Maa Elu nr 2/2014 by AS Eesti Meedia

Ivo Jürgenson: Me ei ole tõepoolest meeletult surunud ja maailma vallutamisest isegi ei unista. Lk 2–3

NR 2 • 28. OKTOOBER 2014

Priit Putko: Põllumees ei taha vaadata börsil viljahinda. Lk 4–5 Sügislõikus: Kui tahate saada ilusaid lauaviinamarju, tuleb viinapuid lõigata.

Lk 8

Maareform Riigi omandis ehk keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate kinnisasjade müüki avalikel enampakkumistel korraldab maa-amet. Enampakkumisest võivad osa võtta kõik soovijad. Aastail 2003–2013 on amet võõrandanud kokku 47 775 ha maad kogusummas ligi 129 miljoni euro eest.

Võimalused põllumajandusmaad kasutada ja omandada on üsna laialdased ning huvilistel ka võimalus valida, kas osaleda maa rendileandmise enampakkumisel ja saada seeläbi maakasutusõigus viieks aastaks sõlmitud rendilepingu alusel või omandada maa avalikul enampakkumisel.

Riigi omandis olevate põllumajandusmaade kasutusvaldusesse andmine toimub juba 1999. aastast maavanemaga sõlmitud lepingu alusel. Esialgu sõlmiti kasutusvalduse lepingud kuni 20 aastaks, alates 2003. aastast anti maad kasutusvaldusesse kuni 15 aastaks. Samas on kasutusvaldajale antud võimalus pärast kahe aasta möödumist maa välja osta.

Kuna riigivara saab võõrandada üksnes harilikule väärtusele vastava tasu ehk kohaliku keskmise müügihinna ehk turuhinna eest, siis on turuhind oksjonil ka maa müügi alghind. Selle arvutamise aluseks on maa-ameti tehingute andmebaas. Kui enampakkumine nurjub, lubab riigivaraseadus alghinda alandada kuni 20%.

On ka selliseid maid, mida ei ole võimalik erastada ega tagastada ning mida ei ole taotletud ka munitsipaalomandisse – need jäetakse riigi maareservi. Maareservi moodustamisega tegelevad peamiselt Maa-amet ja Riigimetsa Majandamise Keskus. Maa riigi omandisse jätmise õigus on ka maavanematel, kes on seda aga küllalt vähe kasutanud.

Riigi omandisse jäetud reservmaade rendile andmine toimub samuti avalikul kirjalikul enampakkumisel, alghind leitakse viimase aasta jooksul sõlmitud rendilepingute kasutustasude põhjal. Alusandmeteks on viimase aasta jooksul sõlmitud põllumajandusmaa rendilepingute kasutustasud riigi kinnisvararegistri andmetel.

Riigi maareservi jäetud põllumajanduslikke maid on võimalik anda ka kasutusse ehk rendile ja seda korraldab maa-amet. Nii näiteks saab maa-amet anda rendile varem ajutises kasutuses olnud põllumajandusmaid või suurepindalalisi põllumaid, et tagada nende jätkusuutlik kasutus. VÄLJAVÕTTEID MAA-AMETI JUHI RAIVO VALLNERI ETTEKANDEST 17. OKTOOBRIL JÄRVAKANDIS TOIMUNUD EESTI PÕLLUMEESTE KESKLIIDU AASTAKONVERENTSIL “PÕLLUMAJANDUS SUURE POLIITIKA TÕMBETUULTES”.

ANTS LIIGUS

Maareform on sisuliselt lõppenud, maal on uuesti omanikud, toimib majanduse üks alustalasid ehk kinnisvaraturg. Eestis on maad üle 4,3 miljoni hektari. Sellest on 2014. aasta 1. oktoobri seisuga reformitud ja maakatastrisse kantud 96%, millest eraomandis on 60%, riigi omandis 39% ja munitsipaalomandis 1%. Moodustatud on 645 700 katastriüksust.

M E T S AT E H N I KA

28. oktoober 2014

Maa Elu

Metsis eelistab

nooleulatus 4,7 m kandevõime 5000 kg z sobiv väiketraktor 35–60 hj

nooleulatus 4,7 m kandevõime 3000 kg z sobiv väiketraktor 20–40 hj

nooleulatus 4,1m kandevõime 1500 kg z sobiv ATV või väiketraktor kuni 20 hj

SAADAVAL ERINEVAD LISASEADMED: kallurkast, maakopp, vints, 2WD, 4WD jm.

toime? d le tu a g e m lu a s s a ...k

Tänavalegaalne, lumesahaga ATV:

Mark: CFMOTO Mudel: CF500-2A

Ŧ kaasreisija seljatugi Ŧ tõmbevints

Mootor: 1 silindriline, vedelikjahutusega bensiinimootor: 498cm3 14,5kw Jõuülekanne: CV-TECH variaator Veoskeem: Elektriliselt juhitav 2WD / 4WD ja lukustatav 4WD Istekohti: 2 Tippkiirus: (piirajaga) 70 km/h

Komplekti varustus:

3 500 000

Ŧ haakekonks Ŧ L7e tänavalegaalse sõiduki tüübikinnitus Ŧ 150cm lumesahk

Komplekti hind: 4590.Järemaksuga al. 130.- kuus Maaletooja Motohobi OÜ, Aretuse 2, Märja, Tartumaa

OÜ METSIS MAJANDUSNÄITAJAID (EURODES)

www.cfmoto.ee

Tallinn: Havelo Tehnika OÜ (Pärnu mnt 139e/11, Tallinn 11317), Stenolink Motokeskus OÜ (Paldiski 229a, Tallinn 13520) // Ida-Virumaa: Banneks OÜ (Pargi 25, Jõhvi 41537) // Läänemaa: Janmar Transport OÜ (Tehnika põik 4, Ridala vald, Läänemaa) // Lääne-Virumaa: Varsta Tarvikute OÜ (Narva 23, Rakvere 44311) // Põlvamaa: Raudnagel OÜ (Kuuse 5, Põlva 63308) // Pärnumaa: Pärnu Motopood (Liiva tn 2, Pärnu 80010) // Saaremaa: Autotrend OÜ (Talli 2, Kuressaare 93815) // Tartumaa: Motohobi OÜ (Aretuse 2, Märja, Tartumaa 61406), Mate AS (Turu 45b, Tartu 50106), Havelo Tehnika OÜ (Turu 32b, Tartu) // Viljandimaa: Viljandi Motokeskus OÜ (Oja tee 2a, Viljandi 71017) // Võrumaa: Mehka AS (Vabaduse 4b, Võru)

Müügitulu

Varade maht

Omakapital

Puhaskasum

3 000 000 2 500 000 2 000 000 1 500 000 1 000 000 500 000 0

2011

2012

503 122

685 370

nooleulatus 3,3 m kandevõime 1500 kg z sobiv ATV või väiketraktor kuni 20 hj

865 671

nooleulatus 3,8 m kandevõime 3000 kg z sobiv väiketraktor 20–40 hj

ilingi-Nõmme külje all Väljakülas endises Tihemetsa sovhoostehnikumi kartulihoidlas tegutseb juba tosinkond aastat OÜ Metsis, kelle toodetud metsatehnikat hindavad kasutajad kõrgelt nii metsamehesõbraliku hinnapoliitika kui omaduste tõttu. Ettevõtte arendamist ja eriti laiendamist võtavad firma juhid aga ettevaatlikult. Pigem kvaliteet kui kvantiteet, näib olevat Metsise ärifilosoofia juhtmõte. OÜ Metsise juhataja Ivo Jürgensoni kinnitusel on ettevõtte eesmärk toota Skandinaavia analoogidega samal tasemel metsamasinaid kohalikule metsatöötlejale võimalikult vastuvõetavate hindadega. Kokkuhoiukohti on, sest seni ei küsi töötajad veel Soome või Rootsi kolleegidega sarnast palka, ei ole ka kulukat inseneride-arendajate armeed. Komponentide poolest ei jää aga Metsise masinad lääne analoogidele alla, sest tegelikult on need samad. Erinev on kest: metalliPeale mõistliku hinna iseloomustavad Metosa, mis Väljakülas valmis nuputatud, toodesist lihtsus ning töökindlus. Iga uue idee eltud ja tervikuks keevitatud, ühendatud. luviimine võtab aega, suurem uuendus isegi Kallis ja efektiivne forvarder või harvester aasta või kaks. Peab valima uued komponenehitatakse põhimõttel, et see oleks võimalikult did, need masinasse paigutama, detailid ja lihtne, et operaator suudaks võimalikult palju mootorikatted ümber disainima. Kui arendad ise ära teha, et hooldemees ei peaks pisemagi näiteks kabiini, ei saa ilma põhjalike katsetusprobleemi korral sülearvutiga kohale kihutateta, mida Metsis teeb Soomes MTT Vakola serma ja kõigepealt salakoode ja -lukke avama, tifitseerimiskeskuses. Viimase suurema asjana pärast mida siis tegelikku viga otsima saab muudeti harvesteri kuju. hakata. „See on pikk protsess. Teed ta valEttevõtte kodulehel seisab, et mis, aga ega siis kohe tootmisse siht on luua masinaid, mis sobiksaa anda, selleks peab laskma tal sid ideaalselt Eesti tingimusvähemalt aasta metsas tööd tetesse. Jürgenson kommenteeha, et selgitada välja head ja Ago Vingissaar: rib, et ega siinsed tingimused vead, teha parandused. Põrtegelikult midagi mujal ennesast, eriti veel kallist põrsast, Metsise masinad nägematut polegi. Välja arvaei taha keegi kotis osta,” kiron lihtsamad, kuid tud ehk see, et maad on meil jeldab Jürgenson ja lisab, et kõik vajalik on väga pehmed. „Ei salga, et jäluut mudelit on kohe selle valjendame teisi. Mida tuntud ja mides müüa peaaegu võimatu. neil peal. tunnustatud tootjad pakuvad, Õnneks kuulub Jürgensonile ka seda pakub ka Metsis,” avab metsafirma Iftar, kus uusi mudeleid katsetada. „Kondiproovi” tulemusena on Jürgenson Eesti masinaehitaja võimalusi konkurentsis püsida. muudetud näiteks õlijahutussüsteemi, peale pandud lisajahutuspump. Teed valmis, proovid Metsise trump on seega ennekõike hind – ja alles siis saad oma toodangu eest vastutada. võrreldes maailmas laialt tuntud kaubamärkiErandiks oli Võhma firma Prenton OÜ, kes dega (näiteks Ponsse, John Deere, Komatsu jt) julges 2005. aastal riskida, ostis Metsise foron 50 000 eurot kokkuhoidu forvarderi pealt ja varderi ja tänaseks on neil juba 7 Metsise ma100 000 eurot harvesteri pealt kliendile kindsinat, mis on end ettevõtte juhi Ago Vingissaalasti vägagi meeltmööda. Metsise forvarder re kinnitusel igati õigustanud: „Mul on nendemaksab sõltuvalt lisadest umbes 200 000, harga vähem probleeme kui lääne analoogidega. vester 300 000 eurot. Saan tagavaraosad väga ruttu kätte, sest tehaSamas ei käi rahaline kokkuhoid kvaliteedi sel on korralik ladu. Metsise masinad on lihtarvelt. Kui Jürgenson üheksakümnendate teisamad, kuid kõik vajalik on neil peal. Vastupisel poolel esimese metsandustöödeks mõeldud davuselt on nad minu kogemuse põhjal lääne traktori kokku pani, sai see nimeks „Ksjoma”, masinatest paremadki. Plaanin veel paari masina ostmist.” põhjuseks koosnemine Vene päritolu detailidest. Nüüd pole Metsise masinates juba ammu Metsise müügilause võiks kõlada: „Sama

3 009 225

A-jalg Jagaja 4/8 el on/off Rotaator GR 30 Haarats 0,21 m³

79 064

nooleulatus 3,9 m kandevõime 5000 kg z sobiv väiketraktor 35–60 hj

9900€

182 248

Kandevõime kuni 9 t 3 postipaari Rattad 400/60-15,5 Kraana pikkus 6,65 m

428 776

Hind alates

A-jalg Jagaja 4/8 el on/off Rotaator GR 30 Haarats 0,21 m³

1 880 229

Kandevõime kuni 9 t 3 postipaari Rattad 400/60-15,5 Kraana pikkus 6,65 m

53 962

9600€

maaelu@ajaleht.ee

103 184

Komplekt BMF 92/665 Ko

Toomas Šalda

392 025

Hind alates

ühtegi idanaabri komponenti, need tellitakse Saksamaalt (sillad), Rootsist (tõstukid, haaratsid jms), enim Soomest (mootorid, radiaatorid), aga ka USA-st (pumbad). Koostööpartnerid valiti välja tegutsemise algaastatel. „Uurisime põhjalikult, mida teised kasutavad, ja pöördusime samade tootjate poole. Kui Metsise enda nimi oli ja on praegugi suhteliselt uus, siis näeb klient vähemalt seda, et jupid on sajaprotsendiliselt usaldusväärsete tegijate omad,” selgitab Jürgenson äri tagamaid. Võimsad tootjad saavad suurte mahtude tõttu osi küll väikestest tegijatest soodsamalt, aga toimib ka kokkulepe, et kui oled lõppvalmistaja, on allahindlused väikestelegi üsna arvestatavad. Metsise uue masina omahinnast 70 protsenti moodustab sisseostetu. Ülejäänud 30 protsendi sisse mahuvad kohapeal välja töötatud ja toodetud raamid, kabiinid, masinate koostamine, värvimine jms ehk töö. Lõpptulemus erineb teiste firmade toodangust silmanähtavalt: raami kuju on teine, kabiin on lihtsam. Disain tuleneb kohapealsetest võimalustest, näiteks pole Metsisel moodsaid kalleid painutuspresse, et mootorikate oleks kumer. Nii tehaksegi see kandiline ja töötab sama hästi.

1 211 430

Komplekt BMF 91/665

2013 Andmed: OÜ Metsis majandusaruanded

Maa Elu

M E T S AT E H N I KA

28. oktoober 2014

edeneda tasa ja targu Põllumajandus tõmbetuultes

METSISE TOODANG

Aasta

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 (seni)

OÜ Metsis omanik Ivo Jürgenson Väljakülas valminud väljaveotraktori ehk forvarderi taustal. TOOMAS ŠALDA

tulemus väiksema raha eest”. Turgu justkui oleks. Aga kui suure tootja tehasest tuleb sadu ja tuhandeid masinaid aastas, siis Metsisel ehk mõni üle kümne. Miks nii? Ivo Jürgenson on tagasihoidlik: „Me ei ole tõepoolest meeletult surunud ja maailmavallutamisest isegi ei unista. Me pole nii kindlatel jalgadel, et toota suur kogus masinaid, mida realiseerida äkki ei õnnestugi. Pole näiteks sellist jõudu, et mingi vea ilmnemise korral kõik masinad tagasi kutsuda ja ära parandada. Parem areneme samm-sammult.” Nii toodetaksegi Metsises ainult konkreetse tellimise peale. Praegustes ruumides suudaks tehas ehitada kaks masinat kuus, aga see eeldaks rohkem töötajaid. Praegu saadakse hakkama kümne töötajaga. Ka pikaajaline koostööpartner Ago Vingissaar Prenton OÜ-st kiidab Metsise põhimõtet, et areneda tuleb tasa ja targu: „Kui turg äkki jälle madalseisu kukub, siis mis töötajatest saab? Pigem vähem, aga kvaliteetselt.” Tulevikuplaan ongi ettevõtte juhi sõnul Metsisel lihtne – võtta rahulikult: „See on meie elustiil. Järgmine samm võiks olla ehk 20 masinat aastas. Arendama peame hooldust, tehnilist tuge.” Hooldus toimib tegelikult praegugi: kõigepealt nõustatakse abivajajat telefonitsi, aga kui teisiti ei saa, sõidab välja hooldebuss. Garantiiperioodil käiakse kohapeal ka korralisi hooldusi tegemas. Paremad ajad saabusid Metsisele koos majanduskriisiga. Siis hakkas klient pingsalt hinda vaatama. Masin kestab vähemalt kümme aastat ja Eestis oli juba jõudnud levida teave, et siin toodetakse väga konkurentsivõimelise hinnaga metsatöömasinaid. Eelmine aasta jõuti rekordilise tosinani, aga kuna Venemaa turuga praegu arvestada ei saa, jääb tänavune number tagasihoidlikumaks. Hoogu pärsib ka teadmine, et hakkama tuleb saada oma jõu ja rahakotiga. Ühtegi toetust pole OÜ Metsis saanud ei riigilt ega Euroopa Liidult, ehkki küsinud on. Enesekriitilise mehena tunnistab Jürgenson, et vast on see ka tema enda saamatuse taha jäänud. „Eurorahasid jagatakse neile, kes investee-

rivad, ostavad mingeid seadmeid, ehitavad. Meil ei ole mingeid erilisi seadmeid vaja, sest tootmine käib rohkem peas ja paberil. Ülejäänu on masinate rutiinne kokku panemine. Keevitamises ei ole midagi ülikeerulist. Plasma- või painutuspinke meil ka just hädasti vaja ei ole, sest need saaksid rakendust ehk ühel päeval nädalas, pigem ostame seda vajadusel teenusena sisse,” ütles Jürgenson ja lisas: „Meil oleks alustades vaja olnud käiberaha, aga seda ju keegi ei anna. On olemas ka innovatiivse toote toetus, kuhu ka taotluse saatsime. Selgus, et abikõlbulikud olid igasugused nõustamised ja projekteerimised, kogu see pehme asi, mis meile midagi ei anna. Kallid komponendid, mis masinatesse lähevad, pole samuti abikõlbulikud. Tootmishoone remondiks ja laiendamiseks oleks toetust reeglite järgi võimalik saada, aga saime PRIA-st vastuse,

Müüdud masinaid 1 2 2 4 5 7 9 12 6

et soovijaid on nii palju, et Metsisele lihtsalt ei jätku.” Nagu näha, on ka ilma hakkama saadud. Uusi kliente Metsis ise aktiivselt ei otsi, aga Maamessil end ikka näidatakse ja eks on ka kodumaiseid firmasid, kes Metsise toodangut vahendavad. Esindajad on Metsisel veel Venemaal, Valgevenes ja Leedus. Mõningane koostöö on Poolaga, aga seal ollakse metsatööde tegemise mõttes arengus tagapool, töö üritatakse tänini ära teha põllumajandustraktorite ja kärudega. „Tavaliselt püüavad meie masinaid vahendada diilerid, kel on omal firma ja kes on meie masina ostnud, selle headuses veendunud ja näinud, et sellel võiks turgu olla. Mingitele suurtele põllumajandustehnika messidele pole seni pidanud tarvilikuks minna,” selgitab Jürgenson Metsise rahulikku müügistrateegiat. Nii ongi kliendid pidanud nad seni enamasti ise üles otsima.

Killukesi OÜ Metsis ajaloost

etsise ajalugu ulatub 1996. aastasse, mil hariduselt arvutiparandaja, aga siis juba metsa varumise ja langetamisega tegeleva ASi Iftar juhatamisele pühendunud Ivo Jürgenson asus välja töötama kodumaist metsaveotraktorit, mis siinsetes oludes hästi vastu peaks ja mille kulud oleksid väiksed. 1998. aastal, pärast pikka arendustööd, sai valmis valdavalt ida päritoluga osadest kokku pandud metsatraktor hellitusnimega „Ksjoma”. 2000. aastal valmis eelmisega sarnane, kuid oluliselt täiendatud (Saksa hüdraulika, Soome tõstuk jms) traktor MF 808. Veel kolm aastat ja valmis kolmas masin: omavalmistatud tänapäevasem kabiin, konditsioneer, elektroonilised minikäsikud. Sündis idee toota masinaid ka müügiks. 2003. aastal alustasid Iftar ning kasutatud metsatehnika ja varuosade müügiga tegelev Logtehnika konsultatsioone komponentide tarneteks tootjafirmadele. Poolteist aastat hiljem muutusid firmad partneriteks ja asuta-

sid metsamasinate tootmiseks ja realiseerimiseks mõeldud ettevõtte Metsis OÜ. Samal ajal hakkasid Euroopa Liiduga liitunud Eestis kehtima ELi tehnilised nõudmised. 2005. aastal sai valmis uus kõigile nõuetele vastav mudel. Vanade mudelitega võrreldes jäi alles hästi tasakaalustatud raam, aga ida päritolu komponentide asemel tulid mainekate Euroopa ja Ameerika valmistajate tooted. Samal aastal jõudis mudel seeriatootmisse. 2007. aastal, kui saabusid raskemad ajad, lõppes koostöö Logtehnikaga. 2009. aastal demonstreeriti Metsise esimest harvesteri 608H, millel on kaheksa ratast, seetõttu saab linte peale panna nii ette kui taha. 2013. aastal saavutati müügirekord – 12 masinat, avati 400 m² tehase juurdeehitus. 2014. aastal valmis 50. metsatöötraktor, mis jäi sümboolselt Iftar ASile. Praegu on valmimas 53. Metsise kaubamärgiga masin. Tänavu renoveeriti kontoriruumid ja peagi valmib hakkpuidukatlamaja.

ktoobri keskpaiku pidas põllumeeste keskliit Järvakandis oma konverentsi, mille pealkirjaks oli „Põllumajandus suure poliitika tõmbetuultes”. Ühe kõrvalteemana andis maa-ameti juht Raivo Vallner ülevaate põllu- ja metsamaade turust ning riigimaa müügist, väljavõtteid sellest ettekandest saab lugeda tänase Maa Elu esikaanelt. Konverentsi põhirõhk oli aga pööratud Eesti põllumajandust mõjutavatele protsessidele nii ida kui lääne pool Maarjamaad, sealhulgas Venemaal Euroopa Liidu toodangu suhtes kehtestatud impordikeelule. Põllumajandusminister Ivari Padar toonitas sellega seoses septembris alguses tema Euroopa ametikaaslaste erakorralisel nõupidamisel kõlama jäänud seisukohta, et kuna kriisi ei põhjustanud põllumajandussektor, siis peaksid ka kriisi leevendamiseks vajaminevad abivahendid mujalt tulema.

õljala Põllumajandusliku OÜ juhatuse esimees, aasta põllumees 2013 Tõnu Post tõdes piimandusturu hetkeseisu vaagides, et juustu osakaal toiduainete ekspordis Venemaale on kõige suurem, mistõttu piima hakatakse nüüd töötlema pulbriks ja võiks ning hinnad kipuvad langema. Post nentis, et meie siseturg oluliselt ei kasva ning arvatavalt asuvad ka Eesti kaubandusketid piimatoodete sisseostu hindu langetama. Uusi turge toodangu müügiks on küll võimalik leida, kuid kogu protsessi ümbersuunamine on aeganõudev ja transport kallim, pealegi on hinnad ülepakkumise tõttu odavamad. Rakvere Piimaühistu tegevjuht Priit Putko ütleb tänases Maa Elus otse välja, et praegune kriis on tõsine ja piima kokkuostuhinnad on kevadega võrreldes ligi 40 protsenti langenud. „Augustis arenesid sündmused nii, et piim läks Leetu 330 eurot tonn ja siis öeldi kolm päeva ette, et ostame 180 eurot tonn või üldse mitte ning hea on, kui sellele edaspidi järele tuleme,” kirjeldab Putko. „Praeguseks on olukord natuke paranenud ja usume, et hinnapõhi on käes – enam hullemaks loodetavasti ei lähe.” Muide, just täna selgub aasta põllumees 2014. Veelgi olulisem päev on aga sel reedel, mil on viimane päev muudatusettepanekute tegemiseks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse eelnõus, mil läinud nädalal riigikogus esimese lugemise läbis. Kuid sellest lähemalt juba kahe nädala pärast järgmigmi ses Maa Elus.

Peeter Raidla

Peatoimetaja Peeter Raidla, maaelu@ajaleht.ee, telefon 447 7063 Küljendus Janek Talpas-Taltsepp Korrektor Reeli Ziius Müügijuht Jane Barbo, jane.barbo@ajaleht.ee, telefon 526 3578 Levijuht Erkki Lumisalu, erkki.lumisalu@ajaleht.ee Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Rüütli 14, 80010 Pärnu, telefon 447 7090 Trükk AS Kroonpress, trükiarv 34 000 Maa Elu levib Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel kaks korda kuus Autoriõigused: AS Ühinenud Ajalehed, 2014

PIIM

28. oktoober 2014

Maa Elu

Rakvere Piimaühistus tehakse KESKÜHISTU FARM IN JUHT VAHUR TÕNISSOO: KOOS TEGUTSEMINE ON VÄGA SUUR JÕUD Rakvere Piimaühistu ostab suuremahulisi tootmissisendeid (kütus, väetised, energia jne) keskühistu Farm In kaudu, mis ongi loodud selleks, et hoida põllumeeste raha suurte ühishangete pealt kokku. Farm In-i juht Vahur Tõnissoo sõnul on paar tegutsemisaastat näidanud, et koos tegutsemises on peidus väga suur jõud – välja on kaubeldud märkimisväärsed hinnaalandused. Suuremad Farm In-i kaudu ostetavad sisendid on mineraalväetised, loomasöödad, diislikütus ja elektrienergia. Farm In soovib hindu oma liikmetele langetada selleks, et nende kulusid kokku hoida. „Meie kolmeaastase töö tulemusena on kõigi sisendite hinnad, millega oleme tegelenud, turul alanenud. Veel on huvitav, et tänu ühistegevusele on üldiselt sisendite hinnad turul alanenud – ka neile tootjatele, kes pole Farm In-i liikmesühendustega seotud. Meie eesmärk on saavutada oma liikmetele õiglased sisendite hinnad,” ütleb Tõnissoo. Tõnissoo toob näiteks väetiste hinnad, mis alanesid kohe umbes 10 protsenti. „Hindasid saab mõjutada, kui turuosa on 10–15 protsenti ja Farm In-i tegevus näitab, kui palju tegelikult selleks ruumi on,” sõnab ta. „See on päris müstiline, mis hindadega toimub ja kui lihtsalt on seni põllumeestelt raha ära võetud. Õnneks me teeme nüüd koostööd, tegutseme selle nimel, et saada liikmetele hinnad alla – ja saamegi!”

Kristina Traks maaelu@ajaleht.ee

ääne-Virumaa piimatootjad on Rakvere Piimaühistus aastaid koos tegutsenud, kuid viimasel ajal on ühine toimetamine eriliselt hoo sisse saanud. Põhjus on lihtne – nii on säästlikum. Säästlikkus on aga praeguste keeruliste aegade võtmesõna. Võiks arvata, et piimaühistu peamine eesmärk on ühine piimamüümine ning piimatööstustelt parema kokkuostuhinna välja kauplemine. Rakvere Piimaühistus, mille moto on „Rohkem piima ühiselt!”, lähenetakse aga koos tegutsemisele palju laiemalt ja süsteemsemalt. „Meid ei rahulda see, et saame koos piima müües võimalikult kõrge ning stabiilse hinna, vaid tahame ka sisendite pealt neid üheskoos ostes piimatootjate kulutusi kokku hoida,” ütleb Rakvere Piimaühistu tegevjuht Priit Putko. „Piima vahendamine on muidugi meie prioriteet, kuid sellega meie töö ei piirdu, vaid otsime kogu aeg võimalusi, kuidas ühistu liikmete raha kokku hoida.” Just sellepärast loodigi tänavu kevadel Rakvere Piimaühistu juurde Eesti esimene ühistuline veterinaarpraksis – ühistus tegutseb oma sõravärkija, kellel on mõistagi muretsetud kõik vajalikud töövahendid ning kes liikmete loomade jalad korras hoiab, ja veterinaararst, kes abistab ühistu liikmeid kõikvõimalikes veterinaarküsimustes. Olgu öeldud, et sõravärkija on ametimees, kelle töö on veiste jalgade eest hoolitseda, sisuliselt teeb ta neile pediküüri. Jalgade tervis on aga määrav, sest hädad jalgadega on üks kolmest peamisest põhjusest, miks lehmad karjast välja arvatakse. Kunagi tahetakse välja jõuda sinna, et karjadel hoiab kogu aeg silma peal oma ühistu ve-

terinaararst ja ühistu liikmetele pakutakse ka veterinaarauditeid. „Näiteks kui farmis on probleeme mastiidiga, siis ühistu loomaarst aitab välja selgitada põhjuse. Vastavalt sellele koolitab ta farmerit,” räägib Putko. „Tahame jõuda sinnamaani, et veterinaararst ei tegele ainult haiguste ravimisega, vaid põllumeeste nõustamise ja koolituste kaudu ka haiguste ennetamisega. Seejuures on hästi tähtis, et tema nõuanded on objektiivsed ja erapooletud.” Veel otsitakse Rakvere Piimaühistus pidevalt, kust saaks põllumehele vajalikke tootmissisendeid parematel tingimustel sisse osta. Suuremahulised tootmissisendid, nagu kütus, elekter, väetis, taimekaitsevahendid jne, ostetakse ühiselt Farm In-i kaudu (Farm In on sisendite sisseostuga tegelev keskühistu – toim.). „Väiksema mahuga tootmissisendid ostame oma ühistu kaudu ja ka nii saab paremaid hindu võrreldes sellega, kui iga põllumees hakkaks neid ise ostma. Igalt poolt on võimalik kulusid kokku hoida ning efektiivsemalt tegutseda, kui osta koos ehk korraga rohkem,” ütleb Putko.

Hästi oluliseks peetakse Rakvere Piimaühistus põllumeeste koolitamist ja sellepärast korraldatakse tihti koolitusi, seminare ja õppereise. Näiteks sel suvel käidi tutvumas Soome, Läti ja Prantsusmaa farmidega. „Erapooletu nõustamine on oluline küsimus. Efektiivsus on peidus igal pool, kuid selle ülesleidmiseks on vaja teadmisi. Mida tehnoloogilisemaks läheb põllumajandus, seda enam loevad just teadmised,” sõnab Putko. Kõige värskema teenusena aga pakub ühistu oma liikmetele põllumajanduslikku raamatupidamist. „Põllumees ei taha vaadata börsil viljahinda, kaubelda piima kokkuostjaga või näiteks korraldada erinevaid sisendite hankeid. Ta tahab toota piima, hoolitseda oma karja eest, kasvatada vilja jne. On igati mõistlik, et ühistu võtab kõrvaltegevused enda kanda ja tegeleb nendega süsteemselt, järjepidevalt ning professionaalselt,” selgitab Putko. Rakvere Piimaühistu on pika ajalooga, asutati juba 1992. aastal. Siis oli ettevõtmisel üle

PIIMA KOKKUOST EESTIS STATISTIKAAMETI ANDMEIL 400 350 300 250 200 150 100 50 0

327,75 161,6

I kv

298,32 168,5

274,9 172,1

II kv

III kv

300,79 162,9

IV kv

I kv

Piima kokkuost (tuh t)

336,32

326,6

326,34 168,8

Keskmine kokkuostuhind (eurot/t)

179,5

182

II kv

2012

III kv

2013

363,06

175,2

IV kv

399,94

363,91

310,94

195,7

184,3

131,5

I kv

II kv

III kv*

2014

* ainult juuli ja august

Amikor TR OÜ

Ostame

KASVAVAT METSA JA RAIELANKE Pakume raieteenust Tel 503 5462 kaido.leiten@amikor.ee

HEA METSAOMANIK! OSTAME kasvavat metsa t metsamaad palki ja paberipuitu t küttepuitu raidmeid Tel 622 1460 eesti@metsagroup.com Metsä Forest Eesti AS

100 liikme, täna on neid 18. Liikmete arvu vähenemine on asjade loomulik käik, sest selle aja jooksul on paljud väiksemad talunikud ja FIEd loobunud loomapidamisest ning alles on jäänud vaid suuremad ettevõtted. Päevas müüb Rakvere Piimaühistu umbes 95–100 tonni piima, see on ligemale 5 protsenti kogu Eestis toodetavast. Piim müüakse kolme kombinaati Eestis ja iga päev vuravad piimaautod ka kahte kombinaati Leedus. Praegust piimahindade seisu nimetab Putko kriisiks – piima kokkuostuhinnad on kevadega võrreldes kukkunud peaaegu 40 protsenti ning praegu saab lehmapidaja tonni piima eest umbes 250 eurot. „Selle hinnaga tuleb unustada investeeringud ning see ei kata isegi omahinda. Et äri kataks jooksvad kulud, peaks piimatonni hind olema vähemalt 300– 320 eurot,” sõnab Putko. Mõistagi on langenud piimahinna taga Venemaa augusti alguses rakendatud sanktsioonid, mistõttu Eesti piimatooted sinna praegu ei jõua. „Augustis arenesid sündmused nii, et piim läks Leetu 330 eurot tonn ja siis öeldi kolm päeva ette, et ostame 180 eurot tonn või üldse mitte ning hea on, kui sellele edaspidi järgi tuleme,” kirjeldab Putko. „Tänaseks on olukord natuke paranenud ja usume, et hinnapõhi on käes – enam hullemaks loodetavasti ei lähe.” Ta usub, et talve poole hinnad veidi tõusevad ja küllap leitakse ka uusi võimalusi piima müüa. Venemaaga on ikka nii, et aeg-ajalt on sinna keerulisem müüa, samas see ei tähenda, et piima seal ei tarbita. „Piima on maailmas ikka sama palju ja tarbitakse teda ka sama palju. Ka Venemaal. Nõudlus on sama, kuid kaup liigub teisi teid pidi. Tõsi, see ümbermängimine võtab aega ja mõjutab hindu. Aasta aega oli niinimetatud müüjaturg, nüüd on ostjaturg. Hind on maas ja pole loota, et ta kiiresti tõuseks sinnamaani, kus on omahind,” räägib Putko. Murelikuks teeb piimatootjat aga kuklas tiksuv teadmine, et järgmisel aastal tuleb maksta kvooditrahvi: sel kvoodiaastal on seni Eestis toodetud rohkem piima, kui piimakvoot ette näeb, ning see ei jää karistuseta. Trahv hoogsa tootmise ja hea töö eest võib tulla päris suur, umbes 10 miljonit eurot kogu Eesti peale. Trahvi võimaliku suuruse on välja arvutanud selle valdkonna spetsialistid. Maksma peavad need, kes on piima liiga palju tootnud, trahv peetakse kinni järgmise aasta mai kuni septembri piimarahadest. Eriti suur peavalu on see nendele piimatootjatele, kes on teinud suuri investeeringuid, et oma tootmismahte ja -taset tõsta. Iga üleliigse toodetud piimatonni eest peab tootja maksma trahvi 278,3 eurot. „Kui sul on piimahind 250 eurot, liisingud tahavad maksmist, inimesed palka, loomad süüa… Väga keeruline olukord,” tõdeb Putko. Ta usub, et kui kvooditrahvi teemale leeven-

Põlvamaa 508 3405 Pärnumaa 509 0200 Raplamaa 523 7944 Tartumaa 5342 4232 Valgamaa 517 2829 Viljandimaa 511 8671 509 0200 Võrumaa 5342 4232

Harjumaa 514 8238 Ida-Virumaa 557 9936 Jõgevamaa 505 8369 Järvamaa 503 8777 514 8238 Läänemaa 523 7944 Lääne-Virumaa 557 9936

www.metsaforest.ee

Maa Elu

PIIM

28. oktoober 2014

kõike koos dust ei leita, on põllumajanduses ees heitlikud ajad – näeme uusi omanikke ja äride ülevõtmisi. Mis võiks olla lahendus? „Aitaks kas või ajatamine,” leiab Putko. Ent loota selle peale väga ei saa, sest Euroopa Komisjoni selge sõnum on, et trahv tuleb maksta. Ka põllumajandusminister Ivari Padar on arvanud, et küllap ettevõtjad, kes üle kvoodi on tootnud, on trahviga viga ka arvestanud. Piimatootjate keerulist olukorda vaadeldes on Putko imestunud, et Eesti sti teeb üsna vähe nende aitamiseks. Kuigi Eestil stil on õigus lisaks ELi toetustele toetada riigieelarvest elarvest kohalikke põllumehi kuni 2020. aastani ni täiendavalt üleminekutoetusi makstes, ei tehta seda sel aastal ning tõenäoliselt mitte ka järgmisel aastal. Ta märgib, et näiteks Läti on n leidnud vahendid oma põllumeeste toetamiseks: ks: põllumeeste riigimaksud ajatati ning nende laenudele võimaldati lisatagatised. „Meie riik ei ole midagi muud teinud, kui vaid rääkinud jutte sellest, kuidas uidas otsitakse uusi turge,” nendib Putko. Mida peaks riigiisad praegu gu põllumehe toetuseks tegema? Esimese asjana jana peaks riik tema hinnangul tegelema kvooditrahvi oditrahvi küsimusega, et seda ajatada. „Võiks küll aidata põllumeestel meestel see praegune keeruline aeg üle elada, kas või MESi (Maaelu Edendamise Sihtasutus – toim.) kaudu laenu pakkuda, anda garantiisid d ja lisatagatisi jne,” ütleb ta. Lisaks muidugi uidugi näi-

LÜHIDALT

RAKVERE PIIMAÜHISTU • Ühistul on 18 liiget, peale selle müüvad kaks ettevõtet oma piimatoodangu Rakvere Piimaühistu kaudu. • Rakvere Piimaühistu liikmete ühisest loomade müügist on välja arenenud Rakvere Lihaühistu, kes koordineerib Virumaa veisekasvatajate loomade müüki. • Ühistu liikmetel on kokku umbes 4500 lüpsilehma, tööd antakse enam kui 300 inimesele ja haritakse rohkem kui 15 000 hektarit põllumaad.

teks riigimaksude maksmise ajatamine või riigimaade oksjonide peatamine kuni olukorra paranemiseni. „Riiki hoiavad üleval ju needsamad ettevõtjad, kes investeerivad, maksavad makse ja annavad inimestele tööd. Maakohtades on põllumajandustootjad suuresti ka kogukonna ning elukeskkonna kujundajad, sest inimene on seal, kus on tööd. Sestap võikski riik vahest ettevõtjatele ka appi tulla, mitte pidevalt nende elu keerulisemaks muuta.”

Rakvere Piimaühistu tegevjuht Priit Putko otsib võimalusi, kuidas ühistu liikmete raha kokku hoida. ME

Piimatoodete eksport kokku

I kv

II kv

2012

III kv

IV kv

I kv

II kv

2013

Piimatoodete import kokku

Põllumajandusministeerium teatas, et kavandab Euroopa Kalandusfondi (EKF) 2007–2013 rakenduskava muutmist, toetamaks fondi kasutamata jäävatest vahenditest Eesti kalandusettevõtete uutele turgudele minemist 704 771 euroga. „Seoses Venemaa poolt kehtestatud sisseveokeeluga Euroopa Liidu toiduainetele on esmatähtis soodustada ettevõtete minemist uutele turgudele,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar. „Seepärast plaanime toeatada kalaettevõtteid nende osalemiseks nii Aafrika, Aasia kui ka Euroopa messidel.” Euroopa Kalandusfond 2007–2013 on programm, mis pakub rahalisi vahendeid Euroopa Liidu ühise kalamajanduspoliitika rakendamiseks ning jagab mitmeid investeeringutoetusi kalandussektori ettevõtetele ja rannikualade asumitele. Perioodil 2007–2013 on fondi Eesti rakenduskava mahuks 112,8 miljonit eurot, millest 84,6 miljonit eurot tuleb EKF vahenditest ja 28,2 miljonit eurot Eesti riigieelarvest. (ME)

17. oktoobril toimunud Eesti põllumeeste keskliidu aastakonverentsil esitleti ajakirja Põllumehe Teataja esimest numbrit. Kord kvartalis ilmuv ajakiri sündis põllumeeste keskliidu, Eesti põllumajanduskaubanduskoja ja Eestimaa talupidajate keskliidu koostöös. (ME)

III kv

IV kv

Piimatoodete eksport Venemaale

I kv

Märkus: Piimatoodete eksporti ja importi kajastavad arvud sisaldavad piima ja piimatoodete kõrval ka linnumunade ja mee eksporti-importi. Statistikaamet ei ole piimatooteid oma ekspordi- ja imporditabelites eraldi välja toonud.

Lõuna Ehitus OÜ

www.lounaehitus.ee

Kalaettevõtete uutele turgudele minekule 700 000 eurot toetust

Põllumehe Teataja

PIIMATOODETE EKSPORT JA IMPORT (MLN EURODES) STATISTIKAAMETI ANDMEIL 80 70 60 50 40 30 20 10 0

on Eesti kapitalil põhinev ehitusettevõte, mis alustas oma tegevust 2005. aastal. Meie põhitegevus on peatöövõtu korras ehitamine alates nulltsüklist kuni viimistluseni „võtmed kätte“.

“EHITA ARUKALT on meie moto just sellepärast, et pakume tellijatele alati professionaalset nõustamist ja personaalseid lahendusi, mis oleksid mõistlikud ning püsivad. Koos lahendame tekkivad probleemid ning oleme alati abiks parimate võimaluste väljanuputamisel.“

Meie trump on avatus ja nutikus ning kiire tegutsemine

Tegevusvaldkonnad: Loomakasvatushoonete ehitus Tööstushoonete ehitus Hoonete rekonstrueerimine ja restaureerimine Kilpmajade, eramute ja korterelamute ehitamine Metallkonstruktsioonide ehitus-paigaldus Seikluspargid, mänguväljakud, külaplatsid Projekteerimine

Risu tee 2, Pihkva küla, Tähtvere vald, 61407 Tartumaa Telefon 515

3120 info@lounaehitus.ee

2014

III kv*

* ainult juuli ja august

Põllumajandusministeerium kavatseb viia põllumajandusloomade jõudluskontrolli eraõiguslikule alusele ning luua Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli aktsiaseltsi. Aktsiaseltsis soovib riik omandada enamusosaluse. Planeeritav aktsiakapital asutamisel on 366 000 eurot, sellest riigile kuuluks 326 000 eurot, Eesti tõuloomakasvatajate ühistule 30 000 ja Eesti põllumajandus-kaubanduskojale 10 000 eurot. (ME)

OÜ FLINT KAUBANDUS, Kõo, 70501 Viljandimaa, tel 5635 8972 info@flintkaubandus.ee, janar@flintkaubandus.ee, www.flintkaubandus.ee

TRAKTOR TYM 603 UUS!

Juhataja Jaago Roosmann:

II kv

Jõudluskontroll viiakse eraõiguslikele alustele

t mootor: Perkins 60 hj t 24käiguline reeversiga käigukast t võimalik lisada laadur tõstejõuga 1500 kg t jõuvõtuvõlli väljund 540/1000 p/min t kabiinis kliimaseade ja soojendus t CD-raadio t garantii 2 aastat / 2000 töötundi

SOODUSHIND SO

21 900 € 2 +km 20%

Lisaks saadaval suur hulk traktorite lisaseadmeid nii professionaalidele kui ka harrastajatele

VEEMAJANDUS

28. oktoober 2014

Maa Elu

Heale põllumajandusmaale ehitamine peaks olema haruharv erand, ütles põllumajandusministeeriumi asekantsler Illar Lemetti Eesti põllumeeste keskliidu aastakonverentsil. „Väärtuslikule põllumajandusmaale ehitamine peaks olema viimane valik, sest see viib maa alatiseks kasutusest välja. Väärt põllumaa peab andma eelkõige toitu,” ütles põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti. Ta lisas, et väärtuslik põllumajandusmaa on praegu kaitsetu seetõttu, et õigusaktide tasandil pole see Eestis üheselt määratletud. „Elamuehituses on praegu küll kõrgaeg möödas, kuid peame tegutsema ettevaatavalt,” rääkis Lemetti ja lisas, et näiteks uue perioodi Euroopa Liidu vahendite abil suurte infrastruktuuriobjektide ehitamisel tuleb juba selgelt arvestada ka väärtusliku põllumajandusmaa säilitamise vajadusega. (ME)

Lihatööstus suurendas investeeringuid Lihatööstus investeeris tänavu esimese kuue kuuga 4,37 miljonit eurot, sektori kasum oli esimesel poolaastal 5 miljonit eurot, selgus lihasektori esimese poolaasta ülevaatest. Esimesel poolaastal on lihatööstuse müügitulud kasvanud kiiremini kui kogukulud, kuna Euroopa Liidus on langenud liha kokkuostuhinnad. Teisel poolaastal võib eeldada kasumi vähenemist, kuna mõju hakkab avaldama 7. augustil kehtestatud üldine Venemaa impordipiirang. Madalamad kokkuostuhinnad võimaldasid lihatööstustel 6,4% võrra kasvatada toodangut, mille väärtus ulatus 118,7 miljoni euroni. Lihatööstuse investeeringud suurenesid esimesel poolaastal eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 39% võrra, kokku investeeris sektor tänavu kuue kuuga 4,37 miljonit eurot. Liha ja lihatoodete eksport moodustas esimesel poolaastal kogu põllumajandustoodete ja -saaduste väljaveost 6,8% (2013. aasta samal ajal oli see 8,3%). Statistikaameti andmetel eksportis lihatööstussektor esimese 6 kuuga ligi 14,3 miljoni euro väärtuses toodangut, mida oli 2,9% vähem kui eelmisel aastal samal perioodil. Sektori esimese poolaasta käive suurenes võrreldes eelmise aasta sama ajaga 1,9%, ulatudes 148,2 miljoni euroni. (ME)

PRIIT SIMSON/POSTIMEES

Väärtuslik põllumaa vajab kaitset

Veest ja põllumajandusest Peeter Raidla maaelu@ajaleht.ee

ümmekond päeva tagasi, 17. oktoobril 2014 Järvakandi kultuurihallis toimunud Eesti põllumeeste keskliidu konverentsil oli üks esinejaist keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Rene Reisner, kes võttis kokku veemajanduse praegused probleemid. Maa Elu peab tarvilikuks Reisneri ettekannet pisut põhjalikumalt tutvustada. Reisner tõdes, et olulised veemajandusprobleemid Eestis on seotud asulate heitveega ja reovee puhastamisega, põllumajandusest pärit saasteainetega ning veekogude paisutamisega. Ta juhtis ka tähelepanu asjaolule, et kui aastal 2010 hinnati 72% pinnaveest heaks, siis praegu on heas seisundis ainult 62% pinnaveest. Üks languse põhjusi on mõistagi see, et nende mõne aastaga on tarkust juurde tulnud ja veemajanduse seisundit mõõdetakse varasemaga võrreldes. Samas on mõju seisundile seda suurem, mida rohkem on veekogu valgalal haritavat maad või inimesi. Veeseadust on viimase 20 aasta jooksul muudetud pea 50 korda, tihti just põllumajanduse tõttu. Kõikide olemasolevate nõuete eesmärk on vähendada saasteainete jõudmist vette. Saasteainete vähendamiseks on kaks peamist võtet – kasutada vähem toitained või võtta veekeskkonda jõudnud saasteained sealt välja. Rene Reisner tõstis esile viimasel ajal tehtud muudatused Eesti õigusaktides ning toome need siinkohal ka eraldi välja.

MUUDATUSI VEEMAJANDUSEGA SEOTUD ÕIGUSAKTIDES ● Mineraalväetisi ja vedelsõnnikut ei tohi laotada 15. oktoobrist kuni 31. märtsini ega muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud. Tahesõnnikut ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 31. märtsini ega muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud. ● Väetise laotamine pinnale on keelatud haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10 protsendi. Kui maapinna kalle on 5–10 protsenti, on pinnale väetise laotamine keelatud 1. oktoobrist kuni 31. märtsini. Erandina on kaldega alal pinnale väetise laotamine lubatud veeseaduse lõike 412 alusel sätestatud juhtudel. ● Kasvavate kultuurideta põllul tuleb sõnnik lämmastikuühendite lendumise ja pinnaveega ärakande vältimiseks pärast laotamist mulda viia võimalikult kiiresti, hiljemalt 24 tunni jooksul laotamise lõpetamisest arvates. ● Ületalve jäetavale taimikuga maa pinnale tohib tahesõnnikut laotada kuni 1. oktoobrini. Pärast 20. septembrit tuleb ületalve jäetavale taimikuga maale laotatavad vedelväetised anda pinnasesse viimise seadmetega. ● Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 25 kg fosforit aastas, kaasa arvatud fosfor, mis jääb karjatamisel maale loomade väljaheidetega. Haritavale maale antava fosfori kogust võib vajaduse korral suurendada või vähendada arvestusega, et jooksva viie aasta keskmisena antud fosfori kogus ei ületa 25 kg hektari kohta.

● Looduslikul rohumaal on keelatud kasutada väetisi, välja arvatud karjatamisel maale jääv loomade sõnnik, mille kogus ei tohi ületada veeseaduse lõigetes 41 ja 48 sätestatud lämmastiku ja fosfori piirnorme. ● Põllumajandustootja loomapidamishoonel, kus peetakse loomi üle 2 loomühiku, peab olema tekkiva sõnniku mahutamiseks lekkekindel sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla. ● Haritaval maal on aunas enne laotamist lubatud hoida kuni ühe kuu jooksul vaid tahesõnnikut, mille kuivainesisaldus on vähemalt 20% ning mis ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust. Aunas hoitav sõnnik ning sõnniku aunas ladustamine peavad vastama käesoleva veeseaduse § 261 lõike 1 alusel kehtestatud nõuetele. ● Erandina on Keskkonnaameti kirjalikul nõusolekul aunas lubatud hoida kuni kaheksa kuu jooksul sügavallapanusõnnikut, mille kuivainesisaldus on vähemalt 25% ning mille kogus ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust. ● Sõnnikuauna moodustamise alguse ja lõpu kuupäeva, paiknemise koha põllukaardil ning aunast sõnniku laotamise kuupäeva andmed kantakse põlluraamatusse. ● Sõnnikuaun peab paiknema tasasel maal, vähemalt 50 m kaugusel pinnaveekogust, kaevust ning karstilehtrist ning vähemalt 10 m kaugusel drenaažisüsteemist. Sõnnikuauna ei tohi rajada kaitsmata põhjaveega ega liigniisketele või üleujutatavatele aladele. Andmed: Rene Reisneri ettekanne

SIIIRUUP

Ostame metsakinnistuid, kasvavat metsa ja põllumaad Info tel 434 2330, 5343 2720 E-post apmets@apmets.ee

JUUST MUNAD

JOGURT

LIMONAAD

PIIM

KÜPSIS

APELSINID MAHL

KOMMID

KONSERV VIINAMARJAD

Tiina Konsum, Riia mnt 74, Pärnu, E–PP 9–22 9 22 t Kergu t Ker Ke gu A ja ja OO,, Kergu Ker kü küla, Vändra vald, tel 449 3442, E-P 9–19 t Max, Pärnu-Paide mnt nt 21 21, Vändra, Vändra tel 4466 7065, 7065 EE–R –RR 9–18 9–18, L 99–16 t Selja A ja O, Selja küla, Tori vald, tel 446 6625, E–P 8–20 t Sindi Konsum, Jaama 8, Sindi, E–P 9–22 t Tootsi Konsum, Kesk 7, Tootsi, tel 446 8475, E–P 9–20 t Tori A ja O, Pärnu mnt 3, Tori, tel 443 7470, E–P 9–19 t Vändra A ja O, Pärnu-Paide mnt 21, Vändra, E–R 7–18, L 8–15 t Vändra Konsum, Pärnu-Paide mnt 21, Vändra, tel 446 7063, E–P 9–22.

Maa Elu

TA R B I J A Ü H I S T U D

28. oktoober 2014

Ühiskaubanduse nooruslikud brändid Peeter Raidla maaelu@ajaleht.ee

Tänavu suvel sai alguse protsess, mis päädis septembri alguses sellega, et brändirõivaid müüv A&G Kaubanduse AS läks Tartu Tarbijate Kooperatiivi ainuomandisse. Seni Maksimarketi, Konsumi, A ja O ning EEhituskeskuse kaupluste kaudu tuntud Eesti Tarbijateühistute Keskühistu ning tema alla koondunud 19 piirkondlikku ühistut andsid sellega märku, et suudavad kaasa rääkida ka brändirõivaste turul ega samastu enam peamiselt säästukaardiga. Vahendab ju A&G Kaubanduse AS kaubamärkide Vero Moda, Jack&Jones, Esprit, Only, Vila ja Pieces all turustatavaid tooteid. Möödunud sajandi alguses Antslas ja Sindis alguse saanud tarbijasühistute liikumine ning 1919 loodud ETK elab praegu üle oma juba ei tea mitmendat noorust. On rajatud uusi ja korda tehtud vanu kauplusi. Vahepealsetel

aastatel jäi mulle kui kõrvaltvaatajale mulje, et lust kustutati registrist jaanuaris 2010) ja ViETK on oma positsioone tublisti loovutanud, rumaa Tarbijate Ühistu (kustutati oktoobris ehkki 1990. aastad algasid tarbijasühistutele 2012). Kaugeltki mitte kõik tarbijasühistud ei ole paljutõotavalt. Oli ju 1994. aastal Tallinnas koondunud ETK alla. Siit tabelistki leiab kolm Tihniku tänaval avatud Maksimarket üks Eesti esimesi suurtoidupoode üldse, kuid ühistut, mis on püüdnud hakkama saama siis tulid konkurendid ja trumpasõltumatuna. Need on Pärnu Majansid ETK mitu korda üle. Nüüd dusühistu, Märjamaa Tarbijate Ühistundub, et ETK hakkab kaotu ja Keila Tarbijate Ühistu. tatud turgu tagasi võtma. Neist kolmest suurim on A&G Kaubandus Koos millenniumivahe2003. aastal keskühistust lahkuesindab kaubamärke tusega sai alguse ka tarbinud Keila Tarbijate Ühistu, mis jasühistute süsteemi kortoimetab edukalt eeskätt tänu Vero Moda, rastumine. Oma elujõulisuoma Rõõmu Kaubamajale. Pärnu Jack&Jones, Esprit, se kaotanud ühistud lõpeMajandusühistu oli aga see, kes Only, Vila tasid tegevuse või läksid avas 1996. aastal esimese nn Aja Pieces. pankrotti. Näiteks on tegekaupluse. vuse lõpetanud Kunda TarOlgu lisatud, et maapiirkondades bijate Ühistu (kustutati reenim tuntud A ja O tegi esimest korda oma gistrist augustis 2000), Räpina Tarbijate Ühisuksed lahti oktoobris 1998 Haapsalus. ETK kotu (kustutati oktoobris 2006), Väike-Maarja dulehe andmeil tegutseb praegu 9 MaksimarTarbijate Ühistu (kustutati novembris 2008), ketit, 87 Konsumit, 151 A ja O kauplust ning 20 Jõhvi Tarbijate Ühistu (pärast pankrotimenetE-Ehituskeskust.

TARBIJAÜHISTUTE MAJANDUSNÄITAJAID (EURODES) 2013. AASTA MAJANDUSARUANNETE PÕHJAL 2013 265 063 751 58 003 240 55 004 816 40 032 560 37 397 320 28 314 315 26 229 925 26 158 040 25 756 516 22 211 481 18 667 776 17 216 722 17 013 132 9 670 733 9 490 959 7 948 083 7 599 110 7 536 958 6 670 872 6 349 207 4 917 255 3 612 151 1 718 889

Müügitulu 2012 249 064 137 56 655 724 56 750 948 37 897 403 35 863 736 27 735 670 25 216 023 24 995 502 24 301 526 20 771 734 17 865 174 17 746 221 16 235 525 9 121 793 9 640 678 7 303 751 7 368 414 7 307 395 6 396 371 5 562 867 4 731 828 3 765 689 1 766 660

Ühistu Eesti Tarbijateühistute Keskühistu Järva Tarbijate Ühistu Tartu Tarbijate Kooperatiiv Harju Tarbijate Ühistu Saaremaa Tarbijate Ühistu Viljandi Tarbijate Ühistu Keila Tarbijate Ühistu Põlva Tarbijate Ühistu Elva Tarbijate Ühistu Võru Tarbijate Ühistu Jõgeva Majandusühistu Rapla Tarbijate Ühistu Haapsalu Tarbijate Ühistu Hiiumaa Tarbijate Ühistu Vändra Tarbijate Ühistu Abja Tarbijate Ühistu Lihula Tarbijate Ühistu Tõrva Tarbijate Ühistu Antsla Tarbijate Ühistu Kilingi-Nõmme Majandusühistu Pärnu Majandusühistu Põltsamaa Majandusühistu Märjamaa Tarbijate Ühistu

2013 56 482 320 19 884 344 28 932 711 13 975 475 16 402 852 9 092 438 13 380 183 11 911 684 9 938 308 5 283 674 6 338 752 7 798 759 12 929 103 3 310 886 3 536 868 2 482 605 2 545 196 1 450 354 2 967 225 1 573 575 1 338 482 1 250 366 1 101 915

Varade maht 2012 52 391 157 19 973 038 27 297 372 13 435 289 14 618 390 9 356 446 12 923 968 11 993 472 10 062 780 5 096 212 5 574 321 7 224 985 12 687 202 3 121 078 3 314 264 1 917 883 2 636 754 1 493 371 2 633 712 1 663 801 1 208 348 1 259 586 1 114 626

2013 7 778 675 10 953 762 21 719 380 10 890 028 8 167 312 5 821 707 5 349 229 5 137 332 7 848 153 1 997 560 3 337 470 3 989 421 7 773 064 1 887 836 2 411 240 1 197 117 1 719 028 189 536 2 000 926 92 230 916 984 851 990 596 678

Omakapital 2012 8 566 020 10 160 462 18 872 495 8 679 554 7 088 769 5 121 191 4 571 005 4 724 712 7 253 226 1 525 912 2 977 841 3 760 871 7 117 844 1 575 127 2 201 339 1 049 048 1 556 811 139 374 1 868 105 135 483 769 354 872 398 567 769

2013 (-841 754) 793 197 951 818 2 210 394 1 078 603 704 186 778 228 407 950 594 949 471 723 360 315 228 570 906 269 312 629 209 901 148 069 162 217 50 162 132 936 (-43 253) 147 630 (-20 408) 28 929

Puhaskasum 2012 (-1 357 116) 1 484 439 2 679 185 1 240 967 994 596 560 503 627 805 476 926 565 929 93 680 350 579 368 464 530 234 168 453 194 800 165 673 161 651 28 588 126 940 56 663 170 760 54 033 19 557

Andmed: Maa Elu

LÜHIDALT

Eesmärk on Eesti teraviljaeksporti kahekordistada Põllumajandusminister Ivari Padar allkirjastas 17. oktoobril Eesti teraviljasektori arengukava aastateks 2014-2020, mis seab eesmärgiks suurendada teraviljatootmist 1,5 miljoni tonnini aastas ja kahekordistada teraviljaeksporti. Tegemist on esimese teraviljasektorit hõlmava arengukavaga, milles analüüsitakse Eesti teraviljasektori (sh õlikultuuride ja kaunviljade) hetkeseisu. Selle alusel kavandatakse sektori edasiseks arenguks vajalikke meetmeid ja tegevusi püstitatud eesmärkide täitmiseks, teatas põllumajandusministeerium „Ületame tänavu teraviljatoodangus esmakordselt ajaloos ühe miljoni tonni piiri. Arengukava järgi jätkame saagikuse suurendamist teraviljakasvatuses ja kasvatame 2020. aastaks tootmismahu 1,5 miljoni tonnini. See lubaks meil eksporti juba kahekordistada,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar. (ME)

Riik soetab mobiilse põletusahju Valitsus eraldas oma reservfondist põllumajandusministeeriumile 267 500 eurot, et katta sigade aafrika katku ennetus- ja tõrjeabinõude kulusid. 227 500 euro eest soetatakse riigile kuuluvale loomsete jäätmete käitlemise tehasele AS Vireen mobiilne põletusahi, mida saab kasutada seakorjuste, sh talvetingimustes metsseakorjuste kohapeal hävitamiseks, et vähendada taudi levimise riski. „Kuigi põhifookus on seakatku farmisigadeni jõudmise vältimine, peame valmistuma ka kõige halvemaks. Läti ja Leedu kogemus on näidanud, et mobiilsest põletusahjust on suur abi haiguskollete likvideerimisel,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar. 40 000 eurot plaanitakse täiendavate kontrollide läbiviimiseks seakasvatustes ja desinfektsioonivahendite ostmiseks. „Need meetmed aitavad vähendada ja maandada riski taudi ülekandumiseks metssigadelt kodusigadele,” lisas Padar. Iga loomapidaja peab järgima ettenähtud bioohutusmeetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta, toonitas põllumajandusministeerium. (ME)

Brushwood OÜ Hakkepuidu tootmine ja müük Raie t Kokkuvedu t Hakkimine

OSTAME √ võsa ja lehtpuistu raieõigust √ virnastatud võsa ja raidmeid √ virnastamata võsa ja raidmeid √ saetööstuse jäätmeid (pinnud jms) √ küttepuid (pikkus alates 2 m) e-post arne@energywood.ee tel 5300 0304

MÜÜME HAKKEPUITU PUIDU HAKKIMISE TEENUS e-post jan@energywood.ee tel 5648 9732

KIIKA AEDA

28. oktoober 2014

Maa Elu

AIAVEERG

Viinapuu sügislõikus Säde Lepik maaelu@ajaleht.ee

Mustangi talu Võrumaalt on sügislaatadel korraga müünud nii ‘Polka’ marju kui taimi, millel asitõendiks marjadki küljes.

MAA ELU

Vaarikakuu oktoober Säde Lepik maaelu@ajaleht.ee

ktoobris on parim aeg vaarikaid istutada. Kui teie aias kasvab taasviljuvaid sorte, saate sügisel vaarikatega maiustada ja neist moosigi keeta. Vaarikaid saab istutada kuni mulla külmumiseni. Oktoobris on seda hea teha seepärast, et võrsed on kasvu lõpetanud ja pole muret kastmisega, mullas on tavaliselt niiskust piisavalt. Kevadel istutatud vaarikad ootavad kindlasti järjekindlat kastmist ning siis on ka oht vigastada juurtel arenevaid pungi, mis on juba suured ja võivad murduda. Pungadest kasvavad saagivõimelised lisavõsud. Koduaia vaarikaistandik sobib hästi päikesele avatud kohta, kus kasvatasite enne köögivilja, seal olete maad kindlasti väetanud ja umbrohtu mulla harimisega talitsenud. Vaarikale meeldib toitainete- ja huumuserikas muld. Ühiste kahjustajate pärast ei ole vaarikale head eelviljad maasikas, maavitsalised (kartul) ja ristõielised. Enne, kui istutate vaarikad samasse kohta, kus nad aias varemgi on kasvanud, pidage umbes viis aastat vahet. Raske paakuv savimuld, kus vee- ja õhuvahetus on häiritud, ning liigniiskuse ja külmakahjustuse ohuga madalad kohad vaarikale ei sobi. Vaarikas ei lepi ka kuivusega.

ru, niidetud rohu, kõdusõnniku, puulehtede või freesturbaga. Multš pärsib ka umbrohtude kasvu.

Taasviljuvaid vaid vaarikasorte, mis annavad vad suurema osa saagist ist esimese aasta võrsetelt, etelt, on Polli Aiandusuuringute suuringute Keskuses juba ba paarkümmend aastat stat katsetatud, d, mõned neist on ka soovitussortimendis. Laatadel ringi vaadates aga ga tundub, et sügisel saaki andvad vaarikad rikad on just praegu moodi oodi minemas. Kõike, mis kasvab, ei peagi tingimata gimata oma aeda tahtma a ning ka hea asjaga tutvumine utvumine võtab natuke uke aega. Mina sain taasviljuva vaarika „pisiku” külge mõne aasta eest, kui sugulane mind septembri lõKoduaia pus oma aeda vaarikale kutsus. vaarikaistandik Enne istutamist võiks Kargel päikselisel päeval oli tomulla sisse segada 10–20 re vaarikaid korjata ja vaadata, sobib hästi päikesele kg komposti. Istikute vaet kased on juba täitsa kollased. avatud kohta, kus hekauguseks jätke umbes Hästi eriline tunne on vaarikaid kasvatasite enne 50–70 cm, reavahe võib konoppida ka esimese lumega. Nopköögivilja. duaias olla 1,5 m. Ka palpimist ja moosikeetmist naudid siis, jasjuurse istiku juuri ei pea kui selleks on aega, mitte siis, kui kogu kärpima, sättige need istukasvanud saak ootab korraga hoidistamist. tades kulgema piki tulevast vaarikarida. VaariSügisel tuleb vaarikaid iga paari päeva tagant kale meeldib multš, kevadel istutades on see korjata, niiskete ilmadega lähevad vaarikad niiskusehoidjana asendamatu abiline. Katke kergesti hallitama. pärast istutamist mullapind taimede ümber Eriti tore on muretult suhu pista ussideta näiteks põhu, adru, komposti, lehtpuusaepuvaarikaid. Taasviljuvate vaarikate eelmise aas-

ta varred tasub kevadel korraga maha lõigata, suurem saak tuleb nagunii ju uutelt vartelt. Need aga õitsevad hiljem ja selleks ajaks on vaarikamardikas munemise mune juba lõpetanud. Nii polegi tar tarvis vaarikavaarikamardikat usse karta ega vaar pritsides tõrjuda. Kõige tuntum taasviljuv vaarikasort on meil me üsna suureks põõsaks põõ kasvav püstiste vartega püst Poolas aretaPo tud ‘Polka’. Maitsvad punased marjad on suured ja tugevad, need ei lagune ne ega kao kaota värvi isegi süg sügavkülmutatult. Sügisene Sü saak kestab augusti teisest pool poolest külmadeni. Eelmi Eelmise aasta varred võta võtab talv enamasti ära, need lõigake kevadel maha. mah Suuremates vaarikaista vaarikaistandustes lõigatakse varred ära juba sügisel, kohe pärast saagikoristust. Üsna talvekindel Vene sort ‘Babje Leto’ annab varase saagi eelmise aasta vartelt, teine saak algab augusti keskel. Viljad on keskmise suurusega. Vartel on ogasid vähem ja vaarikate noppimine seetõttu mõnusam. Sordil ‘Pokuska’ ogasid peaaegu polegi. Tugeva püstise kasvu ja väikeste ogadega Poola sordi ‘Polana’ suuri marju jätkub külmadeni. Üsna vana Vene sordi ‘Progress’ saak algab nii hilja, et ei pruugi meil hästi valmida. Sama viga on ka Ameerika sordil ‘September’. Taasviljuvaid sorte on meie puukoolides järjest rohkem müügil. Mõned sordid üllatavad ka värviga: ‘Salme’ vaarikad on oranžikaskollased ja ‘Poranna Rosa’ omad kollased.

Kui tahate kile- või klaasmajast igal aastal ilusaid lauaviinamarju saada, tuleb viinapuid hilissügisel korralikult lõigata. Varakevadeks ei tohi seda tööd jätta viinapuu tugeva mahlajooksu tõttu. Viinapuu ootab terve suve näppimist nagu tomatki ja käest lastud taime sügisene kujunduslõikus võib hirmu nahka ajada. Sel juhul tasub 1. või 2. novembril minna Vändra valda Saare-Tõrvaaugu aiandisse viinapuu sügislõikuse õppepäevale, kus aednik Harri Poom selle kunsti selgeks teeb. Ta õpetab ka seda, kuidas viinapuid talveks katta ja soovijad saavad mõne pookoksa. Viinamarju on Saare-Tõrvaaugu aiandis kasvatatud ligi 20 aastat. Tänavu on asi eriti õpetlik, sest kujundamisootel on nii ühe-, kahe- kui mitmeaastased viinapuud. Sügislõikusega võib alustada paar nädalat pärast seda, kui öökülmad on viinapuudelt lehed ära võtnud, tavaliselt jääb õige aeg oktoobri lõppu või novembrisse. Selleks ajaks on toitained jõudnud liikuda viinapuu juurtesse ja mitmeaastastesse okstesse ning on näha, millised võrsed on korralikult korgistunud ja talveks valmis. Täiskandeeas viinapuult tuleb sügisel ära lõigata umbes samapalju, kui suvel juurde kasvas. Esiteks lõigake ära rohelised korgistumata oksatipud, ennakvõrsed, väänlad ja kobarate jäänused. Siis eemaldage tüvelt või muust valest kohast kasvanud oksad, mis jäid suvel rohtsete võrsetena välja murdmata. Lõigake ära ka peened ja lühikesed oksad, mis ilusaid kobaraid nagunii ei kasvataks. Parimat saaki võib loota keskmise jämedusega okstelt. Kui eellõikus tehtud, paistab juba paremini, kui mitu ja millised viljaoksad tasub alles jätta. Saagi suurus sõltub sellest, palju viljakandvaid võrseid põõsale jääb. Kui neid on ülearu, siis ei kasva viinamarjad suureks ega magusaks. Kui jätta võrseid liiga vähe, siis hakkavad need vohama ning järgmisel aastal ei moodustu piisaval hulgal hästi arenenud õiepungi. Harri Poomi sõnul on paras, kui täiskasvanud ja keskmise kasvuga viinapuul jääb pärast sügislõikust talvituma 35–45 punga. Allesjäetavate üheaastaste okste arv sõltub nende pikkusest: sama pungade arvu juures jääb pikemaid võrseid vähem ja lühemaid rohkem. „Oleme jätnud igale viinapuule paar pikka (1,5 m) ja tugevat viljaoksa, need kinnitame kevadel maapinnast umbes meetri kõrgusel rõhtsalt paiknevale traadile. Kui viinapuul on teie kasvuhoones palju kasvuruumi, võiks pärast sügislõikust taimele jätta ka neli tugevat üheaastast 1–2meetrist oksa,” õpetab Poom. Kui viinapuu korralik kujundamine raske tundub, tasub alustuseks kasvatada avamaal lõunakaarde vaatava seina ääres Lätis aretatud tumesiniste viinamarjadega sorti ‘Zilga’. Paljud ongi nii teinud, sest varane ja talvekindel ‘Zilga’ on Eestis levinuim viinamarjasort. ‘Zilga’ on vähenõudlik ega jäta saagita isegi siis, kui lasta tal metsikult kasvada ilma lõikamise ja talvekatteta. Saare-Tõrvaaugul on keskmine saak seda sorti kandeeas viinapuult olnud umbes 20 kg. Loe lisa lehelt http://e-aiand.ee.

Lõunaseina ääres saab ‘Zilgad’ kasvatada ka ilma kujunduslõikuse ja erilise hoolduseta. ME