ISSN 2504-5865
9 772504 586014
JOHANNA MARIPUU: PAKKUMISEL OLI ENDINE LIHATÖÖSTUS JA IDEE SATTUS VILJAKALE PINNASELE.
MÄTIKU TALU UUS LAUT
UUS KAHE DELAVALI LÜPSIROBOTIGA LAUT LÄKS MAKSMA 1,7 MILJONIT EUROT, MILLEST KOLMANDIK TULI PRIA TOETUSENA.
RAPSITEHAS KERKIB
7,8 MILJONI EURO EEST VALMIVA RAPSITEHASE MAASISESED TÖÖD ON LÕPETAMISEL JA EHITUS HAKKAB VÄLJA PAISTMA MÖÖDASÕITJATELEGI.
5. JUULI 2018 • NR 27 (160) • HIND 1 €
AJALEHT ETTEVÕTLIKULE MAAINIMESELE
Mahemaasikas on nõutud kaup Tiit Efert Maa Elu
artumaal Voldi külas ajaloolise Äksi kiriku kõrval asuvas Korbi mahetalus kasvavad maasikad kõikide pahalaste kiuste. Perenaine võitleb nendega nii küüslaugu- kui ka kesalilletõmmisega. Tänavune maasikaaasta on mitmes mõt ted erakordne. Korbi mahetalu perenaine Liina Nugis pole ku nagi varem korjanud esimest maasikasaaki 7. juunil, aga ko he järgmisel ööl tuli hiliskeva de viimane öökülm, mis paljud marjad ära võttis. Üllatuslikult just marjad, sest enamasti puu dutab kevadiste viimaste öökül made kalk ja kuri sõrm tärga nud õisi, mitte marju. Külmalai ne puudutas kõrval olevat kurgi peenart ja aedubagi, näitab Lii na murelikult. MAASIKASAAK VÕINUKS VARASEMGI OLLA Liina ütleb, et kui ta kasvataks taimi musta kile all, valmiks saak nädal kuni kaks varem. Temal on aga peenarde vahel
lihtne saepuru. Taluhoones, kus elasid kunagi Äksi kirikumõisa rentnikud, on mahetalu peetud ammustest aegadest. Kui Tõra vere kandist pärit Liina sinna 20 aastat tagasi kolis, oli ma hemärk juba olemas. Liina korjab peenralt aas tas keskeltläbi 250 kilogrammi maasikaid. Üle päeva nopib ta enam kui 20 kilogrammi kor raga ja ühel hooajal on kümme korjet. „Ise korjan, oma kätega,” lisab ta. Korjamisel kasutab ta kahte ämbrit: ühte paneb suu remad, mis lähevad müügiks, ja teise väiksemad, millest teeb mahla. „Tänavu on palju väi kest marja,” lisab Liina. Selleaastane saak pole suu repärane põua ja öökülma tõt tu. Põuaga on Liina jõudumöö da võidelnud, ta on kastnud eeskätt idanevaid taimi. Siiski on mahedalt kasvata des Liina sõnul maasikate saa gikus oluliselt väiksem. Kui te ma korjab tunnis 2,5 kilogram mi marju, siis suurtes istandus tes suudetakse koguda tunnis isegi kuni 12 kilogrammi. Mar ju ei tohi liiga heledalt korja ta. „Peab ikka küps olema, mui du klientidele ei meeldi,” räägib Liina. Maasikasaak tuleb Liina hinnangul keskpärane. Vähese vihma tõttu on peenral palju kuivanud marju. Kokku leiab Korbi maheta lus maasikaid pisut alla 0,1 hek tari asuvalt peenramaalt. Sorte on peenardel kolm: 'Polka’, ‘So nata’ ja ‘Bounty’. Enda tarbeks kasvatab Liina ka ‘Zarja’-nime list sorti, mille mari on hapu kam ja mis valmib varem kui teised. KEEMIAT EI KASUTA Mahedalt kasvatamine tähen dab, et keemiat kasutada ei tohi, ent ohtlikke pahalasi on palju. Ühel aastal tulid maasi kapeenrale herilased ja tegid Liina sõnul puhta töö. „Nad tegid marjad seest õõnsaks,” täiendab ta. Õitsemise ajal on üks hull vaenlane veel õielõi kaja.
Pahalaste vastu on mahe kasvatajatel ainult looduslikud vahendid. Poes müüakse Indias kasvanud neemipuu ekstrak ti, mis on küll looduslik, aga et seda peab nii kaugelt transpor tima, ei pea Liina toodet ma hedaks. Pealegi on see kallis, ühe väikse vao pritsimiseks ku lub kolme euro eest ekstrakti. Kõige hullema vaenlase – les ta – vastu aitavad eestimaised küüslaugu- ja kesalilleekstrakt, mida valmistab Liina ise. Vastik tegelane on maasika lehe mardikas, kes sööb taime de lehed ära. Kuigi marju nad ei puuduta, mõjutab nende te gevus saagikust, sest taimed ei saa fotosünteesi teha ja see mõ jub viljadele. Hiljuti käis peenral 200pea line hallrästaste parv. Liina õn neks ja kellegi teise kahjuks läksid nad Liina arvates suure ma põllu peale. Kõik maasikad on kaitstud peene võrguga, mis hoiab eemale tigusidki. Mahedalt kasvatamise pu hul ei tohi taimi kunstlike väe tistega turgutada. Liina sõnul vajavad maasikataimed kaa liumi, lämmastikku ja fosforit. Mahedalt kasvatades pakub ta taimedele kaaliumi, viies pee nardele põletatud õunapuuoks te tuhka. Lämmastikku saa vad taimed talus kasvava ka he kitse sõnnikust. „Aga fos forist tunnevad taimed puu dust,” lisab Liina. Fosforiit on mittetaastuv loodusvara ja sel le kasutamine ei käi kokku jät kusuutliku majandamise põhi mõtetega. Taimed vahetatakse välja kahe aasta tagant. Ühes peen ras, kus Liina kasvatab maasi kaid endale, on tal kolmanda aasta taimed. „Vanemate taime de mari jääb väiksemaks,” selgi tab ta. Kõik vanad taimed juu rib Liina sügisel ükshaaval väl ja, sest nii ei jää mulda risoo mihaigusi. ÕUNAAED TOOB TULU Liina tunnistab, et marja pä rast maasikaid mahedalt kas
vatada ei tasu. „Mulle meeldib eeskätt taimi kasvatada,” ütleb ta. Samas mahemaasika järele on nõudlust. „Järgmise nädala lõpuni on kogu saak tellitud,” lisab Liina. „Mahemarja mait sega on kõik rahul.” Juuni lõpus oli maasika hooaja teise nädala lõpp. Hoo aja esimesed marjad on suure mad ja mahlasemad, aga hilise mad on väiksemad, ometi väga maitsvad ja magusad. Liina kasvatatud mahemaa sikate puhul klientide jaoks hinnavahet ei ole. Ta müüb sa ma hinnaga, kui turul maasi kaid pakutakse. Küll jagub te ma saagist vaid mõnele püsi kliendile, keda ta ikka on va rustanud. „Teistele kahjuks ei jagu,” lausub ta. Pärast kahte aastakümmet maasikate kasvatamist ütleb Liina, kes on kasvatanud ja müünud ka viljapuuistikuid, et põllumajandusega raha teeni miseks on lihtsamaid tegevusi kui maasikakasvatus. Maasikapeenarde kõr val kasvavad vaarikapõõsad. Kui maasikahooaeg saab läbi,
asub Liina vaarikaid korjama ja müüma. Pisut eemal on mit mel hektaril mustsõstrad. Ka hel hektaril kasvab tuhat õuna puud. Ploomipuidki on sada kond. Enamiku talu toodangust müüb Liina internetikeskkonna elavtoit.com vahendusel maha. „Maheda vastu tuntakse järjest rohkem huvi,” sõnab ta. Enda tarbeks kasvatab Lii na kartulit ja põlduba. Peenralt leiab veel punast kapsast. Ühe pere jaoks on Liinal maha pan dud kaalikad. Üldiselt ongi pee nardel endale ja müügiks mõel dud köögivili läbisegi. Talu ka he kitse piim jääb endale. Maad on kokku kaheksa hektarit. Kõige kasulikum on talule õunte kasvatamine, kuigi maasi kad on ostetuim kaup. Õuntest on aias esindatud kõik vanad traditsioonilised sordid: ‘Mart sipan’, ‘Valge klaarõun’, ‘Sõstra roosa’, ‘Sügisjoonik’, ‘Talvenau ding’, ‘Lobo’, ‘Karksi renett’, ‘Sid runkollane taliõun’. Umbes tu hat õunapuud annavad hooajal tublisti saaki, mida Liina ise Tartu turul müümas käib.
Korbi mahetalu perenaine Liina Nugis pole kunagi varem korjanud esimest maasikasaaki 7. juunil, aga kohe järgmisel ööl tuli hiliskevade viimane öökülm, mis paljud marjad ära võttis. Foto: Tiit Efert