Maa Elu 5. mai 2016

TIMO KOLK: KALAKASVATUST SOOSIB KOHALIK PÕHJAVESI, MIDA SAADAKSE 130 MEETRI SÜGAVUSELT. SEE ON KULDAVÄÄRT SOOLSUSEGA VESI, MIS ON KALADELE VÄGA HEA.

ASENDUSTALUNIKUD

„SOOMES TÖÖTADES NÄGIN OMA PERET VÕIB-OLLA MÕNED PÄEVAD KUUS, KUID ASENDUSTALUNIKUNA SAAN VAHEL IGAL ÕHTUL KOJU TULLA,” TÕDEB KALMER GALKA.

LIHAVÄRVI VIINERID

VINNUTATUD VEISELIHA SUUPISTEID JA SUITSUVORSTI VALMISTANUD SIRLOIN LISAS NÜÜD TOOTEVALIKUSSE KA MAHELIHAST VALMISTATUD SARDELLID JA VIINERID.

5. MAI 2016 • NR 21 (49)

AIATEHNIKAEKSPERTIDE nõuanded · soovitused · aiatehnika

KEVADKAMPAANIA

2016

1. mai - 30. juuni

Murutraktor

Muruniiduk

MTD SMART RF 125

Kampaaniahind

1555€

Tavahind 1855€

Cub Cadet CC 46 PO

Kampaaniahind

-16%

Järelmaks

Võsalõikur

ECHO SRM-300TES

289€

41€ kuus

Tavahind 349€

KAKS

AASTAT

KAKS

AASTAT

169€

AASTAT

Kampaaniahind

389€

Tavahind 527,90€

-26

Tavahind 229€

%

Robotniiduk

WORX Landroid M, WG791E.1

Järelmaks

8€ kuus

ECHO CS-310ES

Kampaaniahind AASTAT

Järelmaks

Mootorsaag

+ tamiil 2,65x36m Silent Spiral + kolmiknuga + saeketas + traksid

VIIS

VIIS

-17%

-26%

Järelmaks

5€ kuus

Viimsi

10€ kuus

32

Mullafrees

Dormak TB 50 PRO R

KJ Equipment HTA O K I G TALLINN MÜÜ EESTI! KEILA Stokker Keila VLT, Stokker Forelli, ÜLE Haapsalu Stokker Haapsalu R-Tehnika

Kärdla Rauapood

Kuressaare Mauriks Stokker Kuressaare

Rakvere Stokker Rakvere Baseilo

Stokker Peterburi tee Rapla Kauplus Mets ja Aed

Märjamaa Kauplus Mets ja Aed Lihula Lihula Maaparandus Pärnu Kauplus Foral, Stokker Pärnu

Paide Stokker Paide Baseilo Põltsamaa Õli- ja tehnikakaubad Viljandi K.Luht Stokker Viljandi

Kampaaniahind

890

Tavahind 1190€

€

-25

Kampaaniahind

% Järelmaks

24€ kuus

559

Tavahind 679€

€

-18

% Järelmaks

15€ kuus

Narva Jõhvi Stokker Jõhvi Stokker Narva Baseilo

Elva Autofer Tõrva Aia- ja Metsatehnika kauplus Valga Mehka

Tartu Aia-ja Metsatehnika kauplus, Tööriistakeskus Stokker Tartu Võru Stokker Võru

Vaata kõiki aiatehnika kevadpakkumisi www.aiatehnikaeksperdid.ee

2 || aseNDustaluNIk || maa elu

5. mai 2016

Aasta tagasi Järvamaal Takkasaare talus toimunud avatud talu päeval pakuti suupisteid otse laudas.

Foto: dMItRI kotjUH / jÄRvAMAA tEAtAjA

JUBA ÜLE 200 ETTEVÕTTE

K

äesoleva näda­ la alguses oli 24. juulil toimuva­ le üle­eestilise­ le avatud talude päevale re­ gistreerunud juba üle 200 ta­ lu ja põllumajandustootmise.

Suure huvi tõttu pikendatak­ se registreerimise tähtaega nädala võrra. Avatud talude päeval osalemisest saab tea­ da anda veel kuni 8. maini. „Eelmise nädala jooksul andsid paljud talud ja põl­ lumajandustootmised teada oma soovist osaleda avatud talude päeval. Praeguseks on oma osalemisest andnud tea­ da juba 207 ettevõtjat,” ütles maaeluministeeriumi avali­ ke suhete osakonna juhata­ ja Kristo Mäe. „Kuna ette­ võtjate huvi on olnud väga elav, siis otsustasime piken­ dada registreerimise tähtae­ ga nädala võrra. Avatud talu­ de päeval tasub osaleda, sest see on parim viis oma ette­ võtte ja toodangu tutvusta­ miseks.”

Kõige enam on avatud ta­ lude päeval osalema regist­ reerunud ettevõtjaid Pärnu­ maalt (27), Harjumaalt (27), Lääne­Virumaalt (22), Tar­ tumaalt (18), Ida­Virumaalt (15) ja Põlvamaalt (15). Saa­ remaalt on registreerunud 14, Viljandimaalt 13, Raplamaalt 10, Jõgevamaalt 10, Järva­

maalt 10, Läänemaalt 9, Võ­ rumaalt 9, Valgamaalt 6 ja Hiiumaalt 2 ettevõtjat.

Talud ja põllumajandus­ tootmised saavad enda osa­ lemisest avatud talude päe­ val anda teada kuni 8. maini aadressile reve@maainfo.ee või Maamajanduse Infokes­ kuse kodulehel.

24. juulil toimuval üle­ eestilisel avatud talude päe­ val saavad külastajad näha nii suuri farme kui ka väik­ semaid talusid, ajakohast põl­ lumajandustehnikat ja väike­ tööstusi, erinevaid loomi ja taimi. Kohapeal saab maitsta ehedat talutoitu ja osta kaasa kohalikke tooteid. Üle­eestilise avatud talu­ de päeva algatus sündis maa­ eluministeeriumi, Maama­ janduse Infokeskuse ja Jär­ vamaa avatud talude eestve­ dajatega koostöös. 2016. aasta avatud talude päeva korral­ davad maaeluministeerium, Maamajanduse Infokeskus, Eesti Põllumeeste Keskliit ja Eestimaa Talupidajate Kesk­ liit.

2015. aasta juulis toimu­ nud esimesel üle­eestilisel avatud talude päeval avas külastajatele oma väravad 147 talu ja põllumajandus­ tootmist ning kokku tehti nendesse ligi 45 000 külas­ tust. (ME)

LUIGE MAAELU NÄITUSLAAT 6. mail 12-19

7. mail 9-17

8. mail 9-16

KODUAIALAAT

KODU- JA EKSOOTILISTE LOOMADE, LINDUDE JA KALADE NÄITUS

MEELELAHUTUST KOGU PERELE www.luigelaat.ee

Piimafarmis ei saa lehmi oma tahte järgi lüpsilt maha võtta, laudaust kinni panna ega puhkama minna siis, kui soov tekib. Sellepärast ongi asendus

Hea asendust

ei kohku ühegi põl Eili aRUla

maaelu@ajaleht.ee

t anda põllumeeste­ le hõlpu, on Eesti Ta­ lunike Keskliit välja mõelnud asendusta­ lunike süsteemi, mis võimaldab põllumajan­ dusettevõtjal enda­ le veidi puhkust lu­ bada.

Suur osa Eesti talunikke rabavad tööd teha aasta rin­ gi ning sageli kellaajast ja kuu­ päevast hoolimata. Piimafarmis ei saa lehmi oma tahte järgi lüp­ silt maha võtta, laudaust kinni lüüa ning puhkama minna siis, kui soov tekib.

Sama kehtib viljakasvataja­ te kohta, sest külvamiseks sobi­ lik aeg tuleb maksimaalselt ära kasutada, maha ei tohi maga­ da õiget väetamise ja pritsimise perioodi ning kui vili on valmi­ nud, tuleb see võimalikult kiires­ ti koristada ja kuivatisse trans­ portida. Põllumehe elu sõltub vä­ ga palju ilmast ja hooajast ning tööd tehakse tähtpäevadest või puhkusevajadusest hoolimata.

Siiski on talunikelgi aeg­ ajalt vaja teha muudki kui ta­ lutööd. Mõnikord sooviks liht­ salt aja maha võtta ja puhkama minna, teinekord võib tervis alt vedada. Et talunik endale vaba aega saaks lubada, on Eesti Ta­ lunike Keskliit töötanud välja asendustalunike süsteemi, kus põllumees saab farmi sobivaks ajaks kvalifitseeritud asendaja palgata.

TÖÖD AASTA LÄBI Viljandimaa mees Kalmer Galka on asendustaluniku tööd teinud juba seitse aastat. Vahepeal ot­ sustas ta paari aasta jooksul ära proovida elu ja töö välismaal, kuid pöördus siiski kodumaa­ le ning asendustaluniku ame­ ti juurde tagasi. „Soomes töö­ tades nägin oma peret võib­olla mõned päevad kuus, kuid asen­ dustalunikuna saan vahel igal õhtul koju tulla,” võrdleb mees elu kodu­ ja välismaal.

Kalmer Galka selgitab, et asendustalunikuna jätkub tal tööd terve aasta. Ta sõnab, et teda suunab tööle ikkagi te­ ma otsene tööandja ehk Talu­ nike Keskliidu Asendusteenis­ tus, kuid praeguseks on tal juba välja kujunenud kindlad kohad, kus ta on nõutud töömees. Kal­ mer Galka on asendustaluniku­ na tööl olnud üheteistkümnes

Kalmer Galka kinnitab, et asendustaluniku töö võimaldab tal piisavalt tihti kodus käia ning ta saab näha poega Kert-Sanderit kasvamas.

Foto: ERAkoGU

põllumajandusettevõttes. „Ühes kuus on mul tavaliselt 17 kuni 21 tööpäeva. Praegu on mul graafik paigas kuni septembrini,” räägib ta ning lisab, et reeglina on ta ühes kohas neli kuni seitse päe­ va, kuid vahel ka kauem. „Näi­ teks praeguses kohas olen tööl kolm nädalat,” lisab ta.

Siiski kinnitab ta, et asen­ dustaluniku töö pole nii­öel­ da kohvri otsas elamine. „Kuna mul on väike laps, siis töödeju­ hataja arvestab, et ma ei peaks liialt kaua kodust eemal olema.

maa elu || aseNDustaluNIk || 3

5. mai 2016

NÕUTUD ASENDUSTALUNIKUD ON KULLAPROOVIGA TÖÖTAJAD Riina KalDaRU

Eesti Talunike Keskliidu asendusteenistuse direktor

A

stalunikud tänuväärt abilised.

talunik

llutöö ees Kui töökoht pole kodust kaugel, siis käin iga päev ikkagi kodunt tööle. Teistel juhtudel pakub ta­ lunik mulle võimaluse kohapeal ööbida. Sageli olen esmaspäe­ vast reedeni tööl ja nädalava­ hetus on mul vaba ning siis sõi­ dan koju,” ilmestab mees oma töörütmi ning kinnitab, et asen­ dustaluniku ametit pidades jät­ kub tal piisavalt vaba aega enda ja pere tarvis.

KORRALIKUD MASINAD Kalmer Galka on teinud pea kõiki töid, mis põllumajandus­ ettevõttes ette tulevad. Ta on olnud laudas lüpsja, teinud kõi­ ki põllutöid ning kombainiga vilja koristanud. Paljude töö­ dega tal varasemat kogemust polnud, kuid ta kohaneb kii­ resti ning on seni kõigi ülesan­ netega hakkama saanud. Ka ei pelga ta võõrast tehnikat. „Eks iga uus masin tahab harjumist, kuid mul pole kordagi olnud, et traktorisse istudes on kõik nii­nii võõras. Kuigi traktorid on erinevad, on põhisüsteemid, nagu sidur­pidur­gaas ja käi­ gud, ikkagi ühesugused. Eel­ misel aastal oli mul esimest korda võimalus külvata. Sain sellega hakkama ning talunik jäi tööga rahule, vähemasti vi­ li tärkas. Saagikusest saab rää­ kida siis, kui koristusaeg käes,”

meenutab Kalmer Galka mul­ lust taliviljakülvi.

Veel sai asendustalunik eel­ misel aastal esimest korda vil­ ja koristada. „Päris tõsine välja­ kutse oli suure kombainiga kü­ lavaheteedel sõita, kuuemeetri­ ne heeder käruga järel.” Ka see töö õnnestus mehel viperuste­ ta ning nüüdsest asub ta kom­ bainirooli kindlamalt keerama.

KONKURENTSI EI PELGA Töö­ ja elamistingimustega on Kalmer Galka alati rahule jää­ nud. Masinad, millega ta tööd teeb, on korralikult hoolda­ tud ja mugavad. „Talunik mõt­ leb masinat ostes ju enda töö­ tingimuste peale ning seetõttu on Eesti talunikel korralikud masinad, milles on lausa lust tööd teha.”

Praegu ei mõtle mees asen­ dustaluniku tööst loobuda ja paikseks jääda. „Loomulikult, kui tehakse mõni väga hea pak­ kumine, siis tõenäoliselt võtak­ sin selle vastu, aga seni on mulle asendustaluniku töö väga meelt mööda ja ise paikset tööd ei otsi.”

Ka soovitab mees teistelegi asendustaluniku ametit proovi­ da. „Asendustalunikke on Ees­ timaal kindlasti juurde vaja ja konkurentsi ma ei pelga. Töö on mitmekesine ja huvitav,” kinni­ tab Kalmer Galka.

Foto: ARvEt MÄGI

sendu steenu se osutamine käi­ vitus Eesti Talu­ nike Keskliidus 2007. aastal. Algul oli see kui mitme tundmatuga võrran­ di lahendamine. Palju emot­ sioone, vastuväiteid, vaidlu­ si ja küsimusi. Tellijaid ei ole, kas neid üldse tuleb? Kust asendajad võtta, kes ootus­ tele vastavad? Kui ei vasta, kes katab tekitatud kahju?

Millal määrus vastu võetak­ se – enne ei saa värbamise­ ga alustada? Kas ja mida riik rahastab? Jne. Üldine arva­ mus oli, et eestlane ei usalda ja see pingutus on juba algu­ ses hukule määratud.

Koostasime põhjaliku kü­ simustiku ja tegime uuringu, kus 340 talupidajat kinnita­ sid asendusteenuse äärmist vajadust ja määrasid hinna, millega nad on valmis tee­ nust kasutama. Sellest tead­ misest tuli lähtuda ja edaspi­ di kõigutamatu veendumuse­ ga tegutseda. Puhkuseta töö oli kahekümne aastaga jõud­ nud kriitilise piirini ja vaja­ dus teenuse järele kaalus üles umbusu. Võeti risk ja proovi­ ti ära. Juhuslikke inimesi me tööle ei võtnud. Määrus esi­ tas nõuded asendajana tööta­ miseks ja sobiva inimese leid­ misel sõlmisime temaga le­ pingu, kus reguleerisime vas­ tastikused õigused, kohustu­ sed ja vastutuse.

Tänaseks on tellijate, töö­ tajate ja asendatud tundide arv mitmekordistunud, sa­ muti riigipoolne finantseeri­ mine: väljamakse tehakse töö eest tagantjärele.

KÕRGELT HARITUD TÖÖTAJAD Valime töötajaid hoolega, ku­ na talunike nõuded on kõr­ ged ja ootused suured. Lõp­ liku valiku teevad talunikud ise. Värvatud töötajaga sõlmi­ me kõigepealt lühiajalise eel­ lepingu, mille jooksul ta töö­ tab neljas talus. Perioodi lõ­ pus küsime talunikelt ja töö­ dejuhatajalt arvamust kandi­ daadi kohta. Kui amet sobib, jätkame koostööd. Nõutud asendustalunikud on kulla­ prooviga töötajad, kes on aas­ ta ringi hõivatud. Nende kät­ te usaldatakse oma loomad, seadmed ja tehnika. Eriti siis, kui pererahvas puhkab ko­ dust eemal ja majapidamises toimetab ainult asendustalu­ nik, tuleb olla peremehe eest väljas ja vajadusel tegutseda ning otsustada ka ootamatus olukorras.

Meie asendajad on valda­ valt lõpetanud zootehnika, veterinaaria või taimekasva­ tuse eriala endise sovhoos­ tehnikumi, tänase kõrgkoo­ li tasemel, kuid meil on tööl ka magistrikraadiga inimesi.

Neil, kel põllumajandushari­ dus puudub, on enam kui kol­ meaastane töökogemus põllu­ majanduses, sageli loomakas­ vatuses, sest värbamistingi­ mustes on sees põllumajan­ dushariduse või kolmeaasta­ se töökogemuse nõue. Palju­ del on kutsetunnistus veise­ kasvatuses, taimekasvatuses, lamba­ ja kitsekasvatuses.

Enam kui kolmandik asendustalunikest on mehed ja keskmine vanus on um­

bes 40 aastat. Koolitame oma töötajaid regulaarselt ja jär­ jepidevalt, et hoida ära eksi­ musi ja vähendada riski. Eri­ alast õpet korraldavad Ees­ ti Maaülikooli ja teiste põl­ lumajanduskoolide õppejõud ja tunnustatud konsulendid.

Kuna asendajad töötavad eraldi ja omavahel kokku ei puutu, siis koolitus on ainu­ ke koht, kus saadakse tutta­ vaks, tunnetatakse ühtsust, vahetatakse kogemusi ja ol­ lakse talutööst eemal.

PUUDUS LÕUNA-EESTIS Asendustalunikke on juur­ de vaja Lõuna­Eestisse. Jul­ gustan noori, kes on põllu­ töökooli lõpetanud või lõpe­ tamas ja kavatsevad isatalu üle võtta. Asendaja liigub pal­ judes taludes, mistõttu tal on, mida õppida ja tähele pan­ na. Isakoju naastes pole pe­ repoeg enam algaja, vaid ko­ genud tegija, kes oskab soovi­ tada ja nõu anda, kuidas ma­ japidamist paremaks muuta, töövõtteid lihtsustada ja töö­ korraldust parandada. Asen­ dustaluniku töö on vastutus­ rikas, iseseisev, liikuv, huvi­ tav, rutiinivaba ja tasu on tööturul konkurentsivõime­ line. Meil on töökoha leidnud ka endised taluperenaised või ­mehed, kes ise on piimakar­ japidamise lõpetanud, kuid kel on asendamatuid koge­ musi­oskusi loomakasvatuse ja põllutöö alal. Nad on väga nõutud töötajad, kes teavad täpselt, mis on usaldus ja kui­ das seda võita.

Asendusteenistusest on kujunenud Euroopa mõistes keskmise suurusega tööanda­ ja. 2014. aastal töötas meil 53 inimest, kellest 47 olid asen­ dajad ja 2015. aastal 46 ini­ mest, kellest 40 olid asenda­ jad. Lisaks kolm naist, kes on lapsehoolduspuhkusel.

Teenistus on alates 2015. aasta viimasest kvartalist ja­ gatud kahte piirkonda: Põh­ ja­ ja Lõuna­Eesti. Lõuna piir­ konda kuuluvad Jõgeva­, Tar­ tu­, Võru­, Põlva­, Valga­ ja Viljandimaa ning töödejuha­ taja on Ove Ainsalu, kes enne töödejuhatajaks saamist töö­ tas asendustalunikuna Pär­ numaal. Põhja piirkonda kuu­ luvad Harju­, Lääne­, Järva­ ja Virumaa ning saared. Töö­ dejuhataja on Merle Magnus.

Töö on organiseeritud nii: töödejuhataja võtab talunikelt kirjalikud tellimused, külastab talu, kontrollib määruse nõue­ tele vastavust, sõlmib talupi­ dajaga lepingu, viib ta kokku asendustalunikuga, kes sobib konkreetse tellimuse täitmi­ seks ning kontrollib asendaja kohalolekut, tööga toimetule­ kut ja talupidaja rahulolu.

Praegu on põllumajan­ dus tõsises kriisis ning pii­ mahind odav. Tõenäoliselt mõjutab see ka teenistuse töid ja tegemisi, kuid üks on paratamatu: väsinud ja hai­ gel inimesel on kriisiga veel raskem toime tulla kui pu­ hanud ja tervel. Abikäte va­ jadus suureneb kriisiolukor­ ras. Ootame asendustaluni­ kuks kandideerima tublisid inimesi Lõuna­Eestist, et vähendada Põhja­Eestis ela­ vate asendajate koormust, vältida pikki sõite ja kodust eemalolekut. Aitame looma­ kasvatajaid ja hoiame kulla­ tükke – oma töötajaid.

jUHTKiRi

PEETER RaiDla

peatoimetaja

RIIK JA ÄÄREMAA

E

elmine Maa Elu juba juhtis tä­ helepanu riigi ükskõiksusele elu edendamise vastu nn ääremaal.

Et sel esmaspäeval tehti sellest juttu ka Riigikogus, peatun sel teemal veel kord.

Nimelt kutsuti Riigikogu kõnetooli et­ tevõtlusminister Liisa Oviir, kes pidi vas­ tama rahvaasemike arupärimisele ja sel­ gitama, mida riik on teinud ääremaastu­ mise pidurdamiseks ning seda konkreet­ selt Võru­, Valga­ ja Põlvamaal. Kuid eks probleemid on mujalgi analoogsed.

Esiti oli juttu regionaalset ettevõt­ lust toetava taristu loomisest. Nagu Ovii­ ri vastusest võis välja lugeda, on olukord tegelikult masendav. Eks otsustage ise.

Programmi maht on tänavu 0,3 miljo­ nit eurot ning nii 2017. kui ka 2018. aas­ tal üks miljon eurot. Olgu lisatud, et kui see 0,3 miljonit läheb Lõuna­Eestisse, siis 2017. ja 2018. aastal eraldatav üks miljon peab katma kogu Eesti vajadused.

Iga vähegi majanduslikult mõtlev ini­ mene saab aru, et sellise piskuga maail­ ma ei muuda. Muide, see 0,3 miljonit eu­ rot on mõeldud ainult elektrivõrguga lii­ tumisteks, näiteks internetiprobleemide lahendamiseks ääremaal ei jätku sellest sentigi. Samas oli Oviir nendest summa­ dest sedavõrd lummatud, et pidas vajali­ kuks seda 0,3 miljonit mitu korda esile tõsta kui tõelist vägitegu. Toome võrd­ luseks: Tallinnas Pärnu maantee veeru­ le kerkiv nn superministeeriumi hoones­ tik läheb riigile maksma mitukümmend miljonit eurot.

Võib­olla olen ma ülekohtune, kuid mina ei suutnud Liisa Oviiri selgitustest ühtegi selget ja positiivset sõnumit väl­ ja lugeda. Hiljuti ebaõnnestunult lõppe­ nud Eesti uue tunnusmärgi leidmiseks kulutati kindlasti rohkem kui see 0,3 miljonit eurot. Mis näitab taas, et rõ­ huasetused peatselt 100. sünnipäeva tä­ histavas Eesti Vabariigis on ikka tuge­ valt paigast ära.

Ei ettevõtlusminister Liisa Oviir, rii­ gihalduse minister Arto Aas ega ka üks­ ki kolmas või neljas minister pole suut­ nud välja tulla üheselt mõistetava prog­ rammiga, mis aitaks Eestis aina süvene­ vat ääremaastumist pidurdada. On vaid tühjad sõnad ja tagasihoidlikud rahaeral­ dused, mis meenutavad pigem taskuraha andmist koolijütsile jäätise või sarvesaia ostmiseks. Kui laps suudab jäätist süües oma mured lahendatuks pidada, siis ää­ remaastumise vältimiseks pelgast jääti­ selimpsimisest ei piisa.

Peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@ajaleht.ee Toimetaja Kristiina Kruuse kristiina@incase.ee Makett Jaanus Koov, küljendus Raul Kask Keel ja korrektuur Reeli Ziius Reklaamitoimetaja Marvi Pristavka-Taal marvi@postimees.ee, telefon 739 0390 Müügijuht Jane Barbo, jane.barbo@ajaleht.ee Väljaandja Postimees Grupp AS Maakri 23a, 10145 Tallinn, maaelu@ajaleht.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad).

Tellimine, telefon 666 2525 Koos Postimehega levi@postimees.ee Koos maakonnalehtedega tellimine@ajaleht.ee Autoriõigused: Postimees Grupp AS, 2016

4 || NOORtaluNIk || maa elu

5. mai 2016

Eelmisel aastal pidid võistlejad noppima kartuleid ja määrama loomade eluskaalu, aga ka ise võid valmistama.

Fotod: SA INNovE

Türi lillelaadal

selgitatakse välja parimad noortalunikud TooMaS ŠalDa

maaelu@ajaleht.ee

üri lillelaadaks 20.–22. mail ei valmistu hoo­ likalt mitte ai­ nult korraldajad ja kauplejad, vaid ka kutse­ õppeasutuste põllumajandu­ se valdkonna õpilased, Ees­ ti Maaülikooli tudengid ja noortalunikud (va­ nus kuni 40), täpsemalt need, kes tahavad end proovile panna 16. korda pee­ taval noortaluniku kompleks­ võistlusel. Võistlust korralda­ vad maaeluministeerium, siht­ asutus Innove ja Järvamaa kut­ sehariduskeskus.

Võistluse peakorraldaja, Järvamaa kutsehariduskesku­ se põllumajandusosakonna ju­ hataja Külli Marrandi ütleb, et kuigi võistlus toimub juba 16. korda, sai see justkui uue hin­ gamise, kui alates eelmisest aastast mahub mõõduvõtt Tü­ ri lillelaada programmi. „Võist­ lust on peetud Säreveres Ag­ ri messi raames, seejärel Jär­ vamaa kutsehariduskeskuses (JKHK) ja nüüd siis lillelaadal.

VÕITU HINNATAKSE KÕRGELT Suure publiku ees ja melu kes­ kel on ikka hulga vahvam. Juba mullu tundsid laadalised meie üritusest rõõmu ja tänavu os­ kame enda tegemisi veelgi at­ raktiivsemalt välja pakkuda.”

Marrandi kinnitab, et tegu on tõsise võistlusega, mis pealt­ vaatajatele küll meelelahutust pakub, aga osalejatelt põhja­ likku harjutamist nõuab. „Laa­ da teisel päeval toimuv VIPide viievõistlus on küll rohkem lus­ timine, aga reedeseks noortalu­ niku kompleksvõistluseks har­ jutatakse ikka kõvasti ja antak­ se endast parim, sest võitu hin­ natakse kõrgelt. JKHKs valmis­ tume kõigiks kümneks alaks korralikult ning võimaldame teistelgi huvilistel meie juurde harjutama tulla. Juhendid on ammu kõigile kättesaadavad.”

Teisiti ei saakski see olla, sest võistluse eesmärk on lasta kutseõppeasutuste põllumajan­ duse valdkonna õpilastel, üli­ õpilastel ja noortalunikel näi­ data oma kutseoskusi, selgita­ da välja Eesti parimad noorta­ lunikud, propageerida põlluma­ janduserialasid ning tõsta kut­ sehariduse mainet.

Võistlusalasid on seinast seina, alates traktoriga täpsus­ sõidust kuni veiste eluskaalu määramiseni. Korraldajate hin­

nangul võiks noortalunik neid töid ka päriselt osata. „Samas ühegi kooli õppekavas kõi­ ki alasid kindlasti ei ole, vast pooled. JKHKs me näiteks ei tee purgis võid, ei mõõda sam­ mudega maad jne.” Võrreldes eelmise aastaga on kavas mitu uut ala: teadmiste testi asemel on väetiste külvinormi arvuta­ mine, puusaagimise ja kartu­ linoppimise asemel lüpsimasi­ na hooldus ja lillede istutami­ ne kasti. „Oleme eelistanud os­ kusalasid aladele, kus määra­ vaks on saanud peamiselt kii­ rus,” selgitab Marrandi.

NAGU KÜMNEVÕISTLUS Võistlustel selgub individuaalne paremusjärjestus üksikutel ala­ del saadud punktide summee­ rimisel (igalt alalt saab maksi­ maalselt kümme punkti). Kõi­ kidel võistlejatel lähevad arves­ se kõik alad. Kui keegi mõnest alast loobub, siis läheb selles alas kirja null punkti. Võrdse­ te punktide korral annab eelise üksikutel aladel saavutatud pa­ remate kohtade arv. Edukama „perenaise” ja edukama ”pere­ mehe” väljaselgitamiseks reas­ tatakse eraldi nais­ ja mees­ võistlejad.

Alad valiti välja koos maa­ eluministeeriumi ja sihtasutu­ sega Innove, aga koostööpart­ nereid on veelgi, näiteks lillede

istutamise mõõduvõttu korral­ dab Räpina aianduskool, pur­ gis või valmistamist piiman­ dusmuuseum, ajaloolised talu­ tööriistad toob kohale C. R. Ja­ kobsoni talumuuseum jne.

PÕLLUMAJANDUSE ERIALA TÜDRUKUD ON POISTEGA SAGELI ISEGI TRAKTORIROOLIS VÕRDSED VÕI PAREMADKI. „Varasemad võistlused on näidanud, et on alasid, mida kõik pole kaasa teinud. Kui ik­ ka pole valmistunud, siis iseene­ se tarkusest neid korralikult ära ei tee, eriti käib see erinevate mõõtmiste kohta. Aga kui on harjutatud, siis eelist pole kel­ lelgi. See on vabariiklik noor­ te kutsevõistlus, mida peetakse mainekaks. Günter Kuru meie koolist on võitnud kaks aas­ tat järjest, aga on ka nii juhtu­ nud, et eelmise aasta võitja pole enam tippu jõudnud. Veel olen märganud, et üldvõitja ei pruugi saada alavõite, tähtis on stabiil­ sus. Põllumajanduse eriala tüd­ rukud on poistega sageli isegi traktoriroolis võrdsed või pa­ remadki. Noortaluniku võistlu­ se üldarvestuse on võitnud ka meie õpilane Kaja Põldaru, see­ ga tüdrukutel ja naistelgi on või­

duvõimalus reaalselt olemas,” on Külli Marrandi veendunud.

KORRALDUSPROTSESS ON PIKK „Tavaliselt on meil võistlejaid olnud kolmekümne ringis, neist enamik kutseõppeasutuste noored, aga olen tänavu suhel­ nud mitme maaülikooli tuden­ gi ja tegutseva noortaluniku­ ga ning osalemislubaduse kätte saanud. Põllumeestel on muidu­ gi maikuu väga tihe, aga ehk ik­ kagi saavad selle päeva vabaks võtta,” loodab Marrandi.

Ta täpsustab, et võistlu­ se korraldusprotsess on üsna pikk. „Ühe võistluse lõppedes on järgmise võistluse toimu­ miskuupäev teada ja detailse­ maks hakkame plaani sättima sügisel. Me ei mõtle ju välja uut asja, vaid püüame sama võist­ lust üha põnevamaks ja sisuka­ maks muuta. Koostööpartnerid löövad hea meelega kaasa, ke­ dagi paluma või veenma ei pea.

Ka neile meeldib, et võistlus on nüüd lillelaada üks osa.”

Pealtvaatajatele teadmiseks: enamik noortaluniku komp­ leksvõistluse aladest viiakse lä­ bi Türi lillelaada pealava tagu­ sel platsil 20. mail kella küm­ nest kuueni. Laupäeval toimub samas VIPide viievõistlus ja pü­ hapäeval saavad laadalised ise mõnel alal kätt proovida.

maa elu || lIHatÖÖstus || 5

5. mai 2016

SirLoin

tuletab oma viinerites meelde liha pärisvärvi KRiSTiina KRUUSE

maaelu@ajaleht.ee

P

aari aasta eest vin­ nutatud veiseliha suupisteid Vinnu­ kas ja seejärel suit­ suvorsti valmistama hakanud firma SirLoin lisas nüüd too­ tevalikusse ka Eesti maheli­ hast valmistatud sardellid ja viinerid.

Ettevõtte juhi Lauri Bob­ rovski selgitusel kestis ret­ septide katsetamine pool aastat, kuni tänavu keva­ del jõuti tulemuseni, mis oli valmis poodidele pak­ kumiseks. Järeldusi on Bobrovski sõnul veel va­ ra teha, kuid esimese kuu

Lauri Bobrovski selgitusel kestis retseptide katsetamine pool aastat, kuni tänavu kevadel jõuti tulemuseni, mis oli valmis poodidele pakkumiseks.

Foto: ERAkoGU

tulemused pigem ületasid väi­ keettevõtte ootusi. „Tagasiside on olnud igati positiivne, aga eks aeg näitab, kas inimene, kes praegu ostis toodet uudishimust, ostab se­ da ka teist ja kolmandat kor­ da,” kõneleb ta.

Tootevaliku laiendamine oli Lauri Bobrovski selgitusel juba mõnda aega mõttes: kaa­ luti näiteks mahesinkide val­ mistamist, kuid lõpuks langes valik sardellide ja viinerite ka­ suks. „Vaadates Rakvere vii­ nerite populaarsust, tundub,

et eestlased armastavad vii­ nereid,” nendib ta.

Ometi ei leia SirLoini 350grammistest pakendi­ test roosakalt õhetavaid vii­ nereid ja sardelle nagu suur­ tööstuste valikust. „Inimesed on naatriumnitritiga nii ära harjunud ja arvavad, et roo­ sa on viineri loomulik värv, mõtlemata, et kui ise kodus ahjuliha teha, siis jääb küps sealiha üsna kahvatuhall, mitte roosa,” kõneleb Lauri Bobrovski.

Esialgu proovis ka mahe­ tootja leida looduslikke lisan­ deid, mis annaksid roosakat värvi. Kasutusele võeti pu­ napeedipulber, mis küll vii­ nereid harjumuspäraselt roo­ saks ei tee, kuid pisut lõpptu­ lemust siiski parandas. „Lõ­ puks otsustasime riski peale välja minna ja pakkuda viine­ reid ning sardelle, mis on liha värvi,” lausub ta.

EESTI TOORAINE Kuigi maheviinerite tootmine ei erine tehnoloogiliselt kuigi palju tavatootmisest, nõudis see Lauri Bobrovski selgitu­ sel üksjagu katsetusi. „Mahe­ tootmises ei saa kasutada mit­ meid funktsionaalseid aineid, mis toote konsistentsi või säi­ livust parandaksid. Tuleb leida naturaalseid lahendusi,” sõnab ta. Kõige suuremat vaeva näh­ tigi toote säilivusega. Praegu on gaasikeskkonda pakenda­ tud viinerite ja sardellide säi­ livusaeg Bobrovski sõnul veidi üle kümne päeva, kuid käimas on uued kestvuskatsed ning ettevõtja loodab, et säilivust saab parandada.

Liha ostab SirLoin Ees­ ti mahetootjatelt: sealiha Lää­ ne­Virumaalt, veiseliha peami­ selt Hiiumaa ja Märjamaa liha­ tööstustelt. „Veiselihaga on liht­ sam, aga mahe sealiha on Ees­ tis sõna otseses mõttes defit­

SirLoin müüb mahelihast valmistatud viinereid ja sardelle 350grammistes karpides.

siit. Hoiame hinge kinni, et su­ vi ei tooks uusi seakatku juh­ tumeid,” räägib ta. Tagavarava­ riandina on Lauri Bobrovski sõ­ nul laual ka pakkumine Prant­ suse mahetootjatelt, kellelt saaks liha märgatavalt soodsa­ malt, kuid ettevõtja sõnul on see väärtuste küsimus eelista­ da Eesti tootjaid. „Pigem olgu toode kallim ja ostjad teavad, et nad panustavad sellega Eesti maaelu jätkumisse,” lausub ta.

Peamine kriitika, mida Sir­ Loin oma uute toodete kohta on saanud, puudutabki nen­ de üsna krõbedat hinda – 14 eurot kilo. „On küsitud, mis kullast lehma te viineri pähe müüte,” nendib ta, kuid lisab, et seni, kuni ostjaid leidub, ta­ havad nad truuks jääda Eesti mahetoorainele.

TOOTEARENDUS KÄIB Kuna väiketootjal endal ei ole viinerite ja sardellide

Foto: kRIStIINA kRUUSE

tootmiseks vajalikku tehno­ loogiat, käib tootmine Sir­ Loini retseptide ja toorai­ nega Kehtna Lihatööstuses, mis on firma koostööpartner. „See oli hea lahendus esial­ gu, sest väiketootjana ei ole kuskilt kohe vorstiliini võtta ja see on suur investeering,” kõneleb ta.

Tulevikuplaanidesse kuu­ lub Lauri Bobrovski sõnul kindlasti veel uusi Eesti ma­ helihast valmistatud tooteid. „Katsetused käivad,” kinni­ tab ta, kuid ei soostu uutest mõtetest veel rääkima. „Olen rohkem seda tüüpi, et ei räägi asjast enne, kui muna on mu­ netud,” lisab ettevõtja.

Maheviinereid ja sardel­ le saab osta näiteks Tallinna Kaubamajast, Rimi osakon­ nast Talu Toidab, mõnedest Tartu Coopi poodidest, Ma­ hemarketist, Biomarketist, kauplusest NOP jne.

6 || mets || maa elu

5. mai 2016

METSANDUSTOETUSTE INFOPÄEVAD

P

õllumajandus­kau­ banduskoda koos­ töös erametsaliidu­ ga korraldab maa­ eluministeeriumi tellimusel tasuta infopäevad teemal „Metsaala arengu ja metsa­ de elujõulisuse parandami­ se investeeringutoetus (maa­ elu arengukava metsamee­ de) ja siseriiklikud metsan­ dustoetused”.

Infopäevad toimuvad 11. mail Saaremaal Kuressaare ametikoolis, 17. mail Sakus Harju taluliidu saalis, 20. mail Jõhvis sealses kontserdima­ jas, 24. mail Viljandis maava­

litsuse saalis ja 25. mail Tartus keskkonnaameti büroos. Info­ päevad algavad kell 13 ja neil käsitletatakse maaelu arengu­ kava metsameetme ning si­ seriiklike metsandustoetus­ te tingimuste põhiolemust ja olulisemaid muudatusi, samu­ ti investeeringute ja tegevuste kontrollimine.

Lektorid on Helve Hunt maaeluministeeriumist ning Triin Suur ja Gunnar Reina­ pu sihtasutusest Erametsa­ keskus. Osalemiseks on va­ jalik registreerida hiljemalt kolm päeva enne iga infopäe­ va toimumist. (ME)

ŠVEITS PANUSTAS 7 MILJONIT EUROT

J

uba 2011. aastal ala­ nud Eesti­Šveitsi koostööprogrammi toel kaasajastati ja laiendati Eesti keskkonna­ seiresüsteemi, et parandada andmete edastamise kiirust ja usaldusväärsust. „Tänu uuele aparatuuri­ le oleme suutelised vajalik­ ke mõõtmisi ise tegema ning ei vaja enam nii palju välis­ abi kui varem, samuti aitab üle­eestilise püsiva seirevõr­ gustiku loomine vältida eba­ võrdsust erinevate regioonide vahel. Nii õhus kui ka vees ei tohiks enam miskit olulist kahe silma vahele jääda,” üt­ les keskkonnaminister Mar­ ko Pomerants.

Programmi kaudu toeta­ ti 11 projekti, mille viisid ellu maa­amet, maaülikooli põllu­ majandus­ ja keskkonnainsti­ tuut, keskkonnaamet, Tartu ülikooli füüsika instituut ja mereinstituut, OÜ Eesti Geo­ loogiakeskus, OÜ Eesti Kesk­

konnauuringute Keskus, Tal­ linna tehnikaülikooli mere­ süsteemide instituut ja kesk­ konnaministeerium.

Keskkonnaseire suutlik­ kust parandati õhu, vee ja kiirguse valdkonnas. Näi­ teks toetati programmi raa­ mes proovivõtuvahendite uuendamist, samuti kaas­ ajastati seirejaamu, laboreid ja muid keskkonnaseire jäl­ gimisseadmeid. Muu hul­ gas paigaldati 71 põhjavee­ seire puurkaevu automaat­ mõõteseadmed, tänu mil­ lele saab põhjavee kui pea­ mise joogiveeallika seisun­ di kohta üleriigilist opera­ tiivset infot. Tartu ülikooli Eesti mereinstituut soetas aga kaugseire spektromeet­ ri, mis annab esmakordselt võimaluse teha keskkonna­ seiret lennukilt. Nüüdsest saab mere ja järvede seiret teha kolmel tasandil – satel­ liidipiltide, veeproovide ja spektromeetri abiga. (ME)

MARGUS PUUST JÄTKAB JAHIMEESTE SELTSI JUHINA

A

prilli lõpus Tar­ tus toimunud Eesti jahi­ meeste seltsi volikogu koosolekul va­ liti seltsi presidendiks Margus Puust, kellel see on on kaheksa tegevus­ aasta jooksul ju­ ba kolmas ame­ tiaeg.

Seltsi uus 19liikmeline ju­ hatus on järg­ mine: Raivo Aeg,

Aigar Kallas, Mati Kivistik, Toomas Kõuhkna, Oli­ ver Leif, Arvi Luuk, Kalle Palling, Priit Piil­ mann, Roland Pullerits, Jaanus Põldmaa, Rein Rosenberg, K a re l Rüüt­ li, Aarne Taal, Tiit Ta m m­ s a a r, M at i Tang, Raul Vahter, Priit Vahtramäe, Jaak Volmer.

(ME)

Foto: tooMAS HUIk / PoStIMEES

Kaara talu t kasvab elektr Viio aiTSaM

eino Tederi mä­ lestust hoidev sihtasutus kut­ sub üles annetama, et saaks elektriliini maa­alusesse kaab­ lisse ümber tõsta.

Va l g a m a a l Tõlliste vallas Rampe külas asuv Kaara ta­ lu muutub ajas aina tähtsa­ maks. Talu on Heino Tederi (1926–2007), legendaarse met­ samajanduse ja looduskaitse ministri sünnipaik, kuid te­ ma kaudu ka Eesti traditsioo­ nilise metsamajanduse kants.

Nüüd, kui metsavahiamet on riigimetsast ammu kadu­ nud, kui varsti kuuldavasti kaovad ka metskonnad ning turumajanduslik ökonoomika on tõrjunud peaeesmärkidest eestluse ja inimeste hoidmise, kujundavad need kadunud as­ jad ideaalidena Kaara talu üha enam sümboliks.

KOKKUTULEKUTE PAIK Metsameeste kokkutulekupai­ gaks kujunes talu, kui Heino Teder pärast ministriametist lahkumist sinna jälle pidevalt elama asus. 1989. aastast on peetud talus kevadisi metsa­ päevi, mille päevakorda on ala­ ti kuulunud puude istutamine.

Muu hulgas kord rajatud ja siis eri aastatel pikendatud tamme­ allee Tsirguliinast talusse kul­ geva maantee äärde.

Allee hakkabki talusse sõit­ jale kõigepealt silma. Kui kee­ rata õuele, näeb Heino Tederi mälestuskivi ja infotahvleid, nii tema enda kui ka paiga kohta.

Hoonete ümber kasvab puis­ tu, kus vanu ja uuema aja lii­ ke, nagu näiteks püramiidjas tamm või äädikapuu. Üle põl­ dude ja väljade paistavad igast ilmakaarest taasiseseisvunud Eesti ajal enamasti talgutega

istutatud metsaosad. Vana talu suurtele põldudele on viimastel aastakümnetel rajatud kümme­ kond hektarit uut metsa.

Vana taluhoone kõrvale ehi­ tati Heino Tederi eluajal uus. „Sama koht, kus olen lapsena mööda porgandi­ ja kaalika­ peenraid sadu kordi edasi­ta­ gasi käinud,” muheleb talu tut­ vustades Heino Tederi poeg Kuno Teder – just seal oli nõu­ kogude ajal aiamaa, kus lastel rohimas käia tuli.

Samas on püsinud hulk va­ na aja märke. Laudahoones on alles isegi paar kanade mune­ mise puuri. Leghorni tõugu ka­ nade pidamine oli Eesti vaba­ riigi esimestel aastakümnetel Heino Tederi ema tegevus – munad eksporditi Inglismaa­ le ja just sealt tuli laste kooli­ tamise raha.

600 MEETRIT ALLEED Tammeallee kasvab umbes 600 meetri pikkuselt ühel pool maanteed, paraku samal pool, kust kulgeb elektriliin. Puud jäävad liinist seitme­kaheksa meetri kaugusele ja on nüüd­ seks nii kõrged, et neid vaada­ tes on selge: varsti on oksad liinis. „On läinud, nagu on läi­ nud,” ei hakka Kuno Teder aru­ tama, miks allee kord liinile lii­ ga lähedale rajati. „Puud kasva­ vad ja praegu tuleb midagi et­ te võtta.”

Puude istutajate hulgas on olnud metsamehed üle Eesti ja muud asjamehed, kes Kaa­ ra metsapäevadel käinud. Eriti eakamate metsameeste seas on vanast ajast kindel teadmine, et metsaski tammesid ei raiuta. „Tammealleed ammugi raiuma ju ei hakka,” nendib Eesti Met­ sateenijate Ühingu juht Kaarel Tiganik.

Et puude säilitamine on üldisem tahtmine, näi­ tab see, et eelmise aasta su­ vel võeti allee Tõlliste vallas kultuuriloolise objektina ko­

„Selge on see, et tammeoksad ja elektriliin ei sobi kokku,” ütleb Kuno Teder.

Foto: vIIo AItSAM

haliku kaitse alla, nüüd ni­ metatakse seda ka Heino Te­ deri mälestusalleeks. Kaitse­ eeskirjas on must valgel kir­ jas, et elektriliini hooldajail on elektriohutuse nimel õi­ gus puid kärpida. „Kuid seda ei saa lõputult teha,” arutati sihtasutuses H. Tederi metsa­ talu­koolituskeskus. Hakati otsima lahendust, sest kaitse­ eeskirja koosolekul kuuldi, et seaduse järgi on liini valdajal õigus puud ka maha saagida.

maa elu || mets || 7

5. mai 2016

ammeallee riliini sisse KOMMENTAAR inDREK SilD

Elektrilevi käidusektori juhataja

O

lukord, kus maa­ omanik on elektri­ liini alla istutanud puid või heki ja hiljem tekib sel­ lest probleem, pole Eestis ha­ ruldane. Ehitusseadustiku jär­ gi on puude istutamine elekt­ riliinide alla keelatud, tegelikult ei oleks tohtinud ka Kaara talus puid liini keskteljest 10 meetrit mõlemale poole istutada.

Praegu on väga tervitatav, et maaomanik ise otsib prob­ leemile lahendust. Kui vaja­ dus heas seisukorras liin üm­ ber ehitada tekib omaniku te­ gevuse tõttu, tuleb tal ka ku­ lud katta. Hanget tegemata ei ole võimalik öelda liini ümber­ ehitamise täpset hinda, kuid elektriehitustööde turu kesk­ mist hinda arvestades võib see jääda suurusjärku 10 000 eurot.

Paneme kõigile maaomanike­ le südamele mitte istutada lii­ nikaitsevööndisse puid, sest hiljem, kui aastaid kasvanud puid on vaja hakata kärpima, on see reeglina maaomanik­ ku emotsionaalselt väga häiri­ nud. Sellist olukorda tasub pi­ gem vältida.

Kuna tänavuse metsapäe­ vaga 6. mail tähistatakse Heino Tederi 90. sünniaastapäeva, sündis sihtasutuses mõte alga­ tada annetuste kogumine, et viia liin maa­alusesse kaablis­ se – töö on nii kallis, et maa­ omanik üksi ei jaksa maksta.

Lähim paik, kus kaabli alajaa­ maga ühendada saaks, jääb al­ leest umbes 150 meetri kaugu­ sele, mis tähendab, et liini maa­ aluse osa pikkus jääb vahemik­ ku 700–800 meetrit.

MIS ALLES JÄÄB ... „Kui istutama hakkasime, oli meeleolu teine. Keegi ei mõel­ nudki liini lähedusele,” meenutab Eesti Maaülikooli emeriitprofes­ sor Ülo Tamm allee rajamise al­ gust. „Eks kõige muretum oleks, kui liini maasse saaks.”

Kaara talu iseenesest on Ülo Tamme sõnul tähtis paik just vanemate metsameeste jaoks. „Eks see ole meile üks nostal­ giline kokkusaamise koht. Nii pikaaegset ja ühtset metsama­

jandussüsteemi kui Heino Te­ deri ajal ei ole Eestis varem ol­ nud ega ilmselt tule enam ku­ nagi. Kaara talu peaks sümbo­ lina püsima jääma.”

Valgamaa metsamees Ar­ nold Essa viitab, et tegelikult ulatuvad Heino Tederi aegse metsamajanduse mõjud täna­ päeva – paljud on noppinud tol­ le aja vilju. „Need kvaliteetsed metsad, mida täna raiutakse, on olemas just tänu Tederi­aeg­ setele metsakasvatajatele.”

www.optitrans.ee TAURUS –

põllumeeste igapäevane abimees Euroopa kohalik tootemark on pakkunud kõikidel suurematel põllumajandustöödel usaldusväärsust ja kvaliteeti.

Küsi pakkumist: tel 515 3763 e-post info@optitrans.ee

ÜLESKUTSE Sihtasutus H. Tederi metsa­ talu­koolituskeskus kutsub mõttekaaslasi üles kaasabi­ le ühise tööga rajatud al­ lee säilitamiseks ja elekt­ riliini maakaablisse pai­ gutamiseks. Toetusi maa­ kaabli rajamiseks ooda­ takse sihtasutuse kontole EE151010220086315013.

TEDRED KIPUVAD KADUMA oLAV rEnno linnuteadja

Ü

ks tavanähtusi meie kevadloodu­ ses – tedremäng – on kohati lau­ sa haruldaseks jäänud. Selle kevadistel mängupaikadel ja sügisel linnukoera abil suh­ teliselt hõlpsalt kütitava lii­ gi kahanemist nenditi Eestis juba 125 aasta eest, aga ted­ re arvukuse kiire langus al­ gas vast poolesaja aasta eest.

Meie teenekaima kanaliste uurija Ene Vihti andmetel lei­ dus meil 1970. aastal 39 000 mängivat tedrekukke, küm­ me aastat hiljem aga vaid 11 000, viimaste hinnangu­ te järgi pole Eestis enam viit tuhandetki kudrutajat. Tetre­ de (ja paljude teiste maas pe­ sitsevate lindude) hulga vä­ henemine on selges pöörd­ võrdelises sõltuvuses kährik­ koera ja metssea, samuti re­ base ja metsnugise asurkon­ dade suurenemisega.

Teder on sisuliselt pai­ galind, elutsedes aasta rin­ gi mõne kilomeetri raadiu­ ses loodusmaastiku aladel: soodel ja rabaservadel, võ­ sastikes ja raiesmikel. Oma mänguplatsiks mingi nii­ dulagendiku või uudismaa valinud tedrekuked lenda­ vad ümbruskonnast sinna kokku alates märtsi lõpust.

Hommikuti ja õhtutundidel etenduva tedremängu kul­ minatsioon on aprilli lõpul või mai alguses, mil mängu­ paika ilmuvad ka tedreka­ nad. Kuked on omavahel ta­ peldes, oma uhket sinkjas­ musta sulerüüd ja lumival­ get sabaalust demonstreeri­ des selleks ajaks mänguplat­ sidel hierarhiatsoonid paika pannud: jõulisemad isased keskel ja mannetumad serva pool. Viimastele ei pööra ta­ gasihoidliku kaitsemustrilise kollaka ja pruuni vöödilise­ tähnilise sulgrüüga emaslin­ nud peaaegu üldse tä­ helepanu, vaid pür­ givad kohe pers­ pektiivsemate kukkede

Teder on sisuliselt paigalind, elutsedes aasta ringi mõne kilomeetri raadiuses.

Foto: RAIGo PAjULA / PoStIMEES

manu. Oma järglaste geneeti­ lise pagasi rikastamiseks käi­ vad tedrekanad mänguplat­ sil mitmel päeval, ka mune­ mise ajal, ja külastavad naa­ bermängegi.

Oma valiku teinud tedre­ kana leiab pesalohu tegemi­ seks varjulise koha kusagil soomättal või põõsastikus.

Paari nädala kestel muneb ta kuni 10–12 kollaka­ooker­ ja tausta ja pruunide tähnide­ ga muna, mida tuleb haudu­ da kolm ja pool nädalat. Po­ jad on pesahülgajad ja asuvad üsna kohe pärast kuivamist ema juhtimisel ringi konda­ ma, et süüa esialgu pisike­ si putukaid ja ussikesi, paa­ ri nädala järel ka pehmemat taimset toitu. Juba nädalava­ nuselt suudab pesakond ohu korral lendu tõusta ja vurinal paarikümnemeetrises ringis laiali hajuda.

Augustis ühinevad pesa­ konnad salkadeks ja söövad enamjaolt taimtoitu, eriti marju: mustikaid, kukemar­ ju ja sinikaid. Aegamisi ühi­ nevad salkadega ka tedreku­ ked, kes suvel lihtsalt luus­ lanki lõid, end kosutasid ja sulestikku uuendasid. Sep­ tembris võib mõnikord kuul­ da nende kudrutamist – see on lihtsalt heaolu väljendus.

Järjest enam nihkub toidu­ laud maapinnalt puude otsa ja talvel on põhitoiduks ka­ sepungad, toidunappuse kor­ ral ei põlata kadakaokkaid ja ­marju. Lumerohkel tal­ vel on tavaline lume all öö­ bimine, kukutades end han­ ge puu otsast või lennult, nii et neid jälgede järgi leida ei saaks.

Nagu metsistel, on ka tetredel asurkonna hõrene­ mise tõttu paiguti raske lei­ da paarilist. Armuvalus lin­ nud võivad tulla seltsi ot­ sima isegi asulates­ se või kippuda ta­ luõuele. Seda tä­ heldati näiteks ka Taanis enne seal­ se tedrerahva pä­ riselt kadumist.

Eestis on te­ der üsna ran­ ge kaitse all ja juba paarküm­ m e n d aastat ja­ h ilindu­ de hulgast välja arvatud.

2008. aastaks oli ta meil valitud aasta linnuks.

8 || kalakasvatus || maa elu

5. mai 2016

Kõiki rododendroni ostjaid kutsutakse üles veenduma, et ostetud taimed oleksid terved ja ilma haigustele viitavate tunnusteta.

Foto: Ove Maidla / Postimees

PÕLLUMAJANDUSAMET HOIATAB

P

õllumajandusamet on ka käesoleval aastal tuvastanud teistest riikidest Eestisse toodud rododend­ ronite istikutel tamme-äkk­ surma. Saastatus tuvastati enne müüki ja taimed on tu­ rult kõrvaldatud.

Sellega seoses kutsutakse kõiki taimede ostjaid veendu­ ma, et ostetud rododendro­ nid oleksid terved ja ilma hai­ gustele viitavate tunnusteta.

Samuti peab iga taim olema varustatud taimepassiga.

Tamme-äkksurma põ­ hiline tunnus rododendro­

nitel on võrsete närbumine ja lehelaiksus, samuti haju­ sad ebaselge piirjoonega lai­ gud lehtedel. Haigust esineb ka teistel peremeestaimedel, nagu lodjapuu, sirel, tamm, vaher jt. Tamme-äkksurma ja teiste ohtlike taimekahjus­ tajate ning nende tunnuste kohta leiab täiendavat infot aadressilt www.pma.agri.ee.

Soovitatav on hoida tai­ mi enne püsivale kasvuko­ hale istutamist 2–3 nädalat eemal teistest peremeestai­ medest ja jälgida, ega ei ilm­ ne kahjustajale iseloomulikke haigustunnuseid. (ME)

ALANUD ON UUED TOETUSVOORUD

P

RIA avas sel es­ maspäeval pind­ alapõhiste otsetoe­ tuste, MAKi kesk­ konnatoetuste ja loomatoe­ tuste taotlusvooru, kuhu on oodata üle 17 000 põllume­ he ja loomapidaja. Erinevat liiki toetusi on kokku paar­ kümmend.

Taotluste esitamise põhi­ periood kestab 23. maini. Pä­ rast seda saab kuni 17. juuni­ ni esitada taotlusi hilinenult, aga siis vähendatakse toetus­ te summat 1% iga hilinetud tööpäeva kohta. Juba esita­

tud taotlusel saab andmeid 17. juunini ka muuta, näiteks põlde juurde lisada või külva­ tud kultuure ja maakasutust täpsustada.

Toetuste tingimused on kehtestatud Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktides, eelkõi­ ge aga maaeluministri mää­ rustes kõigi meetmete koh­ ta. Taotlejatele vajaliku in­ fo, sh õigusaktide viited on PRIA koondanud oma veebi­ lehele www.pria.ee (alalehed: taimekasvatus, loomakasva­ tus ning nõuetele vastavuse süsteem). (ME)

Kalasteigid karulaugu ja sinepimarinaadiga seab karpi fileerija Ljudmilla Lunina.

Pihtla for kodumaisel toidulaual on läbimurre Silja Joon Pärnu Postimees

udru Ecofarm pakub esi­ mese tootjana Eestis gaa­ sikeskkonda pakendatud roogitud forelli koos marinaadiga, kusjuu­ res tegu on Saaremaa kinnises kalakasva­ tuses kasvanud kalaga, kus ka­ sutatav tehno­ loogia tagab hai­ gusvaba kalade kasvu, ilma et oleks vaja kasutada antibiootiku­ me või muid ravimeid või veteri­ naarkeemilisi lisaaineid.

Kala säilib gaasikeskkonnas nädal aega kauem kui lahtiselt ning poest pooltoodet ostes tu­ leb kalale marinaad peale kal­ lata ning ahju pista.

Ecofarmi portsjoniforell märgiti tootena ära möödu­ nud kuul toimunud Eesti pari­ ma toiduaine konkursil.

KALAD KATUSE ALL Maaelu vaatles uudset Saare­ maa kalakasvatustehnoloogiat, jälgides forelli kasvamist ning seda, kuidas kala jõuab kodu­ maisele toidulauale.

Ecofarmi ühe liikmesfarmi Ösel Harvest OÜ kalakasva­ tus asub Kuressaarest 14 kilo­ meetri kaugusel Pihtlas. Toot­

misjuht Timo Kolk tegutseb kalakasvatuses viiendat aas­ tat. Kokku töötab seal neli ini­ mest – kõik on kohapeal välja õppinud.

Farmihoonetesse sisene­ des tuleb astuda läbi desinfit­ seerivate vannide. Keskkonna puhtuse üle valvatakse hoolega ning kasvanduse territooriumi­ le sisenemine toimub rangete reeglite alusel. Nii ei tohi ava­ mere ja teiste kalakasvandus­ te kaladega kokku puutunud inimene tulla kasvandusse en­ ne, kui on möödunud vähemalt poolteist ööpäeva.

Kogu kasvatuse tegevust jälgitakse arvutiekraanilt, kus kuvatavatest andmetest saab aru üksnes spetsialist. Timo Kolk räägib, et neli korda aas­ tas tellitakse Pihtlasse Taa­ nist viljastatud forellimari – spetsiaalselt pakendatud mari tuuakse kohale lennukiga.

Mari pannakse inkubaato­ risse, mis jäljendab looduslikke tingimusi. Maimud kooruvad kahe nädala pärast. 300gram­

KINNISES KALAKASVATUSES ON VÕIMALIK KESKKONDA SADA PROTSENTI KONTROLLIDA.

mine forell sirgub marjast aas­ taga.

Kolk jälgib, et kalu üle ei söödetaks – iga kilo sööta tä­ hendab sama palju kalaliha, mis peaks lisanduma. Üldse söödetakse aasta väl­ tel kalu kaheksas eri suuruses söödaga. Sööt kujutab endast kalajahu segu, kus leidub roh­ kesti proteiini ja kalarasva. Ka­ latoit ei ole toodetud GMOd si­ saldavatest komponentidest.

Puhas vesi pumbatakse bas­ seinidesse põhjaveest. Aineva­ hetuse käigus eraldavad kalad ammooniat, mis on vaja bas­ seiniveest eemaldada. Vee pu­ hastamiseks kasutatakse bio­ puhastit. Timo Kolk ütleb, et kalakasvatust soosib kohalik nõrgalt soolakas põhjavesi, mi­ da saadakse 130 meetri sügavu­ selt. „See on kuldaväärt soolsu­ sega vesi, mis on kaladele väga hea,” kiidab tootmisjuht.

SPETSIALISTIKS TÖÖ KÕRVALT Meres asuvates sumbakasva­ tustes on kalade kasvatamisel vältimatud antibiootikumid, sest kaladel on oht haigusi saa­ da, teab kalakasvataja. Kinni­ ses kalakasvatuses on võimalik keskkonda sada protsenti kont­ rollida. Tegu on Põhjamaadeski täiesti uue tehnoloogiaga, kus

maa elu || kalakasvatus || 9

5. mai 2016

ARVAMUS

Pihtla kalakasvatuse lõpptootmishoone.

Andro Jürisson

Saaremaa Veterinaarkeskuse peaspetsialist

Ösel Harvest OÜ ettevõttest võtame proove riikliku saasteai­ nete seire kui ka riiklike looma­ tauditõrje programmide raames.

Riiklik saasteainete seire­ programm tehakse igal aas­ tal, et kindlustada loomset pä­ ritolu toidu ohutus nii siseriikli­ ke kui ka Euroopa Liidu õigus­ aktide järgi.

Veterinaar- ja Toiduamet vastu­

tab saasteainete seireprogram­ mi koostamise ja koordineeri­ mise eest. Maakondlikud ve­ terinaarkeskused korraldavad seireproovide võtmise elusloo­ madelt ja loomset päritolu toi­ dust. Kui proovist avastatak­ se keelatud ravimite jääke või kui tuvastatakse keskkonna saasteainet või veterinaarravi­ mit lubatud piirnormidest suu­ remas koguses, võtavad Veteri­ naar- ja Toiduamet ning veteri­ naarkeskused tarvitusele meet­ med, et selgitada välja põhjused

Foto: Ösel Harvest OÜ

ning määrata kitsendused ja ka­ ristused. Ösel Harvest OÜ vesiviljeluset­ tevõttest oleme aastate jook­ sul uurinud erinevaid saasteai­ neid, seni on kõik uuritud proo­ vid nõuetele vastanud.

Lisaks võtame ettevõttest kala­ proove igal aastal, et kindlaks teha veeloomataudide (viiruslik hemorraagiline septitseemia, ka­ lade vereloomeorganite infekt­ sioosne nekroos) puudumine ettevõttes. Uuritud proovid on olnud kõik negatiivsed.

Foto: MAILIIS OLLINO / PÄRNU POSTIMEES

orellid Eesti kalakasvatuses kogu kalade elutsükkel toimub katuse all.

Kala transporditakse ühest basseinist teise kalapumba abil. Lõppkasvatusmajas on 20 suurt basseini, igaüks mahutab 100 kuupmeetrit vett.

Müügiks sobib 300grammi­ ne või suurem kala. Miks kan­ nab toode nime portsjoniforell?

Sest 300grammine kala on ühe inimese toiduports. Et forellil sööda kõrvalmaitset vähenda­ da, hoitakse seda kaks viimast nädalat enne realiseerimist puhtas vees, seletab Timo Kolk.

Selgub, et tootmisjuht on 26aastane mees, kes lõpetanud Kuressaare ametikooli ehita­ jana ning töötanud pealinnas ehitustelgi. Pihtlasse tuli ta end tööle pakkuma pärast seda, kui luges lehekuulutust, kus otsi­ ti kalakasvandusse kalakasva­ tajat. „Mulle kalapüük meeldis ja mõtlesin, et miks mitte seda kasvatada,” ütleb Timo. Oskusi ja teadmisi on jaganud Pihtla kasvatusele Taani spetsialistid.

Eestis forellide kasvatami­ sel säärast veterinaartuge ei leia nagu Taanist. Taanis on spetsiaalsed forellikasvandus­ te veterinaararstid.

Koostööpartner, Taani vete­ rinaararst külastab Pihtla kas­ vandust igal aastal ning Timo Kolk teeb temaga igapäevast

koostööd: üheskoos kontrolli­ takse, kas kaladega on kõik on korras. ÕRN TASAKAAL Kalad on väga tundlikud kesk­ konnamõju suhtes ning neil võivad esineda haigused. Timo töövahendid kalade tervist jäl­ gides on mikroskoop, arvuti ja fotoaparaat. Kolk saadab Taa­ ni kalatohtrile Skype’i kaudu reaalajas mikroskoobipildi ka­ lalt võetud proovidega – need võetakse kala siseelunditelt ja lõpustelt. Ravikuure ei tehta ravimitega, vaid looduslike va­ henditega.

Timo teab, et tema vastutus on suur. „Tavaliselt hakatakse probleemi otsima, kui see on juba käes. Eestis on laborid ole­ mas, aga kogu protsess on aeg­ lane,” teab mees.

Kolk märkab kohe, kui ka­ la käitumises on miski vales­ ti ning kiiresti põhjusele jälile jõudes saab probleeme enneta­ da. Selleks ostetigi kasvandus­ se mikroskoop, mille kasuta­ mist mees aasta aega harjutas. „See on arenev ala,” usub end oma valdkonna spetsialistiks koolitanud Kolk.

Alguses kasvatati Pihtlas siiga, aga sellega oli palju pea­ valu. Ent punasel kalal on roh­ kem turgu ning seda on liht­

sam kasvatada, lisab tootmis­ juht.

VÄRSKE KALA VIIAKSE MANDRILE Kalakasvatajate Ühistu Eco­ farm on kohalike tootjate loo­ dud organisatsioon: 2014. aas­ tast alates on ühe mütsi all viis Saaremaa moodsat ilmastiku­ oludest sõltumatut põhjavee baasil toimivat kalafarmi, kus kasvatatakse vikerforelli, mä­ gihõrnast ja Siberi tuura.

Tootmine otsustati rajada mandrile: Pärnumaale Audru valda Lemmetsa külla. „Logis­ tiliselt on hea väärindatud ka­ la siit igale poole Eestisse laiali jagada,” märgib Ecofarmi juha­ tuse liige Saaremaa mees Hen­ ry Ots. Tema sõnade kohaselt on tänaseks tootjate esime­ seks prioriteediks kujunenud forell. „Iga algus on raske. Ka­ lakasvatus, tootmine ja otsele­ pingud poekettidega on täiesti uus kontseptsioon,” lausub ta.

Esimesed otselepingud sõl­ miti Grossi toidukaupadega 2014. aastal, aasta pärast juba Selveri, Maxima ja Coopi ket­ tidega.

Alustati tavapärase roogitud kalaga, mis pakiti kasti ja pandi müüki. Lemmetsa tootmistseh­ hi palgati esmalt renditööjõud, sest töömahust puudus veel et­

Pihtla kalakasvatuse tootmisjuht Timo Kolk märkab kohe, kui kala käitumises on miski valesti ning kiiresti põhjusele jälile jõudes saab probleeme ennetada. Selleks ostetigi kasvandusse mikroskoop.

Foto: Silja Joon

tekujutus. Kiiresti alustati too­ tearendusega ning osteti pakke­ liin, kus sai roogitud kala gaasi­ keskkonda pakendada. Võiks ju roogitud kala juurde marinaadi­ gi lisada, millega see enne ahju panekut üle kallata. Idee ellu­ viimiseks asuti äripartnerit ot­ sima, ent palgale võetud töö­ tajad olid varmad maitseid välja pakkuma ja testima.

Ilmnes, et kaks forelli on paras portsjon kahele või kui peres on lapsi, saab sellest söönuks ka nelja­ liikmeline pere.

Tootmisjuht Maria Kirs räägib, et kogu tootmis­ protsess on kohapeal leiuta­ tud: tehnoloogiat sai uuritud internetist, veterinaarametist ja messidel. Kirs on tootmise juu­ res olnud algusest peale, enne seda töötas naine kümme aas­ tat Iirimaal lihakombinaadis, kus alustas karjääri tootmis­ töölisena ning lõpetas vahetu­ se vanemana ja liini operaato­ rina. Ecofarmis tootmist aren­ dama hakates oli Iirimaa koge­ musest talle palju abi.

LOODUST SÄÄSTEV KASVATUS Lahtist kala saab müüa seitse päeva, gaasikeskkonnas kala säilib aga suvel 12 ja talvel 14 päeva. „Kogu Lõuna-Euroopa

sööb portsjonikala. Selles suu­ nas liigub kogu maailm,” tõ­ deb Henry Ots ja Kalakasva­ tajate Ühistu Ecofarm on en­ dale võtnud eesmärgi tutvus­ tada Eesti tarbijalegi selle ka­ la maitseomadusi, mis tulevad kõige paremini esile, kui praa­ dida portsjoniforellifileed liht­ salt võis mõnusalt kuld­ pruuniks ja soola pea­ le raputada.

PRAEGU TÖÖTAB ECOFARMIS KAHEKSA TOOTMISTÖÖLIST, KES VÄÄRINDAVAD ÜHE KUUGA EESTI TURU TARBEKS 5–10 TONNI FORELLI. Uue tehnoloogia ja pakendi väljatöötamine võttis palju au­ ru ning alles nüüd on tootjatel aega mõelda turunduse peale.

Praegu töötab Ecofarmis ka­ heksa tootmistöölist, kes vää­ rindavad ühe kuuga Eesti turu tarbeks 5–10 tonni forelli. Seda pakutakse pakendatult ning kuue eri marinaadiga. Filee on 98 protsenti luudeta, lausub Ots. Aga poes on lõhe odavam?

Meres sumbakasvatustes välja

sorteeritud teise järgu kala on tõesti soodsama hinnaga, aga paraku ei ole selline kasvata­ mine eriti loodushoidlik. Sa­ muti on avameres kasvav kala haigustest ohustatud ning sel­ le ohu vältimiseks kasutatak­ se ravimeid. Kalasõnnik vajub sumpadest merepõhja ja saas­ tab. Sisetingimustes kasvatu­ ses ei pääse lindki üle basseini lendama ja kalasõnnik trans­ porditakse spetsiaalsetesse tii­ kidesse, kus see läheb edasi põl­ lumeestele.

Pihtla kalakasvatuses on kavas panna katusele päike­ sepaneelid, kui PRIAs vastav taotlusvoor avaneb. Siis muu­ tub kalade kasvatamine veel loodust säästvamaks.

Henry Otsa teatel kavandab Ecofarmi üks liige Ösel Aqua­ farms OÜ vanasse Saaremaal asuvasse Kesknõmme kalakas­ vandusse tänapäevasel tehno­ loogial põhinevat kasvandust, kus kasutatakse forellide kas­ vatamiseks merevett. Ots tõ­ deb, et kahjuks on lubade saa­ mine takerdunud eri amet­ kondade rägastikku. Farm või­ maldaks toota üle 1000 tonni 2–3kilost forelli aastas. „Selli­ ne Eesti oma kalakasvatus ei saastaks merd, sest merre las­ takse tagasi täiesti puhas vesi,” lubab Henry Ots.

10 || tOIDutee || maa elu

5. mai 2016

Hiigelleiva lahtilõikamisega

avati Eesti Toidutee

H

iigelleiva lahtilõika­ misega avati 1. mail Hiiumaal Kärdlas Eesti Toidutee, mis ühendab enam kui 120 maa­ piirkondade toitlustusasutust üle Eesti. Toidutee ettevõtted pööravad tavapärasest suure­ mat tähelepanu Eesti kohaliku toidu edendamisele ning kodu­ maise tooraine kasutamisele. „Maapiirkondade toitlustus­ asutusi ühendava Eesti Toidu­ tee avamine Hiiumaal on süm­ boolne, sest saar on valitud 2016. aasta toidupiirkonnaks,” ütles maaeluminister Urmas Kruuse enam kui ühe meetri pikkuse leiva lahtilõikamisel. „Maapiirkondade toitlustus­ asutuste ühinemine Eesti Toi­ duteeks aitab kohalikku toidu­ kultuuri senisest paremini esi­ le tuua ja parandab ettevõtete enese tutvustamise ning turun­ damise võimalusi.”

MTÜ Eesti Maaturism te­ gevjuhi Raili Mengeli sõnul on Eesti Toidutee hea ja praktili­ ne teejuht meie kohaliku toi­ du juurde. „Toidutee ühendab enam kui 120 maapiirkonda­ de toitlustusettevõtet, mis on oma menüüs keskendunud ko­ dumaisele toorainele ja koha­

likele maitsetele,” ütles Men­ gel.

Viimase aasta jooksul on kõik Eesti Toidutee ettevõt­ ted saanud personaalset nõu nii menüü koostamise, koha­ liku tooraine kasutamise kui ka teeninduse parandamise kohta. Eesti Toiduteed veab maaeluministeeriumi tellimu­ sel maapiirkondade turismiet­ tevõtteid ühendav MTÜ Ees­ ti Maaturism. Eesti Toidutee kohta annab lähemat teavet www.toidutee.ee.

Aprilli viimasel päeval kuu­ lutati Suuremõisa lossis väl­ ja Hiiumaa maitsete aasta ja maaeluminister Urmas Kruu­ se andis Hiiu maavanemale üle 2016. aasta toidupiirkonna tiit­ li ja 1,5 meetri pikkuse ränd­ kahvli, mis hakkab koos tiitliga liikuma mööda toidupiirkondi.

Eesti Toidutee on osa müü­ giedenduskavast „Eesti toit 2015–2020”. Varem on maaelu­ ministeerium ja koostööpart­ nerid korraldanud selle raa­ mes Eesti toidu väljaku 2014. aasta laulupeol „Aja puudutus.

Puudutuse aeg” ning 2015. aas­ tal esimese üle­eestilise avatud talude päeva ning Eesti toidu kuu. (ME)

Foto: kRISto MÄE / MAAELUMINIStEERIUM

TÄIUSLIK NELIKVEDU

SUZUKI VITARA Tule proovisõidule!

Hind alates 13 999* € *Hind on 2WD Suzuki Vitarale

Nüüd ka turbomootoriga!

Suzuki Vitara kuulub väga hea varustuse ja maastikusõiduomaduste poolest oma klassi favoriitide hulka.

Vitara ALLGRIP-nelikveosüsteem laseb valida nelja erineva sõidurežiimi vahel vastavalt erinevatele ilma- ja teeoludele.

Saadaval nii manuaal- kui ka automaatkäigukastiga mudelid.

Nüüd on kohal ka uus nelikveoline Vitara S Boosterjet, millel on võimas ja ökonoomne turbomootor (103 kW/140 hj).

Vitara keskmine kütusekulu 4,0-5,7 l/100 km ja CO2-heitmed 106-131 g/km. Pilt on illustreeriv.

GARANTII 3 AASTAT VÕI 100 000 KM www.suzuki.ee

maa elu || PalJuNDamINe || 11

5. mai 2016

Taimede

mikropaljunduse eelistest KRiSTiina laanEMETS anna iVanoVa PillE VEiDEnBERG

A

eg­ajalt kohtab aed­ nik mõistet meris­ teemtaim. See on maailmas üsna le­ vinud istikutüüp. Mida see tä­ hendab ja mille poolest erineb meristeemtaim seemnest kas­ vatatud istikust? Kuna aiahoo­ aeg on varsti käes ja istikute ostmine taas aktuaalne, selgi­ tame, mis on meristeemtaimed ja kuidas neid toodetakse.

Meristeem on taime alg­ kude, mille rakud annavad al­ guse erinevatele taimeorgani­ tele. Need rakud on võrrelda­ vad loomade tüvirakkudega.

Selliseid algkudesid leiab tai­ meosadest, kus toimub aktiiv­ ne kasv, näiteks pungast. Pun­ gast saab hoolikalt valitud tin­ gimustes kasvatada uue taime, mis on emataime täpne genee­ tiline koopia ehk kloon. Seejuu­ res säilivad kõik esialgse taime omadused, olgu selleks siis leh­ tede kuju ja värvus ning vilja­ de maitse. Meristeemmeetodi­ le viitavad ka terminid: katse­ klaasikultuur ehk in vitro kul­ tuur, koekultuur, mikrotai­ med ja mikropaljundus.

KUIDAS MERISTEEMTAIMI TOODETAKSE? See eeldab palju peent tööd. Osa kultuuridest kasvab meristeemmeeto­ dil väga edukalt, mõne rajamine pole nii lihtne ja mõnele puittaimele ei pruugi meristeemmee­ tod üldse sobida. Kat­ seklaasis kultuuri raja­ miseks valitakse alg­ materjaliks taimekah­ juritest ja ­haigustest

Soodsates tingimustes hoitud mikrotaim paljuneb ja sellest on võimalik kasvatada mitu uut taime.

Foto: ERAkoGU

terve taim, millel on kõik täht­ sad sordiomadused. Materjali hankimisel lähtume põhimõt­ test eelistada nooremat taime ja nooremat võrset.

Emataimest võetakse ühe­ aastane oks, tehakse väikse­ mateks tükkideks ja sterilisee­ ritakse. Seejärel opereeritak­ se mikroskoobi all steriilsetes tingimustes punga seest kas­ vukuhik, mis asetatakse katse­ klaasis olevale toitesegule kas­ vama. Agariga tarretatud toi­ tesegu koosneb mikro­ ja mak­ roelementidest, vitamiinidest, sahharoosist ja kasvuregulaa­ toritest. Esmalt hakkab pun­ gast välja opereeritud kasvu­ kuhikul toimuma pikkuskasv ja seejärel külgpungadest uute võsude kasv. Tekkinud mikro­ taime arengut jälgitakse ja taim istutatakse vajadusel uuele toi­ tesegule. Mikrotaime jagamisel saab igast võsust ja harust kas­ vatada uue taime ja nii võib tai­ mi väga efektiivselt paljundada.

Katseklaasis taimel puudu­ vad esialgu juured, nende kas­ vamiseks on vaja uut toitese­ gu, kuhu on lisatud juurdu­ mist soodustavat hormooni.

Katseklaasis ehk in vitro juur­ dumiseks asetatakse iga võsu eraldi toitesegule. Juurdumine võib teatud kultuuridel toimu­ da ka mittesteriilselt, kus võsu­ de juurdumise soodustamiseks kasutatakse taimehormooni si­ saldavat juurdumispulbrit ning võsud istutatakse mulda. Kui juurdumine on olnud edukas, peavad taimed läbima aklima­ tiseerumise etapi, kus neid har­ jutatakse uute kliima­ ja elutin­ gimustega. Edu sõltub sellest, kui hästi suudetakse säilitada ühtlast õhuniiskust ja tempe­ ratuuri. Kenasti aklimatiseeru­ nud taimed võib viia õue ja pii­ sava kasvu saavutamisel istu­ tada samal kasvuaastal suure­ masse kasvunõusse.

KAS SEEMNEST POLEKS LIHTSAM TAIME PALJUNDADA? Seemnest paljundades ei saa alati emataimega identset tu­

lemust, kuna seeme tekib ka­ he individuaaltaime ristami­ sest, millega kaasneb geneeti­ line varieeruvus. Kui järglasel kaob geen, mis vastutab tähtsa sordiomaduse eest, näiteks vilja värvuse eest, kaotab taim oma väärtust. Seetõttu peab mõnda kultuurtaime paljundama vege­ tatiivselt ehk emataime elusast koest. Viljapuudel kasutatakse tavaliselt pookimist või oma­ juursete taimede juurevõsusid, aga seemnest neid ei kasvatata, kuna hea sordi seemnetest kas­ vatud järglased ei suuda võistel­ da hoolikalt valitud sorditaime­ dega. Pealegi vajavad suuremad taimed, näiteks viljapuud, mul­ las kasvades väga palju ruumi.

Väiksemal pinnal saab taime­ kudesid pikka aega elusana säi­ litada katseklaasis.

Kartulit paljundatakse ai­ nult vegetatiivselt, enamasti mugulatest, mis säilivad võrd­ lemisi lühikest aega ja ainult õi­ getes tingimustes. Kartulisordi säilitamine põllul on väga töö­ mahukas, kuna mugulad tuleb igal aastal üles võtta, üle talve säilitada ja kevadel uuesti maha panna. Seetõttu on Eesti kõige suurem kartulisortide kollekt­ sioon mikrotaimedena katse­ klaasis.

Seemnekartuli kasvatami­ sel on möödapääsmatu kasu­ tada algmaterjalina meristeem­ taimi, sest põllul nakatub kar­ tul varem või hiljem viirushai­ gustesse, aga haigeid mugulaid seemnekartulina kasutada ei saa.

KUIDAS IGAPÄEVAELUS MERISTEEMTAIMI KASUTATAKSE? Mikropaljundust kasutatakse maailmas majanduslikel põh­ justel üsna palju, kuna valitud sordi kloone on saab hiigelko­ guses. Näiteks paljundatakse nii orhideeded, banaani, sara­ puupähklit ja avokaadot, virsi­ kut, mustikat ning viinamarja.

Eesti aiakultuuridest paljunda­ takse vegetatiivselt õuna, pirni, ploomi, maguskirssi, hapukirs­ si, sõstraid, vaarikat ja maasi­

kat. Eesti Taimekasvatuse Ins­ tituudi Taimebiotehnoloogia koekultuuride laboris on üle 30 ploomisordi, mitu magus­ kirsi, hapukirsi, pirni ja maa­ sika sorti.

NIMETATUD TAIMED KASVAVAD MULLAS VÄGA HÄSTI – MIKS ON VAJA KOEKULTUURI? Eesti karmis talves hukkub igal aastal palju viljapuid. Mõni talv on terves Eestis nii külm olnud, et hävinud on kõik sama sor­ di esindajad ning väärtuslikud sordid on igaveseks kadunud.

Koekultuuris hoitud taimed on külma talve eest kaitstud ja seetõttu saab aias külmunud sorti pärast talve taastada.

Väljas ohustavad taimi ka taimepatogeenid, mis kahjusta­ vad saagikust ja kvaliteeti. Va­ hel saab nakatunud taimi pääs­ ta taimekaitsevahendite – insek­ titsiidide või fungitsiidide – abil, aga viiruste vastu võidelda on võimatu või sedavõrd tööma­ hukas, et pole praktiline. Me­ risteemtaimi kasvatatakse ste­ riilses keskkonnas, kus pato­ geenidega nakatumine on üld­ juhul välistatud ning see on mikropaljundamise kasutami­ se järgmine mõjuv põhjus. Ter­ velt koekultuuri viidud taim püsib steriilsetes tingimustes haigusteta. Neid terveid ja sor­ diehtsaid väikseid taimi saab koekultuuris paljundada, juu­ rutada ja seejärel mulda istuta­ da. Puukoolides müüdavad me­ risteemtaimed ongi omajuur­ sed taimed, mis on pärit koe­ kultuurist.

KUIDAS SAADA HEA SAAK? Sordiehtne ja haigusvaba taim on kindlasti esimene samm hea saagi suunas. Tähelepa­ nu tuleb pöörata ka sellele, et sort sobiks kohalikku kliimas­ se, sest keskkond mõjutab tai­ me arengut tugevasti. Tasub eelistada Eestis või sarnase kliimaga piirkonnas aretatud külmakindlaid sorte, mille vil­ jad jõuavad meie lühikese suve jooksul valmida.

Lp korteriühistud!

VALLIKÄÄRU AASAL

REEDE 13. MAI KELL 9–19

Kas tänavu talvel olid teie toad külmad?

Kui jah, siis KÜSIGE MEILT KATELDE PAKKUMIST – ja tuleval talvel on teie majades mõnusalt soe

Pakume PÄRNUMAA SUURIM TAIMELAAT

Kohal kauplejad Eestist, Lätis, Leedust.

KORRALDAJA MTÜ Pärnu Aiaklubi www.parnuaiaklubi.ee

TÄISAUTOMAATSET KATLASÜSTEEMI HEIZOMAT Mugav ja tõhus Saksa kvaliteet

Lisainfo tel +372 521 6455

12 || seakatk || maa elu

5. mai 2016 sid plaanipäraselt ning neid saaks kontrollida. Bioohutus­ kava on iga loomapidaja iga­ päevane abivahend. Arvepi­ damine kava täitmise kohta annab loomapidajale kindlu­ se, et ta teinud kõik, et oma loomi kaitsta.

Fotomeenutus eelmise aasta katkukoldest Viljandimaal Tarvastu vallas.

Foto: marko Saarm / Sakala

Ka jõulusigu pidades tuleb kõiki nõudeid täita Maarja Kristian

Veterinaar- ja Toidumeti loomakaitse, loomatervise ja söötade osakonna juhataja

K

uigi eelmise aas­ ta septembrikuust pole uusi sigade Aafrika katku juh­ tumeid kodusigadel avastatud, püsib endiselt suur oht. Seepä­ rast peab iga loomapidaja kõi­ ki riske ja nende maandami­ seks vajalike investeeringute otstarbekust hoolega kaalu­ ma ja arvestama, et ka jõulu­ sigu pidades peab kõiki nõu­ deid täitma.

SUVEL SUUREM SEAKATKURISK Veterinaar- ja Toiduamet diag­ noosib igal nädalal sigade Aaf­ rika katku kümnetel metssiga­ del Eesti eri piirkondades. See näitab, et viiruse kontsentrat­ sioon looduses on märkimis­ väärne ja seakatku oht pole kuhugi kadunud. Vastupidi – uute puhangute oht on niisa­ ma suur kui aasta tagasi. Hoo­

limata sellest, et viimased tau­ dipuhangud koduseafarmides diagnoositi enam kui pool aas­ tat tagasi, ei tohiks ükski sea­ kasvataja valvsust kaotada.

2015. aasta taudipuhangud Eestis ja naaberriikide koge­ mused kinnitavad, et suurim puhanguoht saabub just su­ vekuudel juulist septembrini ning seakatku leviku suvine kõrgaeg ootab ees. Siis algab metssigade aktiivsem liikumi­ ne metsas – otsitakse uusi söö­ da- ja paaritumisalasid, sügi­ sel koonduvad metssead grup­ pidesse ning liiguvad karjana koos, suve lõpul tulevad põldu­ dele sööma. Samuti liigub sel ajal metsas rohkem inimesi ja nende tee võib ristuda nakatu­ nud metssigade omaga.

KUIDAS NAKKUS FARMI JÕUAB Kuna metsas taudi tõrjumi­ seks pole kiiret ja lihtsat la­ hendust ning oht püsib veel pikka aega, on tähtis, mis toi­ mub farmis ja selle väravas.

Võitlus katkuga nõuab seakas­ vatajatelt karmi enesedistsip­ liini bioohutusmeetmete järgi­ misel. Tühisemgi eksimus võib tuua taudi metsast farmi.

Veterinaar- ja Toiduameti ning Eesti Maaülikooli tead­ laste koostöös 2015. aasta sü­ gisel seakatku nakatunud far­ mides tehtud täiendavast epi­ demioloogilisest uuringust sel­ gus, et kõige tõenäolisemad nakkuse farmi sattumise põh­ jused olid loomade nakatumi­ ne viirusega saastunud söö­ da kaudu ning loomapidaja­ te eksimused bioohutusnõue­ te täitmisel. Teadlaste hinnan­ gul sattus haigustekitaja tõe­ näoliselt farmi töötaja jalanõu­ de, rõivaste või laudainventa­ riga, inimeste hooletusest või teadmatusest. See tähendab, et bioohutusnõuete hoolsama järgimisega saanuks loomade haigestumist vältida.

NÕUDED ON SAMAD SUURTELE JA VÄIKESTELE 2015. aasta septembrist keh­ testati sigade Aafrika katku puhangute tõttu kõigile sea­ kasvatustele uued ja rangemad bioohutusnõuded, et metsas levivast katkust tulenevat ris­ ki maandada. Uute nõuetena rakendusid ooteaeg söö­ dale ja allapanule, siga­ de väljas pidamise täie­ lik keeld ja territooriu­ mi tarastuse nõue.

Bioohutusnõuded peavad tagama, et loo­ mapidamine toimub olu­

LISAINFO

F

armis sigade Aafrika katku vältimise bio­ ohutusnõuded võtab kokku selgitav info­ graafik, mida saab plakatina kõikidest maakondlikest ve­ terinaarkeskustest. Täpsemad seakatku vältimise juhised an­

takse seakasvatajate infopäe­ vadel, mis on mais-juunis ka­ vas veel kolmes Eesti maakon­ nas. Infopäevad on tasuta ja kõik loomapidajad on oodatud.

Kogu seakatku puudutav tea­ ve on koondatud veebilehele www.seakatk.ee.

des, kus loomade, inimeste ja transpordivahendite liikumine on range kontrolli all ja kõik bioohutuse tagamise tegevu­ sed on fikseeritud ja kontrol­ litavad. Väikemajapidamises võib sellise kontrolli rakenda­ mine olla keeruline ja inves­ teering, mis tuleb ühe-kahe looma kaitsmiseks teha, on ebamõistlikult suur võima­ likku saadavat tulu silmas pi­ dades.

Ent katku jaoks pole va­ het, kas tegemist on väike­ majapidamiste või suurfarmi­ dega – see ohustab ühtmoo­ di kõiki seakasvatajaid. See­ pärast tuletab Veterinaar- ja Toiduamet meelde, et karmis­ tunud bioohutusnõuded keh­ tivad kõigile seakasvatajate­ le: nõuded on ühesugu­ sed ning VTA kontrol­ lib neid täie rangusega.

BIOOHUTUSKAVA AITAB LOOMAPIDAJAL JÄRGE PIDADA Üks peamisi uusi nõudeid on kohustus koostada ettevõtte või majapidamise vajadustest ja reaalsetest oludest lähtuv bio­ ohutuskava. Kavas tuleb näi­ data seapidaja tegevus, et hoida bioohutus farmis kontrolli all.

Bioohutuskava on kirjalik dokument, milles loomapidaja kirjeldab lühidalt loomapida­ misega seonduvat: loomakas­ vatushoones rakendatavad hü­ gieenimeetmed, uute looma­ de sissetoomise ja teise farmi paigutamise reeglid, loomade sissetuleku ja väljamineku re­ gistreerimine, puhastamine ja desinfitseerimine, sõnniku ja allapanu äravedu, korjuste ee­ maldamine, külaliste regist­ reerimine, farmi teenindava transpordi liikumine jmt te­ gevused, nendega seotud ris­ ke ja nende maandamist.

On tarvilik, et tegevu­ sed pandaks kirja kas vihi­ kusse või arvutisse, toimuk­

TÜHISEMGI EKSIMUS VÕIB TUUA TAUDI METSAST FARMI.

SEAD PEAVAD OLEMA REGISTRIS Kõik loomapidamishooned peavad olema registreeritud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (PRIA).

Sigade arvu teatis 1. mai sei­ suga tuleb PRIAle esitada hil­ jemalt 15. maiks. Tuletame meelde: see tähtaeg on lähe­ nemas.

Et loomataude tõrjuda, pea­ vad kõik loomapidajad täitma seadusest tulenevat kohustust ning registreerima loomapida­ miseks kasutatavad hooned ja peetavad loomad. Register annab järelevalveametnikule adekvaatse info loomade oma­ nike, päritolu ja asukoha koh­ ta. Nende andmete põhjal kor­ raldatakse loomataudide seiret, ennetamist ja tõrjet.

Seepärast on kohustus peetavad loomad identifit­ seerida ja registreerida sätes­ tatud loomatauditõrje seadu­ ses. Veelgi enam: VTA-l on õi­ gus loomade registreerimisko­ hustuse täitmata jätmise eest määrata rahatrahv eraisiku­ le kuni 800 euro ning juriidi­ lisele isikule kuni 2000 euro ulatuses. Ühtlasi tuletab VTA meel­ de, et seakatku riskipiirkonda­ des (II–III tsoon) tuleb sigade oma tarbeks tapmisel teavi­ tada volitatud veterinaarars­ ti või järelevalveametnikku, kes teeb tapaeelse ja -järgse ülevaatuse ning võtab vaja­ dusel proovi sigade Aafrika katku välistamiseks. Looma­ de haigestumisest tuleb viivi­ tamatult teatada loomaarsti­ le või kohalikule veterinaar­ keskusele. ÜKS SIGA ON OHT TUHANDETELE TEISTELE Eeloleval suvel sõltub igast üksikust seakasvatajast, kas suudame katku sel aastal far­ midest eemal hoida. Kaalul on väga palju. Möödunud aastal farmidesse jõudnud seakatk põhjustas suurt majanduskah­ ju kogu Eesti seakasvatussek­ torile – nii nakatunud farmide omanikele, kes pidid seetõt­ tu seapidamise lõpetama, kui ka neile, kelle seakasvatus jäi Euroopa Komisjoni kehtestud piirangutsooni ning kes kao­ tasid võimaluse oma toodan­ guga kaubelda.

Euroopa Komisjoni aasta lõpul seatud taudi leviku tõ­ kestamise kriteeriumid tsoo­ nide määramise ja kaotami­ se kohta annavad võimalu­ se taotleda tsoneerimise lee­ vendamist ühe aasta möödu­ misel viimasest farmipuhan­ gust. Seda tingimusel, et su­ visel seakatku leviku kõrgajal uusi puhanguid ei tule. See­ ga üheainsagi sea nakatumi­ ne lükkab tsoonide kaotami­ se edasi ja teeb suurt kahju mitte ainult üksikule looma­ pidajale, vaid kõigile piirkon­ na seakasvatajatele.

Eestis on traditsioon pida­ da jõulusigu – kevadel võetak­ se põrsad, et need oma perele jõulupraeks kasvatada. Siga­ de Aafrika katku jätkuva ohu tõttu tuleks selle otstarbekust hoolega kaaluda ning hinnata, kas ühe-kahe sea pidamisest saadav võimalik tulu kaalub üles kaasneva riski.

maa elu || kÕRvIts || 13

5. mai 2016

Kui kasvataks hoopis

Kõrvitsat võib süüa too­ relt, hautatult, keedetud, küpsetatud, marineeri­ tud, praetult, vokitult või grillitult. Kõrvits on ideaalne koostis­ osa suppides, piru­ kates, hautatult, pitsas, salatites või omletis. Võite se­ gada riivitud kõr­ vitsat mistahes toi­ du hulka või kasu­ tada garneeringuks.

Visuaalselt on kõrvitus üks ilus uhke taim, mis annab peen­ ral või aias tooni.

kõrvitsat TaaVi alaS

R

eisides Sloveenias, Austrias ja paljudes Kesk­Euroopa riiki­ des, näeb kõrvitsa­ põlde päris sageli. Eestis kas­ vatavad inimesed kõrvitsat rohkem endale ega võta selle­ ga suurt midagi ette. Aga võiks võtta!

Kõrvits on meloni ja kur­ gi sugulane ning pärit Lõuna­ Ameerikast, kus indiaanlased kasvatasid seda ammu enne eu­ rooplaste saabumist. Juba 8500 aastat enne Kristust kasutati kõrvitsat toiduks, dekoratiivse­ tel eesmärkidel ning isegi kui­ vatatult muusikariistana!

Kõrvits jõudis kasvatus­ kultuurina Euroopasse 16. sa­ jandil, kuid tänapäeval on see endiselt eriti populaarne Ameerika Ühendriikides: kõr­ vits on halloween’i ajal ju lau­ sa kultustaim. Kõrvitsakasvan­ dus on televisioonistki tuntud kääbuskasvuga Roloffide pere­ konna kaudu, kes on seda äri üha edasi arendanud ning val­ mistavad nüüd isegi kõrvitsa­ moose, tšatnisid jpm. Imetlus­ väärne, et nii lühikesed inime­

KOMMENTAAR jaan VESKi

eie kõrvitsakasva­ tus algas üsna loo­ giliselt, kuna kasva­ tasime juba paar­ kolm aastat Salvestile kurke suu­ res koguses. Siis saigi kõrvitsale­ ping ka juurde kaubeldud. Kuna kurk ja kõrvits on suhteliselt sar­ nase viljelusega köögiviljad, mis armastavad sooja ja viljakat huu­ musrikast mulda, ja kuna oli koht, kuhu saak lõpuks maha müüa, siis

saigi umbes 800 taime 2010. aas­ tal mulda pandud. Nii oleme igal aastal Salvestile umbes kümme tonni kõrvitsat müünud. Tegeli­ kult suudaks rohkemgi kasvata­ da, aga kogus on stabiilne püsi­ nud ja suuremale kogusele pole lihtsalt turgu.

Kõrvits tahab sooja, aga viimased suved on olnud suhteliselt jahe­ dad ja viljumine oli hiline, samu­ ti on teinud taimedele liiga rahe.

Et neid äärmuslikke ilmaolusid pi­ sutki leevendada, oleme kõrvitsa­ põllu katnud kattelooriga. Kõrvit­

sapõllul suvel väga palju vaeva ei ole – mõned korrad saab va­ heltharijaga vaod läbi käidud, hil­ jem kasvavad lehed kokku ja siis taimed enam torkimist ei talu, ja vajadusel tuleb väetada. Saagiko­ ristusel on alati vaja traktori abi, sest meie viljeletav sort „Atlantic Gigant” kasvab tõeliselt pirakaks minu põllul – kuni 50 kilo!

Tegelikult sellisel toodangul po­ legi muud väljundit kui konser­ vitööstus, kes muidu nii suurt kogust ikka ostab. Kõige täht­ sam on leida toodangule ostja,

sed kasvatavad suuri ja raskeid kõrvitsaid.

Suured kõrvitsakasvatajad on Venemaa, Türgi, Balkani­ maad, Hiina ja Mehhiko. Vii­ mase kahekümne aastaga on kõrvitsakasvatus saanud popu­ laarsemaks ka Euroopas. Aust­ rias on pea igal peenramaal ka kõrvitsaid ja sügisel on neid tih­ ti talupõldude äärde välja pan­ dud sümboolse tasu eest või lausa tasuta igaühele võtta.

Peale halloween’i kõrvitsa­ traditsiooni saab seda kasutada lõigatuna mistahes kujul peo­ lauda dekoreerides.

Süüa saab kõrvitsat ülla­ tavalt paljudel viisidel. Eestis pole harjutud kõrvitsa kõiki omadusi kasutama, kuid ai­ na rohkem on neid, kes siis­ ki katsetavad ning leiavad eri sorte ja võimalusi. Üha roh­ kem (või jälle üle aastakümne­ te) tehakse kõrvitsasuppi, kõr­

vitsaleiba või magustoiduks kõrvitsa kooki.

Põlvamaa Kanarik-Jakobi talu peremees

M

EESTIS VÕIKS TOOTA KÕRVITSAÕLI Kõrvits on tegelikult äärmiselt mitmekülgsete omadustega ja samas kasulik köögivili.

Eestis ei tunta eriti kõr­ vitsaõli, mis aga Austrias käib peaaegu iga toidu juurde. Kui ma ise ei arvanud varem kõr­ vitsast midagi, siis Austriast os­

Foto: ELMo RIIG / SAkALA

siis võib ükskõik mida kasvatada.

See vast ongi kõige keerulisem kõrvitsakasvatuse juures. Palju­ del koolitustel on räägitud mit­ mekesistamisest, seda me ole­ megi teinud. Praegugi vaatame ringi, kas saaksime midagi veel kasvatada, mis minule kui toot­ jale oleks proovikivi ja samas oleksin töötleva tööstuse koos­ tööpartner.

tan alati kaasa kõrvitsaõli, mis on vist tervise pant, sest pä­ rast selle tarbimist hakkasin end tundma palju tervema ja tugevamana. Väliselt pole kõr­ vitsaõli küll atraktiivne, pigem peletav, tumeroheline või kole­ dat pruunikat värvi, aga kui se­ da toidus tarvitama hakata, siis ilma enam ei saa.

Miks küll Eestis ei seda ei tehta, mõtlen ikka jälle kõrvit­ saõli kasutades.

MIDA ARVAVAD EESTI KÕRVITSAKASVATAJAD? Kõrvitsa kasvatamisega ei pea hirmsasti vaeva nägema, aga küsimus on, kuhu seda müüa või mida sellega ette võtta, et kasvatus ära tasuks. Kõrvits tundub paljudele eestlastele siiski igav ja odav toit.

Viljandimaa kõrvitsakas­ vataja FIE Anneli Aasna on üle kümne aasta teinud koos­ tööd aktsiaseltsiga Põltsamaa Felix. „Minu ettevõttes toode­ tud aiavili lähebki sinna. Kui teha kõik tööd nagu vaja ja õi­ gel ajal, siis pole kõrvitsakasva­ tuses keerulist midagi,” märgib Anneli Aasna.

Ka tema on veendunud, et Eestis on aiandussaaduste ise­ varustatus üsna nigel enami­ ku kultuuride osas. „Seega kõr­ vitsat võiks kasvatada rohkem küll. Keeruline on see, et pal­ judel ettevõtjatel pole hoidlaid, et toodangut saaks müüa pike­ ma aja jooksul. Minul pole tä­ nu koostöölepingule tööstuse­ ga toodangu müümisel muret olnud,” rõhutab ta.

14 || Ilma- Ja taImetaRk || maa elu

5. mai 2016

ilMaTaRK

HUVITAVAID FAKTE • Harilik nurmenukk on Norra Hordalandi maakonna tun­ nuslill.

• Nurmenukku on mitmes legendis kirjeldatud kui kuldset võtmekimpu, millega avane­ vad taevaväravad, et kevad saaks maa peale tulla.

• Juba keskajal peeti nurmenukku suisa maagilise toi­ mega taimeks: usuti, et see toob leidjale õnne.

• Kuulus loodusravi austaja pastor Kneipp pidas väga tõhusaks reumaravimiks üh­ te­kahte tassi nurmenuku­ teed päevas.

• Nurmenukk on üks väheseid taimi, mille C­vitamiin säilib nii kuivatamisel, soolamisel kui ka marineerimisel.

jÜRi KaMEniK

ilmatark

KEVADISED HULLUTAJAD

M

Nurmenukk on üks C­vitamiini­rikkamaid taimi

Üheski looduslikus taimes ei leidu nii palju C-vitamiini kui nurmenuku lehtedes.

maadel. Eestis üsna sageli ka lubjarikastel muldadel, laial­ daselt võib nurmenukke lei­ da pargimurus või niidul. Õisi, lehti, risoomi ja juuri kogutakse õitsemise ajal. Juurt võib korja­ ta kevadel ja sügisel.

ViRGo MiHKElSoo

tehnikateadlasest mahetalunik

R

avimtaimena tun­ ti nurmenukku ju­ ba antiikses Kree­ kas, kus see oli ka­ heteistkümne jumala lill, sest aitas kaheteistkümne haigu­ se vastu. Üheski looduslikus taimes ei leidu nii palju C­vi­ tamiini kui nurmenuku leh­ tedes. Ainult mõne kibuvit­ saliigi viljad suudavad selle­ ga võistelda.

Rahvakeeles on nurmenu­ kul väga palju nimetusi: kana­ varvas, kanapasalill, kana­ perse, kikaspüks, kikkahain, kukekäekaats, kuldvõti, ku­ lupüks, kurekaats, käekaats, käekalts, käolill, kääkaartses, nattalill, neiulill, piimapisar, sõrmkinnas, pasklill, pääsulill, saksapüksid, taevasilm, tae­ vavõti, võipäts jne. Nurmenukul on kokku üle kahesaja nime!

Harilik nurmenukk (Primula veris) kasvab kuivadel ja mõõdukalt niisketel rohu­

MITMETI KASULIK Nurmenuku lehtedes on palju C­vitamiini, saponiine ja askor­ biinhapet, aga ka karotiini, vi­ tamiine A, P ja E ning kõigis taimeosades on palju mangaa­ nisoola.

Taime toime on rahustav, röga lahtistav, seentevastane ja antibakteriaalne, tugevalt higistama ajav, puhastav ning valuvaigistav. Samuti stimu­ leerib nurmenukk seedenõrede eritumist, aitab peapöörituse, närvilisuse, migreeni, podagra, bronhiidi, larüngiidi, astma ja reumavalu korral ning lange­ tab vere kolesteroolisisaldust, sidudes sapphappeid ja koles­ terooli. Nurmenukk aitab kroo­ nilise väsimuse ja unetuse kor­ ral ning sel on südamehaigusi ennetav toime. Õitest ja juurtest valmis­ tatakse teed, tõmmiseid, maitseõli ja salve. Peavalu, migreeni, peapöörituse või

Foto: MARIANNE LooRENtS

unetuse korral võta 2 tl õisi ja 1 tl kuivatatud ning peenestatud juurt, vala peale klaas vett ja lase keema. Lase teel tõmmata viis minutit ja kurna.

Tarvita kogu tee kahes­kolmes jaos päeva jooksul.

Vitamiini­ joogi valmis­ tamiseks võta liitri vee koh­ ta 100 g värskeid või 20 g kuivatatud lehti ja juuri, kuumu­ ta, lase tõmmata kaks­ kolm tundi, jahuta ning li­ sa maitse järgi mett.

NURMENUKK TOIDUS Noori nurmenukulehti (õitse­ mise ajal) võib kasutada sala­ tites nagu leht­ või peasalatit.

Lehti kasutatakse salatites ta­ valiselt koos teiste varakeva­ diste köögiviljadega või isegi

ÕITEST JA JUURTEST VALMISTATAKSE TEED, TÕMMISEID, MAITSEÕLI JA SALVE.

ju Kal

KÜlViKalEnDER

JU

TULI

VESI

ÕHK

Leht Leht

K

ISTUTUSAEG

MAA

S

13. R

Õis, alates kl 20.24 leht, Euroopa päev

U

Ne i

05.01 21.36

Sõnn

Õis, emadepäev

12. N

VI

Leht, alates kl 00.32 vili 20.02

ur Amb

08. P

11. K

R

LI

Juur, alates kl 19.35 õis

10. T

Jäär

vi Lõ

Juur

22.29

07. L

09. E

kits

i ts

MAI 2016 06. R

Foto: tooMAS HUIk / PoStIMEES

kombineeritult merean­ didega. Vahel tarvitatak­ se lehti liharoogade täi­ dises. Kuivatatud lehte­ de ja juurte pulbrit li­ satakse paljudele toi­ tudele. Noorte lehte­ dega võib kaunis­ tada sülti, liha­ või kalatarretist.

Vor m i r o a valmistamiseks nurmenu kuga keeda riis, lisa kohu­ piim ja nurmenuku juure pulber, samu­ ti võib lisada rosinaid.

Peale vala vahustatud muna ja küpseta ahjus.

Lisandiks võib pakkuda hapu­ koort või magusat kastet.

Samas tasub nurmenu­ kuga siiski ettevaatlik olla.

Juurte üleannustamisel võib tekkida iiveldus, kõhulahti­ sus ja oksendamine. Välti­ da tuleks kasutamist väike­ lastel, imikutel ja rasedatel. Õite vesitõmmis võib tekita­ da nahal allergilisi nähte.

Samal teemal saab põhjali­ kumalt lugeda mais ilmu­ vast Virgo Mihkelsoo ja Nelly Vahtramaa raamatust „Iseter­ vendamine: kunst ja praktika”.

V

õnikord juba veebruaris, aga sagedamini märtsist võib tae­ varannal üha sagedamini nä­ ha rünkpilvi. Need on ühed esimesed kevadekuulutajad ja ühtlasi su­ ve tunnus.

Rünkpilved on tüüpilised suvise tae­ va pilved, mis on välimuselt topikujulised ja rünklikud ning enamasti sileda alusega.

Päikese vastas olevad tipud on valged ja alu­ sed tumedad, ent kui rünkpilv on otse pea kohal või sealpool, kus parajasti asub päike, siis paistavad need pilved tervenisti suhteli­ selt tumedad. Rünkpilved näivad sageli tah­ kete kehadena, sest nende piirjooned, eri­ ti aktiivse kasvu perioodis, on väga selged.

Kuskil ei ole märgata kiulist ehitust – see vii­ taks juba mõnele teisele pilveliigile. Samuti on rünkpilved tavaliselt eraldiseisvad, mitte kuidagi kokkuvalgunud või liitunud, sest see­ gi viitaks mingite teiste, näiteks kihtrünk­ pilvede tekkele. Siiski, kui õhumass on kül­ lalt labiilne, nii et rünkpilved saavad võim­ saks areneda, siis võivad need liituda, moo­ dustades mäestikke meenutavaid ahelikke.

Rünkpilved tekivad konvektsiooni teel.

Konvektsioon on ainehulkade liikumise­ ga kaasnev soojuse levimine vedelikus või gaasis (erandina ka pooltahketes ja isegi tahketes ainetes – nn soolatektoonika).

Konvektsioon tekib raskusjõu toimel, sest enamasti on tiheduse erinevuste põhjuseks just temperatuurierinevused.

Tüüpiline rünkpilvede tekkemuster al­ gab hommikuga, kui päike hakkab maa­ pinda ebaühtlaselt soojendama – heledad alad soojenevad vähem, tumedad rohkem.

Tavaliselt hiljemalt keskpäevaks on tekki­ nud termikud ehk sooja õhu taskud, mil­ lel on piisavalt energiat, et moodustada rünkpilvi – selleks peavad need kerkima 500–1000 m kõrgusele. Kui õhumass on üsna stabiilne, siis on konvektsioonivoolud nõrgad ja tekivad lamedad, ilusa ilma rünk­ pilved (Cumulus humilis). Enamasti tähen­ dab see rahulikku (kõrgrõhkkonna) ilma ja sel juhul on tavaliselt välja kujunenud päe­ vane käik: hommikul rünkpilvi pole, kuid soojenemise tõttu tekivad need lõunaks ja õhtul jälle kaovad, sest soojenemine vä­ heneb ja viimaks lakkab ning sellega koos kaovad ka tõusvad õhuvoolud.

Rünkpilved harilikult sademeid ei põh­ justa, kuid mõnikord, sagedamini enne rünksajupilvede teket, võib neist tulla nõr­ ka hoogvihma, lumekruupe või hooglund.

Rünkpilved meenutavad sageli mingeid äratuntavaid kujusid, olgu need taimed, loomad, seened, inimesed tegevuses või muud kujundid. Neid loob fantaasia, need pole realistlikud, aga sellised kujutlusmän­ gud on huvitavad ja loomingulised. Mulle meeldib eriti perspektiivi mõju õhtustele lamenevatele rünkpilvedele: mõnikord või­ vad pilved näida perspektiivi tõttu imeli­ kud. Üks tavalisemaid selliseid moonutu­ si on taevatrepp: pilved nagu madalduksid astmetena horisondi suunas.

Nagu võluväel asendusid lõunatsüklo­ nid püsiva antitsükloniga ja talvised noo­ did kadusid. Vaatamata sellele osutus nä­ dala algupoolel lõunatsükloni mõju nii tu­ gevaks, et kohati sadas hoovihma ja oli äi­ kest, eriti Läti piiril. Siiski tugevneb anti­ tsükloni üha rohkem ja päike kuumutab maapinda järjest enam – õhumass sooje­ neb ja termomeetri näidud ronivad suvis­ tesse kõrgustesse (kohati üle 20 °C). Kuiv ja päikeseline ilm tähendab ka metsade tu­ leohu kiiret suurenemist.

Vili ALLIkAS: MÄRkMIk­kALENdER „AAStA AIAS 2016” kIRjAStUSELt vARRAk

K V

maa elu || kODu Ja aeD || 15

5. mai 2016

Maasikaid

maitse ja ilu pärast SÄDE lEPiK

K

oduaia maasika­ maad korrastades ja uusi taimi istu­ tades võiks maasi­ kaid pilgupüüdjatena kasvama sobitada ka lillekasti, püramii­ di või amplisse.

Kuigi Mustangi talu ja tei­ sed eriti nutikad maasikakas­ vatajad said oma kasvuhoone­ maasikailt saaki juba aprilli keskel, ei kuulu koduse maa­ sikapeenra korrastamine esi­ meste kevadiste aiatööde hul­ ka, sest vanad lehed kaitse­ vad taimi hästi külma eest.

Tänavune aprill oli üsna kõ­ le ja muutliku meelega. Kui il­ mad on juba soojemad ja maa tahenenud, võtke korrastustöö mõnel päikeselisel päeval et­ te. Vanad pruunid lehed saab käega ära murda, võsundid ja tütartaimed lõigake ära kääri­ de või noaga, sest kui hakka­ te neid rebima, siis vigastate taimi või tõmbate need kogu­ ni mullast välja. Lisaks tärga­ nud umbrohtudele tõmmake või kaevake mullast välja kõik kuivanud ja haige moega maa­ sikataimed. Kuivanud lehed ja haiged taimed koguge kokku ja põletage. Peenravaibalt või ki­ lelt on kuiva prahti kerge kok­ ku pühkida.

VÄETISEGA EI TASU LIIALDADA Kui maasikad ei kasva mugavu­ se pärast peenravaibal, tekstiil­ või kilemultšil, siis saate taime­ de ümbrust ettevaatlikult ko­ bestada, maasikale meeldib õhurikas muld.

Viljakal mullal hakkavad maasikad lisaväetisega tur­ gutamist tahtma pärast teist saagiaastat, kuid kui taimed on ilusad ja lehtede toon õige, siis pole seda ehk tarviski. Pärast peenra korrastamist võib ke­ vadel taimede ümbrust mult­ šida turba ja kõdusõnniku või turba ja komposti segu 2–3 cm paksuse kihiga.

Peenravaibal vm niiskust hoidval ja umbrohtu tõkesta­ val kunstmaterjalist kattel kas­ vavaid maasikaid saab kosuta­ da kastmise ajal antud väeti­ sega. Liialdada sellega ei tasu ning meeles tuleb pidada, et muld olgu enne väetamist ala­ ti niiske, maasikas ei talu kloo­ ri ja ülemäärane lämmastik pa­ neb vohama lehed. Esimest kor­ da antakse väetist pärast se­ da, kui taimed on kasvu alus­ tanud, teist korda enne õitse­ mist ja kolmandat korda pärast saagikoristust.

Kasutage kas maasika­ ja marjaväetist vm vees lahus­ tuvat kloorivaba kompleks­ väetist, seda võtke umbes 2 tl kümne liitri vee kohta. Ko­ duaias tahame enamasti ma­ hedalt läbi ajada, kes kunst­ väetisi ei kasuta, võib maa­ sikataimi kosutada kanaka­ kagraanulite leotise, meread­ ru ekstrakti lahuse vms va­ hendiga.

Foto: ELMo RIIG / SAkALA

ei kasuta tehismaterjalist mult­ ši, siis katke taimede ümbrus turba, põhu, rohuhakke vm or­ gaanilise multšiga ning jälgige, et seda poleks maas liiga paksu kihina, mis vihmaste ilmadega hallitama läheb. Kasvu ja vilja­ de arenemise ajal ärge unustage maasikapeenart kuivaga kasta.

Amplis kasvades on efektsed roosaõielised maasikasordid „Toscana”, „Deep Pink”, „Pink”, „Rosalyne”, Foto: ERAkoGIU „Gasana” jt.

MAI ON HEA AEG ISTUTAMISEKS Kauem kui neli aastat samad maasikad head saaki ei anna.

Mai esimene pool on õige aeg uue maasikapeenra tegemi­ seks, mullas on veel piisavalt niiskust, taimed juurduvad häs­ ti ja esimesed maasikad saate juba tänavu suhu pista, korra­ liku saagi nopite järgmisel su­ vel. Maasikamaale otsige aias viljaka kobeda ja umbrohuvaba mullaga päikeseline paik, kus neli­viis aastat pole kasvanud maasikad. Head eelviljad ei ole sarnaste haiguste ja kahjurite pärast ka kartul, kurk, kõrvits, tomat ja kapsad, see­eest sobi­ vad hästi sibul, küüslauk, redis, porgand, salat, oad, spinat, till, petersell. Kaevake muld läbi ja segage sinna kaevates kompost ja kõdusõnnik (keskmise rasku­ sega heale huumusrikkale sa­

viliiv­ või liivsavimullale lisa­ ge seda umbes viis kilo ruut­ meetri kohta, lahjemal mullal rohkem, ämbritäis). Kui kee­ gi istutab ainult mõne maasi­ kataime ja tahab neile väetist kaasavaraks istutusauku pan­ na, siis katke augu põhja rapu­ tatud väetis või laotatud sõn­ nik kindlasti mullaga, et juured sellega kohe kokku ei puutuks, muidu jäävad taimed põdema.

Raskel niiskel mullal on maasikat õigem kasvatada vaos või peenras. Kuiva­ võitu mullal tasub eelis­ tada tasast maad, seal peaks väiksem olema ka talvekahjustuste oht.

Kui maad jätkub, ärge sellega koonerdage: reava­ he võiks olla 90 ja taimede va­ he 25–30 cm, siis jätkub kõi­ gile taimedele õhku ja päikest ning haigused­kahjurid ründa­

vad vähem. Hõredama istutu­ se korral võib ühelt taimelt saa­ da rohkem ilusaid suuri marju.

Kui kasvatate maasikaid peenravaibal, tõmmake muld enne vaiba laotamist siledaks ja korjake ära kivid. Enne vai­ ba mahalaotamist kastke maa korralikult märjaks. Kinnitage servad ja tehke vaiba sisse tai­ mede istutamiseks ristikujuli­ sed 10 cm pikkused lõiked. En­ ne istutamist kastke hoolikalt ka kassettistikuid, paljas­ juurseid taimi hoidke paar tundi vees. Kui te

HÕREDAMA ISTUTUSE KORRAL VÕIB ÜHELT TAIMELT SAADA ROHKEM ILUSAID SUURI MARJU.

KÜÜSLAUK PELETAB ÕIELÕIKAJA Et peletada maasikamaalt ee­ male ohtlikku õielõikajat, kas­ vatage maasikate vahel küüs­ lauku või pritsige taimi noorte lehtede ilmudes ja mõni päev enne õienuppude avanemist soolikarohu­, tomatilehe­, si­ bula­ või küüslauguleotisega.

Leotist tehes valage peenesta­ tud taimedele (või näiteks si­ bulatükkidele) külm vesi ja jät­ ke need 12–24 tunniks sinna li­ gunema. 10 liitri vee kohta võt­ ke üks­kaks kilo värskeid tai­ mi või 150 g kuiva taimepuru.

Kurnake siis leotis, lisage klee­ puvuse suurendamiseks pisut rohelist seepi ja pritsige. Ümar­ usside ehk nematoodi tõrjeks on maasikapeenrail kasvatatud peiulilli, kuid need võivad sinna meelitada ka tigusid ja nälkjaid.

Ahvatlevad maasikad või­ vad aias astmikpüramiidis, lillekastis, mõnes ilusas anu­ mas või amplis kasvades olla ka tõelised pilgupüüdjad. Mõ­ ne aja eest meelitati ostjaid igal kevadel sammast katvate „ro­ nimaasikate” fotodega. Sellist pilti ei maksa uskuda, maasi­ kas ei ole roni­ ega vääntaim ja ise ei roni see kindlasti kuhugi, teil tuleb taime tublisti aidata.

Väetatud mulla­ ja turbasegu­ ga täidetud sammastes, posti­ des, seintes, aiavõrgust keera­ tud torudes vm on augud, ku­ hu maasikad umbes 15 cm va­ hedega istutada. Ronimismulje saab jätta sellega, kui suunata ja kinnitada alumise rea taime­ de võsundid üles, et tütartaim saaks kasvada kõrgemal paik­ nevas avas jne, kuni terve post on taimedega kaetud. Kuid pal­ ju lihtsam ju on kõik avad ko­ he maasikataimi täis istutada.

Kujundustrikke tasub teha taasviljuvate maasikasortide­ ga, mis annavad esimese saa­ gi koos varaste sortidega, pea­ vad siis mõne nädala vahet ning hakkavad uuesti õitsema ja saaki kandma. Õied ja viljad arenevad ka võsunditel moo­ dustunud tütartaimedel. Marju jätkub öökülmadeni. Taasvilju­ vad ehk remotantsordid on näi­ teks „Ostara”, „Rapella”, „Fla­ menco”, „Calypso”, „Mount Eve­ rest”, „Toscana”, „Delizz”, „Elan”, „Selva”, „Temptation”, „Pink”,

„Tango”, „Ada”, „Albion”, Jõge­ val aretatud „Mall” jt.

RIPPUVAD MAASIKAD Mõnikord räägitakse rippmaasi­ katest, kuid need on ikka need­ samad taasviljuvad sordid, rip­ puvaks teevad maasika selle tu­ gevad tütartaimedega võsundid.

Taasviljuvad sordid on eriti ke­ nad lillekastis või ripp­potis ehk amplis. Maasikaid anumas kas­ vatades peate neid hästi kastma ja väetama, sest niiskus ja toit­ ained saavad väikeses nõus rut­ tu otsa. Eriti kiiresti kuivab am­ pel tuulises kohas. Rippanuma­ le leidke päikeseline, kuid tuule­ vaikne koht, muidu peate maa­ sikat kastma iga päev ja sellest võib­olla isegi ei piisa.

Lillekasti või ­vaasi põhja pange drenaažiks paarisenti­ meetrine kruusakiht, kasvupin­ naseks sobivad valmis suvelil­ lemullad või komposti, aiamul­ la ning turba või liiva segu va­ hekorras 3:2:1. Mulla sisse tasub segada vett siduvaid graanuleid, kust niiskus aeglaselt vabaneb.

25 cm läbimõõduga amplisse mahub kasvama kolm maasi­ kataime, lillekastis jätke taime­ de vahekauguseks vähemalt 20 cm. Viljade arengu ja saagi ajal lisage kord nädalas kastmis­ veele kompleksväetist. Kui osta­ te valmisampli, siis on väetis ar­ vatavasti juba kasvumulla sis­ se segatud, kuid terveks suveks taasviljuvatele sortidele sellest ilmselt ei jätku. Talveks kaevake amplimaasikad mulda või vii­ ge nullilähedase temperatuuri­ ga ruumi talvituma.

Astmelises püramiidis on maasikaid hea kasvatada siis, kui aias on vähe ruumi. Sellise aiaehte üle rõõmustavad kind­ lasti väikesed lapsed ja vanad inimesed, kes ei pea siis maasi­ kaid hooldades väga kummarda­ ma. Lihtsa püramiidi raamistiku võib muidugi ise teha, kuid inter­ netist otsides leiate nutikaid mit­ mes mõõdus ning kolme­ kuni seitsmeastmelisi valmispüramii­ de (vt näiteks suursiil.ee). Kolm­ nurkse konstruktsiooniga püra­ miidi kõik küljed näevad hästi päikest. Kui püramiidi astmeil on ruumi umbes 30 cm mulla­ kihi jaoks, võite maasikataimed sinna ehk ka talveks jätta.

Püramiidi ei tasu liiga tihe­ dalt täis istutada, taimede va­ hekaugus võiks olla 40 cm. Igal astmel võiks kasvatada ise sor­ ti, siis on neid lihtne meeles pi­ dada ja võrrelda. Kui te ei tea, millist sorti valida, siis usaldus­ väärse maasikasortide tutvus­ tuse leiate Asta­Virve Libeki ja Väino Eskla koostatud „Maale­ he maasikaraamatust”.

16 || POtIlIlleD || maa elu

5. mai 2016

Potiroos on aasta läbi väga armastatud kingitus ja laialt levinud on soovitus need hiljem peenrasse istutada, kus need siis kasvavad suurteks põõsasteks ja õitsevad rikkalikult.

Foto: URMAS LUIk / PÄRNU PoStIMEES

LILLED EMALE. Lähipäevil ostetakse emadele tuhandeid potililli, millest paljud sobiksid hiljem aeda istutada, täpselt nagu mõned aknalaual konutavad jõulupuukesedki.

Emadepäeva lilled istuta aeda Riina MaRTinSon

I

lutaimi, mida saaks meie kliimas peenras eda­ si kasvatada, leiab aian­ duskeskuses ja lillepoes üsna palju, neist levinumad on sibullilled, potiroosid ja igihal­ jad puukesed, mida detsembris jõulupuudeks pakutakse.

Tegelikult on need kõik hoo­ ajakaup ning mõeldud vaid lü­ hiajaliseks kasvatamiseks, aga eestlane on ikka olnud prakti­ lise ja kokkuhoidliku loomuga ega tihka asju niisama ära vi­ sata. Nii üritavadki paljud aia­ sõbrad nõndanimetatud ühe­ kordseid taimi edasi kasvatada.

SIBULLILLED K­rauta tooterühma juht Ai­ ta Meentalo jagab nõu, millis­ te taimedega tasub aias edasi katsetada. Kõige lihtsam on te­ ma sõnutsi toimetada potikes­ tes õitsvate sibullilledega: nart­ sisside, tulpide ja hüatsintidega.

Esiteks, kui tahate, et need kodus kauem õitseksid, võiks neile toas võimalikult jaheda kasvukoha otsida. Tihti pole see aga võimalik ega otstarbe­ kaski, sest kingiti ju lilled ik­ kagi silmailuks ja las need siis olla toas aukohal. Küll aga võib poti ööseks jahedamasse koh­ ta tõsta. „Mõnikord on inimesed pet­ tunud, et ostsid aiandist ilusa lille, aga see ei pea toas üldse vastu ja närbub kohe. Siin on­ gi põhjuseks palavus,” selgitab

Meentalo. „Lill vajab jahedat ja valget kasvukohta.”

Kui sibullilled on ära õitse­ nud, võiks need tõsta varjulis­ se ja jahedamasse kohta, mit­ te kasta ja lasta lehtedel rahu­ likult ära närtsida ning seejä­ rel potil jahedas ja pimedas ko­ has rahus sügist ootama jääda.

Augustis­septembris saab nartsissisibulad peenrasse is­ tutada ja septembris­oktoobris tulbid ning hüatsindid.

Meentalo soovitab nartsis­ sid peenra asemel hoopis mu­ russe istutada. Eestis pole see komme veel kuigivõrd levi­ nud, kuid mõnel Lääne­Euroo­ pa aias­pargis tehtud pildil on ehk kõik säärast varakevadist lillemuru näinud.

Miks mitte oma ko­ duski seda proovi­ da mõnel mitte vä­ ga käidaval muru­ lapil, kus kannatab esimese niitmisega pisut viivitada. Õit­ sevad ju nartsissid ke­ vadel väga vara ja kui muru kasv õige hoo sisse saab, on lillelehed kolletumas ja need võib ra­ hus maha nii­ ta.

POTIROOSID Potiroos on aasta läbi vä­ ga armastatud kingitus ja laialt levinud on soovitus need hiljem peenrasse istu­

tada, kus need siis kasvavad suurteks põõsasteks ja õitse­ vad rikkalikult. Mõnel eriliselt roheliste näppudega aiasõb­ ral võib see tõesti õnnestuda, kuid paljudel jäävad need roo­ sid peenras ikka kiduma ja ki­ puvad külma talvega välja mi­ nema.

Potiroosid on siiski hooaja­ kaup ja potililleks aretatud roo­ sil on nõrk juurestik, mistõttu ei tahagi need peenras pikalt kasvada. „Omajuursed roosid kipu­ vad meil talvel välja minema,” kinnitab Meen­ talo. „Küll võib

need roosid suuremasse potti ümber istutada ja suveks po­ tiga aeda või terrassile tuua.”

Seega tasub vähemalt ürita­ da potiroose edasi kasvatada, eriti just kevadel kingiks saa­ dud taime. Istutage taim üm­ ber toitainerikka mullaga pot­ ti, leidke sellele valge ja soe kasvukoht ning väetage regu­ laarselt. Kui roos on korra ära õitsenud, lõigake vars tagasi ja roos võib suve jooksul veel õit­ sema minna.

Jutt käib omajuursetest po­ tiroosidest. Kui aga teil on õn­ nestunud soetada silmastatud potiroos, on selle püsimajää­ mise tõenäosus hoopis suurem. „Kes tahab potiroosi aeda kasvama panna, peaks müü­ ja käest küsima, kas te­ gu on omajuurse või silmas­ tatud roosi­ ga,” soovi­ tab Meen­ talo.

Ta lv itu­ miseks tasub roos koos potiga maas­ se kaevata ja

Potililled on hooajakaup ning mõeldud vaid lühiajaliseks kasvatamiseks, aga eestlane on ikka olnud praktilise ja kokkuhoidliku loomuga ega tihka asju niisama ära visata.

Foto: ANtS LIIGUS / PÄRNU PoStIMEES

üles mullata nagu tavalised roo­ sidki. Kel on mõne plusskraadi­ ga kelder, võib üritada ka seal roosi üle talve hoida. Nagu öel­ dud, omajuursed ei pruugi talve üle elada, aga silmastatud küll.

JÕULUPUUD Hoopis keerulisem on jõulu­ puukestega. Aianduskeskused ja isegi toidupoed pakuvad neid jõulude eel kirjus valikus. Ot­ sustamaks, kas teil kodus kas­ vav puuke võiks õues vastu pi­ dada, tuleks teada selle sorti.

Meentalo nendib, et näiteks K­rauta valikus oli jõulupuude­ na müügil enamasti ebaküpres­ sid, mida õue pigem istutada ei tasu. Samal ajal võib üpris ra­ hulikult välja istutada kuuse, nulu ja kadaka sorte.

Suhteliselt palju pakuti jõu­ lupuuks pisikest Kanada kuus­ ke „Conica”, mis võib väljas aja jooksul väga kauniks puuks kasvada. Kui teil oli jõulu­ puuks ostetud harilik kuusk, hõbekuusk, Korea nulg, Serbia kuusk või Fraseri nulg, võite need samuti rahulikult peen­ rasse istutada.

Kasvukohaks tasub valida koht, kuhu päev läbi päike ot­ se peale ei paista, muidu on tai­ mel oht saada päikesepõletus, parim on mõõdukas vari.

Kes on oma kuuske jõulust saati hoidnud toas, siis kuusk pole praeguseks ilmselt kui­ gi kena väljanägemisega. „Hea oleks, kui taime on hoitud pä­ rast jõule jahedas nullilähedase

temperatuuriga ja valges ruu­ mis, kust see siis kevadel aeda istutada,” räägib Meentalo. „Kui taim on toas kasvud välja aja­ nud, siis seda õue külma kätte viia ei tohi.”

Puukest tuleb välja istuta­ mise eel õuetemperatuuriga järk­järgult harjutada. Kohe is­ tutamise järel taim väetist ei taha, küll aga võib okaspuuväe­ tist anda kahe nädala pärast.

Kõige suuremas valikus müüakse jõulude eel siiski eba­ küpressi sorte. Nende osas lähe­ vad inimeste arvamused lah­ ku ja aiafoorumites leiab kirjel­ dusi, kuidas kellelgi juba mitu aastat potijõulupuuna ostetud ebaküpress peenras kõrgust viskab, aga teised peavad se­ da lootusetuks ettevõtmiseks: puud võivad ju kasvama minna, aga esimene korraliku pakase­ ga talv võtab need ära.

Meentalo mainib, et välja ei tasu istutada meil sagedas­ ti jõulude ajal pakutavat tume­ rohelist Kalifornia ebaküpres­ si „Ellwoodii”, ka „Goldcrest” ei ela tõsist talvekülma üle.

Väljas kasvatamiseks sobi­ matuid ebakübressisorte võib proovida kasvatada toas po­ tipuuna ja nii on jõulude ajal alati roheline puu omast käest võtta.

Parem oleks neile leida val­ ge ja jahe kasvukoht ning kas­ ta rikkalikult, samuti meeldib neile okste piserdamine. Suveks võib puu õue või terrassile var­ julisemasse kohta tuua.