Maa Elu 14. aprill 2016

PILLE POKK: 40 PROTSENTI TOODANGUST LÄHEB EKSPORDIKS LÄTTI JA LEETU. OLEME TEINUD TÕSIST MÜÜGITÖÖD, ET OMA TOODANGUGA NAABRITE TURULE PÄÄSEDA.

AUTO EI OLE VANAMETALL EESTI AUTOLAMMUTUSTE LIIDU JUHTMÕTE ON „AUTO EI OLE VANAMETALL. MÜÜ OMA ROMUSÕIDUK AUTOLAMMUTUSTELE TAASKASUTAMISEKS.”

VIRTUAALNE TALUTURG VIIMASEL AJAL ON ÜHA ROHKEM FACEBOOKI KOLINUD KA TALUTOODANGU TURUSTAJAD. TELLITUD KAUP VIIAKSE KLIENDILE OTSE KOJU KÄTTE.

14. APRILL 2016 • NR 18 (46)

2 || etteVÕte || maa elu

14. aprill 2016

Keeni külas hõljub helve sirje leMMiK Valgamaalane

le paarikümne aasta tagasi Sangaste vallas Keeni külas helbetootmist alustanud ASis Sangaste Linnas töötab praegu küll ainult neli inimest, kuid helbeid toodetakse seal lausa üle 1300 tonni aastas. Tootmismahult on firma Eestis turuliider. Heleni helbeid süüakse kõigis Balti riikides. „40 protsenti toodangust läheb ekspordiks Lätti ja Leetu. Oleme teinud tõsist müügitööd, et oma toodanguga naabrite turule pääseda. Kui aastaid tagasi Venemaale eksportisime, oli see arv tunduvalt suurem ning tehas töötas 24 tundi ööpäevas ehk kolmes vahetuses.

Praegu töötame nelja töötajaga ühes vahetuses,” tutvustab ASi Sangaste Linnas ettevõtmisi juhatuse liige ja tegevjuht Pille Pokk.

Tootmises on viis helbeliiki: neljaviljahelbed, kiir- ja täisterakaerahelbed, riisi- ja tatrahelbed. „Oleme liitunud telesaate „Kodutunne” heategevusüritusega ning aprillikuust jõudsid nende logoga pakendites kauplusekettidesse müüki meie kaerakliid ja neljaviljahelbed,” lisab Pokk.

EESTIS HELEN, LÄTIS VALDO Sangaste Linnases toodetud helbeid saab klient osta kõikides suuremates Eesti kaubakettides kaubamärgi Helen all. Väiksematesse poodidesse jõuab toodang hulgiladude vahendusel. „Meilt ostetakse helbeid ka suurtes kottides, kust see jõuab ostjateni teistsugustes pakendites. Näiteks Lätis müüakse meie helbeid Valdo kaubamärgi all, Eestis võib kauplustes leida Säästupakendis helbesorte,” lisab müügijuht Viive Puudist.

Juhatuse liikme sõnul on helveste tootmise turul suur konkurents, kuid sellest hoolimata on Sangaste Linnas mahu osas turuliider. „Ise ikka ütlen, et oleme väikesed ja tublid ning igal aastal veidi oma tootmismahtu kasvatanud. Tõsi, suurt rõhku paneme kvaliteedile,” nendib Pokk.

Helveste valmistamisel on peamine tooraine kaer, mida

ostetakse enamasti Eesti partneritelt, kuid ka Lätist. Nisu, rukist ja otra varutakse samuti Eestimaa viljatootjatelt. „Vilja hoidmiseks on meil viis suurt punkrit, millest igaüks mahutab 100 tonni vilja,” täpsustab Puudist. Tatar tuleb Leedust ja riis, mida varutakse hulgifirmadelt, Taist. „Kaer ongi põhiline meie toodete tooraine, ainult neljaviljahelvestes on seda kolmandik, kus lisaks veel 50 protsenti rukist ning 10 protsenti nisu ja samapalju otra,” selgitab Pokk.

TEHAS KÄIVITUB ÜHEST NUPUVAJUTUSEST

Et oma silmaga näha, kuidas helbed pakendisse jõuavad, teeme Viive Puudistiga tehases väikese ringkäigu. Tootmisprotsess käib neljakorruselises hoones. „Tootmine on meil täisautomaatne. Vajutad nuppu, läheb tehas käima; vajutad uuesti, jääb seisma. Puhastatud ja sorteeritud terad suunatakse esmalt koorimismasinasse, sealt lõikurisse ning seejärel valmistooraine punkrisse,” kirjeldab Puudist. „Kooritud, sorteeritud ja lõigatud toormaterjal liigub läbi nelja korruse asuvate hermeetiliste torude vastavatesse seadmetesse. Esmalt lähevad kooritud-lõigatud terad aurutamisele aurutorusse, kus neid kuumutatakse 105kraadise temperatuuriga keskkonnas tund aega. Seetõttu saabki puder kodus nii kiiresti valmis,” täpsustab Puudist.

KAOTSI LÄHEB VAID TÖÖTLEMISEGA KAASNEV AHVATLEV LÕHN Seejärel lähevad terad valtsimismasinasse muljumisele, kust väljuvad juba helbed, mis kuivatatakse, jahutatakse, sõelutakse ja lähevadki pakendamisele. Päevas valmib seitse-kaheksa tonni helbeid ja jäägid lähevad loomasöödaks. „Kaotsi ei lähe meil midagi peale ahvatleva lõhna, mis küla peal hõljub, eriti kui tatrahelveste tegemine käsil,” sõnab Puudist muheledes.

Omaette vaatamisväärsus oli pakkimisliin, kus tark seade vormib pakid, täidab need nõutud koguse helvestega, liimib kinni ja lööb peale kuupäeva. Valmispakid lähevad plokkidena alustele, kuhu igaühele

ASi Sangaste Linnas juhatuse liikme ja tegevjuhi Pille Poki sõnul on nad teinud tõsist müügitööd, et oma toodanguga naabrite turule

mahub 672 pakki ja seejärel lattu. „Kui tootmisega algust tegime, oli see tehas Eestis kõva sõna, nüüdseks on ka teistel juba taolisi seadmeid,” räägib Pokk.

TOOTMISES ON VIIS HELBELIIKI: NELJAVILJAHELBED, KIIR- JA TÄISTERAKAERAHELBED, RIISI- JA TATRAHELBED.

„Peagi on meile Itaaliast tulemas uus veelgi täiuslikum pakkimismasin, millel peal doseerimis- ja segamisliin. Lisaks on meil spetsiaalne kaeraklii valmistamise masin, mis toodud Saksamaalt.”

Kaeraklii on Poki sõnul hinnatud tervisetoode, mis alandab kolesterooli ja veresuhkrut, puhastab sooli ja viib jääkained organismist välja. „Kaerahelbelt kooritakse maha see kõi-

ge väärtuslikum ehk siis klii,” jagab Pokk selgitusi.

Koostöös teadlastega arendataksegi Sangaste Linnases praegu kaeraklii baasil välja uut eri segudega tootesarja. „Kaerakliile hakkame lisama vitamiine, valke. Uus tootesari koosneb viiest kuni seitsmest uuest tootest, mis lisanduvad olemasolevatele. Selle aasta lõpus loodame nendega turule jõuda. Olemegi pikalt

Aprillis too oma muruniiduk või -traktor meile hooldusesse!

Niiduhooaeg algab kohe!

Telli hoolduse täispakett • õlivahetus • tera teritus • küünla vahetus • õhufiltrivahetus

tus

r Vää

37

€

ja saad kingituseks kvaliteetse Bear Gryllsi taskunoa.

Meilt leiad kulu- ja varuosad laiale valikule niidukitele ja traktoritele (MTD, CUB CADET, HUSQVARNA, JOHN DEERE, YARDMAN, PARTNER, GUDNORD, YARD MACHINES, JONSERED, jpt) ning trimmeritele, võsalõikuritele ja saagidele (ECHO, MTD, STIHL, GUDNORD, SHINDAIWA)

TÄHTAJAD LÜHIKESED. KUI SOOVID, AITAME KA TRANSPORDIGA.

maa elu || etteVÕte || 3

14. aprill 2016

ste hõrku hõngu

jUHTKiri

peeTer raiDla

peatoimetaja

KOHTUMISENI MAAMESSIL

M

pääseda. 40 protsenti toodangust lähebki praegu ekspordiks Lätti ja Leetu.

mugavustsoonis olnud, nüüd seisab ees oluline muutus.”

Tegevjuhi sõnul on uue tootesarja turule tulekuks tarvis inimesi tööle juurde võtta. „Peame eeldatavasti ka teise vahetuse avama,” arvab Pokk.

VALMIMAS ON UUED PAKENDID Samuti on töös uute pakendite disainimine juba olemasolevatele tooteliikidele. „Esial-

gu, üle paarikümne aasta tagasi pakendasime helbeid paberkottidesse ning üle 15 aasta oleme müünud Heleni helbeid Läti disaineri kujundatud pakendites. Nüüd arvame, et on aeg pakendikujundust tänapäevasemaks muuta. Pea aasta aega oleme uut kujundust välja töötanud ning peagi lähevad need töösse,” lubab tegevjuht.

Tootepakendeid valmista-

Fotod: aRVo meeks / ValGamaalane

takse tehasele Leedus. Pilkupüüdev on ka Sangaste Linnase toodete kinkekohver, mis pälvinud tunnustuse isegi Ameerikas. „Kinkekohvritega käime laatadel ning kasutame neid näiteks koostööpartneritele kinkimiseks. Meie toodetega kohver tõesti köidab pilku ja jääb meelde. Kuna aga kohvri enda hind on seal sees olevatest toodetest kallimgi, ei ole me neid kaup-

lustele müügiks valmistanud,” tõdeb Pokk.

1991. aastal asutatud Sangaste Linnase aktsionärid olid esialgu paarsada kolhoosi- ja sovhoositöötajat. Tänapäeval on firma omanikud Pille Pokk ja Tapani Koski ning kümmekond väikeaktsionäri. Tartu Ülikoolis kõrghariduse saanud, Soomes õppinud ja töötanud Pille Pokk asus Sangaste Linnase juhi kohale 1995. aasta alguses.

a ei taha öelda, et kui sind ei ole maamessil, siis sind polegi olemas, kuid tänavu juba 24. korda Tartu äärelinnas toimuv maamess on paljudele maaeluga seotud ettevõtetele aasta tähtsündmuseks küll.

Sel aastal 21.–23. aprillini korraldataval maamessil on esindatud 450 suuremat ja väiksemat ettevõtet kümnest riigist. Kogu üritus võtab enda alla viis hektarit, nii et lisaks vaimule tuleb ka füüsis valmis seada.

Minu enda mälestused eelmise aasta maamessist on veel üsna kirkalt meeles.

Tunnistan ausalt, et kui olin muudele väljanäitustele tiiru peale teinud ja suundusin tehnikasektsiooni, oli minu jaks otsakorral ning kõikvõimalikud masinad jäidki pooleldi vaatamata. Ka ei jõudnud ma saada täit pilti maamessil toimunud jõukatsumistest. Siit ka tõdemus: et maamessist täielik ülevaade saada, tuleks varuda vähemalt kaks päeva. Kus ja millal keegi midagi pakub, sellest saab pildi ette meie tänase Maa Elu keskel olevast maamessi plaanist.

Kogu seda kirevust varjutab paraku Eesti põllumajanduse kehv seis, mis on sundinud maaelu edendajaid allkirjade kogumise kampaania algatama. Tänases Maa Elus avaldatud põllumeeste keskliidu, talupidajate keskliidu ja põllumajandus-kaubanduskoja ühispöördumine valitsuse poole on järjekordne appihüüd. Kahju, aga vähemalt mulle tundub, et mullu septembris Toompeal toimunud põllumeeste meeleavaldus ei suutnud võimulolijate suhtumist põllumeeste muredesse kuigivõrd muuta. Kahtlen, kas seda praegunegi allkirjade kogumise kampaania suudab. Kuid eks lootus sureb viimasena.

Selge on, et Eesti võimukandjate suhtumine meie Maarjamaal toimuvasse ei ole adekvaatne. Ja asi pole üksnes võimukoalitsioonis. Ka opositsioon pole suutnud selget alternatiivi pakkuda. Ehk siis vahet pole, kes parajasti tüüri juures on. Selgeid sihte meie maaelu edendamiseks pole siiani suutnud ükski erakond välja käia.

Erilist entusiasmi ei tekita ka meie maaelu arengukavad, mille üld- ja tühisõnalisus paneb vaid õlgu kehitama. Aastaiks 2014–2020 koostatud maaelu arengukavas paneb juba esimene prioriteet kõrvad huugama. Eks otsustage ise: teadmussiirde ja innovatsiooni parandamine põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades. Jääb üle vaid küsida: mida siis ikkagi teha tahetakse?

Peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@ajaleht.ee Toimetaja Kristiina Kruuse kristiina@incase.ee Makett Jaanus Koov, küljendus Raul Kask Keel ja korrektuur Reeli Ziius Reklaamitoimetaja Marvi Pristavka-Taal marvi@postimees.ee, telefon 739 0390 Müügijuht Jane Barbo, jane.barbo@ajaleht.ee Väljaandja Postimees Grupp AS Maakri 23a, 10145 Tallinn, maaelu@ajaleht.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad).

Tellimine, telefon 666 2525 Koos Postimehega levi@postimees.ee Koos maakonnalehtedega tellimine@ajaleht.ee Autoriõigused: Postimees Grupp AS, 2016

4 || autolammutus || maa elu

14. aprill 2016

Autolammutuste liit võitleb taaskasutuse eest ja rumaluse vastu TooMas ŠalDa

maaelu@ajaleht.ee

ui teie neljarattaline sõber on oma elu ära elanud või on sel vaja mõni osa ära vahetada, siis on kasulik teada, et meil on Eesti Auto l a m mu tuste Liit ja nende koduleheküljel on lahtrid, kuhu vähese vaevaga andmete sisestamise järel saate peagi teada, millist hinda teile kasutuskõlbmatuks muutunud auto eest pakutakse või kas mõni lammutus ja mis raha eest müüb just teile vajaliku varuosa.

Autolammutuste liidus on praegu 39 liiget, neist mõni igas Eesti maakonnas, välja arvatud Hiiumaa, aga sealgi on koht, kus küll ei lammutata, aga vana auto saab ära müüa. „Põlvamaal polnud pikka aega ühtki ametlikku lammutust, kuid nüüd alustas Mammastes uus lammutus ja as-

tus ka meie liikmeks,” ütleb Eesti Autolammutuste Liidu tegevjuht Viktor Hütt. On ka lammutusi, mis liitu ei kuulu, neist igaühel selleks oma põhjus. „Paar liiget on välja visatud, sest nad ei teenindanud kliente soliidselt, ausalt ja korrektselt. Aga üldiselt me ei reguleeri konkreetse autolammutuse käitumist, kuigi kliendid võtavad probleemide tekkimisel ka meiega otse ühendust. Kuulan siis pettunud kliendi ära ja palun vabandust, aga meie kui liit ei saa võtta kohtumõistja positsiooni, me ei hakka uuri-

ma, meie ressurss ei luba seda.

Selleks on tarbijakaitseamet.

Iga äriühing vastutab oma tegevuse eest ise. Arutame neid probleeme oma üldkoosolekutel ning juhime tähelepanu, et ühe liikme negatiivne käitumine rikub kõigi liitu kuulujate mainet, aga tavaliselt me mingeid sanktsioone ei rakenda. Tõsiseltvõetavatest lammutustest ei ole meie liikmed viis-kuus,” selgitab Hütt.

LIIT ANNAB KINDLUSTUSTUNDE Liitu kuulumine annab Hüti sõnul kliendile pigem kindlustunde, et tegu pole juhusliku lammutajaga, vaid pädeva tegijaga, kes vastutab oma tegude eest. „Autolammutuste äriidee on lammutada autosid, anda ära jäätmed, võtta maha kasulikke varuosi ja ära müüa. Varuosapäring on nii meie liikmete kui ka klientide jaoks oluline asi. Meie kodulehel saab meie kõigile liikmetele korraga saata varuosapäringu või küsida romu müügi kohta. Mõlemat võimalust kasutatakse aktiivselt. Päringuid tuleb päevas 300–400, esmaspäeviti isegi kuni tuhat. Kui vastust ei saa, järelikult pole seda osa saada, meie peale ei tasu sel juhul pahandada, kuigi aeg-ajalt helistatakse ja ei olda rahul. Kui aga on suhteliselt levinud osa ning küsija saab palju pakkumisi, siis saab ta valida kas hinna või millegi muu järgi endale sobivaima pakkuja.”

Lammutustes töötavad oma ala tõelised pühendunud profid, keda juristiharidusega Hütt vaatab

sügava lugupidamisega ja kohati lausa imetleb. „Mehel on angaaritäis riiuleid ja varuosi, küsid ta käest mingit asja, ta läheb joonelt kindlasse kohta, ronib redeliga kolme meetri kõrgusele ja võtab kuskilt ilma õieti sinnapoole vaatamatagi sulle vajaliku jupi. Selliste ladude ja meestega tekitab raskusi asjaolu, et inimene ja tema „kõvaketas” on asendamatud – peremees jääb haigeks, töö seisab. On üsna tavapärane, et osa liikmeid ei saa isegi liidu koosolekutel osaleda, sest on üksinda tööl. Samas on neidki, kes rakendavad moodsaid IT-lahendusi, mis tekitab kulusid, kuid töö muutub hulga lihtsamaks. Autolammutuste jaoks on isegi päris oma laoprogrammid välja töötatud.”

AUTO EI OLE VANAMETALL Eesti Autolammutuste Liidu juhtmõte on „Auto ei ole vanametall. Müü oma romusõiduk autolammutustele taaskasutamiseks”. Siin oleme näiteks põhjanaabritest maha jäänud. „Kui võrrelda Soomet ja Eestit, siis Soomes tuleb inimesel, kelle auto enam sõitmiseks ei kõlba, esimesena pähe autolammutus, meil aga vanametalli kokkuost. Autolammutus oleks enamasti kasulikum ja loodussõbralikum valik. Võtke pakkumi-

Kõige rumalam on metalli kokkuostu viia suhteliselt uusi avariilisi masinaid, millel on veel hulk kasutuskõlblikke osi küljes.

EESTI AUTOLAMMUTUSTE LIIDU JUHTMÕTE ON „AUTO EI OLE VANAMETALL. MÜÜ OMA ROMUSÕIDUK AUTOLAMMUTUSTELE TAASKASUTAMISEKS”.

Eesti Autolammutuste Liidu tegevjuhi Viktor Hüti sõnul annab liitu kuulumine kliendile kindlustunde, et tegu pole juhusliku lammutajaga, vaid pädeva tegijaga.

Foto: toomas Šalda

sed metalli kokkuostust ja autolammutustest ning veenduge ise. Kõige rumalam on metalli kokkuostu viia suhteliselt uusi avariilisi masinaid, millel on veel hulk kasutuskõlblikke osi küljes. Samas on ka autosid, mille osade järgi puudub igasugune nõudlus, lammutuste omanikud teavad seda asja kõige paremini. Metalli kokkuostu peaks ikkagi jõudma ainult auto need osad, millega enam mitte kellelgi mitte midagi teha ei ole. Taaskasutus on tähtis printsiip.”

Viktor Hütt ei tee saladust, et metalli kokkuostjad on autolammutuste kõige suuremad konkurendid ja kasutavad ka ebaausaid võtteid. „Seal võetakse vastu ka juba pooleldi lammutatud masinaid, mida ei tohi vastu võtta, sellega toidetakse illegaalseid lammutajaid, kes viskavad ülejäägid metsa alla ja kõik, mis kokkuost vastu võtab, müüakse sinna. See on ebaaus konkurents.

Kokkuost tohib vastu võtta ainult komplekteeritud autosid. Varem ei tohtinud metalli kokkuostjad üldse romusid vastu võtta, sest see on ohtlik jääde, mida tohib vastu võtta ainult ohtlike jäätmete käitlemislitsentsiga juriidiline isik, mida metalli kokkuostjad ei olnud. Hakkasime neid pitsitama, aga nüüd on nad need dokumendid endale vormistanud, nii et nad on samaaegselt justkui ka autolammutused,” selgitab Hütt. „Probleem on selles, et tegelikult nad ei lammuta. Purustajatesse saadetakse needki autod, millel on küljes kümneid detaile, mida võiks uuesti turule saata. Nende äriplaani ei mahu selline nikerdamine. Metallikokkuostjad võtavad Eestis vastu mitu korda rohkem romusõidukeid kui kõik meie autolammutused kokku. Nii tulebki välja, et vanametalli kokkuostja, kes ise ei lammuta, raiskab korduskasutuse detailid ära. Meie oleme neist nõrgemad ja vaesemad ning, mis seal salata, meie reklaamitegevus on nendega võrreldes lahjem. Nii võetaksegi meie nina alt töö ära, kuigi jäätmeseadus ütleb, et

maa elu || autolammutus || 5

14. aprill 2016

MIS ON EESTI AUTOLAMMUTUSTE LIIT?

Autolammutuste liidus on praegu 39 liiget.

M varuosade taaskasutust tuleb eelistada metallipurustajasse saatmisele. Miks neile need tegelikult fiktiivsed load antakse, mina ei tea. Keegi ei kontrolli ka. Kuna nad on saanud autode lammutamise loa, olen neid meie organisatsiooni kutsunud, nad naeravad selle peale ja ütlevad otse, et ei kavatsegi lammutama hakata, nemad on metalli

kokkuostjad. Ja neid on palju.

Olen ametnikele neid muresid kümneid kordi kurtnud, neid ei huvita. Keskkonnaministeeriumi ametnik kehitab õlgu ja klõpsutab võimsa metallikokkuostja logoga pastakat …

EESTI ON LIIGA TRUU EUROOPALE Nagu autolammutustel muresid vähe oleks, püütakse Hü-

ti kinnitusel Eestis sageli seadustada mingeid ELi direktiive, mida kuskil mujal ei rakendata. „Uute liikmete värbamisel saan öelda, et ilma meie organisatsioonita oleks käiku lastud nõue, mille kohaselt peaksid autolammutuste suured platsid kogu ulatuses olema betoneeritud või asfalteeritud. Kui see oleks läbi läinud, oleks meie liikmeskond

vähemalt neljandiku võrra kahanenud. No ei ole vaja kogu platsi betooniga katta! Piisab, kui seda tehakse kohas, kus autod seisavad enne jääkvedelike väljutamist. Seejärel võib romu ju endast keskkonnale ohtu kujutamata ka mulla peal seista. Oleme päris paljude ebareaalsete eelnõudega võidelnud. Sageli paraku tulutult.”

TÜ ELV – Autolammutuste Liidu eesmärgid on liidu liikmete tegevuse koordineerimine ja informatsiooni vahetus, romusõidukite keskkonnasäästliku käitlemise propageerimine ja keskkonnaressursi säilitamine varuosade korduvkasutusse suunamise kaudu ja tootjavastutusprintsiibi ellurakendamisele kaasaaitamine. Organisatsiooni põhiülesanded on liidu liikmete esindamine (omavalitsused, riik,

Euroopa) ja osalemine liidu liikmeid puudutavate õigusaktide väljatöötamisel. Liidu tegevjuht Viktor Hütt ütleb, et tegu on klassikalise äriühingute katusorganisatsiooniga. „Näiteks tehakse seadustes pidevalt muudatusi, mis puudutavad otseselt ka autolammutusi: eelkõige jäätmeseadus, mis on väga mahukas ja tänu ELi ametnikele pidevas muutumises. Ühte autolammutust ei võeta seaduste väljatöötamisel jutule, katusorganisatsioon on mõjukam.”

Romusõidukeid on Eestis suuremate ja rikkamate riikidega võrreldes ikkagi üsna vähe ja seetõttu ongi turu ebaõiglane jaotus autolammutuste liidu liikmetele eriti valus. „Sõidame aprilli keskel Hollandi autolammutusi vaatama. See on hoopis teine maailm: seal tuleb lammutustesse ka selliseid autosid, mida pärast väikest putitamist saab vabalt edasi

müüa, autode hulk ja käive on meiega võrreldes tohutu. Ühes lammutuses võetakse sageli vastu sadu masinaid päevas.

Aga tegu on ka võimsa transiitmaaga. Elukeskkonna mõttes on muidugi hea, et meie autolammutustel nii palju tööd ei ole. Ja hakkama tuleb saada selles keskkonnas, kus sa oma äri oled käima pannud,” võtab Hütt jutu kokku.

Bayer - alati põllumehega Parima kvaliteediga suurimad saagid valmivad põllul just Bayeri taimekaitsevahendite abiga

Nõustame, toetame, julgustame.

Oleme vaid telefonikõne kaugusel.

Janne 5850 5566, Madis 552 1083, Virge 516 6215

6 || kalaPÜÜk || maa elu

14. aprill 2016

RÖÖVPÜÜK KONTROLLI ALLA. Et röövpüüdjatele päitsed pähe panna, on Eesti Kalastajate Selts asunud värbama kalavalvureid, kes nn röövikutest keskkonnainspektsiooni teavitaksid.

Harrastuspüüdjatest kalavalvurid kaitsevad kutseliste kalurite leiba eili arUla

maaelu@ajaleht.ee

S

ügisel, kui Eesti vetes on keelatud püüda forelli, ning praegu, haugipüügi keeluajal on keskkonnainspektsioon hädas röövpüüdjate tabamisega.

Et röövpüügi tõttu need kaks väärtuslikku kalaliiki meie vetes haruldaseks ei muutuks, on keskkonnainspektsioonile appi tõtanud Eesti Kalastajate Selts, kes värbab kalavalvureid.

Kalastajate Seltsi kalakaitse osakonna juhi Jüri Nurga selgitusel on kalavalvur inimene, kes vähegi hoolib kalast. Ta selgitab, et igaühe kohus on röövpüügist teatada keskkonnainspektsiooni lühinumbrile 1313.

INSPEKTOREID NAPIB Röövpüüdjaid on paraku alati rohkem kui keskkonnainspektoreid. Et proportsioonid paremini paigas oleksid, teevad Eesti Kalastajate Seltsi värvatud kalavalvurid koostööd keskkonnainspektsiooniga. „Meie selts on enda ümber koondanud harrastuskalamehed ja teised, kes tahavad röövpüüdjate tabamiseks natuke enam ära teha. Töötame vabatahtlikult, kuid koordineeritult ja väga hästi organiseeritult, koostöös keskkonnainspektsiooniga. Kui keegi soovib meiega liituda, siis abijõud on alati teretulnud, sest Eestis on palju vett ja röövpüüdjate mentaliteeti niisama ei murra,” toonitab kalastajate seltsi kalakaitseosakonna juht Jüri Nurk.

Organiseeritud ja koordineeritud koostöö tähendab, et kalavalvurid korraldavad röövpüüdjate tabamiseks sageli varitsusi, millest on omakorda teavitatud keskkonnainspektsiooni. „Meil on raja- ja termokaamerad ning metsas liikumise kogemus, nii et ilma termokaamerata meid ei näe. Me ei luura, vaid ootame, kas „röövik” tuleb oma asjadele järele või mitte. Korduvalt oleme saanud keskkonnainspektsioonilt signaali, et kuskil on püügivahend sees ning läheme sinna valvesse. Vahel ootame terve ööpäeva, aga lõpuks „röövikud” tulevad ja siis tervitame neid juba koos inspektoriga.”

Kalakaitse osakonna juhi sõnutsi ei ole tipphooajal piisavalt inspektoreid. „Selleks olemegi meie abis. Äkki ka kõrgemad ametimehed taipavad, mis meil tegelikult looduses toimub.

Lääne-Virumaal on Eesti ühed võimsamad lõhejõed, need saavad „elektrikutelt” ja röövpüüdjatelt aasta ringi „peksa”. Seal on kala väga ohus. Jõgesid on palju, kala ning ulukid vajavad kaitset, aga inspektoreid on vähe. Röövpüüdjatele on avatud sadu kilomeetreid jõgesid, kuid inspektoreid on vaid mõni. Lääne- ja IdaVirumaal valvatakse isegi inspektorite autosid. Kui nood en-

Igaühe kohus on röövpüügist teatada keskkonnainspektsiooni lühinumbrile 1313.

nast autosse sätivad, on „röövikutel” teada, et peab end hakkama kokku pakkima,” teab Jüri Nurk röövpüüdjate organiseeritust.

Inspektorite nappus on probleem kogu Eestis. Haugi ja punase kala keeluajal saavad inspektorid Jüri Nurga sõnul ööpäevas magada vahest paar tundi. „Olen ise koos ühe inspektoriga öid metsas istunud ja valvanud, tulemust on ka olnud, aga mina saan vahest magada kuni kuus tundi, kuid inspektor läheb pärast öist passimist hommikul tööle ja hakkab pa-

bereid täitma. Mõtlemise koht igal juhul, kuidas saaks tipphooajaks riigilt valvureid juurde nii, et nad madalhooajal ei peaks jõude istuma. Praegu pakume leevendust oma vabatahtlike abil, kuid ikka jääb katmata lõike ning vabatahtlikke oleks juurde tarvis.”

OLEMATUD TRAHVID Samas sõnab Jüri Nurk, et kalavalvuri töö pole alati ohutu ning liigne agarus võib osutuda ogaruseks. „Kui rääkida kalavalvurist, kes pole keskkonna-

Foto: ants liiGus

inspektsiooniga sündmuskohas ega kalastajate seltsi liige, siis on kohti, millest soovitan pigem eemale hoida ja röövpüüdjaid märgates helistada kindlasti 1313. Võib paista, et jõeveerel on üksik vennike ja vahest kannatab talle juurde minna ning teda korrale kutsuda, aga tihtipeale tegutsevad röövpüüdjad kambakesi ja neil on veel paar meest metsas valvamas. Siis võib minna väga ohtlikuks,” hoiatab Jüri Nurk. „Meie tegutseme tavali-

selt suurema seltskonnaga ning meilgi on omad valvurid, kes vajadusel appi tõttavad. Senimaani ja edaspidi püüame alati kõik rahulikult lahendada ja olla suurte jõududega korraga kohal. Üksiküritused pole kuidagipidi teretulnud.”

Seni on kalavalvuritega liitunud peamiselt harrastajad, kuid Kalastajate seltsi liikmed soovivad, et ka kutselised kalurid ettevõtmisse rohkem panustaksid. „Eestis on palju vett ja röövpüüdjate mentaliteeti niisama ei murra. Kala peab kaitsma, sest kui jõest püütakse kalad ära, on mereski vähem kala,” teab Jüri Nurk ja lisab, et vabatahtlikele on oodatud abiks kutselised kalurid, kes võiksid samuti ööpäev läbi jõeveerel veeta ja punast kala kaitsta. Praegu kaitsevad vabatahtlikud sisuliselt kutseliste kalurite leiba. „Kutselistel on võrgus rohkem kala, kui kala rahus ära kudeda saab. Täpselt sama lugu on haugiga. Kutselised pole veel kahjuks koostööks val-

KALA PEAB KAITSMA, SEST KUI JÕEST PÜÜTAKSE KALAD ÄRA, ON MERESKI VÄHEM KALA.

Kalaliik

Meri

Peipsi, Lämmijärv ja Pihkva järv

Võrtsjärv

Teised veekogud

Haug

1. märtsist 30. aprillini

15. aprillist 15. maini

Jäävabas vees 15. märtsist 30. aprillini

Jäävabas vees 15. märtsist 10. maini, v.a Võrtsjärves

Koha

15. maist 15. juulini

5. maist 10. juunini

15. maist 15. juunini

Jäävabas vees 15. aprillist 15. juunini

Vimb

Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala, Pirita, Vääna, Keila, Vasalemma, Vihterpalu, Kasari (koos lisajõgedega), Paadremaa, Audru, Pärnu, Sauga ja Reiu jões 10. maist 20. juunini

Latikas

5. maist 10. juunini, v.a püük lihtkäsiõngega

1. maist 20. juunini, v.a Võrtsjärves, ning püük lihtkäsiõnge, käsiõnge ja põhjaõngega

Rääbis

1. augustist 20. juunini

Jäävabas vees 1. maist 1. juulini ja 10. novembrist 30. detsembrini

Linask

20. juunist 20. juulini, v.a püük lihtkäsiõngega

Luts

10. jaanuarist 10. veebruarini

Lest

Siig

Soome lahel (ruut 32) 15. veebruarist 31. maini. Teistel merealadel 15. veebruarist 15. maini

25. oktoobrist 1. detsembrini Ruhnu saare ümbruses 20 m samasügavusjoonest madalamal

Pärnu jões merisiiga 15. oktoobrist 15. novembrini ja teistes siseveekogudes Peipsi siiga 20. oktoobrist 20. novembrini

Jõgedes 1. märtsist 30. juunini

Jõesilm Lõhe ja meriforell

1. novembrist 30. novembrini

20. juunist 20. juulini, v.a püük lihtkäsiõnge, käsiõnge ja põhjaõngega. Endla järves ja Sinijärves on linaskipüük keelatud 1. aprillist 20. juulini kõikide püügivahenditega

Baasjoonest kaugemal kui 4 meremiili Soome lahes 15. juunist 30. septembrini ja teistes piirkondades 1. juunist 15. septembrini

Jõeforell Kalapüügikeelu ajad märtsi seisuga.

1. septembrist 30. novembrini, v.a Narva, Selja, Jägala, Pirita, Vääna, Purtse ja Valgejões kalastuskaardi alusel.

Kalastuskaarte ei väljastata 15. oktoobrist 15. novembrini (täielik püügikeeld), v.a Narva ja Jägala jões.

15. septembrist 31. jaanuarini allikas: keskkonnainspektsiooni inFoleHt, Fotod: Wikipedia

mis ja pigem viibutavad sõrme, et harrastajad püüavad merest ritvadega nende leiva ära. Seda paraku ei suuda mitte ükski harrastusliku vahendiga püüdev kalamees. Kutsun kutselisi kalureid üles koostööle. Kaasame teid ja siis mõistate probleemi ka ise ning edaspidi saate oma ringis inimesi korrale kutsuda,” teeb Nurk elukutselistele kaluritele ettepaneku.

Mis puutub röövpüügi eest määratavatesse trahvidesse, siis Jüri Nurga arust on tegemist naeruväärsete summadega. „Meie kõige kallim vara on loodus ja selle rikkumise eest tehakse trahv, mida jaksab iga pensionär maksta, hoolimata meie väikestest pensionidest. Lähed püüad homme uuesti ja ongi trahv tasa.

Röövpüügi ja röövjahi trahve peaks kümme korda tõstma, ehk siis hakatakse mõtlema.

Praegu arvestavad kavalad ja tuntud elukutselistest kaluritest „röövikud”, kui palju kala tohib võtta, et vahele jäädes ei saaks kriminaalkaristust, sest siis on nende püügiload läinud.

Kui kriminaalkaristust ei saa, võtavad nad röövpüütud kala eest trahviraha tagataskust välja ja maksavad kergel käel ära. Kõiki muid trahve tõstetakse, aga looduse eest ei seisa keegi,” on kalakaitse osakonna juhi meel mõru.

RÖÖVPÜÜGI TUNNED ÄRA JÄRGNEVATEST TUNNUSTEST • Ahinguga püük on keelatud. Kui märkad kedagi ahinguga toimetamas (hargiga kala löömas), on tegemist röövpüügiga. Helista 1313.

• Hargiga püüdjaid leiab enamasti madalates jõe osades, reeglina kärestike all, järvede madalates osades ning üleujutatud luhtadel. Kui märkad, helista 1313.

• Märka jõe või järve madalates osades ääres 2–3 meetri pikkusi, ühest otsast laasitud vaiu (paraja luuavarre jämedusi), need on röövpüüdjate ahingute varred. Röövpüüdja tuleb sinna varem või hiljem kalu tapma.

• Kui märkad vart koos ahingu metallosaga (meenutab harki/kahvlit), helista 1313.

• Kui märkad ahingu metallosa metsas (reeglina lehtede alla peidetuna), helista 1313.

• Kus iganes märkad lipuga tähistatud püügile asetatud võrkpüünist (kalavõrku või kaarte või rõngaste abil moodustatud võrgust toru või kasti), helista 1313.

• Kui leiad müügilt või keegi pakub sulle praegu värsket, Eestist püütud haugi või lesta, helista 1313.

• Kui tunned ära, mis on tragimine (reeglina suure kolmeharulise konksu ja tinaraskuse abil kala haakimine kehast), helista 1313. Eriti aktuaalne on see parasjagu Lõuna-Eestis ja Emajõe ääres, kus tapetakse massiliselt kuderändel latikaid.

NB! Ära ise ühtegi röövpüügi vahendit välja tõmba, kaasa haara ega lõhkuma asu: sinu käes olev röövpüügi vahend võrdub röövpüügiga ning väga raske on tõestada vastupidist. Las kõik jääb oma kohale ning inspektorite likvideerida. Kõige parem, mida praegu teha saad: salvesta oma telefoni number 1313 – keskkonnainspektsioon.

ALLIKAS: Eesti Kalastajate Selts

maa elu || PÕllumajandus || 7

14. aprill 2016

Võrreldes 2014. aasta suvega, mil kehtestati Venemaa impordikeeld kõikidele Euroopa Liidu toiduainetele, on lehmade arv Eestis vähenenud Foto: miHkel maRipuu / postimees 9000 võrra.

Põllumehed koguvad allkirju

E

esti põllumajanduskaubanduskoda, põllumeeste keskliit ja talupidajate keskliit on käivitanud allkirjade kogumise kampaania, et veel kord koputada valitsuse südametunnistusele Eesti piima- ja sealihatootmise allakäigu peatamiseks. „Kutsume kuni 25. aprillini kodulehel petitsioon.ee või kirjalikult põllumeeste toetuseks allkirja andma kõiki Eesti

toidutarbijaid, kes hoolivad kodumaisest toidust ja Eesti maapiirkondade heast käekäigust!

Kutsume ka kõiki põllumehi ja toidutootjaid üles aitama kaasa allkirjade kogumisele, seda võib teha nii elektrooniliselt või ka sellel vormil: Peatame kodumaise toidutootmise hääbumise,” kirjutatakse üleskutses.

Mitmete poliitiliste otsuste – Venemaa kaubandussanktsioonide, Eesti valitsuse kohalikke tootjaid diskrimineeriva

põllumajanduspoliitika, ELi piimakvootide kadumise ja sealihatootjatele kehtestatud kauplemispiirangute – mõjul on Eesti sealiha- ja piimatootmine sattunud sügavasse kriisi. Olukorra leevendamiseks on vajalik Eesti valitsuse kiire sekkumine, sest Euroopa Liidu abimeetmed on ammendunud.

Eesti on üks vähestest Euroopa Liidu liikmesriikidest, kus piimatootmine möödunud aastal märkimisväärselt vähe-

nes. Piimalehmi oli statistikaameti andmetel 2015. aasta lõpu seisuga Eestis 90 500, mida on aasta varasemast 5100 lehma ehk 5,3% vähem. Võrreldes 2014. aasta suvega, mil kehtestati Venemaa impordikeeld kõikidele Euroopa Liidu toiduainetele, on lehmade arv aga vähenenud koguni 9000 looma võrra.

Kodusigade arv Eestis on 2015. aasta lõpu seisuga peamiselt Aafrika seakatku ja kehtes-

tatud kauplemispiirangute mõjul aastaga vähenenud 50 800 sea võrra ehk 14,2 protsenti, jõudes 307 100 loomani. Samal ajal on põhikarja emiste arv vähenenud koguni 22,6 protsenti, jõudes 33 600 loomalt 26 000 loomani, mis ühtlasi tähendab ka tänavu sigade koguarvu jätkuvat vähenemist. Võrreldes 2012. aastaga, mil suleti Venemaa piir Eesti elussigade ekspordiks, on sigade arv vähenenud koguni 18% ja emiste arv 24 protsenti. „Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Phil Hogan rõhutas 1. aprilli toimunud visiidil Eestisse, et Euroopa Liidul pole enam võimalik Eesti tootjatele erakorralist abi anda, mistõttu on meie toidutootmise tuleviku seisukohalt kriitilise tähtsusega oma valitsuse toetus,” tõdetakse üleskutses. „Sarnaselt Eesti põlevkivisektori või rahvusliku lennufirmaga on kodumaise põllumajandus- ja toidutootmise säilitamisel laiem majanduslik mõju nii maapiirkondadele, Eesti ekspordivõimele kui ka põllumajanduse sidussektoritele maal ja linnas. Võimatu on aktsepteerida olukorda, kus põlevkivitööstuse toetuseks on valitsus valmis panustama üle 40 miljoni euro, vähemalt sama palju on investeeritud ka uude rahvuslikku lennufirmasse, kuid hoolimata korduvatest pöördumistest põllumajandussektorisse mitu korda väiksemat summat leida ei suudeta.” Üleskutses on esitatud ka konkreetsed nõuded Eesti valitsusele: • kodumaiste toidutootjate ignoreerimise lõpetamist ja

•

•

•

vastutustundlikke siseriiklikke meetmeid, mis takistaksid Eesti piimalehmade ja sigade arvu edasist vähenemist; loomade arvu vähenemine tähendab Eesti sealiha kättesaadavuse halvenemist, piimatoodete ekspordipotentsiaali vähenemist ja tuhandete töökohtade kadumist eelkõige maapiirkondades; üleminekutoetuste maksmist veel tänavu Euroopa Liidu poolt lubatud maksimaalses mahus, et tagada Eesti põllumajandustootjate võrdne kohtlemine teiste riikide toojatega ja leevendada turukriisi mõjusid; üleminekutoetuste kavandamist järgmise aasta riigieelarvesse ja riigieelarve strateegiasse aastateks 2017–2020, et säilitada Eesti tootjate rahvusvaheline kon k u rentsivõi me ja leevendada prognoosimatu kestusega piimaturu kriisi negatiivseid mõjusid; piimatootjatele ja seakasvatajatele erakorralise riigiabi andmist vastavalt Euroopa Komisjoni märtsis tehtud ettepanekule ja piirmääradele (15 000 eurot ettevõtte kohta aastas), et tagada Eesti tootjatele võrdsed konkurentsitingimused ja võimaldada tootjatele kiire ligipääs tootmise jätkamiseks vajalikele käibevahenditele.

Pöördumisele kirjutasid alla Vahur Tõnissoo põllumeeste keskliidust, Leho Verk talupidajate keskliidust ja Roomet Sõrmus põllumajanduskaubanduskojast. (ME)

REKLAAM

Uudis Flint Kaubandus OÜ-lt: võimsad ja ökonoomsed kombainid RSM 161 ja ACROS 595 Plus Flint Kaubandus OÜ annab teada, et Vene põllumajandustehnika suurtootja Rostselmash uued ja kõrge tootlikkuse ning kvaliteediga kombainid RSM 161 ja ACROS 595 Plus on jõudnud Eesti turule. Kui eesmärk on analoogsete masinatega võrreldes oluliselt soodsamalt saada võimalikult palju tulemust, tasub uute mudelitega põhjalikumat tutvust teha. Hea võimalus selleks on 21.–23.04 toimuv Maamess, kus Flint Kaubandus pakub oma kaupa eriti soodsate hindadega.

Viljandimaal Kõo külas kauplust ja hoolduskeskust omav professionaalne masinate ja varuosade pakkuja Flint Kaubandus pakub laias valikus tehnikat ja varuosasid. Esindatavaid kaubamärke on palju, nende seas tänaseks maailmas üha enam taas tunnustamist leidev Venemaa põllumajandustehnika tootja Rostselmash. Kiidusõnu pälvivad nad nii masinate suure jõudluse kui madalate ekspluatatsioonikulude eest. Aprilli alguses Moskvas Rostselmashi tehast külastanud Flint Kaubanduse juhatuse liige Jaan Sihv selgitab, et kuigi 1990ndatel oli tehas üliraskes seisus, välisfirmad tundsid küll selle ostu vastu huvi, aga huviks see jäigi, siis Vene riigi toel suudeti madalseisust edukalt välja rabeleda, tõestada end alustuseks Venemaa farmeritele ja nüüd ollakse oma hinna ja kvaliteedi suhet trumbina lauda lüües konkurendina kandadele astumas paljudele maailmas tuntud põllumajandustehnikat tootvatele kaubamärkidele. Sihv usub, et vene toodete suhtes hakkavad eelarvamused murduma:“Kui jutt eelarvamuste peale läheb, ütlen alati, et maksab see, kui palju kombain omanikule tulu teenib. Kui rehkendada, kui palju suudab tehnika ekspluatatsiooniperioodil tööd teha, millised on kulud ja tulud, siis leian, et Rostselmashi toodang on väga mõistlik valik. Nende masinaid, s.h kombaine oleme Eestisse toonud juba pikka aega ja tagasiside on olnud positiivne.“ Erilist heameelt tunneb ta selle üle, et nüüd saavad Eesti põllumehed endale hankida ka Rostselmashi kõige uuemaid ja EL nõuetele vastavaid tüübikinnitustega kombaine RSM 161 ja Acros 595 Plus. Kummagi tootlikkus ei jää alla lääne päritolu analoogidele, kusjuures ekspluatatsiooni- ja hoolduskulud on märkimisväärselt väiksemad. Sealjuures tasub mainida, et kombainide kõik olulised sõlmed on tegelikult toodetud tipptootjate tehastes: teiste seas tarnivad Rostselmashile mootoreid inglaste Cummins, sildasid ja käigukaste Claas, hüdraulikat Danfoss, kiilrihmasid Optibelt, reduktoreid Walterzeit, tulesid Hella ja Cobo, lõikesüsteeme Schumacher, konditsioneerid tulevad Jaapanist, torud-voolikud Itaaliast jne. Teiste tootjatega

võrreldes väike kütusekulu on Sihvi uskumuse kohaselt seotud Rostselmashi kombainidel kasutatavate trumlite suure läbimõõdu ja raskusega: “See on üks suurema läbimõõduga trumleid, mida maailmas toodetakse – 800 millimeetrit ning lisaks on see ka ülimalt raske, juba inertsi toimel teeb see hulga tööd ära. Hooaja peale hoiab nii kütuselt kokku sadu eurosid.“ RSM 161 Kahest uuest kombainimudelist võimsam on RSM 161, mille tootlikkus on kuni 45 tonni tunnis, olenevalt koristatavast kultuurist, ja millel on patenteeritud koguni 22 erinevat uuendust.

Jaan Sihv soovitab seda mudelit põlluharijatele, kelle saagikus hakkab minema üle 40 tonni hektari kohta:“RSM 161 on kahetrumlilise viljapeksusüsteemiga (Tetra Processor) ning mis väga oluline – mõlemat peksukorvi saab reguleerida üheaegselt, see tõstab tootlikkust ja purustab vähem terasid. Üldine viljapeksupind on trumlitel 3,3 m² ja separeeritav pind 6,1 m², kokku seega 9,4 m², mis garanteerib intensiivse separatsiooni ja minimaalse terade kahjustamise. Võimsa ja ökonoomse 360 hj Cumminsi mootoriga kombaini transportkiirus on kuni 35 km/h, sellel on kahe kiirusega põhupurusti, mille töölaius on kuni 10 meetrit ja purusti laotuslaiust saab juhtida kabiinist. Oma klassi üks mahukamaid kabiine Luxury Cab on igati kaasaegne: õhkpadjal juhiiste, panoraamaknad, palju ruumi ja panipaiku, suure jõudlusega kliimasüsteem, 10tolline puutetundlik ekraan, millel on täiesti uus kasutajaliides, kus enamik funktsioone on koondatud ühele, maksimaalselt kahele menüütasandile jne. Aganalaoturid ja elektriline sõelte reguleerimine on RSM 161-l peal juba standardversioonil. Lisaks tasemel standardvarustusele saab RSM 161-le juurde tellida kõikvõimalikke lisasid: automaatjuhtimissüsteem (GPS), nelikvedu, kaardistamine, andur järelpeksu koormusele, tagurduskaamerad jne.“ ACROS 595 Plus Teine Flint Kaubanduse kaudu värskelt Eesti turule jõudnud kombain ACROS 595 Plus on end Venemaal ja väljaspool EL-i tegelikult jõudnud tõestada juba kolm aastat, kuid nüüd on see lõpuks ka siin saadaval. Kaasaegne ja tugev kombainimudel on peale Eesti hooga sisenemas ka Läti, Leedu, Saksa, Bulgaaria, Serbia jt riikide turgudele. „Tahtjaid oli varemgi, aga venelased ei teinud tüübikinnitust ära,“ kommenteerib Sihv. Sellelgi kombainil on 800-millimeetrise läbimõõduga raske trummel, mis tagab suure jõudluse ja ökonoomsuse. Jaan Sihv: “ACROS 595 Plus kulutab vaid 1,9 liitrit kütust tonni vilja kohta. Sellega on väga hea koristada ka

Arvmer OÜ-l Rostselmashi kombainiga probleeme pole Järvamaal Ambla vallas 450 hektaril talinisu, rapsi, otra ja hernest kasvatava Arvmer OÜ pealik Arvi Luuk on Rostselmashi kombaini ACROS 560 kasutanud alates 2011. aastast. Mees ütleb oma tollast valikut põhjendades, et kvaliteedi ja hinna suhe oli sellel kombainil kõige parem. „See on 95% ulatuses sama hea, kui analoogsed lääne kombainid. Rostselmash on ju tegelikult kokku pandud tipptootjate osadest: sillad, käigukastid, lõikesüsteem jne on väga kvaliteetsed. Miinusena toon välja viimistluse ja värvkatte, aga minu masin on ju toodetud ka viis aastat tagasi, nüüd on sellegi koha pealt asi kindlasti paremaks läinud. Tehniliselt vastab see igati meie vajadustele ja teeb head tööd. Viie kasutusaasta jooksul pole mul sisuliselt vaja läinud ühtegi varuosa ning hoolduskulud on madalad. Suur pluss on trumli suur kaal, mis töötab ühtlasemalt ning aitab ka kütust kokku hoida,“ kiidab Luuk. Nüüd, kui Eesti turule on jõudnud uued Rostselmashi mudelid, peab Luuk plaani soetada RSM 161 :“Meie praegusel kombainil on tootlikkus 20 tonni tunnis, nisuga sain selle piiri kätte, odra ja rapsiga jäi see näitaja kuskil 70–80% kanti. RSM 161 peaks suutma umbes poole rohkem.“

niiskepoolset vilja. Isegi 35%-lise niiskusega vilja koristades ei teki mingeid probleeme. Punkrist niiske vilja kätte saamisel jäävad teised analoogsed mudelid hätta, kuna neil ei ole punkris vibrolauda, mis kergendab niiske vilja välja laadimist. Niiske vilja tornväljalaadimise juures õigustab end suurepäraselt tigude erineva sisse lülitamise võimalus – kasutusel on elektromuhv, mis võimaldab punkri põhjatigu hiljem sisse ja varem välja lülitada.

See väldib väljalaadimise ummistamist ning väljalaadimine on märgatavalt kergem. ACROSE-seeria kombainidel viimastel aastatel kasutatavad purustid on end töös näidanud heast küljest.

Kui vanadel kombainidel tekkis purustatud põhust vaal, siis uutel seda ei ole. Tootlikkus võimaldab probleemideta viljakoristust võrdselt maailmas tänaseks enam tuntud kaubamärkide kombainidega.“ Võrreldes Rostselmashi kombaine maailma tipptootjate oluliselt kallimate masinatega möönab Sihv, et järeleandmisi on tehtud ehk vaid välimuse poole pealt - korpus ei ole nii ideaalselt viimistletud, see ei ole nii esinduslik, aga kõigele muule pole midagi ette heita.

Kiire teenindus ja soodne hooldus Põllumehele on väga tähtsad hoolduse lihtsus ja väikesed hoolduskulud. Flint Kaubandus asub Viljandimaal Kõo külas, seega sisuliselt Eesti keskel, kust igasse suunda jääb maksimaalselt 150 kilomeetrit ning logistiliselt hea asukoht võimaldab kiiret reageerimist. Firmal on töös hooldusbussid, mis sõidavad klientide juurde üle Eesti, kaasa arvatud saartele. 85% kombainide varuosadest on ettevõtte laos kohe olemas. „Meie eesmärk on, et koristushooajal ei peaks klient tehnika pärast ootama. Koristusajal maksab iga seisutund palju ja me püüame need miinimumini viia.

Detaili kohale toimetamine võtab vähem aega, kui see on laos olemas.“ Flint Kaubanduse pakutavate kombainide varuosade hinnad on Lääne analoogidega võrreldes sageli kordades soodsamad – kui vene kombaini kuuemeetrine kaksiktigu maksab 2600 eurot ja selle saab laost kohe kätte, siis analoogse Lääne kombaini teo eest tuleb välja käia 7000–8000 eurot ja ooteaeg on umbes kaks nädalat. Üks tavaline hoolduskord läheb omanikule maksma umbes tuhat eurot ja seda juba koos käibemaksuga.

21.–23. aprillil Tartus toimuva Maamessi ajal pakub Flint Kaubandus mõlemat kirjeldatud kombaini eriti soodsate hindadega: RSM 161 hind algab 174 000 € ja ACROS 595 Plusi hind 134 000 €. Lisandub käibemaks. Praegu tellides on kombain hiljemalt juuni lõpuks käes.

8 || kutseHaRidus || maa elu

14. aprill 2016

Kutsekool juhatas maapoisi Soome ehitusplatsidest kõrvale siGriD Koorep Sakala

V

ana-Võidus asuvas Viljandi kutseõppekeskuses peeti läinud reedel ideeturgu, mille esimeses debatis arutleti selle üle, kas kutseharidus on pigem heidutav või peibutav.

Ideeturg sündis Maa Elu ja Euroopa Parlamendi Eesti infobüroo koostöös.

Arutelust selgus, et kutseharidus võiks peibutada kindla töökohavõimalusega. „Mitte sellega, et kohasaamine põhineb juhusel või sõprussidemetel,” tähendas Järvamaa kutseõppekeskuse juhataja Rein Oselin.

KOJU PÕLLUMEHEKS Leiti, et koolide ja ettevõtete esindajad peaksid üha rohkem käima koolides ja rääkima endast selliste faktidega nagu palganumber või töökoht. Nii juhtus ka Säreveres põllumajanduseriala omandanud Mait Tõnisega. Kui ta noortaluniku mõõduvõtu võitis, tuli tema juurde ettevõtja, kes pakkus tulevikus tööd ning lisamotivatsiooniks isegi stipendiumi.

Tõnise meenutas, et kui ta kutseharidustee valis, kostis põhikoolikaaslaste suust küll norimist, et mis sinust nüüd saab, kutsekapoiss, kuid praegu on olukord vastupidine. „Ma elan hästi ega käi Soomes tööl. Mul on naine ja lapsed ning soe toit oma kodus laual,” ütles 25aastane mees.

Siiski pole kutseharidus nii ahvatlev, kui kõrvalt vaadates võib tunduda, sest noori ihkavad endale ka gümnaasiumid ja kõrgkoolid. Samuti on mingil määral säilinud maine, et kui laps pääseb ülikooli advokaadiks õppima, on ta tegija, ja et kutsekool valmistab pigem ette lihttöölisi. Samas minnakse ka kutsekoolist kõrgkooli edasi õppima.

Praegu Riigikogusse kuuluva Euroopa Parlamendi endise liikme Ivari Padari sõnul pole küll mõtet õppida selgeks ehitajaametit ja siis minna ülikooli sotsiaalteadusi õppima, aga kui tahta ehitusinseneriks saada, tasuks küll kõigepealt kutsekooli tee jalge alla võtta. „Ülikoolid vaatavad ka seda, et noorel, kes neile sisse astub, on juba praktiline pool omandatud,” lausus ta. Omal ajal oligi Padari sõnul väärtus see, kui inimene oskas midagi kätega ära teha, ning see ei sega ju lipsuga tööd juurde õppi-

Ivari Padar ja Jaanus Murakas väitlesid Vana-Võidus kutsehariduse üle.

mast. „Hüva, ma olen ka kutsekooli poiss ning see ei ole takistanud mind Tartu ülikooli lõpetamast ja kolm korda minister olemast,” tähendas ta.

START-UP’ID EI PÄÄSTA E-Piima juhatuse esimees Jaanus Murakas märkis, et kutseharidusse suhtumine peaks kõigepealt muutuma juba kodust ning siin on oma osa ka riigil.

„Kui me räägime, et Eesti majandus on start-up’id ja lausel lõpp, ei saagi me katteloori alla vaadatud. Me võiksime olla jaapanlikud detailifriigid ja iga detaili paika panna. Start-up’id üksi ei päästa Eestit,” rääkis ta.

Ent kuvandimuutus hakkab üha rohkem Eesti kodudesse jõudma ja seda just täiskasvanuhariduse kaudu. Kuigi juba kõrghariduse saanud

see kasulik ikka,” tähendas ta ja lisas, et ka selline seltskond täiskasvanutest hobiharijaid pole kutseharidusele halb, sest neilsamustel täiskasvanutel on lapsed ja seesama täiskasvanu näeb, mis kutsekoolis toimub ja suudab seda paremini lapseni viia kui Facebook.

Foto: maRko saaRm / sakala

ja ehk ka pere loonud ning alles seejärel kutsekooli astuvad inimesed käsitlevad juurdeõppimist pigem hobiharidusena, näevad nad, mis kutsekoolides tegelikult toimub. „Ma ise õpin ka Tartu kutsehariduskeskuses kokaks, sest mulle meeldib süüa teha, aga mul ei ole kunagi kavas kokana tööle minna. Mõtlesin, et kui keegi mulle tarkust juurde pakub, siis on

KA ÜLDHARIDUS PEAB OLEMA HEAL TASEMEL „Meie jaoks on parim spetsialist see, kellel on vähemalt keskharidus heal tasemel ja kes on õppinud mingit eriala juurde,” tõdes Viljandi Metalli juhatuse esimees Jaak Sulg hilisemas debatis, kus küsiti, kas kutsekool kustutab tööturu nälja. Sule sõnul kulub keevitaja esmatasandi väljaõppeks kolm kuud ja seda saab teha ka töö kõrvalt. Aasta hiljem saadetakse inimene täienduskursustele ja koolitus jätkub ka pärast seda. „Me ei saa eeldada, et kutsekoolist tuleb kümneaastase kogemusega keevitaja tasemel töötaja,” leidis ta. „Aga kui kutsekool annab kehva üldharidust, mis on teada fakt, siis seda me ravida ei saa.”

Viimane väide pani Viljandi kutseõppekeskuse direktori Tarmo Looduse vastu vaidlema. „Mis kehva haridust?! Näed – siin on näide olemas!” pareeris ta ning viitas debatis osalenud Erik Ristile, kes õppis pärast põhikooli Tihemetsas metsamajandust, praegu aga teeb Eesti maaülikoolis magistritööd ja on vahepeal omandanud ka teise, arboristi kutsehariduse.

Sule hinnangul kutsekoolide keskharidust ja gümnaasiumis pakutavat siiski võrrelda ei saa.

Kinema on spetsialiseerunud tõstuste, laadimisseadmete ja läbipääsusüsteemide müügile, paigaldusele ning hooldusele. Oleme Eesti eelistatuim ja innovatiivseim tööstuslike avatäidete tarnija. Meie tooted on esindatud ka Soome, Norra, Rootsi ja Läti turgudel.

Kinema kiirrulluksed

Agri-süsteemid talumajapidamisse ja farmidesse Rullkardinad ja –uksed Ventilatsioonisüsteemid e Ootam Tõstuksed e nt OÜ Kinema Kesk tee 23, Jüri tehnopark Aaviku küla, Rae vald, 75305 Harjumaa Üldtelefon +372 659 9166 info@kinema.eu

klie ESSIL MAAM is boks 0 VP-35

www.kinema.eu

maa elu || kutseHaRidus || 9

14. aprill 2016

Poiss otsustas maale jääda ja maatöö selgeks õppida siGriD Koorep Sakala

M

ait Tõnise otsustas maale elama jääda ja see mõte, et temast põllumees saab, oli noormehel peas juba nii ammusest ajast, kui ta oli veel põlvepikkune poisike.

Kui üheksa klassi Koigi põhikoolis läbi sai, tuli teha otsus, kas minna kutsekooli või gümnaasiumi. Valik langes Järvamaa kutseõppekeskuse kasuks ja nii hakkaski Tõnisest möödunud kümnendi keskpaigast alates Säreveres välja kujunema päris põllumees.

OMA TALU ENAM POLE Siiski oma talu ta praegu ei majanda, vaid töötab osaühing Mägede teenistuses. „Seal ma külvan, lõikan ja teen kõike, mida vaja – tegeleme teraviljakasvatusega,” lausub kooliajal kaks korda noortaluniku tiitliga pärjatud 25aastane mees.

Iseseisva elu peale sai ta

Mait Tõnise on kahekordse noortaluniku tiitliga pärjatud noor mees, kes teadis juba lapsena, et temast peab saama põllumees ja just nii läkski.

Praegu on ta oma eluga rahul, sest ei pea Soome vahet rassima ning naine ja lapsed on kodus ja soe Foto: maRko saaRm / sakala toit laual.

juba päris noorelt, sest 2009. aastal ootas teda ees kooliajal ettevõtjaga kokkulepitud praktikakoht ning 2010. lõpetas kolm ja pool aastat kestnud põllumeheõpingud. Oma elamise soetas Mait kaks aastat tagasi. „Maja oli natuke eemal sellest talust, mida siis pidasin,” tähendab ta ja märgib, et oma taluga tegi ta lõpparve, kuna elus lihtsalt mitut asja tookord korraga ei saanud. „Pere kasvas,” nendib ta.

Oma talu oligi põllumehel lõpuks pigem hobikorras. See asus kodust veidi eemal, seal, kus ema elas, ja lisaks igapäevasele palgatööle, mis kestis kaheksa kuni kuusteist tundi, tuli pärast õhtuti enda loomadele heina tegema minna. „See tähendas aega pere arvelt,” tõdeb noormees.

Põllumajandust nimetas Mait Tõnise aga endal kaasasündinud pisikuks. Seda sai lapsena isa kõrvalt proovitud ja külavahel sõitsid samuti traktorid ringi. Nii oligi loogiline jätk ise põllumajandust õppima minna, sest soov oli maale elama jääda. Et töö kõrvalt maal noorel inimesel vähe lõbustusi oleks või seltskonda napiks, seda Tõnise ei kinnita. „Küll leiab. Mina leidsin oma naise näiteks Saaremaalt. Elu viib ikka inimestega kokku, ei ole nii, et kui elad

maal väkeses külas, jäädki üksi. Ega inimene ju paigal ole, ikka käid ringi,” lausub ta.

TÖÖPÄEVAD VENIVAD PIKAKS Ega maal elamine ja töötamine niisama lihtne polegi, eriti just põllumajanduses. „Hakkajaid noori oleks siia vaja,” lausub Mait. „Neid, kes ei viska kella viiest võtmeid nurka ja rohkem tööd ei tee.”

Näiteks nüüd hakkab Tõnise sõnul hooaeg pihta ja see tähendab, et hommikul kaheksast alustad ja õhtul kaheksast lõpetad. „Praegu algab külv ja siis võib veel pikemalt minna – isegi keskööni välja. Kõik sõltub ju sellest, kuidas ilmad on,” sõnab ta ja lisab, et sügisel on teine kiire aeg koristusperiood ja siis pole ime, kui teinekord tuleb põllul olla öösel kella kolmeni välja. „Kui ilm hiljem ei kannata, tuleb töö ära teha.”

Kui nüüd mõelda, et kevadel on külv ja sügisel koristus ehk ilmselt talvel saab vähemalt põllumees hõlpu, siis osaühingus Mägede see nii pole. „Talvisel ajal teeme metsa, aga siis oleme väljas ainult kaheksast hommikul neljani pärastlõunal,” ütleb Tõnise, tõdedes siiski, et päris puhkuseta ikka ei rabata ka. „Üks kuu aastas peaks ikka puhkama.”

OTSE MAALETOOJALT

Kvaliteedi ja hinna suhe paigas!

KOHTUME

MAAMESSIL 2016 VP-71

www.alatalutehnika.ee ALA MÜÜGIPUNKT Ala küla, Helme vald E–R 8.30–17 Tel 504 3918, 5695 1182 alatalutehnika@gmail.com

10 || uudised || maa elu

14. aprill 2016

•

•

Kõigi piimatoodete hinnad maailmaturul alanesid, kuid enim mõjutas langus või ja juustu hinda. Foto: miHkel maRipuu / postimees

MAAILMATURUL LANGES ENIM PIIMA HIND

M

aailma toiduorga n isatsioo ni (FAO) toidu hinna indeks oli märtsis 151 punkti, mis on ühe protsendi võrra veebruari näitajast madalam, kuid tervelt 12 protsenti (ehk 21 punkti) kõrgem aasta varasemast tulemusest. Keskmist hinnaindeksit aitasid hoida ja veidike tõstagi peamiselt suhkruhinna ja taimeõlide hinna tõus, mis tasakaalustas suurt piimahinna langust.

Piima hinnaindeks oli märtsis 130,3 punkti – see on 11,7 punkti (8,2%) väiksem kuu varasemast näitajast. Viimati oli piimahinna indeks sama madal 2009. aasta juunis. Kõigi piimatoodete hinnad langesid, kuid enim mõjutas langus või ja juustu hinda: see näitab, et ekspordi sihtriigid on varudest küllastunud.

Teravilja hinnaindeksi väärtus oli 147,6 punkti, muutus kuu varasemaga pole

märkimisväärne, kuid aastatagusega võrreldes on ka teravilja hinnaindeks langenud 13,1%. Nisu hinda mõjutas tihe konkurents ning positiivsed ootused tänavuse hooaja suhtes.

Liha hinnaindeks oli märtsis 146,4 punkti, sisuliselt samal tasemel kuu varasemaga võrreldes. Sealiha ja linnuliha nõudlus ning pakkumine olid hästi tasakaalustatud ning lambaliha hinnad stabiliseerusid.

Taimeõlide hinnaindeks tõusis märtsis viimase 15 kuu kõrgeimale tasemele 159,8 punktini, mis on 6,3 % ehk 9,5 punkti rohkem eelneva kuu tulemusest. Hinnatõusu vedas peamiselt palmiõli kallinemine. Suure tõusu tegi ka suhkru hinnaindeks, mis oli märtsis 219 – seda on 32 punkti ehk 17,1% rohkem eelneva kuuga võrreldes. Viimati oli suhkru hinnaindeks nii kõrge 2014. aasta novembris. (FAO/ME)

•

• Ahjusooja leiba pakuvad enamasti vaid väikesed pagarikojad.

Pagaritööstus Eestis aastal 2015 M aaelu m inisteerium on koostanud ülevaate pagaritööstuse tegevusest Eestis 2015. aastal. Pagaritööstuses tegutseb keskmiselt 130–140 ettevõtet (juriidilist isikut). Suurusgrupiti (tööga hõivatud isikute arvu järgi) oli pagaritööstuses kõige enam

VALGA TÖÖSTUSPARK Erinevad büroopinnad

...................................................................................

Tootmis- ja laopinnad OÜ Walcar • Info tel 5629 4006 • info@walcar.ee TALLINN 7 26 m k

RAKVERE 209 km

TARTU 86 km

172 km

RIIA

159 km

VALGA

VÕRU

73 km

Transpordi 1

Foto: peeteR kÜmmel / sakala

PIHKVA

alla 10 töötajaga mikroettevõtteid, mis moodustavad peaaegu 70 protsenti kogu ettevõtete arvust. Vaatamata suurele ettevõtete arvule annavad neli suuremat ettevõtet ligi 70 protsenti pagaritööstuse müügitulust.

Toome siinkonkohal ära lühikokkuvõtte ülevaatest.

•

Tihe konkurents leivaturul sunnib ettevõtteid optimeerima tegevust. Konkurentsivõime ja kasumlikkuse säilitamiseks otsustas Fazer konsolideerida oma tegevuse Baltikumis. Sellest tulenevalt lõpetas ettevõte aprillis pagaritoodete tootmise Tallinna teha-

•

•

ses ning koondas tootmise Läti ja Leedu tehastesse. Ühe olulise pagaritööstuse tootmise lõpetamine mõjutas kõiki sektori majandusnäitajaid.

Pagaritööstus tootis 2015. aastal ~130 mln euro eest toodangut, millest peaaegu kolmandik eksporditi.

Müügitulu kasv aeglustus, kuid siiski suudeti ekspordi toel müügitulu kasvatada 8,3%. Pagaritööstuste 2015. aasta müügitulu oli 192,9 mln eurot. Lisaks toodangumahu kasvu aeglustumisele võis käibe kasvu pärssida ka alanenud müügihinnad.

Suurenenud kulutused, sh tööjõupuudusest tingitud palgasurve, tõstsid pagaritööstuse kulusid 14,6%.

2015. aastal olid pagaritööstuse kulud 191,2 mln eurot.

Käibe kasvu aeglustumine ja kulude kiire kasv on vähendanud pagaritööstuse kasumit. 2015. aastal oli pagaritööstuse kogukasum vaid 1,7 mln eurot.

Kulud kasvasid kiiremini kui müügitulu, mis tõi kaasa lisandväärtuse vähenemise. Pagaritööstuses loodi 2015. aasta 40,3 mln eurot puhast lisandväärtust, mida oli 9,9% vähem võrreldes eelmise aastaga.

Aprillis toimunud 2015. aasta Eesti parima toiduaine konkursil tunnistati Hõbemärgi vääriliseks aktsiaseltsis Lõuna Pagarid valmistatud krõmpsuv leib kanepiseemnetega ning aktsiaseltsis Eesti Pagar valmistatud külmutatud šokolaaditort. (ME)

14. aprill 2016

maa elu || Maamess 2016 || 11

12 || Maamess 2016 || maa elu

14. aprill 2016

14. aprill 2016

maa elu || Maamess 2016 || 13

14 || Maamess 2016 || maa elu

14. aprill 2016

maa elu || tomat || 15

14. aprill 2016

Kogenud tomatikasvataja saab alati rikkaliku saagi Taavi Alas

J

uba seitsmekümnendate aastate teisest poolest peale tuhandeid tonne tomateid ja kurke kasvatanud Ülle Raudsepp teab, kuidas saada koduaias parimat saaki. Järgida tuleks kõiki peamisi reegleid, siis peaks saak külluslik tulema!

Praegu on Ülle Raudsepp OÜ Anu Poed juhataja ning Taani Juliana kasvuhoonete maaletooja ja edasimüüja (vt www.kasvuhooned.ee), kuid kogu elu on ta põhitöö kõrvalt kasvatanud kasvuhoones kurke ja tomateid. Seetõttu oskab ta aiapidajatele-hobiaednikele parimat nõu anda – alates taimede valikust kuni kasvuhooneni välja.

NIRU SAAKI POLNUD KUNAGI „1970. aastate teisest poolest kuni 1990. aastateni kasvatasime Peipsi ääres suurtes kilemajades kurke müügiks Leningradi turule. Meil olid nii suured kilemajad, et teise otsa ei näinud,” räägib Ülle Raudsepp. Igal kevadel panid nad kasvuhoonetele uue kile, mis oli talvel katki läinud. Kilemaja sees harisid nad maad hobuse ja traktoriga, oma laudast veeti oma loomade sõnnikut ja saak oli väga rikkalik. „Niru saaki ei olnud kunagi,” kiidab Ülle, kelle sõnul kasvatati neil aegadel põhiliselt kurgisorti „Libelle”, mis vajas tolmlemiseks putukaid-mesilasi ning selleks osteti kilemajade juurde ekstra mesilastarud.

Tänapäeval on aiaomanike ja kurkide-tomatite kasvatajate jaoks palju muutunud, on tulnud rohkelt uusi häid kurgi- ja tomatisorte, sobivat mulda müüakse juba poes, aga on ka uued imelisi tingimusi võimaldavad kasvuhooned, millest võis mõnikümmend aastat tagasi vaid unistada. „Nüüd on uued sordid iseviljuvad hübriidsordid. Näiteks mulle meeldib nüüd kasvatada väikeseviljalisi varajasi kurgisorte „Adam” F1 ja „Alex” F1.

Need on hea maitsega ning sobivad hästi talveks sisse teha!”

F1 tähendab Ülle Raudsepa sõnul, et seemned on saadud ristamise teel ja selle taime seemnetest ei saa enam sordikurki. Üldiselt on hübriidsordid saagikamad ja haiguskindlamad kui teised sordid.

Tomatisorte on ohtrasti ja seepärast on Ülle Raudsepp viimase kümne aasta jooksul proovinud ise väga paljusid kasvatada, et saada aimu, mis Eestis kasvatamiseks sobib, mis on head, mis kasvavad jõudsalt ja annavad head saaki. „Minu lemmiksortideks on jäänud rohkem Eesti sordid,” märgib ta.

PARIMAD TOMATISORDID Meie Eesti (Jõgeva Sordiaretuse Instituudi) tomati sortidest on Ülle Raudsepa kogemuse põhjal parimad: 1) indeterminantne hübriidsort „Malle” F1 – väga saa-

Kindlasti mõjutab taimede saagikust ja maitseomadusi koht, kus taimed kasvavad, milline on kasvuhoone.

gikas ja haigustele vastupidav, 2) väga hea maitsega on suureviljaline „Vilja”, 3) hea sort on ka väikeseviljaline „Maike” ja suureviljaline „Mato”, 4) avamaale sobivaim on „Terma”, 5) aknalauale ja rõdule passib „Varto”.

Veel on Ülle Raudsepp kasvatanud sorte „Visa” F1, „Erk”, „Koit”.

Teistest sortidest on tema sõnul head „Lemon Boi”, mis on kollane, magus tomat. „Bologna” on varajane, pooldeterminantne ja väga saagikas sort.

da uue lemmiku. Nii palju kui on inimesi, on ka eri maitseid ja arvamusi.

KUIDAS JA MIDA KASVATADA Tomatit tuleb Ülle Raudsepa sõnul valida kasvukoha järgi.

Kui kasvukoht nõuab, siis tuleks valida determinantsed sordid, seega madalakasvulised – nende kasv lõpeb umbes 80 cm juures õiekobaraga. „Kui on kõrgem kasvuhoone, võib valida indeterminantsed sordid (latv kasvab piiramatult), siis on soovitatav tomatilatv augusti alguses ära näpistada, teha seda kuuenda kuni kaheksanda viljakobara pealt, jättes viimase viljakobara peale veel alles kaks lehte. Ja lehekaenlast tuleb varakult ära murda kõik külgharud! Külgvõrseid tuleb ära võtta kogu aeg,” selgitab Ülle Raudsepp.

Proovida tasub aga kõiki uusi sorte, mis müügile tulevad, sest nende hulgast võib lei-

TAIMED – KAS KASVATADA ISE VÕI OSTA Ülle Raudsepp ütleb, et tema kasvatas varem kõik taimed ise. „Meil oli köetav klaasist kasvuhoone, kus kasvatasime taimi nii kaua, kuni saime need kilemajadesse istutada. Nüüd olen taimi ka turult ostnud, aga vaid ühelt kindlalt müüjalt. Kui ei saa ise kasvatada, siis võib taimi osta turult või taimelaatadelt.

Taimede valimisel peaks eelistama kasseti- või potitaimi,” soovitab ta. Kuna kurgi juured on õrnad, siis on hea, kui neid ümberistutamisel katki ei tee. Samuti on kurkidel levinud mitmesugused juurepõletikud ja seetõttu tuleb taimi valides vaadata, et juurekael (mullapinnal olev varre osa) oleks terve, soovitab kogemustega kasvataja.

ALGAJALE AEDNIKULE Algajal on Ülle Raudsepa sõnul lihtsam kasvatada poolkõrgeid ja madalamaid tomatisorte. Neil on vaja vähem külgvõrseid eemaldada, mis kasvavad välja lehekaenlast. „Piisab, kui võtate ära kaks-kolm kõige alumist külgvõrset ja lasete taimel vabalt saaki kanda.

Madalamatel sortidel ei ole vaja ka latva eemaldada, sest taim lõpetab ise kasvamise kuuenda või seitsmenda viljakobara pealt.”

MILLAL ISTUTADA Kütteta kasvuhoonesse istutab Ülle Raudsepp tomatid ja kurgid maha mai keskel, siis on juba märtsi algul külvatud redised ära söödud ja võib uued taimed sisse kasvama panna.

Kasvuhoones võib edukalt kasvatada koos tomatiga ka teisi kultuure – kurk, paprika jne. „Kasta soovitatakse kasvuhoones hommikul, siis jõuab niiskus kasvuhoonest päeva jooksul välja aurustuda ega tule haigusi. Väga hea on kasta soojenenud veega.”

PROOVIDA TASUB KÕIKI UUSI SORTE, MIS MÜÜGILE TULEVAD, SEST NENDE HULGAST VÕIB LEIDA UUE LEMMIKU. Ülle Raudsepp rõhutab, et temperatuuri langus ei tekita nii palju kahju kui just liigne niiskus. „Hea tuulutus on väga oluline, see aitab vältida taimehaigusi!”

ISTUTUSAUKU PANGE RAMMU Mõnedki hobiaednikud kurdavad, et ei tea, miks just sel aastal tomatilehed pruuniks läksid, miks oli vähe õisi ja vähe saaki jne. Põhjusi võib olla mitmeid, kuid kasvatades tuleks järgida teatud nõudeid. Ülle Raudsepp rõhutab, et tomatitaimi kasvukohale istu-

Foto: Ülle Raudsepp

tades paneb tema istutusauku alati hobusesõnnikukomposti või kõdusõnnikut. „Orgaaniline väetis muudab mulla struktuuri paremaks. Ma pole oma kasvuhoonetes kunagi kasutanud keemilisi väetisi.”

Ta on ära proovinud ka selle, et pani istutusaugu põhja räimi, sest räimes on palju fosforit ja lämmastikku, see on taimedele toit – väetiseks. „Aga mul on olnud kogu aeg hea saak, nii et ei teagi, kas räimed veel paremaks tegid.”

VÄETAMISE NIPPE Koduaias võiks eelistada looduslikku päritolu väetisi. Need võivad olla omavalmistatud või kaubandusvõrgust hangitud kompostid. Parimad kompostid saadakse veisesõnniku või hobusesõnniku baasil. Üks-kaks korda suve jooksul võib kasutada kanasõnniku ja adru graanulitest valmistatud lahust.

Väga hea on omavalmistatud nõgesekääritis, mida võib kasutada pealtväetisena. Ülle Raudsepp lisab, et keemilisi mürke pole tal vaja läinud, sest õnneks ei ole haigusi tulnud. Kui tõbi peaks tulema, siis saab ka looduslike vahenditega hakkama.

KASVUHOONE ON SAMUTI TÄHTIS Kindlasti mõjutab taimede saagikust ja maitseomadusi koht, kus taimed kasvavad, milline on kasvuhoone, teab Ülle Raudsepp. Kvaliteetne, soojapidav, kõrge-õhu-

rikas, avar kasvuhoone on alati parem kui vana kilemaja.

Tänapäeval on tema sõnul tugevamad kasvuhooned alumiiniumkarkassiga ja katteks saab valida kas: 1) 3 mm tavalist klaasi, 3 mm või 4 mm karastatud klaasi, 2) 6 mm polükarbonaati või 10 mm polükarbonaati.

POLÜKARBONAATKATE VÕI KLAAS Polükarbonaatkate on Ülle Raudsepa hinnangul taimedele parem, sest sellel on head isolatsiooniomadused, see on soojapidavam kui klaas, samuti on sellel varjutusefekt – kuuma päikesega on taimedel ja ka endal väga mõnus kasvuhoones olla, UV-kiirte kaitse, pikem hooaeg: juba väga varakult saab kevadel taimi kasvama panna ja hilissügiseni vilju korjata. „Klaas on aga meie vana hea traditsiooniline materjal, paistab hästi läbi ning karastatud klaas on ka turvaline,” ütleb ta. Ülle Raudsepp lisab, et võib valida variandi, kus kasvuhoone seinad on karastatud klaasist (väljast on väga hästi sisse ja seest välja näha) ja katus on 10 mm polükarbonaadist, mis varjab otsese päikese eest. „Ka Anu Poed OÜ kodulehelt www. kasvuhooned.ee leiate just sellised kvaliteetsed ja vastupidavad kasvuhooned, kus taimedele meeldib kasvada ja endal on hea olla.” Ülle tunnistab, et talle avaldavad muljet nende pakutud uhked kasvuhooned Orangeri või Premium.

16 || sePikoda || maa elu

14. aprill 2016

Thormani sepikoja peremees peab haamri ja alasi kõrvalt e-poodi anU villMann Pärnu Postimees

ahkuranna vallas Reiu külas Thorma n i sepi ko jas toimetav Ahti Tedremäe on nüüdisaegne käsitööline: kui ääsituli kustub ja nahkpõll varna rändab, küürib mees käed tahmast puhtaks ja sukeldub internetiavarustesse.

Kaks aastakümmet sepa ametit pidanud mehe sõnutsi on see tänapäeval üsna tavaline, et raua taltsutamine astub tema ametis turundusplaanide ja projektidega ühte jalga. Tedremäe enese näitel lisandub paberimajandusele veel e-pood Etnoart,

Staažikas Pärnumaa sepp Ahti Tedremäe on aastaid tuuritanud suviti Skandinaavia viikingiüritustel, kuid nüüd tahaks mees pühenduda rohkem kodustele tegemistele.

Paljudes Eesti külades pole toidupoodigi, kuid Tahkuranna vallas asuv Reiu küla võib uhkustada l

kus sepp müütab oma tehtut kõrvu kolleegide loominguga. „Niisama tellimustöödega ja hulgikaubandusega ei elaks enam ära,” selgitab Tedremäe.

OSKAJA MEES JÄNNI EI JÄÄ Eesti-Läti piiri ääres asuvast Veelikse külast pärit Tedremäe muheleb oma kätega rajatud Thormani sepikoja ja vastvalminud käsitööpoe (päris nelja seina ja katusega poemaja, mitte virtuaalkaupluse) vahel sooja kevadpäikese käes juttu ajades, et eks ole ju nooruspõlves muud tehtud, aga sepatöö ja -elu siin Reiu külas on „see õige”.

KAKS AASTAKÜMMET SEPA AMETIT PIDANUD MEHE SÕNUTSI ON SEE TÄNAPÄEVAL ÜSNA TAVALINE, ET RAUA TALTSUTAMINE ASTUB TEMA AMETIS TURUNDUSPLAANIDE JA PROJEKTIDEGA ÜHTE JALGA. „Kui ma üle kümne aasta tagasi Reiusse tulin, ei olnud siin mitte muhvigi – tühipaljas paplivõsa vahtis vastu,” meenutab Tedremäe vaatepilti, mis talle Reiu jõe ja Via Baltica vahelisel kõnnumaal avanes.

Veelikse poisist sai sepp nõukogudeaegse kolhoosikorra lagunemise järel.

Tihemetsa tehnikumis põllumajanduse mehhaniseerimist õppinud Tedremäe pöördus küll pärast kooli lõpetamist kodukülla tagasi, ent kuna kollek-

tiivmajandiaeg oli ühele poole saamas, tuli leppida uue reaalsusega ja otsida omale teenistust mujal. Ehk nagu Tedremäe ütleb: maal ei olnud muhvigi teha.

Maasoolast ja väljaõppinud metsamehest sai hoopiski politseikooli kadett ja pärast seda mundrikandja. Ent kuna Tedremäe oli omal sõnul „selline raskesti kasvatav ja politsei jaoks isiksus,” piirdus tema karjäärilend korrakaitsjana vaid kolme kuuga.

Pärast politseid oli ta elektroonikakaupluses müüja.

Kui kommersandi põli üle viskas, põrutas mees Tallinna, mõeldes, et esimene sepikoda, mis on nõus ta õpipoisiks võtma – sinna ta läheb.

Huvi raua painutamise vastu ei tärganud tühjast kohast: kolhoosiaja lõpus, kui valitses puudus kõigest, tuli majandi masinapargile kõik riistapuud ja kaadervärgid oma kätega valmis nokitseda, sest muidu jäänuks kombainid lihtsalt põllule seisma.

Et isetegemine- ja nuputamine oli maapoisil veres, ei nõudnud erialavahetus Tedremäelt pikka arupidamist. Õpinguaastale pealinnas järgnes mitu aastat koolitust kodumaakonnas Kilingi-Nõmmes oskajast meistrimehe sepikojas.

Kogemuste-oskuste lisandudes kujunes Tedremäest peagi iseseisev sepp. Oma esimese sepikoja seadis ta sisse endistesse karjafarmihoonetesse, kuhu muretses järk-järgult sepatööks tarvilikud vahendid.

Kõik eeldused omaette toimetamiseks olid olemas: 3000 ruutmeetrit pinda, tehnika sees ja loodud võimalused laienemisekski. Tedremäe olekski jäänud Veeliksele, kui siin jagunuks

maa elu || sePikoda || 17

14. aprill 2016

OLDE HANSAST JA BEER GARDENIST STOCKHOLMI LOSSINI

K

ui Thormani sepp Ahti Tedremäe tahaks oma uhkeimad tööd nimekirja sättida, jääks leheruumist vajaka.

Teeme siis lühidalt ja mainime ära mõned palad, nagu näiteks Olde Hansa restorani mandlimüügikärude tarvis tehtud sepised ja restorani interjööri ilmestavad laearmatuurid ning uksedetailid. „Beer Gardeni restoran on puhtalt minu sepiseid täis ja ka Kochi Aitade raud on puha siit läinud. Restaureerimisega seotud töödest Narva raekoja akende ja uste sepised ning

Suurupi tuletornide sepised,” toob Tedremäe paar näidet.

Mõne aasta eest tagus sepp 150 meetrit pika ja 2,5 meetrit kõrge raudaia ühele Stockholmi eeslinna lossile. „Väga võimas ja pull aed tuli,” muljub Tedremäe mõnuga kämblaid. Vähe sellest, et Pärnumaa sepale usaldati aia tegemine, tema ülesandeks pandi ka mitmesaja-aastaste ning üle 700 kilo kaaluvate väravate ennistamine. „Tüüp, kes mult selle töö tellis, käis iga nädal lennukiga Eestis kontrollimas, et ma jumala eest midagi nässu ei keeraks,” naerab Tedremäe.

SELLINE SEE SEPA ARGIELU ON

T

ulid kolm 60–70 v a hel soome naist sepistega tutvuma. Kaks tükki olid tõsised ärinaised, kolmas aga baleriiniseelikus 80aastane keemiliste lokkidega naisterahvas, kes end raua keskel ilmselgelt väga igavalt tundis. Kadus räpasesse tagaruumi, kus mul oli ääsi kõrval kümne aastaga kogunenud praagikast.

Järsku käis tagatoas ilge kolin – daam lõhkus ja laamendas ning kilkas midagi vahele. Pärast ilmus daam tagatoast tahmase ja nõgisena, seelik must kui korstnapühkija hari, oli kogu kasti sisu põranda peale laiali laotanud.

Ta vaatas mulle õhinal otsa ja küsis: „Kuinka paljon?”

„

lausa sepisteäriga.

kaineid, väljaõppest huvitatud mehi ning logistika olnuks etem. „Veelikse on väga nurgatagune koht,” seletab asjaosaline, „kui mina seal elasin ja töötasin, ei viinud külasse isegi ühtegi asfaltteed. Kevadel ja sügisel oli maastik selline, et hüppa või üle. Isegi koolibussid ei sõitnud sinna välja.” ÜHEST KÜLAST TEISE Tosina aasta eest kolis Tedremäe isikliku elu ja tööelu piirialalt maakonnakeskusele lähemale.

Kui praegu Via Baltica äärset Reiut vaadata, ei usukski, et 12 aasta eest oli see hajaküla väga hõredalt asustatud.

Nüüd on siin Lottemaa teemapark, mullu sügisel avatud Pärnu Bay Golf Links ehk mereäärsele liivarannale rajatud linkstüüpi golfikompleks, mille sarnast Baltimaades ei leidu, kõ-

Fotod: mailiis ollino

nelemata õitsele puhkenud elamuarendusest.

Tedremäe on küll pealt kümme aastat Reiu küla elanik, aga aiataguste arengute jälgimiseks pole tal viimasel paaril aastal väga mahti olnud.

Tema kevaded, suved ja varasügised on möödunud gastrollides Skandinaavia viikingifestivalidel, kus ajastutruus rõivais meister publiku silme all rauda taob ja oma kätetööd müütab.

Kui Tedremäe omal käel sepatööga pihta hakkas, tellis temalt aastaid sepiseid üks suurklient. Masstootmise kõrvalt jäi ka aega eritööde tarvis. Pärast kümmet viljakat koostööaastat tuli otsida teine leivaisa ja siis tulidki viikingiüritused. „Viikingivärk läheb lahti maikuus ja siis olen ma peaaegu iga nädalavahetus lennus. Esmaspäeval jõuan tagasi koju, magan paar päeva ja siis panen järgmi-

sele üritusele,” veedab Reiu mees soojemad kuud piiri taga turismiatraktsiooniks kehastudes.

Nüüd aga tahab Tedremäe välismaal käimistel hoo maha võtta ja keskenduda pigem kodustele tegemistele siinsamas Thormani sepikojas.

Mõtteid kursimuutuseks jagub. Via Balticast kiviviske kaugusele jäävasse Thormani sepikojasse on Tallinna-Riia vahel sõitjal hõlbus tulla ning et Reiu küla on tõusnud Lottemaa ja golfikeskusega rahvusvahelisele turismikaardile, oleks narr lasta külalistevoog endast mööda.

Sestap liitus Thormani sepikoda hiljuti Romantilise Rannateega. Pärnumaa rahvale ei vaja see sõnadekombinatsioon seletamist, küll aga lahti kirjutamist kaugema kandi rahvale. Tegemist on 250kilomeetrise mõtteliselt mööda rannajoont kulgeva rännakuga Varb-

Pollis Viljandimaal müüb heas valikus viljapuid, marjapõõsaid, maasikataimi, ilupuid ja -põõsaid.

Täpsem info www.seedripuukool.ee

MÜÜK E–R 8–19, L 9–16 tel 434 1053, 5345 4102, puukool@seedripuukool.ee.

la kadakate vahelt Kabli ja Treimani liivarandadeni Läti piiri ääres. Teekond põikab ka erilise hõnguga Kihnu saarele ning salapärastesse, iidseid aegu mäletavatesse, sügavate metsade ja soodega sisemaa paikadesse.

Kõik, mis sel teekonnal kaemist, maitsmist, nuusutamist ja uudistamist väärib, ongi üks paljudest Romantilise Rannatee maamärkidest. Nagu kuulutab nüüd silt Thormani sepikoja müügimaja sissekäigu kõrvalgi. Siia on rahvas teretulnud ostlema-tellima ja muheda olemisega sepaga suhtlema.

Kauplusemajaga tõtt vaatavasse sepikojahoonesse on Tedremäel kavas tekitada ühe asemel kaks värkstuba – üks puidule ja teine rauale. „Soetasin EASi abiga omale puidutöömasinad ja hakkan tegema puidust suveniire ühes sepistega,” annab Tedremäe teada.

Vedas kogu kasti praaki kilohinnaga minema,” vestab Tedremäe ühe paljudest Thormani sepikojas juhtunud humoorikatest seikadest.

Sepp on oma loomingu suhtes kriitiline. Kui laekub tellimus esemele, mille otstarbekusest või visioonist silme ette pilti ei teki, kulub teostusele kauem aega. „Vahel nokitsen pool päeva, siis panen asja jälle nurka, et ehk homme tuleb parem mõte. Soovin ju ikka parimat välja anda. Nii satuvadki paljud asjad sellisesse prügikasti, nagu see, mis tollele prouale huvi pakkus. Too lugu mulle õppetunniks, et kellelegi ikka meeldib, mis sest, et mulle ei meeldi,” nendib meister.

EESTI KÄSITÖÖLISTE RAHVUSVAHELINE E-POOD ETNOART.EE

E

dendamaks endasarnaste käsitöömeistrite müügivõimalusi, asutas Tedremäe e-poe Etnoart, mis vahendab peale eestimaiste sepiste puidust suveniire ja väikemööblit, villast valmistatud esemeid ja käsitöökosmeetikat.

Ehkki netipood on võrdlemisi nooruke, on see juba meie käsitöörahva näputööd Soome, Rootsi, Saksamaale, Norrasse ja isegi Šveitsi lähetanud. Eesti eri otstesse peale selle.

Kvaliteetsed esemed, kor-

ralikud fotod, tarnekindlus, mugav müügikeskkond ja internetiturundus on eduka eäri aluseks ning siin pole vahet, kas kaubitseda rauast küünlajalgade, maavillaste labakute või lasteriietega.

18 || HaldusReFoRm || maa elu

14. aprill 2016

Nüüd siis on Riigikogu kord Kajar leMBer

Tartu abilinnapea ja SDE aseesimees

H

aldusreformi eesmärk on võimekamad omavalitsused, kandev idee ei ole mitte matemaatiline efektiivsus ja valdade arv, vaid kohaliku elu edenemine ja selle võimalikkus kogu Eesti territooriumil.

Mõnel erakonnal on täiesti ükskõik, kuidas plaanitavat reformi teha, peaasi et saaks linnukese kirja. Populistid tambivad reformiidee ilma süvenemata mutta ja tunnevad lihtsalt rõõmu, kui läheb veel hullemaks. Sotsiaaldemokraatidele kleebitakse külge silti kui tegelastest, kes asja pidurdavad, kuna küsivad lisaks liitmiseelnõule dokumente, mis liitmispaberile sisu annaksid. Teadupärast on koalit-

sioonilepingus kokku lepitud riigihaldusministri haldusalas välja töötatav haldusreformi eelnõu, mille järgi tõesti on reformi eesmärk omavalitsuse võimekuse tõstmine. Põhiline eesmärgi saavutamise meede on omavalitsuste liitumine elanike arvult ja territooriumilt suuremateks haldusüksusteks ning ainsaks sisukriteeriumiks omavalitsuste liitumisvajaduse hindamisel on kava kohaselt elanike arv – 5000 elanikku. Õnneks ei kire täna enam keegi sellest, et liitmistehte tagajärjel võimekus nagu võluväel suureneb, sest saadakse aru selle absurdsusest. Teatav mastaabiefekt küll tek ib, kuid see ei a nna ühinenud omavalitsusele juurde sisulist võimekust ega edenda kohalikku elu.

Eelnõu algses kontseptsioonis on kirjeldatud ka võimalusi omavalitsuste tulubaasi tõsta ja koostööd tugevdada ning anda omavalitsustele või nende koostööorganitele lisafunktsioone ja -rahastust. Lisateemadena käsitleb kontseptsioon maakondliku ja regionaalse haldustaseme korraldust, osavaldade ja linnaosade õiguste laiendamist ning külavanemate institutsiooni tugevdamist. Väga õige – lisaks liitmistehte eelnõule saaks ka koalitsioonileppes ja valitsuse tegevuskavas olevad lisateemad kuidagi lahenduse. Mõistlik oleks need probleemid lahendada koos reformieelnõuga.

Kindlasti po le riu k alikku plaan i reformi pidurdada, vaid siiras mure ja soov juhtida täh e l e p a nu , et haldusreformi eesmärgi täitmiseks on lisaks omavalitsuste liitu-

Foto: maRGus ansu / postimees

mise protsessi kirjeldamisele, ühinemistoetustele ja omavalitsusjuhtide premeerimisele (mis on tegelikkuses pseudoteema) ka muud asjad tähtsad.

Need on ühinenud omavalitsuste sisemise demokraatia tagamine, omavalitsuste koostöö reguleerimine ja omavalitsuste rahastamise põhimõtted. Neis tuleb kokku leppida paralleelselt eelnõu menetlemisega. See on poliitilise tahte olemasolul võimalik.

Nõus, et kõik lahendused ei saa olla ideaalsed, kuid minu hinnangul on esmalt vaja sätestada omavalitsuste võimekuse ning ava-

liku teenuse kvaliteedi tõstmiseks vajalikud rahastamise muudatused, et ühinevatel omavalitsustel oleks juba liitumist alustades selge, milliste tuludega saavad suuremad ja võimekamad omavalitsused arvestada. Näen suurt ohtu ääremaastumise süvenemisel, kui liitmisele ei järgne arenguvõimalusi pakkuvad sammud. Uus rahastamismudel peab tulubaasi kasvatama, mis arvestab reaalse eluga ja siin ei saa olla tegemist Exceli peenhäälestusega.

POPULISTID TAMBIVAD REFORMIIDEE ILMA SÜVENEMATA MUTTA JA TUNNEVAD LIHTSALT RÕÕMU, KUI LÄHEB VEEL HULLEMAKS. Kahjuks on Eesti omavalitsussüsteemi rahastamine üles ehitatud kasvule ehk vahet pole, kui suur on omavalitsus, arenguks peab pidevalt olema kasvusuundumus, kas maksumaksjate arv või nende sissetulekud. Parem muidugi mõlemad. Aga enamikul, näiteks suurel omavalitsusel Tartul, elanike arv ei kasva ning ainult tulumaksukasvust suurteks ja arengut tagavateks investeeringuteks kuidagi ei piisa, rääkimata väiksematest. Seda isegi siis, kui neid mitmekaupa kokku siduda. Selleks olemegi välja pakkunud nn säästuefektiga investeeringute vabastamise laenupiirangu alt: kui investeeringu tulemusel saavutatav sääst võimaldab katta vähemalt põhilise osa laenu

tagasimaksetest, siis selliste investeeringute korral võiks loobuda laenupiirangutest. Samuti tuleks regionaalpoliitilisteks investeeringuteks kasutada riigi käes olevat CO2 kvoodi müügist laekuvat raha.

Praegu on konstruktiivselt räägitud sellest, et pärast ühinemistoetuste lõppu ehk aastal 2020 peaks omavalitsuste põhilise tulubaasi kasv olema tänavuse aastaga võrreldes vähemalt 50 miljoni euro võrra suurem. Sellest omakorda oleks 20 miljonit tasandusfondi kasvuks, mille eesmärk on ääremaastumise vähendamine.

Hädavajalik on sama palju suurendada ka omavalitsustele minevat t u lu m a ksu osa, mis taastaks lõpuks ometi masueelse olukorra ja võiks olla suunatud ettevõtluse arenguks kohalike omavalitsuste kaudu.

Kolmandaks: tingimata tuleb kasvatada kohalikele teedele suunatavat ressurssi minimaalselt kolmandiku võrra, sest nii Tartu kui ka Tallinna tänavad ning Laimjala ja Meremäe kohalikud teed lagunevad praegu kiiremini, kui neid remontida jõutakse. Säärane seis kahjuks süveneb.

Ma ei väsi kirjutamast ega sõna sekka ütlemast, sest olen ikka lähtunud põhimõttest, et kus häda näed laita, seal tule ja aita. Loodan, et kokkuvõttes saab tänu tugevale debatile reformieelnõu Riigikogus märksa paremaks ja sellega koos saame liikuma ka muud seadused. Äsja nägime värsket majandusprognoosi, mis polnud just rõõmustav, kuid selle baasil on vaja kokku panna uus riigieelarve strateegia. See on valitsusele paras pähkel, kuid eelkõige haldusreformi patrooniks olevale esioravale peaks see olema maiuspala.

Kui tahetakse teha mistahes reformi, siis lepitakse kokku ja tehakse, aga kui haldusreformi juures hakatakse valitsuse tasemel rääkima, et nelja aasta perspektiivis ei leita riigieelarvest omavalitsustele maksubaasi kolme põhikomponendi umbes 50 miljoni euro suurust kasvu aastaks 2020, siis palun ütleme ausalt välja, et tegelikult ei soovita teha omavalitsuste võimekust tõstvat reformi ning lõpetame selle sooja õhu võngutamise ära! Või võtame asja tõsiselt, lahendame probleemid ja teeme selle ära. See on selgete valikute ja otsustamisvõime küsimus.

maa elu || aednik || 19

14. aprill 2016 nud? Küsisin seda konkursi Noor Aednik 2015 võitjatelt, nüüdseks Räpina Aianduskooli vilistlastelt Karl-Matteus Nemliherilt ja Liisi Kondilt.

Aasta tagasi toimunud noore aedniku konkursi võitsid Liisi Kont ja Karl-Matteus Nemliher.

Foto: kristjan Teedema /Postimees

Noorte aednike kutsevõistlus Tõnis Soopere

kutsevõistluse Noor Aednik korraldaja

N

oorte aednike mõõduvõtmist on Räpina Aianduskool koostöös sihtasutusega Innove korraldanud juba mitu aastat. Kuni 2012. aastani toimus võistlus Räpinas ja kandis nimetust Floris-

taia, nüüd juba neljandat aastat kannab kutsevõistlus nime Noor Aednik ning võistluspaigaks on Maamess Tartus.

Noore aedniku kutsevõistlusel näitavad erialaoskusi kuni 26aastased kutseõppeasutuste õpilased. Kaheliikmelised võistkonnad täidavad mitmesuguseid aiandusülesandeid. Näiteks on tulnud mää-

rata taimi, pookida, istutada puid, arvutada väetisekogust, ehitada kastmissüsteeme, teha vigursõitu puuduva pöörderaadiusega murutraktoriga jpm. Võistluse põhieesmärk ongi võimaldada aedniku eriala õpilastel näidata kutseoskusi ja selgitada välja parimad aednikud.

Kuigi võistlus on Eesti-si-

sene ja selgitatakse välja vabariigi parim noor aednik, siis osalema on kutsutud ka välisõpilasi, et oleks põnevam.

Eesti aiandusharidus on kõrgel tasemel, sest noore aedniku kutsevõistluse võidud on siiani jäänud kodumaale. Mis saab aga võitjatest edasi, kas sellist võistlust on vaja ja on sellest neile mingit kasu ol-

VEOAUTOREHVIDE JA AdBlue

SOODUSPAKKUMINE VEOAUTOREHVID

hind

ADBLUE

alates

Linnu talu müüb ettetellimisel (tel 503 1485, 501 7500) Hy-Line tõugu pruune ja valgeid munemist alustanud noorkanu (7 €/tk) ning aasta munenud pruune kanu (3 €/tk) järgmistes bussijaamades: LAUPÄEV, 16.04 RING 1 (tel 5559 4530) Tartu-, Jõgeva-, Järva-, Harjumaa: Põltsamaa turg kl 9, Adavere 9.20, Roosna-Alliku 10.10, Ambla 10.40, Loobu 11.30, Kolga 12, Kuusalu 12.20, Kiiu 12.30, Kehra 13, Alavere 13.15, Ravila 13.40, Ardu 14, Anna 14.30, Mäeküla 15, Koigi 15.10, Imavere 15.30, Lustivere 16, Pikknurme 16.15, Ilmatsalu 16.45.

LAUPÄEV, 16.04 RING 2 (tel 5397 3644) Jõgeva-, Lääne- ja Ida-Virumaa: Jõgeva 8.30, Rakke 9.15, Väike-Maarja 9.45, Tapa turg 10.20, Kadrina 10.50, Rakvere Tõrma ristmik 11.30, Sõmeru 12, Haljala 12.30, Kunda 13, Pada mõisa plats 13.20, Jõhvi turg 14.15, Kiviõli 15.10, Sonda 15.30, Vinni 16, Roela 16.20, Laekvere 16.35, Simuna 17.

PÜHAPÄEV, 17.04 RING 3 (tel 5559 4530) Tartu-, Jõgeva-, Järva-, Lääne-Viru- ja Harjumaa: Tartu Sadamaturu parkla 8, Põltsamaa turg 9, Peetri 9.50, Ahula 10.20, Jäneda 10.35, Aegviidu 10.50, Soodla 11.10, Kostivere 11.30, Aruküla 11.50, Lagedi 12.10, Jüri kiriku plats 12.30, Vaida 12.50, Kose 13.15, Puurmani 14.30, Laeva 14.50.

PÜHAPÄEV, 17.04 RING 4 (tel 5397 3644) Viljandi-, Pärnu-, Rapla-, Järvamaa: Mustla 8, Viljandi turg 8.30, Suure-Jaani 9.15, Vändra 10, Pärnu-Jaagupi 11, Märjamaa kiriku plats 11.50, Hageri 12.40, Kiisa 13.10, Kohila 13.40, Juuru 14.10, Rapla turg 14.40, Keava 15.10, Paide kiriku plats 16.10.

235/75 245/70 295/60 295/80 315/70 315/80 385/65

R17,5 R17,5 R22,5 R22,5 R22,5 R22,5 R22,5

107 120 140 166 171 172 190

€ € € € € € €

Hinnad ei sisalda käibemaksu

Müüme 1000 l, 200 l, 20 l ja 10 l mahutitega

Rehvide saatmine üle Eesti tasuta Laos olemas üle 3000 veoautorehvi tuntud rehvitootjatelt

Hinnad d! soodsa 1000 l 210 € (ostja transpordiga)

Küsige lisa

info@eraarehvid.ee Tel 5665 0491

Kas taolist võistlust on vaja?

Karl-Matteus Nemliher: „Absoluutselt. Inimene, loomult loom, tahab võistelda. Võistlemine ja mõõduvõtmine, mis ju õigupoolest on üks ja seesama, on probleemide lahendamise järel teine ülioluline inimühiskonna arengu ja edasiviimise faktor. Võistlemine on meie loomuses, kõik tahavad olla paremad ja tublimad. Meie võistlus on hea koht selgitada välja parim aednik.”

Liisi Kont: „Noore Aedniku võistlus on suurepärane koht, kus panna proovile oma tõelised võimed ning võrrelda end sama eriala esindajatega teistest koolidest.

See on hea võimalus katsetada oma valmisolekut hakkama saada pingelises olukorras ja seda kõike siis, kui taevast sajab vaheldumisi alla lund, vihma, rahet ja vahepeal lööb välku. Samal ajal unustamata oma partnerit, kellega täiuslikku koostööd tehes saab koju tuua võidu.”

Mida noore aedniku võistlus sulle andis, kas sellest on pärast võistlust ja kooli lõppu kasu olnud?

Karl-Matteus Nemliher: „Esmapilgul peale aukirja seinal ja trofeel aknalaual ei olnudki.

Kuid kasu pole jõudnud minuni materiaalsel kujul, vaid suurema eneseusu ja kindluse kaudu. Olla milleski, küll mitte maailma, vaid Eesti parim. See on andnud nii mõneski olukorras julguse jääda endale kindlaks.”

Liisi Kont: „Võistluspäev on mul siiani selgelt meeles.

Nii palju emotsioone: ärevus võistluse eel, aga ka hasart, elevus, rõõm, veel kord ärevus ning siis lõpuks rahulolu ja õnnetunne saavutatud võidu üle. Kõikide kaasaelajate ergutused ja soojad sõnad. Juba ainuüksi nende emotsioonide tõttu on võistlus vajalik,

see paneb end tundma elavana ja enesekindlana. Kuna žürii koosnes erialaspetsialistidest, oli nende positiivne tagasiside ja tunnustus iseäranis tiivustav ja motiveeriv.”

Kas olete endiselt tegevad õpitud erialal?

Karl-Matteus Nemliher: „Töötan Vääna puukoolis, kus saan teha tööd, mida olen õppinud armastama. Lisaks on mul endanimeline äriühing, kus hooldan peamiselt viljapuid, aga teen ka kõiksugu teisi aiandustöid.”

VÕISTLUSE PÕHIEESMÄRK ON VÕIMALDADA AEDNIKU ERIALA ÕPILASTEL NÄIDATA KUTSEOSKUSI JA SELGITADA VÄLJA PARIMAD AEDNIKUD. Liisi Kont oli enne Räpina aianduskooli õppima asumist lõpetanud maaülikooli. „Päev enne noore aedniku võistlust tehti mulle tööpakkumine ja kutsuti sügisest aianduskooli õpetajaks. Seetõttu on 15. ja 16. aprill 2015 mulle eredalt meelde jäänud. Olen siiralt õnnelik, et saan endiselt olla osa Räpina Aianduskoolist ja selleaastasel võistlusel tulla juba kutseõpetajana oma õpilasi toetama ja juhendama.”

Noore aedniku kutsevõistlus ei ole pelgalt noorte mõõduvõtt, vaid edendab aiandust varjatud moel: tõmbab tähelepanu ja propageerib aianduse eriala. On ju aednik tegelikult see, kes katab igapäevase toidulaua puu- ja köögiviljaga ning hoolitseb sellegi eest, et meid ümbritsev rohelus oleks hooldatud. Toidujulgeoleku seisukohalt on varude järjepidev kasv äärmiselt vajalik ja aktuaalne. Et seda tagada, on aianduse erialal ja noorte aednike tegemistel oma roll täita. Kohtumiseni noorte aednike tänavusel jõukatsumisel.

20 || mets || maa elu

14. aprill 2016

Metsaistutustalguid korraldatakse tänapäeval nii riigimetsas kui ka erametsas.

Foto: Viio Aitsam

Metsauuendus kui oman Viio Aitsam t järeltulevatele põlvedele jääks samaväärne või väärtuslikum mets,” on üks metsauuendajate põhireegel.

Metsa uuendamise all ei mõelda ainult puutaimede istutamist. See võib olla ka külv või hoopis looduslik uuendus, millele metsaomanik saab mitut moodi kaasa aidata. Igatahes tuleb enamasti kahe aasta jooksul pärast raiet midagi ette võtta, et viie aasta pärast kasvaks samal alal noor mets.

Mõnikord võib metsaomanik väiksema vaevaga hakkama saada: näiteks hall-lepiku raiumise järel loetakse sobilikuks uuenduseks ka halli lepa järelkasv, mis tavaliselt kasvab ise. Eriti vaevaliseks võib sa-

METSASEADUS • Metsaomanik on kohustatud rakendama metsa uuendamise võtteid vähemalt 0,5 ha suuruse pindalaga hukkunud metsaosades või raiesmikel kahe aasta jooksul hukkumisest või raiest arvates.

• Metsaomanik on kohustatud rakendama metsa uuendamise võtteid ulatuses, mis hiljemalt viis aastat ning loo metsakasvukohatüüpides kümme aastat pärast raiet või metsa hukkumist tagab uuenenud metsa.

• Metsa uuendamise võtted: maapinna ettevalmistamine (külvi või istutuse võimaldamiseks või loodusliku uuenduse tekkele kaasaaitamiseks); puuseemnete külv; puude istutamine; metsakultuuri hooldamine; loodusliku uuenduse tekke ja arengu soodustamine muul viisil. mas kujuneda viljakate kasvukohtade okaspuumetsa uuendus, kuna seal tuleb uus mets istutada ja istutatut veel mitu aastat hooldada, et rohi ja lehtpuud kalleid taimi enda alla ei mataks.

KONTROLL IGAL AASTAL Omanikele metsaseadusega pandud kohustuse täitmist käivad keskkonnaameti metsa-

spetsialistid igal aastal kontrollimas. Juhuvalikuga valitakse välja teatud hulk raiutud (kahe aasta eest, viie aasta eest ja varem raiutud) metsaalasid. Siis minnakse metsa ja loetakse nendel aladel noored puud kokku.

Kui ala ühe hektari kohta kasvab ühtlaselt poolemeetriseid või kõrgemaid puid vähemalt 1000 (kuusk) või 1500 (mänd, tamm; teised uuen-

www.optitrans.ee TAURUS –

põllumeeste igapäevane abimees eid

ta m

s Küla

SSIL E M MAA 4–23.04

21.0 VP-214 s bok

Euroopa kohalik tootemark on pakkunud kõikidel suurematel põllumajandustöödel usaldusväärsust ja kvaliteeti.

Küsi pakkumist: tel 515 3763 e-post info@optitrans.ee

dusena arvesse minevad puuliigid siis, kui on vähemalt meetrised), on kõik korras. Kui noori puid on vähem ja metsaomanik pole soovinud metsauuenduseks tähtajapikendust, võib amet talle teha märgukirja või ettekirjutuse, millega kohustust meelde tuletab. Kui metsaomanik ei reageeri, võib asi isegi sundistutamiseni minna.

SUHTELISELT HÄSTI? Hiljuti avalikustas keskkonnaamet mullused metsauuenduskontrolli tulemused. Üldmulje järgi on olukord hea. Amet nentis, et kontrollitud 4723 metsaeraldisest 77 protsendil oli piisav metsa järelkasv tagatud ja enamik Eesti metsaomanikest uuendab metsa nõuetekohaselt.

Kui andmeid lähemalt uurida, siis pilt enam nii roosiline pole. Kontrolliks eraldisi valides ei tee amet vahet, kas tegu on riigi- või erametsaga. Piltli-

kult öeldes on ühes pajas professionaalselt metsi majandav RMK ja väga erinevate oskuste-kogemustega erametsaomanikud. Kui metsi oleks kontrollitud eraldi, oleksid riigimetsa näitajad paremad ja erametsa näitajad kehvemad.

Ka ainuüksi erametsa osas on suuri erinevusi. Laias laastus saab öelda, et metsaühistutesse koondunud erametsaomanikud uuendavad metsi järjekindlamalt – paljudes tänapäeva metsaühistutes on ametis professionaalsed metsamehed, kes korraldavad metsatöid ühistu kaudu või vähemalt tuletavad hajameelsele metsaomanikule õigel ajal metsauuenduskohustust meelde.

SUURES PLAANIS Üks erinevus on riigi- ja era­ metsal veel. Riigimetsal on oma metsakorraldajad ja arvepidamine, mis võimaldab näpuga

Lp korteriühistud!

Kas tänavu talvel olid teie toad külmad?

Kui jah, siis KÜSIGE MEILT KATELDE PAKKUMIST – ja tuleval talvel on teie majades mõnusalt soe

Pakume

TÄISAUTOMAATSET KATLASÜSTEEMI HEIZOMAT Mugav ja tõhus Saksa kvaliteet

Lisainfo tel +372 521 6455

maa elu || mets || 21

14. aprill 2016

KUIDAS HINDATE METSAOMANIKE METSAUUENDUSHUVI? MIKK LINK, Läänemaa Metsaühistu tegevjuht: Istutatakse rohkem kui varem, aga see ei käi kõikide metsaomanike kohta. Läänemaa Metsaühistu näitajad on küll väga head – uuendame 80% raiutud lankidest. Kuid üldisem seis on kehv, metsaomanikud tihti ei teagi, et neil on kohustus mets uuendada.

Just vähene teadlikkus teeb murelikuks. Kui omanikud ei tea metsaseadusest tulenevat uuendamise kohustust, siis kohe kindlasti ei ole nad teadlikud ka metsauuendamisest kui võimalusest oma vara väärtust kasvatada. Kes peaks neile sellest rääkima? Turu hooleks seda jätta ei saa, sest turg tõmbab küll puitu metsast välja, aga ei tõmba taimi mulda.

Riigil näib olevat huvi, et Eestis oleks maa käibes ja kasutuses. Metsanduse arengukavaga on seatud eesmärk, et erametsade raiesmikest uuendataks 40% (praegu alla 20). Riik saab metsaomanike käitumist mõjutada toetustega ja see tähendab, et uuendustoetus peab säilima. Mõjutada saab

ka maksupoliitika abil. Praegune võimalus kanda raietulu kolmele järgmisele aastale edasi on keeruline ja bürokraatlik. Selle asemel võiks eraisikust metsaomanikele kehtida tulumaksuvabastus kuni 6000 eurot. ÜLLE LÄLL, MTÜ Minu Mets juhatuse liige: Meie ühistu liikmed on kiitust väärt. Nad on uuenduse vajalikkusest teadlikud ja neile on abiks uuendustoetus, kuid toetus ei ole istutamise põhjus. Nüüd, kui seda toetust kõigile soovijaile enam ei jätku, hoiatan metsaomanikke enne taotlusvooru alati, et raha ei pruugigi saada. Seetõttu vähem istutama pole hakatud.

Meil on käibel ütlus: kui metsauuendust hooldada ei kavatse, pole mõtet istutusele raha kulutada. Peame silmas hooldusvajadust metsakultuuri kolmel esimesel kasvuaastal. Meil Järvamaal on viljakad kasvukohad, siin ei tule ise midagi. Ikka ainult raske tööga, nagu klassikud on öelnud.

Nende metsaomanike kohta, kes ühistu liikmed pole, ei oska midagi öelda, nende mõttekäik on teistsugune, aga see võib tuleneda ka info puudumisest.

VIKTOR LEHTSE, Virumaa Metsaühistu juhatuse esimees: Metsaomanikud on erinevad. Ühed majandavad oma metsi, kasutavad võimalusel ka toetusi. Teised on samuti aktiivsed tegutsejad, aga toetusega ei taha mingilgi juhul end siduda. Kasutavad füüsilistele isikutele kehtestatud maksusoodustust, mis võimaldab raietulusid tuludeklaratsioonis kuni kolmeks aastaks edasi kanda ja neist metsauuenduskulud maha arvata. Kolmandad ei tee ilma toetuseta mitte midagi. Neljandad ei tee midagi, olgu toetust või mitte.

Nii maksusoodustustel kui ka uuendustoetusel on positiivne mõju, istutamine ja noore metsa hooldus on tegutsejate metsaomanike seas käima läinud. Huvi metsa uuendada elavneb.

niku kohustus järge ajada ja iga hetk ütelda hektarite kaupa täpselt, kui kaugel tööga ollakse.

Teada on raiemaht, istutatud või külvatud alad, hooldustööd jne.

Erametsa kui terviku kohta pole teada õieti midagi ja riigimetsaga seda üks ühele võrrelda ei saa, kuna metsade koosluski erineb: erametsade hulgas on märksa rohkem isetekkelist ja väga eriilmelist lehtpuumetsa.

Uuendusraiet saab metsaomanik teha, kui esitab keskkonnaametile metsateatise.

Sel dokumendil on tõesti ka raieandmed kirjas, aga teatis ei pruugi tähendada tegelikku raiumist. Kui näiteks talv on soe ja pinnas pehme, nagu tänavu, võib omanik raiumise järgmiseks aastaks edasi lükata (metsateatistel märgitud raie ja tegelikkus võivad erineda 30, isegi 40%). Metsauuenduse kohta omanikud enam teatisi esitama ei pea ja selle tegelikku mahtu saab üksnes oletada.

Eestis on 2,2 miljonit hektarit metsamaad, millest umbes pool riigimetsa ja pool erametsa. Riigimetsa uuendatav metsapind on aastas umbes 10 000 hektarit. Et umbkaudu erametsaomanike tegelikku istutusmahtu teada saada, võetakse turul olevate metsataimede arv, millest lahutatakse riigimetsa istutatud taimed. Eelmisel aastal oli taimi 27,7 miljonit tükki. RMK istutas riigimetsa neid 19,3 miljonit ja er-

LINAVÄSTRIK – TUTTAV JA TAVALINE INIMKAASLEJA oLAV RENNo linnuteadja

K

evad edeneb ja linavästrik, üks meie tuntumaid kevadekuulutajaid, on peaaegu paar nädalat kohal. Tihtipeale trotsib ta tulles veel päeval alla nulli jäävaid temperatuure, nii et ühe oma hüüdnime – jäälõhkuja – on ta täiega ära teeninud. Küllap on nime lisapõhjus linnu käitumistava: jooksu pealt seisma jäänud, hakkab ta oma pikka saba viibutama, justkui püüdes tema saabumise ajaks mõnel loigul veel sulamata jääkoorikut purustada. Isaslindude laup ja põsed on lumivalged, emastel pisut nagu määrdunud, nii et sugupooled on lähipilgul hästi eristatavad.

Alul jäävad linavästrikud asulatesse, mere äärde ja taimestikuvabadele jõekallastele ootele, et siis lume üleüldise kadumise järel sisemaale hajuda. Poole maini käib ka läbiränne, sest linavästriku arvukad alamliigid asustavad ju Euraasia kesk- ja põhjavööndit, Islandist Tšukotkani. Meie alamliik talvitab Edela-Euroopas ja Põhja-Aafrikas, kust rändab laial rindel kuni Uuraliteni. Kaugemal põhja ja kirde pool pesitsevad linnud rändavad läbi ju-

ba kanda kinnitanud asurkondade territooriumi, nii et ajuti võib näida, nagu oleks mõnda liiki linde tohutul, ennenägemata hulgal.

Eestis on linavästrik üks tavalisemaid haudelinde, keda võib pesitseda kokku 150 000 – 200 000 paari. Paarid rajavad pesa väga mitmekesistesse kohtadesse: müüriõõnsusse, katuse alla, sillakonstruktsiooni vahele, puiduvirna, poollahtisesse pesakasti, kivihunnikusse, rabas kulgeva laudtee alla, harukorral koprapaisu rontide vahele jne. Peaasi et läheduses leiduks madalmurune ala või veeäärne paljak, kus on soodus saaki püüda, seda tehakse ka katustel ja teedel. Putukad ja teised pisemad selgrootud, isegi teod ongi linavästrike põhitoit,

Eestis on linavästrik üks tavalisemaid haudelinde, keda võib pesitseda kokku 150 000 – 200 000 paari.

seemneid ja marju tarbitakse ülivähe, peamiselt sügisel. Kui rändel ja pärast pesitsemist on linavästrikud üsna seltsingulised salgalinnud, siis oma pesa ümber tõrjutakse liigikaaslased mingi kindla piirjoone taha.

Inimese ja neljajalgsete suhtes on linavästrikud väga kohanemisvõimelised, nii et neid võib näha igal taluõuel, lautade ümbruses ja asulateski, kus elamu juures on suurem muruplats. Lääne-Euroopas on nad golfiväljakute karakterlinnud – sealne inimtegevus aitab nende saakloomakesi liikvel ja seega paremini märgatavana hoida.

Linavästriku pesa on kõrtest, kuivadest puulehtedest ja muust koredast materjalist väliskihiga, lamedavõitu pesalohk aga on vooderdatud rohulehtede, sambla, sulgede, taimevilla ja loomakarvadega ning sinna muneb emalind mai keskel 5–6 muna. Enamjaolt emalinnu hautuna kooruvad tosina päeva pärast pojad, keda ema jääb soojendama, nii et esimesel nädalal hangib toitu vaid isalind. Pojad saavad lennuvõimelisteks kahe nädalaga. Noorlinnud on sügiseni üsna ilmetud hallid ja lüheldase sabaga.

Linavästrik on valit ud meie lõunanaabrite rahvuslinnuks.

Foto: miHkel maRipuu / postimees

esitleb:

Maamehe

mitmevõistlus Eelmisel aastal istutati Eestis 27,7 miljonit metsataime.

Foto: kRistjan teedema

ametsadele jäi 8,7 miljonit, millega sai uuendada 5079 hektarit raiesmikke. Tänavu on taimi turul 29,9 miljonit ja asjamehed ennustavad, et erametsas neid kõigile soovijatele ei jätku.

TEGELIK METSAUUENDUSHUVI Keskkonnaamet märgib eelmise aasta kontrolliaruandes, et 4723 eraldisest 427 juhul (enamasti riigimets) on omanik taotlenud metsa uuendamise tähtaja pikendust ja on selle ka saanud. 54 eraldise omanikule saatis amet märgukirja metsauuendamise kohustuse täitmatajätmi-

EESTIS ON 2,2 MILJONIT HEKTARIT METSAMAAD, MILLEST UMBES POOL RIIGIMETSA JA POOL ERAMETSA.

se pärast: ei olnud maapinda ette valmistatud ega istutatud või külvatud ja polnud ka tulevikus metsalootust andvat looduslikku uuendust. Üldpilti need arvud, nagu öeldud, ei näita.

Kui omanik on jätnud metsa uuendamata ja uuendust pole ka looduslikult tekkinud, võib peale muu tulla tüli naabriga, sest sellise alaga piirnevatel metsamaadel on keelatud lageraiet teha.

Et erametsaomanike metsauuendushuvi on aasta-aastalt kasvanud, näitab see, et Erametsakeskuse kaudu makstava uuendustoetuse summad on lõhki. Täielikku pilti ei saa aga sellestki. Näiteks 2014. aastal maksti seda toetust maapinna ettevalmistuseks, istutamiseks, hooldustöödeks ja taimede soetamiseks kokku ligi miljon eurot 1106 füüsilisele isikule, 96 FIEle, 221 juriidilisele isikule.

Kokku 1423 toetusesaajat, aga metsaomanikke on Eestis üle 100 000.

22. ja 23. aprillil kl 12 ShowArenal Tule ja osale põneval võistlusel, kus auhindu võidavad kõik!

Registreerimine kohapeal

Tule külasta Maa Elu

puhkeala (B-hallis) Head pakkumised lehelugejatele ning raamatusõpradele!

Maa Elu ristsõnamäng – peaauhinnaks sulle sobiva väljaande poole aasta tellimus!

Kohtume messil!

www.maamess.ee

22 || ilma- ja taimetaRk || maa elu

KASEMAHL Hea kosutav ja puhastav jook kevadel on kasemahl, mis sisaldab mitmeid mineraale (raud, kaltsium ja kaalium), glükoosi, fruktoosi, saponiine ja taimseid hormoone. Kasemahl on eriti kasulik neerudele, paneb need hästi tööle, puhastab neid ja kogu organismi. Kevadel, kui meie kõigi keha ja neerud vajavad puhastamist, on kasemahl täpselt õigel ajal võtta. Sügavkülma pandud kasemahl on väga tõhus jook suvel palaval ajal vedelikukaotuse vastu. Mina panengi enamiku kasemahla praegu sügavkülma, siis on seda sealt hea võtta.

Vahel annan kasemahla kaasa tuttavatele, kel neeruprobleemid. Üks viis kasemahla säilitada on kääritamine. Lisage mahlale rosinaid, mustasõstrapungi ja -varsi, võib panna ka suhkrut või isegi pärmi. Kui mahl muutub häguseks ja halliks, valage see pudelitesse, nii et õhku ei jää ja pange korgid peale.

Mina olen kasemahla kääritanud ilma lisanditeta, mahla häguseks muutudes valanud pudelid triiki täis, pannud korgid peale ja viinud kohe külma keldrisse kivipõrandale. Tähtis on, et kelder oleks hästi jahe. Külmal kivipõrandal säilib mahl kenasti ja kuumal suvepäeval on mõnus hapukas jook võtta. Vanasti võeti kasemahl keldrist välja heinaajal, sest see oli palava ilmaga hea janukustutaja.

Tänapäeval, kui saadaval on kõiksugu maitseaineid, võib mahla maitset muuta sidrunilõikude, ingveri, mahlade või muu meelepärasega.

KÕRVENÕGES Kõrvenõges annab jõudu, erksust ja toonust ning võtab väsimuse. See sisaldab palju mineraale: kaltsiumi, kaaliumi, rauda, räni, sipelghapet, magneesiumi,

PAISELEHE ÕIED Paiselehe õisi saab korjata õitsemise alguses puhta loodusega paikadest. Vanemate õite sees võivad elada putukad. Lehed tuleks hoolikalt ja kiiresti kuivatada. Paiselehe keemilisse koostisse kuuluvad lima, saponiinid, flavonoidid, karotenoidid, steroidid, orgaanilised happed, innuliin ja alkaloidid.

Paiselehe õisi on soovitatav kasutada kuiva köha, ülemiste hingamisteede katarri, astma

teesse neid palju ei eraldu. Kuna paiselehed koguvad endasse raskmetalle, ei tohiks neid pikalt tarvitada, küll aga võib juua nädal-paar ja panna teesegudesse.

Paiselehe õisi on soovitatav kasutada kuiva köha, ülemiste hingamisteede katarri, astma ja bronhiidi korral. Talveks kuivatage vaid värskeid alles õitsema Foto: aRVet mÄGi hakanud õisi.

ja bronhiidi puhul. Need aitavad ka nakkuslikust põletikust alguse saanud bronhide laienemise ja põletikulise eritisega kulgeva kopsuhaiguse korral. Tegemist on ühe tõhusaima taimega, kui on tarvis kopse puhastada. Lastele võib teha noortest paiselehe õitest siirupit.

Talveks kuivatage vaid värskeid alles õitsema hakanud õisi. Kuna need sisaldavad palju niiskust, tuleb need väga hoolikalt kuivatada ja säilitada pimedas kohas paberkotis või klaaspurgis.

Raseduse aja tasub paiselehe õite tarvitamisega ettevaatlik olla. Õied sisaldavad maksale kahjulikke a l k a loide, kuid

Naat on üks esimesi rohelisi loodusande, mis kasvab looduses väetise ja keemiata.

Foto: Wikipedia

KÜlviKalenDer

ju Kal

Vili

VI

Vili, alates kl 02.23 juur Juur, aiatöödeks sobimatu päev

MAA

TULI

VESI

ÕHK

V

Juur, alates kl 14.24 õis

K

19. T

R

ur Amb

16. L

05.57 20.46

Jäär

vi Lõ

Vili

18. E

kits

LI

15. R

03.30

Kõigile ei pruugi naat sobida. Näiteks kõhunäärme ja sapipõiepõletiku korral ning samuti liigesehaigel võivad tekkida valud.

Aprillis saab veel koguda pungi, pohlalehti, Islandi samblikku, maapirni mugulaid ja võilille, takja-varemerohu juuri, millest kõigist on olnud juttu eelnevates artiklites Aprillis saabub ka karulauguaeg, millest saab põhjalikumalt lugeda järgmisest Maa Elust.

Retsepte ja nõuandeid leiab meie veebiküljelt www.ravimtaimeaed.ee ja Facebooki lehelt.

Samuti olete oodatud Karepa aeda koolitustele.

i ts

APRILL 2016

17. P

NAAT Naat on üks esimesi rohelisi loodusande, mis kasvab looduses väetise ja keemiata. Seda on kasutatud liigeste puhastamiseks ning soolade ja vee organismist väljaviimiseks.

Esimesed mahlased naadilehed sobivad suurepäraselt omleti, piruka või supi sisse. Mina teen näiteks omletti sibula, paprika ja naadilehtedega. Lahtise piruka sisse panen umbes poolteist liitrit naadilehti koos paprika, kodujuustu või riivjuustuga ja rõõsa koorega. Supi sisse panen kruupi või riisi, kartulit, porgandit ja naati, maitse andmiseks sellerit või lauke ning garneeringuks keedetud muna ja hapukoort.

Naadilehti saab kasutada veel kotlettides ja muffinites ning nüüd on hakatud naati ka salatitesse lisama ja sellest valmistatakse pestot. Maitsestada saab naadipestot mädarõika, küüslaugu ning juustudega.

Mina kasutan maitsestamiseks ühte-kahte maitsetaime, näiteks on hea kooslus mädarõigas, õli, naat ja sool.

KEVADISED JALUTUSKÄIGUD LOODUSES ANNAVAD ENERGIAT JA VÕIMALDAVAD KOGUDA TERVISELE KASULIKKE ANDE.

U

L

20. K

Õis

21. N

Õis

S

oodus pakub igal sammul optilisi nähteid, millele sageli ei osata üldse tähelepanu pöörata, nagu varjud, sinine taevas või hallid pilved.

Optikanähtused tulenevad valguse vastastikmõjust takistustega (keskkonnaga). Tuntuimad optikanähtused on varjud, vikerkaared ja halod, kuid samamoodi ka päikesetõus ja -loojang, sest Maa kui tahke keha takistab valguse levikut ja definitsiooni järgi on see samuti optikanähtus.

Järgnevalt tutvustan mõningaid pilvedega seotud optilisi nähtusi. Halodest on juba korduvalt juttu olnud, mistõttu pikemalt neil ei peatu. Märgin vaid seda, et praegune aeg on sobivaim aastas, et halosid näha.

Vikerkaarenähtused on teine pilvedega seotud oluline optiliste nähtuste rühm. Pärast hoovihmu päikese vastassuunda ilmuv värviline kaar on üldtuntud. Küllap on see üks ilusamaid optilisi nähtusi, mida seostatakse peamiselt suvega. Vähem teatakse seda, et peale hariliku vikerkaare on veel kaks vormi: udukaar ja pilvekaar. Niisama vähe tuntud on öösel kuuvalguses ilmuv vikerkaar. Tuleb ette ka eksiarvamusi, näiteks peetakse mõnikord värvilisi halosid vikerkaarteks.

Harilik vikerkaar ilmub taeva foonile suurema või väiksema värvilise kaarena.

Selle teke eeldab aga mitme asjaolu kokkulangemist. Sellest põnevast nähtusest teen pikemalt juttu mõnel teisel korral.

Niisiis, peale hariliku vikerkaare on veel udukaar ja pilvekaar. Nende tekkeks on vaja väga väikesi, alla 0,1-millimeetrise diameetriga veepiisku ehk udu või pilvi. Piiskade väiksuse tõttu on tähtis valguse lainelisus. Kiired hajuvad ja difrageeruvad (difraktsioon on lainete paindumine tõkete taha) kõigis suundades, kuid kõige enam kontsentriliste rõngastena.

Udukaar on võrdlemisi tavaline nähtus.

Selleks peab olema läbipaistva taevaga udu, et päikese otsekiirgus paistaks vaatlejani (vikerkaarte tekkeks on vaja otsekiirgust).

Sel juhul võib näha laia valget kaart, sageli lisakaartega. Kõige sagedamini õnnestub udukaari pildistada hommikuses rabas, kus hõre ja madal (selge taevaga) udu on tavaline. Udukaar ilmub üldjuhul enne udu hajumist, sest siis pääseb päikese otsekiirgus hõrenenud udust läbi. Öisel ajal saab udukaari tekitada autotuledega. Udukaarest hoopis harvem saame näha pilvekaart. Seda tekitavad samuti väikesed piisad. Ühtlasi on tegu laia valkja kaarega, millel tihti on võimalik näha lisakaari. Pilvekaared on äärmiselt haruldased.

Teistest pilvedega seotud või pilvedes ilmnevaid nähtusi tutvustan järgmisel korral.

Aprilli tormiline algus ühe suure soojaga 6. aprillil (kuni 20kraadine suvesoe) ja laialdase jääkruubi- ja rahesajuga 9. aprillil on möödanik. Nädala alguses hoidis ilma päikeselise ja külmade ööde, kuid üsna soojade päevadega antitsüklon, mis nüüdseks on ilmakaardilt kadunud. Kõledama ilma tõi idapiiri taha jõudnud lõunatsüklon, mis eemaldub kirdesse.

Selle järel mõjutab ilma arktiline õhumass, mistõttu ilm on jahe (14. ja 15. aprillil on sooja kõikjal ilmselt alla 10 kraadi). Läänest lähenev tsüklon tõrjub küll suurema külma minema, ent erilist sooja asemele ka ei too. Küll aga muutub ilm sajusemaks. Karmimal juhul võib näha lund ja lörtsi (võimalus suurim 14. aprilli öösel ja pärast 17. aprilli), leebemal juhul on ilm lihtsalt jahe ja sajuhoogudega.

A

prillis on loodus täis esimesi kevadekuulutajaid – olgu nendeks siis kasemahl, karulauk, naat, paiselehed või kõrvenõges. Kevadised jalutuskäigud looduses annavad energiat ja võimaldavad koguda tervisele kasulikke ande.

C-, B- ja K-vitamiine ning karotiini. Niisiis – kõrvenõges on korralik mineraali- ja vitamiinipomm!

Kes on kaua haige olnud või pikast talvest väsinud, saab teha nõgesetee kuuri või kasutada noori lehti toidus. Nõges ergutab organismi süsivesiku- ja valguvahetust ning parandab südame, veresoonte ja teiste elundite toonust.

Kõrvenõgest kasutatakse kehvveresuse, aneemia, verejooksude, väsimuse, põletike, liigesevaevuste ja reumaatiliste vaevuste korral. Välispidiselt tarvitatakse nõgeseleotist loputamiseks ja vannide tegemiseks nahapõletike ja muude nahaprobleemide korral.

Kui loputada kõrvenõgese tõmmisega juukseid, soodustab see juustekasvu ja peatab nende väljalangemise. Kõrvenõgeselehti on kasutatud ka lehmade piimaanni suurendamiseks ja kanade munemise soodustamiseks.

Kevadised kõrvenõgesed sobivad hästi suppidesse, smuutidesse, küpsetistesse ja kotletitainasse. Paras annus inimese kohta on 20 grammi värskeid nõgeseid või 2–4 grammi kuivatatud nõgesejahu.

Kevadel võib koguda ka kõrvenõgese juuri. Kel eesnääre suurenenud, saab abi kõrvenõgese juure pulbrist, keedisest või tinktuurist. Jahvatatud või purustatud juuri võib lisada teesegusse koos metskuldvitsa, peterselli ja põdrakanepiga.

Ettevaatlik tuleb kõrvenõgese lehtede tarvitamisel olla neeru- või südamepuudulikkuse ning kõrgenenud verehüübimise korral.

JU

OPTILISED NÄHTUSED PILVEDES

fütoterapeut, Karepa Ravimtaimeaia perenaine

Ne i

ilmatark

KaTrin lUKe

Sõnn

jÜri KaMeniK

Aprill toob toidulauale looduse esimesed kingitused

ISTUTUSAEG

ilMaTarK

14. aprill 2016

22. R

08.24

Õis, alates kl 03.18 leht allikas: mÄRkmik-kalendeR „aasta aias 2016” kiRjastuselt VaRRak

K V

maa elu || kodu ja aed || 23

14. aprill 2016

Biolagunevad jäätmed sobivad hästi komposti valmistamiseks. Hea kompost on sõmer, tumepruun ja sarnaneb läbikõdunenud sõnnikuga.

Fotod: internet

Kompostimine on imelihtne Maarja Otsa

O

lmejäätmete kompostimine on aastate jooksul muutunud järjest populaarsemaks. Korralikult tehtud kompost on tumepruun, sõmer materjal, mis sarnaneb läbikõdunenud sõnnikuga. Õigete teadmiste abil saab seda lihtsalt valmistada.

Igas majapidamises tekib jäätmeid ning suur hulk neist on orgaanilised ehk biolagunevad jäätmed. Kompostimine võimaldab koduses majapidamises tekkivatest toidu- ja aiajäätmetest kergesti valmistada kompostmulda, mida saab kasutada aias väetiseks ja mulla omaduste parandamiseks.

Korraliku komposti saamiseks ning selleks, et jäätmed laguneksid kiiresti ega muutuks lihtsalt roiskuvaks ja haisevaks kuhjaks, peab kompostihunnik olema korralikult rajatud.

ESIMESED SAMMUD Kompostimiseks on kõige lihtsam teha kompostihunnik või luua kompostihoidla, kasutada võib ka tööstuslikult ekstra kompostimise tarbeks toodetud kompostreid. Kompostihunnik tuleks paigutada jahedasse ja varjulisse kohta, kus see kuivab aeglasemalt kui tuule ja päikese käes.

Kompostris peab olema piisavalt õhku, niiskust ja lämmastikku. Õhk peab hunnikusse pääsema nii alt kui ka külgedelt. Kui täheldate komposti kuivamise märke, tuleks seda kindlasti kasta. Lämmastikku tuleks segada hunnikusse siis, kui lisate sinna uut materjali. Lämmastikku sisaldavaks lisandiks sobib sõnnik, näiteks granuleeritud kanakaka, ja rohelised aiajäätmed, nagu muruniide, rohitud umbrohi või köögiviljade koored.

Kompost tasuks teha võimaluse korral igal aastal samasse kohta, siis on vihmaussid ja muud lagundajad pinnases juba ootamas.

TÄITMINE Kompostrisse kogutakse jäätmeid sedamööda, kuidas neid aias tekib, ning meeles tasub pidada kolmesõnalist reeglit: kohevus, niiskus ja toitained.

Kõige hoolikamalt tuleb jälgida komposti niiskust. Eriti tuleks silmas pidada just komposti ääreosasid, sest need kuivavad kergesti.

ET JÄÄTMED LAGUNEKSID KIIRESTI EGA MUUTUKS LIHTSALT ROISKUVAKS JA HAISEVAKS KUHJAKS, PEAB KOMPOSTIHUNNIK OLEMA KORRALIKULT RAJATUD. Kompostimist alustatakse sellest, et auna põhja laotatakse õhulist puurisu või -haket, mis kindlustab õhu juurdepääsu. Jäätmed laotakse auna kihiti. Kõige alla pannakse kiht kompostitavaid jäätmeid, seejärel õhuke kiht mulda või vana komposti ja kindlasti lämmastikku sisaldavaid lisatoitaineid, see kiirendab lagunemist. Kui kompostitakse kuivi jäätmeid, näiteks kuivi lehti, tuleb auna valmistades jäätmeid kasta. Aun on soovitatav pealt mullakihi ja heinaga kat-

ta, nii püsib see paremini niiskena ja soojana.

Kaheosaline kompostimisnõu on praktilisem. Ühes nõu osas toimub komposteerumine, teise kogutakse värskeid jäätmeid. Üks kiire kompostimise saladus: kompostrisse ei tohi koguda suurel hulgal sama tüüpi materjali. Parima tasakaalu saab, kui hunnikus on kolmandik mahlakaid ja rohelisi (lämmastikurikkaid) ning kaks kolmandikku pruune ja kuivanud (süsinikurikkaid) jäätmeid. Rohelised ja kuivad jäätmed tuleks laotada hunni­ kusse vaheldumisi.

Süsinikurikkad on taimede varred, oksad, õled ja ajalehed, mitte kriitpaber. Kompostimisel ei tohi kasutada taimejäätmeid, mida on herbitsiididega töödeldud, ning taimehaigustesse nakatunud jäätmeid. Suuremad oksad tuleks kõdunemise kiirendamiseks peenestada.

MUREKOHAD Kui kompost hakkab haisema, siis enamasti tähendab see, et kompost on liiga märg või tihe.

Siis tuleks suurendada happelise sidusaine osakaalu, näiteks lisada puukoori.

Muret võivad teha ka sipelgad ja kärbsed. Esimesel juhul tuleks komposti pinnaosa, kuhu kärbsed on munenud, sügavamale komposti sisse suruda.

TASUB TEADA KOMPOSTIMISEKS SOBIVAD JÄÄTMED: • puu-, köögiviljade ja muude taimede koored ja lehed, • kohvi- ja teepaks, ka koos filterpaberiga, • muud toidujäätmed (suuremad tükid tuleks eelnevalt peenendada), • majapidamispaber ja salvrätid (ka paberkotid jäätmete kogumisnõu kaitseks), • toalillemuld ja aia hooldamisel tekkivad jäätmed, • aiajäätmed (niidetud hein-muru, väikesed puuoksad, puule-

hed, puukoor, rohimise jäägid), • paberfiltrid, pabersalvrätikud, majapidamispaber jms, • koduloomade pidamisel tekkivad koristusjäätmed.

KOMPOSTIMISEKS EI TOHI KASUTADA • suitsukonisid ja tolmuimeja tolmukotte, • klaasi ja metalli, • kilekotte ja piimapakke, • kunstkiust riiet, nahka ja plastist, kummist tooteid, • muid jäätmeid, mis ei lagune või saastavad komposti.

Kärbsevastsed hävinevad umbes 43 plusskraadi juures. Sipelgad on kohal siis, kui kompost muutub liiga kuivaks, seega tuleks komposti hoolikalt kasta ja segada.

Kui avastate, et kompost ei soojene enam, siis on seal võibolla vähe lämmastikku. Samas võib kompost olla ka juba nii lagunenud, et kuum staadium on läbi. Seejärel tuleks kompostikast tühjendada ja alustada täitmist uuesti.

KOMPOSTMULD Komposti võib hakata kasutama siis, kui taimeosad ei ole komposti segades silmaga eristatavad. Kui lõplikult valmimata komposti kevadel kasvumulda segada, võib komposti lagunemine siduda mullas olevaid toitaineid, mis halvendab taimede varustamist toiteainetega.

Kui kasutusel on ainult üks kompostimisnõu, eraldatakse kõigepealt veel täielikult lagunemata ülakiht, mis asetatakse enne kompostimisnõu taastäitmist selle põhjale. Kui kasutatakse kaht kompostimisnõu, jäetakse täitunud kompostimisnõus olev poolvalminud kompost kompostimisnõusse järelvalmima kuni selle täieliku komposteerumiseni. Samal ajal täidetakse teist kompostimisnõu.

Kompostil lastakse järelvalmida nii kaua, kuni see omandab peaaegu musta värvi ja ühtlase koostise. Järelvalmimise ajal tuleb komposti vajaduse korral kasta ja segada, mis tagab mulla ühtlasema struktuuri. Kompost on valmis, kui see on muutunud tumedaks ja muredaks. Enne tarvitamist oleks hea kompost sõeluda läbi väiksema silmaga võrgu.

Valmis komposti saab kasutada mulla viljakuse parandamiseks koduaias, kasvuhoones ja potilillede kasvatamisel, suuremas koguses ka haljastuses. Kompostimine ja valmis komposti kasutamine vähendab väetisevajadust.

BOBCAT BALTI OÜ Ehitaja teeja107A Allikad: Kärner KO, 13514BonusVia Tallinn Eesti

Bobcat Liisingu ülisoodsad finantseerimistingimused: Intress alates 0% + 3 kuu euribor, sissemaks alates 10% Käibemaksu finantseerimine kuni 3 kuuks, kapitalirent kuni 60 kuuks

2014. aastal valmis Bobcat® laadur järjekorranumbriga 1 miljon E-mail: bobcat@bobcat.ee

www.bobcat.ee BOBCAT BALTI OÜ Ehitaja tee 107A 13514 Tallinn Eesti

• MÜÜK • HOOLDUS • • REMONT • VARUOSAD •

Tel: +372 651 1330 Tel: +372 Faks: +372 651 1331 Faks: +372 GSM: +372 504 6139 GSM: +372

24 || tuRundus || maa elu

14. aprill 2016

VORST INTERNETIST. Viimasel ajal on paljud talutootjad oma kaupa Facebooki kaudu turustama hakanud. Suund levib kiiresti ja kodus arvuti tagant lahkumata talukauba tellimine muutub aina populaarsemaks.

Facebookist on saamas virtuaalne taluturg Heleri all

maaelu@ajaleht.ee

K

ui riideesemeid ja muud säärast saab sotsiaalmeedia vahendusel tellida juba pikemat aega, siis viimasel ajal on üha rohkem Facebooki kolinud ka talutoodangu turustajad. Iga soovija saab piltide laikimise ja sõprade-tuttavatega suhtlemise vahepeal vaid mõne kliki abil omale näiteks värsket Lõuna-Eesti talus kasvatatud kartulit koju tellida.

Pakutavaid tooteid on seinast seina. Näiteks nii mett, mustikaid, kartuleid, sibulaid kui ka iseehitatud suitsuahjus küpsetatud suitsuvorste ja lihatükke. Tootjad on loonud oma talukauba pakkumiseks Facebooki leheküljed või kasutajakontod ning lisavad regulaarselt pilte värsketest juurviljadest ja lihakraamist. Facebooki vahendusel pakuvad oma kaupa nii need taluperemehed-perenaised, kes juba mitu aastat toidutootmise vallas tegutsevad, kui ka need, kel oma tarbeks kasvatatud toidukraami lihtsalt vähem vaja läheb ja kes seetõttu on otsustanud ülejäägi maha müüa.

VÕIMAS REKLAAMIKANAL Üks, kes oma talutoitu muu hulgas sotsiaalmeedias müüb, on Pärnumaal asuv Panga Talu. Facebooki on nad loonud lehekülje „Muhe ja mahe Panga talu toodang”, mille kontole postitavad pilte oma toodangust ja tekstilõike sellest, mida parasjagu pakkuda on.

Veel turustatakse toitu teistel netikülgedel ja taluturgudel, kuid Facebook on üks kanal olnud juba aasta jagu. Talu perenaine Anne-Ly Algo üt-

leb, et Facebooki kaudu turustavad nad umbes 10–15% kaubast. „Facebook on väga võimekas ja suur turustuskanal, inimestel on elav huvi talus kasvatatud ja naturaalse toidu vastu.

Keegi ei ole kade ka kuulutusi jagamast,” selgitab Algo. Ainult Facebooki kaudu on Panga talu klientideks lisandunud kümmekond inimest. Algo märgib, et Facebooki suurim eelis teiste turustuskanalite ees on silmapaistev võime reklaami levitada. „Facebook on ju nii levinud, miks mitte ka talukaupa sel viisil müüa,” räägib ta.

Tellitud kaup viiakse kliendile otse koju kätte. „Kui tellija meist aga väga kaugel on, siis saadame kauba Cargo bussiga, vaakumpakendatult,” seletab Anne-Ly Algo. Nii jõuab kaup võimalikult kiiresti kliendini.

FACEBOOK TEGI HOBIST TÖÖ Kuid on ka neid, kelle fookus üldiselt toidutootmisel ei ole.

Näiteks Facebooki kaudu isevalmistatud suitsuliha pakkuv talumees, kes oma nime avaldada ei soovinud, räägib, et alustas lihasuitsutamist lihtsalt hobina ning siis otsustas selle, mida ise ära süüa ei jõudnud, Facebooki vahendusel maha müüa. Umbes viiekuulise tegutsemisaja jooksul on tal tekkinud arvestatav hulk püsikliente. „Facebookist on tõesti palju abi. Ei pea ise turul passima ja kliente ootama, vaid saan selle asemel ise rohkem toota, sel ajal kui Facebook müüb,” on mees rahul.

Talle oli suur üllatus, et kui taluturul saab müüja kliendile vorstist viilukese lõigata ja maitsta anda, siis Facebooki kaudu pole see ju kuidagi võimalik, ometigi ostavad inimesed liha isegi maitset teadmata. „Ja ju siis meeldib, head pildid on ka vist,” arvab ta.

Kalli reklaamikanali – telereklaami asemel panevad talumehed Facebooki üles video-

Üks neist, kes oma talutoitu muu hulgas sotsiaalmeedias müüb, on Pärnumaal asuv Panga Talu. Facebooki on nad loonud lehekülje „Muhe ja mahe Panga Foto: ekRaanitÕmmis talu toodang”.

sid oma toodete valmimisest ning suitsutooteid valmistava talumehe sõnul läheb ka see klientidele väga hästi peale.

Temagi viib kauba tellijale tavaliselt koju kätte. Kaugemal asuvatele saadab selle aga Cargo bussi või posti teel. „Olen kuulnud, et kliendid on ise tooteid edasi viinud Soome, Portugali, Saksamaale ning isegi Afganistani sõduritele,” kirjeldab mees. „Turule ostma minnes ei tea kunagi, kas seal suitsuliha on või ei. Facebookist saab alati kätte,” toob ta välja veel ühe Facebookis turustamise plussi.

PEIPSI SIBUL LÄÄNEMAALE Paistab, et säärase variandiga on rahul ka kliendid. Sirli Ol-

go, kes ka ise aiatööga tegeleb, avastas Facebookist talukauba tellimise võimaluse päris juhuslikult. Olgo elab Läänemaal ja kuna Haapsalus ei ole sellist turgu, kus varusid täiendada, on internetist tellimine tema jaoks suurepärane valik. Esimene ost, mille Olgo Facebookist tegi, oli Peipsi sibul. „Elades Läänemaal, on ääretult hea võimalus saada sibulat otse Peipsi äärest.

Ise sinna järele sõites läheks tunduvalt kallimaks kui postiga seda koju saades,” selgitab Olgo. Tema sõnul on tellitud kaup alati olnud kvaliteetne ja korralik. „Olen väga õnnelik, et ei pea enam poest seda kohutavat poolmädanenud sibulat koju tooma.”

Peipsi sibula ostmiseks ei peagi enam ise Peipsi äärde sõitma.

Foto: aRVo meeks / ValGamaalane