Jaan Tootsman: Kellel on jäänud kolhoosiajast masinaid, need ikka tulevad meie juurde. Väikesed tegijad on kadumas. Lk 2–3
NR 14 (20) • 28. JUULI 2015
Jahimehed hoiavad metsas tasakaalu Raielangil kasvama hakkav noor mets on metsloomadele magnet. Lk 6 ja 7 Multš aitab, aga ei ole imevahend Multš aitab mullas niiskust hoida, vähem on vaja rohida ja niita. Lk 8
Eestlased on laadarahvas Peeter Raidla maaelu@ajaleht.ee
K
õikvõimalikud laadad ja festivalid on juba ei tea mitmendat suve vallutanud kogu Eesti, jätmata vahele ühtegi maakonda ja ilmselt ka ühtegi valda ning suuremat asulat. Veebiportaal laadakalender.ee on püüdnud neil kõigil silma peal hoida, aga miskipärast arvan, et kõiki laatu ja laadalaadseid rahvakogunemisi pole sealgi kirja suudetud panna. Näiteks augustiks oli seal eilse seisuga kirjas 44 erinevat laata. Laatadel on oma võlu ja sarm. Just laadaõhustik on see, mis sunnib sind tegema nii mõnegi ostu, mis laadaväliselt oleks nähtavasti tegemata jäänud. Tõsi, seda ehtsat laadal müüdavat talutoitu – juustu ja sõira, koduses ahjus suitsutatud kala, liha, sinki, vorsti ja pekki, rääkimata koduköögis vurritatud puhtast meest – polegi võimalik tavalisest toidupoest osta. Rääkimata üle Eesti tegutsevate käsitöömeistrite toodangust – vankriratastest ja vitspunutistest pitslinikute ja kaltsuvaipadeni välja. Olen endamisi mõelnud, et mis oleks, kui keegi võtaks kätte ja liidaks kõik Eesti käsitöömeistrid ühe mütsi ehk siis veebiportaali alla, kust oleks võimalik tellida kogu seda kirevust, mida laatadel pakutakse. Üks olulisemaid tõkkeid selle elluviimisel on ilmselged probleemid logistikaga: kuidas toimetada Kesk-Eestist tellitud saarlaste tehtud kuumaalus või Peipsi ääres kasvatatud sibulate palmik ilma oluliste lisakuludeta ostjani? Talutoiduga on minu mäletamist mööda seda üritatud mitut puhku teha, aga paraku mitte eriti edukalt. Takistuseks on veel teinegi probleem. See, et eestlane on laadausku ning soovib ihaldatud eset enne ostu kindlasti oma silmaga üle vaadata ja käega katsuda, toidupoolise puhul ka mekkida. See on meil lihtsalt veres ja sinna pole miskit parata. Nii tulebki ühel või teisel viisil hoida pilk peal laadakalendril, sealt endale sobivad paigad üles tähendada ja õigel päeval autole tuurid sisse ajada. Häid laadaelamusi!
2
VÄ I K E E T T E VÕT J A
28. juuli 2015
Maa Elu
Hakude Service OÜ näeb Toomas Šalda maaelu@ajaleht.ee
I
ga suur on kunagi olnud väike. Kui tavaliselt kirjutab Maa Elu ettevõtetest, mis on juba laiemalt tuntud, siis seekord tutvume Raplamaal Hagudis tegutseva Hakude Service OÜga, mis ei ole ühegi mõõtkava järgi suur firma. Pakutakse laia valikut peamiselt metallitöödega seotud teenuseid, aga esialgu ei saa öelda, et tööjärg oleks pidev ja stabiilset sissetulekut tagav, ent tegusate meestena alla ka ei anta. Edukamatel aegadel on ettevõtte palgal olnud kuni kümme töötajat, halvematel päevadel tuleb ettevõtte juhil ja ühel omanikul Jaan Tootsmanil hakkama saada vaid mõne alluvaga. Et leiba lauale saada, on Tootsmanil tulnud töötada Soomes, seda nii ettevõtte kui eraisikuna. Samal ajal otsitakse päris oma nišši, et firmale rohkem pärituult purjedesse puhuda. Värske rattamajade projekt lubab tulevikku vaadata lootusrikkalt. Hakude Service OÜ asutati 2010. aastal, enne seda tegutseti Mivo Ehitus OÜ metalliosakonnana. „2000ndate alguses ostsin Hagudis tühjalt seisnud karjalauda hoone. Mivo all töötades seadsime sinna sisse korraliku töökoja, saime EASist toetust, ostsime masinad sisse. Valmidus on meil olemas paljudeks töödeks. Kõige suurem probleem oli ja on tööjõud, häid oskajaid mehi lihtsalt pole kuskilt võtta. Tegime koostööd tööturuametiga: keevitajaid oli kirjas viis, aga öeldi kohe, et tegelikult keevitab neist vaid üks ja temagi on oma varasemas tööelus kõige pikemalt ühel töökohal püsinud kaks kuud. Praegugi saaks töömahtu suurendada, ASist Kyteks saaks korralikud tellimused, aga ei julge võtta, sest pole kindel, kas suudame kõik õigeks ajaks ära teha. 80% võimalikust tööjõust on alkohoolikud. Kui seda viga mehel ei ole, siis on ta juba piiri taga suure palga peal. Olen häid mehi tikutulega taga otsinud. Ühel hetkel ei jäänud muud üle, kui kutsusin Tallinnast noored vene mehed õhtuti ja öösiti lisa teenima. Aga kaua nii saab? Olen mitu korda vihastanud ja mitmeks kuuks Soome kindla töö ja sissetuleku peale läinud, aga siis tuleb korralik tellimus ja lähen tagasi. Vaid üks mees, kes on praegugi meil palgal, on Hakudes algusest peale hakkama saanud,” kirjeldab Tootsman maapiirkonnas tegutseva väikeettevõtte argipäeva. Töid, mille tegemiseks Hakude Service’il oskused ja tehnika olemas on, jagub. Kel vaja, saab siit tellida metalli-, keevitus-, treimis-,
valtsimis- ja freesimistööd, masinate ja seadmete remondi. „Oleme neid kõiki omajagu teinud, aga praegu on meil nendeks pigem valmidus olemas,” tunnistab Tootsman avameelselt. „Meie töökoda on liiga madal, et suuri masinaid sisse võtta. Siin on investeeringu koht. Igasuguseid reduktoreid, mootoreid, sildasid, atrasid, kultivaatoreid oleme siiski väga palju remontinud, autosid ja traktoreid ülevaatuseks ette valmistanud. Hiljuti tegime näiteks ühe Scania veoauto kapitaalremondi. Kui on aga tänapäevane traktor, siis sellega peab ikkagi esindusse pöörduma. Vene tehnika pole mingi probleem, oleme koos sellega üles kasvanud ja saame sisuliselt kõik ära teha.” Kui kaua aga toda Vene traktorit omanikul putitada tasub? Millal oleks õige aeg hakata planeerima uue soetamist? „Oleneb kasutamise intensiivsusest ja sellest, mis töid tehakse. Kui kütusepump või midagi muud lihtsat jukerdab, siis selle saab reeglina korda ja vana traktoriga edasi toimetada. Aga igal masinal peab konkreetselt vaatama, kas sellest veel töölooma saab,” kostab Tootsman. „Kellel on jäänud kolhoosiajast masinaid, need ikka tulevad meie juurde. Aga üldiselt on alles vaid suured põllumajandusettevõtted, kellel pole meie juurde asja. Väikesed tegijad on kadumas.” Liivapritsi- ja haaveldusteenus on järgmine, mida Hakude Service’i pakutavate tööde loetelust leiab. „Oleme väga rahul, et saime EASilt toetust Saksamaal toodetud suure lii-
vapritsisüsteemi ostmiseks. Oleme sellega teivad just konkreetse pakkumise tarbeks loonud lautu, katlamajasid, laohooneid, võtame dud firmad, kes ei kavatse hiljem näiteks mavana värvi ja lubja maha. Aga seegi süsteem terjali eest tasuda ja pärast raha kättesaamist tahab arendamist, kõigepealt peame sellele lasevad otsad vette. Kulutan pakkumise tegeauto alla ostma, käruga liikumine ei rahulda.” misele kõvasti aega ja kaudselt seega ka raha, Mitmekülgse väikeettevõttena pakutakaga tulemus on tavaliselt null. Ehitusseadusse ka vee- ja kanalisatsioonisüsteetik ei luba hinnapakkumise koostamimide ehitust ja renoveerimist. se eest ka raha küsida. Oleme ha„Seda olen ühe või teise fi rma kanud nende koostamisest ära egiidi all teinud 15 aastat, ütlema, sest lihtsalt pole mõtet praegu tegeleme sellega Sooenda aega raisata.” Praegu peab Hakude mes. Kui näiteks Mivo EhituService töö ja sissesel on klient, siis need asjad Tänaseks on Hakude Sertuleku saamiseks teeme ikka meie ära. Et tarvice siiski leidnud niši, mis vaatama ka Soome vilikud tööd kompleksselt lõannab lootust, et ettevõtte tepuni ära teha, siis pakume ka gevus muutub stabiilsemaks ja poole, kuid ega haljastusteenust.” Hakude ühesuunalisemaks. Mullu tuldi sealgi lihtne pole. Service’ile pole võõrad ka turule mooduljalgrattamajadega, lammutustööd. „Oleme lammilletaolisi on mujal maailmas seni mutanud lautu, maju, mida raske leida. Pakutakse kaht tüüpi maju: EXO iganes tarvis,” loob Tootsman pildi ettevõtja FORM, mille põhimõte on sama, aga disain test, mis ei põlga hakkamasaamise nimel ära erinev. ühtki jõukohast tööotsa. „Rattamajade projekt sai alguse sellest, et Klientidest rääkides ütleb Tootsman, et ringi liikudes nägin, et jalgrattaid vedeleb igal erakliendid on valdavalt Eestist, aga neid ei pool, talvel lumehanges jne. Tegin ise eskiisi, ole kahjuks piisavalt. Omaette teema on hinaga see ei tundunud piisavalt nägus ja õige. napakkumised, neid küsitakse palju, aga nenÜkskord sõitsin Tartusse ja Kuku raadios rääde koostamine on Eestis enamasti tühi töö ja kis EKA tootedisaini osakonna esindaja, et ajaraiskamine. Tootsman on siiralt nördinud: nende poole saab disainiküsimustes pöördu„Ma ei saa aru, kuidas neid vähempakkumisi da ja andis eetris oma telefoninumbri. Pidavõitvaid hindasid tehakse. Minu arvates ei kasin varsti auto kinni ja helistasin, järgmisel ta võitjate pakutud hinnad sageli isegi materpäeval saime juba kokku ja idee hakkaski jalikulu. Tihti on tunne, et pakkumisi võidakonkreetsemat kuju võtma. EAS aitas EKAle nende töö eest tasuda ja tulemusega saab väga rahul olla. Umbes aasta tagasi hakkasime rattamaju kokku panema. Esimene tellija oli G4S. FORM-varianti saab näha näiteks Ülemiste Citys, veel on kaks maja Tallinnas uue Statistikaameti hoone juures. Turgu on kindlasti laiemalt, paistab, et hakkab minema. Oleme omavalitsustega suhelnud, Tartus saab peagi rattamajade soetamisele linnalt toetust küsida. Soomes on peaaegu kokku lepitud 30 rattamaja tellimus, aga asjaajamine venib. Raudteejaamades, bussipeatustes, kortermajade juures oleks meie rattamajad väga omal kohal. Tallinnas oleme oma maju ühistutele pakkunud, aga ühistud on sageli seotud haldusfirmadega. Näiteks BREMist öeldi meile, et inimestel pole raha igakuiste kuludegi eest tasumiseks, mis rattamajadest te siin räägite. Suhtumine on selline, et ärge mingil juhul otse elanikele seda pakkuma minge. Hinnatase pole samas tappev: 2350 eurot pluss käibemaks koos paigalduse ja transpordiga (10 ruutmeetrit). Tänu tootmise efektiivistamisele oleme võrreldes aastataguse ajaga hinda isegi veidi langetanud. Kõige väiksem maja, mille oleme teinud, ongi 10 ruutmeetrit, suuremaks saab seda alati teha. Disainerid mõtlesid ka uued kinnitused välja, nüüd mahub Hakude Service OÜ juht Jaan Tootsman põhjanaabritele vee- ja kanalisatsioonisüsteeme ehitamas. rattaid mõne jagu rohkem sisse.”
FOTON - juba 8 aastat Eestis! Lai valik traktoreid laos olemas!
OÜ Põhara Agro
www.farmest.ee
Meie ettevõte on tugev põllumajandustootja, kasvatame teravilja ja rapsi. Tegutseme oma kogukonna heaks!
7990 €
4WD su) 25 hj käibemak (sisaldab 8+8 käiku ARK-s registreeritav Garantii 2 aastat või 750 töötundi Standardvarustuses tagarataste raskused ja esimesed porilauad Pakkumine kehtib kuni 15.08.2015
Farmest Keskus Tartus, Tähe 131 F, tel 5691 1812 Farmest Keskus Pärnus, Riia mnt 106, tel 5699 6450 Farmest Keskus Sauel, Harjumaa Kaubahoovis, Pärnasalu Põik 1, tel 5699 6470
Maa Elu
VÄ I K E E T T E VÕT J A
28. juuli 2015
võimalust kosuda
3
Seakatk ja abitu minister
M
Eelmisest suvest alates pakub Hakude Service OÜ Eesti Kunstiakadeemias disainitud rattamaju. EXO-tüüpi rattamajale on võetud tootedisaini lahenduse kaitse ehk patent. „Eelmisel suvel üks noorhärra helistas, kiitis meie ideed ja pakkus koostööd. Aga tuli välja, et tema arust on koostöö see, et tema võtab meie idee ning läheb sellega „Ajujahi” saatesse. Aitäh, aga me ei võtnud vedu. Mingi aja pärast nägingi ühe firma kodulehel moodulrattamaju, aga ma ei usu, et neil asi edeneb, sest disain oli allapoole igasugust arvestust. Jäid „Ajujahis” teise kümnesse. Maailmas on rattamaju ikka, aga meie omadega sarnast ning sama praktilist pole kohanud. Kõigele lisaks saab klient ise valida värvitooni ja erinevate just temale sobivate võrkude vahel. FORMi saab panna haljasalale, ei pea niigi kitsast parkimisala ohverdama.” Tootsmani kinnitusel hakatakse meilgi järjest enam mõistma, et inimesed ei pea ratast tuppa või keldrisse vedama. Asutuste juures on töötajad alatasa hädas, sest eeskirjad keelavad jalgrattaid või raskemaid ja kallimaid elektrirattaid koridori jätta. Hiljuti töötati välja lahendus, tänu millele saab FORM-rattamaja kasutada ka üha enam moodi tulevate elektriliste jalgrataste või rollerite laadimispunktina. „Osa töid ostame sisse, sest ei näe prae-
gu mõtet 70 000 eurot maksvat painutuspinki osta. Endal on plaan osta plasmalõikuspink lisaga, mis lõikab suuri torusid. Plasmalõikustöödele on tegelikult juba praegu vähemalt üks tõsiseltvõetav tellija olemas ka väljastpoolt meie enda vajadusi.” Praegu aga peab Hakude Service töö ja sissetuleku saamiseks vaatama ka Soome poole, kuid ega sealgi lihtne pole. „Soome kliendile tegime kaks aastat antennide kinnituskronsteine. Neid läks tuhandetes, aga viimasel kevadel leidis ta ühe Hiina tehase ja sai natuke odavamalt, praegu võtavad sealt. Aga kuna meie täidame tellimusi mitu korda operatiivsemalt ja hiinlased tahavad, et kogused oleks hirmus suured, siis on lootust see tööots peagi tagasi saada.” Soomlastele on Hakude Service ehitanud invateid, koolide garderoobidesse võrkseinu, kaldakindlustusi. „Soomes tööd saada on meil praegu keeruline selle pärast, et nemad tahavad, et maksud jääksid nende riiki. Kaalumegi, kas teha sinna tütarfirma või päris eraldi ettevõte.” Eelnevale vaatamata kinnitab Tootsman, et tulevikuplaanid on Hakude Service’il seotud ikkagi Eesti ja Hagudiga. „Ettevõte
MUTILÕKS PAUKPADRUNIGA TÖÖTAV MUTILÕKS HÄVITAB MUTID KIIRELT JA TÕHUSALT T
MUTILÕKSE KÜSI HÄSTIVARUSTATUD JAHINDUS- JA AIANDUSKAUPLUSTEST LÕKSE TURUSTAB BH TRADING OÜ TALLINNA 24, VILJANDI, 71008 tel. 4343262 order@bhtrading.ee www.bhtrading.ee
Erakogu
ei pea füüsiliselt Tallinnas asuma, et sealt tellimus tuleks. Erakliendid on meid seni kuulutuste peale või internetist üles leidnud, eraisikutele ja juriidilistele isikutele, näiteks korteriühistutele, saame järelmaksuga (koostööpartner Koduliising OÜ) töid teha. Hagudis oleme hästi kohanenud. Asume suhteliselt omaette ega häiri kedagi ka siis, kui öösel töötame ja lärmi teeme. Tõmbasime siin naabrivalve käima, käime talgutel ja üldse on meil kogukonnaga head suhted. Võtad memmekese auto peale, käid temaga poes ära ja mõlemal on tuju hea,” kirjeldab mees kodumaal tegutsemise helget poolt ja lubab, et arendab ettevõtet edasi: „Mul on ka enne Hakude Service’it firma olnud, olen seda juhtinud ning pankrotigi üle elanud. Lubasin toona emotsionaalselt, et ei tee enam ühtegi firmat, aga aasta läks mööda ning hakkasin asja konservatiivsema ja rahulikuma pilguga vaatama. Nüüd on plaan osta sisse uut tehnikat ja kavatseme, küll tasa ja targu, aga ikkagi areneda. Suuremaid riske ei taha võtta, igasuguseid asju on pakutud, aga teeme ikka seda, mida oskame ja mis üle jõu ei käi. Väga tähelepanelikult jälgime koostööpartnerite usaldusväärsust.”
aaeluminister Urmas Kruuse tõdes eelmisel nädalal toimunud kohtumisel seakasvatajatega, et riigil tuleb seista kodumaise seakasvatuse säilimise eest. Lisades, et me peame arvestama sigade Aafrika katku ohuga lähikümnenditel. Ehk siis, nagu mina sellest aru saan, veel vähemalt kakskümmend aastat? Kruuse selgitused jätsid mulje, et meie maaeluminister ei oska kuidagi olla ega käituda. Ta on justkui abitu. Ehkki just nüüd võiks Kruuse maaeluministrina astuda jõulisi samme. Ma ei ole küll veteriaar ega jahimees, kuid mulle tundub, et Eesti metsi võiksid praegu läbi k a m m id a m a aelu m i n i s te er iu m i rahastatud jahisalgad. Et teha mets puhtaks katku surnud metssigade korjustest, mida vedeleb üle Eesti veel ilmselt kümneid, et mitte öelda sadu. Selge on, et metssigade levitatud katk annab tõsise hoobi meie seakasvatusele. Kummaline on kõige selle taustal aga see, et just nüüd, mil Euroopa Komisjonis kaalutakse piiranguid Eesti sealiha ekspordile, selgub, et Kruuse on oma Euroopa kolleegidest justkui katkust eemale hoidnud ning neljast viimasest kogunemisest vaid ühele jõudnud. Kas valitsus tõesti ei suuda leida jõulisemat maaeluministrit? On meie võimuerakonna varumeeste pink tõesti nii lühike?
Peeter Raidla
Peatoimetaja Peeter Raidla, maaelu@ajaleht.ee, telefon 447 7063 Küljendus Katri Henga Korrektor Reeli Ziius Müügijuht Jane Barbo, jane.barbo@ajaleht.ee, telefon 526 3578 Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Rüütli 14, 80010 Pärnu, telefon 447 7090 Trükk AS Kroonpress, trükiarv 34 000 Maa Elu levib Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel kaks korda kuus Autoriõigused: AS Ühinenud Ajalehed, 2015
TEGELEV ETTEVÕTE VALGAS VALLI 34a MÜÜB SOODSATE HINDADEGA uusi, kasutatud ja protekteeritud rehve, sisekumme, velgi kõikidele traktoritele, põllutöömasinatele, haagistele, tõstukitele ja teistele liikurmasinatele. Rehvi lõhede remont kuni 60 cm spetsiaalsel meetodil. Garantii. Rehvide vahetusvõimalused ja ost. Rehvide protekteerimine. Põllumajandustehnika varuosad, velje südamiku keevitus vastavalt kliendi soovile. Transport üle Eesti. Sõiduauto rehvide müük ja montaaž. Tel 5656 8622, 526 8498.
Info tel 526 8498, 5330 8879, 766 8587, andres@gersamia.ee
4
A A S TA TA L U
28. juuli 2015
Aasta talu 2015
Parim alternatiivtalu
Maa Elu
Parim noortalunik
Aasta talu 2015 on Suitsu talu Valgamaal Maa Elu maaelu@ajaleht.ee
E
elmise nädala lþpus Jänedal toimunud Eesti talupäevadel kuulutati välja parimad talud kolmes erinevas kategoorias: traditsioonilised tootmistalud, alternatiivsete tegevusaladega talud ja noortalunikud. Eesti talupidajate keskliidu abiga annab Maa Elu laureaatide tegevusest väikese ßlevaate. Aasta talu 2015 ja ßhtlasi parim tootmistalu on Valgamaal Pikasilla kßlas asuv Suitsu talu, mida peavad Urmas ja Elen Tekkel. Teravilja ja þlikultuuride kasvataja Valga-
maalt. Paarsada hektarit maad, aga saagikus paistis selline olevat, et Urmase 200 ha annab saaki sama palju, kui mþne teise mehe 250 ha. Pþllud olid tþeliselt vägevad, nii uhket hernest pole Şßrii silmad varem näinud ja ega teised kultuurid palju kehvemad polnud. Tootjate ßhistu Kevili asutajaliige ja patrioot. Ilus þu, pardipere ujub tiigis, kenad hooned, tore perekond 3 lapsega. Tootmishoone, mis on samal ajal garaaŞ, ladu ja saekaater, mis annab veidi lisategevust. PþllutÜÜmasinad on korralikud ja hästi hoitud. Urmase vennal on aga mesitarud sama þue peal, Şßriile pakutud värske pärnaþietee oli oma þuelt korjatud meega. Parim alternatiivse tegevusalaga talu on Vþrumaal Rþuge valla Horsa kßlas tegut-
sev Seedri puhketalu, mida peavad Margit ja Oleg Udodov. Kindlasti ßks uhkemaid turismitalusid Eestis (kui mitte kþige uhkem). Eelmise sajandi alguse näidistalu, kus muuhulgas on omal ajal olnud koguni 12 tiigist koosnev sßsteem koos regulaatorite jms. Praegu on talus kuus tiiki, nende ääres saunad, talukompleksis on mitmed erinevad hooned, millest pea kþik on taastatud. Pþhiline tegevusala on pulmad, tegu on ßhe kþige hinnatuma pulmakohaga Eestis. Suur peosaal, mitme maja peale magamiskohti kokku ßle 80. Pererahvas elab ise kunagises peamajas, mis on täielikult renoveeritud ja asub keset kompleksi. Ettevþtlikud ja hea suhtumisega inimesed, kellesuguseid vþiks maal palju enam olla. Aega, tÜÜd, vaeva ja raha on nad sellesse
KAHHELPOTT AHJUD AHJUVAIM OĂœlt t ,Ă UUFLPMEFE NJT WBMNJWBE LĂŠTJUÚÚOB PO JTJLVQĂŠSBTFE BSWFTUBWBE UFJF TPPWF KB SVVNJ WBKBEVTJ
H E A S T KutseĂľpe pĂľhihariduse alusel:
t ,à UUFLPMEFE NJT TVVSFOEBWBE LPEV NJMKÚÚWÊÊSUVTU
dokumentide vastuvĂľtt 14. augustini
KutseĂľpe keskhariduse alusel: CNC-tÜÜtlemiskeskuse operaator z eritoitlustus z hooldustÜÜtaja z IT-sĂźsteemide nooremspetsialist z juuksur z ĹŹĹ˝Ć?žĞĞĆ&#x;ĹŹ z
400%64)*//"(" KĂŠMHJHF SFLMBBNJ XXX TBWJUPO FF
Parim noortalunik on Vþrumaal Lasva valla Kaku kßlas Kaku-Miku talu pidav Torben Skov ja tema elukaaslane Katrin Kohk. Mahetootjast noortalunik, kes on päritolult hoopis taanlane. Noor Torben tuli ßle 10 aasta tagasi 21aastasena nädalaks Eestisse ja jäigi. Nßßd on mehe vastutusel 550 hektarit maad, 160 lihaveist, noor eestlannast naine ja pooleaastane poeg Johan. Ratsionaalne ja hästi läbi mþeldud majandamine, kþik on funktsionaalne ja midagi pole ßleliigset, tþeline talupidamine selle klassikalises mþistes. Enne Eestisse tulekut sai Torben Taanis ka sobiva hariduse ja on hästi näha, et mees teab, mis teeb.
K U T S E
t ,Ă UUFLPMEFE NJT MPPWBE IFB TJTFLMJJNB
"MBUFT BVHVTUJTU MĂŠJLJWBE FMFWBOEJMVV WĂŠSWJ LBIIFMQPUJE
investeeritud palju, aga tulemus on seda väärt. Väga-väga äge kompleks.
,Âż*,
,"))&-105*% 4"7*50/ 0ĂƒMU XXX TBWJUPO FF
z
arborist
z
koduhooldaja
z
ärikorraldus z mßßgikorraldaja z raamatupidaja z rätsepatÜÜ z sekretär z ǀćĹ?ĹŹÄžÄžĆŠÄžÇ€Ć ĆšĹŻĆľĆ? z
ehitusviimistlus/maaler
K O PĂľhihariduse nĂľudeta kutseĂľpe: z metsakasvatus UUS! z nooremaednik z puhastusteenindaja abiline (HEV) O L KutsekeskharidusĂľpe: I z kokk z elektroonikaseadmete tehnik z keevitaja z koostelukksepp S z Ć&#x;Ć?ĹŻÄžĆŒ z mßßja-klienditeenindaja z kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus T
Maa Elu
UUDISED
28. juuli 2015
Seakatk kogub Eestis tuure Peeter Raidla maaelu@ajaleht.ee
V
eterinaar- ja Toiduamet lþpetas eelmisel nädalal sigade Aafrika katku nakatunud kahes Viljandimaa seafarmis ja ßhes Valgamaa majapidamises loomade hukkamise ning toimetas hukatud sead VäikeMaarja loomsete jäätmete käitlemise keskusesse. Viljandimaal ja Valgamaal leitud taudikolletes toimub sigade äraveo järel farmide puhastamine ja desinfitseerimine. Ohustatud tsoonis ja järelevalvetsoonis kehtivad kitsendused seafarmidele 30 päeva pärast taudipunkti lþpp-puhastust ja desinfitseerimist ning tsoonidesse jäävate seafarmide sigade uuringuid sigade Aafrika katku suhtes. Taudipunktis tßhistatakse karantiin 40 päeva pärast lþpp-puhastuse tegemist. Kui Maa Elu esimene number eelmise aasta 14. oktoobril ilmavalgust nägi, avaldasime lehes ka seakatku kurva kroonika alguse. Kahjuks on nßßd Eestiski jþudnud seakatk ka kodusigadeni. Teated Aafrika seakatku leidudest on muutunud sedavþrd sagedaseks, et 14. oktoobril 2014 ja täna avaldatud katkukroonika vahel jääb veel kßmneid ja kßmneid leide. Avaldame siinkohal vaid tänavu juunis ja juulis avaldatud leiuteated. Taudistunud alasid oli eilse hommiku seisuga juba kaksteist. 5. juuni. Sigade Aafrika katk kinnitati kolmel surnuna leitud metsseal Viljandi maakonnas, ßhel kßtitud metsseal Valgamaal ja ßhel surnuna leitud metsseal Vþrumaal. 12. juuni. Sigade Aafrika katk kinnitati ßhel surnuna leitud metsseal Vþru maakonnas, ßheksal surnuna leitud metsseal Viljandimaal, ßhel kßtitud metsseal ja ßhel surnuna leitud metsseal Tartu maakonnas. 19. juuni. Sigade Aafrika katk kinnitati ßhel hukkunud metsseal Vþru maakonnas ja neljal hukkunud metsseal Viljandimaal. 26. juuni. Sigade Aafrika katk kinnitati Vþru maakonnas kolmel hukkunud metsseal Valgamaal.
Viljandimaa Paugo talu RidakĂźla sigala, mida tabas seakatk. 6. juuli. Sigade Aafrika katk kinnitati kaheksal surnult leitud ja kolmel kĂźtitud metsseal Viljandimaal, Ăźhel surnult leitud ja kaheksal kĂźtitud metsseal VĂľru maakonnas, kolmel surnult leitud ja Ăźhel kĂźtitud metsseal Valgamaal, Ăźhel surnult leitud metsseal VĂľrumaal.
Elmo Riig / Sakala
17. juuli. Sigade Aafrika katk kinnitati viiel surnult leitud ja Ăźhel kĂźtitud metsseal VĂľrumaal, Ăźhel surnult leitud metsseal Tartumaal, Ăźhel surnult leitud ja Ăźhel kĂźtitud metsseal Viljandimaal, kolmel surnult leitud metsseal Valgamaal, Ăźhel kĂźtitud metsseal Ida-Virumaal.
8. juuli. Sigade Aafrika katk diagnoositi Järvamaal Koeru vallas Visusti kßlas leitud metsseal. Metssea leiukoha ßmber jääval 200 ruutkilomeetri suurusel alal asuvale kolmele seakasvatusettevþttele on kehtestatud kitsendused.
21. juuli. Veterinaar- ja toiduamet kinnitas sigade Aafrika katku ametliku diagnoosi kolmes seafarmis Viljandi- ja Valgamaal. Viljandimaal Kolga-Jaani vallas Leie kĂźlas ja Viljandi vallas RidakĂźlas asuvates seafarmides ning Valgamaal Taheva vallas KoikkĂźlas asuvas seafarmis.
13. juuli. Sigade Aafrika katk kinnitati seitsmel surnult leitud metsseal Viljandi maakonnas, neljal surnult leitud metsseal VĂľrumaal, kolmel surnult leitud ja Ăźhel kĂźtitud metsseal Valgamaal.
22. juuli. Sigade Aafrika katk diagnoositi kuuel surnuna leitud metsseal Tartumaal, kaheksal surnuna leitud metsseal ja Ăźhel kĂźtitud metsseal VĂľrumaal, kahel surnuna leitud ja Ăźhel kĂźtitud metsseal Valgamaal.
PARIM VALIK
5
LĂœHIDALT
Väikeste pþllumajandusettevþtete arendamise toetus hilineb Eilseks kavandatud väikeste pþllumajandusettevþtete arendamise toetuse väljamaksmine hilineb kuni kaks nädalat. Hilinemine puudutab 633 toetuse taotlejat. Pþllumajandusministeerium palub toetuse saajatelt vabandust ja tÜÜtab selle nimel, et toetused saaksid välja makstud vþimalikult kiiresti, ßtles maaelu- ja pþllumajanduspoliitika asekantsler Illar Lemetti. Viivitus on tingitud sellest, et Euroopa Liidu þigusaktide tþlgendamisel tekkis täiendavaid kßsimusi, mis vajasid Euroopa Komisjoniga täpsustamist. Soovisime olla 100% kindlad, et väikeste pþllumajandusettevþtete arendamise toetus ei oleks hiljem Euroopa Komisjoni poolt vaidlustatav, sþnas Lemetti. Praeguse plaani järgi jþuame väljamaksed teha hiljemalt 10. augustiks. PRIA vþttis väikeste pþllumajandusettevþtete arendamise toetuse taotlusi vastu 9.–23. veebruarini ja tegi toetuse määramise otsused 11. juuniks. Toetuse esimene osa (kuni 75% määratud toetusest) tuleks toetuse saajale ßle kanda 30 tÜÜpäeva jooksul alates toetuse rahuldamise otsuse tegemise päevast. 633 väikesele pþllumajandusettevþttele tulnuks seega hiljemalt 27. juuliks välja maksta ligi 6,9 miljonit eurot. (ME)
Eesti Maaßlikool ja Tallinna Tehnikaßlikool sþlmisid koostÜÜlepingu Eesti Maaßlikooli rektor Mait Klaassen ja Tallinna Tehnikaßlikooli rektor Andres Keevallik allkirjastasid 17. juulil koostÜÜlepingu, millega täpsustati kþrgkoolide koostÜÜ ja tÜÜjaotuse ßldpþhimþtted tehnika, tootmise ja tehnoloogia ning arhitektuuri ja ehituse þppekavagruppide arendamiseks. KoostÜÜleping on kindlasti oluline samm kahe ßlikooli þppetÜÜ ning teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi tþstmiseks, ßtles Eesti Maaßlikooli rektor Mait Klaassen, kelle sþnul ei tähenda koostÜÜleping vaid þppekavade harmoniseerimist, aga ka þppejþudude vahetamist ning doktorantide ßhisjuhendamist, samuti ßhist osalemist kutsekomisjonide tÜÜs. (ME)
PiimatÜÜstuste mßßgitulu kahanes 5FJF BCJMJOF NBIMBUFPM
MAHLAPRESSE JA PURUSTAJAD!
Eritellimusel haagised ning nende ßmberehitus Pealisehitused veoautodele Metsaveoautode koormapostide valmistamine Metallkonstruktsioonid Raskeveokite ja metsamasinate remont, hooldus, varuosad Hßdrosilindrite valmistamine ning remont Hßdrotarvikute mßßk
t $JEFS .JMM 0Ăƒ t XXX DJEFSNJMM FV t JOGP!DJEFSNJMM FV t 5FM
info@metsatrac.eu tel 435 4091, 5556 6995 www.metsatrac.eu
Eesti piimatÜÜstuste mßßgitulu oli 2015. aasta esimeses kvartalis 82,2 miljonit eurot, mis on aasta varasemaga vþrreldes 14% vähem, selgub Pþllumajandusministeeriumis koostatud Eesti piimatÜÜtlemise sektori esimese kvartali ßlevaatest. PiimatÜÜstuste tootmismahud on tänavu esimeses kvartalis vþrreldes eelmise aasta sama perioodiga jäänud kßll samaks, kuid mßßgitulu on oluliselt langenud. Piimatoodete väljamßßgihinnad tÜÜstustest on samas alanenud. Näiteks on keskmine väljamßßgihind langenud 2,5%-lisel kilepakendis piimal ßle 13% ja juustul 22–33%. Samas on keskmine jaehind langenud kilepakendis piimal vaid 4% ja juustul 0,1%. 2015. aasta I kvartalis eksporditi piimatooteid kokku 34,2 miljoni euro eest, mis on aasta varasemaga vþrreldes 36,6% ehk 19,7 miljoni vþrra vähem. (ME)
6
JAHINDUS
28. juuli 2015
Maa Elu
Jahimehed hoiavad Need kohustused on asendunud näiteks talumeeste viljapõldude kaitsmisega. Aga kuna teeme seda oma vabast ajast, ei saa eeldada, et päris igale poole jõuame.
Toomas Šalda maaelu@ajaleht.ee
P
ärast juuli alguses Vändra vallas Viluveres Pärnjõe jahitares peetud Pärnumaa Jahimeeste Liidu kokkutulekut otsustas Maa Elu uurida, mis on jahimeestel uudist, mis teeb rõõmu, mis muret, ning kutsus juttu ajama liidu juhatuse esimehe Uno Kase ja tegevjuhi Eero Nõmme. Suvi pole küll kiita, aga mida suveaeg jahimeestele üldse toob? Eero Nõmm (EN): Väga oluline ongi juba mainitud kokkutulek, kus suur osa meie jahimeestest sisukalt koos aega veeta ja jahiinfot vahetada saab. Üritusel on pikk traditsioon, viimased paarkümmend aastat pole see kordagi vahele jäänud. Pärnumaal on registreeritud umbes 1500 jahimeest, Pärnumaa Jahimeeste Liitu kuulub 850 ning kohal oli neist ligi 400 aktiivsemat jahimeest. Kuna formaat sisaldab pigem jahindusega nii või teisiti seotud meelelahutust, siis kokkutulekul liigselt muremõtetele ei keskenduta. Olid eri piirkondade seltside võistlused, vibujaht, jahikoerte verejälje töötoad, viktoriin jms. Publikule pakkus traditsiooniliselt enim lusti taidlusvoor, kus iga osalenud selts oma näitlemisoskusi demonstreeris. Jätame ka omajagu vaba aega, sest kokkutulekutele on kõik oodatud koos peredega. Kui tihedalt suvel jahti peetakse? Uno Kask (UK): Pärnumaa Jahimeeste Liit alustas metssea- ja metskitsejahti 1. juunil. Kui tihti välja minnakse, sõltub juba konkreetsest jahiseltsist ja jahimehest. Tori jahtkond peab ühisjahti, individuaalset suurulukijahti meil ei ole ja käime metsas regulaarselt 2–3 korda nädalas. Nii et üsna tõsine tegemine. Palju sõltub sellestki, missugused jahialad kellelgi on – talumeestel on rohkesti vilja, metssiga teeb palju pahandust ja jahimehed püüavad talunikke aidata. Kui on 10 000 hektarit jahimaad, sellest pool on põllud ning sellest omakorda enamik nisupõld, siis on põlluäärte läbikõndimine juba omaette väljakutse. Nii et jahipäevade sekka käivad ka nii-öelda luurelkäigud ja muud ettevalmistused. Kas jahiseltside tegevus ja eesmärgid on aastatega muutunud? EN: Vene ajal pandi väga suurt rõhku röövlindude hävitamisele: varesed, harakad jne.
Kuidas toimib teie koostöö katusorganisatsiooniks oleva Eesti Jahimeeste Seltsiga? EN: Kokkupuudet on palju ja meie suhted väga positiivsed. Ise arvan, et EJS pole kunagi varem nii tugev olnud kui praegu. Tänaseks on nad saavutanud positsiooni, kus nendega arvestatakse seaduste ning eeskirjade väljatöötamisel. Nad on sõlminud keskkonnaministeeriumiga jahindusülesannete halduslepingu, mis on omakorda maakondlikele üksustele laiali jagatud. Pakume näiteks jahimehele teenust, et ta saab kõik vajalikud dokumendid meie abiga ära teha. Kui jutt juba seadustele läks, siis paar aastat tagasi hakkas kehtima õigusakt, mis ütleb, et eramaal tohib jahti pidada üksnes omaniku loal. Mis sellega kaasnes? EN: See kohustab jahimeest ja maaomanikku rohkem koostööd tegema, riik on niiviisi teemast distantseerunud. Ühest küljest on see positiivne, kuigi see koostöö toimis ka varem. Teisalt on maaomanikul nüüd õigus küsida jahimehelt ulukite tekitatud kahjustuste eest rahalist kompensatsiooni. Pärnumaa Jahimeeste Liit on sõlminud lepingu MTÜga Ühinenud Metsaomanikud. Jahimehed on kohustatud vastutama ulukite poolt metsakultuuridele ja noorendikele tekitatud kahjude eest. Pärnumaal pole keegi jahimeestelt veel raha nõudnud, aga sügiseks võib see juhtuda, kuna mõnes piirkonnas on tekkinud märkimisväärsed ulukikahjustused. Teine suur leping on meil RMKga. Kuna riigimetsa on jahipiirkondades palju, siis nemadki nõudsid, et ilma lepinguta riigimetsas jahti ei peeta. Tänaseks on ette tulnud, et RMK küsiski kahjustuste eest raha, RMK on jõupositsioonil. Pärnumaal pole seda seni õnneks veel juhtunud. Kuidas mõjutavad loomi ja jahimehi lageraielangid? UK: Iga tekkiv raielank on lähemas tulevikus loomadele hea söödabaas. Kui noor mets peale hakkab kasvama, siis see on loomadele magnet – metskitsele, hirvele, põdrale. Kõige suuremad kahjustused ongi seotud just noorendikega. Suuri puid loomad ei taha, metskitse lemmik on näiteks värskelt istutatud kuusk ja mänd. RMK taimlad on reeglina ta-
rastatud, seal ei ole probleemi. Meie lepingutes on näiteks punkt, et kui metsaomanikud on näinud põtrade intensiivset koondumist võimalikesse kahjustuskohtadesse, siis antakse sellest meile teada.
Kas tabatud ulukite valikus on viimastel aastatel mingeid muudatusi? Keda on rohkem, keda vähem kütitud? EN: Püüdleme selle poole, et loomade arvukus oleks optimaalne ja kahjustusi samal ajal minimaalselt. Jahimehed on hästi majandanud. UK: Põtrade ja metssigade arvukus ja küttimine on pidevalt tõusnud. Aga 100 protsenti ei ole ulukikahjustusi võimalik ära hoida. Siin ei saa käituda ütluse järgi: pole looma, pole probleemi. Looduse mitmekesisus tuleb säilitada. Eestis on olemas suurkiskjate kaitsekava, mis on seotud ELi nõuetega, me ei saa metskitse või põdra populatsiooni liiga väikseks ajada. Kui neid ei oleks, poleks ka hunti, ilvest, kõik on omavahel seotud. Jänese arvukus on jätkuvalt väike ja tõusu pole näha. Võib-olla on asi selles, et tänapäeval on vähe väikeseid põllulappe, mis halljänesele sobivad. Liiga palju pole meil ühtegi loomaliiki. Oleme suutnud kõiki liike hoida heas proportsioonis. Kui mingist piirkonnast tuleb palju kaebusi, siis kohalik jahiselts hakkab intensiivsemalt küttima. Meie siht on hoida loodus terve, põllumees rõõmus ja et jahimehelgi oleks, keda küttida. Suurte viljapõldude omanikud tahaksid muidugi, et me kogu aeg nende põllu ääres valves oleksime, aga paraku on see jahimehele mitte leivatöö, vaid tõsine ja kulukas harrastus. EN: Hea tava on see, et meie aitame põllumeest ja tema ei küsi ulukikahjustuste eest raha. Enamasti meil ongi väga hea koostöö. Maaomanikud aitavad kõr g ist meid eh k v a r itsuspukkisid üles seada jms. UK: Vahel on kahju väikepõldude omanikest, kelle kartulivagudes metssiga aeg-ajalt poegadega maiustamas käib, aga röövkäigud on nii ebaregulaarsed, et raske on omanikku aidata. Meile on tekkinud uusi võõrliike. Mida šaakalitest arvate? EN: Eks ta on huvitav meiegi jaoks. Usun, et tegelikult on šaakal Eestis olnud juba 5–6 aastat. Ta on sarnane rebasega. Tänaseks on kaks kindlat fakti, et Pärnumaa lõunaosas Häädemeeste kandis elutseb šaakali pesakond. 2013. aastal kütiti seal esimene šaakal, käesoleva aasta juunis jäi üks täiskasvanud isend
sealsamas auto alla. Pesakond tegutseb, neile meeldib mereäär, roostikud, seega pisut märjemad alad. Eks see suurendab mitmekesisust, aga šaakal on toidukonkurent kährikule ja rebasele. Probleeme tekitab šaakal lindudele, sest pisinärilised ning lindude munad ja linnud ise on tema põhitoidus. Kardetakse, et ta võib mõjutada kitse asurkonda, aga isiklikult ma seda eriti ei usu, sest seniste leidude põhjal võib eeldada, et ta jääb mereäärseks roostunud alade loomaks. Samuti arvan, et šaakal tuleks meil jätkuvalt väikeulukiks jätta ja talle jahiaeg määrata, valimatut hävitamist ma ei poolda.
Milline on seakatku mõju meie jahindusele? EN: Kõige suurem probleem on seakatk kodusigade kasvatajatele, aga ega jahimeeski saa muretu olla. Pärnumaal on üks juhtum maikuus juba registreeritud. Siiski on tänaseks selge, et kindlasti ei hävita seakatk kogu metssea populatsiooni. Kõige rohkem tekitavad jahimeestele muret riigi kehtestatud piirangud, mis puudutavad aktiivset jahiperioodi alates sügisest, kui katkupiirkondades on aju- ja koerajaht keelatud. Samal ajal on jahimeestel sügisel väga suured kohustused, näiteks tuleb Pärnumaal küttida ligi 900 põtra. Sellega pelgalt varitsus- ja hiilimisjahi käigus hakkama saada pole võimalik. Sama on metsseaga. Ilma aju- ja koerajahita me lihtsalt ei suuda oma kohustusi täita. Lisaks on küsimus, mis saab tuhandetest jahikoertest, kes nüüd peavad koju jääma. Need piirangud ei pruugi piirduda ühe aastaga. Tänaseni pole riigilt täit selgust, kas piirangud jäävad jõusse või mis neist üldse saab. Ootame ärevalt augustis peetavat seakatku infopäeva. Kutsume kõiki jahimehi üles järgima kehtestatud nõudeid, hoiduda tuleks seafarmidest ja loomasööta käitlevatest ettevõtetest. UK: Piirang, mis Lõuna-Eesti maakondades kehtestati, pole tulemust andnud. Seakatk levib ikka edasi. Meie ei näe asjal mõtet. Õigem oleks jätkata tavapärast jahipidamist vastavalt jahiseaduses ja jahieeskirjas sätestatule. Loodus ja jahimees teevad oma valiku metssigade osas ise. Loodus ei ole hävitanud kogu populatsiooni ja jahimees koostöös jahindusnõukoguga peab nüüd otsustama, kas küttida metssiga või mitte. Eestis pole ühtegi jahiseltsi, kes kevadel oleks loendusandmetesse metssigade arvukuse reale kirjutanud nulli. EN: Isegi taudikolletes on metsseakahjustused praegu olemas. Piirangud teeksid kõva peavalu nii jahi- kui ka põllumeestele, mitte ainult metssigade, vaid ka põdra ja hirve arvukuse tõusu kaudu. Suurenevad kahjustused, liiklusõnnetuste arv jne.
KINDEL KODUMAINE KVALITEET
IGASSE EESTI KODUSSE
JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Meil saad valida eriala viies valdkonnas:
MAJANDUS TEENINDUS TEHNIKA EHITUS PÕLLUMAJANDUS Vaata lähemalt www.jkhk.ee Ahja Moodulahi OÜ | 5664 9239 | info@moodulahi.ee
Suvine põhivastuvõtt 15. juunist 14. augustini 2015 Koolis on tänapäevased õppebaasid ja head elamistingimused Tallinna 46, Paide kool@jkhk.ee, tel 525 3736
Tule õppima Kesk-Eesti suurimasse ametikooli!
Maa Elu
JAHINDUS
28. juuli 2015
7
metsas tasakaalu
Jahimehed Eero Nõmm (vasakul) ja Uno Kask: „Minge ise loodusesse ja võtke lapsed ka kaasa.” Kui populaarne on Eestis jahitrofeede – sarvede ja topiste eksponeerimine? UK: Ilus trofee on iga jahimehe unistus. Pigem näitab nende populaarsus tõusutrendi. Väärtustatakse ka tagasihoidlikumaid trofeesid, mitte ainult neid, mis medalit väärt. Kodudes, saunades, jahimajades on neid väga palju. EN: Trofee ei ole ainult naabrimehega võistlemise pärast seina peal. Ta on oluline ka teadus- ja õppematerjalina. Eelmise aasta kuulutas Eesti Jahimeeste Selts teema-aastaks „Märka ulukit!” ning jahiseltsid tutvustasid koolidele meie metsade loomi. Meiegi õppeklassist käis eelmisel aastal läbi ligi 400 koolilast, kellele saime näidata elusuuruses karu, ilvest, hunti. Küll topisena, aga laste silmad särasid.
seisus, seda ilmselt ennekõike roheliste selgitustöö viljana. Vahepeal oli lausa tavaline, et kui keegi kandis naturaalsest karusnahast kraed või mütsi, siis võis ta tänaval langeda suure pahameele ohvriks. Samas ei saa öelda, et karusnahka ei väärtustata. Kopranahale on leitud uusi rakendusi. Jahimehed otsivad uusi kasutusvõimalusi lisaks lihtsalt müümisele. Mis puudutab kährikut ja rebast, siis nende naha kvaliteedi viis alla kärntõbi, mis nüüd on natuke taanduma hakanud. Sellest päris lahti saada niipea lootust ei ole. Kärntõve plahvatuslik tõus tekkis eelkõige marutaudi leviku pidurdamise tõttu. Rebastel ja kährikutel levis kärntõbi väga laialt, see on kandunud ka huntidele ja ilvestele. Enne marutaudivaktsiini külvamist oli tõbe vähe, hundil ja ilvesel polnud üldse.
Rebaseid ja kährikuid on tänavatel riietuses siiski vähem näha kui varem … EN: Karusloomanaha turg on küll madal-
Kuidas jahimeeste järelkasvuga lood on? Uusi liikmeid tuleb seltsidesse üha juurde?
Toomas Šalda
EN: Kevadised noorjahimeeste kursused on ülipopulaarsed. Aga seal pole kõik just väga noored inimesed, on igas vanuses tulijaid. Naiste hulgas on jahipidamine kõvasti populaarsust kogumas. Siin on meedia jahindussaadetega kaasa aidanud. Väga paljud jahikoertega tegelejad on just naised. Tänapäeval pole jahimeheks saamine lihtne: jahiteooria võtab 60 tundi, erinevad praktilised tegevused on küllalt keerukad isegi kogenud reajahimehe jaoks. Laskeeksamite edukas sooritamine vajab tõsist ettevalmistust. Ei ole ka nii, et saad paberid kätte ja tõttad metsa suuruluki pihta kõmmutama, peab valima endale jahipiirkonna, kuuluma jahiseltsi, kes su tegevust ikkagi kontrollib. UK: Jahitunnistuste väljastamise hulka mõjutab seegi, et uue jahiseaduse kohaselt on maaomanikele antud väikeuluki küttimise õigus oma kinnistul. Üldiselt saadakse aru, et jahimeheks hakkamisega võtad looduse ees vastutuse ja ka kohustused.
Jahi- ja kalastustarvete kauplus Artemis PÄRNU - Tel 447 8816, info@artemis24.ee, PORT ARTUR 2 Lai 11, Pärnu KURESSAARE - Tel 452 2508, info@artemis24.ee, Tallinna 88, Kuressaare HAAPSALU - Tel 472 4922, info@artemis24.ee, Rannarootsi tee 1, Uuemõisa, Läänemaa
www.artemis24.ee
Kui palju on salaküttimist? EN: Kindlasti on, aga ei saa öelda, et see oleks täna jahinduses probleem number üks. Idapoolsetes maakondades ja Tallinna ümbruses on seda rohkem, Pärnumaal hulga vähem. Jahimehed ise on kõige suuremad salaküttide vastased. UK: Kui teed tõsiseid kulutusi ja keegi teine lõikab vilju, on ikka ebameeldiv. Miks olete ise jahimehed? Mis võlu sel ikkagi on? UK: Kindlasti ei hakka keegi tänapäeval jahimeheks selleks, et lihtsalt toidulauda täita. Poest ostes saaks mitu korda odavamalt hakkama. Paljud jahimehed käivad looduses ka ilma relvata ja looma-linnu nägemine annab positiivse emotsiooni. Käime palju marjul, seenil. Juba see peaks küsimusele vastuse andma. Minge ise ja võtke lapsed ka loodusesse kaasa. Eestimaa loodus pakub oma mitmekesisuses mõndagi huvitavat.
8
KIIKA AEDA
28. juuli 2015
Maa Elu
Põdrakanepile! Säde Lepik maaelu@ajaleht.ee
K
Multšiks sobivad ka potikillud.
Multšiks on kasutatud nii kive kui ka koorepuru.
Säde Lepik
Multš ei ole imevahend Peenravaipa tehtud ristikujulise lõike kaudu istutatud taimedel läheb vaibas varsti kitsaks. maaelu@ajaleht.ee Püsilillepuhmikud ei saa hästi laieneda. Kõva servaga augud hakkavad lilli „pooma”. Vaip ei sobi juurevõsudega levivatele taimedele. Istuuvel tunned tihti, et õigesti valitud ja tusala kujundust on üsna võimatu muuta, taipandud multšist on aias palju kasu: see mi on raske ümber istutada, jagada ja väetada. aitab mullas niiskust hoida, orgaanilised multšid parandavad lagunedes pinnast, palju Kui muld kaevates päris puhtaks ei saanud, vähem on vaja rohida ja niita. põimivad orashein ja teised vintsked vaenlaLooduses näeb paljast mullapinda harva ja sed oma juured ikka vaiba kiudude vahele ja maheaianduseski on katteviljelus ammune võkätte neid ei saa. Vihma- ja kastmisvesi läbite. Multš on hea juba seepärast, et kaetud mulvad kanga aeglaselt. Kui kangakiudude vahed lale ei teki vihmaga kobestamist ootavat kooajapikku ummistuvad, jääb muld, mis peaks rikut, vee aurumine väheneb, taime juurtel on püsima tänu multšile kobe ja niiske, vaiba all multši all hea niiske, suvel hoiab kate pinnapeenras hoopis kuivaks ja õhuvaeseks, taimese jahedama ja sügisel-talvel soojema. Kui de juurestik aga kujuneb niiskust püüdes puude alune on multšitud, on sinna niiduki ja pindmiseks. Orgaanilised multšid peaksid kõtrimmeriga vähem asja, noored tüved ei saa dunedes mulda parandama ja taimetoiduks trimmerdades kogemata viga. Kõik tuule saama, kuid peenravaip ei lase kõdul ja multoodud seemned multšil tärgata ei lal seguneda. jõua ning kasvama läinud umbViimasest puudusest saab näirohtusid on kohevast pinnakatteks maapinnale rajatud turbatest kergem välja tõmmata. aias hoopis peenravaiba voorus: seal eraldab vaip happeliMännikoorepurust Multšides on aednikud apmultš sobib põõsaste, se turba neutraalsest pinnapi võtnud nii looduslikud sest, väikese juurekavaga ronoorte puude ja kui tehismaterjalid. Iluaias dod kasvavad turbakihis, neid hekkide alla, on levinumad multšid mänvaip ei sega. Suurte puude länikoorepuru, oksahake, muhedale rajatud istutusalal aitab suurekasvuliste runiide, turvas, adru, liiv, peenravaip ära hoida puujuurte püsikute ümber. hein, kivikesed, killustik ja tungimist istutusalasse. Muidugi kergkruus, peenravaip, tellisobib peenravaip maasikamaale, kus se- ja saepuru, papp, paber, näiteks hein ja saepuru vihmasel suvel kermarjaistandikes ka põhk, õled ja must kile. gesti hallitama lähevad. Enne vaiba laotamist Kui polüpropeenkiududest peenravaipa peab maa mõistagi olema umbrohupuhas, komeil umbes 20 aastat tagasi müüma hakati, be ja niiske. Maasikad on puhtad, vaibale satlootsid mõned istutusalade rajajad, et umbrotunud mulla pühite ära, siis on umbrohuseemhuga polegi enam muret. Laotad aga kanga neil vähem tärkamisvõimalusi ja tütartaimedel keerukam vaiba sisse kinnituda. soovitud kohta, lõikad augud sisse, istutad taimed ja varjad vaiba koorepuruga. Männikoorepurust multš sobib põõsaste, See, kes tahab koduaeda ilusat püsilillepeenoorte puude ja hekkide alla, suurekasvuliste nart, nii enam küll ei tee. Esmalt tuleb umbropüsikute ümber, teeradadele ja mänguplatsihust lahti saada, kuigi kaevates on see raske dele. Ilupeenrale läheb peenem koorepuru, töö. Meie seast juba lahkunud aiakujundaja Irpõõsaste alla suurema läbimõõduga kooretüma Tungal soovitas umbrohuga võideldes apkid koos puiduhakke ja peenestatud okstega. pi võtta ajalehed. Uut lillepeenart tehes kooris Värske männikoor on happelise reaktsioonita selle servadelt rohukamara ära, peenra kesga, enne kasutamist peaks see vähemalt aasta seisma. kel keeras aga mätta tagurpidi. Vihmausside ligimeelituseks raputas ta peenrale tuhka. Seejärel kattis peenra mitmekordselt ajalehteMultšides laotage kooretükid niiskele muldega ja siis umbes 20 cm mullakihiga. Aasta lapinnale umbes 7–10 cm kihina, liiga paks pärast saab siis korralikult kastetud maale taikiht tekitab õhupuudust ja liigniiskust. Erimed istutada ja siis ala adru, koorepuru või ti tihkeks ja õhutuks võib vajuda peenike koomuuga multšida. Oma rannaküla aias olen repuru. Ärge kuhjake multši vastu puutüve või mullarammuks ja multšiks kasutanud adrut. põõsaharusid, taime juurekaela ümbrus (puul Mullaga segatult peenras kõdunev adru on hea umbes 10 cm raadiuses) peab vabaks jääma. õhustaja ja väetis. Põuaga kastan ka, et adru Kui multšikiht õhemaks kõduneb, lisage puru pealmine kiht krõbekuivaks ei muutuks. juurde. 80liitrisest multšipakist jätkub 1,5 m2 Miks siis peenravaip lillepeenras halb on? katmiseks.
Säde Lepik
S
Koore kõdunedes paraneb küll mulla struktuur, kuid koorepuru, puiduhaket, põhuheksleid ja teisi süsinikurikkaid orgaanilisi multše lagundades kulutavad mikroorganismid mullast lämmastikku. Lämmastikupuuduses taimed ei omasta õigesti ka mikroelemente. See kadu tuleb korvata taimi rohkem väetades. Väetis segage kasvupinnasesse või andke lahusena, multšile puistatud väetisest on kasu ainult seal idanevail umbrohtudel. Kevadel sulab külmunud maa multšikihi all aeglasemalt ja igihaljad taimed saavad seetõttu kergemini päikesepõletuse. Selle ohu korral tõmmake multš juurte kohalt eemale. Kivide, killustiku ja muuga kaetud kiviktaimla või näiteks kääbuskasvu okaspuude ja kõrrelistega istutusala on kena, kuid kate loob sealgi taimedele parema kasvukeskkonna. Kividega on niiskuse hoidmiseks kaetud isegi turbaaedu, mille asukaile põuased suved muidu liiga tegid. Puhas killustik võib kaitsta ka õrnade kääbus- ja mägitaimede tervist, isoleerides need maapinnal leiduvaist seeneosteist ja hoides juurekaelad kuivad. Kivide hoitud jahedus võib ligi meelitada tigusid, päikselised paigad ja must kile aga sipelgaid. Õhukese kruusa või muu kihi (tekstiilmultšil umbes 3 cm) võivad segi ajada kastmisvesi, vihmaussid ja linnud. Et kruus paigal püsiks ja mullaga ei seguneks, eraldatakse see tekstiil- või pabermultšiga. Pehme ja aastatega mullas lagunev tekstiilkate on parem lahendus kui kilekiududest peenravaip. Viimane sobib hästi kruusa või muu sarnase teekatte all. Kõik kivised multšid koguvad väga hästi kaselehti, oksaraage jm peenikest prahti, mis kõduneb umbrohu kasvupinnaseks. Umbrohtu on kivide vahelt raske kätte saada. Varisest saab jagu lehepuhuri või -imuriga. Kui muu ei aita, tuleb ilukivid puhtaks pesta. Dekoratiivmultšidena on kasutatud ka merekarpe, tellise- või plastmassipuru, sulatatud klaasipuru, värvitud kive, kruusa ja höövlilaaste, liiva. Kirkavärviline efektmultš võib mõnikord olla taimedest tähtsamgi. Hea taimekosutaja ja kõigil oma aiast võtta multš on niites kogutud või kokku riisutud muruhake, puude ja põõsaste alla võib seda paksult panna, lillede vahele õhemalt. Niidus annab mulda lämmastikku. Suve teisel poolel ei tohi sellega liialdada ja taimede juurekaelu ei tohi muruhakke alla matta. Multšida võib muidugi ka puulehtedega (kaua kõdunevad tammelehed meeldivad hapulembestele taimedele); turbaga (sobib turbaaeda ja hea niiskusehoidjana liivast kuiva pinnast parandama); hobusesõnniku, komposti, põhu ja kõrkjapuruga.
oduümbruse metsalagendikelt tasub kindlasti ravimtee ja tõmmise jaoks koguda ahtalehist põdrakanepit (Chamaenorion angustifolium). Hea mee- ja ravimtaim õitseb septembrini. Kuni põdrakanepi pikas lillakasroosas õisikus on veel avanemata õisi, tasub loota päikeselisi suvepäevi. Õitsvat põdrakanepit ei ole raske ära tunda – ükski teine taim ei õitse praegu looduses nii suurte silmatorkavate kogumikena. Autoaknast võib ekslikult põdrakanepiks pidada karvast pajulille (Epilobium hirsutum), sellelgi lillel on lillakasroosad õied ja mõlema õies on ka neli kroonlehte. Kui kaks taime kõrvuti panna, on erinevusi lihtne märgata. Põdrakanepi õied on kobaras ühe varre tipus, teravaservalised lehed on kitsad, lehe alaküljel on punakas roots. Pajulille vart katavad karvakesed; õisi näitab korraga mitu õisikut, õies torkab silma kollane neljaharuline emakasuue; lehed on laiemad ja saagja servaga. Pajulilled (Eestis üle 10 liigi) kasvavad niisketes kohtades. Põdrakanep vajab palju valgust. Esimese taimena hakkab põdrakanep kasvama pärast põlengut tühjaks jäänud kohta, neile meeldivad ka lagedad raiesmikud ja metsaservad. Põdrakanepi lendkarvadega seemned levivad tuulega. Kui võsa valgust varjama hakkab, leiab põdrakanep endale järgmiseks aastaks parema paiga. Hea põdrakanepikoht tasub meelde jätta, et kevadel sealt tervislikuks toiduks värskeid võrseid koguda. Head on umbes 20 cm pikkused võrsed, mis meenutavad tillukesi palme. Neid võib võis praadida või lisada salatisse, supile, kasutatada nagu spinatit ja maitserohelist. Põdrakanepi pikad risoomid on samuti söödavad, tärkliserikkaid risoome võib näiteks röstida ja grillida, kuivatatud risoomidest jahvatatud jahu sobib lisada kamale või leivajahule. Praegu saate koguda põdrakanepi õisi, varte ülaosi ja lehti, et kuivatada neist õhurikkas varjulises ruumis ravimtee ja tõmmise jaoks ürti. Aromaatse ja maitsva põdrakanepiteega (Venemaal oli see kunagi kuulus ekspordiartikkel Ivan tšai) on hoopis rohkem vaeva: selleks tuleb põdrakanepi lehti esmalt närvutada, siis kuumutatada jne. Põdrakanep rahustab, tugevdab immuunja hormonaalsüsteemi, ravimteest on abi põletike, haavandtõve, seedehäirete, krampide, unetuse ja ka peavalu korral; eriti aga eesnäärmehädade ravis. Pole ka hullu, kui korjasite põdrakanepi pähe mõnd pajulille, ravimteesid tehakse neistki, põie- ja eesnäärmehädade ravis hinnatakse eriti väikeseõielist pajulille. Põdrakanepist saab ravimteed teha mitut moodi, retsepte leiate Aili Paju taimeraamatutest. Üks retsept on selline: pange termosesse 2 sl põdrakanepi ürti, kallake sinna juurde 2 kl keeva vett ja jätke vähamalt 6 tunniks tõmbama. Siis kurnake ja jooge ööpäeva jooksul lonkshaaval ära.
Põdrakanep on väga hea ravim- ja meetaim.