Maa Elu nr 18/2015

Toomas Karuks: Eestlasel kohe on isetegemise vajadus, kuidas sa kallad õunad kuhugi kraavi. Lk 4–5

NR 18 (24) • 22. SEPTEMBER 2015

Kui põllumehed Toompeal käisid Maa Elu käis vaatamas ja kuulamas, mida Toompeal räägiti. Lk 2 ja 3 Kevade värvid valime sügisel Mõjus on vaatepilt, kui koos kasvab palju samast sordist taimi. Lk 8

2

PĂ•LLUMEHED TOOMPEAL

22. september 2015

Maa Elu

t Parandatud maitseomadustega mßrksÜÜt närilistele t Turbo-impregneeritud nisu tera (toimeaine on viidud otse tera sisemusse) t Tolmuvaba t Ei idane t Efektiivne toime pärast esimest manustamist! t Sisaldab Bitrex mþruainet t Säilivusaeg 45 kuud Toimeaine: Bromodialoon 0,05 g/kg Pakend: 200 g Kasutage biotsiidi ohutult! Enne kasutamist lugege lisatud teave alati läbi!

LISAINFO

UFMFGPOJM F QPTUJM JOGP!WJSVLJWJ FF BBESFTTJM XXX WJSVLJWJ FF

SĂźgisene sooduspakkumine t IBMMJE NN LJWJE Ăť LN t t QĂœIJUPPOJE NVTU QVOBOF QSVVO Ăť LN t

OSTAME METSA- JA PĂ•LLUMAAD ↘ Metsakinnistute ost koos maaga ↘ RaieĂľiguse ost ST! I ↘ Kasvava metsa raieĂľiguse ost M KKU A P ↘ Metsade ĂźlestÜÜtamine I KĂœS tel +372 5559 7756 e-post metsamaa.kokkuost@gmail.com

Suure kolonni esimese traktori roolis oli näitlejannast pþllupidaja Tiina Tauraite.

Kui pĂľllumehed tra Peeter Raidla maaelu@ajaleht.ee

O

n teisipäev, 14. september. Toompea lossi ees on tunda ärevust. Keegi mees läheneb politseinikule ja uurib: „Räägitakse, et Reformierakond ei lase traktoreid läbi?!� „Tulevad, tulevad, lihtsalt aega läheb,� rahustab meest politseinik, laskumata poliitilisse diskussiooni. „Traktorid liiguvad aeglaselt.�

Kell 13.23 sĂľidab kiriku eest mÜÜda otse lossi väravasse must maastur Toyota Land Cruiser, juhi kĂľrvalistmel istub maaeluminister Urmas Kruuse (Reformierakond). Minister seab kohe sammud lossi poole, kuid pÜÜrdub siis ukseni jĂľudmata tagasi ning läheneb maaĂźlikooli tudengitele, kes oma lippude all on salka kogunenud. Vahetanud mĂľne sĂľna, suundub Kruuse lossi. Meeste juurde tal asja ei ole. Ăœle platsi liigub mitukĂźmmend turisti. Ăœks neist uurib minu käest, mis siin toimuma hakkab. Pßßan talle selgitada, et pĂľllumehed pole valitsusega rahul. Kiriku trepile on kogunenud kohalikud huvilised. Ăœle platsi suunduvad lossi riigikogulased Priit Sibul (IRL) ning Jaak Madison (EKRE). Viimane neist kannab miskipärast pĂźhamehe särgikaelust (on kĂźll Ăľppinud evangeelses rahvaĂźlikoolis).

Kell 13.30 astub lossist platsile meeste sekka pĂľline maamees Jaanus Marrandi (sotsiaaldemokraat), kes omal ajal pĂľllumajandusministri toolilgi istunud.

Samal ajal astub mustast Audist välja Jevgeni Ossinovski (sotsiaaldemokraat), kes kohe-kohe on astumas tervise- ja tÜÜministri ametisse. Vaatab ja ootab, kuni keegi astubki ligi. Pikemaks jutuks siiski ei lähe ja Ossinovski kaob lossi.

Hannes Hanso, kel nagu Ossinovskilgi seisab ees ametivande andmine, kßll välisministrina, ajab lossi ees juttu. Ossinovski teeb ukse lahti ja tþmbab Hanso endaga kaasa.

13.32 saabub Toompeale esimene traktor.

Tegu on esimese mohikaanlasega, suur kolonn mĂźristab sel ajal alles sĂźdalinna viivatel teedel. Marrandi seltskonnaga liitub Tiit Tammsaar (sotsiaaldemokraat), kah Ăźks endisi pĂľllumajandusministreid.

13.35 väljub lossist mingi välisdelegatsioon. Värava ees vþtavad koha sisse helkurvestiga politseinikud. Erinevaid poliitikuid valgub platsile aina juurde. Lossi seina ääres sätib end jutusoonele veel ßks endine pþllumajandusminister, Ivari Padar, samuti sots.

Seal, kus keset heinapalle ja roostes piimapßttidesse sätitud maisi seisab kþnepuldiks kohandatud vana GAZ-51, kasti kßljes plakat „Eesti lehmad Lätti vorstiks?�.

Samas liigub Tarmo Tamm (Keskerakond).

Riigikogu liige Aivar Kokk (IRL) plĂľksutab

Maa Elu

PÕLLUMEHED TOOMPEAL

22. september 2015

3

Eeskätt võrdsust

N Martin Repinski hobune vajas traktorite keskel rahustamist.

Peeter Raidla

Meeleavaldus kulges rahulikult politseinike kontroll all, kes hoidsid silma peal ka puust vasikal.

ktoritega Toompeal käisid agaralt fotoaparaadiga (ilmselt Jõgevamaa nud, et ei mahu oma abikaasa, viie lapse ja ajalehe Vooremaa jaoks, mille osanik ta on). kolme koeraga tavalisse sõiduautosse lihtsalt 13.40 astub kiriku ees seisvate politseiniära. ke juurde patsiga mees (salapolitseinik?), Kui buss on lossi hoovi kadunud, heidab klapp kõrvas. Uurib, kas kõik on rahulik. KeeGräzin pilgu ratastooli aheldatud puupakkugi rahvuslane jagab kiriku trepi kõrval oma dest vasikale, mille peremees hakkab juuraajalehte. Platsil askeldava seltskonnaga liitub professorile selgitama, et vasikat ei saa lüpsta. Isegi kui ta päris vasikas oleks.

Rakvere kandi rahvas, kõigil roheline nokats peas.

13.58 on salapolitseinik (?), kelle ma vahe13.45 jõuab Toompea nõlvale traktorite kopeal silmist kaotasin, taas kohal. Kõik on lonni pea, mis jääb mõneks minutiks kontrolli all. Valjuhäälditest hakkab vaikseisma, et teisi järele oodata. selt kostma „Mu isamaa on minu 13.47 sõidab Toompea platsiarm”: ... ja peaksin sada surma ma le suure kolonni esimene trakseepärast surema ... Kaja Kärner tor, roolis näitlejannast põlluEesti Raadiost küsitleb meeleKitsekasvatajast pidaja Tiina Tauraite. Kohe avaldajaid. Lossist väljub vatema järel surnuvankriks kobaerakondlasest näitleja Ain riigikogulane Martin hendatud veoauto kirstuga, Lutsepp (tema legendaarne Repinski ilmub allalastud kastiservadel jäTõnisson oli kõva põllumees). ootamatult rahva relehüüded 25 000 seale, Minister Kruuse vastab hulka hobuse kaamera ees telekanali küsi10 000 lehmale ja 1000 tööseljas. kohale. Siis veel üks veoauto, mustele, aga tema jutust ei suukastis kurnatud ilmega teda ma ikkagi veel midagi mõistlikhislehm, ja nüüd juba ülejääku tabada. Helkurvestiga politseinik nud traktorid. Rohelised, punased, sinised. surub rahvast tagasi, et järjest lisanduvatele 13.50. Riigikogulasi valgub platsile aina traktoritele ruumi teha. Kokku mahub neid juurde: Siret Kotka (Keskerakond), Aivar Sõerd poolele platsile veidi alla poolesaja, ülejäänud (Reformierakond), Igor Gräzin (Reformierapargivad end mäenõlval Toompeale viivate kond), Kersti Sarapuu (Keskerakond), Marika teede pervele.

Tuus-Laul (Keskerakond).

14.02 kätleb endine põllumajandusminisLossi ette sõidab väike hall buss, roolis ter Tiit Tammsaar endise põllumajandusmiMailis Reps (Keskerakond), kes on tunnistanistri Helir-Valdor Seederiga (IRL). Kitsekas-

vatajast riigikogulane Martin Repinski (Keskerakond) ilmub ootamatult rahva hulka hobuse seljas. Ruumi on vähe ja ratsu ei tunne end kuigi hästi, takerdudes traktorite vahele. Repinski abiline haarab hobuse valjastest ja toimetab uhke ratsaniku ohutusse paika. Rahva seast sätib end kõnepuldile lähemale põline seakasvataja Urmas Laht (Keskerakond, endine Riigikogu liige). Aga veel pole tema kord.

14.07 vaatab endine Pärnu maavanem Andres Metsoja (IRL) kõnetooli poole, kümmekond meetrit eemal seisab teinegi endine pärnakas Mart Helme (EKRE). Lossile on lähenemas sotsist telestaar Mihkel Raud. Rohelistes särkides on kohale tulnud aasta põllumehed. Nüüd läheb lahti.

14.08: „Ükskord prahvatab vimm, mis kogunend salaja!” Tartumaa põllumeeste juht Jaan Sõrra üritab kogunenud rahvahulgast ühendkoori moodustada. Üksteise järel astuvad püünele 2014. aasta põllumees Ilmar Teevet, Riigikogu esimees Eiki Nestor, Urmas Laht ... Ka minister Urmas Kruuse, keda küll tervitatakse vilekooriga. „Oo, Eestimaa, oo, sünnimaa, kuni su küla veel elab, elad sina ka ...” Kõned on peetud, pöördumine Riigikogule edasi antud, meelt on avaldatud. Traktoritel seisab veel ees pikk kodutee.

(Põllumeeste pöördumist Riigikogu poole loe 7. leheküljelt)

ädal tagasi toimunud põllumeeste meeleavalduse meediakajastused on olnud eripalgelised. Neist hingekriipivalt mõjus küll vaid üks, end majandusajakirjanikuks nimetava Kadri Paasi repliik Eesti Päevalehes. „Eile valitsuselt raha nõudnud piimatootjal oli 2014. aasta seisuga ligikaudu 10 miljonit eurot jagamata kasumit,” kirjutas Kadri Paas, pidades silmas aasta põllumehe Ilmar Teeveti juhitavat osaühingut Vändra.

Hea kolleeg võinuks heita pilgu ka bilansi ülemistele ridadele ja muule osale majandusaruandest, kust on selgelt näha, et seda 10 miljonit eurot ei ole osaühingul Vändra kuskil ripakil vedelemas. Seda enam praegu, üheksa kuud hiljem.

Vaba raha oli ettevõttel eelmise aasta lõpuks bilansi järgi 1,17 miljonit eurot, samas oli OÜ Vändra võtnud 2014. aastal laenu miljon eurot, mis on kulunud investeeringuteks (uue lauda ehitamiseks). Sel aastal kulub osaühingul laenude tagasimaksmiseks üle 0,44 miljoni euro. Kokku oli ettevõttel laenukohustusi eelmise aasta lõpu seisuga ligi 2,8 miljonit eurot. Ühes on Kadri Paasil õigus. OÜ Vändra on tõepoolest tubli ettevõte. Toompeal kõnelnud Teevet ütles sadadele kogunenutele paraku otse välja, et praeguste tendentside jätkudes lõpetab OÜ Vändra tänavuse aasta ligi miljoni euro suuruse kahjumiga.

Kui veel 2014 teenis ettevõte piima müügiga 5,2 miljonit krooni, siis tänavu võib müügitulu jääda 3,4 miljoni krooni kanti.

Kusjuures piima müügikogused on samad.

Muide, OÜ Vändra lehmade jõudlus on Eestis üks suuremaid, piimatoodang lehma kohta ulatus mullu 11 000 kilogrammini aastas.

Muide, Teevet ütles Toompeal selgelt, et ta ei tulnud siia nõudma raha, vaid eeskätt võrdset kohtlemist sarnaselt euroliidu teiste liikmesriikide põllumeestega. Eesti piimatootjad on juba ligi aasta sunnitud oma toodangule peale maksma, 60–80 eurot tonni piima kohta.

Viimase kahe aasta jooksul on põllumajandusele makstavad toetused kahanenud ligi 40 protsenti. Seda küll mitte kogu Euroopa Liidus, vaid ühes selle liikmesriigis. Meil siin, Eestis.

Eilses Eesti Päevalehes ilmunud intervjuus selgitas Ilmar Teevet seda kõike ka Kadri Paasile ehk siis minu mure sai murtud.

Veelgi hullemas seisus on katkust räsitud seakasvatus, kuid sellest juba mõni teine kord.

Peeter Raidla

Peatoimetaja Peeter Raidla, peeter.raidla@ajaleht.ee Küljendus Ain Kivilaan Korrektor Reeli Ziius Müügijuht Jane Barbo, jane.barbo@ajaleht.ee, telefon 526 3578 Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Rüütli 14, 80010 Pärnu, telefon 447 7090 Trükk AS Kroonpress, trükiarv 34 000 Maa Elu levib Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel kaks korda kuus Autoriõigused: AS Ühinenud Ajalehed, 2015

4

M A H L AT E G U

22. september 2015

Maa Elu

Eestlane püüab õunad maks Toomas Šalda maaelu@ajaleht.ee

„E

esti inimene ei taha, et tema koduaia viljad raisku lähevad. Ta ei taha teha oma õuntest komposti ja annab need parema meelega näiteks naabrimehele, kes need ära kasutab,” ütleb Valgejõe Veinivilla perenaine Tiina Kuuler. Sama meelt on mahlateoks vajalikke seadmeid pakkuva Cider Mill OÜ peremees Toomas Karuks: „Eestlasel kohe on isetegemise vajadus. Kuidas sa kallad õunad kuhugi kraavi? Ja kõike ei jõua ära ka süüa.” Mahla, veini ja siidri tegemine on meil üha populaarsemaks muutumas.

Maa Elu uuris, milliseid mahlapresse saadaval on. „OÜ Veinivilla müüb kõikvõimalikke koduveini tegemise tarvikuid ja korraldab vastavaid kursusi. Samuti toodame ise puuviljaja marjaveine,” tutvustab Tiina Kuuler oma ettevõtmist jooksujalu. „Eile tuli pool tonni musta arooniat ja mitusada kilo alõtšat, mis kõik tuleb paari päeva jooksul mahlaks muuta. Alõtšast tuleb muuseas suurepärane valge vein. Tänavu olen teinud veel 600 liitrit rabarberiveini, käivad must sõstar, tikker, tulemas on aroonia, õun ebaküdooniaga, pihlakat sel aastal eriti pole. Teen sellest, millel parasjagu hea saagiaasta on. Viljad enamasti ostan ja pressin mahlaks ning eks midagi kasvatan ikka ise ka.” Suurtest poodidest Veinivilla toodangut otsida ei tasu, sest nagu Kuuler ütleb, ei ole kodumaine käsitöövein laiatarbekaup. Küll aga saab seda maitsta valitud restoranides. „Kaupluste üleujutamine ei kuulu Veinivilla eesmärkide sekka. Parim valik on ikka mu enda talus Valgejõel või meie poes Pääskülas.”

Tootmisvõimsust on Veinivillal praegu märksa enam kui tegelikult toodetakse, korraga saaks käima panna 4200 liitrit. „Kui panna kohe kevadel 4200 liitrit rabarberiveini tiksuma, on see kesksuveks valmis

ja saab alustada sõstardega. Ja kui sõstravein valmis, tulevad juba sügise asjad. Üks asi on võimekus, aga tegelikkus hakkab alles sel aastal selguma, sest loa veine müügiks toota sain eelmise aasta detsembris, seega käib praegu esimene täishooaeg. Eks aasta lõpus ole näha, kui palju toota ja müüa suutsime.

Paistab, et esimese hooaja lõpuks koguneb 3000 kuni 4000 liitrit. Nüüd sõltub, kuidas õuna tuleb,” selgitab ta tempokalt oma tegemisi.

selg päris terve, võiks täismehaanilisest pressist hoiduda. Suurema koguse korral tasub kaaluda hüdropressi soetamist, mis on väga mugav.”

Mida aga arvata kunagi Pärnu Masinatehases toodetud purustitest ja pressidest, mida tänini kiidetakse? „Eks neid järjest vähemaks jääb, aeg teeb oma töö. Sama tööpõhimõttega on praegu ka suurema jõudlusega teiste tootjate pressid, aga need on jälle üsna kallid. Pärnu toodangut aeg-ajalt ikka ostumüügikeskkondades leiab. Tean, et pidevalt Aga kõigepealt tuleb veini valmistamiotsitakse taga sinna sobivat lapikangast, mis mahlal kenasti läbi laseks joosta.” seks kõikidest viljadest mahl kätte saada Igal juhul on Eestis praegu mahla-, veinining selleks on vaja purustajat ja pressi. „Pressist sõltub ennekõike kättesaadava ja siidritegemine üha popimaks muutumas. mahla kogus. Neist mõnega saab samast vilVäiketootjaid tuleb järjest juurde. „Aga veijakogusest vähem mahla kätte, teisega rohnitegemist ma mõõdutundetult propageerida kem. Tulevase veini kvaliteeti see ei mõjuta. ei saa, sest tegu on ikkagi alkoholiga. Kui siisIse kasutan „Speideli” hüdropressi. See on ki veinisoov on, võiks tarbija kodumaist tooühendatud veevõrguga, kusjuures piidangut vähemalt vahelduse mõttes proosab täiesti tavalisest veesurvest. vida. Ühtlasi on see ju meie enda maPressil on kummimembraan, janduse toetamine. Eestimaised mis läheb vett täis ja millega käsitööveinid on vabad keemipressitakse mass vastu seinu. listest lisaainetest, ei ole kasuOlen igati rahul. Võimsatatud värvistabilisaatoreid ning lisaselitajaid, sulfiteid maid presse on muidugi ka Eestimaised olemas, aga need on päris on hulga vähem.” käsitööveinid on kallid,” ei näe Kuuler vajaPärnus Reldori tööstusküvabad igasugustest dust pressi vahetada. las tegutsev pereettevõte Cikeemilistest Ühtlasi veab energiline der Mill müüb jae ja hulgi laias lisaainetest. naine Eesti Koduveini Klubi valikus mahlateovarustust, sh õunapurustajaid ja mahlapresse. tegemisi. „Valdavalt teevad meie liikmed veini oma tarEttevõtte omaniku Toomas Karuksi sõbeks, seega tehakse näiteks veerandsada liitnul alustati 2009. aastal ennekõike mahla terit ühte ja sama palju teist veini. Väga harva, gemiseks vajalike seadmete tootmisest ja vakui keegi teeb ühte sorti veini enam kui viishendamisest. Peatselt saadi aru, et kõike ise kümmend liitrit. Enamikul on kasutusel kõitoota ei ole majanduslikult tasuv ning suur ge tavalisemad käsitsi keeratavad korvpressid, osa valikust on nüüd Euroopa teistelt tootjatelt. Järjest rohkem on tegevus keskendunud mis ajavad sellise koguse korral asja kenasti ära.” hulgimüügile ja kliendikesksele projektimüüMahlategemise seadmete valikul peakski gile. tema sõnul lähtuma enda vajadustest. Kui on „Kõike ei ole mõtet ise toota, aga praeguväike linnaaed paari-kolme puuga, on korvpress igati omal kohal, selle saab ka odavaseni on meil tootmises pakkpress, mis on malt kätte. Kui jutt käib juba sadadest liitriväga sarnane kunagise Pärnu Masinatehatest, võiks soetada nii-öelda ennast säästvase omaga. Masinatehase pressid olid ülevalt mad vahendid, sest korvpressiga mahlategu keeratavad, meil on tungrauaga. Restide vaon füüsiliselt raske tegevus. „Päeva jooksul hele käivad filtrikotid. See on hinnatud mupaar-kolmsada liitrit ära purustada ja presdel, sest jaotab purustatud õunamassi võrdsida on tõsine töö. Kui inimesel pole näiteks selt ja kihid jäävad õhukesed. Korvpressidel

jääb presspind palju väiksemaks ning mahl ei pääse nii hästi välja voolama. Korvpress ei ole seega nii efektiivne,” avab Karuks erinevate mahlapressimudelite omadusi.

Tänaseks on välja kujunenud, et enamiku Cider Milli käibest moodustabki mahlaseadmete müük. Lisandunud on piimatöötluse ja õlleteo varustus – neid seadmeid tellitakse konkreetse projekti vajadusi arvestades. Nõudlikule erakliendile mõeldud mahlateovarustus on siiski laost kohe saadaval. Kogu tootevalikuga saab Cider Milli kodulehel www.cidermill.eu tutvust teha ja tellida.

Ettevõttele annab tulevikugarantii inimeste isetegemise vajadus. Tegemisrõõm on Karuksi hinnangul kõige kõvem argument: „Sa tead, kuidas viljad on kasvanud, kas neid on mürkidega pritsitud jne. Seda enam, et mahla tehes pole vahet, kas ussiauku on või mitte.

Meie kliendid väärtustavadki seda, et mahl on maksimaalselt puhas ja tervislik.”

Ainuüksi pressist on mahlateoks vähe, alustama peab saaduste valikulisest korjest, pesust, purustamisest ja alles seejärel jõutakse pressimiseni. Järgneb omakorda tavaliselt mahla pastöriseerimine ja villimine. Olulist ajasäästu õunade korjamisel annab Eestis ainulaadne ja mugav käsi-õunakorjaja, mille abil saab õunu puude alt korjata mitu korda kiiremini ja mugavamalt. Eriti kasulik on korjaja siis, kui tuleb muru niita ning tihti õunu korjata. „Tänapäeva inimesed on küll järjest mugavamad, aga rahakott seab purustaja ja pressi ostul piirid. Kõige ostetum purustaja on ikkagi käsivändaga, järgneb elektritrelli abil töötav purustaja. Viimasel pannakse 20liitrine roostevaba nõu õunu täis ja pooleteise minutiga on see kogus trelli abil purustatud sobiva purustusastmeni. Odavamatel käsipurustajatel tuleb õunad eelnevalt poolitada või isegi veerandiks lõigata, aga saadaval on ka uut tüüpi purustuselemendiga mudel, mis töötleb terved õunad üliväikesteks tükkideks.” Mootoriga purustajaid, mida kasutades pistad ülevalt õunad sisse ja alt tuleb õunamass välja, maksavad väiksemad 495 eurot ja suurema võimsusega alates 599 eurost. „Paljud tahavad, et õunamass oleks hästi purustatud, kõik rakud ja poorid lõhutud – mootoriga seadmed teevad selle töö hästi ära.”

Eestis enim müüdud tooted on mitmesu-

AS Tartu Mill ostab

TERAVILJA ja pakub kuivatusteenust Tartus ja Puhjas.

Info:

520 7997 Tartu, 526 2232 Puhja Elmo Riig / Sakala

Maa Elu

M A H L AT E G U

22. september 2015

5

simaalselt ära kasutada

Cider Mill OÜ peremees Toomas Karuks: eestlasel kohe on vajadus mahla ise teha. gused korvpresside mudelid, nagu kruvipressid ja raampressid. Suuremate korvpressidega kaasneb mure, et kui purustusaste on väga kõrge, ei saa mahl presskorvi asetatud paki keskelt enam välja ja mahla kättesaadavus langeb. Seega võiks 20liitristel korvpressidel purustusaste olla pisut väiksem.

Samuti on tähtis kasutada õige tihedusega filterkotti, mis hoiab massi kotis, aga samas laseb mahlal lihtsalt väljuda. Valikus on ka kõrge kvaliteediga õhkpressid ja veepressid, mis on omavahel toimimispõhimõttelt väga sarnased. Neisse juhitakse voolikust vastavalt õhk või vesi, sees on kummist kott, mis paisub, ümberringi on korv ja efektiivsus on sama hea kui pakkpressil, sest purustatud õunamass jaotub ühtlaselt mööda korvi ääri laiali ja kiht jääb umbes sama õhuke. Nagu Tiina Kuuler eespool, nii kinnitab ka Karuks, et need on väga mugavad. „Vesi tuleks aga ära juhtida, muidu pole näiteks muru peal enam tore tegutseda.”

Viimasel ajal on populaarsust kogumas dekoratiivsed täispuidust roostevaba vanniga pressid. Muidugi on presse suuremaid ja väik-

semaid, mahutavusega alates kümnest liitrist kuni kahekümne liitrini, aga laos on olemas ka neljakümneliitriseid õhkpresse. Edasi tulevad juba tööstuslikud pressid.

Toomas Šalda

korvpress ja käsipurustaja maksavad komplektina kolmesaja euro ringis. Purustaja ja pressi eraldi ostmisel on kummagi hind 199 eurot.”

Inimeste ootused on erinevad. Karuks Enne purustaja ja pressi ostmist peaks möönab, et sageli arvatakse, et käsipurustaanalüüsima oma vajadusi ja võimalujasse saab panna terved suured õunad. Ei si. „Hea asi ei ole reeglina kõige saa. Suuremad õunad tuleb ettevalodavam, täiesti võimalik on leimistustööna pooleks lõigata. „Osda enda jaoks sobiv vahepealtetakse masinad ära ja pärast ne ja soodsam lahendus. Kui ollakse pettunud. Nagu iga astahate mugavust, tööga kiijaga peab enne ostu läbi mõtresti valmis saada ja raha ka lema oma võimalused, vajaSageli arvatakse, on, siis soovitan kindlasti dused, ajavaru jms. Kui on et käsipurustajasse kolm kuni viis õunapuud, vee- või õhkpressi. Purustasaab panna terved ja võiks sel juhul olla mootosaab käsipurustaja ja -pressisuured õunad. riga. Purustad ära, kallad ga hakkama, pole vaja üle inEi saa. pressi, füüsilist tööd sisulivesteerida.” selt polegi, ainult tõstmise ja tühjendamise vaev. Mugava Mahlategemisel tuleb arvestada inimese komplekti kuuluva purustaja hinnad mitme nüansiga: viljad peab esmalt purusalgavad 495 eurost ja pressil 589st. Kõige rohtama, tähtsad on purustusaste, õige filtrikokem müüme paraku kõige odavamaid asju, ti kasutamine. „Aga mingi raketiteadus see ei mida võite näha ka aiandus- või ehituskaupole,” lohutab Karuks. Näiteks roostevaba korlustes: 18liitrine pealtkeeratav kruvi- ehk viga raampressil Star 14 pole filtrikotti tarvis,

kui kasutada mugavat ja uue tööelemendiga käsipurustajat DR2, mis teeb paraja purustusmassi. Kõikide pressidega tuleb purustatud massi survestada vähemalt kaks korda. „Vabastatakse pakk korraks surve alt, veidi õhku pääseb vahele ja siis uus pressimine, et rohkem mahla kätte saada.”

Hooldust pressid sisuliselt ei vaja: surveveega puhtaks, lapi või harjaga üle ja ongi valmis. Väga tähtis on asju hoida sobiva temperatuuri ja eriti just õige õhuniiskusega ruumis.

Sobiliku hoiuruumi niiskustase on 30–60%.

Cider Mill OÜ pakub oma kaupa e-poes, aga ka aiandus- ja ehituskaupluste kaudu. Valikus on samuti tarvikuid õunakorjamise hõlbustamiseks, mahla kuumutamiseks ja säilitamiseks. Väga populaarsed on mahlasäilituskotid, mis on saadaval kolme- ja viieliitrisena. „Tavaliselt ostetakse paar mahlasäilituskarpi, et toas mugavalt serveerida ja säilituskotid ladustatakse hoiukastidesse. Koti eelis on, et erinevalt purgist ei pea seda kuumutama. 78kraadine mahl villitakse otse säilituskotti, õhk surutakse välja ja suletakse komplektis oleva ventiiliga, mahl säilib vähemalt aasta kuni kaks. Mahlasäilituskotti kasutades ei pääse õhk kotti ning tänu sellele säilib mahl kotis veel 7–14 päeva,” selgitab Karuks.

Nagu eespool selgus, ei ole mahlategemise seadmed odavad. Karuksi sõnul on igal pressil oma erisused, millest lähtuvalt kujuneb hind: „Kui võrrelda kõige odavamat märksa kallima raampressiga, siis odavama kruvipressiga tuleb rohkem vaeva näha iga tööprotsessi käigus, näiteks puuklotse vahele panna.

Raampressil lükkad raami kõrvale, õunamassi on mugav sisse kallata, pole klotse, materjal on kvaliteetsem, korv käib samuti lahti. Pisikesi, aga mugavust tagavaid nüansse on palju.”

Hea ja üha levinum lahendus on seadmete ostmine mitme peale. Aktiivsemad külaseltsid saavad seadmete ostuks isegi toetusi, nii et iga külaelanik saab oma õuntest mahla teha. „Igaühel pole ju päris isiklikku tehnikat tõepoolest tarvis. Kasutusperiood on nii pikk küll, et neid rõõmsalt jagada. Meil on rentimisteenus ka olemas, mis on küll rohkem kohalik teema, kaugele kulleriga saata või siia järele sõita pole ehk mõtet, see teenus jääb rohkem pärnakatele.” „Eesti on juba välismaailmale tõestamas oma sisukat ökokultuuri, kuna aktiivsed maainimesed on asja ette võtnud ning hakanud arendama väikesi ja hubaseid mahla-, siidrija veinitootmistalusid. Aastas tuleb meil juba paarkümmend suuremat projekti, rääkimata väikeprojektidest. Ökopoodides leiab juba päris hea valiku kohalike tootjate mahlasid.

Kombineeritakse igasuguseid marja- ja puuviljasaadusi jne. Selle üle on ainult hea meel,” on Toomas Karuks rahul.

MEIE TOOTEVALIKUS

DETAILPLANEERINGUD MAAKELDRITE KATMINE VEEKINDLATE MATERJALIDEGA MAAMÕÕDU TÖÖD

t GEOTEKSTIILID t TRUUBITORUD t ISEPAISUVAD VUUGITIHENDID

t EROSIOONITÕKKE- JA t DRENAAŽISÜSTEEMID NÕLVAKINDLUSTUSt GEOMEMBRAANID MATERJALID t GEOVÕRGUD t SAVIKANGAD

t TIIGID JA MURUKATUSED t GABIOONID

Palgitõstukid pikkusega 5,2 kuni 8,3 meetrit Haagised kandevõimega 7 kuni 14 tonni Pealisehitused metsakärudele: - pinnaseveo kastid - põllumajanduslikud kastid - rulooniplatvormid

Viikon OÜ. Tähe 114b, 51013 Tartu. Tel+faks 736 2713, 510 5029, viikon@viikon.ee

EESTI TÕULAMMASTE ARETUSÜHING

LAMMASTE MÜÜK JA ARETUS LAMBAKASVATUSALANE NÕUSTAMINE JA KOOLITUS LAMBAKASVATAJATE TOETAMINE

ONIAR OÜ Pargi 16 Märjamaa Tel 5553 8339 metsatehnika@oniar.eu www.oniar.eu

6

UUDISED

LÜHIDALT

Tehke maitseäädikat Suvemaitseid hoiustades tasub katsetada maitseäädikaga, sest seda on lihtne teha ja sobivaid lisandeid on aiast ja loodusest praegu küllaga võtta.

Näiteks estragoniäädika jaoks on tarvis 2–10% äädikalahust (sobib ka veiniäädikas) ja lehtedega estragonivarsi. Pange estragon (lehed võib ka peeneks hakkida) laiema kaelga puhtasse pudelisse ja valage äädikas peale.

Laske suletud pudelil kolm nädalat pimedas ja jahedas ruumis seista ja hakake siis maitseäädikat salatikastmetes, liha ja kala marinaadis jm tarvitama. Tilli, peterselli, piparmündi, basiiliku, melissi, piparrohu, iisopi, salvei jt meelepäraste maitsetaimede, värviliste pipraterade, marjade (n vaarikad, maasikad, jõhvikad) ja tilliõisikutega sobib tempida ka siidri- ja õunaäädikat. Äädikal võib lasta mõned nädalad maitsestuda, kui soovite maitset ruttu, valage üritidele kuum äädikas.

Lääne-Eestis jt põldmarja kasvupaikades tehke põldmarja- ja piparmündiäädikat. Magus marjamaitse sobib hästi kokku värske mündi ja hapu äädikaga. Võtke 225 g piparmündilehti, u 400 g põldmarju ja u 500 ml valge veini äädikat. Pange mündilehed kuumutatud purki ja tampige neid natuke puulusikaga, lisage põldmarjad ja tampige puruks. Valage juurde äädikas ja pange suletud purk vähemalt järgmise päevani maitsestuma. Säilitage äädikat jahedas ja pimedas. (Säde Lepik, ME)

Algas metsloomade marutaudivaktsiini külvamine piirialadel Veterinaar- ja toiduamet alustas eile sügisest rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist puhvertsoonis riigi kagu- ja kirdepiiri aladel.

Vaktsineerimine viiakse läbi 50 kilomeetri ulatuses Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetri ulatuses Narva jõest. Vaktsiini külvamist alustatakse Lõuna- ning Kagu-Eestist, seejärel tehakse vaktsineerimist piirialadel Ida-Virumaal. Kuna Läti Vabariik saavutas 2015. aastal ametliku marutaudivabaduse, siis Läti riigipiiriga külgnevatel aladel alates sellest kevadest vaktsiini enam ei külvata.

Metsloomade suukaudne vaktsineerimine kestab orienteeruvalt 27. septembrini. Täien-

22. september 2015

davat informatsiooni vaktsineerimise kohta leiab ning vaktsineeritavate maakondade ajagraafikuga saab tutvuda veterinaar- ja toiduameti kodulehel www.vet.agri.ee. (ME)

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel peatati ahvenapüük Alates eilsest kuni aasta lõpuni on maaeluministri käskkirja alusel peatatud kaluri kalapüügiloa alusel toimuv ahvenapüük kõikide kutselise kalapüügi vahenditega Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, sest lubatud aastasaak on piirkonnas ammendumas. (ME)

Eesti toidu kuul on osalenud üle 20 000 inimese September on Eesti toidu tegijate poolt kuulutatud Eesti toidu kuuks ja esimese kahe nädala jooksul on kuu programmi kuuluvatel kohalikule toidule pühendatud sündmustel osalenud üle 20 000 inimese. „Eesti toidu kuu on alanud üle ootuste edukalt ja meie programmi kuuluvatel sündmustel on praeguseks osalenud juba üle 20 000 inimese. See näitab, et Eesti inimestele on kohalik toit väga südamelähedane,” ütles Eesti toidu kuu projektijuht Kadi Raudsepp.

Raudsepa sõnul on kõige populaarsem olnud Saaremaa toidufestival hinnanguliselt üle 10 000 külastajaga ning Põllumajandusmuuseumis toimunud üritused (ca 4000 külastajat) ja Rocca al Mare Vabaõhumuuseumis toimunud leivapäev (2700 külastajat). (ME)

AS Vireen otsib juhatajat 14. septembril kogunenud riigile kuuluva ASi Vireen nõukogu rahuldas ettevõtte senise juhataja Rait Persidski tagasiastumispalve ja kuulutas sellega seoses välja konkursi uue juhataja leidmiseks.

Kuni uue juhataja leidmiseni otsustas nõukogu määrata ettevõtte ajutiseks juhatajaks ASi Vireen finantsjuhi Diana Vaagerti.

Vireeni uus nõukogu on kolmeliikmeline ja sellesse kuuluvad esimehena maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai ning liikmetena Eesti tõuloomakasvatajate ühistu juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko ja rahandusministeeriumi riigivara osakonna analüütik Märt Murd. (ME)

Maa Elu

Eesti künnimeistrid selgitati Kehtnas Maa Elu maaelu@ajaleht.ee

E

esti tänavused künnimeistrid selgitati eelmise nädala lõpul Kehtnas, kus olid meie kündjate tööd hindamas ka väliskohtunikud.

Eestis on künnimeistrivõistlusi peetud alates 1965. aastast, mil künnivagusid aeti Adaveres. Eelmise nädala lõpul tehti seda Kehtnas, kus viimati olid võistukündmise võistlused 1987. aastal. Vahepealsel perioodil toimusid võistlused enamasti Olustveres.

Eesti tänavused künnimeistrid Raido Kunila ja Jüri Lai osalevad 3. ja 4. oktoobril Taanis toimuvatel maailmameistrivõistlustel kündmises.

Mullu Prantsusmaal toimunud maailmameistrivõistlustel tulid Eestit esindanud Indrek Zilensk 19. kohale tavaatrade ja Jüri Lai 20. kohale pöördatrade klassis, kus mõlemal juhul on võistlejaid kokku 29.

Eesti künnimeistrivõistluste tublimad 2015. aastal Meistrite klass: tavaadrad 1. koht – Raido Kunila (Dotnovus Projektai) 2. koht – Kaspar Järvala (Rodnas OÜ) Meistrite klass: pöördadrad 1. koht – Jüri Lai (Stokker Agri AS) 2. koht – Priit Puuorg (Rodnas OÜ) 3. koht – Indrek Mägi (Olustvere TMK) Vabaklass: pöördadrad 1. koht – Mait Pajo (Dotnuvos Projektai) 2. koht – Elari Mäekivi (Voore Farm) 3. koht – Johannes Toom (Väike-Avi talu) 4. koht – Rauno Lend (Noortalunik) 5. koht – Bogdan Doroš (Türi) Noorkündjad: tavaadrad 1. koht – Pille-Riin Reinaus (MTÜ Kaspar Järvala Künniklubi, Rodnas OÜ) 2. koht – Keit Uusen (Olustvere TMK) 3. koht – Priit Haavapuu (Olustvere TMK)

Endanimelise künniklubi asutanud Kaspar Järvala tuli seekord Kehtnas tavaatrade klassis teiseks, kuid tema õpilane Pille-Riin Reinaus tegi puhta töö noorkündjate seas.

Kristina Traks

www.alatalutehnika.ee

Dexwal mullafreesid 1.6m, 1.8m ja 2.0m

Dexwal randaalid 2.5m, 2.7m, 3.0m ja 4.0m

+372 504 3918 +372 5695 1182 alatalutehnika@gmail.com www.alatalutehnika.ee

Kõike ei pea ise tegema Savi 16, Pärnu, tel 447 5166 BRONEERI AEG: www.kummimees.ee

KÕIK TEHNIKA OTSE MAALETOOJALT

Dexwal sügavkobestid 3.0m

Dexwal väetisekülvikud 200-2000kg

Metal-Fach sõnnikulaoturid 6-14 tonni

Maa Elu

UUDISED

22. september 2015

Riigi sekkumiseta tabab Eesti põllumajandust pikaajaline tagasilöök

LÜHIDALT

1,78 miljonit eurot sealihakonservide kokkuostuks

(Eesti põllumajandus-kaubanduskoja, põllumeeste keskliidu ja talupidajate keskliidu pöördumine Riigikogu poole)

Valitsus on otsustanud eraldada 1,78 miljonit eurot riigi tegevusvarusse sealihakonservide kokkuostuks, et stabiliseerida seakatku leviku tõttu raskustesse sattunud kitsendustega piirkondade seakasvatust. „Kriis seakasvatuses on suur ja tegevusvarusse sealihakonservide ostmine on üks konkreetne võimalus teiste kõrval raskuste leevendamiseks. Seakasvatus on Eesti põllumajanduse oluline osa ka tulevikus ja peame sektori raskustest üle aitama,” ütles põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus. „Tuleb tunnustada valitsuse kiiret tegevust meetme läbitöötamisel ja selleks reservist raha leidmisel. Mõistagi on sealihakonservide kokkuost vaid üks osa kogu probleemi lahendamisest,” lisas Sõrmus. (ME)

V

enemaa impordipiirangud ja Eestisse jõudnud sigade Aafrika katk on Eesti põllumajanduse viinud viimaste kümnendite tõsiseimasse kriisi. Nii piima- kui sealihasektoris on turuhinnad olnud pikka aega madalamad tootmiskuludest. Riigi sekkumiseta kaotame veel selle aasta lõpuks kümnendiku oma piimakarjast ja kolmandiku tõuemistest. Nii piimaveise- kui seakasvatuses on hävimas Euroopa tippu kuuluvad tõukarjad.

Loomakasvatuse hävimine annab löögi ka teraviljakasvatajatele. Koos karjade hävimisega jäävad tööta tuhanded inimesed nii põllumajanduses kui sidussektorites, väheneb riigieelarvesse laekuv maksutulu, suureneb väliskaubanduse puudujääk.

Põllumajandustootjad on raskustesse sattunud meie kõigi julgeoleku seisukohalt oluliste poliitiliste otsuste tulemusel. Venemaa impordikeelu kulud ei tohi jääda vaid põllumeeste kanda – vajame ühiskonna solidaarsust poliitiliste otsuste tulemusel tekkinud kahjude kompenseerimisel.

Eesti on üks vähestest ELi liikmesriikidest, kus piimatootmine on pärast kvootide kaotamist vähenenud. Valdav enamus ELi riike suurendab piimatootmist, sest selles nähakse perspektiivi ja olulist tuluallikat riigi majandusele. Eesti piimakari kuulub Euroopa viie parima hulka ja piimatootmise vähenemine Eestis ei toimu mitte meie põllumeeste saamatuse tõttu, vaid see on selgelt riigi poliitiliste valikute tagajärg.

Eesti on alates taasiseseisvumisest olnud põllumajandussaaduste netoimportija. Seniste arengute jätkumine süvendab meie sõltuvust importtoidust. Terendamas on olukord, kus me ei suuda enam tagada eestimaalaste toidulauale piisavas koguses kodumaist sealiha. Eesti ei suuda ennast jätkuvalt varustada aiandussaadustega.

Eesti põllumajandusettevõtete otsetoetused on võrreldes 2013. aastaga langenud 40−50%, sest erinevalt meie naaberriikidest ei makstud ei 2014. ega 2015. aastal riigieelarvest ELi tasemel kokku lepitud üleminekutoe-

7

Eesti põllumajandusele 7,56 miljonit eurot Põllumeeste 14. septembri meeleavaldus Toompeal. tusi. Lisaks sellele on Läti, Leedu, Soome, Prantsusmaa ja teised riigid andnud oma põllumeestele täiendavat kriisiabi ega ole lootnud vaid ELi peale. Riik peab mõistma, et me ei saa ELi liikmesriigina ignoreerida ühise põllumajanduspoliitika ja ühisturu toimimise põhimõtteid ning jätta süstemaatiliselt oma tootjaid halvemasse konkurentsiolukorda, vastasel juhul toimub tootmise vähenemine Euroopas just Eesti tootjate arvelt.

Kutsume Riigikogu üles astuma samme kohaliku toidutootmise hääbumise pidurdamiseks. Kui hääbub kohalik toidutootmine ja maapiirkondades kaovad töökohad, on see meie riigile otsene julgeolekuoht. Seakatku levik on tänaseks viinud juba üle 22 000 kodusea hukkamiseni, mistõttu tuleb tõsiselt pingutada Eesti toidujulgeoleku tagamisel. Kodumaine põllumajandus- ja toidutootmine on iga riigi julgeoleku nurgakivi ja selle strateegilist tähtsust on raske üle hinnata.

15. septembril Luksemburgis kogunenud ELi põllumajandus- ja kalandusministrite mitteametlikul nõukogul tutvustas Euroopa Komisjon liikmesriikidele abipaketi jaotust. Eesti põllumajandusele eraldatakse kokku 7,56 miljonit eurot. „7,56 miljonit eurot on Eesti põllumajandussektorile suureks abiks ja annab praeguses kriisiolukorras hingamisruumi,” ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Kindlasti vajavad abi kõik riigid ja surve Euroopa Komisjonile on suur. Seda tähelepanuväärsem on, et võeti arvesse Eesti ja teiste Baltimaade ettepanekuid raha jaotamise kriteeriumide kohta. Euroopa Komisjon näitas sellega, et tunnistab meie ettevõtjate raskemat olukorda.”

EL abipaketi jaotamisel liikmesriikide vahel arvestati 2014–2015 kvoodiaastat, mille alusel Eestile eraldati 1,56 mln eurot, Venemaa sanktsioonide mõju leevendamist, mille alusel lisandus Eestile 1,9 mln eurot, ning piimahinna langust, mille alusel lisandus 4,1 mln eurot. Kokku on ELi toetus Eesti põllumajandusele 7,56 miljonit eurot.

Erakorralise abi täpsema rakendamise üle saab iga liikmesriik ise otsustada. (ME)

Peeter Raidla

Eesti põllumajandussektori kriitilist olukorda arvestades nõuame: • Eesti põllumajandustootjate võrdset kohtlemist Euroopa Liidu ühisturul.

• Põllumajandustootjate olukorra leevendamiseks kriisiabimeetmete paketi väljatöötamist ja rakendamist, sh piimatootjatele veel sellel aastal erakorralise kriisiabi maksmist.

• Põllumajandussektori tulupuudujäägi kompenseerimiseks tuleva aasta riigieelarvest üleminekutoetuste maksmist ELi poolt lubatud mahus.

• Sealihatootjate majandusliku olukorra viivitamatut stabiliseerimist ja sealihatootjate tegevuse jätkamiseks vajalike vahendite eraldamist.

• Valitsuselt lähikuudel selge kava esitamist põllumajandussektori tuleviku kindlustamiseks ja loomade arvu vähendamise peatamiseks.

Suur Väderstadi masinate töödemonstratsioon 25.-26. septembril Olustveres

Eritellimusel haagised ning nende ümberehitus Pealisehitused veoautodele Metsaveoautode koormapostide valmistamine Metallkonstruktsioonid Raskeveokite ja metsamasinate remont, hooldus, varuosad Hüdrosilindrite valmistamine ning remont Hüdrotarvikute müük

Väderstad Demo Live ehk masinate töö jälgimine mugaval, džiibiga veetaval spetsiaalsel Väderstadi järelhaagisel!

Kampaania avalöök!

Parim aeg uue masina tellimiseks.

20. kiiremale tasuta Väderstadi masinate ülevaatus!

Küsi lisainfot!

info@metsatrac.eu tel 435 4091, 5556 6995 www.metsatrac.eu

Väderstad OÜ Tel: 5343 2772, 5855 7473 www.vaderstad.com

WWW.ANTRENA.COM tel 509 4738

Töös üle 10. erineva Väderstadi masina, sealhulgas 2015. aastal esmakordselt Eestisse jõudnud mudelid: Ɣ Suurekettaline randaal Carrier 625 L Ɣ Võimas kultivaator TopDown 500 Ɣ Kombikülvik Spirit StripDrill Ɣ Otsekülvik Seed Hawk 800C Vedavaks jõuks erinevad Valtra mudelid.

8

KIIKA AEDA

22. september 2015

Maa Elu

Kevade värvid valime sügisel võõrasemad, koos on kaunid näiteks roosade õitega idahüatsindid ja lillakassinised võõrasmaaelu@ajaleht.ee emad.

Ebahüatsintidega sobivad hästi priimulad. eptembris lillesibulaid maha pannes Pärast öökülmaohu möödumist on kaaslaste võiks tänavu midagi ka teistmoodi teha, valik järjest suurem, neid valides ärge unusnäiteks kavandada tulbid, kirgaslilled jt tage kaheaastaseid lilli ja lehtdekoratiivseid vaimusilmas kasvama ja õitsema koos püsililpüsikuid. lede või suvikutega.

Varaste ja keskvaraste tulpidega sobivad Lillesibulatega on omajagu tööd, aga kui kokku lumeroosid, sinililled, hanerohud, hanende kirkad õied pärast väsitavat talve järjerakladvad, kevad-nabaseemikud, suurelehine panu lahti löövad, siis korvab see vaeva kuhbrunnera, kevadadoonis, hõbedase lehestikujaga. ga kadakkaer, villane nõianõges; sibullilledest Sügisest istutustööd on ikka püütud lihtkirgaslilled (neid on nii siniste, valgete kui ka samaks teha. Ühest ajakirja Aed 1938. a sügisroosade õitega, sügaval paiknevad sibulad ei numbrist leidsin kirjelduse, kuidas see töö käis sega teisi taimi), krookuseliigid, siniliiliad, Hollandis lillesibulate kasvanduses. Tulbipuškiiniad, lumi- ja märtsikellukesed, varapeenra kohalt visati umbes 10 cm sügavuselt sed nartsissid (näiteks kolmis- ja käändnartlabidaga muld ära, sinna pandi korrapäraste sissi sordid) ning hiljem püvililled ja kõrgema ridadena ja igatpidi ühtlaste vahedega (10–15 kasvuga laugud. Koerahambad ja sillad sobicm) tulbisibulad. vad turbaaeda rododendronite vahele.

Kui üks peenar sai sedasi täis tipitud, kaeKaheaastastest lilledest täiendavad suve vati selle kõrvale samamoodi uus peenar ja edenedes sibullilli hästi kuldlakad, kirikakrad, enne mahatipitud tulbisibulad kaeti sealt välvägiheinad ja vilt-ristirohi. Püsikutest on sejavisatava mullaga. Esimese peenra kohalt välgapeenras head priimulad, padjand-leeklilled, jakaevatud muld kärutati lõpuks viimase aedaubrieetad, kukeharjad, roomav akakappeenra katteks ja kõik tulbisibulad said peale sas, helmikpöörised, hostad, astilbed, päevaühtlase mullakihi. liiliad jt.

Kuna enamik sibullilli vajab päikeselist Tänapäeval võetakse suurtel istutusaladel kasvupaika ja suvist kuivaperioodi, siis ei saa neid koos kasvatada niiskusnõudlike suve- ja appi istutusmasinad. Aiandusfirma Schetelig EV ja Hollandi sibullillefirma Jac, Uittenpüsililledega. Kaaslasi valides arvestage ka bogard & Zonen demonstreerisid viie sellega, kui innukalt ja kuidas ükski taim aasta eest Kadriorus, kuidas istutalevib (näiteks kobarhüatsint tahab takse parkides jm suurtel isturuttu võimust võtta) ja kui kiirestusaladel traktori järel veetava ti soovitud püsik kevadsuvel masinaga lillesibulaid. „Rusareneb. Püsikutele on lihtsam Eri õitseajaga salka” lähedale rajati siis sobivaid partnereid leida vakaks 100ruutmeetrilist lilleraõitsvate sibullillede hulsibullilleliike ja lainet. Ühe istutamiseks kugast. Peenrasse, kus on juba -sorte sobitades lus 36 minutit. Ühes laines ees ootamas püsikud, istutasaab nende ilu kasvasid koos krookused ja ge sibulaid väga ettevaatlikult. nautida üle kobarhüatsindid, teises laiTähistage nende kasvukohad. kahe kuu. nes tulbid ja neli nartsissiHiljemalt märtsis tuleb sellises koosluses maha lõigata püsikute sorti.

Ajatatud tulbiõite müüjad kuivanud varred, muidu ei näe sibullilja sibullillede kollektsionäärid kasvatavad led piisavalt päikest. oma lemmikuid omaette peenardes, sest nenVäga huvitavalt on oma suurtel ja kogu de nõudeid on sedasi kergem täita. Et oma elu hooaja põnevatel lilleniitu meenutavatel istuhõlbustada, võib näiteks tulpide istutamiseks tusaladel püsililli, kõrrelisi ja sibullilli koos sisse ajada umbes 10 cm sügavused vaod ja tipkasutanud kuulus Hollandi aiakujundaja Piet Oudolf. pida sibulad sinna 8–10 cm vahedega. Ajatussibulad võivad ka natuke sügavamale minna, Läbisegi paiknevad taimed ja sibulad istuet sibul kulutaks oma varud pigem taime kastatakse koos, kui istutusala rajatakse. Chicagos asuvat Lurie aeda luues tegi Oudolf koosvatamisele kui paljunemisele. tööd just sibullilledele spetsialiseerunud aiaSibullillealad, kus avaneb tuhandeid õisi, on õitsedes vapustavalt kaunid. Eri õitseajaga kujundaja Jaqueline van der Kloetiga. Sinna sibullilleliike ja -sorte sobitades saab nende istutati kokku umbes 70 000 tulbi-, krookuilu nautida üle kahe kuu. Mõjus on see vaatese-, nartsissi-, kirgaslille-, siniliilia- ja püvipilt siis, kui koos kasvab palju samast sordist lillesibulat. või sama tooniga taimi.

Meiegi avalikel haljasaladel võiks ju olla Väikeste sibullillede sibulad segab Kloet rohkem neid sajaruutmeetriseid ja suuremaid suures anumas kokku ja nii-öelda loobib tulbi- jm laineid. Kui lillesibulad on 10–15 cm istutusalale laiali. Tulbid jt suurte sibulatega liigid on paigutatud püsikute vahele hõresügavusel, siis saab neid häirimata samas kohas kasvatada suvelilli. Kui koduaias on ruudalt, kuid kindat korrapära järgides. Nii on mi, tasub efekti püüda, istutades samast sormõlemal ruumi, kuid korduse abil loodud muldist laikudesse 10–20 või ka 50 lillesibulat. Veje jääb ikka külluslik. Üheks istutusala tõmsirottide ja hiirte ohu korral kaasneb muidugi benumbriks on sinine „jõgi”, kus kevadel õitrisk neist ilma jääda, istutuskorvi kasutades sevad kobarhüatsindid ja krookused, suvel võtuleks see pealt katta üsna peenesilmalise tavad aga võimu enda kätte salveiliigid ja nentraatvõrguga, et vesirotid sibulateni ei pääde sordid. seks.

Oudolfi kavandatud imeline salveijõgi on ka Rootsi väikelinnas Enköpingis Unistuste Kui koduaias on mängumaad vähem, siis pargis. Turistid käivad Enköpingis just sealtasub mõelda, kuidas sibullilli omavahel sete parkide ja lillealade pärast. kombineerida, millised õitsejad oleksid kauMitmed reisigrupid on sinna jõudnud Eesnid kevadel koos sibullilledega ja millised taitistki ja oma kogemusest võin kinnitada: seal med aitaksid kuni sibullillede ülesvõtmiseni tasub inspiratsiooni kogumas käia nii mais kui suve teisel poolel varjata nende närbuvaid ja augustis, tänu oskuslikult koos kasutatud sikuivavaid lehti. Seejuures tuleb aga arvestabul- ja püsililledele on vaatepilt alati uus. da ja täita kõigi koosluses kasutatud taimede Kuivanud püsikuvarred lõigatakse maha kasvusoove. veebruaris ja peagi õitsevad seal lumikellukeVana soovitus on istutada kevadel, kui tulsed, kirgaslilled jt. Kui hilised tulbid ja preepidel moodustuvad õievarred, nende vahele riaküünlad lõpetavad, võtavad neilt veel järje meelespäid ehk aed-lõosilmi. Taevasinisel üle rohtlaliiliad ja liiliad. Pärast tulpe ja lautaustal on eriti efektsed punaste õitega tulbid. kusid püüvad pilku aga kurerehad ja angerKevadistesse kooslustesse sobivad kartmatud vaksad.

Millal ja kui sügavale istutada?

Säde Lepik

S

L

illesibulad peavad mulda saama nii, et need jõuaksid enne püsivate külmade algust juurduda. Juurdumisaeg on eri liikidel 20–50 päeva ehk kolm kuni kuus nädalat. Seega oleneb kõik nagu ikka ilmast. Kui meil on pikk soe ja niiske sügis, siis on istutusaega kauem ja tulbisibulaid võib istutada oktoobriski.

Istutustarkust on üldistatult kokku võetud nii, et nartsisse on õige aeg istutada siis, kui 10–15 cm sügavusel mullas on temperatuur 12–13 kraadi, tulpe ja idahüatsinte 8–9 kraadi korral. Hüatsint vajab juurdumiseks 20–30, tulp 30–40 ja nartsiss 40–50 päeva.

Seega võiksid nüüdseks istutatud olla nartsissid, kirgaslilled ja kobarhüatsindid.

Tulpe, krookuseid, püvilille liike, koerhambaid, lumikellukesi, märtsikellukesi, siniliiliaid, puškiiniaid, laukusid, preeriaküünlaid ja linnupiimasid saate istutada septembris.

Idahüatsintide istutuse võib jätta kuu lõppu.

Liigid ja vanemad ennast ammu õigustanud sordid on üldiselt vähenõudlikumad, peene aretustöö viljadena sündinud eriliste õitega sordid (näiteks papagoitulbid jms) on nõudlikumad, need tahavad paremat mulda ja kindluse mõttes ka varasemat istutust.

Kergel mullal istutatakse lillesibulad tavaliselt kolmekordse ja raskel mullal kahekordse sibula läbimõõdu sügavusele. Neil, kes jäid istutusega hiljaks, on firma Aiasõber juht Lembit Kaarna soovitanud istutada lillesibulad sügavamale, isegi 5–7 sibula läbimõõdu sügavusele. Sügaval on niiskust rohkem ja mulla temperatuur ühtlasem.

Kõige õrnemad on mulda saanud sibulad esimesel talvel. Lumeta külma eest kaitsevad neid siis peenrale laotatud kuuseoksad või kuivad puulehed, teisel ja kolmandal aastal võiks õrnemate sibulatega peenraid multšida komposti või turbaga.

Liiliasibulate istutusaeg on augustis ja septembris, liiliad jäävad samale kasvukohale 5–10 aastaks, liikidel on erisoove ja seepärast tasub algajal enne istutamist nende uhkete lillede kasvunõuded endale Andi Normeti raamatu „Liiliad aeda” abil selgeks teha.

Meelespeasinisel taustal on eriti ilusad punased tulbid.

Külma eest varjule

K

Nartsissisort ‘Pink Charm’ üllatab roosa lisakrooniga.

Säde Lepik

õik teavad, et daaliate muguljuuri ja gladioolisibulaid ei või talveks õues mulda jätta.

Sama lugu on lillekastis kasvavate pelargoonide, fuksiate ja mugulbegooniatega. Fuksiaid tihti ründavatest karilastest katsuge putukatõrjevahenditega juba õues lahti saada.

Kaugemais paigus rännates on rahvas koduaedadesse toonud ka vähemtuntud taimi, mis kasvavad suvel ilusti, kuid mida on nüüd samuti vaja külma eest kaitsta.

Kohe pärast esimesi öökülmi lõigake maha kannade varred ja pange risoomid hoiule.

Kauaõitsev väga graatsiliste vartega kaeralill on Hiiumaal talve avamaal isegi ilma multšita üle elanud, sisemaal oleks aga targem tema mugulsibulad talveks peenrast üles võtta. Sissetoomist ootavad veel tõrvikliiliad, freesiad, aasia tulikad, hiidhüatsindid, lantaanid ja inglitrompetid, linaliiliad, agaavid (muidugi ka kõik potiga õues suvitanud toataimed), ahtalehine käokuld ja rosmariin.

Oktoobris vaatame, millistes tingimustes neid siis kevadeni hoida tuleb.