Vahur Kukk: Kvaliteetne rukis ostetakse kõik ära, küsimus on hinnas. Aga siin pole meie võimuses midagi muuta. Lk 6–7
Heinapiim – nii retro kui ka innovatsioon Silo kõrvalmaitseta piim, mis justkui loodud juustu tootmiseks. Lk 2 ja 3 Kui aia südameks on eluring Ringina paiknevate taimedega kõrgpeenrad, nende keskel purskkaev. Lk 8
NR 16 (22) • 25. AUGUST 2015
Teraviljatootjad ootavad head saaki Viljakasvatajad on pakkunud, et tänavune saak tõotab tulla igati korralik. Sestap on paslik heita pilk lähiajalukku ning vaadata, kuidas teravilja kasvupind ja saagikus on viimastel aastatel kõikunud. Allolevates tabelites on aluseks võetud statistikaameti andmed nii teravilja kasvupinna kui ka kogutud saagi kohta. (Maa Elu, foto Elmo Riig / Sakala)
TERAVILJA KASVUPIND (TUH HA) 2012
2013
2014
2015
Rukis
16,9
11,5
15,4
14,3
Talinisu
63,5
44,9
81,0
97,6
Talioder
0,3
0,1
0,2
1,1
Tritik
5,6
3,2
6,2
7,1
Suvinisu
60,8
79,3
73,4
72,1
Oder
108,7
133,0
125,6
132,7
Kaer
31,8
34,8
27,3
24,5
Segavili
2,4
3,7
3,0
2,1
Tatar
0,5
0,6
0,8
1,3
TERAVILJA KASVUSAAK (TUH T ) 2012
2013
2014
57,1
21,9
49,6
Talinisu
296,2
137,8
347,8
Talioder
1,0
0,3
0,6
Rukis
Tritik
24,8
8,8
25,2
Suvinisu
188,5
269,0
267,7
Oder
340,3
440,7
457,5
Kaer
78,4
85,3
65,0
Segavili
4,7
11,3
7,6
Tatar
0,2
0,4
0,6
2015
?
2
PIIM
25. august 2015
Maa Elu
Heinapiim – ühekorra Kristina Traks maaelu@ajaleht.ee
E
HEA METSAOMANIK! OSTAME kasvavat metsa t metsamaad palki ja paberipuitu t küttepuitu raidmeid
Harjumaa 514 8238
Põlvamaa 508 3405 Pärnumaa 509 0200 Raplamaa 523 7944 Tartumaa 5342 4232 Valgamaa 517 2829 Viljandimaa 511 8671 509 0200 Võrumaa 5342 4232
Tel 622 1460 eesti@metsagroup.com Metsä Forest Eesti AS
Ida-Virumaa 557 9936 Jõgevamaa 505 8369 Järvamaa 503 8777 514 8238 Läänemaa 523 7944 Lääne-Virumaa 557 9936
www.metsaforest.ee
www.nordkalk.ee
Põldude lupjamine lubja- ja/või dolokivijahuga.
estimaa tagumises nurgas Mõniste vallas loob Metsavenna talu peremees Meelis Mõttus piimatootmise innovatsiooni, mis õigupoolest on küll ammu unustatud vana – tema lehmad söövad üksnes heina. Tulemuseks on piim, millel puudub silo kõrvalmaitse ning mis on kui loodud juustu tootmiseks. Heinapiim on väga vana asi, mis vahepealsetel aastakümnetel on siinmail sisuliselt unustatud, kuna heina kuivatamine on tülikas ja odavam on sööta lehmi siloga. Mõttus räägib, et piima väikekäitlejate liiduga on 5–6 viimast aastat käidud maailmas ringi ning eriti Prantsusmaal ja Šveitsis on kohalikud juustumeistrid iga kord rõhutanud, et silopiimast ei saa toota kvaliteetset juustu. „Me pole seda juttu senini justkui uskunud ega tahtnud olukord muuta. Aga nüüd on seis selline, et samamoodi enam jätkata ei saa,” viitab Mõttus Venemaa kriisile. „Häda on ajanud härja kaevu. Ületootmine on täiesti mõttetu ja mõttetu on kulutada maksumaksja raha selleks, et ehitada konkurentsivõimetuid asju. Selge, et meil Eestis ei ole mingi valemiga võimalik toota piima kõige odavamalt, aga meil on võimalik toota midagi erilist, sest meil on loodust, on heina, infrastruktuur on vastav.”
„Aga nüüd on seis selline, et samamoodi enam jätkata Heinapiima kohta ütleb ta koguni nii, et kui esimese Eesti vabariigi ajal oleks lehsee, et tuleb tegutseda kiiresti – heina ei tohi mi siloga söödetud, poleks me Eestist suutnud ühtegi kilo võid Inglismaale müüa. Tejätta pärast niitmist päevadeks heinamaale ma lehmad on viimased paar kuud söönud aivedelema, vaid kuivatada see võimalikult kiinult heina ja uuemas laudas elavad lehmad resti. Just sellepärast peabki Mõttus plaani jäävad selle sööda peale alatiseks, ka talvel. ehitada ka vastav heinakuivati. Neil päevil onTeise lauda loomad saavad talvel veel ka silo, gi Austria seadmemüüja juurest saabumas kuna ettevõttes on seda varutud ning spetsialist, kes tulevase heinakuivati hooraisku pole seda mõtet lasta. Aga tune üle vaatab ja vastavalt nähtule levik on see, et kogu kari läheb saab alustada kuivati projekteeriüle puhtalt heinasöödale. misega. Mõttus näitab mulle SakPlaan on selline, et sügisel samaalt toodud heinatutsakoostatakse PRIAle taotlus kat, mis lõhnab samamoodi kuivatile investeeringutoetuUltramoodne on nagu lõhnas hein lapsepõlves se saamiseks ja järgmiseks tegelikult ka vanaisa juures laudapööninsuveks on uus moodne heinaMõttuse aasta gul. Aga erinevalt vanaisakuivati valmis. Seni tehakse alguses avatud heinast on see tutsakas roheaga heina veel vanaisa-meetouus robotlaut. line, mitte kollakat tooni. dil, abiks muidugi suured ja „Hein peab olema õigel ajal moodsad masinad. niidetud, õigesti kuivatud Kas „heinalehmad” annavad vähem ning õigesti hoitud. Nii on selle proteiinisisalpiima kui silo söövad lehmad? Mõttus ütleb, dus kõrge ja see on ka kuivatatuna täisvääret mingil määral annavad nad tõesti heina tuslik toit,” selgitab Mõttus. Põhiline nipp on süües vähem piima, kuid keskmises piimaan-
MUTILÕKS PAUKPADRUNIGA TÖÖTAV MUTILÕKS HÄVITAB MUTID KIIRELT JA T TÕHUSALT
Võib kasutada mahepõllunduses! Kontakt tel 5340 7334, Meelis Mooses meelis.mooses@nordkalk.com
MUTILÕKSE KÜSI HÄSTIVARUSTATUD JAHINDUS- JA AIANDUSKAUPLUSTEST LÕKSE TURUSTAB BH TRADING OÜ TALLINNA 24, VILJANDI, 71008 tel. 4343262 order@bhtrading.ee www.bhtrading.ee
Maa Elu
PIIM
25. august 2015
3
ga nii retro kui ka innovatsioon Piima hinnast
L
ei saa,” viitab Mõttus Venemaa kriisile. nis pole suurt vahet. „See on aga kindel, et kui sööta lehmale heina ja jahu, siis on tema eluiga vähemalt neli korda pikem kui intensiivtootmises olevatel lehmadel,” ütleb ta. „Ultramoodsates lautades on lehma keskmine laktatsioon 1,7 ehk et ühel lehmal ei sünni elu jooksul keskmiselt kahte vasikatki. Kõik ajavad taga võimalikult suuri piimaanni numbreid, aga sellest, et intensiivtootmises karjad ei suuda ennast ise taastootagi, väga ei räägita.” Ultramoodne on tegelikult ka Mõttuse aasta alguses avatud uus robotlaut. Taolisi lautu, kus lehmade eest hoolitsemine ja nende lüpsmine on täielikult robotite teha, on Eestimaal palju, kuid Mõttuse laut on Baltimaades esimene taoline mahelaut. Investeeringu suuruseks oli ligi miljon eurot ning praegu elab laudas sajapealine kari. Laudas töötab vaid üks töötaja ning sisuliselt on laut külastajatele avatud ööpäevaringselt – veebikaamerapilti laudaelust saab üle interneti vaadata mistahes ajal.
Kristina Traks
Heinapiima tulevikku aga näeb Mõttus juustutootmises ning juba näitabki ta ruume, kuhu on kavas luua ka väike juustutööstus. „Oleme juba natuke juustudega ka katsetanud, näiteks teinud rakletti. See valmib kiiresti ja on ka atraktiivne. Paha lugu ju, et näiteks Juustukuningate poes pole müügil ühtki Eestis valmistatud juustu,” räägib Mõttus. Ta lisab, et juustutööstuse loomiseks peaks ilmselt mõne Prantsuse juustumeistri kohale tooma, et ta siis õpetaks, kuidas seda kõige paremat juustu teha. „Aga taas – enne tuleb käima saada heinapiima tootmine, sest suurtes juustumaades nagu Prantsusmaa, Itaalia või Šveits on põhimõte, et juustu tegemiseks kõlbab ainult heinapiim. Välistatud, et nad teeksid juustu silopiimast.”
Eesti piimanduse üldine olukord teeb Mõttusel meele mõruks. Ta ei näe, et püüdlused toota aina odavamalt ja intensiivsemalt kunagi vilja võiksid kanda. „Praegu on nii, et tootjad on konkurentsivõimelised, kuna nad on saanud kogu aeg toetusi. Aga kui Praegu müüb Mõttus heinapiitoetuste maksmine otsa saab, siis ma soovijatele lauda juurest tekib jälle küsimus, kuidas püning Metsavenna talu poes. sida konkurentsis. Praegune tee – üha suuremad karjad, Väljatöötamisel on ka pakend üha intensiivsem tootmine, ning juba õige pea hakkab Tootjad on rohkem toetusi – see on tuettevõte ise piima kilepakenkonkurentsipik. Eestis toodetav piim on disse pakendama ja niimoovõimelised, kuna di müüma. Plaanis on kasuhügieeni mõistes kvaliteetne, nad on saanud tusele võtta ka tetrapakend kuid sisult on see kõige odavam kogu aeg toetusi. ning Mõttuse kava järgi toode ja me ei suuda ükskõik kui võiks tetrapakis heinapiim intensiivse suurtootmisega maailolla jõulude ajal juba poeletma konkurentsis püsida. Järelikult tutidel. Ühes pakendi täiustumisega peaks pikeleb otsida toodet, millel oleks sisuline lisanema ka piima säilivusaeg. väärtus ja mille eest tarbijad on nõus rohkem Suurem osa heinapiimast aga läheb praemaksma. Ma näen, et heinapiim võiks olla selgu Valiole, kellega Mõttuse OÜ Lõunapiim on line toode,” arutleb ta. „Me räägime innovatjuba 20 aastat koostööd teinud. „Meie eesmärk sioonist, kuid enamasti seisneb uuendamine heinapiimaga on üks – jääda piimatootjana elvaid selles, et pakendikest disainitakse ümber, lu. Selleks peaksime iga päev vähemalt ühe toote sisu jääb samaks. Või näidatakse, kuidas tonni piima müüma maha normaalse hinnalehmake laudas selga sügab, aga ikkagi on tooga ehk ca 50 senti kilolt lauda juures,” selgite sisu sama. On vaja tegeleda sisulise innotab ta. Muide, näiteks Saksamaal on tavapiivatsiooni ehk toote enda arendamisega. Olgu ma ja heinapiima hinnavahe poes ligi 2 korda selleks innovatsiooniks siis kasvõi ammu viimase kasuks. unustatud vana ehk heinapiima tootmine.”
Konkurent: heinapiima asjal on vägagi jumet
N
opri talu peremees Tiit Niilo peab heinapiima-ideed vägagi jumekaks ning leiab, et Meelis Mõttus ajab just seda kõige õigemat rida – otsib võimalust luua suurema lisandväärtusega toodet, mis on talumehele jõukohane toota ning mida saaks kallimalt müüa. „Tegelen ise kogu aeg sama teemaga – otsin võimalusi, kuidas teha kallimat ja suurema lisandväärtusega toodet,” ütleb ta. „Meiesugused käsitöölised peavadki tegema midagi erilist, et üldse meie kaupa ostetaks.” Miks heinapiimateema alles nüüd on üles kerkinud, kuigi tegemist on ju tegelikult väga vana asjaga? „Eks see nii on, et inimene hakkab rabelema siis, kui jama on käes. Kui saab mugavalt müües piisava hinna, et hakkama saada, siis ei ole ju vaja rabeleda. Samas Meelis on kogu aeg eriliste asjade tegija ja maaelu mitmekesistaja olnud. Ta on innovaator ja teistpidi mõtleja ning selliseid mehi on maal just vaja,” sõnab Niilo. Tema enda Nopri talus aitab juustu teha juustumeister Hollandist ja lähiaastatel tahab Niilo turule tuua mitmete siinmail eriliste juustudega. „Meelis teeb mahedat heinajuustu, meie tahame teha kõva kaua laagerdunud juustu, sõirateos oleme juba täna parimad ja esimesed. Selleks kõigeks aga on vaja väga head piima ja õppinud juustumeistrit. Meil on plaanis Nopri talu juustusid ka eksportima hakata ning ekspordiks sobib ainult n-ö kauamängiv ja eriline.” Eesti piimanduse tulevikku näeb Niilo aga ikkagi intensiivtootmisel põhinemas, sest kuna Eestis makstakse põllumeestele vähem toetusi kui mujal Euroopas, siis käsitööettevõtted ei suuda lihtsalt konkurentsis püsida. „Tuhanded hektarid ja tuhanded loomad, see saab olla efektiivne. Kahjuks pere ja väikeettevõtted ei ole praegustes tingimustes perspektiivikad,” ütleb ta. Aga Nopri talu? „Meie näeme perspektiivi ja oleme 10 aastat siia investeerinud. Aga ma ei ole rahul olukorraga, kus me toodame ühisele toidulauale, kuid omame selleks vähem võimekust, sest naabrid on rohkem toetatud.”
äinud nädal tõi piimatootjatele üle pika aja meeldiva uudise. Tõsi, uudis ise tuli kauge ookeani tagant ning selle võimalikust mõjust Eesti tootjatele saab rääkida alles siis, kui ka edasised uudised on positiivsed. Nimelt tõusis maailmas piima ja piimatoodete hindu jälgiv Global Dairy Trade ehk GDT indeks eelmisel teisipäeval tervelt 14,8 protsendiga plusspoolele. Keskmiselt kahenädalaste tsüklitena arvutatav GDT indeks kerkis eelmise, 4. augustil avaldatud näitajaga võrreldes koguni 24,1 protsenti (4. augustil oli GDT indeks 9,3 protsendiga miinuses). Viimati oli aga kõnealune indeks plussis tänavu märtsi alguses, mil GDT oli 1,1 protsendiga plussis. Kui vaadata piima kokkuostuhindade kõikumisi Eestis, mille kohta on kogunud teavet meie enda statistikaamet, siis viimased andmed on pärit juulist 2015, mil kilogramm ehk laias laastus liiter piima maksis 23,8 senti. Juunis oli aga hind veelgi madalam, 23,2 senti. Varasematest perioodidest leiab viimati mainitud tasemest veelgi madalama hinna 2009. aastast, mil piimahind oli täielikus madalseisus ja kõikus aasta lõikes 19 ja 24 sendi vahel. 2007. ja 2008. aastal maksti aga piimaliitri eest vastavalt 24–33 ja 28–33 senti. Olgu öeldud, et viimaste aastate kõrgseis jääb 2014. aasta kevade algusesse, mil liitri piima eest maksti Eestis 40 senti. GDT indeksit ja statistikaameti avaldatud piimahindade võrdlusest ei suutnud mina küll mingit otsest seost välja lugeda. Olgu või viide tänavusele juunile, mil piimahind Eestis oli viimase kuue aasta madalaim, kuid GDT indeks vaid 1,3 protsendiga miinuses. Samas kui tänavu märtsis oli GTD indeks madalseisus (–10,8 protsenti) ning samal ajal Eestis maksti piimaliitri eest 25,1 senti. Teisisõnu, piima hind maailmaturul avaldab meilegi oma mõju, end mingeid otseseid paralleele on raske tõmmata. Seda enam, et lisaks GDT indeksile on muidki mõjukanaleid. Näiteks Uus-Meremaa piimatootjaid ühendav Fonterra, mis korraldab piima ja piimapulbri oksjoneid. Viimati tõusis seal piima hind ligi 27 ja piimapulbri hind 19 protsenti. Ehk siis tendentsid maailma piimaturul on julgustavad ja kui nii edasi läheb, tõuseb piimahind mingi perioodi pärast loodetavasti ka Eestis.
Peeter Raidla
Peatoimetaja Peeter Raidla, maaelu@ajaleht.ee, telefon 447 7063 Küljendus Ain Kivilaan, Kelli Kuusemets Korrektor Reeli Ziius, Signe Siim Müügijuht Jane Barbo, jane.barbo@ajaleht.ee, telefon 526 3578 Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Rüütli 14, 80010 Pärnu, telefon 447 7090 Trükk AS Kroonpress, trükiarv 34 000 Maa Elu levib Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel kaks korda kuus Autoriõigused: AS Ühinenud Ajalehed, 2015
4
UUDISED
LÜHIDALT
Kõrgendatud järelevalvega piirkonna metssealiha läheb müüki Põllumajandusministeerium saatis eelmisel nädalal kooskõlastusringile maaeluministri määruse eelnõu, mis loob võimalused kõrgendatud järelevalvega seakatku levikupiirkondades kütitud tervete ja kontrollitud metssigade liha turustamiseks. Eelnõu kohaselt saavad I tsoonis kütitud metssigade liha ja -tooted kolmnurkse ning II–III tsoonis kütitud sigade liha ja sealihatooted nelinurkse erimärgistuse. „Kui seni said jahimehed seakatku levikupiirkondades kütitud metssigade liha kasutada vaid kohapeal oma tarbeks, siis edaspidi on võimalik hakata seakatku suhtes uuritud tervete sigade liha turustama,” ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Kontrollitud metssealihale ja –toodetele lisatav järelevalvemärk annab liha käitlejatele ja turustajatele kindluse, et need sead on uuritud ja terved ning liha taudi leviku seisukohalt ohutu.” (ME)
Erikontroll Vireenis Põllumajandusministeerium on alustanud erikontrolli riigile kuuluvas aktsiaseltsis Vireen, et selgitada välja, kas ja kui palju on kasutatud sigade Aafrika katku tõttu hukatud sigade kahjutustamisel mobiilset seapõletit. „Meieni jõudis kahtlus, et Tartumaal põleti kasutamise kuluaruannetel esitatud numbrid ei vasta tõele. ASi Vireen poolt on esitatud arved 23 tonni sigade hävitamise kohta mobiilse seapõleti abil, kuid arvestades võimalikku tööaega ei ole see usutav. Kui põletit ei kasutatud, siis miks esitati Veterinaarja Toiduametile selle eest arve,” rääkis maaeluminister Urmas Kruuse. „Erikontroll peab välja selgitama, kas ja kui palju on seapõletit tegelikult kasutatud.”
25. august 2015
Maa Elu
Kruuse lisas, et kriiside lahendamine sõltub osapoolte usaldusest ning koostööst ja seepärast peab erikontroll selgitama välja kõik mobiilse seapõleti kasutamisega seotud asjaolud. AS Vireen on riigile kuuluv loomsete jäätmete käitlemise ettevõte, mille aktsiaid valitseb Põllumajandusministeerium. (ME)
Erimeetmed metssigade küttimiseks Keskkonnaameti peadirektor kehtestas algavaks jahihooajaks metssigade küttimisele täpsemad juhised, samuti lubatakse aju- ja koerajahi pidamine metssigadele ka taudi leviku piirkondades. „Keskkonnaamet on oma otsustes põllumehi toetanud, eelmisel jahihooajal oli meie eesmärgiks vältida metssigade liikuma ajamist taudi nakatunud piirkondades, et anda seakasvatajatele rohkem aega katku vastu valmistumiseks ning pidurdada seeläbi seakatku levikut kodusigadele. Kahjuks on katk jõudnud ka kodusigadeni, mistõttu sel hooajal tuleb rohkem metssigu küttida, et haigusetekitaja levikut pidurdada,” lausus Keskkonnaameti peadirektor Andres Onemar. Tuginedes Keskkonnaagentuuri soovitustele metssigade populatsiooni osas, kehtestas Keskkonnaamet taudi tõkestamiseks metssigade küttimismahu ning -struktuuri maakondade kaupa. Jahindusnõukogude ülesanne on kokku leppida Keskkonnaameti kehtestatud küttimisstruktuuri jagunemine jahipiirkondade vahel 30 päeva jooksul käskkirja jõustumisest. Keskkonnaameti kehtestatud limiidi alusel on jahipiirkondadel kohustus küttida 29 600 metssiga jahiaasta lõpuks 29. veebruariks 2016. Seejuures tuleb jälgida struktuuri, kus noorloomade osakaal kütitavate isendite seas on 60% ning emasloomade osakaal kütitavate vanaloomade ja kesikute seas 60%. (ME)
Kahjustus hobukastani lehel.
Säde Lepik
Keerukoi hobukastani kallal Säde Lepik maaelu@ajaleht.ee
H
obukastanid on ilusad nii õitsedes kui ka kastanimune maha poetades. Sellel suvel on väga paljude hobukastanite lehed rikutud. Minul on üks vast viieteistaastane hobukastan õuepuuks ning juunikuust peale on puu lehed järjest pruunimaks ja koledamaks läinud. Meie külas rohkem hobukastaneid ei kasva. Kuid samasugust pilti olen tänavu palju näinud mujalgi ja hobukastan pole Eestis kahjuks enam puu, mida kahjurid ja haigused nimetamisväärselt ei vaeva. Puude kallal toimetava kahjuri nimi on hobukastani-keerukoi (Cameraria orhidella), kas see invasiivne pisiliblikaliik on tulnud Ameerikast või mujalt, pole täpselt teada, varem võis nende toidulauaks olla ka mõni muu peremeestaim. Euroopas märgati teda 1980. aastatel esmalt Balkani poolsaarel Makedoonias. Paarikümne aastaga on invasiivne liik kiiresti ka põhja poole levinud. Eestis oli hobukastani-keerukoi kindlasti kohal juba 2009. aastal, toona ilmus Eesti Looduse augustinumbris ka kahjuri põhjalik tutvustus. Kesk-Euroopas jõuab see kahjur aprillist novembrini anda 3–5 põlvkonda. Osa iga põlvkonna nukkudest läheb kohe edasi sügavpuhkeseisundisse ja koorub alles järgmise aasta kevadel. Sedasi püsib uus nuhtlus väga elujõuline. Tundub, et meie viimased pehmed talved on keerukoi arvukust jõudsalt kasvata-
nud. Mõjusaid looduslikke vaenlasi neil ei ole – linnud ja sipelgad ei tea neid vist tahta. Keerukoi pärast hobukastan ei hukku, kuid rikutud lehtedega puul on vähem elu- ja kasvujõudu ning pruunid kuivad lehed varisevad puult juba augustis. Hobukastani ilu võib rikkuda ka hobukastani pruunlaiksust põhjustava seene kahjustus. Keerukoi tegutsemist on hobukastanilehti lähedalt uurides ja vastu valgust vaadates kerge kindlaks teha. Siis näete, et seest õõnsaks kaevatud lehe sees on justkui ümarad laigud või pesakesed. Need laienevad ruttu ja liituvad, puu kaotab järjest rohelist lehepinda ja on enneaegu raagus. Kui õnnestub ülemine ja alumine lehepind lahti tõmmata, siis märkate kaevendeis näripuru vm jälgi liblikarööviku tegevusest või leiate isegi liblikanuku. Suurt koduaia ilupuud mürgiga pritsida ei maksa ega jõuagi. Kuna hobukastani-keerukoi nukud talvituvad varisenud lehtedes, on natuke kasu sellest, kui riisute varisenud lehed hobukastani alt kokku ja hävitate ära. Siis on järgmisel kevadel puu ründajaid vähem ja ehk hakkavad nad ka hiljem tegutsema, hobukastanile annab see aga võimaluse natuke kauem rahus kasvada ja ilus olla. Tiheasustusega kohas, kus ka lõkkekohas lehti põletada ei või, on soovitatud kokkukogutud lehed komposteerida või katta kas 10 cm paksuse mullakihiga või matta kahjustatud puulehed 15–30 cm paksuse muude taimede jäänuste kihi alla.
OÜ FLINT KAUBANDUS, Viljandimaa, Kõo 70501, telefon 5635 8972 janar@flint.ee, www.flint.ee
Ideaalne kodumajapidamise traktor! Eripakkumine TYM TS traktoritele koos 150 cm muruniidukiga
8250 € + km 25 hj: 8500 € + km 23 hj:
Lisaks võimalik paigaldada laadur ja palju muid erinevaid lisaseadmeid. Masinad laos kohe olemas!
Mootor Yanmar 23–25 hj Võimalus lisada laadur, ekskavaator ja niiduk Garantii 2 aastat või 2000 töötundi Kvaliteetne tehnika parima hinnaga
TYM traktorid on Eestis enim müüdud traktorite edetabelis kõrgel kohal püsinud juba 4 aastat. TYM traktorite edu märksõnadeks on kõrge kvaliteet, kvaliteetne järelteenindus ja hea hind.
Maa Elu
UUDISED
25. august 2015
5
Valmistoidu ettevõtete tegevusest Maa Elu maaelu@ajaleht.ee
N
ädalapäevad tagasi avaldas põllumajandusministeerium ülevaate valmistoitu valmistavate ettevõtete tegevusest käesoleva aasta esimeses kvartalis, koostajaks Marje Mäger ministeeriumi turu arendamise büroost. Maa Elu pidas vajalikuks selle ülevaate põhiseisukohti ja infokilde ka oma lugejaile tutvustada. • Valmistoitu tootvad ettevõtted valmistasid 2015. aasta esimeses kvartalis üle 46 mln euro eest toodangut, millest ligi 50% läks ekspordiks. • Eesti jaoks oluliste kaubanduspartnerite halb majandusolukord pärssis ekspordi kasvu. Võrreldes eelmise aastaga vähenes eksport 9%. • Nõrga välisnõudluse tulemusel ettevõtete käive vähenes. Valmistoitu tootvate ettevõtete müügitulu oli 2015. aasta esimeses kvartalis 54,5 mln eurot ehk 2,1% vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Lisaks toodangumahu kasvu aeglustumisele võisid käibe kasvu pärssida ka vähenenud müügihinnad.
• Valmistoitu tootvatel ettevõtetel on oluline koht Eesti toiduainetööstuses, andes 13% toiduainetööstuse müügitulust ja lisandväärtusest ning peaaegu 20% toiduainetööstuse ekspordist. • Valmistoitu tootvate ettevõtete 2015. aasta esimese kvartali kulud olid 49,6 mln eurot ehk 0,9% suuremad kui eelmisel aastal samal perioodil. • Käibe langus ja kulude, eelkõige tööjõukulude kasv on vähendanud kasumit. 2015. aasta esimeses kvartalis oli valmistoitu tootvate ettevõtete kogukasum 4,9 mln eurot, mida oli 24,3% vähem kui eelmisel aastal samal ajal.
• Valmistoitu tootvates ettevõtetes tegutseb keskmiselt 16,7% toiduainetööstuses ning 2,4% töötlevas tööstuses hõivatud inimestest.
Kristjan Teedema / Postimees
oli 5,9 eurot, mida oli 2,6% rohkem kui eelneval aastal samal ajal. • Eesti Panga hinnangul pärssis töötajate registreerimiskohustus nii keskmise palga kui ka tunnitasu kasvu, sest lisandunud töötajate keskmine palgatulu oli maksu- ja tolliameti andmete kohaselt miinimumpalga lähedal. Valmistoitu tootvate ettevõtete keskmine brutotunnitasu jäi alla nii töötleva kui ka toiduainetööstuse tegevusalade keskmisele vastavalt 10,2% ja 4,9%.
HIND: 25 000 €
Smartcabin
• Valmistoitu tootvate ettevõtete keskmine brutotunnitasu (palgakulu jagatud töötundide arvuga) 2015. aasta esimeses kvartalis
Kurgitegu Salvestis.
t reevo@smart-cabin.com Lisa info t taavi@smart-cabin.com t tel +372 510 1767
Transport Eesti piires hinna sees!
• Ettevõtete efektiivsus 2014. aastal vähenes. Kulude kasv ja samaaegne müügitulu vähenemine tõid kaasa lisandväärtuse languse. 2015. aasta kolme esimese kuuga loodi 14,0 mln eurot puhast lisandväärtust, mida oli 5,3% vähem võrreldes eelmise aasta sama ajaga.
• Valmistoitu tootvad ettevõtted investeerisid materiaalsesse põhivarasse 2015. aasta esimeses kvartalis 1,7 mln eurot ehk 39,6% (+ 479 000 eurot) rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Kõige rohkem investeeriti muudesse masinatesse ja seadmetesse (v.a arvutid ja transpordivahendid), kokku 1,2 mln euro väärtuses, mis moodustas kogu materiaalsesse põhivarasse tehtud investeeringutest 71,1%. • Kontsern Orkla Confectionery & Snacs Fin-
land Ab, mille koosseisu kuulub ka AS Kalev, plaanib suurendada oluliselt oma turupositsiooni Balti riikides. Jaanuaris sai ettevõte Läti konkurentsiametilt loa osta kaubamärgid „Laima” ja „Gutta”. • Paulig Grupi tööstusmaitseainete divisjoni kuuluv Saue Production OÜ vahetas omanikku. Aprillis lõpule jõudnud tehinguga müüdi ettevõte Prantsuse firmale Solina Grupp, kes on üks Euroopa suuremaid maitseainetootjaid.
6
T E RAV I L J A KA S VAT U S
25. august 2015
Maa Elu
Vahur Kukk: „Rukkiga rikkaks ei saa, a Toomas Šalda maaelu@ajaleht.ee
15.
august Tartu külje all Ülenurmel Eesti Põllumajandusmuuseumis. Pärast seitset aastat Jõgeval on siia kolitud üha populaarsem Küüslaugufestival, rahvast on vaatamata ümbritsevale teeehitusele ja parkimiskohtade nappusele murdu. Samale kuupäevale langeb rukkimaarjapäev, mis rahvakalendri järgi poolitab rukkikülviaja. Kuna Eesti Põllumajandusmuuseumil valmis uus ekspositsioon „Rukkiküün”, oli ekspositsiooni avamine just sellel päeval igati tark tegu – rahvast mitmel põhjusel palju ning tähelepanu jagus nii rukkile kui ka küüslaugule. Maa Elu käis „Rukkiküüni” avamisel ja ajas juttu Eesti Rukki Seltsi presidendi Vahur Kukega. 2015. aasta on Eestis pühendatud rukkile, kuna Eesti rukkiaretuse algataja krahv Friedrich Georg Magnus von Bergi (1845–1938) sünnist möödub 170 aastat ja maailma vanima senini kasutusel oleva kultuursordi Sangaste rukki aretusest 140 aastat. Eesti Rukki Selts tähistab oma 15. tegutsemisaastat ja nüüd avati põllumajandusmuuseumis veel uus ekspositsioon – 1913. aastal ehitatud Ülenurme mõisa heinaküüni hoonesse sisustati „Rukkiküün”, kus saab ülevaate Eesti rukkikasvatuse ajaloost, masinatest ja ka ise käe jahuseks ning suu leivaseks teha. Rukkiaasta raames küpsetati mõni nädal tagasi rukkileiba Milano EXPO-l, kodumaal on peetud konverentse, avaldatud raamat „Rõõm rukkist” ning leivaviljale pühendatud üritused üha jätkuvad. Eesti Põllumajandusmuuseumi direktori Merli Silla kinnitusel ulatub rukkiaasta ürituste sihtrühm sööjatest sordiaretajateni: „Meie ammune unistus „Rukkiküün” on valmis, nüüd on see muuseumi üks keskpunkte. Jätkuvalt pakume rukkileivaprogramme õpilastele ja täiskasvanutele, korraldame rukkileiva küpsetamise kursusi.” Vastavatud „Rukkiküüni” ekspositsiooni
koostamist kureeris muuseumi vanemteadur damatud aminohapped, kiudained –, kõige paEllen Pärn: „Ma arvan, et maailmas teist sarrem kooslus, mis inimese toiduks sobib. Rukis nast küüni ei ole. Küün kajastab rukkikasvaon supertoiduaine tööinimesele. Oleme rukki tuse lugu. Siin on kuus asjakohast maali rukväärtusi käinud tutvustamas koolides, suviti ki kasvatamisest ja valmimisest, erinevad mapuhkelaagrites ja lapsed söövad rukkitooteid sinad: rehepeksumasin, aurumasin, kahehoväga hea meelega. Ideaal on kolm kääru leiba buseviljaniitja, külvik, iga huviline saab põhpäevas iga Eesti elaniku kohta, mis kajastub jaliku ülevaate külvamisest leiva valmimiseisegi meie seltsi tunnuslaulus. Leivakilo hind poes on umbes poolteist eurot ja kui mõelda, ni. Põhirõhk on rukkil ja meie neljal rukkisordil. Kõige kõrgemal troonib Sangaste, aga väämitu inimest sellest söönuks saab, on see hinriline koht on siin teistelgi meie sortidel Vamna ja kvaliteedi parim võimalik suhe üldse. bo, Tulvi ja Elvi. Rukki kõrval on eksponeeriTeadlaste uurimused veenavad, et rukkileib tud ka meie vanim teravili oder, samuti nisu, on asendamatu.” kaer ning tritik ehk nisu ja rukki hübriid.” SelRukki külvipind sõltub Eestis nagu igal lest, et väljapanek on põnev ja põhjalik, annapool mujalgi turuolukorrast ja agronoomilistest nõuetest, aga kõige tähtsam mõjutaja on vad kohalviibijale tunnistust erinevas vanuses uudistajate säravad silmad. rukkitoodete sööja. Kui tarbija saab aru, et ruEesti Rukki Seltsi president Vahur Kukk kis on tervislik, tõuseb ka nõudlus ning põllukasutab „Rukkiküünist” rääkides eranditult mehed kasvatavad vastavalt sellele. Kampaaülivõrdes omadussõnu: „Super! Seda on vaja niaid tehakse, aga nisutooteid ostetakse ikkaeriti järeltulevate põlvede harimiseks. Oma silgi hulga enam. Eesti inimene sööb aastas ummaga näha ja käega katsuda on hoopis midagi bes 16 kilo rukkitooteid, nisutooteid paraku muud kui koolitunnis kuulata või pildilt vaaumbes kaks korda rohkem. Samas saame räädata. Väiksed lapsed ajavad silmade särades kida tõusutrendist, sest näiteks kümme aaskäsikivi ringi, see teeb südame nii soojaks …” tat tagasi sõi eestlane vaid 12 kilo rukkitoo„Rukkiküüni” avamisüritusel andis Eesti teid aastas. On olnud perioode, mil statistika Rukki Selts oma esimese auhinna „Hea tegu kohaselt söödi leiba mitu korda enam, aga serukkile” üle Eesti Põllumajandusmuuseuda ei tasu uskuda, sest suur osa söödeti temile ning „Rukkivihu” auhinna ajagelikult hoopis loomadele. „Eesti kirjanikule, kes aasta jooksul Rukki Selts on viisteist aastat teenim oma väljaandes rukkiteegutsenud selle nimel, et info rukkileiva väärtusest jõuaks mat kajastanud. Tunamullu inimeste ja eriti noorema sai selle Maalehe ajakirjanik Heiki Raudla, mullu jäi aupõlvkonna teadvusse. Ise olen hind vääriliste kandidaatide suvistes lastelaagrites käinud Rukki külvipind puudumisel välja andmata, rukist ja rukkitooteid tutvussõltub Eestis nagu tänavuseks laureaadiks tõutamas, viimati võtsin kaasa igal pool mujalgi sis Meelika Sander-Sõrmus tosin erinevat leivasorti. Arvaturuolukorrast. Äripäevast. sin, et piigad, keda oli 80% kohalPidukõned peetud, leiaolijatest, hakkavad äkki pirtsutame rukkiseltsi presidendi Vama, aga ei – kõik söödi suure isuga ära. hur Kukega küüni nurga taga rahulikuma paiTegime suppi ka ja väga mõnus oli võileiba suga ja puhume rukkijuttu. „Talv oli väga soopi kõrvale hammustada.” Rukki kasvatajate arv ja rukki pindala sõldus, suvi samuti taliviljadele paras just sooja ja niiskuse poolest. Saagid peaksid tulema tuvad Vahur Kuke kinnitusel turuseisust, viiest tonnist hektari kohta ja ülespoole,” hinkonkreetse põllumajandustootja olukorrast ja dab president rukkiaasta kordaläinuks ka saakülvikorrast. Rukis on talivili, külvikorras gikuse mõttes. Aga tema sõnul ei ole rukis võiks talivilja olla üks kuuendik. 2015. aastal meie põllumehele niivõrd äri, kuivõrd mõtteon Eestis rukki all 14 300 hektarit, 2006. aaslaadi ja suhtumise väljendus: „Rukkil on ajatal oli vaid 7300, aga 1990. aastal koguni 65 looline, kultuuriline, sotsiaalne väärtus. Toi900 hektarit põldu. „Viimasel ajal on talinisu teväärtuselt on ta energiapomm – valk, asenrukki külvipinda kahandanud, aga samas on
Eestis kergemaid, põuatundlikke, liivaseid, väheviljakaid muldasid, kuhu pole mõtet väetise eest nisu panna, seal on rukis see, mis toob leiva lauale sõna otseses mõttes. Kui on näha, et rukist mõistliku hinnaga kokku ostetakse, siis seda ka külvatakse. Teine oluline nüanss on põllumehe jaoks riskide maandamine. Rahamasin võib olla raps, aga külvikord paneb piiri ette, sama põldu saab rapsi kasvatamiseks jälle kasutada alles viie aasta pärast. Ühel aastal on üks kultuur tulusam, teisel teine. Ja kui ei ole hea rukkiaasta, siis piirituseks see ikka kõlbab. Hinnavahe leivaviljaga on muidugi kahekordne. Kui suudad toota hea vilja ja sul on ladu, saab rukist säilitada paar aastat ja oodata paremat kokkuostuhinda,” avab Kukk rukkikasvataja argipäeva. Optimismi sisendab seegi, et Rahvusvahelise Teraviljanõukogu prognoos ennustab rukki nõudluse pidevat stabiilset kasvu, aastateks 2018/2019 on nõudlus pakkumise ületanud, rukkisaagiks prognoositakse selleks ajaks 18 miljonit tonni aastas. Rukki tarbimine peaks lähiaastatel suurenema keskmiselt 2,1% aastas ja seda peaaegu võrdselt kõikides sektorites. Peamiselt läheb Eestis kasvatatud rukis mõistagi leivaks, siis piirituseks, vähem loomasöödaks. Madalama kvaliteediga rukist lisatakse mõningal määral loomasöödale, aga liiale minna ei tohi, sest looma seedetrakt on inimese omast erinev, suures koguses rukist söötes võib see loomal tekitada kerget puhitust ja põhjustada isegi kõhulahtisust. Samuti ei tohi rukist jahvatada liiga peeneks, sest peenike rukkijahu kleepub ja kliisterdub seedetraktis. Fermentide tõttu on liigne rukki andmine ohtlik just piimakarjale. Muredest ja riskidest ei pääse siiski keegi: „Kvaliteetne rukis ostetakse kõik ära, küsimus on hinnas. Siin pole meie võimuses midagi suunata. Meie jaoks negatiivne korrelatsioon on see, et kui on hea saak, on vilja hind madalam ja vastupidi. Ja teine asi: kokkuostjate kilohind on rukkiteral keskmiselt 16 senti ja leival poes 1,60 eurot. Aga rehkendame edasi: 32 senti maksab jahu, seega 100% tuli juurde. Siis tuleb küpsetaja. Poe juurdehindlus peaks olema 20%. Aga ikka jääb suur vahe. Keegi ei ütle, kelle taskusse see 50–60 senti vaheraha kaob.” Rukkile kehtivaid kvaliteedinõudeid peab Kukk põhjendatuks, välja arvatud kõrgeid
PUIDE TALU SEEMNEKESKUS
www.alatalutehnika.ee
Talinisu ’Ada’ C2 hinnaga 280 €/t
AS Tartu Mill ostab
TERAVILJA ja pakub kuivatusteenust Tartus ja Puhjas.
Keskvarajane, saagikas, suure proteiinija kleepevalgusisaldusega, väga heade küpsetusomadustega. Leedu põllumajanduse instituudi aretatud sort. Keskmine kõrrepikkus, keskmine langemisarv.
KÕIK TEHNIKA OTSE MAALETOOJALT
Euroopa enim paljundatud talinisusort. Väga suure saagikuse ja väga hea seisukindlusega, keskmiste küpsetusomadustega. Väga suure toitainete omastamisvõime tõttu sobilik ka maheviljeluses kasvatamiseks.
Info:
520 7997 Tartu, 526 2232 Puhja
+372 504 3918 +372 5695 1182 alatalutehnika@gmail.com www.alatalutehnika.ee
Talinisu ’Mulan’ C2 hinnaga 290 €/t
Vaata ka: www.puidetalu.ee
Täpsem info: Ahti Nurm tel 5647 2901 puidetalu@puidetalu.ee
Metal-Fach rulooniveohaagised 9 ja 11,3 tonni
Laumetris rulooniveohaagised 10-15 tonni
Dexwal randaalid 2,5; 2,7; 3 ja 4 m
Laumetris tandemhaagised 12-30 tonni
Metal-Fach tandemhaagised 8-14 tonni
Maa Elu
T E RAV I L J A KA S VAT U S
25. august 2015
ga nälga ka ei jää” jandimaal Savikoti Agros hübriidsordiga Evolo saaki koguni 9,3 tonni hektarilt, samas kui parima mittehübriidi saak meie oma sordiga Tulvi andis Tartumaa FIE-le Rein Jursile 5,4 tonni hektari kohta. „Kui lähed maksimumi püüdma, võid väga valusalt näppu lõigata,” hoiatab rukkiseltsi president. „Parim on mõõdukas, rahulik lämmastikuga väetamine: 60–80 kilo lämmastikku hektarile; kui kõrs on liiga pikaks kasvanud, siis tuleks panna ka kõrretugevdajat.” Tehnika taha ei jää meie põllumehel tema hinnangul midagi: „Tehnika on meil hea. Euroopa Liidu toetusi on põllumehed väga hästi suutnud ära kasutada. Mehhaniseerimine on edu võti, sest kõike tuleb teha õigel ajal. Kombain ei saa olla viie peale, ei saa teise mehe järel oodata, siis oled kvaliteedist ja ka saagist ilma. Olen väliskülalistega palju Eestis ringi käinud ja kõik ahhetavad, et küll on ikka rikkad need Eesti põllumehed.”
Eesti Rukki Seltsi president Vahur Kukk.
Toomas Šalda
mahukaalu nõudeid: „See, kas tera on väike või suur, jahu kvaliteeti kuigivõrd ei mõjuta. Kokkuostjad kasutavad seda nõuet enda kasuks ära. Puhtusnõuded on põhjendatud, idanevus klaar, langemisarv klaar, aga mahukaalu nõuded on põllumehe suhtes ebaõiglased.” Kui saad hea kvaliteetse rukkitera, siis turustamisega probleemi pole, aga loodus on põllumehest tugevam ja teeb oma korrektiive. „Kui on ebasoodus talv, vihmane suvi, lamandumine, on risk rukkiga suurem kui odraga. Lamandumine on rukkikasvataja kõige suurem probleem. Üle-eelmisel aastal oli nädal aega ideaalne koristusilm, aga siis kallas neli päeva vihma ja sisuliselt kogu rukis läks peas kasvama. Saak oli tohutu, aga kvaliteet nadi.” Mingil määral saab end ilma suhtes kindlustada, valides õiged sordid. „Hübriidsortide saagikus on umbes viiendiku kõrgem, aga samas on need palju kehvema talvekindlusega kui Eesti oma sordid. Kui oleks hiromant ja teaks talve ette, saaks selle järgi sordid valida. Lamandumise suhtes on hübriidid vastupidavamad, need on lühemad, saab panna rohkem lämmastikku, kõrretugevdaja tugevdab kõrt veelgi,” toob Kukk esile otsustamiskohad, millest rukkikasvataja ei pääse üle ega ümber. Mulluse viljelusvõistluse andmetel saadi Vil-
Rukkitootmine on odavam kui nisutootmine, kasutatakse neidki maid, millel nisu saaki ei annagi. Rukki puhul on Vahur Kuke sõnul ainukesed tööd põllu ettevalmistamine ja külv. „Meie sortidega võib siis hakata ootama koristusaega ja raha laekumist. Välismaiste hübriidsortidega on teine lugu: talvekindlus on üldiselt nõrgem, neid peab kindlasti puhtima lumiseene vastu. Haiguskindlus on hübriididel samuti väiksem, suvel tuleb roostetõrjet ja jahukastetõrjet teha. Meie sortidel seda vaja pole.” Eesti oma sorte, eriti Sangastet hindab Kukk väga kõrgelt ja mitte ainult tema – riik maksab Sangaste kasvatajatele kohalikku sorti taimede kasvatamise toetust. Rukkikrahviks nimetatud Friedrich Georg Magnus von Bergi 1875. aastal loodud talirukkisort Sangaste on vanim praegusel ajal tootmises levinud kultuurrukki sort. 1889. aastal toimunud maailmanäitusel Pariisis sai Sangaste rukki väljapanek teraviljade hulgas esikoha ja talle omistati suur kuldmedal – grand prix. Hiljem omistati Sangaste rukkile esimene auhind Chicago maailmanäitusel 1893. aastal. Hõbemedal anti sellele Harkovis 1888. aasta ülevenemaalisel näitusel ja 1911. aasta Tsarskoje Selo Venemaa põllumajandusnäitusel. Vahur Kuke kinnitusel on rukkikasvataja kõige suurem nii rõõmu- kui mureallikas tarbija: „Rõõm on siis, kui inimesed saavad aru, et rukkileib on kasulik ja hakkavad seda järjest enam sööma ja eriti lastele pakkuma. Mure on siis, kui ei kasuta. Rukkileib on kodumaise toidu visiitkaart. Jälgige presidendi vastuvõttude hõrgutisi või seda, mida pakutakse Milano EXPO-l Eesti toidu tutvustamiseks: rukkileib, Tallinna kilu, vutimuna. Kui külalised teistest riikidest meile tulevad, mida neile pakutakse? Ikka leiba. Ja seda võetakse siit kaasa. Hinnakem seda, mis meil on, olgem uhked, et oleme rukkirahvas!”
OSTAME TEIE SAAGI PARIMATEL TINGIMUSTEL!
RAPS TERAVILI HERNES UBA
HINNA FIKSEERIMISEKS VÕTA ÜHENDUST OILSEEDS PIIRKONDLIKU ESINDAJAGA
KOKKUOSTUHINNAD JA KONTAKTID LEIAD WWW.OILSEEDS.EE
7
8
KIIKA AEDA
25. august 2015
Maa Elu
Tallinnasse aedu vaatama Säde Lepik maaelu@ajaleht.ee
K
uni 28. augustini tasub pealinnas olles üle vaadata Tornide väljaku parki rajatud Tallinna Lillefestivali aiad. Tänavu on aedade teemad „Lillede mäng” ja „Universaalne (aia)disain”. 28. augusti õhtupoolikul selguvad festivali lõputseremoonial parimate aedade loojad. Lisateavet vt: www.kadriorupark.ee. Tallinna Botaanikaaias on terve selle suve järjest ilmet võtnud Meelte aed, mida saavad nautida ja kogeda nii terved kui ka erivajadustega inimesed. See aed avati pidulikult 12. augustil. Idee algatajat, botaanikaaia vanemaednikku Ave Visnapuud, maastikuarhitekte Kersti Kuusi, Kaija Arrovali ja Erge Sonni ning kõiki teisi asjaosalisi tänasid siis suure töö ja hoole eest Eesti Puuetega Inimeste Koja, Eesti Pimedate Ühingu ja Ligipääsetavuse foorumi esindajad. Tegelikult on erivajadustega inimesed oma nõuannetega ja ideedega aia loomisel ise osalenud ja nende soovitusi on siin tõesti algusest peale arvestatud. Pime ajakirjandustudeng Jakob Rosin kirjutas oma kogemusest Meelte aias ajakirja Sinule viimases numbris. Ligipääsetavuse foorumi esindajad katsetasid siin liikumist ja aia nautimist ratastoolides, nemad pakkusid näiteks välja invaparklalahenduse ja kollased hästimärgatavad käsipuud.
ga pingid. Jalad ei jää õhku ka väikesel inimesel ja pingilt on kerge püsti tõusta. Pingi kõrval on ruumi ratastoolile või lapsevankrile, iga pingi parema jala sees on pistikupesa, et vajaduse korral laadida elektriga töötavaid seadmeid ja abivahendeid. Aiale kõrgusmõõdet lisavat „Elu teed” ääristavad elulõngapergolad kolme kiigega. Keskmine on invakiik, kus saab kiikuda ratastoolis. Kiikedel võib ka niisama istuda ja jalgu puhata. Pergolatele kasvama suunatud elulõngad tänavu veel varju ei paku, nad on kuulsast Roogoja elulõngatalust, sortidest on siin esindatud ’Tiiu’, ’Diana’, ’Viola’ ja ’Valge daam’. Elus on ikka nii head kui ka halba ja tee varjuküljel kasvab ka mürgiseid taimi, mida suhu pista ei maksa. Vaegnägijate ja pimedate jaoks on aeda paigutatud kolm orienteerumist hõlbustavat reljeefset kaarti, kus on punktkirjas aia tutvustus ja näidised aias kasutatud materjalidest, et neid oleks ringi liikudes kergem ära tunda. Vaegnägijad saavad sellise väikese kaardi teejuhina abiks juba kassast. Punktkirjas taimenimedega sildid lisanduvad varsti. Suured kaardid paiknevad 80 cm kõrgusel ja 60kraadise nurga all, et nendega oleks mugav tutvuda ratastoolist ja et vihmavesi kaardi pinnale seisma ei jääks.
Aia ja taimedega aitab tutvuda kirjeldustõlkega audiogiid. Vaegkuuljail aitab kõrvaklappides võimendatud heli kindlates aia punktides ümbritsevatest helidest osa saada. Ringiliikumisel on suureks abiks sillutis. Kepiga kompides tunneb vaegnägija ära aiaAiaosi, mida aitavad nägemise asemel kogeda ka (või hoopis) kompimis-, haistmis-, ala piiravad täringukivid, mummudega sillukuulmis- ja maitsmismeel, olete ehk reisitiskivid hoiatavad, et oled aiast väljumas vm del näinud Norra jt põhjamaade botaanikaohtlikule kohale lähemas, pikitriipudega kiaedades või hooldekodude juures. Õnneks on vid annavad aga kätte õige liikumissuuna, juaeg selliste paikade rajamiseks nüüd meilgi hatavad aias edasi ja märgivad näiteks pöörküps ja mõned sellised ongi juba olemas. dekohti sirgelt eluteelt kiikede juurde. RavimMeelte aia ideed hakati botaanikaaias taimede aasal ümbritsevad istutusalasid maarendama umbes neli aastat tagasi. dalad puitpiirded, tänu murukärjega Aia ehitas OÜ Maatriks-RP. tugevdatud teekohtadele saab pee3500 m2 suurune Meelte aed narde vahele ka ratastooliga. Teeradu ääristab madal piire. jääb Kloostrimetsa tee ja palPuudega inimene saab oma mimaja tagakülje vahele, sellel aiasopil polnudki enne õivõimeid aias tasapisi prooviAiale kõrgusmõõdet get rakendust. da ja kui sillutiselt murule lisavat „Elu teed” Botaanikaia tarbetaimeminna ei tihka, siis saab kõrääristavad de kogu oli seni surutud umvitsate jt köögiviljadega tutbes 5×5 m suurusele maalavuda ka sillutatud platsil, kus elulõngapergolad pile. Nüüd on igasugu tarbeneed kasvavad justkui rändava kolme kiigega. taimed viljapuudest ja maraiana 60 cm kõrgustes ja 1 m laiusjapõõsastest köögiviljade, tetes ratastel liikuvates kastides. Peeraviljade, kiu- ja õli-, maitsenardes ja kastides kasvavaid taimi kastetakja ravimtaimedeni esindatud Meelte aias. Taise sprinklerite, imbtorude jms abil nutika süsmed valis siia vanemaednik Ave Visnapuu, arteemiga, kus kastmisvesi hoitakse alati 17 vestades valikul ka seda, kuidas saab neid eri kraadi juures. meeltega vastu võtta. Taimi võib julgesti puuÕhtul on aias hoopis teine meeleolu: selle dutada, sest neid peab ju saama tunnetada ka kompides, silitades, nuusutades, kuulates ja eest hoolitsevad pollar-, süvis- jt valgusmaitstes. Kuulata saab näiteks vee sulinat, tid. Osa valgusteid on suurte valgete keradena ravitaimede aasal. puude kohinat, putukate suminat või lehtede kahinat tuules. Aia alguses kasvavad siidipöörised on veel Avamisel tutvustas maastikuarhitekt Erge liiga väikesed, et tuules kahiseda ja paradiisiSonn kujunduspõhimõtteid ja näitas aia kogeaia viljapuid pole veel palmettideks kujundatud. Arenevat Meelte aeda tasub aga kindlasmist hõlbustavaid detaile, mida kohe ehk ei märkagi. Aia peateema on „Elu” ja aed jaotub ti uurima minna. Külluse ja küpsemise kuul viieks üksteist toetavaks osaks. Aia alguses on köögiviljad ja maitsetaimed iga päevaga järjest ilusamad. Ja me keegi ei tea, kuniks kõrgub kolmemeetrine „Elupuu”, mille EKA keraamikatudengid tegid 2010. aasta Lillefessaame elu ja kõike seda, mida kasvõi loodus tivaliks (siis oli töö nimi „Küsimuste ja vasmeie meeltele pakub, nautida terve inimesetuste puu”). na ning millal võime äkki ootamatult olla abiAia südameks on „Elu ring”: kolme ringitud ja vajada toetust. Ka siis on vaja suuta na paiknevad söödavate taimedega kõrgpeenelust rõõmu tunda ja on hea, kui rajatakse pairad ja nende keskel vuliseb purskkaev. Vesi ku, mis seda kõigil teha aitavad. langeb vaikselt kividele, veejugade kõrgust Botaanikaaeda tasub minna näiteks vaasaab ka muuta. 1 m laiuses peenras 66 cm kõrtama 11.–13. septembrini kestvat kodumaiste gusel kasvavaid taimi on ratastoolis istudes viinamarjade väljapanekut. Avastusretk Meelmõlemalt peenra küljelt hea katsuda ja nuute aeda täiendab seda näitust suurepäraselt. sutada. Tavalisest peenrapinnast kõrgemale Ja kui pealinnas veel aega üle jääb, siis tõstetud taimi on mugav kummardamata uuminge loomaaeda ... taimi vaatama. Tallinna rida ja näiteks pildistada ka täiesti tervel iniloomaia haljastajad on juba aastaid teinud vämesel. ga head tööd, loomaaed on järjest ilusam ja lii„Elu ringi” on paigutatud 30 ja 45 cm kõrgirikkam. Viimase suunana on sinna hakatud gused harjatud betoonist ja puidust istmeosakoguma ka huvitavaid veetaimi.
„Elu ringis” ümbritsevad metallraamistuses kõrgpeenrad purskkaevu. Heledad sillutisplaadid on soontega, mis aitavad vaegnägijail teed leida. Säde Lepik
Ravimtaimeaasal.