Maa Elu nr 9/2015

Urmas Rahnel: Konkurents on kõva, praegu kohe eriti. Nõudlus metsakinnistute järele käib lainetena. Lk 6–7

Müstifitseeritud tööjõupuudus?

Tuleks küsida, kui palju me oma tööjõust üldse hoolime. Lk 2 ja 3 Aiaviljad kastis ja anumas Köögivilja ja maitsetaimede kasvatamine kastides levib kiiresti. Lk 8

NR 9 (15) • 12. MAI 2015

Eesti kui kartulivabariik?

Viimase 35 aastaga on kartuli kasvupind Eestis kahanenud enam kui 10 korda. Kui veel 1980. aastal kasvatati kartulit 72 300 hektaril, siis 2014. aastal vähem kui 6400 hektaril. Kartuli saagikus oli 1980. aastal 15 900 kilogrammi hektari kohta.

K ARTULI K A S VUPIND JA SA AGIKUS EESTIS 20 000

10 000

5000

14 315

8748

2008

19 245

18 472

15 275

9103

9359

9235 7623

2009

2010

2011

2012

6638

6350

2013

2014

Kasvupind (ha) Saagikus (kg/ha) Allikas: statistikaamet

Elmo Riig / Sakala

15 000

18 217 17 456 17 836

2

V E I S E KA S VAT U S

12. mai 2015

Maa Elu

Eestimaa kõige lõunapoolse Kristina Traks maaelu@ajaleht.ee

E

estimaa lõunapoolseimad elanikud on uudishimulikud ja sõbralikud Herefordi tõugu lihaveised, kes Koiva jõe äärsetel niitudel imekaunis looduses oma päevi veedavad. Teisel pool jõge on juba Lätimaa.

Kalev Raudsepa OÜ Koivakonnul on siinsetel luhtadel kosumas umbes 400 lihaveist.

Ettevõtte nimi Koivakonnu pole lihtsalt üks veidra kõlaga sõna, vaid tähendab Võru keeles Koiva-äärset jõeniitu.

Siinsamas Koiva konnul on Raudsepa lapsepõlvekodu. Eemal looklev jõgi on alati koduaknast näha olnud, kuid pärast majandi lõppu hakkasid jõeniidud kinni kasvama. „Jõgi enam ei paistnudki võsa vahelt,” ütleb Raudsepp. See oli üks põhjus, miks ta 1999. aastal esimesed 28 lihaveist jõeniitudele sööma tõi. „Ei läinud kümmet aastatki, kui niidud olid jälle lahti. Ei tea, kas karjatamine on loodusele kasulik, aga taimestik on küll mitmekesisemaks läinud.”

lisasöödana kuiva heina. Karjasid on kokku seitse, samapalju on ettevõttes tööl inimesi.

Suve keskpaiku tuuakse karja pullid ning märtsist maini on peaaegu igal hommikul karjas uusi liikmeid. Sel ajal ongi karjaga rohkem tegemist, sest tuleb vaadata, et poegimine sujuks. Vasikad tuleb hiljem kinni püüda (ja see pole üldsegi nii lihtne!), et neile numbrid kõrva panna.

Kui mõni veis juhtub haigeks jääma, siis toimib looduslik valik – Raudsepp ei ravi oma loomi. „Nad on maastikul nii laiali, et me lihtsalt ei suuda jälgida, kui mõni haigeks jääb,” selgitab ta. „Niimoodi toimides saame üldiselt tugevama karja ja lihaveisekasvatuses on üsna tavaline, et loomi ei ravita.”

Koivakonnu on MTÜ Liivimaa Lihaveis liige ja osa loomi müüaksegi selle MTÜ kaudu.

Näiteks müüakse Liivimaa Lihaveise kaudu liha restoranidele. Loomi on eksporditud ka Türki. „Lähevad auto peale ja nädal aega rändavad. Huvitav on, et loomade vedamine on palju paremini korraldatud kui inimeste vedu.

Kui Aafrikast tulevad illegaalid üle mere, siis juhtub nendega ikka õnnetusi, aga loomade vedu on niimoodi reguleeritud, et nad jõuavad ilusti kohale,” räägib Raudsepp. „Üle kaheksa tunni järjest ei tohi nendega sõita, vahepeal lastakse nad autost välja, söödetaksejoodetakse, lastakse puhata. See on äri ja nad Kui Raudsepp lihaveiste pidamist alustas, peavad tervelt kohale jõudma.” oli tegevusala Eestis päris lapsekingades.

Raudsepp müüb veiseliha ka otse tarbijateÕigupoolest ei teadnud Raudseppki lihaveiste le ja edaspidi soovib ta just seda müügikanalit pidamisest suurt midagi, polnud tal ainsatki suurendada. „Täna meil tapamaja pole, kuid hektarit maad ega ühtki korralikku põllutöökasutame Lätis Cēsise tapamaja teenust ning masinat. „1999. aastal oli vast terve Eesti peasaadame liha edasi tarbijani. Just läkski üks le niipalju loomi, kui meil täna. Piimalehkoorem Tallinna poole teele,” näitab ta. made kasvatamine läks allamäge ja Kui küsin Raudsepalt, kuidas ta siin Eestimaa kõige tagumises paljud otsisid alternatiivi,” räägib Raudsepp. „Nüüd aga tundub, nurgas töötajaid leiab, siis selle et lihaveiste pidamine kisub kohta on tal kindel arvamus: kiiva – sellest loodetakse vä„Tööjõupuudus on üle müstiga suurt tulu, aga tegelikult fitseeritud! Tuleks hoopis küHuvitav on, et on piimalehmade pidamine sida, kui palju me oma tööloomade vedamine rahaliselt ikkagi kasulikum. jõust üldse hoolime. Meil saab on palju paremini Soomlased on öelnud, et liväga hästi raha küsida selleks, korraldatud kui haveiste kasvatamise renet minna järjest moodsamaks. inimeste vedu. taablus on lausa neli korda Ostangi siis moodsamad seadmed ja koondan oma viis lüpsjat väiksem kui piimalehmadel.

Lihaveise ainus produkt on ära. Aga tegelikult on ju need inimesed üks vasikas aastas, juhul kui kõik hästi läheb. loonud võimaluse, et ma üldse mingit raha küVasikas kaalub sündides 40 kilo, see on rahas sida saaksin. On palju neid, kellele kaheksaumbes 100 eurot. Hea lüpsilehm annab kümtunnine tööpäev lihtsalt ei sobi. Mulle on täiesti vastuvõetav, kui inimene käib tööl ne päevaga niipalju piima, et selle eest saab tänaste hindadega niisama palju kätte.” hommikupoolikuti. Alles viimasel ajal on hakatud kõnelema osalisest tööajast. Mina tööRaudsepa ettevõttel pole veel küll mahetootja tunnustust, kuid on raske ette kujutaandjana ütlen aga, et tuleb leida võimalus tööda mahedamat loomakasvatust. Veised veetajale vastu tulla. Ega ma ise ka ei tahaks kaheksa tundi päevas iga päev sama asja teha.” davad kogu elu puhtas looduses ja ühtekokku on nende karjamaaks ligi 1000 hektarit Koiva Raudsepale on väga vastukarva ka jutt, ja Mustjõe äärseid niitusid. Suvel söövad nad kuidas tootmine ja töö peavad üha efektiivseseda, mis ise kätte saavad, talvel aga antakse maks minema. „Ma ei saa sellest aru – raha-

TEGELEV ETTEVÕTE VALGAS VALLI 34a MÜÜB SOODSATE HINDADEGA uusi, kasutatud ja protekteeritud rehve, sisekumme, velgi kõikidele traktoritele, põllutöömasinatele, haagistele, tõstukitele ja teistele liikurmasinatele.

Rehvi lõhede remont kuni 60 cm spetsiaalsel meetodil. Garantii.

Rehvide vahetusvõimalused ja ost. Rehvide protekteerimine.

Põllumajandustehnika varuosad, velje südamiku keevitus vastavalt kliendi soovile.

Transport üle Eesti.

Sõiduauto rehvide müük ja montaaž. Tel 5656 8622, 526 8498.

Info tel 526 8498, 5330 8879, 766 8587, andres@gersamia.ee

numbrid võivad küll olla ilusamad, kuid töökohad kaovad ja inimesed jäävad üha vaesemaks. Võtame või meie farmi – asume looduskaitsealal, aga sõidame siin ringi ATVga. Pole ju kuigi loogiline,” sõnab ta.

Lihaveisekasvatus pole ainus, millega Raudsepp Läti piiri ääres Taheva vallas tegeleb. Tema eestvedamisel tegutseb siin MTÜ Parmu Ökoküla, mis propageerib võimalikult looduslähedast eluviisi. Kiiret pole kuhugi, elada tuleb loodusega kooskõlas, liikuda kondiauru abil, traktori osa täidab hästi hobune ja toidu saab kasvatada ise kohapeal – need on siinsed põhimõtted. Ökoküla on aastaid korraldanud talguid, näiteks jõeniitudel traditsioonilisel viisil heina tehes. Talgulisi ootab kena renoveeritud talumaja, kus muidugi Gyproci plaate ei kohta ega tule siia ka elektriliin sisse. Ei hakkagi tulema, sest lambid saab põlema katusel asuvate päikesepaneelide abil. Kui tahetakse sooja vett, siis tuleb aega varuda ja pliidi alla tuli teha, et vett soojendada. Talgulisi oota-

vad siin jalgrattad, sest soositakse omal jõul liikumist, mitte autoga teedel tolmutamist.

Raudsepp kutsub vaatama oma kõige uuemat traktorit – üleeile sündinud Eesti raskeveo tõugu hobusevarssa. „Tema ema on juba vana „traktor”, töötab väga hästi,” kiidab Raudsepp. Kokku on tal seitse hobust, kõik tublid tööloomad. Muide, Raudsepa sõnul pole hobuse töö traktorist sugugi vähem efektiivne. „Meil on 60 kilomeetrit karjaaedu, millel tuleb silm peal hoida. Ringisõitmist on seega palju, praegu sõidame ATVga. Selle pidamine on kallis, see laguneb ja rüüpab palju kütust. Sama töö saaks vabalt ära teha ratsa, kui oleks oskaja inimene,” toob Raudsepp näite. „Me tahame suurendada hobusega töö mahtu.

Leiduks vaid neid, kes hobustega hakkama saavad. Hobusemehe palk võiks olla sama suur kui traktoristil. Tõsi, hobusega ei jõua nii palju kui traktoriga, kuid ära jäävad suured kulud. Pluss see, et hobusega tehes jääb kogu raha siia meie külasse. Traktoriga tehes aga läheb kõik välja.

Pole siis imestada, et muutume aina vaesemaks ja peame Euroopast abi otsima.”

MTÜ Liivimaa Lihaveis juht: eestlane on hakanud veiseliha tarbima

V

iis aastat tagasi loodud MTÜ Liivimaa Lihaveis on hoolega propageerinud veiseliha tarbimist ning MTÜ juhi Katrin Noorkõivu sõnul võib praegu öelda, et eestlane on hakanud tarbima ja hindama veiseliha.

Liivimaa Lihaveis asutatigi selleks, et turustada oma liikmete loomade liha. MTÜ liikmed ei olnud rahul tooraine hindadega, mida Eesti Lihaveise kaubamärgi all saadi. „Me ei osanud arvata, et eestlane üldse veiseliha ei tarbi ega oska seda valmistada,” ütleb Noorkõiv. Viie tegutsemisaastaga on jõutud seisu, kus MTÜ liikmete loomade liha müügikäive on kasvanud 400 protsenti ning iga nädal müüvad liikmed Eestisse 15 veist. 60 protsenti lihast ostavad siinsed restoranid ning ülejäänud osa jaetarbijad. Veiselihamüük kasvas tänavu esimeses kvartalis aastataguse ajaga võrreldes lausa 30 protsenti.

Liivimaa Lihaveise kaubamärk kannab maailma suurimat ökokvaliteedimärki ning siseriiklikult tunnustatud kvaliteedikava „Rohumaal kasvanud”. „Maksame tootjale kõrgeimat hinda, mida Eesti turul on võimalik saada ja oleme lihakvaliteedis saavutanud teatud stabiilsuse,” räägib Noorkõiv. „Edasiliikumiseks on vaja aga eelkõige panustada tootjatel endil – kasvatada loomi sarnastel tingimustel, sest nii on tagatud ühtlase kvaliteediga liha.”

Eestis kasvatatakse praegu lihaveiseid rohkem, kui ise süüa jõutakse. Kuna umbes pool

OSTAME METSAKINNISTUID, KASVAVAT METSA JA METSAMATERJALI. PAKUME VEO- JA RAIETEENUST. AS Lemeks Põlva Tel 502 1666; 799 1474 Margus.Juhkam@lemeks.ee Lähemalt meist: www.lemeks.ee

põllumajandusmaast on mitmekülgse taimestikuga rohumaa, annab see loomadele hea kasvukeskkonna, lihale eripärase maitse ning teeb toodangu tervislikuks. „Need tingimused annavad meile loodusliku eelise siin piirkonnas kõrgema lisandväärtusega veiseid kasvatada ja liha müüa. Samas tuleb leida tasakaal noorloomade ekspordi ja lihaveiste lihaks väärindamise vahel. Selge see, et pikemas perspektiivis on meile kõigile kasulikum, kui lihale kohapeal lisaväärtus anda, sest kui me kõik noorloomad Kesk-Euroopasse ekspordime, siis jääb suur osa väärtusest meil endil saamata,” selgitab Noorkõiv. „Meil oleks mõistlik kasvatada tõugusid, kes annavad rohumaalt võimalikult marmorja ja tervisliku liha. Tõugudest on sellised Anguse ja Herefordi veis. Noorloomade eksporti silmas pidades võiksime aga valida tõud, mida on mõistlikum Kesk-Euroopas viljanuumal üles kasvatada.”

Noorkõivu sõnul läheb meilt ekspordiks praegu piisavalt loomi, aga sarnaselt kasvatatud loomade liha osakaal võiks olla suurem. „Tunneme uhkust, et meil on 12 tõugu lihaveiseid. Lihaveisekasvatuses sellise fakti üle uhkust tundmine näitab pigem, et tegeleme lemmikloomakasvatuse, mitte liha väärindamisega. Et oma veiste eest kõrgemat toorainehinda saada, mis tagaks lihaveisekasvatuse majandusliku kasu ka siis, kui toetused edasi vähenevad, tuleb kasvatada sarnaseid tõuge sihiga müüa liha, mille väärtus kogu aeg tõuseb,” lisab ta.

Maa Elu

V E I S E KA S VAT U S

12. mai 2015

3

mad sarvikud Valitsusel puudub selge siht

L

äinud reedel toimunud valitsuse kabinetinõupidamisel kokkulepitu kinnitab, et võimukoalitsioonil puudub selge tulevikusiht. Otsused sünnivad läbimõtlematult, toodud põhjendused pole piisavalt argumenteeritud. Üks selliseid otsuseid on majutusasutuste käibemaksu tõstmine praeguselt 9 protsendilt 14 protsendile 2017. aastal. Nii-öelda pehmenduseks lisas valitsus oma põhjendustes, et hakkab otsima võimalusi maaturismi edendamiseks. Mil moel seda maksutõusu taustal tegema hakatakse, jääb mõistagi saladuseks.

Sotsiaalmaksu alandamist 2017. ja 2018. aastal kokku ühe protsendi võrra esitletakse kui suurt revolutsiooni ettevõtjate maksukoormuse vähendamisel.

Valitsus ei suuda kuidagi mõista, et järgmisest aastast kavandatav kütuseaktsiisi tõus – 2016. aastal diislikütusel 14 ja bensiinil 10 protsenti ning aastail 2017–2018 veel 10 protsenti – toob paratamatult kaasa üleüldise elukalliduse kasvu, mida ei suuda sotsiaalmaksu minimaalne vähendamine kuidagi leevendada.

Mõni aasta tagasi haarasid meie rahanduspoliitika eestvedajad kinni sellistest mõistetest nagu „struktuurne eelarvepositsioon” ja „struktuurne ülejääk”, et kuidagi rahvale selgitada tulude ja kulude tasakaalu kaotamist. Selline hämamine kestab siiani.

Rahandusministeerium on selgitanud, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon leitakse, kui nominaalsest positsioonist eemaldatakse lisaks majandustsükli mõjule ka ühekordsed ja ajutised tegurid, mis võivad eelarvepositsiooni „moonutada”.

Struktuurne ülejääk näitab, et jätkusuutlikkuse probleeme eelarves ei ole ning võimalik nominaalne puudujääk on põhjustatud ajutistest teguritest.

Mina sellest oma talupojamõistusega aru ei saa. Kui minu kuuteenistus on 1000 eurot kuus, mis läheb valdavalt püsikulutuste katteks (söök, jook, bensiin, elekter, kommunaalmaksed jms) ning mul tuleb ootamatult rikki läinud pumba asemele osta 200 eurot maksev uus pump, siis see tekitab minu eelarvesse ikkagi 200 euro suuruse augu. Mis sest, et struktuurselt võivad ju minu kulutused ikkagi normaalsed välja näha.

Tundub, et valitsuse puhul on seis teistsugune.

Peeter Raidla

Peatoimetaja Peeter Raidla, maaelu@ajaleht.ee, telefon 447 7063 Küljendus Ain Kivilaan Korrektor Reeli Ziius Müügijuht Jane Barbo, jane.barbo@ajaleht.ee, telefon 526 3578 Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Rüütli 14, 80010 Pärnu, telefon 447 7090 Trükk AS Kroonpress, trükiarv 34 000 Maa Elu levib Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel kaks korda kuus

OÜ Koivakonnu juht Kalev Raudsepp ei kanna kingi põhimõtte pärast. Koivakonnul on 400 veist ja 1000 hektarit maad.

Kristina Traks

Autoriõigused: AS Ühinenud Ajalehed, 2015

4

UUDISED

12. mai 2015

Maa Elu

Tarbija peab üha olulisemaks kontakti toidu tootjaga Maa Elu maaelu@ajaleht.ee

U Kolm kabatšokki kasvab pudelite kaitse all.

Erakogu

Plastpudel kaitseb öökülma eest Kui ööd peaksid mais või juuni algulgi veel ootamatult külmaks pöörama, tuleb nii peenrale kui kütteta kasvuhoonesse istutatud taimi kaitsta. Kasvuhoones on kõige käepärasem kaitsematerjal katteloor, et loorist abi oleks, laotage see taimele neljakordselt. Õues peenral saate kabatšokke, kurke jt juba välja istutatud taimi kaitsta aga näiteks

suure plastist veepudeli või purgiga. Mõni selline on kindlasti sahvrisse või keldrisse silma alt ära pandud. Lõigake pudelil põhi alt, asetage põhjata anum taime kohale ja suruge kergelt mulda. Minikasvuhoone ongi valmis. Kui jätate kasvuhoone ka jahedal päeval taime turvama, siis võtke pudelisuult kork ära, et taim õhku saaks.

Tomati tuginöör istutusauku Sirguvad tomatid tahavad üsna varsti pärast istutamist tuginööri. Ammune, kuid vahepeal unustusse jäänud nõks on panna tomatitaimele nöör juba istutamise ajal. Nööri kulub natuke rohkem, aga siis pole hiljem karta, et seotud nöör kasvab tomativarre sisse. Tehke

istutusauk valmis ja pange nöör augu põhjast läbi. Kui taim on istutatud, sättige pikem nööriots taime toestama ja kinnitage siis kasvumaja lae alla tugikarkassi külge. Lühem nööriots ulatub ehk taime alt välja, selle võib mulla sisse peita.

uringufirma TNS Emor viis põllumajandusministeeriumi tellimusel läbi uuringu „Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud 2014”.

2014. aastal vähenes toidu ostmine suurematest kauplustest ning kasvanud on väikestest toidukauplustest ja turult ostmine. Keskmiselt ostetakse Eesti peredes toitu ligi neli korda nädalas, selgus põllumajandusministeeriumis tutvustatud tarbijate ostukäitumise uuringust.

Kodumaise toidu hoiakuline eelistamine on kümne aastaga tõusnud enam kui 10 protsenti ja ulatus mullu ligi 90 protsendini. Seitse-kaheksa tarbijat kümnest tajub, et kodumaised toidukaubad moodustavad nende sisseostudest suurema osa. „Me näeme, et Eesti inimene on hakanud enam otsima kontakti otse tootjaga ja Eesti toidu kuvand on aastatega muutunud positiivsemaks,” ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Eesti toidule ja toidutootjatele teeb see suurt au, kui tarbija tahab rohkem teada oma toidust ja selle saamisloost. Hea uudis on ka see, et sissetulekute kasv on aidanud tarbijal oma toiduvalikut laiendada.”

Päritolumaa ja toidu kodumaisuse tähtsustamine sõltub uuringu tulemuste järgi suuresti vanusest ja haridustasemest – kodumaiseid toidukaupu eelistavad enamasti kõrgema haridustasemega ja vanemad tarbijad. Võrreldes varasemate aastatega on tarbijad valmis talunike ja tootjate kauba eest ka rohkem maksma, kui see oleks mugavamalt kättesaadav.

Alla 35aastaste seas hinnatakse importtoiduainete osatähtsust suuremaks kui vanemate tarbijate hulgas. Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul tuleb pingutada, et Eesti toidu hindamine jõuaks ka noorteni. „Eesti toit on kvaliteetne ja kasvatatud heas keskkonnas. Seepärast peavad toidutootjad ja riik ühiselt pingutama Eesti toidu positiivse kuvandi nimel,” sõnas Kruuse. „Kodumaist toitu iseloomustab peamiselt harjumuspärane maitse ja värskus ning iga teine tarbija peab kodumaist toitu alati usaldusväärseks. Eestimaist päritolu tajutakse ot-

TNS Emori uuringujuht Aivar Voog kinnitas, et tarbija eelistab järjest enam tervislikke valikuid.

Peeter Langovits / Postimees sese viitena toidu tervislikkusele,” rääkis TNS Emori uuringujuht Aivar Voog. „Kõige vähem seostatakse kodumaist toitu pika säilivusaja ja soodsa hinnaga.”

Toidukaupade esmakordsel ostmisel uurib pakendimärgistust alati või sageli üle poole ostjatest. Kõige sagedamini pööratakse tähelepanu geneetiliselt muundatud koostisosade, lisaainete ning küllastunud rasvade ja transrasvhapete vältimisele. „Ligi seitse tarbijat kümnest üritab pakendimärgistust lugedes vältida midagi konkreetset toidu koostises. See on selge märk toiduainetööstusele, et pakkuda järjest enam tervislikumaid valikuid,” sõnas Aivar Voog.

TARTU Riia mnt.136b tel. 730 2050 tartu@etva.ee

TALLINN Peterburi tee 83 tel. 605 4617 tallinn@etva.ee

PÄRNU Savi 17 tel. 443 3557 parnu@etva.ee

NARVA Tiimani 5 tel. 356 3010 narva@etva.ee

RAPLA Võsa 5 tel. 5694 0571 rapla@etva.ee

VILJANDI Puidu 17a tel. 435 8223 viljandi@etva.ee

PAIDE Pikk 42 tel. 385 0850 paide@etva.ee

VALGA Transpordi 1 tel. 766 0106 valga@etva.ee

SAUE Tule põik 1 tel. 655 2556 saue@etva.ee

RAKVERE Võidu 2c tel. 322 1224 rakvere@etva.ee

info@etva.ee

www.etva.ee

Maa Elu

12. mai 2015

REKLAAM

5

6

METSANDUS

Maa Elu

Edu taga on metsa õige

LÜHIDALT

Algas marutaudivaktsiini külv Veterinaar- ja toiduamet alustas eile kevadist rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist puhvertsoonis riigi kagu- ja kirdepiiri aladel.

Vaktsineerimine viiakse läbi 50 kilomeetri ulatuses Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetri ulatuses Narva jõest. Vaktsiini külvamist alustatakse Lõuna- ning Kagu-Eestist, seejärel tehakse vaktsineerimist Ida-Virumaa piirialadel. Seoses marutaudiolukorra märgatava paranemisega Läti Vabariigis on alates sellest aastast vaktsineerimisala võrreldes eelneva nelja aastaga kolmandiku võrra väiksem, kuna vaktsineerimist ei tehta enam Läti riigipiiriga külgnevad aladel.

Rebaste ja kährikute suukaudseks vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mille kalajahust massi sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Peibutussööda pinnal on hoiatuskleebis.

Vaktsiinsöötade külvamine toimub õhust väikelennukite abil. Külvamist ei tehta linnade, asulate, teede ning veekogude kohal. (ME)

Marutaudivastast vaktsiini külvatakse väikelennukiga.

Arvo Meeks / Valgamaalane

Tarbetud taimekaitsetööd tuleb ära jätta Integreeritud taimekaitse (ITK) ehk mehaaniliste, bioloogiliste ja keemiliste taimekaitselahenduste kombineerimine aitab põllumajandustootjatel muuta tootmist tõhusamaks ja keskkonnasõbralikumaks. „Oluline on, et põllumehed ei kasutaks keemilisi taimekaitsevahendeid ennetavalt, vaid reaalsel vajadusel ja tõhusate alternatiivsete tõrjemeetodite puudusel. See tähendab eelkõige ennetustööd, kohapealseid vaatlusi ja seiret. Taimekaitsevahenditega peaks sekkuma alles siis, kui see on saagi päästmiseks vältimatu,” ütles põllumajandusministeeriumi taimekaitse büroo juhataja Evelin Hillep. „Suurt osa ITK põhimõtteist, nagu sobiva viljelusmeetodi ja sertifitseeritud seemne kasutamine, tasakaalustatud väetamine ja lupjamine ning hügieeniabinõude kasutamine taimekahjustajate leviku vältimiseks, rakendab enamik põllumehi juba praegu.”

ITK põhimõtted võtab pildis kokku põllumajandusministeeriumi tellimusel valminud õppematerjal, millega saab tutvuda ministeeriumi kodulehel. (ME)

9600€

12. mai 2015

+km

Toomas Šalda maaelu@ajaleht.ee

U

re tunde. Firma suvepäevadel kunagi vanematega kaasas olnud lapsed on juba ise täiskasvanud.”

Ehkki Rahnel ja Aab on koos tegutsenud ettevõtte loomisest saati, pole ülesandeid väga konkreetselt omavahel ära jagatud, mõlemad teevad kõike, mis vaja. Sellist arengut, kus ise kõike tegevatest algajatest ettevõtjatest kujunevad pärast hästi toimiva äri ülesehitamist omanikud, kes kogu töö teistele delegeerivad, pole neil toimunud. „See üleminekuperiood on meil pikaks veninud. Oleme omavahel arutanud, et ei tahakski, et ise midagi tegema ei peaks. Meile meeldib. Käime isegi laupäeval-pühapäeval metsas mõnda kopratammi või istutatud ala vaatamas. Töö ja hobi langevad kokku,” selgitavad mehed. Toomas Aab lisab: „See on nagu tantsus, et kui on hea partner, siis vahelduseks võib ju kellegi teisega jalga keerutada, aga meelsamini tahad ikka sellega tantsida, kellega kõige paremini õnnestub. Ja eks ühiselt võetud laenud hoiavad meid samuti koos.”

rmas Rahnel ja Toomas Aab on osaühingut Metsagrupp vedanud tänaseks 19 aastat. Alustati paberipuu vahendamisest Soome, tasapisi kosudes on arenetud piirkonna üheks suuremaks metsafi rmaks, mille põhitegevus on metsakinnistute ost, metsa ülestöötamine ja ümarpuidu müük. Ümarpuitu raiutakse nüüd juba ainult ettevõttele endale kuuluvatelt kinnistutelt. Kus vähegi mõistlik, istutatakse uus mets asemele. 2014. aastal müüdi ainuüksi ümarmetsamaterjali 88 000 tihumeetrit, kinnistutesse investeeriti ligi kolm miljonit eurot.

Järgmise aasta 13. juunil tähistab OÜ Metsagrupp juubelit – 20 aastat on tandem Urmas Rahnel ja Toomas Aab seda tagant lükanud ja OÜ Metsagrupp edu taga on paljuski meteest vedanud. sakinnistute õigeaegne ja edukas ostmine. „Pärnust kujunes paberipuu väljavedamiKunagi osteti peamiselt Pärnu kandi metsi, se keskus, soomlased olid valdkonnaga kursis aga nüüd on Metsagrupi kinnistud igal pool ja haarasid ohjad. Meil oli oma kooperatiiv, üle Eesti. Saartel liikumine ja raiumine on veimillega metsas tegutsesime, ja kui nägime di keerulisem, aga eks siis ole ka hinnad teinende tegevust, tekkis tahtmine ise proovida. sed.

Alguses tegime neile, siis juba endale. Varsti Kunagi oli Metsagrupi omanikel siht, et kui 10 000 hektarit metsa saab täis, on eesjõudsime sinnamaani, et hakkasime metsa raiuma ja veidi hiljem juba maid ostma. Nenmärk täidetud, aga see ületati juba viis aastat dest kahest aastakümnest põhiaeg ongi seotagasi (2014. aasta lõpus 11 500 ha) ja plaan tud metsamaade ostmise ja majandamisega. on jätkata samas vaimus. „Pealtnäha on kõik Esimesel kahel aastal raiusime ainult teiste lihtne. Ettevõtted kuulutavad, et ostavad metmetsas, aga siis saime aru, et tegelikult tasub samaid ja kes müüjale parema pakkumise teeb, metsa endale osta. Ostuks tuli muidugi laenu sellele müüakse. On ka teistpidi, et müüja kuuvõtta. Tasapisi kosudes võtsime julguse koklutab ja siis pöördub ostja tema poole. Mõned ku, soetasime esimese metsaveotraktomüüvad ainult metsa, mõned koos maari, siis teise, seejärel langetusmasiga. Siin on oluline maksuerinevus – na, siis veoauto jne. Laienenud kui müüd kasvava metsa, siis tuoleme ettevaatlikult, laenanud leb maksta tulumaksu, aga kui võimalikult vähe. Ise ka imesmüüd kinnisasja, mille osa on Kunagi osteti tame, et rahulikult tehes on mets, siis see on tavaliselt maksuvaba, sest enamasti täitsa hästi välja tulnud. peamiselt Pärnu müüakse tagastatud vara,” Praegu me enam teiste metkandi metsi, aga selgitab Rahnel. „Ja konkusades ei raiugi. Soetasime nüüd on Metsagrupi raiemasinaid juurde, aga ikrents on siin kõva, praegu kokinnistud igal pool kagi ühel hetkel ei jätkunud he eriti. Nõudlus metsakinnisüle Eesti. jaksu teistele kuuluvate mettute järele käib lainetena. Kui sade jaoks. Me ei ole kõige börsidel läheb kehvasti, siis inveskõvemad raiujad, ei ole kõige torid võtavad hulga raha sealt ära ja kõvemad ostjad, aga kokkuvõttes päris edupaigutavad näiteks kinnisvarasse või metsa. kad,” tõdeb Urmas Rahnel.

Vastavates väljaannetes võib olla mitukümmend kuulutust metsamaade ostmise kohta.”

Ostu-müügitehinguni jõudmine ei pruuTöötajaid on Metsagrupis 20, tööd saavad gi sugugi lihtne olla, sest müüja on reeglina paljud teenusepakkujad. Kollektiivi osas teeb pealikutele heameelt, et töötajaskond on tavaisik, kes pole varem sarnases situatsioopüsinud suhteliselt muutumatuna pikka aega: nis olnud ja teda hirmutavad jutud kõikvõi„Ju siis ollakse töö, palga ja üksteisega rahul. malikest aferistidest. Kui osta soovijaid on Pikalt koos töötamine on tekitanud ühise pepalju, siis seegi tekitab segadust. Mõned ost-

Metsagrupi omanikud Urmas Rahnel ja Toomas Aab kä jad on agressiivsemad, mõned vähem, kinnitab Rahnel. „Nüüd on asi märgatavalt stabiliseerunud ja koondunud valdavalt professionaalide kätte, kes ei saa enda mainele vett peale tõmmata. Tasub teha taustauuringut ja küsida neilt, kes varem müünud. Meie puhul töötas kunagi väga hästi see, et kes meile müüs, soovitas meid tuttavatele või naabritele. Aga ega me ikkagi kõiki tükke omale võita ei suuda. Müüjad on erinevad, aga määravaks saab ikkagi raha. Müügiotsuse tegemine võib inimesele emotsionaalselt vägagi raske olla, aga pärast otsustamist saab määravaks ikkagi hind.”

Aab lisab, et kõige kiiremini tahavad metsa rahaks teha pärijad, kellel pole enam paigaga hingelist sidet. Kuni omanik on elus, ütleb ta sageli, et talle kuuluv mets läheb müüki ainult üle tema laiba, aga mõnikord enamvähem nii lähebki …

Kui emotsioonid kõrvale jätta, siis ongi parem, kui metsa omanik on reaalselt huvitatud sellega tegelemisest, sest mets vajab majandamist. Kui elad kaugel ja oled teise eriala ini-

Maa Elu

METSANDUS

12. mai 2015

7

ost ja oskuslik majandamine kasvada mitte kõige kasulikumaid liike või on lastud liiga tihedaks. Hooldamata mets on looduslikum, aga see ei ole majanduslikult nii tulus.”

ivad ka ise võimalusel uut metsa istutamas. Fotomeenutus aastast 2011. mene, siis ongi mõistlik mets müüa või selle hooldamine kellelegi usaldada.

Metsahektari hind sõltub paljudest näitajatest, aga peamiselt siiski sellest, mis seal peal kasvab: seal võib olla raba, võib olla uhke kuusik. Noorendik ja võsa maksavad vähem, küps mets rohkem. Aab toob näite, et on isegi selliseid metsi, mida tuleb nulliga ära anda, et maamaksust vabaneda, aga samuti võib tegemist olla metsaga, kus lisaks metsa ehk puidu väärtusele lisandub emotsionaalne väärtus. Sel juhul võib juhtuda, et keegi soovib mõnesse metsa ossa endale kodu rajada.

Siis mõõdetakse soovijale vajalik tükk välja ja kõik on rahul. „Hektar metsa võib maksta sajast eurost 12 000 ja enama euroni. Väga paljud helistavad ja uurivad, palju keskmine mets maksab, me siis küsime vastu, palju keskmine auto maksab. Mis on keskmine?” jätab Rahnel küsimuse õhku. Ostu-müügiprotsessi käigus suheldes jõutakse ühisele arusaamale või siis ei jõuta ning kaup jääb katki, sest ost ja müük on vabatahtlik tegevus. Toomas Aab: „Tegelikult on ka ühe metsakinnistu eri osad eri väärtusega, mõni osa võib olla väga väärtuslik, sealsamas kõrval asub vähemalt majandamise mõttes väärtusetu osa. Igal metsal on oma hind. Meile on pakutud ka metsi, mille vastu pole mingit põhjust huvi tunda.”

Urmas Rahnel täiendab: „Pakutakse metsi, kus on juba ise pealtraie lageraie tehtud ja tahetakse veel kännustiku eest raha saada.

Kui on mineraalne mullamaa, siis sellel on veel mingi hind, aga kui on märg maa ja viiskümmend aastat pole sealt midagi oodata, siis ei ole ju mõtet osta.”

Metsagruppi tõstetakse esile lankide aktiivse taasmetsastamise poolest. „Taastootmisega on nii, et mets jagatakse boniteetideks. On paremaid metsi, kus tasub istutada ja metsa ette kasvatada, aga on selliseid, kus ei tasu, kus tuleb lasta loodusel endal toimetada. Metsaseadusega on paigas, millised metsad peab uuesti täis istutama, millistes aitama kaasa, et loodus sinna ise uue metsa tekitaks, ja millised on vabatahtlikud. Aluseks on lihtne loogika ja ratsionaalsus. Selle järgi käi-

Rein Viedehof / Metsagrupp

tub ka RMK. Meiegi ei trügi viletsasse pinnasesse investeerima,” räägib Rahnel ja kirjeldab korralikult majandatud metsa: „Istutad kultuuri, hooldad, et see ei jääks võsa varju, siis harvendad, et oleks piisavalt ruumi, keskealiste puude metsa harvendatakse veelkord, et tugevamad saaksid juurde kasvada nii diameetris kui kõrguses, ja lõpuks siis lageraie.

See kõik võtab aastakümneid ja vähemalt teoreetiliselt algab ring jälle uuesti. Hooldamata mets võib olla algusest peale hooldamata või mingilt maalt hooldamata: on lastud sisse

aastatel mitte. Mehed ei tea isegi, miks kask tagaplaanile on jäänud.

Raiemaht omakorda sõltub suures osas kokkuostuhindadest. Praegu pole turuseis just Kuigi hooldatud ja majandatud metsadel soodne ja Metsagrupp tõmbab raiet ajutiselt tuon omajagu kriitikuid, on majandusmetsi gevalt koomale. Kokkuostuhinnad sõltuvad järjest rohkem. Pooled Eesti metsad on RMK peamiselt Skandinaavia tselluloositööstusest. omad ja need on eeskujulikult hooldatud. Ka „Eesti annab mõne protsendi nende vajadusest. eraomanikud lähtuvad järjest enam majanKuidas tselluloosil läheb, sellest oleneb Eesti duslikust aspektist. metsandus. Palgil on küll tänu siinsetele saeRahnel selgitab: „Metsahooldamise eest veskitele pikka aega päris hea turg olnud, aga makstakse toetust ja statistika järgi on näha, kui metsa maha võtta, siis ega sealt ainult palet eraomanik majandab metsi järjest enam. ki tule, saab ka peenema osa ehk paberipuu ja Üha rohkem metsi läheb fi rmade või suurekui seda pole kuhugi müüa, siis jääb ka palk mate omanike kätte, kes on huvitatud majanmaha võtmata. Kõige suurem raiemahu kõikudamisest. Müüb ju see, kellel ei ole huvi mine tulenebki paberipuu nõudlusest. Erimajandada ja ostab see, kellel on ti puudutab see lehtpuud, okaspuud huvi. Ideaalis oleks nii, et raiukannatab veel raiuda: tänapäevatakse täpselt nii palju, kui metsed saeveskid suudavad ka peesa juurde kasvab, aga elu ei nikest palki väärindada,” avab Mets on põhimõtteole ideaalne: metsad pole Rahnel puiduäri tagamaid. tekkinud selleks vajaliku Nii ongi, et palk müüakse liselt nagu põld: kui ajastatusega, majanduslik reeglina Eesti saeveskitele ja vilja õigel ajal ära ei olukord teeb oma korrektiipaberipuu välisfirmade Eesti korista, võid saagist ve. Nii ongi praegu küpseid esindajatele, kes selle Skandisootuks ilma metsi suhteliselt palju. Mets naaviasse veavad. Kunagi saatis jääda. on põhimõtteliselt nag u Metsagrupp ka ise laevu välja, põld: kui vilja õigel ajal ära aga kõigega ei jõua ise tegeleda. ei korista, võid saagist sooAabi kinnitusel pole seda vajagi: tuks ilma jääda. Kui küpset metsa on rohkem „Metsagrupp kuulub metsaühistusse Ühinekäes, siis majanduslikus mõttes on õige see nud Metsaomanikud, kes koos teiste metsaära majandada – realiseerida, uus istutada ja ühistutega on loonud MTÜ Eesti Puidumüükasvatada. Ei saa alati lähtuda sellest, et raiugikeskus. See on näide ühistegevusest: metme ainult nii palju kui juurde kasvab, lähtusaomanikud, nii eraisikud kui firmad, koonme sellest, kui küps mets on. Üritame kõik paduvad metsaühistutesse, et ühiselt metsi maremad boniteedid täis istutada. Sel aastal sai jandada. Metsaühistud omakorda koonduvad, mulda 100 000 Metsagrupi enda kasvatatud et ühiselt puitu müüa ja nii oma puidule pakuuseistikut. Lisaks tegime maapinna etterem hind saada. Suuremad partiid tähendavad valmistamist koos männikülviga 150 hektapikemaajalisi ja mahukamaid lepinguid ning ril ja aitasime muud moodi metsa uuenemiannavad hinnaeelise. Hinnavõit läheb müüjasele kaasa. Järgmiseks aastaks jääb 60 000 tele tagasi, MTÜ kasu ei teeni. Kulu on ainult väikest kuuske.” organisatsiooni ülalpidamine. Eelmisel aastal Seejärel hakkab firma istikuid jälle teiste müüs Eesti Puidumüügikeskus 630 000 tihukäest ostma. „Katsetasime ise istikute kasvameetrit ühist puitu ja meie müüsime 99% oma tamisega, aga ei pea otstarbekaks jätkata, liimetsamaterjalist ühismüügi kaudu. Osaleme ga hooajaline töö. Ostnud oleme neid peamiaktiivselt ühistegevuses ja toetame metsaselt Eesti Metsataimelt ja Lätist.” Mändi viiühistu kaudu ka metsaühistute katusorganimasel ajal pigem külvatakse, sest põdrad kisatsiooni Eesti Erametsaliit. Koos tegutsedes puvad taimi ära sööma. Kaske on samuti vasaame paremini seista nii väiksemate kui ka rasematel aegadel istutatud, aga viimastel suuremate erametsaomanike huvide eest.”

müük, hooldus, varuosad

UUDIS!

Toomas Aab näitab kaardil, kus Metsagrupi kinnistud asuvad.

Toomas Šalda

8

KIIKA AEDA

12. mai 2015

Maa Elu

Aiaviljad kastis ja anumais Säde Lepik maaelu@ajaleht.ee

K

öögiviljade ja maitsetaimede kasvatus kõrgpeenrais, kastides ja igasugu anumais on järjest levinum, selle moe taga on hulk praktilisi põhjuseid.

Esmalt väärib märkimist mugavus. Kõrgpeenra jaoks ehitate sellise kasti, kus taimed kasvavad 60–70 sentimeetri kuni ühe meetri kõrgusel. Porgandeid harvendades või rohides pole siis vaja sugugi küürutada või kükitada ja selg on selle eest tänulik. Istmiku saate toetada kasti servale, istute, päevitate ja nokitsete pisut peenras – see nagu polegi töö.

Kõrgpeenraümbrist, mis peenra mitmekihilise sisu paigas hoiab, on lihtne ehitada ja see kestab mitu aastat. Kestvus sõltub muidugi kasutatud materjalist. Eriti vastupidavad on kallid lehise- ja tammelauad, natuke kuuselaudu jõuab aga ikka muretseda. Näiteks peenraümbrise jaoks, mille pikkus on 1,5 ja laius üks meeter ning kõrgus 70 cm, on teil vaja nelja terava otsaga prussi ning kümmet lauajuppi, viis neist mõõtudega 150 x 20 x 2 cm ja viis mõõtudega 100 x 20 x 2 cm. Ümbrise võib punuda paju-, sarapuu-, toomingaokstest vm okstest. Ümbrist ehitades saate muidugi ära kasutada või taaskasutada igasugust majapidamises üle jäänud materjali, näiteks ehitusplokke, kive vms. Kõrgpeenraid on ümbritsetud ka gabioonide ehk tugevast traatvõrgust kivikorvidega, mille saab täita killustiku, kivide, ehitusmaterjali jääkidega vms.

Kõrgpeenrale sobib päikesepaisteline ja tuulevarjuline koht. Kui kõrgpeenar on igast Peenraümbrisena saab kasutada kodus leiduvat materjali. küljest ligipääsetav, on selle paras laius kuni kaks käe pikkust: siis ulatate küünitamata kõigi taimedeni. Peenrakast võib olla ka päikese30 sentimeetri paksuselt viljaka mulla kiht, aastal kasvatage kastis kultuure, mis kõige paistelises kohas kuuri seina ääres, siis on selmis läheb varsti jälle kasutusse. Kui aias terohkem rammu tahavad, teisel aastal aga näile paras laius kuni 60 sentimeetrit. Kui paigugutseb vesirotte või mutte, siis võiks peenrateks redist ja salatit, kolmandal maitsetaimi. tate lähestikku mitu kõrgpeenart, siis jätke kasti põhja kinnitada peenesilmalise traatvõrKui tundub, et kasvukihi täiendamisest hooneile vähemalt nii palju vahekaugust, et kasgu, kust need loomad läbi ei tungi. Kastilauad limata on viljakus tasapisi kadunud, vahetatide vahel saaks mugavalt liikuda käru või isekestavad kauem, kui katate nende siseküljed ge pealmised kihid välja. gi ratastooliga. Kastpeenarde moe taga on ju kile või geotekstiiliga.

Kastiviljeluse eelistena võib välja tuua veel ka see, et aiast saaksid huvi korral mõnu tunPeenra alumiseks täidisekihiks sobib igaseda, et kasti ei pääse risoomidega (näiteks da ja seal natuke toimetada vanad ja haigedsugune orgaaniline ja kõdunev materjal: oknaat, orashein jt) levivad umbrohud ning kui ki. Kui kastide ümbrus on multšiga kaetud, silsarisu jms. Tallake see kinni ja katke kõrgaiavili kasvab tihedalt, on umbrohuseemnelutatud või plaaditud, siis saate peenramaal peenra alt eemaldatud mätaste ja kamaratüktelgi vähe võimalusi seal tärgata. Rohimist on iga ilmaga käia puhta jalaga. kidega, lisage kuivanud lillevarsi, puulehti, seega vähe. Loodetavasti on kasti ronimine tiMõni ütleb, et kastid ja anumad pole muud muruheksleid, peenestatud oksi vms. Kolmangudele ja nälkjatele liiga tülikas. kui mugava linnainimese mäng puhkudeks, daks kihiks sobib eriti hästi lagunev (hobuse) sõnnik, mis „kütab” peenart seestpoolt. Selle kui maad napib või kui koerad ja lapsed tavaKast sobib hästi mahe- ja segaviljeluskatlised peenrad segi jooksevad. Kuid hea peale pange kiht viljakat aiamulda ja komseteks; vaheldumisi saab kasvatada varaseid lahendus võib see olla muljalgi, kus posti, seda kasvukihti saate siis vaja hilisemaid kultuure ning kastis paistab häspole vabalt võtta head viljakat jalike lisandustega parajaks timti silma, millistele taimeliikidele meeldib koos aiamulda (see on liiga liivane, mida. 20–25 sentimeetri paksukasvada. Kokku võib panna näiteks porgandi savine, niiske vm), majaehitus sest kasvukihist jätkub kõigile ja spinati, sibulad ja peedid. Kastis on lahe Peenra alumiseks kasvatada värsket kraami, mille suvel ruttu on kodu ümber mulla untsu aiaviljadele, tavalises peenras keeranud või kui mulda on neil ju nii paksu ja kobedat ära sööte. Tühjale kohale saab kohe uuesti kültäidisekihiks sobib head viljakat mullakihti ei küll, aga tervis ja jõud ei käi vata salatit vm. Kõrgpeenras tasub katsetada igasugune suure peenramaa harimisest olegi ja juured sügavamale ei põnevate sortidega: katse on kogu aeg silma orgaaniline ja enam üle. Kasti tehtud peetungi. Nii paks kiht ei kuiva ka all! Kasti annab taimedega kujundada ribasid, kõdunev materjal: nart ei ole igal aastal vaja kastis läbi. Enne külvi või isturuute ja keerukamaid mustreid, neid luues jäloksarisu jms. tamist kastke kõrgpeenar korraümber kaevata, piisab kastigige, et kõrgemaks kasvavad taimed saaksid likult läbi. sisu täiendamisest ja kobeskasti keskele ja madalamad äärtesse, siis ei tamisest. Selline viljelusviis varja taimed üksteise eest valgust. sobib ka kohtadesse, kus päikest piisab, aga Tark alustab kõrgpeenraga juba sügisel, Kui kõrge kast tundub keerulise või kahtsuurte puude juured võtavad mullast niiskusiis on kasti kõdunev sisu kevadeks natulase ettevõtmisena, pange alustuseks mõnele se ja toidu. ke vajunud ja pealmist kihti tuleb hästi lapeenrale ümber madalam laudadest või taasTervet kasti ei ole vaja täita hea viljaka gunenud ja umbrohuseemneteta komposkasutusplastist raam. Ka sedasi saate kätte osa ti ning hea mullaga natuke täiendada. Semullaga ning samas annab sinna kokku segakõrgpeenra eelistest. Näiteks väetist, komposda kõige sobivama substraadi just neile taimedasi saate aga ära kasutada eelise, et kõrgti ja paremat mulda ei jaga te siis laiali tervedele, mida seal kasvatada plaanite. Kui kõrgpeenras soojeneb muld kevadel rutem, sinna le väheviljakal pinnasel paiknevale aiamaale, peenar on näiteks ühe meetri kõrgune, siis saate varem külvata ja istutada. Kui katate piisab, kui kõik läheb ja jääb raami sisse; maad võib selle täidis koosneda neljast kihist ja iga külvid kasti servadele toetuva klaasi või kihtpole vaja kaevata; sellises kastpeenras saate kiht olla umbes 25 sentimeetrit paks. Võib teplasti tükiga, saate peaaegu et lava ja kogute kasvatada taimi, mis tahavad rammusamat mulda; niiskus püsib paremini; rohimist ja ha ka lihtsamalt: täita pool kasti risu ja kivivarem saaki. Küllap ongi kasti tehtud kõrgdega ja teise poole kasvusubstraadiga. Kihilipeenar üks taimede ettekasvatamiseks sobikummardamist on raasike vähem jne. sus toimib ka drenaažina: kõrgpeenras ei ole va lava edasiarendus. Kui öökülmad algavad Köögiviljadega plasttünne jm anumaid muld ka väga vihmasel suvel liiga märg. enne, kui saak on kastpeenrast koristatud, näeb juba igal uhkel väljamaa aiandusmessil. saate kastile kinnitada kaared ja laotada sinFantaasial lennata lastes tuleb ainult arvestaKõrgpeenras püsib niiskus paremini, kui na kaitsva katteloori. Pärast saagikoristust seda, et väikeses nõus tuleb taimi sageli kasta. seda mullapinnast ei eraldata. Eemaldage gage kasti kõdunema puulehti, taimevarsi jms.

Sügava anuma põhja saab panna kergkruutulevase kõrgpeenra aluselt enne ümbriskasKui kõrgpeenraid on mitu, siis annab nensast, oksapurust või muust drenaažikihi, milti paigaldamist murukamar; kui on, siis kuni des hästi korraldada viljavaheldust. Esimesel le katteks piisab 20 sentimeetrist viljaka mul-

Erakogu

Rändav aed Göteborgi aianäitusel. la kihist. Anumais võib kasvatada lehtpeeti, lehtkapsast, tšillit, kabatšokke jm, kindlas kohas on seal näiteks maitsetaimed, mis tahaksid peenras võimust võtta. Aiaviljakooslust lilledega täiendades saate kena pilgupüüdja, mida võib soovi korral aias, terrassil jm ümber paigutada. Varast kartulit on nutikad aiapidajad kasvatanud ka näiteks mustades prügikottides.

Minule jätsid suured kollased taimekotid unustamatu mulje 2008. aasta suvel peetud Göteborgi aiandusnäitusel, Eestist käis seal palju huvilisi. Tuleviku köögiviljaaedu nägi siis linna servas Gunnebo mõisas. San Francisco aiakujundaja Topher Delaney oli kollasest ehitusmaterjali kattest lasknud õmmelda suured kotid ja ühe püramiidja mäe.

Mullaga täidetud „püramiidkoti” pinnal kasvasid istutusaukudest välja värvikad salatisordid, kottides (nende kastmist on kindlasti lihtsam lahendada) sirgusid mais ja mungalilled.

Rootsi aiakujundaja Monika Gora aga tutvustas rändavat aeda: anumates kasvas tal 35 nimetust taimi, need võis soovi korral laadida kaubiku järelkärule, et oma aiaga mujale sõita. Anumaia võlu ongi selles, et nõnda saab midagi kasvatada sealgi, kus maad ja ruumi ei ole.