Maa Elu 10. detsember 2015

VÄINO LINDE: KUI MINA GAZ-53 OMANDASIN, OLI MASINAST ALLES VAID RAAM, KABIIN JA KOKKUJOOKSNUD MOOTOR.

ENDINE PEALINLANE LÜPSAB LEHMI MARIKA SOOTS PEAB ISE TALU JA KÄIB KA ASENDUSTALUNIKUKS.

KÜÜLIKUTEGA ON PALJU TÖÖD

ESTFARMIST PÄRIT JÄNKUPRAAD JÕUAB KADRIORGU PRESIDENDI PEOLAUALE.

Val

! e t o o t 0 0 0 0 2 e ikus ül

Teisipäeviti on üle 60 € ostude kohaletoimetamine

TASUTA! Tellimiskeskus: +372 5668 7957, +372 5687 7399 Tehniline konsultatsioon: +372 5697 0060 E-post: info@pmkaubamaja.ee SE Tehnikakeskus OÜ Selja tee, Sauga vald, Pärnumaa

www.pmkaubamaja.ee

10. DETSEMBER 2015 • NR 1 (29)

2 || INteRVJuu || maa elu

10. detsember 2015

Urmas Kruuse: olen sõnnikulõhna piisavalt nuusutanud PeeTer rAidLA aa Elu uuel kujul ilmumise hakk a mise eel soostus meie küsimustele vastama maae lu m i n i s ter Urmas Kruuse, kelle jaoks on olulisim küsimus, kuidas müüa põllumajandussaadusi selliselt, et põllumees saaks oma toodangu väärtusest rohkem ja õiglasemalt enda kaukasse.

Urmas Kruuse, teist sai põllumajandusminister tänavu mais.

Kui palju teil võttis aega, et aru saada, mis Eesti põllumajanduses üldse toimub?

Ega selleks väga palju aega antudki. Juba esimesel tööpäeval tuli tegeleda seakasvatuse ja aktsiaseltsi Rey pankrotiseisuga, mõelda sellele, mis saab siis, kui omanikud ühel päeval ütlevad, et neil sigade toitmiseks enam raha ei ole.

Kui rääkida üldises mõttes, siis olin ka varem põllumajandusega piisavalt kokku puutunud, küll mitte tegevpõllumehena. Suur osa minu lapsepõlvest ja noorusest oli seotud maaeluga. Isal koos oma isa ja vendadega oli talu, nii et olen sõnnikulõhna nuusutanud piisavalt. Küll ei saa ma kiidelda sellega, et olen traktoriga mööda põldu ringi sõitnud.

Kui võrrelda teie eelmist ametit tervise- ja tööministrina ja praegust tegevust maaeluministrina, mis siin kõige suurem erinevus on?

Mõlemad valdkonnad on omamoodi keerukad. Suurim vahe on ehk see, et töö- ja terviseministrina tuli rohkem tegeleda inimestega, siis siin pigem loomadega, kui rääkida piimanduskriisist ja seakatkust. Poliitikuna tuleb lihtsalt arvestada asjaoluga, et võid sattuda sektorisse, millega sul varem suurt kokkupuudet pole olnudki. Nagu elu on näidanud, ei olegi see alati esmatähtis.

Praeguses ametis on minu jaoks tähtis käia otse põl-

lul ja kohtuda inimestega, kes ise otseselt põllumajandusega seotud on. Olen lõpetamas oma niinimetatud üle-eestilist tuuri. Üks maakond, Läänemaa on veel läbi käimata. Siis võin öelda, et olen kogu Eestile tiiru peale teinud. Maakondades oleme korraldanud põllumeestega ümarlaudu lähtuvalt nii piimandus- kui ka seakriisist.

Mis on teie meelest praegu Eesti põllumajanduse probleem number üks?

Minu jaoks on number üks probleem see, kuidas müüa põllumajandussaadusi nii, et põllumees saaks oma toodangu väärtusest rohkem ja õiglasemalt enda kaukasse. Meil on väga tugevad ja tublid põllumehed, kes oskavad väga hästi toota. Teame, et Eesti suudab piima toota kaks korda enam, kui me ise tarbida jõuame. Küsimus on selles, kuidas me suudame piima aina rohkem väärindada. Vastasel juhul on raske loota, et esimesele ehk tootjatasandile tuleks tagasi enam lisandväärtust.

Vaja on hoiduda sellise pil-

EESTI PIIM HIINASSE

HIINA TURG VÕIB EESTI PIIMATOOTJATELE AVANEDA APRILLIS Eesti ja Hiina allkirjastasid 7. detsebril koostöömemorandumi, millega Hiina tunnustab siinse toidu- ja veterinaarjärelevalve üldist korraldust. Võimalik, et järgmise sammuna allkirjastatakse piimatootjatele Hiina turu avamist võimaldav memorandum ja seda juba järgmise aasta aprillis. „Allkirjastasime Hiinaga ministeeriumitevahelise vastastikuse mõistmise memorandumi, millega nad tunnustavad meie vetjärelevalve üldist korraldust. See on üldisem raamdokument ning vajab veel erisusi ja täpsustusi, ent on väga tugev baas lõp-

like kokkulepeteni jõudmiseni,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.

Ta rääkis, et järgmise sammuna viib Hiina läbi täiendavaid inspekteerimisi põllumajandusettevõtetes. Piimatootmise nõudeid tunnustav protokoll võidakse esialgse kava järgi allkirjastada juba aprillis. „See sisuliselt avaks piimatootjatele sealse turu. Soovitan huvitatud ettevõtetel juba praegu hakata enda tootmist ja nõudeid üle vaatama, et kõik hästi ja efektiivselt sujuks,“ märkis Kruuse.

Eesti piimatoodetelt ootab Hiina eelkõige kõrget kva-

liteeti. „Oleme mitmetel kõrgetasemelistel kokkusaamistel, sealhulgas peaministrite tasanditel jõudnud vastastikkuse mõistmiseni, et Eesti on Hiina jaoks eelkõige äärmiselt kõrge kvaliteedi turg.

Mahu poolest me kindlasti siseturuga ei võistle, ent kvaliteet on tugev,“ rääkis minister. „Peame meeles pidama, et metsaga koos on enam kui 50 protsenti Eestist mahe, see on meie tugevus.“ Vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastasid esmaspäeval Kruuse ja Hiina järelevalveasutuse AQSIQ aseminister Mei Kebao ning selle-

ga tunnustab Hiina Eesti toidu- ja veterinaarjärelevalvesüsteemi üldist korraldust. Hiina tunnustamissüsteem näeb ette, et lisaks riigi üldise toiduohutuse süsteemi toimimisele tunnustatakse järelevalvesüsteemi eraldi kõikide tootegruppide kaupa.

Ministeeriumide vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandum hõlmab koostööd regulaarse infovahetuse ning eksporditavate kaupade kvaliteedi ja ohutuse tagamiseks, et riikidevaheline kaubandus toimiks takistusteta.

(BNS)

di tekkest, et põllumajandus tähendab üksnes suuri ettevõtteid ja majandeid. Minu jaoks on äärmiselt oluline tagada, et sektori sees oleks väga palju eri ettevõtlusvorme, nii perekui ka väikeettevõtteid ja samas ka suuri tootmisi. Olen käinud näiteks pereettevõttes, kus on 50–60 lehma ning kus on hõivatud nii pereema, pereisa kui lapsedki. Neile on see elustiili ja hoiaku küsimus. Nad saavad endaga ise, ilma abilisteta hakkama. Kusjuures piima hind on ühesugune nii neile kui ka suurtootjale.

POLIITIKUNA TULEB LIHTSALT ARVESTADA ASJAOLUGA, ET VÕID SATTUDA SEKTORISSE, MILLEGA SUL VAREM SUURT KOKKUPUUDET POLE OLNUDKI. Nõndanimetatud esimese vabariigi ajal oli riik võtnud põllumajandussaaduste ekspordi paljuski enda hoole alla, kui mõelda omaaegsete eksporttapamajade ja Eesti Võiekspordi peale.

Kas praegu oleks selline suhtumine välistatud?

Meil on küll vabaturumajandus, ent kui vaadata kogu Euroopa põllumajanduspoliitikat, siis saame öelda, et ka praegu on maksumaksja võtnud osa põllumeeste koormast enda kanda. Seda erinevate toetuste kaudu, mida põllumeestele jagatakse. Näiteks järgmisel aastal läheb põllumajandus- ja kalandussektorile üle 300 miljoni euro. Vastavalt arengukavadele kuni 2020. aastani aga kokku ligi kaks miljardit eurot.

Samas ma ei saa olla lõpuni nõus sellega, et riik peaks hakkama tegelema tellimuste esitamisega põllumeestele. See ei ole jätkusuutlik. Ettevõtluse vabaduses on oma väärtus ja sisu. See seisneb selles, et iga ettevõte, ka põllumajandusettevõte, langetab ikkagi ise oma otsused. Riigi roll on pigem selleks vajaliku keskkonna loomises ja toetamises.

Kui võtta selle aasta maaelu arengukava, siis oleme seal öelnud, et meid huvitaks rohkem köögivilja- ja aedviljasektori areng, sest selle nii-öelda isevarustuse tase on näiteks piimanduse või seakasvatusega võrreldes hulga väiksem.

Eesti kurk oli ja on palju kallim kui Hispaania kurk.

Kui võtta aluseks ainult hinnatase, siis võiks ju Eestis paljud

tegevused üldse lõpetada. Kui hakata võrdlema suurtootmist väikeettevõttega, siis võib samuti jõuda järeldusele, et need väikesed pole üldse olulised.

Elu ei ole aga selline. Kui vaadata näiteks seda, et Eesti tomateid müüakse praegu ka talvel kaubandusvõrgus, siis paarkümmend aastat tagasi seda ju polnud. See on selge märk, et Eesti oludeski on võimalik edukalt areneda ja tarbija leida. „Eelista eestimaist” on jätkuvalt oluline ja Eestis toodetu osakaal ostukorvis peab veelgi kasvama.

Võtame näiteks Eesti õunad. Meie hoiutingimused ei ole veel nii head, et suudaksime oma õunale ka talve keskel kvaliteetse välimuse tagada.

Ma küll ei soovi, et Eesti õun muutuks sama töödelduks nagu lõunamaiste konkurentide oma, kuid meie hoiutingimused on keskmisest nigelamad või vanamoodsad, mis ei võimaldagi õuna pikka aega säilitada.

Eesti põllumehe kõige suurem soov on teha tööd samasugustes tingimustes, nagu need on ülejäänud Euroopas. Praegu see nii ei ole?

Mida me samade tingimuste all mõtleme, kui me sellest kogu aeg räägime?

Toetuste määra, mis Vana-Euroopaga võrreldes ulatub Eestis vaevu 50 protsendini.

Need määrad on tehtud 2010. aasta baasilt, mis praegustes tingimustes on juba moonutatud. Valitsus ei ole tõepoolest kahel aastal maksnud niinimetatud üleminekutoetust oma maksimummääras, mis 2016. aastal peaks olema üle 21 miljoni euro. Kui vaadata kõiki toetustega seotud sisendeid, siis kindlasti ei saa öelda, et meie põllumees oleks ülejäänud Euroopaga võrreldes selgelt viletsamates tingimustes. Kui räägiti läbi põllumajandustoetused aastaiks 2014–2020, siis seati sihiks jõuda perioodi lõpuks toetustega 75 protsendini Euroopa tasemest. Ja praegu on juba jutuks 100 protsendi saavutamine sellest järgneval perioodil.

Samas on selge, et need summad, mis Euroopast Eesti põllumajandusse on tulnud, on andnud päris korraliku tõuke põllumajanduse arengule ja põllumajandusloomade heaolu tõstmisele. Üks asi on Euroopa raha, teine asi need summad, mida meie oma valitsusel on õigus põllumajanduse toetuseks eraldada.

Me ei ole jah seda kaks aastat

maa elu || INteRVJuu || 3

10. detsember 2015 teinud. Umbes pooled Euroopa riigid maksavad erakorralist toetust täiendavalt Euroopa üldpaketile. Kuid ka selles Euroopa rahas on tegelikult Eesti riigi osa sees. Sel aastal maksame koos Euroopa rahaga erakorralist toetust 10,56 miljonit eurot.

Sellest 10,56 miljonist eurost on juba mitu kuud järgemööda räägitud, aga ühtegi senti sellest pole veel makstud?

Pärast lisaeelarve kinnitamist kirjutasin alla erakorraliste toetuste maksmise määrusele, see läks käiku ja sel nädalal peaks PRIA hakkama raha välja maksma, ilmselt 10. detsembrist alates. Igal juhul peab detsembris kogu raha välja makstud olema.

Mida Eesti on teinud seakatkuga seoses valesti?

Eestit ei saa seakatkuga seoses ära lahutada Lätist, Leedust ja Poolast. Arvestades ühtset strateegiat, mis kinnitati Euroopa Komisjoniga kooskõlastatult, võib öelda, et me ei ole teinud mitte midagi valesti. Lätis oli katkujuhtumeid peaaegu kaks korda rohkem kui meil, kuid nende nakatunud farmid olid Eestiga võrreldes palju väiksemad. Leedus oli jälle esimene juhtum suurfarmis, kus oli 19 000 siga.

Kui alguses olid need seakatku juhtumid kusagil kaugel, siis me ilmselt hästi ei tunnetanud kõiki ohte ega suhtunud hoiatustesse täie tõsidusega. Kui seakatk juba Eestisse jõudis, töötasime väga kiiresti välja oma toetuspaketid, mis võimaldasid väiketootjatel seakasvatusest väljuda. Valisime sellise tee, et ühe sea pidamist me ära ei keelanud, kuid ütlesime, et need, kes tahavad seakasvatusega jätkata, peavad teatud ohutustingimused täitma. Vahet pole, kas on siis üks, 20 või 2000 siga.

teerium, kelle pädevusse see peaks kuuluma, ei olnud alguses valmis seda tegema ning tema roll seakatku tõkestamisel oli alguses sisuliselt olematu. Aasta tagasi ei olnud ka põllumajandusministeeriumi ja keskkonnaministeeriumi koostöö sellisel tasemel kui nüüd, mil oleme paljud asjad omavahel selgeks rääkinud. Olgu või matmispaikade kokkuleppimisel.

OLEKSID TOOTJAD TEATUD KÜSIMUSTES SAMA ORGANISEERITUD, NAGU NAD TOOMPEALE TULID, OLEKS MÕNIGI PROBLEEM KIIREMINI LAHENENUD. Mis on sisuliselt muutunud pärast põllumajandusministeeriumi ümbernimetamist maaeluministeeriumiks?

Esiteks on tulnud meie alluvusse teatud piirkondlikud programmid, mis puudutavad näiteks Setomaa või Peipsi-äärse piirkonna arengut. Teiseks saame Leaderi programmi ja maaelu arengukava kaudu kontsentreeritumalt suunata tähelepanu maaelule kui laiemale teemale, mis aitab kindlasti uusi pere- ja väikeettevõtteid ja sellega koos uusi töökohti luua.

On avaldatud arvamust, et praegune maaelu arengukava aastaiks 2014–2020 on juba ajale jalgu jäänud ega vasta enam tänapäeva vajadustele. Viimati oli sellest

juttu piimandusfoorumil. Et oleks vaja rohkem müügile panustada, millest te isegi siinsamas eespool rääkisite.

Sõidangi just sel eesmärgil 6. detsembril Hiinasse (intervjuu toimus eelmisel nädalal – P. R.), et luua võimalus ka sealsele turule siseneda. See ongi riigi ülesanne – avada diplomaatilisel tasandil võimalused ettevõtetele mõistlikuks toimetamiseks.

Mis puutub piimandusse, siis Eestis miljoni tonni piima tootmine pole sugugi utoopia.

Aga seda miljonit pole mõtet toota, kui me ei suuda piima väärindada, et sellest saadav tulu kataks tootmiskulu ja jääks veidi ülegi.

Just äsja istusime koos ja arutasime uue piimatööstuse loomise võimalusi ühistulise liikumise kaudu. Kui suudetakse konsolideerida ja seljad kokku panna, siis saab sellest ka asja.

Algkapital on olemas.

Seoses Hiinaga tuleb mulle meelde üks Jaapaniga tehtud leping, mille järgi saadeti sinna piimapulbrit, mis oli tehtud hoopis im por tpii mast.

Jaapanisse läks proovipartii, mille eesmärk oli näidata Eestis tehtud toodangu kvaliteedi ja maitse sobivust Jaapani turule. Loodan väga, et sealne turg avaneb Eestile. Aga riik ei saa sekkuda ettevõtjate omavahelistesse suhetesse ja üksteise suhtes umbusalduse tekkesse.

Kui vaadata üldist kriisi Euroopas, siis näeme, et seal, kus ühistuline liikumine on mõistlikum ja heas mõttes laiem, on võimalik kriisiolukordi kergemalt üle elada. See tähendab aga, et ei pea kriisi saabudes tegema väga drastilisi muutusi kriisi üleelamiseks. Minu jaoks ongi just see võtmeküsimus. Meil on ses suhtes häid näiteid, olgu või teraviljakasvatuses. Tähtis on tagada kaubanduslik väljund. Samas kui vaadata meie suurpoodide piimalette, siis seal pakutavate toodete valik võtab silme ees kirjuks. Konkurents on hullumeelne.

Septembris käisid põllumehed Toompeal meelt avaldamas.

On teie meelest sellest saati midagi muutunud?

Mida tähendab muutumine?

Oleksid tootjad teatud küsimustes sama organiseeritud, nagu nad Toompeale tulid, oleks mõnigi probleem kiiremini lahenenud. Riik tegi sealihakonservide tellimuse, aga esimene partii konserve valmis Soomes kasvatatud sigadest. Mulle ei jäänud kuidagi kõrvu, et Eesti oma seakasvatajad selle vastu väga ägedalt protestinud oleksid.

Miks juba eelmisel sügisel ei pöördutud jahimeeste poole abipalvega metssigade arvu oluliselt vähendada?

Eksperdid arvavad siiani, et kuna me kohe metssigadele ajujahti ei alustanud, aitas see märgatavalt pidu r d ad a s e a k a tku k iiret levikut kodufarmidesse. Metssigade arvukust silmas pidades on katku leviku risk Eestis mitu korda suurem kui näiteks Soomes, kus on ainult paar tuhat metssiga.

Küttimisnormi suurendamist tänavu sügisel hakkas nõudma just maae lu m i n i s teer iu m.

Keskkonnaminis-

JuHTKiri

PeeTer rAidLA

peatoimetaja

21. SAJANDI SUURIM

T

äna Postimehe ja viie maakonnalehe – Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ning Valgamaalase – vahel nädalalehena ilmuva hakkavast Maa Elust kujuneb Eesti 21. sajandi suurim perioodiline väljaanne. Oma ligi 80 000 trükiarvuga Maa Elu jõuab lugejateni siit alates igal neljapäeval. Vahele jäävad vaid riigipühad.

Ehkki 10. detsembri Maa Elu kannab järjekorranumbrit 1, ei ole uus nädalaleht pidanud alustama sugugi tühjalt kohalt.

Juba septembris 2013 nägi trükivalgust Postimehe vahel kord kuus ilmunud Maaelu Edendaja, maakonnalehtede vahel ilmus aga eelmise aasta oktoobrist alates kaks korda kuus Maa Elu. Uus Maa Elu jätkab nende kahe lehe sissetallatud rada: Maa Elu on suunatud ettevõtlikule maainimesele. Neile, kelle põldudel valmib teravili ja juurvili, kelle aedades kasvavad köögi- ja puuviljad, kelle farmidest tuleb liha ja piim, kelle metsadest suunduvad saeveskisse palgikoormad. Neile, kes kannavad hoolt selle eest, et maaettevõtja elu kõikvõimaliku tehnikaga kergemaks muuta. Neile, kes muudavad põllul kasvatatu ja metsast saadu konkreetseks tooteks.

Paratamatult tuleb pilk peal hoida ka tagasilöökidel. Piimahinna madalseis ja katkust räsitud seakasvatus on selle värskeimad näited, mis juba on viinud esimeste pankrottideni. Maa ja mets võib küll omanikku vahetada, aga see ei kao kuhugi.

Hakkajaid ja ettevõtlikke inimesi jagub maal küllaga. Maa Elu ei hakka otsima vastust küsimusele, kas elu maal on võimalik. Sadade talude, põllumajandusja metsandusettevõtete edulood on sellele küsimusele ammuilma selge vastuse andnud. Nende elujõulisuse kinnituseks on nii Eesti oma investorite kui ka väliskapitali aina kasvav huvi maaettevõtete vastu.

Samas on maaettevõtlusel oma kindel spetsiifika. Olgu selleks siis võrdsete tootmistingimuste loomine üleeuroopalises mõõtes, kvootide ja eksporditurgude jaotus või erinevad põllumajandustoetused. Aga ka väiketootjate võimalused pakkuda konkurentsi suurtootmistele ning oma toodangut kauplusekettidele.

Maa Elu tahab oma kirjutistega olla kõigi nende probleemide keskmes. Rääkida konkreetsete näidete varal, kuidas üks või teine maaettevõte on neid probleeme ületanud või ületada püüdnud. Kõnelda maaeluga otseselt seotud seadusandluse muudatustest, põllumajandusele ja metsandusele keskendunud organisatsioonide tegemistest.

Peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@ajaleht.ee

Foto: Ülla tamm / valGamaalane

Makett Jaanus Koov, küljendus Raul Kask Keel ja korrektuur Reeli Ziius Reklaamitoimetaja Marvi Pristavka-Taal marvi@postimees.ee, telefon 739 0390 Müügijuht Jane Barbo jane.barbo@ajaleht.ee, telefon 526 3578 Väljaandja Postimees Grupp AS Maakri 23a, 10145 Tallinn, maaelu@ajaleht.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad).

Autoriõigused: Postimees Grupp AS, 2015

4 || kalatööstus || maa elu

10. detsember 2015

KODUMAISEL KALAL ON HEA KVALITEET. Forelli-, angersäga- ja angerjatooteid valmistav väike Aravuse kalatööstus otsustas kolme aasta eest tegevust alustades, et kasutab oma toodangus üksnes Eesti kala. Põhjuseks nii kodumaise kala hea kvaliteet kui ka tarbijate soosing kodumaise tooraine suhtes.

Eesti kala on Aravuse kalatööstuse üks trumpe KriSTiiNA KruuSe

maaelu@ajaleht.ee

eine põhimõtteline otsus oli Lääne-Virumaal Rakveres tegutseva kalatööstuse juhi ja ühe omaniku Heitti Irvali sõnul valmistada kalatooteid säilitusaineteta, sest suurem osa kalalettidel pakutavast, eriti just suurtööstuste toodang, sisaldab E-aineid. „Väiketootjal on säilitusaineteta lihtsam toota kui suurtööstusel, sest kogus on väiksem ja tööprotsess kiire,” nendib Heitti Irval. Näiteks esmaspäeval kasvanduses välja püütud kala jõuab sama päeva õhtuks Aravuse kalatööstusesse ja on kolmapäevaks juba valmistoodeteks tehtud.

Valikud on end ettevõtte juhi kinnitusel õigustanud.

Toodangu maht on kasvanud mõnesaja kilo pealt kuni pooleteise tonnini kuus. Järgmise aasta lõpuks võiks see number olla Heitti Irvali sõnul kaks korda suurem ehk läheneda kolmele tonnile kuus.

„Kasv on olnud tegelikult aeglane, kuid stabiilne,” märgib Heitti Irval ja selgitab, et firma on tegutsenud tasa ja targu, sest kolme osanikuga ettevõte on püüdnud pangalaenuta hakkama saada.

KONJAKIS FORELL Aravuse kalatööstuse tootevalikusse kuuluvad soolatud, külm- ja kuumsuitsutatud ning marineeritud kalatooted, mis valmistatud forellist, angerjast ja angersägast. Erilisemad tooted on näiteks konjakis laagerdunud soolaforell, marineeritud forell ja forellišašlõkk. Retseptid on Heitti Irvali sõnul kõik omalooming ning võrreldes tüüpretseptidega kasutavad nad vähem äädikat ja rohkem vürtse.

Kümmekond aastat ettevõttes Remedium (nüüd Dimedium) ka kalasööda müügiga tegelenud Heitti Irvali hinnangul on Eesti kasvanduste kala kvaliteet üldiselt hea ja toorainet jagub piisavalt. „Üksnes suvel suure kuuma ja kuivaga võib jõevoolust sõltuvates kasvatustes kalale nii-öelda mudamaitse juurde tulla. Siis on ajutiselt raskusi tooraine saamisega,” tõdeb ta. Muul ajal seda muret pole.

Küll aga on Eesti kasvatuste kala mõnevõrra kallim im-

portkalast. Näiteks angersäga saaks Heitti Irvali sõnul Leedust ja Poolast 20 protsenti, forelli 10–15 protsenti soodsamalt. „See tähendab, et minu kasumimarginaal on väiksem,” ütleb Heitti Irval, kuid lisab, et teisalt on Eesti tooraine kasutamine jällegi konkurentsieelis ja võimalus eristuda. Seetõttu on väiketööstus jäänud kindlaks oma kalakasvatajatest koostööpartneritele Pärnu-, Võru-, Saare- ja Harjumaal.

EESTISSE TUUAKSE TIHTI KASVUS MAHA JÄÄNUD VÄIKSEMAD KALAD. SUURED VIIEKILOSED LÕHED MÜÜAKSE NORRA JA SOOME OKSJONITEL PIGEM JAAPANISSE JA AMEERIKASSE. ERINEV KVALITEET Importkala kvaliteet pole Heitti Irvali sõnul iseenesest halb.

Vastupidi, Soomest ja Norrast saab osta väga head toorainet, kuid probleem on tema sõnul selles, et Eestisse jõudev kala müüakse maha kõik ühe sildi

all ega eristata, mis kvaliteediklassiga on tegemist. „Eestisse tuuakse tihti kasvus maha jäänud väiksemad kalad. Suured viiekilosed lõhed müüakse Norra ja Soome oksjonitel pigem Jaapanisse ja Ameerikasse,” räägib ta. Samuti tuuakse Eestisse marjakala, mille liha pole enam nii väärtuslik. „Mida rohkem on kalamari valmis, seda vähem on lihas kõike seda head alles, mille pärast kala süüakse.”

Heitti Irvali meelest võiks ka Eestis müüdava kala jagada kvaliteedi järgi kategooriatesse nii, et tarbija teaks, millise toorainega on tegemist ning miks mõni kala maksab rohkem kui teine.

Aravuse kalatööstus kasutab üksnes kasvanduste kala ning vabapüügikalu enda tootevalikusse lisada ei plaani. „Heeringas on suurtööstuste pärusmaa. See on odav toode, seda peab tegema tonne ja tonne, et endale ka mingi kasum jääks. Meie keskendume väikeses tööstuses nii-öelda vääriskaladele, mille hind on kallim,” selgitab Heitti Irval.

VALMIS KASVUKS Poode, mis Aravuse kalatooteid müüvad, on mitukümmend, nende hulgas näiteks

Tallinna ja Tartu kaubamaja, Selver, Talu Toidab turud, Viimsi market, Rakvere Maksimarket, aga ka kalatööstuse enda väike tehasepood Rakveres. Peagi lisanduvad nimistusse ka Rimi poed.

Ettevõttes on kuus töötajat, mida senise tootmismahu juures on Heitti Irvali sõnul palju, kuid töötajad on välja koolitatud kasvuplaani silmas pidades. „Ma ei taha, et ühel hetkel jääb pakkumine selle taha, et me ei jõua toota ja meil pole nii kiiresti võimalik inimesi välja koolitada,”

maa elu || kalatööstus || 5

10. detsember 2015

MAAMESSI PÕNEVAD EKSPONAADID PÄRJATAKSE LEHMAMÄRGIGA

K

„Väiketootjal on säilitusaineteta lihtsam toota kui suurtööstusel, sest kogus on väiksem ja tööprotsess kiire,” nendib Heitti Irval.

Fotod: Maarja Otsa

KALAÕLI JA -JAHU KÕRGE HIND ON MUUTNUD KALASÖÖDA KOOSTIST

V lausub ta. Järgmise aasta lõpuks võiks tootmismaht praegusega võrreldes kahekordistuda. Siiski näeb Heitti Irval, et edaspidigi on tegemist ennekõike väiketootmisega, mis suudab väiksuse eeliseid välja mängida tugevustena, nagu säilitusainete mittekasutamine ja tooraine kiire töötlemine.

Tulevikku jääb Heitti Irvali sõnul ka plaan hakata kala ise kasvatama, kuid see on praegu alles mõte ning konkreetsed sammud veel ootavad astumist.

eel kümmekond a a stat taga si koosnes kvaliteetseim kalasööt kalaõlist ja kalajahust. Praegu on aga selline kalasööt saanud luksuseks, sest kalaõli ja kalajahu hind on maailma börsil kõrgustesse kerkinud. Üks põhjus on toidu­ lisandid. Piltlikult öeldes söövad inimesed kalaõli kalade eest ära. „Oletame, et keegi hakkab tootma kalaõlikapsleid. Tema suudab need maha müüa sellise hinnaga, et võib börsile minna ja osta kalaõli kasvõi kuus korda kallimalt, kui seda saab teha kalasööda valmistaja,” selgitab kalasöödamüügiga tegeleva ettevõtte Dimedium kliendihaldur Heitti Irval üht hinnatõusu põhjust. „Kalaõli ja kalajahu on tänapäeval äärmiselt nõutud toorained, mille hind kujuneb börsil,” lisab ta.

Seetõttu on Heitti Irvali sõnul kalasöötade koostis viimase kümne aastaga märkimisväärselt muutunud: kalaõli ja -jahu on asendatud suuresti taimsete õlide ja ja-

aks aastat tagasi alguse saanud traditsioon tähistada Maamessi põnevaimad eksponaadid ürituse kujundusest pärit looma- või linnumärgiga kogub hoogu ning tänavuse LEHMA-märgi vastu on ettevõtted juba suurt huvi üles näidanud.

Suur osa Maamessi sise- ja välipindadest on juba broneeritud ning nii mõnigi messiuudis korraldajatele saladuskatte all juba teada. Konkurents, et saada tunnustatud LEHMA-märgiga, tõotab tulla tihe ning otsuse langetamine keeruline – LEHMA-märgi vääriliste eksponaatide arv on piiratud ning tunnustuse saavad ainult kõige huvitavamad masinad, seadmed või tooted.

Ka sel aastal koostab korraldusmeeskond Maamessi ainsa ametliku kataloogi, mille saavad tasuta kõik messikülastajad. Palume reklaamipindade broneerimiseks varakult ühendust võtta. Kataloogis saavad kindlasti ära märgitud ka Maamessi uudised – seega ei tasu külastajatele huvi pakkuvaid uudiseid enda teada hoida, vaid neist meile varakult märku anda.

Jätkuvalt on oodatud kõik põnevad ideed seoses messiga.

Neil, kes pole veel otsust langetanud, kas messil osaleda, soovitame kiirustada. Ettepanekud, arvamused ja osalemissoovid palume edastada e-postil margus@tartunaitused.ee või tel 504 2575.

Ilusat jõuluaega!

Kohtumiseni Maamessil 21.–23. aprillil!

AS Tartu Näitused

Futura kalaõli kapsel (looduslik oomega-3 ja E-vitamiin).

hudega, et kala hind oleks tarbijale vastuvõetav.

Maailma Toiduorganisatsiooni (FAO) raporti järgi saavutas kalaõli ja -jahu hind senise tipu 2014. aastal. Käesoleval aastal on hind langenud, kuid kalasööda valmistajate jaoks on see ikkagi se-

davõrd kõrge, et tootjad otsivad alternatiivseid võimalusi. Üks asendus on näiteks sojajahu, mis on neli korda kalajahust odavam. „Sööt maksab täna keskmiselt 1,5 eurot kilo ilma käibemaksuta. Kui seda toota sama retsepti alusel, mis

Foto: Aivar Aotäht / Sakala

kümme aastat tagasi, kui põhikoostise moodustasid kalaõli ja -jahu, siis oleks kalasööda hind kolm eurot kilo.

See tähendab, et forell maksaks poes täpselt kaks korda rohkem kui täna,” kinnitab Heitti Irval. „Enamik inimesi ei saaks seda endale lubada.”

2016. aasta kevadel toimuv arvult juba 24. Maamess on alati toonud kohale tuhandeid külastajaid.

Foto: Kristjan Teedema / Postimees

6 || kaRtul || maa elu

10. detsember 2015

KARTUL NÕUAB HOOLT. Kartulit kasvatatakse ja hoiustatakse Eestis üha vähem, kuid 75 kilogrammiga aastas inimese kohta saab meid siiski pidada vähemalt üle keskmise headeks kartulisööjateks. Kuidas aga kartulit hoiustada nii, et see kevadelgi toidulauale kõlbaks, käis Maa Elu uurimas Järvamaal Roosna-Allikul asuvas TÜ Talukartul tootmisüksuses.

Kartuli hoiustamine eeldab ranget reeglite järgimist TOOMAS ŠALdA

maaelu@ajaleht.ee

K

artuli hoiustamine eeldab mõnest lihtsast reeglist kinnipidamist, seda nii tööstuslikes kui ka kodustes tingimustes. Tulundusühistu Talukartul tootmisüksuse juht Tiiu Tikka kinnitab, et enim vigastatakse mugulaid koristamise ajal: „Peab hoolega jälgima, et vigastusi oleks võimalikult vähe – see tagab hoiustamise õnnestumise. Koristusaega tuleb planeerida olenevalt töö mahust ja ilmastikust, sobivamad on ikka kuivad ilmad temperatuuriga üle 10 kraadi, madalamal temperatuuril on kartul vigastustele vastuvõtlikum.

Kui kartul on koristatud märja ilmaga, tuleks lasta sel ära kuivada ning seejärel jätta paariks nädalaks tahenema kuiva õhurikkasse varjualusesse temperatuuril 15–16 kraadi. Õhuniiskus võiks olla 90–95%. Kui kartul on korralikult kuivatatud ja vähemalt kaks nädalat taheneda saanud, tuleb see sorteerida ning eemaldada mädanenud ja vigastada saanud mugulad. Valgust kartul ei kannata, valguse mõjul muutuvad mugulad roheliseks ning neis tekib mürgine aine solaniin. Tõmbetuult võiks samuti vältida, see muudab kartuli kibedaks, sobilik on jahe ja õhurikas hoiustamiskoht.” Talvel tuleb aeg-ajalt kontrollida, ega mädanikku pole tekkinud, ja riknenud kartulid ära korjata, sest mädanik levib kiiresti.

MIINUSKRAADE PEAB VÄLTIMA Talukartuli tööprotsessi kirjeldab Tikka nii: „Kõigepealt ladustame kartulid konteinerites või puistes virnadesse, seejärel algab hästi oluline valmimis- ehk raviperiood. See on aeg, kui mugulad järelvalmivad (20–30 päeva), toimuvad säilivust parandavad bioloogilised protsessid, koor kinnistub ja pakseneb, vigastuskohad armistuvad. Sobiv temperatuur mugulakihis on 16– 18 kraadi. Kartulit tuleb ventileerida sooja õhuga. Ventilatsioon peab korras olema, niiskust ei tohi ülearu olla, sest on oht, et kartulis tekivad mädakolded. Kui meile tuleb tuhat tonni väga märjalt võetud kartulit, on see tõsine probleem.

Seetõttu võtavad meie ühistu liikmed kartuli üles pigem varem, aga võimalikult kuiva ilmaga. Järgmises etapis hakkame

kartulit tasapisi jahutama, pool kraadi ööpäevas. Võtmise ajal on mugula temperatuur mullas 16–19 kraadi. Jahutame selle põhisäilitusperioodiks 4–6 kraadini, mis on ideaalne toidukartuli säilitamise temperatuur.” Miinuskraade peab igal juhul vältima, sest juba +1 kuni –1 kraadi juures muutub kartul magusaks, selles sisalduv tärklis muutub suhkruks ja veel külmemas kaotab mugul söögikõlblikkuse.

Talukartuli Roosna-Alliku ladu käitleb aastas umbes 6000 tonni kartulit. „Eks see kogus meil pimedas, jahedas ja ventileeritavas hoidlas seisab. Jahutusseadmete abil hoiame temperatuuri ühtlase. Maksimaalselt võib kartul meie tingimustes säilida üheksa kuud. Kolm kuud katame varajase kartuliga. Kõige pikemalt on säilitusperiood kestnud juuli lõpuni, aga lõpupoole on see pinev jälgimine, sest kartul võib hakata meeletu kiirusega kasvama. Euroopas hoitakse isegi septembrini-oktoobrini, ju trikitatakse ka kuidagi. 90 protsenti meie ühistu toodangust jääb Eestisse. Kui on soodne hind, oleme ka välja müünud,” räägib Talukartuli müügijuht Priit Siimon. Et tarbijani jõuaks kvaliteetne kartul, on abiks tänapäevane tehnika. „Kolm aastat tagasi ostsime uued sorteerimis-, pesu-, poleerimis- ja pakkeliinid. Kõik see kuulub ühistule. Võiks osta ka sellise tehnika, et inimesi polegi vaja, aga meil ei ole nii palju investeerimisvõimekust,” lisab Siimon.

TÜ Talukartul müügijuht Priit Siimon ja tootmisüksuse juht Tiiu Tikka pestud ja pakendatud kartulikoorma taustal.

Foto: toomas Šalda

IDUD TULEVAD KERGESTI Müügijuht rõhutab, et kartul peab jääma võimalikult kauaks puhkeseisundisse, et esimesed muutused toimuksid alles siis, kui see hakkab poodi jõudma.

Mingil juhul ei tohi idu kasvama hakata. Teadlased ongi sordid aretanud selle järgi, kui pikk või lühike on kartuli puhkeperiood.

PEAB HOOLEGA JÄLGIMA, ET VIGASTUSI OLEKS VÕIMALIKULT VÄHE – SEE TAGAB HOIUSTAMISE ÕNNESTUMISE. „Varajase kartuli puhkeperiood on minimaalne, see hakkab kiiresti kasvama ja idusid ajama. Mõnda aega saab seda siiski stabiilsel temperatuuril hoida,” ütleb Tikka. Siimon lisab, et varajase kartuli saagi peab realiseerima kindlasti

sügise esimeste kuude jooksul. „Kui oleme küll hästi säilitanud, aga soe õhk käib üle, on nädalaga idud peal.”

Talukartuli aastasest mahust moodustab varajane kartul umbes kümnendiku, ülejäänud 90 protsenti on keskvalmivad sordid. „Päris hiliseid sorte Eestis ei kasvatatagi, nende valmimise ajal on öökülmad liiga tavalised. Hilised sordid on küll tugevamad ja haiguskindlamad, need säilivad tänu pikale puhkeperioodile hästi, aga me ei saa neid riske võtta. Kohalik tarbija ei kipu ka hiliseid sorte eriti tahtma, sest need on väga paksu koorega. Neid kartuleid võib hoolikalt pesta, aga väljanägemiselt jätavad need ikkagi väsinud ja pesemata mulje,” kirjeldab Siimon Talukartuli sordieelistuse põhimõtteid.

TÜ Talukartul liikmed kasvatavad aktiivselt 12 sorti, proovitud on umbes 20. Talukartuli tippsordid on varajane „Flavia”, säilitussordid „Secura”, „Princess”, „Toscana”, „Campina” ning punase koorega „Red Lady” ja „Red River”. Eestlane eelistab poolmuredaid ehk universaalseid sorte, millest saab teha nii salatit kui ka putru, Euroopas tahetakse seevastu vesisemat kartulit. Siimoni sõnul on kurb, et siinne tavatarbija ei tee sortidel peaaegu üld-

se vahet, tähtis on vaid see, et kartul oleks terve ja tugev ning võimalikult soodne.

Väga kindlalt ei saa kartulikasvatajad end tänases Eestis tunda. Kui 1980ndate keskel kasvas kartul siin 100 000 hektaril, siis eelmisel aastal umbes kuuel tuhandel. Aga siiski kinnitab Siimon, et eestlane on hea kartulisööja. „Euroopas süüakse kartulit mitu korda vähem. Eestis süüakse 75 kilo inimese kohta aastas, Venemaal üle saja, Saksamaal 25 kilo. Hirmutab pigem langustendents. Mida rohkem inimene maailmas liigub, seda kirjumaks tema toidulaud läheb. Kuna praegu baseerub kogu Eesti kartulikasvatus siseturul, on edasiminekuruumi vähe. Üle toota pole mingit mõtet. Mullu sügisel olid hinnad näiteks nii all kui üldse võimalik: oli ületootmine, välja polnud kuhugi viia. Aga kevadel, tingituna sellest, et paljudel kasvatajatel pole korralikke hoidmistingimusi, oli hind meie jaoks juba õiglasem.”

G

t Fo

l

iP

iis

l o:

m oo

al /v

e

an

al

a am

maa elu || uuDIseD || 7

10. detsember 2015

Kas ostsite angerja või säga?

Mee või suhkrusiirupi?

MAA eLu

V

eterinaar- ja toiduameti toiduosakonna juhataja Heneli Lamp, toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Katrin Lõhmus ja toiduhügieeni büroo juhataja Ingrid Vesmes andsid maaeluministeeriumi veebilehel peetavas maablogis ülevaate Euroopa Komisjoni poolt liikmesriikides läbiviidud uuringu tulemusest. Maa Elu toimetus pidas vajalikuks sellest ka oma lugejaile teada anda.

Nimelt analüüsis Euroopa Komisjon tänavu suvel üle Euroopa kokku ligi 4000 valge lihaga kala proovi ja üle 2200 meeproovi. Kõik analüüsiks võetud Eesti meed vastasid nõuetele, kala puhul leiti üksikuid probleeme, selgus läinud reedel avaldatud esimese üle-euroopalise toidupettuste teemalise seire tulemustest.

Toidupettuste teema leidis laia kajastust 2013. aastal, kui mitmetes lihatoodetes tuvastati hobuseliha, kuid vastav märgistus toodetel puudus.

Sellest tingituna sattus toidupettuste probleem teravdatud tähelepanu alla ja tänavu tehti läbi esimene üleEuroopaline seire.

Kalade puhul kontrolliti toote vastavust märgistusele, kuna varasemad pistelised kontrollid on näidanud, et tarbijaid eksitatakse, pakkudes kallima kalaliigi asemel väljanägemiselt sarnast, kuid tegelikult hoopis teise kalaliigi liha. Mee puhul kontrolliti mee päritolu ja lisatud suhkruid.

Eestis võttis Veterinaar- ja Toiduamet juunis proove erinevatest kalandustoodetest ja meest erinevates etappides, nagu piirikontrollipunktis, hulgiladudes, tööstustes, jaekaubanduses ja toitlustusettevõtetes.

EESTI KALA ÜLDISELT KORRAS Analüüsimiseks võeti mitmesuguseid kalandustooteid, nii töötlemata kui töödeldud,

Eesti päritolu kui ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ning samuti kolmandatest riikidest pärit kalandustooteid.

Kokku võeti 48 proovi, millest 13 olid Eesti päritolu tooted, 20 EL ja EFTA riikide päritolu tooted ning 15 kolmandatest riikidest, peamiselt Hiinast. 48 proovist kaheksa puhul leiti, et proov ei vasta nõuetele. Nendest kaks olid Eesti päritolu kalandustooted ning kuus teistest ELi liikmesriikidest pärit tooted.

MIS OLID VEAD? Suurim probleem oli kalaliigi kohta käiva vale info andmine tarbijale.

• Kolme kalakonservi puhul leiti, et märgistusel tarbijale antav info kalaliigi kohta ei ole piisavalt täpne, nt esitati konservi märgistusel kalaliigina „säga”, aga DNA-analüüs tuvastas, et tegemist on „suure angersägaga”.

• Ühel juhul oli kalahoidises asendatud tursk Argentiina heigiga.

• Ühe juhtumi puhul tuvastati müügikohas, et kalafilee müügietiketil oli märgitud „paltuse filee”, kuid kauba saatedokumentide järgi oli tegemist hoopis süvalestaga, mida kinnitas ka DNA-analüüs.

• Ühe tursafilee konservi puhul tuvastati DNA-analüüsi käigus tegelikult kolme kalaliigi (tursa, saida ja merilesta) sisaldus.

• Ühes kuivatatud kalatootes tuvastati lisaks märgistusel esitatud särjele ka karpkala.

• Ühe külmutatud paneeritud kalatoote puhul tuvastati kilttursa sisaldus toote märgistusel esitatud tursa asemel.

Peamiselt analüüsis VTA jahutatud ning külmutatud kalafileesid, paneeritud fileesid, ühte või mitut kalaliiki sisaldavaid kalakonserve, suitsutatud ning kuivatatud kalatooteid. Uuriti valge lihaga kalaliike, mida Eestis peamiselt turustatakse: merluusid,

PeeTer rAidLA

maaelu@ajaleht.ee

E

hkki sigade Aafrika katku diagnoosimine ei ületa juba pikemat aega suurte meediakanalite infokünnist, väärivad enamasti just jahimehed oma leidudega siiski äramärkimist.

Näiteks perioodil 27. oktoobrist 30. novembrini diagnoositi Aafrika katk koguni 262 metsseal.

27. oktoobrist 2. novemb-

M

aailma Toiduorganisatsiooni (FAO) 5. detsembril avaldatud toiduhinnaindeks langes novembris 1,6 protsenti ehk 2,6 punkti võrra, jäädes 156,7 punkti juurde.

Langesid nii piimatoodete, liha, taimeõlide kui ka teravilja hinnad. Ainsana tõusis suhk ru hind – seda juba kolmandat kuud järjest. Kõige rohkem vähenesid taimeõlide ja piimatoodete hinnaindeksid (vastavalt 3,1 ja 2,9 protsenti ühe kuuga).

Teravilja hinnaindeks oli novembris 153,7 punkti, mis on 3,7 punkti ehk 2,3 protsen-

ti kuu varasemast vähem. Tegemist on teravilja odavaima hinnaga pärast 2010. aasta juunit.

Aasta varasemaga võrreldes on maailma toiduhinnaindeks langenud 18 protsenti. Kõige suurema kukkumise on läbi teinud lihahind, mis on aastatagusega võrreldes 23 protsenti madalam.

Teravilja ja õli hinnad on langenud aastaga 16 protsenti ja piimatoodete hind 15 protsenti. Ka suhkur, mille hind on viimastel kuudel küll tõusnud, on aasta varasemaga võrreldes praegu siiski maailmaturul 10 protsenti madalama hinnaga. (ME)

MAAPÕUE STRATEEGIA KOOSTAMISE ETTEPANEK SAI HEAKSKIIDU

V

alitsus kiitis eelmisel nädalal heaks keskkonnaministeeriumi ettepaneku koostada maapõue strateegia, mis luuakse eesmärgiga kasutada maapõue ja seal leiduvaid maavarasid Eesti ühiskonnale suurimat väärtust looval moel, arvestades sotsiaalmajanduslikke, julgeoleku, geoloogilisi ja keskkonnaalaseid aspekte.

Strateegiaga määratakse Eesti Vabariigi kui maapõue ja maavarade peamise omaniku roll ja huvid maapõue uurimisel, maapõue ja maavara-

Eestist võetud mee proovid vastasid nõuetele. ants liiGUs / PärnU Postimees

tursk, tilaapia, mintai, pangaasius, merilest, ahven, koha, haug, siig, karpkala, angerjas, särg, säga, paltus.

EESTI MEED VASTASID NÕUETELE Veterinaar- ja Toiduamet võttis kokku 20 meeproovi, millest neli olid Eestis toodetud mee proovid, kaheksa olid teiste liikmesriikide ja kolmandate riikide meeproovid ning veel kaheksa proovi olid meesegud. Analüüsitud Eesti meed vastasid nõuetele.

Analüüsiti väga erinevaid näitajaid, nagu nt organoleptika, diastaasarv (bioloogiliselt aktiivsete ainete ensüü-

mide sisaldus mees), elektrijuhtivus, õietolm, suhkrute sisaldus (sh võõrsuhkrute määramine). Mõnede näitajate osas on analüüsitulemused veel selgumas.

MIS OLID VEAD? Mittenõuetekohased tulemused saadi 20 proovist kolme puhul. Ühel juhul oli toode märgistatud pärnaõiemeena, kuid antud mesi sisaldas pärna õietolmu ainult 14%. Kahe meeproovi puhul ei oleks tohtinud neid tooteid mee nime all turustada, kuna diastaasarvud ja HMF-id ei vastanud määrusega kehtestatud nõuetele.

34 päevaga tuvastati 262 katkusiga rini diagnoositi sigade Aafrika katk 45 metsseal, kes kütiti või leiti juba lõpnuna. Maakondadest pakkusid leide Tartumaa, Lääne-Virumaa, Põlvamaa, Võrumaa, Viljandimaa, Järvamaa ja Valgamaa.

3. novembrist 9. novembrini diagnoositi Aafrika katk 46 metsseal, kes kütiti või leiti Valgamaal, Põlvamaal, Viljandimaal, Võrumaal, Jõgevamaal, Järvamaal ja Tartumaal.

9. novembril tuvasti Aafrika katk Ida-Virumaal leitud kahel metsseal, 13. novembril Raplamaal ühel kütitud metsseal ja 16. novembril Lääne-Vi-

MAAILMA TOIDUHINNAD LANGESID PISUT

rumaal ühel kütitud metsseal.

Lisaks jääb sisuliselt sama perioodi, 10.–16. novembri sisse veel tervelt 43 sigade Aafrika katku leidu Valgamaal, Põlvamaal, Jõrgevamaa, Tartumaal, Järvamaal, Lääne-Virumaal, Pärnumaal ja Viljandimaal.

Ajavahemikul 17.–23. novembrini diagnoositi Aafrika katk 50 metsseal, kusjuures leide pakkusid juba tuntud piirkonnad: Järvamaa, Põlvamaa, Tartumaa, Pärnumaa, Võrumaa, Valgamaa, Lääne-Virumaa, Viljandimaa ja Jõgevamaa.

Novembri viimasel nädalal, 24.–30. novembrini diagnoosi-

ti sigade Aafrika katk aga juba 74 metsseal ning taas pakkusid leide Järvamaa, Põlvamaa, Tartumaa, Võrumaa, IdaVirumaa, Pärnumaa ja Valgamaa, Lääne-Virumaa, Jõgevamaa ja Viljandimaa.

Siinkohal tasub veel meelde tuletada, et jahimeeste ette tänavusel jahihooajal püstitatud eesmärgist küttida 29 608 metssiga oli 1. novembriks lastud 15 361 metssiga, millele tuleb lisada 965 hukkununa leitud ja 6 hukatud looma. Maa Elu trükkimineku ajaks ei olnud novembri küttimisandmed veel laekunud.

de kasutusse andmisel ning kasutamisel.

Koostatavas strateegias käsitletakse kogu maapõue potentsiaali, sealhulgas maavarasid; maapõue kui maatuge, mis on vajalik maakatte säilitamiseks ja hoidmiseks, ehitiste kandmiseks ja loodusobjektide ning mälestiste kaitse tagamiseks; maapõue kui ehituskeskkonda, mis on kasutatav allmaarajatiste (tunnelid, mahutid jne) ehitamiseks; põhjavett ja maa(põue)soojust, mis oleks kasutatav energiatootmiseks. (ME)

8 || kÜÜlIku- Ja lINNukasVatus || maa elu

10. detsember 2015

Jänku- või pardiprae jõuluks saad tuttavalt kasvatajalt KriSTiNA TrAKS

maaelu@ajaleht.ee

u i k üülik üle tee jook sis, oled täiesti õiges kohas,” vastab Anneli Naadel reipalt telefoni, kui uurin, kas olen ikka õigel teel Estfarmi küüliku- ja linnukasvatusse.

Tartu lähedal Vorbusel on kodu paarisajale küülikule ning väga kirjule linnuseltskonnale. Küülikuliha läheb müügiks restoranidele ning linnudki pole vaid vaatamiseks, vaid Estfarmis tegeletakse nende aretamise ja huvilistele müügiga. Siin on suur ja liigirohke hanekollektsioon, mitut tõugu parte, faasaneid, kanu, vutte.

Kui tahta poest osta jõululauale midagi tavapärasemast eksootilist, näiteks kodumaist küüliku-, hane- või pardiliha, siis tõenäoliselt seda ei leia ja prae lauale saamiseks tuleb mängu panna tutvused. „Tõepoolest ei jõua kauplustesse kodumaine hane- ja pardiliha, kuid see ei tähenda, et neid Eestis ei kasvatata. Kasvatatakse küll, kuid mitte massiliselt ja see ongi üks probleem: Eestis pole ettevõtet, kes suudaks kokku saada nii suure veelindude partii, et regulaarselt restorane varustada. Ai-

nuüksi üks Tallinna restoran vajab 300 pardikoiba nädalas ning on palju väikesi nüansse, mis on üliolulised: et müüdavad linnud oleksid ühevanused, et liha oleks kvaliteetselt ja õigesti tükeldatud,” räägib Estfarmi üks omanikke Anneli Naadel. „Ka on väikekasvatajale kehtivad nõuded sama ranged nagu suurtele ning seetõttu ei olegi võimalik liha müüa. Peaksime nende nõuete täitmiseks tegema investeeringuid, mis paraku käib väikekasvatajale üle jõu. Seega saab linde müüa vaid elusalt.”

Küülikulihaga on seis tema sõnul veidi parem, seda müüb Estfarm restoranidele ning on müünud ka mõnedes Eesti kauplustes. Estfarmist pärit jänkupraad jõuab ka Kadriorgu presidendi lauale ning on olnud menüüs vabariigi aastapäeva vastuvõtul. „Restoranide turg on selline, et peakokad otsustavad, kellelt nad midagi ostavad. Kui peakokk on sinu pakutuga rahul, siis ta jääbki sinult ostma,” räägib Naadel.

Jutul, et küülikulihal pole Eestis kalli hinna tõttu turgu, ei ole tema hinnangul alust. „On küll turgu, sest väga palju küsitakse meilt seda liha. Kõik ostetakse ära. Eesti inimene ostab heameelega kohalikku liha, kui selle hind on mõistlik, mitte mitu korda kallim kui importlihal. Väikese hinnavahe kannatab ostja välja,” ütleb Naadel. Estfarmis kosub korraga 200– 250 küülikut. Valdavalt müüakse liha värskena restoranidele.

KÜÜLIKUTEGA ON PALJU TÖÖD Küülikukasvatus on Naadeli sõnul üsna töömahukas ning loomad on õrnad – äkiline söödamuutus või liigne stress võib neile hukatuslikuks saada. Isegi puuride vahel kõndiva inimese peale lähevad

KORD PARANDAS ABIKAASA KATUST JA KÜÜLIKUD OLID TÄIESTI ENDAST VÄLJAS, SEST KUNAGI POLE KATUSEL KEDAGI OLNUD. loomad nii närvi, et hakkavad puurides vurrkannina ringi jooksma ja võivad selle tegevuse juures oma selgroo murda. „Minu nipp on see, et puuride vahel käies ma räägin – nad tunnevad mu häält ja rahunevad.

Foto: Urmas lUiK / PärnU Postimees

Neid häirib iga tavapärasest erinev olukord, näiteks kui on erksavärviline särk seljas või valge viljakott õlal. Kord parandas abikaasa katust ja küülikud olid täiesti endast väljas, sest kunagi pole katusel kedagi olnud,” kirjeldab Naadel.

Seedimine on küülikul samuti väga õrn ja juba väike kõrvalekalle tavapärasest toidust võib tekitada kõhulahtisust. „Meil on küülikud jõusööda peal, haljassööta me neile ei anna, sest see on väga töömahukas. Kui küülikut tuleb ostma mõni väikefarmer või pere omale lemmikuks, siis loeme alati sõnad peale, kuidas looma tuleb sööta. Paraku on jutt tihti nagu hane selga vesi, sest juba autoga meie juurest välja keerates haaratakse suured peotäied rohtu, et jänkut toita. Pole haruldane, kui juba järgmisel päeval tuleb kõne, et küülikul on kõht lahti,” sõnab Naadel. Ta soovitab küülikut valida mitte selle järgi, kes puuris rohkem jookseb: lidumine näitab, et loom on väga närviline ja tal on suurem oht stressi surra.

MUSTAD KANAD Peale küülikute elab Estfarmis palju eri tõugu linde. Ainuüksi kanu on 15 tõugu. Kõige eksootilisemad on süsimustad Ayam Cemani tõugu kanad.

Efektse välimusega kanad on aretatud Indoneesias Jaava saarel ja tõlkes tähendabki ayam cemani „täiesti must”.

Mustad ei ole mitte ainult linnu suled, vaid ka liha. Munad on aga õrnroosad.

Eksootiline elukas mak-

sab kopsakat hinda, lausa kuni 2500 dollarit lind. „Kui teda esimest korda nägin, küsisin, kas munad on ka mustad,” muigab Naadel. „Kanad on nii kallid seetõttu, et neil on väga vähe järglasi. Kana on raske hauduma saada ja kui 25 munast tuleb välja kaks tibu, siis on hästi läinud. Ja kui kahest tibust on üks kana, siis on tõeline jackpot! Muude lindude puhul esitatakse sellise väljatulemise kohta kasvatajale kaebus.”

Estfarmi jõudsid mustad kanad ühest Leedu linnufarmist, kus nad tegelikult müügiks polnud. „Aga eks sealne kasvataja nägi, et mul „katus sõidab” ja hakkasimegi hinda kauplema. Tegelikult on ju igal asjal hind ja nii me sealt mustade kanadega ära tulimegi,” sõnab Naadel. „Linnuhuvilised on nagu koerainimesed – haruldase tõu saamisel raha ei loeta.”

maa elu || kÜÜlIku- Ja lINNukasVatus || 9

10. detsember 2015

TERAVILI ANDIS REKORDSAAGI

M

aaeluministeeriumi prognoosi kohaselt koristati Eestis tänavu rekordiline teraviljasaak – ligi 1,47 miljonit tonni – ning teravilja saagikus hektari kohta ületas esmakordselt nelja tonni piiri, selgus põllumajandussektori kolmanda kvartali ülevaatest. „Praegustel andmetel koristati tänavu nii suvi- kui talivilja osas läbi aegade rekordsaak,” ütles maaeluministeeriumi taimekasva-

tussaaduste büroo juhataja Erkki Miller. „Samas näeme, et rekordsaagist soovitud tulu võib jääda loodetust taga si hoid l i k umaks, sest teravilja kokkuostuhinnad olid septembris ligi 7% madalamad kui mullu samal ajal.”

Põllukultuuride kasvupind Eestis oli Statistikaameti esialgseil andmeil tänavu 625 500 ha, mis on 3% suurem kui eelmisel aastal.

Teravilja kasvupind oli ligi 352 800 ha ja keskmiseks saagikuseks kujuneb 4169 kg/ha. (ME)

SEAKARI VÄHENES 12 PROTSENTI

L Foto: Kristina traKs

VÄIKETOODANG LÄHEB OTSE VÄLJAKUJUNENUD KLIENTIDELE

P

õllumajandusministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Kadi Raudsepp sõnab, et küüliku- ja veelinnuliha jääbki Eestis nišitooteks ja seda mitmel põhjusel.

Esiteks väike, vaat et nullilähedane toodang. „Sellest tingituna ei suudeta tagada suurematele jaekettidele vajalikku tarnekindlust,” ütleb Raudsepp. „Mitmed tootjad on aga läinud teist teed ja ennast maheregistris mahedaks kasvatajaks registreerinud. See annab neile turustamisel lisavõimaluse.”

Kuna toodang on minimaalne, siis turustatakse peamiselt otse ja väljakujunenud klientidele ning toodang

ei jõuagi jaekaubandusse. Mõningal määral turustatakse ka toiduvõrgustike, talupoodide ja turgude kaudu. Jaekettides võib leida eelkõige importliha, mille kogus pole samuti märkimisväärne. „Põhjus, miks seda liha nii vähe toodetakse, on selleski, et ajalooliselt on Eestis harjutud sööma sealiha, viimasel ajal on tõusnud ka kanaliha tarbimine. Kindlasti mõjutab tarbija ostueelistust hind: hane-, pardi- ja küülikuliha on kallim kui sea- või kanaliha,” lisab ta.

SAAB KA TOETUST Linnu- ja küülikukasvatajatel on juurdepääs kõigile maaelu arengukava teadmussiirde-, investeeringu- ja keskkonnatoetustele. Põllumajandusminis-

teeriumi maaelu arengu osakonna juhataja Marko Gorbani sõnul on võrreldes eelmise perioodiga linnukasvatajatele lisandunud mitmeid uusi toetusvõimalusi. Näiteks loomade heaolu toetuses lisandusid toetatavate loomagruppide hulka ka munakanad. Ühe munakana kohta saab toetust 2,37 eurot aastas, toetuse saamiseks tuleb järgida kanade pidamistingimusi. Lisaks on ohustatud tõugu looma pidamise toetuse raames toetatavate tõugude hulka lisandunud Eesti vutt, kelle pidamise eest saab toetust neli eurot linnu kohta aastas. Meetme esimesest voorust soovis toetust neli taotlejat 10 000 Eesti vuti pidamise kohta.

Gorban lisab, et linnukasva-

tus ja munatootmine on tegevus, mille pealt väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuses projektide hindamisel lisapunkte antakse. Meetmes „Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks” saab projektide hindamisel lisapunkte, kui investeering on mõeldud pardi, hane, kalkuni, pärlkana, faasani või vabapidamisel peetava kana pidamiseks. Meetme esimesest taotlusvoorust taotles toetust üks linnukasvataja.

Sama lugu on küülikukasvatusega, kus samuti antakse lisapunkte just selle tegevuse eest. Gorbani sõnul on väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetust selle esimeses taotlusvoorus saanud kolm küülikukasvatuse projekti.

oomakasvatussektoris vähenes veiste koguarv 3%, sealhulgas piimalehmade arv 5%. Sigade koguarv kahanes 12%, kuid samas kasvas lammaste ja kitsede (2%) ning kodulindude arv (1%), kinnitati põllumajandussektori kolmanda kvartali ülevaates.

Piima toodeti 2015. aasta üheksa kuuga 582 500 tonni, mis on 4% vähem kui eelmisel aastal samal perioodil.

Piima üheksa kuu keskmine kokkuostuhind oli tänavu 237 eurot tonni kohta, mis on mullusest 32% madalam.

Viimati oli piima kokkuostuhind nii madalal tasemel 2009. aastal.

Seakasvatussektorit mõjutas negatiivselt sigade Aafrika katku puhang, mis viis ka sealiha kokkuostuhinna langusse. Sealiha üheksa kuu keskmine kokkuostuhind oli 12% madalam kui eelmisel aastal samal perioodil. (ME)

PRIA KINNITAS OTSETOETUSTE ÜHIKUMÄÄRAD

P

RIA kinnitas 1. detsembril looma- ja hektaripõhiste otsetoetuste ühikumäärad. Euroopa Komisjon on eraldanud Eestile 2015. a taotletud seitset liiki otsetoetuste maksmiseks kokku 114 378 000 eurot.

Tänavu maikuus toimus pindala- ja loomatoetuste taotlemine uue rahastusperioodi toetusmeetmete reeglite kohaselt, rakendus hulk uusi nõudeid ja toetusi. „Suurim erinevus varasemaga võrreldes on ühtse pindalatoetuse ehk ÜPTga,” ütles PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Andrus Rahnu. „2015. aastast alates saavad kõik maaharijad koos ÜPTga ka kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade ehk rohestamise toetust. ÜPT ühikumäär eraldi on küll tänavu madalam kui eelmisel aastal, aga kõigil lisandub ÜPTle ka rohestamise toetus ja kahe toetuse ühi-

kumäärade summa kokku on võrreldav endise ÜPTga.” Esmakordselt rakendus tänavu ka puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus ja noored põllumajandustootjad võisid saada kuni 39 hektari kohta kõrgema määraga toetust. Euroopa Liidu poolt rahastatakse ka otsetoetusi piimalehma, ammlehma, ute ja kitse väikeste karjade kohta.

Mullu maksti Eestis kolme liiki otsetoetusi ligi 108 mln euro ulatuses, tänavune otsetoetuste eelarve on üle 6 mln euro suurem.

Nendele taotlejatele, kelle osas on kõik kontrollid lõpetatud, kinnitab PRIA otsetoetuste määramise ja taotluste rahuldamata jätmise otsused 10. detsembriks ning kuu keskel algab toetuste liigiti väljamaksmine. „Alustame väljamakseid neile, kelle summadelt pole vaja teha vähendusi ja tasaarveldusi,” kinnitab Andrus Rahnu. (ME)

2015. A OTSETOETUSTE ÜHIKUMÄÄRAD • •

•

•

Ühtne pindalatoetus 79,51 eurot/h.

Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 36,14 eurot/ha.

Noore põllumajandustootja toetus 19,87 eurot/ha kuni 39 ha kohta.

Puu- ja köögivilja

• • •

kasvatamise otsetoetus 572,86 eurot/ha.

Ammlehma kasvatamise otsetoetus 91,32 eurot/loom.

Piimalehma kasvatamise otsetoetus 130,80 eurot/loom.

Ute ja kitse kasvatamise otsetoetus 15,88 eurot/loom.

10 || teHNIka || maa elu

10. detsember 2015

Hitachi rasketehnikat müüakse Eestis Baruto nime abil me Hitachi rasketehnika originaalvaruosasid, neid kasutame nii masina müügiks komplekteerimisel kui ka järelteeninduses,” selgitab Indrek Hein.

eiLi AruLA

maaelu@ajaleht.ee

S

oome kapitalil põhinev ettevõte Rotator Eesti OÜ hakkas selle aasta alguses Jaapani rasketehnikatootja Hitachi esindajaks Eestis. Müügile hoo sisseandmiseks võeti appi Jaapanis staariseisusesse tõusnud endine sumomaadleja Baruto ehk Kaido Höövelson.

Rotator OY on Soomes tegutsenud juba enam kui 60 aastat, pool sellest ajast on müüdud ka Hitachi tehnikat. „Pakkusime Skandinaavia turul esimesena Jaapani ehitustehnikat.

Siis oli veel aeg, kus ei peetud suurt lugu näiteks Jaapani sõiduautodest,” meenutab Rotator Eesti OÜ müügiesindaja Indrek Hein. Nüüdseks on palju muutunud. Jaapani sõiduauto ei ole tänavapildis enam mingi haruldus, pigem on tänavail märgata teiste maade toodangu taandumist. „Sama on toimunud Jaapani ehitustehnikaga – seda hinnatakse äärmiselt kõrgelt kogu Euroopas ja Hitachi on rasketehnika osas kolme enim müüdud tootemargi seas,” lisab Indrek Hein.

Kuigi Hitachi tehnikat müüdi Eestis varemgi, hakkas Rotator selle kaubamärgi ametlikuks esindajaks möödunud aastal. „Meie sortimenti kuuluvad ekskavaatorid, kallurid, laadurid ja kraanad. Ekskavaatoreid pakutakse alates niinimetatud minidest kuni ülisuurteni. Peale masinate müü-

NIMI ON KAUBAMÄRK Et Jaapani rasketehnika müügile Eestis hoogu juurde anda, kutsuti meeskonda „meie mees Havannas” ehk Baruto, vaieldamatult kuulsaim eestlane Jaapanis. „Kui mõelda Kaido Höövelsoni ehk Baruto peale, siis vaimusilmas näeme ikka midagi suurt ja tugevat. Baruto ongi elav kujutis meie rasketehnikast – suur ja tugev,” põhjendab Indrek Hein kuulsa eestlase kaasamist.

Kaido Höövelson ise käis välja kampaania lööklause: „Baruto on parim Eesti asi Jaapanis ning Hitachi on parim Jaapani asi Eestis!” Lausest jääb mulje, justkui viitaks Höövelson endale kui elutule objektile, kuid nii see siiski pole. Tema maadlejanimi Baruto ongi Kaido Höövelsoni kui isikut esindav kaubamärk, tänu millele pakutakse sumostaarile Jaapanis pidevalt uusi tööotsi ja lepinguid.

KÜMNES HELENA PÕLEVKIVIKARJÄÄRIS Kuulsuste abil toodete reklaamimine on väga vana nipp, kuid Eesti turul on seda pigem jaekaubandustoodete reklaamis kasutatud. Rasketehnika turunduses on kuulsa reklaaminäo kasutamine haruldasem.

Aprillis peetud Maamessil osales Rotator esimest korda.

Nende müügiplats oli ära märgitud kui messinael, sest lisaks Barutole, kes poseeris Hitachi rasketehnikaga Rotatori müügi-

platsil olnud plakatitel, oli vaatamiseks kohale toodud ka Hitachi EH 1100 kallur, hellitusnimega Helena. Masina täismass on ligi 110 tonni ning mootori võimsus 760 hobujõudu.

Antslas peamiselt kaevetöödega tegeleva ettevõtte Kagumerk OÜ juhile Sulev Murule jäi Hitachi edasimüüja Rotator silma just Maamessil. Hiljem osales Muru Tallinnas Rotatori korraldatud tehnika demopäeval, kus väikeses videoklipis astus üles ka Kaido Höövelson. „Väga julge otsus kaasata masinamüüki selline kõva spordimees nagu Baruto,” märkis Muru, kes ostiski suvel oma ettevõttele Hitachi roomikekskavaatori. Samas sõnas Muru, et ekskavaatori ostmisel olid esmatähtsad ikkagi masina omadused, kuid reklaaminägu Baruto äratas tähelepanu. ÜLISUURED MASINAD Rotator OÜ meeskond on veendunud, et Baruto kaasamine tasus end ära. „Ainuüksi sel aastal on leidnud kasutaja üle 15 masina, enamik kuulub ülisuurte masinate klassi. Just keskmiste ja ülisuurte masinate seas on Hitachi maailma tugevamate hulgas,” märgib müügiesindaja Indrek Hein.

Praegu on enamik masinaid müüdud Ida-Virumaale kaevandusettevõtetesse. Näiteks oktoobri lõpus hakkas Eesti Energia põlevkivikarjääris tööle juba kümnes Hitachi hiidkallur EH 1100. Hitachi pakub ka kallurit, mille täismass on 500 tonni, ning ekskavaatorit, mis kaalub 800 tonni. Nii võimsatele masinatele pole Indrek Heina sõnul Eestis siiski veel turgu.

Nii Jaapani rasketehnikat kui ka selle reklaaminägu Barutot iseloomustavad omadussõnad suur ja tugev.

Eesti Energia põlevkivikarjääris töötab kümme sellist Hitachi suurt kallurit EH 1100. Masinat sai uudistada ka tänavusel Maamessil.

Hellitavalt Helenaks kutsutud kallur näis inimeste keskel hiiglaslik.

Fotod: BirGit varBlane, Kristjan teedema

SAMPO ROSENLEW HARVESTER HR46x www.alatalutehnika.ee

Tava- ja libliksahad 1,8–3 m

Randaalid 2,5–4 m

UUE PÕLVKONNA METSATÕSTUKID!

• optimaalne harvendusja hooldusraieks • ökonoomne ja töökindel • hea manööverdusvõimega • mugav, vaikne, ohutu kabiin • hüdrostaatiline ülekanne • mootori võimsus 124 kW • suurem kütuse- ja õlipaak • hüdropump 140 cc • Motomit-mõõtesüsteem • uus rotaator • uus piduriga riputi

SAMPO ROSENLEW FORVARDER FR28

Heinatehnika, ruloonpressid – võrk- ja nöörsidumine, nii tava- kui rootoriga ja nugadega variandid

Kallurhaagised 10–30 tonni

Dexwal väetisekülvikud 200-2000kg

Rootor- ja liblikniidukid töölaiusega 2,4–9 m

KÕIK TEHNIKA OTSE MAALETOOJALT

+372 504 3918 +372 5695 1182 alatalutehnika@gmail.com www.alatalutehnika.ee

• väike kerge harvendusraie forvarder • ei kahjusta metsapinnast • mootori võimsus 124 kW • pöördenurk kuni 45° • kandevõime 10 tonni • 10meetrine tõstuk • maksimaalne koorma pikkus 4,4 m • ergonoomiline kabiin

• METSATEHNIKA MÜÜK JA HOOLDUS • HÜDRAULIKASÜSTEEMI DIAGNOSTIKA JA REMONT • MÕÕTESÜSTEEMID JA METSATARVIKUD Info tel 5303 1642 • www.ts-hydraulic.ee

MEIE TOOTEVALIKUS:

Palgitõstukid pikkusega 5,2 kuni 8,6 meetrit Haagised kandevõimega 7 kuni 14 tonni Pargi 16, Märjamaa Tel 555 38 339 www.oniar.eu metsatehnika@oniar.eu

maa elu || mets || 11

10. detsember 2015

METSARAIE RIIGI- JA ERAMETSAS Riigimets Aasta

Eramets

1995

Raiepindala (ha) 64 360

Raiemaht (m³) 2 994 236

Raiepindala (ha) 19 174

Raiemaht (m³) 608 714

1996

54 687

2 888 691

18 506

943 329

1997

52 137

3 056 122

35 183

2 267 113

1998

47 824

2 925 818

44 812

2 919 230

1999

41 455

2 984 741

56 440

3 794 403

2000

44 922

2 922 587

61 134

3 799 744

2001

37 936

2 761 438

70 876

4 217 504

2002

43 706

2 943 825

76 845

4 321 476

2003

38 078

2 856 096

80 058

4 809 491

2004

34 394

2 504 379

93 212

5 019 257

2005

44 888

2 276 033

81 797

2 756 456

2006

34 471

2 562 164

65 280

3 259 696

2007

31 261

2 475 917

64 569

4 383 461

2008

34 424

2 609 200

70 384

4 803 561

2009

36 525

3 014 241

65 793

4 251 035

Baltic Agro Tartu uue esinduse lindi sõitis maha Baltic Agro Machinery traktorite tootejuht Janno Kelt.

2010

39 826

3 336 842

89 616

6 987 458

Foto: marGUs ansU / Postimees

2011

45 251

3 629 229

88 397

6 938 834

2012

47 399

3 779 433

92 559

6 856 570

2013

44 553

3 779 148

90 346

7 262 518

2014

49 036

3 947 350

82 258

9 082 374

andmed: statistiKaamet raiedoKUmentide alUsel

Lageraie Ülenurme vallas Külitse külas asuval Arrolimetsa kinnistul tehti kohalike elanike meelest vastutustundetult.

Foto: Kristjan teedema / Postimees

Kui laastud lendavad PeeTer rAidLA maaelu@ajaleht.ee

J

uba vanasõna ütleb, et kui metsa raiutakse, siis laastud lendavad. Kui riigimetsas on raiemaht püsinud viimase kahekümne aasta jooksul enamvähem samas suurusjärgus, siis erametsas on raiemaht sama perioodi kestel kasvanud enam kui 15 korda.

Tõsi, erametsi puudutavat varasemat statistikat on ilmselt mõnevõrra moonutanud asjaolu, et 1990. aastail nii mõnelgi juhul raiedokumente ei vormistatud. Ka massilised metsavargused jäävad sellesse aega. Kuid üldpilti see kuigivõrd ikkagi ei mõjuta. Seda, et erametsas lendavad laastud aina sagedamini ja tihedamalt, on näinud igaüks, kes vähegi mööda Eestimaad ringi sõitnud. Maanteede äärde tekkinud lageraie langid on just viimaste aastate tegevuse tulemus. Üldpilt muutub veelgi dras-

tilisemaks, kui mõelda sellele, et umbes 40 protsenti metsast kuulub riigile. Osa metsamaast on ilmselt siiani reformimata, kuid kindlasti võtavad erametsad enda alla üle poole Eesti metsamassiivist. Samas kui kogu raiemahust langes näiteks 2014. aastal erametsade arvele koguni 70 protsenti.

Kindlasti ei taha ma öelda seda, et eraomanik on metsale halb peremees. Kuid ainet mõtlemiseks pakuvad need arvud ja võrdlused igal juhul.

Sihtasutus Erametsakeskus on regulaarselt tellinud puiduhindade uuringuid ja seda Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel. Tänavuse aasta kolmanda kvartali kohta käivast ülevaatest, mille koostasid OÜ Tark Mets ja Heiki Hepner, ilmneb, et puidu hinnad on olnud üsna kõikuvad. Ülevaates tõdetakse, et 2015. aasta esimene kvartal tõi tuntava puiduhindade languse. Kui teises kvartalis hinnalangus pidur-

BALTIC AGRO KOLIS MAALT LINNA

dus, siis kolmandas käitus puiduturg erinevate sortimentide lõikes erinevalt.

Riigimetsast müüdavate okaspuupalkide keskmine hind septembris oli kõigi sortide lõikes kõrgem juuni hinnast. Kõige enam on kallinenud männipeenpalk (5,5%). Teiste sortide hinnakasv jäi 1–2% vahele. Aastataguse ajaga võrreldes on hinnamuutused siiski miinusmärgiga. Kõige vähem on hind kukkunud männipalgil (4%), teised sordid on odavnenud 7–8%.

Riigimetsast müüdud lehtpuu jämesortimentide hinnad on kolme kuuga kasvanud ja mitte vähe. Kõige enam on kallinenud haavapalk (enam kui 13%). Kasepakk maksab rohkem ligi 10% ja kasepalk ligi 6%. Aastataguse ajaga võrreldes ei ole hinnamuutused nii suured. Kasepaku hind on ligi protsendi jagu odavnenud, kasepalk on jäänud enam-vähem samale tasemele ja haavapalk on kallinenud ligi 5%.

ViLJA KOHLer

Tartu Postimees

P

aarsada meest ja sekka natuke naisi, muusik Tiit Kikas laserharfiga oma uut heliteost esitamas – nii algas Tartus Ropka tööstuspargis Baltic Agro uue ruumika esinduse avamine.

Seni peamiselt LõunaEesti teravilja- ja kartulikasvatajatele vajalikku kaupa pakkunud Baltic Agro AS kolis Tartu külje alt Tiksojalt ülikoolilinna, Idaringtee naabruses asuva Ropka tööstuspargi Tehnika tänavale. Seal on firmal uues 3000ruutmeetrises esinduses avar müügisaal, traktorite remondi- ja hooldushall ning kodu- ja aiatoodete ladu.

Suuremaid ruume oli tarvis ettevõtte tegevusvaldkonna laienemise tõttu: Baltic Agro tütarfirma Baltic Agro Machinery OÜ on alates selle aasta 1. detsembrist Stokker Agri asemel John Deere’i põllumajandustehnika ning golfi- ja aiatehnika ametlik esindaja Eestis.

PÕLLU- JA AIATEHNIKA „Meie ettevõte on pidevalt arenenud, nüüd hakkasime tegelema ka põllumasinate müügi ning hooldus- ja remonditöödega ning sellepä-

rast vajasime suuremaid ruume,” ütles Baltic Agro ASi tegevdirektor Ants Puusta. „Oli tarvis kohta, kus hooldada, remontida ning hoida suuri masinaid ja varuosi.”

Uue esinduse müügisaalis saab tutvuda näiteks 320hobujõulise John Deere’i traktoriga 8R, äsja Saksamaal Hannoveri põllumajandusmessil esitletud hekseldiga John Deere X8, murutraktoriga X590 ja paljude teiste masinatega.

Pole saladus, et John Deere’i traktorid ja kombainid on ühed kallimad, Eestis maksavad neist rohkem vaid Fendti traktorid. Kas meie põllumeestel on piisavalt jõudu John Deere’ide soetamiseks, aeg on ju keeruline? „Kallis on naine kodus,” kostis Ants Puusta. „Tõsi, piimatootjatel on praegu väga raske aeg, kuid meie teraviljakasvatajad koristasid tänavu sügisel rekordsaagi. Eesti põllumees kalkuleerib masinaid ostes väga hoolega, arvestatakse hinna ja kvaliteedi suhet. John Deere’id on oma hinda väärt, sest need on vastupidavad masinad.”

Baltic Agro hakkas põllumasinatega aktiivselt tegutsema tänavu augustist, detsembri alguseks oli ostja leidnud paarkümmend traktorit, aga kõik neist pole soovijatel veel käes. Kaubaks on läinud ka mõni murutraktor, golfivarustuse vastu pole veel huvi tuntud.

TÕSISED TRAKTORID Ka aasta põllumees 2011, Tartumaal Haaslava vallas teravilja kasvatava ja piimakarja pidava Männiku Piim OÜ juht Avo Samarüütel ei uurinud Baltic Agro Tartu esinduse golfivarustust, vaid masinaid. „Ma ei saa pallile pihta, mis sellest golfivarustusest siis uurida,” muheles ta.

John Deere’i masinatega on ta üsna pikka aega tuttav. „Johnid on meil olnud sellest ajast, kui lääne tehnika Eestisse jõudis,” rääkis ta. „John oligi meie esimene tõsine traktor, ostsime selle 2001. aastal. See oli väga korralik riist, tõi ikka suure pöörde meie töösse.”

Nüüd on Männiku Piimal viis John Deere’i traktorit ja sama firma kombain. Ühtegi halba sõna polnud Avo Samarüütlil nende kohta öelda.

Lisaks põllumasinatele saavad Lõuna-Eesti põllumehed Baltic Agro Tartu esindusest soetada teraviljaseemet ja loomasööta. Aiatoodete klientidele pakutakse muruseemet, väetisi, taimekaitsevahendeid ja muud vajalikku.

Baltic Agro Tartu esinduses on ametis 16 töötajat. Lisaks Tartule on ettevõttel esindus Türil ja Tallinna külje all Jüril. Ka Türi esindust laiendati põllumasinate ning nende remondija hooldustööde lisandumise tõttu.

12 || kINNIsVaRa || maa elu

10. detsember 2015

ÜHTLANE HINNATASE ÜLE EESTI

KiNNiSVArALeide

PÕNEV KINNISVARA

M

aa Elu hakkab avaldama kinnisvaraleide, mis võivad ilmselt nii mõneski huvilises emotsioone tekitada. Leidude allikaks on soov.ee, valiku tegi Peeter Raidla. (ME) ISIKLIK „VABAÕHUMUUSEUM“ (1) Orissaare vallas paiknev mereäärne talukompleks meenutab esmapilgul arhailist vabaõhumuuseumi, kuid hooned on tegelikult ehitatud aastail 1999–2001. Sellele viitab ka massiivne, rookatuseid kandvate eluhoonetega teravas kontrastis olev massiivne kivikelder. Kompleksi hind on üsna krõbe, veidi üle 300 000 euro.

1

3

TEHINGUD HARITAVA MAAGA 2015. AASTAL (jaanuarist novembrini)

MAJAHÜTT ROMANTIKULE (2) Ühe toaga hütt, mille algselt välja pakutud alla 2000 euro suuruse hinna üle on ilmselt võimalik kaubelda. Tegu pole küll kinnisvaraga, vaid osmik on mõeldud äravedamiseks. Müüja kinnitab, et küttekeha lisamisel on hütis võimalik elada aasta ringi. Sobib romantikule.

MIDAGI ILUSAT (3) Kes hindab puhast loodust ja kodust keskkonda, peaks otsima üles Varbla valla Pärnumaal, kus 78 500 euroga on müügis vanast rehielamust taastatud tõeline suvekodu. Õueterrassiga saunast ja tiigist rääkimata. Meri jääb sealt paari kilomeetri kaugusele.

RAHAPESIJA RESIDENTS (4) Kohtus rahapesus süüdi mõistetu residents, mille lõplikule valmimisele korrakaitsjad vahele astusid.

Tartumaal Haaslava vallas asuva konfiskeeritud häärberi on müüki pannud Tartu maavanem hinnaga 114 000 eurot.

TÕELINE TARE-TAREKE (5) Pärnumaal Audru vallas müüki pandud maja meenutab nii väljast kui seest tõelist tare-tarekest. Hind on parajalt suur, ligi 125 000 eurot, aga selle sisse käib ka 4,5 hektarit metsa koos väikese järve ja veel ühe majakesega.

1

4

Põllumajandushoonete projekteerimine ja ehitus.

Laudad, hoidlad, kuivatid, laohooned, tööstushooned.

2

5

PeeTer rAidLA

Maakond

K

Tehinguid kokku

Harjumaa

107

Hiiumaa Ida-Virumaa

maaelu@ajaleht.ee

äesoleva aasta esimese üheteistkümne kuu jooksul haritava maaga toimunud ostu-müügitehingute hinda vaadates võib tõdeda, et keskmine hinnatase on üle Eesti suhteliselt ühtlane. Vaid Hiiumaal ja Saaremaal on jäänud haritava maa hektari keskmine hind alla 2000 euro, mujal Eestis on see aga 2000 ja 3000 euro vahel hektari kohta.

Tabelis on küll ära toodud aritmeetiliselt keskmine hind, kuid ka minimaalne ja maksimaalne hind, millega haritavat maad on müüdud, kõigub üle Eesti paljuski ühtlases rütmis.

Kui vaadata maksimaalset hinda, mida ühes või teises maakonnas on haritava maa eest makstud, siis üle 5000 euro hektari kohta on haritava maa eest makstud näiteks Harjumaal (5181 eurot), Jõgevamaal (5804 eurot), Lääne-Virumaal (5512 eurot), Pärnumaal (5579 eurot), Saaremaal (5017 eurot) ja Tartumaal 5328 eurot). Alla 4000 euro on haritava maa maksimaalne hind jäänud Hiiumaal (3177 eurot), Ida-Virumaal (3132 eurot), Läänemaal (3000 eurot) ja Raplamaal (3500 eurot). Ülejäänud maakondades on maksimaalne hind kõikunud 4000 ja 5000 euro vahel hektari kohta.

Samas tasub vaadata ka

Lely Splendimo niidukid

752,56

7,03

2135

18

102,13

5,67

1544

45

573,16

12,74

2112

Jõgevamaa

93

822,69

8,85

3006

110

1439,04

13,08

2551

Läänemaa

49

516,71

10,55

2020

Lääne-Virumaa

119

1185,86

9,97

2630

Põlvamaa

65

524,95

8,08

2691

Pärnumaa

105

1205,32

11,48

2214

Raplamaa

83

754,7

9,09

2166

Saaremaa

96

547,94

5,71

1947

Tartumaa

97

819,74

8,45

2757

Valgamaa

65

341,79

5,26

2226

Viljandimaa

122

1307,68

10,72

2642

Võrumaa

58

475,07

8,19

2496

alliKas: maa-ameti GeoPortaal

minimaalset hinda, mida haritava maa ühe hektari eest on makstud ning siin on ette tulnud kuni kuuekordne vahe. Veidi enam kui saja euroga on haritava maa hektar kätte saadud Harjumaal (104 eurot), Järvamaal (106 eurot) ja Tartumaal (108 eurot), samas kui Läänemaal on tulnud hektari eest välja käia minimaalselt 660 eurot. Suhteliselt kõrge minimaalne hind haritava hektari kohta on olnud veel Hiiumaal (593 eurot), Jõgevamaal (439 eurot) ja Saaremaal (415 eurot).

Lely Hibiscus vaalutid

Sügiskünd Lääne-Virumaal Assamalla kandis.

Foto: meelis meilBaUm / virUmaa teataja

Lely Lotus kaarutid

Kiirem!

Lely Attis pallikiletajad

Lely Storm silopurustid

Tugevam!

Lely Tigo kogurkärud

Lely Center Paide Linery OÜ Mäo Keskus, Mäo Paide vald 72751 Järvamaa www.linery.ee

*Käesoleval aastal tellijatele soodustus 5%

Küsi pakkumist: Toomas Rüütel, tel 521 6455

9600€ OÜ OÜ Heinzbau Heinzbau Õpetaja Õpetaja 9a, 9a, Tartu Tartu 51003 51003 www.heinzbau.ee www.heinzbau.ee

Keskmine hind (eurot/ha)

Järvamaa

Targem!

Lely Welger pallipressid

Müüdud maa keskmine suurus (ha)

Müüdud kokku maad (ha)

+km

innovators in agriculture

maa elu || aseNDustaluNIk || 13

10. detsember 2015

ASENDUSTALUNIK SAAB HAKKAMA IGA TÖÖGA. Söödi talu perenaine Marika Soots teenib oma igapäevast leiba asendustalunikuna. Tegus ja ettevõtlik naine saab hakkama iga tööga, olgu selleks siis loomade söötmine, lehmalüps või traktorisõit.

Endine pealinlane lüpsab taludes lehmi SirJe LeMMiK

Valgamaalane

V

algamaal Helme vallas Kirikukülas asuvas Söödi talus võtab mind vastu külalislahke ja jutukas perenaine, kes esmalt mulle piparmünditeed pakub. Terves majas on aastatetagune hõng: mööbliesemed on tubades antiiksed, ahjud algupärased ja uued puitaknadki sobilikus stiilis. „Elame perega oma vanavanemate, kes omal ajal Siberi tee pidid jalge alla võtma, 1913. aastal ehitatud talus, mis meie suguvõsale 1990. aastate alguses koos 28 hektari maaga tagastati.

Kogu maja mööbel pärineb 1930. aastatest. Mina olen täiesti antiigihaige, ütlen ikka, et olen valel ajal sündinud,” sõnab Soots.

LOOMAARMASTUS LAPSEST PEALE Pealinnas sündinud ja kasvanud neiu läks pärast põhikooli lõpetamist õppima Türi kõrgemasse põllumajanduskooli zootehniku erialale. „Nii kaua kui mäletan, on mul olnud tõsine huvi loomade vastu. Kõik suved veetsin sugulaste juures maal,” räägib Soots. Pärast põllumajanduskooli lõpetamist, 19aastasena tuli ta koos abikaasa ja kaheksakuuse pojaga elama Söödi tallu, mis oli tollal väga õnnetus seisus. „Isegi põrandad olid küttepuudeks üles võetud,” meenutab ta.

Maale elama asudes hakkas noor pere loomi pidama. „Meil oli üks lehm ja kümme siga. Hakkasin perele ise ka leiba küpsetama. Et talu ära majan-

Asendustalunik Marika Soots tunnistab, et oma esimeste hobuste ostmiseks pidi ta pangalaenu võtma.

dada, läksin tööle Tõrva baari, kus töötasin selle sulgemiseni,” räägib tragi naine. Kuna igatsus hobuste järele oli suur, võttis ta pangalaenu, et tallu hobune osta. „Ühte läksin ostma, koju tulin kahe hobusega, teise sain poole hinna eest lisaks. Mõlemad olid ratsastamata hobused.

Hakkasin neid ise välja õpetama ning varsti osalesin juba ratsavõistlusel. Korraldasin lastele ratsutamisringe,” meenutab Soots.

Nüüdseks on talus kümme hobust, kaks piimalehma ja kaheksa lihaveist, lisaks veel kanad, kass ja koergi. „Kuna väiketalupidamisega on keeruline peret ära elatada, juhtusin internetist lugema, et otsitakse asendustalunikke. Kandideerisin ja võetigi. Nüüdseks olen asendustalunikuna töötanud 2010. aas-

Kvaliteetsed vasikavestid Hollandist

tast ja tööd teinud nii Valga- kui ka Võrumaa taludes. Praegu on see talupidamise kõrval minu põhitöö. Saan palga eest osta silokilet, traktorile kumme või remontida hooneid,” räägib ta.

Asendustalunik saab töötasu töötatud tundide eest. „Olen ise tööga ja palgaga, mis on üle Eesti keskmise, väga rahul.

Saan teha seda, mis südamelähedane, mis mulle meeldib. Tore on suhelda talunikega, kuulata nende muresid ja rõõme. Talus pean hakkama saama kõigi töödega: loomad tuleb söötajoota, lehmad lüpsta, laut korras hoida. Ei ole siiani enda tegemiste kohta nurinat kuulnud,” kinnitab ettevõtlik naine.

NAGU HUNT KRIIMSILM, KEL ÜHEKSA AMETIT Kuna ta stardib hommikul kell 5.30, teeb neli tundi tööd

Parim algus Sinu vasikale –

The Perfect Udder ternespiima kotid!

Karmis talveilmas sündinud vasikale annab kaitsev ja soojendav vest lisaks puhtale ja kuivale küljealusele kindlama stardi elule.

mihklilaadal koduveinikonkursil oma rabarberi- ja kuusevõrseveiniga kaks esikohta. Küpsetan perele leiba, kõik kringlid ning tordid teen ise. Osalen oma küpsetistega konkurssidel,” räägib ta oma tegemistest.

Kuna müüa veine ja leiba ei saa, sest puuduvad vastavad load, valmistab ta neid oma lõbuks, pere tarbeks ja sõpradele-tuttavatele kinki-

KOMMENTAAR Eve Ventsel, Ala-Punde talu perenaine „Marika on väga tubli ja hakkaja, tegus ning energiline naine, kes on mitu korda meie peretalus asendajaks käinud. Olen tema tööga väga rahul. Ta tegeleb nii paljude asjadega, et ei kujutagi ette, kust ta selle aja võtab. Asen-

dustalunike süsteem on väga hea asi, sest varem ei saanud me ühtegi vaba päeva endale lubada.

Nüüd kasutamegi teenust endale puhkepäevade saamiseks. Meie talus on 26 lüpsilehma ja sama palju noorloomi.”

KUI SA HOOLID OMA METSAST JA TULEMUS ON SULLE TÄHTIS! MEIL ON LAHENDUS OLEMAS Paistu 3c, Viljandi.

Tel 434 9085, 505 2255 agrosilva@hot.ee

www.metsatehnika.ee

Standard: selja pikkus 67 cm, pestav.

Hind: 20 €/tk (KM-ta).

Kui soovid rohkem kui 20 tükki – küsi eripakkumist!

Hind kehtib kuni 31.12.2015

ning asub uuesti tööpostile õhtupoolikul, on vahepealne aeg iseenda tarbeks. „Oleneb, kus mu tööpõld parajasti on, kas kodu lähistel või kaugemal. Käin koolitustel, olen õppinud reikit, massaaži. Osalen tantsurühmas, näitlen, tegelen pereasjadega.”

Lisaks on naine väga tubli küpsetaja ja koduveinide valmistaja. „Sain hiljutisel Valga

Foto: arvo meeKs / valGamaalane

miseks. „Vanaema oli mõisakokk ja isa väga hea söögitegija, sealt minugi huvi ja oskused pärinevad. Meeldib katsetada ja uusi retsepte välja töötada,” nendib ta. Lisaks teeb talle rõõmu tikkimine.

Talude asendusteenust peab naine väga vajalikuks. „Ka talupered vajavad puhkust, haigused tabavad neidki.

Praegu näiteks asendan lapsehoolduspuhkusel olevat perenaist,” sõnab Soots. Naise arvates riik väiketalunike tegevust piisavalt ei toeta ning paljud piimatalud lõpetavad tegevuse. „Eks näis, mida tulevik toob.

Tulevikule mõeldes hakkasin ka lihaveiseid kasvatama, pooleteise aasta pärast saan neid müüma hakata.”

Ideid, mida maal teha, on naisel hulgaliselt. „Olen mõtteid mõlgutanud oma väikese pagaritöökoja ja kohviku asutamisest või siis veinivilla rajamisest. Mul on ostetud üks räämas mõisahoone, kus all tohutu suur võlvkaartega käsitöökividest veinikelder. Hobustega plaanin hakata vankrisõiduteenust pakkuma. Eks kõik mõtted jäävad raha taha kinni. Uuringi, mis fondidest ja projektidest saaks toetust taotleda,” kirjeldab ta tulevikuplaane.

Maalt naine ära kolida ei plaani. „Olen saanud elu, millest lapsena unistasin. See elustiil, vaikus ja rahu mulle sobivad. Ma pole linnainimese tüüpi. Talupidamisega ei saa küll rahaliselt rikkaks, kuid hingeliselt küll,” arvab Soots. Kolme lapse emana loodab naine, et mõni neist ema jälgedes astub. „Vanem poeg ja tütar on rohkem loomeinimesed. Arvan, et talutööga jätkab noorem poeg, kes praegu õpib Tõrva gümnaasiumis.”

ROOMIKFORWARDER ProSILVA 15-4ST

1 komplekt: 50 kotti (2, 3 või 4 liitrit) +

3 sondi + 1 lutt

Pilt Trading OÜ

• 4 liitri komplekt: 93 € KM-ta (1,86 €/kott) • 3 liitri komplekt: 80 € KM-ta (1,60 €/kott) • 2 liitri komplekt: 70 € KM-ta (1,40 €/kott)

Tel 504 1278 • ivika@pilttrading.ee • www.pilttrading.ee

HARVESTER ProSILVA S6 (uus mudel)

Kuni 31. märtsini 2016

kõik kuluvad osad

-5%

ust, Võta ühend sa küsi li !

ROOMIKFORWARDER LOGBEAR F4000

14 || Ilma- Ja taImetaRk || maa elu

Karepa Ravimtaimeaed

K

D

KADAKASOOL JA -SIIRUP Kel on koju varutud kadakamarju, siis praeguseks on need kuivad ja neid saab samamoodi soolaga koos ära jahvatada.

Kadakasool sobib hästi leivataina, liha, suitsuliha ja heeringamarinaadi maitsestamiseks. Üks põnevamaid retsepte, mida olen enda klientidelt kuulnud, on kasutada kadakasoola koos paari supilusikatäie valge viinaga lõhe soolamiseks.

Kadakasiirupi tegemiseks olen pannud potti võrdselt kadakamarju ja oksatippe (võivad olla nii toored kui ka kuivatatud), lisanud vee ja lasknud segu keema. Seejärel olen ahju temperatuuri maha keeranud ja jätnud segu kaane alla kümneks tunniks ahju hauduma.

Maitseks lisan mahedat roosuhkrut ning sidruni-, ebaküdoonia või mõnd muud hapukat mahla ning pektiini. Võib kasutada ka moosisuhkrut. Tulemuseks on lillaka värvusega (mitte pruun, nagu tööstuslik toodang) ja mõnusa maitsega siirup, mis sobib saia peale, koogi maitsestamiseks, lihalõikudele, miks mitte ka heeringa ja juustu peale.

Kadakamari on hea diureetikum ja aitab viiruste vastu võidelda. Kadakas sobib hästi kreemides, salvides ja kehakoorijates kasutamiseks, sest kadaka eeterlik õli aitab tselluliidi vastu. Saunasõbrale on üks kadakat sisaldav kehakoorija ideaalne kingitus.

PETERSELL JA JÄNESEKAPSAS Kuna kohev lumevaip pole peenraid veel ära katnud, leidub paljudel aias peterselli ja sellerit. Mõlemad taimed on kasulikud neerudele, suurendavad uriinieritust ning aitavad hästi põieteid liivast ja kividest puhastada. Kuumtöötlemata petersell parandab ka pankrease tööd, sest sisaldab vajalikke ensüüme.

Petersellist on hea teha näiteks ürdivõid. Selle valmistami-

Foto: elmo riiG

ju Kal

Juur 09.11 15.20

Juur, alates kl 14.59 õis Õis

16. K

Õis, alates kl 19.45 leht

17. N

Leht

18. R

Aiatöödeks sobimatu päev Leht, alates kl 23.26 vili

VI

MAA

TULI

VESI

ÕHK

S

15. T

R

i ts

ur Amb

13. P

Jäär

LI

Vili, alates kl 08.47 juur

kits

vi Lõ

Vili

12. L

14. E

tootmisest, sest tavatootmises jääb koore sisse liiga palju mürke. Vürtsid parandavad seedimist, aitavad külmetuse ja viiruste vastu ning Tseiloni kaneel on kasulik veresuhkru reguleerija.

Olen õuntest teinud toormoosi koos pohladega. Selleks lasen õunad ja pohlad koos vähese veega köögikombainist läbi ning ongi maitsev püree valmis. Soovi korral võib lisada mett ja suhkrut.

Rohkem retsepte ja ideid leiab Karepa Ravimtaimeaia veebilehelt www.ravimtaimeaed.ee ja Facebooki küljelt.

KÕRVITS Jõuluajale iseloomulik ja väga kasulik toit on kõrvits, mida enamasti kasutatakse ma-

DETSEMBER 2015 12.29

KUI VÄSIMUS KIPUB TALVEAJAL KIMBUTAMA, SIIS KUUSEOKKAJOOK TEEB IMET.

MAAPIRN KUI KASULIK MAGUSTAJA Seni kuni maa pole külmunud, saab maa seest kätte veel ka maapirni. See maitseb hästi näiteks riivituna porgandiõunasalati sees või saab sellest valmistada hõrku püreesuppi. Maapirn on eriti sobilik diabeetikutele, sest ei tõsta veresuhkru taset, kuid teeb nii toidu kui ka tee magusaks, eriti kuumtöödelduna. Jõululauale võib teha ka maapirnijahust, meest, kakaost, kuivatatud marjadest, marmelaadist, rosinatest ja pähklitest „Kirju koera” magustoitu.

KÜLViKALeNder

11. R

ÕUNAD Viimased sügisõunadki võiks nüüd moosiks teha. Huvitavaid jõulumoose saab, lisades maitseks kaneeli, kardemoni, ingverit, koorega apelsini või sidrunit. Koorega viljad peaksid siiski olema pärit mahe-

V

äesoleva aasta ilmastikku iseloomustavad tsüklonid. Oli meil ju möödunud talv väga soe, kevad pea rekordiliselt pikk (sünoptiline suvi algas alles augustis, ööpäeva keskmise järgi vast siiski juunis) ja praegugi kihutab üks torm teise järel Atlandilt otse Läänemere poole.

Tsüklonite vahele mahtus üks märkimisväärne antitsüklonaalne periood, mis tekitas kohati rekordiliselt kuiva oktoobri, aga üldjoones väga uduse sügise.

Mis on õigupoolest tsüklon ja miks need vahel ründavad järjestikku Läänemere idakallast?

Tsüklon on kolmemõõtmeline õhukeeris, milles õhk liigub põhjapoolkeral Coriolisi jõu mõjul vastupäeva ja lõunapoolkeral päripäeva; õhurõhk on sellise keerise keskel tüüpiliselt kõige madalam, äärealadel kõrgem. Mõistet tsüklon ja madalrõhkkond kasutatakse enamasti läbisegi, teineteise sünonüümina, kuid nüansiline erinevus on siiski: tsüklon viitab õhu suletud tsirkulatsioonile (õhukeeris), madalrõhkkond aga ümbritsevast suhteliselt madalamale rõhule. Mõlema olukorra koosesinemisest tuleneb ka sünonüümne sõnakasutus.

Tsükloneid on mitut tüüpi: näiteks troopikas tekivad soojade ookeanivete kohal troopikatsüklonid, mida iseloomustab frontide puudumine, energia ammutamine veeauru kondenseerumisest ja konvektsioonist. Seevastu keskmistel laiustel, sealhulgas Eestis, teevad ilma parasvöötmetsüklonid, mis tekivad ja saavad oma energia barokliinsetest protsessidest (õhumasside vastasseisust), seega on neis fronte ja eri omadustega õhumasse, samuti pole nende teke piiratud üksnes ookeanialadega. Veel on olemas lähistroopilised tsüklonid (eelmise kahe tüübi vahepealne), polaartsüklonid (troopikatsüklonite polaaralade analoog, Läänemerel teada üks juhtum 4. veebruaril 2012) jt.

Tsüklonid käivad käsikäes antitsüklonitega, sest mõlema teke on seotud jugavooludega – esimene voolude lahknemisega (tropopausi lähedal), mistõttu õhk hakkab kerkima, teine aga voolude koondumisega, sundides õhu laskuma.

Sageli tekivad tsüklonid seeriatena, see tähendab tekivad 5–7 kaupa järjestikku polaarfrondis ja liiguvad igaüks eelnenust veidi lõunapoolsemat trajektoori mööda.

Nii on ka praegu, et tsükloni seeriana järjestikku tekkivad tormid saabuvad lühikese ajavahemiku tagant ja põhjustavad tormist heitlikku ilmastikku. Samal ajal toovad need ookeanilt sooja ja niiske õhumassi kaasa. Nii parasvöötmetsüklonid kui ka antitsüklonid on Eesti ilmastiku tunnusjooneks. Nende ühiste jõupingutuste tulemusena tekibki kordumatult vaheldusküllane Eesti ilm ja ilmastik.

Mida toob lähipäevade ilm? Üürikest aega ilma rahustanud ja kargemaks muutnud kõrgrõhuhari (8. detsembril) liikus kiiresti itta. See kõrgrõhuhari tähistas pausi tsüklonite seeria vahel.

Praegu alanud uus tsüklonite seeria toob uuesti tuulise (merel ka tormise) ja väga sooja ilma, sest tsüklonid liiguvad suurtel laiustel ja Eesti jääb nende sooja tormisesse lõunaserva.

12.–13. detsembriks peaks tsüklonite seeria hääbuma, ilm mõnevõrra külmenema ja nii võib vihma asemel ka lörtsi-lund tulla, aga tõenäoliselt talve sellega veel ei tule, sest arvutused näitavad uue tsüklonite seeria pealetungi.

etsember on jõulukuu, mil kõik otsivad kinke ja peolauale jõulumaitseid. Metsas ja looduses leidub nii mõndagi, mis sobib nii jõululauale kui ka ise tehtud kingituste valmistamiseks. Üks tänuväärne loodusand on kuuseokkad, mida saab peaaegu aasta läbi korjata.

Kevadel on need rohkem C-vitamiini ja sidrunhapet täis, talvel aga jällegi vürtsikamad.

Kuuseokastest saab teha näiteks jooke, siirupeid, smuutit ja maitsesoola. Paljud keedavad siirupeid, mida saab lisada jookidesse-toitudesse. Minu jaoks on kuuseokkasiirup liiga magus ja pikal keetmisel lähevad paljud kasulikud toimeaineid, sealhulgas C-vitamiin, kaotsi ning eeterlikud õlid lenduvad.

Seepärast olen kasutanud kuuseokkaid aasta ringi peamiselt jookide valmistamiseks.

Selleks korjan oksatippe, eemaldan kodus okkad (vahel jätan ka okkad oksa külge) ja panen need kannmikserisse koos veega, nii et vesi katab okkad. Kannmikserist läbi lastud segu kurnan läbi sõela, lisan vett ning jook ongi valmis. Kes soovib, võib lisada ka suhkrut. Värsketest kuuseokastest valmistatud jook sisaldab rikkalikult klorofülli, eeterlikke õlisid, mineraale ja vitamiine. Kui väsimus kipub talveajal kimbutama, siis kuuseokkajook teeb imet. Samuti aitab see kehal külmetushaigustega võidelda ja neid ennetada.

Kui eelistad sooja jooki, siis lisa kurnatud vedelikule sooja, umbes 70kraadist vett ja miks mitte ka mett.

Selleks, et valmistada kuuseokastest soola, tuleb need soojal toatemperatuuril kuivatada.

Kuivanud okkad rabistatakse sõrmedega okste küljest lahti ning pannakse koos soolaga kannmikserisse ja jahvatatakse ära. Huvitavama maitse saamiseks võib lisada soolaga jahvatatud punet ja pihlakamarju või muid hapukamaid marju. Selline sool sobib suurepäraselt ah-

seks pane köögikombaini suur peotäis peterselli koos 100 ml kvaliteetse külmpressõliga, lisa natuke soola ja töötle peeneks. Seejärel lisa pakk võid ja lase segu uuesti köögikombainist läbi. Lisada võib veel teisigi ürte ja maitseid ning küüslauku. Tulemuseks on kaunis roheline võie, mis püüab pilke peolaual, kuid on kasulik ka iga päev toidulauale panna.

Metsas jalutamas käies võib endiselt leida jänesekapsast, mis sobib hästi toitudesse hapuka maitse saamiseks või siis lihtsalt jõuluroogade kaunistamiseks.

K

TSÜKLONID

juprae maitsestamiseks. Ise olen lisanud ahjupotti ka mett ning tulemus on suurepärane.

U

KATriN LuKe

JU

ilmatark

rineerituna, kuid sellest saab ka toorsalateid. Näiteks mee ja jõhvikatega riivitud kõrvits on väga maitsev ja kasulik. Jõululauale panekuks sobivad hästi veel kõrvitsamoosid koos ingveri, apelsini või sidruniga.

Moosi saab kasutada ka keekside, eriti jõulukeekside valmistamiseks. Tavalist jahu, mis pole kuigi kasulik, kulub siis ligi poole vähem. Samuti saab kõrvitsast teha maitsvaid suppe ja putrusid.

Kõrvitsas on rohkesti karotiine ja kiudaineid, mistõttu on see hea toit soolte puhastamiseks ja seedimise korrashoidmiseks.

Ne i

JÜri KAMeNiK

Jõulumaitsed ja kingid metsast

Sõnn

iLMATArK

10. detsember 2015

17.14

alliKas: märKmiK-Kalender „aasta aias 2015” KirjastUselt varraK

K V

maa elu || kODu & aeD || 15

10. detsember 2015

Vana hea jõulukaktus Säde LePiK

maaelu@ajaleht.ee

V

anaemal õitses jõulukaktus aasta kõige pimedamal ajal aknalaual justkui meeletu. Mitmekihilisi roosasid õisi tuli taimele üha juurde ja neist piisas, et terve tuba oleks täis helget ootus- ja pühademeeleolu.

Vanaema teadis, et kui jõulukaktusele hakkavad õiepungad tekkima, siis ei taha taim liigutamist, muidu viskab see õienupud või isegi mõned varrelülid maha. Kui jõulukaktust oli vaja sel ajal kastes või muidu hädasti tõsta või nihutada, siis pidi taime niimoodi tagasi sättima, et valguse poole jääks sama külg, mis ennegi.

Selle jaoks oli potile tehtud isegi märk. Suvel oli jõulukaktus õues sõstrapõõsa varjus.

Muud iseäralikku mulle jõulukaktuse hooldusest meelde ei jäänud, selle kauni taimega, mida üksteisele pistikutega paljundati, saadi hakkama igas ahiküttega kodus. Jõulukaktus kestis aastaid, hiljem moodi tulnud jõulutäht ehk kaunis piimalill on palju pirtsakam ühekordne toaehe.

Nüüd näeb lillepoes juba novembri alguses punaste, valgete, violetsete, oranžide, kahevärviliste ja isegi kollaste õitega lülikaktuse hübriide. Sorte on maailmas sadu, kuid aretajad olek-

Kui jõulukaktusele hakkavad õiepungad tekkima, siis ei taha taim enam liigutamist.

Foto: sCanPiX / Panthermedia

sid uusi toone jahtides justkui taime vähenõudliku loomuse ära rikkunud: tihti kurdetakse, et jõulukaktus õitseb liiga vara või hoopis kevadel või et juba õitsenud taim ei taha uuesti õiepungi moodustada.

Imelike õitseaegade põhjuse leiab üles, otsides internetist.

Kuid nüüd on asi eesti keeleski ilusti ära selgitatud Tallinna Botaanikaia vanemaedniku Jaan Mettiku sel sügisel ilmunud „Suures toalilleraamatus”.

Mõnusalt kirjutatud harivast teosest saame teada, et sordi õitseaeg sõltub sellest, millist lülikaktuse liiki seda aretades just kasutati.

Lülikaktuseid on kuus liiki. Looduslikult kasvavad need Idaja Kagu-Brasiilias Atlandi ookeani ranniku niisketes ja varjulistes vihmametsades, kinnitudes epifüütidena suurte puude tüvedele ja okstele või kaljudele. Lõunapoolkeral õitsevad lülikaktused hoopis maikuus ja rahvas kutsub neid seal seepärast maililledeks. Päritolu tõttu on lülikaktuste kasvunõuded teistsugused kui kõrbes päikeselõõsas kasvavatel kaktustel. Selleks, et nen-

de varte viimaste lülide külge hakkaksid moodustuma õiepungad, vajavad lülikaktused lühikest päeva ja pikka pimedat ööd.

Brasiiliast toodi esimese liigina 1819. aastal Inglismaale harilik lülikaktus (Schlumbergera truncata), mis õitseb Euroopas oktoobris ja novembris. Natuke hiljem jõudis kohale veebruarist aprillini õitsev liik Shlumbergera russelinna. Neid ristates sündis 1852. aastal hübriidliik Inglise lülikaktus (S. x buckleyi). Inglise lülikaktus õitseb detsembris ja jaanuaris, seepärast hakatigi seda kutsuma jõulukaktuseks.

KUI LÜLIKAKTUS ÕITSEMISE LÕPETAB, VÕITE TAIME KÄRPIDA, NÄPISTADES ÄRA JUST ÕISI KANDNUD LÜLID. Nüüd eriliste õietoonidega pilku püüdvad taimed on üldjuhul hariliku lülikaktuse uued sordid ja need peavadki õitsema sügisel. USAs kutsutakse neid ka tänupühakaktusteks.

Meie poodides on lülikaktuse ümbrisel kirjas hästi ebamäärane selgitus Shlumbergera mix: lülikak-

tuse segu. Natuke rippuvamate vartega Inglise lülikaktust ehk siis seda vana head jõulukaktust poest ei leia, kui veab, saate selle mõne kasvataja käest.

Mettik õpetab oma raamatus ka lülikaktuse uutel sortidel ja jõulukaktusel vahet tegema. Hariliku lülikaktuse sortide varrelülid on teravahambulised, jõulukaktuse lülisakid on aga madalad ja kumerate nurkadega.

See, et üks taim just jõulude ajal õitseks, polegi nii tähtis, novembris õitsedes on need ju sama toredad. Kui lülikaktus õitsemise lõpetab, võite taime kärpida, näpistades ära just õisi kandnud lülid. Kuni märtsikuuni laske taimel kastmist vähendades puhata, kastke harva, kuid korralikult ja jälgige, et taime alusele ei jääks seisvat vett. Muidu lähevad juured kergesti mädanema. Liigniiskus mõjub hullemini kui kuivus. Kevadel hakkab lülikaktus jõudsalt kasvama, iga kahe aasta tagant võiks taime siis pisut suuremasse potti ümber istutada. Lülikaktusele sobib kerge, kohev, vett hästi läbilaskev ja nõrgalt happeline muld, näiteks valmisseguna ostetud toalille- ehk orhideemuld või komposti ja liiva segu, juurde tasub lisada söetükke.

Märtsist juulini kestval kasvuajal kastke taime rohkem ja kosutage kaks korda kuus kaktuseväetise lahusega. Suveks võib taime aeda varjulisse kohta viia, õienuppudeta lülikaktust liigutamine ei häiri.

Lülikaktusele meeldib, kui ruumis on sooja 16–20 kraadi. Kõige kindlam on neid kasvatada põhja- või idapoolsel aknalaual, seal on piisavalt valgust, kuid suvel pole karta päikesepõletust nagu lõunaaknal. Ere päike muudab varrelülid punakaks ja kortsuliseks. Kena on lülikaktus ka akna ees amplis rippudes või kõrgest potist alla kaardudes.

Augustis laske taimel jälle puhata, kastke siis harva. Septembris hakkab taim õiepungi kasvatama ja tahab taas palju juua. Jahedas ruumis õitsevad lülikaktused kauem ja jahedus aitab õitsemist natuke edasi lükata.

Kevadel või suvel lülide vahekohalt lõigatud või näpistatud varrepistikud (3–5 lüli pikkused) juurduvad niiskes mullas või vees ruttu. Enne muldapistmist laske lõikekohal natuke armistuda, siis ei lähe varrepistik mädanema.

Ostame metsakinnistuid, hind kuni 10000 €/ha.

Tel 517 9866 info@landeker.ee www.landeker.ee

AS A&P Mets ostab metsakinnistuid, kasvavat metsa ja põllumaad.

Info tel 434 2330, 5343 2720 E-post: apmets@apmets.ee www.apmets.ee

16 || VaRIa || maa elu

10. detsember 2015

Väino Linde ootab põnevusega Oscarite jagamist urMAS HäNNiLe

maaelu@ajaleht.ee

K

ui Väino Linde tosina aastaga taastatud vanatehnikast püüab enim pilke noobel GAZ 24-10, siis päris prosta nelikveoline GAZ-63 võib pälvida klantsivast kaaslasest enamgi tähelepanu. „Eks ootan Oscarit,” muigab praegu siseministri nõuniku ametis, ent varem ka Pärnu linnapeaks ja Riigikogu nelja koosseisu liikmeks valitud mees. „Sest kui soomlaste poolt nüüd võõrkeelse filmi Oscari kandidaadiks esitatud „Vehkleja” tarvis otsiti ajastutruud veoautot, siis lõpuks räägitigi just mulle auk pähe.”

Teab mis kandvat „rolli” masinal linateoses pole, liiati ei lubanud töö Lindel endal roolis istuda, aga ikkagi jälgib ta filmi edasist käiku kinomaailma väärikaima tiitli poole suure huviga.

IGA TÖÖ JAOKS OMA RIISTAD „On öeldud, et väikestel poistel on väikesed mänguasjad, suurtel suuremad. Eks ma nii olen oma noorusaja unistusi tasapisi realiseerides täismeheks kasvanud,” põhjendab Linde oma aastaid kestnud kirge.

Samas tõdeb rääkija, et ehkki on tänu autojuhist isale ka ise maast madalast masinate hingeeluga tuttav, meeldib talle sõiduki taastamise juures rohkem olla korraldaja. „Teeksin sõpradele liiga, kui väidaksin, et mina ehitan autosid – pigem aitan neid, olen iga töö jaoks otsinud oma meistrid. Minu ülesanne on olnud ikka tagavaraosade leidmine, kõik see, mis kuulub nii-öelda organisatoor-

se poole peale,” nendib Linde. „Kadunud onu ütles, et iga töö jaoks on omad mehed ja riistad. Nii olen vaadanud, kellel sõpradest on kas töökoda või riistad või kes veel vanadest aegadest ühte või teist tööd oskab.”

Paraku jääb taolisi „peenikesi mehi” aina vähemaks ja need, kes peale kasvavad, on õppinud sootuks teistsuguseid autosid putitama.

Lindel on eriliselt soojad suhted Toris asuva Selja osaühingu töökoja meestega, kes on ajahambast puretud autodele reeglina esimese eluvaimu sisse puhunud. Omamoodi hullud on Linde sõnul ka Pärnus Jüri Bäärsi autokoja poisid, kes oskavad vanaauto taastamisest vahel rohkemgi rõõmu tunda kui tänapäevase sõiduvahendi tasuvamast tavaremondist. „Kui mina selle omandasin, oli masinast alles vaid raam, kabiin ja kokkujooksnud mootor,” meenutab rääkija eespool mainitud GAZ-63 näitel, millisest seisust hakatakse ühte sõidukit tavaliselt ennistama.

Olgu mainitud, et seda marki veokit toodeti peamiselt militaarotstarbel ning esimesed katseeksemplarid valmisid juba teise maailmasõja lõpus.

MASIN POLE IMETLEMISEKS Jutuks GAZ-63ga seoses tõdeb Linde, et ehkki talle meeldib, kui proff paneb asja paika sedasi, et kõik on tehtud, on tallegi vahel praktilised oskused marjaks ära kulunud.

VOLGAGA KÄIS TA MÕNIGI KORD RIIGIKOKKU TÖÖLE, VILLISEGA SÕITIS OMAL AJAL ROOTSIGI, GAZ-63 KASUTUSALA ON AGA SOOTUKS LAI.

Fotod: Urmas hännile

Väino Linde nelikveolist GAZ-63 on võimalik näha mängufilmis „Vehkleja”.

„Maal on masinat ikka vaja, kasvõi lumekoristuseks,” osutab endine riigikogulane oma traktorile DT-75.

„Vedasin lipumasti linnast maale, kui poolel teel ütles gaasipedaal üles, oli äkki jala all nagu tallesaba,” tuletab Linde olnut nüüd naerul sui meelde. „Ega midagi. Mul, nagu Vene autoga sõites ikka, oli kaasas traati ja nööri ja tangid-näpitsad ... Vedasin karburaatori juurest paela ja traadi läbi juhipoolse akna, tõmbasin nii gaasi ja tuksusin koju välja.”

Toodud juhtum on parim tõestus Linde väitele, et ta ei taasta masinaid mitte selleks, et neid hiljem imetlemiseks nii-öelda klaasi alla panna,

OMA TÖÖ ON KALLIS Suuresti nimetatud eesmärki pidas Linde silmas siiski, kui juba hea mitme aasta eest elamisse DT-75 soetas. „Buldooserit me originaalkorda ei taasta, vaid teeme selle töökorda: maal on masinat ikka vaja, kasvõi lumerookimiseks,” märgib ta. „Õnneks sain tuttavaks jälle kellegi heas mõttes teistsugusega, kes kodus parasjagu vanatraktorit taastab, aga ta lihtsalt tuleb ja aitab teisigi,” kinnitab Linde taas teada tõde, et sõber on ükskõik kui suurest rahast väärtuslikum. „Nii et teeme küll meie,

vaid siiski selleks, et neid ka igapäevaelus kasutada.

Näiteks Volgaga käis ta mõnigi kord Riigikokku tööle, villisega sõitis omal ajal Rootsigi, GAZ-63 kasutusala on aga sootuks lai. Temaga on peremees vedanud nii puid, vanarauda kui ka prahti. „Kui on sõidauto, võib teist ainult imetleda, aga veoauto peab aeg-ajalt tööd ka tegema,” leiab Linde. Nagu vanasti talus hobune – looma ei peetud ilu pärast, vaid ikka selleks, et temaga tööd teha.”

aga mina, kui vaja, aitan vaid mutreid keerata.”

Küll on rääkija seda meelt, et ei jäta veel niipea kruvide kruttimist ega vanatehnika taastamiseks tarvilikku korraldustööd.

Seda väga lihtsal põhjusel. „Tõsise kollektsionääri jaoks on maailm lahti ja ta võib osta kust tahes mistahes masina oma garaaži imetleda,” tõdeb Linde. „Aga kui ikka oma käsi on seal natukenegi küljes käinud ja tead, milline see oli alguses ja milliseks on taastamistöö selle teinud, on suhtumine hoopis teine.”