Ivo Jürgenson: Me ei ole tõepoolest meeletult surunud ja maailma vallutamisest isegi ei unista. Lk 2–3
NR 2 • 28. OKTOOBER 2014
Priit Putko: Põllumees ei taha vaadata börsil viljahinda. Lk 4–5 Sügislõikus: Kui tahate saada ilusaid lauaviinamarju, tuleb viinapuid lõigata.
Lk 8
Maareform Riigi omandis ehk keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate kinnisasjade müüki avalikel enampakkumistel korraldab maa-amet. Enampakkumisest võivad osa võtta kõik soovijad. Aastail 2003–2013 on amet võõrandanud kokku 47 775 ha maad kogusummas ligi 129 miljoni euro eest.
Võimalused põllumajandusmaad kasutada ja omandada on üsna laialdased ning huvilistel ka võimalus valida, kas osaleda maa rendileandmise enampakkumisel ja saada seeläbi maakasutusõigus viieks aastaks sõlmitud rendilepingu alusel või omandada maa avalikul enampakkumisel.
Riigi omandis olevate põllumajandusmaade kasutusvaldusesse andmine toimub juba 1999. aastast maavanemaga sõlmitud lepingu alusel. Esialgu sõlmiti kasutusvalduse lepingud kuni 20 aastaks, alates 2003. aastast anti maad kasutusvaldusesse kuni 15 aastaks. Samas on kasutusvaldajale antud võimalus pärast kahe aasta möödumist maa välja osta.
Kuna riigivara saab võõrandada üksnes harilikule väärtusele vastava tasu ehk kohaliku keskmise müügihinna ehk turuhinna eest, siis on turuhind oksjonil ka maa müügi alghind. Selle arvutamise aluseks on maa-ameti tehingute andmebaas. Kui enampakkumine nurjub, lubab riigivaraseadus alghinda alandada kuni 20%.
On ka selliseid maid, mida ei ole võimalik erastada ega tagastada ning mida ei ole taotletud ka munitsipaalomandisse – need jäetakse riigi maareservi. Maareservi moodustamisega tegelevad peamiselt Maa-amet ja Riigimetsa Majandamise Keskus. Maa riigi omandisse jätmise õigus on ka maavanematel, kes on seda aga küllalt vähe kasutanud.
Riigi omandisse jäetud reservmaade rendile andmine toimub samuti avalikul kirjalikul enampakkumisel, alghind leitakse viimase aasta jooksul sõlmitud rendilepingute kasutustasude põhjal. Alusandmeteks on viimase aasta jooksul sõlmitud põllumajandusmaa rendilepingute kasutustasud riigi kinnisvararegistri andmetel.
Riigi maareservi jäetud põllumajanduslikke maid on võimalik anda ka kasutusse ehk rendile ja seda korraldab maa-amet. Nii näiteks saab maa-amet anda rendile varem ajutises kasutuses olnud põllumajandusmaid või suurepindalalisi põllumaid, et tagada nende jätkusuutlik kasutus. VÄLJAVÕTTEID MAA-AMETI JUHI RAIVO VALLNERI ETTEKANDEST 17. OKTOOBRIL JÄRVAKANDIS TOIMUNUD EESTI PÕLLUMEESTE KESKLIIDU AASTAKONVERENTSIL “PÕLLUMAJANDUS SUURE POLIITIKA TÕMBETUULTES”.
ANTS LIIGUS
Maareform on sisuliselt lõppenud, maal on uuesti omanikud, toimib majanduse üks alustalasid ehk kinnisvaraturg. Eestis on maad üle 4,3 miljoni hektari. Sellest on 2014. aasta 1. oktoobri seisuga reformitud ja maakatastrisse kantud 96%, millest eraomandis on 60%, riigi omandis 39% ja munitsipaalomandis 1%. Moodustatud on 645 700 katastriüksust.