Maaelu nr 11/2015

Krista Assi: Suurtootjal on kaupluseketi üle nii suur võim, et ta saab väiksemate konkurentide suhtes üleolev olla. Lk 2–3

7471 liikurmasinat Maanteeameti registrikeskuse andmeil oli Eestis 2015. aasta 31. märtsi seisuga registreeritud 7471 liikurmasinat.

1274

kombaini

2486 laadurit

403

teetöömasinat

2354

ekskavaatorit

552

metsatöömasinat

402

muu sihtotstarbega liikurit

Andrus Kopliste / Järva Teataja

NR 11 (17) • 9. JUUNI 2015

Aarne Liivi kalakasvandus Ilma tellimuseta ei võeta basseinist ühtegi kala välja. Lk 2 ja 3 Aeg on täita lilleamplid Ise istutades saab lilleanumasse valida oma lemmikud. Lk 8

2

VÄ I K E TÖ Ö S T U S

9. juuni 2015

Maa Elu

Vändra Ökopag Toomas Šalda

9600€

maaelu@ajaleht.ee

„P

+km

raegu enam tõenäoliselt sarnast ettevõtmist ei alustaks, sest turg on hoopis teistsugune ja mõttelaad on muutunud,” tõdeb 1994. aastal Vändra Leib OÜ asutanud Krista Assi.

Pärnumaa üks väheseid alles jäänud toiduainetööstusi vahetas kaks aastat tagasi nime ja tegutseb nüüd Vändra Ökopagar OÜna. Raskusi on omajagu, kuid soov tootmismahtu kasvatada ja pöörata eestimaalast järjest enam puhta ja tervisliku toitumise usku ei näi vaibuvat.

Vändra pagaritööstuse perenaine ja omanik Krista Assi on pärit Tallinna külje alt, oli Nissis vallavanem, aga läks teist korda mehele ja pärast Vändrasse kolimist sai temast pärnumaalane: „Kodukana tüüpi ma ei olnud ja otsisin, millele pühenduda. Esimene mõte oli teha lihatööstus, isegi ruumid olid valmis vaadatud, aga hakkasin pelgama, et liiga verine ja ebanaiselik ala. Jäi pagaritööstus. Aga siin ei tundnud ma kedagi. Enne ettevõtlusega alustamist pidi tollal saama vallavalitsusest kinnituse, kas kavandatav ettevõtmine on ikka vallas vajalik või mitte. Laenu oli samuti väga raske saada. Käidi kontrollimas, kas tegu on ikka asjalike inimestega, kellele raha usaldada. Kodus oli meil broilerikasvatus ja see justkui tõestas, et oleme piisavalt hakkajad. Pika asjaajamise tulemusena saime Maaelu Sihtasutuse eelkäija tagatisel laenu 1,1 miljonit krooni, et Saksamaalt seadmed osta.”

OSTAME METSAKINNISTUID, KASVAVAT METSA JA METSAMATERJALI. PAKUME VEO- JA RAIETEENUST. AS Lemeks Põlva Tel 502 1666; 799 1474 Margus.Juhkam@lemeks.ee Lähemalt meist: www.lemeks.ee

t Korstnapühkimine t Pottsepatööd t Soojasalvestava kamina ehitus t Korstnalõõri renoveerimine, Furanflex Telefon: 1554 E-post: info@korstenpuhtaks.ee www.korstenpuhtaks.ee TOOME TULE TURVALISELT TUPPA

Vändra pagaritööstuse perenaine Krista Assi on pärit

Assi mõningase nostalgiaga: „Kioskitega on nii, et kulud on suuremad kui tulud, sest nüüdne inimene tahab kõike ühest kohast kätte saada, ta ei tule eraldi leiba ja saia ostma.

Laadale minnakse nüüd pigem melu pärast.

Esimese tehase tarbeks renditi ruumid Küsitakse õigustatult: miks ma peaksin siit Vändra OÜ automajandis. Saksamaalt saavedama, parem lähen kodule kõige lähemasbunud seadmed aga valmistasid esialgu rohse poodi ja ostan sealt. Sellest hetkest, kui kem muret kui rõõmu, sest selgus, et laekutoode on poes olemas, seda laadal müüa ei saa. nud oli tellitust tunduvalt suurem ahi ja pooKaubanduskettide kaudu müües on jälle meie led asjad ei vastanud kokkulepitule. Sakslased raha kauem kinni ja vahendajate protsendid ütlesid pettunud Vändra pagaritele, et nii on suured.”

Aga paratamatus on, et kui sind ei ole kenad saatnud oma seadmeid Venemaale ja isegi Aafrikasse ning imestasid, et eestlased potis, siis ei ole sind olemas. Vändra Ökopagar le kummalisel kombel rahul. „Alguses ei olon peaaegu igas ketis esindatud, kuid see ponud meil ka ühtegi väljaõppinud pagarit ja läks le olnud kerge: „2000. aastal tulime välja Baietükk aega, enne kui Saksa ahjude hingeelu ri leivaga, mis sai kiirelt ülimenukaks. Leibur tundma saime,” meenutab Assi. Pusides ja õptahtis meid seepeale ära osta. Sealne direktor pides saadi kõik siiski kenasti toimima. kutsus kohvile ja käis ise siin mesijuttu ajaKa Vändra Leiva esimeste toodetega mas. Keeldusime. Aga kuu aja jooksul päturuletulek oli keerulisem, kui Krisrast seda tõrjuti meid kõikidest ketta Assi eeldas: „Olin sinisilmne ja tidest välja. Suurtootjal on keti üle arvasin, et teeme paraja väikenii suur võim, et ta saab väiksese tööstuse, varustame Vändmate konkurentide suhtes ülerat ja selle ümbrust, ei ole pikolev olla. Kõik ketid põhjendaka logistikat jne, aga see niisid meie toodetest loobumist nimetatud Euroopa mudel Aga paratamatus on, erinevalt, aga asi oli läbinähtav. Tagasipääsemine oli pikk Eestis ei toimi. Kõik tootjad et kui sind ei ole sõidavad risti-rästi üle Eesti. ja keeruline protsess. Pankrotketis, siis ei ole Eesti inimene ei ole oma eeti ei läinud me ainult tänu selsind olemas. listustelt kodukoha patrioot. lele, et oli võimalus müüa suuri Pärnu inimesed küll sõid põkoguseid haiglatele, koolidele ja himõtteliselt enamasti Cibuteistele söögikohtadele. Praegu on hanse leiba, aga minu ettekujutus, et Vändra inigete ainus kriteerium hind ja kvaliteedile see hästi ei mõju.” mene sööb Vändra leiba, on väga visa täituma.”

Algatusraskused üle elatud, saadi aru, et arenguks on vaja suuremaid ruume ja tuleb Suurem pööre toimus Vändra Leiva tegeosta bussid, millega oma tooteid kaugemal vuses 2000. aastal, mil tavatoodangu kõrmüümas käia. 1995. aastal osteti praegune valt hakati küpsetama ökotooteid. Paraku hoone Jannseni tänaval ja hakati seda leivakestis see etapp Assi sõnul alla aasta: „Eesti tehaseks ümber ehitama. Tööle hakkasid inimene ei olnud veel nii haige ega tervisliVändra Leiva turukioskid Pärnus, Viljandis, kust toitumisest sedavõrd teadlik. Müüsime Vändras, Türil. „Turgudel müüsime väga häsainult Tallinna Kaubamajas ja Stockmannis. ti, raha oli pidevalt käibes. Viljandis müüsime Ökotootmises kehtisid juba siis ranged nõulausa turu juures asunud Vilma ukse all. Me ded, näiteks peab see tavatootmisest täiesti olime natuke huvitavama, tänapäevasema lahus olema. Lühikese aja jooksul käis meid toodanguga, teised olid paljuski vanas kinni,” kontrollimas kaks Brüsseli komisjoni. Jäädi kirjeldab Assi üheksakümnendaid. küll kõigega rahule, aga maht olid väike ja lõpetasime ära.” Ökotoodete tootmises tehti Tänaseks on tulusad tururingid jäänud miviieaastane paus. nevikku. Nagu ka laatadel müümine, usub 2006. aastal hakkas selguma, et nüüd on

Maa Elu

VÄ I K E TÖ Ö S T U S

9. juuni 2015

3

aril on oma asi ajada

Tallinna külje alt, oli Nissis vallavanem, aga pärast Vändrasse kolimist sai temast pärnumaalane.Toomas Šalda turg ökotoodeteks valmis. Sestsaadik on nende osakaal Vändra pagaritööstuses pidevalt kasvanud. Ökole panustamine on põhjendatud, sest tavapäraste leibade-saiadega on suurte tööstustega väga raske konkureerida, väikeses tehases tuleb omahind võrreldes masstootjaga alati kallim. Aga takistusteta ei saanud Assi kinnitusel siingi: „2008. olime jälle küsimuse ees, mis meist saab. Pärsti veski, kus enamus meie ökojahusid jahvatati, lõpetas. Oli masu, pangad raha ei laenanud.

Ostsime siis veski ära, tegime korda.”

Omaette lugu väärib maheviljakasvatus, milles Eesti on pindala ja inimese kohta Euroopa üks suuremaid. Mahetooret läheb palju ka Eestist välja, sest seda väärindatakse siin vähe. Pudelikaelaks on jäänud toorme ärakasutamine. Vändra Ökopagar on üks väheseid, kes seda pisut suuremas koguses kokku ostab. „Meil on välja kujunenud kindlad kasvatajad, aga ikkagi peame kontrollima, et vili ei oleks prahine vms. Kindlasti teeme analüüsid ja prooviküpsetused,” selgitab Assi. Ühel ajal läks Eestis väga moodi kodus leiva küpsetamine. „Aga iga asi, mis kodus on tehtud, ei pruugi veel olla puhas ja tervislik.

Sestap hakkasime ise 2009. aastal klientidele pakkuma jahusid ja jahusegusid. Meil on väga hea kiviveski. Kiviveski ei lähe kuumaks ja nii säilivad jahus mineraalained ja vitamiinid.

Täisterarukkijahu ostjad, kes ise leiba küpsetavad, küsisid, kas oleme midagi jahule lisanud, sest see kerkib teistest jahudest hulga paremini. Selgus, et vahe tuleneb veskist.”

Praegu on vändralaste sortimendis kaheksa mahe- ja kümmekond tavatoodet, lisaks jahud ja jahusegud. Assi kinnitust mööda on tooteid, mis on kindlad, ja tooteid, mis vahetuvad. Uued asjad aitavad pildis olla, isegi kui need väga suurt tulu ei too. Mahetoodetest on nõutuimad mahe ilma pärmita rukkileib ja teraleib. Mahe must leib tunnistati 2008. aastal Eesti parimaks leivaks. „See on ainus kord, kui me oma toote konkursile esitasime ja kohe võitsime,” on Ökopagari perenaine uhke. Nagu sellegi üle, et edukalt on üle võetud lahtise leiva traditsioon: „Kui Cibus lõpetas, hakkas lahtine leib Pärnusse tulema Tartust, mis muidugi polnud enam päris see. Hakkasime ise ka lahtist leiba pakkuma. Väga hästi on vastu võetud. Lah-

Kurvaks teeb teda asjaolu, et nii laia leivariiulit ja sortimenti nagu Eestis ei ole vist kusagil mujal ning tarbija on segaduses. „Pagaritoodete valik on ääretu ja vahetub pidevalt.

Turusolkimist on palju, igasuguseid märke ja silte pannakse pakenditele ja kui need on rohelist värvi, siis inimene kohe usub, et küllap on hea ja puhas toode, aga ei pruugi olla. Allergoloogid hoiatavad, et keskkond on läinud ülipuhtaks, aga inimeste immuunsüsteem jääb samas nõrgemaks. Kui sööme igast toidust mingit säilitus- või lisaainet, teeb see kahju. Meil ei ole Eestis ühtegi laborit, mis ütleks, mis toodetes tegelikult sees on. Tootjad pole ka kohustatud selliseid analüüse tegema ja pakendile trükkima – kirjutatakse nii, et toode müüks. Reklaamitakse, et leib on tehtud ainult rukkijahust. Jahudest võibki selles olla ainult rukkijahu, aga lisaks on veel suur kogus nisugluteeni.

100% rukkist tehtud leib ei saa olla pehme nagu vatt. Lihtne inimene ei tea, mis nisugluteen on, tema teadmatust kasutatakse ära.

Selgitustööst targu hoidutakse. Kes peaks hoolitsema, et rahvas oleks terve? Riigil on vaja tervet inimest, aga selgitustööd ei tehta. On tehtud analüüse ühe säilitusaine kohta eraldi, aga mitte keegi ei oska öelda, kuidas need kõik koos inimesele mõjuvad. Kui me taasiseseisvusime, olime nii uhked, et meil on lapsed palju tervemad kui Rootsis. Mure tuli kaunis kähku meilegi: kui vanasti oli klassis üks või kaks allergikut, oli see haruldane, nüüd on klassis üks või kaks tervet last, kellel allergiaid ei ole. See tuleneb kõik sellest, et me ei tea, mida sööme.

Vändra Ökopagaris ei taha me ise rämpsu süüa ega ka teistele müüa. Isegi meie tavaleibades pole ei lisa- ega säilitusaineid. Paraku pole meil endal nii suuri turundusrahasid, et teha tervislike pagaritoodete teavituskampaaniaid. Toiduliit on peamiselt suurtootjate eestkõneleja. Aga kõigest hoolimata on meie suund ökotoodete mahu suurendamine. Tavaja ökotoodete osakaal on meil praegu vaid veidi tavatoodete kasuks. Ja kindlasti oleme jätkuvalt paindlikud, me ei sea eesmärgiks masstootmist.”

tine leib läheb ahjust otse kasti ja müüki, see on kõige värskem. Kõik suuremad poed võtavad.”

Uusi tooteid mõeldakse Ökopagaris välja paljuski kõhutundele tuginedes. Mõni toode on nii hästi õnnestunud, et teised on neid kopeerinud: „Võtame Baieri leiva, mida kõik kiitsid. Leibur hakkas samanimelist asja Tartus tegema ja sisuliselt lörtsis nimetuse ära. Mittesüvenenud inimesed tulid meiega riidlema, et toode on alla käinud, segadust oli palju.

Hoiti kokku retsepti ja kõige muu pealt.”

Pagaritööstuse majandamine on pidev Suhteliselt väikeses Vändras tootmisel on protsess, mis eeldab jõulisi uuendusi. Oma teKrista Assi sõnul nii plusse kui miinuseid: „Tööjõu ja logistika seisukohalt oleks muiduhast on neli korda ümber ehitatud, suurim ingi Tallinnas lihtsam, aga Vändra on üks imevesteering tehti vahemikus 2012–2014. „Kuna käsitööd oli meil väga palju, tuli konkuline koht, siin on üllatavalt palju korralikult rentsis püsimiseks ehk omahinna alla saamitoimivaid tootmisettevõtteid. Meie oleme Pärseks teha pööre. Me ei uskunud, et PRIAlt toenumaa ainukene alles jäänud toiduainetööstus, kui mitte arvestada kalatoodete valmistust saame, aga taotluse tegime ja saime peaaegu maksimumpunktid. PRIAlt tuli 1,08 miltajaid ja Pärnu-Jaagupi kõrsikutegijaid. Logisjonit, lisaks omafinantseering ja pangalaen tiliselt ei ole Vändra samuti halb koht. Pikka ning nendega rekonstrueerisime terve hoone: aega vedasime ise oma tooteid laiali, alles eeluued uksed, aknad, katus, juurdeehitus, misel aastal võtsime logistikafirma appi.” moodne seadmepark. Kokku kulus Krista Assi ei varja, et praegu on üle kahe miljoni euro. Kui varem Vändra Ökopagaris üsna keerulioli meil kaks ühe konteineriga, ne aeg. Seoses eespool kirjeldasiis nüüd neli ühe konteineritud ümberehitustega on kohustused panga ees suured. ga ja neli kolme konteineriga Käive on küll tõusnud, aga ahju. Kahe konteineri asemel Pagaritööstuse mitte sellises tempos, nagu on võimsust kuusteist konmajandamine on unistati. „Meil on vaja oma teinerit. Eesmärk oli, et ühe pidev protsess, mis vahetuse võimsus oleks tootmismahtu kasvatada. Teeeldab jõulisi kümme tonni. Korraga toota gime uuendusi suure varuga, uuendusi. ja ehitada oli vägagi keerulivaru on veel 75% ja seda töötajasne, aga kuna oleme kõige konda suurendamata. Kõik 24 töösuurem ökopagaritoodete tajat teevad kõik selleks, et meil hakkaks veel paremini minema. Meil on väga tootja Eestis, ei saanud me endale pausi lubada,” meenutab Assi. mõistvad ja asjalikud töötajad. Palk on ka suhteliselt korralik, sest väärt inimene peab taSamasse perioodi langes ka nimevahetus sustatud saama,” räägib Assi ja lisab, et lähi– Vändra Leivast sai Vändra Ökopagar. Taajal on Vändra Ökopagaril mitu head uudist gantjärele tunnistab Assi, et see tekitas palju kodumaisele kliendile ja esimest korda ettesegadust: „Lasin noortel meestel tegutseda. võtte ajaloos alustatakse ekspordiga. Sellest Oleks võinud olla kaubamärk, mitte nimevatäpsemalt siis, kui muna munetud. hetus. Lasime ühel reklaamifi rmal teha ka Eesti pagaritoodete turu tuleviku kohta uued pakendid. Need olid kõik praak, 480 000 laiemalt ütleb Assi, et suurtööstused jäävad kotti vedeleb tänaseni laos. Läksid katki nii jusellisteks, nagu on ja kaklevad hinna pärast ba tehases kui ka hiljem poes. Häbi kui palju. omavahel edasi. Väiksemad peavad leidma Kohtuasi ka veel kaelas. Pool maksime alguoma niši: „Oleme väikestest kõige rikkamad, ses ära, teist poolt keeldusime maksmast.” ajame kindlat joont.”

Edasi, seltsimehed!

N

ii hüüatas Sulev Nõmmiku legendaarses telefilmis „Mehed ei nuta” Ants Lauteri kehastatud gigantse ettevõtte direktor. „Kindlalt edasi!” hüüdis Reformierakond valimistele vastu minnes.

Nüüd, pärast valitsuse nelja aasta tegevuskava heakskiitu, hüüatab ka Maa Elu: „Edasi, seltsimehed!”

Valitsuse tegevuskava on tulvil lubadusi: kindlustame, kaalume, võimaldame, arendame, loome, kujundame, töötame välja, tugevdame. Lähemalt saab selle kohta lugeda tänase Maa Elu 6. küljelt, kus üritasin välja noppida peamiselt maaelu puudutavaid lubadusi. Jääb vaid üle loota, et valitsusliit hakkab oma lubadusi ka ellu viima.

Vaid mõni päev pärast tegevuskavale antud heakskiitu said lisajõudu pessimistid, kes praegusele valitsusele pikka iga pole ennustanud. Võimuvõitlus liidrikoha pärast sotside leeris ning IRLi renomeed tõsiselt kahjustanud nn kriminaalide värbamise skandaal murendasid suhtumist valitsusse oluliselt. Rääkimata Reformierakonna survel välja pakutud ebapopulaarsest maksumuudatuste kavast, mis juba pikemat aega pakub rohkesti ainet kõikvõimalikeks prognoosideks ja spekulatsioonideks.

Maa Elu ei liitu „selgeltnägijatega” ning eeldab, et valitsus püsib ja haarab tõepoolest härjal sarvist. Tegevuskavas välja käidud igale loosungile tuleb anda reaalne sisu. Nagu ma olen juba korduvalt öelnud, ei muuda näiteks põllumajandusministeeriumi ümbernimetamine maaeluministeeriumiks iseenesest mitte midagi.

Tegusid on vaja, aga neid pole siiani kahjuks veel tunda olnud. Kindlasti vajab oluliselt rohkem konkreetsust haldusreform, mille eest peaks vastutama riigihalduse minister. Pika otsimise järel avastasin, et riigihalduse ministri tegemised on ära peidetud rahandusministeeriumi kodulehele. Paraku peale ministri portree ja lühikese elulookirjelduse ei leidnud ma muid selgeid jälgi riigihaldusele viitavast tegevusest.

Võiks ju arvata, et rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler on see mees, kes minister Aasa mõtteid otseselt ellu viib.

Kuid selline amet moodustati ministeeriumi juurde juba aastaid tagasi ning riigihalduse ministri tulekuga sel pistmist ei ole. Ka kohalike omavalitsuste alljaotuse all on endiselt juttu põhiliselt rahastamisest.

Lõin seejärel rahandusministeeriumi veebilehe otsingusse sõna „riigihaldus”.

Vastus tuli kiiresti: „Teie poolt sisestatud päringule ei leitud vastuseid!” Nii jääbkii üle vaid soovida: „Edasi, asi, seltsimehed!”

Peeter Raidla

Peatoimetaja Peeter Raidla, maaelu@ajaleht.ee, telefon 447 7063 Küljendus Ain Kivilaan Korrektor Reeli Ziius Müügijuht Jane Barbo, jane.barbo@ajaleht.ee, telefon 526 3578 Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Rüütli 14, 80010 Pärnu, telefon 447 7090 Trükk AS Kroonpress, trükiarv 34 000 Maa Elu levib Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel kaks korda kuus Autoriõigused: AS Ühinenud Ajalehed, 2015

4

KA L A KA S VA N D U S

9. juuni 2015

Maa Elu

Eestis kasvanud kala on väga Kristina Traks maaelu@ajaleht.ee

N

ii nagu pþllumehel on kevadel kiire kßlviaeg, on ka kalakasvatajal just kevad kþige tÜÜrohkem – kalad on vaja suurematesse tiikidesse ßmber kolida ning teha inventuur, et asukatest ßlevaade saada.

Eesti suurimas kalakasvanduses Kalatalu Härjanurmes käib lisaks ka ehitus: mþned kalatiigid on aastaid tßhjana seisnud ning nßßd tehakse need korda, lisaks kaevatakse uusi tiike. Järgmisel kevadel tahaks peremees uutesse tiikidesse maimud sisse lasta. Seekordse ehitustÜÜga on läinud nii hästi, et selle tarvis on PRIAlt tulemas toetus. Seevastu pea kþik senised investeeringud on Härjanurmel tehtud oma jþudude ja laenude abil. Kßsin, kas nende tÜÜdega saab nßßd kalakasvatus päris valmis, kuid selle peale Aarne Liiv vaid muigab – ei see ettevþtmine kunagi valmis saa.

Nagu Tallinna linn.

Liiv on Härjanurmel Jþgevamaal toimetanud ßle 40 aasta. „Kui 1974. aastal siia tulin, oli siin mets, vþsa ja lambakarjamaad. Siin tegutses Kaarepere Metsakatsejaam, taheti hakata kasvatama karpkalu ning hiljem kalamaime looduslike veekogude kalavarude taastamiseks. Kalakasvatuse rajamist oli alustatud ja ßks tiik oli juba valmis. Kui aga vee sisse lasime, selgus, et ehitatud on nii viltu, et vesi valgub ßle tiigi ääre. Pindala poolest olime väiksed ja tagasihoidlike tulemustega. Me ei suutnud vþistelda vanade suurte tipptegijatega, kellel oli ligipääs fondidele ja limiitidele.

Kþike oli puudu – sÜÜtasid, ehitusmaterjale – ja kþike pidi kokku lunima. Mina noore mehena aga polnud kþige osavam moosija,� meenutab Liiv.

Uue Eesti riigi alguses läks metsakatsejaam ßsna ruttu pankrotti ning 1994. aastal pandi selle varad oksjonile. Kalakasvanduse hind oli alguses ulmeline – 27 miljonit USA dollarit. „Taheti, et siia tuleks välisinvestor.

Mßßgiks läks jþeäärne vþserik, mþned Vene

Aarne Liiv vaid muigab – tema kalakasvandus ei saa kunagi valmis. Nagu Tallinna linn. traktorid. Ăœhtegi heas korras hoonet polnud,â€? räägib Liiv. Rikast Ameerika onu, kes Pedja jĂľe äärset vĂľpsikut osta sooviks, siiski ei leitud ning kalakasvanduse vara pandi oksjonile alghinnaga 300 000 krooni. Tolle aja kohta krĂľbe summa tĂľusis oksjoni lĂľpuks 700 000 kroonini, kuid Liiv sai paar aastat tĂźhjalt seisnud kasvanduse kätte ning kalatalu rajamine vĂľis alata. Juba järgmisel aastal ujusid tiikides esimesed koha- ja karpkalamaimud ning alustati forellikasvanduse ja turismikompleksi ehitusega.

Täna annab Härjanurme Kalatalu käibest enamiku ehk umbes 85 protsenti forelli-

OĂœ FLINT KAUBANDUS, Viljandimaa, KĂľo 70501, telefon 5635 8972 janar@flint.ee, www.flint.ee

Kristina Traks

mßßk. Keskmiselt toodab Härjanurme kolmandiku kogu Eesti kalakasvatuste toodangust. Talu tiikides kasvab umbes 10 liiki kalu.

Kala läheb mßßgiks suuremates poodides – Stockmannis, Kaubamajas, Rimis, osas Selverites – kokku 70–80 kaupluses. Ka Maxima kampaaniaid on tehtud Härjanurmel kasvanud eluskarpkala, -forelli ja -tuuraga.

Kogu kauba mßßb Kalatalu eriti värskena ja jahutatuna. „Me ei vþta ßhtegi kala basseinist välja enne, kui on olemas tellimus,� selgitab Liiv. Iga päev saab siiski arvestada vähemalt 200–800 kilo kala mßßgiga ja kui kella 11ks on selge, et sel päeval rohkem tellimusi pole, siis lþpetatakse pßßdmine-rookimine

ning ongi lßhem tÜÜpäev. Kalatalul on ka väike kalatÜÜstus, kus pßßtud kala roogitakse, pestakse, pakendatakse vþi vajadusel fileeritakse. Kßlmutamisega ettevþttes ei tegeleta, sest mßßgiargument on ju värskus. „Kßlmutamisele kulutaksime elektrit, kuid samas on kßlmutatud kala kohe paarkßmmend protsenti odavam jahutatud kalast. Seega kindlasti on meil lähiriikidesse kasulikum mßßa jahutatud kala, värske on meie suur konkurentsieelis,� ßtleb Liiv. „Anname lßhikese säilivusaja, 9 päeva. Kauplused muidugi tahaksid pikemat mßßgiaega ja katsed näitavad, et see vþiks olla ka 15 päeva, kuid olgem ausad – inimesed tahavad osta ikkagi vþimalikult värsket kala.�

4".* 300503/**%6,*% -/

Ideaalne kodumajapidamise traktor!

Eripakkumine TYM TS traktoritele koos 150 cm muruniidukiga

8250 â‚Ź + km 25 hj: 8500 â‚Ź + km 23 hj:

Lisaks vĂľimalik paigaldada laadur ja palju muid erinevaid lisaseadmeid.

Masinad laos kohe olemas!

ƒ Mootor Yanmar 23–25 hj ƒ VĂľimalus lisada laadur, ekskavaator ja niiduk ƒ Garantii 2 aastat vĂľi 2000 tÜÜtundi ƒ Kvaliteetne tehnika parima hinnaga

TYM traktorid on Eestis enim mßßdud traktorite edetabelis kþrgel kohal pßsinud juba 4 aastat. TYM traktorite edu märksþnadeks on kþrge kvaliteet, kvaliteetne järelteenindus ja hea hind.

t &FTUJT UPPEFUVE 4".* TFBENFE QĂœMMVIBSJNJTFLT GBSNJ KB NFUTBUÚÚEFLT OJOH UFFIPPMEVTFLT t */0 OJJEVLJE $ - . QFBMFTĂœJEVUFFE KB QBMKV NVVE

t Erinevad "7"/5 mudelid t Ăœle 100 tÜÜvahendi t Lai valik laadureid kohapeal t Mßßk, hooldus ja rent

XXX TBNJ FF

4".* ."4*/",&4,64 t 7BMHBNBBM 7"-("4 1FUTFSJ UFM t )BSKVNBBM 4"6&- 5VMF UFM

Maa Elu

KA L A KA S VA N D U S

9. juuni 2015

hinnas

Eestimaise kala konkurentsieelis on värskus

P

KALATALU HÄRJANURMES • Ettevõttes on palgal kümmekond inimest.

• Tiikide pindala on 42 ha.

• Rekonstrueerimisel/ehitamisel on praegu 6 ha tiike.

• Kasvatatakse kümmekonda liiki kalu, sh forelli, karpkala, tuura, säga, koha.

• Toodetetakse ka forellimarja, mida ettevõte on müünud ligi paarkümmend aastat.

Härjanurme Kalatalul ei ole mahetootja tunnistust, kuid ettevõte toimetab sellest hoolimata üsna mahedalt. Kui suurtes välismaistes kasvandustes antakse kaladele ohtralt antibiootikume, et neid tervetena hoida, siis Härjanurmel kasvatatakse kala viisil, et kalad on terved ja tugevad ilma ravimiteta.

Kuidas? „Kala ei jää haigeks, kui tal on head tingimused, puhtus ja asjatundlik kord,” ütleb Liiv. „Ainult mõnegrammistele kõige noorematele läheb vahel abi vaja, kui meil mõni töö jääb hiljaks ja loodus hakkab oma valikut liiga jõuliselt tegema.”

5

Kalakasvatuse A ja O on oskusteave, kuna kalakasvatus tootmisena on veel väga noor ala.

juks ei ole tal alati selgele päritolule viitavat silti küljes.

Hüdrobioloogi haridusega Liiv on kalakasvatusega tegelenud aastakümneid ja selle aja jooksul elanud üle halvemaid ja paremaid aegu. Ta meenutab rasket 2010. aastat, kui suur hulk forelle hukkus seetõttu, et kuumal suvel vesi liialt soojenes.

Oma arvamus on Liivil ka vesiviljelustoetuste jagamise kohta. Nimelt eraldati ELi eelHärjanurme tiikides kasvab ka eksootilisemaid elukaid. Üheks selline on Euroopa sämisel rahastusperioodil vesiviljelusinvesteega, kes on Eestis looduslikul kujul peaaegu ringuteks koguni 15 miljonit eurot. Suurest välja surnud ja vähesed kalurid on teda üldse rahanumbrist said paljud innustust ning ülenäinud. Liivi sõnul on Euroopas selgeks saaüldine lipukiri oli, et kasutame parimat võimas selle kala paljundamine ja kasvatamine. malikku tehnoloogiat. „Kurb oli, et toetuste „Me praegu alles katsetame ega ole poojagamisel ei arvestatud üldse taotleja pädidesse ühtegi säga müünud,” seldevust – põhiline oli moodne tehnoloogia, aga kuivõrd see üldse meie gitab ta. Kas ja kuidas „sägaprooludes mõttekas või sobiv on, jäi jekt” vilja kannab, Liiv veel ei Härjanurme tea. tähelepanuta,” räägib Liiv. TeKalatalul ei ole Väiksemat sorti tiikides ma ettevõte sel perioodil toekosuvad laiasõralised jõevätustepotile ligi ei pääsenudki. mahetootja hid. Needsamad, kes on Ees„See raha tõmbas ka inimesi, tunnistust, kuid tis suures väljasuremisohus. keda huvitas ainult toetuse ettevõte toimetab saamine, mitte niivõrd ala „Seni oleme kasvatanud sellest hoolimata teistele kasvandustele vähiedendamine.” üsna mahedalt.

Eestis on ligi 20 kalakasvatupoegi, nüüd ehitame kaks hektarit vähitiike ja sealt sega tegelevat ettevõtet ning meie peaks tulevikus tulema ehk olud on Liivi sõnul kalakasvatamiseks paarkümmend tuhat vähki aastas ning poelausa suurepärased. „Meil on palju puhast vett lettidele võiks jõuda päris Eesti oma vähk,” ja keskkonnakoormust pole ollagi. Võrreldes räägib Liiv. Üldiselt on Eesti kala Liivi hinnannäiteks Taaniga kasvatame aga samal pindgul täiesti konkurentsivõimeline, kuigi kahalal 50–60 korda vähem kala. Meil on tohutult

potentsiaali,” ütleb Liiv. „Meie eelis on seegi, et jõed on hea voolukiiruse ja langusega. Ka väikese paisutusega saame luua olukorra, et vesi läbib tiigid isevoolselt ehk me ei pea vett pumpama, ostma ja hooldama pumpasid, ei pea vähemalt pumpamiseks kulutama elektrienergiat. Kas saab veel „rohelisemat” energiakasutust olla!? Rõhutame ressursisäästlikkuse tähtsust ja otsime taastuva energia allikaid. Kuid siin võimalust ei nähta.”

Kalakasvatuse A ja O on oskusteave, kuna kalakasvatus tootmisena on kogu maailmas veel väga noor ala. Siin muutub ja areneb kõik kiiresti, samas mõned liiga uued lahendused osutuvad konkurentsivõimetuteks või nn tooresteks. Põllumajanduse ajalugu ulatub tuhandete aastate taha, kuid kasvanduskaladega on tegeletud ehk 100 aastat. „Me kõik teame või vähemalt arvame teadvat, kuidas umbes kasvatada siga või pidada lehma, aga kuidas kala kasvatada – vee alla ju ei näe, kui ei tea, mis seal toimub,” tõdeb Liiv. Kalavähikasvatuse eripära on pikk tsükkel: maimust kaubakala saamiseni kulub 2–3 aastat. „Kogemuse ja pädevuse puudus on sel alal Eestis suur – meil ei ole nõustajaid ning tegelikult on kõrgkoolideski olukord nukker. Võib ju ka töö käigus õppida, kuid pika tootmistsükli tõttu lähevad vead kalliks maksma.”

Kui siin Eestis tahame kuhugi jõuda, peame tuginema pädevusele, mis on. Uued ettevõtjad peavad alustama ettevaatlikult.

KUI TULEMUS ON SULLE TÄHTIS! Roomikforwarder LOGBEAR F4000

Harvesterpea KETO 51 Supreme

Raskeveokite ja metsamasinate remont, hooldus, varuosad Hüdrosilindrite valmistamine ning remont Hüdrotarvikute müük

Ain Soome

TULE ELLERI KOOLI Põhikooli või gümnaasiumi lõpetanutele vastuvõtt

Eritellimusel haagised ning nende ümberehitus Pealisehitused veoautodele Metsaveoautode koormapostide valmistamine Metallkonstruktsioonid

õllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja Ain Soome sõnul ei suuda Eesti kalakasvatused ilmselt kunagi hakata hinnas võistlema näiteks Norra lõhega, mille tootmiskulud on soodsate looduslike olude tõttu lihtsalt madalamad. Küll on Eesti kalakasvatuse toodangu konkurentsieelis toodangu värskus. Kes soovib värsket kala, ostab ikkagi kodumaist.

Soome sõnul on Euroopa Kalandusfondist tehtud investeeringute tulemusel kalakasvatuste tootmisvõimsus ja toodang aasta-aastalt suurenenud. Viimased taotlusvoorud olid alles hiljuti, seega peaks toodang lähiaastatel veelgi kasvama, ütleb Soome.

Eelmise aasta lõpuks oli Eesti vesiviljelussektori (Eesti kontekstis kala- ja vähikasvanduste) müügimaht tõusnud Statistikaameti andmetel 870 tonnini. Kogutoodangust üle 60 protsendi moodustas vikerforell, mille müügimaht kasvas 573 tonnini. Samuti on märkimisväärne Eestis kasvatatud angerja müük – 127 tonni. Muude kalade müügimaht oli umbes 170 tonni. Lisaks kaubakalale müüdi mullu ka kolm tonni kalamarja ja 0,2 tonni vähke. „Kui kalakasvatus näitab kasvutrendi, siis vähimüük teeb vähikäiku. Võrreldes 2013. aastaga on müügimaht langenud pea poole võrra,” märgib Soome.

Samas oli 2014. aasta esimese poolaasta seisuga toetustega loodud vesiviljelusettevõtete projektvõimsus umbes 1600 tonni. „Vesiviljeluse üks peamisi spetsiifikaid ongi pikaajaline tootmistsükkel: investeeringu tegemisest toodangu müügini kulub mitu aastat.

Kui 2014. aastal oli müügimaht umbes 870 tonni, siis praegu oleks võimsust toota 2–3 korda rohkem kala,” räägib Soome. Vesiviljelussektori strateegias nähakse ette, et 2020. aastaks soovime jõuda 3000tonnise müügimahuni.

KLASSIKALISE MUUSIKA (klaver, orel, keelpillid, puhkpillid, löökpillid, akordion, laul, kooridirigeerimine, kompositsioon, muusikateooria)

Energiapuidu giljotiin ABAB 251 Roomikharvester ProSILVA 910 Energiapuidupallitaja FIXTERI FX15

RÜTMIMUUSIKA (laul, klaver, kitarr, basskitarr, löökpillid, akordion, puhkpillid)

PÄRIMUSMUUSIKA erialadele Harvester ProSILVA 910 Roomikforwarder ProSILVA 15-4ST

Harvester LOGMAN 811H ja forwarder LOGMAN 811F

info@metsatrac.eu tel 435 4091, 5556 6995 www.metsatrac.eu

25.06.2015 KONSULTATSIOONID 62/)('ä2 7(67 26.06.2015 ERIALA EKSAM Paistu 3C, Viljandi, tel +372 434 9085, +372 505 2255, e-post: agrosilva@hot.ee

LOSSI 15, TARTU

www.tmk.ee

6

T E G E V U S KAVA

9. juuni 2015

Valitsus on oma tegevuskava välja käinud, nüüd võiksid sellele järgneda teod.

Maa Elu

Mihkel Maripuu / Postimees

Noppeid valitsuse tegevusprogrammist Maa Elu maaelu@ajaleht.ee

28.

mail 2015 kiitis valitsus heaks oma tegevusprogrammi aastaiks 2015–2019. Maa Elu uuris, mida seal maaelu kohta on kirja pandud. Kõigepealt tõdegem, et tegu on sõna otseses mõttes Exceli tabeliga, milles kokku 1510 lahtrit.

Lahtrist 201: Seame riigireformi üheks eesmärgiks suurendada omavalitsuste rolli, võimekust ja motivatsiooni töökohtade loomisel.

Lahtrist 212: Regionaalsete ettevõtete toetuseks algatame programme ettevõtluseks vajalike elektri- ja sidevõrkude liitumiseks ning teede rajamiseks põhimõttel, et osa raha tu-

leb riigilt, osa kohalikult omavalitsuselt ja osa ettevõtetelt.

Lahtrist 224: Jätkame riiklikult oluliste regionaalarengu meetmete rakendamist, mis toetavad uute töökohtade loomist väljaspool Tartut ja Tallinna (sh Ida-Viru ja Kagu-Eesti tegevuskava elluviimine ning Setomaa ja Peipsiveere ning väikesaarte programmid).

Lahtrist 236: Soodsama hinnaga elektrilahenduste loomiseks eelistame ja toetame taastuvate ning alternatiivsete energiakandjate kasutuselevõttu kohalikus energiamajanduses.

Lahtrist 240: Toetame maaelu mitmekesistamist (sh väiketalude ja väikeettevõtluse edendamist ja maaturismi).

JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Meil saad valida eriala viies valdkonnas:

MAJANDUS TEENINDUS TEHNIKA EHITUS PÕLLUMAJANDUS Vaata lähemalt www.jkhk.ee

Suvine põhivastuvõtt 15. juunist 14. augustini 2015 Koolis on tänapäevased õppebaasid ja head elamistingimused Tallinna 46, Paide kool@jkhk.ee, tel 525 3736

Tule õppima Kesk-Eesti suurimasse ametikooli!

Lahtrist 250: Täpsustame kaitsealade ja -objektide piiranguid, et võimaldada neis piirkondades looduskeskkonda minimaalselt häirivat mõistlikku majandustegevust.

Lahtrist 1382: Alustame eriprogrammi turbaalade taastamiseks.

Lahtrist 1384: Toetame võimalusel maaelu arengukava vahenditest eraomanikke, kes aitavad kaasa unikaalsete või ohus olevate loodusväärtuste kaitsmisele. Analüüsime lähtudes võrdsest kohtlemisest Natura 2000 võrgustiku aladel ja väljaspool neid paiknevatel eramaadel looduskaitseliste piirangute kompenseerimise korraldust.

Lahtrist 1409: Suurendame keskkonnaministeeriumis jahindusliku ekspertiisi olemasolu ja alustame jahinduse arengukava koostamist.

Lahtrist 1440: Kaalume Maaelu Edendamise Sihtasutuse juurde äriühingu loomist, mille kaudu mitmekesistada põllumajandus- ja kalandusvaldkonnas tegutsevate ettevõtjate rahastamisvõimalusi.

Lahtrist 1443: Toetame maaelu mitmekesistamise meetme kaudu sellise maaettevõtluse edendamist, millega säilitatakse või luuakse uusi konkurentsivõimelise palgaga töökohti.

Lahtrist 1444: Edendame igakülgselt põllumajandus-, metsandus- ja kalandusvaldkonna ühistegevust, saavutamaks paremaid positsioone tarneahelas.

Lahtrist 1454: Valitsusliit on seisukohal, et Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika peab jääma ühiseks ja ühiseelarvest rahastatavaks, et välistada ülemäärane ja konkurentsi moonutav riigiabi. Põllumajandustoetuste

ja konkurentsitingimuste võrdsustamine Euroopa Liidus peab jätkuma.

Lahtrist 1461: Toetame põllumajandustootjaid ja toidutöötlejaid uute ekspordikanalite ja -turgude leidmisel, hajutamaks riske senistel turgudel.

Lahtrist 1466: Töötame välja seaduse täiendused viljaka põllumajandusmaa kaitsmiseks.

Lahtrist 1472: Toetame Eestile ainuomaste ja põliste taimede ning tõugude aretust.

Lahtrist 1478: Väärtustame senisest enam kohalikku toitu ja Eesti toidukultuuri, viies ellu eesti toidu tutvustamise ja müügiedenduse kava „Eesti toit 2015–2010”.

Lahtrist 1479: Toetame keskkonnasõbraliku ja ökoloogiliselt puhta mahetootmise arendamist koos töötlemise ja turustamise ning ekspordivõimaluste väljaarendamisega.

Lahtrist 1481: Peame tähtsaks efektiivse ja ekspordivõimelise põllumajandustootmise kõrval ka põllumajanduse mitmekesistamist, kodumaist aiandust ja talutootmist ning lühikeste tarneahelatega otseturustuse edendamist.

Lahtrist 1489: Soodustame metsade aktiivset ja säästlikku majandamist, puidutööstuse arengut ja innovatsiooni, toetame puidu senisest laialdasemat kasutamist.

Lahtrist 1495: Jätkame erametsaomanikke koondavate metsaühistute riigipoolset toetamist.

Lahtrist 1501: Peame tähtsaks rannakalanduse, sealhulgas siseveekogude kalanduse arendamist ja kalanduspiirkondade tegevuse toetamist.

(Valitsuse tegevuskava sirvis Peeter Raidla)

Maa Elu

PUUDE HOOLDUS

9. juuni 2015

7

Üheksa põhjust, miks puid mitte tulbastada Arborist Ravel Reiljan kirjutab, kuidas hooldada ilupuid. Ehkki samad põhimõtted kehtivad paljuski ka viljapuude kohta – ladvata ei tohiks ei ühte ega teist, siis Maa Elu lubab edaspidi pikemalt eraldi peatuda ka viljapuude latvamisel, kus kehtivad omad tingimused ja kus kasutatakse teatud üksikjuhtudel igasuguseid nõkse, mis lähevad vahetevahel üldiste arusaamadega vastuollu.

Ravel Reiljan arborist

1. Puu jääb nälga Erialaspetsialistid eemaldavad haruharva puult rohkem kui ühe neljandiku rohemassist, mis ei põhjusta puule tõsist kahju ega häiri eluliselt võra võimet juuri toita.

Seevastu latvamine või „tulbastamine” eemaldab nii suures ulatuses rohemassi, et see lööb põhjalikult segi puude võra ja juurestiku hästi toimiva suhte ning katkestab mõneks ajaks toitainete jagamise.

2. Puud tabab šokk Puu võra on nagu päikesevari, mis kaitseb enamikku puust otseste päikesekiirte eest.

Kui see kaitse järsku eemaldada, siis jääb kogu puu kooreosa päikesele avatuks, mis omakorda võib põhjustada tugevaid põletusi.

3. Maksumus Latvamine või „tulbastamine” tundub esialgu soodsam lahendus kui arboristi palkamine, kes suudaks ka suure võraga puud oskuslikult aja jooksul vähendada.

Kuid latvamise või „tulbastamise” tegelik kulu on peidetud: need kulud võivad kajastuda näiteks kinnisvara väärtuse languses, kuna kinnisvara ümbritsevad sandistatud ja inetud puud, samuti puu surma korral selle asendamisel uuega. Võib järgneda ka

teiste ümbritsevate puude ja põõsaste kaotus, kuna on muudetud nende valgustingimusi.

Samuti tuleb arvestada võimalike kahjudega, mida võivad põhjustada jämedad rebenevad vesivõsud (kui kukuvad peale inimestele või sõidukitele) ja kindlasti edaspidiste hoolduskuludega, sest kui ladvatud või „tulbastatud” puud soovitakse hoida stabiilselt väikese võraga, siis tuleb teha korralik lõikus vähemalt iga kolme aasta tagant.

4. Kahjurid ja haigused Suurte haavadega puul on väga raske ning ajamahukas moodustada haavakude – kuna lõikehaavad asuvad latvamisel vales kohas ning nende läbimõõt on liiga suur, siis on see puude loomuliku kaitsesüsteemi tõsine takistus.

Avatud haavad on hea kasvulava putukkahjuritele ning seenorganismidele.

5. Puu surm Mõned puuliigid on latvamise suhtes tundlikumad kui teised – tihti võib puu pärast võra eemaldamist surra.

6. Nõrga kinnitusega oksad Äralõigatud harude asemele kasvavad uued oksad (vesivõsud) on võrreldes normaalsete harude või okstega väga nõrga kinnitusega. Lisaks nõrgestab vanas lõikekohas tekkiv mädanik uute okste kinnitust veelgi ning

mõne aasta pärast, kui oksad on juba piisavalt suured ning rasked, võivad need tüvelt kergesti rebeneda.

7. Väga kiire kasv Tavaliselt ladvatakse või „tulbastatakse” puid eesmärgiga nende võra mahtu vähendada või eemaldada võra, mis on kasvanud näiteks elektriliinidesse või hoone kohale.

Tegelikult on latvamisel või „tulbastamisel” vastupidine tulemus – lõikekohtadele ilmub vesivõsusid tunduvalt rohkem, kui enne oli harusid või oksi, samuti on need väga kiire kasvuga – puu saavutab oma endise suuruse kiiresti ning seekord on võra juba palju tihedam kui enne.

8. Esteetilisus Ladvatud või „tulbastatud” puu on moonutatud puu.

Kuigi puu kasvatab võra sama suureks kui enne, ei saavuta võra enam kunagi antud liigile iseloomulikku kuju ega ilu.

9. Ladvatud või „tulbastatud” puu ei ole nudipuu!

Nudipuude kujundamisest võime lugeda järgmisel korral.

Seega, palun mõelge, enne kui asute puule haiget tegema.

Artikli kirjutamisel kasutatud allikas: Arborists Certification Study Guide

8

KIIKA AEDA

9. juuni 2015

Maa Elu

Aeg täita lillekastid ja -amplid Säde Lepik

KÕRGED LILLED OOTAVAD TUGE

maaelu@ajaleht.ee

I

lusaid suvelilli on nii palju, et isegi suurte lillepeenardega aias tahaks neid kasvatada veel ka lillekastis või amplis. Terrassil või trepil on üks lilleanum nagu armas tervitus, mida suvehommikuti esimesena vaatad.

Lillenõudega võib kiiresti tuua haljust ja värve kohtadesse, kus seda muidu napiks, nendega saavad uue ilme lagedad platsid, igavad sissepääsud, heitveekaevu kaaned ja tühjad nurgad.

Aiavaaside, lillekastide ja amplite valik on poodides hea, kuid kasvuanumaina näeb koduaedades ka hobuvankreid, vanu padasid jpm. Nutikat taaskasutajat piirab ainult fantaasialend.

Lillenõu suurus sõltub sellest, mida tahate seal kasvatada, kuid natuke avaramates tingimustes on taimedel mõnusam ja kindlam suve veeta. Väike anum ahistab. Kui kasvuanum on näiteks väike ja tumedat värvi, siis kuumeneb muld seal kähku üle ja kuivab kiiresti. Sügavamas ja suuremas nõus läbikuivamisohtu pole. Samuti jäävad lilled kiiresti kuivale tuulisesse ja päikselisse paika riputatud ripp-potis ehk amplis.

Lilled kasvavad praegu hästi kiiresti. Kõik püsikud ei ole aga hea seisukindlusega ning kui need kasvades peenras teistelt taimedelt tuge ei saa, võivad tuul ja vihm nende uhked õisikud kergesti maha vajutada. Tihti vajavad tuge pojengid, kukekannused, suureõielised härjasilmad, lõhislehised päevakübarad, iirised, tulinelgid, neitsikummelid, õnneheinad, tokkroosid, sõrmkübarad jt. Kergesti vajuvad maha ka liiga palju lämmastikväetist saanud lopsakad taimed. Lillede toestuseks on müügil plastist ja metallist võrusid ja kaari, kasutada saab tugikeppidele või -varrastele kinnitatud suure silmaga traatvõrku. Looduslähedase aia lillepeenrasse sobivad aga väga hästi ka puhmiku ümber mulda torgatud oksad, mille ladvaosa jääb taime kohale. Kasvades varjavad lilled okstest toestuse ruttu ära. Mida varem lilledele toestus panna, seda loomulikum jääb tulemus. Juba lamandunud taime on hoopis keerukam nii üles siduda, et see loomulikult mõjuks.

Lemmaltsade korv tahab hoolikat kastmist.

sa anuma ääreni panna, kastmisvesi uhab selle üle ääre maha.

Piisab, kui taimeanumas on 10–20 cm paksune kasvumullakiht. Kui segate selle ise kokku ja tahate samas anumas kasvatada mitut liiki, siis paljudele taimedele sobib kasvumuld, kus on kolm osa komposti, üks osa turvast ja üks osa liiva. Puhas turvas sobib happelist mulda armastavatele taimedele, sellised on näiteks tukalill, tiiviklill ja käokuld.

Turvas kuivab amplis kergesti läbi. Mulla hulka võib kohe lisada ka pikatoimelist graanul-

väetist, kust toimeained aegamisi vabanevad, Aiaärid pakuvad ka hoolega läbimõeldud ja vett hoidvaid geelgraanuleid, mis takistakujundusega ja lopsakaks kasvanud taimedevad mulla läbikuivamist. Enne istutamist ga lilleampleid ja -kaste, kui öökülmaoht möökastke taimi korralikult ja ka anumas niisutada läheb, võib selle koduehteks julgesti ära osge kasvusubstraati hoolega. ta.

Kui suur aiavaas on igast küljest vaadeldav, siis sättige taimed sinna nii, et kõrgemad ja Ise istutades saab lilleanumasse muidugi püstise kasvuga lilled oleksid anuma keskel, valida oma lemmikliigid ja sordid, õievärmadalamad ja rippuvad aga selle äärtel. Pävid, lehetoonid ja -faktuurid. Üheliigiline rast istutamist hoidke taimenõu mõned päeaiavaas mõjub rahulikult, seda on lihtne ümbvad varjus, et tuul ja päike taimedele kohe liirusega sobitada. Mitmeliigilist kooslust luues ga ei teeks. tuleb vaadata ka seda, et naabrid üksteist varVäga harva õnnestub korraga kokku hoida ju ei jätaks ning taimede kasvusoovid oleksid sarnased. aega ja raha. Kui petuuniate jt aiavaasilemmiKoos on kenad näiteks väikeste õitega kute seeme jäi varakevadel endal külvamata, siis tuleb lilled aiaärist või aed-puispetuunia ja hübriidpetuunia aiandist osta, sest nüüd on külsuurte täidisõitega sordid, kasvuvata hilja: aiavaas ei jõuakski nõudeilt sobib nendega kokku siis tänavu oma täit ilu näidaka sinilobeelia. Koos kasvades ta. Liigi- ja sordivalik on saavad hästi hakkama ja on aiandeis iga aastaga järjest ilusad punaste õitega luudeparem ning igaks suveks parohulehine pelargoon ja roheEnne istutamist kutakse ka üllatajaid, mida kas-hallikasvalgete lehtedega mõelge, kui ruttu me pole harjunud veel lillelamav käokuld, tumelillade õite uhket tulemust kastis nägema. Suurtesse tega tiiviklill ja kollaste õitega tahate. aiavaasidesse on nii jõudnud feerulalehine ruse. Põõsas-hõbemitmed püsililled ja kõrrelikakra võib kokku panna pelargoosed. Suvikutest on minu lemni, lobeelia või kipslillega, lamava käomiklill lihtsa õisiku ja õrna, veidi tilli meenukulla raudürdi, tiiviklille või varsapõlvega. tava lehesäbruga kosmos. Külvan kosmost ise Oma õrnade lehtede ja väikeste õitega on teistäiteks otse lillepeenrasse, kui mõni püsik on tele varjulise kohaga leppivatele taimedele vävälja läinud, mõni koht tundub muidu lage vm. ga hea kaaslane südajas suutera. Lisaks valgeAiavaaside jaoks on viimastel kevadetel tele on sel lillel ka hele- ja tumeroosade õiteaiandeis müüdud ka ettekasvatatud kosmoga sorte. Päikselise paiga aiavaasis võiksid seid, need sordid on kompaktse kujuga ja mavõidu särada kõrged peiulilled ja suured mundalamad. Lillekastidesse sobivad hästi ka näigalilled. teks põõsas-hõbekakrad, sel suvikul on puEnne istutamist mõelge, kui ruttu te uhnaste, roosade, kollaste ja valgete õitega sorket tulemust tahate. Kui kärsite natuke oodate. Põõsas-hõbekakral ei tohi lasta kasvuanuta ja annate taimedele kasvuaega, istutage mas läbi kuivada, siis varisevad õienupud maneed anumasse hõredamalt. Tihedalt istutaha, muidu on tegu aga üsna vähenõudliku liltud taimi on küll kohe kenam vaadata, aga neil lega, mis talub isegi tolmu ja saastunud õhku. hakkab lilleanumas rutem kitsas, ilu kestab Kärpige taime, see püsib siis parajas kõrguses sedasi ka lühemat aega. Arvestage, et kui nõu ja õitseb rikkalikult. Hästi taluvad tuult ja vihläbimõõt on alla 25 cm, siis ei mahu sinna rohma pikemate ja nõtkemate vartega suvifloksi kem kui kaks suuremat taime. sordid, kuid sellegi lille kasvumuld ei või läbi Taime juurekael jäägu kasvunõu servast kuivada. paar sentimeetrit madalamale, mulda ei mak-

Kolme anumat täidavad petuuniad, lamav käokuld ja mitut värvi suured lõvilõuad.

Lopsakad hübriidpetuuniad ei vajagi amplisse kaaslast.

Alatiõitsev begoonia, lamav käokuld, hõbeleht ehk vilt-ristirohi.

Päikesepaistet ei pelga näiteks pelargoonid, raudürdid, käokullad, kaksikkannused, tukalilled, põõsas-hõbekakrad. Hübriidpetuuniad õitsevad poolvarjus vähem.

Müür-kipslillele ja lobeeliale meeldib päike, need ei karda tuult, kuid lillede juurepall ei tohi läbi kuivada. Varjus ei taha õitseda suureõieline varsapõlv, see ei talu ei kuivust ega liigniiskust. Poolvarju ehk siis pigem maja ida- või lääneküljele kui lõunasse peaks kasvama panema fuksiad, sest sellele tänuväärsele õitsejale võivad päike ja tuul liiga teha.

Sellele leidke kindluse mõttes ka hele kasvunõu. Alatiõitsvale begooniale sobivad poolvari ja niiske muld. Hübriidbegoonia sordirühma Tragon Wings sordid aga taluvad ka kuuma ja päikest. Lemmaltsad kasvavad ilusti poolvarjulises paigas, kui neil piisab seal soojust ja niiskust, samad soovid on tagasihoidlikul südajal suuteral ja madalal peiulillel.

Tuul räsib kergesti ära suurte õitega petuuniad, tuulisemas paigas saavad aga hakkama sigaretilill ja Mehhiko õnnehein.

Valitud kasvuanuma põhjas peavad kindlasti olema augud, kust kastmis- ja vihmavesi saaksid ära valguda. Suurema anuma põhja pange drenaažiks 5–10 cm paksune potikildude, killustiku, kruusa, keramsiidi vm kiht, see aitab ülearusel veel ruttu ära valguda. Kui vooderdate ampli kilega, torgake sellessegi augud. Suure taimeanuma põhja on täiteks murendatud ka kergeid niiskust imavaid penoplastitükke.

Südajas suutera ja fuksia.

Suvelilleanumad püsivad ilusad, kui neid korralikult kasta ja väetada, sest väiksest kasvunõust kasutavad taimed ruttu ära nii niiskuse kui ka toitained. Kui ostate taimedega ripp-ampli või lillekasti, siis küsige müüjalt igaks juhuks üle, kuidas neid väetada.

Võib-olla on kasvumullas juba pikatoimelist kompleksväetist ja taimed ei vajagi lisaväetist.

Muidu kastke väiksemat lilleanumat kord nädalas väetiselahusega (1 sl täisväetist 10 liitri vee kohta) või kasutage vastavalt pakendil olevale juhendile õitsvate lillede väetist. Happelist mulda vajavaid taimi sobib kosutada rododendroni- või okaspuuväetisega. Suure taimenõu asukad vajavad lisatoitu harvem.

Kui taimede lehed tõmbuvad lubjarikka kastmisvee tõttu heledaks, siis võib kastmisveele lisada turbatükke või veidi sidrunhapet.

Palaval päeval on väikses amplis kasvavaid lilli võib-olla vaja kasta või piserdada isegi kaks korda. Kui kahtlete, kas taimi on juba vaja kasta või ei, pistke näpp mulda. Kui muld on 3–4 sentimeetri sügavuselt märg, ärge veel kastke, kui ainult niiske, siis tuleb kasta. Väga janune taim on näiteks lemmalts. Pelargoon aga vajab seda, et muld saaks juurte ümber taheneda ja juured piisavalt õhku, ülekastmise mõjul lehed kolletuvad ja taim jääb kiduraks. Suvel sõidame kõik rohkem ringi. Kui ees on mitmepäevane sõit, siis jootke taimi korralikult. Ripp-potid, kus kasvumuld eriti ruttu läbi kuivab, tasub siis hoopis maha võtta ja varju tõsta. Amplitaimi võiks siis ka natuke kärpida.

Enamik suvikuid õitseb paremini, kui korjate neilt ära närtsinud õisikud ja vanad lehed.

Petuuniate, pelargoonide, põõsas-hõbekakarde õitsemine on siis kindlasti rikkalikum. Sinine tiiviklill ja südajas suutera on aga nii tublid, et viskavad ise närtsinud õied maha. Lobeeliat kärpige pärast esimest õitsemist tugevalt, taim ajab siis uued kasvud ja õitseb edasi. Kärpimine meeldib ka müür-kipslillele, kirjule toreeniale, suureõielisele nemeesiale jt.