Maa Elu 14. jaanuar 2016

JAANUS MURAKAS: KIIKEDESSE, SELTSIMAJADESSE JA KIVIAEDADESSE RAHA PAIGUTAMINE ON KÜLL VAJALIK, AGA SEE EI TOODA MIDAGI TAGASI – MEIL ON VAJA MAJANDUSKASVU.

MAHEPULGAKOMM JA KÄSITÖÖPULGAJÄÄTIS

KOMM JA JÄÄTIS MAITSEVAD PULGA OTSAST PALJU PAREMINI KUI PISTA PÕSKE TAVALINE KOMPVEK VÕI KÜHVELDADA JÄÄTIST LUSIKAGA.

VÄIKETOOTJA VÕITLUSED SUURTE POEKETTIDE ESINDAJAD SÕNAVAD KUI ÜHEST SUUST, ET VÄIKETOOTJAD RIKASTAVAD KAUPLUSTE TOOTEVALIKUT, ENT HEAST TOOTEST ÜKSI EI PIISA SUPERMARKETI LETILE PÄÄSEMISEKS.

14. JAANUAR 2016 • NR 5 (33)

Talve selgroog

murdub

Foto: andREaS kRaPPWEiS

Täna on taliharjapäev, mis rahvakalendri järgi pidi talve selgroo murdma. Taliharjapäev juhatab omamoodi sisse tõnisepäeva (17. jaanuar), paavlipäeva (25. jaanuar) ja küünlapäeva (2. veebruar), mis rahvakalendri järgi samuti on talve poolitajad.

Päike tõusis täna Valgas 8.49, Tartus 8.50, Narvas 8.52, Pärnus ja Paides 8.59. Tallinnas 9.06, Haapsalus ja Kuressaares 9.07, Kärdlas 9.11.

2 || PIImatÖÖstus || maa elu

14. jaanuar 2016

HIIGELTEHAS TULEKUL. Suuresti Läti ja Leedu töötlejate piimakolooniaks muutunud Eesti farmerid plaanivad meiereid, mis töötleb pea sama palju piima kui praegused tööstused kokku. 18 miljoni euro suurune suurprojekti meede peaks unistuse teostama.

Piimakolooniaks muutuv Eesti unistab hiigeltehasest Nils NiiTrA Postimees

ellal kui eurotoetuste eest rajati suuri ja moodsaid lehmalautu, jäi meie piimatööstus arengus toppama. Meiereid on lihtsalt liiga väiksed, et müüa maailmaturule konkurentsivõimelist kaupa. Enne Venemaa sisseveokeeldu ja maailmaturuhindade langust oli farmeritel mugav müüa ülejääv piim hea hinna eest Leedu või Läti suurtele tööstustele. Kriisi saabudes tajusid nad aga vägagi valulikult lõunanaabrite „võta või jäta” hinnapoliitikat.

Praegu müüakse toorpiimast vähemalt 30 protsenti Lätti ja Leetu ja nagu kinnitab jaanuarist Trigon Agri nõukogu esimehe ametist tegevjuhiks asunud Joakim Helenius, on Eestist kujunemas naaberriikide piimanduskoloonia. Niisiis peaks liigagi kaua ministeeriumis marineerinud suurprojekti meede tooma Eestisse lõpuks sellise tööstuse, mis aitaks piima kohapeal väärindada ja jätta seejärel sellesama lisaväärtuse (loe: raha) koju.

LOBISTID TEGUTSEVAD Postimehe andmeil käib 18 miljoni euro saamise nimel juba praegu aktiivne lobitöö. Määruse esialgne projekt annab eelise suurtele piimafarmidele – nad peaksid kõigepealt kas juba olema ühistu liikmed või siis looma kaks uut määruse nõuetele vastavat ühistut. Samuti peab kaasama töötlemiskogemusega ettevõtte.

Määruse kavandi järgi peavad ühinevad põllumehed tootma vähemalt viiendiku riigi toorpiimast. Seega piisaks sellestki, kui 30–40 suurimat farmi panevad seljad kokku, see aga on vaid mõni protsent kõigi piimatootjate hulgast.

Rahast on huvitatud nii väl isk apitalile kuuluv Trigon Agri kui ka kodumaine piimandusühistu E-Piim, mis haarab liikmeskonda ka väikseid lehmapidajaid. E-

Piima juhi Jaanus Muraka hinnangul võiks tulevasse suurühistusse kuuluda ka pisemad tootjad. „Selline suur projekt peab tagama ka väikeste huvide kaitse,” lausub ta. Eesti Talupidajate Keskliidu peadirektori Kaul Nurme kinnitusel annaks meetmeraha jõudmine üksnes suurte tegijate kätte niigi vähestele alles jäänud väiketootja-

tele ränga hoobi. „Kui ühiskond paneb mängu maksumaksja raha, siis peaks see teenima võimalikult laia kasusaajate ringi,” ütleb Nurm. Keskliit on juba teinud ministeeriumile ettepaneku panna paika abikõlblikkuseks minimaalne piimatootjate hulk.

MÄÄRUSE KAVANDI JÄRGI PEAVAD ÜHINEVAD PÕLLUMEHED TOOTMA VÄHEMALT VIIENDIKU RIIGI TOORPIIMAST. Miks on üldse ühistu piimatootjatele vajalik? Eks ikka sellepärast, et ühistud tagavad farmeritele stabiilse piimahinna. Tavalise varumislepingu korral võib meierei talunikule lihtsalt teatada, et ei võta enam piima kuu aja pärast vastu, ühistu liikmel aga sellist hirmu pole. Ühistu liikmeid peab ka võrdselt kohtlema, sõltumata nende suurusest.

Suurprojekti meede on küll vormiliselt mõeldud teistelegi tootmissektoritele, aga tegelikkuses on selle peaeesmärk põllumajanduse lipulaeva ehk piimanduse konkurentsivõime parandamine.

HIRM SUURE EES Jaanus Muraka sõnul on Eestis jagatud Euroopa Liidu investeeringutoetusi juba pikka aega, ent reeglina on neid summasid kasutatud väiksemateks et-

tevõtmisteks, näiteks mõne uue seadme ostmiseks. „Eestlased kardavad suuri asju teha ja vastutust võtta,” tõdeb ta. „Tegelikult pole see 18 miljonit eurot võrreldes eurotoetuste kogusummaga sugugi suur raha. Kiikedesse, seltsimajadesse ja kiviaedadesse raha paigutamine on küll vajalik, aga see ei tooda midagi tagasi – meil on vaja majanduskasvu.”

Eesti piimasektori pudelikaelaks on Muraka sõnul suure, kulutõhusa ning ekspordile suunatud tööstuse puudumine. „Praegu läheb tuhat tonni piima päevas Lätti ja Leetu, sest me ei jõua seda Eestis ise ära töödelda,” nendib ta. Aga miks ei ole siis piimatööstused end varem laiendanud? Murakas vastab, et ükski olemasolev Eesti ettevõte pole lihtsalt suuteline säärast investeeringut tegema. „Leedu piimatööstused on väga palju investeerinud ja jõudnud konkurentsis Eesti piimatööstustest selgelt ette.”

Muraka andmeil ostavad praegu iga päev kõige rohkem piima kaks Soome Valiole kuuluvat meiereid – kokku 450 tonni. Enamik suurematest piimatööstustest võtab päevas vastu 200–250 tonni piima. Nüüd tuleb tema hinnangul ehitada täiesti uus ja võimas tehas, mis töötleb vähemalt tuhat tonni päevas. „Inglismaale ja Saksamaale ei ehitata enam tööstusi, mis tarbivad alla kolme tuhande tonni päevas.”

E-Piima juht Jaanus Murakas tõdeb, et eestlased kardavad suuri asju teha ja vastutust võtta.

Foto: dmitRi kotJuH

maa elu || PIImatÖÖstus || 3

14. jaanuar 2016 LEEDUKAD VÕTAVAD ÜLE Trigon Agri juht Joakim Helenius jagab Muraka seisukohti toiduainetööstuse praeguse konkurentsivõime osas – tehased on väiksed ja ebaefektiivsed. „Suurim Leedu tehas töötleb tublisti üle tuhande tonni piima päevas. Meie farmid on väga efektiivsed, sellal kui tööstus on ebaefektiivne. Kui nii jätkub, siis võtavad Leedu meiereid meie turu üle.” Niisiis on meil Heleniuse hinnangul juba praegu kiire, aga samas on piimatoodete maailmaturuhinnad nii madalad, et tootjatel pole praegu isegi eurotoetustega kasumlik rajada ja pidada nii suurt tööstust.

Helenius kavandab praegu tehase rajamiseks koostööd suuremate piimafarmide ja ühe või kahe piimandusühistuga. Seejuures ei välista ta võimalust, et tootjad võivad osta ühiselt ka mõne praeguse piimatööstuse, mida hakataks siis eurotoetuse abiga ehitama rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks.

Miks eelistab Helenius suurtootjaid? „Kui paned püsti tehase, mis tarvitab näiteks tuhat tonni toorpiima päevas, siis tahad kindlustada igaks päevaks sellise koguse,” märgib ta. „Seega vajad täpselt nii palju tootjaid, kui on vaja sellise koguse garanteerimiseks – sa ei taha rohkem ega ka vähem.” Samas lisab Helenius, et on valmis koostööd tegema ka väiksemaid farme koondavate varumisühistutega.

Ta täpsustab, et kui rohkem panustavaid suurfarmereid huvitaks ka tööstuse konkurentsivõime, siis väiketootjad keskenduksid pigem sellele, et müüa piima ühistule võimalikult soodsa hinnaga. „Soomes on Valioga nii – Valiost ei saa kunagi globaalselt edukas piimandusgrupp, sest selle ettevõtte peamine ülesanne on tagada Soome väikefarmeritele võimalikult kõrge piimahind. Soome piimatootmine on väga ebaefektiivne.”

Plaanitav tehas võiks valmistada Heleniuse hinnangul linnapiimatooteid ja juustu koduturule, samuti Soome ning mujale Skandinaaviasse, sest piimapulbri tootmisega ei saa Eesti kunagi konkurentsivõimeliseks Austraalia või Uus-Meremaaga. „Oleme ausad – ka jutud märkimisväärsest ekspordist Hiinasse on naeruväärsed,” selgitab ta. „Transpordikulud on nii kõrged, et see ei tule kõne allagi.”

MIDA EHITADA? Seni on üsna selgusetu, mida selle 18 miljoni euro eest ikkagi ehi-

tada tahetakse. Meede katab sõltuvalt taotleja suurusest 25 või 35 protsenti projekti kogumaksumusest, ülejäänud raha tuleb hankida oma taskust või pankadelt. Jaanus Murakase sõnul sõltub ehitatava tööstuse profiil taotlejate äriplaanidest. E-Piima kavatsusi ei soovi ta praegu avalikustada.

Eelkõige teeb Murakale muret see, et suurprojekti jaoks mõeldud toetus võib pihustuda paljude väiksemate ettevõtmiste vahel – määruse projekti järgi on taotletav miinimumsumma vaid kaks miljonit eurot. Murakas aga leiab, et kogu raha tuleks paigutada just nimelt ühte ja suurde tööstusse. „Ka see 18 miljonit on minimaalne, sest kui toetuse osa on ainult 25 protsenti, siis räägime umbes 72 miljonit eurot maksvast projektist,” lisab ta. „Igal juhul on see suur risk igaühele, kes hakkab tehast ehitama. Piimatööstuse rentaablus on ainult 2–3 protsenti ja keegi ei suuda seda ainult oma rahaga ära teha.”

Muraka kinnitusel peavad farmerid tegema ehituse elluviimiseks enneolematut koostööd. „Selle meetme üks mõte on ju konsolideerida Eesti piimatootjaid,” ütleb ta. „Vaja on luua kaasaja reeglitele vastav struktuur. Siin ei ole vaja midagi leiutada – Uus-Meremaast kuni Norrani välja omavad piimatööstusi ühistud.”

Maaeluministeeriumi asekantsleri Illar Lemetti sõnul käib praegu määruse ettevalmistamine ja seni oodati esialgsele versioonile põllumeeste tagasisidet. „Loodame, et määrus jõuab ministri lauale allkirjastamiseks esimeses kvartalis,” lausub ta. Meetmest raha taotlemise võimalus avaneb kindlasti veel tänavu.

Lemetti kinnitusel muutub määruse projekt enne ministri allkirja veel omajagu. „Meie toiduainetööstus vajab nüüdisajastamist ja seetõttu ongi uues maaelu arengukavas ette nähtud neli erinevat toetust ja kokku 69 miljonit eurot, suurprojektiks on ette nähtud sellest 18 miljonit eurot,” ütleb asekantsler.

Lemetti sõnul ootab ministeerium, et suurprojekti teostumisel suureneb meie võimekus väärindada kohapeal toodetud toitu ja paraneb ka suutlikkus eksportida. Asekantsler lisab, et üks taotluste hindamiskriteeriumidest võtab arvesse ka raha taotlevates ühistutes osalevate farmide hulka. „Arutame ka selle üle, kas määruse projekti kirja pandud kahe miljoni euro suurune minimaalne taotlussumma võiks suureneda, et see ei pihustuks mitme erineva projekti vahel.”

Nagu ütleb ka Kaul Nurm, ei tule piimanduses arvestatav kasum mitte piimapulbri müügist, vaid poodides müüdavatest niinimetatud linnapiimatoodetest alates pas-

JuHTKiri

PeeTer rAiDlA

peatoimetaja

RAHA KASUTAMISE OSKUSEST

E Trigon Agri juhi Joakim Heleniuse hinnangul on meie farmid väga efektiivsed, sellal kui Foto: miHkEl maRiPuu / PoStimEES tööstus on ebaefektiivne.

Maaeluministeeriumi asekantsleri Illar Lemetti sõnul avaneb meetmest raha taotlemise Foto: JaanuS lEnSmEnt / PoStimEES võimalus veel tänavu.

SENI ON ÜSNA SELGUSETU, MIDA SELLE 18 MILJONI EURO EEST IKKAGI EHITADA TAHETAKSE.

töriseeritud piimast ja lõpetades kohukesega. Kasumit annab ka juust. See huvigrupp, mis saab kätte 18 miljonit eurot või suure osa sellest, võib tulevikus ümber mängida ka Eesti linnapiimaturu. Siis on meil üks suur tööstus, mis võib välja süüa rea väiksemaid.

IMEROHTU POLE Lisaks E-Piimale ja Trigonile lobistab suurprojekti meetme raha nimel samuti piimatootjaid ühendav tulundusühistu Epiko. Epiko juhatuse liikme Üllas Hundi kinnitusel ei saa suurprojekti meedet pidada ka mingiks imerohuks, mis lahendab kõik tootjate mured. „Kui me räägime sellest, et tuleb punt tootjaid kokku ja paneb tehase püsti, siis tekib küsimus, miks seda siiani tehtud pole,” küsib Hunt. „Kui nüüd sellest 18 mil-

jonist eurost osa läheb mõnda suurprojekti, siis ei pruugi see olla kindel edu garantii. Kui kõik oleks nii lihtne, siis oleks meie tööstuse pool juba ammu korrastatud.”

Hundi hinnangul on meetme elluviimiseks vaja mitukümmend miljonit eurot omavahendeid, tugevaid eestvedajaid ning kolmandaks peaks olema selge arusaam, kuhu me müüme saadava toodangu. „Kui jõuame detailide arutamiseni, muutuvad asjad keerulisemaks.” Ka Epiko plaanis koos Farmi piimatööstusega piimapulbritehast, ent lõpuks projekt ei õnnestunud.

Hundi sõnul on kõigepealt vaja head ideed, pelgast rahast ei piisa. Seniks jätkavad Eesti farmerid piimatootmisele pealemaksmist või saadavad lehmad tapale.

esti rahva majandusalane haritus on aastatetaguse seisuga võrreldes kindlasti kasvanud, kuid jätab siiski veel soovida.

Juba see, kuidas riik ja omavalitsused oma raha kasutavad, viitab tihtipeale tõsistele puudustele majanduse toimemehhanismide mõistmisel.

Eks siinsamas kõrval avaldatud lugu kavandatavast suurpiimatööstusest näitab omamoodi samuti, et lõpuni majanduslikust mõtlemisest ollakse veel kaugel. Valitsus on küll plaaninud eraldada 18 miljonit eurot uue suurpiimatööstuse rajamise toetamiseks, ent on jäänud lõpuni läbi analüüsimata, kuidas seda kõike ikkagi ellu viia. Ja peamine, kuidas ikkagi tagada, et kogu projekt lõpptulemusena ka väiksematele ja keskmistele lehmakasvatajatele tulu tooks.

Vaatamata võimukandjate pidevatele väidetele, et riigil ei jätku raha ei ühe ega teise asja tarvis, pole tegelikkuses raha kuhugi kadunud. 2015. aasta andis sellele olulist lisa. Näiteks eelmise aasta tulumaksulaekumistest eraldas maksu- ja tolliamet omavalitsustele enam kui 852,5 miljonit eurot, samas kui 2014. aastal oli see summa palju väiksem, ligi 788,3 miljonit eurot.

Kui vaadata kõiki maksu- ja aktsiisilaekumisi, siis neli päeva enne aastavahetust oli riigieelarvesse laekunud ligi 7,22 miljardit eurot erinevaid makse. 2014. aastal laekus maksudena riigikassasse 6,76 miljardit eurot. Mis tähendab, et mullu teenis riik maksudena üle 460 miljoni euro enam kui 2014. aastal. Seejuures ei tasu unustada eurotoetusi, mis näiteks 2014. aastal moodustasid tervelt 675,4 miljonit eurot.

Eesti 2016. aasta eelarve tulude mahuks on kavandatud 8,84 miljardit eurot. Tavainimene ei suuda sellise summa suurust ilmselt väga hästi ettegi kujutada. Samas peaks riik kulutama just tavalisele inimesele kohaselt. Teisisõnu säästlikult. Kui tavainimene mõtleb pikalt, enne kui näiteks 100, 500 või seda enam 5000 eurot välja käia, siis riigi käitumine analoogses situatsioonis, küll mitme suurusjärgu võrra suuremate summadega, on paraku tihtipeale olnud läbi mõtlemata.

Peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@ajaleht.ee Toimetaja Kristiina Kruuse kristiina@incase.ee Makett Jaanus Koov Küljendus Raul Kask Keel ja korrektuur Reeli Ziius Reklaamitoimetaja Marvi Pristavka-Taal marvi@postimees.ee, telefon 739 0390 Müügijuht Jane Barbo jane.barbo@ajaleht.ee, telefon 526 3578 Väljaandja Postimees Grupp AS Maakri 23a, 10145 Tallinn, maaelu@ajaleht.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad).

Autoriõigused: Postimees Grupp AS, 2016

4 || VÄIketOOtja || maa elu

14. jaanuar 2016

KOMMENTAARID Jaan Raudkivi Kalamatsi meierei

S

uurde poeketti minekul ei olnud meie küsimus, kui lihtne on poeketti saada, vaid see, kui lihtne on poeketis püsida. Müüja ootab väiketootjalt sortimendi mitmekesistamise kõrval ka otsest majanduslikku tulu. Selleks peab tootjal peale hea toote olema ka korras turundus, raamatupidamine, tootearendus, logistika ja tarnekindlus.

Selline tegevus on väiketootjale tihti koormav ja parem lahendus on kasutada Eestis mitmekesist ja arenevat otse-tootjalt-tarbijale-lahendust. See teeb tootmise lihtsamaks ja jätab tootele väärtuslikke nüansse.

Oma tootmises oleme paindlikud, pakkudes ühtaegu piimatoodete rätsepatööd ja poeketis püsivat kvaliteeti.

Erika Pääbus Andre Farm

Kaubandusketti pääsedes pole veel põhjust kergendatult hingata, vaid suurem töö siis alles algab. Lõpliku valiku, kas toode suudab suurpoe Foto: PEEtER kÜmmEl valikus vastu pidada, teeb klient.

Väiketootja võistleb poeketti pääsemisel suurtega võrdsetel tingimustel KrisTiiNA Kruuse

maaelu@ajaleht.ee

S

uurte poekettide esindajad sõnavad kui ühest suust, et väiketootjad rikastavad kaupluste tootevalikut, ent heast tootest üksi ei piisa supermarketi letile pääsemiseks.

Vaja on ka piisavat tootmismahtu, tarnekindlust, toimivat logistikat ja oskust oma toodangut turundada.

Aastas tuleb Rimi ostujuhi Margus Amori sõnul Eestis müügile üle 20 000 uue toote, mis tähendab tootjatele tihedat konkurentsi. Suurpoed üldjuhul ei tee vahet, kas toode on väike- või suurtoot-

Rimi ostujuhi Margus Amori sõnul tuleb Eestis igal aastal turule üle 20 000 toote.

ja oma ega soosi eraldi ühte või teist tootjat. Otsus langetatakse ennekõike ärilistel kaalutlustel: mis müüb, mille hind on konkurentsivõimeline ning mida tarbija ootab.

Erandeid tehakse Selveri keti juhi Kristi Lombi sõnul vahel nišitoodetele, mille müük ei pruugigi olla kasumlik, kuid mis annab klientidele lisaväärtuse, et poeketis on just see toode olemas.

Väiketootja nõrkus ei peitu üldjuhul toote kvaliteedis – tooted on erilised, naturaalsed, valmistatud kohalikust toorainest ja pakuvad klientidele huvi. „Inimestel on järjest rohkem pealehakkamist ja häid ideid ning sellest sünnib põnevaid asju,” nendib Coop Eesti Keskühistu ostudirektor Taavi Kontson.

Väiksemate tootjate põhimured seisnevad poekettide esindajate sel-

PAKKUMINE SELGEKS Tähtis on Coop Eesti Keskühistu ostudirektori Taavi Kontsoni sõnul seegi, kuidas tootja suudab end lühikese aja jooksul nii-öelda maha müüa ja oma eelise teiste tootjatega võrreldes esile tuua. „Jaeketi ostujuhi juurde peaks tulema kiiresti haaratava, enamikele küsimustele vastava ja äriliselt läbimõeldud selge pakkumisega,” soovitab Kontson.

Tihtilugu koosneb aga pakkumine ainult tootenimest ja ostuhinnast ning põhjalikum analüüs on toot-

jal endal tegemata. „Kui väiketootja eeldab, et kogu analüütilise lisakoormuse peaks kandma suure poeketi ostujuht, kellele laekub päevas sadu, kohati ka tuhandeid pakkumisi nii kohalikult turult kui ka välispartneritelt, siis parimal juhul venib protsess ebamõistlikult pikaks,” selgitab Taavi Kontson. „Halvimal juhul hindab ostujuht toote potentsiaali ebapiisavaks ning protsess katkeb.”

Lihtsam on Prisma Peremarketi kaubandusdirektori Teemu Kilpiä sõnul löögile pääseda neil väiketootjail, kelle toodang eristub konkurentidest ja kes on suutnud oma toodetele saada juba teatava tuntuse ja tarbijaskonna. „Samuti on tähtis atraktiivne tootepakend ning tarbija rahakotile vastuvõetav hind,” kõneleb ta.

Coop Eesti Keskühistu ostujuht Taavi Kontson ootab tootjatelt selgeid ja läbimõeldud pakkumisi.

Selveri keti juht Kristi Lomp teab, et lõppsõna jääb alati tarbijale.

gitusel rohkem müügis ja korralduslikus pooles. Näiteks turundustegevuses, et toode tarbijale nähtavaks muuta, logistilises võimekuses, et kaup regulaarselt poodi või kesklattu toimetada, või tootmismahus, mis võib olla kõikuv ja millest ei piisa poeketi vajaduse katmiseks.

M

eie toode on olnud nii-öelda müügivalmis kolm kuud.

Andre Minid on meil seni häs-

TARNEKINDLUSE TAGAMINE Möödapääsmatu on tagada tarnekindlus. Selveri keti juht Kristi Lomp selgitab, et suurpood ei saa lubada endale olukorda, kus letil laiutab mõne toote osas tühjus, sest tootja ei suutnud kas kokkulepitud tootmismahtu täita või kaupa õigeks ajaks kohale toimetada. Rimi ostujuht Margus Amor lisab, et pood annab oma kliendile lubaduse ning saab enda kanda ka ostja pahameele, kui ta lubadust ei täida.

TÖÖ EI LÕPE VÄIKETOOTJA JAOKS SIIS, KUI TOODE ON POEKETTI SISSE SAADUD. Kindlustunde saamiseks sõlmivad poeketid tootjatega lepingud, kus on kirjalikult põhilised tingimused ja kokkulepped fikseeritud. Seejuures kasutatakse enamasti tüüplepinguid. „Suurtel poekettidel on tuhandeid partnereid, kellega tegelemine on väga suur administratiivne töö: lepingud, pakkumisvormid, tellimisdokumendid ja nii edasi. On mõistlik, et sellises olukorras püüab iga poekett protsesse ja dokumente võimalikult ühtlustada,” selgitab Coop Eesti Keskühistu ostujuht Taavi Kontson. Kas ka kõiki tüüplepingu punkte läheb igas lepingus vaja, on ostujuhi sõnul juba läbirääkimiste küsimus.

HIRM TRAHVI EES Ranged lepingutingimused ja võimalikud trahvid on need, mida väiketootjaid tihtilugu pelgavad. Poekettide esindajad nendivad, et trahvid on neil endi kaitseks tõepoolest lepingutingimuste rikkumisel ette nähtud. „Trahv on distsiplineeriv hoiatus ja mõeldud teenuse kvaliteedi tagamiseks,” ütleb Rimi ostujuht Margus Amor.

Prisma Peremarketi kaubandusdirektor Teemu Kilpiä sõnul on trahv siiski äärmuslik

ti müünud, aga müügikohad on olnud talupoed, mitte ketikauplused. Kaubanduskettidega oleme valmis alustama koostööd üsna pea, kui viimane viimistlus on tehtud.

Meie juustud küpsevad suurtes kerades (13–15 kg). Selliseid juuste ei taha paljud kauplused sisse võtta, kuna nad peavad hakkama neid ise tükeldama, pakendama jne. Kauplustele tuleb pakkuda toodet, mis on tarbija jaoks terviklikult valmis. Seepärast hakkamegi poodidele pakkuma suurest juustust lõigatud sektoreid, mis on pakendatud ja tarbimiseks valmis.

Väiketootja peamised väljakutsed vast ongi terviklik toode, püsikindel kvaliteet ja suutlikkus stabiilselt toodet pakkuda.

Eraldi teema on muidugi tarbija jaoks kujunev hind. Poed ei ole meile hinnasurvet avaldanud, aga hind tarbijale kujuneb lisaks tootja hinnale ka veel poodide provisjonist. Seda teist poolt tootja dikteerida ei saa ja pole kindel, kas peakski. Võib ju arutada, kas vahendustegevus (mis pood ju tegelikult on) on tõesti kallim kui kvaliteettoote tegemine.

abinõu. „Prisma kindel põhimõte on teenida tulu kauba müügist, mitte hankijate trahvimisest,” kinnitab Kilpiä.

Sama kinnitavad Selveri ja Coopi esindajad. „Trahvide puhul pole poeketi huvi teenida raha sanktsioonidest. Tegelikult on trahvidest teenitud euro omahind meie jaoks palju kõrgem kui toote müügist teenitud euro,” märgib Coop Eesti Keskühistu ostujuht Taavi Kontson. Tavaliselt eelneb Kontsoni sõnul sanktsioneerimisele ka rida hoiatusi, arutelukutseid ja abipakkumisi. „Trahvimine on distsiplineeriv võimalus ning reaalselt läheb see käiku siis, kui oleme selgelt tuvastanud pahatahtlikkuse või väga oluliste kokkulepete tahtliku täitmata jätmise,” lisab ta. ÕIGE MÜÜGIKANALI VALIK Poekettide esindajad nendivad, et alati ei peagi suurpoodi pääsemine olema väiketootja jaoks eesmärk omaette. Nišitooted leiavad väiksele tootmismahule vastava ostjaskonna ka laatade, väikepoodide ja teiste müügikanalite kaudu. Näiteks Rimi soovitab väiketootjatel sageli pakkuda oma kaupa hoopis Talu Toidab turule. „See formaat ongi mõeldud väiketootjatele ja mahekauba pakkujatele,” lausub Rimi ostujuht Margus Amor.

Kui toode on poeketi valikusse pääsenud, siis ei ole Coop Eesti Keskühistu ostujuhi Taavi Kontsoni sõnul siiski põhjust veel kergendatult hingata. „Töö ei lõpe väiketootja jaoks siis, kui toode on poeketti sisse saadud. Siis alles õige koormus algab planeerimise, analüüsimise ja muude toetavate tegevuste näol,” rõhutab ta.

Seda, kas toode jaepoe tihedas konkurentsis vastu peab, näitavad lõpuks müüginumbrid. „Head ja põnevad tooted leiavad alati meie riiulil koha. Kui kauaks tooted sortimenti jäävad, otsustab lõpuks oma ostuvalikuid tehes aga tarbija,” ütleb Selveri keti juht Kristi Lomp.

maa elu || maa || 5

14. jaanuar 2016

SUUREM OSA MAAMESSI PINDADEST ON HÕIVATUD

M Eriti buumi ajal võtsid kinnisvaraarendused enda alla hulga väärtuslikke põllumaid. Põllumajanduskeskuse mullaseire büroo juht Priit Penu nendib, et uusehitised on vältimatud, kuid võimalusel tuleks neid planeerida vähem viljakatele maadele.

FOTO: Margus Ansu

TULEMAS UUS SEADUSEELNÕU. Eelmise kümnendi lõpus Eestist üle käinud ehitusbuum on nüüdseks küll lõppenud, kuid majade ja teedeehituse alla on jäänud hulganisti väärtuslikku põllumaad. Selleks, et hoida häid põllumaid üleplaneerimise eest, töötab maaeluministeerium välja eelnõu, mis piiraks põllumaadele ehitamist.

Üleplaneerimine võtab ära hulga

väärtuslikke põllumaid Heleri All

maaelu@ajaleht.ee

A

astatel 2003–2013 suurenes elamumaa pind Eestis 30 000 hektari võrra. Kortermaju ja autoteid ehitati põllumaadele kogu Euroopas ning sellega seoses vähenes põllumajanduseks sobiva maa pindala.

Väärtuslikule põllumaale ehitamine oli lihtne ja seda ei reguleerinud pea ükski Eestis kehtiv seadus. Praeguseks on põllumaade hõivamine aeglustunud ning maaeluministeerium töötab välja seadust, mis põllumaadele ehitamist piirata lubaks.

Põllumajandusuuringute keskuse mullaseire büroo juhataja Priit Penu sõnul on põllumaade täisehitamine viimasel ajal olnud probleem eelkõige linnade lähiümbruses, kuid praegu on ehitamine võrreldes buumiajaga õnneks aeglustunud. „Kriitiline piir on linnade ümber täis ehitatud ja läheb natuke aega, enne kui võetakse niiöelda uued suutäied,” ütleb ta.

UUED TEED VÄÄRTUSLIKUL PÕLLUMAAL Probleemiks ei ole ainult põldudele kerkivad elamurajoonid, vaid kogu taristu, räägib Penu. Ta toob näite, kuidas 13 kilomeetri pikkuse Kose-Aruvalla maanteelõigu neljarealiseks ehitamise tõttu läks kasutusest välja 55 hektarit põllumaad, millest enamik oli väärtuslik. See omakorda tähendab, et saamata jäi hinnanguliselt 220 tonni teravilja aastas.

Praegu on aktuaalne Rail

Balticu ehitus, mis samuti osa väärtuslikku põllumaad enda alla jätab, märgib Penu.

Maaelu­ministeeriumi andmetel jääb Eestis kulgeva Rail Balticu trassi alla praeguse plaani järgi ligi 688 hektarit maatulundusmaad, mille hulgas on 101 hektarit haritavat maad ning kolm hektarit väärtuslikku põllumajandusmaad.

Eesti Maaülikooli geomaatika osakonna juhataja Siim Maasikamäe nimetab põldude peale ehitamist kaootiliseks arendustegevuseks. Tema sõnul on tegemist mitmetahulise probleemiga. Näiteks toob ta välja halvasti korraldatud planeerimise. „Kui vaatame, et sajast hektarist põllumaast viis hektarit läks ehituse alla, siis poleks justkui hullu. Aga kui see viis hektarit asub põllumaa keskel, rikub see ära kogu põllumassiivi,” kirjeldab Maasikamäe. Selliseid näiteid viletsast planeerimisest linnalähedastes maapiirkondades on tema sõnul veelgi. Lihtsamalt öeldes: kui elamute rida nelinurksele põllule kiiluna ehitada, halvendab see põllumaa kasutustingimusi, hoolimata sellest, et ehituse alla jäi tegelikult vaid väike osa põllumaast.

Veel on Maasikamäe juttu mööda mureks ehitusbuumi ajal tehtud, kuid praeguseks nii-öelda hapuks läinud arendusprojektid. „Suure tuhinaga planeeriti suuremate linnade ümbrusse rohkem uusarendusi, kui oli tegelik nõudlus,” tõdeb Maasikamäe. See tähendab, et ehitama on hakatud ainult osale planeeritud kruntidest.

Nõnda on täis ehitatud kruntide vahele jäänud seisma kasutamata krundid, mida ei saa enam kasutada ka põllumajanduses, märgib ta.

Maasikamäe ütleb, et praeguses olukorras, kus väärtuslikku põllumaad inimese kohta jääb maailmas järjest vähemaks, tuleks selline üleplaneerimine kindlasti kontrolli alla saada.

PÕLLUMAJANDUS­ KESKUSE MULLASEIRE BÜROO JUHI PRIIT PENU SÕNUL TULEKS VILJA­ KAD PÕLLUMAAD HOIDA EELKÕIGE TOIDU­TOOTMISEKS. MULD KUI PUHASTUSSEADE Ka Põllumajanduskeskuse mullaseire büroo juhi Priit Penu sõnul tuleks viljakad põllumaad hoida eelkõige toidutootmiseks. Lisaks toimib muld meie jaoks suure filterpaberina. Vee kogus maailmas on piiratud ja muld on justnagu üks suur puhastusseade, räägib Penu. „Kui me mulla asfaldiga kinni katame, siis oma seda funktsiooni muld enam täita ei saa,” toob ta näite.

Priit Penu ei taha sellega öelda, et ei tohiks enam üldse kuhugi ehitada, kuid kui ehitust saab suunata vähem viljakale põllumaale, tuleks seda kindlasti teha. Praegu ei ole väärtuslike põllumaade säilitamiseks Penu sõnul mingit õiguslikku kaitset. Küll aga

on selline seaduseelnõu maaeluministeeriumis menetlemisel.

Maaeluministeeriumi maaelu arengu osakonna peaspetsialist Helve Hunt lisab, et seaduses defineeritakse mõiste „väärtuslik põllumaa” ning piiratakse sellistele maatükkidele ehitamist. Hundi sõnul teeb ministeerium juba praegu maavalitsustega koostööd. Selle kaudu on tagatud info liikumine ka kohalike omavalitsusteni, kes on seega kohustatud määrama väärtuslikud põllumajandusmaad ning seadma nende kaitse- ja kasutustingimused.

Seaduseelnõus võetakse väärtusliku põllumaa määramise aluseks mulla boniteet ehk hinne, mis iseloomustab mulla viljakust. Kui maa-ala boniteet on suurem Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmisest, 40 hindepunktist, on tegemist väärtusliku põllumaaga. Maakonnas, mille keskmine boniteet on 40 hindepunktist madalam, hinnatakse põllumaa väärtuslikkust maakonna keskmisest lähtudes, räägib Helve Hunt. Linnade ja alevite territooriumidel asuvaid põllumaid selle kitsendusega koormama ei hakata.

Helve Hundi sõnul on maaeluministeerium seisukohal, et ehitamist, sealhulgas ehitamist põllumajandusmaale, ei saa ega tohi praegu ega tulevikuski välistada. Küll aga on kindlasti võimalik teha otsuseid kaalutletumalt ja läbipaistvamalt.

Maaeluministeerium esitab seaduseelnõu valitsusele hiljemalt 2016. aasta juulikuus.

aamess 2016 võtab hoogsalt kuju ja vormi – kaks kolmandikku messipindadest on hõivatud. Varasem kogemus ja välisfirmade suur huvi annab alust arvata, et ka viimased messipinnad broneeritakse peatselt.

Ka sel aastal püstitatakse Maamessi territooriumile 600 ruutmeetri suurune turutelk, kuhu on oodatud talutoodangut müüma eelkõige väikeettevõtjad. Turutelk on läbi aastate olnud väga populaarne ning on seda kindlasti ka eeloleval messil. Müügiplatsi broneerimiseks palume ühendust võtta teno@ tartunaitused.ee.

Maamessi korraldusmeeskond alustas messi ainsa ametliku kataloogi koostamisega.

Palume reklaamipindade broneerimiseks ühendust võtta virge@tartunaitused.ee. Kataloogis saavad kindlasti ära märgitud Maamessi uudised – seega tasub külastajatele huvi pakkuvatest uudistest meile varakult märku anda. Tuletame meelde, et Maamessi kataloogi saavad tasuta kõik messile tulijad.

Kindlasti ei tasu põnevaid uudised ainult enda teada jätta seepärast, et Maamessi kõige huvipakkuvamad eksponaadid pärjatakse LEHMAmärgiga. Tunnustuse vääriliste eksponaatide arv on piiratud, seega palume aegsasti oma uudistest teada anda koos kirjeldusega, miks eksponaat LEHMA-märgiga äramärkimist väärib.

Kes pole veel otsust langetanud, kas messil osaleda või mitte – soovitame kiirustada.

Ettepanekud, arvamused ja osalemissoovid palume edastada margus@tartunaitused.ee või 504 2575.

Täpsem messiinfo kodulehelt www.maamess.ee.

Kohtumiseni Maamessil 21.–23. aprillil!

Margus Kikkul

Maamess 2015 projektijuht, AS Tartu Näitused

Hetk 2015. aasta Maamessilt.

Foto: Elmo Riig / Sakala

6 || juust || maa elu

14. jaanuar 2016

ERILINE MAITSE. Toit ja hallitus ei käi tavamõistes kokku, kuid Tartumaal Nõo vallas asub väike pereäri, mis sõna otseses mõttes elatub hallitusest – Luke farmimeiereis valmistatakse mitut sorti hallitusjuustusid.

Ainsana Eestis.

Ettevõte, kus

hallitus on au sees KrisTiNA TrAKs

maaelu@ajaleht.ee

ttevõtte omanik Aigar Brett võib tunde rääkida erinevatest hallitustest ja nende käitu misest. Pä ris ju u s t u k e ld r i s s e oma silmaga hallitusjuustu valmimist vaatama aga ei saa, sest nõnda võib juust „rikki” minna. „Meil ükskord juhtus, et viisin kastitäie sinihallitusjuustu keldrist läbi juustuvalmistamisruumi, kus tehti valgehallitusjuustu. Valged juustud tulid selle tulemusena laigulised nagu Dalmaatsia koerad …” kirjeldab ta. „Neid kahte toodet peab lahus hoidma.

Samas ei saa öelda, et selline kokkupuude juustu täiesti ära rikuks, lihtsalt see pole enam see, mis alguses loodetud.

Meie panime sellistele juustudele nimeks Breti Äpardus ning laatadel lähevad need väga hästi müügiks.”

Hallitusjuustudega pole siinmail palju katsetatud.

Sinist tehti mingil määral 1970ndatel Suure-Jaani piimatööstuses, kuid seal jäi asi millegipärast katki. Möödusid aastakümned ning 2004. aastal tegi Aigar Brett katset sinihallitusjuustu valmistada. Eks alguses läks palju viltu ka, möönab ta praegu ja lisab, et kui nüüd saaks ajas tagasi minna, teeks ta palju asju

teisiti. Tegelikult tahtis Brett alustada hoopis valgehallitusjuustuga, kuid tosin aastat tagasi oli see Eestis nii tundmatu kraam, et äril ei tundunud mingit jumet olevat.

Nii valiti esimeseks tooteks sinihallitusjuust ning juustukunsti õpiti Prantsuse käsitööjuustu meistrilt Michel Lepage’ilt, kes on mitu korda käinud Eestis juustuvalmistamist õpetamas. „Muidugi vaadati mind alguses imelikult, et tuleb mingi Eesti talumees hallitusjuustuga,” muigab Brett.

Möödus kolm aastat ja 2007. aastal hakkas meierei valmistama ka valgehallitusjuustu. Veel kolm aastat hiljem oli valgehallitusjuustu tootmine kasvanud mitu korda suuremaks, kui valget juustu 2004. aastal üldse Eestisse imporditi. „Pakkusime oma toodangut messidel ja laatadel inimestele maitsta ja harjutasime nad seda sööma,” ütleb Brett. „Põhitooted on tuhajuust, pikantne juust, erinevad valgehallitusjuustud ja sinihallitusjuust. Tuhajuust on Prantsuse Morbier-tüüpi juustu siinne analoog, mille valmimisprotsessis osalevad valgehallituskultuur, linens-bakter, lehtpuutuhk ja paari-kolme kuu jooksul juustumeistri hellad käed.”

KUIDAS JUUST HALLITAB? Hallituskultuur lisatakse juustule pulbrina ning edasi hakkab see juustus kasvama.

Brett on Prantsusmaal käies näinud, kuidas sealsed juustumeistrid on hallituskultuuri kasvatanud põlvest põlve ning seda paljundatakse kohapeal

ega ostetagi sisse. Lukel siiski ostetakse iga juustuteo jaoks doos hallitust.

Mõnikord on asi ka karmiks kätte läinud. Brett meenutab, kuidas meiereid kimbutas algusaastail sõnakuulmatu pikantse juustu bakter, kes sinihallitusjuustusid kiusas. Tulemuseks oli suur kogus väga teravamaitselist juustu, mis ristiti Breti Karmiks. „See pidi seisma vähemalt aasta aega ning tulemuseks oli tumepruun juust. Huvi pärast lasin seda laboris uurida ning selgus, et selles on elutegevus täielikult lõppenud.

NIPP Tõsta juust külmkapist välja kaks tundi enne söömist, siis tuleb selle maitse kõige paremini esile.

MUIDUGI VAADATI MIND ALGUSES IMELIKULT, ET TULEB MINGI EESTI TALUMEES HALLITUSJUUSTUGA. Algul olime selle juustu üle väga õnnetud, kuni Rootsi juustumeister Stefan Lind mulle sarnast juustu näitas ning seda taevani kiitis. Ütlesin Stefanile, et tean kohta, kuhu on sellist juustu paar tonni maetud ... Tema polnud suu peale kukkunud ja vastas, et väga hea – ära seda sel aastal veel välja kaeva, see läheb veel paremaks,” räägib Brett. „Karm juust ei jätnud kedagi külmaks. Mõned ostsid kohe korraliku varu kaasa, teised jälle sülitasid lausa „augu asfaldi sisse”. Tänaseks oleme Karmi sortimendist välja jätnud.”

Ta rõhutab, et hallitusjuust ei ole tervisele ohtlik või kahjulik, pigem on seda hallita-

nud moosi või leiva söömine, sest teravilja ja suhkruga tekitab hallitus mükotoksiine, mida juustu või laktoosiga aga ei teki.

TAGASITÕMBUMINE KETTIDEST Aastad juustukojas kulusid ning meierei toodang muudkui kasvas. Juba oldi kenasti pappkarpidesse pakitud juustudega sees enamikus kettides. Vahepeal sattuti väga hoogu ja vöötkoodiregistris oli umbes 50 toodet. See oli sundseis. Talu piimatoodang tuli ümber töödelda ja maha müüa, sest tol ajal ülejäävale piimale tahtjat ei leidunud.

Tehti raske otsus ja võeti poekettidest tooted välja. „Me ei pea tegema omahinna mõistes piiripealseid säästutooteid ja olema igal pool müügil. Nüüd müün põhiliselt gurmeepoodidele ja restoranidele,” ütleb Brett. „Jah, meie toodang on praegu väiksem, aga saame nüüd oma perega hakkama ega pea muretsema sellepärast, kuidas minu juust 120 poes hoitud on. Toodame projektipõhiselt, saadan juustud teadlikele tellijatele ega pea vastu võtma telefonikõnesid stiilis „mingi probleem on – teie juust hallitab”. ” Brett kõneleb taustast veelgi: et oma kaubaga mõnes ketis väljas olla, tuleb mõnikord täita täiesti jaburaid nõudmisi. „Näiteks ühest ke-

tist tuli hämmastav pakkumine: maksa 5000 krooni, siis saad oma tooteid kaks kuud poole hinnaga müüa.

Jäin kohe mõttesse, et kuidas see nüüd oligi… Või pidin ma müügipreemiat maksma läbimüügi pealt. See oli 1,5 protsenti müügi pealt ja tuli neile kvartali lõpus tagasi kanda.

Pakkusin välja, et teen neile kohe 1,5 protsenti väiksema arve, et milleks raha edasi-tagasi kanda. Ei saanud, nendel selline süsteem, mis stimuleerivat müüki. Pakkusin, et paneme siis lepingusse nimeks müügikaristus – teie karistus on see, et te ei saa 1,5 protsenti rahast kolm kuud kasutada, ja minu karistus on see, et pean tegema raamatupidamislikku lisatööd.”

Brett täpsustab, et kui inimesed soovivad talle „edu”, siis hakkab natuke kõhe, sest üldjuhul mõeldakse selle all mahu kasvu ja turuosa pidevat juurdehõivamist. „Mina tahan teha kerge kiiksuga, samas aga ennast äratasuvaid asju. Tahan katsetada, nautida tööprotsessi, mitte lihtsalt mingi graafikunoole suunas rühkides läbi põleda.”

UUED IDEED Kettidest tagasitõmbumine aga ei tähenda, et Breti perel oleksid ideed otsa saanud. Juba 2010. aastal asutati siinsamas Lukel mitme Eesti väikese juustutootjaga MTÜ Eesti Juustusõprade Klubi, kus on tõsiselt arutatud käsitööjuustude koosturustamise võimalusi ning PRIA-le ka projekt lühikese tarneahela meetmesse kirjutatud. „Me ei ole omavahel konkurendid, vaid laiendame oma

maa elu || juust || 7

14. jaanuar 2016

10 SOOVITUST LOOMAPIDAMISKOHA TULEOHUTUMAKS MUUTMISEL Taavi Teets

tuleohutuskonsultant ja -koolitaja, OÜ Firesolutions

V

Aigar Brett müüb oma toodangut põhiliselt gurmeepoodidele ja restoranidele.

ala kandepinda – väikesi juustutootjaid on viimase viie aasta jooksul palju juurde tekkinud, kuid meil kõigil on oma nišš olemas.”

Breti selle aasta plaan on taastada Nõo Hollandi kerajuustude tootmine. Nimelt oli Nõos juustutööstus, kus toodeti kaua laagerdunud Nõo Hollandi kerajuustu. Vene ajal need juustukerad lihtrahvani ei jõudnud ja legendi järgi läksid need enamasti Kremlisse.

Nõos lõppes kerajuustu tootmine 1998. aastal.

Brett tõdeb, et tollal oli inimestel taolisest juustust üsna ükskõik, tähtis oli pigem hind kui eriline maitse. Praegu on ta aga veendunud, et aeg on küps Nõo kerajuust uuesti ellu äratada. „Meil on plaanis alustada tootmist juba sel aastal.

Selline juust sobiks meil sinihallitusjuustudega ühte keldrisse valmima. Paljud Nõo endised juustumeistrid on mulle head sõbrad-tuttavad, neist Koidu Hütter on selles osas mu „suur juht ja õpetaja”. Olen ka ise seal tööstuses töötanud, seega tegelikult tean, kuidas seda juustu teha,” sõnab ta.

Juustumeistreid on palju juurde tulnud, kas neile kõigile jätkub turgu? „Ei usu, et me üle pingutame. Vaadake Tallinna kaubamaja juustuletti – see on sama pikk kui minu juustutööstus. Miks ei võiks seal olla enamjaolt Eesti kraam? Väga vabalt võiks. Me ei peaks nii palju juustu sisse ostma, sest suurt osa sisseveetavate analooge saaks kohapeal ära teha.

Tuleb lihtsalt õppida ja maailmast juustu asemel kogemusi siia tuua,” on Brett kindel.

Fotod: Kristina Traks

estlesin hiljaaegu ühe päästetööjuhiga, kes koordineeris lehmalauda tulekustutustöid. „Raske, väga raske sündmus,” alustas elus ilmselt kõike näinud pritsumees. „1980ndatel tublide malevlaste ehitatud laudahoone oli sisuliselt ühe tuletõkkesektsiooniga, mis lasi piimaruumi elektrikilbist alguse saanud põlengul takistamatult levida terves ehitises. Eriti kiiresti haaras kahjutuli lauda laepealse, mida kattis aastaid kuivanud tolmune hein.

Jumal tänatud, et põleng hommikuse lüpsi ajal toimus: karjakud jõudsid loomad ohutusse kohta toimetada, vähemalt kari jäi alles.”

Sündmuse üksikasju analüüsides sõnastasime kümme küsimust, mida iga loomapidamiskoha omanik võiks endale esitada ja läbi mõelda: 1. Kas tuleohutuspaigaldised (tulekustutid, tulekahju signalisatsioonisüsteem, suitsutõrjesüsteem jt) on töökorras ja perioodiliselt hooldatud? Näiteks paar aastat tõstuki kaitseraua küljes rippunud kustuti võib olla kasutuskõlbmatu, mistõttu peab seda kord aastas kontrollima.

Kasu on ainult töökorras paigaldisest!

2. Kas on olemas materjalide ja sööda ladustamise plaan? Teatavasti on niiskel heinal, silol jt orgaanilistel ainetel hunnikusse kuhjatult kalduvus iseeneslikult süttida. Neid tuleb kas se-

gada, hoida ettenähtud kujuga aunas või kiiresti kasutusele võtta.

3. Kas laudahoone ja selle ümbrus on põlevmaterjalist puhastatud? Heina, euroaluste ja rehvide jaoks on kindlasti paremaid hoiukohti kui lauda seinaäärne.

4. Kas on plaan, kuidas tegutseda tulekahju korral? Keda päästa esmajoones, kuidas ja kuhu toimetada ohtu sattunud loomad? Kas teadsite, et loomad on vingugaasi suhtes palju tundlikumad kui inimesed? Kunagi kasutati tapamajades loomade uimastamiseks vingugaasi. Looma organismi halvab põlemise jääkprodukt süsinikoksiid üsna ruttu, mistõttu kiire evakuatsioon värske õhuga keskkonda on väga oluline.

Pane tegevuskava paberile ning tutvusta kõikidele töötajatele.

5. Kas kõik töötajad teavad, kuidas tulekahju korral tegutseda ning oskavad kasutada esmaseid tulekustutusvahendeid? Ära lase ennast petta kolleegi jutust: ah, ma tean, olin kolhoosis tuletõrjuja. Lase oma meeskonnal tulekustuti kasutamist demonstreerida.

Alles hiljaaegu kuulsin ühelt koolitatavalt üllatuslikult, et kustuti tuleb keerata tagurpidi või hoopis visata tulle.

6. Kas on olemas piisav tulekustutusvee varu ning kas see on aasta ringi kättesaadav? Laudad asuvad tihti suurematest asulatest eemal, seega päästekomando kohalejõudmine

võtab aega. Pikk kohalesõiduaeg laseb aga tulekahjul halastamatu kiirusega levida ning kustutustöödeks on vaja suurt kogust vett.

7. Kas tuletõkkesektsioonid on terviklikud ning uksed sulguvad probleemideta?

Kui laes on auk, siis on üpris kindel, et tulekahju vallutab selle kaudu järgmise korruse.

8. Kas tee lauda juurde on päästetehnikaga läbitav?

Iga põllumees teab, et raske tagasillaveolise veoautoga pole mõtet kummikust kõrgemat pori või lumevalli rünnata. Päästjate kasutuses olev moodne tehnika on enamjaolt just selline. Samuti kontrolli, kas talutehnika on nii pargitud, et ei takistaks päästemeeskonna ligipääsu.

9. Kuidas ja kust lülitatakse välja elektrivool? Ükski pritsumees ei lase joatorust piiskagi vett enne, kui ollakse veendunud elektriohutuses.

10. Kas küttekehad on korras ja vastavad kasutuskohale? Lautadesse ei kõlba kodumajapidamisse mõeldud küttekehad. Tartu koduta loomade varjupaigas hävis kasside maja konvektortüüpi elektriradiaatorist alguse saanud põlengu tõttu.

Tihtipeale ollakse eksiarvamusel, et kui tegemist on uusehitisega, siis küllap seal on rakendatud tänapäevaseid tuleohutusnõudeid ning meiega ei juhtu midagi. Võib juhtuda küll!

Küsimus on, millal ja kui suures ulatuses.

METSAÜHISTUGA LIITUMINE SOODUSTAB METSADE TÕHUSAMAT KASUTAMIST

K

JUUSTUVALIK VÕIKS VEELGI RIKKALIKUM OLLA

P

ajumäe talu noorperemees Viljar Veidenberg rõõmustab, et juustumeistreid on Eestimaale viimastel aastatel palju juurde tekkinud, ning leiab, et poodides võiks kodumaiste juustude valik olla veelgi kirjum.

Pajumäe talu toodab juustu 2014. aasta lõpust ning juustuvalmistamiseni viis sisuliselt ummikseis: piimahinna langus sundis leidma võimalusi selle suuremaks väärindamiseks. „Hädaolukord paneb liituma, esimese Vene kriisi ajal 1998. aastal hakkasime toorpiima töötlema, sama lugu kordus 2014. aastal, kui oli näha, et kohupiima valmistamisega enam ära ei ela. Sellepärast jõudsimegi juustuni,” räägib Veidenberg. „Teeme nišitoodet – ma ei tea, et keegi teine Eestis valmistaks laagerdunud mahejuustu.”

Veidenberg kõneleb, et Eesti

kliendid oskavad kohalikust tootest väga lugu pidada. Odavat toodet võib osta igalt poolt, kuid inimesed otsivad just erilisi maitseid ja sellepärast ei kavatse Pajumäe talu kunagi hakata võistlema odavaima hinna nimel. Kaup on müügil Solarises, Biomarketites, turgudel Tartus, Pärnus, Viljandis. „Eesti ostja saab järjest targemaks ja olukord ei ole võrreldav sellega, mis oli 20 aastat tagasi. Nüüd on meie ülesanne teha häid juuste ning valik võiks olla veelgi kirjum,” arvab Veidenberg.

Ta märgib, et muutunud on ka kaupmehe suhtumine kohalikku väiketootjasse: „Kui alustasime kohupiima ja jogurtiga kümme aastat tagasi, siis käisime ise poodides kohal ja pakkusime oma tooteid, nüüd on aga vastupidi: meid otsitakse üles ja suured ketid küsivad ise meie käest kaupa.”

eskkonnaministeeriumi tellitud uuringu „Eesti erametsaomandi struktuur ja metsade kasutamine 2015. aastal” tulemuste kohaselt on metsaühistusse kuulumisel ning toetuste saamisel tugev seos raiete kavandamisega.

Eestis on metsamaad kokku 2,25 mln ha, sellest erametsamaad 1,06 mln ha ehk 47%.

2015. aastal oli Eestis maakatastri ja kinnisturegistri andmetel 107 170 füüsilisest isikust ja 5 752 juriidilisest isikust erametsaomanikku. Võrreldes 2010. aastaga, mil sarnane analüüs

esmakordselt läbi viidi, on füüsilisest isikust metsaomanikke 13 899 võrra ning juriidilisest isikust metsaomanikke 1751 võrra rohkem. Füüsilisest isikust metsaomanikest moodustavad naised 45% ja mehed 55%.

Erametsamaa pindalast kuulus 2015. aastal füüsilistele isikutele 65% ja juriidilistele isikutele 35%. 2010. aastal vastavalt 74% ja 26%. Keskmine füüsilisele isikule kuuluva metsamaa pindala on 6,42 ha (2010. aastal 8,02 ha) ja juriidilisele isikule kuuluva metsamaa pindala 65,7 ha (2010. aastal 65,7 ha).

Viie aastaga on füüsilisest isi-

kust erametsaomanike arv küll kasvanud, kuid üldise suundumusena on toimunud füüsilistele isikutele kuuluva metsaomandi keskmise ja kogupindala vähenemine ehk fragmenteerumine ning juriidilistele isikutele kuuluva metsaomandi suurenemine ehk kontsentreerumine.

Majandustegevusi kavandati era­metsamaal 81 352 ha ulatuses, mis moodustab 7,6% era­ metsade kogupindalast. Juriidilised isikud kavandasid oma metsades tegevusi pindalaühiku kohta 1,8 korda enam kui füüsilised isikud. (ME)

8 || VÄIkeetteVÕtja || maa elu

14. jaanuar 2016

Mahepulgakomm ja käsitööpulgajäätis viivad keele alla ANu villMANN

Pärnu Postimees

isikestele magusasõpradele saab üsna kiiresti selgeks, et komm ja jäätis maitsevad pulga otsast palju paremini kui pista põske tavaline kompvek või kühveldada jäätist lusikaga.

Eks meeldi ju suurtelegi noolida pulgajäätist- või kommi.

Neil on hoopis teine mekk man!

Teadmine, et suus sulab sooja südame ja pühendumisega valmistatud maius hoolikalt valitud toorainest, muudab maitseelamuse täiuslikuks.

Kodumaisele turule ongi jõudnud kaks väiketootjat – mahepulgakomme valmistav Organic Lol Pops ja käsitööpulgajäätiseid tootev Jäämari, mis pakuvad tuntud tegijatele konkurentsi omanäoliste ja -maitseliste hõrgutistega.

Maa Elu viskas uustulnukatele pilgu peale.

KARGE MARJAPLAHVATUS KOHILAST Jäämarja vaarikaroosa nime tagant leiame Kohilas elava Kaili Kalamäe, kes hakkas pulgajäätiseid tootma tänu oma lastele.

Kuus aastat Rapla vallavalitsuses avalike suhete spetsialistina töötanud Kalamäe jäi 2013. aastal teise lapsega lapsehoolduspuhkusele ning kui pisipoeg oli 10kuune, hakkas noore naise mõte üha enam päris enda ettevõtmise suunas liikuma.

Ideid, mida teha, jagus uhkelt.

Näiteks kaalus Kalamäe

arooniamarjadest maiustuste valmistamist, kuid selle mõtte laitsid lähedased maha. Aroonia, olgugi väga tervislik, ei ole siiski eestlaste lemmikmari ning laiadele massidele peale ei lähe.

Mõttes mõlkusid ka tervislikud kummikommid, puuviljakuubid ja õunakrõpsud, kuid lõpuks jäid sõelale pulgajäätised. „Kuna pere esimene laps armastas väga vormides jääkuubikuid ja mahlajääpulki teha, otsisime internetist põnevaid ideid, mida peale mahla ja vee veel külmutada. Jõudsime infoni, et on olemas spetsiaalsed pulgajäätisemasinad ja -vormid ning sealt see jäämaailma avastamine meil lahti läks,” räägib Kalamäe.

Väljund käes, alustas naine maitsete testimist, kirjutas äriplaani ja küsis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS) starditoetust.

Pärast jah-sõna EASilt tellis Kalamäe Brasiiliast jäätisemasina, mille pärale jõudmiseks kulus pool aastat (sic!). Pikk ooteaeg kulus ära selleks, et leida sobilikud jäätisepulgad, kujundada atraktiivne pakend, taotleda õigused toidukäitlemiseks koduköögis.

Kalamäe hinnangul on ettevõtlusellu sukeldumine olnud ühtaegu keeruline ja huvitav ning mis seal salata – ka kulukas väljakutse.

Et pulgajäätise tootmine nõuab spetsiaalset masinat, sügavkülmikuid, kvaliteetseid termokaste, on jäätiseäri käivitamisele läinud lisaks starditoetusele ka palju isiklikku raha. Teisiti pole paraku võimalik.

Näiteks selleks, et käia laatadel-üritustel oma toodangut pakkumas, vajas firma sügavkülmikut, mida annaks hõlpsasti ühest kohast teise transportida.

„Vend valmistas sügavkülmikule ratastega raami ja siis seisime kohe järgmise probleemi ees: kuidas jäätisekäruga kohale saada? Autole tuli paigaldada konks ja osta kupliga järelhaagis – jälle suurem investeering. Ka kauba liikumine müügikohta peab olema detailideni läbi mõeldud, et pulgajäätised oleksid hoiustatud nõutud temperatuuril,” kirjeldab Kalamäe.

Pulgajäätiseid müütabki naine enamjaolt ise, olles nendega väljas rahvalikel laatadel ja kogunemistel, samuti käivad Kohila inimesed suus sulavat maiust jäätisemeistri juures kodus ostmas.

Facebookis reklaamib Jäämari end Kohila OTTi (otse tootjalt tarbijale) lehel, Harjumaal müüvad Jäämarja pulgajäätiseid Kadriorus asuv kohvik-pood NOP, Tallinna Kaubamaja ja Viimsi Market.

Et Jäämarja pulgajäätised on valmistatud puhtast toorainest, naturaalsetest marjadest ja puuviljast, passiksid need Kalamäe arvates mõnusa vahepalana tervist edendavate koolide puhvetitessegi.

Suurtesse jaekettidesse löögile pääseda on nišitootel raske, pigem on Kalamäe huvitatud väikestest talu- ja gurmeepoodidest ning kohvikutest.

Jäätisetootjaid on ju Eestis teisigi ja on selge, et uuel tulijal on keeruline tuntud nimedega konkureerida. Kalamäegi on kuulnud potentsiaalsetelt müügipartneritelt standardvastusena, et „meil on juba leping suure jäätisetootjaga ning kahjuks ei ole võimalik teie jäätiseid müügile võtta”.

Teisalt on väiksus Jäämarja

Võtame vastu

eelkobestite ja nende tööorganite eeltellimusi 2016. aastaks.

Aasta ringi võtame vastu põllumajandushaagiste tellimusi.

Kohilas elav Kaili Kalamäe lõi lapsehoolduspuhkusel olles pereettevõttena väikese jäätisevabriku Jäämari, mis toodab käsitööpulgajäätiseid. Et töö ja pereelu üksteist ei sega, näitab see, et oma firma käivitas naine teise lapsega kodus olles ning kui ettevõte oli juba töös, sündis perre veel kolmaski laps.

OSTAME METSAKINNISTUID, KASVAVAT METSA JA METSAMATERJALI. PAKUME VEO- JA RAIETEENUST. AS Lemeks Põlva Tel 502 1666; 799 1474 Margus.Juhkam@lemeks.ee Lähemalt meist: www.lemeks.ee

Fotod: ERakogu

maa elu || VÄIkeetteVÕtja || 9

14. jaanuar 2016

Plikapõlvest saadik sõbrannad olnud Moonika Adler (vasemal) ja Raina Sillaots usuvad, et sõprus nende ühist äri ei sega. „Meie puhul tuleb pikaaegne sõprus kasuks, sest oleme koos mitmetest raskustest üle saanud. Meil on kokkulepe, et oleme alati teineteise vastu ausad. Ka Fotod: ERakogu siis, kui see teeb haiget,” ütleb Sillaots.

trumbiks. Pisemal firmal on lihtsam paindlikult reageerida ja muuta hooajalise tooraine kättesaadavuse järgi sortimenti.

KUST TULEB TOORAINE? Ettevõtet luues soovis Kalamäe tuua turule mahemärgistusega käsitööpulgajäätised ja turustada neid mahepoodides. Reaalses tootmisprotsessis sees olles tuli aga ilmsiks, et märget „mahe” pakendile saada on arvatust keerulisem.

Murekohaks osutus just tooraine hankimine. „Minu pulgajäätised sisaldavad 80–90 protsenti marju või puuvilju, aga näiteks Eesti mahemaasikat on suhteliselt raske saada ning selle sisseostuhind on kallis. Kuna puuvilja ja marja osakaal tootes on suur, kujuneks ka toote omahind eestimaise mahetooraine kasutamisel kalliks,” tõdeb Kalamäe.

Mahemärgistusest loobumine tähendab aga seda, et mahepoodides Jäämari oma tooteid müüa ei saa.

Kuigi sõna „mahe” leiab vaid Jäämarja šokolaadijäätise pakendilt, on kõik ülejäänud 19 sortimenti kuuluvat külma maiustki valminud puhtast toorainest: marjadest, puuviljadest, kookospiimast, ökoloogilisest roosuhkrust või agaavisiirupist.

Osale jäätistele on lisatud toitainerikkaid chia-seemneid, chiagoji-marju või kooritud kanepiseemneid. „Nii palju kui on võimalik, kasutan kontrollitud mahepõllumajanduse toorainet ja püüan ökoloogilise roosuhkru, agaavisiirupi, kakao, kookospiima ja maapähkli osta mahepoest. Maasikad tulevad kohalikult Raplamaa talupidajalt, aga troopilised puuviljad, nagu mango, ananass, banaan, võtan ikkagi puuviljaladudest,” seletab Kalamäe.

Valikus on pulgajäätiseid, mis sobivad taimetoitlastele või neile, kes ei talu laktoosi ja/või gluteeni.

Jäämarja toodangut tutvustades seletab Kalamäe inimestele ikka ja jälle, et tema käsitööpulgajäätised ei ole harjumuspärased koore-pii-

Kvaliteetsed vasikavestid Hollandist

ma baasil pehmed külmdesserdid ega pole need ka mahlapulgad. Pigem meenutavad Jäämarja jäätised külmutatud smuutit pulga otsas.

Laste lemmikuks on kõik maasikat sisaldavad Jäämarja jäätised, täiskasvanute maitse-eelistuste tipus troonib šokolaadijäätis.

TOOTMINE KODUKÖÖGIS Jäätiseid toodab naine oma kodus Kohila alevis. Et pereäri käivitamisega samal ajal oli perel käsil uue kodu ehitus, planeeriti sinna ka tootmisruum väikesele jäätisevabrikule.

AMETNIKUD OLID NII ABIVALMIS, ET LÕPUKS EI PELJANUD ME KA RUMALAID KÜSIMUSI KÜSIDA. Kalamäe ütleb, et kodustes tingimustes toidukäitlemise nõuded ei ole väga karmid. „Tuli täita enesekontrolliplaan, teha veeanalüüsid, enda tervisekontroll ning esitada taotlus veterinaar- ja toiduametile. Küsisin vist kaks korda pärast loa saamist üle, kas mul on ikka kõik vajali-

Parim algus Sinu vasikale –

The Perfect Udder ternespiima kotid!

Kas Sinul on külm? Sinu vasikal küll!

Standard: seljapikkus 67 cm, pestav 22 € tk + km Premium: seljapikkus 74 cm, pestav 27 € tk + km

komplektis: 50 kotti (2, 3 või 4 liitrit) + 3 sondi + 1 lutt

Pilt Trading OÜ

• 4 liitri komplekt: 93 € KM-ta (1,86 €/kott) • 3 liitri komplekt: 80 € KM-ta (1,60 €/kott) • 2 liitri komplekt: 70 € KM-ta (1,40 €/kott)

Tel +372 5689 2496 • ivika@pilttrading.ee • www.pilttrading.ee

kud dokumendid ja load kodus toitu käidelda, kuna see protsess oli üle ootuste ladus,” meenutab Kalamäe.

Jäämarja hüvanguks annab oma panuse kogu pere: kui pereema kanda on tootmine, tooraine ja müük, siis vanem tütar käib laatadel kaasas jäätist müümas, isa kujundada on etiketid ja teha raamatupidamist ning olla transportöörist müügiassistent. „Praegu pole jäätisemüügi suurhooaeg ja jõuame mehega kolme lapse kõrvalt kõik ise ära teha. Suveks aga tuleb tõenäoliselt pulgajäätise müüjaid palgata,” leiab Kalamäe.

Fakt, et Jäämari tegutseb alevis Rapla ja Tallinna vahel, ei ole ettevõtte arengule takistuseks, kuid teeb igapäevase asjaajamise kallimaks. Kui on tarvis toorainet või saab etiketipaber otsa, tuleb pealinna sõita.

TÕSTAMAAL SÜNNIVAD MAHEDAD PULGAKOMMID Tõstamaa naised Raina Sillaots ja Moonika Adler on lapsepõlvest saadik lahutamatud sõbrannad ning tunnevad teineteist läbi ja lõhki.

Ettevõtlus pole kummalegi tundmatu, kuid seni ajasid naised äri eraldi: Adler peab Tõstamaa rahvamajas kohvikut ja Sillaots juhib Pärnus

raamatupida misbürood.

M õ t e hakata tootma ökopulgakomme tärkas neilgi tänu lastele. „Otsisime Raina lastele piima- ja gluteenivabu mahemaiustusi.

Tol ajal Pärnus peale kummikommide suurt midagi saada ei olnud,” meenutab Adler.

Lapsed said maiustuseks kuivatatud puuvilja ja igasugu batoone ning olid ema Raina sõnul igati tublid ega teinud suurt numbrit, kui eakaaslased maiustasid sünnipäevadel kreemitortide, jäätiste ja muu isuäratavaga. „Minul hakkas lihtsalt hale, kui lastele jälle banaani pakkusin,” muigab Sillaots.

Naised asusid internetist otsima lõbusaid ja isuäratavaid, ent samas ka mahedate pulgakommide tootjaid. Kommid leitigi, ent need paistsid piltidelt liiga igavad, et lastele meeldida. „Ei pea ju olema nii, et kui on „öko”, siis on igav ja üksluine. Vähemalt mitte meie ega kindlasti ka laste arvates,” märgib Sillaots. Ülepeakaela uude ettevõtmisse söösta naised kohe ei söandanud. Lepiti kokku, et kui EAS annab orgaanilistele pulgakommidele starditoetust, siis minnakse edasi. Nii läkski.

Organic Lol Popsi mahepulgakommid on tänaseks vaid kuu aega müügis olnud ja esimesed tulemused annavad põhjust rõõmustada.

Tõstamaal käsitsi valmistatud komme saab osta Ökosahvrist, Saarte Sahvrist, Pärnu ja Tartu Taluturult, Talu Toidab ketist Haabersti, Ülemiste ja Mustakivi Rimist ning Eluvägi e-poest.

Edasimüüjate leidmist peavad Adler ja Sillaots alustava magusatootja kõige keerulisemaks väljakutseks. „Alguses mõtlesime, et pakume oma tooteid kõigepealt kõikidesse Eesti öko- ja mahekaubapoodidesse, sest kes siis veel peaks olema huvitatud Eesti esimeste mahepulgakommide müümisest. Kahjuks see nii lihtne ei ole. Me ei kujutanud ette, et saame ka eitavaid vastuseid ja see ehmatas algul ära,” tunnistab Sillaots.

Ent leidub ka edasimüüjaid, kes on ise huvitatud Ees-

tis valmistatud toodetest, nagu näiteks Talu Toidab, mille osakonnad asuvad kolmes Tallinna Rimis.

MILLEST TEHTUD? Organic Lol Popsi peamise sihtrühma – laste – jaoks on olulisim, et komm oleks maitsev ning selle pakend kutsuv ja eristuv. „Seda kõike meie toode ka on,” kinnitab Sillaots.

Organic Lol Popsi pulgakommid on toodetud kontrollitud mahepõllumajandusest pärit toorainetest ning kõik tooted on käsitsi valmistatud. Et iga maius valmib erilise pühendumisega, ei ole olemas kaht täpselt ühesugust kommi.

Kommid ei sisalda värvi- ja säilitusaineid, kompveki pulkadeks ja ümbrispaberiks on loodussõbralikud materjalid.

Kogu tootmisprotsess, kommide tegemisest kuni pakendamiseni, käib käsitsi.

Osa pulgakommide toormest on välismaist päritolu, kuid näiteks toormoosid ostetakse Eesti talunikelt.

Mis puudutab toiduainetööstuse avamiseks tarvilikku paberimajandust ja vajalike lubade hankimist, siis see kulges Tõstamaa magusameistritelgi kardetust libedamalt. „Inimesed on ära hirmutatud, et veterinaar- ja toidu- ning terviseametilt on kole keeruline lube saada.

Meie läksime kohale, rääkisime oma ideest ning uurisime, mida me tegema peaksime ja kust alustama. Ametnikud olid nii abivalmis, et lõpuks ei peljanud me ka rumalaid küsimusi küsida. Ei peagi kõike ise teadma, selleks on olemas inimesed, kes aitavad,” ütleb Sillaots.

Naised pole tagasihoidlikud ja mõtlevad ühist äri ajades lennukalt: veendumus mahepulgakommide menus on tekkinud ja edaspidi kavatsetakse Organic Lol Popsi pulgakomme hakata eksportima.

Tõstamaalt pole neil kavas oma tootmist ümber kolida. „Kui meil tuli idee hakata pulgakomme tootma, siis nägime mõlemad, et see võiks toimuda ikka maal. Tõstamaa kasuks rääkis see, et oleme seal üles kasvanud ja teame, kuidas seal asjad toimivad.

Kõik toetavad üksteist ja on abivalmis. Algul ikka muiati, kui oma ideega lagedale tulime, aga nüüd, kus midagi on ka ette näidata, on toetus tugev,” rõõmustab Sillaots.

10 || teHNIka || maa elu

KiNNisvArAleiDe

PÕNEV KINNISVARA

M

aa Elu jätkab soov.ee vahendusel huvitavamate kinnisvarapakkumiste väljanoppimist.

Valiku tegi Peeter Raidla.

Lihulas on vaid 28 000 euroga müüki pandud 2–3korruseline kivimaja, mis silma järgi otsustades valminud 1980. aastatel. Majas on kaks suurt saali ning seal on tegutsenud ka pagaritööstus, mille inventar on siiani alles. Hoones on pinda kokku ligi 840 ruutmeetrit, mis jaguneb 25 erineva ruumi vahel. Lisaks veel oma katlamaja.

Hoone kõrval on 600 ruutmeetri suurune asfaltkattega parkla ja pea sama suur tiik.

Valgamaal võib 49 000 euro eest soetada huvitava väljanägemisega eramu, mis on renoveeritud ja piltide järgi ka maitsekalt sisustatud. Esimesel korrusel on elutuba, saun ja mullivann, teisel korrusel trepihall, kaks magamistuba ja rõdu. Lisaks väike kelder, garaaž, oma katlamaja ja oma vesi. Tingimisruumi kahjuks ei ole.

Elvas on 79 000 euroga müügis kahekorruseline maja, kus pinda 170 ruutmeetrit.

Esmapilgul veidi kiitsaka välimusega hoone peidab endas tõelist nõukogudeaegset nostalgiat nii oma kujunduse kui praeguse sisustusega. Pakub kodusoojust, aga vajab tublit remonti. Lisaks eluruumidele on majas ka saun, kaminaruum, garaaž ja oma katlamaja. Otse värava ees tervitab tulijat kaks väärikat tamme.

Narvas otse jõe kaldal on pakkuda omapärane eramu, mille hind on küll üsna krõbe, tervelt 200 000 eurot. Piltide järgi tundub, et viimane lihv on siseruumidele tegemata jäänud.

14. jaanuar 2016

TRAKTOR INTERNETIST. Kui riiete, kosmeetika ja autode internetist tellimine on jõudnud juba tavapäraseks kuluda, siis kasutatud rasketehnika hankimine arvuti tagant lahkumata tekitab võhikus esialgu küsimusi.

Isegi rasketehnika kolib internetti TOOMAs ŠAlDA

maaelu@ajaleht.ee

T

egelikult on kõik loogiline. Kui sul on kasutatud traktor, kombain või isegi allveelaev või helikopter ning sa soovid seda müüa, mine aga õigele lehele ja lisa kuulutus.

Ostusoovi korral vali tehnika välja ja võta asjatundjatega ühendust, päris omapäi toimetades on risk üsna suur.

VALIK TERVEST MAAILMAST Toksides interneti otsingumootorisse sõna „rasketehnika”, avaneb mitu portaali, mis pakuvad kasutatud rasketehnikat. Üks neist on Mascus, mis ülemaailmse portaalina teeb kättesaadavaks üle 300 000 rasketehnika müügikuulutuse kogu maailmas. Mascus Eesti juht Annika Amenberg: „Mascus sai alguse 2000. aastal

Soomes suures meediaettevõttes Alma Media.

2014. aastal ostis Hollandi Mascuse esindus ära kogu Mascuse.

Sellest ajast on suurt rõhku pandud veebilehe arendusse ja kvaliteeti. Mascuse tähtsaim eripära on see, et Mascusel on igas riigis kohapeal kontorid.

Eelkõige seetõttu, et lokaalsed turud võivad olla väga erinevad ja eri tasemel. Kontorid võimaldavad Mascusel olla tugev nii kohalikul turul kui ka rahvusvaheliselt. Eestisse jõudis Mascus 2007. aastal, kui Alma Media autoportaali Motors24 rasketehnika osa all tutvustati Baltikumi turule Mascust. Aktiivselt hakati siin Mascuse turundamise ja müügiga tegelema 2013. aastal, kui Mascuse esindusõiguse Baltikumis sai Eesti-Läti ühisfirma FOS Group.”

Seega on Mascus Eesti ülemaailmse rasketehnikaportaali esindus Eestis. Põhilised pakutavad teenused on kasutatud rasketehnika ostu-müügikuulutused ja reklaam ning mitmed IT-lahendused. Näiteks pakutakse veebipoe liidest kliendi kodulehele, mobiilirakendusi, võimalust saata klientidele uudiskirju ja muid lahendusi, mis aitavad kliendil oma tehnikat paremini müüa.

Mascuses on kuus kategooriat: põllumajandus, ehi-

tus, transport, materjalikäitlus, kommunaalhooldus ja metsandus. Ent selle kaudu on müüdud ka allveelaevu, helikoptereid ja ekstreemseid maastikusõidukeid. Eestis on kõige paremini kaubaks läinud põllumajandusmasinad, metsatehnika ja ehitusmasinad. Alates 2013. aastast on portaali tuntus märksa kasvanud. „Oleme saavutanud kuulutuste arvult Eesti siseturul esikoha, lisaks metsandusele ka põllumajanduses ja ehituses. See on suure ning järjepideva töö tulemus, mille üle oleme väga uhked ja parim kiitus on loomulikult rahulolevad kliendid,” on Amenbergil rõõmustamiseks põhjust.

MASCUS PAKUB TÄISTEENUST Mascus on aastate jooksul teinud koostööd mitme partneriga, kõige tule-

musl i k u m on see olnud Fusion Varahaldus ASiga, mis korraldas näiteks 2015. aastal üle 800 tehingu summas üle 10,6 miljoni euro.

Umbes kuu aega tagasi tehti koos veel üks suur samm edasi. „Mascuse kasutaja üks põhimure on see, et kui sobiv masin leitud, siis mis edasi – kuidas suhelda välisriigis asuva müüjaga, kuidas ja milliseid lepinguid sõlmida, organiseerida transporti, tehingu finantseerimist jne.

Aastate jooksul on meil olnud mitmeid koostööpartnereid, kes tegelevad teatud liiki masinate vahendusega ning kelle juurde Mascuse kasutajaid suunasime, kuid sellist partnerit, kes pakuks tõesti kõiki teenuseid korraga ja kõikides rasketehnika kategooriates, seni ei olnud,” selgitab Amenberg. Nüüd on, kinnitab Fusion Varahalduse ASi juhatuse liige Hendrik Roosna. „2015. aasta detsembris käivitasime koostöös Mascusega täisteenuse, mille abil saavad põllumajanduse, veondu-

se, ehituse ja teiste valdkondade ettevõtjad osta kasutatud rasketehnikat mugavalt ja turvaliselt ka välismaalt – kogu suhtluse osapooltega, vara seisukorra kontrolli, transpordi Eestisse ning arvelevõtmise korraldab Fusion Varahalduse AS, välistades niimoodi kliendi jaoks ohu tehinguga petta saada.”

Amenbergi sõnul on Eesti ettevõtjad järjest enam huvitatud välismaal müüdavast rasketehnikast, kuid seni pole teenus olnud veel kõigile kättesaadav. „Näiteks Põhjamaades müügis olevad põllutöömasinad on üldjuhul väga hea varustusega ning korrektselt hooldatud – täpselt seda meie ettevõtjad soovivadki.

Välisriiki kohalesõitmine tähendab aga suurt ajakulu ning masin ise ei pruugi ootustele vastata. Rasketehnika täisteenus muudab vara ostmise kiiremaks ning turvalisemaks.”

Mascuse täisteenus on olnud aktiivne vähem kui kuu aega, seega reaalseid tehinguid tänase päeva seisuga selle kaudu veel toimunud pole. „Küll

Mascus Eesti juht Annika Amenberg ja Fusion Varahalduse ASi juhatuse liige Hendrik Roosna.

Foto: Raul mEE

aga on selle lühikese aja jooksul tulnud üle ootuste palju päringuid, mis tõestab taas, et ka kasutatud rasketehnikale on turgu.

KUI KLIENT LEIAB, ET JUST TEISELT MANDRILT SAAB TA KÕIGE SOBILIKUMA MASINA, PÜÜAME ALATI LAHENDUSE LEIDA, KAASATES KOOSTÖÖPARTNEREID JA OSKUSTEAVET. KASUTATUD TEHNIKA ON TASKUKOHASEM Igal ettevõtjal on oma nišš, vajadused ja nõudmised, miks mitte osta hästi hooldatud kasutatud tehnikat näiteks välismaalt. Mascuse täisteenus ongi loodud selleks, et pakkuda võimalust soetada turvaliselt korralikku rasketehnikat ka neil ettevõtjail, kel puudub võimalus muretseda uut tehnikat ning kes Eestist oma vajadustele sobivat masinat ei leia,” kiidab Roosna uut võimalust. Transporditeenuse kohta

maa elu || teHNIka || 11

14. jaanuar 2016 ütleb ta, et seda pakuvad nad eelkõige Euroopa Liidu liikmesriikides müüdavale rasketehnikale, sest väljastpoolt Euroopa Liitu pole üldjuhul kasulik masinat Eestisse tuua – transpordikulu on liiga suur. „Kuid kui klient leiab, et just teiselt mandrilt saab ta kõige sobilikuma masina, püüame alati lahenduse leida, kaasates koostööpartnereid ja oskusteavet.”

Aga kuidas käituda, kui sobiv masin on välja vaadatud? „Kliendil on kaks võimalust: võtta Mascuse keskkonna kaudu otse müüjaga ühendust või küsida pakkumist Fusionist, kui ta soovib seadme äratoomis- ja finantseerimislahendust. Täisteenuse hinnapakkumise saab klient loetud päevadega ning protsess ise on lihtne: huvipakkuva kuulutuse juures on võimalik esitada Mascuse täisteenuse taotlus, milles saab ära märkida soovitud teenused ning küsida pakkumist vara finantseerimiseks.

Näiteks aitame rasketehnika tellijal teha ostueelset kontrolli välismaal, koostada hindamisakti ning korraldada tehnika transporti Eestisse. Veel aitame masina Eestis arvele võtta ning paigaldame tellija soovitud lisaseadmeid (näiteks GPS-seade).

Iseäranis tarvilik on klientide jaoks rasketehnika liisingunõustamine ja pakkumine ostu finantseerimiseks, sest rasketehnika soetamine on ettevõtetele üsna suur investeering,” selgitab Roosna.

Interneti kaudu rasketehnika tellimisel on oma plussid ja miinused. Viimaste kõrvaldamiseks käib pidev töö. Eeliseks on kindlasti väga suur valik, praegu on Mascuses üle 317 000 müügikuulutuse üle maailma. Ka hinnavõit võib olla märkimisväärne – osal tur-

gudel on teatud tüüpi masinaid rohkem ja seega ka hind soodsam. Samuti on suurematel turgudel konkurents tihedam ja hinnad ostjale paremad.

TÄISTEENUSEGA PETTUSE OHTU POLE Kui puudustest rääkida, siis seni oli kliendil interneti kaudu rasketehnikat ostes hirm petta saada. Annika Amenbergi kinnitusel aga välistab täisteenuse kasutamine kliendi jaoks selle ohu, sest ta ei pea suhtlema välismaa müüjaga, kes reeglina ei vasta eesti keeles, ega korraldama transporti. Teenuse osutaja teeb ära ka varamüüja taustakontrolli ning veendub, et soovitud masin vastab kuulutuses kirjeldatule.

Ent pettureid tegutseb igas valdkonnas, peab ta paraku nentima. „Kuigi Mascusel on kontorid igas riigis ja hoiame kuulutuste sisul valvsalt silma peal, siis aeg-ajalt pääsevad portaali ka pahatahtlikud kasutajad, kes sisestavad libakuulutusi. Samuti proovitakse sisse murda korralike müüjate kontodele, et muuta kontaktandmeid nii, et ostuhuviline võtaks petistega ühendust.

Paar korda aastas jõuab meieni info, et keegi on langenud petuskeemi ohvriks.

Kõige tavalisem näide: masin on müügis väga hea hinnaga ja müüja soovib kohe kiirelt ettemaksu. Pärast selle tasumist enam müüjaga kontakti ei saada. Tavapäraseim ohvri kommentaar: see tundus küll kohe algul kahtlane ja hind oli uskumatult odav, aga ma siiski ei suutnud sellest loobuda … Alati tasub meeles pidada, et kui mingi asi tundub liiga hea, et tõsi olla, siis see ei olegi tõsi.

ÜKS PÕHJUSEID, MIKS MÕNIKORD TEHINGUST ASJA EI SAA, ON LIIGA PIKK MÕTLEMISAEG. Kõikidest kahtlastest kuulutustest palume meile kiiresti teada anda, et ruttu asja uurida ja vajadusel kuulutus portaalist eemaldada.” Hendrik Roosna lisab: „Kaasame protsessi alati pikaajalise kogemusega koostööpartnerid, kellega koos saame kliendile tagada, et masin vastab kliendi ootustele ning kuulutusele.

Kui tekib kahtlus, et see nii ei

ole, aitame kliendil leida samaväärse masina.” Üks põhjuseid, miks mõnikord tehingust asja ei saa, on liiga pikk mõtlemisaeg.

Roosna sõnul võtab kliendil otsuse tegemine vahel küllalt kaua aega ning enne, kui algavad läbirääkimised finantseerimiseks ja ostuks, jõuab keegi teine masinale nii-öelda käpa peale panna.

Kasutatud masinatel peab paraku arvestama sellega, et tihti pole samaväärset alternatiivi saada või võtab selle leidmine aega, mistõttu võib tehing üldse toimumata jääda, toimuda hiljem või on vaja leida teiste parameetritega masin, mis täidaks vajadused.

Mõistagi saavad Mascuses oma rasketehnikat pakkuda ka kohalikud ettevõtted ja eraisikud. Kuulutada saab nii üksikuid kuulutusi üles pannes kui ka kindla kuutasuga paketti kasutades. Ühe kuulutuse hind, mis on nähtav üle maailma, on näiteks kaheks kuuks 20 eurot, lisandub käibemaks. „Soovitan alati küsida pakkumist kuutasuga lepingulisele paketile. Oleme paindlikud ja pakume kliendile mitmeid võimalusi oma vara müügi eesmärgil reklaamida,” ütleb Amenberg lõpetuseks.

KLIENDID KIIDAVAD uNO villBerg

O

ASi Baltem müügijuht

leme Mascus Eesti abi kasutanud eelkõige oma kasutatud tehnika müügil, samuti võtame sealse andmebaasi appi kasutatud masinate turuväärtuse hindamisel. Kogemused on positiivsed, tegemist on küllalt mahuka ja tuntud andmebaasiga. Kuidagi koduseks muudab selle eestikeelse versiooni olemasolu. Portaal on pidevalt arenenud, lisandunud on uusi võimalusi.

Kui meil endil parajasti Baltikumis kliendile sobivat masinat pakkuda pole, siis on Mascus üks võimalus seda leida. On olnud ka nii, et meie klient on ise leidnud Mascuse kaudu teda huvitava masina ja pöördunud siis meie poole kas täiendava info saamiseks või masina ajaloo täpsustamiseks. Internetist rasketehnika tellimise eelis on kindlasti aja ja ressursi kokkuhoid, samuti võimaldab pakutavate variantide rohkus teha parema valiku. Võimalus on asjaga tegeleda igal ajal, ka väljaspool tööaega. Geograafilised piirid pole takistuseks. Kogutud infot on lihtne edastada ja pidada selle üle nõu partneri või mõne erialaspetsialistiga. Miinuseks ehk see, et parima ülevaate annaks ikkagi masina reaalne ülevaatus ja proovimine.

iNDreK reiseNBuK

M

MFO OÜ juhatuse liige

üüme kasutatud metsatehnikat ja metsamasinate varuosi. Ostame masinad ära, toome Eestisse ja alles siis paneme Mascusesse üles, nii et meil saab kõike ka ise katsuda ja kontrollida. Avaldame Mascuses müügikuulutusi alates 2007. aastast ja oleme neile kindlaks jäänud. Nendega on hea suhelda, küsimustele ja probleemidele leitakse asjalikud lahendused. Kui varem oli veidi probleeme IT-poolega, siis seda on kõvasti arendatud. Kui kunagi nendega koostööd alustasime, oli meil Mascuses iga kuu umbes 20 kuulutust üleval, praegu on neid seal 120. Viie Euroopa riigi Mascuse portaalis on üleval ka meie bänner. Nende kaudu oleme rasketehnikat müünud isegi Uus-Meremaale ja Austraaliasse, kasuks. rahvusvaheline mõõde tuleb meile igati kasuks

iNDreK PuNgAr

A

Maskin Grupp OÜ (Peetri Talutehnika) juhatuse liige

rvame, et tegu on väga vajaliku ja samas lihtsa moodusega osta ja müüa tehnikat väga suurele turule.

Kui tehnika ostmist interneti vahendusel laiemalt vaadata, siis kindlasti peab jälgima teatud reegleid.

Mitte mingil juhul ei tohi teha ettemaksu, kui pole 100% veendunud müüja taustas ja kauba olemasolus. Internet on täis uskumatute hindadega pakkujaid ja eksisteerivad isegi terved kodulehed koos piltide, tehniliste andmete ning hindadega, kus hinnad on ülisoodsad. Tegelikkuses võib tegemist olla tavaliste sulidega. Petiseid leidub igas riigis ja maailmajaos. Riski vältimiseks soovitame kindlasti kasutada mõne usaldusväärse masinafirma teenuseid, millel on ette näidata soovitused ja kogemus samalaadsete tehingute tegemisel, tehnikateadmised ja kogemus, finantsvõimekus, et tehingut finantseerida, logistika ja tolliformaalsuste korraldamise võimekus ja kogemus, õigusalane teave ja kogemus. Kui riskid maandada, siis on sellise teenuse potentsiaal suur, sest osta saab kodust lahkumata üle terve maailma. Näiteks Peetri Talutehnika on ostnud ja müünud tehnikat interneti vahendusel juba üheksakümnendate lõpust alates. Oleme aidanud põllumajanduses ja teisteski sektorites tegutsevatel ettevõtetel soetada tehniliselt korras ja vajadustele vastavaid masinaid nii Euroopast kui ka Aasiast.

Möödunud aastal küsiti Erametsakeskuselt toetust kokku ligi kümne tuhande hektari metsa korrastamiseks.

Foto: aRVo mEEkS / ValgamaalanE

SISERIIKLIKE METSANDUSTOETUSTE TAOTLUSVOORUD JA EELARVED

S

A Erametsakeskuse (EMK) nõukogu kinnitas 2016. aasta esimese poolaasta siseriiklike toetuste taotlusvoorude ajad ja eelarved.

Nõustamistoetuse taotlusvoorude tähtpäev on iga kuu 20. kuupäev, eelarve 200 000 eurot (I poolaasta).

Toetust saavad taotleda metsaühistud.

Pärandkultuuri toetuse taotluste esitamise tähtpäev on 30.06.2016 ning eelarve on 20 000 eurot. Metsauuendamise toetuse esimese vooru taotluste esitamise tähtpäev on 15.07.2016 ja eelarve 800 000 eurot.

Ka 2016. aasta teisel poolel on kavas aidata kaasa erametsade kasvatamisele ja hooldamisele nii metsa uuendamise, metsamaaparanduse kui ka metsainventeerimise toetamisega. Samuti toetatakse väikemetsaomanikke abistavate metsaühistute arengut. Teise poolaasta toetuste eelarve suurus selgub juunis. „Eesti erametsaomanik on oma varale üha parem peremees. Toetuste abil ja metsaühistute toel oleme metsa uuendamisel mõnelt miljonilt aastas maha pandud taimelt jõudnud täna-

seks 7–8 miljoni taimeni,” selgitas SA Erametsakeskus juhatuse liige Jaanus Aun. „Toetusraha jagamisel lähtume endiselt põhimõttest, et väikemetsaomanikud saavad enda toetusosa täies mahus kätte, suuremaid toetatakse vähem,” lisas ta.

Märgatavalt on kasvanud ka hooldusraiete maht.

Möödunud aastal küsiti Era metsakeskuselt toetust kokku ligi kümne tuhande hektari metsa korrastamiseks. „Et suuresti just hooldusraiete tegemisest sõltub metsa tervis ja tuleviku tulu, on hooldusraiete toetamine üks Erametsakeskuse prioriteete,” ütles Jaanus Aun. 2016. aastal saavad era metsaomanikud Euroopa Liidu rahastatava metsameetme toetust kokku kaks miljonit eurot. Toetuse saamise avaldusi loodab Erametsakeskus vastu võtta enne jaaniaega. Natura metsatoetuse taotlusi planeeritakse vastu võtta aprillis.

Toetuse eelarve on ligikaudu 4 miljonit eurot.

Toetustaotlust on kõige mugavam täita e-PRIAs, juhendid on erametsaportaalis www.eramets.ee/toetused/eteenused. (ME)

VASTUPIDAVAD JA KVALITEETSED KETID ERINEVAS MÕÕDUS JA JÄMEDUSES ERINEVATELE PINNASTELE

metsamasinatele metsam

veoautodele odele

põllumasinatele Tel 5303 1642 info@ts-hydraulic.ee www.ts-hydraulic.ee METSATEHNIKA MÜÜK JA HOOLDUS MÕÕTESÜSTEEMID JA METSATARVIKUD HÜDRAULIKASÜSTEEMI DIAGNOSTIKA JA REMONT

12 || arVamusPlats || maa elu

14. jaanuar 2016

Haldusreformi alternatiivid AvO BlANKiN

Vabaerakonna Ida-Virumaa koordinaator

V Liivimaa kaart aastast 1573.

HALDUSREFORM LIIVIMAAL igOr grÄZiN

I

segi kui kaart teisipidi keerata, hakkab maailm muudmoodi välja nägema. Niisiis – kuna haldusreformi ja piiride raiumine niikuinii päevakorras on, siis teeks ühe valuga ära ka Liivimaa taastamise.

Sest Tallinnast vaadates on Kesk- ja Lõuna-Eesti ääremaa ning tallinlase hing ihkab Soomet. Veeretatakse ideed tunnelist Soome lahe alla, nimetatakse „ühtset” linnamoodustist – Talsingit (Nõmme raadios on isegi vastav saade olemas), arvestatakse tööjõu, turistide ja viina voolamisega üle Soome lahe jne. Samas kui isegi Tartuga, rääkimata Võrust, Põlvast ja Valgast, tegeldakse juhuslikult ja kogemata.

Liivimaa majandusliku taas-iseolemise idee esitas tegelikult Anvar Samost, öeldes, et pole kaugel aeg, mil Lõuna-Eestist hakatakse Lätti bensiini ostma sõitma. Mis olekski normaalne, sest Põhja-Läti ja Lõuna-Eesti on majandusgeograafiliselt, ajalooliselt ja kultuuriliselt ühtne regioon. Miks peaks Liivimaa ostma kallist bensiini Eestist, kui ise saaks turge valides odavamalt? Kuna just Liivimaale jäävad tohutud gaasihoidlad Inchukalnises, siis tekib Kesk-Eestist „allapoole” selline kütuse üleküllus ja odavus, et hoia alt!

Amatöörajaloolasena tuletan meelde, et tänase Eesti piirid pole sajandivanusedki, aga Liivimaa omad (muutustega, muidugi) pool tuhat aastat vähemalt. Viimane – ja seega õige! – Liivimaa piir jooksis laias laastus Avinurme-Viljandi-Hiiumaa joont mööda. Kultuurilist piiri märkab autosõitja kirikutorne vaadates silmapilkselt: Eestimaal on tipus rist, Liivimaal enamasti kukk. Vältimaks alusetuid territoriaalseid vaidlusi, rõhutan: Saaremaa ja Viljandi jäävad meile (see tähendab Liivimaale), aga Paide (paremini tuntud kui Wittenstein) läheb Eestile. Mis oluline – koos Mäo teeristiga, mille jamadest me siis Liivimaal lahti oleme.

Millised on lisaks sellele veel muudki Liivimaa iseolemise eelised? Esiteks: pealinna Riia seisukohalt pole Lõuna-Eesti mitte provints, vaid ajalooliselt tähtsamaid majanduslikke osiseid. Lahenenud kütuseprobleemi juba nimetasin. Estonian Airi asemel oleks ladusalt toimiv Air Baltic, mis käivitaks

ka tühjana seisva Tartu Lennujaama (õhuühendus välismaaks muutunud Hiiumaaga poleks küll enam Liivimaa regionaalprobleem, aga Saaremaa ja Kihnuga küll ja praamide-asja saaks tagasi rääkida). Pealinn, euroopalik metropol Riia oleks lähemal ja paremini ühendatud kui Tallinn.

Häid tulemusi annaksid läbirääkimised Eestiga vähemalt kahes valdkonnas: Eesti Rahva Muuseum, mille võiks Tallinnale rendile anda (seega me ei tohiks eralduda enne, kui see valmis saab!) ja eriti: Rail Baltic, mis poleks võimalik ilma Liivimaad läbimata. Arvan, et seda võiks lubada vastutasuks ligipääsu eest Muuga sadamale (eestlastel nimelt on kalduvus transiidi pealt raha lõigata, mida Tartu rahu küll kaljukindlalt keelab!) … aga see on teooria, sest tegelikult pole vaja kumbagi – ei Raili ega ligipääsu, mis Euroopa ühtses majandusruumis jääb niigi alles.

Liivimaale jääb transiidi mõttes tervikuna hallata Artur Adsoni nimetatud oluline Peterburi-Pariisi maantee lõik, mida tuntakse ka kui Pihkva-Riia kiviteed.

On küsitud keele kohta …

1897. aastal läbiviidud küsitluste kohaselt oli 43%-le liivimaalastest emakeeleks läti keel, 40% – eesti ja 7% – saksa. See on olukord, mis dikteerib parima lahendusena – inglise keele. Liivimaa oleks viljakas ka eesti keele ja kultuuri arenguks üldse – mitmerahvuseline ja tolerantne Liivimaa oli rahvuskultuuride arenguks sama soodne kui kunagine Austria-Ungari. Just Liivimaal ilmus esimene eestikeelne ajaleht, toimus esimene eesti laulupidu, asutati Aleksandri-kool, loodi emakeele selts, kirjutati „Kalevipoeg”, sündisid Kristjan-Jaak, Koidula, Jakobson, Eesti lipp jpm.

Liivimaa väljaeraldamise tehnilised probleemid on minimaalsed, sest tulevased Eesti- ja Liivimaa on mõlemad a) Euroopa Liidu, b) NATO, c) Schengeni ja d) eurotsooni liikmed. See, et Tallinna ja Riia linnapead on ideoloogilised kaksikud, on üleminev juhus. Ainus tõeline raskus oleks sõjavägi: meil tuleks veenda oma lätlastest kaasmaalasi oluliselt tõstma kaitsekulutusi, aga arvan, et majanduskasvu hoogustumisel pole ka see probleem. … Kas ma teen nalja?

Noh, ja kui teengi, mis siis?  P. S. Pealkiri on laen Jules Verne’i romaanist „Draama Liivimaal”.

iimase paarikümne aasta jooksul pole omavalitsuste ülesanded, kohustused, õigused märkimisväärselt muutunud. Mida aga omavalitsuskorralduse rakendamise algusaastail paika ei pandud, seda pole suudetud teha tänaseni.

Olulisim sellest on omavalitsuste ja Vabariigi Valitsuse ülesannete-kohustuste-vastutuse (loe: tegevuste) piiritlemine koos rahastamisallikate fikseerimisega.

Eesti kohaliku omavalitsuse algusaastatel omaks võetud partnerlussuhe Vabariigi Valitsuse ja omavalitsuste vahel on tänaseks kadunud, mida tunnistab viimastel aastatel Vabariigi Valitsuse ja omavalitsuste liidu vaheliste läbirääkimiste umbejooksmine ning partnerluslepingu allkirjastamata jäämine.

Allakirjutanu peab partnerluslepingu puudumise peapõhjusteks valitsusringkondade tegevust Eesti Vabariigi muutmiseks haldusriigiks, mida tõendab kavandatav omavalitsuse taandamine riiklikke ülesandeid täitvaks teenindusstruktuuriks. Tundub, et valitsusringkonnad on unustanud, et Eesti Vabariik ratifitseeris 21 aastat tagasi Euroopa kohaliku omavalitsuse harta.

Taasiseseisvunud Eesti omavalitsust on juba seitse korda üritatud haldusreformi sildi all reformida, seni pole see õnnestunud. Süüvimata varasematesse haldusreformikavadesse, tunnistagem, et kodanikuühiskonda viiva omavalitsusliku elukorralduse ja arengu „ümbermõtestamisest” pole endiselt loobutud. Meenutagem valitsusringkondade aastakümneid kestnud sihikindlat tegevust omavalitsuste politiseerimisel seadusemuudatuste, alarahastamise, alavääristamise ja muul viisil, saamaks täielikku kontrolli seaduslikul kodanikualgatusel põhineva omavalitsuse üle.

Tõdegem, et omavalitsuslik elukorraldus kui Eesti Vabariigi alustala vajab ammu tõsiseid muutusi. Vabariigi Valitsus on oma seisukoha omavalitsuste liitmiseks haldusreformi seaduse eelnõu kujul vormistanud ja avalikustanud ning see väärib tähelepanu.

Valitsuse reformikava ettevalmistaval etapil maakondades korraldatud haldusreformi aruteludel kogetu lubab teha mõned üldistused: • Omavalitsuste tulukus elaniku kohta pole sõltuvuses omavalitsuse suurusega.

• Omavalitsuste mehaaniline liitmine kehtivate seaduste (KOVV ja KOKS) alusel suurendab ebavõrdsust ja ääremaastumist ning konfliktide teket. Kõrgema elatustasemega piirkondades ollakse liitumise suhtes ükskõiksed, madalama elatustasemega kohtades valdab ärevus homse ees.

• Mehaaniliselt liidetud omavalitsuste elanike liitumiseelsete küsitluste tulemused on marginaalsed ega saa pretendeerida objektiivsusele.

• Mida kõrgemale tasandile omavalitsuste õigusi dele-

geeritakse, seda vähem omavalitsust kodanikutasandile jääb.

Samas julgen kinnitada, et haldusreformi raames on hea tahtmise juures võimalik ka omavalitsusi reformida. Esmasest ehmatusest ülesaanuna ja võimalikke alternatiivseid lahendusi otsides pean mõistlikuks haldusreformikomisjoni mõningaid ettepanekuid, eelkõige näiteks omavalitsuse minimaalne suurus (elanike arv ~11 000) ja rakendatavad kompensatsioonid.

Paraku aga ei pakuta vabatahtlikuks liitumiseks alternatiive. Samuti ei mainita, mil viisil ja kujul rakendub piirkondlik ja regionaalne koostöö pärast haldusreformi läbiviimist.

OMAVALITSUSTE VABATAHTLIKU ÜHINEMISE ALTERNATIIVID Miks vajame alternatiive? Eks ikka selleks, et reformimise käigus koos pesuveega last välja ei viskaks ...

Omavalitsused olid, on ja peavad jääma eesti kultuuriloolise elukeskkonna väärtuste hoidjaks ja kandjaks. Pean ebamõistlikuks olemasolevat omavalitsuslikku toimivat osa lammutada, pigem toetada viimastel aastakümnetel kaotatu taastamisel ja/või uue sisu andmisel.

Ainult omavalitsustes valitsev kestev elukorraldus ja

-kvaliteet suudab vastu seista ääremaastumisele ja väljarändele. Samuti tagada rahvaarvu tõusu.

See pole aga ilma mõistliku riikliku omavalitsus- ja regionaalpoliitikata võimalik.

Tunnistagem haldusreformi põhieesmärkide seadmise otstarbekust, samas mööngem, et alternatiive rakendades oleks reform märksa tulemuslikum ja ... konfliktivaesem.

Omavalitsuste ühistegevuse eesmärk on ühiste poliitikate, piirkondlike ja regionaalsete probleemide kooslahendamine, lähtudes majanduslikust otstarbekusest ja perspektiivsetest kaalutlustest.

Pragmaatilistel kaalutlustel pean otstarbekaks riigi kavandatud reformi järgselt laiendada omavalitsuste ülesandeid ja kohustusi, samuti kaasnevaid ühistegevusi piirkondlikes või regionaalsetes tegevusvaldkondades: • Koolivõrk ja lasteaedadekoolide võrk, koolide ülalpidamine, põhihariduse täielik (v.a haridusministeeriumi metoodika) ja lõplik korraldamine.

• Terviseasutuste ja vanurite hooldekodude võrk, terviseasutuste ja hooldekodude ülalpidamine.

• Ettevõtluspoliitika kujundamine ja ettevõtluse taristute arendamise toetamine.

• Kultuuri- ja kehakultuuripoliitika kujundamine ja arendamine, kultuuri ja spordirajatiste ülalpidamine.

•

Arhitektuuri- ja ehitusjärelevalve, planeeringute järelevalve, maakorraldus.

• Avaliku korra kaitse, päästeteenistuse korraldamine, keskkonnakaitse, prügiveondus jms.

• Omavalitsuste hanked ja riigihanked. Omavalitsuste hangete tingimused koostavad omavalitsused ise.

• Maamajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine.

• Teede korrashoid ja ühistranspordi korraldamine jne.

Loomulikult on eeltoodu võimalik vaid siis, kui Eesti riik seda soovib ja omavalitsusi partnerina aktsepteerib. Riigi omavalitsuspoliitika muutuse nurgakiviks peaks olema üksikisiku tulumaksu tunnistamine omavalitsusmaksuks. Maksutulu ümberjaotus peab arvestama elanike asustustihedust ja riigi keskmist niinimetatud pearaha ning selle ümberjaotusvalem tuletatakse omavalitsuste liidu eestvõttel koostöös Vabariigi Valitsusega partnerluslepingu raames.

Valitsuse pakutud haldusreformikava järgi moodustatakse uus vald valdade liitmisel vastavalt kujunenud praktikale ja liitumislepingule. Nimetagem seda tinglikult – MUDEL 1.

Alternatiivne

ettepanek (MUDEL 2) kui eesmärgistatud omavalitsus-skeem on suunatud koostööle, unustamata seejuures elukeskkonna, kogukonna, paikkonna ja regiooni eripära arvestavaid lahendusi. Selleks: • Olemasolevad vallad/linnad ühinevad ühisvalla (miks mitte seadustada – kihelkond?) osavaldadeks. Osavaldade volinikud valitakse ühinemiseelse valla asumipõhistes 2–3mandaadilistes valimisringkondades, kes moodustavad osavallakogu, millel pädevus sätestatakse liitumislepingus.

• Osavaldade volinikud moodustavad ühisvallakogu ja valivad selle eesistuja – (vallavanema?) ja ühisvalla teemakomisjonid. Teemakomisjonide ülesanded on ülevallalise ja regionaalse arengu kavandamine, ühisvalla täitevteenistuse loomine ning ühisvalla esindamine regionaalpoliitilistes arendus-, täitevüksustes ja rakendusprojektides.

• Ühisvalla volikogu nimetab vallasekretäri (juhib valla kantseleid) ja valib avalikul konkursil valla täitevjuhi (endise vallavanema/linnapea kohustes) või täiteteenust osutava (litsentseeritud) MTÜ või äriühingu.

• Ühisvallaga ühinenud linn säilitab osavallakogu otsusel ühisvallas oma staatuse osavallana või ühisvalla-sisese linnana.

Alternatiivne ettepanek (MUDEL 3) käsitleb Eesti mõistes ülisuurte omavalitsuste re-

formimist (detsentraliseerimise kaudu): • Tallinn detsentraliseeritakse kahetasandiliseks omavalitsuseks, seega linnaosad saavad linna(osa) staatuse ja volikogu. Üle 100 000 elanikuga linnaosad jaotatakse sobiva loogika järgi väiksemateks.

• Tallinnaga koostööks liituvad omavalitsused korraldavad koostöö Mudeli 2 põhimõtete järgi.

MAAVALITSUSTE LIKVIDEERIMINE JA ÜMBERKUJUNDAMINE Riigi ja omavalitsuste kohustuste, õiguste ja vastutuse piiritlemine sätestada põhimõttel, et riik sekkub kohaliku omavalitsuste tegevusse vaid siis, kui see on seotud riigiomandiga ja kohaliku omavalitsuse tegevuse seaduslikkuse ja järelevalvega.

Seetõttu enamik praeguseid maavalitsusi likvideeritakse, allesjäävad reorganiseeritakse (nt haldusterritoriaalreformi seadusega) Harjumaa, Läänemaa, Tartumaa, Pärnumaa ja Virumaa riigiesinduseks, kelle põhiülesanded on omavalitsuste seaduslikkuse järelevalve riigiarhitekti ja riigikontrolöri poolt.

OMAVALITSUSTE LIIDUD Omavalitsused moodustavad omavalitsuspoliitika arendamiseks ja koostööks avalik-õigusliku Eesti Valdade ja Linnade Liidu ja nende piirkondlik-regionaalsed liidud ning Harjumaa, Läänemaa, Tartumaa, Pärnumaa ja Virumaa arendus- ja koolituskeskused.

Eesti Valdade ja Linnade Liit esindab omavalitsusi Vabariigi Valitsusega toimuvatel iga-aastastel partnerluslepingu läbirääkimistel ja sõlmimisel.

Partnerlusleping jõustub pärast enamuse omavalitsuste toetuse saamist e-hääletamisel.

MUUD TINGIMUSED 1. Omavalitsuste liitumine võib reformi ajal (see tähendab enne maavalitsuste reorganiseerimist ja halduskorralduse muutmist) toimuda piiriüleselt. Omavalitsuste liitumine ja lahutamine on vabatahtlik ning ajas dünaamiline.

2. Haldusreformi käigus likvideeritakse kõik eksterritoriaalsed üksused ja välditakse erandeid omavalitsuste väiksuse tõttu.

3. Omavalitsustele kehtestatakse omavalitsuste suurusega proportsionaalne töötajate palgaastmestik. Palgaastmestikus on lõplik loetelu lisatasudest, samuti põhikohaga volikogujuhtide ja täitevjuhtide palgamäärad.

Volinikele makstakse (kõiki makse sisaldavat) tunnipalka vastavalt osalusele.

4. Omavalitsuste üldplaneeringute vastavuse riigi üldplaneeringuga vaatab läbi ja kooskõlastab riigiarhitekt.

5. Reformimata riigimaa antakse omavalitsustele üle tasuta. Kui riik soovib mingi osa riigimaast reservmaana säilitada, peab ta reservmaa haldamise eest omavalitsusele tasuma kokkulepitud määras.

10.01.2016

maa elu || VarIa || 13

14. jaanuar 2016

Kel aega napib, vahetab labida targu lumepuhuri vastu eili ArulA

maaelu@ajaleht.ee

K

uni kümne sentimeetri paksust lumekihti pole suur vaev labidaga koristada, kuid lumikatte suurenemisel tasub appi võtta tehnika.

Kauaoodatud talv on Eestimaale kohale jõudnud ning endaga kaasa toonud krõbedad külmakraadid. Siiski on praegune lumikate veel tagasihoidlik, kuid teadjamad mehed julgevad väita, et kaugel pole aeg, mil hommikuid tuleb alustada ja õhtuid lõpetada lumerookimisega.

Lumetõrjetehnikat müüva Estem Tehnikakaupade OÜ juht Üllar Kõiv soovitab neil, kel aega ülearu palju pole, eelistada labidale ikkagi lumepuhurit, millega saab töö tehtud hulga kiiremini ja väiksema vaevaga.

Näiteks on lumepuhur tubli abimees juhul, kui sahk on teeotsa valli lükanud. Labidaga jää- ja lumekamakaid sisaldavat valli lahti pilduda on vaevaline ja aeganõudev. Võib juh-

tuda, et labidas jääb selle töö käigus üldse kaotajaks ning puruneb. Lumefreesiga läheb see ebameeldiv töö palju hõlpsamalt, sest korralikud kaheastmelised lumepuhurid ei pelga jää- ega lumekamakaid. „Mul võttis masin lillepeenra äärest väikse munakivi ka sisse ja puhus masinast välja. Puhuriga ei juhtunud midagi,” räägib Üllar Kõiv, kuigi soovitatavalt ei tohiks kivid, oksad ja muu taoline ikkagi lumepuhurist läbi käia.

Lumepuhuri otstarbekus ei sõltu Kõivu sõnutsi hooldatava pinna suurusest, vaid konkreetsest kasutajast ja tema vajadustest. Siiski on selge, et olgu hoov kui suur tahes, edeneb töö lumepuhuri abil labidaga pildumisest märksa jõudsamalt. Puhuri eelistena lumesaha ees toob Kõiv välja asjaolu, et puhuriga mahub kenasti liikuma ka näiteks kitsale kõnniteele ning masin viskab lume vastavalt võimsusele kuni 12 meetri kaugusele, seega ei teki puhuriga lumetõrjel segavaid valle.

OLULINE KASUTUSMUGAVUS Estem Tehnikakaupade poes pakutavatel Toro tehase lumepuhuritel on olemas peale

et lumepuhuri väljaviskerenni suunda peaks saama liigutada töö tegemise ajal, mis jällegi oluliselt rookimist kiirendab.

Vastasel juhul tuleb lumerenni suuna muutmiseks iga kord masin seisma jätta ja nii võtab töö rohkem aega.

Estem Tehnikakaupade juht Üllar Kõiv kinnitab, et lumepuhuri käsitsemisega saab hakkama igaüks, kuid Foto: Eili aRula enne ostmist tasuks sellega ikkagi „proovisõitu” teha, et omale sobivaim mudel soetada.

käsistarteri ka elektristarter, mis töötab tavalisse 220voldise pingega vooluvõrku ühendades. Kui väga külma ilmaga masinat käsistarterist käima vedada ei viitsi, siis elektristarteriga saab lumepuhuri igal juhul käima. „Sel aastal pole mul veel põhjust olnud enda masinat välja ajada, kuid mullu –20

Ohakalinnud ilustavad lumiseid põlluservi OLAV RENNO

T

ornitoloogiaühingu auliige

eeservadel ja põllupeenardel talveks püsti jäänud umbrohutaimede, nagu ohakate, takjate ja pujude otsas turnib salgake kirevaid varblase kasvu linde, sähvatledes oma musta-kollaselaiguliste tiibadega. Helepruun selg, erepunane nägu ja muus osas must-valge pea ei jäta kahtlust, et seal askeldavad ohakalinnud. Nad nok it se v ad ohakanuttide ja takjanuppude kallal, mille seemned annavad neile põhitoiduse. Toiduallikaid on neil aga teisigi, kok ku oma poolteistsada taimeliiki.

Oha k a linnu kooniline nokk on üliterava tipuga, mille lind surub taime kitsas seemneputkes oleva seemneni, ajab siis nokaotsa suhteliselt tugevate lõualihaste varal pisut avali, lükkab veel pisut sügavamale ja neelab väljasikutatud seemne alla. Seejärel järgmine osav, isegi binokliga vaevu nähtav „pintsetiliigutus” ja nõnda edasi, kuni nutt või nupp on seem-

netest tühi. Peene taimevarre küljes riputakse ka pea alaspidi. Aeg-ajalt kuuldub üsna valjusid t(ik)elitt-kutsehüüde.

Talvel meil nähtavatest ohakalindudest pärineb enamik Lõuna-Soome ja idapoolsetest asurkondadest, siin pesitsevate lindude seast jääb talveks ilmselt vähemus. Olenevalt ilmast võib Eestis talvitada kokku 10 000 – 40 000 ohakalindu. Pesitsevate paaride hulka on viimasel kümnendil hinnatud keskmiselt poolesaja tuhandele paarile ja see arv on järjest kasvanud.

Suvel elutsevad ohakalinnud lehtpuistutes, sealhulgas kalmistutel, parkides ja puisniitudel. Üsna

paksuseinaline pesa meisterdatakse poolrippuvana peene oksa tippu tiheda lehestiku varju. Kuna pesa on ju tavaliselt tuule võimuses, siis on see kõrgema servaga kui enamikul puude otsas pesitsevatel värvulistel, vältimaks munade või poegade allapudenemist. 4–6 muna suurust kurna haub emalind kuni 14 päeva. Reeglina soetatakse suve kestel kaks pesakonda.

Kauni välimuse ja isaslindude meeldiva laulu tõttu on ohakalinde peetud puurilindudena. Kuna meie looduskaitsereeglid ei luba neid loodusest püüda, siis tuleb laulu kuulata looduses. See on kiirete trillerduste, näuguvate toonide ja teglitt-hüüdudega pikitud sädistav segu, mida mõnikord esitab mitme lähestikku pesitseva paari isalindude koor.

Muide, ohakalinnu valisid Saksa ornitoloogid oma tänavuseks aasta linnuks.

Olenevalt ilmast võib Eestis talvitada kokku 10 000 – 40 000 ohakalindu.

Foto: FRanCiS C. FRnklin / WikiPEdia

kraadi juures oli käsistarteriga tarvis teha kolm tõmmet ja masin käis,” selgitab Kõiv lumepuhuri ilmastikukindlust.

Samuti tuleb tehnikakaupluse juhataja sõnul lumepuhuri valimisel pöörata tähelepanu ennekõike kasutusmugavusele.

Tema soovitab valida masina, mille lumerenn on plastist, sest

plekist renni külge võib hakata lumi jäätuma ning seda siis ummistama, eriti juhul, kui puhurit hoiustatakse soojas garaažis. „Sellele võib kolmekümne külmakraadi juures ka haamriga peale koputada ja katki see ei lähe,” toksib Kõiv vastu Toro puhuri plastist lumerenni.

Veel toob Kõiv välja asjaolu,

LISAVARUSTUS RAIDERILE Kellel on olemas murutraktor või raider, saavad sellele lisavarustusena juurde osta lumesaha või puhuri. Kõik sõltub muidugi masinatootjast ja mudelist. Kui on suurem plats, siis on mugavam sättida lumepuhur raiderile ette, mille töölaius on iseliikuva puhuri omast palju suurem.

Samas, kui on pisike hoov, kus on palju nurgataguseid ja kitsaid radu, on raideriga lumetõrje aeganõudev või hoopis võimatu.

Kuigi labidaga lumerookimine tundub hea alternatiivina trennitegemisele, muigab Üllar Kõiv, et trenni asemel labidatööd tehes pole keegi veel olümpiale pääsenud. „Eesmärk pole ju talvel lund rookida, vaid vabal ajal puhata ja talvemõnusid nautida,” lisab ta. Teiseks aitab lumepuhuriga töötamine ennetada seljavalu, mis labidatöö tegijat valesid töövõtteid kasutades kimbutama kipub.

14 || Ilma- ja lOODustark || maa elu

R

avimine mesindussaaduste abil on ametlikult tunnustatud üks tänapäeva meditsiini harusid nimega apiteraapia (mesilase teaduslik nimi on Apis mellifera). Apiteraapia väärtus tänapäeval aina suureneb tänu võimele mõjutada epigeneetiliselt haigust esilekutsuvate või pärssivate geenide aktiivsust. Ülikoolides valmistatakse ette arste-apiterapeute. Ukrainas asub isegi rahvusvaheline akadeemia apifütoteraapia ja mesinduse alal. Tihti kasutatakse korraga nii apiteraapia kui ka fütoteraapia ehk taimravi meetodeid ning tehakse mesindussaaduste ja taimede segusid (apifütoteraapia).

Teadlaste uuringud ja arstide ravipraktika on näidanud, et kõige kiirem ja tõhusam tervenemine saavutatakse mesindussaadustega siis, kui neid kasutatakse koos meega. Inimese organism saab siis korraga oluliste mineraalide, aminohapete, rasvade, vitamiinide, antibiootikumide ja teiste bioaktiivsete ainete kogumi. See aitab organismis käivitada vajalikud protsessid: näiteks tugevdada veresooni, parandada vereloomet ja vereringlust, kõrvaldada elundite ja süsteemide häired ning normaliseerida nende funktsioneerimist, käivitada taastumise ja isetervenemise protsessi.

PIKK AJALUGU Mesilase ja inimese elundid ja süsteemid töötavad füsioloogiliselt ühtemoodi ning kasutavad samu mikroelemente, aminohappeid, antioksüdante, hormoone, mediaatoreid, vitamiine ja teisi bioaktiivseid aineid.

Mesilasi uurivad teadlased on jõudnud järeldusele, et mesilased on mänginud ka inimeste arenemises oma rolli, sest tänu mesilastele on miljonite aastate jooksul välja aretatud just selliste taimede, puuviljade, köögiviljade õite tolmlemine, mille

Tänu mesilastele on miljonite aastate jooksul välja aretatud just selliste taimede, puuviljade, köögiviljade õite tolmlemine, mille vilju tarvitades kujunes inimese organism.

vilju tarvitades kujunes inimese organism.

Suiras ja natuke vähem teistes mesindussaadustes on hulgaliselt aineid vajalike geneetiliste programmide käivitamiseks epigeneetiliste mehhanismide kaudu. Mesilased oskavad oma näärmete eritisega muuta toitesegu selliseks, et see käivitab kas tervenemise, blokeerib või aktiveerib vajalike geenide tegevust, et tagada töömesilaste või mesilasema kasv ja areng, või siis aktiveerib käitumis- ja tervenemisprogrammi, mis on vajalik välistingimustele vastuseisuks (üleujutus, põleng, nälg jne).

Bioloogid arvavad, et ka inimene võib käivitada oma organismis vajalikke geene, kui mälub kauem mesindussaadusi.

Võib-olla just tänu sellele ongi mesindussaadustel väga mitmekülgsed farmakoloogilised, tervendavad ja ravivad omadused (vt tabelit V. ja L. Mihkelsoo „Isetervendaja käsiraamatus”).

TATRAÕIEMESI Koostiselt ja omadustelt peetakse kõige kasulikumaks tatraõiemett. See on tumepruuni varjundiga, erilise lõhna ja maitsega mesi, mis kristalliseerub kiiresti: 2–3 nädala jooksul pärast vurritamist või ülessoojendamist (mitte üle inime-

se kehatemperatuuri, et kasulikud omadused säiliksid).

Võrreldes heledate meesortidega on tatraõiemees rohkem orgaanilisi happeid ja aktiivseid fermente, tänu millele on tatraõiemesi väga aktiivne (diastaasarv vahemikus 25–85).

Tatraõiemesi sisaldab fruktoosi ja glükoosi (üle 75%), aminohappeid (sealhulgas kaheksa asendamatut, eriti palju on lüsiini ja metioniini, võrreldes heleda meega rohkem kui kaks korda), vitamiine (B1, B2, B3 , B6 , B9, E, C, K, A ja P) ning mikroelemente (boor, fluor, jood, koobalt, kroom, räni, mangaan, magneesium, nikkel, tsink, vanaadium, eriti palju on rauda ja vaske). Mikroelementide sisalduse poolest on tatraõiemesi väga lähedane vereseerumile.

ju Kal

Jäär

R

VI

vi Lõ

Vili 01.26

Vili, alates kl 07.48 juur

18. E

09.01 16.02

Juur

MAA

TULI

VESI

ÕHK

V

17. P

ur Amb

16. L

LI

Leht, alates kl 04.48 vili

Õis

K

Juur, alates kl 11.13 õis

S

22. R

kits

i ts

15. R

19. T

MEE KASUTAMINE Tatraõiemeel on mitmesuguseid kasutamisvõimalusi. Mett saab tarvitada välispidiselt, määrides seda kehale ja tehes kompresse, vanne, kasutada saunas jne. Mett saab kasutada toitudes suhkru asemel ning jookide (õlu, vein, tee), kulinaaria- ja kondiitritoodete, toidulisandite, tervendavate meesegude ja preparaatide valmistamisel.

Soovitatav on iga päev tarvitada 1–1,5 grammi mett ühe kilogrammi kehakaalu kohta, päevas keskmiselt 50–100 g.

Näiteks võiks kolm korda päevas enne sööki võtta 0,5–1 supilusikatäit mett lahustatuna sulavees: puhas vesi külmutatud ja lastud üles sulada. (Vaata ka raamatutest „Eestimaine tatar kui toit, ravim ja ravitseja” ja „Isetervendaja käsiraamat”.)

Põhjalikumalt saab selle teema kohta lugeda www.remedyway.ee/blog.

Tatraõiemesi parandab kapillaaride läbilaskvust, puhastab veresoonte seinu, soodustab vigastatud kudede taastumist, parandab närvisüsteemi tööd, kõrvaldab põletik-

JAANUAR 2016

21. N

ke, uuendab verd ja suurendab hemoglobiini sisaldust veres. Tatraõiemeest on abi ka südame-veresoonkonnahaiguste (kõrge vererõhk), verehaiguste (aneemia), raskesti paranevate veresoonte ja mädanevate haavandite ravimisel ning see ennetab aju- ja silmaverevalumite tekkimist.

SOOVITATAV ON IGA PÄEV TARVITADA 1–1,5 GRAMMI METT ÜHE KILOGRAMMI KEHAKAALU KOHTA.

KÜlviKAleNDer

20. K

Mesilasel on võrreldes inimesega ühe grammi kehakaalu kohta seitse korda rohkem närvirakke.

Pidevalt omavahel suheldes moodustavad mesilased suure niinimetatud pereaju, mis võimaldab leida lahendusi ja väljapääse, säilitada väljatöötatud tegutsemise ning töötamise programme ja instruktsioone.

See on aidanud neil ellu jääda rohkem kui 50 miljonit aastat.

Mesilaste pereaju suurus on ligikaudu võrdne inimese aju suurusega (umbes 86 miljardit neuronit).

Mesilaste poolt talvitumiseks valmistatav toit (mesi, suir, taruvaik) on supertoit ka inimese ajule.

Foto: Ülla tamm

U

K

ülmade ilmadega tekkis palju halosid, mis inimesi vaimustasid. Mis on halo, miks ja kuidas see tekib? Püüan seda lühidalt kirjeldada.

Halo on optiline nähtus, mis tekib valguse ja jääkristallide vastastikmõjul (ehk kui valgus paistab jääkristallidele), milles valgus peegeldub ja tihti ka murdub (siis näeb värve). Tekkimiseks on vaja otsekiirgust, see tähendab hajuskiirgusega ei teki, ja vaatlejat, kes seda tajuks.

Soojal aastaajal on jääkristalle aluspinnast paljude kilomeetrite kõrgusel kiud- ja kiudkihtpilvedena, aga külmal ajal võivad jääkristallid teemanttolmuna või lumesajuna olla vahetult maapinna lähedal, nii et halosid saab puudutada, mis ka viimastel nädalatel on juhtunud.

Halosid saab jagada värvilisteks (tekivad valguse peegeldumisel ja murdumisel jääkristallides) või iseseisva värvita (tekivad ainult valguse peegeldumisel jääkristallidel või nende sees). Viimased omandavad valgusallika värvuse, seega neil pole iseseisvat värvust. Värvilistest halodest sagedasemad on 22kraadine ehk väike halo, ebapäikesed ehk valepäikesed (päikesesapid, kuu puhul kuusapid), seniidikaar, kopshalo. Iseseisva värvita halodest on tavalisemad valgussammas ja rõht- ehk horisontaalring.

Keerukuse järgi saab jagada liht- ja liit- ehk multihalodeks. Sagedasemad on lihthalod (korraga näha üks halovorm), kuid vahel tekib kaks või rohkem halovormi korraga – multihalo.

Mõned halovormid võivad näidata ilmamuutusi, näiteks 22kraadine halo ja ebapäikesed on tüüpilised kiudkihtpilvede korral, viimased aga ilmuvad enne fronte, madalrõhkkondi (tsükloneid) ja madalrõhulohke – oodata võib pilvisuse tihenemist ja sademeid.

Mõnikord tekivad libavirmalised: mitmekesiselt värvunud sammaste kogum, mis meenutab päris virmalisi. Enamasti võib neid võib näha pimedal ajal tavaliselt asulate kohal. Libavirmalised ilmuvad siis, kui väga külma ilmaga hõljub õhus ohtralt plaatjaid jääkristalle, näiteks teemanttolmuna. Kuna asulates on mitmesugust tooni andvaid valgusallikaid, võivad kujuneda eri värvi valgussambad.

Juba jõuludest saadik on ilm talviselt külm ja uuel aastal tuli ka lumi – kellele kauaoodatud, kellele seevastu mitte. Päris palju lund sadas kohati rannikualadel mereefekti mõjul. Nädal aega oli ilm päris külm, nii et kohati langes õhutemperatuur –30 °C-ni. Seega kordub midagi sarnast 2011/2012. aasta talvega: väga soe detsember, aga üpris järsk ja püsiv külmenemine pärast seda. Nüüd läks küll soojemaks, ent südatalviselt külm ja lumine ilm püsib. Tsüklon, mis tõi lumesaju ja tuisu, sulailma siia tuua ei jaksanud, kuid selle jõudmisel Venemaale kandub Eesti kohale taas väga külm õhumass. Kui tuul nõrgeneb ja ilm selgineb, on kohati oodata kuni –25 °C, kuid pilves ilmaga püsib enamasti –10...–15 °C. Lumesadusid peaks vähemaks jääma, ent eeskätt rannikualadel võib sadu jätkuda. Edaspidi jääb Eesti ikka külma õhumassi ja seetõttu talvine ilm püsib, kuid mitte enam pakaseline.

teadlasest mahetalunik, mitme terviseraamatu autor

JU

HALODE VAATEMÄNGUD

MESILASTE „PEREAJU”

virgO MiHKelsOO

Ne i

ilmatark

Sõnn

JÜri KAMeNiK

Mesindussaadustes peitub terve looduslik apteek

ISTUTUSAEG

ilMATArK

14. jaanuar 2016

Õis, alates kl 15.28 leht Leht

allikaS: mÄRkmik-kalEndER „aaSta aiaS 2016” kiRJaStuSElt VaRRak

K V

maa elu || kODu ja aeD || 15

14. jaanuar 2016

Vahelduseks kuivatage köögivilju krõpsudeks sÄDe lePiK

K

ui külm järele annab, vaadake üle keldrisse säilima kogutud saak. Mõnel päikesepaistelisel ja plusskraadidega päeval tasub keldrit ka õhustada, sest liiga niiskes või soojas ruumis levivad ruttu seen- ja bakterhaigused. Tark jõuab tõbedest ette ega unusta tervislikke peete, kaalikaid ja teisi vilju keldrisse tohletama.

Ilusatel tervetel õuntel laske nüüd hea maitsta, sest enamik sorte keldris enam kaua kenade ja prinkidena vastu ei pea. Õunakastist ja -riiulitest korjake välja kõik mädad või plekilised viljad, sest õunalt õunale levib mädanik väga ruttu. Närbuvatest õuntest võiks talvelgi parem natuke vürtsmoosi keeta.

KELDER TASUB ÜLE VAADATA Kui leiate koorides plekilisi kartuleid, siis tuleb kartulisalv ruttu läbi sorteerida ja riknevad mugulad välja korjata. Kui magusavõitu maitse reedab, et külm on kartuleid näpistanud, siis rahvatarkuse järgi aitab seda viga natuke parandada see, kui hoiate kartuleid enne toiduks tarvitamist mõne päeva toatemperatuuril, panete need keema külma veega ja lisate keeduvette sortsu äädikat.

Mustad plekid või mustaks tõmbunud lehed, närbumine, valge vati moodi niidistik, vesised mädanikulaigud, tolmav hallituskord, pruun või rohekas kirme, mustad mügarikud, vesised laigud, limane mädanik, väävlihais jt tunnused viitavad, et porganditel, peetidel, kaalikatel, kapsastel on keldris kallal must- või valgemädanik, hahkhallitus, märg- ehk baktermädanik vm seen- või bakterhaigus.

Nende tõbede tekitajad jõudsid keldrisse ilmselt juba koos saagi, mulla või taimeosadega. Suurem on see oht vihmasel sügisel ja siis, kui kasvatate köögivilju ilma viljavahelduseta raskel mullal ja annate liiga palju lämmastikväetist.

Keldrisse ei tohi sügisel tuua ühtegi vigastatud vilja, sest need nakatuvad eriti kergesti.

Praegu polegi tähtis jälile jõuda, mis just valesti läks või millega täpselt tegu, sest köögivilju võib korraga rikkuda ka mitu tõbe ja nende tunnused haiguse arenedes ju muutuvad.

Kõik, mis mädaneb, rikneb ja närbub, tuleb ruttu hoiukohtadest ja -anumatest välja korjata ja hävitada. Ühest keldriülevaatusest talve kohta muidugi ei piisa, kõik, mis tundub kahtlane, eemaldage kohe, kui seda märkate.

Kui jõuate jaole ja peakapsal on rikutud ainult pealmised lehed, siis eemaldage need ja tehke ülejäänust süüa. Toidukilega kaetult saab kapsast natuke säilitada külmikus.

Väikese musta pleki pärast ei pea muidugi minema viskama ka porgandit või kaalikat.

Lõigake plekid välja ja tarvitage juurviljad toiduks, pange tükkideks hakitud viljad sügavkülma või hoidistage supipõhjaks.

TOITEVÄÄRTUS LANGEB AJAPIKKU Kasvu ajal köögiviljadesse talletunud keerukad ühendid lagunevad aja jooksul lihtsamateks. Iga kevade poole liigutud päevaga, mil ka pealtnäha ilus saak keldris seisab, väheneb seega paratamatult köögiviljade toiteväärtus ja nõrgeneb säilivusvõime.

Kõik teavad seda, ometi raugeb mõnikord ind teha omakasvatatud köögiviljadest head ja kasulikku toitu. Keldrivarud ei ole talvel enam nii maitsvad kui värske saak. Ja alati lihtsalt ei tule inspireerivat mõtet, mida head neist teha. Salat, ühepajatoit, stoovitud või paneeritud aiaviljad ja keedetud köögiviljalohud alles olid ...

Põhjamaades ja meilgi on järjest menukamad köögiviljakrõpsud ja -näksid. Nuputatakse nippe, kuidas krõpsud tervislikumaks muuta.

Neid valmistab Eestiski juba mitu talu ja ettevõtet. 2015. aastal tunnustati päritolu- ja kvaliteeti kinnitava pääsukesemärgiga näiteks OÜ Mulgi Krõpsud frititud punapeedikrõpse.

Krõpse ja näkse saab porgandist, kaalikast, punapeedist, pastinaagist, juursellerist, maapirnist, porrulaugust, mustrõikast, leht-, spargel- ja isegi hapukapsast, kõrvitsast, rabarberist, õuntest ja marjadest koduski teha. Õlis frititud krõpsud on küll head, aga ... kõik, mis hästi maitseb, ei ole just tervislik. Kartulikrõpse süües saame kõige rohkem kaloreid – teised kartulivalmistusviisid jäävad kaugele maha. Eks teisedki frititud köögiviljad annavad tublisti energiat ja seda ka siis, kui kasutada oliiviõli ning nõrutada õlist välja tõstetud krõpse majapidamispaberil.

KELDRIVARUD EI OLE TALVEL ENAM NII MAITSVAD KUI VÄRSKE SAAK. ERINEVAD RETSEPTID Õli kulub palju vähem, kui teha juurviljakrõpse panniga praeahjus. Mullu ilmunud lahedate ideedega raamatus „Kingitused aias” on köögiviljakrõpsude valmistamiseks näiteks selline retsept. Võtke 2 suurt kooritud punapeeti, 2 suurt kooritud porgandit, 2 suurt kooritud pastinaaki, 3 supilusikatäit oliiviõli, maitsestamiseks meresoolahelbeid ja natuke musta pipart.

Kuivatada saab pea kõiki juur- ja puuvilju.

Vaagnal on porgandi-, spargelkapsa- ja kõrvitsakrõpsud.

Kuu mutage praeahi temperatuurile 200 °C ja pange paar küpsetusplaati ahju soojenema. Lõigake köögiviljakoorija või -lõikuriga juurviljadest võimalikult õhukesed viilud, porgandist ja pastinaagist võib lõigata ka pikad ribad või tõmmata riiviga liistakud. Patsutage viilud majapidamispaberi või puhta köögirätikuga kuivaks.

Pange peediviilud ühte ja teiste juurviljade viilud teise kaussi, nii ei anna peet muudele viiludele värvi. Niristage köögiviljadele veidi oliiviõli, raputage peale pisut soola ja pipart ning segage käega, kuni kõik juurviljaribad on ühtlaselt õlised. Võtke kuumad plaadid ahjust välja ja laduge õlised juurviljaviilud õhukese kihina plaatidele. Pange plaadid ahju ja laske juurviljaviiludel seal 15–20 minutit küpseda. Keerake viilud ümber, kui nende servad on krõbedad ning hakkavad kõveraks koolduma. Siis tõstke plaadid ahjust välja jahtuma, kui krõpsud on jahtunud, siis võib neid hoida kotis või suletavas purgis. Õhukindlas purgis säilivad sedasi valmistatud köögiviljakrõpsud head kolm-neli päeva.

Porgandi maitse ja värv säilivad hästi.

Kui maitsestada krõpse pune, rosmariini, aed-piparrohu, tüümiani, basiiliku, peterselli, salvei, estragoni, küüslaugu, kurkumi, tšillipulbri vm meelepärase ürdiga, kulub soola vähem.

Viilutatud köögivilju saab ahjus küpsetada ka näiteks ahjuplaadile laotatud jämeda soola kihil. 225 °C juures saavad aiaviljad krõbedaks umbes 20–30 minutiga.

Kõrgel kuumusel on krõpsutegu küll lihtne, kuid samas vähendab kuumtöötlus tuntavalt kasulike ainete sisaldust, mille pärast me köögivilju hindame ja kiidame.

Kõige väärtuslikumad ja tervislikumad köögivilja- jm krõpsud valmivad hoopis madalal temperatuuril aeglaselt kuivatades. 50–42 °C juures kuivavad erinevad aiaviljad 4–12 tundi. Dehüdraatoriga on soovitatud näiteks suvikõrvitsaviile algul kuivatada 46 °C juures ja siis tõsta temperatuur 68 °C, aega kulub 8–10 tundi. Dehüdraatoriga kuivatamise nippe ja retsepte leiate Enn Kaljo raamatust „Loodusandide kuivatamine”.

Värske köögiviljaga kuivatatud krõpsud siiski ei konku-

reeri: juurvilju peenestades, kuumas vees kiiresti blanšeerides (see pehmendab ning aitab säilitada värvi ja maitset) ja kuivamise ajal väheneb siiski nii vitamiinide kui ka mineraalide sisaldus. Kuid ega kõike head polegi võimalik korraga saada.

MAITSESTADA SAAB MITUT MOODI Kuivatatud aiasaadustesse jääb vett ainult 10–20%, energiat saame neid nosides muidugi rohkem kui äsjanopitud viljadest. Kuna nii praeahjus (hea, kui ahjul on pöördõhu režiim) kui ka dehüdraatoriga kuivatamine võtab üsna palju aega, ei ole oht, et keegi omakuivatatud näksidega liialdades paksuks läheb, kuigi suur. Vahelduseks võib krõpse ikka teha ja süüa. Et krõpsudele põnevamat maitset anda, on neid enne kuivatamist ka mitmel moel maitsestatud: peedile sobib näiteks marinaad, milles on palsamiäädikat, kõrvitsat võib tempida ingveri, kaneeli, nelgi ja maitseäädikaga, soola võib asendada sojakastmega. Kõrvitsaviile on kuumutatud ka ebaküdooniavõi arooniasiirupis ja porgandiliistakuid suhkruvees.

Fotod: ERakogu

16 || reklaam || maa elu

14. jaanuar 2016