Tarmo Mereväli: Oleme ühe rookatuse paigaldanud keset Riia linna, kus ümberringi olid viiekordsed kortermajad. Lk 2–3
NR 15 (21) • 11. AUGUST 2015
Seakatk ja selle tagajärjed Metsades on palju metssea korjuseid, kes need kokku korjab? Lk 6 ja 7 Kuidas ja millal pügada kuusehekki Ülekasvanud ja aastaid pügamata kuusehekiga enam imet ei tee. Lk 8
20 päevaga 10703 kodusiga Peeter Raidla maaelu@ajaleht.ee
E
ilehommikuse seisuga oli sigade Aafrika katku tõttu Eestis langenud hukkamise ohvriks 10 703 kodusiga. Täna hommikuks võib see arv olla juba suurem, sest sõnumeid seakatku leidudest seafarmides oodatakse nagu rindeteateid suure sõja ajal. Praegu Eestimaal toimuvat võibki pidada kõige ehtsamaks sõjaks sigade elu ja surma nimel. Et veterinaar- ja toiduamet on alustanud kontrolli kõigis seafarmides, on üsna tõenäone, et juba täna-homme tuleb juurde uusi surmasõnumeid, kodusigade surmamise sõnumeid. Eestis kasvatatavate sigade arv on olnud keskmiselt 360 000. Neist ligi 3 protsenti on nüüd seakatku tõttu hukatud. Seni avastatud kodusigade katkukolded ja hukkamisele suunatud sigade arv: 8. august: Jõgevamaal Puurmanni valla Altnurga külas 6426 siga; 5. august: Viljandimaal Tarvastu valla Vooru külas 2149 siga; 4. august: Lääne-Virumaal Rakke valla Kamariku külas 3 siga; 31. juuli: Valgamaal Taheva valla Kallikülas 1 siga; 30. juuli: Tartumaal Puhja valla Rämsi külas 1186 siga; 30. juuli: Järvamaa RoosnaAlliku valla Valasti külas 385 siga; 28. juuli: Viljandimaal Viljandi valla Kibekülas 6 siga; 21. juuli: Viljandimaal Kolga-Jaani valla Leie külas 355 siga; 21. juuli: Viljandimaal Viljandi valla Ridakülas 191 siga; 21. juuli: Valgamaal Taheva valla Koikkülas 1 siga.
Margus Ansu / Postimees
2
KAT U S E D
11. august 2015
Maa Elu
Rookatuse meistritel dagi ei suudeta näiteks roo paksust ühtlasena hoida, aga alt üles harjani välja peab roo paksus olema sama. Ja vahel tuleb ka ise päris kõvasti nuputada – vintskapid, kelbad jms, nendega on ajuraginat kõvasti.”
Toomas Šalda maaelu@ajaleht.ee
R
oog on Eestis ja teistes Läänemere maades olnud sajandite vältel kõige tavalisem katusekate. Aga oskajaid mehi, kes suudavad tagada, et asjal on nii tegu kui ka nägu, pole tänapäeval palju. Neid, kes rookatust oma kodul või suvilal näha tahavad, aga jagub, ja seda just rannikualal. Kui eesmärk on katuse pikk iga ja eriline, looduslähedane stiil, on rookatuse valimine täiesti põhjendatud, kinnitab perefirma Roomeistrid OÜ üks kahest omanikust, vanem vend Tarmo Mereväli (34). Läänemaal Virtsus asuva ettevõtte Roomeistrid OÜ põhitegevus on rookatuste paigaldamine ja remont. Rookatuseid on Tarmo Mereväli paigaldanud juba 2001. aastast, oma firma sai registreeritud 2008. aastal. Peagi liitus noorem vend Taavi (29). Esimesed kokkupuuted roolõikamisega jäävad meestel aga juba eelmisesse sajandisse, kui põhikooli kõrvalt sai taskuraha teenimiseks sirbiga rookahlusid kogumas käidud. „Roogu lõikame ja roomaid hooldame sellest ajast saadik. Nüüd ei kasuta me küll enam sirpi, vaid kombaini, mille oleme otsast lõpuni enda kätega ehitanud,” selgitab Tarmo, kes rannamehele kohaselt tegutseb veel ka kutselise kalurina. Noorem vend on omakorda õppinud tisler, teda saab seetõttu pidada ettevõtte puu- ja ehitustööde asjatundjaks. Kõik katuse paigaldamise eeltööd saab firma oma jõududega tehtud. „Pärast sõjaväge tekkis mul võimalus tunnustatud meistrite käe alla rookatuste tegemist tõsisemalt õppida. Ega seda kuskil koolis väga ei õpigi, siin on praktikat vaja, mitte teooriat,” meenutab Tarmo ja selgitab, et hea rookatuse tegemiseks peab oskama kõigepealt õiget roogu valida, peab olema silma ja kätt. „Päris mitmele mehele oleme püüdnud ka ise seda tööd õpetada, aga enamasti loobutakse, sest ei saada hakkama. Kui-
Omavahel on vennad Mereväljad tööd ära jaganud ning enamik Roomeistrite paigaldatud katuseid ongi otsast lõpuni nende endi kätetöö. Kui korraga juhtub väga palju tellimusi tulema, saab lihtsamate tööde jaoks abijõudu palgata. Näiteks tunamullu oli eriti palju tellimusi, tänavu paistab, et saadakse oma jõududega hakkama. „Ei tea, millest see sõltub, et mõni aasta on ülitihe, siis aga jälle mitu aastat rahulikum. Praegu on üldse ehituses vaiksem,” ütleb Tarmo. Nõudlust küll on, aga praegu tellides saab veel selle aasta sees katuse peale. Kõige rohkem pöörduvad rookatuste tegijate poole suvilaomanikud, kes on endale ostnud vana talumaja, millel on läbi aegade rookatus olnud. Sinna tavaliselt muu materjal ei sobigi. Eesti rannikualadel võib rookatustega maju väga tavaliseks pidada ja uut katust või vana parandamist läheb ikka tarvis. „Ühel aastal aga tulid järjest vastvalminud palkmajade omanike tellimused. Kui pangast saab raha lihtsamalt, kerkib rohkem uusi maju, kui laenu saamine on keerulisem, ostetakse vanu ja odavamaid hooneid,” usub Tarmo. Ja talumajad on tavaliselt üsna suured, kus katusepinda võib olla kolmesajast viiesaja ruutmeetrini.” Rookatuse suur eelis on pikk iga. Korralikult paigaldatud 25–30 sentimeetrit paks katus peab vastu 60–80 aastat. „Oleneb tingimustest. Kui puid ligi ei ole, kestab katus väga kaua. Puulehed tekitavad mädanemist. Samas saab rookatuselgi ära vahetada ainult kahjustatud koha. Katuseharja tuleb iga kümne aasta tagant sättida.” Eksib see, kes arvab, et roog on katusematerjalina hästi kerge.” See on kergem kui kivi, aga kaalult kivi järel kohe järgmine. Nelikümmend kilo ruutmeetrile tuleb arvestada. Samuti ei saa rookatuse paigaldamist pidada ainult suviseks tööks, ka talvel saab seda teha. Veel arvatakse, et rookatus on tuleohtlik. Pealtpoolt on seda väga raske põ-
Tarmo Mereväli usub, et rookatuseid tehakse ka saja aasta pärast. lema saada. Alt, kus tutid on, saab süüdata küll, aga alt ehitatakse ju kinni ning lahtise tulega ükski terve mõistusega inimene ju katusele ligi ei lähe,” kummutab meister võhiku eksiarvamused. On ka võimalus katust pealtpoolt kindluse mõttes vastava ainega pritsi-
Toomas Šalda
da, aga sügavat mõtet sel ei ole, seda enam, et hind on soolane. Vastupidavuse mõttes on hea, kui katusekalle on vähemalt 40 kraadi. Lamedam katus ei kuiva tugeva vihma korral korralikult ära. Enam ei saa mehe kinnitusel rääkida sel-
AS Tartu Mill ostab
Ettevõtte eesmärgiks on oma praegustele ja tulevastele klientidele pakkuda kvaliteetset ning tähtaegselt valmivat ehitusteenust, püüdes arvesse võtta klientide igakülgseid vajadusi ja erisoove. Oma töös peame kinni headest ehitustavadest ja viime kõik alustatu ka lõpule.
t ROOGKATUSTE TEGEMINE t PALKMAJADE RENOVEERIMINE t ÜLDEHITUS- JA REMONDITÖÖD t OMANIKUJÄRELEVALVE t EHITUSKONSULTATSIOONID
+372 525 2907 hardi.rajaskatused@gmail.com www.rajaskatused.eu Aia 64-15, Kuressaare, Saare maakond
TERAVILJA ja pakub kuivatusteenust Tartus ja Puhjas. Info:
520 7997 Tartu, 526 2232 Puhja
Maa Elu
KAT U S E D
11. august 2015
tööd jätkub lestki, et rookatus on teiste katusematerjalidega võrreldes hirmkallis. „See oli varem nii. Kui vanale talumajale panna plekk-katus, siis on reeglina vaja teha palju eeltööd, sarikaid uuendada jne, meie saame ka kumera katte panna. Tean konkreetseid juhtumeid, kus eterniidi või pleki eest küsiti rohkem raha kui rookatus maksma läks. Sageli hirmutatakse meie võimalikku klienti, et roomeistrid teevad käsitööd ja nende teenus on jube kallis. Aga küsige enne meie pakkumist ja siis otsustage.” Linnadesse rookatuseid reeglina ei tellita, aga on erandeid: „Oleme ühe katuse paigaldanud keset Riia linna, kus ümberringi olid viiekordsed kortermajad, Eestis oleme linnas teinud ühe mängumaja katuse Haapsalus.” Üle Eesti on mehed rookatuseid teinud väga paljudes kohtades: Kundast Häädemeesteni, Võrus, Otepääl, Peipsi ääres, saartel jne. „Võtame kolme-nelja päeva materjali kaasa. Kui see otsa saab, sõidame uue järele. Keskeltläbi võtab 200ruutmeetrise katuse tegemine normaalse ilma korral aega veidi üle kahe nädala.” Väljaspool Eestit on tööd tehtud Soomes, Rootsis, Lätis ning isegi Moskva äärelinnas, kus ühed uusrikkad leidsid, et nende kodu vajab kindlasti just rookatust. Reklaamile Roomeistrid enam suurt rõhku ei pane, sest enamasti pöörduvad nende poole inimesed, kelle naabrile või tuttavale on uus katus pandud ja nii toimib agentuur „Naaber soovitas”. Messidele nad ka enam ei kipu. „Kunagi Haapsalus toimunud messil käisin, aga istusin seal päev otsa ja tähelepanu mulle ei pööratud.” Tegevusala kasumlikkusest rääkides ütleb Tarmo, et kui sisuliselt kõike ise teha, alates roo lõikusest kuni lõpptulemuseni, siis saab hakkama. Kui roogu ostma hakata, siis mitte: „Konkurents on isegi meie alal täiesti olemas ja see lööb hinna alla. Näiteks Muhro OÜ, kes alustas juba üheksakümnendate esimeses pooles, on väga kõva tegija. Vähempakkumised on meilegi tuttav teema. Või teine variant, et oleks tööde järg ilma katkemata ees. Päris seda me pole suutnud saavutada.” Tööprotsess algab rookatuste pakkuja jaoks roo lõikamisest ja valimisest. „Lõikad talvel jää pealt roo mere ääres maha, väga jä-
Hilinenud reid
ROOKATUSTEST EESTIS Rookatus on üks esimesi katusekattematerjale, mille inimesed kasutusele võtsid. Katuse eluiga on katsetatud juba sajandeid. Rookatus on korraga nii katusekatte- kui ka isolatsioonimaterjal. Euroopa pillirooturul ja pilliroost katuste valmistamisel on väga pikk traditsioon. Eelkõige kasutatakse pilliroogu nendes riikides, kus roog on kohapeal kergesti kättesaadav. Eestis hakati pillirookatust eluruumidele ja rehealustele paigaldama alles 15.–16. sajandil. Rookatus ehitati laia räästaga, et kaitsta puitseinu sademete eest. Sademete läbijooksu vältimiseks pidi katusekalle olema vähemalt 45 kraadi. 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses oli roog Eesti üks põhilisi katusematerjale. 1922. aasta rahvaloendusel selgus, et Lääne maakonnas ja saartel asuvate elamute katusematerjaliks oli roog 69% ulatuses. Rookatuse ehitamiseks on vaja koguda pilliroogu. Pilliroog lõigatakse ja heidetakse kahludeks (pilliroost punt, mille ümbermõõt on 63 sentimeetrit), mille täpne mõõt saavutatakse kalibreerimisraudade abil. Kahludes peab olema ühepikkune roog. Roogu lõigatakse jõeluhtadelt, järvedelt ja merelahtedest, kas jää pealt või madalast veest. Roo lõikamine algab novembris pärast öökülmasid. Selleks ajaks on pilliroolehed öökülmade tõttu kuivanud ja küljest ära kukkunud. Parem on lõigata roogu, mis on ilma lehtedeta. Kuiva roogu hoitakse laos, kus rookahle võib üksteise peale panna kuni kuus kihti. Kuivas laos säilib roog aastaid, ilma et sellega midagi juhtuks, aga laos peab õhk kindlasti liikuma. Rookatuse peamine pluss on ilus välimus, mis sobib maakeskkonda. Rookatus hoiab väga hästi soojust ja katusealuse soojustamiseks kulub 40% vähem soojustusmaterjali kui muud liiki katuse korral. Allikas: Vikipeedia
medat ja kõverat võtta ei tohi, siis sorteerid ja puhastad, seod kahe nööriga kinni. Katuse tegemisel valid, kuhu mis läheb: kuhu pikem, kuhu koonusjam, kuhu võib natuke tutisemat roogu panna. Vanasti tehti katust ka näpujämedusest roost, nüüd on aga siingi nõuded, et läbimõõt võib olla 3,5–6 millimeetrit.” „Kui roogu lõigata eramaalt, peab omanikult ostma roo lõikamise õiguse, riigilt saab roostikualust maad rentida, aga rentnikuks pääsemiseks tuleb osaleda oksjonil,” selgitab Tarmo. Kokku on tema ettevõttel renditud üle 400 hektari roomaad. „Samal ajal makstakse veisepidajatele peale, et veised rannaalasid roostikust puhastaks,” toob ta välja vastuolu. Arvestama peab sedagi, et head katuseroogu saab just soolasest veest. Lõigatakse ka Võrtsjärve äärest, aga mage vesi jätab kõrre pehmeks ning katus ei kesta nii kaua. Roomeistrid varuvad oma roo Virtsu ja Noarootsi kandist. Oma kätega on mehed valmis ehitanud roolõikamiskombaini, teine on valmimisjärgus. Lisaks on üks väiksem tehasemasin juurde oste-
3
tud. Ise hakati kombaini tegema seepärast, et tehasekombaini ostmiseks ei jagunud raha. Uus rookombain maksis kroonides poolteist miljonit (umbes 96 000 eurot) ja seda polnud alustanud ettevõttel kuskilt võtta. „Vaatasime teiste masinaid, sättisime masina vastavusse oma vajadustega ja nüüd on kombain ligi seitse aastat ausat tööd teinud. Masin on lintidel. Praegu teeme uut kombaini meetrilaiuste madalsurvekummide peale, mis teeb selle uppumatuks. Mõte on ka müügiks tegema hakata, eks näeb,” avab Tarmo kaarte. Roomeistritel on valmimas väike metallitöökoda, kus juba praegu saab vajalikke töid teha. Kunagi käis peast läbi mõte ettevõtlustoetust küsida, aga nõuetekohast käivet ei olnud ette näidata ning nii tuli ise kõigega hakkama saada. Tulevikust rääkides ütlebki Tarmo, et ettevõtte lähema aja siht on käima saada metallitööd ning arendada roolõikuskombaini. Uusi rookatuste tegijaid võiks samuti rohkem välja õpetada. Igal juhul usub ta, et rookatuseid tellitakse ka aastakümnete pärast. „Tõusud ja mõõnad on ikka, aga päris ära see traditsioon ei kao.”
L
äinud laupäeval andis veterinaar- ja toiduamet teada, et on alustanud kontrollreide Eestimaa kõigisse seafarmidesse. Kontrolli käigus registreeritakse sigade arv ja vaadatakse üle rakendatud bioohutusmeetmed. Vajadusel lubati võtta ka proovid sigade Aafrika katku välistamiseks. Selge on, et sellise ülemaalise reidi korraldamisega on hiljaks jäädud. Ja kindlasti tuleks võtta vajalikud proovid kõigis farmides. Sellest, kuidas seni on seakatku juhtumitesse suhtutud, saab aimu tänase Maa Elu 6. ja 7. leheküljelt, kus on intervjuu Valgamaa põllumeeste liidu juhi Jaan Bachmanniga. Tõsi, intervjuu on tehtud eelmise nädala keskel, kuid ega probleemide asetus pole selle ajaga muutunud. Juurde on vaid tulnud teateid järjekordsetest katkukolletest. Eestimaal käib sõda sigade elu ja surma peale ning on selge, et selle sõja esimestele rünnakutele oleme alla jäänud. Nüüd oleneb kõik sellest, kuivõrd kiiresti ja jõuliselt me suudame uusi rünnakuid ennetada.
Peeter Raidla
Peatoimetaja Peeter Raidla, maaelu@ajaleht.ee, telefon 447 7063 Küljendus Katri Henga Korrektor Reeli Ziius, Signe Siim Müügijuht Jane Barbo, jane.barbo@ajaleht.ee, telefon 526 3578 Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Rüütli 14, 80010 Pärnu, telefon 447 7090 Trükk AS Kroonpress, trükiarv 34 000 Maa Elu levib Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel kaks korda kuus Autoriõigused: AS Ühinenud Ajalehed, 2015
hƐĂůĚƵƐǀććƌŶĞ ĞƐƟ ƚŽŽƚŵŝƐĞƩĞǀƁƚĞ ĞƐƵƌ Km ƉĂŬƵď ĞƌŝŶĞǀĂŝĚ ĚĞƐŝŶĨĞŬƚƐŝŽŽŶŝͲ ĂŝŶĞŝĚ͕ ŵŝƐ ƐŽďŝǀĂĚ ŬƁŝŬŝĚĞ ƉŝŶĚĂĚĞ͕ ĞƐĞŵĞƚĞ ũĂ ŶĂŚĂ ĚĞƐŝŶĮƚƐĞĞƌŝŵŝƐĞŬƐ͘
dŽŽƚĞǀĂůŝŬƵƐƚ ůĞŝĂĚ
SEAKATKU NAKATUMISE RISKI VÄHENDAMISEKS ŵƁĞůĚƵĚ ƵŶŝǀĞƌƐĂĂůƐĞ ƚŽŝŵĞŐĂ ĚĞƐŝŶĨĞŬƚƐŝŽŽŶŝĂŝŶĞ , > D/ ͕ ŵŝƐ ŽŶ ŚĞĂŬƐ ŬŝŝĚĞƚƵĚ sĞƚĞƌŝŶĂĂƌͲ ũĂ dŽŝĚƵĂŵĞƟ ƉŽŽůƚ
TARTU Riia mnt.136b tel. 730 2050 tartu@etva.ee
TALLINN Peterburi tee 83 tel. 605 4617 tallinn@etva.ee
PÄRNU Savi 17 tel. 443 3557 parnu@etva.ee
NARVA Tiimani 5 tel. 356 3010 narva@etva.ee
RAPLA Võsa 5 tel. 5694 0571 rapla@etva.ee
VILJANDI Puidu 17a tel. 435 8223 viljandi@etva.ee
PAIDE Pikk 42 tel. 385 0850 paide@etva.ee
VALGA Transpordi 1 tel. 766 0106 valga@etva.ee
SAUE Tule põik 1 tel. 655 2556 saue@etva.ee
RAKVERE Võidu 2c tel. 322 1224 rakvere@etva.ee
info@etva.ee
www.etva.ee
NB!
^Žďŝď ŚćƐƟ ůŽŽŵĂͲ͕ ůŝŶŶƵͲ ũĂ ŬĂůĂŬĂƐǀĂƚƵƐĞƐ pindade, seadmete Metsast tulles puhastamiseks puhastab ka tallad!
Pae 8, Tallinn ͻ tel 621 2405 ͻ myyk@pesur.ee ͻ www.pesur.ee
4
UUDISED
LÜHIDALT
Üle-eestilised kontrollid Seoses sigade Aafrika katku puhangutega koduseafarmides kontrollib veterinaar- ja toiduamet (VTA) kuu aja jooksul erakorraliselt üle kõik seafarmid, et vähendada tõenäosust kodusigade nakatumiseks. Kontrolli käigus registreeritakse peetavate sigade arv ja kontrollitakse bioohutusmeetmete rakendamist. „Kontrolli peamine eesmärk on viia info uute nõuete kohta iga üksiku seapidajani, kontrollida kehtivatest nõuetest kinnipidamist ning selgitada veelkord loomapidajatele taudiohuga kaasnevaid riske,“ ütles VTA peadirektor Ago Pärtel (pildil). „Nõuete rikkumise korral tehakse ettekirjutus ja antakse tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks. Väga oluline on, et iga loomapidaja rakendaks bioohutusmeetmeid, et välistada võimalike haigustekitajate sattumine seafarmidesse.“ Kontrolli käigus registreeritakse peetavate sigade arv, kontrollitakse bioohutusmeetmete rakendamist, bioohutuskava olemasolu ja sellest kinnipidamist, loomade väljaspidamise keelust kinnipidamist, desobarjääride ning territooriumi tarastuse olemasolu, sigade sööda ja allapanu ohutuse tagamist. Vajadusel võetakse proove sigade Aafrika katku välistamiseks. Veterinaarjärelevalve ametnikud ja volitatud veterinaararstid loomakasvatushoonetesse ei sisene ning sigadega kokku ei puutu. Kõik seakasvatamiseks kasutatavad hooned peavad olema registreeritud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (PRIA), samuti peab olema esitatud teatis sigade arvu kohta. Loomatauditõrje seadusest tulenevalt on VTA-l õigus loomade registreerimiskohustuse täitmata jätmise eest määrata rahatrahv eraisikule kuni 800 euro ning juriidilisele isikule kuni 2000 euro ulatuses. Kompensatsiooni võimaliku taudipuhangu korral farmis, on võimalik taotleda vaid nendel seakasvatajatel, kes on kõiki bioohutusnõudeid täitnud. Esimesed sigade Aafrika katku leiud kodusigadel avastati juuli keskpaigas Viljandimaal kahes farmis ja ühes Valgamaa majapidamises. Praeguseks on sigade Aafrika katku leitud kokku üheksas farmis ja majapidamises Viljandi-, Valga-, Tartu-, Järva- ja Lääne-Virumaal. Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioturvalisuse meetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta. (ME)
11. august 2015
Maa Elu
Aasta küla asub Maa Elu
maaelu@ajaleht.ee
K
odukandi liikumine kuulutas läinud reedel välja 2015. aasta küla, milleks osutus Leedri küla Saaremaalt. Aasta küla valiti juba kuuendat korda, teist korda tehti seda koostöös rahvusringhäälingu saatega Terevisioon. Aasta küla tiitel anti välja nädalavahetusel toimunud Eesti külade XI maapäeval Järvamaal Säreveres. Eesti suuremal saarel Lääne-Saare vallas asuv Leedri küla on end iseloomustanud nii: „Kui palju leidub tänapäeval Eestimaal külasid, kus rahvaarv kasvabki päriselt aastaga veerandi võrra ja seda mitte suurlinna külje all, vaid kusagil kaugel maailma veerel. Kui veel mõned aastad tagasi jooksis külas ringi 3 last, siis praegu 15. Leedri on ehe saaremaine sumbküla, mille eksitavalt käänuline teedevõrk, sammaldunud kiviaiad ja uhkelt üle põldude kiikav pukktuulik on muinsuskaitse all. Tihe läbikäimine, eluterve uudishimu ja koostegutsemise harjumus on meile emapiimaga kaasa antud. Pärast külaseltsi loomist aga veelgi tormilisemalt käima läinud ühistegevus on kogukonnale andnud värske hingamise, mis on toonud tagasi ja juurde palju noori. Küla on kordades ettevõtlikum kui muu Eesti - me ei otsi tööd, vaid loome seda endale ise. Arhailine miljöö ning hakkajad inimesed on tekitanud koosluse, mida avastab igal aastal üha rohkem turiste. Meil on hea meel jutustada neile oma lugusid, pakkuda kordumatuid vaateid külatänakutelt ning kostitada kogu Saaremaale kuulsust toonud kadakasiirupiga.” Kodukandi liikumine valis esimest korda aasta küla 2005. aastal ning on seda jätkanud iga kahe aasta tagant. Siiani on aasta küla tiitli pälvinud Kamari küla Jõgevamaalt ja Uljaste küla Lääne-Virumaalt (2005), Kuhjavere küla Viljandimaalt (2007), Kiideva küla Läänemaalt ja Viitina küla Võrumaalt (2009), Prandi küla Järvamaalt (2011) ja Lustivere külade piirkond Jõgevamaalt (2013).
Leedri küla esindajad koos aasta küla žürii esimehe Eiki Nestori ja presidendi Toomas Hendrik Ilvesega.
Maapäeval võeti vastu maapäevaliste ehk külakogukondade esindajate pöördumine Eesti riigijuhtide ja avalikkuse poole, millest ühte väljavõtet saab lugeda kõrvaltküljelt. „Tänasel päeval seisab meie rahvas, keel ja kultuur silmitsi muutustega, mille mahu ja iseloomu osas pole meil võtta võrreldavat kogemust. Paratamatult mõjutab meie heaolu ja tulevikuväljavaateid tänu üleilmastumisele ka see, mis toimub teistes maailma otstes. Me
oleme silmitsi ebaturvalise majandusolukorraga, rahvasterännu mõõtmeid omandava migratsiooniga ja samaaegselt oma rahva väljarändamisega. Eesti ühiskond ja riik on selgesti tasakaalust väljas ja seda määral, mis on muutumas julgeolekuohuks meile endile ja meie laste tulevikule,” öeldi pöördumises. Eesti Külaliikumine Kodukant toonitas, et on jätkuvalt valmis olema riigile strateegiline partner Eesti elujõulisuse tugevdamisel.
Taimekasvatuse Instituut süvendab koostööd põllumeestega Jõgeval kogunenud Eesti taimekasvatuse instituudi (ETKI) teadusnõukogu kinnitas instituudi arengukava aastateks 2015-2022. Eesti Taimekasvatuse Instituut moodustati 2013. aasta 1. juulil Jõgeva sordiaretuse instituudi ja Eesti maaviljeluse instituudi ümberkorraldamise tulemusena. „Eesti põllumajandussektori efektiivsuse
MUTILÕKS PAUKPADRUNIGA TÖÖTAV MUTILÕKS HÄVITAB MUTID KIIRELT JA TÕHUSALT
ja konkurentsivõime tõus sõltub täna paljuski meie tootjate ning teadusasutuste omavahelisest koostööst põllumajanduskultuuride uute sortide aretamisel ning uute agrotehnikate väljatöötamisel,” ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „ETKI direktori Mati Koppeli sõnul on sihtgruppide aktiivne kaasamine arengukava väl-
jatöötamisse võimaldanud seada arengukavas suundi, mis vastavad põllumajandussektori vajadustele. Oluline on olnud ka instituudi töötajate panus. „Instituudi töötajate osalemine arengukava väljatöötamisel on ühendanud 2013. aastal kahe asutuse liitmisel moodustunud instituudi kollektiivi,” toonitas Mati Koppel. (ME)
www.nordkalk.ee
Põldude lupjamine lubja- ja/või dolokivijahuga. Võib kasutada mahepõllunduses!
MUTILÕKSE KÜSI HÄSTIVARUSTATUD JAHINDUS- JA AIANDUSKAUPLUSTEST LÕKSE TURUSTAB BH TRADING OÜ TALLINNA 24, VILJANDI, 71008 tel. 4343262 order@bhtrading.ee www.bhtrading.ee
Kontakt tel 5340 7334, Meelis Mooses meelis.mooses@nordkalk.com
Maa Elu
UUDISED
11. august 2015
b Saaremaal
LÜHIDALT
Mida tuleks tähele panna metsas liikudes?
MAAPÄEVA LÄKITUS Eesti külade XI maapäeva juhtmõtteks oli „Kuulakem, külas kõnelevad”. Maapäevall võeti vastu maapäevaliste pöördumine, mis anti üle maaeluminister Urmas Kruusele ning milles on öeldud: Suurim julgeolekuoht ei tule piiri tagant – see tuleb meie endi inimeste seest. Eesti riigi võimukandjate tegude ja tegematajätmiste tulemusteks on kasvav õpitud abitus, käegalöömismeeleolud ja heitumine – ka maainimeste hulgas. • tervete piirkondade ääremaastumine, • heatasemelise hariduse kättesaadavuse vähenemine, • maaelu selgelt kallim hind linnaga samaväärse elutaseme saavutamiseks, need on olulisimad valupunktid, mille Eesti maaelu edendajad oma sõnumis välja toovad. Selgelt antakse teada, et külad ei looda probleemide lahendamisel ainult riigile, vaid on endiselt valmis olema seejuures mõtlevaks ja tegutsevaks koostööpartneriks.
Liikumine Kodukant
2015. AASTA KÜLA TIITLI KANDIDAADID Aakre küla, Puka vald, Valgamaa; Härma küla, Raasiku vald, Harjumaa; Juula küla, Tabivere vald, Jõgevamaa; Kaalepi küla, Albu vald, Järvamaa; Kassari saare külad, Käina vald, Hiiumaa; Kinksi küla, Hanila vald, Läänemaa; Lavassaare alev, Audru vald, Pärnumaa; Lau küla, Kehtna vald, Raplamaa; Leedri küla, Lääne-Saare vald, Saaremaa;
K U T S E
Miila küla, Rägavere vald, Lääne-Virumaa; Pühajõe küla, Toila vald, Ida-Virumaa; Taevaskoja küla, Põlva vald, Põlvamaa; Urvaste külade piirkond, Urvaste vald, Võrumaa. Valguta, Lapetukme, Piigandi külade piirkond, Rõngu vald, Tartumaa. Ühtne Võhmaküla, Suure-Jaani vald, Viljandimaa.
dokumentide vastuvõtt 14. augustini
Kutseõpe keskhariduse alusel: CNC-töötlemiskeskuse operaator z eritoitlustus z hooldustöötaja z IT-süsteemide nooremspetsialist z juuksur z ŬŽƐŵĞĞƟŬ z
H E A S T Kutseõpe põhihariduse alusel:
z
arborist
z
koduhooldaja
z
ärikorraldus z müügikorraldaja z raamatupidaja z rätsepatöö z sekretär z ǀćŝŬĞĞƩĞǀƁƚůƵƐ z
ehitusviimistlus/maaler
K O Põhihariduse nõudeta kutseõpe: z metsakasvatus UUS! z nooremaednik z puhastusteenindaja abiline (HEV) O L Kutsekeskharidusõpe: I z kokk z elektroonikaseadmete tehnik z keevitaja z koostelukksepp S z ƟƐůĞƌ z müüja-klienditeenindaja z kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus T
5
Tehakse ka konkreetsed ettepanekud: • seadusandlus peab looma erisused, mis arvestavad tööhõive ja ettevõtluse arendamisel piirkondliku eripäraga nii toetus- kui maksupoliitika rakendamisel; • tuleb väärtustada elustiili- ja väikeettevõtluse põhist elulaadi ning aidata kaasa selle põhjal loodavate ühistute, ka energiaühistute tekkele ja toimimisele maapiirkondades; • kohalike omavalitsuste iseseisvat tulubaasi tuleb suurendada moel, mis arvestab sellega, et Tallinna ja maapiirkondade vahel on selge erinevus; • ei tohi enam vähendada professionaalsete korrakaitsjate, päästjate ja teenuste arvu ning kättesaadavust maapiirkondades; • hea hariduse kättesaadavus ei tohi maapiirkondades enam väheneda.
Sigade Aafrika katk on väga nakkav ja inimtegevusega võime soodustada taudi levikut. Tekkinud kriisiaeg Eesti seakasvatuses nõuab meie kõigi panust, et hoida ära taudi edasine levik, mis võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju kogu seakasvatussektorile. Seoses sigade Aafrika katku diagnoosimisega kodusigade farmides ning ulatusliku levikuga metssigade populatsioonis soovitab Põllumajandusministeerium kõigil tõsiselt kaaluda metsas või seafarmide läheduses kavandatavatest suvepäevadest, maastikumängudest jms üritustest loobumist või ürituse toimumiskoha muutmist. Metsas käies peaksime arvestama järgmist: • ära puutu leitud metssea korjust ja väldi kontakti võimaliku nakkusohtliku materjaliga (nt eritised); • surnud metssea leidmisel teavita kohalikku veterinaarkeskust või helista veterinaarja toiduameti vihjetelefonil 605 4750; • pärast looduses viibimist puhasta oma riided ja jalanõud; pese riided pesumasinaga või hoia neid 100 °C juures ühe tund saunas; jalanõud ja kummist üleriideid leota kloori sisaldavas pesuvalgendis 1 tund. (ME)
Noortalunikud saavad toetust taotleda Alates eilsest kuni 17. augustini võtab PRIA alla 40 aastastelt põllumajandustootmisega alustavatelt ettevõtjatelt vastu taotlusi nn noortaluniku toetuse saamiseks. Toetust on võimalik saada Eesti maaelu arengukava 2007-2013 vahenditest meetme 1.2 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus” nõuete kohaselt. Taotlusvooru eelarve on 7,5 mln eurot ning toetused makstakse välja veel käesoleval aastal. Üks taotleja võib kõnealust toetust saada kuni 40 000 eurot – seega jätkub eelolevas taotlusvoorus raha vähemalt 190 taotluse rahuldamiseks. Toetusi määratakse vaid neile, kes ei ole varasematel aastatel samast meetmest toetust saanud. 10.-17. augustini esitatud taotluste osas teeb PRIA toetuse määramise või määramata jätmise otsused hiljemalt 24. novembril 2015. (ME)
piksekaitse.ee Lugupeetud eramaja omanik ja ettevõtja! VKN OÜ tegeleb piksekaitse paigalduse, järelkontrolli, projekteerimise ja maandustakistuse mõõdistamisega. Teostus vastavalt EVS EN 62305-3:2011 nõuetele. Lisaks paigaldusele ja kontrollile koostame kogu vajamineva dokumentatsiooni nii tellijale kui ka päästeametile. Samas pakume piksekaitsekäidu lepingut. Juhul kui piksekaitse puudub, teeme teile eelprojekti. Piksekaitse visuaalne kontroll iga kahe aasta järel, täielik kontroll iga nelja aasta järel päästeameti EVS EN 62305-3:2013 nõuete kohaselt. NB! Piksekaitse vajalikkuse ja esmakontroll TASUTA. Pädevustunnistuse nr EI 071-08
tel 5622 9291 rein@piksekaitse.ee info@piksekaitse.ee www.piksekaitse.ee
6
S E A KAT K
11. august 2015
Maa Elu
Jaan Bachmann: „Sigalad tusmeetmete täitmisel peaks farmile kehtima mitte katkutsooni (3. tsoon), vaid ohutsooni (2. tsoon) reeglid.
Toomas Šalda maaelu@ajaleht.ee
M
aa Elu ajas as sigade Aafrika katku uudiste taustal ustal juttu MTÜ Valgamaa Põllumeeste este Liidu ja Valgamaa Nõuandekeskuse juhataja taja Jaan Bachmanniga.
Kui palju sigade Aafrika katku muredega Valgamaa Põllumeeste meeste Liidu poole pöördutakse? Seni mitte eriti, i, tegu on ennekõike ikkagi veterinaarprobleemiga. emiga. Tegelikult saaksime aga teadmiste ja soovitustega oovitustega abiks olla küll. Kas või selle kohta, a, kuidas sigade katkust hoidumiseks hooneid tarastada, et hulkuvad koerad, rebased ja teised sed loomad sigalatele ligi ei pääseks, ja teistess praktilistes küsimustes. Ehkki meie organisatsioonil isatsioonil on kindlasti vajalikke kogemusi ja a teadmisi, ei ole meilt nõu küsinud ka ükski ametnik. Aga kui ei küsita, eks siis püüame ise se võimalikult valjult oma seisukohti avaldada. da. Just praegu (eelmisel nädalal – toim) valmis is meil pöördumise projekt, mille lähipäevil Eesti esti Põllumeeste Keskliidu ja Põllumajandus-Kaubanduskoja Kaubanduskoja poolt valitsusele esitame.. Selles peame vajalikuks võtta erakorralised ralised meetmed: et tõkestada katku edasist dasist levikut, tuleb teha jahimeeste organisatsiooniderganisatsioonidele riikliku tellimuse se korras ülesandeks küttida metssigu ssigu (kaasa arvatud emised) jahimehe himehe poolt valitud kõige efektiivsemal tiivsemal viisil. Teiseks leiame, et olukorras, kus 3. tsoonis peetavate tavate tervete sigade realiseerimiseks eerimiseks puudub võimalus, sest töötlejatel ei ole majanduslikku uslikku huvi koguda nii palju u liha, mis nõuab töötlemist 80 kraadi juures, tuleb kiiresti sti alustada eraladustamist.. Vastasel korral võivad kodusead odusead sattuda ülemajutamise utamise tõttu loodusesse, sest arvu vähendamine võtab vähemalt esimese etapini aega neli kuud, mis on sigade tiinusaeg.. Kolmandaks oleme veendueendunud, et tsoonide kehtestamise reeglid tuleks muuta läbipaistvamaks vamaks ning kõrgendatud bioohu-
OSTAME METSAKINNISTUID, KASVAVAT METSA JA METSAMATERJALI. PAKUME VEO- JA RAIETEENUST. AS Lemeks Põlva Tel 502 1666; 799 1474 Margus.Juhkam@lemeks.ee Lähemalt meist: www.lemeks.ee
Ühtlasi olete maaettevõtluse ja finantsmajanduse, nõuetele vastavuse, töötervishoiu ja tööohutuse konsulent. Millist nõu saate seakasvatajale j anda tema edasist hakkamasaamist silmas pidades? Kõige tähtsam on ülirangelt kinni pidada karantiinist ja teistest nõuetest. Kui seda pole veel tehtud, siis nüüd on viimane aeg tarastada oma hooned. Televiisorist oli kõigile näha, et esimene farm Viljandimaal, kuhu katk tuli, oli täiesti koristamata ümbrusega, tarast rääkimata. Seal sai iga metsloom vabalt oma pisikuid levitada. Desomatid ja vannid, transpordi põhjalik puhastus ja pesu. Kust vajali-
kud asjad saada, peaks seakasvatajatele teada olema. Veterinaarteenistus käib ka pidevalt kohal ja annab lahkelt infot, kui kellelgi vaja. Suured seafarmid on juba tõsiseid kulutusi teinud, probleem on väiksemate kasvatajatega. Ka Valgamaal on kümneid väikseid nii-öelda mitteametlikke sigalaid, mis pole registreeritudki. Kindlasti on osa neist katku hirmus loobunud, paljud proovivad liha ruttu kaubaks teha, enne kui katk neid tabab.
tehtud nii mõnigi vale otsus. Suur osa jahi- ja põllumehi on veendunud, et mullu sügisel keskkonnaministeeriumi kehtestatud keeld pidada aju- ja koerajahti kõikidele ulukitele, et vältida metssigade liikvele ajamist, polnud õige. Nüüd on küll hulk metssigu katku surnud, aga neid on tänu soodsatele talvedele, headele p poegimisvõimalustele g ja j söödabaasiarvestades liile ikkagi praegust situatsiooni arves ga palju. Metsades on palju korjuseid korjuseid, kes need üles otsib ja kokku korjab?
Suhtlete iga päev paljude põllumeestega. Millised mõtted ja emotsioonid praegu seakasvatajaid ja üldse põllumehi valdavad? Kurvaks teevad ka piima kokkuostuhinnad. Enamasti leitakse, et katku osas on lihtsalt lubamatult hiljaks jäädud ja algusest peale
Mida arvate ühe Valgamaa jahim jahimehe mõttest, et nendes kohtades, kus on kindel, k et metssigade seas on katk levinu levinud, peaks mehitatud üksused metsad korjuseid korjus otsides läbi kammima? Ei ole vale mõte. Kui korjused vedelevad, v saavad rebased või kährikud ikka jao jaole ja hakkavad haigust levitama. Iseasi, kui llihtne selline ettevõtmine on ja kes katab kulud. ku Aga sellest on juttu ka meie ettevalmistat ettevalmistatud ja eespool kirjeldatud pöördumises valitsu valitsuse poole.
Kas uuest puhangust alates on rriiklikud institutsioonid, ametkonnad jne tegutsenud pädevalt ja operatiivselt? kipuvad jääOtsuseid on tehtud, aga need kip ma pealiskaudseks. Tõsiselt oleks v vaja küttimine käima saada, et metssigade arvukust arv vähendada. Kui neid on vähem, on vä väiksem ka tõenäosus, et nakkus levib. Teiseks peaks senisest rangemalt kontrollima farmide farm ümbrust. Sõnnikuhoidlad jms on laht lahtised, territooriumid tarastamata, näeme näem ju kõik, et metsloomad käivad järjes järjest rohkem kodude juures. Kahtlen ka metsloomame de arvukuse hinnangutes ja küttimislimiitide vastavuses praktilise p elu vajadustele. Veterinaa Veterinaar- ja Toiduameti tegutsemine on o olnud laias laastus asjalik. Maakondlikul Maa ja omavalitsuste tasandi tasandil on raske põllumeestele abikätt ulatada, sest raha napib. Puudu jääb ka kompetentsist, sest ametikohti am erakondliku kiputakse täitma era Teadmised ja kuuluvuse alusel. Tead kogemused ei maksa en enam. Puudub koostöö ministeeriu ministeeriumide vahel: keskkonnaministeerium keskkonnaminist ei poolda sugugi sigade arvu vähendamist. Igasuguse Igasugused ametnikud ei arva farme külastades kü on midagi sellest, et farmid f tarastamata, levib lohakus, rääkimata töötervishoiutööterv ja tööohutusnõuetest kinni tööohutusnõuete pidamisest. Kuidagi Kuid ei saa aru tsoonide mä määramiste AUTOR ARVO MEEKS / VALGAMAALANE põhjendatusest. põhjendatusest
Maa Elu
S E A KAT K
11. august 2015
7
peavad olema tarastatud” Kui valmis me olime, et sigade katk nii jõuliselt oma hävitustööd tegema hakkab? Sigade Aafrika katk ei kukkunud taevast alla … Ei olnud valmis. Riik oleks pidanud nõudmistega rangem olema ning seakasvatajad ohtu tõsisemalt teadvustama ja vajalikke samme astuma. Kui mul on seafarm, siis peaksin ju väga soovima haigusi vältida. Tihti aga peideti pea jaanalinnu kombel liiva alla ning loodeti, et ehk läheb mööda. Sellise käitumise peamine põhjus on arvatavasti rahapuudus, mis tuleneb lihahinna madalseisust ja turu piiratusest. Piimatootmine toimub ju praegu samuti alla omahinna. Riik oleks ammu pidanud oma turgu kaitsma asuma ja aitama turgusid leida. Liberaalne majandus ja turgude vabadus on ennast piisavalt palju näidanud. Samuti on vajalikud siseriiklikud juurdemaksed, Eesti on üks väheseid riike, kes seda ei tee. Mõni ajakirjandusväljaanne on kritiseerinud ministeeriumi kava hukkamisele minevad sead kasvatajale kompenseerida. Küsitakse, miks mõnes teises valdkonnas ettenägematute asjaolude tõttu kahju saavale ettevõttele midagi ei kompenseerita. Seakasvataja seisukohalt on see muidugi hea plaan. Aga kas see toob kaasa ebakõlasid teisi tootmis- ja majandusharusid silmas pidades, ei oska mina öelda. Kas tavaline poeskäija peaks praegu kohalikke lihatootjaid nende toodangut eelistades toetama? Kui loosunglikult väljenduda, siis muidugi – ostke kodumaist liha ja lihatooteid. Jälgige märgistust. Aga ma ei ole kindel, et loosungid mõjuvad. Seda enam, et liha ei kao poeletilt nii või teisiti. Kui Eestis enam sealiha ei toodeta, tuuakse see teistest riikidest sisse ja kogu lugu. Eks praegune katkupuhang avalda mõju kodumaise sealiha müügile, mingi tõrge tekib ikka. Selgitustööd, et haigus pole inimesele ohtlik, võiks enamgi olla. Mõistagi pole te hiromant, aga kogenud põllumajandusspetsialistina saate vast ennustada, mis sigade katkuga seoses lähiajal toimub? Täpselt ei saa midagi öelda, aga näib, et haigus levib järjest suurematesse farmidesse. Farmiomanikel ei jää muud üle, kui kõik abinõud tarvitusele võtta. Territooriumid nii kinniseks teha kui võimalik jne. Musta stsenaariumi kohaselt lõpeb sealiha tootmine Eestis mõneks ajaks üldse ära. See oleks juba sotsiaalne katastroof. Sama saatus ootab piimatootjaid. Loodan südamest, et nii ei lähe.
Valgamaa suurim seakasvataja Tulevik OÜ ei välista tegevusala muutmist
V
algamaal Helme vallas tegutseva OÜ Tulevik ühe omaniku Avo Tamme hääl on väsinud. Praegu umbes 800 seaga farmi ümber on korralikud tarad, olemas on desomatid, sigalasse pääsevad ainult oma inimesed, söötade suhtes on üliranged ja kulusid tekitavad piirangud, väljas on hoiatussildid jne, aga kolmanda tsooni karmid reeglid ja asjaolu, et sigade Aafrika katku ei saa päris sada protsenti kuskil välistada, neelab ohtralt energiat ja raha. Juulikuu lõpust kehtivad Valgamaal sigade Aafrika katku leviku tõkestamise tõttu kolmanda tsooni kitsendused, mis põllumajandusministeeriumi kodulehe kohaselt tähendab, et lubatud on seakatku suhtes uuritud elussigade liikumine ainult tapamajja konkreetse kitsendusega ala piires või riigi teistes piirkondades asuvatesse tunnustatud tapamajadesse. Seakasvatusettevõtted on intensiivSigade surmamine Tartumaal Puhja valla Rämsi külas. Sander Ilvest / Postimees se veterinaarjärelevalve all ja neile on kehtestatud täiendavad bioohutusmeetmed. Lubatud on uuritud sigadelt või karjadest pärineva tum ja Tulevik võttis kohe ranged meetmed. ni kindel olla ei saa: „Jahimeeste ja veterinaasealiha ja sealihatoodete liikumine kuumtööTöötajatel on keelatud metsas marjul käia, ridega suhtlemise põhjal arvan, et metssigadelduna ja erimärgistuseta Eesti piires, kaupmarju ostetakse. „Oleme staažikad seakatku de laine on meie piirkonnast üle läinud, elulemiseks (vastav märge sertifi kaadil) ja ekspiirkonna elanikud,” ohkab Avo Tamm. Mees sate sigade liikumist on siin minimaalselt. pordiks. Uuritud sigadelt või karjadest pärineon pisut rusutud seetõttu, et pärast ministri Nüüd paistab, et laine läheb rohkem Tartu- ja va kuumtöötluseta sealiha ja sealihatoodete külaskäiku Valgamaale üle-eelmisel nädalal Viljandimaa poole, siia on justkui saba jäänud. liikumine on lubatud vaid erimärgistatult ja ei osanud Tamm arvata, et kolmas tsoon nii Mina kardan, et see haigus võtab korraks terEesti piires. Loomsete kõrvalsaadustega kaupkiiresti kogu Valgamaal välja kuulutatakse ja ve Eesti enda alla. Pilt näitab seda. Praegu leilemine (vastav märge sertifikaadil) ja eksport lootis elussigade arvu enam kui kolmesaja takse surnud sigu rohkem, kuna inimesed käivõrra vähendada, selle kohta olid ka on lubatud pärast töötlemist kitsenvad metsas, viljakoristus käib ja liikumist on dusteta. load olemas, autodki esmaspäevaüldse rohkem.” Maa Elu uuris Tulevik OÜ hommikuseks tapamajja sõiduks Tulevik OÜ turustab liha Valgas otse tarühelt omanikult Avo Tammelt, tellitud, aga nüüd tuleb oodabijale. Avo Tamm rõhutab, et liha, mis on tulmida kolmandasse tsooni ta nende elusalt realiseeriminud kolmandast tsoonist, on eriti põhjalikult Seafarmid on intenkuulumine seakasvatajale uuritud ja selles ei saa mitte mingisugust naseks uusi võimalusi. Lihana siivse veterinaarkaasa toob. „Kolmanda tsoorealiseerimise luba saadi näkatumist olla. Haigete loomade liha ei tohi tujärelevalve all ja neile dal tagasi teisipäeval. ni väljakuulutamisest kuni 4. rustada kuskil. „Läinud septembrist alates on on kehtestatud täien„Meie oleme laiemas mõtaugustini oli meil pealesunmeie müük ligi poole võrra vähenenud, aga ei ole mitte mingit põhjust sealihast hoiduda.” nitud vaikus ja rahu, siis saites ikkagi väiketootjad ja senidavad bioohutusme hakata taas tapma ja järgsed riigi tasandi otsused ei ole Täna on mõistlik viia sigade arv miinimumeetmed. misest päevast liha turustameie suhtes mingit positiivset tumini, kinnitas Tamm ka ministriga kohtudes: ma. Pidime taotlema täienlemust toonud, suurtootjatega on ehk „Ehk tasub jääda põrsaste tasemele, oodata ja dava loa, saime selle kätte ja teine lugu,” räägib Tamm. Ministeeriumi vaadata ning nii vältida täiendavat kahju. tegutseme edasi,” kirjeldab Tamm tavalisest kinnitus, et katku tõttu hukkamisele minevad Meiesuurusel tootjal pole mõistlik endises tempalju närvilisemat argipäeva. sead tootjale korvatakse, on tema arvates kepos edasi minna. Seda ei räägi ainult meie. OleLäinud septembrist alates on Tulevik sigana, iseasi on hind: „Riigi lubadustes on sõnad me tõsiselt mõelnud ümberorienteerumise peade Aafrika katkust hoidumiseks investeerinud „kuni 100%”, see paneb ju asjad paika. Kui täle. Oleme niipalju väikesed, et saame operatiivja kahjusid kandnud: „Kahju oleme palju saana on eluskaalu kilo euro kandis, siis mina selt toimuvale reageerida. Samades hoonetes nud. Meie kandis käinud ministrile tõin näiolen kuulnud jutte, kus räägitakse 0,35st euja territooriumil saame midagi muud teha. Mis teks, et poole aasta kahjumi eest oleks ma korost. Ma ei tea …” see on, ma mõistagi praegu ei avalda. Kui siin gu perega sama perioodi jagu saanud HispaaKuna Tulevik OÜ on kõikvõimalikud meetmidagi juhtub, siis inimesed töötuks ei jää, nad nias vabadust nautida.” Tulevikust mitte kaumed võtnud, loodab Avo Tamm, et mustast on hinge ja südamega tööd teinud ning nad ei ole koondamisteadet ära teeninud.” gel avastati mullu sügisel esimene nakkusjuhstsenaariumist suudetakse hoiduda, aga lõpu-
8
KIIKA AEDA
Maa Elu
11. august 2015
Kuusehekk kaitseb kodu Säde Lepik maaelu@ajaleht.ee
K
õrged kuused ja õitsvad sirelihekid märgivad Eestimaal paiku, kus on olnud kodud ja talud. Meie maastikku ei kujuta nendeta ettegi. Vanad suured, õuesid varjanud kuused murduvad paraku tormiga kergesti, sirelid peavad paremini vastu ja on alles ka siis, kui majaasemestki pole enam jälgi. Sirel istutati rohkem ilu pärast, kuused ikka praktilistel põhjustel: nii vabalt kui ka pöetavas hekis kasvanud kuused kaitsevad hästi tuule, tuisu, tolmu, müra ja võõraste pilkude eest, ka talvel ümbritseb kodu kaitsev rohelus. Dendroloog Aino Aaspõllu on kinnitanud, et paremat ja maale sobivamat hekitaime kui kiirekasvuline harilik kuusk (hekis saavutab paraja 1,80–2meetrise kõrguse 8–10 aastaga) meie kliimas polegi. See puu on ilus ja külmakindel, kasvab ka poolvarjus ja isegi niiskemas paigas ning aias ei kiusa neid kahjurid. Taimed ei ole ka kallid. Kõige selle hea kõrval ei saa kuuse tahtmisi pahaks panna. Kuusele meeldib viljakas muld, see ei taha uuselamurajoonide ehitusega segikeeratud pinnast ja seisvat niiskust ega kannata soolamist. Madalates kohtades ja niinimetatud külmalohkudes võivad hiliskülmad pisikeste kuusekeste noored kasvud pruuniks muuta. Kõrge põhjaveega kohtades või liivases pinnases jäävad kuuse juured pindmisteks, seal kasvav puu võib siis olla tormi- või põuakartlik. Kuusk kardab tüve- ja juurevigastusi. Kuuseheki varjus hakkab muru sammalduma. Kuuskede pindmine juurestik ei lase nende läheduses kenaks kasvada teistel ilupuudel ja põõsastel, sest kuused tarbivad vee ja toitained ise ära. Tiheda liiklusega tee või tänava äärde ei tasu kuusehekki tahta soolamise ja saaste pärast.
aeglustub kuuskede kasv mitmeks aastaks ja tihedamaks hekk sellest ikka ei lähe. Kuid teised soovitavad ka latvu juba umbes meetrisel hekil lõigata, kinnitades, et kõigi puukeste aastakasvud on erineva pikkusega ja kui latvu kärpida alles 1,8meetrisel hekil, ei saa te piisavalt tihedat ja ühtlast-siledat müüri, sest heki külgedesse jäävad märgatavad lohukohad. Kui teie aias on mitu hekki või näiteks eri kõrgusel hoitavaid hekke, saate nende peal ise proovida, kumb soovitus on etem. Õigesti pügatud kuusehekk on alt laiem ehk siis trapetsikujulise ristlõikega, sest siis näevad ka alumised oksad valgust, puud ei laasu alt ja hekk püsib ilusasti roheline. Hoolega lõigates saab ka 30–40aastase kuuseheki hoida ilusa tiheda ja soovitud kõrguses. Mõni pere hoiab oma kuuseheki alt aga nimme umbes 25 sentimeetri kõrguselt oksavabana, sest siis on parem muru niita ja õhk pääseb kuuskedele ka alt ligi. Asjatundjad soovitavad hekki külgedelt julgesti lõigata, muidu kogub see talvel okstele palju rasket lund, mis hakkab oksi lõhkuma, ja võtab liiga laiaks minnes aias rohkem ruumi. Raske lume rõhumise vastu aitab natuke seegi, kui anda hekile lõikusega pealtpoolt kergelt katuseharja kuju. Ülekasvanud ja aastateks lõikamata jäänud hekiga enam imet ei tee. Sellises hekis on osa puid tavaliselt kuivanud või laasunud ja heki sees on valgusepuuduse tõttu palju kuivi oksi. Kuivanud puud ja oksad võib hekist välja lõigata. Iga hekk on muidugi erinevas olukorras, asjatundja oskab hekki nähes kindlasti nõu anda, kas teie hekk saab veel viisakama ilme, kui väljaveninud ladvad parajalt kõrguselt maha võtta. Latvu lõigake oksamännase kohalt, siis varjavad külgoksad ladvatüüka ära. Kuid võib-olla on mõistlikum käestlastud hekk välja juurida ja uus hekk istutada. Istutusaukudesse on siis tarvis juurde tuua head mulda.
Kuusehekk sobib maal väga August on hea aeg ka heki rajahästi kodu kaitsma siis, kui miseks, kui istutate puukoolis teil on heki jaoks ruumi kasvatatud kuusekesi. Paljud (muidu võib hekk naabri otsivad väikseid hekikuusekeNoort hekki aia varju jätta) ja aega, et si ka oma talu maalt –metsahakatakse külgedelt heki eest hoolt kanda. Tisihtidelt, elektriliinide alt, lõikama kolmandalheda kuusemüüri lõikamisekraavikaldalt jm. Sealt on kuuneljandal aastal ga on kord aastas siiski omasekesi hekiks tuua aga kindlam jagu tööd ka siis, kui teete maikuus enne pungade puhkepärast istutaseda bensiinimootoriga hemist. On tähele pandud, et just mist. kilõikuriga ning seepärast kenamad kaharad kuusekesed põenäeme lõikamata jäänud ja vad ümberistutamist kauem ja lähevad üle kasvanud kuusehekke ehk hekist kergemini välja. Kõik kokku otsitud rohkemgi kui ilusaid. puuhakatised on ka natuke isemoodi ja sellega Eriti kole on pilt siis, kui ammu välja kasvatuleb hekis siis leppida. Kindlam on võtta pisenud hõredat hekki on aastate pärast oskamatult maid puukesi (30–40sentimeetriseid ehk põllõikama hakatud. Kuusehekki ei saa paraku lõivekõrgusi), sest neil on ka väiksem juurekava. kamisega noorendada nagu mitmetest lehtpõõKuid mõnel on õnnestunud kena hekk kasvatasaliikidest hekke, ning kuivanud või murdunud da ka juba meetrikõrgustest kuusekestest. Kuuokstest jäänud tühikud ja laasunud alaosa ei se juuri on kaevates raske kätte saada, väikest kasva kuusel enam täis. taime kaevates õnnestub see paremini. KaevaKuuseheki pügamiseks on õige aeg varake kuused kindlasti välja suurema mullapallikevadel (enne kasvu algust veebruarist aprilga, et narmasjuured terveks jääksid. Kobe metlini) või siis nüüd augustis, kui puu on selleks samuld pudeneb juurte ümbert kergesti ära. aastaks kasvu lõpetanud. Siis püsib hekk aasKuivale jäänud juurtega puukesed muidugi kasta aega ilus. Mõni leiab, et uued kasvud peavama ei lähe. vad enne lõikust puitunud olema, teised sooKoduaeda piisab üherealisest kuusehekist: vitavad lõigata augusti algul, kui kasvud on sinna kulub vähem taimi, hekk võtab vähem veel pehmemad, siis on töö natuke kergem. ruumi ja kitsamat hekki on kergem pealt püSeda vahet märkab vanema heki juures. gada. Taimede paras istutusvahe on ühereaNoort hekki hakatakse külgedelt lõikama lises hekis pool meetrit. Meetrise istutusvahe kolmandal-neljandal aastal pärast istutamist. korral jääksid kuuskede vahele juba tühimiEsimest korda pügage ainult külgi, nii et hekk kud ja sedasi kasvavaid puid saab pügades vorjääb umbes 30 sentimeetri laiuseks ja läheb mida hoopis ümarateks mütakateks. Armsad okste harunedes tihedamaks. Enamik aianvõivad olla needki. dusraamatuid, kus kuusehekkidest juttu, soovitab ka järgnevatel aastatel pügada ainult Harilik kuusk kasvab hästi parasniisketel külgi, jättes eelmise aasta kasvust alles 2–5 liivsavi- ja saviliivmuldadel, kuival paesentimeetrit. pealsel tasub eelistada kadakaid. Enne isLadva kärpimise osas on kuusehekisõbrad tutamist tehke hekile valitud kohal meetriviimastel aastatel aga kaheks jaotunud. Pallaiune maariba hoolega orasheinast jt umbjud järgivad vana soovitust, et hekil tuleb lasrohtudest puhtaks ja kobestage muld. Istutata esmalt enam-vähem paraja kõrguseni kasmiseks võib kaevata augud, kuhu konteinervada ja alles siis võib latvu kärpida, muidu taimed või metsast mullapalliga toodud kuu-
Ei saagi aru, mis sellel koledal pi ldil toimub. Lood ja juuritakse vä lja. etavasti võetak se need
kuused kohe m aha Säde Lepik
t ja selles s jäädud t müüri. k ja il h i st lis n kindla dat rohe ga on sii enam iial tihe e is m a lõik i saa Latvade hekist e
Selle kuuse sõbra kodu juu natuke tihe damaks kuju res kasvab kuuski võim ndatult. salt ja vaba lt, hek
iks pöetult
sekesed vabalt ära mahuvad. Istutatakse ka kraavi, tõstes järgmise taime eest mulla eelmise juurtele. Mullapalli ärge ära lõhkuge, paljasjuursete taimede juured laotage augus ilusasti laiali. Jälgige, et taimed ei läheks sügavamalt mulda, kui need enne olid. Mõned ilusa kuuseheki omanikud on oma kasvandikke algul ka orgaanilise või kompleksväetisega turgutanud. Viljakal mullal pole seda tarvis teha, väetis võib mõjuda hoopis nii, et puukeste ladvakasvud venivad liiga pikaks ja hekk tükib jääma hõredaks. Liiga savisele mullale võiks juurde segada pisut kruusa ja lagunenud turvast, ka õhukesel paepealsel mullal aitab juurde toodud turvas kuuskedel paremini kasvama minna. Turvas on ühtlasi niiskust hoidvaks multšiks. Maapinna võib multšida ka puukoorepuruga. See ohjeldab hästi umbrohtusid, mis takistaksid puukeste juurdumist ja kasvu. Umbrohuga tuleb võidelda ka seepärast, et umbrohu varju jäänud alumised oksad kui-
ja ka lihtsa
lt
vavad kergesti ära ja uusi nende asemele kuusel ju ei kasva. Kuusehekki tuleb esimesel aastal hoolega kasta. See ei tähenda kerget igapäevast sirtsutamist, kuivaga leotage maa vähemalt kord nädalas ikka korralikult läbi. Kui hekist mõni puuke välja läheb, asendage see ruttu, siis jääb vahetus vähem märgata ja hekk sirgub ühtlane. Harilik kuusk ei pea maakodu aias muidugi ainult hekis kasvama. Kui talu juures on ruumi, siis pakuvad aastaid head tuulevarju ka vabalt kasvavad kuused. Kahar maani ulatuvate okstega kuusk on ilus õue võimsa jõulupuuna või hoopis väravapuuna. Kodutee alguses sirguv kuusk on kindlas kohas ka seepärast, et kuused on meie kõige kõrgemad puud. Umbes 15meetrise võra läbimõõduga ja ligi 40meetrine vana kuusehiiglane on väga raske. Tulevastele tormidele mõeldes ei maksa kuuske seepärast istutada majale lähemale, kui on täiskasvanud puu kõrgus.