Maa Elu 31. detsember 2015

KAUL AUGASMÄGI: TORU TUNDUB ISENESEST JU LIHTNE ASI, AGA NÕUDMISED ON RANGED.

METS TULUALLIKANA:

KUI METSAOMANIK TAHAB TULU TEENIDA, SIIS ISE TA ENAM KIRVEGA METSA EI LÄHE, VAID MÜÜB KASVAVAT METSA.

ISA JA POJA TANDEM

EESTI PÕLLUMEESTE KESKMINE VANUS ON LIGI 60 AASTAT JA PUHATA POLE NAD SAANUDKI.

! e t o o t 0 0 0 0 2 e l ü s u k i l a V Teisipäeviti on üle 60 € ostude kohaletoimetamine

TASUTA! Tellimiskeskus: +372 5668 7957, +372 5687 7399 Tehniline konsultatsioon: +372 5697 0060 E-post: info@pmkaubamaja.ee SE Tehnikakeskus OÜ Selja tee, Sauga vald, Pärnumaa

www.pmkaubamaja.ee

31. DETSEMBER 2015 • NR 3 (31)

2 || aasta 2016 || maa elu

31. detsember 2015

KAS PÕLLUMAJANDUSSEKTOR TAASTUB? Lõppev aasta on olnud põllumajanduses heitlik ning mitmed hinnad, eriti piimahind on langenud viimaste aastate madalaimale tasemele. Pankade prognoosi järgi võib algaval aastal oodata mõningast põllumajandussektori taastumist, kuid kiiret hindade kasvu pole loota.

Pangad prognoosivad mõõdukat põllumajanduse taastumist kRisTiina kRUUse

maaelu@ajaleht.ee

eamised väljakutsed, millega põllu maja ndu settevõtted peavad pankade sõnul uuel aastal jätkuvalt silmitsi seisma, võib kokku võtta küsimustega: kuidas toota efektiivsemalt ning kust leida oma toodangule ostjaid, kui nõudlus senistes ekspordi sihtriikides on langenud.

Maa Elu palvel selgitavad analüütikud lähemalt, mida nad põllumajandussektorile järgmiseks aastaks prognoosivad ning millised on suuremad tegurid, millest põllumajanduse käekäik järgmisel aastal sõltub.

SWEDBANK: PAREMINI LÄHEB NEIL, KES TEGELEVAD SEGATOOTMISEGA Eestis on kaks suuremat tootmisharu – piim ja teravili –, kus me toodame rohkem, kui ise tarbida suudame, ning ülejääva osa suuname eksporti.

Piimatootmise omahind on praegu kõrgem kui piima müügist saadav raha ning 2016. aastal ei ole kiiret hinna taastumist näha. Seega on piimatootjate olukord meie hinnangul raske ka järgmisel aastal.

Prognoosi, et hind jääb madalaks, toetab ka naftahinna ja teiste toorainehindade langustrend.

Aasta teises pooles võiks

piima hind tõusta tasemeni 260 eurot tonni kohta. Paremini saavad hakkama need piimandussektori ettevõtted, mis tegelevad segatootmisega ning kus lisandub toetav rahavoog näiteks teravilja- või õlikultuuride kasvatamisest, metsandusest või muudest tegevustest.

Piimalehmade arv on aasta algusega võrreldes vähenenud üle viie protsendi ning langustrend jätkub meie hinnangul ka järgmisel aastal.

Ebaefektiivsemaid lautu suletakse ning keskendutakse kasumlikumatele tootmisharudele. Toimub ka konsolideerumine ning ettevõtete ostmüük.

2015. aastal saadi teraviljakasvatuses rekordsaagid. Kogu Eesti saak tõusis 1,2 miljonilt tonnilt 2014. aastal 1,5 miljoni tonnini 2015. aastal (tarbimine umbes 650 000 tonni).

Kogu maailma teravilja (sealhulgas nisu) varud on viimase kahe aasta jooksul kasvanud, ka tarbimine on pidevalt suurenenud, kuid tootmine on kasvanud kiiremas tempos kui tarbimine.

Kuna teravili on börsikaup, siis sõltuvad Eesti kasvatajad suuresti maailmaturu hindadest. Kui saagikus on 2016. aastal üle maailma jälle väga hea, siis laovarud suurenevad veelgi ja püsib surve hindade languseks. Samas piisab ühest kehvast teravilja-aastast ja hinnad tõusevad taas.

Milline iganes on aga ennustus uueks aastaks, on Eesti põllumees alati olnud nutikas ja ettevõtlik raskustega toimetulemisel.

Swedbanki põllumajandussektori juht Brit Juus

NORDEA: VENEMAA MÕJU EUROOPA LIIDU PÕLLUMAJANDUSELE VÄHENEB Euroopa Liidu põllumajandussaaduste ekspordis kasvab järkjärgult arenevate turgude, sealhulgas Aasia ja ka näiteks Lähis-Ida ja Aafrika roll, sest senistele turgudele otsitakse täiendust.

Seevastu Venemaa turu nõudlus järgmisel aastal ei taastu ning selle mõju Euroopa Liidu turule väheneb. Olulisem on hoopis see, mis saab Hiina impordist. Kuna suurtootjad niisama lihtsalt oma tootmismahtu ei kärbi, püsib hinnakonkurents tihe. Eelise võib hinnakonkurentsis anda nõrgem valuuta ja suuremad toetused.

Piima ja piimatoodete madal hind maailmaturul on tingitud maailma ja Euroopa Liidu toodangu kasvust olukorras, kus Hiina vähendas importi ja Venemaa poolt lisandusid sanktsioonid. Paljudele tooraineturgudele iseloomulikult valitseb piimaturul ülepakkumine, varud on suured ning see hoiab hinnad jätkuvalt surve all. Siiski on näha esimesi turu stabiliseerumise märke järgmiseks aastaks.

2015. aasta juunikuu seisuga oli maailma viie peamise piimatoodete eksportija (EL-28, Uus-Meremaa, USA, Austraalia ja Argentiina) 12 kuu tootmismaht 5,6 miljonit tonni suurem kui varasemal aastal. Samas Hiina import oli piima ekvivalendis 4,6 mln tonni ning Venemaa import 2,8 mln tonni võrra tagasihoidlikum. Seega netosummas kasvas pakkumine 13 mln tonni. Sellise mahu absorbeerimine muu maailma nõudluse kasvu kaudu võtab aega.

FINANTSSOOVITUSI PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTETELE •

•

•

Soovitame tootjatel muuta oma tegevus võimalikult efektiivseks ja hajutada riske segatootmise abil. Ainult ühest tootmisvaldkonnast sõltuvatel tootjatel on eriti keeruline.

Rahaasjadesse tasub tõsiselt suhtuda, oma igakuised tulud-kulud ära planeerida ja seda plaani jälgida. Nii on selge ülevaade oma võimalustest ja lihtsam pangast vajalikku finantseerimist saada.

Vaadata omal algatusel ringi, kas on võimalus mõne tugevama või laiema tegutsemisvaldkonnaga tootjaga ühineda.

Swedbanki põllumajandussektori juht Brit Juus

Põllumajandussektori analüütikute ootused viitavad järgmiseks aastaks siiski turu stabiliseerumisele ja mõõdukale hindade taastumisele pigem 2016. aasta keskpaigast alates.

Tootjate jaoks tähendab see paraku kokkuhoiuaastat, mil rõhutakse efektiivsuse kasvule.

Kulude kokkuhoiule aitab kaasa madal energiahind (toornafta ja elekter).

KUNA SUURTOOTJAD NIISAMA LIHTSALT OMA TOOTMISMAHTU EI KÄRBI, PÜSIB HINNAKONKURENTS TIHE. Lisaks toetab Euroopa Liidu eksporti nõrgem euro, kuid selle edasine langus dollari suhtes on piiratud meie hinnangul pariteediga. Risk on aga, et dollari intresside tõus nõrgestab teiste arenevate turgude valuutasid, mis mõjutaks Euroopa Liidu tootjate hinnakonkurentsi.

Kokkuvõttes ootame makromajanduse osas maailmamajanduse pöördumist 3,5protsendilisele aastakasvule pärast kõigest 3,1protsendilist kasvu tänavu. Märgid viitavad sellele, et majanduskasvu osas tuleb tarbijate toetusel mõnevõrra ehk parem aasta. Madalate toormehindade juures läheb taas paremini kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste tootjatel.

Tõnu Palm, Nordea panga peaökonomist Eestis DANSKE BANK: PÕLLUMAJANDUSSEKTORI TULU HAKKAB TASAPISI KASVAMA Põllumajandussektor sai Venemaa sanktsioonide ja sellele järgnenud põllumajandustoodete hinnalanguse tõttu raskeima hoobi. Piimandussektorit on lisaks mõjutanud Euroopa Liidu piimanduse kvoodisüsteemi lõpp, millest tulenevalt on piimavarud suurenenud ning hinnad langenud.

Eesti põllumajandussektori tulu kahanes 2015. aasta esimeses kolmes kvartalis mullusega võrreldes üle 16 protsendi, kuid kasum on vähenenud nii palju, et tulemuseks on veelgi suurem miinus (–56 miljonit eurot).

Kuna Venemaa embargo kehtib ka teistele Euroopa Liidu riikidele, siis valitseb teistes ELi riikides samuti põllumajandustoodete ülepakkumine. Seetõttu on vähenenud Eesti põllumajandustoodete eksport väga olulistele turgudele, näiteks teistesse Balti riikidesse.

Ehkki on näha Eesti tootjate jõupingutusi, et suunata oma eksporti muudele Euroopa Liidu turgudele, on tulemused siiani erinevad. Edu on mõ-

maa elu || aasta 2016 || 3

31. detsember 2015

JUHTkiRi

PeeTeR Raidla

peatoimetaja

Brit Juus Swedbankist soovitab tootjatel muuta oma tegevus võimalikult efektiivseks.

Rokas Grajauskas Danske Bankist põllumajandustoodete hindade edasist langust ei prognoosi.

HALDUS­ REFORMIST

U Tõnu Palm Nordea pangast peab riskiks dollari intresside tõusu, mis nõrgestab teiste arenevate turgude valuutasid, mõjutades niimoodi Euroopa Liidu tootjate hinnakonkurentsi.

ningal määral saavutatud ekspordi kasvatamisel sellistel turgudel nagu Norra, Prantsusmaa, Belgia või Šveits.

Siiski on liha- või piimatoodete ekspordi üldine langus isegi suurem, kui oli Venemaa nõudluse osakaal nende toodete järele enne embargot.

Me ei prognoosi siiski põllumajandustoodete hindade edasist langust. Pärast seda, kui mõned tootjad juba vähendasid oma toodangumahtu ja tootmisvõimsust, tekib järgmisel aastal uus tasakaal ning Eesti põllumajandussektori tulu peaks hakkama taas tasapisi kasvama. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon prognoosib järgmiseks viieks aastaks peaaegu kõigi põllumajandustoodete hinna tõusu, mis on tingitud eelkõige nõudluse kasvust.

See peaks andma hoogu põllumajandussektori tulu ja kasumi kasvule ka Eestis.

Danske Banki Balti peaanalüütik Rokas Grajauskas SEB: SUUND ON SUUREMA EFEKTIIVSUSE POOLE Teraviljakasvatajatele oli 2015. aasta tervikuna hea aasta saagikuse, aga mitte viljahindade mõttes. Nisuhind on praegu ajalooliselt üsna odav, mis vaatamata heale saagikusele on põllumeeste tulu oodatust väiksemaks kärpinud.

Euroopa teraviljatoodangust moodustab peaaegu 45% nisu, ligi 25% mais ja alla 20% oder. Suurimad tootjad Euroopas on Prantsusmaa, Saksamaa ja Poola. Nende riikide edukus dikteerib sisuliselt kogu Euroopa turu tulemused.

Indrek Julge SEBst ootab pigem viljahinna kasvu, sest saagikuse osas nii head aastat, kui oli 2015, on keeruline oodata.

Samas on vili ikkagi rahvusvaheline kaup ja maailmas tervikuna tarbimine tasapisi kasvab, kuigi Euroopas on see viimastel aastatel sisuliselt muutumatuna püsinud.

Viljatoodang ja -hind sõltub nagu ikka ka ilmastikuoludest. Teine tegur on kahtlemata maailmaturu nõudlus. Saagikuse osas pigem nii head aastat, kui oli 2015, on keeruline oodata ning arvestades hindade suhteliselt (ajalooliselt) madalat taset, siis võiks oodata pigem viljahinna kasvu 2016. aastal.

Seega kokkuvõttes võivad viljakasvatajad eeldada tulude samaks jäämist või mõningast kasvu. Kulude poolelt on oodata aga pigem häid uudiseid. Kuna fossiilsete kütuste hinnad (eesotsas nafta hinnaga) on maailmaturul oluliselt langenud, siis võib eeldada mõningast väetiste hinnalangust 2016. aasta kevadhooajal.

Piimanduses jääb tulude pool pigem nõrgaks ja kogu sektor jätkuva surve alla, sest piimatoodete nõudluse kasvu ei paista ei Euroopa Liidu poolelt ega Eestist. Eesti toorpiima hind on viimase kümne aasta jooksul üldiselt kogu aeg madalam olnud Euroopa Liidu keskmisest, aga erinevus on võimendunud alates 2014. aasta algusest.

Peamine põhjus, miks toorpiima hind olid 2015. aastal Eestis madal, seisnes lõpptoodangu (või, juust, piimapulber, lõssipulber) madalas hinnas Euroopas, mis on sisuliselt viimase kümne aasta odavaim. Enne kui lõpptoodangu hind Euroopas ei kasva, pole loota suurt muutust ka Eestis.

Väike kulude kokkuhoiuefekt on tekkinud tänu fossiilsete kütuste ja energia hinnalangusele. Nende osakaal pole piimandusettevõtete kulude struktuuris aga nii suur, et tekiks arvestatav sääst. Suurema kokkuhoiu võib saavutada ettevõtete endi sisemise efektiivsuse kasvu kaudu.

Kokkuvõttes pole praegu siiski põhjust arvata, et Euroopa Liidu piimatoodete hinnad võiksid lähiajal tõusta ja seega jääb ka ELi keskmine toorpiima hind pigem samale tasemele (umbes 30 senti liiter). Toorpiima hinna kasvu võib oodata Eestis siis, kui siinse hinna ja Euroopa Liidu keskmise toorpiima hinna vahe (hetkel umbes 7 senti) väheneb, mis teeks toorpiima hinnaks 22–25 senti ehk mitte kuigivõrd rohkem kui seni.

Indrek Julge, SEB ettevõtete panganduse valdkonna juht

ue aasta üks olulisemaid ettevõtmisi on kahtlemata kavandatav haldusreform, mis riivab eeskätt just maainimest. Linlast see eriti ei puuduta, sest talle omavalitsuste poolt pakutavate teenuste kättesaadavus jääb ju mistahes reformi puhul sisuliselt samaks.

Kümmekond päeva tagasi avalikustati haldusreformi seaduse eelnõu, mis uue aasta veebruaris esitatakse valitsusele ja sealt edasi juba Riigikogule. Sihiga, et seadus jõustuks juba 1. juulist 2016 ning seda saaks hakata ellu rakendama. Kel vähegi huvi, saab sellega ise lähemalt tutvuda näiteks rahandusministeeriumi kodulehel või siis eelnõude infosüsteemis, Kohe pärast seaduse jõustumist peaksid algama ettevalmistused omavalitsuste ühinemiseks. Kui omaalgatuslikud ehk vabatahtlikud ühinemisprotsessid jäävad toppama, sekkub valitsus sunnimeetmetega. Taganemisteed pole kellelgi.

Maa Elu peab haldusreformi äärmiselt tähtsaks. Mõttevahetuse ärgitamiseks avasime tänases numbris ka arvamusplatsi, kus esimena sai sõna Raik-Hiio Mikkelsaar, kes pakub välja ühe võimaliku arengumudeli. Erinevaid teid haldusreformi läbiviimiseks on mõistagi palju ning arvamusplats on avatud kõigile.

Sest kui midagi veel muuta annab, saab seda teha nüüd.

Minu isiklik vaatenurk on äärmiselt lihtne: Eestis peaks olema maksimaalselt 15 omavalitsust. Ehk siis viisteist maakonda, igas oma maakogu, kes kinnitab ametisse maavanema. Ühe erinevusega Harjumaal: Harju maakogu kinnitab lisaks maavanemale ametisse ka Tallinna linnapea. Vajadusel võib sama malli kasutada mujalgi, näiteks Ida-Virumaal Narva puhul.

Olen seda meelt, et pelk valdade liitmine ei muuda suurt midagi. Kogu maakonda tuleb vaadata kui tervikut ja seda kõigi elualade lõikes alates koolivõrgustikust ja lõpetades hooldekodudega. Tegelik igapäevane elu on juba ammu ühe valla või linna piirest välja kasvanud. Maakonnakeskustes käib tööl suur osa ümbruskonna valdade rahvast ja sinna pole enam miskit parata.

Siinjuures tuleb silmas pidada, et valdade kaotamisega ei kao ametnikud praegustest vallakeskustest kuhugi. Arenguja ehitusnõunik, maanõunik ja sotsiaalnõunik peaksid kindlasti senistes keskustes edasi tegutsema, vaid nende palgaraha hakkaks tulema maavalitsusest, mitte enam vallalt.

Peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@ajaleht.ee Toimetaja Kristiina Kruuse kristiina@incase.ee Makett Jaanus Koov, küljendus Raul Kask Keel ja korrektuur Reeli Ziius Reklaamitoimetaja Marvi Pristavka-Taal marvi@postimees.ee, telefon 739 0390 Müügijuht Jane Barbo jane.barbo@ajaleht.ee, telefon 526 3578 Väljaandja Postimees Grupp AS Maakri 23a, 10145 Tallinn, maaelu@ajaleht.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad).

Autoriõigused: Postimees Grupp AS, 2015

4 || uuDiseD || maa elu

31. detsember 2015

UUS SEAKATKU TSONEE­ RIMISE OTSUS LEEVENDAB KAUPLEMISPIIRANGUID

E

elmisel nädalal jõustus Euroopa Komisjoni uus rakendusotsus, mis annab rohkem paindlikkust elussigade ümberpaigutamisel ja elussigadega kauplemisel sigade Aafrika katku leviku tõkestamiseks kehtestatud tsoonides. „Nüüd on antud seakasvatajatele võimalus elussigade liigutamiseks nii Eesti sees kui ka teiste liikmesriikide II ja III tsoonis asuvatesse seafarmidesse. See peab toimuma range veterinaarjärelevalve all, kuid on siiski leevendus praegu III tsoonis tegutsevatele seakasvatajatele, kellel on olnud kehtivate piirangute tõttu turustamisraskused,” ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Taotlesime läbirääkimistel Euroopa Komisjoni ja teiste liikmesriikidega, et seakatku tsoonide määramise põhimõtted oleksid läbipaistvad ja seatud piirangud proportsioonis võimalike riskidega. Euroopa Komisjoni otsus näi-

tab, et meie ettepanekuid on arvesse võetud.”

Peamise uue järelevalvenõudena sätestab Euroopa Komisjoni rakendusotsus nn ohutu veo korra elussigade transportimiseks. Sellest tulenevalt peab elussigade veos olema järelevalveasutuse poolt registreeritud, pitseeritud, veoteekond kooskõlastatud, vedamine toimuma peatusteta ning vedamiseks kasutatud auto puhastatud ja desinfitseeritud. Seni kehtinud tsoneerimise otsus võimaldas kolmandast tsoonist viia elussigu vaid selleks tunnustatud tapamajja.

Euroopa Komisjoni poolt novembris avaldatud täpsustatud tsoneerimise põhimõtted võimaldavad lugeda III tsooni kuuluva ala II tsooniks pärast 12 kuu möödumist viimasest kodusigade haiguspuhangust ning II tsooni muuta I tsooniks 12 kuud pärast viimast seakatku diagnoosi metssigade hulgas. (ME)

PEIPSI­UURINGUD PÄLVISID USA­S TÄHELEPANU

U

SA internetiajakiri Yale Environment 360 uuris kliimamuutuse mõju põhjapoolkera suurtele järvedele, kasutades artiklis ka meie maaülikooli teadlaste andmeid. Keskkonnajakirjanik Cheryl Katz kasutas artiklis näidetena Baikali järve, Tahoe järve Ameerika Ühendriikides California ja Nevada piiril, Ameerika Suurjärvistut ning Peipsi järve. „Oleme 2010. aastast osalenud globaalse järvetemperatuuri koostööprojektis Global Lake Temperature Collaboration, mille

käigus avaldatud andmebaas ja esimesed analüüsid näitavad, et paljudes piirkondades tõuseb järvevee temperatuur kiiremini kui õhutemperatuur,” sõnas maaülikooli limnoloogiakeskuse professor Tiina Nõges.

Maaülikooli juhtivteadur Peeter Nõges lisas: „Viimase 50 aasta jooksul on Tartu talvine õhutemperatuur tõusnud ligi 3 °C võrra ja aprillikuine veetemperatuur Peipsis on tõusnud 2,4 °C. Võrreldes 1920ndate aastatega on Peipsi kevadine jääminek nihkunud enam kui 3 nädalat varasemaks.” (ME)

UUE PÕLVKONNA METSATÕSTUKID!

MEIE TOOTEVALIKUS:

Palgitõstukid pikkusega 5,2 kuni 8,6 meetrit Haagised kandevõimega 7 kuni 14 tonni Pargi 16, Märjamaa Tel 555 38 339 www.oniar.eu metsatehnika@oniar.eu

Keskkonnareostusi sõnnikuhoidlates tuleb igal juhul vältida.

Foto: UrMAS LUIK / PärNU PoStIMEES

MUUDATUSED SEADUSES. 16. detsembril ehk päev enne pikale jõulupuhkusele minekut võttis Riigikogu vastu veeseaduse muutmise eelnõu, millega ajakohastati nõudeid põllumajandusest lähtuva veereostuse piiramiseks.

Veeseaduse muudatus piirab põllumajandusreostust

M

uudatustega täpsustati eeskätt sõnniku hoidmistingimusi ning väetiste kasutamise aegu. „Eesti territooriumilt liigub lämmastikuühendeid veekeskkonda pidevalt kasvavas tempos, samamoodi on pidevalt kasvanud Pandivere ja Adavere piirkonna põhjavee nitraatioonide sisaldus nii, et mõnedes kaevudes on vesi muutunud joogikõlbmatuks. Seetõttu on selge, et olemasolevad nõuded ei ole piisavad tekkiva reostuse piiramiseks,” selgitas keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Karin Kroon.

Teadlaste hinnangul satub umbes 60–80% lämmastikust ning 30% fosforist vette põllumajandustegevuse tulemusena. Ka Euroopa Komisjon on rõhutanud, et Eestis kehtivad väetiste kasutamise ja sõnnikuhoidlate mahutavuse regulatsioonid ei taga piisavat veekeskkonna kaitset, mistõttu on algatatud ka rikkumismenetlus.

Veekeskkonda sattuv liigne fosfor ja lämmastik tekitavad probleeme nii jõgedes ja järvedes kui ka meres, muutes vee liiga toitainerikkaks, mis omakorda põhjustab taimestiku, sealhulgas vetikate vohamist. Rohke taimestik aga halvendab oluliselt kalade elutingimusi ja võib viia ka nende hukkumiseni, nagu on näiteks Peipsi järves hapnikupuuduse tõttu juhtunud. Läänemere seisundi parandamiseks tuleb ainuüksi Eestil lähiajal lämmastikku vähendada 1800 tonni ning fosforit 320 tonni.

Tänaste hinnangute kohaselt on Eesti pinnaveest heas seisundis ligikaudu 62%, kesises seisundis ligi 30% ning halvas seisundis ligi 8%. Eesti põh-

javeest on heas seisundis 79% ning halvas seisundis 21%.

Toome siinkohal ära keskkonnaministeeriumi selgitused, mis ikkagi muutub.

Esiteks täpsustatakse sõnniku hoidmistingimusi, seda nii sõnnikuhoidlas kui ka põllul aunas. Praegu kehtiva nõude kohaselt peab sõnnikuhoidla olema loomapidamishoonel, kus peetakse enam kui kümme loomühikut (ühele loomühikule vastab piimalehm, teiste loomade koefitsiendid on väiksemad) loomi. Alates 2023. aasta 1. jaanuarist peab sõnnikuhoidla olema loomapidamishoonel, kus peetakse alates viiest loomühikust loomi. Pikk üleminekuaeg võimaldab põllumeestel nõudele vastamiseks teha vajalikke investeeringuid.

Kui peetavaid loomi on alla kümne või alates 2023. aastast alla viie loomühiku, ei ole sõnnikuhoidla kohustuslik, kuid ka sel juhul tuleb vältida keskkonna reostumist ning sõnniku ajutisel hoidmisel lauda juures, enne põllule laotamist täita lihtsustatud veekaitsenõudeid ehk sõnniku all peab olema lekkekindel põhi ning see peab olema vihma eest kaitstud.

Sõnniku põllul aunas hoidmisel peab silmas pidama, et sõnnikuaun oleks põllul laotamiseelselt võimalikult lühikest aega ning et sellest ei lekiks keskkonda vedelikke. Seepärast sätestatakse sõltuvalt sõnniku kuivaine sisaldusest sõnniku aunas hoidmise maksimaalne lubatud aeg.

Teiseks tunnistatakse kehtetuks nitraaditundlikul alal kehtiv piirang, mille kohaselt tohib sõnniku ja mineraalväetisega kokku anda 170 kg lämmastik-

ku haritava maa keskmisena.

Selle asemel kehtestatakse nitraaditundlikul alal sama lämmastiku kasutamise kord, nagu ülejäänud Eesti territooriumil, mille kohaselt sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kg lämmastikku aastas, sealhulgas loomade karjatamisel maale jäävas sõnnikus sisalduv lämmastik. See tähendab, et väetistega on lubatud anda põllumajanduskultuuridele aastas selline kogus lämmastikku haritava maa ühe hektari kohta, kui palju need kasvuks vajavad. Täpsed kogused kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Kultuuripõhine väetamine peaks aitama kaasa saagikuse kasvule, kuid vähendama ka üleliigsete toitainete veekeskkonda sattumist.

LÄÄNEMERE SEISUNDI PARANDAMISEKS TULEB AINUÜKSI EESTIL LÄHIAJAL LÄMMASTIKKU VÄHENDADA 1800 TONNI NING FOSFORIT 320 TONNI. Kolmandaks keelatakse vedelsõnniku ja mineraalsete lämmastikväetiste laotamine senise 1. detsembri asemel 1. novembrist. Väetiste, eriti vedelsõnniku laotamine selleks ebasoodsal ajal on suur riskiallikas, sest suur osa taimetoitainetest kandub pinna- ja põhjavette. Sõltuvalt ilmastikust leostub talvekuudel-varakevadel 70–80% sügisel laotatud lämmastikust.

Eriti suur on see näitaja vedelsõnniku puhul, kuna selles on lämmastik vähe seotud. Ka sellele muudatusele on antud pikk üleminekuaeg, uus keeluaeg hakkab kehtima 1. jaanuarist 2023.

Neljandaks tuleb kasvavate kultuurideta põllul väetis mulda viia võimalikult kiiresti, varasema 48 tunni asemel kuni 24 tunni jooksul laotamise lõpetamisest arvates. Seda selleks, et vältida lämmastikuühendite lendumist ja pinnaveega ärakannet. Kindlasti oluline muudatus ka neile, kes põldude lähistel elavad ja sügisetikevaditi aknaid avada ei saa.

Uuringute tulemuste põhjal on selgunud, et laotamisjärgse 4–5 tunni jooksul lendub kolmandik ja rohkem sõnnikus leiduvatest lämmastikuühenditest.

Lõppkokkuvõttes kaotab põllumees suure osa väetusainetest ja rahast.

Viimane, kuid mitte tähtsusetu muudatus on seotud loomade karjatamisega veekogude kaitsevööndis. Eelnõu kohaselt lubatakse loomade karjatamine kõikjal mererannikul vastavalt Keskkonnaameti sätestatud tingimustele. Kehtiva korra kohaselt on loomi lubatud karjatada veekogude kaitsevööndis looduskaitseseaduse alusel pool-looduslikel ja looduslikel aladel, kui see oli ette nähtud kaitsekorralduskavaga. Kuna Eesti rannikualadel vohab laialdaselt pilliroog ja rannikualad on kinnikasvamisohus, siis omab see regulatsioon pigem positiivset mõju, kuna loomade arvukust reguleeritakse sõltuvalt konkreetsetest oludest ja seetõttu nende mõju ei saa olema nimetamisväärselt oluline. (ME)

maa elu || uuDiseD || 5

31. detsember 2015

TAIMEKAITSEVAHENDITE KASUTAMINE ON TÕUSUTEEL. Eesti põllumajanduslikes majapidamistes kasutati mullu Statistikaameti andmetel 889,6 tonni taimekaitsevahendeid.

URMAS KRUUSE: SEALIHASEKTOR VAJAB ROHKEM SISEMIST SOLIDAARSUST

M

aaeluministrile heideti 17. detsembri ajalehes Maa Elu ette, justkui ta oleks süüdistanud HKScan Estoniat Soomest imporditud sealiha kasutamises sealihakonservide valmistamiseks. Minister Urmas Kruuse kinnitas, et selline väide ei vasta tõele, ajakirjanik oli tema sõnu vääralt mõistnud ja ajaleht on 10. detsembril toimunud pikemas intervjuus ministrit valesti tsiteerinud.

Urmas Kruuse kommentaar: „Eesti riigi tegevusvarusse ostetakse vaid Eestis sigade Aafrika katku piirangutsoonis (nn III tsoon) toodetud sealihast tehtud konserve, importliha nende konservide tegemisel

kasutada ei saa. Meede toetab ka III tsoonis sealihaturu toimimist, sest pärast seakatku Eestisse jõudmist sattusid piirangutsooni seakasvatajad oma toodangu realiseerimisel raskustesse. Praeguseks on konservide tarvis ostetud liha kokku kuus nädalat ja näeme, et III tsooni lihahind on hakanud ka kasvama. Ma pole ajakirjanikule öelnud, et esimene partii tegevusvarusse ostetud konservidest toodeti Soomest imporditud lihast. Kui mul oleks selline informatsioon, siis Maaeluminister Urmas Kruuse.

tuleks viivitamatult alustada uurimist.

Endiselt olen aga seisukohal, et sealihasektor peab praegusel keerulisel ajal näitama üles suuremat sisemist solidaarsust. Kui sealihasektori turustamisraskusi püütakse parandada osa toodangu turult kokkuostmisega, siis ei saa pidada heaks tooniks, kui samal ajal hakatakse sigu riiki lisaks tooma. See tekitab lõpuks küsimuse, kas erinevate olukorda leevendavate meetmetega on üldse asjakohane jätkata.”

(ME)

Foto: MIHKEL MArIPUU / PoStIMEES

JÄTKUB SEALIHAKONSERVIDE OST RIIGI TOIDUVARUSSE

Vanamoodne pritsimine taimekahjurite tõrjeks on jätkuvalt aktuaalne.

PEEtEr KÜMMEL / SAKALA

Taimekaitsevahendid ja Eesti põllumees

M

aaelu m inisteeriumi kodulehel peetavas maablogis avaldas ministeeriumi taimekaitse büroo juhataja Evelin Hillep hiljuti kirjutise „Kui palju taimekaitsevahendeid kasutab Eesti põllumees?”, mida Maa Elu toimetus peab vajalikuks pisut pikemalt kajastada.

Ta imek a sv atu ssaadu ste kasvatamine on alati väljakutse nii tehnoloogia ja ilmastiku kui ka taimekahjustajate surve ja muude tegurite tõttu. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni hinnangul kaotatakse üle maailma taimekahjustajate tõttu 20–40% saagist. Maailmas on umbes 250 000 taimeliiki. Neist 3% ehk 8000 on umbrohud, millest omakorda 200–250 liiki kujutavad tõsist ohtu toidutarneahelale. Kahjurputukate, taimehaiguste ning ebasoovitavate taimeliikide mõju ärahoidmiseks, piiramiseks või tõrjumiseks kasutatakse taimekaitselahendusi – bioloogilisi, mehaanilisi või keemilisi.

Keemilised lahendused hõlmavad nii sünteetilise kui ka loodusliku päritoluga aineid.

TAIMEKAITSEVAHENDITE KASUTAMINE VARIEERUB AASTATI Statistikaameti andmetel kasutati 2014. aastal Eesti põllumajanduslikes majapidamistes 889,6 tonni taimekaitsevahendeid. Võrreldes 2013. aastaga kasvas taimekaitsevahendite kasutamine 8,3% ning 2012. aastaga 22%. Aastal 2014 hõlmas põllukultuuride kasvupind Eestis kokku 608 366 ha, mis moodustab 13,45% Eesti pindalast. 2013. aastaga võrreldes on põllukul-

tuuride kasvupind suurenenud 2,4% ning näiteks teraja kaunviljade keskmine saagikus 20,15%.

Seega viimast kolme aastat iseloomustab küll kasutatud taimekaitsevahendite koguse tõus, kuid samal perioodil on kasvanud ka põllumajanduskultuuride kasvupind ja keskmine saak ning aastate lõikes erineb ka taimekahjustajate surve. Oleme taimekaitsevahendite kasutamise osas jõudmas uuesti 2007. aasta tasemele, kuid ennatlik on järeldada, et kasvutrend on püsivalt positiivse suunaga.

KAUNVILJADE KASVUPINNA HÜPPELINE TÕUS SUURENDAB KOGUST Kui suureneb põllukultuuride kasvupind ja keskmine saak, siis näeme neid arvulisi muutusi ka kasutatud taimekaitsevahendite koguses. Teravilja kasvatati mullu 332 900 hektaril, mis on 7% rohkem kui 2013. aastal. Kaunviljade kasvupind suurenes aga 40%, seega „hüppasime” 5500 hektarilt 19 100 hektarini. Seega suurenes tera- ja kaunviljade kasvupind mullu 47%.

Statistikaameti andmetel kasutati samal ajal teraja kaunviljade kasvatamiseks 600 tonni taimekaitsevahendeid. Võrreldes 2013. aastaga on see 12,4% rohkem ning 2012. aastaga juba üle veerandi enam (+25,19%).

LÄÄNE-VIRUMAAL SUURIMAD TERAVILJA- JA KAUNVILJASAAGID Maakondades, kus tera- ja kaunvilju kasvatatakse suuremal pinnal, oli suurem keskmine saak ning vastavalt kasutati ka taimekaitsevahendeid. Arvestades kasvupin-

da, keskmist saaki ja taimekaitsevahendite kogust, kasutati Lääne-Viru maakonnas 77 060,8 kg taimekaitsevahendeid ning saadi maakondadest kõige laiemal pinnal suurim keskmine tera- ja kaunviljasaak. Lääne-Virus suudetakse 49 313 hektari pealt saada 194 677tonnine kogusaak ehk keskmiselt 3,95 t/ha. Taimekaitsevahendite koormus on seal 1,55 kg/ha.

Võrreldes teiste maakondadega kasutati Järvamaal teraviljade kasvatamiseks taimekaitsevahendeid kõige rohkem – 91 142,3 kg ning kaunviljadel 2956,3 kg. Seega kujuneb tera- ja kaunviljade kasvupinna hektari koormuseks 2,93 kg, mis on Eesti keskmisest (1,69 kg/ha) 42% kõrgem. On võimalik, et Järvamaa statistikas kajastuvad ka need taimekaitsevahendid, mida maakonna suurtootjad kasutavad muu hulgas teistesse maakondadesse ulatuvatel põldudel.

Kui statistikaandmed teisendada matemaatiliselt üksnes tera- ja kaunviljade (vs. kogu põllumajandusmaa) hektarikoormuseks, siis kõige enam taimekaitsevahendeid kasutati Järvamaal (2,93 kg), Jõgevamaal (1,99 kg) ja Läänemaal (1,8 kg).

Eestis kogutakse alates 2006. aastast andmeid taimekaitsevahendi preparaatide põllumajanduskasutuse kohta, muud kasutused, nagu raudteede ning maanteede hooldus, statistikas ei kajastu.

2013. aastast toodetakse eraldi statistilist infot ka ainete kohta, mis sisalduvad taimekaitsevahendites, võimaldades hinnata resistentsuse riski ja mõju veekeskkonna seisundile. (ME)

M

aaeluministeerium pikendas lepingut Maag Konservitööstuselt sealihakonservide ostmiseks riigi toiduvarusse. Konservid valmistatakse seakatku leviku piiramiseks kehtestatud III tsoonist pärinevate sigade lihast, mille ostmist jätkab AS Maag Konservitööstus alates jaanuari kolmandast nädalast. Ühe sealihakonservi tootmise hind on 0,52 senti, millele lisandub liha hind. AS Maag Konservitööstus ostab liha sealihakonservide valmis-

tamiseks kord nädalas konkursiga madalama hinna alusel. Lepingu pikendamisel on loobutud fikseeritud tootmisplaanist ja liha kogused otsustatakse iganädalaselt vastavalt turuolukorrale, kuid mitte kauem kui 500 tonni liha täitumise või rahaliste vahendite lõppemiseni.

Riik ostis tänavu sealihakonserve kuue nädala jooksul, mil konservide jaoks kulus 154 tonni sealiha ja hinnaks kujunes ligi 529 000 eurot. Sealihakonserve hoiustatakse esialgu riigi füüsilise tegevusvaruna 2016. aasta lõpuni. Seejärel

on neid võimalik müüa, anda üle kaitseväele või jagada puudust kannatavatele inimestele sotsiaalabi meetmete kaudu.

Konservide valmistamiseks kasutatav liha pärineb tervetelt sigadelt, kes on enne tapamajja saatmist läbinud veterinaarkontrolli ning uuritud sigade Aafrika katku välistamiseks. Inimestele sigade katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima ettenähtud bioohutusmeetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta. (ME)

OTSE MAALETOOJALT

Kvaliteedi ja hinna suhe paigas!

Edukat koostööd 2016. aastal!

www.alatalutehnika.ee ALA MÜÜGIPUNKT Ala küla, Helme vald E–R 8.30–17 Tel 504 3918, 5695 1182 alatalutehnika@gmail.com

6 || traNsport || maa elu

31. detsember 2015

Kaido Sikk: negatiivne hoiak metsaveofirmade suhtes ei ole õigustatud TooMas Šalda

maaelu@ajaleht.ee

riscorp Transpordi juht ja põhiosanik Kaido Sikk sai metsa ja puiduga lähemalt tuttavaks kohe pärast keskkooli lõpetamist. „AB Puidus sain isa käe all metsapraakeri ja saemehe kogemused. Mõne aasta pärast hakkasime tõsisemalt tegelema metsakinnistute ja raieõiguste ostuga ning asutasime oma ettevõtte.

Aastal 2000 nii-öelda riiulilt valmisfirmat ostes saime kaasa nime Iriscorp, nii et mingit tähendust siit otsida ei tasu. 2001–2004 läks lankide ost ja materjali müük järjest tõusvas joones, hankisime ka vajaliku tehnika.

TRANSPORDIÄRI ALGUS Kuni 2005. aastani oli areng kiire. Kasutasime mitmeid transporditeenuse pakkujaid, aga nad olid paraku ebastabiilsed. Tekkis mõte, et kui juba materjalivoog on, võiks ka oma auto olla. Esimesed kolm aastat olid transpordiäri õppimise aeg ja tagantjärele hinnates oleks veoteenust sisse ostes isegi odavamalt läbi saanud,” meenutab Kaido Sikk. „Alustasime ühest Kamazist ja järgmise, mõistagi kasutatud auto ostuga panime korralikult puusse: teadmatusest ostsime ebasobiva varustusega vana Scania.”

Transpordiäri muutus Iriscorpi jaoks majanduslikult kasumlikumaks alles siis, kui 2005. aastal tekkis võimalus saata autod ja mehed Rootsi tuulemurdu vedama. „Tekkisid esimesed märkimisväärsed rahavood

ja kuna kontakte oli mul palju, sain head autojuhid palgale.”

Rootsis töötamise kohta ütleb Sikk, et harjumatu on sealne asjaajamine, täpsemalt selle aeglus, mis paneb ettevõtja keerulisse seisu: „Kui komandeerin inimesed Rootsi, hakkan neile ju kohe maksma komandeerimistasu, aga kui asjaajamine venib, töös tekivad seisakud, maksan tühja. Rootsist õnnestus meil väljuda siiski ilma suuremate kahjudeta. Kui Rootsis jääb tööd vähemaks, seatakse asjad nii, et esimeses järjekorras saavad tööd oma metsamehed. Võõrtööjõud suunatakse sujuvalt koju tagasi, milleks on erinevaid võimalusi.

Kui tööd jääb väheks, ei saagi ju omadega välja tulla.”

Rootsis töötamise ajal aga jäi Eestis Iriscorpi tegevus mõneti soiku. 2006–2007 vajutati gaas jälle põhja, just siis sai asutatud ka Iriscorp Transport OÜ. „2006. aastal õnnestus võita üks riigihange, millest sai uue tõuke meie transpordiäri. Enne seda oli viis autot, nüüd kasvatasime selle numbri kahekordseks. Praegu teeb tööd 18 autot ja masinapargi suurendamine ei näi vähemalt praegu mõistlik,” kommenteerib Sikk.

VÄLISMAA ÕPPETUNNID Peale Rootsi on Iriscorp Transpordi mehed ja masinad teinud tööd ka Venemaa laantes, aastail 2006–2007. Nüüd vannub mees, et sinna ei lähe ta enam kunagi. „Vene ärimõtlemine algab sellest, et kuidas saaks teisele ära teha, mitte sellest, kuidas saaks üksteisele kasulikult tegutseda.

Poolteist aastat hiljem sellest aru saades ja ära tulles jäi meil isegi osa tehnikat maha ja ikkagi oli lahkumine tol hetkel parim otsus. Tehnika jäigi sinna ja seisis aastaid hiljem ikka täpselt sama koha peal.”

IRISCORP TRANSPORT OÜ •

• • • •

Eesti kapitalil põhinev peamiselt ümarmetsamaterjali transpordi, metsamaterjali ostu, kasvava metsa raieõiguste ostu ning küttepuu müügiga tegelev ettevõtte, millel on üle tuhande hektari metsamaad ja mille masinaparki kuulub praegu 18 Scania metsaveokit.

Töötajaid on koos tütarfirmade ja sisseostetud tööjõuga veidi alla viiekümne.

Metsatranspordi osas kuulutakse Eesti viie suurema hulka.

Ettevõtte suuremad koostööpartnerid on RMK, Metsaliitto Eesti AS, Stora Enso Eesti AS, Lignator Mets OÜ.

Ehkki firma peakontor asub Tartus, tegutsetakse paljudes maakondades.

Tõsiseid plaane peeti ka Prantsusmaale ja Saksamaale minekuks, aga Siku hinnangul jäid need õnneks teostumata. „Välismaal tööl käies tuleb arvestada kohalike nõuete ja piirangutega. Lääne-Euroopas on teised piirangud kui meil, neist peamine on massipiirang.

Seal on lubatud 40 tonni, meil 52 tonni. Autode konfiguratsioon on meil sarnasem Skandinaaviaga kui Lääne-Euroopaga. Meie autod on ehitatud suuremateks veosteks.” Sikk rõhutab, et kohaliku õigussüsteemiga peab end põhjalikult kurssi viima, sest võõral maal on väga lihtne teha vigu, mis kipuvad kalliks maksma minema.

VENE ÄRIMÕTLEMINE ALGAB SELLEST, ET KUIDAS SAAKS TEISELE ÄRA TEHA, MITTE SELLEST, KUIDAS SAAKS ÜKSTEISELE KASULIKULT TEGUTSEDA.

Praegu jagub Iriscorp Transpordil Eestiski tööd piisavalt. „Meie tegevuspiirkond on peamiselt Valga-Tallinna maanteest ida poole jäävad alad, ka meile kuuluvad metsamaad on enamasti seal. Aga oleme töötanud ka saartel.” Teise talle kuuluva firma kaudu, mille nimi on Raikküla Metsad, on Sikul Raplamaalgi oma metsamassiiv. Nii et geograafilisi piire ei saa üks tõsiselt võetav metsa- ja transpordifirma nii väikeses riigis nagu Eesti endale seada.

TRANSPORT JA METSAMAJANDUS KÄSIKÄES Iriscorp Transpordi jaoks on metsade majandamine ja transporditeenuse pakkumine võrdselt tähtsad. „Olen metsamaterjali ja maadega tegelenud algusest peale, vahel jõulisemalt, vahel vähem. Oleme prae-

gu Eesti kohta üsna märkimisväärse puiduturustusmahuga, meiega arvestatakse. Transpordisektoris ei taha me jääda ainult RMK teenusepakkujaks, hea, kui kaks asja kõrvuti toimivad. Meie rahalisest mahust poole moodustavad metsamaterjal ja kinnistud, veidi alla poole transporditeenuse pakkumine. Turušokkide vältimiseks ongi mõistlik, et üks katab teist ja vastupidi,” avab Sikk oma äri põhimõtteid.

Puit viiakse ikka selle juurde, kes paremat hinda pakub. „Üritan ajada meie raiemahtu 8000 tihumeetrist ülespoole kuni 10 000 tihumeetrini kalendrikuus, mis võimaldab partneritega nagu võrdne võrdsega hinnast ja tarnetingimustest rääkida.”

Metsaäri tegijad tervitavad tendentsi, et peale paberipuidu on Eestis hinda tõusnud energiapuit. „Mida rohkem on meil tööstusi, seda sujuvam on väljamüük. Kui Soome ja Skandinaaviasse ostetakse importpuitu ja seal on hinnasurve suur, siis esimesena lükatakse kõrvale just importpuit Baltikumist. Venemaalt saab odavamalt, Baltimaade veidi kallim puit lükatakse esimesena kõrvale. Siit tulenevad tõsised tagasilöögid, nii et graanulitehaste ja koostootmisjaamade turuletulek on meie poolt väga tervitatav.” Siiski on Siku hinnangul Eestis metsamaterjali pakkumine praegu suurem kui nõudlus.

Metsamaterjali hind on praegu madalseisus. „Kestab puiduturu jahtumine ning ülepakkumine. RMK üritab oma kasumiprognoose täita, mille tõttu suurendab igal aastal 100 000 tihumeetri kaupa oma raiemahtu ja erasektoril jääb turustamiseks vähem ruumi. Selles valguses on transporditeenuse pakkumine praegu mõistlikum. Aga siin peame jällegi arvestama viieaastaste hankeperioodidega, et kui mõni hange peaks ebaõnnestuma, ei peaks päevapealt firmat kinni panama. Meil on võimalik enda metsade peale ümber organiseeruda.”

Iriscorp Transport pakub kliendile täisteenust. Kogu vajalik metsatehnika on firmal olemas. „Meie tegevusvaldkond algab metsamaa ostust ja ulatub kuni lõpptarbijani või saekaatrini.” Et ettevõte edukalt toimiks, peab Sikk ülioluliseks „täpset doseerimist”. „Et asi oleks kasumlik, peab kallist tehnikat koormama 100%.

Kui tehnika töötab poole koormusega, on ette teada, et see masin koos juhiga ehk ekipaaž kasumit ei tooda. Logistika peab olema peen-

su sten i läbi mõeldud ja mehed täisprofessionaalid. Sel aastal muutusid Eestis seadused: kui varem oli metsamasinate massipiirang 44 tonni, siis nüüd ulatub see 52 tonnini, mis muudab valdkonna loogilisemaks ja ettevõtluse selles valdkonnas legaalseks.”

PUHATAKSE VAIKSETEL PERIOODIDEL Kaks kolmandikku Iriscorp Transpordi autodest on seotud RMKle teenuse osutamisega, erasektori teenindamiseks jääb kolmandik ettevõtte transpordiressursist. „Kõik need ekipaažid peavad tegema tööd hommikust õhtuni. Ilmastiku tõttu tuleb ette tõrkeid, aga kui vaadata aastat tervikuna, saab need teisel ajal ära siluda. Juuni algusest juuli keskpaigani on meil väga vaikne aeg (puhkused ja RMK ei lõika), teine tühjem periood on novembri lõpp ja detsember, mil pannakse ilmast tulenevalt teid kinni, ja kolmas teede sulamise aeg aprillis. Nende perioodide üleelamiseks tuleb muul ajal rohkem

maa elu || traNsport || 7

31. detsember 2015 pingutada. Vaiksele ajale planeerime puhkusi ja hooldusi.

Kogu autopark pole kordagi päris seisma jäänud, minimaalselt kolmandik ikka sõidab.”

Kui metsaveoäri Eestis laiemalt vaadata, tunnistab Kaido Sikk, et turu solkimist on palju. „Ühe-kahe autoga on sellel turul vaevaline tegutseda. Juba firma püsikulusid on raske väheste autode peale ära jaotada, kasumimarginaalid on nagunii suhteliselt väikesed. On hankeid, millele on tehtud pakkumisi, mis minu hinnangul on ilmselgelt alapakutud. Matemaatika räägib nende vastu, aga turule antakse signaal, et saab ka sellise hinnaga.

Mina olen kehitanud õlgu, et ei oska nii väikese summaga kuidagi ots otsaga kokku tulla. Olen ka soovitanud hankijail mõelda, kellega lepinguid teha, kas suudetakse järjepidevust tagada. Kui hankemaht on 20 000 tihumeetrit kuus, siis ei ole seda võimalik teha kahe vana autoga. See ei garanteeri kuidagi soovitud tulemust.

HANKETINGMUSI TULEKS MUUTA Kahjuks on nii, et mida rohkem kogemusi sul on, seda vähem konkurentsis oled,” on Sikk veidi mures. „Ka riigihangete süsteem nii üles ehitatud, et ainus kriteerium on hind. Kui tehakse pakkumisi, mis tegelikult ei ole elujõulised, siis puksitakse tõsised tegijad turult välja. Nii võibki juhtuda, et kui paned hankel poole protsendipunktiga mööda, oled mängust väljas.

Hanketingimuste koostajad peaksid mõistma, et lähtudes ainult madalaimast hinnast, rikutakse ära korralike firmade elujõulisus. Pean silmas just pikemaajalisi, näiteks viieaastaseid hankeid, mida praktiseerib RMK. Aastakese peab igaüks vastu.” Viie aasta taguse ajaga võrreldes on tema kinnitusel kõik kulud alates pliiatsist kuni varuosade ja kalli raudvarani märksa kasvanud. „Viieaastase hanke korral lihtsalt peab asju ette nägema ja need kuludesse sisse arvestama.” Erandiks on kütus: harilikult kirjuta-

takse kütuse hinna kõikumine lepingusse sisse nii, et vedaja jaoks tariif tõuseb või langeb vastavalt kütuse hinnamuutusele.

Metsaveofirmad vaatavad paratamatusena seda, et nende suhtes on välja kujunenud teatud negatiivne hoiak, mis ei ole õigustatud. „Inimestele meeldivad puidust majad, täispuitmööbel, bioenergia jne, kuid metsa ülestöötamine ja vedu on ju osa lõpp-produktist. Ja meedia kujundatud väited, et metsaveoautod on halvas seisus, ei saa lihtsalt paika pidada. Kinnitan vastupidist: kõigist raskeveokitest on kõige paremas seisus just metsaveokid, sest neid kontrollitakse kõige rohkem.

Teiseks on RMK hangetel sees euronõuded ja nende rangusest

tuleneb, et naljalt üle viie aasta vanust autot metsa saata ei saagi. Hangetel on küll eri piirangud, aga nõuded üha karmistuvad. Ja lisaks – uued autod võtavad vähem kütust. Nii et metsasektoris on kõige uuem autopark. Metsaveokid küll ka lagunevad kiiremini, aga selle ja kontrolli tõhususe tõttu neid ka vahetatakse sagedamini uute vastu välja.”

RIIGIHANGETE SÜSTEEM ON NII ÜLES EHITATUD, ET AINUS KRITEERIUM ON HIND. HEA MAINE ON TÄHTIS Iriscorp Transpordi autode keskmine vanus on kolme aasta kandis. Kuna alustati Scaniatega ja need pole alt vedanud, on margile truuks jäädud ja tänaseks tuntakse nende hingeelu päris hästi. „Kuna uutel autodel kehtib garantii vaid juhul, kui neid hooldatakse esinduses, siis need käivad seal, vanemad saame enamasti ise korda. Rakveres on meil hea remondibaas.”

Kaido Sikk tervitab ka töö- ja puhkeaja seaduse ning massipiirangute tihedat kontrolli. „Tänu kontrollile on konkurents ausam. Mida rohkem kontrollitakse, seda vähem on kaalu ületamist ja autode tehniline seisukord parem. Rikkumiste üksikjuhtumeid on ajakirjanduses üle võimendatud, aga see ei tähenda, et terve sektor on seaduserikkuja.”

Eraklientide leidmise kohta lausub Sikk, ei peamine on hea maine. „Kui metsaomanik tahab metsast tulu teenida, siis ise ta enam kirvega metsa ei lähe, vaid müüb kasvavat metsa. Müüakse aga sellele, keda usaldatakse. Otsustavaks saab enda või sõbra-tuttava positiivne kogemus. Kui jätad raielangi korda, teed korda, saad tülideta hakkama ja ajad rahaasju korrektselt, siis sellest piisab, et

Iriscorp Transport OÜ põhiosanik ja juht Kaido Sikk.

Foto: tooMAS ŠALDA

edaspidigi tööd saada. Meil on maakondades tööl inimesed, keda tuntakse ja kelle poole julgelt pöördutakse. Kümne aastaga on meil tekkinud niiöelda oma kasvav klientuur.

Eks pisut tule end ka reklaamida, aga reklaamiga on see paha lugu, et enamasti jääb sulle hinnapakkumiste tegemise vaev. Enamasti võidab see, kes kõige rohkem ülespoole eksib. Mõnikord teeme kümme hinnapakkumist päevas ja naljaga pooleks võib öelda, et kui neist ühes enda kahjuks eksid, siis selle saadki. Midagi tulusat siit reeglina ei tule.”

Iriscorp Transport pakub kliendile täisteenust alates metsamaa ostust kuni lõpptarbijani viimiseni. Kogu vajalik metsatehnika on firmal olemas.

FotoD: IrISCorP trANSPort

8 || isa ja poeg || maa elu

31. detsember 2015

OMAMOODI PEREÄRI. Isa-poeg Märt ja Siim Riisenberg töötavad iga päev tandemina Kehtna Mõisa juhatuses juba kolmeteistkümnendat aastat. Mõlemad on ettevõtte osanikud, kuid peale nende on ettevõttel veel kümme osanikku ja kolmaski juhatuse liige.

Isa-poja tandem Kehtna Mõisas kRisTina TRaks

maaelu@ajaleht.ee

ui sõbrad kuulsid, et asun juhtima põllumajandusettevõtet, siis oli imestajaid palju – eelkõige sellepärast, et miks ma omet i ha kkan tegelema niivõrd perspektiivitu tegevusalaga nagu põllumajandus,” kirjeldab OÜ Kehtna Mõis juhatuse liige Siim Riisenberg enam kui kümne aasta taguseid meeleolusid.

Siim on sisuliselt firmas üles kasvanud: alguses kõplas peeti, siis lasti ligi heinapalliteole, hiljem ka traktorile.

2002. aastaks olid noorel mehel koolid läbi ja välismaalgi töötamise kogemus saadud ning peas küpsenud otsus – ta tuleb Kehtnasse tööle. Tallinnas õppis Siim praeguses Audentese koolis maadluse erialal, seejärel Tartu Ülikoolis kehakultuuri. „Et sõjaväest pääseda, õppisin tööstustehnikumis ärikorraldust ja tulin siia juba poole kohaga tööle. Pärast seda läksin veel Maaülikooli maama-

jandust õppima ja spetsialiseerusin ökonoomika peale,” räägib Siim.

Vahepeal jõudis ta ka aastakese Taanis talus töötada ja see on tõepoolest meenutamist väärt kogemus ning tempel mällu kogu eluks. „Sattusin vahendusettevõtte kaudu ühte tallu ja minu kõige suurem hirm oli, et petta ei saaks.

Ei saanud, tegin kõvasti tööd ja sain teada, mida tähendab välismaal töötamine. Kui meie inimesed saaksid töötada sellises kohas, siis nad oskaksid paremini hinnata seda, mis meil siin on ja kuidas meil tööinimesesse suhtutakse,” tõdeb Siim. „Minusugused sulased võeti tööle üheks aastaks ja meil oli hirmus tamp peal.

Ei olnud mõeldav, et võiksime väsida – töö käis hommikust õhtuni, ka nädalavahetustel. Meil on normaalne, et kui on pingeline aeg olnud ja tuleb vihmailm, siis lasemegi töötajatel võtta lõdvemalt – minge koju ja puhake välja!

Aga seal otsiti kindlasti mingi töö, mida sai ka vihmaga teha. Töötajaid ei koheldud seal kui inimesi, vaid kui roboteid, kelle peremehel on ükskõik, mis emotsiooniga ta siit läheb.

Sest järgmisel aastal võeti IdaEuroopast uued robotid tööle. Mul on hea meel selle kogemuse üle, sest seal õppisin, kuidas ei tohiks töötajatesse suhtuda. Siin ei oleks see ka mõeldav, sest ega meil järjekorda ukse taga pole.”

TRAKTORI PEALE EI TAHTNUD Initsiatiiv, et Siim võiks Kehtnasse tagasi tulla ja oma oskusi rakendada Kehtna Mõisas, tuli Märt Riisenbergilt.

Nelja lapse isana lootis ta ikka, et keegi lastest tuleb talle mantlipärijaks. „Kutsusin Siimu siia ja tema tingimus oli, et ta tuleb küll, aga siis juba ettevõtet juhtima, mitte enam traktori peale,” meenutab Märt. „Nii ka läks, kuid mitte sellest seatud tingimusest, vaid et ta on võimeline juhitööd tegema. Nüüd on ta tõestanud oma võimekust ja ilmselt edaspidi saabki temast minu mantlipärija, sest minul on juba vanuse tõttu varsti aeg kõrvale tõmbuda.”

SIIM ON SISULISELT FIRMAS ÜLES KASVANUD: ALGUSES KÕPLAS PEETI, SIIS LASTI LIGI HEINAPALLITEOLE, HILJEM KA TRAKTORILE. Siim räägib, et hoolimata heast teoreetilisest ettevalmistusest tegi ta värske juhina igasugused prohmakaid. „Ega isa mulle ette ei öelnud, et poiss, sa jooksed täitsa valesse suunda. Tema suhtumine oli see, et tema öeldu ei pruugi ka olla õige lahendus ning las ma ise leian oma tee,” sõnab Siim.

Kehtna Mõisas on 600 lüpsilehma, kuid lüpsiplats on ehitatud arvestusega, et lehmi võiks olla kaks korda rohkem.

Foto: ArvEt MägI / vIrUMAA tEAtAJA

Märt lisab, et ärikooli lõpetamisest ainuüksi jääb ettevõtte juhtimisel väheseks, sest selleks, et midagi juhtida, peab tundma protsessi peensusteni ning põllumajandus ei ole mingi erand. „Isegi traktoristiamet pole nii lihtne, nagu võib-olla pealt paistab – et sõidab mees traktoriga põllul. Ei, tal on käes tänapäeva autost mitu korda kallim sõiduriist, mis on otsast otsani tehnoloogiat täis. Kõike seda peab oskama kasutada, sest nii on töö tulemus parim, traktor hästi hoitud ja mehel traktoris ka mõnusam töötada,” teab Märt.

KES MIDA TEEB Ülesannete jaotus isal-pojal on nii, et Märt on juhatuse esimees ja tegevjuht. Siim juhatuse liikmena tegutseb mitmel rindel korraga: vaatab, et kõik masinatega seonduv oleks tehtud, korraldab töötajate asendust ja jooksvat tööd, lahendab infotehnoloogia-, haldus- ja keskkonnaküsimused. „Tundub, et ülesandeid on palju, aga need saab üks inimene ära täita. Töötajaid on 48 ja meil ei ole eri valdkondade peal eraldi inimesi, vaid tulebki tegeleda kõigega. Minu praktika näitab sedagi, et hästi tähtis on aru saada, millal on vaja mõni teenus sisse osta ning seejuures olla hinna küsimisel osav. Kui seda ei ole, võib täitsa puusse panna ning maksta mõttetu asja eest,” selgitab Siim.

Muidugi tuleb Siimul ja Märdil ette ka vaidlusi ja erimeelsusi, kuid need ei ole põhimõttelised, pigem vaieldakse väikeste ja igap äe v a s te küsimuste üle. „Eks need viivadki elu edasi, seda enam, et suund on meil üks,” ütleb Märt. Siim lisab, et tarvis on kogu aeg uueneda ja otsida pidevalt võimalusi olla efektiivsem. „Selles küsimuses meil isaga vaidlusi pole, ta on väga uuendusmeelne,” tunnustab Siim.

MATUSEPLAANE SIIN EI PEETA Kui küsin, kuidas Kehtna Mõisal läheb, siis meeste vastus on lühike: hästi läheb, matuseplaane ei peeta, hoolimata

väga madalast piima kokkuostuhinnast. „Oleme otsinud ja leidnud kohti suuremaks efektiivsuseks ning oma igapäevaelu ei ole praegu pidanud oluliselt muutma,” selgitab Märt. „Suuri investeeringuid pole küll viimasel ajal teinud, kuid pole ka investeeringuplaane maha matnud, sest näeme tulevikku ikkagi suuremas tootlikkuses ning selleks on vaja investeerida.”

Kehtna Mõisas on 600 lüpsilehma, kuid lüpsiplats on ehitatud arvestusega, et lehmi võiks olla kaks korda rohkem. „See ongi meie plaan – ehitada uus laut veel 500 lehmale ning seeläbi olla praegusest palju efektiivsem,” räägib Märt. Millal plaan võiks teoks saada, ei oska mehed veel täpselt ennustada, sest eks see sõltub oludest piimanduses.

Natuke abi on sellestki, et ettevõttes ei tegeleta ainult piimatootmisega, kuigi see annab sõltuvalt piima hinnast 60–70 protsenti firma käibest. Kuus protsenti lisab käibesse munatootmine, teist samapalju lihatoodete valmistamine ja ülejäänu moodustab teravili. Ku-

maa elu || isa ja poeg || 9

31. detsember 2015

PÕLVKONNA­ VAHETUS ON VALUS TEEMA

P

õlvkon n av a het u s põllumajanduses on üks valusaimaid teemasid. „Eesti põllumeeste keskmine vanus on ligi 60 aastat, enamik neist on eluaeg sel alal tegutsenud ja ega nad pole puhkust saanudki,” nendib Tartumaa Põllumeeste Liidu juht Jaan Sõrra. „Kolmandik meie piimafarmidest on juba väliskapitali kätte läinud ja selle üks, kui mitte peamine põhjus on asjaolu, et omanike pojad-tütred ei soovi tootmist üle võtta. On neid, kes pingutavad lõpuni ja sõna otseses mõttes kustuvad laudas või põllul, kuid on ka neid, kes minu arvates teevad õige otsuse – müüvad oma ettevõtte maha ja saavad vanaduspõlves pisutki elu nautida.

Kes läheb võib-olla elu esimesele välisreisile ja kes pühendab vanaduspõlve lastelastele. Seda teevad nad küll okas hinges, sest igaüks tahaks ju, et tema elutööd jätkatakse …” kirjeldab Sõrra asjade seisu.

Tema sõnul on küll noori, kes jätkavad isade tööd, kuid neid on vähe. Sõrra on seda juba aastaid näinud MAKi noortalunike toetusmeetme hindamiskomisjoni liikmena. „Põllumajandus pole populaarne, sest noored on vanadest rohkem maailma näinud ja tõdenud, et mujal, eriti just niinimetatud vanades ELi liikmesriikides elavad põllumehed hulga paremini kui meil ega pea igat senti lugema,” nendib Sõrra. „Selle põhjus on Eesti hulga väiksemad põllumajandustoetused ja eeskätt riigi suhtumine põllumehesse. Õigupoolest seda suhtumist polegi.”

Kehtna Mõisa OÜ juhatuse liikmed, isa ja poeg Märt ja Siim Riisenberg.

nagi kasvatati ka sigu, kuid see lõppes 2009. aastal ja praeguse seakatku valguses võib-olla parem ongi.

Vabalt peetavate kanade munade tootmine on puhtalt Siimu idee. Erinevalt puurikanadest elavad Kehtna Mõisa 6500 munejat kanalas vabalt ja saavad ka õrrele minna. Tõsi, õuele siblima nad siiski ei saa. „Euroopa Liit keelas ära täiustamata puurid ja olime teelahkmel, kuidas edasi. Juba sovhoosiajal oli siin kanala ning mune toodeti teaduse eesmärgil. Meil oli olemas lahendus kanade pidamiseks ja oskajad inimesed. Oli kokkusattumus, et just sel ajal tegi üks tudeng lõputööd mahemunadest ja sellest, et nende tootmisel võiks jumet olla. Asi lõppes sellega, et tema leppis Soomes kokku kolme mahekanala külastuse ja me käisimegi seal ära. Tagasi tulin infoga, et lihtne – teeme ära. Tänaseks on kanalad välja ehitatud ja neli aastat niimoodi töötanud. Müüme aastas 1,7 miljonit muna ja näeme, et tarbijal on huvi sellise toodangu vastu,” on Siim rahul.

Kehtnas asuvas kanalas elavad õnnelikud kanad.

Foto: Kristina Traks

Foto: JAANUS LENSMENT / POSTIMEES

ÄRATA JUBA VARAKULT HUVI Et noori rohkem ettevõttega siduda, tuleks Sõrra sõnul alustada maast-madalast ja tekitada neis huvi minna kõrgkooli põllumajandust õppima. „Kui näed, et poeg või tütar on asjalik ja saab tööga hakkama, siis lasegi tal hakata ettevõtet juhtima, mitte ära oota niikaua, kui ise juba 60aastane oled,” soovitab Sõrra.

Ta lisab, et nõuanne kehtib eelkõige suuremate põllumajandusettevõtete kohta ja väiksemate talude saatus on hääbuda. „Ma pole kuulnud, et mõnekümne või isegi sajahektariliste talude järeltulijad seal jätkaksid, sest sellises väiketootmises on korralikku elukvaliteeti saavutada sisuliselt võimatu.”

Riisenbergide peres põlvkonnavahetusega probleemi ei ole.

Märt Riisenberg saab rahuliku südamega oma elutöö pojale üle Foto: Kristina Traks anda.

10 || HeaD uut aastat || maa elu

31. detsember 2015

Maa Elu soovib oma lugejaile m천nusat vana aasta l천ppu ja edukat uut aastat!

Foto: ELMo rIIg / SAKALA

maa elu || piimatÖÖstus || 11

31. detsember 2015

SORTIMENT KASVAB JÕUDSALT. Pärast Saaremaale kolimist hakkas omale uueks nimeks Saaremaa Delifood võtnud Nantecom jõudsalt tooteportfelli kasvatama. Üksteise järel lastakse välja aina uusi tooteid ning olgem ausad – müügihitte muudkui koguneb.

Müügihittide meister ehk mitte ainult kohukesetootja keRTU kalMUs Saarte Hääl

E

hkki juba mõnda aega ei toodeta enam üksnes kohukesi, nimetavad vähemalt saarlased ise Saaremaa Delifood OÜd ikkagi hellitavalt kohukesetootjaks. Nendega ju tarbijate südamed omal ajal võideti.

Ettevõte alustas aga tegevust juba 2001. aastal Rakveres, kandes toona nime Nantecom OÜ. Viis aastat hiljem hakati kohukeste valmistamiseks kasutama Saaremaa Piimatööstuses tehtud kohupiima. „Sealt tekkis ka mõte kogu tootmine Saaremaale kolida, et olla toorainele võimalikult lähedal,” räägib Saaremaa Delifoodi tootmisjuht Marko Mägi. Aastal 2012 valmiski Kuressaares uus tootmishoone ja tootmine koliti saarele.

MAJANDUSLIKULT MÕTTEKAS OTSUS Mägi nendib, et Saaremaale kolimine oli majanduslikult kasulik, kuna nii tuldi kvaliteetsele toorainele lähedale ja selle hankimise logistilised kulud viidi miinimumini. „Meie tänased põhitoorained koor ja rasvatu piim tulevad meie suurimalt koostööpartnerilt Saaremaa Piimatööstuselt,” sõnab Mägi. „Nemad varuvad toorme puhtas looduskeskkonnas toituvatelt lehmadelt ja suudavad meile tarnida väga kvaliteetse tooraine,” kinnitab tööstuse tootmisjuht.

Kõigele lisaks on Saaremaa Piimatööstus Saaremaa Delifoodile ka väga hea naaber – tööstused asuvadki sisuliselt külg külje kõrval.

Nagu juba mainitud, hakkas sortiment saarele kolimise järel hoogsalt kasvama. Saaremaal lisandusid ettevõtte sortimenti lisaks kohukestele hapenda-

tud piimatooted – jogurtikreemid, hapukoored, jogurtijoogid, kohvijoogid – mida kõike!

Saaremaa Delifoodi kohukestest on praegu suurimad müügihitid Saare toffee-kohuke ja Saare vanillikohuke. Jogurtikreemide esinumber on aga mangojogurtikreem, millele järgneb ahjuõuna-jogurtikreem.

Viimase poolaastaga on kiirelt populaarsust võitnud aga mustika-acai-jogurtikreem ning müügiedu oodatakse ka detsembri alguses tootmisse võetud kakaokohukeselt.

Uusi tooteid tuleb tööstusel nagu varrukast. Ainuüksi sel aastal on kauplustesse jõudnud kahekohalise arv uudistooteid.

See pole kahtlemata väike hulk.

Ettevõtte tootmisjuht Mar-

kõige positiivsema tagasiside sai karulaugupestoga toorjuust – see oli kõigi külastajate lemmik.

TOORJUUSTUDEL OMA LIPULAEV Nõnda võib Mägi sõnul öelda, et karulaugu-toorjuust on Saaremaa Delifoodi toorjuustude lipulaev.

Maitsestamata toorjuust ning toorjuust röstsibulaga pälvisid aga võrdselt kiitust. „Loodame ja usume, et uue aasta alguses on need tooted saadaval kõigis suuremates kaubanduskettides,” on Marko Mägi lootusrikas. Kindlasti tasub tootmisjuhi sõnutsi klientidel oodata uusi tooteid uuelgi aastal, kuid need jäägu esialgu saladuseks.

SAAREMAA DELIFOOD OÜ •

• • •

Erakapitalil põhinev Saaremaa Delifood OÜ alustas tegevust 2001. aastal kohukeste tootmisega. Praeguseks on tootenimekirja aga tublisti laiendatud.

Toodetes kasutatakse vaid Saaremaa farmidest kogutud piima ning toodang on valminud Kuressaares asuvas tehases.

2012. aastal ajakohastati kogu tootmine, käigus on ühed Eesti kõige moodsama tehnoloogiaga tootmisliinid.

Saaremaa Delifoodis töötab praegu 36 inimest.

EHKKI JUBA MÕNDA AEGA EI TOODETA ENAM ÜKSNES KOHUKESI, NIMETAVAD VÄHEMALT SAARLASED ISE SAAREMAA DELIFOOD OÜ-D IKKAGI HELLITAVALT KOHUKESETOOTJAKS. ko Mägi kinnitab, et tootearendusega tegeletakse väga usinalt. „Püüame leida uusi tooteid ja maitseid, mis võiksid rahvale meeldida.” Selle aasta viimases kvartalis lisandusidki tootenimekirja neli eri maitsega kohupiimakreemi ja kolm toorjuustu.

Varemalt toorjuustusid nende valikus polnudki. Viimased kuu aega on need nüüd Saaremaa kauplustes müügil olnud.

Saaremaal valmistatud toorjuustude esmaesitlus tehti tänavu Tallinna toidumessil, kus

Saaremaa Delifoodi tootmisjuht Marko Mägi panustab tootearendusse.

Edukat koostööd aastal 2016!

RST Valga Biopuhastusseadmed BIOCLAR

Tegusat uut aastat!

12 || arvamusplats || maa elu

kinnisvaraleide

PÕNEV KINNISVARA

M

aa Elu jätkab portaalist soov. ee huvitavamate kinnisvaraleidude väljanoppimist. Valiku tegi Peeter Raidla.

Aegviidus on 95 000 euroga müügis viietoaline eramu, kus praegu pesitseb aianduspood. Aedlinnale igati sobilikku maja ümbritseb maitsekalt haljastatud aed. Kokku on majas pinda 221 ruutmeetrit, mida kütavad kaks ahju ja elektriradiaatorid.

Koerus võib 29 500 euro eest saada suisa kolmekordse maja omanikuks. Nii elamiseks kui äritegevuseks sobivas hoones on pinda koguni 788 ruutmeetrit, tube on kokku kindlalt rohkem kui kümme.

Kes Muhumaal Kuivastu sadamas käinud, on kindlasti märganud otse sadamatee ääres asuvat kahekorruselist hüljatud hotellihoonet. Veidi enam kui hektarisuurune krunt piirneb 50 meetri pikkuselt otse merega. Muide, hoone ehitusaastaks on 1989. Hind 65 000 eurot.

Innovaatilise väljanägemisega eramus Jõelähtme vallas Mannimal otse golfiväljaku kõrval on loodud kõik võimalused mugavaks eluks. Tõsi, hind äratab aukartust – 470 000 eurot. Mõnevõrra leevendab seda müüja märkus, et parkimine on tasuta.

Haaslava vallas on Kurepalu järve ääres müüa sammastel puumaja, kus pinda veidi alla saja ruutmeetri. Elamu vajab küll renoveerimist, aga akendest avanev vaade korvab kogu vaeva. Maja kõrval on maakelder, mis küll ka ootab kordategemist. Hind 110 000 eurot.

31. detsember 2015

Haldusreform: valdade lõimimine, mitte liitmine Raik-Hiio Mikelsaar Tartu ülikooli emeriitprofessor

A

renenud riikide juhtimine (haldamine) toimub seadusandmise-nõustamise ja valitsemise lahususe ja ühtsuse põhimõttel. Seadusandluse ja nõustamisega tegeleb seadusandlik-nõuandvat võimu kandev kogu ning valitsemist teostab täidesaatvat võimu realiseeriv valitsus. Sellist demokraatlikku juhtimisprintsiipi rakendatakse nii kogu maa ulatuses – üldriiklikul haldustasandil – kui ka riigi eri osades: kohalikul haldustasandil. Seejuures peetakse oluliseks nende kahe haldustasandi integreerimist niinimetatud keskmisel tasandil.

Alates Eesti Vabariigi rajamisest 1918. aastal on meil praeguseks ajaks päris hästi välja kujunenud üldriiklik juhtimine Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse poolt ning esmase haldustasandi juhtimine vallavolikogude ja vallavalitsuste ning linnavolikogude ja linnavalitsuste vahendusel.

Eestis on praegu 213 valda ja 30 linna, mis on meie territooriumi suurust ja eripärasid arvestades esmase haldusjaotamise jaoks sobiv arv. Hoopis kehv on aga Eestis riigijuhtimise olukord keskmisel haldustasandil.

Meil on 15 maakonda, mis on piisava suurusega territoriaalsed jaotused selleks, et neis rakendada teise, kõrgema kohaliku haldustasandi juhtimist. Valdade ja linnade elanikud vajavad ju mitte ainult niinimetatud lokaalteenuseid, mida jagatakse esmatasandi haldamise teel, vaid ka regionaalteenuseid, mida saab tagada vaid esmatasandi haldusüksuste kooskõlastatud tegutsemise teel teisel haldustasandil. Maakondlikke haldusjaotusi peaksid suunama valdade ja linnade juhtimissüsteemidele tuginevad maakonnakogud ja maakonnavalitsused, kuid nende asemel on maakondades hoopis riigikontrolli jms üldriiklikke ülesandeid (näiteks „lindilõikamist”) täitvad maavalitsused. Tõsi küll, juba ammust aega eksisteerivad Eestis omavalitsusliidud, kuid need on kahjuks kogude ja valitsuste konglomeraat ega saa võimude lahususe ja ühtsuse printsiibi ignoreerimise tõttu efektiivselt täita teise haldustasandi juhtimise ülesandeid.

Keskmise haldustasandi puudumise tõttu on Eestis tekkinud halduskriis. Seda on süvendanud terminoloogiline segadus, mida on tekitanud mõiste „omavalitsus” laialt levinud ebaadekvaatne kasutamine. Nimetatud termin on igati ebaõnnestunud. Esiteks on selle eesliide „oma-” ülearune ja järelosa „-valitsus” tautoloogiline, sest sellega tähistatakse mitte ainult valitsust kui täidesaatvat võimu, vaid ka kogu kui seadusandlik-nõuandvat võimu. Teiseks tähendab „valitsus” regiooni juhtkonda, mitte

kogu elanikkonda või territooriumi. Seetõttu eelistan allpool sõna „omavalitsus” asemel kasutada termineid „halduskeskus” ja „haldusüksus”. Ühtlasi soovitan sõna „volikogu” asemikuks võtta termin „kogu”, sest puudub ju ka ammu juurdunud kaunikõlalises sõnas „Riigikogu” ülearune eesliide „voli-”. Ja kui aktsepteerime „Riigikogu”, siis olgu ka „riigivalitsus”, mitte ebakohane „Vabariigi Valitsus”.

MILLINE ON EESTI VALITSUSE REFORMIKAVA? Taasiseseisvunud Eestis on juba seitsmel korral üritatud haldusreformi läbi viia, kuid see pole seni õnnestunud. Käimasolevat haldusreformi viib läbi riigihalduse minister reformierakondlane Arto Aas valitsuskomisjoni ja 26. mail loodud 18liikmelise ekspertkomisjoni toel. Uuendamine seisneb eelkõige väikeste valdade asendamises suurematega ja liitmises linnadega. Ministri arvates peaks Eestisse reformi tulemusel alles jääma vaid 70–80 haldusjaotust, kus igaühes elab enamasti vähemalt 5000 inimest. Haldusreformi esimeses etapis ergutatakse vabatahtlikku ühinemist, teises etapis toimub liitmine kohustuslikus korras. Reformi läbiviimiseks soovitakse hiljemalt 1. juuliks 2016 vastu võtta haldusreformi seadus. Kuidas kulgeb haldusreformiks valmistumine kohalikul haldustasandil?

Ajava hem ikus 21.09.– 14.10.2015 korraldati kõigis 15 maakonnas haldusreformi arutelu ja nädal hiljem, 20. oktoobril analüüsiti Märjamaa üldriiklikul foorumil seni ühinenud halduskeskuste kogemusi. Osalenud neil üritustel, võin kinnitada, et andmeid, arvamusi ja seisukohti oli mitmesuguseid ning ka mõned kompetentsemad ekspertkomisjoni liikmed pole praeguse reformikavaga rahul. Samuti ei ole valitsuskoalitsiooni partnerid Reformierakond ja SDE ses suhtes üksmeelsed. On rõhutatud, et uuendamine ei tohi seisneda vaid numbriliste kvootide püstitamises ja nende alusel haldusüksuste liitmises, vaid uuendusi tuleb teha kompleksselt, tervikliku riigireformi raames.

Maakondades, eriti Lõuna- ja Kagu-Eestis, on aastavahetusel käivitunud tormakas ettepanekute tegemine naabervaldade ja nende juures asuvate linnade ühinemiseks. Ega keegi asjaosalistest selle protsessi vajalikkuses veendunud pole, aga mis teha, pigem liituda oma äranägemise järgi, kui lasta võõrast tahet peale suruda! Reeglina esitavad ühinemisettepanekuid suuremad haldusüksused väiksematele, viimased kardavad saada „alla neelatud” suuremate poolt. Nagu selgus Kõrgessaare valla ühendamisel Kärdla linnaga uueks Hiiu vallaks, on sellist „suure ja väikese Peetri sündroomi” tõesti põhjust karta.

Miks mitmed eksperdid ja

Tänavu toimusid kõigis maakondades arutelud haldusreformi teemadel. Pildimeenutus Foto: rvo Meeks / Valgamaalane Valga maavalitsuses toimunud mõttetalgutest.

enamik vallaelanikke ei poolda haldusüksuste liitmist?

Ilmselt on põhjus selles, et kohalik haldusjuhtimine on Eestis juba ligi 100 aastat toimunud valesti – ühetasandiliselt – ja praegune reformisuund ei paranda seda viga.

Väikeste valdade kaotamine, nende liitmine omavahel ja linnadega ju nihutab juhtimise kogukondadest kaugemale ja suurendab ääremaastumist äärmuseni.

EESTIS ON PRAEGU 213 VALDA JA 30 LINNA, MIS ON MEIE TERRITOORI­UMI SUURUST JA ERIPÄRASID ARVESTADES ESMASE HALDUSJAO­TAMISE JAOKS SOBIV ARV. KUIDAS SIIS TEGELIKULT TULEKS HALDUSREFORMI TEHA? Minu üleskutse on juba toodud käesoleva kirjutise pealkirjas: haldusreformi käigus tuleb valdu lõimida, mitte liita! Kohalik haldamine on vaja muuta kahetasandiliseks: valla juhtimistasandile on ometi kord tarvis juurde luua maakonna tasand. Esimesel, valla haldustasandil jääksid edasi tegutsema vallakogu ja vallavalitsus, kuid reformi käigus moodustaksid vallajuhid senise riikliku maavalitsuse asemele maakonnakogu ja uut tüüpi maakonnavalitsuse, mis realiseeriksid võimude lahususe ja ühtsuse demokraatiaprintsiipi teisel, regionaalsel – maakonna – haldustasandil. Kuna maakonnakogu looksid vallakogude esimehed ja maakonnavalitsuse vallavanemad, siis võiks samade juhtide mõlemal tasandil tegutsemise tõttu rääkida ka poolteisetasandilisest kohalikust haldamisest. Vallajuhid säilitaksid lokaaltasandi ülesanded, kuid saaksid juurde regionaaltasandi ülesandeid, mida lahendaksid kõik maakonna haldusüksused maakonnakogudes ja maakonnavalitsustes ühiselt.

Spetsialistidest jääksid vallatasandil tööle vaid lokaal­

ülesandeid täitvad ametnikud, regionaalülesandeid täitvad spetsialistid koondataks keskusse: maakonnakogude ja maakonnavalitsuste juurde.

Selle mudeli alusel saab lahendada ka linnade, isegi pealinna haldamise probleeme: maakonnakogusse kuuluksid ka vastavas maakonnas asuvate linnakogude esimehed ja uutmoodi maakonnavalitsustesse kaasataks linnapead.

Kahe- või poolteisetasandilise kohaliku haldamise süsteemi korral pole vaja otsida abi külavanematelt ja osavaldadelt ega kavandada ebamääraseid maakondlikke „ühend­ asutusi”. Sellise haldussüsteemi loomist soosib ka 1992. aastal vastu võetud Eesti Vabariigi põhiseadus, mille paragrahv 159 järgi on kohalikel halduskeskustel õigus moodustada teiste üksustega liite ja ühisasutusi. Pealegi on 1993. aastal avaldatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) paragrahvis 69 juttu maa(voli)kogudest.

Maakonnakogude ja uut tüüpi maakonnavalitsuste rajamise käigus võiks optimeerida ka maakondade suurust ja arvu, ühendades näiteks Võrumaa Põlva- ja Valgamaaga, Tartumaa Jõgevamaaga, Lääne-Virumaa Ida-Virumaaga, Järvamaa Raplamaaga ning Läänemaa Hiiu- ja Saaremaaga. Õ i ge s t i k o r r a l d at u d haldus­reform saaks aluseks terviklikule riigireformile.

Keskmise haldusjuhtimise tasandi sisseseadmine võimaldaks edukalt korraldada ka laiemat riigireformi. Maakonnakogude esimehed ja maakonnavanemad võiksid moodustada niinimetatud Regionaalkogu ja Regionaalvalitsuse, mis saaksid alamkodadeks tulevasele kahekojalisele parlamendile ja kahekojalisele Valitsuskojale, milles senised Riigikogu ja Riigivalitsus hakkaksid täitma ülemkoja rolli.

Nn peibutuspartluse vältimiseks tuleks vallakogude ja Riigikogu liikmed ning ka Eesti Vabariigi president valida ühendvalimistel – Eesti kodakondsusega valijate poolt.

maa elu || varia || 13

31. detsember 2015 Hea on seegi, et ettevõte suudab läbi aasta hoida palgal kahte inimest. Nende tööd on suvisel külastatavuse kõrgajal aidanud kergendada vabatahtlikud abilised.

Tegelikult saab tänu Cotzele tööd enamgi inimesi, sest Kristi ja Karin on söögikoha avamisest saadik kasutanud toidutegemiseks suurel määral lähikonnast pärit saadusi. „Meie põhimõte oli ja on kasutada nii palju kohalikku toorainet kui võimalik ja sellest kõik vajalik ise teha,” tõdeb Kristi. „Meie menüü on pikk ja selles leidub igale maitsele midagi. Aga oleme jäänud endale kindlaks: toidu valmistame ise kohapeal, meie šnitsel ja kotlet ei tule taldrikule sügavkülmast.”

Särab kuusk ja särab tuba. Tänaseks minevikuks saanud 2015. aasta jõulud olid Cotze söögimajale ja selle perenaistele Kristi Foto: Urmas Hännile Väärtmaale (vasemal) ja Karin Väänale lootuspäraselt töörohked.

Ettevõttega alustaja peab olema mõnusa kiiksuga Urmas Hännile

T

maaelu@ajaleht.ee

õstamaal asuva Cotze söögimaja perenaised Kristi Väärtmaa ja Karin Vääna on kindlalt seda meelt, et kaheksa aasta eest langetatud otsus ettevõtjaks hakata oli õige, kuigi nüüd hinnates talitasid nad toona ehk liiga tõtakalt. „Pead olema natuke mõnusa kiiksuga inimene, et sellist asja ette võtta,” tõdeb Kristi.

Karin arvab selle omaaegse alustamise kohta muigamisi, et kui tema ise võtakski kõhklemata sama asja uuesti ajada, siis koduseid ta vaevalt enam nõusse saab.

Nemad teavad juba suurepäraselt, et oma ettevõtet ei saa arendada kellast kellani töötades. Seda eriti firma esimestel aastatel.

Samas on mõlemad naised veendunud, et perekonna toetus on igas ettevõtmises tähtis. Ka usuvad nad, et aleviku südames asuv Cotze on kena nii seest kui ka väljast just tänu nende kaasade südamega tehtud tööle.

KÕIK ALGAS KATUSEST „24. aprill 2007 sõlmisime ostumüügilepingu ja plaan oli, et kohe suvel avame ning hakkame küpsetama, tegema igasuguseid pirukaid ja präänikuid ja leiba – omateada ostsime heas seisus maja,” meenutab Kristi. „Aga siis tulid meie kaasad Alar ja Enn ning ütlesid, et noo-noo, tüdrukud, nii see ei lähe kohe mitte: kõigepealt tuleb maja kindlustada ehk teha sellele uus katus.”

1929. aastal valminud hoone kestmise seisukohalt oli see lausa hädavajalik. Aegade jooksul on siin töötanud nii puidutöökoda, söökla, leivatööstus kui ka taaskasutuspood.

Alguses kohendati maja üksnes oma säästude eest. Paraku ei saadud hakkama laenurahatagi, aga edaspidi läks alustavatel ettevõtjatel pisut kergemaks.

Lihtsamaks ses mõttes, et aeg tõi teadmisi ja oskusi kaasata oma plaanide teostamisse maaelu arengu Euroopa põllumajandusfondi maapiirkondadesse suunatavat projektiraha. „Ega meil omal raha nii palju olnud, et suutnuksime ko-

gu maja iseseisvalt üles ehitada.

Kui aga saime Leaderist 2009. aastal meie projektile positiivse otsuse, andis see julgust alustada ja 2010. aastal hakkas kohalik firma Morentek majas tööle,” räägib Kristi. „Samuti rabasid Enn ja Alar 2010.–2011. aastal siin igal vabal minutil.”

MEIE PÕHIMÕTE OLI JA ON KASUTADA NII PALJU KOHALIKKU TOORAINET KUI VÕIMALIK JA SELLEST KÕIK VAJALIK ISE TEHA. TOIT VAID KOHALIKUST TOORMEST Rahmeldamise vilju lõigati 2011. aasta 15. juulil, mil Cotze söögimaja ametlikult avati ning seni ainult raha neelanud ettevõtmine hakkas seda ka natukene tagasi andma.

Seda viimast kahjuks siiski nii kasinalt, et ei Kristil ega Karinil pole tulnud mõttessegi jätta oma põhitöö ja pühenduda üksnes söögimajale.

METSAKINNISTUD, METSAMATERJAL, KRAAVIDE PUHASTUS, METSARAIETEENUS

tiit@reinpaul.ee | www.reinpaul.ee | tel 5600 3450

KUULUS KODUST KAUGELGI Kiiduväärsest põhimõttest on tulu tõusnud. Kristi väitel on tal Tallinnaski mitu korda juhtunud, et kui seltskonnas on jutuks tulnud Tõstamaa, siis tunnustatakse kindlasti ka Cotze söögimaja toidu ja hea teeninduse pärast.

Tõstamaa nimi on aga viimasel ajal päris paljudel keelel ja meelel. Seda nii raja taga kui ka kodumaal.

Välismaalaste seas eelkõige tänu romantilisele rannateele, mis toob enamjaolt ratastega Iklast Virtsu või Virtsust Iklasse rändajad nende retkel ka Tõstamaale. Maarjamaa rahvas aga on suviti aldis kuulma Tõstamaa kultuurikutset. „Mõis toob palju rahvast ja ka 2011. aastal alustanud suveteater – tänu nende etendustele on meiegi maja rahvast nii täis, et saba on lausa uksest väljas,” ütleb Kristi. „Eks suvi ongi meie jaoks magusaim aeg.”

Seda magusamat aega silmas pidades tahavad Cotze söögimaja perenaised hakata samas hoones pakkuma majutusteenustki, teisel korrusel on ettevalmistused tehtud. Millal see päev kätte jõuab, ei ole siiski veel selge.

Küll on selge, nagu alguseski sai kirjutatud, et oma ettevõtte rajamise raskused pole Karini ja Kristi tragi vaimu närtsitanud. Pealegi lisavad nii kohalikust kogukonnast kui ka kaugemalt pärit rahulolevad kliendid neile edasiseks toimetamiseks indu. „Jaa! Muidugi! Loomulikult!” tulistab Kristi ühe hingetõmbega vastuseks pärimisele, kas ta julgustab teisigi nende eeskuju järgima. „Maal peavad sellised kohad olema, see annab väikesele asulale palju juurde.”

LILLELÕHN RAHUSTAB AGRESSIIVSEID MESILASI

E

t kaitsta oma kolooniaid sissetungija eest, vabastavad mesilased nõelamise abil häireferomoone, mis hoiatavad kaaslasi võimaliku ohu eest ja viivad mesilased kaitseseisundisse.

Kaitsereaktsiooni hind on aga kõrge: nõelamine lõppeb mesilase jaoks elukaotusega. Seetõttu peab kogu protsess olema nii üksiku mesilase kui ka kogu koloonia tasandil hoolikalt reguleeritud.

Mesilaste agressiivsus on tingitud vajadusest kaitsta oma pesa ja ühtlasi toitu, hauet ja mesilasema. Igal perel on oma lõhn, mille järgi valvur-mesilased eristavad omasid võõrastest.

Teadusajakirjas Nature Communications avaldatud uue uuringu tulemused näitavad, et kui agressiivsed mesilased haistavad lillelõhna, siis nad rahunevad. See tähendab, et mesilased reageerivad rohkem lõhnadele, mis seostuvad neile võimaliku toidu, mitte ohuolukorraga.

Austraalias Queenslandi Ülikooli teadlaste tehtud katsed näitasid, et tüüpilised lillelõhnade koostisosad, nagu linalool ja 2-fenüületanool, aga ka lavendlilõhn suutsid blokeerida mesilaste ründevalmidust ja agressiivsust, mis olid tingitud häire­ feromoonidest.

Mesilased ei rahunenud mitte seetõttu, et lillelõhn oleks matnud enda alla häire­ feromoonid, vaid lillelõhn seostus mesilastele toiduga ning toitumise ootus vähendas mesilaste kaitseseisundit. Uuringu autorite sõnul aitavad need uuringutulemused leida võimalikke selgitusi sellele, mis te­gurid mõjutavad mesilaste ründavat käitumist. ME

Võõrad mesilased võivad tungida tarru ja hävitada saagi.

Foto: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

14 || ilma- ja taimetarK || maa elu

Talvised teejoomised

E

elnevas ilmaloos tegime juttu lumest. Kuid lumega on rohkemal või vähemal määral suguluses veel mitmeid sademeliike: lumekruubid, teralumi, udulumi, jääkristallid (teemanttolm). Neid ma seekord tutvustangi.

• Lumekruubid on sademed, mis langevad aluspinnale läbipaistmatute ümmarguste või koonusekujuliste lumekuulidena diameetriga 2–5 mm. Need on valged, kareda pinnaga ja näpuga kergesti katkisurutavad tükid. Lumekruupe sajab rünk- või rünksajupilvedest ning tegu on hoogsademetega.

Tihti kaasnevad lumekruubid hooglumega. Tavalisemad sügisel ja kevadel, harvem talvel, saju ajal on õhutemperatuur null kraadi ümber. Lumekruupe aetakse sageli segi rahega. Teine rahega sarnane sademeliik on jääkruubid, mis on kuni 5 mm läbimõõduga jäätükikesed.

• Lumeterad ehk udulumi on sademed, võivad olla läbipaistmatud plaadi- või kepikesekujulised, meenutades sageli mannateri, diameetriga alla 2 mm ehk märgatavalt väiksemad kui lumekruubid. Lumeteri sajab kihtpilvedest ja vahel koos uduvihmaga (sel juhul jäite oht) ning tegu on laussademetega.

Lumeteri sajab tavaliselt temperatuurivahemikus 0°…–10 °C. • Teralumi on sademed – lume üks vorme, mis kujutab endast väikeseid lumest kämbukesi, kus ei ole näha ilusaid korrapäraseid kristalle. Vahel koos jäänõeltega või härmunud lumekristallidega (plaadikesed, tähekesed). Sajab tavaliselt udu või uduvine korral null kraadi lähedal ja tihti enne sulale minekut. Tegu on laussademetega.

• Jääkristallid (teemanttolm, jäänõelad) on sademed, mis esinevad õhus hõljuvate väikeste jääkristallidena vaikse, sageli pakaselise ilmaga. Tihti moodustuvad maalähedases õhukihis otse veeaurust (sublimatsioon), aga võivad langeda ka pilvedest. Väga sageli tekivad halod. Tegu on laussademetega.

TEEGA STRESSI VASTU Depressioon ja stress on paljudel inimestel mitte ainult ilmast ja pimedusest tingituna, vaid ka elumurede tõttu. Ärevuse, hirmutunde ja unetuse korral aitab hästi veiste-südamerohi. Tee on küll kibe, aga

NAISTEPUNA AITAB STRESSI KORRAL, MIS ON TINGITUD PIMEDUSEST. Islandi samblikku, soopihla, terveid marju, pungi, pohla- ja leesikalehti, juurikaid ja muid kõvemaid taimeosi keetke 10–30 minutit, siis hoidke teed veel umbes 45 minutit pliidi serval soojas. Teine võimalus on valmistada teed termoses, kallates taimed kuuma veega üle ja lastes seista 6–8 tundi. Seda juhul, kui teed valmistatakse kõvematest taimeosadest. Kui aga teesegu on peenestatud pulbriks, siis valmis-

ju Kal

VI

Õis, alates kl 21.36 leht Leht

ur Amb

03. P

05. T

R

LI

Õis

09.17 15.35

Jäär

vi Lõ

Juur, alates kl 08.41 õis

02. L

04. E

kits

i ts

JAANUAR 2016 07.30

tage teed nagu tavaliselt: laske tõmmata kaane all kuumas vees 10–15 minutit. Mulle aga meeldib näiteks kibuvitsamarju keeta: siis jääb tee ilusat tumepunast värvi ja karotiinirikas. C-vitamiini sisaldus küll väheneb, kuid midagi jääb ikka alles.

Kes tahab magusat teed, võib lisada teele mett. Poes on saadaval ka mitmesuguseid looduslikke rafineerimata suhkruid. Paljud eelistavad teed siiski magustamata. Hea variant on ka maitseteede (näiteks jõulutee, pune-, pärnaõie- või kibuvitsatee) kõrvale mett limpsida, sest mees sisalduvad ensüümid kaovad, kui mesi saab suuremat kuumust kui 40 kraadi.

Limpsides jäävad aga kõik kasulikud omadused alles. Venemaal pakutakse tee kõrvale ka komme.

Muidugi võib taimedest ise valmistada ka siirupeid, moose, tinktuure, salve, ürdisoolasid – neil kõigil on tervendav toime. Olen ostnud siirupeid ka ökopoest ja mujalt, aga need on kas liiga magusad või lahjad, nii et parem on ikka ise neid teha. Retsepte leiab näiteks Karepa Ravimtaimeaia veebilehelt ja Facebooki küljelt.

Ilusaid hetki taimeteedega!

KUIDAS TEED ÕIGESTI VALMISTADA? Üldjuhul, kui taimed on peenestatud ja segu ühtlase struktuuriga, siis lisage kuuma, umbes 90–95kraadist vett ning laske seista termoskannus või kaane all soojas 10–15 minutit, misjärel on tee joomiseks valmis.

kÜlvikalendeR

01. R

Puhastatud mailane.

MAA

TULI

VESI

ÕHK

V

Leht

06. K

Leht, alates kl 08.56 vili

07. N

Vili

08. R

Õis, alates kl 07.27 leht ALLIKAS: MÄRKMIK-KALENDER „AASTA AIAS 2016” KIRJASTUSELT VARRAK

S

Ka lumi ise esineb mitmes eri vormis: laus- ja hooglumena, lumeterade, teralumena või klassikaliste ilusate suurte ja korrapäraste kristallidena, vahel koos teiste sademetega.

Kas lähema aja ilm soosib lumesadusid? Paradoksaalsel kombel ei too alanud talv (klimaatilises mõttes, mis tähendab, et ööpäeva keskmine õhutemperatuur on püsivalt miinuspoolel) lund kaasa, vaid jääb kehtima eelmise ilmaloo pealkiri: „Lumi – see viimasel ajal harulduseks jäänud nähtus”. Eesti kohal tugevneb kuiva ja külma õhumassiga antitsüklon, mis hoiab ilma vaikse ja kargena, kuid sajuvõimalust peaaegu pole.

Esialgu on õhumass selle piires mõõdukalt külm, nii et õhk ei ole veel väga käre (kohati võib plusskraadegi esineda), aga kõik arvutused näitavad, et LoodeVenemaal tekib uus antitsüklon, mille lõunaservas on soodsad tingimused pakaselise õhumassi kohalejõudmiseks kagust või idast (sarnane 2006. ja 2012. aasta jaanuari juhtumiga) ja saabub ilmselt 3. jaanuariks. See õhumass on võimeline tekitama vähemalt –25 °C õhutemperatuuri.

RAVITEED KÖHA JA GRIPI VASTU Kui aga tõsisemad tervisemured kimbutavad, võib teha spetsiaalseid raviteesid. Näiteks köha vastu aitab segu männipungadest, punest, aed-liivateest, iisopist, kassinaerist, altee või üheksavägise õitest, paiselehest ja kibuvitsast. Viimases sisalduv C-vitamiin on kõige tõhusam vahend organismi vastupanuvõime suurendamiseks ja karotiinid aitavad limaskestal taastuda. Üks hea köhatee peab sisaldama limaaineid (kassinaeris, altee – nii lehed, õied kui ka juured), eeterlikke õlisid (männipungad, aed-liivatee, iisop).

Teesegusse võib lisada natuke sookailu.

Tugeva köha või kopsupõletiku korral saab hea tee peotäiest kibuvitsamarjadest ja peotäiest Islandi samblikust, neid keetke 30 minutit, laske seista kuumas 45 minutit ja seejärel jooge. Kui tee tundub kibe, võib lisada mett. Tee aitab ka palaviku vastu ja kui köha-

LEEVENDUST LIIGESEPÕLETIKULE Kui talv on nii niiske nagu tänavune, kiusavad paljusid liigesepõletikud. Eriti hädas on need, kel on streptokokkidest põhjustatud liigestepõletikud ja reuma. Tugeva liigesepõletiku korral saab abi soopihla juurtest ja vartest valmistatud teest, mida keetke tasasel tulel 30 minutit, laske tõmmata ja jooge lonksudena 1–2 tassi päevas. Võib ka korraga juua.

Samuti võib teed keeta kibuvitsamarjadest, mis on samuti liigestele väga kasulikud, parandades painduvust, eriti vanemas eas. Teine variant on teha teed termoses, valada kibuvitsamarjad keeva veega üle ja lasta seista 6–8 tundi. Liigeste toetamiseks ja puhastamiseks sobib hästi ka teesegu angervaksaõitest, kuldvitsaürdist, mustasõstralehtedest ja -marjadest, kaselehtedest, kummelist ja kibuvitsamarjadest. Segus võib taimi vahetada ja juua igapäevase teena. Angervaksast saab teha ka siirupit, millest saab lihtsa vaevaga teed või morssi valmistada. Retsepti leiate kodulehelt www.ravimtaimeaed.ee.

Naistepunatee.

K

LUME SUGULASED

kõrvaltoimeid pole ja seda saab juua pikka aega. Sellest teest on abi saanud inimesed, keda arstirohudki pole aidanud.

Naistepuna aitab stressi korral, mis on tingitud pimedusest. Minu tunnetuse kohaselt talletab see taim endas päikeseenergiat ja toob seda inimorganismi. Lisaks aitab naistepunatee hamba-, igemepõletiku ja juurtealuse põletiku korral. Naistepunateele võiks lisada tammekoort ja kibuvitsa. Suvel tehtud naistepunaõli on väga hea valutavatele ja külmast haigetele liigestele määrida.

Südameprobleemidega tuleks kohe arsti poole pöörduda, kuid mõnest taimest leiab ka südamele abi. Südame rütmihäirete korral on kasulikud viirpuuõied, kõrge kolesterooli vastu aitavad võidelda hariliku mailase kuurid. Tihti kaasneb liigse kolesterooliga ka kõrge vererõhk. Mõlema mure korral on hea juua harilikku mailase teed kuuridena kasvõi aastaid. Närveerimise ja südames tunda andvate valude korral aitavad meliss, monarda ja pune.

Südamele on kasulik taim ka nurmenukk, mis toob samuti hea une.

Ne i

ilmatark

P

ISTUTUSAEG

JÜRi kaMenik

raegune niiske, külm ja pime aeg soodustab nii viirushaiguseid, liigesteprobleeme kui ka meeleolu langust.

Kõigi nende hädade vastu saab abi eestimaistest taimedest, mida saab võtta kas enda varudest või siis hankida mõnelt taimetargalt.

Jõuluaega sobib hästi jõulutee, mida Karepa ravimtaimeaias oleme teinud tavaliselt alates novembrist ja joonud kuni jaanuarini. Selle koostisosad on pune, münt, kibuvits, õun, hibiskuseõied (või arooniamarjad), kaneel, nelk ja ingver. Tee on valmistatud küll jõuluajaks ja maitseb nagu ülihea glögi, kuid aitab ka külmetuse, valusa kurgu ja külmetushaiguste korral. Samuti sobib see seedehäirete leevendamiseks, sest tees olevad taimed parandavad seedimist.

Suurimad fännid on joonud seda teed ka jaanipäeval, mille ilm ei erinegi väga palju tänavustest jõuludest. Kuna teesegus on rikkalik valik eeterlikke õlisid ja rohkelt vitamiine, siis on sel ka haigusi ennetav toime ning teed tasuks juua kohe, kui on tunne, et haigus hakkab tulema. Mett lisades on see hea maitsega tee ka lastele ja noortele sobilik jook.

hoog peale tuleb, siis üks lonks teed aitab hoogu leevendada.

Kurgupõletiku ravitee võiks sisaldada limaaineid (kassinaeri õied, altee, Islandi samblik), tanniine (tammekoor või nelk) ning vitamiine ja karotiine (kibuvitsamari, viirpuumari jne).

Gripi korral võib teesegusse lisada taimi, millel on organismi puhastav toime, näiteks angervaks ja pärnaõis. Kui gripiga kaasneb köha, siis peaks tee sisaldama kindlasti ka iisopit, punet ja teisi köhavastaseid taimi. Organismi vastupanuvõime tugevdamiseks lisage teesegusse C-vitamiini sisaldavaid taimi (mustasõstralehed või -marjad, kibuvitsamarjad, astelpajumarjad jne). Marjadest võib muidugi teha ka smuutisid ja moose, mida on kasulik süüa. Samuti võib tee kõrvale moosi limpsida, nagu on Venemaal traditsiooniks.

U

Karepa Ravimtaimeaia perenaine

JU

kaTRin lUke

Sõnn

ilMaTaRk

31. detsember 2015

K V

maa elu || KoDu & aeD || 15

31. detsember 2015

HÄDA NENDE NÄRILISTEGA. Oskar Lutsu laadis lugusid hiirte ja rottide kuritöödest on kõigil jutustada ja kapsaraud või saapanööbid polegi kõige suuremad asjad, mille närilised võivad ära hiivata või hukka saata.

Hiired teevad aias palju paha säde lePik

M

eie maakodus võttis üks rott poolest majast voolu ja leidis karistuseks oma otsa elektrikilbis. Üks väike hiir sai aga hakkama suure külmutuskapiga: kevadel ei tahtnud kapp enam külmetada, asja uurides leidsime, et häda põhjustaja oli pugenud ja kõngenud külmiku sisu ja pealmise katteplaadi vahele.

Esimeste külmadega hakkavad hiired-rotid ikka tuppa tükkima ja kuna selliste naabritega ei saa ju koos rahus elada, on küllap igaühel välja kujunenud oma püügistrateegia ja eelistatud abivahendid. Minul on abiks emane kass ja väike, kuid tugev hallist plastist lõks SuperCat. Ühes pakendis oli kaks lõksu. See Swissimo toode meeldib mulle seepärast, et olen tavalise puitpõhjaga hiirevõi rotilõksuga toimetamiseks ilmselt liiga suur kobakäpp, oma sõrmi ei raatsi lõksu jätta. Lõksu SuperCat saab nii vinnastada kui ka püütud hiirest vabastada ühe liigutusega. Hiiri meelitab seal ligi aga feromoonidega peibutussööt. Ühest söödaalusest, mida saab ka eraldi juurde osta, peaks piisama aastaks. Seda lõksu saab kasutada ka õues, selle võib näiteks pista õrnemate taimede talvekatte alla.

HIIRED NÄRIVAD KÕIKE Praegu tulekski aias ringi vaadata ja mõelda, kas seal saaks hiiretõrjeks veel midagi ära teha. Muidu võib nii oma roosidest kui ka alles väikestest

viljapuudest ilma jääda. Suure näljaga on hiired ära närinud isegi noori elupuuhekke, neile on meeldinud Hiina kadakad, mustad männid, hobukastanid, kuldvihmad, enelad, pihlakad, vahtrad jt ilutaimed. Metsakasvatajad aga teavad, kui hästi võivad hiirtele maitseda näiteks kase-, kuuseja männihakatised.

Kõige hullemini ongi hiirtega hädas need, kes kasvatavad noortaimi või hoiavad üle talve istikuid. Nemad hiiremürgita hakkama ei saa, sest kui taimi on koos palju, siis on ka kahju, mille taimed avastanud hiir korda saadab, väga suur.

Kuna siiani on meil kestnud soojad ja vihmased ilmad, ei ole enamik roose, elulõngu jt taimi endale koduaias ilmselt veel tõhusat talvekatet saanud. Üles mullatud ja tagasilõigatud rooside katteks on külmade ootuses hea käepärast hoida kuuseoksi. Kuuseokstes liigub ka soojal talvel õhk ja roos ei jää nende all niiskes keskkonnas ummuksisse, okkad ei meeldi aga hiirtele. Kui kasutate kattes kuivi puulehti, saepuru vm kohevat materjali, mille sees on hiirtel hea toimetada, siis pange neile katte alla ka parafiiniga niiskuskindlaks tehtud mürksööta.

Sinised Brody kuubikud, helelillad Detia parafiinirattad või muu mürksööt sättige kas ostetud söödamajja, drenaažitorusse, äralõigatud otsaga plastpudelisse, külili keeratud lillepotti vm anumasse, kuhu hiir ligi pääseb. Mürkhõrgutis on

Kass võib küll hiirega mängida, aga lõpuks on pisinärilise elupäevad sellega tavaliselt siiski läbi.

KrIStJAN tEEDEMA / PoStIMEES

sedasi vihma eest kaitstud, lapsed, linnud ja koduloomad ei saa mürki üles leides seda aga hästi kätte.

Ei maksa arvata, et kui mürk sai korra juba pandud, siis ongi asi terveks talveks korras. Aeg-ajalt tuleb mürgipaiku kontrollida ja ära kadunud mürkhõrgutised uutega asendada. Parema suupoolise puudumisel lähevad hiired ikka roosivõrsete koore ja sulailmadega ka juurte kallale.

Pigem pange mürki mitmesse kohta ja korraga vähe.

OKSAD KAITSEVAD Kuuse-, männi- või kadakaokstest on abi ka siis, kui teil on näiteks vaja ületalve hoida mõni viljapuuistik, mis jäi sügisel istutamata. Nende talvekorteriks kaevatud süvendi põhi täitke tihedalt kuuseokstega, siis laotage okastele istikute juured, katke need uuesti kuuseoksakihi ja alles seejärel mullaga.

PRAEGU TULEKSKI AIAS RINGI VAADATA JA MÕELDA, KAS SEAL SAAKS HIIRETÕRJEKS VEEL MIDAGI ÄRA TEHA. Kui panite sügisel mulda tammetõrud, et neist tammesid kasvatada, siis tuleb tõrusidki näriliste eest kaitsta. Jälle on abi kuuseokstest. Et hiirtel oleks tõrusid raske ja valus kätte saada, katke maapind nende kohalt umbes viie sentimeetri

Kuuseokstest saab vaat et ideaalse talvekatte: oksad lasevad õhul liikuda ja peletavad hiired eemale.

paksuse peenestatud kuuseokste kihiga. Metsamehed on kuuseokste nappuse korral soovitanud kasutada sama paksu kihina laotatud männikäbisid.

Noortele viljapuudele võivad hiired isegi hullemat kahju teha kui jänesed. Kui jänese hammaste alt jääb puule laiguti alles koort, koorealust niint ja kambiumi, siis võib puu haava ise veel kinni kasvatada või saab asja ehk parandada sildpookimisega. Lume all rahulikult toimetavad hiired närivad puu juurekaela kohalt tihti täitsa paljaks. Tagajalgadele tõustes saavad nad kätte päris laia koorevõru, kui maa pole külmunud, siis haukavad nad koort ka mulla alt. Tugeva kahjustuse korral puu kuivab ja hukkub.

Noorte puude kaitseks on sügisel nende tüve ümber kuhja-

tud 20–30 cm kõrguselt mulda või seotud tüve ümber kuuse- ja kadakaoksi ning kaetud nendega ka maapind, et hiired ei pääseks tüveni.

Kui meil sel talvel lund ikka tuleb, siis võiks lume viljapuude ümbert kohe pärast sadu kinni tallata. Tallamisest on puude kaitsel abi siis, kui saate seda teha järjepidevalt.

Viljapuude tüvesid on kaetud ka heleda närilisi peletava kaitsevärviga. Kui seda enam aiapoest ei leia, siis on kellelgi võib-olla abi vanemast aiakirjandusest kogutud retseptidest. Hiirte peletuseks võõbati tüvesid seguga, kus oli 90 osa savi, 9 osa tsinkfosfiidi ja 1 osa silikaatliimi. Nii jäneseid kui ka hiiri peletati puudest eemale ka seguga, milles oli võrdses koguses savi ja veiserooja. Või siis tehti peletav määre verejahust ja savist, vahekorras üks viiele.

Vett lisati nii palju, et segu annaks tüvedele määrida. Pärast tugevat vihma või suurt sula oli vaja peletussegu uuesti tüvedele kanda.

Hiirtele maitsevad hästi ka tulbi, lumikellukese ja märtsikellukese sibulad. Nende vahel on soovitatud kasvatada harilikku püvilille, sest selle taime sibulate lõhn peletavat eemale nii hiired kui ka mügrid. Kui teil on kodulinde ja linnusõnnikut, siis saab veelgi mõjusama haisurünnaku korraldada linnusõnnikuleotisega. Võtke üks osa linnusõnnikut ja kolm osa vett, segage need mingis anumas kokku, laske kaks või kolm ööpäeva seista, kurnake ja kastke kurnatud leotise-

ga siis ohustatud sibullillepeenart või noorte õunapuude võraaluseid. Kui lund ei tule ja maa vihmaveest just ei lirtsu, siis võib selle leotisega veel tänavugi katsetada.

RAHVATARKUSED ON ABIKS Uuel aastal saame aga järele proovida, kui palju tõtt on rahvatarkustes, mis soovitavad aias hiiri ja rotte peletada mitmete tugevalõhnaliste taimedega. Rotte on soovitatud eemale hirmutada näiteks pipraja eükalüptiõli lõhnaga. Hiirtele aga ei meeldivat hariliku rassi ehk voolmerohu, naistenõgese ja piparmündi lõhn. Põlduruhiire käikudesse on soovitatud sokutada musta leedri lehti, peenestatud elupuuoksi ja küüslauku.

Aida juurde istutati vanasti hiirte peletuseks aga punane leeder. Rahvasuu omistab sama mõju ka harilikule koeranaerile: selle ronitaimega, mis kasvab 2–4 meetri kõrguseks, tasub aga ette vaadata, sest tema juured ja mustad marjad on mürgised ka inimesele.

Maja juures on meil seega hiirepeletina kindlam kasvatada hinnatud ravim- ja maitsetaime harilikku leeskputke. Varakeskajal levitasid seda taime kloostrid, kiites leeskputke väge armurohuna. Kuid taimelt on abi otsitud ja saadud ka alkoholismiravis, kõhupuhituste korral jpm. Gotlandi saarel kasvas leeskputk nagu meilgi ukse kõrval, seal usuti, et taim peletab nii kärbseid, närilisi kui ka kurje vaime.

RASVATIHANE – MEIE TAVALISIM TALILIND olav Renno

ornitoloogiaühingu auliige

E

esti 2016. aasta linnuks on valitud rasvatihane. Linnuke on meile talvitama jäävate linnuliikide hulgast kõige arvukam: Rasva-Antsude koguhulk Eestis võib pehmematel talvedel küündida lausa üle miljoni. Meil pesitseb neid 300 000 – 400 000 paari.

Rasvatihasel on väävelkollane rind ja kõhualune, mille keskel kulgeb süsimust riba, isaslinnul laiem, emasel ja

noorel kitsam ja ähmasem. Pea, kaelus ja kurgualune on mustad, põsk aga kontrastselt valge, tiival valge vööt.

Elupaigana eelistavad rasvatihased hõredamaid segaja lehtmetsi ning parke-aedu, talvel tulevad hulgalisemalt ka asulatesse. Talveööd veetma poevad nad peitu puuõõnsustesse, pesakastidesse ja katusealustesse. Magamise ajaks ajab tihane suled turri, luues enda ümber sooja hoidva õhukihi.

Rasvatihase isaslinnud hakkavad laulma juba jaanuari lõ-

pul. On kaks põhilist lauluvarianti: kolmesilbine titati-titati (seda kuuleb enamik inimesi kõlavat kui sitsikleit) ja samuti järjest korduv kahesilbine ülesalla ti-ta ti-ta.

Rasvatihast arvatakse küll paigalinnuks, kuid tegelikult on ta enamjaolt rändne. Enamik meie isendeid jõuab LoodePoola, Põhja-Saksamaa ja Madalmaadeni. Siiajäänud aga uitavad laialt ringi. Linnu-uurija Jaanus Aua rõngastas Põhja-Viljandimaal ühel talvel 228 rasvatihast, kellest vaid neli pü-

sisid paigal kogu talve.

Rasvatihase meelistoit on putukad ja ämblikud, ent sügisel ja talvel süüakse hulgaliselt ka seemneid. Talveks üles seatud linnutoitlas nokka napsatud päevalilleseemnega lendab tihane eemale, surub seemne küüniste abil vastu oksa ja nokitseb kesta puruks. Ökonoomse toitesegu saab kaerahelbeid, magedat rasva ja taimeõli kokku sulatades.

Seegi tihane teeb oma järglastele paksu pehme vooderdusega hälli puuõõnsusesse, pesa-

Foto: ELMo rIIg / SAKALA

kasti või -pakku, ka majaseinatühimikku. Tihasele mõeldud tehispesa lennuava läbimõõt olgu 28–30 millimeetrit. Emane muneb kuni 13 muna, mida haub 12–15 päeva. Poegade esimestel elupäevadel soojendab neid emaslind, isane aga tassib poegadele toiduks putukaid ja nende vastseid ning ämblikke. Pojad väljuvad pesast kolme nädala pärast.

Kel on selle linnu vastu rohkem huvi, saab targemaks eaadressil www.eoy.ee/rasvatihane.

16 || plastitÖÖstus || maa elu

31. detsember 2015

PLASTIST SAAB TEHA KÕIKE. Kadrina aleviku serval paelub möödasõitja pilku värviline plasttorudest mees, kes HAKA Plasti väravas saabujaid lilledega tervitab. Veidi taamal „nosib” rohtu torudest hobune.

Edumeelses Kadrinas tegutseb sportlik torufirma andRes PUlveR

Virumaa Teataja

T

orudest meest kutsuta k se hel l itavalt Volliks. HAKA Plasti ostu-müügijuht Kaidi Põder räägib, et ettevõtte juht Kaul Augasmägi oli reisil ning töötajatel tekkis mõte teha väravasse üks kuju teda saabumise puhul tervitama. „Ei mõelnud üldse, et see kauemaks sinna jääb,” lisab ta.

Aga jäi. Peagi lisandusid lilled. Nüüd peavad möödasõitjad sageli auto kinni ning teevad Volli juures pilti.

KUULUS HOBUNE Hobuseskulptuur, mis on Kadrinas muide juba teine, sündis aga vajadusest. Nimelt saab HAKA Plasti torudest ka hobuseaedikuid teha. „Oli vaja näidata, mis aed see meil platsi peal püsti on,” põhjendab Kaidi Põder.

Nüüdseks on hobune nii kuulsaks saanud, et seda kutsutakse mujalegi: nii on kuju käinud näiteks pealinnas ja mujalgi ratsavõistlustel lapsi lõbustamas. Saab ju tema selga rahulikult ronida, sest plasttorudest hobune juba ettearvamatuid liigutusi ei tee. „Kaulile meeldib, kui asjad on korras – muru niidetud ja midagi ei vedele,” kinnitab Põder. Tema sõnul proovisid kontori naised kraavipervele ka lilli istutada, kuid vesirotid panid lillesibulad lihtsalt nahka.

Kaul Augasmägi sõnul on Kadrina mõnus koht ühe tootmisettevõtte jaoks, sest on natuke teises seisus kui enamik Eesti väikeasulaid. „See võib olla tingitud tõigast, et kunagine EPT oli väga edumeelne ja siinsed inimesedki olid ja on ehk pisut edasipüüdlikumad,” arvab ta.

Tõepoolest – Kadrinas on ettevõtlust palju ja inimesed sealt eriti ära ei kipu. „Meil väga suurt tööjõuvajadust ei ole ja vajalikud töötajad oleme ikka leidnud,” sõnab Augasmägi.

Pisut on tööjõudu siiski vaja läinud, sest kui HAKA Plast tosin aastat tagasi paar kilomeetrit eemal Undlas alustas, oli töötajaid koos Augasmägiga kokku seitse.

Praegu, mil viis aastat juba Kadrinas oldud, on neid majas 30.

NÕUDLUS TORUDE JÄRELE VÄHENEB HAKA Plast on Baltimaade suurim polüetüleentorude tootja, aastas tehakse üle 4000 tonni ehk tuhandeid kilomeet-

reid torusid. 70 protsenti toodangust läheb ekspordiks, peamiselt Soome, Lätti ja Leetu, vähem ka Rootsi.

Viimastel aastatel on ettevõtte käive püsinud 7 miljoni euro kandis, kuid seda on üha raskem samal tasemel hoida, sest Baltikumi suured vee- ja kanalisatsiooniprojektid hakkavad ühele poole saama ning nõudlus torude järele väheneb. Infrastruktuuri arendamiseks enam Euroopa Liidu meetmeid ei ole ning omavalitsused ise nii mahukaid projekte rahastada paraku veel ei suuda.

Sestap pööratakse HAKA Plastis üha suuremat tähelepanu kõigele muule, mida polüetüleenist teha saab. „Teeme igasuguseid eritellimusi, nagu rätsepatöökojas käsitööna,” räägib Kaul Augasmägi. Üks minevamaid „käsitöökaupu” on pontoonid ujuvkaide jaoks, mis Soomes päris hästi kaubaks lähevad. Konkurents toruturul on ülitihe ning vastas seisavad maailma juhtivad torutootjad, kellega tuleb rinda pista. Seni on HAKA Plast hakkama saanud. Tundub, et edukalt.

KVALITEEDIKONTROLL ON TÄHTIS Tav a l ised torud valmivad automatiseeritult ning inimkäsi nende loomiseks eriti vaja ei lähe. Küll peab operaator masinatel hoolega silma peal hoidma.

Ning väga tähtis on kvaliteedikontroll. „Toru tundub iseenesest ju lihtne asi, aga nõudmised on ranged,” tähendab Augasmägi.

Toodangu kvaliteedil silma peal hoidmiseks on ettevõttes oma labor, kus tehakse väga palju eri katseid. „Laboriseadmete all on ikka tohutu hulk raha,” vangutab ettevõtte juht pead.

Torusid tootval ettevõttel on vaja palju ruumi, et valmistoodangut ladustada, sestap on Kaul Augasmägi sõnul ainuvõimalik, et tegutsetakse just maal. Ja tulevikulootust on, sest tänavu ostis mees kaks hektarit maad juurde, et kinnistut suurendada.

TAVALISED TORUD VALMIVAD AUTOMATISEERITULT NING INIMKÄSI NENDE LOOMISEKS ERITI VAJA EI LÄHE.

FotoD: MArIANNE LoorENtS

HAKA Plastis toodetakse tuhandeid kilomeetreid torusid aastas.

70 protsenti HAKA Plasti toodangust läheb ekspordiks.

RIIK REGULEERIB ÜLE Selleks, et ettevõtlus maal areneks, ei ole Kaul Augasmägi sõnul riigi tasandil midagi tehtud. „Ei kavatseta teha ka,” teab ta. „Ja kas seda lõppeks ongi vaja – on juba suur asi, kui kaikaid kodarasse ei loobita.”

Ka Kaidi Põder on mures. „Riik eeldab, et kõik ettevõtjad on sulid, pätid ja kaabakad,” on ta nördinud.

Augasmägi hinnangul on aga seadusandlikul tasandil asjad tugevasti üle reguleeritud. „Ja toon on selline, et ühiskonnas puudub positiivne kuvand ettevõtlusest, kuid ilma ettevõtjateta ei saa ja ilma nendeta ei teki ka seda rahahunnikut, mida laiali jagada.”

Mehe sõnul on kaks kol-

mandikku seadustest või regulatsioonidest sellised, mida lihtsalt ei ole võimalik täita.

Viimase drastilise näitena riigi hoolimatust ja üleolevast suhtumisest toob ta pakendiringlusest saabunud kirja, mis teatas, et kui ettevõte on auditikohuslane, aga audit on tegemata, siis saab 36 000 eurot trahvi.

HAKA Plastil oli audit kenasti tehtud ja tuli välja, et taoline kiri oli saadetud üle Eesti kõigile, lihtsalt igaks juhuks. „Ehmatas päris kõvasti,” naerab Augasmägi ja lisab, et tegelikult pole siin naljakat midagi.

SPORTLIK KOLLEKTIIV Lusti on aga kõvasti, kui HAKA Plasti kokku hoidev pere

Selleks, et ettevõtlus maal areneks, ei ole Kaul Augasmägi sõnul riigi tasandil midagi tehtud.

üheskoos midagi ette võtab.

Eriti varmalt tehakse sporti. Novembri viimasel nädalavahetusel võtsid teineteiselt mõõtu Augasmägi ja ettevõtte tootmisjuht ning jooksid läbi rajuilma kümme kilomeetrit Huljalt Kadrinasse. Ametlikult „Hullude duelliks” kutsutud jõuproovis jäi peale boss.

Kaidi Põder räägib, et kogu kollektiiv on väga sportlik – kevaditi käiakse üheskoos Tartu rattarallil ja sügisel rattamaratonil. Tänavu tegid HAKA Plasti mehed läbi NATO testi.

Pikki aastaid töötas HAKA Plastis Tiit Karp – legendaarne jahimees, kes tulnud jahilaskmises Euroopa ja maailmameistriks. Tema oli üks

neist seitsmest, kes 2003. aastal Undla kitsukestes ruumides alustas, kuid sel suvel läks 71aastane mees pensionile.

Praegu hoiab firma sportlikku taset kõige kõrgemal ultrajooksja Cris Poll, keda naljatamisi Virumaa Forrest Gumpiks on kutsutud. Poll kuulub nende väheste hulka, kes on ööpäevaga suutnud joosta enam kui 200 kilomeetrit. „Töökoht on väga hea, käime palju koos sportimas ning võistlustel osalemisega pole kunagi probleeme,” kiidab Poll tööandjat. „Mul on ju päris palju käimisi seoses treeningute ja võistlustega, aga suhtumine on väga positiivne,” on ta rahul.