Maa Elu nr 12/2015 by AS Eesti Meedia

Alvar Kamenik: Tahtsime juba enne masu ehitada hektarilise kasvuhoone. Tundsime, et tuleme toime, aga pank nii ei arvanud. Lk 2–3

Valmos on keskendunud kasele Eestis toodetud kasespoon läheb IKEA mööbli tootjatele. Lk 6 ja 7 Rododendronitele meeldib turbaaias Kasvuks sobib kobe, huumusrikas ja tingimata happeline pinnas. Lk 8

NR 12 (18) • 30. JUUNI 2015

Eesti kõige kaunimad lehmad 16. juunil toimus Tartu külje all Ülenurmel asuvas uvas põllumajandusmuuseumis Eesti kaunimate piimalehmade valimine. Konkursil Viss 2015 osales 99 lehma, keda esitlesid 22 ettevõtet. hmas. Vissikandidaadid võistlesid kolmes vanuserühmas.

Holsteini tõugu kauneim lehm Lindi

Kohtunik Stefan Widmer Šveitsist kiitis Eesti lehmade head kvaliteeti. Eriti kõrgelt tunnustas ta absoluutsesse tippu kuuluvaid lehmi, kellega oleks igal farmeril uhke osaleda ka rahvusvahelistel konkurssidel. Widmer avaldas ühtlasi lootust, et tänased võitjad annavad lisaks oma suurepärasele välimusele ka tulevikus palju piima. Eesti punase tõu kauneimaks lehmaks valiti Tartu Agro Vorbuse farmist pärit Kalli. Holsteinide võitjaks kuulutas kohtunik samuti Tartu Agro, kuid Rahinge farmi lehma Lindi. Tänavused võitjad, viieaastane Kalli ja kuueaastane Lindi, olid ka täiskasvanud lehmade klassi võitjad.

Eesti punase tõu kauneim lehm Kalli

Lindile oli see kolmas vissi tiitel, millega on ta kindlustanud endale kõigi aegade kauneima lehma tiitli, korrates varasemalt ASist Aatmaa pärit Helita saavutusi, kes võidutses 1990. aastatel. (Maa Elu, fotod Kristjan Teedema / Postimees)

KÖ Ö G I V I L J A KA S VAT U S

30. juuni 2015

Maa Elu

Tomatikasvatus – pealtnäha lihtne, a Intsu talu hiigelkasvuhoones kasvab mitukümmend tuhat tomatitaime. Südasuveks on need sirgunud juba umbes nelja meetri pikkuseks ning peenarde alla kogunevate varte pundid sarnanevad kaablihunnikutega. HooKristina Traks aja jooksul kasvab üks tomatitaim kuni kahekmaaelu@ajaleht.ee sa meetri pikkuseks ning kasvatab oma 25 kobaratäit tomateid. Rekordina on Intsul saadud üüd, kui päike käib aasta kõige kõrgetaime kohta ka 28 kobarat. Võrdluseks – komaid kaari, on Põlvamaal Intsu talus dukasvatajad on rahul, kui tomatitaime külge käes tomatite suurim saagiaeg. Hooaja tuleb suve jooksul 4–5 kobarat. Suur saagikus jooksul on hektarisuurusest kasvuhoonest väsaavutataksegi peamiselt pika kasvuperioodi gevaima saagina korjatud koguni 470 tonni arvelt. „Kehtib kuldreegel: 1% valgust = 1% tomateid. saaki. Katmikala valgusküllasus on väga oluline, sellest tulenevalt on kasvuhoone kõrguIsa ja poeg Voldemar ja Alvar Kamenik teavad tomatitest nii mõndagi – Voldemar alusseks valitud viis meetrit, kuid kogemused kintas aiandusega juba 1979. aastal ning noorpenitavad, et parimad tingimused saavutaks remees Alvar on tomatikasvatuse kõrval üles veel kaks meetrit kõrgema klaasmajaga,” rääkasvanud. Täna on Intsu talu üks Eesti suuregib Alvar. maid tomatitootjaid ning siinseid suuri ja häsTaimede kasvamist juhib küll arvuti, kuid ti lõhnavaid tomateid armastavad paljud. ViiAlvari sõnul peab siiski kogu aeg pilk kasvumastel aastatel on Intsu talus lisaks suurtele hoonel peal olema – päevadeks kasvuhoonet lihatomatitele kasvatatud ka väikseid kirsstoperemehe järelevalveta jätta ei saa. Arvutimateid. süsteem jälgib temperatuuri kasvuhoones, reKöögiviljadega alustas Voldemar Kamenik guleerib kasvuhoone luukide avatust, jälgib 1979. aastal, kui uude klaaskasvuhooneskastmist, toitainete kontsentratsiooni, se said maha esimesed kurgiseemCO2 sisaldust õhus jne. Tomatitaimed ned. Peagi laiendas ta kasvupinvõrsuvad spetsiaalses turbases loodusliku päritoluga biolaguda, sest inimeste nälg varakevadise köögivilja järele oli nevas kasvusubstraadis. Regulaarselt tuleb suur. Kurgid läksid kaubaks Intsu talus on palgal kümTartu ja Leningradi turul. mekond inimest ning töö kastaimedelt eemaldada Viis aastat hiljem tekkis vuhoones käib peamiselt käüleliigseid lehti ja mõte hoopis lilledega tegelesitsi. Regulaarselt tuleb taivõsusid ning da. Kamenik uuris raamamedelt eemaldada üleliigseid õigel ajal tuid, muudeti natuke kasvulehti ja võsusid ning õigel ajal korjata saaki. hoonete sisseseadet ning lilkorjata saaki. Saaki tuleb vastalekasvatus võis alata. Kasvuvalt sellele, kui pikk on päev: mida hooneid täitsid roosid, gerpäikeselisem ja pikem päev, seda suuberad, nelgid ning isegi orhideed, nii kuni rubrem saak. Töötajaid kasvuhoonesse leida olelaaja lõpuni. vat päris raske ja sellepärast käib neid ka kauEdasi tulid jällegi tomatid. Algusest peale gemalt – Tartust, Põlvast. Pingeline füüsiline oli Kamenikul põhimõte, et taimekaitsemürtöö paneb paljusid nina krimpsutama, eriti ke ta ei kasuta. Kuidas see võimalik on? „Eks noorte hulgas. ole omad tähelepanekud taimekasvatamisel Tomatihooaeg lõpeb novembris-detsembja tuleb osata neid õigel ajal rakendada, konkris. Tomatite müük aga võib kesta isegi aastareetset võluvitsa ei ole mitte kellelgi. Sordid vahetuseni, mil müüakse viimased järelvalpeavad olema head, kasvuhoone puhas, talviminud tomatid. Nii võibki jääda mulje, et tone külm vähendab ka kahjurite hulka,” räägib mateid kasvatatakse aasta ringi. Tegelikult ta. Noorperemees Alvar lisab, et taimekaitsesee nii ei ole, vaid paar kuud aastas on kasvumürkideta kasvatamine on tegelikult elemenhooned külmad. Jaanuari lõpus aga lähevad taarne: ei taha ju süüa pritsitud vilja ja kuidas mulda juba uued taimed. saakski müüa seda, mida ise ei söö. Kokku on kasvuhoones nähtud 5–6 eri kahjurit, kuid õiTomatikasvatus on väga töömahukas ja keeruline ala, kinnitavad Kamenikud. geaegse biotõrjega saab neist üldjuhul jagu. Ainult ühel hooajal tuli uustulnukana üks Kümme kuud kasvuperioodi on väga pikk aeg 0,2millimeetrine satikas, kes levis nagu kuluja selle vältel saab kasvataja tõeliselt proovituli. Keerulisem lugu on taimehaigustele panna oma oskused: tomatitaim on suhtega, milleks on mitmesugused mädaliselt aeglase kasvuga, kus õiest valmis nikud ja hallitused. tomatini kulub 55–60 päeva. Keerukus seisnebki selles, et iga langetatud otsus näitab

Isa ja poeg Voldemar ja Alvar Kamenik teavad tomatitest nii mõndagi. tulemust alles mitu kuud hiljem. Näiteks täna kolletama hakanud leht võib olla põhjustatud kaks kuud tagasi tehtud veast. Hooaja lõpus, kui varred on ülipikad, on taimed haigustele palju vastuvõtlikumad ja nii võib lõpukobaratest sootuks ilma jääda, selgitab Alvar. Kui küsin soovitusi koduse kasvuhoone pidajale, jäävad isa ja poeg mõttesse: ei oskagi kohe midagi erilist soovitada, sest kodune ja

Kristina Traks

tööstuslik kasvatamine erinevad nagu öö ja päev. „Lehti tuleb kindlasti taimedel ära võtta ja mitte lasta kasvuhoonesse metsa kasvada,” märgib Voldemar. „Samas, kui vanaema saab kasvuhoonest kolmveerandmeetrise vahega istutatud taimelt 4–5 kobarat suve jooksul, siis ongi hästi ning selle saamiseks ei peagi eriti vaeva nägema või raha kulutama.” Kui taime latv lõigatakse maha juba enne täisealiseks saamist, sest muidu kasvab laest läbi, siis suundub ladva arendamiseks mõeldud kasvuenergia lisaenergiana viljade paisutamiseks. Tegelikkuses töötab taim alakoormusega, kuid et kasvuhoone on täis suuri tomateid, jääb mulje, et kasvatusest teatakse kõike. Kamenikud selgitavad ka müüti, nagu oleksid kodutomatid need kõige magusamad. Kodukasvuhoones, kus saaginumbritele nagunii keegi ei mõtle, valitsevad enamasti heitlikud kasvutingimused: suured õhutemperatuuri ja -niiskuse kõikumised, ebaregulaarne kastmine. Taim on stressis ning paneb kogu jõu viljade arendamisse, eesmärgiga toota palju seemneid. Sellises olukorras koondub viljadesse suur hulk lisasuhkruid, mis muudavadki viljad eriti magusaks. Samas jääb tagaplaanile lehtede või muude taimeosade areng ning taime juurdekasv muutub väga kiduraks. „Siin on tegemist siiski juhuste kokkulangemisega ning magusad viljad ei olene otseselt sellest, kui palju aiapidaja oma tööd armastab või kui püüdlikult ta seda teeb,” tõdeb Voldemar. Suurtootmises käib kõik aga teisiti. Kasvataja saab ise luua parimad kasvutingimused ning väga oluline on õige sortide valik. Kokku on Intsul aastate jooksul proovitud umbes

Maa Elu

KÖ Ö G I V I L J A KA S VAT U S

30. juuni 2015

ga tegelikult nippidega ala 150 sorti. Eesti oludes osutuvad valituks siiski vähesed sordid. Mittesobilik hooajasort võib põhjustada täieliku kaose, mille vastu aitab vaid uuel hooajal teise sordi valimine, ütleb Alvar. Kasulik on enne reaalselt katsetada, kuidas terve hooaeg möödub, ja alles siis sobivusel põhisort valida. Kogu tegutsemisaja on Intsu talus tootmist suurendatud-parendatud, sest ajaga tuleb kaasas käia ning konkurentsist ei tohi välja langeda. Tänavune suurprojekt on uue hakkpuidukatlamaja ehitamine. Nimelt ei kannata gaasiga enam kasvuhooneid kütta ja tuli otsida soodsamat võimalust. Uus katlamaja valmib sügiseks. „Putini tujusid on raske ette aimata ja gaasiaktsiis teeb samuti selle kütuseliigi meie jaoks liiga riskantseks,” selgitab Alvar Kamenik. Kuigi Kamenikud on omal alal tuntud tegijad, on investeeringuteks pangalaenude saamine ikkagi olnud keeruline. „Tahtsime juba enne masu ehitada hektarilise kasvuhoone. Tundsime, et tuleme toime, aga pank nii ei arvanud. Ent alla hektarilise kasvuhoonega on meie tingimustes raske ots otsaga kokku tulla, sest osa kulutusi on tükipõhised. Näiteks arvutisüsteemid on väga kallid. Süsteemil pole vahet, kas ta juhib suurt või väikest kasvuhoonet. Suure juhtimine on lihtsalt odavam, sest tekib mastaabisääst,” räägib Alvar. „Ka tuleb turule pääsemiseks pakkuda suurt kogust ning peab suutma tagada tarnekindluse.” Põlvamaa metsade vahel toimetav tomatikasvataja peab ka alati arvestama maailmas toimuvaga, sest tomati hind sõltub väga erinevatest asjadest, näiteks impordipiirangutest, kriisidest. Voldemar lisab, et kogu tegutsemisaja jooksul pole olnud aega, kui ettevõttel pangalaenu peal ei oleks. „Oleme nüüdseks jõudnud sellisesse seisu, et taganemisteed enam ei ole. On vaid võimalik edasi minna tootmist täiendades ja arendades,” ütleb ta. Räägime sellestki, kas Eesti tomat konkurentsi impordiga välja kannatab või ei kannata. Hinna poolest on ju kodumaine kohati mitu korda kallim. „Hinnavahe tuleb päikesest – meie kliimas on vaja kasvuhooneid kütta ja päikestki pole kuigi palju. Lõuna-Euroopast on meie saagid lihtsalt väiksemad,” ütleb Alvar. „Ka on Eesti inimene harjunud enamasti välismaa tomatiga ja rahva rahakott on ka muidugi õhuke.” Tomat on maailmas toodangu mahult köögivili nr 1 ja madala maailmaturu hinna kujundab tuhandete tootjate tihe konkurents. Voldemar lisab, et Eesti inimeste teadlikkus on aastatega palju kasvanud ja kodumaist köögivilja hinnatakse aina enam. „Meie, väikese Eesti tootjad, peame jõudma selleni, et täna nopitud köögivili jõuaks tarbija söögilauale võimalusel hiljemalt homseks,” sõnab ta.

Vanad kasvuhooned amortiseeruvad, uusi naljalt pole ehitatud

tatistikaameti andmetel kasvatati eelmisel aastal Eestis katmikköögivilja kokku 240,9 hektaril, sellest 148 hektaril tomatit, 69,9 hektaril kurki ja 23 hektaril muud köögivilja. Põllumajanduslikes kodumajapidamistes kasvatati katmikköögivilja 213 hektaril (88%) ja põllumajanduslikes majapidamistes 28 hektaril (12%). 2005. aastaga võrreldes on katmikköögivilja kasvupind vähenenud 37,8 ha. Suuremad muudatused on toimunud eelkõige põllumajanduslikes majapidamistes, kus kasvupind on vähenenud 33,8 ha. Katmikköögiviljade saak 2014. aastal oli 10 800 tonni, mis on 2005. aastaga võrreldes 1100 tonni vähem. Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on katmikköögivilja kasvatamisega tegelevate majapidamiste arv vähenenud 658 majapidamiselt 168 majapidamiseni (2013. a). „Majapidamiste arvu vähenemine toimub kogu põllumajandussektoris ja see pole ainult katmikköögivilja kasvatuse eripära,” ütleb põllumajandusministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna taimekasvatussaaduste büroo juhataja Erkki Miller. „Erinevalt avamaaköögivilja majapidamistest ei ole katmikköögiviljakasvatuses märgatavat tootmise koondumist toimunud, seega vähenenud on nii majapidamiste arv kui ka tootmispind. Majapidamiste arvu ja pinna vähenemises on mänginud rolli asjaolu, et vanad kasvuhooned on amortiseerunud ja nende asemele ei ole uusi kasvuhooneid ehitatud.” Eestis on kaks suuremat katmikköögivilja tootjat, kelle kasvuhoonetes kasvatatakse köögivilja aasta läbi. Ülejäänud kasvuhoonetes kasvatatakse köögivilja kuni seitse kuud aastas. Katmikköögivilja ekspordiga tegeleb Eestis ainult üks tootja, kes ekspordib peamiselt Lätti, Leetu ja Soome. Majapidamiste vähenemine köögiviljakasvatuses on Milleri sõnul toimunud mitme teguri koosmõjul: odavama importkauba sissetoomine, madalad kokkuostuhinnad, turustamisvõimaluste vähenemine, madal tootmisefektiivsus, sisendite hinnatõus ning tootmise tänapäevastamise probleemid. „Kohaliku köögivilja kõrget omahinda võib pidada peamiseks põhjuseks, miks Eestis kasvatatu ei suuda hinna poolest konkureerida importköögiviljadega. Kuna katmikköögiviljade omahind sõltub suurel määral gaasi- ja elektrienergia hinnast, siis Eesti tingimustes aitavad katmikköögiviljakasvatuse konkurentsivõimet tõsta eelkõige investeeringud tootmisprotsessi efektiivsuse ja energiasäästu suurendamiseks,” lisab ta. Samas toob Miller Eesti köögiviljasektori konkurentsieelisena välja taimekaitsevahen-

Kasvuhoone

Sille Annuk / Postimees

dite vähest kasutamist, väikest ökoloogilist jalajälge, värsket kohalikku toodangut ja lühikest tarneahelat. Kui võtta arvesse ka tarbija tõusnud nõudlust Eestis kasvatatud värskete ja kodulähedaste köögiviljade järele, siis kodumaisel katmikköögiviljakasvatusel on Eestis perspektiivi, ütleb ta. Põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti lisab, et Eesti aiandussektor sai aastateks 2015–2020 päris oma arengukava, mis seab eesmärgiks tõsta Eestis kasvatatud köögivilja isevarustatuse tase 2020. aastaks 58lt 75 protsendini ning puuviljade ja marjade isevarustatuse tase 10lt 15 protsendini. Lisaks isevarustatuse taseme tõstmisele on seatud eesmärgiks toodangu lisandväärtuse kasv, Eesti päritolu aiandussaaduste suurem osatähtsus ostudes ning laiemalt aiandussektori tutvustamine. Aianduse arengukavas seatud eesmärkidele kaasaaitamiseks on aiandussektoril sellest aastast mitmeid uusi toetusvõimalusi. Alates tänavusest aastast on aiandussektoril võimalik taotleda ja saada kokku kolme põllumajanduslikku otsetoetust: ühtset pindalatoetust, rohestamise toetust ning puu- ja köögivilja kasvatamise toetust. Täiesti uus aiandussektorile mõeldud toetus on maaelu arengukava 2014–2020 keskkonnasõbraliku aianduse toetus (alternatiiv mahetoetusele). Selle toetuse eesmärk on soodustada keskkonnasõbralikumate praktikate rakendamist aianduskultuuride kasvatamisel. Lisaks rakendatakse maaelu arengukava raames ka mahepõllumajandusliku tootmise toetust.

HEA METSAOMANIK! OSTAME kasvavat metsa t metsamaad palki ja paberipuitu t küttepuitu raidmeid Tel 622 1460 eesti@metsagroup.com Metsä Forest Eesti AS

Pagulastest

elmisel nädalal avalikustatud EMORi uuringu tulemustest selgus, et 42 protsenti Eesti elanikest on pagulaste vastuvõtmise vastu, 32 protsenti on sellega nõus ja 26 protsenti neutraalsed. Oma vastuseisu pagulaste tulekule on jõudnud väljendada mitu kohalikku omavalitsust. Samal päeval EMORi küsitluse tulemuste avaldamisega jõudsid Euroopa Liidu valitsusjuhid Brüsselis üle kümne tunni kestnud ülemkogul kokkuleppele, et riigid panustavad Vahemere-kriisi lahendamisse vabatahtlikult ja vastavalt oma võimekusele. Vahemere-tagustest maadest pärit pagulastesse võib suhtuda nii ja naa. Ühest küljest on tegu inimestega, kes on oma kodumaalt lahkunud seal valitsevate ebainimlike olude tõttu. Teisalt võib kahelda pagulaste siiras soovis kohanduda nende uues võimalikus koduriigis kombeks saanud oludega (kohaliku keele omandamine, kohalike elanike kombestiku, pärimusloo ja tavandite, sealhulgas rahvuslike tähtpäevade austamine jms). Üks hoiatav sellelaadne näide pärineb samuti eelmisest nädalast, kui Helsingis elav islamiõpetlane asus taunima juhannuspäiva (ehk siis jaanipäeva) tähistamist Soomes, pidades seda paganlikuks pühaks ja moslemile vastuvõetamatuks ning kutsudes soomlasi sellest tavast loobuma. Euroopa peab tegelema põgenike saabumise põhjuste, mitte tagajärgedega. Ja ilmselt ka korruptsiooniga, sest miks muidu pagulased just Itaaliasse suuna võtavad.

Peeter Raidla

Peatoimetaja Peeter Raidla, maaelu@ajaleht.ee, telefon 447 7063 Küljendus Ain Kivilaan Korrektor Reeli Ziius Müügijuht Jane Barbo, jane.barbo@ajaleht.ee, telefon 526 3578 Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Rüütli 14, 80010 Pärnu, telefon 447 7090 Trükk AS Kroonpress, trükiarv 34 000 Maa Elu levib Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel kaks korda kuus Autoriõigused: AS Ühinenud Ajalehed, 2015

Põlvamaa 508 3405 Pärnumaa 509 0200 Raplamaa 523 7944 Tartumaa 5342 4232 Valgamaa 517 2829 Viljandimaa 511 8671 509 0200 Võrumaa 5342 4232

Harjumaa 514 8238 Ida-Virumaa 557 9936 Jõgevamaa 505 8369 Järvamaa 503 8777 514 8238 Läänemaa 523 7944 Lääne-Virumaa 557 9936

www.metsaforest.ee

UUDISED

30. juuni 2015

Maa Elu

palkmajad t saunad t suvilad t paviljonid t kaevurakked t liivakastid t koerakuudid t

t Korstnapühkimine t Pottsepatööd t Soojasalvestava kamina ehitus t Korstnalõõri renoveerimine, Furanflex Šašlõkiliha peab olema värske.

Telefon: 1554 E-post: info@korstenpuhtaks.ee www.korstenpuhtaks.ee TOOME TULE TURVALISELT TUPPA

Kuidas ennetada toidust tulenevaid riske Maa Elu

Mark: CFMOTO Mudel: CFORCE 500

maaelu@ajaleht.ee

Hind alates: 5190 €. Järelmaksuga al 102 € kuus

Mootor: 1silindriline, vedelikjahutusega 498 cm³/ 14,5 kW bensiinimootor Jõuülekanne: CV-TECH variaator Veoskeem: elektriliselt juhitav 2WD/4WD ja lukustatav 4WD Istekohti: 2 Tippkiirus: (piirajaga) 70 km/h Komplekti varustus: kaasreisija seljatugi, tõmbevints, haakekonks, L7e tänavalegaalse sõiduki tüübikinnitus

Mark: CFMOTO Mudel: CFORCE 550

Hind alates: 6090 €. Järelmaksuga al 122 € kuus Mootor: 1silindriline vedelikjahutusega 498 cm³ / kuni 29 kW bensiinimootor Ülekanne: CV-Tech variaator Veoskeem: 2WD/4WD/4WD lock Istekohti: 2 Põhivarustuses: L7e tüübikinnitus, vints, haakekonks, kaasreisija seljatugi, autom päevasõidu tuled jpm.

www.cfmoto.ee

JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Meil saad valida eriala viies valdkonnas:

MAJANDUS TEENINDUS TEHNIKA EHITUS PÕLLUMAJANDUS Vaata lähemalt www.jkhk.ee

Suvine põhivastuvõtt 15. juunist 14. augustini 2015 Koolis on tänapäevased õppebaasid ja head elamistingimused Tallinna 46, Paide kool@jkhk.ee, tel 525 3736

Tule õppima Kesk-Eesti suurimasse ametikooli!

Peeter Langovits / Postimees

õelised suvepäevad saabusid alles lõppenud nädalavahetusel. Koos suvesoojusega suurenevad aga ka toidust tulenevad riskid. Veterinaar- ja toiduamet on koostanud nende riskide vähendamiseks juhtnöörid, mida on otstarbekas aeg-ajalt ikka üle lugeda. Eriti just grillihooaega silmas pidades. • Soojal suvepäeval järgige hoolega toitude säilitamistingimusi, kuna levinumatele toidumikroobidele on soe temperatuur hea kasvulava. • Kui toote pakendil on ära toodud toote säilitamistingimused, siis tuleb neist kinni pidada. • Külmkapi temperatuuri vajava toidu puhul on oluline, et külmahela katkestused (näiteks jahutatud toidu transport kauplusest koju) oleksid võimalikult lühiajalised. Soovitatavalt peaks külmkapi temperatuuri vajav toit jõudma koju külmkappi esimese tunni jooksul. • Ärge ladustage liiga palju asju külmkappi. Külmkapis peab olema piisavalt ruumi õhuringluseks. Külmkapi ust hoidke lahti võimalikult lühikest aega. • Toidu ristsaastumise ja riknemise vältimiseks puhastage piisava sagedusega külmkappi ning teisi toidu ladustamise kohti (näiteks leiva- ja saiakapp). Veenduge, et eemaldate puhastusaine jäägid, mis võivad samuti põhjustada ristsaastumist. • Sügavkülmutatud toitu ostes ja tarbides tuleb silmas pidada, et kord juba üles sulanud või sulatatud toitu ei tohi enam uuesti külmutada, kuna see viib toidu kvaliteedi langusele. • Ärge tarvitage realiseerimiskuupäeva ületanud toitu! • Kuna toidumikroobid vajavad elutegevuseks ning paljunemiseks vett, siis on kuivatatud toiduained n-ö riknemiskindlamad, kuna neis on vett vähem. Seega on kuuma ilmaga

hea tarbida ja näiteks randa kaasa võtta erinevaid kuivatatud ning vähese veesisaldusega tooteid. • Toiduained, mida kuumal suvepäeval ei tohi jätta liiga kauaks toatemperatuurile, on näiteks kõikvõimalikud valmistoidud: salatid, võileivad, küpsetatud/grillitud road, kastmed, piim ja piimatooted, liha ja lihatooted, kala ja kalatooted, magustoidud ja koogid. • Ärge jätke toitu otsese päikesevalguse kätte! • Tihti ei ole toidul riknemise märke, kuid tervisele ohtlik võib olla ka toit, mis visuaalsel vaatlusel ja ka süües tundub olevat riknemata ja ohutu. Seega kõrvalekalded säilitamistingimuste täitmisel kannavad endas ohtu, et toidus võivad paljuneda patogeenid, mis on inimeste tervisele ohtlikud. • Kui toidul ilmnevad ebameeldiv maitse ja lõhn või on visuaalselt võimalik näha, et toidu välimus ei ole sellele toidule iseloomulik (kuni selleni välja, et toidul on roiskumise/hallitamise tunnused), siis ei tohi kindlasti seda toitu tarbida. • Piknikku või õuepidu pidades kasutage võimalusel toidu jahutatuna hoidmiseks termokaste. Ristsaastamise vältimiseks putukate poolt kasutage toidu hoidmiseks kaanega suletavaid nõusid. Ärge hoidke jahesäilitamist vajavat toitu laual kauem kui paar tundi. • Küpsetage ja grillige liha ja vorste põhjalikult (vältides siiski nende söestumist). Liha sisetemperatuur peab kuumutamisel jõudma vähemalt 70 kraadini. Grillige ohutult! • Vältige toore liha kokku puutumist küpsetatud lihaga ning teiste valmistoitudega, mida te enam enne tarvitamist ei kuumuta (näiteks juurviljad, mida kasutate toorsalati valmistamiseks). Võimalusel tarvitage toore toidu töötlemiseks eraldi köögitarbeid ning puhastage korralikult kõik pinnad ja köögitarbed peale igat toiduvalmistamisetappi. • Olulised juhtnöörid ennetamaks toidust tulenevaid riske leiate Maailma Tervishoiuorganisatsiooni teabebrošüürist „Toiduohutuse 5 võtit”.

Maa Elu

UUDISED

30. juuni 2015

Kuidas teha nudipuud? Ravel Reiljan arborist

elmises artiklis saime selgeks, et ei ladvatud ega „tulbastatud” puud EI OLE nudipuud. See arusaam on visa kaduma, selletõttu selgitan väga lühidalt, kuidas nudipuud teha. Esmalt tuleb mainida, et nudipuude tegemine tuleks jätta erialaspetsialisti tööks, seda ei tasu kindlasti ise tegema hakata, kuid kuna Eesti inimene on jätkuvalt ettevõtlik ning tahab kõike oma kätega teha, siis järgnevalt mõned olulised soovitused, et keegi oma puudele väga liiga ei teeks. 1. Millised puuliigid nudipuudeks sobivad? Nt saarvaher, hobukastan, harilik saar, paplid, tammed, hõbehaab, raberemmelgas, vesipaju, vitspaju, leedrid, pärnad, harilik jalakas. Teiste liikidega tuleb väga ettevaatlik olla ning kindlasti eriala asjatundjaga konsulteerida. 2. Kas nudistada saab igas vanuses puid? Nudistada saab üldjuhul vaid noori ja nooremapoolseid puid, kuid kõik sõltub lõigatava koha läbimõõdust. Puu vanusest hoolimata tuleb jälgida äärmiselt rangelt lõigatava koha läbimõõtu – see ei tohi ületada 5 cm. 3. Kuidas alustada? Esimese aasta kevadel tuleks võra hõrendada – kõrvaldades üleliigsed oksad ning jättes alles nudipeadeks sobivad. Üldiselt jagatakse see protsess siiski mitme aasta peale, kuna vastasel korral lõigatakse esimesel aastal korraga liiga suur osa võrast välja. Tulevased nudipead peaksid üksteisest vähemalt 50 cm kaugusel asuma, siis on tagatud neile piisav valgustatus ning õhu juurdepääs. Vajadusel saab tulevast nudipead ka raskuse või toesega õigesse asendisse painutada ja jätta järgmise aastani kerge pinge alla. 4. Järgmise aasta kevadel kärbitakse nudipeadeks valitud okste otsi sobiliku haruni, jättes 1–3 cm pikkused tüükad. 5. Kolmanda aasta kevadel kärbitakse nudipeade harude otstesse tekkinud võrseid ning jäetakse taas ca 1 cm pikkused tüükad.

Nudipuud Tartus Puiestee tänaval.

Liina Jürisoo

Muud kõrvalised oksad, mis pole nudipeadega seotud, tuleb eemaldada. 6. Seda tegevust jätkata kas igal aastal või maksimaalselt iga kolme aasta tagant. Mõne aastaga arenevad välja nudipead. Nudipeaga tuleb väga hoolikalt ümber käia – selle koort ei tohi vigastada! 7. Kui suured võivad olla lõikekohad? Lõikekoht ei tohi olla suurem kui 5 cm. Sellise läbimõõduga lõigetega saavad üldiselt nudistamiseks sobilikud puuliigid veel hakkama, suuremate lõigete puhul on tegemist juba latvamisega, mis on puule väga halb ja parajalt piinarikas. 8. Millal on õige aeg lõikamiseks? Õige aeg lõigete sooritamiseks on kevadel peale suuremaid miinuskraade ning enne pungade paisumist/puhkemist. 9. Kui tihti lõigata? Kui nudipuu on valmis saanud, siis tuleks lõikamist jätkata kas igal aastal või hiljemalt iga kolme aasta tagant. Harvemini lõigata ei tohiks, vastasel korral tekitatakse taas ladvatud puu. Korrektse nudipuu vormimine on tegelikult keerulisem protsess, kuid kui need põhilised aspektid on täidetud, on juba väga hea.

Eritellimusel haagised ning nende ümberehitus Pealisehitused veoautodele Metsaveoautode koormapostide valmistamine Metallkonstruktsioonid Raskeveokite ja metsamasinate remont, hooldus, varuosad Hüdrosilindrite valmistamine ning remont Hüdrotarvikute müük

info@metsatrac.eu tel 435 4091, 5556 6995 www.metsatrac.eu

LÜHIDALT

Järelevalve mahepõllumajanduses muutub riskipõhiseks

• ettevõtte külastuse või õpiringi korraldamist.

Luksemburgis kohtunud Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrid jõudsid kokkuleppele, et tulevikus tuleb hakata mahepõllumajanduses rakendama järelevalvet riskipõhiselt. „Praegu toimub Euroopa Liidus mahepõllumajanduse järelevalve kõikselt. See tähendab, et ettevõtte vastavust mahepõllumajanduse nõuetele kontrollitakse ühtviisi potentsiaalsetel reeglite vastu patustajatel ja aastaid nõuetekohaselt põldu majandanud ettevõtjatel,” ütles maaeluminister Urmas Kruuse (pildil). Kõikse järelevalve asendamine riskipõhisega lubab aga oluliselt vähendada kontrolle nendes mahepõllumajandusettevõtetes, kus on riskid väiksemad. „Järelevalvet tuleb suunata sinna, kus seda on kõige enam vaja,” lisas Kruuse. Samuti tõhustatakse järelevalvet imporditavate mahetoodete osas. (ME)

Oskusteabe levikut toetatakse 4 miljoni euroga Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas teadmussiirde ja teavituse toetuse määruse, mille alusel toetatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 koolitus- ja teavitustegevusi põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris 4 miljoni euroga. Meetme raames toetatakse loomakasvatuse, taimekasvatuse, metsanduse, toiduainetööstuse ja ettevõtete majandamise valdkondades järgmisi tegevusi: • koolitustegevuse korraldamist, sh täienduskoolituse korraldamist; koolitus-, õppematerjali või käsiraamatu väljaandmist; • esitlus- või teavitustegevuse korraldamist, sh infopäeva või konverentsi korraldamist, teabematerjali või elektroonilise väljaande avaldamist või haldamist, esitlustegevuste korraldamist;

Toetust antakse kuni 100% ulatuses abikõlblike kulude katmiseks. Esimesena avatakse taotlusvoor üleriigilistele tegevustele. Esimeseks taotlusvooruks 2015. aastal on teadmussiirde üleriigilise ulatusega tegevuste jaoks planeeritud orienteeruvalt 300 000 eurot. Taotlusi üleriigiliste tegevuste elluviimiseks saab esitada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) ajavahemikul 27. juulist kuni 3. augustini. (ME)

Maaeluminister tunnustas parimaid lõpetajaid Maaeluminister Urmas Kruuse tunnustas eilsel aktusel maamajanduslike kutseõppeasutuste, Eesti Maaülikooli ja Eesti Mereakadeemia parimaid lõpetajaid. Ministeeriumi tänukirja heade õpitulemuste eest pälvis 14 lõpetajat: Gustav Muusikus – Eesti Maaülikool, põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine (magistriõpe); Birgit Kivi – Eesti Maaülikool, loomakasvatus (magistriõpe); Taavi Kiisk – Eesti Maaülikool, maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine; Reigo Roos – Eesti Maaülikool, metsandus; Brenda Raid – Järvamaa Kutsehariduskeskus, hobumajandus; Pille-Riin Reinaus – Järvamaa Kutsehariduskeskus, põllumajandus; Kairi Laak-Randoja – Luua Metsanduskool, metsandus; Enari Tõnström – Olustvere Teenindusja Maamajanduskool, põllumajandus; Kristiine Sakkool – Olustvere Teenindusja Maamajanduskool, põllumajandus; Allar Eichfuss - Pärnumaa Kutsehariduskeskus, metsamajandus; Tõnis Jõgi – Põltsamaa Ametikool, põllumajandus; Karl Matteus Nemliher – Räpina Aianduskool, aiandus; Liisi Kont – Räpina Aianduskool, aiandus; Janet Poola – TTÜ Eesti Mereakadeemia, kalapüügi ja käitlemise tehnoloogia. (ME)

ÕHKSOOJUSPUMBAD KESKKÜTTEKATLAD JA KÜTTESÜSTEEMIDE EHITUS KORSTNATE RENOVEERIMINE SEGUGA JA ROOSTEVABADE HÜLSSIDEGA

PUIDUTÖÖSTUS

30. juuni 2015

Maa Elu

Valmose spoonitehas töötab Toomas Šalda maaelu@ajaleht.ee

le 260 töötaja. Käive stabiilselt üle 10 miljoni euro aastas. 50% Euroopa kasespooniturust. Ekspordiks 97% toodangust. 100% Eesti kapital. Tooraine vajadus aastas 33 300 tm, kogu hange 45 000 tm. See on Pärnumaal Audru vallas Lemmetsa külas tegutsev Valmos OÜ. OÜ Valmos ajalugu ulatub aastasse 2000, mil sakslasest ettevõtja otsustas siin äri ajama hakata. Algust tehti palgivahendusega, 2002. aastal tekkis aga soov puidule lisandväärtust anda. Osteti Sauga vallas asuv vana sigala, mis renoveeriti tootmishooneks. Paarikümne töötajaga alustati spoonsärkide tootmist (koostatud spoonilehtede valmistamine tellija mõõtude ning soovitud koostamisviisi järgi). 2003. aastal võeti nõuks laieneda ja siia toodi Saksamaalt ühest pankrotistunud spoonitehasest demonteeritud spoonitootmisseadmestik. Praeguses asukohas Audru vallas Lemmetsa külas osteti põllulapp, kuhu 2004. aastal kerkis tehas. Samal ajal ostis Soome-Rootsi gigant Stora Enso ära AS Sylvesteri ja eestlastest endistel Sylvesteri omanikel tekkis võimalus ja vajadus uute investeeringute järele. Kaamos Group OÜst, mille lõi Kaido Jõeleht, saigi 2004. aastal Valmose omanik. Just Jõeleht kutsus 2005. aastal Lätist sealse Stora Enso üksuse juhi kohalt Valmosesse selle praeguse tegevjuhi ja juhatuse liikme Heiki Vahermetsa. „2005–2006 investeeris uus omanik tehasesse täiendavad 3,6 miljonit eurot, millest umbes pool läks vigade paranduseks, pool uuteks investeeringuteks. Vana katlamaja oli kõlbmatu, põhjustas liiga palju seisakuid ning praaki, see ehitati tänapäevaseks, tulid uued palgikeeduvannid, uued seadmed, kanalid-puruärastussüsteemid, väga palju tuli ümber teha. Kaks aastat läks saneerimiseks ja parandusteks,” meenutab Vahermets.

K U T S E H E A S T K O O L I S T

Valmose tegevjuht Heiki Vahermets ja finantsjuht Anti Raime toodangu taustal. Toomas Šalda Spooniturg oli samal ajal hõivatud, vaba nišši polnud, see tähendas, et ühtaegu tehase arendamise ja inimeste koolitamisega tuli tegeleda turgude vallutamisega. Algus oli vaevaline. Esimene oskusteave tuli Valmosesse koos Balti Spoonist tulnud ja praegugi Valmose arendusjuhi ametis oleva Denis Sivovoliga. Ettevõtte finantsjuht ja juhatuse liige Anti Raime kirjeldab toonast turuseisu: „Kui sakslased olid Valmose omanikud, müüdi suur osa toodangust Lääne-Euroopasse. Tasapisi hakkas aga raskuskese nihkuma ida poole, sest mööblitööstused kolisid kallitest riikidest odavamatesse. Praegu läheb enamik meie toodangust Poola, Slovakkiasse, Leetu ja seda just IKEA-le mööblit tootvatele ettevõtetele. Kui 2004–2005 tootsime kase kõrval ka muude puuliikide spooni: mänd, pöök, tamm, siis tänaseks oleme pea 100% keskendunud kasele. Oleme selles tugevamad. Tamme tuli Ukrainast, Kaug-Idast ja isegi Ameerikast tuua, pööki Osseetiast – kõik tülikad kauged kohad. Pidime spooni odavalt, aga kvaliteetselt valmis tegema ja Kesk-Euroopasse saatma. Paar aastat tegutsesime nii ja otsustasime, et targem on keskenduda ka-

Toorme saamiseks asutas Valmose spoonitehas eelmise aastakümne keskel Venemaal mitu tütarfirmat. sest mööblispooni tootmisele. Siin on kase regioon: Eesti, Läti, Soome, Venemaa.” 2009. aastal lõpetati Saugas spoonsärgi tootmine. Anti Raime: „Kui oli sügav majanduslangus, siis meie hoopis suurendasime mahte. Hõivasime Euroopas 50% kasespooni turust. Valmos tegi igal aastal järjest parema tulemuse.” Tippaastatena toob Heiki Vahermets välja aastad 2011–2012: „80% meie toodangust läks juba siis kas otse või allhankijate kaudu IKEA-le. Võtsime teistelt tootjatelt turge üle ja kuna suutsime efektiivsust tõstes mahtu pidevalt kasvatada, olime võimelised IKEA-le igal aastal hindu alandama. IKEA-le tootmine tähendabki, et toodad pidevalt ühtlase kvaliteediga, tarnekindlus on 100%, aga igal aastal pead hinda veidi langetama.” Valmose koduturg on Euroopa, aga müüak-

se ka Põhja-Ameerikasse ja Aasiasse. Müügimeeskond otsib lisaks olemasolevatele klientidele pidevalt välismaistel messidel osaledes uusi kontakte. Eestisse valmistoodangut peaaegu ei müüdagi, siia jääb vahenduspalk, mida oma tehases ära ei kasutata, hake, koor ja treisüdamikud. Nagu enamik valdkondi elab ka kasespooniturg üle muutusi. „Paar aastat tagasi tunnetasime, et traditsiooniline mööblispooniturg hakkab kokku kuivama. Igal aastal kaotasime mahtu, kuid mitte konkurentidele, kes teeksid kvaliteetsemalt või odavamalt, vaid teistele puuliikidele: peitsitud tamm, saar, pähkel. Teine suhteliselt uus ja jõuline konkurent on tehismaterjal. Tarbija ostab poest kvaliteeti ja hinda. Mööblitoodang, milleks läks

Pärnumaa Kutsehariduskeskus Niidupargi tn 8//12, 80047 Pärnu. Tel 442 7883. parnumaa@hariduskeskus.ee

Kutseõpe keskhariduse baasil:

Kutsekeskharidusõpe: ĚŽŬƵŵĞŶƟĚĞ ǀĂƐƚƵǀƁƩ ϭϱ͘ ũƵƵŶŝƐƚ ϭϱ͘ ũƵƵůŝŶŝ

ĚŽŬƵŵĞŶƟĚĞ ǀĂƐƚƵǀƁƩ ϭϱ͘ ũƵƵŶŝƐƚ ϭϰ͘ ĂƵŐƵƐƟŶŝ

ehitusviimistlus z elektroonikaseadmete tehnik z IT-süsteemide nooremspetsialist z keevitaja z kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus z kokk z koostelukksepp

laotöötaja z majutusteenindus z metsur z müüja-klienditeenindaja z pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogia z puitkonstruktsioonide ehitus z sõiduautotehnik z ƟƐůĞƌ z

Põhihariduse nõudeta kutseõpe: ĚŽŬƵŵĞŶƟĚĞ ǀĂƐƚƵǀƁƩ ϭϱ͘ ũƵƵŶŝƐƚ ϭϱ͘ ũƵƵůŝŶŝ metsakasvatus z palkmajaehitaja z puhastusteenindaja abiline (HEV) z

puidupingioperaator (õpperühm avatakse vaid piisava arvu avalduste laekumisel)

nooremaednik

CNC töötlemiskeskuse operaator z eritoitlustus z hooldustöötaja z IT-süsteemide nooremspetsialist z juuksur

ŬŽƐŵĞĞƟŬ z müügikorraldus z raamatupidaja z rätsepatöö z sekretär z ǀćŝŬĞĞƩĞǀƁƚůƵƐ z ärikorraldus z

Kutseõpe põhihariduse baasil: ĚŽŬƵŵĞŶƟĚĞ ǀĂƐƚƵǀƁƩ ϭϱ͘ ũƵƵŶŝƐƚ ϭϱ͘ ũƵƵůŝŶŝ z arborist z ehitusviimistlus z koduhooldaja

Maa Elu

PUIDUTÖÖSTUS

30. juuni 2015

täistuuridel Anti Raime lisab, et uuendused on kasuks tulnud sellegi tõttu, et eri toodeteks on vaja erineva kvaliteediga materjali: „Metsast tuleb mitmesuguse kvaliteediga pakku. Mööblispooni tarvis on vaja kõige kvaliteetsemat sirget ja jämedat pakku, millest kvaliteetseim pakk maksab üle 200 euro tihumeeter, vineerispooni jaoks läheb odavam pakk, nii 75 eurot tihumeeter. See annab tarnijale võimaluse tuua meile varasemast vähem sorteeritud koormaid, me leiame kõigele rakenduse. Kõike, mis paberipuust kvaliteedilt üle on, saab meile tuua. Hindamine käib täpselt koormas oleva palgi kvaliteedi järgi. Maksame metsaomanikule spoonipaku hinna ja eraldi vineeripaku hinna, mitte keskmise. Usume, et Valmos on kõrgeima keskmise hinna maksja. Hinna määramisel otsustavad kõverused, südamik ja teised spetsiifilised näitajad. Võtame vastu kasepalki diameetriga alates 18 sentimeetrist.”

Urmas Luik / Pärnu Postimees

hästi palju meie kasespooni, on praegu sageli kaetud imitatsioonmaterjaliga, aga sildil on ikka kirjas „kask”. Klient ei oskagi sageli arvata, et ostab tehismaterjali, mille hind on veerandi võrra odavam. Minul on mööblitootja haridus, ma ei osta põhimõtteliselt tehismaterjalist valmistatud tooteid, aga hind on tihti määrav. Nende tendentside tõttu hakkasime kolm aastat tagasi tootma formaatspooni ja kaks aastat tagasi ostsime mööblispooni tootmise seadmete kõrvale liini, mis toodab vineerispooni. 50% poolemillimeetrisest mööblispoonist oleme asendanud vineerispooniga. Tooraines tähendab see suurt tõusu: kui varem tarbisime 1800 kuupmeetrit kasepalki kuus, siis nüüd on tehase maksimumpiir 2800 kuupmeetrit kuus,” kõneleb Heiki Vahermets.

Toorme saamiseks asutati eelmise aastakümne keskel Venemaal mitu tütarfirmat. „Asutasime need palgihanke eesmärgiga, aga praegu haldame lihtsalt seda kinnisvara, mille oleme ostnud. 2006–2007 tõime Venemaa tütarfirmade kaudu talviti Eestisse 4000 kuupmeetrit tooret. Tol ajal ei olnud võimalik siinsetelt turgudelt meile vajalikku toormemahtu kätte saada. Hiljem oleme saanud toorme kätte Eesti, Läti ja Soome metsadest,” selgitab Vahermets. Teistpidist liikumist ehk valmistoodangu müümist Venemaale pole plaani võetud, sest põhiline kasespooni kasutaja on IKEA ja Venemaal saab ta vajaliku spooni sisetootjatelt kätte. „Mööblile mõeldud kasespooni armastatakse Skandinaavias ja Saksamaal, LõunaEuroopas eelistatakse rohkem tumedamat puitu, nii ka Venemaal. Hiinas oleme mahtu kasvatanud, sest sealgi on IKEA-le tootvaid tehaseid ja kuna IKEA nõuab FSC sertifikaati, mis kinnitab, et tooraine hankimisel on toimitud sotsiaalselt õiglasel, majanduslikult elujõulisel ja keskkonnasõbralikul viisil, siis tellitaksegi meie toodangut,” avab Anti Raime spoonituru geograafiat. Valmose kõrvaltegevus on ümarpalgi vahendamine Aasiasse. Siingi on Raime sõnul lihtne põhjendus: „Nii saame tarnijale vastu

tulla, ta saab kõik meile tuua. Mis meie toormevajadusest üle jääb, saadame Aasiasse, mis on toorainenäljas, ostab hea hinnaga, aga ajab sellega ühtlasi tooraine hinda üles. Tulevikus plaanime selle materjali siiski oma tehases töödelda ja juba valmistoodanguna edasi müüa, mitte palgina. Toodangumahu kasvu ongi plaan investeerida.” Valmose tehase asukoha kohta on meestel öelda vaid häid sõnu. Audru on logistiliselt igati sobiv. „Toorme seisukohalt paikneme väga heas regioonis. Veidi raske on tööjõu leidmine, sest Lemmetsa ei käi piisavalt ühistransporti. Seetõttu doteerime inimestele eribussiga sõitmist. Meil on 260 töötajat, kellest enamik töötab kolmes vahetuses, lisaks 25 kuivatitöölist, kes teevad seitse 24tunnist vahetust kuus, seal töötame ka nädalavahetustel. Enamik meie inimesi tuleb Pärnust. Audru vallaga on meil head suhted, ikka uuritakse, et kuidas saaks aidata, aga me ei oska muud tahta, kui et nad võiksid Audru valla inimeste ühistranspordi korraldamisel meie juurde abiks olla. Praegu töötab meil 25 Audru valla elanikku, aga võiks rohkem olla. Iga tootmise võtmeks on töötajad. Oleme jõudnud selleni, et nii kontor kui ka töölised on kõrgel tasemel. Vahetustega töö on heade tegijate leidmisel suur takistus, see muudab inimese jaoks töölkäimise keerulisemaks, aga oleme hakkama saanud. Uusi töötajaid õpetame välja kohapeal. Näiteks giljotiiniliini operaatoritel on ruumilise mõtlemise olemasolu väga tähtis. Preemiat saab kõige rohkem töötaja, kes võtab kuupmeetrist toormest rohkem toodangut välja. Mida pikemaks suudad vihi lõigata, seda parem hind tuleb. Mida suurem tükk, seda rohkem see maksab. Head operaatorid teenivad meil tunduvalt üle tuhande euro. Palgale lisandub tulemustasu.” Valmose juhid tunnevad uhkust sellegi üle, et kogu tootmine on keskkonnasõbralik: „Anname ümarpalgile tugeva lisandväärtuse, kasutame isegi hakkest poole oma katlamajas

VALMOSE TOODANGUST Peamiselt toodetakse 0,55 millimeetri paksust mööblispooni, sh trei- ja höövelspooni, aga ka eri paksusega vineeri- ja formaatspooni. Mööblispoonil on kaks liiki: treispoon (palk käib masinas ringi ja nuga lõikab ringiratast spooni kihti) ja höövelspoon (palk käib üles-alla ja nuga lõikab palgi küljelt siile). Höövelspooni tooraine ja valmistoodang on treispoonist pisut kallim, turumaht aga väiksem. Mõlema paksus on tavaliselt 0,55 mm. Formaatspoon on kliendi tellitav spetsiaalmõõdus spoon. Selleks kasutatakse toorainena nii mööblispooni teatud kvaliteete kui ka vineerispooni. Valmistooted sõltuvad kliendi soovist ja on väga erinevas mõõdus. Kliendid kasutavad neid näiteks painutatud mööblidetailide (käsipuud jms), kandikute jne tootmisel. Vineerispoon on valdavalt 1,5 mm spoon, mida toodetakse samuti treimeetodil, aga pisut teist tüüpi masinal, kvaliteedinõuded toorainele ning spoonile on väiksemad. Kasutatakse vineeri kihtides. ära, aga kuna me ise kõike ei vaja, läheb teine pool müügiks. Liime, kemikaale me ei kasuta, palki keedame puhtas vees, spoon on täiesti naturaalne puidutoode. Kasepalk saab märgatava lisandväärtuse – palgi väärtus tõuseb üle kolme korra.” Valmose tootmisvõimsusest on tänaseks kasutatud sisuliselt 100%. „Kuivatid on natuke pudelikaelaks, seetõttu polegi rohkem võimalik toota. Meil on plaanis investeerida, tehast laiendada. Inimeste arv jääb enam-vähem samaks, aga kuna saame toorainet piisavalt kätte ja turgu on, siis saame efektiivsemaks muutuda. See tähendab ka tehnika uuendamist,” räägib Vahermets.

VÄIKELAADURID

METSATEHNIKA MÜÜK JA HOOLDUS >ŝƐĂŝŶĨŽ͗ ƚĞů ϱϯϬϯ ϭϲϰϮ භ ǁǁǁ͘ƚƐͲŚǇĚƌĂƵůŝĐ͘ĞĞ SAMPO ROSENLEW HARVESTER HR46

ŽƉƟŵĂĂůŶĞ ůĂŚĞndus harvendus- ja hooldusraieks - nüüd veelgi võimsam ja kiirem - ökonoomne ja töökindel - hea manööverdusvõimega - mugav, vaikne, ohutu kabiin - hüdrostaaƟline ülekanne - 7,1-meetrine tõstuk - Motomit mõõtesüsteem

SAMPO ROSENLEW FORWARDER FR28 - väike kerge harvendusraie forwarder

OKSAPURUSTAJAD

KÄNNUFREESID

- ei kahjusta metsapinnast - mootori võimsus 124 kW

WWW.VERMEERBALTIC.EU

TEL: 6979398

- pöördenurk kuni 45° - kandevõime 10 tonni - 10-meetrine tõstuk - max koorma pikkus 4,4 m - ergonoomiline kabiin

VERMEER BALTIC OÜ | TUHA 3, 11415, TALLINN | EMAIL: INFO@VERMEERBALTIC.EU | TEL +372 526 4835

KIIKA AEDA

30. juuni 2015

Maa Elu

Rododendronitele meeldib turbaaias Säde Lepik maaelu@ajaleht.ee

inu tagasihoidlik isik on linnaliinibussis kõige rohkem tähelepanu pälvinud siis, kui sõitsin seal häda sunnil mõned peatusevahed koos just saadud heitlehise rododendroni ‘Kolondyke’ õide puhkeva põõsakesega. Taime õienupud on erepunased, õied aga avanenult oranžikaskollased, muidu rohelised lehed on kasvu algul pronksjad. Selline sära ja värvipillerkaar püüab muidugi pilke ja äratab uudishimu ka tagasihoidlikus eestlases. Umbes kümne sõiduminuti jooksul jõudsin mitmele küsijale selgitada, mis taimega tegu. Lummavalt mõjuvad kõik külluslikult õitsevad rododendronipõõsad. Mais ja juunis on neid puukoolis tõesti raske ostmata jätta. Nii igihaljaste kui heitlehiste rododendronite sordivalik on meil iga aastaga järjest ahvatlevam. Rododendron on pikaealine ja maksab üsna palju, uhke taime aeda toomine tasub seega hoolega läbi mõelda. Kui istutate selle põõsa kõmm! lihtsalt aiamurusse, olete oma rododendronist varsti ilma. Rododendroneid on maailmas üle 800 liigi ja enamik neist kasvab mägedes happelises, õhulises ja vett hästi läbilaskvas mullas.

turbaia ala maakividega piiratud. Minule jäi istutamise rõõm. Paraku ei katnud me rododendronitele valitud maa-ala peenravaibaga. Männiku servas oli ümbritsev liivane pinnaski rododendronitele üsna sobiv, seal polnud suurt ohtu, et turvas kähku neutraliseeruks. Põldosja peale me aga ei mõelnud ja see visa taim kasvas umbes 30 cm paksusest turbakihist mõne aastaga läbi. Osjad võib välja kitkuda ja neid sedasi kurnata, kuid selle taime sügavale ulatuvaid risoome turbast kogu pikkuses küll kätte ei saa. Tükid jäävad kasvupinda ja osjad kasvavad hooga edasi, kohev turvas muutub sedasi aga tihkeks ja on risoomidest läbi põimunud. Polnud parata, ajasime turbaaiast osalt turba välja, katsime põhja nii hästi kui saime peenravaibaga ning lisasime taimlat täites sinna siis ka värsket turvast. Puhtas turbas pole küll umbrohuseemneid, kuid rammusa mullaga aias võib kohevasse turbasse tungida ka orashein. Kui turbaaias kasvavad rododendronid, siis on seda võimalik parandada ja ümber teha, sest väikese juurepalliga rododendronid kannatavad õnneks hästi ümberistutamist. Ma ei teagi teist põõsast, mis ümberistutamist isegi õitseajal nii hästi taluks. Soovitan otsida tulevasele turbaaiale mõnes aiasopis poolvarjuline asukoht, mille läheduses ei kasvaks pindmise juurestikuga vahtraid, kaski ja saari, sest nende puude juured tarvitavad mullast ise niiskuse ja toitained ära. Märkige turbaaia piirjoon maha ja laotage sellele alale peenravaip. Ümbritsege ala põllukivide (paekivid ei sobi), turbapätside või otsapidi maasse löödud palgiotstega. Niiskeks tehtud turbapätse on noaga lihtne parajaks lõigata. Loomulikuma ja looduslikuma tulemuse saate, kui turbataimla on sopiline või mitmerindeline, astanguid saate sinna laduda turbapätsidest. Seejärel täitke ala puhta, kasutamata ja neutraliseerimata turbaga, mida ei ole väga peeneks freesitud. Valmis taimlas võiks turbakiht olla umbes 30 cm paksune, mõne aasta pärast tuleb turvast lisada. Segage turbasse männikooretükke, need aitavad turbal kohevana püsida. Sinna võib lisada ka okkakõdu ja tammelehekomposti, need kõdunevad rododendronitele toiduks. Turbasse võiks sättida ka mõned astekivid, et neid mööda pääseks turvast tallamata taimi kastma vm hooldustöid tegema.

Meie koduaedade muld on enamasti neutraalse reaktsiooniga. Nii igihaljad kui ka heitlehised rododendronid peavad aiaski kasvada saama kobedas, huumusrikkas ja tingimata happelises pinnases, mille pH on 4,5…5,5. Looduslikult leidub meil sellist keskkonda rabas ja nõmmel või mustika- ja pohlamännikus. Väikeses aias teeb igihaljaste rododendronite kasvatamise keerukaks ka see, et neile on seal ehk raske pakkuda poolvarjulist ja tuulte eest kaitstud kasvukohta. Kui taime kõik muud kasvusoovid on täidetud, siis moodustab rododendron päikesepaistes kasvades rohkem õiepungi. Teil on siis aga kõvasti tegu taime kaitsmisega varakevadise päikesepõletuKadrioru pargi Jaapani aias on rododendronite tippõitseaeg juuni alguses. Erakogu se eest. Kui maa on veel külmunud ja päike päeval taime suuri nahkjaid lehti kõrvetab, ei saa rododendron oma väikese pindmise juuticum) on madalakasvuline ja hiline, alles juuJoost on soovitanud rododendronit tiheda ja restikuga mullast kuidagi niiskust kätte. Niisnis-juulis õitsev põõsas sobib hästi turbaia kompaktse põõsa moodustamiseks kärpida. kus aurub lehtede kaudu ja ilusad lehed kõrpäikselise serva ääristaimeks. Vanu hõredaid põõsaid lubas ta ühel aastal tabevad pruuniks. Madalaid taimi on kerge gasi lõigata poole võra ulatuses. Sellise lõikuskaitsta kuusokste või varjutusvõrguga, kõrgeRaskel savikal mullal ja lubjasel pinnasel töö käskis ta ära teha ka paar aastat enne suuon rododendroneid kõige kindlam kasvatele põõsastele tuleb välja nuputada ja teha re taime ümberistutamist. Turvast on raske niiskeks saada. Enne taivarjav sirm, mida tuuled paigast ei vii. tada maapinnast kõrgemas turbaaias ehk mede istutamist niisutage ja segage seda Kui rododendronid maja põhjaküljele ei turbaga täidetud kõrgpeenras. Võib teha Kuigi rododendronit võib lõigata, on noort hoolega. Taim pistke oma väikese juurepallimahu ja mujal aias pole neile ka head poolvarka väiksema istutusala, kuid rododendroneid taime kõrbemise pärast ikka kahju madaga vähemalt tunniks ajaks veeämbrisse, siis julist kohta, siis tasuks ehk eelistada heitlen-ö auku istutades kulub istutusaugu täiteks laks teha. Tean omast käest, et kõrbenud lehjõuab juurepall end vett täis imeda. Istutusauhiste rododendronite liike ja sorte. Need lehivähemalt 200–300 liitrit neutraliseerimata tede ja pungadega põõsas on kole ja ku kaevates ärge üle pingutage, piisab, seda ei taha näha. Teisel korral, tuina varakevadist päikesepõletust muidugi turvast. Et ümbritsev aiamuld ja pinnasevekui see on pisut suurem kui rodoei karda, happelises mullas võivad need kassi turvast ei neutraliseeriks, tuleks augu külkui üks äärepealne põõsas vadendroni juurepall. Juuretipud vada päikesepaistes. jed ja põhi katta peenravaiba või kilega. Rorakevadel jälle natuke kõrvevõib pallist natuke lahti haruPaljud sordid õitsevad lehtimise ajal ning dodendroni juured ei talu ka seisvat vett, tada sai, otsustasin, et ootada. Vaadake, et taim jääks õite kirkad kollased, oranžid ja punased tooseepärast tehke kilesse vee äravooluks autan lõikamisega. Nüüd samale sügavusele või paar soovitan teistelegi, et nid pääsevad hästi mõjule. Igihaljastel rodogud, istutusaugu põhja aga pange graniitkilsentimeetrit kõrgemale kui dendronitel kipuvad just neis toonis õitega lustikust drenaažikiht. Kindlam on, kui väikannatage sellise õnnetuenne ja vajutage turvas kergelt kinni. Tallamist sordid meil talveõrnad olema. Heitlehised sorke istutusala on kallakul, kuhu vesi seisma se korral vähemalt jaanidid – eriti need, mis pärit Põhja-Ameerikast ei jää. päevani. Läks nii, et siis rododendron ei talu. KastMinul on suures maa-aias ruumi küllalt ja – on talvekindlamad kui igihaljaste rododendnoppisin põõsalt ära mõke taimi hoolega. Põuaga ronite sordid. igihaljastele rododendronitele tegime 2000. ned suured peotäied kõrvõib rododendron oma leVäga efektsed heitlehised sordid on näiaasta kevadel mändide ja kuuriseina varju turbenud lehti, kääre aga vahed rulli keerata, et väteks oranžikaspunased ‘Bakkarat’ ja baaia. Rododendronid näevad seal homja ei olnudki. Noored kashendada aurumist. Kuival ‘Gibraltar’, tulipunane ‘Feuerwerk’, miku- ja õhtupäikest, päevasüdavud olid sel kevadel väga suvel tuleb põõsaid kindroosade täidisõitega ‘Homeme aegu on need varjus. Paik uhked ja põõsas taastus lasti kasta, selleks sobib Kui istutate rododendroni üksikult buch’ ja ‘Arista’. Kasvatada siiski päris ideaalne ei ole, kenasti. hästi pehme vihmavesi või võiks ka heitlehiseid liike, sest hoolimata kuuseoksteTurbaia ehk turba- murusse, siis vajab üks taim vähemalt tiigist võetud vesi. Karedal 300 liitrit neutraliseerimata turvast. mõnda liiki on Eestiski ga katmisest on mõned igitaimla rajamisest on ehk kraaniveel laske enne Rododendronite hooldusest kirjutasin müügil. Näiteks kollane kastmist ööpäev seista, haljad põõsad ala avatud juba piisavalt kirjutatud, Maa Elu 8. numbris. selle saate teha sobivarododendron (Rhododendservas paaril varakevadel kuid kordan oma kogemaks, lisades veele pisut ron luteum) õitseb ilusti ja ka kõrbenud. Tuul lükkas mustele tuginedes põhililõhnab, see omadus on rokuuseoksad kõrvale ja se üle. Minul aitas turbaaeda teha ettevõtlik sidrunhapet, äädikat või turbatükke. dodendronite juures üsna kõrvetuseks ei olegi palju isa. Juhtus nii, et mina heietasin linnas mõtKui teete turbaia suvel valmis, jätke taimeharuldane. Kanada rodopäikest vaja. Esimesel teid ja unistasin toonase valiku piires (nt lilde ostmine ja istutamine järgmiseks kevadeks, korral lõikasin siis kogu dendron (R. canadense) lade õitega ‘Catawbiense Grandiflorum’, valsiis jõuab turvas vajuda ja niiskust koguda näitab oma lillakasroosakõrbenud osa tagasi. Üks ge ‘Catawbiense Album’, roosa ‘Roseum Elening ka varakevadise päikesepõletuse mure sid õisi mais ja juuni alEesti esimesi häid rodogans’, punane ‘Nova Zembla’ jt) ilusatest sorlükkub edasi. Turbaaias saab kasvatada ka teidendronitundjaid, nüüd gul, punakasvioletsete õitidest. Enne kui minu plaan küpseks sai, oli si hapulembe, sinna sobivad näiteks kanarbitega Kamtšatka rodo- Heitlehised rododendronid võivad ülla- juba aastaid tagasi meie isal maal paras kogus head neutraliseerimata kud, hostad, bergeeniad, väike igihali, osa sõhulgast lahkunud Heino dendron (R. camtscha- tada nii õite- kui lehevärviga. turvast juba kohale tellitud, laiali laotatud ja najalgu ja muud sarnased taimed.