Maa Elu nr 13/2015

Märt Riisenberg: Maaelul oli ja on väga suur perspektiiv, põllumajanduses on võimalik hästi hakkama saada. Lk 2–3

NR 13 (19) • 14. JUULI 2015

Punda talu peremees rõõmustab Tänavune suvi on vilja kasvu soosinud, saak tõotab tulla korralik. Lk 6 ja 7 Kuivatatud ja külmutatud õied Pimedas, näiteks pööningul säilib õie värvus paremini. Lk 8

2

PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTE

LÜHIDALT

Toorpiima eelnõu kavand saadeti huvigruppidele arvamuste esitamiseks Põllumajandusministeerium saatis juuli alguses piimatootjate ja -töötlejate esindusorganisatsioonidele ning järelevalveametitele arvamuste esitamiseks maaeluministri määruse „Toorpiima käitlemise hügieeninõuded” eelnõu kavandi. Määruse jõustumisel peavad käitlejad hakkama esitama toorpiima müügikohas või pakendil soovituse piima kuumtöötlemiseks enne tarvitamist. „Ka kõige paremate tootmistingimuste juures ei saa täielikult välistada võimalike haigusttekitavate mikroobide esinemist toorpiimas. Seepärast uuendame 2006. aastast kehtivat määrust, lisades sellesse märgistamiskohustuse,” ütles põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev. „Loodame, et märgistus aitab tõsta tarbijate teadlikkust, et parim viis toorpiimaga seotud bioloogiliste riskide kõrvaldamiseks on selle kuumutamine vähemalt 75 kraadini.”

Soovitus eelnevaks kuumtöötlemiseks peab eelnõu kohaselt olema esitatud toorpiima turustamisel müügikohas vahetult toorpiima juures (nt hoiatussilt pakendil, automaadil või müügiletil). Väikses koguses farmis kohapeal otse tarbijale turustamisel võib soovituse esitada suuliselt.

Ettepanek märgistuskohustuse lisamiseks tugineb Eesti Maaülikooli teadlaste poolt aastatel 2013 ja 2014 läbi viidud toorpiima ohutuse alase uuringu tulemustele ja Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 2015. aastal avaldatud teaduslikule arvamusele toorpiimaga seotud rahvatervise riskide kohta.

Soovitus toorpiima enne tarbimist kuumutada kehtib enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides, kus toorpiima otseturustus on lubatud, näiteks Soomes, Rootsis, Lätis, Prantsusmaal, Itaalias, Hollandis ja Belgias.

Veterinaar- ja Toiduameti andmetel oli tänavu aprilli seisuga 35 toorpiima otseturustajat 173 müügikohaga (sh 15 toorpiimaautomaati) üle Eesti.

Esialgse kava kohaselt peaks määrus jõustuma 1. märtsil 2016, märgistuskohustus alates 1. septembrist 2016. aastal.

Eelnõu kavand on edastatud arvamuste esitamiseks Veterinaar- ja Toiduametile, Terviseametile, Eesti Toiduainetööstuse Liidule, Eesti Piimaliidule, Eesti Piimakäitlemistalude Liidule, Eestimaa Talupidajate Keskliidule, Eesti Põllumeeste Keskliidule, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Maamajanduse Infokeskusele, Eesti Lambakasvatajate Seltsile, Eesti Tõulammaste Aretusühingule ja Eesti Kaupmeeste Liidule. (ME)

Mõned aastad tagasi seati selliseid töötlemata toorpiima automaate üles mitmes kaubanduskeskuses.

Kenno Soo / Sakala

14. juuli 2015

Maa Elu

Kehtna Mõisas mõisa tavalt sellele toimetada,” on Riisenberg, kes pojaga koos töötamise üle heameelt tunneb, veendunud.

Eelnev ei tähenda, et miski oleks lihtsalt saavutatav. „Vaba ettevõtlusega kohanemine Toomas polnud minu jaoks keeruline, sest ka NõukoŠalda gude ajal ei lastud Kehtnas kellelgi niisama maaelu@ajaleht.ee kummi venitada, tööd tuli teha tõsiselt ja palju, varastamine ja raiskamine olid põlu all. ehtna Mõisa osaühing alustas majanUute aegade saabudes tundsin, et nüüd on seldustegevust 1997. aastal. Põhitegevuslised tingimused, et saab ise peremees olla.” teks on kujunenud veisekasvatus ja piiOsaühingu rajamisel osales 12 osanikku, matootmine, kanakasvatus, taimekasvatus kes maksid osaühingusse sularaha sisse, aga ning lihatoodete valmistamine. Haritavat tuli ka laenu võtta, mida siis edaspidi kasumaad on ettevõttel koos rendimaaga kokku mist tasuti. „Eks kaheteist osanikuga ole ot1700 hektarit. Juhatuse esimehe Märt Riisensuste vastuvõtmine mõnikord keeruline, aga bergi kinnitusel saadakse hakkama, vaatamatülli pole me pööranud. Minule kuulub veeta piimahinna madalseisule, ja suure tõenäorand osakutest, nii et üksi ei saa kuidagi otsususega on kavas laienedagi. seid vastu võtta. Suurimad vaidlused olid meil enne seakasvatuse lõpetamist 2009. aastal.

Ehkki Kehtna Mõisa OÜ nimi võib silme etSeakasvatus oli siin väga autoriteetne tegete tuua uhked mõisakompleksid vms suuvusala, aga meil oli valida, kas keskenduda rejoonelisemat, siis tegelikult on tegu lihtveise- või seakasvatusele. Mõlemaks jaksu ja sa, tööka ja edasipüüdliku põllumajandusvahendeid ei jagunud. Pidime päris palju osaettevõttega, mille peahoonegi kõrvalt nikelegi asja selgitama. Seakasvatuse lõpetamööduval Tallinna–Viljandi maanteel sõisime põhjusel, et sõnnikuhoidlad tuli viia koltes silma ei jää. Sõna „mõis” võeti nime osaks me aasta jooksul vastavusse kõigi euronõuevajadusest, selgitab Kehtna Mõisa OÜ juhatutega, aga meil oli igas mõttes veneaegne värk. se esimees Märt Riisenberg: „Kui meil 1996 Tegime isegi projekti ja küsisime toetustki, aga õnneks ei jõudnud koppa maasse lüüa, osaühingu loomise mõte tuli, siis esimene nimevariant oli lihtsalt OÜ Kehtna, aga äriremõistus tuli pähe. Kui selgus, milliseid sumgistrist lükati see tagasi kui liiga üldine. Otmasid nõuab sigala enda renoveerimine, saisustasime siis Kehtna Mõisa kasuks. Varem oli me aru, et asi käib meile üle jõu. Vajalik summa oli samas suurusjärgus, mis me olime siin olnud tõsine põllumajanduskeskus Kehtna sovhoostehnikum: 2000 kulutanud veisekasvatuse renoveerilehma, 6000 hektarit haritavat miseks. Kahte meie jaoks tohutu maad, 15 000 siga, teadusasusuurt inveteeringut me teha ei tused, aretusühistu – kõik suutnud. Väliskapitali sisse Pikemaajaliste kokku 900 töötajat. 1992 revõtta ei tahtnud ja nii langeformiti see kõik Kehtna riigitasimegi raske otsuse seakasprojektide majandiks, mis oli jätkuvalt vatus lõpetada. Tegime seda realiseerimisel tuleb tehnikumile praktikabaarahulikult, korrektselt ja plaaarvestada keskmise siks, ja paljudeks teisteks isenipäraselt. Kui oleksime tahtvõi isegi väiksema seisvateks juriidilisteks isinud seakasvatusega jätkata, piimahinnaga. kuteks. Riigimajand kestis oleks õige olnud järgida ärimuneli aastat, aga juba 1993 tudelt, mis on näiteks Raikkülas kalid esimesed jutud, et riigisutusel. Seal on Rakvere lihakombinaamajandeid (Eestis oli neid seitse) pole kellelediga leping, et kombinaadist tulevad põrsad, gi vaja, asi hakkas turumajanduse poole kerisööt ja teadmised, kohapeal tehakse tööd. Olema ja riiklik omand aeguma. Likvideerimismas on palgaraha ja mõistlik kasum.” komisjon pani 1996. aastal tervikvara enampakkumisele, v.a Kehtna mõisa peahoone, mis Riisenberg usub, et Eesti kliimavöötmes on müüdi eraldi. Osanikeks said endise riigimakõige õigem tegevus piimatootmine. Lisaks jandi võtmeisikud, põlised kohalikud elaniei kurna piimakarjakasvatus põllumaad. Veikud, kes pidasid prioriteediks, et siin maal inisekasvatus annab ligi 70% Kehtna Mõisa OÜ mestel ka edaspidi tööd ja leiba oleks. Keegi käibest ja kasumist. „See sõltub muidugi ka polnud seda meelt, et müüme lehma või trakpiimahinnast. Üks Eesti esimesi kaasaegseid tori kaupa kõik maha. Oli kooshoidmise soov söödamiksereid oli meil olemas juba 1999. ja edasi on kõik õnneks tasapisi ülesmäge läiaastal. Nii palju kui nendes vanades lautades uuendusi teha sai, me tegime, aga 2004 alusnud. Esialgseks sihiks oli lihtsalt põllumajandusliku tegevuse jätkamine, edasi oleme eestasime Ülejõe farmi rajamist, sest sovhoosimärke seadnud võimalustest ja majandussiaegsete lautadega ikkagi edeneda ei saanud. tuatsioonist lähtuvalt.”

Ehitasime vabapidamise külmlauda ja kümne Riisenberg ise on Kehtnas tegutsenud ligi aastaga on see end igati õigustanud. Oleme nelikümmend aastat. 1990. aastal määrati ta seda lauta väga põhjalikult tundma õppinud. sovhoostehnikumi direktori asetäitjaks tootKui ehitasime, käisime Ameerikas asja õppimise alal ning 1992 vastloodud riigimajandi mas. Praegu on laudas 504 lüpsva lehma kohdirektoriks. 1997 majandustegevust alustanud ta, aga lehmi laudas 530, kokku karjas 614 lehosaühingus on ta selle algusest peale tegevma. Lehmade koguarvust 87% lüpsab. Veidijuht ja juhatuse esimees. 2002. aastast on tekene on meie lüpsilehmalaut seega üleasustama poeg Siim Riisenberg samuti ametis ja üks tud, aga mõõdukas üleasustamine on lubakolmest ettevõtte juhatuse liikmest. Kolmas tud.” juhatuse liige on lihatööstuse juht Tiit SullaUue lauda ehitamine on ammu plaanis. Jukatko. ba enne esimese lauda ehitamist kinnitati val„Maaelul oli ja on väga suur perspektiiv, lavalitsuses detailplaneering, kus peal kaks põllumajanduses on võimalik hästi hakkama lauta. Teine laut, silohoidlad ja kaks lägahoidsaada. See hädaldav kuvand, mis meie maalat ootavad ehitamist. Infrastruktuur ja lüpelust loodud on, on vale, ma kohe ei salli sesikoda on valmis, praegu on pooleli keskkonnamõjude hindamise protsess, millega peaks da. Ei ole nii, et siin elavad ainult need, kes juühele poole saama oktoobriks. Kohalikel elaba lõunatunniks poe taga lääbakil vedelevad.

Põllumehed on küll virisenud, aga kohati on nikel on oma küsimused ja peamine neist puusee liialdatud. Me oleme ju ise selle tee validutab haisu. „Avatud lautades on haisumuret nud. Kui noor mees otsustab selle ala kasuks, rohkem kui kinnistes vanades lautades. Eks siis tööka ja nutika tegija puhul on korralik need asjad sõltuvad tuule suunast ja sellest, sissetulek tagatud. Muidugi ei teeni siin keemillega inimene harjunud on. Püüame asju gi advokaadi tunnitasu, aga üle keskmise Eesajada nii, et elanikke võimalikult vähe häiriti palga väljateenimine ei ole mingi kunst. Tuda, näiteks mitte pumbata läga nädalavaheleb aga mõista, et oleme osa loodusest ja vastustel jne. Keskkonnamõjude hindamine on

K

Märt Riisenberg usub, et Eesti kliimavöötmes on kõige väga põhjalik ja kõiki aspekte arvesse võttev protsess. Eesmärk on kokku 1000 lüpsvat lehma,” avab Riisenberg lähituleviku plaane.

Piima kokkuostuhinnast, õigemini selle madalseisust, räägiti mõnda aega tagasi igas uudistesaates, aga viimasel ajal pole sellest just palju kuulda. „Poodu harjub nööriga ka ära, ju siis läks jutt igavaks. 2014. aasta alguses oli piimahind üle 400 euro tonni kohta, sama aasta viimastel kuudel 250 ja vähem, aasta keskmine 325 oli siiski normaalne.

Sel aastal pole hind tõusnud, vastupidi. Praegune tase on 220–240 eurot tonni eest. See on veel vähem kui Vene kriisi alguses eelmise aasta augustis. Ehk hind tõuseb veidi, kui karjamaadel rohi otsa saab. Leedus toodetakse valdav osa piimast karjamaade pealt ning kui esimese ja teise niite rohi lõpeb, siis piimatoodang väheneb, nõudlus ning hind aga loodetavasti kasvavad. Pikemaajaliste projektide realiseerimisel tuleb arvestada keskmise või isegi väiksema hinnaga. Kui piima hind 260– 280 euro peale tõuseb, on hästi. Meie müüme oma piima ühistusse. 1997. aastast oleme Eestimaa Piimatootjate Ühistu liikmed, mis müüb omakorda piima edasi EPIKO-le ja see sõlmib lepingud piimaostjatega ja müüb piima edasi.

Maa Elu

PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTE

14. juuli 2015

3

köit ei lohistata KEHTNA MÕISA OÜ OSALEB AVATUD TALUDE PÄEVAL 19. juulil 2015 toimub esimest korda üle-eestiline avatud talude päev. Sel päeval võtab ühe päeva jooksul külalisi vastu enam kui 100 talu ja põllumajandustootjat üle terve Eesti. Talud on avatud kella 10–17.

Esmakordsel üle-eestilisel avatud talude päeval saab näha nii suuremaid farme kui ka väiksemaid talusid, põnevat põllumajandustehnikat, suuri ja väikesi loomi ning taimi. Kohapeal saab maitsta päris ehedat talutoitu ja osta kaasa kohalikke tooteid. Eelregistreerimisega korraldatakse ekskursioone ja töötubasid. Igal talul on oma programm, milles näidatakse oma talu eripära.

Algatus sündis põllumajandusministeeriumi, Maamajanduse Infokeskuse ja Järvamaa Avatud Talude eestvedajate koostöös. Jah-sõna andnud talusid näeb www.avatudtalud.ee. (allikas: põllumajandusministeeriumi koduleht).

Osaleb ka Kehtna Mõisa OÜ. Märt Riisenberg:„Meie küll otseselt talu ei ole, aga leidsime, et anname oma panuse maaelu tutvustamisse. Näitame tootmist ja pakume maitsta toodangut. Eesmärk on, et inimesed saaksid aru, mis maal toimub, ja mõistaksid, miks kaasneb näiteks piimatootmisega hais jne. Iga tootmisega kaasneb midagi negatiivset: põlevkivi puhul tuhamäed, piimatootmise ja lihakasvatuse puhul hais jne. Ootame väga neid, kellel peale lihtsalt uudishimu ka tõsisem huvi on. Näiteks olen suhelnud endiste Kehtna sovhoosi töötajatega, kes ei teagi, kuidas tänapäeval põllumajandustootmine käib, nüüd saavad nad sellest täpse pildi.”

e õigem tegevus piimatootmine.

Toomas Šalda

Selline skeem on vajalik, sest nõnda on kogused ja turujõud suuremad. Kehtna Mõisa OÜ-l on 17 tonni piima päevas, aga Eestimaa Piimatootjate Ühistul juba 80 tonni ja EPIKOl 250 tonni. Nii saab paremaid tingimusi kaubelda. EPIKO kogusest läheb pool Leetu, teine pool jääb Eestisse.” Paar viimast aastat on EPIKO-s, mille nõukogu esimees Märt Riisenberg samuti on, tõsiselt mõeldud piima väärindamise ehk oma tööstuse peale, sest nii saaks vähendada sõltuvust turukõikumistest, aga piimakogus on tööstuse rajamise jaoks ikkagi liiga väikene, vaja oleks kaks-kolm korda rohkem.

Teine oluline tegevusala Kehtna Mõisa OÜ-s on kanamunade tootmine. Kanakasvatus sai Kehtnas suuremas mahus alguse juba 1974, kui Kehtna sovhoostehnikumi ühe osana rajati kontrollkanala. Teaduspõhiselt peeti siin 2400 kana, igaüks oma puuris. Erinevaid tõugu kanu hoiti üks aasta, mille jooksul uuriti nende jõudlusomadusi. Uurimistöö kestis kuni 2000. aastani. Aga globaliseerumise tingimustes muutus jõudluskontroll sellisel kujul mõttetuks. „Hakkasime juurutama tootmiskanalat, võtsime kahe puuri vahelt seina ära ja panime

kokku kolm kana. Nii kuni 2012. Euroseadus lasti alla keskmise. Toodame tellimusepõhiütles, et täiustamata kanapuurides ei tohi selt ja laos hoiame kaupa minimaalselt, sest enam kanu pidada. Otsustasime siis rajada vanii saame tagada värskuse.” bapidamise kanala. Nüüd on kanad mööda põrandat laiali, kokku on neid 6500. Aasta muVõimalusel pakutakse soovijatele ka veisnevad, siis müüme maha, kodutingimustes te tapateenust. Kehtna Lihatööstuses on soomunevad nad veel paar-kolm aastat rõõmsalt vijail võimalus tellida vorstitoodete valmistaedasi. Pärast müüki puhastame kanala täielimist teenustööna kliendi enda loomadest. Likult ära ja võtame taas uued munejad. Alguhaveise kasvatajatele valmistatakse teenusses tootsime miljon muna aastas, nüüd kuni tööna poolsuitsuvorsti lihaveise lihast. Jahi1,8 miljonit. Number näib suur, aga kogu Eesperioodidel tehakse samuti tellimustööna uluti munatoodangust moodustab see alla protkilihast poolsuitsuvorsti. Eesti on nii väike, et sendi. Kogu toodang jääb Eestisse ja on tunKehtnasse on tee leidnud isegi Saaremaa jatud „Õnnelike õrrekanade munade” kaubahimehed. Alates 2011. aastast on Kehtna Limärgi all. Vabapidamisel kanade munade hatööstusel lubatud käidelda ka lambaliha ja tootmine on kulukam kuni 20% ja see peaks samuti on ettevõttel maheliha käitlemise tunkajastuma ka hinnas, aga veidigi kõrgema hinnistus. Esimesed mahelihatooted on turul juna küsimine on keeruline. Turg on üle ujutaba läinud jaanipäevast. tud odava Läti ja Leedu munaga ja me lihtsalt Taimekasvatusega tegeletakse Kehtna ei saa õiglast hinda küsida. Pood paneb ju saMõisa OÜ-s peamiselt oma tarbeks ehk loomuti oma protsendi juurde. Kui tootja saab madele söödaks ja Riisenberg jagab selle laias muna eest kätte vähem kui viis-kuus senti, on laastus kahte ossa: oma veistele kasvatatakse see alla tootmiskulu. Turustustegevus ongi rohusöödad ja maisisilo, teine osa on teraviljakasvatus, mis omakorda jaguneb kolmeks – üks peenike ja ülitähtis protsess. Aga igal juhul vastab meie kanakasvatus kõikidele norrapsikultuurid müügiks, loomasööda teravili midele ja enamgi veel. Normi järgi võib ühel veistele ja kanadele ning mingi osa läheb kauruutmeetril olla 9 kana, aga meil on vähem. baks toiduviljana. „Juurde ostame valgusööKanalas töötab kolm inimest.” ta – mineraalid, rapsikook, vitamiinid, sooKui Kehtna Mõisa OÜ tegevuse tähtsaim lad. Saame tagada põldude viljakuseks tarviosa on piimatootmine, siis lihatootmine on liku kultuuride vahelduvuse.” selle kaasnähtus. 25% lehmadest aasta Tööd Kehtna Mõisa OÜ-s jagub, aga jooksul prakeeritakse ja sellele ongi nagu ikka, on halvemaid ja paremaid OÜ Kehtna Lihatööstus rajatud, aegu, tõdeb Riisenberg. „Kehveselgitab Märt Riisenberg. „Jumatel hetkedel oleme kaalunud, riidiliselt on see Kehtna Mõikas kanalal ja lihatööstusel on sa OÜ tütarettevõte, sest vaid mõtet, aga päris miinusesse nii oli võimalik taotleda toesee ettevõtmine läinud ei ole Kehtna Mõisa OÜ tusi. Kui võrrelda suurtega, ja nii oleme need alles hoidtegevuse tähtsaim siis on meie lihatööstus pinud. Töötajate arv riigimajanosa on piimatootgem vorstiköök, samas on di ajaga võrreldes on praegu mine, lihatootmine täidetud kõik veterinaar- ja kordades väiksem. Tehnolooon kaasnähtus. hügieeninõuded. Valmistagiad ja tööde organiseerimine on me umbes pool tonni lihatäiesti erinev. Sama töö, mida kutooteid ühes tööpäevas. Amnagi tegi 600, teeb nüüd ära 60 inimest. bitsioon on muidugi suurem. 2003. tegime liHäid töötajaid pole lihtne leida. Mõnele ei sohatööstusse esimese investeeringu 3 miljonit bi mingid tingimused, mõnele kollektiiv. Töökrooni, et vastata euronõuetele. Oli roosa tajaid on meil Märjamaalt, Järvakandist, Lelunistus pidevalt laieneda. Karm konkurents lest, Raplast, umbes pooled on siiski Kehtna on meie tiibu kärpinud, aga veel kahel korral oma inimesed. Tööjõupuudust praegu õnneks oleme siia märkimisväärseid vahendeid paipole, ehkki ka sellega on varasematel aegadel gutatud: ehitanud biopuhasti, täiendanud takokku tulnud puutuda. Meil on ka pagulasi olpamaja, juurde ehitanud külmkambreid. Kahnud. Üks Indiast pärit suure jutuga mees tuli siia koos noore elukaaslasega, aga ei pidanud jumis meie lihatööstus ei ole, aga rikkaks ka ei tee. Vaja oleks leida mingi oma nišš. Lihtkuigi kaua vastu. Vahet pole – kui tulija tahab salt mingi tavapärase, mitme tootja sortimentööd teha ja seda oskab, siis meie kedagi ära ei dis oleva vorstisordiga pole väikesel tegijal põlga. Tulnud on ka inimesi, kellel pole töölootustki pildile pääseda.” Sortimendis on ega elamisluba, siis on jutt mõistagi katki jääumbes kolmkümmend nimetust, mida müüaknud.” se peamiselt Rapla piirkonnas, Tallinnas käib Riisenberg kinnitab, et tema enda jaoks on kaubabuss 2 korda nädalas. ETK poeketis on maaelu ja -töö nauding: „Olen oma elutööga samuti Kehtna lihatooted esindatud. Liharahul. Mul on inseneriharidus, muidugi meeltööstuses saab tööd 8 inimest. diks mulle ka millegi konkreetse kallal nokitseda, aga aastatega olen suhtlemise ära õppi„2009. aastani kasutasime lihatööstuses sisuliselt ainult oma sigade ja veiste liha, meil nud. Väga rahul olen elukohaga, ma ei taha oli Kehtnas ka oma kauplus, mille 2007. konnaabrimehe aknast sisse vaadata. Siin kuulen kurentsi tõttu sulgesime. Nüüd ostame sealihommikuti sookurgede hääli, metsloomad ha sisse. Meie toodangu hinnatase jääb kindkäivad ümber maja ringi. See ongi luksus.”

Avatud talud üle Eesti

E

eloleval pühapäeval toimub esimene üle-eestiline avatud talude päev. Põllumeeste keskliit ja talupidajate keskliit on lubanud selleks puhuks käima panna tasuta eribussid, mis alustavad oma teekonda Tallinnast, Tartust, Pärnust, Viljandist ja Rakverest. Tõsi, bussikohtade arv on piiratud ning eilse seisuga olidki eelregistreerijad mitu bussi kinni pannud. Kuid eks oma autoga ongi ehk mugavam mööda Eestimaad ringi sõita.

Põllumajandusministeeriumi, maamajanduse infokeskuse ja Järvamaa avatud talude eestvõtmisel teoks saaval avatud talude päeval ootab huvilisi ligi 150 talu ja põllumajandusettevõtet.

Tänane Maa Elu tutvustab ühte neist, Kehtna Mõisa osaühingut. Kel vähegi viitsimist, tasub minna veebilehele www.avatudtalud, kus igaüks leiab endale meelepärase koha, et põllu- ja talutööga, marjakasvatuse või loomapidamisega lähemat tutvust sobitada.

Kaardi järgi otsustades on avatud taludega kaetud kogu Eesti, suuremad saared kaasa arvatud. Kaardil noolega navigeerides saab iga avatud talu või ettevõtte kohta põhjalikumat teavet selle kohta, millega talus peamiselt tegeldakse ning mida ja mis kell avatud talude päeval pakutakse. Nii et on, kuhu minna ja mida uudistada.

Pühapäeval mõnda tallu või majandisse suunda seades tasub autosse istuda avarama pilguga, sest kogu Eestimaa on praegu suviselt kaunis ja hoolitsetud. Olen jõudnud seda ise sel aastal korduvalt kogeda. Tundub, et need ajad, mil autoaknast avanevat vaadet ilmestasid hüljatud elamised ja söötis põllud, on jäädavalt möödas. Pealegi suudavad tee peale jäävad metsadki marjade, ja mine tea, ehk juba ka kukeseentega üllatada.

Küll on mõtet igaks juhuks kaasa võtta kummikud ja vihmakeep, et mitte mõnel juhuslikul vihmahool lasta tuju langetada.

Korraldajad on pannud avatud talude päeva külalistele südamele sedagi, et oma kodust lemmiklooma ei maksa külastuspäevale kaasa võtta. Seda nii enda, oma lemmiku kui taluloomade närvide säästmiseks.

Külas olles käitutakse ikka võõrustajate kehtestatud reeglite kohaselt. Mõistlik on pista ka pisut sularaha taskusse, sest põldude vahel ei ole pangakaardiga suurt midagi ette võtta.

Ilusat ja meeleolukat avatud talude päeva nii küllakutsujaile kui ka külastajaile!

Peeter Raidla

Peatoimetaja Peeter Raidla, maaelu@ajaleht.ee, telefon 447 7063 Küljendus Katri Henga Korrektor Signe Siim Müügijuht Jane Barbo, jane.barbo@ajaleht.ee, telefon 526 3578 Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Rüütli 14, 80010 Pärnu, telefon 447 7090 Trükk AS Kroonpress, trükiarv 34 000 Maa Elu levib Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel kaks korda kuus Autoriõigused: AS Ühinenud Ajalehed, 2015

4

UUDISED

14. juuli 2015

Maa Elu

Maamajanduserialade lõpetajad tööturul hätta ei jää Eva Lehtla põllumajandusministeerium

J

uuni lõpul tunnustas maaeluminister Urmas Kruuse maamajanduserialade parimaid lõpetajaid.

Noored põllumehed hindavad põllumajanduskoolidest saadud teadmisi kõrgelt ning oma võimalusi tööturul heaks, sest juba enne kooli lõppu on mitmel neist töö või tööpakkumine olemas. Alati on võimalus ka ise ettevõtjaks hakata, selleks peab üksnes pealehakkamist olema, leiavad maaeluministrilt silmapaistvate õpitulemuste eest tänukirja saanud maamajanduserialade parimad lõpetajad. „Tööturgu uurides on alust arvata, et omandatud haridusega tööturul hätta ei jää. Seda enam, kui soov on minna erialasele tööle,” leiab Eesti Maaülikooli (EMÜ) magistriõppe kiitusega lõpetanud Birgit Kivi. „Näen võimalust minna farmijuhatajaks, konsulendiks või luua oma ettevõte. Selles olen kindel, et kavatsen oma tuleviku siduda Eestiga ja eluga maal.” Järvamaa Kutsehariduskeskuse lõpetanud Pille-Riin Reinaus on üks lõpetajaist, kes juba töötab, kuid soovib siiski jätkata ka õpinguid. „Töötan Konekesko Eesti ASis Claasi traktorite demonstreerijana. Plaanin jätkata õpinguid EMÜ põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise erialal.” Ka Enari Tõnström usub, et Olustveres omandatud haridusega tööturul probleeme ei ole. „Siit saadud tarkuse ja oskustega töö puudust kindlasti ei ole, pigem vastupidi – tööpõld on lai.”

EMÜ maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise eriala lõpetanud Taavi Kiisk leiab, et majandusalased teadmised loovad eelduse tegutseda väga erinevates valdkondades. „Võimalused tööturul on seega suhteliselt head, seda enam maaeluga seotud valdkondades.” Räpina Aianduskooli lõpetanud Liisi Kontist saab aga juba sügisest sama kooli õpetaja. „Võtsin vastu kooli tööpakkumise ning alustan sügisest puuviljanduse õpetajana.” Seoses sellega plaanib ta aga ise jätkata õpinguid hoopis Tallinna Ülikooli kutseõpetaja eriala magistriõppes. „Minu suurimaks hirmuks oli, et viis aastat kestnud õpingute järel ei leia ma erialast tööd. Tööpakkumisi tuli aga viimastel kuudel mitmeid. Seega on võimalused erialast tööd leida täiesti olemas,” lisab Liisi.

Põllumajanduskoolide lõpetajad kinnitavad üksmeelselt, et on saanud koolist vajalikud teadmised ja praktilised oskused ka ettevõtjana tegutsemiseks. „Küll on aga vajalik riskitaluvuse suurendamine,” lisab

OSTAME METSAKINNISTUID, KASVAVAT METSA JA METSAMATERJALI. PAKUME VEO- JA RAIETEENUST. AS Lemeks Põlva Tel 502 1666; 799 1474 Margus.Juhkam@lemeks.ee Lähemalt meist: www.lemeks.ee

Juuni lõpul tunnustas maaeluminister Urmas Kruuse maamajanduserialade parimaid lõpetajaid.

Maaülikoolis ökonoomikat ja ettevõtlust õppinud Taavi Kiisk. „Ettevõtlus maapiirkonnas nõuab enam pealehakkamist kui linnas. Lisandub ka põllumajandusliku tootmise olemuslik risk ilmastikutingimuste heitlikkuse tõttu. Siiski ei saa alahinnata äriidee väärtust, mis võimaldab eelnevaid riske mingil määral maandada.” Kõrgharidus aga lihtsustab hea idee leidmist üksnes vähesel määral, teab Taavi.

Võimaliku variandina näeb ettevõtlust ka Enari Tõnström. „Kindlasti on see üks variant, aga ka kõige raskem. Kohe pärast kooli ettevõtjaks hakata on keeruline, kuid mitte võimatu. Kindlam oleks hankida veel teadmisi ülikoolist või töötada mõnda aega kellegi teise ettevõttes.” Pärast seda on Enari arvates õige aeg. „Oma ettevõtte loomine nõuab kindlasti julgust, kuna riske on palju ja kõik peab olema hästi läbi mõeldud.”

Millistes valdkondades tasub lõpetajate hinnangul praegu maapiirkondades tegutseda? Tänased lõpetajad peavad Eesti tingimustes kõige perspektiivikamateks maamajanduse valdkondadeks loomakasvatust, ma-

hepõllumajandust ning maaturismi. „Köögiviljandus, eriti mahetootmine,” usub Liisi Kont. „Samuti mõnede, just ökopoodides hinnatud marjakultuuride kasvatamine. Näiteks hiina sidrunväändik ja südajas aktiniidia, milles on looduslikult rikkalikult nii vitamiine kui ka teisi kasulikke aineid.” Taavi Kiisk prognoosib edu taluturismi arengule. „Hoolimata praegustest raskustest, pean perspektiivikaks ka piima- ja lihakarjakasvatust. Nendeks on klimaatilised tingimused ehk sobivamad kui teraviljakasvatuseks.” Taavi hinnangul on potentsiaali ka mahetootmisel, eriti vähemkasutatavate kultuuride, näiteks tatra või kanepi kasvatamisel, ning mahelambakasvatusel.

Põllu- ja maamajanduserialasid ei vali noored parema puudusel, see on teadlik valik. Põllumajanduskoolidesse lähevad noored, kellel on perekondlik taust kodutalu näol või väga kindel soov. „Põllumajandus on üks vähestest valdkondadest, mis toob leiva lauale. Süüa tahavad ju kõik,” põhjendab erialavalikut Birgit Kivi. „Oma eriala, loomakasvatuse, valisin sest olen juba lapsest saati tundnud

Põllumajandusministeerium

suurt huvi loomade, eelkõige suurloomade vastu.”

Tõsist huvi ning soovi tegeleda millegi praktilisega nimetavad peamiste põhjustena ka teised lõpetajad. „Õppimiseks pole paremat motivatsiooni kui tõsine huvi eriala vastu,” ütleb Järvamaa Kutsehariduskeskuse lõpetanud Brenda Raid. Sama kinnitab ka EMÜ metsanduse eriala lõpetanud Reigo Roos, kes usub, et eriala valikul tuleb eelkõige kuulata südame häält ja õppida seda, mis huvitab. „Olen maalt pärit ja soovin ka tulevikus elada ja töötada maal. Metsandust õppima minna tundus loomulik käik.”

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli põllumajanduseriala lõpetanud Enari Tõnströmi jaoks oli valik lihtne. „Otsustasin põllumajanduse kasuks, kuna olen ka ise ehtne maapoiss. Vanaisal ja vanaemal on talu, kus olen olnud abiks igasuvistel heinatöödel, karjatamisel. Kui jalad juba traktori pedaalile ulatusid, õnnestus ka ise mõnd roolida. Eks siit see huvi on tulnud.” Pille-Riin Reinaus kiidab aga koolist saadud põllumajandushariduse mitmekesisust. „Valisin põllumajanduseriala, kuna see on väga laiapõhjaline,” põhjendab Pille-Riin.

Maa Elu

REKLAAM

14. juuli 2015

€

€

5

6

T E RAV I L J A KA S VAT U S

14. juuli 2015

Maa Elu

LÜHIDALT

Kontrollitakse pindalatoetuste saajaid Pindalatoetuste taotlusvoor kestis 7.-25. maini ning hilinenult oli võimalik taotlusi esitada kuni 19. juunini. Kohe pärast taotluste vastuvõttu algas kontrolliperiood, mis võib vajadusel kesta kuni aasta lõpuni, teatas PRIA. PRIA kontrollib kõiki pindalatoetuste taotlusvoorus esitatud taotlusi administratiivselt.

Lisaks koostatakse valim taotlejatest, kelle juures viiakse läbi kohapealsed kontrollid.

Peamiselt kontrollivad PRIA inspektorid kohapeal, kas kasvatatav põllumajanduskultuur ja maakasutus vastavad taotlusele märgitule ning kas toetuse saamise nõuded on täidetud.

Nn rohestamise valimis olevatel taotlejatel kontrollitakse kuni 15. augustini põllul kasvavat kultuuri ja ökoaladeks märgitud kesadel tootmiskeelust kinnipidamist.

Kuna nõuete täitmise tähtajad on erinevad, tuleb arvestada, et lisaks põhikontrollile võib toimuda hiljem ka täiendavaid kontrolle. (ME)

Sigade katku uusi leide 8. juulil diagnoositi sigade Aafrika katk Järvamaal Koeru vallas ühel leitud metsseal. Metssea leiukoha ümber jääval 200-ruutkilomeetri suurusel alal asuvale kolmele seakasvatusettevõttele on kehtestatud kitsendused.

Ajavahemikul 29. juunist 6. juulini diagnoositi sigade Aafrika katk veel ka Viljandimaal kaheksal leitud ja kolmel kütitud metsseal, Võrumaal ühel leitud ja kaheksal kütitud metsseal ning Valgamaal neljal leitud ja ühel kütitud metsseal. (ME)

Suur tung maaülikooli õppekavadele Eesti ülikoolidest on kõige kõrgem sisseastumisavalduste ja õppekavade arvu suhe Eesti maaülikoolis, kus 18 bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppe ning integreeritud õppe erialale esitati 3193 sisseastumisavaldust. Ehk siis ühele erialale kandideerib õppima keskmiselt 177 inimest.

Suurim konkurss (9,24 soovijat kohale) oli maaülikoolis toiduainete tehnoloogia õppekavale, järgnes loodusturism (9,20) ning maamajanduslik ettevõtlus ja fi nantsjuhtimine (8,37). Erialade populaarsuse pingereas järgnesid keskkonnakaitse (7,73) ja veterinaarmeditsiin (6,97).

Sisseastumisperioodil esitati maaülikooli eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kokku 3753 avaldust.

Avaldusi ootas maaülikool kokku 18 bakalaureuse-, rakenduskõrgharidusõppe ja integreeritud õppe õppekavadele ning 22 magistriõppekavale. Esmakordselt oli sel aastal avatud vastuvõtt puidutöötlemise tehnoloogia rakendusõppekavale ning maaettevõtete strateegilise juhtimise magistriõppekavale.

„Ei ole enam maid kuskilt juurde võtta. Kõik maa, millel kannatab veel kasvatada, on juba vilja all,” ütleb Uno Teemägi.

Maaülikool avalikustab vastuvõetute nimekirjad SAISis 17. juulil, vastu võetuks osutunud üliõpilaskandidaat peab kinnitama oma õppima tulekut SAISis kahe päeva jooksul alates enda vastuvõetuks määramisest.

Doktoriõppesse on võimalik kandideerida 16. augustini. (ME)

Infopäev põllumeestele Sel neljapäeval, 16. juulil toimub Oilseedsi ja Eesti maaülikooli korraldatav infopäev põllumeestele Tartumaal. Päev algab ja lõpeb Oilseedsi uues esinduses Tõrvandis, vahepeal sõidetakse põlluseminarile Eerikal.

Infopäeval on võimalik kuulata taimekasvatusalaseid soovitusi ja nõuandeid spetsialistidelt ning tutvuda Deutz-Fahri, Amazone’ ja Krone’i põllumajandustehnikaga. (ME)

Veterinaarravimite müüjad koonduvad 6. juulil 2015. a sõlmisid Sivar Irval, Irvali OÜ, AS Remedium ja AS Dimela OÜ ühisettevõtte moodustamise lepingu, mille alusel Sivar Irval ja Remedium omandavad kooskõlas aktsionäridevahelise lepinguga ühise valitseva mõju Remediumi ja Dimela ettevõtete üle.

Päev hiljem jõudis koondumisteade konkurentsiametile menetlemiseks.

Remedium ja Dimela on kohalikud pereettevõtted, mille põhitegevusvaldkonnaks on veterinaar- ja põllumajandustoodete müük.

Mõlema ettevõtja olulised kliendid on põllumajandusettevõtted, sealhulgas piimafarmid ja veterinaarkliinikud. (ME)

Tutvumine põllumehe tiitli nominentidega Eelmisel nädalal külastas žürii tänavuse aasta põllumehe konkursi nominente. Maaleht ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda valivad aasta põllumeest juba 15. korda.

Esmaspäeval külastas žürii Lääne-Virumaal Roelas tegutsevat Tarmo Ellerit, kes tegeleb lihaveisekasvatusega. Seejärel suunduti Järva-Jaani, kus kohtuti Paistevälja OÜ juhi Meelis Mändlaga, kes tegeleb piimatootmise ja teraviljakasvatusega.

Pärastlõunal suunduti Pärnumaale Koonga valda külla lihaveisekasvatajatele Reet ja Targo Pikkmetsale osaühingust Talu ja Tulu.

Teisipäeva hommikul võõrustas žüriiliikmeid Saaremaal Uustla ökotalu perenaine Liia Sooäär, kes kasvatab Eesti maatõugu piimalehmi.

Sel aastal osaleb konkursil 13 põllumeest.

Juuli jooksul külastab konkursi žürii ka ülejäänud üheksat väärikat kandidaati. Konkursi võitja kuulutatakse pidulikult välja novembris. (ME)

SUL ON METSA, PÕLDU, MAJA VÕI MUUD KINNISVARA? Meil on hindajad, ostjad ja nõuandjad.

Helista, kirjuta ja räägime. Parim hind!

Tel 327 0670, e-post info@virumaainvest.ee.

„Ise magad Kristina Traks maaelu@ajaleht.ee

T

aheva valla Punda talu peremehel Uno Teemägil on põhjust rõõmustada – tänavune jahedavõitu suvi on vilja kasvu igati soosinud ja saak paistab tulevat korralik. Juba kuu lõpus tahetakse alustada varajase odra koristamisega. Uhiuue kombainiga.

Läti piiri ääres asuvas Taheva vallas ei kohta naljalt söötis maid, sest iga vähegi põllu moodi lapp on eeskujulikult üles haritud.

Harija on Uno Teemägi, kes sai just 85aastaseks ja on tõenäoliselt Eesti üks vanemaid tegevpõllumehi. Ta juhib igapäevaselt Punda talu ja ka Hargla Seemneühistut. Talul ja ettevõttel on koristuspinda kokku üle 500 hektari. „Ei ole enam maid kuskilt juurde võtta. Kõik maa, millel kannatab veel kasvatada, on juba vilja all,” ütleb Teemägi. „Eks me masinate ja

meestega oleme ka arvestanud just selle pindala peale.”

Masinate ostmisega on Teemägil oma teema. Ta on põhimõtteline laenude ja liisingute vastane ja ei ole elus ühtegi pangalaenu võtnud. Kõik masinad on ostetud kas PRIA toetustega või üldse ilma. „Viljakuivati sisseseade tegime PRIA abiga, kaks uut Valtrat aga täiesti ilma. Korjan raha kokku ja siis selle eest ostame,” räägib Teemägi. Miks ta laenu võtta ei taha? Sellega seostub üks vana lugu. Nimelt oleks Teemägi isatalu Urvastes veksli katteks peaaegu haamri alla läinud, kusjuures summa, mille pärast talu taheti ära võtta, oli üksnes 1000 krooni ehk 10 lehma raha. „Saadi ikka kohaliku piimaühistu abil raha tagasi makstud ja talvel tasuti metsa arvelt võlg. Aga sealt alates olen mina laenuvõtmise vastane, sest ma olen näinud, kui hull asi on võlgu elamine,” räägib ta.

Teemägi alustas ettevõtlusega alles 60aastasena, siis, kui algas talude taastamine.

Varsti läks laiali ka Taheva sovhoos, kus Teemägi oli majandi Hargla osakonna juht. Punda talu sai Teemägi ämmalt kingituseks. Algul oli talul üksnes 16 hektarit põllumaad ning lisaks natuke metsa- ja heinamaid. Esimesed

Maa Elu

T E RAV I L J A KA S VAT U S

14. juuli 2015

7

Tänavune viljasaak jääb eelmise aasta omale tõenäoliselt alla

d, vili kasvab” külvid tehti Punda talus 1991. aastal, kui maha sai 10 hektarit otra, 4 hektarit lina ning kartulit ja porgandit mõlemat hektari jagu.

Põline Punda talu, mis sellesse suguvõsasse osteti juba 1892. aastal, oli eelmise Eesti Vabariigi ajal kahe õe vahel pooleks tehtud.

Nüüdseks on maad jälle liidetud ning Teemägi on järjest talule maid juurde ostnud. Praegu on talul koos metsa- ja heinamaaga juba üle 400 hektari maid.

Seevastu Hargla Seemneühistu, millel algusaegadel oli oma 30 liiget, kuid mis nüüd on Teemägide perefirma, tegutseb rohkem rendimaadel. Maade puudus ongi see, mis paneb edasisele ettevõtte laiendamisele piirid peale. „Riigimaid on siinkandis müümata ehk veel 30–40 hektarit. Hinnad on aga väga üles läinud. Põllumaa hind on juba üle 2000 euro hektar,” selgitab Teemägi.

Ta ütleb, et maad ei ole kõige paremad – liivasevõitu. „Neli pool kuni viis tonni hektarilt saab ikka kätte, kui korralikult harida,” ütleb ta. Sellist aastat, kus kogu saak oleks nässu läinud, Teemägi ei mäleta. Jah, on juhtunud, et mõnelt põllult vilja vähe tuleb. Näiteks ükskord tegi rahehoog rapsipõllul nii puhta töö, et loodetud 2 tonni kohta hektarilt tuli üksnes 600 kilo. Aga sellist aastat, mis oleks

miinusega lõppenud, pole Teemägil olnud ja sellepärast on saadud ka pidevalt aina investeerida. Põllumees tundub ikka vägagi põline rikas olema? „Eks ta ikka on, sest süüa tahetakse ju alati. Teisalt aga – nälgivatel inimestel pole paraku tihtipeale raha söögi ostmiseks,” ütleb Teemägi.

Eesti Taimekasvatuse Instituudi direktor Mati Koppel ütleb, et kuigi tänavust viljasaagi lõplikku prognoosi on veel vara öelda, siis eelmise aasta tasemeni tänavu saadav ilmselt ei küüni.

Mäletatavasti koristasid põllumehed eelmisel aastal Eesti põldudelt kõigi aegade suurima saagi. „Suviviljad on pigem keskmisest allapoole, talivili on paremas seisus. Mõjutab ka see, kuidas vihma veel tuleb. Tera ei ole veel peas ja selleks, et see kasvaks, on niiskust vaja. Mulla niiskusvaru on piiripealne. Hommikul just rääkisin ühe Lõuna-Eesti põllumehega ja ta kurtis, et on väga kuiv,” räägib Koppel. Üldiselt aga saab Koppeli sõnul Eesti viljakasvatajate kohta ainult häid sõnu öelda. „Au ja kiitus neile, kõige uuega tulevad kaasa. Ma usun, et just tänu uuendusmeelsusele on ka eelmise aasta rekordsaak tulnud. Rekordi taga ei ole ainult soodne ilm, vaid ka teadmised, head masinad, väetised,” sõnab ta. Positiivsena saab välja tuua selle, et väetustaseme poolest oleme pigem tagasihoidlikud. Koppeli sõnul väetatakse näiteks Soomes põlde palju rohkem kui Eestis ning ka taimekaitsevahendite kasutuse osas loevad Eesti põllumehed väga täpselt raha – kui aastaid tagasi kasutati neid rohkem ja sageli ülearugi, siis viimasel ajal on aru saadud, et rahaliselt on mõistlikum neid kasutada pigem vähem.

Palju on ka arutletud selle üle, mis pindalast viljakasvatus üldse ära tasub. Nii ja naa – üldiselt on nii, et kui põldu on alla paarisaja hektari, siis selle kõrvalt ise masinaid pidada on küsitav. Samas toob Koppel välja, et palju tehakse koostööd – masinaid jagatakse ning mõtteviis, et igal mehel peab tingimata olema oma kombain ja traktor, on hakanud kaduma. „Kui sel moel koostööd teha, saab tegutseda ka väiksemal pinnal,” ütleb Koppel.

Erinevaid viljasorte, mida Eestis kasvatakse, on Koppeli sõnul liigagi palju. „Põllumehed kogu aeg otsivad aina paremat, kuid tegelikult on olemasolevad sordid juba ennast tõestanud. Kui on korra leitud head saaki andnud sort, siis uus ei pruugi olla parem. Minu käest küsitakse tihti, millist uut sorti kasutusele võtta. Olen seepeale ikka soovitanud mõelda, kui rahul ollakse olemasolevaga, ja kui ollakse rahul, siis jätkata sellega,” ütleb Koppel. „Väiksema sordivalikuga on kindlam ja lihtsam minna ka välisturule, sest erinevaid sorte kokku segades ei ole vilja kvaliteet ühtlane.”

mata jääb. Müük käib nii, et iga päev kella 14 ajal tuleb telefoni sõnum selle päeva vilja hindadega. Siis on kaks tundi aega otsustamiseks ja kui on müügisoov, siis see tuleb hiljemalt kl 16 lukku panna. Kokkulepitud hind on see, mille põllupidaja saab vilja eest oma õuel ehk et mingeid summasid transpordi eest enam juurde ei tule või maha ei lähe.

Hargla Seemneühistu on põlluKuigi Teemägi naljatoonis vismeeste ühistu Kevili liige ja kab, et viljaga on lihtne – ise mamüüb vilja selle kaudu. Pungad, vili kasvab, siis tegelikult da talus kasvatatu läheb tuleb sel alal end vägagi vaja „Neli pool kuni viis uuendustega kursis hoida ja müüki läbi Baltic Agro. Vilja tonni hektarilt saab müümist kirjeldab Teemägi nendega kaasa minna. Muidu ikka kätte, kui kui närvide mängu. Vili on ei püsi lihtsalt konkurentsis. börsikaup ja tähtis on tabada „Ühistud korraldavad päris korralikult seda müües parimat hinda. palju mitmesuguseid koolitusi harida.” „Kõige tähtsam, et paneksid ja põllupäevi ning eks ma jõuUno Teemägi õigel ajal hinna lukku. Viljadumööda osalen. Teistmoodi lihtäri käib selle peale, kellel salt ei saa, peab teadma, mis valdnärv paremini vastu peab,” konnas uut toimub,” ütleb Teemägi. selgitab Teemägi. „Kõige hullem ongi see, et Suure majapidamise ja ettevõtte juures on ei oska börsil õiget hinda tabada. Näiteks tegemist palju ning muidugi ei rabele Teemämöödunud kevadel ei fikseerinud hindu õigesgi siin üksinda. Raamatupidamist teeb tütar, ti ja sügisel vilja hind muudkui kukkus.” tööandjaks on Teemägi neljale mehele ning Samas on läbi nende vahendajate Teemäoma järeltulijana näeb ta poja väimeest. Ise gi sõnul vilja väga mugav müüa – ei ole muTeemägi traktorirooli ei istu, kuid ringisebiret, et viljaostja koos viljaga kaob ja raha saamine, nagu ta ise ütleb, on kõik tema teha.

„Kui on vaja midagi kuskilt tuua, siis see on minu töö,” ütleb Teemägi. Kõik suuremad otsused talu ja ühistu juures teeb ta samuti peamiselt ise. Sellist päeva, kus poleks olnud vaja mitte midagi teha ega kuskile minna, Teemägi ei mäleta ja ei oota ka.

Punda talu õuel seisab ka hulk kanuusid ja umbest teist samapalju on sõidus. Juba aastaid tegeleb talu imeilusal Koival ja Mustjõel kanuumatkade korraldamisega ning matkaliste jõe äärde viimine ja toomine on ka põhiliselt vanaperemehe õlul. Kokku on kanuusid 34 ja süstasid 6. „Eks meelespidamist on palju, sest sõitasoovijaid jätkub. Mõnikord on küll nii juhtunud, et olen lubanud sauna kahele seltskonnale üheaegselt. Eks siis oleme naabrimehe käest teist sauna laenanud,” muigab Teemägi. Rekordarv on olnud 100 kanuutajat ühe päevaga.

Kuulan eakat ja reibast põllumeest ja mõtlen, et tahaks isegi olla 85aastaselt ikka nii tegus. Mis see nipp on? „Pole siin erilist nippi.

Söön kõike ja selle asemel, et raha ravimite ostmisesse investeerida, ostan selle eest traktoreid ja masinaid,” ütleb Teemägi muiates.

Sel nädalavahetusel oma juubelit pidanud põllumehel pole plaani veel hoogu maha võtta.

8

KIIKA AEDA

14. juuli 2015

Maa Elu

Kuivatatud ja külmutatud õied Säde Lepik maaelu@ajaleht.ee

M

õne ilusa õie tahaks suvest mälestuseks kaasa võtta. Õite ilu saab jäädvustada pildistades, kui aga tahate neid kasutada pühadekaunistustes, taimeseades vm, pange õied selleks nüüd kuivama.

Paljusid lilli saab kuivatada nagu saunavihtu kuivas ja õhurikkas ruumis. Väiksed kimbud (liiga suured ja tihedad lähevad kergesti hallitama ja mädanema) riputage kuivama õievarred ülespoole. Hästi sobib kuivatusruumiks pööning, sest pimedas säilib õie värvus paremini. Väga hästi hoiavad oma värvi õlelilled ja parkjuured. Sobiv temperatuur on 18–25º, kui soojust on vähem, lähevad lilled kergesti mädanema, liiga kuumas ruumis muutuvad taimed aga rabedaks.

Kuivatamiseks noppige ja lõigake lilli ilusal päikeselisel päeval, pärast seda, kui hommikune kaste on kuivanud. Õied võiksid olla just sellises avanemisjärgus, nagu te neid kuivatatult näha soovite. Täisõites kukekannus riputage kuivama enne kui alumised õied õisikust pudenema hakkavad, ülemised võivad siis veel nupus olla. Pööris-kipslill pange kuivama siis, kui enamik õisi on avanenud.

Tugeva ja värvika kimbu saate parkjuure sortidest, neid koguge, kui enamik õisi on lahti. Ka longus rebasheinal peaksid õisikud olema ilusasti välja arenenud. Seda lille, mida rahvasuu ekslikult rebasesabaks kutsub (rebasesaba on üks hoopis tagasihoidlikum taim) võiks proovida kuivatada asendis, nagu lill kasvab, muidu vajub uhke „saba” sirgu. Harilik õlelill ehk kattelehine käokuld lõigake kuivama siis, kui õied on veel nupus või just-just lahti löönud, avanenud õiega lill pole kuivatatult nii ilus. Füüsali ehk hiina laterna, mesiohaka ja ogaputke õisik peab enne kogumist jõudma värvuda. Enne taimede kuivama riputamist eemaldage vartelt lehed. Kimbu võib kinnitada nööri, traadi või kummirõngaga.

Kuivamiseks kulub kaks nädalat kuni kuu, aeg sõltub taime liigist ja kuivamistingimustest.

Laukude, mesiohakate ja sarikõieliste õisikuid

Hortensiatel ja teistelgi tugeva varrega või juba poolkuivadel õitsejatel võib lasta kuivada veeta vaasis.

Raudrohu värvikad sordid on ilusad ka kuivatatult. Raudrohtu, soolikarohtu, lavendlit, kõrrelisi jm on hea kuivama riputada väikestes kimpudes.

Erakogu

Jääkuubikuisse võib külmutada näiteks aed-liivateed.

võib õhurikkas ruumis kuivatada ka pappkarbile tõmmatud võrgul.

Ilusate viljade pärast tasub kuivatada harilikku lina, kuke- ja idamagunaid, väga kaunid on mustköömne kuprad ja muidugi dollarilillena tuntud aed-kuukress. Aed-kuukressi taim võtke sügisel koos juurtega üles, pärast kahenädalast kuivamist vajutage kuprad kergelt lahti, et nn dollar välja ilmuks.

Lopsakaid, veerikkaid ja ka lameda kujuga õisi (näiteks roos, daalia, begoonia, gerbera, peiulill, saialill, aedkannike ehk võõrasema, gasaania jt) saab kuivatada liivas, liiva ja booraksi segus (sobiv vahekord on 2:3) või näiteks mannas. Lillede kuivatamiseks sobib puhas mereranna- või jõeliiv, kus ei ole saviosakesi. Veel on vaja õhukindlalt suletavat (plast- vm) karpi. Pange karpi 3–5 cm paksune liivakiht ja asetage sellele, nägu ülespoole, õied. Seejärel puistake liiva ettevaatlikult

kuivatades ei tohi temperatuur tõusta üle 50 kraadi. Kuivatatud õisi ehk immortelle (nimetus tuleneb prantsuskeelsest sõnast surematu) hoidke kuni nende kasutamiseni pappkarbis soojas ja kuivas ruumis.

Väga tore on õieilu alles hoida ka jääkuubikutes. Jooke jahutavate lilleliste kuubikute jaoks noppige söödavaid õisi, sobivad näiteks lavendli, metsmaasika, kibuvitsa, punase ristiku, kortslehe, võõrasema, kurgirohu, lillherne, lina, mungalille, raudürdi, saialille jt õied ja õisikud. Kuubikute tegemiseks on tarvis sobivat jäävormi ehk paraja suurusega avade-aukudega alust ja mullideta mineraalvett. Jääkuubik on eriti kaunis, kui õis jääb selle keskele. Et seda saavutada, täitke vormid pooleldi mineraalveega, lisage igasse vormi õis ja pange need siis sügavkülma. Kohe, kui kuubikud on peaaegu jäätunud, valage vormid ääreni vett täis ja laske neil uuesti jäätuda.

kroonlehtede vahele ja kui õied on umbes kolmesentimeetrise liivakihiga kaetud, sulgege karp.

Kuivamine kestab kaks-kolm nädalat ja viie roosiõie kuivatamiseks võiks kuluda ehk 3 liitrit liiva. Et õrnad õied karbist välja võttes katki ei läheks, torgake karbi põhja augud ja laske liival aukude kaudu välja joosta.

Kuivas puhtas liivas säilivat eriti hästi siniste õitega lillede toon. Peeneteraline manna ei kleepu ja eemaldub taimelt kergesti. Mannas kuivatamist proovides pange õied näiteks kaussi kahe mannakihi vahele ja tõstke kauss nädalaks või kaheks sooja radiaatori peale.

Mikrolaineahjus on keskmisel kuumusel mõnekümne sekundiga kuivatatud asparaagust ja sõnajalga, et need säilitaksid oma rohelise tooni. Paslik kuivatamisaeg selgub katsetades. Õisi ja lehti gaasi- või elektriahjus

Juuli sobib lõikustööks Säde Lepik maaelu@ajaleht.ee

T

Kobarast jätke alles kõige ilusam õunake, tavaliselt kasvab see keskel.

Erakogu

änavune suvi on kõiges hilisema arenguga ja koduaias jätkub kindlasti töid juulikuukski. Kui tõesti tundub, et töödega tekib väike vahe sisse, siis võtke aiakäärid ja -saag ning vaadake üle oma õunapuud ja okaspuudega istutusalad. Esimesed ei püsi ilma hooleta saagikad, teised aga võivad omatahtsi kasvades kaotada oma ilusa vormi. Õunapuud tahavad kindlasti hoolt, kui need tänavusel pikal kevadtalvel enne pungade paisumist lõikamata jäid. Õunapuid võib lõigata ka jaanipäevast augusti lõpuni. Praegu on hästi näha kõik kuivad ja talvel kahjustada saanud oksad, alustage lõikust nendest.

Lõigake ära murdunud ja haigustunnustega oksad ning needki, mis kasvavad risti, püsti või võra sisse. Lõigake ära ka tekkinud juurevõsud. Haavad paranevad juulis ruttu ja suvise lõikuse juures on eriti tore see, et puul pole pärast seda jaksu vesivõsusid kasvatada.

Lõigata tuleb oksakrae pealt ja tüügast jätmata. Kui on vajalik ära lõigata mõni natuke jämedam oks, siis on asi keerulisem. Kui pole kedagi, kes aitaks oksa hoida, saagige esmalt oksa alaküljelt läbi umbes üks kolmandik oksa jämedusest ja siis saagige oks läbi pealtpoolt. Sel moel ei rebene puukoor oksa murdudes katki. Seejärel lõigake kindlasti maha ka esialgu jäänud tüükajupp. Lõikehaaval las-

ke õhu käes kuivada ja katke suuremad neist alles seejärel haavapalsami või õlivärviga.

Puud, millele tehti varakevadel tugevam lõikus, on nüüd tihedalt täis noori püstiseid kasve. Neil ei maksa lasta puituda, just praegu on õige aeg need käega ära murda või rebida-näpistada. Alles võiks jätta rõhtsalt paiknevaid kasve, mõnel sordil (näiteks ’Tellisaare’) kannavad need aasta pärast ilusaid õunu.

Vesivõsud tulevad murdes kergesti ära, puule ei jää tüükaid ja murdekohad paranevad kiiresti.

Ainult ligi kümnendik õunapuud ehtinud õitest areneb õunteks. Hulk viljahakatisi variseb juunis, kuid tihti jääb neid puule ikka liiga palju ja kellelgi pole suurt rõõmu sellest, kui puu ägiseb sügisel vissikoorma all ja ootab toestamist, kuid ilusaid suuri õunu on saagi hulgas ikka vähe. Kui puu, millel korraga kasvavad õunad ja arenevad järgmise aasta õiepungad, üle jõu pingutab, hakkab kujunema perioodiline viljakandvus.

Selle vastu aitab hea hooldus, mille võtteiks on nii lõikus kui viljade harvendamine.

Kui harvendada jõuab juba juunis, umbes kuu pärast õitsemist, tekib järgmiseks aastaks rohkem õiepungi. Juulikuise harvendamisega kergendame puu koormat ja saame tänavu küll vähem, kuid see-eest suuremaid ja ilusamini värvunud õunu. Kui õunahakatisi on puul palju, jätke igast õisikukobarast alles üks vili ja muidugi see kõige ilusam. Kui õunu paistab vähe, jätke alles kaks viljahakatist. Näpistage

Et põõsas püsiks tihe ja hoiaks sordiomast vormi, lõigake viimase aasta kasvust pool ära. ära ka imeliku kujuga, kahjuritest rikutud ja haigustunnustega õunakesed. Teise käega hoidke sel ajal oksast kinni, sest muidu võib viljaokski tööhoos murduda.

Kui kasvatate vabakujulisel istutusalal või koos püsililledega põneva vormiga okaspuid, näiteks laiuvaid ja roomavaid kadaka sorte, siis vaadake, et nad seal ülearu võimust ei võtaks. Kergesti tükivad laiutama ja teisi taimi varjama näiteks Pfitzeri kadakad, neil lõigake liiga pikaks veninud oksad suvel julgesti tagasi ja kärpige ka aastakasve. Lõikekoht valige nii, et mõni väiksem oks seda pilgu eest varjama jääks. Et sammasja kujuga kadakad või elupuud kasvaksid ilusad ja tihedad, lõigake ära võrast liiga välja ulatuvad oksad. Kui viimasest aastakasvust pool ära kärpida, püsib põõsas ilusti vormis. Ka sel kevadel istutatud elupuuhekki tuleb juba sel suvel lõigata.