Maa Elu nr 17/2015

Kalle Hamburg: Ühelt poolt katsetan kartulisorte, teisalt kompan tarbija eelistusi, mis ju ka muutuvad. Lk 2–3

! e t o o t 0 0 0 0 2 e l ü s u k i l a V Teisipäeviti on üle 60 € ostude kohaletoimetamine

TASUTA! Tellimiskeskus: +372 5668 7957, +372 5687 7399 Tehniline konsultatsioon: +372 5697 0060 E-post: info@pmkaubamaja.ee SE Tehnikakeskus OÜ Selja tee, Sauga vald, Pärnumaa

www.pmkaubamaja.ee

NR 17 (23) • 8. SEPTEMBER 2015

Kündmine – kellele vajadus, kellele elustiil Põhihäda on see, et põhk põllul ei ole pärast kündmist maetud. Lk 4 ja 5 Sügis aiavaasis Taimenõude koosluses annavad värvi ilusate lehtedega püsikud. Lk 8

2

KA RT U L I KA S VAT U S

8. september 2015

Maa Elu

Kalle Hamburg: „Eesti kartulikasvatajad on Toomas Šalda maaelu@ajaleht.ee

K

alle Hamburg teeb ja jõuab. Raplamaal Inglistes talu pidava elektroonikuharidusega Hamburgi eestvedamisel on tegusaks kasvanud MTÜ Eesti Kartul ja TÜ Talukartul, ta on Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse esimees. 2008. aastal pärjati tema talu aasta taluks, 2013. aastal pälvis Hamburg Raplamaa esimese kuldse vapimärgi. Seda nimekirja võiks jätkata, aga tänases Maa Elus keskendume tema jaoks peamisele – kartulikasvatusele.

Pole raske aimata, et põllumehe hilissuvine ajagraafik on armutu. „Ilm on ülemus. Kartulil tuleb teha viimased lehemädaniku tõrjed, käib pealsete eemaldamine ehk kasvu lõpetamine. Lisaks nisulõikus. Need on tööd, mida saab vaid ilusa ilmaga teha. Ja siis on veel tööd, mis tuleb muu aja puudusel ööpimeduses ära toimetada,” kirjeldab Kalle Hamburg oma argiseid tegemisi. „Valdavalt teen vastutusrikkad tööd ise: vagude ajamine, pritsimine, kombainiga koristamine. Hooajal on mu tööpäeva pikkus keskmiselt kakskümmend tundi. Sügiseti ja kevaditi kasutan lisatööjõudu.”

test eristuda. Seemne kvaliteet, meristeemtaimede paljundamine – see oli justkui tugev vundament, mille pidin rajama. Kui seemnel kvaliteeti pole, ei tasu teisi kulutusi tehagi.”

Kohe alguses hakkas Hamburg katsetama uusi kartulisorte, tänaseni võtab ta igal aastal mõne uue sordi sisse. Praegu on tal katsetamisel üks Hollandi firmas HZPC aretatud ja Soomes kasvatatud eriti süsivesikutevaene sort ning kaks Prantsuse sorti – üks salati- ja üks gurmeekartul. Täpset arvu ei tea mees isegi, aga arvatavalt poolsada Eesti jaoks uut kartulisorti on ta oma põldudele maha pannud. Kõik pole meie oludesse sobinud, aga mitmed on jäänud pidama ja neid kasvatatakse praegugi arvestatavatel pindadel: ‘Princess’, ‘Secura’, ‘Flavia’, ‘Red Lady’, ‘Toscana’, ‘Satina’ ja eks neid ole veel. „Ühelt poolt katsetan sorte, teisalt kompan tarbija eelistusi, mis ju samuti muutuvad. Pean jälgima ka välismaalt sisseostetava seemne kvaliteeti, sest ega Eesti nende jaoks kõige olulisem turg ei ole,” avab Hamburg tagamaid. Samas tuleb tal leppida sellega, et Eesti seemnekartuli turg on ahtake ja nii on temalgi praegu rõhk rohkem lauakartuli kasvatamisel. „Kuna tarbekartulil pole õiget hinda, peab kasvataja hakkama saama minimaalsete kulutustega. Paljud on hakanud ise endale seemet paljundama.”

Üldiselt tarbib eestlane paljusid sorte, mujal ollakse konservatiivsemad, aga kauplusteketid ei suuda erinevaid sorte korraga pakkuda. „Tegime Kalle Hamburg alustas karMTÜga Eesti Kartul ülemöödutulikasvatusega 1989. aasnud aastal kampaania, pakental vanaisa talu maadel: ditel oli kleebis selgitusega, „Lapsepõlves käisin siin ikka milleks see konkreetne kartul abiks ja kõige ebameeldivakõige paremini sobib. Ketid piVarajasest sordist mad tööd olid heinategu ja dasid kuu aega raskustega vasvõib ka suurt saaki kartulivõtmine. Talu tulin tu, aga pikemalt nii nende saada, aga kes neid pidama kaks kätt taskus, kesklaod töötada ei suuda. Kaukaalikaid tahab. ühes taskus auk, teises sedabandus dikteerib, mida rahvas gi mitte. Praeguse elumaja sööb, ja paraku vääriks rahvas parekohal oli vana siloauk, kuhu mat, kui neile võimaldatakse. „Turg on oli prügi kuhjatud. Eks ma pidin kaaluma, milväike ja ketid suured,” võtab Hamburg paralele keskenduda, ja pidasin nõu asja sügavuti tamatuse kokku. „Kett müüb ainult hinda, tundvate inimestega. Kartuli kasuks langes otmitte valikuvõimalust ja kvaliteeti. Lõpptulesus seetõttu, et tol ajal oli üldine kartuli kvamus on see, et tarbija pettub ning otsustab riiliteet alla igasugust arvestust. Oli selge, et kui si või makaroni kasuks. Kui kasvataja näeb seda vagu korralikult ajama hakata, tuleb ka vaeva ja püüabki mitmekesist valikut pakkutulemus. See oli nišš, kus sai kardinaalselt teisda, siis ketipoes on kaks nädalat üks sort, järg-

mised kaks nädalat teine sort ja valikut pole. agoonia, kus vahendeid valimata püütakse elTarbija ei oska sageli enam paremat nõudagi.” lu jääda, aga see ei ole jätkusuutlik tegevus.

Hamburgi põllult 2007. aastal saadud EesEbakvaliteetset odavat kartulit on palju, aga ti kõigi aegade suurimat kartulisaaki 75 tonpeagi tuleb tarbija poolt tagasilöök: see plönn ni hektarilt pole keegi ületanud, ka tema ise ei kõlba ju süüa, see ei säili ning maitset ka pole. Need, kes ainult kartulikasvatusega mitte. „Oli ühtlase niiskusega suvi ja kartul tahab vett saada. Niiske suvega on muipüüavad ära elada, on tõsistes raskustes.” dugi tähtis lehemädaniku ärahoidAga millest moodustub kartuli lemine.” tihind, mida tarbija just madalaks Lihtinimese loogika ütleb, ei pea? „Kasvataja viib oma tooet maha tasub panna kõige dangu hulgilattu, ladu paneb saagikamaid sorte, aga seloma marginaali otsa, siis kaugub, et see ei ole kõige tarbandusketi marginaal jne, Metssead on tõsine gem mõte. „Varajased sordid igal pool lisandub veel käibenuhtlus – põld on moodustavad vähem mugumaks ja nii see hind kosub. must, kui Nii-öelda musta kartuli letilaid alla ja saak on väiksem. viiekümnepealine Varajasest võib ka suurt saahinnast saab tootja kätte märkari üle läheb. ki saada, aga kes neid kaaligatavalt alla poole. Tootja kulud kaid tahab. Tänavu oli külm on aga suured: kõigepealt pead ja kuiv kevad, kõikidel sortimaad omama või rentima, enne kartudel oli vähem mugulaid all. On oht, et saagilikasvatusega alustamist maad analüüsima, kamad sordid, mis kasvatavad rohkem mugukas seal on traatussi, millised on umbrohud, laid alla, ei jõua põuase suve korral mugulaid maa korda tegema, hankima kvaliteetse seemsuureks kasvatada. Riski hajutamiseks on vane, väetised, siis taimekaitse, tehnika. Kui täja maha panna nii saagikamaid kui vähemsaanapäeval käsitsi korjata, ei tule kõne allagi, et gikaid sorte. Kõik sõltub ilmastikuoludest. konkurentsis püsid.”

Tänavuse aasta kohta saab juba praegu Kui Vene turg oli lahti, oli kilohind 36 senöelda, et rekordeid loota ei tasu, mugulaid oli ti, eelmine aasta ühel hetkel ainult 5 senti. liiga vähe. Lehemädanik jälle oli väga agresKui on nii-öelda ekspordiaasta, on ka kosiivne, kes hiljaks jäi, sel läksid pealsed väga halik hind normaalne. Kui ei ole, tekib siin varakult ära. Väikekasvatajal, kes ei pritsi, eriülepakkumine ja kaubast tahetakse iga hinna list saagilootust pole. Kui pealsed on läinud, eest lahti saada. lisandub oht, et mädanik suundub mugulasse. Siis on kartul väike ja mädaneb ka veel.

Kartuli väärindamisest paraku Eestis rääKartulimardikas on iga-aastane külaline. Tekida ei saa. Krõpsud ja friikartulid on monoma vastu aitab ainult pritsimine, käsitsi jäädpolide pärusmaa. „Krõps on kõige vägevam ki korjama.” äri, see on ju õhuvedu ning neid on efektiivne toota tohututes kombinaatides, krõpsuäri on Kartulikasvataja kõige suurem mure on monopoliseeritud ja sinna on kellelgi trügida aga hoopis turuseis. Palju on räägitud piiväga raske. Friikartulid on jälle külmaärimatootjate kriisist seoses Vene turu kadumimeeste kontrolli all. Tärklist samuti Eestis ei sega, aga kartulisektor on Hamburgi kinnitutoodeta. EL andis Eestile tärklisekvooti 250 sel palju suuremas hädas, kuid ei ole oma tonni jagu. Kuna olemasolevad tööstused olid probleeme nii võimsalt kuulutanud. Juba väamortiseerunud ja nii väikese kvoodi jaoks ei hemalt kolm aastat on kartuli müügihind ololnud mõistlik uude tehasesse investeerida, nud kaks korda alla omahinna. „See on nagu siis sellega lõppes tärklise tootmine Eestis. allakäiguspiraal: hind on madal, käibevahenKalle Hamburg ja paljud teised suuremad deid ei ole, hoitakse väetiste pealt kokku, katalud pääsevad tänases turuseisus majandussutatakse teraviljaväetisi, mis mõjuvad kvalilikust hukust tänu külvikorrale ja riskide hateedile hävitavalt. Sellest tulenevalt on kartul jutamisele. Kui kartuli all on tal tänavu 40 ha, vaja kähku realiseerida, mis võimaldab koksiis kokku on tema käsutuses 160 ha. Teistel kuostjal hinda alla suruda. Valitseb paras põldudel on haljasväetiseks mesikas, talinisu,

Tel 323 2222 511 4012

info@elektrikontroll.eu

Tunamullu korraldas MTÜ Eesti Kartul kampaania, kus poeletil oli kohe näha, milleks antud sort kõige paremini sobib (küpsetamiseks, pudruks, keetmiseks, praadimiseks või salatiks). Poeketid nii jätkata ei suutnud.

Toomas Šalda

Maa Elu

KA RT U L I KA S VAT U S

8. september 2015

3

tasemel, aga siplevad raskustes” oder ning taliraps. „Taliraps ja -rüps on need, mis teraviljakasvatajale vorsti leiva vahele toovad. Samas on Eestis raps külvikorras juba liiga tihedaks läinud.” Kui põld on kartuli all, peab vahele jääma vähemalt kolm, veel parem viis aastat. „Tsükkel peab nii pikk olema, sest haigusetekitajad akumuleeruvad mulda ja säilivad kolm kuni viis aastat. Kartul jätab 60% toitaineid mulda, see tähendab, et kui võtan rendimaa üheks aastaks, kasvatab omanik järgmised kolm aastat seal rõõmsalt teravilja palja lämmastikväetisega, kompleksväetist pole vaja. Kartulist jääb mulda nii-öelda väetisevaru. Kui enda maad välja rentida ja ise kartulit kasvatada, tekib tuulekaera probleem.” Lisaks tuleb arvestada keskkonnanõuetega – kui üks aasta kartul põllule panna, siis enne kolme aastat ei saa seda uuesti teha, sest lubatud fosforinorm läheb lõhki.

Paljud Eesti kartulikasvatajad on tulenevalt meie muldade eripärast läinud üle Šoti tehnoloogiale, nii ka Kalle Hamburg. Tehakse 1,80 meetrit laiad peenrad, misjärel freesitakse muld läbi, mis on väga aeganõudev töö.

Siis tuleb separaator, mis sõelub peenra läbi, kobedast mullast moodustub peenar, kuhu pannakse kaks vagu kartulit. Suured kivid suunatakse taha punkrisse, väikesed vao põhja, kartul kasvab justkui potimullas, energiakulu on aga tohutu. Umbrohutõrje, väetis.

Kõik nõuab palju raha. Ei ole ühtegi pisiasja, mille arvelt kokku hoida. Kindlasti ei saa koonerdada elektrikarjuse arvelt. „Metssead on tõsine nuhtlus – põld on must, kui viiekümnepealine kari üle läheb.

Neljakümnele hektarile elektrikarjust panna pole lihtne: kui kõik põllud piirata, oleks karjuse pikkus 5,8 km. Lisaks peab seda ju pidevalt kontrollima.” Küll paneb Hamburg erinevalt paljudest ainult ühe traadi: „Põrsas mahub alt läbi, emis mitte. Põrsas läheb, emis kutsub tagasi. Üldiselt on meie kandi sead nii palju õppinud, et kui traati näevad, ei hakka trügima. Aga ikkagi on nad mul iga aasta umbes viis hektarit tuksi pannud. Eriti hull on, kui sead kartulipaneku ajal töö ära rikuvad. Ei ole nii palju inimesi, et kohe karjus ümber panna, juba ta ruigab seal metsas ja ila tilgub suunurgast.”

Seakatku epideemia pole seni Kalle Hamburgi tegemisi mõjutanud, aga riigikogus on arutusel metssigade talvise söötmise keelustamine. See aga tähendaks, et praakkartul, mille on seni saanud jätta kuskile hunnikusse, tuleb piirata elektrikarjusega, et seda ei saaks tõlgendada seasöötmisplatsina.

Jätkuvalt seakatkust

E

Kalle Hamburgi kinnitusel on tänavune kartulisaak korralik, aga rekordeid loota ei tasu.

mistanud, aga teab omajagu näiteid, kus ei saa otseselt öelda, et oleks ostetud halb masin, aga see ei sobi meie kivistele muldadele. „Meil on salakivi tõsine probleem, millega peab arvestama. Ja liiga „suurt hobust” ei tohiks panna liiga nõrga agregaadi külge. Jõud peavad klappima.”

Kuigi muresid jagub, on Eesti kartulikasvataja Euroopa mõistes täiesti konkurentsivõimeline, hindab Hamburg. „Seda nii sordivaliku kui ka teadlikkuse, oskuste ja isegi ilmastikutingimuste osas. Öeldakse, et piimaInvesteerida tuleb kartulikasvatajal peale kõige muu ka tehnikasse ja hoonetesse. tootmine on meie oludes kõige sobivam põlKartuli mahapanekumasinad on Hamburgil lumajandusharu, aga mina julgen väita, et peamiselt Inglismaa päritolu Pearson ja Reekartul pole seda mitte vähem. Hädad, millele kie, kombain aga sakslaste Grimme, mida võib tuleb lahendus leida, on ületootmine, kvalipidada kombainide tippklassiks. Maa ettevalteetsete hoiustamispindade vähesus, sügisemistusmasinad on toodud Inglismaalt nii-öelne ülepakkumine, kevadine kvaliteetse karda teisele ringile. Transpordiks kõlbavad ka tuli defitsiit. Turg on kaootiline, kaubandusVene traktorid, mida ta samuti kasutab. kettide diktaat ei nõua kvaliteeti, pigem Masinate hooldamisega probleeme madalat hinda. Kui oleks stabiilne pole, need ei ole üle mõistuse nõudlus, suudaks me palju kvalikeerulised ja osi saab tellida. teetsemat kartulit kasvatada.

Kõik tööd saab olemasoleva Igal aastal sõidame Talukartumasinapargiga korralikult li ühistu liikmete põllud läbi, tehtud, aga uued Grimmed tänavu võtsime punti ka HelTurg on kaootiline, võiks jõuluvana ikkagi tuua, singi Ülikooli kartulihaiguskaubanduskettide muheleb mees. Nüüdisaegne te teadlase, kes viimati käis diktaat ei nõua kartulihoidla – nagu Hamsiin poolteist aastakümmet takvaliteeti, pigem burgil – on omaette teadus. gasi. Tema hinnangul oleme madalat hinda. selle ajaga teinud saja-aastase Interneti ja arvutite abil saab selle temperatuuri juhtida ja arenguhüppe.” kontrollida kõikjalt, kus aga Tarbijale soovitab Hamburg järginternet levib. „Säilitamises on kõige olulisem mist: „See on rumal jutt, et kartul teeb paktemperatuuri stabiilsus. Kui kartul on maha suks, paksuks teeb rasv ja õli, milles kartulit jahutatud, siis peab temperatuur ka madalaks teatud söögikohtades küpsetatakse. Keedukarjääma,” toob Hamburg välja kartuli säilitamitul ei tee kedagi paksuks. Kui tahate saada se põhitõe. Investeeringute suurusjärk tema head kvaliteetset kartulit, otsige üks kindel astalus ulatub sadadesse tuhandetesse eurodesjatundlik kasvataja, nii nagu paljudel on oma se. ELi toetust on Hamburg saanud kombaini kindel mesinik. Talvekartulit enam ei varuta, ostmiseks. Teraviljakombainid ja kuivati on võtke siis paras kogus, mis käest ära ei lähe. samuti investeeringuid nõudnud.

Tarbija võiks nõuda, et ketipoes oleks erineva kasutusotstarbega kartulisortide valik.”

Ise ei ole ta tehnika soetamisel väga ko-

Koostöö Šveitsi ja Jordaaniaga

T

ulundusühistu Talukartul ja Taimekasvatuse Instituudi koostöö tulemusena on kõigi ühistu liikmete põldudel ilmajaamad. Talukartuli juhatuse liikme Kalle Hamburgi sõnul kogub ilmajaam andmeid mulla temperatuuri, niiskuse, kaste, õhuniiskuse, õhutemperatuuri ja tuule kiiruse kohta. Andmed saadetakse iga kolme tunni tagant GPS-modemi kaudu Šveitsis asuvasse serverisse, kus on lehemädaniku arengu matemaatilised mudelid. Kaks korda päevas tulevad sealt vastu andmed lehemädaniku praeguse ja prognoositava arengu kohta, mille alusel planeeritakse pritsimise ajastus.

Preparaadi valiku tegemisel on abiks Taimekasvatuse Instituudi teadlased. „Ei ole mõtet liiga vara pritsida, nii raiskad raha, ja hiljaks jääda ei tohi samuti. Projektist võidab tootja rahakott, taimel on parem olla ja sööja on rahul. Kaks korda päevas tuleb konkreetse põllu kohta nädala ilmaprognoos. Tegu on Euroopa kõige täpsema prognoosiga, mis aitab optimeerida kõiki töid.”

Eelnev pole ainus Kalle Hamburgi kartulipõldude side kaugete ja veel kaugemate maade vastava ala spetsialistidega. Mehe otsisid üles Jordaania leheväetise tootjad. „Kartulit ei tohi ühel põllul liiga tihti kasvatada, sest mulda jääb liiga palju fosforit ning kui on kuiv suvi, ei saa taim mullast toiteelemente kätte. Jordaanlased toodavad vees lahustuvaid väetisi, mida kantakse taimekaitsepritsiga taimele peale. Katsetan oma põldudel, kuidas need Eesti oludes toimivad. Jordaanlased on teinud väetamisprogrammi, mis peaks kartuli kvaliteeti märgatavalt tõstma. Ise olen seda juba pisut kohendanud vastavalt sortide omapärale,” selgitab Hamburg.

esti jahimeeste selts pani septembri alguses oma kodulehele üles lakoonilise uudise: „Veterinaar- ja toiduameti poolt lubatud esimese kaheksa külmkambri tarneaeg oli 9. september. Kuna tarnija ei suuda neid kambreid selleks ajaks valmistada, lükkub tarneaeg edasi 10. oktoobrini. Edasine hange 20 külmkambri saamiseks on peatatud, kuna rahade eraldamine riigi poolt on ebaselge.”

Kümmekond päeva varem andis keskkonnaamet teada, et kehtestatud limiidi alusel on jahipiirkondadel kohustus küttida 29 600 metssiga jahiaasta lõpuks ehk 29. veebruariks 2016. Ameti kinnitusel on suurema küttimismahu eesmärk peatada metssigade jätkuv arvukuse tõus ning vähendada üldist arvukust, mis peab kaasa aitama taudi leviku tõkestamisele.

Ehk siis ühelt poolt esitab riik jahimeestele karme nõudmisi, teisalt aga ei suudeta jahimehi piisavalt abistada. On ju uued külmkambrid hädavajalikud oluliselt suurendatud küttimisnõude täitmiseks.

Miskipärast jääb vägisi tunne, et maaeluga tegelevad ametkonnad ei ole ikka veel suutnud endale teadvustada, et käimas on võitlus terve ühe põllumajandusharu, seakasvatuse ellujäämise nimel. Ühest küljest moodustati riiklik taudtõrjekomisjon juba eelmise aasta juuli lõpus.

Septembris 2014 tegi veterinaar- ja toiduamet esimese üle-eestilise reidi, kontrollimaks sigade Aafriku katku leviku tõkestamiseks kehtestatud ennetusmeetme täitmist.

Metssigade tõhusamaks küttimiseks vajalike erimeetmete kinnitamiseni jõuti aga augustis 2015. Alles 1. septembrist 2015 jõustusid karmimad bioohutusnõuded seakasvatustele ja väikemajapidamisetele – sigade väljaspidamisele pandi täielik keeld ja seafarmidele kehtestati tarastamise nõue.

Septembris 2015 oli riiklik tauditõrjekomisjon sunnitud paraku tõdema, et katku leviku peatamiseks peavad kõik seotud ametkonnad senisest tõhusamat koostööd tegema.

Teisisõnu ei ole kõik sujunud nii, nagu pidanuks. Kahjuks kinnitab seda ka masendav statistika: kahe ja poole kuu jooksul on Eestis hukatud üle 22 000 kodusea. „Kõige tõenäolisemad põhjused nakkuse sattumiseks farmi on olnud inimtegevus ja transpordivahendid,” ütles maaülikooli veterinaarepidemioloogia professor Arvo Viltrop. „See kinnitab, et bioohutusmeetmete väga range järgimise korral on võimalik seakasvatustes nakatumise riski oluliselt vähendada.”

Peeter Raidla

Peatoimetaja Peeter Raidla, maaelu@ajaleht.ee, telefon 447 7063 Küljendus Ain Kivilaan Korrektor Reeli Ziius Müügijuht Jane Barbo, jane.barbo@ajaleht.ee, telefon 526 3578 Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Rüütli 14, 80010 Pärnu, telefon 447 7090 Trükk AS Kroonpress, trükiarv 34 000 Maa Elu levib Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel kaks korda kuus Autoriõigused: AS Ühinenud Ajalehed, 2015

4

KÜND

LÜHIDALT

Taotlusi toetusest poole rohkem PRIAs on selgunud augustikuus toimunud „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse” taotlusvooru tulemused – laekus 385 taotlust ja kokku soovivad noored ettevõtjad toetust 15 313 178 eurot.

Maaelu arengukava 2007–2013 noortalunike toetusmeetme taotlusvoor korraldati käesoleval aastal selleks, et lõppeva programmperioodi eelarve maksimaalselt ära kasutada. Toetuse suurus on kuni 40 000 eurot taotleja kohta ning valdav enamik sooviski toetust maksimaalses summas.

Lõppenud taotlusvoorus on toetuste eelarve 7,5 mln eurot, mis tähendab, et kõigi soovijate abikõlblike taotluste rahuldamiseks sellest ei jätku. Toetuste määramine hakkab toimuma hindamiskriteeriumide kohaselt koostatava paremusjärjestuse alusel, lubas PRIA. Otsused taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb PRIA hiljemalt 24. novembril, millele järgneb määratud toetuste väljamaksmine veel enne 2015. aasta lõppu. (ME)

Riik stabiliseerib sealihaturgu 1,78 miljoni euroga Valitsus otsustas oma eelmise neljapäeva kabinetiistungil eraldada kuni 1,78 miljonit eurot sealihakonservide kokkuostuks, et stabiliseerida seakatku leviku tõttu raskustesse sattunud kitsendustega piirkondade seakasvatust. „Kavas on osta riigi tegevusvarusse 500 tonni kitsendustega piirkondade (nn III tsoon) seakasvatustest pärit lihast tehtud sealihakonserve, et stabiliseerida turgu ja anda tootjatele aega uue turuolukorraga kohandumiseks,” ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Meetme abil on kolme kuu jooksul plaanis viia kitsendustega piirkondadest (nn III tsoon) lihatööstustesse ligi 500 siga nädalas,” rääkis Kruuse. Koos konservide tootmise ja ladustamisega 2016. aasta lõpuni on kulu meetmele kuni 1,782 miljonit eurot ning see kaetakse valitsuse reservfondist. (ME)

8. september 2015

Kündmine – kellele vaj Kristina Traks maaelu@ajaleht.ee

I

nimesed on tuhandeid aastaid oma põldusid kündnud ja kuigi praegu võistlevad kündmisega edukalt kemikaalid, ei saa ometi põllu traditsioonilisest kündmisest üle ega ümber. Ja mitte ainult: kündmine võib olla ka haarav hobi ning künnivõistlustel käimine lausa elustiil.

Vaid mõnikümmend aastat tagasi oli põldude kündmine ainuke võimalus hoida neid enam-vähem umbrohust puhastena. Nüüd konkureerivad iidse põlluharimisviisiga kemikaalid ning nagu sõnab Eesti Künniseltsi juhatuse liige ja Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas – kündmise osakaal väheneb, kuid kindlasti ei kao see päriselt. „Kui diislikütus veel suurt midagi ei maksnud, siis muudkui künti põlde. Praegu haritakse enamasti nii, et ligikaudu pool küntakse ja teine pool hoitakse herbitsiididega puhas. On põllumehi, kes on adrad hoopis maha müünud, aga samas näiteks mahepõllumehed kündmiseta läbi ei saa,” räägib Ameerikas. „Ka on muldasid, mida juba nende tüübilt ei saa viia miinimum-mullaharimisele, või näiteks seemnekasvatajad ei saa künnist loobuda.”

Eelmisel jahihooajal kütiti 24 909 metssiga Keskkonnaagentuuri andmeil kütiti Eestis eelmisel, 2014/2015. aasta jahihooajal 24 909 metssiga.

2013/2014 kütiti 20 885 ja 2012/2013. aasta hooajal 24 042 metssiga. Varasematel perioodidel olid need arvud palju väiksemad: 2011/2012 hooajal 18 159, 2010/2011 hooajal 17 028 ja 2009/2010 hooajal 20 072 metssiga.

(ME)

HEA METSAOMANIK! OSTAME kasvavat metsa t metsamaad palki ja paberipuitu t küttepuitu raidmeid Tel 622 1460 eesti@metsagroup.com Metsä Forest Eesti AS

Maa Elu

Põllu kündmisega õhustatakse ja segatakma on jäänud, siis põhiline häda on see, et põld on pärast kündmist väga mättaline ja se mulda, hävitatakse umbrohuseeme ja küntakse sisse väetis või sõnnik. Nii nagu põhk ei ole maetud. See aga peaks olema maetuhandeid aastaid tagasi, on ka praegu kündtud, sest nii takistatakse taimehaiguste levimine üks põlluharimise aluseid – ei saa pidakut. da põldu, kui korralikult künda ei oska. „Tuleb püüelda sinnapoole, et künd oleks võimaKünnimeister Kaspar Järvala on tõsine kündmise fänn ja see on tema hobi juba likult ühtlane ja põld pärast traktoriga ülekäimist sile. Peab jälgima, et kündi ei jääks tühiaastaid. Ta on viimase 10 aasta jooksul osakuid ega auke, kust umbrohi saaks hakata vällenud või käinud õppimas võimalikult paljuja kasvama. Hästi küntud põldu on edaspidi del maailma künnivõistlustel. Neil päevil on lihtsam ja odavam harida,” ütleb Ameerikas. ta Kehtnas toimuvate künnivõistluste korral„Ebaühtlast pinda tuleb hakata täiendavalt tadaja, kuid samas peab leidma aega ka võistlussandama ja iga lisakäik traktoriga põlluteks harjutada. Võidusoov on suur. Ja kule maksab.” hugi tuleb veel mahutada igapäevaUmbrohu hävitamise seisutöö, Kehtnas tegutseva põllutehkohalt ja kesade ettevalmistanika müügifirma Rodnas juhtimiseks tehakse taliviljade mine.

Sileda põllu külviks künd suvel, suvivilJärvala, kes künnab tavaajade põllul aga sügisel pärast draga meistrite klassis, näitab kündmine on viljakoristamist. Kohe pärast „treening uplatsi”, kus ta harjutamise asi. viljalõikust tuleks põllud Kehtna võistlusteks harjutab.

Tuleb osata ka koorida, sest nii ärgitatakse Treening käib nii, et mõõdeatra õigesti umbrohuseemned idanema. takse maalapp välja ja hakatakreguleerida.

Kui idanenud umbrohusse aga pihta. Võhiku silmale võib eemned umbes kuu aja pätunduda, et mis see siis ära ei ole – tiirutad natuke traktoriga põllul ja valrast maasse künda, ongi tulemus umbrohuvaba põld. mis. Järvala jutust selgub aga, et kündmisel ja „Sileda põllu kündmine on harjutamise eriti võistlustel osaledes on tuhat väikest piasi. Tuleb osata ka atra õigesti reguleerida. siasja, mida peab tähele panema.

Keeruline on künda väga kiviseid põldusid, „Künniviilud peavad olema ühtlased. See sest kivid tekitavad ebaühtlase künni,” sõnab tundub vaadates lihtne, kuid on keeruline teha, sest maa muutub kogu aeg. Kui tunnetan, Ameerikas. Ta ütleb, et Eesti mehed oskavad päris hästi künda. Kui aga vigadest midagi silet traktor teeb väikese jõnksu, mis tähendab lohukohta, siis tuleb atra panna natuke sügavamaks. Pärast lohust läbisõitmist jälle samasse asendisse tagasi. Minult on küsitud, et kas pole igav sõita põllul üliaeglaselt 2–3 km tunnis. Aga võin öelda, et võistlustel ei hakka kolme tunni kestel mitte kordagi igav, pidevalt tuleb mõtelda ja planeerida. Nii kui vea teed, on künnis auk sees ja punktid langevad.

Muidugi tekib ka hasart, puhtalt juba sellest, et vaatad, kuidas konkurent teeb,” räägib Järvala.

Nõndanimetatud sirget silma harjutab Järvala iga päev. Kasvõi kodus muruniitjaga proovib ikka sõita punktist A punkti B sirgelt. „Traktoriga 100 meetrit tikksirgelt sõita on suur kunst ja ma räägin siin sentimeetritest – isegi sentimeetrist jõnksu ei tohi olla. Eriti tähtis on sirge algusvao tegemine, sest kui esimene vagu on kõver, siis pole mingit võimalust, et lõpuvagu sirge tuleb,” sõnab Järvala.

Eesti Künniseltsi juhatuse liige ja Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas ütleb, et kuigi kemikaalid konkureerivad kündmisega päris kenasti, ei kao viimane päriselt kunagi.

Kristina Traks

Põlvamaa 508 3405 Pärnumaa 509 0200 Raplamaa 523 7944 Tartumaa 5342 4232 Valgamaa 517 2829 Viljandimaa 511 8671 509 0200 Võrumaa 5342 4232

Harjumaa 514 8238 Ida-Virumaa 557 9936 Jõgevamaa 505 8369 Järvamaa 503 8777 514 8238 Läänemaa 523 7944 Lääne-Virumaa 557 9936

www.metsaforest.ee

OSTAME METSAKINNISTUID, KASVAVAT METSA JA METSAMATERJALI. PAKUME VEO- JA RAIETEENUST. AS Lemeks Põlva Tel 502 1666; 799 1474 Margus.Juhkam@lemeks.ee Lähemalt meist: www.lemeks.ee

Lisaks põllul „sonkimisele” on võistlemisel teinegi pool – adra putitamine. „Seda teen pidevalt. Käin välismaal võistlustel vaatamas, mis teised teevad, ja otsin ideid. Minu eesmärk on viia kündmine Eestis järgmisele tasemele,” ütleb Järvala. Et künd ilusam tuleks, on mõnikord vaja üsna vähe, võib piisata

Maa Elu

KĂœND

8. september 2015

jadus, kellele elustiil

LĂœHIDALT

Urmas Kruuse osales Euroopa Liidu pĂľllumajandusministrite kohtumisel

FAKTE KĂœNDMISE KOHTA • Juba 4000 aastat eKr kasutati algelise adrana puidust pulki, mille teravaks tehtud otsi läbi mulla tĂľmmati. Atra juhtisid mehed, vedasid härjad, kaamelid, elevandid vĂľi naised. • Esimese praktilise adra leiutajaks peetakse inglast Charles Newboldi, kelle loodud rauast ader sai patendi 1797. aastal. PĂľllumehed uusi atru ei ostnud, sest arvasid, et need mĂźrgitavad mulda ja soodustavad umbrohukasvu. • Eestis asutati esimene adratÜÜstus 1882. aastal. HĂľlmader hakkas Eesti taludes levima 19. sajandi kuuekĂźmnendatel aastatel ja selle innukas propageerija oli C. R. Jakobson. • Maailma esimesed kĂźnnivĂľistlused toimusid Poolas 1860. aastal. • Tommi Mäkineni tuntakse rallisĂľitjana, kuid ta on ka Soome kahekordne kĂźnnimeister. • 2004. aasta aprillis pĂźstitati Austraalias omapärane rekord: Ăźhel pĂľllul kĂźndis korraga 1897 traktorit.

Maaeluminister Urmas Kruuse osales eile Brßsselis toimunud Euroopa Liidu pþllumajandus- ja kalandusministrite nþukogu erakorralisel istungil. „Kohtumisel on arutuse all Euroopa Liidu piimatootjate keeruline olukord ja eelkþige Baltimaade regiooni jaoks oluline vþitlus sigade Aafrika katku leviku majanduslike mþjudega,� ßtles maaeluminister Urmas Kruuse enne Brßsselisse sþitu.

Urmas Kruuse päevakavas oli kahepoolne kohtumine Euroopa Komisjoni pþllumajandusvolinik Phil Hoganiga, et kþnelda Eesti piima- ja seakasvatussektori olukorrast. Samuti kohtus minister Euroopa Komisjoni tervishoiu ja toiduohutuse voliniku Vytenis Andrukaitisega, et arutada Baltimaade ja Poola ettepanekuid sigade Aafrika katku majanduslike mþjude leevendamiseks. (ME)

September on Eesti toidu kuu

Allikas: Eesti KĂźnniselts

juba sellest, kui atra natuke täpsemalt reguleerida.

Järvala vþistlustraktor on algusest lþpuni ßmber ehitatud ja adralgi pole kßljes enam ßhtegi originaaldetaili. Traktor on mþeldud ainult vþistlemiseks ning atra saab paika panna millimeetri pealt. Traktori ostis Järvala Šotimaalt seisukorras, mida vþib iseloomustada sþnaga „olematu�.

Tema traktor on maailmas rännanud rohkem kui mþni inimene, näiteks on see käinud Uus-Meremaal maailmameistrivþistlustel. „Ei ole mþtet meistrivþistlustele minna ilma oma traktorita. Osa vþistlejaid kßll kasutab renditraktoreid, kuid nii vþib juhtuda ootamatusi viimasel hetkel,� ßtleb Järvala. Ta meenutab juhust, kus pidi vþistlema minema kßla pealt laenatud suvalise traktoriga, sest temale lubatud renditraktor anti teisele vþistlejale.

Oma kþige suuremaks saavutuseks peab Järvala Šoti meistrivþistlustel kßndmist. Skoor tuli sealt sama, mis vþistluse neljandal mehel. „Arvestades seda, kui palju harjutavad maailmameistrid ning et näiteks Šotimaal on aastas 140 kßnnivþistlust meie ßhe vastu, on see väga hea tulemus,� ßtleb ta. „Kuid maailmameistriks saamine on täiesti reaalne. See on puhtalt harjutamise ja treenimise kßsimus.�

Eesti inimestele tahaks Järvala aga kßnnivþistluste kaudu enam selgitada, mis asi see kßndmine þigupoolest on ja kuidas hästi kßntud maa teeb selle edasise harimise palju kergemaks ning aitab pþllumehel raha kokku hoida.

5

Kßnnimeister Kaspar Järvala vþistlustraktor, millega ta on kaugeima paigana koguni Uus-Meremaal kßndmas käinud.

Toidutootjad on kuulutanud septembri Eesti toidu kuuks, et kasvatada kodumaist päritolu toidu populaarsust tarbijate seas, toidukuu juhtmþtteks on „Ma armastan Eesti toitu�.

Eesti toidu kuu raames toimub septembris ßle Eesti enam kui 30 festivali, laada, näituse, messi ja konverentsi (www.eestitoit.ee). „Iga inimene vþiks osaleda mþnel Eesti toidu kuu sßndmusel ja pÜÜrata ka isiklikus tarbimises suuremat tähelepanu toidu kodumaisusele. Peame Eestis kasvatatud toitu senisest rohkem märkama ja hindama,� sþnas Eesti Pþllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sþrmus. (ME)

MaaĂźlikooli kloonitud lehmmullikas sai aastaseks

Järgmisel nädalavahetusel kogunevad kßnnimeistrid Kehtnasse Eesti meistrivþistlustele mþþtu vþtma.

LISAINFO

UFMFGPOJM F QPTUJM JOGP!WJSVLJWJ FF BBESFTTJM XXX WJSVLJWJ FF

LĂľuna Ehitus OĂœ www.lounaehitus.ee

on Eesti kapitalil pĂľhinev ehitusettevĂľte, mis alustas oma tegevust 2005. aastal. Meie pĂľhitegevus on peatÜÜvĂľtu korras ehitamine alates nulltsĂźklist kuni viimistluseni „vĂľtmed kätte“.

SĂźgisene sooduspakkumine

Juhataja Jaago Roosmann:

t IBMMJE NN LJWJE Ăť LN t

“EHITA ARUKALT on meie moto just sellepärast, et pakume tellijatele alati professionaalset nĂľustamist ja personaalseid lahendusi, mis oleksid mĂľistlikud ning pĂźsivad. Koos lahendame tekkivad probleemid ning oleme alati abiks parimate vĂľimaluste väljanuputamisel.“

t QĂœIJUPPOJE NVTU QVOBOF QSVVO Ăť LN t

Eesti MaaĂźlikooli, Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse ja Tartu Ăœlikooli koostÜÜs sĂźndinud kloonvasikas Augustiina sai augustis aastaseks. „Augustiina täiskasvanuikka jĂľudmine näitab, et meie tehnoloogia vĂľimaldab saada normaalselt arenenud loomi,â€? Ăźtles maaĂźlikooli teadusprorektor Ăœlle Jaakma.

Kloonmullika kasvatamisel on teadlastele suur abi olnud Märja katsefarmi tÜÜtajatest, maaßlikooli suurloomakliiniku arstidest ja tudengitest. Tulevikus loodavad teadlased luua transgeenseid kloonlehmi, kelle piimast saaks toota ravimeid. (ME)

Tegevusvaldkonnad: ‡ Loomakasvatushoonete ehitus ‡ TÜÜstushoonete ehitus ‡ Hoonete rekonstrueerimine ja restaureerimine ‡ Kilpmajade, eramute ja korterelamute ehitamine on avatus ja ‡ Metallkonstruktsioonide ehitus-paigaldus nutikus Seikluspargid, mänguväljakud, ‡ ning kiire kßlaplatsid tegutsemine ‡ Projekteerimine

Meie trump

Risu tee 2, Pihkva kßla, Tähtvere vald, 61407 Tartumaa ‡ Telefon 515

3120 ‡ info@lounaehitus.ee

6

MAHETOOTED

8. september 2015

Maa Elu

Selgusid parimad mahetootjad Maa Elu maaelu@ajaleht.ee

V

abaĂľhumuuseumis 6. septembril toimunud leivapäeval anti välja tiitlid „Parim mahetootja 2015â€? ja „Parim mahetoode 2015â€?. Konkursi korraldas Eesti mahepĂľllumajanduse sihtasutus koostÜÜs maaeluministeeriumi ja mahepĂľllumajanduse koostÜÜkoguga. Parima mahetoote valimisel oli abiks Eesti kulinaaria instituut. „PĂľllumajanduse jaoks Ăźldiselt keerulisel ajal on mahesektor Ăźks väheseid, mis näitab stabiilset kasvu,â€? Ăźtles maaeluminister Urmas Kruuse. „Mahetoodangul on lojaalne ja pidevalt kasvav tarbijaskond nii meil kui mujal. Seepärast rþþmustab, et Eestis nähakse mahetootmises selget tulevikku – seda näitab järjest kasvav mahetootjate ja -tÜÜtlejate arv.â€? „Parim mahetootja 2015â€? on OĂœ Kopra KarjamĂľis Valgamaalt, mis tegeleb väga mitmekesise mahetootmisega, kasvatades nii lambaid, kodulinde kui teravilja, kÜÜgivilju ja marju.

Osaßhing Kopra Karjamþis asutati 2005. aastal, mil pþhitegevuseks vþeti lambakasvatus. Alustati 12 lambaga, praeguseks on koos talledega päid karjas ßle 4500, millega ollakse Eesti ßks suuremad lambakasvatajad. Liha mßßakse pþhiliselt välismaale, lambavill pestakse ning mßßakse teki- ja padjamaterjaliks.

Aastal 2007 tegi Kopra Karjamþis algust maasika- ja vaarikakasvatusega ning järk-järgult on edendatud kÜÜgivilja ja maitsetaimede kasvatust. „Kopra Karjamþis väärib tunnustust eelkþige sellepärast, et nad otsivad pidevalt uudseid lahendusi ja säästlikke tootmisvþimalusi ning tegelevad ka oma toodangu väärindamise ning turustamisega,� ßtles Airi Vetemaa Eesti mahepþllumajanduse sihtasutusest. „Ettevþttel on väga lai eraisikutest kliendivþrgustik, lisaks mßßvad nad oma tooteid toitlustusse ja jaekaubandusse. See on ettevþte, kus ei ole jäädud arengus paigale, vaid otsitakse pidevalt uusi suundi ja lahendusi – ideed saavad teostatud ja toimivad.�

Teise preemia parima mahetootja konkursil sai OĂœ Saidafarm Harjumaalt ja kolmanda

Fotomeenutus eelmise aasta varakevadest, mil seakatk polnud veel Eestis endast märku andnud ning Kopra Karjamþisa juhataja Jßri Koppel käis toitmas vabapidamisel peetud mets- ja kodusea järeltulijaid.

Eveliis Eek / Valgamaalane koha Silver Visnapuu Alakonnu talu VĂľrumaal.

Parimaks mahetooteks valiti MTĂœ Liivimaa Lihaveise toodetud eelkĂźpsetatud mahe rohumaaveiseribi „Agnesâ€?, teise koha sai Turbi Kitsekasvatustalu Turbi kitsekohupiim ja kolmanda osaĂźhingu Rabafarm mahe kevadine rabarberinektar „Rabarbyâ€?. Leivapäeva kĂźlastajate lemmikuks valiti OĂœ Pagar VĂľtaks ĹĄokolaadi-brownie, teise koha pälvis LaMuu kirsijäätis ning kolmanda koha sai OĂœ Pajumäe Piim mahe rosina-kookose kohupiimakreem. „MTĂœ Liivimaa Lihaveise toodetud eelkĂźpsetatud mahe rohumaaveiseribi on väga hästi läbi mĂľeldud kvaliteetne lihatoode, millel lisaks headele maitseomadustele ja kasutusmugavusele on ka atraktiivne pakend,â€? Ăźtles Airi Vetemaa. „Tegemist on esimese sellist

PARIM VALIK

tßßpi mahelihatootega meie turul. Lisaks väärib tunnustust ettevþtte tehtud tÜÜ maheda rohumaaveiseliha turuletoomisel ja propageerimisel.�

Lisaks märgiti konkursil ära järgmised mahetootjad ja -tooted: • Rait Verrev, OĂœ Palsam AVR – tunnustus uudsete mahetaimekasvatustehnoloogiate rakendamise eest; • OĂœ FIO (Peri MahemĂľis) – tunnustus mahekÜÜgiviljakasvatuse ja mahepĂľllumajanduse tutvustamise eest; • OĂœ PĂľlde Mahetalu – tunnustus hästi toimiva pereettevĂľtmise eest; • Reeno Sikk – tunnustus mahearbuuside kasvatamise eest; • OĂœ Remedyway – tunnustus Eesti tatra väärindamise ning kvaliteetsete toodete turuletoomise eest;

• OĂœ Sirloin – tunnustus eheda puhta maitsega lihatoodete valmistamise eest; • OĂœ Wilawander – tunnustus kodumaise tooraine oskusliku kasutamise eest mahejookide valmistamisel; • OĂœ Loodusvägi – tunnustus väiketootjate mahetoodangu Eesti ja välisturgudele aitamise eest.

Tootjakonkursile kandideeris kaheksa mahetootjat ßle Eesti. Parima mahetoote konkursile esitati kokku 39 toodet 16 tÜÜtlejalt. Parima tootja ja toote valisid välja erialaspetsialistidest koosnevad hindamiskomisjonid. Parimat mahetootjat ja -toodet valiti kuuendat korda.

Eesti Vabaþhumuuseumis korraldatud leivapäev oli osa tänavu esmakordselt tähistatavast Eesti toidu kuust, mille raames toimub septembrikuu jooksul ßle 30 kodumaisele toidule pßhendatud ßrituse.

5FJF BCJMJOF NBIMBUFPM

MAHLAPRESSE JA PURUSTAJAD!

ManeeĹžisahk 1390 â‚Ź + km UUS MUDEL!

Avant 420 14 300 â‚Ź +km Pakkumine sisaldab 1050 mm mullakoppa.

t $JEFS .JMM 0Ăƒ t XXX DJEFSNJMM FV t JOGP!DJEFSNJMM FV t 5FM

SAMI MASINAKESKUS WWW.SAMI.EE Harjumaa, SAUE, Tule 20. Tel 528 2732, 521 8462 Valgamaa, VALGA, Petseri 40. Tel 524 1759

Maa Elu

UUDISED

8. september 2015

7

Metsaomanike ühistegevus seisab väljakutse ees Maa Elu

duste väetamisel ja nende mõju pajude tootlikkusele.

Uurimistöö tulemusel selgus, et pajuistandus vähendab oluliselt lämmastiku ja fosfori koguseid, mis sisalduvad nende väetamiseks kasutatud eelpuhastatud reovees ja selle jääkmudas, samuti selgus, et reovee ja selle jääkmuda kasutamine ei mõjuta taimede suremust ning et biogaasi kääritusjäägi liigrohke kasutus suurendab noorte pajutaimede suremust.

maaelu@ajaleht.ee

A

ugustis kaitses maaülikoolis doktoritööd metsandus- ja maaehitusinstituudi doktorant Priit Põllumäe, kelle väitekirja teemaks oli Eesti erametsaomanike koostöö analüüs.

Maaülikooli kodulehe teatel selgitas Põllumäe, et metsaressursside säästev kasutamine on oluline, sest mets pakub paljusid inimestele vajalikke tooteid ja teenuseid: „Just seetõttu on oluline, et metsi majandataks selliselt, et inimesed saaksid osa elurikkusest ning nende vajadused puidu ja metsaandide järele oleksid täidetud nii praegusel ajal kui ka tulevikus.”

Kui metsaomandid on väikesed ja mets kuulub väga paljudele omanikele, siis võib metsade jätkusuutlik majandamine olla keeruline: „Eesti erametsad kuuluvad ligikaudu 97 000 omanikule, kellest 93 000 on eraisikud.

Keskmine erametsaomandi pindala on Eestis ligikaudu 10 hektarit.” Sellise killustatuse juures võiks metsade säästlikul majandamisel abiks olla metsaomanike omavaheline koostöö – metsi majandatakse üheskoos.

Võrreldes paljude teiste Ida-Euroopa riikidega on Eestis toimunud arengud väga märkimisväärsed. „Riik on ühistegevuse olulisust rõhutanud ja soodustab seda ka mitmesuguste toetusmeetmetega. Selleta ei oleks metsanduslik ühistegevus nii tublisti arenenud,” ütles Põllumäe. „Sellegipoolest ei ole erametsaomanike huvi ühistegevuse vastu suur: vaid väike osa (6–8%) metsaomanikke on metsaomanike organisatsioonide ehk metsaühistute liikmed.”

Metsaomanike passiivsuse põhjuseid on doktorandi sõnul mitmeid: viimase veerand-

Eesti erametsad kuuluvad ligikaudu 97 000 omanikule, kellest 93 000 on eraisikud. saja aasta jooksul on maa uuesti erakätesse läinud ning suur hulk maaomanikke ei ole metsandusküsimustega piisavalt kursis või puudub neil konkreetse metsaga isiklik seos, samuti on metsaomanike eesmärgid ja väärtushinnangud väga mitmekesised ning ajas muutuvad. „Kuna metsaomanike koostööl metsaühistutes on peamiselt majanduslik sisu, siis võib see paljudel juhtudel minna vastuollu metsaomanike tegelike eesmärkidega,” ütles doktorant.

Ka on metsaomanike koostööd puudutavates Eesti seadustes ja regulatsioonides metsaomanike mitmekesiste eesmärkidega vähe arvestatud ning seetõttu on metsapoliitikas seatud eesmärke keeruline saavutada.

Põllumehed lähevad Toompeale

S

uur osa Eesti põllumeestest on juba pikemat aega väga raskes olukorras. Suurt hindade langust põllumajandussaaduste turgudel võimendasid Venemaa vastusanktsioonid toiduainete impordikeelu näol. Seakasvatajatele andis täiendava hoobi suvel kiiresti levima hakanud sigade Aafrika katk.

Kõik Eesti naaberriigid ning ka teised riigid, kelle põllumehed kriisi sattusid, on astunud samme kriisi mõjude leevendamiseks. Seda tehakse selleks, et aidata sektor raskest olukorrast üle ning tagada ka tulevikus toiduga varustatus ja töökohad nii maapiirkondades kui põllumajandusega seotud valdkondades.

Eesti on uutest Euroopa Liidu liikmesriikidest ainus, kus põllumeestele pole kriisiolukorras leitud võimalust siseriikliku toetuse maksmiseks. Samuti ei ole peetud vajalikuks sarna-

9600€

+km

selt teistele Balti riikidele lisada siseriiklikku osa Euroopa Liidust laekunud kriisiabile.

Põllumeeste esindajate argumendid korduvatel kohtumistel poliitikutega pole otsustajaid veennud, et meie põllumajandus on kriisis ja abi hädavajalik. Seda ei peeta oluliseks ja selle asemel tegeletakse hoopis tagajärgede likvideerimisega, mis läheb meile kõigile kokkuvõttes palju rohkem maksma.

Seetõttu kutsuvad põllumajandus-kaubanduskoda, põllumeeste keskliit ja talupidajate keskliit põllumehi 14. septembril traktoritega Tallinnasse Toompeale avalikule koosolekule, et anda Riigikogu liikmetele üle petitsioon ja teavitada laiemat avalikkust põllumajanduse murekohtadest. Kolonni moodustamiseks ja ühiseks Toompeale sõiduks kogunetakse kell 11 Tallinna külje alla Põrguvälja teele. Meeleavaldus Toompeal toimub kell 14–15. (ME)

Elmo Riig / Sakala

„Nii metsaühistud kui ka riik on seetõttu väljakutse ees, kuidas ühistegevust enam laiendada ning killustatud eraomandi nõrkused tugevusteks pöörata,” sõnas Priit Põllumäe.

Augustis kaitses doktoritööd ka maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi doktorant Bert Holm, kelle väitekirja teemaks oli pajude kasvatamine, kasutades väetisena reoveepuhastusprotsessi ja biogaasi tootmise jääke.

Holmi doktoritöö eesmärk oli hinnata erinevate inimtegevusega seotud jäätmete, nagu reovee, jääkmuda ja biogaasi kääritusjäägi kasutatavust bioenergia toorme tootmiseks kasvatatavate lühikese raieringiga pajuistan-

Tulemuste põhjal võib öelda, et eelpuhastatud reoveega kastmine suurendab pajutaimede tüvede arvu, tihedama võrastikuga kaasneb vitspaju kloonide ulatuslikum leheroostesse nakatumine, eelpuhastatud reovee, reovee jääkmuda ja biogaasi kääritusjäägi kasutamine suurendab märgatavalt pajutaimede keskmist kuivmassi ja istanduse keskmist puidutootlikkust. „Töötlusmeetod ja väetuskoormus mõjutavad noorte taimede biomassi jaotust erinevate taimeosade vahel,” rääkis doktorant Bert Holm, kes lisas, et kloonide reaktsioon kasutatud töötlusmeetoditele ja vastuvõtlikkus leheroostele varieeruvad oluliselt, osundades erinevate genotüüpide kohastumuste mitmekesisusele.

Töö kokkuvõttena võib öelda, et juhul, kui pajupõldude rajamine bioenergia tootmise eesmärgil peaks Eestisse laienema, siis mineraalväetiste asemel on nende väetamiseks võimalik ja otstarbekas kasutada alternatiivseid väetusallikaid. „Nii eelpuhastatud reovesi, reovee komposteeritud jääkmuda kui biogaasi kääritusjääk sobivad pajude väetamiseks,” selgitas Holm. „Selline praktika parandaks lühikese raieringiga pajuistanduste konkurentsivõimet ja soodustaks inimtekkeliste reoainete kestlikku taaskasutust.”

8

KIIKA AEDA

8. september 2015

Sügis aiavaasis Säde Lepik

AIAVEERG

Õunapuudele lisatoitu

maaelu@ajaleht.ee

Säde Lepik

K

maaelu@ajaleht.ee

una suvi nii kaua hoogu võttis, ei raatsi veel hästi sügiseks ja talveks valmistuma hakata. Kuid esimesed nullilähedase temperatuuriga ööd on juba olnud ning terrassil, rõdul jm on nüüd aeg muuta lilleanumate sisu.

Petuuniad, pelargoonid, krüsanteemid jt suve lõpus lillekaste ehtinud taimed tuleb külmaohu korral verandale või mujale siseruumi tõsta. Esimeste miinuskraadidega ööde eest saab lilleanumaid veel kaitsta katteloori, mullikile või jõu- ja ajalehepaberiga. Hoidke need käepärast. Natuke aitab ka see, kui tõsta taimed seina varju.

Kuid sügise vastu ei saa ja lillekastides võidutsevad nüüd roosade õitega saleda eerika ja hariliku kanarbiku pungõitsvad sordid. Kanarbikud ei ole nii kärtsud kui eerikad, neil on ka põnevaid valgete, kollakate ja rohekate vaid veidi avanevate õitega sorte, mida vihmad ei saa väga rikkuda. Eerikate ja kanarbikega sobivad aiavaasis imehästi kokku helehallid padipõõsad, viltlehed ja santoliinid. Esimesed tõsised sügisvihmad nende tooni ja struktuuri õnneks veel ära ei riku.

Kui tahate lillevaasi midagi uut istutada, siis tehke seda kohe, praegu jõuavad istutatud taimed loodetavasti veel juurduda.

Jälgige, et konteinertaime juurepall oleks enne korralikult märjaks tehtud ning saaks istutades hoolikalt mullaga kaetud ja kõvasti kinni vajutatud. Muidu läheb juurdumine visalt ja taim kuivab kergesti. Lohakalt istutatud taime võivad mullast välja tõmmata isegi linnud, keda vist samuti eerikate õied ligi meelitavad.

Küllap otsivad nad õite vahelt sitikaid.

Happelist mulda tahtvaid eerikaid ja kanarbikke tuleb kindlasti kasta nii kaua, kuni substraat pole kasvunõus külmunud, siis püsivad need vähemalt jõuludeni ilusad. Kui jätate need kuivale, siis tõmbuvad eerikad ruttu pruuniks ja hakkavad pudisema. Liigniiskus on muidugi ka halb. Kui kahtlete, kas kasta või ei, katsuge mullaniiskust 3–4 cm sügavuselt.

Saleda eerika sordid on meil ühe hooaja taimed, kanarbikud võivad õige hoolduse korral talve ka lillekastis üle elada ja siis saate need kevadel turbapeenrasse istutada.

Sellised suured taimeanumad, kuhu olete istutanud ka madalaid põõsaid või väikeseid okaspuid, kaevake enne püsivate külmade algust osalt mulla sisse ja katke näiteks kuivade puulehtedega, siis elavad taimed talve kindlamalt üle. Kui anumat mulla sisse kaevata ei saa, tõstke see vähemalt oma aluselt maapinnale, et külm õhk ei pääseks nõu alla.

Ootamatu varase pakase korral võib taimejuurte kaitseks ümber anuma mässida pakasekanga. Suurde aiavaasi sobivad okaspuudest hariliku kuuse ja männi, hariliku ja roomava kadaka ja elupuu sordid, lehtpõõsaist näiteks laiuva tuhkpuu, Fortunei kikkapuu ja Thunbergi kukerpuu sordid. Talvel on ilusad värvika koorega kontpuud. Kõige tänuväärsemad on vist aga vähenõudlikud põõsasmaranad, mis õitsevad külma trotsides veel hilissügiselgi. Põõsasmaranal on valgete, kollaste, oranžide ja punakate õitega sorte.

Kui alles kavandate taimekonteinerisse minimaastikku (selle rajamisega tasub muidugi oodata kevadeni), kus kasvaks kogu aasta midagi huvitavat, otsige istutuse jaoks auguga anum, kust liigne vesi välja voolaks. Ühelegi taimele ei meeldi liigniiskus ning külmas ja märja sisuga anumas ei taha need muidugi sügiselgi külmetada. Kui segate mulla ise ja tahate ühes anumas kasvatada mitut liiki taimi, siis sobib segu, kus on kolm osa komposti, kaks osa turvast ja üks osa liiva. Enne kui täidate anuma kasvumullaga, pange selle põhja umbes 5 cm paksune drenaažikiht (so-

I

Esiplaanil põim-ronitatar, valgeõielise kanarbiku taga on aga Hiina siidpööris.

Vahva kooslus: padipõõsas ja puismailane. bivad potikillud, kergkruus, väikesed kivikesed) ja vooderdage anum talvele mõeldes seest penoplasti või kivivillaga. Kui anumat tuleb koos selle sisuga liigutada, siis on mõistlik panna drenaažiks ja voodriks kergeid penoplastitükke. Ärge täitke aiavaasi mullaga ääreni, siis valgub kastmisvesi üle ääre ja viib mulda alati kaasa.

lased ehk hebed, luuderohi, punaste marjadega lamav talihali ja roosade marjadega teravatipuline talihali jt. Külm värvib punaseks ka talihalja lehed. Talihali tahab happelist mulda. Hea õnne korral võib lilleanumas talve üle elada ka lehtedega viltleht. Talveks võiks aiavaasi loodud minimaastiku, kus kasvab igihaljaid taimi, katta kuuseokstega, taimed ei karda Aiavaasi õigeid taimi otsiniivõrd külma, kuivõrd sulades arvestage, et kasvuvett ja varakevadist päikesenõus soojeneb ja külmub põletust.

Temperatuurimuld kiiremini kui peenTalveks saate oma taimekõikumisi ja kuivust ras. Sügiskooslusesse sobianumat täiendada kaharate taluvad hästi vad taimed peavad leppima männiokste või mitmes toonis kukeharja liigid niiskete ilmade, temperatuukontpuuokstega. Kui teil on aga ja sordid. rikõikumise ja järjest vähevaja näiteks jugapuud kärpida, neva päevavalgusega. Temsiis needki oksad püsivad aiavaasis kaua ilusad. peratuurikõikumisi ja kuivust taluvad hästi kukeharja liigid ja sordid.

Aiavaasis võib kasutada ka näiteks põimSügisel annavad taimenõude kooslustes värronitatart ja mitmeid kõrrelisi. Hariliku sinivi mitmed külmakindlad ilusate lehtedega pühelmika ja roog-sinihelmika, teravaõielise kastiku, siidpööriste jt kuivanud varred ja sikud, näiteks helmikpöörised, roomav akakapsas, harilik maajalg, mägisibulad, puismaiõisikud on põnevad kogu talve.

Maa Elu

lusaid õunu saame siis, kui õunapuude võrad on korralikult lõigatud, taimekaitsetööd õigel ajal tehtud, puid põuaga kastetud ja sügisel väetatud. Kõiki töid ei jõua paraku igal aastal ehk nii hästi teha, kui tahaks.

Kuid kunagi ei ole hilja ennast parandada.

Septembris tuleks oma õunapuid väetada: nüüd antud sügisväetise graanulitest või väetiselahusest jõuavad puud enne kasvu lõpetamist toitained veel omastada. Õunapuude väetamiseks sobivad nii sõnnik, kompost kui ka mineraalväetis. Sõnnik on väga hea väetis, sellest saab puu kätte kõik vajalikud toitained ja mikroelemendid, kuid need hakkavad alles siis vabanema, kui sõnnik mullas käärib ja kõduneb. Väga hea on ka rammus kompost. Mulda segatud kõdunema hakkavast sõnnikust on puudel lisatoiduna kasu alles järgmisel kevadel. Sõnnikuga pole seega praegu kiiret, seda võib anda oktoobriski, sest enne järgmist kasvuperioodi ei saa see nagunii mõjuda. Kui maad on aga varem korralikult sõnnikuga väetatud või sai noor viljapuuaed korralikult sõnnikut enne puude istutamist, siis pole lisaväetamist vast veel tarviski.

Sügisväetis, kus on fosfori- ja kaaliumiühendeid ning mikroelemente, aitab puudel talveks ja järgmise aasta saagiks valmistuda. Väetis parandab puude külma- ja haiguskindlust. Head on PK kompleksväetised. Ümber tüve pandud väetisest ei ole kasu. Et väetis õunapuule ka mõjuks, peab see jõudma puu narmasjuurteni. Juurte paiknemine sõltub natuke sellest, kas teil on aias puude all rohukamar või hoiate maa seal harimisega musta. Murus kasvavate puude narmasjuured paiknevad valdavalt 20 cm sügavuses mullakihis. Kui te puudealust aga pidevalt harite, siis osa pinnalähedasi juuri hävib ja enamik narmasjuuri on umbes 20–40 cm sügavusel. Mustana hoitud õunapuuaias tuleks väetis seega kaevates viia vähemalt 20 cm sügavusele.

Puu tüve lähedal on toesjuured, narmasjuuri on natuke kaugemal rohkem, väetise saavad need hästi kätte umbes võra välispiirdelt.

Koduaias kasvab puude all tavaliselt muru. See, kui sinna väetist raputate, mõjuks ainult murutaimedele. Väetis tuleks panna kangiga murukamarasse löödud aukudesse, mõnusam on sinna valada mineraalväetise vesilahust. Selleks tehke puuvõra välispiirde lähedale kangiga kaks ringi umbes 40 cm sügavusi auke. Üks ring võiks jääda võra välispiirist sissepoole ja teine väljapoole, nende vahe võiks olla vähemalt 50 cm. Pärast väetamist katke augud jälle mullaga. Õunapuude väetustarve sõltub mulla viljakusest ja lõimisest, toitainete liikuvusest mullas ning sellestki, kas kasutate orgaanilist ja mineraalväetist koos või eraldi. Ühele kandeeas õunapuule võiks PK kompleksväetist kuluda umbes kilo, väetusnormiks on ka soovitatud 80 g iga võraaluse ruutmeetri kohta.

Koguseid aitab arvestada teadmine, et üks kuhjaga supilusikatäis on 20 g.

Kui viljapuude väetamine jääb kevadele, siis kasutage varakevadel NPK kompleksväetisi.

Marjapõõsaste sügisväetamiseks on nüüd juba hilja, väetisega saab järgmist saaki mõjutada siis, kui väetate kohe pärast marjade korjamist.