ega taha õunapuid pritsida, tasub aiapoest lisaks seemnetele osta ka feromoonpüüniseid. Sel kevadel on meil müügil olnud õunamähkuri, õunakoi, õunapuu võrgendikoi, ploomimähkuri ja hernemähkuri feromoonpüüniseid. Feromoonid on emasliblika eritatud lõhnaained, nende järgi leiab isane ta üles. Feromoone saab ka sünteesida. Eestis hakati liigipõhiseid feromoonpüüniseid tegema juba 1980. aastatel Tartu ülikooli ja Flora tehase koostöös. Nüüd sünteesib feromoone ja valmistab püüniseid Flora õigusjärglane Mayeri Industries AS. Kõik teavad õunaussi ehk siis õunamähkuri röövikut kui õunapuu levinuimat kahjurit. Üks õunauss jõuab käike kaevata 3–4 õunas. Õunakoiröövikud on väiksemad, neid toimetab ühes õunas korraga aga mitu, nad ajavad ühe millimeetri laiuseid roostekarva käike.

Õunapuu võrgendikoisid näeme tegutsemas, kui juuni algul tekivad noorte õunapuude lehtedele valkjashallid võrgendipesad, kus röövikud lehti hävitavad. Liblikate pulmalendluse ajal püünismajakesse pandud lõhnakapsel ahvatleb kohale isasliblikaid, kes jäävad püüniseliimiga kaetud põhjale kinni ja hukkuvad. Kui üks põhi saab liblikatega kaetud, tuleb see välja vahetada. Järglasi ehk õunausse on õunamähkureil isaste väljapüügi tõttu vähem, sest emased jäävad viljastamata. Feromoonpüünis ahvatleb ainult ühe liigi isaseid. Kui tahate näiteks püüda nii õunamähkureid kui õunapuu võrgendikoisid, tuleb samale puule panna mitu püünist. Feromoonpüünistest on rohkem kasu omaette paiknevas aias, sest emasliblikad võivad ka naabri aiast kohale lennata. Puuviljaaeda tuleb feromooniga püünismajad välja panna enne, kui puud õitsemise lõpetavad. Väljapüügist piisab, kui ühe puu lõuna- või läänekülje kõrgemal oksal on üks maja. Kuna esineda võib liblikate järellendlust, hoidke püünismajakest puul augusti lõpuni.

Õunakoi püünismaja tuleks panna pehmema koorega sorte kandvatele puudele. „Liivi kuldrenett” on koi jaoks õnneks kõva. Ühes pakendis on kaks püünist, neli feromoonkapslit ja neli liimistatud kleeppõhja.

OÜ FLINT KAUBANDUS, Viljandimaa, Kõo 70501, telefon 5635 8972 janar@flint.ee, www.flint.ee

Tule tutvu uute TYM TS seeria traktoritega

MAAMESSil 16.–18. aprillini Tartu messikeskuses

Mootor Yanmar 23–25 hj Topeltpumpadega hüdrosüsteem Võimalus lisada laadur, ekskavaator ja niiduk Garantii 2 aastat või 2000 töötundi TYM traktorid on Eestis enim müüdud traktorite edetabelis neljandal kohal. Kvaliteetne tehnika TYM traktorite edu märksõnadeks on kõrge kvaliteet, kvaliteetne järelteenindus ja hea hind. Eestis on nüüdseks müüdud juba üle 300 TYM traktori. parima hinnaga

Statistika andmeil pole piimaja lihatootjail põhjust väga nuriseda.

Ants Liigus / Pärnu Postimees

Piima- ja lihatööstusel läks tegelikult hästi

hkki eelmine aasta pakkus Eesti piimaja lihatootjatele mitmeid üllatusi, läks tööstustel terve aasta lõikes üldsegi mitte halvasti, selgus eelmisel nädalal põllumajandusministeeriumis valminud nii piimakui töötlussektori ülevaatest. Eesti piimatööstused teenisid 2014. aastal kokku 392,9 miljonit eurot müügitulu. See tähendab vaatamata Venemaa sanktsioonide tugevale mõjule 0,3protsendilist kasvu, selgus põllumajandusministeeriumis valminud Eesti piimatöötlussektori 2014. aasta ülevaatest. Statistikaameti esialgsetel andmetel teenisid piimatöötlejad 392,9 miljoni euro suuruse müügitulu juures 18,8 miljonit eurot kasumit, mis on aasta varasemast 78,5 protsenti enam. Piima ja piimatoodete ekspordikäive oli 2014. aastal 208,6 miljonit eurot ja see vähenes eelmise aastaga võrreldes 1,1 protsenti. „Suurema numbrilise käibelanguse vaatamata sanktsioonide mõjule hoidis ära aasta esimene pool, kus ekspordi käive liikus veel kasvavas joones,” selgitas Põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand. Piimatööstused investeerisid materiaalsesse põhivarasse 11,1 miljonit eurot, mis on aasta varasemast 17,2 protsenti vähem. Eestis oli lühiajastatistika andmetel 2014.

aasta lõpu seisuga 21 piimatöötlemisega tegelevat ettevõtet, kus töötas kokku 2034 inimest. See moodustas 14,1 protsenti toiduainetööstuses hõivatud inimestest. Eesti lihatööstused teenisid 2014. aastal 310,3 miljoni euro suuruse müügitulu juures 16,8 miljonit eurot kasumit, mis on aasta varasemaga üle 55 protsendi enam, selgus Eesti lihatööstussektori 2014. aasta ülevaatest. „Kasumlikkuse suurenemise üheks põhjuseks on Venemaa sanktsioonide tõttu Euroopa Liidu turul tekkinud liha ületootmine, mis on muutnud tooraine odavamaks,” ütles põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand. „Samas pole lihatoodete hinnad kauplustes ja turgudel oluliselt langenud.” Statistikaameti esialgsetel andmetel eksportis lihatööstussektor 2014. aastal toodangut 42,4 miljoni euro väärtuses, mis on aasta varasemast 38,4 protsenti enam. Lihatööstustesse investeeriti mullu 10,2 miljonit eurot, enamik sellest masinate ja seadmete ning inventari soetamiseks. Eesti lihatööstussektoris tegutses lühiajastatistika andmetel 2014. aasta lõpu seisuga 57 ettevõtet, kus töötas kokku 2905 inimest. See moodustas 20,1 protsenti toiduainetööstuses hõivatud inimestest. (ME)

Maa Elu

VÕIMULIIT

14. aprill 2015

Uue koalitsiooni mõtteid põllumajandusest ja maaelust Maa Elu maaelu@ajaleht.ee

aprillil 2015 allkirjastasid Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning Isamaa ja Res Publica Liit kokkuleppe, milles sõnastati uue valitsuse moodustamise ja valitsusliidu tegevusprogrammi põhialused. Programmiks on kokkulepet paljuks nimetada, kuid selles toodud mõtted põllumajanduse ja maaelu edendamisest väärivad ka Maa Elu veergudel tsiteerimist. Esmalt aga väike viide valitsusreformile. Nimelt viiakse huvide konflikti vältimiseks ja järelevalve tõhustamiseks konkurentsiamet majandus- ja taristuministeeriumi haldusalast üle justiitsministeeriumi haldusalasse. Siseministeeriumi regionaalvaldkond ning rahandusministeeriumi halduspoliitika ja kohaliku omavalitsuse fi nantsjuhtimine viiakse uue ametikohana loodud riigihalduse ministri vastutusvaldkonda. Põllumajandusministeerium kujundatakse ümber maaeluministeeriumiks. Lisaks analüüsitakse võimalusi viia maapõue ressursside haldamine keskkonnaministeeriumi alt majandus- ja taristuministeeriumi, kalandusvaldkond keskkonnaministeeriumi alt maaeluministeeriumi ja planeerimisvaldkond siseministeeriumi alt keskkonnaministeeriumi haldusalasse. Kokkuleppes on eraldi alapeatükk maaelu kohta, kus kaalutakse Maaelu Edendamise sihtasutuse juurde äriühingu loomist, mille kaudu oleks võimalik mitmekesistada põllumajandus- ja kalandusvaldkonnas tegutsevate ettevõtjate rahastamisvõimalusi. Lisaks lubatakse kokkuleppes toetada maaelu mitmekesistamise meetme kaudu sellise maaettevõtluse edendamist, millega säilitatakse või luuakse uusi konkurentsivõimelise palgaga töökohti. Tahetakse edendada igakülgselt põllumajandus-, metsandus- ja kalandusvaldkonna ühistegevust, et saavutada paremaid positsioone tarneahelas. Külaliikumise ja kohalike kogukondade toetamise vallas tahetakse ühtlustada olemasolevad toetustegevused terviklikuks programmiks „Noored maale”. Lubatakse ka väärtustada ja toetada kohalikke omaalgatusprogramme ning elu edendavaid liikumisi, kusjuures eraldi leiavad ära märkimist Leader, Kodukant ning Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Maaelu edendamise sihid sellega piirduvadki. Põllumajanduse vallas on valitsusliit

Taavi Rõivas oli koalitsioonileppe allkirjastamisel silmanähtavalt rõõmus, partnerparteide juhid Sven Mikser ja Urmas Reinsalu otsest rõõmu välja ei näidanud. Liis Treimann / Postimees seisukohal, et Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika peab jääma ühiseks ja ühiseelarvest rahastatavaks, et välistada ülemäärane ja konkurentsi moonutav riigiabi. Ühise põllumajanduspoliitika edendamisel tahetakse lähtuda poliitikatest, mis vähendavad bürokraatiat. Samuti leitakse, et põllumajandustoetuste ja konkurentsitingimuste võrdsustamine Euroopa Liidus peab jätkuma. Valitsusliit ei toeta toetusõiguste süsteemile üleminekut, kinnitatakse kokkuleppes. Vastne valitsusliit on lubanud toetada põllumajandustootjaid ja toidutöötlejaid uute ekspordikanalite ja -turgude leidmisel, et hajutada riske senistel turgudel. Lisaks toetatakse uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, suurema lisandväärtusega tootearendusi ja väärindatud toodete üha suuremat ekspordile orienteeritust. Kokkuleppe kohaselt on oodata ka seaduse täienduste väljatöötamist viljaka põllumajandusmaa kaitsmiseks. Bioenergia ressursi efektiivsema kasutamise alal tahab valitsusliit koostada Eesti inimeste heaolu kasvuks ja bioressursi efektiivsemaks ning keskkonnasäästlikumaks kasutamiseks biomajanduse strateegia aastani 2030. Soodustatakse kohalikul toorainel põhinevate biokütuste ja väheväärtusliku puidu

Viljapuude ja marjapõõstaste kasvatus ning müük kohapeal aprillist oktoobrini

kasutamist Eestile ainuomaste ja põliste taimede ning tõugude aretust. Keskkonnanõuete kehtestamisel aga lubatakse analüüsida nende mõju majandusele, arvestades konkurentsiolukorda võrreldes teiste Euroopa Liidu naaberriikidega. Eraldi tehakse kokkuleppes juttu Eesti toidust ja nõuetest toidu väiketootmisele. Valitsusliit lubab senisest enam väärtustada kohalikku toitu ja Eesti toidukultuuri, viies ellu Eesti toidu tutvustamise ja müügi edendamiseks kava „Eesti toit 2015–2020”. Kavas on toetada keskkonnasõbraliku ja ökoloogiliselt puhta mahetootmise arendamist koos töötlemise ja turustamise ning ekspordivõimaluste väljaarendamisega. Lisaks peetakse tähtsaks efektiivse ja ekspordivõimelise põllumajandustootmise kõrval ka põllumajanduse mitmekesistamist, kodumaist aiandust ja talutootmist ning lühikeste tarneahelatega otseturustuse edendamist. Lubatakse üle vaadata toidu väiketootmisele ja käitlemisele kehtestatud nõuded, et need poleks karmimad Euroopa Liidu reeglitest, kuid samal ajal tagaksid toiduohutuse ja tööturvalisuse. See on ka kõik, mida uus valitsusliit põllumajanduse ja maaelu vallas välja on pakkunud. Nagu näha, siis millegi erilisega ei ole

suutnud uus koalitsioon maarahvast üllatada. Veel maarahvast huvitavaid lubadusi Metsamajandus, puidutööstus, erametsaomanike toetamine: • Soodustame metsade aktiivset ja säästlikku majandamist, puidutööstuse arengut ja innovatsiooni ning puidu senisest laialdasemat kasutamist. • Toetame metsauuendustööde tegemisel kohalikku päritolu metsauuendusmaterjali kasutamist kaitsmaks metsa genofondi. • Kehtestame metsaveoautode täismassi piirangu sõltuvalt telgede ja velgede arvust eesmärgiga suurendada metsandussektori konkurentsivõimet ja parandamaks teede olukorda. • Jätkame erametsaomanikke koondavate metsaühistute riigipoolset toetamist. Kalandus: • Toetame Eesti kalatööstuse arendamist. • Peame tähtsaks rannakalanduse, siseveekogude kalanduse arendamist ja kalanduspiirkondade tegevuste toetamist. • Täpsustame ja lihtsustame vesiviljeluse arendamiseks vajalike lubade andmise protseduuri.

www.nordkalk.ee

Põldude lupjamine lubja- ja/või dolokivijahuga. Võib kasutada mahepõllunduses! Tel 515 6069, 5394 2889

www.paidrepuukool.ee

Kontakt tel 5340 7334, Meelis Mooses meelis.mooses@nordkalk.com

KIIKA AEDA

14. aprill 2015

Maa Elu

Metsikud sigadused õuemurul Säde Lepik maaelu@ajaleht.ee

prillis ootab paljusid inimesi, kes oma maakodus aasta ringi ei ela, seal ees üks tüütu, kuid juba tavaliseks kujunenud aiatöö: et oma õuel saaks üldse jalgu murdmata ringi liikuda, tuleb tasaseks teha metssigade talvega aetud vaod ja kraavid. Olen seda isegi mitu korda teinud ja tean, mida tunnete. Metssigadega on hädas nii põllumehed, aiapidajad kui ka need, kes maal suvitavad või elavad seal ainult osa aastast. Mind ei veena sugugi televiisorist kuuldud jahimeeste peamehe soovitus: maakodus tuleb püsivalt elada, siis metssead õuele ei tule. Tulevad küll ja iga koer või piirdeaed ei suuda neid eemal hoida. Vaiksel suveõhtul on üsna vastik majatrepil istudes kuulda kahtlast nahistamist ja avastada trepist ainult 20 meetri kaugusel viljapuude alt kõrgemast rohust metsseakarja, kel kavas seal öö veeta. Ääremaadel hoiavad meie küladel veel elu sees vanad maanaised. Mul on väga kahju, et nad peavad elama metssigade meelevallas ja kulutama oma pensioni elektrikarjusele, segipööratud kodutee parandamisele, lõhutud aia lappimisele jms. Igasugustest ettevaatusabinõudest hoolimata võib mõne ööga ikka ilusast õuemurust või talvekartulist ilma jääda. Selle peale soovitatakse ainult kindlam aed teha. Ma ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kes oleks selliste kahjustuste eest kompensatsiooni saanud ... Jahiseadus võib sellise võimaluse ju ette näha, aga need vanad naised ei jaksa kindlasti selle nimel piirkonna jahiseltsiga kohut käima hakata.

Kui päevatööga läbihigistatud särk ööseks sellisele katusega kaitstud toele panna, püsib lootus, et osa aiaviljast jääb kasvatajale. Erakogu ka kaevetööd segavaid puujuuri. Tihti tuhnitakse segi just aia niiskemad osad, kus on rohkem vihmausse.

Kui õuemuru on esimest-teist korda segi pööratud, siis võib sellest veel paikamisega asja saada. Mida rutem segituhnitud muru oma kohale tagasi saab, seda paremini see kasvama läheb. Õue lappimisega peab alustama hiljemalt aprillis, kui mullas ja mururiismeis on veel piisavalt niiskust. Kui murukamara tükid tuule ja päikese käes läMetsseal on nii-öelda buldoobi kuivada jõuavad, siis nendega ser omast käest kaasas. Kui asja enam parandada ei saa. Koloomad aia seest auku ei leia, bestage ja tasandage segi keeMida rutem tulevad nad aia alt või pealt. ratud alal mullapind, vajaduNäiteks 400meetrist võrkaesel tooge mulda peenramaalt segituhnitud muru da püstitades kulub ainult või mujalt natuke juurde, et oma kohale tagasi võrgule ja postidelegi vähealuspinna tasaseks saaks. Ensaab, seda malt 800 eurot. Selle rahaga ne tasandamist võib mulda separemini see oleks väga palju muudki tegada natuke täisväetist vm. Jälkasvama läheb. ha. Metsseakindel piirdeaed gige, et tasandatud pind jääks terve murukamaraga kohtadest ei olegi selle jutu teema – minu arvates ei saa metsseapaar sentimeetrit madalamaks. Harumure lahendus olla Eestimaa tarastumises. tage suuremad murutükid lahti ja laotage Avarad rahulikud maaõued peavad meile alles need niimoodi maha, et tagasipandavad tükid jääma. jääksid terve murukamaraga samale kõrguseMetssigu peletavad maanaised teavad, et le ja tihedalt vastakuti. Siis kastke ja tallake suvel alustavad metssead aia ründamist juutükid tugevasti kinni. Metssead murukamarat ei söö. Osa kamalis, kui hernekaun kuju võtab ja peenardelt juba natuke saaki tuleb. Kõige mõjusamaks hairast on aga nii peeneks hekseldatud, et seda supeletiks ei olegi aga titemähkmed, fekaalid enam maha laotada ei anna. Tükke saaks juurvõi rämpsu kärsatamise toss. 80aastane Selde lõigata ka ostetud siirdmuru rullist, aga see ma soovitas: „Oma higi lõhn hoiab metssead on kallis ja rullis ei pruugi kasvada sama taikõige paremini eemal. Kui vihma ei saja, pamekooslus, mis on teie õuemurus. Ehk saate nen päeval seljas olnud särgi katusega toele ja labidaga natuke murukamarat lõigata enda vähemkäidavast aianurgast. Katsuge tükid jätan ööseks peenarde vahele.” See on kurb ja hale, aga olen katsetanud: lõigata ühepaksused, muidu ei jää lapitud muhigine särk mõjub. Terve põllu, aia ja õue jaoks ru tasane. Lappe leida ja kokku sobitada on särke ei jätku. Kuna sama muret on mujalgi, muidugi hoopis lihtsam siis, kui kahjustusi on toodetakse metsseapeletusvedelikke, vahte ja vähe, parandades näiteks lumiseenest (siis on aerosoole. Ka peletusvahendid on kallid ja murus valkjad roosaka servaga laigud) või muvihm peseb need ruttu maha. Põldude kaitsel timullahunnikutest rikutud muru. Andke paikasutatud Anti-Bissan mõjuvat sünteetiliselt kadele juurdumisaega, esimesel kuul ei tohi järele tehtud inimese higi lõhnaga; Hagopur paigatud kohti madalalt niita. Wildschwein Stopp, mida saab jahinduspoodidest, vänge peldikuhaisuga. Võib-olla on Kui muru paigata ei anna, tuleb tühikud täita muruseemet uuesti külvates. Kuival sellest abi õunapuuaias või kartulipõllul, oma õuel ei taha me peldikuhaisus ometi elada. liivase pinnasega õuel on muru kasvama saaMetsseakatk on suur oht meie seakasvatumisega tükk tööd, külv tärkaks paremini susele, kuid tahaksin loota, et see õpetab midave lõpus või sügisel, kui pinnases on jälle rohgi ka keskkonnakaitsjatele ja Eesti jahimeeskem niiskust. Sügiseks on tühikud aga juba tel keelatakse vähemalt ära metssigade lisaüles leidnud võilille jt umbrohtude seemned. söötmine. Söötmiskohti olevat üle 5000! Muru seemnesegus on koos mitu liiki. Kevadel jätavad metssead aiad natukeseks Seemnesegu valides katsuge lähtuda sellest, rahule, justkui selleks, et saaksime suuremad mis teil õuel juba kasvab, siis ei torka uuesti sigadused ära siluda. Metssiga on kõigesööja külvatud kohad väga silma. On hea, kui teie ehk omnivoor. Neile maitsevad väga vihmamurus on juba kiirekasvulist karjamaa raiheiussid. Ilmselt vihmausside otsingul tulevadki na. See tärkab ruttu ja kannatab hästi tallanad suve lõpul ja sügisel-talvel õuemuru segi mist, jõulise kasvuga karjamaa raihein varpöörama. Hästi haritud aias on vihmausse jaks kahjustatud kohad kõige rutem ära. Parohkem kui metsamullas ja murus ei ole ees raku on karjamaa raihein talveõrn ning sellist

Aeda ei ole pandud Perigordi trühvlite lõhnaga meelitusainet (selline Saksa toode ja ka näiteks sigu feromooniga ahvatlev lakupasta on täitsa olemas), kuid metssigadele meeldib just siin vihmausse tuhnida. Maa saab vaeva nähes jälle tasaseks ja järgmise vihmaussijahi ajaks haljaks. Arvamus, et ülekasvanud muru segab metssigu kaevetööl, ei pea paika. Erakogu muru tuleb kevadel tihti pealtkülviga parantahagi, pigem poetan õuele juurde ristikunutdada. Kuivemapoolsel mullal ja poolvarjulises te jt koduümbrusest korjatud lillede seemneid. kohas peaks üsna hästi kasvama minema puLilleniit oleks ilus, aga see nõuab arenguks aenane aruhein, selline muru ei taha aga tallaga ning pole samuti sigaduste eest kaitstud. mist. Põuale peavad väga hästi vastu aeglase kasvuga lamba-aruhein ja kink-aruhein. AasKui teil läks õnneks ja metssead ei murdnurmikas ei lepi aga kindlasti niiskuse ja valnudki talvel piirdeaia vahelt või alt õuele, guse nappusega. siis on kevadine muruhooldus selge rõõm. Kui kahjustusi on nii palju, et murusJää, külmakerked ja lumiseen murule täeeme tuleb nagunii uuesti külvata, navu ilmselt liiga ei teinud. Ehk piipole ehk aukude lappimisel- musab, kui ajate mutimullahunnikud rutükkide klapitamisel mõtet. laiali, rehitsete surnud taimeosad hoolega murust välja ja Aluspinda on lihtsam tasaseks saada, kui riisute katkiõhustate sammaldunud kohti sed ja kuivad murunarmad aiahargiga torkides. LiivataOn hea, kui teie kokku ja kasutate ära sügatud muru peab tallamisele pamurus on juba vamate aukude täiteks. remini vastu. Paarimillimeetkiirekasvulist Oma murul olen kasutarist liivakihti ei saa käega ühtkarjamaa nud nii lappimist kui külvi. laselt murule laotada, liiv tuleb raiheina. Mõnest eriti õnnetust murukorralikult kamarasse rehitseda. lapist oleme esmalt ka mulLiiv katab ka hästi seemned, mille lafreesiga üle käinud, kamaolete tühikutesse juurde külvanud. rariismed sedasi purustanud, siis seemne külKiiretoimelises kevadväetises on palju vanud ja pinna üle rullinud. Pinna saab freesilämmastikku. Väetada võib muru aga alles ga kergemini tasaseks kui reha ja labidaga töösiis, kui ööpäevane keskmine temperatuur on tades. Jalgu õuel suvel ei murra, sügiseks saab vähemalt +5 kraadi. Siis läheb muru ruttu roala isegi roheliseks, aga ebaühtlane ja laiguliheliseks. Ka esimese niitmisega ei ole tarvis ne pind ei rõõmusta silma. Muru see tegelikult kiirustada. Niitke siis, kui enamiku murutaienam ei ole ning niitmise jm hooldusega võib mede pikkus on vähemalt 7–8 cm, esimesel suvel vabamalt võtta. Ühtlast rohelist murukorral ei tohi viiest sentimeetrist madalamalt vaipa ma järgmise sigaduse kartuses enam ei niita.