Maa Elu 21. aprill 2016

AVO VEST: ME EI JOOKSE ENAM LATI ALT LÄBI JA OLEME ÕIGE SUUNA KÄTTE SAANUD.

HEAD AJAD ON MÖÖDAS

PÕLLUMAJANDUSE NUKKER OLUKORD POLE AINULT PÕLLUMEESTE MURE, KA EHITUSETTEVÕTETE KÄEKÄIK ON PÕLLUMAJANDUSSEKTORI ELUJÄRJEGA OTSESELT SEOTUD.

PÕLEVKIVITUHA UUS ELU PÕLEVKIVIST ELEKTRI TOOTMISEL TEKIB SUURES KOGUSES LENDTUHKA, MIS ON PÕLLUMAJANDUSES KASULIK HAPPELISTE PÕLDUDE LUPJAMISEKS.

21. APRILL 2016 • NR 19 (47)

2 || ettevÕtlus || maa elu

21. aprill 2016

Kadrina masinad tö andres Pulver

Virumaa Teataja

ürgi, Brasiilia, Hiina, USA – see on vaid väike osa riikidest, kuhu eksporditakse Kadrinas valminud paberitööstuse ja kaevanduste seadmeid.

Technobalt Gruppi kuuluva firma TB Works toodangust moodustavad umbes kaks kolmandikku just paberitööstuse seadmed, lisaks kaevanduskonveieritele valmistatakse vähesel määral ka suuri trummelsõelasid, peamiselt jäätmekäitlusettevõtetele.

Esimene suur trummelsõel läks Inglismaale, kuid enne jõudis isegi näitusel käia. Technobalt Grupi juhatuse liige ja TB Worksi tegevjuht Avo Vest näitab ettevõtte õuel seisvat trummelsõela, mis ootab pikka teekonda Belgiasse. Transpordiasendisse kokku pandud trummelsõel on väiksema kombaini mõõtu, tööasendis on aga hiiglasliku aparaadi pikkus 13 meetrit.

MADE IN ESTONIA Aparaat on otsast lõpuni Kadrinas valmis ehitatud. „Diiselmootor, rattad, voolikud ja elektroonika on muidugi sisse ostetud, aga ülejäänud osa oleme ise teinud ja siin kokku pannud,” räägib Vest. Elektroonikat on masinas aga parasjagu nii palju, et aparaadi tööd on võimalik näiteks nutitelefoni kaudu jälgida.

Kui Technobalt kaks aastat tagasi Kadrina perefirma HeTi Pere ära ostis, oli ettevõte tõsistes majandusraskustes ning tootis kahjumit. Praeguseks ollakse aga kindlalt kahe jalaga maa peal.

Juhtkonna vahetus, protsesside kirjeldamine ISO 9001, 3834 ja 1090 juurutamisest tulenevalt, tootmise paremini jälgitavaks muutmine ning tänapäevastesse tööriistadesse investeerimine on taganud selle, et kahjumist on lahti saadud. „Me ei jookse enam lati alt läbi

ja oleme õige suuna kätte saanud,” lausub Vest, kelle sõnul on ettevõttel aga arenguruumi veel küllaga.

Kadrina jaoks on 70 töötajaga TB Works väga suur tööandja. Erinevalt paljudest teistest tööandjatest ei kipu Vest kurtma, et tööjõu leidmine peavalu teeks. „Võrreldes aastataguse ajaga on elu lihtsamaks läinud, sest üsna mitu konkurenti on tootmise koomale tõmmanud,” põhjendab ta.

Kõigele lisaks on tema arvates töötaja puhul esmatähtis tahe tööd teha. „Oskused on õpitavad ja koolitame ise inimesi välja, oleme päris mitu puidumeest metallitööle ümber õpetanud.”

Inimesi on aga viimase kahe aastaga omajagu tööle võetud, sest tootmismaht on päris kenasti kasvanud.

Projektipõhise tootmisega TB Worksis tuleb aga ajuti ette, et lisatööjõudu on vaja lühikeseks ajaks. „Tarneajad on lühenenud ja kui keegi otsustab investeeringu teha, siis tahetakse kõike saada nii-öelda eile,” kõneleb Avo Vest.

RENDITÖÖJÕUD ON ABIKS See tähendab, et tootmine peab olema pidevalt valmis kohe reageerima. On väga keeruline tootmist pikalt ette planeerida ja tellimuste mahtu näeb ette lühema perioodi kui mõni aasta varem. „Pead kiirelt orienteeruma hetke turusituatsioonis ja reageerima, kuid õnneks oleme ennast meie professionaalsete töötajate abil oma põhiklientide ees korduvalt tõestanud ja nad tulevad meie juurde alati rõõmuga tagasi,” on Vest rahul.

Kui aga lisatööjõudu vaja, kasutatakse Läti tööjõurendifirma teenuseid. Suhted rendifirmaga on muutunud nii tihedaks, et lätlased on töömeeste majutamiseks Kadrinasse kaks korterit üürinud. Praegugi on Kadrinas viis Läti firma kaudu renditud töömeest.

Aga renditöötajast võib ka päris töömees saada. Nimelt käis lätlaste vahendusel TB Worksis ukrainlasest pingioperaator, kes jäi Kadrina eluga vä-

KADRINA JAOKS ON 70 TÖÖTAJAGA TB WORKS VÄGA SUUR TÖÖANDJA.

ga rahule ning mees läks endale pikaajalist tööviisat ajama. „Väga hea mees oli ja kui paberid korda saab, siis tulebki meile tööle,” lubab Avo Vest.

Tööd tehakse TB Worksis allhanke korras, kuid keerukad paberitööstuse masinad ning kaevanduskonveierid ehitatakse algusest lõpuni Kadrinas valmis. Ning see on ettevõtte jaoks kõva konkurentsieelis. Kohapeal lõigatakse metalli, puuritakse, freesitakse, keevitatakse, värvitakse, pannakse seadmed

OSTAME: • METSAKINNISTUID • KASVAVAT METSA • METSAMATERJALI Küsi meilt pakkumist!

Tel 738 6905, 520 7813, mets@lemeks.ee www.lemeksmets.ee

kokku ja ka katsetatakse ära. „Meilt läheb välja töötav masin, mitte pelgalt mingid osad,” lisab Avo Vest. Ettevõtte põhitellijad on Soomes, kuid nende vahendusel läheb kaup laiali üle kogu maailma.

UNISTUS OMA TOOTEST Tasahilju peetakse plaani töötada välja oma toode. „Aga üleöö see ei sünni, tegemist on aastatepikkuse protsessiga,” teab ettevõtte tegevjuht.

Tema sõnul on mingis mõt-

tes omatoodang see, mida tehakse samasse gruppi kuuluva Technobalt Eesti tellimusel.

Näiteks Riia linna prügila erinevad seadmed ja konveierid.

Nii TB Works kui ka Türil tegutsev teine Technobalt Grupi ettevõte Metre on mõlemad sündinud omaaegsete EPTde baasil ning jätkavad ajaloolist masinaehituslikku tegevust.

Kadrinas laiutab ettevõte neljal ja poolel hektaril, otseselt tootmispinda on sellest 10 000 ruutmeetrit ehk terve

maa elu || ettevÕtlus || 3

21. aprill 2016

ötavad üle ilma

juhTKiri

PeeTer raidla

peatoimetaja

PÕLLUMEES OOTAB SELGEID VASTUSEID

P

õllumeeste esindajad on viimasel ajal käinud järjepanu nende jutul, kelle käes on otsustamisohjad võimukabinettides. Selgeid vastuseid tekkinud probleemidele pole sealt kahjuks tulnud.

Ilmselt pole meie võimukandjad suutnud endale veel teadvustada, et praegu käib jutt Eesti põllumajanduse tulevikust ja koguni ellujäämisest. „Kriis ei ole olnud kunagi nii laialdane, see ei jäta puudutamata ei suuremaid ega väiksemaid piimatootjaid,” on tõdenud talupidajate keskliidu juhatuse liige Leho Verk.

Sama murelikud on seakasvatajad, kes äsja oma liidu moodustasid. „Meil oli põhikarja emiseid natuke üle 12 000, tänaseks on neid järele jäänud 6300,” kirjeldab olukorda liidu esimees Urmas Laht.

Venemaa turu äralangemine, piima kokkuostuhinna madalseis, sigade Aafrika katk, Tere saneerimine ning neist põhjustest tulenev põllumajandusettevõtete majanduslik ebaedu, halvemal juhul pankrot ... Just selline on praegune seis.

Maaeluminister Urmas Kruuse näeb kriisist väljumise imerohuna põllumeeste suuremat ühistegevust ja uute turgude leidmist. Ühistulise moodsa piimatööstuse rajamine on küll üllas üritus, kuid tulemusi hakkab see plaanide elluviimise korral andma alles 2023. aastal. Kuidas neil vahepealsetel aastatel ellu jääda.

Nii piima- kui lihatootja vajab riigi tuge praegu. Lootus tulevikule ei paranda kuidagi praegust kehva majandusseisu.

hektar. Et HeTi Pere käest osteti korralikud tootmishooned ja asjalikud seadmed, siis esialgsed suuremad investeeringud tegi TB Works tööriistadesse, mis olid ajast ja arust. „Palju on inimeses kinni, aga töövahendid peavad ka korralikud olema,” põhjendab Vest.

Koostöö Kadrina vallaga sujub TB Worksi tegevjuhi Avo Vesti sõnul väga hästi, lisaks on asutud elavdama vahepeal soiku jäänud koostööd Rakvere ametikooliga. Ettevõ-

te on pakkunud kooli õpilastele praktikakohti ning abistanud kooli materjaliga. Ka praegu on Kadrinas ametikooli vahendusel praktikal üks soomlane, kes Rakveres vahetusõpilasena.

Et laias ilmas paremini läbi lüüa, on TB Works juurutanud ISO 9001, 3834 ja 1090 sertifikaadid. „Maailmas need maksavad ja nende olemasolu küsitakse, Eestis mitte just eriti,” selgitab Vest sertifikaatide vajalikkust.

TB Worksi tegevjuht Avo Vest näitab ettevõtte õuel seisvat trummelsõela, mis ootab pikka teekonda Belgiasse.

FOTOD: MEElIs MEIlbAUM / VIRUMAA TEATAJA

TEADLIK INVESTEERING SAAGIKUSE TÕUSU PÕLDUDE LUPJAMINE LUBJA- JA /VÕI DOLOKIVIJAHUGA

VÕIB KASUTADA MAHEPÕLLUNDUSES

Kontakt Meelis Mooses: 5340 7334 Vaata meie lupjamise videot siit!

www.nordkalk.ee Member of Rettig Group

Peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@ajaleht.ee Toimetaja Kristiina Kruuse kristiina@incase.ee Makett Jaanus Koov, küljendus Raul Kask Keel ja korrektuur Reeli Ziius Reklaamitoimetaja Marvi Pristavka-Taal marvi@postimees.ee, telefon 739 0390 Müügijuht Jane Barbo, jane.barbo@ajaleht.ee Väljaandja Postimees Grupp AS Maakri 23a, 10145 Tallinn, maaelu@ajaleht.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad).

Tellimine, telefon 666 2525 Koos Postimehega levi@postimees.ee Koos maakonnalehtedega tellimine@ajaleht.ee Autoriõigused: Postimees Grupp AS, 2016

4 || maamess || maa elu

21. aprill 2016

MAAMESSI KÜLASTAJATE ARVU KASV AASTATE LÕIKES 1998

11 960

1999

14 700

2000

18 560

2001

20 120

2002

Hooldusvaba hakkpuidu katlamaja

21 240

2003

• Hakkpuidu katel on parim lahendus maaettevõtjale!

24 080

2004

25 420

2005

26 030

• Katlas põletamiseks sobivad nii metsaraie jäägid kui võsa.

• Hooldusvabad hakkpuidu väikekatlamajad töötavad alates 50 kW. • Eesti, Leedu ja Austria inseneride arendatud unikaalsed lahendused on keskkonnasõbralikud ja soodsad!

• SW Energia on aidanud teostada juba 10 unikaalset lahendust.

Täpsem info: www.swenergia.ee tel +372 566 40 892 e-post info@swenergia.ee

ALTERNATIIVVARUOSAD CASE, NEW HOLLANDi tehnikale HOOLDUS ja REMONT

2006

26 745

2007

26 465

2008

29 058

2009

23 540

2010

26 365

2011

30 560

2012

32 120

2013

32 442 37 800

2014 ENTRA GRUPP OÜ Magasini 31 Tallinn Tel 644 3345 e-post entra@entra.ee

40 890

2015 0

10 000

20 000

30 000

Allikas: Maamess

40 000

TULE MAAMESSILE

M

aamessi ametlik avamine toimub küll täna kell 12, kuid juba mitu tundi enne seda tehakse samas algust noorte aednike kutsevõistlusega. Ehk siis maamess on külastajaile valla hommikust alates.

Sel aastal juba 24. korda toimuv maamess on aastatega suutnud huviliste arvu tublisti kasvatada. Siinsamas üleval olev tabel näitab, et kui vaadata viimast 18 aastat, siis on messi külastajate arv selle aja jooksul kasvanud ligi neli korda.

See, kas tänavu püstitatakse

järjekordne publikurekord, selgub nädala lõpus.

Palju oleneb muidugi ilmast. Maa Elu ilmatark ennustab messi ajaks küll mitte eriti meeldivat ilma, kuid ehk ta seekord eksib. Tõsi, seda pole veel juhtunud. Kuid ega üks vihmasabin suuda õige messikülastaja tuju rikkuda. Soe riietus ja kuumad joogid on siin õiged abimehed.

Täna, homme ja ülehomme Tartus toimuv maamess on omasuguste seas ilmselt kõige tuntum. Ja mitte ainult Maarjamaal, vaid kogu Baltikumis. Igavust ei peaks messil keegi tundma. Messi pealaval toimuvad järjest erinevad

jõukatsumised. Lisaks juba mainitud noorte aednike kutsevõistlusele selguvad homme ja ülehomme rahvusvahelise raievõistluse kevadkarika võitja ning Postimehe egiidi all korraldatava maamehe võistluse tublimad. Oma mänge pakuvad veel Olivia rapsiõli tootja, John Deere ja Baltic Agro.

Eelmises Maa Elus avaldasime maamessi plaani ja osalejate pika nimekirja. Vaatamist, uurimist ja miks mitte ka ostmist väärivaid väljanäitusi on messil küllaga. Oma väljapanekuga on esindatud ka Maa Elu ja Postimees.

Tere tulemast maamessile! (ME)

maa elu || uudised || 5

21. aprill 2016

Veerand Eesti toorpiimast L ühte tehasesse

EESTI SEAKASVATAJAD ASUTASID LIIDU

PeeTer raidla

M

aaeluministeerium on juba mitu kuud kõnelenud ühistulise piimatootmise rajamisest. Nüüd tundub, et lähebki asjaks.

Plaan on üsna abitsioonikas. Uus ja moodne piimatööstus, mille maksumuseks kujuneb vähemalt 37,5 miljonit eurot, peab suutma töödelda ja väärindada veerandi või koguni kuni poole kogu Eestis toodetavast toorpiimast. 37,5 miljonist 15 miljonit eurot loodetakse saada toetusena Euroopa Liidust. Ülejäänud osa summast ehk minimaalselt 22,5 miljonit eurot tuleb taotlejal endal muretseda omafinantseeringuga.

Seda on võimalik teha aga üksnes pankade abiga.

Ehk siis vaatamata kindlalt välja öeldud plaanidele on tulevase piimatööstuse rajamine praeguse seisuga siiski veel hüpoteetiline. Mais 2016 on oodata vastava määruse valmimist ning alles seejärel kuulutatakse välja taotlusvoor. Selleks, et asuda välja selgitama, kes on sobilikuim selle 15 miljoni euro taotlemiseks.

Taotlusvoor kestab eeldavalt selle aasta oktoobrini. Siis valitakse välja parim. Eelistatud on taotleja, kes suudab enda taha koondada enim pii-

matootjaid. Ehk siis kui keegi praegustest piimatootjatest soovib üksinda taotluse esitada, siis ilmselt ta väljavalituks ei osutu.

Pärast parima taotleja väljaselgitamist Eestis järgneb Euroopa taotlusvoor, millele võib omakorda kuluda pea kaks aastat. Ehk siis parimal juhul on Euroopa Liidu otsust 15 miljoni euro eraldamise kohta oodata 2018. aasta lõpus. Selle aja jooksul tuleb leida sobilik maatükk, teha sinna detailplaneering, saada vajalikud ehitusload, sõlmida eellepingud seadmete ostmiseks.

Ja kui seegi kadalipp on läbitud ja 15 miljonit eurot lõpuks eraldatud, jääb investeeringu elluviimiseks ehk siis uue ja moodsa piimatööstuse rajamiseks aega viis aastat.

Lihtne matemaatiline tehe ütleb, et parimal juhul suudab piimatööstus hakata toorpiima kokku ostma alles 2023. aasta sügisel. Sedagi siis, kui kõik praeguse kava järgi laabub.

Olgu lisatud, et Eesti maaelu arengukavas 2014–2020 on ühistuliste suurprojektide tarvis ette nähtud kokku 18 miljonit eurot. Nii palju kui mina olen aru saanud, kuulub ühistulise piimatööstuse rajamiseks kavandatud 15 miljoni euro suurune toetus selle 18

miljoni hulka. Ehk siis ülejäänud projektideks suurt midagi ei jäägi. „Kui põllumehed hakkavad ühiselt oma toodangut töötlema, paraneb oluliselt nende positsioon turul,” ei ole maaeluminister Urmas Kruuse optimismi kaotanud. „Nii hakkavad põllumehed saama oma toodangu lõpphinnast õiglasemat osa.”

Kruuse on küll korduvalt maininud, et uutele turgudele minemise rahastamiseks on Euroopa Liidu põllumeestel võimalik tänavu taotleda kuni 111 miljonit eu-

Maaeluminister Urmas Kruuse loodab, et Eesti toidutootjad taotleksid Euroopa Liidu raha varasemast aktiivsemalt.

rot. „Loodan, et Eesti toidutootjad kasutavad võimalust varasematest aastatest aktiivsemalt,” sõnab Kruuse.

Et ei tekiks väärarusaama, l isagem, et see 111 miljonit eurot on mõeldud kõigile Euroopa Liidu põllumeestele.

FOTO: MARIA KIlK / pOsTIMEEs

igi 95 protsenti Eesti seakasvatajaid esindavad Eesti Tõusigade Aretusühistu, AS Rakvere Farmid ja OÜ Atria Farmid OÜ asutasid Eesti seakasvatajate liidu, mille eesmärk on seista sektori arengu eest ning kindlustada kodumaise sealiha jõudmine ka tulevikus eestlaste toidulauale. Seakasvajate liidu esimeheks valiti Urmas Laht.

Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu esimehe ja nüüd ka Eesti Seakasvatajate Liidu esimehe Urmas Lahe sõnul võimaldab loodud liit esindada läbirääkimistel riigiga kõigi seakasvatajate huvisid ning seista selle eest, et kodumaine sealiha jõuaks ka edaspidi meie inimeste toidulauale. „Viimastel aastatel on seakasvatajate tegevust tugevalt halvemuse suunas mõjutanud mitmed sündmused, mistõttu suudame praeguseks katta vaid 70 protsenti Eesti sealiha vajadusest. Võrreldes naaberiikidega tegutseb Eesti seakasvataja ebavõrdsetes konkurentsitingimustes, mistõttu on äärmiselt vajalik asuda ühiselt seisma seakasvatajate huvide ja õiguste eest,” selgitas Laht. „Seakasvatajate liidu eesmärk on viia Eesti seakasvatus taas tasemele, kus me suudame oma rahvale toota kogu vajaliku koguse sealiha,” lisas Laht.

Kõige enam farme on viimase paari aasta sündmuste tulemusel ongi kaotanud tõusigade aretusühistu, kel-

lel veel aasta tagasi oli 32 liiget. Nüüd on see arv langenud 19 peale. „Meil oli põhikarja emiseid natuke üle 12 000, tänaseks on neid järgi jäänud 6300. Oleme sisuliselt poole oma karja andnud erinevatel põhjustel ära,” kirjeldas Laht. Nii on ühte aega langenud Aafrika sigade katk, ettevõtete majanduslik ebaedu või pankrot. „Meie toodangu maht on kukkunud 10 5000 tuhande tonni pealt 8000 peale,” märkis Rakvere Farmide juhatuse esimees Teet Soorm.

Eelkõige on ettevõte sulgenud farme, mis asuvad kolmandas tsoonis. Kui enne Aafrika seakatku kuulus ettevõtte alla 12 lepingupartnerit ja 24 farmi, siis nüüd on nende arv langenud 9 partneri ja 20 farmi peale langenud.

Suurimaks probleemiks peab Soorm seejuures töökohtade kadumist maapiirkondadest, kuna seakasvastust viimastel aastal tabanud kriis puudutab ka sellega seotud valdkondi. „Söödatootmise kadumise kaudu kaotavad töö ka väga paljud vedamisfirmad, kes vedasid nii sööta kui loomi laiali,” tõdes ta.

Seakasvatajate liit on seakasvatusega tegelevate füüsiliste ja juriidiliste isikute esindusorganisatsioon.

Liidu eesmärgiks on liikmete õiguste ja huvide kaitse, seakasvatuse kvaliteedi parandamine ning valdkonna arendamine ja propageerimine. (ME)

Kui märtsis jäid lume tõttu marjapõõsad ja vaarikad lõikamata, tee seda nüüd Vaata üle ka maasikapeenrad. Istuta mulda tagasi talvekergitatud maasikataimed Tee ära kevadine taimekaitse viljapuudele.

Parim aeg selleks on tuulevaikne pilves ilm Alusta muru hooldamisega – tee esimene riisumine ja väetamine Alusta viljapuude, marjapõõsaste ja hekitaimede istutamisega Külva otse kasvuhoonesse redist, aedsalatit, aedtilli, spinatit

6 || maamess || maa elu

21. aprill 2016

Messinaelad

21.–23. aprillini Tartus toimuva maamessi korraldajad on juhtinud külastajate tähelepanu mitmele uudsele väljapanekule. Toome siinkohal ära valiku nn messinaeladest.

Toorpiim Eesti punast tõugu lehmalt Lõuna-Eestis toodetav piim erineb tavalisest piimast, sest see on 100% öko – tootmisprotsessis pole kasutatud mürke, mineraalväetisi ega GMOd sisaldavaid söötasid.

Belarus 3522.5 esmakordselt Baltikumis 355-hobujõuline Belarus 3522.5 on mais oma 70. aastapäeva tähistava Minski traktoritehase lipulaev, mida saab esmakordselt Baltikumis näha just Maamessil.

Deutz-Fahr 9. seeria Eesti esmaesitlus Oilseeds esmaesitleb Maamessil Deutz-Fahr 9. seeria traktorit, mis lisaks innovaatilistele lisadele sai koostöös ettevõttega Italdesign Giugiaro ka vinge disaini.

Toselli taimekaitsepritsi Euroopa esmaesitlus Starfeld toob Maamessile kohale Toselli uuenduskuuri läbinud taimekaitsepritsi Marvel Plus, mida pole veel ühelgi Euroopa põllumajandusmessil esitletud.

Hakkepuidukatla, puiduhakkuri ja katlaga näitusekonteiner Linery esitleb messil Heizomati näitusekonteinerit, mis koosneb automaatika ja puuteekraaniga hakkepuidukatlast ühepereelamule, puiduhakkurist ja näidiskatlast, mis on hooldusvaba – suitsulõõre puhastab katel ise.

Kubota traktorid esmakordselt Maamessil Stokker Agri esitleb Maamessil esmakordselt Kubota põllumajandustraktoreid, tuues põllumeeste ja teiste messikülastajate ette Kubota lipulaeva M7171, millel on astmevaba käigukast ja kapoti all 175 hobujõudu.

Valvoline alustab Euroopa turneed Maamessilt Valvoline on maailma vanim mootoriõlide tootja ning tähistab oma 150. juubeliaastat Euroopa turneega. Valvoline’i ratastel keskus alustab oma turneed Maamessilt.

Uus Claas Lexion 670 esmakordselt Eesti põllumeeste ees Konekesko esmaesitleb Eestis Claas Lexion 670 kombaini, millel on Mercedese mootor ning 700-seerialt üle võetud jahutussüsteem.

Lisaks on masinal uus põhupurustaja.

Uus suure tootlikkusega teraviljakombain RSM 161 Flint Kaubandus esmaesitleb Eestis teraviljakombaini RSM 161, millel on ökonoomne ja töökindel 360 hj Cumminsi mootor ning ainulaadne väljapeksusüsteem.

Innovatsiooni hõbemedaliga pärjatud mullasensor Eesti Agritehnika esitleb Maamessil Geoprospectors Topsoil Mapperi mullasensorit, mis pärjati hiljuti maailma suurimal põllumajandusmessil Agritechnica innovatsiooni hõbemedaliga.

John Deere G-seeria metsalangetustraktori Eesti esmaesitlus Intrac esmaesitleb Maamessil tänavu uut metsalangetustraktorit John Deere 1270G. Metsamasina kütusekulu on võrreldes eelkäijaga vähenenud 10% võrra, maksimaalne võimsus ja veojõud on seejuures kasvanud 17%.

Kummilintidega Macdoni kombaini heeder Rodnas näitab Maamessil heedrit, millel ei ole materjali kokku vedamiseks tavapärane kaksiktigu, vaid kummilindid. Lisaks on heeder „flex” ehk läbipainduv, mis tagab parema maapinna kopeerimise.

Hoorattaga puulõhkuja koju ja metsa Agraarkeskus demonstreerib Maamessil uuendusliku hoorattasüsteemiga puulõhkujat, millel on 30-tonnine lõhkumisjõud ning suur tootlikkus. Masin sobib kasutamiseks nii koduses majapidamises kui ka väikeettevõtjale küttepuude tootmiseks.

Eestis valmistatud väiketraktor Hydroline näitab tänavu messil esimest Eestis valmistatud väiketraktorit, millesarnast maailmas ei leidu. Traktor on hüdroveoga – sisepõlemismootor käivitab hüdropumpa, mis omakorda toidab ratastes olevaid hüdromootoreid. Juhtimine toimub juhikuga, rool ja pedaalid puuduvad.

John Deere uuendas 8R seeriat Baltic Agro Machinery esitleb messil uuenenud John Deere 8R seeria traktorit, mida iseloomustab efektiivsete jõuülekannete kooslus ja konkurentsitult parim tõmbejõud haakelatilt, väikesed kasutuskulud ning nutikad tehnoloogialahendused.

21. aprill 2016

maa elu || reklaam || 7

8 || mets || maa elu

21. aprill 2016

METSAKAHJURID. Kahjustusi võivad metsaputukad tekitada eelkõige hooldamata majandusmetsas.

Üraskid ärkavad Kuuse-kooreüraskid.

viio aiTsaM iks üteldakse, et üraskitest kahjustatud puid pole mõtet talvel raiuda? Sest kuuse-kooreürask talvitub mardikana pinnases. Talvise raiega hävitatakse pigem üraski looduslikke vaenlasi (näiteks üraskikärbes), kes talvituvad puul. Puukoore alla võis eelmisest suvest jääda ka üraskite teist põlvkonda, aga vastsed-nukud külmaga hukkuvad ja vaid noormardikad võivad pehme talve seal üle elada.

Kui kevad on soe ja varajane, hakkab kuuse-kooreürask

puukooresse käike uuristama ja sinna munema mai alguses, Lõuna-Eestis ka aprilli viimastel päevadel. Noorte männi- ja kuusetaimede võimaliku kahjustajana tuntud männikärsaka munemine noortele taimedele algab mai esimesel poolel.

Metsaseadus on igale metsaomanikule seadnud kohustuse „jälgida oma metsa seisundit, kaitsta metsa kahjurite ja haiguste, prahistamise ja tulekahjude eest”. Ka putukate seisu metsas peab niisiis jälgima.

PALJU SÕLTUB ILMAST Brošüüridest ja internetist leiab päris palju teavet, mida suuremate putukakahjustuste korral ette võtta või kuidas kahjustusi ära hoida, nõu annavad metsakonsulendid ja abi saab metsaühistutest.

Näiteks männikärsakakahjustuse ärahoidmiseks soovitatakse mitte istutada okaspuutaimi värskele okaspuuraiesmikule enne 2–3 aasta möödumist raiest. Männi istutamise asemel soovitatakse võimalusel hoopis külvi. Kärsakaohuga aladele soovitatakse istutada taimi, mis on tõrjevahendiga töödeldud. Uusim tõhus tõrjeviis, mis tänavu kevadel esmakordselt ka Eestis kasutusel, on taimede vahatamine.

Näiteks kuuse-kooreüraski tõrjeks soovitatakse värskelt asustatud puude ülestöötamist ja väljavedu või püünispuude kasutamist. Viimastel aastatel on Eesti erametsades lausa moes kasutada feromoonpüüniseid.

Et õigel ajal reageerida, peab metsaomanik vähemalt

umbkaudu teadma, millal putukad välja võivad ilmuda. See oleneb ilmaoludest. Keskkonnaagentuuri metsaosakonna peaspetsialist Heino Õunap kirjeldab näiteks kuuse-kooreüraski käitumist: „Tavapäraselt algab kuuse-kooreüraski lendlus just siis, kui kased on hiirekõrvul. Viimaste aastate järgi on see juhtunud aprillikuu lõpul, mõnel aastal isegi 23. aprilli paiku.”

Varase ja sooja kevade korral muneb kuuse-kooreürask

Brushwood OÜ Hakkepuidu tootmine ja müük Raieõiguse ja metsakinnistute ost Metsamaterjali tootmine ja müük

Ostame Pärnu-, Rapla-, Lääne-, Viljandi- ja Harjumaal

√ √ √ √

võsa raieõigust koondamata raidmeid ja võsa saetööstuse jääke (pinnud jms) metsamaterjali raieõigust (kogu sortiment)

Info: Arne Torilo, tel 5300 0304, arne@energywood.ee

MÜÜME HAKKEPUITU PUIDU HAKKIMISE TEENUS Info: Jaanus Muskat, tel 507 7859, jaanus@energywood.ee

59%

Hoia oma metsaandmed taskus!

alla

Telli e-Metsa täislitsents aastaks ainult 59 euro eest!

Pakkumine kestab aprilli lõpuni! www.forestsoft.eu

KÄRSAKAOHUGA ALADELE SOOVITATAKSE ISTUTADA TAIMI, MIS ON TÕRJEVAHENDIGA TÖÖDELDUD.

niisiis alates mai algusest – kui suuri külmalaineid ei tule, võib see nii olla ka tänavu.

Vastsete aeg kestab mai algusest juuni lõpuni, nukkumine juuni keskpaigast juuli esimese pooleni. Noormardikad on liikvel juuni lõpust alates ja munevad omakorda alates juuli algusest. Teise põlvkonna nukkusid võib leida augusti keskpaigast, noormardikaid augusti lõpust või septembri algusest. Talvituvad noormardikad. Kui on jahe suvi ja sügis, võib jääda külmade tulekuks koore alla nii vastseid kui ka nukke, kes hukkuvad.

Kui on hilisem ja jahedam kevad ning jahedam suvi, muneb ürask alates mai esimesest poolest ja munejaid võib olla veel juuniski. Vastsed kooruvad maist juuni lõpuni (vahel

maa elu || mets || 9

21. aprill 2016

talveunest FOTOD: VIIO AITsAM

juuli alguseski). Vastsed nukkuvad juuni lõpus või juuli esimesel poolel ja noormardikad ilmuvad välja alates juuli keskpaigast. Talvituma minnakse augustist-septembrist ja teist põlvkonda ei pruugi olla.

Metsaomanik peaks jälgima, et asustatud või püünispuud saaksid metsast välja enne noormardikate koorumist.

PIIRKONNITI ERINEV Sõidul Vardi Erametsaseltsi maadele Rapla- ja Harjumaa piiril on üks eesmärk uurida, kui valmis ollakse putukatõrjeks. Kas peibutava feromooniga üraskipüünised on olemas ja kas taimed on kärsaka vastu töödeldud?

Erametsaseltsis käib viiendat päeva suur metsaistutustöö ja tai-

mede ühes vahelaos on näha ulukikahjustuste ennetamise vahendiga Trico juba enne istutamist pritsitud männitaimi.

Selgub, et ulukid tekitavad selles piirkonnas metsaomanikele rohkem peavalu kui putukad. „Kobras ja põder teevad hulga rohkem kahju. Putukatega me otseselt ei tegelegi,” ütleb seltsi juhatuse liige Taavi Ehrpais. „Osa taimedest on küll juba taimlas kärsaka vastu pritsitud, aga üldiselt kasutame seda mõistlikku lahendust, et kohe värskele okaspuulangile ei istuta. Kooreüraskiga nii-öelda võitleme õigeaegse raiega.”

Ehrpais lisab, et putukakahjustus on valdavalt üleküpsenud kuusikute probleem. Vardi maadel hakkavad aga silma hästi hooldatud metsad ja ilusad nooren-

Akumäärdeprits SKF TLGB 20 Soovituslik jaehind

369 €

• • • • •

sisseehitatud määrdemõõtur 2 määrimiskiirust 20 V vastupidav liitium-ioonaku töökoha valgustus funktsionaalne LCD-ekraan

Rohkem infot: www.skf.ee Edasimüüjad:

Alas Kuul AS www.alas-kuul.ee +372 659 3230

Masinaelemendid OÜ www.laager.ee +372 653 0164

dikud. Ka 2004. aastal riigimetsas metsastatud nn miljoni puu langil kasvab nüüd noor kuusemets.

Taavi Ehrpais näitab hea majandamise näidisena seltsi ühe liikme raiesmikku, kus raie tehti eelmise aasta oktoobris. Raiejäätmed on jäetud üle pinna väikestesse kuhjadesse. „Suures virnas ei saa jäätmetest niiskust välja. Siin läheb nii, et suvi läbi kuivavad ja augustis-septembris veetakse jäätmed kokku ning hakitakse. Novembris valmistame maapinna ette ja järgmisel kevadel tuleb istutamine.”

Kui istutatud oleks tänavu, oleks männikärsakas taimedel. „Siin värsketel kändudel on kindlasti kärsakad olemas,” pakub Taavi Ehrpais. „Kui kännud kuivavad ja kusagil tekib

Üraskipüünis, mille sisse pannakse putukaid ligi meelitav feromoon.

värskemaid raiejäätmeid, lennatakse pigem sinna. Kärsakaid on siin langil kindlasti järgmiselgi kevadel, aga kui istutame taimlas töödeldud taimi, siis on kahjustusi vähem.”

METSAOMANIK PEAKS JÄLGIMA, ET ASUSTATUD VÕI PÜÜNISPUUD SAAKSID METSAST VÄLJA ENNE NOORMARDIKATE KOORUMIST. Taavi Ehrpais rõhutab, et putukad muutuvad probleemiks ikkagi vaid teatud juhtudel. „Istutame hektarile ju rohkem taimi, kuuske 1700–2000 ja mändi 2500–3000. Kui putukas võtab sada ja põder kolmsada, on see loomulik ja ka

mets saab normaalselt kasvada.”

TÄNAVUNE SEIS Kas tänavu suvel on karta suuremaid putukakahjustusi? Kuivõrd lumevaene külmaaeg talvel võis metsaputukaid mõjutada? „Palju ennustada ei saa.

Mingit suurt kahjustust ei tea karta,” oletab Heino Õunap. „Nii suurt külma polnud, et see meie liike väga mõjutaks, kuigi jah, lund oli vähe. Kuusekooreüraski teist põlvkonda see külm mõjutas, sest kõik noored üraskid ei jõudnud valmikuteks areneda ning koore alla jäänud vastsed ja nukud hukkusid. Samas tundub, et teine põlvkond ei olnud väga arvukas ning osa esimese põlvkonna noormardikaid läks talvituma mulda. Seal ei juhtunud nendega midagi.”

10 || vÄetised || maa elu

21. aprill 2016

Mullaparendaja Enefix laotatakse põllule.

FOTO: ERAKOGU

UUELE RINGILE. Aastas tekib elektri tootmisel põlevkivist 300 000 – 350 000 tonni lendtuhka, mis on elektritööstuse jaoks jääk, kuid põllumajanduses kasulik happeliste põldude lupjamiseks.

Põlevkivituha paremaks turustamiseks lõi Eesti Energia selleks eraldi kaubamärgi Enefix.

Põlevkivituhk

saab põllul lubiväetisena uue elu KUIDAS VALIDA JA KASUTADA LUBIVÄETIST? KrisTiina Kruuse

maaelu@ajaleht.ee

E

nefixi mullaparendaja on põlevkivist energia tootmise otsene kõrvalsaadus,” lausub Eesti Energia energiakaubanduse direktor Veiko Räim. Ta selgitab, et põlevkivi põletamisel ligi 1300 kraadi juures eraldatakse tekkinud suitsugaasist äärmiselt peen „tolm”, mis läbib kvaliteedikontrolli ja mida säilitatakse Eesti Energia terminalides.

Eesti Energia on seni müünud põlevkivituhka suures koguses ilma kindla kaubamärgita. Nii-öelda vana asja uude kuube panema ja oma kaubamärki Enefix looma ajendas Veiko Räime selgitusel soov nimetada põlevkivituhk selgemini – mulla parendamise toode. „Mõiste tuhk tekitab sageli segadust ja isegi müüte, mistõttu leidsime koostöös Eesti Maaülikooli ja Eesti Taimekasvatuse Instituudiga, et põlevkivituha kuvandi kinnitamiseks agrolubja või lubiväetisena tuleb nimetada toodet õigesti,” ütleb Veiko Räim.

„

VANA UUS Eesti Taimekasvatuse Instituudi vanemteaduri Valli Loi-

alar asTover

professor, Eesti Maaülikooli mullateaduse ja agrokeemia osakonna juhataja

Lubiväetise valikul ja kasutusnormi määramisel peab arvestama kasvatatavate kultuuride vajadusi ning mulla ja lubiväetise omadusi.

Põllumajandusuuringute Keskus analüüsib mullaproove ja koostab nende alusel lubjatarbe kaarte. Lisaks harjumuspärase pH jälgimisele peab arvestama mulla teistegi omadustega.

Lubiväetiste valik on üsna mitmekesine alates kohalikust puutuhast ning lõpetades lubjakivijahude ja põlevkivituhaga. Seega peab hoolikalt jälgima iga konkreetse toote omadusi. Mõnel lubiväetisel on väiksem kaltsiumi-

de sõnul on Enefixi mullaparendaja tuntud toode uue nimetuse all. „Toode on nii-öelda vana uus! See on tsüklontuhk, mis on põhilubiväetis juba ammusest ajast,” täpsustab ta.

Ka Eesti Maaülikooli mullateaduse ja agrokeemia osakonna juhataja professor Alar Astover nendib, et põlevkivituhka on Eestis happeliste muldade lupjamisel varemaltki palju kasutatud, ja edukalt. „Tegu on kindlasti muldade lupjamiseks sobi-

sisaldus ja neutraliseerimisvõime, näiteks puutuhal, kuid samas sisaldab see rohkem taimekasvuks tarvilikku kaaliumi. Seega: õigel ajal, õiges kohas ja õiges koguses kasutamisel on iga lubiväetis omal kohal. Ükskõik millist lubiväetist valida, peab kasutamisel järgima hoolikalt kasutusjuhiseid, sest üledoseerimisel muutub muld liiga leeliseliseks, mis omakorda pärsib taimekasvu ja halvendab toitainete omastatavust. Kui suurtootmises ja põllul on väetiste, sealhulgas lubiväetiste kasutamine enamasti hästi kaalutletud, siis koduaia väikesel peenral või kasvuhoones kiputakse sageli liiga ohtralt väetist panema. Sama

oht on kindlasti lubiväetiste või ka kõige mahedamat komposti või muud orgaanilist väetist kasutades.

liku tootega, mis on kiire toime ja hea neutraliseerimisvõimega,” kõneleb ta.

Professor Astoveri hinnangul on põlevkivituhk omal kohal ka makromajanduslikust vaate-

punktist lähtudes: ühe tööstuse jääk kasutatakse teises edukalt ära. „Elektritootmise jäätmest saab sedasi põllumajanduse efektiivsuse ja lisandväärtuse suurendaja.”

LIGIKAUDU 40 PROTSENTI EESTI PÕLLUMULDADEST VAJAB PROFESSOR ALAR ASTOVERI SÕNUL AEG-AJALT LUPJAMIST.

valli loide

Eesti Taimekasvatuse Instituudi vanemteadur

Eesti põllumuldade lubjavajadus on umbes 130 000 tonni kaltsiumkarbonaati (CaCO3) aastas.

Põlevkivituha kõrval kasutatakse edukalt lubja- ja dolokivitooteid, mida ongi soovitatav kombineerida tolmjate lupjadega.

Lubjakivitooted on aeglasema toimega ja kestavad pikemat aega. Uuel meetodil toodetud pikema ja tasakaalustud lahustuvusega lubjakivi on väga hea

LUPJAMISE VAJADUS Ligikaudu 40 protsenti Eesti põllumuldadest vajab professor Alar Astoveri sõnul aeg-ajalt lupjamist. Rohkem on neid muldi Lõuna- ja Kagu-Eestis, ent liiga happelisi muldi leidub ka mujal. „Liigse happesuse neutraliseerimine pole mitte ainult saa-

kombineerida peentolmjate lubimaterjalidega, et sel viisil mulla kaltsiumisisaldust optimaalsele tasemele viia.

Põlevkivituhka ei ole soovitatav ühekordse suure annusena kasutada seepärast, et põlevkivituha kaltsium on vees kergesti lahustuv ja koguneb madalamatesse kohtadesse, kus kõrge leeliselisus võib kahjustada taimikut. Raske lõimisega ja savikate happeliste muldade happelisuse kõrvaldamiseks ja ühtlasi mulla füüsikaliste omaduste parandamiseks on eriti otstarbekas kasutada põlevkivituhka kombineerituna lubjakiviga. Vajalik lubjakogus selgub lubjatarbe määramisel.

gikuse suurendamiseks oluline, vaid tõstab ka väetiste efektiivsust ja vähendab seeläbi potentsiaalset keskkonnakoormust,” kõneleb professor Astover.

Peale põlevkivituha kasutatakse põldude lupjamiseks edukalt näiteks puutuhka ja lubjakivijahusid. Valik on lai ning sobiva lubiväetise valimiseks ja kasutusnormi määramiseks tuleb professor Astoveri sõnul arvestada nii kasvatatavate põllukultuuride vajadustega kui ka mulla ja lubiväetiste omadustega.

ESIMENE KATSE Viljelusvõistlusel Eesti rekordsaake kasvatanud Margus Lepp OÜst Voore Farm nendib, et enamiku tema põldude pH on 7 ehk neutraalne ning lupjamist pole vaja. Ka eelmisel aastal rekordilise nisusaagi andnud põldu polnud vaja lubjata, ent tänavu sügisel otsustas Margus Lepp, et proovib lupjamist mõnel kehvemal maalapil. „Meil on mõned servapoolsed maad ja need vajavad natuke nii-öelda järeleaitamist. Mulla pH peab olema õige, et toitained oleksid mullast paremini omastatavad,” kõneleb ta.

Põlevkivituha valis Margus Lepp selle peene struktuuri ja kiire toime pärast. „Eks lupjamine on üldiselt pika vinnaga asi. Selle kasu ei näe kohe. Eeldan, et põlevkivituhk toimib kiiremini ja näen tulemusi juba aasta pärast, mitte paari aasta pärast,” loodab Lepp ja lisab, et esmase tagasiside annavad sügisesed mullaproovid.

Eesti Energia energiakaubanduse direktor Veiko Räim usub, et lisaks Eestis klientide juurde võitmisele avab uus põlevkivituha kaubamärk võimalusi väljaspool Eestit. „Arvestades meie lähimate naaberriikide mullakaarti, näeme, et Enefixi mullaparendajal on kindlasti hea ekspordipotentsiaal,” vaatab ta tulevikku.

maa elu || reklaam || 11

21. aprill 2016

Äri stardikiirendus!

Väikeettevõtetele liising nüüd lepingutasuta.

Täida taotlus nordea.ee/liisingukampaania

Liisingu lepingutasu

0

€

Ärikliendi arvelduspakett

6 kuuks tasuta

Nordea Pank AB Eesti filiaal ja AS Nordea Finance Estonia on finantsteenuste pakkujad. Pakkumises osalevad Nordea Panga ärikliendid, kelle laenu- ja liisingukohustused Nordea Grupis jäävad alla 100 000 euro ning kes sõlmivad kampaania perioodil liisinglepingu ja valivad ärikliendi arvelduspaketi. Pakkumine kehtib kuni 30.06.2016. Enne iga lepingu sõlmimist tutvuge tingimustega www.nordea.ee ning vajadusel konsulteerige asjatundjaga telefonil 628 3300.

12 || alPaka || maa elu

21. aprill 2016

HEA METSAOMANIK! OSTAME kasvavat metsa • metsamaad palki ja paberipuitu • küttepuitu raidmeid

Põlvamaa 508 3405 Pärnumaa 509 0200 Raplamaa 523 7944 Tartumaa 5342 4232 Valgamaa 517 2829 Viljandimaa 511 8671 509 0200 Võrumaa 5342 4232

Tel 622 1460 eesti@metsagroup.com Metsä Forest Eesti AS

Harjumaa 514 8238 Ida-Virumaa 557 9936 Jõgevamaa 505 8369 Järvamaa 503 8777 514 8238 Läänemaa 523 7944 Lääne-Virumaa 557 9936

www.metsaforest.ee

Kai Ødegårdstueni sõnul käis eelmisel aastal talu loomapargis alpakasid vaatamas üle 4000 inimese.

Vilofoss on kaubamärk, mis on spetsialiseerunud vitamiinide ja söödamineraalide tootmisele.

Vilofoss koondab enda alla juba tuntud ja tugevad kaubamärgid nagu Fodermix, Vitfoss ning Calcialiment, mis teeb Vilofossi üheks suurimaks vitamiinide ja mineraalide valmistajaks Euroopas.

Vilofoss kuulub DLG-le, suurimale ühistul põhinevale põllumajandustarvikute ja söötade pakkujale Skandinaavias.

DLG tegutseb Taanis, Rootsis, Põhja-Saksamaal, Poolas ja Baltikumis.

www.vilofoss.com • www.stalosan.com • www.xzelit.com • www.pilttrading.ee

Võtame vastu

eelkobestite ja nende tööorganite tellimusi 2016. aastaks.

Aasta ringi võtame vastu põllumajandushaagiste tellimusi.

Maikuu tõotab al poegimist ja p silja joon

A

re vallas kasvatavad elukaaslased Kaja Varmison ja Kai Ødegårdstuen neljandat aastat alpakasid ning alles nüüd on turismitalu õige hoo sisse saanud: eelmisel aastal väisas farmi 4000 külastajat.

Mõistagi võõrustati kõige rohkem rahvast suvisel hooajal, oli päevi, mil tuli teenindada kuni 200 turisti, nendib peremees Kai. Talu loomapark on pidevalt kasvanud – praegu on farmis 44 alpakat, 20 Kameruni kääbuskitse, viis Ouessant’i minilammast, lisaks küülikud ja kanad-kuked. Tegemist on külastustaluga, sest ööbida seal ei saa. „Alpaka pole suur, aga lapsele võib ta tunduda suure ja hirmutavana.

Seepärast mõtlesime, et võtame väiksed kitsed lisaks, keda saab patsutada,” kirjeldab Kaja Karjamaad on kenasti kõrge metalltaraga ümbritsetud, turistide tarvis on rajatud paviljon ning käsitööpood. Kõik see on rajatud peremehe-perenaise oma jõuga ning tasapisi majandades – ühtki eurotoetust turismitalu väljaarendamiseks pole saadud.

ASUKOHT SAI VALITUD ÕIGE Kui nelja aasta eest Inglismaalt esimesed 14 Huacaya

ja Suri liigist isendid kohale jõudsid, oli turismitalu alles ehitusjärgus. Enne seda elasid Kaja ja Kai üheskoos Norras. „Mõtlesime, et tahaksime alustada millegi täiesti uuega. Norras olnuks turismitalu rajamine olnud üüratult kallis ega tulnuks ilma pangalaenuta kõne allagi,” meenutab Kaja. Tegelikult polnud kumbki paarilistest maainimene ja loomi nad varem pidanud ei ole.

Et Eesti Kaile meeldis, hakkas paar Pärnumaal sobivat maakohta otsima. Kaja on Pärnus sirgunud ja nii tundus loomulik esmalt siinkandis ringi vaadata. Silma jäi Kännu talu.

OSTUHUVI ON VÄGA ELAV: OLENEVALT ISENDIST VÕIB ÜKS ALPAKA MAKSTA 2000 – 10 000 EUROT. Kai on alati unistanud turismindusega tegelemisest ning Kaja on käsitöötegija. Norras kudumisega ametis olles hoidnud naine käes alpakalõnga ja hakanud mõtlema, et millised need alpakad ikkagi on. Guugeldas, luges ja jäi mõttesse.

Tore loom. Miks mitte hakata Kännul neid pidama? Üheskoos külastati Norra alpakafarmi, et villakandjaid

ALPAKAD

A

lpakad on uudishimulikud, toreda iseloomu ja isikupärase näoga tegelased. Nende vaatlemine on nauditav ja rahustab närvi: Euroopas on moes alpakateraapia, need loomad kuuluvad maailma raviloomade esiviisikusse. Alpakad ei talu stressi, suudavad ära seedida umbrohuseemnedki, nende piim on lehmapiimast magusam ja isasloomadel arenevad välja võitluskihvad, millega rivaali munandeid püütakse puruks rebida.

Iseloomult on alpakad õrnad, uudishimulikud, intelligentsed ja tähelepanelikud. Karja hoiatavad nad sissetungijate eest valju ja terava, eeslikisa meenutava häälega. Väiksemaid röövloomi võivad nad

lähemalt uurida. Seejärel mõte küpses ja paar sõitis koolituse eesmärgil Inglismaale alpakafarmi.

Kännu talu oli Are vallas asuv talukoht, kuhu kunagi oli hakatud maja ehitama ja siis pooleli jäetud. Oli vana õunapuuaed. Põlispuud. Tundus armas ja hingega koht. Nüüd teatakse seda talu alpakade elukohana ja külastuspaigana.

maa elu || alPaka || 13

21. aprill 2016 olenevalt isendist võib üks alpaka maksta 2000 – 10 000 eurot.

Lihakombinaati neid kauneid loomi Kaja ja Kai ei vii ning villa ketrab Kaja lõngaks ise – Eestis pole kahjuks peenvillavabrikut, kust teenust tellida. Lähim villavabrik asub Soomes, aga sealne teenus on väga kallis – naabrite juures töödeldud lõnga ostmine käiks eestlastel üle jõu.

Alpakasid kasvatatakse usinalt nii Euroopas kui ka Skandinaavias. Mäestikus öösiti külmakraadidega harjunud kaamellaste perekonda kuuluvad alpakad võivad talvelgi olla väljas ja taluvad kuni 35 miinuskraadi. Turismitalu naabruses on neile ööbimiseks eraldi hoone. Ühel suveööl ärkas perenaine üles karjamaalt kostva kisa peale – ärevuses alpakadel on eriline hoiatushäälitsus. Alpaka pole lammas, kes ründajat nähes põgeneb, vaid asub võõrast jälgima. Nad ei tardu, vaid pigem hakkavad ründama trampides, kriisates ja sülitades. Kaja ja Kai läksid asja uurima ja nägid aia taga kaht noort hunti. Et neid korralikult hirmutada, löödi potikaasi kokku ja ehitati hiljem kahemeetrine tara.

FOTOD: MAIlIIs OllInO / pÄRnU pOsTIMEEs

lpakafarmis ügamist rünnata, andes esijalgadega hoope ja sülitades.

Alpakavillak on läikiv ja siidine. Villakiud on tuntud kui soojapidav, kortsumatu, tugev ja ülipehme. Villak imab hästi niiskust, kiud on seevastu väga sileda pinnaga ega ima kuigivõrd niiskust.

Soojapidavus, mida peetakse lambavillast seitse korda paremaks, tekib tänu kius peituvale liikumatule õhule.

Alpakavill ei ole kare nagu lambavill. Lambavill on hüpoallergiline, sest karva kattev lanoliin salvestab lambal kasutatud ravimite ja parasiiditõrjete mürgid, see põhjustabki paljudel inimestel nahaärritust.

Alpakavill võib olla väga erine-

Asukoht sai valitud õige, leiavad omanikud – see asub Tallinna-Pärnu maantee lähedal ning turismilinna Pärnu külje all.

Kui maanteeamet lubaks veel paigaldada Are teeristi viida, siis tõmbaks farm turiste veelgi rohkem. Pealegi on farmerid matnud hunniku raha talutee kohendamise peale – et bussid selle peal sõita

va kvaliteediga. Vahe seisneb karva kiu jämeduses: see võib olla 14–24 mikronit ning sõltub geenidest ja söödast.

Andmed: internet ja kohalikud farmerid

saaksid, on tulnud sinna kallata hulk kruusa ja killustikukoormaid.

KÜLMA EI KARDA Alpakafarmi sissetulek moodustub turismist ja elusloomade müügist. Neid on müüdud põhiliselt Eestisse, aga kui saaks kaubelda Venemaaga, ootaks seal kasvatajaid tohutu turg. Ostuhuvi on väga elav:

UNISTAB OMA KAUBAMÄRGIST Are farmis on alpakad vähehaaval paljunenud – need loomad on aeglased paljunejad.

Kokku on kohapeal sündinud kaheksa alpakabeebit ning maikuus on oodata lisa.

Heina ostetakse kohaliku taluniku käest, sest nii on lihtsam. Muidugi on alpakade kodumaal Peruus Andide mäestikus kidur taimestik, samal ajal sisaldab sealne napp rohelus rohkem mineraalaineid kui meie karjamaade rohi. Mineraalaineid tulebki Eestis alpakadele juurde anda.

Loomade eest hoolitsemisel on Kaja ja Kai tundnud mitu korda puudust veterinaararstist – neil on ise koguni tulnud haava õmmelda. Sõravärkimine, paaritamine ja poegimine on loomakasvataja asi, aga teinekord läheks vaja abi loomade poegimisel, tõdeb Kai. Maikuu on aeg, mil alpakasid pügatakse ning ka sellega on omal jõul toime tuldud.

Eraldi töölisi neljajalgsete eest hoolitsemiseks pole palgatud – suvel kutsutakse kaks kohalikku koolitüdrukut appi, kes kõiki farmi tegemisi tänaseks kenasti juba tunnevad ning giiditöödki teevad. Bussitäie külaliste võõrustamiseks kulub ligemale poolteist tundi.

Kaja ja Kai soovivad tulevikus teha farmi aasta ringi külastatavaks ning võimalusel luua turistide paremaks teenindamiseks töökohtigi.

Kaja tõdeb, et tuleks mõelda ka iseenda tervise peale ning unistab puhkusest – saaks kasvõi nädal aega eemal olla. Ainus aeg, mis eemal oldud, on kulunud õpingute peale: Kaja tundis, et peab end loomakasvatusega paremini kurssi viima ning tudeeris Olustveres kaugõppes aasta aega.

Koostööd tehakse teiste Eesti alpakakasvatajatega, teiste seas Järvamaal asuva Wile Alpaca Farmiga.

Kaja eesmärk on toota villa ja lõnga ning jõuda nii kaugele, et võiks luua alpakalõnga turustamisel Eestis oma kaubamärgi.

RAIETÖÖD VÕSALÕIKUS METSAMATERJALI VÄLJAVEDU KÄNDUDE JUURIMINE PUIDU TRANSPORT PUIDUKÄITLUSE TEENUS

KÜTTEÕLI MÜÜK TERAVILJAKUIVATITELE SOOJUSENERGIA TOOTMINE KATLASEADMETE HOOLDUS JA HALDAMINE

5649 5304 • info@oilterm.ee

KOHTUME MAAMESSIL! ZEIGO SERVICE OÜ Tartumaa müük, hooldus, varuosad tel 504 4964 JL Hooldus OÜ Pärnumaa / hooldus tel 510 9120 Just Forest AMJ Jõgevamaa / hooldus tel 518 3620

www.komatsuforest.ee

14 || eHitus || maa elu

21. aprill 2016

Kuigi pealtnäha võivad tänapäeva laudad olla sarnased, siis kasutatavast tehnoloogiast ja erisoovidest tulenevalt on iga laut tegelikult unikaalne. Fotol 2015. aastal valminud Adavere Agro robotlaut Puiatu külas JõgeFOTO: ERAKOGU vamaal.

HEAD AJAD ON MÖÖDAS. Põllumajanduse nukker olukord pole ainult põllumeeste mure.

Ka ehitusettevõtete käekäik on otseselt põllumajandussektori elujärjega seotud.

Põllumajanduse pingeline seis mõjutab ka ehitajate sissetulekut vatamise ja hoiustamisega seotud ehitisi ja kompleksse teraviljaterminali,” loetleb ta.

eili arula

maaelu@ajaleht.ee

S Nordecon Betoon on Eestis üsna tuntud ehitusettevõte. Suurematest objektidest on tema käsi (ja segumasinad) mängus olnud ASi Eesti Raudtee peahoone valmimisel, Ülemiste keskuse ja Lõunakeskuse parkimismajade ning Energia Avastuskeskuse ehitusel. See loetelu on üksnes väga põgus ülevaade ettevõtte projektidest.

Lisaks linnadžunglisse tehtud hoonetele ehitab ettevõte juba kaheksa aastat ka põllumajandusehitisi. „Oleme põllumajandusehituses tegutsetud aja jooksul aidanud paljudel põllumeestel viia tootmise uuele tasemele: rekonstrueerinud nii nõukogudeaegseid laudakomplekse kui ka rajanud uusi lautasid, sõnniku- ja silohoidlaid ning neid teenindavaid rajatisi,” räägib ettevõtte üldehituse valdkonna juht Priit Pall. „Lautasid oleme ehitanud piimakarjale ja lihaveistele, rajanud sigalaid ja kanalaid. Lisaks loomakasvatusrajatistele oleme loonud vilja kui-

HEAD AJAD ON MÖÖDAS Priit Palli sõnutsi on põllumajanduslike tööde osakaal aastati äärmiselt kõikunud. Kui 2011. ja 2013. aastal moodustasid põllumajandusehitised Nordecon Betooni käibest kaaluka osa, siis viimastel aastatel on ettevõte ehitanud vaid mõne üksiku põllumajandusliku hoone. „Põllumajandusobjektide ehitusturg sõltub otseselt põllumajandustoodangu hindadest. Kui näiteks piima hind on odav, siis pole ka ehitusnõudlust. Samamoodi sõltub tellimuste arv investeeringutoetustest. Piima hind on viimastel aastatel alanenud ja ka Euroopa investeeringutoetuste uue vooru rakendamine on aega võtnud. Seepärast on põllumehed investeeringuid pigem edasi lükanud ja see kajastub meiegi põllumajandusehitiste rajamise mahus, mis oli eelmisel aastal tagasihoidlik,” on Priit Pall sunnitud nentima.

Siiski tunnistab ta, et iga põllumajandusprojekt on võimaldanud end proovile panna. „Kõik põllumajandushoonete rajamised on olnud väga põnevad. Kuigi pealtnäha võivad tänapäeva laudad olla sarnased, siis kasutatavatest tehnoloogiatest ja erisoovidest tulenevalt on iga laut tegelikult unikaalne,” kinnitab ta.

VILJAKORISTUS EI OOTA Nordecon Betooni jaoks on suuremad põllumajandusehitised tehtud Väätsa Agro ASi, OÜ Halinga ja põllumajandusühistu Kevili tarvis. „Selliste komplekside osad on peale lautade ja lüpsiplatsi ka silo ja sõnniku hoiustamise rajatised ning taristu väljaarendamine. Kuna suurtootjatel on mitu tuhat looma, siis on ka hooned-rajatised suured: näiteks lauda pikkus 250 meetrit, silohoidla maht 28 000 kuupmeetrit või 50 000 kuupmeetri suurune sõnnikulaguun. Suur maht nõuab samuti erilahendusi,” räägib Priit Pall.

Viljaterminalidest oli Priit Palli sõnul põnev väljakutse Kevili viljaterminali ehitus. „Ühte sellist rajame praegu Rõngu kõrvale. Need on tehnoloogilised rajatised, kus ehitatavad hooned ja tehnoloogia on tihedalt seotud. Siin on nii projekteerimise kui ka ehitamise faasis määrav koostöö seadmete tootjate ja paigaldajatega. Kuna pingelise ehitusgraafiku tõttu jäi ehitus ka talvisele ajale, tuli telgi all ehitada, kütta jne. Kuna viljakoristus ei oota, siis on vastutus selliste terminalide rajamisel suur,” tunnistab Pall.

Ka on Nordecon Betoon osalenud biogaasijaama rajamisel. „Üks selline on Aravetele rajatud biojäätmetel põhinev soojus- ja elektrienergia koostootmisjaam. Kuna sellistes projektides on tähtsad be-

toonmahutid, siis oleme saanud kasutada oma betoonikogemusi nende projekteerimisel ja ehitamisel.”

TIHE KONKURENTS Priit Palli hinnangul on Eestis väga teadlikke põllumehi, kes enne ehitushanke väljakuulutamist on kõik ehitusega seonduva endale selgeks teinud. Teiseks on põllumeeste ringkond väga ühtehoidev ning omavahel vahetatakse kogemusi, mis omakorda mõjutab ettevõtte valikut. „Teadlik klient uurib tuttavalt, kes on varem ehitanud, kuidas ollakse lahendusega rahul, millised on vead, kuidas võiks teha paremini,” teab ta.

PÕLLUMAJANDUSOBJEKTIDE EHITUSTURG SÕLTUB OTSESELT PÕLLUMAJANDUSTOODANGU HINNAST. Ehitiste plaanilahendus ja konstruktsioonivalik sõltub põllumajanduses tihti tootmises kasutatavast tehnoloogiast. „Nii kaasatakse konsultante või tehnoloogia tarnijaid tihti ka sobiliku lahenduse väljatöötamisse. On ka kliente, kes pole nii hästi asjaga kursis. See aga ei takista nende soove täide viia,” kõneleb Priit Pall. „Oleme püüdnud oma kogemustega kaasa aidata ja leida kliendi jaoks parima lahenduse. Võta-

me iga tellijat kui potentsiaalset jätkuklienti. Seega püüame ehitusobjekte rajada graafikut järgides ja kokku lepitud kvaliteediga. Kokkulepetest kinnipidamine on vastastikuse usalduse ja heade suhete eeldus,” usub Pall ning viitab asjaolule, et majanduslikult pingelisel ajal on konkurentski tihedam ning tagasilöögid annavad kauem tunda.

Kuna põllumajandussektori muredes pole tavaliselt süüdi põllumehed, tuleb ehitusettevõttel suunata tegevus mujale. „Oleme püüdnud põllumajanduslikku madalseisu kompenseerida teiste valdkondade töödega, näiteks tootmis- ja laohoonete rajamisega. Neid oleme samuti ammu ehitanud,” kirjeldab Priit Pall.

Teised valdkonnad pole aga suutnud katta käibelangust, mis on tekkinud põllumajandusehituste tellimuste kahanemisest. „Põllumajandusobjektide vähesus kajastub siiski osaliselt eelmise aasta käibemahu languses. Eelkõige on tagasilöök piimafarmide rajamisel ja seda piima hinna tõttu,” möönab Priit Pall. Siiski ei ole investeeringud päris ära kadunud. „Tugevamad ettevõtted, kelle laenumaht ei ole suur, teevad ikkagi ehitusplaane. Investeerivad ka välisomanduses olevad piimafarmid,” kinnitab ta ning lisab, et paremas seisus on investeeringute tegemisel teraviljakasvatajad ja lihaveiste pidajad.

21. aprill 2016

maa elu || reklaam || 15

16 || tÕuloomad || maa elu

21. aprill 2016

Eesti Tõuloomakasvatajate Ü TooMas Šalda

maaelu@ajaleht.ee

uurusjärgus tuhandet liiget ühendav Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu on loodud 1993. aastal ja sellesse kuuluvad Eesti Holsteini, Eesti punase karja, Eesti maakarja ja lihaveiste aretajad. Ühistu kunstliku seemenduse jaamas on 170 pulli. Tänu moodsale laboratooriumile pakutakse farmeritele kvaliteetset veisespermat. Koostöö juhtivate aretusmaadega (Holland, Saksamaa, Taani, USA, Kanada) võimaldab Eestimaa karjakasvatajatel kasutada maailma parimat aretusmaterjali.

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees Tanel Bulitko selgitab, et kui piimakarju on meil kolme tõugu, siis lihaveistega on asi märksa kirjum: tõuge on siin praegu registreeritud juba 13 ning neid tuleb üha juurde. „Meie ühistu tegevus algab loomade märgistamisest, registreerimisest, tõuraamatusse kandmisest ja lõpeb loomade müügiga, ise toodame aretusmaterjali ehk spermat. Ühistus on 50 töötajat, Raplamaal Keavas on 170pealine pullifarm, samuti teeme tihedat koostööd Maaülikooliga, mille Tähtvere katsefarmis on lihatõugu pullide katserühm. Toodame pool miljonit doosi sügavkülmutatud spermat aastas, müüme 220 000 kuni 230 000 doosi. Aretusmaterjal säilib vedellämmastiku sees, miinus 196 kraadini külmutatult aastaid. Igas Eestimaa piirkonnas on inimesed, kes farmeritega iga päev suhtlevad ja aretust

korraldavad. Klientide paremaks teenindamiseks oleme käivitanud spermaringid. Eestis tegutseb 350 seemendustehnikut, keda me atesteerime ja vajadusel koolitame.

Kõik meie ühistu liikmed on ise farmerid ehk reaalsed loomapidajad. Tendents on selline, et piimakarja pidajate arv väheneb, lihakarja kasvatajate hulk kasvab,” kirjeldab Tanel Bulitko Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu igapäevaelu.

ETKÜ teenuseid tarbivad tema hinnangul 90 protsenti Eesti piimakarja kasvatajatest, vaid ühe-kahe lehma pidajatel, kes pole tõuloomade müügist huvitatud, võib ühistu liikmeks tulemiseks motivatsiooni nappida. „Nii piimakui ka lihaveiste populatsioonist on valdav osa meiega seotud. Eriti kiiresti on edasi läinud kõik lihaveistega seonduv.

Näiteks aitame organiseerida lihaveiste müüki Türki, kus sealiha ei sööda. Meie jaoks on see väga tänuväärne ja keskmisest tulusam väljund.”

SUURIMAT TULU ANNAB NUUMPULLIDE MÜÜK ETKÜ on tulundusühistu, mis peab end ise majandama. Eelmise aasta müügitulu oli 9,8 miljonit eurot, millest veisesperma müük moodustas 21 protsenti, 32 protsenti tuli tõumullikate müügist ja suurim tulu nuumpullide müügist. „Eelmisel aastal käive kasvas, sest müüsime palju loomi. Kui mõnel aastal oleme eksportinud 1500 tõumullikat, siis mullu üle 3000. Eesti mullikate vastu tuntakse huvi, sest meil on hea farmide struktuur, ei pea loomi ühe kaupa üksteisest kaugel asuvatest farmidest valimas käima ning karja tervis on hea. Lähikuudel saab Harjumaal Anija vallas lõplikult valmis meie loomade kogumiskeskus, siis muutub

müük veelgi ladusamaks: kui komplekteerida müügiks mingit hulka loomi, tuleb nad koguda kogumiskeskusse, see on ELi nõue. Seal peetakse neid 6–7 päeva, nii ei pea suured autod mööda farme kolistama, vaid tulevad ühte kohta.” Ühistu tegemistes on peale tuluteenimise tähtis teadustöö. „Laboratoorium töötab täistuuridel. Väga tihe koostöö on Maaülikooliga, veel oleme kahe teadusarenduskeskuse liikmed. Kui teaduskonsortsiume või klastreid luuakse, siis nõutakse, et nendes oleksid esindatud ka esmatootjad. Tavafarmer ei taha sinna minna juba seepärast, et peab rahaliselt panustama. Nii olemegi Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuse asutajaliige ja üks omanik. Teine organisatsioon, kuhu kuulume, on Tervise Tehnoloogiate Arenduskeskus, kus oleme ainsad, kes otseselt inimesega ei tegele.” Ühistu mittekommertsiaalne tegevus on samuti tõuraamatute pidamine, millega Eestis tehti algust juba 1885. aastal ja mida toetab riik.

TEADUS SUURENDAB PIIMAANDI Alates 2002. aastast on Eesti piimatootjail olnud palju edulugusid, aga tuleb arvestada, et 10000 – 12 000 kilo piima aastas lehma kohta saab vaid tänu tippteadusele. „ETKÜ valdkonda jäävad sigimine, tõuaretus: kui piimatootjail olid head ajad, tahtsid nad rohkem lehmi saada, aga loodus paneb paika, et lehmikuid ja pulle sünnib ühepalju, suguselekteeritud sperma võimaldas 95 protsendi ulatuses tagada soovitud soost järglasi. Genoomselektsioon jällegi laseb välja valida parimad aretuseks sobivaid vasikaid. Rahvusvaheliste andmebaaside abil saab vasikaid kiiresti indekseerida ja müüa.

tal jõudis meie peamisel Holsteini piimatõul keskmine toodang esimest korda üle 9000 kilo piiri, mis on väga tubli näitaja. Selline toodang võib aga looma tervist kahjustada.

Kui näiteks söödas jääb mõni komponent puudu, võib tulemus kiiresti kehvemaks minna. Peab tasakaalu leidma,” avab Bulitko tagamaid.

Eesti on Taani järel lehma piimatoodangu poolest Euroopas teisel kohal, seega on tehtud tõhusat tööd. Aga kõik pole kaugeltki roosiline. Maa Eluga kohtumise päevalgi naasis Tanel Bulitko pärastlõunal Lääne-Virumaalt, sest jälle müüakse üks kari Poola, karju läheb järjest. Mõistagi mõjutab piimanduse kurb seis otseselt ETKÜd. „Nad on kõik meie kliendid olnud. Kui lehmi pole, ei osteta ka spermat. Kahaneb ekspordivõimekus, sest müügimullikaid jääb ju vähemaks. Mida väiksem on populatsioon, seda raskem on korraldada aretust, sest valikuvõimalus aheneb. Ja ega Poolagi enam meie karjade ostmisest väga huvitatud pole, sest sealgi on piimahind alanemas. Lähiajal on lubanud meile külla tulla Venemaa ostjad, vast leevendab see pisut raskustesse sattunute olukorda. Piimatootmises on kurb see, et kes lõpetab, see enam uuesti ei alusta.

Staažikas ETKÜ Kunstliku Seemenduse Labori juhataja ja ETKÜ juhatuse liige Peeter Padrik näitab ettevõtte valmiskaupa ehk lämmastiku sees sügavkülmutatud pullispermat. Jätkuks vaid Eestimaal lehmi, et seda kasutada.

Ülioluline on teada saada looma tervisenäitajad, kas ta toodab ning ühtlasi püsib karjas kaks või neli aastat. Suure karja korral on tähtis keskmine karjas püsimise aeg, sest kui see on isegi vaid kaks kuud pikem, on omaniku tulu suurem. Meilgi on tekkinud palju robotlüpsifarme, millega kaasnesid uued aretusnõuded, mis määravad koguni nisapikkuse, sest robot peab nisa üles leidma ja nisad ei tohi liiga lähestikku asetseda. Rääkimata tootmisest – eelmisel aas-

PIIMA HIND ON MUREKOHT „Hiljuti käisin Argentiinas Holsteini tõu aretajate maailmakonverentsil, mida peetakse iga nelja aasta tagant. Igal pool on piima hind probleemiks, aga enamasti karja suurust ei vähendata, riigid tulevad appi, aga meie kasvatajad on teistega võrreldes oma muredega ikka üsna üksi jäetud.”

Piima kipub praegu üle jääma kogu Euroopas, aga enne seda olid head ajad, mil piimatootmisse jõuliselt investeeriti.

ARETUSMATERJAL SÄILIB VEDELLÄMMASTIKU SEES, MIINUS 196 KRAADINI KÜLMUTATULT AASTAID.

PEUGEOT TARBESÕIDUKID. PROFFIDE VALIK! j madalad hoolduskulud j funktsionaalsus j ökonoomsus j töökindlus

BOXER

Erihind al. 18 900 € Kuumakse al. 199 € Hinnavõit kuni 4 600

EXPERT

Erihind al. 15 900 € Kuumakse al. 168 € Hinnavõit kuni 3 000

€

PARTNER

Erihind al. 10 900 € Kuumakse al. 115 € Hinnavõit kuni 3 500 €

€

Kandevõime

Kaubaruumi maht

Kütusekulu al.

CO2 heitekogus al.

Kandevõime

Kaubaruumi maht

Kütusekulu al.

CO2 heitekogus al.

Kandevõime

Kaubaruumi maht

Kütusekulu al.

CO2 heitekogus al.

980-1330 kg

8-17 m3

6,8 l/100 km

180 g/km

881-1086 kg

5-7 m3

6,4 l/100 km

168 g/km

470 kg

3-3,3 m3

4,5 l/100 km

118 g/km

www.peugeot.ee

Peugeot Liising kasutusrendi tüüpi autoliisingu järgmistel näidistingimustel: vara hind 10 900 € käibemaksuga, sissemakse 16%, jääkväärtus 25%, aastane intressimäär 1,9 % + 3 kuu EURIBOR, periood 60 kuud, lepingutasu 199 €. Arvutamisel ei ole arvestatud võimalikke vara registreerimiskulusid, riigilõive, hindamisakti tasu ning liiklus- ja kaskokindlustuse aastamaksete suurust. Tegemist on finantsteenusega, Peugeot Liisingu pakkuja on AS SEB Liising. Tutvu tingimustega www.seb.ee ning vajadusel konsulteeri asjatundjaga. Fotod on illustratiivsed.Pakkumine kehtib kuni sõidukeid jätkub.

maa elu || tÕuloomad || 17

21. aprill 2016

histu teeb teadust ja teenib tulu „Põhiline väljakutse on praegu elada üle senistest kõige sügavam kriisiaeg. Isegi korralikult tegutsevad uued farmid on olnud sunnitud lõpetama. Mõni aasta tagasi soetatud robotlüpsisüsteeme müüakse Soome, kus piima kilohind on isegi täna 35 eurosenti,” kirjeldab mees trööstitut hetkeseisu, aga näeb ka võimalust seda parandada. „Praegu polegi enam nii tähtis saada maksimumkogus piima, vaid see, mis piimas sisaldub. Kokkuostjad tahavad kuivainerikast piima, et rasva ja valku oleks rohkem. Siin on arenguruumi palju. Sõltub tõust ja söödast, aga ka piimatoodangust: kui toodang suureneb, väheneb rasvasisaldus, need näitajad on negatiivses korrelatsioonis. Valgusisalduse tõstmisel on esmatähtis sööt. Väljakutse on toota valgurikkamat piima. Aga piimatootjatele on seni ju makstud puhtalt koguse pealt …”

Paljud piimatootjad ongi hakanud oma karju muutma lihakarjaks.

Piimaveiste omadustelt on Eesti esimese kümne seas maailmas, lihaveiste kasvatamisel on meil aga Bulitko hinnangul minna pikk tee. Isegi Läti ja Leedu on meist sammukese ees, sest seal on riik toetanud karjade ostu, samas kui meil on enamik lihakarju ristamise kaudu saadud: piimalehm on ilmale toonud lihapulli vasika. Aga et loom puhtatõuliseks saada, läheb viis põlvkonda.

VABAPAARITUST EI TOIMU Tõuaretuse pullid lehma ei näe, sest veterinaarnõuded sätestavad, et neid ei tohi va-

bapaaritusel kasutada. Pull on nii tark küll, et kui ta lehma saab, siis fantoomi peale ta enam ei hüppa. Eks nad ole kõik omaette isiksused.

Eriti hästi teavad seda need, kes pullidega iga päev töötavad. Kui pull fantoomi peale ei hüppa, siis müüme ta karja paarituspulliks. Pullide iseloom on küll aastatega sõbralikumaks läinud, aga võõral inimesel nende kuni pooleteisetonniste tegelaste lähedusse asja pole.

PRAEGU POLEGI ENAM NII TÄHTIS SAADA MAKSIMUMKOGUS PIIMA, VAID SEE, MIS PIIMAS SISALDUB. Tõugude kohta ütleb Bulitko, et Prantsuse tõud on hästi massiivsed ja tahavad enne realiseerimist täiendavat nuuma, Briti tõud saavad ise endaga hästi hakkama. Hästi tuntud Šoti mägiveis on aga lihtsalt tubli ja atraktiivne, liha mõttes ei tasu teda kasvatada. Alates 1993. aastast on ETKÜ korraldanud

E e s t i punast ja E e st i Hol s te i n i tõugu lehm ad e n ä ituskonkurssi. „Viss 2016” toimub Eesti Põllum a ja n d u s mu u s e u mis Ülenurme mõisa- ja talupäeval juunikuus. Täna algaval Maamessil hinnatakse aga ka lihaveiseid.

Olgu märgitud, et neil konkurssidel loeb ainult välimik. Maamessile mindi selleks, et külastajatele tõestada: piim tuleb ikka veel lehma seest. Kindlasti pakuvad suurt huvi eri värvi, kasvu ja lihastusega lihatõud. Veel ollakse oma loomadega väljas Luige kevadlaadal, Jäneda talupäevadel ja paljudel teistel üritustel. Korraldatakse ka õppepäevi ja seminare.

Belgia sinine tõug on meil veel haruldane, puhtaid selle tõu karjasid tegelikult Eestis ei olegi. Kaheaastast Taanis sündinud Jesperit kasutatakse Eestis piimatõugude ristamiseks eesmärgiga minna üle lihaveise kasvatusele, et saada piimaveiselt hoopis lihatõugu järglaFOTOD: TOOMAs ŠAlDA ne. Järglased on suurema sünnikaaluga ja kiirema kasvuga.

Rõdu- ja terrassiklaasid Piirded eid ülastage m K Vaheseinad Maamessil -327 Talveaiad boksis VP

PÕLLUMAJANDUSLOOMADEGA KAUPLEMINE

Euroopa Liidu sisene eksport import & Eesti siseturg SH. TÕULOOMADE IMPORT (liha- ja piimatõud);

PÕLLUMAJANDUSLOOMADE TRANSPORDITEENUS BALTIC GRASSLAND BEEF Baltic Vianco OÜ, 66710 Sänna küla, Rõuge vald Võrumaa tel. +372 786 0228, info@balticvianco.ee, www.balticvianco.ee

TALLINN Valdeku 132, tel 659 9247 e-post klaasium@malmerk.ee TARTU Tähe 114, tel 736 0041 e-post klaasium@malmerk.ee

www.malmerkklaasium.ee

18 || arvamusPlats || maa elu

21. aprill 2016

KATUSE PÄRINGU TELLIJALE aprilli lõpuni

>> katused üle 100 m² – soodustus >> katused üle 200 m² – soodustus

5%

10% a Telli k öd ustö üldehit ! meilt

Rajas Katused OÜ Aia 64–15, Kuressaare • hardi.rajaskatused@gmail.com

Adven Eesti koostootmisjaam Rakveres.

FOTO: ARVET MÄGI / VIRUMAA TEATAJA

UUS KÜTTELAHENDUS? Eestis on levinud põhjendamatu arvamus, et kaugküte on kallis ja ajale jalgu jäänud kütteviis. Eesti ühe suurima soojustootja Adven Eesti juhatuse esimehe Urmo Heinami sõnul ei pea see aga paika ning mujal Euroopas nähakse kaugküttes hoopis tulevikulahendust.

Kaugküte – Lp korteriühistud!

Kas tänavu talvel olid teie toad külmad?

Kui jah, siis KÜSIGE MEILT KATELDE PAKKUMIST – ja tuleval talvel on teie majades mõnusalt soe

Pakume

TÄISAUTOMAATSET KATLASÜSTEEMI HEIZOMAT Mugav ja tõhus Saksa kvaliteet

Lisainfo tel +372 521 6455

Eestis vaeslaps, mujal tuhkatriinu urMo heinaM

Adven Eesti juhatuse esimees

K

augkütet iseenesest krõbeda hinnaga seostada ei ole põhjust. Kaugkütte hinnad erinevad üle Eesti nagu öö ja päev. Kui Keila piirkonnas maksab tarbija soojuse eest 42,11 eurot MWh eest, siis näiteks Raasikul on hind peaaegu kahekordne – 75,36 eurot. Seega kuigi mõne piirkonna elanikud maksavad kaugkütte eest täna veel vananenud tootmise ja soojusvõrgu tõttu liiga soolast hinda, on kaugküte paljudele eestimaalastele juba praegu soodne lahendus.

Valdavalt on Eesti kaugküttekatlamajades kütusena kasutusel maagaas. Viimasel aastal on maagaasi hind alanenud, mis on toonud paljudes kaugküttepiirkondades hinna alla. Samas pärinebki arusaam kallist kaugküttest perioodist, mil maagaasi hind hoopis hüppeliselt tõusis. Üha rohkemates piirkondades on otsustatud asendada muutliku hinnaga maagaas aga kohaliku ja keskkonnasõbralikuma alternatiiviga – biomassiga. Kütuse hind on langenud sedavõrd, et näiteks Adven müüb oma kaugkütteklientidele enamasti soojust soodsamalt kui konkurentsiameti lubatud piirhind.

MIS MÕJUTAB HINDA Soojuse hinda mõjutavad aga lisaks kütuse hinnale veel paljud teised tegurid. Nii näiteks võib kaugkütte hind olla kallis, kui küttevõrgu seisukord on halb ning sellesse ei ole piisavalt investeeritud. Ajakohastamata võrkude kaudu läheb märkimisväärne osa toodetud soojusest kaotsi ega jõua kunagi kodudesse. Samuti sõltub soojuse hind tootmisseadmetest, nende vanusest ja efektiivsusest. Olulist rolli mängib ka soojustarbijate arv – mida rohkem on majapidamisi, mis kaugkütet kasutavad, seda enam hajuvad soojuse tootmiseks ja selle kodudeni toimetamiseks tehtud kulutused.

AJAKOHASTAMATA VÕRKUDE KAUDU LÄHEB MÄRKIMISVÄÄRNE OSA TOODETUD SOOJUSEST KAOTSI EGA JÕUA KUNAGI KODUDESSE. Lisaks kõrgele hinnale on levinud ka eelarvamus, et kaugküte ei ole keskkonnasõbralik.

Tegelikkuses sõltub kaugkütte nagu iga teise kütteviisi puhul tootmise keskkonnamõju valitud tehnoloogiast ja toorainest.

Nii nagu kalli hinnagi taga on vana tehnoloogia, suure kaoga soojusvõrk ja fossiilsed kütused, on ka suurema keskkonnakahju tekitajad samad. Tege-

likkuses võib ka kaugküte olla roheline.

Kui Eestis on kaugküte olnud pigem vaeslapse rollis, siis mujal Euroopas nähakse selles pigem tuleviku küttelahendust. Põhjus on just kaugkütte keskkonnasäästlikkus ja tõhusus. Ka maailma suurlinnades on kaugküte teinud suure arenguhüppe, sest selles nähakse võimalust vastata üha karmimatele kliimaeesmärkidele.

EELNÕU VINDUB Paraku on Eestis kaugkütteseaduse muutmise eelnõu vastuvõtmine vindunud ning kaugkütte arendamist toetava seaduseraamita ei ole ettevõtted piisavalt motiveeritud kaugküttelahendustesse investeerima.

Seaduse vastuvõtmine lahendaks probleemi, et kaugküte kui nii keskkonnasäästu poolest kui ka majanduslikult sageli parim alternatiiv on tarbijale kättesaamatu.

Soojustarbijate seas vajavad aga kummutamist kaugküttega seotud müüdid, sest pika aja vältel on kaugküte ebapiisavate investeeringute tõttu saa nud külge põhjendamatult halva märgi. Kaugküte on aga suurte muutuste tuules ning ainuüksi Adven on seadnud sihiks viia aastaks 2020 kesk konnasõbralikule puiduhakkele üle kõik oma 14 kaugküttepiirkonda. Tänastes oludes annab see võrreldes maagaasist toodetud soojuse hinnaga ligikaudu 20 protsenti rahalist võitu.

maa elu || uudised || 19

21. aprill 2016

Eesti põllumajanduspoliitika pole kohalikke tootjaid soosinud

P

õllumeeste esindajad kohtusid selle nädala esmaspäeval Riigikogu maaelukomisjoni liikmetega ja rõhutasid, et riigi ülesanne on taastada Eesti piima- ja sealihatootjate usk tootmisega jätkamiseks. Praeguses kriisis tuleb üle vaadata viimaste aastate otsused, millega riik on põllumajandustoetusi märkimisväärselt vähendanud ja pannud Eesti põllumajandustootjad konkurentidega võrreldes halvemasse olukorda. „Just kriisiolukordades muutub riigi tugi eriti oluliseks, et me ei kaotaks liialt suurt osa kohalikust toidutootmisest. Põllumajandusettevõtted saavad valdava osa oma sissetulekutest turult – toetused moodustavad Eesti põllumeeste sissetulekutest keskmiselt vaid 20%. Võrreldes Euroopa Liidu keskmisega on toetuste osakaal Eesti põllumajandusettevõtete kogutuludes tunduvalt väiksem, mis muudab meie ettevõtted turuhinna languste ja kriiside suhtes ka palju rohkem haavatavaks,” selgitas põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

Põllumajandustootmine on Euroopa Liidus suures osas meie tahtest sõltumata toetatud ja tugevasti reguleeritud tegevusala. Toetuste eesmärk on pakkuda tarbijatele

VALITSUSE TEGEVUSETUSEST „Eesti valitsuse ja riigi ülesanne on tagada, et kohalikud tootjad oleksid ELi tasemel kokku lepitud üldistes raamides teiste riikide tootjatega võrdselt koheldud. Praegu tuleb tunnistada, et Eesti valitsus pole suutnud või tahtnud viimastel aastatel seda ülesannet täita. Valitsuse tegevusetuse tõttu on Eesti piimatootjate toetuste tase viimastel aastatel vähenenud ligi kolmandiku võrra. Loodame, et Riigikogu maaelukomisjoni liikmed aitavad seda olukorda muuta,” lisas põllumeeste keskliidu juhatuse esimees Vahur Tõnissoo. „Valitsus on pärast Venemaa impordipiirangute kehtestamist pea kahe aasta jooksul rõhutanud uute eksporditurgude ja ühistegevuse olulisust kriisi seljatamiseks. See on õige ja vajalik, kuid samal ajal on Eesti piimakari kahanenud kümnendiku ja seakasvatus veerandi võrra. Lisaks kaugemasse tulevikku vaatamisele tuleb nüüd ja praegu peatada tootmise hävimine,” rõhutas talupidajate keskliidu juhatuse liige Leho Verk.

Põllumaja ndusorganisatsioon id koguvad kuni 25. aprillini allkirju petitsioonile, milles nõutakse Eesti valitsuselt vastutust u nd l i k-

FOTO: TOOMAs hUIK / pOsTIMEEs

ke siseriiklikke meetmeid Eesti piimalehmade ja sigade arvu edasise vähenemise peatamiseks. Põllumeeste konkreetsest nõudmistest kirjutas Maa Elu oma eelmises numbris.

Kodulehel petitsioon.ee saavad põllumeeste toetuseks allkirja anda kõiki Eesti toidutarbijaid, kes hoolivad kodumaisest toidust ja Eesti maapiirkondade heast käekäigust. Nädala alguseks oli oma toetusallkirja andnud juba üle 2200 eestimaalase.

MINISTER: VAID MÜÜK AITAB MURESID LAHENDADA Mõni päev varem, eelmise nädala reedel selgitasid põllumeeste esindajad ka maaeluministrile toetuste vähenemise mõjusid Eesti piimatööstusele. Toonitati, et piimatootjate toetuste pea kolmandiku võrra vähenemisel viimasel paaril aastal on drastilised tagajärjed Eesti piimatootmise jätkusuutlikkusele. Piimakarjade arv on juba vähenenud kümnendiku võrra ja langus jätkub. „Valitsuse tegevuse tõttu on Eesti piimatootjate toetuste tase viimastel aastatel vähenenud ligi kolmandiku võrra. Tänases kriisiolukorras on piimatootjatele äravõetud toetuse tagasi andmine hädavajalik, et peatada karjade vähenemine,” rõhutas põllumeeste keskliidu juhatuse esimees Vahur Tõnissoo. „Kriis ei ole olnud kunagi nii laialdane, see ei jäta puudutamata ei suuremaid ega väiksemaid piimatootjaid. Tänasest kriisist võidavad riigid, kes on suutnud tootmist suurendada ja sellega võita turuosa tulevikuks. Eestis aga on piimakarjade arvukus vähenenud Euroopas kõige kiiremini,” ütles talupidajate keskliidu juhatuse liige Leho Verk. „Põllumajandussektori saavad kriisist välja tuua põllumeeste senisest suurem ühistegevus ja uute turgude leidmine. Uute turustusvõimalusteta kriis põllumajanduses lähiajal ei rauge,” vastas maaeluminister Urmas Kruuse põllumeeste etteheidetele. „Põllumees toodab kaks korda rohkem toorpiima, kui Eesti elanikud tarbivad. See tähendab, et täiendavate ekspordivõimaluste otsimine on väheseid võimalusi, kuidas kriisi leevendada.”

Esindusorganisatsioonid tõstatasid kohtumisel ka erakorraliste toetuste maksmise teema. Kruuse ütles, et Eesti toitu ja põllumeest peab raskel ajal toetama. „Maksumaksja on seda teinud eelmisel aastal ja on juba tänavugi maksnud piimatootjatele erakorralist toetust 4 miljonit eurot. Järgmise aasta riigieelarvet alles räägitakse läbi,” ütles minister. „Pikas plaanis on suurem keskendumine müügile aga ainus tegevus, mis põllumajandussektori mured lahendab.”

(Maa Elu)

Elad maal või linnas, Nopri talu keskkonnasõbralikult valmistatud traditsioonilised ja maitsvad talupiimatooted teevad kõigil tuju heaks ja toovad naeratuse näole.

www.optitrans.ee TAURUS –

põllumeeste igapäevane abimees ta

s Küla

Euroopa kohalik tootemark on pakkunud kõikidel suurematel põllumajandustöödel usaldusväärsust ja kvaliteeti.

meid

L ESSI M A 3.04 MA

4–2 21.0 VP-214 s bok

Küsi pakkumist: tel 515 3763 e-post info@optitrans.ee

Külastage meid VP-48

Maamessi välialal boksis VP-152 VOLVO ESTONIA AIATÄHT

AGROSILVA

OBERTS

ONIAR

PRENTON HITACHI VP-53

VP-139

VP-135

VP-132

LEHMABURX

RINGTEE

VP-150

VP-149

PARGI TEE

Põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus on koos põllumeeste ja talupidajate liiduga ette võtnud jõulise ristikäigu.

mõistliku hinnaga kohalikku toitu, aga kompenseerida põllumajandusettevõtetele ka Euroopas kehtivatest arvukatest nõuetest tekkivaid lisakulusid.

VP-151

152 EHA METALLIJA PUIDUTOOTED

PARGI TEE

TÜ EHA Metalli- ja Puidutooted Väike-Laatsi 2, 68205 Valga BALMAX BALMAX tel 5348 8772, info@ert.ee VP-59 VP-58

www.ert.ee

VP-154

VP-155

T BALTI OÜ tee 107A Tallinn Eesti

20 || uudised || maa elu

21. aprill 2016

SEAKATKU INFOPÄEVAD SEAKASVATAJATELE

M

aaeluministeerium korraldab koostöös Eesti Tõusigade Aretusühistuga 20. aprillist kuni 1. juunini neljas maakonnas sigade Aafrika katku infopäevad seakasvatajatele, kus antakse ülevaade 2015. aasta seakatku puhangute põhjustest ning jagatakse soovitusi, kuidas vältida farmide nakatumist tänavu taudi leviku kõrghooajal suvel-sügisel.

Veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul on nakkuse farmi jõudmise vältimisel määrav roll bioohutusnõuete rangel järgmisel. „Ka tänavu suvel on farmide nakatumise oht väga suur, sest metsas taudi vaibumise märke pole. Taudi farmi jõudmine sõltub palju sellest, kui edukalt suudavad seakasvatajad kehtestatud bioohutusnõudeid täita,” ütles Kalda. „Möödunudsuviste puhangute analüüs näitas, et kõige sagedasem haiguse farmi jõudmise põhjus oli farmi töötajate eksimused bioohutusnõuete täitmisel.”

Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu esimehe Urmas Lahe sõnul tuleb kõikidel tänavu suveks tõsiselt valmistuda, et vältida seakatkupuhanguid. „Peame olema väga ettevaatlikud, sest uued taudipuhangud farmides võivad lükata edasi piirangutsoonide kaotamise.

Täna on seakasvatajate kõige teravam probleem seakatku puhangute tõttu kehtestatud piirangutsoonid, mille tu-

lemusena on sealiha kokkuostuhinnad drastiliselt langenud. Tsoonide kaotamise kiirus sõltub sellest, kas suudame tänavu taudi tõkestada ja farmidest eemal hoida,” ütles Urmas Laht. „Taudirisk on endiselt väga suur ja selle tagajärjed seakasvatajale laastavad. Seepärast ootame infopäevadele kõiki seakasvatajaid, veterinaare ja järelevalveametnikke, et olulisemad riskikohad saaksid veel kord üle räägitud.”

Infopäevade eesmärk on anda juhiseid sigade Aafrika katku vältimiseks farmis.

Eesti Maaülikooli teadlased annavad 2015. aastal seakatku nakatunud farmides tehtud täiendava epidemioloogilise uuringu põhjal ülevaate nakkuse farmi jõudmise tõenäolistest põhjustest, suurematest riskidest ja bioturvalisuse meetmetest nende vältimiseks. Veterinaar- ja Toiduameti esindajad annavad ülevaate seakatku leviku hetkeseisust, kehtestatud bioohutusnõuetest ja järelevalvetulemustest ning ASi Rakvere Farmid seakasvatusdivisjoni juht Mati Tuvi ning Eesti Tõusigade Aretusühistu aretuskonsulent Aino Aringo farmides rakendatavatest bioohutusmeetmetest.

Kui eile toimus infopäev Tartumaal, siis ülejäänud kolm infopäeva on veel ees: 19. mail Rakveres Lääne-Viru maavalitsuses, 31. mail põllumajandusameti Viljandi keskuses ja 1. juunil Saaremaal Suure Tõllu puhkekülas. (ME)

Lääne-Virumaa mehe Jüri Vilimaa ja tema töökaaslaste taastatud 1940. aastast pärinev traktor on imeriist, mis sõidab igasuguse kütusega, ka FOTO: ERAKOGU toiduõliga. Peaasi et põlev vedelik läbi pihusti mahub.

Traktoritudid kogunevad taas Maimale noorust meenutama urMas hÄnnile

maaelu@ajaleht.ee

K Bobcat Liisingu ülisoodsad finantseerimistingimused: Intress alates 0% + 3 kuu euribor, sissemaks alates 10% Käibemaksu finantseerimine kuni 3 kuuks, kapitalirent kuni 60 kuuks

2014. aastal valmis Bobcat® laadur järjekorranumbriga 1 miljon E-mail: bobcat@bobcat.ee

www.bobcat.ee BOBCAT BALTI OÜ Ehitaja tee 107A 13514 Tallinn Eesti

• MÜÜK • HOOLDUS • • REMONT • VARUOSAD •

Tel: +372 651 1330 Faks: +372 651 1331 GSM: +372 504 6139

uigi Eesti külades jääb suitse aina vähemaks, elab tava korraldada maal põllumajandustehnika väljanäitusi visalt edasi. Üks Pärnumaal aasta-aastalt üha enam rahvast uudistama kutsuv üritus on traditsiooniliselt mai keskel Halinga vallas toimuv Maima masinapäev – organisaatoriteks Tiit Talts, vanatehnikaklubi Mobiil eestvedaja, ühtlasi Pärnumaa vanatehnika klubi juhatuse liige, ning Jaan Eelmaa, MTÜ Maamootor juhataja. „Ettevõtmine sai alguse 2013. aastal, kui Maamootor oli jõudnud sinnamaale, et endine Maima puutöökoja hoone paistis juba kenam välja ja korrastatud ümbrus lausa ootas mingi ürituse toimumist: ilmselgelt just vanatehnikaüritust,” meenutab Talts olnut. „Nii saigi välja kuulutatud Maima mailaat, mida plaaniti eelkõige vanatehnika näitusena, kuid kus nähti ette ka võimalust osta-müüa masinaosi.”

Et inimesi vooris jaarmargile lähedalt ja kaugelt, andis see ürituse eestvedajatele julgust edukaks osutunud katset korrata. Ja mitte ainult korrata, vaid viima ettevõtmist läbi laiahaardelisemalt.

VANA ÄRATAB SUURT HUVI Väljapaneku poole pealt tähendas see, et tunamullu oli laadal lisaks vanadele mootorratastele ja autodele uudistada ka mõnd juba auväärses eas traktorit. „Omajagu elevust tekitas Tel: +372 651 1330 linttraktori KD-35 käimapaneFaks: 651 1331 ning võimalus ku +372 protseduur GSM: +372 6139 seda ka504 liikumas näha,” tule-

tab Talts meelde. „Huvi oli suur ning juttu ja meenutusi oli nii masinate vahel kui ka improviseeritud vanade tehnikadetailide väljapanekul rohkem kui küll.”

Korraldajatele oli täkkesse läinud idee kaasata üritusse unikaalsed traktorid selge vihje, et mõte väärib arendamist.

Seega võimalus näha igasuguste aegade kõikvõimalikku maa ja põllumajandusega seotud tehnikat tuleb asja õnnestumisel aina kasuks.

Sedasi saigi 2015. aasta Maima masinapäeva naelaks Eesti esimene Lanz Bulldogi tüüpi traktorite kokkusaamine – peaosa oli Eero Kotlil, kelle enda traktor sai selleks masinapäevaks korda,” tõdeb Talts. „Ka on Eero päris põhjalikult uurinud Lanz Bulldogide ajalugu Eestis ning nii on täiesti olemas ülevaade praeguseks ajaks Eestis säilinud Lanz Bulldogidest.”

Mullu juulis oli teada 15 Saksamaal aastail 1922–1943 valmistatud ja Eestis säilinud kuumpeamootoriga Lanz-traktori asukoht.

ROSINAKS ÜKS TRAKTORIMARK Korraks veel läinud aasta masinapäeva naastes on asjakohane meenutada, et toona sai auväärses eas traktoreid tööski näha ehk neli Lanz Bulldogi te-

gid Maimal puutöökoja kõrval kesal proovikündi, millist toimingut kokkutulnud vaatasid imestusest suurte silmadega. „Tänapäeva inimestele tundus nähtav müstikana: kuidas on võimalik selliste primitiivsete riistadega täiesti korralikku kündi teha,” muheleb Talts. „Aga eks iga uus olegi hästi ära unustatud vana.”

TÄNAPÄEVA INIMESTELE TUNDUS NÄHTAV MÜSTIKANA: KUIDAS ON VÕIMALIK SELLISTE PRIMITIIVSETE RIISTADEGA TÄIESTI KORRALIKKU KÜNDI TEHA. Et mainitud kündi tehti jänkide maalt pärit Oliveri adraga, mida omal ajal enamasti vedas Fordson, samuti Atlandi ookeani tagant pärit traktor, sai nii aegsasti paika tänavusegi Maima masinapäeva nii-öelda põhiteema: Fordsoni traktorid. Enne suurt sõda eesti põllumeeste seas väga menukas masin. „Oleme arvanud, et traktorid sedasi ühe margi viisi kokku korjata on traktorimeestele põnev ja pealtvaatajatele on ka parem, kui on üks konkreetne

AJALOOST 1938. aasta 4. mai maarahva ajaleht Maa Hääl: „Tallinnas äsjapeetud liiklemisnäituse ajal oli Fordi poolt erinäitus Estonia suweaias. Moodsate autode seas oli seal esindatud ka „Fordson”-traktoreid, mis Eestis on kõige enam lewinud traktoritest. „Fordson”-traktor on olnud kogu aeg eesti põllumehe lem-

miktraktoriks, millele on parimaks tõenduseks, et Eestis tarwitatawatest traktoritest on „Fordson”-traktoreid ülekaalukalt kõige enam. Üksi möödunud tegewusaastal müüdi neid Eestis üle kahesaja, missugune arw moodustab umbes wiiendiku kogu Eestis töötawatest traktoritest.”

traktorimark ja selle eri mudelid,” selgitab Talts ettevõtmisele raamide seadmist. „Meil pole plaanis tekitada siia tuhandete inimestega üritust – masinapäev on laiem lugu ja selle üks osa on Fordsonite kokkusaamine, päeva rosin, sest eesmärk on näidata ikka reaalselt töökorras traktorit, sellist, nagu kunagi oli.”

Selge on, et kõigi masinapäeval põrisevate Fordsonite töökorda taastamise taga on tuhandeid tunde nokitsemist ja sadu masina elluäratamisele läinud päevi. Aega, mille kulutamist on ratsionaalsel inimesel raske, kui mitte võimatu mõista.

KUI ON HÄÄ, SIIS NII ONGI „Oleme koolivennaga arutanud, tema on veoautode hull, ja jõudnud järeldusele, et kui meile meeldib ja teistele ka meeldib ning kui ise arvame, et sellest on hää meel, siis sellega on kõik öeldud,” nendib Talts. „Me ei ole kolmekümneaastasele tegevusele suutnud muud põhjendust leida, et kui meile meeldib ja meil on hää olla, siis nii ongi.”

Sama moodi võib ju filatelistilt uurida, miks ta, hullvaim, ajab aastaid taga ühte kindlat marki, ja kui ta selle lõpuks kätte saab, on mõnd aega õndsuse tipus.

Just mõnda aega, sest siis sunnib kollektsionääri kihu teda uuele jahile. Taga ajama järgmist ihaldusobjektiks saanud marki. „Kõike ei saa seletada, sest nii lihtsalt on ja kõik,” väidab Talts. „Aga kui sellest paraneb tervis ja vererõhk alaneb, siis miks mitte sellega tegeleda.”

Hulgale meestele meelerahu ja ihukosutust toova vanade põllumajandusmasinate ennistamise tulemusi näeb tänavu lisaks Maima masinapäevale veel näiteks augustis Pajusi mõisa masinapäeval ning Konse motelli ja karavankämpingu IV vanatehnika päeval.

maa elu || maale elama || 21

21. aprill 2016

Maale Elama

labor ja ideedepõld PeeTer raidla

maaelu@ajaleht.ee

I

nimesi maale elama kutsuv liikumine Maale Elama, mida veab mittetulundusühing Partnerlus, korraldab lähiajal kaks messi oma ideede tutvustamiseks: ühe 23.04 Tartus ja teise 14.05 Tallinnas. Mõlemal juhul on messi raames avatud ettevõtluskohvik, labor ning ideedepõld. Maa Elu uuris, mida need endast kujutavad. Küsimustele vastas Maale Elama üks eestvedajaid, MTÜ Partnerlus juhatuse liige Ivika Nõgel.

Mida kujutab endast ettevõtluskohvik?

Ettevõtluskohvik on hubases kohvikulaadses õhkkonnas toimuv nõustamise neile, kel on plaanis maal alustada oma äritegevusega või mõne kodanikualgatusliku ideega. Juba teist aastat järjest teeme seda koostöös Maakondlike Arenduskeskuste Võrgustikuga, kust tuleb mõlemale messile viis konsultanti. Konsultandid annavad huvilistele tagasisidet nende idee kohta, aitavad seda läbi mõelda ning annavad infot võimalike rahastusallikate kohta. „Kohvikuvestlusele” saab ennast registreerida või tulla spontaanselt. Möödunud aastal käis ettevõtluskohvikus üle 50 ettevõtluse huvilise.

Kellele on suunatud messi labor ja ideepõld? Millised on Maale Elama tegijate lootused nendega seoses?

Arvamusfestivali labor kujutab endast kolme teemaga miniatuurset arvamusfestivali maaelu puudutavatel teemadel. Laboriks kutsume seda seetõttu, et koostöös sotsiaalse koolitusettevõttega SpeakSmart katsetame metoodikaid, kus arutelude ajal oleks kõik – nii eksperdid kui ka publik – aktiivselt diskussiooni kaasatud. Laboris tulevad arutusele teemad, mis püüavad vastata erinevatele küsimustele: kas haldusreform aitab maaelu? kas on vastutustundlik kutsuda inimesi maale elama? mis juhtub maale kolides?

Ideepõldu korraldame koostöös Garage 48-ga. Selleks kutsutakse inimesi tänavalt ehk siis messikülastajaid osalema ideede genereerimise protsessis, mille tulemusena võivad sündida täiesti uuenduslikud lahendused maaelu jaoks. Sellises koostöövormis osalemine on eriti sobiv noortele. Samas igas eas ja eri taustaga kaasalööjad vaid rikastaksid ideepõldu.

Korraldajate ootused tegevustele ei ole kuidagi kvantifitseeritud ega fikseeritud. Nad aitavad mitmekesistada messi programmi ja annavad võimaluse sündida ootamatutel asjadel. Ühisnimetaja messi kõigi tegevuste jaoks on „elu maal” ja „kuidas me saaksime seda ise paremaks teha?”.

Veebruari alguses andis Maale Elama endast taas aktiivsemalt märku. Sellest on möödas kaks kuud. Mis selle kahe kuu jooksul on juhtunud?

Kas võib juba taas rääkida inimestest, kes selle aja sees on maale elama läinud? „Veebruari alguses avasime me

oma uue ja uuendusliku portaali, mille mõte on kujuneda linnainimese jaoks väravaks, kust alustada sammude planeerimist maaelu suunas. Portaal on üles ehitatud nii, et aitab kokku panna omamoodi puslet, pakkudes vastuseid küsimustele, kust leida sobiv komplekt heast kogukonnast, vajalikest teenustest, elukohast ning teenistusest. Kahe kuu jooksul on portaal hakanud samm-sammult vajaliku infoga täituma.

Portaaliga on liitunud 40 kogukonda, kes hoolitsevad selle eest, et nende piirkonna kohta oleks pakkuda võimalikult palju töökohti ja ettevõtlusvõimalusi. Tasapisi on liitumas suuremad kinnisvarafirmad ja erakuulutajad. Messid annavad tugeva tõuke sellele, et portaal muutuks infomahukamaks ja hakkaks järjest paremini oma rolli täitma.

Ma loodan siiralt, et neid inimesi, kes kahe kuu jooksul Maale Elama liiku misest tiivustatuna on juba linnast maale kolinud, veel ei ole. Selline oluline samm nõuab läbimõtlemist ja tarka tegutsemist. Meie soovitus: ärge otsige pelgalt kinnisvara – otsige head kogukonda.

Maal on naabrid palju tähtsamad kui linnas. Just see on ka messide mõte, et näha nimelt neid inimesi, kellega tuleb ehk kunagi iga päev suhelda. Messil kohatud inimeste seast on hea leiad ka

mõttekaaslasi ja koostööpartnereid.

Maale Elama liikumise tähtsaim eesmärk on aidata ühiskonnal näha maaelu just sellisena nagu ta on, ilustamata ja hirmutamata. Väga paljudele see elu sobib ja meeldib. Nende heaks me töötamegi.

MTÜ Partnerlus juhatuse liige Ivika Nõgel soovitab: ärge otsige pelgalt kinnisvara – otsige FOTO: ElMO RIIG / sAKAlA head kogukonda.

www.abpolar.ee info@abpolar.ee Tähetorni 102 11625 Tallinn Tel 553 7892

Kiire ja soodne TRANSPORT üle Eesti

Kindel valik, parim hind!

LOOMAVÕRGUD 50 m - al 42 €/rull KEEVISVÕRGUD 25 m - al 36 €/rull AIAPANEELID 2,5 m - al 18 € AIAVÄRAVAD - al 89 €/tk AUTOVÄRAVAD - al 159 €/tk

22 || mets || maa elu

21. aprill 2016

Puiduvedude

digitaalne aruandlus Peep Teppo Deskis OÜ

P

uiduvedaja ja puidu vastuvõtja igapäevane kaaslane – veoseleht – ei pea olema mitte üksnes tüütu kohustus, vaid hoopis kasulik mugavus. Minnes üle elektroonilisele veoselehele, avanevad selle aruandluse kasulikud nüansid puidu saatjale, vedajale ja vastuvõtjale.

ELEKTROONILINE VEOSELEHT Metsamaterjali vedamisel on seadusega nõutud, et iga veetava puidukoorma kohta on vormistatud veoseleht, millel kirjas materjali veo lähtekoht, sihtkoht, kogus, materjali omaniku ning veokijuhi andmed. Paberkandjal veoseleht peab olema autojuhil alati kaasas, elektrooniline veoseleht aga kättesaadav riigi infosüsteemide andmevahetuskihi X-tee kaudu. Seadus nõuab samuti, et veoselehed oleksid riiklikule järelevalveasutusele kättesaadavad ning metsamaterjali omanik ja saaja kohustuvad veoselehti säilitama seitse aastat pärast materjali vedu.

Seadusest tulenevad kohustused tähendavad küll rohket aruandlust, kuid kasutades infotehnoloogiat, saab dokumente vormistada efektiivselt ning saada kogutavatest andmetest rohkelt lisaväärtust. Seetõttu ongi elektrooniline veoseleht ehk e-veoseleht üle võtmas paberveoselehte, kuna digitaalse-

Metsamaterjali vedamisel on seadusega nõutud, et iga veetava puidukoorma kohta on vormistatud veoseleht, millel kirjas materjali veo lähteFOTO ARVET MÄGI / VIRUMAA TEATAJA koht, sihtkoht, kogus, materjali omaniku ning veokijuhi andmed.

le andmetöötlusele lähevad üle nii metsaomanikud kui ka puidu vastuvõtjad.

E-veoselehti kasutades salvestub veoselehtede arhiiv riiklikus andmesüsteemis, soovi korral ka ettevõtte andmebaasis, eraldi paberarhiivi pole vaja.

Rohkete paberdokumentide töötlemine, kontrollimine, käsitsi infosüsteemi ja raamatupidamisse sisestamine jääb e-veoselehe korral ära. Isegi veoselehe enda vormistamine on digitaalselt hulga

lihtsam ja kiirem. Paberil veoselehe andmeid tuleb mitu korda käsitsi ümber kirjutada, eveoselehel saab kasutada eeltäidetud andmeid. Samuti ei teki e-veoselehtedega hiiglaslikku paberi-

kuhja seoses kohustusega neid seitse aastat säilitada. Näiteks 2015. aastal vormistati kokku 174 000 elektroonilist veoselehte, mis omakorda tähendab, et säästeti umbes 500 000 paberilehte.

ON ETTEVÕTTEID, KES ON ENDALE PUIDUVEDUDE HALDAMISEKS ISE ERALDI TARKVARA ARENDANUD.

ELEKTROONILISE VEOSELEHE VÕIMALUSED Elektroonilise veoselehe tegemiseks on praegu kaks võimalust. E-veoselehe võib vormistada otse elektroonilise veoselehe infosüsteemi (ELVIS) veebilehel veoseleht.ee. Teine või-

malus on vormistada leht mõne spetsiaalse tarkvara abil, mis on ühenduses ELVISe infosüsteemiga ning edastab ja võtab sealt vastu veoselehtede infot. Viimase aasta jooksul on olnud aktiivses kasutuses üle 20 spetsiaaltarkvara, mis ELVISe süsteemiga andmeid vahetab. Nende seas on näiteks Deskis Langihaldus (lank.ee) ja Eesti Puidumüügikeskus (vaheladu.eu), samuti Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) tarkvarad.

ELVISe veebileht veose-

leht.ee on sobilik väikesele ettevõtjale, kes vormistab ükskuid veoselehti kuus. Pidev veoselogistika nõuab aga juba mugavamat ja operatiivsemat lähenemist. On ettevõtteid, kes on endale puiduvedude haldamiseks ise eraldi tarkvara arendanud. Odavam on kasutada mõnda turul saadaolevat tarkvara. Reeglina on e-veoselehtede vormistamisvõimalus olemas metsanduslikes langihalduse või laoplatsi tarkvaralahendustes.

TULU IGAL RINDEL Lisaks e-veoselehe vormistamise võimalusele on spetsiaaltarkvarades tavaliselt teisigi metsanduslikke lisafunktsioone ning võimalusi, eelkõige pideva ja ajakohase laoinfo saamine sortimentide kogusest langil, aruannete tegemise võimalus ning puidu veologistika efektiivsem korraldamine olemasoleva info põhjal.

Kuna tarkvaras on raielangi ja materjali omaniku info juba eelnevalt olemas, siis veoselehe vormistamiseks piisab autojuhil ainult sihtkoha ja koguse sisestamisest ning veoseleht ongi tehtud. Nii säästab e-veoseleht palju aega ja tagab ülevaatlikkuse sisuliselt reaalajas.

ELVISe süsteemiga seotud langihalduse tarkvarasse sisestatavate andmete alusel saab pidada ka harvesteri, veduki ja autojuhi palgaarvestust. Samuti saab eraldi arvestada lage- ja harvendusraie kogust, aruandeid saab teha nii töötajate kui ka masinate lõikes.

Metsandusettevõtte infosüsteemi on võimalik ELVISega ühendada ka hoopis teistpidi: tehtud vedude veoselehed laetakse ELVISest alla ning seotakse puidu ja transpordi hinnakirjaga. Vastuvõtja saab veoselehele märkida vastuvõetud koguse ja otse tarkvarast saab vormistada arveid või akte transpordifirmale, metsamaterjali müüjale või ostjale.

Digitaalsed andmed ja tarkvarad võimaldavad töötada efektiivsemalt, täpsemalt ja mugavamalt. Proovige järele!

maa elu || kaugtöö || 23

21. aprill 2016

on inspireeriv ning toetab loomingut ja keskendumist.”

Joonas Saksa koolitusettevõttes kindlat kontorit ei olegi. Joonas ise töötab oma kodus Kõrgepalu mõisas. „Inimesed, kellega suhtlen, on nagunii mööda Eestit ja maailma laiali.

Oma ettevõttes lähtun samast põhimõttest nagu eluski: inimesed olgu vabad tegema tööd, millal tahavad ning kus tahavad. Nii on nad oma elu ja tööga rahul. Tulemusedki on hoopis teised, kui teha tööd armastusega,” on Saks veendunud.

Foto: minuvorumaa.blogspot.com.ee

TÖÖKOHT INTERNET. Maapiirkondade töökohtadest rääkides korratakse aina, et maal saab olla iseenda tööandja. Aga mis saab siis, kui haridust, kogemusi ja indu jätkub just sellises valdkonnas, kus vabakutselisena või ettevõtjana turgu ei ole?

Looduskontor inspireerib Eveli Kuklane

kaugtöökampaania eestvedaja

L

iiga tihti nähakse siis vaid kahte lahendust: tuleb tööalaselt leppida vähemaga või siis

kolida.

Võru maakond on mõistnud – paljusid tänapäeva ameteid saab pidada interneti kaudu oma kodus või kodulähedases kaugtöökontoris. Vajadus viibida füüsiliselt linnasüdame kontorikuubikus kahaneb aasta-aastalt. Samavõrra rohkem on igapäevastressi maandamiseks tarvis rahulikumaks ja turvalisemaks muuta oma elu- ja töökeskkond. Üht ja üht kokku pannes on leitud Võrumaal, et just kaugtöötamine on üks piirkonna senise rändeprobleemi lahendus ning inimeste karjäärivõi-

malus, mis ei piira elamiskoha valikut. Et kaugtöötamise kohta rohkem infot jagada, toimub sel kevadel Võrumaal kaugtöökampaania.

LOOJAD JA VALGEKRAED VÕRUMAA METSADES Kui Võru maavalitsus kampaaniat ette valmistas, selgus, et Eesti kagunurga metsade ja mägede vahel asuvais kodukontoreis töötab tegelikult väga palju loovate ametite esindajaid – disainerid, koolitajad, muusikud ja arhitektid. Aga on ka valgekraesid – riigiasutuste nõunikud ja ajakirjanikud ning ettevõtjad.

Neilt küsiti, miks nad seda teevad. Vastuseks saadi üldjuhul kaks põhjust. Ühed kinnitasid, et teevad kaugtööd, et vältida ärakolimist. Kuna töö iseloom laseb kodus töötada, siis on see ainus hea võimalus ela-

da ja olla oma kodus, lähedaste ja juurte juures ning samal ajal töötada oma erialal.

Teise grupi jaoks on kaugtöötamine aga teadvustatud valik, et kujundada oma töötamise ja elamise keskkond. Teise grupi esindajad soovivad töötada ümbruskonnas, mis on motiveeriv, inspireeriv ning terviklik, vältida linnakeskkonna nõudlikku kiirustamist ja stressi ning töötada (ja luua) keskkonnas, mis toetab töö sisu ja inimlikke väärtusi. Nende vastusest ilmneb, et Eestimaa looduskaunid maakohad on suurepärane koht oma kontorikuubiku jaoks. „Pluss on kahtlemata ümbritsev loodus,” selgitab meteoroloog, polaaruurija ja loodusfotograaf Timo Palo, kes töötab Haanja kuplite vahel asuvas kodus. „Kui ikka tunned, et arvu-

VIIS SOOVITUST VÕRUMAA EDUKATELT KAUGTÖÖTAJATELT: • Eralda kodune tööruum muudest eluruumidest, et pere igapäevaelu keskendumist ei segaks.

• Tee tööd korraliku varustusega (suur kuvar, skanner, printer jm), et motivatsioon ei langeks tehniliste pisitakistuste tõttu.

• Oska öelda „ei” vähem oluliste-

le kohtumistele ning kutsu kolleege agaralt Skype’i kasutama.

• Säilita ka kodukontoris suhtlemisind, et toimiks meeskonnatöö mujal viibivate kolleegidega.

• Kasuta aega ja ilma targalt: halva ilmaga on hea pikalt töötada, et ilusa ilmaga akusid laadida.

titöö peas kõik kokku jooksutab, tõused püsti, astud uksest välja ja oledki kohal – elukeskkonnas, mis on meile, inimestele, loomulik ja vajalik. Siis võid vahelduseks teha mida iganes: jalutad või teed jooksuringi, lõhud mõne puuhalu, viibutad vikatit. Saadki pea klaariks ning võid edasi töötada,” leiab Palo.

Muusik, laululooja ja produtsent Mari Kalkun, kes kontsertide ja intervjuude vahepeal samuti Võrumaal tööd teeb, hindab oma elukohta töökohana väga: „Võrumaa lihtsalt on vägev koht rikka pärimuskultuuri ja võimsate maastikega. Siin on ruumi ja avarust – nii sees kui ka väljas. Siinne keskkond

3000 KESKVALITSUSE TÖÖTAJAT KAUGTÖÖLE Juurdepääs asutuse andmebaasidele ja tarkvarale interneti kaudu on eeldus, miks üha enam organisatsioone lubab oma töötajatel teha kaugtööd.

Oma roll on kaugtöö laiemal levikul ka üldisel tööjõupuudusel, mis sunnib tööandjat olema paindlik konkreetse töötaja soovide-eelistuste suhtes.

Niisamuti on riik on protsessi tasapisi mõistmas ning toimuva riigireformi üks eesmärk on luua vähemalt 3000 keskvalitsuse töötajale kaugtöö võimalus. Ka riigimajade planeerimisel arvestatakse tulevaste avaliku sektori kaugtöötajatega, kes võivad vajada kaugtöökontoreid.

Selge on see, et mida tavapärasemaks muutub kaugtöötamine asutuste ja inimeste jaoks, seda vähem tähtsaks muutub töökuulutuste juures töökoha asukoha lahter. Kohapeal töötamise nõue on kuulutustest visa kaduma ka nendes ametites, mis ilmselgelt võimaldavad autonoomset töötamist. Kaugtöö ettepanek võiks siis tulla ka tööle kandideerijalt. Tõenäoliselt oskab tööandja hinnata töötaja asukoha kõrval ka tema võimeid.

Lõpetuseks. Ülikooli ajal oli minu sagedane öine väljakutse opereerida interneti abil Norras asuvat koostootmisjaama.

Jälgisin, et põlemiskambrites oleks õige temperatuur, et tuhaeemaldus toimuks, avasin ja sulgesin vajadusel düüse, lisasin või vähendasin hapnikku, avarii korral kasutasin masinate jõudu takistuste eemaldamiseks. Lisaks programmiaknale oli püsivalt avatud veebikaamera vaade tootmiskeskkonda. Kogemus näitas, et kaugtööna saab täita väga mitmekesiseid funktsioone. Küsimus on peamiselt tööandja ja töötaja valmisolekus teha töökeskkonnas ja -protsessis ümberkorraldusi.

18. mail toimub üle-võrumaaline kaugtööpäev.

24 || maaturism || maa elu

21. aprill 2016

TURISMISUVE OOTUSES. Eesti saartel ja Läänemaal keskustest kaugemal asuvad turismitalud ütlevad Maa Elule, et on elevil, milliseks saabuv turismisuvi kujuneb.

Turismitalud ootavad suve põnevusega Taavi Alas urismitalude hulgas on neid, kellel on juba praegu suveks palju broneeringuid, ja neid, kes alles ootavad, mis suvel saama hakkab. Eestlaste seas muutub pereturism üha populaarsemaks ning turismitaludes tehakse kõike muudki – peetakse firmaüritusi, suvepäevi, pulmi, kuid tullakse ka uusi asju õppima või rahu ja vaikust nautima.

Läänemaal Noarootsi vallas asuva Saare mõisa ja Lyck-

holmi muuseumi perenaine Anu Kari ütleb, et kuigi kunagi ei oska ette näha, mis suvi toob, loodavad nad kõige paremat. Kui inimesed lähevad Haap­sallu mõnele suveüritusele, siis ei jäädagi alati sinna ööbima, vaid tullakse kaugemale maakonda – loodusesse. Anu Kari toob näite, et väga palju on tehtud neile suveks broneeringuid seoses Haapsalu suur­ üritustega, samuti on mitmed nädalavahetused kinni suvepäevade ja pereüritustega. „Pakume oma kompleksi nii pulmadeks kui ka suurüritusteks.

Saadaval on veel juulikuu nädalavahetusi,” märgib ta kalendrit vaadates.

LÄÄNEMAA PAKUB RAHU JA VAIKUST Mida pakub Saare mõis turistidele? „Meil on Lyckholmi muuseum kohaliku ja rannarootslaste ajalooga. Taas on avatud Sutlepa mere ääres imekaunid linnuvaatlustornid.” Pakutakse ka elamusi peredele: vaade merele ja ilus päikeseloojang. „Asume väga privaatses kohas ja meilt leitakse just omaette olekut ja rahu.

Gruppidele pakume mõisasaalis einet ja meie mõisa ning perekond Rosenite ajalugu. Üksikkülastajale on avatud väike kohvituba kohaliku talu toiduga.”

Klientide leidmine ja puhkama meelitamine ei ole Anu

Eestlaste seas muutub pereturism üha populaarsemaks.

Kari sõnul kunagi kerge ega peagi olema. „Iga aastaga on hoogustunud pereturism ja loodame, et nii jääbki. Pakume kohalikku käsitööd ja võimalust seda kohapeal teha (kangasteljed).”

Teine suurematest keskustest eemal metsade keskel asuv puhkekoht on Tuksi Puhkema-

ja Läänemaal Noarootsi vallas Elbiku külas. Puhkemaja loeb tibusid suve lõpus, aga tavaliselt on neil hooaja lõpuks nii palju meeldivat rahvast läbi käinud, kui vaid vastu jaksavad võtta. „Meil selgubki tavaliselt suve jooksul, kuidas läheb, see säilitab põnevust ja ootusärevust.”

OTSE MAALETOOJALT

Kvaliteedi ja hinna suhe paigas!

KOHTUME

MAAMESSIL 2016 VP-71

www.alatalutehnika.ee ALA MÜÜGIPUNKT Ala küla, Helme vald E–R 8.30–17 Tel 504 3918, 5695 1182 alatalutehnika@gmail.com

maa elu || maaturism || 25

21. aprill 2016 res korraga ühte turismitalu. Rehe Turismitalu OÜ peremees Raoul Spitsmeister ütleb, et nemad vaatavad igasse uude hooaega optimismiga, kuigi klientide hulga prognoosimine on tema arust turismitalus võimatu. „Turistide tulek sõltub paljudest asjadest. Oleme portaali Booking.com partner ning peab tunnistama, et välisklientide hulk väheneb iga aastaga,” märgib ta.

Nagu iga möödasõitja aru saab, on Rehe Turismitalu võlusõnad vaikus ja rahu. Raoul Spitsmeister tõstab eelise esile: „Suvel rahu metsa vahel (meil ei ole naabreid) ja talvel metsloomajaht.” Et kliente jaguks, tuleb Rehe Turismitalul pidevalt investeerida ja areneda, pakkuda erinevat meelelahutust ning aina mugavamat majutust.

Foto: Taavi Alas

Tuksis ei osata aga aimatagi, miks puhkajad ja seltskonnad just neile satuvad – kaugele paljudest suurematest keskustest. „Me ei punnita kellelegi midagi eriti pakkuma, me jätame kliendid õdusasti omi asju ajama, kui abi vajatakse, siis küsitakse ja nii on see aastaid toiminud. Mõnele meel-

dib vist meie juures nõukaaegne nostalgia, äratundmisrõõm.

Palju on püsivaid kundesid, kes on oma soodustustega rahul.”

Hea koht müüb ennast ise – kehtib vist Tuksi Puhkemaja kohta, sest nad ei tee tavaliselt klientide leidmiseks ega meelitamiseks midagi. „On paar portaali, kes tahavad majutusasu-

tusi kangesti vahendada ja seal me siis figureerime, nende portaalide palvel ja rõõmuks. Meelitamine las jääb teistele, kes võtavad turismi väga isiklikult, sügavuti ja võib-olla ka raha pärast.”

Vana Haapsalu teed sõites, kui ümberringi on ainult mets ja mets, märkab tee ää-

SAARETURISMI PLUSSID JA MIINUSED Mandril asuvad turismitalud võivad mõelda, et saarte omadel on hulga lihtsam, sest suvi on aeg, kui saared on nii kohalikest kui ka välisturistidest pungil.

Ly Kaups, Hiiumaa turismiliidu juhatuse liige ja Roose puhkemajade omanik, loodab väga, et sel aastal ootab Hiiumaad edukas turismisuvi, aga valmis tuleb olla muukski. „Meie suurim mure on lennuki- ja laevaühendus, seal on nii palju kitsaskohti, et mõnigi potentsiaalne külaline jätab eos reisiplaani katki või lükkab edasi, kuniks asjad korda saavad,” kahetseb Kaups. Aga seda suurem väljakutse on saarte turismitaludel pakku-

da sõnumeid ja ahvatlusi, mis meelitaksid tulema. „Kutsume üritustega, Hiiumaa maitsete aastaga, aga ka mere, vaikuse ja rahuga.”

HIIUMAAST EI SAA INIMESTEL KÜLLALT Ly Kaups lisab, et Hiiumaal on alati palju püsikliente ja kes korra selle haldjasaare on avastanud, jääb seda armastama. „Tullakse üha uuesti ja uuesti, käiakse oma lemmikkohtades, lihtsalt nauditakse olemist. Hiiumaal on palju peidus pooli, mille avastamiseks ja tunnetamiseks on eelkõige vaja aeg maha võtta. Hiiumaa võlub oma rahulikkuse ja teistsuguse ajaga, külastaja mured jäävad mandrile maha.”

TULLAKSE ÜHA UUESTI JA UUESTI, KÄIAKSE OMA LEMMIKKOHTADES, LIHTSALT NAUDITAKSE OLEMIST. Klientide leidmiseks tuleb Ly Kaupsi sõnul kogu aeg pingutada, eriti terve saar üheskoos. „Kõige tähtsam ongi Hiiumaa tervikmaine, ühised sõnumid, tegemised, kui külastaja on otsustanud, et ta tuleb, küll me siis talle kõige õigema ja sobilikuma koha ja programmi leiame.” 2016. aasta märksõnad on meri ja merekultuuriaasta ning see peaks turismile hoogu juurde andma. „Hiiumaa on mereriik ja palju põnevat on pakkuda, iga hiidlane armastab ja austab merd, me ei oska ilma me-

reta elada. Seda tunnet soovime ka külastajale edasi anda.

2016 on Hiiumaa maitsete aasta. Tutvustame oma puhtaid looduslikke, tervislikke maitseid, lihtsaid selgeid toite ning kultuurilugu. Igal asjal oma lugu ja põhjus. Hiidlased on alati märksõna, meie tugev koha­ identiteet, oma keel, naljad, ellusuhtumine. Oleme meie ise ja arvame, et seda hindab külastajagi,” räägib Ly Kaups.

KUKEKAARLI VILLA PAKUB ERILISI MATKU Hiiumaal turismi- ja puhketalusid jagub. Meeldejääva nimega Kukekaarli Villa Käina vallas ootab algaval hooajal rohkem külastajaid kui varem, kuid laevaühendus ja ilm võivad takistuseks saada. „Iga suvi on erinev, loodame, et sel aastal tuleb korralik suvi. Ootame palju külastajaid, arvu ei oska prognoosida, sest palju sõltub ilmast ja Hiiumaa laevaühendusest.”

Kukekaarli Villa pluss on professionaalse klienditeenindusega puhas ja avar puhkemaja.

Sel suvel pakutakse turistidele taas metsikut matka Kassari saarel: jalgsimatka saare laidudele. Tuleb läbida madalaid merealasid jõudmaks paikadesse, kuhu saarekülastajad omapäi ei satu. Samuti saab ratsutada ja ratsa matkata.

Kliendid leiavad neid üles tänu kogutud infole ja puhkeseltskonna huvide-vajaduste järgi. Elu näitab, et külastaja ootab väga sooduspakkumisi, kuid kokkuvõttes on kõige tähtsam ikkagi tagada talle heaolu ning meeldejääv puhkus.

Schaumann – farmeri tugev partner • söödalisandid veistele, sigadele ja lammastele • söötmisalane nõustamine ja söödaratsioonid • Bonsilage silokindlustuslisandid

Loomakaalud • loomakaalud sigadele, veistele ja lammastele • konkskaalud viljakottide jm kaalumiseks • telje-, aluse-, platvorm- ja laborikaalud

LOOMAKAALUDE MESSIPAKKUMINE! • kaalupalgid hooldusja sõravärkimispukile

D MESSIHIN 00 eurost alates 10 + km 20%

Farmiseadmed • tehnoloogilised lahendused veisefarmidele ja sigalatele • vedelsõnniku käitlusseadmed – pumbad, propellermikserid jne • homogeniseerimisseadmed mahutitele ja laguunidele

Tel 504 1738 JUBA 15 AASTAT KOGEMUST

26 || kodu kauniks || maa elu

21. aprill 2016

80 aastat kodukauni Ene Pajula

estis on palju kauneid koduaedu ja enesestmõistetavalt heakorrastatud asulaid. Vanem põlvkond mäletab, et nõukogude ajal määratlesime isegi oma identiteeti koduümbruse kaudu, vastandudes idanaabritele, kelle aias ja külatänavas olid nõgesed ja malts rinnuni, meil selle asemel niidetud muru, kiviktaimlad, elulõngad ja roosid.

ESINDUSLIK PEAKOMITEE See kõik pole tekkinud päris tühjale kohale. 80 aastat tagasi, 23. aprillil 1936 tuli esimest korda kokku Eesti kodukaunistamise hoogtöö peakomitee. Sellesse kuulus 49 liiget, sealhulgas viis ministrit – siseminister, põllutööminister, teedeminister, haridusminister ja sotsiaalminister. Viimane, Oskar Kask, nimetati ühtlasi peakomitee esimeheks.

Peale nende kuulusid peakomiteesse veel riikliku propagandatalituse juhataja, piiskop, metropoliit, Kaitseliidu ülem, Naiskodukaitse esinaine, riigimaade ja metsade valitsuse, koolivalitsuse, riigiparkide valitsuse ja põllutöökoja direktor, tuletõrjeliidu, ajakirjanike,

maaomavalitsuste ja linnade liidu esimees, majaomanike, inseneride, õpetajate, meierite ja agronoomide koja ning põllutöö- ja kalanduskoja esimees jne. Viimase, neljakümne üheksandana on registreeritud raudteevalitsuse ehitusameti arhitekt.

Ent sellega ei piirdutud. Et hoogtöö ikka indu saaks, moodustati kaks tehnilist komiteed. Üks teedeministeeriumi juurde, kuhu kuulusid ministeeriumi järelevalveinspektor, riigiparkide valitsuse direktor, peaarhitekt, rakenduskunstiühingu „RaKu” esindaja ja majaomanike koja esindaja. Teine põllutöökoja juurde, kuhu kuulusid põllutöökoja nõuandetalituse juhataja, ehitustalituse juhataja ja Eesti Metsaühingute Liidu teaduslik sekretär. Põllumajandusministeeriumi juurde loodi aianduse erikomisjon, mida juhtis aiandusnõunik ja keda assisteerisid aiandus-mesinduse keskseltsi juhataja ja kutseaednike ühingu esindaja.

ERALDI MAAKONNAKOMITEED Maakonnakomiteede koosseisu kuulusid maavalitsuse esimees, maainsener või arhitekt, maakonsulent, maakoolivalitsuse juhataja ja Isamaaliidu maakomitee esindaja. Lisaks loodi üle riigi 507 vallakomiteed ja 409 alakomiteed, kuhu kuulus 7995 liiget. Nii näiteks tegutses Pärnu-

maal 91 ja Läänemaal 46 komiteed – ainuüksi Taali vallas oli kaheksa ja Kõrgessaare vallas Hiiumaal kuus komiteed. See oli üldrahvalik üritus, oli president Päts nii autoritaarne kui tahes, ainult tema käsust poleks kõigi nende inimeste liikvele lükkamiseks ilmselt piisanud. Tänapäeval nimetaksime kogu ettevõtmist tohutu ulatusega mainekujunduskampaaniaks, mille eesmärk oli muuta mitte ainult traditsioonilised suvituspaigad, nagu Pärnu, Haapsalu, NarvaJõesuu ja Kuressaare, vaid kogu riik, iga viimane kui ääremaine küla ja sooservas paiknev talu selliseks, kus oleks endal ilus elada, lapsi kasvatada ja kuhu poleks piinlik kutsuda ka kaugemaid külalisi ehk sise- ja välismaiseid turiste-puhkajaid.

Tegelikult hakkasid helgemad pead koduümbruse kaunistamisele mõtlema üsna varsti pärast seda, kui talusid hakati päriseks ostma. Edasine on jälgitav eesti kirjandust appi võttes. Otsa tegi lahti Jakob Pärna jutustus „Oma tuba, oma luba” (1879), samal teemal kirjutab Karl Ristikivi „Rohtaias” (1942), (väli)käimlate sundrajamist talude juurde kirjeldab värvikalt Mart Raud romaanis „Kirves ja kuu” (1958). Kodanikualgatuse korras tekkis mitmeid seltse, kes pühendusid ümbruse korrastamisele ja kaunistamisele, nagu näiteks Ha-

võttis osa 35 000 inimest. Tänapäeval oleks see võrreldav laulupeo või Teeme Ära! koristustalgutega. Ometi oli see palju suurema ettevõtmise väike algus.

Oleme harjunud, et viisaastakuid ja muid aastakuid korraldati plaanimajanduse mekas Nõukogude Liidus ja arengukavasid hakkasime Eestis koostama alles Euroopa Liidu survel. Ometi toimis see palju varem. „Lääne Elu” (26.02.1938) kirjutab, et Haapsalu linnavolikogu kinnitas kuurordi 10 aasta arengukava; „Uus Eesti” (10.11.39) annab teada, et 200 uue kooli- ja 112 vallamaja ehitamiseks on koostatud kolm viisaastakuplaani, milleks maaomavalitsuste liit palus asutada vallamajade ehitusfondi; ajaleht „Maa Hääl” (10.11.39) teavitab Vastseliina põllumeeste seltsi korraldatud nelja-aastasest võistlusest, mis andis rahuldavaid tulemusi.

apsalu kaunistamise selts (asutatud 1921).

PLAANIMAJANDUS TOIMIS Tänapäevane käibetõde on see, et kui tahad mingi ettevõtmise välja suretada, siis moodusta komisjon. Tundub, et enne sõda see veel ei kehtinud, sest üritus läks suurejooneliselt käima.

Näiteks toimus 12. septembril 1937 korraga 120 kohas üleriigiline kodukultuuripäev, millest

80 aastat tagasi, 23. aprillil 1936 tuli esimest korda kokku Eesti kodukaunistamise hoogtöö peakomitee.

PEAKOMITEE RAPORTID Kodukaunistamise Hoogtöö Peakomitee raporteerib (ERA, f. 1093, n. 1, s. 63, 65, 265), et 1937/38 hooaja kestel tehti Tartumaal kooliümbruse heakorrastamise ja haljastamise plaanid kõigile koolidele ja umbes 100 talundile. Sel hooajal korraldati 474 kodukaunistamise kursust, 181 kodukaunistamise nädalat, korrastati 54,5 km puiesteid, 71,7 km sissesõiduteid, 136 km elavtarasid maanteede

maa elu || kodu kauniks || 27

21. aprill 2016

stamisliikumist Eestis

Eestis on palju kauneid koduaedu ja heakorrastatud asulaid. Fotol Guido ja Marge Kitsingi kaunis kodu Türil.

Teostame järgmisi ehitus- ja projekteerimistöid:

Lautade ehitamine Silohoidlate ehitamine Sõnnikuhoidlate ehitamine Betoonitoonitööd Lao- ja tootmishooned

Foto: Dmitri Kotjuh / Järva teataja

kaitseks, 92 uut parki, 609 uut iluaeda ja 1375 viljapuuaeda. Kuna teravat puudust tunti ilupuudest, siis rajati üle maa 366 uut puukooli, neist 86 Pärnumaale ja 77 Virumaale. Avaldati puude-põõsaste nimekirjad, mida ühest või teisest puukoolist saada võis. Näiteks Haapsalu puukoolist soovitati tuua Siberi ja Euroopa lehist, elupuud, suurt läätspuud, saksa ja saarvahtrat, hobukastanit, valget akaatsiat, Ameerika hõbepuud, valget, lillat ja metsikut sirelit, künnapuud, musta ja punast leedrit, helepunast ja verevat viirpuud, põõsas- ja pihlenelast, Siberi kontpuud, kartuliroosi, metsviinapuud, lumimarja jne.

Peakomitee nendib, et „maa­ hoonete osas valitseb värvimistööde alal traditsiooni puudus” ja asub värvimist õhutama. 1936.–1937. aastal korraldati 95 maakondlikku värvimiskursust, millest võttis osa 2312 inimest. Virumaal värviti selle aja jooksul 725, Saaremaal 150, Pärnumaal 350, Valgamaal 200 ja Petserimaal 325 maja.

Raudteeamet värvis 20 000 2 m oma haldusalasse kuuluvaid 2 hooneid õlivärviga, 50 000 m 2 rootsivärviga ja 15 000 m lubjavärviga. Kodumajade värvimiseks jagati omavalitsuste kaudu tasuta värvi, aga värvi õpetati tegema ka ise. 1938. aasta septembris avaldati kõigis maakonnalehtedes õpetus, kuidas keeta vastupidavat rootsivärvi. Umbes samal ajal anti lehtedes juhiseid üleriigiliseks sügiseseks puudeistutamiseks, muu hulgas juhiti tähelepanu sellele, et kontrollida tuleb ka varem istutatud puude olukorda.

Maakonnalehed analüüsisid asjaolusid, mis kodukaunistamist pidurdavad. „Pärnu Päevaleht” täheldab (12.02.1939), et peamiselt on need materjalide vähesus, propaganda puudus, kehvus ning inimeste ülekoormatus. Samas Võru ajaleht „Elu” rõõmustab (30.12.1938), et Võrumaa aiandus elab üle suurt tõusuaega: tööle on pandud 18 aiandusringi, mida juhendab 14 asjatundjat. Ajalehed õpetavad rajama kiviktaimlaid („Kiviktaimla – aedade suurmood” – „Rahvaleht” 12.09.1939), sest kindlasti on talukruntidel lagunevaid paest või põllukivist laudahooneid, mis lammutatu-

na annavad kiviktaimla rajamiseks head materjali. Kaks kärbest ühe hoobiga: saab platsi rusudest puhtaks ja majaesise või -taguse kauniks. Rõõmustavalt palju räägitakse puhkajate vastuvõtuks valmistumisest paikades, mis seni polnud millegi eriliselt suvitusväärsega silma paistnud, nagu näiteks Antsla, Kunda, Petseri, Põltsamaa, Rakvere, Sangaste, Tõrva, Vasalemma ja Võru.

Kaldub pisut teemast kõrvale, aga ei saa märkimata jätta, et ajal, mil Eesti riigis panustati üksmeelselt kodukaunistamisse, värviti ruutkilomeetrite kaupa maju, rajati tuhandeid uusi koduaedu ja sadu kooliaedu, planeeriti kümnete hektarite kaupa parke, istutati sadu kilomeetreid maanteeäärseid elavtarasid (hekke), puukoolides harjutati lõunapoolsemaid liike meie karmimate talvedega, toodi sisse uusi lillesorte, siis mujal Euroopas tegeleti hoopis teist laadi projektidega. Nendessamades ajalehtedes, kus rõõmustatakse, et Eestisse on suveks oodata 9000 rootslast („Postimees” 21.04.1938), et Pärnu ja Narva-Jõesuu saavad Stockholmiga otseühenduse („Postimees” 26.01.1938), et NarvaJõesuu kuulutas surma tolmule („Rahvaleht” 19.05.1938) ning (sic!) et Narva on täiesti kosunud sõjahaavadest („Uus Eesti” 9.03.1938), kirjutatakse sellestki, et tulemas on Itaalia-Saksa sõjaväeline liit, et Moskval on võimas relvastuskava – tuleva aasta alguseks kavatsetakse valmis ehitada 20 000 lennukit, alatine sõjavägi koosneb 2,5 miljonist mehest ja välja on õpetatud 300 000 lendurit („Päevaleht” 10.04.1938), ning et Saksamaa esitas Tšehhile valju protesti („Uus Eesti” 26.05.1938). Kõike seda lugedes hakkab kõhe. Kas eestlased olid pimedad ja kurdid?

Kas kogu jõud ja raha poleks pidanud minema mitte sõjalisteks kulutusteks? Sest nagu me hästi teame, veeres halastamatu sõjavanker paari aasta pärast mitu korda järjest üle meie äsja sõjahaavadest kosunud, värskelt värvitud ja kauniks kujundatud Eesti. Ometi on tõde see, et mõne aastaga kiirkorras eestlaste teadvusse istutatud kodukultuuri alused langesid soodsale pinnasele ja neid ei unustatud enam kunagi.

28 || ilma- ja taimetark || maa elu

21. aprill 2016

KEVADINE TURGUTUS. Kui lumi on sulanud ja esimene päike särab õues, on väikesed karulaugulehed kohe väljas. Siis algab minu jaoks parim, aga ka üks töörohkemaid aegu aastas.

Karulauk – esimene kevadtaim KaTrin luKe

fütoterapeut, Karepa Ravimtaimeaia perenaine

orjan igal hommikul metsaservast hommikusöögi kõrvale karulauku, millest teen muna ja hapukoorega salatit. Minu meelest on see parim salat maailmas. Suurema karulaugu lehe sisse saab keerata ka suitsuliha või kalatüki ning sellist rooga võib nimetada Eesti sušiks.

Veel saab karulaugust teha suppi, pestot, võiet, rohejahu või valmistada ürdisoola. Karulaugulehti on hea kasutada ka näiteks prae või ahjukartuli serveerimiseks, tehes neist serveerimisalusele nii-öelda padja. Nii et olen ikka öelnud – saab suppi, praadi ja magustoitu. Kindlasti tasub karulauku

ka talveks varuda: lehti võiete ja supi valmistamiseks. Vene rahvas kasutab õienuppudega varsi marineerimiseks ja hapendamiseks. Mina lisan õisi salatitesse ja pestosse. Kui lehed juba kollakaks muutuvad, siis saab kasutada veel õievarsi ja õisi.

Karulaugu maitse on nii puhas ja omapärane, et sellele ei tasu lisada pipart, majoneesi, küüslauku, ingverit ega tšillit. Karulauk sobib kõige paremini või, hapukoore, kodujuustu, kartuli ja munaga.

Karulauk sisaldab väävliühendeid, mis puhastavad soolestikku, annab vitamiine ja klorofülli.

Kevadises karulaugus on 15–20 korda rohkem C-vitamiini kui sidrunis! Karulaugul

Karulaugu maitse on nii puhas ja omapärane, et sellele ei tasu lisada pipart, majoneesi, küüslauku, FOTO: lIIs TREIMAnn / pOsTIMEEs ingverit ega tšillit.

ilmatark

22. ja 23. aprillil kl 12 ShowArenal

Head pakkumised lehelugejatele ning raamatusõpradele!

Maa Elu ristsõnamäng – peaauhinnaks sulle sobiva väljaande poole aasta tellimus!

Kohtume messil!

on mikroobe ja nugilisi hävitav toime ning see parandab soolte peristaltikat. Samuti on seda kasutatud verepuhastajana ning ateroskleroosi ja skorbuudi korral. Viikingid olevat karulauku mereäärsetele aladele istutanud, et kevadel oleks seda sealt hea võtta skorbuudi ja teiste tervisehädade ennetamiseks. Saksamaal kasutati sõja ajal karulauku antibiootikumina. Rahvasuust olen kuulnud, et karulaugu-sibulatinktuur aitab tõhusalt kolesteroolisisaldust vähendada.

jüri KaMeniK

mitmevõistlus

puhkeala (B-hallis)

Kuivatatud karulauk Kuivatada on parem noori, kuni 10 cm pikkusi lehti, nii saad tugevama maitse ja parema värviga maitseaine. Suuremad lehed võivad kollaseks muutuda ja kuivamine on raskem. Kuivatatud ja peenestatud karulaugu võib segada soolaga ja nii saab karulaugusoola, mis on hea dipikastme maitsestamiseks. Samuti saab kuivatatud karulaugust val-

Kuivatatud karulaugust saab teha rohejahu ja ürdisoola.

FOTO: ERAKOGU

mistada rohejahu (nõgese, peedilehtede, põdrakanepi, pune ja põldosjaga). Selline jahu sobib kurnatuse korral ja on hea mineraaliallikas taimetoitlasele.

Soolatud karulauk Sobib supi valmistamiseks, toidu maitsestamiseks. Soolata võib keskmise suurusega maikuist

KEVADINE TURGUTUS Igal juhul on karulaugu näol tegemist esimese kevadise taimega, millest organism saab tublisti turgutust ning maitsemeeled naudinguid. Karulauk ja kõik rohelised taimed mõjuvad hästi meie organismi pH-le ning pakuvad vajalikke vitamiine ja mineraale.

Karulauk armastab kasvukohana niisket lehtpuualust huumusrikast mulda, eriti savipõhjalist. Koduaias kasvab karulauk ka õunapuude, mustasõstra, lehtpõõsaste, haava ja leppade all või kraavikallastel.

VÄRVILISED NÄHTUSED PILVEDES, 2. OSA

Maamehe

Tule külasta Maa Elu

Karulaugusalat • Suur peotäis karulauku • 500 grammi hapukoort, soovi korral kodujuustu • 2–3 keedetud muna • 1 tl soola Puhasta ja haki karulauk ja munad. Lisa hapukoor, kodujuust, maitse järgi soola ja sega läbi. Salat sobib hästi võileiva peale või kartulite kõrvale. Salatit võib teha ka ilma munata, lisada näiteks redist, tomatit, kurki, kodujuustu ja muid lisandeid enda maitse järgi ning süüa omleti kõrvale.

ilMaTarK

esitleb:

Tule ja osale põneval võistlusel, kus auhindu võidavad kõik!

Registreerimine kohapeal

RETSEPTID

www.maamess.ee

M

öödunud korral tutvustasin pilvedes esinevaid värvilisi nähtusi, nagu vikerkaared ja selle vormid. Seekord võtan ette teised värvilised nähtused. Need on irisatsioon ehk küütlemine, tara ja glooria.

Irisatsioon on pilvede vikerkaarevärviline helendumine (küütlemine), mis tekib poolläbipaistvate pilvede puhul, tavaliselt pilveservades, kui kuu või päike nendest läbi paistab.

Tegu on valguse difraktsiooniinterferentsinähtusega (lainete paindumine tõkete taha, lainete liitumine), mille ilmnemiseks peavad veepiisakesed või jääkristallid, millest pilv koosneb, olema hästi ühtlase suurusega. Sel juhul moodustuvad ringikujulised difraktsioonimaksimumid eri värvi kontsentriliste rõngastena.

Oma olemuselt on irisatsioon sama mis tara – erinevus tarast (kroonist) on selles, et irisatsiooni korral näeb pigem ringikujulisi dif raktsioonimaksimumide fragmente. Seega näeb vaatleja irisatsiooni korral pilvedes värvilisi laike või on pilv mingis osas värviline, aga

Irisatsioon.

FOTO: REIn sElGE / IlMATEEnIsTUs.EE

terviklikke rõngaid need värvid ei moodusta.

Tara ehk pärg (vahel nimetatakse eriti päikese puhul ka krooniks) on optikanähtus, mis kujutab endast mõne kraadi laiust värvilist ümmargust ringi mõne valgusallika ümber. Tavaliselt nähakse neid ümber kuu, kuid mitte ümber päikese, sest viimane on liiga hele nende märkamiseks. Tara ümbermõõt on pöördvõrdelises seoses pilvepiiskade suurusega (mida suurem tara, seda väiksemad piisad või tolm). See annab teoreetilise võimaluse ilma ennustada: kui tara väheneb, võib minna sajule, ja kui tara suureneb, siis püsib hea ilm.

Samas nähtuste kategoorias on ka glooria, kuid see tekib päikese vastaspoolel, täpsemalt antisolaarses punktis asuva varju ümber – näha on värviline oreool, mida näeb näiteks lennukis lennates, kui selle vari langeb pilvedele. Selle tekkemehhanism on lähedane vikerkaare kor-

duvate kaarte tekkele, kuid oma rolli etendab protsessis taas asjaolu, et erinevalt vihmast koosnevad pilved ja udu väga väikestest veetilkadest. Niisugustes oludes muutub tähtsaks valguse laineline iseloom: valgus hajub ja difrageerub kõigis suundades, kuid kõige enam kontsentriliste rõngastena. Sellest ka gloorias eristatavad värvilised ringid.

Saabunud on külm ja niiske periood, mis hoiab ülemääraselt kiiret looduse arengut tagasi. Asi on selles, nagu üks pikaaegne ilmavaatleja Alatskivilt on öelnud: enne mai keskpaika midagi eriti stabiilset minu vaist ei luba. Tihti olen täheldanud seda, et kui liiga vara soe, võetakse selle eest lõivu mais või juunis.

20. aprilliks jõudis tsüklon niiske ja jaheda õhumassiga Eesti kohale, põhjustades sajuhoogudega ja äikesevõimalusega ilma. Tsükloni tagalas saabub Gröönimaalt väga külm ja üsna niiske õhumass. See soodustab sajuhoogude teket. Arvestama peaks ka lörtsi ja lumega, hoogsademete korral lume- ja jääkruupidega. Õhutemperatuur tõenäoliselt ei küüni kuskil üle 10 kraadi. Ilma soojenemist võib loota pärast 25. aprilli.

maa elu || ilma- ja taimetark || 29

21. aprill 2016

külvikalender

24. P 05.37 21.02

25. E

Karepa Ravimtaimeaias valmistatakse paljude muude roogade kõrval karulaugust ka maitsekat võiet, mis sobib hästi leiva või karaski peale määrimiseks.

Foto: erakogu

27. K

Vili, alates kl 02.55 juur

28. N

Juur

29. R

Juur, alates kl 11.47 õis

kits

Jäär

R

VI

i ts

MAA

TULI

VESI

ÕHK

U

K K V Allikas: märkmik-kalender „Aasta aias 2016” kirjastuselt Varrak

SOODNE JA MUGAV KÜTTELAHENDUS ERAMAJALE KALVISE teraskatlad, pliidid ja saunakerised PLIIDID on kahte põhitüüpi: Keskkütte katelpliidid • Mõeldud ühendamiseks nii radiaatorite, põrandakütte kui soojaveeboileriga • Köetakse halupuudega, samal ajal saab pliidil süüa teha.

Efipa OÜ

Keskkütte katelpliit K-4ASB-1N võimsus 12 kW köetav pind kuni 130 m²

Tartu mnt 171/1 Peetri alevik, Rae vald Tel 601 2795 efipa@efipa.ee

Suurem valik ja hinnad meie kodulehel www.efipa.ee

Õhkküttepliidid • Köetakse halupuudega, pliidil on õhuavad, mille kaudu voolab kütmise ajal soe õhk pidevalt ruumi ja muudab selle kiiremini soojaks kui tavalise puupliidiga • Võimalus on sooja õhku suunata läbi seina ka teistesse ruumidesse.

KALVISE KATELDE eelised:

Kalvise toodete maaletooja

Pelletikatel K-2-16DG võimsus 16 kW köetav pind kuni 200 m²

ur Amb

med kasvama kõrgemale oja või allika kalda peale, viib vesi neid ise allapoole. Algul võtab see aega, aga 3–5 aasta pärast on juba paras väli karulauke, et aprillist juunini kasutada.

Karepa Ravimtaimeaias kestab karulaugu aeg 20. aprillist 30. maini. Siis saab osta istikuid, tellida õppepäevi ja nautida karulaugutoite.

Muul ajal saab osta karulauguvõiet ja -soola. Infot karulaugu kasutamise kohta jagame ka www.ravimtaimeaed.ee ja Facebookis Karepa Ravimtaimeaia lehel.

ju Kal

LI

Teiseks on karulauk 3. kategooria kaitsealune taim, mis tähendab, et taime on keelatud korjata loodusest selleks, et seda edasi müüa.

Seepärast on hea võimalus paljundada karulauku ja kasvatada seda ise. Mina paljundan karulauku eelmise aasta õitest valminud sibulatega, mis kukuvad põõsa ümber maha ja millest kasvavad järgmisel kevadel väikesed ühe lehega taimekesed. Tõmmates tulevad need kergesti mullast välja ja saab kohe edasi istutada. Kui panna karulaugu tai-

Vili Vili

• ½ tl soola • 100 grammi külmpressiõli (kanepi-, oliivi- või pähkliõli) Pane koostisosad köögikombaini ja sega läbi. Sobib rukkileiva ja munaga ideaalseks hommikusöögiks: saab kiudaineid, vitamiini, mineraale ja valku.

Karulauguvõie Karepa Ravimtaimeaia moodi • 1 peotäis karulauku • 1 pakk võid

Leht, alates kl 15.46 vili

26. T

JU

Sügavkülmutatud karulauk Sobib suppide, võiete, salati valmistamiseks. Puhasta lehed, pane kottidesse või karpidesse, sule õhukindlalt ja aseta sügavkülma. Lehti võib ka enne peenestada. Ise teen seda köögikombainiga.

Leht

ISTUTUSAEG

23. L

S

leppi, mõni haab, toomingaid ning savine kraavikallas – selline on laukudele meelepärane kasvukoht.

Enam kui 20 aasta jooksul olen karulauke oma aia servas ka paljundanud ning nüüdseks on sellest oma aia karulauguväljast kujunenud omamoodi pensionisammas. Üks põhjus, mis hakkasin omal ajal karulauku paljundama, oli puht praktiline: looduslikud kasvukohad on kaugel ja mõtlesin, et vanemas eas on hea mugav oma maadelt igal hommikul karulauku korjata.

Õis, alates kl 03.18 leht

08.24

Ne i

Karulaugusupp • 500 grammi veise- või seahakkliha, konte või suitsuribi • 2 dl leotatud kruupe • 3 riivitud porgandit • 3–4 kartulit • 2–3 peotäit karulauku või 2–3 sl soolatud karulauku • 3 liitrit vett • soola

22. R

V

Kevadel, kui puud on veel raagus ja karulaugul on kasvuperiood, saavad taimed kosutust kevadpäikesest. Karulauk kasvab hästi ka poolvarjulises kohas. Sibulad ehk seemned valmivad karulaugu õitsemise järel juuni lõpus ning jäävad siis rohu ja sügiseste lehtede all kevadet ootama.

Kui ostate poest karulaugu seemneid, siis ongi parim aeg neid maha panna juuli lõpus ja augustis. Eelnevalt tuleks seemneid leotada. Minu kodu juures metsas leidub kuuski,

Kala karulauguga Pane võiga määritud vormi keskmise suurusega (1–2 kg) kala, näiteks turska. Puista kala peale ja sisse hakitud karulauku ja võitükke. Maitsesta soola ja pipraga. Kata vorm kaane või fooliumiga, küpseta 30 minutit ahjus. Kala peale võib raputada ka riivsaia või valada vormi rõõska koort, siis jääb maitse pehmem ja kala mahlasem.

APRILL 2016

Prae hakkliha või suitsuliha kergelt läbi. Kui teed kondiga lihast, valmista puljong.

Lisa vett ja pane kruubid keema, lisa porgand, kartul ja karulauk.

Maitsesta soolaga.

Kui kasutad soolatud karulauku, pole soola tarvis.

Serveeri rõõsa koore või hapukoorega. Kaunista murulauguvõi karulauguõitega.

Kui ei kasuta liha, saab lisada muna ja hapukoort. Suitsulihaga supile sobib rõõsk koor.

vi Lõ

Karulaugupesto • 2 peotäit karulauku • peotäis kõrvitsaseemneid • peotäis päevalilleseemneid • peotäis seesamiseemneid (soovi korral asendada seemned hea parmesaniga) • 300 ml külmpressi oliiviõli või mõnda muud head külmpressiõli • soola Pane kõik koostisosad köögikombaini ja peenesta. Söö võileivakattena, ahjukartuli, muna,

tortillade täidisena või lisa pastaroogadele koos tomati ja juustuga.

Sõnn

karulauku ning seda tuleks teha kindlasti enne õitsemist.

Haki karulaugud peeneks, pane soolamisnõusse kiht soola ja kiht karulauku ning tambi mahl välja. Seejärel pane jälle soolakiht, karulaugukiht ja tambi uuesti. Kui sool on sulanud, pane purkidesse ja säilita külmas keldris või külmkapis. Nii säilitati karulauku nõukaajal, kui suuri sügavkülmikuid polnud, ja supp sai ikka maitsev.

• Kütta saab pelletitega automaatselt ja vajadusel ka halupuudega käsitsi • Altpõlemiskatlad, kõrge kasuteguriga • Pika põlemisajaga • Kütuse laadimine nii eest kui pealt • Isoleeritud sekundaarpõlemiskamber • Põlemisõhu regulaator • Kolderesti liigutusmehhanism • Võimalus paigaldada suitsuimur, avariijahutussiug ja elektriküttekeha • Korpuse paksus 6 mm, garantii korpusele 4 aastat • Mugav hooldada

Saunakeris PR5-1 võimsus 12 kW köetav maht kuni 20 m³

SAUNAKERISED • Köetavad läbi seina • Suur panoraamklaasuks tekitab kaminaefekti ja muudab ruumi hubaseks

30 || kodu ja aed || maa elu

21. aprill 2016

Viljavaheldusest

NEPILEND TEEB KEVADÕHTU PÕNEVAKS OLAV RENNO

K linnuteadja

Pappraamat ja värviraamat mudilastele NÜÜD MÜÜGIL!

urvitsad – tikutaja, metskurvits, rohunepp ja mudakurvits pakuvad kevadel huvitavaid mänge. Tikutajat ehk taevasokku tunnevad maainimesed ja linnaelanikest loodusenoidlejad kindlasti selle omapärase möhitamise järgi, mis tekib kõrgelt alla sööstava linnu sabasulgede vibreerimisel. Rohukurvits mängib rühmiti nagu näiteks tedergi, ent hoopis vähem silma paistvalt kusagil soisel põõsasniidul ja pealegi hilja öösel. Mudakurvits aga on Kirde-Eesti suurte rabade salapärane lind, kes oma öisel mängulennul laseb kuulda omapärast kobinat-klobinat, mille alusel on ära teeninud hüüdnime „santvanker”.

Aga mingem mõnel aprilliõhtul pärast päikeseloojangut kusagile leht- või segametsa äärde või puisniidule. Siit-sealt kostub musträsta melanhoolsepoolseid laulukatkeid ja laulurästa võltsööbiklikku vilistamist. Siis aga kuuldub õhust krooksatav paarisheli kvorr kvorroh, millele enamasti lisandub kõrgenoodiline piiksatav psiip. Häälitsejat ennast pole raske silmata: see on tüse hakist suurem tumeda (tegelikult pruuni-valgekirju) sulestikuga pika allapoole hoiduva nokaga lind – metskurvits.

Metsalatvade kohal, maapinnast paarikümne meetri kõrgusel kilomeetri või poolteise pikkuse ringi teinud, jõuab ta varsti tagasi ja alustab veidi kaugemalt uut ringi. Kui aga puistu varjust kostub lühidat turtsumist, mis tähendab, et keegi emaslind on kosimise vastu võtnud, siis katkeb isaskurvitsa mängulend hetkelt ja ta lausa kukutab end alla.

Kuigi peigmees jääb paariks päevaks tema kasuks valiku teinud kaasa seltsi, on ta seejärel jälle oma armulen-

sÄde lePiK Eestis hinnatakse metskurvitsa asurkonna suuruseks 30 000 – 60 000 haudepaari.

FOTO: WIKIpEDIA

nul ning teeb niiviisi aprilli lõpul ja mai algupoolel õnnelikuks kolm-neli või rohkemgi nepimammat. Iga emane valmistab varjulises metsaaluses kasinalt vooderdatud pesalohu ja muneb sinna neli üsna suurt muna, millest kolme nädalaga kooruvad pojad.

Need sibavad varsti emalinnu juhtimisel toitu otsides ringi, võivad 10päevastena lühemat maad lennata ja saavad päriselt tuule tiibadesse viie nädalaga. Isased pereelus ei osale.

Metskurvits õigustab oma nime, olles ainus püsivalt metsas elav kurvitsaline.

Lendu heitununa kaob ta vihiseva heliga lennul sirgjoones eemale puude varju. Viimasel ajal on küll selgunud, et augusti- ja septembriöödel külastavad nad lautade ümbruses leiduvaid sõnnikulasusid ja märjemaid põlde, süües seal peamiselt vihmausse. Neid ja teisi pinnaseloomakesi sondeerivad-hangivad nad oma kompimistundliku tipuga pika noka abil. Üheks populaarsemaks jahilinnuks kujunenud metskurvits on levinud kogu Euraasia metsavööndis Atlandist Vaikse ookeanini.

Liigi arvukust hinnatakse praegu 15–16 miljonile isendile, aastast jahisaaki aga kolme ja poole kuni nelja miljonini. Eestis hinnatakse metskurvitsa asurkonna suuruseks 30 000 – 60 000 haudepaari, Soomest ja Karjalast pärit läbirändajaid on meil aprillis kümneid tuhandeid. Eestis on kevadine nepijaht nüüd keelatud, sügisel lastakse kuni 5000 lindu.

ülvikord ehk viljavaheldus on paljudele küll kuuldudnähtud sõna, kuid koduaias viljavahelduse põhimõtteid siiski tihti ei järgita.

Kui seeme saab mulda nii, kuidas just juhtub, siis teete endale aga ise tööd juurde, saak jääb loodetust väiksemaks ning te ei kasuta ära ka abi, mida taimed pakuvad.

Näiteks sügava juurekavaga taimed kobestavad kasvades mulda ja toovad madalamatest mullakihtidest üles toitaineid, mille kasutaksid hästi ära järgmisel aastal samal kohal kasvavad natuke väiksema toitainevajadusega kultuurid. Seega tuleb igale kultuurile leida sobiv eel- ja järelvili. Peenar, kus mullu kasvasid juurviljad, sobiks tänavu hästi sibulale, aedsalatile jms.

TAIMED VAJAVAD PÄIKEST Enamik taimi tahab head päikeselist kasvupaika ja väikeses koduaias ei olegi võimalik köögiviljapeenraid igal hooajal üha uude kohta ning huumusrikkale puhanud maale ümber kolida. Kui peenramaa asukohta ei saa muuta, siis on viljavaheldus seda tähtsam. Väikesest maalapist või näiteks ka kõrgpeenrakastidest on teil aga parem ülevaade, sedasi on lihtsam süsteemi luua ja alustuseks üle märkida, mis teil kus mullu kasvas, millal, kui palju ja millist väetist sai.

Kui te enne pole selliseid ülestähendusi teinud, siis alustage märkmete ja külvikorraga sel kevadel. See on tähtis kasvõi seepärast, et endale aiavilju kasvatades ei taha keegi ju liialdada kunstväetiste ja taimekaitsevahenditega. Mahe-

viljelusvõttena aitab viljavaheldus nende kasutamist mõjusalt piirata. Viljavaheldus võib tunduda keerukas nagu mitme muutujaga võrrand. Nuputamisest on aga kasu: külvikord ei tähenda rahakulu, nutikas lahendus toob hoopis tulu.

Esmalt tuletan meelde mõned viljavahelduse põhimõtted.

Kui kasvatate samu köögivilju aastaid samal kohal, siis märkate, et taimed jäävad viletsamaks ja saak kehvemaks. Ühekülgne maakasutus on mulla välja kurnanud ja ära väsitanud. Iga köögiviljaliik kasutab mullas olevaid mineraalaineid erinevalt, ühtesid rohkem ja teisi vähem. Näiteks peakapsas kulutab mullast ära mitu korda rohkem toitaineid kui kurk, aedhernes või sibul.

Kui mõnda toitainet on mullas liiga vähe alles, siis hakkab see segama ka nende toitainete omastamist, mida mullas veel piisab. Viljavaheldus aitab mulla toitainevaru ühtlaselt ära kasutada. Mulla väsimust võivad süvendada ka taimede juureeritised, taimeosade lagunemisel mulda jäävad ühendid, nende kuhjumine võib sama kultuuri kasvu ajapikku pärssima hakata. Mõni taim, näiteks kartul, kurk ja kapsas, ei lase maal umbrohtuda, porgandi- ja peedimaal tuleb aga umbrohuga järgmiselgi aastal üksjagu võidelda.

Külvikorda sisse seades on oluline ka külviaeg. Maad, kus mullu kasvasid porgandid, peedid, kaalikad, porrulaugud jt hilja ülesvõetud kultuurid, ei jõudnud te ehk sügisel enam korralikult harida ja see töö jäi kevadeks. Siis ei saa sinna va-

Kui võtate maasikamaa külvikorraskeemi, siis jagage peenra

rakevadel aga külvata redist, aedsalatit jt vara saaki andvate liikide seemneid. Need sobivad siis paremini varajase kartuli jt selliste kultuuride järelviljaks, mis valmisid varakult ja jätsid aega peenramaa uueks hooajaks ette valmistada.

KUI PEENRAMAA ASUKOHTA EI SAA MUUTA, SIIS ON VILJAVAHELDUS SEDA TÄHTSAM.

TAIMEKAHJURID Viljavaheldus aitab vähendada ka taimekahjurite ründeid ja -haigusi. Samasse sugukonda kuuluvaid taimi ohustavad tihti samad haigused ja kahjurid.

Kes on utt ja kes on jäär?

Ellen Niidu ja Lilian Härmi pappraamat õpetab tundma meie koduloomi Värviraamatus ise joonistades saab kõik veel selgemaks

Ma

s e m a

is e

k k a rip

e n i um

+ 0 1

!

2 1 = 3 M

e! ta aa iletil v ne üg Mi mü lu E aa

maa elu || kodu ja aed || 31

21. aprill 2016

on peenramaal palju kasu

maa mõttes pooleks. Ühel poolel kasvavad kolm aastat maasikad, teisel poolel liiguvad köögiviljad kolme välja vahel. Seejärel vahetage pooled.

Foto: erakogu

Paljud köögiviljad kuuluvad näiteks ristõieliste sugukonda, seal on kapsaliigid, kaalikas, naeris, rõigas ja redis. Kapsaja kaalikakärbse nukud talvituvad mullas, munema hakkavad nad mai lõpul. Juunis võivad kapsataimed kuivada, sest nende juured on ära näritud.

Kuid kapsa- ja kaalikakärbse vaglad närivad ära ka redised, eriti on ohus on hiljem külvatud või pikema kasvuajaga sordid. (Tõrjeks võiks ristõielisi kasta nõgese- või võilille-

leotisega.) Ristõielistele on on hästi ohtlikud näiteks maakirbud, kes võivad tõusmed mõne päevaga hävitada. Kui märkate mulla kohal hüplevaid maakirbumardikaid, katke peenar enne külvi poole sentimeetri paksuse puutuha kihiga.

Ohtlikku seenhaigust kapsanuutrit tekitavad eosed talvituvad mullas. Kui samas kohas kasvatada jälle peakapsast, lillkapsast, kaalikat või redist, on haigestumine vägagi ootuspärane. Kapsanuutri

tekitaja püsib mullas viis aastat või kauemgi. Herneid, ube, porgandeid, peete ja sibulaid see tõbi aga ei ähvarda. Ka kultuuriti natuke erinev mullaharimine aitab kahjustajate arvukust ja haigustekitajate levikut pärssida.

Seega ei tasu ka kahjurite ja haiguste pärast kasvatada ei sama liiki ega ka samasse sugukonda kuuluvaid liike mitu aastat samas kohas, vahet tuleks pidada kolm-neli aastat.

JAGAGE PEENRAMAA OSADEKS Järjestikku ei sobi lisaks juba mainitud ristõielistele kasvama ka liblikõielised (aedhernes, aeduba, põlduba, lääts jt), sarikalised (porgand, pastinaak, till, fenkol, petersell, seller, köömen), maltsalised (spinat, söögipeet, lehtpeet), korvõielised (aedsalat, artišokk), maavitsalised (kartul, tomat, baklažaan, füüsal), kõrvitsalised (kõrvits, kurk, kabatšokk, patisson, arbuus, melon), liiliali-

sed (söögisibul, rindeline sibul, spargel, porrulauk, küüslauk, murulauk jt laugud. Murulauk jt püsikuist laugud kasvavad mitu aastat ühel peenral, aga noorendades leidke neilegi uus koht).

Külvikorda sisse seades jagage peenramaa kasvatatavate aiaviljade järgi kolmeks-neljaks osaks. Mulla huumusevarusid on vaja orgaanilise väetisega pidevalt täiendada. Vanemates aiandusraamatutes on orgaanilise väetisena eelkõige silmas peetud laudasõnnikut, mis kaevati või künti sügisel mulda.

Lihtsas külvikorras jagati köögiviljad tinglikult kolme suurde gruppi selle järgi, kui rammusat mulda ükski kultuur vajab ja kuidas liik talub värsket sõnnikut. Esimesses grupis on kultuurid, mis tahavad eriti rammusat mulda, värsket sõnnikut taluvad ja kasutavad hästi näiteks peakapsas, lill- ja rooskapsas, kurk, kõrvits, seller. Teise gruppi arvati need, mis on natuke vähenenud mullaviljakuse suhtes leplikud ja kasutavadki paremini sõnniku järelmõju, sellised on kartul, porgand, peet, kaalikas, spinat, tomat, aed­ uba, aedsalat. Kolmandas rühmas on aga kultuurid, mis saavad väga hästi hakkama lahjemal väiksema huumusesisaldusega mullal, näiteks aedhernes, redis, nuikapsas; maitsetaimede aroom ja maitse ongi just lahjal mullal kasvades palju tugevam. Köögiviljamaa igale osale anti sõnnikut kolme aasta tagant ja kultuurid said igal aastal kasvukoha oma väetustarbe järgi.

Laudasõnnikut nüüd enamik aiapidajaid kätte ei saagi ning orgaaniliseks väetiseks on pigem kompost, kanakakamerevetika graanulid, hobusevõi vihmaussisõnniku graanulid, puulehed, adru, muruhake, haljasväetis jm.

MULLAHARIMISEST Muutunud on ka mullaharimine: kes ei jaksa sügisel kaevata, see freesib kevadel mulda või eelistab permakultuuri põhu, papi jm peenraid; kanakakagraanuleid ja komposti antakse kevadel; muruhakkega multšitakse suvel ja pealtväetamiseks kasutatakse siis taimedest (umbrohi, köögiviljapealsed jm) kääritatud rohelist kokteili. Me ei kasvata tavaliselt koduaias enam talvekartulit ega peakapsast, paljud tahaksid külvikorda aga sobitada maasikamaa ja/või siiski mõne vao varajast kartulit.

Külvikorda, mis arvestaks just neid taimi, mida tahate kasvatada, ja väetisi, mida saate kasutada, ongi keeruline kokku panna. Kui olete asjast tõsiselt huvitatud, siis lugege kindlasti Kaja Kure äsja ilmunud raamatut „Peenramaa spikker. Köögiviljakasvatus koduaias”. Raamat võtab asjalikult ja lühidalt kokku köögiviljakasvatuse raudvara ning algabki viljavahelduse ja väetamise peatükiga, mis arvestab just tänapäevaste väetusvõimalustega. Sealt leiate ka mitu näitlikku külvikorraskeemi: kolm välja + puhkepeenar haljasväetiseks sobivate taimedega; kolm välja ilma puhkepeenrata; viljavaheldus maasikaga ja viljavaheldus maasika ja kartuliga.

Neil, kes väga süveneda ei taha, on ehk abi sellisest soovitusest: „Jälgige, et /.../ juur-, leht-, kaun- ja viliköögiviljad ei satuks järjest samale kohale kasvama: kui ühel aastal tarvitasite taime maapealset osa (näiteks kapsad, aedsalat, kõrvitsalised), siis järgmisel aastal kasvatage samal kohal seda, mis kasvatab oma söödava osa maa alla (juurviljad), kolmandal aastal sobib samasse paika kultuur, millel süüakse maapealseid vilju (herned, oad).”

VEOAUTOREHVIDE JA AdBlue

SOODUSPAKKUMINE VEOAUTOREHVID

hind

ADBLUE

alates

235/75 245/70 295/60 295/80 315/70 315/80 385/65

R17,5 R17,5 R22,5 R22,5 R22,5 R22,5 R22,5

107 120 140 166 171 172 190

€ € € € € € €

Hinnad ei sisalda käibemaksu

Kas siloaugud ja betoondetailid lautades tahavad kaitsmist käärimisprotsesside eest?

Appi tuleb BORNIT Siloanstrich kaitsevõõp!

BITUUMENIT SISALDAV KAITSEVÄRV • kaitseb betooni, müüritist, krohvi, puitu ja metalli; • on kõrge plastilisuse ja soojuskindlusega; • sobib hästi silode, puhastusbasseinide, lägakanalite, tallide betoondetailide kaitseks.

Müüme 1000 l, 200 l, 20 l ja 10 l mahutitega

Toode kantakse või pritsitakse peale külmalt ning see on vastupidav käärimis- ja puhastusprotsesside läga ja reovee suhtes.

Rehvide saatmine üle Eesti tasuta Laos olemas üle 3000 veoautorehvi tuntud rehvitootjatelt

Hinnad d! soodsa 1000 l 210 € (ostja transpordiga)

Küsige lisa

info@eraarehvid.ee Tel 5665 0491

Lisainfo www.bornitbaltic.ee | info@bornitbaltic.ee | tel 526 5087

Linnu talu müüb ettetellimisel (tel 503 1485, 501 7500) Hy-Line tõugu pruune aasta munenud kanu (3 €/tk) ja munemist alustanud pruune ja valgeid noorkanu (8 €/tk).

Linnu talu m pruune aast valgeid noo

LAUPÄEVAL, 23. APRILLIL RING 1, SAAREMAA (autojuhi tel 5397 3644): Liiva poe juures kl 11, Orissaare 11.20, Leisi 11.55, Aste 12.30, Mustjala 12.55, Kihelkonna 13.20, Lümanda 13.40, Kärla 14, Salme 14.40, Kuressaare Neste tankla 15.10, Valjala 15.45.

RING 2, HIIUMAA (autojuhi tel 5559 4530): Suuremõisa 12, Partsi 12.20, Kärdla 12.40, Kõrgessaare 13.15, Luidja 13.40, Mänspe 14.05, Emmaste 14.30, Käina 15.

Hy-Line tõugu aasta munenud pruunid kanad (3 €/tk) ning pruunid ja valged munemist alustanud noorkanad (7 €/tk).

RING 1, SAA Liiva poe juu Kihelkonna 1 tankla 15.10 RING 2, HIIU Suuremõisa Mänspe 14.0 Hy-Line tõu valged mun

PÜHAPÄEVAL, 24. APRILLIL RING 3, VILJANDI-, PÄRNU-, HARJUMAA (autojuhi tel 5559 4530): Karksi-Nuia 7.45, Abja-Paluoja 8.20, Kilingi-Nõmme 8.50, Uulu 9.30, Kernu 11.15, Ääsmäe 11.35, Saku 12.15, Keila 13.15, Padise 14.00.

RING 4, VILJANDI-, JÄRVA-, RAPLA-, PÄRNUMAA (autojuhi tel 5397 3644): Kolga-Jaani 8.30, Olustvere 9.15, Imavere 10, Koigi 10.20, Aravete 11, Käravete 11.15, Väätsa 12, Türi raudteejaam 12.20, Lelle 13, Kergu 13.40, Vändra 14.10, Suure-Jaani 14.50, Viljandi turg 15.20, Mustla 16.

RING 3, VILJ Karksi-Nuia 7 Kernu 11.15, RING 4, VILJ (autojuhi te Kolga-Jaani Käravete 11.

Vändra 14.10

32 || varia || maa elu

21. aprill 2016

Evelin Ilves võitleb Eestimaal seitsmepealise terviselohega Anu Viita-Neuhaus Virumaa Teataja

K

ui eelmisel nädalal lõppes Tapa linnas tunde kestnud tervisearutelu Evelin Ilvese juhendamisel, lausus naine, et käib pisikestes kohtades toidust ja tervisest rääkimas suurima heameelega. „Tavaliselt küsitakse, mis teeb paksuks ja haigeks. Seda küsimust täna ei tulnud. Siin olid heas mõttes talupojatarkusega inimesed, kes teevad ise süüa ja neid kiirtoidu teema ei puuduta,” kiitis Ilves.

Inimestele tervislikkusest ja õnnelikkusest rääkiv Evelin Ilves nimetas oma kunagist missiooni nüüd tööks.

Mererohelises kleidis naine suutis sadakond inimest haarata hetkega endaga kaasa arutama ja arvama. „Tervislik toit on nagu seitsme peaga lohe. See on teema, mis on minu jaoks oluline,” ütles Ilves, kui saalist tulid esimesed küsimused. Kas kartulit, seda eestlaste põhitoitu, võib süüa palju või vähe? „Kui kartulit töödelda, muutub see hoopis teiseks asjaks kui värske kartul,” vastas Ilves, kelle sõnul püüabki ta tuua kokkusaamistel näiteid, kuidas üks ja sama toiduaine toob erineva töötlemise korral tervisele isesuguseid tulemusi.

KAHEOSALINE TOITUMISPIIBEL Põnevaim osa oli see, kui rääkija pani saalisolijatele südamele, et inimest ei toida ainult see, mida ta suhu paneb.

Tänapäeva toitumisteadlaste piibel jaguneb kaheks – toit ja see, mis elatab meie hinge ja vaimu. „Suhted on tähtsamad kui toit. Inimese elukvaliteedi põhiline näitaja on tema suhted,” toonitas Ilves, kelle sõnul kuulub siia ka eneseteostus ja liikumine. „Tähtis on teha seda, millest saad elamuse, mida meeldib teha. Vähema mõjuga pole seegi, et meie keha on loodud liikuma. Kui piisavalt ei liiguta, siis lihastoonus väheneb. Immuunsus talletub lihastes ja kui immuunsus väheneb, siis pääsevad haigused meid kahjustama.” Ilves jutustas oma teadmistele ja artiklitele toetudes, et aina enam räägitakse sellest, et 30. eluaastatega ei ole elu läbi. „Uus visioon on see, et energia läheb aina üles. Mõtteviis on selline nagu Aasias,” arutles ta. Ja vanemad prouad saalis rõõmustasid.

Siia, hinge ja vaimu ossa kuulub ka Ilvesele südamelähedane spirituaalsus ehk hinge toit. „Usk, maagia, puude kallistamine – see, mis annab hingele kallistuse,” lisas ta.

Ja inimesed küsisid edasi. „Ei tea, kas rohud käivad tervisliku toitumise juurde,” uuris keskealine mees. Ilveselt tuli vastus, et tema kontseptsiooni järgi ei ole toidulisandid ja tabletid toitumi-

Inimestele tervislikkusest ja õnnelikkusest rääkiv Evelin Ilves nimetas oma kunagist missiooni nüüd tööks.

ne. „Haiguste defineerimine on muutunud. Kui õppisin arstiteaduskonnas kakskümmend viis aastat tagasi, siis ei peetud 130 mm vererõhku kõrgeks. Tänapäeval pannakse kohe tabletid peale,” jutustas tohter Ilves, sütitades uue arutelu. „Kas probleem on ikkagi selles, et arstil pole patsienti jaoks aega?

Oleme haigemad? Kas vajame hoopiski ennetusnõuandeid?” küsiti saalist.

ERAKLIINIKU IDEEST ON LOOBUNUD „Meil oli plaan luua erakliinik, kus tegeletakse just toitumisvaala esimeste punktidega – hinge ja vaimutoidu teemadega,” alustas Ilves, kelle sõnul on ta praegu ennast sellise kliiniku tegemisest eemaldanud. „Meie arusaamad läksid lahku. Aga eks mul ikka kukla taga mõlguvad mõtted, et tervishoiuteenuste turgu panus anda,” lubas Ilves.

Siin ja praegu aktuaalsete probleemide kohta tõi ta välja, et laste liikumise teema on praegu tähtsaim, millega riik peab tegelema. „Kuna mure on tekkinud 5–7 aastaga ja seotud otseselt nutitelefonidega, siis see on meie uus elu, millega peab toime tulema, seda on näha meie tervisenäitajatest. Ise oleme loonud reeglid, et lapsed ei lii-

guks,” vangutas Ilves pead ja jõudis teise teda kõnetava teemani – alkoholi tarbimine Eestis. Selle vastu tahab ta endise presidendiprouana võidelda. „Alkoholi mõju kehale on sügavam ja ulatuslikum, kui tahame teada ja tunnistada.

Alkohol mõjub inimese ajukoore eesmisele osale – seal asuvad kõige arenenumad funktsioonid – eluga hakkamasaamine, loovus, võimed, mis aitavad meil olla õnnelikud. Lapsel areneb see aju osa kõige viimasena, 25. eluaastaks, mistõttu ei tohiks nad üldse alkoholi tarvitada ega proovidagi,” nentis Ilves, arutades kuulajatega selle üle, miks alkoholitööstus reklaamib uusi tooteid noorte, laste ja naiste kaudu.

TOITUMISPÜRAMIID Toitumise juurde tagasi jõudes ütles ta, et toitumisteadlastel on küll palju erimeelsusi, kuid mõnes asja ollakse üksmeelsed, näiteks teada-tuntud toitumispüramiidis, kuhu tänapäeval on lisatud liikumine, vesi ja alles siis toiduained. Arv, mille Evelin Ilves välja tõi, on 80 – just nii mitu protsenti toidust peab olema taimne. Tema toiduakadeemia, mis korraldab koolitusi, ongi keskendunud sel-

lele, et Ilves õpetab gruppidele köögi-, puuviljadest ja marjadest head-paremat valmistama. „Mind üllatab väikestes kohtades alati see, kui elav huvi on eksootiliste toitude ja nende tegemise vastu. Korraldan terviseõhtuid koos kokkamisega ja teen alati taimetoite. Hiljuti tegin just ühe grupiga goji-marjadest magustoitu. Aga loomulikult meie mustikas on täielik must kuld, supertoiduaine,” märkis Ilves. Ta kiitis ka taldrikureegli toimimist ning rõhutas mitu korda, et süüa peame ikka ise tegema, mitte poeletist koju tooma, et keelata ei maksa endale midagi, õhates ise samal ajal kohvi järele, mis talle väga maitseb.

ALKOHOLI MÕJU KEHALE ON SÜGAVAM JA ULATUSLIKUM, KUI TAHAME TEADA JA TUNNISTADA. „Kui meeldib, siis tuleb juua, see on ikkagi naudinguallikas. Kõik sõltub kogusest.

Vahepeal on tark endale stiimulitest puhkust anda,” soovitas Ilves, kelle isiklik põhimõte on, et kõigega ei saa ka

Foto: MARIANNE LOORENTS / Virumaa Teataja

päris hulluks minna. „Haiguste tekitaja number üks ühiskonnas on ikkagi negatiivne stress,” nentis ta.

Aga rahvas uuris edasi – toitumisega seotud vaidluste ja uskumuste kohta. Piim, see tänapäeval rohkesti eriarvamusi tekitanud toiduaine. Loomadele süstitavad hormoonid, mahetoiduained, aluselised ja happelised toiduained. Ilves selgitas, et liiga happeline toit tekitab põletikku. „STRESS MUUDAB KESKKONNA HAPPELISEKS“ „Stress muudab keskkonna happeliseks. Süüa tuleb maitseaineid ja rohelist salatit. Ka köögi-, juur- ja puuvilju. Tervisefriigid usuvad tänapäeval ka sidrunisse ja õunaäädikasse. Ka meie lemmikusse hapukurki, seentesse ja hapukapsasse,” kõneles Ilves, kelle sõnul tänapäeva meditsiin – just vähihaigete puhul – tegeleb aluseliste toiduainete tarvitamisega. Küsimus toiduainete glükeemiline indeksi kohta, selle tänapäeval aina enam räägitu kohta, pani tõstma saali saja inimese seas vaid üksikute käed. See toiduaine süsivesikute sisaldust ja nende mõju organismile iseloomustav toitumisteadmine aitab keha tasakaalus hoida. „Glükeemiline indeks näitab seda, kui kiiresti insuliin ke-

has tõuseb. Kõrge glükeemilise indeksiga toidud põhjustavad kiiret veresuhkru tõusu.

Madala glükeemilise indeksiga toidud tõstavad veresuhkrut aeglaselt ja vähem, sest organism seedib neid kauem. Mida vähem veresuhkru tase päeva jooksul kõigub, mida stabiilsem see on, seda parem,” selgitas Ilves, kelle sõnul aitab too teadmine paremini kehakaalu kontrolli all hoida, sest kui kõht on kauem täis, siis suudame toiduenergia ära kasutada. Siinkohal, lõpetuste lõpetuseks tuletas Evelin Ilves veel kord meelde tarkust – mida sa sööd, polegi nii oluline, vaid kahjulik on see, kuidas sa sööd. „Oskus nautida elu ja olla enesega rahul on määravad,” toonitas ta ning inimesed võtsid tema ümber ringi. „Otsustasin üle hulga aja, et hakkan ka ise järgima neid nõuandeid, mida teistele annan. Ehk teen seda, mida süda kutsub. Mulle tõesti meeldib kokata ja rääkida tervisejutte. Olen saanud kohtumistelt tagasisidet, et kuulajatele meeldib. Vastastikku on meil tore. Mul on plaanis lasteraamat. Võib-olla hakkan tegema ka telesaateid,” lubas Ilves inimestele, kes olid veel saalis. Et tänada, teha pilti, jagada lilli, küsida nõu ja osta raamatuid.