Tõnu Oks: Maasikakasvataja ei saa ilma peale loota, sest põua korral jääb saak väga väikeseks. Lk 2–3
NR 8 (14) • 28. APRILL 2015
Väheste juhtidega suurtootja Järvamaal tegutseva Estonia OÜ kasutuses on 10 000 hektarit. Lk 4 ja 5 Mullafrees aitab maad harida Mullafreesi ost võib virgutada meespere soikunud aiandushuvi. Lk 8
2
M A R J A KA S VAT U S
LÜHIDALT
28. aprill 2015
Maa Elu
Tartu-taguselt marjam Oks. „Maasikakasvatajad üritavad teha nii, et saaki tuleks võimalikult pikka aega, sest siis on ka müügiperiood pikem. Samas minul läheb põhiosa maasikaid külmutamisse ja värsket marja müün üsna vähe.”
Kristina Traks
Avamaamaasikatest kasvatab Marjamaa talu praegu Sonatat. Oks kiidab head sorti – mari kannatab hästi transporti ja näeb isuäraõnu Oksa Marjamaa talus Tartumaal tav välja. Aga on ka väikseid puudusi: mari on kasvavad ühtviisi hästi nii maasikad, seest hele ja moos tuleb seetõttu plassivõitu. kultuurmustikad, vaarikad kui ka ekSeega „õiget” värvi maasikamoosi saamiseks sootilised pamplid. Siin on sõna otseses mõttuleb Sonatat segada mõne teise värvikama tes marjamaa. sordiga. „Üks viga on veel – saaki tuleb küll Marjamaa talu sai praeguse sisu veidi väga palju, aga hästi lühikese aja jooksul – viie enam kui kakskümmend aastat tagasi. Seni kuuma päeva jooksul tuleb pool saagist ära.” kasvatati talus põhiliselt roose, oldi üks LõuMarjakasvatuses on käsitsitööd palju, kuid na-Eesti suuremaid roosikasvatajaid. Niipea kus vähegi võimalik, on Oks seda vähendakui nõukogude riigikord natuke vabamaks nud. Kastmissüsteemideta põldudel maasikaläks ja kooperatiivide aeg algas, alustas Tõnu te kasvatamist ta hästi ette ei kujutagi. „Ei saa Oks lillepoe pidamist Tartus. Planta lillepood ikka loota ilma peale, sest põua korral jääb saak väga väikeseks. Ka juba istutamisel on tollases Tartu Kaubahallis oli üks esimesi eralillepoode ja tegutseb siiani. Tõsi küll, nüüd palju vett vaja, et maa oleks märg. Kuidas seal on omanikeks Planta-aegsed müüjad ja poe niikka kastekannudega toimetada …” arutleb ta. mi Lillemaailm. „Tulud-kulud tuleb kokku lüüa ja lõpptulemus peab ikka plussis olema.” Roosiaeg sai otsa siis, kui Eestisse massiliselt roose sisse tooma Äkki siis lihtsalt hinda juurde hakati. Inimesed hakkasid ostkruvida? Selle peale raputab Oks ma odavamaid, aga kaheldava pead ja ütleb, et talle ei meeldi kvaliteediga importroose sugugi hindu tõsta. „Hinna tõstmine häirib mind, sest ning Oks loobus roosikasvatusest marjade kasuks. Olin tunnen ennast justkui süüdi, Praegu on roose kasvatanud pikka aega et pole suutnud omadega välMarjamaa talus ja liikusin edasi järgmiste asja tulla ilma hinda tõstmata. marjade all jade juurde, selgitab Oks. Samas tean, et juurdehindlus30 hektarit. protsent, millega jaekaubanduses marju müüakse, on üsna põhPraegu on Marjamaa talus marjade all 30 hektarit. jendamatu.” Kasvatatakse maasikaid, kultuurmustikaid, Maasikate korjamine käib Marjamaal liivaarikaid, pampleid, astelpajusid, õunu jne. kuvatelt lavadelt nagu mitmes suures maasikakasvatuses. Korjajad on kõhuli lavadel, mis Kohapeale on rajatud külmhoone ja omakasvatatud marjadest valmistatakse ka hoidiseid. liiguvad aeglaselt põldudel. Ära jääb selga piiAasta ringi saab ettevõttes tööd kuus inimest. nav küürutamine vagude vahel ja marjadega Marjamaa talu külmutatud marjad ja tooredasi-tagasi jooksmine. Tööpäev kestab enamoosid on müügil enamikus suuremates Eesmasti 6–7 tundi, sest rohkem korjata inimene ti kauplustes. füüsiliselt naljalt ei jaksagi. Kuigi maasikakasvatus moodustab vaid väikse osa Marjamaa talus kasvatatavast, rääPärast korjamist lähevad marjad jahutusgime seekord peamiselt maasikatest. On ju se, nii pikeneb nende müügiaeg. „Sellepäneed eestlastele kõige suupärasemad marjad rast ei pea me ka öösel marju korjama, vaid tu– tõeline päikeselise suve maitse. Oks vaatab rule lähevad eelmisel päeval korjatud ja öösel oma maasikapõldusid ja on rahul: tänavune jahutuses olnud marjad,” selgitab Oks. Mis aga talv oli maasikataimedele soodus, taimed on nendest marjadest saab, mis müümata jäävad? hästi talvitunud ja kui nüüd ilm vähegi sooOks ütleb, et Marjamaal muret ei ole, sest marjad saab külmutada. Tõsi, need marjad, sib, võib oodata täiesti korralikku saaki. Esimesi marju ootab Oks juuni alguses. mis on päev otsa turul olnud ja müümata jääSoojenduseks ongi praegu varajase sordi Rumnud, hästi külmutamiseks ei kõlba. Nimelt osba peenardele tõmmatud peale katteloor. „Tätavad külmutatud marju põhiliselt kondiitrid, navu oli hea aasta, sest põldudel polnud lund aga nemad soovivad ilma tupplehtedeta marja ilm oli pehme. Muidu on meil siin selline ju. „Seega me teeme juba korjamise algul otkummaline lugu, et lumi sulab põldudelt alasuse, kuidas korjame – näiteks lõunani korjati suhteliselt hilja ja saak valmib seetõttu näme ilma tuppleheta ja sealt edasi tupplehega dal hiljem kui teistel kasvatajatel,” selgitab marjad, mis lähevad järgmisel päeval turul maaelu@ajaleht.ee
Eestis tuvastati ohtlik taimekahjustaja aasia sikk Põllumajandusamet tuvastas piirikontrolli käigus Hiinast Eestisse toodud kivimite puidust pakkematerjalist esmakordselt ohtliku lehtpuude kahjustaja aasia siku. Aasia sikk (Anoplophora glabripennis) on putukkahjur, kes kujutab endast tõsist ohtu ka Eesti loodusele, kahjustades igas vanuses lehtpuid. Aasia siku kuni 5 cm pikkune vastne närib puitu sügavaid käike, mille tulemusena kasvav puu hävineb. Rahvusvahelises kaubavahetuses kasutatakse pakkematerjali, milles peituvad elusad kahjustajad võivad levida loodusesse. Kõige enam on elusaid kahjustajaid tuvastatud pakkematerjalist, millega transporditakse Hiinast näiteks kive, keraamikat, keraamilisi plaate, aiamööblit, autosid, metalli-, klaasi- ja elektroonikakaupu. Põllumajandusameti poolt tuvastatud elus aasia siku vastne leiti pakkematerjalist, millel oli küll töötlemisele viitav MB märgistus, kuid sellest hoolimata ei olnud pakend kahjustajatest vaba. Saastunud pakkematerjal suunati hävitamisele põletamise teel. Kahtlase mardika või kahjustaja käikude, elusa vastse või näripuruga puidust pakkematerjali leidmisel teavitage kohe põllumajandusametit. (ME)
Põllumajanduse otsetoetusi saab tänavu taotleda 7.–25. maini Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas määruse, millega määratletakse perioodil 2015–2020 makstavate põllumajanduse otsetoetuste üldised nõuded, ühtse pindalatoetuse, kliima- ja keskkonnatoetuse nõuded. Otsetoetusi saab tänavu taotleda 7.–25. maini. „Põllumajanduse otsetoetuste puhul on uuel perioodil palju muudatusi, on lisandunud toetuseid ja uuenenud toetuse saamise nõuded. Näiteks on lisandunud noorte alustavate põllumajandustootjate otsetoetus, millega soodustame noorte ettevõtlust maapiirkondades,” ütles maaeluminister. (ME)
OSTAME METSAKINNISTUID, KASVAVAT METSA JA METSAMATERJALI. PAKUME VEO- JA RAIETEENUST. AS Lemeks Põlva
T
Mark: CFMOTO Mudel: CFORCE 500
Marjamaa talu peremees Tõnu Oks vaatab koos koera müüki,” räägib Oks. „Meil on alati olemas sügavkülmavariant, aga kasvatajatel, kellel seda pole, võivad närvid ikka päris pingul olla.” Marjade valmimise aegu vajab Marjamaa talu rohkesti lisatöökäsi. Tipphooajal on põldudel toimetamas kümme korda rohkem kätepaare kui tavaliselt. Kuidas hooajatöölisi leida? Oks ütleb, et see on meie riigis tehtud kaunis keeruliseks. Koguni nii, et lihtsam on võtta põldudele tööle võõrtööjõud. Sel suvel ongi kavas esimest korda palgata marjakorjajad Ukrainast. „Mul on nii lihtsam. Olen nendest väga huvitatud, sest kohalike inimestega on see mure, et nad küll tulevad suure hurraaga tööle, aga juba mõne päeva pärast tahaksid minna koju pere juurde. Aga mul on tööd kauemaks kui vaid paariks päevaks. Hooaeg algab maasikatega juunis ja läheb välja kuni sügiseni,” räägib Oks. Ka koolilaste töölevõtmine pole lihtne. „Elu näitab, et mida paremal järjel on vanemad, seda vähem viitsib laps pingutada. Talvel hakatakse lapsele töökohta otsima ja
Hind alates: 5190 €. Järelmaksuga al 102 € kuus
Mootor: 1silindriline, vedelikjahutusega 498 cm³/ 14,5 kW bensiinimootor Jõuülekanne: CV-TECH variaator Veoskeem: elektriliselt juhitav 2WD/4WD ja lukustatav 4WD Istekohti: 2 Tippkiirus: (piirajaga) 70 km/h Komplekti varustus: kaasreisija seljatugi, tõmbevints, haakekonks, L7e tänavalegaalse sõiduki tüübikinnitus
Tel 502 1666; 799 1474 Margus.Juhkam@lemeks.ee
Mark: CFMOTO Mudel: CFORCE 550
Lähemalt meist: www.lemeks.ee
Hind alates: 6090 €. Järelmaksuga al 122 € kuus Mootor: 1silindriline vedelikjahutusega 498 cm³ / kuni 29 kW bensiinimootor Ülekanne: CV-Tech variaator Veoskeem: 2WD/4WD/4WD lock Istekohti: 2 Põhivarustuses: L7e tüübikinnitus, vints, haakekonks, kaasreisija seljatugi, autom päevasõidu tuled jpm.
www.cfmoto.ee
Maa Elu
M A R J A KA S VAT U S
28. aprill 2015
3
aalt igat sorti marju Valitsuse esimesed ämbrid
M
ga üle oma maasikavaldusi.
Kristina Traks
Maasikakasvatajad teevad asju ühiselt
kui korjamisaeg kätte jõuab, siis laps paar päeva pingutab ja edasi tuleb jutt: ma ei jõua rohkem,” sõnab Oks. Malevlastega on ta küll rahul – Marjamaa talu on aastaid malevlasi kasutanud ning maasikakorjamine on nende hulgas väga populaarne töö. Seda muret, et kohad täitmata jääksid, pole kunagi olnud. Marjamaa põldudel saab ka enda tarbeks saaki korjata. Oksa sõnul kasutavad inimesed seda võimalust usinalt: mõned on aastaid käinud oma perele Marjamaalt marju korjamas. Maasikas on eestimaalaste seas kõige populaarsem mari, kuigi tegelikult on teised marjad Oksa sõnul hoopis vitamiinirikkamad ja lihtsamad kasvatada – näiteks must sõstar, astelpaju. Ega maasikakasvatuski väga keeruline ole, kuid vigureid peab teadma, sõnab Oks. Need aga saad teada siis, kui asjaga pihta hakkad. Kas marju saaks kasvatada ka mahedalt? Kui rääkida maasikatest, siis vastab Oks pigem eitavalt, sest maasika õielõikaja vastu peab taimi kindlasti pritsima, muidu võib saak jääda nii väikeseks, et kasvatamine ei tasugi ära. „Näiteks praeguse sooja ja pehme talvega elasid kahjurid talve kõik rõõmsasti üle,” ütleb ta. „Ka niinimetatud tavalisi vaarikaid ei saa kasvatada ilma pritsimata, sest need lähevad vaarikaussi täis. Keegi ei taha osta ussitanud marju.” Samas hiliseid vaarikaid, mustikaid ja astelpaju saab Oksa sõnul vabalt kasvatada mahedana. Marjamaa talus maasikakasvatus järk-järgult väheneb, sest maasikakasvatajaid on palju ja kasulikum on tegeleda hoopis teiste marjadega. Ka ei ole eestlastel kommet osta talvel külmutatud maasikaid. Perspektiivikas paistab olevat kultuurmustikakasvatus. Tõsi, see on väga pika vinnaga ettevõtmine, sest taime istutamisest äratasumiseni kulub kümme aastat. Marjamaa talu mustikapuhmad on aga juba paarikümne aasta vanused ning ulatuvad mehele lausa vööni. Mustikas kasvab kokku kuuel hektaril ja teist nii suurt mineraalmaal mustikakasvatajat
E Lisaks maasikatele tegeldakse talus ka muude marjade, sealhulgas astelpaljumarjade kasvatamise ja müügiga. Eestis polevat. Üks mustikapõõsas annab aastas saaki umbes kaks kilo ja korjamine käib täielikult käsitsi – istud pingikesega põõsa juures ja nopid marjad ära. Sõidame läbi astelpajuistanduse, kus osa puid on juba aastakümneid vanad. Oks nimelt kasvatas astelpajusid ammu enne, kui Eestimaad suur astelpajuhullus tabas. Ja ka saagi kättesaamise nipi avastas Oks enne veel, kui seda siinmail laiemalt kasutama hakati. Nimelt on astelpajumarjade käsitsi korjamine väga tülikas ja kallis, sest marjad on puu küljes kõvasti kinni ja puu kaitseb ennast nõelteravate asteldega. „Me külmutame marjad koos okstega. Külmutatud marjad tulevad raputades hästi okste küljest lahti,” sõnab Oks. Praegu on paljudes kaubanduskeskustes müügil imeilusad suured Hispaania maasikad. Mida kohalik maasikakasvataja nendest arvab? „Ei oska midagi arvata. Ilusad maasika moodi asjad,” muigab Oks. Hoopis suuremat peavalu aga valmistab Eesti maasikakasvatajatele asjaolu, et odavaid Poola maasikaid kiputakse Eesti maasikate pähe müüma. „Müügu neid Poola maasikate sildi all, palun väga! Aga see on küll inetu, et neid kohaliku maasika sildi all müüakse.”
esti suuremad maasikakasvatajad on liitunud maasikakasvatajate liiduks ja teevad koostööd. Aasta tippsündmus on kaks suvist Maasikafestivali. Liidu juht Elke Lillemets (pildil) ütleb, et maasikakasvatus on üsna keeruline äri, sest sõltub väga palju ilmast. „Talunik teeb kõik, et saak oleks hea, aga lõpptulemus on kinni ilmas,” märgib Lillemets. Tema sõnul on Eesti maasikakasvatajad keskkonnasõbralikumad ning suuremad neist on investeerinud kastmissüsteemidesse, et põud liiga ei teeks. Samas külma ja vihmase suve eest ei kaitse miski – kui ilm on selline nagu eelmisel aastal, siis saak lihtsalt rikneb, ütleb Lillemets. Ühist tegutsemist on Lillemetsa sõnul aina enam. Ühismüüki küll maasikakasvatajad ei tee, kuid igapäevaselt suheldakse tihedalt: näiteks ostetakse koos taimi, vahetatakse infot hooajatööliste kohta jne. „Paljud suhtusid liidu algusaegadel ühistegevusse skeptiliselt, kuid see on hajumas,” tõdeb Lillemets. Maasikakasvataja suurim mure lisaks ilmataadi vingerpussidele on Lillemetsa sõnul valskus Poola maasikatega. „Meil pole midagi Poola maasikate vastu, kui neid müüdaks õige nime all. Probleem on, kui öeldakse, et see on Eesti maasikas ning müüakse absurdselt odava hinnaga. Inimene peab teadma, mida ta ostab,” ütleb Lillemets. „Eesti maasikas peab vastu mõned päevad, kuid Poola maasikas peab üle elama pika teekonna ja veel letil ilus välja nägema. Muidugi on see saavutatud keemiliste lisaainetega.” Kes aga väljaspool maasikahooaega soovib maasikatega maiustada, neile soovitab Lillemets kaugelt maalt toodud marjade asemel süüa hoopis külmutatud Eesti maasikaid.
eie uus valitsus astus ämbrisse veel enne, kui oli ametisse astunud. Koguni kahte ämbrisse. Kõigepealt sooviga eelarveaukude lappimiseks oluliselt kergitada kütuseaktsiisi. Ning sisuliselt samal ajal ka oma plaaniga kergitada majutusasutuste käibemaksu seniselt 9 protsendilt 20 protsendile. Valimiskampaania ajal hoidis Reformierakond käes plakatit „Kindlalt edasi!”, kuid et see edasiminek kätkeb endas sedavõrd murrangulisi pöördeid, ei räägitud sõnagi. Valitsuskoalitsiooni kuuluva IRLi teenekas liige, rahandusministri toolilgi istunud Tõnis Palts, kellel on olnud üsna vastakaid eluperioode, tabas seekord küll naelapea pihta, kommenteerides koalitsiooni kavatsusi: „Argumendid, millega kaitstakse kütuseaktsiiside tõusu, on justkui poeet Bezdomnõi üleskutsed salapärase professori püüdmiseks „Meistri ja Margarita” hullumajastseenides. Majutusasutuste käibemaksu tõstmise asemel tuleks see väljaspool Tallinna hoopis nulli viia. See oleks tõsine regionaalpoliitiline samm, mis ühtlasi aitaks parandada riigi maksebilanssi, suunates paljud välismaal puhata ihalejad meie kodumaist teenust tarbima,” märkis Palts. Palts ei ole oma appihüüetes sugugi üksi. Kusjuures ma ei pea siin silmas mitte EKRE algatatud meeleavaldust kütuseaktsiisi tõusu vastu, vaid pigem neid IRLi ja sotside juhtivaid tegelasi, kes Paltsiga sama meelt on. Ei maksa unustada, et nii IRL kui sotsid kuuluvad ka ise praegusse koalitsiooni, mis Reformierakonna taktikepi all tegutsema on asunud. Tõele au andes ei ole mitmed reformierakondlasedki oma kütuseaktsiisi toetavates sõnavõttudes kuigi veenvad olnud. Abituks on jäänud võimuliidu väited, et aktsiisi tõstmine ei muuda meie elu kuigivõrd kallimaks. Vägisi tundub, et mõnel võimukandjal on algkooli aritmeetikatunnid vahele jäänud. Siililegi selge, et sisevedudes, sealhulgas maapoodidesse toidu- ja tööstuskauba toimetamisel. Sestap on ka maapoodide kaup pisut kallim kui linnapoodides. Samamoodi on õpilaste maakoolidesse vedamisel kütusekulu üks peamisi kuluartikleid. Majutusasutuste käibemaksu tõus annab valusaima löögi just maaettevõtjale. Siin tasuks küsida meie värskelt maaeluministrilt Urmas Kruuselt, kes paar nädalat tagasi kinnitas, et Eesti väljakutseks on hoida maapiirkonnad asustatuna. Küsida, kas maarahva ahistamine kütuseaktsiisi tõusuga ja majutusasutuste käibemaksu kergitamine aitab tõepoolest sellele kaasa. sa.
Peeter Raidla
Peatoimetaja Peeter Raidla, maaelu@ajaleht.ee, telefon 447 7063 Küljendus Ain Kivilaan Korrektor Reeli Ziius Müügijuht Jane Barbo, jane.barbo@ajaleht.ee, telefon 526 3578 Levijuht Erkki Lumisalu, erkki.lumisalu@ajaleht.ee Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Rüütli 14, 80010 Pärnu, telefon 447 7090 Trükk AS Kroonpress, trükiarv 34 000 Maa Elu levib Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel kaks korda kuus Autoriõigused: AS Ühinenud Ajalehed, 2015
4
P I I M ATO OT M I N E
28. aprill 2015
Maa Elu
OÜ Estonia – väheste juhtidega Toomas Šalda maaelu@ajaleht.ee
J
ärvamaal tegutsev OÜ Estonia asutati 1993. aastal ja selle tegevus on välja kasvanud endisest samanimelisest kolhoosist. Praegu kuuluvad Estonia ettevõtete gruppi ka OÜ Kabala Agro, OÜ Sõrandu Farm ja OÜ Oisu Biogaas. Ettevõtted kasutavad põllumajanduslikku maad 10 000 hektarit, millest 60% on ettevõtte omandis ja 40% rendimaa. Teravilja ja rapsi kasvatatakse ligi 5000 hektaril, ülejäänud on rohumaa. Ettevõtte farmides on 2200 lehma, sama palju on noorloomi. Piima müüakse aastas umbes 19 000, teravilja 12 000 ja rapsi 2000 tonni. ASiga Nelja Energia koostöös rajatud ühisettevõttes OÜ Oisu Biogaas toodetakse sõnnikust elektrit ja sooja. Ettevõtete kogukäive on ligikaudu 14 miljonit eurot, nende põldudel, farmides jm saab tööd 150 inimest, kelle palk on riigi keskmisel tasemel. Kui ühed eesmärgid on täidetud, asutakse uusi plaane ellu viima. Ain Aasa ja Jaanus Marrandi on Järvamaal edukalt tegutseva OÜga Estonia seotud olnud lapsepõlvest saati: siin on töötanud nende vanemad ja poistena polnud neile võõrad heinapakkide viskamisest, kivikorjamisest või kõplamisest tekkinud villid peopesas. Laiemale üldsusele on Marrandi enam tuntud poliitikuna: ta on neljal korral valitud riigikokku, juhtinud Rahvaliitu, olnud põllumajandusminister (erinevate ametite loetelu võiks jätkata), aga koos kunagise klassivenna Ain Aasaga on ta peale selle suutnud OÜst Estonia arendada ettevõtte, mille edust kõnelevad majandusnäitajad ja pidev edasiminek. EPA haridusega Marrandi on Estonias olnud peamelioraator, juhatuse aseesimees, esimees, riigikogus olemise ajal nõukogu liige. Loomult vaiksema ja kasvult väiksema Ain Aasa elu on olnud põllumajanduskesksem: pärast EPAt tuli ta tagasi kodumajandisse, kus karjääriastmeteks kujunesid põllubrigadiri, osakonna agronoomi, juhatuse liikme ja juhatuse esimehe ametid. Kuu aega tagasi tunnustati teda Eesti põllumajandussektori aasta tippjuhi tiitliga. OÜ Estonia algusajad olid meeste sõnul ajastule omaselt keerulised. Segadust oli palju, investeerimisvõimekust vähe. „Kunagises Estonia kolhoosis oli 6600 hektarit põllumaad, täna kasutame 10 000 hektarit. Loomade arv on samuti praegu suurem. Aga siis töötas majandis üle 800 inimese, nüüd 130. Kui võtta juurde tollase Kabala 600 inimest, sel-
gubki, et laias laastus on meil praegu 10 korda vähem inimesi sama territooriumi kohta, kuid tootmismahud on kasvanud,” kirjeldab Marrandi. Aasa periodiseerib: kõigepealt oli osaühingu loomise, siis laienemise ja nüüd efektiivistamise periood. Estonia ettevõtete gruppi kuulub ka OÜ Sõrandu Farm, kus on Eesti ühed paremad põllumaad. „1996. aastal avastasime, et suurepärased maad on täiesti sööti jäetud, keegi ei tahtnud neid. Algul võtsime rendile, siis ostsime ära. Pakuti ka kõrvalpõlde, hind sobis ja saime needki endale. Meie tahtsime ja õnneks ka jõudsime tegutseda,” meenutab Marrandi. Taheti majandada, mitte hädaldada. Kabala saadi uue aastatuhande alguses AS Lacto pankrotistumise eel hulga kallimalt kätte. Tänaseks on OÜ Estonia kosunud Eesti üheks suuremaks põllumajandusettevõtteks, aga see pole eesmärk omaette: „Meil jäi jõudu üle, tehnoloogia ja oskused olid olemas, seda oli vaja maksimaalselt rakendada. Tekkis sisemine surve. Tänu õigeaegsele laienemisele on meil praegu ikkagi päris palju, aga samas optimaalne arv töötajaid ja masinad ei seisa niisama. Riskidki on olnud suured: Lacto pankrot, majanduskriis 2008, Vene kriis. Keeruline on kogu aeg. Näiteks võtsime neli aastat tagasi vastu otsuse loobuda seakasvatusest ja see õigustas end. Lõpetasime, sest sinna oleks pidanud jõuliselt investeerima, aga eelistasime paigutada vahendid uude piimafarmi.” OÜ Estonia on 2005–2015 ehitanud kolm uut lüpsilauta kokku 3000 kohaga, rekonstrueerinud 1300 kohaga noorloomalauda, vasikalauda, kuivati, sõnnikumajandusse on tohutu raha läinud.
Jaanus Marrandi seletab Estonia OÜ edu õigeaegse laienemisega ja maade juurde soetamisega.
piimakvoodid, mis kehtestati 31 aastat tagasi piima ületootmise piiramiseks. „Nendega tuli lihtsalt arvestada. Eesti ei täitnud kvooti, nii et toota võis palju tahes. Nüüd olukord muutub, aga oleme valmis,” selgitab Aasa. Marrandi jätkab: „Loobusime seakasvatusest, et keskenduda piimale ka investeerimise mõttes. Kuus miljonit eurot maksma läinud Taikse suurfarmi ehitamise eesmärk oligi olla valBiogaasijaam valmis kahasse ASga mis kvootide kadumiseks. Nüüd on meil Nelja Energia. Investeeritud on ka kohti varuks ja saame 800 lehma maasse, 10 000st kasutuses olejuurde võtta, ilma et peaks töötavast hektarist 6000 on Estonia jaid juurde palkama. Omahind omandis. Pidevalt on maad langeb, sest suurus viib omajuurde ostetud, et kindlustahinda alla ja suudame konkuda pikaajalist tootmist. Viirentsis püsida. Meil klapivad Plaan on maad mase kümne aastaga on inlehmade arv ja nende pidamijuurde osta, vesteeritud 35 miljonit eurot. seks vajaliku maa hulk. On 10 000 hektarit neid, kes ostavad ettevõtteid Mõistagi on tulnud ka laenu võimaldab loomi võtta, aga võetud eesmärgid kokku, meil toimub praegu justlisaks võtta. on täidetud. kui sisemine laienemine sisemisKumbki mees pole nõus, te reservide arvelt. et Eesti põllumajandus on Plaan on maad juurde osta, 10 000 üks hädaorg. „Piimatootmises oleme efektiivhektarit võimaldab loomi lisaks võtta. Praegu suselt Euroopas esimese viie hulgas. Oskused on soov kasvada 3000 lehmani ja et keskmine on siin tipptasemel. On toimunud kiire tõus, toodang oleks 10 000 kilo aastas lehma kohon investeeritud lautadesse, tõstetud produkta. Kindlasti tahame kuivatit suurendada. Intiivsust. Ka teraviljasaagid on korralikult vesteeringuobjekte jagub. Kui need sihid saatõusnud. Inimesed ja teadmised on kõik olevad täidetud, siis vaatame edasi.” Estonia mas,” räägib Marrandi veendunult. Aasa lisab, gruppi kuuluvaid ettevõtteid juhitakse Aasa et pigem on probleem finantside piiratus, mis sõnul tervikuna: „Meil on lihtsam otsustada, omakorda on tõsiseid tegijaid karastanud. sest kõike juhitakse Oisust. On ettevõtete Tänavu 1. aprillist kaotati Euroopa Liidus gruppe, kus igal osakonnal on oma juhid, kes
ajavad oma asja. Meie investeerime, arvestades kõiki oma tegemisi, olgu selleks siis silokombain või teraviljaseadmed. Otsustame ratsionaalselt ja ilma emotsioonideta. Masinapargil on üks töökoda, kust vajalikku kohta sõidetakse. Kaks agronoomi teevad usinalt tööd, kõigi firmade peale on üks pearaamatupidaja. Asi on territoriaalselt kompaktne ja ühe juhtimise all.” Mida suuremad mahud, seda suuremad riskid, tõdeb Marrandi: „Oleme õppinud õigel ajal müügiotsuseid langetama. Kui oleme mingi hinnaga arvestanud ja parasjagu on turul hind veidigi kõrgem, siis paneme tavaliselt pool kogust kinni. Edasi võib juba võita või kaotada, aga tänu kinni pandud tasemele saame vähemalt planeeritud raha kätte.” Estonia käibest moodustab 70% piim (19 000 tonni aastas), ülejäänud käibe vili (12 000 tonni) ja raps (2000 tonni). Vilja toodab ettevõte oma loomadegi tarbeks. Maisi, rapsikooki jm tuleb osta. Ain Aasa: „Kui toetuste summad avalikustatakse, siis ajakirjandus küsib kohe, kuhu te selle raha panete. Tegelikult kasutame seda väga sihipäraselt ja luksusautodega ei sõida. Suhtelise edukuse taga on ressursside maksimaalne mõistuspärane ärakasutamine.” Jaanus Marrandi kinnitab, et konkreetseid plaane tehakse umbes viieks aastaks ette: „Rehkendame võimalused läbi ja tegutseme. Kui tahaks kiirelt raha teenida, oleks kasulik olnud
SHERPA minilaadurid ja ZALLYS elektrilised käsikärud nüüd Eestis! SHERPA 100 ECO
SHERPA 100 PETROL
SHERPA 100 DIESEL
Pollis Viljandimaal müüb
heas valikus viljapuid, marjapõõsaid, maasikataimi, ilupuid ja -põõsaid. TELLIMINE JA MÜÜK Mootor: alalisvoolumootor 1,5 kW
E–R 8–19, L 9–16 tel 434 1053, 5345 4102, puukool@seedripuukool.ee.
Mootor: Honda GX630 15,5 kW, bensiin Mootor: Kubota D722 14 kW, diisel
ZALLYS elektrilised käsikärud Kandevõime kuni 500 kg
Pome Grupp OÜ / +372 511 3328 / www.pomegrupp.ee
TARTU AVATURUL
Täpsem info ee www.seedripuukool.ee
R–L 8–6, P 8–15. Tel 5348 9563, tartu@seedripuukool.ee
Maa Elu
P I I M ATO OT M I N E
28. aprill 2015
a kompaktne suurtootja
Mihkel Maripuu / Postimees
kĂľik maha mßßa. Aga leiame, et hästi tÜÜtavat ja kasumit tootvat firmat on hoopis toredam omada kui raha, mis kipub käes ära sulama.â€? Toetusrahadest on linnainimesel ettekujutus, et pĂľllumees ainult nendest elabki. Marrandi lĂźkkab selle Ăźmber: „Meie tuludest moodustavad toetused veidi Ăźle 10%. Ăœhistranspordi vĂľi ravimite toetusest ei räägi keegi. Meie end kĂźll viletsate majandajatena vĂľi kehvade tÜÜmeestena ei tunne. Ja tegelikult oleksime Ăľnnelikud, kui toetusi ei olekski, aga seda tingimusel, et toetusi ei saaks ka teiste maade pĂľllumehed. Meie oleksime vĂľidumehed, sest oleme harjunud vĂľitlema. Meil on kaotada vähem kui teistel. Prantslased ja soomlased oleks kohe kutud. Kui meie saaksime seda hinda, mis nemad, oleksime väga rahul. Nende tuludest moodustab toetusraha umbes 30%. Kui toetused ära kaotada, lisanduks see raha toidu hinnale. Raha, mis tuleb
praegu ELi ßhisest eelarvest, tuleks siis tarbiEstoniale teeb see iga päev 2000 eurot miija taskust. Meile kui tootjatele vahet poleks, nust. Aga kui homme läheks Vene turg jälle sßßa tahetakse ju ikka.� lahti, siis sinna ei saaks ikka minna, sest sealOma piimatoodete tÜÜstuse peale Estonias ne hind on 25 eurosenti liitrist. Nii ei kata kuipraegu ei mþelda. „Meil pole olnud vahendeid dagi kulusid. ja sellele turule sisenemine vajaks hoopis teistsugust lähenemist. Praegu oleme kßmne Pþllumees ootab Marrandi hinnangul aastaga 35 miljonit eurot investeerinud, oma uuelt valitsuselt mþistuspärast suhtumist: tÜÜstus vajaks kohe teist sama palju,� rehken„Kui rahandusminister ßtleb, et tema arvates dab Aasa. Marrandi täiendab: „Meil on on piimaturg juba paremaks läinud ja ßha päevas 55 tonni piima, rahvusvaheparemaks läheb, siis tegelikult tooliselt konkurentsivþimeline tÜÜsdab iga lehm täna jätkuvalt miitus vajaks 1000 tonni päevas.� nust. Samamoodi täiendavate Just rahvusvahelisele tutoetuste teema – Euroopa Liirule jþudmisest sþltub paldus otsustati, et Soomes ja juski Eesti piimatootja tuleBaltikumis on ELi ja Venemaa Just rahvusvahelisele vik, sest toodame 40% rohhalbade suhete tþttu piimanturule jþudmisest kem kui kohapeal piima tardusel teenimatult raske ja selsþltub paljuski vis. Järelikult tuleb uusi turle kompenseerimiseks määraEesti piimatootja ge leida. Marrandi: „Jaapani ti eritoetused. Aga Sester teatulevik. teema on tore, aga see ei saa tas, et tema ei tea, kuidas seda olla ainus lahendus. Asi on raha þigesti jagada ja ßldse, teil on kauplemises kinni. Riik saab nßßd Jaapani turg. Minu meelest on väluua raami, aga ettevþtjad peavad ikka ise ga lihtne jagada: igal lehmal on kþrvas numpeamise tÜÜ ära tegema. PiimatÜÜtlejad pole ber, nende arv on teada. Tuleb teha ßks korseni suutnud läbi murda. Eestis on lehmade rektne jagamistehe ja asi on lahendatud. See arv vähenenud, toodang suurenenud, farmid 10 kuni 20 miljonit eurot poleks riigi jaoks teab mis suur raha, aga pþllumees, kes pole on tänapäevased, tootjad arenenud, aga tÜÜtlejad ei suuda kaupa maha mßßa.� sßßdi, et osa turge on sulgunud, oleks hakkaAasa leiab, et tÜÜtlejad pole muutustest aru ma saanud. Ja veel kord Jaapanist: tegelikult saanud vþi suutnud nendega kaasa minna: on selliseid Jaapaneid vaja kßmme tßkki. Ja „Baltikumi turgu peab vaatlema ßhise turuna. siis läheb sinna ka veel Kruuda Saksamaalt osOllakse liigselt Eestile keskendunud ja hoopis tetud odavamast toorainest valminud kraam! leedukas vþtab meie turgu ära. Leedus on kolm Uusi turge tuleb pidevalt ja aktiivselt juurpiima kokkuostjat-tÜÜtlejat, kes vþtavad päede otsida. Riik vþiks aru saada, et piimatootvas vastu ßle tuhande tonni piima, meie kþige misel on suur perspektiiv. Näiteks Iirimaal on suurem Valio veidi ßle neljasaja. Kogused on riigi toetatav programm, mille abil tþstetakliiga väikesed. Vaja oleks minimaalselt ßhte se piimatootmist kaks korda. Eestil on samutÜÜstust, mis vþtaks päevas vastu vähemalt ti oma strateegia välja tÜÜtatud, kus Üeldaktuhat tonni ja viiks kauba kaugematele turguse, et jþuame aastas 900 000 tonnini, aga tedele. Teisalt ei vasta tþele seegi, et piima pole gelikult sihikindlat tegutsemist ei ole. Muu Euroopaga vþrreldes on meil inimese kohta turgudel kuhugi panna. Käisin kaks aastat tagasi Londonis kþrgetasemelisel piimanduskonpalju pþllumaad, meie kliimavÜÜtmesse sobib verentsil, kus tþestati veenvalt ära, et aastail piimatootmine. Samal ajal kogu aeg kßsime, 2020–2030 kasvab piimatoodete nþudlus maaet mida me siis välja viime, ekspordime. Turg ilmas 30–40%. Kohti, kuhu piimatooteid loksub paika nii vþi teisiti. Vþiks nii minna, et mßßa, leidub, tuleb need ßles otsida. Isegi Aafsaaksime oma eeliseid ära kasutada. Maamesrikas tþuseb jþukuse tase ja piimatooted lähesil sain just kokku mitme tootjaga, kelle piivad ßha enam moodi,� teab Marrandi. matootmisnäitajad on tugevad, aga kes plaaPraegu on Eesti piimatootjad sunnitud nivad lþpetada, sest on väsinud ja tßdinud. mßßma piima hinnaga 260 eurot tonni eest. Sellest on tþsiselt kahju.�
Katame sĂľna otseses mĂľttes kĂľike!
PVC-hallid Ċ raamkatted Ċ laokardinad kardin-uksed Ċ kokkupandavad katted koormakatted Ċ vþrkkatted terrassikatted Ċ varjualused vaheseinad Ċ välisseinad
Eesti päritolu toit on tervisele ohutum Maaßlikooli teadlased avaldasid mitmeaastase uurimustÜÜ tulemusena rahvatervisele oluliste toidupatogeenidega seonduvad toiduohutuse riskihinnangud, mille pþhjal vþib Üelda, et Eesti toodetega seotud toiduohutuse riskid on madalad. Maaßlikooli toiduhßgieeni professor Mati Roasto selgitas, et uurimus väärib tähelepanu, kuna käsitleb oluliste zoonootiliste ehk loomadelt inimesele ßlekanduvate patogeenide riske toidu tootmise, tÜÜtlemise ja tarbimise ahelas: „Õnneks leidsime, et uuritud toidukategooriate puhul Eesti tarbijad väga muretsema ei pea, sest toiduohutuse riskid Eesti toodetega seonduvalt on väga madalad kuni madalad.� Roasto kinnitusel näitab see Eesti toidu tootjate, tÜÜtlejate ning teiste toidu käitlejate heal tasemel tootmishßgieeni ning enesekontrolliprogrammide toimimist, samuti toiduhßgieeni ja -ohutuse alase þppe ning riiklike toidu kontrolli institutsioonide head taset Eestis. „Samas tuleb valmis olla uuteks väljakutseteks, kuna patogeenid arenevad pidevalt ja kiiresti – mikroorganism, mis varasemalt oli mittepatogeenne, vþib täna olla inimese tervist tþsiselt ohustav ning vþib ajas muutuda veelgi ohtlikumaks. Heaks näiteks on kolibakter,� rääkis Roasto. (ME)
Väikepþllumeestel lihtsustub otsetoetuste taotlemine Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas eelmisel nädalal väikepþllumajandustootja, puu- ja kÜÜgivilja kasvatamise, ammlehma kasvatamise, piimalehma kasvatamise ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetuste määrused. „Kþik viis toetust soodustavad maapiirkondades väikesemahulist pþllumajanduslikku ettevþtlust. Samuti käivitame väikestele pþllumajandustootjatele toetusskeemi, mille puhul saab otsetoetust taotleda lihtsustatud korras,� ßtles maaeluminister. „Meie eesmärk on soodustada maapiirkonnas väikesemahulist pþllumajandusettevþtlust ja hoida seeläbi maapiirkonnad elujþus.� (ME)
Nägus ja lihtne, mþnus ja pisike.
KUPPELKASVUHOONE –
TAIMEPĂœRAMIID –
Tark lahendus, pþnev välimus!
Ăœmaroni taimepĂźramiid on hästi läbi mĂľeldud aiasĂźsteem:
unikaalne astmeline pĂźstak-peenar
Tänu ßmarale kujule jaotuvad selles kasvuhoones nii valgus kui soojus väga ßhtlaselt, mistþttu on taimede kasvatamine kerge ja tulemus samuti ßhtlane. Valmistame just Sinule sobiva suurusega kasvuhoone ning ka spetsiaalsed kasvukastid, et ruumi vþimalikult praktiliselt ära kasutada. Lisavarustusena pakume kasvuhoonesse automaat-kastmissßsteemi.
‡ 9}LPDOGDE NDVYDWDGD URKNHP WDLPL YlLNVHPDO SLQQDO ‡ 9HUWLNDDOQH DVHWXV WHHE WDLPHGH HHVW KRROLWVHPLVH OLKWVDPDNV MD NHUJHPDNV ‡ 9}WDE YlKH UXXPL VRELE VXXUHSlUDVHOW YlLNHVHVVH DHGD kuppelkasvuhoonesse, terrassile, grilliplatsile, kiviparketile ‡ Suure mullaruumalaga, annab vþimaluse kasvatada suurema juurestikuga taimi
Sinu uus kasvuhoone ootab Sind. Kaunistus aeda, investeering tervisesse!
Parim valik aiapidamisega alustamiseks kasvĂľi rĂľdul!
NB! Samas kuppel-stiilis on vĂľimalik tellida ka grilli- ja aiamaju, kĂľrvalhooneid ja muid eriotstarbelisi kergehitisi!
markiisid jpm
Tel +372 502 9056 E-post info@pvckatted.ee Kaubasadama tee 18–23/24 Avatud E–R 8–17
LĂœHIDALT
Ăœmaron Ăźllatab!
nagu pärl päikese käes
5
KĂźsi infot ja telli meid kohale! umaron@peeter.eu www.kuppelhoone.eu Tel 5354 4366, 526 6196
Pßramiidide mþþdud: 3-tasandiline: kþrgus 72 cm, taimi mahub ligikaudu 16 5-tasandiline: kþrgus 91 cm, taimi mahub ligikaudu 40 7-tasandiline: kþrgus 115 cm, taimi mahub ligikaudu 60
6
UUDISED
28. aprill 2015
LÜHIDALT
Eesti väljakutseks on hoida maapiirkonnad asustatuna Järjest tõhusam põllumajandustootmine vajab varasemast vähem töökäsi ja nõuab maapiirkondade asustatuna hoidmiseks riigilt senisest ühtsemat lähenemist, ütles maaeluminister Urmas Kruuse (pildil) Tartus 15. ja 16. aprillil toimunud konverentsi Agroforum Mare Balticum avasõnas. „Eesti põllumajandustootjad on muutunud väga efektiivseks ja tehnoloogiapõhiseks, mis on omakorda vähendanud vajadust töökäte järele põllumajandussektoris. See olukord ilmselt ei pöördu ja pigem muutub tootmine veelgi tehnoloogiakesksemaks,” sõnas Kruuse. „Põllumajanduse tõhustumise kõrvaltulemuseks kipub aga olema linnastumine.” Ministri sõnul on Eesti väljakutseks see, kuidas suudame riigina hoida oma maapiirkonnad asustatuna ja muuta need taas ligitõmbavamaks. „Kuidas ühendada tõhus põllumajandus, looduskeskkond ja hoida inimestes soovi maapiirkondadega oma elu siduda – see on meie suur küsimus,” märkis maaeluminister. (ME)
Maa Elu
Elanikele aiamaade loomine on omavalitsuste teha Merje Krinal Maa-ameti kinnisvara haldamise osakonna juhataja
M
Abiks toidumärgistuse mõistmisel
aareform on jõudnud lõpusirgele, järjest rohkem tuleb tegeleda maadega, millel puuduvad tagastamise, erastamise ja munitsipaalomandisse andmise taotlused. Sellised vabaks jäänud maad vormistatakse üldjuhul riigi omandisse riigi maareservina. Nii mõndagi vaba maatükki on aga kohalikud elanikud hakanud pidama eikellegi omaks ja asunud ilma loata erineval eesmärgil kasutama. Kui siis sellist maad hakatakse riigi omandisse vormistama, võib see olla elanikele ebameeldiv üllatus ja tekitada pahameelt. Nõuab ju riik (kelle esindajana tegutseb üldjuhul Maa-amet) valduse vabastamist ning ebaseadusliku maakasutuse lõpetamist. Iga taolist juhtumit käsitletakse eraldi ja seejuures on Maa-amet valmis asja arutama, andma selgitusi ja vajadusel tegema mõistlikke kokkuleppeid valduse üleandmise tähtaja ja tingimuste osas. Näiteks kui senine maakasutaja soovib valduse vabastamiseks ja/või korrastamiseks rohkem aega, siis tuleb sellest ametile võimalikult kiiresti teada anda.
Põllumajandusministeerium koondas olulisema toidumärgistust puudutava informatsiooni eraldi veebilehele www.toidumärgistus.ee. Veebileht annab infot märgistamise üldpõhimõtete, kohustusliku toidualase teabe märgistamise ning tootegruppide kaupa toidu koostisele esitatavate nõuete kohta. „Veebilehelt saab tarbija teada, millist infot ta peab kindlasti pakendilt või pakendamata toidu müüjalt saama ning millised tooted võivad tegelikult peituda erinevate tootenimetuste taga,” ütles põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse- ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai (pildil). (ME)
Mitmel juhul on omavalitsused andnud kohalikele elanikele nõusolekuid reformimata maid ajutiselt aiamaadena kasutada. Just nimelt ajutiselt, mis tähendab, et maa läheb ikkagi riigi omandisse ja elanikud on nördinud, kui ei saa seda senisel viisil edasi kasutada. Tegelikult on aga köögiviljamaade kavandamine ja nende kasutusse andmise korraldamine täielikult kohalike omavalitsuste võimuses. Saavad ju omavalitsused valla/linna üldplaneeringute koostamisel kavandada ühiskasutuses olevate köögiviljamaade paiknemist oma territooriumil. Üldjuhul kavandatakse sellised maad maatulundus- või sotsiaalmaa juhtotstarbega maadele. Maareformi käigus on selliseid maid võimalik taotleda munitsipaalomandisse, maade andmise omavalitsu-
sele otsustab Vabariigi Valitsus. Kui maa on munitsipaliseeritud, saab omavalitsus seda maatulundusmaana anda lepingu alusel oma elanikele kasutada. Kui omavalitsus ei ole valla üldplaneeringu koostamise ja maareformi läbiviimise käigus ette näinud vajadust taotleda oma elanikele köögiviljamaad, siis võibki juhtuda, et varem köögiviljamaana kasutuses olnud maatüki suhtes algavad riigi omandisse jätmise toimingud. Maa riigi omandisse jätmise käigus tõendab valla- või linnavalitsus teiste isikute taotluste puudumist ning annab oma nõusoleku maa riigile jätmiseks. Seega – kõigil kohalikel omavalitsustel on võimalus läbi mõelda oma valla- või linnaelanike köögiviljamaade vajadus ja võimalused. Tihti on senistele köögiviljamaadele erinevate planeeringutega kavandatud varasemast kasutusest erinev otstarve, näiteks elamumaa. Sellisel juhul tuleb järeldada, et omavalitsus ei pea pikemas perspektiivis köögiviljamaa kasutust antud asukohas enam vajalikuks või otstarbekaks. Kui valla või linna strateegilised dokumendid ei näe oma territooriumil elanikele aiamaid ette, siis ei ole ka riigil võimalik selleks survet avaldada. Samas on kohalikul omavalitsusel võimalik riigilt aiamaade tarbeks maad taotleda ka siis, kui huvi ja vajadused sellise maakasutuse järele selguvad alles pärast maa riigi omandisse jätmist. Siis saab kaaluda maa valla omandisse andmist, arvestades riigivaraseaduses sätestatud põhimõtteid. Seejuures on siiski oluline, et sellist perspektiivset maakasutust näeksid ette ka omavalitsuse strateegilised dokumendid, nagu üldplaneering või arengukava. Seega on köögiviljamaade küsimuse lahendamisel kõige tähtsam, et kohalikud omavalitsused mõtleksid läbi oma kogukonna vajadused ja neist Maa-ametile aegsasti (st juba maa reformimise ajal või vähemalt enne maa müüki panemist) teada annaksid. Kui kogukonna püsimise või parema elukeskkonna loomise nimel on tarvis eraldada maad köögiviljakasvatuseks, siis on võimalus olemas, määrav on omavalitsuse tahe.
Linnade ümber on veel mitmeid paiku, kuhu rajatud aiamaad on tegelikult eikellegi omad. Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja
TÜ EHA Metalli- ja Puidutooted Väike-Laatsi 2, 68205 Valga tel 5348 8772, e-post info@ert.ee www.ert.ee
Haagis E21 kõrgendusega, Haagis E14 kõrgendusega, kandevõime 14 t reaalne kandevõime 21 t
kauplusest
TEHNIKA Pallilava, kandevõime 16 t
Pallilava hüdrokülgedega, kandevõime 16 t
Toodame: karjääri-, viljaveo-, silo- ja ATV haagiseid veoauto kallurkaste vahetuskaste
Valga, J. Kuperjanovi 44 E–R 8.30–17, L 8.30–13 tel 764 3391 kauplustehnika@hotmail.com
Maa Elu
UUDISED
28. aprill 2015
Maa Elu käis maamessil
LÜHIDALT
Seakatku uued kolded Aprillis on tuvastatud mitu uut Aafrika seakatku juhtu, mis on kirjeldatud ka veterinaarja toiduameti kodulehel. 10. aprillil diagnoositi sigade Aafrika katk ühel surnuna leitud metsseal Viljandi maakonnas (teine haiguskolle) ja ühel kütitud metsseal Valga maakonnas (esimene haiguskolle). 15. aprillil diagnoositi seakatk ühel hukkunud metsseal Pühaste külas Puka vallas Valgamaal. Antul juhul oli tegu juba kaheksanda haiguskoldega. 17. aprillil diagnoositi sigade Aafrika katk ühel surnuna leitud metsseal Viljandi maakonnas (teine haiguskolle) ja ühel Tartumaal. Lisaks diagnoositi seakatk Rannu vallast Vehendi küla lähedalt Võrtsjärvest (kaheksas haiguskolle) surnuna leitud metsseal. 24. aprillil tuvastati sigade Aafrika katk kahel surnuna leitud metsseal Viljandimaal (teine haiguskolle), ühel kütitud metsseal Valgamaal (esimene haiguskolle) ja neljal surnuna leitud metsseal Valgamaal (kaheksas haiguskolle). (ME)
Peeter Raidla maaelu@ajaleht.ee
E
hkki ilmataat maamessi osalisi ja külastajaid ei hellitanud, püsitati seegi kord publikurekordeid. 16.–18. aprillini Tartus toimunud maamessi kahel esimesel päeval oli huvilisi koguni viiendiku võrra rohkem kui aasta tagasi. Oma kogemuse najal võin lisada, et ega laupäevalgi, maamessi viimasel päeval külastajaid vähe ei olnud. Väljapandusse süvenemiseks isegi liiga palju. Paviljonides tekkis kohati tunne, et olen justkui sattunud Lenini mausoleumi, kus seisma ei tohi jääda ja tuleb olla pidevas liikumises, et tagant tulijaile mitte jalgu jääda. Lahtise taeva all võttis traktorite, agregaatide ja muu tehnika paljusus silme ees kohati kirjuks. Kujutasin ette, et kui minul tulnuks messil langetada liisk ühe või teise põllutöömasina kasuks, siis kahtlen, kas see valik oleks just kõige õigem olnud. Kuid asjakohast teavet pakkus maamess tehnikahuvilistele kindlasti. Tänavusel maamessil oli oma telgiga väljas ka Maa Elu. Meie väljapanekut külastanute vahel loositi välja erinevaid auhindu. Fortuuna tahtel said endale: • Piletilevi kinkekaardi Katrin Eimra Tartust ja Viivi Korbe Tapalt; • raamatu „Südameasi” Tiiu Eelmets Parksepa külast Võrumaalt, Elisabeth Aas Tähtve-
Rey Seakasvatus läks pankrotti
Maamessil oli esmakordselt väljas ka Maa Elu oma väljapanekuga. re vallast Tartumaalt, Uku Talvik Vao külast Järvamaalt ja Marge Almre Mustlast Viljandimaalt; • kruusi Elvo Koppel Kadrina vallast Ida-Virumaalt, Loreta Tolmetseva Torgu vallast Saaremaalt, Kersti Soolepp Jõgevalt ja Lii Uibonurm Tartust;
Peeter Raidla
• poekoti Kuno Päärand Vaimastverest Jõgevamaalt, Evelin Tamela Tartust ja Liivi Viires Kanepist Põlvamaalt. Maa Elu toimetus õnnitleb võitjad. Meie turundusosakond lubas kõigi võitjatega ise ühendust võtta, kui seda veel tehtud ei ole.
21. aprillil 2015 kuulutas Pärnu Maakohus välja osaühingu Rey Seakasvatus pankroti. Sellekohase avalduse oli esitanud OÜ Anu Ait, kellele Rey Seakasvatus oli jäänud võlgu 176 000 eurot ostetud loomasööda eest. Ettevõtte maksuvõlg ulatus sel ajal veidi üle 57 000 euro, mille moodustasid peamiselt palkadelt tasumata maksed, sealhulgas sotsiaalmaks 34 180 eurot. Veel enne seda, 31. märtsil 2015 oli Raplamaa veterinaaramet pannud Rey Seakasvatuse sigade pidamise kohustuse Kehtna vallale, kellel kulus loomasööda ostmiseks enne pankroti väljakuulutamist ligi 19 000 eurot. (ME)
Mereadru teeb kanakakast loodusväetise!
O H E L I S E M MA
biolan.ee
AI
L
M
OR LO
7
Ainult Biolani kanakakast tehtud väetises on ka mereadru, mis teeb väetisest erakordselt mineraalaineterikka loodusväetise! • Väetis on kuumtöödeldud, mis hävitab taimele kahjulikud haigustekitajad. • Toorainena on kasutatud ainult mahetoidul olevate kanade sõnnikut, seetõttu ei ole väetises kahjulikke aineid.
8
KIIKA AEDA
28. aprill 2015
Kui õige ostaks mullafreesi
AIAVEERG
Rododendronile lisatoitu
Säde Lepik maaelu@ajaleht.ee
Mullafreesi üks hea omadus on kindlasti see, et uue masina ost võib virgutada pere meesliikmete soikunud aiatööhuvi. Olen freesida proovinud ja arvan, et vähegi jõudsama ja suurema töölaiusega freesiga peakski siiski töötama tugevamate kätega mees. Lihtsamatel freesimudelitel ei ole rattaid ja tööriista on päris raske õigel kursil hoida, kui pöörlevad piid või terad mulda tungides seda edasi veavad. Sedasi on lihtne liiga sügavale kaevuda. Käed saavad kõvasti koormust, samas toimetad freesiga aiamaal üsna püstises asendis ja selg kannatab selle töö ära. Mullafreesi on meestel huvitav valida ja osta, hea oleks enne ostu sellega töötamist proovida. Kui mõnel masinamessil võimalust pavate õhkrehvidel rakutakse, siis kasutage juhust. Müügil on nii tastega mudelid on mugavamad ja võimelektrilisi kui ka sisepõlemismootoriga mullafreese ehk aiakultivaatoreid. Elektrilise musamad, aga need maksadeli peale tasub mõelda siis, kui teil on harida vad kindlasti üle 1000 euro. ainult mõni peenar ja kasvuhoone ning nende Kallimate mitmekäiguliste nn motoplokkidelähedal on koht, kust voolu saab. Elektrifrees ga saate kasutada ka lumesahka ja puhurit, on odavam, kaalub vähe, sellega pääseb ka kitkünniatra, niidukit, käru. sasse kohta ligi ja seda on lihtsam käsitseda. Suurema pinna harimiseks on elektrifreesil Mullafreesi on kõige mõnusam kasutama aga võimsust vähe ja töötades peate kogu aeg hakata aias, kus mulda on pidevalt harivalvama, et tööriista „saba” kogemata freesitud, või näiteks mullusel kartulimaal, kupiide ehk lõiketerade ette ei satuks. Väikesel hu sel kevadel teete peenrad. Sellises mulpinnal on võib-olla mugavam töötada trimmelas ei ole suuri puujuuri või kive, mis võiksid riga, mõnele Partneri trimmerimudelile freesi terasid lõhkuda. Laske maa kaks saab freesiterad külge panna. korda freesi alt läbi, see purustab kaSisepõlemismootoriga freesimara, kobestab mulla ja terade jämudelid on eri võimsusega: rel paiknev kaitsekilp lõhub väiksemate mudelite mootor mullakänkrad ja tõmbab pinna on 2–3,5 hobujõudu, kesktasaseks. Korjake ära välja tulmiste oma 5–6 ja suurte nud umbrohujuured ja kivikeMullafreesi on kõige mootor 9–10 hj. Võimsusest sed ning võitegi peenrad teha mõnusam kasutama ja lisavarustusest olenevalt ja külvata. Mullafrees segab hakata aias, kus kerkib nende hind ligiläheväga ühtlaselt mulda orgaanimulda on pidevalt dastes vahemikes 300–600 lise ja mineraalväetise, komharitud. kuni 1200–2000 euroni. Muposti, turba vms. Väikese freesidelite kaal jääb vahemikku ga saab suvel peenarde vahelt umb15–30–50–60–80 kilo, töörohtu hävitada. laius võib olla 30–46–60–90 cm. BensiinikuKui hakkate harima väga rasket ja savist lu sõltub töö intensiivsusest, ühe paagitäiega või kauem söötis seisnud maad ning rajate sinsaab hakkama 30–50 minutit. Parematel freena näiteks muru, oleks appi vaja võimsamat sidel on ka tagurpidikäik, neil saate sügavusfreesi. Mõnikord pannakse freesile ka lisaraspiirikuga muuta mulla harimissügavust (17– kusi, siis on jõudlus suurem ja tööriist stabiil36 cm) ning seadistada endale mugavaks juhtsem. Esimesel harimiskäigul valige kõval pinraua kalde ja kõrguse. Mullafreesile saab lisanasel kindlasti väiksem töösügavus ja seejävarustusena juurde osta muldamisadra ehk rel käige sama ala läbi sügavamalt. Kui teete muti, toetusrattad, samblareha jm. Iseliikumuru näiteks hoolega haritud kartulimaale,
Elmo Riig / Sakal a
S
uures aias on kaevamine kõige raskem töö. Vanem inimene, kellel selg haige, mõtleb sellest hirmuga. Tahaks peenraid teha, kõige muuga saaks hakkama, aga kaevata enam ei jaksa. Ja külas või oma peres ei olegi võib-olla enam kedagi appi kaevama kutsuda. Igal pool pole ka traktorit võtta, et saaks maad künda. Maaharimisel võib abi olla mullafreesist: mulla saab sellega lihtsamalt kobedaks kui labidaga kaevates ja freesi on odavam osta kui väikest traktorit. Mullafreesi saab tööriistalaenutustest ka rentida, mõistlikum oleks siis aga vast otsida freesimisteenust. Kui kalli tellitud tööriistaga tuleb toimetama asjatundja, siis on tema vastutada, kui töö käigus freesil pii murdub vm.
Maa Elu
Igihaljad rododendronisordid õitsevad meil valdavalt mai teisel poolel ja juunis. Et need seda külluslikult teha jaksaksid, tuleb ka happelist keskkonda pakkuvas turbaaias kasvavaid rododendroneid väetada. Puhtal turbal kasvades võivad kaunid põõsad nälga jääda, siis tõmbuvad taimelehed heledaks. Hästi toidetud taimed moodustavad järgmiseks aastaks rohkem õiepungi. Väetamiseks on kõige õigem aeg just praegu – aprilli lõpus ja mai alguses, enne kui rododendronid õide puhkevad. Juunis on väetamine juba natuke hiljaks jäänud, sest taimel on kasvuhoog sees. Väetise mõjul võib rododendron teha ka hilissuvise kasvusööstu ning võrsed ei pruugi siis jõuda talveks puituda. Rododendronipõõsa pindmistele juurtele sobib, kui väetist saab omastada aeglaselt. Kõige kindlam on väetades kasutada granuleeritud rododendronieriväetist. Raputage pisut graanuleid põõsa alla, paras kogus on väetisepakil kirjas. Kuivade ilmadega ärge unustage rododendroneid kasta. Neile meeldib niiskus, kuid seisvat vett nad juurte ümber ei talu. Õitsemise ja kiire kasvu ajal võiks rododendronile tuua umbes ämbritäie vett nädalas, hea on, kui saate seda võtta tiigist või kastate vihmaveega. Kui peate kastma kraaniveega, laske sel suures anumas ööpäev seista. Kastmisvett on hapumaks tehtud, lisades sinna veidike sidrunhapet või söögiäädikat. Kui rododendron on õitsemise lõpetanud, murdke närbunud õisikud ära. Siis on põõsas kenam ja taim ei kuluta jõudu seemnete valmistamisele. Õisikud murduvad hästi kergesti ja sedasi soodustame ka põõsa harunemist. Seemneist oskavad rododendroneid paljundada asjatundjad. Kui teil on aias eriti armas rododendron, on seda lihtsam paljundada lookvõrsikuga. Painutage üks madalal kasvav oks vastu maad, kinnitage see klambri või muuga, vigastage mahapainutatud oksal natuke koort ja sättige see koht siis turba alla. Järgmisel sügisel saate sealt ehk juba väikese taime lahti lõigata.
võib algul freesida sügavamalt ja pärast kõrgemalt. Eriti peeneks saab mulla siis, kui frees liigub aeglaselt, terade pöörlemissagedus on aga suur. Mullafreesiga töötades võite paraku aias kergesti umbrohtu levitada ja seetõttu vaadake esmalt haritav maatükk üle. Kui seal kasvab näiteks mädarõigast või veel hullem, kassitappu, kaevake need taimed välja nii hästi ja sügavalt, kui vähegi saate. Kui mullafrees mädarõikajuure peeneks hakib ja peenramaale laiali paiskab, tärkab igast juurejupist uus mädarõikataim ja teil on seda soovimata varsti mädarõikamaa. Parem karta kui kahetseda, seepärast käige pärast iga freesimiskorda oma maalapp rehaga üle ja korjake kokku kõik väikesed juurejupid. Väga hästi levivad pärast freesimist risoomiga püsikumbrohud, näiteks harilik naat, põldmünt, orashein, kõrvenõges ja põldosi. Täitsa omaette aiavaenlaste klassi kuulub aga pealtnäha õrnuke kassitapp. See taim on roomjuurega, seega eriti võimsa juuresüsteemiga, mis kasvab nii laiuti kui sügavuti. Kassitapu juure horisontaalsed külgharud võivad maa sees kulgeda justkui mitmel korrusel ja peajuur ulatuda isegi kahe meetri sügavusele. Kole küll, kui saate igast juuretükist juurde sellise vaenlase! Suur osa kassitapu juurestikust paikneb nii sügaval, et seda on kaevateski raske välja saada. Kaevama peaks vähemalt kahe labidalehe sügavuselt ning ruttu ja järjekindlalt tuleb hävitada kõik väiksed kassitaputaimed, mis oma nina mullast välja pistavad. Kassitapu seemned on mullas elujõulised üle 20 aasta.
Kui varakevadine päike rododendronile liiga tegi, on taime päikesepoolsel küljel lehed pruunid. Talvekahjustuse korral on pruunide laikudega lehti üle taime. Ärge kiirustage kahjustatud põõsast enne jaanipäeva veel tagasi lõikama. Elujõuline oks võib nii ilusad kasvud anda, et võib-olla polegi lõigata vaja, piisab, kui korjate ära koledad lehed. Kui kahjustus on suur ja õiepungad pruuniks kõrbenud, lõigake põõsas terve kohani tagasi. Põõsas taastub uinuvatest pungadest. Erakogu