Maa Elu nr 10/2015

Guido Piksar: Suurem tootja ei viitsi ja sageli ei saagi eritellimusi täita.

Tänapäeval muutub kõik pidevalt. Lk 2–3

NR 10 (16) • 26. MAI 2015

Luhtre talu muinasjutt Kaido ja Marje Schmidti Luhtre talu lugu on kui muinasjutt.

Lattuba tahab sooja mulda Hõrgu maitsega lattuba on aedoa kõrgekasvuline teisend.

TÄIUSLIK NELIKVEDU

Lk 4 ja 5

Lk 8

2

VÄ I K E TÖ Ö S T U S

26. mai 2015

Maa Elu

Guido Piksar: oma tegevuse Toomas Šalda maaelu@ajaleht.ee

1991.

BIOCLAR

MÜÜK PAIGALDUS HOOLDUS

reoveepuhastusseadmed

Info tel 5379 6915 ja 507 2412.

ad. n n i ad h 0%.

ali ajale a a lõpuni. v k t opa gi esi nd aast

o

Eur

ods dlus 1 o s , in llah teet

on

up lle k

Se

hi

nia

paa Kam

www.bioclar.ee

Katuselahendused OÜ tel 5555 4040 Eesti esimene katusematerjalide e-pood www.katus24.ee

Eripakkumine Katusekomplekti (vähemalt 120 m²) ostu korral

TRANSPORT TASUTA

TRAPETSPROFIIL Alutsink 9 € soodushind 5,9 €/m² Värvitud 10 € soodushind 6,3 €/m²

(rahaline võit kuni 300 €)

Soovi korral professionaalne paigaldus, tasuta katuse mõõtmine ja ASBESTIVABA ETERNIIT hindamine Värvimata hall 7 € soodushind 5,3 €/m² Karastatud värviga 8,4 € soodushind 6,5 €/m²

Parima hinnaga katusematerjalid ja lisatarvikud katustele!

Mark: CFMOTO Mudel: CFORCE 500

Hind alates: 5190 €. Järelmaksuga al 102 € kuus

Mootor: 1silindriline, vedelikjahutusega 498 cm³/ 14,5 kW bensiinimootor Jõuülekanne: CV-TECH variaator Veoskeem: elektriliselt juhitav 2WD/4WD ja lukustatav 4WD Istekohti: 2 Tippkiirus: (piirajaga) 70 km/h Komplekti varustus: kaasreisija seljatugi, tõmbevints, haakekonks, L7e tänavalegaalse sõiduki tüübikinnitus

Mark: CFMOTO Mudel: CFORCE 550

Hind alates: 6090 €. Järelmaksuga al 122 € kuus Mootor: 1silindriline vedelikjahutusega 498 cm³ / kuni 29 kW bensiinimootor Ülekanne: CV-Tech variaator Veoskeem: 2WD/4WD/4WD lock Istekohti: 2 Põhivarustuses: L7e tüübikinnitus, vints, haakekonks, kaasreisija seljatugi, autom päevasõidu tuled jpm.

www.cfmoto.ee

aastal asutatud ja tänaseks Eesti üheks suuremaks ehituslike kuivsegude tootjaks kasvanud Uninaks ASi tehas asub ettevõtte asutamisest alates Läänemaal Lihulas. Tallinnas on müügiesindus ja ladu, sest ehitus ja ärisuhtlus on koondunud pealinna. Ehkki logistiliselt oleks kasulikum tehas Tallinnasse üle tuua, ei kavatse omanik Guido Piksar seda teha, sest Lihulas asi toimib ja kolimise korral kannataks tehase kõige hinnatum vara – töötajad.

Uninaks ASi omanik ja juhatuse esimees Guido Piksar kinnitab, et Eestis on ehitusmaterjalide valdkonnas haruldane, et keegi sama nime, samade omanike ja valdavalt sama töötajaskonnaga ligi veerand sajandit vastu peab. „Praeguseni kesta ning mõõdukalt, aga kindlalt areneda on meid aidanud konservatiivsus,” on Piksar veendunud. „Veerandsajandi jooksul on muidugi tekkinud soove hoogsalt laieneda, osta uusi moodsaid tootmisliine, aga konservatiivne suhtumine aitab säilitada külma pead ja areneda samm-sammult. Pole ju rahagi liiga laialt käes olnud ning laenurahal on oma hind.”

Uninaksi juhid Gert ja Guido Piksar usuvad, et Eesti pä

te peal uuendusi ja kui sobib, tuleme turule.

Oleme avatud ning nõus kaasa minema innovaatiliste ideedega,” jätkab isa jälgedes käiv Uninaksi turundus- ja kvaliteedijuht Gert Piksar. „Suurem tootja ei viitsi ja sageli ei saagi eritellimusi täita. Kui näeme, et mõni esialgu katsetamiseks tehtud segu toimib hästi, paKuivsegude tootmise idee tuli Piksaril nustame sellele rohkem. Valdkonna uudistenõukogude perioodi lõpus: „Mul oli Tallinga hoiame end veel kursis messidel käies, erialast infot saab internetist. Tänapäeval muunas ehitusfirma, millega käisime veidi Soomeski tööl ja nägime, et seal ei panda plaate tub kõik pidevalt. Just tulime Nürnbergist, Euseina mitte tsemendi, liiva ja PVA-liimiga, roopa suurimalt keemiamessilt ning saime jälvaid on olemas konkreetsed hästi toimivad sele palju uut ja kasulikku teada.” gud. Miks neid siin Eestis ei võiks toota? SõGeograafiliselt Uninaks oma turgu väga ber töötas Haapsalu KEKis ja tema abil anti laiaks ajada ei saa. Kuivsegud on rasked ja see meile rendile plats vana Lihula betoonitehavõimaldab neid müüa maksimaalselt 400 km se territooriumil. Lihula lähedal on hea kvaraadiuses. „Mida kaugemale viia, seda suureliteediga paekivi, see sobis kuivsegude tootmad on transpordikulud, teised lähemal tootmiseks. Kaarhall sai 1991. aastal püsti ja tööjad on oma odavama kaubaga ees ning meil le kutsusime kohaliku betoonitehase sulgemipole erilist lootust plussi jääda. Liiv moodusse järel tööta jäänud inimesed.” tab meie toodete konsistentsist 70% ja seda Ettevõtte esimene toode oli plaadiliim pole mõtet kaugemale vedada. Samas oleme „Naks 1”. Selle ja ettevõtte enda nimi on Piklogistiliselt hästi paindlikud, oma transpordi sari omalooming: „Plaadiliimid pidid naksti organiseerimisel teeme justkui „piimaringe”, seina külge kinni jääma ja „Uni” on lühend varustame ka kõiki väikseid maakauplusi, keluniversaalsusest. Logodki joonistasin oma lel pole suuri kaubakoguseid võimalik vastu käega. Tasapisi saime asjakohast teavet võtta. Kui suurobjekte on Eestis praegu ja ostsime ehituskeemiat välisvähem, siis ahjusid ikka parandatakmaalt. Kõigil on muidugi oma sase. Nii elasime 2007.–2008. aasta ladused, aga peamist infot siiskriisi üle sisuliselt ilma koondaMajanduskriisile ki keemiatootjatelt saime. mise ja kahjumita.” eelnes ehitusbuum, Praegu ostame ehituskeemiat ja teisi komponente sisMajanduskriisile eelnes mil paljud tegid just se 26 riigist ning meie partehitusbuum, mil paljud tetootmismahtude nerid on mitmed nimekad gid just tootmismahtude hüppelise kasvataehituskeemiat tootvad Euhüppelise kasvatamise soomise soovist roopa fi rmad, kellega koosvist tulenevaid vigu: „Ehitustulenevaid vigu. töös valmivad toodete retmaterjale haarati lennult ja palseptid. Meie toodete põhilijud tootjad tegid jõulisi investeerinne komponent on siiski koguid, aga peagi saabunud masu ajal ei dumaine liiv, seejärel paekivijahu ja tsement.” tahtnud nende toodangut enam keegi. Uue tePõhitooteid on Uninaksil 70 kandis, mis jahasega polnud midagi peale hakata, aga pangunevad värvide, pakendite suuruse jms järgi galaen vajas tasumist. Meil oli buumi ajaks nii, et poodidele pakutakse täna üle 200 niõnneks selline tootmisbaas välja arenenud, et metuse kaupa. Sama tootesortiment, mida suutsime ilma tehast laiendamata tellimused siinsel turul pakuvad üle maailma tuntud kauära täita. Lihtsalt aeg-ajalt tuli teha pikemaid bamärgid, on Uninaksi valikus olemas. „Tihti tööpäevi. Praegugi on meil reservis 20–30% saame konkurentidest müügitöös eeski olla, vaba tootmisvõimsust, mis on hea, sest oma sest oleme väikesed ja kiired. Jälgime tähelerolli mängib ehitusmaterjalide tootmises hoopanelikult lähiriikide ehituses toimuvat ja koajalisus: suve ja talve tootmismahu erinevus gemuse pealt saame aru, mida turg lähiajal võib olla kahekordne.” Kui praegu müüb Uninõuab. Saame partneritelt oskusteavet, katsenaks iga päev umbes 100 tonni kuivsegusid, tame lähematest koostööpartneritest ehitajasiis veebruaris poole vähem. Lattu ei toodeta

Maa Elu

VÄ I K E TÖ Ö S T U S

26. mai 2015

„Oleme elus tänu konservatiivsusele”

ritolu annab garantii ka ehitusmaterjalide puhul. põhimõtteliselt, kinnitab Gert Piksar: „Mingil määral kaup ikkagi vananeb ja pigem oleme paindlikud. Meil on võimalus ühel ja samal ajal toota viiel liinil erinevat segu. Võin võtta täna tellimuse, homme teeme ja ülehomme on kliendil kaup käes. Nad saavad värske toote, mis kohe kindlasti ei ole saanud niiskust ja on kvaliteetne.”

Uninaksi sortimenti muudetakse turu nõudluse järgi. „Kui alustasime plaadisegudega, siis nüüdseks on sellele turule konkurente kõvasti juurde tulnud, hinnad alla surutud ja seetõttu me neile toodetele väga enam ei panusta. Praegu on prioriteetsed ahjutooted, betoonid, krohvid, isetasanduvad põrandasegud. Me ei keskendu ühele tooterühmale, püüame võimalikult edukad olla igas segmendis. Peame tootma kasumlikult ja teeme neid tooteid, millega saame teenida.

Kui mõnes sektoris on hinnatase väga madal, siis loobume seal „kaklemisest” ja pakume midagi muud. Kohalik väiketootja saab olla paindlik,” avab Guido Piksar Uninaksi äristrateegiat.

Gert Piksar lisab, et pigem toodetakse vähem, aga kvaliteetselt: „Me ei lähe pakkuma kõige odavamat toodet, et segame liiva ja tsemendi kokku ja ongi valmis. Me ei müü madalat hinda, vaid head toodet. Ehitusmessil seisame rahulikult sirge seljaga ega ole pidanud kuulma etteheiteid, et toodame praaki ja näiteks plaat kukkus seinalt maha vms. Usume, et Uninaksi nimi annab tänasel päeval juba garantii. Meil on kõik vajalikud standardikinnitused, sertifikaadid jne. Asjad on paigas kuni töömeeste riietuseni välja.”

Ehituslike kuivsegude turg on tihe ja karm, kinnitab vanem Piksar: „Et turul püsida, ei saa me eksida, sest siis tuldaks meile kohe kallale. Kui mingi välismaine toode on vananenud ja klient saab ebakvaliteetse kauba, siis ta natuke kirub ja elu läheb edasi. Meie kottidel on kõigil telefoninumbrid peal ja kui midagi on valesti, siis helistatakse kohe.”

Suur pluss on see, et praegu annab Eesti päritolu kaubale pigem lisaväärtuse, mitte pole miinus nagu mõni aastakümme tagasi. „Kõik püsimajäänud Eesti tootjad on maha raputanud „Kommunaari kinga” maine. 1985. aastal tahtsid kõik igal juhul saada välismaist kraami, nüüd on pigem vastupidi – Eestis toodetud kaup on kindlama kvaliteediga. Toit on

Toomas Šalda

parem, ehitusmaterjalid samuti,” on Guido veendunud.

Poeg Gert lisab: „Meie tooteid võiks eelistada sellegi tõttu, et maksud jäävad Eestisse, väheste tööandjatega Lihulas saab ikkagi tööd 30 inimest. Kogu raha jääb 100% Eestisse. Sarnast kodumaise kauba eelistamist, nagu toiduainetel siin on, ehitusmaterjalide turul veel ei ole, aga tasapisi tuleme järele. Vaadake, kuidas Soomes kodumaist eelistatakse! Juba lapsed on nõus kodumaise kauba eest natuke rohkem maksma, sest teavad, et see on aus ja raha jääb kohapeale.”

se korral ikka pöördutakse meie poole, et kas otse tootjalt osta ei saaks. Soovitame siis meie parimaid edasimüüjaid ja otsime kliendile soodsaimat lahendust.”

Siiski suhtleb Uninaks ehitajatega tihedalt. „Tagasisidet saame seminaridel, koolitustel, teabepäevadel. Õppepäevi korraldame näiteks koos tellisetootjatega. Koolitusi teeme ametiliitude, koolide, kaupluste juures. Vahel tuleb 60–70 pottseppa kokku, saame neile oma infot jagada, nemad aga meile soovitusi anda.

Tihedad suhted on meil ametikoolidega,” räägib Gert Piksar.

Aga ikkagi: kõik koondub Tallinnasse või teistesse suurematesse linnadesse ning hoogsam ehitus käib Lihulast eemal. Missugused on Lihulas tegutsemise plussid? Guido Piksar ei tee saladust, et Lihula tehase asukoht toob lisakulusid: „See on meie jaoks traditsioon või harjumus, ei tahaks seal alustatud ettevõtmist mujale viia. Olen vähemalt viis korda tõsiselt kaalunud Tallinnasse kolimist, aga Lihulas on inimesed meil juba tööl ja tööjõud on seal püsivam, maa ja tehas on olemas … Aga ehitus käib tõepoolest paraku peamiselt Tallinnas, tootmisest 120 km kaugusel. Kõige keerulisem on Lihulasse sobiva liiva toomine, lähim karjäär on 55 km kaugusel ja sealtki ei saa kõiki vajalikke fraktsioone. Veame liiva isegi Lõuna-Eestist Piusast, seega 280 km kauguselt. Üks kilomeeter suure veoautoga maksab umbes ühe euro. Neli autot liigub iga päev, kõik läbivad päevas umbes 500 km. Edasi saab igaüks ise rehkendada. Käib kõva liiva väärindamine transpordi arvelt. Kuid meie sümpaatia Lihula ja sealsete töötajate suhtes on nii suur, et kolimismõtteid praegu ei ole.”

Suhetest kohaliku omavalitsusega on Piksaritel seevastu vähe rääkida: „25 aastat oleme sinna makse maksnud, aga vallavalitsuse esindajatega on au olnud kohtuda vaid mõne korra. Läänemaal laiemalt on meid siiski märUmbes 20% Uninaksi toodangust läheb gatud, saime Läänemaa edendaja 2008 tiitli.” ekspordiks. Põhja-Lätit võib pidada kodutuMinimaalne suhtlus omavalitsusega on ruks, erisegud on nõutud Leedus, osa tooteid vast osalt tingitud sellest, et Uninaksi juhid on saadaval ka Soomes ja Rootsis. Salasise teevad oma tööd valdavalt Tallinnas. tatud koostisega isetasanduvat põTehasega suheldakse valdavalt arvurandasegu aga viiakse koguni ti, telefoni ja Skype’i kaudu, ütleb USAsse. Guido Piksar: „Meie Gert Piksar: „Meie tegeleme Suur pluss on see, saadame sinna vajaliku keeTallinnas müügi ja hankega: et praegu annab mia ehk oskusteabe ja seal logistika, tollioperatsioonid, segatakse segu kokku. Täpkeemia, pakendid jms on meie Eesti päritolu seid retsepte me neile ei vastutada, vajalikud kompokaubale pigem avalda. Aga see pole suur äri, nendid peavad minutilise täplisaväärtuse, mitte sest kogused on väikesed. Pisusega Lihulas olema. Oleme pole miinus nagu gem on see võimaluste komsiin pealinnas tegelikult üsna aegu tagasi. pamine ja tunnustus meile.” hõivatud ja tehasesse jõuame harva. Ärisuhteid on mõistlik siit Uninaksi juhid ei pea kuigi koordineerida, tehasel on oma juhid, reaalseks, et ükski kohalik ehitusmaterjalide tootja maailmas tõsiselt läkes saavad tootmisega hästi hakkama.” bi lööks, sest tegu on kaalult raske kaubaga ja Edasistest plaanidest rääkides ütlevad melogistika paneb asja paika. Tootmine peab lähhed, et Eesti ehitusmaterjalide tootjatel ei saa tuma lähiturust, edukas eksport on boonus. liiga suuri ambitsioone olla: „Uninaksil on oleKui ekspordiks läheb 30–40%, siis selle äramas kogu sortiment kuivsegusid, mida täna jäämisel jäädakse ellu, aga kui 90% läheb välvajatakse. Reageerime turu nõudlusele. Kui japoole ja siis tekib lühis, on hapnik kinni ja meie kohalik turuosa on üle 20%, oleme kõvad järgneb pankrot. tegijad. Edasine siht saab olla automatiseeriUninaksi toodete turunduse eest vastutav mine ja tootearendus. Automatiseerimine nii, Gert Piksar räägib firma müügiprotsessist, et et tootmine muutuks efektiivsemaks. Turuotse ehitajatele nad oma kaupa reeglina ei osa kasvades saame pakkuda tööd kõigile tämüü: „Meil on väike ettevõte ja püüame kõik nastele töötajatele. Kui samade inimestega müügitehingud teha partnerite kaudu, kellesaame rohkem toodangut, on kõik rahul. Siiaga meil on edasimüügilepingud. Nemad meid ni oleme investeerinud põhiliselt omavahendite arvelt. Territooriumi ja ladusid oleme pireklaamivad, suhtlevad otse kliendiga. Sellest oli kasu ka siis, kui olid rasked aastad. Otsedevalt uuendanud, tootmisliine juurde hankimüüki ehitajatele meil ei olnud ja suuri võlgnud, täiustanud. Oleme rahul, kui jääme edaslasi ei tekkinud. Oht on aga siis, kui edasimüüpidigi kohalikuks ja hinnatud eestimaiseks sejatel halvasti läheb. Me ei tohi ka rikkuda gutootjaks. Kohalik turg ei kao kuhugi, sest partnerite soovi meie kaupa müüa. Otse ehiVene ajal ehitatud hoonete eluiga hakkab lätajale müümine tähendaks konkureerimist bi saama ning uusi elamispindu tuleb alati meie toodete edasimüüjatega. Suurema kogujuurde ehitada ja vanu remontida.”

3

Igale inimesele oma indeks

M

is oleks, kui alustaks regionaalpoliitikat päris otsast ja püüaks kõik Eesti inimesed indekseerida. Lähtuvalt sellest, kus piirkonnas keegi elab.

Piirkondade võrdluseks on kõik olulisemad andmed statistikaametil, maksuametil, töötukassal ja maavalitsustel olemas, nii et mingit uut uurimust pole selleks vaja korraldada.

Alustada võiks keskmisest palgast. Olgu öeldud, et tänavu esimese kvartali andmetel moodustas keskmine palk näiteks Jõgevamaal vaevu 65 ja Pärnumaal 70 protsenti Tallinna keskmisest palgast.

Kui lüüa maakonnad valdade kaupa laiali, on need vahed veelgi suuremad. Näiteks Pärnumaal Lätiga piirnevas Saarde vallas või ka põhja pool Varbla vallas on keskmine palk tüki maad väiksem kui Pärnu linnas või selle ümbruskonnas.

Edasi võiks võrrelda tööhõive ja töötuse näitajaid eri valdades, nende kaetust bussija rongiliiklusega, koolide, lasteaedade ja perearstide olemasolu, sotsiaalset toimetulekut, loomulikku iivet jne jne. Näiteks kui tallinlase indeks oleks 1 ja pärnakal 1,05, siis Saarde valla keskuse Kilingi-Nõmme elanikul juba 1,3 ja valla kaugeima küla elanikul 1,5.

Kogu selle võrdluse tulemusena peaks sündima Eestimaa kaart, mis oleks indeksite kaupa näiteks kümne eri tasemega piirkondadeks jaotatud.

Juba sellise kaardi koostamine annaks meie võimukandjatele selgema pildi, et pole mõtet vehkida Eesti keskmiste näitajatega: Eesti keskmist inimest, kes oma eluga üldjuhul toime tuleb, ei ole reaalses elus lihtsalt olemas. On vaid need, kes tõepoolest on oma eluga heal järjel, ja need, kes peavad tõsist vaeva nägema, et oma töö eest väärilist palka saada.

See oleks juba pool võitu, kui võimukandjad seda endale teadvustaksid. Edasised käigud oleneksid juba poliitilisest tahtest. Kui riigikogu ja valitsus tõepoolest sooviksid sisuliselt tegelda regionaalpoliitikaga, siis edasi tuleks leida raha, et hakata toetama elu Eesti piirialadel ja nn kaugvaldades. Ikka nendesamade indeksite alusel ja otse inimestele makstes. Puhtalt selle eest, et nad on Tallinnast ja teistest suurematest keskustest kaugemal elades oma kodukandile truuks jäänud ja seal elu edendanud.

Peeter Raidla

Peatoimetaja Peeter Raidla, maaelu@ajaleht.ee, telefon 447 7063 Küljendus Ain Kivilaan Korrektor Reeli Ziius Müügijuht Jane Barbo, jane.barbo@ajaleht.ee, telefon 526 3578 Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Rüütli 14, 80010 Pärnu, telefon 447 7090 Trükk AS Kroonpress, trükiarv 34 000 Maa Elu levib Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel kaks korda kuus Autoriõigused: AS Ühinenud Ajalehed, 2015

4

M A AT U R I S M

26. mai 2015

Maa Elu

Luhtre talu muinasjutt Kristina Traks maaelu@ajaleht.ee

K

aido ja Marje Schmidti taastatud Luhtre talu lugu kuulates tundub, et oleme sattunud muinasjuttu, milles on nii armastuslugu, salapärased aardeleiud kui ka suur hulk eestlaslikku töökust ja edasipüüdlikkust.

Tänavu kümnendat aastapäeva tähistav Luhtre talu on peo-, koolitus- ja puhkekohana tuttav paljudele nii Eestis kui ka kaugemal.

Turismitaluna alustas Tallinnast tunni aja sõidu kaugusel Märjamaa lähedal asuv Luhtre 2003. aastal, kui tallinlanna Marje ja Luhtre talu naabruses elav Kaido Sossi klubis kohtusid ja kokku jäidki. „Kaido kutsus mu siia 2003. aasta juulis ja ütles, et tahab mulle midagi näidata,” meenutab Marje esimest käiku Luhtre talu õuele. „Seisin keset õue, või mis õu – siin oli igal pool mets ja metsas kehvas seisus taluhoone. Aga tundsin kohe, et Tallinna elu tuleb nüüd seljataha jätta ja maale kolida. See oli kummaline tunne, sest olin ju läbi-lõhki linnainimene ja maal polnud mul varem isegi ühtegi tuttavat olnud.”

Aasta pärast Kaido ja Marje abiellusid ning koos sündis otsus taastada Luhtre talu turismitaluna. „Küsisime EASist raha, aga ei saanud, sest nende meelest oli meie äriidee mõttetu – kes ikka tahab tulla Raplamaa metsade sees asuvasse turismitallu,” räägib Marje. Alla siiski ei antud, vaid võeti laenu ja pandi mängu oma raha: Marje müüs Tallinna korteri ja Kaberneeme suvila, Kaido müüs metsa.

Ehitustööd läksid lahti 2005. aastal, kui rajati majutushoone, Vene saun ja bassein. Juba sama aasta lõpul tervitas vastne turismitalu esimesi külastajaid.

Marje räägib, et ligi kümme aastat on talu muudkui laiendatud ja arendatud – ehitustöö on olnud elu pidev osa. Toetust pole palju saadud: üldse kokku ainult 20 000 eurot. Kõik muu on tehtud sõpradelt võetud laenude, pangalaenude ja omavahendite abil. Just pideva

Mitte iga turismitalu ei saa uhkustada oma isikliku muuseumiga. investeerimise tõttu jõudis ettevõtmine kasumisse alles eelmisel aastal. „Mitte et meil poleks külastajaid, vaid oleme kasumi kogu aeg investeerinud ja talu arendanud,” selgitab Marje.

patööriistade, jalgrattaosade ja vanade koolitunnistusteni välja. Juhan tegi sepatööd ja pani Saksamaalt tellitud osadest jalgrattaid kokku. Võib-olla just tänu sepatööle pääses pere küüditamisest, sest seppa oli külas ikka vaja.

Marje, kes on väga suur vanakraamihuviline, räägib, et talu taastamistööde käigus on Mitte iga turismitalu ei saa uhkustada oma leitud lausa uskumatuid aardeid: torude sisse isikliku muuseumiga, mis tegelikult on läbilõige väärika talukoha endisest elust. Pipeidetud tsaari kuldrublasid ja ajahambast pusiasjadeni. Luhtre algus ulatub tagasi aastasretud Eesti lipp. Vana maja sissekukkunud kase 1897, kui talumees Juhan Luhter siinkandis tuse alt pööningult ilmus välja aga lausa seitMõisamaa mõisniku käest ühe tsaarise kirstutäit igasugust majakraami. Suur rubla eest 40 hektarit maad rentis osa neist on koha leidnud talu vanas ja talu rajas. Muide, kõik esimeküünis asuvas muuseumis, kuid sed dokumendid on säilinud. väga paljud mööblitükid ja tarVana maja Juhan abiellus Vigala poolt beesemed on võetud igapäevasissekukkunud pärit An Valdekuga ning neil kasutusse. katuse alt pööningult sündis neli last. Paraku ellu „Oleme püüdnud nii sättijäi vaid kõige noorem – 1910. da, et igas toas on midagi vailmus välja aga lausa aastal sündinud Johanna ehk na, näiteks lastevooditena on seitse kirstutäit kodustele Anni. Anni elas kasutuses vanad voodid,” rääigasugust oma isakodus vaikselt ja gib Marje. Muide, toad on Luhtmajakraami. eraklikult kuni 1999. aastani re talus kõik erisugused ja neid ning kuna tal peret ega lapsi ühendav lüli on vanaperenaise, Marpolnud, pärandas ta talu koje ema valmistatud imelised lapitekid ning gu majakraamiga lahkele naabrimehele Kaipõhimõte, et kõik toad olgu mugavustega. Tädole, kes memmekesel ikka abiks oli käinud. napäeva inimene ei taha enam naljalt tulla kohMajakraami polnud just vähe, sest Luhteta, kus on väga spartalikud olud. Tube on 20, rite pere oli väga usklik ja pisut ihnegi. Kõik neisse mahub magama 50 inimest. Kui juurde asjad, mis osteti või valmistati, hoiti alles. Nii arvestada katusealused ja lakapealsed, siis saab leidub talumuuseumis kõike – lasteriietest sesuvise ööbimise teha 74 inimesele.

HNIKAT E T K I Õ www.alatalutehnika.ee K TOOJAL E L A A OTSE M Metal-Fach ruloonipressid al 9000 €

Metal-Fach frontaallaadur MTZ-le 2600 €

SaMASZ rootorniidukid al 3900 €

Dexwal randaalid 2,7 ja 3 m al 3300 €

Estonian- ACB- Vianco

5. juunil 2015. a kell11.00 Sänna külas Rõuge vallas Võrumaal SaMASZ vaalutid al 4400 €

Laumetris kallurhaagised 12-30 t al 11 950 €

Dexwal mullafreesid 1,6 ja 2 m al 1800 €

Dexwal väetisekülvikud 200–2000kg al 350 €

+372 504 3918 | +372 5695 1182 alatalutehnika@gmail.com | www.alatalutehnika.ee

Müüki tulevad Gr, Si, Au, Ab ja Li mullikad ning Si, Ch, Ab ja Au pullid Lisaks: 11.30. Tirooli Hall (Gr) – UUS LIHAVEISETÕUG EESTIS 12.00 „Baltic Grassland Beef” – Balti rohumaadelt Šveitsi poelettidele 12.30 „Üks vasikas = inimese kuupalk” Probleemid ja nende vältimine lihaveiste sigimisel.

EMÜ loomaarst Alar Onoper Lisainfo www.eav.ee

Kaido ja Marje Schmidt.

MAJUTUS MAAL 919 majutusettevõtet maapiirkondades.

Neis on 10 082 tuba ja 28 025 voodikohta.

Majutati 852 091 inimest ning ööbimisi oli 1 634 872.

Allikas: statistikaamet, andmed 2013. aasta kohta

Marje meenutab hiljutisi külalisi, kes kiitsid lõunasöögiks pakutud kartuliputru ja hakklihakastet: midagi nii head pole me varem saanudki. „Tegin neile täiesti tavalist kartuliputru ja hakklihakastet,” muigab perenaine. Süüa valmistabki ta külalistele ise, sest pole leidnud kedagi, kes teeks seda hingega. „Kui teha nii, nagu koolis õpetati, tuleb sööklamaitse juurde,” arvab Marje.

Tema söök on lihtne ja ehe. Paljuski vanaperenaise Anni ülestähendatud retseptide järgi, sest endastmõistetavalt on säilinud mitu vihikutäit eeskujuliku käekirjaga kirja pandud kõikvõimalikke retsepte. „Meie toit on mahe ja talulik. Kasutan maitsestamiseks ainult soola, pipart, loorberilehte, suhkrut, vaniljet,” räägib Marje. „Süüa teen ikka nii, et inimesed mäletaksid, mida siin süüa saab.” Jutul on tõesti iva sees, sest Marje pakutud kõrvitsasupp (kõrvits, kartul,

Maa Elu

M A AT U R I S M

26. mai 2015

5

Maaturismiettevõtjat ootavad segased ajad

M

Marje arvab, et nad on Kaidoga mõlemad parajad töönarkomaanid ega oskagi eriti puhata. porgand, Merevaik, vahukoor – väga lihtne) ja värske karulaugu pestoga leib viivad tõesti keele alla.

Toitu tehakse Luhtrel põhiliselt omakasvatatud köögiviljadest ja ürtidest. Ise valmistatakse hoidised ning kui peremehel on jahiõnne, jõuab lauale ka metssea- ja põdraliha. „Oleme üdini mahetalu, kuid tunnistust selle kohta pole. Paberimajandus mahetalu tunnustuse saamiseks on meeletu ja ma ei usu, et paber midagi juurde annab, sest nagunii teen toitu mahedalt,” ütleb Marje. Kui vaja, tehakse toitu ka gluteeni- ja laktoosivabalt.

Küsin, kas turismitalu pidajatel ka külastajatest vabamat aega on, kuid Marje raputab pead – mitte eriti. Tänavu oli vaikus aprilli algul paar nädalat ning rahulikum on oktoobris-novembris. Samas sõltub turismiäri palju ilmast: kui on ilus ilm, tahetakse kohe koolitus või muu firmaüritus teha maal, kehva ilmaga jälle maale metsa sisse ei tõmba. Kõige kiirem aeg on muidugi suvi, kui toimuvad pul-

K U T S E H E A S T K O O L I S T

mad ja ettevõtete suvepäevad. Juulis peetakse Luhtrel juba 70. pulm.

Marje arvab, et nad on Kaidoga mõlemad parajad töönarkomaanid ega oskagi eriti puhata. Turismitalunikuna puhkust võtta on muidugi tõsine ettevõtmine-planeerimine.

Tänavu jaanuaris rändasid Kaido ja Marje marsruudil Istanbul – Singapur – Austraalia – Uus-Meremaa – Bora Bora. Reisi tuli planeerida lausa poolteist aastat ette. Talu ust reisi ajaks lukku ei pandud, vaid leiti usaldusväärne asendusperemees ja -perenaine. Iga päev aitab Luhtre rahvast kolm abilist.

Tänavu suvel üllatab Luhtre talu suvekohvikuga, mis on suvekuudel avatud pühapäeva õhtuti. Saab ahjusooja saia, kooki, kohapeal valmistatud jäätist ja jäätisekokteile. Veel on pererahvas oma metsa rajanud pargi ning loomisel on matkarada, kus saab taimedega tutvuda. Talul on oma tenniseväljak ja võrkpalliplats. Lapsed saavad teha trossisõitu ning tihedat koostööd teeb talu seiklusfirmaga „360 kraadi”. Igav ei tohiks kellelgi hakata!

Kristina Traks

Peamised talu kliendid on Eesti firmad ja asutused, kuid käib ka välismaalasi, eriti soomlasi. Järgmisel suvel aga hakkab talu lõunat pakkuma sakslastele, keda Luhtrelt käib läbi lausa 85 bussitäit. „Tulevad sööma, näitame neile rahvatantsu, muuseumi ja poodi ning siis sõidavad edasi. See on päris suur töö.

Kui nad näevad, et siin saab ka mõnusasti magada, siis ehk hakkavad rohkem ka pikemaks ajaks tulema,” loodab Marje.

Ei saa muidugi jätta küsimata, mida arvab suure talu perenaine riigiisade ideest tõsta majutusasutuste käibemaksu. „Ühelt poolt saan aru, et kuskilt on vaja raha võtta … Muidugi ma ei tahaks rohkem maksta. Eriti just tööjõumaksud on väikeettevõtja seisukohalt meil ikka väga karmid. Kui veel mõelda, et maksad küll, aga kui on vaja arsti juurde minna, siis sinna aega ei saa … Hakkasime just tundma, et elu läheb natuke lahedamaks, raha jääb rohkem kätte, aga juba tullakse järjekordse maksutõusuideega. See võtab tööisu päris palju vähemaks,” arutleb Marje.

TÜ Eesti Maaturism nõukogu esimees Signe Sarah Arro ütleb, et maaturismiettevõtjal on praegu keeruline eelkõige planeeritava käibemaksutõusuga seoses. „Häda on selles, et riik ei ole analüüsinud, mida see muudatus (plaan on kaotada majutusasutuste käibemaksuerisus ehk tõsta nende käibemaksumäär seniselt 9 protsendilt 20 protsendile – toim.) sektorile kaasa toob. Enamik ELi riike on läinud just majutusteenuse käibemaksu vähendamise teed, kuid on arusaamatu, miks me ei võiks teiste kogemust küsida,” sõnab Arro. Üheprotsendilisest sotsiaalmaksu langetamisest pole aga ettevõtjatel suuremat kasu.

Arrot hämmastab, et sisuliselt on riik asumas eksporti maksustama, sest suur osa majutusettevõtete kliente on välisturistid. „Otsused peaks olema kaalutletud: kuidas see mõjutab sektorit ja riigi majandust tervikuna,” ütleb ta. „Kui me käibemaksu muudame, teeme karuteene Eesti inimesele, kes on praegu juba valmis Eestis puhkama. Turismisektor elas majanduslangust rängalt üle ja käive hakkas tõusma alles siis, kui inimestel tekkis vaba raha, et puhata.”

Eesti Maaturismil on ligi 300 liiget, peamiselt majutusettevõtted. „Nad saavad hakkama ja on jätkusuutlikud,” kiidab Arro. Üldse tegutseb Eestis umbes 900 turismitalu, kokku on turismisektoris hõivatud 45 000 kätepaari. „Muidugi ei hakka ettevõtted, kes on täitnud kvaliteedinõuded ja teinud investeeringuid, selle seadusemuudatuse pärast veel pille kotti panema, aga kes on juba mõnda aega kiratsenud, need võivad küll uksed kinni panna.”

Arro räägib, et maaturismiettevõtted pingutavad tublisti, et inimestele puhkusel huvitavat tegevust leida. Lihtsalt mõnusa magamisvõimaluse ja linnulauluga turisti enam ei meelita, on vaja lisateenuseid. „Praegu on populaarne aktiivne puhkamine ja seda on hakanud pakkuma paljud ettevõtted – korraldatakse matku, kalastamist, pakutakse seiklusteenuseid,” kirjeldab Arro. „Uudne lähenemine on äriturism ehk seminarid, koolitused, konverentsid. See on hea teenus, mis aitab muidu lühikest, vaid maist septembrini kestvat turismihooaega pikendada. Samas seab äriturism tingimusi – asukoht peab olema tõmbekeskuste lähedal, teedevõrgustik korralik: see seltskond tahab tulla ilusa bussiga ega soovi sõita kruusateel.”

Pärnumaa Kutsehariduskeskus Niidupargi tn 8//12, 80047 Pärnu. Tel 442 7883. parnumaa@hariduskeskus.ee

Kutseõpe keskhariduse baasil:

Kutsekeskharidusõpe: ĚŽŬƵŵĞŶƟĚĞ ǀĂƐƚƵǀƁƩ ϭϱ͘ ũƵƵŶŝƐƚ ϭϱ͘ ũƵƵůŝŶŝ

ĚŽŬƵŵĞŶƟĚĞ ǀĂƐƚƵǀƁƩ ϭϱ͘ ũƵƵŶŝƐƚ ϭϰ͘ ĂƵŐƵƐƟŶŝ

ehitusviimistlus z elektroonikaseadmete tehnik z IT-süsteemide nooremspetsialist z keevitaja z kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus z kokk z koostelukksepp

z

z

laotöötaja z majutusteenindus z metsur z müüja-klienditeenindaja z pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogia z puitkonstruktsioonide ehitus z sõiduautotehnik z ƟƐůĞƌ z

Põhihariduse nõudeta kutseõpe: ĚŽŬƵŵĞŶƟĚĞ ǀĂƐƚƵǀƁƩ ϭϱ͘ ũƵƵŶŝƐƚ ϭϱ͘ ũƵƵůŝŶŝ metsakasvatus z palkmajaehitaja z puhastusteenindaja abiline (HEV) z

z

puidupingioperaator (õpperühm avatakse vaid piisava arvu avalduste laekumisel)

z

nooremaednik

CNC töötlemiskeskuse operaator z eritoitlustus z hooldustöötaja z IT-süsteemide nooremspetsialist z juuksur

ŬŽƐŵĞĞƟŬ z müügikorraldus z raamatupidaja z rätsepatöö z sekretär z ǀćŝŬĞĞƩĞǀƁƚůƵƐ z ärikorraldus z

Kutseõpe põhihariduse baasil: ĚŽŬƵŵĞŶƟĚĞ ǀĂƐƚƵǀƁƩ ϭϱ͘ ũƵƵŶŝƐƚ ϭϱ͘ ũƵƵůŝŶŝ z arborist z ehitusviimistlus z koduhooldaja

6

IDEETURG

26. mai 2015

Maa Elu

Türi kultuurimajas toimunud ideeturul vahetasid mõtteid maaelu edendamise üle Euroopa Parlamendi saadik Kaja Kallas, majandusgeograaf Garri Raagmaa, Nopri talu pidaja ja Misso valla kogukonna edendaja

Elu maal on võimalik, ka kü Peeter Raidla maaelu@ajaleht.ee

K

ui 14. oktoobril 2014 nägi trükivalgust meie lehe esimene number, siis kirjutasin, et Maa Elu ei hakka otsima vastust küsimusele, kas elu maal on võimalik. Sadade põllumajandusettevõtete ja talude edulood on sellele küsimusele ammuilma selge vastuse andnud.

Nüüd pean oma sõnu mõnevõrra sööma.

Läinud reedel toimus Türi kultuurimajas Maa Elu ja Euroopa Parlamendi infobüroo koostöös sündinud ideeturg „Kas Sydney või Sindi”. Tõsi, ka mainitud üritus ei otsinud vastust küsimusele, kas elu maal on võimalik, pigem püüti prognoosida, mis suunas see elu on kümne aasta pärast edasi arenenud.

Ehkki ideeturul andsid nii saalis kui mõttevahetuse viimases paneelis tooni just noored, siis mõttevahetuse esimeses paneelis arutlesid maaelu arengute üle „vanad kalad”.

Võrumaal Misso vallas Nopri talu pidav Tiit Niilo tunnistas hakatuseks, et peale lüpsmise ja kohupiima segamise tuleb tal tegelda ka kõige sellega, mis aitaks maale töökäsi juurde tuua.

Ida-Virumaal kitsekasvandusega tuntuks saanud Martin Repinski, kes nüüd ka riigikogusse kuulub, sõnas, et tema maaelu väljasuremise ohtu ei näe ning kavandab juba uue, 10 000 kitsega ja 10 töötajaga kitsefarmi loomist.

Europarlamendi liige Kaja Kallas leidis oma Brüsseli kogemusele viidates, et Eestit tuntakse Euroopas peamisel kahe asja põhjal,

milleks on meie digiarendused ja puhas toit.

Brüsselis tunnebki ta suurimat puudust just puhtast toidust, sest seal pole võimalik isegi osta vaid lihast tehtud hakkliha.

Kallase mõtet toetas ka Türiga digiühenduses olnud Setomaa ülemsootska Annela Laaneots, kes kinnitas, et Setomaal mõeldakse samuti mahetoodete, sealhulgas marjade järele januneva Euroopa peale. Samas ta lisas, et väikeettevõtja tegevus maal on inimest laastav. Selleks, et näiteks maasikahooajal ise Tallinna turul müüa, jääb marjakasvatajal uneaega vaevu paar tundi ööpäevas.

tööstused püüavadki suurtootjatele pakkuda konkurentsi sellega, et nende pakutav toit oleks maksimaalselt kõrge lisandväärtusega.

Maaturismist kõneldes pakkus Märt Metsallik, et kindlasti saab arengus hoogu juurde seiklusturism. Kaja Kallas lisas, et sellist puhast loodust nagu Eestimaal suudavad veel pakkuda vaid üksikud riigid. „Meie tugevus ongi puhas loodus,” ütles Kallas. Ühtlasi tegi ta ettepaneku panna rõhk nn virtuaalturismi arendamisele, mis aitaks meie loodust ja huviväärtusi ka kaugematele rahvastele tutvustada ning mis võiks olla üheks ajendiks, miks Eestisse tulla.

Põhjaka mõisa üks omanikke Märt Metsallik meenutas, et Raagmaa siiski leidis, et virläks üheksa aastat tagasi tuaalturism aitab küll Eestit Vahet pole, kas reklaamida, ent väliskülalisi Tallinnast Järvamaale ning puhas toit tuleb on siiani sellele truuks jääsee meile juurde ei too ja tegenud. Kui mõisa restoraniga likku turismi ei arenda. suurtootjalt või alustati, toodi toiduained alRaagmaa tõdes, et meie pereettevõttelt, guses peamiselt Tallinnast ja oma inimeste kahe kodu pidapeamine on ikka Tartust. Nüüd pole see enam mine – üks kodu linnas, teine see, et toit oleks ammu nii ja toiduained hanmaal – aitab samuti siseturismipuhas. gitakse maaettevõtjatelt. le kaasa. „Oluline on inimeste liiTehnok ratina tuntud kumine,” ütles majandusgeograaf.

Peeter Marvet ja majandusPeeter Marvet toonitas, et ei maksa geograaf Garri Raagmaa leidsid, et tänu roära unustada inimese üht olulist soovi, soovi bootika arengule läheb inimeste töö aina keeõppida. Sellele mõeldes on võimalik samuti turukamaks, ka maal. Raagmaa kinnitusel värismi elavdada, kusjuures peibutiseks võib hendab suurtootmiste areng nõudlust tööjõu saada võimalus õppida kitsejuustu või muud järele maal veelgi. mahetoitu valmistama.

Tiit Niilo viitas samuti võimalustele näha Tiit Niilo leidis, et vahet pole, kas puhas toit tuleb suurtootjalt või pereettevõttelt, peaja õppida Eestimaal näiteks seda, kuidas temine on ikka see, et toit oleks puhas. Väikehakse juustu või püütakse kala.

Martin Repinski nägi üht võimalust ka konverentside ja muude suurürituste, sealhulgas rahvusvaheliste spordivõistluste korraldamises, mis aitaks Eestisse huvilisi tuua ning neile head ja puhast toitu pakkudes siia hiljemgi uuesti meelitada. Üks olulisemaid teemasid mõttevahetusel oli kaugtöö võimalused. Repinski ütles, et on oma kitsefarmis üles pannud 14 kaamerat, mille pilti ta saab oma mobiilist millal iganes jälgida. See aitab tal paremini Tallinnas olles farmi tegemiste ja arengutega kursis olla.

Märt Metsallik suhtus sellisesse kaugtöösse skeptilisemalt ning leidis, et inimesed vajavad siiski lähedust teiste inimestega.

Nii Metsallik kui Peeter Marvet kritiseerisid valguskaablivõrku, mis pidi üle Eesti küladesse interneti viima, ja mis vaatamata kulutustele pole oma olemasolu õigustanud.

Garri Raagmaa arvates võiksid IT-keskused oma tegevust mujalgi edendada kui ainult Tallinnas ja Tartus.

Märt Metsallik pakkus, et kõige potentsiaalsemad linnast maale kolijad on 45aastased, kes elus juba üht-teist saavutanud ja kelle lapsed on suureks kasvanud.

Peeter Marveti arvates võivad maale kolida pigem nutikad ja eraklikud kirjanikutüüpi inimesed, kel piisab oma tööks arvutist ja heast internetiühendusest. Marvet pakkus ka välja, et ükskord jõuab inimene sellisesse etappi, kus ta hakkab mõtlema sellele, kuidas praeguse 40 tunni asemel tulevikus vaid kaheksa tundi nädalas tööd teha. Tõsi, ülejää-

Maa Elu

IDEETURG

26. mai 2015

Tiit Niilo, tehnokratt Peeter Marvet ja kitsefarmi pidaja Martin Repinski.

Arvo Meeks / Valgamaalane

mne aasta pärast nud diskussioonis osalejad olid selles osas skeptilised.

Tiit Niilo pidas siiski kõige olulisemaks tootearendust ja turundust ning see käib ka elukeskkonna arendamise kohta maal. Siit jõuti edasi juba maksudeni ja maksusoodustusteni.

Garri Raagmaa arvates pole õige loota, et maksusoodustused tooksid inimesi rohkem maale elama. Samas pidas ta lätlaste pakutud soodustusi väikeettevõtluse elavdamiseks jär-

gimist väärivaks. Raagmaa pidas maksusoodustustest olulisemaks kohaliku kogukonna edumeelset tegevust. Türi kultuurimaja saalis toimunud hääletus selle üle, kas maksusoodustused maal elajatele on vajalikud, näitas siiski Raagmaa arvamusele vastupidist meelsust.

Nii Repinski, Metsallik kui Laaneots toonitasid, et Eestit tuleks turundada kui tervikut. Elu säilitamiseks piirialadel peab aga riik seda kindlalt soovima ja toetama.

KINDEL KODUMAINE KVALITEET IGASSE EESTI KODUSSE

7

Uusna Sepikoda Sepiselementide valmistamine ja müük Piirded, väravad info@pukametall.ee +372 526 2640 Saareküla tee 7, Uusna küla, Viljandi mk

NIIDUKID KÕRGELE ROHULE

REKLAAM

Suve alguses maamajja jõudnud, leiame pahatihti eest kõrge, põlvini ulatuva rohu.

Ahja Moodulahi OÜ | 5664 9239 | info@moodulahi.ee

piksekaitse.ee Lugupeetud eramaja omanik ja ettevõtja!

VKN OÜ tegeleb piksekaitse paigalduse, järelkontrolli, projekteerimise ja maandustakistuse mõõdistamisega.

Teostus vastavalt EVS EN 62305-3:2011 nõuetele.

Lisaks paigaldusele ja kontrollile koostame kogu vajamineva dokumentatsiooni nii tellijale kui ka päästeametile.

Samas pakume piksekaitsekäidu lepingut. Juhul kui piksekaitse puudub, teeme teile eelprojekti.

Piksekaitse visuaalne kontroll iga kahe aasta järel, täielik kontroll iga nelja aasta järel päästeameti EVS EN 62305-3:2013 nõuete kohaselt.

NB! Piksekaitse vajalikkuse ja esmakontroll TASUTA. Pädevustunnistuse nr EI 071-08 tel 5622 9291 rein@piksekaitse.ee info@piksekaitse.ee www.piksekaitse.ee

Enda kirumine, et miks ma küll varem niitma ei tulnud, ei aita. Sellises olukorras on tõelisteks päästjateks Tšehhis toodetavad kõrge rohu niidukid, mis sobivad mõne hektari suuruse maa korrastuseks. Nendega saab tööd teha isegi siis, kui rohi on kasvõi rinnuni.

Niiduk on võimeline ilma probleemideta hakkama saama ka võsaalgete, putkede ja üksikute mätastega – seega sobib igati maakoju ja suvilasse, kus suvisel ajal ehk nii palju aega ei veedeta.

Maja ümbruses võiks niita sagedamini, kaugemal kaks kuni kolm korda suve jooksul. Sügisene hiline niitmine hoiab ära kulu tekke ja välistab põlenguohu.

Samuti sobib niiduk väiksemas koguses heina tegemiseks ning noore metsa või puuviljaaia hoolduseks.

Kesk-Euroopas on kõrge rohu niidukid koos lisadega väga populaarsed.

Mõnele mudelile on võimalik kinnitada multšerit, kaarutit, atra, mullafreesi, käru, oksapurustit, pühkimisharja. Talviseks koristuseks saab külge panna lumepuhuri või -saha. Mõnele mudelile on võimalik lisada taha iste, et suurematel aladel poleks vaja palju käia.

Võrreldes trimmeriga on kõrge rohu niidukid neli korda kiiremad, mistõttu on ka kütuse- ja ajakulu väiksem. Niita saab kuni 30protsendise kaldega kallakutel üles-alla sõites. Niidukit lükata

pole vaja, sest masin on mehaanilise hoolduseks. Mõlemale saab talveks paiveoga ja seega mugav kasutada. Puu- galdada lumesaha ning Starjetile lisaks de ja põõsaste vahel toimetades saab lumepuhuri, pühkimisharja ja aeraatori. veo välja lülitada. Niidukil on lendteraga KOHTUMISENI trummel, mis kividega kokkupuutel ei purune. Tänu rihmülekandele ei saa ka MULGI MESSIL! mootorivõll suurte kivide tõttu vigastada. Niiduki hooldamine sarnaneb tavalise muruniiduki hooldusega.

Tšehhimaal on kolm tehast, kus kõrge rohu niidukite mudeleid toodetakse ja eksporditakse. Igas tehases valmib aastas ligi kümme tuhat niidukit. Eestis müüb kõrge rohu niidukeid KRK Mõigu OÜ, kes on neid maale toonud üle 15 aasta. Mootori võimsused on keskmiselt 5,5–6,5 hj kuni 15,5 hj, lõikelaiused sõltuvalt mudelist 56, 60 ja 69 cm. Võimalik on kasutada suuremaid tööorganeid: niiduk 125 cm ja multšer 121 cm 15,5 hj motoploki puhul.

Kaherattalisi niidukeid toodavad łrmad Dakr, Vari ja Motor Jikov.

Seco Group toodab võimsaid muruKÕRGELE ROHULE traktoreid: kuni 24 hj Starjet ja Crossjet (sh 4 x 4). Starjet on varustatud niidetud rohu kogujaga (300 l), millega välditakse lahtise muru tuppa kandmist.

Majast kaugemal võib selle eemaldada ja multšitu ühtlaselt laiali laotada.

Crossjet suudab lõigata ka pöidlajämedust võsa ja vedada käru (200 kg).

Sobib suusanõlvade ja radade suviseks

8

KIIKA AEDA

Lattuba tahab sooja mulda

26. mai 2015

Maa Elu

AIAVEERG

Säde Lepik maaelu@ajaleht.ee

K

üllap on kõigil aiaharijail aedviljade seas oma lemmikud, mille hõrgu maitseta nad oma suvesid ette ei kujuta.

Lemmikute pärast tasub suve oodata. Minu üks kindel lemmik tomat ‘Malle’ kõrval on lattuba.

Lattuba pole põnev hiljuti avastatud liik, tegu on aedoa (mõni ütleb ka Türgi uba) kõrgekasvulise teisendiga, mille ametlik ladinakeelne nimetus on Phaseolus vulgaris subsp. vulgaris var communis Asch.

Lugesin sellest toe najal väänduvast mitme meetri kõrguseks kasvavast oast 1990. aastate lõpul ajakirjast Aiakiri. Kuna jutt kergelt keedetud ja siis võis pruunistatud oakaunadest pani suu vett jooksma, otsisin minagi järgmisel kevadel aiapoodidest taga kollaste, lamedate ja umbes 25 cm pikkuste kaunadega lattoa sordi ‘Goldmarie’ seemneid.

Nüüd on lattuba olemas igas heas seemnepoes ja sordivalik rikkalikum: kollaseid pisut lühemaid (20 cm) kaunu kasvatab sort ‘Necargold’, roheliste kaunadega on näiteks ‘Smerado’ ja ‘Hilds Neckarkönigen’, ‘Blauhilde’ üllatab lillakate õite ja kaunadega (keetes eriline värv paraku kaob), ‘Barlotto di Vigevano’ on punaseträpsuliste kaunade ja oateradega.

Enamasti süüaksegi lattoa lamedaid kaunu, sest oad on tillukesed ja kaunad palju maitsvamad: õrnadel ja mahlastel kaunadel pole nahkjat sisekilet ega kõva „õmbluskiudu”.

Lattoakaunad sobivad köögiviljasuppidesse, hautistesse ja vormiroogadesse, nendega võiSuurel pildil: lattoapüramiidid sügisel enne öökülmade algust. te katsetada kõigis oma aedoatoitude retsepVäikesel pildil: keskvarase sordi ‘Goldmarie’ kaun on umbes 25 tides. Maitsva oakastme jaoks olen pikad kaucm pikkune ja 2 cm laiune.

Erakogu nad enne tükeldanud ja umbes viis minutit keetnud, et poleks karta, et punased verelibled toorestes ubades sisalduva glükosiidi fata, tasub riseinaga, millel ronib lattuba, saate aias varsiini toimel käkruks. Kui kaunu keeta või halattoad kindjata kohti ja asju, mida näha ei taha. pendada, siis lagunevad glükosiidid kahjutuks. lasti katteKui kasvatate lattuba ühekaupa ridvale looriga katHea suvise panniroa saate, kui pruunistate toetuvatena, jätke ritvade vahekauguseks umpannil hakkliha, lisate sibulat, kergelt läbi ta, veel kindbes pool meetrit. See on siiski raiskamine. keedetud oakauna juppe, viilutatud või riivilam on kauPüstkojas-püramiidis võib ühele ridvale vatud porgandit, tomatit ja maitserohelist. nad enne ära korjata. Jahedas sahvris või tabalt toetuda 3–4 taime, ube maha pannes jätPruunistatud oad on väga maitsvad ka riivivalises külmikus säilivad lattoakaunad ilusad ke seemnete vahekauguseks umbes 20 cm. tud parmesaniga üleriputatult, pruunistamimitu nädalat. Tihkelt kaunu täis topitud kileUba ärge liiga sügavale suruge, piisab, kui seesel võib lisada veel küüslauku. Kaunu võib hakotti ei maksa aga külmikusse unustada, seme saab 3–5 cm sügavusele kobedasse mulda. pendada ja marineerida nagu kurke või hoida dasi ummuksis kaunad nii kaua ei kesta. Ümber püstkojaks sätitud ritvade keerake ka sügavkülmas. nöör, nii et keerdude vaheks jääks 40 cm. Siis Mina olen tavaliselt truu keskvarasele sorAedoad ei taha rasket ja niisket mulda ega on lattoal ronides kuhugi kinnituda ja sügidile ‘Goldmarie’, sest sellelt hakkan kaunu värsket sõnnikut, nad eelistavad huumusseks on ridvavahed ühtlaselt rohelised. Mina korjama juba umbes kaks kuud pärast oatairikast saviliiv- või kerget liivsavimulda. olen katnud oma püramiidi vana kalavõrguga, mede tärkamist. Vähenõudlikel lattubaKompostiga võib neid muidugi kosutada, seda mööda ronib uba rõõmuga, kuid osa kaudel on paraku üks suur viga: meie kui muld on tõesti lahja, võib sinna nu kasvab siis ka võrgu taha ja neid on sealt suvi tükib neile natuke lühikesegada fosfor-kaaliumväetist, et võrku lõhkumata raske kätte saada. Kui taiseks jääma. Lattoa seemne lopsakal taimel oleks ikka jaksu med jõuavad ronides tugede tippu, siis võib saab hilja mulda panna, tõuskasvada. Lämmastikväetist neil ladvad ära näpistada, muidu keerduvad Enamasti süüaksegi uba juurde ei vaja. Minul on med hävitab isegi 0,5–1kraaladvaotsad pusadeks. Mulle on oasaagist niidine külm. Seepärast võiks lattoad hästi hakkama saanud gi piisanud ja ma pole seda ise proovinud, aga lattoa lamedaid esimestel nädalatel külvi ilma erihooleta, ka haigused võib arvata, et ladva äranäpistamine sooduskaunu, sest oad on kaitsta katteloor. Sügisel võei ole neid kiusanud. Kuumal tab külgharude kasvu ja kaunu tuleb siis neilt tillukesed ja tavad esimesed öökülmad ja kuival suvel olen neile kasharudelt rohkem. kaunad palju uhkeks sirgunud oa, mille tekannust muidugi mõne sortmaitsvamad. saagivõime pole veel sugugi su vett andnud, piisav niiskus on Kui öökülmad lattuba ruttu ära ei rikuks, ammendunud, avamaal ära. tähtis kaunade moodustumise ajal, oleks see oma ilusa lopsaka lehestikuga muidu on kaunu vähem ja needki vintsideaalne taim igasugusteks vertikaalhalPraegu on lattuba isegi veidi vara külvata, ked. jastustrikkideks. Kui lepite, et ilu üürikest sest aedoa optimaalne idanemistemperaKui kasvatate lattuba esimest korda, siis aega kestab, saate lattoa abil lastele luua latuur on 14–15 kraadi, tõusmeid näeb siis võtke tõsiselt soovitust sellele tugev ja kõrge hedaid onne, endale aga varjulise lehtla või umbes kahe nädala pärast. Aedoad saavad toestus panna, muidu tuleb toestust keset sunäiteks varikäigu ehk pergola aiamaa ja iluaia hea kasvuhoo sisse, kui päevasooja on 20–25 ve täiendada. Kasvukoht võiks olla tugevate piirile. kraadi. Enne külvi peab kobestatud mullas tuulte eest kaitstud. Lattuba võib väänduda Lattoasõbrad on välja nuputanud võtteid, seega püsivalt olema vähemalt 10 kraadi sooteiba ümber ja nendega saate endale kujundamis venitavad pikemaks kaunade nautimise ja. Nii on see meil tavaliselt juuni alguses. da vale-tapuaia, kuid mingist nirust hernekeaja. Kuna muld soojeneb peenras kaua, tasub Ühel jahedal kevadel oli mu oaisu nii suur, pist toeks küll ei piisa. Mõni sort piirdub ehk lattubagi toas ette kasvatada. Kui panete potet panin lattoa seemned mulda juba 20. mail.

2,5 meetriga, ‘Goldmarie’ viskab pikkust kindti neli seemet, siis saate enam-vähem paraja Kasvama läks siis ainult üks vapper uba, teilasti üle kolme meetri ja võib vast küündida vahemaaga tärganud taimed välja istutada sed mädanesid külma mulda ära või sattusid viiegi meetrini. Seega on tarvis 4–5meetrist terve mullapalliga, ärge hakake neid sealt välneed sealt mõne linnu nokka. Et mitte ubaderitva, neid võiks varuda kodulähedasest lepaja harutama ja ükshaaval istutama. Kui kasta jääda, külvasin siis uuesti alles enne jaanivõi sarapuuvõsast. Kõige lihtsam on ridvad otvuhoones on natuke ruumi, siis võiks päeva. Õnneks algasid öökülmad sel aastal sapidi mulda suruda ja nende ülemised otsad lattoaseemne sealgi mulda sokutada, siis on rannikul hiljem ja septembris andsid lattoad nii nagu püstkojas üksteist toetama sättida. taim esimeste öökülmade eest kaitstud ja sügisel saate kaunu kauem korjata. küllusliku saagi. Kui sügisel on öökülmi karLattoal võib lasta ronida kuivanud puule. Va-

Noor merikapsas on kõige maitsvam.

Aeg maitsta merikapsast Säde Lepik maaelu@ajaleht.ee

Kui teil on oma kodurand või satute mõnda metsikusse randa uitama, siis võiks sealt praegu kaasa tuua natuke merikapsalehti, milles on palju B1-vitamiini. Lääne-Eesti ja saarte kiviklibustes randades looduslikult kasvav merikapsas (Crambe maritima) on täiesti söödav ja omapärase maitsega. Söögiks võtke noori lehti, kõige paremad on need, mis pole end veel päriselt lahti rullinud. Eeterlike õlide sisaldus teeb merikapsa kibekaks, selle vastu aitab kupatamine. Lõigake puhtad merikapsalehed parajateks tükkideks, valage keeva veega üle ja kupatage umbes kümme minutit. Merikapsaga võib täiendada omletti või teha sellest koos sibula, varsselleri, vutimunade, Kreeka pähklite jms meelepärast salatit.

Kui merikapsas meeldima või maitsema hakkab, siis on võimalik seda ka seemnest aias kasvama saada. Nii on tehtud näiteks Kubja Ürditalus. Rannast ei tohi merikapsast aeda toomiseks aga välja kaevata, sedasi taim kasvama küll ei lähe. Merikapsa kasvatamisest ja merikapsatoitudest on põhjalikult kirjutanud Rein Sander ja Toivo Niiberg.

AEDNIKU MEELESPEA

Juuni • Harvenda juurviljatõusmeid, vajadusel rohi ja kasta.

• Lõika ära maasika võsundid. Kata maasikataimede ümbrus õlgedega, siis ei saa maasikad mullaseks.

• Pane vaarikavartele toed, seo varred tugede külge.

• Kaitse kasvuhoones tomati- ja kurgitaimi kuumuse eest varjuga.

• Väeta marjapõõsaid ja vaarikaid multšiga.

• Harvenda otse peenrale külvatud suvelillede taimi.

• Istuta peenardesse suvikuid, rippkorvidesse lilli.

• Külva umbes kolmenädalaste vahedega salatit, rediseid, tilli, sibulat, et tagada järjepidev saak.

• Toesta kasvuhoones tomati- ja kurgitaimed.

• Toesta sõstrapõõsaste oksad.

• Näpista pidevalt ära tomatite külgvõrseid.

• Niida ja kasta vajadusel muru, väeta lämmastikurohke vedelväetisega.

• Jälgi taimi köögivilja- ja puuviljaaias, kasvuhoones – otsi kahjureid, haiguskoldeid ja tõrju need.

• Hoia aed umbrohuvaba.

(Allikas: aiandus.ee)